1)

Kui konkursiteates ei ole märgitud teisiti, kehtivad käesolevate üldeeskirjade sätted.

2)

Kiireloomulised teated saadetakse kandidaatidele EPSO kasutajakonto kaudu. Selleks et jälgida konkursi kulgu ja tähtaegu mitte mööda lasta, peavad kandidaadid vaatama oma EPSO kasutajakontot vähemalt iga kolme kalendripäeva tagant. Kui kandidaadil ei ole võimalik EPSOst tingitud tehnilise probleemi tõttu kasutajakontole ligi pääseda, peab ta sellest EPSO-le veebipõhise kontaktivormi (1) kaudu viivitamata teada andma.

3)

Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, pääsevad nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

4)

Pärast läbivaatamistaotluse või kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaat kas a) võetakse konkursile tagasi alates etapist, kus ta sellest välja arvati, või b) kantakse reservnimekirja.

5)

Kui EPSO võtab kandidaadiga ühendust EPSO kasutajakonto või e-posti kaudu, kasutab ta ühte neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduse lugemisoskuse punktis märkinud, et oskab seda B2- või kõrgemal tasemel (2).

6)

Kandidaadid võivad EPSOga ühendust võtta EPSO veebisaidil (3) oleva elektroonilise kontaktivormi kaudu. Enne EPSO poole pöördumist palutakse neil tutvuda EPSO veebisaidil oleva korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (4).

7)

EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

1)

Nii ELi liikmesriikides kui ka ELi-välistes riikides välja antud kraadid, diplomid ja/või tunnistused peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi pädeva asutuse poolt.

2)

Konkursiteates nõutavat kvalifikatsiooni hinnates võetakse arvesse riikide haridussüsteemide erinevusi, eelkõige teaduskraadide, diplomite ja tunnistuste erinevaid nimetusi.

3)

Iga kraadi/diplomi/tunnistuse kohta tuleb kandidaadil märkida selle nimetus, tase, läbitud õppeained, õpingute algus- ja lõppkuupäev ning nende tavapärane/ametlik kestus.

4)

Kandideerimisavalduse osas „Haridus“ tuleb märkida ka omandatud keskharidus.

1)

Selleks et erialast töökogemust saaks arvesse võtta, peab see vastama järgmistele üldtingimustele:

2)

Allpool loetletud erialase töökogemuse arvessevõtmise kaalumisel peetakse silmas ka erieeskirju, sealhulgas teatavaid erandeid punktis 1 osutatud nõuetest:

1)

Kandidaat peab oma EPSO kasutajakontole üles laadima kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. Seda tuleb teha konkursiteates kindlaks määratud kuupäevaks või – kui konkursiteates ei ole kuupäeva ette nähtud – EPSO nimetatud kuupäevaks.

2)

Kui tõendavaid dokumente ettenähtud kuupäevaks ei esitata, võidakse otsustada, et kandidaat ei täida osalemistingimusi või et tema teatavat kvalifikatsiooni või töökogemust ei võeta arvesse.

3)

Kandidaadilt võidakse menetluse mis tahes etapis küsida (tavaliselt e-kirja teel) lisateavet või -dokumente.

4)

Muude dokumentide hulgas tuleb kandidaadil üles laadida koopia isikutunnistusest või passist, mis peab kehtima kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäeval. Nõudmise korral tuleb kandidaadil esitada isikutunnistuse või passi originaal.

5)

Haridusalase kvalifikatsiooni tõendamiseks peab kandidaat esitama järgmised dokumendid:

6)

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

1)

Konkursi valikukomisjon määrab kindlaks konkursi testide ja katsete raskusastme ja kinnitab nende sisu, hindab, kas kandidaadid täidavad konkreetsed osalemistingimused, võrdleb kandidaatide võimeid ja oskusi ning valib konkursiteates esitatud nõuete alusel välja parimad kandidaadid.

2)

Valikukomisjoni tegevus on konfidentsiaalne.

3)

Valikukomisjoni tööd toetab EPSO.

1)

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (5).

2)

Kandidaadid, valikukomisjoni liikmed ja EPSO töötajad, kes osalevad teatava konkursi korraldamises, on kohustatud teatama mis tahes huvide konfliktist, mis võib tekkida eelkõige perekondliku sideme või otsese töösuhte korral. Olukorrast, mis võib kujutada endast huvide konflikti, tuleb EPSO-le teatada niipea, kui asjaomane isik sellest teada saab. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid.

3)

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel rangelt keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta mis tahes küsimuses, mis on seotud konkursi või valikukomisjoni tööga, välja arvatud sõnaselgelt lubatud juhtudel.

4)

Kandidaadid, kes soovivad valikukomisjonile oma seisukohti esitada, peavad seda tegema kirjalikult EPSO (6) kaudu.

5)

Eespool nimetatud reeglite rikkumise tagajärjel võidakse valikukomisjoni liikme või EPSO töötaja suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja/või kandidaat konkursilt eemaldada (vt punkt 6).

1)

Testid ja katsed toimuvad kaugvormis ja on kaugjälgitavad (veebis). Nende sooritamisega seotud IT-nõuded on loetletud EPSO veebisaidil (7). Kandidaatidel soovitatakse tungivalt võimalikult varakult veebisaidiga tutvuda ja teha kindlaks, et nende arvuti seadistus vastab ettenähtud nõuetele.

2)

Kandidaadid peavad testide ja katsete sooritamiseks EPSO juhiseid järgides aja kinni panema. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks ja katseteks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.

3)

Muud vajalikud üksikasjad ja juhised täpsustatakse testidel või katsetel osalemise kutses.

4)

Kui kandidaat ei ole ühe või mitme testi või katse jaoks aega kinni pannud, nendel osalenud või neid lõpuni sooritanud, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu. Olukorda, kus kandidaat ei ole järginud testide ja katsete sooritamise tingimusi, mis on ette nähtud talle kättesaadavaks tehtud juhistes ja teabes, ei käsitata temast sõltumatute asjaolude või vääramatu jõuna.

1)

Kandidaat võidakse konkursi mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui ta:

2)

ELi institutsioonidesse tööle kandideerivad isikud peavad näitama üles igakülgset usaldusväärsust vastavalt personalieeskirjade artikli 27 esimesele lõigule ja artikli 28 punktile c. Pettuse või pettusekatse korral võib EPSO otsustada, et kandidaat ei või teatava aja jooksul tulevastel konkurssidel osaleda.

1)

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, peaks ta EPSOt sellest veebipõhise kontaktivormi (8) kaudu teavitama.

2)

Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist.

3)

Kui kaugtesti või -katse ajal tekib probleeme, peab kandidaat

4)

Kaebused, mis esitatakse seoses punktides 7.2.2 ja 7.3.1 osutatud kaebustega ja mille aluseks on väidetavad tehnilised ja/või korralduslikud küsimused, millest ei olnud punkti 7.1 kohaselt teatatud, lükatakse tagasi.

1)

Kandidaat, kes leiab, et tal on põhjendatult alust arvata, et ühes või mitmes valikvastustega testi küsimuses oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi neile vastata, võib taotleda asjaomaste küsimuste läbivaatamist.

2)

Valikukomisjon võib otsustada veaga küsimused tühistada ja jagada algselt nendele küsimustele määratud punktid testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomased küsimused esitati. Konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

3)

Kui kandidaat soovib valikvastustega testi ühe või mitme küsimuse kohta kaebust esitada, peab ta

4)

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust ja väidetavat viga, arvesse ei võeta. Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei ole esitatud probleemi selget kirjeldust.

5)

Kaebused, mis esitatakse seoses punktis 7.3.1 osutatud kaebustega ja mille aluseks on valikvastustega testi küsimustes esinevad väidetavad probleemid, millest ei olnud punkti 7.2.1 kohaselt teatatud, lükatakse tagasi.

1)

Kandidaat võib nõuda, et valikukomisjoni mis tahes otsus, millega kinnitatakse tema tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või mis mõjutab muul viisil tema õiguslikku staatust, vaadataks läbi.

2)

Läbivaatamismenetluse eesmärk on anda valikukomisjonile võimalus muuta vaidlustatavat otsust juhul, kui selleks on põhjust (nt hindamisel tehtud viga). Läbivaatamismenetluse käigus vaatab valikukomisjon oma hinnangu kandidaadi võimetele ja oskustele läbi ning kas kinnitab esialgse otsuse või muudab oma hinnangut.

3)

Valikukomisjon ei vasta õiguslikele argumentidele, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud hinnanguga seotud või mitte. Õiguslikud argumendid ja konkursi õigusraamistikuga seotud väited võib esitada halduskaebusena (vt punkt 7.3.1).

4)

Pelgalt asjaolu, et kandidaat ei nõustu hinnanguga, mille valikukomisjon on andnud tema sooritatud testi või katse või kvalifikatsiooni ja/või töökogemuse kohta, ei tähenda, et valikukomisjon on teinud hindamisvea. Valikukomisjonil on kandidaadi soorituse, kvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum.

5)

Valikvastustega testide tulemuste läbivaatamist ei ole võimalik taotleda.

6)

Kui kandidaat soovib esitada läbivaatamistaotluse, peab ta

7)

Kandidaat saab automaatse kinnituse, et tema taotlus on kätte saadud. Valikukomisjon vaatab läbivaatamistaotluse läbi ja teavitab kandidaati oma otsusest niipea kui võimalik.

8)

Pärast punkti 6 alapunktis a osutatud tähtaega kätte saadud läbivaatamistaotlusi vastu ei võeta ja läbi ei vaadata, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tegemist oli vääramatu jõuga.

1)

Kandidaat võib meetme (otsuse või selle puudumise) kohta esitada halduskaebuse,

2)

Kaebuse otsuse puudumise kohta saab esitada juhul, kui otsus tuleb teha personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul.

3)

Kandidaat, kes on esitanud läbivaatamistaotluse (vt punkt 7.2.2), peab ootama ära sellele saabuva vastuse, enne kui ta teeb otsuse, kas esitada halduskaebus või mitte. Sellisel juhul hakatakse halduskaebuse esitamise tähtaega arvestama kuupäevast, kui tehakse teatavaks valikukomisjoni otsus läbivaatamistaotluse kohta.

4)

Halduskaebused vaatab läbi EPSO direktor, kes tegutseb personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt ametisse nimetava ametiisikuna.

5)

Halduskaebusega seotud menetluse eesmärk on kontrollida, kas konkursi õiguslikku raamistikku on järgitud. Kandidaatide tähelepanu juhitakse sellele, et EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ja tal puuduvad õiguslikud volitused valikukomisjoni otsuse sisu muutmiseks. Kui EPSO direktor tuvastab menetlusvea või ilmselge hindamisvea, saadetakse juhtum valikukomisjonile uuesti hindamiseks tagasi.

6)

Halduskaebuse esitamiseks peab kandidaat

7)

Pärast personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaega saabunud halduskaebusi vastu ei võeta.

1)

Kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

2)

Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui kandidaat on nõuetekohaselt esitanud personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud halduskaebuse (vt punkt 7.3.1).

3)

Kogu kohtule kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav Euroopa Liidu Üldkohtu veebisaidil (13).

1)

Euroopa Ombudsmanile võivad haldusomavoli juhtumite kohta esitada kaebuse kõik ELi kodanikud ja elanikud.

2)

Enne ombudsmanile kaebuse esitamist peavad kandidaadid kasutama ära kõik EPSO pakutavad ametisisesed õiguskaitsevahendid (vt punktid 7.1 ja 7.2).

3)

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud käesolevates eeskirjades osutatud taotluste, kaebuste või kohtule kaebuste esitamiseks.

4)

Kogu ombudsmanile kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (14).

1.

Poliitikameetmete ja õigusaktide väljatöötamine transpordi valdkonnas.

2.

Transpordi valdkonnas kehtivate poliitikameetmete ja õigusaktide rakendamine, järelevalve ja hindamine, sealhulgas ELi transpordieeskirjade täitmise tagamine.

3.

Koordineerimine, läbirääkimised ja esindamine transpordi valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil.

4.

Poliitilise/strateegilise, õigusliku või teadusliku analüüsi tegemine ja nõustamine transpordi valdkonnas. See hõlmab suhtlemist ekspertidega/komiteedega ning teaduslike ja tehniliste analüüside muutmist asjakohasteks poliitika-, õiguslikeks ja/või operatiivmeetmeteks.

5.

Eelarve- ja finantsaspektide haldamine ning projektide juhtimine transpordi valdkonnas.