ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu
Teataja
C 116
Eestikeelne väljaanne
Teave ja teatised
66. aastakäik
31. märts 2023
|
ISSN 1977-0898 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
C 116 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
66. aastakäik |
|
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
|
II Teatised |
|
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2023/C 116/01 |
Komisjoni teatis — Komisjoni teatise muudatused – Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes ( 1 ) |
|
|
2023/C 116/02 |
||
|
2023/C 116/03 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.11044 – DERICHEBOURG / ELIOR) ( 1 ) |
|
|
IV Teave |
|
|
|
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT |
|
|
|
Nõukogu |
|
|
2023/C 116/04 |
Nõukogu ametisse nimetamiste loetelu — Juuli–detsember 2022 (sotsiaalvaldkond) |
|
|
2023/C 116/05 |
||
|
2023/C 116/06 |
||
|
2023/C 116/07 |
||
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2023/C 116/08 |
||
|
2023/C 116/09 |
||
|
2023/C 116/10 |
||
|
2023/C 116/11 |
||
|
2023/C 116/12 |
|
|
V Teated |
|
|
|
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2023/C 116/13 |
Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.11099 - CINVEN / MBCC DIVESTMENT BUSINESS) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 ) |
|
|
|
MUUD AKTID |
|
|
|
Euroopa Komisjon |
|
|
2023/C 116/14 |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
|
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Komisjon
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/1 |
KOMISJONI TEATIS
Komisjoni teatise muudatused – Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
(2023/C 116/01)
1.
Aastaid on Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) konkurentsieeskirjadel olnud keskne roll konkurentsiprotsessi kaitsmisel ELi siseturul (1). Nende eeskirjade, täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklite 101 ja 102 kohaldamine teenib Euroopat hästi, sest see aitab tagada võrdsed tingimused, nii et turud oleksid tarbijate teenistuses (2). Lisaks võib see aidata saavutada eesmärke, mis lähevad tarbijate heaolust kaugemale, näiteks tagada pluralismi demokraatlikus ühiskonnas (3).
2.
Seda arvesse võttes on äärmiselt oluline, et liidu konkurentsieeskirju kohaldataks jõuliselt ja tulemuslikult. See on veelgi olulisem majandusraskuste ajal ja arvestades üha suuremat turukontsentratsiooni mitmes tööstusharus.
3.
ELi toimimise lepingu artikliga 102 on siseturul tegutsevatel ettevõtjatel turgu valitseva seisundi kuritarvitamine keelatud. See on aidanud distsiplineerida turgu valitsevate ettevõtjate käitumist; sellistel ettevõtjatel lasub eriline kohustus mitte kahjustada oma tegevusega tõhusat ja moonutamata konkurentsi siseturul (4).
4.
5. detsembril 2008 võttis komisjon vastu dokumendi „Komisjoni teatis – Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 [nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 102] kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes“ (edaspidi „täitetegevuse prioriteetide suunised“) (5).
5.
Teatises on esitatud komisjoni täitetegevuse prioriteedid seoses turgu valitseva seisundi kuritarvitustega väljatõrjumise eesmärgil, et saavutada suurem selgus ja prognoositavus seoses komisjoni üldise analüüsiraamistikuga, mille alusel tehakse kindlaks, kas teatavat konkurente tõrjuvat tegevust tuleks uurida esmajärjekorras (6). Täitetegevuse prioriteetide suunised aitasid kaasa ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaldamise edendamisele, sest neis keskendutakse konkreetse tegevuse võimele konkurentsi kahjustada, analüüsides selleks turudünaamikat, mida on kirjeldatud mõjupõhise lähenemisviisina (7).
6.
Kuid täitetegevuse prioriteetide suunised ei kujutanud endast õigusnormi ega sisaldanud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõiste tõlgendust, vaid neis piirduti üksnes komisjonile juhiste andmisega seoses juhtumite valikuga, mida ta kavatseb uurida prioriteetselt (8).
7.
Komisjoni täitetegevuse prioriteedid on aja jooksul muutunud tänu kogemusele, mis on saadud komisjoni tegevuse käigus, milles on võetud arvesse liidu kohtute (9) kohtupraktika kujunemist ja turusuundumusi. Eelkõige on liidu kohtute kohtupraktikas kinnitatud mõjupõhist lähenemisviisi seoses ELi toimimise lepingu artikliga 102 ning selgitatud täitetegevuse prioriteetide suunistes sisalduvate teatavate mõistete tähendust ja ulatust.
8.
Selle taustal muudetakse käesoleva teatisega täitetegevuse prioriteetide suuniste osi, mis ei vasta enam lähenemisviisile, mida komisjon järgib selle kindlakstegemisel, kas teatavaid juhtumeid tuleks uurida esmajärjekorras. Muudatused tehakse kooskõlas hea halduse põhimõttega ja selleks, et suurendada komisjoni täitetegevuse aluseks olevate põhimõtete läbipaistvust.
9.
Täitetegevuse prioriteetide suuniste muudatused on loetletud käesoleva teatise lisas.
(1) Konkurentsiõigus on üks siseturu väljakujundamise komponente, mis „hõlmab süsteemi, mis tagab, et konkurentsi siseturul ei kahjustata“, vt Euroopa Liidu lepingu protokoll nr 27.
(2) Vt komisjoni teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final), lk 8.
(3) Kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 1028.
(4) Kohtuotsus, 6. september 2017, Intel vs. komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 135 ja seal viidatud kohtupraktika; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt.Operations Srl vs. Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato, C-680/20, EU:C:2023:33, punktid 28 ja 38.
(5) ELT C 45, 24.2.2009, lk 7.
(6) Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkt 2.
(7) Vt 3. detsembri 2008. aasta pressiteade „Antitrust: consumer welfare at heart of Commission fight against abuses by dominant undertakings“ („Konkurentsiõigus: turgu valitsevate ettevõtjate kuritarvitustega on vaja võidelda tarbijate heaolu nimel“), IP/08/1877.
(8) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark, C-23/14, EU:C:2015:651, punkt 52.
(9) Pärast täitetegevuse prioriteetide suuniste vastuvõtmist on komisjon võtnud vastu 27 ELi toimimise lepingu artiklil 102 põhinevat otsust (mis puudutavad konkurente tõrjuvat tegevust) ning liidu kohtud on teinud 32 otsust.
LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI TEATIS
Komisjoni teatise muudatused – Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82 kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes
1.
Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi, on asjakohane täpsustada, et mõiste „konkurentsivastane turulepääsu sulgemine“ (täitetegevuse prioriteetide suuniste punkt 19) ei viita üksnes juhtumitele, kus turgu valitseva ettevõtja tegevus võib kaasa tuua konkurentide täieliku väljatõrjumise või nende marginaliseerumise, vaid ka juhtumitele, kus see võib põhjustada konkurentsi nõrgenemist, mõjutades seeläbi turu konkurentsistruktuuri turgu valitseva ettevõtja kasuks ja tarbijate kahjuks. Lisaks, võttes arvesse komisjoni tegevust nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikat, on oluline täpsustada, et komisjoni täitetegevuse prioriteetide kindlaksmääramiseks ei ole asjakohane kasutada turgu valitseva ettevõtja tegevuse kasumlikkuse elementi, st uurida juhtumeid esmajärjekorras ainult siis, kui turgu valitsev ettevõtja suudab kasumlikult säilitada konkurentsivastaseid hindu või mõjutada kasumlikult muid konkurentsinäitajaid, nagu toodang, uuendused, kaupade või teenuste valik või kvaliteet. Seepärast asendatakse täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 19 teine lause järgmisega:„Käesolevas dokumendis kasutatakse mõistet „konkurentsivastane turulepääsu sulgemine“, et kirjeldada olukorda, mille puhul turgu valitseva ettevõtja tegevus mõjutab kahjulikult tõhusat konkurentsistruktuuri, (1a) mis võimaldab turgu valitseval ettevõtjal mõjutada negatiivselt mitmesuguseid konkurentsinäitajaid, nagu hinnad, toodang, uuendused, kaupade või teenuste valik või kvaliteet, enda kasuks ja tarbijate kahjuks (1b).
(1a) Kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt.Operations Srl vs. Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 36."
(1b) Kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 281.“"
2.
Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi, ei ole turgu valitseva ettevõtja hinnal põhineva konkurente tõrjuva käitumise puhul asjakohane esmajärjekorras uurida üksnes sellist tegevust, mis võib viia selliste konkurentide turult lahkumiseni või marginaliseerumiseni, kes on oma kulustruktuuri poolest sama tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja. Tõepoolest, teatavatel asjaoludel võivad tõelist konkurentsi pakkuda ka ettevõtjad, kes ei ole oma kulustruktuuri poolest nii tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja. Seepärast tehakse täitetegevuse prioriteetide suunistes kaks muudatust vastavalt allpool kirjeldatule.|
(a) |
Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 23 viimane lause asendatakse järgmisega: „Eesmärgiga hoida ära konkurentsivastast turulepääsu sulgemist sekkub komisjon üldiselt siis, kui asjaomane tegevus on juba kahjustanud või võib kahjustada selliste konkurentide poolset konkurentsi, keda peetakse sama tõhusaks kui turgu valitsevat ettevõtjat (1). (1) Kohtuotsus, 3. juuli 1991, AKZO Chemie vs. komisjon, 62/86, EU:C:1991:286, punkt 72, milles Euroopa Ühenduste Kohus on seoses hindadega, mis on alla keskmise kogukulu, sedastanud: „Sellised hinnad võivad kõrvaldada turult ettevõtjad, mis võivad olla sama tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja, ent mis oma väiksemate finantsvahendite tõttu ei suuda taluda nende vastu suunatud konkurentsi.“; vt ka kohtuotsus, 10. aprill 2008, Deutsche Telekom vs. komisjon, T-271/03, EU:T:2008:101, punkt 194, mida Euroopa Kohus on kinnitanud apellatsioonimenetluses (vt kohtuotsus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom AG vs. komisjon, C-280/08 P, EU:C:2010:603). Euroopa Kohus on tunnistanud, et määratlus „sama tõhus“ konkurent viitab tõhususele ja atraktiivsusele tarbijate jaoks, eelkõige hinna, valiku, kvaliteedi või innovatsiooni poolest, vt kohtuotsus, 6. september 2017, Intel Corp. vs. komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 134, ja kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 37.“" |
|
(b) |
Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 24 esimene lause asendatakse järgmisega: „Samal ajal tunnistab komisjon, et teatavatel juhtudel võib vähem tõhus konkurent samuti tekitada piirangu, mida tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse, kas teatav hinnal põhinev tegevus toob kaasa konkurentsivastase turulepääsu sulgemise (1a). (1a) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark A/S vs. Konkurrencerådet, C-23/14, EU:C:2015:651, punktid 59 ja 60; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 57.“" |
3.
Nagu on selgunud komisjoni tegevusest nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitustest, on hinna-kulu nn sama tõhusa konkurendi test ainult üks paljudest meetoditest, mille abil hinnata koos kõigi muude asjakohaste asjaoludega, kas tegevusel võib olla väljatõrjuv mõju. Euroopa Kohus on ka selgitanud, et sama tõhusa konkurendi testi kasutamine on vabatahtlik ja et selline test võib olla sobimatu sõltuvalt tegevuse liigist või asjaomase turu dünaamikast (2). Seetõttu ei ole õigustatud sellise testi lauskasutamine selle tarvis, et teha kindlaks, millist hinnal põhinevat konkurente tõrjuvat käitumist uurida esmajärjekorras, ning kui selline test tehakse, tuleks selle tulemusi igal juhul hinnata koos kõigi muude asjaomaste asjaoludega. Seepärast tehakse täitetegevuse prioriteetide suunistes kaks muudatust vastavalt allpool kirjeldatule.|
(a) |
Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkti 25 esimene lause asendatakse järgmisega: „Selleks et määrata kindlaks, kas isegi oletatav konkurent, kes on kulude poolest sama tõhus kui valitsev ettevõtja, kaotaks tõenäoliselt kõnealuse tegevuse tõttu turulepääsu, võib komisjon uurida majanduslikke näitajaid seoses kulude ja müügihindadega ning eelkõige seda, kas turgu valitsev ettevõtja müüb omahinnast madalamate hindadega (1b). (1b) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark A/S vs. Konkurrencerådet, C-23/14, EU:C:2015:651, punkt 61; kohtuotsus, 6. september 2017, Intel Corp. vs. Euroopa Komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 141; kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 643; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 57, 58 ja 62.“" |
|
(b) |
Täitetegevuse prioriteetide suuniste punkt 27 asendatakse järgmisega: „Kui andmeid analüüsitakse selleks, et hinnata, kas sama tõhus konkurent suudab tõhusalt konkureerida turgu valitseva ettevõtja hinnakujundusega, siis lisab komisjon selle analüüsi konkurentsivastase turulepääsu sulgemise (vt eespool B jagu) üldhinnangusse, võttes arvesse muid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tõendeid (4). (4) Kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK) ja teised, C-307/18, EU:C:2020:52, punkt 154; kohtuotsus, 29. märts 2012, Telefónica ja Telefónica de España vs. komisjon, T-336/07, EU:T:2012:172, punkt 175; kohtuotsus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom vs. komisjon, C-280/08 P, EU:C:2010:603, punkt 175; kohtuotsus, 17. veebruar 2011, TeliaSonera Sverige, C-52/09, EU:C:2011:83, punkt 28.“" |
4.
Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel seoses juurdepääsuga turgu valitseva ettevõtja sisendile või varadele, ning liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi sellise juurdepääsu kohta, on oluline eristada olukordi, kus on tegemist otsese tarnimisest keeldumisega, olukordadest, kus turgu valitsev ettevõtja seab juurdepääsu sõltuvusse ebaõiglastest tingimustest („tõlgendatav tarnimisest keeldumine“). Tõlgendatava tarnimisest keeldumise olukordades ei ole asjakohane uurida esmajärjekorras üksnes neid juhtumeid, mis on seotud hädavajaliku sisendi pakkumisega või juurdepääsuga olulisele rajatisele. See on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga, milles on selgitatud, et selliseid juhtumeid ei saa võrdsustada otsese tarnimisest keeldumisega ning seetõttu ei ole asjaomase kauba või teenuse hädavajalikkuse kriteerium kohaldatav (3).Seetõttu jäetakse täitetegevuse prioriteetide suuniste punktist 79 kaks viimast lauset välja.
5.
Võttes arvesse komisjoni kogemusi nõuete täitmise tagamisel ja liidu kohtute kohtupraktikas esitatud selgitusi, ei ole asjakohane uurida hinnakruvi juhtumeid esmajärjekorras üksnes juhul, kui need on seotud toote või teenusega, mis on objektiivselt vajalik tõhusaks konkureerimiseks järgneval kaubaturul. See on kooskõlas liidu kohtute kohtupraktikaga, milles on selgitatud, et hinnakruvi ei ole tarnimisest keeldumise liik, vaid kuritarvitamise sõltumatu vorm, mida hinnatakse erinevate hindamiskriteeriumide alusel. Seepärast tehakse täitetegevuse prioriteetide suunistes neli muudatust vastavalt allpool kirjeldatule.|
(a) |
Täitetegevuse prioriteetide suuniste punktile 75 eelnev pealkiri asendatakse järgmisega: „D. Tarnimisest keeldumine“. |
|
(b) |
Punkt 80 koos joonealuste märkustega 8 ja 9 jäetakse välja. |
|
(c) |
Punktid 81–90 nummerdatakse ümber järgmiselt: punkt 81 nummerdatakse ümber punktiks 80; punkt 82 nummerdatakse ümber punktiks 81; punkt 83 nummerdatakse ümber punktiks 82; punkt 84 nummerdatakse ümber punktiks 83; punkt 85 nummerdatakse ümber punktiks 84; punkt 86 nummerdatakse ümber punktiks 85; punkt 87 nummerdatakse ümber punktiks 86; punkt 88 nummerdatakse ümber punktiks 87; punkt 89 nummerdatakse ümber punktiks 88; punkt 90 nummerdatakse ümber punktiks 89. |
|
(d) |
Täitetegevuse prioriteetide suuniste uue punkti 89 järele lisatakse järgmine pealkiri ja punkt 90: „E. Hinnakruvi
(3) See hõlmab olukorda, milles integreerunud ettevõtja, kes müüb „süsteemina“ täiendavaid tooteid, müüb ühte täiendavatest toodetest komplekteerimata kujul konkurendile, kes toodab teist täiendavat toodet." (4) Selline käitumine kujutab endast kuritahtlikust tarnimisest keeldumisest sõltumatut kuritarvituse vormi; kohtuotsus, 17. veebruar 2011, TeliaSonera Sverige, C-52/09, EU:C:2011:83, punkt 56." (5) Mõnel juhul võib siiski kasutada võrdlusnäitajana järgneva kaubaturu integreerumata konkurendi pikaajalisi keskmisi täiendkulusid, näiteks siis, kui ei ole võimalik selgelt jaotada turgu valitseva ettevõtja kulusid eelneva ja järgneva kaubaturu toimingute vahel.“" |
(1a) Kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt.Operations Srl vs. Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 36.
(1b) Kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 281.“
(1) Kohtuotsus, 3. juuli 1991, AKZO Chemie vs. komisjon, 62/86, EU:C:1991:286, punkt 72, milles Euroopa Ühenduste Kohus on seoses hindadega, mis on alla keskmise kogukulu, sedastanud: „Sellised hinnad võivad kõrvaldada turult ettevõtjad, mis võivad olla sama tõhusad kui turgu valitsev ettevõtja, ent mis oma väiksemate finantsvahendite tõttu ei suuda taluda nende vastu suunatud konkurentsi.“; vt ka kohtuotsus, 10. aprill 2008, Deutsche Telekom vs. komisjon, T-271/03, EU:T:2008:101, punkt 194, mida Euroopa Kohus on kinnitanud apellatsioonimenetluses (vt kohtuotsus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom AG vs. komisjon, C-280/08 P, EU:C:2010:603). Euroopa Kohus on tunnistanud, et määratlus „sama tõhus“ konkurent viitab tõhususele ja atraktiivsusele tarbijate jaoks, eelkõige hinna, valiku, kvaliteedi või innovatsiooni poolest, vt kohtuotsus, 6. september 2017, Intel Corp. vs. komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 134, ja kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 37.“
(1a) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark A/S vs. Konkurrencerådet, C-23/14, EU:C:2015:651, punktid 59 ja 60; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 57.“
(1b) Kohtuotsus, 6. oktoober 2015, Post Danmark A/S vs. Konkurrencerådet, C-23/14, EU:C:2015:651, punkt 61; kohtuotsus, 6. september 2017, Intel Corp. vs. Euroopa Komisjon, C-413/14 P, EU:C:2017:632, punkt 141; kohtuotsus, 14. september 2022, Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android), T-604/18, EU:T:2022:541, punkt 643; kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt. Operations, C-680/20, EU:C:2023:33, punkt 57, 58 ja 62.“
(4) Kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK) ja teised, C-307/18, EU:C:2020:52, punkt 154; kohtuotsus, 29. märts 2012, Telefónica ja Telefónica de España vs. komisjon, T-336/07, EU:T:2012:172, punkt 175; kohtuotsus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom vs. komisjon, C-280/08 P, EU:C:2010:603, punkt 175; kohtuotsus, 17. veebruar 2011, TeliaSonera Sverige, C-52/09, EU:C:2011:83, punkt 28.“
(3) See hõlmab olukorda, milles integreerunud ettevõtja, kes müüb „süsteemina“ täiendavaid tooteid, müüb ühte täiendavatest toodetest komplekteerimata kujul konkurendile, kes toodab teist täiendavat toodet.
(4) Selline käitumine kujutab endast kuritahtlikust tarnimisest keeldumisest sõltumatut kuritarvituse vormi; kohtuotsus, 17. veebruar 2011, TeliaSonera Sverige, C-52/09, EU:C:2011:83, punkt 56.
(5) Mõnel juhul võib siiski kasutada võrdlusnäitajana järgneva kaubaturu integreerumata konkurendi pikaajalisi keskmisi täiendkulusid, näiteks siis, kui ei ole võimalik selgelt jaotada turgu valitseva ettevõtja kulusid eelneva ja järgneva kaubaturu toimingute vahel.““
(2) Vt kohtuotsus, 19. jaanuar 2023, Unilever Italia Mkt.Operations vs. Autorita Garante della Concorrenza e del Mercato, C-680/20, EU:C:2023:33, punktid 57 ja 58.
(3) Kohtuotsus, 25. märts 2021, Slovak Telekom vs. komisjon (Slovak Telekom), C-165/19 P, EU:C:2021:239, punktid 50 ja 51, ja kohtuotsus, 12. veebruar 2023, Lietuvos geležinkeliai AB vs. Euroopa Komisjon, C-42/21 P, EU:C:2023:12, punktid 81–84 ja 91.
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/6 |
Teave, mille Euroopa Komisjon avaldab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) (1) artikli 18 lõikele 3
(2023/C 116/02)
Ühtset patendikohut käsitleva lepingu jõustumine (2): 1.6.2023.
Ühtset patendikohut käsitleva lepingu ratifitseerimine:
|
Belgia |
6.6.2014 |
|
Bulgaaria |
3.6.2016 |
|
Taani |
20.6.2014 |
|
Saksamaa |
17.2.2023 |
|
Eesti |
1.8.2017 |
|
Prantsusmaa |
14.3.2014 |
|
Itaalia |
20.2.2017 |
|
Läti |
11.1.2018 |
|
Leedu |
14.8.2017 |
|
Luksemburg |
22.5.2015 |
|
Malta |
9.12.2014 |
|
Madalmaad |
14.9.2016 |
|
Austria |
6.8.2013 |
|
Portugal |
28.8.2015 |
|
Sloveenia |
15.10.2021 |
|
Soome |
19.1.2013 |
|
Rootsi |
26.4.2018 |
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/7 |
Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta
(Juhtum M.11044 – DERICHEBOURG / ELIOR)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2023/C 116/03)
24. märtsil 2023 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:
|
— |
Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu; |
|
— |
elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32023M11044 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele. |
IV Teave
TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
Nõukogu
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/8 |
Nõukogu ametisse nimetamiste loetelu
Juuli–detsember 2022 (sotsiaalvaldkond)
(2023/C 116/04)
|
Komitee |
Ametiaja lõpp |
Avaldamine ELTs |
Asendatud isik |
Tagasiastumine |
Liige/asendusliige |
Kategooria |
Riik |
Ametisse nimetatud isik |
Kuuluvus |
Nõukogu otsuse kuupäev |
|
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee |
28.2.2022 |
Viktoria BERGSTRÖM |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Rootsi |
Johanna BENGTSSON RYBERG |
Regeringskansliet (Valitsuskantselei) |
12.7.2022 |
|
|
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee |
28.2.2022 |
Maret MARIPUU |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Eesti |
Meeli MIIDLA-VANATALU |
Eesti Tööinspektsioon |
20.9.2022 |
|
|
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee |
28.2.2025 |
Stephanie PROPST |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Tööandjad |
Austria |
Tobias SONNWEBER |
Austria tööstusettevõtjate liit |
17.10.2022 |
|
|
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee |
28.2.2025 |
Heidi BOUSSEN |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Madalmaad |
Hanneke VAN DEN BOUT |
Sotsiaal- ja tööhõiveministeerium |
14.11.2022 |
|
|
Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee |
28.2.2025 |
Lena SØBY |
Tagasiastumine |
Liige |
Tööandjad |
Taani |
Clemens Ørnstrup ETZERODT |
Dansk Arbejdsgiverforening (Taani Tööandjate Keskliit) |
28.11.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Giovanni CALABRÒ |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Itaalia |
Caterina FRANCOMANO |
Töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium |
20.9.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Silvia BOLOGNINI |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Itaalia |
Cristina BURZI |
Töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium |
20.9.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Helene TANDERUP |
Tagasiastumine |
Liige |
Tööandjad |
Taani |
Maja Kluger DIONIGI |
Taani Tööandjate Liit |
20.9.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Birgitte NYMARK |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Tööandjad |
Taani |
Trine Birgitte HOUGAARD |
Taani Tööandjate Liit |
20.9.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Stefan MONDORF |
Tagasiastumine |
Liige |
Tööandjad |
Saksamaa |
Fiete STARCK |
Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände (Saksamaa Tööandjate Keskliit) |
20.9.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Michael STIEFEL |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Tööandjad |
Saksamaa |
Arne FRANKE |
Bundesvereinigung der Deutschen Arbeitgeberverbände (Saksamaa Tööandjate Keskliit) |
20.9.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Caroline GRAF-SCHIMEK |
Tagasiastumine |
Liige |
Tööandjad |
Austria |
Christina MARX |
Wirtschaftskammer Österreich (Austria majanduskoda) |
13.10.2022 |
|
|
Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomitee |
19.10.2025 |
Heinz WITTMANN |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Austria |
Silvia HOLZMANN-WINDHOFER |
Bundeskanzleramt |
13.10.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Caroline HIELEGEMS |
Tagasiastumine |
Liige |
Ametiühingud |
Belgia |
Caroline VERDOOT |
FGTB - ABVV |
12.7.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Caroline VERDOOT |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Ametiühingud |
Belgia |
Kris VAN EYCK |
ACV-CSC |
12.7.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Boel CALLERMO |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Rootsi |
Magnus FALK |
Arbetsmiljöverket (Rootsi töökeskkonna amet) |
12.7.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Viktoria BERGSTRÖM |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Rootsi |
Johanna BENGTSSON RYBERG |
Regeringskansliet (Valitsuskantselei) |
12.7.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Maret MARIPUU |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Eesti |
Silja SOON |
Eesti Tööinspektsioon |
20.9.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Silja SOON |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Eesti |
Meeli MIIDLA-VANATALU |
Eesti Tööinspektsioon |
20.9.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Aija MAASIKAS |
Tagasiastumine |
Liige |
Ametiühingud |
Eesti |
Argo SOON |
Eesti Ametiühingute Keskliit |
20.9.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Argo SOON |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Ametiühingud |
Eesti |
Evelin TOMSON |
Eesti Ametiühingute Keskliit |
20.9.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Ziedonis ANTAPSONS |
Tagasiastumine |
Liige |
Ametiühingud |
Läti |
Mārtiņš PUŽULS |
Vabade Ametiühingute Keskliit (LBAS) |
26.9.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Mārtiņš PUŽULS |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Ametiühingud |
Läti |
Gita OŠKĀJA |
Vabade Ametiühingute Keskliit (LBAS) |
26.9.2022 |
|
|
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Stephanie PROPST |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Tööandjad |
Austria |
Tobias SONNWEBER |
Industriellenvereinigung (Tööstuse Keskliit) |
25.10.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Cheryl HABER |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Malta |
Anthony AZZOPARDI |
Tööhõive- ja töösuhete amet (DIER) |
12.7.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Andreas SOMMER MØLLER |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Taani |
Søren FRIIS |
Tööhõiveministeerium |
26.9.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Vatroslav SUBOTIĆ |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Horvaatia |
Iva MUSIĆ OREŠKOVIĆ |
Ministarstvo rada, mirovinskoga sustava, obitelji i socijalne politike (töö-, pensionisüsteemi-, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium) |
13.10.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Narcisa MANOJLOVIĆ |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Horvaatia |
Inja OGRIZOVIĆ DŽAMONJA |
Ministarstvo rada, mirovinskoga sustava, obitelji i socijalne politike (töö-, pensionisüsteemi-, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium) |
13.10.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Stephanie PROPST |
Tagasiastumine |
Liige |
Tööandjad |
Austria |
Tobias SONNWEBER |
Industriellenvereinigung (Tööstuse Keskliit) |
25.10.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Guy VAN GYES |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Belgia |
Yves BOLSEE |
Föderaalne tööhõive-, töö- ja sotsiaalse dialoogi amet |
14.11.2022 |
|
|
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Fernando CATARINO JOSÉ |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Portugal |
Ricardo BERNARDES |
Tööhõive ja töösuhete peadirektoraat (DGERT) |
28.11.2022 |
|
|
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Daniela SIMIDCHIEVA |
Tagasiastumine |
Liige |
Tööandjad |
Bulgaaria |
Svetlana DONCHEVA |
Bulgaaria tööstusliit |
20.9.2022 |
|
|
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Anita PISARRO |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Itaalia |
Andrea SIMONCINI |
Töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium |
26.9.2022 |
|
|
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Pietro TAGLIATESTA |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Itaalia |
Angela GRIECO |
Töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium |
26.9.2022 |
|
|
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
Ivan ŠÓŠ |
Tagasiastumine |
Liige |
Ametiühingud |
Slovakkia |
Peter DANKO |
OZPSAV |
26.9.2022 |
|
|
Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse haldusnõukogu |
31.3.2023 |
António LEITE |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Portugal |
Ana Elisa SANTOS |
Ministério do Trabalho, Solidariedade e Segurança Social (töö- solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeerium) |
13.10.2022 |
|
|
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu |
31.5.2025 |
Annalise DESIRA |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Malta |
Michael CAMILLERI |
Sise-, julgeoleku-, reformide ja võrdõiguslikkuse ministeerium |
20.9.2022 |
|
|
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu |
31.5.2025 |
Zuzana BRIXOVÁ |
Tagasiastumine |
Liige |
Valitsus |
Slovakkia |
Marián LIZANEC |
Slovaki Vabariigi töö- sotsiaal- ja pereministeerium |
17.10.2022 |
|
|
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu |
31.5.2025 |
Ján TOMAŠTÍK |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Slovakkia |
Lucia VLASÁKOVÁ |
Slovaki Vabariigi töö- sotsiaal- ja pereministeerium |
17.10.2022 |
|
|
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi haldusnõukogu |
31.5.2025 |
Greta TUMĖNIENĖ |
Tagasiastumine |
Asendusliige |
Valitsus |
Leedu |
Milda JANEIKAITĖ |
Sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium |
21.11.2022 |
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/15 |
NÕUKOGU OTSUS,
28. märts 2023,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed
(2023/C 116/05)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/128, millega asutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75, (1) eriti selle artiklit 4,
võttes arvesse kandidaatide nimekirja, mille liikmesriikide valitsused ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid on nõukogule esitanud,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu nimetas oma 9. aprilli 2019. aasta otsusega, (2)8. juuli 2019. aasta otsusega, (3)16. septembri 2019. aasta otsusega (4) ja 8. novembri 2019. aasta otsusega (5) ametisse Cedefopi haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2023. |
|
(2) |
Liikmed ja asendusliikmed jäävad ametisse, kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni. |
|
(3) |
Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Cedefopi haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks ajavahemikuks 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2027 nimetatakse järgmised isikud:
I. VALITSUSTE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia (Flaami kogukond) |
Jeroen BACKS |
Bavo MEERT |
|
Belgia (Prantsuse kogukond) |
Guibert DEBROUX |
|
|
Bulgaaria |
Vania TIVIDOSHEVA |
Polina ZLATARSKA |
|
Tšehhi Vabariik |
Marta STARÁ |
Martina KAŇÁKOVÁ |
|
Taani |
Morten HOLM-HEMMINGSEN |
Torben SCHUSTER |
|
Saksamaa |
|
|
|
Eesti |
Rita KASK |
Teet TIKO |
|
Iirimaa |
|
|
|
Kreeka |
|
|
|
Hispaania |
Lydia BERROCOSO RUFO |
María Antonia AGUDO RIAZA |
|
Prantsusmaa |
Nadine NERGUISIAN |
Gauthier DONNEZAN |
|
Horvaatia |
Božo PAVIČIN |
Irena BAČELIĆ |
|
Itaalia |
Andrea SIMONCINI |
Angela GRIECO |
|
Küpros |
Yiannis MOUROUZIDES |
Spyros SPYROU |
|
Läti |
Rūta GINTAUTE-MARIHINA |
Jeļena MUHINA |
|
Leedu |
Julius JAKUČINSKAS |
Joana VILIMIENĖ |
|
Luksemburg |
|
|
|
Ungari |
Krisztina VUJKOV |
Katalin ZOLTÁN |
|
Malta |
Jeffrey PULLICINO ORLANDO |
Mario CARDONA |
|
Madalmaad |
Emmelie VAN DEN BERGH |
Wouter VERHEIJ |
|
Austria |
Eduard STAUDECKER |
Wolfgang SLAWIK |
|
Poola |
Piotr BARTOSIAK |
Beata DZIEMIŃSKA-SKOWRON |
|
Portugal |
Ana OLIM |
Ana Elisa SANTOS |
|
Rumeenia |
Ana RĂDULESCU |
Dalia-Maria MIRCEA-DĂRĂMUȘ |
|
Sloveenia |
Slavica ČERNOŠA |
|
|
Slovakkia |
Karol JAKUBÍK |
|
|
Soome |
Kari NYYSSÖLÄ |
Hanna AUTERE |
|
Rootsi |
Carina LINDÉN |
Jacob JOHANSSON |
II. TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Sarah LAMBRECHTS |
Cédric HEYLEN |
|
Bulgaaria |
Leontina ISRAEL |
Adrian ILIEV |
|
Tšehhi Vabariik |
Lukáš NĚMEC |
Gabriela TLAPOVÁ |
|
Taani |
Thomas FELLAND |
Maria BJERRE |
|
Saksamaa |
Marion PATUZZI |
Hans Ulrich NORDHAUS |
|
Eesti |
Jaan-Hendrik TOOMEL |
Kaja TOOMSALU |
|
Iirimaa |
|
|
|
Kreeka |
Konstantinos KALLONIATIS |
Christos GOULAS |
|
Hispaania |
Vicente SÁNCHEZ JIMÉNEZ |
Juan Carlos MORALES SAN JUAN |
|
Prantsusmaa |
Nicolas FAINTRENIE |
|
|
Horvaatia |
Dijana ŠOBOTA |
Jere BILAN |
|
Itaalia |
Francesco LAURIA |
Milena MICHELETTI |
|
Küpros |
Evangelos EVANGELOU |
Christos KARYDIS |
|
Läti |
Linda ROMELE |
Anda GRĪNFELDE |
|
Leedu |
Tatjana BABRAUSKIENĖ |
|
|
Luksemburg |
Carlo FRISING |
Jeannine KOHN |
|
Ungari |
László KOZÁK |
Tamás BÉKÉSI |
|
Malta |
Elaine GERMANI |
Josef VELLA |
|
Madalmaad |
Isabel COENEN |
|
|
Austria |
Bernhard HORAK |
Alexander PRISCHL |
|
Poola |
Dagmara IWANCIW |
Katarzyna PAWLACZYK |
|
Portugal |
Hugo Filipe RODRIGUES DIONÍSIO |
José Manuel da LUZ CORDEIRO |
|
Rumeenia |
Gheorghe SIMION |
|
|
Sloveenia |
Laura WEBER |
|
|
Slovakkia |
Peter KOLESÍK |
Peter DANKO |
|
Soome |
Riina NOUSIAINEN |
Kirsi RASINAHO |
|
Rootsi |
Hedvig MODIN |
Mia NIKALI |
III. TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Sandra COENEGRACHTS |
Joris VANDERSTEENE |
|
Bulgaaria |
Svetlana DONCHEVA |
|
|
Tšehhi Vabariik |
Miloš RATHOUSKÝ |
Vladimíra DRBALOVÁ |
|
Taani |
Elisabeth LUND NYBORG |
Louise HOEJ LARSEN |
|
Saksamaa |
Barbara DORN |
Christian SPERLE |
|
Eesti |
|
Pille MEIER |
|
Iirimaa |
Tony DONOHOE |
Adam Mark WEATHERLEY |
|
Kreeka |
Christos IOANNOU |
Nikos GAVALAKIS |
|
Hispaania |
Juan Carlos TEJEDA HISADO |
Sandra MISO GUAJARDO |
|
Prantsusmaa |
Siham SAÏDI |
Florence GELOT |
|
Horvaatia |
Marko JURČIĆ |
Gordana NIKOLIĆ |
|
Itaalia |
Alfonso BALSAMO |
Paola ASTORRI |
|
Küpros |
Maria STYLIANOU THEODOROU |
Maria PIREA |
|
Läti |
Ilona KIUKUCĀNE |
Inese STEPIŅA |
|
Leedu |
|
|
|
Luksemburg |
Marc GROSS |
Gilles WALERS |
|
Ungari |
Adrienn BÁLINT |
|
|
Malta |
Robert MICALLEF |
Daniela GRECH |
|
Madalmaad |
Hanneke ACKERMANN |
|
|
Austria |
Gerhard RIEMER |
Thomas MAYR |
|
Poola |
Magdalena ZABŁOCKA |
Sławomir SZYMCZAK |
|
Portugal |
Duarte VEIGA DA CUNHA |
Nuno BERNARDO |
|
Rumeenia |
Adriana RADA |
Vlad ILIESCU |
|
Sloveenia |
Simon OGRIZEK |
|
|
Slovakkia |
Peter BENCKO |
Ľubomír GROMOŠ |
|
Soome |
Mikko VIELTOJÄRVI |
Maiju KORHONEN |
|
Rootsi |
Pär LUNDSTRÖM |
Georgios SIDERAS |
Artikkel 2
Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hiljem.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. BUSCH
(1) ELT L 30, 31.1.2019, lk 90.
(2) Nõukogu 9. aprilli 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed (ELT C 136, 12.4.2019, lk 6).
(3) Nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) haldusnõukogu Leedu liige ja asendusliige (ELT C 232, 10.7.2019, lk 5).
(4) Nõukogu 16. septembri 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) haldusnõukogu Rumeenia asendusliige (ELT C 316, 20.9.2019, lk 3).
(5) Nõukogu 8. novembri 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) haldusnõukogu Luksemburgi liige ja asendusliige (ELT C 385, 13.11.2019, lk 6).
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/19 |
NÕUKOGU OTSUS,
28. märts 2023,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed
(2023/C 116/06)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/126, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA)) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, (1) eriti selle artiklit 4,
võttes arvesse kandidaatide nimekirja, mille liikmesriikide valitsused ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid on nõukogule esitanud,
võttes arvesse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete nimekirju
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu nimetas oma 9. aprilli 2019. aasta otsusega (2), 6. juuni 2019. aasta otsustega (3), 8. juuli 2019. aasta otsusega (4), 14. juuni 2021. aasta otsusega (5) ja 2. juuni 2022. aasta otsusega (6) ametisse EU-OSHA haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2023. |
|
(2) |
Liikmed ja asendusliikmed jäävad ametisse kuni nende tagasinimetamise või asendamiseni. |
|
(3) |
Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EU-OSHA haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks ajavahemikuks 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2027 nimetatakse järgmised isikud:
I. VALITSUSE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Véronique CRUTZEN |
Aurore MASSART |
|
Bulgaaria |
Darina KONOVA |
Nikolay ARNAUDOV |
|
Tšehhi Vabariik |
Jaroslav HLAVÍN |
Lucie KYSELOVÁ |
|
Taani |
Annemarie KNUDSEN |
Anne-Marie VON BENZON |
|
Saksamaa |
Kai SCHÄFER |
Sebastian HAUS-RYBICKI |
|
Eesti |
Silja SOON |
Marika LIIV |
|
Iirimaa |
Marie DALTON |
Stephen CURRAN |
|
Kreeka |
Ioannis KONSTANTAKOPOULOS |
Aggeliki MOIROU |
|
Hispaania |
Carlos ARRANZ CORDERO |
Mercedes TEJEDOR AIBAR |
|
Prantsusmaa |
Lucie MEDIAVILLA |
Anne AUDIC |
|
Horvaatia |
Marina PRELEC |
Žanna JANČIEV |
|
Itaalia |
Antonio VALENTI |
Laura TOMASSINI |
|
Küpros |
Aristodemos ECONOMIDES |
Chrysanthos SAVVIDES |
|
Läti |
Renārs LŪSIS |
Jolanta GEDUŠA |
|
Leedu |
Aldona SABAITIENĖ |
Gintarė BUŽINSKAITĖ |
|
Luksemburg |
Marco BOLY |
Patrice FURLANI |
|
Ungari |
Attila LUMNICZKY |
Gyula MADARÁSZ |
|
Malta |
Melhino MERCIECA |
Silvio FARRUGIA |
|
Madalmaad |
Tanja WESSELIUS |
Martin DEN HELD |
|
Austria |
Gertrud BREINDL |
Anna RITZBERGER-MOSER |
|
Poola |
Agnieszka WOLSKA |
Agnieszka GAJEK |
|
Portugal |
Nelson FERREIRA |
Paula SOUSA |
|
Rumeenia |
Elena PERJU |
Veronica HAȘ |
|
Sloveenia |
Nikolaj PETRIŠIČ |
Vladka KOMEL |
|
Slovakkia |
Martina KOSTURÁKOVÁ |
Adam ŠULÍK |
|
Soome |
Raimo ANTILA |
Liisa HAKALA |
|
Rootsi |
Magnus FALK |
Johanna BENGTSSON RYBERG |
II. TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Caroline VERDOOT |
Kris VAN EYCK |
|
Bulgaaria |
|
|
|
Tšehhi Vabariik |
|
|
|
Taani |
Ulrik SPANNOW |
Can SARIALTUN |
|
Saksamaa |
Sebastian SCHNEIDER |
Moriz-Boje TIEDEMANN |
|
Eesti |
|
|
|
Iirimaa |
Dessie ROBINSON |
Sylvester CRONIN |
|
Kreeka |
Andreas STOIMENIDIS |
Markos KONTIZAS |
|
Hispaania |
Ana GARCÍA DE LA TORRE |
Rubén PINEL BALLESTEROS |
|
Prantsusmaa |
Abderrafik ZAIGOUCHE |
|
|
Horvaatia |
|
|
|
Itaalia |
|
Cinzia FRASCHERI |
|
Küpros |
Evangelos EVANGELOU |
Stelios CHRISTODOULOU |
|
Läti |
Mārtiņš PUŽULS |
Gita OŠKĀJA |
|
Leedu |
Inga RUGINIENĖ |
Ričardas GARUOLIS |
|
Luksemburg |
|
|
|
Ungari |
|
|
|
Malta |
Victor CARACHI |
Anthony CASARU |
|
Madalmaad |
Wim VAN VEELEN |
|
|
Austria |
Julia NEDJELIK-LISCHKA |
Petra STREITHOFER |
|
Poola |
Tomasz NAGÓRKA |
Paulina BARAŃSKA |
|
Portugal |
Eduardo Manuel NOGUEIRA CHAGAS |
Vanda Teresa ROGADO MADEIRA PEREIRA DA CRUZ |
|
Rumeenia |
|
|
|
Sloveenia |
|
|
|
Slovakkia |
Peter RAMPAŠEK |
Vladimír KMEC |
|
Soome |
Erkki AUVINEN |
Lotta SAVINKO |
|
Rootsi |
Karin FRISTEDT |
Cyrene MARTINSSON WAERN |
III. TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Kris DE MEESTER |
Marc DE WILDE |
|
Bulgaaria |
Georgi STOEV |
Petya GEOREVA |
|
Tšehhi Vabariik |
Jiří PUTNA |
Martin RÖHRICH |
|
Taani |
Clemens ØRNSTRUP ETZERODT |
Jens SKOVGAARD LAURITSEN |
|
Saksamaa |
Eckhard METZE |
Stefan ENGEL |
|
Eesti |
Marju PEÄRNBERG |
|
|
Iirimaa |
Michael GILLEN |
Katharine MURRAY |
|
Kreeka |
Katerina DASKALAKI |
|
|
Hispaania |
Miriam PINTO LOMEÑA |
Laura CASTRILLO NUÑEZ |
|
Prantsusmaa |
Franck GAMBELLI |
Patrick LÉVY |
|
Horvaatia |
Nenad SEIFERT |
Nuša ŽUNEC |
|
Itaalia |
Fabiola LEUZZI |
Pier Paolo MASCIOCCHI |
|
Küpros |
Emilios MICHAEL |
Polyvios POLYVIOU |
|
Läti |
|
|
|
Leedu |
Rūta JASIENĖ |
|
|
Luksemburg |
Thierry GRIMÉE |
Marc KIEFFER |
|
Ungari |
István KOMORÓCZKI |
|
|
Malta |
Martin BONDIN |
Joseph DELIA |
|
Madalmaad |
Mario VAN MIERLO |
|
|
Austria |
Christa SCHWENG |
Tobias SONNWEBER |
|
Poola |
|
|
|
Portugal |
Manuel Marcelino PERALTA DA PENA COSTA |
Luís HENRIQUE |
|
Rumeenia |
Victorița Mihaela GRIGORE |
|
|
Sloveenia |
Jože SMOLE |
|
|
Slovakkia |
Róbert MEITNER |
Silvia SUROVÁ |
|
Soome |
Auli RYTIVAARA |
Anne SALOMAA |
|
Rootsi |
Cecilia ANDERSSON |
Anders WESTLUND |
Artikkel 2
Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hiljem.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. BUSCH
(1) ELT L 30, 31.1.2019, lk 58.
(2) Nõukogu 9. aprilli 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed (ELT C 135, 11.4.2019, lk 7).
(3) Nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed (Kreeka, Prantsusmaa ja Luksemburg) (ELT C 195, 11.6.2019, lk 4) ja nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsus (EL) 2019/963, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti haldusnõukogu asendusliige (Prantsusmaa) (ELT L 156, 13.6.2019, lk 3).
(4) Nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) haldusnõukogu Ungari liige (ELT C 232, 10.7.2019, lk 4).
(5) Nõukogu 14. juuni 2021. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) haldusnõukogu üks liige ja üks asendusliige (Läti) (ELT C 234 I, 17.6.2021, lk 3).
(6) Nõukogu 2. juuni 2022. aasta otsus (EL) 2022/896, millega nimetatakse ametisse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) haldusnõukogu üks liige ja üks asendusliige Rumeeniast (ELT L 155, 8.6.2022, lk 49).
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/23 |
NÕUKOGU OTSUS,
28. märts 2023,
millega nimetatakse ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed
(2023/C 116/07)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. jaanuari 2019. aasta määrust (EL) 2019/127, millega asutatakse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1365/75 (1), eriti selle artiklit 4,
võttes arvesse kandidaatide nimekirju, mille liikmesriikide valitsused ning töötajate ja tööandjate organisatsioonid on nõukogule esitanud,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu nimetas oma 9. aprilli 2019. aasta otsusega (2), 25. juuni 2019. aasta otsusega (3), 8. juuli 2019. aasta otsusega (4), 16. septembri 2019. aasta otsusega (5) ja 14. juuni 2021. aasta otsusega (6) ametisse Eurofoundi haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed ajavahemikuks 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2023. |
|
(2) |
Liikmed ja asendusliikmed jäävad ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni. |
|
(3) |
Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Eurofoundi haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks nimetatakse ajavahemikuks 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2027 järgmised isikud:
I. VALITSUSTE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Yves BOLSÉE |
Alain PIETTE |
|
Bulgaaria |
Nenko SALCHEV |
Teodora TODOROVA |
|
Tšehhi Vabariik |
Vlastimil VÁŇA |
Ondřej KRÝSL |
|
Taani |
Søren FRIIS |
Lærke Thorø Borch SLOTH |
|
Saksamaa |
Thomas VOIGTLÄNDER |
Ina HINZER |
|
Eesti |
Marian JUURIK |
Marion PAJUMETS |
|
Iirimaa |
Marcus BREATHNACH |
Olivia CLARKE |
|
Kreeka |
Triantafyllia TOTOU |
Georgios GOURZOULIDIS |
|
Hispaania |
Marina GRIÑÓN MONTES |
Gloria María ORTEGA GONZÁLEZ |
|
Prantsusmaa |
Nathalie VAYSSE |
Lucile CASTEX-CHAUVE |
|
Horvaatia |
Iva MUSIĆ OREŠKOVIĆ |
Inja OGRIZOVIĆ DŽAMONJA |
|
Itaalia |
Romolo de CAMILLIS |
Rosanna MARGIOTTA |
|
Küpros |
Orestis MESSIOS |
Panayiotis SAVVA |
|
Läti |
Ineta TĀRE |
Ineta VJAKSE |
|
Leedu |
Donata ŠLEKYTĖ |
Rita SKREBIŠKIENĖ |
|
Luksemburg |
Tom OSWALD |
Bob GREIS |
|
Ungari |
Krisztina PELEI |
Vera Judit ÁCS |
|
Malta |
Diane VELLA MUSCAT |
Christopher GALEA |
|
Madalmaad |
Wilm GEURTS |
Alexandra NICOLAI |
|
Austria |
Harald FUGGER |
Petra PENCS |
|
Poola |
Jerzy CIECHAŃSKI |
Magdalena ZAWADZKA |
|
Portugal |
Cristina RODRIGUES |
Ricardo BERNARDES |
|
Rumeenia |
Bianca Diana MIHĂIȚĂ |
Ioana DUMITRESCU |
|
Sloveenia |
Vladka KOMEL |
Andraž BOBOVNIK |
|
Slovakkia |
Silvia GREGORCOVÁ |
Jan GABURA |
|
Soome |
Antti NÄRHINEN |
Maija LYLY-YRJÄNÄINEN |
|
Rootsi |
Aurora LEWÉN |
Håkan NYMAN |
II. TÖÖTAJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Stijn GRYP |
Caroline VERDOOT |
|
Bulgaaria |
Todor KAPITANOV |
Veselin MITOV |
|
Tšehhi Vabariik |
Jiří VAŇÁSEK |
Jana MALÁČOVÁ |
|
Taani |
Maria BJERRE |
Käthe Munk RYOM |
|
Saksamaa |
Tanja BERGRATH |
Livia HENTSCHEL |
|
Eesti |
Jaan-Hendrik TOOMEL |
Madis IGANÕMM |
|
Iirimaa |
David JOYCE |
Ger GIBBONS |
|
Kreeka |
Ioannis POUPKOS |
Panagiotis KORDATOS |
|
Hispaania |
Valérie PARRA BALAYÉ |
Fernando ROCHA SÁNCHEZ |
|
Prantsusmaa |
Charles PARMENTIER |
Romain LASSERRE |
|
Horvaatia |
Marija HANŽEVAČKI |
Dijana ŠOBOTA |
|
Itaalia |
Salvatore MARRA |
Rossella BENEDETTI |
|
Küpros |
Panicos ARGYRIDES |
Evangelos EVANGELOU |
|
Läti |
Linda ROMELE |
Mārtiņš SVIRSKIS |
|
Leedu |
Daiva KVEDARAITĖ |
Sigita MYKOLAITYTĖ |
|
Luksemburg |
Véronique EISCHEN |
Patrick DURY |
|
Ungari |
Szabolcs BEŐTHY-FEHÉR |
Viktória SZŰCS |
|
Malta |
Joseph BUGEJA |
Paul PACE |
|
Madalmaad |
Jan KOUWENBERG |
Lottie Van KELLE |
|
Austria |
Dinah DJALINOUS-GLATZ |
Adi BUXBAUM |
|
Poola |
Katarzyna BARTKIEWICZ |
Katarzyna PIETRZAK |
|
Portugal |
Vanda Teresa ROGADO MADEIRA PEREIRA DA CRUZ |
Hugo Filipe RODRIGUES DIONÍSIO |
|
Rumeenia |
Sabin RUSU |
Mihaela DÂRLE |
|
Sloveenia |
Maja KONJAR |
Matija DRMOTA |
|
Slovakkia |
Miroslav HAJNOŠ |
|
|
Soome |
Juha ANTILA |
Seppo NEVALAINEN |
|
Rootsi |
Håkan GUSTAVSSON |
Carola LÖFSTRAND |
III. TÖÖANDJATE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD
|
Liikmesriik |
Liikmed |
Asendusliikmed |
|
Belgia |
Kris DE MEESTER |
Phillipe VAN WALLEGHEM |
|
Bulgaaria |
Dimiter BRANKOV |
Theodor DECHEV |
|
Tšehhi Vabariik |
Vladimíra DRBALOVÁ |
Pavla BŘEČKOVÁ |
|
Taani |
Christiane MIßLBECK-WINBERG |
Maja KLUGER DIONIGI |
|
Saksamaa |
Matthias ROHRMANN |
Sebastian HOPFNER |
|
Eesti |
Kristi SÕBER |
Raul EAMETS |
|
Iirimaa |
Maeve McELWEE |
Pauline O’HARE |
|
Kreeka |
Christos IOANNOU |
Katerina DASKALAKI |
|
Hispaania |
Celia FERRERO ROMERO |
Miguel CANALES GUTIÉRREZ |
|
Prantsusmaa |
Stéphane DARRIGRAND |
Anne VAUCHEZ |
|
Horvaatia |
Nuša ŽUNEC |
Dario ĆORIĆ |
|
Itaalia |
Stefania ROSSI |
Giovanni MORLEO |
|
Küpros |
Polyvios POLYVIOU |
Georges HADJIKALLIS |
|
Läti |
Ilona KIUKUCĀNE |
Inese STEPIŅA |
|
Leedu |
Ineta RIZGELĖ |
Monika GABALYTĖ |
|
Luksemburg |
Philippe HECK |
Marc KIEFFER |
|
Ungari |
Adrienn BÁLINT |
Andrea MAGYAR |
|
Malta |
Joseph FARRUGIA |
Marthese MICALLEF |
|
Madalmaad |
Mario VAN MIERLO |
Nurcan YILMAZ |
|
Austria |
Tobias SONNWEBER |
Joseph WIRTH |
|
Poola |
Andrzej RUDKA |
Katarzyna SIEMIENKIEWICZ |
|
Portugal |
Manuel Marcelino PERALTA DA PENA COSTA |
Luís HENRIQUE |
|
Rumeenia |
Adelina DABU |
Radu BURNETE |
|
Sloveenia |
Miroslav SMREKAR |
Nataša CVETEK |
|
Slovakkia |
Alexandra ŠARINOVÁ |
Katarína MARENČÁK |
|
Soome |
Katja MIETTINEN |
Suvi LAHTI-LEEVE |
|
Rootsi |
Patrik KARLSSON |
Anna BERGSTEN |
Artikkel 2
Nõukogu nimetab veel määramata liikmed ja asendusliikmed ametisse hiljem.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 28. märts 2023
Nõukogu nimel
eesistuja
E. BUSCH
(1) ELT L 30, 31.1.2019, lk 74.
(2) Nõukogu 9. aprilli 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed (ELT C 135, 11.4.2019, lk 1).
(3) Nõukogu 25. juuni 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) haldusnõukogu Leedu, Luksemburgi ja Sloveenia liikmed ja asendusliikmed (ELT C 216, 27.6.2019, lk 1).
(4) Nõukogu 8. juuli 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) haldusnõukogu Prantsusmaa ja Ungari liikmed ja asendusliikmed (ELT C 232, 10.7.2019, lk 3).
(5) Nõukogu 16. septembri 2019. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) haldusnõukogu Luksemburgi liige (ELT C 314, 18.9.2019, lk 2).
(6) Nõukogu 14. juuni 2021. aasta otsus, millega nimetatakse ametisse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) haldusnõukogu asendusliige (Madalmaad) (ELT C 234 I, 17.6.2021, lk 1).
Euroopa Komisjon
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/27 |
Euro vahetuskurss (1)
30. märts 2023
(2023/C 116/08)
1 euro =
|
|
Valuuta |
Kurss |
|
USD |
USA dollar |
1,0886 |
|
JPY |
Jaapani jeen |
144,42 |
|
DKK |
Taani kroon |
7,4493 |
|
GBP |
Inglise nael |
0,88164 |
|
SEK |
Rootsi kroon |
11,3037 |
|
CHF |
Šveitsi frank |
0,9963 |
|
ISK |
Islandi kroon |
148,10 |
|
NOK |
Norra kroon |
11,3570 |
|
BGN |
Bulgaaria leev |
1,9558 |
|
CZK |
Tšehhi kroon |
23,547 |
|
HUF |
Ungari forint |
380,63 |
|
PLN |
Poola zlott |
4,6813 |
|
RON |
Rumeenia leu |
4,9483 |
|
TRY |
Türgi liir |
20,8653 |
|
AUD |
Austraalia dollar |
1,6263 |
|
CAD |
Kanada dollar |
1,4740 |
|
HKD |
Hongkongi dollar |
8,5455 |
|
NZD |
Uus-Meremaa dollar |
1,7462 |
|
SGD |
Singapuri dollar |
1,4465 |
|
KRW |
Korea vonn |
1 413,65 |
|
ZAR |
Lõuna-Aafrika rand |
19,6460 |
|
CNY |
Hiina jüaan |
7,4898 |
|
IDR |
Indoneesia ruupia |
16 376,04 |
|
MYR |
Malaisia ringit |
4,8143 |
|
PHP |
Filipiini peeso |
59,166 |
|
RUB |
Vene rubla |
|
|
THB |
Tai baat |
37,252 |
|
BRL |
Brasiilia reaal |
5,5531 |
|
MXN |
Mehhiko peeso |
19,6843 |
|
INR |
India ruupia |
89,3575 |
(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/28 |
Euro käibemüntide uus rahvuslik külg
(2023/C 116/09)
Soome käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: Soome
Motiiv: Soome esimene looduskaitseseadus
Kujunduse kirjeldus: Mündil on kujutatud stiliseeritud mardikat. Mündi ülaosas on poolringis kiri „LUONNONSUOJELU“ („looduskaitse“ soome keeles) ja mündi allosas poolringis kiri „NATURSKYDD“ („looduskaitse“ rootsi keeles) ning käibelelaskmise aasta „2023“. Mündi siseosa paremal poolel on tekst „FI“. Mündi siseosa vasakul poolel on Soome rahapaja tunnus.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastavate müntide hinnanguline arv: 400 000
Käibele laskmise aeg: kevad 2023
(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/29 |
Euro käibemüntide uus rahvuslik külg
(2023/C 116/10)
Hispaania käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: Hispaania
Motiiv: UNESCO Cáceres
Kujunduse kirjeldus: Cáceresi vanalinn on Pürenee poolsaare lääneosas Extremadura autonoomses piirkonnas asuv arhitektuuriline tervik. Kuna vanalinna ainulaadsetes ajaloolistes joontes on (alates keskajast kuni klassitsismini) segunenud väga mitmesugused ja vastuolulised mõjutused, näiteks põhjagooti, islami, Itaalia renessansi ja uue maailma kunst, on see kantud maailmapärandi nimistusse.
Kujutisel on monumentaalkompleksi panoraam, eriti peaväljak. Ülal on suurtähtedega sõna „ESPAÑA“ ja vermimisaasta „2023“. Ülal paremal on rahapaja tunnus. All on suurtähtedega sõna „CÁCERES“.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastavate müntide hinnanguline arv: 1 500 000
Käibele laskmise aeg: 2023. aasta esimene kvartal
(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/30 |
Euro käibemüntide uus rahvuslik külg
(2023/C 116/11)
Slovakkia käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibele laskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: Slovakkia
Motiiv: 100 aastat esimesest vereülekandest Slovakkias
Kujunduse kirjeldus: Mündil on võrdharuline rist – rahvusvaheline arstiabi, lootuse ja inimlikkuse sümbol. Igale harule on graveeritud üks neljast veregrupist: A, B, 0 ja AB. Risti sees on üksteise peal veel kaks võrdharulist risti ning kujutise keskel on tilk verd. Keskse risti ümber on võrdse vahega paigutatud kaheksa katseklaasi alumised osad, millest igaüks sisaldab stiliseeritud vermitud veretilka. Kõigi katseklaaside vahel on samuti reljeefne veretilk. Alumise katseklaasi paremal pool on stiliseeritud initsiaalid „MP“, mis viitavad rahvusliku külje kujundajale Mária Poldaufovále, ning vasakul pool Kremnica rahapaja (Mincovňa Kremnica) tunnus, mis koosneb kahe matriitsi vahele paigutatud tähtedest „MK“. Enamikku mündi siseosa servast ümbritseb kiri „PRVÁ TRANSFÚZIA KRVI 1923 – 2023“, mille sõnad tähendavad eesti keeles „esimene vereülekanne“. Siseosa serva alumises osas on käibele laskva riigi nimi „SLOVENSKO“, mille kummalgi pool on punkt, et eraldada seda ülejäänud kirjast.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastavate müntide hinnanguline arv:1 000 000
Käibele laskmise aeg: märts 2023
(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/31 |
Euro käibemüntide uus rahvuslik külg
(2023/C 116/12)
Prantsusmaa käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg
Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibele laskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.
Käibele laskev riik: Prantsusmaa
Motiiv: 2024. aasta olümpiamängud Pariisis
Kujunduse kirjeldus: Sada aastat pärast 1924. aasta Pariisi olümpiamänge toimuvad Prantsusmaa pealinnas 2024. aastal taas suveolümpiamängud. Aasta enne mängude algust alustab Pariisi rahapaja (Monnaie de Paris) selle sündmuse tähistamist ja tutvustab kuni selle alguseni nii olümpia kui ka Pariisi pärandit. Tegemist on rahvusvahelise üritusega, mille kõlapind toimumiseelsetel aastatel järk-järgult laieneb. Olümpiamängudele on viimastel aastatel pühendatud juba mitu 2-eurost mälestusmünti.
Mündil on kujutatud rusikavõitlust harjutav külvaja. Külvaja on Prantsuse rahvuslik sümbol ja kohalik numismaatika ikoon ning rusikavõitlus on antiikolümpiamängudelt tuttav spordiala ja poksi eelkäija. Külvaja naiselik siluett on mündi esiplaanil. Tema taga paistab tuntud sild Pont-Neuf ja tema ümber on näha Ile de la Cité piirkonnale omaseid Pariisi maastiku põhielemente. Taustal on staadion, mille paremale küljele on paigutatud 2024. aasta Pariisi olümpiamängude embleem. Aastaarv, tähed „RF“ ja rahapaja tunnus on paigutatud sillakaare alla, silla rinnatisele ja Seine’i jõkke.
Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
Käibele lastavate müntide hinnanguline arv:260 000
Käibele laskmise aeg: jaanuar 2023
(1) Vt EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.
(2) Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).
V Teated
KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
Euroopa Komisjon
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/32 |
Eelteatis koondumise kohta
(Juhtum M.11099 - CINVEN / MBCC DIVESTMENT BUSINESS)
Võimalik lihtsustatud korras menetlemine
(EMPs kohaldatav tekst)
(2023/C 116/13)
1.
24. märtsil 2023 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:
|
— |
Cinven, Cinven Capital Management (VII) General Partner Limited (Guernsey), mille üle on valitsev mõju ettevõtjal Cinven Partnership LLP („Cinven“, Ühendkuningriik), |
|
— |
teatavad Ameerika Ühendriikides, Austraalias, EMP riikides, Kanadas, Šveitsis, Uus-Meremaal ja Ühendkuningriigis asuvad ettevõtjad („MBCC Divestment Business“), mille üle on praegu valitsev mõju ettevõtjal LSF11 Skyscraper Midco 2 S.à.r.l. (Luksemburg). |
Cinven omandab MBCC Divestment Businessi üle täieliku ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.
Koondumine toimub nende ettevõtjate aktsiate või osade ostu teel, kellele kuulub MBCC Divestment Business.
2.
Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:|
— |
Cinven on börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja, kes pakub investeeringute haldamise ja investeerimisnõustamise teenuseid mitmele investeerimisfondile. Cinveni portfellis olevad ettevõtjad tegutsevad mitmes allsektoris, peamiselt äri-, tarbija- ja finantsteenuste, tervishoiu-, tööstus-, tehnoloogia-, meedia- ja telekommunikatsioonisektoris, |
|
— |
MBCC Divestment Business hõlmab Ameerika Ühendriikides, Austraalias, EMP riikides, Kanadas, Šveitsis, Uus-Meremaal ja Ühendkuningriigis asuvaid segusüsteemide ettevõtjad ning Austraalias ja Uus-Meremaal asuvaid ehitussüsteemide ettevõtjaid, kes kuuluvad gruppi MBCC Group. |
3.
Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).
4.
Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:
M.11099 - CINVEN / MBCC DIVESTMENT BUSINESS
Märkusi võib saata komisjonile elektronposti või postiga. Kontaktandmed:
E-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu
postiaadress:
|
European Commission |
|
Directorate-General for Competition |
|
Merger Registry |
|
1049 Bruxelles/Brussel |
|
BELGIQUE/BELGIË |
(1) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).
MUUD AKTID
Euroopa Komisjon
|
31.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 116/34 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine
(2023/C 116/14)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 98 kohaselt kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOONDDOKUMENT
„Terras da Beira“
PGI-PT-02355
Taotluse esitamise kuupäev: 22.3.2017
1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)
Terras da Beira
2. Geograafilise tähise tüüp
KGT – kaitstud geograafiline tähis
3. Viinamarjasaaduste kategooriad
|
1. |
Vein |
|
4. |
Vahuvein |
|
8. |
Poolvahuvein |
4. Veini(de) kirjeldus
1. Vein (valge, roosa ja punane)
Valged veinid on selged, säravad ja kahvatu- kuni õlgkollase värvusega. Esmane on valgete, troopiliste ja tsitrusviljade lõhn, vaatides laagerdamise järel on neil küpsete puuviljade lõhn. Maitse on puuviljane, hapukas ja värske, mineraalsete nootidega.
Roosad veinid on selged ja säravad, toon ulatub punasest ja kirsipunasest heleroosani. Neil on puuviljane või punaste puuviljade lõhn. Maitse on puuviljane, hapukas ja värske, mineraalsete nootidega.
Punased veinid on selged ja säravad, toon ulatub säravpunasest tellispunaseni. Neil on punaste puuviljade lõhn. Maitse on puuviljane, hapukas ja värske, mineraalsete nootidega.
Ülejäänud analüütilised omadused vastavad ELi õigusaktides sätestatud normidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
9,0 |
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
2. Vahuvein (valge, roosa ja punane)
Valge vahuvein on rohekasvalge kuni õlgkollane, selge ja väikeste kaua püsivate mullidega. Esmane on valgete ja troopiliste puuviljade lõhn, maitse on puuviljane, hapukas ja värske, mõnikord võib tunda laagerdumise nüansse.
Roosa vahuvein on kirsipunane kuni heleroosa, selge ja väikeste kaua püsivate mullidega. Esmane on punaste puuviljade lõhn, maitse on puuviljane, hapukas ja värske, mõnikord võib tunda laagerdumise nüansse.
Punane vahuvein on hele- kuni rubiinpunane, selge ja väikeste kaua püsivate mullidega. Esmane on punaste puuviljade lõhn. Sellel on puuviljane, hapukas ja värske maitse, mõnikord võib tunda laagerdumise nüansse.
Kõik analüütilised omadused vastavad ELi õigusaktides sätestatud normidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
3. Poolvahuvein (valge, punane ja roosa)
Valge poolvahuvein on rohekasvalge kuni õlgkollane, selge ja lühikest aega püsivate mullidega. Esmane on valgete ja troopiliste puuviljade lõhn, maitse on puuviljane, hapukas ja värske.
Roosa poolvahuvein on kirsipunane kuni heleroosa, selge ja lühikest aega püsivate mullidega. Esmane on punaste puuviljade lõhn, maitse on puuviljane, hapukas ja värske.
Punane poolvahuvein on säravpunane kuni heledam punane, selge ja lühikest aega püsivate mullidega. Esmane on punaste puuviljade lõhn, maitse on puuviljane, hapukas ja värske.
Kõik analüütilised omadused vastavad ELi õigusaktides sätestatud normidele.
|
Üldised analüütilised omadused |
|
|
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides) |
|
|
Minimaalne üldhappesus |
|
|
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta) |
|
|
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta) |
|
5. Veinivalmistustavad
a. Peamised veinivalmistustavad
1. Vein – väikseim naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides
Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirang
Vein
Veinid, mille puhul tohib kasutada geograafilist tähist „Terras da Beira“, peavad olema tehtud viinamarjavirdest, mille naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 9 %.
2. Veinivalmistustehnoloogia – roosad veinid
Veinivalmistamise eritavad
Vein, vahuvein ja poolvahuvein
Roosa vein peab olema toodetud kestadeta või kasutades lühiajalist kestadega kääritamist.
3. Mullad ja viinamarjakasvatusviisid
Viinamarjakasvatusviisid
Vein, vahuvein ja poolvahuvein
Viinamarjaistandustes, kus soovitakse toota veine geograafilise tähisega „Terras da Beira“, peab kasutama piirkonna traditsioonilisi või sertifitseerimisasutuse soovitatud viinamarjakasvatusviise.
Viinapuud, mis on ette nähtud veinide tootmiseks geograafilise tähisega „Terras da Beira“, peavad kasvama järgmist tüüpi muldadel:
|
— |
humiinsed litoolsed kilt- ja graniitmullad |
|
— |
litoolsed graniitmullad |
|
— |
pruunid ja punased Vahemere kiltmullad |
b. Maksimaalne saagikus
1. Vein (valge ja roosa), vahuvein ja poolvahuvein
90 hektoliitrit hektari kohta
2. Vein (punane)
85 hektoliitrit hektari kohta
6. Määratletud geograafiline piirkond
Geograafilise tähisega „Terras da Beira“ veinide tootmise geograafiline piirkond hõlmab järgmist:
|
— |
Castelo Branco ringkonna kõikide kommuunide kõik omavalitsusüksused; |
|
— |
järgmised Guarda ringkonna kommuunid: Almeida, Celorico da Beira, Figueira de Castelo Rodrigo (välja arvatud Escalhão omavalitsusüksus), Guarda, Manteigas, Meda (välja arvatud Fonte Longa, Longroiva, Meda ja Poço do Canto omavalitsusüksus), Pinhel, Sabugal ja Trancoso. |
7. Peamised veiniviinamarjasordid
|
|
Alfrocheiro - Tinta-Bastardinha |
|
|
Alicante-Bouschet |
|
|
Alicante-Branco |
|
|
Alvar |
|
|
Alvarelhão - Brancelho |
|
|
Alvarinho |
|
|
Aragonez - Tinta-Roriz Tempranillo |
|
|
Arinto - Pedernã |
|
|
Arinto-do-Interior |
|
|
Azal |
|
|
Baga |
|
|
Barcelo |
|
|
Bastardo - Graciosa |
|
|
Batoca - Alvaraça |
|
|
Bical - Borrado-das-Moscas |
|
|
Cabernet Franc |
|
|
Cabernet-Sauvignon |
|
|
Caladoc |
|
|
Camarate |
|
|
Campanario |
|
|
Castelão - João-de-Santarém(1) Periquita |
|
|
Cercial - Cercial-da-Bairrada |
|
|
Chardonnay |
|
|
Chasselas |
|
|
Códega-do-Larinho |
|
|
Durif - Petite-Syrah |
|
|
Encruzado |
|
|
Fernão-Pires - Maria-Gomes |
|
|
Folgasão - Terrantez |
|
|
Folha de Figueira - Dona-Branca |
|
|
Fonte Cal |
|
|
Gewürztraminer |
|
|
Gouveio |
|
|
Grand-Noir |
|
|
Jaen - Mencía |
|
|
Loureiro |
|
|
Malvasia-Fina - Boal Bual |
|
|
Malvasia Fina Roxa |
|
|
Malvasia Preta |
|
|
Malvasia Rei |
|
|
Marufo - Mourisco-Roxo |
|
|
Merlot |
|
|
Monvedro |
|
|
Moreto |
|
|
Moscatel-Galego-Branco - Muscat-à-Petits-Grains |
|
|
Mourisco |
|
|
Nebbiolo |
|
|
Petit-Bouschet |
|
|
Petit-Verdot |
|
|
Pilongo |
|
|
Pinot-Blanc |
|
|
Pinot-Noir |
|
|
Português-Azul - Blauer-Portugieser |
|
|
Rabigato |
|
|
Rabo-de-Ovelha |
|
|
Riesling |
|
|
Rufete - Tinta-Pinheira |
|
|
Sangiovese |
|
|
Sauvignon - Sauvignon-Blanc |
|
|
Semillon |
|
|
Sercial - Esgana-Cão |
|
|
Sercialinho |
|
|
Syrah - Shiraz |
|
|
Síria - Roupeiro, Códega |
|
|
Tamarez - Molinha |
|
|
Terrantez |
|
|
Tinta-Barroca |
|
|
Tinta-Carvalha |
|
|
Tinta-Francisca |
|
|
Tinta-Negra - Mole, Saborinho |
|
|
Tinto-Cão |
|
|
Touriga-Franca |
|
|
Touriga-Fêmea |
|
|
Touriga-Nacional |
|
|
Trincadeira - Tinta-Amarela, Trincadeira-Preta |
|
|
Tália - Ugni-Blanc Trebbiano-Toscano |
|
|
Uva-Cão |
|
|
Verdejo |
|
|
Verdelho |
|
|
Verdial-Branco |
|
|
Vinhão - Sousão |
|
|
Viognier |
|
|
Viosinho |
|
|
Vital |
|
|
Água - Santa |
8. Seos(t)e kirjeldus
Vein, vahuvein ja poolvahuvein
Geograafilise tähisega „Terras da Beira“ veinide tootmise geograafiline piirkond asub Portugali sisemaa kesk- ja põhjaosas ning on Portugali kõrgeim viinamarjakasvatuspiirkond. Viinapuud istutatakse seal 300–750 m kõrgusele merepinnast. Piirkonna maastikku kujundavad Estrela, Gardunha, Açori, Marofa ja Malcata mäeahelikud.
Geograafilise tähisega „Terras da Beira“ veinide tootmise geograafilise piirkonna põhjapoolses osas asuvad Côa ja Águeda vesikond ning lõunaosas Zêzere ja Alto Tejo (Taguse ülemjooks) vesikond.
Enamik muldi on graniitse tekkega, ülejäänud on peamiselt kiltmullad, nende kahe vahel leidub kvartsikihte.
Piirkonna kliima on väga karm, talvel langeb temperatuur alla nulli ning suved on väga kuumad ja kuivad. Aasta keskmine sademete hulk on 400–700 mm/m2, kuid enamik sademeid tuleb maha talve- ja kevadkuudel. See põhjustab nendel perioodidel enamasti liigniiskust. Suvel seevastu sajab väga harva. Juuli ja august on aasta kõige kuivemad kuud, mil keskmine sademete hulk on alla 10 mm/m2.
See suur Portugali piirkond, mis kunagi oli Rooma provintsi Lusitaania oluline osa (alates aastast 25 eKr), on nendest aegadest saadik olnud tihedalt seotud viinamägede ja veinivalmistamisega. Graniidi sisse uuristatud presside olemasolu on ilmne tõend, et vein on Rooma ajast saadik olnud selle piirkonna jaoks väga oluline ja tähtis. 12. sajandi vahetusel arendasid viinamarjakasvatust pöördeliselt Figueira de Castelo Rodrigos asuva Santa Maria de Aguiari kloostri mungad.
Veinide omadused on seotud piirkonnas kasvatatavate sortidega ja nende sobivusega kohalikku kliimasse ja mullatingimustega. See kajastub aastatega kogunenud oskusteabes ja hilisemates kogemustes.
Valged veinid on värsked ja aromaatsed, märgatava happesuse ja mineraalsusega.
Roosad veinid on puuviljased, mineraalsete, hapukate ja värskete nootidega.
Punased veinid on täidlased, värsked, hapukad ja aromaatsed, mineraalsete nootide ja punaste puuviljade lõhnaga.
Vahuveinid on puuviljased, hapukad ja värsked, väikeste ja kaua püsivate mullidega.
Poolvahuveinid on puuviljased, värsked ja hapukad.
Seos ühelt poolt mulla- ja kliimatingimuste ja teiselt poolt piirkonna viinamarjasortide vahel võimaldab toota eriliste omadustega veine, mida iseloomustab mineraalsus, happesus ja värskus.
Piirkonna graniitmullad annavad siin toodetud veinidele, poolvahuveinidele ja vahuveinidele iseloomuliku mineraalsuse.
Piirkonna mägine maastik tingib viinapuude kasvatamise mägedes, märkimisväärsetel absoluutkõrgustel. Seetõttu küpsemine aeglustub, mis on oluline viinamarjades leiduvate fenoolsete ühendite ja aromaatsete ainete eelühendite tekkeks. Tulemuseks on aromaatsemad veinid, poolvahuveinid ja vahuveinid.
Suvine ööpäevaste temperatuuride suur varieeruvus (kuumad, kuivad päevad ja jahedad ööd) mõjutab omakorda viinamarjade aeglast ja ühtlast valmimist. See põhjustab väiksema loodusliku suhkrusisalduse ja tagab hea happesustaseme, mis annab piirkonna veinidele, poolvahuveinidele ja vahuveinidele iseloomuliku värskuse.
Inimteguril, mis säilitab tuhandete aastate vanuseid traditsioone ja kajastub geograafilise piirkonna loodustingimustega kõige paremini kohastunud sortide valikus, on otsustav tähtsus selliste viinamarjade tootmises, mis annavad piirkonna veinidele, poolvahuveinidele ja vahuveinidele nende väljapaistvad omadused.
9. Muud olulised tingimused
Tootmine väljaspool geograafilist piirkonda – erand
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
erand seoses tootmisega määratletud geograafilises piirkonnas
Tingimuse kirjeldus:
veine geograafilise tähisega „Terras da Beira“ on lubatud toota viinamarjadest, mis on kasvatatud selles geograafilises piirkonnas, kuid töödeldud väljaspool seda, kui veinide tootmise piirkond piirneb Terras da Beira geograafilise piirkonnaga.
Kõik veinid geograafilise tähisega „Terras da Beira“
Õigusraamistik:
liikmesriigi õigusaktid
Lisatingimuse liik:
märgistamisega seotud lisasätted
Tingimuse kirjeldus:
märgistamisega seotud lisasätted
|
— |
Märgistamise eelnev heakskiit. Märgised, mida kasutatakse toodetel geograafilise tähisega „Terras da Beira“, tuleb esitada heakskiitmiseks sertifitseerimisasutusele. |
|
— |
Kaubamärk peab olema registreeritud INPIs (Riiklik Tööstusomandi Amet), kuid selle kasutamine ei ole piiratud geograafilise tähisega. |
Link tootespetsifikaadile
http://www.ivv.gov.pt/np4/8616.html