20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/1

(1)

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni poliitikat rakendatakse praegu programmide EGNOS ja GALILEO kaudu.

(2)

GALILEO on esimene Euroopa Liidu poolt koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) rahastatav ja juhitav Euroopa kosmoseprogramm. Sellega loodetakse aidata kaasa arvukate rakenduste arendamisele ühenduse poliitikatega otseselt või kaudselt seotud valdkondades, nagu transport (liikuvate objektide positsioneerimine ja liikumiskiiruse mõõtmine), kindlustus, kiirteede teemaksud, õiguskaitseorganite tegevus (jälitustegevus, kuritegevuse vastu võitlemise meetmed), tolli- ja aktsiisialane tegevus (kohapealsed uurimistoimingud jms), põllumajandus (teravilja ja pestitsiidide doosi reguleerimine vastavalt pinnasele jms), kalandus (laevade liikumise jälgimine).

(3)

EGNOS on Euroopa ühenduse, ESA ja Eurocontroli kolmepoolne ühisprogramm, mille eesmärgiks on täiendada ameerika GPS ja vene GLONASS signaale töökindluse parandamise eesmärgil geograafiliselt ulatuslikul maa-alal. EGNOS on GALILEOst sõltumatu ja täiendab viimast.

(4)

Euroopa Ülemkogu Kölnis (3. ja 4. juunil 1999), Feiras (19. ja 20. juunil 2000), Nice’is (7.-11. detsembril 2000), Stockholmis (23. ja 24. märtsil 2001), Laekenis (14. ja 15. detsembril 2001), Barcelonas (15. ja 16. märtsil 2002) ja Brüsselis (20. ja 21. märtsil 2003) tehtud järeldused on rõhutanud GALILEO strateegilist iseloomu.

(5)

Arvestades Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni programmide strateegilist iseloomu ja vajadust kindlustada oluliste avalike huvide piisav kaitse ja esindatus tuleb tingimata kontrollida süsteemi järgmisi etappe ja programmidele eraldatud ühenduse rahaliste vahendite kasutamist vastavalt nõukogu asjaomastele poliitilistele suundumustele ja eelarvepädevate asutuste finantsotsustele. Seetõttu tuleks asutada Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet (edaspidi “amet”).

(6)

Ülemkogu on mitmel korral, eriti oma 5. aprilli 2001. aasta ja 26. märtsi 2002. aasta järeldustes, rõhutanud, et märkimisväärne erasektori osalemine GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel mängib tähtsat rolli GALILEO edus.

(7)

Selleks peaks amet sõlmima kontsessioonilepingu konsortsiumiga, mis valitakse välja GALILEO arendusetapi lõpus ning võtma meetmeid tagamaks, et kõnealune konsortsium peab kinni kontsessioonilepingust tulenevatest kohustustest, eriti avalike teenuste osutamise kohustustest.

(8)

Sagedustealane dialoog peaks toimuma ainult ameti ja kontsessiooni valdaja vahel.

(9)

Samaaegselt peaksid liikmesriigid, kes on esitanud dokumendid Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule süsteemi töö kindlustamiseks vajalike sageduste kasutamise kohta, võimaldama ametil määrata nimetatud sageduste kasutamise ainuõigus kontsessiooni valdajale kontsessiooni kehtivuse ajaks, et võimaldada viimasel pakkuda spetsifikatsioonides sätestatud nõutavaid teenuseid.

(10)

Amet peaks vastutama programmide jaoks talle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise haldamise ja kontrolli eest.

(11)

Amet peaks abistama komisjoni satelliit-raadionavigatsiooni küsimustes, eriti sellistel juhtudel, mil osutuvad vajalikuks seadusandlikud ja regulatiivmeetmed.

(12)

Amet peaks ära kasutama käimasolevaid teadusuuringuid, arendus- ja tehnoloogilise hindamise tegevusi, eriti neid, mida teostab ESA. Võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrust Euroopa kosmosestrateegia kohta (2) peaks ESAga tehtava koostöö raames vajaduse korral täies mahus ära kasutama Euroopa ühenduse ja ESA vahel sõlmitud raamlepingu võimalusi.

(13)

Amet peaks kaitsma ja kõrgelt väärtustama kosmosetehnoloogia ja infrastruktuuri valdkonnas juba tehtud ühenduse investeeringuid.

(14)

GALILEO ühisettevõte peaks pärast tegevuse lõpetamist andma kogu omandatud vara üle ametile vastavalt põhikirjas sätestatud korrale. Kui ei ole eelnevalt teisiti kokku lepitud, peaks kogu kontsessiooni valdaja poolt kasutuselevõtuetapil omandatud vara kuuluma ametile, kuna programmi määratlus-, arendus- ja kinnitusetapid rahastatakse peaaegu täielikult riiklikest vahenditest ja kõik vastavalt väljatöötatud komponendid tuleks anda kontsessiooni valdaja kasutusse.

(15)

Ameti õiguslik seisund peaks võimaldama tal tegutseda oma ülesannete täitmisel juriidilise isikuna.

(16)

Kindlustamaks ameti ülesannete tõhus täitmine, peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida sellest kinnipidamist, võtta vastu vastavad finantseeskirjad, kehtestada läbipaistev otsuste vastuvõtmise kord ametis, kiita heaks selle töökava ja määrata ametisse tegevdirektor.

(17)

Ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Tegevdirektor peaks ette valmistama ning võtma vajalikke meetmeid ameti töökava nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning täitma eelarvet.

(18)

Ametnike nimetamise kord peaks olema läbipaistev.

(19)

Haldusnõukogul peaks olema võimalus luua teadus- ja tehnikakomitee, mis abistaks ametit tehnilistes küsimustes ja süsteemi kaasajastamisel.

(20)

On asjakohane luua ohutus- ja julgeolekukomitee, mis abistaks ametit kõikides süsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud küsimustes.

(21)

Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on ühenduse osamaks. Ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse mis tahes subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest. Lisaks sellele peaks raamatupidamisarvestust auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(22)

Amet peaks oma tegevusalas, eesmärkide püstitamisel ja ülesannete täitmisel järgima eelkõige ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid.

(23)

Amet peaks kohaldama asjakohaseid ühenduse õigusakte avalikkuse dokumentidele juurdepääsu kohta ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, samuti peaks amet järgima nõukogule ja komisjoni teenistustele kohaldatavaid julgeolekupõhimõtteid.

(24)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda ameti tegevuses, eeldusel et ühendusega on eelnevalt sõlmitud vastav leping, eriti kui kõnealused riigid on osalenud programmi eelnevates etappides andes oma panuse ESA GALILEOSAT programmi.

(25)

Euroopa GNSS süsteemi tuleks ohutuse ja töökindluse seisukohalt käsitleda tundliku infrastruktuurina.

(26)

Kasutusele tuleks võtta meetmed, et kaitsta süsteemi julgeolekut ja töökindlust (pahatahtlike või muude) rünnakute vastu ja takistada süsteemi kasutamist viisil, mis võiks ohtu seada Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeoleku.

(27)

Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmes 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni süsteemi aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, (3) ettenähtud korda tuleks kohaldada juhtudel kui liikmesriik leiab, et tema julgeolek on ohus.

(28)

Asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 308,

a)

Amet toimib GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetappide elluviimise ja juhtimise eest vastutava eraõigusliku kontsessiooni valdaja (edaspidi “kontsessiooni valdaja”) suhtes tegevusluba väljaandva asutusena; sellest lähtuvalt sõlmitakse kontsessioonileping kontsessiooni valdajaga; amet kindlustab selle, et kontsessiooni valdaja peab kinni kontsessioonilepingust ja selle lisades esitatud spetsifikatsioonidest ja võtab kõik vajalikud meetmed, et kindlustada teenuste osutamise jätkumine lepingu kontsessiooni valdaja poolse rikkumise korral; amet annab kontsessiooni valdajale õiguse kasutada kontsessiooni kehtivuse jooksul artikli 3 lõikes 1 osutatud materiaalset ja immateriaalset vara.

b)

Amet haldab talle konkreetselt Euroopa GNSS programmide jaoks eraldatud rahalisi vahendeid ja jälgib üldist finantsjuhtimist eesmärgiga anda nõu avaliku sektori panuse küsimustes.

c)

Ametile usaldatakse ühisettevõttelt GALILEO pärinev vastutus hallata EGNOSi tegevuse eest vastutava ettevõtjaga sõlmitud lepingut ja esitada EGNOSi käsitlevate tulevaste poliitikavalikute raamistik, võttes nõuetekohaselt arvesse EGNOSi arendus- ja kasutuselevõtuetappe rahastanud osaliste arvamust.

d)

Amet koordineerib liikmesriikide tegevust süsteemi töö tagamiseks vajalike sageduste küsimustes; amet omab asukohast olenemata õigust kasutada kõiki kõnealuseid sagedusi; kõnealuste sageduste kasutamist puudutavates küsimustes suhtleb amet vahetult kontsessiooni valdajaga.

e)

Selleks, et aidata komisjonil ette valmistada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate Euroopa GNSS programmide ettepanekuid ning võtta vastu rakenduseeskirju, koostab amet vastavad eelnõud.

f)

Amet vastutab süsteemi uute põlvkondade kaasajastamise ja arendamise eest.

g)

Amet võib teostada komisjoni poolt talle usaldatud Euroopa GNSS programmidega seotud eelarve täitmise ülesandeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa Liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (4) artikli 54 lõike 2 punkti b sätetele.

h)

Amet garanteerib, et süsteemi elemendid on nõuetekohaselt sertifitseeritud, volitab pädevaid sertifitseerimisasutusi välja andma vastavaid sertifikaate ja jälgima vastavatest standarditest ja tehnilistest spetsifikatsioonidest kinnipidamist.

i)

Amet tagab ja kontrollib, et kontsessiooni valdaja peab kinni ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel koostatud juhtnööridest.

j)

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, korraldab amet kõiki süsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud aspekte. Eelkõige teeb ta järgmist:

a)

nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artikli 7 lõikele 2;

b)

võtab pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta töökava, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud töökava võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust;

c)

täidab artiklite 11 ja 12 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega;

d)

vastutab kõikide artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud ülesannete täitmisega seotud otsuste eest, mis võetakse vastu kõikidel juhtudel pärast konsulteerimist süsteemi ohutus- ja julgeolekukomiteega või nimetatud komitee algatusel;

e)

teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

f)

võtab vastu erisätted, mis on vajalikud ameti dokumentidele juurdepääsu õiguse rakendamiseks vastavalt artiklile 19;

g)

võtab vastu aastaaruande ameti tegevuse ja väljavaadete kohta ning edastab selle 15. juuniks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Amet edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

h)

võtab vastu oma töökorra.

a)

vastutab ameti esindamise ja juhtimise eest;

b)

valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta;

c)

vastutab ameti iga-aastase töökava rakendamise eest haldusnõukogu kontrolli all;

d)

astub kõik vajalikud sammud, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada ameti toimimine vastavuses käesoleva määrusega;

e)

koostab artikli 11 kohaselt ameti tulu- ja kulukalkulatsiooni ning vastutab artikli 12 kohaselt eelarve täitmise eest;

f)

valmistab igal aastal ette üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule;

g)

määratleb ameti organisatsioonilise struktuuri ja esitab selle kooskõlastamiseks haldusnõukogule. Ta loob julgeolekuga seotud otsuste rakendamiseks ja julgeolekut puudutavaks vajalikuks operatiivseks infovahetuseks sobiva püsistruktuuri;

h)

kasutab töötajate suhtes artiklis 16 sätestatud volitusi;

i)

võib pärast haldusnõukogult kooskõlastuse saamist võtta vajalikke meetmeid kohalike esinduste asutamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 4.

a)

tehnilistes küsimustes või Euroopa GNSSi süsteemi ülesehituses suuri muudatusi nõudvate ettepanekute kohta arvamuste avaldamise;

b)

soovituste tegemise süsteemi kaasajastamise kohta;

c)

muude ülesannete täitmise, mis on vajalikud teadmiste arendamiseks satelliit-raadionavigatsiooni valdkonnas.

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/10

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2320/97 (2) kehtestas nõukogu teatavate Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ja Slovakkiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Ungari, Poola, Tšehhi Vabariigi, Rumeenia ja Slovaki Vabariigi eksportivate tootjate pakutud kohustused kiideti heaks otsusega 97/790/EÜ (3) ja Venemaa eksportivate tootjate pakutud kohustused kiideti heaks komisjoni otsusega 2000/70/EÜ. (4)

(2)

1. mail 2004 laienes Euroopa Liit 10 uue liikmesriigi võrra. Alates sellest kuupäevast laienes uutele liikmesriikidele automaatselt nõue kohaldada 15 liikmesriigiga ühenduses kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes. Samal kuupäeval muutusid automaatselt kehtetuks uute liikmesriikide vastased meetmed.

(3)

Kehtivaid meetmeid kohaldatakse Venemaalt (dumpinguvastane tollimaks 26,8 % ja kolm hinnakohustust) ja Rumeeniast (dumpinguvastane tollimaks 9,8 %–38,2 % ja neli hinnakohustust) pärit impordi suhtes.

(4)

23. novembril 2002 avaldas komisjon teate teatavate Poolast, Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ja Slovaki Vabariigist pärit rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumist käsitleva ja vahepealse läbivaatamise algatamise kohta. (5)

(5)

Läbivaatamist taotles Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee tootjate nimel, kes annavad suurema osa kogu ühenduse teatavate rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude toodangust.

(6)

Aegumist käsitleva läbivaatamise taotlus põhineb dumpingu jätkumise või kordumise väidetel ja ühenduse tootmisharule tekitatud väidetaval kahjul. Vahepealse läbivaatamise taotlus põhineb väidetel, et meetmete vorm ja tõhusus ei ole piisavad kahjutekitava dumpingu korvamiseks.

(7)

Venemaa ja Rumeenia puhul läbivaatamisega seotud uurimised jätkuvad.

(8)

Vahepealse läbivaatamisega hõlmatud toodete kategooriad (algmääruse artikli 11 lõiked 2 ja 3) (edaspidi “vaatlusalune toode”) on samad, mis määruses (EÜ) nr 2320/97 osutatud kategooriad, s.o:

mis praegu liigitatakse CN-koodide ex 7304 10 10, ex 7304 10 30, 7304 31 99, 7304 39 91 ja 7304 39 93 alla. Need koodid esitatakse ainult teavitamise eesmärgil.

(9)

Komisjoni otsusega 2003/382/EÜ (edaspidi “konkurentsi käsitlev otsus”), (6) (määrati mitmele ühenduse tootjale trahvid seoses kahe EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumise juhtumiga.

(10)

Mõnda aega pärast konkurentsi käsitleva otsuse vastuvõtmist ei peetud võimalikku seost määrusega (EÜ) nr 2320/97 selliseks, et see nõuaks kõnealuse määruse järelduste uut ülevaatamist. Konkurentsi käsitleva otsuse avaldamise järel tõstatas üks huvitatud pooltest siiski küsimuse konkurentsivastase käitumise võimalikust mõjust kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele ning esitas määruse (EÜ) nr 2320/97 kahju ja põhjuslikkust käsitlevate järeldustega seotud täiendavat teavet. Käesoleva määruse eesmärk on uurida, kas konkurentsi käsitleval otsusel võib olla mingeid tagajärgi praegu kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele.

(11)

Konkurentsi käsitleva otsusega hõlmatud asjakohased tooted on õmblusteta kõrgsüsinikterasest torud, eelkõige sellised, mida kasutab nafta- ja gaasitööstus. Need hõlmavad kaht suuremat kategooriat, esiteks gaasi ja nafta transpordil keskmise pikkusega ja lühikesel vahemaal torujuhtmeteks ettenähtud torud (LP – line pipes) ja teiseks torud mida tavaliselt nimetatakse puuraukudesse paigaldamiseks ette nähtud torudeks (OCTG – oil country tubular goods). Kui esimesed (LP) liigitatakse CN-koodi ex 7304 10 alla, siis teised (OCTG) kuuluvad CN-koodi 7304 21 alla.

(12)

Dumpinguvastase uurimisega hõlmatud toodete nimistu on laiem kui konkurentsi käsitleva otsusega hõlmatud asjaomaste toodete oma. Võrdlus näitab siiski, et CN-koodide ex 7304 10 10 ja ex 7304 10 30 alla kuuluvaid tooteid, s.o gaasi ja nafta torujuhtmeteks ettenähtud torusid välisdiameetriga mitte üle 406,4 mm mõjutab nii dumpinguvastane uurimine kui ka konkurentsieeskirjade rikkumine, kuigi see puudutab üksnes piiratud osa asjaomase toote ühenduse turust.

(13)

Dumpinguvastases uurimises tegi koostööd kümme ühenduse tootjat, kelle arvele langeb enam kui 90 % uurimisega hõlmatud toote ühenduse kogutoodangust. Kümnest äriühingust kolm olid seotud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumisega.

(14)

Dumpingu ja sellest lähtuva kahju uurimine kestis 1. septembrist 1995 kuni 31. augustini 1996 (edaspidi “uurimisperiood”) ning dumpinguvastase uurimisega seotud kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste ülevaatamine 1992. aasta jaanuarist uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(15)

Uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi jooksul leidis aset kaks rikkumist.

(16)

Põhjenduse 15 punktis b nimetatud rikkumine ei mõjuta otseselt dumpinguvastast uurimist, kuna asjaomane toode kuulub CN-koodi 7304 21 alla, st jääb välja dumpinguvastase uurimisega hõlmatud toodete hulgast.

(17)

Põhjenduse 15 punktis a nimetatud rikkumise puhul kattuvad dumpinguvastase menetlusega seotud uurimisperiood ja EL–Jaapani kartelli tegutsemisaeg 1. septembrist 1995 kuni 31. detsembrini 1995. Vaatlusaluse perioodiga kattub rikkumine ajavahemikul jaanuarist 1992 kuni 31. detsembrini 1995.

(18)

Nagu eespool märgitud, kattuvad dumpinguvastase menetluse ja konkurentsivastase käitumise ajavahemikud osaliselt. Konkurentsivastase käitumisega seotud toode kuulub osaliselt nende toodete nimistusse, mis on hõlmatud dumpinguvastase uurimisega (põhjendus 12). Dumpingvastase menetluse uurimisperiood ja vaatlusalune periood ning konkurentsireeglite rikkumise periood kattuvad osaliselt omavahel (põhjendus 17). Osa konkurentsivastase käitumisega seotud ühenduse tootjaid kuulus ühtlasi dumpinguvastase menetluse puhul määratletud ühenduse tootmisharusse (põhjendus 13).

(19)

Arvestades, et toodete nimistute, asjaomaste äriühingute ja kahe menetluse ajavahemike kattumine oli üksnes osaline, tehti järeldus, et konkurentsivastane käitumine on piiratud määral mõjutanud dumpinguvastast uurimist, mille tulemusel 1997. aastal kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Peale selle ilmnes EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 rikkunud äriühingute andmete kõrvalejätmisel, et tulemused olid võrreldavad kümne ühenduse tootja andmete põhjal saadud tulemustega, kaasa arvatud tootjad, kes osalesid eespool nimetatud konkurentsivastases käitumises, mis tähendab, et kahjustav dumping olnuks siiski olemas. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et ühenduse tootjate konkurentsivastane käitumine on avaldanud märgatavat mõju dumpinguvastase uurimise esialgsetele järeldustele. Siiski ei saa siiski kindlalt väita, et kõnealuse konkurentsivastase käitumise puudumise korral oleksid üldised turutingimused olnud samasugused.

(20)

Eelöeldut silmas pidades peetakse asjakohaseks lõpetada määrusega (EÜ) nr 2320/97 kehtestatud meetmete kohaldamine. See on kooskõlas tõrgeteta haldamise ja heade juhtimistavade põhimõtetega. Peale selle tuleb märkida, et käimasoleva vahepealse ja aegumist käsitleva läbivaatamise raames tehtud uued järeldused peaksid kättesaadavad olema lähitulevikus ning seega on tulevikus võimalik hinnang teha kindlalt konkurentsivastasest käitumisest mõjutamata andmete põhjal. Kuni läbivaatamiste lõpetamiseni ei tuleks tollimakse enam sisse nõuda. Eelöeldust järeldub samuti, et kehtivaid kohustusi ei kohaldata enam, kuni selguvad käimasolevate läbivaatamiste tulemused.

(21)

Huvitatud isikuid on teavitatud kavatsusest lõpetada määrusega (EÜ) nr 2320/97 kehtestatud meetmete kohaldamine. Lisaks sellele anti neile võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

(22)

Asjaosaliste suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohti arutati ja võeti asjakohaselt arvesse,

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/14

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1601/1999 (2)lõpliku tasandustollimaksu Indias vähem kui 1 mm läbimõõduga, CN koodi ex 7223 00 19 alla kuuluva terastraadi (edaspidi “kõnesolev toode”) impordile. Need meetmed kehtestati ad valorem maksuna individuaalsete maksumääradega vahemikus 0 % kuni 42,9 %, koostööd mitte tegevatele eksportööridele on maksumäär 44,4 %.

(2)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai Komisjon ühelt India tootjalt, firmalt VSL Wires Limited (edaspidi “taotleja”) palve määruse (EÜ) nr 1601/1999 kiirendatud kontrollmenetluseks vastavalt algmääruse artiklile 20. Taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi teise kõnesoleva toote Indiast eksportijaga. Lisaks väitis ta, et ei eksportinud kõnesolevat toodet esialgse uurimisperioodi jooksul (s.t. ajavahemikus 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998), kuid eksportis kõnesolevat toodet Ühenduse liikmesmaadesse pärast selle perioodi lõppu. Ülalmainitu põhjal taotles ta endale individuaalse tollimaksumäära kehtestamist.

(3)

Komisjon uuris taotleja esitatud tõendusmaterjale ja leidis need olevat piisavad selleks, et algatada määruse kontrollmenetlus vastavalt algmääruse artikli 20 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja seejärel, kui asjaga seotud Ühenduse töösturitele oli antud võimalus küsimust kommenteerida, algatas Komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (3) asjaosalise firma suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 kiirendatud kontrollmenetluse ja käivitas vastava uuringu.

(4)

Kõnesolev kontrollmenetluse alla käiv toode on samane tootega, mida käsitles nõukogu määrus (EÜ) nr 1601/1999, nimelt vähem kui 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraat, mis sisaldab kaaluliselt vähemalt 2,5 % niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab kaaluliselt 28…31 % niklit ja 20…22 % kroomi.

(5)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “kontrollmenetluse uurimisperiood”).

(6)

Komisjon andis taotlejale ja India valitsusele ametliku soovituse vastava protseduuri algatamiseks. Lisaks andis ta muudele küsimusega vahetult seotud pooltele võimaluse oma seisukohti kirjalikult esitada ja küsimuse arutamist taotleda. Komisjonile ei saabunud aga selliseid seisukohti ega küsimuse arutamise taotlusi.

(7)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai nõutud tähtajaks täieliku vastuse. Komisjon lasi endale esitada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise seisukohalt vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotleja asukohta.

(8)

Et taotleja ei taotlenud kahjude osas saadud tulemuste kontrollmenetlust, piirdus kontrollmenetlus subsideerimise küsimustega.

(9)

Komisjon uuris samu subsideerimisskeeme, mida oli analüüsitud esialgse uurimise käigus. Lisaks uuris ta, kas taotleja oli kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis olevat talle esialgse kaebuse väidete kohaselt kasu toonud, kuid mille tegelikku kasutamist esialgne uuring ei registreerinud.

Lõpuks uuriti ka seda, kas taotleja on kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis rakendusid pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, või kas ta on pärast seda tähtaega mingeid ad hoc subsiidiume saanud.

(10)

Taotleja suutis rahuldavalt näidata, et ta ei ole seoses kõnesoleva tootega ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes on praegu kehtivaid tasakaalustusmeetmeid rakendatud.

(11)

Uurimisel selgitati välja, et taotleja ei olnud esialgse uurimisperioodi jooksul, s.t. 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998 kõnesolevat toodet eksportinud.

(12)

Tehti kindlaks, et taotleja oli teostanud Ühenduse piires ainult ühe müügioperatsiooni, mis leidis aset 2001. aasta augustis, s.t. pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, kuid tükk aega enne kontrollmenetluse uurimisperioodi algust.

(13)

Küsimustikule vastates märkis taotleja ära ainult ühe kontrollmenetluse uurimisperioodi ajal alla kirjutatud lepingu, kuid kinnitas hiljem andmete kontrollimisel, et antud müügioperatsiooni tegelikult ei toimunud. Järelikult ei olnud taotleja võtnud endale tagasivõetamatut kohustust ekspordi teostamiseks Ühenduse liikmesmaadesse.

(14)

Samas märgitakse, et firma teostas kontrollmenetluse uurimisperioodi ajal märkimisväärsetes kogustes müüki teistesse riikidesse, mis võimaldas välja arvutada, kui suurt kasu subsideerimine talle eksportmüügil andis, kuna niisuguse kasu tekkimine ei olene müügi sihtmaast.

Sellega seoses otsustas Komisjon kontrollida kõiki andmeid, mida ta kiirendatud kontrollmenetluse käigus teostatava uurimise jaoks vajalikuks pidas. Kõigi tasakaalustatavate subsiidiumisummade leidmisel suurendati nende summade võrra käivet, mis normaaltingimustel oleks taotlejal uurimisperioodi jooksul tekkinud.

(15)

Informatsiooni põhjal, mis sisaldus taotleja vastustes Komisjoni küsimustikule, uuriti järgmisi subsideerimisskeeme:

(16)

Tehti kindlaks, et taotleja sai kontrollmenetluse uurimisperioodil selle skeemi põhjal toetusi. Ta kasutas DEPB skeemi ekspordijärgselt. Skeemi üksikasjalik kirjeldus on ära toodud Ekspordi- ja impordipoliitika paragrahvis 4.3 (India Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi 31. märtsi 2002 teatis nr 1/2002-07).

Skeemi kohaselt võivad kõik selleks õigustatud eksportijad taotleda soodustusi, mis arvutatakse protsendina eksporditud lõpptoodangu väärtusest. Sellised DEPB määrad on India valitsus standardsete tootmissisendite ja väljundite normide (Standard Input/Output Norms – SION) põhjal kehtestanud enamikule toodetele, kõnesolev toode kaasa arvatud. Toetussummade suurust näitavad tõendid väljastatakse automaatselt.

Ekspordijärgne DEPB võimaldab niisuguseid soodustusi kasutada mistahes hilisema impordi juures (näiteks toormaterjali või tootmisvahendite import), välja arvatud kaubad, mille sissevedu on keelatud või toimub piirangutega. Selliselt imporditud kaupu võib kas siseturul müüa (tasudes selle pealt müügimaksu) või muul viisil kasutada.

DEPB soodustused on vabalt edasiantavad. DEPB tõend kehtib 12 kuud alates tõendi väljastamise päevast.

(17)

DEPB tingimused ei ole pärast esialgset uuringut muutunud. Seaduse kohaselt on siin tegu ekspordinäitajatest sõltuva subsideerimisskeemiga, mistõttu esialgsel uurimisel leiti, et see tuleb algmääruse artikli 3(4)(a) kohaselt lugeda spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(18)

Nagu on välja selgitatud, kandis taotleja kõik DEPB soodustused üle oma sidusettevõttele Viraj Alloys Ltd. Sama tegid ka taotleja kolm ülejäänud sidusettevõtet – Viraj Forgings Ltd., Viraj Impoexpo Ltd. ja Viraj Profiles Ltd. Nagu uurimise käigus selgus, varustab Viraj Alloys Ltd. kõiki eespool nimetatud firmasid toorainega ja kasutas talle üle kantud DEPB soodustusi kaupade maksuvabaks importimiseks.

Lisaks selgus, et kõnesoleva toote eksport toimus mitme sidusettevõtte kaudu. Arvestades, et taotleja omanikud kontrollivad laialdase aktsiaomandi kaudu kõiki neid sidusettevõtteid ja et need sidusettevõtted on kõnesoleva toote tootmise ja müügi teatud aspektidega seotud, peeti õigeks vaadelda kõiki neid firmasid üheskoos kui ühtainsat soodustuse saajat.

Seega tulenes DEPB skeemi alusel saadud toetuste suurus nende soodustuste kogusummast, mis on märgitud nii taotlejale kui ka tema sidusettevõtetele väljastatud tõenditele. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7(2) sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtete summaarse ekspordikäibe peale.

Kokkuvõttes sai firma VSL Wires Limited kontrollmenetluse uurimisperioodil sellest skeemist kasu ja sai 12,7 % suurust toetust.

(19)

Tehti kindlaks, et taotleja sai selle skeemi alusel toetusi ja seda eeskätt India tulumaksuseaduse paragrahvi 80HHC põhjal.

India 1961. aasta tulumaksuseaduses näidatakse ära, mille põhjal firmad saavad maksu tasumisel soodustusi taotleda. Taotletavaid soodustusi hõlmavad näiteks seaduse paragrahv 10A (kehtib vabakaubandustsoonides asuvate firmade puhul), 10B (kehtib firmadele, mida loetakse ekspordile orienteeritud üksusteks) ja 80HHC (kehtib kaupu eksportivatele firmadele). ITES-i põhjal soodustuste saamiseks tuleb firmal maksudeklaratsiooni maksuametile esitamisel koostada vastav taotlus. Maksuaasta kestab 1. aprillist kuni 31. märtsini ja maksudeklaratsioon tuleb esitada järgmise aasta 30. novembriks. Antud juhul langes kontrollmenetluse uurimisperiood maksu- ja rahandusaastaga kokku (1. aprill 2002 kuni 31. märts 2003).

(20)

ITES-i tingimused ei ole pärast esialgset uurimist muutunud. Esialgse uurimise käigus leiti, et ITES on tasakaalustatav subsiidium, kuna India valitsus loovutab siin firmale teatud rahasumma sellega, et loobub riigituludest ekspordikasumilt võetavate otseste maksude näol, mis firmal tuleks tasuda, kui ta ei oleks tulumaksusoodustusi taotlenud. Samas selgitati välja, et paragrahvi 80HHC põhjal toimiv ITES kaotatakse järkjärgult rahandusaastate 2000-2001 kuni 2004-2005 vahelisel ajavahemikul, millisel viimasel rahandusaastal ekspordikasumeid enam tulumaksust ei vabastata. Kontrollmenetluse uurimisperioodil kuulus tulumaksuvabastuse alla ainult 50 % ekspordist saadavast kasumist.

(21)

Seaduse kohaselt sõltub toetuse suurus ekspordi tulemustest algmääruse artikli 3(4)(a) mõttes, kuna maksuvabastuse alla kuuluvad ainult eksportmüügi kasumid, ja seetõttu loetakse seda spetsiifiliseks toetuseks.

(22)

Taotlejale osaks saanud soodustuse suurus arvutati tema poolt kontrollmenetluse uurimisperioodil tasumisele kuulunud maksusummade erinevusena soodustuse rakendamise ja selle mitterakendamise korral. Ettevõtte tulumaksust ja täiendavast maksust koosneva tulumaksu määr oli antud ajavahemikul 36,75 %. Selleks, et kogu taotlejale osaks saanud soodustust välja arvutada ja arvestades, et kolm taotleja sidusettevõtet kontrollmenetluse uurimisperioodil samuti kõnesolevat toodet eksportisid (vt. eespool punkt (18)), on toetuse suuruse arvutamisel võetud arvesse taotleja enda ning firmade Viraj Forgings Ltd., Viraj Impoexpo Ltd. ja Viraj Profiles Ltd. tulumaksusoodustused. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7(2) sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtete summaarse ekspordikäibe peale. Nõnda arvutati välja, et firma VSL Wires Ltd. sai selle skeemi kohaselt 1,4 % suurust toetust.

(23)

Tehti kindlaks, et taotleja EPCGS-i ei kasutanud.

(24)

Tehti kindlaks, et taotleja ei paiknenud EPZ-s ega olnud EOU ning seetõttu seda skeemi ei kasutanud.

(25)

Tehti kindlaks, et taotleja ei olnud kasutanud uusi, pärast esialgse uurimisperioodi lõppu juurutatud subsideerimisskeeme ega olnud pärast seda tähtaega saanud ka mingeid ad hoc toetusi.

(26)

Mitmesuguste ülalkirjeldatud skeemide uurimise lõpptulemuste põhjal sai taotleja tasakaalustatavaid toetusi alljärgnevas ulatuses:

(27)

Uurimise käigus tehtud järelduste põhjal leitakse, et firma VSL Wires Limited poolt toodetava ja eksporditava vähem kui 1 mm või läbimõõduga roostevaba terastraadi import Ühenduse liikmesmaadesse tuleb maksustada tasandustollimaksuga vastavalt sellele firmale kontrollmenetluse uurimisperioodil tehtud individuaalsete soodustuste suurusele.

(28)

Seetõttu tuleb määrust (EÜ) nr 1601/1999 vastavalt muuta.

(29)

Komisjon teavitas taotlejat ja India valitsust olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 muutmiseks. Neile anti ka piisavalt aega oma arvamuse avaldamiseks.

(30)

Teavitamise peale saadetud vastuses väitis taotleja, et ekspordijärgne DEPB on asendav maksude alandamise/maksutagastuse skeem, mida Komisjon subsideerimise ulatuse ja tasakaalustatava soodustuse osas valesti hindas. Ta väitis, et Komisjoni hinnang selle skeemi kohaselt antud soodustustele oli ekslik, kuna subsiidiumiks saab lugeda üksnes õigustamatult suurt maksutagastust ja et Komisjon ei uurinud süsteemi praktilist toimimist.

Komisjon on korduvalt leidnud (vt. näiteks nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2002 (4) ja eriti selle punktid (14) kuni (20)), et ekspordijärgne DEPB ei ole maksutagastuse ega asendava maksutagastuse skeem, kuna see ei ole algmääruse artikliga 2(1)(ii) seotud määruse lisade I kuni III ühegi sättega kooskõlas. Selles skeemis ei sisaldu kohustust importida ainult eksporttoodangu tootmiseks kasutatavaid kaupu (algmääruse lisa II), mis tagaks lisa I(i) nõuete täitmise. Pealegi ei ole loodud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, kas imporditavad kaubad tõepoolest tootmisprotsessis ära tarvitatakse. See ei ole ka asendava maksutagastuse skeem, kuna imporditavate kaupade kogused ja omadused võivad erineda eksporttoodangu tootmiseks kasutatavate kodumaiste sisendite vastavatest näitajatest (algmääruse lisa III). Ning lõpuks on eksportivatel tootjatel DEPB soodustustele õigus sõltumata sellest, kas nad mingeid tootmissisendeid impordivad või mitte.

Taotleja puhul selgus uurimise käigus, et toorainet importis tollivabalt üks tema sidusettevõtetest, kasutades selleks kõigilt sidusettevõtetelt üle kantud DEPB soodustusi, mida nood olid mitmesuguste toodete eksportimisel saanud. Samas pole võimalik välja selgitada seoseid iga vaadeldava firma soodustuste ja imporditud kaupade vahel, mis on saadud sellelt ainsalt tooraine impordiga tegelevalt sidusettevõttelt. Lisaks ei olnud India valitsus loonud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, milline firma millist importtoodangut millise toote valmistamisel kasutas. Et ülalnimetatud erand toetuse määratluses seetõttu siin ei kehti, on tasakaalustatavaks soodustuseks kõigi skeemi kohaselt saadud toetuste kogusumma. Neil põhjustel ei saa esitatud väitega nõustuda.

Veel väitis taotleja, et “Komisjoni teenistused ei vähendanud impordimaksu soodustusi kantud kulude võrra, mistõttu toetuse suuruse arvutused olid ebaõiged ja liialdatud”. Sellega seoses tuleb märkida, et taotlejal paluti varakult ja eespool punktis (18) esitatud olukorra kirjelduse põhjal esitada ekspordijärgsete DEPB soodustuste loend kõigi kontrollmenetluse uurimisperioodi jooksul toimunud eksporditehingute osas. Taotlejal paluti esitada samasugused andmed ka sama ajavahemiku jooksul kõigi oma sidusettevõtete poolt teostatud eksporditehingute osas koos andmetega kõigi taotlemistasude või muude soodustuste saamiseks kantud kulude kohta. Taotleja ei ole aga selliseid andmeid esitanud ja ei suutnud ka kohapeal toimunud kontrollimise käigus vastavat informatsiooni esitada. Seetõttu ei saadud vastavate andmete puudumise tõttu eespool punktis (18) toodud toetuse suurust selliste kulude võrra vähendada.

(31)

Käesolev ülevaade ei mõjuta algmääruse artiklis 18(1) nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 kehtivuse lõppemise kuupäeva,

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/19

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/21

(1)

Komisjoni 10. oktoobri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2921/90 (2) artikli 2 lõikega 1 on sätestatud lõssi kaseiiniks või kaseinaatideks töötlemiseks antav abi. Arvestades kaseiini ja kaseinaatide turuhinna muutust ühenduse turgudel ja maailmaturgudel, tuleks vähendada abi.

(2)

Määrust (EMÜ) nr 2921/90 tuleks vastavalt muuta.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/22

(1)

Ülalmainitud määrus (EÜ) nr 603/95 kinnitab artikli 3 lõigetes 2 ja 3 töötlemisettevõtetele määratud toetussummad kunstlikult kuivatatud kuivsöödale ja päikesekuivale söödale, mida toodeti 2003/2004. turustusaastal, maksimaalsete garanteeritud koguste piires, mis on sätestatud ülalmainitud määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 3.

(2)

Vastavalt komisjoni 6. aprilli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 785/95 artikli 15 punkti a teisele taandele, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 603/95 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) näitab liikmesriikidelt komisjonile edastatav teave, et maksimaalne garanteeritud kogus kunstlikult kuivatatud kuivsööda puhul ületati ja päikesekuiva sööda puhul maksimaalset garanteeritud kogust ei ületatud.

(3)

Seega on otstarbekas tõdeda, et ülalmainitud määrusega (EÜ) nr 603/95 sätestatud toetussummat peab vähendama vastavalt mainitud määruse artiklile 5 kunstlikult kuivatatud sööda puhul; ning päikesekuiva sööda puhul tuleb abisumma tervenisti abisaajatele välja maksta.

(4)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kuivsööda korralduskomitee arvamusega,

a)

kunstlikult kuivatatud sööda toetust vähendatakse 66,45 euroni tonni kohta kõikides liikmesmaades;

b)

päikesekuiva sööda toetus makstakse tervenisti välja.

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/23

(1)

Ühenduse ja maailma suhkruturgude olukorda silmas pidades tuleks turustusaastaks 2004/2005 võimalikult ruttu välja kuulutada valge suhkru eksporti käsitlev alaline pakkumismenetlus, mis suhkru maailmaturuhindade võimalikke kõikumisi arvesse võttes peab andma võimaluse ekspordimaksude ja/või eksporditoetuste kindlaksmääramiseks.

(2)

Suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks korraldatavaid pakkumismenetlusi reguleerivad üldeeskirjad on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1260/2001 artiklis 28.

(3)

Toimingu eripära silmas pidades tuleks alalise pakkumismenetluse raames välja antud ekspordilitsentside puhul näha ette asjakohased sätted ja erand komisjoni 27. juuni 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1464/95 suhkrusektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalike erieeskirjade kohta. (2) Siiski tuleks jätkuvalt kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, milles sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (3) ning komisjoni 19. jaanuari 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 120/89, millega kehtestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordimaksude ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (4)

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

a)

algab 23. juulil 2004;

b)

lõpeb 29. juulil 2004 kell 10 Brüsseli aja järgi.

a)

algavad esimesel tööpäeval pärast eelmise tähtaja lõppu;

b)

lõpevad järgnevatel kuupäevadel kell 10 Brüsseli aja järgi:

a)

kirjalikult esitatud pakkumine anda kättesaamistõendi vastu üle liikmesriigi pädevale asutusele;

b)

saata kirjalik pakkumine kõnealusele asutusele tähtkirja või telegrammi teel;

c)

juhul, kui kõnealune pädev asutus sellist edastamisvormi tunnistab, saata pakkumine teleksi, faksi või elektronposti teel.

a)

Pakkumises peab olema märgitud:

b)

Eksporditav kogus on vähemalt 250 tonni valget suhkrut.

c)

Enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu esitatakse tõend selle kohta, et pakkuja on esitanud pakkumises märgitud tagatise.

d)

See sisaldab pakkuja avaldust, milles ta kohustub eduka pakkumise korral taotlema artikli 12 lõike 2 teises taandes sätestatud tähtaja jooksul eksporditavatele valge suhkru kogustele ekspordilitsentsi või -litsentse.

e)

See sisaldab pakkuja avaldust, milles ta kohustub eduka pakkumise korral:

a)

minimaalne ekspordimaks või vajaduse korral maksimaalne eksporditoetus määratakse kindlaks kõnealuste pakkumiste esitamise tähtpäeval;

b)

edukas pakkumine on seotud kogu pakutava koguse või selle teatava osaga.

a)

pakkujatele selle koguse osas, mille puhul pakkumisi vastu ei võetud;

b)

edukatele pakkujatele, kes ei ole artikli 12 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul taotlenud asjakohaseid ekspordilitsentse, 10 euro ulatuses 100 kg valge suhkru kohta;

c)

edukatele pakkujatele koguse puhul, mille osas nad on täitnud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 31 punkti b ja artikli 32 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses artikli 12 lõikes 2 nimetatud litsentsist tuleneva ekspordikohustuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 35 tingimustele.

a)

asjaomase osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud eksporditoetuse maksimumsumma ja järgmise osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud eksporditoetuse maksimumsumma vahele, kui viimati nimetatud summa on esimesest suurem;

b)

asjaomase osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud ekspordimaksu miinimumsumma ja järgmise osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud ekspordimaksu miinimumsumma vahele, kui viimati nimetatud summa on esimesest väiksem.

a)

minimaalne ekspordimaks või

b)

maksimaalne eksporditoetus.

a)

jagades selle asjaomaste pakkujate vahel võrdeliselt nende pakkumistes sisalduvate üldkogustega või

b)

jagades selle asjaomaste pakkujate vahel nendele määratud maksimumkoguste alusel või

c)

liisuheitmisega.

a)

viide pakkumismenetluse teadaandele;

b)

eksporditava valge suhkru kogus;

c)

punktis b nimetatud koguselt tasutava ekspordimaksu või kõnealuse koguse eest makstava eksporditoetuse summa eurodes 100 kg valge suhkru kohta.

a)

järgmisel nädalal toimuva osalise pakkumismenetluse päevale eelneval viimasel tööpäeval või

b)

kui kõnealusel nädalal osalist pakkumismenetlust ei toimu, järgmise nädala viimasel tööpäeval.

a)

litsentsil märgitud ekspordimaks, millest on lahutatud määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 33 lõike 1 teises lõigus osutatud kõnealuse litsentsi kehtivusaja viimasel päeval kehtiv maks, või

b)

litsentsil märgitud ekspordimaksu ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikes 2 osutatud kõnealuse litsentsi kehtivusaja viimasel päeval kehtiva toetuse summa, või

c)

määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikes 2 osutatud kõnealuse litsentsi kehtivusaja viimasel päeval kehtiv eksporditoetus, millest on lahutatud kõnealusel litsentsil märgitud toetus,

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/28

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/30

(1)

Nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 struktuuride loomise kohta Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi haldamiseks (1) asutati ühenduse agentuur, Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveasutus.

(2)

Kõnealune määrus näeb ette, et järelevalveasutus haldab muu hulgas kõiki raadionavigatsioonisüsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud aspekte, ilma et see piiraks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuga seotud asjaolusid.

(3)

Määrus näeb samuti ette, et järelevalveasutus väljastab tegevusloa eraõiguslikust isikust tegevusloaomanikule, kes vastutab süsteemi ellurakendamise ja haldamise eest ja on järelevalveasutusega sõlmitud kontsessioonilepinguga kohustatud järgima kõiki juhiseid, mida nõukogu annab vastavalt käesolevale ühismeetmele.

(4)

Olukordades, kus süsteemi toimimine võib mõjutada Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, peaks nõukogu otsustama vajalike meetmete võtmise üle.

(5)

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutseval nõukogu peasekretäril peaks käesoleva ühismeetme kohaldamiseks olema kiireloomulistel juhtudel volitused võtta vajalikud meetmed ning tal peaks olema võimalik tagada süsteemi toimimise pidev järelevalve,

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/32

(1)

7. juulil 2003 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2003/495/ÜVJP (1) Iraagi kohta, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1483 (2003).

(2)

8. juunil 2004 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1546 (2004), millega tervitatakse Iraagi suveräänse ajutise valitsuse moodustamist, mis võtab endale 30. juuniks 2004 Iraagi valitsemiseks täisvastutuse ja -volitused; 30. juuniks 2004 lõpeb Iraagi okupeerimine, ajutine koalitsioonivõim läheb laiali ja Iraak taastab oma täieliku suveräänsuse; samas rõhutatakse Iraagile relvade ja nendega seotud materjalide – v.a nende relvade ja nendega seotud materjalide, mida vajavad Iraagi valitsus või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1511 (2003) alusel loodud rahvusvahelised relvajõud – müügi ja tarnimisega seotud keeldude järgimise tähtsust kõikide riikide poolt, nagu on kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 661 (1990) ja sellele järgnevate vastavate resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1483 (2003); tuletatakse meelde liikmesriikide jätkuvaid kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1483 (2003) kohaselt külmutada ja üle kanda teatud rahalisi vahendeid, varasid ja majandusressursse ning samuti riikidel lasuvaid kohustusi või keelde, mis on seotud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 687 (1991) punktides 8 ja 12 nimetatud kaupadega või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 707 (1991) punkti 3 alapunktis f kirjeldatud tegevustega.

(3)

28. juunil 2004 läks ajutine koalitsioonivõim laiali ja Iraak taastas oma täieliku suveräänsuse.

(4)

Teatavate abinõude rakendamiseks on vaja ühenduse meetmeid.

(5)

Nõukogu ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP tuleks seepärast muuta,