ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 297

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
22. september 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1650/2004, 21. september 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1651/2004, 21. september 2004, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2921/90 lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1652/2004, 20. september 2004, millega lubatakse ülekandeid Pakistani Islamivabariigist pärit tekstiil- ja rõivatoodete koguseliste piirnormide vahel

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded

6

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

 

*

2004/646/EÜ, Euratom:Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate otsus, 14. juuli 2004, millega nimetatakse ametisse esimese astme kohtu liikmed

17

 

 

Nõukogu

 

*

2004/647/EÜ:AKV-EÜ ministrite nõukogu otsus nr 2/2004, 30. juuni 2004, eksporditulu lühiajaliste kõikumiste rahastamistingimuste läbivaatamise kohta (AKV-EÜ koostöölepingu II lisa, allkirjastatud Cotonous)

18

 

*

2004/648/EÜ:Nõukogu otsus, 13. september 2004, Horvaatiaga loodavas Euroopa partnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta

19

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1650/2004,

21. september 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 21. septembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

67,6

999

67,6

0707 00 05

052

94,6

096

12,9

999

53,8

0709 90 70

052

89,5

999

89,5

0805 50 10

052

76,3

388

60,5

508

37,1

524

54,4

528

51,3

999

55,9

0806 10 10

052

83,2

220

121,0

400

170,3

624

148,4

999

130,7

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

66,3

400

93,0

508

68,9

512

94,0

528

86,4

800

177,0

804

64,5

999

92,9

0808 20 50

052

92,8

388

86,0

999

89,4

0809 30 10, 0809 30 90

052

119,6

999

119,6

0809 40 05

066

53,9

094

29,3

624

117,4

999

66,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1651/2004,

21. september 2004,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2921/90 lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 10. oktoobri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2921/90 (2) artikli 2 lõikega 1 on sätestatud lõssi kaseiiniks või kaseinaatideks töötlemiseks antav abi. Arvestades kaseiini ja kaseinaatide turuhinna muutust ühenduse turgudel ja maailmaturgudel, tuleks vähendada abi.

(2)

Määrust (EMÜ) nr 2921/90 tuleks vastavalt muuta.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga asendatakse määruse (EMÜ) nr 2921/90 artikli 2 lõikes 1 tekst “4,80 eurot” tekstiga “3,30 eurot”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 279, 11.10.1990, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1325/2004 (ELT L 246, 20.7.2004, lk 21).


22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1652/2004,

20. september 2004,

millega lubatakse ülekandeid Pakistani Islamivabariigist pärit tekstiil- ja rõivatoodete koguseliste piirnormide vahel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 3030/93 teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest importimise ühiseeskirjade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Pakistani Islamivabariigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis, mis käsitleb tekstiiltoodete turulepääsu korda ja on heaks kiidetud nõukogu otsusega 96/386/EÜ, (2) on sätestatud, et Pakistani taotlusi erandjuhtudel võimaldatava paindlikkuse võimaldamiseks käsitletakse soodsamatel tingimustel.

(2)

Pakistani Islamivabariik esitas 24. mail 2004. aastal taotluse ülekanneteks kategooriate vahel.

(3)

Pakistani Islamivabariigi taotletavad ülekanded kuuluvad määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 7 osutatud ja VIII lisa 9. veerus sätestatud soodustussätete reguleerimisalasse.

(4)

On asjakohane see taotlus rahuldada.

(5)

Käesolev määrus peaks soovitavalt jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, et ettevõtjad võiksid sellest võimalikult kiiresti kasu saada.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 17 alusel loodud tekstiilikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2004. kvoodiaastal on Pakistani Islamivabariigist pärit tekstiiltoodete suhtes kehtestatud koguseliste piirnormide vahelised ülekanded lubatud käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pascal LAMY


(1)  EÜT L 275, 8.11.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 487/2004 (ELT L 79, 17.3.2004, lk 1).

(2)  EÜT L 153, 27.6.1996, lk 47.


LISA

PAKISTAN

KOHANDAMINE

Rühm

Kategooria

Ühik

Piirnorm 2004. aastal

Kohandatud määr

Kogus ühikutes

Kogus tonnides

%

Soodustus

Uus kohandatud määr

IB

4

tükki

50 030 000

54 445 723

12 960 000

2 000

25,9

Ülekandmine kategooriast 28

67 405 723

IB

5

tükki

14 849 000

15 467 728

2 265 000

500

15,3

Ülekandmine kategooriast 28

17 732 728

IIA

20

kilogrammi

59 896 000

61 953 754

1 500 000

1 500

2,5

Ülekandmine kategooriast 28

63 453 754

IIB

28

tükki

128 083 000

137 043 630

– 6 440 000

– 4 000

– 5,0

Ülekandmine kategooriatesse 4, 5 ja 20

130 603 630


22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1653/2004,

21. september 2004,

täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (1) eriti selle artiklit 15,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse nõukogu arvamust,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 58/2003 kehtestati nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, ja nende täitevasutuste loomine usaldati komisjonile.

(2)

Nimetatud täitevasutustel (edaspidi “asutused”) on juriidilise isiku staatus ja oma tegevuseelarve, mille täitmist reguleerib käesolev standardfinantsmäärus kooskõlas määruse (EÜ) nr 58/2003 artikliga 15. Kui aga komisjon on täitevasutusele delegeerinud ühenduse programmidele ette nähtud assigneeringute kasutamisega seotud ülesanded, kirjendatakse need assigneeringud üldeelarvesse ning nende suhtes kohaldatakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2) (edaspidi “üldine finantsmäärus”).

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artiklile 15 katab täitevasutuste tegevuseelarve nende tegevuskulud eelarveaastaks.

(4)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 58/2003 tuleks vastu võtta standardfinantsmäärus, mida täitevasutused peavad kohaldama oma haldusassigneeringute kasutamisel ja mille sisu peab olema võimalikult lähedane üldisele finantsmäärusele. Nimetatud standardfinantsmäärusega selgesõnaliselt kehtestatud eeskirjade puudumisel kohaldatakse üldise finantsmääruse sätteid ja komisjoni määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (3)

(5)

Jätkuvalt tuleb kinni pidada eelarveõiguse aluspõhimõtetest (ühtsus, kõikehõlmavus, sihtotstarbelisus ja aastasus) ning eelarve õigsuse, tasakaalu, arvestusühiku, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtetest.

(6)

Personaliküsimustes peavad asutused eristama assigneeringuid ajutistele ametikohtadele, mille loetelu esitatakse heakskiitmiseks eelarvepädevale institutsioonile, ning assigneeringuid, millest makstakse töötasu muude kategooriate töötajatele, kes on palgatud uuendatava lepingu alusel.

(7)

Finantsjuhtimises osalejate puhul tuleb kindlaks määrata asutuse peaarvepidaja ja eelarvevahendite käsutaja pädevus ja vastutus, ning tingimused, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja võib delegeerida oma volitusi eelarve täitmisel, kusjuures nii peaarvepidaja kui eelarvevahendite käsutaja peavad olema ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju.

(8)

Täitevasutuse eelarvevahendite käsutajale tuleks anda suur halduslik iseseisvus. Talle tuleb omistada täielik vabadus assigneeringute ümberpaigutamiseks, tingimusel et ta teavitab sellest juhatust, kellel peab olema võimalus ümberpaigutusi vaidlustada ühe kuu jooksul.

(9)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 20 lõikele 2 täidab täitevasutustes siseaudiitori ülesandeid komisjoni siseaudiitor. Seega täidab komisjoni siseaudiitor täitevasutuste suhtes samu ülesandeid, mis on talle üldise finantsmäärusega omistatud komisjoni talituste suhtes. Lisaks sellele peab täitevasutuse eelarvahendite käsutajal sarnaselt komisjoni eelarvevahendite käsutajatega olema võimalus konsulteerida siseauditi talitusega riskide juhtimisega seotud küsimustes.

(10)

Täitevasutuste tegevuseelarve koostamise, raamatupidamisaruandluse ja eelarve kinnitamise ajakava koostamisel tuleb juhinduda määruse (EÜ) nr 58/2003 ja üldise finantsmääruse sätetest. Täitevasutuste tegevuseelarve täitmist kinnitav asutus peab olema sama kui üldeelarve puhul.

(11)

Asutustes kohaldatavad raamatupidamiseeskirjad peavad võimaldama konsolideerimist komisjoni raamatupidamisaruannetega. Raamatupidamiseeskirjad peab vastu võtma komisjoni peaarvepidaja analoogia põhjal üldise finantsmääruse artikliga 133. Kontrollikoda tagab asutuse raamatupidamise kontrolli.

(12)

Et samaväärsetele rikkumistele saaks anda samasuguse hinnangu, peaks igal asutusel olema võimalus pöörduda üldise finantsmääruse artikli 66 lõikes 4 viidatud toimkonna poole, mille komisjon on moodustanud eeskirjade eiramiste uurimiseks.

(13)

Oma tegevuseelarves peavad asutused täitma samu nõudeid, mida järgib komisjon oma nimel sõlmitavate riigihankelepingute puhul. Sellisel juhul piisab viitest üldise finantsmääruse vastavatele sätetele.

(14)

Toetuste andmist käsitlevad sätted ei ole vajalikud, kuna asutused ei saa anda toetusi oma tegevuseelarvest, mis on eranditult mõeldud nende halduskulude katmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

EESMÄRK

Artikkel 1

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks määruses (EÜ) nr 58/2003 osutatud asutuste (edaspidi “asutused” või “asutus”) tegevuseelarve (edaspidi “eelarve”) koostamise ja täitmise suhtes kohaldatavad põhieeskirjad.

Artikkel 2

Kõikides täitevasutuste tegevusega seonduvates küsimustes, mis ei ole selgesõnaliselt määratletud käesolevas määruses, kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi “üldine finantsmäärus”) ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätteid.

II   JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

Artikkel 3

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse käesolevas määruses sätestatud ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt.

1.   PEATÜKK

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted

Artikkel 4

Eelarve on dokument, millega prognoositakse ja kinnitatakse igaks eelarveaastaks kõik asutuse vajalikuks peetavad tulud ja kulud.

Artikkel 5

Täitevasutuse tulud hõlmavad ühenduse antavat toetust ja muid võimalikke tulusid, kaasa arvatud sihtotstarbelisi tulusid artikli 15 tähenduses.

Kulud hõlmavad täitevasutuse tegevuskulusid ning kulusid, mida teatud juhtudel rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest vastavalt esimesele lõigule.

Artikkel 6

Tulusid ei tohi sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud mõnele eelarvereale.

Eelarvesse võib kirjendada üksnes neid assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad eelarvega kinnitatud assigneeringuid.

2.   PEATÜKK

Aastasuse põhimõte

Artikkel 7

Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks üheks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Eelarvesse kirjendatud assigneeringud on liigendamata assigneeringud.

Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis kohalike tavade alusel või seadmete tarnimise tõttu hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke, kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mille jooksul kulud tehakse.

Artikkel 8

Asutuse tulud kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises selle eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel. Nendest tulusummadest saadakse sama suures ulatuses assigneeringuid.

Konkreetseks eelarveaastaks eelarves kinnitatud assigneeringuid võib kasutada üksnes kõnealusel eelarveaastal makstavate kulukohustuste ja eelmistesse eelarveaastatesse ulatuvatest kulukohustustest tulenevate võlgnevuste katteks.

Artikkel 9

Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarves need on kirjendatud, tühistatakse.

Assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kulukohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgmisesse eelarveaastasse. Ülekantud assigneeringud, mida ei ole kasutatud n+1 eelarveaasta 31. märtsiks, tühistatakse automaatselt. Raamatupidamine peab võimaldama selliselt ülekantud assigneeringuid eristada.

Üle ei saa kanda personalikuludega seotud assigneeringuid.

Artiklis 15 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad 31. detsembril, kantakse automaatselt üle. Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 10

Eelarvesse kantud assigneeringuid võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist.

Iga aasta 15. novembrist alates võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgmiseks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal kirjendatud assigneeringutest. Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

Lisaks võib kulusid, mis tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, tasuda alates 1. detsembrist järgmise eelarveaasta assigneeringute arvelt.

Kui eelarveaasta alguseks ei ole eelarvet lõplikult vastu võetud, kohaldatakse mutatis mutandis üldise finantsmäärusega sätestatud ajutiste kaheteistkümnendike korda.

3.   PEATÜKK

Tasakaalu põhimõte

Artikkel 11

Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Asutus ei tohi võtta laenu.

Assigneeringud ei tohi ületada artiklis 5 osutatud toetuse summat, millele lisanduvad sihtotstarbelised tulud ja muud artiklis 5 nimetatud tulud.

Artikkel 12

Kui artiklis 56 sätestatud majandustulemuste aruande saldo on positiivne, makstakse ülejääk komisjonile tagasi kuni eelarveaasta jooksul makstud ühenduse toetuse summani.

Artiklis 5 osutatud toetuse ja asutusele tegelikult makstud toetuse vahe tühistatakse.

4.   PEATÜKK

Arvestusühiku põhimõte

Artikkel 13

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub eurodes.

Sularahaarvelduste vajadustest lähtudes võib täitevasutuse peaarvepidaja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel siiski teha tehinguid liikmesriikide vääringutes ja vajaduse korral ka kolmandate riikide vääringutes.

5.   PEATÜKK

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artikkel 14

Kõiki tulusid, välja arvatud sihtotstarbeline tulu teatavate kululiikide rahastamiseks, kasutatakse kõikide kulude katmiseks. Tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kui artiklist 16 ei tulene teisiti.

Artikkel 15

Konkreetsete kululiikide rahastamiseks kasutatavad tulud, nagu laekumised fondidest, toetused, kinked ja annakud, ning liikmesriikide, kolmandate riikide või mitmesuguste asutuste toetused muudest allikatest kui Euroopa ühenduste üldeelarvest (edaspidi “üldeelarve”) rahastatavate programmide teostamiseks moodustavad sihtotstarbelise tulu teatavate kululiikide rahastamiseks.

Kõik sihtotstarbelised tulud peavad katma kõnesoleva tegevuse või eesmärgiga seonduvate otseste või kaudsete kulude kogusumma. Eelarve sisaldab ridu, millele on liikide järgi kirjendatud sihtotstarbelised tulud ning võimaluse korral märgitud ka summad.

Pärast komisjonilt nõusoleku saamist otsustab juhatus muudest allikatest kui ühendusest saadavate kingete, annakute ja toetuste vastuvõtmise.

Artikkel 16

Asutusele tarnitud toodete või osutatud teenuste maksumus kirjendatakse eelarvesse maksudeta täissummadena, kui need sisaldavad makse, mille tagastavad liikmesriigid vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile või üks liikmesriik või kolmandad riigid vastavalt muudele asjaomastele lepingutele.

Igasugused siseriiklikud maksud, mille asutus vastavalt esimesele lõigule ajutiselt tasub, kirjendatakse vahekontole, kuni asjassepuutuv riik need tagastab. Negatiivne saldo kantakse eelarvesse kuluna.

6.   PEATÜKK

Sihtotstarbelisuse põhimõte

Artikkel 17

Kõik assigneeringud kirjendatakse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

Artikkel 18

Assigneeringute ümberpaigutamise tegevuseelarve siseselt otsustab direktor. Ta teavitab sellest eelnevalt komisjoni ja juhatust, kes võivad need ümberpaigutused vaidlustada ühe kuu jooksul. Sellel tähtaja möödumisel loetakse ümberpaigutused vastuvõetuks.

Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui neid kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

7.   PEATÜKK

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

Artikkel 19

1.   Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.

2.   Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida asutus oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ning laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhusus tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjusus tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist. Neid tulemusi hinnatakse.

3.   Täitevasutuse aastane tegevusprogramm, mille on vastu võtnud juhatus, sisaldab üksikasjalikke eemärke ja tulemusnäitajaid.

8.   PEATÜKK

Läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 20

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

Eelarve ja paranduseelarved avaldatakse lõplikult vastuvõetud kujul Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.

III   JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

Artikkel 21

Täitevasutus edastab komisjonile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks asutuse direktori koostatud ja juhatuse kinnitatud tulude ja kulude eelkalkulatsiooni koos selle aluseks olevate põhjendustega, ning oma tööprogrammi.

Asutuse tulude ja kulude eelkalkulatsioon peab sisaldama:

a)

ametikohtade loetelu, milles sätestatakse eelarveassigneeringute piires lubatud ajutiste ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate kaupa;

b)

kui ametikohtade arv muutub, uute ametikohtade loomise taotluse põhjendust;

c)

sularahamaksete ja -laekumiste kvartalikalkulatsiooni.

Artikkel 22

Üldeelarve vastuvõtmise menetluse raames edastab komisjon täitevasutuse eelkalkulatsiooni eelarvepädevatele institutsioonidele ning teeb ettepaneku täitevasutusele makstava toetuse summa ning töötajate arvu kohta, mida ta peab asutusele vajalikuks.

Asutuse tegevuseelarve võib lõplikult vastu võtta alles pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artiklis 13 sätestatud korrale.

Eelarvepädev asutus kinnitab kõikide täitevasutuste ametikohtade loetelu ning kõik sellesse hiljem tehtavad muudatused kooskõlas artikli 24 sätetega.

Eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muutmiseks võetakse vastu paranduseelarve, kasutades sama menetlust kui esialgse eelarve puhul, kui artiklitest 18 ja 24 ei tulene teisiti.

Artikkel 23

Eelarve sisaldab tulude kalkulatsiooni ja kulude kalkulatsiooni.

1.

Tulude kalkulatsioonis esitatakse:

a)

asutuse kavandatud tulud kõnealusel eelarveaastal;

b)

eelmise eelarveaasta kavandatud tulud ja eelarveaasta n–2 tulud;

c)

asjakohased märkused iga tuluderea kohta.

2.

Kulude kalkulatsioonis esitatakse:

a)

kõnealuse eelarveaasta assigneeringud;

b)

eelmise eelarveaasta assigneeringud ning aasta n–2 assigneeringud;

c)

asjakohased selgitused iga alajaotise kohta.

Artikkel 24

1.   Artiklis 21 nimetatud ametikohtade loetelus näidatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv. See on asutuse jaoks kohustuslik piirmäär, mida ametisse nimetamisel ei tohi ületada.

Juhatus võib siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust palgaastmest A3 allpool, tingimusel et see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu ning ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata.

2.   Erandina lõikest 1 võib osalise tööajaga ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ning ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi “personalieeskirjad”) kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

IV   JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

1.   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 25

Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor. Ta on ametnik, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Ta täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

Artikkel 26

Direktor võib oma eelarve täitmisega seotud volitusi delegeerida asutuse töötajatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult neile selgesõnaliselt antud volituste piires.

Artikkel 27

Käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud finantsjuhtimises osalejatel on keelatud võtta eelarve täitmisega seotud meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu asutuse või ühenduste huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane osaleja hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja oma ülemusele. Direktor peab sel juhul suunama küsimuse lahendamiseks juhatusele.

Huvid on vastuolus siis, kui eelarve täitmises osaleja või siseaudiitori ülesannete erapooletut täitmist ohustavad perekonna, tunnete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

2.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejad

Artikkel 28

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud ja neid ei või omavahel ühendada.

Artikkel 29

Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning seaduslikkuse ja nõuetekohasuse tagamise eest. Ta säilitab tõendavaid dokumente teostatud toimingute kohta viis aastat alates eelarve täitmisega seotud heakskiitva otsuse kuupäevast.

Juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte asjakohaselt arvesse võttes kehtestab eelarvevahendite käsutaja vastavalt komisjoni poolt oma talituste jaoks vastu võetud miinimumstandarditele organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks sobiliku haldus- ja sisekontrollimenetlused, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimise.

Eelarvevahendite käsutaja võib sõltuvalt oma ülesannete laadist ja ulatusest määrata oma talituste raames ametisse spetsialiste ja nõustajaid, kelle ülesanne on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

Enne toimingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud isik. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

Eelarvevahendite käsutaja annab juhatusele oma ülesannete täitmisest aru hiljemalt eelarveaasta 15. märtsiks iga-aastase tegevusaruande vormis vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 9 lõikele 7.

Artikkel 30

Juhatus määrab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ning kelle vastutusalasse kuuluvad asutuses:

a)

maksete nõuetekohane sooritamine, tulude kogumine ja kinnitatud saadaolevate summade sissenõudmine;

b)

asutuse raamatupidamisaruannete koostamine ja esitamine VI jaotise kohaselt;

c)

raamatupidamisarvestus VI jaotise kohaselt;

d)

raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite ning kontoplaani rakendamine vastavalt sätetele, mille on vastu võtnud komisjoni peaarvepidaja;

e)

sularahahaldus.

Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajalt kogu vajaliku teabe, mida on vaja asutuse varasid ja eelarve täitmist tõeselt kajastavate raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutaja tagab sellise teabe usaldusväärsuse.

Ainult peaarvepidajal on õigus hallata raha ja muud vara. Ta vastutab nende säilimise eest.

3.   PEATÜKK

Finantsjuhtimises osalejate vastutus

Artikkel 31

Kui finantsjuhtimises ja toimingute kontrollis osaleja leiab, et otsus, mille kohaldamist või heakskiitmist tema ülemus nõuab, on eeskirjadevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega või kutse-eeskirjadega, mida ta on kohustatud järgima, teatab ta sellest kirjalikult direktorile ning, kui viimane ei tegutse mõistliku tähtaja jooksul, artiklis 35 osutatud toimkonnale ja juhatusele. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, teatab ta sellest kohaldatavate õigusaktidega määratud võimu- ja muudele organitele.

Artikkel 32

Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus nende volitamise ajutiselt või lõplikult tühistada pärast nende ärakuulamist tehtud põhjendatud otsusega. Direktor võib volitamiseks antud nõusoleku igal ajal tagasi võtta.

Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib juhatus peaarvepidaja ametivolitused igal ajal ajutiselt või lõplikult peatada pärast tema ärakuulamist tehtud põhjendatud otsusega. Juhatus määrab ajutise peaarvepidaja.

Artikkel 33

Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse eelarvevahendite käsutaja ja tema volitatud isikute suhtes kohaldada siseriiklike õigusnormide või kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad ühenduste finantshuvide kaitset ja võitlust ühenduste või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja suhtes võib rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust personalieeskirjades sätestatud tingimustel. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ühenduse huve, suunatakse küsimus kohaldatavate õigusaktidega määratud võimu- ja muule organile.

Artikkel 34

1.   Eelarvevahendite käsutajal on personalieeskirjadega sätestatud rahaline vastutus. Seega võib nõuda, et ta täielikult või osaliselt hüvitaks kahju, mida ühendused on kandnud tema tõsise üleastumise tagajärjel, mille ta on toime pannud oma ülesannete täitmisel või seoses nende täitmisega, eriti kui ta määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab maksekorraldusi käesolevat määrust eirates.

Sama kehtib juhul, kui ta isikliku tõsise üleastumisena jätab koostamata nõuet tõendava dokumendi või ei väljasta sissenõudekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult või ei väljasta maksekorraldust või viivitab selle väljastamisega põhjendamatult, mille tagajärjel asutusel tekib tsiviilvastutus kolmandate isikute ees.

2.   Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjadevastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab ta sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud eelarvevahendite käsutajale põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealuse otsuse rakendamiseks, peab viimane selle rakendama ning teda ei saa vastutusele võtta.

Artikkel 35

1.   Toimkonnal, mille komisjoni on loonud finantsrikkumiste tuvastamiseks ja võimalike tagajärgede määramiseks vastavalt üldise finantsmääruse artikli 66 lõikele 4, on asutuse suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes.

Selle toimkonna arvamuse põhjal otsustab direktor distsiplinaarmenetluse või hüvitise nõudmise menetluse algatamise. Kui toimkond tuvastab süsteemseid probleeme, saadab ta eelarvevahendite käsutajale ja komisjoni siseaudiitorile aruande koos soovitustega. Kui arvamuses peetakse asjaga seotuks direktorit, saadab toimkond aruande juhatusele ja komisjoni siseaudiitorile.

2.   Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida on asutusele tekitanud tema raske eksimus oma kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega. Ametisse nimetav asutus teeb põhjendatud otsuse pärast personalieeskirjadega distsiplinaarküsimuste jaoks ettenähtud formaalsuste täitmist.

Artikkel 36

Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju vastavalt personalieeskirjades sätestatule eelkõige järgmistel juhtudel:

a)

ta kaotab või kahjustab tema valduses olevat raha, vara või dokumente või ettevaatamatusest põhjustab nende kadumise või kahjustumise;

b)

ta muudab pangakontosid või postižiirokontosid, teavitamata sellest eelnevalt eelarvevahendite käsutajat;

c)

tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d)

ta jätab saadaoleva tulu sisse nõudmata.

4.   PEATÜKK

Tulutoimingud

Artikkel 37

Vastutav eelarvevahendite käsutaja koostab saadaolevate summade eelkalkulatsiooni kõikide meetmete või olukordade kohta, millest võib tuleneda asutusele võlgnetav summa või mis võivad seda summat muuta.

Artikkel 38

Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja:

a)

kontrollib võlgniku võlgade olemasolu;

b)

määrab kindlaks või kontrollib võla olemasolu ja suurust;

c)

kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

Iga saadaolev summa, mis on kindlalt tuvastatud, kindlasummaline ning kuulub tasumisele, märgitakse sissenõudekorraldusse, mis edastatakse peaarvepidajale koos võlgnikule saadetava võlateatisega. Mõlemad nimetatud dokumendid koostab ja saadab välja vastutav eelarvevahendite käsutaja.

Ilma et see piiraks asjakohaste eeskirjade, lepingute või kokkulepete kohaldamist, nõutakse sissenõudekorralduses märgitud võlgnevuste tähtajaks tasumata jätmise korral intressi vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

Artikkel 39

Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu nõuda sisse saadaolev summa, mille ta on kindlaks määranud.

Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi saadaolevate summade kohta, mille vastutav eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt kindlaks määranud. Ta hoolitseb selle eest, et asutus saab oma tulu ja et tema õigused on kaitstud.

Valesti makstud summad nõutakse tagasi.

Artikkel 40

Kui vastutav eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on nõuetekohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Ta teavitab juhatust oma kavatsusest kindlaksmääratud võlanõudest loobuda. Kindlaksmääratud võlanõudest loobumise aluseks on eelarvevahendite käsutaja otsus, mis peab olema põhjendatud. Eelarvevahendite käsutaja võib selle otsuse tegemist delegeerida üksnes võlanõuete osas, mille summa on vähem kui 5 000 eurot. Loobumisotsuses märgitakse sissenõudmiseks võetud meetmed ning otsust põhjendavad õiguslikud ja faktilised asjaolud.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab kindlaksmääratud saadaoleva summa, kui õiguslikes või faktilistes asjaoludes leitakse viga, mis näitab, et summa ei olnud õigesti kindlaks määratud. Eelarvevahendite käsutaja võib selle otsuse tegemist delegeerida üksnes võlanõuete osas, mille summa on vähem kui 5 000 eurot. Tühistamise aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus ning see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Vastutav eelarvevahendite käsutaja suurendab või vähendab kindlaksmääratud võlgnevuse summat, kui avastatakse võlasumma muutmist nõudev faktiviga, tingimusel et parandusega ei kaasne asutuse kindlaksmääratud nõudeõiguse kadumine. Muudatuse aluseks on vastutava eelarvevahendite käsutaja otsus ning see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 41

Saadaoleva summa tegelikul kättesaamisel teeb peaarvepidaja arvestuskande ning teavitab vastutavat eelarvevahendite käsutajat. Kõigi peaarvepidajale tehtud sularahamaksete kohta väljastatakse kviitung.

Kui võlateatises märgitud tähtajaks ei ole sissenõudekorraldust täidetud, teavitab peaarvepidaja vastutavat eelarvevahendite käsutajat ning algatab viivitamata sissenõude täitmise kõikide seadusega ettenähtud vahenditega, sealhulgas tasaarvestuse või, kui see ei ole võimalik, sundtäitmise teel.

Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja asutuse nõuded võlgnike suhtes samaväärsete nõuetega, mis viimastel on asutuse suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele.

Artikkel 42

Peaarvepidaja võib koostöös vastutava eelarvevahendite käsutajaga anda maksmiseks lisaaega üksnes võlgniku nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku taotluse alusel ja tingimusel, et võlgnik kohustub maksma üldise finantsmääruse üksikasjalikes rakenduseeskirjades sätestatud määra alusel intressi kogu lisaaja eest, alates algsest maksetähtpäevast, ja et võlgnik annab asutuse õiguste tagamiseks finantstagatise, mis hõlmab nii põhisummat kui ka intressi.

5.   PEATÜKK

Kulutoimingud

Artikkel 43

Iga kuluartikkel seotakse, kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Artikkel 44

Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse, peab vastutav eelarvevahendite käsutaja esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

Individuaalsed juriidilised kohustused seoses individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega tuleb võtta hiljemalt aasta n 31. detsembril. Vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab nende eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud osa, mis ei ole seotud juriidilise kohustusega.

Artikkel 45

Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et kulu on kirjendatud õigesse eelarvepunkti, assigneeringud on kasutatavad ja kulud on kooskõlas asjakohaste sätetega, kaasa arvatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

Artikkel 46

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja kontrollib võlausaldaja nõudeõigust, tingimusi, millele vastavalt nõue tuleb tasuda, ja määrab kindlaks nõude seisu ja summa või kontrollib seda. Igasuguste kulude tõendamise aluseks on tõendavad dokumendid, mis kinnitavad võlausaldaja nõudeõigust.

Tõendamisotsus vormistatakse tähiku “maksmiseks kinnitatud” allkirjastamisega vastutava eelarvevahendite käsutaja poolt. Mitteelektroonilise süsteemi puhul tehakse märge “maksmiseks kinnitatud” templiga, mis sisaldab vastutava eelarvevahendite käsutaja allkirja. Elektroonilise süsteemi puhul tehakse märge “maksmiseks kinnitatud” vastutava eelarvevahendite käsutaja isikliku salasõna abil.

Artikkel 47

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale maksekorraldusega käsu maksta välja tema poolt tõendatud kuluartikkel. Maksekorraldusele märgitakse kuupäev ja vastutava eelarvevahendite käsutaja allkiri ning vajaduse korral lisatakse dokument, mis tõendab kaupade kandmist artiklis 64 osutatud inventarinimestikku.

Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate vahendite piires.

Artikkel 48

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma üldises finantsmääruses ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades sätestatud tähtaegade jooksul ning vastavalt nende sätetele.

6.   PEATÜKK

Siseaudiitor

Artikkel 49

Siseaudiitori ülesandeid täidab täitevasutustes komisjoni siseaudiitor.

Komisjoni siseaudiitor täidab täitevasutustes samu ülesandeid, kui need, mida ta täidab komisjoni suhtes vastavalt üldise finantsmääruse artiklitele 85 ja 86. Siseaudiitor annab oma soovitustest ja tähelepanekutest aru juhatusele ja direktorile. Juhatus ja direktor tagavad auditite põhjal tehtud soovituste järgimise ja teavitavad sellest komisjoni. Siseaudiitor esitab asutusele ka siseauditi aastaaruande, milles on muu hulgas märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

Siseaudiitori vastutus tema ametikohustuste täitmisel määratakse kindlaks vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 87.

Igal aastal esitab asutus eelarve täitmise kinnitamise eest vastutavale asutusele ja komisjonile direktori koostatud aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta.

V   JAOTIS

RIIGIHANKED

Artikkel 50

1.   Asutuse töö raames korraldatavate riigihangete suhtes kohaldatakse üldise finantsmääruse ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätteid.

2.   Asutused võivad taotleda enda kaasamist komisjoni või institutsioonide ühiste hankelepingute sõlmimisse hanke korraldajatena.

3.   Lõikest 1 olenemata pöörduvad täitevasutused enne hankemenetluse algatamist kaupade tarneks, teenuste osutamiseks või tööde teostamiseks, mida pakuvad ka komisjon või institutsioonidevahelised ametid, eelkõige nende poole.

VI   JAOTIS

RAAMATUPIDAMISARUANDLUS JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1.   PEATÜKK

Raamatupidamisaruandlus

Artikkel 51

Asutuse raamatupidamise aastaaruanded sisaldavad raamatupidamisaruandeid ja eelarve täitmise aruandeid. Asutuse raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel eelarveaastal.

Artikkel 52

Raamatupidamisaruanne peab olema eeskirjadega kooskõlas, õige ja terviklik ning andma tõese ja erapooletu ülevaate:

a)

raamatupidamisaruannete puhul varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest, varade ja kohustuste all esitamata nõuetest ja kohustustest, samuti rahavoogudest;

b)

eelarve täitmise aruannete puhul tulu- ja kulutoimingutest.

Artikkel 53

Raamatupidamisaruanded koostatakse määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 sätestatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt, milleks on tegevuse jätkuvus, konservatiivsus, raamatupidamismeetodite järjepidevus, teabe võrreldavus, olulisus, brutopõhimõte, reaalsuse põhimõte, tekkepõhine raamatupidamisarvestus.

Artikkel 54

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks artiklis 59 sätestatud arvestusmetoodikaga kehtestatud hindamiseeskirjade kohaselt.

Artikkel 55

Raamatupidamisaruanne koostatakse eurodes ja selles on:

a)

bilanss ja majandustulemuse aruanne, milles kajastatakse varasid ja kohustusi, finantsolukorda ning majandustulemust eelnenud eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevas nõukogu direktiivis sätestatud struktuuri järgi, võttes seejuures arvesse asutuse tegevuse eripära;

b)

rahavoogude tabel, milles on näidatud eelarveaasta jooksul sissenõutud ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

c)

aruanne kapitali muutuste kohta, milles esitatakse üksikasjalikult kapitalikontode punktide kaupa eelarveaasta jooksul toimunud suurenemised ja vähenemised.

Raamatupidamisaruande lisa täiendab ja selgitab lõikes 1 kirjeldatud aruandes esitatud teavet ja annab kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on asutuse tegevuse puhul asjakohane.

Artikkel 56

Eelarve täitmise aruanne koostatakse eurodes. Sellesse kuulub:

a)

eelarve täitumise ülevaade, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud; selle ülevaate struktuur on samasugune kui eelarve oma;

b)

eelarve täitumise ülevaate lisa, mis täiendab ja selgitab ülevaates esitatud teavet.

Artikkel 57

Asutuse raamatupidamisaruanded konsolideeritakse komisjoni raamatupidamisaruannetega määruse (EÜ) nr 58/2003 artiklis 14 sätestatud menetluse järgi ja kooskõlas järgmiste sätetega:

a)

juhatus esitab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal;

b)

juhatus võtab direktori koostatud eelnõu alusel vastu asutuse lõpliku raamatupidamisaruande ning saadab selle hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

c)

asutuse lõplik raamatupidamisaruanne, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamisaruandega, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise eelarveaasta 31. oktoobril;

d)

hiljemalt 30. septembriks saadab direktor kontrollikojale vastuse määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 14 lõikes 3 nimetatud aruandes esitatud märkuste kohta.

2.   PEATÜKK

Raamatupidamisarvestus

Artikkel 58

1.   Asutuse raamatupidamisarvestus on süsteem, mille eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid saab sisestada, liigitada ja salvestada.

Raamatupidamisarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

Üldise raamatupidamisarvestuse ja eelarve raamatupidamisarvestuse andmed kinnitatakse eelarveaasta lõpus, et oleks võimalik koostada 1. peatükis osutatud raamatupidamisaruandeid.

2.   Olenemata lõikest 1 võib eelarvevahendite käsutaja pidada analüütilist arvestust.

Artikkel 59

Raamatupidamiseeskirjad ja -meetodid ning asutuses kohaldatava ühtlustatud kontoplaani võtab vastu komisjoni peaarvepidaja vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 133.

Artikkel 60

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse ajalises järjestuses ja kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad asutuse majanduslikku ja rahalist seisundit ning tema varasid ja kohustusi.

Artikkel 61

Liikumised kontodel ja saldod kirjendatakse arvestusraamatutesse.

Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas kontoparandused, peavad põhinema vastavatel tõendavatel dokumentidel. Raamatupidamisarvestuse süsteemi peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 62

Eelarveaasta lõpu ja lõpliku raamatupidamisaruande esitamise vahelisel ajal teeb asutuse peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamisest tõese, erapooletu ja korrakohase ülevaate andmiseks, kuid mis ei hõlma väljamakseid ega laekumisi seoses kõnealuse aastaga.

Artikkel 63

Eelarve raamatupidamisarvestus peab andma üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest. Eelarve raamatupidamisarvestusse märgitakse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud käesoleva määruse IV jaotises.

Artikkel 64

Asutus peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud kogu asutuse vara hulka kuuluva materiaalse, mittemateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus. Asutuse peaarvepidaja kontrollib, kas inventarinimestiku kanded vastavad tegelikule olukorrale.

Vallasvara müük kuulutatakse välja asjakohasel viisil.

VII   JAOTIS

VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISE KINNITAMINE

Artikkel 65

Kontrollikoda vaatab asutuse raamatupidamisaruande läbi vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248.

Kontrollikoja tehtavat kontrolli reguleerivad üldise finantsmääruse artiklid 139 kuni 144.

Juhatus edastab kontrollikojale lõplikult vastuvõetud eelarve. Ta teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 15, 18, 26 ja 31 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

Artikkel 66

Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kvalifitseeritud häälteenamusega heakskiidu direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel hiljemalt aasta n+2 29. aprilliks.

Otsus eelarve täitmise kinnitamise kohta hõlmab kõiki asutuse tulude ja kulude kontosid, nende saldosid ning bilansis näidatud varasid ning kohustusi. Eelarve täitmine kinnitatakse koos Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kinnitamisega.

Eelarve täitmise kinnitamiseks tutvub asutuse raamatupidamisaruannete ja eelarve täitmise aruannetega kõigepealt nõukogu ja seejärel Euroopa Parlament. Parlament tutvub ka määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrollikoja aruande ja direktori vastustega.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohase eelarveaasta eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

Artikkel 67

Direktor ja komisjon võtavad kõik asjakohased meetmed, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid ning nõukogu vastuvõetud kinnitamissoovitusele lisatud märkusi.

Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab direktor aruande nende märkuste ja tähelepanekutega seoses võetud meetmete kohta. Pärast aruande esitamist komisjonile saadab direktor selle koopia kontrollikojale.

VIII   JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 68

Artiklis 57 sätestatud tähtaegu kohaldatakse esmakordselt 2005. eelarveaasta suhtes.

Varasemate eelarveaastate puhul on need tähtajad järgmised:

a)

15. september artikli 57 punkti b puhul,

b)

30. november artikli 57 punkti c puhul,

c)

31. oktoober artikli 57 punkti d puhul.

VI jaotise sätteid kohaldatakse progresseeruvalt vastavalt tehnilistele võimalustele, eesmärgiga kohaldada neid täieulatuslikult 2005. eelarveaastal.

Artikkel 69

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võivad oma pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta nõuda neile vajalikku teavet ja tõendusmaterjale.

Artikkel 70

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus om tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Michaele SCHREYER


(1)  EÜT L 11, 16.1 2003, lk 1.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(3)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents

22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/17


EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

14. juuli 2004,

millega nimetatakse ametisse esimese astme kohtu liikmed

(2004/646/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 140,

ning arvestades järgmist:

(1)

Esimese astme kohtunike hr DEHOUSSE, hr VESTERDORFi, pr JÜRIMÄE, hr VILARASe, hr PAPASAVVASe, hr JAEGERi, hr CZÚCZi, hr MEIJ, hr AZIZI, pr WISZNIEWSKA-BIAŁECKA, pr MARTINS de NAZARÉ RIBEIRO, hr M. ŠVÁBY ja pr TIILI, ametiaeg lõpeb 31. augustil 2004.

(2)

Seetõttu tuleks läbi viia esimese astme kohtu liikmete koosseisu osaline uuendamine ajavahemikuks 1. september 2004–31. august 2010,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse ajavahemikuks 1. september 2004–31. august 2010 esimese astme kohtu liikmeteks:

 

hr Franklin DEHOUSSE

 

hr Bo VESTERDORF

 

pr Küllike JÜRIMÄE

 

hr Mihalis VILARAS

 

hr Savvas S. PAPASAVVAS

 

hr Marc JAEGER

 

hr Ottó CZÚCZ

 

hr Arjen Willem Hendrik MEIJ

 

hr Josef AZIZI

 

pr Irena WISZNIEWSKA-BIAŁECKA

 

pr Maria Eugénia MARTINS de NAZARÉ RIBEIRO

 

hr Daniel ŠVÁBY

 

hr Virpi TIILI.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 14. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

T. DE BRUIJN


Nõukogu

22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/18


AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU OTSUS nr 2/2004,

30. juuni 2004,

eksporditulu lühiajaliste kõikumiste rahastamistingimuste läbivaatamise kohta (AKV-EÜ koostöölepingu II lisa, allkirjastatud Cotonous)

(2004/647/EÜ)

AKV-EÜ MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-EÜ koostöölepingut, ja eriti selle artiklit 100,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lisatoetussüsteemi tähtsust eksporditulu ebakindlusest tuleneva kahjuliku mõju leevendamisel on rõhutatud 23. juunil 2000. aastal Cotonous allkirjastatud AKV-EÜ koostöölepingus.

(2)

Vastavalt AKV-EÜ koostöölepingu artikli 68 lõikele 3 tehakse AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavatele ja saareriikidele soodustusi.

(3)

Kooskõlas lepingu II lisa artikliga 11 tuleb nimetatud lisa 3. peatükis esitatud eksporditulu lühiajaliste kõikumiste rahastamistingimuste sätted läbi vaadata hiljemalt kahe kohaldamisaasta möödudes ja seejärel ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel.

(4)

On vaja tõhustada eksporditulu lühiajaliste kõikumiste rahastamissüsteemi toimimist ja tagada selle parem kooskõla eesmärkidega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

AKV-EÜ koostöölepingu II lisa artikli 9 lõige 1asendatakse järgmisega.

“1.   Lisavahendite saamise eeldused on järgmised:

a)

tulu kaupade ekspordist väheneb 10 % (AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavate ja saareriikide korral 2 %), võrreldes kohaldamisaastale eelnenud nelja-aastase ajavahemiku esimese kolme aasta tulu aritmeetilise keskmisega;

või

tulu kõikide põllumajandus- või mäetööstustoodete ekspordist väheneb 10 % (AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsevate või saareriikide korral 2 %), võrreldes kohaldamisaastale eelnenud nelja-aastase ajavahemiku esimese kolme aasta tulu aritmeetilise keskmisega nende riikide korral, kus põllumajandus- või mäetööstustoodete eksporditulu moodustab rohkem kui 40 % kaupade ekspordist saadavast kogutulust; ja

b)

avaliku sektori eelarvepuudujääk on 2 % suurem, kui kõnealuseks aastaks on ette nähtud või järgmiseks aastaks kavandatud.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 30. juuni 2004

AKV-EÜ ministrite nõukogu nimel

volitatud AKV-EÜ suursaadikute komitee eesistuja

J. OBIA


22.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/19


NÕUKOGU OTSUS,

13. september 2004,

Horvaatiaga loodavas Euroopa partnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta

(2004/648/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 533/2004 Euroopa partnerluse loomise kohta stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames, (1) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Thessaloniki 19. ja 20. juuni 2003. aasta Euroopa Ülemkogu kinnitas “Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: liikumine Euroopa integratsiooni suunas”, kus Euroopa partnerluse koostamist on mainitud ühe vahendina stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tõhustamisel.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 533/2004 nähakse ette, et nõukogu peab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtma otsuse Euroopa partnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide ja tingimuste kohta ning selles edaspidi tehtavate kohanduste kohta. Määrus sätestab ka, et Euroopa partnerluse rakendamise kontrollimine tagatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide, eriti aastaaruannete abil.

(3)

Komisjoni arvamuses Horvaatia liikmeks saamise taotluse kohta on esitatud analüüs Horvaatia ettevalmistustest edasisel integreerumisel Euroopa Liiduga ja määratud kindlaks mitu edasise tegevuse prioriteetset valdkonda.

(4)

Ettevalmistumisel edasiseks integreerumiseks Euroopa Liiduga peaks Horvaatia Euroopa partnerluse prioriteetide järgimiseks välja töötama ajakava ja üksikasjaliku plaani,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 533/2004 artikli 1 kohaselt on Horvaatiaga loodavas Euroopa partnerluses sisalduvad põhimõtted, prioriteedid ja tingimused sätestatud käesoleva otsuse lisas, mis on selle lahutamatu osa.

Artikkel 2

Euroopa partnerluse rakendamist kontrollitakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide raamistiku kaudu.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 13. september 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT


(1)  ELT L 86, 24.3.2004, lk 1.


LISA

1.   SISSEJUHATUS

Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele määrab kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tõhustamise viisid ja vahendid, mille hulka kuulub muu hulgas Euroopa partnerluse loomine.

Komisjoni arvamuse põhjal Horvaatia liikmeks saamise taotluse kohta on Horvaatiaga loodava Euroopa partnerluse eesmärgiks määrata kindlaks tegevuse prioriteedid, mis toetaksid Euroopa Liidule lähenemise püüdlusi ühtses raamistikus. Prioriteedid on kohandatud Horvaatia konkreetsetele vajadustele ja ettevalmistustasemele ning neid ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Euroopa partnerlus annab ka juhtnööre Horvaatiale antava finantsabi kohta.

Eeldatakse, et Horvaatia võtab vastu ajakava ja üksikasjaliku plaani selle kohta, kuidas ta kavatseb järgida Euroopa partnerluse prioriteete. Plaanis tuleks ära näidata ka Thessaloniki arengukava järgimise viisid, prioriteedid võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ning meetmed integreeritud piirikorralduseks, mis on esitatud JSK ministrite kohtumisel Brüsselis 28. novembril 2003. aastal Euroopa Liidu Lääne-Balkani foorumi raames.

2.   PÕHIMÕTTED

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess määrab Lääne-Balkani riikide kursi lähenemisel Euroopa Liidule kuni nende liitumiseni tulevikus.

Horvaatia suhtes kindlaks määratud põhiprioriteedid on seotud tema võimega täita 1993. aasta Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu poolt kehtestatud kriteeriume ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiks kehtestatud tingimusi, eriti nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ja 21.–22. juuni 1999. aasta järeldustes kindlaksmääratud tingimusi, 24. novembri 2000. aasta Zagrebi tippkohtumise lõppdeklaratsiooni sisu ja Thessaloniki arengukava.

3.   PRIORITEEDID

Euroopa partnerlus osutab peamistele prioriteetsetele valdkondadele Horvaatia ettevalmistustes edasiseks integreerumiseks Euroopa Liiduga, põhinedes komisjoni arvamuse analüüsil Horvaatia liikmekssaamise taotluse kohta. Kõnealuses Euroopa partnerluses loetletud prioriteedid on valitud selle põhjal, et nende täitmist või märkimisväärset edendamist on Horvaatialt reaalne eeldada lähiaastate jooksul. Eristatakse lühiajalisi prioriteete, mille saavutamist eeldatakse ühe kuni kahe aasta jooksul, ja keskmise tähtajaga prioriteete, mille saavutamist eeldatakse kolme kuni nelja aasta jooksul.

Tuleks meeles pidada, et õigusaktide ühtlustamise puhul ei piisa ainult EL acquis' inkorporeerimisest seadusandlusesse, vaid on vaja teha ka ettevalmistusi selle täielikuks rakendamiseks.

3.1.   LÜHIAJALISED PRIORITEEDID

Poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Tugevdada kohtusüsteemi

Välja töötada ja rakendada kompleksne strateegia kohtureformiks, konsulteerides selleks huvitatud organitega, sealhulgas vajaliku uue seadusandluse rakendamine ja personalijuhtimissüsteemi kehtestamine, mis hõlmab ka avatud, õiglast ja läbipaistvat töölevõtmis-, hindamis- ja liikuvussüsteemi. Suurendada kohtute professionaalsust, tagades kohtunike ja muude kohtuametnike koolitusasutuste piisava riigipoolse finantseerimise, mis lubab välja arendada kohtunike, prokuröride ja halduspersonali kvaliteetse koolituse. Näha ette asjakohased kutsealusõppe ja kutsekoolituse kavad. Tegeleda kohtute mahajäämuse probleemiga. Võtta meetmed kohtuotsuste nõuetekohase ja täieliku täitmise tagamiseks.

Täiustada korruptsioonivastast võitlust

Võtta meetmeid, et rakendataks korruptsiooni ohjeldamise õiguslikku raamistikku ja tagataks selle täitmine. Eelkõige tugevdada korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti (USKOK) haldussuutlikkust ja tegevusvõimet. Edasi arendada korruptsiooni tõkestamise ja selle vastu võitlemise siseriiklikku strateegiat ning näha ette nõutav kooskõlastamine asjassepuutuvate valitsusasutuste ja -organite vahel meetmete rakendamise osas. Võtta kasutusele tegevusjuhendid/eetikakoodeksid ametnike ja valitud esindajate tarvis. Astuda konkreetseid samme, et suurendada korruptsiooni kui tõsise kuriteo teadvustamist.

Parandada riiklike haldusorganite toimimist

Rakendada esialgseid meetmeid töölevõtmisel ja edutamisel läbipaistva ja selge korra kasutamise tagamiseks ning täiustada personalijuhtimist kõikides riigihalduse organites avaliku teenistuse aruandekohustuse, avatuse ja läbipaistvuse tagamiseks.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Tagada vähemuste õiguste austamine

Tagada riigiõiguse rakendamine vähemusrahvuste suhtes. Eelkõige tagada vähemuste proportsionaalne esindatus kohalikes ja piirkondlikes omavalitsusüksustes, riigiametiasutustes ja kohtuorganites ning riiklikes haldusorganites seaduses sätestatud korras. Tagada vajalikud vahendid, sealhulgas piisav finantseerimine, valitud vähemusvolikogude nõuetekohase toimimise tagamiseks. Rakendada uus strateegia mustlaste kaitseks ja integreerimiseks.

Kiirendada pagulaste tagasitulekut

Lõpetada juba esitatud eluaseme rekonstrueerimise taotluste menetlemine 2004. aasta aprilliks; rekonstrueerida kõik eluasemed, mille kohta on tehtud positiivne otsus, 2005. aasta aprilliks; tagada kõigile võimalikele toetuse saajatele suunatud avalik teabekampaania pärast uue tähtaja kehtestamist rekonstrueerimistaotluste esitamiseks 2004. aasta 1. aprillist30. septembrini. Lõpetada eluasemete elamuõiguse taastamine 2004. aasta juuniks. Rakendada seadusandlus kaotatud rendi/valdusõiguse hüvitamiseks nii riigi erilise huvi piirkondades kui väljaspool neid. Tagada piisav kooskõlastamine ja koostöö kõikide asjaomaste ametiasutuste vahel riiklikul ja kohalikul tasandil. Luua sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused parema õhkkonna loomiseks tagasipöördujate jaoks ning vastuvõtvate kogukondade suhtumise parandamiseks tagasipöördujate suhtes. Tõhustada piirkondlikku koostööd pagulaste tagasituleku protsessi kiirendamiseks.

Toetada sõnavabadust ja tagada meedia demokraatlik toimimine

Vaadata läbi meediaalased õigusaktid kooskõlas Euroopa Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja OSCE ühisekspertide missiooni soovitustega 2004. aasta veebruarist. Eelkõige vaadata läbi elektroonilise meedia seadus, et kehtestada läbipaistev, prognoositav ja tõhus reguleeriv raamistik (kaasa arvatud järkjärguline Euroopa Liidu acquis'ga ühtlustamine juba ratifitseeritud Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni konventsiooni täieliku rakendamise abil); tagada elektroonilise meedia nõukogu poliitiline ja rahaline sõltumatus; tagada Horvaatia raadio ja televisiooni ning selle saatenõukogu töö sõltumatus ning stabiilsus, kuni Horvaatia raadio ja televisiooni seadus läbi vaadatakse; tagada, et meedia seaduse ja laimu puudutavate õigusaktide läbivaatamine peegeldaks Euroopa standardeid vastavalt määratlusele Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat.

Parandada koostööd ombudsmaniga, võttes täielikult arvesse tema soovitustes ja aastaaruandes väljendatud otsuseid.

Piirkondlik koostöö

Tagada täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK)

Tõhustada piirkondlikku koostööd

Töötada lõplike lahenduste leidmiseks pooleliolevates kahepoolsetes küsimustes, eriti piiriküsimustes Sloveeniaga, Serbia ja Montenegroga ning Bosnia ja Hertsegoviinaga, ilma ühepoolsete algatusteta. Lahendada kõik Aadria meres kaitstud “Ökoloogilise ja kalastustsooni” ühepoolsest deklareerimisest tulenevad küsimused. Tagada kõikide piirkondlike vabakaubanduslepete rakendamine. Sõlmida ja rakendada naaberriikidega lepingute kogum organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise, piirikorralduse ja tagasivõtmise valdkonnas. Alustada Kagu-Euroopa piirkondliku transpordi tuumvõrgu arendamist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (VMM) rakendamist, eelkõige võtta meetmed koostöömehhanismide, muu hulgas juhtivkomitee ja Kagu-Euroopa transpordi vaatluskeskuse (SEETO) loomiseks. Saavutada edu 2002. ja 2003. aasta Kagu-Euroopa piirkondliku energiaturu Ateena protsessi memorandumitest tulenevate kohustuste täitmisel.

Tagada stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõuetekohane rakendamine piirkondliku koostöö vallas

Lõpetada läbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga kahepoolse piirkondliku koostöö konventsiooni teemal.

Majanduslikud kriteeriumid

Hoida ettenägelikku, stabiilsusele orienteeritud makromajanduslikku poliitikat, sealhulgas töötada välja turupõhised rahalised vahendid rahanduspoliitika tõhususe parandamiseks.

Kiirendada ettevõtete restruktureerimist ja erastamist

Kaotada ebaselgus poolelioleva seadusandluse kiire vastuvõtmise teel. Kiirendada ettevõtete restruktureerimist ja ühiskondlikus omandis olevate ettevõtete erastamist. Välja töötada ja vastu võtta suurte avaliku sektori ettevõtete restruktureerimise ja erastamise või likvideerimise strateegiad, eelkõige tootmise, põllumajanduse, transpordi, turismi ja kommunaalteenuste valdkonnas. Võtta vastu ja alustada restruktureerimisprogrammi rakendamist terasesektoris kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega.

Vähendada turulepääsu ja turult lahkumise takistusi

Lihtsustada ettevõtete turulepääsu ja turult lahkumise reegleid. Eelkõige kiirendada registreerimismenetlust ja tõhustada pankrotieeskirjade rakendamist.

Kiirendada maareformi, eelkõige põllumajandusmaa registreerimist ja erastamist tänapäevase ja efektiivse katastri ja kinnistusregistri asutamise teel, et kõrvaldada olemasolevad takistused maa- ja elamuturu arendamisel.

Võtta vastu keskmise tähtajaga maksuraamistik, mis kajastab jätkuvat maksualast korrigeerimist ja konsolideerimist.

Jätkata riigi rahanduse struktuurireforme, eelkõige kulude haldamise valdkonnas. Kehtestada läbipaistev ja efektiivne võlahaldusvõime.

Võime täita liikmekohustusi

Siseturg ja -kaubandus

Kaupade vaba liikumine

Restruktureerida olemasolev institutsiooniline raamistik, et reguleerimise, akrediteerimise, standardiseerimise ja toodete sertifitseerimise toimingute vahel oleks tagatud vajalik lahusus. Jätkata tööd vana lähenemisviisi ja uue lähenemisviisi direktiivide ülevõtmisel.

Tühistada olemasolevad meetmed, millel on Euroopa Liidust importimisel koguseliste piirangutega samaväärne mõju.

Luua vajalikud haldusstruktuurid, et tagada terviklik lähenemine toidu ohutuse parandamiseks kogu toiduahela ulatuses.

Tagada efektiivse ja läbipaistva riigihankekorra täielik toimimine ja võtta vastu selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid.

Teenuste osutamise vabadus

Tugevdada finantsteenuste, eelkõige kindlustusturu, investeerimisteenuste ja väärtpaberituru järelevalve reguleerimis- ja haldusraamistikku.

Asutada isikuandmete kaitseks sõltumatu järelevalveasutus.

Kapitali vaba liikumine

Täiustada rahapesuvastast seadusandlust ja viia lõpule efektiivse rahapesuvastase süsteemi loomine.

Äriühinguõigus

Jätkata seadusandluse ühtlustamist, et tagada intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse tase, mis on sarnane Euroopa Liidus kehtivaga, ning tugevdada haldussuutlikkust, et tagada efektiivsete vahendite olemasolu selliste õiguste rakendamiseks.

 Konkurents

Jätkata ühtlustamist Euroopa Liidu acqui'ga, tagada monopolivastaste ja riigiabi seaduste täitmine ja võtta vastu asjakohased rakendusaktid. Tugevdada haldussuutlikkust ja turu konkurentsi kaitse asutuse sõltumatust nii riigiabi kui monopolivastasuse valdkonnas. Parandada riigiabi valdkonna läbipaistvust, muu hulgas Euroopa Liidule esitatava iga-aastase aruande ja riigiabi kavade täieliku nimistu loomise teel.

Maksustamine

Alustada olemasolevate maksuseaduste ja haldusmenetluse läbivaatamist, et tagada maksuseaduste efektiivne täitmine.

Tugevdada maksu- ja tolliameti suutlikkust, eelkõige maksude kogumise ja kontrolli alal; luua toimiv ja piisava personaliga aktsiisimaksu teenistus; lihtsustada menetluskorda maksupettuste efektiivseks uurimiseks.

Alustada vajalike infotehnoloogiasüsteemide väljaarendamist, et võimaldada elektroonilist andmevahetust Euroopa Liidu ja tema liikmesriikidega.

Tolliliit

Tugevdada tolliteenuste haldus- ja toimevõimet, eelkõige sooduspäritolureeglite kontrolli alal, ja jätkata ühtlustamist Euroopa Liidu tolliseadustikuga.

Tõhustada vastavalt vahelepingule täiendavalt halduskoostööd tollisektoris.

Välissuhted

Rakendada nõuetekohaselt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu/vahelepingu vastuvõtmise protokoll, et võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist.

Valdkondlikud tegevuspõhimõtted

Põllumajandus

Alustada nõuetekohase kõlvikute ja loomade identifitseerimise süsteemi ülesehitust kooskõlas Euroopa Liidu acquis'ga. Tugevdada põllumajandusstatistika kogumist ja töötlemist kooskõlas Euroopa Liidu standardite ja metoodikaga.

Töötada välja strateegia, et luua efektiivsed ja finantsiliselt usaldusväärsed makseasutused põllumajandusfondide juhtimiseks ja kontrollimiseks kooskõlas Euroopa Liidu nõuete ja rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.

Tugevdada maaelu arengustrateegia loomiseks vajalikke haldusstruktuure ja tegevusvahendeid maaelu arendusprogrammide koostamiseks, rakendamiseks, juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja hindamiseks.

Jätkata Euroopa Liidu acqui'ga ühtlustamist veterinaaria- ja fütosanitaariasektoris, ajakohastada kontrollikorda, kaasajastada liha- ja piimatööstusi, et need vastaksid Euroopa Liidu hügieeni- ja rahvatervise standarditele. Ühtlustada elusloomade ja loomsete saaduste importimise kord rahvusvaheliste sanitaar- ja fütosanitaarkohustustega (SPS-kohustused) ja Euroopa Liidu acquis'ga.

Kalandus

Alustada piisavate haldus- ja kontrollstruktuuride loomist kalanduspoliitika jaoks. Hinnata seoses Horvaatia 2003. aasta oktoobri ühepoolse otsusega laiendada Aadria merel oma jurisdiktsiooni koos Euroopa komisjoni ja huvitatud naaberriikidega, eelkõige Sloveenia ja Itaaliaga, tagajärgi kalastustegevusele selles piirkonnas, pidades silmas asjakohaste lahenduste väljatöötamist Vahemere piirkonnas kalapüügi säästvat arengut käsitleva Veneetsia konverentsi järelduste raamistikus, et tagada ühenduse kalastustegevuse jätkumine.

Transport

Jätkata õigusaktide ühtlustamist ja tugevdada haldussuutlikkust lennundussektoris.

Statistika

Tugevdada Horvaatia statistikabüroo haldussuutlikkust ja parandada koordineerimist teiste Horvaatia ametliku statistika asutustega. Esitada komisjonile statistikapiirkondade kohta uus ettepanek, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega.

Telekommunikatsioon ja infotehnoloogia

Tugevdada siseriiklike reguleerivate asutuste suutlikkust telekommunikatsiooni ja postiteenuste valdkonnas ja tagada nende sõltumatus.

Keskkond

Välja töötada horisontaalõigusaktid, sealhulgas keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse osalemise kohta.

Tugevdada haldussuutlikkust siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil, et tagada planeerimise, sealhulgas finantsstrateegiate ettevalmistamine.

Tugevdada siseriiklike ja piirkondlike kontrolliteenistuste suutlikkust ja võimaldada neil efektiivselt tagada keskkonnaalaste õigusaktide täitmine.

Võtta vastu jäätmekava ja alustada selle rakendamist.

Finantskontroll

Välja töötada avaliku halduse sisefinantskontrolli süsteemi loomise põhimõtted. Käivitada pädeva personali, koolituse ja seadmetega varustamise abil avaliku halduse sisefinantskontrolli tegevus või tugevdada seda, moodustades muu hulgas selle raames sõltumatult tegutsevad sisekontrolli osakonnad.

Kehtestada efektiivne kord ühenduse finantshuve mõjutavate eeskirjade eiramise avastamiseks, käsitlemiseks ning finants-, haldus- ja kohtulikuks kontrollimiseks.

Koostöö justiits- ja siseküsimustes

Piirikorraldus

Tugevdada piirikorraldust, tugevdades eelkõige merepiiride jälgimist; võtta vastu ja rakendada integreeritud piirikorralduse strateegia; suurendada investeeringuid tehnilistesse seadmetesse ja infrastruktuuri; tõhustada piirivalveametnike erikoolitust.

Rakendada valitsuse poolt vastu võetud ja JSK ministrite kohtumisel Brüsselis 28. novembril 2003. aastal Euroopa Liidu Lääne-Balkani foorumi raames esitatud meetmeid kooskõlas kõigi asjaomaste ametitega.

Organiseeritud kuritegevus, narkootikumid, korruptsioon ja terrorism

Rakendada valitsuse poolt vastu võetud ja JSK ministrite kohtumisel Brüsselis 28. novembril 2003. aastal Euroopa Liidu Lääne-Balkani foorumi raames esitatud meetmeid, mis on suunatud tegevusele.

Parandada koostööd õiguskaitseorganite ja kohtute vahel, eelkõige seoses majanduskuritegude, organiseeritud kuritegevuse, pettuste, rahapesu ja korruptsiooniga; tõhustada narkokaubandusevastast võitlust ning tõhustada narkomaania ennetamist ja nõudluse vähendamist narkootikumide järele; tugevdada USKOK haldussuutlikkust.

Jätkata ettevalmistusi koostöölepingu sõlmimiseks Europoliga

Suurendada rahvusvahelist koostööd ja terrorismiga seotud asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide täieulatuslikku rakendamist; parandada politsei ja luureteenistuste vahelist koostööd ja infovahetust riigi siseselt ja teiste riikidega; tõhustada terrorismiaktide finantseerimise ja ettevalmistamise takistamist.

Migratsioon ja varjupaik

Rakendada uusi varjupaigaalaseid õigusakte ja rajada sealhulgas ajutine vastuvõtukeskus.

3.2.   KESKMISE TÄHTAJAGA PRIORITEEDID

Poliitilised kriteeriumid

Demokraatia ja õigusriik

Jätkata kohtusüsteemi tugevdamist

Jätkata kohtureformi rakendamist ja võtta tarvitusele meetmed kohtuasjade mahajäämuse edasiseks vähendamiseks kõikides kohtutes; ratsionaliseerida kohtukorraldust, töötades välja tänapäevased infotehnoloogiasüsteemid ja tagades halduspersonali piisava taseme; tagada kohtuotsuste õigeaegne ja tegelik täideviimine; tagada juurdepääs õigusemõistmisele ja õigusabile ning muuta kättesaadavaks vastavad eelarvelised vahendid; tõhustada koolitust Euroopa Liidu õigusaktide alal.

Jätkata korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamist

Edendada korruptsioonivastast võitlust ja rakendada sellega seotud õigusakte. Luua asjaomastes teenistustes korruptsiooni vastu võitlemiseks eriüksused ning anda neile piisav koolitus ja vahendid. Tagada rahvusvaheliste õigusaktidega sätestatud normide täitmine, kehtestades vastavad õiguslikud- ja haldusmeetmed. Hõlbustada Euroopa Liidu liikmeriikidest lähetatud sidet pidavate ametnike töölerakendamist asjaomastes riigiasutustes, mis tegelevad organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisega. Esitada Euroopa Liidule poolaastaaruanded käegakatsutavate tulemuste kohta, mis on saavutatud organiseeritud kuritegevusega seotud toimingute jälitamise osas vastavalt rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni (tuntud Palermo konventsioonina) tingimustele.

Jätkata riiklike haldusorganite toimimise parandamist

Jätkata otseselt Euroopa Liidu acquis'ga seotud institutsioonide ülesehitusprotsessi ja käivitada reformid riigihalduse üldise efektiivsuse tõstmiseks. Viia lõpule denatsionaliseerimisprotsess.

Inimõigused ja vähemuste kaitse

Tagada vähemuste õiguste jätkuv austamine

Jätkata mustlaste olukorra parandamist vastava strateegia tõhustatud rakendamise teel, andes vajalikku finantsabi siseriiklikul ja kohalikul tasandil, rakendades diskrimineerimisvastaseid meetmeid töötamisvõimaluste edendamisel ning parandades juurdepääsu haridusele ja elamistingimusi.

Viia lõpule pagulaste tagasituleku protsess asjakohaste õigusaktide nõuetekohase ja õigeaegse rakendamise teel. Tagada piirkondlike arenguprogrammide kaudu tagasipöördujate majanduslik ja sotsiaalne taasintegreerumine mõjutatud piirkondades.

Piirkondlik koostöö

Jätkata piirkondliku koostöö tõhustamist

Valmistuda integreeritud piirkondliku energiaturu rajamiseks seoses Kagu-Euroopa piirkondliku energiaturu Ateena protsessiga.

Majanduslikud kriteeriumid

Parandada jätkuvalt tingimusi eraettevõtete jaoks

Saavutada märkimisväärne edu erastamisprotsessis ja jätkata pingutusi eraettevõtete loomise ja arendamise tingimuste parandamiseks. Saavutada märkimisväärne edu suurettevõtete restruktureerimise valdkonnas.

Viia lõpule maareform, erilise rõhuasetusega põllumajandusmaa registreerimisel ja erastamisel.

Jätkata tööturu reformi

Jätkata pingutusi tööturu reageerimisvõime edendamiseks ja suurendada tööjõu osalemist.

Jätkata jätkusuutliku keskmise tähtajaga maksuraamistiku rakendamist pideva riiklike kogukulutuste osakaalu vähendamise teel SKT-st. Eelistada riiklikke kulutusi, et leida vahendeid Euroopa Liidu acquis'ga seotud kulutusteks, sealhulgas tervishoiu- ja pensionisüsteemi reformiks. Jätkata toetuste vähendamist suurtele kahjumit tootvatele ettevõtetele. Sel viisil vähendada veelgi üldist valitsemissektori puudujääki ja avaliku sektori laenukoormust.

Võime täita liikmekohustusi

Siseturg ja kaubandus

Kaupade vaba liikumine

Saavutada märkimisväärset edu vana ja uue lähenemisviisi direktiivide ülevõtmisel ning Euroopa Liidu standardite vastuvõtmisel.

Jätkata Horvaatia toiduaine alaste õigusaktide ühtlustamist ja tugevdada vajalikke rakendusstruktuure.

Kehtestada riigihangete kord, millega kaasneksid kõik asjakohased haldusstruktuurid, ning saavutada märkimisväärset edu töös täielikuks ühtlustamiseks Euroopa Liidu acquis'ga.

Isikute vaba liikumine

Jätkata Euroopa Liidu acquis'ga ühtlustamist kutsekvalifikatsiooni ja diplomite vastastikuse tunnustamise, sealhulgas haridust ja kutseõpet käsitlevate sätete alal ning arendada edasi nõutavaid haldusstruktuure.

Kaotada mis tahes diskrimineerivad meetmed Euroopa Liidu võõrtöötajate ja Euroopa Liidu kodanike suhtes; tugevdada sotsiaalkindlustuskavu koordineerivaid haldusstruktuure.

Teenuste osutamise vabadus

Kaotada Euroopa Liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele kehtivad tõkked piiriüleste teenuste sisseseadmisel ja osutamisel.

Jätkata andmekaitsealaste õigusaktide ühtlustamist; tugevdada järelevalveasutust ja tagada selle sõltumatus.

Kapitali vaba liikumine

Töötada ülejäänud piirangute kaotamise suunas kapitali vabal liikumisel; jätkata maksesüsteemidealaste õigusaktide ühtlustamist ja tagada nende rakendamine tegelikkuses.

Tugevdada finantsteabe üksuse haldussuutlikkust ja parandada selle koostööd teiste rahapesuvastase võitlusega seotud institutsioonidega.

Äriühinguõigus

Viia lõpule ühtlustamine intellektuaal- ja tööstusomandi õiguste valdkonnas ja tugevdada nende rakendamist võitluses piraatluse ja võltsimise vastu.

Konkurents

Tugevdada monopolivastast ja riigiabi ametkonda ning panna alus usaldusväärsele järelevalvele. Parandada oluliselt läbipaistvust riigiabi valdkonnas. Töötada kõigil haldus- ja kohtutasanditel välja konkurentsiõiguse ja -poliitika alane koolitus.

Maksustamine

Jätkata tööd käibemaksu ja aktsiisimaksu ühtlustamise suunas Euroopa Liidu maksualase acquis'ga, pöörates erilist tähelepanu vabatsoonide hõlmamisele käibemaksu territoriaalsel kohaldamisel ning olemasolevate käibemaksu nullmäärade ja müügimaksu kaotamisele.

Täita ettevõtlusmaksu juhendi põhimõtteid ja tagada, et uued maksumeetmed oleksid kooskõlas nende põhimõtetega.

Jätkata maksuameti, sealhulgas IT sektori tugevdamist ja tagada selle nõuetekohane toimimine, et saavutada Euroopa Liidu standardid ja IT süsteemide vastastikune seotavus. Töötada välja ja rakendada eetikakoodeks.

Tolliliit

Tõhustada ja konsolideerida tolliteenistuste haldus- ja toimevõimet. Laiendada kogu personali koolitust ja suurendada infotehnoloogia kasutamist, mille ülesehitus ja kasutamine peaks olema Euroopa Liidu süsteemidega ühilduv, et tagada vastastikune seotavus. Välja töötada ja rakendada tolliteenistuse eetikakoodeks. Tõhustada auditeerimist ning riskianalüüsi ja -eristamist.

Jätkata ühtlustamist vabatsoonide, transiidi, lõivude, tariifide piirmäärade ja üldise soodustuste süsteemi valdkonnas.

Valdkondlikud tegevuspõhimõtted

Põllumajandus

Tugevdada turu ja maaelu arendamise põhimõtete rakendamiseks vajalikke haldusstruktuure; luua viinamarjaistandusregister kooskõlas Euroopa Liidu standarditega. Jätkata ettevalmistusi täielikult toimiva haldus- ja kontrollisüsteemi ja makseasutuse rajamiseks kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega.

Jätkata ja oluliselt täiustada Euroopa Liidu acquis'ga ühtlustamist veterinaaria- ja fütosanitaaria sektoris, sealhulgas loomade identifitseerimise süsteemi, loomsete jäätmete käitlemise, liha- ja piimatööstuste kaasajastamise, loomahaiguste kontrolli programmide ja taimekaitse alal; oluliselt ajakohastada järelevalvestruktuure.

Kalandus

Jätkata haldusstruktuuride ja varustuse sisseseadmist, mis on vajalikud kalanduspoliitika efektiivse rakendamise tagamiseks, sealhulgas kalavarude majandamise, kalastustegevuse järelevalve ja kontrolli, turupoliitika, struktuuriprogrammide, kalalaevade registri ja laevastiku mahutavuse korralduskava jaoks, mis vastaks olemasolevatele kalavarudele.

Transport

Jätkata Euroopa Liidu acquis'ga ühtlustamist ja töötada välja piisav haldussuutlikkus maanteetranspordi (sotsiaalsed, tehnilised ja maksusätted), raudteetranspordi (eelkõige koostalitlusvõime ja sõltumatu võimsuse eraldamine) ja mereveonduse (eelkõige meresõiduohutuse) valdkonnas. Saavutada lennunduse valdkonnas Euroopa Liidu acquis'ga täielik ühtlustamine kokkuleppe raames, mis käsitleb Horvaatia osalemist Euroopa ühtsel lennundusturul.

Majandus- ja rahaliit

Jätkata keskpanka reguleerivate õigusaktide ühtlustamist. Täiustada rahanduspoliitikat turule orienteeritud finantsinstrumentide kasutamise laiendamiseks ja tõhustamiseks.

Sotsiaalpoliitika ja tööhõive

Jätkata Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamist töötervishoiu ja tööohutuse, tööõiguse, naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise valdkonnas; tõhustada sellega seotud haldusstruktuure ja neid struktuure, mida on vaja sotsiaalkindlustuse koordineerimiseks.

Töötada välja ja rakendada laiaulatuslik tööhõivestrateegia, mis hõlmab kõiki asjaomaseid pooli, pidades silmas hilisemat osalemist Euroopa tööhõivestrateegias, ja millega kaasneks analüüsi-, rakendamis- ja hindamisvõime tõstmine.

Edasi arendada tööturu osapoolte suutlikkust, eelkõige kahepoolses sotsiaalses dialoogis, välja töötada ja rakendada Euroopa Liidu acquis.

Jätkata rahvatervisealaste õigusaktide ühtlustamist ning suurendada investeeringuid tervishoidu.

Energeetika

Jätkata riikliku energiaturu (elekter ja gaas) ühtlustamist Euroopa Liidu acquis'ga, parandada energiatõhusust, soodustada taastuvaid energiaallikaid, luua õlivarud piisava tarnekindluse tagamiseks, tagada tuumaohutus ja kiirguskaitse; tõhustada haldussuutlikkust kõikides nimetatud valdkondades.

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted

Jätkata Euroopa väikeettevõtete harta rakendamist. Lihtsustada veelgi äriühingute registreerimise korda.

Teadus ja uurimistöö

Tõhustada teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse suutlikkust, et tagada edukas osalemine ühenduse raamprogrammides.

Haridus ja kutseõpe

Tõhustada püüdlusi tänapäevase kutseharidussüsteemi loomisel.

Telekommunikatsioon ja infotehnoloogia

Võtta vastu vajalikud kõrgema ja madalama tasandi õigusaktid normatiivraamistiku väljakujundamiseks ja luua konkurents kõikides valdkondades. Võtta vastu ühtne strateegia teadmistel põhineva majanduse edendamiseks.

Regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimine

Tagada vastutuse selge jaotamine ja efektiivne ministeeriumidevaheline koordineerimine kõikehaarava ja ühtse strateegia väljatöötamiseks regionaalarengu valdkonnas. Luua partnerlusstruktuurid tiheda koostöö tagamiseks asjaomaste riikliku ja piirkondliku tasandi huvirühmade vahel.

Tagada, et pädevad haldus- ja makseasutused arendaksid järk-järgult oma suutlikkust; koostada ja rakendada regionaalarengu kavad; tõhustada finantsjuhtimis- ja kontrollimenetlust; rajada nõuetekohased järelevalve- ja hindamissüsteemid.

Keskkond

Tagada keskkonnakaitsealaste nõuete integreerimine muude valdkondlike tegevuspõhimõtete määratlusse ja rakendamisse, pidades silmas säästva arengu soodustamist; rakendada horisontaalseid õigusakte.

Jätkata tööd Euroopa Liidu acquis' ülevõtmisega, asetades erilist rõhku jäätmekäitlusele, vee kvaliteedile, õhu kvaliteedile, looduskaitsele ja saastuse komplekssele vältimisele ja kontrollile. Välja töötada keskkonnainvesteeringute strateegia, mis põhineb ühtlustamise kulude hindamisel. Suurendada investeeringuid keskkonna infrastruktuuri, pöörates eriti tähelepanu reoveekogumisele ja -käitlusele, joogiveevarustusele ja jäätmekäitlusele.

Tarbija- ja tervisekaitse

Jätkata ohutusega seotud meetmete ühtlustamist Euroopa Liidu acquis'ga ja tugevdada efektiivseks turujärelevalveks vajalikku haldussuutlikkust.

Finantskontroll

Töötada välja ühtne õigusraamistik ja efektiivsed mehhanismid riiklike tulude ja kulude jälgimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks.

Töötada välja efektiivsed mehhanismid ühenduse finantshuve mõjutavate eeskirjade eiramise edastamiseks komisjonile ja kehtestada vajalikud koordineerimismeetodid.

Koostöö justiits- ja siseküsimustes

Piirikorraldus

Tugevdada piirikontrolli, töötada välja siseriiklikud andmebaasid ja registrid ning tagada asjaomaste teenistuste vaheline koordineerimine.

Organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon

Täiustada politsei varustust ja infrastruktuuri, sealhulgas arvutitel põhineva uurimissüsteemi rajamist; tugevdada koostööd politsei ja teiste õiguskaitseorganite vahel; tõhustada võitlust narkokaubanduse, organiseeritud kuritegevuse, majanduskuritegevuse (sealhulgas rahapesu ja raha võltsimine), pettuste ja korruptsiooni vastu; tõhustada asjaomaste siseriiklike õigusaktide ühtlustamist acquis'ga nimetatud valdkondades.

4.   PROGRAMMITÖÖ

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi raames antakse Lääne-Balkani riikidele ühenduse abi asjaomaste finantseerimisinstrumentidega, eelkõige nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2666/2000; (1) seetõttu ei ole käesoleval otsusel rahalist mõju. Lisaks on Horvaatial juurdepääs rahastamisele mitut riiki hõlmavatest ja horisontaalsetest programmidest. Komisjon teeb koostööd Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste rahandusasutustega, eelkõige Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga ning Maailmapangaga, et kergendada stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga seotud projektide kaasfinantseerimist.

5.   TINGIMUSLIKKUS

Ühenduse abi Lääne-Balkani riikidele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel on seotud edasise progressiga Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel. Nende üldtingimuste mittetäitmine võib viia nõukogu poolt vastavate meetmete rakendamiseni määruse (EÜ) nr 2666/2000 artikli 5 alusel.

Ühenduse abi on allutatud ka nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järeldustes määratletud tingimustele, eelkõige toetuse saaja kohustuse osas viia ellu demokraatlikud, majanduslikud ja institutsioonilised reformid, võttes arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete.

6.   JÄRELEVALVE

Euroopa partnerluse tingimuste täitmise kontrollimine tagatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel kehtestatud mehhanismide kaudu, eelkõige stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi aastaaruannete kaudu.


(1)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2415/2001 (EÜT L 327, 12.12.2001, lk 3).