1.   

Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt on liidu aluseks „liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus“, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et Euroopa Liidu eesmärk kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on „meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“, ning ELi toimimise lepingu artikli 19 kohaselt võib liit „astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel“;

2.   

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 on sätestatud, et keelatud on „igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu“. Lisaks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 sätestatud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus „tuleb tagada kõikides valdkondades“;

3.   

nõukogu järeldustes soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis (1) kutsutakse liikmesriike üles töötama tihedas koostöös spordiliikumisega välja üldised kokkulepped või strateegiad, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust spordis (2);

4.   

nõukogu resolutsioonis Euroopa spordimudeli põhielementide kohta tunnistatakse, et Euroopa spordikorraldus põhineb väärtustel, mille hulka kuulub ka sooline võrdõiguslikkus (3);

5.   

Euroopa Nõukogu muudetud Euroopa spordihartas (4) kaasatakse sidusrühmad inimõiguste kaitsesse ning toetatakse soolist võrdõiguslikkust spordis ja spordi kaudu, eelkõige spordis soolõime strateegia rakendamise kaudu;

6.   

Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt liikmesriikidele esitatud soovituses (CM/Rec (2015)2), mis käsitleb soolõimet spordis, toetatakse selliste poliitikameetmete edendamist, mille eesmärk on soolõime tagamine kõigis spordi valdkondades ja kõigil spordi tasanditel;

7.   

nõukogu resolutsioonis Euroopa Liidu spordialase töökava kohta (5) nimetatakse soolist võrdõiguslikkust prioriteetse teemavaldkonna „Aususe ja väärtuste kaitsmine spordis“ üheks põhiteemaks;

8.   

Euroopa Komisjon võttis 2020. aastal vastu oma soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025, milles seatakse eesmärk pürgida võrdõiguslikkuse liidu poole;

9.   

nõukogu järeldustes spordi rolli kohta aktiivse sotsiaalse kaasamise aluse ja edasiviijana (6) tõdetakse, et sooline võrdõiguslikkus on üks selliseid ühiseid prioriteete, mis vajab tugevamat toetust kogu Euroopa Liidus, sealhulgas spordi valdkonnas, ning kutsutakse üles soodustama soolist võrdõiguslikkust spordis, eriti seoses spordile juurdepääsu ning esindatusega otsuseid tegevates organites, võttes muu hulgas aktiivseid soolise stereotüpiseerimise vastaseid meetmeid;

10.   

nõukogu järeldustes ELi ühiste väärtuste edendamise kohta spordi kaudu (7) tunnistatakse, et kuna sport on kõikide poolt mõistetav universaalne suhtlusvahend, võib ta aidata vältida sallimatust ja sotsiaalset tõrjutust, sealhulgas soolist stereotüpiseerimist ja misogüüniat, rassismi, ksenofoobiat ja marginaliseerimist;

11.   

nõukogu järeldustes spordiinnovatsiooni kohta (8) tunnistatakse, et uuenduslikud tehnoloogilised ja digitaalsed kommunikatsiooni- ja ülekandemeetodid ning mitteformaalne ja informaalne õppimine võivad spordiorganisatsioonidel aidata suurendada teadlikkust ja vältida muu hulgas soolist stereotüpiseerimist, misogüüniat, homofoobiat, ahistamist, väärkohtlemist ja vägivalda, sealhulgas seksuaalset vägivalda, ja diskrimineerimist selle mis tahes vormis;

12.   

kõrgetasemeline töörühm, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust spordis (2022), (9) esitas Euroopa Komisjonile, liikmesriikidele, riiklikele ja rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele ning rohujuuretasandi üksustele tegevuskava ja soovitused soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks, tuues välja kuus põhilist teemavaldkonda (osalemine, treenerid ja ametiisikud, juhtimine, spordi sotsiaalsed ja majanduslikud küljed, meedikajastus ning soopõhine vägivald),

13.   

vaatamata senistele edusammudele ja võttes arvesse liikmesriikide erinevat olukorda, osaleb naisi spordis ja kehalises tegevuses praktiliste, isiklike, sotsiaal-kultuuriliste ja struktuursete takistuste tõttu ikka veel meestest vähem (10) ning see mõjub negatiivselt naiste esindatusele treenerite, spordiametnike ja -juhtide hulgas;

14.   

naised seisavad spordi tööturul endiselt silmitsi takistustega, mis puudutab näiteks võrdset juurdepääsu, võrdse töö eest võrdset tasu, nende esindatust otsustustasandi ametikohtadel, soostereotüüpe ning nende töö võrdset väärtustamist ja tunnustamist;

15.   

olukord erineb spordialati ja liikmesriigiti märkimisväärselt ning puudused, mis on seotud naiste võrdse juurdepääsu ja kaasatusega, võrdse juhtimises osalemise ja otsustustasandi ametikohtadel esindatuse ning nähtavusega spordi valdkonnas, kipuvad diskrimineerimist ja ebavõrdsust alal hoidma (11);

16.   

väärkohtlemine, seksuaalne ahistamine ja naistevastane vägivald, sealhulgas digikeskkonnas, samuti sooline stereotüpiseerimine ja seksism on spordisektoris endiselt suured probleemid;

17.   

sooline diskrimineerimine võib, eriti naiste ning haavatavate ja tõrjutud olukorras olevate inimeste puhul, põhjustada spordi harrastamisest kõrvaletõrjumist;

18.   

spordi meediakajastus kipub keskenduma spordi valdkonnas tegutsevatele meestele, samas kui spordi valdkonnas tegutsevad naised saavad meedias ja internetis üldiselt vähem kajastust kui mehed. Spordi valdkonnas tegutsevaid naisi koheldakse tihtipeale läbi soostereotüüpide prisma või seksualiseerivalt ja seksistlikult;

19.   

spordil on inimeste võimestamise, teadlikkuse suurendamise ja valitsevate sooliste stereotüüpide vastu võitlemises aktiivse osalemise kaudu suur potentsiaal edendada võrdõiguslikkust,

20.   

Euroopa ühtekuuluvustunde ja tulevase heaolu pant on selline ühiskond, mis tegeleb aktiivselt soolise diskrimineerimise ärahoidmise ja selle vastu võitlemisega;

21.   

spordil on ELi elanike elus tähtis roll ning spordi harrastamine annab olulise sotsiaalse, haridusliku, majandusliku, kultuurilise ja ühendava panuse Euroopa Liidu ühiskonda ning liidu strateegilistesse eesmärkidesse ja sotsiaalsetesse väärtustesse;

22.   

samal ajal kui on hästi teada, milline on spordile juurdepääsust ja spordi harrastamisest üksikisikute jaoks tulenev kasu, näiteks isikliku arengu, identiteedi- ja kuuluvustunde, enesetõhususe ja -kindluse ning füüsilise ja vaimse heaolu seisukohast, on selle täielikuks saavutamiseks hädavajalik, et osalejatel oleks juurdepääs turvalisele, kaasavale ja võrdsele keskkonnale, kus ei esine ebavõrdsust, diskrimineerimist ega vägivalda mitte üheski vormis;

23.   

naiste spordivõistluste suurem nähtavus ja parem meediakajastus võiksid mõjutada seda, kui väärtuslikuks ja ühiskondlikult oluliseks üldsus naiste sporti peab;

24.   

avaliku sektori poolt spordi valdkonda tehtavaid investeeringuid peaks jagama võrdselt naiste ja meeste vahel, aidates nõnda tasandada olemasolevat ebavõrdsust ja toetades võrdsuse saavutamist spordis,

25.   

käesolevates nõukogu järeldustes hõlmatakse kõiki spordi valdkonna meetmeid;

26.   

sooline võrdõiguslikkus on üks spordialases töökavas (2021–2024) heaks kiidetud ELi tasandi poliitikaeesmärke;

27.   

soolist võrdõiguslikkust toetavad ja soodustavad meetmed aitavad kaasa käesolevate järelduste lisas osutatud rahvusvaheliste kohustuste täitmisele,

28.   

seadma eesmärgiks tagada, et kõigil oleks võrdne juurdepääs spordile ning võimalus täiel määral osaleda spordis kõigil tasanditel ilma soolise diskrimineerimiseta;

29.   

tugevdama ja süvalaiendama spordipoliitikas soolist võrdõiguslikkust ning tutvustama spordipoliitika ja muude seotud poliitikameetmete kaudu positiivseid eeskujusid;

30.   

soodustama naise ja meeste võrdset osalemist profispordis, parandades töö- ja teenistustingimusi, edendades võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist ning meetmeid, millega toetatakse töö- ja eraelu tasakaalu;

31.   

innustama ja ergutama spordisektorit suurendama naiste osakaalu juhtivatel kohtadel ning sporditöötajate ja -ametnike hulgas;

32.   

ilma et see mõjutaks väljendus- ja teabevabadust, edendama soolist võrdõiguslikkust, kutsudes meediat, eriti avalik-õiguslikku meediat, üles parandama naiste spordivõistluste nähtavust ja meediakajastust, ning kaaludes ühiskonnale väga tähtsate sündmuste puhul audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artiklis 14 sätestatud õiguse kasutamist (12);

33.   

julgustama spordisektorit naiste ja tütarlaste, eelkõige haavatavas ja tõrjutud olukorras olevate isikute ning alaealiste ahistamise ärahoidmisel ning nende vastu suunatud seksistliku vaenukõne, nende seksuaalse väärkohtlemise ja nendevastase vägivalla ärahoidmisel kõigil tasanditel ning nende nähtuste vastases võitluses, ning toetama spordisektorit selles aktiivselt;

34.   

parandama seksuaalvägivalla ja soolise vägivalla tunnistajate, vihjeandjate ja ohvrite kaitset;

35.   

kaaluma spordivaldkonna soolist võrdõiguslikkust käsitleva uurimistegevuse ja sellealaste teadusuuringute, vastava statistika ja analüüside toetamist ning spordi valdkonda käsitlevate intersektsionaalsete ning sooliselt segregeeritud andmete, sealhulgas soostereotüüpide mõju käsitlevate andmete kogumist;

36.   

kaaluma avaliku sektori rahastuse andmise sidumist põhiõiguste ning hea valitsemistava, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimisega;

37.   

võtma sporditaristu ehitamise ja renoveerimise käigus arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning naiste ja tütarlaste erivajadusi,

38.   

toetama korrapärast heade tavade vahetamist meetmete kohta, millega toetatakse soolist võrdõiguslikkust spordi valdkonnas, näiteks ELi ja Euroopa Nõukogu ühisprojektis „All In Plus“ osalemise kaudu;

39.   

edendama heade tavade ja suuniste vahetamist selle kohta, kuidas spordiasutused võiksid töötada välja organisatsioonilisi struktuure ja meetmeid, et hoida ära igasugune väärkohtlemine, pöörates erilist tähelepanu soolise vägivalla ärahoidmisele;

40.   

innustama teabevahetust kõigi algatuste ja tavade kohta, mis võivad olla abiks naiste spordisektoris tegutsemise suurendamisel üldiselt ning soolise diskrimineerimise ja soostereotüüpide vastases võitluses;

41.   

edendama aktiivset koostööd asjaomaste sotsiaalpartnerite vahel sotsiaaldialoogi raames ja spordiliikumisega struktureeritud dialoogi raames mitmetasandilise, mitme osalejaga ning valdkondadevahelise inimõiguspõhise ja sooteadliku lähenemisviisi alusel,

42.   

kaaluma spordisektori kaasamist tulevastesse soolise võrdõiguslikkuse strateegiatesse, austades seejuures liikmesriikide pädevusi;

43.   

andma nõukogule korrapäraselt aru spordisektori jaoks olulistest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetud meetmetest;

44.   

jätkama näiteks selliste spordi valdkonnas soolist võrdõiguslikkust käsitlevate riikidevaheliste algatuste toetamist nagu teadlikkuse tõstmise projektid, hariduskampaaniad, heade tavade vahetamine, uuringud, võrgustikud ning projektid, nagu ELi ja Euroopa Nõukogu ühisprojekt „All In Plus“ (13);

45.   

edendama teadusuuringuid, mis käsitlevad spordisektori ja -tööstuse rolli naiste ja meeste väärtushinnangute, hoiakute, vajaduste ja huvide kujundamisel ning analüüsivad selliseid aspekte nagu võrdne juurdepääs, nähtavus ja osalemine spordi valdkonnas;

46.   

võtma nende tingimuste hindamisel, mille täitmine on nõutav, et spordisündmust saaks käsitada audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 14 kohaselt ühiskonnale väga tähtsana, arvesse soolise võrdõiguslikkuse mõõdet,

47.   

käsitama soolist võrdõiguslikkust spordiorganisatsioonide hea valitsemistava nurgakivina, toetades näiteks võrdse ja läbipaistva rahastamise süsteemi, võrdseid rahastusvõimalusi ja võrdset tasustamist. Lisaks mitmekesisuse toetamisele kõigil tasanditel tuleks kõikide asjakohaste aspektide analüüsimisel pöörata erilist tähelepanu intersektsionaalsuse ning struktuurilise ja institutsioonilise diskrimineerimise küsimustele;

48.   

toetama algatusi, mis soodustavad soolise võrdõiguslikkuse kui spordi hea valitsemistava alussamba süvalaiendamise vahendite, nagu sooteadlik eelarvestamine, soolise mõju hindamine, soolist võrdõiguslikkust käsitlevad koolitused ja sooteadlik hindamine, väljatöötamist, levitamist ja nende kasutamise suutlikkuse suurendamist;

49.   

integreerima soolise võrdõiguslikkuse kõigisse spordistrateegiatesse, spordipoliitikameetmetesse ja sporditegevustesse, kehtestades näiteks valdkonnasisese strateegia, mis hõlmab soolise võrdõiguslikkuse koordinaatori ametikoha loomist, sooteadlikku eelarvestamist ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist kõigis menetlustes ning töötajate ja vabatahtlike koolitamisel;

50.   

astuma vajalikud sammud, et suurendada naiste osakaalu spordiorganisatsioonide, -asutuste ja -klubide spordijuhtide, treenerite ja spordiametnike hulgas, eriti innustades naisi sellistele ametikohtadele asuma ja neid sealjuures toetades;

51.   

seadma sporditöötajate ja -ametnike koolituse jaoks soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, näites toetades treeneri või kohtuniku ametist huvitatud tütarlaste ja naiste mentoriprogrammi;

52.   

töötama välja ja kättesaadavaks tegema koolitus- ja ennetusprogrammid, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust ning ahistamise, vaenukõne, igasuguse väärkohtlemise ja soolise vägivalla vastu suunatud võitlust, looma kommunikatsioonimehhanismid soolise vägivalla ohvrite ärakuulamiseks ning tagama ohvritele, vihjeandjatele ja tunnistajatele parema kaitse;

53.   

püüdma kaasata sporditegevusse eri sotsiaal-majandusliku taustaga naisi ja tütarlapsi;

54.   

koguma, levitama ja tooma esile häid tavasid, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust spordis, samas toetades ja lihtsustades kogemuste vahetamist;

55.   

tagama naiste ja meeste võrdväärse esindatuse asutusesiseses ja väljapoole suunatud suhtluses, sealhulgas sotsiaalvõrgustikes toimuvas suhtluses, ning tagama, et sporditegemist kajastatakse ja kommenteeritakse mittediskrimineerival viisil;

56.   

tagama sporti harrastavate naiste ja tütarlaste juurdepääsu asjakohasele varustusele ning püüdma tagada neile turvalise osalemise;

57.   

tagama võrdse juurdepääsu sporditaristule, võttes aluseks kõigi inimeste vajadused ja nõudmised, ning looma naiste ja tütarlaste jaoks asjakohased ja turvalised tingimused.