15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 56/1

KOMISJONI SOOVITUS,

8. veebruar 2023,

liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide kohta

(2023/C 56/01)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (1), eriti selle artikli 6 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga („liidu mehhanism“), mis on loodud otsusega nr 1313/2013/EL, tugevdatakse liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning hõlbustatakse koordineerimist elanikkonnakaitse vallas, et parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide tõhusust.

(2)

Kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõikega 5 peab komisjon looma ja töötama koostöös liikmesriikidega välja suurõnnetustele vastupidavuse liidu eesmärgid elanikkonnakaitse valdkonnas ning võtma vastu soovitused, mille kohaselt moodustavad eesmärgid mittesiduva ühise lähtealuse, mille põhjal toetada ennetus- ja valmisolekumeetmeid suurõnnetuste korral, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis.

(3)	Kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 4 lõigetega 4a ja 12 hõlmab liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide geograafiline kohaldamisala liitu ja selle liikmesriike ning liidu mehhanismis (2) osalevaid riike.

(4)

Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud suurõnnetused on muutunud sagedasemaks ja raskemaks. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu on muutunud sagedasemaks ja intensiivsemaks ka ohtlikud ilmastikunähtused, kahjulik saaste, veenappus ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mis omakorda suurendab liidu jaoks riske. Lisaks mõjuvad suurõnnetused üha enam piiri- ja valdkonnaüleselt. Lisaks kaotatud inimeludele ja halbadele tervisemõjudele õõnestavad suurõnnetused majanduslikku õitsengut ning põhjustavad korvamatut kahju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja kultuuripärandile. Seetõttu tuleks parandada suurõnnetustele vastupidavust liidu ja liikmesriikide tasandil. Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid peaksid aitama suurendada vastupidavust suurõnnetustele ja parandada liidu ja selle liikmesriikide suutlikkust panna vastu praeguste ja tulevaste suurõnnetuste tagajärgedele. Vastupidavuse tugevdamiseks on vaja rakendada suurõnnetustega seotud riskijuhtimises terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi.

(5)	Suurõnnetustele vastupidavuse parandamine peaks toimuma asjaomaste horisontaalsete põhimõtete ja lähenemisviiside alusel.

(6)	Käesolevale soovitusele lisatud liidu suurõnnetustele valmisoleku eesmärgid on valminud koostöös liikmesriikidega.

(7)	Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide koostamisel on erilist tähelepanu pööratud haavatavate rühmade spetsiifilistele vajadustele. Nende vajadusi tuleks liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamisel ja läbivaatamisel arvesse võtta.

(8)

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamisel ja edasiarendamisel tuleks püüda saavutada koostoime ja vastastikune täiendavus asjakohaste rahvusvaheliste vastupidavusraamistikega, nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik, ja muude liidu valdkondlike vastupidavuse suurendamise algatustega, et parandada liidu ja selle liikmesriikide üldist suutlikkust panna vastu loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste tagajärgedele.

(9)

Seetõttu tuleb koostööd süvendada ja laiendada seda riiklikele ning asjakohasele piirkondlikule tasandile tasandi ametiasutustele, kes tegutsevad väljaspool elanikkonnakaitse valdkonda, samuti esmatähtsate teenuste osutajatele, sealhulgas transpordisektorile, erasektori sidusrühmadele, valitsusvälistele asutustele, teadusringkondadele ja kultuuripärandi ekspertidele. Andmete õigeaegne avaldamine juurdepääsetaval, koostalitlusvõimelisel ja taaskasutataval viisil hõlbustab valdkonna- ja piiriülest koostööd.

(10)	Selline koostöö võib hõlmata ka otsuse 1313/2013/EL kohast tsiviil-sõjalist koostööd (3).

(11)

Liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja asjaomased liidu ametid peaksid olema oma volituste piires valmis reageerima eri liiki ja ulatusega loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud suurõnnetustele, sealhulgas tööstus-, mere- ja muudele transpordiga seotud õnnetustele, tervisealastele hädaolukordadele ja ebakindlatele kriisiolukordadele, ning häirivatele sündmustele, mis võivad seada ohtu elanikkonnakaitseoperatsioonid või talitluspidevuse.

(12)

Otsuse nr 1313/2013 artikli 6 lõike 5 kohaselt peavad liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid põhinema praegust olukorda kajastavatel ja tulevikku vaatavatel stsenaariumidel, milles võetakse arvesse kliimamuutuste mõju suurõnnetuste ohule, andmeid varasemate sündmuste kohta ja valdkonnaüleseid mõjuanalüüse, mille puhul pööratakse erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele. Samal ajal tuleb otsuse nr 1313/2013/EL artiklis 10 sätestatud suurõnnetuste ohjamise kavandamisel ja suurõnnetustele reageerimise stsenaariumide väljatöötamisel võtta arvesse liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide koostamisel tehtud tööd. Eesmärkide ja stsenaariumide väljatöötamine on seega omavahel tihedalt seotud. Stsenaariumid annavad tõendusmaterjali ja riskipõhist teavet, mis on vajalik eesmärkide seadmiseks, kuna liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide seadmisel tuleks omakorda määrata kindlaks valdkonnad, mis on suurõnnetustele vastupidavuse seisukohast olulised ja seega mõjutavad stsenaariumide väljatöötamist.

(13)	Seepärast vajavad liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid pidevat läbivaatamist ja muutmist, mille puhul võetakse arvesse nende väljatöötamisel ja rakendamisel tehtud edusamme, uusi asjaolusid ja muutuvaid vajadusi.

(14)	Otsuse nr 1313/2013/EL artikli 34 lõike 2 kohane aruandlus peaks andma korrapäraselt teavet muu hulgas liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

ESE JA EESMÄRK

Kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõikega 5 kehtestatakse käesolevas soovituses elanikkonnakaitse valdkonnas liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid ning nende rakendamise, aruandluse ja läbivaatamise üldpõhimõtted.

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid on mittesiduv ühine lähtealus, mille põhjal kujundada ennetus- ja valmisolekumeetmeid suurõnnetuste puhul, millel on või võib olla mitmesse riiki ulatuv piiriülene mõju, et parandada liidu ja selle liikmesriikide suutlikkust selliste suurõnnetustega toime tulla ja nende tagajärgedele vastu panna. Eesmärkides määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja nendega seotud erieesmärgid, mille abil tugevdada liidu mehhanismi ja liikmesriikide suurõnnetustele vastupidavust.

SUURÕNNETUSTELE VASTUPIDAVUSE ALUSEKS OLEVAD HORISONTAALSED PÕHIMÕTTED JA LÄHENEMISVIISID

Riskiolukord muutub kiiresti. Sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud suurõnnetuste tagajärjed ulatuvad üle riikide ja valdkondade piiride ning põhjustavad kahju inimestele ja majandusele. Et säilitada elanikkonnakaitses osalejate suutlikkus tulla tulemuslikult toime paljude tulevaste häirivate sündmustega, tuleb parandada suurõnnetustele vastupidavust.

Elanikkonnakaitse valdkonna suurõnnetustele vastupidavuse suurendamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid:

a)	terviklikkus: tegevus peab hõlmama suurõnnetuste ohjamise terviktsüklit – ennetamist, valmisolekut, reageerimist ja tavaolukorra taastamist;

b)	eelohjatavus: õnnetuse ohtu tuleb võimaluse korral vähendada ja tagada piisav valmisolek suurõnnetustele tulemuslikuks ja tõhusaks reageerimiseks;

valdkonna- ja piiriülesus: rohkem on vaja võtta arvesse ohtude omavahelist sõltuvust, tagada asjaomaste poliitikavaldkondade sidusus ja ergutama koostööd ühiste ohtudega kokku puutuvate liikmesriikide vahel. Koostöö ja koordineerimise abil tuleks suurendada sidusust, optimeerida koostoimet ja edendada järjepidevat tegevust kõigis sektorites, valitsemistasanditel, sealhulgas piirkondlikel valitsemistasanditel, ametiasutustes ja sidusrühmades;

teadmiste ja tõenduspõhisus: vaja on suurõnnetuste ohtu põhjalikult mõista, sealhulgas suurõnnetuste majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju. Sel eesmärgil tuleks toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning edendada teadmiste, sealhulgas teadusuuringute, andmevahetuse, pideva hindamise ja õppe heade tavade jagamist;

e)	kaasavus: vaja on tagada, et mitte kedagi ei jäetaks kõrvale, ning võtta arvesse inimeste spetsiifilisi vajadusi ja haavatavuse tekitajaid, nagu sugu, vanus, majanduslik, hariduslik ja sotsiaalne taust, puue ja geograafiline kokkupuude riskiteguritega;

kestlikkus: vaja on võtta arvesse looduspõhiseid lahendusi ning seda, kuidas kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab suurõnnetuste ohtu, ning ennetada ja leevendada suurõnnetuste keskkonnamõju, pöörates erilist tähelepanu elanikkonnakaitseoperatsioonide keskkonnamõju minimeerimisele.

LIIDU SUURÕNNETUSTELE VASTUPIDAVUSE EESMÄRGID

Elanikkonnakaitse valdkonna suurõnnetustele vastupidavuse parandamiseks on seatud järgmised eesmärgid:

a)	eelohjata – parandada riskihindamist, eelohjet ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist;

b)	valmistuda – suurendada elanikkonna riskiteadlikkust ja valmisolekut;

c)	hoiatada – tõhustada varajast hoiatamist;

d)	reageerida – suurendada liidu mehhanismi reageerimisvõimet;

e)	kindlustada – luua tugev elanikkonnakaitsesüsteem.

Punktis 5 loetletud liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid on sätestatud käesoleva soovituse lisas.

Suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide saavutamiseks ergutatakse liikmesriike ja komisjoni võtma liidu mehhanismi raames vajalikke meetmeid. Neid ergutatakse ühtlasi edendama koostööd riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste partnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori sidusrühmadega.

Liikmesriike ja komisjoni ergutatakse tagama koostoime ja vastastikune täiendavus asjakohaste rahvusvaheliste, Euroopa ja riiklike vastupidavusraamistike, -strateegiate, -kavade ja -programmidega, et veelgi tugevdada liidu ja liikmesriikide üldist suutlikkust suurõnnetuste tagajärgedele vastu panna.

Eelkõige võtavad liikmesriigid kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõike 1 punktiga c arvesse liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärke ja selliste suurõnnetustega seotud ohte, millel on või võib olla piiriülene mõju mitmes riigis, kui nad arendavad ja täiustavad riiklikul või asjakohasel piirkondlikul tasandil suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist, sealhulgas seoses piiriülese koostööga.

10.

Liikmesriike ergutatakse osalema liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamise toetamiseks otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõike 1 punktis e osutatud riskijuhtimissuutlikkust käsitlevate vastastikuste eksperdihinnangute koostamises.

11.

Komisjon peaks otsuse nr 1313/2013/EL artikli 13 kohaselt loodud liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku ja muude liidu mehhanismi raames võetud meetmetega toetama liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamist.

LÄBIVAATAMINE JA ARUANDLUS

12.

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärke tuleks nende rakendamisel tehtud edusammude ning uute asjaolude ja muutuvate vajaduste taustal pidevalt läbi vaadata ja muuta, võttes arvesse otsuse nr 1313/2013/EL artikli 10 lõikes 1 osutatud stsenaariume ja suurõnnetuste ohjamise kavandamist.

13.

Otsuse nr 1313/2013/EL artikli 34 lõike 2 kohaste kahe aasta tagant esitatavate aruannete tegemiseks ergutatakse komisjoni ja liikmesriike tegema tihedalt koostööd, et luua liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamisel tehtud edusammude jälgimise metoodika. Metoodika peaks hõlmama olukorra analüüsi ja igale eesmärgile vastavat lähtealust ning selles tuleks määrata kindlaks sobivad näitajad.

14.

Liikmesriike ergutatakse esitama komisjonile liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide rakendamise kohta asjakohast teavet.

Brüssel, 8. veebruar 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez LENARČIČ

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 924.

(2) Otsuse nr 1313/2013/EL artikli 28 lõike 1 kohaselt peetakse liikmesriikidele viitamisel silmas ka osalevaid riike, nagu on määratletud otsuse nr 1313/2013/EL artikli 4 lõikes 12. Liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia ja Türgi.

(3) Suurõnnetusele reageerimisse võib viimase abinõuna anda olulise panuse sõjaliste vahendite kasutamine tsiviiljuhtimise all. Kui elanikkonnakaitseoperatsioonide toetuseks peetakse asjakohaseks sõjaliste vahendite kasutamist, siis tuleks järgida sõjaväega tehtavas koostöös korda, menetlusi ja kriteeriume, mille nõukogu või selle pädevad organid on kehtestanud, et teha liidu mehhanismi jaoks kättesaadavaks elanikkonnakaitsega seonduvad sõjalised vahendid, ning need peaksid olema kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste suunistega.

LISA

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärk 1: eelohjata – parandada riskihindamist, eelohjet ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamist

Suurõnnetuste ennetamiseks ja nende kahjulike tagajärgede leevendamiseks on vaja selget arusaama, millised on praegused ja tekkivad ohud. Seepärast peaksid liikmesriigid ja komisjon jätkuvalt parandama oma suutlikkust teha kindlaks ja hinnata suurõnnetuste ohtu ning suurõnnetuste võimalikku piiri- ja valdkonnaülest mõju. Üleeuroopaliste stsenaariumide abil tuleks parandada liidu suutlikkust tulevasi kriise ning inimeste elule ja tervisele avalduvaid ohtusid eelohjata. Liikmesriigid ja komisjon peaksid rakendama ka valdkonnapõhist ja mitut valdkonda hõlmavat riskihindamist (1) . Liikmesriigid ja komisjon peaksid alustama eelohjetegevust, kehtestades liidu ning riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil konkreetsed ennetus- ja valmisolekumeetmed ning valmistades ette asjakohased riskijuhtimise kavad. Liikmesriigid peaksid kasutama liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (edaspidi „liidu mehhanism“) ja muude liidu vahendite (2) raames kättesaadavat toetust, et edendada arukaid investeeringuid suurõnnetuste ennetamisse, kaitstes kodanikke suurõnnetuste eest, kohanedes kliimamuutustega ja edendades rohepööret.

Üldeesmärk: parandada 2030. aastaks liidu ja liikmesriikide suutlikkust teha kindlaks ja hinnata piiri- ja valdkonnaülese mõjuga suurõnnetuste ohtu ning kasutada seda teavet suurõnnetuste ennetamise ja nendeks valmisoleku meetmete, sealhulgas suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiate, suurõnnetuste eelohje, riskijuhtimise kavandamise ja reageerimismeetmete tõhustamiseks.

Selle eesmärgi rakendamisel ja selle üle järelevalve tegemisel tuginetakse järgmistele erieesmärkidele.

Erieesmärgid

1.1

Parandada kogu liitu hõlmavate stsenaariumide koostamise suutlikkust

2023. aasta lõpuks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega saama valmis peamised piiri- ja valdkonnaülesed stsenaariumid, milles kajastatakse 16 peamist ohtu, millega liit kokku puutub.

Liikmesriigid peaksid tagama, et nende riskistsenaariumeid võetakse üleeuroopalistes stsenaariumides arvesse.

Liit ja liikmesriigid saaksid tugineda stsenaariumidele edasiste suurõnnetuste ennetamise ja suurõnnetusteks valmisoleku meetmete, sealhulgas suurõnnetuste ohu vähendamise strateegiate, suurõnnetuste eelohje ja riskijuhtimise kavandamise ning suurõnnetustele reageerimise meetmete väljatöötamisel.

Pärast 2023. aastat tuleks stsenaariume pidevalt ajakohastada ja vajaduse korral laiendada.

1.2

Parandada riskihindamist

Et tagada suurõnnetuse ohu igakülgne käsitlemine Euroopa tasandil, peaks komisjon veelgi parandama Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1313/2013 (3) artikli 5 lõike 1 punkti c kohast liidu tasandi ülevaadet loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud suurõnnetustest. Liidu tasandi ülevaade suurõnnetuste ohust peaks põhinema elanikkonnakaitse valdkonna riiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja piiriülesel riskihindamisel ning asjaomastel kogu liitu hõlmavate riskihindamistel (4) ning kooskõlas liidu õigusega tehtud valdkonnapõhistel ja mitut valdkonda hõlmavatel riskihindamistel.

Liidu tasandil peaks riskihindamine põhinema peamiste ja tekkivate riskide, nende ahelmõju, eriti ohustatud ja haavatavate piirkondade ja rühmade paremal kindlaksmääramisel ja valdkonnaülesel analüüsil ning selles tuleks arvesse võtta liidu piirkondi, mis seisavad silmitsi sarnaste riskidega.

Liikmesriigid peaksid veelgi parandama riskihindamist riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil ning piiriüleste riskide puhul, kui see on asjakohane. Liikmesriikides tuleks riskihindamisel järgida mitme ohu põhist lähenemisviisi. Liikmesriigid peaksid lisama ülevaate tekkivatest ohtudest ning hinnangu piiriüleste riskide, kliimamuutuste mõju ja võimaliku ahelmõju kohta. Elanikkonnakaitse valdkonna riikliku, piirkondliku, kohaliku ja piiriülese tasandi riskihindamised peaksid tuginema asjaomases poliitikavaldkonnas tehtud riskihindamisele ja olema sellega kooskõlas.

1.3

Parandada eelohjevõimet

Liikmesriigid ja komisjon peaksid stsenaariumide väljatöötamise kõrval veelgi tõhustama prognoosimist ja riskide eelohjet, sealhulgas tulevikuseiret ning analüüse ja teadusuuringuid, et oleks võimalik praegused ja uued ohud ja probleemid varakult kindlaks teha ning valmistada ette kohanemis-, ennetus- ja valmisolekumeetmed, mida rakendada tulevaste häirivate sündmuste puhul.

1.4

Parandada riskijuhtimise planeerimist

Komisjon peaks tagama, et liidu mehhanismi vajaduste ja lünkade hindamisel tuginetakse valdkonnaülesele riskihindamisele ja stsenaariumidele ning järgitakse mitut ohtu hõlmavat lähenemisviisi.

Liikmesriigid peaksid tagama, et riikliku ja vajaduse korral piirkondliku ja kohaliku tasandi strateegiates, raamistikes ja riskijuhtimiskavades järgitakse mitut ohtu hõlmavat lähenemisviisi. Strateegiad, raamistikud ja kavad peaksid põhinema asjaomastel stsenaariumidel ning piiri- ja valdkonnaülesel koostööl ning tagama kohanemise, ennetuse ja valmisoleku.

Liikmesriigid peaksid tegema piiriülestel aladel tõhustatud koostööd, et täiendada piiriüleste riskide juhtimise kavasid.

Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid võtma vajadust mööda arvesse kliimamuutuste mõju, suurõnnetustest vallanduda võivat ahelmõju ja haavatavate rühmade erivajadusi.

1.5

Parandada elanikkonnakaitse suutlikkust töötada välja suurõnnetuste ennetusmeetmeid

Et saavutada kõrgetasemeline kaitse suurõnnetuste eest, peaksid liikmesriikide elanikkonnakaitseasutused oma tegevust suurõnnetuste ärahoidmisel tõhustama, lähtudes muu hulgas suurõnnetusele järgneval taastamistööl põhimõttest „parem kui varem“ (5).

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärk 2: valmistuda – suurendada elanikkonna riskiteadlikkust ja valmisolekut

Riskiteadlik ja valmistunud elanikkond on suurõnnetustele vastupidamise oluline komponent, sest üksikisikud ja kogukonnad on sageli esimesed, kes suurõnnetustega kokku puutuvad ja neile reageerivad. Üldsuse teadlikkus riskidest ja piisavad teadmised selle kohta, kuidas suurõnnetusi ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida, vähendavad oluliselt suurõnnetuste raskeid tagajärgi. Seega tuleks suurendada üldsuse teadmisi suurõnnetuste ohu ja suurõnnetuste ennetamise meetmete kohta; parandada üksikisikute ja kogukondade võimet ise ennast kaitsta, nende valmidust suurõnnetuste käigus sobival viisil käituda ja suurõnnetustele reageerida ning edendada riskiennetuskultuuri ja usaldust elanikkonnakaitseasutuste vastu. Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi üldsuse teavitamiseks, et suurõnnetuste ennetamisest ja nendeks valmisolekust saaks kodanike igapäevaelu osa, ning edendama selles vallas kodanikuaktiivsust ja vabatahtlikke algatusi ning komisjon peaks neid selles toetama. Liikmesriigid peaksid tegema riigisiseste ja piiriüleste küsimuste puhul vajadust mööda koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning partnerite, sealhulgas erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

Üldeesmärk: suurendada 2030. aastaks märkimisväärselt liidu elanikkonna teadlikkust suurõnnetuste ohust ja suurõnnetusteks valmisolekut kõigis liikmesriikides.

Selle eesmärgi rakendamisel ja selle üle järelevalve tegemisel tuginetakse järgmistele erieesmärkidele.

Erieesmärgid

2.1

Suurendada üldist riskiteadlikkust

Liikmesriigid peaksid edasi arendama riskiteadlikkuse suurendamise strateegiaid ja tõhustama riskiteadlikkuse suurendamise meetmeid, et tagada elanikkonna suurem teadlikkus piirkondlikest ja peamistest üleriigilistest ohtudest. Riskiteadlikkuse suurendamise strateegiad peaksid vajadust mööda hõlmama ka hooajalisi elanikke.

Komisjon peaks liikmesriikide riskiteadlikkuse meetmeid toetama ja neid vajaduse korral täiendama riskiteadlikkuse suurendamise meetmetega liidu tasandil.

—	Aastaks 2030 peaks 90 % liidu elanikkonnast (6) olema hästi kursis oma piirkonna suurõnnetuste ohuga.

2.2

Parandada üldsuse juurdepääsu suurõnnetuste ohtu käsitlevale teabele

Liidu ja liikmesriikide ametiasutused peaksid tagama, et liidu elanikkonnal on võimalik saada lihtsalt kätte teavet õnntuste ohu ja nende võimaliku mõju kohta.

Liidu ja liikmesriikide ametiasutused peaksid suurõnnetuste ohu kohta teabe andmisel võtma arvesse haavatavate rühmade ja puuetega inimeste spetsiifilisi vajadusi ja olukorda.

2.3

Suurendada elanikkonna teadlikkust ennetus- ja valmisolekumeetmetest ning hoogustada selliste meetmete võtmist elanikkonna seas

Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond, sealhulgas haavatavad rühmad ja puuetega inimesed, saavad teadlikumaks suurõnnetuste ennetamise meetmetest ja sellest, mida nad ise saavad kõige levinumate suurõnnetuste korral teha. Selle tulemusena peaks suurenema nende inimeste osakaal, kes on astunud samme suurõnnetuste ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks.

Komisjon peaks toetama liikmesriikide tegevust suurõnnetuste ennetamisel ja üldsuse valmisoleku suurendamisel ning täiendama seda asjakohaste meetmetega liidu tasandil.

2.4

Tugevdada elanikkonna seas riskiennetuskultuuri

Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et:

(a)	tagada, et elanikkonna seas paranevad teadmised suurõnnetuste ennetamise kohta, usaldus pädevate elanikkonnakaitseasutuste vastu ning arusaamine elanikkonnakaitse missioonist;

(b)	tagada elanikkonna suutlikkus hinnata suurõnnetuste ohtu käsitleva teabe usaldusväärsust, sealhulgas oskus teha kindlaks sellise teabe ja hoiatuste usaldusväärsed allikad;

(c)	tugevdada üldsuse kaasatust ja vabatahtlike osalemist elanikkonnakaitses.

Komisjon peaks toetama liikmesriikide tegevust riskiennetuskultuuri tugevdamisel ning täiendama seda asjakohaste meetmetega liidu tasandil.

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärk 3: hoiatada – tõhustada varajast hoiatamist

Tõhusad varajase hoiatamise ja seiresüsteemid on suurõnnetuste eelohjamiseks ja nendeks valmisolekuks hädavajalikud. Need võimaldavad riigiasutustel ja suurõnnetustest ohustatud inimestel tegutseda piisava ajavaruga, et minimeerida vigastusi, inimohvreid ning vara, keskkonna ja kultuuripärandi kahjustumist. Varajase hoiatamise süsteeme tuleks liidu tasandil ja liikmesriikides korrapäraselt hinnata ja täiustada. Tugevdada tuleks varajase hoiatamise süsteemide põhifunktsioone, nagu suurõnnetuste ja nende tagajärgede prognoosimine ning ohtude tuvastamine ja seire ning elanikkonna, sealhulgas haavatavate rühmade õigeaegne ja kergesti mõistetav hoiatamine. Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC) peaks liikmesriike ennetavalt toetama ning pakkuma taotluse korral elanikkonnakaitseasutuste abistamiseks tuvastatud ja prognoositavate juhtumite kohta kiireid mõjuhinnanguid.

Üldeesmärk: suurendada 2030. aastaks varajase hoiatamise süsteemide tõhusust ja koostalitlusvõimet liidus, et võimaldada reageerida suurõnnetustele õigeaegselt ja tõhusalt ning hoida ära või vähendada nende kahjulikke tagajärgi, pöörates erilist tähelepanu varajase hoiatamise tugevdamisele mitut riiki hõlmavate piiriüleste tagajärgedega suurõnnetuste ohu ja peamiste üleriigiliste ohtude puhul.

Selle eesmärgi rakendamisel ja selle üle järelevalve tegemisel tuginetakse järgmistele erieesmärkidele.

Erieesmärgid

3.1

Parandada prognoosimis-, tuvastamis- ja seiresuutlikkust

Komisjon, eelkõige hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, asjaomased liidu ametid ja liikmesriigid peaksid parandama oma suutlikkust prognoosida, tuvastada ja seirata suurõnnetusi ja nende tagajärgi, tegeledes koordineeritumalt piiriüleste riskidega ning parandades süsteemide integreeritust ja koostalitlusvõimet.

Tuvastamis- ja prognoosimissüsteemides tuleks vajaduse korral arvestada kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega seotud kaalutlustega.

3.2

Parandada üldsuse hoiatamist

Liikmesriigid peaksid tõhustama üldsuse hoiatamise süsteeme, et parandada riski-, hädaolukordade ja kriisikommunikatsiooni, tehes teatavaks tagajärgede eeldatava ulatuse ning võetavad meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata. Piiriüleste õnnetuste puhul peaks üldsuse hoiatamine liikmesriikides põhinema tõhustatud hoiatuskorral.

Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsuse hoiatamisel võetakse arvesse elanike keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele.

Hoiatused peaksid jõudma ohustatud elanikkonnani õigeaegselt ja tulemuslikult.

Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab üldsusele mõeldud hoiatussignaalidest ja -sõnumitest õigesti aru.

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärk 4: reageerida – suurendada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi reageerimisvõimet

Abitaotlused muutuvad üha sagedasemaks ja vajadus reageerida üha mitmekesisemaks. Liidu mehhanism peaks olema suuteline reageerima tekkivatele ohtudele ja olema valmis mitut riiki hõlmavate piiriüleste suurõnnetuste arvu suurenemiseks. Et liidu mehhanismi kaudu oleks võimalik liikmesriike nende enda suutlikkust ületavatele suurõnnetustele reageerimisel ka edaspidi tulemuslikult abistada, tuleks mehhanismi asjakohast liiki ja asjakohase hulga vahenditega tugevdada. Liidu mehhanismi reageerimissuutlikkuse tase tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Komisjon ja liikmesriigid peaksid vastavalt vajadustele jätkama reageerimisvõimekuse arendamist Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursi ja rescEU kaudu.

Üldeesmärk: arendada 2024. aastaks edasi liidu mehhanismi võimekust reageerida metsa- ja maastikupõlengutele, üleujutustele, otsingu- ja päästevajadusele ning keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumasündmustele (KBRT) ning tervisealastele hädaolukordadele. Töö selle eesmärgi ja selle sihtmärkide vallas jätkub ning 2024. aastaks arendatakse välja ajutise peavarju, hädaolukorra energiavarustuse ja transpordi jms võime.

Selle eesmärgi rakendamisel ja selle üle järelevalve tegemisel tuginetakse järgmistele erieesmärkidele.

Erieesmärgid (7)

4.1

Reageerimine metsa- ja maastikupõlengutele (8)

Liidu mehhanism peaks võimaldama reageerida korraga vähemalt 6 liikmesriigi vajadustele metsa-või maastikupõlengute õhust kustutamise vallas vähemalt 1 päeva ja maksimaalselt 7 päeva jooksul, kui riikide enda suutlikkus on ammendunud.

Samal ajal peaks liidu mehhanismi suutlikkus võimaldama reageerida korraga vähemalt 4 liikmesriigi vajadustele metsa- või maastikupõlengute maa peal kustutamise vallas vähemalt 7 päeva ja maksimaalselt 14 päeva jooksul, kui riikide enda suutlikkus on ammendunud.

Lisaks peaks olema võimalik lähetada liidu mehhanismi kaudu 2 samaaegse metsa- või maastikupõlenguga seotud abitaotluse peale tuletõrje nõustamis- ja hindamisüksusi, kes saavad anda taktikalist nõu.

4.2

Reageerimine üleujutustele

Liidu mehhanism peaks võimaldama reageerida üleujutusele, mis puudutab samaaegselt vähemalt 3 liikmesriiki, kui riikide enda suutlikkus on ammendunud. Pakutav süsteem peaks olema võimeline pumpama vähemalt 20 000 m3 vett tunnis 21 päeva jooksul.

Lisaks peaks liidu mehhanism võimaldama üleujutuste ohjeldamist, jäätmekäitlust, tammide hindamist ning üleujutusest tingitud otsingu- ja päästeoperatsioone.

4.3

Otsingu- ja päästeoperatsioonid

Liidu mehhanismiga peaks olema võimalik läbi viia otsingu- ja päästeoperatsioone samaaegselt vähemalt 4 liikmesriigis eri keskkondades ja eri liiki suurõnnetuste puhul. Pakutav süsteem peaks võimaldama ööpäevaringseid operatsioone 7 päeva jooksul keskmistes linnakeskkonna otsingu- ja päästetingimustes ning 10 päeva rasketes linnakeskkonna otsingu- ja päästetingimustes.

Süsteem peaks võimaldama lähetada täiendavaid jõudusid otsingu- ja päästeoperatsioonidele mägedes ja koobastes ning vulkanoloogia, seismoloogia, tammi hindamise ja inseneritehnika eksperte.

4.4

Reageerimine KBRT-õnnetustele

Liidu mehhanism peaks võimaldama vastata korraga 3 liikmesriigi saastest puhastamise taotlusele, pakkudes kõnealust abi vähemalt 14 järjestikuse päeva jooksul 500 inimese jaoks, kellest 50 on vigastatud, tempoga 15 000 m2 välispinda ja 200 m2 sisepinda tunnis, ja hõlmates elutähtsa varustuse ja /või tõendite puhastamist, eeldusel et saastest puhastamine on võimalik veega.

Lisaks peaks liidu mehhanism võimaldama vastata samaaegselt vähemalt 2 liikmesriigi radioloogilise ja tuumakiirguse seire taotlusele, pakkudes kõnealust abi vähemalt 10 järjestikuse päeva jooksul 100 inimese ja 10 sõiduki jaoks, tempoga 10 000 m2 välispinda ja 1 000 m2 sisepinda tunnis.

Lisaks peaks liidu mehhanism võimaldama anda lähetuste või kaugtoetuse kaudu KBRT-alast nõu.

4.5

Reageerimine tervisealastele hädaolukordadele (9)

Liidu mehhanism peaks võimaldama vastata samaaegselt 3 liikmesriigi abitaotlusele lasta 1. tüüpi erakorralise meditsiini rühmal (EMT1) ravida vähemalt 2 nädalat kokku 800 ambulatoorset patsienti päevas (erakorralise ambulatoorse ravi moodulid) ning lasta 2. tüüpi erakorralise meditsiini rühmal (EMT2) luua operatsioonisaalid kokku 60 statsionaarsele patsiendile (erakorralise statsionaarse kirurgilise ravi moodulid). Pakutav süsteem peab võimaldama teha 45 väiksemat kirurgilist operatsiooni päevas 2 nädala jooksul.

Liidu mehhanism peaks võimaldama vastata samaaegselt vähemalt 5 liikmesriigi taotlusele viia läbi kokku 24 intensiivravipatsiendi ja 200 mitte-intensiivravi patsiendi ning lisaks 6 suure nakkusohuga patsiendi meditsiiniline evakuatsioon päevas kuni 14 päeva jooksul.

Liidu mehhanism peaks võimaldama vastata samaaegselt vähemalt 3 liikmesriigi taotlustele teha mobiilseid laborianalüüse, sealhulgas vajaduse korral KBRT-analüüse, mahus 150 proovi päevas kuni 14 päeva jooksul.

Lisaks peaks liidu mehhanism tagama koostöös ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutusega tõsiste piiriüleste terviseohtude korral oluliste meditsiiniliste vastumeetmete, eelkõige ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu ja kättesaadavuse.

Lisaks peaks liidu mehhanism võimaldama anda pädevate ekspertide kohapealsete lähetuste ja ekspertide kaugtoetuse kaudu spetsiifilist rahvatervisealast ja epidemioloogilist nõu.

Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärk 5: kindlustada – luua tugev elanikkonnakaitsesüsteem

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitseasutused peaksid jätkuvalt tugevdama oma talitluspidevust. Lisaks peaksid nad arvestama oma talitluspidevuse kavandamisel valdkonna- ja piiriüleste suurõnnetuste ohuga. Selleks peaksid hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitseasutused tagama valdkonna- ja piiriülese koostöö ning edendama partnerlusi erasektori, kodanikuühiskonna, vabatahtlike organisatsioonide ja teiste partneritega. Liidu mehhanism peaks võimaldama stressitestide tegemise toetamist, et katsetada hädaolukorra operatsioonikeskuste talitluspidevust, ning koostööd liikmesriikidega saadud kogemuste ja soovituste põhjal järelmeetmete võtmiseks.

Üldeesmärk: tagada 2027. aastaks hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse ja liikmesriikide elanikkonnakaitse valdkonna asutuste talitluspidevus ning säilitada nende põhifunktsioonid, sealhulgas selliste suurõnnetuste korral, millel on ahelmõju ja piiriülesed tagajärjed, samaaegsete ja korduvate suurõnnetuste korral ning pikaajaliste hädaolukordade ja suurõnnetustega seotud uute ohtude suhtes.

Selle eesmärgi rakendamisel ja selle üle järelevalve tegemisel tuginetakse järgmistele erieesmärkidele.

Erieesmärgid

5.1

Parandada talitluspidevuse kavandamise suutlikkust

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitse valdkonna asutused peaksid kavad ja menetlused korrapäraselt läbi vaatama, et muuta need paindlikumaks ja kohanduvaks ootuspäraste ja tulevaste suurõnnetuste eeldatavate tagajärgedega. Kavad ja menetlused peaksid põhinema stsenaariumidel ja mõjuanalüüsidel. Need peaksid hõlmama vajadust mööda järgmisi küsimusi: personalijuhtimine, korrapärased koolitused ja õppused, tarneahela juhtimine ja seadmetega seotud vajadused, varude loomine, ülekate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide kerksus ja turvalisus.

5.2

Parandada valdkonnaülese koordineerimise suutlikkust

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitse valdkonna asutused peaksid:

(a)

tõhustama valdkonnaülest koostööd ja menetluste koostalitlusvõimet, et pädevad elanikkonnakaitseasutused, muud asjaomased teenistused ja partnerid, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, vabatahtlikud ja akadeemiliste ringkondade esindajad, saaksid vajaduse korral reageerimismeetmeid kiiresti, tulemuslikult ja tõhusalt laiendada;

(b)	säilitama ja looma suurõnnetuste vahelisel ajal valdkonnaüleseid võrgustikke ja kokkuleppeid ametiasutuste vahel ning asjaomaste partneritega.

5.3

Parandada piiriülese koordineerimise suutlikkust

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitse valdkonna asutused peaksid:

(a)	tõhustama piiriülest koostööd ning menetluste, süsteemide ja vahendite koostalitlusvõimet, et võimaldada tõhusat ja tulemuslikku teabevahetust, ning hõlbustada toetatud operatiivotsuste tegemist ja vastuvõtva riigi poolset tuge;

(b)	säilitama ja sõlmima elanikkonnakaitseasutuste ja muude asjaomaste teenistuste vahelisi piiriüleseid kokkuleppeid.

5.4

Parandada suurõnnetuste ohust teatamise ja sellise teabe haldamise suutlikkust

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitse valdkonna asutused peaksid:

(a)	parandama elanikkonnakaitsealast reageerimist võimaldavate süsteemide ja menetluste koostalitlusvõimet ning reageerimismeetmete koordineerimist asjaomaste asutuste ja partnerite vahel;

(b)	tagama, et teavitus- ja teabehaldussüsteemid ja -menetlused võimaldaksid sidusat riski-, hädaolukorra- ja kriisikommunikatsiooni asjaomaste asutuste vahel ja asjaomaste välispartneritega.

5.5

Parandada suurõnnetustele järgneva hindamise suutlikkust

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ja liikmesriikide elanikkonnakaitse valdkonna asutused peaksid:

(a)

tegema süsteemselt pärast iga suurõnnetust kokkuvõtte saadud õppetundidest. Saadud õppetunnid peaksid hõlmama kogu suurõnnetuste ohjamise tsüklit (ennetust, valmisolekut, reageerimist ja tavaolukorra taastamist). Õppetundide analüüsi tuleks kaasata elanikkonnakaitseasutused ja vajaduse korral muud asjaomased asutused, teenistused ja partnerid, kes on osalenud hinnatava suurõnnetuse ohjamises;

(b)	tagama, et saadud õppetunde levitatakse ja rakendatakse vastavalt vajadusele kogu suurõnnetuste ohjamise tsükli raames.

(1) Eri juhtimistasandite ja vastavalt juhtumile eri osalejate tehtav riskihindamine on sätestatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiivis (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määruses (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivis 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivis 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).

(2) Asjakohased liidu vahendid on näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, ühtekuuluvuspoliitika vahendid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, tehnilise toe instrument, programm „Euroopa horisont“ ja programm LIFE.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(4) Kogu liitu hõlmava riskihindamise juurde kuulub näiteks dokumendi „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ punkti 14 kohane Euroopa kliimariski hindamine (COM(2021) 82 final, 24. veebruar 2021).

(5) Põhimõte „parem kui varem“ tähendab suurõnnetusjärgse ülesehitamise puhul seda, et tähelepanu pööratakse uute suurõnnetuste ennetamisele, suurõnnetuste ohu vähendamisele ning keskkonnasäästlikumatele lahendustele ja muudele kestliku arengu põhimõtetele ja komponentidele, selle asemel et lihtsalt taastada suurõnnetusele eelnenud olukord.

(6) Kooskõlas Eurobaromeetri elanikkonnakaitse valdkonna uuringutes kasutatava elanikkonna määratlusega: liikmesriigi elanikud alates 15. eluaastast.

(7) Erieesmärgid määratakse kindlaks komisjoni asjaomastes rakendusotsustes sätestatud vastava valdkonna reageerimisvahendite tehniliste miinimumnõuete põhjal ning samuti lähtudes operatiivkogemustest ja liikmesriikide ekspertide tagasisidest nende vahendite kasutamise kohta.

(8) Tootmisprobleemide tõttu eeldatakse, et metsa- ja maastikupõlengute õhust kustutamise võime tuleks täielikult välja arendada 2030. aastaks.

(9) Tervisealases hädaolukorras tegutsemise eesmärgid ei hõlma 2. tüüpi erakorralise meditsiini rühma (EMT2) rescEU varu, mida alles luuakse ja mis peaks hakkama täielikult toimima pärast 2024. aastat.

15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 56/19

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 56/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Nordhessische Ahle Wurscht / Nordhessische Ahle Worscht“

ELi nr: PGI-DE-02173 – 18.5.2016

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Nordhessische Ahle Wurscht / Nordhessische Ahle Worscht“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Toode „Nordhessische Ahle Wurscht“ on õhu käes kuivatatud või sellisel moel kuivatatud ja lisaks suitsutatud kõva veiselihavorst, mida toodetakse Põhja-Hesseni piirkonnas. Toote konsistentsi ja suus tekkivat tunnet iseloomustab teatav muredus ning tüüpilistest kõvadest vorstidest suurem pehmus. Suus tekkiv pehme maitse püsib vaatamata vorsti kuivatamise tasemele või selle vanusele. Toodet müüakse vastavalt selle laagerdumise määrale kas märgistusega „pehme“, „tahke“ või „kõva“. Tootel „Nordhessische Ahle Wurscht“ on järgmised vormid: „Feldkieker“, „Dürre Runde“ ja „Stracke“.

Keemiliste nõuete osas kohaldatakse vastavalt vajadusele liha ja lihatooteid käsitlevaid suuniseid:

analüütilised väärtused „Stracke“ ja „Dürre Runde“ puhul: sidekoevalguta lihavalk vähemalt 12 %; sidekoevalguta lihavalk lihavalgu protsendina: histomeetriliselt mõõdetuna vähemalt 65 mahuprotsenti, keemiliselt vähemalt 75 %

analüütilised väärtused „Feldkieker’i“ puhul: sidekoevalguta lihavalk vähemalt 12,5 %; sidekoevalguta lihavalk lihavalgu protsendina: histomeetriliselt mõõdetuna vähemalt 70 mahuprotsenti, keemiliselt vähemalt 80 %

Toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ kaal varieerub sõltuvalt selle vormist. Pärast täitmist kaalub värske toode „Stracke“ 500 kuni 3 000 grammi, „Dürre Runde“ 350 kuni 1 000 grammi ja „Feldkieker“ 800 kuni 3 000 grammi. Laagerdumise ajal tingib kuivamine toote kaalu vähenemise vähemalt 30 % võrra. Vorst on alguses tumepunane ja selles on näha valged rasvakübemed. Vorsti laagerdudes muutub punane värvus intensiivsemaks.

Maitset iseloomustab kerge hapusus ja eristuv küps aroom.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ tootmine seab liha kvaliteedile erinõuded. Vorsti valmistatakse valdavalt kuivast, tahkemast ja vanemate sigade lihast. Sigu nuumatakse tavapärasest kauem just nimelt toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ valmistamise eesmärgil. Tapmise ajal peab sigade keskmine eluskaal olema vähemalt 125 kilogrammi või keskmine rümba kaal vähemalt 100 kilogrammi (keskmine rümba kaal oli Saksamaal 2016. aastal ligikaudu 94 kilogrammi).

On tõestatud, et pikad transporditeed põhjustavad loomadele stressi ning see mõjutab liha kvaliteeti tapmise ajal. Adrenaliini eraldumine muudab lihas tekkiva pH väärtuse kujunemist pärast tapmist ja veeimendumist. Mõlemal teguril on otsustav mõju vorsti laagerdumisele ja selle konsistentsile ning seega toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ kvaliteedile. Standardne transportimise aeg põllumajandusettevõttest tapamajja on seetõttu kuni kaks tundi. Loomad tapetakse üksnes geograafilises piirkonnas.

Sigu ei eristata mitte tõu, vaid rümba kaalu järgi, sest Põhja-Hessenis nuumatavad sead on tavaliselt väga erinevate tõugude ristandid.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Loomad tapetakse üksnes geograafilises piirkonnas. Liha tükeldatakse ja töödeldakse geograafilise piirkonna tootmisettevõttes. Laagerdumisprotsess ja sellele järgnev kuivatamisprotsess toimub geograafilises piirkonnas sobivas keskkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kooskõlas õigusnõuetega. Lisaks näidatakse tootja nimi ja aadress ära kas vorstil oleval märgisel, tootele lisatud sildil või mõnel muul samalaadsel viisil.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond on Põhja-Hessen ja selle järgmised maa- ja muud piirkonnad: Hersfeld-Rothenburg, Kassel, Marburg-Biedenkopf, Schwalm-Eder, Waldeck-Frankenberg, Werra-Meißner ja Kasseli linn.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seos geograafilise piirkonnaga tuleneb toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ mainest ja eristuvast kvaliteedist, mis on seotud asjaoluga, et toodet valmistatakse äsja tapetud sigade lihast. Vorstitäidise valmistamine tuleb lõpetada hiljemalt 12 tunni jooksul pärast tapmist. Täidist valmistatakse konditustatud, vähesel määral kõõluseid sisaldavast sealihast, mis saadakse kogu loomast. Sealiha peab seega olema kõrge kvaliteediga. Muu hulgas hõlmab see näiteks vanemate sigade liha kasutamist, sest nende rümbad kaaluvad rohkem, ja see eristab toodet „Nordhessische Ahle Wurscht“ kõigi teiste Hessenis pakutavate vorstiliikide tootmisest.

Samuti mõjutab toodet laagerdumisprotsess, mis toimub spetsiaalselt kohandatud ruumides, mida tänini ehitatakse traditsiooniliselt savist. Eriline kliima parandab toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ kvaliteeti. Levinud on ka „Wurschthimmel“ [„vorstikuplite] nime kandvate ruumide kasutamine. Nendes ruumides riputatakse vorstid laagerdumiseks lakke. Sobivad on ka kliimakambrid ja kliimaruumid, milles temperatuuri ja niiskustaseme hoidmiseks kasutakse tehnoloogilisi seadmeid. Neid erinevaid laagerdamismeetodeid sageli ka kombineeritakse.

Maitset iseloomustab kerge hapusus ja eristuv küps aroom. Maitse moodustub pH-väärtuse vähendamise käigus liha laagerdumise ajal, soola ja salpeetri kasutamisel ning aeglasel laagerdumisel laagerdumisruumi erilises kliimas. Vürtsidest kasutatakse peamiselt pipart, muskaatpähklit ja täiendavaid kohalikke maitseaineid sõltuvalt piirkonnast, sh köömned, sinepiseemned ja küüslauk. Kohalike maitseainete lisamine ei mõjuta toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ tüüpilisi omadusi, välimust ega tekstuuri.

Toote hea maine tuleneb pikaajalistest traditsioonidest ja erilisest maitsest, ning suundumusest eelistada kohalikke tooteid ja naasta traditsiooniliste toodete juurde. Selle tõestuseks on mitme toodet „Nordhessische Ahle Wurscht“ väärtustava väljaande ja ürituse olemasolu..

Oma teoses „Nordhessisches Küchenbrevier“ [Teejuht Põhja-Esseni kokakunsti juurde] lisas autor Heinrich Keim toodet „Nordhessische Ahle Wurscht“ sisaldanud retseptikogusse ka vorstikataloogi nimega „Nordhessische Wurstologie“ [Põhja-Esseni vorstikataloog]. Oma teoses „Nordhessische Ahle Worscht: Eine Wurst mit Kultstatus“ [„Nordhessische Ahle Worscht“: kultuslik vorst] pühendas ta terve essee sellele vorstile.

Ent toode „Nordhessische Ahle Wurscht“ mängib jätkuvalt olulist rolli ka väljaspool kirjandust. Selle Põhja-Esseni erilise vorstiga on seotud mitu sündmust. Algse tootmismeetodi säilitamiseks on asutatud mitmesuguseid ühinguid. Esimene neist oli Förderverein Nordhessische Ahle Wurscht e.V. 2005. aastal. 2004. aastal lisas tervislikku toitumist propageeriv ühendus Slow Food Germany toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ oma kataloogi „Ark of Taste“ (Maitselaegas), et edendada toote traditsioonilist tootmismeetodit ja hoida seda kui kultuuriväärtust.

Lihunike gildi algatusel toimusid 2011. aastal toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ esimesed meistrivõistlused, kus 130 gildi kuuluvat Põhja-Hesseni ettevõtet tutvustasid enam kui 300 vorsti ja võistlesid auhindade nimel. Võistlust on nüüdseks korraldatud iga kahe aasta tagant. Selle tulemusi tutvustatakse laialdaselt, näiteks ajalehes „Deutsche Handwerks Zeitung“ või piirkondlikus päevalehes „Hessisch-Niedersächsische Allgemeine“.

Alates 2011. aastast on ühing Förderverein Nordhessische Ahle Wurscht e.V. korraldanud iga-aastast toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ päeva.

Hea maine, mille toode „Nordhessische Ahle Wurscht“ piirkonnas ja kaugemalgi pälvinud on, tuleneb asjaolust, et tegemist on traditsioonilise tootega, mida on selles geograafilises piirkonnas valmistatud juba sajandeid ja mis on selle aja jooksul muutunud kultustooteks.

Suur osa Põhja-Hesseni piirkonnast oli ajalooliselt metsanduse ja põllumajandusega tegelev ala ja nii on see ka tänapäeval. Sigu said kasvatada peaaegu kõik, sest sead saadeti nuumamiseks metsa ja seega ei olnud neile vaja anda lisasööta. Kuna sead tapeti kodus, toetas see märkimisväärselt maaelanikkonna toimetulekut.

Väljaandes „Ahle Wurscht – Das europäische Schmeckewöhlerchen der Grimm-Heimat Nordhessen“ [Ahle Wurscht – Euroopa delikatess vendade Grimmide kodukohast] on toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ päritolu uurimisel jõutud välja Rooma ajajärku ja hermunduuride hõimuni, kes säilitas tükeldatud liha soolase jõe (arvatavasti Werra jõe) veest saadud soola abil ning kasutas seda kaubavahetuses roomlastega.

Loomade kodus tapmine ja külmutamisvõimaluste puudumine tähendas seda, et värskelt tapetud looma liha vajas kohest töötlemist. See on põhjus, miks tootel „Nordhessische Ahle Wurscht“ on selline eriline konsistents.

Vorsti „Nordhessische Ahle Wurscht“ valmistamise traditsioon on säilinud tänapäevani. Pärast loomade koduse tapmise jätkuvat langustendentsi hoidsid just põlised lihunikud tallel kõva vorsti valmistamise traditsiooni. Teadmised Põhja-Esseni vorstisortide tootmisest on jätkuvalt laialdased. Igal lihunikul on toote „Nordhessische Ahle Wurscht“ jaoks endiselt oma maitsestamissegu olemas.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/40957

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

15.2.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 56/23

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2023/C 56/10)

Selle dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

Haricot de Soissons

ELi nr: PGI-FR-02805 – 11.10.2021

KPN ( ) KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Haricot de Soissons“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Haricot de Soissons“ on kuivatatud valge suureseemneline aeduba, mis kuulub botaanilisse liiki Phaseolus coccineus (õisuba) ja mida iseloomustab:

—	suur seeme, tuhande tera mass üle 1 400 g;

—	neerukujuline seeme;

—	ühtlane värvus, mis ulatub valgest kuni vandlini;

—	seemne pikkus vähemalt 17 mm ja laius vähemalt 10 mm;

—	niiskussisaldus 12–17 %.

Toodet turustatakse ainult kuivatatud seemnetena.

Pärast vähemalt 12tunnist leotamist on toode keetmisel väga hea püsivusega.

Pärast keetmist on toote peamised organoleptilised omadused õrn ja sulav tekstuur ning õhuke ja suus tajumatu koor.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Toote „Haricot de Soissons“ geograafilises piirkonnas toimuvad tootmisetapid alates külvamisest kuni saagikoristuseni.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toode „Haricot de Soissons“ pakendatakse jaemüügiüksusesse (UVC) või hulgimüügipakendisse.

Mitme aasta saagi pakendamine samasse partiisse ei ole lubatud. Ladustamine toimub kuivas ja valguse eest kaitstud kohas.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Peale kohustuslike märgete, mis on sätestatud toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides, hõlmab märgistus toote registreeritud nimetust ning sellega samal visuaalsel väljal esitatud Euroopa Liidu KGT logo.

Märgistusel peab olema toodud märge „Phaseolus coccineus“.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Haricot de Soissons“ toote geograafiline piirkond hõlmab Aisne’i departemangu järgmiste ringkondade ja kommuunide territooriumi:

—	Château-Thierry, Laoni ja Soissonsi ringkonnad tervikuna;

—

kommuunid: Archon, Autels, Berlise, Brunehamel, Chaourse, Chéry-lès-Rozoy, Clermont-les-Fermes, Cuiry-lès-Iviers, Dagny-Lambercy, Dizy-le-Gros, Dohis, Dolignon, Grandrieux, Lislet, Montcornet, Montloué, Morgny-en-Thiérache, Noircourt, Parfondeval, Raillimont, Renneval, Résigny, Rouvroy-sur-Serre, Rozoy-sur-Serre, Sainte-Geneviève, Soize, Thuel, Vigneux-Hocquet, Ville-aux-Bois-lès-Dizy, Vincy-Reuil-et-Magny.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seos geograafilise keskkonnaga põhineb toote „Haricot de Soissons“ mainel ja eriomadustel, mis tulenevad piirkonna loodus- ja inimteguritest. Ubade kasvatamine on hästi kohanenud mulla- ja kliimatingimustega, mis võimaldavad saada selliste omadustega seemneid, mis meeldivad tarbijatele, sealhulgas toitlustusasutustele, mis kujundavad selle toote abil oma mainet.

Tootmispiirkond asub Aisne’i departemangus tasandike ja orgude looduskeskkonnas. Soissonsi kommuun asub tootmispiirkonna keskmes.

Geograafilist piirkonda iseloomustab kontinentaalse mõju all nõrgenenud ookeaniline kliima, mida iseloomustavad sagedased sademed (keskmiselt 123 päeva aastas), kuid siiski keskmine sademete kogus (umbes 700 millimeetrit aastas), üldiselt mõõdukas temperatuur ja vähene temperatuurikõikumine ning vaid harva esinevad kuumaperioodid või karmid talved.

Sügispakase ohtu saab hallata tootjate kohaldatavate saagikoristuseeskirjade abil.

Geograafilist piirkonda iseloomustavad peaaegu kõikjal asuvad vooluveekogud ja märgalad. Maastiku moodustavad Aisne'i, Ailette'i, Marne'i ja Serre'i jõgede orud.

Geograafilise piirkonna mullad sisaldavad rohkesti peeneteralisi ja toitainerikkaid elemente. Tegemist on filtreerivate, stabiilsete, vähepaakuvate ja vett hästi hoidvate muldadega.

Aisne'i departemang on kuivatatud aedubade tootjana tuntud juba alates 18. sajandist. Selles piirkonnas on kasvatatud mitmeid kuivatatud ubade liike ja sorte, kuid esivanemate oskusteabega tootjad kasvatavad tänapäeval ainult aeduba „Haricot de Soissons“.

Tootjate oskusteave väljendub toote „Haricot de Soissons“ kasvatamise kõikides etappides:

—	Külvamine toimub põllumajandusomaduste alusel valitud maatükkidel sellisel perioodil, mis võimaldab vältida taimede külmakahjustusi. Ridade vahe soodustab taime optimaalset õhutamist ja tagab piisava päikesevalguse.

—	Toodet „Haricot de Soissons“ valmistatakse liigi Phaseolus coccineus sortidest, mida iseloomustavad ronivad, vastupidavad ja väga tugevad taimed.

—	Taimede toestamine võimaldab hallata nende kõrgust.

—	Optimaalsel saagikoristusperioodil on kaunad kuivanud ja valdavalt pruuni värvusega. Saaki koristatakse kaunade korjamise teel ühes või mitmes etapis või terve taime kaupa vähemalt kolm nädalat pärast taimetüvede läbilõikamist.

—	Seemnete eraldamine, sortimine ja ladustamine võimaldavad tagada seemnete kvaliteedi ning säilivuse.

Aedoa „Haricot de Soissons“ seemned on suured, valgest kuni vandlini ulatuva ühtlase värvusega ning nende niiskussisaldus on 12–17 %.

Aedoa „Haricot de Soissons“ eripärad on järgmised:

—	õhuke koor, mis on pärast vähemalt 12tunnist leotamist ja keetmist tajumatu;

—	väga hea püsivus keetmisel;

—	õrn ja sulav tekstuur pärast keetmist.

Toote „Haricot de Soissons“ omadused on seotud piirkonna loodustegurite ja tootjate oskusteabega.

Aedoa „Haricot de Soissons“ õhuke koor ja valgest kuni vandlini ulatuv värvus on tingitud sellest, et kasvuperiood on mõõdukalt soe ning taim saab jõuliselt kasvada, eelkõige tänu kergetele muldadele, mis soojenevad kiiresti ja säilitavad hästi vett.

Mulla tekstuur on suhteliselt hästi tasakaalustatud, savisisaldus ei ületa 45 % ja liivasisaldus 75 %, mis sobib suurepäraselt aedoa „Haricot de Soissons“ külvamiseks ja kasvamiseks.

Toestamine võimaldab taimel areneda kogu kõrguse ulatuses ning kasutada ära optimaalset päikesepaistet ja õhutamist ning sagedasi sademeid, tekitamata seejuures sanitaarprobleeme.

Kaunad koristatakse ühes või mitmes etapis või terve taime kaupa vähemalt kolme nädala jooksul pärast taimetüvede läbilõikamist, kuna juunist septembrini kestab õitsemisperiood. Seemnete küpsusastme tundmine võimaldab tagada terade õrna ja sulava tekstuuri ning pärast keetmist tajumatu koore.

Kaunade peksmine terade eraldamiseks on osa oskusteabest, mille eesmärk on säilitada terade terviklikkus neid kahjustamata või purustamata.

Aedoa „Haricot de Soissons“ maine on kujunenud mitme sajandi jooksul.

Kuivatatud aedubadega kauplemine arenes tänu sellele, et tootjad ja kauplejad olid koondunud Soissonsi ümbrusse, mis on aidanud tootel välja kujuneda. „See väike provints [Soissonsi generaliteet] on viljakas piirkond mitme saaduse jaoks. Eriti rikas on piirkond toiduainete poolest, nagu eri liiki seemned, millega aktiivselt kaubeldakse, ning köögiviljad, näiteks väga kaugele väljaveetavad aedoad ja artišokid, mida saadetakse kuni Pariisini välja.“ (22. veebruarist 1787 pärinev traktaat Soissonsi generaliteedi käsitöö, tööstuse ja kaubanduse kohta)

1804. aastal mainis prantsuse toidukriitik Grimod de la Reynière aedoa „Haricot de Soissons“ ajalooliselt head mainet: „Soissons on Prantsusmaa piirkond, mis on tuntud parimate aedubade tootmise poolest.“ Samuti on Conseil National des Arts Culinairesi (riiklik gastronoomianõukogu) nimekirjas märgitud, et „Soissonsi valged aedoad kuulusid 18. sajandil pariislaste kõige hinnatumate köögiviljade hulka“.

Põllumajandusministeeriumi 1928. aasta statistikast nähtub, et piirkonna loodusteguritega kohandunud tootjad kasutasid valdavalt liiki Phaseolus coccineus.

Prantsusmaa kulinaarpärandi loendis, milles viidatakse kohalikele toodetele ja traditsioonilistele retseptidele (Albin Michel / CNAC – Picarde Region, 1999. aasta väljaanne), nimetatakse aeduba „Haricot de Soissons“ piirkonna iseloomulikuks tooteks.

Aeduba „Haricot de Soissons“ on ära märgitud ka teoses „Larousse gastronomique“ (1996. aasta väljaanne, mille on avaldanud Joël ROBUCHONI juhitud gastronoomiakomitee). See on teatmeteos, milles käsitletakse gastronoomiat, selle ajalugu ja toiduvalmistusviise.

Aedoa „Haricot de Soisson“ tootmise praegune areng tugineb sõltumatutele tootjatele ja 2003. aastal asutatud kooperatiivile, mis ühendab enam kui 80 % tootjatest.

Aedoa „Haricot de Soissons“ head mainet on kajastatud ajakirjanduses ja Aisne' turismibrošüürides.

Aeduba „Haricot de Soissons“ kasutatakse ka tuntud restoranide menüüdes. Näiteks pakub peakokk Lucas Vannier kuld-merikogrefileed, millele on lisatud keedetud „Haricots de Soissons“ küpsetomatitega.

Soissonsi linn on alates 2005. aastast korraldanud festivali „Haricot de Soissons“, mis on väga menukas: seal toimuvad mitmesugused üritused ja toitude degusteerimine, kus osaleb 50 000 – 60 000 külastajat.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-Haricot-de-Soissons-propre.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 56

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	66. aastakäik 15. veebruar 2023

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	SOOVITUSED
	Euroopa Komisjon
2023/C 56/01	Komisjoni soovitus, 8. veebruar 2023, liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide kohta	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2023/C 56/02	Komisjoni teatis – Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 — Komisjoni ettepaneku (asjakohaste meetmete võtmise kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 1) heakskiitmine kõigi liikmesriikide poolt (Vastavalt nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) artikli 32 lõikele 1)	12
2023/C 56/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10924 – PROXIMUS / ETHIAS / JV) ( 1 )	13

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2023/C 56/04	Euro vahetuskurss — 14. veebruar 2023	14
	Nõukogu
2023/C 56/05	Teatis üksusele Zimbabwe Defence Industries, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2023/339, ning nõukogu määruses (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Zimbabwes	15
	Euroopa Komisjon
2023/C 56/06	Komisjoni teatis kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite-/diskontomäärade kohta kehtivusega alates 1. märts 2023 (Avaldatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklile 10)	16

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0759
JPY	Jaapani jeen	142,14
DKK	Taani kroon	7,4514
GBP	Inglise nael	0,88125
SEK	Rootsi kroon	11,1010
CHF	Šveitsi frank	0,9870
ISK	Islandi kroon	153,30
NOK	Norra kroon	10,8778
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	23,749
HUF	Ungari forint	382,45
PLN	Poola zlott	4,7623
RON	Rumeenia leu	4,9010
TRY	Türgi liir	20,2779
AUD	Austraalia dollar	1,5411
CAD	Kanada dollar	1,4332
HKD	Hongkongi dollar	8,4457
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6962
SGD	Singapuri dollar	1,4270
KRW	Korea vonn	1 362,59
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,1656
CNY	Hiina jüaan	7,3314
IDR	Indoneesia ruupia	16 303,53
MYR	Malaisia ringit	4,6786
PHP	Filipiini peeso	58,992
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,387
BRL	Brasiilia reaal	5,5552
MXN	Mehhiko peeso	20,0122
INR	India ruupia	89,1227

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2023/C 56/07	TEADAANNE – AVALIK KONSULTATSIOON — Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel sellise kirjavahetuse vormis lepingu jõustumine, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva piiritusjookide ja aromatiseeritud jookidega kauplemise lepingu (VI lisa) I liites	17
2023/C 56/08	TEADAANNE – AVALIK KONSULTATSIOON — Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel sellise kirjavahetuse vormis lepingu jõustumine, milles käsitletakse muudatusi ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelise assotsiatsioonilepingu juurde kuuluva veinikaubanduse lepingu (V lisa) I, II, V ja VIII liites	18
2023/C 56/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	19
2023/C 56/10	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	23

Alates	Kuni	AT	BE	BG	CY	CZ	DE	DK	EE	EL	ES	FI	FR	HR	HU	IE	IT	LT	LU	LV	MT	NL	PL	PT	RO	SE	SI	SK	UK
1.3.2023	…	3,06	3,06	1,10	3,06	7,43	3,06	2,92	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	15,10	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	3,06	7,62	3,06	8,31	2,96	3,06	3,06	3,52
1.2.2023	28.2.2023	2,56	2,56	0,79	2,56	7,43	2,56	2,92	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	15,10	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	7,62	2,56	8,31	2,44	2,56	2,56	2,77
1.1.2023	31.1.2023	2,56	2,56	0,36	2,56	7,43	2,56	2,92	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	15,10	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	2,56	7,62	2,56	8,31	2,44	2,56	2,56	2,77


	(1) EMPs kohaldatav tekst