30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 374/2

KOMISJONI TEATIS

Suunised Liidu konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilistest isikutest ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes

(2022/C 374/02)

1. Sissejuhatus

(1)

Käesolevates suunistes sätestatakse põhimõtted, kuidas hinnata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 (edaspidi „ELi toimimise lepingu artikkel 101“) alusel ettevõtjatevahelisi kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduste otsuseid ja kooskõlastatud tegevust (edaspidi koos „kokkulepped“), milles on kokku lepitud kollektiivläbirääkimiste käigus füüsilisest isikust ettevõtjate ja teis(t)e ettevõtja(te) (edaspidi „vastaspool“ või „vastaspooled“) vahel ning mis käsitlevad füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi.

(2)

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„füüsilisest isikust ettevõtja“ – isik, kellega ei ole sõlmitud töölepingut või kellel ei ole töösuhet ning kes asjaomaste teenuste osutamisel tugineb peamiselt oma isiklikule tööle;

b)	„vastaspool“ – ettevõtja, kellele füüsilisest isikust ettevõtjad osutavad oma teenuseid, ehk nende kutselised kliendid, sealhulgas selliste ettevõtjate ühendused;

c)	„kollektiivleping“ – leping, mille üle on läbi räägitud ja mis on sõlmitud füüsilisest isikust ettevõtjate või nende esindajate ja nende vastaspoole või vastaspoolte vahel, osas, milles see oma laadi ja eesmärgi poolest käsitleb nende füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi (1);

„digitaalne tööplatvorm“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab äriteenust, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele: i) teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, näiteks veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu; ii) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel ja iii) see hõlmab vajaliku ja olulise komponendina üksikisikute tehtava töö korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas (2).

(3)

ELi toimimise lepingu artikliga 101 on keelatud sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, millega piiratakse konkurentsi siseturul, ning iseäranis siis, kui nendega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused. Liidu konkurentsieeskirjad põhinevad Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 3 lõikel 3, kus on sätestatud, et liit rajab siseturu, sealhulgas süsteemi, millega tagatakse, et konkurentsi ei moonutata (3).

(4)

ELi lepingu artikli 3 lõikes 3 nähakse ka ette, et liit edendab kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Samamoodi on ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud, et poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Selleks tunnistab liit sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste olulist rolli ning kohustub ELi toimimise lepingu artikli 152 alusel aitama kaasa tööturu osapoolte dialoogile, austades nende sõltumatust. Peale selle tunnistatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 28 kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigust (4).

(5)

Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „kohus“) võttis liidu sotsiaalpoliitika eesmärke arvesse, kui sedastas kohtuasjas Albany tehtud otsuses juhtkonna ja tööjõu vaheliste kollektiivläbirääkimiste kontekstis, et tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel sõlmitud kollektiivlepingutega kaasnevad teatavad konkurentsi piiravad tagajärjed ning need on vajalikud töötingimuste parandamiseks (5). Seega ei kuulu kokkulepped, mille tööturu osapooled on kollektiivsete läbirääkimiste raames sõlminud töötingimuste (sealhulgas töötasu) parandamiseks, oma laadi ja eseme tõttu ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse, ning järelikult ei rikuta nendega Liidu konkurentsiõigust (nn Albany erand) (6).

(6)

Olukord füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks on teistsugune. ELi toimimise lepingu artikliga 101 kehtestatud keeld hõlmab „ettevõtjaid“. See on lai mõiste ja hõlmab igasugust majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja nende rahastamisviisist (7). Sellest tulenevalt on füüsilisest isikust ettevõtjad – isegi kui nad on omal käel töötavad üksikisikud – põhimõtteliselt ettevõtjad ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses, sest nad pakuvad oma teenuseid asjaomasel turul tasu eest ning tegutsevad iseseisvate ettevõtjatena (8).

(7)

Sellega seoses on kohus selgitanud, et Albany erand hõlmab ka näiliselt iseseisvaid füüsilisest isikust ettevõtjaid, sest neid käsitatakse töötajatega võrreldavas olukorras olevatena (9). Sellega seoses on kohus leidnud, et üksikisik on näiliselt iseseisev füüsilisest isikust ettevõtja, kui see isik: a) tegutseb oma tööandja juhiste alusel eelkõige seoses tööaja ning oma töö tegemise koha ja töö sisu valikuga, b) ei kanna osa selle tööandja äririskist ning c) on töösuhte ajal sulandunud selle tööandja ettevõttesse ja kujutab endast seega selle ettevõtte üksust. Neid kriteeriume kasutatakse ELi konkurentsiõiguse kohaldamisel olenemata sellest, kas asjaomane isik tegutseb maksunduslikel, halduslikel või bürokraatiaga seotud põhjustel vabakutselise teenuseosutajana siseriikliku õiguse tähenduses, ning iga juhtumit tuleb hinnata selle asjaoludest lähtuvalt eraldi (10). Kuid kuni kohus või haldusasutus ei ole tuvastanud, et näiliselt iseseisev füüsilisest isikust ettevõtja on töötaja, puudub tal õiguskindlus, et tema suhtes saab kohaldada Albany erandit. Kui on leitud, et isiku näol on tegemist töötajaga, puudub risk, et ta rikuks ELi toimimise lepingu artiklit 101, asudes pidama kollektiivläbirääkimisi ja sõlmides kollektiivlepinguid, mille eesmärk on parandada töötingimusi.

(8)

Samas on mõnel füüsilisest isikust ettevõtjal raske mõjutada oma töötingimusi. See on nii eelkõige nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes töötavad omaette ja kes elatise teenimisel tuginevad peamiselt oma isiklikule tööle. Isegi kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole täiel määral kaasatud oma käsundiandja tegevusse töötaja sarnaselt, ei pruugi teatavad füüsilisest isikust ettevõtjad oma käsundiandjast olla täiesti sõltumatud või võib neil puududa piisav läbirääkimissuutlikkus. Sellise olukorra tekkele on aidanud kaasa viimasel ajal tööturul toimunud muutused, eelkõige suundumus isiklike ja äriteenuste alltöövõtule ja allhangetele ning samuti tootmisprotsesside digitaliseerimine ja veebiplatvormipõhise majanduse teke (11). Kollektiivläbirääkimised võivad pakkuda olulisi vahendeid nende füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimuste parandamiseks.

(9)

Seda tausta silmas pidades selgitatakse käesolevates suunistes, a) et töötajatega võrreldavas seisundis olevate füüsilisest isikust ettevõtjate kollektiivlepingud ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse ja b) et komisjon ei sekku selliste kollektiivlepingute puhul, mille on sõlminud füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on oma vastaspoolega võrreldes ebavõrdne läbirääkimissuutlikkus.

(10)

Käesolevates suunistes selgitatakse, kuidas komisjon kavatseb kohaldada Liidu konkurentsiõigust, ilma et see mõjutaks Liidu õiguse muude normide või põhimõtete kohaldamist. Käesolevate suunistega ei nähta ette mingeid sotsiaalõigusi ega -kohustusi ning need suunised ei mõjuta liikmesriikide eelisõigusi sotsiaalpoliitika valdkonnas või tööturu osapoolte sõltumatust. Eelkõige ei mõjutata käesolevate suunistega liikmesriikide ega tööturu osapoolte pädevusi seoses kollektiivläbirääkimiste korraldusega siseriikliku õiguse raamistikus ega/või liikmesriikide tavasid. Samuti ei mõjuta suunised siseriiklikus õiguses kasutatavaid mõisteid „töötaja“ või „füüsilisest isikust ettevõtja (12) või füüsilisest isikust ettevõtja võimalust taotleda oma tööalase staatuse ümberliigitamist Liidu või siseriikliku õiguse alusel (või riigi asutuste ja kohtute võimalust selliseid asju hinnata). Suunistega selgitatakse vaid tingimusi, mille alusel teatavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende vastaspool saavad pidada kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid, riskimata ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumisega.

(11)

Samuti ei mõjuta need suunised Euroopa Kohtu hilisemat võimalust tõlgendada ELi toimimise lepingu artiklit 101 seoses kollektiivlepingutega. Suunised ei mõjuta Liidu konkurentsiõiguse kohaldamist, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artiklis 42 ja asjaomastes ELi õigusaktides (13) seoses põllumajandus- ja kalandussektoriga. Lisaks ei mõjuta nende kohaldamine ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 3, millega arvatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja kokkulepped, a) mis aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi; b) mis võimaldavad samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa; c) mis sisaldavad vaid hädavajalikke konkurentsipiiranguid ja d) mis ei anna pooltele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete või teenuste olulise osa suhtes (14).

(12)

Kahtluse vältimiseks tuleb märkida, et füüsilisest isikust ettevõtjate läbi räägitud ja sõlmitud kollektiivlepingutega, mis ei kuulu käesolevate suuniste kohaldamisalasse, ei rikuta ilmtingimata ELi toimimise lepingu artiklit 101, vaid neid tuleb hinnata üksikjuhtumi põhiselt, nagu mis tahes muud liiki kokkuleppeid ettevõtjate vahel.

2. Käesolevate suuniste üldine kohaldamisala

2.1. Käesolevate suunistega hõlmatud kokkulepete liigid

(13)

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse käesolevate suuniste punkti 2 alapunktis c määratletud kollektiivlepingute suhtes.

(14)

Ilma et see mõjutaks liikmesriikide kaalutlusõigust füüsilisest isikust ettevõtjate kollektiivse esindamise kanalite kindlaksmääramisel, kohaldatakse käesolevaid suuniseid kõigi siseriikliku õiguse ja tavadega kooskõlas peetavate kollektiivläbirääkimiste suhtes alates tööturu osapoolte või muude ühenduste kaudu toimuvatest läbirääkimistest kuni otseste läbirääkimisteni füüsilisest isikust ettevõtjate rühmade ja nende vastaspoolega või nende vastaspoolte ühendustega. Suunised hõlmavad ka juhtumeid, kus füüsilisest isikust ettevõtjad soovivad olla individuaalselt või rühmana hõlmatud olemasolevate kollektiivlepingutega, mille on sõlminud nende vastaspool ja töötajate/füüsilisest isikust ettevõtjate rühm.

(15)

Füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimused hõlmavad selliseid küsimusi nagu töötasu, preemiad ja lisatasud, tööaeg ja töökorraldus, pühad, puhkus, töötegemise füüsiline asupaik, tervis ja ohutus, kindlustus ja sotsiaalkindlustus ning tingimused, mille alusel füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus loobuda oma teenuste osutamisest või mille alusel on vastaspoolel õigus loobuda füüsilisest isikust ettevõtja teenuste kasutamisest.

(16)

Kollektiivlepingute üle läbirääkimine ja nende sõlmimine eeldab teatavas ulatuses kooskõlastamist iga läbirääkimispoole eri osalejate vahel enne kollektiivlepingu üle läbirääkimist ja selle sõlmimist. Selline kooskõlastamine võib toimuda kokkuleppe või teabevahetuse kujul läbirääkimispoolte osalejate vahel eesmärgiga jõuda otsusele ühises lähenemisviisis sisule (töötingimused) ja/või läbirääkimiste vormile (nt mitmepoolsed või esindajate kaudu). Sel määral, mil selline kooskõlastamine on vajalik ja proportsionaalne kollektiivlepingu läbi rääkimiseks või selle sõlmimiseks, käsitatakse seda käesolevate suuniste seisukohast samamoodi nagu kollektiivlepingut, millega see seotud on (või oleks olnud seotud ebaõnnestunud läbirääkimiste puhul) (15).

(17)

Käesolevad suunised ei hõlma ühenduste otsuseid või ettevõtjatevahelisi kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust, mis ei kuulu füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende vastaspoole vahel peetavate läbirääkimiste alla (või läbirääkimiste ettevalmistamise alla), mille eesmärk on parandada füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi. Eelkõige ei ole suunistega hõlmatud kokkulepped, millega reguleeritakse enamat kui töötingimusi ja määratakse kindlaks tingimused (eelkõige hinnad), mille alusel füüsilisest isikust ettevõtja või tema vastaspool tarbijale teenuseid osutab (16) või millega piiratakse ettevõtja vabadust palgata talle vajalikku tööjõudu.

Näide 1

Olukord. Kullerid osutavad füüsilisest isikust ettevõtjatena oma teenuseid kolmele linnas tegutsevale kohalekandeplatvormile. Kohalekandeplatvormide ja kullerite vahel on sõlmitud kollektiivleping, milles on sätestatud tasud, mida platvormid peavad kulleritele nende teenuste eest maksma, samuti tervishoiu ja ohutusega seotud miinimumkohustused, mis platvormidel kullerite suhtes on. Kollektiivlepingu kohaselt peavad kullerid oma teenuseid osutama linna konkreetses piirkonnas. Selleks on linn lepingu alusel jaotatud kolmeks eraldiseisvaks piirkonnaks, kusjuures igale platvormile on ette nähtud üks piirkond. Linnas B füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad kullerid lepivad omavahel kokku, et teevad tööpäeva jooksul nelja tunni jooksul maksimaalselt 20 kohalekannet.

Analüüs. Näide hõlmab kahte ettevõtjatevahelist kokkulepet ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses: a) kollektiivleping platvormide ja füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate kullerite vahel ning b) eraldiseisev kokkulepe füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate kullerite vahel maksimaalse kohalekannete arvu kohta. Kollektiivleping on hõlmatud käesolevate suunistega, sest see on sõlmitud kollektiivläbirääkimiste tulemusel ning sellega reguleeritakse töötingimusi (tasud, tervishoiu- ja ohutustingimused), millest lähtuvalt füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad kullerid osutavad platvormidele oma teenuseid. Samas see kollektiivlepingu osa, millega jagatakse linna territoorium kolme platvormi vahel, ei ole seotud töötingimustega, vaid kujutab endast turu jagamise kokkulepet, mis sellisel kujul oma eesmärgi tõttu tõenäoliselt rikub ELi toimimise lepingu artiklit 101 (17).

Samas füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate kullerite vaheline eraldiseisev kokkulepe, mis käsitleb kohalekannete arvu tööpäeva jooksul, ei ole sõlmitud nende füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende vastaspoole vaheliste kollektiivläbirääkimiste tulemusel ning seetõttu ei ole see kokkulepe hõlmatud käesolevate suunistega, vaid seda tuleks hinnata eraldi.

Näide 2

Olukord. Liikmesriigi X professionaalsed spordiklubid lepivad omavahel kokku, et nad ei palka üksteiselt sportlasi sel ajal, mil sportlasel on mõnega neist leping. Samuti kooskõlastavad klubid omavahel üle 35aastaste sportlaste tasude tasemeid.

Analüüs. Spordiklubidevahelised kokkulepped kujutavad endast ettevõtjatevahelisi kokkuleppeid ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses. Kokkulepped ei ole hõlmatud käesolevate suunistega, sest nende üle ei ole füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende vastaspool läbirääkimisi pidanud ning seetõttu ei ole nende näol tegemist kollektiivlepingutega. Esimese kokkuleppega rikutakse tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artiklit 101, sest sellega piiratakse spordiklubidevahelist konkurentsi turul olevate parimate sportlaste palkamisel. Teise (palku kindlaks määrava) kokkuleppega rikutakse tõenäoliselt samuti ELi toimimise lepingu artiklit 101, sest sisuliselt on tegemist konkurentide (klubide) vahelise kokkuleppega, millega ühtlustatakse nende sisendikulusid.

Kokkuvõttes kirjeldatakse käesolevas näites tööturul tegutsevate ettevõtjate käitumist, mis ei kuulu käesolevate suuniste kohaldamisalasse ning millega tõenäoliselt rikutakse ELi toimimise lepingu artiklit 101.

2.2. Käesolevate suunistega hõlmatud isikud

(18)

Käesolevate suunistega on hõlmatud kollektiivlepingud, milles käsitletakse käesolevate suuniste punkti 2 alapunktis a määratletud füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi. Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad kasutada oma teenuste osutamiseks teatavaid asju või varasid. Näiteks kasutavad koristajad koristustarbeid ja muusik mängib muusikainstrumendil. Neil juhtudel kasutatakse neid asju abivahendina lõppteenuse osutamiseks ning sellepärast leitakse, et füüsilisest isikust ettevõtjad tuginevad oma isiklikule tööle. Seevastu ei kohaldata käesolevaid suuniseid olukordade suhtes, kus füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevus hõlmab peamiselt vaid asjade või varade jagamist või kasutamist või asjade/teenuste edasimüümist. Näiteks kui füüsilisest isikust ettevõtja pakub majutusteenust või müüb edasi autoosi, on selline tegevus seotud pigem varade kasutamise ja kaupade edasimüügiga, mitte aga isikliku töö pakkumisega.

(19)

Käesolevate suuniste 3. osas sätestatakse füüsilisest isikust ettevõtjaid hõlmavad kollektiivlepingute kategooriad, mida komisjon peab ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja jäävateks, ning 4. osas sätestatakse nende kollektiivlepingute kategooriad, mille puhul komisjon ei sekku. Isegi kui füüsilisest isikust ettevõtja või kollektiivleping kuulub käesolevate suuniste 3. või 4. osas määratletud kategooriasse, kohaldatakse ikkagi siin 2. osas sätestatud, käesolevate suuniste kohaldamisala määratlevaid üldpõhimõtteid. 3. ja 4. osas määratletud kriteeriumid peavad olema täidetud ajal, mil füüsilisest isikust ettevõtjad peavad kollektiivläbirääkimisi ja sõlmivad kokkuleppeid oma vastaspoolega.

3. Töötajatega võrreldavate füüsilisest isikust ettevõtjate kollektiivlepingud, mis ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse

(20)

Juhtudel, kus füüsilisest isikust ettevõtjad on töötajatega võrreldavas olukorras, ei kuulu nende kollektiivlepingud ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse, olenemata sellest, kas need isikud täidavad näilise füüsilisest isikust ettevõtja kriteeriumi või mitte (vt käesolevate suuniste punkt 7) (18).

(21)

Euroopa Kohus on sedastanud, et füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevaid teenuseosutajaid hõlmavat kollektiivlepingut võib käsitada kui juhtkonna ja töötajate vahelise dialoogi tulemust, kui teenuseosutajad on töötajatega võrreldavas olukorras (19), ning on kinnitanud, et praeguses majandussituatsioonis ei ole tegelikult alati lihtne määratleda teatavate vabakutseliste teenuseosutajate õiguslikku staatust ettevõtjana“ (20). Samuti on Euroopa Kohus sedastanud, et teenuseosutaja võib minetada iseseisva turuosalise ja seega ettevõtja staatuse, kui ta ei määra iseseisvalt oma tegevust turul, vaid sõltub täielikult oma käsundiandjast, nii et tal ei lasu mingit viimati mainitud tegevusest tulenevat finants- ega äririski ning ta tegutseb selle käsundiandja ettevõttesse sulandunud abiüksusena (21).

(22)

Neile kriteeriumidele tuginedes ning Liidu tööturgudel ja riiklikul tasandil (õigusaktide ja kohtupraktika seisukohast) toimuvaid muutusi arvesse võttes leiab komisjon käesolevate suuniste kohaldamise kontekstis, et töötajate seisundiga võrreldavas olukorras on füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriad, kellele on viidatud käesoleva teatise jaotistes 3.1, 3.2 ja 3.3 ning et nende sõlmitud kollektiivlepingud ei kuulu seega ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse (22).

3.1. Majanduslikult sõltuvad füüsilisest isikust ettevõtjad

(23)

Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes osutavad oma teenuseid ainult või valdavalt ühele vastaspoolele, on tõenäoliselt sellest vastaspoolest majanduslikult sõltuvad. Üldjuhul ei määra sellised füüsilisest isikust ettevõtjad oma käitumist turul sõltumatult ja sõltuvad suures osas oma vastaspoolest, moodustades tema äritegevuse lahutamatu osa ja seega majandusliku üksuse koos selle vastaspoolega. Peale selle antakse sellistele füüsilisest isikutest ettevõtjatele suurema tõenäosusega juhiseid selle kohta, kuidas nad oma tööd peaksid tegema. Majanduslikult sõltuvate füüsilisest isikust ettevõtjate teemat on käsitletud mitmes siseriiklikus õigusaktis, millega on sellistele füüsilisest isikust ettevõtjatele antud õigus pidada kollektiivläbirääkimisi, tingimusel et nad vastavad vastavates siseriiklikes meetmetes sätestatud kriteeriumidele (23).

(24)

Komisjon leiab, et füüsilisest isikust ettevõtja on majanduslikult sõltuv, kui keskmiselt vähemalt 50 % tema töö eest saadavast aastasest kogusissetulekust pärineb ühelt vastaspoolelt ühe- või kaheaastase perioodi vältel (24).

(25)

Seega kollektiivlepingud, mis on seotud töötingimustega ning sõlmitud majanduslikult sõltuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende sellise vastaspoole vahel, kellest nad on majanduslikult sõltuvad, ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse.

Näide 3

Olukord. Ettevõte X on arhitektibüroo, kes sõlmib oma projektide teostamiseks lepingu mitme (füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva) arhitektiga. Arhitektid saavad 90 % oma sissetulekust ettevõttelt X, nagu ilmneb nende maksudeklaratsioonidest. Arhitektid räägivad ettevõttega X kollektiivselt läbi lepingu, milles nähakse ette iganädalaseks maksimaalseks tööajaks 45 töötundi, aastaseks puhkuseks 26 kalendripäeva ja tasumäärad lähtuvalt iga arhitekti kogemuste tasemest.

Analüüs. Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevaid arhitekte – nagu muidki sõltumatuid töövõtjaid – käsitatakse üldjuhul ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses ettevõtjatena ning seda sätet kohaldatakse seetõttu ka nendevaheliste kokkulepete suhtes. Kuid füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate arhitektide ja ettevõtte X vahel sõlmitud kokkulepe jääks ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja, sest tegemist on kollektiivlepinguga, mis käsitleb töötingimusi ettevõtte X ja selliste üksikisikute vahel, keda võib käsitada töötajate seisundiga võrreldavas olukorras olevate isikutena (nende majandusliku sõltumatuse mõttes). Käesolevas näites on arhitektid majanduslikult sõltuvad oma vastaspoolest (ettevõttest X), sest nad teenivad 90 % oma sissetulekust sellelt ettevõttelt . Seetõttu võib neid käsitada ettevõtte X lahutamatu osana.

3.2. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes töötavad töötajatega kõrvuti

(26)

Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes täidavad samasuguseid või sarnaseid ülesandeid töötajatega kõrvuti sama vastaspoole heaks, on töötajatega võrreldavas olukorras. Need füüsilisest isikust ettevõtjad osutavad oma teenuseid vastaspoole juhistest lähtuvalt ning ei võta vastaspoole äririski ega oma piisavat sõltumatust majandustegevuses. Pädev riigi ametiasutus või kohus peab otsustama, kas töötajatega kõrvuti töötavate füüsilisest isikust ettevõtjate lepinguline suhe tuleks ümber liigitada töösuhteks. Kuid füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks ikkagi olema võimalus sõlmida kollektiivlepinguid oma töötingimuste parandamiseks juhul, kui neid ei ole ümber liigitatud töötajateks. Seda on praktikas tunnistanud mitmed liikmesriigid, kus kollektiivlepingud (või selliste lepingute teatavad sätted) hõlmavad nii samas sektoris tegutsevaid töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (25).

(27)

Seega, töötingimusi käsitlevad kollektiivlepingud, mis on sõlmitud vastaspoole ja selliste füüsilisest isikust ettevõtjate vahel, kes täidavad samasuguseid või samalaadseid ülesandeid töötajatega kõrvuti sama vastaspoole heaks, ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse. Sama kehtib kollektiivlepingute puhul, mis vastavalt liikmesriikide siseriiklikule õigusele ja/või praktikale hõlmavad nii töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid.

Näide 4

Olukord. Ettevõte X korraldab orkestrikontserte ja muid klassikalise muusika üritusi. Ettevõtte X heaks töötavad aastaste lepingute alusel paljud muusikud kas siis töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana. Oma staatusest olenemata saavad need muusikud ettevõtte X kultuuridirektorilt juhiseid selle kohta, milliseid teoseid esitada, kus ja millal toimuvad proovid ning millistel üritustel osaleda. Ettevõte X on muusikaürituste korraldajate liidu liige ja ettevõtte X heaks töötavad muusikud (töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad) on muusikute liidu liikmed. Nende kahe esindusorganisatsiooni vahel, kes esindavad oma liikmete huve, on sõlmitud kollektiivleping. Kollektiivlepinguga on kõigile muusikutele ette nähtud iganädalaseks tööajaks maksimaalselt 45 töötundi ja üks päev eripuhkust, kui neil on olnud samal nädalal kolm kontserti.

Analüüs. Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevaid muusikuid – nagu muidki sõltumatuid töövõtjaid – käsitatakse üldjuhul ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses ettevõtjatena ning seda sätet kohaldatakse seetõttu ka nendevaheliste kokkulepete suhtes. Kuid käesolevas näites mainitud füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad muusikud on oma alluvussuhte ja ülesannete sarnasuse mõttes võrreldavas olukorras ettevõtte X töötajatega. Nad täidavad samu ülesandeid kui palgalised muusikud (s.t esitavad üritustel muusikat), nad järgivad samu ettevõtte X juhiseid etenduste sisu, toimumiskoha ja ajakava osas ning nad on võetud tööle sama pikaks ajaks kui palgalised muusikud. Seepärast ei kuulu kollektiivleping, mis käsitleb nende füüsilisest isikust ettevõtjatest muusikute töötingimusi, kes töötavad töötajatega kõrvuti, ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse.

3.3. Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes töötavad digitaalsete tööplatvormide kaudu

(28)

Veebiplatvormimajanduse esilekerkimine ja tööjõu pakkumine digitaalsete tööplatvormide kaudu on tekitanud uue olukorra teatavate füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, kes on avastanud end võrreldavas olukorras töötajatega, kui tegemist on digitaalsete tööplatvormidega, mille kaudu või millele nad oma teenuseid pakuvad. Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad sõltuda digitaalsetest platvormidest, seda eelkõige oma klientidega suhtlemise mõttes, ning võivad sageli silmitsi seista „võta või jäta“ tööpakkumistega, kus puudub võimalus läbi rääkida töötingimuste, sealhulgas oma töötasu üle, või siis on see võimalus piiratud. Digitaalsed tööplatvormid suudavad tavaliselt ühepoolselt kehtestada töösuhteid käsitlevaid tingimusi, ilma et füüsilisest isikust ettevõtjatega eelnevalt teavet vahetataks või konsulteeritaks.

(29)

Hiljutine kohtupraktika ja õiguslikud siseriiklikud suundumused annavad täiendavalt märku füüsilisest isikust ettevõtjate võrreldavusest töötajatega. Tööalase staatuse liigitamise asjades on riikide asutused ja kohtud aina enam tunnistanud teatavat liiki platvormidel teenuse osutajate sõltuvust või isegi töösuhte olemasolu (26). Samuti on mõned liikmesriigid vastu võtnud õigusakte (27), millega on ette nähtud digitaalsetele platvormidele või nende platvormide kaudu teenuste osutajatele töösuhte eeldus või õigus pidada kollektiivläbirääkimisi.

(30)

Mõiste „digitaalne tööplatvorm“ on määratletud käesolevate suuniste punkti 2 alapunktis d. Digitaalsed tööplatvormid erinevad teistest veebiplatvormidest selle poolest, et nad korraldavad tööd, mida üksikisikud teevad asjaomase tööplatvormi pakutava teenuse saaja ühe- või mitmekordse taotluse korral. Üksikisikute tehtava töö korraldamine eeldab vähemalt seda, et olulist rolli mängib nõutava teenuse nõudluse kokkusobitamine tööjõu pakkumisega üksikisiku poolt, kellel on digitaalse tööplatvormiga lepinguline suhe ja kes on valmis täitma konkreetset ülesannet, ning see võib hõlmata ka muid toiminguid, näiteks maksete töötlemist. Digitaalse tööplatvormina ei tohiks käsitada selliseid veebiplatvorme, mis ei tegele üksikisikute töö korraldamisega, vaid pakuvad teenuseosutajatele üksnes vahendeid lõppkasutajani jõudmiseks, näiteks reklaamivad pakkumisi või teenusetaotlusi või koondavad ja annavad teavet olemasolevate teenuseosutajate kohta konkreetses piirkonnas, kuid ei osale muul viisil. Näiteks platvormi, mis pelgalt koondab ja sisaldab konkreetses piirkonnas kättesaadavate torulukkseppade andmeid, võimaldades seeläbi klientidel torulukkseppadega nende teenuste kasutamiseks ühendust võtta, ei käsitata digitaalse tööplatvormina, sest see platvorm ei korralda torulukkseppade tööd. Digitaalse tööplatvormi määratlus peaks hõlmama vaid selliste teenuste osutajaid, mille puhul üksikisiku tehtava töö (näiteks inimeste või kaupade vedu või koristamine) korraldamine on tegevuse vajalik ja oluline osa, mitte üksnes vähem tähtis ja toetav komponent.

(31)

Neid kaalutlusi arvesse võttes ei kuulu kollektiivlepingud, mis on sõlmitud füüsilisest isikust ettevõtjate ja digitaalsete tööplatvormide vahel ning mis käsitlevad töötingimusi, ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse.

Näide 5

Olukord. Sõiduvahendusteenuste platvormide heaks töötavate autojuhtide rühm alustab läbirääkimisi sõiduvahendusteenuste platvormide piirkondliku assotsiatsiooniga eesmärgiga sõlmida kollektiivleping autojuhtide töötingimuste parandamiseks. Enne autojuhtidega läbirääkimiste alustamist kooskõlastavad sõiduvahendusteenuste platvormid (assotsiatsiooni liikmed) oma läbirääkimisstrateegiat. Autojuhtidega läbirääkimiste pidamise strateegiat arutades arutavad sõiduvahendusteenuste platvormid ka võimalust kokku leppida sõidu eest küsitavas miinimumtasus. Lõppkokkuvõttes läbirääkimised platvormide assotsiatsiooni ja autojuhtide vahel ebaõnnestuvad ning kollektiivlepingut ei sõlmita. Sellest tulenevalt võtab sõiduvahendusteenuste platvormide assotsiatsioon vastu otsuse, millega kehtestatakse klientidele sõidu eest miinimumtasuks 10 eurot.

Analüüs. Sõiduvahendusteenuste platvormid üritavad oma assotsiatsiooni kaudu pidada autojuhtidega läbirääkimisi kollektiivlepingu üle, mille eesmärk on parandada autojuhtide töötingimusi. Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate autojuhtide ja platvormide assotsiatsiooni vahelised läbirääkimised ei kuuluks ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse, olenemata sellest, kas leping sõlmitakse või mitte. Sama lugu on platvormidevahelise kooskõlastamisega, mis eelnes autojuhtidega toimunud läbirääkimistele, kui selline kooskõlastamine on vajalik ja proportsionaalne käesolevate suunistega hõlmatud kollektiivlepingu üle läbi rääkimiseks.

Kuid platvormidevahelised arutelud klientidelt sõidu eest võetava miinimumtasu üle ei ole seotud töötingimustega. Kuna sõiduvahendusteenuste platvormid konkureerivad üksteisega, rikutaks sellise konkurentidevahelise hinnastamise kooskõlastamisega tõenäoliselt ELi toimimise artiklit 101.

Igal juhul ei kuuluks sõiduvahendusteenuste platvormide assotsiatsiooni vastu võetud otsus sõidu eest võetava miinimumtasu kohta käesolevate suuniste kohaldamisalasse, sest see otsus ei sünniks füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende vastaspoole vaheliste kollektiivläbirääkimiste tulemusel. Otsus võetaks hoopis vastu assotsiatsiooni liikmete, s.t platvormide (vastaspoolte) vahelise kokkuleppe tulemusel.

Kuid kui füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad autojuhid ja platvormide assotsiatsioon oleksid koos kokku leppinud autojuhtide jaoks minimaalseks sõidutasuks 10 eurot (olenemata sellest, kuidas see kulu kliendile üle kantakse), oleks sellist kokkulepet käsitatud töötingimustega seotud kokkuleppena, mis ei oleks seega kuulunud ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse.

4. Komisjoni jõustamisprioriteedid

(32)

Mõnel juhul võib füüsilisest isikust ettevõtjal, kes ei ole töötajaga võrreldavas olukorras, olla ikkagi raske mõjutada oma töötingimusi, sest tal on oma vastaspoolega võrreldes nõrk läbirääkimissuutlikkus. Nii et isegi kui ei ole võimalik eeldada, et nende kollektiivlepingud ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalasse, võivad need füüsilisest isikust ettevõtjad tegelikult seista silmitsi samalaadsete raskustega, millega peavad silmitsi seisma käesolevate suuniste jaotistes 3.1, 3.2 ja 3.3 viidatud füüsilisest isikust ettevõtjad. Sel põhjusel ei sekku komisjon järgmist liiki kollektiivlepingute puhul:

4.1. Kollektiivlepingud, mille füüsilisest isikust ettevõtja on sõlminud vastaspoolega, kellel on teatav majanduslik jõud

(33)

Füüsilisest isikust ettevõtjal, kes puutub kokku teatavat majanduslikku ja seega ka ostja jõudu omava vastaspoolega, ei pruugi olla piisavalt läbirääkimissuutlikkust oma töötingimuste mõjutamiseks. Sel juhul võib kollektiivleping olla õiguspärane vahend kahe poole läbirääkimissuutlikkuse tasakaalutuse parandamiseks.

(34)

Sellest tulenevalt ei sekku komisjon füüsilisest isikust ettevõtja ja tema vastaspoole vahelisi töötingimusi käsitleva kollektiivlepingu puhul, kui läbirääkimissuutlikkuses valitseb selline tasakaalutus (28). Sellist tasakaalutust eeldatakse järgmistel juhtudel:

a)	kui füüsilisest isikust ettevõtjad peavad läbirääkimisi kollektiivlepingute üle või sõlmivad sellised lepingud ühe või mitme vastaspoolega, kes esindavad kogu sektorit või tööstusharu; või

kui füüsilisest isikust ettevõtjad peavad läbirääkimisi kollektiivlepingute üle või sõlmivad sellised lepingud vastaspoolega, kelle aastane kogukäive ja/või aastane kogubilanss on suurem kui 2 miljonit eurot või kelle töötajate arv on vähemalt 10 inimest, või mitme vastaspoolega, kelle puhul on koos ületatud üks neist künnistest (29).

(35)

Läbirääkimissuutlikkuse tasakaalutus võib esineda ka muudel juhtudel olenevalt konkreetsetest asjaoludest.

Näide 6

Olukord. Ettevõtted X, Y ja Z osutavad autohooldus- ja remonditeenuseid. Ettevõte X kogukäive on 700 000 eurot, ettevõtte Y kogukäive on üks miljon eurot ja ettevõtte Z kogukäive on 500 000 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad mehaanikud, kes töötavad nende firmade heaks sõltumatute teenuseosutajatena, ei ole rahul oma väikse töötasu ega kehvade tööohutustingimustega ning otsustavad oma töötingimuste parandamiseks pidada ühiselt ettevõtetega X, Y ja Z läbirääkimisi. Kolm ettevõtet keelduvad läbirääkimistest, väites, et füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate mehaanikutega sõlmitava mis tahes kollektiivlepinguga rikutaks ELi toimimise lepingu artiklit 101.

Analüüs. Nii füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad mehaanikud kui ka kolm autohooldusettevõtet on ettevõtjad ELi toimimise lepingu artikli 101 tähenduses. Läbirääkimissuutlikkuse tasakaalutuse eeldust ei saaks kohaldada, kui ettevõtted X, Y või Z peaksid läbirääkimisi individuaalselt, sest ükski neist ei täida käesolevate suuniste punktis 34 nimetatud kahe miljoni euro suuruse käibe tingimust. Kuid seda eeldust ei kohaldata, kui kolm ettevõtet peavad läbirääkimisi koos, sest kolme ettevõtte kogukäive ületab käibele ette nähtud kahe miljoni euro künnise. Sellisel juhul komisjon ei sekkuks füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate mehaanikute ja kolme autohooldusettevõtte vahelistesse töötingimusi käsitlevatesse kollektiivläbirääkimistesse ega lepingutesse.

4.2. Kollektiivlepingud, mille füüsilisest isikust ettevõtjad on sõlminud vastavalt siseriiklikule või Liidu õigusele

(36)

Mõnel juhul on liikmesriigi seadusandja sotsiaaleesmärkide saavutamiseks astunud samme, et käsitleda teatavasse kategooriasse kuuluvate füüsilisest isikust ettevõtjate kehvemat positsiooni kokkulepete sõlmimisel, kas siis a) andes neile isikutele õiguse pidada kollektiivläbirääkimisi või b) jättes riigi konkurentsiõiguse kohaldamisalast välja teatavate kutsealade esindajatena töötavate füüsilisest isikust ettevõtjate sõlmitud kollektiivlepingud. Kui selliste riigisiseste õigusaktidega soovitakse saavutada sotsiaaleesmärke, ei sekku komisjon kollektiivlepingute puhul, mis käsitlevad töötingimusi ja hõlmavad neid füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriaid, kelle suhtes selliseid õigusakte kohaldatakse.

Näide 7

Olukord. Liikmesriigi A siseriikliku konkurentsiõigusega on konkurentsiõiguse kohaldamisalast välja jäetud kokkulepped, mille on sõlminud teatavad füüsilisest isikust ettevõtjad kultuurisektoris.

Analüüs. Liikmesriik A on siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamisel kehtestanud sotsiaaleesmärkide alusel sektoripõhise erandi. See tähendab, et kollektiivlepinguid, mis on sõlmitud erandiga hõlmatud isikute ja nende ettevõtjate vahel, kellele nad oma teenuseid osutavad, ei käsitata konkurentsivastastena siseriikliku konkurentsiõiguse alusel. Seega ei sekku komisjon kollektiivlepingute puhul, mille on sõlminud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on hõlmatud siseriikliku meetmega.

Näide 8

Olukord. Liikmesriigi B tööõigusega on kehtestatud füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele audiovisuaalse meedia tõlkijatele õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ettevõtjatega, kellele nad oma teenuseid osutavad.

Analüüs. Liikmesriigi B seadusandja on konkreetselt andnud kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse teatavatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, nimelt füüsilisest isikust ettevõtjatest audiovisuaalse meedia tõlkijatele. Selle sotsiaaleesmärki täitva siseriikliku õigusaktiga soovitakse parandada läbirääkimissuutlikkuse tasakaalutust füüsilisest isikust ettevõtjate ja ettevõtete vahel, kellele nad teenuseid osutavad. Seepärast ei sekku komisjon kollektiivlepingute puhul, mille füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad audiovisuaalse meedia tõlkijad on sõlminud siseriiklike õigusaktide alusel.

(37)

Samuti võidakse Liidu õigusaktiga tunnistada teatavate füüsilisest isikust ettevõtjate õigust tugineda kollektiivlepingutele eesmärgiga parandada läbirääkimissuutlikkuse tasakaalutust nende vastaspoolega.

(38)

Nii on see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/790/EÜ (30) (tuntud kui „Autoriõiguse direktiiv“) puhul, kus on sätestatud põhimõte, et autoritel ja esinejatel (31), kes oma teoste või autoriõigusega ja sellega seotud õigustega kaitstud muu materjali kasutamise ainuõigused litsentsivad või üle annavad, on õigus saada õiglast ja proportsionaalset tasu (32). Autorid ja esitajad on tavaliselt nõrgem lepingupool (33) ning direktiivis 2019/790/EÜ nähakse ette võimalus tugevdada nende lepingulist positsiooni, et tagada neile nende teoste kasutamislepingutes õiglane tasu (34). Autoriõiguste direktiiviga antakse liikmesriikidele võimalus olla selle põhimõtte rakendamisel paindlik ja kasutada eri mehhanisme (sealhulgas kollektiivläbirääkimisi), kui need mehhanismid on kooskõlas Liidu õigusega (35).

(39)

Kooskõlas direktiivi 2019/790 (EL) sätetega, millele on viidatud käesolevate suuniste punktis 38, ja ilma et see mõjutaks selle direktiivi muid sätteid, ei sekku komisjon selliste kollektiivlepingute puhul, mille on sõlminud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad autorid või esinejad oma vastaspoolega vastavalt siseriiklikele meetmetele, mis on vastu võetud nimetatud direktiivist lähtuvalt.

(40)

Käesolevate suuniste punkt 39 ei kehti kollektiivläbirääkimiste suhtes, mis toimuvad kollektiivse esindamise organisatsioonide või sõltumatute esindamise üksuste kaudu (36), sest nende tegevuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/26/EL (37), mille kohaldamine ei mõjuta Liidu konkurentsieeskirjade kohaldamist (38).

Näide 9

Olukord. Ettevõte Y annab välja ajalehti ja ajakirju. Mitmed vabakutselistena töötavad ajakirjanikud kirjutavad ettevõtte Y väljaannetesse artikleid. Ettevõte Y maksab ajakirjanikele igas ajalehes või ajakirjas avaldatud artiklite eest tasu. Ajakirjanikud ei ole rahul ettevõttelt Y saadava töötasuga ning peavad ettevõttega Y kollektiivselt läbirääkimisi ja lepivad kokku, et ettevõtte Y makstav autoritasu (töötasu) tõuseb 20 %.

Analüüs. Kooskõlas käesolevate suunistega ei sekku komisjon kollektiivlepingute puhul, mille on sõlminud füüsilisest isikust ettevõtjatena (vabakutselistena) tegutsevad ajakirjanikud ja ettevõte Y, sest kokkulepe on sõlmitud direktiivi 2019/790/EÜ alusel.

(1) Käesolev määratlus ei mõjuta liikmesriikides sotsiaaldialoogi käigus kasutatavat mõiste „kollektiivleping“ määratlust.

(2) Mõiste „digitaalne tööplatvorm“ on määratletud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (platvormitöö tingimuste parandamise kohta) ettepanekule; COM(2021) 762 final (platvormitöö direktiivi ettepanek). Komisjon kaalub vajadust uuendada määratlust käesolevates suunistes, kui sama mõiste määratlus platvormitöö direktiivi vastuvõetud versioonis erineb oluliselt käesolevastes suunistes esitatust.

(3) ELi toimimise lepingu VII jaotise 1. peatüki 1. jagu ning Euroopa Liidu lepingu ja ELi toimimise lepingu protokoll nr 27.

(4) Parandatud töötingimused ja piisav sotsiaalkaitse on Euroopa sotsiaalõiguste samba peamised põhimõtted, mille kohaselt „majandus-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel konsulteeritakse sotsiaalpartneritega, lähtudes liikmesriikide tavadest“ ning „neil soovitatakse pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmida neid olulistes küsimustes“. Vt Euroopa sotsiaalõiguste samba 8. põhimõte, https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works-people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et.

(5) Kohtuotsus, 21. september 1999, Albany International BV vs. Stichting Bedrijfspensioenfonds Textielindustrie, C-67/96, ECLI:EU:C:1999:430, punkt 59. Vt ka kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 22; kohtuotsus, 11. detsember 2007, International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union vs. Viking Line ABP ja OÜ Viking Line Eesti, C-438/05, ECLI:EU:C:2007:772, punkt 49; kohtuotsus, 9. juuli 2009, 3F vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, C-319/07, ECLI:EU:C:2009:435, punkt 50.

(6) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 23; kohtuotsus, 21. september 1999, Albany International BV vs. Stichting Bedrijfspensioenfonds Textielindustrie, C-67/96, ECLI:EU:C:1999:430, punkt 60; kohtuotsus, 21. september 1999, Brentjens' Handelsonderneming BV vs. Stichting Bedrijfspensioenfonds voor de Handel in Bouwmaterialen, C-115/97, ECLI:EU:C:1999:434, punkt 57; kohtuotsus, 21. september 1999, Maatschappij Drijvende Bokken BV vs. Stichting Pensioenfonds voor de Vervoer- en Havenbedrijven, C-219/97, ECLI:EU:C:1999:437, punkt 47; kohtuotsus, 12. september 2000, Pavel Pavlov ja teised vs. Stichting Pensioenfonds Medische Specialisten, C-180/98, ECLI:EU:C:2000:428, punkt 67; kohtuotsus, 21. september 2000, Hendrik van der Woude vs. Stichting Beatrixoord, C-222/98, ECLI:EU:C:2000:475, punkt 22; kohtuotsus, 3. märts 2011, AG2R Prévoyance vs. Beaudout Père et Fils SARL, C-437/09, ECLI:EU:C:2011:112, punkt 29.

(7) Kohtuotsus, 23. aprill 1991, Klaus Höfner ja Fritz Elser vs. Macrotron GmbH, C-41/90, ECLI:EU:C:1991:161, punkt 21; kohtuotsus, 16. november 1995, Fédération Française des Sociétés d'Assurance, Société Paternelle-Vie, Union des Assurances de Paris-Vie ja Caisse d'Assurance et de Prévoyance Mutuelle des Agriculteurs vs. Ministère de l'Agriculture et de la Pêche, C-244/94, ECLI:EU:C:1995:392, punkt 14; kohtuotsus, 11. detsember 1997, Job Centre coop. Arl, C-55/96, ECLI:EU:C:1997:603, punkt 21.

(8) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 27; kohtuotsus, 28. veebruar 2013, Ordem dos Técnicos Oficiais de Contas vs. Autoridade da Concorrência, C-1/12, ECLI:EU:C:2013:127, punktid 36–37; kohtuotsus, 14. detsember 2006, Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio vs. Compañía Española de Petróleos SA, C-217/05, ECLI:EU:C:2006:784, punkt 45.

(9) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punktid 30, 31 ja 42.

(10) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punktid 36–37.

(11) Lisaks on COVID-19 kriis asetanud paljud füüsilisest isikust ettevõtjad veelgi ebakindlamasse olukorda, sest nende sissetuleku kaotust on süvendanud riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide ja nimetatud isikutele mõeldud toetusmeetmete nõrkus või täielik puudumine. Vt Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2021. aasta raport kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (2020/2261(INI), kultuuri- ja hariduskomisjon, https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-9-2021-0283_ET.html.

(12) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töösuhte põhiliseks tunnuseks asjaolu, et isik teeb teatava aja jooksul teisele isikule ja tema juhiste alusel sooritusi, mille eest ta saab tasu. Tuleb märkida, et isiku liigitamine töötajaks või füüsilisest isikust ettevõtjaks toimub eelkõige juhtumipõhiselt siseriikliku õiguse alusel, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Vt kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 34; kohtuotsus, 21. veebruar 2013,: L. N. vs. Styrelsen for Videregående Uddannelser og Uddannelsesstøtte, C-46/12, ECLI:EU:C:2013:97, punkt 40; kohtuotsus, 10. september 2014, Iraklis Haralambidis vs. Calogero Casilli, C-270/13, ECLI:EU:C:2014:2185, punkt 28; kohtuotsus, 16. juuli 2020, Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahukohtunike staatus), C-658/18, ECLI:EU:C:2020:572.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007) artiklid 206-210 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1379/2013 (kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000) artiklid 40 ja 41 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(14) Komisjoni teatis – Suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamiseks (ELT C 101, 27.4.2004, lk 97–118), punkt 34.

(15) Näiteks hõlmavad suunised kooskõlastamist vastaspoolte vahel selles küsimuses, milline peaks olema tasuvahemik, mille üle nad saavad füüsilisest isikust ettevõtjatega oma kollektiivläbirääkimiste käigus aru pidada. Selline kooskõlastamine on suunistega hõlmatud sel määral, mil see on vajalik ja proportsionaalne kollektiivlepingu üle läbirääkimiste pidamiseks või sellise lepingu sõlmimiseks (käesolevate suuniste punkt 16) ja ei too kaasa konkurentsivastast kokkulepet (käesolevate suuniste punkt 17). Konkurentsivastane kokkuleppe võib tekkida näiteks siis, kui vastaspooled kasutavad sellise kooskõlastamise käigus vahetatud teavet ära selleks, et ühepoolselt määrata kindlaks sama minimaalne tasu oma vastavate füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks. Selline tegevus ei ole hõlmatud käesolevate suunistega, sest sellega minnakse kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne füüsilisest isikust ettevõtjatega kollektiivlepingu sõlmimiseks.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EU (tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ) artikli 2 lõige 1 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(17) Konkurentsi piiramisega võib tegu olla ka siis, kui kollektiivlepinguga reguleeritakse muid küsimusi lisaks töötingimustele, näiteks tööaega, mille jooksul need kolm platvormi osutaksid oma teenuseid.

(18) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411; kohtuotsus, 21. september 1999, Albany International BV vs. Stichting Bedrijfspensioenfonds Textielindustrie, C-67/96, ECLI:EU:C:1999:430.

(19) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 31 ja 42.

(20) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 32.

(21) Kohtuotsus, 4. detsember 2014, FNV Kunsten Informatie en Media vs. Staat der Nederlanden, C-413/13, ECLI:EU:C:2014:2411, punkt 33; kohtuotsus, 14. detsember 2006, Confederación Española de Empresarios de Estaciones de Servicio vs. Compañía Española de Petróleos SA, C-217/05, ECLI:EU:C:2006:784, punktid 43–44.

(22) Need käesolevate suuniste 3. ja 4. osas viidatud füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriad ei ole lõplikud ega välista üksteist vastastikku. Sellepärast võivad mõned füüsilisest isikust ettevõtjad kuuluda rohkem kui ühte kategooriasse.

(23) Näiteks Saksamaa kollektiivlepingute seaduse paragrahvis 12a (25. augustil 1969. aastal avaldatud versioon; Saksamaa Liitvabariigi ametlik väljaanne I, lk 1323; viimati muudetud 20. mai 2020. aasta seaduse artikliga 8 (Saksamaa Liitvabariigi ametlik väljaanne I, lk 1055)) või Hispaania 11. juuli 2007 seaduse 20/2007 (füüsilisest isikust ettevõtjate staatuse kohta) artiklis 11 (Hispaania ametlik väljaanne nr 166, 12. juuli 2007, lk 29964–29978) on tuginetud majandusliku sõltuvuse kriteeriumile.

(24) See kehtib ka juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja osutab oma teenuseid vastaspoolele lühema aja jooksul kui aasta.

(25) Vt nt Madalmaades teatri- ja tantsuvaldkonna kollektiivlepingu, mis on sõlmitud kunstnike ametiühingu (Kunstenbond) ja Madalmaade lavakunstide assotsiatsiooni (Nederlandse Associatie voor Podiumkunsten) vahel ja mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2023, artikkel 14 (kättesaadav aadressil https://napk.nl/wp-content/uploads/2022/03/Cao-TD-2022-2023-V1_ENG_v.2.pdf; või Sloveenias kutseliste ajakirjanike jaoks Sloveenia kaubandus- ja tööstuskoja (Gospodarska zbornica Slovenije), RTV Sloveenia nõukogu (Svet RTV Slovenija), Sloveenia raadiojaamade assotsiatsiooni (Združenje radijskih postaj Slovenije ter) ja Sloveenia ajakirjanike ametiühingu (Sindikat novinarjev Slovenije) vahel sõlmitud kollektiivlepingu artikkel 2 (kättesaadav aadressil http://www.pisrs.si/Pis.web/pregledPredpisa?id=KOLP49).

(26) Üksikasjaliku ülevaate saamiseks üheksa ELi liikmesriigi, Šveitsi ja Ühendkuningriigi kohtupraktikast vt Hießl, C. „Case Law on the Classification of Platform Workers: Cross-European Comparative Analysis and Tentative Conclusions“, Comparative Labour Law & Policy Journal, 2. mai 2021, https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3839603.

(27) Vt nt Hispaania 11. mai 2021 kuninglik dekreet-seadus nr 9/2021, millega muudetakse töötajate seaduse ümbersõnastatud versiooni (heaks kiidetud 23. oktoobri 2015 kuningliku seadusandliku dekreediga nr 2/2015) eesmärgiga tagada digitaalsete platvormide valdkonnas teenuste pakkumisega tegelevate isikute tööõigused (Hispaania ametlik väljaanne nr 113, 12. mai 2021, lk 56733–56738), või Kreeka puhul seadus nr 4808/2021 tööjõu kaitseks – Sõltumatu ametiasutuse, nimelt tööinspektsiooni loomine – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 190 (vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise kohta) ratifitseerimine – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 187 (tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku kohta) ratifitseerimine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) nr 2019/1158 (töö- ja eraelu tasakaalu kohta) rakendamine, ning muud töö- ja sotsiaalministeeriumi sätted ja kiireloomulised korraldused (Kreeka ametlik väljaanne Α' 101/19-06-2021).

(28) Käesolevaid suuniseid ei tohiks tõlgendada nii, nagu kehtestataks nendega komisjoni (positiivne) jõustamisprioriteet seoses kollektiivläbirääkimiste ja -lepingutega füüsilisest isikust ettevõtja ja tema vastaspoole vahel juhtudeks, kus sellist läbirääkimissuutlikkuse tasakaalutust ei eksisteeri.

(29) Arvutatud vastavalt komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust) lisa 1. peatükile; ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/790, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ (ELT L 130, 17.5.2019, lk 92).

(31) Direktiivi 2019/790 artikliga 18 on hõlmatud kõik autorid ja esinejad, välja arvatud arvutiprogrammide autorid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta) artikli 2 tähenduses (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16). Direktiivi (EL) 2019/790 artikli 23 lõige 2.

(32) Direktiivi (EL) 2019/790 artikli 18 lõige 1 ja põhjendus 72. Vt ka sama direktiivi põhjendus 73, mille kohaselt peaks autorite ja esitajate tasu olema kohane ja proportsionaalne litsentsitud või üleantud õiguste tegeliku või potentsiaalse majandusliku väärtusega, võttes arvesse autori või esitaja panust kogu teosesse või muusse materjali ning kõiki muid asjaolusid, nagu turutavad või teose tegelik kasutamine.

(33) Direktiivi (EL) 2019/790 põhjendus 72.

(34) Kollektiivläbirääkimisi võib kasutada näiteks ka juhtudel, mis on sätestatud direktiivi (EL) 2019/790 artikli 19 lõikes 5, artikli 20 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 5.

(35) Direktiivi (EL) 2019/790 artikli 18 lõige 2 ja põhjendus 73. Eelkõige on põhjenduses 73 sätestatud, et liikmesriigid peaksid saama vabalt rakendada kohase ja proportsionaalse tasu põhimõtet kehtiva või vastselt kasutusele võetud korra kaudu, mis võib hõlmata kollektiivläbirääkimisi ja muid viise, tingimusel et selline kord on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(36) „Kollektiivse esindamise organisatsioon“ – organisatsioon, mis on seadusest, määramisest, litsentsist või muust lepingulisest kokkuleppest tulenevalt volitatud teostama autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi rohkem kui ühe õiguste omaja nimel õiguste omajate kollektiivse kasu huvides, see on organisatsiooni ainus või peamine eesmärk ning organisatsioon vastab ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumidest: a) ta on oma liikmete omandis või kontrolli all; b) ta on korraldatud mittetulunduslikel alustel.

„Sõltumatu esindamise üksus“ – organisatsioon, kelle volitused autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamiseks rohkem kui ühe õiguste omaja nimel nende õiguste omajate kollektiivse kasu huvides, mis on selle ainus või peamine eesmärk, tulenevad seadusest või määramisest, litsentsist või mis tahes muust lepingulisest korrast, ning a) ei ole otseselt ega kaudselt, tervikuna ega osaliselt õiguste omajate omandis ega kontrolli all ning b) ta on korraldatud tulunduslikel alustel; direktiivi 2014/26/EL artikli 3 punktid a ja b, vt joonealune märkus 37.

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL (autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul), (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72).

(38) Direktiivi 2014/26/EL põhjendus 56.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 374/18

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 374/07)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Muenchberg“

PDO-FR-A0417-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 lisatakse järgmised kasutatavad nimetused: „Sylvaner“ ja „Pinot noir“ ning nendega seotud viinamarjasordid, vastavalt: „Sylvaner B“ ja „Pinot noir N“.

Lisatud on kasutatav nimetus „Sylvaner“, millega parandatakse tootespetsifikaadi esimeses versioonis sisalduv viga. Kõnealuse esimese versiooni I peatüki X osa punkti 1 alapunktis b on täpsustatud, et lubatud viinamarjasortidest „võib valmistada veine, mida turustatakse vastavate nimetuste all“, kuid vastav kasutuses olev nimetus ei olnud esitatud võimalike kasutatavate nimetuste nimekirjas. Riigisisese otsusega, mis on varasem tootespetsifikaadi esimese versiooni heakskiitmisest, lisati viinamarjasort „Sylvaner B“ päritolunimetusega veinide „Alsace grand cru Zotzenberg“ valmistamiseks lubatud viinamarjasortide hulka, võttes arvesse kohalikke tavasid ja nende veinide tuntust.

Kasutatav nimetus „Pinot noir“ lisati tootespetsifikaati, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. See punase veini tunnustamise taotlus tugineb nimetuste „Alsace grand cru“ tootmiseks ettenähtud kasvatusaladelt saadud viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinide ajaloole, tuntusele ja omadustele. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks.

Tootespetsifikaadi I peatüki II osa punkti 1 on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul, mida kasutatakse nimetust „Muscat“ kandva veini valmistamiseks, lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada viga tootespetsifikaadi eelmises versioonis.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

Konkreetselt on nimetatud kontrollitud päritolunimetused „Alsace grand cru“, mis tähistavad valgeid ja punaseid vaikseid veine („Alsace grand cru Hengst“, „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 1 on lisatud lõik, mis viitab geograafilise piirkonna riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädeva komitee poolse kinnitamise kuupäevadele ning milles näidatakse, et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta ametlik geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses on välja jäetud Kientzheimi ja Sigolsheimi kommuunid, kuna nende territoorium on nüüdseks ühendatud Kaysersberg Vignoble’i kommuuniga.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 3 on muudetud, näitamaks et võrdlusalus, mille põhjal määratletakse piirkond sellisel kujul, nagu seda tootespetsifikaadis kirjeldatakse, on 2021. aasta geograafiline kood. See teave annab piirkonna määratlusele õigusliku aluse.

Viite lisamine 2021. aasta geograafilisele koodile tingib kommuunide nimekirja ajakohastamise. Sellega seoses jäetakse välja Kaysersbergi kommuun ja lisatakse Kaysersberg Vignoble’i kommuun, märkides, et selle kommuuni puhul võetakse arvesse ainult Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi.

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad „– valgete veinide puhul:“ ja „– punaste veinide puhul: viinamarjasort „Pinot noir N“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks. Viinamarjasort „Pinot noir N“ on ainus viinamarjasort, mida on lubatud kasutada nende punaste veinide valmistamiseks. Samuti on see ainus viinamarjasort, millest on lubatud valmistada päritolunimetust „Alsace“ kandvat punast veini.

V osa punkti 1 alapunktidesse a, b ja e ning V osa punkti 2 alapunkti b on väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunkti a on lisatud sõnarühmad: „Valge veini valmistamiseks“ ja „Punase veini valmistamiseks“, et eristada minimaalseid istutustihedusi sõltuvalt veini värvusest. Esitatud on istutustihedused nimetuste jaoks, mille puhul on võimalik valmistada punaseid veine.

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis a on täpsustatud kuupäev, mil kohaldatakse eeskirja, mis võimaldab kohandada istutustihedust väljajuurimise teel: „25. oktoober 2011“, asendades sõnastuse „alates käesoleva tootespetsifikaadi heakskiitmise kuupäevast“.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on valgete veinide puhul välja jäetud nõue, mis käsitleb pungade arvu kasvupinna ruutmeetri kohta, kuna see on eri viinamarjasortide puhul erinev, ning on sätestatud ühtne eeskiri, mille kohaselt võib ühel tüvel olla 18 punga.

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Lause algusesse lisatakse sõnad „Valgete veinide puhul“, kuna rahuldati esitatud taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Lisatud on viinapuude lõikamise eeskiri punaste veinide jaoks, lubatud on kuni 14 punga tüve kohta. See arv on väiksem kui valgete veinide tootmise puhul lubatud arv. See eeskiri võimaldab tagada sidususe lubatud saagikuse ja kvaliteetviinamarjade tootmisega.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis c on välja jäetud nõue, mis käsitleb võrsete toetustraadi maksimaalset kõrgust ning muudetud on toestatud lehestiku kõrguse mõõtmise viisi.

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis d on vähendatud kasvatusala maksimaalset keskmist koormust valgete veinide puhul, viies selle 10 000 kilogrammilt hektari kohta 8 500 kilogrammini hektari kohta, mis on vastavuses saagikuse nõude vähendamisega nende veinide puhul.

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 2 alapunktis a esitatud tabelit on muudetud, et võtta arvesse taotlust punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Nende nimetusega „Alsace grand cru“ punaste veinide jaoks on määratud kindlaks viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus koristamisel ning nende veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Valgete veinide puhul on viinamarjade minimaalset suhkrusisaldust suurendatud 2 või 3 grammi võrra veinivirde liitri kohta, et võtta arvesse sama 1 mahuprotsendi suurust erinevust minimaalse naturaalse alkoholisisaldusega mahuprotsentides, mis on esitatud tootespetsifikaadi eelmises versioonis. Nimetuse kaitse- ja haldusasutus otsustas suhkru alkoholiks muutumise arvutuses kasutada valgete veinide puhul väärtust 17 grammi suhkrut alkoholisisalduse 1 mahuprotsendi kohta, samas kui esialgses tootespetsifikaadis kasutati väärtust 16,83. Seda väärtust 17 soovitas riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) pädev komitee tootespetsifikaadi esimese versiooni koostamise ajal.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punktides 1 ja 2 on vähendatud saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtusi, et võimaldada kvaliteedi paremat kontrolli seoses valgete veinide ja märget „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) kandvate valgete veinidega, vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele.

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Ilma lisamärketa veinide puhul on lisatud sõnad „Valged veinid“, kuna rahuldati taotlus punaste vaiksete veinide tunnustamiseks riiklikul tasandil teatud päritolunimetuste „Alsace grand cru“ jaoks.

Punaste veinide saagikuse ja maksimaalse kogusaagikuse väärtused määrati kindlaks vastavalt Alsace’i piirkonna nimetuste hierarhilisele korraldusele, seega on need väärtused nende „grand cru“ nimetuste puhul madalamad.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul ei ole lubatud veinide rikastamine. See veini valmistamise etapil kohaldatav piirang on vastavuses viinamarja tootmiseks kasutatavate kasvatusalade piiritlemise, minimaalse istutustiheduse, viinapuude lõikamise eeskirjade ja saagikuse madalate väärtustega.

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 2 on määratletud veini laagerdumise minimaalne aeg punaste veinide jaoks, mis peab kestma kuni saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrini. Viinamarjasordist „Pinot noir N“ valmistatud veinid neil aladel peavad saama laagerduda nõutava minimaalse aja kestel, et tagada nende omaduste nõuetekohane avaldumine.

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 1 alapunkti b teksti on muudetud, et võtta arvesse päritolunimetustega punaste vaiksete veinide „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ tunnustamist:

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 500 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud;

—

kontrollitud päritolunimetuse „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ kohta on lisatud järgmine teave: punaste veinide tunnustamine 2022. aastal, lubatud on kasutada ainult viinamarjasorti „Pinot noir N“, minimaalne istutustihedus punase veini tootmiseks on 5 000 tüve hektari kohta, veine ei ole lubatud rikastada, veinid peavad laagerduma vähemalt 10 kuud.

X osa punkti 1 alapunktis b on välja jäetud teave selle kohta, et nende kahe päritolunimetuse tunnistamine hõlmab üksnes valgeid veine, vajaduse korral on teksti parema arusaadavuse huvides lisatud sõnad „valgete veinide puhul“.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Väikeste marjadega muskaatviinamarjasortide puhul on lisatud nimetustesse sõnad „blancs“ (valged) ja „roses“ (roosad), et parandada tootespetsifikaadi eelmises versioonis sisalduv viga. Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 on päritolunimetuse „Alsace grand cru Hengst“ puhul tegureid, mis mõjutavad seost geograafilise piirkonnaga ja veinide omadusi, mida on võimalik kohaldada kõnealuse nimetusega punaste veinide suhtes, täiendatud punaseid veine puudutava eriomase teabega.

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki XI osa punktis 2 on kooskõlas I peatüki VI osas tehtud muudatustega välja jäetud võrseid toestava traadi maksimaalne kõrgus ning vähendatud on maksimaalset pungade arvu tüve kohta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

Tootespetsifikaadi I peatüki XII osa punkti 2 alapunkti d on lisatud uus tekst, millega asendatakse ja muudetakse kohustuslikuks seni vabatahtlik märge suhkrusisalduse kohta vastavalt sätestatule Euroopa määruses 2019-33.

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Seda uut eeskirja ei kohaldata traditsiooniliste märgetega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinide puhul.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punkti 1 on lisatud täpsustus eeskirjadesse, mis käsitlevad kasvatusala kasutamise eeldeklaratsiooni, mille ettevõtja esitab päritolunimetuste „Alsace grand cru“ kaitse- ja haldusasutusele juhul, kui ta loobub selle nimetuse tootmisest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru Muenchberg

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 12,5 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 11 % muude viinamarjasortide puhul. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14 mahuprotsenti muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Tegemist on väga hästi säilivate valgete veinidega, mida iseloomustab värskus, mis põhineb domineerival viinhappest tuleneval happesusel koos kõrge küpsusastmega viinamarjade kasutamisega. Nimetusele võib lisada kasutatavaid nimetusi, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all. Tegemist on tugevate ja rikkalike maitseomadustega ning tugeva ja paljude nüanssidega lõhnaomadustega veinidega. Veinidel on pikk järelmaitse, mis muutub aja jooksul rikkalikumaks.

Eristatakse järgmisi veine: kuivad, mineraalsed veinid; aromaatsed, puuviljalised, rasked, rikkaliku maitsega veinid. Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „vendanges tardives“ varustatud veinidel on sageli väga eksootilised lõhna- ja maitseomadused, mis meenutavad kuumtöödeldud puuvilju ja millel on värske järelmaitse. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid on kontsentreeritumad, tugevama maitsega, neil on sageli puuviljade viljaliha lõhna- ja maitseomadused. Nende kontsentratsioon on kõrgem ning lõhn ja maitse püsivamad. Need veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), ei ole lubatud kasutada rikastamist.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juunini.

Veinid, millele võib lisada märke „vendanges tardives“(hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva teise aasta 1. juunini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Saagikus – päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Saagikus – päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Ammerschwihr, Beblenheim, Bennwihr, Bergheim, Bergholtz, Eguisheim, Gueberschwihr, Guebwiller, Hattstatt, Hunawihr, Ingersheim, Katzenthal, Mittelwihr, Niedermorschwihr, Orschwihr, Pfaffenheim, Ribeauvillé, Riquewihr, Rodern, Rouffach, Saint-Hippolyte, Soultzmatt, Thann, Turckheim, Vieux-Thann, Voegtlinshoffen, Westhalten, Wettolsheim, Wintzenheim, Wuenheim, Zellenberg.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Muenchberg“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Ungersbergi mäenõlva poolne kaitse ja peene struktuuriga muld annavad veinidele väga tugeva ja rikkaliku aroomi. Liivakivi annab veinile peene struktuuri ja vulkaaniline tuhk tugeva maitse ja pika säilivuspotentsiaali.

Muenchbergile on omane suur iseloomulik mineraalsus, mis muudab laagerdumise intensiivsemaks.

Hooajajärgse perioodi väga head ilmastikutingimused, mis soodustavad suhkru kontsentratsiooni suurenemist enne koristust ja väärishallituse väljakujunemist, võimaldavad valmistada veini üleküpsenud viinamarjadest.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Kohaldades rangeid tootmiseeskirju, nagu viinapuude suure lehepinna hoidmine ja käsitsi toimuv saagikoristus, säilitavad Alsace’i piirkonna viinamarjakasvatajad rikkaliku maitse ja pika säilivusaja poolest hinnatud veinide eristatavad omadused.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, hõlmab järgmiste kommuunide territooriumi vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Haut-Rhini departemang: Täielikult hõlmatud kommuunid: Bergholtz-Zell, Berrwiller, Buhl, Cernay, Colmar, Gundolsheim, Hartmanswiller, Herrlisheim, Houssen, Husseren-les-Châteaux, Jungholtz, Leimbach, Obermorschwihr, Osenbach, Ostheim, Rorschwihr, Soultz, Steinbach, Uffholtz, Walbach, Wattwiller, Wihr-au-Val, Zimmerbach.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Bas-Rhini departemang: Albé, Avolsheim, Balbronn, Bernardswiller, Bernardvillé, Bischoffsheim, Boersch, Bourgheim, Châtenois, Cleebourg, Dachstein, Dangolsheim, Dieffenthal, Dorlisheim, Epfig, Ergersheim, Ernolsheim- Bruche, Fessenheim-le-Bas, Flexbourg, Furdenheim, Gertwiller, Gimbrett-Berstett, Goxwiller, Heiligenstein, Itterswiller, Kienheim, Kirchheim, Kuttolsheim, Mittelhausen, Mutzig, Nordheim, Oberhoffen-les-Wissenbourg, Obernai, Odratzheim, Orschwiller, Osthoffen, Ottrott, Petersbach, Reichsfeld, Riedseltz, Rosenwiller, Rosheim, Rott, Saint-Nabor, Saint-Pierre, Scherwiller, Seebach, Soultz-les-Bains, Steinseltz, Stotzheim, Strasbourg, Traenheim, Villé, Wangen, Westhoffen, Wissembourg, Zellwiller.

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid villitakse „Vin du Rhin“ tüüpi pudelitesse, mis vastavad 20. mai 1955. aasta dekreedi nr 55-673, 13. mai 1959. aasta määruse ja 19. märtsi 1963. aasta dekreedi sätetele, muud tüüpi pudelite kasutamine ei ole lubatud.

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Aastakäigu teave tuleb esitada koos nimetusega ning see peab olema saagi- ja varude deklaratsioonidel, saatedokumentidel, kuulutustes, teabeprospektidel, etikettidel, arvetel ning mis tahes pakenditel.

Kasutusnimetus

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valgeid veine, millele on käesoleva tootespetsifikaadi järgi antud üks 51st kontrollitud päritolunimetusest „Alsace Grand Cru – asukoht“, välja arvatud märkega „Vendanges Tardives“ (hiline saagikoristus) või „Sélection de Grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud veinid, ja mida esitletakse selle nimetuse all, ei saa avalikult pakkuda, transportida, müügiks pakkuda ega müüa, kui reklaamides, etikettidel, arvetel või mis tahes pakenditel puudub selgelt nähtavate tähtedega märge suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud Euroopa õigusaktides.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 374/30

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 374/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Brand“

PDO-FR-A0340-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

—

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumendi punkti 4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru brand

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Saagikus – päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Saagikus – päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Brand“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Peeneteralised graniitmullad ja fööni efekt kindlustavad veinidele iseloomulikud jõulised ning intensiivsed lõhna- ja maitseomadused. Ränioksiidi olemasolu annab veinile meeldiva happelisuse ja selgepiirilisuse („steinglitz“). Maitses esineb mõnikord süljenäärmeid ergutavaid pipraseid nüansse, veini struktuur võib olla kibedapoolne.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

Juba 1958. aastal kirjutatud Médard Barthi teoses „Der Rebbau des Elsass und die Absatzgebieten seiner Weine“ ülistatakse seda tänapäeval kõrge tunnustuse omandanud veinikasvatusala.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

—

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kasutusnimetus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 374/41

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 374/09)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Alsace grand cru Zinnkoepflé“

PDO-FR-A0635-AM02

Teate esitamise kuupäev: 20.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1. Lisateave

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

2. Tooteliigid

Tootespetsifikaadi I peatüki III osa teksti on muudetud täpsustamaks, et selles tootespetsifikaadis osutatud kontrollitud päritolunimetused ei hõlma enam üksnes valgeid vaikseid veine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Geograafiline piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda geograafilise piirkonna ulatust.

Punkti 1 on samuti lisatud järgmine teave:

„Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.“

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 6.

4. Piiritletud kasvatusala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 2 on tehtud järgmised muudatused:

—	esimesse lõiku on selles sisalduva vea parandamiseks lisatud teave „6. ja 7. september 2006“, mis vastab kuupäevadele, millal pädev riiklik komitee kinnitas piiritletud kasvatusala;

—	teise lõigu sõnastust on muudetud, et võtta arvesse IV osa punktis 1 tehtud muudatusi kommuunide nimedes;

—	tabeli veergu „Kommuunid“ on ajakohastatud, nii et see vastab IV osa punktis 1 esitatud kommuunide nimedele.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Vahetus läheduses asuv piirkond

Need redaktsioonilised muudatused ei muuda vahetus läheduses asuva piirkonna ulatust.

Muudatuse tõttu muudetakse koonddokumendi punkti 9.

6. Viinamarjasordid

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Istutustihedus

Need täiendused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Muudatuse tõttu tuleb muuta koonddokumendi punkti 5.

8. Viinapuude lõikamise eeskirjad

See muudatus võimaldab ühtlustada Alsace’i piirkonna päritolunimetuste tootespetsifikaate ja hõlbustab kontrollitoiminguid.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Need muudatused võimaldavad viinapuu kasvamise käigus tuvastada vastavust lehestiku kõrgust käsitlevale nõudele, mida varasemalt võis tuvastada ainult kohustusliku meetodi abil.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

10. Kasvatusala maksimaalne keskmine koormus

Määrati kindlaks vastav väärtus punaste veinide jaoks, mis on madalam kui valgete veinide puhul ja mis vastab saagikuse näitajatele nende veinide puhul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Viinamarjade küpsusaste ja minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides

See teave ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Saagikus

Koonddokumendi punkti 5 muudetakse seoses maksimaalse saagikuse väärtustega (maksimaalne kogusaagikus).

Viimatinimetatud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Õun- ja piimhappeline fermentatsioon ja fermenteeritavate suhkrute sisaldus punaste veinide puhul

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis c on täpsustatud, et punaste veinide puhul peab õun- ja piimhappeline fermentatsioon olema lõppenud.

Selle nõude kontrollimiseks on kindlaks määratud, et villimise etapil võib veini õunhappe sisaldus olla kuni 0,4 grammi liitri kohta.

IX osa punkti 1 alapunktis d on määratletud fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus, mis võib pärast fermentatsiooni olla kuni 2 grammi liitri kohta.

Koonddokumenti ei muudeta.

14. Keeld suurendada punaste veinide puhul minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides

Koonddokumenti ei muudeta.

15. Veinikeldri mahutavus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis g on vähendatud veinikeldrite mahutavuse arvutamiseks kasutatavat koefitsienti.

Suhe eelmise aasta saagi koguse ja veinikeldrite mahutavuse vahel ei pea olema nii suur.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

16. Veini valmimise ja tarbijale turustamise kuupäev punaste veinide puhul

I peatüki IX osa punkti 5 alapunktis a on märgitud, et pärast laagerdumisetapi lõppemist võib punaseid veine tarbijale turustada alles alates saagikoristusele järgneva aasta 1. oktoobrist.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

17. Villitud partiide kontrollimine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 3 alapunktis b on välja jäetud nõue säilitada kontrollpudeleid villitud partiide kontrollimiseks.

Tegemist on eeskirjaga, mis on üle viidud kontrollikava käigus rakendatavate kontrollimeetmete hulka.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

18. Villitud veini ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punktis 4 on täpsustatud villitud veini ladustamiskoha omadusi.

See võimaldab ettevõtjatel seda eeskirja paremini kohaldada ja lihtsustab kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

19. Inimtegurid, mis toetavad seost geograafilise piirkonnaga

—

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

20. Veini(de) kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punkti 2 on lisatud valgete veinide visuaalse aspekti kirjeldus, et neid veine paremini iseloomustada.

Kirjeldatud veinide kahe esimese tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda kuldkollaseni.“

Kirjeldatud veinide kahe viimase tüübi puhul: „Need kaht tüüpi veinid on intensiivse väljapeetud värvusega, mis võib ulatuda merevaigukollaseni.“

Muudetakse koonddokumenti punkti°4.

Punaste veinide puhul on lisatud peamiste organoleptiliste omaduste kirjeldus päritolunimetuste „Alsace grand cru Hengst“ ja „Alsace grand cru Kirchberg de Barr“ jaoks.

Need kirjeldused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

21. Seos geograafilise piirkonnaga

Koonddokumenti ei muudeta.

22. Üleminekumeetmed

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

23. Kohustuslik märge valgete veinide suhkrusisalduse kohta veini märgistusel ja muudel teabekandjatel

See teave võimaldab tarbijal saada paremini aru veini tüübist.

Muudetakse koonddokumenti punkti°9.

Algsest alapunktist d saab XII osa punkti 2 alapunkt e.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

24. Kasvatusala kasutamise eeldeklaratsioon

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Alsace grand cru Zinnkoepflé

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on vaiksete valgete veinidega.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Märkega „Vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 16 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 14,5 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest) varustatud päritolunimetusega veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides on 18,2 % viinamarjasortide „Gewurztraminer Rs“ ja „Pinot gris G“ puhul ning 16,4 % muude viinamarjasortide puhul.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Kasvatusviisid: istutustihedus

Veinivalmistuse eritavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 taime hektari kohta.

Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Viinapuude vahekaugus reas jääb vahemikku 0,75–1,50 m.

Alates 25. oktoobrist 2011 ei või ridade väljajuurimisel kasvatusalal jääda viinapuude ridade vahe suuremaks kui 3 meetrit.

2. Kasvatusviisid: viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuud lõigatakse ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi järgi, jättes iga tüve kohta kuni 18 punga.

3. Saagikoristus

Viljelustavad

Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest.

4. Minimaalse naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsentides suurendamine

Veinivalmistuse eritavad

Minimaalset naturaalset alkoholisisaldust mahuprotsentides ei või suurendada rohkem kui:

0,5 mahuprotsendi võrra veinide puhul, mis on valmistatud viinamarjasortidest „Gewurztraminer B“ ja „Pinot gris G“,

1,5 mahuprotsendi võrra muudest viinamarjasortidest valmistatud veinide puhul.

5. Veini valmistamine

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Puutükkide kasutamine on keelatud.

6. Veini laagerdumine

Veinivalmistuse eritavad

Veinid peavad laagerduma vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 1. juulini.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Päritolunimetusega veinid koos märkega „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või ilma selleta

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Päritolunimetusega veinid märkega „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

48 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdumine toimub järgmiste kommuunide territooriumil 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel:

—

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kientzheimi ja Sigolsheimi delegeeritud kommuunide territooriumi ulatuses.

—	Bas-Rhini departemang: Andlau, Barr, Bergbieten, Blienschwiller, Dahlenheim, Dambach-la-Ville, Eichhoffen, Kintzheim, Marlenheim, Mittelbergheim, Molsheim, Nothalten, Scharrachbergheim-Irmstett, Wolxheim.

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on esitatud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7. Veiniviinamarjasort / veiniviinamarjasordid

Gewurztraminer Rs

Muscat Ottonel B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains blancs B – Muscat, Moscato

Muscat à petits grains roses Rs – Muscat, Moscato

Pinot gris G

Riesling B

8. Seos(t)e kirjeldus

Tuginedes Alsace’i viinamarjaistandusi iseloomustavatele soodsatele ilmastikuoludele, kasutatakse kontrollitud päritolunimetusega veini „Alsace grand cru Zinnkoepflé“ puhul üht parimatest asukohtadest. Veinikasvatusala asub maalilisel Alsace’i piirkonna maastikul, seal on võimalik valmistada väljendusrikkaid veine, millel on iseloomulikud omadused ja kordumatu isikupära.

Karploomade kodadest moodustunud lubjapinnas, järsud nõlvad ja vähene sademete hulk aitavad kaasa sellele, et kujunevad vürtsikad, kergelt suitsu-, soolanüansiga veinid, mis panevad suu vett jooksma. Veinid on tugeva ja rikkaliku maitsega, mida toetab iseloomulik happesus; neid võib julgelt säilitada üle kümne aasta.

Tootespetsifikaadis määratletud laagerdumine võimaldab veine täiustada.

Tegemist on selle piirkonna eriti kvaliteetsete veinidega. Tegemist on veinidega, mida hinnatakse kõrgemalt kui veine, millel on kontrollitud päritolunimetus „Alsace“.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

—

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Kaysersberg Vignoble, üksnes Kaysersbergi delegeeritud kommuuni territooriumi ulatuses.

—

Pakendamine geograafilises piirkonnas

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Alates 5. juulist 1972 peavad veinid olema pudelitesse villitud Bas-Rhini ja Haut-Rhini departemangudes, kasutades „Vin du Rhin“ tüüpi pudeleid, mida on kirjeldatud 1955. aasta dekreedis.

Aastakäigu märkimine

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kasutusnimetus

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada ühe kasutusel olevatest nimetustest, kui veinid on valmistatud üksnes viinamarjasortidest, mis on määratud kasutamiseks asjaomase nimetuse all.

Kahe või enama kasutatava nimetuse esitamine samal etiketil ei ole lubatud.

Kõnealused kasutusel olevad nimetused on järgmised:

Gewurztraminer,

Muscat,

Muscat Ottonel,

Pinot gris,

Riesling.

Traditsioonilised märked „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) ja „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest)

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Veinide puhul, millele võib lisada märke „vendanges tardives“ (hiline saagikoristus) või „sélection de grains nobles“ (tehtud väärishallitusega marjadest), tuleb ära näidata:

—	aastakäik,

—	üks kasutusnimetus.

Märge suhkrusisalduse kohta

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-4cec3ff9-abd4-4253-a1db-245ddd809faa

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

30.9.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 374/52

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 374/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Bandol“

PDO-FR-A0485-AM01

Teate esitamise kuupäev: 7.7.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafiline piirkond

Nimetuse „Bandol“ tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 2 „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ alapunkti 1 „Geograafiline piirkond“ on muudetud, et täiendada seda viitega 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile, millega tunnustatakse ja kehtestatakse kommuunide loetelu departemangude kaupa riiklikul tasandil. See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale INSEE avaldatud ametliku geograafilise koodi 2020. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlus.

„1

– Geograafiline piirkond

Kõik tootmise etapid (viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine) toimuvad geograafilises piirkonnas, järgmiste Vari departemangu kommuunide territooriumil, vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile: Bandol, Le Beausset, La Cadière-d’Azur, Le Castellet, Evenos, Ollioules, Sanary-sur-Mer, Saint-Cyr-sur-Mer.“

See muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis „Määratletud geograafiline piirkond“.

2. Piiritletud kasvatusala

Nimetuse „Bandol“ tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punkti 2 „Piirkonnad, kus eri toiminguid tehakse“ alapunkti 2 „Piiritletud kasvatusala“ on muudetud, et lisada kuupäevad, millal riiklik ametiasutus kinnitas nimetuse jaoks kasutatavate viinamarjade kasvatusalad.

See täpsustus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Kasvatusviis – kastmine

Muudetud on nimetuse „Bandol“ tootespetsifikaadi I peatüki VI osa „Viinamarjaistanduse pidamine“ – lisatud on punkt 3, millega lubatakse kastmine.

Koonddokumendi punkti „Veinivalmistustavad“ lisatakse teave niisutamise lubamise kohta.

4. Veini tunnustatud ladustajate vahel liikumise kuupäev

Muudetud on nimetuse „Bandol“ tootespetsifikaadi I peatüki IX osa „Viinamarjade töötlemine, veini valmistamine, laagerdamine, villimine, ladustamine“ – punkti 5 alapunktis b on välja jäetud kuupäevad, mis määravad kindlaks perioodi, mille kestel veinid ei või enne turustamist kaupmeeste ja turustajate vahel liikuda, et võimaldada veinide liikumist kõigi ettevõtjate vahel ja vältida ebaausa konkurentsi ohtu.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5. Üleminekumeetmed

Muudetud on nimetuse „Bandol“ tootespetsifikaadi I peatüki XI osa „Üleminekumeetmed“ – välja on jäetud punktid 1 ja 3, milles on esitatud nüüdseks aegunud üleminekumeetmed.

Punktis 1 määrati kasutatavate viinamarjasortide hulgas kindlaks viinamarjasordi „Mourvèdre“ osakaal kuni 2014. aasta koristusperioodini ja viinamarjasortide „Clairette“ ja „Sauvignon“ osakaal kuni 2011. aasta koristusperioodini. See säte ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

Punktis 3 määrati kindlaks pumbaga purustite kasutamise keelu jõustumise kuupäev, 1. jaanuar 2013. Selle kuupäeva väljajätmine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet, kuid see keeld on selgelt sätestatud tootespetsifikaadi IX osas ning koonddokumendi punktis „Veinivalmistuse eritavad“.

6. Peamised kontrollitavad punktid

Tootespetsifikaadi III peatükis esitatud tabelit on ajakohastatud, et märkida ära kontrollitavad tootespetsifikaadi punktid.

See ajakohastamine ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Bandol

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Toodete analüütiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Nimetust „Bandol“ kandvad veinid on vaiksed veinid, mis jagunevad punasteks, roosadeks ja valgeteks.

Valgete ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11,5 mahuprotsenti.

Punaste veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti.

Villimisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 grammi liitri kohta.

Veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) maksimaalne sisaldus pärast kääritamist võib olla järgmine:

—	valged ja roosad veinid – 3 g/l

—	punased veinid, mille naturaalne alkoholisisaldus on kuni 14 mahuprotsenti – 3 g/l

—	punased veinid, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 14 mahuprotsendi – 4 g/l

Veinid vastavad liidu eeskirjadega sätestatud analüütilistele omadustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Toodete organoleptiline kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid on laagerdunud veinid, mis on valmistatud väikese saagikusega ja üle 7 aasta vanustelt viinapuudelt saadud viinamarjadest, nende kujunemine algab 18 kuu jooksul puust anumates, tavaliselt vaatides. Viinamarjasort „Mourvèdre N“, mis peab moodustama vähemalt 50 % kasutatavate viinamarjade koguhulgast, annab veinidele nende iseloomulikud omadused: tegemist on jõuliste, struktuursete, tanniiniste ja pika säilitusajaga veinidega.

Roosad veinid on omandamas üha olulisemat kohta. Otsese pressimise ja lühikese leotamise teel või saignée-meetodil (marjadest oma raskusjõul välja imbuv mahl eraldatakse) valmistatud veinid on kibuvitsamarju meenutava kahvatu värvusega. Viinamarjasordi „Mourvèdre N“ kasutamine on kohustuslik (vähemalt 20 %, sageli 30–40 %), see annab nendele veinidele spetsiifilise struktuuri, mis on tanniinisem kui teiste Provence’i piirkonna veinide puhul, veini väljakujunemise aeg on veidi pikem, kuid neid veine on võimalik kauem säilitada.

Valged veinid, mis on valmistatud peamiselt viinamarjasordist „Clairette B“ (vähemalt 50 %), on selge ja heleda õlgkollase värvusega ning neil on iseloomulik lillelõhn. Kuigi neid toodetakse piiratumas koguses kui kaht eelmist, on neil veinidel siiski kontrollitud päritolunimetusele vastav maine ja tasakaal.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

—	Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 000 tüve hektari kohta; ridadevaheline kaugus ei või ületada 2,50 meetrit.

—	Iga viinapuu kasvuala maksimaalne pindala on 2 ruutmeetrit. Selle pindala arvutamiseks korrutatakse ridadevaheline kaugus tüvedevahelise kaugusega.

—	Samas võib terrassidele istutatud viinapuude korral vahe künkaharja ja ülemise terrassi esimese rea vahel olla kuni 2,5 meetrit, niisamuti ka künkajalami või müüri ja alumise terrassi esimese rea vahel.

—	Viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtrikujuline võra (gobelet) või Royat’ nöörpuu vorm (cordon de Royat)), nii et ühel tüvel on maksimaalselt 8 punga. Igale võrsele jäetakse kuni kaks punga.

—	Üle 30 aasta vanuste viinapuude puhul on lubatud jätta tüve kohta kuni 12 punga.

—	Viinapuid lõigatakse enne 1. maid.

—	Veinid valmistatakse käsitsi korjatud viinamarjadest. Viinamarjakobarad transporditakse veinivalmistuskohta tervetena.

—	Kastmine: Viinapuid võib kasvuperioodil vastavalt maaelu ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) artiklile D.645-5 kasta erandkorras üksnes kestva põua korral ning juhul, kui viinapuu füsioloogiline areng ja viinamarjade korralik valmimine on häiritud.

Veinivalmistuse eritavad

—	Saagi termiline töötlemine temperatuuril üle 40 °C on keelatud;

—	puutükkide kasutamine on keelatud;

—

roosade veinide valmistamisel on aktiivsöe kasutamine lubatud pressimise teel saadud veinivirde ja veel kääritamisetapis oleva värske veini puhul, mille kogus ei ületa 10 % asjaomase veinivalmistaja vastava aasta saagist valmistatud roosa veini mahust, seejuures ei või maksimaalne kogus ületada 60 grammi ühe hektoliitri veini kohta;

—	veini rikastamise toimingud ei ole lubatud;

—

pidevtöötluse, pidevpresside, tsentrifugaalsete kraabitsate, alla 750 mm läbimõõduga kruvisõelte ja kolbpumbaga purustite kasutamine ei ole lubatud.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu õigusaktide ning maaelu ja merekalanduse seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	40 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Bourboulenc B – Doucillon blanc

Carignan N

Cinsaut N – Cinsault

Clairette B

Grenache N

Marsanne B

Mourvèdre N – Monastrell

Sauvignon B – Sauvignon blanc

Semillon B

Syrah N – Shiraz

Ugni blanc B

Vermentino B – Rolle

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafilisse piirkonda kuulub kaheksa Vari departemangu kommuuni. See asub keset suurt amfiteatri-laadset orgu, mis on kujunenud erosiooni ja tektooniliste tegurite toimel, mille tulemusel on kaldapiirkonna maapinnale paljanduvatest lubjakivipõhistest settekivimitest moodustunud künklik amfiteatrit meenutav maastik, mis on põhja poolt suletud ja mis avaneb Vahemerele Bandoli lahe kaudu.

Sellised pinnavormid tingivad eriomase vahemerelise kliima, piirkond on kaitstud Provence’i piirkonna külma põhjatuule, mistraali eest, siin on moodustunud küngaste ja künkajalamite alad, kus päikeseline aeg aastas on keskmiselt 3 000 tundi ja aastane sademetehulk 650 mm. Sellistele soodsatele kliimaoludele lisandub Vahemerele avatuse mõju, mis muudab suvised päikeselised kuumaperioodid mahedamaks ja toob kaasa mõningase öise niiskuse, luues seega optimaalsed tingimused viinamarjade, eelkõige viinamarjasordi „Mourvèdre N“ valmimiseks ning mis võimaldab samuti valmistada pika säilimisajaga punaseid veine, mis võivad laagerduda puitanumates, ning iseloomulike omadustega roosasid veine, aga ka viinamarjasordist „Clairette B“ valmistatavaid peenekoelisi ja struktuurseid valgeid veine.

Tüüpilised mullad on väikese tihedusega, valkjad, vähese orgaaniliste ainete sisaldusega, mõnikord võivad sisaldada palju räniühendeid, seejuures on mullad alati kivirohked ja vett läbi laskvad, mis tagab seega hea veeringluse.

Maastikku on kujundanud peamiselt viinamarjakasvatus ja oliiviistandused, seda on mõjutanud järjekindlad põllumeeste põlvkonnad, kes suutsid sajandite jooksul optimeerida künkanõlvade ja mäejalamite kasutust, säilitades samas pinnavorme kaitsva taimkatte. Kivide eemaldamiseks mullast ja mullastiku kaitsmiseks ehitasid nad arvukaid kivipiirdeid, luues sellega maastikule iseloomulikud terrassid („restanques“).

8.2. Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

IV sajandil eKr saabusid nendele kaitstud rannikualadele Phokaia asunikud ja rajasid siia oma asula Terroeis, tuues ühtlasi oma amforates kaasa viinamarja- ja veinikultuuri. Rooma impeeriumi ajal sai nimest Terroeis Torrentum (asukohaga Saint-Cyri ja Bandoli kommuunide vahel). Paljud tänased viinamarjaistandused pärinevad Vana-Rooma aegsetest majanditest (villae), mis on rikkad arheoloogiliste leidude (amforate põletusahjud, veinipressid jne) poolest; see annab tunnistust organiseeritud viinamarjakasvatusest.

Sellest ajast on arvukaid tunnistusi ja kirjutisi, mis näitavad venikultuuri püsimist ja valmistatud veinide tuntust, alates määrustest, mis reguleerisid viinamarjade ja veinide liikumist (1363), kuni maatükkide eripärast ja valmistatud veinide kvaliteedist tingitud viinamarjakasvatuse piirangutest tehtud eranditeni (1731), samuti tuleb silmas pidada asustusüksuste arhitektuurilist eripära ja kohanimesid (Le Vigneret, la Mourvèdriére,….).

Eelkõige sobib nimetada sellist autorit, nagu Tolozan, kes kirjeldab maastikku ja viinamarjakasvatust oma 1827. aasta teoses „Œnologie de la Basse-Provence“ (Alam-Provence’i veinitootmine): „Bandoli veinide piirkond algab Cuges’i mägede jalamilt ja ulatub otse lõunasse ligikaudu 12 kilomeetri pikkuselt, lõppedes Bandoli lahega. Oru moodustavad kaks küngaste ahelikku, mis hargnevad lääne suunas ja ümbritsevad suurt Saint-Cyri tasandikku, ning mille laugjad nõlvad laskuvad Lesques’i lahe rannaaladele. ... Mäeküljed ja isegi küngaste tipud on kaetud viinapuudega.“ Autor lisab, kinnitades sektori ühtsust: „kõikjal domineerib väga tume viinamarjasort „Mourvèdre“, mis annab Bandoli veinidele nende hinge.“

Ajalooliselt peetakse neid veine pika säilimisajaga veinideks, mille omadused paranevad aja möödudes, eelkõige pikkade merereiside ajal. Nimelt kasutati geograafilises piirkonnas valmistatud veinide transportimiseks Bandoli kaitstud lahes reidil seisvaid laevu, millele laaditi veinivaadid, kuhu oli kuuma rauaga põletatud täht „B“.

1787. aastal ilmunud Provence’i ning Orange’i vürstiriigi Venaissini krahvkonna ja Nice’i krahvkonna geograafilises ülevaates (I köide, lk 280), on kirjas:

„Bandoli mullastik on väga kuiv ja kivine. Viinamarjakasvatusala peamine tooteartikkel on kvaliteetvein, mis on eriti hinnatud saartel. Bandoli sadam on Provence’i kõige kindlam ja mugavam sadam.“

Bandoli linn, mis oli piirkonna veinide laadimiskoht ja turustamiskeskus, oli samal ajal ka aamisseppade linn. 1818. aastast pärinev munitsipaalnõukogu otsus teatab, et Bandoli sadamast on saadetud Itaaliasse, Põhja-Euroopasse ja Ameerikasse enam kui 6 000 hektoliitrit veini. Teise Prantsuse impeeriumi ajal valmistati Bandolis igal aastal vähemalt 80 000 veinivaati, mida kasutati ligikaudu 160 000 hektoliitri veini ladustamiseks ja transportimiseks.

Seega on lisaks veinivalmistajatele endile olemas inimkooslus, kes elab nende veinide valmistamise keskel ja hoiab alal sellega seotud traditsioone.

See veinipiirkond ei pääsenud ka viinapuutäi levikuga seotud kriisist, kuid nende veinide ajalugu, tuntus ja tugev kogukond võimaldasid istandused vanadel kasutusel olnud terrassidel kiiresti taastada; kasutades asjakohaseid kasvatusmeetodeid ja istutustihedusi; säilisid traditsioonilised viinamarjasordid, mille seas domineeris „Mourvèdre N“ ja selle kõrval eelkõige „Grenache N“ ja „Cinsaut N“ punaste ja roosade veinide valmistamiseks ning viinamarjasordid „Clairette B“, „Bourboulenc B“ ja „Ugni blanc B“ valgete veinide valmistamiseks.

See kogukond on seega hoidnud alal oma ajaloo, kinnistanud oma oskusteabe ja taganud Bandoli veinide tuntuse ja kvaliteedi; Bandoli veine tunnustati kontrollitud päritolunimetusena 11. novembril 1941.

Bandoli viinamarjakasvatusala hõlmas 2009. aastal 1 580 hektari suurust territooriumi, keskmine aastane toodang oli 50 000 hektoliitrit, mis jagunes 3 veinikooperatiivi ja 54 üksiktootja vahel. Punased veinid on pika säilitusajaga veinid, mis on valmistatud väikese saagikusega (kuni 40 hektoliitrit hektari kohta) ja üle 7 aasta vanustelt viinapuudelt saadud viinamarjadest, nad kujunevad välja, valmides 18 kuu jooksul puust anumates, tavaliselt vaatides. Viinamarjasort „Mourvèdre N“, mis peab moodustama vähemalt 50 % kasutatavate viinamarjade koguhulgast, kindlustab veinidele nende iseloomulikud omadused; tegemist on jõuliste, struktuursete, tanniiniste ja pika säilitusajaga veinidega.

8.3. Põhjuslikud seosed

Merekliima mõjutusega vahemerelise kliima, põhja poolt tulevate mõjude (tuul ja temperatuur) eest kaitsva merele avatud amfiteatri-laadse pinnamoe ja kivirohke savi-lubjakivimulla koostoime loob selles geograafilises piirkonnas mullastiku- ja kliimatingimused, mis on kogu Bandoli viinamarjakasvatusala ulatuses optimaalsed hilise valmimisega tumeda viinamarja sordi „Mourvèdre N“ valmimiseks; tegemist on soodsa ökoloogilise nišiga, mis võimaldab viinamarjal saavutada ideaalse küpsusastme ja tagab veinide iseloomulikud omadused ja tasakaalu.

Seda erilist seost looduskeskkonna ning valmistatud veinide omaduste ja kvaliteedi vahel rõhutati juba 1787. aastal.

„Bandoli ja selle vahetu naabruskonna eriti leebe ja kaitstud kliima, savi-lubjakivimuld, mis sisaldab rohkelt kaltsiumkarbonaati, päikesekiirte peegeldumine künkanõlvadel ja mere pakutav kaitse talvise pakase eest ning kasvatamiseks soodsa õhu suur soola- ja joodisisaldus muudavad selle piirkonna veinid suurepärase mainega toodeteks, mille kohta Provence’i entusiastid kasutavad väljendit „pudelisse villitud päike“.

(Venaissini krahvkonna geograafiline ülevaade, ACHARD, M., 1787, viidanud J.M. Marchandieu teoses „Gens et Vins du Bandol“ (Bandoli inimesed ja vein), 1991.

Järgides vanu tavasid, hõlmavad piiritletud kasvatusalad „tüüpilisi väheviljakaid maatükke, mis on pika aja jooksul taganud Bandoli veinide kõrge maine“, vältides „orgude viljakaid alluviaalseid piirkondi, küngaste jalamite liiga viljakaid settealasid, männikuid ja metsastunud alasid“.

Selline piirang tagab viinapuu optimaalse kasvatamise, toodangu mahu ja võimaluste haldamise, mis tuleneb madala saagikusega kasvatusmeetodist, viinapuude lühikeseks lõikamisest ning kitsaste terrasside (restanques) kasutamisega kohandatud istutustihedusest.

Veini „Bandol“ tootjad, kes on jäänud viinamarjade käsitsi koristamise traditsiooni juurde, kaitsevad sellega ka viinamarjade terrassidel kasvatamise eripära ja iseloomulikke omadusi.

Tänu tootmismeetodite, viinamarjade optimaalse küpsemise ja ajalooliste transpordivõimaluste ühendamisele on veinidel „Bandol“ selline struktuur, mis võimaldab neid hoida puust anumates ja annab neile väga head võimalused vananemiseks.

Viinamarjakasvatusala amfiteatri-kujuline vorm on võimaldanud välja kujuneda suure tootjate ja tarbijate kogukonna oskusteabel, seega oli igati loomulik, et seda oskusteavet kasutati ka roosade ja valgete veinide valmistamiseks; kuigi need veinid ei ole ajalooliselt sama tuntud kui punased veinid, on ka nende maine tõusuteel.

Tavad, mis on seotud punase veini valmistamisega enam kui 8 aasta vanustelt „Mourvèdre N“ viinapuudelt pärinevatest viinamarjadest, võimaldavad tõepoolest lisada seda viinamarjasorti ka roosadele veinidele, mis saavad sellelt sordilt suure osa oma isikupärast.

Sellised ranged reeglid ja tehnilised lahendused, mida kasutatakse punaste veinide valmistamiseks, sobivad ka valgete viinamarjasortide puhul; see annab valgetele Bandoli veinidele struktuuri ja tasakaalu, mis võimaldab ka neil vananeda Provence’i piirkonnale iseloomulikul viisil.

2010. aastal tugines Bandoli veinide tuntus vaieldamatult veinitoodangule tervikuna; roosad ja valged veinid on nüüdseks saavutanud punaste veinidega samaväärse tuntuse. Suur osa toodangust turustatakse väljaspool riigipiire ja suunatakse ekspordiks, seega võimaldab kõnealune kontrollitud päritolunimetus nüüdseks toodangut väga hästi väärtustada.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui tegemist on katastriüksusega ja selle nimi on esitatud saagideklaratsioonil.

Katastriüksuse nimi esitatakse vahetult pärast põllumajandusettevõtte nime või kaubamärki.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-b6ff2938-f986-4dc0-bc3f-de1aefad4c1a

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 374

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 30. september 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 374/01	Komisjoni teatis, millega muudetakse komisjoni teatist kaitse- ja julgeolekualaseid ühishankeid käsitlevate juhiste kohta (kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid käsitlev direktiiv 2009/81/EÜ) ( 1 )	1
2022/C 374/02	Komisjoni Teatis — Suunised Liidu konkurentsiõiguse kohaldamise kohta füüsilistest isikutest ettevõtjate töötingimusi käsitlevate kollektiivlepingute suhtes	2
2022/C 374/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10629 – CSL / VIFOR PHARMA) ( 1 )	14

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 374/04	Euro vahetuskurss — 29. september 2022	15
2022/C 374/05	Kokkuvõte Euroopa Komisjoni otsustest, millega lubatakse kasutamiseks turule lasta ja/või kasutada aineid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) (REACH) XIV lisas (Avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 64 lõikele 9) ( 1 )	16
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2022/C 374/06	Liikmesriikide edastatud teave püügikeelu kehtestamise kohta	17

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	0,9706
JPY	Jaapani jeen	140,46
DKK	Taani kroon	7,4365
GBP	Inglise nael	0,89485
SEK	Rootsi kroon	10,9580
CHF	Šveitsi frank	0,9538
ISK	Islandi kroon	140,10
NOK	Norra kroon	10,4518
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,687
HUF	Ungari forint	421,93
PLN	Poola zlott	4,8570
RON	Rumeenia leu	4,9481
TRY	Türgi liir	18,0000
AUD	Austraalia dollar	1,4982
CAD	Kanada dollar	1,3294
HKD	Hongkongi dollar	7,6192
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7040
SGD	Singapuri dollar	1,3961
KRW	Korea vonn	1 388,34
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,4466
CNY	Hiina jüaan	6,9223
HRK	Horvaatia kuna	7,5280
IDR	Indoneesia ruupia	14 735,97
MYR	Malaisia ringit	4,4992
PHP	Filipiini peeso	56,860
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,946
BRL	Brasiilia reaal	5,2521
MXN	Mehhiko peeso	19,5779
INR	India ruupia	79,3140

Püügikeelu kehtestamise kuupäev ja kellaaeg	16.8.2022
Kestus	16.8.2022–31.12.2022
Liikmesriik	Iirimaa
Kalavaru või kalavarude rühm	ALB/AN05N
Liik	Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
Püügipiirkond	Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust
Kalalaevade tüüp/tüübid	—
Viitenumber	05/TQ109

	V Teated
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 374/07	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	18
2022/C 374/08	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	30
2022/C 374/09	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	41
2022/C 374/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	52


	(1) EMPs kohaldatav tekst