ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 182

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
19. mai 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 989/2004, 17. mai 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 990/2004, 17. mai 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

5

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 991/2004, 17. mai 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1100/2000, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ning pikendatakse komisjoni otsusega 94/202/EÜ heakskiidetud kohustuse kehtivust

18

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 992/2004, 17. mai 2004, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3068/92, millega kehtestatakse Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

23

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 993/2004, 17. mai 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse Poolast ja Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega lõpetatakse Leedust pärineva impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane menetlus

28

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 994/2004, 18. mai 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

34

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 995/2004, 18. mai 2004, impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

36

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 996/2004, 18. mai 2004, millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse

38

 

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

 

*

Ühismeede 2004/494/ÜVJP, 17. mai 2004, Euroopa Liidu toetuse kohta integreeritud politseiüksuse loomiseks Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV)

41

 

*

Nõukogu ühismeede 2004/495/ÜVJP, 17. mai 2004, IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames

46

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 989/2004,

17. mai 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 8, artikli 11 lõiget 3, artiklit 21 ja artikli 22 punkti c,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjoni esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu muutis määrusega (EÜ) nr 990/2004 (2)määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks. (3).

(2)

Tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote importimisel, on Novolipetsky Iron & Steel Corporation (NLMK) valmistatud toodete puhul 40,1 % ja VizStal Ltd valmistatud toodete puhul 14,7 %.

2.   Uurimine

(3)

Komisjon teatas 20. märtsil 2004Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (4) kehtivate meetmete (edaspidi “meetmed”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c.

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel eesmärgiga uurida, kas tulenevalt Euroopa Liidu laienemisest 1. mail 2004 (edaspidi “laienemine”) ja silmas pidades ühenduse huvidega seotud asjaolusid on vajalik meetmeid kohandada, et vältida ootamatut ja ülemäära negatiivset mõju kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

3.   Uurimisega seotud isikud

(5)

Kõiki komisjonile teadaolevaid huvitatud isikuid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, ühenduse tootjate või kasutajate ühendusi, asjaomase riigi eksportivaid tootjaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste riikide asjakohaseid ametiasutusi, samuti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) huvitatud isikuid teavitati uurimise algatamisest ja neile anti võimalus algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning teave ja tõendusmaterjalid esitada. Kõigile huvitatud isikutele, kes soovisid arvamust avaldada ning seda põhjendasid, anti selleks võimalus.

(6)

Sellega seoses esitasid oma seisukohad järgmised huvitatud isikud:

a)

Ühenduse tootjate ühendus:

Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsioon (European Confederation of Iron and Steel Industries – Eurofer);

b)

Eksportivad tootjad:

Novolipetsky Iron & Steel Corporation (NLMK), Lipetsk,

VizStal Ltd., Jekaterinburg.

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(7)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.t Venemaalt pärinevad suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehed ja ribad laiusega üle 500 mm, mis kuuluvad CN-koodide 7225 11 00 ja ex 7226 11 00 alla. Kõnealust toodet kasutatakse selliste elektromagnetiliste seadmete ja paigaldiste tootmisel nagu toite- ja jaotustrafod.

(8)

Küllaltki keerukas suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise protsessis orienteeritakse kristallstruktuurid ühes suunas, mis ühtib lehe või lindi valtsimise suunaga ja mis võimaldab terasel juhtida magnetvälja kõrge kasuteguriga. Vaatlusalune toode peab vastama nõuetele, mis puudutavad magnetilist induktsiooni, kordustegurit ja hüstereesiakadude suurimat lubatavat väärtust. Toote mõlemad küljed kaetakse õhukese isolatsioonikihiga.

C.   UURIMISE TULEMUSED

1.   Ekspordiriikide huvitatud isikute esildised

(9)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat ning Venemaa ametiasutused väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kõrge taseme tõttu ja meetmete EL10-le laiendamise tagajärjel häiritakse oluliselt nende tavapäraseid EL10-sse saabuvaid kaubavoogusid.

(10)

Nad väitsid eelkõige, et dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisel käivituv järsk ja ootamatu hinnatõus teeb toote selliste elektromagnetiliste seadmete ja paigaldiste tootmisel nagu toite- ja jaotustrafod üle jõu käivalt kulukaks.

2.   Ühenduse tootmisharu märkused

(11)

Ühenduse tootmisharu märkis, et kuigi keskmised hinnad EL10-s on oluliselt madalamad Euroopa Liidu hindadest selle 1. maile 2004 eelnenud koosseisus (edaspidi “EL15”), ei vaidle ühenduse tootmisharu vastu ettepanekutele kohaldada üleminekuperioodi jooksul vahemeetmeid, mis ei too kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist.

3.   Liikmesriikide esitatud märkused

(12)

EL10 teatavate liikmesriikide ametiasutused olid arvamusel, et pärast laienemist tuleb vaatlusaluse toote impordi suhtes Venemaalt kohaldada spetsiaalset üleminekukorda.

(13)

Sellega seoses väideti, et vaatlusalune toode on EL10 tööstuslikele lõpptarbijatele väga oluline.

4.   Hindamine

(14)

Kättesaadavate andmete ja teabe põhjal tehti analüüs, mis kinnitas, et Venemaa vaatlusaluse toote impordimahud EL10-sse olid 2002. ja 2003. aastal märkimisväärsed.

(15)

Arvestades, et vaatlusalune toode on tavapärastele tööstuslikele lõpptarbijatele EL10-s olulise tähtsusega, ning et selle dumpinguvastasel tollimaksul on suhteliselt kõrge tase, jõuti järeldusele, et ühenduse huvides on järk-järgult kohandada praegu kehtivaid meetmeid, et vältida ootamatut ja ülemäära negatiivset mõju kõigile huvitatud isikutele.

5.   Järeldus

(16)

Kõiki neid erinevaid asjaolusid ja huvisid on arvesse võetud ja tervikuna vaadeldud. Sellest nähtub, et olemasolevate meetmete kiire kohaldamine ilma neid ajutiselt kohandamata avaldaks EL10 importijate ja kasutajate huvidele tugevat negatiivset mõju.

(17)

Nagu ühenduse tootmisharu huvi seda kinnitas, ei avaldaks meetmete ajutine rakendamine ühenduse tootmisharu huvidele põhjendamatut negatiivset mõju, kuna nad ei suuda hetkel EL10 klientide nõudmisi täies ulatuses täita.

(18)

Sellistel asjaoludel võib teha põhjendatud järelduse, et ühenduse huvides ei ole kohaldada praegu kehtivaid meetmeid ilma neid kohandamata ning et olemasolevate meetmete ajutine kohandamine EL10-sse saabuva vaatlusaluse toote impordi suhtes ei peaks märkimisväärselt alandama kaubanduse kaitse soovitud taset.

(19)

Sel eesmärgil uuriti erinevaid viise, kuidas ühenduse toomisharu kahjustava dumpingu eest kõige paremini kaitsta, et samal ajal kui võtta arvesse ühenduse huve, vähendada laienemisele järgneva majanduse kohandamisperioodil dumpinguvastastest tollimaksudest tulenevat majanduslikku šokki tavapärastele ostjatele EL10-s.

(20)

Leiti, et seda oleks kõige parem saavutada, kui lubada üleminekuperioodil importida tavapäraseid ekspordikoguseid Venemaalt EL10-sse ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Sellega seoses maksustatakse tavaliste dumpinguvastaste tollimaksudega kogu kõnealuseid tavapäraseid ekspordimahte ületav eksport EL10-sse, samadel alustel nagu on maksustatud eksport EL15-sse.

6.   Kohustused

(21)

Hinnates erinevaid võimalusi tavapäraste ekspordivoogude jätkumise võimaldamiseks EL10-sse, leiti, et selle saavutamise kõige sobivamaks vahendiks on koostööd tegeva osapoole poolt võetud vabatahtlikud kohustused, mis sisaldavad koguseliste ülemmäärade elementi. Seetõttu soovitas komisjon vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 2 kohustusi asjaomastele eksportivatele tootjatele ning selle tulemusena pakkusid kohustust kaks vaatlusaluse toote eksportivat tootjat Venemaal.

(22)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 22 punktile c võeti kohustuste tingimuste sätestamisel arvesse laienemise eriasjaolusid. Need kujutavad endast erimeedet, kuna nendega luuakse ajutine võimalus olemasolevate meetmete kohandamiseks laienenud 25 liikmesriigiga Euroopa Liidule.

(23)

Seetõttu kehtestati Venemaa eksportivatele tootjatele impordimahud (edaspidi “ülemmäärad”), võttes aluseks nende keskmised tavapärased ekspordimahud EL10-sse aastatel 2001, 2002 ja 2003. Tuleb siiski märkida, et 2003. aasta viimastel ja 2004. aasta esimestel kuudel täheldatud ebaharilik ekspordimahtude kasv EL10-sse lahutati ülemmäärade arvutamisel nende tavapärasest mahust.

(24)

Toodete EL10-sse müümisel peaksid asjaomased eksportivad tootjad oma kohustuste tingimuste kohaselt nõustuma EL10 üksikklientide puhul üldjoontes järgima oma tavapärast müügistruktuuri. Eksportivad tootjad peavad seetõttu olema teadlikud, et mis tahes kohustuse võtmist saab pidada võimalikuks ja seega vastuvõetavaks ainult juhul, kui nad järgivad selle kohustustega hõlmatud müügi puhul EL10 klientide suhtes üldjoontes jätkuvalt oma tavapärast kaubandusstruktuuri.

(25)

Samuti peavad eksportivad tootjad olema teadlikud, et kui leitakse, et kõnealune müügistruktuur muutub märkimisväärselt või kohustuste kontrollimine muutub mis tahes viisil raskeks või võimatuks, on komisjonil kohustuste tingimuste kohaselt õigus äriühingu kohustuste heakskiitmine tagasi võtta, mille tulemusel kehtestatakse selle asemel määrusega (EÜ) nr 151/2003 määratud lõplik dumpinguvastase tollimaksu tase, või õigus ülemmäära kohandada või võtta muid heastavaid meetmeid.

(26)

Sellest tulenevalt võib komisjon mis tahes eespool nimetatud tingimustele vastavad kohustuste võtmised komisjoni määrusega heaks kiita.

D.   MÄÄRUSE (EÜ) NR 990/2004 MUUTMINE

(27)

Eeltoodut arvestades, kui komisjon kiidab kohustuse oma määrusega heaks, on vaja sätestada võimalus selliste kohustuste tingimuste kohaselt ühendusse imporditavate kaupade vabastamiseks määrusega (EÜ) nr 151/2000 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, muutes kõnealust määrust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 151/2003 artikkel 2, mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 990/2004, asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud vastavas komisjoni määruses, mida aeg-ajalt muudetakse, ning kui tooted on imporditud kooskõlas komisjoni sama määruse sätetega.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud importkaubad vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et:

a)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artiklis 1 kirjeldatud tootele,

b)

liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju, ja

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarvel olevale kirjeldusele.”.

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse määrusele (EÜ) nr 151/2003.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  Vt käesoleva ELT lk. 5.

(3)  EÜT L 25, 30.1.2003, lk 7.

(4)  ELT C 70, 20.3.2004, lk. 15.


LISA

LISA

Kui äriühing müüb ühendusse suundorienteeritud struktuuriga lehtterast, mille suhtes on võetud kohustus, esitatakse faktuurarves järgmised üksikasjad:

1.

Pealkiri “KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve välja andnud ja komisjoni määruse [NUMBER] artiklis 1 nimetatud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arves kirjeldatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

uurimise ja kohustuste raames kasutatav tootekood (näit “tootekood 1 …”, “tootekood 2 …”, jne),

tootekoodile vastava kauba kirjeldus arusaadavas keeles (näit “tootekood 1: tootekood 2:” jne.

äriühingu tootekood — CPC (võimaluse korral),

CN-kood,

kogus (tonnides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

hind tonni kohta,

maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8.

Ühenduses importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing kohustusega seotud kauba faktuurarve otseselt väljastab.

9.

Äriühingu töötaja nimi, kes on väljastanud arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

“Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr […] heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”

.

19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/5


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 990/2004,

17. mai 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 151/2003, millega Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”) (1), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjoni esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Komisjon kehtestas otsusega nr 303/96/ESTÜ (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaalt pärineva teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordi suhtes (edaspidi “esialgne uurimine”). Kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määr oli 40,1 %. Sama komisjoni otsusega kiideti heaks kõnealuse impordiga seoses pakutud kohustus.

(2)

Vastavalt Euroopa raua- ja terasetööstuse konföderatsiooni (European Confederation of Iron and Steel Industries – Eurofer) poolt ühenduse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmisharu nimel esitatud taotlusele algatas komisjon aegumise läbivaatamise kooskõlas komisjoni otsuse nr 2277/96/ESTÜ (3) (edaspidi “algotsus”) artikli 11 lõikele 2. Samal ajal algatas komisjon uurimise ka omal initsiatiivil vastavalt algotsuse artikli 11 lõikele 3, et uurida meetmete vormi asjakohasust (4).

(3)

Pidades silmas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu aegumist 23. juulil 2002 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 963/2002 (5), et dumpinguvastased menetlused, mis on algatatud algotsusest lähtuvalt ja on jätkuvalt kehtivad, jäävad kehtima ja nende suhtes kohaldatakse algmääruse sätteid alates 24. juulist 2002. Samuti kohaldatakse alates 24. juulist 2002 algmääruse sätteid kõigi menetluses olevatest dumpinguvastastest uurimistest tulenevate dumpinguvastaste meetmete suhtes.

(4)

Põhjenduses 2 osutatud aegumise läbivaatamise tulemusel kinnitas nõukogu jaanuaris 2003 määrusega (EÜ) nr 151/2003 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis kehtestati komisjoni otsusega nr 303/96/ESTÜ. Meetmete vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine jätkus pärast aegumise läbivaatamise lõpetamist.

2.   Läbivaatamise põhjendused

2.1.   Ainult dumpingut käsitlevad vahepealsed läbivaatamised

(5)

Komisjon sai algotsuse artikli 11 lõike 3 alusel kaks taotlust osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks, mille suhtes vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 963/2002 artikli 1 lõikele 3 kohaldati algmääruse artikli 11 lõiget 3.

(6)

Taotluse esitasid OOO VIZ – STAL (VIZ STAL) ning Novolipetski raua ja terase korporatsioon (Novolipetsk Iron and Steel Corporation, edaspidi “NLMK”) (VIZ STAL ja NLMK – edaspidi “taotlejad”); mõlemad on Venemaa eksportivad tootjad. Mõlemat taotlust põhjendati väitega, et taotlejad vastasid turumajandusliku seisundi nõuetele ning et nende dumpingumarginaalid olid oluliselt vähenenud. Sellest tulenevalt väitsid nad, et meetme jätkuv rakendamine selle praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et tõendusmaterjali vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt, ning algatas teate avaldamisega augustis 2002 algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel uurimise VIZ STAL suhtes (7) ja seejärel, oktoobris 2002 algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel uurimise NLMK suhtes (8). Mõlemad läbivaatamised käsitlesid vaid dumpingut.

(8)

Komisjon teavitas ametlikult nii taotlejaid kui ka ekspordiriigi esindajaid vahepealsete läbivaatamiste algatamisest ning andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Taotlejad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Kõigile isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada, anti selleks võimalus.

(10)

Komisjon saatis taotlejatele ja ühele ühenduse sidusimportijale küsimustiku, millele kõnealused isikud vastasid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Lisaks saatis komisjon mõlemale taotlejale turumajandusliku seisundi taotluse vormi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis ka kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute ruumidesse:

 

Eksportivad tootjad Venemaal:

VIZ STAL, Jekaterinburg

NLMK, Lipetsk

 

Sidusimportija (seotud VIZ STALiga)

Duferco Commerciale S.p.A., Genova

Dumpingut käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juuli 2001 – 30. juuni 2002 (edaspidi “uurimisperiood”).

2.2.   Ainult meetmete vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine

(13)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 2, otsustas komisjon algatada vahepealse läbivaatamise, et uurida kehtivate meetmete vormi asjakohasust (“ex-officio läbivaatamine”). Seoses sellega leiti, et kohustuse täitmise kontrollimisel on tuvastatud jõustamisega seotud probleeme, mis mõjutavad meetmete heastavat toimet. Selle menetluse algatamine ja osa kõnealuse läbivaatamisega seotud uurimisest teostati samaaegselt aegumise läbivaatamisega, mille tulemusena kehtestati olevasolevad meetmed nõukogu määrusega (EÜ) nr 151/2003. Komisjon teavitas mõlema uurimise algatamisest ametlikult ühenduse tootmisharu, importijaid, tarnijaid ja teadaolevalt asjassepuutuvaid kasutajaid, samuti ekspordiriigi esindajaid, ning andis huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Nagu on mainitud määruse (EÜ) nr 151/2003 põhjenduses 6, sai komisjon eespool nimetatud uurimiste jooksul asjaomastelt eksportivatelt tootjatelt, nimelt VIZ STAL-ilt ja NLMK-lt, kaks taotlust ainult dumpingu aspekte käsitleva vahepealse läbivaatamise algatamiseks, nagu on selgitatud käesoleva määruse põhjenduses 6. Kuna mõlema läbivaatamise ajal tuli uurida dumpingu aspekte, mis võivad lõpuks mõjutada ex-officio läbivaatamisele kuuluvate meetmete taset, peeti vajalikuks kõnealune läbivaatamine koos ainult dumpingut käsitlevate vahepealsete läbivaatamistega lõpetada, et oleks võimalik arvesse võtta eksportivate tootjate suhtes muutunud majanduslikke olusid.

2.3   Ühised järeldused

(15)

Kuna kolm kõnealust läbivaatamist käsitlesid sama dumpinguvastast meedet, peeti tõrgeteta haldamise huvides asjakohaseks need üheaegselt lõpetada.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(16)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.t Venemaalt pärinevad suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehed ja ribad laiusega üle 500 mm (edaspidi “suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras” või “vaatlusalune toode”), mis kuuluvad CN-koodide 7225 11 00 ja ex 7226 11 00 alla (uus CN-kood alates 1.1.2004). Seda toodet kasutatakse selliste elektromagnetiliste seadmete ja paigaldiste tootmisel nagu toite- ja jaotustrafod.

(17)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase küllaltki keerukas tootmisprotsessis orienteeritakse kristallstruktuurid ühes suunas, mis ühtib lehe või lindi valtsimise suunaga ja mis võimaldab terasel juhtida magnetvälja kõrge kasuteguriga. Vaatlusalune toode peab vastama magnetilise induktsiooni, kordusteguri ja hüstereesiakadude suurima lubatava väärtusega seotud nõuetele. Üldjuhul kaetakse toote mõlemad küljed õhukese isolatsioonikihiga.

2.   Samasugune toode

(18)

Tehti kindlaks, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel, mida toodetakse ja müüakse Venemaal, on samasugused põhilised füüsilised ja tehnilised omadused kui suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilisel lehtterasel, mida toodetakse Venemaal ja eksporditakse ühendusse. Seepärast peeti neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.   AINULT DUMPINGUT KÄSITLEVAD VAHEPEALSED LÄBIVAATAMISED

1.   Sissejuhatavad märkused

(19)

Nõukogu tunnistas määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (9), et on asjakohane lubada, et Venemaa eksportijate ja tootjate puhul määratakse normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 1–6, ning muutis algmäärust vastavalt. Kooskõlas määruse (EÜ) 1972/2002 artikliga 2 peab kõnealust muudatust siiski kohaldama vaid uurimiste puhul, mis on algatatud pärast selle jõustumist, s.t alates 8. novembrist 2002. Sellest tulenevalt, kuna mõlemad taotlejate poolt nõutud vahepealsed läbivaatamised algatati enne nimetatud kuupäeva, ei kohaldata kõnealust muudatust käesolevate uurimiste puhul. Sellega seoses käsitletakse kõiki edaspidiseid viited algmäärusele viidetena määrusele, mis kehtis enne eespool nimetatud muudatust.

(20)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt võib normaalväärtust määrata vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 vaid juhul, kui taotlejad näitavad, et nad vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud kriteeriumidele, s.t et nende osas toimub vaatlusaluse samasuguse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes.

2.   Turumajanduslik seisund

(21)

Turumajandusliku seisundi taotluse vormid esitati mõlema taotleja poolt algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul.

(22)

Mõlema taotleja osas leiti, et otsuseid hindade, kulude ja sisendite kohta tehti vastavalt turusituatsioonile ilma et riik oleks oluliselt sekkunud ning et kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldasid turuväärtusi. Äriühingutel oli üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeriti sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning mida kohaldati kõikidel eesmärkidel. Endine mitteturumajanduslik süsteem ei moonutanud oluliselt taotlejate tootmiskulusid ja finantsseisundit. Mõlema äriühingu suhtes kohaldati pankroti- ja asjaõigusakte, mis tagasid äriühingute tegevuse õiguskindluse ja stabiilsuse. Samuti tuvastati, et kursside ümberarvestust teostati turukursside alusel. Eeltoodust lähtudes leiti, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid olid täidetud.

(23)

Komisjon teavitas taotlejaid ja ühenduse tootmisharu eespool nimetatud järeldustest ja andis neile võimaluse teha märkusi. Huvitatud isikutelt ei saadud mingeid märkusi. Eeltoodut silmas pidades järeldati, et mõlemale taotlejale tuleb anda turumajanduslik seisund.

3.   NLMK

(24)

Kuigi kõnealune taotleja nõudis käesoleva vahepealse läbivaatamise algatamist, ei esitanud ta seejärel komisjonile dumpingumarginaali arvutamiseks olulist teavet. Eelkõige oli kohapealsete uurimiste käigus võimatu kontrollida tootmiskulusid. Lisaks sellele ei olnud küsimustiku vastustes esitatud teave piisavalt tõendatud ning keelduti olulisele teabele juurdepääsu võimaldamisest. Mõnel juhul esitati eksitavat teavet. Näiteks nagu NLMK tunnistas, olid küsimustiku vastustes majandusaasta 2001 kohta, mis kattus uurimisperioodi kuue kuuga, esitatud tootmiskulud tegelikkusest 50 % väiksemad. Äriühingul ei õnnestunud tegelikult oma küsimustiku vastuses esitatud tootmiskulude õigsust põhjendada ega tõendada. Nendel asjaoludel ei olnud küsimustiku vastuseid võimalik korralikult kontrollida ning esitatud andmed tunnistati ebausaldusväärseteks.

(25)

NLMK-le teatati, et esitatud teave ei olnud kontrollitav ning seetõttu ei olnud võimalik seda kasutada. Taotlejale anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi. Lisaks anti taotlejale võimalus oma arvamust avaldada. NLMK ei esitanud aga kindlaksmääratud tähtaja jooksul ühtegi rahuldavat selgitust.

(26)

Seega tunnistas NLMK eelkõige kulude kontrollimisega seotud probleeme, kuid väitis, et tootmiskulude kindlaksmääramiseks tuleks kasutada teise uurimise käigus sarnase toote kohta kogutud andmeid. NLMK viitas 2002. aasta mais algatatud dumpinguvastasele uurimisele (10), mis käsitles muuhulgas ka Venemaalt pärinevate teatava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise räniterase lehtede ja ribade (lehtvaltstoodete), laiusega mitte üle 500 mm, importi (“väike suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras”). NLMK oli kõnealuse uurimisega hõlmatud ning oli esitanud vastused küsimustikule. Seetõttu väitis NLMK, et kõnealuse menetluse raames esitatud teavet tootmiskulude kohta tuleks kasutada tootmiskulude kindlaksmääramisel ka käesoleva läbivaatamise raames. NLMK väitis, et mõlema toote, s.t väikse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ja vaatlusaluse toote sarnasuse tõttu on kulud tegelikult identsed.

(27)

Väikse suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlev ja käesolev vahepealne läbivaatamine hõlmasid siiski erinevaid tooteid ning erinevaid uurimisperioode. Isegi kui kõnealuse kahe toote tootmiskulud on mõlema uurimise puhul tegelikult identsed – mida ei ole kinnitatud – tuleb rõhutada, et erinevate perioodide kulud ja hinnad ei pruugi olla võrreldavad. Lisaks sellele lõpetati väikest suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitlev uurimine 2003. aasta veebruaris ühenduse tootmisharu kaebuse tagasivõtmise tõttu (11). Seetõttu ei ole tehtud lõppjäreldusi ega tähelepanekuid, mida oleks saanud kasutada käesoleva läbivaatamise käigus. Seepärast jõuti järeldusele, et teave, mis koguti väikest suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilist lehtterast käsitleva uurimise käigus, ei ole asjakohaseks aluseks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesoleva menetluse raames. Seetõttu tuli NLMK väide tagasi lükata.

(28)

Pärast avalikustamist väitis NLMK, et teda oli diskrimineeritud VIZ STAL suhtes ning et NLMK kulud oleks tulnud kindlaks teha alternatiivsete allikate põhjal selle asemel, et läbivaatamistaotlus tervikuna tagasi lükata. NLMK leidis, et oleks tulnud kasutada VIZ STAL-i või ühenduse tööstusharu kulusid.

(29)

See väide oli alusetu. Erinevalt NLMK-st oli VIZ STAL-i küsimustiku vastuseid võimalik täielikult kontrollida ning parandused tehti VIZ STAL-i enda kontrollitud andmete põhjal (vt põhjendusi 40 ja 56). Kui VIZ STAL-i andmed olid asendatud muudest allikatest saadud andmetega, ei olnud see tingitud kontrollimata andmetest, vaid allpool toodud põhjendustes 41–49 ning 57–60 toodud põhjustel.

(30)

Samuti tuleb märkida, et käesoleva vahepealse läbivaatamise eesmärk oli kindlaks määrata, kas asjaomasele eksportijale iseloomulikud asjaolud olid oluliselt muutunud. Vahepealne läbivaatamine algatati NLMK taotlusel. Sellega seoses tuleb märkida, et on vastuoluline kõigepealt väita, et iseloomulikud asjaolud on muutunud ning seejärel, kui seda ei ole võimalik tõendada, väita, et selle kindlaksmääramiseks tuleks aluseks võtta teiste äriühingute andmed. Kulude ja normaalväärtuse kindlaksmääramine on äriühingule omaste dumpinguga seotud asjaolude kindlaksmääramisel oluliseks elemendiks ning selliste andmete täielik asendamine viiks nimetatud asjaolude tõttu mõttetute tulemusteni.

(31)

Eeltoodust tulenevalt ei õnnestunud äriühingul esitada tõendeid, et esialgse uurimisega dumpingumarginaali suhtes kehtestatud olukord oli muutunud nii, nagu seda väideti. Seetõttu tuli lõpetada vahepealne läbivaatamine NLMK suhtes ning tuleks jätta jõusse esialgse uurimisega kehtestatud dumpinguvastane marginaal, s.t 40,1 %.

(32)

Selle alusel on dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril:

NLMK, Lipetsk:

40,1 %

4.   VIZ STAL

4.1.   Dumping

a)   Normaalväärtus

(33)

VIZ STAL-i puhul kontrolliti kõigepealt, kas tema samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes kogu tema asjaomase toote eksportmüügiga ühendusse. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ning kuna VIZ STAL-i omamaise müügi kogumaht oli 5 % suurem tema eksportmüügist ühendusse, leiti, et samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline.

(34)

Seejärel määrati kindlaks need taotleja poolt omamaisel turul müüdud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigid, mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega.

(35)

Kõigi taotleja poolt omamaisel turul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega otseselt võrreldavate tooteliikide puhul kontrolliti, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatava liigi suundorientuuritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealust liiki lehtterase omamaise müügi kogumaht vastas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5-le protsendile ühendusse eksporditud võrreldavat liiki suundorientuuritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase müügi kogumahust.

(36)

Kontrollimaks seda, kas iga liigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Omamaist müüki peeti tulutoovaks, kui netomüügi väärtus oli võrdne iga asjaomase tooteliigi tootmiskuludega või ületasid neid (tulutoov müük). Juhtudel, mil tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust ja juhtudel, mil selle tooteliigi kaalutud keskmine hind oli ühiku tootmiskuludega võrdne või nendest kõrgem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati uurimisperioodil toimunud kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmise alusel olenemata sellest, kas müük oli tulutoov või mitte. Kui tooteliigi tulutoova müügi maht oli kuni 80%, kuid 10 % või rohkem kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(37)

Juhtudel, mil tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust omamaisel turul, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(38)

Selle alusel leiti, et vaatlusaluse toote omamaist müüki ei teostatud tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(39)

Kui konkreetse tooteliigi normaalväärtuse määramisel ei saanud kasutada omamaiseid hindu, tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult. Seepärast uuriti, kas normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 ja artikli 2 lõikele 3 saab kasutada päritoluriigi tootmiskulusid või teiste päritoluriigi tootjate omamaiseid hindu.

(40)

VIZ STAL-i poolt esitatud vaatlusaluse toote tootmiskulusid tuli korrigeerida, võttes arvesse vaatlusaluse toote eri liikide erinevaid tootmiskulusid. Leiti, et teatud toote omadused avaldasid mõju teatud tooteliigi kuludele ja hindadele. Seetõttu ei olnud võimalik kasutada VIZ STAL-i esitatud andmeid tootmiskulude kohta ning seetõttu tuli teha järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Muu usaldusväärsema meetodi puudumisel leiti, et eri liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiskulude erinevuste suhe peaks olema sama nende liikide müügihindade erinevuste suhtega. Seetõttu hinnati iga toodetava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase liigi kulusid võttes aluseks teatavat liiki suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase keskmiste omamaiste hindade erinevuse võrreldes suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase kõikide liikide keskmise omamaise hinnaga.

(41)

Lisaks sellele märgitakse, et VIZ STAL sõlmis oma toorainetarnijaga pikaajalise lepingu, mis oli jõus uurimisperioodi ajal. Sellelt tarnijalt ostetud tooraine oli kuumvaltsitud plaat. Vastavalt kõnealusele lepingule oli tarnijal uurimisperioodil eksportivale tootjale tooraine tarnimise ainuõigus. Tarnija tootis eritellimusel valmistatud kuumvaltsitud plaati vastavalt eksportiva tootja spetsifikatsioonidele. Eksportiv tootja oli kohustatud ostma kogu oma tarnija kuumvaltsitud plaadi toodangu, isegi juhul, kui see ei vastanud nõutud standarditele. Ostuhinnad olid eelnevalt teataval tasemel kinnitatud ning olenemata tarnitud tooraine kvaliteedist tagatud. Lisaks leiti, et tehnikud, kelle tööandjaks oli asjaomane eksportiv tootja, teostasid tarnija juures regulaarseid kvaliteedikontrolle.

(42)

Kuigi uurimise käigus ei avastatud nende kahe äriühingu vahel otseseid osalusi aktsiakapitalis ega juhtimisõigusi, tuli uurimise käigus kogutud andmete põhjal järeldada, et asjaomase eksportiva tootja ja tema tarnija vaheline seos oli märkimisväärselt tugev. Seega ei piirdunud VIZ STAL-i ja tema tarnija vaheline seos vaid müügiga, vaid ulatus lihtsast müügitehingust kaugemale. VIZ STAL-il oli kontroll kuumvaltsitud plaadi toodangu üle selle tarnija tootmiskohas, millest nähtus, et kõnealused äriühingud olid omavahel seotud ka kuumvaltsitud plaadi tootmise etapis. Seetõttu oli VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vaheline suhe nii müügisuhe kui tootmissuhe, s.t tunduvalt kaugeleulatuvam kui lihtne ostja-müüja suhe.

(43)

Eespool osutatud lepingu põhjal järeldati, et uurimisperioodi ajal ei olnud VIZ STAL vaba hankima lähtematerjali teistelt tarnijatelt, vaid sõltus ainult ühest tarnijast. Seetõttu pidi VIZ STAL ostma ka madalama kvaliteediga kuumvaltsitud plaati isegi siis, kui tooraine ei vastanud vaatlusaluse toote tootmise nõutud standarditele. Samas ei olnud võimalik kuumvaltsitud plaadi hindu vastavalt tarnitud toote kvaliteedile kohandada, kuna hinnad olid eelnevalt kinnitatud. Veelgi enam, VIZ STAL-i toorainetarnija ei olnud vaba varustama kuumvaltsitud plaadiga teisi kliente, kuna ta oli seotud kohustusega toota vaid VIZ STAL-i tarbeks VIZ STAL-i poolt kehtestatud erikvaliteediga.

(44)

Järgnevalt uuriti, kas nimetatud poolte vahelisi hindu võis pidada usaldusväärseks. Sellega seoses märgiti et VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vahelised ostuhinnad olid uurimisperioodi jooksul nendevahelisest pikaajalisest lepingust tulenevalt kunstlikul tasemel. Uurimine näitas samuti, et kuumvaltsitud plaadi hinnad olid läbi teinud ebahariliku arengu ning jäänud samale tasemele kogu uurimisperioodi vältel, olenemata ostetud toodangu kvaliteedist või teistest turutingimustest nagu energiahindade kõikumised, mis on kuumvaltsitud plaadi tootmisel üks kõige olulisemaid komponente. Peale selle leiti, nagu märgitud põhjendustes 42 ja 43, et VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vaheline suhe oli tunduvalt kaugeleulatuvam kui lihtne ostja-müüja suhe. Seetõttu leidis komisjon, et kuumvaltsitud plaadi ostuhinnaga seotud kulud ei kajastunud nõuetekohaselt VIZ STAL-i arvepidamises algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses ning seetõttu tuli neid kohandada.

(45)

Pärast avalikustamist väitis VIZ STAL, et ta on oma kuumvaltsitud plaadi tarnijast täiesti sõltumatu ning et mõlemad pooled on kuumvaltsitud plaadi osas tegelikult vabad oma äripartnereid valima. Kõnealune väide oli siiski vastuolus uurimise käigus saadud teabega ning tuli seetõttu tagasi lükata. Samuti väitis VIZ STAL, et sarnased kokkulepete sõlmimised olid seda tüüpi tootmisharus tavapärased. Kõnealuse väite kinnituseks ei esitatud mingeid tõendeid ning seetõttu ei olnud seda võimalik käesoleva uurimise tulemustega kinnitada. Igal juhul ei peetud selliste kokkulepete olemasolu antud kontekstis oluliseks. Lisaks sellele tuleks selliseid lepinguid ja nende mõju vaatlusaluse toote kuludele ning hinnale uurida iga üksiku juhtumi puhul eraldi.

(46)

VIZ STAL vaidlustas komisjoni järelduse, et kuumvaltsitud plaadi ostuhinnad ei järginud turu tüüpilisi hinnakõikumisi, väites, et ostetud toode oli erikvaliteediga ning võrreldes teiste kuumvaltsitud plaadi liikidega kehtisid sellele erilised turutingimused. Väideti ka, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiseks kasutatava kuumvaltsitud plaadi hinnaareng ühenduses sarnanes hinnaarenguga Venemaal. VIZ STAL väitis ka seda, et kuumvaltsitud plaadi hindade võrdlemine energiahindadega, eriti maagaasi hinnaga, ei oleks asjakohane, kuna VIZ STAL-i toorainetarnija poolt kasutatav peamine tooraine on kivisüsi. Üldjoontes vaidlustas VIZ STAL igasugused energia- ja terasetoodete hindade kujunemise vahelised seosed.

(47)

Teavet eri liiki kuumvaltsitud plaatide kvaliteedi ja turutingimuste erinevuste kohta ei esitatud ei küsimustiku vastustes ega kohapealse kontrollimise käigus, kuigi uurimisperioodi ajal ostetud kuumvaltsitud plaadi liigi detailset tootekirjeldust nõuti spetsiaalselt enne kohapealset kontrollimist. VIZ STAL-i poolt pärast kohapealset kontrollimist, s.t kaugelt väljaspool algatamisteates sätestatud tähtaega esitatud teavet ei olnud enam võimalik kontrollida ning seetõttu tuli see tagasi lükata. Igal juhul märgitakse, et kuumvaltsitud plaatide hinnad ühenduses kõikusid uurimisperioodil märkimisväärselt ning et muud liiki kuumvaltsitud plaatide hinnad maailmaturul kõikusid samuti oluliselt. Need arengud osutasid, et kuumvaltsitud plaatidele kinnitatud hinnad Venemaa siseturul ei järginud turu tüüpilisi hinnakõikumisi, vaid neid mõjutasid VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vahelised suhted.

(48)

Seoses energiahindadega tuleb märkida, et VIZ STAL-i toorainetarnija ei esitanud küsimustiku vastuseid ning seetõttu teda uurimise käigus ei uuritud. Samuti ei esitanud VIZ STAL oma väite kinnituseks mingeid tõendeid. Seetõttu ei olnud käesoleva uurimisega võimalik kinnitada, et VIZ STAL-i toorainetarnija tõepoolest kasutas kuumvaltsitud plaatide tootmisel olulise tootmissisendina kivisütt. Samuti ei esitanud VIZ STAL mingeid tõendeid selle kohta, et energia- ja terasehindade kõikumine ei ole üksteisega seotud. Seetõttu on ootuspärane, et energiahindade kõikumised peaksid vaba turu normaaltingimustes avaldama mõju kuumvaltsitud plaadi hindadele.

(49)

Eespool nimetatut arvesse võttes ei peetud esitatud kuumvaltsitud plaatide hindu usaldusväärseteks. Seepärast tuli kuumvaltsitud plaatide hindu korrigeerida. Sellest tulenevalt pidi komisjon käesoleva taotleja puhul kuumvaltsitud plaatide hinnad kindlaks määrama teiste sama riigi tootjate või eksportijate kulude põhjal või, juhul kui selline teave ei osutunud kättesaadavaks või kui seda ei olnud võimalik kasutada, mõnel muul põhjendatud alusel. Nagu märgitud põhjendustes 24–31, ei osutunud võimalikuks kindlaks määrata kulusid, sealhulgas mõne muu teadaoleva Venemaa kuumvaltsitud plaatide tootja kuumvaltsitud plaatide tootmisega seotud kulusid. Kuna komisjonile ei olnud teada vaatlusaluse toote ühtegi teist tootjat ega kuumvaltsitud plaatide ühtegi teist tootjat Venemaal, pidi VIZ STAL-i puhul kuumvaltsitud plaatide tootmiskulud kindlaks määrama muu põhjendava teabe alusel. Muu usaldusväärse teabe puudumisel oli taotleja tootmiskulusid võimalik tuvastada vaid ühenduse kuumvaltsitud plaatide hindade põhjal.

(50)

Pärast avalikustamist väitis VIZ STAL lisaks, et kuumvaltsitud plaatide hindu ühenduses tuleks korrigeerida vastavalt füüsikaliste omaduste, tootmisprotsessi, transpordikulude ja müügitingimuste erinevustele.

(51)

Mis puutub füüsikaliste omaduste erinevusse, siis neid võeti arvesse sellega, et ühenduse keskmise kuumvaltsitud plaatide hinna määramisel jäeti välja kõrge kvaliteediga kuumvaltsitud plaatide liigid, mida Venemaal ei toodeta. Seetõttu ei olnud edasine hindade korrigeerimine põhjendatud.

(52)

Venemaa ja ühenduse erinevate tootmisprotsessidega seoses väitis VIZ STAL, et ühenduses kasutatav tehnoloogia nõudis rohkem energiat, tekitas rohkem jäätmeid ning oli kõrgema tootlikkusega. Kuigi ühenduses peamiselt kasutatav tootmisprotsess nõudis tõepoolest rohkem energiat, leiti, et see tekitas oluliselt vähem jäätmeid. Seepärast loeti nende erinevate tootmisprotsesside üldine tõhusus võrdseks ning sarnaseid tootmiskulusid nõudvaks. Seetõttu ei olnud edasine hindade korrigeerimine põhjendatud.

(53)

Seoses müügitingimuste erinevusega väitis VIZ STAL, et ühenduse hinnad on kehtestatud “monopolistlikul” tasemel, kusjuures VIZ STAL ei selgitanud, mil määral see avaldas mõju hinnale või hindade võrdlemisele. Lisaks tehti kindlaks, et müügitingimused olid mõlemal turul sarnased, s.t mõlemal siseturul müüs kuumvaltsitud plaate vaid üks tootja. Venemaal mõjutasid hindu lisaks ka asjaomase eksportiva tootja ja tema toorainetarnija vahelised suhted. Seetõttu ei olnud hindade korrigeerimine põhjendatud.

(54)

Kuumvaltsitud plaatide ostude transpordikuludega seonduvalt ei olnud hindade korrigeerimised põhjendatud, kuna ühenduse tootmisharu hinnad arvestati tehasest hankimise tasandil, s.t transpordikulusid välja arvates.

(55)

Pärast avalikustamist väitis ühenduse tootmisharu, et energiahinnad (eriti gaas) Venemaa siseturul ei kujune vaba turu jõudude koosmõju tulemusel ja seda peab VIZ STAL-i tootmiskulude kindlaksmääramisel arvesse võtma. Sellega seoses märgitakse, et komisjon andis ühenduse tootmisharule võimaluse teha märkusi kahele Venemaa eksportivale tootjale turumajandusliku seisundi andmise kohta. Ühenduse tootmisharu ei juhtinud tähelepanu vajadusele uurida normaalväärtuse kindlaksmääramisel Venemaa gaasihindade mõju (vaata põhjendus 23). Kuigi Venemaa gaasihinnad ei pruugi olla kõigis piirkondades ja kõigile klientidele ühtsed, ei olnud selles hilises menetluse staadiumis võimalik energiahindade küsimust üksikasjalikumalt uurida. Igal juhul näitas uurimine, et VIZ STAL-i otsene energiasisend suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmisel ei olnud märkimisväärne ning mõjutas seetõttu tootmiskulusid väga vähe. Mis puutub VIZ STAL-i kuumvaltsitud plaatide tarnijasse ja nagu märgitud põhjenduses 48, käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus seda äriühingut otseselt ei uuritud ning ei tehtud mingeid järeldusi tarnija põhisisendi kulude usaldusväärsuse kohta. Kuna VIZ STAL-i ja tema toorainetarnija vahelised hinnad leiti olevat ebausaldusväärsed ning need asendati ühenduse turul kasutatavate hindadega, oli igasugune energiasisendiga seotud võimalik hindade moonutamine juba kõrvaldatud.

(56)

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmise kogukulude tuvastamiseks oli vaja kindlaks määrata müügi-, üld- ning halduskulud. VIZ STAL väitis, et teatavaid enne uurimisperioodi tekkinud, kuid uurimisperioodil kirjendatud kulusid, tuleks lugeda lihtsalt raamatupidamiskuludeks ning need tuleks müügi-, üld- ja halduskuludest maha arvata. Ei ole siiski esitatud mingeid tõendeid selle kohta, kas sellised kulud enne uurimisperioodi tegelikult esinesid või mitte. Vaatlusalused kulud olid võrreldes eelmiste aastatega tõepoolest märkimisväärselt suuremad, nii et nende kulude tegelikku tekkimist uurimisperioodi ajal ei saa välistada.

(57)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 tuli esitatud müügi-, üld- ja halduskuludele lisada ka finantskulud. Seoses sellega leiti, et seotud isik andis VIZ STAL-ile USA dollaril põhinevat intressivaba laenu. Kuna müügi-, üld- ja halduskulud ei peegeldanud seetõttu kõiki vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid, lisati normaalsetes turutingimustes esinevad finantskulud. Saadud laenudele kohaldati turutingimustes uurimisperioodi ajal kehtinud sarnaste laenude intressimäära. Asjakohasema meetodi puudumisel määrati intressikulude kogusumma vaatlusaluse toote käibe alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5.

(58)

VIZ STAL vaidlustas müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimise finantskulude osas. VIZ STAL väitis, et isik, kellelt kõnealune laen pärines, oli VIZ STAL-i enamusaktsionär ning oleks selle asemel võinud valida aktsiakapitali suurendamise, mille puhul ei oleks ta kandnud mingeid finantskulusid. Teise võimalusena väitis VIZ STAL, et uurimisperioodi ajal olid toimunud tagasimaksed, ning et kohaldada oleks tulnud intressimäära, mida oleks olnud võimalik saada laenu andja omamaisel turul. Samuti väitis VIZ STAL, et osa intressikuludest (nominaalne intressimäär) oli juba lisatud müügi-, üld- ja halduskuludele ning seda ei oleks tohtinud topelt arvestada. Täiendavate finantskulude summat tuleks seega vastavalt vähendada.

(59)

Esimene väide tuli tagasi lükata, kuna kulud peavad peegeldama kõiki vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid; nagu on selgitatud põhjenduses 57, seda nõuet kõnealuse juhtumi puhul ei täidetud. Tavapärastes turutingimustes oleks VIZ STAL pidanud otsima finantse vabal turul ning oleks pidanud kandma täiendavaid finantskulusid, mis peaksid kajastuma ka kuludes. Samuti märkis ta, et laenud ja aktsiaosalus ei ole teineteisega lihtsalt asendatavad, kuna neil on täiesti erinevad tagajärjed. Näiteks laen tuleb tagasi maksta, kapitaliosa aga mitte.

(60)

Samuti leiti, et kõige asjakohasem oleks kasutada laenusaaja omamaise turu intressimäära, kuna see peegeldaks kõige paremini vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid Venemaa siseturul, mille suhtes normaalväärtus on kehtestatud. VIZ STAL ei esitanud mingeid tõendeid laenu andja omamaisel turul väidetavalt kohaldatava intressimäära kohta. Pärast avalikustamist esitas VIZ STAL mõningat lisateavet käibekapitali tagasimaksmise kohta, mida ei olnud menetluse hilise staadiumi tõttu enam võimalik kontrollida ning seetõttu tuli see tagasi lükata. Lisaks ei esitatud mingeid tõendeid ka selle kohta, et osa intressikulusid oli juba arvestatud müügi-, üld- ja halduskulude hulka või et VIZ STAL tegelikult maksis intresse. Seega tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(61)

Ühenduse tootmisharu väitis, et müügi-, üld- ja halduskulude arvestamisel tuleks arvesse võtta moonutusi varade hindamise ja amortisatsiooni osas. Samuti väideti, et müügi-, üld- ja halduskulud oleksid oluliselt suuremad kui ühenduses, eriti suuremate müügijärgsete kulude, suuremate uurimis- ja arenduskulude ning suuremate hädavajalike sidevahendite ja infotehnoloogiasüsteemidega seotud kulude tõttu.

(62)

Ühenduse tootmisharu ei esitanud eespool esitatud väidete kohta mingit tõendusmaterjali. Lisaks esitati nimetatud väited menetluse väga hilises staadiumis ja seetõttu ei olnud võimalik neid väga üksikasjalikult uurida. Seepärast tuli eeltoodud väited tagasi lükata.

(63)

Lisaks uuriti, kas normaalväärtust saab määrata teiste tootjate omamaiste hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1. Kuna teise taotleja, NLMK puhul ei olnud võimalik vaatlusaluse toote omamaiste müügihindade kohta usaldusväärset teavet saada (nagu selgitatud eespool põhjendustes 24 ja 31) ja arvestades, et Venemaa omamaisel turul ei olnud teisi koostööd tegevaid müüjaid ega tootjaid, ei olnud komisjonil võimalik saada teavet teise tootja omamaiste müügihindade kohta.

(64)

Seetõttu arvutati normaalväärtus kõigil juhtudel, mil seda kasutati, liites eksporditavate tootemudelite tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude summa ning mõistlik kasumimarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(65)

Selleks uuriti, kas taotleja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulud ja realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed. Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kuna sarnase toote omamaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks. Kuna vaatlusaluse toote omamaist müüki ei teostatud tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse tähenduses (vt põhjendus 38), ei saanud omamaist kasumimarginaali määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 esimese lause kohaselt. Kuna teave kõnealuse uurimisega hõlmatud teiste eksportijate või tootjate müügi-, üld- ja halduskulude ega kasumimarginaali kohta ei olnud kättesaadav ja kuna VIZ STAL ei tootnud ega müünud peale suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase teisi sama üldkategooria tooteid, määrati omamaine kasumimarginaal algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, s.t mõne muu usaldusväärse meetodi põhjal. Muu usaldusväärsema teabe puudumisel hinnati kasumimarginaaliks omamaisel turul 10 % tootmiskuludest. Arvestades investeeringuid Venemaal, mida peetakse senini alles kujuneva turumajandusega riigiks, millel on arenenumate majandusruumidega võrreldes dünaamilisemad kasvuväljavaated ja kõrgemad inflatsioonimäärad ning sellest tulenevalt suuremad ootused kapitaliinvesteeringute tootlikkusele, peeti käesoleva uurimise puhul kasutatud 10-protsendilist kasumimarginaali konservatiivseks hinnanguks.

b)   Ekspordihind

(66)

VIZ STAL-i omanik ja kontrollija oli suures osas sidusettevõte Šveitsis. Uurimisperioodi jooksul toimus kogu eksportmüük selle Šveitsi äriühingu kaudu ühenduse sidusimportijale, kes müüs vaatlusaluse toote edasi ühenduse lõpptarbijatele. Seepärast arvutati ekspordihinnad esimesele sõltumatule ühenduse kliendile edasimüügi hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9.

(67)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 korrigeeriti kõiki importimise ja ühenduse sidusimportija-poolse edasimüügi vahepeal tekkinud kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning mõistlikku kasumimarginaali.

(68)

Sellega seoses tuleks märkida, et nagu märgitud põhjenduses 75, korrigeeriti ekspordihindu krediidikulude (s.t finantskulude), mis olid seotud sidusimportija poolt oma esimesele iseseisvale ühenduse kliendile antud maksetingimustega, arvessevõtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile g, nagu väitis VIZ STAL oma küsimustiku vastustes. Teisest küljest tuleb ekspordihindade arvutamisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 korrigeerida kõiki vaatlusaluse toote importimise ja edasimüügi vahel esinenud kulusid. Korrigeeritavad näitajad sisaldavad muuhulgas sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulude põhjendatud marginaali. Mõnedel juhtudel võivad müügi-, üld- ja halduskulud sisaldada finantskulusid, mis tulenevad eelnimetatud maksetingimustest. Seetõttu anti finantskulude, nimelt, i) finantskulude, mis tulenevad eelosutatud maksetingimustest ning mis on maha arvatud vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile g, ja ii) finantskulude, mis moodustavad osa sidusimportija müügi-, üld- ja halduskuludest, topeltmahaarvamise vältimiseks sidusimportijale võimalus esitada kinnitavaid tõendeid selle kohta, et osa tema finantskuludest tekkisid seoses tema iseseisvatele ühenduse klientidele antud maksetingimuste rahastamisega. Sidusimportija ei esitanud siiski selle kohta põhjendatud tõendeid ning seetõttu tuleb algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt arvestuslikust ekspordihinnast maha arvata kõik sidusimportija müügi-, üld- ja halduskulud.

(69)

Pärast avalikustamist väitis VIZ STAL, et osa tekkinud ja algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel ekspordihinnast maha arvatud finantskuludest olid arvestatud sidusimportija müügi-, üld- ja halduskuludesse ning et arvestusliku ekspordihinna arvutus tuleks nende kulude topelt mahaarvamise vältimiseks seetõttu uuesti läbi vaadata. Märgitakse, et asjaomane väide esitati esmakordselt pärast avalikustamist, ning et isegi seejärel ei esitatud mingeid kinnitavaid tõendeid, mis oleks võinud toetada VIZ STAL-i seisukohta. Lisaks sellele ei kinnitanud ka kontrollkäik sidusimportija valdustesse, et VIZ STAL-i poolt ühenduse sõltumatule ostjale antud krediidikulud kandis sidusimportija ning et need kuulusid seega tema müügi-, üld- ja halduskulude hulka. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(70)

Ühenduse sidusimportijaga seoses tuvastati uurimisel, et sidusimportija kantud amortisatsioonikuludest ei antud aru. Seega lisati need kulud üldistele müügi-, üld- ja halduskuludele. Müügi-, üld- ja halduskulud lahutati seejärel edasimüügihinnast esimesele sõltumatule ühenduse kliendile vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9. Sellega seoses lükkas komisjon tagasi metodoloogia, mida VIZ STAL rakendas müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma vaatlusaluse toote ja “muude toodete” vahel jaotamiseks kasutatud vahekordade arvutamisel. VIZ STAL väitis, et tema sidusimportija toimis teatud muude toodetega seotud tehingute puhul agendina vahendustasu eest. Sidusimportija tulud seoses nende tehingutega koosnesid vaid ““muude toodete”” eest saadud vahendustasudest. Seetõttu väitis eksportiv tootja, et käibe alusel jaotusvahekordade arvutamiseks tuleks “muude toodete” müügi puhul kasutada tema sidusimportija raamatupidamises kirjendatud tegeliku väiksema tulu asemel hüpoteetilist suuremat käivet. Väideti ka, et hüpoteetiline käive peaks vastama nende “muude toodete” müügihinnale ühenduses. Selle tulemusena suureneks “muude toodete” ja väheneks vaatlusaluse toote müügi-, üld- ja halduskulud. VIZ STAL väitis, et see metodoloogia kajastaks õigemini ühelt poolt vaatlusaluse tootega ja teiselt poolt “muude toodetega” seotud halduskulusid.

(71)

Leiti siiski, et sidusimportija täitis “muude toodete” puhul agendi ülesandeid. Agendi ülesanded sisaldavad oma olemuselt väiksemat halduskoormust kui importija täidetavad ülesanded. Importija ostab tooteid ja müüb neid edasi enda nime all, millega kaasneb mitte ainult kõrgem halduskoormus, vaid ka kõrgem risk. Samuti peab importija üldjuhul kauba ostmiseks ka kapitali kaasama. Need tegurid peaks tavaliselt kajastuma ka importija ja agendi erineva suurusega müügi-, üld- ja halduskuludes. See erinevus ei kajastunud aga VIZ STAL-i poolt kasutatud jaotamise meetodis, mis viis põhjendamatute tulemusteni.

(72)

Ülaltoodut arvestades leiti, et müügi-, üld- ja halduskulude jaotamine tegeliku käibe alusel oleks erinevate asjassepuutuvate toodete müügi-, üld- ja halduskulude arvutamiseks kõige sobilikum meetod.

(73)

Muu usaldusväärsema teabe puudumisel hinnati mõistlikuks kasumimarginaaliks 5 %. Seda peeti sellist tüüpi ettevõtte jaoks sobivaks. Sama kasumimarginaali kasutati ka eelnevas uurimises, s.t põhjenduses 2 mainitud aegumise läbivaatamise puhul.

c)   Võrdlus

(74)

Normaalväärtuse ja eespool tuvastatud ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(75)

VIZ STAL teatas ekspordihindade kohandamisest seoses sisemaatranspordi- ja sisemaaveokulude, ekspordimaksude, kindlustuskulude, muude maksete, krediidikulude, pangatasude, impordi- ja muude maksude, tempelmaksude ja lõikamistasudega ning seda ka võimaldati, sest need kulud olid mõistlikud, täpsed ja nende kohta esitati kontrollitud tõendid.

d)   Dumpingumarginaal

(76)

VIZ STAL-i puudutavas osas võrreldi tootetüübi kaalutud keskmist normaalväärtust selle tootetüübi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11.

(77)

Võrdlus näitas dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril, on:

VIZ STAL, Yekaterinburg:

14,7 %.

4.2.   Muutunud asjaolude püsivus

(78)

VIZ STAL-i osas kontrolliti ka, kas esialgse uurimise puhul muutunud asjaolusid võib mõistlikkuse piires pidada püsivateks. Selles suhtes analüüsiti normaalväärtuse ja ka ettevõtte eksporthinna võimalikku muutumist. Erilist tähelepanu pöörati ettevõtte toodetava suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase hinnatasemetele siseriiklikul ja eksportturul, ettevõtte suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase tootmiskuludele, tootmisvõimsusele ja selle kasutamisele ja ettevõtte ekspordimahtudele ühendusse.

(79)

Alguses leiti, et esialgse uurimise ajal ei tegutsenud taotleja turumajanduse tingimustes. Nagu on näidatud põhjenduses 22, suutis taotleja siiski käesoleva vahepealse läbivaatamise jooksul esitada tõendeid, et on täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimused, s.t talle anti turumajanduslik seisund. Selle tulemusel määrati antud taotleja puhul normaalväärtus ettevõtte esitatud kontrollitud andmete, mitte analoogse riigi tootjate esitatud teabe põhjal.

(80)

VIZ STAL-i puhul põhines normaalväärtus nii siseriiklikel müügihindadel kui ka arvestatud normaalväärtusel. Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase siseriiklike müügihindade kohta võis teha järelduse, et uurimisperioodi jooksul olid need suhteliselt stabiilsed. Hindade stabiilsus tulenes stabiilsest siseriiklikust nõudlusest ja tarbimisest, mille olulist muutumist pole lähitulevikus ette näha, samuti tootjate ja tarbijate piiratud arvust. Seega eeldatakse, et suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase siseriiklikud müügihinnad ei muutu tulevikus oluliselt.

(81)

Tootmiskulusid tuli tänu ebausaldusväärsetele lähteainehindadele (kuumvaltsitud plaat) kohandada (vt põhjendusi 41–49). VIZ STAL väitis, et tema suhe tarnijaga muutus pärast uurimisperioodi, s.t VIZ STAL kavatseb kuumvaltsitud plaati järjest rohkem teistelt tarnijatelt hankida, kaasa arvatud ühenduse tarnijad. Kaaluti, kas see seik võiks mõjutada VIZ STAL-i kulutusi lähteainele ja sellest tulenevalt tootmiskulusid. Järeldati siiski, et kuumvaltsitud plaadi võimalik hinnatõus ei mõjuta kuigi tõenäoliselt uurimusega kindlaks määratud normaalväärtust. Selline järeldus tehti tulenevalt sellest, et normaalväärtus tehti kindlaks korrigeeritud tootmiskulude põhjal, arvestamata ebausaldusväärset lähteainehinda. Tõeline kuumvaltsitud plaadi ostuhinna suurenemine turuväärtuseni sisaldub järelikult juba dumpingumarginaali kindlakstegemisel kasutatud normaalväärtuses. Sellest tulenevalt on mõistlik eeldada, et lähitulevikus ei muutu normaalväärtus kõnealuse taotleja jaoks oluliselt.

(82)

Komisjon uuris samuti VIZ STAL-i ekspordimüügi võimalikku muutumist tulenevalt madalama maksumäära kohaldamisest. Selles suhtes leiti, et minevikus oli ettevõtte eksportmüügi kogus piiratud tänu jõusolevale esialgse uurimise ajal heaks kiidetud kohustusele. Nagu põhjenduses 96 mainitud, otsustati, et seda tüüpi kohustus pole enam sobilik. Kontrolliti ka, kas madalam maksumäär ilma koguseliste impordipiiranguteta suurendaks uurimisperioodi ajal oluliselt taotleja poolset suundorientuuritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase eksporti ühendusse valitsevatest hindadest madalamate hindadega. Kontrolli tulemusena leiti, et taotleja tootmisvõimsus oli uurimisperioodi jooksul rakendatud rohkem kui 90 % ulatuses. Uurimisega ei tuvastatud ka mingeid investeeringuplaane taotleja tootmisvõimsuse suurendamiseks. Sellest võib mõistlikult järeldada, et tootmismaht jääks stabiilseks ja ei suureneks oluliselt lähitulevikus. Samuti ei leitud ka põhjust ühenduse turu osakaalu suurenemiseks taotleja tootmismahus. Seetõttu järeldati, et kõnealuse ettevõtte lehtterase ekspordimaht ühendusse ei muutuks oluliselt.

(83)

Ekspordihindade osas meenutatakse, et jõusolev kohustus oli põhiliselt koguselise iseloomuga ja lubas taotlejal suhteliselt vabalt ettemääratud ekspordimahu piires oma ekspordihindu määrata. Kõnealuse kohustuse kaasallkirjastajad olid kohustatud järgima vaid “ühenduse turul valitsevaid hinnatasemeid”. Lõplik dumpinguvastane tollimaks oli kohaldatav ainult pärast koguselise ülemmäära saavutamist. Olenemata põhjendustes 94 ja 95 kirjeldatud komisjoni järeldustest leiti, et suurte suundorienteeritud struktuuriga elekrotehnilise lehtterase lehtede ekspordimaht Venemaalt jäi uurimisperioodi jooksul kohustuse koguselise ülemmäära piiridesse. Järelikult ei sisaldanud ekspordihind käesoleva uurimise jooksul esialgse uurimisega kindlaks määratud dumpinguvastast tollimaksu. Sellest võib järeldada, et kõnealusele ettevõttele ei avaldaks madalam dumpingumarginaal olulist käesoleval ajal kehtivaid ekspordihindu vähendavat mõju.

5.   Järeldused

(84)

Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 ei tohi tollimaksud ületada kehtestatud dumpingumarginaali, vaid peavad olema marginaalist väiksemad, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks. Arvestades, et käesolevad vahepealsed läbivaatamised on piiratud dumpinguga seotud küsimuste läbivaatamisega, ei tohiks määratavate maksude tase olla kõrgem, kui esialgse uurimisega tuvastatud kahju tase, mida on kinnitatud ka põhjenduses 2 nimetatud aegumise läbivaatamine.

(85)

Nagu märgitud otsuse nr 303/96/ESTÜ põhjenduses 29 oli algne lõplik dumpingumarginaal suurem, kui lõplikult määratud kahju kõrvaldamise tase ja seetõttu põhines lõplik dumpinguvastane maks madalamal kahjumarginaalil, s.t 40,1 %. Kuna käesoleva vahepealse läbivaatamisega tuvastatud VIZ STAL-i dumpingumarginaal on sellest tasemest madalam, peaks muudetud dumpinguvastane tollimaks põhinema sellel madalamal dumpingumarginaalil, s.t 14,7 %.

(86)

Eespoolmainitust selgub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 tuleks otsusega nr 303/96/ESTÜ VIZ STAL-ile määratud ja Venemaalt pärinevat suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase importi käsitleva määrusega (EÜ) nr 151/2003 kinnitatud dumpinguvastast tollimaksu muuta.

(87)

NLMK suhtes tuleks käimasolev vahepealne läbivaatamine lõpetada ja säilitada otsusega nr 303/96/ESTÜ määratud ja määrusega (EÜ) nr 151/2003 kinnitatud lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(88)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid informeeriti põhifaktidest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek olemasolevate VIZ STAL-i puudutavate meetmete muutmiseks ja lõpetada NLMK suhtes vahepealne läbivaatamine, ning nad said võimaluse esitada oma märkused. Märkused saadi kätte ja neid arvestati vajaduse korral. Samuti anti kõigile asjassepuutuvatele isikutele pärast avalikustamist aega oma vastuväidete esitamiseks.

D.   AINULT MEETMETE VORMI KÄSITLEV VAHEPEALNE LÄBIVAATAMINE

(89)

Nagu märgitud põhjenduses 2, oli Venemaalt pärineva suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase impordiga seotud ainult meetme vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine algatatud komisjoni poolt, et uurida otsusega nr 303/96/ESTÜ heaks kiidetud kohustuse sobivust ja tõhusust. Uurimine viidi läbi seoses määrusega (EÜ) nr 151/2003 taotlejate suhtes lõpetatud aegumise läbivaatamisega ja ainult dumpingut käsitlevate vahepealsete läbivaatamistega.

(90)

Sellega seoses märgitakse, et algselt heakskiidetud kohustus oli oma olemuselt koguseline kohustus, mille alusel ettevõtted võtsid endale kohustuse tagada, et nende eksport ühendusse jääks üldise koguselise ülemmäära piiridesse.

(91)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1 on kohustuste eesmärk kaotada dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju. See saavutatakse, kui eksportija tõstab oma hindu või lõpetab dumpinguhindadega ekspordi. Uurimised on näidanud, et algselt heaks kiidetud kohustuste liik, millega piirati vaid impordikoguseid ühendusse, ei täitnud hindade mittekahjulikule tasemele tõstmise ja seega ka ühenduse turul heade kaubandustavade järgimise taastamise eesmärki. Seega ei loetud kohustusi nende praegusel kujul sobilikuks ja tõhusaks dumpingu kahjuliku mõju kaotamise viisiks.

(92)

Algsed kohustused allkirjastasid peale käesoleva vahepealse läbivaatamise taotlejate ka Venemaa ettevõtja, kes eksportis vaatlusalust toodet esialgse uurimise ajal, ja kõnealuse kohustuse nõuetekohase järelvalve tagamiseks Venemaa ametivõimud. Nagu põhjenduses 2 nimetatud aegumise läbivaatamise ajal juba tuvastati, lõpetas kaasallkirjastanud ettevõtja (VO “Promsyrioimport”, Moskva) suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ekspordi ühendusse pärast lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist enne 2000. aasta jaanuari. Seda ettevõtjat ei loetud seega huvitatud pooleks aegumise läbivaatamises, mis viis lõplike dumpinguvastaste tollimaksude säilitamiseni 2003. aasta jaanuaris. Samuti ei kinnitanud mainitud ettevõtja huvi suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase ühendusse eksportimise taasalustamise vastu ega taotlenud enda käsitlemist käimasoleva dumpinguvastase menetluse potentsiaalse huvitatud poolena.

(93)

Leiti ka, et silmas pidades muutunud olukorda Venemaal, mida on vahepeal hakatud täielikult tunnustama turumajandusliku riigina, ei ole Venemaa ametivõimude poolsed Venemaa eksportivate tootjate dumpinguvastase uuringu raames võetud kohustuste täitmise nõuetekohase järelvalve garantiid selles uues valguses enam ei vajalikud ega ka sobilikud.

(94)

Lõpetuseks, nagu ainult meetmete vormi käsitleva vahepealse läbivaatamise algatamisteates mainitud, on kohustuse järelvalve juures ette tulnud jõustamisprobleeme, millel on olnud mõju meetmete parandavale toimele. Seda kinnitas ka käimasolev uuring. Seega leiti, et mõlema eksportiva tootja müügistruktuur ja kasutatavad müügikanalid ei võimaldanud neil tuvastada vaatlusaluse toote lõppsihtkohta. Selle tulemusena polnud võimalik kindlaks teha, kas tooted eksporditi tõepoolest uuesti või lasti ühenduses vabasse ringlusse (vt põhjendust 95). Seega polnud teada, kas kohustusega nõutavad kõnealuste eksportivate tootjate aruanded olid täielikud ja nõuetele vastavad.

(95)

Sellega seoses tuleks märkida, et pärast kohustuse heakskiitmist võeti kasutusele kaks erinevat tüüpi ekspordilitsentsi, nimelt A tüüpi litsentsid (ühenduses vabasse ringlusse laskmiseks mõeldud eksport) ja B tüüpi litsentsid (muude tollirežiimide alusel ühendusse importimiseks mõeldud eksport). Kui A tüüpi litsentside alusel eksporditud kaupade puhul tuli aastakvoodi ülemmäärast kinni pidada, siis B tüüpi litsentside puhul selliseid koguselisi piiranguid polnud. Seotud importijad, kes ei suutnud imporditud toodete lõppsihtkohta kindlaks teha, ei saanud anda piisavalt kindlaid tõendeid B tüüpi litsentsiga Venemaalt lahkunud toodete uuesti eksportimise kohta. Koostöös vastavate tolliasutustega leiti ka, et hulk selliseid importe olid deklareeritud vabaks ringluseks ja sellega oli kohustuse tõhusus ohtu seatud. Ettevõtete kasutatud menetlused osutusid kõigi kohustuses kindlaks määratud tingimuste nõuetekohaseks kohaldamiseks ebapiisavateks. Seega ei saa välistada võimalikku kohustusest kõrvalehoidmise riski.

(96)

Arvestades ülalnimetatud kaalutlusi otsustati, et kohustus oma käesoleval kujul ei ole enam asjakohane, iseäranis selle tulemusliku järelevalve koha pealt. Taotlejaid ja ka kohustuse ülejäänud kaasallkirjastajaid, nimelt VO “Promsyrioimport”-i (Moskva) ja Venemaa ametivõime teavitati komisjoni järeldustest ja neile anti võimalus esitada oma märkused.

(97)

Üks taotleja, NLMK, vaidlustas komisjoni otsuse kohustuse asjakohasuse osas. See taotleja väitis iseäranis, et: i) olemasolev litsentside süsteem välistab igasuguse võimaliku kõrvalehoidmise; ii) kohustuses määratud ülemmäärast allapoole jääv import jääks alla kahju de minimis taseme ja kindlustaks seega dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamise; ja iii) kaasallkirjastavate poolte arvu muutumine pole piisav põhjus kohustuse heakskiidu tagasivõtmiseks.

(98)

Jõusoleva kohustuse jõustamise kohta esitatud väited olid komisjoni otsusele vasturääkivad (vt põhjendused 94 ja 95) ja nende kinnitamiseks ei esitatud tõendeid. Võimalikku kohustusest kõrvalehoidmist ei saa samuti välistada. Sellest tulenevalt võib järeldada, et olemasolev kohustus ei garanteeri piisavalt dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamist ja ei ole järelikult kohane. Kaasallkirjastavate poolte arvu muutumist ei tuleks käsitleda eraldi, vaid tuleks vaadelda kohustuse heakskiitmise järel Venemaal üldiselt oluliselt muutunud olukorra kontekstis. Seega tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(99)

Taotleja väitis ka, et käesolev ainult meetmete vormi käsitlev vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada koos teiste vahepealsete läbivaatamistega, mis tuleb tänu Euroopa Liidu laienemisele 1. mail 2004 varem või hiljem algatada. Tuleks märkida, et 20. märtsil 2004 (12) algatatud suundorienteeritud struktuuriga elektrotehnilise lehtterase importi Venemaalt käsitlev vahepealne läbivaatamine hindab ühenduse huvisid arvestades olemasolevate meetmete kohandamise vajadust eesmärgiga vältida Euroopa Liidu laienemise järsku ja ülemäära negatiivset mõju huvitatud pooltele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele. Seega pole käesoleva ainult meetmete vormi käsitleva vahepealse läbivaatamise ja laienemise raames käimasoleva osalise vahepealse läbivaatamise vahel otsest seost. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(100)

Eeltoodust järeldub, et kohustus oma praegusel kujul ei ole enam kohane.

E.   UUED KOHUSTUSETTEPANEKUD

(101)

Tulenevalt oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamisest, mille põhjal otsustati, et olemasolevat dumpinguvastast marginaali tuleks võimaluse korral muuta, ja et koguseline kohustus selle praegusel kujul ei ole enam kohane, tegi NLMK kohustusettepaneku kooskõlas algmääruse artikli 8 lõikega 1.

(102)

Nimetatud äriühingu koostöö tase kogu uurimise jooksul ning esitatud andmete täpsus ja usaldusväärsus oli siiski mitterahuldav (vt põhjendus 24). Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et selle ettevõtte hinnakohustuse järelvalvet oleks võimalik tõhusalt teostada. Seepärast loeti NLMK pakutud kohustuse heakskiitmist algmääruse artikli 8 lõike 3 mõistes ebapraktiliseks. Seega otsustati, et avalikustamisele järgnenud kohustusettepanekut ei tuleks heaks kiita.

(103)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati vastavalt ja põhjused, miks pakkumist ei saanud heaks kiita, avalikustati üksikasjaliselt asjaomastele taotlejatele. Konsulteeriti nõuandekomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üle 500 mm laiuste Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehtede ja ribade (CN-koodid 7225 11 00 – lehed laiusega 600 mm ja rohkem, ning 7226 11 00 – lehed laiusega üle 500 mm, kuid alla 600 mm) importi käsitlevate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamine Novolipetsk Iron & Steel Corporationi suhtes (“NLMK”) on käesolevaga lõpetatud.

Artikkel 2

Nõukogu määruse (EÜ) nr 151/2003 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Üle 500 mm laiuste Venemaalt pärinevate suundorienteeritud struktuuriga külmvaltsitud elektrotehnilise räniterase lehtede ja ribade (CN-koodid 7225 11 00 – lehed laiusega 600 mm ja rohkem ning ex 7226 11 00 (TARIC-kood 7226110010) – lehed laiusega üle 500 mm, kuid alla 600 mm) impordile kehtestatakse käesolevaga lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmiste tootjate toodete osas järgmine:

Äriühing

Tollimaksumäär

TARICi lisakood

OOO Viz – Stal, 28, Kirov St., 620028 Jekaterinburg GSP-715

14,7 %

A516

Kõik teised äriühingud

40,1 %

A999

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17 mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 42, 20.2.1996, lk 7.

(3)  EÜT L 308, 29.11.1996, lk 11. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 1000/99/ESTÜ (EÜT L 122, 12.5.1999, lk 35).

(4)  EÜT C 53, 20.2.2001, lk 13.

(5)  EÜT L 149, 7.6.2002, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/2002 (EÜT L 192, 20.7.2002, lk 9).

(6)  EÜT L 25, 30.1.2003, lk 7.

(7)  EÜT C 186, 6.8.2002, lk 15.

(8)  EÜT C 242, 8.10.2002, lk 16.

(9)  EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1.

(10)  EÜT C 111, 8.5.2002, lk 5.

(11)  ELT L 33, 8.2.2003, lk 41.

(12)  ELT C 70, 20.3.2004, lk 15.


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/18


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 991/2004,

17. mai 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1100/2000, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ning pikendatakse komisjoni otsusega 94/202/EÜ heakskiidetud kohustuse kehtivust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”) (1), eriti selle artiklit 8, artikli 11 lõiget 3, artiklit 21 ja artikli 22 punkti c,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 821/94 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ukrainast pärineva ränikarbiidi impordi suhtes. Samal ajal kiitis komisjon oma otsusega 94/202/EÜ (3) heaks kohustuse, mida pakkus Venemaa valitsus koos äriühinguga V/O Stankoimport, Moskva, Venemaa. Pärast meetmete aegumise läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1100/2000 (4) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (HRV), Venemaa Föderatsioonist (Venemaa) ja Ukrainast pärineva ränikarbiidi (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes ühendusse ning komisjon pikendas otsusega 94/202/EÜ heakskiidetud kohustuse kehtivust Venemaa äriühingu V/O Stankoimport suhtes.

(2)

Tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on Venemaalt pärineva vaatlusaluse toote importimisel 23,3 %.

(3)

Tollimaksu määr, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on Ukrainast pärineva vaatlusaluse toote importimisel 24 %.

2.   Uurimine

(4)

Komisjon teatas 20. märtsil 2004Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (5) kehtivate meetmete (edaspidi “meetmed”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c.

(5)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel eesmärgiga uurida, kas tulenevalt Euroopa Liidu laienemisest 1. mail 2004 (edaspidi “laienemine”) ja silmas pidades ühenduse huvidega seotud asjaolusid on vaja meetmeid kohandada, et vältida ootamatut ja liiga negatiivset mõju kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

3.   Uurimisega seotud isikud

(6)

Kõiki komisjonile teadaolevaid huvitatud isikuid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, ühenduse tootjate või kasutajate ühendusi, asjaomaste riikide eksportivaid tootjaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste riikide asjakohaseid ametiasutusi, samuti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) huvitatud isikuid teavitati uurimise algatamisest ja neile anti võimalus algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning teave ja tõendusmaterjalid esitada. Kõigile huvitatud isikutele, kes soovisid arvamust avaldada ning seda põhjendasid, anti selleks võimalus.

(7)

Sellega seoses esitasid oma seisukohad järgmised huvitatud isikud:

a)

Ühenduse tootjate ühendus:

Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (European Chemical Industry Council – CEFIC)

b)

eksportiv tootja:

Zaporozhsky Abrasivny Combinat, Zaporožje, Ukraina

c)

eksportija:

V/O Stankoimport, Venemaa

d)

tootja:

JSC Volzhsky Abrasive Works, Venemaa

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(8)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, CN-koodi 2849 20 00 alla kuuluv ränikarbiid.

(9)

Ränikarbiidi tootmisprotsessi tulemusena tekivad automaatselt ränikarbiidi eri kvaliteediklassid, mida võib jagada kahte rühma: kristalliline ränikarbiid ja metallurgiline ränikarbiid. Kristallilist ränikarbiidi, mis omakorda liigitatakse mustaks ja roheliseks ränikarbiidiks, kasutatakse tavaliselt abrasiivtööriistade, lihvketaste, kvaliteetsete tulekindlate toodete, keraamikatoodete, plastmasside jms valmistamiseks ning metallurgilist ränikarbiidi kasutatakse tavaliselt räni kandurina valutöödel ja kõrgahjutöödel. Sarnaselt eelmise uurimisega tuleks käesolevas uurimises käsitleda mõlemat kõnealust rühma ühe tootena.

C.   UURIMISE TULEMUSED

I.   VENEMAALT PÄRINEV RÄNIKARBIID

1.   Huvitatud isikute esitatud väited

(10)

Venemaa eksportija, kelle suhtes kohaldatakse kohustust, teatas, et impordimaht, millele kohustus kehtib, kehtestati EL15 turu müügiandmete põhjal ja seetõttu tuleks kohustus üle vaadata, et võtta kohaselt arvesse EL25 turgu. Eksportija väitis, et läbivaatamine on oluline selleks, et vältida diskrimineerimist teiste vaatlusaluse toote Euroopa Liitu eksportijate kasuks.

2.   Liikmesriikide esitatud märkused

(11)

Liikmesriigid on esitanud oma seisukohad ja enamus neist toetab meetmete kohandamist, et võtta arvesse laienemist.

3.   Hindamine

(12)

Olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal tehti analüüs, mis kinnitas, et Venemaa vaatlusaluse toote impordimahud EL10-sse olid märkimisväärsed. Arvestades, et impordimaht, millele kohaldatakse hetkel kehtivat kohustust, kehtestati impordi põhjal EL15-sse, ei arvesta see impordimahu suurenemist importimisel EL25-te.

4.   Järeldus

(13)

Eeltoodut arvestades otsustati, et laienemist silmas pidades on asjakohane kohandada meetmeid, et võtta arvesse täiendavat impordikogust EL10 turule.

(14)

Esialgne impordimaht, mille suhtes kehtis hinnakohustus EL15 jaoks, arvestati ja kehtestati iga järgmise aasta kohta jooksva aasta teisel poolel võrdelise osana ühenduse tarbimisest jooksvale aastale eelnenud aasta põhjal. Impordimahu, mille suhtes kehtib kohustus, suurenemine on arvestatud sama arvutusmeetodi põhjal.

(15)

Sellest tulenevalt peetakse otstarbekaks, et komisjon võib vastu võtta ettepaneku kohustuse muutmise kohta, mis peegeldaks laienemisjärgset olukorda ja mis põhineks põhjenduses 11 kirjeldatud meetodil.

II.   UKRAINAST PÄRINEV RÄNIKARBIID

1.   Ekspordiriikide huvitatud isikute esildised

(16)

Ukraina ametiasutused ja Ukraina eksportiv tootja väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kõrge taseme tõttu ja meetmete EL10-le laiendamise tagajärjel häiritakse oluliselt nende tavapäraseid kaubavoogusid EL10-sse.

(17)

Nad väitsid eelkõige, et dumpinguvastaste tollimaksude kõrge taseme tõttu käivituv oluline hinnatõus teeb toote metallurgilise briketi tootmiseks üle jõu käivalt kulukaks.

2.   Ühenduse tootmisharu esitatud märkused

(18)

Ühenduse tootmisharu märkis, et nad ei vaidle vastu ettepanekutele kohaldada üleminekuperioodi jooksul vahemeetmeid, mis ei too kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist.

3.   Liikmesriikide esitatud märkused

(19)

Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Slovaki Vabariigi ametiasutused olid arvamusel, et pärast laienemist tuleb vaatlusaluse toote impordi suhtes Ukrainast kohaldada spetsiaalset üleminekukorda. Väideti, et vaatlusalune toode on EL10 tööstuslikele lõpptarbijatele väga oluline, kuna seda neis riikides ei toodeta.

(20)

Sellest tulenevalt, võtsid teatavad ametiasutused seisukoha, et dumpinguvastased tollimaksud Ukrainast pärineva kõnealuse toote impordi suhtes tuleks peatada.

4.   Hindamine

(21)

Kättesaadavate andmete ja teabe põhjal tehti analüüs, mis kinnitas, et vaatlusaluse toote impordimahud Ukrainast EL10-sse olid 2003. aastal märkimisväärsed.

(22)

Arvestades, et vaatlusalune toode on tavapärastele tööstuslikele lõpptarbijatele EL10-s olulise tähtsusega, ning et selle dumpinguvastased tollimaksud on suhteliselt kõrged, jõuti järeldusele, et ühenduse huvides on järk-järgult kohandada praegu kehtivaid meetmeid, et vältida ootamatut ja liiga negatiivset mõju kõigile huvitatud isikutele.

5.   Järeldus

(23)

Kõiki neid erinevaid asjaolusid ja huvisid on arvesse võetud ja tervikuna vaadeldud. Sellest nähtub, et olemasolevate meetmete kiire kohaldamine ilma neid ajutiselt kohandamata avaldab EL10 importijate ja kasutajate huvidele tugevat negatiivset mõju.

(24)

Samas kinnitas ühenduse tootmisharu huvi seda, et meetmete ajutine rakendamine ei avaldaks nende huvidele põhjendamatut negatiivset mõju, kuna nad ei suuda hetkel EL10 klientide nõudmisi täies ulatuses täita.

(25)

Sellisel juhul võib põhjendatult järeldada, et ühenduse huvides ei ole kohaldada praegu kehtivaid meetmeid ilma neid kohandamata ning et olemasolevate meetmete ajutine kohandamine EL10-sse saabuva vaatlusaluse toote impordi suhtes ei alandaks märkimisväärselt kaubanduse kaitse soovitud taset.

(26)

Sel eesmärgil uuriti erinevaid viise, kuidas ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu eest kõige paremini kaitsta, et samal ajal kui võtta arvesse ühenduse huve, vähendada laienemisele järgneva majanduse kohandamisperioodil dumpinguvastastest tollimaksudest tulenevat majanduslikku šokki tavapärastele ostjatele EL10-s.

(27)

Jõuti järeldusele, et seda oleks kõige parem saavutada, kui lubada üleminekuperioodil importida tavapäraseid ekspordikoguseid Ukrainast EL10-sse ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Sellega seoses maksustatakse tavaliste dumpinguvastaste tollimaksudega kogu kõnealuseid tavapäraseid ekspordimahte ületav eksport EL10-sse, samadel alustel nagu on maksustatud eksport EL15-sse.

6.   Kohustus

(28)

Hinnates erinevaid võimalusi tavapäraste ekspordivoogude jätkumise võimaldamiseks EL10-sse, leiti, et selle saavutamise kõige sobivamaks vahendiks on koostööd tegeva osapoole poolt võetud vabatahtlikud kohustused, mis sisaldavad koguseliste ülemmäärade elementi. Seetõttu soovitas komisjon vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 2 kohustusi asjaomasele eksportivale tootjale ning selle tulemusena pakkus kohustust üks vaatlusaluse toote eksportiv tootja Ukrainas.

(29)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 22 punktile c võeti kohustuse tingimuste määramisel arvesse laienemise eriasjaolusid. Need kujutavad endast erimeedet, kuna nendega luuakse ajutine võimalus olemasolevate meetmete kohandamiseks EL25-le.

(30)

Seetõttu kehtestati Ukraina eksportivale tootjale impordimahud (edaspidi “ülemmäärad”), võttes aluseks nende tavapärased ekspordimahud EL10-sse aastatel 2001, 2002 ja 2003. Tuleb siiski märkida, et 2003. aasta viimastel ja 2004. aasta esimestel kuudel täheldatud ebaharilik ekspordimahtude kasv EL10-sse lahutati ülemmäärade arvutamisel selle tavapärasest mahust.

(31)

Toodete EL10-sse müümisel peaksid asjaomased eksportivad tootjad oma kohustuste tingimuste kohaselt nõustuma EL10 üksikklientide puhul üldjoontes järgima oma tavapärast müügistruktuuri. Eksportivad tootjad peavad seetõttu olema teadlikud, et mis tahes kohustuse võtmist saab pidada võimalikuks ja seega vastuvõetavaks ainult juhul, kui nad järgivad selle kohustustega hõlmatud müügi puhul EL10 klientide suhtes üldjoontes jätkuvalt oma tavapärast kaubandusstruktuuri.

(32)

Samuti peavad eksportivad tootjad olema teadlikud, et kui leitakse, et kõnealune müügistruktuur muutub märkimisväärselt või kohustuste kontrollimine muutub mis tahes viisil raskeks või võimatuks, on komisjonil kohustuste tingimuste kohaselt õigus äriühingu kohustuste heakskiitmine tagasi võtta, mille tulemusel kehtestatakse selle asemel määrusega (EÜ) nr 1100/2000 määratud lõplik dumpinguvastase tollimaksu tase, või õigus ülemmäära kohandada või võtta muid heastavaid meetmeid.

(33)

Sellest tulenevalt võib komisjon mis tahes eespool nimetatud tingimustele vastavad kohustuste võtmised komisjoni määrusega heaks kiita.

D.   MÄÄRUSE (EÜ) NR 1100/2000 MUUTMINE

(34)

Eeltoodut arvestades, kui komisjon kiidab kohustuse oma määrusega heaks, on vaja sätestada võimalus selliste kohustuste tingimuste kohaselt ühendusse imporditavate kaupade vabastamiseks määrusega (EÜ) nr 1100/2000 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, muutes kõnealust määrust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Komisjon võib vastu võtta ettepaneku kohustuse muutmise kohta, suurendades impordimahtu, mille suhtes kehtib Venemaalt pärineva ränikarbiidi importi käsitleva otsusega 94/202/EÜ heaks kiidetud kohustus. Iga kõnealune suurendamine arvestatakse sama arvestusmeetodiga, mida kasutati esialgse ülemmäära kehtestamisel 15 liikmesriigiga ühenduse puhul. Esialgne ülemmäär arvestati ja kehtestati iga järgneva aasta jaoks jooksva aasta teisel poolel võrdelise osana ühenduse tarbimisest jooksvale aastale eelnenud aasta põhjal.

2.   Komisjon võib vastavalt sellele kohustust muuta.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1100/2000 artiklit 1 muudetakse, lisades sellele järgmine lõige:

“4.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud vastavas komisjoni määruses, mida teatava aja tagant muudetakse, ning kui tooted on imporditud kooskõlas komisjoni sama määruse sätetega. Kõnealune import vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et:

a)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artiklis 1 kirjeldatud tootele,

b)

liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju, ja

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarvel olevale kirjeldusele.”.

Artikkel 3

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse määrusele (EÜ) nr 1100/2000.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 94, 13.4.1994, lk 21. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1786/97 (EÜT L 254, 17.8.1997, lk 6).

(3)  EÜT L 94, 13.4.1994, lk 32.

(4)  EÜT L 125, 26.5.2000, lk 3.

(5)  ELT C 70, 20.3.2004, lk 15.


LISA

LISA

Kui äriühing müüb ühendusse ränikarbiidi, mille suhtes on võetud kohustus, esitatakse faktuurarves järgmised üksikasjad:

1.

Pealkiri “KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve välja andnud ja komisjoni määruse [NUMBER] artiklis 1 nimetatud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arves kirjeldatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

uurimise ja kohustuste raames kasutatav tootekood (nt “tootekood 1 ...”, “tootekood 2...”, jne),

tootekoodile vastava kauba kirjeldus arusaadavas keeles (nt “tootekood 1: tootekood 2:” jne),

äriühingu tootekood (võimaluse korral),

CN-kood,

kogus (tonnides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

hind tonni kohta,

kohaldatavad maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8.

Ühenduses importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing kohustusega seotud kauba faktuurarve otseselt väljastab.

9.

Äriühingu töötaja nimi, kes on väljastanud arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

“Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni määrusega [NUMBER] heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/23


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 992/2004,

17. mai 2004,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3068/92, millega kehtestatakse Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”, (1) eriti selle artiklit 8, artikli 11 lõiget 3, artiklit 21 ja artikli 22 punkti c,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjoni esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 969/2000 (2) muutis ja laiendas nõukogu meetmeid, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 3068/92 (3)Valgevene Vabariigist (edaspidi “Valgevene”), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi “Venemaa”) ja Ukrainast pärit kaaliumkloriidi (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes ühendusse .

(2)

Meetmeks on kindlaksmääratud tollimaksu summad, mis on kehtestatud toote kategooriate ja kvaliteediklasside kaupa, ulatudes 19,51 eurost kuni 48,19 euroni tonni kohta Valgevene puhul, 19,61 eurost kuni 40,63 euroni tonni kohta Venemaa puhul ja 19,61 eurost kuni 48,19 euroni tonni kohta Ukraina puhul.

2.   Uurimine

(3)

Komisjon teatas 20. märtsil 2004Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (4) kehtivate meetmete (edaspidi “meetmed”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c.

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel eesmärgiga uurida, kas tulenevalt Euroopa Liidu laienemisest 1. mail 2004 (edaspidi „laienemine”) ja silmas pidades ühenduse huvidega seotud asjaolusid on vajalik meetmeid kohandada, et vältida ootamatut ja ülemäära negatiivset mõju kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

3.   Uurimisega seotud isikud

(5)

Kõiki komisjonile teadaolevaid huvitatud isikuid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, ühenduse tootjate või kasutajate ühendusi, asjaomaste riikide eksportijaid/tootjaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste riikide asjakohaseid ametiasutusi, samuti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) huvitatud isikuid teavitati uurimise algatamisest ja neile anti võimalus algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teave ning tõendusmaterjalid esitada. Kõigile huvitatud isikutele, kes soovisid arvamust avaldada ning seda põhjendasid, anti selleks võimalus.

(6)

Sellega seoses esitasid oma seisukohad järgmised huvitatud isikud:

a)

Ühenduse tootjate ühendus:

 

European Association of Potash Producers (Euroopa kaaliumkloriidi tootjate ühendus)

b)

Eksportivad tootjad:

 

Production Amalgamation Belaruskali, Saligorsk, Valgevene

 

JSC Silvinit, Solikamsk, Venemaa

 

JSC Uralkali, Berezniki, Venemaa

c)

Eksportija:

 

IPC, Moskva, Venemaa (seotud äriühingutega JSC Silvinit ja Production Amalgamation Belaruskali).

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(7)

Vaatlusalune toode on kaaliumkloriid (KCl), mida tavaliselt kasutatakse põllumajanduses väetisena kas puhtal kujul, muude väetistega segatult või osana kompleksväetisest NPK (nitrogen, phosphorus, potassium – lämmastik, fosfor, kaalium). Kaaliumisisaldus varieerub ja seda väljendatakse kaaliumoksiidi (K2O) protsendina kuiva veevaba toote massist. Seda kasutatakse ka toorainena teatud tööstus- ja farmaatsiatoodete valmistamisel.

(8)

Vaatlusalust toodet turustatakse tavaliselt kas standardsena/pulbri kujul (standardne kaaliumkloriid) või standardsest erineval kujul, mis hõlmab muuhulgas graanuleid (granuleeritud kaaliumkloriid), kuid ei piirdu nendega. Üldjuhul liigitatakse toode K2O-sisalduse alusel järgmisse kolme põhikategooriasse:

kaaliumisisaldus K2O-na väljendatuna kuni 40% – kuulub CN-koodi 3104 20 10 alla,

kaaliumisisaldus K2O-na väljendatuna üle 40% ja kuni 62% – kuulub CN-koodi 3104 20 50 alla,

kaaliumisisaldus K2O-na väljendatuna üle 62% – kuulub CN-koodi 3104 20 90 alla.

(9)

Kehtivad dumpinguvastased meetmed määravad kindlaks erinevad dumpinguvastase tollimaksu tasemed ühelt poolt standardse vaatlusaluse toote ning teiselt poolt vaatlusaluse toote ülejäänud vormide, sealhulgas granuleeritud kaaliumkloriidi suhtes. Sellega seoses tuleks meenutada, et läbivaatamisega seotud viimase uurimise käigus 2000. aastal otsustati, et selliseid imporditud ebatavaliselt suure kaaliumkloriidi sisaldusega erisegusid või segusid, mis ei kuulu eespool nimetatud CN-koodide alla, tuleks käsitleda vaatlusaluse tootena. See järeldus põhines asjaolul, et kõnealustel erisegudel ja segudel on eespool nimetatud põhikategooriatega ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad kasutusvaldkonnad. Kuna ka käesoleva uurimise käigus ei ole selgunud ühtki asjaolu, mille tõttu tuleks varem kasutuselevõetud lähenemisviisist loobuda, ning sellest lähtuvalt ja selleks, et tagada dumpinguvastaste meetmete järjekindel kohaldamine ja vältida ekslikku liigitamist, peetakse käesolevas määruses vajalikuks kinnitada varasema läbivaatamisega seotud uurimise tulemus, et kõnealuste erisegude ja segude K2O-sisaldus on 35% või üle selle, kuni 62% kuiva veevaba toote massist.

C.   UURIMISE TULEMUSED

1.   Ekspordiriikide huvitatud isikute esildised

(10)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat ja üks Valgevene eksportiv tootja, üks Venemaa eksportija ning Venemaa ametiasutused väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kõrge taseme tõttu ja meetmete EL10-le laiendamise tagajärjel häiritakse oluliselt nende tavapäraseid EL10-sse saabuvaid kaubavoogusid.

(11)

Nad väitsid eelkõige, et kindlaksmääratud hinnaga seotud dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisel käivituv järsk ja ootamatu hinnatõus teeb toote EL10-s põllumajanduslike, tööstuslike ja farmaatsialõpptarbijate jaoks üle jõu käivalt kulukaks.

(12)

Tuleks märkida, et ühendust ei võtnud ükski Ukraina tootja/eksportija ega ametiasutus.

2.   Ühenduse tootmisharu esitatud märkused

(13)

Ühenduse tootmisharu märkis, et kuigi keskmised hinnad EL10-s on üle 30% madalamad Euroopa Liidu hindadest selle 1. maile 2004 vahetult eelnenud koosseisus (edaspidi “EL15”), ei vaidle ühenduse tootmisharu vastu ettepanekutele kohaldada üleminekuperioodi jooksul vahemeetmeid, mis ei kahjusta praegust kaubandusstruktuuri EL15-s.

3.   Liikmesriikide esitatud märkused

(14)

EL10 teatavate liikmesriikide, sealhulgas Tšehhi Vabariigi, Ungari, Leedu ja Slovaki Vabariigi ametiasutused olid arvamusel, et pärast laienemist tuleb vaatlusaluse toote impordi suhtes Valgevenest ja Venemaalt kohaldada spetsiaalset üleminekukorda.

(15)

Sellega seoses väideti, et vaatlusalune toode on EL10 tööstus- ja põllumajandustarbijatele strateegilise tähtsusega, kuna seda nendes riikides ei valmistata ning seda ei saa muu tootega hõlpsasti asendada. Samuti väideti, et vaatlusaluse toote tootjatel EL15-s ei ole piisavalt tootmisvõimsust EL10 kasutajate nõudluse täitmiseks.

(16)

Lisaks leiti, et tuleks ära hoida järsk ja ootamatu kaaliumkloriidväetise hindade tõus E10 talupidajatele, kuna vastasel juhul tekiks neil uue EL15 põllumajandustootjate konkurentsiga kohanemisel täiendavaid raskusi. Selle küsimuse tähtsust rõhutab Valgevene ja Venemaa ekspordi märkimisväärne maht (ligikaudu 87 miljonit eurot aastas) EL10-sse võrreldes nende riikide ekspordiga EL15-sse, mis on ligikaudu 45 miljonit eurot aastat.

(17)

Seepärast väideti, et vaatlusaluse toote import EL10-sse hindadega, mis ei tõuse ootamatult ega järsult, on nende EL10 lõpptarbijate jaoks äärmiselt oluline.

(18)

Sellest tulenevalt võtsid kõnealused ametiasutused seisukoha, et vaatlusaluse Valgevenest ja Venemaalt pärineva toote impordi suhtes EL10-sse tuleks dumpinguvastaste meetmete osas kohaldada erirežiimi.

4.   Hindamine

(19)

Kättesaadavate andmete ja teabe põhjal tehti analüüs, mis kinnitas vaatlusaluse toote sama kvaliteediklassi puhul valitsevate hindade olulist, umbes 32%-list erinevust EL10-s ja EL15-s (nt EL10-s oli 2003. aastal standardse kaaliumkloriidi hind umbes 79 eurot tonni kohta samal ajal kui EL15-s oli 2003. aastal sama kvaliteediklassi hind keskmiselt ligikaudu 117 eurot tonni kohta).

(20)

Samuti näitas analüüs, et Valgevenest ja Venemaalt EL10-sse saabuvad impordimahud olid 2003. aastal märkimisväärsed (umbes 1,1 miljonit tonni ja seega ligikaudu 14% hinnangulisest kogutarbimisest EL10-s ja EL15-s kokku).

(21)

Lisaks sellele leiti, et EL10-s vaatlusalust toodet ei valmistata ja et EL15 tootjatel ei ole hetkel piisavalt rakendamata tootmisvõimsust EL10 klientide varustamiseks. Lisaks, arvestades toote laadi, leitakse, et EL10 ostjatel oleks raske järsult oma tavapäraseid tarneallikaid vahetada.

5.   Järeldus

(22)

Kõiki neid erinevaid asjaolusid ja huvisid on arvesse võetud ja tervikuna vaadeldud. Sellest nähtub, et olemasolevate meetmete kiire kohaldamine ilma neid ajutiselt kohandamata avaldaks EL10 importijate ja kasutajate huvidele tugevat negatiivset mõju.

(23)

Ent nagu ühenduse tootmisharu seda kinnitas, ei avaldaks meetmete ajutine kohandamine ühenduse tootmisharu huvidele põhjendamatut negatiivset mõju, kuna ühenduse tootmisharu ei suuda hetkel oma praeguse kaubandusstruktuuri juures EL15-s EL10 klientide nõudmisi täies ulatuses täita.

(24)

Sellistel asjaoludel võib laienemise olukorda silmas pidades teha põhjendatud järelduse, et ühenduse huvides ei ole kohaldada olemasolevaid meetmeid ilma neid ajutiselt kohandamata. Samas ei peaks selline kohandamine vaatlusaluse toote EL10-sse importimisel siiski märkimisväärselt alandama kaubanduse kaitse soovitud taset.

(25)

Sel eesmärgil uuriti erinevaid viise, kuidas ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu eest kõige paremini kaitsta, et samal ajal kui võtta arvesse ühenduse huve, vähendada laienemisele järgneva majanduse kohandamisperioodil dumpinguvastastest tollimaksudest tulenevat majanduslikku šokki tavapärastele ostjatele uutes liikmesriikides.

(26)

Jõuti järeldusele, et seda oleks kõige parem saavutada, kui lubada üleminekuperioodil importida tavapäraseid ekspordikoguseid Valgevenest ja Venemaalt EL10-sse ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta, tingimusel, et dumpinguvastaste tollimaksudega maksustamise asemel suurendatakse nende liikmesriikide ekspordi hindu minimaalsete impordihindade kehtestamise kaudu tasemeni, mis aitab oluliselt kaasa kahju kõrvaldamisele. Sellega seoses maksustatakse dumpinguvastaste tollimaksudega kogu kõnealuseid tavapäraseid ekspordimahte ületav eksport EL10-sse, samadel alustel nagu on maksustatud eksport EL15-sse.

6.   Kohustused

(27)

Hinnates erinevaid võimalusi tavapäraste ekspordivoogude jätkumise võimaldamiseks EL10-sse ja aidates oluliselt kaasa kahju kõrvaldamise tagamisele, leiti, et selle saavutamise kõige sobivamaks vahendiks on koostööd tegeva osapoole poolt võetud vabatahtlikud kohustused, mis sisaldavad minimaalse impordihinna ja koguseliste ülemmäärade elemente. Seetõttu võib komisjon vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 2 soovitada kohustusi asjaomastele eksportivatele tootjatele.

(28)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 22 punktile c võib kohustuste tingimuste sätestamisel arvesse võtta laienemise eriasjaolusid. Need kujutavad endast erimeedet kuna nendega määratakse ajutine võimalus olemasolevate meetmete kohandamiseks EL25-s.

(29)

Samuti tuleks märkida, et need kohustused ei ole otseselt võrdväärsed dumpinguvastase tollimaksuga, kuna kehtestatud minimaalsed impordihinnad võivad olla tavapärasest madalama tasemega. Nagu eespool mainitud, muutuks vaatlusaluse toote hind vastasel juhul EL10 lõpptarbijate jaoks üle jõu käivalt kalliks ja ei oleks seetõttu ühenduse huvides. Eksportivad tootjad peaksid siiski kohustuma tõstma oma hindu tasemeteni, mis aitavad oluliselt kaasa kahju kõrvaldamisele.

(30)

Seetõttu tuleks kehtestada Valgevene ja Venemaa eksportivatele tootjatele impordimahud (edaspidi “ülemmäärad”) võttes aluseks nende tavapärased ekspordimahud EL10-sse aastatel 2001, 2002 ja 2003. Tuleb siiski märkida, et 2003. aasta viimastel ja 2004. aasta esimestel kuudel täheldatud ebaharilik ekspordimahtude kasv EL10-sse tuleks ülemmäärade arvutamisel tavapärastest mahtudest lahutada.

(31)

Oma kohustuste tingimuste kohaselt toodete EL10-sse müümisel peaksid asjaomased eksportivad tootjad nõustuma EL10 üksikklientide puhul üldjoontes järgima oma tavapärast müügistruktuuri. Eksportivad tootjad peavad seetõttu olema teadlikud, et mis tahes kohustuse võtmist saab pidada võimalikuks ja seega vastuvõetavaks ainult juhul, kui nad järgivad selle kohustustega hõlmatud müügi puhul EL10 klientide suhtes üldjoontes jätkuvalt oma tavapärast kaubandusstruktuuri.

(32)

Samuti peavad eksportivad tootjad olema teadlikud, et kui leitakse, et kõnealune müügistruktuur muutub märkimisväärselt või kohustuste kontrollimine muutub mis tahes viisil raskeks või võimatuks, on komisjonil kohustuste tingimuste kohaselt õigus äriühingu kohustuste heakskiitmine tagasi võtta, mille tulemusel kehtestatakse selle asemel määrusega (EÜ) nr 3068/92 määratud lõplik dumpinguvastase tollimaksu tase, või õigus ülemmäära kohandada või võtta muid heastavaid meetmeid.

(33)

Sellest tulenevalt võib komisjon mis tahes eespool nimetatud tingimustele vastavad kohustuste võtmised komisjoni määrusega heaks kiita.

D.   MÄÄRUSE (EÜ) NR 3068/92 MUUTMINE

(34)

Eeltoodut arvestades, kui komisjon kiidab kohustuse oma määrusega heaks, on vaja sätestada võimalus selliste kohustuste tingimuste kohaselt ühendusse imporditavate kaupade vabastamiseks määrusega (EÜ) nr 3068/92 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, muutes kõnealust määrust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusesse (EMÜ) nr 3068/92 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 1a

1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise ettepaneku komisjon on heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud vastavas komisjoni määruses, mida aeg-ajalt muudetakse, ning kui tooted on imporditud kooskõlas komisjoni sama määruse sätetega.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud import vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et:

a)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artiklis 1 kirjeldatud tootele,

b)

liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju, ja

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarvel olevale kirjeldusele.”

Artikkel 2

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse määrusele (EÜ) nr 3068/92.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 112, 11.5.2000, lk 4.

(3)  EÜT L 308, 24.10.1992, lk 41. Määrust on viimati muudetud määrusega 962/2000.

(4)  ELT C 70, 20.3.2004, lk 15.


LISA

LISA

Kui äriühing müüb ühendusse kaaliumkloriidi, mille suhtes on võetud mis tahes kohustus, esitatakse faktuurarvel järgmised üksikasjad:

1.

Pealkiri “KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve välja andnud ja komisjoni määruse [NUMBER] artiklis 1 nimetatud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arves kirjeldatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

uurimise ja kohustuse raames kasutatav tootekood – PCN (nt “tootekood 1…”, “tootekood 2…”, jne),

tootekoodile vastava kauba kirjeldus lihtsas keeles,

äriühingu tootekood – CPC (võimaluse korral),

CN-kood,

kogus (tonnides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

hind tonni kohta,

kohaldatavad maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8.

Ühenduses importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing kohustusega seotud kauba faktuurarve otseselt väljastab.

9.

Äriühingu töötaja nimi, kes on väljastanud arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

“Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni määrusega [NUMBER] heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged”.


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/28


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 993/2004,

17. mai 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse Poolast ja Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega lõpetatakse Leedust pärineva impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane menetlus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”) (1), eriti selle artiklit 8, artikli 11 lõiget 3, artiklit 21 ja artikli 22 punkti c,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjoni esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast meetmete aegumise läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 658/2002 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Venemaa Föderatsioonist (edaspidi “Venemaa”) pärineva ammooniumnitraadi (edaspidi “vaatlusalune toode”) impordi suhtes. Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 132/2001 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(2)

Meetmed on koguseline tollimaks määraga 47,07 eurot tonni kohta Venemaa puhul ja 33,25 eurot tonni kohta Ukraina puhul.

2.   Uurimine

(3)

Komisjon teatas 20. märtsil 2004 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (4) kehtivate meetmete (edaspidi “meetmed”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 ja artikli 22 punktile c.

(4)

Läbivaatamist alustati komisjoni algatusel eesmärgiga uurida, kas tulenevalt Euroopa Liidu laienemisest 1. mail 2004 (edaspidi “laienemine”) ja silmas pidades ühenduse huvidega seotud asjaolusid on vajalik meetmeid kohandada, et vältida ootamatut ja liiga negatiivset mõju kõigile huvitatud isikutele, sealhulgas kasutajatele, turustajatele ja tarbijatele.

3.   Uurimisega seotud isikud

(5)

Kõiki komisjonile teadaolevaid huvitatud isikuid, sealhulgas ühenduse tootmisharu, ühenduse tootjate või kasutajate ühendusi, asjaomaste riikide eksportijaid/tootjaid, importijaid ja nende ühendusi ning asjaomaste riikide asjakohaseid ametiasutusi, samuti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) huvitatud isikuid teavitati uurimise algatamisest ja neile anti võimalus algatamisteates nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning teave ja tõendusmaterjalid esitada. Kõigile huvitatud isikutele, kes soovisid arvamust avaldada ning seda põhjendasid, anti selleks võimalus.

(6)

Sellega seoses esitasid oma seisukohad järgmised huvitatud isikud:

a)

Ühenduse tootjate ühendus:

 

Euroopa Väetisetootjate Ühendus (European Fertilisers Manufacturers' Association – EFMA)

b)

Eksportivad tootjad

 

Nak Azot, Moskva, Venemaa

 

OAO “Kirovo – Tšepetsky Chimkombinat”, Kirovo – Tšepetsk, Venemaa

 

Tšerkasy Azot, Tšerkassõ, Ukraina

 

JSC Acron, Veliki Novgorod, Venemaa

B.   VAATLUSALUNE TOODE

(7)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, s.t ammooniumnitraat, mis on põllumajanduses üldiselt kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda valmistatakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna on selle lämmastikusisaldus üle 28 massiprotsendi.

(8)

Praegu kuulub vaatlusalune toode CN-koodide 3102 30 90 (ammooniumnitraat, välja arvatud vesilahused) ja 3102 40 90 (üle 28 massiprotsendise lämmastikusisaldusega ammooniumnitraat, mis on segatud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised) alla.

C.   UURINGU TULEMUSED

1.   Ekspordiriikide huvitatud isikute esildised

(9)

Kolm Venemaa eksportivat tootjat ja üks Ukraina eksportiv tootja ning Venemaa ja Ukraina ametiasutused väitsid, et dumpinguvastaste tollimaksude kõrge taseme tõttu ja meetmete EL10-le laiendamise tagajärjel häiritakse oluliselt nende tavapäraseid EL10-sse saabuvaid kaubavoogusid.

(10)

Nad väitsid eelkõige, et konkreetse hinnaga seotud dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisel käivituv oluline hinnatõus teeb toote EL10-s lõpptarbija jaoks üle jõu käivalt kulukaks.

2.   Ühenduse tootmisharu esitatud märkused

(11)

Ühenduse tootmisharu märkis, et kuigi keskmised hinnad EL10-s on oluliselt madalamad Euroopa Liidu hindadest selle 1. maile 2004 eelnenud koosseisus (edaspidi “EL15”), ei vaidle ühenduse tootmisharu vastu ettepanekutele kohaldada üleminekuperioodi jooksul vahemeetmeid, mis ei too kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist.

3.   Liikmesriikide esitatud märkused

(12)

Kuigi Hispaania ametiasutused väljendasid muret, ei olnud nad sarnaselt ülejäänud liikmesriikidega vastu komisjoni ettepandud vahemeetmetele.

(13)

Väideti, et mitu EL10 liikmesriiki on vaatlusaluse toote suhtes kehtestanud meetmed ning et need meetmed tagavad EL10-s teatud kaitsetaseme, mis laienemisega kaob. Kehtivate meetmete hulka kuuluvad:

a)

Poolas 2002. aasta juunis Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud kaitsekvoodid ja 2002. aasta detsembris Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatud kaitsemeetmed;

b)

Ungaris 2003. aasta juulis kehtestatud kaitsemeetmed, millega kehtestatakse Venemaalt ja Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes täiendav tollimaks 11 600 Ungari forintit tonni kohta;

c)

Tšehhi Vabariigis 2003. aasta veebruaris kehtestatud kaitsemeetmed, millega kehtestatakse Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes täiendav 16%-line tollimaks ja kaitsemeetmed, millega kehtestatakse Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes täiendav 35%-line tollimaks.

(14)

Sellest hoolimata olid EL10 ametiasutused arvamusel, et pärast laienemist tuleb vaatlusaluse toote impordi suhtes Ukrainast ja Venemaalt kohaldada spetsiaalset üleminekukorda. Sellega seoses väideti, et vaatlusalune toode on EL10 põllumajandustarbijatele väga oluline ning seda ei saa muu tootega hõlpsasti asendada.

(15)

Lisaks leiti, et tuleks ära hoida järsk ja ootamatu ammooniumnitraadi hindade tõus E10 põllumajandustootjatele, kuna vastasel juhul tekkiks neil EL15 põllumajandustootjate konkurentsiga kohanemisel täiendavaid raskusi. Selle küsimuse tähtsust rõhutab Ukrainast ja Venemaalt EL10-sse saabuva ekspordi märkimisväärne väärtus (ligikaudu 59 miljonit eurot aastas) võrreldes nendest maadest EL15-sse saabuva ekspordiga, mis on 39 miljonit eurot aastas.

(16)

Seepärast väideti, et vaatlusaluse toote import EL10-sse hindadega, mis ei tõuse ootamatult ega järsult, on nende EL10 lõpptarbijate jaoks väga oluline.

(17)

Sellest tulenevalt, võtsid kõnealused ametiasutused seisukoha, et vaatlusaluse toote impordi suhtes Ukrainast ja Venemaalt EL10-sse tuleks dumpinguvastaste meetmete osas kohaldada erirežiimi.

4.   Hindamine

(18)

Kättesaadavate andmete ja teabe põhjal tehti analüüs, mis kinnitas valitsevate vaatlusaluse toote hindade olulist erinevust EL10-s ja EL15-s (nt EL10-s oli aastatel 2000–2003 keskmine hind Venemaalt 70 eurot tonni kohta ja Ukrainast 84 eurot tonni kohta; samas EL15-s oli aastatel 2000–2003 keskmine hind 100 eurot tonni kohta Venemaalt ja 108 eurot tonni kohta Ukrainast).

(19)

Samuti näitas analüüs, et Ukrainast ja Venemaalt EL10-sse saabuvad impordimahud olid märkimisväärsed (aastatel 2000–2003 keskmiselt ligikaudu 817 tuhat tonni).

5.   Järeldus

(20)

Kõiki neid erinevaid asjaolusid ja huvisid on arvesse võetud ja tervikuna vaadeldud. Sellest nähtub, et olemasolevate meetmete kiire kohaldamine ilma neid ajutiselt kohandamata avaldab EL10 importijate ja kasutajate huvidele tugevat negatiivset mõju.

(21)

Nagu ühenduse tootmisharu huvi seda kinnitas, ei avaldaks meetmete ajutine kohandamine ühenduse tootmisharu huvidele põhjendamatut negatiivset mõju, kuna nad ei suuda hetkel EL10 klientide nõudmisi täies ulatuses täita.

(22)

Sellistel asjaoludel võib laienemise olukorda silmas pidades teha põhjendatud järelduse, et ühenduse huvides ei ole kohaldada olemasolevaid meetmeid ilma neid ajutiselt kohandamata. Ent selline kohandamine vaatlusaluse toote EL10-sse importimisel ei peaks siiski märkimisväärselt alandama kaubanduse kaitse soovitud taset.

(23)

Sel eesmärgil uuriti erinevaid viise, kuidas ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu eest kõige paremini kaitsta, et samal ajal kui võtta arvesse ühenduse huve, vähendada laienemisele järgneva majanduse kohandamisperioodil dumpinguvastastest tollimaksudest tulenevat majanduslikku šokki tavapärastele ostjatele EL10-s.

(24)

Kuna mõnedes EL10 liikmesriikides on enne laienemist kehtestatud kaitsemeetmed, leiti, et seda on kõige parem saavutada lubades üleminekuperioodil Ukrainast ja Venemaalt EL10-sse importida dumpinguvastaste tollimaksudeta 50 % tavapärasest ekspordimahust, s.t. ekspordimahust, mida EL10 laienemiseelsed kaitsemeetmed ei mõjuta, tingimusel, et dumpinguvastaste tollimaksudega maksustamise asemel suurendatakse nendesse liikmesriikidesse saabuva ekspordi hindu tasemeni, mis aitab oluliselt kaasa kahju kõrvaldamisele. Sellega seoses maksustatakse dumpinguvastaste tollimaksudega kogu kõnealuseid tavapäraseid ekspordimahte ületav eksport EL10-sse, samadel alustel nagu on maksustatud eksport EL15-sse.

6.   Kohustused

(25)

Hinnates erinevaid võimalusi tavapäraste ekspordivoogude jätkumise võimaldamiseks EL10-sse ja aidates oluliselt kaasa kahju kõrvaldamise tagamisele, leiti, et selle saavutamise kõige sobivamaks vahendiks on koostööd tegeva osapoole poolt võetud vabatahtlikud kohustused, mis sisaldavad minimaalse impordihinna ja koguseliste ülemmäärade elemente. Seetõttu soovitas komisjon vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 2 kohustusi asjaomastele eksportivatele tootjatele.

(26)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 22 punktile c võeti kohustuste tingimuste sätestamisel arvesse laienemise eriasjaolusid. Need kujutavad endast erimeedet, kuna nendega luuakse ajutine võimalus olemasolevate meetmete kohandamiseks laienenud 25 liikmesriigiga ühendusele.

(27)

Samuti tuleks märkida, et need kohustused ei ole otseselt võrdväärsed dumpinguvastase tollimaksuga, kuna kehtestatud minimaalsed impordihinnad on tavapärasest madalama tasemega. Nagu eespool mainitud, muutuks vaatlusaluse toote hind vastasel juhul EL10 lõpptarbijate jaoks üle jõu käivalt kulukaks ja niimoodi toimida ei oleks seetõttu ühenduse huvides. Eksportivad tootjad kohustusid siiski tõstma oma hindu tasemeteni, mis aitavad oluliselt kaasa kahju kõrvaldamisele.

(28)

Seetõttu kehtestati Ukraina ja Venemaa eksportivatele tootjatele impordimahud (edaspidi “ülemmäärad”), võttes aluseks 50 % nende tavapärastest ekspordimahtudest EL10-sse aastatel 2001 ja 2002. Tuleb siiski märkida, et 2003. aasta viimastel ja 2004. aasta esimestel kuudel täheldatud ebaharilik ekspordimahtude kasv EL10-sse lahutati ülemmäärade arvutamisel tavapärasest mahust.

(29)

Oma kohustuste tingimuste kohaselt tooteid EL10-sse müües peaksid asjaomased eksportivad tootjad nõustuma EL10 üksikklientide puhul üldjoontes järgima oma tavapärast müügistruktuuri. Eksportivad tootjad peavad seetõttu olema teadlikud, et mis tahes kohustuse võtmist saab pidada võimalikuks ja seega vastuvõetavaks juhul, kui nad järgivad selle kohustustega hõlmatud müügi puhul EL10 klientide suhtes üldjoontes jätkuvalt oma tavapärast kaubandusstruktuuri.

(30)

Samuti peavad eksportivad tootjad olema teadlikud, et kui leitakse, et kõnealune müügistruktuur muutub märkimisväärselt või kohustuste kontrollimine muutub mis tahes viisil raskeks või võimatuks, on komisjonil kohustuste tingimuste kohaselt õigus äriühingu kohustuste heakskiitmine tagasi võtta, mille tulemusel kehtestatakse selle asemel määrustega (EÜ) nr 658/2002 ja (EÜ) nr 132/2001 määratud lõplik dumpinguvastase tollimaksu tase, või õigus ülemmäära kohandada või võtta muid heastavaid meetmeid.

(31)

Sellest tulenevalt võib komisjon mis tahes eespool nimetatud tingimustele vastavad kohustuste võtmised komisjoni määrusega heaks kiita.

D.   MÄÄRUSTE (EÜ) NR 658/2002 JA (EÜ) NR 132/2001 MUUTMINE

(32)

Eeltoodut arvestades, kui komisjon kiidab kohustuse oma määrusega heaks, on vaja sätestada võimalus selliste kohustuste tingimuste kohaselt ühendusse imporditavate kaupade vabastamiseks määrustega (EÜ) nr 658/2002 ja (EÜ) nr 1100/2000 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust, muutes kõnealuseid määruseid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusele (EÜ) nr 132/2001 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 1A

1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud vastavas komisjoni määruses, mida teatava aja tagant muudetakse, ning kui tooted on imporditud kooskõlas sama määruse sätetega.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud import vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et:

a)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artiklis 1 kirjeldatud tootele,

b)

liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju; ja

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarvel olevale kirjeldusele.”

Artikkel 2

Määrusele (EÜ) nr 658/2002 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 1A

1.   Vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import vabastatakse artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui tooteid valmistavad äriühingud, kelle kohustuste võtmise komisjon on heaks kiitnud ning kelle nimed on loetletud vastavas komisjoni määruses, mida teatava aja tagant muudetakse, ning kui tooted on imporditud kooskõlas sama määruse sätetega.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud import vabastatakse dumpinguvastasest tollimaksust tingimusel, et:

a)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt artiklis 1 kirjeldatud tootele,

b)

liikmesriikide tolliasutustele esitatakse koos vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooniga faktuurarve, mis sisaldab vähemalt lisas loetletud üksikasju; ja

c)

tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt faktuurarvel olevale kirjeldusele.”

Artikkel 3

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse määrustele (EÜ) nr 132/2001 ja (EÜ) nr 658/2002.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17 mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 23, 25.1.2001, lk 1.

(3)  EÜT L 102, 18.4.2002, lk 1.

(4)  EÜT C 70, 20.3.2004, lk 15.


LISA

LISA

Kui äriühing müüb ühendusse ammooniumnitraati, mille suhtes on võetud kohustus, esitatakse faktuurarves järgmised üksikasjad:

1.

Pealkiri “KOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.

Faktuurarve välja andnud ja komisjoni määruse [NUMBER] artiklis 1 nimetatud äriühingu nimi.

3.

Faktuurarve number.

4.

Faktuurarve väljaandmise kuupäev.

5.

TARICi lisakood, mille alusel toimub arves kirjeldatud kauba tollivormistus ühenduse piiril.

6.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

uurimise ja kohustuste raames kasutatav tootekood (näit “tootekood 1...”, “tootekood 2...”, jne),

tootekoodile vastava kauba kirjeldus arusaadavas keeles (näit “tootekood 1: ammooniumnitraat, mis ei sisalda täiendavaid elemente – standardtoode; tootekood 2: ammooniumnitraat, mis sisaldab täiendavaid elemente erisegude koostises” jne),

äriühingu tootekood (võimaluse korral),

CN-kood,

kogus (tonnides).

7.

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

hind tonni kohta,

kohaldatavad maksetingimused,

kohaldatavad tarnetingimused,

kõik hinnaalandused ja hinnavähendid.

8.

Ühenduses importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing kohustusega seotud kauba faktuurarve otseselt väljastab.

9.

Äriühingu töötaja nimi, kes on väljastanud arve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

“Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni määrusega [NUMBER] heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Käesolevas arves esitatud andmed on täielikud ja õiged.”.


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/34


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 994/2004,

18. mai 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 18. mai 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

111,0

204

64,3

212

89,5

999

88,3

0707 00 05

052

104,9

999

104,9

0709 90 70

052

93,8

204

54,4

999

74,1

0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50

052

55,0

204

45,2

220

49,5

388

49,5

400

35,9

624

57,8

999

48,8

0805 50 10

388

73,7

528

61,1

999

67,4

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

82,0

400

132,1

404

107,3

508

69,0

512

69,8

524

55,1

528

65,2

720

82,6

804

109,8

999

85,9


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (EÜT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/36


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 995/2004,

18. mai 2004,

impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühisse korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002, millega kehtestati kord, mida kohaldatakse põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes, mis on saadud teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) pärit põllumajandustoodete töötlemisel, ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 1706/98 (2), eriti selle artiklit 5,

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) rakenduseeskirjad veiselihasektoris (3), eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. maini 2004 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)

Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. juunist 2004, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 tonni piires.

(4)

Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel (4)) rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järgmised liikmesriigid annavad 21. mail 2004 impordisertifikaadid veiselihasektori toodetele, väljendatuna konditustatud lihana, mis on pärit teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning mille kogused ja päritoluriigid on esitatud järgmiselt:

 

Ühendkuningriik:

250 tonni, mis on pärit Botswanast,

800 tonni, mis on pärit Namiibiast.

 

Saksamaa:

150 tonni, mis on pärit Botswanast,

60 tonni, mis on pärit Namiibiast,

Artikkel 2

Litsentsitaotlusi võib määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 3 lõike 2 kohaselt esitada 2004. aasta maikuu esimese 10 päeva jooksul järgmiste konditustatud veise- ja vasikaliha koguste kohta:

Botswana:

16 856 tonni,

Keenia:

142 tonni,

Madagaskar:

7 579 tonni,

Svaasimaa:

3 249 tonni,

Zimbabwe:

9 100 tonni,

Namiibia:

10 185 tonni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 21. mail 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on vümati muudetred määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (EÜT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  EÜT L 250, 10.9.1998, lk 16.

(4)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/38


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 996/2004,

18. mai 2004,

millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 1766/92 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas (2), eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teraviljasektori imporditollimaksud on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 985/2004 (3).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 5 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 985/2004 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 985/2004 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. mail 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. mai 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

(3)  ELT L 180, 15.5.2004, lk 26.


I LISA

Määruse (EMÜ) nr 1766/1992 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud

CN-kood

Kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva Nisu, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme NISU seeme

0,00

ex 1001 90 99

Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a külviks

0,00

1002 00 00

Rukis

16,25

1005 10 90

Mais, külviks, v.a hübriidmais

32,98

1005 90 00

Mais, v.a külviks (2)

32,98

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme

16,25


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

3 euro võrra tonni kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

2 euro võrra tonni kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 euro võrra tonni kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

ajavahemikul 14. mai 2004—17. mai 2004

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering

Minneapolis

Chicago

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)

HRS2 (14 %)

YC3

HAD2

keskmine kvaliteet (1)

madal kvaliteet (2)

US oder 2

Noteering (EUR/t)

144,36 (3)

97,09

162,21 (4)

152,21 (4)

132,21 (4)

106,58 (4)

Lahe lisatasu (EUR/t)

9,34

 

 

Suure järvistu lisatasu (EUR/t)

11,31

 

 

2.

Last/veokulud:

Mehhiko laht — Rotterdam: 27,71 EUR/t; Suur järvistu — Rotterdam: 44,30 EUR/t.

3.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).


(1)  Negatiivne lisatasu 10 eurot tonni kohta [määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3].

(2)  Negatiivne lisatasu 30 eurot tonni kohta [määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3].

(3)  Positiivne lisatasu 14 eurot tonni kohta inkorporeeritud [määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3].

(4)  FOB Duluth.


Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/41


ÜHISMEEDE 2004/494/ÜVJP,

17. mai 2004,

Euroopa Liidu toetuse kohta integreeritud politseiüksuse loomiseks Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

26. jaanuaril 2004. aastal võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2004/85/ÜVJP, mis käsitleb konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas (1),

(2)

Euroopa Liit on 5. juuni 2003. aasta ühismeetme 2003/423/ÜVJP EL sõjaliste operatsioonide kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis (2) alusel 2003. aastal KDVs läbi viidud operatsiooni Artemis kaudu võtnud juba konkreetseid meetmeid julgeoleku taastamisele kaasaaitamiseks KDVs.

(3)

14. detsembril 2000. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2000/792/ÜVJP (3), millega määratakse hr Aldo Ajello Euroopa Liidu eriesindajaks Ida-Aafrika järvede piirkonnas. Ühismeedet on viimati muudetud ja laiendatud 8. detsembri 2003. aasta ühismeetmega 2003/869/ÜVJP (4).

(4)

29. septembril 2003. aastal võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2003/680/ÜVJP (5), millega muudetakse ühist seisukohta 2002/829/ÜVJP teatavate seadmete tarnimise kohta Kongo Demokraatlikku Vabariiki.

(5)

17. detsembril 2002. aastal Pretorias allkirjastatud üldine ja kõikehõlmav kokkulepe ülemineku kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning 29. juuni 2003. aasta julgeoleku ja sõjaväe memorandum nägid ette integreeritud politseiüksuse (IPÜ) loomise.

(6)

28. juulil 2003. aastal võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1493 (2003), milles väljendatakse rahulolu 4. aprilli 2003. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi üleminekupõhiseaduse väljakuulutamise ning 30. juunil 2003. aastal väljakuulutatud Rahvusliku Ühtsuse ja Ülemineku Valitsuse moodustamise üle. Samuti soovitatakse rahastajatel toetada Kongo integreeritud politseiüksuse loomist ning kiidetakse heaks selle väljaõppeks vajaliku täiendava abi andmine MONUCi (ÜRO missioon Kongo Demokraatlikus Vabariigis) poolt.

(7)

Julgeoleku hetkeolukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis võib halveneda, tuues kaasa võimalikke tõsiseid tagajärgi demokraatia tugevdamisprotsessile, õigusriigile ning rahvusvahelisele ja piirkondlikule julgeolekule. Euroopa Liidu poliitilised jõupingutused ja vahendid aitavad kinnistada piirkonna stabiilsust.

(8)

20. oktoobril 2003. aastal esitas KDV valitsus ametliku taotluse välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, et saada Euroopa Liidult abi ühendatud politseiüksuse loomisel, mille eesmärgiks oleks kaasa aidata riigiorganite kaitse tagamisele ja tugevdada sisejulgeolekuaparaati.

(9)

Komisjon on Euroopa Arengufondi kasuks vastu võtnud rahastamisotsuse projekti kohta, mis hõlmab tehnilist abi, koolituskeskuse taastamist ja varustuse tarnimist IPÜle (välja arvatud relvad ja politsei erivarustus) ja samuti asjakohast väljaõpet.

(10)

Eeltingimusena integreeritud politseiüksuse väljaõppele ja selle edasisele tegutsemisele on Euroopa Liidu liikmesriigid nõustunud andma kas rahalist või mitterahalist toetust. Lisaks liikmesriikide toetustele eraldab Euroopa Liit integreeritud politseiüksuse asutamiseks finantsabi ka Euroopa Liidu eelarvest.

(11)

Toetuste ja abi puhul tuleb järgida kasutamisjuhendeid, eriti seoses auditeerimise, aruandluse ja jälgitavusega, mis sätestatakse rahastajate ja Kongo Demokraatliku Vabariigi vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis.

(12)

Nõukogu võib otsustada, et Euroopa Arengufondi projektile ning IPÜle politseivarustuse, relvade ja laskemoona asjakohasele tarnimisele järgneb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames järelevalve, juhendamine ja nõustamine.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1.   Euroopa Liit toetab integreeritud politseiüksuse (IPÜ) asutamisele Kinshasas antava abi kaudu sisejulgeoleku tugevdamise protsessi KDVs, mis on rahuprotsessi ja riigi arengu oluliseks teguriks.

2.   Sel eesmärgil ja lisaks Euroopa Arengufondi poolt rahastatavatele ettevõtmistele eraldavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rahalisi vahendeid ja/või mitterahalisi toetusi, et KDV valitsus saaks integreeritud politseiüksuse loomiseks vajaliku politseivarustuse, relvad ja laskemoona vastavalt I lisale, vajadusel kaetakse ka transpordikulud Kinshasasse.

Artikkel 2

1.   Artiklis 1 nimetatud eesmärgil ja teatavatel tingimustel, nimelt et kehtestatakse kindlad tagatised politseivarustuse, relvade ja laskemoona auditeerimiseks, arvepidamiseks ja nende jälgitavuse tagamiseks,

a)

on liikmesriigid nõustunud andma toetusi;

b)

osutab Euroopa Liit finantsabi KDV valitsusele lisaks liikmesriikide poolsele toetusele.

2.   Tuleb saavutada võimalikult ulatuslik ühtsus lõikes 1 toodud toetustele ja abile esitatud tingimuste osas.

Artikkel 3

1.   Komisjoni Kinshasas asuv tehnilise abi rühm valmistab ette vastastikuse mõistmise memorandumi tihedas koostöös abi andvate liikmesriikidega vastavalt artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud toetuste kasutamise tingimustele. Selle allkirjastab ühelt poolt KDV valitsus ning teiselt poolt eesistuja.

2.   Vastastikuse mõistmise memorandum sätestab eelkõige, et:

II lisas sätestatud liikmesriikide toetuste auditeerimise, arvepidamise ja jälgitavuse, sealhulgas ohutu ladustamise, tingimused, mis on vähemalt sama ranged kui artikli 5 lõikes 2 nimetatud rahastamislepingule rakendatavad tingimused;

nende vahendite, sealhulgas hangete, kasutamise ja haldamise tingimused peavad võimaluste piires olema samad kui artikli 5 lõikes 2 toodud finantsabile rakendatavad tingimused;

kõik rahalised toetused edastatakse otse Kongo Demokraatliku Vabariigi siseministeeriumile, kasutades sama pangaarvet, millele kantakse Euroopa Liidu antav finantsabi KDV valitsusele. Selline tehing nõuaks kolme allkirja (Kongo Demokraatliku Vabariigi valitsuse, tehnilise assistendi/politseipoolse projektijuhi ning Euroopa Liidu eesistuja allkirjad).

kõik liikmesriikide antavad mitterahalised toetused edastatakse KDV valitsusele, samuti läheb KDV valitsusele üle nimetatud toetuste omandiõigus ning neid kasutatakse üksnes artiklis 1 osutatud eesmärkidel;

tehniline assistent/politseipoolne projektijuht abistab liikmesriike, kes on nõustunud andma mitterahalisi toetusi, edastades kogu vajaliku praktilise info, mis on vajalik nende toetuste sujuvaks kättetoimetamiseks KDV siseministeeriumile;

igakülgse järelevalve tagamiseks moodustatakse kohalik juhtivkomitee, kuhu kuuluvad tehniline assistent/politseipoolne projektijuht ning Euroopa Liidu eesistuja, toetusi andvate liikmesriikide, komisjoni, KDV siseministeeriumi ja MONUCi esindajad. Eelkõige kontrollib komitee vastastikuse mõistmise memorandumi sätete järgimist. KDV siseministeerium vastutab projekti elluviimise eest.

Artikkel 4

Komisjoni poolt liikmesriikide ettepanekul määratud tehniline assistent/politseipoolne projektijuht jälgib tähelepanelikult, kuidas KDV valitsus kasutab artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud toetusi. Ta kindlustab tihedas koostöös KDV ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimuste, sealhulgas auditeerimist, arvepidamist ja jälgitavust käsitlevate tingimuste järgimise. Tehniline assistent/politseipoolne projektijuht esitab regulaarselt aruandeid Euroopa Liidu eesistujale ja artikli 2 lõikes a osutatud juhtivkomiteele.

Artikkel 5

1.   Artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud finantsabi vajalik lähtesumma on 585 000 eurot.

2.   Komisjonile antakse ülesandeks artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud finantsabi edastamine. Sel eesmärgil sõlmib komisjon Kongo Demokraatliku Valitsuse valitsusega rahastamislepingu.

3.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele, erandina ei jää ühenduse omandisse eelrahastamise vahendid. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes.

Artikkel 6

Eesistuja ja komisjon annavad asjakohastele nõukogu organitele, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomiteele, korrapäraselt aru käesoleva ühismeetme rakendamisest ja eriti juhtivkomitee tegevusest.

Komisjon toetab igati eesistujat Kinshasas käesoleva ühismeetme poliitilisel rakendamisel.

Euroopa Liidu eriesindajat teavitatakse antud projekti arengust.

Artikkel 7

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See vaadatakse üle Euroopa Arengufondi projekti lõppedes või vajadusel mis tahes muul ajahetkel.

Artikkel 8

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. mai 2004.

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  ELT L 21, 28.1.2004, lk 25.

(2)  ELT L 143, 11.6.2003, lk 50.

(3)  ELT L 318, 16.12.2000. lk 1.

(4)  ELT L 326, 13.12.2003, lk 37.

(5)  ELT L 249, 1.10.2003, lk 64.


I LISA

ARTIKLIS 1 OSUTATUD POLITSEIVARUSTUSE, RELVADE JA LASKEMOONA SOOVITUSLIK NIMEKIRI

Käesolev nimekiri on soovituslik: mõningad täiendused või parandused võivad osutuda vajalikuks.

 

Politseivarustus

Politseikiivrid

1 008

Politseikilbid

240

Jalatsid

1 008

Säärekaitsed (paari)

950

Õlakaitsmed

950

Käsivarrekaitsmed (paari)

950

Kumminuiad

1 008

Kumminuiavutlarid

1 008

Vööd

1 008

Käerauad

1 000

Näokaitsmed

950

Politsei erirõivastus

1 008

Granaadikandjad

193

Plastkäerauad (reserv)

1 000

Tulekustutid

100

 

Relvad

Automaatpüstolid

1 008

Automaatrelvad

300

Laskerelvad

100

Õlalkantavad granaadiheitjad

100

 

Laskemoon (ühiku kohta)

Pisargaasikanistrid

2 000

Vintpüssigranaadid

5 000

Käsigranaadid

5 000

9 mm padrunid

500

 

Muu

Dokumendimapp

200

Binoklid

116

Fluorestsentsjakid (liiklus)

200

Viled

1 008

Kompassid

1 000

Kuulikindlad vestid

400


II LISA

ARTIKLI 3 LÕIKES 2 NIMETATUD LIIKMESRIIKIDE TOETUSED

1.

Järgmised liikmesriigid on otsustanud anda mitterahalisi toetusi: Belgia, Saksamaa, Ungari.

2.

Järgmised liikmesriigid on otsustanud anda rahalisi toetusi: Madalmaad, Ühendkuningriik, Rootsi, (1) Luksemburg, Iirimaa ja Taani.

3.

Liikmesriigid on nõustunud andma toetusi tingimusel, et sätestatakse kindlad garantiid, et tagada:

a)

liikmesriikide ja ühenduse menetluste ja kohustuste, mis puudutavad politseivarustuse, relvade ja laskemoona eksporti, täielik järgimine;

b)

IPÜle tarnitud politseivarustuse, relvade ja laskemoona täielik jälgitavus. Kogu politseivarustus, kõik relvad ja kogu laskemoon, mis on annetatud või rahalise toetuse eest ostetud, tuleb koos seerianumbritega kanda pidevalt ajakohastatavasse nimistusse. Kogu politseivarustus, kõik relvad ja kogu laskemoon peab olema jälgitav terve projekti kestel. Kogu saadud politseivarustus, kõik relvad ja kogu laskemoon on ainuüksi IPÜ enda kasutuseks ja neid ei või edastada ühelegi teisele üksusele või politseiga mitteseotud rühmale või kasutajale või reeksportida;

c)

rangeim võimalik arvepidamine kõikide vahendite ja politseivarustuse, relvade ja laskemoona üle. KDV valitsus on täielikult vastutav selle eest, et liikmesriikide mitterahalisi ja rahalisi toetusi kasutataks üksnes artiklis 1 osutatud eesmärgil;

d)

kulude nõuetekohane ja tõhus auditeerimine. Sõltumatu audiitor kinnitab, et vahendeid kasutatakse artiklis 1 osutatud eesmärgil.

4.

Taani rahalise toetuse puhul kohaldatakse lisatingimust, et seda kasutatakse vastavalt OECD arenguabikomitee suunistele ning aruandes arenguabikomiteele esitatakse see kui ametlik Taani arenguabi.


(1)  Kohaldatakse vajalikke siseriiklikke menetlusi.


19.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 182/46


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/495/ÜVJP,

17. mai 2004,

IAEA tegevuse toetamise kohta tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

12. detsembril 2003 võttis Euroopa Ülemkogu vastu massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mis tuleb võtta Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

(2)

EL viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, näiteks Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur (IAEA).

(3)

Euroopa Liidu osas võttis nõukogu 22. detsembril 2003 vastu direktiivi 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (1) Euroopa Liidus; seega jääb oluliseks eesmärgiks, mille saavutamist taotleda, kõrgaktiivsete kiirgusallikate kontrollimise tõhustamine kõigis kolmandates riikides kooskõlas G-8 avalduse ja tegevuskavaga radioaktiivsete allikate kaitstuse tagamise kohta.

(4)

Tuumamaterjali ja –rajatiste füüsilise kaitse tõhustamine ja salakaubaveo avastamine ning sellele reageerimine aitavad kaasa massihävitusrelvade leviku tõkestamisele.

(5)

IAEA taotleb samasuguseid eesmärke nagu punktides 3 ja 4 esitatud eesmärgid. Seda tehakse IAEA juhatajate nõukogu poolt septembris 2003 heakskiidetud kiirgusallikate ohutuse ja julgeoleku juhendi raames ning rakendades IAEA tuumajulgeoleku kava, mida rahastatakse vabatahtlikest panustest IAEA Tuumajulgeoleku Fondi. IAEA osaleb ka tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni tugevdamispüüdlustes.

(6)

Komisjon on nõustunud vastutama käesoleva ühismeetme rakendamise eest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1.   Massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia mõnede elementide kohese ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab EL IAEA tegevust tuumajulgeoleku kava raames, mille eesmärgid on:

massihävitusrelvade leviku suhtes tundlike materjalide ja seadmete kaitse tõhustamine ja asjakohaste teadmiste täiendamine,

tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubaveo avastamise ja sellele reageerimise tõhustamine.

2.   EL strateegia meetmetele vastavate IAEA projektide all mõistetakse projekte, mille eesmärk on suurendada:

kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete ja tuumarajatiste füüsilist kaitset;

radioaktiivsete ainete julgeolekut tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel;

riikide suutlikkust salakaubaveo avastamiseks ja sellele reageerimiseks.

Need projektid viiakse läbi riikides, mis tuumajulgeoleku valdkonnas abi vajavad.

Eespool nimetatud projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 lõikes 2 loetletud kolme projekti rakendamise lähtesummaks määratakse 3 329 000 eurot.

2.   Lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele, välja arvatud asjaolu, et eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse.

3.   Artiklis 1 osutatud projektide rakendamiseks sõlmib komisjon IAEA-ga rahastamislepingu EL poolt toetusena antava rahalise abi kasutamise tingimuste kohta. Sõlmitavas rahastamislepingus nähakse ette, et IAEA tagab EL rahalise abi nähtavuse, mis vastaks selle suurusele.

4.   Komisjon annab koostöös eesistujariigiga nõukogule aru EL rahalise abi kasutamise kohta.

Artikkel 3

Eesistujariik täielikus koostöös komisjoniga vastutab käesoleva ühismeetme rakendamise eest. Järelevalvet artiklis 2 osutatud EL rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle teostab komisjon.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeede kaotab kehtivuse 15 kuu möödumisel selle vastuvõtmisest.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. mai 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN


(1)  ELT L 346, 31.12.2003, lk 57.


LISA

EL toetus IAEA tegevusele tuumajulgeoleku programmi alusel ja massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames

1.   Kirjeldus

Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogu kiitis 2002. aasta märtsis heaks tuumaterrorismi vastase kaitse tegevuskava. See kava tagab tervikliku lähenemise tuumajulgeolekule, tunnistades vajadust kaitsta tuumamaterjale ja muid radioaktiivseid aineid “hällist hauani”. Kasutatava, ladustatava ja transporditava materjali kaitsmine on oluliseks teguriks suurema julgeoleku saavutamisel ja saavutatud julgeolekutaseme säilitamisel pikas perspektiivis. Kaitse mittetoimimise või materjali puhul, mida selle asukohas veel ei kaitsta, tuleb kehtestada meetmed materjali varguse või salakaubaveo katsete avastamiseks.

Nimetatud jõupingutuste toetamise vajadus on suur nii kõigis IAEA liikmesriikides kui ka riikides, mis ei ole veel IAEA liikmed. Nende projektide keskmes on siiski eelkõige Kagu-Euroopa riigid: Bulgaaria, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Serbia ja Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Moldova ja Rumeenia, ja Kesk-Aasia piirkond: Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Tadžikistan ja Türkmenistan. Tegevused on kavandatud ka Armeenias, Aserbaidžaanis ja Gruusias.

Esmalt viiakse prioriteetide väljaselgitamiseks läbi hindamismissioon – rahvusvaheline tuumajulgeoleku missioon. Selleks hindab rühm tunnustatud eksperte eespool nimetatud riikides juba rakendatud tuumajulgeoleku meetmete hetkeseisu ning annab soovitusi nende tõhustamiseks. Nende soovituste alusel määratletakse hilisem abi; seejuures antakse ülevaade nii hetkeseisust kui ka tõhustamise vajadusest tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete, sealhulgas tuumavaldkonnaga mitteseotud aladel kasutatavate radioaktiivsete ainete, ja tuumarajatistega seotud kuritahtlike tegude vältimise, avastamise ja nendele reageerimise valdkondades.

Kõnealuse hindamismissiooni tulemusel kehtestatakse prioriteedid, valides igasse EL toetuste raames eraldatud eelarvest rahastatavasse projekti kuni kuus riiki.

Valitud riikides viiakse seejärel projektid läbi kolmes valdkonnas:

1.

Kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhustamine.

Varguse ja sabotaaži vältimiseks peab tuumarajatistes ja -aladel kasutatavate ja ladustatavate materjalide üle adekvaatset arvestust pidama ja neid piisavalt kaitsma. Tõhusat reguleerimissüsteemi kasutades tuleks kindlaks määrata riigi ja operaatori tasandil ellurakendatavad projekti elemendid.

2.

Radioaktiivsete ainete kaitstuse suurendamine tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel.

Radioaktiivseid aineid ja mõnedel juhtudel tuumalähtematerjali kasutatakse sageli “tuumavaldkonnaga mittesoetud” kasutusaladel, näiteks meditsiinis või tööstuses. Mõned kõnealustest kiirgusallikatest on suure radioaktiivsusega ja kuuluvad IAEA TECDOC kiirgusallikate liigituse kategooriatesse 1–3. Need kiirgusallikad võivad, juhul kui neid piisavalt ei kontrollita ja kaitsta, sattuda valedesse kätesse ning neid võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Radioaktiivsete ainete kasutamist, ladustamist ja transporti hõlmavad reguleerimissüsteemid peavad olema tõhusad ja toimima nõuetekohaselt. Vähekaitstud võimsaid kiirgusallikaid tuleks nende kasutamisel ja ladustamisel kuritahtliku tegevuse eest kaitsta ning kui neid enam ei vajata, tuleb need demonteerida ja radioaktiivsete jäätmetena turvalisse ja ohutusse hoidlasse viia.

3.

Riikide suutlikkuse suurendamine salakaubaveo avastamiseks ja sellele reageerimiseks.

Salakaubaveo on seotud tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete tahtliku või tahtmatu ja rahvusvahelisi piire ületava või mitte ületava ilma loata omandamise, vahendamiste kasutamise, üleandmise või kõrvaldamisega.

Terroristid ei saa valmistada algelisi tuumalõhkeseadmeid või radioaktiivse aine laialipaiskamise seadmeid ilma selleks salakaubaveo teel materjali saamata. Lisaks võivad ka tundlikud seadmed ja tehnoloogia algeliste tuumalõhkeseadmete valmistamiseks või neis kasutatavate tundlike materjalide tootmiseks olla saadud salakaubaveo teel. Võib eeldada, et materjali või tehnoloogia sihtkohta jõudmiseks on vajalik selle liikumine üle piiride. Salakaubaveo tõkestamiseks nõuavad riigid seega, et oleks kehtestatud vajalikud reguleerimissüsteemid ning piiripunktides olemas tehnilised süsteemid (kaasa arvatud kasutajasõbralikud instrumendid) ja menetlused ning informatsioon radioaktiivsete ainete (sealhulgas lõhustuvate radioaktiivsete ainete) salakaubaveo või tundlike seadmete ja tehnoloogiaga salakaubaveo katsete avastamiseks.

Samuti peavad olema kehtestatud tõhusad meetmed kõnealusele tegevusele reageerimiseks ning radioaktiivsete ainete konfiskeerimiseks. Õiguskaitseorganite (tolli, politsei jne) personal ei ole sageli saanud detektorite kasutamise alast koolitust ja seega võivad tundlikud seadmed ja tehnoloogia neile võõrad olla. Seetõttu on ametnike koolitamine salakaubaveo avastamiseks kehtestatud meetmete edukaks rakendamiseks äärmiselt oluline. Erinevate kategooriate ametnikele tuleks anda erinevat koolitust nii detektorite kasutamise kui ka nende näitude lugemise osas, et nad oleksid võimelised edasise tegevuse üle otsustama.

2.   Eesmärgid

Üldeesmärk: Valitud riikide tuumajulgeoleku suurendamine.

2.1.   Hindamismissioon: Rahvusvaheliste tuumajulgeoleku missioonide rahastamine

IAEA viib INSServi missioonid läbi, et määrata kindlaks vajadused tuumajulgeoleku suurendamiseks kõigis punktis 1 nimetatud 17 riigis. Missioonid hõlmavad nii füüsilist kaitset ja julgeolekut tuumavaldkonnaga seotud ja mitteseotud kasutusaladel, sealhulgas vajalikke reguleerimissüsteeme, kui ka salakaubaveo tõkestamiseks juba kehtestatud meetmeid.

Projektid, mis on osa eespool nimetatud laiahaardelisest tuumajulgeoleku missioonist:

algavad tuumamaterjali ja muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ning tuuma- või uurimisrajatiste või -alade, kus neid materjale kasutatakse või ladustatakse, kaitse hetkeseisu hindamisega. Neis 17 riigis on kokku 26 tuumarajatist või -ala. Nende seast valitakse järgnevaks moderniseerimiseks ja toetamiseks välja osa nimetatud materjale sisaldavaid rajatisi ja alasid.

määravad kindlaks kiireloomulised vajadused regulatiivse infrastruktuuri ajakohastamiseks neis 17 riigis ning määravad kindlaks ka vajaduse vähekaitstud võimsate kiirgusallikate täiendavaks kaitsmiseks. Missiooni tulemusena määratakse kindlaks ka kaitse tagamiseks vajalik erivarustus.

hõlmavad nii suutlikkuse hetkeseisu hindamist kui ka riigis salakaubaveo tõkestamiseks kehtestatud meetmete tõhustamise vajaduse hindamist.

2.2.   Hindamismissiooni tulemusel prioriteetidena määratletud konkreetsete meetmete rakendamine

Projekt 1

Kasutatavate, ladustatavate ja transporditavate tuumamaterjalide ning muude radioaktiivsete ainete füüsilise kaitse ja tuumarajatiste füüsilise kaitse tõhustamine

Projekti eesmärk: tõhustada valitud riikides tuumamaterjalide ja muude radioaktiivsete ainete füüsilist kaitset.

Projekti tulemused:

valitud rajatiste ja prioriteetidena määratletud alade füüsiline kaitse on muudetud tõhusamaks;

füüsilist kaitset käsitlev siseriiklik regulatiivne infrastruktuur on ekspertabi kaudu paremaks muudetud;

valitud riikides on läbi viidud personali koolitus.

Projekt 2

Radioaktiivsete ainete kaitstuse suurendamine tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel

Projekti eesmärk: suurendada radioaktiivsete ainete kaitstust valitud riikides tuumavaldkonnaga mitteseotud kasutusaladel.

Projekti tulemused:

radioaktiivsete ainete ohutust ja kaitstust käsitlev siseriiklik regulatiivne infrastruktuur on ekspertabi kaudu paremaks muudetud;

kuni 30 vähekaitstud kiirgusallikat on kaitstud või vajadusel demonteeritud ja kõrvaldatud;

valitud riikides on läbi viidud personali koolitus.

Projekt 3

Riikide suutlikkuse suurendamine salakaubaveo avastamiseks ja sellele reageerimiseks

Projekti eesmärk: suurendada valitud riikide suutlikkust avastada salakaubavedu ja sellele reageerida.

Projekti tulemused:

tuumamaterjalide salakaubaveoga seotud teadmiste täiendamiseks on avalikest allikatest ja riikide kontaktasutustest kogutud põhjalik informatsioon tuumamaterjalide salakaubaveo kohta ning seda analüüsitud. See informatsioon on abiks ka erinevate salakaubaveo vastase võitluse eesmärgil läbiviidavate tegevuste tähtsuse järjekorda seadmisel;

valitud riikides on ekspertabi kasutades kehtestatud siseriiklikud raamistikud salakaubaveo tõkestamiseks ning radioaktiivsete ainete, tundlike tuumaseadmete ja -tehnoloogia piiriülese liikumise kontrollimise siseriikliku koordineerimise tõhustamiseks;

valitud piiripunktides on piirikontrolli seadmeid täiendatud;

õiguskaitseorganite personali koolitus on läbi viidud.

3.   Kestus

Hindamismissioon viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast komisjoni ja IAEA vahelise rahastamislepingu allkirjastamist. Kõnealused kolm projekti viiakse läbi paralleelselt järgneva 12 kuu jooksul.

Käesoleva ühismeetme rakendamise arvatav kogukestus on 15 kuud.

4.   Kasusaajad

Kasusaajad on riigid, milles viiakse läbi hindamine ja hindamisele järgnevad projektid. Nende riikide ametivõime abistatakse nõrkade kohtade kindlaksmääramisel ja neile antakse toetust lahenduste leidmisel ja julgeoleku suurendamisel.

5.   Rakendusüksus

Projektide rakendamine tehakse ülesandeks IAEA-le. Rahvusvahelised tuumajulgeoleku missioonid viiakse läbi vastavalt IAEA liikmesriikide ekspertide poolt teostatavate IAEA missioonide standardreeglitele. Kõnealuse kolme projekti läbiviimisel osalevad vahetult IAEA personal, IAEA liikmesriikide valitud eksperdid või töövõtjad. Töövõtjate kasutamise korral viib IAEA käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked läbi vastavalt kehtivatele IAEA eeskirjadele ja menetlusreeglitele, mis on üksikasjalikult sätestatud rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud Euroopa Ühenduse toetuse lepingus.

6.   Kolmandad osapooled

Projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. IAEA liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandateks osapoolteks. Nad töötavad vastavalt IAEA ekspertide töö standardreeglitele.

7.   Vajalike vahendite hinnanguline suurus

EL toetusest rahastatakse hindamismissiooni ja punktis 2.2 kirjeldatud kolme projekti. Hinnangulised kulud on järgmised:

Tuumajulgeoleku missioonid (17 riiki):

303 000 eurot

Projekt 1 (6 riiki):

854 200 eurot

Projekt 2 (6 riiki):

1 136 700 eurot

Projekt 3 (6 riiki):

946 600 eurot

Lisaks on projekti sisse arvestatud ettenägematute kulude reserv 3 % abi saamise tingimustele vastavatest kuludest (kogusummas 88 500 eurot).

8.   Projektide kulusid kattev lähtesumma

Projektide kogumaksumus on 3 329 000 eurot.