1.

[Kas artikli 3 lõiget 3 ning direktiivi 93/13 (1) lisa („Tingimused, millele on viidatud artikli 3 lõikes 3“) punkti 1 alapunkti j] tuleb tõlgendada nii, et [viidatud sätetega] on [kooskõlas] õigusnormid, mille kohaselt võib müüja või teenuste osutaja muuta lepingutingimusi ühepoolselt, kui lepingutingimus, sealhulgas tüüptingimus, näeb ette tarbijaga kokku lepitud teenuste hinna indekseerimine vastavalt riigiasutuse avaldatud eelmise aasta keskmisele tarbijahinnaindeksile, tingimusel et indekseerimine toimub üksnes ülespoole?

2.

Kas mõistet „lepingutingimused“ direktiivi 93/13 artikli 2 punktis a tuleb tõlgendada nii, et see tähendab konkreetset eraldiseisvat teksti lepingus, või tuleb seda mõista nii, et see hõlmab lepingu teksti osade kõiki õiguslikke tagajärgi, olgugi et need ei paikne lepingu samas eraldiseisvas osas?

3.

Kas ebaõiglase olemuse tuvastamiseks tuleb iga kokku lepitud lepingutingimust, mis käsitleb lepingu täitmata jätmise tagajärgi, eraldi hinnata või tuleb nende kumulatiivset mõju teenuste paketi kui terviku kontekstis mõista lepingutingimusena, mida [direktiivi 93/13 lisa („Tingimused, millele on viidatud artikli 3 lõikes 3“) punkti 1 alapunkti e] tähenduses käsitatakse lepingutingimusena, „mille eesmärk või tagajärg on […] ülemäära suure hüvitussumma nõudmine tarbijalt, kes ei täida oma kohustust“, ja kas juhul, kui mõni neist lepingutingimustest peaks olema ebaõiglane, tuleb need lepingutingimused kogumina kohaldamata jätta?

4.

Kas direktiivi 93/13 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et viidatud sättega on kooskõlas õigusnormid, mille kohaselt võib müüja või teenuste osutaja määrata hüvitussummasid reguleerivad lepingutingimused kindlaks standardsumma põhjal (ilma lepingus kokku lepitud soodushindadeta, mis hõlmavad ka hüvitist liitumislepingute ja ostetud või liisitud lõppseadmete turuhindadest antud hinnasoodustuste ühe osa eest) või tuleb direktiivi 93/13 artikli 3 lõiget 1 tõlgendada nii, et viidatud sättega on kooskõlas õigusnormid, mille kohaselt võib osutuda ebaõiglaseks vastutust lepingu täitmata jätmise eest reguleeriv lepingutingimus, mis näeb ette, et tarbija peab maksma hüvitussummad ja kandma kulud, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalsed vastusooritusena osutatud teenuse ning lepingu täitmata jätmise eest vastutuse tekkimise tingimusega (automaatselt ja ilma etteteatamiseta koos vastavate viivitusintresside ja sissenõudmiskuludega)?

5.

Kas mobiilsideteenuste osutaja ja viidatud direktiivi tähenduses sellise pädeva üksuse nagu Bulgaaria tarbijakaitse komisjoni (Komisia za zashtita na potrebitelite) vahelisel kohtulikul kompromissil võivad olla tagajärjed, millele on osutatud direktiivi 2020/1828 (2) artikli 8 lõike 1 punktis b koostoimes artikli 7 lõike 4 punktiga a, ning kas juhul, kui see on nii, on selline kohtulik kompromiss siduv ka teistele kohtutele (sealhulgas igale kohtule, kes peab tegema otsuse mobiilsideteenuste osutaja ja tarbija vahelist õigussuhet puudutavas kohtuasjas), kui kohus ei ole kompromissi kinnitamisel kohtuasjast C-600/19 (3) tulenevatel põhjustel hinnanud lepingutingimuste võimalikku ebaõiglast olemust?