15.5.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 121/3 |
NÕUKOGU OTSUS,
6. aprill 2009,
Euroopa Ühenduse ühinemise kohta liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga ja selle protokolliga (õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas
(2009/370/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga ja lõike 3 esimese lõiguga,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ühendus töötab välja ühist õigusruumi, mis rajaneks kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttel. |
(2) |
Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioon (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja selle protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, annavad kasuliku panuse kõnealuste valdkondade reguleerimisse rahvusvahelisel tasandil. Seetõttu on soovitatav, et esimesel võimalusel hakataks kohaldama nende kahe dokumendi sätteid, mis käsitlevad ühenduse ainupädevusse kuuluvaid valdkondi. |
(3) |
Komisjon pidas ühenduse nimel läbirääkimisi Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolli sätete üle, mis kuuluvad ühenduse ainupädevusse. |
(4) |
Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid, kelle pädevusse kuuluvad teatavad Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võivad pärast kõnealuse konventsiooni ja protokolli jõustumist nendega ühineda. |
(5) |
Kaplinna konventsioonis ja õhusõidukite protokollis käsitletakse ka teatavaid valdkondi, mida reguleeritakse nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (2) nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (4). |
(6) |
Osa Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolliga reguleeritavaid valdkondi kuulub ühenduse ainupädevusse, kuid teatavates kõnealuste dokumentidega reguleeritavates valdkondades on pädevad liikmesriigid. |
(7) |
Seetõttu peaks ühendus Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolliga ühinema. |
(8) |
Kaplinna konventsiooni artiklis 48 ja õhusõidukite protokolli XXVII artiklis sätestatakse, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab ühinedes deklaratsiooni, milles täpsustatakse kõnealuse konventsiooni ja protokolliga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul asjaomase organisatsiooni liikmesriigid on delegeerinud pädevuse kõnealusele organisatsioonile. Seetõttu peaks ühendus nende kahe aktiga ühinedes esitama asjaomase deklaratsiooni. |
(9) |
Kaplinna konventsiooni artiklis 55 sätestatakse, et osalisriik võib deklareerida, et ta ei kohalda kõiki artikli 13 ja/või artikli 43 sätteid või mõnda neist. Kõnealuse konventsiooniga ühinedes peaks ühendus esitama asjaomase deklaratsiooni. |
(10) |
Õhusõidukite protokolli X, XI ja XII artiklit kohaldatakse ainult siis, kui osalisriik on teinud vastavalt kõnealuse protokolli XXX artiklile asjaomase deklaratsiooni, ning selles deklaratsioonis kindlaks määratud tingimustel. Õhusõidukite protokolliga ühinedes peaks ühendus deklareerima, et ta ei kohalda XII artiklit ning et ta ei esita deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõigetele 2 ja 3. Liikmesriikide pädevust maksejõuetust käsitlevate materiaalõiguse sätete valdkonnas see ei mõjuta. |
(11) |
Õhusõidukite protokolli VIII artiklit õiguse valiku kohta kohaldatakse samuti ainult juhul, kui osalisriik esitab deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 1. Õhusõidukite protokolliga ühinedes peaks ühendus deklareerima, et ta ei kohalda VIII artiklit. |
(12) |
Ühendkuningriigi suhtes jääb siduvaks lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 1980. aasta Rooma konventsioon (5) seni, kuni tema suhtes muutuvad siduvaks määruse (EÜ) nr 593/2008 sätted. Eeldatakse, et kui Ühendkuningriik ühineb õhusõidukite protokolliga enne nimetatud aega, esitab ta ühinedes vastavalt XXX artikli lõikele 1 deklaratsiooni, mis ei mõjuta kõnealuse määruse sätete kohaldamist. |
(13) |
Ühendkuningriik ja Iirimaa osalevad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(14) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
1. Euroopa Ühenduse nimel kiidetakse heaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsioon (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja protokoll õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas.
Kaplinna konventsiooni ja õhusõidukite protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
2. Käesolevas otsuses tähendab „liikmesriik” kõiki liikmesriike peale Taani.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel hoiule andma Kaplinna konventsiooni artikli 47 lõikes 4 ja õhusõidukite protokolli XXVI artikli lõikes 4 nimetatud dokumendid.
Artikkel 3
1. Kaplinna konventsiooniga ühinedes esitab ühendus I ja II lisa I punktides sätestatud deklaratsiooni.
2. Õhusõidukite protokolliga ühinedes esitab ühendus I ja II lisa II punktides sätestatud deklaratsiooni.
Luxembourg, 6. aprill 2009
Nõukogu nimel
eesistuja
J. POSPÍŠIL
(1) 18. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
(3) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.
(4) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.
(5) EÜT L 266, 9.10.1980, lk 1.
I LISA
Euroopa Ühenduse pädevust käsitlevad ülddeklaratsioonid, mille ühendus peab esitama ühinedes liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja protokolliga õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas
I. |
Artikli 48 lõike 2 kohane deklaratsioon, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse pädevust Kaplinna konventsiooniga reguleeritavates valdkondades, kus liikmesriigid on delegeerinud oma pädevuse ühendusele
|
II. |
XXVII artikli lõike 2 kohane deklaratsioon, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse pädevust õhusõidukite protokolliga reguleeritavates valdkondades, kus liikmesriigid on delegeerinud oma pädevuse ühendusele
|
(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
(2) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.
(3) ELT L 177, 4.7.2008, lk 6.
(4) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
II LISA
Euroopa Ühenduse poolt liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniga (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) ja protokolliga õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”), mis võeti ühiselt vastu 16. novembril 2001 Kaplinnas, ühinedes esitatavad deklaratsioonid, milles käsitletakse kõnealustes dokumentides sisalduvaid teatavaid sätteid ja meetmeid
I. |
Euroopa Ühenduse deklaratsioon vastavalt liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „Kaplinna konventsioon”) artiklile 55 Kui võlgniku alaline asukoht on ühenduse liikmesriigi territooriumil, kohaldab vastavalt Kaplinna konventsiooni artiklile 55 liikmesriik, kelle suhtes on siduv nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades), (1) ajutiste abinõude korral Kaplinna konventsiooni artikleid 13 ja 43 ainult kooskõlas määruse nr 44/2001 artikliga 31, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Ühenduste Kohus 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (2) artikli 24 kontekstis. |
II. |
Euroopa Ühenduse deklaratsioon vastavalt protokolli õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta (edaspidi „õhusõidukite protokoll”) XXX artiklile Kooskõlas õhusõidukite protokolli XXX artikli lõikega 5 ei kohaldata ühenduses nimetatud protokolli XXI artiklit ja liikmesriikide suhtes, kellele on siduv nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) (3) või muu kokkulepe kõnealuse määruse mõju laiendamiseks, kohaldatakse nimetatud määrust. |
(1) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
TÕLGE
Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste
KONVENTSIOON
KÄESOLEVA KONVENTSIOONI OSALISRIIGID,
MÕISTES vajadust omandada ja kasutada väärtuslikke või erilise majandusliku tähtsusega liikurseadmeid ning hõlbustada liikurseadmete omandamise ja kasutuse rahastamist tõhusal viisil,
TUNNISTADES sel eesmärgil aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise eeliseid ning soovides hõlbustada selliste tehingute tegemist, kehtestades selged eeskirjad nende reguleerimiseks,
VÕTTES ARVESSE vajadust tagada liikurseadmetega seotud tagatiste ülemaailmset tunnustamist ja kaitsmist,
SOOVIDES tagada kõikidele huvitatud isikutele laialdane ja vastastikune majanduslik kasu,
USKUDES, et sellised eeskirjad peavad kajastama aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise aluspõhimõtteid ning edendama osapooltele selliste tehingute jaoks vajalikku autonoomiat,
OLLES TEADLIKUD vajadusest kehtestada liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste õiguslik raamistik ja luua sel eesmärgil nende kaitseks rahvusvaheline registreerimissüsteem,
VÕTTES ARVESSE kehtivates liikurseadmetega seotud konventsioonides väljendatud eesmärke ja põhimõtteid,
ON KOKKU LEPPINUD järgmistes sätetes:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevas konventsioonis järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
a) „leping”– pandileping, omandireservatsiooni kokkulepe või liisinguleping;
b) „loovutamine”– kokkulepe, millega loovutatakse õiguste saajale kas pandi abil või muul viisil esemetega kaasnevad õigused ja millega võib kaasneda asjaomase rahvusvahelise tagatise üleminek;
c) „kaasnevad õigused”– kõik esemega tagatud või sellega seotud õigused nõuda võlgnikult makse tegemist või muu lepingulise kohustuse täitmist;
d) „maksejõuetusmenetluse algus”– maksejõuetusmenetluse alguseks peetav aeg vastavalt kohaldatavale pankrotiõigusele;
e) „tingimuslik ostja”– omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud ostja;
f) „tingimuslik müüja”– omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud müüja;
g) „müügileping”– müüja ja ostja vaheline kokkulepe eseme müümise kohta, mis ei ole eespool punktis a määratletud leping;
h) „kohus”– osalisriigis registreeritud kohtuasutus või haldus- või vahekohus;
i) „võlausaldaja”– pandilepingus nimetatud pandipidaja, omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud tingimuslik müüja või liisingulepingus nimetatud liisinguandja;
j) „võlgnik”– pandilepingus nimetatud pandiandja, omandireservatsiooni kokkuleppes nimetatud tingimuslik ostja, liisingulepingus nimetatud liisinguvõtja, või isik, kelle õigus esemele on koormatud registreerimiskõlbliku ühepoolse õigusega;
k) „pankrotihaldur”– isik, kes on volitatud korraldama saneerimist või likvideerimist, kaasa arvatud ajutiselt volitatud isik, ja valdusõiguse säilitanud võlgnik, kui see on kohaldatava pankrotiõiguse kohaselt lubatud;
l) „maksejõuetusmenetlus”– pankroti- või likvideerimismenetlus või muu kõiki võlausaldajaid puudutav kohtu- või haldusmenetlus, kaasa arvatud ajutine menetlus, milles võlgniku varad ja tegevus võetakse saneerimise või likvideerimise eesmärgil kohtuliku kontrolli või järelevalve alla;
m) „huvitatud isik”–
i) |
võlgnik; |
ii) |
isik, kes väljastab või emiteerib garantiikindlustuse või nõudegarantii või valmisolekuakreditiivi või mis tahes muul kujul krediidikindlustuse, et tagada kohustuste täitmine võlausaldaja kasuks; |
iii) |
mis tahes muu isik, kellel on eseme suhtes õigused; |
n) „riigisisene tehing”– artikli 2 lõike 2 punktides a–c loetletud tehing, mille puhul kõigi tehingus osalevate isikute põhihuvide kese ja asjaomane ese (nagu on kindlaks määratud protokollis) asuvad lepingu sõlmimise ajal ühes ja samas osalisriigis ja tehinguga antud tagatis on kantud artikli 50 lõike 1 kohase deklaratsiooni esitanud osalisriigi registrisse;
o) „rahvusvaheline tagatis”– võlausaldaja õigus, mille suhtes kohaldatakse artiklit 2;
p) „rahvusvaheline register”– käesoleva konventsiooni või protokolli kohaldamise eesmärgil loodud rahvusvaheline registreerimissüsteem;
q) „liisinguleping”– leping, millega isik (liisinguandja) annab eseme valdus- või kontrolliõiguse (kas koos ostuvõimalusega või ilma selleta) renditasu või muu makse eest teisele isikule (liisinguvõtja);
r) „riigisisene tagatis”– õigus, mis on võlausaldajal eseme suhtes ja mis tekkis artikli 50 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonis nimetatud riigisisese tehingu tagajärjel;
s) „ühepoolne õigus”– õigus, mis antakse artikli 39 kohase deklaratsiooni esitanud osalisriigi õiguse kohaselt eesmärgiga tagada teatava kohustuse, kaasa arvatud riigi, riikliku üksuse või valitsusvahelise või eraõigusliku organisatsiooni ees oleva kohustuse täitmine;
t) „riigisisese tagatise teatis”– rahvusvahelises registris registreeritud või registreerimiskõlblik teatis riigisisese tagatise andmise kohta;
u) „ese”– sellesse kategooriasse kuuluv ese, mille suhtes kohaldatakse artiklit 2;
v) „varasem õigus”– mis tahes õigus teatava eseme suhtes, mis tekkis või tulenes enne käesoleva konventsiooni artikli 60 lõike 2 punktis a kindlaks määratud jõustumiskuupäeva;
w) „kahjuhüvitis”– esemega seotud rahaline või mitterahaline kahjuhüvitis, mis tuleneb eseme täielikust või osalisest kaotamisest või hävimisest või selle täielikust või osalisest konfiskeerimisest, arestimisest või rekvireerimisest;
x) „võimalik loovutamine”– loovutamine, mida kavatsetakse teha kindlaksmääratud sündmuse toimumise korral tulevikus, olenemata sellest, kas selle sündmuse toimumine on kindel või mitte;
y) „võimalik rahvusvaheline tagatis”– tagatis, mida kavatsetakse anda rahvusvahelise tagatisena mingi eseme suhtes kindlaksmääratud sündmuse toimumise korral tulevikus (kaasa arvatud juhul, kui võlgnik omandab õiguse asjaomase eseme suhtes), olenemata sellest, kas selle sündmuse toimumine on kindel või mitte;
z) „võimalik müük”– müük, mida kavatsetakse sooritada kindlaksmääratud sündmuse toimumise korral tulevikus, olenemata sellest, kas selle sündmuse toimumine on kindel või mitte;
aa) „protokoll”– mis tahes esemekategooria ja kaasnevate õiguste puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevat konventsiooni, protokoll selle esemekategooria ja kaasnevate õiguste kohta;
bb) „registreeritud”– kantud rahvusvahelisse registrisse vastavalt V peatükile;
cc) „registreeritud tagatis”– V peatüki kohaselt registreeritud rahvusvaheline tagatis, registreerimiskõlblik ühepoolne õigus või riigisisese tagatise teatises nimetatud riigisisene tagatis;
dd) „registreerimiskõlblik ühepoolne õigus”– artikli 40 alusel hoiule antud deklaratsiooni kohaselt registreerimiskõlblik ühepoolne õigus;
ee) „registripidaja”– protokolli puhul isik või organ, kes on määratud kõnealuses protokollis või artikli 17 lõike 2 punkti b alusel;
ff) „eeskirjad”– järelevalveasutuse poolt vastavalt protokollile koostatud või kinnitatud eeskirjad;
gg) „müük”– eseme omandiõiguse üleandmine vastavalt müügilepingule;
hh) „tagatud kohustus”– pandiõigusega tagatud kohustus;
ii) „pandileping”– leping, millega pandiandja annab või nõustub andma pandipidajale õiguse (kaasa arvatud omandiõiguse) teatava eseme suhtes, et tagada pandiandja või kolmanda isiku olemasoleva või tulevase kohustuse täitmine;
jj) „pandiõigus”– pandilepinguga loodud õigus;
kk) „järelevalveasutus”– protokolli puhul artikli 17 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutus;
ll) „omandireservatsiooni kokkulepe”– kokkulepe eseme müügi kohta tingimusel, et eseme omandiõigus läheb üle alles kokkuleppes kindlaksmääratud tingimuse või tingimuste täitmisel;
mm) „registreerimata tagatis”– kokkuleppel põhinev õigus või ühepoolne õigus (välja arvatud õigus, mille suhtes kohaldatakse artiklit 39), mis ei ole registreeritud, olenemata sellest, kas see on käesoleva konventsiooni kohaselt registreerimiskõlblik või mitte, ja
nn) „kirjalik”– teave (kaasa arvatud elektroonilisel teel edastatud andmed), mis on esitatud materiaalsel või muul kujul ja mida saab edaspidi materiaalsel kujul taasesitada ning milles on mõistlikul viisil näidatud, et isik on andmed kinnitanud.
Artikkel 2
Rahvusvaheline tagatis
1. Käesolevas konventsioonis sätestatakse teatavate liikurseadmete kategooriatega seotud rahvusvaheliste tagatiste andmine ja mõju ja nendega kaasnevad õigused.
2. Käesoleva konventsiooni tähenduses on liikurseadmetega seotud rahvusvaheline tagatis artikli 7 kohaselt antud tagatis sellise üheselt identifitseeritava eseme suhtes, mis kuulub lõikes 3 nimetatud ja protokollis kindlaksmääratud esemekategooriasse ja mis:
a) |
on antud pandiandja poolt pandilepingu alusel; |
b) |
kuulub isikule, kes on omandireservatsiooni kokkuleppe kohaselt tingimuslik müüja, või |
c) |
kuulub isikule, kes on liisingulepingu kohaselt liisinguandja. Punkti a kohaldamisalasse kuuluv õigus ei kuulu samal ajal ka punktide b või c kohaldamisalasse. |
3. Eelmistes lõigetes nimetatud kategooriad on järgmised:
a) |
õhusõiduki plaanerid, õhusõiduki mootorid ja helikopterid; |
b) |
raudteeveerem ja |
c) |
kosmosevarustus. |
4. Kohaldatava õiguse alusel määratakse kindlaks, kas tagatis, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, kuulub kõnealuse lõike punkti a, b või c kohaldamisalasse.
5. Rahvusvaheline tagatis teatava eseme suhtes laieneb selle eseme eest saadud kahjuhüvitisele.
Artikkel 3
Reguleerimisala
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse juhul, kui võlgniku asukohamaaks on rahvusvahelise tagatise andmist käsitleva lepingu sõlmimise ajal üks osalisriik.
2. Käesoleva konventsiooni kohaldamist ei mõjuta see, et võlausaldaja asukohamaaks on kolmas riik.
Artikkel 4
Võlgniku asukohamaa
1. Artikli 3 lõike 1 kohaldamisel on võlgniku asukohamaaks osalisriik:
a) |
mille õiguse alusel on võlgnik asutatud või moodustatud; |
b) |
kus on tema registri- või põhikirjajärgne asukoht; |
c) |
kus asub tema asjaajamise keskus või |
d) |
kus on tema tegevuskoht. |
2. Eelmise lõike punktis d viidatud võlgniku tegevuskohaks on mitme tegevuskoha korral tema põhitegevuskoht ja tegevuskoha puudumise korral tema alaline elukoht.
Artikkel 5
Tõlgendamine ja kohaldatav õigus
1. Käesoleva konventsiooni tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle preambulis sätestatud eesmärke, selle rahvusvahelist iseloomu ja vajadust tagada selle ühtne ja prognoositav kohaldamine.
2. Käesoleva konventsiooniga reguleeritud valdkondadega seotud probleemid, mida ei ole konventsioonis sõnaselgelt lahendatud, tuleb lahendada konventsiooni aluseks olevate üldpõhimõtete kohaselt või selliste põhimõtete puudumise korral kooskõlas kohaldatava õigusega.
3. Kohaldatavale õigusele viitamisel viidatakse asja menetleva kohtu asukohariigi rahvusvahelise eraõiguse alusel kohaldatavatele riigisisestele õigusnormidele.
4. Kui riik koosneb mitmest haldusüksusest, millest igaüks kohaldab asjaomase küsimuse lahendamisel omaenda õigusnorme, ja kui asjassepuutuvat haldusüksust ei ole täpsustatud, määratakse kõnealuse riigi õiguse kohaselt see haldusüksus, mille õigusnormide alusel asjaomane küsimus lahendatakse. Selliste õigusnormide puudumise korral kohaldatakse asjaga kõige tihedamalt seotud haldusüksuse õigusnorme.
Artikkel 6
Konventsiooni ja protokolli seos
1. Käesolevat konventsiooni ja protokolli loetakse ja tõlgendatakse koos ühe dokumendina.
2. Käesoleva konventsiooni ja protokolli vaheliste vasturääkivuste korral kohaldatakse protokolli.
II PEATÜKK
RAHVUSVAHELISE TAGATISE ANDMINE
Artikkel 7
Vorminõuded
Tagatis on antud käesoleva konventsiooni kohase rahvusvahelise tagatisena, kui selle andmist käsitlev leping:
a) |
on kirjalik; |
b) |
on seotud esemega, mille käsutusõigus on pandiandjal, tingimuslikul müüjal või liisinguandjal; |
c) |
võimaldab eset identifitseerida kooskõlas protokolliga ja |
d) |
võimaldab pandilepingu korral kindlaks määrata tagatud kohustused, kuid vajaduseta täpsustada tagatud summat või maksimaalset summat. |
III PEATÜKK
ABINÕUD LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMATAJÄTMISE KORRAL
Artikkel 8
Pandipidaja abinõud
1. Artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral võib pandipidaja, kui pandiandja on millal tahes andnud selleks oma nõusoleku ja võttes arvesse mis tahes deklaratsiooni, mille osalisriik võib esitada artikli 54 alusel, kasutada üht või mitut järgmist abinõud:
a) |
võtta talle panditud ese enda valdusse või oma kontrolli alla; |
b) |
müüa see ese ära või liisida see välja; |
c) |
nõuda sisse või saada endale sellise eseme haldamisest või kasutamisest saadud tulu või kasum. |
2. Pandipidaja võib teise võimalusena taotleda sellise kohtuotsuse langetamist, millega antakse luba või korraldus eelmises lõikes nimetatud toimingute sooritamiseks.
3. Lõike 1 punktides a, b või c või artiklis 13 sätestatud abinõusid rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil. Abinõud rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil siis, kui seda rakendatakse vastavalt pandilepingu tingimustele, välja arvatud juhul, kui sellised tingimused on ilmselgelt põhjendamatud.
4. Pandipidaja, kes kavandab eseme müüki või liisimist lõike 1 kohaselt, teatab kavandatud müügist või liisimisest mõistliku aja jooksul kirjalikult ette:
a) |
artikli 1 punkti m alapunktides i ja ii nimetatud huvitatud isikutele ja |
b) |
artikli 1 punkti m alapunktis iii nimetatud huvitatud isikutele, kes on teavitanud pandipidajat oma õigustest mõistliku aja jooksul enne müüki või liisimist. |
5. Mis tahes summat, mille pandipidaja nõuab sisse või saab lõikes 1 või 2 sätestatud abinõude rakendamise tagajärjel, kasutatakse tagatud kohustuste vähendamiseks.
6. Kui summad, mille pandipidaja nõuab sisse või saab lõikes 1 või 2 sätestatud abinõude rakendamise tagajärjel, ületavad pandiõigusega tagatud summat ja abinõude rakendamisel tekkinud mõistlikke kulusid, jaotab pandipidaja ülejäägi registreeritud või pandipidajale teatavaks tehtud õiguste omanike vahel vastavalt nende järjekohale, kui kohus ei otsusta teisiti, ja maksab ülejäänud osa pandiandjale.
Artikkel 9
Eseme omandiõiguse üleminek kohustuste täitmise eesmärgil; väljaost
1. Pärast artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist võivad pandipidaja ja kõik huvitatud isikud leppida kokku, et pandiõigusega koormatud eseme omandiõigus (või mis tahes õigus, mis pandiandjal on selle eseme suhtes) läheb tagatud kohustuste osaliseks või täielikuks täitmiseks üle pandipidajale.
2. Kohus võib pandipidaja avalduse alusel langetada otsuse, mille kohaselt läheb pandiõigusega koormatud eseme omandiõigus (või mis tahes õigus, mis pandiandjal on selle eseme suhtes) tagatud kohustuste osaliseks või täielikuks täitmiseks üle pandipidajale.
3. Kohus rahuldab eelmises lõikes nimetatud avalduse ainult juhul, kui tagatud kohustused, mis täidetakse omandiõiguse üleminekuga, on vastavuses eseme väärtusega, võttes arvesse makseid, mida pandipidaja peab tegema huvitatud isikutele.
4. Pandiandja või huvitatud isik võib pärast artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist ja enne panditud eseme müüki või lõike 2 kohase kohtuotsuse langetamist taotleda eseme vabastamist, makstes ära kogu tagatud summa, võttes arvesse eseme liisimist pandipidaja poolt vastavalt artikli 8 lõike 1 punkti b sätetele või artikli 8 lõike 2 kohasele kohtuotsusele. Kui pärast lepinguliste kohustuste täitmatajätmist maksab kogu tagatud summa ära muu huvitatud isik kui võlgnik, lähevad sellele isikule üle pandipidaja õigused.
5. Omandiõigus või muu pandiandja õigus, mis müüakse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt või antakse üle käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, on vaba mis tahes muust õigusest, mille suhtes on pandipidaja pandiõigusel artikli 29 kohaselt eesõigus.
Artikkel 10
Tingimusliku müüja või liisinguandja abinõud
Omandireservatsiooni kokkuleppe või liisingulepingu kohaste kohustuste täitmatajätmise korral vastavalt artiklile 11 võib vastavalt kas tingimuslik müüja või liisinguandja:
a) |
lepingu katkestada ja võtta asjaomase lepinguga seotud ese oma valdusse või oma kontrolli alla, võttes arvesse mis tahes deklaratsiooni, mille osalisriik võib esitada artikli 54 alusel, või |
b) |
taotleda kohtult loa või korralduse andmist neist toimingutest ühe teostamiseks. |
Artikkel 11
Lepinguliste kohustuste täitmatajätmine
1. Võlgnik ja võlausaldaja võivad igal ajal leppida kirjalikult kokku sündmustes, mis tähendavad lepinguliste kohustuste täitmatajätmist või millega muul viisil kaasnevad artiklites 8–10 ja 13 sätestatud õigused ja abinõud.
2. Võlgniku ja võlausaldaja vahelise kokkuleppe puudumise korral on „lepinguliste kohustuste täitmatajätmine” artiklite 8–10 ja 13 tähenduses selline lepinguliste kohustuste täitmatajätmine, mis jätab võlausaldaja olulisel määral ilma sellest, millele tal on lepingu kohaselt õigus.
Artikkel 12
Täiendavad abinõud
Kohaldatava õiguse kohaselt lubatud täiendavaid abinõusid, kaasa arvatud poolte vahel kokkulepitud abinõusid, võib rakendada niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva peatüki kohustuslike sätetega vastavalt artiklile 15.
Artikkel 13
Abinõud enne nõude lõplikku kindlaksmääramist
1. Võttes arvesse mis tahes deklaratsiooni, mille osalisriik võib esitada artikli 55 alusel, peab ta tagama, et võlausaldaja, kes tõendab, et võlgnik on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, võib enne oma nõude lõplikku kindlaksmääramist ja tingimusel, et võlgnik on selleks andnud oma nõusoleku, saada kohtult viivitamata korralduse rakendada ühte või mitut järgmisena nimetatud abinõud vastavalt sellele, mida võlausaldaja taotleb:
a) |
eseme ja selle väärtuse säilitamine; |
b) |
eseme võtmine oma valdusse või oma kontrolli või järelevalve alla; |
c) |
eseme kasutamise ja teisaldamise keelamine ja |
d) |
eseme liisimine või, välja arvatud punktide a–c kohaldamise korral, eseme ja sellest saadava tulu haldamine. |
2. Kohus võib eelmise lõike kohast korraldust andes kehtestada tingimused, mida ta peab vajalikuks huvitatud isikute kaitsmiseks juhul, kui võlausaldaja:
a) |
ei täida sellise abinõu rakendamist lubava korralduse täitmisel oma käesoleva konventsiooni või protokolli kohaseid kohustusi võlgniku vastu või |
b) |
ei suuda nõude lõplikul kindlaksmääramisel oma nõuet kas täielikult või osaliselt kaitsta. |
3. Kohus võib enne lõike 1 kohase otsuse tegemist nõuda, et asjaomasest taotlusest teatataks huvitatud isikutele.
4. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta artikli 8 lõike 3 kohaldamist ega piira võimalust rakendada muid kui lõikes 1 sätestatud ajutisi abinõusid.
Artikkel 14
Menetlusnõuded
Käesolevas peatükis sätestatud abinõusid rakendatakse vastavalt abinõude rakendamise kohas kehtivas õiguses ette nähtud korrale, võttes arvesse artikli 54 lõiget 2.
Artikkel 15
Erandi tegemine
Kaks või enam käesolevas peatükis nimetatud isikut võivad omavahelistes suhetes igal ajal teha kirjaliku kokkuleppe alusel erandi mõnest käesoleva peatüki sättest või muuta selle sätte mõju, välja arvatud artikli 8 lõiked 3–6, artikli 9 lõiked 3 ja 4, artikli 13 lõige 2 ning artikkel 14.
IV PEATÜKK
RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMISSÜSTEEM
Artikkel 16
Rahvusvaheline register
1. Asutatakse rahvusvaheline register, kus registreeritakse:
a) |
rahvusvahelised tagatised, võimalikud rahvusvahelised tagatised ja registreerimiskõlblikud ühepoolsed õigused; |
b) |
rahvusvaheliste tagatiste loovutamised ja võimalikud loovutamised; |
c) |
rahvusvaheliste tagatiste omandamine kohaldatavas õiguskorras seaduse või lepinguga sätestatud regressiõiguse kaudu; |
d) |
riigisisese tagatise teatised ja |
e) |
eelmistes punktides nimetatud õiguste järjekohas tagasiastumine. |
2. Eri esemekategooriate ja nendega kaasnevate õiguste jaoks võib asutada erinevad rahvusvahelised registrid.
3. Käesoleva peatüki ja V peatüki kohaldamisel tähendab „registreerimine” vajaduse korral ka registrikande muutmist, pikendamist või kustutamist.
Artikkel 17
Järelevalveasutus ja registripidaja
1. Järelevalvet teostab protokollis ette nähtud järelevalveasutus.
2. Järelevalveasutus:
a) |
asutab rahvusvahelise registri või näeb ette selle asutamise; |
b) |
kui protokollis ei ole sätestatud teisiti, määrab ametisse ja vabastab ametist registripidaja; |
c) |
tagab, et registripidaja vahetumise korral lähevad rahvusvahelise registri tegevuse tõhusaks jätkamiseks vajalikud õigused üle või kuuluvad loovutamisele uuele registripidajale; |
d) |
koostab või kinnitab pärast osalisriikidega konsulteerimist protokollikohased eeskirjad rahvusvahelise registri tegevuse kohta ja tagab selliste eeskirjade avaldamise; |
e) |
kehtestab haldusmenetlused kaebuste esitamiseks järelevalveasutusele rahvusvahelise registri tegevuse kohta; |
f) |
teostab järelevalvet registripidaja ja rahvusvahelise registri tegevuse üle; |
g) |
annab registripidaja taotluse korral registripidajale selliseid juhiseid, nagu ta peab vajalikuks; |
h) |
kehtestab rahvusvahelise registri teenuste ja vahendite kasutamise eest võetavate tasude struktuuri ja vaatab seda regulaarselt läbi; |
i) |
teeb kõik vajaliku, et tagada tõhusa teatistel põhineva elektroonilise registreerimissüsteemi olemasolu käesoleva konventsiooni ja protokolli eesmärkide saavutamiseks, ja |
j) |
annab osalisriikidele regulaarselt aru käesoleva konventsiooni ja protokolli kohaste kohustuste täitmise kohta. |
3. Järelevalveasutus võib sõlmida oma ülesannete täitmiseks vajalikke lepinguid, kaasa arvatud artikli 27 lõikes 3 nimetatud lepinguid.
4. Järelevalveasutusele kuuluvad kõik rahvusvahelise registri andmekogude ja arhiivide varalised õigused.
5. Registripidaja tagab rahvusvahelise registri tõhusa toimimise ja täidab talle käesoleva konventsiooni, protokolli ja eeskirjadega pandud ülesandeid.
V PEATÜKK
MUUD REGISTREERIMISEGA SEOTUD ASJAOLUD
Artikkel 18
Registreerimisnõuded
1. Protokollis ja eeskirjades määratakse kindlaks nõuded, kaasa arvatud eseme identifitseerimise tingimused:
a) |
registrikande tegemiseks (kaasa arvatud võimalus hankida eelnevalt elektroonilisel teel nõusolek isikult, kelle nõusolek on artikli 20 kohaselt kohustuslik); |
b) |
päringute tegemiseks ja nendega seotud päringutõendite väljastamiseks, ning eelnevat arvesse võttes; |
c) |
muude rahvusvahelise registri andmete ja dokumentide kui registreerimisega seotud andmete ja dokumentide konfidentsiaalsuse tagamiseks. |
2. Registripidaja ei ole kohustatud kontrollima, kas artikli 20 kohane nõusolek registreerimiseks on tegelikult antud või kas see on kehtiv.
3. Kui võimaliku rahvusvahelise tagatisena registreeritud tagatisest saab rahvusvaheline tagatis, ei tule seda eraldi registreerida, kui registreerimisel esitatud andmed on piisavad rahvusvahelise tagatise registreerimiseks.
4. Registripidaja tagab registrikannete tegemise rahvusvahelise registri andmekogusse ja nende otsitavuse vastavalt andmete laekumise kronoloogilisele järjekorrale ning salvestab iga laekumise kuupäeva ja aja.
5. Protokollis võib sätestada, et osalisriik võib määrata oma territooriumil oleva üksuse kontaktpunktiks, mille kaudu tuleb või on võimalik edastada registreerimiseks vajalik teave rahvusvahelisele registrile. Osalisriik võib ette näha tingimused, mida tuleb täita enne kõnealuse teabe edastamist rahvusvahelisele registrile.
Artikkel 19
Registrikande kehtivus ja tegemise aeg
1. Registrikanne on kehtiv ainult juhul, kui see tehakse vastavalt artiklile 20.
2. Kehtiv registrikanne on täielik, kui kohustuslik teave on sisestatud rahvusvahelise registri andmekogusse otsitaval kujul.
3. Registrikanne on eelmise lõike tähenduses otsitaval kujul, kui:
a) |
sellele on rahvusvahelises registris määratud toimiku järjekorranumber ja |
b) |
registreerimisandmed, kaasa arvatud toimiku number, on salvestatud püsival kujul ja nendega on võimalik rahvusvahelises registris tutvuda. |
4. Kui esialgu võimaliku rahvusvahelise tagatisena registreeritud tagatisest saab rahvusvaheline tagatis, loetakse kõnealune rahvusvaheline tagatis registreerituks alates võimaliku rahvusvahelise tagatise registreerimise hetkest, kui asjaomane registrikanne oli kehtiv vahetult enne rahvusvahelise tagatise andmist artikli 7 kohaselt.
5. Eelmist lõiget kohaldatakse vajalike muudatustega rahvusvahelise tagatise võimaliku loovutamise registreerimise suhtes.
6. Registrikanne peab olema otsitav rahvusvahelise registri andmekogus vastavalt protokollis sätestatud tingimustele.
Artikkel 20
Nõusolek registreerimiseks
1. Kumbki pool võib teise poole kirjalikul nõusolekul registreerida rahvusvahelise tagatise, võimaliku rahvusvahelise tagatise või rahvusvahelise tagatise loovutamise või võimaliku loovutamise ja muuta iga asjaomast registrikannet või pikendada seda enne selle aegumist.
2. Rahvusvahelise tagatise järjekohas tagasiastumine teise rahvusvahelise tagatise suhtes võib igal ajal registreerida isik, kelle õigus on tagasi astunud, või see võidakse registreerida tema kirjalikul nõusolekul.
3. Registrikande võib kustutada isik, kelle kasuks see tehti, või seda võidakse teha tema kirjalikul nõusolekul.
4. Rahvusvahelise tagatise omandamise seaduse või lepinguga sätestatud regressiõiguse kaudu võib registreerida tagatise omandanud isik.
5. Registreerimiskõlbliku ühepoolse õiguse võib registreerida selle õiguse omanik.
6. Riigisisese tagatise teatise võib registreerida selle teatise esitaja.
Artikkel 21
Registrikande kehtivusaeg
Rahvusvahelise tagatise registrikanne kehtib kuni registrikande registrist kustutamiseni või registrikandes kindlaksmääratud ajavahemiku möödumiseni.
Artikkel 22
Päringute tegemine
1. Iga isik võib protokollis ja eeskirjades ette nähtud viisil teha rahvusvahelises registris seal registreeritud tagatiste või võimalike rahvusvaheliste tagatiste kohta elektroonilise päringu või taotleda sellise päringu tegemist.
2. Registripidaja väljastab päringutaotluse kättesaamisel asjaomase eseme kohta protokollis ja eeskirjades ette nähtud viisil elektroonilisel teel registripäringu tõendi, millel on märgitud:
a) |
kõik asjaomase esemega seoses registreeritud andmed ning nende registreerimise kuupäev ja aeg või |
b) |
et rahvusvahelises registris ei ole teavet asjaomase eseme kohta. |
3. Eelmise lõike kohaselt väljastatud päringutõendis tuleb märkida, et registreerimisandmetes nimetatud võlausaldaja on omandanud või kavatseb omandada asjaomase eseme suhtes rahvusvahelise tagatise, kuid selles ei tohi märkida, kas registreeritud on rahvusvaheline tagatis või võimalik rahvusvaheline tagatis, isegi kui see on asjaomaste registreerimisandmete alusel tuvastatav.
Artikkel 23
Deklaratsioonide ja deklareeritud ühepoolsete õiguste loetelu
Registripidaja koostab selliste deklaratsioonide, nende tagasivõtmiste ja ühepoolsete õiguste kategooriate loetelu, mille on artiklite 39 ja 40 kohaselt esitanud või deklareerinud osalisriigid ja mille on registripidajale edastanud hoiulevõtja, ning täpsustab iga sellise deklaratsiooni või selle tagasivõtmise kuupäeva. Loetelu tuleb salvestada ja see peab olema otsitav deklaratsiooni esitanud riigi nimel ja see tuleb teha protokolli ja eeskirjade kohaselt kättesaadavaks igale seda taotlevale isikule.
Artikkel 24
Tõendite tõenduslik väärtus
Eeskirjades ette nähtud vormis dokument, mis on esitatud rahvusvahelise registri väljastatud tõendina, on prima facie tõend:
a) |
selle kohta, et see on sellisel viisil väljastatud, ja |
b) |
selles esitatud faktide, kaasa arvatud registreerimise kuupäeva ja aja kohta. |
Artikkel 25
Registrikande kustutamine
1. Kui registreeritud pandiõigusega tagatud kohustused või registreeritud ühepoolse õiguse aluseks olevad kohustused või registreeritud omandireservatsiooni kokkuleppe kohased omandiõiguse üleandmise tingimused on täidetud, peab sellise tagatise või õiguse omanik taotlema registrikande kustutamist viivitamata pärast seda, kui võlgniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile.
2. Kui registreeritud on võimalik rahvusvaheline tagatis või rahvusvahelise tagatise võimalik loovutamine, peab potentsiaalne võlausaldaja või potentsiaalne õiguste saaja taotlema registrikande kustutamist viivitamata pärast seda, kui potentsiaalse võlgniku või õiguste loovutaja kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile, enne kui potentsiaalne võlausaldaja või potentsiaalne õiguste saaja on sooritanud makseid või võtnud kohustuse seda teha.
3. Kui registreeritud riigisisese tagatise teatises nimetatud riigisisese tagatisega tagatud kohustused on täidetud, peab sellise tagatise omanik taotlema registrikande kustutamist viivitamata pärast seda, kui võlgniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile.
4. Kui registrikannet ei oleks pidanud tegema või kui see on vale, peab isik, kelle kasuks registrikanne tehti, taotlema registrikande kustutamist või muutmist viivitamata pärast seda, kui võlgniku kirjalik nõue on toimetatud või laekunud tema registris märgitud aadressile.
Artikkel 26
Juurdepääs rahvusvahelisele registreerimissüsteemile
Kellelegi ei tohi keelata juurdepääsu rahvusvahelise registri registreerimis- ja otsingusüsteemidele, välja arvatud juhul, kui ta ei järgi käesolevas peatükis sätestatud korda.
VI PEATÜKK
JÄRELEVALVEASUTUSE JA REGISTRIPIDAJA EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
Artikkel 27
Juriidiline isik; puutumatus
1. Järelevalveasutus peab olema rahvusvaheline juriidiline isik, kui ta seda juba ei ole.
2. Järelevalveasutusel ja selle ametnikel ja töötajatel on protokollis sätestatud kohtulik ja halduslik puutumatus.
3. |
|
4. Rahvusvahelise registri varad, dokumendid, andmekogud ja arhiivid on puutumatud arestimise või muude kohtu- ja haldusmenetluste suhtes.
5. Nõude esitamiseks registripidaja vastu artikli 28 lõike 1 või artikli 44 alusel on nõude esitajal õigus tutvuda sellise teabe ja dokumentidega, mis on nõude esitajale nõude esitamiseks vajalikud.
6. Järelevalveasutus võib loobuda lõikes 4 sätestatud puutumatusest.
VII PEATÜKK
REGISTRIPIDAJA VASTUTUS
Artikkel 28
Vastutus ja finantstagatised
1. Registripidaja vastutab isikule registripidaja või tema ametnike ning töötajate vea või tegematajätmise või rahvusvahelise registreerimissüsteemi talitlushäire tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest, välja arvatud juhul, kui talitlushäire põhjustas vältimatu ja kontrollimatu sündmus, mida ei olnud võimalik ära hoida, rakendades elektrooniliste registrite ülesehituse ja toimimise valdkonnas kasutusel olevaid parimaid tavasid, kaasa arvatud varundamise, süsteemide turvalisuse ja võrguks ühendamisega seotud tavasid.
2. Registripidaja ei ole eelmise lõike kohaselt vastutav selliste registreeritud andmete faktilise ebatäpsuse eest, mille registripidaja saab või edastab saadud kujul, ega selliste sündmuste või olukordade eest, mille eest registripidaja ja tema ametnikud ning töötajad ei vastuta ning mis toimuvad või tekivad enne, kui andmed kantakse rahvusvahelisse registrisse.
3. Lõike 1 kohast hüvitist võib vähendada niivõrd, kuivõrd kahju kannatanud isik tekitas selle kahju ise või aitas kaasa selle tekkele.
4. Registripidajal peab olema protokollile vastavalt ja järelevalveasutuse kindlaksmääratud ulatuses kindlustus või finantstagatis käesolevas artiklis nimetatud vastutuse katmiseks.
VIII PEATÜKK
RAHVUSVAHELISE TAGATISE MÕJU KOLMANDATELE ISIKUTELE
Artikkel 29
Konkureerivate tagatiste järjekoht
1. Registreeritud tagatisel on prioriteet mis tahes hiljem registreeritud tagatise ja registreerimata tagatise ees.
2. Eelmise lõike kohaselt esemena registreeritud tagatise eesõigust kohaldatakse:
a) |
isegi kui esimesena registreeritud tagatis omandati või registreeriti, olles tegelikult teadlik teise tagatise olemasolust, ja |
b) |
isegi seoses maksetega, mille esimesena registreeritud tagatise omanik on sooritanud sellise teadmisega. |
3. Eseme ostja õigus esemele:
a) |
on koormatud tagatisega, mis oli registreeritud selle õiguse omandamise ajal, ja |
b) |
on vaba mis tahes registreerimata tagatisest, isegi kui ta on tegelikult teadlik sellise tagatise olemasolust. |
4. Tingimusliku ostja või liisinguvõtja õigus esemele:
a) |
on koormatud tagatisega, mis oli registreeritud enne tingimusliku müüja või liisinguandja rahvusvahelise tagatise registreerimist, ja |
b) |
on vaba mis tahes tagatisest, mis ei olnud sel ajal sellisena registreeritud, isegi kui ta on tegelikult teadlik sellise tagatise olemasolust. |
5. Konkureerivate tagatiste käesoleva artikli kohast eesõigust võib muuta asjaomaste tagatiste omanike vahelise lepinguga, kuid järjekohas tagasi astuva tagatise saaja ei ole kohustatud täitma tagatise tagasiastumist käsitlevat lepingut, välja arvatud juhul, kui järjekohas tagasiastumine nimetatud lepingu alusel oli tagatise loovutamise ajaks registreeritud.
6. Tagatisele eesõiguse andmine käesoleva artikli alusel laieneb kahjuhüvitisele.
7. Käesolev konventsioon:
a) |
ei mõjuta isiku õigusi selliste asjade suhtes (välja arvatud ese), mis olid isiku omanduses enne nende paigaldamist esemele, kui need õigused kehtivad kohaldatava õiguse kohaselt ka pärast paigaldamist, ja |
b) |
ei takista õiguste tekkimist asjade suhtes (välja arvatud ese), mis olid eelnevalt paigaldatud esemele, kui sellised õigused tekivad kohaldatava õiguse alusel. |
Artikkel 30
Maksejõuetuse tagajärjed
1. Võlgniku vastu algatatud maksejõuetusmenetluses on rahvusvaheline tagatis kehtiv, kui see tagatis oli käesoleva konventsiooni kohaselt registreeritud enne maksejõuetusmenetluse algust.
2. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta rahvusvahelise tagatise kehtivust maksejõuetusmenetluses, kui selline tagatis on kohaldatava õiguse kohaselt kehtiv.
3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta:
a) |
maksejõuetusmenetluses seoses eeliseid andva või võlausaldajaid pettuse teel kahjustava tehingu vältimisega kohaldatavaid õigusnorme või |
b) |
menetlusnorme, mis on seotud pankrotihalduri kontrolli või järelevalve all oleva vara suhtes kehtivate õiguste täitmisele pööramisega. |
IX PEATÜKK
KAASNEVATE ÕIGUSTE JA RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE LOOVUTAMINE; REGRESSIÕIGUS
Artikkel 31
Loovutamise tagajärjed
1. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, läheb kaasnevate õiguste loovutamisel vastavalt artiklile 32 õiguste saajale üle ka:
a) |
asjaomane rahvusvaheline tagatis ja |
b) |
kõik õiguste loovutaja käesoleva konventsiooni kohased õigused ja nende järjekohad. |
2. Käesoleva konventsiooni sätted ei takista õiguste loovutaja kaasnevate õiguste osalist loovutamist. Sellise osalise loovutamise korral võivad loovutaja ja saaja leppida kokku oma asjaomased õigused seoses eelmise lõike kohaselt loovutatud rahvusvahelise tagatisega, kuid nad ei tohi kahjustada võlgniku õigusi ilma tema nõusolekuta.
3. Kaitseabinõud ja tasaarveldamisõigused, mida võlgnik võib rakendada õiguse saaja vastu, määratakse kindlaks kohaldatavas õiguses, kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.
4. Võlgnik võib igal ajal kirjaliku lepinguga loobuda kõigist eelmises lõikes nimetatud kaitseabinõudest ja tasaarveldusõigustest või mõnest neist, välja arvatud õiguse saaja sooritatud pettusest tulenevatest kaitseabinõudest.
5. Kui õiguste loovutamine toimub pandi alusel, lähevad loovutatud kaasnevad õigused tagasi õiguse loovutajale niivõrd, kuivõrd need on pärast loovutamisega tagatud kohustuste täitmist ikka veel olemas.
Artikkel 32
Loovutamise vorminõuded
1. Kaasnevate õiguste loovutamisega läheb asjaomane rahvusvaheline tagatis üle ainult juhul, kui loovutamine:
a) |
on kirjalik; |
b) |
võimaldab kaasnevaid õigusi identifitseerida lepingu alusel, millest need õigused tulenevad, ja |
c) |
kui õigused loovutatakse pandi alusel, võimaldab vastavalt protokollile kindlaks määrata loovutamisega tagatud kohustused, kuid vajaduseta täpsustada tagatud summat või maksimaalset summat. |
2. Pandilepinguga antud rahvusvahelise tagatise loovutamine ei kehti, kui sellega koos ei loovutata mõnd kaasnevat õigust või kõiki kaasnevaid õigusi.
3. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata kaasnevate õiguste loovutamise suhtes, millega ei kaasne asjaomase rahvusvahelise tagatise üleandmist.
Artikkel 33
Võlgniku kohustused õiguste saaja suhtes
1. Kui kaasnevad õigused ja asjaomane rahvusvaheline tagatis on artiklite 31 ja 32 kohaselt üle läinud, on selliste õiguste ja tagatise loovutamine võlgnikule siduv ning ta on kohustatud tegema õiguste saajale makse või täitma muu kohustuse, kuid ainult juhul, kui:
a) |
võlgnikule on loovutamisest õiguste loovutaja poolt või tema volituse kohaselt eelnevalt kirjalikult teatatud ja |
b) |
teatises on täpsustatud kaasnevad õigused. |
2. Olenemata mis tahes muust tingimusest, mille alusel tehtud makse või kohustuse täitmine vabastab võlgniku vastutusest, vabastab makse tegemine või kohustuse täitmine võlgniku vastutusest ainult juhul, kui makse tehti või kohustus täideti vastavalt eelmisele lõikele.
3. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta konkureerivate loovutamiste järjekohta.
Artikkel 34
Abinõud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral seoses õiguste loovutamisega pandi alusel
Kui õiguste loovutaja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise loovutamisel pandi alusel, kohaldatakse artikleid 8, 9 ja 11–14 õiguste loovutaja ja saaja vaheliste suhete suhtes (ja kaasnevate õiguste suhtes niivõrd, kuivõrd neid saab kohaldada immateriaalse vara suhtes) järgmiselt:
a) |
viited tagatud kohustusele ja pandiõigusele loetakse viideteks kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise loovutamisega tagatud kohustusele ja selle loovutamisega tekkinud pandiõigusele; |
b) |
viited pandipidajale või võlausaldajale ja pandiandjale või võlgnikule loetakse viideteks õiguste saajale ja loovutajale; |
c) |
viited rahvusvahelise tagatise omanikule loetakse viideteks õiguste saajale ja |
d) |
viited esemele loetakse viideteks loovutatud kaasnevatele õigustele ja asjaomasele rahvusvahelisele tagatisele. |
Artikkel 35
Konkureerivate loovutamiste järjekoht
1. Kui tegemist on kaasnevate õiguste konkureerivate loovutamistega ja vähemalt üks loovutamine hõlmab asjaomast rahvusvahelist tagatist ja on registreeritud, kohaldatakse artiklit 29 selliselt, et viited registreeritud tagatisele loetakse viideteks kaasnevate õiguste ja asjaomase registreeritud tagatise loovutamisele ning viited registreeritud või registreerimata tagatisele loetakse viideteks registreeritud või registreerimata loovutamisele.
2. Artiklit 30 kohaldatakse kaasnevate õiguste loovutamise suhtes selliselt, et viited rahvusvahelisele tagatisele loetakse viideteks kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise loovutamisele.
Artikkel 36
Õiguste saaja eesõigus seoses kaasnevate õigustega
1. Kaasnevate õiguste ja asjaomase rahvusvahelise tagatise registreeritud loovutamise korral on õiguste saajal artikli 35 lõike 1 kohaselt eesõigus teise kaasnevate õiguste saaja ees ainult:
a) |
juhul, kui lepingus, millest kaasnevad õigused tulenevad, on märgitud, et need on tagatud või seotud esemega, ja |
b) |
niivõrd, kuivõrd kaasnevad õigused on esemega seotud. |
2. Eelmise lõike punkti b tähenduses on kaasnevad õigused esemega seotud ainult niivõrd, kuivõrd need seisnevad õiguses maksele või kohustuste täitmisele, mis on seotud:
a) |
eseme ostmiseks antud ja kasutatud summaga; |
b) |
summaga, mis on antud ja kasutatud muu eseme ostmiseks, mille suhtes õiguste loovutajal oli muu rahvusvaheline tagatis, kui õiguste loovutaja andis selle tagatise üle õiguste saajale ja loovutamine on registreeritud; |
c) |
eseme eest makstava hinnaga; |
d) |
eseme eest makstava renditasuga või |
e) |
muude kohustustega, mis tulenevad mõnes eelmises punktis nimetatud tehingust. |
3. Muul juhul määratakse kaasnevate õiguste konkureerivate loovutamiste järjekoht kindlaks kohaldatava õigusega.
Artikkel 37
Õiguste loovutaja maksejõuetuse tagajärjed
Artikli 30 sätteid kohaldatakse õiguste loovutaja suhtes algatatud maksejõuetusmenetluse suhtes selliselt, et viited võlgnikule loetakse viideteks õiguste loovutajale.
Artikkel 38
Regress
1. Käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta kaasnevate õiguste ja asjaomaste rahvusvaheliste tagatiste omandamist kohaldatavas õiguskorras seaduse või lepinguga sätestatud regressiõiguse kaudu, kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
2. Eelmise lõike kohase õiguse ja konkureeriva õiguse järjekohti üksteise suhtes võib muuta asjaomaste õiguste omanike vahelise kirjaliku lepinguga, kuid järjekohas tagasi astunud õiguse saaja ei ole kohustatud täitma selle tagasiastumist käsitlevat lepingut, välja arvatud juhul, kui õiguse loovutamise ajal oli tagasiastumine lepinguga seoses registreeritud.
X PEATÜKK
ÕIGUSED JA TAGATISED, MIDA OSALISRIIGID VÕIVAD DEKLAREERIDA
Artikkel 39
Ilma registreerimata eesõigust omavad õigused
1. Osalisriik võib igal ajal nimetada protokollis määratud hoiulevõtjale hoiule antavas deklaratsioonis üldiselt või konkreetselt:
a) |
ühepoolsete õiguste (välja arvatud õigused, mille suhtes kohaldatakse artiklit 40) kategooriad, millel on asjaomase riigi õiguse alusel eesõigus sellise esemega seotud õiguse suhtes, mis on võrdväärne registreeritud rahvusvahelise tagatise omaniku õigusega ja millel on maksejõuetusmenetluses või väljaspool sellist menetlust eesõigus registreeritud rahvusvahelise tagatise suhtes, ja |
b) |
et käesoleva konventsiooni sätted ei mõjuta riigi või riikliku üksuse, valitsusvahelise organisatsiooni või muu eraõigusliku avalike teenuste pakkuja õigust asjaomase riigi seaduse alusel arestida või kinni pidada teatavat eset selliste summade tasumise tagamiseks, mida võlgnetakse sellisele üksusele, organisatsioonile või teenusepakkujale ja mis on otseselt seotud asjaomase eseme või muu esemega seoses osutatud teenustega. |
2. Eelmise lõike kohaselt esitatud deklaratsiooni võib sõnastada selliselt, et see hõlmaks kategooriaid, mis tekivad pärast kõnealuse deklaratsiooni hoiule andmist.
3. Ühepoolsel õigusel on eesõigus rahvusvahelise tagatise suhtes ainult juhul, kui see kuulub enne rahvusvahelise tagatise registreerimist hoiule antud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse.
4. Olenemata eelmisest lõikest võib osalisriik protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades, või sellega ühinedes deklareerida, et õigusel, mis kuulub lõike 1 punkti a kohaselt esitatud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse, on eesõigus enne kõnealuse ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise kuupäeva registreeritud rahvusvahelise tagatise suhtes.
Artikkel 40
Registreerimiskõlblikud ühepoolsed õigused ja tagatised
Osalisriik võib igal ajal protokollis nimetatud hoiulevõtjale hoiule antud deklaratsioonis loetleda selliste ühepoolsete õiguste kategooriad, mis on käesoleva konventsiooni kohaselt registreerimiskõlblikud mis tahes esemekategooria suhtes samamoodi, nagu oleks rahvusvaheline tagatis, mille suhtes kohaldatakse samu eeskirju. Sellist deklaratsiooni võib muuta millal tahes.
XI PEATÜKK
KONVENTSIOONI KOHALDAMINE MÜÜGI SUHTES
Artikkel 41
Müük ja võimalik müük
Käesolevat konventsiooni kohaldatakse esemete müügi ja võimaliku müügi suhtes protokollis või selle muudatustes sätestatud korras.
XII PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
Artikkel 42
Kohtualluvuse valik
1. Kui artiklites 43 ja 44 ei ole sätestatud teisiti, on selle osalisriigi kohtud, mille pooled on tehingu jaoks valinud, pädevad arutama mis tahes käesoleva konventsiooni alusel esitatud nõuet, olenemata sellest, kas valitud kohtu asukohariik on poolte või tehinguga seotud või mitte. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on valitud kohtul või kohtutel ainupädevus.
2. Selline kokkulepe sõlmitakse kirjalikult või vastavalt valitud kohtu asukohariigi õiguse vorminõuetele.
Artikkel 43
Artikli 13 kohane kohtualluvus
1. Poolte valitud osalisriigi kohtud ja selle osalisriigi kohtud, mille territooriumil ese asub, on pädevad otsustama artikli 13 lõike 1 punktide a, b, c ja artikli 13 lõike 4 kohase abinõu rakendamise üle seoses kõnealuse esemega.
2. Pädevus otsustada artikli 13 lõike 1 punkti d kohase abinõu või artikli 13 lõike 4 kohase muu ajutise abinõu rakendamise üle on kas:
a) |
poolte valitud kohtutel või |
b) |
selle osalisriigi kohtutel, mille territooriumil võlgnik asub, kui tegemist on abinõuga, mida saab selle rakendamist lubava otsuse tingimuste kohaselt rakendada ainult asjaomase osalisriigi territooriumil. |
3. Kohtul on eelmiste lõigete kohane pädevus isegi juhul, kui artikli 13 lõikes 1 nimetatud nõue määratakse või võidakse määrata lõplikult kindlaks teise osalisriigi kohtus või vahekohtus.
Artikkel 44
Kohtualluvus otsuste langetamisel registripidaja vastu
1. Selle riigi kohtutel, kus asub registripidaja asjaajamise keskus, on ainupädevus mõista registripidajalt välja kahjutasu või langetada otsust registripidaja kahjuks.
2. Kui isik ei vasta artikli 25 alusel esitatud nõudele ja kui seda isikut enam ei ole või teda ei suudeta leida, et võimaldada langetada temale suunatud otsust, milles temalt nõutakse registrikande kustutamist, on eelmises lõikes nimetatud kohtutel ainupädevus langetada võlgniku või potentsiaalse võlgniku avalduse alusel registripidajale suunatud otsus, milles nõutakse registripidajalt registrikande kustutamist.
3. Kui isik ei täida käesoleva konventsiooni kohase pädeva kohtu otsust või riigisisese tagatise korral muu pädeva kohtu otsust, milles nõutakse asjaomaselt isikult registrikande muutmist või kustutamist, võivad lõikes 1 nimetatud kohtud anda registripidajale korralduse võtta seda otsust kohaldavaid meetmeid.
4. Kui eelmistes lõigetes ei ole sätestatud teisiti, ei või ükski kohus anda korraldust või langetada kohtuotsust või teha määrust, mis on suunatud registripidaja vastu või on talle siduv.
Artikkel 45
Kohtualluvus seoses maksejõuetusmenetlusega
Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata maksejõuetusmenetluse suhtes.
XIII PEATÜKK
SEOS TEISTE KONVENTSIOONIDEGA
Artikkel 45a
Seos ÜRO konventsiooniga nõuete loovutamise kohta rahvusvahelises kaubanduses
Käesolev konventsioon on ülimuslik ÜRO konventsiooni suhtes nõuete loovutamise kohta rahvusvahelises kaubanduses, mis avati allakirjutamiseks New Yorgis 12. detsembril 2001, niivõrd kuivõrd loovutatava nõude puhul on tegemist õhusõidukite seadmete, raudteeveeremi või kosmosevarustusega seotud rahvusvahelise tagatisega kaasnevate õigustega.
Artikkel 46
Seos UNIDROIT rahvusvahelisefinantsliisingu konventsiooniga
Protokollis võib kindlaks määrata käesoleva konventsiooni ja 28. mail 1988 Ottawas allakirjutatud UNIDROIT rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooni vahelise seose.
XIV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 47
Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine
1. Käesolev konventsioon on avatud allkirjutamiseks 16. novembril 2001 Kaplinnas riikidele, kes osalesid liikurseadmete konventsiooni ja õhusõidukeid käsitleva protokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil Kaplinnas 29. oktoobrist kuni 16. novembrini 2001. Pärast 16. novembrit 2001 on konventsioon allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) peakontoris Roomas kuni selle jõustumiseni vastavalt artiklile 49.
2. Käesolevale konventsioonile allakirjutanud riigid peavad selle ratifitseerima, vastu võtma või kinnitama.
3. Riigid, kes ei ole käesolevale konventsioonile alla kirjutanud, võivad sellega igal ajal ühineda.
4. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine toimub vastava ametliku dokumendi hoiule andmisega hoiulevõtja kätte.
Artikkel 48
Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid
1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad, võib samuti käesolevale konventsioonile alla kirjutada, selle vastu võtta, kinnitada või sellega ühineda. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil on sel juhul osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd selle organisatsiooni pädevusse kuuluvad käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad. Kui osalisriikide arv on käesoleva konventsiooni seisukohalt oluline, ei arvata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni osalisriikide hulka lisaks tema liikmesriikidele, kes on osalisriigid.
2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab konventsioonile alla kirjutades, seda vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles täpsustatakse need käesoleva konventsiooniga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul on asjaomase organisatsiooni liikmesriigid delegeerinud pädevuse sellele organisatsioonile. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teavitab hoiulevõtjat viivitamata mis tahes muudatustest käesoleva lõike kohases deklaratsioonis täpsustatud pädevuste jaotuses, kaasa arvatud uuest pädevuste delegeerimisest.
3. Käesolevas konventsioonis esinevad viited osalisriigile või osalisriikidele kehtivad vastavalt kontekstile võrdväärselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohta.
Artikkel 49
Jõustumine
1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast, kuid ainult esemekategooria osas, mille suhtes kohaldatakse protokolli:
a) |
alates kõnealuse protokolli jõustumisest; |
b) |
vastavalt kõnealuse protokolli tingimustele ja |
c) |
käesoleva konventsiooni ja kõnealuse protokolli osalisriikide vahel. |
2. Teiste riikide jaoks jõustub käesolev konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast, kuid ainult esemekategooria osas, mille suhtes kohaldatakse protokolli ja sellise protokolliga seoses vastavalt eelmise lõike punktidele a, b ja c.
Artikkel 50
Riigisisesed tehingud
1. Osalisriik võib protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolevat konventsiooni ei kohaldata tehingu suhtes, mis on asjaomase riigi puhul kõigi esemetega või mõne esemega seoses riigisisene tehing.
2. Olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse riigisisese tehingu suhtes käesoleva konventsiooni artikli 8 lõiget 4, artikli 9 lõiget 1, artiklit 16, V peatükki, artiklit 29 ja kõiki registreeritud tagatisi käsitlevaid sätteid.
3. Kui riigisisese tagatise teatis on rahvusvahelises registris registreeritud, ei avalda selle tagatise omaniku artikli 29 kohasele eesõigusele mõju see, kui selline tagatis on kohaldatava õiguse kohase loovutamise või regressiõiguse alusel üle läinud teisele isikule.
Artikkel 51
Tulevased protokollid
1. Hoiulevõtja võib moodustada töörühmi koostöös selliste asjaomaste valitsusväliste organisatsioonidega nagu hoiulevõtja peab vajalikuks, et hinnata seda, kas käesoleva konventsiooni reguleerimisala on võimalik laiendada ühe või mitme protokolli kaudu väärtuslike liikurseadmete kategooriatesse, välja arvatud artikli 2 lõikes 3 nimetatud kategooriad, kuuluvatele esemetele, mis kõik on üheselt identifitseeritavad, ja selliste esemetega seotud kaasnevatele õigustele.
2. Hoiulevõtja edastab selliste töörühmade koostatud protokolli esialgse eelnõu teatava esemekategooria kohta kõigile käesoleva konventsiooni osalisriikidele, kõigile hoiulevõtja liikmesriikidele, neile ÜRO liikmesriikidele, kes ei ole hoiulevõtja liikmesriigid, ja asjaomastele valitusvahelistele organisatsioonidele ning kutsub neid riike ja organisatsioone osalema valitsusvahelistel läbirääkimistel, et koostada protokolli esialgse eelnõu alusel protokolli eelnõu.
3. Hoiulevõtja edastab selliste töörühmade koostatud protokolli esialgse eelnõu ka sellistele valitsusvälistele organisatsioonidele, nagu hoiulevõtja peab vajalikuks. Selliseid valitsusväliseid organisatsioone kutsutakse üles viivitamata esitama protokolli esialgse eelnõu kohta hoiulevõtjale märkusi ja osalema vaatlejana protokolli eelnõu ettevalmistamisel.
4. Kui hoiulevõtja pädevad organid otsustavad, et selline protokolli eelnõu on vastuvõtmiseks valmis, korraldab hoiulevõtja selle vastuvõtmiseks diplomaatilise konverentsi.
5. Kui selline protokoll on vastu võetud, kohaldatakse käesolevat konventsiooni protokolliga hõlmatud esemekategooria suhtes, võttes arvesse lõiget 6.
6. Käesoleva konventsooni artiklit 45a kohaldatakse sellise protokolli suhtes ainult juhul, kui see on kõnealuses protokollis konkreetselt sätestatud.
Artikkel 52
Haldusüksused
1. Kui osalisriigil on haldusüksused, kus kehtib käesoleva konventsiooniga reguleeritavates valdkondades erisugune õiguskord, võib see riik konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolev konventsioon laieneb kõigile haldusüksustele või ainult ühele või mitmele neist, ja seda deklaratsiooni muuta, esitades uue deklaratsiooni.
2. Igas sellises deklaratsioonis tuleb selgelt nimetada kõik haldusüksused, mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.
3. Kui osalisriik ei ole esitanud lõike 1 kohast deklaratsiooni, kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi asjaomase riigi haldusüksuste suhtes.
4. Kui osalisriik laiendab käesolevat konventsiooni ühele või mitmele oma haldusüksusele, võib iga sellise haldusüksuse puhul esitada käesoleva konventsiooni alusel lubatud deklaratsioonid, ja ühe haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonid võivad erineda teise haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonidest.
5. Kui käesolevat konventsiooni laiendatakse lõike 1 kohase deklaratsiooni põhjal ühele või mitmele osalisriigi haldusüksusele:
a) |
loetakse võlgniku asukohariigiks osalisriik ainult juhul, kui ta on asutatud või moodustatud käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses kehtiva seaduse alusel või kui tema registri- või põhikirjajärgne asukoht, asjaajamise keskus, tegevuskoht või alaline elukoht on käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses; |
b) |
käsitatakse viiteid eseme asukohale osalisriigis viidetena eseme asukohale käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses ja |
c) |
käsitatakse viiteid asjaomase osalisriigi haldusorganitele viidetena käesoleva konventsiooni reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses pädevust omavatele haldusorganitele. |
Artikkel 53
Kohtute kindlaksmääramine
Osalisriik võib konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes nimetada käesoleva konventsiooni artikli 1 ja XII peatüki kohaldamisel pädevust omava „kohtu” või „kohtud”.
Artikkel 54
Abinõudega seotud deklaratsioonid
1. Osalisriik võib protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et kui panditud ese asub tema territooriumil või seda kontrollitakse tema territooriumilt, ei tohi pandipidaja asjaomast eset sellel territooriumil välja liisida.
2. Osalisriik peab protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerima, kas abinõud, mida võlausaldaja saab mõne selle konventsiooni sätte alusel rakendada ja mille kohta ei ole konventsioonis selgelt nõutud kohtule avalduse esitamist, võib rakendada ainult kohtu loal.
Artikkel 55
Deklaratsioonid seoses abinõudega, mida on lubatud rakendada enne nõude lõplikku kindlaksmääramist
Osalisriik võib protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei kohalda kõiki artikli 13 ja/või artikli 43 sätteid või mõnda neist. Deklaratsioonis tuleb täpsustada tingimused, mille alusel asjaomast artiklit kohaldatakse, kui seda kohaldatakse osaliselt, või milliseid teisi ajutisi abinõusid rakendatakse.
Artikkel 56
Reservatsioonid ja deklaratsioonid
1. Käesolevat konventsiooni kohaldades ei või teha reservatsioone, kuid artiklites 39, 40, 50, 52, 53, 54, 55, 57, 58 ja 60 lubatud deklaratsioone võib esitada vastavalt nendele sätetele.
2. Igast käesoleva konventsiooni alusel esitatud deklaratsioonist või hilisemast deklaratsioonist või deklaratsiooni tagasivõtmisest tuleb hoiulevõtjale kirjalikult teatada.
Artikkel 57
Hilisemad deklaratsioonid
1. Osalisriik võib esitada hilisema deklaratsiooni, välja arvatud artikli 60 alusel lubatud deklaratsioon, igal ajal pärast käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäeva nimetatud osalisriigis, teatades sellest hoiulevõtjale.
2. Iga hilisem deklaratsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast. Kui teates on deklaratsiooni jõustumiseks ette nähtud pikem periood, jõustub see kõnealuse pikema perioodi möödumisel pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.
3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi enne kõnealuste hilisemate deklaratsioonide jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks esitatud ühtegi sellist hilisemat deklaratsiooni.
Artikkel 58
Deklaratsioonide tagasivõtmine
1. Iga osalisriik, kes on esitanud käesoleva konventsiooni alusel deklaratsiooni, välja arvatud artikli 60 alusel lubatud deklaratsioon, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades sellest hoiulevõtjale. Kõnealune tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.
2. Olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi enne kõnealuse deklaratsioonide tagasivõtmise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks deklaratsiooni tagasi võetud.
Artikkel 59
Denonsseerimine
1. Iga osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.
2. Iga selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb 12 kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.
3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat konventsiooni kõigi enne kõnealuse denonsseerimise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks denonsseerimist toimunud.
Artikkel 60
Üleminekusätted
1. Kui osalisriik ei ole deklareerinud teisiti, ei kohaldata käesolevat konventsiooni varasema õiguse või tagatise suhtes, mis säilitab eesõiguse, mis tal oli kohaldatava õiguse alusel enne käesoleva konventsiooni jõustumist.
2. Käesoleva konventsiooni artikli 1 punkti v kohaldamisel ja järjekoha kindlaksmääramisel:
a) |
tähendab „käesoleva konventsiooni jõustumiskuupäev” võlgniku puhul käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva või päeva, millal võlgniku asukohariik saab osalisriigiks, olenevalt sellest, kumb päev on hilisem, ja |
b) |
loetakse võlgniku asukohariigiks riik, kus on tema asjaajamise keskus või, kui tal ei ole asjaajamise keskust, tema tegevuskoht või, kui tal on mitu tegevuskohta, tema põhitegevuskoht või, kui tal puudub tegevuskoht, tema alaline elukoht. |
3. Osalisriik võib oma lõike 1 alusel esitatud deklaratsioonis kindlaks määrata kuupäeva, mis ei ole varasem kui kolm aastat pärast deklaratsiooni jõustumise kuupäeva ja millest alates käesolevat konventsiooni ja protokolli hakatakse järjekoha kindlaksmääramise, kaasa arvatud mis tahes olemasoleva eesõiguse kaitsmise eesmärgil kohaldama varasemate õiguste või tagatiste suhtes, mis tekkisid lepingu alusel, mis sõlmiti ajal, kui võlgnik asus eelmise lõike punktis b nimetatud riigis, kuid ainult deklaratsioonis kindlaksmääratud ulatuses ja viisil.
Artikkel 61
Konventsiooni läbivaatamise konverentsid, muudatuste tegemine ja sellega seotud küsimused
1. Hoiulevõtja koostab kord aastas või vastavalt olukorrale muul ajal osalisriikide jaoks aruande selle kohta, kuidas on käesoleva konventsiooniga kehtestatud rahvusvaheline kord toiminud. Hoiulevõtja võtab selliseid aruandeid koostades arvesse järelevalveasutuse aruandeid rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimise kohta.
2. Hoiulevõtja korraldab vähemalt 25 % osalisriikide taotlusel järelevalveasutusega konsulteerides aeg-ajalt osalisriikide konverentse konventsiooni läbivaatamiseks, et hinnata:
a) |
käesoleva konventsiooni tegelikku toimimist ja selle tõhusust selle reguleerimisalasse kuuluvate esemete aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise hõlbustamisel; |
b) |
käesoleva konventsiooni kohtulikku tõlgendamist ning konventsiooni tingimuste ja eeskirjade kohaldamist; |
c) |
rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimist, registripidaja tegevust ja järelevalveasutuse teostatud järelevalvet registripidaja üle, võttes arvesse järelevalveasutuse aruandeid, ning |
d) |
käesoleva konventsiooni või rahvusvahelise registriga seotud korra muutmise vajadust. |
3. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, kinnitatakse käesoleva konventsiooni muudatused eelmises lõikes nimetatud konverentsil osalevate osalisriikide vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja need jõustuvad muudatused ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud riikide suhtes siis, kui kolm riiki on muudatused artikli 49 jõustumissätete kohaselt ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud.
4. Kui käesoleva konventsiooni kavandatavat muudatust kavatsetakse kohaldada enam kui ühes liikurseadmete kategoorias, peavad sellise muudatuse samuti vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega kinnitama iga protokolli osalisriigid, kes osalevad lõikes 2 nimetatud konverentsil.
Artikkel 62
Hoiulevõtja ja tema ülesanded
1. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja ühinemiskirjad antakse hoiule Rahvusvahelisele Eraõiguse Ühtlustamise Instituudile (UNIDROIT), kes on käesolevaga määratud hoiulevõtjaks.
2. Hoiulevõtja:
a) |
teavitab osalisriike:
|
b) |
edastab kõigile osalisriikidele käesoleva konventsiooni kinnitatud koopiad; |
c) |
edastab järelevalveasutusele ja registripidajale iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja koopia koos hoiuleandmise kuupäevaga, iga deklaratsiooni või deklaratsiooni tagasivõtmise või muutmise ja iga denonsseerimisteate koopia koos sellele vastava teate kuupäevaga, nii et selles sisalduva teabega oleks võimalik hõlpsalt ja täielikult tutvuda, ning |
d) |
täidab teisi hoiulevõtja tavapäraseid ülesandeid. |
SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
KOOSTATUD kuueteistkümnendal novembril kahe tuhande esimesel aastal Kaplinnas inglise, araabia, hiina, prantsuse, vene ja hispaania keeles ühes eksemplaris, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ja nende autentsus jõustub, kui konverentsi ühissekretariaat on konverentsi presidendi järelevalve all kontrollinud käesolevast hetkest alates üheksakümne päeva jooksul nende tekstide omavahelist vastavust.
Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni
PROTOKOLL
õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta
KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISRIIGID,
PIDADES vajalikuks rakendada liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) õhusõidukite seadmete suhtes, arvestades konventsiooni preambulis sätestatud eesmärke,
VÕTTES ARVESSE vajadust kohandada konventsiooni vastavalt õhusõidukite rahastamise erinõuetele ja laiendada konventsiooni reguleerimisala õhusõidukite seadmete müügilepingutele,
VÕTTES ARVESSE 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke,
ON KOKKU LEPPINUD järgmistes õhusõidukite seadmeid käsitlevates sätetes:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA ÜLDSÄTTED
I artikkel
Mõisted
1. Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevas protokollis mõisteid konventsioonis sätestatud tähenduses.
2. Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:
a) „õhusõiduk”– Chicago konventsioonis määratletud õhusõiduk, mis on kas plaaner koos selle külge paigaldatud õhusõiduki mootoriga või helikopter;
b) „õhusõiduki mootor”– õhusõiduki reaktiiv-, turbiin- või klappmootor (v.a sõjaväe-, tolli- või politseiteenistuses kasutatava õhusõiduki mootor) ja:
c) „lennuaparaat”– plaaner, õhusõiduki mootor ja helikopter;
d) „õhusõidukite register”– Chicago konventsiooni kohaldamise eesmärgil riigi või ühtse registreerimisasutuse peetav register;
e) „plaaner”– plaaner (v.a sõjaväe-, tolli- või politseiteenistuses kasutatav plaaner), millele sobiva õhusõiduki mootori paigaldamise korral on pädev lennundusasutus andnud tüübikinnituse, et vedada:
f) „volitatud isik”– XIII artikli lõikes 3 nimetatud isik;
g) „Chicago konventsioon”– 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutatud rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon koos muudatuste ja lisadega;
h) „ühtne registreerimisasutus”– asutus, mis peab registrit vastavalt Chicago konventsiooni artiklile 77, mida rakendatakse nõukogu poolt 14. detsembril 1967 vastu võetud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni resolutsiooniga rahvusvaheliste veondusettevõtjate teenindatud õhusõidukite riikkondsuse ja registreerimise kohta;
i) „õhusõiduki registrist kustutamine”– õhusõidukit käsitleva kande kustutamine või eemaldamine õhusõidukite registrist vastavalt Chicago konventsioonile;
j) „garantiileping”– leping, mille isik on sõlminud garandina;
k) „garant”– isik, kes väljastab või emiteerib garantiikindlustuse või nõudegarantii või valmisolekuakreditiivi või mis tahes muul kujul krediidikindlustuse, et tagada pandilepinguga tagatud või muude lepinguliste kohustuste täitmine võlausaldaja kasuks;
l) „helikopter”– õhust raskem masin (v.a sõjaväe-, tolli- või politseiteenistuse kasutuses olev masin), mis lendab peamiselt ühe või mitme põhiliselt vertikaalsetel telgedel paiknevate elektrirootorite toimel ja millele pädev lennundusasutus on andnud tüübikinnituse, et vedada:
m) „maksejõuetusega seotud sündmus”–
i) |
maksejõuetusmenetluse algus või |
ii) |
võlgniku teatatud kavatsus maksed peatada või maksete tegelik peatamine, kui seaduse kohaselt või riigi tegevuse tõttu on takistatud või peatatud võlausaldaja õigus algatada võlgniku vastu maksejõuetusmenetlust või rakendada konventsioonikohaseid abinõusid; |
n) „esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral”– osalisriik, kus asub võlgniku põhihuvide kese ja mida tuleb seetõttu pidada võlgniku põhikirjajärgseks asukohaks, või, kui selline kese puudub, võlgniku asutamise või moodustamise koht, kui ei ole tõendatud vastupidist;
o) „registreerimisasutus”– riigi ametiasutus või ühtne registreerimisasutus, mis peab osalisriigis õhusõidukite registrit ja vastutab õhusõidukite registreerimise ja registrist kustutamise eest vastavalt Chicago konventsioonile, ja
p) „registreerimisriik”– õhusõidukitega seoses riik, mille riiklikku registrisse on õhusõiduk kantud, või õhusõidukite registrit pidava ühtse registreerimisasutuse asukohariik.
II artikkel
Konventsiooni kohaldamine lennuaparaatide suhtes
1. Konventsiooni kohaldatakse lennuaparaatide suhtes käesoleva protokolli sätete kohaselt.
2. Konventsiooni ja käesolevat protokolli nimetatakse ühisnimetusega õhusõiduke seadmete suhtes kohaldatavaks liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooniks.
III artikkel
Konventsiooni kohaldamine müügi suhtes
Konventsiooni järgmisi sätteid kohaldatakse selliselt, et viited rahvusvahelise tagatise andmist käsitlevale lepingule loetakse viideteks müügilepingule ja viited rahvusvahelisele tagatisele, võimalikule rahvusvahelisele tagatisele, võlgnikule ja võlausaldajale loetakse viideteks vastavalt müügile, võimalikule müügile, müüjale ja ostjale:
— |
artiklid 3 ja 4; |
— |
artikli 16 lõike 1 punkt a; |
— |
artikli 19 lõige 4; |
— |
artikli 20 lõige 1 (seoses müügilepingu või võimaliku müügi registreerimisega); |
— |
artikli 25 lõige 2 (seoses võimaliku müügiga) ja |
— |
artikkel 30. |
Lisaks kohaldatakse müügilepingute ja võimaliku müügi suhtes artikli 1, artikli 5, IV–VII peatüki, artikli 29 (v.a artikli 29 lõige 3, mida asendavad XIV artikli lõiked 1 ja 2), X peatüki, XII peatüki (v.a artikkel 43), XIII peatüki ja XIV peatüki (v.a artikkel 60) üldsätteid.
IV artikkel
Reguleerimisala
1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse konventsiooni ka helikopterite ja õhusõiduki juurde kuuluvate plaanerite suhtes, mis on kantud selle osalisriigi registrisse, mis on registreerimisriik, ja kui selline registreerimine on toimunud vastavalt õhusõiduki registreerimise lepingule, loetakse registreerimine toimunuks lepingu sõlmimise ajal.
2. Konventsiooni artiklis 1 määratletud mõiste „riigisisene tehing” tähenduses:
a) |
asub plaaner selle õhusõiduki registreerimisriigis, mille osa see on; |
b) |
asub õhusõiduki mootor selle õhusõiduki registreerimisriigis, millele see on paigaldatud, või riigis, kus ta füüsiliselt asub, kui see ei ole paigaldatud õhusõidukile, ja |
c) |
asub helikopter tagatise andmist käsitleva lepingu sõlmimise ajal registreerimisriigiks olevas riigis. |
3. Pooled võivad kirjaliku kokkuleppe alusel välistada XI artikli kohaldamise ja kalduda omavahelistes suhetes kõrvale käesoleva protokolli sätetest või muuta nende mõju, välja arvatud IX artikli lõiked 2–4.
V artikkel
Müügilepingu vorminõuded, tagajärjed ja registreerimine
1. Käesoleva protokolli tähenduses on müügileping leping, mis:
a) |
on kirjalik; |
b) |
on seotud sellise lennuaparaadiga, mille käsutusõigus on müüjal, ja |
c) |
võimaldab lennuaparaadi identifitseerimist kooskõlas käesoleva protokolliga. |
2. Müügilepinguga antakse müüja õigus lennuaparaadi suhtes üle ostjale lepingu tingimuste kohaselt.
3. Müügilepingu registrikanne kehtib määramata aja. Võimaliku müügi registrikanne kehtib seni, kuni seda ei ole registrist kustutatud, või registrikandes kindlaksmääratud tähtaja möödumiseni.
VI artikkel
Esindamine
Isik võib sõlmida lepingu või sooritada müügitehingu ja registreerida lennuaparaadiga seotud rahvusvahelise tagatise või lennuaparaadi müügi agendi, usaldusisiku või muu esindajana. Kõnealusel isikul on sel juhul õigus kasutada oma konventsioonikohaseid õigusi.
VII artikkel
Lennuaparaadi kirjeldus
Lennuaparaadi kirjeldus, mis sisaldab tootja seerianumbrit, tootja nime ja mudeli nimetust, on vajalik ja piisav lennuaparaadi identifitseerimiseks konventsiooni artikli 7 punkti c ja käesoleva protokolli V artikli lõike 1 punkti c tähenduses.
VIII artikkel
Õiguse valik
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni artikli XXX lõike 1 kohaselt.
2. Lepingu või müügilepingu või sellega soetud garantiilepingu või järjekoha muutmise lepingu pooled võivad kokku leppida õiguse, mille alusel reguleeritakse täielikult või osaliselt nende lepingulisi õigusi ja kohustusi.
3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse eelmises lõikes osutatud viidet poolte valitud õigusele viitena asjaomase riigi siseriiklikele õigusnormidele või, kui kõnealune riik hõlmab mitut haldusüksust, asjaomase haldusüksuse õigusnormidele.
II PEATÜKK
ABINÕUD LEPINGULISTE KOHUSTUSTE TÄITMATAJÄTMISE KORRAL, EESÕIGUSED JA LOOVUTAMINE
IX artikkel
Lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral võetavaid abinõusid käsitlevate sätete muutmine
1. Võlausaldaja võib lisaks konventsiooni III peatükis sätestatud abinõudele, kui võlgnik on mis tahes ajal sellega nõustunud ja kõnealuses peatükis sätestatud tingimustel:
a) |
taotleda õhusõiduki registrist kustutamist ja |
b) |
korraldada lennuaparaadi ekspordi ja füüsilise äraveo sellelt territooriumilt, kus seade asub. |
2. Võlausaldaja ei tohi rakendada eelmises lõikes sätestatud abinõusid ilma võlausaldaja õiguse suhtes eesõigust omava registreeritud tagatise omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta.
3. Konventsiooni artikli 8 lõiget 3 ei kohaldata lennuaparaatide suhtes. Konventsioonis sätestatud abinõusid rakendatakse lennuaparaatide puhul majanduslikult põhjendatud viisil. Abinõud rakendatakse majanduslikult põhjendatud viisil siis, kui seda rakendatakse vastavalt lepingu tingimustele, välja arvatud juhul, kui sellised tingimused on ilmselgelt põhjendamatud.
4. Kui pandipidaja saadab huvitatud isikutele kirjaliku teate kavandatud müügi või liisimise kohta vähemalt kümme tööpäeva enne müügi- või liisingutehingu toimumist, loetakse konventsiooni artikli 8 lõikes 4 sätestatud mõistliku aja jooksul etteteatamise nõue täidetuks. Eelöeldu ei takista pandipidajal ja pandiandjal või garandil kokku leppimast pikemat etteteatamisaega.
5. Osalisriigi registreerimisasutus peab kohaldatavaid ohutusnorme ja eeskirju arvestades rahuldama registrist kustutamise ja ekspordi taotluse, kui:
a) |
taotluse esitab volitatud isik nõuetekohaselt ja see põhineb registreeritud tühistamatul volitusel taotleda registrist kustutamist ja eksportimist ja |
b) |
volitatud isik tõendab registreerimisasutusele, kui viimane seda nõuab, et ese on vabastatud kõigist registreeritud tagatistest, millel on eesõigus selle võlausaldaja tagatise ees, kelle kasuks on volitus väljastatud, või et selliste tagatiste omanikud on nõustunud registrist kustutamise ja ekspordiga. |
6. Pandipidaja, kes kavatseb taotleda lõike 1 kohast õhusõiduki registrist kustutamist ja eksporti muul viisil kui kohtuotsuse alusel, teatab kavandatavast registrist kustutamisest ja ekspordist kirjalikult mõistliku aja jooksul ette:
a) |
konventsiooni artikli 1 punkti m alapunktides i ja ii nimetatud huvitatud isikutele ja |
b) |
konventsiooni artikli 1 punkti m alapunktis iii nimetatud huvitatud isikutele, kes on teavitanud pandipidajat oma õigustest mõistliku aja jooksul enne registrist kustutamist ja eksporti. |
X artikkel
Enne nõude lõplikku kindlaksmääramist rakendatavaid abinõusid käsitlevate sätete muutmine
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 2 ja ainult sellises deklaratsioonis nimetatud ulatuses.
2. Konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaldamisel tähendab abinõu rakendamise korralduse „viivitamatu” saamine kõnealuse korralduse saamist sellise arvu tööpäevade jooksul alates abinõu taotluse esitamise kuupäevast, nagu on märgitud selle osalisriigi deklaratsioonis, kus taotlus esitatakse.
3. Konventsiooni artikli 13 lõike 1 kohaldamisel lisatakse vahetult pärast alapunkti d järgmine säte:
„e) |
müük ja sellest saadava tulu kasutamine, kui võlgnik ja võlausaldaja on selles mis tahes ajal eraldi kokku leppinud”, ja artikli 43 lõike 2 kohaldamisel asendatakse sõnad „artikli 13 lõike 1 punkti d kohase abinõu” sõnadega „artikli 13 lõike 1 punktide d ja e kohaste abinõude”. |
4. Omandiõigus või muu võlgniku õigus, mis antakse üle eelmise lõike kohase müügi korral, on vaba mis tahes muust õigusest või tagatisest, mille suhtes on võlausaldaja rahvusvahelisel tagatisel konventsiooni artikli 29 alusel eesõigus.
5. Võlausaldaja ja võlgnik või muu huvitatud isik võivad kirjaliku kokkuleppe alusel välistada konventsiooni artikli 13 lõike 2 kohaldamise.
6. IX artikli lõike 1 kohaste abinõude korral:
a) |
peab vastavalt olukorrale kas osalisriigi registreerimisasutus või muu haldusasutus tegema need kättesaadavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui võlausaldaja teavitab neid ametiasutusi, et kõnealuse osalisriigi kohus on lubanud rakendada IX artikli lõikes 1 sätestatud abinõud või, kui abinõud on lubanud rakendada välisriigi kohus, tunnustanud sellise abinõu rakendamist, ja et võlausaldajal on vastavalt konventsioonile õigus rakendada selliseid abinõusid, ja |
b) |
teevad asjakohased ametiasutused võlausaldajaga viivitamata koostööd ja abistavad teda selliste abinõude rakendamisel vastavalt kehtivatele lennundusohutuse normidele ja eeskirjadele. |
7. Lõiked 2 ja 6 ei mõjuta kehtivaid lennundusohutuse norme.
XI artikkel
Abinõud maksejõuetuse korral
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral, on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 3.
2. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral ja kui lõikest 7 ei tulene teisiti, annab vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik lennuaparaadi võlausaldaja valdusse üle hiljemalt ühel järgmistest kuupäevadest, olenevalt sellest, kumb on varasem:
a) |
ooteaja lõpus või |
b) |
päeval, mil võlausaldajal oleks õigus saada lennuaparaat oma valdusse, kui käesolevat artiklit ei kohaldataks. |
3. Käesoleva artikli kohaldamisel on „ooteaeg” selle osalisriigi deklaratsioonis kindlaksmääratud aeg, kellel on esmane jurisdiktsioon maksejõuetuse korral.
4. Käesolevas artiklis esitatud viiteid pankrotihaldurile käsitatakse viidetena sellele isikule tema ametiülesannete täitmisel ja mitte isikuliselt.
5. Kui ja kuni võlausaldajale ei ole antud võimalust võtta ese lõike 2 kohaselt oma valdusse:
a) |
tagab vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik lennuaparaadi ja selle väärtuse säilimise vastavalt lepingule ja |
b) |
on võlausaldajal õigus rakendada muid ajutisi abinõusid, mida ta võib kohaldatava õiguse alusel rakendada. |
6. Eelmise lõike punkt a ei välista lennuaparaadi kasutamist sellise alusel, mille eesmärk on tagada lennuaparaadi ja selle väärtuse säilimine.
7. Pankrotihaldur või vajaduse korral võlgnik võib jätta lennuaparaadi oma valdusse, kui ta on täitnud lõikes 2 sätestatud tähtajaks kõik seni täitmata lepingulised kohustused, välja arvatud kohustused, mille täitmatajätmine tuleneb maksejõuetusmenetluse algatamisest, ja ta on nõustunud täitma kõik tulevased lepingulised kohustused. Selliste tulevaste lepinguliste kohustuste täitmatajätmise korral ei kohaldata teist ooteaega.
8. IX artikli lõike 1 kohaste abinõude korral:
a) |
peab vastavalt olukorrale kas osalisriigi registreerimisasutus või muu haldusasutus tegema need kättesaadavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui võlausaldaja teatab neile ametiasutustele, et tal on konventsiooni kohaselt õigus rakendada selliseid abinõusid, ja |
b) |
teevad asjakohased ametiasutused võlausaldajaga viivitamata koostööd ja abistavad teda selliste abinõude rakendamisel vastavalt kehtivatele lennundusohutuse normidele ja eeskirjadele. |
9. Konventsiooni või käesoleva protokolli alusel lubatud abinõude rakendamist ei või takistada või edasi lükata pärast lõikes 2 nimetatud kuupäeva.
10. Võlgniku lepingulisi kohustusi ei või muuta ilma võlausaldaja nõusolekuta.
11. Eelmine lõige ei mõjuta pankrotihalduri kohaldatava õiguse kohast õigust lepingut lõpetada.
12. Ühelgi õigusel ega tagatisel, välja arvatud artikli 39 lõikes 1 sätestatud deklaratsioonis nimetatud kategooriasse kuuluvad ühepoolsed õigused, ei ole maksejõuetusmenetluses eesõigust registreeritud tagatiste ees.
13. Konventsiooni kohaldatakse käesoleva artikli kohaste abinõude rakendamise suhtes käesoleva protokolli IX artikliga muudetud kujul.
2. Maksejõuetusega seotud sündmuse toimumise korral teatab vastavalt kas pankrotihaldur või võlgnik võlausaldaja taotluse alusel võlausaldajale XXX artikli lõike 3 kohases osalisriigi deklaratsioonis kindlaksmääratud aja jooksul sellest, kas ta:
a) |
täidab kõik lepingulised kohustused, välja arvatud maksejõuetusmenetluse algatamise tõttu täitmata jäänud kohustused, ja nõustub täitma kõik tulevased lepingust ja sellega seotud dokumentidest tulenevad kohustused, või |
b) |
annab võlausaldajale võimaluse võtta üle lennuaparaat oma valdusse vastavalt kohaldatavale õigusele. |
3. Eelmise lõike punktis b nimetatud kohaldatava õigusega võidakse lubada kohtul nõuda täiendavate meetmete rakendamist või täiendava tagatise andmist.
4. Võlausaldaja peab tõendama oma nõuet ja seda, et tema rahvusvaheline tagatis on registreeritud.
5. Kui vastavalt olukorrale kas pankrotihaldur või võlgnik ei saada lõike 2 kohast teadet või kui pankrotihaldur või võlgnik on teatanud, et ta annab võlausaldajale võimaluse võtta lennuaparaat oma valdusse, kuid ei ole seda teinud, võib kohus lubada võlausaldajal võtta lennuaparaat oma valdusse kohtu kindlaksmääratud tingimustel ja nõuda täiendavate meetmete rakendamist või täiendava tagatise andmist.
6. Lennuaparaati ei tohi müüa enne, kui kohus on langetanud otsuse nõude ja rahvusvahelise tagatise kohta.
XII artikkel
Maksejõuetuse korral antav abi
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 1.
2. Selle osalisriigi kohtud, kus asub lennuaparaat, teevad XI artikli kohaldamisel osalisriigi õigusnormide kohaselt võimalikult suures ulatuses koostööd välisriigi kohtute ja pankrotihalduritega.
XIII artikkel
Volitus taotleda registrist kustutamist ja eksportimist
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui osalisriik on esitanud deklaratsiooni vastavalt XXX artikli lõikele 1.
2. Kui võlgniku antud tühistamatu volitus taotleda registrist kustutamist ja eksportimist enamjaolt vastab käesolevale protokollile lisatud vormile ja võlgnik on esitanud sellise volituse registreerimiseks registreerimisasutusele, tuleb see volitus sellisel kujul registreerida.
3. Isik, kelle kasuks volitus on antud („volitatud isik”), või tema poolt tõendatult määratud isik on ainus isik, kellel on õigus rakendada IX artikli lõikes 1 sätestatud abinõusid ja ta võib seda teha ainult vastavalt volitusele ja kehtivatele lennundusohutuse normidele ja eeskirjadele. Võlgnik ei või sellist volitust tühistada ilma volitatud isiku kirjaliku nõusolekuta. Registreerimisasutus kustutab volituse registrist volitatud isiku taotluse alusel.
4. Registreerimisasutus ja muud osalisriigi haldusasutused teevad volitatud isikuga viivitamata koostööd ja abistavad teda IX artiklis sätestatud abinõude rakendamisel.
XIV artikkel
Eesõigust käsitlevate sätete muutmine
1. Registreeritud müügi objektiks oleva lennuaparaadi ostja omandab õiguse asjaomase lennuaparaadi suhtes vabana mis tahes hiljem registreeritud õigusest ja registreerimata õigusest, isegi kui ostja on registreerimata õigusest tegelikult teadlik.
2. Lennuaparaadi ostja omandatud õigus lennuaparaadi suhtes on koormatud lennuaparaadi omandamise ajal registreeritud õigusega.
3. Õhusõiduki mootori omandiõigust või muud sellega seotud õigust või tagatist ei mõjuta selle paigaldamine õhusõidukile või selle õhusõiduki küljest eemaldamine.
4. Konventsiooni artikli 29 lõiget 7 kohaldatakse asja suhtes (välja arvatud ese), mis on paigaldatud plaaneri, õhusõiduki mootori või helikopteri külge.
XV artikkel
Loovutamissätete muutmine
Konventsiooni artikli 33 lõiget 1 kohaldatakse selliselt, nagu oleks vahetult pärast punkti b lisatud järgmine punkt:
„ja c) võlgnik on sellega kirjalikult nõustunud, olenemata sellest, kas nõusolek anti enne loovutamist või kas selles on identifitseeritud õiguste saaja.”
XVI artikkel
Võlgnikku käsitlevad sätted
1. Kui konventsiooni artiklis 11 sätestatud lepinguliste kohustuste täitmatajätmist ei ole toimunud, on võlgnikul õigus eset häirimatult vallata ja kasutada vastavalt lepingule järgmiste isikute suhtes:
a) |
tema võlausaldaja ja sellise tagatise omanik, mis ei ole võlgniku jaoks siduv konventsiooni artikli 29 lõike 4 kohaselt või, kui ta on ostja, käesoleva protokolli XIV artikli lõike 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole kokku leppinud teisiti, ja |
b) |
sellise tagatise omanik, millega võlgniku õigus on koormatud konventsiooni artikli 29 lõike 4 kohaselt või, kui ta on ostja, käesoleva protokolli XIV artikli lõike 2 kohaselt, kuid ainult juhul, kui kõnealune omanik on sellega nõustunud. |
2. Konventsiooni ega käesoleva protokolli sätted ei mõjuta võlausaldaja kohaldatavas õiguses sätestatud vastutust lepingu rikkumise eest, kui selline leping on seotud lennuaparaadiga.
III PEATÜKK
LENNUAPARAADIGA SEOTUD RAHVUSVAHELISTE TAGATISTE REGISTREERIMISE SÄTTED
XVII artikkel
Järelevalveasutus ja registripidaja
1. Järelevalveasutuseks on liikurseadmete konventsiooni ja õhusõidukeid käsitleva protokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilise konverentsi resolutsioonis kindlaks määratud rahvusvaheline üksus.
2. Kui eelmises lõikes nimetatud rahvusvaheline üksus ei ole suuteline või ei soovi tegutseda järelevalveasutusena, kutsutakse kokku allakirjutanud riikide ja osalisriikide konverents, et määrata teine järelevalveasutus.
3. Järelevalveasutusel ning tema ametnikel ja töötajatel on kohtulik ja halduslik puutumatus, mis on sätestatud nende kui rahvusvahelise üksuse suhtes kohaldatavates või muudes eeskirjades.
4. Järelevalveasutus võib moodustada eksperdikomisjoni, mis koosneb allakirjutanud ja osalisriikide nimetatud isikutest, kellel on vajalik kvalifikatsioon ja kogemused, ning usaldada kõnealusele komisjonile järelevalveasutuse abistamise tema ülesannete täitmisel.
5. Esimene registripidaja haldab rahvusvahelist registrit viis aastat alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast. Seejärel nimetab järelevalveasutus iga viie aasta järel uue registripidaja või nimetab tagasi eelmise registripidaja.
XVIII artikkel
Esimesed eeskirjad
Esimesed eeskirjad sätestab järelevalveasutus, et need saaksid jõustuda koos käesoleva protokolliga.
XIX artikkel
Kindlaksmääratud kontaktpunktid
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võib osalisriik igal ajal määrata oma territooriumil asuva(d) üksuse(d) kontaktpunkti(de)ks, mille kaudu peab või võib edastada registreerimiseks vajaliku teabe rahvusvahelisele registrile, välja arvatud riigisisese tagatise teatise või artikli 40 kohase õiguse registreerimise korral, mis mõlemad tulenevad teise riigi seadustest.
2. Eelmise lõike kohasel määramisel võib lubada, kuid mitte kohustada, kasutada määratud kontaktpunkti või -punkte õhusõiduki mootorite registreerimiseks vajaliku teabe jaoks.
XX artikkel
Registreerimissätete muud erandid
1. Konventsiooni artikli 19 lõike 6 kohaldamisel on lennuaparaadi puhul päringukriteeriumideks tootja nimi, tootja seerianumber ja mudeli nimetus, kusjuures neid kriteeriume võib täiendada, et lennuaparaat oleks üheselt identifitseeritav. Täiendav teave määratakse kindlaks eeskirjadega.
2. Konventsiooni artikli 25 lõike 2 kohaldamisel ja seal kirjeldatud asjaoludel võtab registreeritud võimaliku rahvusvahelise tagatise või rahvusvahelise tagatise registreeritud võimaliku loovutamise omanik või isik, kelle kasuks on võimalik müük registreeritud, tema käsutuses olevaid meetmeid, et taotleda registrist kustutamine hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast asjaomases lõikes kirjeldatud nõude kättesaamist.
3. Konventsiooni artikli 17 lõike 2 punktis h nimetatud tasud määratakse selliselt, et need kataksid mõistlikke rahvusvahelise registri asutamise, toimimise ja reguleerimise kulusid ning järelevalveasutuse ülesannete täitmisega, tema volituste kasutamisega ja konventsiooni artikli 17 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmisega seotud mõistlikke kulusid.
4. Rahvusvahelise registri tsentraliseeritud funktsioone juhib ja haldab registripidaja ööpäev läbi. Kontaktpunktid peavad oma territooriumidel tegutsema vähemalt tööajal.
5. Konventsiooni artikli 28 lõikes 4 nimetatud kindlustus või finantstagatis ei tohi mis tahes sündmuse puhul olla väiksem kui järelevalveasutuse kindlaksmääratud lennuaparaadi maksimaalne väärtus.
6. Konventsiooni sätted ei takista registripidajal hankida kindlustust või finantstagatist selliste sündmuste katteks, mille eest registripidaja konventsiooni artikli 28 kohaselt ei vastuta.
IV PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
XXI artikkel
Erandid kohtualluvust käsitlevatest sätetest
Konventsiooni artikli 43 tähenduses ja kui konventsiooni artiklist 42 ei tulene teisiti, on jurisdiktsioon ka osalisriigi kohtul, kui esemeks on helikopter või õhusõiduki juurde kuuluv plaaner, mille puhul asjaomane riik on registreerimisriik.
XXII artikkel
Riiklikust puutumatusest loobumine
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on loobumine riiklikust puutumatusest konventsiooni artiklis 42 või 43 nimetatud kohtualluvuse suhtes või seoses konventsioonikohase lennuaparaadiga seotud õiguste ja tagatiste kasutamisega siduv ja, kui muud kohtualluvuse või õiguste kasutamisega seotud tingimused on täidetud, piisav vastavalt olukorrale kas kohtualluvuse üleandmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks.
2. Eelmise lõike kohane loobumine peab olema kirjalik ja sisaldama lennuaparaadi kirjeldust.
V PEATÜKK
SEOS TEISTE KONVENTSIOONIDEGA
XXIII artikkel
Suhe õhusõidukitega seotud õiguste rahvusvahelise tunnustamise konventsiooniga
Käesolev konventsioon asendab 19. juunil 1948 Genfis sõlmitud õhusõidukitega seotud õiguste rahvusvahelise tunnustamise konventsiooni osalisriigi jaoks selle konventsiooni osi, mis käsitlevad käesolevas protokollis määratletud õhusõidukeid ja lennuaparaate. Käesolev konventsioon ei asenda siiski Genfi konventsiooni osi, mis käsitlevad õigusi või tagatisi, mida käesolev konventsioon ei reguleeri ega mõjuta.
XXIV artikkel
Suhe teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsiooniga
1. Käesolev konventsioon asendab 29. mail 1933 Roomas sõlmitud teatavate õhusõiduki ennetava arestimisega seotud eeskirjade ühtlustamise konventsiooni osalisriigi jaoks selle konventsiooni osi, mis käsitlevad käesolevas protokollis määratletud õhusõidukeid.
2. Nimetatud konventsiooni osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei kohalda käesolevat artiklit.
XXV artikkel
Suhe UNIDROIT rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooniga
Käesolev konventsioon asendab 28. mail 1988 Ottawas sõlmitud UNIDROIT rahvusvahelise finantsliisingu konventsiooni osi, mis käsitlevad lennuaparaate.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
XXVI artikkel
Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine
1. Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks 16. novembril 2001 Kaplinnas riikidele, kes osalesid liikurseadmete konventsiooni ja õhusõidukeid käsitlev protokolli vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil Kaplinnas 29. oktoobrist kuni 16. novembrini 2001. Pärast 16. novembrit 2001 on käesolev protokoll allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele Rahvusvahelise Eraõiguse Ühtlustamise Instituudi (UNIDROIT) peakontoris Roomas kuni selle jõustumiseni vastavalt XXVIII artiklile.
2. Käesolevale protokollile allakirjutanud riigid peavad selle ratifitseerima, vatsu võtma või kinnitama.
3. Riigid, kes ei ole käesolevale protokollile alla kirjutanud, võivad sellega igal ajal ühineda.
4. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine toimub vastava ametliku dokumendi hoiuleandmisega hoiulevõtja kätte.
5. Riik ei või ühineda käesoleva protokolliga, kui ta ei ole ühinenud või ei ühine konventsiooniga.
XXVII artikkel
Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid
1. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed riigid ja mille pädevuses on teatavad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, võib samuti käesolevale protokollile alla kirjutada, selle vastu võtta, kinnitada või sellega ühineda. Piirkondlikul majandusintegratsiooni organisatsioonil on sel juhul osalisriigi õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd selle organisatsiooni pädevusse kuuluvad käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad. Kui osalisriikide arv on käesoleva protokolli seisukohalt oluline, ei arvata piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni osalisriikide hulka lisaks tema liikmesriikidele, kes on osalisriigid.
2. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon esitab protokollile alla kirjutades, seda vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes hoiulevõtjale deklaratsiooni, milles täpsustatakse need käesoleva protokolliga reguleeritavad valdkonnad, mille puhul on asjaomase organisatsiooni liikmesriigid delegeerinud pädevuse kõnealusele organisatsioonile. Piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon teavitab hoiulevõtjat viivitamata mis tahes muudatustest käesoleva lõike kohases deklaratsioonis täpsustatud pädevuste jaotuses, kaasa arvatud uuest pädevuste delegeerimisest.
3. Käesolevas konventsioonis esitatud viited osalisriigile või osalisriikidele kehtivad vastavalt kontekstile võrdväärselt piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni kohta.
XXVIII artikkel
Jõustumine
1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kaheksanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast, sellised kirjad hoiule andnud riikide vahel.
2. Teiste riikide puhul jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
XXIX artikkel
Haldusüksused
1. Kui osalisriigil on haldusüksused, kus kehtib käesoleva protokolliga reguleeritavates valdkondades erisugune õiguskord, võib see riik protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et käesolev protokoll laieneb kõigile haldusüksustele või ainult ühele või mitmele neist, ja seda deklaratsiooni muuta, esitades teise deklaratsiooni.
2. Igas sellises deklaratsioonis tuleb selgelt nimetada kõik haldusüksused, mille suhtes käesolevat protokolli kohaldatakse.
3. Kui osalisriik ei ole esitanud lõike 1 kohast deklaratsiooni, kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi asjaomase riigi haldusüksuste suhtes.
4. Kui osalisriik laiendab käesolevat protokolli ühele või mitmele oma haldusüksusele, võib iga sellise haldusüksuse puhul esitada käesoleva protokolli alusel lubatud deklaratsioone, ja ühe haldusüksuse kohta esitatud deklaratsioonid võivad erineda teiste haldusüksuste kohta esitatud deklaratsioonidest.
5. Kui käesolevat protokolli laiendatakse lõike 1 kohase deklaratsiooni põhjal ühele või mitmele osalisriigi haldusüksusele:
a) |
loetakse osalisriik võlgniku asukohariigiks ainult juhul, kui ta on asutatud või moodustatud konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses kehtiva seaduse alusel või kui tema registri- või põhikirjajärgne asukoht, asjaajamise keskus, tegevuskoht või alaline elukoht on konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses; |
b) |
käsitatakse viiteid eseme asukohale osalisriigis viidetena eseme asukohale konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses ja |
c) |
käsitatakse viiteid asjaomase osalisriigi haldusasutustele viidetena konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses pädevust omavatele haldusasutustele ning viiteid selle osalisriigi registrile või registreerimisasutusele viidetena kehtivale õhusõidukite registrile või konventsiooni ja käesoleva protokolli reguleerimisalasse kuuluvas haldusüksuses või üksustes pädevust omavatele registreerimisasutustele. |
XXX artikkel
Teatavate sätetega seotud deklaratsioonid
1. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab käesoleva protokolli VIII, XII ja XIII artiklit või ühte või mitut neist.
2. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab kas täielikult või osaliselt käesoleva protokolli X artiklit. Kui ta deklareerib seda seoses X artikli lõikega 2, peab ta kindlaks määrama selles nõutud ajavahemiku.
3. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta kohaldab täielikult XI artikli varianti A või täielikult XI artikli varianti B ja peab seda tehes kindlaks määrama maksejõuetusmenetluse liigid, mille suhtes ta kohaldab varianti A, ja need maksejõuetumenetluse liigid, mille suhtes ta kohaldab varianti B. Osalisriik peab käesoleva lõike kohast deklaratsiooni esitades kindlaks määrama XI artiklis nõutud ajavahemiku.
4. Osalisriikide kohtud kohaldavad XI artiklit vastavalt selle osalisriigi deklaratsioonile, kellel on maksejõuetuse korral esmane jurisdiktsioon.
5. Osalisriik võib käesolevat protokolli ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei kohalda XXI artiklit täielikult või osaliselt. Deklaratsioonis tuleb kindlaks määrata, millistel tingimustel asjaomast artiklit kohaldatakse, juhul kui seda kohaldatakse osaliselt, või milliseid teisi ajutisi abinõusid rakendatakse.
XXXI artikkel
Konventsioonikohased deklaratsioonid
Konventsiooni kohaselt esitatud deklaratsioonid, kaasa arvatud konventsiooni artiklite 39, 40, 50, 53, 54, 55, 57, 58 ja 60 kohaselt esitatud deklaratsioonid, loetakse esitatuks ka käesoleva protokolli kohaselt, kui ei ole sätestatud teisiti.
XXXII artikkel
Reservatsioonid ja deklaratsioonid
1. Käesoleva protokolli suhtes ei või teha reservatsioone, kuid XXIV, XXIX, XXX, XXXI, XXXIII ja XXXIV artiklis lubatud deklaratsioone võib esitada vastavalt nendele sätetele.
2. Igast käesoleva protokolli alusel esitatud deklaratsioonist või hilisemast deklaratsioonist või deklaratsiooni tagasivõtmisest tuleb hoiulevõtjale kirjalikult teatada.
XXXIII artikkel
Hilisemad deklaratsioonid
1. Osalisriik võib esitada hilisema deklaratsiooni, välja arvatud konventsiooni artikli 60 alusel ja vastavalt XXXI artiklile esitatud deklaratsioon, igal ajal pärast käesoleva protokolli jõustumiskuupäeva nimetatud osalisriigis, teatades sellest hoiulevõtjale.
2. Iga hilisem deklaratsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.
Kui teates on deklaratsiooni jõustumiseks ette nähtud pikem periood, jõustub see kõnealuse pikema perioodi möödumisel pärast seda, kui hoiulevõtja on teate kätte saanud.
3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne kõnealuste hilisemate deklaratsioonide jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks esitatud ühtegi sellist hilisemat deklaratsiooni.
XXXIV artikkel
Deklaratsioonide tagasivõtmine
1. Iga osalisriik, kes on esitanud käesoleva protokolli alusel deklaratsiooni, välja arvatud konventsiooni artikli 60 alusel vastavalt XXXI artiklile esitatud deklaratsioon, võib selle igal ajal tagasi võtta, teatades selles hoiulevõtjale. Kõnealune tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.
2. Olenemata eelmisest lõikest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne sellise deklaratsioonide tagasivõtmise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks deklaratsiooni tagasi võetud.
XXXV artikkel
Denonsseerimine
1. Osalisriik võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele teate hoiulevõtjale laekumise kuupäevast.
3. Olenemata eelmistest lõigetest kohaldatakse käesolevat protokolli kõigi enne sellise denonsseerimise jõustumist tekkinud õiguste ja tagatiste suhtes selliselt, nagu ei oleks denonsseerimist toimunud.
XXXVI artikkel
Protokolli läbivaatamise konverentsid, muudatuste tegemine ja sellega seotud küsimused
1. Hoiulevõtja koostab kord aastas või vastavalt olukorrale muul ajal osalisriikide jaoks aruande selle kohta, kuidas on käesoleva protokolliga muudetud konventsioonis kehtestatud rahvusvaheline kord toiminud. Hoiulevõtja võtab selliseid aruandeid koostades arvesse järelevalveasutuse aruandeid rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimise kohta.
2. Hoiulevõtja korraldab vähemalt 25 % osalisriikide taotlusel järelevalveasutusega konsulteerides aeg-ajalt osalisriikide konverentse konventsiooni läbivaatamiseks, et hinnata:
a) |
käesoleva protokolliga muudetud konventsiooni tegelikku toimimist ja selle tõhusust selle reguleerimisalasse kuuluvate esemete aktivatega tagatud rahastamise ja liisimise hõlbustamisel; |
b) |
käesoleva protokolli tingimuste ja eeskirjade kohtulikku tõlgendamist ning kohaldamist; |
c) |
rahvusvahelise registreerimissüsteemi toimimist, registripidaja tegevust ja järelevalveasutuse teostatud järelevalvet registripidaja üle, võttes arvesse järelevalveasutuse aruandeid, ning |
d) |
käesoleva protokolli või rahvusvahelise registriga seotud korra muutmise vajadust. |
3. Käesoleva protokolli muudatused kinnitatakse eelmises lõikes nimetatud konverentsil osalevate osalisriikide vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega ja need jõustuvad muudatused ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud riikide suhtes siis, kui kaheksa riiki on muudatused XXXVIII artikli jõustumissätete kohaselt ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud.
XXXVII artikkel
Hoiulevõtja ja tema ülesanded
1. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- ja ühinemiskirjad antakse hoiule Rahvusvahelisele Eraõiguse Ühtlustamise Instituudile (UNIDROIT), kes on käesolevaga määratud hoiulevõtjaks.
2. Hoiulevõtja:
a) |
teavitab kõiki osalisriike:
|
b) |
edastab kõigile osalisriikidele käesoleva protokolli kinnitatud koopiad; |
c) |
edastab järelevalveasutusele ja registripidajale iga ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja koopia koos kirja hoiuleandmise kuupäevaga, iga deklaratsiooni või deklaratsiooni tagasivõtmise või muutmise ja iga denonsseerimisteate koopia koos teate kuupäevaga, nii et selles sisalduva teabega oleks võimalik hõlpsalt ja täielikult tutvuda, ning |
d) |
täidab teisi hoiulevõtja tavapäraseid ülesandeid. |
SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.
KOOSTATUD kuueteistkümnendal novembril kahe tuhande esimesel aastal Kaplinnas inglise, araabia, hiina, prantsuse, vene ja hispaania keeles ühes eksemplaris, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed ja nende autentsus jõustub, kui konverentsi ühissekretariaat on konverentsi presidendi järelevalve all kontrollinud käesolevast hetkest alates üheksakümne päeva jooksul nende tekstide omavahelist vastavust.
LISA
VORM TÜHISTAMATU VOLITUSE JAOKS TAOTLEDA REGISTRIST KUSTUTAMIST JA EKSPORTIMIST
XIII artiklis nimetatud lisa