Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.10710 – SELFINVEST / LLG / SELECTED CAR GROUP JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2022/C 203/01)

11. mail 2022 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32022M10710 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa Liidu õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

19. mai 2022

(2022/C 203/02)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0525
JPY	Jaapani jeen	134,46
DKK	Taani kroon	7,4423
GBP	Inglise nael	0,84728
SEK	Rootsi kroon	10,5098
CHF	Šveitsi frank	1,0265
ISK	Islandi kroon	139,50
NOK	Norra kroon	10,3102
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,700
HUF	Ungari forint	385,83
PLN	Poola zlott	4,6423
RON	Rumeenia leu	4,9474
TRY	Türgi liir	16,8037
AUD	Austraalia dollar	1,5036
CAD	Kanada dollar	1,3490
HKD	Hongkongi dollar	8,2594
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6551
SGD	Singapuri dollar	1,4576
KRW	Korea vonn	1 343,21
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,8315
CNY	Hiina jüaan	7,1028
HRK	Horvaatia kuna	7,5395
IDR	Indoneesia ruupia	15 416,76
MYR	Malaisia ringit	4,6363
PHP	Filipiini peeso	55,140
RUB	Vene rubla
THB	Tai baat	36,343
BRL	Brasiilia reaal	5,2094
MXN	Mehhiko peeso	21,0043
INR	India ruupia	81,7115

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Toetusetaotluste esitamise kutse (nr IX-2023/02)

TOETUSED EUROOPA TASANDI POLIITILISTELE SIHTASUTUSTELE

(2022/C 203/03)

SISUKORD

A.

Sissejuhatus ja õigusraamistik

3

B.

Kutse eesmärk

4

C.

Rahastamise eesmärk, liik ja vorm

5

D.

Kasutada olev eelarve

5

E.

Rahastamistaotluste vastuvõetavuse nõuded

5

F.

Rahastamistaotluste hindamise kriteeriumid

6

F.1

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

6

F.2

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

6

F.3

Valikukriteeriumid

6

F.4

Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

6

G.

Euroopa parlamendi ja ameti ühiskontroll

7

H.

Tingimused

7

I.

Ajakava

7

J.

Isikuandmete avalikustamine ja töötlemine

8

K.

Muu teave

8

A.   SISSEJUHATUS JA ÕIGUSRAAMISTIK

1.

Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 on sätestatud, et „Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele“.

2.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 224 võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu eeskirjad, millega reguleeritakse Euroopa tasandi erakondade tegevust ning eelkõige nende rahastamise korda. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (1) (määrust on hiljem muudetud).

3.

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punkti 4 kohaselt on Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus „üksus, mis on formaalselt seotud teatava Euroopa tasandi erakonnaga ja registreeritud ametis vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele ning mis oma tegevusega liidu eesmärkide ja põhiväärtuste raames toetab ja täiendab Euroopa tasandi erakonna eesmärke“.

4.

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 17 lõikes 2 on sätestatud, et määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud ja määruse artikli 17 lõike 1 alusel rahastamist taotleda võiva Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, mis ei ole mõnes finantsmääruse artikli 136 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, võib taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja toetusetaotluste esitamise kutses avaldatud tingimustele.

5.

Sellest tulenevalt avaldab Euroopa Parlament käesoleva toetusetaotluste esitamise kutse Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele toetuse andmiseks (edaspidi „kutse“).

6.

Õiguslik alusraamistik on kindlaks määratud järgmiste õigusaktidega: a) määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014; b) Euroopa Parlamendi juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) rakendamise kord (2) (juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsus); c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) (nn finantsmäärus); d) komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (4); e) komisjoni 3. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2246, milles on esitatud üksikasjalikud sätted registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi ning standardsetes registriväljavõtetes esitatava teabe kohta (5); f) Euroopa Parlamendi kodukord (6). Euroopa Komisjon esitas 25. novembril 2021 ettepaneku (7) (uuesti sõnastatud) määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 läbivaatamiseks. Nõukogu ja Euroopa Parlament võivad määruse muudatused heaks kiita enne 2023. eelarveaastat või selle jooksul. Uue määruse jõustumine enne 2023. aastat või selle jooksul võib tuua kaasa asjakohased muudatused 2023. eelarveaastaks ette nähtud rahastamise põhilises õigusraamistikus, mis võib nõuda käesolevale kutsele tehnilise paranduse tegemist.

B.   KUTSE EESMÄRK

7.

Käesoleva kutse eesmärk on kutsuda registreeritud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi üles esitama taotlusi liidu eelarvest toetuse saamiseks (edaspidi „rahastamistaotlused“).

C.   RAHASTAMISE EESMÄRK, LIIK JA VORM

8.

Rahastamise eesmärk on toetada toetust saava Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitavas toetuslepingus sätestatud tingimustel Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tööprogrammi 1. jaanuaril 2023 algaval ja 31. detsembril 2023 lõppeval eelarveaastal.

9.

Rahastamise liigina on tegemist finantsmääruse VIII jaotise kohase toetusega Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele (edaspidi „toetus“). Toetus on vormilt hüvitis, millega hüvitatakse teatav protsent tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

10.

Toetusesaajale Euroopa Parlamendi poolt makstav maksimumsumma ei ületa 95 % hinnangulises eelarves esitatud hüvitatavatest kuludest ega 95 % tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

D.   KASUTADA OLEV EELARVE

11.

Eelarveaastaks 2023 Euroopa Parlamendi eelarve artiklis 403 („Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamine“) ette nähtud toetuse summa on 23 000 000 eurot, nagu Euroopa Parlament on vastu võetud eelarve projektis kinnitanud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad kasutatavad assigneeringud 2023. aasta lõpliku heakskiidetud eelarvega.

E.   RAHASTAMISTAOTLUSTE VASTUVÕETAVUSE NÕUDED

12.

Rahastamistaotlus on vastuvõetav, kui see a) esitatakse kirjalikult käesolevale kutsele lisatud taotlusvormil koos kõikide lisas nõutud tõendavate dokumentidega; b) sisaldab käesolevale kutsele lisatud deklaratsioonile allakirjutamisega antud kirjalikku kinnitust, et taotleja nõustub tingimustega ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidega, mis on sätestatud juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsuse lisas 1b; c) sisaldab seadusliku esindaja kirja, millega tõendatakse luba võtta taotleja nimel juriidilisi kohustusi; d) saadetakse Euroopa Parlamendi presidendile hiljemalt 30. septembriks 2022 eelistatavalt pdf-vormingus, elektroonilise koopia või elektroonilise originaalina (koos kvalifitseeritud e-allkirjaga1) järgmisel aadressil: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu; Taotlusdokumentidel peab olema kas käsitsi kirjutatud allkiri või kvalifitseeritud e-allkiri, mis on kooskõlas e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrusega (8). Kui taotlused esitatakse elektrooniliselt ja kui teatavatel dokumentidel on käsitsi kirjutatud allkirjad, säilitab taotleja originaalid ja esitab need Euroopa Parlamendi teenistuste nõudmisel täielikult või osaliselt, saates originaalid järgmisel füüsilisel aadressil: President of the European Parliament Attn. Mr Didier Kléthi, Director-General of Finance ADENAUER 04T003 L-2929 Luxembourg LUXEMBOURG

13.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja palub vastavalt juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsuse artikli 4 lõikele 2 taotlejal esitada taotluse kohta paberkandjal tõendavate dokumentide või selgituste originaalid, kasutab taotleja lõikes 12 osutatud füüsilist aadressi. Aktsepteeritakse ka kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud elektroonilisi dokumente, mis tuleb saata järgmisel aadressil: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu. Muuks taotlusega seotud kirjavahetuseks kasutatakse eespool osutatud e-posti aadressi.

14.

Mittetäielikuks hinnatud taotluse võib tagasi lükata.

F.   RAHASTAMISTAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID

F.1   Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

15.

Taotleja jäetakse toetuse andmise menetlusest kõrvale, kui a) ta on kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artikli 136 lõigetes 1 ja 2 või artiklis 141; b) tema suhtes kehtib karistus määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõikes 1 ning artikli 27 lõike 2 punkti a alapunktides v, vi ja vii nimetatud rikkumiste eest.

F.2   Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

16.

Liidu eelarvest rahastamise saamiseks peab taotleja täitma määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklites 17 ja 18 sätestatud tingimused, st taotleja a) peab kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 olema registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (9) (edaspidi „amet“) poolt; b) peab olema seotud Euroopa tasandi erakonnaga, mis vastab Euroopa tasandi erakondadele antava toetuse saamise kõikidele kriteeriumidele (10); c) peab olema täitnud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 23 loetletud kohustused, st esitanud raamatupidamise aastaaruande (11), välisauditi aruande ning annetajate ja toetajate loetelu, nagu on sätestatud mainitud artiklis.

F.3   Valikukriteeriumid

17.

Finantsmääruse artiklis 198 on sätestatud, et „avalduse esitajal peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal tegevust jätkata kogu aja jooksul, milleks toetus on antud, ning osaleda selle rahastamises („finantssuutlikkus“). Avalduse esitajal peab olema kavandatud meetme või tööprogrammi lõpuleviimiseks vajalik kutsepädevus ja kvalifikatsioon, kui alusaktis ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti („tegevussuutlikkus“)“.

F.4   Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

18.

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 19 kohaselt jaotatakse vastavad olemasolevad assigneeringud igal aastal Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vahel, kelle rahastamistaotlused on rahastamiskõlblikkuse ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume arvesse võttes heaks kiidetud, ning seda tehakse järgmiselt: a) 10 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vahel võrdsetes osades; b) 90 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vahel proportsionaalselt toetust saavate Euroopa tasandi erakondade (kellega taotlejad on seotud) Euroopa Parlamenti valitud liikmete arvuga.

G.   EUROOPA PARLAMENDI JA AMETI ÜHISKONTROLL

19.

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõigetes 1 ja 2 (12) nähakse ette Euroopa Parlamendi ja ameti ühiskontroll.

20.

Kui määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 kohaselt kuulub määruse järgimise kontrollimise pädevus ametile, edastab Euroopa Parlament rahastamistaotlused ametile.

21.

[Väljavalimis]menetluse kõigis etappides nõutakse taotlejatelt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõike 4 kohaselt jätkuvalt, et nad esitaksid ameti nõudmisel kogu teabe, mis on vajalik kontrollide läbiviimiseks, mille eest amet on vastutav. See võib hõlmata eelkõige dokumente või selgitusi lisaks rahastamistaotlustele, mis tuleb esitada ameti nõutud vormis.

22.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti kontrolli tulemustest.

H.   TINGIMUSED

23.

Taotlejad on kohustatud teavitama Euroopa Parlamenti kõikidest muutustest seoses esitatud dokumentide või taotluses viidatud teabega kahe nädala jooksul alates sellise muutuse toimumisest. Teavitamata jätmise korral võib eelarvevahendite käsutaja teha otsuse olemasoleva teabe põhjal, olenemata hiljem esitatud või muul viisil avaldatud teabest.

24.

Kohustus tõendada rahastamise kriteeriumide jätkuvat täitmist lasub taotlejal.

25.

Käesoleva kutse alusel liidu eelarvest antava toetuse tingimused on sätestatud juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsuse lisas 1b.

26.

Käesolevale kutsele lisatud deklaratsioonile alla kirjutades nõustub taotleja kutse punktis 25 osutatud tingimustega. Need tingimused on sätestatud toetuslepingus ja toetusesaajale, kellele rahalisi vahendeid eraldatakse, on need siduvad.

I.   AJAKAVA

27.

Toetusetaotluste esitamise tähtaeg on 30. september 2022.

28.

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast toetusetaotluste esitamise tähtaega. Selle otsuse järel tehakse Euroopa Parlamendi presidendi allkirjastatud üksikotsused taotlejatele teatavaks.

29.

Eeldatavasti saavad edukad taotlejad 2023. aasta jaanuaris allkirjastamiseks toetuslepingu kavandi ja samal ajal teavitatakse tagasilükatud taotlejaid. Toetuslepingu võib allkirjastada kvalifitseeritud e-allkirjaga. Pärast seda, kui ka Euroopa Parlamendi nimel on toetuslepingule alla kirjutatud, tehakse 30 päeva jooksul eelmaksed.

J.   ISIKUANDMETE AVALIKUSTAMINE JA TÖÖTLEMINE

30.

Euroopa Parlament ja amet avaldavad teavet (muu hulgas internetis) vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 32.

31.

Käesoleva kutsega seoses kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ) (13) sätetega ning vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 33.

32.

Niisuguseid andmeid töödeldakse rahastamistaotluste hindamise ja liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil. See ei piira kõnealuste andmete võimalikku edastamist liidu õigusaktide kohaselt kontrolli ja auditeerimise eest vastutavatele organitele, näiteks Euroopa Parlamendi siseauditi talitusele, ametile, Euroopa Prokuratuurile, Euroopa Kontrollikojale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

33.

Toetusesaajaga seotud füüsiline isik võib kirjaliku taotluse alusel saada juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele ning vigaseid või ebatäielikke andmeid parandada. Isikuandmete töötlemist puudutava taotluse võib esitada Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadile või Euroopa Parlamendi andmekaitseametnikule. Asjaomane isik võib igal ajal esitada oma isikuandmete töötlemise kohta kaebuse Euroopa Andmekaitseinspektorile.

34.

Euroopa Parlament võib isikuandmeid registreerida varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, kui toetusesaaja on mõnes finantsmääruse artikli 136 lõikes 1 või artiklis 141 mainitud olukorras.

K.   MUU TEAVE

35.

Kõik käesoleva kutsega seotud küsimused tuleb koos avaldamisviitega saata e-posti teel järgmisele aadressile: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu

36.

Käesoleva kutse punkti 6 alapunktis b osutatud alusaktid ja kutsele lisatud rahastamistaotluse vorm on kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebisaidil http://www.europarl.europa.eu/tenders/invitations.htm Lisa: rahastamistaotluse vorm, sealhulgas finantsteabe vorm, deklaratsioon üldtingimuste ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide kohta, hinnangulise eelarve näidis ja kinnitus taotluse esitamise kohta taotluse esitajaga seotud Euroopa tasandi erakonna kaudu.

---

(1)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 1. Kaks muudatust on avaldatud ELTs L 114 I, 4. mai 2018, lk 1, ja ELTs L 85 I, 27. märts 2019, lk 7.

(2)  ELT C 249, 25.7.2019, lk 2.

(3)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4)  ELT L 333, 19.12.2015, lk 50.

(5)  ELT L 318, 4.12.2015, lk 28.

(6)  Euroopa Parlamendi kodukord, 2021. aasta septembri versioon.

(7)  COM(2021) 734 final, 2021/0375(COD).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ, (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(9)  Amet on asutatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 6 alusel.

(10)  Vastavalt finantsmääruse XI jaotisele.

(11)  Välja arvatud juhul, kui taotleja suhtes ei kohaldatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 kohast kontrolli (nt kui sihtasutus on äsja loodud jne).

(12)  Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 „Kontrolli üldeeskirjad“ lõiked 1–2:

(13)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

Toetusetaotluste esitamise kutse (nr IX-2023/01)

TOETUSED EUROOPA TASANDI ERAKONDADELE

(2022/C 203/04)

SISUKORD

A.

Sissejuhatus ja õigusraamistik

18

B.

Kutse eesmärk

19

C.

Rahastamise eesmärk, liik ja vorm

19

D.

Kasutada olev eelarve

19

E.

Rahastamistaotluste vastuvõetavuse nõuded

19

F.

Rahastamistaotluste hindamise kriteeriumid

20

F.1

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

20

F.2

Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

20

F.3

Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

20

G.

Euroopa Parlamendi ja ameti ühiskontroll

21

H.

Tingimused

21

I.

Ajakava

21

J.

Isikuandmete avalikustamine ja töötlemine

22

K.

Muu teave

22

A.   SISSEJUHATUS JA ÕIGUSRAAMISTIK

1.

Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4 on sätestatud, et „Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele“.

2.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 224 võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastu eeskirjad, millega reguleeritakse Euroopa tasandi erakondade tegevust ja eelkõige nende rahastamise korda. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (1) (määrust on hiljem muudetud).

3.

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 17 lõikele 1 võib selles määruses sätestatud tingimuste ja menetluste kohaselt registreeritud Euroopa tasandi erakond, mis on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega ning mis ei ole mõnes finantsmääruse artikli 136 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja toetusetaotluse esitamise kutses avaldatud tingimustele.

4.

Sellest tulenevalt avaldab Euroopa Parlament käesoleva toetusetaotluste esitamise kutse Euroopa tasandi erakondadele toetuse andmiseks (edaspidi „kutse“).

5.

Õiguslik alusraamistik on kindlaks määratud järgmiste õigusaktidega: a) määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014; b) Euroopa Parlamendi juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) rakenduseeskirjad (2) (juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsus); c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) (edaspidi „finantsmäärus“); d) komisjoni 2. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL, Euratom) 2015/2401 Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste registri sisu ja toimimise kohta (4); e) komisjoni 3. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2246, milles on esitatud üksikasjalikud sätted registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisnumbrite süsteemi ning standardsetes registriväljavõtetes esitatava teabe kohta (5); f) Euroopa Parlamendi kodukord (6). Euroopa Komisjon esitas 25. novembril 2021 ettepaneku (7) (uuesti sõnastatud) määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 läbivaatamiseks. Nõukogu ja Euroopa Parlament võivad määruse muudatused heaks kiita enne 2023. eelarveaastat või selle jooksul. Uue määruse jõustumine enne 2023. aastat või selle jooksul võib tuua kaasa asjakohased muudatused 2023. aastaks ette nähtud rahastamise põhilises õigusraamistikus, mis võib nõuda käesolevale kutsele tehnilise paranduse tegemist.

B.   KUTSE EESMÄRK

6.

Käesoleva kutse eesmärk on kutsuda registreeritud Euroopa tasandi erakondi üles esitama taotlusi liidu eelarvest toetuse saamiseks (edaspidi „rahastamistaotlused“).

C.   RAHASTAMISE EESMÄRK, LIIK JA VORM

7.

Rahastamise eesmärk on toetada toetust saava Euroopa tasandi erakonna ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitavas rahastamislepingus sätestatud tingimustel Euroopa tasandi erakonna põhikirjajärgset tegevust ja eesmärke 1. jaanuaril 2023 algaval ja 31. detsembril 2023 lõppeval eelarveaastal.

8.

Rahastamise liigina on tegemist finantsmääruse XI jaotise kohase rahalise toetusega Euroopa tasandi erakondadele (edaspidi „toetus“). Toetus on vormilt hüvitis, millega hüvitatakse teatav protsent tegelikult kantud hüvitatavatest kuludest.

9.

Toetusesaajale Euroopa Parlamendi poolt makstav maksimumsumma ei ületa 90 % hinnangulises eelarves esitatud rahastatavatest kuludest ega 90 % tegelikult kantud rahastamiskõlblikest kuludest.

D.   KASUTADA OLEV EELARVE

10.

Eelarveaastaks 2023 Euroopa Parlamendi eelarve artiklis 402 („Euroopa tasandi erakondade rahastamine“) ette nähtud toetuse summa on 46 000 000 eurot, nagu Euroopa Parlament on vastu võetud eelarve projektis kinnitanud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad kasutatavad assigneeringud 2023. aasta lõpliku heakskiidetud eelarvega.

E.   RAHASTAMISTAOTLUSTE VASTUVÕETAVUSE NÕUDED

11.

Rahastamistaotlus on vastuvõetav, kui see a) esitatakse kirjalikult käesolevale kutsele lisatud taotlusvormil koos kõikide lisas nõutud tõendavate dokumentidega; b) sisaldab käesolevale kutsele lisatud deklaratsioonile allakirjutamisega antud kirjalikku kinnitust, et taotleja nõustub tingimustega ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumidega, mis on sätestatud juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsuse lisas 1a; c) sisaldab seadusliku esindaja kirja, millega tõendatakse luba võtta taotleja nimel juriidilisi kohustusi; d) saadetakse Euroopa Parlamendi presidendile hiljemalt 30. septembriks 2022 eelistatavalt pdf-vormingus, elektroonilise koopia või elektroonilise originaalina (koos kvalifitseeritud e-allkirjaga1) järgmisel aadressil: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu. Taotlusdokumentidel peab olema kas käsitsi kirjutatud allkiri või kvalifitseeritud e-allkiri, mis on kooskõlas e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrusega (8). Kui taotlused esitatakse elektrooniliselt ja kui teatavatel dokumentidel on käsitsi kirjutatud allkirjad, säilitab taotleja originaalid ja esitab need Euroopa Parlamendi teenistuste nõudmisel täielikult või osaliselt, saates originaalid järgmisel füüsilisel aadressil: President of the European Parliament Attn. Mr Didier Kléthi, Director-General of Finance ADENAUER 04T003 L-2929 Luxembourg LUXEMBOURG

12.

Kui volitatud eelarvevahendite käsutaja palub vastavalt juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsuse artikli 4 lõikele 2 taotlejal esitada taotluse kohta paberkandjal tõendavate dokumentide või selgituste originaalid, kasutab taotleja lõikes 11 osutatud füüsilist aadressi. Aktsepteeritakse ka kvalifitseeritud e-allkirjaga allkirjastatud elektroonilisi dokumente, mis tuleb saata järgmisel aadressil: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu Muuks taotlusega seotud kirjavahetuseks kasutatakse eespool osutatud e-posti aadressi.

13.

Mittetäielikuks hinnatud taotluse võib tagasi lükata.

F.   RAHASTAMISTAOTLUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID

F.1   Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

14.

Taotleja jäetakse toetuse andmise menetlusest kõrvale, kui a) ta on kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, millele on osutatud finantsmääruse artikli 136 lõigetes 1 ja 2 või artiklis 141; b) tema suhtes kehtib karistus mõne määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 27 lõikes 1 ning artikli 27 lõike 2 punkti a alapunktides v, vi ja vii nimetatud rikkumise eest.

F.2   Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

15.

Liidu eelarvest rahastamise tingimustele vastamiseks peab taotleja vastama määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklites 17 ja 18 sätestatud tingimustele, st taotleja a) peab kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 1141/2014 olema registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti (9) (edaspidi „amet“) poolt; b) peab olema Euroopa Parlamendis esindatud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi liikmega; c) peab olema täitnud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 23 loetletud kohustused, st ta peab olema esitanud raamatupidamise aastaaruande (10), välisauditi aruande ning annetajate ja toetajate loetelu, nagu on sätestatud mainitud artiklis; d) peab olema täitnud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 18 lõikes 2a loetletud kohustused, st peab olema esitanud tõendid selle kohta, et tema ELi liikmeserakonnad on reeglina avaldanud oma veebisaidil selgelt nähtaval ja kasutajasõbralikul viisil Euroopa tasandi erakonna programmi ja logo ajavahemikuks 1. oktoobrist 2021 kuni 30. septembrini 2022.

16.

Kui üks Euroopa Parlamendi liige on korraga mitme Euroopa tasandi erakonna liige, käsitatakse teda vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 17 lõikele 3 ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena, milleks on erakond, millega on rahastamistaotluste esitamise lõppkuupäeval seotud see liikmesriigi või piirkonna erakond, millesse ta kuulub.

17.

Euroopa tasandi erakondadel on soovitatav avaldada oma veebisaitidel teavet soolise tasakaalu kohta.

F.3   Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

18.

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 19 kohaselt jaotatakse vastavad olemasolevad assigneeringud igal aastal Euroopa tasandi erakondade vahel, kelle rahastamistaotlused on rahastamiskõlblikkuse ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume arvesse võttes heaks kiidetud, ning seda tehakse järgmiselt: a) 10 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel võrdsetes osades; b) 90 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel proportsionaalselt nende osaga Euroopa Parlamenti valitud liikmetest. Määruse 1141/2014 artikli 17 lõike 3 kohaselt käsitatakse Euroopa Parlamendi liiget ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena, milleks on asjakohasel juhul erakond, millega on rahastamistaotluste esitamise lõppkuupäeval seotud tema liikmesriigi või piirkonna erakond.

G.   EUROOPA PARLAMENDI JA AMETI ÜHISKONTROLL

19.

Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõigetes 1 ja 2 (11) nähakse ette Euroopa Parlamendi ning ameti ühiskontroll.

20.

Kui määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 kohaselt kuulub määruse järgimise kontrollimise pädevus ametile, edastab Euroopa Parlament rahastamistaotlused ametile.

21.

[Väljavalimis]menetluse kõigis etappides nõutakse taotlejatelt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 lõike 4 kohaselt jätkuvalt, et nad esitaksid ameti nõudmisel kogu teabe, mis on vajalik kontrollide läbiviimiseks, mille eest amet on vastutav. See võib hõlmata eelkõige dokumente või selgitusi lisaks rahastamistaotlustele, mis tuleb esitada ameti nõutud vormis.

22.

Amet teavitab Euroopa Parlamenti kontrolli tulemustest.

H.   TINGIMUSED

23.

Taotlejad on kohustatud teavitama Euroopa Parlamenti kõikidest muutustest esitatud dokumentides või taotluses esitatud teabes kahe nädala jooksul alates sellise muutuse toimumisest. Teavitamata jätmise korral võib eelarvevahendite käsutaja teha otsuse olemasoleva teabe põhjal, olenemata hiljem esitatud või muul viisil avaldatud teabest.

24.

Rahastamise kriteeriumide jätkuva täitmise tõendamise kohustus lasub taotlejal.

25.

Käesoleva kutse alusel liidu eelarvest antava toetuse tingimused on sätestatud juhatuse 1. juuli 2019. aasta otsuse lisas 1a.

26.

Käesolevale kutsele lisatud deklaratsioonile alla kirjutades nõustub taotleja kutse punktis 25 osutatud tingimustega. Need tingimused on sätestatud rahastamislepingus ja toetusesaajale, kellele rahalisi vahendeid eraldatakse, on need siduvad.

I.   AJAKAVA

27.

Toetusetaotluste esitamise tähtaeg on 30. september 2022.

28.

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast toetusetaotluste esitamise tähtpäeva. Selle otsuse järel tehakse Euroopa Parlamendi presidendi allkirjastatud üksikotsused taotlejatele teatavaks.

29.

Eeldatavasti saavad edukad taotlejad 2023. aasta jaanuaris allkirjastamiseks toetuslepingu kavandi ja samal ajal teavitatakse tagasilükatud taotlejaid. Toetuslepingu võib allkirjastada kvalifitseeritud e-allkirjaga. Pärast seda, kui ka Euroopa Parlamendi nimel on toetuslepingule alla kirjutatud, tehakse 30 päeva jooksul eelmaksed.

J.   ISIKUANDMETE AVALIKUSTAMINE JA TÖÖTLEMINE

30.

Euroopa Parlament ja amet avaldavad teavet (muu hulgas internetis) vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 32.

31.

Käesoleva kutsega seoses kogutud isikuandmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1725 (mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ) (12) sätetega ning vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 33.

32.

Niisuguseid andmeid töödeldakse rahastamistaotluste hindamise ja liidu finantshuvide kaitsmise eesmärgil. See ei piira kõnealuste andmete võimalikku edastamist liidu õigusaktide kohaselt kontrolli ja auditeerimise eest vastutavatele organitele, näiteks Euroopa Parlamendi siseauditi talitusele, ametile, Euroopa Prokuratuurile (EPPO), Euroopa Kontrollikojale või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

33.

Toetusesaajaga seotud füüsiline isik võib kirjaliku taotluse alusel saada juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele ning vigaseid või ebatäielikke andmeid parandada. Isikuandmete töötlemist puudutava taotluse võib esitada Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadile või Euroopa Parlamendi andmekaitseametnikule. Asjaomane isik võib igal ajal esitada oma isikuandmete töötlemise kohta kaebuse Euroopa Andmekaitseinspektorile.

34.

Euroopa Parlament võib isikuandmeid registreerida varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, kui toetusesaaja on mõnes finantsmääruse artikli 136 lõikes 1 või artiklis 141 mainitud olukorras.

K.   MUU TEAVE

35.

Kõik käesoleva kutsega seotud küsimused tuleb koos avaldamisviitega saata e-posti teel järgmisele aadressile: fin.part.fond.pol@europarl.europa.eu

36.

Käesoleva kutse punkti 5 alapunktis b osutatud alusaktid ja kutsele lisatud rahastamistaotluse vorm on kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebisaidil (http://www.europarl.europa.eu/tenders/invitations.htm). Lisa: Rahastamistaotluse vorm, sealhulgas finantsteabe vorm, deklaratsioon üldtingimuste ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide kohta, hinnangulise eelarve näidis

---

(1)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 1. Kaks muudatust on avaldatud ELTs L 114 I, 4. mai 2018, lk 1, ja ELTs L 85 I, 27. märts 2019, lk 7.

(2)  ELT C 249, 25.7.2019, lk 2.

(3)  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(4)  ELT L 333, 19.12.2015, lk 50.

(5)  ELT L 318, 4.12.2015, lk 28.

(6)  Euroopa Parlamendi kodukord, 2021. aasta septembri versioon.

(7)  COM(2021) 734 final, 2021/0375(COD)

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(9)  Amet on asutatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 6 alusel.

(10)  Välja arvatud juhul, kui taotleja suhtes ei ole kohaldatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 23 kohast kontrolli (nt kui taotleja on äsja asutatud).

(11)  Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 24 „Kontrolli üldeeskirjad“ lõiked 1–2:

„1.	Seda, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollivad omavahelises koostöös amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja pädevad liikmesriigid.

2.

Amet kontrollib, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad käesoleva määruse kohaseid kohustusi, eelkõige seoses artikliga 3, artikli 4 lõike 1 punktidega a ja b ning d–f, artikli 5 lõike 1 punktidega a–e ja g, artikli 9 lõigetega 5 ja 6 ning artiklitega 20, 21 ja 22.

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad liidupoolse rahastamisega seotud kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest ja on kooskõlas finantsmäärusega. Sellist kontrolli teostades rakendab Euroopa Parlament vajalikke meetmeid liidu finantshuve kahjustava pettuse ärahoidmise ja selle vastu võitlemise vallas.“

(12)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 203/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Achterhoek – Winterswijk“

PDO-NL-02402-AM01

Teate esitamise kuupäev: 22.2.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Sortide loetelu on täiendatud kahe sordiga, „Chardonnay (B)“ ja „Cabaret Noir (N)“

Tootjad kasutavad tootmisel sorte „Chardonnay (B)“ (Vitis vinifera) ja „Cabaret Noir (N)“ (Vitis vinifera ja teiste perekonna Vitis liikide ristand), nagu on lubatud hiljuti uuendatud põllumajandustoodete ühises turukorralduses. Viinamarjasortide loetelu on nüüd täiendatud nimetatud kahe sordiga.

Kasutusel oleva veinivalmistustava kajastamiseks ja kuna hiljuti uuendatud põllumajandustoodete ühises turukorralduses on lubatud kasutada viinamarjasorte, mis on saadud Vitis vinifera ja teiste perekonna Vitis liikide ristamisel, on viinamarjasortide loetellu lisatud sordid „Chardonnay (B)“ ja „Cabaret Noir (N)“.

Sordid „Chardonnay (B)“ ja „Cabaret Noir (N)“ on lisatud ka mitmesuguste kohaldatavate veinikategooriate/-tüüpide kirjeldusse.

Sort „Cabaret Noir (N)“ on lisatud alljärgnevate veinide puhul.

1. veinikategooria: VEIN: punane vein, kuiv, puuviljane või magus

1. veinikategooria: VEIN: punane vein, vaadis laagerdunud

1. veinikategooria: VEIN: roosa vein, väga puuviljane

3. veinikategooria: LIKÖÖRVEIN, punane

9. veinikategooria: GASEERITUD POOLVAHUVEIN, roosa

Sort „Chardonnay (B)“ on lisatud alljärgnevate veinide puhul.

1. veinikategooria: VEIN: valge vein, kuiv, puuviljane või magus

1. veinikategooria: VEIN: valge vein, vaadis laagerdunud

1. veinikategooria: VEIN: roosa vein, väga puuviljane

5. veinikategooria: KVALITEETVAHUVEIN, valge

9. veinikategooria: GASEERITUD POOLVAHUVEIN, roosa

15. veinikategooria: KUIVATATUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

16. veinikategooria: ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

2.   Kasutatavat veinivalmistustava kajastav muudatus

Kirjeldus

5. veinikategooriasse „Kvaliteetvahuvein – valge, väga puuviljane“ on lisatud järgmine lause seoses veini valmistamise protsessiga:

„Blanc de noir’i valmistamine punastest viinamarjadest.“

Põhjus

Arvestades praegust valmistustava valge, väga puuviljase kvaliteetvahuveini tootmisel on protsessile lisatud sordi „Pinotin (N)“ kasutamine blanc de noir„i valmistamisel punastest viinamarjadest.

Varasem sõnastus:

„5. veinikategooria: kvaliteetvahuvein – valge, väga puuviljane

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

Teine kääritamine pudelis, kasutades traditsioonilist meetodit“

Uus sõnastus:

„5. veinikategooria: kvaliteetvahuvein – valge, väga puuviljane

Blanc de noir’i valmistamine punastest viinamarjadest.

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

Teine kääritamine pudelis, kasutades traditsioonilist meetodit“

3.   Kasutatavat veinivalmistustava kajastav muudatus

Kirjeldus

Tootespetsifikaadi punktis 3.1 „Kontrolli üksikasjad“ on kontrolli üksikasjad kohandatud vastavalt kasutatavale veinivalmistustavale.

Organoleptilise uuringu tegemiseks on sõlmitud kokkulepe Saksa viinamarjakasvatusametiga, kes teostab kvaliteetveinide puhul ettenähtud uuringu.

Põhjus

Iga KPN-vein peab organoleptilises uuringus vastama sellele ettenähtud miinimumnõuetele. Alguses oli selliste uuringute järelevalveasutuseks määratud üksnes Hollandi Toidu- ja Tarbekaupade Ohutuse Amet (Nederlandse Voedsel- en Warenautoriteit, NVWA), kuid nüüd on sõlmitud kokkulepe, et uuringuid teostab Saksa viinamarjakasvatusamet, millel on olemas kõik vajalikud kvaliteetveinide kontrollitud uuringute protseduurid. KPN-veinide järelevalve on endiselt NVWA ülesanne.

Varasem sõnastus:

„Vähemalt üks kontrollimine (üks ettevõtja) aastas KPN-veini „Achterhoek – Winterswijk“ puhul, võimaluse korral kombineerituna regulaarsete kontrollkäikudega veini kontrollimiseks (või muu regulaarse NVWA kontrolliga).

Halduskontroll tootespetsifikaadi sätete (ja muude õiguslike nõuete) täitmise üle.

KPN-veini „Achterhoek – Winterswijk“ puhul on kohustuslikud analüüsid. Ettevõtjad peavad laskma iga veini proove analüüsida sertifitseeritud laboris (Hollandis või väljaspool Hollandit – piiratud arvu laborite loetelu tuleb esitada NVWA-le ja loetelu peab kinnitama NVWA). NVWA jälgib seda (halduskontrollide abil) ning võtab juhusliku valiku alusel kontrollproovid, mida analüüsitakse NVWA laboris.

Igat KPN-veini tuleb uurida organoleptiliselt. KPN-veine tootvad ettevõtjad korraldavad ise organoleptilise uuringu erinevatel enda poolt kindlaks määratud aegadel, kasutades (ettevõtja esitatud) nimekirja (20–30) kvalifitseeritud isikust ja NVWA kinnitatud meetodeid. Ettevõtjad teatavad NVWA-le organoleptilise uuringu kuupäevad. NVWA võtab mõnest kontrollist osa ja jälgib selle kulgu.“

Uus sõnastus:

„Achterhoek – Winterswijki päritolupiirkonna veinide kvaliteedi tagamiseks peavad kõik KPN-veinidena „Achterhoek – Winterswijk“ märgistatud veinid vastama tootespetsifikaadile ja seega järgmisele:

1.	Analüütilised omadused (punkt 2.4.2.1)

Iga viinamarjaistandus peab võtma igast veinist proovi ja laskma seda analüüsida ELi nõuete kohaselt sertifitseeritud laboris (Hollandis või väljaspool Hollandit).

2.	Organoleptilised uuringud

Kõikidele veinidele tuleb teha organoleptiline uuring, milles need peavad vastama KPN-veinina märgistamise miinimumnõuetele.

KPNi toimiku omanik kasutab organoleptiliseks uuringuks Hollandi KPN-veinide puhul ette nähtud meetodit (vt Hollandi ettevõtlusagentuuri veebisait), määrab KPN-veini miinimumtulemuse ja teavitab NVWAd (eus@nvwa.nl).

3.	Muud spetsifikaadi tingimused, nagu veinivalmistuse tavad, suurim saagikus jne

NVWA kontroll

Nimetatud kvaliteedi tagamise ja kontrollimise järelevalveasutus on NVWA. See tähendab, et järgitakse järgmisi reegleid.

1.

KPNi viinamarjaistandused peavad toimikut, mis sisaldab analüütiliste ja organoleptiliste uuringute tulemusi, sealhulgas asjaomaste veinide omadused (viinamarjasordid, istandus jne) veinide kohta, millele on taotletud või antud kaitstud päritolunimetus. NVWA võib kasutada toimikut veinide kontrollimiseks.

2.

NVWA kontrollib KPN-veine „Achterhoek – Winterswijk“. Nimetatud NVWA kontroll kombineeritakse võimaluse korral regulaarsete kontrollkäikudega veini kontrollimiseks (või muu NVWA regulaarse kontrolliga). Selliste kontrollkäikude ajal kontrollitakse, kas veinid vastavad järgmistele nõuetele: a) analüütilised omadused. Veinide analüütilised väärtused peavad vastama tootespetsifikaadile. NVWA võtab juhusliku valiku alusel kontrollproove, mida analüüsitakse NVWA laboris; b) vastavus muudele tootespetsifikaadi nõuetele, nagu nõuetekohased veinivalmistuse tavad (punkt 2.4.2.2) ja muud tingimused; c) organoleptilise uuringu nõutav miinimumtulemus.“

4.   Veinivalmistustava kajastav muudatus

Kirjeldus

Koonddokumendi punktist 1.5.2 jäetakse välja sordi „Johanniter (B)“ kuivatatud viinamarjade suurim saagikus (20 hektoliitrit hektari kohta) ja üleküpsenud viinamarjade suurim saagikus (40 hektoliitrit hektari kohta).

Põhjus

Sordi „Johanniter (B)“ viinamarju ei kasutata kuivatatud ja/või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini valmistamiseks.

Seetõttu on tekst sordi „Johanniter (B)“ suurima saagikuse kohta kuivatatud viinamarjade ja üleküpsenud viinamarjade puhul koonddokumendi punktist 1.5.2 välja jäetud.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Achterhoek – Winterswijk

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

9.	Gaseeritud poolvahuvein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   1. veinikategooria: VEIN: punane vein, kuiv, puuviljane või magus

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“, „Cabaret Noir (N)“ või nende kupaaž. Organoleptilised omadused: värvus: tumepunane, sõltuvalt sortide kombinatsioonist. Lõhn: tumepunased marjad, näiteks metsamarjad, pamplid ja kirsid. Eripärane aroom sõltub sortide kombinatsioonist. Maitse: valmis vein on hõrgu puuviljalõhnaga ja tanniinsusega. Analüütilised omadused: kuiva puuviljase veini suhkrusisaldus on 0,5–6 grammi liitri kohta; magusa punase veini suhkrusisaldus on 15–30 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   1. veinikategooria: VEIN: punane vein, vaadis laagerdunud

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“, „Cabaret Noir (N)“ või nende kupaaž. Organoleptilised omadused: värvus: intensiivne punane, sõltuvalt sortide kombinatsioonist. Lõhn: tumepunased marjad, näiteks metsamarjad, pamplid ja kirsid. Eripärane aroom sõltub sortide kombinatsioonist. Maitse: vanillinootidega lopsakad veinid, milles on struktuurne arenenud tanniinsus. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 0,5–6 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   1. veinikategooria: VEIN: valge vein, kuiv, puuviljaline või magus

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Johanniter (B)“, „Souvignier Gris (Rs)“, „Solaris (B)“, „Merzling (B)“, „Chardonnay (B)“ või nende sortide kupaaž. Organoleptilised omadused: värvus: õlgkollasest kuldkollaseni, olenevalt kombinatsioonist. Lõhn: „Solarise“ ja „Merzlingi“ veinide puhul: troopilised puuviljad; „Johanniteri“ ja „Souvignier Gris““ veinidel on küpsete puuviljade, näiteks kollaste õunte aroom, sordi „Chardonnay (B)“ veinidel on puuviljade (mesimeloni, aprikoosi ja küpse ananassi) ja puitvaatides laagerdamise korral vanilje aroom. Maitse: puuviljane ja värske, sordi „Johanniter“ veinil on osaliselt happesuse tõttu Rieslingi nüansse, samas kui sordist „Souvignier Gris“ valmistatud vein on täidlasem. „Solarise“ veinidel on värskendav happesus ning „Merzlingi“ veinidele on omane magususe ja happelise puuviljasuse kombinatsioon. Sordi „Chardonnay (B)“ veinid on täidlased. Analüütilised omadused: kuiva veini suhkrusisaldus: 1–8 grammi liitri kohta; magusa veini suhkrusisaldus: 15–30 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	77,14 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.   1. veinikategooria: VEIN: valge vein, vaadis laagerdunud

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Solaris (B)“, „Chardonnay (B)“. Organoleptilised omadused: värvus: kuldkollane. Lõhn: bukett kohalikest puuviljadest ja troopilistest puuviljadest (nt mango või küpsed ananassid). Maitse: happeline värskus. Vaatides omandab vein iseloomulikud puidunoodid ja kreemja maitse. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 15–30 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	77,14 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   1. veinikategooria: VEIN: roosa vein, väga puuviljane

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“, „Cabaret Noir (N)“ või nende kupaaž, võimalikud ka „Solaris (B)“ / „Johanniter (B)“ / „Chardonnay (B)“. Organoleptilised omadused: värvus: lõheroosa. Lõhn: magusamaitseline punane puuvili. Maitse: puuviljane, mõnevõrra magus, täidlase maitsega. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 3–10 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

6.   3. veinikategooria: LIKÖÖRVEIN, punane

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabaret Noir (N)“ või nende kupaaž. Organoleptilised omadused: värvus: punane. Lõhn: magus, mustsõstar, kergelt vürtsikas. Maitse: vürtsikas, magususe ja puuviljase happesuse vahel valitseb ühtlane tasakaal. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 50–100 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	18
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

7.   5. veinikategooria: KVALITEETVAHUVEIN, valge

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Johanniter (B)“, „Souvignier Gris (Rs)“, „Solaris (B)“, „Chardonnay (B)“, „Pinotin (N)“blanc de noir või nende sortide kupaaž. Organoleptilised omadused: värvus: valge. Lõhn: õun, tsitrusviljad. Maitse: puuviljane, värske, väikese mulliga, suhteliselt täidlane. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 5–16 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	79,8 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

8.   9. veinikategooria: GASEERITUD POOLVAHUVEIN, roosa

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Regent (N)“, „Pinotin (N)“, „Acolon (N)“, „Cabertin (N)“, „Cabernet Cortis (N)“, „Monarch (N)“, „Cabaret Noir (N)“ või nende kupaaž, võimalikud ka „Solaris (B)“ / „Johanniter (B)“ / „Chardonnay (B)“. Organoleptilised omadused: värvus: lõheroosa. Lõhn: õrn, punased puuviljad. Maitse: puuviljane, tekitab kihiseva aistingu. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 5–16 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	63,84 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

9.   Veinikategooria 15: KUIVATATUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Solaris (B)“, „Chardonnay (B)“. Organoleptilised omadused: värvus: kuldkollane. Lõhn: küpsed troopilised puuviljad, mesi. Maitse: täidlane, kreemjas, magus, täidlase värskusega. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 120–240 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	66,5 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

10.   16. veinikategooria: ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

LÜHIKIRJELDUS

Viinamarjasordid: „Solaris (B)“, „Chardonnay (B)“. Organoleptilised omadused: värvus: kuldkollane. Lõhn: küpsed troopilised puuviljad, mesi. Maitse: täidlane, kreemjas, magus, täidlase värskusega. Analüütilised omadused: veini suhkrusisaldus on 50–120 grammi liitri kohta. Allpool esitatud näitajad, mille väärtusi ei ole täpsustatud, on kooskõlas ELi määrustes sätestatud piirmääradega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	73,15 milliekvivalenti liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

Veinitootmise eeskirjad ja

1.	konkreetsed veinivalmistustavad

Kõigi allpool loetletud veinikategooriate suhtes kohaldatakse järgmisi veinitootmise eeskirju.

—	Maksimaalse rikastamise suhtes kohaldatakse ELi määruses sätestatud eeskirju, kusjuures võimalik täiendav rikastamine on 0,5 %, kui seda lubavad kõnealusel aastal riiklikud ametiasutused (käesoleval juhul põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeerium).

—	Hapetustamise suhtes kohaldatakse ELi määruses sätestatud piiranguid.

—	Hapestamiseks tuleb saada riigi ametiasutustelt (antud juhul põllumajandus-, loodus- ja toidukvaliteedi ministeeriumilt) iga-aastane heakskiit pärast kõnealust aastat käsitleva taotluse esitamist, pärast mida kohaldatakse ELi määruses sätestatud piiranguid.

2.	1. veinikategooria: VEIN: punane vein, kuiv, puuviljane või magus

Veinivalmistuse eritavad

Kääritamine koos kestadega vähemalt 4 päeva

3.	1. veinikategooria: VEIN: punane vein, vaadis laagerdunud

Veinivalmistuse eritavad

Kääritamine koos kestadega vähemalt 4 päeva

Laagerdumine puidust vaadis vähemalt 8 kuud

4.	1. veinikategooria: VEIN: valge vein, kuiv, puuviljane või magus

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

5.	1. veinikategooria: VEIN: valge vein, vaadis laagerdunud

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

Mahust vähemalt 50 % laagerdamine puitvaatides vähemalt 3 kuu jooksul

6.	1. veinikategooria: VEIN: roosa vein, väga puuviljane

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

7.	3. veinikategooria: LIKÖÖRVEIN, punane

Veinivalmistuse eritavad

Kääritamine koos kestadega vähemalt 4 päeva

Laagerdumine puitvaadis vähemalt 1 aasta

Veinialkoholi lisamine

8.	5. veinikategooria: KVALITEETVAHUVEIN, valge

Veinivalmistuse eritavad

Blanc de noir’i valmistamine punastest viinamarjadest.

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

Teine kääritamine pudelis, kasutades traditsioonilist meetodit

9.	9. veinikategooria: GASEERITUD POOLVAHUVEIN, roosa

Veinivalmistuse eritavad

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

Süsinikdioksiidi lisamine villimise ajal (maksimaalse rõhuga 2,5 baari)

10.	15. veinikategooria: KUIVATATUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

Veinivalmistuse eritavad

Hiliskorje, käsitsi korjatud viinamarjad

Looduslikult kuivanud viinamarjad, seejärel kuivatatud vähemalt 2 nädalat õlgedel

Valmistatud veiniks külmkääritamise teel temperatuuril alla 18 °C

11.	16. veinikategooria: ÜLEKÜPSENUD VIINAMARJADEST VALMISTATUD VEIN, valge

Veinivalmistuse eritavad

Hiliskorjeviinamarjad, mille suhkrusisaldus on vähemalt 120 Oechsle kraadi.

Külmkääritamine temperatuuril alla 18 °C (erand: kõrgem temperatuur raskesti kääritatavate veinide käärimise alguses)

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	Punane, „Regent (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

2.	Punane, „Pinotin (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

3.	Punane, „Monarch (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

4.	Punane, „Acolon (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

5.	Punane, „Cabertin (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

6.	Punane, „Cabernet Cortis (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

7.	Valge, „Souvignier Gris (Rs)“

60 hektoliitrit hektari kohta

8.	Valge, „Souvignier Gris (Rs)“, kuivatatud viinamarjad

20 hektoliitrit hektari kohta

9.	Valge, „Souvignier Gris (Rs)“, üleküpsenud viinamarjad

40 hektoliitrit hektari kohta

10.	Valge, „Johanniter (B)“

60 hektoliitrit hektari kohta

11.	Valge, „Solaris (B)“

50 hektoliitrit hektari kohta

12.	Valge, „Solaris (B)“, kuivatatud viinamarjad

20 hektoliitrit hektari kohta

13.	Valge, „Solaris (B)“, üleküpsenud viinamarjad

40 hektoliitrit hektari kohta

14.	Valge, „Merzling (B)“

60 hektoliitrit hektari kohta

15.	Punane, „Cabaret Noir (N)“

50 hektoliitrit hektari kohta

16.	Valge, „Chardonnay (B)“

60 hektoliitrit hektari kohta

17.	Valge, „Chardonnay (B)“, kuivatatud viinamarjad

20 hektoliitrit hektari kohta

18.	Valge, „Chardonnay (B)“, üleküpsenud viinamarjad

40 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Määratletud geograafiline piirkond asub Achterhoeki piirkonna idaosas, ulatub Saksamaa piirini ja piirneb Winterswijki omavalitsuse piiriga.

Achterhoek-Winterswijki piirkonnas asuvad kõnealuse kaitstud päritolunimetusega hõlmatud viinamarjaistandused aladel, milles leidub koodi HN21, KX ja eZE23 alla liigitatud mulda. Alad hõlmavad ka huumust ja liivsavi sisaldavaid ning koodide HN23, ZG23 ja ZG21 alla kuuluvaid muldasid, mis on viinamarjade kasvatamiseks olulised. Kokku moodustavad seda tüüpi mullad suurema osa määratletud piirkonna muldadest.

Omavalitsusel on suur hulk äärealasid, mis koosnevad üheksast külast, mis kõik moodustavad osa Winterswijki omavalitsusest. Liikudes kaardil päripäeva, on külad järgmised: Meddo (1 448 elanikku), Huppel (414 elanikku), Henxel (268 elanikku), Ratum (354 elanikku), Brinkheurne (272 elanikku), Kotten (798 elanikku), Woold (861 elanikku), Miste (675 elanikku) ja Corle (281 elanikku). Meddo on ainus küla, kus on külakeskus ja mitmesugused asutused.

7.   Veiniviinamarjasordid

„Acolon“

„Cabaret Noir (N)“ (VB-91-26-4)

„Cabernet Cortis“

„Cabertin (N)“ (VB-91-26-17)

„Chardonnay (B)“

„Johanniter (B)“

„Merzling (B)“

„Monarch“

„Pinotin (N)“

„Regent (N)“

„Solaris“

„Souvignier Gris“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Määratletud piirkond

Suurem osa määratletud piirkonnast asub Ida-Hollandi tasandikul, mille mulla (sisaldab liivsavi ja lupja) struktuur on erinev Achterhoekist kuni Lääne-Winterswijkini jäävast piirkonnast (sisaldab jõesavi ja pindmisi liivakihte).

Winterswijki maastik on tuntud oma hekiridade ja fossiile sisaldavate karjääride poolest. Juuraajastu liase formatsiooni kihte võib leida mitme Winterswijkis asuva jõesängi aluspõhja pinnalt. Madalmaade valitsus määras 2005. aastal Winterswijki piirkonna Winterswijki riiklikuks maastikualaks, mis hõlmab kokku ligikaudu 22 000 hektarit.

Muld

Winterswijki ümbritseb Ida-Hollandi tasandik, mille pinnas sisaldab liivsavi ja ka lupja. Achterhoeki piirkonna muude osade muld koosneb jõesavist ja pealmisest liivakihist.

Määratletud piirkonnas on erinevaid muldi, mis omavahel vahelduvad ja ühinevad.

Mullatüüpidel on järgmised omadused:

—	rikkalik huumusekiht,

—	muld sisaldab liivsavi, mis aitab anda veinile täidlase maitse ja takistab mulla kuivamist,

—	liivsavi (savimuda) kiht vähendab viinapuude kuivamise kiirust,

—	liivane pinnas tagab hea veebilansi,

—	põhjavesi neelab aluspinnasest pärit mineraale (nt selles sisalduvat lupja) ja see tagab viinapuudele hea toitainetega varustatuse.

Kliima ja keskkond

Määratletud piirkond ei ole kaugel Hollandi Kuningliku Meteoroloogiainstituudi Hupseli jaamast, kus 2010–2015. aastani olid maist septembrini kestva viinamarjakasvatushooaja keskmised kliimanäitajad järgmised:

—	keskmine temperatuur: 15,58 °C

—	keskmine miinimumtemperatuur: 9,93 °C

—	keskmine maksimumtemperatuur: 20,83 °C

—	keskmine suhteline õhuniiskus: 78,36 %

—	keskmine sademete hulk: 78,54 mm kuus

—	päikesevalgust keskmiselt: 192,93 tundi kuus

Öine temperatuur on veidi madalam kui riigi keskmine ning see muudab veinid värskeks ja puuviljaseks, samas on maksimumtemperatuur kõrgem ja päikesepaistelisemaid tunde rohkem ning seetõttu on viinamarjad valminumad.

8.2.   Põhjuslik seos

Veini kvaliteet sõltub kliima-, mulla-, viljelus- ja veinivalmistustavade kombinatsioonist.

Mulla eri kihtide kombinatsioon tagab hea veebilansi. Aluspinnas annab põhjavee kaudu lubja ja mineraalsed toitained ning pealispinnases sisalduv savi ja huumus on olulised viinamarjade õitsemiseks.

Huumust ja savi sisaldavad mullad sobivad ideaalselt viinamarjakasvatuseks. Neis säilivad hästi niiskus ja toitained, tänu millele viinamarjade aroom saab täielikult välja kujuneda ja neist saab toota täidlast tugevamaitselist veini isegi võrdlemisi kuival ajal.

Kliima (mis on pigem kontinentaalne) aitab saavutada viinamarjade nõutava küpsusastme, kuid samas veini värskuse ja puuviljamaitse (tänu mõnevõrra madalamatele öistele temperatuuridele).

Veel üks aspekt, mis koos mulla- ja kliimatingimustega võimaldab toota kvaliteetveine, on inimeste panus – sortide valik, kasutatav kasvatusmeetod (maksimaalne päikesevalguse kasutamine, kobarate harvendamine), saagikoristuse korraldamine (suhkrusisalduse, happesuse ja lõhna kontrollimine) ning veinivalmistustavad (külmkääritamine, laagerdamine puitvaatides). Tulemuseks on äratuntavad sordi- ja kupaaživeinid (täidlased ja puuviljalised), värsked valged veinid (küpse puuvilja/tsitruse aroom), roosad veinid ja pehme tanniinsusega punased veinid.

Kokkuvõttes tagab kliima (värskus ja valmimine), mulla (liivsavi ja huumus koos lubjaga tagab hea veetasakaalu ja toitained), viljeluse (sordivalik, viinapuude tihedus, lehtede lõikamine, saagikoristusotsused) ning veinivalmistustavade (nt külmkääritamine, vaadis laagerdamine) kombinatsioon järgmise:

—	valgete ja roosade veinide värskuse ning täidlase ja puuviljase maitse;

—	punaste veinide pehme tanniinsuse ja täidlase maitse.

See kombinatsioon kehtib nii kategooria „vein“ kui ka muude veinikategooriate („liköörvein“, „kvaliteetvahuvein“, „poolvahuvein“) puhul, mis on valmistatud samal viisil ja samadest viinamarjadest kui 1. kategooriasse „vein“ kuuluv vein (edaspidi „põhivein“), kuid millele on veinivalmistamise käigus lisandunud nende erikategooriate omadusi.

Kuivatatud viinamarjadest saadud veini ja üleküpsenud viinamarjadest saadud veini puhul on oluline ka kliima, mullastiku, viljelus- ja veinivalmistustavade kombineerimine. Kvaliteetliköörveine toodetakse siiski viinamarjade pikema laagerdumise (kõrgem suhkrusisaldus) ja kuivatamise (kõrgem suhkrusisaldus / lõhnade kontsentratsioon) teel.

Üksikasjad muude veinikategooriate (mitte kategooria „vein“) puhul

—	Liköörvein

Liköörvein koosneb baasveinist, millel on samad organoleptilised omadused (mis tulenevad mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist) kui kategooria „vein“ puhul, kuid selles on liköörveini puhul soovitud jääksuhkrusisaldus. Lisaks sellele laagerdatakse liköörveini vaadis vähemalt üks aasta (nii saab vein pehmema tanniinsuse ja puidunoodid) ning veini muutmiseks likööriks lisatakse veinialkohol. Liköörveini minimaalne tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 18 mahuprotsenti.

—	Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuveini tegemiseks kasutatava põhiveini organoleptilised omadused on samad mis kategoorial „vein“ (sama värskusaste ja puuviljane maitse, mis tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist). Sellel on ka omadused, mis tulenevad baasveini töötlemisest vahuveiniks pudelis kääritamise teel (traditsiooniline meetod), mis annab veinile elegantse vahu. Veini rõhk on vähemalt 3,5 baari. Kvaliteetvahuveini valmistamiseks kasutatava kupaaži minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

—	Gaseeritud poolvahuvein

Gaseeritud poolvahuveini tegemiseks kasutatava põhiveini organoleptilised omadused on samad mis kategoorial „vein“ (sama värskusaste ja puuviljane maitse, mis tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist). Veinil on ka omadused, mis tulenevad mulli saamiseks lisatud CO2-st. Gaseeritud poolvahuveini minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti ja rõhk vähemalt 2,5 baari. See on kerge ja väga puuviljane suvevein.

—	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein (dessertvein)

Oluline etapp, mis annab kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinile suhkrusisalduse ja aroomi, on viinamarjade pikem küpsemine enne nende kuivatamist vähemalt kahe nädala jooksul. Külmkääritamise käigus saadakse vein, mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 9,4 mahuprotsenti.

Selle puuviljase veini lõhna ja maitse kontsentratsioon tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist. Veini valmistavad inimesed hoolitsevad eelkõige selle eest, mis annab dessertveinile selle täieliku maitse.

—	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (dessertvein)

Kuna viinamarju lastakse küpseda tavapärast küpsusastmest kauem, on üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini suhkrusisaldus vähemalt 110 Oechsle kraadi. Selle protsessi tulemus, mis hõlmab rikastamiseta külmkääritamist, on vein, mille minimaalne tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti ja mille puuviljasus tuleneb mulla, kliima ja inimtegevuse kombinatsioonist. Veini valmistavad inimesed hoolitsevad eelkõige selle eest, mis annab dessertveinile selle täieliku maitse.

Selle lähenemisviisi tulemusena võidavad veinid igal aastal jätkuvalt medaleid mitmetel võistlustel, mida korraldatakse nii Madalmaades kui ka välismaal (nt Viinis).

8.3.   Inimtegurid (viljelus ja veinivalmistamine)

Viljelusprotsessi iseloomustavad järgmised tavad, mis on spetsiaalselt valitud kvaliteetveini tootmiseks.

—	Sordivalik. Valitud sordid valmivad kohalikus keskkonnas hästi ja annavad veinile vajaliku aroomi. Sordid valitakse välja ka nende resistentsuse tõttu, et viljelus oleks säästvam.

—	Viinapuude tihedus. Ridade vahe on 2,00–2,20 m (et taimed saaksid piisavalt päikesevalgust), viinapuude vahekaugus on 1,00–1,25 m. Seega on viinapuule vajalik pindala ligikaudu 2,2 m2, mis tagab, et iga viinapuu saab piisavalt toitaineid (viinamarjade küpsemiseks ja aroomide arenemiseks).

—	Viinapuuridade vahele jäävad ribad on puhtaks haritud, et kasutada ära öösel eralduv soojus ja kiirendada küpsemist. Samuti aitab see võidelda öökülmadega. Teise võimalusena võib ribasid hoida rohelisena, st madala taimkatte all.

—	Viinapuuvõsud lõigatakse kasvu ajal tagasi, et tagada toitainete jõudmine kobarateni.

—	Kultiveeritakse mõõdukalt (suurim saagikus on määratud kindlaks veinide kirjelduses). Vajaduse korral lõigatakse kobarat hõredamaks.

—	Viinapuude kujundamine. Otsustatud on kasutada Guyot’ meetodit (viinapuude võrsed kinnitatakse igal aastal piki tugitraate), mille puhul kasvab lehestik ülespoole ligikaudu 2,20 m kõrguseni ning kui lehed on eemaldatud, jäävad viinamarjakobaratega oksad päikesevalgusele avatuks (kiirem kuivamine).

—	Üks oluline otsus viljelusprotsessis puudutab aega, millal viinamarjad ära korjata. Otsus tehakse pärast seda, kui on jälgitud väga tähelepanelikult viinamarjade valmimist, nende suhkrusisaldust, happesust (pH) ja lõhna.

—	Toodetavate veinide omaduste kujunemisel on eriti oluline roll järgmistel protsessidel.

—	Veine valmistatakse lähtuvalt saagi kvaliteedist (suhkru jääksisaldus, happesus, minimaalne alkoholisisaldus, laagerdamine kokkupuutel puiduga). Igal aastal otsustab ekspertidest koosnev degusteerijate rühm iga kupaaži täpse koostise ja selle, kas veinil tuleks lasta vaadis laagerduda.

—	Valgete ja roosade veinide külmkäärimine muudab veinid värskeks ja puuviljaseks.

—	Punaste veinide laagerdamiseks kasutatakse puidust vaate, et anda veinidele pehme tanniinsusega täidlane maitse, valge veini puhul annab täidlasema maitse kokkupuude puiduga vaid osal laagerdumisajast.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

–

Link tootespetsifikaadile

https://www.rvo.nl/sites/default/files/2017/06/Productdossier-BOB-Achterhoek-Winterswijk.pdf

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2022/C 203/06)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„Patatas de Prades“ / „Patates de Prades“

ELi nr: PGI-ES-0232-AM01 – 11.5.2021

KPN ( ) KGT (X)

1.   [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Patatas de Prades“ / „Patates de Prades“

2.   Liikmesriik või Kolmas Riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstav toode on „Kennebeci“ kultivari Solanum Tuberosum L liigi mugul, ette nähtud inimtoiduks, mõõtmetega 40—80 mm, erandjuhtudel ka kuni 100 mm.

Kartul on väga sileda, kõva ja tugeva koorega, seest valkjas, tihke ning jahuse tekstuuriga, magusa järelmaitse ja kerge kastanilõhnaga.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

___

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid, alates kasvatamisest (mis algab seemnekartuli hankimisest) kuni ettevalmistamise ja pakendamiseni, toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

Põllukultuuri kasvatamine:

protsess algab „Kennebeci“ sordi seemne hankimisega. See sort on väikse saagikusega, kuid kvaliteetne.

Mahapanek algab aprillis ja seemnekartul pannakse vagudesse. Vaod aetakse kinni, moodustades vaoharja, kus taim kasvab.

Saagi koristamine:

kartuleid korjatakse käsitsi ja mitte varem kui augusti või septembri lõpus, sest taimed närtsivad tavaliselt iseenesest augustis. Saagikoristus toimub ülima ettevaatlikkusega ning seda alustatakse kaks nädalat pärast taime närtsimist. Siis on mugula koor piisavalt tugev, et kartuli kvaliteet püsiks ja kartul oleks paremini kaitstud vigastuste eest pakendamisel ning säiliks paremini.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafilise tähisega kartuleid müüakse õhku läbilaskvates paberikottides mahutavusega 1–5 kg.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Turule saatmisel peab kaitstud kartulitel olema märgistus, millel on selgelt näha kohustuslik kaitstud geograafilise tähise nimi ja logo ning ELi kaitstud geograafilise tähise logo. Kaitstud geograafilise tähisega „Patatas de Prades“ hõlmatud kartulite pakendil peab olema ka KGT reguleeriva asutuse poolt heaks kiidetud number.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega kartulite „Patatas de Prades“ tootmispiirkond asub Kataloonia autonoomses piirkonnas Tarragona provintsis Baix Campi piirkonnas Pradesi, Capafontsi, La Febró ja Arbolí haldusüksustes.

Ettevalmistus- ja pakendamispiirkond on sama mis tootmispiirkond.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Ajalooline seos

Emili Morera Llauradó, kes kirjutas 19. sajandi lõpupoole kartulikasvatuse pikaajalistest traditsioonidest kõnealuses kaitstud piirkonnas, põhjendas mugulate head kvaliteeti kohaliku kliimaga ja kartulipõldude kõrgusega merepinnast.

José Ruy Fernández (1920) kirjutas Villa de Pradese kohta, et selle suurim väärtus on kartulid, mis on parimad ja mida ei hinnata seetõttu mitte ainult Kataloonias, vaid kogu Hispaanias, sest lisaks sellele, et need on esmaklassiline toiduaine, on nad ka suurepärase maitsega ja muredad. Seepärast on need kartulid igal turul väärt kõrgemat hinda kui konkurentkartulid.

Looduslik seos

Pradese mägede soodne asukoht ja iseloomulikud geograafilised tingimused (1 000 meetrit üle merepinna; väga viljakad kergelt happelised liiva- ja ränimullad, vähe sademeid, üsna madal temperatuur ja niisked meretuuled) mõjuvad mugulate kvaliteedile soodsalt. Need tingimused tähendavad järgmist.

Taimel on pikem kasvutsükkel. See võimaldab ainult ühte saaki aastas, mistõttu on mugulad on tahkemad ja suurema kuivainesisaldusega.

Pradesi piirkonnas kasvatatud kartulil on väga sile ja veatu koor, mis eristab seda mujal kasvatatud sama sordi kartulist.

Mugulaid säilitatakse loomulikes tingimustes, heakskiidetud ladudes, ilma idanemisvastaseid aineid või muid kartuli loomulikku säilimist mõjutavaid vahendeid kasutamata.

Eespool kirjeldatust võib järeldada, et orograafilised tingimused (täpsemalt kõrgus merepinnast), mullaomadused (seda tüüpi põllukultuuri puhul otsustava tähtsusega) ning kliima koos kartulikasvatamise traditsioonide ja kohalike talupidajate kogemustega annavad tootele „Patatas de Prades“ iseloomulikud kvaliteediomadused.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Ajakohastatud tootespetsifikaat on muutmisprotsessi ajal kättesaadav aadressil http://agricultura.gencat.cat/web/.content/al_alimentacio/al02_qualitat_alimentaria/normativa-dop-igp/plecs-tramit/pliego-condiciones-patates-de-prades-modificacion-menor-es.pdf

ja see avaldatakse heakskiitmise järel aadressil

http://agricultura.gencat.cat/ca/ambits/alimentacio/segells-qualitat-diferenciada/distintius-origen/dop-igp/normativa-dop-igp/plecs-condicions/.

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.