7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1242/2004,

28. juuni 2004,

millega kehtestatakse uutele liikmesriikidele erandid kalalaevastike sihttasemeid käsitleva määruse (EÜ) nr 2371/2002 teatavatest sätetest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse lepingut Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise kohta Euroopa Liiduga, eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artiklit 57,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (1) artikkel 12 sätestab, et iga liikmesriigi kalalaevastikule määratakse kindlaks sihttasemed, mis vastavad igale laevastiku osale kindlaks määratud 1997.–2002. aasta mitmeaastase arendusprogrammi eesmärkide summale.

(2)	Uutel liikmesriikidel ei ole määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 12 osutatud eesmärke.

(3)

Uutele liikmesriikidele saab sihttasemed kehtestada ainult vastavalt nende laevastike tasemele ühinemise hetkel. Sellisel juhul osutuksid määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kohustused ülemääraseks, kuna need kohustused kattuks selle määruse artiklis 13 sätestatud laevastiku koosseisu arvamise/koosseisust väljaarvamise kavast tulenevate kohustustega.

(4)	Seetõttu ei ole uutele liikmesriikidele kohane määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 12 osutatud sihttasemeid kehtestada ega kohaldada nende suhtes nimetatud määruse artikli 11 lõikeid 2 ja 4, kuna see ei mõjutaks laevastiku korraldamist uute liikmesriikide poolt.

(5)	Kuna ajavahemik, mille jooksul kõnealused uued liikmesriigid võivad laevastiku uuendamiseks toetust anda, on lühike, ei ole kohane nõuda nende laevastike püügivõimsuse vähendamist vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 13 lõikes 2 sätestatule.

(6)	Sellest tulenevalt tuleks uutele liikmesriikidele kehtestada erandid määruse (EÜ) nr 2371/2002 vastavatest sätetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Erandina ei kohaldata määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõiget 2, artikli 11 lõiget 4, artiklit 12 ja artikli 13 lõiget 2 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia suhtes.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama 1. maist 2004.

---

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1243/2004,

6. juuli 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 7. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/5

---

KOMISJONI MÄÄRUSE (EÜ) nr 1244/2004,

6. juuli 2004,

millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 rakenduseeskirjad seoses ühenduse abirahade määramisega teatud juustude eraviisiliseks ladustamiseks 2004/2005 ladustamise kampaania ajal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/1999 17. maist 1999, mis kehtestab turgude ühise korralduse piima ja piimatoodete sektoris (1) ja eelkõige selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikkel 9 näeb ette, et abi on võimalik määrata laagerduvate juustude ja vähemalt kuuekuulist valmimisaega nõudvate lamba- ja/või kitsepiimast valmistatavate juustude eraviisiliseks ladustamiseks, kui hindade arengu ja juustude varude osas ilmneb turul tõsine ebakõla, mida on võimalik kõrvaldada või kahandada hooajalise ladustamisega.

(2)

Teatud laagerduvate juustude ja juustude nagu pecorino romano, kefalotyri ja kasseri hooajalisust võimendab asjaolu, et nende tarbimise hooaeg langeb teisele ajale. Lisaks raskendab nende juustude valmimise episoodilisus eelmainitud hooajalisuse tagajärgi. Seega on otstarbekas võtta appi hooajaline ladustamine, vastukaaluks sellele, et kogused on tänu tootlikkuse vahele suvekuudel ja talvekuudel erinevad.

(3)

Tuleks täpsustada, ja seda ka uute liikmesriikide puhul, millised juustud võivad seda abi saada ja määratleda maksimaalsed kogused, millele võidaks abi määrata, samuti lepingute pikkus, arvestades tõelisi turuvajadusi ja kõnesolevate juustude säilitamise võimalusi. Samuti tuleb täpselt paika panna Iirimaal toodetavad juustud, millel on õigus abi saada, et eristada juuste, mis võivad turu tasakaalust välja viia.

(4)	Pecorino romano juustu turusituatsioon, koos ülejääkide ja märkimisväärse hinnalangusega, annab teatud kogusele neist juustudest õiguse saada suuremat abi kui minevikus.

(5)

Tuleb täpselt paika panna ladustamise lepingu sisu ja esmased meetmed, mis lubavad tagada lepingu alla kuuluvate juustude tuvastamise ja kontrolli. Abisummad peavad olema määratletud, arvestades ladustamise kulusid ja tasakaalu, mida tuleb hoida kõnesolevat abi saavate juustude ja teiste turule paisatavate juustude vahel. Sel eesmärgil peab fikseeritud kulutuste summa olema kahandatud ja finantskulude summa peab olema välja arvutatud 2 %-lise intressi alusel.

(6)	Vajalik oleks täpselt määratleda dokumentatsiooni ja raamatupidamise detailid ja kontrollimise meetmed ning sagedus. Sel eesmärgil oleks hea, kui saaks korraldada, et kõik liikmesriigid annaksid kõik või osa kontrollikuludest lepinguosalise kanda.

(7)	Selleks, et ladustamise abirahade süsteemi rakendamist saaks järgida, oleks vajalik, et informatsioon kõigi sellega seotud juustukoguste kohta saabuks komisjonile regulaarselt.

(8)	Piima ja piimatoodete haldamise nõukogu ei ole oma esimehe kaudu määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Esimene artikkel

Objekt

Käeolev määrus kehtestab ühenduse abirahade andmise korra rakendamise teatud juustude eraviisiliseks ladustamiseks (edaspidi “abi”), mida näeb ette määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikkel 9, 2004/2005 ladustamise kampaania jooksul.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	ladustamispartii – vähemalt 2 tonni suurune juustukogus, mis on ühte sorti ja mis on ladustamisse antud samal päeval samas laos;

b)	lepingulise ladustamise alguspäev – päev, mis järgneb lattu paigutamisele;

c)	lepingulise ladustamise viimane päev – päev, mis eelneb laost väljatoomisele;

d)	ladustamise kampaania – periood, mille jooksul juust võib käia eraviisilise ladustamise süsteemi alla, mis on vastavalt määratud lisas ja iga juustu kohta eraldi.

Artikkel 3

Juustud, mis annavad õiguse abi saada

1.   Abi määratakse teatud laagerduvatele juustudele ning pecorino romano, kefalotyri ja kasseri juustudele lisas määratletud tingimustel.

2.   Juust peab olema valmistatud ühenduse siseselt ja vastama järgmistele tingimustele:

a)	kandma kustumatute tähtedega selle ettevõtte sümbolit, kus ta on toodetud, samuti märget valmistamise päeva ja kuu kohta, nii et need tähised võiksid moodustada koodi;

b)	läbima rahuldavalt kvaliteedikontrolli, mis tagab, et juust pakub piisavaid garantiisid, mis lubab seda pärast laagerdumist klassifitseerida lisas määratletud kategooriasse.

Artikkel 4

Ladustamise leping

1.   Juustude eraviisilise ladustamisega seotud lepingud sõlmitakse liikmesriigi vastava vahendusasutusega territooriumil, kus juuste ladustatakse ja füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, keda järgnevalt nimetatakse “lepinguosalisteks”.

2.   Ladustamise leping koostatakse kirjalikult, lepingu koostamise taotluse alusel.

Taotlus peab saabuma vahendusasutusse hiljemalt 30 päeva jooksul alates kauba ladustamise kuupäevast ja see võib käia ainult sellise juustupartii kohta, mille lattupaigutamise protsess on lõpetatud. Vahendusasutus registreerib kirjalikult taotluse vastuvõtmise kuupäeva.

Kui taotlus saabub vahendusasutusse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast etteantud maksimaalse ajavahemiku lõppu, on ladustamislepingut võimalik veel sõlmida, kuid abisumma kahaneb 30 % võrra.

3.   Ladustamisleping koostatakse ühe või mitme ladustamispartii kohta ja see sisaldab vastavaid märkusi seoses:

a)	juustude kogusega, millele leping rakendub;

b)	lepingu täideviimisega seotud kuupäevadega;

c)	abiraha summaga;

d)	ladude tuvastamisega.

4.   Ladustamise leping sõlmitakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise taotluse registreerimisest.

5.   Kontrollmeetmed ja eelkõige need, mis on märgitud artiklis 7, kantakse vastavasse registrisse, mille loob vahendusasutus. Ladustusleping viitab nimetatud registrile.

Artikkel 5

Lattu paigutamine ja laost väljatoomine

1.   Lattu paigutamise ja laost väljatoomise tööde perioodid on märgitud lisas.

2.   Laost väljatoomine käib kogu ladustamispartii kohta.

3.   Kui 60 esimese lepingulise ladustamispäeva jooksul ilmneb, et juustude kvaliteedi halvenemine on suurem, kui konserveerimise ajal on tavaks, võivad lepinguosalised ühe korra ühe ladustamispartii kohta saada loa riknenud kogused oma kuludega välja vahetada.

Kui riknenud kogused avastatakse kontrollimise ajal ladustamisperioodil või laost välja tuues, siis need kogused abi ei saa. Lisaks ei tohi see ülejäänud partii osa, millel on õigus abi saada, olla väiksem kui kaks tonni.

Teine lõik kehtib siis, kui üks osa partiist tuuakse välja enne lõikes 1 kirjeldatud ladustamisperioodi lõppu või enne artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud minimaalse ladustamisaja täitumist.

4.   Lõike 3 esimeses lõigus kirjeldatud juhtumi puhul, kui on vaja välja arvutada abisumma asendatud koguste kohta, arvestatakse esimeseks lepinguliseks ladustamispäevaks lepingulise ladustamise esimene päev.

Artikkel 6

Ladustamise tingimused

1.   Liikmesriik tagab, et järgitakse kõiki tingimusi, mis annavad õiguse abiraha saamiseks.

2.   Lepinguosaline, või liikmesriigi nõudmisel või volitusel lao eest vastutav isik, teeb kontrollimise eest vastutavale pädevale organisatsioonile kättesaadavaks kõik dokumendid, mis tagavad, et seoses eraviisilise ladustamise alla käivate toodetega on olemas järgnev info:

a)	omandus ladustamise hetkel;

b)	juustude päritolu ja valmistamise kuupäev;

c)	ladustamise kuupäev;

d)	asukoht laos ja lao aadress;

e)	laost väljatoomise kuupäev.

3.   Lepinguosaline, või vastaval juhul lao eest vastutav isik, peab iga lepingu kohta koguselist arvestust, mis on laos kättesaadav ja mis sisaldab järgmist infot:

a)	eraviisilise ladustamise alla käivate toodete tuvastamine ladustamispartii numbri järgi;

b)	lattu paigutamise ja laost väljatoomise kuupäevad;

c)	juustude arv ja nende kaal, millele viitab ladustamispartii;

d)	toodete asukoht laos.

4.   Ladustatud kaubad peavad olema hõlpsasti tuvastatavad, kergelt ligipääsetavad ja lepingu alusel eraldi märgistatud. Ladustamise alla kuuluvatele juustudele paigaldatakse spetsiaalne tähis.

Artikkel 7

Kontroll

1.   Lattu paigutamise ajal teostab pädev ametkond kontrolli, eesmärgiga garanteerida, et ladustatud kaubad annavad õiguse abi saada ja et hoida ära toodete võimalikku asendamist lepingulise ladustamise ajal.

2.   Pädev ametkond teostab ootamatut pistelist kontrolli, et teha kindlaks, kas lattu paigutatud tooted on omal kohal. Saadud näidis peab kajastama tervikut ja vastama vähemalt 10 %-le üldisest lepingulisest kogusest, mis kuulub eraviisilise ladustamise abi alla.

Kontroll sisaldab peale artikli 6 lõikes 3 kirjeldatud raamatupidamise uurimise ka toodete kaalu ja omaduste füüsilist kontrolli ning toodete tuvastamist. Seda füüsilist kontrolli tohib rakendada minimaalselt 5 %-le ootamatule kontrollile allutatud kogusest.

3.   Lepingulise ladustamise lõppedes kontrollib pädev ametkond toodete kohalolu. Kuid kui tooted jäävad lattu ka pärast maksimaalse lepingulise ladustamise lõppemist, võib seda kontrolli teostada siis, kui tooted laost välja tuuakse.

Esimeses lõigus kirjeldatud kontrollimise jaoks informeerib lepinguosaline pädevat ametkonda, viidates kõnesolevatele ladustamispartiidele, vähemalt viis tööpäeva enne lepingulise ladustamise lõppemist või laost väljatoomise töö algust, kui viimane toimub pärast lepingulise ladustamise lõppemist.

Liikmesriik võib võtta vastu lühema tähtaja kui viis tööpäeva, mida kirjeldati teises lõigus.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 järgi teostatud kontrollimistest tuleb koostada raport, milles on täpselt ära toodud:

a)	kontrollimise kuupäev;

b)	selle pikkus;

c)	teostatud menetlused.

Kontrollimise raporti peavad allkirjastama vastutav ametiisik ja lepinguosaline, või vastaval juhul lao eest vastutav isik, ning see peab asuma maksete kaustas.

5.   Kui esineb ebareeglipärasusi, mis puudutavad 5 % või enamat kontrollitud toodetest, laieneb kontroll suuremale näidiste hulgale, mille määratleb vastav ametkond.

Liikmesriigid annavad neist juhtudest nõukogule teada neljanädalase tähtajaga.

6.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollkulud kannab osaliselt või täielikult lepinguosaline.

Artikkel 8

Abirahad ladustamise puhul

1.   Abisummad on määratletud järgnevalt:

a)	10 eurot tonni kohta määratletud kulude puhul;

b)	0,25 eurot tonni ja lepingulise ladustamise päeva kohta lattu paigutamise kulude puhul;

c)	finantskulude puhul iga lepingulise ladustamise päeva kohta: i) 0,23 eurot tonni kohta laagerduvate juustude puhul, ii) 0,28 eurot tonni kohta pecorino romano juustude puhul, iii) 0,39 eurot tonni kohta kefalotyri ja kasseri juustude puhul.

2.   Mingit abi ei anta, kui lepingulise ladustamise kestus on alla kuuekümne päeva. Maksimaalne summa ei saa olla suurem kui summa, mis vastab ühele 180päevasele lepingulisele ladustamisele.

Kui lepinguosaline ei järgi artikli 7 lõikes 3, või vastasel korral kolmandas lõigus kirjeldatud tähtaega, kahandatakse abisummat 15 % ja seda makstakse ainult selle perioodi kohta, mille puhul lepinguosaline esitab pädevale ametkonnale rahuldava tõendi, et juustud asusid lepingulises ladustamises.

3.   Abisumma makstakse välja lepinguosalise taotluse kohaselt lepingulise ladustamisperioodi lõppedes, tähtajaga 120 päeva alates taotluse saamisest ja eeldades, et artikli 7 lõikes 3 kirjeldatud kontrollimisi teostati ja et abiraha saamiseks õigust andvaid tingimusi järgiti.

Kuid kui on käimas administratiivne juurdlus seoses õigusega abi saada, ei toimu väljamaksmist enne, kui õigus abi saada on tuvastatud.

Artikkel 9

Teavitamine

Liikmesriigid edastavad hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks teavitamisele eelneva kuu andmed:

a)	järgmised juustukogused, mis kuuluvad lepingu alla kõnesoleva kuu alguseks: — laagerduvad juustud, — pecorino romano, — kefalotyri ja kasseri;

b)	juustukogused, mille jaoks sõlmiti ladustamislepingud kõnesoleva kuu jooksul, vastavalt punktis a kirjeldatud kategooriatele;

c)	juustukogused, mille puhul ladustamislepingute tähtajad said kõnesoleva kuu jooksul täis, vastavalt punktis a kirjeldatud kategooriatele;

d)	juustukogused, mis kuuluvad lepingu alla kuni käesoleva kuu lõpuni, vastavalt punktis a kirjeldatud kategooriatele.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

---

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/10

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/85/EÜ,

28. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/54/EÜ seoses teatavate sätete kohaldamisega Eesti suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitlevat lepingut (edaspidi “ühinemisleping”), eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise tingimusi käsitlevat akti ja Euroopa Liidu aluslepingute kohandusi (edaspidi “ühinemisakt”) ja eriti selle artiklit 57,

võttes arvesse Eesti taotlust,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuginedes oma elektrienergiasektori eripärale, taotles Eesti ühinemisläbirääkimiste käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsember 1996. aasta direktiivi 96/92/EÜ (elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta) (1) kohaldamiseks üleminekuperioodi.

(2)	Ühinemisakti VI lisas anti Eestile direktiivi 96/92/EÜ artikli 19 lõike 2, mis käsitleb turu järkjärgulist avamist, kohaldamiseks kuni 31. detsembrini 2008 kestev üleminekuperiood.

(3)	Ühinemislepingule lisatud 8. deklaratsiooniga tunnustatakse, et Eesti põlevkivisektori ümberstruktureerimisest tulenev eriolukord nõuab kuni 2012. aasta lõpuni erilisi jõupingutusi.

(4)	Direktiiv 96/92/EÜ asendati direktiiviga 2003/54/EÜ, mida tuleb rakendada 1. juulist 2004 ja millel on elektrienergiaturu avanemisele kiirendav mõju.

(5)

Eesti taotles oma 17. septembri 2003. aasta kirjas, et direktiivi 2003/54/EÜ artikli 21 lõike 1 punkti b, mis käsitleb turu avamist mitte-kodutarbijatele, ei kohaldataks 31. detsembrini 2012. Oma 5. detsembri 2003. aasta kirjas teatas Eesti kavatsusest saavutada antud direktiivi artikli 21 lõike 1 punktis c sätestatud turu täielik avamine 31. detsembriks 2015.

(6)	Eesti taotlus põhineb usaldusväärsel põlevkivisektori ümberkorralduskaval, mis ulatub 31. detsembrini 2012.

(7)	Põlevkivi on Eesti ainus omamaine energiaressurss ja selle siseriiklik tootmine moodustab ligikaudu 84 % maailma põlevkivitoodangust. Selle tahkekütuse baasil toodetakse 90 % Eestis toodetavast elektrienergiast. Seetõttu on valdkond tarnekindluse osas Eesti jaoks strateegilise tähtsusega.

(8)	Täiendava erandi andmine perioodiks 2009–2012 tagab Eesti elektrijaamadesse tehtavate investeeringute turvalisuse ning elektrienergia tarnekindluse, võimaldades samaaegselt lahendada kõnealuste elektrijaamade tekitatud tõsiseid keskkonnaprobleeme.

(9)	Eesti esitatud taotlus tuleks rahuldada ning direktiivi 2003/54/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/54/EÜ artiklit 26 täiendatakse järgmise lõikega:

Artikkel 2

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. juuliks 2004. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20. Direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2003/54/EÜ (ELT L 176, 15.7.2003, lk 37).

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/12

---

KOMISJONI DIREKTIIV 2004/86/EÜ,

5. juuli 2004,

millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 93/93/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite massi ja mõõtmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiivi 93/93/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite massi ja mõõtmete kohta, (1) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/24/EÜ, mis on seotud kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitusega ja mis tühistab nõukogu direktiivi 92/61/EMÜ, (2) eriti selle artiklit 17,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiv 93/93/EMÜ on üks mitmest üksikdirektiivist, mis kuulub vastavalt direktiivile 2002/24/EÜ ühenduse raames sooritatud tüübikinnituse menetluse konteksti. Direktiivi 2002/24/EÜ sätteid, mis on seotud sõidukite süsteemide, osade ja eraldiseisvate tehniliste seadmetega, kohaldatakse seepärast ka direktiivi 93/93/EMÜ suhtes.

(2)	Võimaldamaks tüübikinnituse süsteemi korralikku toimimist, on vaja teatud nõudeid direktiivis 93/93/EMÜ selgitada ja täiendada.

(3)	Seetõttu on vaja täpsustada, et kaupade veoks ette nähtud vahetatavate pealisehitustega L6e ja L7e kategooriate neljarattaliste masse peab käsitlema pigem osana kasulikust koormusest kui koos tühimassiga.

(4)	Seepärast tuleks direktiivi 93/93/EMÜ vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas direktiivis ette nähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 asutatud tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega, (3)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 93/93/EMÜ lisa on muudetud kooskõlas käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

1.   Alates 1. jaanuarist 2005 ei tohi liikmesriigid kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite puhul, mille massid ja mõõtmed vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 93/93/EMÜ nõuetele, enam põhjustel, mis on seotud masside ja mõõtmetega:

a)	keelduda sellise sõiduki puhul andmast tüübikinnitust või riiklikku tüübikinnitust; või

b)	takistada sellise sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist.

2.   Alates 1. juulist 2005, kui käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 93/93/EMÜ nõuded ei ole täitetud mõne uut tüüpi kahe- või kolmerattalise mootorsõiduki osas sõiduki massi või mõõtmetega seotud põhjusel, keelduvad liikmesriigid EÜ tüübikinnitust andmast.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembril 2004. Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile nende õigusnormide teksti ning eelpool nimetatud teksti ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi otsustavad liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 311, 14.12.1993, lk 76. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/78/EÜ (EÜT L 285, 29.10.2001, lk 1).

(2)  EÜT L 124, 9.5.2002, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/77/EÜ (ELT L 211, 21.8.2003, lk 24).

(3)  EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/3/EÜ (ELT L 49, 19.2.2004, lk 36).

---

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/15

---

RIIGIPEADE JA VALITSUSJUHTIDE TASANDIL KOKKU TULNUD NÕUKOGU OTSUS,

29. juuni 2004,

millega määratakse isik, kelle nõukogu kavatseb nimetada komisjoni presidendiks

(2004/536/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

kes on kokku tulnud riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 214 lõike 2 esimest lõiku,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

José Manuel DURÃO BARROSO määratakse käesolevaga isikuks, kelle nõukogu kavatseb nimetada komisjoni presidendiks ajavahemikuks 1. november 2004 kuni 31. oktoober 2009.

Artikkel 2

Käesolev otsus edastatakse Euroopa Parlamendile.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/16

---

NÕUKOGU OTSUS,

29. juuni 2004,

millega nimetatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsev Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

(2004/537/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Javier SOLANA MADARIAGA ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutsevaks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäriks viieks aastaks alates 18. oktoobrist 2004.

Artikkel 2

Käesolevast otsusest teatab Javier SOLANA MADARIAGAle nõukogu eesistuja.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/17

---

NÕUKOGU OTSUS,

29. juuni 2004,

millega nimetatakse Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretär

(2004/538/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga nimetatakse Pierre DE BOISSIEU Euroopa Liidu Nõukogu asepeasekretäriks viieks aastaks alates 18. oktoobrist 2004.

Artikkel 2

Käesolevast otsusest teatab Pierre DE BOISSIEU le nõukogu eesistuja.

See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

7.7.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/18

---

Komisjoni 24. juuni 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1165/2004, millega täiendatakse teatavate nimede kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kandmist käsitleva määruse (EÜ) nr 2400/96 lisa (Anchois de Collioure, Melon du Quercy ja Salame d’oca di Mortara), parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 224, 25. juuni 2004 )

Esikaanel

asendatakse: