ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 293

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
16. september 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1607/2004, 15. september 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1608/2004, 13. september 2004, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merikuradipüük

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1609/2004, 13. september 2004, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük

4

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1610/2004, 15. september 2004, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1611/2004, 15. september 2004, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

6

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1612/2004, 15. september 2004, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. septembrist 2004

7

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1613/2004, 15. september 2004, millega kehtestatakse oliiviõli eksporditoetused

10

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1614/2004, 15. september 2004, süsteemi A3 ekspordilitsentside väljaandmise kohta puu- ja köögiviljasektoris (apelsinid ja õunad)

12

 

*

Komisjoni direktiiv 2004/89/EÜ, 13. september 2004, millega viiendat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )

14

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

2004/640/EÜ:ELi-Mehhiko ühisnõukogu otsus nr 3/2004, 29. juuli 2004, millega muudetakse ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsust nr 2/2000

15

 

 

Komisjon

 

*

2004/641/EÜ:Komisjoni otsus, 14. september 2004, millega muudetakse otsust 2002/627/EÜ, millega luuakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm ( 1 )

30

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1607/2004,

15. september 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 15. septembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

71,6

999

71,6

0707 00 05

052

106,2

999

106,2

0709 90 70

052

85,7

999

85,7

0805 50 10

382

67,7

388

48,1

524

63,6

528

46,6

999

56,5

0806 10 10

052

72,8

220

130,6

400

169,8

624

144,8

999

129,5

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

61,0

400

106,6

508

69,4

512

102,6

528

86,4

800

177,0

804

89,6

999

98,9

0808 20 50

052

99,4

388

79,8

999

89,6

0809 30 10, 0809 30 90

052

115,9

999

115,9

0809 40 05

066

59,0

094

31,2

400

106,6

624

131,6

999

82,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1608/2004,

13. september 2004,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse merikuradipüük

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse laevade suhtes püügipiirangutega vetes, (2) kehtestatakse merikuradi 2004. aasta kvoodid.

(2)

Selleks, et tagada kvootidega reguleeritavate kalavarude koguselisi piiranguid käsitlevate sätete täitmine, peab komisjon kindlaks määrama kuupäeva, millest alates loetakse kvoot liikmesriigi lipu all sõitvate laevade saakide põhjal ammendatuks.

(3)

Komisjonile edastatud teabe kohaselt on Belgia lipu all sõitvad või Belgias registreeritud laevad täitnud neile 2004. aastaks määratud kvoodi merikuradipüügiks ICES VIII a, b, d ja e rajoonis. Belgia on keelustanud nende varude püügi alates 6. augustist 2004. See kuupäev tuleb ka käesolevas määruses aluseks võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia lipu all sõitvad või Belgias registreeritud laevad on täitnud Belgiale 2004. aastaks määratud kvoodi merikuradipüügiks ICES VIII a, b, d ja e rajoonis.

Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud merikuradipüük ICES VIII a, b, d ja e rajoonis, samuti on keelatud pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva eespool nimetatud laevade püütud kalavarude pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 6. augustist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. september 2004

Komisjoni nimel

kalanduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(2)  ELT L 344, 31.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 867/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 144).


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/4


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1609/2004,

13. september 2004,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse hariliku merikeele püük

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, (1) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse laevade suhtes püügipiirangutega vetes, (2) kehtestatakse hariliku merikeele 2004. aasta kvoodid.

(2)

Selleks, et tagada kvootidega reguleeritavate kalavarude koguselisi piiranguid käsitlevate sätete täitmine, peab komisjon kindlaks määrama kuupäeva, millest alates loetakse kvoot liikmesriigi lipu all sõitvate laevade saakide põhjal ammendatuks.

(3)

Komisjonile edastatud teabe kohaselt on Belgia lipu all sõitvad või Belgias registreeritud laevad täitnud neile 2004. aastaks määratud kvoodi hariliku merikeele püügiks ICES VIII a ja b rajoonis. Belgia on keelustanud nende varude püügi alates 6. augustist 2004. See kuupäev tuleb ka käesolevas määruses aluseks võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia lipu all sõitvad või Belgias registreeritud laevad on täitnud Belgiale 2004. aastaks määratud kvoodi hariliku merikeele püügiks ICES VIII a ja b rajoonis.

Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud hariliku merikeele püük ICES VIII a ja b rajoonis, samuti on pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva keelatud eespool nimetatud laevade püütud kalavarude pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 6. augustist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. september 2004

Komisjoni nimel

kalanduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST


(1)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(2)  ELT L 344, 31.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 867/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 144).


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1610/2004,

15. september 2004,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. märtsi 2003. aasta määrust (EÜ) nr 573/2003, milles sätestatakse nõukogu otsuse 2003/18/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Rumeeniast pärit teraviljatoodetele soodustuste kehtestamisega ühenduse tariifikvootide kujul ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 573/2003 avatakse 149 000 t maisi aastane tariifikvoot turustusaastaks 2004/2005.

(2)

Määruse (EÜ) nr 573/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 13. septembril 2004 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

“Rumeenia” maisikvoodi impordilitsentsid, mille taotlused esitati komisjonile 13. septembril 2004 määruse (EÜ) nr 573/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel, antakse välja 0,0525388 ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 82, 29.3.2003, lk 25.


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1611/2004,

15. september 2004,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatud maisi tariifikvoodi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 3. juuni 2003. aasta määrust (EÜ) nr 958/2003, milles sätestatakse nõukogu otsuse 2003/286/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Bulgaaria Vabariigist pärit teraviljatoodetele soodustuste kehtestamisega ühenduse tariifikvootide kujul ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatakse 88 000 t maisi aastane tariifikvoot turustusaastaks 2004/2005.

(2)

Määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 13. septembril 2004 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

“Bulgaaria Vabariigi” maisikvoodi impordilitsentsid, mille taotlused esitati komisjonile 13. septembril 2004 määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõigete 1 ja 2 alusel, antakse välja 0,0518166 ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 136, 4.6.2003, lk 3.


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/7


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1612/2004,

15. september 2004,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. septembrist 2004

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 16. septembrist 2004

CN-kood

Kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

3,70

1001 90 91

Pehme nisu seeme

0,00

ex 1001 90 99

Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks

0,00

1002 00 00

Rukis

43,08

1005 10 90

Mais, külviks, v.a hübriidmais

55,86

1005 90 00

Mais, v.a külviks (2)

55,86

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme

53,17


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

ajavahemikul 31.8.–14.9.2004

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering

Minneapolis

Chicago

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)

HRS2 (14 %)

YC3

HAD2

keskmine kvaliteet (1)

madal kvaliteet (2)

US oder 2

Noteering (EUR/t)

124,11 (3)

72,93

151,76 (4)

141,76 (4)

121,76 (4)

82,38 (4)

Lahe lisatasu (EUR/t)

11,62

 

 

Suure järvistu lisatasu (EUR/t)

13,74

 

 

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 26,70 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 31,57 EUR/t.

3.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).


(1)  Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta [määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3].

(2)  Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta [määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3].

(3)  Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud [määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3].

(4)  FOB Duluth.


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/10


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1613/2004,

15. september 2004,

millega kehtestatakse oliiviõli eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1966. aasta määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 3 on sätestatud, et kui ühenduse hinnad on kõrgemad maailmaturuhindadest, võib selle hinnavahe katta oliiviõli eksporditoetustega kolmandatesse riikidesse.

(2)

Oliiviõli eksporditoetuste kehtestamise ja andmise üksikasjalikud eeskirjad on esitatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 616/72. (2)

(3)

Määruse nr 136/66/EMÜ artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et toetus peab olema ühesugune terves ühenduses.

(4)

Vastavalt määruse nr 136/66/EMÜ artikli 3 lõikele 4 peab oliiviõli toetuse kehtestamisel arvesse võtma oliiviõli hindade ja varude praegust olukorda ja tulevikusuundumusi ühenduse turul ning maailmaturuhindu. Ent kui maailmaturu olukord ei võimalda kindlaks määrata oliiviõli kõige soodsamaid hindu, võib arvesse võtta peamiste konkureerivate taimeõlide hinda maailmaturul ning selle hinna ja oliiviõli hinna vahet tüüpilise perioodi vältel. Toetuse summa ei või ületada oliiviõli ühisturuhinna ja maailmaturuhinna vahet, mida vajadusel kohandatakse, võttes arvesse kauba eksportimise kulusid maailmaturule.

(5)

Vastavalt määruse nr 136/66/EMÜ artikli 3 lõike 3 kolmanda taande punktile b võib teha otsuse kehtestada toetus pakkumismenetluse teel. Pakkumismenetlus peab hõlmama toetuse summa ning võib piirduda teatavate sihtriikide, koguste, kvaliteediomaduste ja esitusviisidega.

(6)

Määruse nr 136/66/EMÜ artikli 3 lõike 3 teine taane näeb ette, et oliiviõli toetused võib kehtestada erineval tasemel vastavalt sihtkohale, kui maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõuded muudavad selle vajalikuks.

(7)

Toetussumma tuleb kindlaks määrata vähemalt kord kuus. Vajaduse korral võib seda vahepeal muuta.

(8)

Nende eeskirjade kohaldamisest oliiviõlituru praeguse olukorra suhtes ja eriti oliiviõli ühenduse ja kolmandate riikide turu hindade suhtes tuleneb, et toetus tuleks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas õli- ja rasvaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisaga kehtestatakse eksporditoetused määruse nr 136/66/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud toodetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1513/2001 (EÜT L 201, 26.7.2001, lk 4).

(2)  EÜT L 78, 31.3.1972, lk 1. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2962/77 (EÜT L 348, 30.12.1977, lk 53).


LISA

Komisjoni 15. septembri 2004 määrusele, millega kehtestatakse oliiviõli eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1509 10 90 9100

A00

EUR/100 kg

0,00

1509 10 90 9900

A00

EUR/100 kg

0,00

1509 90 00 9100

A00

EUR/100 kg

0,00

1509 90 00 9900

A00

EUR/100 kg

0,00

1510 00 90 9100

A00

EUR/100 kg

0,00

1510 00 90 9900

A00

EUR/100 kg

0,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on esitatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/12


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1614/2004,

15. september 2004,

süsteemi A3 ekspordilitsentside väljaandmise kohta puu- ja köögiviljasektoris (apelsinid ja õunad)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96, millega sätestatakse puu- ja köögiviljaturu ühine korraldus, (1) eriti selle artikli 35 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1431/2004 (2) avatakse pakkumiskutse, et kehtestada soovituslikud toetusemäärad ja A3 süsteemi soovituslikud kogused, mille jaoks võib välja anda ekspordilitsentsid.

(2)

Pidades silmas esitatud pakkumisi tuleks kehtestada suurimad toetusemäärad ja koguste protsendimäärad, mida kohaldatakse suurimale toetusemäärale vastavate pakkumiste puhul.

(3)

Õunte ja apelsinide puhul ei ületa suurim toetusemäär, mis on vajalik litsentside andmiseks soovituslike koguste jaoks ja pakatud koguste piires, soovituslikku toetusemäära rohkem kui, 1,5 korda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Apelsinide ja õunte puhul kohaldatavad suurimad toetusemäärad ning määrusega (EÜ) nr 1431/2004 avatud pakkumiskutse alusel lubatud koguste vähendamise protsendimäärad on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 16. septembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. september 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  ELT L 264, 11.8.2004, lk 3.


LISA

Süsteemi A3 ekspordilitsentside väljaandmine puu- ja köögiviljasektoris (apelsinid ja õunad)

Toode

Suurim toetusemäär

(EUR/t netokaalu)

Suurima toetusemäära kehtestamiseks taotletud koguste protsendimäärad

Apelsinid

30

100 %

Õunad

29

29 %


16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/14


KOMISJONI DIREKTIIV 2004/89/EÜ,

13. september 2004,

millega viiendat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 96/49/EÜ lisa sisaldab alates 1. juulist 2003 kohaldatavaid ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirju (RID).

(2)

RIDi ajakohastatakse tavaliselt iga kahe aasta järel, viimane ajakohastamine kehtib alates 1. jaanuarist 2003 üleminekuperioodiga kuni 30. juunini 2003.

(3)

Erandkorras ajakohastati RIDi uuesti ühe aasta pärast, nii et muudetud versioon jõustus 1. jaanuaril 2004.

(4)

Seepärast tuleb direktiivi 96/49/EÜ lisa muuta.

(5)

Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/49/EÜ artiklis 9 ettenähtud ohtlike kaupade veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 96/49/EÜ lisa asendatakse järgmisega:

“Alates 1. jaanuarist 2004 kehtivad ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskirjad (RID), mis on esitatud rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni (COTIF) B liite I lisas, kusjuures mõisted “osalisriik” ja “riigid või raudteed” asendatakse mõistega “liikmesriik”.

RIDi 2004. aasta versiooni muudatuste tekst avaldatakse niipea, kui see on kättesaadav kõikides ühenduse ametlikes keeltes.”

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. oktoobriks 2004. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. september 2004

Komisjoni nimel

asepresident

Loyola DE PALACIO


(1)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/29/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 47).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/15


ELi-MEHHIKO ÜHISNÕUKOGU OTSUS nr 3/2004,

29. juuli 2004,

millega muudetakse ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsust nr 2/2000

(2004/640/EÜ)

ÜHISNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelist majanduspartnerlust, poliitilist koordineerimist ja koostööd käsitlevat lepingut (1) (edaspidi “leping”), millele kirjutati alla Brüsselis 8. detsembril 1997, eriti selle artikleid 5 ja 10 koostoimes artikliga 47,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi (edaspidi “uued liikmesriigid”) ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on vaja samast kuupäevast alates kohandada mõningaid ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 sätteid, (2) mis käsitlevad kaubavahetust, päritolu tõendamist ja riigihankeid.

(2)

On vaja vastu võtta üleminekumeetmed alates ühinemiskuupäevast Mehhiko ja uute liikmesriikide kaudu transiitvedudel või nende riikide vahelistel vedudel olevate või seal ajutiselt ladustatavate kaupade suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga muudetakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 I lisa vastavalt käesoleva otsuse I lisa sätetele.

2.   Käesoleva otsuse II lisas loetletud CN koodi 0803 00 19 (banaanid) alla kuuluvate toodete tariifikvootide kohaldamine lõpetatakse, kui kehtivad WTO kvoodid asendatakse üksnes tariifil põhineva korraga.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku kohtuda kummagi poole taotlusel kahepoolse banaanikaubanduse olukorra arutamiseks, kui praegune ühenduse impordikord asendatakse üksnes tariifil põhineva korraga.

4.   Käesolev artikkel ei mõjuta ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 artiklis 10 sätestatud läbivaatamisklausli sisu.

Artikkel 2

1.   Lepingu sätteid kohaldatakse kas Mehhikost uude liikmesriiki või uuest liikmesriigist Mehhikosse eksporditavate kaupade suhtes, mis vastavad ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 III lisa sätetele ja on uute liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeval transiitveol Mehhiko või uue liikmesriigi kaudu, nimetatud riikide vahel teel või ajutisel ladustamisel Mehhiko või uue liikmesriigi tollilaos või vabatsoonis.

2.   Sellistel juhtudel võimaldatakse sooduskohtlemist tingimusel, et impordiriigi tolliasutustele on nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast esitatud kaupade liikumissertifikaat EUR. 1, mille on välja andnud vastava ekspordiriigi tolliasutus või pädev valitsusasutus ja millele on lisatud kaupade otsevedu tõendavad dokumendid.

Artikkel 3

Käesolevaga muudetakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 artikli 17 lõiget 4, artikli 18 lõiget 2 ja III lisa IV liidet vastavalt käesoleva otsuse III lisa sätetele.

Artikkel 4

1.   Uute liikmesriikide käesoleva otsuse IV lisas loetletud üksused lisatakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa asjaomastesse jagudesse.

2.   Uute liikmesriikide käesoleva otsuse V lisas loetletud väljaanded lisatakse ühisnõukogu otsuse nr 2/2000 XIII lisa B osasse.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Artikli 1 lõiked 1 ja 2 jõustuvad 1. mail 2004.

2.   Olenemata lõikest 1 lepivad lepinguosalised kokku, et käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajaliku Euroopa Ühenduse sisese menetluse lõpetamiseni kohaldavad Mehhiko Ühendriigid ajutiselt käesoleva otsuse sätteid alates 1. maist 2004 kuni käesoleva otsuse vastuvõtmiseni ühisnõukogus.

Brüssel, 29. juuli 2004

Ühisnõukogu nimel

L. E. DERBEZ


(1)  EÜT L 276, 28.10.2000, lk 45.

(2)  EÜT L 157, 30.6.2000, lk 10.


I LISA

Ühenduse tollitariifide kaotamise ajakava

CN-kood

Kirjeldus

Kogus

Tollimaksumäär

1302 20 10

Kuivpektiinid, pulbrilised pektinaadid ja pektaadid

250 tonni

2 %


II LISA

Üleminekukvoodid

CN-kood

Kirjeldus

Kogus

Tollimaksumäär

0803 00 19

Värsked banaanid, v.a jahubanaanid

2 000 tonni

75 eurot/tonn


III LISA

Haldusalaste märkuste ja otsusenr 2/2000 III lisas sisalduva arvedeklaratsiooni uued keeleversioonid

1.

Otsuse nr 2/2000 III lisa artikli 17 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

“4.   Tagasiulatuvalt väljaantud kaupade liikumissertifikaatidele EUR.1 tehakse üks järgmistest märgetest:

ES

“EXPEDIDO A POSTERIORI”

CS

“VYSTAVENO DODATEČNĚ”

DA

“UDSTEDT EFTERFØLGENDE”

DE

“NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”

ET

“VÄLJA ANTUD TAGASIULATUVALT”

EL

“ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”

EN

“ISSUED RETROSPECTIVELY”

FR

“DÉLIVRÉ A POSTERIORI”

IT

“RILASCIATO A POSTERIORI”

LV

“IZSNIEGTS RETROSPEKTĪVI”

LT

“RETROSPEKTYVUSIS IŠDAVIMAS”

HU

“KIADVA VISSZAMENŐLEGES HATÁLLYAL”

MT

“MAĦRUĠ RETROSPETTIVAMENT”

NL

“AFGEGEVEN A POSTERIORI”

PL

“WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE”

PT

“EMITIDO A POSTERIORI”

SK

“VYDANÉ DODATOČNE”

SL

“IZDANO NAKNADNO”

FI

“ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”

SV

“UTFÄRDAT I EFTERHAND”

”.

2.

Otsuse nr 2/2000 III lisa artikli 18 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

“2.   Selle menetluse käigus väljaantud duplikaadile tuleb teha üks järgmistest märgetest:

ES

“DUPLICADO”

CS

“DUPLIKÁT”

DA

“DUPLIKAT”

DE

“DUPLIKAT”

ET

“DUPLIKAAT”

EL

“ΑΝΤΙΓΡΑΦΟ”

EN

“DUPLICATE”

FR

“DUPLICATA”

IT

“DUPLICATO”

LV

“DUBLIKĀTS”

LT

“DUBLIKATAS”

HU

“MÁSODLAT”

MT

“DUPLIKAT”

NL

“DUPLICAAT”

PL

“DUPLIKAT”

PT

“SEGUNDA VIA”

SK

“DUPLIKÁT”

SL

“DVOJNIK”

FI

“KAKSOISKAPPALE”

SV

“DUPLIKAT”

”.

3.

Otsuse nr 2/2000 III lisa IV liitesse tehakse järgmised täiendused:

 

Tšehhikeelne versioon

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení celního orgánu příslušného státního orgánu … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).

 

Eestikeelne versioon

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti või pädeva valitsusasutuse luba nr … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

 

Lätikeelne versioon

Eksportētājs produktiem, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas vai kompetentu valsts iestāžu pilnvara Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir priekšrocību izcelsme no … (2).

 

Leedukeelne versioon

Šiame dokumente išvardintų prekių eksportuotojas (muitinės arba kompetentingos vyriausybinės institucijos liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės prekės.

 

Ungarikeelne versioon

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1) vagy az illetékes kormányzati szerv által kiadott engedély száma: …) kijelentem, hogy eltérő jelzés hiányában az áruk kedvezményes … származásúak (2).

 

Maltakeelne versioon

L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni kompetenti tal-gvern jew tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).

 

Poolakeelne versioon

Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych lub upoważnienie właściwych władz nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.

 

Sloveenikeelne versioon

Izvoznik proizvodov, zajetih s tem dokumentom, (pooblastilo carinskih ali pristojnih državnih organov št. … (1)) izjavlja, da razen če ni drugače jasno navedeno, imajo ti proizvodi … preferencialno poreklo (2).

 

Slovakikeelne versioon

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia colnej správy alebo príslušného vládneho povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).


IV LISA

KESKSED VALITSUSÜKSUSED

1.

Otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa 1. jakku lisatakse järgmised kesksed valitsusüksused:

“Q –   Tšehhi Vabariik

1.

Ministerstvo dopravy (Transpordiministeerium)

2.

Ministerstvo informatiky (Informaatikaministeerium)

3.

Ministerstvo financí (Rahandusministeerium)

4.

Ministerstvo kultury (Kultuuriministeerium)

5.

Ministerstvo obrany (Kaitseministeerium)

6.

Ministerstvo pro místní rozvoj (Regionaalarenguministeerium)

7.

Ministerstvo práce a sociálních věcí (Töö- ja sotsiaalministeerium)

8.

Ministerstvo průmyslu a obchodu (Tööstus- ja kaubandusministeerium)

9.

Ministerstvo spravedlnosti (Justiitsministeerium)

10.

Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (Haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium)

11.

Ministerstvo vnitra (Siseministeerium)

12.

Ministerstvo zahraničních věcí (Välisministeerium)

13.

Ministerstvo zdravotnictví (Tervishoiuministeerium)

14.

Ministerstvo zemědělství (Põllumajandusministeerium)

15.

Ministerstvo životního prostředí (Keskkonnaministeerium)

R –   Eesti

1.

Haridus- ja Teadusministeerium

2.

Justiitsministeerium

3.

Kaitseministeerium

4.

Keskkonnaministeerium

5.

Kultuuriministeerium

6.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

7.

Põllumajandusministeerium

8.

Rahandusministeerium

9.

Siseministeerium

10.

Sotsiaalministeerium

11.

Välisministeerium

S –   Küpros

1.

Υπουργείο Άμυνας (Kaitseministeerium)

2.

Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (Põllumajandus-, loodusvarade ja keskkonnaministeerium)

3.

Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (Justiits- ja avaliku korra ministeerium)

4.

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (Kaubandus-, tööstus- ja turismiministeerium)

5.

Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium)

6.

Υπουργείο Εσωτερικών (Siseministeerium)

7.

Υπουργείο Εξωτερικών (Välisministeerium)

8.

Υπουργείο Οικονομικών (Rahandusministeerium)

9.

Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (Haridus- ja kultuuriministeerium)

10.

Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (Kommunikatsiooni- ja riiklike tööde ministeerium)

11.

Υπουργείο Υγείας (Tervishoiuministeerium)

T –   Läti

1.

Aizsardzības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Kaitseministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

2.

Ārlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Välisministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

3.

Ekonomikas ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Majandusministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

4.

Finanšu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Rahandusministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

5.

Iekšlietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Siseministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

6.

Izglītības un zinātnes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Haridus- ja teadusministeerium ning selle alluvuses ja järelevalve all olevad asutused)

7.

Kultūras ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Kultuuriministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

8.

Labklājības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Sotsiaalhoolekandeministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

9.

Satiksmes ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Transpordiministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

10.

Tieslietu ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Justiitsministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

11.

Veselības ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Tervishoiuministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

12.

Vides ministrija un tās pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (Keskkonnaministeerium ja selle alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

13.

Zemkopības ministrija un tās pārraudzībā esošās iestādes (Põllumajandusministeerium ja selle järelevalve all olevad asutused)

14.

Īpašu uzdevumu ministrs bērnu un ģimenes lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (laste- ja pereasjade eest vastutav minister ning tema alluvuses ja järelevalve all olevad asutused)

15.

Īpašu uzdevumu ministrs sabiedrības integrācijas lietās un tā pakļautībā un pārraudzībā esošās iestādes (ühiskondliku integratsiooni eest vastutav minister ja tema alluvuses ning järelevalve all olevad asutused)

U –   Leedu

1.

Aplinkos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Keskkonnaministeerium ja selle allasutused)

2.

Finansų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Rahandusministeerium ja selle allasutused)

3.

Krašto apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Kaitseministeerium ja selle allasutused)

4.

Kultūros ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Kultuuriministeerium ja selle allasutused)

5.

Socialinės apsaugos ir darbo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium ning selle allasutused)

6.

Susisiekimo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ning selle allasutused)

7.

Sveikatos apsaugos ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Tervishoiuministeerium ja selle allasutused)

8.

Švietimo ir mokslo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Haridus- ja teadusministeerium ja selle allasutused)

9.

Teisingumo ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Justiitsministeerium ja selle allasutused)

10.

Ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Majandusministeerium ja selle allasutused)

11.

Užsienio reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Välisministeerium ja selle allasutused)

12.

Vidaus reikalų ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Siseministeerium ja selle allasutused)

13.

Žemės ūkio ministerija ir įstaigos prie ministerijos (Põllumajandusministeerium ja selle allasutused)

V –   Ungari

1.

Belügyminisztérium (Siseministeerium)

2.

Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium (Tervishoiu-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium)

3.

Foglalkoztatáspolitikai és Munkaügyi Minisztérium (Tööhõivepoliitika- ja tööministeerium)

4.

Földmûvelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium (Põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium)

5.

Gazdasági és Közlekedési Minisztérium (Majandus- ja transpordiministeerium)

6.

Gyermek-, Ifjúsági és Sportminisztérium (Laste-, noorsoo- ja spordiministeerium)

7.

Honvédelmi Minisztérium (Kaitseministeerium)

8.

Igazságügyi Minisztérium (Justiitsministeerium)

9.

Informatikai és Hírközlési Minisztérium (Informaatika- ja kommunikatsiooniministeerium)

10.

Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium (Keskkonna- ja veemajandusministeerium)

11.

Külügyminisztérium (Välisministeerium)

12.

Miniszterelnöki Hivatal (Peaministri büroo)

13.

Nemzeti Kulturális Örökség Minisztériuma (Kultuuripärandiministeerium)

14.

Oktatási Minisztérium (Haridusministeerium)

15.

Pénzügyminisztérium (Rahandusministeerium)

W –   Malta

1.

Ministeru għall-Politika Soċjali (Sotsiaalpoliitikaministeerium)

2.

Ministeru ta’ l-Edukazzjoni (Haridusministeerium)

3.

Ministeru tal-Finanzi (Rahandusministeerium)

4.

Ministeru għar- Riżorsi u Infrastruttura (Loodusvarade ja infrastruktuuriministeerium)

5.

Ministeru għat-Turiżmu (Turismiministeerium)

6.

Ministeru għat-Trasport u Komunikazzjoni (Transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium)

7.

Ministeru għas-Servizzi Ekonomiċi (Majandusministeerium)

8.

Ministeru għall-Intern u l-Ambjent (Sise- ja keskkonnaministeerium)

9.

Ministeru għall-Agrikoltura u Sajd (Põllumajandus- ja kalandusministeerium)

10.

Ministeru għal Għawdex (Gozo asjade ministeerium)

11.

Ministeru għas-Saħħa (Tervishoiuministeerium)

12.

Ministeru ta’ l-Affarijiet Barranin (Välisministeerium)

13.

Ministeru għall-Ġustizzja u Gvern Lokali (Justiits- ja riigiministeerium)

14.

The Armed Forces of Malta (AFM) (Malta relvajõud)

X –   Poola

1.

Ministerstwo Finansów (Rahandusministeerium)

2.

Ministerstwo Gospodarki Pracy i Polityki Społecznej (Majandus-, töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium)

3.

Ministerstwo Kultury (Kultuuriministeerium)

4.

Ministerstwo Obrony Narodowej (Riigikaitseministeerium)

5.

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (Põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium)

6.

Ministerstwo Skarbu Państwa (Riigivaraministeerium)

7.

Ministerstwo Sprawiedliwości (Justiitsministeerium)

8.

Ministerstwo Infrastruktury (Infrastruktuuriministeerium)

9.

Ministerstwo Środowiska (Keskkonnaministeerium)

10.

Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji (Sise- ja avaliku halduse ministeerium)

11.

Ministerstwo Spraw Zagranicznych (Välisministeerium)

12.

Ministerstwo Zdrowia (Tervishoiuministeerium)

13.

Ministerstwo Edukacji Narodowej i Sportu (Haridus- ja spordiministeerium)

Y –   Sloveenia

1.

Ministrstvo za finance (Rahandusministeerium)

2.

Ministrstvo za notranje zadeve (Siseministeerium)

3.

Ministrstvo za zunanje zadeve (Välisministeerium)

4.

Ministrstvo za obrambo (Kaitseministeerium)

5.

Ministrstvo za pravosodje (Justiitsministeerium)

6.

Ministrstvo za gospodarstvo (Majandusministeerium)

7.

Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (Põllumajandus-, metsandus- ja toiduainete ministeerium)

8.

Ministrstvo za promet (Transpordiministeerium)

9.

Ministrstvo za okolje, prostor in energio (Keskkonna-, ruumilise planeerimise ja energeetikaministeerium)

10.

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (Töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium)

11.

Ministrstvo za zdravje (Tervishoiuministeerium)

12.

Ministrstvo za informacijsko družbo (Infoühiskonnaministeerium)

13.

Ministrstvo za šolstvo, znanost in šport (Haridus-, teadus- ja spordiministeerium)

14.

Ministrstvo za kulturo (Kultuuriministeerium)

Z –   Slovakkia

1.

Ministerstvo zahranièných vecí (Välisministeerium)

2.

Ministerstvo hospodárstva (Majandusministeerium)

3.

Ministerstvo obrany (Kaitseministeerium)

4.

Ministerstvo vnútra (Siseministeerium)

5.

Ministerstvo financií (Rahandusministeerium)

6.

Ministerstvo kultúry (Kultuuriministeerium)

7.

Ministerstvo pre správu a privatizáciu národného majetku (Riigivara haldamise ja erastamise ministeerium)

8.

Ministerstvo zdravotníctva (Tervishoiuministeerium)

9.

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny (Töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium)

10.

Ministerstvo školstva (Haridusministeerium)

11.

Ministerstvo spravodlivosti (Justiitsministeerium)

12.

Ministerstvo životného prostredia (Keskkonnaministeerium)

13.

Ministerstvo pôdohospodárstva (Põllumajandusministeerium)

14.

Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií (Transpordi-, postiside- ja telekommunikatsiooniministeerium)

15.

Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja (Ehitus- ja regionaalarengu ministeerium)”

2.

Otsuse nr 2/2000 VI lisa B osa 2. jao alalisale lisatakse järgmised direktiivi 93/38/EMÜ I, II, VII, VIII ja IX lisas osutatud asutused ja asutuste kategooriad:

a)

I lisa

“JOOGIVEE TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTAMINE”:

“TŠEHHI VABARIIK

Kõik joogivee tootjad, transportijad või jaotajad, kes teenindavad elanikkonda (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Veeametid, kes jaotavad vett munitsipaal- ja teistes piirkondades vastavalt veevarustusseadusele (munitsipaal- ja teised piirkonnad), ptk 350. (Τα Συμβούλια Υδατοπρομήθειας που διανέμουν νερό σε δημοτικές και άλλες περιοχές, δυνάμει του περί Υδατοπρομήθειας Δημοτικών και Άλλων Περιοχών Νόμου, Κεφ. 350).

LÄTI

Kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslikud üksused, kes toodavad ja jaotavad joogivett elanikkonda teenindavatesse püsivõrkudesse.

LEEDU

Üksused, kes toodavad, transpordivad ja jaotavad joogivett järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos geriamojo vandens įstatymas (Žin., 2001, Nr. 64-2327) ja Lietuvos Respublikos vandens įstatymas (Žin., 1997, Nr. 104-2615) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr.118-5269) sätetele.

UNGARI

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad vett veemajandust käsitleva 1995. aasta seaduse LVII alusel (1995. évi LVII. törvény a vízgazdálkodásról).

MALTA

Korporazzjoni għas-Servizzi ta’ l-Ilma (Veeteenuste asutus).

POOLA

Przedsiębiorstwa wodociągowo-kanalizacyjne w rozumieniu ustawy z dnia 7 czerwca 2001 r. o zbiorowym zaopatrzeniu w wodę i zbiorowym odprowadzaniu ścieków prowadzące działalność gospodarczą w zakresie zbiorowego zaopatrzenia w wodę lub zbiorowego odprowadzania ścieków. (Veevarustus- ja kanalisatsiooniettevõtted 7. juuni 2001. aasta ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses).

SLOVEENIA

Podjetja, ki črpajo, izvajajo prenos ali dobavo pitne vode, skladno s koncesijskim aktom, izdanim na podlagi Zakona o varstvu okolja (Uradni list RS, 32/93, 1/96) in odloki občin. (Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad joogivett vastavalt keskkonnakaitseseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 32/93, 1/96) alusel antud kontsessiooniaktile ja omavalitsusüksuste otsustele).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegeleb veemajandusega: toodab joogivett ja varustab sellega elanikkonda ning hoolitseb kanalisatsiooni või heitveerajatiste eest (näiteks Západoslovenské vodárne a kanalizácie, Stredoslovenské vodárne a kanalizácie, Východoslovenské vodárne a kanalizácie).”;

b)

II lisa

“ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TRANSPORT JA JAOTAMINE”:

“TŠEHHI VABARIIK

Riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikli 2 punkt b määratleb ostjana České energetické závody, a.s. (Tšehhi energiaettevõtja, tootja) ja 8 piirkondlikku jaotusettevõtjat: Středočeská energetická a.s. (Kesk-Tšehhi energiaettevõtja), Východočeská energetická, a.s. (Ida-Tšehhi energiaettevõtja), Severočeská energetická a.s. (Põhja-Tšehhi energiaettevõtja), Západočeská energetická, a.s. (Lääne-Tšehhi energiaettevõtja), Jihočeská a.s. (Lõuna-Tšehhi energiaettevõtja), Pražské energetické závody, a.s. (Praha energiaettevõtja), Jihomoravská energetická, a.s. (Lõuna-Moraavia energiaettevõtja), Severomoravská energetická, a.s. (Põhja-Moraavia energiaettevõtja); need üksused toodavad või transpordivad elektrienergiat energiaseaduse nr 458/2000 Sb. alusel.

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose elektriamet, mis on asutatud elektrienergia arendamise seaduse ptk 171 alusel. (Η Αρχή Ηλεκτρισμού Κύπρου που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αναπτύξεως Ηλεκτρισμού Νόμο, Κεφ. 171).

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvenergo” (riigiaktsiaselts “Latvenergo”).

LEEDU

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos elektros energetikos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1984) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešuju pirkimų istatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) sätetele.

Valstybės įmonė Ignalinos atominė elektrinė (riiklik ettevõte Ignalina tuumaelektrijaam), mis on asutatud järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos branduolinės energijos įstatymas (Žin., 1996, Nr 119-2771).

UNGARI

Üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat vastavalt elektrienergiat käsitleva 2001. aasta CX seaduse alusel antud loale (2001. évi CX. törvény a villamos energiáról).

MALTA

Korporazzjoni Enemalta (Enemalta korporatsioon).

POOLA

Przedsiębiorstwa energetyczne w rozumieniu ustawy z dnia 10 kwietnia 1997 r. Prawo energetyczne (energiaettevõtjad 10. aprilli 1997. aasta energiaseaduse tähenduses).

SLOVEENIA

ELES- Elektro Slovenija, podjetja, ki proizvajajo električno energijo, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99), podjetja, ki izvajajo transport električne energije, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99), podjetja, ki dobavljajo električno energijo, skladno z Energetskim zakonom (Uradni list RS, 79/99) (ELES- Elektro Slovenija; üksused, kes toodavad, transpordivad või jaotavad elektrienergiat energiaseaduse (Sloveenia Vabariigi Teataja, 79/99) alusel).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb energeetikasektoris: toodab, ostab ja jaotab ning edastab elektrienergiat (seadus nr 70/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) – näiteks Slovenské elektrárne a.s., Regionálne rozvodné závody).”;

c)

VII lisa

“LINNARONGI-, TRAMMI- TROLLIBUSSI- VÕI BUSSITEENINDUSE VALDKONNA TELLIJAD”:

“TŠEHHI VABARIIK

Ühistranspordisüsteemi veoettevõtjad ja avalikkusele rongi-, trammi-, trollibussi- või bussitransporditeenuste osutajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Avalik-õiguslikud üksused, kes osutavad järgmistes linnades reisijaveoteenuseid busside, trollibusside või trammidega: Riia, Jūrmala, Liepāja, Daugavpils, Jelgava, Rēzekne, Ventspils.

LEEDU

Üksused, kes osutavad avalikkusele veoteenuseid linnaliini trollibusside, busside või köistrammidega järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos kelių transporto kodeksas (Žin., 1996, Nr 119-2772) ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) sätetele.

UNGARI

Üksused, kes osutavad avalikkusele maanteetransporditeenuseid 1988. aasta I maanteetranspordiseaduse alusel (1988. évi I. törvény a közúti közlekedésről) ja loa alusel, mis on antud vastavalt ministrite nõukogu määrusele nr 89/1988. (XII. 20.) MT autoveoteenuste ja mootorsõidukite kasutamise kohta (89/1988. (XII. 20.) MT rendelet a közúti közlekedési szolgáltatásokról és a közúti járművek üzemben tartásáról).

Üksused, kes osutavad avalikkusele raudteeveoteenuseid 1993. aasta XCV raudteeseaduse alusel (1993. évi XCV. törvény a vasútról) ja loa alusel, mis on antud vastavalt transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 15/2002. (II. 27.) KöViM raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (15/2002. (II. 27.) KöViM rendelet a vasútvállallatok működésének engedélyezéséről).

MALTA

L-Awtorita` dwar it-Trasport ta' Malta (Malta transpordiamet).

POOLA

Podmioty świadczące usługi w zakresie miejskiego transportu kolejowego, działające na podstawie koncesji wydanej zgodnie z ustawą z dnia 27 czerwca 1997 r. o transporcie kolejowym (Dz.U. Nr 96, poz. 591 ze zm.). (Linnarongiteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad 27. juuni 1997. aasta raudteeseaduse alusel (Dz.U. Nr 96, poz. 591; muudetud redaktsioonis).

Podmioty świadczące usługi dla ludności w zakresie miejskiego transportu autobusowego działające na podstawie zezwolenia zgodnie z ustawą z dnia 6 września 2001 r. o transporcie drogowym (Dz.U. Nr 125, poz. 1371 ze zm.) oraz podmioty świadczące usługi dla ludności w zakresie miejskiego transportu (Avalikkusele linnabussiteenuseid osutavad üksused, kes tegutsevad loa alusel, mis on antud vastavalt 6. septembri 2001. aasta maanteetranspordiseadusele (Dz.U. Nr 125, poz. 1371; muudetud redaktsioonis), ning avalikkusele linnatransporditeenuseid osutavad üksused.

SLOVEENIA

Podjetja, ki opravljajo javni mestni avtobusni prevoz, skladno z Zakonom o prevozih v cestnem prometu (Uradni list RS, 72/94, 54/96, 48/98 in 65/99). Ettevõtjad, kes osutavad linnatransporditeenuseid maanteetranspordiseaduse alusel (Sloveenia Vabariigi Teataja, nr-d 72/94, 54/96, 46/98 ja 65/99).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb maanteetranspordi alal, korraldades bussiliinivedusid, ja raudteetranspordi alal (seadus nr 164/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis), seadus nr 168/1996 Z. z. (muudetud redaktsioonis) – näiteks:

Železnice Slovenskej republiky/ŽSR/

Železničná spoločnosť a.s.

Dopravný podnik Bratislava, a.s.

Dopravný podnik mesta Žiliny, a.s.

Dopravný podnik mesta Prešov, a.s.

Dopravný podnik mesta Košíc, a.s.

Banskobystrická dopravná spoločnosť, a.s.).”

d)

VIII lisa

“LENNUJAAMATEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD”:

“TŠEHHI VABARIIK

Lennujaamade käitajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

LÄTI

Valsts akciju sabiedrība “Latvijas gaisa satiksme” (riigiaktsiaselts “Latvijas gaisa satiksme”).

Valsts akciju sabiedrība “Starptautiskā lidosta “Rīga”” (riigiaktsiaselts “Rahvusvaheline Lennujaam “Rīga””).

LEEDU

Lennujaamad, mis tegutsevad järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 94 2918) ja Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1983).

Valstybės įmonė “Oro navigacija” (riiklik ettevõte “Oro navigacija”), mis tegutseb järgmiste õigusaktide alusel: Lietuvos Respublikos aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 94-2918) ja Lietuvos Respublikos civilinės aviacijos įstatymas (Žin., 2000, Nr 66-1983).

Teised üksused, mis tegutsevad lennujaamateenuste valdkonnas ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) nõuetele.

UNGARI

Lennujaamad, mis tegutsevad loa alusel vastavalt 1995. aasta õhutransporti käsitlevale XCVII seadusele (1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről).

Budapest Ferihegy rahvusvaheline lennujaam, mida haldab Budapest Ferihegy International Airport Operator Plc. (Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér, mida haldab Budapest Ferihegy Nemzetközi Repülőtér Üzemeltetési Rt.) vastavalt 1991. aasta kontsessioone käsitlevale XVI seadusele (1991. évi XVI. törvény a koncesszióról), 1995. aasta õhutransporti käsitlevale XCVII seadusele (1995. évi XCVII. törvény a légiközlekedésről) ja transpordi- ja veemajandusministri määrusele nr 45/2001 (XII. 20.) KöViM lennuliikluse ja lennujaamade ameti likvideerimise ja üksuse “HungaroControl – Ungari õhuliiklusteenused” asutamise kohta (45/2001. (XII. 20.) KöViM rendelet a Légiforgalmi és Repülőtéri Igazgatóság megszüntetéséről és a HungaroControl Magyar Légiforgalmi Szolgálat létrehozásáról).

MALTA

L-Ajruport Internazzjonali ta’ Malta (Malta rahvusvaheline lennujaam).

POOLA

Przedsiębiorstwo Państwowe “Porty Lotnicze” (riiklik ettevõte “Poola Lennujaamad”).

SLOVEENIA

Javna civilna letališča, skladno z Zakonom o letalstvu (Uradni list RS, 18/01). Avalikud tsiviillennujaamad vastavalt tsiviillennundusseadusele (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 18/01).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb tsiviillennunduse alal: asutab ja käitab avalikke lennujaamu ning osutab lennujaamateenuseid (seadus nr 143/1998 Z. z. (muudetud redaktsioonis) – näiteks lennujaamad Letisko M.R. Štefánika, Letisko Košice - Barca, Letisko Poprad - Tatry, Letisko Sliač, Letisko Piešťany, mida haldab Slovenská správa letísk /Slovaki lennujaamaamet/ ning mis tegutseb litsentsi alusel, mille on välja andnud Slovaki Vabariigi transpordi-, postiside- ja telekommunikatsiooniministeerium tsiviillennundusseaduse nr 143/1998 Z. z. § 32 alusel).”;

e)

IX lisa

“MERESADAMA, SISEVEESADAMA VÕI MUUDE TERMINALITEENUSTE VALDKONNA TELLIJAD”:

“TŠEHHI VABARIIK

Sadamate käitajad (riigihankeid käsitleva seaduse nr 199/1994 Sb. artikkel 2b).

EESTI

Riigihangete seaduse (RT I 2001, 40, 224) §-le 5 ja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332) §-le 14 vastavad üksused.

KÜPROS

Küprose sadamaamet, mis on asutatud 1973. aasta Küprose sadamaameti seaduse alusel (Η Αρχή Λιμένων Κύπρου, που εγκαθιδρύθηκε από τον περί Αρχής Λιμένων Κύπρου Νόμο του 1973).

LÄTI

Asutused, mis haldavad sadamaid vastavalt seadusele “Likums par ostām”:

 

Rīgas brīvostas pārvalde (Riia vabasadama asutus)

 

Ventspils brīvostas pārvalde (Ventspilsi vabasadama asutus)

 

Liepājas ostas pārvalde (Liepaja sadamaasutus)

 

Salacgrīvas ostas pārvalde (Salatsi sadamaasutus)

 

Skultes ostas pārvalde (Skulte sadamaasutus)

 

Lielupes ostas pārvalde (Lielupe sadamaasutus)

 

Engures ostas pārvalde (Engure sadamaasutus)

 

Mērsraga ostas pārvalde (Mersragsi sadamaasutus)

 

Pāvilostas pārvalde (Pavilosta sadamaasutus)

 

Rojas ostas pārvalde (Roja sadamaasutus).

LEEDU

Valstybės įmonė “Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija” (riiklik ettevõte “Klaipėda Riiklik Meresadamaamet”), mis tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos Klaipėdos valstybinio jūrų uosto įstatymas (Žin., 1996, Nr 53-1245).

Valstybės įmonė “Vidaus vandens kelių direkcija” (riiklik ettevõte “Siseveeteede Amet”), mis tegutseb järgmise õigusakti alusel: Lietuvos Respublikos vidaus vandenų transporto kodeksas (Žin., 1996, Nr. 105-2393).

Muud üksused, kes tegutsevad meresadama-, siseveesadama- või muude terminaliteenuste valdkonnas ja vastavad õigusakti Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas (Žin., 2002, Nr 118-5296) nõuetele.

UNGARI

Avalikud sadamad, mida täielikult või osaliselt haldab riik vastavalt veetransporti käsitlevale 2000. aasta XLII seadusele (2000 évi XLII törvény a vízi közlekedésről).

MALTA

L-Awtorità Marittima ta’ Malta (Malta mereamet).

POOLA

Podmioty zajmujące się zarządzaniem portami morskimi lub śródlądowymi i udostępnianiem ich przewoźnikom morskim i śródlądowym. (Üksused, kes tegelevad mere- ja siseveesadamate haldamisega ning nende mere- ja siseveetranspordi ettevõtjatele kasutada andmisega).

SLOVEENIA

Morska pristanišča v državni ali delni lasti države, ko opravljajo gospodarsko javno službo, skladno s Pomorskim zakonikom (Uradni list RS, 26/01). Täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad meresadamad, mis pakuvad ökonoomseid avalikke teenuseid vastavalt merekoodeksile (Sloveenia Vabariigi Teataja nr 18/01).

SLOVAKKIA

Hankeüksus on määratletud riigihankeid käsitleva seaduse (muudetud redaktsioonis) nr 263/1999 Z. z. artikli 3 lõigetes 2 ja 3 kui juriidiline isik, kes tegutseb siseveelaevanduse alal: hooldab siseveeteid ning rajab ja hooldab avalikke sadamaid ja veeliiklusrajatisi (seadus nr 338/2000 Z. z. – näiteks Prístav Bratislava, Prístav Komárno, Prístav Štúrovo).”


V LISA

VÄLJAANDED

Tšehhi Vabariik

Centrální adresa (Riigihangete andmebaas)

Eesti

Riiklik riigihangete register

Küpros

Vabariigi Teataja

Läti

Läti Vabariigi Teataja

Leedu

Leedu Vabariigi Teataja

Ungari

Közbeszerzési Értesítő (Riigihangete Bülletään)

Malta

Vabariigi Teataja

Poola

Biuletyn Zamówieñ Publicznych (Riigihangete Bülletään)

Sloveenia

Sloveenia Vabariigi Teataja

Slovakkia

Vestnik Verejneho Obstaravania (Riigihangete žurnaal)


Komisjon

16.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 293/30


KOMISJONI OTSUS,

14. september 2004,

millega muudetakse otsust 2002/627/EÜ, millega luuakse elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/641/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2002/627/EÜ (1) loodi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste Euroopa reguleerivate organite töörühm.

(2)

Selle töörühma töökogemus on rõhutanud vajadust selgitada töörühma koosseisuga seotud teemasid ning keskendada töörühma tegevus ülesannetele, mis on seotud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste uue reguleeriva raamistiku rakendamise igapäevase järelevalvega.

(3)

Kõik liikmesriigid on loonud reguleerivad asutused, mille ülesanne on elektroonilise side turu igapäevane järelevalve,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2002/627/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 jäetakse välja.

2)

Artiklile 3 lisatakse järgmine lõige:

“Töörühm nõustab ja abistab komisjoni omal algatusel või komisjoni taotlusel kõigis tema pädevusse kuuluvates küsimustes, mis on seotud elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega.”.

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

Koosseis

1.   Töörühm koosneb igas liikmesriigis asutatud sõltumatute siseriiklike reguleerivate asutuste (mille esmane ülesanne on elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turu igapäevase tegevuse järelevalve) juhtidest või nende esindajatest.

Igast liikmesriigist on üks liige. Komisjoni esindatakse asjakohasel tasandil ning komisjon tagab töörühmale sekretariaaditeenused.

2.   Lõikes 1 osutatud asjaomased siseriiklikud asutused on loetletud lisas. Komisjon jälgib seda loetelu, pidades silmas liikmesriikide tehtud muudatusi kõnealuste asutuste nimedes või ülesannetes.”.

4)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

esimene lõige jäetakse välja;

b)

viimases lõikes asendatakse esimene lause järgmisega:

“Nende EMP riikide eksperdid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed ja Euroopa Liidu kandidaatriigid, võivad osaleda töörühmas vaatlejatena.”.

5)

Määrusele lisatakse käesoleva otsuse lisa.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 14. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38.


ANEXO — PŘÍLOHA — BILAG — ANHANG — ANNEKS — ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ — ANNEX — ANNEXE — ALLEGATO — PIELIKUMS — PRIEDAS — MELLÉKLET — ANNESS — BIJLAGE — ZAŁĄCZNIK — ANEXO — PRÍLOHA — PRILOGA — LIITE — BILAGA

Euroopa reguleerivate organite töörühma liikmete loetelu

Riik

Siseriiklik reguleeriv asutus

Belgique/België

Institut belge des services postaux et des télécommunications (IBPT)

Belgisch Instituut voor postdiensten en telecommunicatie (BIPT)

Česká republika

Český telekomunikační úřad (ČTÚ)

Danmark

IT- og Telestyrelsen — National IT and Telecom Agency (NITA)

Deutschland

Regulierungsbehörde für Telekommunikation und Post (Reg TP)

Eesti

Sideamet (SIDEAMET)

Ελλάδα

Εθνική Επιτροπή Τηλεπικοινωνιών και Ταχυδρομείων

Elláda

National Telecommunications and Post Commission (EETT)

España

Comisión del Mercado de las Telecomunicaciones (CMT)

France

Autorité de Régulation des Télécommunications (ART)

Ireland

Commission for Communications Regulation (ComReg)

Italia

Autorità per le garanzie nelle comunicazioni (AGCOM)

Kypros

Office of the Commissioner of Telecommunications and Postal Regulation (OCTPR)

Latvija

Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija (SPRK)

Lietuva

Ryšių reguliavimo tarnyba (RRT)

Luxembourg

Institut Luxembourgeois de Régulation (ILR)

Magyarország

Nemzeti Hírközlési Hatóság (NHH)

Malta

Malta Communications Authority (MCA)

Nederland

Onafhankelijke Post en Telecommunicatie Autoriteit (OPTA)

Österreich

Rundfunk und Telekom Regulierungs-GmbH (RTR)

Polska

Urząd Regulacji Telekomunikacji i Poczty (URTiP)

Portugal

ICP — Autoridade Nacional de Comunicações (ICP-ANACOM)

Slovenija

Agencija za telekomunikacije, radiodifuzijo in pošto Republike Slovenije (ATRP)

Slovensko

Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (TU SR)

Suomi Finland

Viestintävirasto Kommunikationsverket (FICORA)

Sverige

Post- och telestyrelsen (PTS)

United Kingdom

Office of Communications (Ofcom)