Raportöör:

Rudolf KOLBE

Kaasraportöör:

Miroslav HAJNOŠ

Nõustajad	Bojan HADŽISEJDIĆ (raportööri nõustaja) Aída PONCE DEL CASTILLO (kaasraportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	25.11.2025
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	8.1.2026
Vastuvõtmine täiskogus	21.1.2026
Täiskogu istungjärk nr	602
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	212/0/8

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) väljendab heameelt Euroopa Komisjoni esitatud tehisintellekti kasutamise strateegia üle. Tegemist on õigeaegse ja kaugeleulatuva algatusega, et kiirendada tehisintellekti vastutustundlikku kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus ja strateegilistes sektorites, tugevdamaks rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Komitee kiidab strateegia terviklikku ulatust, kooskõla tehisintellektimääruse inimkeskse lähenemisviisiga ning pühendumust luua tugev, suveräänne ja globaalselt konkurentsivõimeline Euroopa tehisintellekti ökosüsteem. Komitee kutsub üles võtma tõhusaid meetmeid, et tagada usaldus tehisintellekti vastu. Muu hulgas on vaja läbipaistvus- ja vastutusmehhanisme, et kaitsta tarbijaid tehisintellekti otsuste tegemise läbipaistmatuse eest.

1.2.

Komitee tõstab esile valdkonnad, kus parandada strateegia mõju ja kaasavust. Ta kutsub üles võtma konkreetseid ja kiiresti rakendatavaid meetmeid, et kiirendada tehisintellekti lahenduste turustamist ja kasutuselevõttu turul, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ning kasvufirmade jaoks. Selleks tuleb lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, vähendada halduskoormust, kehtestada selgemad intellektuaalomandi eeskirjad ja toetada piiriülest laienemist ühtsel turul, et innovatsioon tooks kasu kogu majandusele ja ühiskonnale.

1.3.

Piirkondlike pädevusklastrite loomine (kasutades ära olemasolevaid Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid) ja praegu alaesindatud sektorite, nagu rahanduse, turismi ja e-kaubanduse kaasamine on tervikliku lähenemisviisi jaoks väga olulised.

1.4.

Komitee tunnistab, et tähtis on kehtestada tehisintellektipädevuse, oskuste täiendamise, ristoskuste ja laiemate õppealgatuste selged määratlused. See selgus on hädavajalik, et lahendada probleemid, mis on seotud tehisintellekti integreerimisega rutiinsesse tegevusse olulistes sektorites, eelkõige tervishoius, kaitses ja julgeolekus ning avalikus sektoris.

1.5.

Komitee soovitab komisjonil seada prioriteediks regulatiivse selguse ja proportsionaalsuse, hõlbustada Euroopa tehisintellektilahenduste laiendamist ning tugevdada andmete jagamise ja intellektuaalomandi kaitse raamistikke. Juhtimine peaks tagama tasakaalustatud esindatuse ja pideva tagasiside saamise kõigilt sidusrühmadelt, sh tööandjatelt, töötajatelt ja kodanikuühiskonnalt. Regulatiivsed kohustused peaksid olema proportsionaalsed ettevõtte suurusega ning vältima kumulatiivset või dubleerivat nõuete täitmise koormust, eelkõige VKEde ja uuenduslike idufirmade jaoks.

1.6.

Pärast tehisintellektiga seotud vastutuse direktiivi tagasivõtmist rõhutab komitee õiguskindluse tähtsust ettevõtjate ja investorite jaoks. Samal ajal tuleb kaitsta töötajaid ja tarbijaid. Kõiki tulevasi tehisintellektiga seotud vastutust käsitlevaid algatusi tuleks hoolikalt hinnata, need peaksid põhinema tõenditel ning keskenduma pigem õigusselgusele kui uute killustatud kohustuste kehtestamisele.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et ELi tehisintellekti juhtimisstruktuuri kaasataks ametlikult ja süstemaatiliselt sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna ja VKEde esindajad, et kindlustada kaasav, läbipaistev ja vastutustundlik juhtimine. Ta soovitab anda selged volitused peamiste tulemusnäitajate väljatöötamiseks, seireks, sidusrühmade kaasamiseks ja tehisintellekti poliitika mõju korrapäraseks hindamiseks, mis hõlmab avalikku aruandlust ja tagasisidet. Sidusrühmade kaasamine peaks olema struktureeritud, tulemustele suunatud ja ajatõhus, toetades kiiret otsuste tegemist ja tõhusat rakendamist, selle asemel et lisada uusi haldustasandeid.

1.8.

Komitee nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2028–2034) nähtaks ette tehisintellekti teadusuuringute, taristu ja oskuste arendamise prognoositav, pikaajaline ja kättesaadav rahastamine. Seejuures on vaja sihtotstarbelisi vahendeid, et toetada VKEsid, piirkondlikke innovatsiooniklastreid ja digitaalse innovatsiooni keskuste ümberkujundamist tehisintellekti kogemuskeskusteks.

1.9.

Komitee toetab riigihangete strateegilist kasutust, et tugevdada Euroopa tehisintellekti ökosüsteemi ja tööstusbaasi. Hankeraamistikud peaksid edendama innovatsiooni, vastupanuvõimet, varustuskindlust ja tarnete jätkusuutlikkust, jäädes samal ajal läbipaistvaks, konkurentsivõimeliseks ja tehnoloogianeutraalseks.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee toetab tehisintellekti arendamist ja kasutamist ELis, tunnistades samal ajal nii võimalusi – nagu suurem tootlikkus – kui ka riske inimestele. Seepärast kutsub ta üles tagama, et tehisintellekt jääks usaldusväärseks, läbipaistvaks ja inimkeskseks. Tehisintellekti peab toetama sihipärane haridus ja teadlikkuse suurendamine, et kasvatada üldsuse usaldust ja kindlustada, et tehisintellekt teeniks kõiki eurooplasi, sh ettevõtjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonda. Komitee rõhutab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 88 asjakohasust andmekaitses tööhõive vallas ning vajadust tagada mittediskrimineerimine, õiglus ja põhiõiguste austamine kõigis tehisintellekti rakendustes, et vältida uut ebavõrdsust.

2.2.

Lisaks aitab tehisintellekti esikohale seadmise poliitika prioriseerida tehisintellekti integreerimist valdkonniti ja edendada Euroopa strateegilist kohalolekut tehisintellekti tehnoloogiavirna kõigil tasanditel, toetades tehnoloogilist suveräänsust ja konkurentsivõimet. See poliitika peaks hõlmama inimkeskset lähenemisviisi, mille aluspõhimõteteks on sooline võrdõiguslikkus, mitmekesisus ja kaasamine, et maksimeerida tehisintellektist saadavat kasu ning samal ajal kaitsta inimesi ja vältida olemasoleva ebavõrdsuse suurenemist.

2.3.

Euroopa Komisjoni sihipärane lähenemisviis olulistele sektoritele (valdkondlikud juhtalgatused tervishoius, tootmises, robootikas, energeetikas, kaitses, avalikus sektoris jne) kajastab komisjoni prioriteeti investeerida Euroopa majandusse. Komitee on siiski kindlaks teinud mõned lüngad, mida käsitletakse allpool.

2.4.

Komitee rõhutab, et tehisintellekti usaldusväärsus ei sõltu mitte ainult üldistest eetikapõhimõtetest, vaid ka sektoripõhistest standarditest. Seepärast julgustab ta valdkondlikke eetikaraamistikke ja kvaliteedimärke, mis on kohandatud oluliste sektorite riskidele, nõuetele ja ühiskondlikele ootustele.

2.5.

Komitee toonitab vajadust tagada mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 tugev ja hästi integreeritud rahastamine tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Järgmises finantsraamistikus tuleks ette näha prognoositav, kestlik rahastamine, et viia ellu tehisintellekti kasutamise strateegia kõigis liikmesriikides ja sektorites. Sihtotstarbelised vahendid peaksid toetama tehisintellektialaseid teadusuuringuid, äriinnovatsiooni, taristut ja oskuste täiendamist, eelkõige VKEde, idufirmade ja piirkondlike innovatsiooniklastrite jaoks. Selleks on vaja selgeid ja lihtsaid kriteeriume, mis kindlustavad vahendite kättesaadavuse ja käegakatsutavad ühiskondlikud tulemused, soodustades samal ajal tasakaalustatud ja kaasavat digipööret kogu ELis.

2.6.

Komitee väljendab heameelt ettepaneku üle muuta tehisintellekti kasutamise liit kooskõlastusfoorumiks ja luua tehisintellekti vaatluskeskus, tingimusel et seejuures tagatakse sidusus, ühiskonna sidusrühmade kaasamine ja tõhus iga-aastane järelevalve.

2.7.

Strateegia koostoime muude algatustega – toetudes tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegiale ja andmeliidu strateegiale – peegeldab terviklikku visiooni Euroopa digivaldkonna tulevikust. Võttes aga arvesse tehisintellektiga seotud vastutuse direktiivi tagasivõtmist, kordab komitee oma üleskutset läbivaadatud, tervikliku ELi tehisintellekti vastutusraamistiku järele. Õigusselgus on hädavajalik, et toetada innovatsiooni ja usaldust, tagada ettevõtjatele ja investoritele kindlus ning kaitsta töötajaid ja tarbijaid kogu ühtsel turul. Komitee kutsub komisjoni üles kõrvaldama vastutuslüngad, kehtestama selged eeskirjad tehisintellektiga seotud kahju kohta ja tagama tõhusa tarbijakaitse. Samal ajal tuleb säilitada kõigi tulevaste algatuste tõenduspõhisus ja keskenduda pigem selgusele kui uutele killustatud kohustustele.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Valdkondlike juhtalgatuste käivitamine – komitee toetab valdkondlike juhtalgatuste käivitamist tehisintellekti sihipärase kasutuselevõtu vahendina. Komitee esitab alljärgnevad sektoripõhised tähelepanekud.

3.1.1.   Tervishoid, sealhulgas ravimid

3.1.1.1.

Komitee toetab kindlalt ettepanekut luua Euroopa Liidu tehisintellektipõhiste sõeluuringute keskused ja Euroopa pädevusvõrgustik tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtuks.

3.1.1.2.

Komitee väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on kiirendada tehisintellektipõhist ravimite väljatöötamist ja ühtlustada meditsiiniseadmete turule jõudmist, tingimusel et ei kahjustata ohutust. Komitee tunnistab tehisintellekti potentsiaali sootundlikul diagnoosimisel ja ravis ning julgustab seda kasutama.

3.1.1.3.

Tehisintellekti kasutamise strateegia peaks hõlmama jõulisi teadlikkuse suurendamise algatusi, et teavitada üldsust, samuti peaks see parandama läbipaistvust, kasvatama usaldust tehisintellektipõhise tervishoiu vastu ja rõhutama isikuandmete kaitse kriitilist tähtsust kõigis protsessides.

3.1.2.   Robootika

3.1.2.1.

Keskendumine füüsilisele tehisintellektile ja koostöörobootikale on usaldusväärne ja kiiduväärne.

3.1.2.2.

Võimalike häirete leevendamiseks tuleks strateegias selgemalt käsitleda mõju tööturule, sealhulgas oskuste täiendamist, töökohavahetust ja sotsiaaldialoogi.

3.1.3.   Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus

3.1.3.1.

Rõhuasetus digiteisikutele ja tehisintellektipõhisele automatiseerimisele on nende töömahukate sektorite jaoks asjakohane.

3.1.3.2.

Strateegias tuleks esile tuua kaks lahendust vajavat ülesannet: oskustööjõu nappusega tegelemine ja tööjõu ümberpaigutamise riskide juhtimine.

3.1.4.   Kaitse, turvalisus ja kosmos

3.1.4.1.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et tehisintellekti integreerimist kaitse- ja kosmosesektorisse peetakse oluliseks, et säilitada Euroopa konkurentsivõime ja julgeolek kiiresti muutuval geopoliitilisel maastikul. Suurt tähelepanu pööratakse suveräänse suutlikkuse suurendamisele, välissõltuvuse vähendamisele ning tehisintellektilahenduste muutmisele koostalitlusvõimeliseks ja sisseprojekteeritud turbega.

3.1.4.2.

Kuigi strateegias rõhutatakse tehnoloogia arengut, võiks selles täiendavalt käsitleda tehisintellekti kasutuselevõtu eetilist, õiguslikku ja ühiskondlikku mõju kaitse- ja julgeolekukontekstis. Strateegias võiks esitada üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas tasakaalustada innovatsiooni ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja põhiõiguste järgimist, eelkõige tehisintellektipõhiste relvade ja seiresüsteemide kontekstis.

3.1.4.3.

Kaitse- ja kosmosesektori VKEsid ja idufirmasid on võimalik rohkem toetada selle abil, kui kindlustada rahastamis-, hanke- ja innovatsioonikavade kättesaadavus ka muudele kui suurtele ja hästi toimivatele ettevõtetele. Strateegias võiks käsitleda ka valdkonnaülese teadmussiirde mehhanisme, näiteks seda, kuidas kosmosepõhise tehisintellekti või küberturvalisuse edusammud võivad tuua kasu tsiviilsektoritele ja vastupidi.

3.1.5.   Liikuvus, transport ja autotööstus

3.1.5.1.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et strateegias rõhutatakse tehisintellekti tugevat ja kasvavat mõju selles sektoris alates marsruudi optimeerimisest ja liikluskorraldusest kuni täiustatud juhiabisüsteemideni ning automatiseeritud ja autonoomsete sõidukite arendamiseni kõigi transpordiliikide (maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetransport) puhul.

3.1.5.2.

Mis puudutab tegevusi, mis eeldatavasti toetavad liikuvussektoris tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat, siis on vaja selgelt kindlaks määrata, kuidas integreerida tehisintellekt ühistransporditaristusse, eelkõige vähem digiküpsetes piirkondades, et ära hoida digilõhe edasine suurenemine.

3.1.5.3.

Samuti on tähtis käsitleda vajadust tehisintellektitoega sõidukite ja süsteemide ühtlustatud standardite ja sertifitseerimisprotsesside järele, mis hõlbustaks piiriülest tegevust ja ELi teenusepakkujate turulepääsu.

3.1.6.   Elektrooniline side

3.1.6.1.

Komitee toetab elektroonilises sides võetud erinevat lähenemisviisi, kuigi seda võiks pidada teiste sektorite jaoks alussektoriks. Nõuetekohaselt on paika pandud tegevused, mis on kindlaks määratud tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks, eelkõige Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite tehisintellektiplatvormi loomine.

3.1.6.2.

Küll aga tuleks peamiselt oma valdkonnaülese olemuse tõttu strateegias täpsustada meetmeid, millega tagatakse küberturvalisus ja vastupidavus tehisintellektipõhistes sidevõrkudes, eriti kuna nende võrkude kriitiline tähtsus teiste sektorite (nt tervishoid, energeetika, kaitse, autotööstus) jaoks kasvab.

3.1.7.   Energeetika

3.1.7.1.

Nagu ka elektroonilise side puhul, võib energeetikasektorit pidada paljude teiste tööstusharude alussektoriks. Samal ajal tuuakse seda strateegias esile kriitilise tähtsusega valdkonnana, kus tehisintellekt võib edendada tõhusust, kestlikkust ja innovatsiooni kogu majanduse väärtusahelas. Strateegias tunnistatakse tehisintellekti potentsiaali parandada võrguhaldust, optimeerida energiatarbimist, hõlbustada taastuvate energiaallikate integreerimist ning anda nii ettevõtjatele kui ka üksikisikutele võimalus oma energiatarbimist paremini hallata.

3.1.7.2.

Kuigi strateegias käsitletakse tehnoloogia arengut, võiks strateegias anda üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas ületada regulatiivset ja juhtimisalast killustatust, mis praegu aeglustab edusamme näiteks võrguhalduses ja taristu planeerimisel. See on eriti oluline tehisintellekti kasutuselevõtuks väiksemate energiatarnijate poolt ja vähem arenenud digitaristuga piirkondades, et tehisintellektist saadav kasu jaotuks kogu ELis võrdselt. Tehisintellekt ja andmekeskused on äärmiselt energiamahukad. Kui Euroopa soovib kindlustada nende kasutuselevõtu Euroopas, peab ta tagama suure koguse stabiilset, vähese CO2 heitega energiat, mis rahuldab nõudlust.

3.1.8.   Kliima ja keskkond

3.1.8.1.

Komitee väljendab heameelt pingutuste üle aidata kogukondadel kliimamuutustega kohaneda ja nende mõju leevendada. Strateegias tunnistatakse selle kõige olulisemat aspekti, st ELile kuuluvate andmete (nt Copernicus) integreerimise ja multidistsiplinaarsete lähenemisviiside edendamise tähtsust: see võib muuta kliimamudelid täpsemaks ja asjakohasemaks ning parandada ilmaprognoose, riskide prognoosimist ja katastroofide ohjamist.

3.1.8.2.

Lisaks vajadusele suurendada teadlikkust kliimamuutustest ja keskkonnakaitsest ei näe komitee selles sektoris vajadust muude konkreetsete paranduste järele.

3.1.9.   Põllumajanduslik toidutööstus

3.1.9.1.

Strateegias tuuakse esile tehisintellekti ümberkujundav potentsiaal täppispõllumajanduses, robootika välitöödel ja tehisintellektipõhised nõustamisvahendid, mis annavad põllumajandustootjatele neile kohandatud soovitusi.

3.1.9.2.

Kuigi strateegias käsitletakse tehnoloogilisi ja andmeprobleeme, võiks selles esitada rohkem üksikasju (tegevusi) selle kohta, kuidas ületada põllumajandustootjate raskusi tehisintellekti kasutuselevõtul.

3.1.10.   Kultuuri- ja loomesektor ning massiteabevahendid

3.1.10.1.

Komitee toetab mikrostuudiote, süvalugude jutustamise ja mitmekeelsete tehisintellekti platvormide loomist.

3.1.10.2.

Komitee julgustab digiteisikute kaasamist kultuuripärandi säilitamise tegevustesse.

3.1.10.3.

Strateegias tuleks selgemalt käsitleda meediasektorit, sealhulgas algatusi desinformatsiooni vastu võitlemiseks ja meedia mitmekesisuse toetamiseks. Kuigi meedia on määratletud ühe sektorina, ei ole ükski kirjeldatud tegevus sellega seotud.

3.1.11.   Avalik sektor

3.1.11.1.

Esitatud statistika näitab selgelt vajadust varustada avaliku sektori asutusi (k.a kohtuid) paremini asjakohaste tehisintellekti vahenditega, et parandada valitsemise tõhusust. Komitee toetab rõõmuga haldusasutuste jaoks tehisintellekti vahendite loomist, avaliku sektori tehisintellekti- ja koostalitlusvalmiduse programmi (PAIR Pathway) algatamist ning Euroopa koostalitlusvõime raamistiku läbivaatamist, et võimaldada tehisintellekti esikohale seadmise poliitika rakendamist.

3.1.11.2.

Kuna sellel sektoril on otsene mõju kõigile ELi elanikele, on vaja nõuetekohaselt käsitleda tegevusi (haridus, usaldusväärne meediategevus jne), mis suurendavad üldsuse teadlikkust tehisintellekti eelistest avalikus sektoris. Need jõupingutused peaksid hõlmama ka mehhanisme tehisintellekti ühiskondliku mõju jälgimiseks ja hindamiseks ning tagama läbipaistvuse, vastutuse ja hüvitise elanikele, keda automatiseeritud otsused mõjutavad.

3.1.11.3.

Komitee rõhutab, et läbipaistvus, selgitatavus ja tõhusad õiguskaitsemehhanismid on esmatähtsad, et luua ja säilitada üldsuse usaldust tehisintellektipõhiste avalike teenuste vastu. Haldusasutused peaksid näitama eeskuju kõrgete eetika- ja kutsestandardite vastuvõtmisel: nad peavad kindlustama, et tehisintellekti kasutuselevõtt parandab teenuste kvaliteeti, ja kaitsma ühtlasi inimeste õigusi.

3.2.

Lisaks eespool nimetatud valdkondlike juhtalgatuste tegevusaladele märgib komitee, et rahandust, turismi ja e-kaubandust mainitakse ainult võimalike tulevaste valdkondadena. Arvestades nende sektorite tähtsust tehisintellekti kasutuselevõtul ja olulisust VKEde jaoks, soovitab komitee lisada need varakult tehisintellekti kasutamise strateegiasse või toetada neid selgete tähtajaliste integreerimiskavadega.

3.3.   Valdkondadevaheliste probleemide lahendamine

3.3.1.

Komitee väljendab heameelt, et keskendutakse VKEdele ja et Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste roll kujundatakse ümber tehisintellekti kogemuskeskustena. Strateegia peaks siiski Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi veelgi rohkem ära kasutama, et tegeleda sektoripõhiste vajadustega ja tugevdada piirkondlikku innovatsiooni, sh arendada piirkondlikke keskusi olemasolevatele või alles loodavatele eksperditeadmistele tuginedes. Need keskused võiksid pakkuda VKEdele kohandatud toetust, koolitust ja vahendeid, mis võimaldavad neil tehisintellekti ökosüsteemis täielikult osaleda.

3.3.2.

Tehisintellekti kasutamise strateegias on õigesti kindlaks tehtud vajadus töötada välja VKEdele kohandatud lahendused. Komitee soovitab luua agendina toimiva tehisintellekti jaoks konkreetse tegevuse, mille eesmärk on aidata VKEdel saada kasu kohandatud ja laiendamiskõlblikest lahendustest.

3.3.3.

Komitee tunnistab vajadust määrata investeeringud taristutegevusse selgemalt, st seada prioriteediks investeeringud digitaristusse (pilv-, servtöötlus, ühendatus), et toetada tehisintellekti ulatuslikku kasutuselevõttu.

3.3.4.

Kui taristu ja lahendused on olemas, soovitab komitee luua toetuse turustamise, turulepääsu ja laiendamise jaoks, et aidata ELi tehisintellektilahendustel harmoneeritud standardite, vastastikuse tunnustamise ja rahvusvahelistumise toetamise kaudu laieneda.

3.3.5.

Kuigi haridust ja oskuste täiendamist on õigesti rõhutatud, on hädavajalik integreerida tehisintellektipädevus ka igasse valdkondlikusse juhtalgatusse, pakkudes eri kasutajarühmadele kohandatud vahendeid ja keskendudes töökohtade säilitamisele. Töötajatele muutuvate rollide jaoks vajalike oskuste tagamine kaitseb tööhõivet ja toetab tehnoloogiliste muutustega kohanemist. Komitee rõhutab ka tehisintellekti potentsiaali tööjõupuuduse vähendamisel, töökohtade kvaliteedi parandamisel ja tootlikkuse suurendamisel. Oskuste poliitika ei peaks seega mitte ainult leevendama riske, vaid aktiivselt võimaldama ettevõtjatel ja töötajatel kasutada tehisintellekti uute ülesannete täitmiseks, töökohtade ümberkujundamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

3.3.6.

Komitee toonitab tehisintellekti suurt mõju tööhõivele, töötingimustele ja töökorraldusele. Algoritmilise juhtimise ja automatiseeritud otsuste tegemise üha laialdasem kasutamine tõstatab olulisi murekohti töötajate õiguste, läbipaistvuse ja õiglase kohtlemise kohta. Komitee soovitab ELi raamistikku, mis tagab algoritmilise juhtimise läbipaistvuse ja vastutuse, kaitseb töötajate õigusi ning pakub tõhusaid mehhanisme sotsiaaldialoogiks ja õiguskaitseks. Komitee kutsub üles seadma erilise tähelepanu alla töökohtade kvaliteedi, töötervishoiu ja tööohutuse, andmekaitse ja elukestva õppe, et vältida uut ebavõrdsust. Samal ajal tuleb säilitada ettevõtte tasandi paindlikkus ja sotsiaaldialoog, et tööandjad ja töötajad saaksid kohandada tehisintellekti vahendeid sektoripõhisele ja organisatsioonilisele tegelikkusele.

3.3.7.

Strateegias tuleks käsitleda vabasid elukutseid eraldi rühmana, võttes arvesse nende konkreetseid regulatiivseid ja eetilisi raamistikke. Kohandatud tehisintellektimeetmed on vajalikud, et kindlustada vastutustundlik rakendamine, kaitsta avalikke huve ja säilitada usaldus kutseteenuste vastu.

3.3.8.

Strateegias tuleks käsitleda vajadust usaldusväärsete, kättesaadavate ja kaasavate sektoripõhiste teabeallikate järele. Mõnes liikmesriigis tehtud uuringud näitavad, et paljud inimesed kasutavad praegu üldisi avalikke portaale ilma struktureeritud või standarditud õppemeetodita.

3.4.   Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine

3.4.1.

Komitee toetab tehisintellekti kasutamise liidu muutmist kooskõlastusfoorumiks ja mitut sidusrühma hõlmava tehisintellekti vaatluskeskuse loomist.

3.4.2.

Komitee väljendab heameelt, et tehisintellektiamet, tehisintellekti vaatluskeskus, tehisintellekti nõukoda ja tehisintellekti kasutamise liit on ELi tehisintellekti juhtimisstruktuuri põhiosalejad. Ta rõhutab vajadust kaasata sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja kõik asjaomased sidusrühmad ametlikult ja sisuliselt nende kavandamisse ja toimimisse, et poliitika kajastaks tööandjate, töötajate, VKEde ja laiema üldsuse huve ja muresid ning võimaldaks tõhusat tagasisideringi. Sidusrühmade kaasamine peaks olema struktureeritud, tulemustele suunatud ja ajatõhus, toetades kiiret otsuste tegemist ja rakendamist, selle asemel et lisada uusi haldustasandeid.

3.4.3.

Regulatiivsed nõuded peavad VKEde ja idufirmade jaoks olema selged ja proportsionaalsed. Samal ajal tuleks strateegias käsitleda seda, kuidas tugevdada andmete jagamise, koostalitlusvõime ja intellektuaalomandi kaitse raamistikke, et võimaldada innovatsiooni ning samas tasakaalustada ettevõtjate ja üksikisikute huve. Komitee nõuab selgeid ja ühtlustatud eeskirju autoriõiguse ja tehisintellekti loodud väljundite patentsuse kohta, samuti mehhanisme ELi tehisintellektiuuenduste kaitsmiseks ebaausa konkurentsi ja intellektuaalomandi varguse eest. Samal ajal tuleb kõigile kindlustada võrdne juurdepääs kvaliteetsetele andmestikele tehisintellektimudelite treenimise ja pilvandmetöötluse taristu jaoks.

3.4.4.

Komitee toetab riigihangete strateegilist kasutust, et tugevdada Euroopa tehisintellekti ökosüsteemi ja tööstusbaasi. Hankeraamistikud peaksid edendama innovatsiooni, vastupanuvõimet ja varustuskindlust, jäädes samas läbipaistvaks, konkurentsivõimeliseks ja tehnoloogianeutraalseks.

3.4.5.

Tehisintellekti kasutamise strateegia peaks veelgi edendama eetiliste põhimõtete, sealhulgas sektoripõhiste tegevusjuhendite kohaldamist tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul. Samuti peaks strateegia toetama sõltumatute eetikanõukogude või nõuanderühmade loomist valdkondlikul ja piirkondlikul tasandil ning tagama, et eetilisi kaalutlusi võetakse arvesse turustamis-, hanke- ja investeerimisotsustes.