Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

—	võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (2),

—	võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks (3),

—	võttes arvesse desinformatsiooni käsitlevat 2022. aasta tegevusjuhendit,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (4),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (5),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrust (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (6),

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (7),

—	võttes arvesse 2021. aasta märtsis esitatud ELi meetmepaketti 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks,

—	võttes arvesse komisjoni teatist demokraatia kaitse kohta (COM(2023)0630),

—	võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseturul ühtlustatud nõuded kolmandate riikide nimel toimuva huvide esindamise läbipaistvuse kohta ja muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM(2023)0637),

—

võttes arvesse komisjoni soovitusi kaasavate ja probleemikindlate valimisprotsesside kohta liidus ning Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõtme ja tõhusa läbiviimise kohta (C(2023)8626) ning avaliku poliitika kujundamisse kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise ja nende sisulise osalemise edendamise kohta (C(2023)8627),

—	võttes arvesse oma 9. märtsi 2022. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni (8) (INGE),

—	võttes arvesse oma 1. juuni 2023. aasta resolutsiooni, mis käsitleb välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas desinformatsiooni (9) (ING2),

—	võttes arvesse oma 15. juuni 2023. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile pärast liidu õiguse kohaldamisel ilmnenud väidetavate rikkumiste ja haldusomavoli uurimist seoses Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamisega (10),

—

võttes arvesse 30. oktoobri 2024. aasta aruannet „Safer Together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine), mille koostas Soome Vabariigi endine president Sauli Niinistö Euroopa Komisjoni presidendi erinõuniku ülesannetes,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 213,

arvestades, et välissekkumine kujutab endast liidu aluseks olevate universaalsete väärtuste ja põhimõtete, nagu inimväärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, inimõiguste ja põhivabaduste järgimine, demokraatia ja õigusriik, tõsist rikkumist; arvestades, et tõendid näitavad, et pahatahtlikud ja autoritaarsed riiklikud ja valitsusvälised välisosalejad kasutavad teabe manipuleerimist ja muid taktikaid, et sekkuda liidu demokraatlikesse protsessidesse; arvestades, et sellised rünnakud eksitavad ja petavad kodanikke ning mõjutavad nende hääletamiskäitumist, võimendavad lahkhelisid teravdavaid vaidlusi, lõhestavad, polariseerivad ja kasutavad ära ühiskondade nõrku kohti, propageerivad vaenukõnet, halvendavad vähekaitstud rühmade olukorda, kes võivad tõenäolisemalt desinformatsiooni ohvriks langeda, moonutavad demokraatlike valimiste ja rahvahääletuste usaldusväärsust, külvavad kahtlusi riikide valitsuste, riigiasutuste, demokraatliku korra ja õigusriigi suhtes ning nende eesmärk on destabiliseerida Euroopa demokraatiat; arvestades, et sellest on saanud liidu ühiskonna kui terviku sisejulgeoleku ja turvalisuse küsimus;

arvestades, et Venemaa on juba aastaid pidevalt korraldanud enneolematu pahatahtlikkuse ja ulatusega desinformatsioonikampaaniat, mille eesmärk on petta nii kodanikke kui ka rahvusvahelist riikide kogukonda, kusjuures see kampaania on olnud eriti intensiivne 24. veebruaril 2022 alanud Ukraina-vastase agressioonisõja eel ja selle ajal; arvestades, et sellega seoses on vaja pidevalt toetada Ukrainat ja Moldovat, aga ka Gruusia ja Lääne-Balkani riikide Euroopa-meelseid jõude, kes kõik seisavad silmitsi Venemaa tugeva sekkumisega nende lähenemisprotsessi liiduga, ning teha nendega tihedat koostööd, võimendades vastastikuseid teabe ja parimate tavade vahetamise võimalusi;

arvestades, et kolmandate riikide riiklike osalejate ja pahatahtlike valitsusväliste toimijate katsed sekkuda demokraatia toimimisse ELis ja selle liikmesriikides ning avaldada pahatahtliku sekkumise teel survet Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustele on osa laiemast kahjustamissuundumusest ning seda kogevad demokraatlikud riigid kõikjal maailmas;

D.	arvestades, et pahatahtlikud osalejad püüavad jätkuvalt sekkuda valimisprotsessidesse, kasutada ära meie ühiskonna avatust ja pluralismi ja rünnata demokraatlikke protsesse ning ELi ja selle liikmesriikide vastupanuvõimet;

E.	arvestades, et pahatahtlikud autokraatlikud osalejad korraldavad üha enam desinformatsioonikampaaniaid liidu delegatsioonide töö vastu; arvestades, et see on selge katse takistada liidu strateegilist väliskommunikatsiooni;

arvestades, et enne 8. oktoobrit 2024 ei olnud ELil ja selle liikmesriikidel kolmandate riikide pahatahtlike riiklike toimijate korraldatud välissekkumise ja desinformatsioonikampaaniate suhtes konkreetset sanktsioonirežiimi, mis tähendab, et sellised toimijad võisid rahulikult eeldada, et nende destabiliseerimiskampaaniatel liidu vastu ei ole neile endile tagajärgi;

G.	arvestades, et välissekkumist kui nähtust ei ole üheselt määratletud ega mõistetud ning et liidu ja liikmesriikide kehtivates õigusaktides ja poliitikas, mille eesmärk on välissekkumist tuvastada ja ennetada ning selle vastu võidelda, on endiselt palju puudusi ja lünki;

H.	arvestades, et välissekkumised, desinformatsioon ning arvukad rünnakud ja ähvardused demokraatia vastu muutuvad eeldatavasti üha arvukamaks ja keerukamaks;

I.	arvestades, et Euroopa Parlamendi varasemad soovitused võidelda pahatahtliku välissekkumise vastu ELi demokraatlikesse protsessidesse on aidanud suurendada liidus üldist arusaamist ja teadlikkust sellest probleemist;

J.	arvestades, et INGE ja ING2 erikomisjoni kuulamised ja töö on aidanud kaasa sellele, et neid probleeme tunnistatakse avalikult ja vaadeldakse kontekstis, ning on kujundanud liidus desinformatsiooni ja välissekkumist demokraatiasse käsitleva eduka arutelu;

arvestades, et on vaja, et samalaadseid seisukohti jagavad partnerid, nende seas ka parlamendiliikmed, teeksid välisriikide pahatahtliku sekkumise ja desinformatsiooni vastu ülemaailmset mitmepoolset koostööd ja toetaksid üksteist; arvestades, et demokraatlikud ühiskonnad on nende ohtudega tegelemiseks välja töötanud kõrgetasemelised oskused ja strateegiad;

L.	arvestades, et välissekkumise, desinformatsiooni ja demokraatiat ähvardavate ohtudega tegelemine nõuab mitmekülgset lähenemisviisi, et soodustada kriitilist mõtlemist ning meedia- ja infopädevust ning edendada kodanikuaktiivsust ja demokraatiaharidust;

arvestades, et hübriidohud ja -rünnakud võivad viia täieulatuslike ja sektoriüleste kriisideni, millel on kahjulik mõju ohutusele ja julgeolekule, kodanike heaolule ning ühiskonna ja majanduse toimimisele tervikuna, ning et see on üks liidu peamisi sisepoliitilisi probleeme; arvestades, et see uus tegelikkus nõuab liidu kriisiohje ning tsiviil- ja kaitsealase valmisoleku valdkonnas jõulisemat lähenemist, milleks tuleb koostada tulevikusuundade strateegilisi prognoose ning tugevdada varajase hoiatamise, avastamise, analüüsi ja tegevuse koordineerimise suutlikkust;

otsustab moodustada Euroopa demokraatia kaitse erikomisjoni ning otsustab, et see komisjon täidab koostöös pädevate alaliste komisjonidega, kellega ta konsulteerib, kui tegemist on nende volituste ja vastutusaladega vastavalt kodukorra VI lisale, järgmisi ülesandeid:

hinnata asjakohaseid kehtivaid ja kavandatavaid õigusakte ja poliitikat, et avastada veelgi võimalikke lünki ja kattuvusi, mida võidaks ära kasutada pahatahtlikuks sekkumiseks demokraatlikesse protsessidesse, sealhulgas järgmistes küsimustes:

i)	poliitika, seadusandlikud ettepanekud ja struktuurid, mis luuakse Euroopa demokraatia kaitse programmi raames ja mis on juba loodud Euroopa demokraatia tegevuskava alusel, samuti asjakohased strateegilise kompassi vahendid, nagu ELi hübriidmeetmete kogum;

ii)	liidu asutuste ja liikmesriikide ametiasutuste koostöövõimalused justiits- ja siseküsimuste valdkonnas, sealhulgas teabe jagamise, luureandmete ja eeltuvastusmehhanismide eesmärgil;

iii)	poliitika ja soovitused, mis on esitatud 30. oktoobri 2024. aasta aruandes „Safer Together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine);

iv)	poliitika, mis toetab liidu demokraatlikke protsesse, demokraatlikku vastupanuvõimet olukorrateadlikkuse, meedia- ja infopädevuse, meediapluralismi ja sõltumatu ajakirjanduse kaudu ning edendab kodanikuaktiivsust, haridust, kriitilist mõtlemist ning kodanike teadlikkust ja osalemist;

v)	demokraatlik vastupanuvõime kodumaiste hübriidohtude ja -rünnakute ning pahatahtliku sekkumise suhtes;

vi)	veebiplatvormide kaudu toimuv sekkumine, mille puhul tuleb eelkõige põhjalikult hinnata väga suurte digiplatvormide vastutust demokraatia ja demokraatlike protsesside suhtes liidus ja neile avaldatavat mõju,

vii)	sekkumise mõju elutähtsale taristule ja strateegilistele sektoritele, sealhulgas välisinvesteeringutele ja liidus asuva vara omandiõigusele;

viii)

hübriidohud ja -rünnakud, sealhulgas küberrünnakud nii sõjalistele kui ka mittesõjalistele sihtmärkidele, inimese koostatud tekst ja audiovisuaalne sisu, samuti tehisintellekti loodud sisu ja süvavõltsingud, mida kasutatakse välissekkumiseks ja desinformatsiooniks, sekkumine poliitilistesse institutsioonidesse, majanduslik mõjutamine või sund, ülemaailmsete osalejate sekkumine eliidi värbamise, rahvuslike diasporaade, ülikoolide ja kultuuriürituste kaudu, poliitilise tegevuse varjatud rahastamine pahatahtlike välismaiste osalejate ja rahastajate poolt, välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumisaktsioonid liidu tegevuse vastu välismaal ning riiklike osalejate suurema sekkumise tulemusel kunstlikult loodud rändevoogude ärakasutamine;

ix)	poliitikameetmed, millega tagatakse küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus ja vastupidavus küberrünnetele, kui need on seotud demokraatlike protsessidega;

x)	pahatahtlike riiklike ja valitsusväliste osalejate roll, nende tegutsemisviis ja rahastamine ning nende poolt toime pandud füüsiline sabotaaž;

xi)	sekkumise mõju vähemuste ja teiste diskrimineeritud rühmade õigustele,

xii)	heidutus, vastutavate isikute kindlakstegemine ja kollektiivsed vastumeetmed, kaasa arvatud sanktsioonid;

xiii)

naabrus- ja ülemaailmne koostöö ning mitmepoolsus,

xiv)	liidus asuvate osalejate sekkumine nii liidus kui ka kolmandates riikides;

xv)	poliitika ja meetmed valimiste õigluse ja usaldusväärsuse säilitamiseks ning demokraatliku kontrolli ja tasakaalu tugevdamiseks;

töötada tihedas koostöös pädevate alaliste komisjonidega välja soovitused ja ettepanekud selle kohta, kuidas neid puudusi veelgi vähendada, et suurendada liidu vastupanuvõimet hübriidohtudele ja -rünnakutele, sealhulgas välisriigist lähtuvale infoga manipuleerimisele ja sekkumisele, ning kuidas parandada liidu õigus- ja institutsioonilist raamistikku;

c)	hinnata komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tegevust välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise ning hübriidohtude ja -rünnakute vastases võitluses;

d)	võidelda pahatahtlike kolmandate riikide teavituskampaaniate ja strateegilise kommunikatsiooni vastu, mis toimub muu hulgas liidusiseste osalejate ja organisatsioonide kaudu, kahjustab liidu eesmärke ja on loodud liidu avaliku arvamuse mõjutamiseks;

e)	vajaduse korral jälgida INGE ja ING2 erikomisjoni raportite rakendamist;

f)	aidata kaasa välissekkumise, hübriidohtude ja -rünnakute ning desinformatsiooni vastasele üldisele institutsioonilisele vastupanuvõimele;

säilitada suhted teiste liidu institutsioonide ja organite, liikmesriikide ametiasutuste, muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja parlamentidevaheliste assambleede, kodanikuühiskonna ning asjaomaste kolmandate riikide riiklike ja valitsusväliste partneritega erikomisjoni vastutusalasse kuuluvates küsimustes, et tugevdada liidu tegevust hübriidohtude ja -rünnakute ning liidu sees toimuva ja välisriikidest lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise vastu; teha koostööd eelkõige Ukraina ja Moldova riiklike ja valitsusväliste partneritega ning Euroopa-meelsete partneritega Gruusias ja Lääne-Balkani riikidega; võidelda Venemaalt lähtuvate manipuleeritud narratiivide vastu, võttes arvesse Venemaa põhjustatavat tõsist ja pidevat ohtu kogu liidu stabiilsusele ja julgeolekule;

otsustab, et alati, kui erikomisjoni töö hõlmab kuulamisi, kus esitatakse konfidentsiaalset laadi tõendeid või isikuandmeid hõlmavaid tunnistusi või kus toimuvad ametiasutuste ja organitega peetavad arvamuste vahetused või arutelud, mis käsitlevad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas teadusuuringuid või nende osi, millele on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (11) artikli 63 kohaselt konfidentsiaalne staatus, on koosolekud kinnised; otsustab ühtlasi, et tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada avaldusi ja anda tunnistusi kinnisel koosolekul;

3.	otsustab, et avalikele koosolekutele kutsutud ja seal osalenud isikute nimekiri ning avalike koosolekute protokollid avaldatakse;

4.	otsustab, et erikomisjonile saabunud konfidentsiaalseid dokumente hinnatakse vastavalt kodukorra artiklis 227 sätestatud korrale, ning otsustab ühtlasi, et sellist teavet kasutatakse üksnes erikomisjoni lõppraporti koostamiseks;

5.	otsustab, et erikomisjoni kuulub 33 liiget;

6.	otsustab, et erikomisjoni ametiaeg on 12 kuud ja see algab erikomisjoni avakoosoleku kuupäevast;

otsustab, et erikomisjon võib esitada Euroopa Parlamendile vaheraporti; otsustab lisaks, et erikomisjon esitab Euroopa Parlamendile hiljemalt 2026. aasta jaanuari osaistungjärgul lõppraporti, milles keskendutakse lõikes 1 nimetatud küsimustele ning mis sisaldab faktilisi järeldusi ja soovitusi võetavate meetmete ja algatuste kohta, ilma et see piiraks alaliste komisjonide pädevust vastavalt kodukorra VI lisale; rõhutab, et pädevad alalised komisjonid peavad oma töös erikomisjoni soovitusi arvesse võtma.