20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/1

(1)

Komisjon kehtestas otsusega nr 2730/2000/ESTÜ (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “asjaomane riik” või “HRV”) pärineva, CN-koodi ex 2704 00 19 (TARICi kood 2704001910) alla kuuluva kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm, impordi suhtes. Dumpinguvastase tollimaksu summa võrdub kindlaksmääratud summaga 32,6 eurot ühe tonni kuivaine netomassi kohta.

(2)

Pidades silmas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemist 23. juulil 2002, otsustas nõukogu oma määruses (EÜ) nr 963/2002 (3), et vastavalt otsusele nr 2277/96/ESTÜ vastu võetud ja 23. juulil 2002 jätkuvalt jõus olevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamist jätkatakse ning nende suhtes kohaldatakse alates 24. juulist 2002 algmääruse sätteid.

(3)

Komisjon teatas 11. detsembril 2002Euroopa Ühenduse Teatajas avaldatud teadaandes (4) HRVst pärineva kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm (edaspidi “koks 80+” või “vaatlusalune toode”), impordi suhtes kohaldatavate lõplike dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ning alustas uurimist.

(4)

Menetlus algatati Eucoke-EEIG (edaspidi “taotleja”) taotluse põhjal, kes esitas taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm, kogutoodangust ühenduses. Taotleja väitis, et dumping HRV suhtes on jätkunud ja isegi suurenenud ning et olemasolevad meetmed ei ole enam piisavad dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks. Läbivaatamistaotluses sisaldunud tõendid tunnistati läbivaatamise algatamise õigustamiseks piisavaks.

(5)

Komisjon teavitas menetluse algatamisest ametlikult tootjaid/eksportijaid, importijaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid kasutajaid, asjaomaste ekspordiriikide esindajaid, taotluse esitanud ühenduse tootmisharu ja teisi ühenduse tootjaid. Huvitatud isikutele anti võimalus algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja asja arutamist taotleda.

(6)

Tuleks meenutada, et käesoleva menetluse uurimise jooksul esitasid mitmed huvitatud isikud teavet pärast uurimisperioodi (1. oktoobrist 2001 kuni 30. septembrini 2002) lõppu turutingimustes toimunud muudatuste kohta, täites seega algmääruse artikli 14 lõike 4 kohaselt nõutavaid tingimusi praegu kohaldatavate meetmete peatamise õigustamiseks.

(7)

Uurimine näitas, et kõik nõuded dumpinguvastaste meetmete peatamiseks olid täidetud. Seetõttu peatati komisjoni otsusega nr 264/2004/EÜ (5) HRVst pärineva kivisöekoksi, tüki läbimõõduga üle 80 mm, impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks üheksaks kuuks.

(8)

Komisjonile 15. detsembril 2003 saadetud kirjaga võttis Eucoke-EEIG ametlikult oma taotluse tagasi.

(9)

Arvestades, et uurimise käigus ei ole selgunud ühtegi asjaolu, mis näitaks, et selline lõpetamine oleks vastuolus ühenduse huvidega, leitakse, et praegune menetlus tuleb peatada vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 1.

(10)

Uurimise käigus leiti siiski, et on vaja täpsustada olemasolevate meetmete kohaldamise ulatust, pidades silmas ettevõtjate raskusi kehtivate meetmete kohaldamisel. Seejuures leiti, et ühe liikmesriigi tolliasutused kogusid dumpinguvastast tollimaksu kõrgahjudes kasutamiseks ettenähtud koksi veostelt, mis ei ole seotud dumpinguvastaste meetmetega ja mis hõlmab vaid väikse osa vaatlusalusest tootest. Selleks, et tagada meetmete tõhusam ja ühtsem rakendamine, asendatakse otsuses nr 2730/2000/ESTÜ sätestatud vabastus vaatlusalusest tootest väiksema tüki läbimõõduga kivisöekoksi ja mitte üle 100 mm-se tüki läbimõõduga kivisöekoksi segu ekspordile, vabastusega sellise segu ekspordile, milles üle 80 mm-se läbimõõduga koksi sisaldus ei ületa 20 % veosest. Lisaks tuleks mõõtmismeetodina kasutada ISO standardit.

(11)

Vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada. Tuleks täpsustada olemasolevate meetmete ulatust,

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/4

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 950/2001 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muuhulgas Venemaalt pärineva teatavat liiki alumiiniumfooliumi (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes ühendusse. Komisjoni 16. mai 2001. aasta otsusega (2001/381/EÜ) (3) kiideti heaks Venemaa eksportiva tootja“United Company Siberian Aluminium” hinnakohustus.

(2)

Määrusega (EÜ) 950/2001 kehtestatud tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote importimisel 14,9 %.

(3)

Komisjon teatas 20. märtsil 2004Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (4) Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist, Ukrainast ja Valgevene Vabariigist pärinevate toodete impordi suhtes kohaldatava mitme dumpinguvastase meetme vahepealse osalise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c. Venemaalt pärineva teatavat liiki alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane meede on üks meetmetest, mille läbivaatamine algatati (edaspidi “meetmed”).

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel eesmärgiga uurida, kas tulenevalt Euroopa Liidu laienemisest 1. mail 2004 (edaspidi “laienemine”) on vaja meetmeid kohandada.

(5)

Kuna praegu kohaldatakse teatava koguse Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes konkreetse mahuga seotud hinnakohustust, algatati meetmete läbivaatamine, et uurida, kas asjaomast 15 liikmesriigi andmete põhjal koostatud kohustust tuleks laienemise arvestamiseks kohandada.

(6)

Kõiki komisjonile teadaolevaid huvitatud isikuid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, ühenduse tootjate või kasutajate ühendusi, asjaomaste riikide eksportijaid/tootjaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste riikide asjakohaseid ametiasutusi, samuti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) huvitatud isikuid teavitati uurimise algatamisest ja neile anti võimaluses algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning teave ja tõendusmaterjalid esitada. Kõigile huvitatud isikutele, kes soovisid arvamust avaldada ning seda põhjendasid, anti selleks võimalus.

(7)

Sellega seoses esitasid oma seisukohad järgmised huvitatud isikud:

(8)

Vaatlusalune toode on alumiiniumfoolium paksusega 0,009 mm kuni 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes rullides, praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 7607 11 10 alla. Vaatlusaluse toote üldtuntud nimetus on majapidamisfoolium.

(9)

Majapidamisfooliumi valmistatakse alumiiniumikangide või -lehtede valtsimisel soovitud paksuseni. Pärast valtsimist kuumtöödeldakse fooliumi lõõmutades, et muuta see elastseks. Pärast valtsimist ja lõõmutamist keritakse majapidamisfoolium kuni 650 mm laiustesse rullidesse. Rulli laius on kasutuse seisukohast otsustav tegur, sest toote kasutajad (ümberkerijad) kerivad majapidamisfooliumi jaemüügiks ette nähtud väikestesse rullidesse. Väiksematesse rullidesse keritud majapidamisfooliumi kasutatakse seejärel mitmekülgse ajutise pakkematerjalina (enamasti kodumajapidamistes, toitlustuses ning toiduaine- ja lillekauplustes).

(10)

Venemaa eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldatakse hinnakohustust, teatas, et impordimaht, millele hinnakohustus kehtib, kehtestati EL15 turu müügiandmete põhjal ja seetõttu tuleks hinnakohustus üle vaadata, et võtta kohaselt arvesse EL25 turgu. Tootja väitis, et läbivaatamine on oluline selleks, et vältida diskrimineerimist teiste vaatlusaluse toote Euroopa Liitu eksportijate kasuks.

(11)

Liikmesriigid on esitanud oma seisukohad ja enamus neist toetab meetmete kohandamist, et võtta arvesse laienemist.

(12)

Olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal tehti analüüs, mis kinnitas, et Venemaa vaatlusaluse toote impordimahud EL10-sse olid märkimisväärsed. Arvestades, et impordimaht, millele kohaldatakse hetkel kehtivat hinnakohustust, kehtestati impordi põhjal 15 liikmesriigiga ühendusse, ei arvesta see turu suurenemise mõju pärast laienemist.

(13)

Eeltoodut arvestades otsustati, et laienemist silmas pidades on asjakohane kohandada meetmeid, et võtta arvesse täiendavat impordikogust EL10 turule.

(14)

Esialgne impordimaht, mille suhtes kehtis hinnakohustus EL15 jaoks, arvestati Venemaa tootja, kelle suhtes kohustus heaks kiideti, ekspordi põhjal ühendusse esialgsel uurimisperioodil. Impordimahu, mille suhtes kehtib hinnakohustus, suurenemine on arvestatud sama arvutusmeetodi põhjal.

(15)

Sellest tulenevalt peetakse otstarbekaks, et komisjon võib vastu võtta ettepaneku kohustuse muutmise kohta, mis peegeldaks laienemisjärgset olukorda ja mis põhineks põhjenduses 14 kirjeldatud meetodil,

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/7

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1531/2002 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärinevate värvitelerite (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes ühendusse. Komisjoni otsusega 2002/683/EÜ (3) kiideti heaks seitsme Hiina eksportija kohustus: Haier Electrical Appliances Corporation Ltd, Hisense Import & Export Co. Ltd, Konka Group Co. Ltd, Sichuan Changhong Electric Co. Ltd, Skyworth Multimedia International (Shenzhen) Co. Ltd, TCL King Electrical Appliances (HuiZhou) Co. Ltd ja Xiamen Overseas Chinese Electronic Co. Ltd.

(2)

Määrusega (EÜ) 1531/2002 kehtestatud tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on Hiinast pärineva vaatlusaluse toote importimisel 44,6 %.

(3)

Komisjon teatas 20. märtsil 2004Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (4) Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist, Ukrainast ja Valgevene Vabariigist pärinevate toodete impordi suhtes kohaldatava mitme dumpinguvastase meetme vahepealse osalise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c. Hiinast pärinevate värvitelerite impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane meede on üks meetmetest, mille läbivaatamine algatati (edaspidi “meetmed”).

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel eesmärgiga uurida, kas tulenevalt Euroopa Liidu laienemisest 1. mail 2004 (edaspidi “laienemine”) on vaja meetmeid kohandada.

(5)

Kuna praegu kohaldatakse teatava koguse Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes konkreetse mahuga seotud hinnakohustust, algatati meetmete läbivaatamine, et uurida, kas asjaomast 15 liikmesriigi andmete põhjal koostatud kohustust tuleks laienemise arvestamiseks kohandada.

(6)

Kõiki komisjonile teadaolevaid huvitatud isikuid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, ühenduse tootjate või kasutajate ühendusi, asjaomaste riikide eksportijaid/tootjaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste riikide asjakohaseid ametiasutusi, samuti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) huvitatud isikuid teavitati uurimise algatamisest ja neile anti võimaluses algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning teave ja tõendusmaterjalid esitada. Kõigile huvitatud isikutele, kes soovisid arvamust avaldada ning seda põhjendasid, anti selleks võimalus.

(7)

Sellega seoses esitasid oma seisukohad järgmised huvitatud isikud:

(8)

Vaatlusaluseks tooteks on värvitelerid, mille ekraani diagonaali pikkus on üle 15,5  cm ning millega samas korpuses on raadiovastuvõtja ja/või kell või mis on ilma nendeta. Praegu liigitatakse kõnealune toode CN-koodide ex 8528 12 52, 8528 12 54, 8528 12 56, 8528 12 58, ex 8528 12 62 ja 8528 12 66 alla.

(9)

Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products – CCCME), mis tegutseb äriühingute nimel, kelle suhtes CCCMEga ühine kohustus heaks kiideti, teatas, et impordimaht, millele hinnakohustus kehtib, kehtestati 15 liikmesriigiga Euroopa Liidu nähtava tarbimise võrdelise osa alusel. Kaubanduskoja väitel tuleks kohustus seetõttu üle vaadata, et võtta koheselt arvesse 25 liikmesriigiga Euroopa Liidu turgu. Kaubanduskoda väitis, et läbivaatamine on oluline selleks, et vältida diskrimineerimist teiste vaatlusaluse toote Euroopa Liitu eksportijate kasuks.

(10)

Liikmesriigid on esitanud oma seisukohad ja enamus neist toetab meetmete kohandamist, et võtta arvesse laienemist.

(11)

Olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal tehti analüüs, mis kinnitas, et Hiina vaatlusaluse toote impordimahud EL10-sse olid märkimisväärsed. Arvestades, et impordimaht, millele kohaldatakse hetkel kehtivat hinnakohustust, kehtestati lähtudes 15 liikmesriigiga Euroopa Liidust, ei arvesta see turu suurenemise mõju pärast laienemist.

(12)

Eeltoodut arvestades otsustati, et laienemist silmas pidades on asjakohane kohandada meetmeid, et võtta arvesse täiendavat impordikogust EL10 turule.

(13)

Esialgne impordimaht, mille suhtes kehtis hinnakohustus 15 liikmesriigiga Euroopa Liidus arvestati kasvava suurusena, mis moodustab määratud osa EL nähtavast tarbimisest kohustuse viiendaks aastaks. Impordimahu, mille suhtes kehtib hinnakohustus, suurenemise võib arvestada sama arvutusmeetodi põhjal.

(14)

Sellest tulenevalt peetakse otstarbekaks, et komisjon võib vastu võtta ettepaneku kohustuse muutmise kohta, mis peegeldaks laienemisjärgset olukorda põhinedes põhjenduses 13 kirjeldatud meetodil,

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/10

(1)

Määrusega (EÜ) nr 990/2004 (3) muutis nõukogu määrust (EÜ) nr 151/2003 (4), millega kehtestatakse Venemaa Föderatsioonist (Venemaa) pärit teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase (“asjaomane toode”) suhtes dumpinguvastased meetmed. Vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist kohaldatava tollimaksu määraks kehtestatakse Novolipetsk Iron & Steel Corporationi poolt valmistatud asjaomase toote impordi puhul 40,1 % ning OOO Viz Stali poolt valmistatud asjaomase toote impordi puhul 14,7 %.

(2)

2004. aasta 20. märtsil teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises (5), kehtivate meetmete (“meetmed”) vahepealse osalise läbivaatamise algatamisest algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 22 punkti c alusel.

(3)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel, et teha kindlaks, kas 2004. aasta 1. mail toimuva Euroopa Liidu laienemise (“laienemine”) tõttu on ühenduse huve silmas pidades vaja kohandada meetmeid, mille abil vältida ootamatuid negatiivseid tagajärgi kõikidele huvitatud pooltele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

(4)

Kõikidele huvitatud pooltele, sealhulgas ühenduse tootmisharule, ühenduses tegutsevatele tootjate või kasutajate ühendustele, asjaomaste riikide eksportijatele/tootjatele, importijatele ja nende ühendustele ning asjaomaste riikide pädevatele asutustele, samuti 1. mail 2004. aastal Euroopa liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi huvitatud pooltele (“EL10”), teatati uurimise algatamisest ning algatamise teates määratud tähtaja jooksul võimaldati neil kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, anda teavet ja esitada tõendusmaterjali. Kõigile huvitatud pooltele võimaldati asja arutamist, kui nad seda taotlesid ja selleks põhjused esitasid.

(5)

Nagu on sätestatud nõukogu määruses EÜ) nr 990/2004 jõuti uurimisel järeldusele, et olemasolevate meetmete kohandamine on kooskõlas ühenduse huvidega, tingimusel et selline kohandamine ei kahjusta oluliselt kaubanduse kaitset.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 990/2004 järeldustele tegi komisjon algmääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt ettepaneku asjaomaste äriühingute kohustuste kohta. Selle tulemusena pakkusid kohustusi (i) üks asjaomast toodet eksportiv tootja Venemaalt (Novolipetsk Iron & Steel Corporation) koos Šveitsis asuva äriühinguga (Stinol A.G.) ning (ii) teine asjaomast toodet eksportiv tootja Venemaalt – (OOO Viz Stal) koos Šveitsis asuva sidusettevõtjaga Duferco S.A.

(7)

Tuleb märkida, et algmääruse artikli 22 punkti c kohaldamisel loetakse kõnealuseid kohustusi erimeetmeteks, kuna vastavalt määruse (EÜ) nr 990/2004 järeldustele ei ole need otseselt samaväärsed dumpinguvastase tollimaksuga.

(8)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 990/2004 peavad kõik eksportivad tootjad vastavalt võetud kohustustele kinni pidama impordi ülemmääradest ning et kohustuste täitmist oleks võimalik jälgida, on asjaomased eksportivad tootjad nõustunud EL10-s asuvate üksikklientide puhul üldjoontes kinni pidama oma tavapärastest müügitavadest. Eksportivad tootjad on teadlikud ka sellest, et kui leitakse, et need müügitavad muutuvad oluliselt või kohustuste täitmise jälgimine muutub mingil moel raskeks või võimatuks, on komisjonil õigus äriühingu kohustuse heakskiitmisest loobuda, kehtestades selle asemel lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, muutes impordi ülemmäära või võttes teisi heastavaid meetmeid.

(9)

Kohustuste tingimus on ka see, et kui neid on mis tahes viisil rikutud, on komisjonil õigus nende heakskiitmisest loobuda ning nende asemel kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(10)

Äriühingud esitavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet oma ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuste täitmist tõhusalt jälgida.

(11)

Selleks, et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute kohustuste täitmist, tuleb kohustusest tuleneva vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel asjaomasele tolliasutusele võimaldada tollimaksuvabastust üksnes juhul, kui esitatakse arve, mis sisaldab vähemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 990/2004 lisas loetletud teavet. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(12)

Kõike eespool öeldut silmas pidades peetakse äriühingute kohustusi vastuvõetavaks.

(13)

Kohustuste heakskiitmine piirdub kuuekuulise esialgse tähtajaga, ilma et see piiraks meetmete tavapärast kehtivusaega, ning pärast seda tähtaega muutuvad kohustused kehtetuks, kui komisjon ei pea asjakohaseks erimeetmete kohaldamisaega järgmiseks kuueks kuuks pikendada.

(14)

Pidades silmas ebatavalisi asjaolusid ning EL10 ja EL15 vahelistest hinnaerinevustest tingitud kohustuste rikkumise ohtu ning kohustuste lühiajalisust, on piisavalt alust kehtestada asjaomase toote teatava impordi suhtes registreerimisnõue kõige rohkem üheksaks kuuks vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

(15)

Tolliasutused peavad seega võtma asjakohased meetmed, et registreerida ühendusse suunduv import Venemaalt pärit asjaomase toote puhul, mida ekspordivad vastuvõetavaid kohustusi pakkunud äriühingud, kelle jaoks taotletakse dumpinguvastastest tollimaksudest vabastamist.

(16)

Kohustuste rikkumise avastamise korral võib tollimaksudega tagasiulatuvalt maksustada ühenduses vabasse ringlusse lubatud kaupu alates kohustuse rikkumise kuupäevast.

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/13

(1)

Pärast aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 658/2002 (3) Vene Föderatsioonist (“Venemaa”) pärineva ammooniumnitraadi (“asjaomane toode”) impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 132/2001 (4) kehtestas nõukogu Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Määrusega (EÜ) nr 993/2004 (5) muutis nõukogu määrust (EÜ) nr 658/2002 ja määrust (EÜ) nr 132/2001.

(2)

Meetmeteks on Venemaa puhul koguseline tollimaks 47,07 eurot tonni kohta ja Ukraina puhul koguseline tollimaks 33,25 eurot tonni kohta.

(3)

2004. aasta 20. märtsil teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (6) avaldatud teatises kehtivate meetmete (“meetmed”) vahepealse osalise läbivaatamise algatamisest algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 22 punkti c alusel.

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel, et teha kindlaks, kas 2004. aasta 1. mail toimuva Euroopa Liidu laienemise (“laienemine”) tõttu on ühenduse huve silmas pidades vaja kohandada meetmeid, mille abil vältida ootamatuid negatiivseid tagajärgi kõikidele huvitatud pooltele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

(5)

Kõikidele huvitatud pooltele, sealhulgas ühenduse tootmisharule, ühenduses tegutsevatele tootjate või kasutajate ühendustele, asjaomaste riikide eksportijatele/tootjatele, importijatele ja nende ühendustele ning asjaomaste riikide pädevatele asutustele, samuti 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi huvitatud pooltele (“EL10”), teatati uurimise algatamisest ning algatamise teates määratud tähtaja jooksul võimaldati neil kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, anda teavet ja esitada tõendusmaterjali. Kõigile huvitatud pooltele võimaldati asja arutamist, kui nad seda taotlesid ja selleks põhjused esitasid.

(6)

Nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 993/2004 jõuti uurimisel järeldusele, et olemasolevate meetmete kohandamine on kooskõlas ühenduse huvidega, tingimusel et selline kohandamine ei kahjusta oluliselt kaubanduse kaitset.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) 993/2004 järeldustele tegi komisjon algmääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt ettepaneku asjaomaste äriühingute kohustuste kohta. Selle tulemusena pakkusid kohustusi: i) üks asjaomast toodet eksportiv tootja Ukrainast (OJSC “Azot”), ii) eksportiv tootja Venemaalt (CJSC MCC Eurochem Venemaal JSC Nak Azoti tootmisrajatistes toodetud toodete osas) koos oma sidusettevõtjaga (Cumberland Sound Ltd, Briti Neitsisaared), iii) eraldi kaks ekspordiga tegelevat sidustootjat Venemaalt (OAO Kirovo – Chepetsky Chimkombinat ja JSC “Azot”) ja iv) kaks ekspordiga tegelevat sidustootjat – Venemaal asuv Joint Stock Company “Acron” ja Venemaal asuv Joint Stock Company “Dorogobuzh”.

(8)

OAO Kirovo – Chepetsky Chimkombinati esitatud informatsiooni ja Internetis leiduva avaliku teabe põhjal teab komisjon, et JSC “Azot” ja OAO Kirovo – Chepetsky Chimkombinat on omavahel seotud Agrochemical Corporation “Azot’i” kaudu, kes omab oluliselt rohkem kui 5 % kummagi äriühingu kapitalist. Seega kooskõlas algmääruse artikliga 2 ja 2. juuli 1993. aasta komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (7) artiklis 143 sätestatud seotud osapoolte määratlusega peab komisjon äriühingut JSC “Azot” ja äriühingut OAO Kirovo – Chepetsky Chimkombinat seotud osapoolteks. Tuleb märkida, et neist kahest Venemaal asuvast eksportivast tootjast ühe, nimelt OAO Kirovo – Chepetsky Chimkombinati 2004. aasta esimestel kuudel täheldatud ebatavaliselt kasvanud EL10 ekspordimaht oli suurem JSC “Azoti” ja OAO Kirovo – Chepetsky Chimkombinati tavapärasest EL10 ekspordimahust kokku. Seega lükatakse tagasi nimetatud kahe eksportiva tootja poolt pakutud kohustused, kuna nimetatud kahe eksportiva tootja kohustuse ülemmäär kokku arvestatuna on negatiivne, kui lahutada 2001. ja 2002. aasta tavapärasest EL10 ekspordimahust 2004. aasta esimestel kuudel täheldatud ebatavaliselt kasvanud EL10 ekspordimaht.

(9)

Tuleb märkida, et algmääruse artikli 22 punkti c kohaldamisel loetakse mistahes käesoleva määrusega heaks kiidetud kohustusi erimeetmeteks, kuna vastavalt määruse (EÜ) 993/2004 järeldustele ei ole need otseselt samaväärsed dumpinguvastase tollimaksuga

(10)

Kooskõlas määrusega (EÜ) 993/2004 peavad kõik eksportivad tootjad vastavalt võetud kohustustele kinni pidama minimaalsetest impordihindadest impordi ülemmäärade piires ning et kohustuste täitmist oleks võimalik jälgida, on asjaomased eksportivad tootjad nõustunud EL10s asuvate üksikklientide puhul üldjoontes kinni pidama oma tavapärastest müügitavadest. Eksportivad tootjad on teadlikud ka sellest, et kui leitakse, et need müügitavad muutuvad oluliselt või kohustuste täitmise jälgimine muutub mingil moel raskeks või võimatuks, on komisjonil õigus äriühingu kohustuse heakskiitmisest loobuda, kehtestades selle asemel lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, muutes impordi ülemmäära või võtta teisi heastavaid meetmeid.

(11)

Kohustuste tingimus on ka see, et kui neid on mistahes viisil rikutud, on komisjonil õigus nende heakskiitmisest loobuda ning nende asemel kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(12)

Äriühingud esitavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuste täitmist tõhusalt jälgida.

(13)

Selleks, et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute kohustuste täitmist, tuleb kohustusest tuleneva vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel asjaomasele tolliasutusele võimaldada tollimaksuvabastust üksnes juhul, kui esitatakse arve, mis sisaldab vähemalt nõukogu määruse (EÜ) 993/2004 lisas loetletud teavet. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(14)

Kõike eespool öeldut silmas pidades peetakse vastuvõetavaks kohustusi, mille pakkusid OJSC “Azot”, CJSC MCC Eurochem Venemaal asuvates JSC Nak Azoti tootmisrajatistes toodetud toodete osas ning ühiselt Joint Stock Company “Acron” ja Joint Stock Company “Dorogobuzh”.

(15)

Kohustuste heakskiitmine piirdub kuuekuulise esialgse tähtajaga, ilma et see piiraks meetmete tavapärast kehtivusaega. Kuus kuud pärast kohustuste heakskiitmist oleneb nende edasine heakskiitmine siiski hinnangust, mille annab komisjon, olles kontrollinud, kas EL10s asuvate lõppkasutajate jaoks erandlikud ja negatiivsed tingimused, millest kohustuste heakskiitmine tulenes, on veel olemas. Pidades silmas kohustuste lühiajalisust ja ebatavalisi asjaolusid, mille puhul need heaks kiidetakse, võivad komisjoni teenistused pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kohustuste mõningaid tingimusi muuta, kui piisava aja möödudes on kindlaks tehtud, et kohustustega ei saavutata kavandatud tulemusi, mis võimaldaksid jätkata tavapäraseid ekspordivoogusid EL10-sse. Kohustuste muudetud tingimused peavad siiski oluliselt kaasa aitama kahju kõrvaldamisele.

(16)

Pidades silmas ebatavalisi asjaolusid ning EL10 ja EL15 vahelistest hinnaerinevustest tingitud kohustuste rikkumise ohtu ning kohustuste lühiajalisust, on piisavalt alust kehtestada asjaomase toote teatava impordi suhtes registreerimisnõue kõige rohkem üheksaks kuuks vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

(17)

Tolliasutused peavad seega võtma asjakohased meetmed, et registreerida ühendusse suunduv import Venemaalt ja Ukrainast pärit asjaomase toote puhul, mida ekspordivad vastuvõetavaid kohustusi pakkunud äriühingud, kelle jaoks taotletakse dumpinguvastastest tollimaksudest vabastamist.

(18)

Kohustuste rikkumise avastamise korral võib tollimaksudega tagasiulatuvalt maksustada ühenduses vabasse ringlusse lubatud kaupu alates kohustuse rikkumise kuupäevast.

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/16

(1)

Määrusega (EÜ) nr 969/2000 (3), muutis ja pikendas nõukogu meetmeid, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 3068/92 (4), mis käsitleb Valgevene Vabariigist (Valgevene), Venemaa Föderatsioonist (Venemaa) ja Ukrainast pärit kaaliumkloriidi (“asjaomane toode”) importi ühendusse (muudetud määrusega (EÜ) nr 643/94 (5) ja määrusega (EÜ) 449/98 (6). Määrusega (EÜ) nr 992/2004 (7), muutis nõukogu määrust (EÜ) nr 969/2000.

(2)

Meetmete puhul on tegemist kindlaksmääratud suurusega tollimaksudega, mis on kehtestatud toote kategooria ja klassi kaupa, ulatudes Valgevene puhul 19,51 eurost tonni kohta kuni 48,19 euroni tonni kohta, Venemaa puhul 19,61 eurost tonni kohta kuni 40,63 euroni tonni kohta ja Ukraina puhul 19,61 eurost tonni kohta kuni 48,19 euroni tonni kohta.

(3)

2004. aasta 20. märtsil teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises (8) kehtivate meetmete (“meetmed”) vahepealse osalise läbivaatamise algatamisest algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 22 punkti c alusel.

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel, et teha kindlaks, kas 2004. aasta 1. mail toimuva Euroopa Liidu laienemise (“laienemine”) tõttu on ühenduse huve silmas pidades vaja kohandada meetmeid, mille abil vältida ootamatuid negatiivseid tagajärgi kõikidele huvitatud pooltele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

(5)

Kõikidele huvitatud pooltele, sealhulgas ühenduse tootmisharule, ühenduses tegutsevatele tootjate või kasutajate ühendustele, asjaomaste riikide eksportijatele/tootjatele, importijatele ja nende ühendustele ning asjaomaste riikide pädevatele asutustele, samuti 1. mail 2004 aastal Euroopa liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi huvitatud pooltele (“EL10”), teatati uurimise algatamisest ning algatamise teates määratud tähtaja jooksul võimaldati neil kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad, anda teavet ja esitada tõendusmaterjali. Kõigile huvitatud pooltele võimaldati asja arutamist, kui nad seda taotlesid ja selleks põhjused esitasid.

(6)

Nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 992/2004, jõuti uurimisel järeldusele, et olemasolevate meetmete kohandamine on kooskõlas ühenduse huvidega, tingimusel et selline kohandamine ei kahjusta oluliselt kaubanduse kaitset.

(7)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 992/2004 järeldustele tegi komisjon algmääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt ettepaneku asjaomaste äriühingute kohustuste kohta. Selle tulemusena pakkusid kohustusi (i) üks asjaomast toodet eksportiv tootja Valgevenest (Republican Unitary Enterprise “Production Amalgamation Belaruskali”) koos sidusettevõtjatega Venemaalt (JSC International Potash Company), Austriast (Belurs Handelsgesellschaft m.b.H) ja Leedust (UAB Baltkalis), (ii) eksportiv tootja Venemaalt (JSC Silvinit) koos sidusettevõtjatega Venemaalt (JSC International Potash Company) ja Austriast (Belurs Handelsgesellschaft m.b.H) ning (iii) teine eksportiv tootja Venemaalt (JSC Uralkali) koos äriühinguga Küproselt (Fertexim Ltd).

(8)

Tuleb märkida, et algmääruse artikli 22 punkti c kohaldamisel loetakse kõnealuseid kohustusi erimeetmeteks, kuna vastavalt määruse (EÜ) nr 992/2004 järeldustele ei ole need otseselt samaväärsed dumpinguvastase tollimaksuga.

(9)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 992/2004 peavad kõik eksportivad tootjad vastavalt võetud kohustustele kinni pidama minimaalsetest impordihindadest impordi ülemmäärade piires ning et kohustuste täitmist oleks võimalik jälgida, on asjaomased eksportivad tootjad nõustunud EL10-s asuvate üksikklientide puhul üldjoontes kinni pidama oma tavapärastest müügitavadest. Eksportivad tootjad on teadlikud ka sellest, et kui leitakse, et need müügitavad muutuvad oluliselt või kohustuste täitmise jälgimine muutub mingil moel raskeks või võimatuks, on komisjonil õigus äriühingu kohustuse heakskiitmisest loobuda, kehtestades selle asemel lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, muutes impordi ülemmäära või võttes teisi heastavaid meetmeid.

(10)

Kohustuste tingimus on ka see, et kui neid on mis tahes viisil rikutud, on komisjonil õigus nende heakskiitmisest loobuda ning nende asemel kehtestatakse lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(11)

Äriühingud esitavad komisjonile regulaarselt üksikasjalikku teavet ühendusse suunatud ekspordi kohta ja seega saab komisjon kohustuste täitmist tõhusalt jälgida.

(12)

Selleks, et komisjon saaks tõhusalt jälgida äriühingute kohustuste täitmist, tuleb kohustusest tuleneva vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel asjaomasele tolliasutusele võimaldada tollimaksuvabastust üksnes juhul, kui esitatakse arve, mis sisaldab vähemalt nõukogu määruse (EÜ) nr 992/2004 lisas loetletud teavet. Selline teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup on äridokumentidega vastavuses. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(13)

Kõike eespool öeldut silmas pidades peetakse äriühingute kohustusi vastuvõetavaks.

(14)

Kohustuste heakskiitmine piirdub kuuekuulise esialgse tähtajaga, ilma et see piiraks meetmete tavapärast kehtivusaega. Kuus kuud pärast kohustuste heakskiitmist oleneb nende edasine heakskiitmine siiski hinnangust, mille annab komisjon, olles kontrollinud, kas EL10-s asuvate lõppkasutajate jaoks erandlikud ja negatiivsed tingimused, millest kohustuste heakskiitmine tulenes, on veel olemas.

(15)

Pidades silmas ebatavalisi asjaolusid ning EL10 ja EL15 vahelistest hinnaerinevustest tingitud kohustuste rikkumise ohtu ning kohustuste lühiajalisust, on piisavalt alust kehtestada asjaomase toote teatava impordi suhtes registreerimisnõue kõige rohkem üheksaks kuuks vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

(16)

Tolliasutused peavad seega võtma asjakohased meetmed, et registreerida ühendusse suunduv import Valgevenest ja Venemaalt pärit asjaomase toote puhul, mida ekspordivaid vastuvõetavaid kohustusi pakkunud äriühingud, kelle jaoks taotletakse dumpinguvastastest tollimaksudest vabastamist.

(17)

Kohustuste rikkumise avastamise korral võib tollimaksudega tagasiulatuvalt maksustada ühenduses vabasse ringlusse lubatud kaupu alates kohustuse rikkumise kuupäevast.

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/22

(1)

määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173-177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused;

(2)

komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused;

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/28

(1)

Kaer kuulub nende toodete hulka, mis on hõlmatud teraviljaturu ühise korraldusega. Siiski ei ole seda arvatud määruse (EMÜ) nr 1766/92 artiklis 4 osutatud põhiviljade hulka, mille puhul on sätestatud sekkumiskokkuost.

(2)

Kaer on Soomes ja Rootsis oluline tavapärane põllukultuur ning sobib hästi kõnealuste riikide ilmastikutingimustega. Toodang ületab olulisel määral kõnealuste riikide vajaduse ja seepärast tuleb toodangu ülejääk eksportida kolmandatesse riikidesse. Ühendusega liitumine ei ole varasemat olukorda muutnud.

(3)

Soomes ja Rootsis kasvatatava kaera koguse vähendamine tuleks kasuks muudele sekkumiskorraga hõlmatud teraviljadele, eriti odrale. Otra toodetakse ülejäägiga nii mõlemas nimetatud riigis kui kogu ühenduses. Üleminek kaeralt odrale üksnes halvendaks olukorda ning tekitaks uusi ülejääke. Seepärast on vaja tagada, et kaera eksport kolmandatesse riikidesse saaks jätkuda.

(4)

Kaera puhul võib anda eksporditoetust vastavalt määruse (EMÜ) nr 1766/92 artiklile 13. Soome ja Rootsi geograafiline olukord asetab nad eksportimise seisukohalt vähemsoodsasse olukorda, võrreldes teiste liikmesriikidega. Toetuse kindlaksmääramine vastavalt artiklile 13 soosib eeskätt kõnealuseid teisi liikmesriike. Seetõttu eeldatakse, et kaera asemel toodetakse Soomes ja Rootsis järjest enam otra. Seega tuleb eeldada, et järgmistel aastatel saabuvad vastavalt määruse (EMÜ) nr 1766/92 artiklile 4 Soomes ja Rootsis sekkumislattu suured odrakogused, mille müümiseks on ainus võimalus eksport kolmandatesse riikidesse. Ühenduse eelarvele on eksport sekkumisladudest kulukam kui otsene eksport.

(5)

Neid lisakulusid saab vältida spetsiaalse sekkumismeetmega määruse (EMÜ) nr 1766/92 artiklis 6 määratletud tähenduses. Kõnealuse sekkumismeetme võib võtta meetmena, mis on ette nähtud Soome ja Rootsi kaeraturu olukorra leevendamiseks. Sellises olukorras oleks kõige asjakohasem meede anda pakkumismenetluse teel eksporditoetust, mida kohaldatakse üksnes kõnealuses kahes riigis toodetud ja sealt eksporditud kaera suhtes.

(6)

Tulenevalt kõnealuse meetme laadist ja eesmärkidest on asjakohane kohaldada selle suhtes mutatis mutandis määruse (EMÜ) nr 1766/92 artiklit 13 ning kõnealuse artikli rakendamiseks vastuvõetud määrusi, eriti komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (2).

(7)

Määruses (EÜ) nr 1501/95 sätestatakse, et pakkujate kohustuste hulka kuulub ekspordilitsentsi taotlemine ja tagatise esitamine. Tagatise suurus määratakse.

(8)

Kõnealune teravili tuleks tegelikult eksportida liikmesriikidest, mille puhul on rakendatud spetsiaalset sekkumismeedet. Seega tuleb ekspordilitsentside kasutamist piirata ühelt poolt ekspordiga liikmesriigist, kus ekspordilitsentsi taotlus on esitatud, ning teisalt Soomes ja Rootsis toodetud kaeraga.

(9)

Kõikide asjaosaliste võrdse kohtlemise tagamiseks on vaja sätestada, et väljaantavatel litsentsidel on ühepikkune kehtivusaeg.

(10)

Ekspordiga seotud pakkumismenetluse tõrgeteta sujumise tagamiseks on vaja näha ette pakkumiste miinimumkogus ja tähtaeg ning pädevatele asutustele pakkumiste esitamise vorm.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

a)

see käsitleb vähemalt 1 000 tonni suurust kogust;

b)

sellele on lisatud pakkuja kirjalik kohustus, milles määratakse kindlaks, et pakkumine käsitleb üksnes Soomes ja Rootsis kasvatatud ning sealt eksporditavat kaera.

—

Asetus (EY) N:o …/2004 – Todistus on voimassa ainoastaan Suomessa ja Ruotsissa,

—

Förordning (EG) nr …/2004 – Licensen giltig endast i Finland och Sverige.

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/31

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/32

(1)

Riisisektori imporditollimaksud on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 963/2004 (3).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1503/96 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 10 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 963/2004 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/35

(1)

21. augustil 2003 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (“algatamisteade”) (3) subsiidiumivastase menetluse algatamisest teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetluse algatamise tingis kaebus, mille 2003. aasta juulis esitas Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (European Carbon and Graphite Association – ECGA) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti subsiidiumidevastase menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 9 kohaselt India valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide subsideeritud import põhjustab ühenduse tööstusele olulist kahju. India valitsusel paluti osaleda nõupidamisel, et selgitada olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. Kuigi India valitsus ei taotlenud nõupidamiste korraldamist, võeti asjakohaselt arvesse tema kirjalikult esitatud seisukohti kaebuses sisalduvate väidete kohta, mis käsitlesid subsideeritud importi ja ühenduse tööstusele tekitatud olulist kahju.

(4)

Samal kuupäeval avaldati Euroopa Liidu Teatajas teadaanne (4) samaaegse dumpinguvastase menetluse algatamisest samade Indiast pärit toodete ühendusse importimise suhtes.

(5)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele ja tarnijatele. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Kaks asjaga seotud India eksportivat tootjat, India valitsus ning ühenduse tootjad, kasutajad ja importijad/ettevõtjad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Rahuldati kõigi nende osaliste taotlused, kes esitasid taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(7)

Arvestades sõltumatute importijate suurt arvu ühenduses, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks läbi viia väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 27. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõttelise uuringu läbiviimine on tõepoolest vajalik ja, juhul kui see on vajalik, moodustada valimi, paluti kõigil teadaolevatel sõltumatutel importijatel endast vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 2 teada anda 15 päeva jooksul alates menetluse algatamisest ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave ajavahemiku kohta 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003. Ainult kaks sõltumatut importijat nõustusid valimis osalema ja esitasid nõutud põhiteabe tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt ei peetud väljavõttelise uuringu läbiviimist käesoleva menetluse käigus vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud pooltele, eespool nimetatud kahele sõltumatule importijale ja kõigile teistele äriühingutele, kes endast algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid, ning India valitsusele.

(9)

Vastused saabusid kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, kaheksalt kasutajast äriühingult ning kahelt eespool nimetatud sõltumatult importijalt. Lisaks saatis üks kasutajast äriühing kirjaliku esildise mõnede kvantitatiivsete andmetega ning kaks kasutajate ühendust esitasid komisjonile kirjalikud esildised.

(10)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Subsideerimise ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1999. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on grafiitelektrood ja/või selliste elektroodide jaoks vajalikud niplid koos või eraldi imporditult. Grafiitelektrood on keraamilise valuvormi abil või pressimise teel saadud grafiitsilinder. Silindri mõlemas otsas on koonusja tipuga keermestatud otsikud, mis on töödeldud nii, et kaht või enamat elektroodi on võimalik ühendada kolonniks. Kahe otsiku ühendamiseks kasutatakse liitedetaili, mis on samuti valmistatud grafiidist. Seda detaili nimetatakse nipliks. Elektrood ja nippel tarnitakse tavaliselt komplektina, nn grafiitelektroodisüsteemina.

(13)

Grafiitelektroodid ja nende elektroodide jaoks vajalikud niplid toodetakse naftatööstuse kõrvalsaaduse naftakoksi ja kivisöepigi baasil. Tootmisprotsess koosneb kuuest järgust: stantsimine, kuumutamine, immutamine, järelkuumutamine, grafiitimine ning masinlihvimine. Grafiitimisjärgus kuumutatakse toodet elektriliselt rohkem kui 3 000oC-ni ja muundatakse see grafiidiks, kristallilises olekus süsinikuks, mis kujutab endast ainulaadset madala elektrijuhtivuse ja suure soojusjuhtivusega materjali, mis on väga tugev ning kõrgel temperatuuril vastupidav ja mis sobib nende omaduste tõttu kasutamiseks elektrikaarahjudes. Grafiitelektroodisüsteemi töötlemine võtab umbes kaks kuud. Grafiitelektroodisüsteemidel ei ole asendustooteid.

(14)

Terasetootjad kasutavad grafiitelektroodisüsteeme elektrikaarahjudes, mida nimetatakse ka minikaarahjudeks, voolu all olevate elektrijuhtidena, et toota ringlussevõetud jääkidest terast. Käesolev uurimine hõlmab ainult selliseid grafiitlelektroode ja nende jaoks vajalikke nipleid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või enam ja mille elektritakistus on 6,0 μΩ.m või vähem. Selliste tehniliste parameetritega grafiitelektroodisüsteemid võivad juhtida väga tugevat voolu.

(15)

Üks India eksportija teatas, et mõningatel juhtudel tootis ta vaatlusalust toodet, kasutamata kõrgekvaliteedilist nõeljat koksi ehk tippkvaliteediga naftakoksi, mida kaebuse esitajad pidasid selle äriühingu väitel hädavajalikuks, et toota põhjendustes 12–14 esitatud spetsifikatsioonidele vastavat toodet. Seetõttu taotles see eksportija, et uurimisest jäetaks välja grafiitelektroodid ja nende jaoks vajalikud niplid, mille valmistamiseks pole kasutatud kõrgekvaliteedilist nõeljat koksi. Grafiitelektroodisüsteemide tootmisel on tõepoolest võimalik kasutada erineva kvaliteediga naftakoksi. Tootemääratluse määravad ära siiski lõpptoote füüsikalised ja tehnilised omadused ja selle lõppotstarve, mitte selle valmistamiseks kasutatud tooraine. Kui Indiast pärit ühendusse imporditavate grafiitelektroodide ja nende jaoks vajalike niplite omadused vastavad tootemääratluses kirjeldatud füüsikalistele ja tehnilistele põhiomadustele, loetakse need vaatlusaluseks tooteks. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(16)

Leiti, et Indiast ühendusse eksporditavatel toodetel, Indias toodetavatel ja sealsel siseturul müüdavatel toodetel ning ühenduse tootjate poolt ühenduses valmistatavatel ja müüdavatel toodetel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve, seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Kaebuses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmist viit kava, mille raames annab India valitsus väidetavalt ekspordisubsiidiume:

(18)

Eespool nimetatud kavad i, ii, iii ja iv põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi “väliskaubanduse seadus”). Nimetatud seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid, mis võetakse kokku dokumentides pealkirjaga “Ekspordi- ja impordipoliitika”, mida antakse välja iga viie aasta tagant ja mida ajakohastatakse korrapäraselt. Antud juhul on uurimisperioodi suhtes asjakohane ekspordi- ja impordipoliitika dokument viieaastane tegevuskava ajavahemikuks 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007. Lisaks sellele sätestab India valitsus India väliskaubanduspoliitikas rakendatavad menetlused dokumendis “Menetlusjuhend 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007”, mida samuti ajakohastatakse korrapäraselt.

(19)

Ekspordi- ja impordipoliitika dokumendis, mis hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007, on selgelt sätestatud, et enne nimetatud poliitika jõustumist väljastatud litsentsid/sertifikaadid/load jäävad kehtima ka edaspidi, k.a uurimisperioodi ajaks, sel eesmärgil, milleks need litsentsid/sertifikaadid/load väljastati, kui ei ole sätestatud teisiti.

(20)

Kui käesolevas tekstis viidatakse edaspidi eespool nimetatud uuritud kavade i–iv õiguslikule alusele, tehakse seda seoses dokumendiga “Ekspordi- ja impordipoliitika”, mis hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007, ja dokumendiga “Menetlusjuhend 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007” (1. köide).

(21)

Eespool punktis v nimetatud tulumaksuvabastus põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(22)

Algmääruse artikli 14 lõike 5 punktis b on sätestatud, et teatud arengumaadest, st subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VII lisas osutatud WTO liikmete hulka kuuluvatest arengumaadest ning nendest WTO liikmete hulka kuuluvatest arengumaadest, kes on täielikult kaotanud ekspordisubsiidiumid, pärit importkaubale kohaldatav 3-protsendine subsideerimise miinimumlävi kaotab kehtivuse kaheksa aasta möödumisel WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Arvestades, et nimetatud leping jõustus 1. jaanuaril 1995. aastal, ei ole see subsideerimislävi enam kehtiv. Vastavalt algmääruse artikli 14 lõike 5 punktis a sätestatule on miinimumlävi kõigist arengumaadest imporditava kauba puhul nüüd 2 %. Lisaks 3-protsendise miinimumläve kohaldamisele subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VII lisas osutatud riikide suhtes, kohaldati EL-is nimetatud riikide suhtes ka 0,3-protsendist miinimumläve iga subsideerimiskava kohta. Kuna subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VII lisas osutatud riikide suhtes kohaldatav miinimumlävi ei kehti enam, loetakse ka üksikute kavade suhtes kohaldatav lävi kehtivuse kaotanuks.

(23)

Imporditollimaksude hüvituskava (edaspidi “hüvituskava”) jõustus 1. aprillil 1997. aastal tolliteadaandega nr 34/97. Kava üksikasjalik kirjeldus on toodud dokumendi „Ekspordi- ja impordipoliitika” lõikudes 4.3.1 kuni 4.3.4 ja menetlusjuhendi lõikudes 4.37 kuni 4.53. Hüvituskava hakati kasutama pärast seda, kui 31. märtsil 1997. aastal lõpetati Passbook-kava. Hüvituskava hõlmas algusest peale kahte liiki DEPB d – ekspordieelne DEPB ja ekspordijärgne DEPB.

(24)

India valitsus rõhutas, et ekspordieelne hüvituskava kuulutati kehtetuks 2000. aasta 1. aprillil ja ei ole seetõttu uurimisperioodi seisukohast oluline. Tehti kindlaks, et ükski äriühing ei kasutanud ekspordieelsest hüvituskavast tulenevaid soodustusi ja seetõttu ei ole vaja kindlaks määrata ekspordieelse hüvituskava tasakaalustatavust. Seega põhineb selle hüvituskava järgnev analüüs ainult ekspordijärgsel DEPB l.

(25)

Ekspordijärgset hüvituskava võivad kasutada tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad (ehk hulgimüüjad).

(26)

Selle kava alusel võib iga tingimustele vastav eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana eksporditud valmistoodete väärtusest. India ametiasutused on standardsete sisend/väljundnormide (SION) alusel kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluste toodete jaoks. Litsents, kuhu märgitakse antav krediit, väljastatakse automaatselt taotluse saamisel.

(27)

Ekspordijärgne hüvituskava võimaldab selle krediidi kasutamist tollimaksude tasumiseks mis tahes järgnevalt imporditavate kaupade eest, välja arvatud selliste kaupade importimisel, mille suhtes kehtivad impordipiirangud või -keelud. Sellise krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(28)

Hüvituslitsentsid on vabalt üleantavad ja seetõttu müüakse neid tihti. Hüvituslitsentsi taotlemisel makstakse lõivu 0,5 % ulatuses saadava krediidi väärtusest ja litsentsi kehtivusperiood on 12 kuud selle väljastamise kuupäevast alates. Seega võidi kaheaastase ajavahemiku jooksul (1.4.2001–31.3.2003) väljastatud litsentse uurimisperioodi ajal müüa või kasutada imporditollimaksude tasumiseks.

(29)

Enne uurimisperioodi, s.t kuni 31. märtsini 2002 oli hüvituslitsentsi esitamisel võimalik tavalist imporditollimaksu tasuda litsentsi nimiväärtuse ulatuses. Lisaks sellele andis hüvituslitsents ka õiguse vabastusele veel teisestki maksust, nimelt täiendavast eritollimaksust (Special Additional Duty – SAD, edaspidi eritollimaks). Väärtuselise eritollimaksu määr on 4 % enamiku Indiasse imporditavate kaupade, kaasa arvatud vaatlusaluse toote tollimakse sisaldavast tolliväärtusest. Kuigi selle kava kohaselt saadi vabastus eritollimaksust hüvituslitsentsi esitamisel, ei võetud kokkuhoitud eritollimaksusummat litsentsiga antud krediidi summast maha. Seega saadi hüvituskava alusel lisaks hüvituslitsentsi nimiväärtusele veel lisakasu.

(30)

Alates uurimisperioodi algusest, s.t 1. aprillist 2004 tühistas India valitsus hüvituskava alusel antava vabastuse eritollimaksust. Seetõttu arvati uurimisperioodi jooksul igasugune eritollimaksu tasaarvestamine maha otse importija esitatud hüvituslitsentsile kantud krediidist. Selleks, et võtta arvesse seda kavasse tehtud muudatust ja sisuliselt kompenseerida eksportijatele hüvesid, mis olid varem kättesaadavad eritollimaksu vabastuse näol, tõstis India valitsus DEPB-määrasid alates 1. aprillist 2002, tehes muudatuse vaatlusaluse toote standardsetesse sisend/väljundnormidesse (SION). Samuti väljastas India valitsus taotluse korral täiendavat krediiti olemasolevate litsentside jaoks, mis olid välja antud enne 1. aprilli 2002, suurendamaks antud krediiti muudetud DEPB-määra tasemeni.

(31)

Kui äriühing ekspordib kaupa, antakse talle krediiti, mida saab kasutada tollimaksude maksmiseks mitmesuguste kaupade importimisel tulevikus või mille võib lihtsalt avatud turul maha müüa.

(32)

Krediidisumma arvutatakse välja automaatselt SION-määrade alusel sõltumata sellest kas asjaomane kaup on imporditud, kas selle pealt on makstud tollimaksu ja kas seda kasutati tegelikult eksporditava kauba tootmiseks ja kui kasutati, siis kui suures koguses. Tegelikult võib äriühing taotleda litsentsi väljastamist minevikus eksporditud kauba alusel sõltumata sellest, kas see äriühing impordib midagi või ostab kauba muudest allikatest. Hüvituskava krediiti loetakse rahaliseks toetuseks, kuna seda antakse toetusena. See sisaldab otsest vahendite ülekandmist, kuna krediiti on võimalik müüa või sularahaks ümber arvestada või kasutada imporditollimaksude hüvitamiseks, mille tulemusena loobub India valitsust tulust, mida ta muidu saaks.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii on sätestatud erand muu hulgas tagasimakseskeemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimakseskeemide kohta, mis vastavad I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(34)

Sellisel juhul ei ole eksportija kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tegelikult tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid.

(35)

Lisaks sellele puudub süsteem või menetlus, mille abil saaks kontrollida, milliseid sisendeid eksporttoote tootmisprotsessis tegelikult kasutatakse või kas impordimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses.

(36)

Lisaks on eksportijatel õigus saada hüvituskava alusel soodustusi olenemata sellest, kas nad impordivad mingeid tootmissisendeid või mitte. Soodustuste saamiseks piisab sellest, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaubad, tõendamata sisendite importimist. Seega on eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaalt ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada hüvituskava alusel soodustusi. Järelikult ei vasta ekspordijärgne hüvituskava algmääruse I–III lisa kriteeriumidele.

(37)

Kuna puuduvad i) nõue, et imporditud sisendid tarbitaks tootmisprotsessis ja ii) algmääruse II lisa kohaselt nõutav kontrollsüsteem, ei saa ekspordijärgset hüvituskava lugeda algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatavaks tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks (III lisa).

(38)

Kuna seetõttu ei saa kohaldada eespool nimetatud tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi käsitlevat erandit subsiidiumi määratlusest, millele viidatakse põhjenduses 32, ei toimu imporditollimaksude ülemäärast tagastamist ja tasakaalustatavaks soodustuseks on tavaliselt igasuguselt impordilt võetavate tollimaksude tagastamine.

(39)

Hüvituskava litsentsi omanik saab kasu India valitsuse rahalisest toetusest ja valitsusel jääb saamata tulu, mida ta muidu saaks ning seetõttu on kõnealune kava subsiidium. Tegemist on subsiidiumiga, mis sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, kuna, nagu eespool selgitatud, on seda võimalik saada ainult eksporditegevuse käigus. Seetõttu loetakse see subsiidium spetsiifiliseks ja seega tasakaalustatavaks.

(40)

Äriühingute saadud kasu arvutati litsentsidega määratud krediidisumma alusel, mis on ära kasutatud või üle antud (müüdud) uurimisperioodi ajal. Selleks, et võimalikult täpselt teha kindlaks saamatajäänud tulu suurus, tuleb teha vahet uurimisperioodi jooksul väljastatud ja kasutatud litsentside, uurimisperioodi jooksul väljastatud ja üleantud litsentside, enne uurimisperioodi algust väljastatud ja uurimisperioodi ajal kasutatud litsentside ning enne uurimisperioodi algust väljastatud ja uurimisperioodi ajal üleantud litsentside vahel.

(41)

Juhul kui hüvituslitsents väljastati uurimisperioodi jooksul ja koostööd teinud eksportiv tootja kasutas seda kauba importimiseks ilma kohaldatavaid tollimakse (sealhulgas eritollimaksu) maksmata, arvutati saadud kasu kogu saamatajäänud imporditollimaksude summa alusel, mis arvati maha asjaomase hüvituslitsentsi krediidisaldost.

(42)

Juhul kui hüvituslitsents väljastati ja anti üle (müüdi) uurimisperioodi jooksul, arvutati saadud kasu litsentsiga määratud krediidisumma (nominaalväärtuse) alusel sõltumata sellest, mis oli litsentsi müügihind, kuna litsentsi müük on puhtalt äriline otsus, mis ei muuda hüvituskava alusel saadava kasu suurust (mis võrdub India valitsuse poolse vahendite üleandmisega).

(43)

Juhul kui hüvituslitsents väljastati enne uurimisperioodi algust ja koostööd teinud eksportiv tootja kasutas seda uurimisperioodi jooksul kauba importimiseks ilma kohaldatavaid tollimakse maksmata, arvutati saadud kasu kogu saamatajäänud imporditollimaksude (sealhulgas eritollimaksu) summa alusel, mis oli maha arvatud asjaomase hüvituslitsentsi krediidisaldost. Samuti võeti India valitsuse poolt saamatajäänud tulu suuruse kindlakstegemisel arvesse suurendatud hüvituskava krediidi jaoks eespool kirjeldatud viisil väljaantud täiendavaid litsentse selles ulatuses, milles neid kasutati tollimaksude tasumiseks.

(44)

Juhtudel, kus hüvituslitsents väljastati enne uurimisperioodi algust ja anti üle (müüdi) uurimisperioodi jooksul, selgus, et selliseid litsentse müüdi nende nominaalväärtusest suurema hinnaga. Nagu eespool kirjeldatud, oli sellise juurdehindluse põhjuseks kõnealuste litsentsidega antav täiendav eritollimaksuvabastus. Teadmata, milliseid tooteid nende litsentside ostjad importisid, on India valitsuse poolt saamatajäänud tulu kogusuurust võimatu kindlaks määrata. Kuid konservatiivsele hinnangule tuginedes pidi see summa olema litsentsi müügihinnaga vähemalt võrdne, kuna litsentsi ostmine hinnaga, mis ületab selle tegeliku väärtuse, ei ole majanduslikult otstarbekas. Seega arvutati saadud kasu suurus litsentsi müügihinna alusel.

(45)

Nagu põhjenduses 25 välja toodud, põhineb hüvituskava alusel saadav kasu eksporditud valmistoodete väärtusel ning seda ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel. Seetõttu jaotati väljaarvutatud subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordi kogukäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2. Kasu väljaarvutamisel arvati sellest maha subsiidiumi saamisega vältimatult setud lõivud kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a.

(46)

Äriühingud taotlesid, et hüvituskava alusel saadava kasu väljaarvutamisel tuleks maha arvata ka eriteenuseid pakkuvatele agentidele makstavate tasudega seotud kulud, müügi pealt makstavad vahendustasud ja mitmesugused muud kulutused. Sellega seoses tuleks märkida, et kolmandate isikute teenuste kasutamine litsentside ostu ja müügi puhul on puhtalt äriline otsus, mis ei muuda litsentsidega määratud krediidisumma suurust. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a kuuluvad mahaarvamisele igal juhul ainult subsiidiumi saamisega vältimatult setud kulud. Kuna eespool nimetatud kulud ei ole subsiidiumi saamise tingimustele vastamisel vältimatud, lükati taotlused tagasi.

(47)

Äriühingud väitsid ka, et hüvituslitsentsidest saadud tulu suurendas nende sissetulekut ja seega ka nende maksukohustusi, eelkõige ettevõtte tulumaksu. Seetõttu taotlesid nad, et hüvituskava alusel saadavast kasust tuleks maha arvata äriühingu poolt tasumisele kuuluva tulumaksu summa.

(48)

Äriühingu maksukoormus võib muutuda vastavalt sellele, kuidas äriühing otsustab subsiidiumikava alusel saadavat soodustust kasutada, antud juhul kas kasutada litsentse imporditollimaksude tasumiseks või litsentsid maha müüa. Uurimist korraldava ametiasutuse ülesandeks ei ole uurida seda, kuidas võib selline soodustus mõjutada äriühingu maksukoormust. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(49)

Mõlemad koostööd tegevad äriühingud kasutasid kava uurimisperioodi jooksul ja said subsiidiume vahemikus 14,5 %–20,4 %.

(50)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (edaspidi ekspordisoodustuste kava) kuulutati välja 1. aprillil 1992. Uurimisperioodil kohaldati selle kava suhtes tolliteadaandeid nr 28/97 ja 29/97, mis jõustusid 1. aprillil 1997. Kava on üksikasjalikult kirjeldatud dokumendi “Ekspordi- ja impordipoliitika 2002–2007” 5. peatükis ja menetlusjuhendi 5. peatükis.

(51)

Kava võivad kasutada tootvad eksportijad (st kõik India tootjad, kes tegelevad ka ekspordiga) ja vahendavad eksportijad (st hulgimüüjad), kes on seotud neid varustavate tootjatega.

(52)

Kava kasutamiseks peab äriühing esitama asjaomastele asutustele üksikasjad imporditavate kapitalikaupade tüübi ja väärtuse kohta. Sõltuvalt äriühingu võetud ekspordikohustuste tasemest lubatakse äriühingul importida kapitalikaupu kas tollimaksuvabalt või vähendatud tollimaksumääradega. Ekspordikohustuste täitmiseks tuleb imporditavaid kapitalikaupu kasutada eksportkauba tootmiseks. Eksportija taotlusel väljastatakse soodusmääradega importimist võimaldav litsents. Litsentsi saamiseks tuleb maksta taotluse esitamise lõiv.

(53)

Ekspordisoodustuslitsentsi omanik võib hankida kapitalikaubad ka kodumaalt. Sel juhul võib kodumaine kapitalikaupade tootja kasutada võimalust importida tollimaksuvabalt selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalikud osad. Samuti võib kodumaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel ekspordisoodustuslitsentsi omanikule.

(54)

Selleks, et saada õigust kasutada ekspordisoodustuste kava alusel antavaid soodustusi, peab äriühing võtma endale ekspordikohustusi. Ekspordikohustuse täitmiseks tuleks kapitalikaupu kasutades valmistatud või toodetud kaup eksportida ja selliselt eksporditava kauba väärtus peab olema suurem, kui äriühingu sama toote ekspordi keskmise taseme puhul kolme eelneva litsentsidega hõlmatud aasta jooksul.

(55)

Hiljuti muudeti kava neid tingimusi, mis käsitlevad ekspordikohustuste arvutamist. Uute eeskirjade kohaselt peavad äriühingud täitma oma ekspordikohustused kaheksa aasta jooksul (eksporditava kauba väärtus peab ületama imporditud kapitalikauba pealt saadud tollimaksuvabastuse koguväärtuse vähemalt kuuekordselt). Kuid see uuendus ei muuda seda, kuidas kava põhimõtteliselt toimib.

(56)

See, et eksportija maksab vähendatud imporditollimaksumäära või nullmäära, on India valitsuse rahaline toetus, kuna saamata jääb tulu, mida valitsus muidu saaks, ja toetuse saaja saab kasu imporditollimaksumäärade vähendamise või nullmäära kohaldamise tulemusena. Litsentsi ei ole võimalik saada kohustuseta kaup eksportida. Sellisel kujul on ekspordisoodustuste kava subsiidium, mis sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses ja mida loetakse spetsiifiliseks ja seega tasakaalustatavaks.

(57)

Äriühingute saadud kasu on arvutatud imporditud kapitalikaubalt võetava tollimaksu maksmata summa põhjal, jaotades selle summa ajavahemikule, mis kajastab sellise kapitalikauba tavalist amortisatsiooni vaatlusaluse toote tootmisharus, vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3. Vastavalt väljakujunenud tavale on sel viisil uurimisperioodi kohta leitud summale lisatud uurimisperioodi kohta arvestatud intress, et kajastada saadud kasu väärtust pikema aja jooksul ja teha kindlaks kogu kasu, mida soodustuse kasutaja selle kava alusel saab. Arvestades ühekordse toetusega samaväärse subsiidiumi olemust, peeti sobivaks asjaomase äriühingu suhtes uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära. Nagu põhjenduses 53 välja toodud, põhineb ekspordisoodustuste kava alusel saadav kasu eksporditud valmistoodete suurenenud väärtusel ning seda ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel. Seetõttu jaotati subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordi kogukäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2.

(58)

Mõlemad koostööd tegevad eksportijad kasutasid uurimisperioodi jooksul ekspordisoodustuste kava ja said subsiidiume vahemikus 0,1 %–0,3 %.

(59)

Eellubade kava on rakendatud 1977.-78. aastast saadik. See kava on ära toodud dokumendi “Ekspordi- ja impordipoliitika” lõikudes 4.1.1 kuni 4.1.7 ja menetlusjuhendi 4. peatüki mõningates osades.

(60)

Eellube võivad saada eksportijad, tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad, kes on seotud neid varustava(te) tootja(te)ga, et neil oleks võimalik tollimaksuvabalt importida eksportkaupade tootmisel kasutatavaid sisendeid.

(61)

Selle kava alusel lubatav impordimaht määratakse kindlaks protsendina eksporditud valmistoodete mahust. Eellubadele märgitakse lubatud impordi kogus ja väärtus. Mõlemal juhul kehtestatakse lubatud tollimaksuvabade ostude määrad enamikule toodetele, sealhulgas vaatlusalusele tootele sisendi ja väljundi normmäärade põhjal. Eellubadel näidatud sisendid on kaubad, mida kasutatakse asjaomaste valmistoodete valmistamisel.

(62)

Eellubasid võib väljastada järgmiste toimingute jaoks.

(63)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul kasutati ainult eespool punktis i (tegelik eksport) osutatud eellubade kava ja seda kasutas üks tootev eksportija. Seetõttu ei ole käesoleva uurimise käigus vaja kindlaks määrata eespool nimetatud eellubade kategooriate ii, iii ja iv tasakaalustatavust.

(64)

Lubasid, mida saab kasutada kauba importimisel tollimaksude tasumiseks, väljastatakse ainult ekspordiettevõtetele. Selles suhtes sõltub see kava ekspordijõudlusest.

(65)

Nagu eespool mainitud, tehti kindlaks, et eellubade kava kasutas tegeliku ekspordi jaoks uurimisperioodi jooksul üks uuritud äriühing. See äriühing kasutas eellubade kava eksporditava kauba jaoks mõeldud sisendite tollimaksuvabaks importimiseks.

(66)

India valitsus väitis, et eellubade kava põhineb kogustel ja et selliste lubade alusel lubatavad sisendid on seotud eksporditava kauba kogusega. Samuti kinnitati, et ükskõik milliseid sisendeid eellubade kava alusel imporditakse, tuleb samu sisendeid kasutada eksporditavate toodete valmistamisel või juba eksporditud toodetes kasutatavate sisendite varu täiendamiseks. India valitsuse väidete kohaselt peab imporditud sisendeid kasutama eksportija ja selliseid sisendeid ei tohi müüa ega üle anda.

(67)

Tähelepanu juhiti siiski asjaolule, et puudus süsteem või menetlus, mille abil oleks saanud kindlaks teha, kas ja milliseid sisendeid tarbitakse eksporttoodete tootmisprotsessis. Süsteem näitab ainult seda, et tollimaksuvabalt imporditud kaup on ära kasutatud tootmisprotsessis, tegemata vahet kauba sihtkohal (kodumaine või eksporditurg).

(68)

Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii on sätestatud erand muu hulgas tagasimakseskeemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimakseskeemide kohta, mis vastavad algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(69)

Kuna puudub süsteem või menetlus, mille abil oleks võimalik kindlaks teha, milliseid sisendeid tarbitakse eksporttoote tootmisprotsessis või kas impordimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses, ei saa eellubade kava lugeda algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt ii alusel lubatavaks tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks.

(70)

Kuna seetõttu ei saa kohaldada eespool nimetatud tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi käsitlevat erandit subsiidiumi määratlusest, millele viidatakse põhjenduses 68, ei toimu imporditollimaksude ülemäärast tagastamist ja tasakaalustatav soodustus on tavaliselt igasuguselt impordilt võetavate tollimaksude tagastamine.

(71)

Äriühingu saadud kasu arvutati lubadega määratud krediidisumma alusel, mis on uurimisperioodi jooksul ära kasutatud. Nagu põhjenduses 61 välja toodud, põhineb eellubade kava alusel saadav kasu nii eksporditud valmistoodete kogusel kui ka väärtusel. Seetõttu jaotati välja arvutatud subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordi kogukäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2. Kasu väljaarvutamisel arvati sellest maha subsiidiumi saamisega vältimatult seotud lõivud kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a. Nimetatud alusel saadi 0,2 % suurune subsiidium.

(72)

Tehti kindlaks, et kumbki eksportiv tootja ei asu eksportkauba tootmise eritsoonis ega tegutse ekspordisuunitlusega üksusena. Sellest tulenevalt leiti, et nimetatud kava täiendav analüüsimine ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(73)

Tulumaksuvabastuse kava õiguslik alus on 1961. aasta tulumaksuseadus. Tulumaksuseaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega, on sätestatud maksude kogumise alused ja mitmesugused taotletavad vabastused/vähendused. Äriühingud võivad taotleda maksuvabastusi, mida hõlmavad nimetatud seaduse paragrahvid 10A, 10B ja 80HHC, millega nähakse ette vabastus ekspordist saadud müügikasumi tulumaksustamisest.

(74)

India valitsus väitis, et tulumaksuvabastuse kava tühistati alates 31. märtsist 2003 ja esitas seda kinnitava tõendusmaterjali. Kuigi asjaomased eksportijad võisid sellest kavast uurimisperioodi ajal kasu saada, ei saa ekspordiettevõtted seda kava pärast nimetatud tähtpäeva enam kasutada. Neid asjaolusid arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 sätetega leiti, et ei ole vaja kindlaks määrata tulumaksuvabastuse kava tasakaalustatavust.

(75)

Algmääruse kohaselt on tasakaalustatavate subsiidiumide väärtuse põhjal väljendatud suurus uuritud eksportivate tootjate puhul 14,6 % ja 20,9 %. Arvestades, et üldine koostöövalmidus Indias oli suur (100 % vaatlusaluse toote ekspordist Indiast ühendusse), määrati subsiidiumi jääkmarginaal kõigi teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalmarginaaliga äriühingu tasemele, st 20 %-le.

(76)

Ühenduses toodavad samasugust toodet SGL AG (edaspidi SGL) ja mitu UCAR SA (edaspidi UCAR) tütarettevõtet, nimelt UCAR SNC, UCAR Electrodos Ibérica SL ja Graftech SpA, kelle nimel kaebus esitati. SGLi ja UCARi tootmisrajatised asuvad Austrias, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias.

(77)

Lisaks kahele kaebuse esitanud ühenduse tootjale (SGL ja UCAR) valmistasid 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ühenduses aastast samasugust toodet veel kaks tootjat. Üks neist kahest tootjast jäi maksevõimetuks ning pidi taotlema kohtulikku kaitset Saksamaa pankrotiõiguse alusel. Nimetatud äriühing lõpetas samasuguse toote valmistamise alates novembrist 2002. Need kaks äriühingut väljendasid oma toetust kaebusele, kuid lükkasid tagasi komisjoni palve aktiivselt uurimises osaleda. Seepärast jõuti järeldusele, et nimetatud nelja tootja toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(78)

Kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat vastasid nõuetekohaselt küsimustikule ning tegid uurimisega täiel määral koostööd. Uurimisperioodi jooksul moodustas nende toodang üle 80 % ühenduse toodangust.

(79)

Neid käsitletakse ühenduse tootmisharu moodustavatena algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses ja edaspidi nimetatakse neid ühenduse tootmisharuks.

(80)

Arvestades et asjaomast toodet valmistab ainult kaks India tootjat ning et ka ühenduse tootmisharu koosneb vaid kahest tootjast, tuli konfidentsiaalsuse säilitamiseks vastavalt algmääruse artiklile 29 indekseerida andmed, mis käsitlevad vaatlusaluse toote importi Indiast ühendusse või ühenduse tootmisharu.

(81)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu müügimahtude põhjal ühenduse turul, parima olemasoleva tõendusmaterjali alusel hinnatud teiste ühenduse tootjate müügimahtude põhjal ühenduse turul, kahe India koostööd tegeva eksportiva tootja müügimahtude põhjal ühenduse turul, Poolast lähtuva impordi müügimahtude põhjal, mis saadi koostöös SGLiga, ning ülejäänud ühendusse suunatud impordi puhul lähtudes Eurostati andmetest, mida vajadusel nõuetekohaselt kohandati.

(82)

Nende andmete järgi otsustades on ühenduses vaatlusaluse toote kogutarbimine 1999. aastast kuni uurimisperioodini suurenenud 9 %. Täpsemalt kasvas see 14 % võrra 1999. aastast kuni 2000. aastani, seejärel vähenes 7 % võrra 2001. aastal ja veel 1 % võrra 2002. aastal ning suurenes siis 3 % võrra vaatlusalusel perioodil. Kuna vaatlusalust toodet kasutatakse eelkõige elektrotehnilise terase tootmiseks, tuleb tarbimise arengu vaatlemisel võtta arvesse nimetatud sektori majandussuundumusi, milles võis 2000. aastal täheldada kiiret kasvu ja seejärel alates 2001. aastast langustendentsi.

(83)

Vaatlusaluse toote import Indiast ühendusse kasvas 1999. aastast kuni uurimisperioodini 76 %. Täpsemalt kasvas import Indiast 1999.–2000. aastal 45 % ja 2001. aastal veel 31 protsendipunkti ning jäi stabiilselt sellele tasemele 2002. aastal ja uurimisperioodil.

(84)

Asjaomase riigi eksportijate turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 3,4 protsendipunkti võrra (ehk 61 % algväärtusest) ning jõudis uurimisperioodi jooksul 8–10 protsendini. 1999.–2000. aastal kasvas see 1,5 protsendipunkti ja 2001. aastal veel 2 protsendipunkti ning jäi stabiilselt sellele tasemele 2002. aasta jooksul ja uurimisperioodil. Tuleb märkida, et ajavahemikul 1999. aastast kuni uurimisperioodini langes asjaomasest riigist pärit impordi ja sellele vastava turuosa suurenemine kokku tarbimise 9-protsendise kasvuga.

(85)

1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas vaatlusaluse Indiast pärit toote keskmine impordihind 2000. aastal 2 %, 2001. aastal veel 8 protsendipunkti ning seejärel vähenes 2002. aastal 9 protsendipunkti võrra ning jäi uurimisperioodil sellele tasemele püsima. Uurimisperioodil oli vaatlusaluse Indiast pärit toote keskmine impordihind 1 % võrra suurem kui 1999. aastal.

(86)

Võrreldi vaatlusaluse toote võrreldavate näidiste keskmisi müügihindu eksportivate tootjate puhul ja ühenduse tootmisharus. Sel eesmärgil võrreldi ühenduse tootmisharu mahahindlusteta ja maksudeta tehasehindu müügil sõltumatutele tarbijatele India eksportivate tootjate CIF-hindadega ühenduse piiril, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud impordijärgsete maksude võrra. Võrdlus näitas, et uurimisperioodil olid asjaomase Indiast pärit toote müügihinnad ühenduses 6,5 % kuni 12,2 % võrra madalamad, kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(87)

Tuleb märkida, et need hinna allalöömise marginaalid ei kajasta täielikult mõju, mida subsideeritud import avaldas ühenduse tootmisharu hindadele, kuna täheldati nii hinnalangust kui ka hinnatõusu pidurdumist, mida tõendas ka ühenduse tootmisharus uurimisperioodil saadud vähene tulu, kuigi subsideerimise puudumisel oleks võinud oodata märksa suuremat kasumit.

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja –näitajaid.

(89)

Et kahjunäitajaid põhjendatult hinnata, oli vaja asjakohaselt koondada mõned UCARi kohta käivad andmed ja tema ühenduses asuvate tütarettevõtete andmed (vt põhjendus 80 eespool).

(90)

Komisjon pööras erilist tähelepanu võimalikule mõjule, mida kahe kaebuse esitanud ühenduse tootja hiljutine konkurentsivastane tegevus võis avaldada kahjunäitajatele. Eelkõige tegi komisjon kindlaks, et kahju hindamise aluseks olnud perioodi alguses (1999) mingit konkurentsivastast tegevust ei toimunud (vt põhjendusi 121, 122 ja 125 allpool). Peale selle nõudis komisjon ühenduse tootmisharu kulude ja tulude kindlakstegemisel selgesõnaliselt teavet ja kontrollis, kas tootmisharu otseste maksete ulatus või mis tahes kaudsed kulutused (sealhulgas rahastamiskulud) seoses konkurentsiasutuste poolt määratud trahvidega on selgelt välja toodud, et tekiks selge ettekujutus kasumist, arvestamata kõnealuseid erakorralisi kulutusi.

(91)

Ühenduse tootmisharu toodang kasvas 2000. aastal 14 % võrra, vähenes seejärel 2001. aastal 16 protsendipunkti võrra ja 2002. aastal veel 4 protsendipunkti võrra ning suurenes siis uurimisperioodil 5 protsendipunkti võrra. 2000. aastal täheldatud järsk kasv oli tingitud soodsast majandusolukorrast, mis väljendus ka tootmisvõimsuse rakendusastme tõusuna.

(92)

Tootmisvõimsus vähenes 2000. aastal umbes 2 % võrra ning jäi 2001. aastal samale tasemele. 2002. aastal ja uurimisperioodil vähenes tootmisvõimsus veel vastavalt 5 punkti ja 2 punkti. Uurimisperioodil oli tootmismaht 9 % võrra madalam kui 1999. aastal, peamiselt tootmise konservimise tõttu ühe ühenduse tootja rajatises kogu uurimisperioodi ajaks.

(93)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 1999. aastal esialgu 70 % ja tõusis 2000. aastal 81 %ni eelkõige nõudluse kasvu tõttu elektrotehnilise terase tootmises. 2001. ja 2002. aastal langes see jälle 70 %le, et seejärel uurimisperioodil tõusta 76 %-le.

(94)

Uurimise käigus leiti, et eespool mainitud rajatises tootmise konservinud tootja majandusraskuste põhjused olid mitmesugused; neist kaks kõige märkimisväärsemat olid: i) suured tootmiskulud seoses elektrienergia kõrge hinnaga asjaomases riigis ja ii) Indiast pärit subsideeritud impordi konkureeriv mõju. Arvestades nende põhjuste teineteisest eristamise keerukust, uuris komisjon, millised oleksid võinud olla tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme suundumused 2002. aastal siis, kui kõnealuses rajatises ei oleks tootmist konservitud. Simulatsioonil jäi tootmismaht muutumatuks, kuna sama tootja teiste rajatiste toodang kasvas sedavõrd, et mahajäämus tehti tasa. Allpool esitatud tabelist on näha, et kui kõnealuses rajatises ei oleks tootmist konservitud, oleksid kogu ühenduse tootmisharu toomisvõimsus ja selle rakendusaste jõudnud uurimisperioodil väga lähedale 1999. aasta tasemele.

(95)

Uurimisperioodi jooksul moodustasid valmistoodete varud umbes 3 % ühenduse tootmisharu toodangu kogumahust. Ühenduse tootmisharu lõppvarud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul läbivalt ning olid uurimisperioodil umbes viis korda suuremad kui 1999. aastal. Uurimine näitas siiski, et varude muutumist ei peeta ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel kuigi oluliseks näitajaks, kuna ühenduse tootjad toodavad üldjuhul tellimuse alusel ja seetõttu moodustuvad varud tavaliselt kaupadest, mis ootavad ärasaatmist kliendile.

(96)

Ühenduse tootmisharu omatoodangu läbimüük sõltumatutele klientidele ühenduse turul langes ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini 1 % võrra. Täpsemalt, läbimüük tõusis 2000. aastal järsult 16 % võrra, langes 2001. aastal 17 % võrra ja 2002. aastal veel 5 % võrra ning tõusis siis uurimisperioodi jooksul jälle 5 % võrra. Müügimahu muutused peegeldavad täpselt elektrotehnilise terase tootmisele omaseid majandussuundumusi, mille kohaselt 2000. aastal täheldatud tõusule järgnes terav tagasilöök 2001. ja 2002. aastal.

(97)

Pärast esialgset väikest üheprotsendist tõusu 2000. aastal vähenes ühenduse tootmisharu turuosa oluliselt kuni 2002. aastani. Ühenduse tootmisharu kaotas oma turuosast 2001. aastal 6,5 % ja 2002. aastal veel 2,8 %, enne kui uurimisperioodi jooksul saavutati 1,9-protsendine tõus. Ühenduse tootmisharu turuosa oli uurimisperioodi jooksul 6,3 % võrra ehk indeksites väljendatuna 9 % väiksem kui 1999. aastal.

(98)

Samal ajal, kui ühenduse tarbimine 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 % võrra kasvas, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul 1 % võrra. Nagu eespool näha, kaotas ühenduse tootmisharu oma turuosast 6,3 %, samal ajal kui subsideeritud impordi osakaal kasvas selle perioodi jooksul 3,4 % võrra.

(99)

Tööhõivetase ühenduse tootmisharus alanes 1999. aastast kuni uurimisperioodini umbes 17 %. Töötajate arv vähenes 2000. aastal 1 % võrra ja 2001. aastal 5 % võrra. 2002. aastal ja uurimisperioodi jooksul leidis aset veel vastavalt 9-protsendine ja 3-protsendine langus, mille peamisteks põhjusteks olid tootmise konservimine teatava ühenduse tootja tootmisrajatises ja tööjõu osaline ümberpaigutamine tulutoovamasse majandustegevusse.