mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu protokollis kindlaks määratud kalapüügivõimalused jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügivõimalusi majandatakse täies kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikliga 20. Kui nimetatud liikmesriikide püügilitsentside taotlused ei kata täielikult lepingu protokolliga määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi litsentsitaotlusi.

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad lepingu raames kala püüavad, teatama komisjonile kõik Maroko kalastusvööndis püütud kogused.

(1) Euroopa Parlamendi 16. mai 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

EUROOPA ÜHENDUSE JA MAROKO KUNINGRIIGI VAHELINE KALANDUSALANE

PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”, ja

MAROKO KUNINGRIIK,

edaspidi “Maroko”,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Maroko vahelist tihedat koostööd, eriti seoses Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada;

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni;

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest;

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine, eriti varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra rakendamise kaudu;

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime;

OLLES OTSUSTANUD toetada Maroko kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid;

SOOVIDES kehtestada tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalastustegevust Maroko kalastusvööndis ja ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi arendamisele nimetatud kalastusvööndis;

OLLES OTSUSTANUD mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute tegemise ja arendamise teel teha tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Lepingu ese

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad järgmist:

—	kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Maroko kalastusvööndis vastutustundliku kalapüügi rakendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Maroko kalandussektori arendamine,

—	ühenduse kalalaevade Maroko kalastusvööndisse pääsemise tingimusi,

—	Maroko kalastusvööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldust, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu,

—	äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus, protokollis ning lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	Maroko kalastusvöönd – veed, mis kuuluvad Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

b)	Maroko ametiasutused – põllumajanduse, maaelu arengu ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakond;

c)	ühenduse ametiasutused – Euroopa Komisjon;

d)	ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e)	ühiskomitee – ühenduse ja Maroko esindajatest koosnev komitee, mille ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 10.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Maroko kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu põhjal ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

5. Ühenduse laevadel töötavate Maroko meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööpõhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad ühendus ja Maroko kootööd Maroko kalastusvööndi varude seisundi jälgimiseks. Selleks korraldatakse vaheldumisi ühenduses ja Marokos iga-aastaseid ühiseid teadusnõupidamisi.

2. Iga-aastaste teadusnõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade pääs Maroko kalastusvööndis asuvatesse kalapüügipiirkondadesse

1. Maroko kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Maroko kehtivatele õigusaktidele. Maroko ametiasutused teavitavad komisjoni kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnorme järgima ühe kuu pärast.

3. Maroko kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Maroko pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et tema laevad täidavad käesolevat lepingut ning Maroko jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6

Kalapüügi tingimused

1. Ühenduse laevad võivad Maroko kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Maroko pädevate asutuste poolt välja antud litsentsi olemasolust.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide jaoks võivad Maroko ametiasutused ühenduse laevadele litsentse anda. Käesoleva lepinguga loodava partnerlussuhte olemusest tulenevalt sõltub selliste litsentside andmine siiski Euroopa Komisjoni positiivsest arvamusest. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel.

3. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Marokole rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest järgmisest omavahel seotud osast:

a)	rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Maroko kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses litsentsitasudega;

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundlikul kalapüügil ja kalavarude säästval kasutamisel põhineva riikliku kalanduspoliitika rakendamiseks Maroko vetes.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse saavutada Maroko kalanduspoliitika ning selle rakendamiseks ellu viidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

Artikkel 8

Ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Eriti soodustavad lepinguosalised Maroko ja ühenduse kehtivaid õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate investeeringute edendamist.

Artikkel 9

Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust, toimivad järgmiselt:

—	arendavad halduskoostööd tagamaks, et nende laevad järgivad nende suhtes kohaldatavaid käesoleva lepingu sätteid ja Maroko kalapüügieeskirju,

—	teevad koostööd, eriti teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö kaudu, ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Artikkel 10

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu rakendamise kontrollimiseks moodustavad lepinguosalised ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist;

b)	määrab kindlaks artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ning hindab seda;

c)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

d)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e)	vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f)	täidab mis tahes muid ülesandeid, mille lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku kalapüügi ja halduskoostöö valdkonnas.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Marokos ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11

Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Maroko territooriumi ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel võib seda pikendada nelja aasta kaupa, kui ei esitata lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13

Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

Artikkel 15

Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt peatamise kestusele, kui protokolli artikli 7 lõikest 4 ei tulene teisiti.

Artikkel 16

Protokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17

Keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris araabia, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Neljaks aastaks alates 1. märtsist 2006 lepingu artikli 5 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Lepingu artikli 6 kohaselt võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Maroko kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 144 400 000 eurot (1).

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 10 kohaselt.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamisajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 36 100 000 eurot aastas.

4. Ühenduse rahaline toetus tasutakse esimesel aastal hiljemalt 30. juunil 2006 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. märtsil.

5. Rahaline toetus kantakse kuningriigi ülemlaekuri (Trésorier Générale du Royaume) nimele kuningriigi riigikassas avatud arvelduskontole, mille andmed Maroko ametiasutused teatavad.

6. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt on selle toetuse kasutamine Maroko ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 3

Teadusvaldkonna korraldus

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Maroko ametiasutused koostööd Maroko kalastusvööndi varude seisundi jälgimiseks; selleks tuleb lepingu artikli 4 lõike 1 kohaselt korraldada iga-aastane ühine teadusnõupidamine.

3. Iga-aastaste teadusnõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste ülevaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel et artikli 3 lõikes 2 nimetatud teadusnõupidamise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Maroko ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla enam kui kaks korda suurem artikli 2 lõikes 1 näidatud summast.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artikli 3 lõikes 3 toodud meetmete võtmises, vähendades artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis. Ühendus võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui kogu käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse iga-aastase teadusnõupidamise soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4. Lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.

Artikkel 5

Katsepüük

Lepinguosalised soodustavad Maroko kalastusvööndis katsepüüki käesolevas lepingus ette nähtud ühise teaduskomitee juhatusel toimunud uuringute tulemuste alusel. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid (nagu käsnloomad), tingimused ja muud asjakohased parameetrid.

Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuueks kuuks.

Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ühendusele anda uusi kalapüügivõimalusi vastavalt artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.

Artikkel 6

Partnerluslepingu panus Maroko kalanduspoliitika rakendamisse

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest antakse 13 500 000 eurot aastas Maroko vetes vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamisele suunatud kalanduspoliitika väljaarendamisele ja elluviimisele. Sellest summast eraldab ühendus aastas kokku 10 050 000 eurot lepingu artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud toetusena.

2. Maroko poolt selle toetuse kasutamine ja suunamine põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidel ning nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastastel programmidel.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja kooskõlas Maroko kalanduspoliitika praeguste prioriteetidega, mille eesmärk on kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine,

a)	eraldab Maroko lõikes 1 sätestatud summast vähemalt 4,75 miljonit eurot rannapüügilaevastiku moderniseerimiseks;

b)	eraldatakse 1,25 miljonit eurot aastas triivvõrkude kasutuse lõpetamise programmile;

kasutab Maroko ülejäänud summa ära oma teistes kalanduspoliitika valdkondades, eriti järgmistes:

—	teadusuuringud,

—	väikesemahulise kalapüügi ümberkorraldamine,

—	turustuskanalite moderniseerimine ja sisetarbimise edendamine,

—	lossimis- ja käitlemisseadmete mehhaniseerimine,

—

koolitus,

—	abi kutseliitudele.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi rakendamise toetus

1. Maroko ettepanekul ning käesoleva protokolli artikli 6 sätete rakendamiseks lepivad ühendus ja Maroko lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Maroko kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 6 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

b)	ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Maroko ühendusele artikli 6 punktis 2 sätestatud toetuse kasutamisest ühiskomitees toimuva suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal. Igal järgmisel aastal teatab Maroko kasutamisest enne eelmise aasta 30. septembrit.

4. Kui see on protokolli vahekokkuvõtte tegemise ajaks saavutatud tulemuste alusel põhjendatud, võib ühendus pärast ühiskomiteega konsulteerimist taotleda protokolli artikli 6 lõikes 1 nimetatud summa kuni 50 % kohandamist, et viia Maroko poolt eraldatud summad vastavusse kalanduspoliitika rakendamise tegelike tulemustega.

Artikkel 8

Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Maroko kalandussektoriga

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Maroko kalandusvaldkonda.

2. Protokolli esimese kehtivusaasta jooksul käivitatakse Euroopa Komisjoni toetatav algatus, mille eesmärk on tutvustada ühenduse eraettevõtjatele kogu Maroko kalandusvaldkonna kaubanduslikke ja tööstuslikke võimalusi, sealhulgas seoses otseinvesteeringutega.

3. Et ergutada ühenduse ettevõtjaid, kes lossivad Maroko sadamates eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Marokos või Maroko kalastusvööndis püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid, vähendab Maroko nendelt nõutavate tasude suurust vastavalt lisa sätetele.

4. Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindlaks ühenduse otseinvesteeringute takistused kalandusvaldkonnas ning selliste investeeringute suhtes kehtivate tingimuste pehmendamist võimaldavad meetmed.

Artikkel 9

Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10

Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu artikliga 2 ette nähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a)	Maroko pädevad asutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vajalikud kontrollimenetlused ja sooritab vajaduse korral makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b)	kui Maroko pädevad asutused ei ole artikli 2 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 11

Riiklike õigusnormide kohaldamine

Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes kohaldatakse asjakohaseid Maroko õigusakte.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad lepingu jõustumiskuupäeval.

Tabel 1 – Kalapüügivõimalused

Püügiliik

Väikesemahuline kalapüük

Põhjalähedane püük

Pelaagiline tööstuslik kalapüük

Pelaagiline püük põhjas:

noodad

Väikesemahuline püük lõunas:

õngenöörid, ridvad, lõkspüünised

Väikesemahuline püük põhjas:

põhjaõngejadad

Väikesemahuline tuunipüük:

ritvõngelaevad

Põhjaõngejadad, põhjatraalnoodad ja seisev-põhjavõrgud

C-varud

—	Kogupüük 60 000 tonni

20 laeva

30 laeva

27 laeva

22 laeva

(1) Nimetatud summale lisanduvad järgmised vahendid.

—

Käimasolevate MEDA programmide (ettevõtjate, kutseliitude, assotsiatsioonilepingu rakendamise abiprogrammid) raames antakse umbes 3 miljonit eurot (nelja aasta kohta) kalandussektori ettevõtjate jaoks ette nähtud lisameetmete (ettevõtjate ja ühenduste nõustamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate krediidi saamise võimalused jmt) ning institutsioonide ja liikmesriikide asutustega koostöös võetavate institutsiooniliste ja seadusandlike kohandamismeetmete jaoks.

—	Otse Marokole lisa I peatüki punktis 5 nimetatud kontole kantavad lisa I peatüki punktis 4 toodud laevaomanike tasud, mille suuruseks on hinnanguliselt 3 400 000 eurot aastas.

LISA

Ühenduse laevade kalastustegevuse tingimused Maroko kalastusvööndis

I PEATÜKK

LITSENTSIDE TAOTLEMISE JA VÄLJASTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Litsentsitaotlused

1.	Kalapüügilitsents Maroko kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.	Laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud Marokos kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Maroko ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Maroko ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

Ühenduse pädevad asutused esitavad põllumajanduse, maaelu arengu ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakonnale (edaspidi “osakond”) nende laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt 20 päeva enne taotletavate litsentside kehtivuse alguskuupäeva.

Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide ja vööndite kaupa esitatud tonnaaž, laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad ning rubriikide kaupa lahti kirjutatud maksete summa. Pelaagilise püügi ja väikesemahulise püügi puhul näidatakse iga laeva kohta ära ka taotletava perioodi jooksul kasutatav(ad) püügivahend(id).

Litsentsitaotlusele lisatakse osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas vormingus fail kogu kalapüügilitsentside koostamiseks vajaliku teabega.

5.	Üksiktaotlus esitatakse osakonnale liites 1 esitatud näidisvormil.

Litsentsitaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

—	koopia lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirjast, milles on esitatud laeva tonnaaž,

—	värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. See foto peab olema vähemalt 15 × 10 cm suurune,

—	tõend kalapüügilitsentsi tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta,

—	kõik muud käesolevas protokollis vastava laevakategooria suhtes kohaldatavate erisätete kohaselt nõutavad dokumendid ja tõendid.

2. Litsentside väljastamine

1.	Osakond väljastab kõigi laevade kalapüügilitsentsid Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsioonile Marokos (edaspidi “delegatsioon”) 15 päeva jooksul alates punkti 1 alapunktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2.	Kalapüügilitsentsid koostatakse vastavalt protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedele ning eelkõige märgitakse ära kalastusvöönd, kaugus kaldast, lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgu lubatud silmasuurus, lubatud kaaspüügi maht ning pelaagilise püügi traalerite püügikvoodid.

3.	Kalapüügilitsentsi võib välja anda ainult kõik selleks ette nähtud haldusformaalsused täitnud laevadele.

4.	Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise litsentsisüsteemi rakendamise edendamises.

3. Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine

Litsentside kehtivusaeg määratakse järgmisteks tähtaegadeks:

—	esimene tähtaeg: jõustumiskuupäevast kuni 31.12.2006,

—	teine tähtaeg: 01.01.2007 kuni 31.12.2008,

—	kolmas tähtaeg: 01.01.2008 kuni 31.12.2008,

—	neljas tähtaeg: 01.01.2009 kuni 31.12.2009,

—	viies tähtaeg: 01.01.2010 kuni protokolli kehtivusaja lõppemiseni.

2.	Kalapüügilitsentsid kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse litsentsiga kindlaks määratud kalastusvööndi, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes.

Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Lipuliikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning komisjoni taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi delegatsiooni vahendusel osakonnale.

4.	Kalapüügilitsents peab olema kalapüügiõigusega laeva pardal ja see esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.

5.	Kalapüügilitsentsi kehtivusaeg on aasta, kuus kuud või kolm kuud. Pelaagiliseks tööstuslikuks kalapüügiks võib anda kuulitsentsi ning seejärel seda pikendada.

4. Kalapüügilitsentsi tasud ja lõivud

1.	Kalapüügilitsentside aastatasud kehtestatakse Maroko õigusaktidega.

2.	Litsentsitasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul litsents välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta litsentsi esmakordse taotlemise korral. Nende litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

3.	Kalapüügilitsentsi tasud ja lõivud arvutatakse iga laeva kohta protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes kindlaks määratud määrade põhjal.

4.	Lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal arvutatakse tasud võrdeliselt kalapüügilitsentsi tegeliku kehtivusega.

5.	Kõigist muudatustest kalapüügilitsentse puudutavates õigusaktides teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

5. Makseviisid

Litsentsitasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse Maroko ülemlaekurile enne kalapüügilitsentsi väljastamist Bank Al Maghrib-Maroc'is avatud kontole nr 290 130 0065 A.

Pelaagilise püügi traalerite väljapüütud kogustelt makstakse tasu kolm korda aastas selle kvartali lõpus, mis järgneb kvartalile, mille jooksul püük toimus.

II PEATÜKK

SIIRDEKALADE PÜÜGIGA TEGELEVATE LAEVADE (TUUNIPÜÜGILAEVADE) SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1.	Litsentsitasu on 25 eurot Maroko kalastusvööndis püütud tonni kala kohta.

2.	Litsents antakse üheks kalendriaastaks pärast 5 000 euro suuruse avansisumma tasumist laeva kohta.

3.	Lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal arvutatakse ettemakset võrdeliselt litsentsi kehtivusaja kestusega.

4.	Siirdeliikide püügi litsentsiga laevade kaptenid peavad lisa liites 6 toodud näidise kohast püügipäevikut.

Nimetatud püügipäeviku ühe koopia edastavad nad oma pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad koopiad viivitamata delegatsioonile, kes edastab need osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti.

Delegatsioon esitab osakonnale iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste (Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto Nacional de Investigação Agrária e das Pescas (INIAP) ja Institut national de recherche halieutique (INRH)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne iga aasta 30. aprilli eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

7.	Lepingu viimasel kehtivusaastal teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast lepingu kehtivusaja lõppemist.

Lõplik arvestus saadetakse asjassepuutuvatele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt arvude heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Delegatsioon teeb Maroko osakonnale ülemlaekuri nimele esimese peatüki punktis 5 nimetatud kontole eurodes makse hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist.

9.	Kui lõpliku arvestuse summa on eespool nimetatud ettemaksest väiksem, vahet tagasi ei maksta.

10.	Laevaomanikud teevad kõik vajaliku püügipäeviku koopiate saatmiseks ning vajaduse korral punktides 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul lisamaksete tegemiseks.

11.	Punktides 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

III PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID

Kalastusvööndid iga liiki kalastuse jaoks Maroko Atlandi ookeani vööndis määratakse kindlaks kalapüügi teabelehtedes (liide 2). Käesolev protokoll ei hõlma Maroko Vahemere vööndit, mis asub punktist 35o48’N – 6o20’W (Cap Spartel) idas.

IV PEATÜKK

KATSEPÜÜGI TINGIMUSED

Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks katsepüügiga tegelevad ühenduse ettevõtjad, kõige sobivama ajavahemiku ning kohaldatavad tingimused. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab Maroko Kuningriigi valitsus olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet.

Maroko kalandussektor osaleb selles aktiivselt (katsepüügi kooskõlastamine ja katsepüügi tingimusi käsitlev mõttevahetus).

Püügireisi kestus on kõige rohkem kuus ja kõige vähem kolm kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.

Kandidaatide valimine katsepüügi reiside jaoks

Euroopa Komisjon edastab Maroko ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehnilises toimikus esitatakse järgmised andmed:

—	laeva tehnilised näitajad,

—	laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

—	ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

Kui Maroko Kuningriigi valitsus peab seda vajalikuks, korraldab ta Euroopa Komisjoni ja asjassepuutuvate laevaomanikega tehnilise mõttevahetuse.

Enne püügireisi algust esitavad laevaomanikud Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile

—	deklaratsiooni juba pardal oleva saagi kohta,

—	püügireisil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad,

—	kinnituse, et nad järgivad Maroko kalanduseeskirju.

Püügireisi ajal peavad kõnealused laevaomanikud

—	esitama Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile igal nädalal aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas püügireisi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused),

—	edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna,

—

tagama, et pardal viibiks üks Maroko teadusvaatleja või Maroko ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Maroko ametiasutustega. Kui lepinguosalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul,

—	Maroko vetest lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Maroko ametiasutused seda taotlevad,

—	pidama kinni Maroko Kuningriigi kalandusalastest õigusnormidest.

Teadusliku püügireisi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele.

Maroko ametiasutused nimetavad kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.

V PEATÜKK

KÄESOLEVA LEPINGU ALUSEL MAROKO KALASTUSVÖÖNDIS KALASTAVATE ÜHENDUSE KALALAEVADE SATELLIITSEIRE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1.	Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid laevu, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Maroko kalastusvööndis.

2.	Satelliitseireks edastavad Maroko pädevad asutused ühenduse lepinguosalisele Maroko kalastusvööndi koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid). Maroko ametiasutused edastavad kõnealused andmed elektrooniliselt, väljendatuna kraadides, minutites ja sekundites.

Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4.	Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99 %.

Kui lepingu alusel kalastav laev, mida ühenduse õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Maroko kalastusvööndisse, teatab lipuriigi kontrollikeskus Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskusele (CSC) viivitamata ja maksimaalselt iga kahe tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, kurss ja kiirus). Edastatud teateid käsitletakse asukohateadetena.

6.	Punktis 5 osutatud asukohateated edastatakse elektroonilisel kujul X.25-vormingus või muu turvatud protokollina. Teated saadetakse reaalajas vastavalt II tabelis toodud vormile.

Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ning Maroko seire- ja kontrollikeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Sellisel juhul on üldine asukohateade vaja saata iga nelja tunni järel. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga kahe tunni järel registreeritud asukohateateid.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja maksimaalselt ühe kuu jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Maroko kalastusvööndist lahkuma või sisenema mõnesse Maroko sadamasse.

8.	Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Maroko vetes iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9.	Kui Maroko seire- ja kontrollikeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni talitusi.

10.	Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Maroko ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Maroko vahel sõlmitud lepingu alusel kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11.

Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et

—	andmeid ei muudeta,

—	satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata,

—	satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata,

—	satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12.

Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele, et järgida käesolevaid sätteid. Esimese selleteemalise koosoleku peab korraldama enne käesoleva protokolli jõustumist.

13.	Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees.

14.	Lepinguosalised nõustuvad vajaduse korral neid sätteid lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees läbi vaatama.

VI PEATÜKK

PÜÜGIARUANDLUS

1) Püügipäevik

1.	Laevakaptenitel on kohustus kasutada spetsiaalselt Maroko kalastusvööndis tegutsemiseks sisseseatud püügipäevikut ja täita seda päevikut nimetatud püügipäeviku selgitavates märkustes toodud nõuete kohaselt.

Laevaomanikud edastavad ühe koopia püügipäevikust oma pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia delegatsioonile, kes edastab selle osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti.

3.	Kui laevaomanikud ei täida eespool punktides 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

2) Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded

1.	Delegatsioon teatab osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul kõigi ühenduse laevade poolt püütud kogused.

2.	Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

3.	Need andmed edastatakse osakonda ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas vormingus arvutifailina.

3) Andmete usaldusväärsus

Eespool alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida varude arengut.

VII PEATÜKK

MAROKO MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Käesoleva lepingu kohaste litsentsidega laevaomanikud võtavad kogu Maroko vetes viibimise aja jooksul Maroko meremehi tööle järgmiselt.

Pelaagilised traalerid

—	tonnaažiga alla 150 GT: Maroko meremeeste vabatahtlik töölevõtmine,

—	tonnaažiga alla 5 000 GT: 6 meremeest,

—	tonnaažiga 5 000 GT või rohkem: 8 meremeest.

Kui need laevad tegutsevad Maroko kalastusvööndis vähem kui ühe kuu aastas, ei ole neil Maroko meremeeste töölevõtmise kohustust.

Kui nende laevade kalapüügilitsentse uuendatakse pikemaks ajaks kui üks kuu aastas, peavad asjassepuutuvad laevaomanikud tasuma esimese kuu eest käesoleva peatüki punktis 10 nimetatud summa. Alates kalapüügilitsentsi kehtivuse teise kuu esimesest päevast peavad nad täitma Maroko meremeeste töölevõtmise kohustust.

b)	Väikesemahuline kalapüük põhjas: Maroko meremeeste vabatahtlik töölevõtmine.

c)	Väikesemahuline kalapüük lõunas: 2 meremeest.

d)	Seinerid põhjas: 2 meremeest.

e)	Traalerid ja põhjaõngejadaga süvavee-kalapüügilaevad: 8 meremeest.

f)	Ritvõngedega tuunipüügilaevad: 3 meremeest.

2.	Laevaomanikud valivad oma laevadele tööle võetavad meremehed ise.

3.	Kaluritest meremeeste töölepingud sõlmitakse laevaomanike või nende esindajate ja kaluritest meremeeste vahel.

4.	Laevaomanik või tema esindaja edastab osakonnale oma laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööpõhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See puudutab eeskätt ühinemisvabadust ja kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist, samuti diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ja tegevusala valikul.

Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

7.	Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse osakonnale koopia asjassepuutuva liikmesriigi pädeva asutuse poolt viseeritud lepingust.

Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

Kui üks või mitu töölevõetud meremeest ei ilmu laeva väljumise ajaks kohale, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevat asutust meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud laevapere nimekirja. Nimetatud ametiasutus teavitab sellest osakonda.

Laevaomanik peab tegema kõik vajaliku tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus nõutud arv meremehi.

10.

Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud kuni kolme kuu jooksul iga Maroko kalastusvööndis püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse I peatüki punktis 5 näidatud pangakontole.

11.	Delegatsioon annab osakonnale kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, ühenduse laevadele tööle võetud Maroko meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

12.	Välja arvatud punktis 9 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva kalapüügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

VIII PEATÜKK

KALASTAMISE JÄLGIMINE JA VAATLEMINE

A. Kalapüügi vaatlemine

Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Maroko kalastusvööndis kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko poolt määratud vaatlejad.

1.1.	Kvartalis võtab vaatleja pardale 25 % püügiõigusega laevadest, mille tonnaaž ületab 100 GT.

1.2.	Tööstusliku pelaagilise kalapüügi laevad võtavad pardale ühe teadusvaatleja kogu Maroko vetes tegutsemise ajaks.

1.3.	Ühenduse kalalaevu, mille tonnaaž on kuni 100 GT, vaadeldakse maksimaalselt kümne püügi jooksul aastas ja püügiliikide lõikes.

1.4.	Osakond koostab nimekirja laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Need nimekirjad edastatakse kohe pärast koostamist delegatsioonile.

1.5.	Osakond teatab litsentsi väljaandmisel või hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardale võtmiseks ette nähtud päeva asjassepuutuvatele laevaomanikele delegatsiooni kaudu laeva pardale määratud vaatleja nime.

2.	Pelaagiliste traalerite pardal peab vaatleja olema alaliselt. Muude kalapüügiliikide puhul peab vaatleja pardal olema ühel püügireisil iga laeva kohta.

3.	Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.	Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Maroko vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5.	Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul kümnepäevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes Maroko sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6.	Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Maroko kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Marokosse laevaomaniku kulul.

Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu teadusvaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning teadusvaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ette nähtud ulatuses. Laevaomanik maksab teadusvaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

Kõigist päevaraha puudutavatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

8.	Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja

9.1.	vaatleb laevade püügitegevust;

9.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

9.3.	võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

9.4.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

9.5.	kontrollib Maroko kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

9.6.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalade, vähkide ja peajalgsete liikide koguseid;

9.7.	edastab raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

10.	Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

11.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

12.

Pardal oleku ajal peab vaatleja

12.1.

tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust;

12.2.

hoolitsema pardavarustuse ja -seadmete eest ning kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsuse eest.

13.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko pädevatele asutustele ja saadab koopia Euroopa Komisjoni delegatsioonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Teadusvaatleja annab laevalt lahkumisel kaptenile aruande koopia.

14.	Laevaomanik tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

15.	Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko pädevad asutused.

16.

Et hüvitada Marokole teadusvaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette “teadusvaatlejate tasu” maksmine 3,5 euro ulatuses gigatonni kohta kvartalis iga Maroko kalastusvööndis kala püüdva laeva kohta.

Need tasud makstakse lisa I peatüki punktis 5 nimetatud kvartalimaksete tegemise ajal.

17.	Eespool punktis 4 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

B. Ühine kalapüügi jälgimise süsteem

Et tõhustada kontrolli käesoleva lepingu sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise jälgimise ja järelevalve süsteemi.

Selleks määravad mõlema lepinguosalise pädevad asutused oma esindaja, kes osaleb lossimise kontrollis ja jälgib kontrolli korraldust, ning teatavad tema nime teisele lepinguosalisele.

Maroko ametiasutuse esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide teenistuste läbiviidaval Maroko kalastusvööndis tegutsenud laevade lossimise kontrollimisel.

Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.

Maroko ametiasutuse esindaja koostab ja esitab kontrollkäikude kohta, kus ta osales, aruande.

Osakond kutsub delegatsiooni lossimissadamatesse planeeritud kontrollkäikudest osa võtma, teatades sellest kümme päeva ette.

Euroopa Komisjoni taotlusel võivad ühenduse kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko ametiasutuste poolt Maroko sadamates läbi viidavatel ühenduse laevade lossimistegevuse kontrollidel.

Kõnealuse tegevuse praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel.

IX PEATÜKK

KONTROLL

1.	Euroopa Ühendus haldab ja uuendab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügiluba väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Maroko ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

Tehniline kontroll

2.1.

Kord aastas, samuti pärast tonnaaži muutmist või teistsuguste püügivahendite kasutamist hõlmavat püügiliigi muutmist, peavad punktis 1 nimetatud ühenduse laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ette nähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse. Selline kontroll viiakse läbi 48 tunni jooksul pärast sadamasse saabumist.

2.2.	Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade puhul, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivus ei tohi siiski ületada ühte aastat. See tõend peab kogu aeg olema pardal.

2.3.	Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

2.4.	Kontrollimise kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Need ei või olla suuremad teiste laevade poolt samade teenuste eest tavaliselt makstavatest summadest.

2.5.	Punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

3.1.	Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Maroko kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale vähemalt neli tundi ette.

3.2.	Lahkumisest teatamisel edastatakse ka andmed laeva asukoha, pardal oleva saagi koguse ja püütud kalaliikide kohta. Teave tuleks edastada faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio teel vastavalt liite 8 sätetele.

3.3.	Laeva, mis tabatakse kalastamas ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitletakse litsentsita laevana.

3.4.	Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress samuti püügilitsentsi väljastamisel.

Kontrollimenetlused

4.1.	Maroko kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2.	Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3.	Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

Laeva peatamine

5.1.	Osakond teavitab Maroko kalastusvööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja laeva suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni hiljemalt 48 tunni jooksul.

5.2.	Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamise asjaolude ja põhjuste kohta.

Peatamise protokoll

6.1.	Laeva kapten allkirjastab Maroko kontrolliasutuse koostatud protokolli.

6.2.	Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

6.3.	Kapten juhib laeva Maroko kontrolliasutuse osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

Rikkumise menetlemine

7.1.	Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt (kolm tööpäeva) pärast laeva peatamist.

7.2.	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste õigusaktide alusel.

7.3.

Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, peab laevaomanik pädevate Maroko ametiasutuste osutatud pangas tasuma pangatagatise, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

7.4.

Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Maroko pädevad asutused neile ülejäänud summa.

7.5.

Laeval lubatakse sadamast lahkuda

—	niipea, kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud, või

—	enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 7.3 osutatud pangatagatise ja Maroko pädevad asutused on selle heaks kiitnud.

Ümberlaadimine

8.1.

Maroko kalastusvööndis on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Ühenduse pelaagilised traalerid, mis soovivad saaki Maroko vetes ümber laadida, teevad seda Maroko sadamas või muus Maroko pädevate asutuste määratud kohas ning pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusaktidega ette nähtud sanktsioonid.

8.2.

Vähemalt 24 tundi enne iga ümberlaadimist peavad asjaomaste laevade omanikud teatama osakonnale järgmised andmed:

—	ümberlaadimist kavandava kalapüügilaeva nimi,

—	kaubalaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja kutsung,

—	ümberlaaditav kogus liikide kaupa,

—	saagi sihtkoht,

—	ümberlaadimise kuupäev ja päev.

Marokole jääb õigus keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas Maroko jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal või väljaspool seda.

8.3.

Ümberlaadimist käsitletakse lahkumisena Maroko kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Maroko kalastusvööndist lahkuda.

Maroko sadamas ümber laadivate või lossivate ühenduse pelaagiliste traalerite kaptenid võimaldavad Maroko inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X PEATÜKK

SAAGI LOSSIMINE

Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad ühenduse laevade saagi ühe osa lossimist Maroko vetes, Maroko sadamates.

Kohustuslik lossimine toimub lepingule lisatud kalapüügi teabelehtedes esitatud jaotuse kohaselt.

Rahaline soodustus

Lossimine

Ühenduse tuunipüügilaevadel, mis lossivad vabatahtlikult oma saagi Maroko sadamates, vähendatakse kalapüügi teabelehes nr 5 sätestatud tasu 2,5 euro võrra ühe Maroko vetes püütud tonni kohta.

Tasu vähendatakse lisaks 2,5 euro võrra kalatoodete müügi korral kalahallides.

Seda skeemi kohaldatakse kõigi ühenduse laevade suhtes kuni 50 % ulatuses lõplikust püügikogusest (vastavalt lisa II peatükile) alates käesoleva protokolli esimesest kehtivusaastast.

Ühenduse pelaagilise püügi laevadel, mis vabatahtlikult lossivad Maroko sadamates üle 25 % kalapüügi teabelehes nr 6 sätestatud kohustuslikust püügikogusest, vähendatakse iga vabatahtlikult lossitud tonni eest makstavat tasu 10 %.

Rakenduseeskirjad

Lossimiste kohta koostab kalahall kaalumislehe, mida kasutatakse toodete jälgitavuse alusena.

Kalahallis toodete müügi kohta koostatakse müügi ja maksevähenduste tõend.

Nimetatud kaalumislehtede ja tõendite koopiad edastatakse lossimissadamas merekalapüügi osakonnale. Pärast osakonna heakskiidu saamist teavitatakse asjaomaseid laevaomanikke neile tagastatavate summade suurusest. Need summad arvatakse maha järgmiste litsentside taotlemisel nõutavatest tasudest.

3.	Hindamine Rahaliste soodustuste tase määratakse kindlaks ühiskomitees, arvestades asjaomasel aastal toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikku mõju.

Liited

1)	Litsentsitaotluse vorm

2)	Kalapüügi teabelehed

3)	VMS teadete edastamine Marokole, asukohateade

4)	Maroko kalastusvööndi piirid, kalastusvööndi koordinaadid

5)	Maroko seire- ja kontrollikeskuse andmed

6)	Püügipäevik

7)	Püügiaruande vorm. Ühtlustatav näidis

8)	Maroko raadiojaama andmed

Liide 1

MAROKO – EUROOPA ÜHENDUSE KALANDUSLEPING

PÜÜGILITSENTSI TAOTLUS

Liide 2

Kalapüügi teabeleht nr 1

Väikesemahuline kalapüük põhjas: pelaagilised liigid

Lubatud laevade arv	20
Lubatud püügivahendid	Noot Maksimaalsed lubatud mõõtmed vastavad vööndis valitsevatele tingimustele, maksimaalselt 500 m × 90 m. Avamerenootadega püük on keelatud.
Laeva tüüp	< 100 GT
Tasu	67 eurot/GT kvartalis
Geograafiline piir	Laiusest 34o18’00” põhja pool Üle kahe miili kaugusel kaldast
Püütav liik	Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid
Lossimiskohustus	Esimesel aastal 25 %; teisel aastal 30 %; kolmandal aastal 40 %; neljandal aastal 50 %
Bioloogilise taastumise aeg	Kaks kuud: veebruar ja märts
Märkused

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 2

Väikesemahuline kalapüük põhjas

Lubatud laevade arv

Lubatud püügivahendid

Põhjaõngejada

Kat a – lubatud maksimaalne konksude arv jadas: 2 000.

Kat b – lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele.

Laeva tüüp

a)	< 40 GT: 27 litsentsi

b)	> 40 GT ja < GT 150: kolm litsentsi

Tasu

60 eurot/GT kvartalis

Geograafiline piir

Laiusest 34o18’00”N põhja pool

Üle kuue meremiili kaugusel kaldast

Püütav liik

Lintsaba, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid

Lossimiskohustus

Vabatahtlik lossimine

Bioloogilise taastumise aeg

15. märtsist kuni 15. maini

Kaaspüük

0 % mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 3

Väikesemahuline kalapüük lõunas

Lubatud laevade arv	20
Lubatud püügivahendid	Õngenöör, ritv, lõkspüünised, maksimaalselt kaks püügivahendit laeva kohta. Õngejadade, abarate, seisevpüüniste, triivvõrkude, veetavate õngpüüniste ja kotkaskalavõrkude kasutamine on keelatud.
Laeva tüüp	< 80 GT
Tasu	60 eurot/GT kvartalis
Geograafiline piir	Laiusest 30o40’N lõuna pool Üle kolme meremiili kaugusel kaldast
Püütav liik	Kotkaskala ja merikogerlased
Lossimiskohustus	Vabatahtlik lossimine
Bioloogilise taastumise aeg	–
Lubatud võrgud	Sööda püügiks 8 mm võrk, üle 2 meremiili kaugusel kaldast
Kaaspüük	0 % peajalgseid ja vähke, erandina 10 % krabi, krabi sihtpüük on keelatud. 10 % teisi põhjalähedasi liike

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 4

Põhjalähedane püük

Lubatud laevade arv

22 laeva, sealhulgas maksimaalselt 11 traalerit aastas

Lubatud püügivahendid

—

Õngejadaga laevade jaoks:

—	põhjaõngejada,

—	seisev-põhjavõrk.

—	Traalerite jaoks: põhjatraalnoot

Laeva tüüp

Keskmine suurus 275 GT, traalerite püügisügavus üle 200 m

Tasu

53 eurot/GT kvartalis

Geograafiline piir

Laiusest 29oN lõuna pool

Üle 200 m samasügavusjoone traalerite puhul (ja üle 12 meremiili kaugusel kaldast õngejadaga laevade puhul)

Püütav liik

Merluus Merluccius senegalensis, lintsabalased, bonito/pelamiid

Lossimiskohustus

50 % Marokos saadud saagist

Bioloogilise taastumise aeg

Kohaldatakse ainult traalerite suhtes.

Bioloogilise taastumise aeg on sama, mis peajalgsete puhul.

Lubatud võrgud

—	Traalimisel: minimaalselt 70 mm võrk.

Kahekordne traalipära on keelatud.

Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud.

Lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele.

Kaaspüük

0 % peajalgseid ja vähke, välja arvatud krabi (5 %)

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 5

Tuunipüük

Lubatud laevade arv	27
Lubatud püügivahendid	Veetav ritvõng Elussööda püügiks noot
Geograafiline piir	Üle kolme miili kaugusel kaldast Sööda püük üle kahe miili kaugusel kaldast Kogu Maroko Atlandi ookeani vöönd, välja arvatud punkte 33o30’N/7o35’W ja 35o48’N/6o20’W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd
Püütav liik	Tuunid
Lossimiskohustus	Üks osa Marokos maailmaturuhinnaga
Bioloogilise taastumise aeg	Ei ole
Lubatud võrgud	Sööda püük 8 mm noodaga
Tasu	25 eurot püütud tonni kohta
Ettemakse	5 000 euro suurune ettemakse aastase litsentsi taotlemisel
Märkused

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 6

Tööstuslik pelaagiline kalapüük

Lubatud püügivahendid

Pelaagilised või poolpelaagilised

Lubatud kvoot

60 000 tonni aastas, maksimaalselt 10 000 tonni kuus

Laeva tüüp

Tööstusliku pelaagilise püügi traaler

Lubatud laevade arv

Maksimaalselt:

—	5–6 laeva (1) tonnaažiga üle 3 000 GT/laev

—	2–3 laeva tonnaažiga 150–3 000 GT/laev

—	10 laeva tonnaažiga alla 150 GT/laev

Laevade lubatud kogutonnaaž

Maksimaalselt:

Geograafiline piir

Laiusest 29oN lõuna pool, üle 15 meremiili kaugusel kaldast, mõõdetuna mõõnajoonest

Püütavad liigi

Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised

Lossimiskohustus

Iga laev peab Marokos lossima 25 % saagist

Bioloogilise taastumise aeg

Laevad peavad järgima kõiki ministeeriumi poolt lubatud, kalastusvööndis kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi. Maroko ametiasutused teatavad komisjonile sellisest otsusest ette, näidates ära püügikeeluajad ja -alad.

Lubatud võrgud

Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm. Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide.

Kaaspüük

Maksimaalselt 3,5 % teisi liike.

Peajalgsete, vähkide ning teiste põhjalähedaste ja põhjaliikide püük on rangelt keelatud.

Tööstuslik töötlemine

Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud. Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töötada, kui see ei ületa 5 % kogu lubatud püügikogusest.

Märkused

Laevad jagunevad kolme järgmisesse kategooriasse:

1. kategooria: brutotonnaaž väiksem kui 3 000 GT või sellega võrdne, kuni 12 500 tonni aastas laeva kohta;

2. kategooria: brutotonnaaž suurem kui 3 000 GT ja väiksem kui 5 000 GT või sellega võrdne, kuni 17 500 tonni aastas laeva kohta;

3. kategooria: brutotonnaaž üle 5 000 GT, kuni 25 000 tonni aastas laeva kohta.

Laevade arv/tasud

Ühel ajal kalastavate laevade maksimaalne lubatud arv: 18.

Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügitonni kohta: 20 eurot tonni kohta.

Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügikogust ületava püügitonni kohta: 50 eurot tonni kohta.

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

(1) Laevade arvu võib lepinguosaliste kokkuleppel muuta. Tööstuslikku pelaagilist püüki reguleeritakse samal ajal kala püüdvate laevade arvu piiramisega.

Liide 3

VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Andmeelement

Kood

Kohustuslik/mittekohustuslik

Märkused

Teate algus

Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust

Saaja

Teatega seotud teave – saaja. Riigi kolmetäheline ISO kood

Saatja

Teatega seotud teave – saatja. Riigi kolmetäheline ISO kood

Lipuriik

Teate tüüp

Teatega seotud teave – teate tüüp “POS”

Raadiokutsung

Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber

Laevaga seotud teave – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO-3-kood, millele järgneb number)

Pardatähis

Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number

Laiuskraad

Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS –84)

Pikkuskraad

Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS –84)

Kurss

Laeva suund 360o skaalal

Kiirus

Laeva kiirus kümnetes sõlmedes

Kuupäev

Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)

Teate lõpp

Süsteemiga seotud teave – näitab teate lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust,

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Mittekohustuslikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide “teate algus” ja “teate lõpp” vahel.

Liide 4

MAROKO KALASTUSVÖÖNDI PIIRID

KALASTUSVÖÖNDI KOORDINAADID

Teabeleht	Liik	Kalastusvöönd (laiuskraad)	Kaugus kaldast
1	Väikesemahuline kalapüük põhjas: pelaagiline	34o18’00”N – 35o48’00”N	Üle kahe miili
2	Väikesemahuline kalapüük põhjas: õngejada	34o18’00”N – 35o48’00”N	Üle kuue miili
3	Väikesemahuline kalapüük lõunas	30o40’00” lõunas	Üle kolme miili
4	Põhjalähedane püük	29o00’00” lõunas	Õngejadaga laevad: üle 12 miili
4	Põhjalähedane püük	29o00’00” lõunas	Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone
5	Tuunipüük	Kogu Atlandi ookean, välja arvatud järgmine piirkond: 35o48’N; 6o20’W/33o30’N; 7o35’W	Üle kolme miili ja sööda puhul üle kahe miili
6	Tööstuslik pelaagiline kalapüük	29o00’00”N lõunas	Üle 15 miili

Liide 5

MAROKO SEIRE- JA KONTROLLIKESKUSE ANDMED

Seire- ja kontrollikeskuse nimi: Centre de Surveillance et de Contrôle de la pêche (CSC, Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskus)

Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon: + 212 37 68 81 46

VMS faks: + 212 37 68 81 34

VMS e-post: alaouihamd@mpm.gov.ma; fouima@mpm.gov.ma

CSC telefon:

CSC faks:

X.25 aadress = X.25 ei kasutata

Sisenemis-/väljumisteated: raadio teel (liide 8)

Liide 6

ICCATI TUUNIPÜÜGIPÄEVIK

Liide 7

KALAPÜÜGIPÄEVIK

Liide 8

MEREKALAPÜÜGI OSAKONNA RAADIOJAAMA ANDMED

MMSI:	242 069 000
Raadiokutsung:	CNA 39 37
Asukoht:	Rabat
Sagedusvahemik:	1,6 kuni 30 MHz
Saateklass:	SSB-AIA-J2B
Saatevõimsus:	800 W

Töösagedused

Sagedusriba	Kanal	Saatesagedus	Vastuvõtusagedus
Sagedusriba 8	831	8 285 kHz	8 809 kHz
Sagedusriba 12	1206	12 245 kHz	13 092 kHz
Sagedusriba 16	1612	16 393 kHz	17 275 kHz

Jaama tööaeg

Periood	Kellaajad
Tööpäevad	08:30 kuni 16:30
Laupäev, pühapäev ja pühad	09:30 kuni 14:00

VHF:	Kanal 16	Kanal 70 ASN
Raadioteleks:
	Tüüp:	DP-5
	Saateklass:	ARQ-FEC
	Number:	31 356
Telefaks:
	Numbrid	212 37 68 82 13/45

Kalapüügiliik	Laeva tüüp	Liikmesriik	Litsentsid või kvoodid
Väikesemahuline pelaagiline püük põhjas	Seinerid	Hispaania	20
Väikesemahuline kalapüük põhjas	Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad < 40 GT	Hispaania	20
	Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad < 40 GT	Portugal	7
	Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad > 40 GT < 150 GT	Portugal	3
Väikesemahuline kalapüük lõunas		Hispaania	20
Põhjalähedane püük	Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad	Hispaania	7
	Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad	Portugal	4
	Traalerid	Hispaania	10
		Itaalia	1
Tuunipüük	Ritvõngelaevad	Hispaania	23
Tuunipüük	Ritvõngelaevad	Prantsusmaa	4
Tööstuslik pelaagiline püük		Saksamaa	4 850 t
		Leedu	15 520 t
		Läti	8 730 t
		Madalmaad	19 400 t
		Iirimaa	2 500 t
		Poola	2 500 t
		Suurbritannia	2 500 t
		Hispaania	400 t
		Portugal	1 333 t
		Prantsusmaa	2 267 t