Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „ELi piirkondade ja linnade toetus Ukrainale“

(2022/C 301/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Konkreetne solidaarsus kohalike ja piirkondlike omavalitsustega

7.

tõstab esile ELi kodanike erakordset solidaarsust Ukraina sõja eest põgenevate inimestega ning väljendab muret ukrainlaste tahtevastase küüditamise pärast Venemaa kontrolli all olevale territooriumile. Komitee tunnustab Euroopa Liidu ametivõime nende ühtsuse eest seoses Venemaa sõjaga Ukrainas, otsest humanitaarabi ja erakorralist elanikkonnakaitseabi osutades solidaarsuse suurendamise eest ning viivitamatu kaitse mehhanismi aktiveerimise eest sõja eest põgenevate inimeste jaoks. Komitee toonitab vajadust seda abi lähikuudel märkimisväärselt suurendada, et vältida humanitaarkriisi ELi piirialadel;

8.

kohustub veelgi mobiliseerima linnu ja piirkondi Ukrainast pärit pagulastele abi osutama. Komitee juhib eelkõige tähelepanu piirialade vajadustele seoses esmase vastuvõtu ja transiidi logistilise toetamisega;

9.

kutsub Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi taotlema või pakkuma toetust komitee loodud platvormi „Abi Ukrainale: info- ja toetuspunkt piirkondadele ja linnadele“ (1) vahendusel;

10.

kordab Ukraina ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleskutset taaselustada või luua partnerlusi ning linnade ja piirkondade sõprussuhteid, pidades silmas ülesehitusprotsessi;

Ukraina ELiga ühinemise väljavaadete suurendamine

11.

rõhutab, et Ukraina detsentraliseerimise ja regionaalarengu reformid on märkimisväärselt aidanud tugevdada kohalikku demokraatiat, need on tugevdanud omavalitsust ja parandanud riigi kohalike kogukondade üldist vastupanuvõimet, millel on oluline osa Ukraina vastupanus Vene sissetungijatele. Need reformid teostati Euroopa Liidu piirkondade ja linnade märkimisväärse toetusega, sealhulgas programmi „U-LEAD with Europe“ kaudu, ning komitee sihtotstarbelise toetusega Ukraina rakkerühma ja vastastikuse koostöö tegevuste raames. Nende detsentraliseerimisreformide edu on lähendanud Ukrainat Euroopa Liidule ja selle väärtustele, milleks on vabadus, demokraatia ja õigusriigi põhimõte;

12.

kutsub rahvusvahelist üldsust üles koostama Ukraina jaoks abi- ja taastamiskava, et toetada Ukraina majandust, institutsioone ja avalikke teenuseid ning hävitatud taristu ülesehitamist. Komitee väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle luua Ukraina solidaarsuse usaldusfond ja kutsub üles korraldama rahvusvahelise konverentsi partnerite hulgas rahaliste vahendite kogumiseks. Komitee toonitab, et Venemaa, kes vastutab põhjustatud hävingu eest, peab sõjahüvitistega andma panuse ka Ukraina ülesehitamisse;

13.

toetab seda, et Ukraina saaks ELi kandidaatriigi staatuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 49 ja sama muudetud ühinemisläbirääkimiste metoodika alusel, mida rakendatakse Lääne-Balkani riikide puhul ning mis keskendub rohkem õigusriigi põhimõttele ja demokraatlikele institutsioonidele. Komitee rõhutab, et Gruusia ja Moldova ELi liikmeks saamise taotlusi tuleks samuti käsitleda positiivselt. Samal ajal tuleb viivitamata jätkata Ukraina integreerimist ELi ühtse turuga assotsieerimislepingu põhjal;

Toetusmeetmete rahastamine

14.

peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni pakette CARE (ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas) ja CARE+ ning paindlikkust REACT-EU raames ning rõhutab eeliseid, mida toob kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsene kaasamine CARE ja REACT-EU pakettide kavandamisse, haldamisse ja rakendamisse. Komitee rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika programme tuleb kohandada kooskõlas kaheksandas ühtekuuluvusaruandes hiljuti kasutusele võetud ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõttega;

15.

rõhutab, et nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka Ukraina sõja tagajärgedele reageerimisel on ühtekuuluvuspoliitika tõestanud, et suudab vajaduse korral anda lühiajalises perspektiivis tulemusi. Komitee toonitab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika tegelikku eesmärki – tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust piirkondadevaheliste erinevuste vähendamise teel – ei tohiks panna nende eesmärkidega konkureerima;

16.

tunneb heameelt Venemaa ja Valgevene partnereid hõlmavate piiriüleste koostööprogrammide peatamise üle. Komitee kutsub üles tugevdama olemasolevaid programme ELi piirkondade (Poolas, Ungaris, Rumeenias, Slovakkias) ja Ukraina vahel. Komitee rõhutab, et rahaline toetus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, mis piirnevad Ukrainaga, ja neile, mis asuvad Ukrainaga mittepiirnevates riikides, kes võtavad vastu kõige rohkem pagulasi, on äärmiselt ebapiisav ja seda tuleb märkimisväärselt suurendada, arvestades nende rolli mitte ainult pagulastele peavarju pakkumisel, vaid ka pagulaste integreerimisel oma haridus-, tervishoiu- ja eluasemesüsteemi;

17.

toetab alalise kriisireservi loomist tulevaste hädaolukordade leevendamiseks, täiendades või tugevdades olemasolevaid erandolukorra ja paindlikkuse vahendeid. Komitee kutsub üles looma ühtse ELi Ukraina pagulaste kohaliku pagulasrahastu, mis koondaks kõik vahendid, mis on kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kättesaadavad pagulastele peavarju pakkumiseks, et lihtsustada, integreerida ja kiirendada nende käsutuses olevate rahaliste vahendite kasutamist;

18.

märgib, et kõige enam mõjutatud liikmesriikide ja piirkondade puhul võib olla vaja läbi vaadata nende taaste- ja vastupidavuskavad, tuginedes nõuetekohasele konsulteerimisele piirkondlike omavalitsustega. Seejuures tuleb eelkõige silmas pidada sõja kasvavat majanduslikku mõju ELi riikidele;

Ukrainast põgenevate pagulaste vastuvõtmine

19.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on eesliinil, võttes naaberriikides vastu miljoneid pagulasi ning Ukrainas riigisiseseid põgenikke (2) – tegu on suurima pagulaskriisiga Euroopas pärast teist maailmasõda. Komitee toonitab, et kõigil pagulastel, olenemata nende päritolust, poliitilisest kuuluvusest või seksuaalsest sättumusest, peaks kõigis ELi piirkondades ja linnades olema õigus sama positiivsele vastuvõtule nagu Ukrainast pärit pagulastel;

20.

väljendab heameelt ajutise kaitse direktiivi aktiveerimise üle. Seda tuleb nüüd täies ulatuses kohaldada hästi koordineeritud, heldel, kaasaval ja paindlikul viisil ning tagada sellega kõigile Ukrainast põgenevatele inimestele juurdepääs tööturule, eluasemele, tervishoiule, haridusele ja hoolekandele. Seejuures tuleb keskenduda haavatavatele rühmadele, eelkõige naistele ja lastele, ega tohi hoolida nende inimeste päritolust, etnilisest kuuluvusest, poliitilistest vaadetest või seksuaalsest sättumusest;

21.

juhib tähelepanu ajutise kaitse andmist käsitleva nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ (3) eripärale, millega antakse pagulastele vabadus valida ELi liikmesriik, kuhu nad soovivad ajutiselt elama asuda (artikkel 26), ning rõhutab, et vaba liikumise õiguse ja pagulaste autonoomia tunnustamise positiivse tulemusena leevendatakse survet riiklikele varjupaigasüsteemidele ja piirialade vastuvõtusuutlikkusele;

22.

kutsub üles looma vabatahtliku Euroopa ümberpaigutamismehhanismi, võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastuvõtuvõimet. Komitee kordab sellega seoses oma üleskutset anda ELi linnadele ja piirkondadele otsejuurdepääs ELi rände ja integratsiooni rahastamise vahenditele. Komitee soovib, et komisjon esitaks tulevasi pagulaskriise silmas pidades toimiva pagulaste jaotamise kava, ning kutsub ELi liikmesriike üles selliseid vabatahtlikke lubadusi tunnustama ja järgima;

23.

rõhutab, et paljud Ukraina pagulased on eriti haavatavad ja umbes pooled neist on alaealised. Komitee juhib tähelepanu sellele, et sadade tuhandete põgenevate laste hulgas on paljud saatjata ning vajavad erilist kaitset ja hoolitsust. Komitee toetab Ukraina pagulaslastele mõeldud lastekaitse paketti, milles peetakse esmatähtsaks vajadust, et nad käiksid koolis;

24.

kutsub üles võtma jõulisi meetmeid inimkaubanduse ennetamiseks, sest enamik Ukrainast põgenevaid inimesi on naised ja lapsed ning inimõiguste aruanded on näidanud, et on suurenenud selliste juhtumite arv, mil organiseeritud kuritegelikud rühmitused on nad sihikule võtnud ja neid eelkõige seksuaalsel või tööalasel eesmärgil ära kasutanud;

25.

rõhutab vajadust pakkuda keelekursusi, haridust ja koolitust. Seoses sellega juhib komitee tähelepanu oma võrgustiku „Linnad ja piirkonnad pooldavad rändajate integratsiooni“ potentsiaalile;

Mõju ELi poliitikale

26.

julgustab võtma kõigis Euroopa piirkondades kohe meetmeid, et vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest, eelkõige Venemaa energia impordist, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles nende jõupingutusi toetama;

27.

toetab üleskutset keelustada täielikult Venemaa gaasi, nafta ja kivisöe import Euroopasse ning julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi hakkama koostama hädaolukorra lahendamise plaane, et valmistuda selliste sanktsioonide tagajärgedeks;

28.

on seisukohal, et kava „REPowerEU“ (4) on üks viis, kuidas kiirendada üleminekut puhtale energiale, suurendada ELi energiajulgeolekut, vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest ja eriti Venemaa Föderatsioonist imporditavast fossiilkütusest ja toorainest ning seega vähendada sellest impordist tulenevaid poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekuriske. Komitee kutsub üles tegema väga suuri investeeringuid ja võtma konkreetseid meetmeid, et edendada taastuvenergiat, energiatõhusust ja säästmist, ringlust, elektrifitseerimist ning teadusuuringuid alternatiivsete säästvate kütuste kui tõeliselt pikaajaliste turvaliste ja taskukohaste lahenduste valdkonnas;

29.

rõhutab, et sõjal ei tohiks olla kahjulikku mõju kliimameetmetele ja kestlikkusele, mis on ette nähtud nii Pariisi kokkuleppes kui ka ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, ning kinnitab taas oma pühendumust Euroopa rohelisele kokkuleppele, mis aitab ühtlasi tugevdada ELi strateegilist autonoomiat;

30.

on seisukohal, et ELi jõupingutused oma energiasõltumatuse suurendamiseks peavad hõlmama täielikku loobumist projektidest Nord Stream ja Nord Stream 2;

31.

väljendab suurt heameelt Ukraina ja Moldova elektrivõrkude hiljutise sünkroniseerimise üle Euroopa mandriosa elektrivõrguga;

32.

kordab Ukraina kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleskutset rahvusvahelisele kogukonnale aidata neil lahendada sissetungist tingitud keskkonnaalaseid hädaolukordi, sealhulgas tuumaelektrijaamade ja keemiatehaste aladel;

33.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni otsuse üle alustada Ukrainaga läbirääkimisi riigi ühinemiseks programmiga LIFE, et saada kasu rahalistest vahenditest, mille abil aidata taastada oma keskkonda pärast Venemaa sissetungi põhjustatud hävingut, olgu siis tegemist reostuse, ökosüsteemide hävimise või muu pikaajalise mõjuga;

34.

rõhutab, et konfliktil on vältimatult tõsised tagajärjed ELi põllumajanduslikule toidutööstusele, arvestades, et Ukraina ja Venemaa on mitmete põllumajandustoodete (näiteks teravili ja õliseemned) ning lämmastikväetiste olulised eksportijad. Komitee toonitab, et EL peab suurendama oma jõupingutusi kindlustada jätkusuutlikud toidusüsteemid ja tagama samal ajal kvaliteetsete toiduainete taskukohasuse kõigile, vähendades sõltuvust peamistest imporditud põllumajandustoodetest ja sisenditest. Komitee väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et Ukraina ja Venemaa ekspordihäired on juba kaasa toonud põllumajandustoorme hindade tohutu tõusu kogu maailmas ning selle tagajärjed on tuntavad eelkõige maailma vaeseimates riikides ja piirkondades;

Muud kaalutlused

35.

toetab nende Venemaa ja Valgevene kodanike õigusi, kes protesteerivad Putini sõja vastu ja kaitsevad oma õigust õiglastele valimistele, väljendus- ja kogunemisvabadusele, ning nõuab põhjendamatult kinni peetud meeleavaldajate viivitamatut vabastamist;

36.

toetab edasisi Venemaa ja Valgevene vastu suunatud tugevaid kooskõlastatud sanktsioone, et tulemuslikult pärssida Venemaa suutlikkust agressiooni jätkata. Komitee soovitab komisjonil esitada suunised sanktsioonide jõustamiseks ja rakendamiseks, arvestades, et äriühingute, varade ja kinnisvara omandiõiguse kontrollimiseks kasutatavates vahendites ja menetlustes esineb endiselt erinevusi, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

37.

rõhutab, et kõiki ELi kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike tuleks julgustada järgima ELi tasandil kokku lepitud sanktsioone, et rõhutada oma pühendumust ELile ja selle väärtustele;

38.

mõistab hukka Venemaa propaganda ja vaenukõne, mis õhutab konflikti ja abistab sõjakuritegude toimepanijaid. Komitee kutsub üles võtma tõhusaid meetmeid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil sellise propaganda vastu võitlemiseks ja selle kõrvaldamiseks. Komitee on vastu Venemaa sissetungi toetuseks peetavatele demonstratsioonidele Euroopa linnades;

39.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi nõukogu eesistujariikidele Prantsusmaale ja Tšehhile, Euroopa Ülemkogu eesistujale ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile.

---

(1)  „Abi Ukrainale: info- ja toetuspunkt piirkondadele ja linnadele“ on kontaktiloomise platvorm, mis ühendab transiidipiirkondi ning ülekoormatud kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi teiste ELi liikmesriikide omavalitsustega, kes suudavad aidata.

(2)  Ukraine Refugee Situation (unhcr.org)

(3)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 7.8.2001, lk 12).

(4)  Euroopa Komisjoni teatis „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“, 8. märts 2022.

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „REPowerEU: linnad ja piirkonnad kiirendavad energiasüsteemi ümberkujundamist“

(2022/C 301/02)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

—	võttes arvesse kõrgeid ja kasvavaid energiahindu, mis on alates 2021. aasta suvest vähendanud kodumajapidamiste ja ettevõtete ostujõudu ülemaailmse energia-, eelkõige gaasinõudluse suurenemise tõttu ajal, mil oleme taastumas COVID-19 pandeemiast;

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni 13. oktoobri 2021. aasta teatist ja energiahindade tõusuga toimetuleku paketti;

—	võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni provotseerimata ja õigustamatut sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril 2022, mida toetab Valgevene;

—	võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatist „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“;

—	võttes arvesse ELi riigipeade ja valitsusjuhtide 10. ja 11. märtsi 2022. aasta mitteametlikul kohtumisel avaldatud Versailles’ deklaratsiooni;

—	võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatist varustuskindluse ja taskukohaste energiahindade kohta, määruse ettepanekut gaasi hoiustamise kohta ning ajutist kriisiraamistikku riigiabi eeskirjade paindlikkuse tagamiseks;

—	võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Ameerika Ühendriikide ühise energiajulgeoleku rakkerühma viivitamatut loomist;

—	võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistujariigi 24. ja 25. märtsi 2022. aasta järeldusi;

—	võttes arvesse oma praegust tööd paketi „Eesmärk 55“ käsitlemisel arvamuste ja töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ kaudu;

Mitme kriisiga toimetulek

1.

peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni algatusi tegelemaks praeguste kõrgete energiahindadega, mis on kasvanud 2021. aasta suvest saadik ja mida süvendab Venemaa Föderatsiooni ebaseaduslik, provotseerimata ja õigustamatu sõda Ukrainas; rõhutab, et Venemaa Föderatsioonist pärit fossiilkütuste tarnest sõltumise järkjärgulisest kaotamisest ei piisa, kuid leiab, et kava „REPowerEU“ on üks viis energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks, et piirata ELi sõltuvust energia- ja tooraineimpordist üldiselt ja seega vähendada poliitilisi, majanduslikke ja turvariske, mida see import põhjustab; peab siiski äärmiselt kahetsusväärseks, et puudub selge viide linnade ja piirkondade rollile nii energiakriisiga silmitsi seismisel kui ka sellele pikaajaliste lahenduste pakkumisel;

2.

väljendab samuti muret energiakriisi eeldatava asümmeetrilise piirkondliku mõju pärast ELi linnadele ja piirkondadele, peegeldades nende erinevat suutlikkust reageerida energiavarustuse häiretele ja tõusvatele energiahindadele, ning kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles võtma seda asümmeetriat nõuetekohaselt arvesse asjakohaste meetmete kavandamisel ja rakendamisel;

3.

on sügavalt mures järelduste pärast, mis esitati valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viimases aruandes „Kliimamuutused 2022: tagajärjed, kohanemine ja haavatavus“, (1) milles kinnitatakse, et paljud kliimamuutuste mõjud on juba pöördumatud; rõhutab, kui oluline on mitte edasi lükata kohanemis- ja leevendamismeetmeid, milles kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on peamised osalejad;

4.

rõhutab, et energiajulgeoleku eesmärk peaks toetama kliimaneutraalsuse ja puhtale energiale ülemineku eesmärke. Tee kindla, taskukohase ja kestliku energia suunas on ainus tulevikukindel lähenemisviis praegusele kriisile. Komitee kutsub sellega seoses ELi kaasseadusandjaid üles võtma kiiremini vastu paketi „Eesmärk 55“, milles võetakse eriti arvesse komitee arvamusi taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ning hoonete energiatõhususe direktiivi kohta;

5.

väljendab heameelt energiatõhususe kui esimese põhimõtte tunnustamise üle ning kordab ELi piirkondade ja linnade otsustavat rolli energiatõhususe parandamisel; kutsub komisjoni üles lisama oma strateegiasse energia piisavuse (2) mõiste – käsitluse, mille eesmärk on saavutada olukord, kus igaühel on juurdepääs kõigile vajalikele energiateenustele ja õiglasele osale energiateenustest, mida nad soovivad kasutada, ilma et energiasüsteemi mõju ületaks samal ajal keskkonna taluvuse piiri;

6.

rõhutab selliste olemasolevate uuenduslike koostöö ja suutlikkuse suurendamise juhtimisvahendite keskset rolli nagu linnapeade pakt, energiaostuvõimetuse nõustamiskeskus, Euroopa kliimapakt, saarte puhta energia algatused ja sarnased ELi algatused, et edendada hädavajalikku üleminekut taskukohasele, kestlikule ja kindlale energiale;

7.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ühtsete kontaktpunktide loomist tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga, et rakendada kava „REPowerEU“ piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

8.

kutsub komisjoni üles edendama praeguste parimate tavade süstemaatilist kordamist spetsiaalse tehnilise ja rahalise toetuse kaudu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et vähendada energiatõhususe meetmete algset kulukoormust, pöörates eritähelepanu vähekaitstud leibkondadele, mikro- ja väikeettevõtjatele ning tarbijatele;

9.

on seisukohal, et energiahindadega toimetuleku pakett (3) on esimene katse soovitada vahendeid praeguse energiakriisi sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks, kuid see ei ole osutunud nii tõhusaks kui vaja ja seda tuleks tugevdada; leiab, et rõhku tuleks panna pikaajalistele lahendustele fossiilkütusevaba ja energiasõltumatu Euroopa jaoks koos põhjalike muudatustega kõigis sektorites, et kaotada energiaostuvõimetus ja liikuvusvaesus;

10.

kutsub komisjoni üles võtma energiapiisavuse saavutamiseks pikaajaliste lahenduste pakkumisel arvesse fossiilkütustest sõltuvaid piirkondi, näiteks äärepoolseimaid piirkondi, keda ei saa mandriosa võrku ühendada;

Nii taastuvenergia, energiatõhususe kui ka energiasäästu edendamine kava „REPowerEU“ abil

11.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma esikohale ja omavahel täielikult ühendama ulatuslikud investeeringud ja konkreetsed meetmed, et kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ning edendada energiatõhusust, energiasäästu ja teadusuuringuid alternatiivsete säästvate kütuste alal;

12.

ootab Euroopa Komisjoni peatset subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olevat ettepanekut kiirema loamenetluse tagamiseks taastuvenergia valdkonnas ning nõuab sarnaste meetmete võtmist peamiste energiatõhususe projektide jaoks; kutsub komisjoni üles tugevdama olemasolevaid vahendeid, mis pakuvad tehnilist tuge kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele; tunneb seetõttu heameelt Euroopa päikesekatuste algatuse ettepaneku üle juunis esitatavas Euroopa Komisjoni teatises päikeseenergia strateegia kohta; kutsub liikmesriike üles kehtestama ostustiimuleid, näiteks lühiajalisi toetusprogramme tarbijatele;

13.

rõhutab, et üldsuse heakskiit taristuprojektidele mängib otsustavat rolli planeerimis- ja loamenetluste kiirendamisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles julgustama heade tavade levitamist selles valdkonnas, näiteks komitee piirkondlike keskuste võrgustiku hiljutises taristuaruandes nimetatud tavade levitamisel;

14.

leiab, et avaliku ja erasektori hoonete CO2 heite vähendamine on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne osa ja praeguse kriisi lahendamise oluline aspekt gaasinõudluse vähendamisel; nõuab, et komisjon kiirendaks kava „REPowerEU“ raames nii soojuspumpade (4) kasutuselevõttu kui ka teadusuuringuid uuenduslike lahenduste leidmiseks, mis muudavad meie hooned võimalikult arukaks ja kliimaneutraalseks;

15.

kutsub komisjoni üles toetama ka avaliku ja erasektori hoonete renoveerimissektori konsortsiume ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi integreeritud renoveerimispakettide tutvustamisel hoonete kütte ja jahutuse ajakohastamiseks, looma sektori isolatsiooniprogrammi, et koondada lühikese tasuvusajaga kulutõhusaid investeeringuid, ning toetama renoveerimisega tegelevate töötajate koolitamist;

16.

märgib, et teatises „REPowerEU“ ei ole energiasäästu potentsiaali piisavalt arvesse võetud ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma selliseid meetmeid nagu kampaaniad käitumisharjumuste muutmiseks;

17.

peab kahetsusväärseks viivitusi looduse taastamise määruse vastuvõtmisel ning rõhutab, et elurikkuse kaitse ja taastamine on lahutamatult seotud kliimamuutustega kohanemisega ning peab Euroopa rohelise kokkuleppe raames jääma rohepöörde peamiseks tugisambaks; palub komisjonil kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult taastuvenergiaprojektide kasutuselevõtuks eriti sobilike alade kindlaksmääramisse kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, et need vastaksid täielikult põhimõttele „ära tekita kahju“;

18.

on veendunud, et energiajulgeolek ja kliimaneutraalsus on võimalik saavutada ainult siis, kui Euroopa Liit toetub tugevale ja täielikult ühendatud elektrienergia siseturule ning hästi toimivale CO2-turule; rõhutab, et mis tahes lühiajalised ajutised meetmed, nagu maagaasi parem hoiustamine ja veeldatud maagaasi impordi suurendamine, ei tohiks sõltuvust suurendada ja peaksid olema rohelise gaasi valmidusega, et valmistuda taastuvallikatest toodetud vesiniku ja muude taastuvkütustega kliimaneutraalsuseks; nõuab meie gaasi-, vesiniku- ja elektriühenduste lõpuleviimist ja parandamist kogu Euroopa Liidus, sealhulgas elektrivõrkude täielikku sünkroniseerimist;

19.

rõhutab, kui oluline on täielikult hõlmata ja kasutada ära tootvate tarbijate ja kohalike taastuvenergiakogukondade panus ning teeb ettepaneku arukate võrkude vähem piiravaks määratlemiseks üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) raames ja taristus; rõhutab vajadust ühendada uued väiketootjad madal- ja keskpingevõrkudega; kutsub komisjoni üles looma raamistiku mitme väiksema projekti koondamiseks, pakkudes iseäranis piirialadele paindlikkust, et oleks võimalik luua teatavaid piiriüleseid koondprojekte ja saada nende jõupingutuste jaoks võimalikke rahalisi vahendeid; rõhutab, et Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustel (ETKR) võib neis projektides olla tähtis roll; osutab maapiirkondade asendamatule rollile taastuvenergia tootmisel;

20.

rõhutab, et praegune energiakriis annab võimaluse märkimisväärselt suurendada elektrifitseerimist ja vesiniku tootmist taastuvallikatest kui puhtaid lahendusi meie majanduse CO2 heite vähendamiseks; kutsub komisjoni üles esitama kaugeleulatuvad ja konkreetsed meetmed vesinikusektori edendamise algatuse rakendamiseks, sealhulgas kindlaksmääratud ajakava iga meetme jaoks; nõuab sellega seoses, et komisjon koostaks peamise meetmena ELi vesinikuorgude (Hydrogen Valleys) algatuse, mis vesinikeorge tugevdaks, toetaks struktuuriliselt Euroopa võrgustike loomist ja piiriülest koostööd ning hõlmaks toetust ELi innovatsioonifondist ja suuremat toetust saastevaba vesiniku partnerluse ühisettevõtte kaudu; väljendab heameelt ettepaneku üle luua üleilmne Euroopa vesinikumehhanism ja nõuab selles valdkonnas juba tegutsevate ELi piirkondade struktuurset kaasamist; kutsub Euroopa seadusandjaid üles paketi „Eesmärk 55“, sealhulgas gaasituru CO2 heite vähendamist käsitleva seadusandliku paketi vastuvõtmisel järjekindlalt toetama taastuvallikatest toodetud vesiniku kiiremat kasutuselevõttu turul;

21.

nõuab kehtivate riigiabi eeskirjade ajakohastamist, et muuta need avaliku elektrilaadimistaristu kaasrahastamiseks, kasutamiseks ja edasiarendamiseks optimaalseks, ning on seisukohal, et seonduvad investeerimiskulud peaksid olema avaliku sektori toetuse saamiseks kõlblikud, nagu on märgitud komitee piirkondlike keskuste võrgustiku hiljutises taristuaruandes;

Kava „REPowerEU“ elluviimine koostöös linnade ja piirkondadega

22.

rõhutab, et tulevane kava „REPowerEU“ peaks sisaldama olemasolevate või uute ELi rahaliste vahendite rahastamise ja suunamise kava, et toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rakendamisel; kutsub liikmesriike üles suunama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamata vahendid ümber, et toetada kohalikku energiajulgeoleku planeerimist ja investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse;

23.

kutsub komisjoni üles kaasama institutsioonilise partnerina hiljuti loodud energiaostuvõimetuse ja haavatavate tarbijate koordineerimisrühma, et hõlbustada igal tasandil komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetust ja koordineerimist küsimustes, mis on seotud tulevase kava „REPowerEU“ kujundamise ja rakendamisega ning ELi õigusaktide, programmide ja poliitikameetmetega, mis käsitlevad haavatavaid leibkondi ja tarbijaid, keda mõjutab energiaostuvõimetus ja liikumisvaesus. Komitee on valmis andma sellesse institutsioonidevahelisse koostöösse panuse oma töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ kaudu, selgitades välja kitsaskohad, võimalused ja vahendid paketi „Eesmärk 55“ meetmete kiirendamiseks ja tugevdamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas parimate tavade, kogemuste ja eksperditeadmiste jagamise teel;

24.

märgib, et Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) määruses nõutakse, et kõigis piirkonnakategooriates eraldataks vähemalt 30 % vahenditest selleks, et muuta Euroopa ja selle piirkonnad keskkonnahoidlikumaks, vähese CO2 heitega ja vastupanuvõimeliseks; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles kasutama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavaid võimalusi, et rahastada energiasüsteemi ümberkujundamise projekte, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ning arukate energiasüsteemide, -võrkude ja -salvestamise arendamise valdkonnas väljaspool TEN-E raamistikku;

25.

väljendab heameelt selle üle, et tehnilise toe instrumendi raames on kuulutatud välja erikutse, et aidata liikmesriikidel lõpetada järk-järgult sõltuvus Venemaalt pärit fossiilkütustest, kuid peab kahetsusväärseks selle konkreetse toetuse taotluste esitamise lühikest tähtaega; kutsub komisjoni üles tegema tehnilise toe instrumendi lihtsamini kättesaadavaks, et toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi eelkõige vähem arenenud piirkondades, kus suutlikkuse puudujääk on suurim, kuna see ei lase neil parimal viisil kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu toetust investeeringute ja reformide elluviimisel; on valmis toetama komisjoni selle vahendi tõhusa kasutuselevõtu tagamisel linnades ja piirkondades;

26.

tunnistab täielikult, et CO2 hinnastamine on väga oluline vahend ELi kaugeleulatuvamate kliimaeesmärkide suunamisel ja toetab nende pürgimuste elluviimisel kogu sektorit hõlmavat lähenemisviisi; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistab neid ohte ja ettepanekuid nende käsitlemiseks, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud riigiabi suuniste läbivaatamine; toonitab, et mõni kavandatud meede, näiteks juhusliku kasumi suurem maksustamine, ei pruugi usaldusväärset tuge pakkuda; on teadlik, et heitkogustega kauplemise võimaldamine maanteetranspordi- ja hoonesektoris koos ebapiisavate investeeringutega neis sektorites ning kütusekulude suurenemisega võib võimendada energiaostuvõimetust ja liikuvusvaesust; kutsub seetõttu komisjoni ja kaasseadusandjaid üles kehtestama liikmesriikidele kohustuse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused haldaksid otse vähemalt 20 % heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumisest saadud tulust;

27.

kiidab ajutise kriisiraamistiku vastuvõtmist, et võimaldada liikmesriikidel kasutada riigiabi eeskirjadega ette nähtud paindlikkust majanduse toetamiseks seoses Venemaa sõjaga Ukrainas; rõhutab, et võimalikku negatiivset mõju konkurentsile ja ühtse turu moonutamisi tuleb hoolikalt jälgida. Komitee märgib, et hiljutises RegHubi taristuaruandes (5) käsitletakse riigiabi ja väljendatakse arvamust, et praegused riigiabi eeskirjad ei ole avaliku elektrilaadimistaristu kaasrahastamiseks, kasutamiseks ja edasiarendamiseks optimaalsed; edaspidise läbivaatamise käigus tuleks kaaluda investeerimiskulude kõlblikkust avaliku sektori toetuse saamiseks;

28.

märgib murega, et praegune kriis avaldab tohutut mõju riigi rahandusele, ning kutsub seetõttu komisjoni üles pikendama stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli kohaldamist kuni uue majanduse juhtimise raamistiku kokkuleppimiseni ja vähemalt 2023. aasta lõpuni; avaliku sektori investeeringuid keskkonnaalasesse üleminekusse, eelkõige energiatõhususesse ja taastuvenergiasse, ei tohiks majanduse juhtimise raamistikus arvesse võtta struktuuriliste kuludena;

29.

väljendab heameelt elektridirektiivi artiklis 5 sätestatud meetmete üle seoses elektrituru ja esitatud suunistega, (6) mis annavad liikmesriikidele võimaluse sekkuda elektri tarnehindade kehtestamisse; leiab, et praeguses geopoliitilises olukorras ja selle tagajärgede tõttu energiaturule, sh elektrihindade tõus ja kõikumine, on liikmesriikide sekkumine oluline kahel eesmärgil: kaitsta vähekaitstud leibkondi ning mikro- ja väikeettevõtjaid ja suurendada konkurentsi tarbijate pikaajaliseks hüvanguks. Komitee kordab (7) siiski, et nende meetmete kestus peab olema ajaliselt piiratud, seotud energiakriisi hädaolukorra aspektiga ning need ei tohi kunagi saada struktuurimuutuseks, mis võiks kahjustada elektrituru juhtimise liberaliseerimist; soovitab taastuvenergia tootmise üha madalamaid kulusid silmas pidades kaaluda võimaliku meetmena gaasi ja elektri lahtisidumist, et vältida kõrgete gaasihindade mõju elektrihindadele;

30.

väljendab heameelt seadusandliku ettepaneku üle tagada ELis järgmisel talvel ja hiljemgi piisav energia salvestamise tase; rõhutab, et selliste miinimumtasemete kehtestamisel tuleks arvesse võtta piirkondlikke riskihindamisi;

31.

rõhutab vajadust paremini mõista piirkondlikke ümber- ja täiendusõppe vajadusi ja võimalusi; kutsub komisjoni üles kasutama selliseid algatusi nagu „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“, et tagada tihedam koostöö tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel ning võtta kasutusele oskuste pakt peamistes tööstusökosüsteemides, nagu vesiniku-, päikeseenergia-, soojuspumba- ja tuuleenergiasektor; kutsub liikmesriike üles kiirendama Euroopa Sotsiaalfondi+, õiglase ülemineku fondi ning taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamist, et laiendada tööjõu ümberõpet ja täiendusõpet kooskõlas vajadusega kohandada kutsetavasid ringluse, vähese CO2 heitega materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamisega.

---

(1)  https://report.ipcc.ch/ar6wg2/pdf/IPCC_AR6_WGII_FinalDraft_FullReport.pdf

(2)  https://www.energysufficiency.org

(3)  Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett, 13. oktoober 2021 (COM(2021) 660 final).

(4)  Kliimaseadmetega sarnanevad ja hoonetest väljapoole paigutatud soojuspumbad soojendavad kodumajapidamisi soojuse liigutamise, mitte tootmise abil. Elektri abil ekstraheerivad ja kontsentreerivad nad soojust kas välisõhust, maapinnast või veest ning seejärel „pumpavad“ selle hoonesse.

(5)  https://cor.europa.eu/en/news/Pages/reghub-launches-consultation-on-21st-century-rules.aspx

(6)  Vt Euroopa Komisjoni teatise „REPower EU“ 1. lisa.

(7)  Vt komitee arvamus teemal „Taastuvenergia ja elektrienergia siseturg“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 79), Daiva Matoniene (LT/ECR), punkt 20.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi ja Ühendkuningriigi suhete tugevdamine riigi tasandist madalamal tasandil ning Ühendkuningriigi EList väljaastumise territoriaalse mõju leevendamine“

(2022/C 301/03)

Raportöör: Michael MURPHY (IE/EPP) Tipperary krahvkonnavolikogu liige, Clonmeli linnapea

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

Üldised märkused

1.

tunneb heameelt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu üle, mis jõustus täielikult 1. mail 2021 ja millega luuakse kahepoolsetele suhetele stabiilne õigusraamistik. Komitee toetab ühist ja vastutustundlikku lähenemisviisi kaubandus- ja koostöölepingu, sealhulgas Põhja-Iirimaa protokolli rakendamisele, ja võrdsete konkurentsitingimuste järgimist ning tunnustab Euroopa Komisjoni jõupingutusi leida loomingulisi lahendusi eelkõige Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahel tekkivatele probleemidele;

2.

tuletab meelde, et kaubandus- ja koostööleping (1) on vabakaubandusleping, (2) mis sisaldab sätteid koostöö reguleerimiseks majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja kalandusküsimustes, hõlmates samas ka kodanike julgeolekut käsitlevat tihedat partnerlust ja üldist juhtimisraamistikku. Komitee märgib, et kaubandus- ja koostööleping hõlmab liikmesriikide pädevusse kuuluvaid valdkondi, mis mõnes ELi liikmesriigis kuuluvad seadusandlike volitustega piirkondade pädevusse;

3.

peab seetõttu kahetsusväärseks, et kaubandus- ja koostöölepingul puudub n-ö territoriaalne sügavus ning selles ei tunnustata nõuetekohaselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ELi ja Ühendkuningriigi suhetes ning omavalitsustele viidatakse üksnes juhul, kui kõne all on lepingu teatavate elementide kohandamine konkreetsetele piirkondlikele tingimustele, (3) või väga spetsiifilistes küsimustes, nagu maksusätted (4). Komitee rõhutab, et kaubandus- ja koostöölepingus on selgelt määratletud kodanikuühiskonna roll, pidades seda nn institutsioonilise raamistiku loomulikuks osaks; (5)

4.

väljendab heameelt Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi koostöö üle vastusena Venemaa agressioonile Ukrainas ning rõhutab, et kohalikud omavalitsused kogu Euroopas on praktilise ja humanitaarabi andmisel eesliinil;

Eesmärk: ELi ja Ühendkuningriigi riigi tasandist madalama tasandi suhete ulatuslikum institutsiooniline tunnustamine

5.

rõhutab, et 2020. aasta veebruaris loodud Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühm on ainus institutsiooniline kanal, mis loob ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise jätkuva dialoogi ja poliitilise partnerluse foorumi ning võimaldab vahetada oskusteavet iseäranis territoriaalse koostöö ja piiriülestes küsimustes. Komitee tunnustab kontaktrühma kui vastastikust kasu ja ühist huvi pakkuvat ruumi, et arutada Ühendkuningriigi EList väljaastumisest tulenevaid probleeme ja võimalusi, eelkõige seoses teemavaldkondadega, mis ei tunne piire (nt kliimamuutused, turism, digi- ja rohepööre ja ühine kultuuripärand). Samuti annab see komitee esindajatele kanali arutada selliseid küsimusi Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega, võimaldades komiteel seega hoida ja edendada viljakaid suhteid kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

6.

tõdeb, pidades silmas ühe liikmesriigi esmakordset väljaastumist EList, et ELi ja Ühendkuningriigi suhted jäävad Euroopa Liidu kõige intensiivsemateks ja mitmemõõtmelisemateks suheteks kolmanda riigiga ning seepärast väärivad suhted riigi tasandist madalamal tasandil tunnustust. Seepärast kutsub komitee üles ametlikult tunnustama Euroopa Regioonide Komitee ja Ühendkuningriigi kontaktrühma riigi tasandist madalama tasandi ametliku suhtluspartnerina ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel kaubandus- ja koostöölepingu raames, et hinnata riigi tasandist madalama tasandi mõõdet peamistes poliitilistes ja seadusandlikes küsimustes, mis mõjutavad Ühendkuningriigi ja ELi kahepoolseid suhteid, nii nagu seda teevad parlamentaarne assamblee, kodanikuühiskonna foorum ning Ühendkuningriigi ja ELi erikomisjonid oma huvivaldkondades. Samuti palub komitee Ühendkuningriigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel jätkata tööd Ühendkuningriigi valitsusega kontaktrühma ametliku tunnustamise nimel;

7.

nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon vaataks uuesti läbi kaubandus- ja koostöölepingu rakendamist ja kohaldamist jälgiva ühise partnerlusnõukogu struktuurid, püüdmaks käsitleda territoriaalse sügavuse puudumist, kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaubandus- ja koostöölepingu järelevalvesse ja juhtimisse. Kohalike dialoogide loomine (tehniline kooskõlastamine), et käsitleda kohalikus pädevuses olevaid teemasid (kalandus, koolitus, liikuvus, territoriaalne koostöö jne), aitaks parandada ELi ja Ühendkuningriigi suhteid makrotasandil;

8.

julgustab Euroopa Parlamenti seadma ühist huvi pakkuvates küsimustes vastastikku kasulikul viisil ametlikult sisse suhted Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni vahel ELi-Ühendkuningriigi parlamentaarses partnerlusassamblees, et esitada kohapõhiseid tõendeid kaubandus- ja koostöölepingu rakendamise kohta;

9.

hindab kõrgelt käimasolevaid poliitilise ja tehnilise tasandi kõnelusi Põhja-Iirimaa protokolli rakendamisest tulenevate probleemide lahendamiseks. Komitee jälgib ka Euroopa Komisjoni käimasolevat tööd Gibraltari lepingu lõpuleviimisel, kuid rõhutab siiski, et sellised arengud, mida tuleb veel välja töötada, ei tohiks piirata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kindlat tahet koostööviise kavandada;

Brexiti territoriaalse mõju leevendamine

10.

on seisukohal, et alates 2020. aasta algusest on jätkuvalt raske eristada kaubandus- ja koostöölepingu läbirääkimiste ja jõustumise mõju COVID-19 pandeemia mõjust (6). Komitee tunneb heameelt oma hiljutise uuringu „ELi ja Ühendkuningriigi uued kaubandus- ja majandussuhted: piirkondadele ja linnadele avalduv mõju“ üle, milles järeldatakse, et Brexiti mõju sektorite ja ELi piirkondade arvestuses on asümmeetriline, see on suurem väiksematele ettevõtetele ning võib vähendada inimkapitali liikuvust ja koostööd ELi ja Ühendkuningriigi ettevõtete vahel ning mõjutada negatiivselt piirkondi ja kohaliku omavalitsuse üksusi, mis osalevad piirkondadevahelistes projektides Ühendkuningriigiga. Komiteel on hea meel, et uuringus leiab kinnitust vajadus suurendada Brexitiga kohanemise reservi eelarvet, et käsitleda neid asümmeetrilisi mõjusid Euroopas;

11.

tunnistab, et Brexiti territoriaalne mõju on tuntav kogu ELi piirkondades ning probleemid on muu hulgas majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed, kultuurilised ja haridusalased, alates kaubandusest Brexitist iseäranis mõjutatud suurtes sadamates, nagu Antwerpen, Calais, Cork, Dover, Dublin, Rotterdam ja Zeebrugge, kuni üliõpilasvahetuse tulevikuni, ülikoolide koostööni kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutuste valdkonnas ja piirkondlike kaubandusagentuurideni, kes otsivad alternatiivseid turge ning lahendavad kodanike mureküsimusi, sealhulgas seoses liikuvuse ja integratsiooniga;

12.

rõhutab Brexitiga kohanemise reservi tähtsust kõige vahetumate kulude leevendamisel ja Brexiti mõju pikemaajalise hindamise vajaduse kindlakstegemisel, liikmesriikide piirkondade ja majandussektorite, sealhulgas töökohtade loomise ja kaitse toetamisel, nt lühendatud tööaja korralduse, ümberõppe- ja koolitusmeetmete ning uute turgude väljaselgitamise kaudu;

13.

nõuab seepärast, et täielikult järgitaks Brexitiga kohanemise reservi määruse sätteid, mis käsitlevad piirkondade ja kohalike kogukondade kaasamist Brexitiga kohanemise reservi rakendamisse ja aruandlust NUTS 2 tasandil. Komitee tuletab samuti meelde, et Brexitiga kohanemise reservi vahendite kavandamisel nõudis komitee keskendumist VKEdele, ELi kodanike taasintegreerimise meetmetele ja tehnilisele abile. Rahaliste vahendite jaotamise osas pooldab komitee minimaalset katvust/künnist uutele merepiirialadele Ühendkuningriigiga ning vahendite eraldamist kalandusele ilma riikliku indekseerimiseta;

14.

jagab praegu Ühendkuningriigi piirkondlike partnerite muret selle pärast, et regionaalpoliitika strateegiline planeerimine kannatab ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaotuse ja mitmeaastaste programmidega kaasneva ebakindluse tõttu;

Uued koostöövõimalused väljaspool kaubandus- ja koostöölepingut

15.

rõhutab kogu Ühendkuningriigi ja eelkõige selle detsentraliseeritud osade rohujuuretasandi, st kohalike omavalitsuste liitude ja kohalike omavalitsuste valmisolekut jätkata ja isegi tihendada suhteid ELi partneritega riigi tasandist madalamal tasandil sellel Brexiti-järgsel ajastul;

16.

juhib tähelepanu sellele, et riigi tasandist madalama tasandi suhete tunnustamisel ja edendamisel on tõeline väärtus, mis on oluline, kuna kooskõlastamine kohalikul tasandil võib aidata parandada suhteid ka makrotasandil. Nii näiteks võib see, kui hakata taas Kanalisaarte piirkonnas kalandusküsimusi kohapeal tehniliselt kooskõlastama, aidata parandada ELi ja Ühendkuningriigi suhteid makrotasandil;

17.

tunnustab asjaolu, et kuigi Ühendkuningriik ei osale enam ELi rahastamisprogrammides, on ta jätkuvalt tegev neljas ELi tehnilises programmis, milleks on programm „Euroopa horisont“, Copernicuse ja satelliitseire programm, Euratomi teadus- ja koolitusprogramm ja ITER. Eelkõige kaks esimest neist on olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Komitee märgib, et on mitmeid algatusi, milles Ühendkuningriigi piirkonnad jätkuvalt osalevad, sealhulgas jätkavad Šotimaa ja Wales osalemist programmi „Euroopa horisont“ rahastatavas Vanguardi algatuses (7) (mis toetab tööstuse ümberkujundamist pärast kaasavat, interaktiivset ja ettevõtlusele suunatud protsessi piirkondade RIS3/I3 strateegiate alusel) ning Kenti krahvkonnavolikogu osaleb väinakomitee algatuses (Straits Committee Initiative); (8)

18.

tuletab meelde, et mõned Ühendkuningriigi piirkonnad on endiselt kaasatud praegusesse programmitöö perioodi (kuni 2023. aasta lõpuni), sealhulgas Interreg North Sea, Interreg France (Channel) ja Interreg Ireland Wales, ning märgib, et Ühendkuningriik on üks nende piiriüleste programmide oluline rahastaja, eraldades kuni kolmandiku nende eelarvest. Komitee tõdeb, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei suuda tõenäoliselt kompenseerida Interregi vahendite kaotust kohalike või piirkondlike vahendite abil;

19.

tunnistab seoses programmide lõppemisega – eriti kui korraldusasutused asuvad Ühendkuningriigis (Interreg France (Channel) England ja Interreg Ireland Wales) –, et need tuleb lõpule viia parimatel võimalikel tingimustel Ühendkuningriigi ja ELi toetusesaajate huvides ning kooskõlas ELi nõuetega;

20.

juhib tähelepanu sellele, et programm PEACE PLUS ajavahemikuks 2021–2027 on ainus piiriülene koostööprogramm, mis jääb kestma Brexiti järel pärast 2023. aastat ja mida EL rahastab ligikaudu 1 miljardi euro ulatuses. PEACE PLUS ühendab olemasolevate ELi programmide PEACE ja Interreg rahastamiskomponendid üheks sidusaks piiriüleseks programmiks Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiriäärsete krahvkondade jaoks. Programm annab jätkuvalt olulise panuse suure reede kokkuleppe rakendamisse;

21.

märgib, et Ühendkuningriigi osalemine Interregi programmides – milles juba osaleb märkimisväärne hulk kolmandaid riike, nagu põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm, Põhjamere piirkonna programm ja Loode-Euroopa programm – võib olla võimalik, kui Ühendkuningriigi valitsus nõustub osalemist rahastama;

22.

rõhutab, et sellise Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) loomine, milles osaleb üks partner ainult ühest ELi liikmesriigist, sealhulgas selle äärepoolseimast piirkonnast, ja üks Ühendkuningriigi kohalik või piirkondlik omavalitsus, võib olla võimalik, ning teeb ettepaneku, et ELi liikmesriigid võiksid kaaluda seda vahendit, kui see on kooskõlas nende territoriaalse koostööga ja nad soovivad Ühendkuningriigiga koostööd teha;

23.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon ei ole kaheksandas ühtekuuluvusaruandes Brexiti mõju arvesse võtnud. See mõju on teatud hulgas ELi piirkondades olnud üks majandust, piirkondadevahelist koostööd, teadusuuringute ökosüsteeme, koolitussüsteeme ja demograafiat häiriv tegur. Euroopa Regioonide Komitee soovib, et geopoliitilisi arenguid võetaks paremini arvesse tulevases lähenemisviisis 2027. aasta järgsele perioodile;

24.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Ühendkuningriigi linnad ja piirkonnad on endiselt aktiivselt kaasatud paljudesse ELi võrgustikesse ja ühendustesse, nagu Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress, ning eeldatavasti jäävad nad ka edaspidi teatavatesse Euroopa ühendusraamistikesse, nagu Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), Eurocities ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR). Samuti on komiteel hea meel tõdeda, et need mehhanismid tagavad suurepärase võimaluse vahetada kogemusi Ühendkuningriigi ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

25.

väljendab veendumust, et ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö jätkub mestimise kaudu, arvestades, et umbes 100 Ühendkuningriigi linnal (9) on sõprussidemed ELi liikmesriikide linnadega. Komitee kutsub neid partnerlusi tungivalt üles jätkama selle töö toetamiseks võimalike rahastamismeetodite uurimist, kuna need partnerlused soodustavad parimate tavade jagamist, vastastikust mõistmist ja ühiseid väärtusi ning on olulised Euroopa eluviisi jaoks;

26.

tunnistab üliõpilaste haridusvahetuse tähtsust üliõpilaste liikuvuse ja ühiste teadusuuringute jaoks, samuti keeleoskuse ja inimsidemete arendamise tähtsust, ja toetab Ühendkuningriigi detsentraliseeritud haldusasutuste jõupingutusi, et avada väljaspool kaubandus- ja koostöölepingu raamistikku uued võimalused koostööks;

27.

avaldab erilist tunnustust Walesi „Taith“ programmile (10) ning väljendab rahulolu Walesi ja Šotimaa rahvusvaheliste õppevahetusprogrammidega, mis võivad vähemalt osaliselt kompenseerida Ühendkuningriigi lahkumist programmist „Erasmus+“ ja täita lüngad, mis tulenevad Ühendkuningriigi riiklikust Turingi programmist; (11)

28.

märgib, et riigi tasandist madalamal tasandil on märgatav suundumus kahepoolsete suhete loomise suunas, nagu näitab ELi piirkondade esinduste avamine Londonis ja mujal Ühendkuningriigis. Ühendkuningriigi detsentraliseeritud osad järgivad lisaks nn globaalsete riikide tegevuskavasid, mis seavad esikohale kahepoolsed suhted Euroopa piirkondadega. Inglismaal algatavad linnad ja suurlinnapiirkonnad ka kahepoolseid koostööprojekte, millest annab tunnistust näiteks Suur-Manchesteri ja Nordrhein-Westfaleni partnerlus. Kuigi komitee tunnustab kahepoolseid suhteid, on ta seisukohal, et selline kahepoolsete suhete loomine ei tohi toimuda nõrgema kohaliku ja piirkondliku suutlikkusega riikide asjaomaste omavalitsuste arvelt ning seda toetust ei tohiks pidada konkureerivaks komitee eesmärgiga saavutada ELi ja Ühendkuningriigi suhete kohaliku ja piirkondliku mõõtme institutsiooniline tunnustamine;

29.

näeb kasutamata potentsiaali ELi ja Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostööks ühiste probleemide lahendamisel, nagu humanitaarabi andmine, Põhjamere, La Manche’i väina ja Iiri mere säästev majandamine, ülemaailmne võitlus kliimamuutuste vastu, kestliku arengu eesmärkide rakendamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning üleminek säästvamale turismile ja digiturismile. Seoses sellega toetab komitee Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa esitatud ideed tagada Euroopa-sisestel, st ka Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelistel liinidel töötavatele meremeestele ja teistele töötajatele miinimumpalk;

30.

rõhutab, et ELi ja Ühendkuningriigi piirkondade suhted põhinevad muu hulgas ka ühisel kultuuripärandil, keeltel ja keldi (keelealastel) sidemetel ning meie elanike ühistel Euroopa väärtustel ja ajalool;

31.

leiab, et kõigil ELi institutsioonidel lasub kohustus paremini tajuda ja mõista ELi ja Ühendkuningriigi riigi tasandist madalama tasandi suhete ja partnerluste potentsiaali, tunnistades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli kodanikele kõige lähemal asuva valitsustasandina;

32.

on seisukohal, et ulatuslike nõuandestruktuuride loomine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt Brexitiks valmisolekuks on hea vahend Ühendkuningriigi ja ELi suhete parandamiseks;

33.

märgib kokkuvõtteks, et käsitledes ELi tulevasi väljakutseid ja suundumusi pärast Brexitit, on vaja veelgi paremini mõista ELi kodanike probleeme ja prioriteete. Komitee arvates loob Euroopa tuleviku konverents selleks sobiva mehhanismi.

---

(1)  ELi toimimise lepingu artikli 217 alusel.

(2)  ELi toimimise lepingu artikli 207 alusel.

(3)  Lk 61.

(4)  Lk 249.

(5)  Lk 23.

(6)  Vt 2021. aasta kohaliku ja piirkondliku baromeetri VI peatükk: https://cor.europa.eu/en/our-work/Documents/barometer-fullreport web.pdf.

(7)  http://www.s3vanguardinitiative.eu/members.

(8)  Väinakomitee on mitmepoolne dialoogifoorum, mis pakub oma liikmetele paindlikku raamistikku koostööks oma volituste piires ning koostöö laiendamiseks kohalikele sidusrühmadele, näiteks vabatahtlikust sektorist, haridusest või ärimaailmast.

(9)  Office of National Statistics, Ühendkuningriik, 2018. aasta andmed, avaldatud septembris 2020: https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/populationandmigration/populationestimates/datasets/twinnedtownsandsistercities.

(10)  2022. aasta veebruaris käivitati viieaastane programm (2022–2026), mida Walesi valitsus rahastab kuni 65 miljoni naelsterlingi ulatuses.

(11)  Turingi programm ei põhine vastastikkusel, kestab ühe aasta ja keskendub pigem akadeemilisele personalile kui üliõpilastele.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus Euroopa Bauhaus. Kaunis, kestlik, kaasav“

(2022/C 301/04)

Raportöör: Kieran MCCARTHY (IE/EA), Corki linnavolikogu liige Viitedokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus Euroopa Bauhaus. Kaunis, kestlik, kaasav“ COM(2021) 573

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Uue Euroopa Bauhausi tutvustus

1.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni interdistsiplinaarse algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ üle, mis aitab saavutada ELi rohelist kokkulepet, lisades olulise kultuurilise mõõtme ja tuues selle kodanikele lähemale. Selleni jõudmiseks loob uus Euroopa Bauhaus kaunid, kestlikud ja kaasavad ruumid ning kohad, tooted ja eluviisid, mis toovad välja partnerluste hõlbustamise ning keskkonna ümberkujundamisest ja rohepöördest saadud kasu, kasutades kohalikul tasandil käegakatsutavaid kogemusi;

2.

tunnustab entusiasmi ja suurt toetust, mida pakuvad uuele Euroopa Bauhausile paljud sõbrad, osalejad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, võrgustikud, kollektiivid, piirkondlikud keskused ja platvormid ning eluslaborid, aga ka püsivat huvi ja soovi edendada loovuse stimuleerimist, osalemist tulevases uues Euroopa Bauhausis ning selle väärtuste ja põhimõtete ühendamises ja kujundamises;

3.

tunneb heameelt selle üle, et uue Euroopa Bauhausi põhimõtete rakendamisel tunnistatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, sest neil on head võimalused aidata kaasa poliitika kujundamisele ja uue Euroopa Bauhausi rakendamisele kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

4.

on seisukohal, et kogu ELis on linnad ja piirkonnad kultuurist ajendatud arengus esirinnas ning et kohalikul ja piirkondlikul tasandil on põhiline vastutus kestliku linna-, regionaal- ja kultuuripoliitika eest. Seetõttu on kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitud esindajad asendamatud, et muuta uus Euroopa Bauhaus kättesaadavamaks ja kaasata üleminekuprotsessi üldsust, et soodustada uue Euroopa Bauhausi elluviimist;

5.

avaldab suurt toetust uuele Euroopa Bauhausile kui olulisele võimalusele kasutada ära piirkondade ja omavalitsuste loomingulist potentsiaali ning luua seeläbi vastuvõetavaid ja kestlikke lahendusi, mis muudavad rohelise kokkuleppe edukaks;

6.

tunnistab uue Euroopa Bauhausi valdkonnaülest olemust, mis on koondatud mitmesugustesse ELi programmidesse ja rahastamisliinidesse. Siiski märgib komitee, et praegustelt ja tulevastelt partneritelt on vaja jätkuvat toetust;

7.

kinnitab taas uue Euroopa Bauhausi esimest peamist põhimõtet, millega toetatakse mitmetasandilist ja kohapõhist lähenemisviisi. Siinkohal juhib komitee tähelepanu asjaolule, et muutused toimuvad kohalikul ja piirkondlikul tasandil, millega on seotud ka kohaga kokkukuulumise tunne;

8.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon näeb uue Euroopa Bauhausi algatuses ette maapiirkondade esindatuse. Mitmed deklaratsioonid (1) ja maaelupakt loovad raamistiku maaelu arengu poliitika ja tegevuse tulevikuks Euroopas ning on oluliseks vahendiks, mille abil saab uus Euroopa Bauhaus ühendust luua maapiirkondadega, mida võib näha ka katsepiirkondadena, kui seal ellu viia väikseid ümberkujundavaid projekte;

9.

rõhutab, et uuel Euroopa Bauhausil on potentsiaali olla tähtis taastumise vahend, mis pakub kohapeal töökohti ja aitab muuta mõtteviisi nii, et see soodustaks kestlikku ja tõhusat territoriaalset planeerimist, mis mõjutab ja parandab ühiskondlikku käitumist ja liikuvust;

Probleemvaldkonnad

10.

on mures, et teatis on endiselt ebamäärane selles, kuidas tagatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine. Komitee kutsub üles esitama konkreetseid ettepanekuid, kuidas kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning komitee algatuse rakendamisse, võttes samal ajal arvesse geograafilise tasakaalu põhimõtet, et nii esindataks kogu ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi;

11.

rõhutab, et komitee peaks koos teiste ELi institutsioonidega kuuluma uue Euroopa Bauhausi peamiste partnerite tugivõrgustikku, mis töötab välja ja katsetab poliitika- ja rahastamisvahendeid;

12.

palub, et Euroopa Regioonide Komiteed ja teisi ELi institutsioone kaasataks Euroopa Bauhausi kõrgetasemelisse ümarlauda;

13.

juhib tähelepanu sellele, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega määratakse kindlaks, millisel tasandil kasutavad EL ja liikmesriigid uue Euroopa Bauhausi rakendamiseks kavandatud poliitikavahendeid ja seadusandlikke meetmeid;

14.

rõhutab, et COVID-19 avaldab jätkuvalt mõju keskpikas ja pikas perspektiivis ning et seda tuleks uue Euroopa Bauhausi rakendamisel tunnistada. Komitee leiab, et uue Euroopa Bauhausi rakendamisel tuleb arvesse võtta pandeemia negatiivset mõju vaesusele, sotsiaalküsimustele ja tööhõivele;

15.

kutsub komisjoni üles tagama, et strateegia keskmes oleksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, pakkudes neile tehnilist abi, asjakohast rahastamist ja paindlikkust. Uue Euroopa Bauhausi edu sõltub jätkusuutlikkusest ja teostatavusest, võttes arvesse maapiirkondade ja linnade erinevusi;

Uue Euroopa Bauhausi rahastamine

16.

kutsub üles eraldama riikide eelarvetest ja ELi ühtekuuluvuspoliitika programmidest kohalikule ja piirkondlikule tasandile piisavalt vahendeid. Komitee kutsub siiski üles leidma tasakaalu uue Euroopa Bauhausi kultuuriliikumises tekkiva loomingulise koostoime ja ELi rahastatavate programmide parameetrite vahel;

17.

on seisukohal, et lisavahendeid võiks kasutada välisabi eest tasumiseks, et soodustada teadmistevahetust ja uurida olemasolevate avaliku sektori töötajate oskusi vastastikuses, sujuvas teabevahetuses erasektori, kohaliku tasandi ja kolmanda sektori osalejatega;

18.

usub, et varasemad kogemused, auhinnad ja ressursid, mis keskenduvad ringluspõhiselt kvaliteedile, esteetikale ja kogukonnaga seotud küsimustele, võivad pakkuda stiimuleid investoritele ja ühisrahastajatele;

19.

kutsub üles looma avaliku ja erasektori partnerlusi ning investeerima kultuuri ja kultuuripärandi laiemasse valdkonda, nagu kutsuti üles Europa Nostra dokumendis „Veneetsia üleskutse tegudele“ (2);

20.

juhib tähelepanu sellele, et ka taaste- ja vastupidavusrahastu pakub võimaluse toetada uut Euroopa Bauhausi liikmesriikides ja kohalikes omavalitsustes;

21.

juhib tähelepanu sellele, et uus Euroopa Bauhaus tuleks viia kooskõlla 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja ELi linnaarengu algatusega ning samuti peaks olema kättesaadav piisav rahastamine, et katta uuele Euroopa Bauhausile panustavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuskulud. Komitee kutsub kasutama uue Euroopa Bauhausi rakendamise julgeid tegevuskavu kestliku arengu eesmärkide raames;

22.

palub, et uue Euroopa Bauhausi strateegiate, projektide ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel võetaks arvesse geograafilist tasakaalu ning ELi klimaatilist, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist mitmekesisust, samuti rahastamisvõimalusi ja rahaliste vahendite eraldamist. Seejuures peaks territoriaalne ühtekuuluvus jääma üheks peamiseks eesmärgiks;

Näitajad

23.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid oma pädevuse piires jälgima, mil määral riikide valitsused uut Euroopa Bauhausi eri programmides, vahendites ja menetlustes kasutavad. Komitee ootab, et Euroopa Komisjon esitaks selged kriteeriumid selliseks jälgimiseks;

24.

tunneb muret selle pärast, et praeguses ELi rahastamistsüklis (2021–2027) näitajad puuduvad ja see on kasutamata võimalus edusammude mõõtmiseks;

25.

on seisukohal, et uue Euroopa Bauhausi aluspõhimõtted tuleks välja töötada partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Samuti leiab komitee, et Euroopa Bauhausi aluspõhimõtted tuleks kaasata kvaliteedikriteeriumidena ELi rahastamisprogrammide puhul, millel on otsene või kaudne mõju tehiskeskkonnale, linna- ja maaelu arengule, kultuuripärandile ja kultuurimaastikele;

26.

teeb ettepaneku luua uue Euroopa Bauhausi piirkondlik tulemustabel, et kujundada tugev piirkondlik järelevalvepoliitika, mis aitab tagada, et uut Euroopa Bauhausi rakendataks kõigil tasanditel ja et piirkondlikes investeeringutes järgitaks uue Euroopa Bauhausi põhimõtteid;

27.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad paljude kohalike üldkasutatavate hoonete ja linnade avaliku ruumi eest ning neil on oluline roll nende hoonete ja linnapiirkondade renoveerimise reguleerimisel ja rahastamisel. Seetõttu peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused keskenduma regulatiivsete kitsaskohtade kindlakstegemisele ning aitama kaasa reguleerimise lihtsustamisele ja uute regulatiivsete lähenemisviiside väljatöötamisele;

28.

rõhutab, et komitee on osalenud kliima-, energeetika- ja keskkonnastrateegiate väljatöötamises ja toetamises kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ võiks kasutada uue Euroopa Bauhausi põhimõtete edendamiseks ja edusammude jälgimiseks;

29.

rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste dialoog avatud uuenduslike kontseptsioonide ja protsesside, interdistsiplinaarsete käsitluste ja oskuste üle on äärmiselt oluline. Uut Euroopa Bauhausi tuleks käsitleda komitee teadmiste vahetamise platvormil, programmis „Teadus kohtub piirkondadega“ ja koostööprojektides, mida rahastatakse muudest ELi programmidest;

30.

rõhutab, et uus Euroopa Bauhaus peaks edendama soolist võrdõiguslikkust. Sooline võrdõiguslikkus peaks olema valdkondadevaheline kriteerium ning see on võimas ja vajalik tegur ühtekuuluvuspoliitika kestlikuks ja tasakaalustatud arenguks;

Uue Euroopa Bauhausi festival, auhinnad ja labori kontseptsioon

31.

väljendab heameelt uue Euroopa Bauhausi esimese auhinna üle ja teeb ettepaneku teha kindlaks koostoime olemasolevate eluaseme, kultuuripärandi, kaasaegse arhitektuuri ja maastike auhindadega. Komitee kutsub ka üles tutvustama Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 häid tavasid;

32.

kiidab heaks Euroopa kvaliteedimärgise loomise kui esimese sammu uue Euroopa Bauhausi märgise kontseptsiooni suunas, kuid on mures selle pärast, et inimesed võivad eeldada, et uue Euroopa Bauhausi märgisel on rahastamisliin. Sihtotstarbelise märgise kasutamist võib pidada komitee konkreetseks panuseks algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ arendamisse, seda soovitas komitee 2021. aastal;

33.

tunneb heameelt uue Euroopa Bauhausi labori ja selle koosloomise metoodika üle, kuid küsib täiendavat teavet selle toimimise kohta ning soovib, et komitee oleks uue Euroopa Bauhausi laboris ja selle juhtimises aktiivne liige;

34.

palub, et labor testiks esimese auhinna jaoks valitud tulemusi/meetmeid ning võiks neid edasi arendada ja neist prototüüpe teha;

35.

on valmis tegema komitee piirkondlike keskuste kaudu koostööd liikmesriikide valitsustega, et töötada välja regulatiivsed testimiskeskkonnad ja katsetada uusi regulatiivseid lähenemisviise;

36.

märgib, et uus Euroopa Bauhaus peaks tuginema olemasolevatele headele tavadele kõigis ELi linnades ja piirkondades ning looma avalikult kättesaadava ressursiplatvormi;

37.

toetab uue Euroopa Bauhausi festivali kui käegakatsutavat, nähtavat viisi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja üldsuse kaasamise edasiseks soodustamiseks ning kohaliku ja piirkondliku tasandi projektide tutvustamiseks;

38.

rõhutab URBACTi programmi, Euroopa territoriaalse koostöö ja programmi „Horisont 2020“ edukat tööd tõhusate interaktiivsete vahendite väljatöötamisel, mida tuleks vajaduse korral kasutada;

39.

juhib tähelepanu sellele, et uus Euroopa Bauhaus peaks looma seose programmi „Horisont 2020“ missioonidega, eelkõige kliimamuutustega kohanemise ning kliimaneutraalsete ja arukate linnade valdkonnas;

40.

toob taas välja Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) vahendi võimaliku eelise mitmetasandilise valitsemise projektide puhul, mis hõlmavad mitut riiki või euroregiooni;

41.

märgib, et uus Euroopa Bauhaus seob ELi linnade tegevuskava kolme sammast (parem õigusloome, parem rahastamine ja paremad teadmised) (3) ning püüab nende eesmärke ellu viia;

42.

võtab teadmiseks käimasolevad linnadega seotud uuenduslikud meetmed (Urban Lab of Europe) ja tulevase Euroopa linnaarengu algatuse. Komitee kutsub üles siduma uue Euroopa Bauhausi ELi linnade tegevuskava partnerlustega, kuna see tegevuskava on peaaegu neli aastat tegelenud rohelise kokkuleppe ja uue Euroopa Bauhausiga seotud kontseptsioonidega;

43.

on seisukohal, et uuel Euroopa Bauhausil on roll 2021. aasta Leipzigi harta ja 2021. aasta Ljubljana deklaratsiooni rakendamisel, milles nõutakse integreeritud lähenemisviise, kohapõhist käsitlust, mitmetasandilist valitsemist, osalemist ja koosloomise meetodeid;

44.

on veendunud, et Euroopa kultuuripealinnadel, Euroopa innovatsioonipealinnadel (iCapital), Euroopa noortepealinnadel ja Euroopa rohelistel pealinnadel võib olla suur mõju uue Euroopa Bauhausi õnnestumisele;

45.

väljendab heameelt uue Euroopa Bauhausi riiklike kontaktpunktide loomise üle ning kutsub neid üles tegema tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning muude sidusrühmadega, sh kodanikuühiskonnaga, et tagada uue Euroopa Bauhausi liikumise kasv alt üles;

46.

teeb ettepaneku luua 100 huvitatud linnale koolitusprogramm, mis põhineks uue Euroopa Bauhausi põhimõtetel. Selleks võiks kasutada digilinnade programmi või 100 aruka linna programmi ja selle turukontseptsiooni metoodikat;

Tehiskeskkonna, arhitektuuri ja renoveerimiskontseptsioonid

47.

rõhutab, et tehiskeskkond on kogukonna peegelpilt, mille üldise kvaliteedi eest vastutavad asjaomased avaliku sektori asutused ning sidusrühmad, sh kodanikuühiskond, tihedas koostöös üldsusega;

48.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa rikkalik ja mitmekesine kultuuri- ja arhitektuuripärand on meie tehiskeskkonna kvaliteedi oluline võrdlusalus, pidades silmas kasutajate kogemusi ja materiaalseid varasid;

49.

tunneb heameelt selle üle, et uues Euroopa Bauhausis tunnistatakse linnaruumi planeerimise otsustavat mõju kestliku linnaarengu saavutamisel;

50.

tunneb heameelt selle üle, et uues Euroopa Bauhausis tunnistatakse vajadust kvaliteetse arhitektuuri ühise kultuuri järele. See nõuab teadlikkuse suurendamist, teabe levitamist ning kultuuri ja kultuuripärandi, kvaliteetse arhitektuuri ja tehiskeskkonna rolli edendamist;

51.

rõhutab, et komisjon peaks aitama ehitussektoril võidelda jätkusuutmatu ressursikasutuse ja jäätmetega ning edendama ringlust, keskendudes materjalide korduskasutamisele ja ringlussevõtule. Selleks tuleks täita lüngad teadmistes ja oskustes ning muuta disain digitaalseks;

52.

märgib, et uus Euroopa Bauhaus võib aidata bürokraatiat vähendada, et muuta renoveerimine lihtsamaks ja kulutõhusamaks. Väga vanade hoonete ja kultuuripärandi uuendamisega seotud probleemide lahendamiseks on vaja arhitektide ja muude asjatundjate ning kõrgelt kvalifitseeritud käsitööliste teenuseid (4);

53.

kinnitab rõhutatult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustavat rolli selle tagamisel, et hoonete renoveerimine toimuks kooskõlas ruumilise ja linnaplaneerimise nõuetega, edendaks rahvastiku vähenemise vastu võitlemise poliitikameetmeid ning oleks vastavuses sotsiaalse õigluse ja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumidega. Komitee juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide renoveerimislaine metoodikad ei tohi seda olulist koordineerivat rolli nõrgestada;

54.

nõuab veel kord, et Euroopa poolaastas võetaks paremini arvesse linnaküsimusi: majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimine ELis peab hõlmama taskukohaseid eluasemeid, ebavõrdsuse kaotamist ja pikaajalisi investeeringuid;

55.

väljendab heameelt uue Euroopa Bauhausi narratiivi üle, mille eesmärk on uurida lahendusi, mis võimaldaksid juurdepääsu taskukohasele ja korralikule eluasemele, eelkõige noorte ja teiste haavatavate sotsiaalsete rühmade jaoks;

56.

rõhutab, et uus Euroopa Bauhaus peab olema seotud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavaga ja Porto 2021. aasta sotsiaaltippkohtumise deklaratsiooniga, et anda Euroopa tasandil panus arutellu COVID-19-järgse sotsiaal- ja taskukohase eluaseme teemal;

57.

nõuab kunsti, arhitektuuri, maastiku- ja sisearhitektuuri, ruumilise planeerimise, disaini ja käsitöönduse koostoime edendamist, samuti arhitektide ja teiste asjatundjate uuenduslike koolitusmudelite edendamist;

58.

kutsub üles kaasama ka Euroopa oskuste tegevuskava, et aidata uue Euroopa Bauhausi kaudu edendada ja paremini mõista piirkondlike oskustega seotud vajadusi ja võimalusi linnaplaneerimise, ehituse ja ehitusmaterjalide säästva kasutamise valdkonnas, ning vähendada kvalifitseeritud tööjõu rännet, mis võib tuua kaasa kohaliku majanduse vähenemise tootmises. Seejuures on Euroopa digitaalarengu tegevuskaval oluline roll, sest digitehnoloogia võib pakkuda elanikele võimalusi oma keskkonda ühiselt luua ning on äärmiselt oluline vahend Euroopa Bauhausi algatuste väljatöötamise kõigis etappides;

59.

nõuab, et uue Euroopa Bauhausi raames tehtaks koostööd varasemate ELi linnade tegevuskava partnerlustega, eelkõige seoses kliimameetmete suutlikkuse, linnade haljastamise ettepaneku ja avaliku ruumi kasutamisega. Eriti olulised on partnerlused kestliku maakasutuse ja looduspõhiste lahenduste, ringmajanduse ning kultuuri ja kultuuripärandi valdkonnas;

60.

rõhutab, et uus Euroopa Bauhaus on tugev vahend sotsiaalmajanduse algatuste käivitamiseks, sest see põhineb koostööl ja kodanikuaktiivsusel. Sellised algatused edendavad sotsiaalset, majanduslikku, territoriaalset ja kultuurilist ühtekuuluvust ning suurendavad usaldust kohalikul tasandil kogu ELis;

Kultuuripärandi kvaliteedi põhimõtted

61.

toetab Europa Nostra dokumenti „Veneetsia üleskutse tegudele: uus Euroopa renessanss“ ning selle deklaratsiooni ühise pärandi ja mälu kohta;

62.

nõuab, et leitaks koostoime Davosi ehituskultuuri (Baukultur) kvaliteedipõhimõtete, uue Euroopa Bauhausi ja Euroopa kvaliteedipõhimõtete vahel ELi rahastatavate meetmete puhul, millel võib olla mõju kultuuripärandile, ning et see koostoime integreeritaks kõikidesse Euroopa poliitikavaldkondadesse ja rahastamisprogrammidesse;

63.

on veendunud, et kultuuripärand on uue Euroopa Bauhausi hädavajalik mõõde. Renoveerimislainel peab olema oma hing ja identiteet, edendades samal ajal terviklikku arusaama sellest, kuidas me soovime linnu ja piirkondi arendada;

64.

soovib, et komitee teeks koostööd sidusrühmadega, et edendada uue Euroopa Bauhausi ja aasta pärandilinnapea auhinda;

65.

nõuab, et kultuuripärand ja ELi roheline kokkulepe oleksid omavahel tihedalt seotud, nagu näidati ELi kultuuripärandi rohelises raamatus (5);

66.

nõustub, et avaliku sektori vahendid kultuuripõhistele keskkonnahoidlikele strateegiatele tuleb mobiliseerida uue Euroopa Bauhausi katseprojektide ja algatuste kaudu, mis käsitlevad rohepöörde elutähtsaid kultuurilisi mõõtmeid ning tuginevad kohalike kogukondade ja piirkondade erinevatele võimetele;

Järeldused

67.

palub Euroopa Komisjonil luua paremad sidemed uue Euroopa Bauhausi ning olemasolevate kontseptuaalsete, kultuuriga seotud, esteetikale ja disainile suunatud raamistike vahel. See aitaks põhimõtted ellu viia ja võimaldaks uuel Euroopa Bauhausil kasutada ära kohalike ja piirkondlike omavalitsuste loome-, kultuuri- ja kultuuripärandi potentsiaali, et renoveerida ja elavdada naabruskondi kogu ELis. Seetõttu teeb komitee ettepaneku luua Euroopa Bauhausi labori vautšeri süsteem, mis võimaldaks huvitatud linnadel ja piirkondadel saada vautšeri, mis annaks neile õiguse saada vajalikku toetust Euroopa Bauhausi labori korraldamiseks oma valimisringkonnas. Vautšeri saamise tingimuseks on, et 1) Euroopa Bauhausi labor peaks suutma „ühiselt luua, prototüüpida ja katsetada vahendeid, lahendusi ja poliitikameetmeid, mis hõlbustavad kohapealset üleminekut“; 2) Euroopa Bauhausi labori tulemused esitatakse kohalikule või piirkondlikule omavalitsusele;

68.

nõuab koostoime kindlakstegemist uue Euroopa Bauhausi algatuse ja Euroopas inimesi kaasavate protsesside (nt Euroopa tuleviku konverents) ning arhitektuurilist ja esteetilist kvaliteeti edendavate strateegiate ja tegevuskavade (nt ELi linnade tegevuskava renoveerimislaine) vahel;

69.

on seisukohal, et uus Euroopa Bauhaus peab muutuma tõeliseks liikumiseks, millesse on kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ning see ei ole ainult üks ülalt alla suunatud projekt. Euroopa keskkonnateadliku eluviisi loomine on kõigi ELi linnade ja inimeste jaoks äärmiselt oluline. See peab olema kõigi, mitte ainult väheste projekt. Isevastutus peab algama üksikisikutega rohujuure tasandil ja ulatuma suurtest linnapiirkondadest kaugemale. Uue Euroopa Bauhausi algatuse oluline positiivne aspekt on selle kättesaadavus tavainimeste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks. Edu saavutamiseks peab algatus olema sotsiaalselt, kultuuriliselt ja territoriaalselt kaasav.

---

(1)  Näiteks 2016. aasta Corki 2.0 deklaratsioon „Parem elu maapiirkondades“.

(2)  „Veneetsia üleskutse tegudele: uus Euroopa renessanss“ – selle eesmärk on tagada tihedam ja tugevam koostoime äriringkondade ning laia kultuuri-, pärandi- ja loomeökosüsteemi vahel, muu hulgas tugevdades strateegilist liitu Euroopa kultuuripärandi liikumise ning Euroopa Investeerimispanga ja selle instituudi vahel.

(3)  Nagu on määratletud Amsterdami paktis.

(4)  Nagu on kirjeldatud Europa Nostra rohelises raamatus Euroopa kultuuripärandi kohta.

(5)  „Putting Europe’s Shared Heritage at the Heart of the European Green Deal“, Europa Nostra.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa missioonid“

(2022/C 301/05)

Raportöör: Markku MARKKULA (FI/EPP), Uusimaa maavanem Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teemal „Euroopa missioonid“ COM(2021) 609 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt ELi missioonide kui komisjoni kooskõlastatud jõupingutuse üle koondada vajalikud vahendid rahastamisprogrammide, -poliitika ja -regulatsiooni ning muu tegevuse näol, et kaasata ja mobiliseerida avalik ja erasektor, ettevõtjad ja investorid ning kodanikud, et saavutada tõeline ja kestev mõju, et edendada uute lahenduste ja lähenemisviiside kasutuselevõttu ühiskonnas. Komitee rõhutab vajadust kaasava lähenemisviisi järele, mille puhul tuleks territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ja kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kasutada ELi missioone koos kogu ELi hõlmavat ühtekuuluvuspoliitikaga ja kõiki muid ELi rahastamisvahendeid;

2.

rõhutab, (1) et Euroopa tuleviku konverentsi silmas pidades on Euroopa missioonid kui uus ja oluline vahend põletavate ühiskondlike probleemide lahendamiseks ELi mõju ja usaldusväärsuse tõeline proovikivi. Need peavad olema laialdaselt õiguspärased ja tunnustatud. Nagu Euroopa Komisjon on rõhutanud, on linnadel ja piirkondadel koos kõigi oma sidusrühmade ja kodanikega otsustav tähtsus ELi missioonide ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel;

3.

kordab oma avaldust (2) toetada ELi missioonide rakendamist kui julgeid samme ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning rõhutab vajadust tõhusa mitmetasandilise valitsemissüsteemi järele, mis ühendaks missioonid struktuurifondide kaudu kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate, aruka spetsialiseerumise strateegiate, COVIDi taastemeetmete ja innovatsiooni rahastamisega;

4.

nõuab tungivalt, et ELi ja liikmesriikide peamised otsustajad reageeriksid Ukraina olukorrale kiiresti ja otsustavalt, sealhulgas ELi missioonide, eelkõige linnu puudutava missiooni käivitamisel. Taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest ja muudest avaliku sektori rahastamisallikatest rahastamise kriteeriumid peavad olema paindlikult suunatud sellele, et osa linnu puudutava missiooni tegevustest aitaks kiirendada Euroopa energiasüsteemi üleminekut. Need peaksid toetama avaliku ja erasektori teadusuuringuid uute energiasüsteemilahenduste väljatöötamisel. Eelkõige saavad linnad ja muud avaliku sektori osalejad kasutada koos ettevõtjatega uuenduslikke riigihankeid, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ning luua kestlikke ja uuenduslikke energialahendusi, millega asendada praegu Venemaalt ELi liikmesriikidesse ostetavaid fossiilkütuseid;

5.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa missioone käsitlevas teatises (3) tunnistatakse asjakohaselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust nii Euroopa missioonide elluviimise kui ka kujundamis- ja teabevahetusetapis;

6.

rõhutab, et teadmiste ja oskusteabe koosloomist arvestades peab Euroopa missioonide rakendamine põhinema igapäevasel tööl, keskendudes linnade ja piirkondade protsesside arendamisele ja uuendamisele. See loob süsteemse koostoime ELi ühtekuuluvuspoliitikaga, struktuurifondide ja muude sihtotstarbeliste vahendite kasutamisega. See näitab ka kogu maailmas piirkondade ja kohalike kogukondade potentsiaali ning omavalitsuste rolli sihipäraste muutuste elluviimisel;

ELi missioonid kui uus ambitsioonikas vahend suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks

7.

tunnistab, et ELi missioonid peaksid kujunema „uueks“ ja „oluliseks“ vahendiks, ning ka Euroopa Komisjon märgib, et ELi missioonid on uus viis tuua konkreetsed lahendused mõnele meie ees seisvatest suurimatest probleemidest, andes 2030. aastaks konkreetseid tulemusi ja mõju, omistades teadusuuringutele ja innovatsioonile uue rolli koos uute valitsemis- ja koostöövormidega ning kaasates kodanikke; (4)

8.

tuletab meelde, et iga ELi missiooniga seoses tuleks koostada selge tegevuskava ning luua süsteemne uus mitmetasandiline lähenemisviis ja metoodika tegevuste katsetamiseks, nende jaoks prototüüpide loomiseks ning nende järelevalveks ja laiendamiseks kõigil valitsemistasanditel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tegevusportfellide loomisele nii ELi kui ka kohalikul/piirkondlikul tasandil ning nende tulemuslikule levitamisele kavandamise ja rakendamise kõigis etappides. See nõuab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist ja osalemist ning partnerlusi tõhusate uuenduslike juhtimiskogemuste jagamisel;

9.

juhib tähelepanu vajadusele eraldada kohalikule ja piirkondlikule tasandile vahendeid missioonide rahastamiseks, et jõuda ühiselt mittestandardse läbimurdeni paljudes ummikolukordades, mis liiga sageli takistavad asjakohaste edusammude tegemist uute lahenduste ja mõju saavutamisel. Selleks on vaja uusi Euroopa partnerlusi, mis põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiates määratletud kohalikel ja piirkondlikel huvidel. ELi missioonid peaksid kasutama komitee ja Teadusuuringute Ühiskeskuse ühise katseprojekti „Piirkondliku innovatsiooni partnerlused“ kogemusi;

10.

julgustab ELi missioone rõhutama edusamme inimlikkuse ja inimkesksuse suunas, mille puhul jätkusuutlikkus kõigis selle mõõtmetes – ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline – on ELi missioonide ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel muutuste tõukejõud. Elukvaliteeti saab parandada ainult siis, kui tehakse teadlikku koostööd keerukates üksustes. Sellega seoses tuleb leida parem tasakaal materiaalse ja immateriaalse heaolu vahel Euroopas ja kogu maailmas. Loodus võimaldab meie planeedil elada. Tuleb austada inimsõltuvust loodusest;

11.

rõhutab, et ELi missioonidel tuleb ühiselt luua uusi tegutsemisviise. Areng eeldab, et kõik osalejad õpivad uusi pädevusi, integreerides tehnoloogia ja teadusuuringud inimkeskse lähenemisviisiga, pühendudes ühiste rohe- ja digipöörde protsesside rakendamisele ning kindlustades juurdepääsu vajalikele ressurssidele. Nõuded on olulised hästitoimivate kohalike ja piirkondlike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemide kujundamisel, mis loovad uusi uuenduslikke teadmussildu, et ühendada tipptasemel Euroopa teadmiste loojaid kohalike ja piirkondlike eluslaborite ning muude katsekeskustega, samuti tutvustamistegevusega, nagu majakaprojektid. Nende abil saavad kõik linnad ja piirkonnad luua võrdlusõppeprotsesse ja mõttekaaslaste võrgustikke, et kasutada arukate ja jätkusuutlike tavade eestvedajate kontseptsioone ja lahendusi;

12.

juhib tähelepanu sellele, et kohalik ja piirkondlik valitsemine, tulevikusuundade analüüs ning suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on nurgakivid, millele toetuvad ELi missioonide portfellid, mis koosnevad professionaalsel viisil kooskõlastatult kavandatud meetmetest Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. ELi missioonide kooskõlastatud kavandamine suurendab koostööd, motivatsiooni ja suutlikkust, st konkurentsivõimet, luues ühiselt uusi portfelle ja meetmeid. Kooskõlastatud kavandamine hõlmab paljusid paralleelseid samme ja mitmetasandilisi tegevusi eri süsteemides. Kaasata tuleb nii avaliku kui ka erasektori rahastamisvahendid ning tuleb toetada eelkõige vähem arenenud piirkondi, et julgustada kõiki piirkondi täiustama oma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteeme ning aitama kaasa ELi missioonide elluviimisele;

13.

tuletab meelde, et komiteel on ELi missioonide elluviimisel väga oluline roll oma kuue komisjoni ja selliste kampaaniate kogemuste kaudu, nagu „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ ja „Euroopa ettevõtluspiirkond“, märkides, et komitee kujutab endast loomulikku juurdepääsupunkti koostööks avaliku ja erasektori, tööstuse ja teenuste sektori ning kodanikega;

Linnade ja piirkondade roll ELi missioonides

14.

rõhutab kooskõlas volinik Mariya Gabrieli ja komitee vahel 2020. aastal sõlmitud ühise tegevuskavaga, et komitee koos liikmesriikide ning Euroopa piirkondade ja linnadega on valmis täitma aktiivset rolli mitmetasandilise valitsemissüsteemi loomisel, et saavutada ELi missioonide eesmärgid. Vajaliku arengu tagamiseks võetavad meetmed põhinevad piirkondlikel kohapõhistel innovatsiooni ökosüsteemidel ja aruka spetsialiseerumise strateegiatel (S3/S4);

15.

võib mõjutada ELi missioonide üldisi protsesse, teavitada otsusetegijaid, mobiliseerida piirkondi ja linnu eri viisidel aktiivselt panustama jne. ELi missiooni kavadel on tugev piirkondlik ja kohalik kohapõhine mõõde ning rakendusmehhanismid hõlmavad ettepanekuid, mille keskmes on piirkonnad ja linnad ning nende teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemid. Seega saab komitee teha ulatuslikku koostööd kõigi partneritega, et tagada selle uue alt üles suunatud poliitikavahendi soovitud mõju;

16.

on nõus – kasutades komitee kõiki üksikute missioonide teemade eest vastutavaid komisjone – aitama kaasa võimalikult paljude linnade ja piirkondade kaasamisele, tagamaks, et kohalik ja piirkondlik tasand toetaks ELi missioone, a) rakendades teavituskampaaniaid, otsest dialoogi ning muid ühiseid avatud ja interaktiivseid kaasamisprotsesse, mis on suunatud eri rühmadele, sealhulgas ka alla 18-aastatele, b) ergutades eesrindlikke kogukondi katsetama uuenduslikke lahendusi oma tegelikus töös; c) innustades näidiskogukondi aitama kaasa uuenduslike lahenduste ulatuslikule kasutuselevõtule ja laiendama parimaid lahendusi üleeuroopaliseks kasutamiseks; d) tagades, et Euroopa piirkondade mitmekesisus oma mitmesuguste sidusrühmade ja kodanike kogukondadega oleks laialdaselt kaasatud missioonide elluviimise tegevusse;

17.

kutsub liikmesriike üles toetama ELi missioonide elluviimist, luues koostoimet riiklike ja piirkondlike programmidega ning hõlbustades juurdepääsu ELi ja riiklikule rahastamisele;

18.

rõhutab vajadust tagada, et kõigil linna- ja maa-asulatel ja -piirkondadel (tulemuslikud, keskmised või mahajääjad) on piisav vabadus teha oma kogukondades uuendusi ning neid toetatakse asjakohaste õppeprotsesside kaudu, mis võimaldavad neil toimida ka platvormidena mitme osalejaga teenuseosutajatele, kes toetavad teisi, sealhulgas kõiki osalejate rühmi. Kohalikke/piirkondlikke väärtusloomeprotsesse tuleb korraldada tõhusate ühiste väärtusahelate ja väärtusvoogude tasandil, arendades edasi ökosüsteeme;

19.

rõhutab, et ambitsioonikad eesmärgid nõuavad otsustava eeltingimusena otsustajatelt, ametnikelt ja innovatsioonispetsialistidelt pädevuse omandamist, et tegutseda muutuste elluviijana uute teadmiste ja oskuste omandamisel. Kolm määrava tähtsusega protsessi on a) linnade ja piirkondade praktilised õppeprotsessid, keskendudes missiooniga seotud tegevuste integreerimisele muudesse kohalikesse tegevustesse, mis on osa tavapärasest strateegilisest ja operatiivsest otsustusprotsessist, b) ettevõtete, uurimisinstituutide, ülikoolide, kutseõppeasutuste ning nende asukohapõhiste ja temaatiliste ökosüsteemide motiveerimine ja toetamine, et aidata kaasa uute uuenduslike eesrindlike lahenduste koosloomisele, ning c) uute kaasavate innovatsioonimeetodite kasutamine. Nendes protsessides kasutatavad vahendid peaksid hõlmama laiaulatuslikke partnerlusi, uuenduslikke riigihankeid, kiiresti väljatöötatud prototüüpe ja uute lahenduste katsetamist;

20.

tuletab meelde, et end tõestanud menetlused on olemas, kuid need nõuavad konkreetsete linnade ja piirkondade pühendumist ning ELi missioonide meeskondade korraldatud sihtotstarbelist koostööd. Rahaliste vahendite eraldamine üleeuroopalistele partnerlustele edendab oluliselt neid tähtsaid tegureid paljudes Euroopa linnades ja piirkondades. Selles võib olla oluline roll mitmel olemasoleval ELi vahendil, näiteks Teadusuuringute Ühiskeskusel, Interregil, ühise kavandamise algatustel ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil (EIT) ja selle teadmus- ja innovatsioonikogukondadel;

21.

rõhutab vajadust vaadata läbi kõik ELi rahastamisvahendid, et toetada missioonide tegevust, eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Programmi „Horisont“ vahendid ei ole piirkondadele ja linnadele kergesti kättesaadavad ega ole veel piisavalt kooskõlas ELi missioonide uute strateegiliste eesmärkidega. Paljudel piirkondadel on märkimisväärseid raskusi pääseda juurde rahastamisele, mis hõlmab mitut projektikonkurssi, väga spetsiifilisi kriteeriume ja keerukaid süsteeme. Näiteks on paljudel piirkondadel probleeme rahastusega oma tööjõu oskuste täiendamiseks, et kiirendada rohepööret, mis on ELi missioonides kesksel kohal. See nõuab läbivaatamist, et lihtsustada juurdepääsu ELi vahenditele;

Suunised ELi missioonide mõjukama rakendamiseks

22.

rõhutab vajadust aidata kaasa dünaamiliste partnerluste loomisele ELi missioonide ning näidisprojekte elluviivate linnade ja piirkondade vahel, et suurendada arvukate oluliste algatuste ja hajutatud näidisprojektide töö üleeuroopalist mõju. Need partnerlused peavad osaliselt olema formaliseeritud vastastikused kokkulepped, kuid osaliselt jääma ka paindlikuks.

23.

Komitee toetab ELi missioonide rakenduskavades kavandatud linnade ja piirkondade lepingute paindlikku kasutamist ja rõhutab nende aktiivset kontseptuaalset arendamist;

24.

teeb ettepaneku luua ELi missiooni märgise kontseptsioon nende linnade ja piirkondade jaoks, kes võtavad endale vastutuse Euroopa rohe- ja digipööret tutvustavate eestvedajate ja toetajatena ELi missiooni eesmärkide saavutamisel ja oma uuenduslike lahenduste tulemuste laiendamisel, ning kutsub üles õppima juba olemasolevatest tavadest, näiteks linnapeade paktist;

25.

teeb ettepaneku kasutada ELi missiooni märgist eri viisidel, et suurendada koostoimet teiste asjakohaste ELi ja muude seotud algatuste ning selliste rahastamisvahendite kasutamisega nagu InvestEU fond, taaste- ja vastupidavusrahastu, piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud (I3), Interreg Europe, Euroopa ühendamise rahastu, digitaalne Euroopa, programm „EL tervise heaks“, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut. Komitee teeb ettepaneku luua kogu Euroopat hõlmav süsteem, mille raames nii EL kui ka liikmesriigid kasutavad ELi missiooni märgist, et lihtsustada taotlemisprotsesse. Märgis peaks hõlbustama juurdepääsu ELi ja riiklikele vahenditele, et toetada kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevust ELi missiooni ambitsioonikate eesmärkide saavutamisel ning samal ajal kohalike ja piirkondlike menetluste täiustamisel;

26.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil võivad Euroopa teadusruumi keskused olla üks tõhusamaid vahendeid piirkondlike teadus- ja innovatsioonistrateegiate, sealhulgas aruka spetsialiseerumise strateegiate (S3/S4) kooskõlastamiseks riiklike ja Euroopa strateegiate, Euroopa teadusruumi, programmi „Euroopa horisont“ ja ELi missioonidega. Euroopa teadusruumi keskused saavad seega aidata kaasa selliste struktureerivate projektide tekkele, mis panustavad iseäranis ELi missioonidesse, ja koondada nende ümber erinevaid rahastamisallikaid, seega oleks kasulik ühendada ELi missioonide märgis võimaluse korral Euroopa teadusruumi keskustega;

27.

tuletab meelde vajadust luua ja kasutada ELi missioonide rakendamiseks tõhusaid teadmiste haldamise menetlusi, kasutades parimaid ülemaailmseid ja piirkondlikke teadmisi ning arvestades seejuures komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni uue rahvusvahelise koostöö strateegia eetiliste kriteeriumitega. Tulemuste kasutuselevõtuks ja laiendamiseks peavad programm „Euroopa horisont“ ja muud vahendid olema senisest dünaamilisemad katseteks ja prototüüpide loomiseks tegelikes oludes;

28.

Rõhutab, et missioonide rakendamine peaks toimuma avatud ja kaasava protsessi kaudu, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad kohalikul, piirkondlikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil (5). Iseäranis piirkondade, kohalike omavalitsuste ja kodanike kaasamine on ELi missioonide edukaks rakendamiseks otsustava tähtsusega. Sellega seoses tuleks iga missiooni puhul tagada kõnealuste sidusrühmade otsene dialoog. Komitee on valmis tegutsema ELi missioonide kindla toetajana;

29.

juhib tähelepanu sellele, et ELi missiooni katse- ja näidisprojektides tuleks keskenduda tegevuse korraldamisele teaduse piiride edasiarendamiseks, süvatehnoloogiate omandamiseks ning digitaalsete, füüsikaliste, keskkonnaalaste ja bioloogiliste uuenduste ühendamiseks ning tulemuste korrapäraseks läbivaatamiseks ja jagamiseks eesliinil. Aruka spetsialiseerumise strateegiad kui tööstuse ja teadusuuringutega tehtava piirkondliku koostöö kontseptsioonid peaksid ELi missioonides olema olulisel kohal;

Tulevikusuundade analüüs ja ühiskondlikud uuendused, mis on olulisel kohal ELi missioonide seisukohast ja loodud nende poolt

30.

kinnitab veel kord, et probleemid on keerulised ning olemas on vaid osa vajalikest teaduslikest ja tehnoloogilistest teadmistest. Eesmärkide saavutamine on võimalik ulatusliku tulevikusuundade analüüsi, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamise, tegelikes oludes prototüüpide loomise, katsetamise ja tulemuste laiendamise abil;

31.

tunnistab teadusuuringute märkimisväärset potentsiaali igat liiki uuenduste ja suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel. Seepärast ootab komitee, et poliitiliste otsuste tegemine oleks üldiselt rohkem tõenditel põhinev, teadusuuringuid toetav ja suunatud ühiskondlike uuenduste jaoks soodsate tingimuste loomisele, rakendades neid samas piisavalt kiiresti reaalsetes tavades ja protsessides;

32.

tuletab meelde, et ELi missioonide lennukaid eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui toetatakse piirkondade ja organisatsioonide poliitilistele liidritele, juhtidele, ekspertidele ja kodanikele mõeldud tõhusaid õppimisprotsesse. Euroopa linnadest/piirkondadest lähtuvad kontseptsioonid tuleb kohandada piirkonna olukorraga, kasutades süsteemset kutsealast arengut, mis põhineb kohapeal töö käigus õppimisel kõigi jaoks;

33.

rõhutab, et ELi missioonid peaksid keskenduma immateriaalse vara ja intellektuaalse kapitali potentsiaali kasutamisele. Nende teadmiste integreerimine poliitiliste otsuste tegemisse, eelkõige selliste arukate ja inimkesksete linnade loomiseks, kus keskendutakse kestlikkusele, võib aidata hoogustada investeeringuid inimkapitali, struktuurikapitali, suhtekapitali ning teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni üldiselt;

34.

rõhutab, kui oluline on tegutseda, tuginedes peamistele tõdemustele Euroopa teadus- ja arendustegevuse poliitikas ning tehnoloogiapoliitikas, nagu on määratletud ELi 2021. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, (6) eelkõige järgmistele: a) Lähikümnendeid iseloomustab võimu üha suurem ümberjaotamine maailmas ja geomajandusliku raskuskeskme liikumine ida poole. b) EL võitleb ülemaailmses konkurentsis standardite kehtestamise valdkonnas esimesena tegutseja eelise nimel. c) EL peab võtma kindlama positsiooni järgmise põlvkonna kaasavate tehnoloogiate arendamisel ja tootmisel. d) Konkreetsete tehnoloogiate kõrval edendab üleminekut ka hüperühendatus. e) Kriitilise tähtsusega toorained on olulised ELi kaksikülemineku jaoks. f) ELi digitaalne suveräänsus sõltub suutlikkusest säilitada, võtta välja ja töödelda andmeid, järgides usalduse, turvalisuse ja põhiõiguste austamise nõudeid. g) Tuleb edendada ELi strateegilist autonoomiat. h) Tööstus-, teadus- ja kaubanduspoliitika arukas ühendamine rahvusvahelise partnerlusega võib tagada kestlikud ja mitmekesised tarned;

35.

juhib tähelepanu sellele, et tegutsema asudes peaks tehnoloogia areng senisest rohkem olema kooskõlas sotsiaal-majanduslike arengutega ja toimuma tegelikes oludes, tagades seeläbi tulemuste kiire kasutuselevõtu ja laiendamise;

36.

teeb ettepaneku suurendada ELi institutsioonidevahelist koostööd tulevikusuundade analüüsimisel, usaldades erirolli Teadusuuringute Ühiskeskusele, Euroopa Parlamendi uuringuteenistustele ja Euroopa Regioonide Komiteele. Komitee teeb ettepaneku kaaluda riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kõigile kodanikele ja iseäranis noortele, eelkõige ülikooli- ja keskkooliõpilastele, ning ettevõtjatele suunatud ning poliitiliste otsuste tegemise toetamiseks mõeldud kodanike teadusalgatuste korraldamist, luues tulevikukomiteed, mis keskenduvad tulevikusuundade analüüsile ja tehnoloogia;

ELi missioonide uus lähenemine tehnoloogiale ning teadus- ja arendustegevuse poliitikale

37.

toonitab, et ELi missioonide eesmärke toetavad ühiskondlikud ja käitumuslikud muutused peavad olema kaasavad ja positiivsed, rakendades laialdaselt prototüüpide loomist ja katsetades metoodilist lähenemisviisi;

38.

tuletab meelde, et ELi missioonide keskmes on teadusuuringud ja innovatsioon. Keerukaid ühiskondlikke probleeme on võimalik lahendada üksnes teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamise kaudu. Nii Euroopa teadusruumi käsitlevate kui ka tööstusuuringute tulemused näitavad selgelt, (7) et EL on oma peamistest ülemaailmsetest konkurentidest maha jäänud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse osas, eriti kõrgtehnoloogiasektorites, ning uuenduslike VKEde laiendamise osas, mis avaldab negatiivset mõju tootlikkusele, töökohtade loomisele ja konkurentsivõimele;

39.

nõustub Euroopa teadusruumi eesmärkidega (8) hoogustada Euroopa majanduse taastumist ning toetada selle rohe- ja digipööret ja sotsiaalseid muutusi, toetades innovatsioonipõhist konkurentsivõimet ja edendades tehnoloogilist suveräänsust peamistes strateegilistes valdkondades (nt tehisintellekt, robootika, küberturvalisus, andmeökoloogia, mikroelektroonika, kvantarvutus, 5G, järgmise põlvkonna akud, taastuvenergia, vesinikutehnoloogia, heitevabad hoonestatud keskkonnad, arukas liikuvus jne) kooskõlas avatud strateegilise autonoomia mudeliga;

40.

nõuab nõudlusel põhinevat CO2-neutraalsuse poliitikat, mis hõlmaks CO2 jalajälge ja käejälge kui kestlike riigihangete kriteeriume. Lisaks CO2 jalajäljele juhib komitee tähelepanu sellele, kui oluline on CO2 käejälg, mis on uus lähenemisviis kliimamõju tekitamisele ja arvutamisele, näidates kliimasõbralike toodete ja teenuste positiivset mõju; (9)

41.

toetab tööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni CO2 käejäljega seotud meetmeid uute laiendatud toodete, süsteemide ja muude uuenduslike lahenduste loomisel, millel on oluline osa kliimaeesmärkide saavutamisel, ning juhib tähelepanu sellele, et ilma puhta energia alase innovatsiooni olulise kiirendamiseta ei ole netonullheite sihttasemed;

42.

kordab vajadust uue tehnoloogia järele. Rahvusvahelise Energiaagentuuri aruandest (10) nähtub, et 25 % CO2 heite vähendamisest, mis on vajalik Maa kliima kestlikule teele viimiseks, tuleneb väljakujunenud tehnoloogiatest. Seevastu tuleb 41 % vajalikust tehnoloogiast varases kasutuselevõtu etapis uutest tehnoloogiatest ning 34 % tuleb tehnoloogiatest, mis on tutvustamise etapis, prototüübi etapis või mida ei ole veel isegi välja töötatud;

43.

juhib sellele, kui oluline ja keeruline on mõõta kasvuhoonegaaside heidet. Kasvuhoonegaaside heite põhiline mõõtmine toimub 1. ja 2. kohaldamisala raames. Kasutades lisaks ka 3. kohaldamisala on võimalik saavutada netonullheite ja negatiivse netoheite eesmärgid. 3. kohaldamisalaga on hõlmatud kõiki muud kaudsed heitkogused, mis tekivad kogu väärtusahelas;

44.

rõhutab ELi missioonide rolli ELi prioriteetide keskmes rohe- ja digipöörde elluviimisel. Euroopa Komisjon on käivitanud Euroopa teadusruumi keskuste algatuse katseetapi, et hõlbustada piirkondlikku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast koostööd ja parimate tavade vahetamist, mille eesmärk on teadmiste tootmise, levitamise ja kasutamise väärtus maksimumini viia. Komitee julgustab uurima võimalusi kasutada ELi missioonidel Euroopa teadusruumi keskusi kui vahendit, mille abil ühendada kohalikke ja piirkondlikke teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme, ning tegema aktiivselt koostööd kohalike ja piirkondlike otsustajatega Euroopa teadusruumi keskuste katsetamisel, et arendada välja konkreetne koostöö;

45.

rõhutab, et Euroopa teadusruumi keskuste süsteem püüab tuua Euroopa teadusruumi ja Euroopa haridusruumi maastikule puuduvad elemendid, loomaks kogu Euroopas tugeva Euroopa teadmusühiskonna, et kiirendada ühiskonna ümberkujundamist keskkonnahoidliku, kestliku ja digitaalse majanduskasvu suunas; Euroopa teadusruumi keskuste võrgustik tagab ideaaljuhul, et kohalikud ja piirkondlikud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemid saavad üleeuroopalise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi lahutamatuks osaks;

46.

toetab aktiivse kohaliku panuse võimaldamist Euroopa teadusruumi keskuste integreeritud rakendamisse, muudesse piirkondlike ökosüsteemide katsetustesse ning ELi missioonidesse teadusuuringute ja innovatsiooni tõhususe katsetamisel, kiirel prototüüpide loomisel, testimisel, tutvustamisel ja laiendamisel linnades ja piirkondades;

47.

tunnistab, et oluline on orkestreerida erinevaid kohalikke ja piirkondlikke arusaamu, ideid ja õppimist, et luua üleeuroopaline lähenemisviis uuenduslikele meetmetele. Väga oluline on jagada õpitut linnade ja piirkondade vahel ning viie ELi missiooni vahel. Komitee soovitab varakult luua ühisõppe võrgustiku, mille kaudu saaks olulisi teadmisi nii protsessi kui ka sisu kohta eri ulatuses jagada – kitsamalt teiste linnade/piirkondadega ning laiemalt teiste ELi missioonide ja Euroopaga tervikuna;

48.

kutsub üles avaldama Prantsusmaa eesistumise ajal nõukogu järeldused ELi missioonide kohta, et ühtlasi võimaldada tugevdada Euroopa teadusruumi keskuste kontseptsiooni, millele missioonid peavad tuginema, et tuua need edukalt kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Järeldustes tuleks rõhutada ka seda, kui oluline on teadustaristu, mida linnad ja piirkonnad tugevalt toetavad ning mis on ELi missioonide kasutuselevõtul otsustava tähtsusega;

49.

kinnitab, et kuigi esmatähtis on viia ellu juba otsustatud missioonid, tuleb pidevalt jätkata arutelu uute missioonide loomise üle, kui tekivad suured uued kollektiivsed probleemid. Pärast ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) loomist tuleks äärmiselt oluline küsimus, kuidas valmistada Euroopa ühiskonnad ette terviseohtudeks ja -kriisideks valmistumiseks ning nende ohjamiseks, hõlmata arutellu uue sellele probleemile keskenduva missiooni üle, arvestades selle probleemi süsteemset, valdkonnaülest ja paljusid sidusrühmi hõlmavat olemust;

Komitee kogemused: koostoime ELi missioonide ja teiste peamiste poliitikavahendite vahel

50.

leiab, et ELi missioonid peaksid tuginema kogemustele ja teadmistele, mis on saadud olemasolevatest ELi algatustest ja programmidest, nii et need toimiksid koostoimes. Süsteemne muutus nõuab ümberkujundavate ökosüsteemide koosloomist õppimise ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonil põhjal koos interdistsiplinaarse teadusliku ja operatiivse koostoimega kogu ELis ja hõlmates kõiki viit ELi missiooni;

51.

tuletab meelde vajadust tugevdada avatud koostöö vaimu ning suurendada kohalikku koostööd ja Euroopa partnerlusi Euroopa uue inimkeskse kestliku tuleviku kujundamisel. Kogu Euroopas on kohalikul ja piirkondlikul tasandil selleks suur võimekus. Kiirus on väga oluline. Lähiaastatel tuleb lahendada suured ühiskondlikud probleemid. Kesksel kohal on teadmised ja õppimine;

52.

teeb ettepaneku pöörata erilist tähelepanu sammudele, mida teevad ELi missioonide rakendamisel linnad ja piirkonnad komitee toetusel, muu hulgas mitmetasandilise valitsemise, rahastamise ja ambitsioonikate eesmärkide eduka elluviimise alal, integreerides need teemad tõhusalt ELi teadus- ja innovatsioonipoliitikasse, eelkõige aruka spetsialiseerumise strateegiatesse (S3/S4), Euroopa teadusruumi keskustesse, uude Euroopa Bauhausi ning muudesse ELi mitmetasandilise poliitika raames pakutavatesse kõige olulisematesse algatustesse, programmidesse ja vahenditesse;

53.

on pühendunud õppetegevuse korraldamisele koostöös Teadusuuringute Ühiskeskusega, et toetada ELi missioonide tegevust rubriikide „Teadus linnades“ ja „Teadus saab kokku piirkondadega“ all, edendades laiaulatuslikku mõju avaldavat tegevust ja jagades ELi missioonide tulemusi. Lühiajalised meetmed ei ole adekvaatne lahendus küsimustele, mida tegelikult on vaja lahendada. Kasulik on toetada piirkondlike tulevikukeskuste võrgustiku loomist, et stimuleerida loovust ja ettevõtlikku meelelaadi ning siduda need uue Bauhausi, ÜRO kestliku arengu eesmärkide töö ja UNESCO tulevikupädevuse laboritega, et tagada käivitatud algatuste nii lühi- kui ka pikaajaline jätkusuutlikkus;

54.

julgustab süvendama koostööd selliste Euroopa võrgustikega, mis edendavad teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ühiskondlike probleemide lahendamisel, nagu Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon (EUA), Euroopa Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsioon (EARTO) ning Euroopa piirkondade teadusuuringute ja innovatsiooni võrgustik (ERRIN). Lisaks peaks iga ELi missioon tegema tõhusat koostööd oma temaatiliste võrgustikega, nagu Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), Eurocities ja Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR). Komitee teeb ulatuslikku koostööd kõigi kõnealuste sidusrühmade võrgustikega tagamaks, et ELi missioonid kui uus alt üles suunatud poliitikavahend avaldaksid soovitud mõju;

55.

rõhutab, kui oluline on suurendada piirkondade ja omavalitsuste suutlikkust, et taotleda ELi missioonide rahastamist ja kasutada kogemusi, mis on saadud sellistest ELi rahastatavatest suurtest algatustest nagu Euroopa eluslaborite võrgustik (ENoLL), Vanguardi algatus, linnade digiüleminek, avatud ja paindlikud arukad linnad, algatus „Teadus linnades“ ja Living-in.EU (Euroopa viis digiülemineku elluviimiseks linnades ja kogukondades). See suurendab linnade ja piirkondade vastupanuvõimet, reageerimisvõimet ja aktiivset osalemist Euroopa reformides ning kodanike kaasamist kogu ELis. See võimendab ELi algatuste mõju ning tagab laiema ja õiglasema ressursside jaotamise, nii et tingimused oleksid kõikjal paremad, et saada rahastamist ELi ja ELi välistest allikatest ning jõuda arengus tippu;

Missioonipõhised soovitused

56.

rõhutab, kui oluline on missioonidevaheline koostöö kõigil valitsemistasanditel. Komitee rõhutab, et ELi missioonidel on selge ühine fookus: kujundada kestlikku ja arukat tulevikku. See võib väljenduda koosloomisel ning teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil põhinevates lahendustes: — kohanemine: üleujutuste, metsatulekahjude ja muude katastroofide ohjamine, looduspõhised lahendused, elutähtsa taristu kliimakindluse tagamine, rahvatervisele avalduva mõju jälgimise ja selle eest hoiatamise süsteemid; — vähktõbi: tervis üldiselt, ennetusmeetmete tõhustamine, muu hulgas edendades tervislikke eluviise; — ookeanid ja vesi: kaitsta ja taastada veeökosüsteeme, vähendada saastet ja muuta sinine majandus kliimaneutraalseks; — kliimaneutraalsed linnad: edusammud valdkondadevaheliste keskkonna-, taristu- ja tööstuslahenduste valdkonnas, mis aitavad kaasa linnade CO2-neutraalsuse saavutamisele; — muld: maakasutusest tuleneva saastamise vältimine ning igal juhul värske ja tervisliku põhjavee kaitsmine;

57.

teeb ettepaneku võtta ELi missioonide mõju suurendamiseks järgmisi missioonipõhiseid meetmeid:

a)   Kliimamuutustega kohanemine

Komitee rõhutab, et kliimamuutustega kohanemise missioonil peaks olema oluline üldine roll, eelkõige tulevikusuundade analüüsimisel ja kõigi Euroopa osalejate motiveerimisel, et nad osaleksid aktiivselt ELi missioonides. Missioon peaks keskenduma sotsiaalsele ja ühiskondlikule teadlikkusele ning üldisele kohustusele luua laiaulatuslikke süstemaatilisi lahendusi. Eelkõige tuleb selles käsitleda tööstuse ökoloogilise ümberkujundamise, eluaseme ja liikuvusega seotud probleeme. Kliimamuutustest tingitud kahjud on juba keskmiselt 12 miljardit eurot aastas ning EL peaks tegema makromajanduslikke ja eelarvelisi analüüse kliima valdkonnas, et teha teavitustööd kliimamuutustega kohanemise meetmete kiirendamiseks paralleelselt nende leevendamisega. Lähenemisviis inimeste kaitsmisele kliimamuutuste eest peab hõlmama ka sotsiaalseid aspekte ja ühtekuuluvusküsimusi.

b)   Vähktõbi;

Komitee rõhutab ülemaailmsete tippuuringute tähtsust ning julgustab teadlasi ja novaatoreid suurendama Euroopa ja valdkondadevahelist koostööd sidusrühmade hulgas, et see missioon oleks edukas. Komitee rõhutab, kui oluline on laiendada inimese papilloomiviiruse vastu vaktsineerimist ja biopangandust ning juurdepääsu kõige innovaatilisematele raviviisidele, samuti seda, kui oluline on levitada riikide ja piirkondade vahel parimaid tavasid. Üks peamisi katsumusi on erinevused vähiravi kättesaadavuses ja haigete elukvaliteedis ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel ja nende sees. Seepärast on väga oluline parandada juurdepääsu varajasele sõeluuringule, uutele diagnostikavahenditele ja uuenduslikule vähiravile Euroopa riikides ja piirkondades. See nõuab investeeringuid taristusse, seadmetesse, tervishoiu digiüleminekusse, tervishoiutöötajatesse ja uutesse hooldusmudelitesse. Teine probleem on juurdepääs taskukohasele ravile ja meditsiinitoodetele nagu ka patsientide individuaalse toetamise ja hooldajate toetamise sotsiaalse innovatsiooni kvaliteet.

c)   Meie ookeani ja vete taastamine 2030. aastaks

Komitee rõhutab, et tervete ookeanide ja veekogude taastamine ning magevee kindlustamine on ülemaailmsed elutähtsad küsimused nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Saasteprobleeme on võimalik lahendada üksnes siis, kui rõhutatakse rahvusvahelist mõõdet – mere (nt Vahemeri, Atlandi ookean, Läänemeri, Must meri) vesikonna mõõdet ja Doonau vesikonda – ning suurendatakse piirkondadevahelist koostööd. Eritähelepanu tuleb pöörata Arktikale. Komitee kutsub Euroopa Liitu üles seadma Euroopa integratsiooniprotsessi uuendamise keskmesse uue ühiseesmärgina mere. Ta rõhutab, et missiooni jaoks on väga oluline eriline keskendumine teadusuuringutele ning puhta vee tehnoloogiale ja puhta veega varustamise tõhustamisele, samuti sinine ookeanimajandus rõhuasetusega ettevõtlusel, säästval turismil, meretranspordi CO2 heite vähendamisel ja taastuval mereenergial. Sellega luuakse uusi ulatuslikke võimalusi piiriüleseks ja uuenduslikuks ärikoostööks. Sellega seoses rõhutab komitee vajadust mobiliseerida linnad ja piirkonnad, et luua Euroopa võrgustikud, mis koondavad kohalikke mereinnovatsiooni ökosüsteeme väärtusahelate ümber ja loovad uuendusi meretööstuses.

d)   Kliimaneutraalsed ja arukad linnad

Komitee rõhutab tungivalt, et Euroopa vajab aktiivseid eesrindlikke linnu, et luua koos uusi kiireloomulisi lahendusi ja jagada oma eksperimentide tulemusi teistega – kaasata ja toetada tuleb kõiki linnu ja piirkondi kogu Euroopas. Eesrindlikke linnu tuleks kasutada innovatsioonikeskustena, luues ühiselt korratavaid ja koheselt kasutatavaid lahendusi, mida laiendada kõigile teistele Euroopa linnadele nende üleminekul kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. Komisjon peaks koondama kokku linnad, mis kandideerisid eesrindlikeks linnadeks, kuid ei osutunud väljavalituks, et neil oleks võimalik mitmel viisil kasutada eesrindlike linnade edusamme ja tulemusi, muu hulgas otseselt rakendades korratavaid lahendusi. Juba olemasolevad edukad programmid ja projektid või nendega seotud keskkonnahoidlikud algatused on loetletud kõnealuse missiooni rakenduskava lisas. Saadud õppetunnid tuleks võtta aluseks mitmetasandiliste tegevuskavade koostamisel linnade kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kasutada tuleks mitut osalejat hõlmavaid üleminekukogukondi, kellel on ühised vahendid, hoides ära iga kogukonna eraldi tegutsemise. Komitee rõhutab, et osalevad linnad koostavad kliimaneutraalse linna lepingud nõudlusel põhineva protsessina, mis peaks võimaldama kohalikke lahendusi, kuid vajab tugevat toetust riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

e)   Euroopa mullakokkulepe

Komitee rõhutab, et mullamissiooni (mis hõlmab iga liiki maakasutust) eesmärkide saavutamiseks ja uute lahenduste uurimiseks ELi ÜPP poliitika ümberkujundamiseks ambitsioonikamal viisil on vaja süsteemset mõtlemist ja instrumentaalset ümberkujundamise juhtimist, teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon ning õppimine kaasa arvatud. Selleks et suurendada süsinikku siduvat põllumajandust ja süsiniku metsades sidumist, on missiooni edukuse seisukohast otsustav tähtsus põllumajanduslike tootmissüsteemide ümberkujundamisel ja eluslaborite riikidevaheliste klastrite loomisel. Nii maa- kui ka linnakeskkonnas on vaja toetada elurikkust ja seda, et kodanikud eelistaksid metsapõhiseid mahetooteid ning kestlikku ja kohaliku päritoluga toitu. Oluline aspekt on ka see, kuidas muuta metsaga seotud tegevus atraktiivseks ja majanduslikult jätkusuutlikuks – ilma kasumlikkust kaotamata – mullamissiooni eesmärkide toetamisel;

Komitee roll Euroopa ja kogu maailma ümberkujundamise toetamisel

58.

rõhutab, et inimesed elavad ja töötavad linnades ja piirkondades ning kogu ELi missioonide tegevus peaks keskenduma inimestele: alates ettevõtjatest, akadeemilistest ringkondadest ja riigisektori osalejatest kuni igas vanuses ja igasuguse taustaga kodanikeni. Euroopa Regioonide Komitee, Teadusuuringute Ühiskeskus ja teised asjaomased osalejad tunnevad mitmesuguseid tõhusaid ja tõestatud võimalusi kodanike kaasamiseks, alates ettevõtlusvaimus toimuvatest avastamistest kuni ühiskondlikele teemadele pühendatud innovatsioonilaagriteni, mida kasutatakse kodanike kaasatuse tagamiseks;

59.

on valmis aitama jõuda kohalike kogukondadeni, et suurendada teadlikkust ELi missioonidest kui sellistest ning aidata neil leida kontakt Euroopa kodanike ja ettevõtjatega;

60.

rõhutab, et ELi missioonid saavutavad edu ainult siis, kui tähelepanu keskmesse asetatakse teadmiste- ja innovatsioonilõhe kaotamine Euroopas ning innovatsioonilõhe ületamine Euroopa ja USA vahel. Keskenduda tuleb ambitsioonikatele konkreetsetele ja kaasavatele reaalsetele meetmetele, kasutades teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi;

61.

rõhutab, et ELi missioonide edukuse eeldus on uued arengud teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis. See tähendab uusi ulatuslikke lahendusi vastastikuse täiendavuse tagamiseks ja koostoime edendamiseks liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidega ning muude liidu ja ülemaailmsete programmide ja fondidega. Uue sammuna katsetatakse Euroopa teadusruumi keskuste süsteemi, mis peaks edendama kõigi asjakohaste ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni algatuste kasutamist piirkondliku poliitika kujundamise olulise;

62.

juhib tähelepanu sellele, et ELi missioonide elluviimine edendab kohalikku ja piirkondlikku juhtpositsiooni Elis ja kogu maailmas. Komitee peaks linnade ja piirkondade rolli tugevdamisel linnapeade pakti ja muude ülemaailmsete võrgustike raames looma sünergiaid ELi missioonide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud tegevuse ning kampaaniate „Võidujooks nullini“ (Race to Zero) või „Võidujooks vastupanuvõime saavutamiseks“ (Race to Resilience) vahel. ELi linnade ja piirkondade ülemaailmse juhtpositsiooni tugevdamine võib samuti toetada komitee jõupingutusi riigi tasandist madalama tasandi valitsuste ametlikuks tunnustamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raamistikus ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärguks valmistumisel;

Oluliste edutegurite kokkuvõte

63.

tuletab meelde, et Euroopa peab tugevdama oma üleilmset konkurentsivõimet, mis põhineb teadmistel, üleeuroopalistel partnerlustel, suutlikkusel ja talentidel, et töötada tuleviku nimel, rakendades kõiki kaasavat lähenemisviisi. Euroopal on võimalus võtta ülemaailmse liidri roll, rakendades koostööpoliitikat, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, ja võideldes kliimamuutuste vastu;

64.

rõhutab, et ELi missioonide jaoks on määrava tähtsusega reaalne tegevus. Teadusuuringud on väga olulised uute lahenduste loomiseks ja parimate edasiste sammude kindlaksmääramiseks – asjakohased rakendused on tulemuste saavutamiseks hädavajalikud. ELi missioonid on edukad, kui nad leiavad eest kohaliku soodsa ökosüsteemi. See ei puuduta mitte ainult tehnoloogiat ja teadusuuringuid, vaid eelkõige inimkeskset lähenemisviisi, millega suurendatakse pädevusi, käsitletakse kohalikke riske ja võimaldatakse juurdepääsu parimatele üleeuroopalistele ressurssidele. Innovatsiooni inimaspektid on olulised kestlike lahenduste koosloomiseks;

65.

märgib ELi missioonide olulisust, et toetada Euroopa ümberkujundamist keskkonnahoidlikumaks, tervislikumaks, kaasavamaks ja vastupidavamaks kontinendiks. Ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks peab iga ELi missioon toimima ulatusliku meetmeportfellina. Need Euroopa portfellid tuleb luua ulatuslike kohalikul ja piirkondlikul tasandil orkestreeritud meetmeportfellide alusel, sealhulgas integreeritud teadusprojektid, poliitilised ja seadusandlikud meetmed ning kohalikud;

66.

rõhutab vajadust kaasrahastada ja toetada linnade ja piirkondade igapäevast tööd väärtuste loomisel ja võrdleval õppimisel, et laiendada kodanike igapäevast heaolu tagavaid parimaid menetlusi ja meetmeid. Näidiskogukondade roll on tegutseda süsteemsete muutuste teerajajate, arendajate ja eesliinil katsetajatena kõigi teiste jaoks;

67.

on valmis tegema koostööd ELi missioonidega, et muuta võrdlusuuringud ja võrdleva õppimise protsessid näidisprojekte elluviivate linnade ja piirkondade ning teiste hulgas atraktiivseks. Rahastamisvahendid peavad olema paindlikud ja uuenduslikud ning soodustama linnade ja piirkondade tegelikke huve;

68.

rõhutab, et põhiküsimused on selles, kuidas linnad ja piirkonnad õpivad vajalikke tegevusi korraldama ning kuidas tegevused meelitavad ligi erasektori tööstus- ja muid investeeringuid. Euroopa teadusruumi keskuste võrgustik tagab ideaaljuhul, et kohalikud ja piirkondlikud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemid saavad üleeuroopalise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ökosüsteemi lahutamatuks osaks;

69.

nõuab paremat ühiskondlikku ja tehnoloogilist prognoositavust ning tihedamat koostööd, mis on olulised edutegurid, et kiirendada tööstus- ja muid investeeringuid CO2-neutraalsuse ja muude ELi missiooni eesmärkide saavutamiseks. ELi missioonidele suunatud poliitika sobib hästi alt üles suunatud mõõtme tugevdamiseks ELi ainulaadses mitmetasandilises valitsemissüsteemis: saadud õppetunde saab aktiivselt liikmesriikide vahel jagada ja asutaksegi jagama. Vaja on ELi missioonide eesmärkide senisest põhjalikumat kaalumist ja nendega arvestamist tulevaste õigusaktide väljatöötamisel; mille näitena võib tuua CO2 heite maksustamise ja „Eesmärk 55“ paketi;

70.

rõhutab, et uusimad ELi tasandi tööstus- ja innovatsioonipoliitika suunised, kavad ning vajalikud uued teaduslikud ja tehnoloogilised teadmised ja uuendused tuleb integreerida ELi missioonidesse ning need tuleb välja töötada ja üle kanda tegelikesse lahendustesse ja tavadesse tõhusate alt üles suunatud teadmushalduse ja muude meetmete abil;

71.

on tunnistanud vajadust ELi missioonide digiplatvormide järele teadmussiirde ja -halduse kiirendamiseks, virtuaalse koostöö ja partnerluste moodustamise toetamiseks, rahastamisprotsesside lihtsustamiseks jne. Need tuleb luua koos linnade ja piirkondade esindajatega.

72.

märgib kokkuvõttes, et uued asjakohased ja tõhusad tööprotsessid on ELi missioonide edu tagamiseks hädavajalikud. Need protsessid peavad kajastama mudeli „Avatud innovatsioon 2.0“, erinevate nelikheeliksi algatuste ja paljude teiste algatuste õppetunde atraktiivse järgmise põlvkonna kaasava juhtimise kaasloomisel. Kaasata tuleb kõik kodanikud, alates noortest kuni eakateni. Missiooni tegevuses tuleks arvesse võtta eri põlvkondade erinevaid aspekte ning luua uuenduslikud ja vastutustundlikud viisid, et saavutada Euroopa jätkusuutliku tuleviku kujundamiseks vajalik osalus.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee täiskogu 27. jaanuari 2022. aasta istung, resolutsioon Euroopa tuleviku konverentsi kohta (ELT C 270, 13.7.2022, lk 1).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee täiskogu 1.–2. detsembri 2021. aasta istungjärk, resolutsioon Euroopa Komisjoni 2022. aasta tööprogrammi kohta (ELT C 97, 28.2.2022, lk 1).

(3)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa missioonid“ (COM (2021) 609 final).

(4)  Euroopa teadusruumi poliitiline tegevuskava – ülevaade meetmetest ajavahemikuks 2022–2024, Euroopa Komisjon, 2021.

(5)  Komitee arvamus teemal „„Euroopa horisont“: üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm“ (COR-2018-03891) (ELT C 461, 21.12.2018, lk 79).

(6)  2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta (COM(2021) 750 final).

(7)  „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (COM(2020) 628 final).

(8)  „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (COM(2020) 628 final).

(9)  Euroopa Regioonide Komitee täiskogus 1. juulil 2021 vastu võetud arvamus „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (ELT C 440, 29.10.2021, lk 42).

(10)  Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiatehnoloogia väljavaated 2020.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus“

(2022/C 301/06)

Raportöör: Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonnavolikogu liige

POLIITIKASOOVITUSED

Üldised märkused

1.

Euroopa Regioonide Komitee tuletab meelde, et kutsus 2020. aasta märtsis Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles looma ELi tervisealase hädaolukorra mehhanismi (1) ja arendas seda ideed oma hilisemas, samuti 2020. aastal koostatud arvamuses „ELi tervisealase hädaolukorra mehhanism“ (2). Komitee tõdeb, et sealt on saadud inspiratsiooni komisjoni teatisele COM(2021) 576.

Arutelu ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) loomise üle toimus jätkuva COVID-19 epideemia kontekstis, mis andis meile rohkem kui kunagi varem põhjuse seada tervishoid üheks Euroopa Liidu prioriteediks. HERA loomise eesmärk on siiski laiem ning puudutab iga liiki laiaulatuslikke ja/või piiriüleseid riske inimeste tervisele, nii kriisiks valmisoleku kui ka selle ohjamise etappe, millele lisanduvad ennetamise ja vastupanuvõimega seotud probleemid ühiskondades ja piirkondades – seda kõike Ukraina sõja laiemas kontekstis, millel on tohutu mõju tervishoiuteenustele, taristule ja piiriülesele koostööle, mis olid COVID-19 pandeemia halvimas faasis juba niigi suure pinge all ja taluvuse piiril.

2.

Komitee toetab HERA loomist asutusena, mis vastutab tervishoiukriisideks valmistumise ja nende ohjamise eest. Samas tuleb arvestada ühest küljest seda, et ennetuse, rahvatervise ja tervishoiu, kriisiks valmisoleku ja selle ohjamise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid, ning teisalt piirkondade olulist rolli, sest kahes kolmandikus ELi liikmesriikides on tervishoiusüsteemid erinevas vormis detsentraliseeritud. Komitee rõhutab, et vaja on terviklikku nägemust elanikkonna kaitsest, samas on komisjoni tegevus endiselt killustunud mitme otsustuskeskuse vahel. Samuti rõhutab komitee, et liit peab toetama riike ja piirkondi.

3.

Olenemata sellest, mis tervisekriisi põhjustas, ohustavad tervisekriisid elanikkonda, mõjutades inimesi väga erinevatel viisidel, samas kujutavad need endast tõsist ohtu ka Euroopa integratsioonile, juhul kui liit ei suuda neile probleemidele kiiresti, tõhusalt, sidusalt ja solidaarselt reageerida. COVID-19 kriis on pannud proovile Euroopa solidaarsuse, siseturu terviklikkuse ja koostöö Schengeni alal. Komitee hinnangul on kriis näidanud ka seda, et liikmesriigid ei suuda riigi, piirkonna või kohalikul tasandil piisavalt saavutada ELi tervisekaitse ja elanikkonna kaitse eesmärke ning et seetõttu on ELi suurem sekkumine selles valdkonnas kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega (3).

4.

Tervishoiu- ja hooldussüsteemide haldamine jääb liikmesriikide pädevusse, kuid komisjonil on oluline roll elanikkonna tervise kaitse ja ühtse turu säilitamise tagamisel kooskõlas aluslepingutega, mis sisaldavad olulise nõudena elanikkonna tervise kaitset ja milles nähakse ette ülesanne kaitsta ühenduse õigustikku. Seda tuleb teha tihedas koostöös liikmesriikidega ning see õigustab Euroopa Parlamendi aktiivset kaasamist. Komitee soovib teha selles arutelus oma hääle kuuldavaks esiteks seetõttu, et kriisi kontekstis on kohalikel ja lähikonnameetmetel oluline roll inimeste kaitse tagamisel, teiseks seepärast, et paljudel piirkondadel on tervishoiuvaldkonnas kaugeleulatuvad pädevused, ning lõpuks seetõttu, et piirkondade toetusel innovatsioonile ja tööstusele on keskne tähtsus, et teha kättesaadavaks kriisiga toimetulekuks vajalikud vastumeetmed.

HERA kohaldamisala, juhtimine ja tegevuse laiendamine

5.

Komitee toetab HERA väga laia kohaldamisala, nagu on välja pakkunud komisjon. Seejuures tuleb austada teiste olemasolevate organite pädevust (4). Asutus peab võitlema inimeste tervist ähvardavate eripalgeliste ohtudega, mis võivad olla looduslikku, kas juhuslikku või tahtlikku laadi, sh tekkinud terrorismiakti tulemusel, ning olla pandeemia, bioloogilist, keskkonna-, tuuma- või teadmata päritolu.

6.

See hõlmab kriisieelset riskide kindlakstegemist ja analüüsimist, ennetavate meetmete edendamist, ühiskondade ja piirkondade kriisisuutlikkuse tugevdamist, juhtimisstsenaariumide, sealhulgas asjakohaste lahenduste määratlemist, tööstuse ning teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi tugevdamist, et töötada välja ja võtta asjakohaseid vastumeetmeid. Samuti peab HERA tagama kõigi selliste meetmete kättesaadavuse liidu kõikides linnades ja piirkondades ning kogu elanikkonnale.

7.

Pidades silmas neid hiiglaslikke ülesandeid, tunneb komitee muret selle pärast, kas HERA on suuteline oma ülesandeid edukalt täitma.

8.

Kuigi HERA loomist komisjoni sisetalitusena tuleb mõista kui pragmaatilist otsust, mis võimaldab kiiresti edasi liikuda ja komisjoni eri tegevusi koordineerida, peaks see olema siiski üksnes ajutine lahendus ja tuleks sobival ajal läbi vaadata. Komisjoni sisetalituse staatus ei tohi takistada selliste spetsialiseerunud ja kõrgetasemeliste töötajate värbamist, keda on vaja tervishoiukriisideks valmistumiseks ja nende ohjamiseks. Oluline on tagada kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega otsuste autonoomsus, mis on hädavajalik, et riske sõltumatult analüüsida ja viivitamata võtta inimelude kaitsmiseks vajalikke meetmeid.

9.

10. veebruaril avaldatud 2022. aasta tegevuskavas nähakse ette 1,3 miljardi euro suurune aastaeelarve, mis saadab positiivse signaali, kuid ei ole kooskõlas eelarveprognoosiga eraldada kuueks aastaks 6 miljardit eurot. Selle aastaeelarve analüüs näitab, kui tähtsaks peetakse vastumeetmete ostmist ning Euroopa varude loomist ja haldamist (675,5 miljonit eurot) – selle mõju muude Euroopa elanikkonnakaitse meetmete rahastamisele mainimata –, uute tootmisvõimsuste toetamist (160 miljonit eurot) ja programmiga „Euroopa horisont“ hõlmatud teadusprogramme (350 miljonit eurot), millest enamik ei ole uued. See jätab vaid 100 miljonit eurot, et võtta meetmeid riskide ennetamiseks ja tervishoiusüsteemide kohandamiseks.

10.

Kolmas nõrk koht on HERA juhtimine. Sellesse on kaasatud üksnes komisjon ja liikmesriigid, Euroopa Parlamendile antakse vaid vaatlejaroll ning HERA alalistest organitest jäetakse välja kõik sidusrühmad, linnad ja piirkonnad ning kodanikuühiskonna osalejad. Selline juhtimine ei ole ei asjakohane ega tõhus, sest kriisiks valmisolek ja kriisiohjamine nõuab väga erinevaid osalejaid ja eksperditeadmisi. Linnad ja piirkonnad, tervishoiutöötajad kogu nende mitmekesisuses, patsientide ühendused, muud kesksed teadus- ja uurimistegevuses osalejad ning tervishoiu- ja solidaarsuse valdkonna valitsusvälised organisatsioonid on kriiside edukaks lahendamiseks hädavajalikud ning neid tuleb täiel määral arvesse võtta. Eri sidusrühmad peaksid olema vähemalt nõuandva kogu alalised liikmed, see kogu peaks andma soovitusi HERA juhtorganitele ja olema kaasatud selle töö eri aspektidesse.

11.

Komitee tunnistab liikmesriikide pädevuse ülimuslikkust ning komisjoni ja liikmesriikide ühise töö suurt tähtsust. Samas kutsub ta komisjoni ja nõukogu üles pöörduma tagasi sidusrühmi hõlmava avatud ja kaasava koordineerimismeetodi juurde ning andma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele ning Euroopa Parlamendile võimaluse oma rolli täita, seda vaatamata õiguslikele kaalutlustele.

12.

Näib, et HERA tegevuse keskmes on meditsiiniliste vastumeetmete võtmine. Kriisiohje sisaldab siiski ka palju teisi aspekte, eelkõige ennetamise ja elanikkonnakaitse valdkonnas. Komitee on seisukohal, et mõiste „vastumeetmed“ peaks hõlmama kõiki ravimeid ja farmaatsiatooteid, sh neis sisalduvaid toimeaineid, antibiootikume, vaktsiine, teste ja diagnostikavahendeid, meditsiiniseadmeid ja -tarvikuid, isikukaitsevahendeid, haigla- ja kohalikku varustust, aga ka infosüsteeme ning nakkushaiguste ja uute saasteainete seire süsteeme. Kõik need vahendid on vajalikud, et kriisidega toime tulla ning kaitsta inimesi ja nende tervist.

13.

Komitee kutsub üles pöörama võrdset tähelepanu ühiskonna vastupanuvõimele ning ühise kriisi- ja katastroofide ohjamise kultuuri arendamisele. Selle raames tuleks rohkem toetada Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi ning tuleb jälgida, et HERA loomine ei kahjustaks mehhanismi eelarvet. Mõiste „hädaolukord“ lisamine HERA nimetusse ei tohi tekitada segadust ega viia selleni, et HERA dubleerib kriisiohjekorda, mis on juba välja töötatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames, mille nurgakivi on komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. Komisjoni nende kahe vahendi vahel on vaja väga tihedat koordineerimist ja rollide selget jaotust, mida võiks tulevikus paremini vastastikku kooskõlastada. Samuti on vaja teha vahet piiriüleseid terviseohte käsitleva läbivaadatud õigusakti – mille üle nõukogu ja parlament praegu läbirääkimisi peavad – meetmete ning Euroopa Ravimiameti ja eelkõige Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ülesannete vahel.

14.

Esmatähtis on töötada välja HERA mitmeaastane strateegiline kava ning sellesse tuleb kaasata ka Euroopa Parlament, linnad ja piirkonnad ning sidusrühmad. Kavas tuleks määrata kindlaks vahendite ulatus, mida HERA vajab oma arvukate ülesannete tõhusaks täitmiseks, kirjeldada asutuse arendamise etappe ja näha ette järelevalvenäitajad. Lisaks tuleks strateegilises kavas täpsustada ka HERA ja muude ELi sekkumisvahendite, sealhulgas Euroopa Ravimiameti (EMA), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja elanikkonnakaitse mehhanismi koostöö mehhanismid ning selgitada, kuidas oleks võimalik neid tugevdada, et nad täidaksid oma ülesandeid HERAga kooskõlastatult.

Euroopa ettevalmistamine kriisideks ja katastroofideks, kõigi inimeste tõhus kaitse kõigis ELi linnades ja piirkondades

15.

COVID-19 kogemused näitavad, et ei saa võtta tõhusaid meetmeid ilma ühise reageerimiseta Euroopa tasandil, mida tuleb kohandada vastavalt erinevatele riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele vajadustele ja oludele. HERA peab inimeste kaitsmisel kriiside eest püüdlema ka kõrgete ja ühtlustatud Euroopa eesmärkide poole. Praegu on olukord vastupidine ja COVID-19 tõstab esile just piirkondade ebavõrdsust ja sotsiaalset ebavõrdsust juurdepääsul hooldusele ja vaktsineerimisele, see aga kahjustab reageerimist tervishoiukriisidele ja ohustab Euroopat tervikuna.

16.

Komitee soovib, et HERA analüüsiks piirkondade ja elanikkonna vähest kaitstust tervisekriiside suhtes. Kaitse nõrkade kohtade analüüsimisel tuleb arvesse võtta varude kättesaadavust kogu Euroopas ja operatiivset suutlikkust jõuda kõigi elanikkonnarühmadeni, sh esmajärjekorras kõige haprama tervisega inimesteni, ning tõrjutud ja ebakindlas olukorras inimesteni. Ühtlasi tuleb selle raames käsitleda tervishoiusüsteemide, haiglate ja muude tervishoiuasutuste võimekust suurendada kriisi korral oma suutlikkust, et säilitada võimalikult ulatuslikult plaaniline ravi ja võtta samal ajal vastu kriisist tingitud täiendavate patsientide hulka.

17.

Seepärast peab komitee oluliseks, et HERA koostaks partnerluses liidu teiste pädevate asutustega terviseohutusalaste nõrkuste tulemustabeli (Health safety vulnerability scoreboard) ning töötaks koos liikmesriikide ja piirkondadega välja eri liiki hädaolukordadele reageerimise kavad ja tervishoiusüsteemide vastupidavustestid. Testide tulemuste põhjal peaksid komisjon ja nõukogu koostama liikmesriikidele ja piirkondadele soovitused nende tervishoiusüsteemide tugevdamiseks ning piirkondade tervisealase reageerimise võrdse suutlikkuse ja eri elanikkonnarühmade samaväärse kaitse tagamiseks, kui see peaks osutuma vajalikuks. Neid soovitusi tuleb jälgida.

18.

Samuti peaks HERA aitama programmi „Euroopa horisont“ raames arendada uurimisprogramme, mille uurimisobjektiks on kõige vähem kaitstud elanikkonnarühmad (vaesuses elavad ja tõrjutud inimesed, vähemused, vägivalla ohvriks langenud naised, pagulased, eakad, puuetega inimesed, kaasuvate haigustega inimesed jne), sest COVID-19 kogemused näitavad, et just nemad on sageli esimesed ohvrid. Need uurimisprogrammid peaksid konkreetselt käsitlema ka ebavõrdsust eakate juurdepääsul tervishoiule, laste ja noorte vaimset tervist, haiglate ja kogukonnahoolduse vastastikust täiendavust ning innovatsiooni, sealhulgas digitaalset innovatsiooni, tervishoiusüsteemide korralduses. Need peavad alati hõlmama soolist lähenemisviisi, mis tagab, et naiste vajadusi võetakse piisavalt arvesse.

19.

Inimeste ettevalmistamine võimalikeks katastroofideks ja epideemiateks on HERA peamine ülesanne. Euroopa tasandil on vaja ka tugevdada ja koordineerida ennetusprogramme, mis oleksid suunatud rahvatervisele, tervise edendamisele ning digilõhe ja desinformatsiooni vastu võitlemisele. Need terviseennetusmeetmed peavad läbima kõiki avaliku poliitika valdkondi. HERA sekkumine peab olema osa kaugeleulatuvast Euroopa ennetuspoliitikast, mis on välja töötatud programmi „EL tervise heaks“ raames. Seda programmi tuleks tugevdada ja selles tuleks paremini arvesse võtta ka vaimse tervise, puudega seotud ja krooniliste haiguste vastu võitlemise probleeme.

20.

Samuti on vaja õppida COVID-19 kriisi ja Ukraina sõja konkreetsetest kogemustest, rakendades teadusmeetmeid. Seepärast tuleks algatada meetmeid, mille eesmärk on tervishoiusüsteemide kiire reageerimine ja vastumeetmete kiirem kasutuselevõtt kohapeal (moodulhaiglad, mobiilsed ja lihtsustatud meditsiiniseadmed, mobiilsed meditsiiniüksused, väikesed vaktsineerimiskeskused, piisava hulga kvalifitseeritud meditsiinitöötajate koondamine jne).

21.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata äärepoolsete maapiirkondade, mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade konkreetsetele probleemidele. Tuleb märkida, et need meetmed on HERA 2022. aasta tööprogrammist suuresti puudu, mille suhtes Euroopa Regioonide Komitee väljendab kahetsust ning nõuab, et see juba 2023. aastal üle vaadataks.

22.

Komitee arvates ei sea need meetmed ohtu liikmesriikide pädevust, pigem vastupidi, need annavad igale riigile koostöös piirkondadega võimaluse kaitsta oma elanikkonda tõhusamalt.

23.

Tulevaste kriiside ohjamiseks võib olla kasulik Euroopa Komisjoni üksikasjalik analüüs pandeemia aastatel ühtekuuluvusfondidest ning taaste- ja vastupidavusrahastust tehtud tervishoiukulude kohta. Analüüsis võiks teha kindlaks ka riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud head tavad, mis aitaksid kavandada tulevaste tervisekriiside ennetamise ja ohjamise meetmeid.

24.

Komitee soovitab, et tervishoiusüsteemi tugevdamise ja kriisiks valmisoleku kulude suhtes, mis tulevikus paratamatult kasvavad, rakendataks Euroopa poolaasta raames spetsiifilist lähenemisviisi. Komitee arvates peaksid sellised meetmed olema koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatuse kohaselt püsivalt abikõlblikud ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Komitee on mures selle pärast, et tervishoiukulud moodustavad seni vaid väga väikese osa taastekavast, ning kutsub üles suurendama toetust linnade ja piirkondade vastupanuvõimele ja varustamisele tervishoiu ja elanikkonnakaitse valdkonnas.

25.

Komitee märgib, et linnad ja piirkonnad peaksid koos ELi ja liikmesriikidega etendama aktiivset rolli inimeste kaitseks mõeldud uute lähenemisviiside väljatöötamisel. See on veelgi olulisem, kui neil on konkreetne pädevus tervisehoiu valdkonnas ja kui haiglad ja tervishoiusüsteem kuuluvad nende haldusalasse. Seda rolli tuleb tunnustada nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, vastavalt aktiivse subsidiaarsuse põhimõttele.

Ukraina sõja õppetunnid

26.

Komitee peab tervitatavaks, et HERA osaleb Ukraina pagulaste ELis vaktsineerimise kampaanias ja toetab ELi elanikkonnakaitse mehhanismi, millega tänu farmaatsiatööstuse ja tervishoiuministeeriumide toetusele tagatakse lastele vaktsiinid ja muud hädavajalikud meditsiinitarbed.

27.

Komitee hinnangul tuletab sõda Ukrainas jõuliselt meelde, et Euroopa peab olema valmis igasugusteks kriisideks: nii nagu COVID-19 tabas meie territooriume hoiatuseta, ei oodatud relvakonflikti ELi vahetus naabruses. Selle mõju tervishoiusüsteemidele, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kasvab pidevalt ning seda tuleb hoolikalt jälgida, et vältida murdepunkti jõudmist. HERA analüüsi- ja ennetusvõime tuleb kiiresti välja arendada, tagamaks, et järgmine eelseisev katastroof ei taba Euroopa Liitu üllatusena.

28.

Seepärast kinnitab komitee veel kord, et esmatähtsaks tuleb pidada kõigi ELi liikmesriikide ja piirkondade suutlikkust tugevdada tervishoiusüsteemide võimet kiiresti kohaneda ettenägematute sündmustega. Sellega seoses näivad terviseohutuse alase haavatavuse tulemustabel ja tervishoiusüsteemide vastupidavustestid rohkem kui kunagi varem olevat prioriteetsed meetmed.

29.

Komitee juhib tähelepanu kiiritusohule, mis tuleneb tsiviilotstarbelise tuumataristu võimalikust kahjustamisest, ning krooniliste haiguste, sealhulgas vähktõve ja HIV ravi (Ukraina HIV levimusmäär on üks kõrgemaid Euroopas) katkemisest tulenevale ohule. Need riskid mõjutavad tõenäoliselt ka vastuvõtvate riikide tervishoiusüsteeme.

30.

Sõda Ukrainas, mille tulemusel saabub ELi miljoneid vaktsineerimata inimesi, on stiimul tugevdada rahvusvahelist koostööd vastumeetmete, iseäranis vaktsiinide kättesaadavuse valdkonnas. Seejuures tuleb prioriteediks seada meie naaberriigid. Seepärast teeb komiteele muret nende meetmete nõrkus HERA 2022. aasta tööprogrammis.

Tööstus- ja riigihankepoliitika tervishoiuvaldkonna teenistuses

31.

Komiteel on heameel alates kriisi puhkemisest tehtud algatuste üle, mille eesmärk on kiirendada vastumeetmete kättesaadavust, samuti tunneb ta heameelt kriisiohjemeetmeid käsitleva nõukogu määruse eelnõu üle. Komitee leiab siiski, et praegused ettepanekud ei võimalda Euroopal veel piisavalt tervishoiukriisideks valmistuda.

32.

Komitee rõhutab, et vaja on kriisieelset tööstus- ja innovatsioonipoliitikat, ning tõstab esile tungivat vajadust uue reguleeriva ja sekkumisraamistiku järele, et oleks tagatud ELi tervishoiualane suveräänsus ja suutlikkus toota teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusel väljatöötatud tooteid.

33.

Komitee leiab, et Euroopa Liit peaks eraldama vajalikud vahendid, et töötada oma pinnal välja nn olulisi vastumeetmeid, mida saab kasutada eri liiki kriiside ohjamiseks. Nende ravimite, sealhulgas neis sisalduvate toimeainete, meditsiiniseadmete, testide ja diagnostikavahendite ning seadmete tootmiseks Euroopas on vaja proaktiivset avaliku sektori ostupoliitikat, mille puhul ei tohi võimalikud kõrgemad ostuhinnad osutuda takistuseks. Hetkel ei ole sugugi selge, kuidas Euroopa eeskirjade ja tegevuspõhimõtetega on võimalik seda olulist eesmärki saavutada.

34.

Komitee on sügavalt mures raskuste pärast, millega seisavad silmitsi paljud ettevõtted, kes investeerisid kriisi alguses ametiasutuste palvel nappuse kõrvaldamiseks ja kes jäetakse nüüd väljastpoolt ELi sisseostmise kasuks kõrvale. Komitee hinnangul ei ole kriisist õpitud ja seda küsimust tuleks kiiremas korras käsitleda. Eelkõige kutsub komitee üles looma ja uuendama strateegilisi riiklikke ja Euroopa varusid, kui see on võimalik, Euroopas valmistatud toodete põhjal.

35.

Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles teemat uurima ja esitama ettepaneku asjakohase õigusraamistiku kohta, mis võimaldab teha erandeid riigiabi ja riigihangete eeskirjadest, eelkõige seoses oluliste vastumeetmetega. Praegu pooljuhtide valdkonnas toimuvat (Euroopa kiipide õigusakt) peaks olema võimalik rakendada ka tervishoiuvaldkonnas.

36.

Uue õigusraamistikuga tuleks leevendada riigihangete eeskirju eelkõige innovatsiooni valdkonnas, tugevdada kontrolli välisinvesteeringute üle ning võimaldada anda piisavalt otsetoetusi, et panustada tõhusalt meditsiiniliste uuenduste, näiteks vaktsiinide kiiremasse väljatöötamisse ja turuleviimisse. Euroopa Liit ei saa hetkel õiguslikult kasutada sama liiki sekkumist nagu Ühendkuningriik või Ameerika Ühendriigid, mis seab ohtu liidu juurdepääsu vaktsiinidele.

37.

Komitee on mures kaotatud aja pärast. Ta peab kahetsusväärseks, et HERA 2022. aasta tööprogrammi avaldamisega ei kaasnenud vastava algatuse käivitamist, ning kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kiiresti ettepaneku.

38.

Komitee võtab teadmiseks hiljutise arengu teadusuuringute ja innovatsiooni struktureerimisel tervishoiukriisideks valmisoleku valdkonnas. Eesistujariik Prantsusmaa pooldab kindlalt üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti (IPCEI), et tugevdada ELi tööstuspoliitikat ja strateegilist positsiooni tervishoiuvaldkonnas, soodustades innovatsiooni tervishoiutööstuse eri segmentides. 2021. aasta aprillis alustas komisjon ka konsultatsioonidega, et käivitada programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames Euroopa avaliku sektori sisene partnerlus pandeemiaks valmisoleku valdkonnas. Selle eesmärk on koordineerida liikmesriikide tehtavaid teadusuuringuid. Praegu puudub aga raamistik, mille abil tagada kooskõla kõigi nende programmi „Euroopa horisont“ meetmete, mis võiksid aidata täita HERA ülesandeid, ja kavandatud 1,7 miljardi euro suuruse eelarve vahel, arvestades et kahe eelmise pandeemia- ja vaktsiiniuuringute raamprogrammi raames võeti kasutusele 4 miljardit eurot. Seepärast kutsub komitee üles — looma HERA teadusnõukogu, mis oleks mitmekesine ja kaasaks sidusrühmi, et määrata kindlaks teaduslikud prioriteedid ning teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, mida programm „Euroopa horisont“ peaks käsitlema; — püüdma koondada programmi „Euroopa horisont“ raames suurema eelarve, et rahuldada HERA teadusuuringute ja innovatsiooni vajadusi; — arutelu tervishoiukriisideks valmistumisele ja nende ohjamisele pühendatud tulevase missiooni loomise üle, mis võimaldaks valdkonnaülest lähenemisviisi programmi „Euroopa horisont“ raames, teaduslikku ja operatiivset koordineerimist ning kõigi sidusrühmade – alustama kaasamist, pöörates erilist tähelepanu avaliku ja erasektori partnerluse edendamisele.

39.

HERA peamine prioriteet on antimikroobikumiresistentsust käsitlevad teadusuuringud. Antimikroobikumide ülemäärane kasutamine nii loomakasvatuses kui ka inimtervishoius on viitsütikuga pomm. Kui me ei suuda kiiresti lahendust leida, on tõenäoline, et seisame peagi silmitsi olukorraga, kus meie käsutuses ei ole enam ei ravimeid ega ravi. Peaaegu kõik viimastel aastakümnetel turule toodud uued antibiootikumid on 1980. aastatel avastatud antibiootikumide variandid. Nagu nähtub kontrollikoja 2019. aasta aruandest, ei ole komisjon selles valdkonnas praegu olulisi tulemusi saavutanud (5). Seepärast tuleb nii tugevdada ennetavaid terviseteenuseid, et oleks võimalik koordineerida kõiki antimikroobikumide kasutamise kontrollis kohalikul, haiglate ja kogukonna tasandil osalejaid, kui ka investeerida uute antibiootikumide ja alternatiivsete profülaktikameetodite alastesse teadusuuringutesse.

40.

Uus õigusraamistik võimaldaks arendada ELi ja farmaatsiatööstuse strateegilist partnerlust, et võtta paremini arvesse üldist huvi pakkuvaid tervishoiueesmärke. Vastukaaluks ELi otsesele toetusele tuleb Euroopas luua tööstust, kehtestada eelisjuurdepääs toodetele ning õigus kontrollida vastumeetmete hinda ja litsentsimispoliitikat.

41.

Uurida tuleks ka kavandatavaid teadus- ja innovatsioonimeetmeid ning HERA rolli selles valdkonnas. Vaja on kiiresti parandada programmi „Euroopa horisont“ selle komponendi elluviimist, et saaks kiiresti koostada HERA teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning selgitada, kuidas on lubatud kasutada selle programmi eelarvest eraldatavat 1,8 miljardit.

42.

Komitee rõhutab, et viivitamatult tuleb arendada selliste uuenduslike VKEde võrgustikku, mis on tegevad meditsiiniliste vastumeetmete valdkonnas ning toodavad ka iga liiki seadmeid ja abivahendeid, et kaitsta inimesi ja ohjata kriise. Esmajoones tuleb toetada ettevõtete loomist ja innovatsiooni, mis on eeskätt linnade ja piirkondade pädevuses, ning seejärel tuleb aidata neil kasvada ja suurendada suutlikkust viia läbi kliinilisi uuringuid ja toota tooteid Euroopas.

43.

See nõuab märkimisväärseid investeeringuid ja asjaomaste äriühingute kapitali suurendamist. Seetõttu näib olevat vajalik kasutada Euroopa Innovatsiooninõukogu abi, et luua parem Euroopa innovatsiooni ökosüsteem vastumeetmete väljatöötamiseks ja tervishoiukriiside ohjamiseks ning tugevdada riski- ja arengukapitali sekkumisvahendeid, et võimaldada uuenduslikel ettevõtetel kasvada, säilitades oma sidemed Euroopaga. Need meetmed peavad võimaldama jagada ka tööstusriske, mis tulenevad vastumeetmete väljatöötamisest ja tootmisest.

44.

Meditsiiniliste vastumeetmete mõjusus käib käsikäes kliiniliste uuringute paindlikuma juhtimisega, tagades samal ajal eetika-eeskirjade järgimise ja isikuandmete kaitse. HERA peab tegema ettepaneku tugevama raamistiku kohta koostööks Euroopa Ravimiametiga, et koordineerida keskmise ja suure ulatusega kliinilisi uuringuid, millest tunti suurt puudust COVID-19 kriisi haripunktis. Algatused „VACCELERATE“ ja „HERA Incubator“ on julgustav algus nende lünkade täitmiseks, kuid vaja on luua selgemad operatiivsed sidemed riiklike ametiasutustega, et kõrvaldada kiiremini mis tahes regulatiivsed või protokollilised tõkked. Euroopa uue ravimistrateegia läbivaatamine peaks võimaldama olulist arengut, iseäranis Euroopa müügiloa saamiseks ette nähtud ravimite kliiniliste uuringute lubade tsentraliseerimist.

45.

Väga tähtsad on ka teadustaristud. Oluliste piiriüleste tervisehäiretega tegelemiseks on hädavajalikud asjakohased analüüsivahendid, kõrgjõudlusega arvutid, epidemioloogiliste uuringute andmehoidlad ja põhjalikud kohortuuringud, et uurida esilekerkivaid ohte;

Ennetusel ja solidaarsusel põhinev rahvusvaheline tegevus

46.

Komitee on seisukohal, et Euroopa huvides on tegutseda uute terviseriskide tekkimise paikades, et piirata liidu kokkupuudet riskidega. Seepärast peavad HERA-l olema vahendid, et teha koostööd paljude partneritega (sh rahvusvahelisel tasandil ÜRO ja Euroopa Nõukoguga) ning osaleda koostöös asjaomaste riikidega sekkumistes väljaspool ELi kohe, kui riskid on kindlaks tehtud. Selleks on vaja koondada ulatuslikud vahendid. See koostöö peaks sisaldama ka ettevalmistusetappi ja eelkõige meetmeid kriiside ennetamiseks, vähese kaitstuse parandamiseks ja ühiskonna kriisideks ettevalmistamiseks. Selleks peab HERA looma partnerlusi kodanikuühiskonna osalejate, kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ning riskiennetusprogrammides osalevate mitmepoolsete organisatsioonidega.

47.

Intellektuaalomandi õiguste kaotamine vaktsiinide ja muude meditsiinitoodete puhul ei ole piisav lahendus, kui vähem arenenud riigid ei ole suutelised iseseisvalt tootmist arendama. Komitee kutsub üles reguleerima vajaduse korral teatud ravimite hindu ja nõudma farmaatsiatööstuselt tootmislitsentside andmist, nagu on soovitanud WTO. Komitee nõuab, et liidu poliitika aitaks arendada tooteid, mis on kohandatud vähimarenenud riikide konkreetsele olukorrale. Komitee arvates peaks liit rakendama aktiivset tehnosiirde poliitikat, toetama kohalikku tootmist ja andma asjakohaseid otsetoetusi, et aidata tagada elanikkonnale vajaduse korral ligipääs tervishoiuteenustele.

48.

Komitee tõdeb ja toetab Euroopa kodanike väga kõrgeid ootusi anda ELile tervishoiuvaldkonnas suurem roll. Ta märgib, et praegu takistab seda aluslepingu artikli 168 kehtiv väga piirav sõnastus, ning on seisukohal, et Euroopa tuleviku konverentsi järel peaks olema päevakorral tugevdada Euroopa pädevust tervisekaitse valdkonnas. Juba praegu peab liidu pädevus siseturu valdkonnas võimaldama liidu tervishoiumeetmeid edasi arendada. Programmi „EL tervise heaks“ tuleb tugevdada ning ELi tervishoiuministrid peaksid väga korrapäraselt kohtuma nõukogu ajutises koosseisus, mitte ainult kaks korda aastas lihtsalt tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungi lisana.

---

(1)  https://cor.europa.eu/et/news/Pages/COVID-19-CoR-President-calls-for-a-EU-Health-Emergency-Mechanism-to-support-regions-and-cities.aspx

(2)  ELT C 440, 18.12.2020, lk 15.

(3)  https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:12008M005:ET:HTML

(4)  Iseäranis hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC – elanikkonnakaitse), Euroopa Ravimiamet (EMA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC).

(5)  https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=%7b8892C8C4-6776-4B27-BE36-C181456EED71%7d

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“

(2022/C 301/07)

Raportöör: Elio DI RUPO (BE/PES), Valloonia peaminister Viitedokument: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ COM(2021) 662 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt Euroopa Komisjon teatise „ELi majandus pärast COVID-19 pandeemiat – tagajärjed majanduse juhtimisele“ ning selles väljendatud avatuse üle reformida majandus- ja eelarve-eeskirju, võttes muu hulgas arvesse COVID-19 kriisi mõju. Komitee väljendab heameelt ka teadaande üle seadusandliku ettepaneku esitamise kohta 2022. aasta keskel;

2.

on veendunud, et Euroopa majanduse juhtimise reformimisel tuleb arvesse võtta ka kodanike ettepanekuid, mida arutati Euroopa tuleviku konverentsi raames;

3.

tuletab meelde eelkõige komitee 2020. ja 2021. aasta baromeetri aruannete järeldust, (1) et COVID-19 kriisi mitmemõõtmeline mõju on asümmeetriline ja sellel on territoriaalne mõõde. See mõju suurendab mõningaid piirkondlikke erinevusi liikmesriikide vahel ja nende sees, pidades silmas, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on jätkuvalt esirinnas pandeemia ja selle mõjuga võitlemisel, aga ka meetmete rakendamisel kodanike ja ettevõtjate toetamiseks ning järkjärguliseks ja kestlikuks taastumiseks valmistumisel;

4.

märgib, et kodanikud kogu ELis kutsuvad ametiasutusi, riike, piirkondi, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles aitama neil toime tulla mitte ainult COVID-19 pandeemia tagajärgedega, vaid ka ELi kavandatava keskkonna- ja digipöördega ning praegu Ukrainas toimuva sõja tagajärgedega;

5.

juhib tähelepanu sellele, et juba enne COVID-19 kriisi puhkemist võis mõnedes liikmesriikides täheldada märkimisväärset alainvesteerimist, näiteks taristu uuendamise ja hoonete renoveerimise vallas. Seoses kriisi ohjamise rahastamisega peatati avaliku sektori investeeringuid ning mida kaugemalt tulevikku need lükkuvad, seda rohkem vahendeid need nõuavad;

6.

märgib, et EL on jõudnud pöördepunkti ning peab leidma viise ja vahendeid Euroopa kodanike ühtekuuluvuse ja heaolu tagamiseks;

Kriisile reageerimine

7.

tunneb heameelt Euroopa Komisjoni emiteeritud võlakirjadest rahastatava TERA programmi edu üle ning kutsub komisjoni üles võtma TERA suhtes nõuetekohaseid järelmeetmeid, esitades valge raamatu, milles TERA programmi hindamise põhjal esitatakse poliitikavalikud alalise Euroopa töötushüvitiste edasikindlustuskava loomise kohta;

8.

See oli maailma suurim roheliste võlakirjade emissioon, mis aitab rahastada kliimainvesteeringuid taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu; kordab, et toetab esimest korda euroala ajaloos stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimist.

9.

Sellel on olnud oluline roll liikmesriikide, piirkondade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste reageerimises kriisile, võimaldades avaliku sektori eelarvete täielikku kasutamist, et leevendada eelkõige COVID-19 pandeemia sotsiaalseid tagajärgi;

10.

rõhutab, et Ukraina sõda on näidanud energiasõltumatuse tähtsust Euroopa Liidu jaoks, ning toonitab, et energiasüsteemi ümberkujundamist tuleb kiirendada; kardab siiski, et taksonoomiamääruses gaasi ja tuumaenergia säästvaks energiaks liigitamine tekitab stiimuleid, mis on vastuolus taastuvenergia kiire väljaarendamise eesmärgiga;

11.

peab kahetsusväärseks, et nende meetmete tulemusena on valitsemissektori võlg suurenenud: see suurenes 2020. aastal 13 protsendipunkti, jõudes 92 %ni SKPst ELis tervikuna ja 100 %ni euroalal; (2)

12.

on seisukohal, et kui stabiilsuse ja kasvu pakti vabastusklausel majanduse juhtimise raamistiku praeguses seisus kaotataks, siis võttes arvesse energiakriisi, geopoliitilist ebastabiilsust ja taastumist COVID-19 pandeemiast, tooks nõutav võla vähendamine kaasa kahjuliku tagasipöördumise kokkuhoiupoliitika juurde ning põhjustaks seetõttu tohutuid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid. Seetõttu nõuab komitee, et üldise vabastusklausli kohaldamist jätkataks kuni muudetud majanduse juhtimise raamistiku kehtestamiseni;

13.

toetab Euroopa Eelarvenõukogu analüüsi vajaduse kohta reformida stabiilsuse ja kasvu pakti, et saavutada valitsemissektori võla jätkusuutlik tase, kusjuures põhireegliks on avaliku sektori kulude järkjärguline vähendamine, et vähendada võla suhet jätkusuutliku taseme suunas järk-järgult ja riigi oludele vastavas tempos (3);

Läbivaadatud juhtimisraamistik

14.

rõhutab, et ELi majanduse juhtimise raamistik mõjutab suuresti kõiki valitsemistasandeid, eriti kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, mis vastutavad ligikaudu kolmandiku avaliku sektori kulutuste ja rohkem kui poole avaliku sektori investeeringute eest kogu Euroopa Liidus, seejuures on liikmesriikide vahel suured erinevused; (4)

15.

kordab, et stabiilsuse ja kasvu paktil ning Euroopa praeguse majanduse juhtimise raamistiku muudel elementidel on viis suurt puudust: soovimatu protsükliline mõju, suur keerukus, tõhususe puudumine, kestliku arengu ja heaoluga seotud näitajate ebapiisav arvessevõtmine ning läbipaistvuse ja demokraatliku legitiimsuse puudumine;

16.

on veendunud, et läbivaadatud Euroopa majanduse juhtimise raamistik peaks tagama läbipaistva otsustusprotsessi, millesse on kaasatud Euroopa ja liikmesriikide parlamendid ning sõltuvalt liikmesriikide sisemisest pädevuste jaotusest seadusandlike volitustega parlamentaarsed kogud. See kaasamine peab hõlmama ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja akadeemilist kogukonda;

17.

on seisukohal, et selles läbivaadatud raamistikus tuleb arvesse võtta ka valitsemissektori võla väga kõrget taset, mida tuleb alandada järk-järgult ja mida ei saa üleöö märkimisväärselt järgmiste asjaolude tõttu: COVIDi kriis, loodusõnnetused ja teised erakorralised asjaolud, liikmesriikide suured erinevused, uus makromajanduslik olukord (väga madalad võlakirjade intressimäärad, rahapoliitikas saavutatud piirangud, samuti inflatsiooni, intressimäärade ja tööturu osas valitsev suur ebakindlus), kokkuhoiupoliitika vältimise vajadus ning keskkonna- ja energiaalane, tehnoloogiline ja sotsiaalne olukord;

18.

kordab oma seisukohta loobuda ühehäälsest otsuste tegemisest maksustamise valdkonnas, et võimaldada ELil teha vajalikke otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu ka muudes poliitikavaldkondades, sest see võimaldab teha edusamme võitluses maksukuritarvituste vastu ja teabe jagamisel liikmesriikide vahel. Selle sätte puhul järgitakse jätkuvalt riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi pädevust maksude kogumises või maksumäärade kehtestamises;

19.

rõhutab taas, et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning kodanikud peaksid selgelt mõistma kohaldatavaid eeskirju. Sellega seoses väljendab komitee heameelt komisjoni otsuse üle eelistada lihtsustatud eelarve-eeskirju, kasutades jälgitavaid näitajaid. Samuti tuletab komitee meelde, et olulisem on integreerida tsükliliselt kohandatud vastutsükliline stabiliseerimine;

20.

on veendunud, et usaldusväärse eelarve juhtimise raamistik peab põhinema mitte ainult põhjendatud kulutustel, vaid ka usaldusväärsetel ja tasakaalustatud tuludel. Komitee tuletab meelde, et maksustamise vältimine ja maksudest kõrvalehoidmine ELis jätavad avaliku sektori eelarved igal aastal ilma mitmesajast miljardist eurost ning et võitlus maksupettuste vastu on üks peamisi küsimusi, mille puhul eurooplased on kõige enam huvitatud suuremast Euroopa sekkumisest;

21.

on seisukohal, et majanduse juhtimine peab põhinema tasakaalul eelarvedistsipliiniga seotud näitajate ning sotsiaalse ühtekuuluvuse näitajate vahel ning üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ja taristu kättesaadavaks tegemisel kõigi kodanike jaoks, nt seoses rahvatervise ja heaoluga. Seetõttu on komitee arvamusel, et kooskõlas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega, mis hõlmab mitmekesisemaid näitajaid, sealhulgas töötuse määra, tuleb reformitud majandusjuhtimises arvesse võtta ka muid keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke. Need probleemid ei saa jääda eelarvedistsipliini näitajate kõrval teisejärguliseks;

22.

soovitab veel kord, et makromajandusliku tasakaalustamise menetlust laiendataks täiendavate näitajate võrra, mis katavad piirkondlikke erinevusi, ning on seisukohal, et selles tuleks ühtlasi arvesse võtta kestliku arengu eesmärkide ellu viimisel tehtud edusamme. Kestliku arengu eesmärgid, mida toetab 193 riiki maailmas, hõlmavad mitte ainult keskkonnakaitset, vaid ka sotsiaalseid, majanduse ja valitsemisega seonduvaid kriteeriume;

23.

juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste raames võetavad parandusmeetmetel on eri piirkondades erinev mõju ning need kahjustavad eriti neid piirkondi, mille majandus ei ole eriti mitmekesine, nagu äärepoolseimad piirkonnad, kus esineb ELi toimimise lepingu artiklis 349 määratletud struktuurilisi ja erandlikke piiranguid. Need piirkonnad on väga tundlikud väliste vapustuste suhtes ning pärssiva majanduspoliitika mõju on suurem investeeringute ja tööhõive vähendamisele;

Avaliku sektori investeeringute mõistlik edendamine

24.

on seisukohal, et ELi majanduse juhtimise raamistik on osaliselt pärast euroala kriisi aset leidnud avaliku sektori investeeringute järsu languse põhjustajaks, kuna selles ei eristata piisavalt jooksvaid kulusid ja investeerimiskulusid. Aastatel 2009 – 2018 vähenesid avaliku sektori investeeringud ELis kokku 20 % (osakaal SKPs). Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tehtud investeeringud vähenesid ligikaudu 25 % ja mitmetes liikmesriikides, mida kriis kõige enam puudutas, 40 % või enam. Komitee peab hädavajalikuks vältida sellise stsenaariumi kordumist pärast COVID-19 kriisi (5). Kohaliku ja piirkondliku tasandi investeeringud võivad majanduse elavdamisele oluliselt kaasa aidata;

25.

tuletab meelde, et Euroopa Eelarvenõukogu tegi kindlaks, et liikmesriigid, millel on kõrgem avaliku sektori investeerimismäär, kippusid seda ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus märkimisväärselt alandama, (6) ja et komisjon on ise täheldanud, et eelarveraamistik ei ole takistanud investeeringute vähendamist; (7)

26.

rõhutab, et oma arvamuses 2015. aasta tõlgendava teatise (8) kohta sel teemal oli komitee juba hinnanud, et stabiilsuse ja kasvu pakti raames sätestatud paindlikkus liiga kitsas ja piirav. Lisaks taotlesid seda ainult kaks liikmesriiki ja isegi siis oli selle mõju minimaalne;

27.

rõhutab, et samal ajal seisab EL silmitsi tohutu rahastamisvajadusega, et lahendada praegusi suuri probleeme: 650 miljardit eurot aastas vajab komisjon vaid rohe- ja digipöörde jaoks (9) ning peaaegu 200 miljardit eurot aastas sotsiaalsele taristu jaoks; (10)

28.

on seisukohal, et praeguste erakorraliste investeerimisvajaduste kontekstis võib avaliku sektori, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringute puudujäägiga rahastamise takistamine, nagu toimub praeguses eelarveraamistikus, luua stiimuli alainvesteerimiseks, mis kahjustab tulevasi põlvkondi ning ELi seatud eesmärke, eriti kliimaeesmärke;

29.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistab lõpuks selgelt, et juhtimisraamistik peab soodustama investeeringuid ning eelkõige rohelisi, digitaalseid ja vastupanuvõimet suurendavaid avaliku sektori investeeringuid;

30.

kordab oma varem esitatud üleskutset mitte arvestada liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avaliku sektori kulutusi struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastamisel kooskõlas ELi vastavate kaasrahastamise piirmääradega riiklike või sarnaste struktuuriliste kulutuste hulka, mis on määratletud stabiilsuse ja kasvu paktis: kaasrahastamise kuldreegel. Komitee rõhutab, et valitsuste avaliku sektori investeeringud, näiteks investeeringud rohe-, digi- ja sotsiaalsesse üleminekusse ning Euroopa konkurentsivõime säilitamisse, on tulevaste põlvkondade jaoks olulised, mistõttu tuleks nendega asjakohaselt tegeleda.

31.

rõhutab, et selline kaasrahastamise kuldreegel toetaks struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate projektide puhul automaatselt eelkõige jõupingutusi praeguste suurte probleemide lahendamiseks ja Euroopa prioriteetide rakendamiseks: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, vastupanuvõime suurendamine, sotsiaal-, keskkonna- ja digipoliitika rakendamine jne. Nende sooduskohtlemine eelarveraamistikus suurendaks seega Euroopa poliitika üldist sidusust;

32.

nõuab, et komisjon koostaks valge raamatu majanduse juhtimise läbivaatamise kohta, kehtestades potentsiaalselt eelnimetatud kuldreegli, kooskõlas ELi vastavate kaasrahastamise piirmääradega, pärast oma ettepanekute ümbersõnastamist, võttes arvesse COVID-19 kriisist tingitud majanduslikku ja eelarvelist kahju. Komisjon peaks oma hinnangus arvesse võtma ka muid vahendeid, nagu kulutuste tegemise eeskirja, mis majanduskasvu suundumuse ja võlataseme alusel piirab valitsemissektori kogukulude iga-aastast kasvu ning võib aidata kaitsta üldsuse usaldust, suurendades läbipaistvust, vähendades halduskoormust ja saavutades tasakaalu eelarvedistsipliini ja selle vahel, et säilitatakse piisav suutlikkus teha avaliku sektori investeeringuid;

33.

meenutab, et need kulutused on olemuslikult Euroopa üldistes huvides tehtud investeeringud, mille võimendav mõju kestlikule majanduskasvule ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele on tõestatud;

34.

kutsub lisaks sellele üles kehtestama keskkonnaalase ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kuldreeglit, mille kohaselt ei arvestataks arvepidamises avaliku sektori investeeringuid projektides, mille eesmärk on edendada üleminekut keskkonnaalasest, majanduslikust ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aspektist kestlikule ühiskonnale, nagu on määratletud kestliku arengu eesmärkides ja rohelises kokkuleppes, sest neid investeeringuid peetakse eriti oluliseks mitte ainult COVID-19 kriisi järgse majanduse taastamise suhtes, vaid ka selleks, et tagada tulevaste põlvkondade heaolu ja elukvaliteet;

35.

leiab, et teine lahendus võiks olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sektorile erandi võimaldamine stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade järgimise osas. Avaliku sektori investeeringud sellesse sektorisse moodustasid 2019. aastal Euroopa Liidu tasandil 49,2 % kõigist avaliku sektori investeeringutest, (11) samal ajal kui Euroopa Liidu kohalike omavalitsuste koguvõlg moodustab ainult 6,0 % Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist (12) ega ole seetõttu valitsemissektori suure võla põhjus. Lisaks on kohalike omavalitsuste võlad seotud üksnes investeeringutega ja mitte jooksvate kuludega seoses makromajandusliku stabiliseerimisega ning kohalikud omavalitsused on piirkondliku või riigi valitsuse eelarvekontrolli all. Komitee kutsub tungivalt komisjoni üles uurima, kas oleks võimalik vabastada kohalikud omavalitsused erandkorras stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade järgimisest.

36.

peab vajalikuks võtta üldiselt arvesse ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet, mis on toodud esile komisjoni teatises kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta, et tagada ühtekuuluvuspoliitika ja teiste ELi poliitikavaldkondade vastastikune täiendavus ja koostoime, vältides lähenemisprotsessi takistamist ja piirkondlike erinevuste suurenemist;

37.

kutsub komisjoni üles esitama 2022. aasta lõpuks seadusandliku ettepaneku majanduse juhtimise raamistiku uuesti sõnastamiseks, tuginedes eelkõige nende kuldreeglite kehtestamisele, kombineerituna kulutuste tegemise eeskirjaga, mis võib luua tasakaalu eelarvedistsipliini ja selle vahel, et säilitatakse piisav suutlikkus teha avaliku sektori investeeringuid;

38.

teeb siiski ettepaneku, et tagamaks nende kulude vastavus, mida valitsused on määranud ühe või teise kuldreegli alla kuuluvaks, rakendataks nende kohaldamise suhtes ranget järelevalvet kahel tasandil: sõltumatute riiklike eelarvenõukogude ja Euroopa Eelarvenõukogu poolt, kes esitavad igal aastal nõukogule ja Euroopa Parlamendile avalikke aruandeid;

Euroopa poolaasta põhjalik analüüs

39.

tuletab meelde, et majanduse juhtimine, mida rakendatakse praktikas kogu Euroopa poolaasta kooskõlastamise tsüklis, on reformide rakendamisel ebatõhus;

40.

rõhutab samuti, et Euroopa poolaasta raames kaalutavate struktuurireformide ulatust ei ole Euroopa juriidilistes tekstides kindlaks määratud, eriti seoses nende asjakohasuse ja lisaväärtusega Euroopa tasandil. Komitee on seisukohal, et määratluste puudumine piirab võimalikku vastastikmõju läbiviidavate reformide vahel riiklikul tasandil ja ELi poliitikas (õigusaktid ja finantsprogrammid) ja tekitab probleeme seoses subsidiaarsuse põhimõttega;

41.

peab vajalikuks, et Euroopa poolaasta oleks – koostoimes ja võrdsetel alustel majandus- ja eelarve-eesmärkidega – raamistik, mille abil rakendada keskkonnaalase ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO kestliku arengu eesmärkides, mille EL ja selle liikmesriigid on võtnud endale kohustuseks saavutada 2030. aastaks;

42.

on veendunud, et komitee ettepanek kohalike ja piirkondlike omavalitsuste Euroopa poolaastasse kaasamise käitumisjuhendi (13) kohta aitab tõenäoliselt poolaasta vähest tõhusust parandada tänu sellele, et kohalike ja piirkondlike tegelikke olusid võetakse rohkem arvesse. Selle rakendamine on jätkuvalt vajalik, eriti kuna taaste- ja vastupidavusrahastu raames koostatud riiklikud kavad põhinevad osaliselt Euroopa poolaasta riigipõhistel soovitustel;

43.

usub, et Euroopa poolaasta kahekordne ümbersuunamine nii selle eesmärkide kui ka toimimise seisukohast võib tugevdada selle demokraatlikku legitiimsust ja Euroopa majanduse juhtimise süsteemi kui terviku demokraatlikku legitiimsust, mis on endiselt liiga nõrk.

---

(1)  Euroopa Regioonide Komitee, „ELi 2020. aasta kohalik ja piirkondlik baromeeter“, 12. oktoober 2020, ning „ELi 2021. aasta kohalik ja piirkondlik baromeeter“, 12. oktoober 2021.

(2)  Euroopa Komisjon, „European Economic Forecast – Autumn 2021“, institutsiooni töödokument 160, november 2021.

(3)  Vt Euroopa Eelarvenõukogu 2021. aasta aruanne: https://bit.ly/3HqqvIQ.

(4)  Statistika 2018. Allikas: Eurostat, andmete koodid: TEC00023 ja TEC00022.

(5)  Eurostat, andmete kood: TEC00022.

(6)  Euroopa Eelarvenõukogu, „Assessment of EU fiscal rules with a focus on the six and two-pack legislation“, lk 76.

(7)  Euroopa Komisjon, „Majanduse juhtimise paketi hindamine“ (COM(2020) 55 final, 5. veebruar 2020).

(8)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COR-2015-01185) (ELT C 313, 22.9.2015, lk 22), raportöör: Olga Zrihen (BE/PES), vastu võetud 9. juulil 2015.

(9)  Euroopa Komisjon, „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ (COM(2021) 662 final, 19. oktoober 2020).

(10)  Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document: Identifying Europe’s recovery needs“ (SWD(2020) 98 final, 27. mai 2020).

(11)  Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine.

(12)  Eurostat, rahvamajanduse arvepidamine.

(13)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“ (COR-2016-05386) (ELT C 306, 15.9.2017, lk 24), raportöör: Rob Jonkman (NL/ECR), vastu võetud 11. mail 2017.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamine Euroopa Liidus“

(2022/C 301/08)

Pearaportöör: Federico BORGNA (IT/PES) Viitedokument: ettepanek: nõukogu direktiiv hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta Euroopa Liidus COM(2021) 823 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kuigi on vaja vähendada maksustamise vältimise viise, tuleks vältida negatiivset mõju väiksematele hargmaistele ettevõtetele siseturul. Sel eesmärgil tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes liidus asuvate üksuste suhtes, mis kuuluvad hargmaiste ettevõtete või suurtesse riigisisestesse kontsernidesse, mis vastavad vähemalt 750 000 000  euro suurusele konsolideeritud tulu aastakünnisele. See künnis oleks kooskõlas kehtivates rahvusvahelistes maksueeskirjades sätestatud künnisega, näiteks eeskirjadega aruandluse kohta riikide lõikes. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid majandusüksusi nimetatakse kontserni kuuluvateks üksusteks. Teatavad üksused tuleks nende konkreetse eesmärgi ja tsiviilõigusliku seisundi tõttu direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Väljajäetud üksused oleksid need, kes ei ole kasumile orienteeritud ja tegutsevad üldistes huvides ning keda seetõttu tõenäoliselt ei maksustata liikmesriigis, kus nad asuvad. Nende erihuvide kaitsmiseks on vaja jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja valitsusüksused, rahvusvahelised organisatsioonid, mittetulundusühendused ja pensionifondid. Investeerimisfondid ja kinnisvarainvesteeringute vahendid tuleks samuti kohaldamisalast välja jätta, kui need asuvad omanikeahela tipus, sest nende niinimetatud maksustamise mõttes läbipaistvate üksuste puhul maksustatakse teenitud tulu omanike tasandil.

On vaja vähendada maksustamise vältimise viise. Samal ajal tuleks vältida negatiivset mõju väiksematele hargmaistele ettevõtjatele siseturul. Sel eesmärgil tuleks käesolevat direktiivi kohaldada üksnes liidus asuvate üksuste suhtes, mis kuuluvad hargmaiste ettevõtete või suurtesse riigisisestesse kontsernidesse, mis vastavad vähemalt 750 000 000  euro suurusele konsolideeritud tulu aastakünnisele. See künnis oleks kooskõlas kehtivates rahvusvahelistes maksueeskirjades sätestatud künnisega, näiteks eeskirjadega aruandluse kohta riikide lõikes. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid majandusüksusi nimetatakse kontserni kuuluvateks üksusteks. Teatavad üksused tuleks nende konkreetse eesmärgi ja tsiviilõigusliku seisundi tõttu direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Väljajäetud üksused oleksid need, kes ei ole kasumile orienteeritud ja tegutsevad üldistes huvides ning keda seetõttu tõenäoliselt ei maksustata liikmesriigis, kus nad asuvad. Nende erihuvide kaitsmiseks on vaja jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja valitsusüksused (sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud) , rahvusvahelised organisatsioonid ning mittetulundusühendused ja pensionifondid.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 2

Artikli 2 lõike 3 punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus, pensionifond , investeerimisettevõte, mis on lõplik emaüksus, ja kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus, või	a) valitsusüksus (sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud) , rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus, pensionifond või

Motivatsioon

Selgitus. Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 3

Artikli 3 punkti 31 alapunkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
d) valitsusüksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile, mittetulundusühendusele, pensionifondile , investeerimisettevõttele, mis ei kuulu hargmaiste ettevõtete kontserni, või elukindlustusseltsile niivõrd, kui dividend saadakse seoses pensionifondi tegevusega, mida maksustatakse samamoodi nagu pensionifondi ;	d) valitsusüksusele (sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud) , rahvusvahelisele organisatsioonile, mittetulundusühendusele, pensionifondile;

Motivatsioon

Selgitus. Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Alamaksustatud maksete reegli kohaldamine kogu hargmaiste ettevõtete kontsernis	Alamaksustatud maksete reegli kohaldamine kogu hargmaiste ettevõtete kontsernis
Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis lisamaksu (edaspidi „alamaksustatud maksete reegli lisamaks“) majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 13. Kontserni kuuluvaid üksusi, mis on investeerimisettevõtted ja pensionifondid, ei maksustata alamaksustatud maksete reegli lisamaksuga.	Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis lisamaksu (edaspidi „alamaksustatud maksete reegli lisamaks“) majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 13. Pensionifonde ei maksustata alamaksustatud maksete reegli lisamaksuga.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Alamaksustatud maksete reegli kohaldamine lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis	Alamaksustatud maksete reegli kohaldamine lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis
Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub madalate maksudega riigis, tagavad liikmesriigid, et liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid üksusi maksustatakse alamaksustatud maksete reegli lisamaksuga majandusaasta kohta ja summa ulatuses, mis on sellele liikmesriigile määratud vastavalt artiklile 13 seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis, olenemata sellest, kas see jurisdiktsioon kohaldab tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit. Kontserni kuuluvaid üksusi, mis on investeerimisettevõtted ja pensionifondid, ei maksustata alamaksustatud maksete reegli lisamaksuga.	Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub madalate maksudega riigis, tagavad liikmesriigid, et liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid üksusi maksustatakse alamaksustatud maksete reegli lisamaksuga majandusaasta kohta ja summa ulatuses, mis on sellele liikmesriigile määratud vastavalt artiklile 13 seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis, olenemata sellest, kas see jurisdiktsioon kohaldab tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit. Pensionifonde ei maksustata alamaksustatud maksete reegli lisamaksuga.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 6

Artikli 36 lõike 2 punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
b) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus või pensionifond , mis ei ole pensioniteenuste üksus ja mis on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis, ning kellele kuulub osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varast .	b) valitsusüksus (sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud) , rahvusvaheline organisatsioon või mittetulundusühendus või pensionifond.

Motivatsioon

Selgitus. Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Artikli 37 lõige 3 punkt c

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
c) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus või pensionifond , mis ei ole pensioniteenuste üksus ja mis on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis, ning kellele kuulub osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varast .	c) valitsusüksus (sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning nende liidud) , rahvusvaheline organisatsioon või mittetulundusühendus või pensionifond.

Motivatsioon

Selgitus. Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 53a (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaatab Euroopa Komisjon selle tulemused läbi ja võib teha ettepaneku direktiivi muuta, eelkõige seoses käibe künnist ja minimaalset maksumäära puudutavate mõistete kohandamisega vastavalt rahvusvahelise tasandi arengusuundadele.

Motivatsioon

Kuna Euroopa Komisjon ei teinud kõnealuse direktiivi koostamisel mõjuhinnangut, on direktiivi läbivaatamine veelgi olulisem, et analüüsida direktiivi rakendamise tulemusi ja tagajärgi.

II.   POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu direktiiv hargmaiste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta (1);

2.

kordab, et Euroopa Liidu lepingu artikkel 3 hõlmab Euroopa kestlikku arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hinnastabiilsusel ja suure konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 113 on sätestatud, et nõukogu eesmärk on ühehäälselt tagada siseturu rajamine ja toimimine ning vältida konkurentsi moonutamist;

3.

on seisukohal, et OECD senisel tööl selliste meetmete väljatöötamiseks, millega võideldakse maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu väljapoole ELi, võib olla märkimisväärne positiivne mõju ka kohalikele ja piirkondlikele oludele, väljendudes lisaks liikmesriikides kättesaadavale suuremale maksutulule ka selles, et tagatakse suurem õiglus ja konkurentsivõime VKEde jaoks, kes seisavad praegu riigi ja kohalikul tasandil silmitsi ebasoodsamate maksutingimustega. Samuti avaldub soodus mõju tööhõivele ja töötajatele;

4.

on veendunud, et ettepanekuga taotletav madalaima maksustamistaseme kehtestamine on esimene samm ELis ühtse maksustamise korra loomise suunas, mis on väga vajalik, et saavutada Euroopa siseturul tegutsevate ettevõtete nõuetekohane konkurents, suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja vältida tootmiskeskuste ümberpaigutamist või meelevaldset sulgemist, millel on rasked tagajärjed töötajatele, kes on sunnitud otsima uut töökohta või leppima pika teekonnaga, et oma töökohta mitte kaotada;

5.

peab äärmiselt oluliseks, et eeskirjadega ei suurendataks ettevõtjate jaoks bürokraatiat, mis pidurdaks nende arengut, eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni ning kliimaneutraalsuse valdkonnas, mis on väga olulised vajaliku digi- ja roheülemineku tagamiseks;

Eeskirjade täielik ühtlustamine ELis

6.

loodab, et direktiivi kohaldatakse ELi liikmesriikides terviklikult ja sidusalt, kuid ka täielikus kooskõlas OECD kokkuleppega: minimaalsete maksueeskirjade ühtlustamise puudumine ELis või ELi ja kolmandate riikide vahel võib põhjustada topeltmaksustamisega seotud vaidlusi, millel on otsene negatiivne mõju paljudele maailma juhtivatele äriühingutele ja võimalik mõju nende tarnijatele (sageli VKEd) seoses kogutava maksutulu, kaubanduse ja investeeringutega;

7.

peab oluliseks, et OECD märkused ja täiendavad tehnilised üksikasjad näidiseeskirjade kohta sisalduksid täies mahus ELi direktiivis ning et need ei jääks arvesse võtmata kiirustatud ülevõtmise tõttu, välistamata tulevikus määruse alusel rakendatavaid meetmeid;

8.

rõhutab, kui oluline on direktiivi lõppversioonis ja selle järgneval kohaldamisel sidus ja ühemõtteline terminoloogia: osa direktiivis kasutatud uusi mõisteid ei pruugi olla täielikult kooskõlas rahvusvahelises maksuõiguses varem kehtestatud määratlustega. Suurema õiguskindluse tagamiseks on äärmiselt oluline kontrollida ja võrrelda kõnealuse ELi direktiivi tõlkeid, et saavutada täpne kooskõla liikmesriikide maksuõiguse mõistetega;

9.

nõuab, et suurte riigisiseste kontsernide puhul tehtaks kõik võimalik, et tagada uue minimaalse maksumäära vastavus ELi õigusele, et vältida õiguskindlusetust, ning soovitab tungivalt kehtestada võimaluse korral lihtsustamismeetmed nende puhtalt riigisiseste kontsernide jaoks. Praegu ei ole selge, kui palju suuri puhtalt riigisiseseid kontserne ELis on ning millised oleksid sellise meetme maksu- ja halduskulud;

Koostoime kolmandate riikidega ja võrdsed tingimused

10.

loodab, et OECD minimaalse maksumäära sätestamisel õigusaktis suhtleb EL pidevalt oma partneritega maailmas ja järgib oma poliitilisi suuniseid, et vältida olukorda, kus Euroopa ettevõtted seisavad silmitsi rangemate eeskirjadega kui nende otsesed konkurendid. See muudaks ELi vähem avatud ettevõtluskeskkonnaks, kus majanduskasv on väiksem, töökohti on vähem ning innovatsioonisuutlikkus ja -ressursid on piiratumad. Komitee on eelkõige seisukohal, et USA mitteosalemine esimeses sambas võib kahjustada kogu OECD kokkuleppe eesmärki ja tasakaalu;

11.

palub, et EL jälgiks tähelepanelikult teise samba süsteemi kasutuselevõtu mõju investorite ja ettevõtjate käitumisele, et mõista, kuidas uued eeskirjad mõjutavad investeeringuid, tööhõivet, majanduskasvu, kaubandust ja maksukoormust. Selline järelevalve on oluline, et vältida negatiivset ülekanduvat mõju töötajatele (madalamad palgad), tarbijatele (kõrgemad hinnad) või aktsionäridele (väiksemad dividendid). Kuna on äärmiselt oluline, et kõik ELi peamised kaubanduspartnerid kohaldaksid minimaalset maksumäära, on tähtis, et kolmandad riigid järgiksid rahvusvahelisi eeskirju, et vältida ELi ettevõtete suhtes teistest rangema korra kohaldamist ja nende jätmist kooskõlastamata ülemaailmse süsteemi meelevalda;

12.

rõhutab, et alamaksustatud maksete reegel (Under Taxed Payments Rule, UTPR) võib teataval määral vähendada ettevõtjate tingimuste ebavõrdsust, kuid ei lahenda olukorda täielikult, eelkõige seetõttu, et seda reeglit on praktikas väga keeruline kohaldada ja see võib muuta ELi vähem atraktiivseks, näiteks teadus- ja arendustegevuse jaoks või energiasüsteemi ümberkujundamisse ja kliimaalasesse üleminekusse tehtavate investeeringute jaoks;

13.

peab ülioluliseks vältida ELi ettevõtete topeltmaksustamist, mis võib juhtuda näiteks siis, kui puudub kooskõlastamine Euroopa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) või tulu arvessevõtmise reegli (IIR) ning USA maksubaasi kahanemise ja kuritarvitamise vältimise maksu (BEAT) või üldise immateriaalse vara madala maksumääraga maksustatud tulu (GILTI) vahel;

Ühtlustamine stiimulite ja muude ELi maksueeskirjade abil

14.

teeb ettepaneku, et osana äriühingute kasumi maksustamise märkimisväärsest vähendamisest Euroopa tasandil (viimase 25 aasta jooksul on seda vähendatud poole võrra) tuleks analüüsida viimase kümne aasta jooksul võetud arvukaid maksustamise vältimise vastaseid meetmeid ning hinnata nende tõhusust, tulemuslikkust, sidusust ja ELi lisaväärtust maksutulude osas (sealhulgas seda, kuidas liikmesriigid on neid õigusnorme oma audititöös rakendanud);

15.

kutsub komisjoni üles hindama, kas ELi 2017. aasta vaidluste lahendamise mehhanismi saab kasutada teise samba puhul või on vaja teha muudatusi;

16.

on veendunud, et komisjon ja liikmesriikide maksuhaldurid peaksid oma maksusüsteeme ajakohastama ja ümber kujundama, et nad saaksid jätkuvalt soodustada (keskkonnahoidlikku) innovatsiooni, majanduskasvu ja tööhõivet. Viimastel aastakümnetel on liikmesriigid kavandanud ja rakendanud mitmeid riiklikke makse ja stiimuleid, et soodustada kohalikus majanduses tööhõivet ja innovatsiooni. Kõige hiljutisem ja olulisem tava on selliste maksusoodustuste suurendamine, mis on spetsiaalselt kavandatud kliimakaitse, energiavarustuskindluse ning teadus- ja arendustegevuse edendamiseks ELi rohelise kokkuleppe raames. Osa liikmesriikides praegu kasutatavaid maksusoodustusi ei ole pärast siin vaadeldava direktiivi vastuvõtmist enam võimalikud või on investeeringute seisukohast vähem atraktiivsed. Seepärast oleks kasulik, kui komisjon koostaks juhendi, et selgitada, kuidas kavandada tulevasi maksusoodustusi kooskõlas teise samba nõuetega (nt stiimulid, mis võimaldavad maksusoodustusi teadlaste palkadelt või sotsiaalkindlustusmaksetelt, või kiirendatud amortisatsiooni kavad investeeringute soodustamiseks);

17.

peab oluliseks, et ELi liikmesriigid pakuksid jätkuvalt maksusoodustusi välisinvesteeringute ligimeelitamiseks, kuid tingimusel, et need stimuleerivad reaalmajandust, palgates rohkem töötajaid, makstes töötajatele rohkem või investeerides materiaalsesse varasse. Hargmaised ettevõtjad toetuvad oma väärtusahelates tootmistegurite osas ka kohalikele VKEdele ning nende kohalolu võib tuua kohalikule ettevõtluskeskkonnale positiivset ülekanduvat mõju;

18.

toetab äriringkondade üleskutset võtta ettenähtud karistuste kohaldamisel kasutusele katseetapp, näiteks rakendamise esimesel aastal, et võimaldada kõigil ettevõtjatel uusi eeskirju tundma õppida, nii et nõuetele mittevastavate üksuste suhtes kohaldatavad karistused oleksid proportsionaalsed ja ei hõlmaks neid, kelle puhul nõuete rikkumine on tingitud menetluste hilisest kohandamisest, mitte konkreetsest tahtlikust kavatsusest;

19.

teeb seoses teabe esitamise kohustusega ettepaneku, et teavet äriühingute kohta tuleks edastada üksnes maksuhalduritevahelise ametliku teabevahetuse kaudu, järgides ranget konfidentsiaalsnõuet ja asjakohaseid kasutustingimusi, et vältida tundliku teabe kontrollimatut leket. Seejuures tuleb aga järgida läbipaistvuskohustust, mis on sätestatud OECD nõukogu soovituses riiklikult toetatavaid ekspordikrediite ning keskkonnaalast ja sotsiaalset hoolsuskohustust käsitlevate ühiste lähenemisviiside kohta;

20.

nõuab halduskorra lihtsustamist, et piirata uute eeskirjadega kohanemise kulusid nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite jaoks: tuleb teha kõik võimalik, et hoida halduskoormus võimalikult väiksena. Õigusnormid, mis ei ole liiga koormavad, võivad lihtsustada ettevõtjate seas uute eeskirjade tundmaõppimist, lühendada vajalikku üleminekuperioodi ja hõlbustada uute eeskirjade tulemusliku kohaldamise kontrollimist maksuhaldurite poolt.

---

(1)  COM(2021) 823 final.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa ülikoolistrateegia“

(2022/C 301/09)

Raportöör: Emil BOC (RO/EPP), Cluj-Napoca linnapea Viitedokument: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa ülikoolistrateegia kohta COM(2022) 16

POLIITIKASOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Liit on pühendunud hariduse tipptaseme edendamisele ja toetab seda. Komitee rõhutab sellega seoses Euroopa ülikoolistrateegia tähtsust kõrghariduse paketi kontekstis, mis võimaldab luua 2025. aastaks Euroopa haridusruumi;

2.

rõhutab, et kestlik ja Euroopa demokraatlikke väärtusi tugevdav tsivilisatsioon võib püsima jääda üksnes siis, kui investeeritakse inimkapitali. Suurepärane haridussüsteem ja tugevad ülikoolid selle keskmes on elukestva õppe nurgakivi;

3.

rõhutab, kui oluline on parandada õpetamise ja teadusuuringute kvaliteeti Euroopa ülikoolides ning tagada kohalikul ja piirkondlikul tasandil selle strateegia konkreetsete eesmärkide saavutamiseks vajaliku toetuse kättesaadavus;

4.

tunnistab ülikoolide juhtivat rolli ühiskonnas ning nende panust nii liikmesriikide kui ka kohalike kogukondade ja piirkondade kestlikku, vastupanuvõimelisse, kaasavasse ja demokraatlikel väärtustel põhinevasse arengusse. Ülikoolide roll on veelgi olulisem kriisiolukordades, kus nad saavad aidata kriisiga toime tulla ja edendada kriisijärgset taastumist (1);

5.

rõhutab ülikoolide otsustavat tähtsust ülemaailmsete probleemide lahendamisel. EL on pikka aega toonitanud vajadust tugevdada ülikoolides teadusuuringute, õpetamise, õppimise ja innovatsioonitegevuse tihedat seost, suurendades samal ajal ülikoolidele eraldatavaid vahendeid vajaliku kvaliteeditaseme kindlustamiseks. Ülikoolide roll uute teadusalaste teadmiste loojana ja uute innovaatiliste lahenduste edendajana on äärmiselt oluline, et lahendada Euroopa Liidu missioonide käigus kindlaks tehtud pakilisi ühiskondlikke probleeme;

6.

juhib tähelepanu sellele, et ülikoole tuleb pidada Euroopa kultuuri oluliseks osaks ning et akadeemilise sektori, sealhulgas haridusasutuste, teadusasutuste ja kutseõppeasutuste mitmekesisus on strateegiline väärtus;

7.

märgib, et ülikoolide olemasolu kohalikul ja piirkondlikul tasandil annab enamasti märkimisväärse konkurentsieelise neile kogukondadele, kus nad asuvad (2). Näiteks on investorid huvitatud kogukondadest, mis pakuvad kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, võimalusi koostööks akadeemiliste ringkondadega ning tehnoloogia ja oskusteabe siiret ülikoolidest ettevõtlussektorisse. Ülikooli olemasolu toob asjaomases kogukonnas ka märkimisväärset tulu (3), sest üliõpilased, õpetajad ja muud ülikooli töötajad kulutavad seal märkimisväärseid summasid (ülikoolidel on tarbimise seisukohast märkimisväärne mitmekordistav mõju). Lisaks majanduslikult mõõdetavale kasule loob ülikoolide olemasolu kohalikul tasandil kosmopoliitset õhkkonda, mida iseloomustab rahvusvaheliste üliõpilaste ja õpetajate kohalolu, samuti sellised väärtused nagu sallivus ja kultuuriline, usuline ja etniline mitmekesisus (4);

8.

peab kiiduväärseks Euroopa ülikoolistrateegias esitatud mitmetasandilist käsitust, millega nähakse ette avaliku poliitika eesmärkide ja investeeringute ühtlustamine Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Komitee rõhutab aga, et ideaalse ülikoolide tulevikumudeli kujundamiseks ja rakendamiseks oleks kasulik tugevam kohalik ja piirkondlik mõõde;

9.

rõhutab, kui oluline on luua strateegilised partnerlused kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ülikoolide vahel, muu hulgas kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate väljatöötamise raames. Ülikoolidel on otsustav roll kohapõhiste ökosüsteemide arendamisel, millele piirkondlikud aruka spetsialiseerumise strateegiad on pannud hea aluse;

10.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ülikoole toetada, luues ja parandades kohalikke ja piirkondlikke tingimusi (juurdepääs mitmesugusele taristule ja teenustele, elukvaliteet, kaasav keskkond jne), mis võivad suurendada ülikoolide konkurentsivõimet üleilmsel turul;

11.

rõhutab, et Euroopa tasandil on juba olemas suurepärane koostöö eri liikmesriikide ülikoolide vahel programmi „Erasmus+“ raames ning et see peab jätkuma;

12.

märgib, et ülikoolide roll ühiskonnas muutub ja ülikoolid võtavad endale lisaks traditsioonilistele funktsioonidele (mis on peamiselt seotud õpetamise ja teadusuuringutega) uusi ülesandeid (5). Ülikoolid kujundavad end nüüd ümber olulisteks osalejateks sellistes valdkondades nagu tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, ettevõtlus ja tehnosiire majandusse. Nad ei seisa kogukondadest ja ühiskonnast eraldi, vaid neist saavad osalejad, kes võivad anda olulise panuse ühiskondlike probleemide lahendamisse (6);

13.

rõhutab, et ülikoolid on peamised osalejad ELi jaoks ülitähtsate eesmärkide, näiteks rohe- ja digipöörde edendamisel. Ülikoolidel on nendes valdkondades põhjalikud teadmised ning nad saavad samal ajal rakendada ja levitada valdkonna häid tavasid kohalikes kogukondades, kus nad tegutsevad;

14.

märgib, et ülikoolid võivad pakkuda lahendusi ja luua vahendeid, millega lahendada mitmeid ELi ees seisvaid suuri probleeme, nagu ajude äravool (7) ja väljaränne maapiirkondadest. Selle nähtuse kahjulik mõju ja ajude ringluse tähtsus on tihedalt seotud koostöö ja partnerlusega ülikoolide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahel. Sellega seoses rõhutab komitee, et märkimisväärselt tuleb suurendada jõupingutusi, et vähendada teadmiste- ja innovatsioonilõhet Euroopas ning ületada innovatsioonilõhe Euroopa ja USA vahel;

15.

rõhutab, kui oluline on pidevalt ja laiaulatuslikult kindlaks määrata ja kasutada kohaliku ja piirkondliku tasandi parimaid tavasid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja ülikoolide koostöö raames. Sellega seoses on liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste prioriteet luua riikidevahelisi võrgustikke, mille eesmärk on levitada häid tavasid ja kaasata ulatuslikult kõrghariduse sidusrühmi. Sellist võrgustikku võiks arvesse võtta ka Euroopa ülikoolistrateegia kontekstis;

16.

juhib tähelepanu asjaolule, et ülikoolid seisavad selles ümberkujundamise ja uute ülesannete võtmise protsessis silmitsi märkimisväärsete probleemide ja takistustega. Kõige tõenäolisemalt esineb kõigis liikmesriikides finantsraskusi. Sellega seoses teeb komitee ettepaneku töötada välja investeerimisstrateegia, milles võetaks arvesse rahastamist piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, ning kutsub üles võtma arvesse avaliku, era- ja mittetulundussektori koostööd, et tugevdada Euroopa ülikoolide suutlikkust. Komitee märgib, et probleeme esineb ka seoses akadeemilise sõltumatuse tasemega ja/või poliitilise sekkumisega olulistesse otsustesse, mis käsitlevad ülikoolide rahastamist, õpetajate värbamist ja valimist, sõnavabadust, teadusuuringute teemade ja suundade vaba valikut, vaba teabevahetuse võimalusi ilma teadustulemuste tsensuurita jms;

17.

rõhutab, kui oluline on, et liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osaleksid aktiivselt kohalike ja piirkondlike ökosüsteemide mitmekesisuse suurendamises ning edendaksid koostööd ja usaldust kogukondade eri osade vahel. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleb ülikoole pidada osaks laiemast ökosüsteemist, mis hõlmab väga erinevaid sidusrühmi (8). Selleks et ülikoolid saaksid edasi anda uusi teadmisi probleemide loominguliseks lahendamiseks, tehnoloogia kasutamiseks ja tõhusaks kogukondlikuks suhtlemiseks, on oluline koostöö ülikoolide ja asjaomaste kohalike osalejate vahel;

18.

märgib, et Euroopa ülikoolistrateegia põhiprioriteedid on riikidevahelise koostöö süvendamine ülikoolide vahel ja kõrghariduse Euroopa mõõtme arendamine. Sellega seoses leiab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad vajaduse korral võtta meetmeid riikidevahelise koostöö toetamiseks ülikoolide vahel (Euroopa ülikoolide algatus programmi „Erasmus+“ raames on selles valdkonnas oluline vahend ülikoolide liitude loomiseks tipptasemel). Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad toetada strateegias soovitatud tavasid, näiteks Euroopa üliõpilaspileti algatust. Seda kaarti võiks tunnustada lisaks ülikooli tasandile ka riikidevaheliste üliõpilaste, teadlaste ja õpetajate ning kohalike omavalitsuste suhtluses (nt seoses elamislubade, ühistranspordipiletite ja juurdepääsuga muuseumidele);

19.

rõhutab, et liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad Euroopa ülikoolistrateegia raames toimima vahendajatena, kes suudavad ülikoolidele huvi pakkuvatesse algatustesse ja projektidesse kaasata mitmesuguseid kogukonna sidusrühmi. Komitee märgib samuti, et paljudes liikmesriikides ei vastuta kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otseselt ülikoolide rahastamise eest. Siiski võivad nad hõlbustada ülikoolide ja nende algatuste rahastamist eri fondidest, luues koostoimet kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

20.

tunnistab vajadust, et ülikoolid vaataksid läbi õppekavad, et need vastaksid paremini tehnoloogia kiirele arengule, rohe- ja digipöördele ning Euroopa tööturgude struktuurimuutustele, mis nõuavad uusi oskusi (9). Komitee rõhutab, et ka kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla oluline roll õppekavade ümberkujundamisel ja selliste uute oskuste arendamisel. Samas rõhutab komitee, et kuigi ülikoolid aitavad oluliselt kaasa tööalase ja majandusliku konkurentsivõime suurendamisele globaliseerunud majanduses, tuleb säilitada kolmanda taseme hariduse sõltumatus;

21.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad aidata luua ja tugevdada kohalikke ja piirkondlikke ökosüsteeme, mis edendavad aktiivset koostööd ja võrgustikke kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ettevõtjate ja tööstuse ning ülikoolide vahel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad tegutsema neis ökosüsteemides algatajate ja vahendajatena, tehes kindlaks koostöövõimalused, eraldades mitmesuguseid vahendeid, eelkõige rahalisi vahendeid, mis on vajalikud võrgustike loomiseks ja koostööks, ning toetades selliste struktuuride loomist nagu kohaliku ja/või piirkondliku tasandi hariduskeskused. Need keskused on suurepärased vahendid, mis pakuvad formaalõppe peamistele osalejatele dialoogi- ja koostöövõimalust, et toetada noori nende ametialases hariduses. Nendele hariduskeskustele tuginedes saavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused koostöös teiste ökosüsteemi osalejatega rakendada selliseid vahendeid nagu innovatsioonifondid, väikesed toetused idufirmadele mitmes põhivaldkonnas jne;

22.

on veendunud, et viis, kuidas üliõpilased peavad tänapäeval õppima, on mõnel juhul täiesti erinev varasemast. Neile tuleks anda võimalus rakendada teoreetilisi teadmisi tegelikes olukordades ja lahendada probleeme, mida nad näevad oma kohalikus ja piirkondlikus kogukonnas. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad koostöös ülikoolide ja teiste kohaliku ja piirkondliku ökosüsteemi osalejatega hõlbustada selliseid haridustavasid, näiteks toetades eluslaboreid, andes õpilastele analüüsida avaliku poliitikaga seotud küsimusi, töötades välja ühiseid strateegilisi projekte kogukonna hüvanguks või soodustades koostööd teiste kohalike ja piirkondlike sidusrühmadega;

23.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad koostöös ülikoolide ja teiste kohaliku või piirkondliku ökosüsteemi osalejatega märkimisväärselt toetada noori ettevõtjaid, sealhulgas üliõpilasi või ülikooli lõpetanuid, hõlbustades nende juurdepääsu peamistele innovatsiooniks eraldatud vahenditele. Paljud noored/üliõpilased vajavad selliseid ressursse nagu laborid, uued tehnoloogiad ning uued sidemed äriprojektide ja/või toodete ja teenuste arendamiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad koostöös teiste selliseid ressursse omavate üksustega hõlbustada noorte ettevõtjate juurdepääsu innovatsiooniressurssidele (ruumid, koolitus, nõustamine jne);

24.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad arendada arukaid suhteid ülikoolidega kohaliku ja piirkondliku kogukonnaarengu valdkonnas. On oluline, et ülikoolid pakuksid teadmisi ja teenuseid selle kogukonna hüvanguks, kus nad tegutsevad. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad neid suhteid soodustada, luues programme ülikoolide alaliseks kaasamiseks kohalike ja piirkondlike probleemide lahendamisse, kasutades ülikoolide nõustamis- ja eksperditeenuseid ning levitades uusi parimaid tavasid, et rohkem kogukondi ja avaliku sektori asutusi saaksid neid rakendada. Ülikoolide osaluse avalik tunnustamine ja selle edendamine aitab väga hästi näidata mitmekesise akadeemilise ja/või kutsealase haridustee väärtust ning julgustab nii ülikoole edendama õpetajate, teadlaste ja üliõpilaste osalemist kohalikul tasandil;

25.

rõhutab, et erinevatele ja eri suurusega kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele on ülikoolide olemasolu kogukonnas samavõrra kasulik. Kohalikud omavalitsused saavad anda märkimisväärse panuse ülikoolide arengusse ja atraktiivsusse, luues tingimused heaks elukvaliteediks ning soodustades sellist suhtumist ja käitumist, mis edendab sallivust, kaasatust, mitmekultuurilisust ja turvalisust avalikus ruumis. Lisaks suurtele linnakeskustele võivad ülikoolid arendada teatavaid tegevusi ja luua teatavaid üksusi ka keskmise suurusega ja väikestes linnades. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad edendada ülikoolide laienemist ja/või teadusasutuste rajamist väiksematesse kogukondadesse sel teel, et toetavad ja rakendavad mitmesuguseid meetmeid, nagu üliõpilastele kättesaadavad majutusvõimalused, võimalus kasutada avalikke hooneid õpetamiseks, teadusuuringuteks ja teadmiste levitamiseks, töötavad välja hea elukvaliteedi näitajaid ning kasutavad ära teatavaid eeliseid, mida suured linnakeskused ei paku;

26.

leiab, et kohaliku ja piirkondliku tasandi digiüleminekut saab kiirendada, tehes koostööd ülikoolidega ja kasutades täiel määral ära nende asjaomaseid ressursse. Suhetes kohalike ja piirkondlike omavalitsustega saavad ülikoolid anda nõu või rakendada digiülemineku strateegiaid kohalikul või piirkondlikul tasandil. Digioskuste valdkonnas võivad ülikoolid koostöös kohalike omavalitsustega pakkuda lühiajalisi kursusi või kõigile avatud koolitusi, keskendudes teatavatele tõrjutuse ohus olevatele rühmadele (nt eakad või vähese kvalifikatsiooniga inimesed);

27.

leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad toetada hübriidsete ülikoolilinnakute arendamist, et soodustada kogukondades ja ülikoolides digiülemineku protsessi, tagades võrdsed võimalused, edendades sotsiaalset integratsiooni, parandades noorte konkurentsivõimet tööturul, tugevdades noorsootööd, mittediskrimineerimist ja kultuuridevahelist mõistmist. Hübriidsed ülikoolilinnakud peaksid võrdsete võimaluste tagamisel pöörama tähelepanu teabevahetusele ja teabe levitamisele, et tagada selle tegelik kättesaadavus kõigile toetusõiguslikele noortele, eelkõige äärealadel elavatele noortele. Samuti võivad nad rahaliselt toetada nende hübriidlinnakute avamist mitmesugustele asjaomastele kogukonna osalejatele, sealhulgas riskirühmadele või ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, vähekaitstud ja riskirühmas olevatele noortele (noored, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, noored töötud, naised, pagulased, puuetega inimesed, pensionärid jne). ELi ja liikmesriikide poliitikas tuleb esmatähtsaks pidada riskirühma kuuluvate noorte kaasamist;

28.

rõhutab, et ülikoolidel on märkimisväärsed teadmised ja asjatundlikkus rohepöörde valdkonnas. Nad võivad samuti anda eeskuju heade tavade osas, etendades rohepöördes hariduslikku ja teavitavat rolli. Ülikoolid saavad koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega arendada keskkonnahoidlikke ülikoolilinnakuid ja osaleda aktiivselt linnade taaselustamise protsessides, pakkudes kogukonnale kõnealuseid linnakuid ning energiatõhususe või ökodisaini mõttes eeskuju andvaid hooneid;

29.

peab kiiduväärseks selge tegevuskava, iga-aastaste näitajate ja strateegia rakendamise sihttasemete kehtestamist, nagu komitee on juba nõudnud, et hinnata Euroopa haridusruumi eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme. Komitee juhib aga tähelepanu vajadusele anda Euroopa kõrgharidussektori vaatluskeskuse loomisele kohalik ja piirkondlik mõõde, mis võimaldaks kasutada Euroopa tulemustabelit ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

30.

märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad toetada Euroopa ülikoole nende püüdlustes muutuda rahvusvahelisemaks ja edendada Euroopa Liidu rolli rahvusvahelisel areenil. See hõlmaks toetust Euroopa ülikoolide osalemisele edasipüüdlikes riikidevahelistes liitudes, mille eesmärk on arendada pikaajalist süsteemset koostööd tipptasemel hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning pakkuda üliõpilastele, õpetajatele, teadlastele ja töötajatele püsivaid võimalusi akadeemiliseks liikuvuseks.

---

(1)  Howard, G., Weinstein, R., Yang, Y. (2021), „Do universities improve local economic resilience?“, IZA poliitikadokument nr 14422, kättesaadav aadressil https://docs.iza.org/dp14422.pdf.

(2)  Fonseca, L., Nieth, L. (2021), „The role of universities in regional development strategies: A comparison across actors and policy stages“, European Urban and Regional Studies, 22(3); Goddard, J., Puukka, J. (2008), „The engagement of higher education institutions in regional development: an overview of the opportunities and challenges“, Higher Education Management and Policy, 20(2): 11–41.

(3)  Chirca, A., Lazar, D. T. (2021), „Cluj-Napoca without students: an estimation of the gap in the city’s economy“, Transylvanian Review of Administrative Sciences, 66E: 44–59.

(4)  Goddard, J., Vallance, P. (2014), „The university and the city“, Higher Education, 68(2): 319–321.

(5)  Liddle J., Addidle G. D. (2022), peatükk „The Changing Role of Universities in Society: Key Influences“ raamatus „The Role of Universities and HEIs in the Vulnerability Agenda“, mis kuulub raamatute sarja „Rethinking University-Community Policy Connections“, Palgrave Macmillan, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-030-89086-5_3.

(6)  Myklebust, J. P., Smidt, H. (2021), „What is the role of universities in global upskilling?“, University World News, kättesaadav aadressil https://www.universityworldnews.com/post.php?story=20210129110449887.

(7)  Hammerbauer, M., Pavletić, P., Vespa, M. (2021) „Brain drain in higher education in European context“, lõpparuanne – ESC41, kättesaadav aadressil https://www.esu-online.org/wp-content/uploads/2021/03/Brain-Drain-final-report-ESC41-Google-Docs.pdf.

(8)  Reichert, S. (2019), „The Role of Universities in Regional Innovation Ecosystems“, Euroopa ülikoolide ühenduse uuring, kättesaadav aadressil https://www.eua.eu/downloads/publications/eua%20innovation%20ecosystem%20report_final_digital.pdf.

(9)  Jackson, N. J. (2011), „Learning for a complex world: A lifewide concept of learning, education and personal development“, Author House, Bloomington; Williams, S., Dodd, L. J., Steele, C., & Randall, R. (2015), „A systematic review of current understandings of employability“, Journal of Education and Work, 29. kd, nr 8, lk 877–901.

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi tulevane riigiabi põllumajandusele, metsandusele ja maapiirkondadele“

(2022/C 301/10)

Raportöör: Guido MILANA (IT/PES), Olevano Romano (Rooma) vallavolikogu liige

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon esitas hiljuti põllumajanduses riigiabi andmiseks ettepanekud, mida hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2023;

2.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et ettevõtjatele antav riigiabi, kui selline abi võib moonutada liikmesriikidevahelist konkurentsi, on siseturuga kokkusobimatu, kehtestades samas teatavad erandid;

3.

tuletab meelde, et põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade puhul tugineb komisjon sellise moonutuse tekkimisvõimalust hinnates põllumajandusele, metsandusele ja maapiirkondadele riigiabi andmise suunistele ning et need suunised hõlmavad programmitöö perioodi 2014–2022;

4.

rõhutab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (1) (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antavate maaelu arengu toetuste kohta) artiklis 81 on sätestatud, et ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmamata meetmeid tuleb rahastada riigiabi eeskirjade alusel;

5.

rõhutab, et selline ühtlustamine tagab, et riigiabi eeskirjade kestus on kooskõlas maaelu arengu eeskirjade kestusega;

6.

märgib, et sel eesmärgil algatas komisjon 2019. aastal konsultatsiooni, mille tulemused on esitatud töödokumendis SWD(2021) 107 final; (2)

7.

tuletab meelde, et vahepeal on Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtnud vastu uut ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivad määrused, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, (3) millega kehtestatakse strateegiakavade toetamise reeglid ning milles võetakse arvesse ka Euroopa Regioonide Komitee arvamust uue ühise põllumajanduspoliitika kohta;

8.

rõhutab, et uutes riigiabi andmise ettepanekutes tuleb arvesse võtta uut ühist põllumajanduspoliitikat ja need peavad olema sellega jätkuvalt kooskõlas;

9.

rõhutab, et põllumajandusettevõtted peavad rakendama rohelise kokkuleppe strateegiaid, eelkõige elurikkuse strateegiat ja strateegiat „Talust taldrikule“;

10.

rõhutab, et oluline on toetada põllumajandus- ja metsandusettevõtteid rohepöörde tegemisel, eriti väiksemaid ettevõtteid, mis asuvad piirkondade strateegilistes osades ning millel on oluline roll piirkonna edendamisel ja kaitsmisel;

11.

palub komisjonil sätestada imporditud toodetele siduvad Euroopa tootmisstandardid ja vastastikkuse või peegelklauslid, nagu on kehtestatud ELi tootjatele;

12.

kutsub komisjoni üles suurendama piirikontrollide arvu ja nõudma imporditud toodete puhul teatavat käitlemist, näiteks külmtöötlemist;

13.

tuletab meelde, et Euroopa Regioonide Komitee on juba väljendanud oma seisukohti nende kahe strateegia osas arvamuses „Elurikkad linnad ja piirkonnad pärast 2020. aastat ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030“ (4) ning arvamuses „Talust taldrikule: kohalik ja piirkondlik mõõde“; (5)

14.

rõhutab kohalike omavalitsuste olulist rolli teatavate toetuste hüvitamisega seotud menetluste, eelkõige põllumajanduses riskijuhtimisega seotud abi kindlaksmääramisel ja haldamisel;

15.

tuletab meelde, et piirkonnad, maakonnad, provintsid ja vallad ei osale mitte ainult nende riiklike strateegiakavade kindlaksmääramisel, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/2115, vaid nad saavad toetust ka maaelu arengu sekkumistest ja aitavad kaasa LEADERi algatuses ette nähtud alt üles lähenemisviisi kindlaksmääramisele;

16.

märgib, et aastatel 2014–2019 kahanes Euroopa tasandil põllumajandusele antud riigiabi 7,6 miljardilt 6 miljardile eurole, kuid kasvas taas COVID-19 pandeemia ajal;

17.

rõhutab, et pandeemia ajal ei ole põllumajanduse, metsanduse ja põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted kordagi tootmist katkestanud, tagades varustuskindluse, nagu on nõutud ELi toimimise lepingu artiklis 39;

18.

rõhutab, et Venemaa ja Ukraina vaheline sõda on tekitanud ebastabiilse olukorra tooraine- ja toiduainete turgudel;

19.

rõhutab rolli, mida ühine põllumajanduspoliitika peaks täitma toidualase sõltumatuse ja toiduga kindlustatuse tagamisel;

20.

tuletab meelde, et selline varustamine oli võimalik ka tänu võimalusele saada abi, mille komisjon COVID-19 põhjustatud majanduskriisi tõttu ajutiselt kehtestas;

21.

märgib lisaks, et suurim osa riigiabist, välja arvatud COVID-19 kriisiga seotud eriabi, anti peamiselt maaelu arengukavade alusel ja eelkõige aluslepingu I lisa eesmärkidest välja jäävatele meetmetele (põllumajandustooted);

22.

võtab teadmiseks, et riigiabi maaelu arengu programmidesse lisamise menetlus osutus keeruliseks;

23.

märgib, et kuigi määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ning 2014.–2020. aasta suunised riigiabi andmiseks põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkondades on väga sarnased, ei ole maaelu arengu sekkumised alati täielikult kooskõlas riigiabi eeskirjadega;

24.

võtab teadmiseks asjaolu, et komisjoni algatatud konsultatsioon tõi esile mõned kehtivate riigiabi eeskirjade aspektid, mis on aegunud;

25.

rõhutab, et põhieesmärk on ka edaspidi tagada kõigile Euroopa Liidu ettevõtjatele võrdsed tingimused;

26.

märgib, et mõned sekkumised tuleb säilitada ja neid kohandada, eelkõige seoses riskijuhtimisega;

27.

märgib, et metsanduse puhul on abi kasutatud peamiselt maaelu arengu sekkumisteks ning metsade olulist rolli arvestades on vaja abi rakendamist lihtsustada;

28.

peab vajalikuks toetada põllumajandus- ja metsandusettevõtteid rohepöörde tegemisel, eriti mikroettevõtjaid, kohalikke väikepõllumajandustootjaid ja lühikesi toidutarneahelaid, kes – arvestades muu hulgas toiduainete kõrgeid hindu ja tootmiskulusid, nagu energia ja väetised, mida on mõjutanud sõda Ukrainas – ei suudaks nende tagajärgedega üksi toime tulla. Komitee kiidab sellega seoses heaks Euroopa Komisjoni teatise toiduga kindlustatuse tagamise ja toidusüsteemide vastupanuvõime suurendamise kohta;

29.

leiab, et ühtlustada tuleb teavitamis- ja avalikustamisnõuetega seotud kriteeriume, eelkõige seoses grupierandi määrustega hõlmatud abikavadest teatamise tähtaegadega;

30.

rõhutab, et äsja vastu võetud ühise põllumajanduspoliitika reform põhineb subsidiaarsuse põhimõttel ning seepärast on oluline, et seda põhimõtet järgitaks ka riigiabi eeskirjades, kahjustamata samal ajal konkurentsi eri liikmesriikide põllumajandustootjate vahel;

31.

peab väga oluliseks subsidiaarsuse põhimõtte säilitamist, eriti seoses rolliga, mida täidavad kohalikud omavalitsused, kes on kõige lähemal kohalikele asutustele, kellel on oluline roll kohaliku tasandi meetmete juhtimisel.

Seepärast soovitab komitee järgmisi meetmeid:

Lihtsustamine

32.

mitte kohustada liikmesriike saatma igal aastal teateid loodusõnnetuste, looma- või taimehaiguste või nakkustega võrreldavate sündmuste kohta, sest kui riiklikud ametiasutused on neid sellistena tunnustanud, ei ole vaja neist komisjonile täiendavalt teatada;

33.

mitte kohustada liikmesriike avaldama teavet individuaalsete abisaajate kohta, kes saavad vähem kui 75 000 eurot põllumajanduslikuks tootmiseks ning vähem kui 500 000 eurot põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks;

34.

mitte muuta teatatud abi ühise hindamisega seotud menetlusi koormavamaks;

35.

näha ette võimalus anda põllumajanduse grupierandi määruse (6) alusel investeerimisabi, ka vaid ühe sektori toodetele, eelkõige juhul, kui sellise abi eesmärk on leevendada loodusõnnetustega võrreldavate sündmuste tagajärgi või hüvitada looma- või taimehaigustest või kahjuritest põhjustatud kahju;

36.

näha ette nn ühe akna süsteem määruses (EL) 2021/2115 osutatud riiklikes strateegiakavades riigiabist teatamiseks;

37.

kehtestada erinormid vähese tähtsusega abi määruse kohaldamiseks põllumajanduses, võttes arvesse suuri erinevusi põllumajanduse ja teiste sektorite vahel. Eelkõige palutakse suurendada vähese tähtsusega abi ülemmäära 50 000 euroni kolme aasta jooksul ja näha ette summa (nt 1 000 eurot), millest väiksema summa puhul vähese tähtsusega abi määruste ei kohaldata (väga väikesed abisummad);

38.

muuta vähese tähtsusega abi määrust põllumajandussektori jaoks nii, et see muutuks lihtsamaks, kaotades eelkõige ühe ettevõtja nõude kontrollimine;

39.

jätta raskustes oleva ettevõtja määratlus liikmesriikide otsustada;

40.

lihtsustada haldusmenetlusi kohalikele omavalitsustele antava abi puhul, eriti kui nad on riigiabimeetmetest kasu saajad. Eelkõige nõutakse, et neid ei käsitataks suurettevõtjatena;

41.

luua lihtsamad menetlused, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suudaksid hallata kohalikke ja piirkondlikke vajadusi ja hädaolukordi;

42.

lihtsustada reklaami- ja müügiedendustegevusele riigiabi andmise korda, eelkõige MITTE pidades abiks üldist institutsioonilist edendustegevust, milles ei viidata konkreetsetele kaubamärkidele ega õhutata tarbijaid tooteid ostma;

43.

võimaldada lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine, olenemata ELi kaasrahastamise olemasolust, sest praegu on lihtsustatud kulud riigiabi eeskirjadega kooskõlas ainult siis, kui need puudutavad ELi vahenditest kaasrahastatavaid abimeetmeid. Tundub, et puudub mõjuv põhjendus, miks jätkata abikõlblike kulude arvutamisel sõltuvalt abikava rahastamise allikast erinevate meetodite kasutamist;

Keskkonnasäästlikumaks muutmine

44.

toetada põllumajandus- ja metsandusettevõtjaid, eelkõige mikroettevõtjaid, rohepöörde tegemisel;

45.

tagada piisav paindlikkus riigiabi eeskirjade kohaldamisel selliste kriiside korral nagu COVID-19 kriis ja sõda Ukrainas, nähes ette asjakohased ja järjepidevad abi ülemmäärad, et põllumajandustootjad saaksid jätkuvalt toota toitu ja tarbijad saaksid kasu õiglastest tarbijahindadest. Selleks võiks lihtsustada ka abi rakendamise ja andmise menetlusi, vähendades samal ajal bürokraatiat, eelkõige lõplike abisaajate jaoks;

46.

lihtsustada teatavaid riigiabi andmise menetlusi taastuvenergia tootmisse tehtavate investeeringute puhul, eelkõige seoses stiimuli suurusega;

47.

kehtestada rohepöördesse investeerivatele põllumajandussektori VKEdele kõrgemad investeerimismäärad;

48.

luua sihtotstarbeline abi CO2 sidumise meetmetele, et tasustada põllumajandustootjaid selle olulise ülesande täitmise eest;

49.

pidada põllumajandusettevõtjate killustatust negatiivseks teguriks, mis takistab nende turuletulekut ja rohepöörde alustamist, milleks põllumajandust innustatakse;

Territoriaalne ühtekuuluvus

50.

määratleda uuesti põllumajandussektori VKEde mõiste ning vaadata läbi määruse (EL) nr 702/2014 I lisa artikli 2 lõikes 3 esitatud mikroettevõtjate määratlus, et luua põllumajandussektori jaoks eraldi määratlus, arvestades sektori eripära, ning määratleda seega põllumajanduses uut tüüpi mikroettevõtted;

51.

toetada mägedes ja sisemaal ning äärepoolseimates piirkondades asuvaid väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandus- ja metsandusettevõtjaid nende piirkonna edendamisel ja kaitsmisel;

52.

premeerida elupaikade säilitamise ja kaitse eest põllumajandussektori VKEsid, kes vastavad punktis 50 nimetatud parameetritele ja asuvad mägipiirkondades või sisemaal või vähem soodsates piirkondades, nagu liikmesriigid on oma riiklikes strateegiakavades määratlenud;

53.

anda kõrgmäestikus asuvatele ettevõtjatele võimalus osta maad summas, mis ületab 10 % asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 3 punktis c, et võimaldada maakorraldust, mis on vajalik nende majanduslikult aktiivsena hoidmiseks ning piirkonna edendamise ja kaitsmisega seotud ülesannete täitmiseks;

54.

võimaldada metsandussektoril kasutada teatamiskohustusest vabastamise menetlust ka väljaspool riikliku strateegiakava sekkumisi;

55.

MITTE käsitada metsandussektori puhul taristumeetmeid vaikimisi abina, kui need puudutavad mittetootlikke investeeringuid;

56.

muuta kehtivaid riskijuhtimiseeskirju, eelkõige vähendades kahjukünnist loodusõnnetustega võrreldavate sündmuste puhul 20 %-ni, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/2115;

57.

suurendada soodustingimustel kindlustuse ja muude riskijuhtimisvahendite hüvituskünnist, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 artiklis 76. Künnis peab võimaldama säilitada põllumajandusettevõtete praegused kindlustuskulud;

58.

vabastada kaitsealuste loomade tekitatud kahju hüvitamiseks antav abi teavitamiskohustusest;

59.

võimaldada hüvitada sellise kahju korral saamata jäänud tulu, nagu on juba ette nähtud kahju korral, mis põhjustab tootmisvahendite kaotust;

60.

võimaldada lisaks kaitsealuste loomade põhjustatud kahjule ette näha ka muude loomade põhjustatud kahju hüvitamise, jättes selliste loomade määratluse riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste pädevusse, sest esinemissagedus on riigiti erinev;

61.

MITTE käsitada abina institutsioonilist edendustegevust, milles ei viidata konkreetsetele kaubamärkidele;

62.

pakkuda piisavat toetust maapiirkondades mittepõllumajanduslikku tegevust alustavatele ettevõtjatele. Piiratud summas antava abi ülemmäär peaks olema vastavuses põllumajandusettevõtete loomiseks antava abi ülemmääraga (100 000 eurot). Ei ole põhjust teha vahet, mis karistaks mitmekesistamist mittepõllumajanduslikes ettevõtetes, sest kõnealused summad on igal juhul väga väikesed;

63.

kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) projektides või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektides osalevate VKEde toetamiseks — laiendada kohaldamisala kohalikele omavalitsustele, kohalikele tegevusrühmadele, ülikoolidele ja muudele üksustele, olenemata nende suurusest, võttes arvesse kõnealuste projektide suurt mitmekesisust, sest neis osaleb palju erinevaid, omavahel koostööd tegevaid üksusi; — suurendada piiratud summas antava abi kogusummat projekti kohta 300 000 euroni kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide puhul ja 500 000 euroni Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projektide puhul.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(2)  Vt komisjoni talituste töödokument „Evaluation of the instruments applicable to State aid in the agricultural and forestry sectors and in rural areas“.

(3)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(4)  ELT C 440, 18.12.2020, lk 20.

(5)  ELT C 37, 2.2.2021, lk 22.

(6)  Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi metsastrateegia aastani 2030“

(2022/C 301/11)

Raportöör: Joan CALABUIG RULL (ES/PES), Valencia autonoomse piirkonna valitsuse liige Euroopa Liidu ja välissuhete küsimustes

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi metsastrateegiaga kehtestatakse poliitikaraamistik Euroopa metsade majandamiseks ja kaitsmiseks, et parandada nende ökosüsteemi teenuseid, tagada elatusvahendid, eelkõige maapiirkondades, ning aidata kaasa metsade biomajandusele, mida toetab säästev metsamajandamine kui mitmefunktsiooniline looduspõhine vahend, ühendades regulatiivsed ja finantsmeetmed 2030. aastani ulatuvas kavas;

2.

on seisukohal, et Euroopa metsastrateegiaga 2030, mis asendab 2013. aastal vastu võetud (1) ja 2018. aastal hinnatud (2) metsastrateegiat, kehtestatakse Euroopa metsaalase koostöö raamistik, rõhutades säästva metsamajandamise keskset rolli inimeste heaolu ja elatusvahendite tagamisel, elurikkuse säilitamisel ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste ökosüsteemide kaitsmisel;

3.

tunneb heameelt mõningate metsandustavade hindamise ja parandamise üle teatavates piirkondades, et kaitsta elurikkust, mulla ja vee kvaliteeti ning vastupanuvõimet kliimamuutustest tulenevate häiringute suhtes (veestress, orkaanid ja lumi, kahjurid ja metsatulekahjud);

4.

tunnistab metsaökosüsteemi keskset rolli Euroopa rohelises kokkuleppes, (3) Euroopa kliimapaktis, (4) Euroopa kliimamääruses (5) ja elurikkuse strateegias aastani 2030 (6) ning rõhutab, et mitmesugused metsapõhised sektorid (sh need, kes kasutavad metsadest saadavat muud kui loodusvarade ammutamisega seonduvat kasu) saavad aidata ja peaksid aitama kaasa kestlikule, kliimaneutraalsele ja sotsiaal-majanduslikult konkurentsivõimelisele ringbiomajandusele;

5.

märgib, et metsandussektor on Euroopa taksonoomia keskkonnakriteeriumide eksperdiplatvormi esimesest aruandest välja jäetud, sest mets on delikaatne valdkond, kus on keeruline leida tasakaalu sidusrühmade mitmesuguste vajaduste ja huvide vahel. Komitee tõdeb samuti, et ekspertide arvamus ei ole Euroopa Komisjoni jaoks siduv;

6.

kutsub komisjoni üles tegutsema kliima ja elurikkuse eesmärkide ning metsa biomajanduse eesmärkide saavutamisel tasakaalustatud ning keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult õiglasel viisil, mis on üks Euroopa rohelise kokkuleppe alustalasid;

7.

rõhutab, et liikmesriigid ning metsade eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on välja töötanud ja rakendanud riiklikke ja/või piirkondlikke strateegiaid, poliitikameetmeid, programme ja vahendeid säästva metsamajandamise jaoks, ning rõhutab seega vajadust liikmesriikide, komisjoni, sidusrühmade ja metsandussektori kodanikuühiskonna vahelise koostöö ja konstruktiivse dialoogi järele;

8.

rõhutab, et mets toob ühiskonnale tervikuna mitmesugust kasu erinevate ökosüsteemi teenuste, sealhulgas muude kui loodusvarade ammutamise teenuste kaudu, nii et metsaga seotud otsused on olulised paljudele kodanikele ja metsamajandajatele;

Vajadus tugevdada dialoogi metsa sidusrühmade, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, liikmesriikide ja komisjoniga

9.

on seisukohal, et raamistiku ja ühiste eesmärkide seadmine Euroopa tasandil on väga teretulnud, kuid nõuab tungivalt, et selles valdkonnas välditaks subsidiaarsuse ja liikmesriikide rolli nõrgenemist, võttes arvesse Euroopa metsade mitmekesisust ning rakendades pigem kohandatud ja piirkondlikku lähenemisviisi. Komitee on samuti seisukohal, et kuigi aluslepingutes metsapoliitikat ELi pädevusalaks sõnaselgelt ei nimetata, on ELil sellega seotud küsimustes ulatuslik pädevus, mida ta on kasutanud metsandusküsimusi käsitlevates õigusaktides;

10.

juhib samuti tähelepanu sellele, et metsamajandamisel on märkimisväärne mõju, eelkõige hõreda asustusega piirkondades ja äärealadel, kus metsaga seotud majandus on oluline elatusallikas;

11.

soovitab tõhustada teabevahetust ja dialoogi liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sektori sidusrühmade (avaliku ja erasektori omanikud, kutseühingud, metsandusettevõtted, looduskaitse eksperdid, teadlased, sh kliimateadlased, jne) vahel ja kaasata neid rohkem dokumentide ettevalmistamisse. Komitee leiab, et senine arutelu olemasolevates osalusorganites on olnud piiratud ja seda saaks parandada – nagu on tehtud varasemate strateegiate puhul –, et saavutada suurim võimalik konsensus kõigi sidusrühmade vahel, kes on huvitatud metsast saadavast kasust. Selle asemel on aga esitatud lõppdokument, milles väidetakse, et suur osa selle sisust on juba esitatud elurikkuse strateegias;

12.

soovitab kaasata meetmete rakendamisse sidusrühmad, keda ELi metsastrateegia meetmed konkreetselt mõjutavad (kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtjad), viies halduskoormuse miinimumini, eriti metsaomanike ja ettevõtjate, aga ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks;

Vajadus saavutada konsensus Euroopa tasandil

13.

peab kahetsusväärseks poliitilise konsensuse puudumist ELis, sest viimastel nädalatel/kuudel on olnud võimalik näha, et kriitika ELi metsastrateegia praeguse sõnastuse kohta on suurenenud. Seda on olnud kuulda nii ELi asutuste, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (arvamus NAT/831 „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030“), (7) kui ka mitmete riigivalitsuste ja piirkondlike omavalitsuste ning neid toetavate erakondade, Euroopa Parlamendi eri fraktsioonide liikmete ja metsandussektori esindajate (avaliku ja erasektori metsaomanike ühendused, kohalikud ja piirkondlikud metsaametid, ettevõtjate ühendused, riiklikud ja piirkondlikud valdkondlikud platvormid) avaldustes;

14.

peab kahetsusväärseks, et ei ole järgitud Saksamaa eesistumise ajal koostatud nõukogu järeldusi, milles käsitletakse tõhustatud tulevast koostööd ELis, vaid pakutakse välja ülalt-alla lähenemisviis ega võeta piisavalt arvesse olemasolevaid struktuure (nt piirkondlikud/riiklikud metsainventuurid). Spetsifikatsioonid ja meetmed pärinevad eranditult komisjonilt, kes metsapoliitika eest ei vastuta, ning nõuetekohaselt ei ole kaasatud vastutavat nõuandekomiteed;

15.

tunnustab ELi metsastrateegia üldeesmärke tagada liikmesriikides ning kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes head metsamajandustavad, kuid juhib komisjoni tähelepanu vajadusele leida tasakaal metsamajandamise keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike funktsioonide vahel, mille hulka kuulub ka kaitse kui üks majandamisvõimalus, ning rõhutab, kui tähtis on kaitsta ja säilitada nii metsade kui ka planeerimis- ja säästva metsamajandamise tavade mitmekesisust ning raieringi pikkust liikmesriikides ning kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes;

16.

märgib, et metsandussektori peamiste osalejate jaoks (era- ja avaliku sektori omanikud, spetsialistid, ettevõtted ja suur osa metsanduse teadusringkondadest) ei vasta ELi metsastrateegia lähenemisviis täielikult tegelikule kohapealsele olukorrale, juhtides tähelepanu asjaolule, et säästva metsamajandamise tavad ei näi minevat õiges suunas ja peaksid seetõttu märkimisväärselt muutuma;

17.

tunnistab, et andmed näitavad elurikkuse vähenemist mõnes piirkonnas ja Natura 2000 elupaikade ebapiisavat kaitsestaatust, osaliselt seetõttu, et nende haldajate jaoks pole loodud piisavat stimuleerivat raamistikku (hinnad, välismõjude hüvitamine, piirkondlikult kohandatud ja asjakohane õigusraamistik). Need on põhiaspektid, millega tuleb ELi metsastrateegias tegeleda, samuti tuleb eraldada lisavahendeid nii ELi kui ka liikmesriikide eelarvetest. Komitee nõuab tihedamat koostööd ökosüsteemide taastamise edendamiseks, sh kahjustatud metsaökosüsteemide taastamise eesmärkide seadmist;

18.

on seisukohal, et mitmefunktsiooniline metsandus on säästva metsamajandamise vahend, mis on enamikus piirkondades, eriti kliimamuutustest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, sügavalt juurdunud, ning et metsi haldavad omanikud ja spetsialistid on üldjuhul pühendunud sealse elurikkuse ja teiste ökosüsteemi teenuste kaitsmisele ning metsatulekahjude ohu ja esinemissageduse vähendamisele, püüdes ühtlasi suurendada metsade vastupanuvõimet ja head seisundit ning toetada nende kasvamist. Seeläbi aitavad nad aktiivselt kaasa kohalikule majandusele ja ettevõtlusele;

19.

soovitab palju süsteemsemat lähenemisviisi, mis hõlmaks säästva metsamajandamise mitmekesisust ja keerukust (kasutades näitajaid, mis ei puuduta saagi- ega juurdekasvumäära), omandiõigusi ja tegelikku olukorda, millega omanikud, spetsialistid, avaliku ja erasektori ettevõtted ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kokku puutuvad, samuti Euroopa metsandussektori saavutusi kestliku arengu valdkonnas. Komitee leiab, et teatavates piirkondades ei saa metsade kaitset lahutada aktiivse säästva metsamajandamise toetamisest, muu hulgas ka rahaliselt, võttes eesmärgiks maksimeerida ökosüsteemiteenuste positiivset välismõju ja vältida metsamaa hülgamisest tingitud seisundi halvenemist, sh keskkonnaseisundi halvenemist;

20.

märgib, et elurikkuse kontekstis tuleks rõhutada, et tänu teatavatele äärepoolseimatele piirkondadele leidub ELis põlis-, troopilisi ja subtroopilisi metsi, mis kujutavad endast ainulaadset laboratooriumi teaduslikuks uurimistööks, spetsialiseerumiseks ja innovatsiooniks (näiteks ravimitööstuse teadustegevus ja taimeekstraktide kasutamine). Kõnealuste piirkondade elurikkus moodustab ligikaudu 80 % Euroopa elurikkusest ja on ülioluline Maa ökoloogilise tasakaalu jaoks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on selle hindamatu aarde hoidjad ning neid tuleb selle juhtimisel ja säilitamisel asjakohaselt toetada;

21.

on seisukohal, et kuigi ELi metsastrateegia on tihedalt seotud elurikkuse strateegiaga ja võib seega tõepoolest teemakohase sidususe tagada, peaks selles võtma kasutusele teistsuguse, kaasavama ja süsteemsema lähenemisviisi, et viia selle meetmed mõjusal ja järjepideval viisil kooskõlla ühise poliitika eesmärkidega ökoloogilise ülemineku ja kliimamuutuste valdkonnas, et oleks võimalik saavutada ELi keskkonna-, sotsiaal- ja majanduskasvu eesmärgid, sealhulgas keskkonnahoidlikud töökohad. See tagab ELi metsastrateegia jaoks hädavajaliku sidususe säästvat metsamajandamist mõjutavate ELi poliitikavaldkondade vahel ning edendab sektori potentsiaali panustada rohelise kokkuleppe eesmärkidesse ja aidata kaasa nende saavutamisele;

Komisjoni talitustes on vaja horisontaalsemat lähenemisviisi.

22.

väljendab heameelt, et ELi metsastrateegia valmis põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse peadirektoraadi ning kliimameetmete peadirektoraadi ühise töö tulemusena, kuid soovitab kaasata ka metsandussektoris tegutsevad komisjoni eri üksused (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat, energeetika peadirektoraat, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat), et hõlmata süsteemse ja kaasava lähenemisviisi osana kõik sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased aspektid ja mõjud. Vastasel juhul võib selle lähenemisviis olla poolik ja puudulik;

23.

soovitab määrata selgelt kindlaks alalise metsakomitee rolli ELi metsastrateegia keskse osalejana, et väljendada sektori ja teiste peamiste sidusrühmade seisukohti ning võimaldada metsi ELi eri piirkondades aktiivselt kasutada;

24.

soovitab arvestada piirkondade geomorfoloogilise mõõtmega, sest ressursside vähenemise ja rahvastikukao vastu võitlemiseks on vaja nii innovatsiooni kui ka taristuinvesteeringuid, et soodustada logistikat ja võimaldada digiüleminekut metsapõhiste väärtusahelate ajakohastamiseks, samuti sobivat stiimulite süsteemi;

Kohaliku ja piirkondliku tasandi roll

25.

soovitab võtta arvesse metsade territoriaalset mõõdet, näiteks maakasutust (metsade all on praegu 43 % maast ja see kasvab edasi), sest suur osa metsadest asub hõredalt asustatud piirkondades (äärealad: mägipiirkonnad, külma kliimaga piirkonnad, üleujutusalad, väheviljakad alad), integreerides selleks liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste maa majandamise ja rahvastikukao vähendamise poliitika;

26.

peab vajalikuks tunnustada subsidiaarsuse põhimõtet, kuid ka jagatud pädevust metsade suhtes tulenevalt erinevatest keskkonna- ja maastikukaitse õigusaktidest, mis mõjutavad metsanduspoliitikat, võttes arvesse erinevaid suuniseid metsade kohta, sh metsandustavade kohta, ja liikmesriikide erinevaid metsakinnistuid ELi eri piirkondade metsade bioloogilise, sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise mitmekesisuse kontekstis;

27.

rõhutab, et ELi metsastrateegia põhiaspektides tuleks määrata kindlaks Euroopa tasandil kokkulepitud põhimõtted, kuid toonitab, et eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite üle peab olema võimalik otsustada liikmesriigi tasandil, et need oleksid kooskõlas metsade eest vastutavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitika ja eeskirjadega, ning rõhutab, et metsade kaitse tagavad säästev metsamajandamine, metsatööstuse kui terviku konkurentsivõime ja kasumlikkus ning asjakohane poliitiline järjepidevus;

ELi peamiste eesmärkide saavutamiseks on vaja metsade keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide kooskõla

28.

on seisukohal, et ELi metsastrateegias tuleb piisaval määral käsitleda kõigi metsatoodete ja -teenuste tähtsust, seega peavad biomajanduse strateegia ja säästev metsamajandamine tagama tasakaalu metsa funktsioonide vahel, sealhulgas mitmesuguste ökosüsteemi teenuste pakkumine. Üksnes ühe aspekti eelistamine muudab seda tasakaalu;

29.

toonitab, et metsandussektor (majandamine ja ülestöötamine, puidu ja paberi tööstuslik töötlemine) andis 2018. aastal ELis tööd 2,1 miljonile inimesele, luues kogulisandväärtust mahus 109,855 miljardit eurot. Lisaks töötas 1,2 miljonit inimest puitmööblitootmises ja trükitööstuses, luues kogulisandväärtust vastavalt 25 miljardit ja 31 miljardit eurot. 2018. aastal tegutses metsatööstuses 397 000 ettevõtet, mis moodustavad 15 % tootmisettevõtetest. Viimaks tagasid bioenergia, puitehituse ja mittepuiduliste metsasaaduste sektorid veel 4 miljonit töökohta;

30.

märgib, et elurikkuse säilitamine, ökosüsteemide taastamine ja süsiniku sidujate suurendamine on ELi metsastrateegia peamised elemendid, kuid sellest tulenev sidususe puudumine kliimaeesmärkidega ja kestliku sotsiaal-majandusliku kasvuga on üks kõige problemaatilisemaid punkte;

31.

rõhutab ELi metsade sotsiaalset mõõdet, kuna 60 % metsaalast kuulub enam kui 16 miljonile erametsaomanikule, kellest enamik on väikeomanikud kõigist piirkondadest, kusjuures iga omaniku valdusse kuulub keskmiselt 13 hektarit;

32.

leiab, et säästva metsamajandamise põhimõtetes käsitletakse kestlikkust terviklikult, st hõlmates nii keskkonnaalased, majanduslikud kui ka sotsiaalsed aspektid. Sestap tuleb parimaks säästva metsamajandamise viisiks pidada metsade majandamist neid kaitstes või kaitsmist neid majandades ning teha lõpp väidetavale kaitse ja majandamise vastasseisule, mida võib rohkem täheldada poliitilises arutelus kui metsade praktilises majandamises;

33.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kuuluvad metsad moodustavad ligikaudu 14 % (22 miljonit hektarit) metsa kogupindalast. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole mitte ainult metsaomanikud, vaid haldavad ja juhivad ka metsapoliitika ja -eelarvete rakendamist, jõustavad seadusi ja toetavad eraomanikke säästval metsamajandamisel, mis on alati kooskõlas liikmesriikide pädevusse kuuluva metsapoliitikaga, samuti toetavad nad erineval valdkondlikul poliitikal põhinevaid ELi algatusi, püüdes alati ühitada metsade keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke funktsioone;

34.

märgib, et protsessiga kaasnenud arutelud on tekitanud metsade keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike funktsioonide vahel väära vastandumise, mille tulemuseks on kallutatud arutelud ja kõrvalekaldumine põhieesmärgilt, milleks on kestlik areng, st metsade tervise pikaajaline kaitse, suutlikkus tulla toime kliimakriisiga vastupidavate ökosüsteemide abil, loodusvarade säästev majandamine ning nende toodete vastutustundlik ja tõhus töötlemine, et tagada miljonite Euroopa kodanike heaolu ja eluviis;

35.

soovitab tugevdada ELi metsastrateegiat mõne keskkonnaeesmärgi osas (vesi, muld, maastik) ning panna suuremat rõhku tööstuslikult ja säästvalt majandatud ja töödeldud metsatoodete olulisele panusele biomajandusse, mis on rohelise kokkuleppe üks põhisammas. Selliste metsatoodete jaoks on vajalik, et rahastatakse tehnoloogiliselt uuenduslikke protsesse, et edendada mitmesuguseid ettevõtteid, eelkõige esmatöötlusettevõtteid, mis on metsa- ja puidusektori nõrk lüli ja millel on suurim potentsiaal kasutada kohalikke ressursse kõige paremini;

36.

soovitab pöörata suuremat tähelepanu säästva metsamajandamise määratlustele ja meetmetele, mille eesmärk on parandada veeringlust ja mullakaitset, eriti Vahemere piirkonna ja mägipiirkondade ökosüsteemides, ning juhib tähelepanu sellele, et on vaja tugevdada näitajaid, et parandada säästvat metsamajandamist, mis on ökosüsteemiteenuste pikaajalise osutamise eeltingimus;

37.

soovitab määrata uuesti kindlaks eesmärgid, et muuta nähtavamaks jätkusuutliku tasakaalu ja kooskõla tagamine metsade keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike funktsioonide vahel, tuginedes metsade säästvale ja mitmefunktsioonilisele majandamisele eri metsapiirkondades (taigametsad, mandri-, Vahemere, mägi- ja linnapiirkondade metsad), loobumata sealjuures elurikkuse ja muude keskkonnateenuste kaitsest;

38.

märgib, et ELi metsastrateegias tuleks selgemalt rõhutada metsandussektoris kaasatuse ja võrdõiguslikkuse edendamise tähtsust. Uus ELi metsastrateegia peaks kooskõlas 2020. aasta märtsis vastu võetud uue ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga edendama sooliselt võrdsemat osalemist tööturul, et metsandussektor saavutaks oma täieliku potentsiaali;

39.

soovitab rõhutada metsade rolli äärepoolseimates, mägi- ja kõige ebasoodsamates piirkondades, kus metsaalade osakaal on suurem ja suurem on ka rahvastikukao oht ning kus metsapõhised väärtusahelad on metsaressursside kasutamise ja esmase töötlemisega seotud tööhõive ja majandustegevuse peamised allikad;

40.

märgib, et metsade roll ringbiomajanduse arendamisel on esitatud pigem riski kui võimaluse seisukohast, ning rõhutab, et bioressursipõhised tooted aitavad tublisti kaasa CO2 heite vähendamisele fossiilkütuste ja -materjalide väiksema tarbimise kaudu, mis on üks komisjoni seatud põhieesmärke.CO2 heite vähendamisel tuleb siiski arvestada metsapõhiste toodete olelusringi hindamisega ja soodustada pikaealiste toodete tootmist;

41.

soovitab edendada puidutoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemist kohalikul tasandil, et vähendada keskkonnamõju;

42.

väljendab heameelt Euroopa tuleviku konverentsi kodanike paneelarutelu soovituse üle, milles nõutakse, et erilist tähelepanu pöörataks ärakasutatud või hävitatud metsade taasmetsastamisele, degradeerunud mullaga alade metsastamisele ning vastutustundlikumate lahenduste propageerimisele puidu paremaks kasutamiseks (8);

43.

soovitab määrata uuesti kindlaks ELi metsastrateegia eesmärgid ja koostoime ELi 2012. aasta biomajanduse strateegiaga, mida ajakohastati 2018. aastal (9), integreerides ja edendades metsatooteid, nii puitu (mitte ainult ehituspuit, vaid ka biokomposiitmaterjalid, biokütused, puit biokütuste rafineerimistehastele ning suure lisaväärtusega tooted keemia-, toidu-, kosmeetika- ja parfümeeriatööstusele) kui ka mittepuidulisi metsasaadusi (kork, seened, metsamarjad, aromaatsed taimed ja ravimtaimed, vaigud), võttes arvesse nende panust kliimamuutuste leevendamisse süsiniku sidujatena kogu oma olelusringi jooksul ning mõju, mis kaasneb siis, kui neid asendatakse muude, suures koguses kasvuhoonegaase tekitavate materjalidega;

44.

soovitab määrata uuesti kindlaks eesmärgid ja koostoime 2020. aasta uue ringmajanduse tegevuskavaga (10), mis on rohelise kokkuleppe üks põhisammastest, edendades metsatoodete taaskasutamist ja ringlussevõttu kõigis nende jäätmete töötlemise ja taaskasutamise ahelates;

45.

soovitab luua süsteemi, mille abil kanda enamikus ettevõtetes kasutatavad parimad tavad (ressursside optimeeritud, ratsionaalne ja vastutustundlik kasutamine, järelevalveahela sertifitseerimine, ökodisain, energiatõhusus, jäätmete taaskasutamine materjali või energia tootmiseks) üle kogu metsapõhisele tööstussektorile;

46.

rõhutab, et ELi metsastrateegia eesmärk peaks tunnistama metsa tähtsust mitte ainult süsiniku sidujana, vaid ka süsinikuvaruna, mida võiks suurendada, sest see aitab oluliselt kaasa ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele 2050. aastaks. Komitee toonitab, et metsapõhiste toodete asendusmõju puhul tuleks arvesse võtta kogu olelusringi mõju, et hinnata metsandussektori täielikku potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel. Metsade kui süsiniku sidujate netomõju ka väheneb metsade vanuse kasvades;

47.

soovitab kehtestada metsadele selged määratlused, eristades vähemalt põlismetsi, mida ei ole kunagi majandatud (0,7 % kõigist metsadest), ning metsi, mida on varem majandatud, kuid mitte viimastel aastakümnetel, et vanu metsi tõhusalt kaitsta, eriti mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas, ja ka selleks, et taaselustada mägipiirkondi, mille majandamisest on loobutud ja mida võivad seega kahjustada metsatulekahjud, haigused ja kahjurid;

48.

on seisukohal, et bioenergiat tuleb käsitada säästva metsamajandamise meetmete võtmise võimalusena ja taastuva energiaallikana tööstuse kõrvalsaaduste töötlemise ja ringlussevõtu protsessides, nagu on ette nähtud 2018. aasta direktiivis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (11). Bioenergia on oluline Euroopa energiajulgeoleku seisukohast ja fossiilkütustest sõltumatuse tagamiseks;

49.

soovitab vaadata läbi bioenergia ja metsandustavade säästlikkuse kriteeriumide kavandatud muudatused, arvestades et mõned kavandatud meetmed võivad suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui metsaomanike ja paljudes liikmesriikides säästva metsamajandamise eest vastutavate asutuste koormust, kuna piirangud, mis on seotud 10 % metsade range õiguskaitsega, toovad kaasa märkimisväärseid hüvitisnõudeid, ilma et komisjon oleks võtnud selgeid rahalisi kohustusi. Tuleks kohaldada 2018. aasta taastuvenergia direktiivis sätestatud bioenergia säästlikkuse kriteeriume;

50.

on seisukohal, et metsandussektori sotsiaal-majanduslik roll on paljudes piirkondades maaelu arengu ja kohaliku majanduse jaoks tähtis, ning peab kahetsusväärseks, et ELi metsastrateegias ei seata üheks selgeks ja ühemõtteliseks prioriteediks puidu ja mittepuiduliste metsasaaduste laialdasemat kasutamist ning nende tööstuslikku töötlemist Euroopa ettevõtetes (millest enamik asuvad maapiirkondades) säästva metsamajandamise ja keskkonnahoidliku biomajanduse raames;

51.

leiab, et ELi metsastrateegia peaks edendama ja tugevdama säästva metsamajandamise alast haridust kõigil tasanditel, eelkõige koolides ja kodanikuühiskonna organisatsioonides, aga ka meediakampaaniate kaudu, et parandada Euroopa kodanike puudulikke teadmisi säästva metsamajandamise tavade ning selle ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse mõõtme kohta;

52.

on seisukohal, et ELi metsastrateegia peaks hõlmama rahvusvahelist mõõdet, mille eesmärk on peatada ülemaailmne raadamine ja elurikkuse vähenemine, kasutades selleks säästva metsamajandamisega seotud kogemusi, teadmussiiret ja häid tavasid, mis on kasutusel liikmesriikides ja enamikus kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes. Komitee väljendab sellega seoses heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud kaupade ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (12). Ettepaneku eesmärk on piirata maailmas raadamise ja metsade seisundi halvenemisega seotud kaupade importi. Komitee toonitab samuti, et ettepanekule on lisatud subsidiaarsuse tabel (13), milles esitatakse põhjalik analüüs subsidiaarsusega seotud probleemide kohta;

Vajadus saavutada teaduslik ja tehniline konsensus

53.

soovitab, et ELi metsastrateegias väärtustataks häid metsandustavasid, mis on toonud viimastel aastakümnetel Euroopa metsades soodsaid tulemusi (metsade pindala pidev kasvamine, süsiniku sidujate ning kaitsealade ja kaitstavate ökosüsteemide arvu suurendamine, laialdasem taaskasutus, vastutustundlike ettevõtete ja tööstusharude arendamine, säästva metsamajandamise teemalise koolitamise ja metsandusettevõtjate koolitamise parandamine). Komitee soovitab, et ELi metsastrateegias tunnustataks sõnaselgelt seda tööd, mis asetab ELi maailmas heade metsandustavade esirinda ja annab eeskuju teistele riikidele;

54.

nõuab tungivalt selliste säästva metsamajandamise määratluste, eelkõige Euroopa metsade protsessi (Forest Europe) järgimist, mis tulenevad ELi ja selle liikmesriikide võetud rahvusvahelistest kohustustest;

55.

soovitab teha lisauuringuid võimaliku rakendamise kavandamise kohta, et vältida kattuvusi olemasolevate süsteemidega, ning selgitada koostoimet, lisaväärust ning kulude ja tulude suhet, mida kavandatav looduslähedase metsamajandamise sertifikaat ja ELi sõltumatu sertifikaat ning strateegilised metsanduskavad võivad pakkuda üleilmselt tunnustatud ja kasutusel olevate metsa sertifitseerimissüsteemide (PEFC, FSC) ning liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele juba kättesaadavate säästva metsamajandamise strateegiate, kavade ja programmide kontekstis. Samuti puudub selgitus selle kohta, kas uus süsteem peaks olema kohustuslik või vabatahtlik ning milline on selliste meetmete võtmise õiguslik alus;

56.

kutsub üles selgelt viitama metsast saadavale muule kui loodusvarade ammutamisega seonduvale kasule;

57.

nõuab, et vaadataks läbi ja analüüsitaks metsavaldkonna teadusekspertide, sealhulgas kogu Euroopa metsaökoloogide hinnanguid, milles hoiatatakse, et kavandatavates poliitikameetmetes ei pruugita piisavalt arvesse võtta suurte häiringutega (tulekahjud, orkaanid, tugev lumesadu ja kahjurid) seotud riskide võimalikku suurenemist, pöörates erilist tähelepanu metsadele, mis on kliimaalase hädaolukorra suhtes eriti haavatavad;

58.

teeb ettepaneku saavutada rangel teaduslikul ja tehnilisel lähenemisviisil põhinev suurem konsensus nii ELi metsastrateegia kui ka elurikkuse strateegia aluseks olevate eelduste suhtes, kaasates esindusliku rühma teaduseksperte, kellel on põhjalikud ja tõendatud kogemused metsade väärtusahela kõigis osades ja Euroopa eri metsatüüpide vallas;

59.

leiab, et teatavatel tingimustel, mida toetavad teadusuuringud, võib teatavatel Natura 2000 aladel asuvaid kaitsealuseid elupaiku, mida ohustavad kliimamuutustega seotud probleemid, toetada muutumisel vastupanuvõimelisemateks aladeks;

60.

tunnustab ja peab tervitatavaks ettepanekut koguda usaldusväärseid andmeid, rõhutades, kui tähtis on avaldada uus seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta;

Strateegia vajab enne rakendamist olulisi selgitusi

61.

on seisukohal, et ELi metsastrateegias ei seata Euroopa metsandussektori jaoks 2030. aastaks sidusat ja terviklikku eesmärki, kuid see hõlmab mitut meedet ja algatust, millest paljud on endiselt ebamäärased ja ainult mõnel on esialgne ajakava;

62.

leiab, et seoses ELi metsastrateegia rakendamisega on esimene vajalik samm mõistete ja meetmete selgitamine ning tegevuskava koostamine, mis annaks selgust eesmärkide, ulatuse, aja ja kohustuste kohta. Tegevuskavas tuleb arvestada liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning metsandussektori osalejate seisukohta ELi metsastrateegia suhtes ja nende mõtteid kavandatava edasise tegevuse kohta. Samuti peab see sisaldama komitee, Euroopa Parlamendi ja kogu metsandussektori sidusrühmade seisukohti;

63.

soovitab selgitada, kuidas uued säästva metsamajandamise näitajad, piirmäärad ja vahemikud seotakse metsade kaitset käsitleva üleeuroopalise ministrite konverentsi („Forest Europe“) säästva metsamajandamise kriteeriumide ja näitajatega, võttes arvesse, et EL ja selle liikmesriigid on nimetatud konverentsi osalised. Lisaks peab komitee vajalikuks selgitada, milline on selle meetme õiguslik alus ja mida tähendab edasisi samme silmas pidades „alustuseks vabatahtlikkuse alusel“. Samuti on vaja täpsustada säästva metsamajandamise ja loodusläheduse mõistet;

64.

soovitab, et liikmesriikide ja valdkondlike osalejatega arutataks põhjalikult ökosüsteemi teenuste eest maksmise arendamise ulatust ja teostatavust ning et seejärel kontrollitaks olukorda, et hinnata, kas ELi metsastrateegias ette nähtud finantsmehhanismid (ühine põllumajanduspoliitika, süsinikku siduv majandamine ja süsinikusertifikaadid) võimaldaksid saavutada kavandatud eesmärke;

65.

tunneb heameelt kogu ELi hõlmava ja kooskõlastatud metsaseire kasutuselevõtu üle, kuid on seisukohal, et on vaja hinnata ELi metsade jälgimist ning nendega seotud aruandlust ja andmekogumist käsitleva uue ettepaneku lisaväärtust ning kulude ja tulude suhet, samuti olemasolevaid ja puuduvaid andmeid ja teavet, tunnustades kaugandmeid, sealhulgas satelliitandmeid ja muude vahenditega kogutud andmeid, kui kulutõhusat viisi teadmistebaasi parandamiseks koostöös olemasolevate ja käimasolevate riiklike metsainventuuridega. Selles kontekstis tuleb pidada peamiselt silmas subsidiaarsust, kulusid ja halduskoormust. Metsade seire kogu ELis võib tuua lisaväärtust tingimusel, et liikmesriigid ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seda toetavad ning see põhineb riiklike ja piirkondlike metsainventuuride käigus kogutud kohalikel andmetel ja süsteemi Forest Focus kogemustel. Mis puudutab riiklikke strateegiakavasid, siis tuleb selgelt määrata nende olemus (vabatahtlik või kohustuslik), vorm ja täpne eesmärk ning metsaomanikele tuleb luua kulutõhusad stiimulid andmete kogumises osalemiseks;

Säästev metsamajandamine vajab rohkem ELi rahalisi vahendeid

66.

soovitab eraldada selgeid ja realistlikke rahalisi vahendeid. Kuigi metsastrateegiast võib järeldada, et ELi rahastus säästvale metsamajandamisele ja elurikkuse kaitsele suureneb märkimisväärselt, tuues metsadele kasu, tuleb sõltuda rahalistest vahenditest, millel on juba muud eesmärgid ja eraldised (nt ÜPP), ning puudub toetus muudest ELi fondidest üldises kontekstis, mida iseloomustab Brexit, COVID-19-järgne majanduskriis ja inflatsiooni kasv. Seetõttu on küsitav seisukoht, et praegune ELi metsade ja elurikkuse alarahastamine lühikese või keskpika aja jooksul paraneb;

67.

soovitab komisjonil aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tagada, et olemasolevad Euroopa fondid (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, taasterahastu „NextGenerationEU“) pakuvad säästvale metsamajandamisele paremat toetust, lihtsustades haldusprotsesse;

68.

soovitab eraldada rohkem rahalisi vahendeid koolituseks, teadus- ja arendustegevuseks ning teadmussiirdeks Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, et soodustada koostööd, edastada ja rakendada säästva metsamajandamise ja metsapõhiste väärtusahelate häid tavasid kõigis Euroopa ja maailma piirkondades;

69.

leiab, et uue ELi metsastrateegiaga tuleks edendada algatusi piirkondadevahelise koostöö ja rahastamise platvormide loomiseks metsade ja vähese CO2 heitega majanduse vallas.

---

(1)  COM(2013) 659 final.

(2)  COM(2018) 811 final.

(3)  Euroopa roheline kokkulepe, https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et.

(4)  COM(2020) 788 final.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(6)  COM(2020) 380 final.

(7)  ELT C 152, 6.4.2022, lk 169.

(8)  Euroopa tuleviku konverentsi kodanike paneelarutelu soovitus teemal „Kliimamuutused ja keskkond“.

(9)  COM(2018) 673 final ja SWD(2018) 431 final.

(10)  COM(2020) 98 final.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(12)  COM(2021) 706 final.

(13)  SWD(2021) 325 final.