Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Lofotlam“

ELi nr: PGI-NO-02899 – 25.1.2023

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Lofotlam“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Norra

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Lofotlam“ on Lofootidel sündinud, kasvanud ja karjatatud lambatallede liha. Mõiste hõlmab värskeid ja külmutatud rümpasid, loomulikke jaotustükke ja lihasorte.

Rümba tapamass peab olema vähemalt 16 kg ja looma tapavanus neli kuni kümme kuud. „Lofotlam“ peab olema liigitatud põhiklassi O või paremasse klassi ja selle rasvasisaldus peab kuuluma EUROP-liigitamissüsteemi kohaselt klassi 3 või madalmasse klassi. Kõik lambatalled on tärnidega hinnatud.

Lihal on suur lihasesisene rasvasisaldus, see on mahlane ja pehme ning seda on kerge närida. Liha lõikepind on tänu lihasesisestele õhukestele rasvakihtidele marmorja välimusega. Rümba välispinnal puuduvad ladestunud rasvakihid. Liha „Lofotlam“ on helepunane, sellel on värske aroom, pehme tekstuur ja selle maitse meenutab veidi ulukiliha. Liha on looduslikult eelsoolatud.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Liha „Lofotlam“ saamiseks kasutatavaid lambatallesid tuleb vähemalt kaheksa nädala jooksul karjatada avatud karjamaal, kus kasvavad suure toiteväärtusega taimed ja rohi ning mis ulatuvad rannast kuni mäetippudeni.

Otse karjamaadelt sügisel tapmisele viidavatele lambatalledele ei tohi anda ühtegi kaubanduslikku söödasegu.

Lambatallesid, keda sügisel tapmiseks ette ei valmistata, võidakse toita piiratud koguses kaubanduslike söödasegudega, aga neil ei tohi olla kõnealusele söödale piiramatut juurdepääsu. Need lambatalled ei tohi olla tapmise ajal rohkem kui ühe aasta vanused. Kasutatavad kaubanduslikud söödasegud ei tohi sisaldada ravimeid, säilitusaineid, geneetiliselt muundatud organisme ega nende derivaate.

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

„Lofotlam“ on Lofootidel sündinud, kasvanud ja karjatatud lambatallede liha.

Kõik loomad peavad olema saanud enne avatud karjamaale laskmist sooleparasiitidevastast ravi.

Liha „Lofotlam“ saamiseks kasutatavad lambatalled peavad toituma Lofootidel rannikust kuni mäetipuni ulatuval karjamaal, kus kasvavad suure toiteväärtusega taimed ja rohi. Liha „Lofotlam“ saamiseks kasutatavad lambatalled peavad viibima avatud karjamaal vähemalt kaheksa nädala jooksul.

Toote „Lofotlam“ saamise eesmärgil tapmiseks registreeritud lambatallesid tuleb hoida teistest loomadest eraldi, kui nad võetakse põllumajandusettevõttest, kuni tapmise ning külmutamiseni.

Lambatalledel, keda sügisel tapmiseks ette ei valmistata, on vaba ligipääs rohu- ja karjamaa taimedest koosnevale koresöödale. Neid võidakse toita piiratud koguses kaubanduslike söödasegudega, aga neil ei tohi olla kõnealusele söödale piiramatut juurdepääsu. Need lambatalled ei tohi olla tapmise ajal rohkem kui ühe aasta vanused.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Liha „Lofotlam“ tuleb pitseerida määratud liha „Lofotlam“ pitseriga rümba kuues piirkonnas; mõlemal reietükil, külgedel ja õlatükil.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Liha „Lofotlam“ tootmise geograafilisse piirkonda kuuluvad järgmised omavalitsused: Røst, Værøy, Moskenes, Flakstad, Vestvågøy ja Vågan, Hadseli omavalitsus, mis asub Austvågøys, Hadseli omavalitsus, mis asub Hinnøyas ning piirdub idas Lødingeni omavalitsuse piiriga ja põhjas nähtamatu joonega Høgtindenist Svartskarvikani Ingelsfjordenis ning samuti Raftsundeti ja Bråttøya og Hanøya Ingelsfjordeni saartega.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos põhineb toote konkreetsel kvaliteedil ja selle omadustel, mis on omistatavad selle geograafilisele päritolule.

Lambakasvatusel on Lofootidega pikk ajalooline ja traditsiooniline seos, mis ulatub tõenäoliselt viikingite ajastusse. Lambaliha oli Lofootide elanike jaoks kõige tavapärasem liha, kuid lambad olid samuti oluline riiete jaoks kasutatava villa allikas.

Kõige varasem märge lambakasvatuse kohta Lofootidel on kuningas Mår at Værøy (tõenäoliselt viikingite ajastu kuningas) legend, mille kohaselt tal oli nii suur lambakari, et kui esimene lammas jõudis kodupõldude väravani, ei olnud viimane lammas veel mäeserva ületanud.

Lambakasvatuse pikaajalise traditsiooni tulemusena on Lofootidel kogutud kõrgetasemelisi valdkondlikke eksperditeadmisi soovitud kvaliteediga lambatallede kasvatamise kohta. Teadmised loomade kasvatamise, söötmise, tegevuse, järelevalve ja teisele karjamaale viimise kohta karjatamishooajal on olulised tegurid lõppkvaliteedi tagamiseks.

Lihal „Lofotlam“ on suur keskmine rümba kaal ja see on liigitatud tärnidega hinnatud lambatallede lihana, mida võib omistada suure toiteväärtusega avatud karjamaadel karjatamisele. Lofootide karjamaad on ainulaadsed. Looduslike tingimuste ja loodusvarade pikaajalise kasutamise koosmõju on tekitanud head tingimused karjamaadel. Maastikku on haritud rohkem kui 1 000 aasta jooksul inimtegevusega, mis hõlmab puude raiumist ja karjatamist. Lofootide maastik on seega inimtegevuse ja loomade karjatamise tulemusena haritud maastik.

Lofootidel on järsud mäed, mis on kaetud rohelise rohuga kuni mäetipuni. Seega on loomadel juurdepääs suurtele avatud karjamaadele, mis ulatuvad rannikust mäetipuni. Rannikul on lambatalledel juurdepääs Põhja-Jäämere värsketele vetikatele, mis on väärtuslik täiendus nende toidule.

Lofootide rohelistel mäekülgedel kasvavad sellised rohi ja taimed, tänu millele kasvavad karjatatavad loomad väga kiiresti. Loomad söövad samuti noorte puude lehti ja takistavad tihedate metsade uuesti tekkimist. Avatud maastik tagab rohkesti valgust ja soojust taimejuurte jaoks ning seega kasvab rohkem taimi, kui võiks nii kaugel põhjas eeldada. Siin kasvavad taimeliigid suudavad tallamisele, sõnnikule ja loomade karjatamisele vastu pidada. Need on samal ajal valgurikkad liigid. Karjatamise pidev mõju karjatamishooajal põhjustab samuti uute (noorte) taimede pideva juurdekasvu. Noortel taimedel on kõige suurem valgusisaldus ja need on loomadele kõige maitsvamad, seega tarbivad loomad palju sööta.

Talved on leebed ja kasvuhooaeg pikk. Lambatalled saab seega varakult lubada suurtele avatud karjamaadele, mis annavad neile juurdepääsu suure toiteväärtusega taimedele ja vohavale karjamaa rohule. Mõned merepinnast kõrgemal paiknevad piirkonnad vabanevad lume alt alles augustis. See tähendab, et liha „Lofotlam“ saamiseks kasutatavad lambatalled toituvad kogu karjatamishooaja vältel täiesti värsketest ja noortest karjamaataimedest, millel on suur valgusisaldus.

Keskmine suur rümba kaal ja liigitus, suur lihasmass ja lihasesisese liha suur osakaal on lihale „Lofotlam“ omased tunnused. See on saavutatud tänu suurtele toitaineterohketele karjamaadele, kus on juurdepääs vetikatele, taimedele ja karjamaa rohule ning mis ulatuvad rannikult kuni järskude mägede tippudeni, kui lumi sulab.

Kasvukõver on ühtlane, lihasmass areneb kogu loomas ühtlaselt ja puuduvad kängumisperioodid. Kui see kombineeritakse järsul pinnasel karjatamisega, siis aitab see saada hästi arenenud lihased, mille puhul rasv jääb lihasesiseseks. Selle tulemus on pehme, hele ja maitsev liha, millel on värske aroom, pehme tekstuur ja mille maitse meenutab veidi ulukiliha.

Lofootidel ei ole traditsiooniliselt lisatud karjamaadele lakukivisid, kuna lambad ja lambatalled saavad sööda kaudu piisavalt soola. Põhja-Jäämere piisad ja sealt puhuv tuul lisavad taimestikule soola ja muid mineraale, mis suurendavad veelgi karjatatavate loomade isu. Liha „Lofotlam“ on eelsoolatud (juba looduslikult soolatud).

Koos tootjate eksperditeadmistega, mis on saadud mitmesaja lambakasvatusaasta jooksul, tagab see kvaliteetse lambaliha.

Tootel „Lofotlam“ on turul väga maitsva liha maine. Liha „Lofotlam“ on nimetatud Norra parimaks ja seda pakutakse pragu mitme restorani ja hotelli menüüs.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

—

---

(1)   ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.