![]() |
Euroopa Liidu |
ET C-seeria |
C/2025/474 |
22.1.2025 |
Põllumajandustoodete ja toiduainete sektoris kasutatava kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi heakskiidetud standardmuudatuse (nagu on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6b lõigetes 2 ja 3) avaldamine
(C/2025/474)
Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6b lõikele 5.
LIIKMESRIIGIST PÄRIT KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE VÕI KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADIS TEHTAVA STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE
„Formaggio di Fossa di Sogliano“
ELi nr: PDO-IT-0580-AM01 - 30. oktoober 2024
KPN (X) KGT ( )
1. Toote nimetus
„Formaggio di Fossa di Sogliano“
2. Liikmesriik, kuhu geograafiline piirkond kuulub
Itaalia
3. Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus
MASAF
4. Heakskiidetud muudatus(t)e kirjeldus
Selgitus selle kohta, miks muudatus vastab määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 2 osutatud standardmuudatuse määratlusele.
Muudatused kuuluvad standardmuudatuse määratluse alla, kuna need ei hõlma nimetuse või kasutusviisi muutmist, ei ohusta seost geograafilise piirkonnaga ega too kaasa täiendavaid piiranguid toote turustamisele.
1. |
Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 3.3, millesse lisatakse üks uus veise- ja kaks uut lambatõugu.
Praegust sõnastust „Juustu valmistamiseks saadakse piim järgmist tõugu veistelt: Frisona Italiana, Bruna Alpina, Pezzata Rossa ning nende ristandid; ning järgmist tõugu lammastelt: Sarda, Comisana, Massese, Vissana, Cornella Bianca, Fabrianese, Delle Langhe ja Pinzirita ning nende ristandid.“ on muudetud järgmiselt: „Juustu valmistamiseks saadakse piim järgmist tõugu veistelt: Frisona Italiana, Bruna Alpina, Pezzata Rossa, Jersey ning nende ristandid; ning järgmist tõugu lammastelt: Sarda, Comisana, Massese, Vissana, Cornella Bianca, Fabrianese, Delle Langhe, Lacaune, Assaf ja Pinzirita ning nende ristandid.“ Põhjendused Veisetõu Jersey ja lambatõugude Lacaune ja Assaf kasutuselevõtu põhjuseks on nende sobivus poolvabapidamise jaoks. Põllumajandusettevõtted on kannatanud ligikaudu kümme aastat huntide pidevate ja kahjustavate rünnakute käes, mida on toimunud tootmispiirkonnas isegi päevasel ajal; seetõttu on põllumajandustootjad olnud sunnitud lühendama karjatamisperioodi ja eelistama tõugusid, mis sobivad paremini laudas pidamiseks. Muudatus puudutab koonddokumenti. |
2. |
Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5 ja koonddokumendi punkti 3.3 piima omaduste kohta.
Järgmine tekst on välja jäetud. „Piimal on järgmised omadused: LEHMAPIIM Rasvaprotsent mahust = > 3,4 Valguprotsent mahust = > 3,0 Bakterite arv UF/ml = < 100 000 Somaatilised rakud/ml = < 350 000 Anaeroobsed eosed/liiter: puuduvad Inhibiitorid: puuduvad Külmumispunkt °C: = < 0,520 LAMBAPIIM Rasvaprotsent mahust = > 6,0 Valguprotsent mahust = > 5,4 Bakterite arv UF/ml = < 1 400 000 Somaatilised rakud/ml = < 1 400 000 Inhibiitorid: puuduvad“ Põhjendused Tootespetsifikaati on lihtsustatud, et võimaldada tootjatel lihtsustada kolmandate isikute poolset kontrolli ja suurendada omapoolset kontrolli. Lisaks on tõestatud, et need parameetrid ei mõjuta toote kvaliteediomadusi. Igal juhul peab piim vastama kohustuslikele normidele. Muudatus puudutab koonddokumenti. |
3. |
Muudatus puudutab tootespetsifikaadi artiklit 5 tootmismeetodi kohta.
Praegust sõnastust „Maa-aluseks laagerdamiseks ette nähtud küpsed juustud tuleb puhastada ja vabastada hallitusest ning sulgeda värvimata riidest kottidesse, mis seotakse kinni naturaalse nööriga, kasutades vajaduse korral lisaks sobivaid rihmu või sulgureid.“ on muudetud järgmiselt: „Maa-aluseks laagerdumiseks ette nähtud küpsed juustud tuleb puhastada ja vabastada hallitusest ning sulgeda värvimata riidest kottidesse, mis kinnitatakse sobivate nööride, sulgurite ja/või rihmadega.“ Põhjendused Muudatusettepanek lähtub aastate jooksul saadud kogemustest, et alternatiivseid sulgemisvahendeid on lihtsam käidelda. Muudatus ei mõjuta koonddokumenti. |
KOONDDOKUMENT
„Formaggio di Fossa di Sogliano“
ELi nr: PDO-IT-0580-AM01 - 30. oktoober 2024
KPN (X) KGT ( )
1. (KPN või KGT) nimetus(ed)
„Formaggio di Fossa di Sogliano“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Itaalia
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Kombineeritud nomenklatuuri kood
— |
04 – PIIM JA PIIMATOOTED; LINNUMUNAD; NATURAALNE MESI; MUJAL NIMETAMATA LOOMSE PÄRITOLUGA TOIDUAINED 0406 – Juust ja kohupiim |
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Kaitstud päritolunimetusega juustul „Formaggio di Fossa di Sogliano“ peavad turustamiseks olema järgmised omadused:
lõpptoote välisvärv varieerub kreemjasvalgest merevaikkollaseni.
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ kaal peab laagerdamisprotsessi lõpuks olema 500–1 900 (viissada kuni üks tuhat üheksasada) grammi. Juustu kuju on mittestandardne, iseloomulike kühmude ja lohkudega, pealispind on eelkõige niiske ja rasvane ning mõnikord kaetud piimarasva ja hallitusega, mida saab kergesti eemaldada; tootele on iseloomulikud ka väikesed praod ja võimalikud eri intensiivsusega ookrivärvi laigud välispinnal. Juustul ei ole koorikut või on see väga õhuke. Juustu sisu konsistents on poolkõva ja pudeneb kergesti, värv varieerub merevaikvalgest kuni helekollaseni. Lõhn on iseloomulik ja püsiv, mõnikord täidlane ja kirbe, meenutades hallituse- ja trühvlilõhnalist metsaalust.
Olenevalt laagerdunud juustu koostisest varieerub ka maitse, millele on iseloomulikud järgmised tunnused:
— |
lambapiimajuustul („pecorino“) on aromaatne järelmaitse ning healõhnaline, täidlane ja meeldiv maitse, mis on suuremal või vähemal määral pikantne; |
— |
lehmapiimajuust („vaccino“) on peene ja hõrgu, mõõdukalt soolase ning kergelt hapu, mõrkja maitsega; |
— |
segatud piimast valmistatud juustu („misto“) maitse on soolase ja magusa vahepeal, kergelt mõrkjas. |
— |
Kaitstud päritolunimetusega juustul „Formaggio di Fossa di Sogliano“ ei ole juustukooriku ja juustu sisu vahel suurt erinevust, mistõttu kogu juustu võib süüa ilma et seda oleks vaja koorida; kui välispinnal on aga laike või piimarasva, siis võib need maha kraapida. |
— |
Rasvasisaldus kuivaines on üle 32 %. |
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Loomi võib pidada nii laudas kui ka karjamaal. Laudapidamisega loomade põhisööt on kõrrelistest heintaimedest ja söödakaunviljast koosnev haljassööt, mis on saadud lõikes 4 osutatud piirkonna alade ühte liiki taimede kooslusega, liigivaestelt ja liigirikastelt aasadelt, mille kliima- ja mullatingimused on piima kvaliteedi jaoks määrava tähtsusega. Karjamaadel peetavad loomad söövad samu söödataimi, mida kasutatakse heina tegemisel ja isetärkavatel liigirikastel (kõrrelised, põõsa- ja puuliigid) aasadel. Haljassööta või heina võib täiendada lihtsöötadega (ühte liiki teravili) või segasöötadega (eri liiki teraviljad), millele võib lisada mineraale/vitamiine. Täiendavalt kasutatavad söödaained ei tohi ületada 30 % päevasest üldsöödaratsioonist. Silo kasutamine ei ole lubatud.
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ tooraine koosneb lamba- või lehmapiimast, mis on saadud määratletud geograafilise piirkonna karjade loomadelt. Juustu valmistamiseks saadakse piim järgmist tõugu veistelt: Frisona Italiana, Bruna Alpina, Pezzata Rossa, Jersey ning nende ristandid; ning järgmist tõugu lammastelt: Sarda, Comisana, Massese, Vissana, Cornella Bianca, Fabrianese, Delle Langhe, Pinzirita, Lacaune ja Assaf ning nende ristandid.
Kasutatakse kahe igapäevase lüpsikorra piima. Juust peab olema toodetud üksnes järgmist tüüpi piimast:
lamba täispiim: LAMBAPIIM (PECORINO)
lehma täispiim: LEHMAPIIM (VACCINO)
segatud lehma täispiim (kuni 80 %) ja lamba täispiim (vähemalt 20 %): SEGAPIIM (MISTO)
Kasutatakse toorpiima, kuid on lubatud kasutada ka pastöriseeritud piima. Lisaainete kasutamine on keelatud.
3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ tootmisega hõlmatud piimatootmise, juustuvalmistamise ja maa-aluse laagerdamise toimingud peavad toimuma lõikes 4 osutatud geograafilises piirkonnas.
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Turustamiseks võib kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ pakendada selle iseloomulike tunnuste säilitamiseks järgmisel viisil:
— |
pakendamine laagerdamiskottidesse; |
— |
pakendamine tervelt või portsjonite kaupa vaakumisse; |
— |
pakendamine tervelt või portsjonite kaupa kiletatuna alustele; |
— |
pakendamine tervelt või portsjonite kaupa toidupaberisse mähituna alustele. |
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ eespool osutatud pakendid võivad olla pakitud riidest kottidesse või mähitud paberisse või pandud puitkastidesse või pappkarpidesse.
Portsjoniteks tükeldamise ja pakendamise toimingud peavad toimuma lõikes 4 osutatud piirkonnas, kuna laagerdumissüvendis hoitud juustu kooriku ja sisu vahel ei ole anaeroobse kääritamisprotsessi tulemusena võimalik selget vahet teha ning niisked ja rasvased juustukerad ei ole kuivamise ja tahkeks muutumise eest kaitstud. Pragude ja lõhede tekkimise vältimiseks ning toote iseloomulike tunnuste säilitamiseks peab juust olema pakendatud enne kaubanduslikku turustamist.
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
Lisaks toote logole, ühenduse sümbolile ja viidetele (vastavalt määruse (EÜ) nr 1898/2006 ja selle hilisemate muudatuste nõuetele) ning ametlikult nõutud teabele peab märgistele olema selgelt ja loetavalt trükitud:
— |
kasutatud piima liik (lamba-, lehmapiim või segatud lamba- ja lehmapiim); |
— |
pastöriseerimata piimast toodetud juustu puhul sõnad „da latte crudo“; |
— |
juustutootja või juustu laagerdumissüvendi haldaja nimi või kaubanimi või kaubamärk ning asukoht ja pakendamisettevõtja asukoht, kui see on eelnevast erinev; |
— |
juustu laagerdumissüvendi haldaja identifitseerimisnumber, millel on kevadise laagerduse tähistus PRM (primavera) või suvise laagerduse tähistus EST (estate). |
Lisada ei tohi ühtegi kirjeldust, mida ei ole selgesõnaliselt lubatud. Lubatud on siiski kaubamärgid tingimusel, et need ei ole ülistava iseloomuga ega eksita tarbijat.
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ logol on kujutatud stiliseeritud liivakivist süvend, mille väliskuju on võrdkülgne kolmnurk ja mille sisemusest, kolmnurga avatud küljest paistavad juustukerad. Süvendi kujutise keskel on Malatesta piirkonna heraldiline märk – elevant. Kollakal taustal olevad kujutised on punast värvi. Kolmnurga põhja all on kaks trükirida, esimesel neist sõnad FORMAGGIO DI FOSSA ja teisel DI SOGLIANO D.O.P.
Logo poolringikujulise ülemise osa ümber on sõnad „Sogliano al Rubicone, Talamello e Terre Malatestiane“, mis osutavad ajaloolisele järjepidevusele ja seosele piirkonnaga.
Identifitseerimislogo pind moodustab märgise kogupinnast kuni 25 %.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ tootmispiirkond hõlmab tervikuna Forlì-Cesena, Rimini, Ravenna, Pesaro-Urbino, Ancona, Macerata, Ascoli Piceno provintse ning osaliselt Bologna provintsi, kuhu kuuluvad järgmised haldusüksused: Borgo Tossignano, Casalfiumanese, Castel San Pietro Terme, Castel del Rio, Dozza, Fontanelice, Imola, Loiano, Monghidoro, Monterenzio ja Pianoro.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Geograafilise piirkonna eripära:
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ tootmispiirkond asub Romagna ja Marche maakonna vahel Apenniini mäestiku nõlvadel. Geomorfoloogiliselt on piirkonnale iseloomulikud vaheldumisi esinevad savi- ja liivasetted, mis pärinevad vara-pliotseeni ajastikust ja praegusest kvaternaari ajastust. Juustu laagerdumissüvendid on kaevatud formatsiooni, mis koosneb enamasti pudedatest kollakaspruuni või kollakat värvi vilkkiltkivi ja põldpao-liivakivi kihtidest; kihtide paksus on 30–40 cm kuni 1 m ning need on vaheldumisi peente hallikate ja sinakashallikate merglikihtidega.
Toote eripära:
Kaitstud päritolunimetusega juust „Formaggio di Fossa di Sogliano“ erineb muudest sama kategooria toodetest oma iseloomuliku ja püsiva lõhna poolest, mis on mõnikord tugev ning meenutab hallituse- ja trühvlilõhnalist metsa. Need iseloomulikud tunnused on tihedalt seotud tootmismeetodiga, mille üheks eripäraks on laagerdamine süvendis. Enne juustu süvendisse laagerduma viimist valmistatakse süvend ette, järgides järgmisi põhimõtteid. Kui süvendit ei kasutata, on selle avaus kaetud puidust katte, liiva ja kividega. Enne kasutamist süvend avatakse, tuulutatakse ning tehakse tule ja suitsu abil puhtaks, põletades selleks väikeseid põhukoguseid. Kui tuli on kustunud, siis puhastatakse süvend nii, et sinna ei jääks tuhka. Iga süvendi põhja ehitatakse töötlemata puiduplankudest kõrgem alus, et laagerdumise ajal tekkiv rasvarikas vedelik saaks ära valguda. Süvendi seinad vooderdatakse vähemalt 10 cm paksuse põhukihiga, mis kinnitatakse seina külge vertikaalsete lattidega. Süvend täidetakse juustukottidega kuni laeni. Pärast juustu kuni kümnepäevast seismist võib süvendisse kotte juurde panna. Kui süvend on täis, kaetakse lagi värvimata tekstiiliga, mis sobib kasutamiseks koos toiduainetega, ja/või põhuga, et vältida läbiauramist. Süvend suletakse seejärel puidust kattega, mis kinnitatakse krohvi või lubja-/liivakivi mördiga. Lubatud on katta ka kivide, peenestatud liivakivi, liiva ja/või plankudega. Süvendi sulgemise ajast algab laagerdumine. Laagerdumise ajal ei tohi süvendit avada. Juustud jäävad süvendisse 80–100 päevaks.
Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul).
Kaitstud päritolunimetusega juustu „Formaggio di Fossa di Sogliano“ registreerimistaotlus on õigustatud selle tootmise ainulaadsuse tõttu, mis on lahutamatult seotud juustu tootmispiirkonna geograafilise keskkonna ja kliima ning sajandeid muutumatuna püsinud kohalike traditsioonidega ning teadmiste ja kogemustega, mida kohalikud juustumeistrid on edasi andnud põlvest põlve. Juustu süvendites laagerdamise traditsioon algas keskajal ning muutus kiiresti maaelu lahutamatuks osaks Romagna ja Marche maakondi ühendaval, Rubiconi ja Marecchia orgude vahelisel alal kuni Esino jõeni. Süvendite kasutamise tingis igapäevane vajadus toiduaineid säilitada ning soov kaitsta toitu rändhõimude ja sõjasalkade eest, kes on püüdnud seda ala sajandite vältel vallutada ja teinud sinna röövretki. Süvendid kaevati liivakivikaljusse ja jäeti viimistlemata. Kõnealune tegevus muutus nii levinuks, et seda hakati reguleerima täpsete ettekirjutuste abil. Vanimad süvendeid ja nende kaevamise tehnikaid käsitlevad dokumendid pärinevad 14. sajandist Malatesta perekonna arhiivist, kuna piirkond kuulus neile. Pärast 1350. aastat rajas Malatesta sinjoriia kindlustes (castrum) ja renditaludes (tumba) tegutsenud Compagnia dell’Abbondanza. Süvendeid kasutati teravilja ja eri liiki toiduainete ladustamiseks, peitmiseks ja säilitamiseks ning juustu laagerdamiseks. See aitas elada üle piiramisi, epideemiaid ja näljahädasid, aga teisalt nõudsid nende kasutamist renditalude suhtes kohaldatud ranged lepingutingimused. See tava püsis Malatesta sinjoriias kehtestatud seaduste najal muutumatuna pikki sajandeid.
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/474/oj
ISSN 1977-0898 (electronic edition)