Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlev

LEPING

JAAPANI VALITSUS ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS (edaspidi „Euratom”), edaspidi ühise nimetusega „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Jaapani valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahelist lepingut juhitava termotuumasünteesi alase koostöö kohta;

VÕTTES ARVESSE ühisdeklaratsiooni, mille ITERi läbirääkimistel osalejate esindajad võtsid vastu ITERit käsitleval ministrite kohtumisel Moskvas 28. juunil 2005, ja sellele lisatud ühisdokumenti ITER-projekti võõrustaja ja teise lepinguosalise rollide kohta (edaspidi „ühisdokument”), milles on sätestatud laiema lähenemisviisi meetmete rakendamise aluspõhimõtted;

VÕTTES ARVESSE Jaapani valitsuse ja Euratomi esindajate ühisdeklaratsiooni laiema lähenemisviisi meetmete ühise rakendamise kohta (Brüssel, 22. november 2006), (edaspidi „Brüsseli ühisdeklaratsioon”);

MEENUTADES panust, mille lepinguosalised on ITERi tehnilise projekteerimise tegevuse ning ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamise kaudu andnud ITER-projekti ühise rakendamise ettevalmistamisse;

TUNNUSTADES Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri rolli ITER-projektis ning lepinguosaliste tuumasünteesi alaste teadusuuringute ja arendustegevusega seotud koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Rahvusvahelise Energiaagentuuri egiidi all;

SOOVIDES ITER-projekti ja tuumasünteesienergia rahumeelsel otstarbel kiire kasutuselevõtu toetuseks ühiselt rakendada laiema lähenemisviisi meetmeid ITERi ehitusetapiga sobiva ajakava alusel;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1.   PEATÜKK

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk on kehtestada konkreetsete menetluste ja üksikasjade raamistik seoses laiema lähenemisviisi meetmete (edaspidi „laiema lähenemisviisi meetmed”) ühise rakendamisega, et toetada ITER-projekti ja tuumasünteesienergia kiiret kasutuselevõttu rahumeelsel otstarbel kooskõlas ühisdokumendiga.

Artikkel 2

Laiema lähenemisviisi meetmete lühikirjeldus

1.   Laiema lähenemisviisi meetmed hõlmavad kolme järgmist projekti:

a)	projekt, mis käsitleb rahvusvahelise tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatise tehnilise projekteerimise valideerimise ja tehnilise projekteerimise meetmeid (edaspidi „IFMIF/EVEDA”);

b)	projekt, mis käsitleb rahvusvahelise tuumasünteesienergeetika alaste teadusuuringute keskust (edaspidi „IFERC”), ning

c)	satelliit-tokamaki programmi käsitlev projekt.

2.   Vastavalt ühisdokumendile ja lähtudes Brüsseli ühisdeklaratsioonist rakendatakse laiema lähenemisviisi meetmeid ITERi ehitusetapiga sobiva ajakava järgi.

3.   Laiema lähenemisviisi meetmete(ga seotud) aluspõhimõtted nähakse ette käesoleva lepinguga. Laiema lähenemisviisi meetmete iga projektiga seotud konkreetsed põhimõtted nähakse ette I, II ja III lisaga, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

2.   PEATÜKK

LAIEMA LÄHENEMISVIISI MEETMETE HALDUSSTRUKTUUR

Artikkel 3

Laiema lähenemisviisi meetmete juhtkomitee

1.   Käesolevaga luuakse laiema lähenemisviisi meetmete juhtkomitee (edaspidi „juhtkomitee”), kes vastutab vastavalt käesolevale lepingule laiema lähenemisviisi meetmete rakendamise üldise juhtimise ja järelevalve eest.

2.   Juhtkomiteed abistab artikli 4 lõike 1 kohaselt loodud sekretariaat (edaspidi „sekretariaat”).

3.   Juhtkomitee on juriidiline isik ja sellel on lepinguosaliste territooriumidel ning suhetes teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega õigusvõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

4.   Kumbki lepinguosaline nimetab võrdse arvu juhtkomitee liikmeid ja määrab ühe nimetatud liikmetest oma delegatsiooni juhatajaks.

5.   Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas vaheldumisi Euroopas ja Jaapanis või muudel kokkulepitud aegadel ja muudes kokkulepitud kohtades. Koosolekut juhatab koosolekut korraldava lepinguosalise delegatsiooni juht. Juhtkomitee tuleb kokku eesistuja kutsel.

6.   Juhtkomitee teeb otsuseid konsensuse alusel.

7.   Lepinguosalised kannavad juhtkomitee kulud vastastikuse kokkuleppe alusel.

8.   Juhtkomitee ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	sekretariaadi töötajate ametissenimetamine vastavalt artikli 4 lõikele 1;

b)	projektijuhi ametissenimetamine laiema lähenemisviisi meetmete iga projekti puhul vastavalt artikli 6 lõikele 1 (edaspidi „projektijuht/projektijuhid”);

c)	laiema lähenemisviisi meetmete iga projekti puhul projektikava, tööprogrammi ja aastaaruande kinnitamine vastavalt 3. peatükile (edaspidi vastavalt „projektikava/projektikavad”, „tööprogramm/tööprogrammid” ja „aastaaruanne/aastaaruanded”);

d)	projektimeeskonna struktuuri kinnitamine iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti puhul vastavalt artikli 6 lõikele 2 (edaspidi „projektimeeskond/projektimeeskonnad”);

e)	iga-aastane ekspertide nimetamine, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks mitterahalise sissemaksena vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti a alapunktile ii (edaspidi „eksperdid”);

f)

artikli 25 kohaste otsuste tegemine ITER-projekti ühiseks rakendamiseks loodud ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „ITER-leping”) mis tahes osalise osavõtu kohta laiema lähenemisviisi meetmete projektis ning sellele järgnevat lepingute sõlmimist ja osavõtutingimuste kokkuleppimist asjaomase lepinguosalisega, ning

g)	muud ülesanded, mis on vajalikud laiema lähenemisviisi meetmete juhtimiseks ja järelevalveks.

Artikkel 4

Sekretariaat

1.   Juhtkomitee loob sekretariaadi, mille asukoht on Jaapanis. Sekretariaadi töötajad nimetab juhtkomitee.

2.   Sekretariaat abistab juhtkomiteed. Sekretariaadi ülesanded määrab kindlaks juhtkomitee ning need hõlmavad:

a)	juhtkomitee ametlike teadete vastuvõtmist ja saatmist;

b)	juhtkomitee kohtumiste ettevalmistamist;

c)	haldus- ja muude aruannete koostamist juhtkomiteele ning

d)	muud tegevust, mille juhtkomitee oma otsustega ette näeb.

Artikkel 5

Projektikomitee

1.   Lepinguosalised loovad iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti jaoks projektikomitee (edaspidi „projektikomitee”).

2.   Kumbki lepinguosaline nimetab iga projektikomitee jaoks võrdse arvu liikmeid.

3.   Iga projektikomitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Kui projektikomitees ei lepita kokku teisiti, toimuvad kohtumised Jaapanis. Juhtkomitee nimetab igale projektikomiteele selle liikmete seast eesistuja.

4.   Projektikomiteed teevad otsuseid konsensuse alusel.

5.   Asjaomane artiklis 6 sätestatud projektijuht tagab igale projektikomiteele sekretariaadi.

6.   Projektikomiteede ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	soovituste tegemine vastavate projektikavade, tööprogrammide ja aastaaruannete kohta, mille asjaomane projektijuht esitab juhtkomiteele kooskõlas 3. peatükiga;

b)	asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti edenemise järelevalve ja sellekohane aruandlus, ning

c)	muude juhtkomitee määratud ülesannete täitmine.

Artikkel 6

Projektijuht ja projektimeeskond

1.   Juhtkomitee nimetab iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti jaoks projektijuhi. Projektijuhi kohustuseks on kooskõlastada projekti rakendamist vastavalt I, II ja III lisale.

2.   Projektijuhte abistavad kohustuste ja ülesannete täitmisel asjaomased projektimeeskonnad. Projektimeeskondade liikmeteks on eksperdid ning teised liikmed, näiteks külalisteadlased. Projektimeeskondade struktuuri kinnitab juhtkomitee vastava projektijuhi ettepanekul.

3.   Projektijuhtide ülesanded on järgmised:

a)	projektimeeskonna organiseerimine, juhtimine ja järelevalve tööprogrammi rakendamisel;

b)	projektikava, tööprogrammi ja aastaaruande koostamine ning nende esitamine juhtkomiteele kinnitamiseks pärast vastava projektikomiteega konsulteerimist;

c)	Jaapani valitsuse poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt määratud rakendusasutuselt (edaspidi „Jaapani rakendusasutus”) vastava projektimeeskonna kulude katteks vajalike väljamaksete taotlemine vastavalt artiklile 17;

d)	kummagi lepinguosalise sissemaksete üle arvestuse pidamine;

e)	projektikomiteele sekretariaadi tagamine ning

f)	projektikomiteele aruannete esitamine asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti edenemise kohta.

Artikkel 7

Rakendusasutused

1.   Kumbki lepinguosaline määrab rakendusasutuse, kes täidab tema kohustusi laiema lähenemisviisi meetmete rakendamisel (edaspidi „rakendusasutus/rakendusasutused”), tehes eelkõige kättesaadavaks rakendamiseks vajalikud vahendid. Kui rakendusasutusi ei ole käesoleva lepingu jõustumise ajaks ikka veel määratud, alustavad lepinguosalised viivitamata vastastikuseid konsultatsioone küsimuse lahendamiseks.

2.   Jaapani rakendusasutus on projektimeeskondade vastuvõtja ning teeb kättesaadavaks töökohad, sealhulgas kontoriruumid, kaubad ja teenused, mis on vajalikud projektimeeskondade ülesannete täitmiseks vastavalt I, II ja III lisale.

3.   Kui artikli 3 lõikest 1 ei tulene teisiti, vastutab Jaapani rakendusasutus tegevuskulude katteks kokkulepitud rahaliste sissemaksete ning iga projektimeeskonna ühiste kulude katteks tehtavate rahaliste sissemaksete haldamise eest, mis on igale laiema lähenemisviisi meetmete projektile ette nähtud vastava projektikava ja tööprogrammi kohaselt. Selliste rahaliste sissemaksete haldamiseks nimetab Jaapani rakendusasutus isiku, kes vastutab lepinguosaliste rahaliste sissemaksete haldamise eest. Selle isiku ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	lepinguosalis(t)ele või rakendusasutus(t)ele taotluste esitamine rahaliste sissemaksete tegemiseks vastavalt projektikavadele ja tööprogrammidele, ning

b)	eraldi kontode pidamine iga laiema lähenemisviisi meetmete projekti rahaliste sissemaksete jaoks ning rahaliste sissemaksetega seotud kontode, raamatupidamise, arvestusdokumentide ja muude dokumentide säilitamine vähemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist või lõpetamist.

4.   Jaapani rakendusasutus võtab vajalikud meetmed, et saada kõik Jaapanis kehtivate õigusaktidega ettenähtud load ja litsentsid, mida on vaja laiema lähenemisviisi meetmete rakendamiseks.

3.   PEATÜKK

LAIEMA LÄHENEMISVIISI MEETMETE RAKENDAMISE DOKUMENDID JA FINANTSAUDIT

Artikkel 8

Projektikava

1.   Pärast vastava projektikomiteega konsulteerimist esitab iga projektijuht hiljemalt iga aasta 31. märtsiks asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti projektikava heakskiitmiseks juhtkomiteele.

2.   Projektikava hõlmab kogu projekti kestust ning seda ajakohastatakse korrapäraselt. Kavas

a)	esitatakse lühiülevaade tegevuskavast koos ajakavaga ning projekti rakendamise olulistest vahe-eesmärkidest, pidades silmas tehtud edusamme, ning

b)	antakse igakülgne ülevaade projekti rakendamiseks juba tehtud sissemaksetest ja tulevikus tehtavatest sissemaksetest.

Artikkel 9

Tööprogramm

Pärast asjaomase projektikomiteega konsulteerimist esitab iga projektijuht hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks asjakohase laiema lähenemisviisi meetmete projekti järgmise aasta tööprogrammi heakskiitmiseks juhtkomiteele. Tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud andmed asjaomase projektikava kohta ning kavandatavate meetmete programmiline kirjeldus, sealhulgas eesmärgid, planeerimine, ühised kulud ning kummagi lepinguosalise tehtavad sissemaksed.

Artikkel 10

Aastaaruanne

1.   Iga projektijuht esitab hiljemalt iga aasta 31. märtsiks juhtkomiteele kinnitamiseks aastaaruande, mis hõlmab kõiki asjaomase laiema lähenemisviisi meetmete projekti rakendamiseks võetud meetmeid, sealhulgas ülevaadet kummagi lepinguosalise sissemaksetest ning kõnealusele projektile Jaapani rakendusasutuse poolt vastavalt artikli 7 lõikele 3 tehtud väljamaksetest. Pärast juhtkomitees kinnitamist saadab projektijuht lepinguosalistele ja rakendusasutustele aastaaruande ning juhtkomitee kommentaarid, kui neid on.

2.   Jaapani rakendusasutus annab igale projektijuhile andmed, mis on vajalikud lepinguosaliste sissemaksete ja asjaomasele projektile Jaapani rakendusasutuse poolt tehtud väljamaksete kokkuvõtte koostamiseks.

3.   Artiklites 8–10 sätestatud projektikavad, tööprogrammid ja aastaaruanded ning kõik muud laiema lähenemisviisi meetmete rakendamisega seotud olulised dokumendid koostatakse inglise keeles.

Artikkel 11

Finantsaudit

Kumbki lepinguosaline võib lepingu kehtivusajal ning kuni viis aastat pärast selle lõppemist või lõpetamist algatada dokumentidel ja kohapealsel kontrollimisel põhineva finantsauditi kontode suhtes, mida Jaapani rakendusasutus laiema lähenemisviisi meetmete kohta peab. Vastavalt vajadusele ja võimaluse korral on auditeerimiseks avatud kõik registrid, arvestusdokumendid ja muud dokumendid, mida rakendusasutused ja projektijuhid laiema lähenemisviisi meetmetega seoses peavad.

4.   PEATÜKK

VAHENDID

Artikkel 12

Üldpõhimõtted

1.   Laiema lähenemisviisi meetmete rakendamiseks kasutatakse järgmisi vahendeid:

a)

mitterahalised sissemaksed vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ning Brüsseli ühisdeklaratsioonis ja selle lisadokumentides sätestatud tingimustele, sealhulgas: i) konkreetsed komponendid, seadmed, materjalid ning muud kaubad ja teenused, ning ii) eksperdid, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt, ning töötajad, kelle lepinguosaline teeb kättesaadavaks sekretariaadile pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt, ning

b)	rahalised sissemaksed vastavalt Brüsseli ühisdeklaratsioonis ja selle lisadokumentides sätestatud tingimustele.

2.   Kui lepinguosaliste õigusaktidest ei tulene teisiti, võib Brüsseli ühisdeklaratsioonile lisatud dokumenti „Lepinguosaliste sissemaksete väärtuse hindamine ja jaotus” igal aastal juhtkomitee otsusega ajakohastada.

Artikkel 13

Maksud

1.   Kumbki lepinguosaline annab loa käesoleva lepingu täitmiseks vajalike kaupade tollimaksuvabaks importimiseks oma territooriumile ja eksportimiseks oma territooriumilt ning tagab nende vabastamise kõikidest muudest tollivõimude kogutavatest maksudest ja lõivudest ning impordikeeldudest ja -piirangutest. Käesolevat lõiget kohaldatakse kõnealuste vajalike kaupade päritoluriigist olenemata.

2.   Artikli 12 lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud eksperdid, kelle lepinguosaline teeb projektimeeskondadele kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt, ning töötajad, kes tehakse sekretariaadile kättesaadavaks pärast nende nimetamist juhtkomitee poolt kui mitterahaline sissemakse, on teise lepinguosalise territooriumil vabastatud palgalt, töötasudelt ja muudelt rahalistelt tasudelt võetavatest maksudest.

Artikkel 14

Sätted mitterahaliste sissemaksete kohta

1.   Kõik mitterahalised sissemaksed tehakse hankekokkuleppe alusel, mille rakendusasutus sõlmib asjaomase projektijuhi nõusolekul (edaspidi „hankekokkulepe”).

2.   Hankekokkuleppes sätestatakse tehtavate sissemaksete üksikasjalik tehniline kirjeldus, sealhulgas tehnilised spetsifikatsioonid, ajakavad, vahe-eesmärgid, riskianalüüs, tulemused ning vastuvõtukriteeriumid, ja tingimused, mille alusel asjaomasel projektijuhil võimaldatakse teha tehnilist kontrolli mitterahaliste sissemaksete toimimise üle. Hankekokkuleppes sätestatakse eelkõige:

a)	iga mitterahalise sissemakse hinnanguline väärtus;

b)	rakendusasutuse ja projektijuhi ülesanded ja vastutus;

c)	hanke menetluskord;

d)	vahe-eesmärkide ja tulemuste vastuvõtmise ajakava ja tingimused;

e)	kvaliteedi tagamise meetmete rakendamine;

f)	asjaomase projektijuhi, rakendusasutuste ning tulemuste saavutamisega seotud üksuste suhted ja järelevalvemenetlus;

g)	selliste hankes tehtavate muudatuste käsitlemise menetlused, mis võivad mõjutada kulusid, ajakava ja teostatavust, ning

h)	lõpptulemuste heakskiitmine ning võimalik omandiõiguse üleminek.

3.   Euratomi poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt määratud rakendusasutuse (edaspidi „Euroopa rakendusasutus”) mitterahalise sissemaksena antavate komponentide omandiõigus läheb Jaapani rakendusasutusele üle hetkel, mil vastav projektijuht ning Jaapani rakendusasutus selle vastavas tööde teostamise kohas üle võtavad. Jaapani rakendusasutus vastutab Euroopa rakendusasutuse sissemakseks olevate komponentide veo eest sihtsadamast tööde teostamise kohta.

4.   Ekspertide või sekretariaadi töötajate puhul sõlmitakse hankekokkuleppe asemel lähetuskokkulepe. Ekspertide ja sekretariaadi töötajate väärtus määratakse kindlaks Brüsseli ühisdeklaratsioonile lisatud dokumendi „Lepinguosaliste sissemaksete väärtuse hindamine ja jaotus” kohaselt ning juhtkomitee võib seda vastavalt vajadusele ajakohastada.

5.   Kumbki lepinguosaline vastutab nende ekspertide ja sekretariaadi töötajate töötasude, kindlustusmaksete ja toetuste eest, kelle tema on kättesaadavaks teinud, ning katab nende reisi- ja elamiskulud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Projektimeeskondi ja/või sekretariaati vastuvõttev lepinguosaline korraldab ekspertidele ja sekretariaadi töötajatele ning nende perekondadele nõuetekohase majutuse. Projektimeeskondi ja/või sekretariaati vastuvõttev lepinguosaline võtab ka vajalikud meetmed, et hõlbustada ekspertide ning sekretariaadi töötajate ja nende perekondade sisenemist oma territooriumile, ning nõuab, et tema rakendusasutus aitaks parimal võimalikul viisil kaasa vajalike õigus- ja tõlketeenuste osutamisele mis tahes kohtuasjade puhul, mis algatatakse ekspertide ja sekretariaadi töötajate suhtes seoses nende tööülesannete täitmisega. Eksperdid ja sekretariaadi töötajad, kelle kumbki lepinguosaline teisele lepinguosaline kättesaadavaks teeb, peavad oma tööülesannete täitmisel teise lepinguosalise juures järgima vastuvõtvas asutuses kehtivaid või lähetuskokkuleppes kokkulepitud üldisi ja konkreetseid töö- ja ohutuseeskirju.

Artikkel 15

Jaotuse korrigeerimine

Kui ettenägematud asjaolud seda nõuavad, võib kumbki lepinguosaline teha ettepaneku muuta laiema lähenemisviisi meetmete projekti raames tehtavate sissemaksete jaotust. Selle ettepaneku alusel teeb asjaomane projektijuht pärast asjakohase projektikomiteega konsulteerimist juhtkomiteele ettepaneku muuta vahendite jaotust, säilitades seejuures projekti üldmaksumuse ning lepinguosaliste sissemaksete üldise tasakaalu nimetatud projektis.

Artikkel 16

Rahalised sissemaksed

Kõik Euroopa rakendusasutuse maksed tehakse eurodes. Kõik Jaapani rakendusasutuse maksed tehakse jeenides.

Artikkel 17

Projektimeeskondade ühised kulud

Iga projektimeeskonna ühised kulud tasub Jaapani rakendusasutus vastavalt artikli 7 lõikele 3. Selleks võtab Jaapani rakendusasutus asjaomase projektijuhi taotluse alusel vajalikud meetmed vastavalt asjakohase tööprogrammi ülemmääradele.

5.   PEATÜKK

TEAVE JA INTELLEKTUAALOMAND

Artikkel 18

Teabe levitamine, kasutamine ja kaitse

1.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„teave” – joonised, disainilahendused, arvutused, aruanded ja muud dokumendid, dokumenteeritud andmed või teadusuuringute ja arendustegevuse meetodid, kaitstavate ja mittekaitstavate leiutiste ja avastuste kirjeldused, ning

b)

„konfidentsiaalne äriteave” – oskusteavet, ärisaladusi või tehnilisi, ärilisi või finantsandmeid sisaldav teave, mis: i) on omaniku poolt konfidentsiaalsena hoitud; ii) ei ole üldteada ega muude allikate kaudu kättesaadav; iii) ei ole omaniku poolt teistele osalistele ilma konfidentsiaalsusnõudeta kättesaadavaks tehtud, ning iv) ei ole vastuvõtvale lepinguosalisele ilma konfidentsiaalsusnõueteta kättesaadavaks tehtud.

2.   Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, toetavad lepinguosalised käesoleva lepingu rakendamisel loodud teabe võimalikult ulatuslikku levikut.

3.   Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, tehakse projektimeeskondade liikmete poolt käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel loodud teave vabalt kättesaadavaks mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda tuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.

4.   Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, on mõlemal lepinguosalisel käesoleva lepingu rakendamisest vahetult tulenevate teaduslike ja tehniliste artiklite, aruannete ja raamatute tõlkimiseks, reprodutseerimiseks ja avalikuks levitamiseks kõiki riike hõlmav kasutustasuta tühistamatu lihtlitsents. Kõikidel autoriõigusega kaitstud tööde eksemplaridel, mida levitatakse avalikult ja mis on loodud käesoleva peatüki sätete alusel, näidatakse töö autorite nimed, kui autor ei ole selgesõnaliselt keeldunud oma nime avaldamisest.

5.   Kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, tehakse rakendusasutuse töötajate poolt käesoleva lepinguga ette nähtud ülesannete täitmisel loodud teave vabalt kättesaadavaks projektimeeskondadele ja mõlemale lepinguosalisele, et kasutada seda tuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.

6.   Kõik rakendusasutuse või projektijuhi algatusel sõlmitud lepingud, mis on seotud neile käesoleva lepinguga määratud ülesannete täitmisega, peavad sisaldama sätteid, mis võimaldavad lepinguosalistel täita käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

7.   Kui tema õigusaktidest, kohustustest kolmandate isikute ees ning käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, võtab kumbki lepinguosaline parimad võimalikud meetmed, et teha projektimeeskondadele ja rakendusasutustele kättesaadavaks kogu tema käsutuses olev teave, mis on neile käesoleva lepinguga määratud ülesannete täitmiseks vajalik.

8.   Kui käesoleva lepingu rakendamisel tehakse kättesaadavaks konfidentsiaalne äriteave, tuleb see nõuetekohaselt konfidentsiaalsena märgistada ning edastada konfidentsiaalsusleppe alusel. Nimetatud teabe saaja kasutab seda üksnes käesoleva lepingu täitmiseks ning säilitab teabe konfidentsiaalsuse nimetatud kokkuleppega ette nähtud tingimustel.

Artikkel 19

Intellektuaalomand

1.   Käesolevas lepingus on mõistel „intellektuaalomand”14. juulil 1967 Stockholmis sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud tähendus. Kumbki lepinguosaline tagab vastavalt oma õigusaktidele, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik omandada käesoleva peatükiga ette nähtud intellektuaalomandi õigused. Käesolev peatükk ei muuda ega piira õiguste jaotust lepinguosalise ning tema kodanike vahel. Selle, kas intellektuaalomandi õigused kuuluvad lepinguosalisele või tema kodanikele, määravad nad kindlaks omavahel vastavalt oma kehtivatele õigusaktidele.

2.   Kui projektimeeskonnad loovad käesolevat lepingut täites kaitstavaid objekte, teatab asjaomane projektijuht sellest viivitamata juhtkomiteele ning soovitab, millistes riikides tuleks asjakohasele intellektuaalomandile kaitset taotleda. Kummalgi lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja projektimeeskondade liikmetel, kelle asjaomane lepinguosaline on kättesaadavaks teinud, on siiski õigus omandada asjaomase lepinguosalise territooriumil kõik intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused. Juhtkomitee otsustab, kas ja kuidas korraldada nimetatud intellektuaalomandi kaitset kolmandates riikides. Juhul kui lepinguosaline, tema rakendusasutus või projektimeeskondade liikmed, kelle asjaomane lepinguosaline on kättesaadavaks teinud, intellektuaalomandit kaitsevad, tagab asjaomane lepinguosaline, et projektimeeskondade liikmed saaksid seda intellektuaalomandit projektimeeskondadele määratud ülesannete täitmiseks vabalt kasutada.

3.   Kui rakendusasutuse töötajad loovad neile käesoleva lepinguga määratud ülesande täitmisel intellektuaalomandi, on sellel lepinguosalisel, kelle rakendusasutusega on tegemist, kõnealusel rakendusasutusel või selle töötajatel õigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused. See lepinguosaline, kelle rakendusasutusega on tegemist, tagab projektimeeskondade liikmetele võimaluse nimetatud intellektuaalomandit vabalt kasutada projektimeeskondadele määratud ülesannete täitmisel ning teisele lepinguosalisele antakse kasutustasuta tühistamatu lihtlitsents koos all-litsentsimise õigusega selle kasutamiseks tuumasünteesi kui rahuotstarbelise energiaallikaga seotud teadusuuringutes ja arendustegevuses.

4.   Kui intellektuaalomandi loovad töötajad, kes on tehtud kättesaadavaks rakendusasutuse kaudu ja kes töötavad teise lepinguosalise rakendusasutuses, kohaldatakse järgmisi sätteid, kui kohaldatavatest asjaomastest õigusaktidest ei tulene teisiti:

a)	vastuvõtval lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja töötajatel on õigus omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused tema enda territooriumil ja kolmandates riikides, ning

b)	lähetaval lepinguosalisel, tema rakendusasutusel ja töötajatel on õigus omandada kõik nimetatud intellektuaalomandiga seotud õigused, autorsus ja varalised õigused tema enda territooriumil.

5.   Ilma et see piiraks kohaldatavatest õigusaktidest tulenevaid leiutajate või autorite õigusi, astub kumbki lepinguosaline vajalikke samme, et teha asjaomaste leiutajate või autoritega, kaasa arvatud tema rakendusasutuse töötajatega, käesoleva lepingu täitmiseks vajalikku koostööd. Kumbki lepinguosaline tagab vastavalt oma õigusaktidele preemiate ja hüvitiste maksmise asjaomastele leiutajatele ja autoritele.

6.   Kui üks lepinguosaline otsustab õigust intellektuaalomandi kaitsele mõnes riigis või piirkonnas mitte kasutada, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning teine lepinguosaline võib kõnealust kaitset taotleda, ilma et see piiraks lõigete 2–4 kohaldamist.

Artikkel 20

Lõppemine ja lõpetamine

Käesoleva peatükiga lepinguosalistele ette nähtud õigused ja kohustused jäävad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist või lõpetamist.

6.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega teatavad teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

Artikkel 22

Kestus ja lõpetamine

1.   Käesolev leping kehtib kümme aastat ning jääb jõusse ka edaspidi juhul, kui üks lepinguosaline ei lõpeta seda esialgse kümneaastase kehtivusaja lõpus või pärast seda, teatades teisele lepinguosalisele kirjalikult vähemalt kuus kuud varem oma kavatsusest käesolev leping lõpetada.

2.   Käesoleva lepingu võib enne kehtivusaja lõppu lõpetada üksnes

a)	lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel;

b)	ITER-lepingu lõpetamise korral või

c)	juhul, kui üks lepinguosalistest ei ole enam ITER-lepingu osaline.

3.   Käesoleva lepingu tähtaja möödumine või lepingu lõpetamine ei mõjuta ühegi selle alusel sõlmitud kokkuleppe kehtivust, kehtivusaega ega 5. peatüki kohaselt tekkinud eriõigusi ja -kohustusi.

Artikkel 23

Muutmine

Kui üks lepinguosalistest seda taotleb, peavad lepinguosalised üksteisega nõu käesoleva lepingu muutmise üle ning võivad lepingu muutmises kokku leppida. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega teatavad teineteisele, et nad on lõpetanud lepingu jõustumiseks vajalikud sisemenetlused.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine

Kõik lepinguosaliste vaidlused seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 25

Teiste ITER-lepingu osaliste osalemine

Kui mõni teine ITER-lepingu osaline väljendab soovi laiema lähenemisviisi meetmete projektis osaleda, esitab asjaomane projektijuht pärast projektikomiteega nõupidamist juhtkomiteele ettepaneku nimetatud lepinguosalise projektis osalemise tingimuste kohta. Juhtkomitee teeb projektijuhi ettepaneku alusel otsuse nimetatud lepinguosalise osalemise kohta ning kui lepinguosalised selle pärast oma sisemisi menetlusi heaks kiidavad, võib ta nimetatud lepinguosalisega sõlmida osalemist käsitlevad lepingud ja kokkulepped.

Artikkel 26

Kohaldamine Euratomi suhtes

Vastavalt Euratomi asutamislepingule kohaldatakse käesolevat lepingut nimetatud asutamislepinguga hõlmatud territooriumidel. Vastavalt nimetatud asutamislepingule ja muudele asjaomastele lepingutele kohaldatakse seda ka Šveitsi Konföderatsiooni suhtes, kes osaleb Euratomi tuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina.