24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/1

AnaEE-ERIC – Euroopa Teadusuuringute Infrastruktuuri Konsortsium

PÕHIKIRI

(2022/C 88/01)

Sisukord

PREAMBUL

1. PEATÜKK

PÕHIKIRJA OLULISED OSAD

Artikkel 1

Nimi

Artikkel 2

Põhikirjajärgne asukoht

Artikkel 3

Ülesanded ja tegevusalad

Artikkel 4

Tegevuse kestus ja tegevuse lõpetamise menetlus

Artikkel 5

Vastutuskord

Artikkel 6

Kasutajate juurdepääsu põhimõtted

Artikkel 7

Teadusliku hindamise põhimõtted

Artikkel 8

Teabe levitamise põhimõtted

Artikkel 9

Intellektuaalomandiõigusi käsitlevad põhimõtted

Artikkel 10

Töösuhteid käsitlevad põhimõtted

Artikkel 11

Hankepõhimõtted

2. PEATÜKK

LIIKMESUS

Artikkel 12

Liikmesus ja esindav üksus

Artikkel 13

Liikme või vaatleja vastuvõtmine

Artikkel 14

Liikme- või vaatlejastaatusest loobumine / liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine

3. PEATÜKK

LIIKMETE JA VAATLEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 15

Liikmed

Artikkel 16

Vaatlejad

Artikkel 17

Sissemaksed

4. PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 18

Liikmete kogu

Artikkel 19

Peadirektor

Artikkel 20

Kesküksus

Artikkel 21

AnaEE-ERICu teeninduskeskused

Artikkel 22

Riiklikud tugipunktid ja riiklikud platvormid

Artikkel 23

Haldusnõukogu

Artikkel 24

Sõltumatu teaduslik nõuandekomitee

Artikkel 25

Sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee

Artikkel 26

Sidusrühmade komitee

Artikkel 27

Allüksused

5. PEATÜKK

EUROOPA KOMISJONILE ARUANNETE ESITAMINE

Artikkel 28

Euroopa Komisjonile aruannete esitamine

6. PEATÜKK

RAHASTAMINE

Artikkel 29

Eelarveaasta

Artikkel 30

Vahendid

Artikkel 31

Liikmete ja vaatlejate sissemakseid käsitlevad põhimõtted

Artikkel 32

Eelarve, eelarvepõhimõtted, raamatupidamine ja audit

Artikkel 33

Maksud

7. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 34

Kohaldatav õigus

Artikkel 35

Töökeel

Artikkel 36

Vaidlused

Artikkel 37

Põhikirja muutmine, ajakohastamine ja kättesaadavus

Artikkel 38

Asutamissätted

I lisa

MÕISTED

II lisa

LIIKMETE, VAATLEJATE JA NEID ESINDAVATE ÜKSUSTE LOETELU

III lisa

EELARVE JA SISSEMAKSED

PREAMBUL

VÕTTES ARVESSE, et põllumajanduslike, metsa-, magevee- ja muude majandatavate ja looduslike ökosüsteemide jätkusuutlikkus on inimkonna tuleviku jaoks otsustava tähtsusega, ning mõistes, et millenniumi ökosüsteemide hindamise aruandes määratletud ökosüsteemiteenused on kliimamuutuste, biogeokeemiliste tsüklite katkemise, elurikkuse vähenemise ja maakasutuse muutuste tõttu ohus;

VÕTTES ARVESSE, et nende enneolematute maakerasüsteemi muutuste tagajärgede ettenägemiseks ja prognoosimiseks on vaja paremini mõista ökosüsteemide protsessi keerukust ja nende mõjutegureid, aga omandada ka teadmisi, mis võimaldaks paremini kohaneda muutuva tulevikuga;

VÕTTES ARVESSE, et ökosüsteemi toimimise ja keskkonna vastastikust sõltuvust piisavalt mõistmata ei ole Euroopal võimalik kliimamuutuste mõju hinnata, seotud riske maandada ega tegevust vastavalt kavandada;

TUNNISTADES, et ökosüsteemide analüüsi- ja katsetaristu (AnaEE-ERIC) on ainulaadne kontinentaalne pikaajaline integreeritud teaduslike eksperimentaaluuringute taristu, mis põhineb hajutatud (olemasolevatel ja uutel) tipptasemel katseplatvormidel (ökosüsteemi väli- ja siseplatvormid), modelleerimisplatvormidel ja analüüsiplatvormidel;

TUNNISTADES, et nende riiklike platvormide koordineerimine ja integreerimine riigiüleste üksuste (kesküksus ja teeninduskeskused) kaudu tagab platvormidele ulatusliku rahvusvahelise juurdepääsu, platvormidevahelised uurimisprojektid, täiustatud ja ühtlustatud mõõtmised ja andmed, andmete ja mudelite seotuse ning avatud juurdepääsu andmetele ja sünteesitulemustele;

TUNNISTADES, et AnaEE-ERIC arendab tehnoloogiat ja oskusteavet ökosüsteemide teaduse ja majandamise valdkonnas, aitab minna üle kestlikele toidusüsteemidele ja saavutada Euroopa biomajanduse strateegia ning strateegia „Talust taldrikule“ üldeesmärke.

Käesolevas põhikirjas kasutatakse I lisas esitatud mõisteid;

SEEGA paluvad liikmed, et Euroopa Komisjon looks nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 alusel Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina (ERIC) ökosüsteemide analüüsi- ja katsetaristu (AnaEE),

OLLES KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. PEATÜKK

PÕHIKIRJA OLULISED OSAD

Artikkel 1

Nimi

Luuakse hajutatud üksustega Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ERIC) nimega „Ökosüsteemide analüüsimise ja katsete Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium“ (AnaEE-ERIC). Kõnealune konsortsium on määruse (EÜ) nr 723/2009 sätete alusel loodud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium.

Artikkel 2

Põhikirjajärgne asukoht

AnaEE-ERICu põhikirjajärgne asukoht on Gif-sur-Yvette, Prantsusmaa.

Artikkel 3

Ülesanded ja tegevusalad

1. AnaEE-ERICu peamine ülesanne on luua ökosüsteemide analüüsimiseks ja eksperimentaaluuringuteks mõeldud hajutatud teadusuuringute taristu ning seda töös hoida. Selle eesmärk on tagada vahendid, teenused ja teadmised, mis on vajalikud inimühiskonna ees seisvate keeruliste üleilmsete keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks.

2. AnaEE-ERICu raames hakkab tööle kesküksus, liidese- ja sünteesikeskus, tehnoloogiakeskus ning andmete modelleerimise keskus.

3. Lõike 1 kohaldamisel teeb AnaEE-ERIC järgmist:

a.	koordineerib juurdepääsu riiklikele katse-, analüüsi- ja modelleerimisplatvormidele ning korraldab koostööd Euroopa rajatistega;

b.	hõlbustab Euroopa teadusuuringute programmide ja projektide elluviimist;

c.	arendab tehnoloogiat, ühtlustab meetodeid, loob partnerlussuhteid tööstussektoriga ja hõlbustab teadmussiiret;

d.	aitab kaasa teadmiste ja/või oskuste vahetamisele Euroopa teadusruumis ning intellektuaalse potentsiaali ärakasutamisele Euroopas;

e.	arendab andmetele juurdepääsu, nende jagamist ja modelleerimist;

f.	korraldab koolitusi;

g.	rakendab kommunikatsioonistrateegiat;

h.	teeb mis tahes muid seotud toiminguid, mis on vajalikud tema eesmärkide täitmiseks.

4. AnaEE-ERIC täidab oma peamist ülesannet mittetulunduslikel alustel. AnaEE-ERIC võib piiratud ulatuses tegeleda tulundusliku tegevusega, tingimusel et see on tihedalt seotud artikli 3 lõikes 3 sätestatud põhiülesannetega ega ohusta nende täitmist.

Artikkel 4

Tegevuse kestus ja tegevuse lõpetamise menetlus

1. AnaEE-ERIC asutatakse esialgu kümneks aastaks. Liikmete kogu võib otsustada tegevust pikendada kümneaastaste järjestikuste ajavahemike kaupa.

2. AnaEE-ERICu tegevuse lõpetamise kohta teeb otsuse liikmete kogu vastavalt põhikirja artikli 18 lõikele 10.

3. Pärast AnaEE-ERICu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist teavitab AnaEE-ERIC sellest otsusest põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kümne päeva jooksul Euroopa Komisjoni.

4. Pärast AnaEE-ERICu võlgade tasumist järele jäänud vara jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt kumuleerunud aastaste sissemaksetega, mille liikmed on AnaEE-ERICu eelarvesse teinud põhikirja artikli 17 kohaselt.

5. AnaEE-ERIC teatab komisjonile tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimisest põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kümne päeva jooksul.

6. AnaEE-ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teatise Euroopa Liidu Teataja L-seerias.

Artikkel 5

Vastutuskord

1. AnaEE-ERIC vastutab oma võlgade eest.

2. Liikmete rahaline vastutus AnaEE-ERICu võlgade eest piirdub sissemaksega, mille nad on teinud AnaEE-ERICu eelarvesse viimase täieliku tegevusaasta eest.

3. AnaEE-ERIC kindlustab ennast asjakohaselt tema tegevusega kaasnevate riskide vastu.

Artikkel 6

Kasutajate juurdepääsu põhimõtted

1. Juurdepääs AnaEE-ERICu rajatistele ja AnaEE-ERICu kesküksuse või teeninduskeskuste osutatavatele teenustele tagatakse avatud juurdepääsu põhimõtete alusel. AnaEE-ERIC rakendab taristule juurdepääsu eeskirju ja tasupõhimõtteid, millega pakutakse liikmetele stiimuleid.

2. AnaEE-ERIC annab oma veebiportaali kaudu teavet kliima- ja biogeograafiliste gradientide ning AnaEE-ERICu platvormidega seotud täiendavate oskuste ja tehnikate kohta, et aidata teadlasi projektide väljatöötamise etapis ja hõlbustada projektide inkubatsiooni liikmeskonna eri platvorme kasutades.

3. AnaEE-ERICu kesküksus võimaldab juurdepääsu AnaEE-ERICu rajatistele ja teeninduskeskuste või riiklike platvormide kaudu osutatavatele teenustele, tuginedes kavandatava kasutuse teadusliku kvaliteedi hinnangule, mis põhineb liikmete kogu määratud eksperdikomitee tehtaval sõltumatul teaduslikul hindamisel ja AnaEE-ERICu elluviidaval tehnilise teostatavuse hindamisel. Kavandatava kasutusega seotud võimalikke eetilisi küsimusi käsitleb sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee (vt põhikirja artikkel 25).

4. Kui teadusuuringuteks antavat juurdepääsu AnaEE-ERICu rajatistele ja teenustele tuleb piirata jõudlusega seotud põhjustel, tehakse valik põhikirja rakenduseeskirjades sätestatud korras, võttes arvesse valikukriteeriume, mis põhinevad kavandatava kasutuse teadusliku tipptaseme ning tehnilise ja rahalise teostatavuse aspektidel.

5. AnaEE-ERIC teeb iga projekti metaandmed algusest peale kättesaadavaks nii riiklike platvormide eksperimentaaluuringute kui ka teeninduskeskuste koostatud andmete puhul.

6. Andmed tehakse kättesaadavaks vastavalt AnaEE-ERICu avatud juurdepääsu põhimõtetele. Juurdepääsu reguleeritakse vastavalt põhikirja rakenduseeskirjadele, üldjuhul nähakse ette ühine ajapikendus, misjärel tehakse andmed üldsusele kättesaadavaks. Juurdepääsupõhimõtetes võetakse arvesse Euroopa andmekaitsealase õigusraamistiku sätteid, (1) mis on seotud kasutajate isikuandmete jagamisega liikmete vahel.

Artikkel 7

Teadusliku hindamise põhimõtted

AnaEE-ERICu tegevust hindab iga viie aasta järel sihtotstarbeline sõltumatu teaduskomitee. Kõnealuse hindamise algatab liikmete kogu, kes annab vajaduse korral konkreetsed juhised. Selle hindamise põhimõtted ja menetluskord määratakse kindlaks rakenduseeskirjades.

Artikkel 8

Teabe levitamise põhimõtted

1. AnaEE-ERIC soodustab teadusuuringuid ning toetab üldjuhul võimalikult vaba juurdepääsu teadusandmetele.

2. AnaEE-ERIC palub kasutajatel nende uuringute tulemused avalikult kättesaadavaks teha ja teeb nende tulemused kättesaadavaks AnaEE-ERICu kaudu.

3. AnaEE-ERIC kasutab sihtrühmadeni jõudmiseks mitmesuguseid kanaleid, nagu veebiportaal, uudiskiri, seminarid, osalemine konverentsidel, artiklid ajakirjades ja päevalehtedes ning sotsiaalvõrgustikud.

Artikkel 9

Intellektuaalomandiõigusi käsitlevad põhimõtted

1. Kõik AnaEE-ERICu tegevuse käigus loodavad, tekkivad, omandatavad või välja kujunevad intellektuaalomandiõigused kuuluvad AnaEE-ERICule.

2. Kui AnaEE-ERICu ja liikmete või vaatlejate vahelistest lepingutest ei tulene teisiti, kuuluvad kõik liikme või vaatleja tegevuse käigus loodavad, tekkivad, omandatavad või välja kujunevad intellektuaalomandiõigused asjaomasele liikmele või vaatlejale.

Artikkel 10

Töösuhteid käsitlevad põhimõtted

1. AnaEE-ERICu töötingimusi reguleeritakse selle riigi õigusaktidega, kus töötajad tööle võetakse, või selle riigi õigusaktidega, kus AnaEE-ERICu tegevus toimub.

2. AnaEE-ERICu töötajate valikumenetlus on läbipaistev, mittediskrimineeriv ning võrdsete võimaluste põhimõttest lähtuv. Töötajate värbamine ja töösuhted on mittediskrimineerivad.

3. Värbamiseks avaldatakse rahvusvaheline konkursikutse.

Artikkel 11

Hankepõhimõtted

1. AnaEE-ERIC kohtleb hankemenetluses osalevaid kandidaate ja pakkujaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt, olenemata sellest, kas nad asuvad Euroopa Liidus või mitte. AnaEE-ERICu hankepõhimõtetes järgitakse läbipaistvuse, konkurentsi- ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Hankemenetluste ja -kriteeriumide üksikasjalikud eeskirjad sätestatakse põhikirja rakenduseeskirjades.

2. Liikmete ja vaatlejate tehtavate AnaEE-ERICu tegevusega seotud hangete puhul võetakse asjakohaselt arvesse AnaEE-ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste kehtestatud spetsifikatsioone.

2. PEATÜKK

LIIKMESUS

Artikkel 12

Liikmesus ja esindav üksus

1. AnaEE-ERICu liikmeks või hääleõiguseta vaatlejaks võivad saada järgmised üksused:

a)	Euroopa Liidu liikmesriigid;

b)	assotsieerunud riigid;

c)	kolmandad riigid, kes ei ole assotsieerunud riigid;

d)	valitsustevahelised organisatsioonid.

2 Liikmeks või vaatlejaks saamise tingimused on kehtestatud artiklis 13.

3 AnaEE-ERICu liikmete hulka peavad kuuluma vähemalt üks liikmesriik ja kaks muud riiki, mis on kas liikmesriigid või assotsieerunud riigid.

4 Euroopa Liidu liikmesriikidel või assotsieerunud riikidel peab igal juhul olema liikmete kogus ühiselt häälteenamus. Liikmete kogu määrab kindlaks hääleõiguste muudatused, mis on vajalikud selleks, et tagada igal ajal AnaEE-ERICu vastavus kõnealusele nõudele.

5 Artikli 12 lõikes 1 loetletud üksused, kes soovivad AnaEE-ERICu tegevuses osaleda, kuid ei saa veel liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust.

6 Iga lõike 1 punktides a–c osutatud liiget või vaatlejat võib esindada tema valitud üks avalik-õiguslik üksus või üks avalikku teenust osutav eraõiguslik üksus, mis määratakse liikme või vaatleja eeskirjade ja menetluskorra kohaselt. Iga liige või vaatleja teavitab liikmete kogu muudatustest, mis on seotud teda esindava üksuse ning sellele delegeeritud konkreetsete õiguste ja kohustustega, või muudest asjakohastest muudatustest.

7 AnaEE-ERICu liikmed ja vaatlejad ning neid esindavad üksused on loetletud II lisas. II lisa ajakohastab liikmete kogu esimees.

Artikkel 13

Liikme või vaatleja vastuvõtmine

1. Uute liikmete vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	taotlejad esitavad kirjaliku taotluse liikmete kogu esimehele ja AnaEE-ERICu peadirektorile;

b)	taotluses kirjeldatakse, kuidas aitab taotleja kaasa artiklis 3 kirjeldatud AnaEE-ERICu eesmärkide saavutamisele ja tegevusele ning kuidas ta täidab artiklis 15 nimetatud kohustusi;

c)	uute liikmete vastuvõtmiseks on vaja liikmete kogu heakskiitu, nagu on kirjeldatud artikli 18 lõikes 10.

2. Eelkõige peab taotleja liikmete kogule rahuldaval viisil tõendama ja asjakohaste kvaliteedi tagamise vahendite abil kinnitama, et tal on sobivad vahendid ja et ta võtab püsiva kohustuse:

a)	aidata kaasa AnaEE-ERICu vahendite ja teenuste tagamisele ökosüsteemi eksperimentaaluuringute valdkonnas;

b)	järgida AnaEE-ERICu kehtestatud teadusliku kvaliteedi standardeid ja standardset töökorda;

c)	teha iga-aastaseid sissemakseid AnaEE-ERICu tasakaalustatud aastaeelarvetesse;

d)	järgida käesolevat põhikirja;

e)	olla AnaEE-ERICu liige vähemalt viis aastat.

3. Artikli 12 lõikes 1 loetletud üksused, kes soovivad AnaEE-ERICu tegevuses osaleda, kuid ei saa veel liikmeks astuda, võivad taotleda vaatlejastaatust. Vaatlejate vastuvõtmise tingimused on järgmised:

a)	vaatlejad võetakse vastu kaheaastaseks perioodiks ja kõige rohkem kaheks perioodiks;

b)	taotlejad esitavad kirjaliku taotluse liikmete kogu esimehele ja peadirektorile;

c)	taotluses kirjeldatakse, kuidas taotleja aitab kaasa AnaEE-ERICu tegevusele;

d)	vaatlejate vastuvõtmine või uuesti vastuvõtmine toimub liikmete kogu heakskiidu alusel.

Artikkel 14

Liikme- või vaatlejastaatusest loobumine / liikme- või vaatlejastaatuse lõpetamine

1. Esimese viie kalendriaasta jooksul pärast AnaEE-ERICu loomist ei ole liikmestaatusest loobumine lubatud.

2. Esimene aasta on lühendatud aasta, mis algab kuupäeval, mil jõustub komisjoni otsus AnaEE-ERICu loomise kohta.

3. Pärast esimese viie liikmesusaasta möödumist võib liige eelarveaasta lõpus liikmestaatusest loobuda, kui ta on esitanud 12 kuud enne kavandatud loobumist sellekohase taotluse.

4. Loobumistaotluse esitanud liikmel ei ole enam liikmete kogus hääleõigust, kui kavandatavad otsused ei mõjuta otseselt asjaomast liiget.

5. Vaatlejad võivad vaatlejastaatusest eelarveaasta lõpus loobuda, kui nad on esitanud kuus kuud enne kavandatud loobumist sellekohase taotluse.

6. Kõik rahalised ja muud kohustused tuleb täita enne staatusest loobumise aasta lõppu. Kui olukord seda nõuab, tuleb kohustused täita pärast staatusest loobumise jõustumise kuupäeva, et tagada selliste õiguslikult siduvate kohustuste täitmine, mille AnaEE-ERIC on võtnud enne asjaomase liikme loobumistaotluse esitamist.

7. Liikmete kogu võib liikme- või vaatlejastaatuse lõpetada, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	liige või vaatleja on tõsiselt rikkunud üht või mitut käesolevast põhikirjast tulenevat kohustust;

b)	liige või vaatleja ei ole sellist rikkumist heastanud kuue kuu jooksul pärast liikmete kogult rikkumise kohta kirjaliku teate saamist.

8. Artikli 14 lõikes 7 osutatud liige või vaatleja peab olema selgitanud oma seisukohta AnaEE-ERICu liikmete kogule, enne kui liikmete kogu langetab kõnealuses küsimuses oma otsuse.

9. Liikmete kogu võib artikli 14 lõikes 7 sätestatud olukorras ka liikme liikmestaatust mitte lõpetada, vaid võtta liikmelt teatavaks ajaks hääleõiguse. Liikmete kogu võib hääletuse tulemusena liikme hääleõiguse igal ajal ennistada, kui asjaomane liige on artikli 14 lõikes 7 sätestatud rikkumise liikmete kogu jaoks rahuldaval viisil heastanud. Asjaomase liikme esindaja jäetakse nimetatud hääletusest kõrvale.

10. Liikmete kogu võtab liikmelt hääleõiguse seniks, kuni põhikirja III lisast tulenevaid rahalisi kohustusi ei ole täidetud.

11. Liikmetel või vaatlejatel, kes oma staatusest loobuvad või kelle staatus lõpetatakse, ei ole õigust nõuda tehtud sissemaksete tagastamist ega hüvitamist ega esitada nõudeid AnaEE-ERICu varade suhtes.

3. PEATÜKK

LIIKMETE JA VAATLEJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 15

Liikmed

1. Liikmetel on õigus:

a)	osaleda ja hääletada liikmete kogus;

b)	osaleda AnaEE-ERICu strateegiate ja põhimõtete väljatöötamises;

c)	kasutada AnaEE-ERICu kaubamärki;

d)	osaleda selliste projektiettepanekute tegemisel, mille puhul AnaEE-ERIC on esitava konsortsiumi rollis;

e)	pääseda juurde teenustele ja tegevustele, mida AnaEE-ERIC oma teadusringkondade jaoks koordineerib.

2. Igal liikmel on kohustus:

a)	teha iga-aastaseid rahalisi sissemakseid, mis määratakse kindlaks asjakohastes aastaeelarvetes, mille kiidab heaks liikmete kogu;

b)	anda oma esindaja(te)le täielikud volitused hääletada kõigil liikmete kogus tõstatatud ja päevakorda kantud teemadel;

c)	tagada vastavalt AnaEE-ERICu juurdepääsupõhimõtetele juurdepääs riikliku platvormi tegevusele, mis vastab AnaEE-ERICu kriteeriumidele;

d)	edendada AnaEE-ERICu kvaliteedistandardite ja standardse töökorra vastuvõtmist ja järgimist osalevates riiklikes teadusplatvormides;

e)	edendada AnaEE-ERICu vahendite ja teenuste kasutamist teadlaste seas.

Artikkel 16

Vaatlejad

1. Vaatlejatel on õigus:

a)	osaleda liikmete kogus ilma hääleõiguseta;

b)	osaleda AnaEE-ERICu üritustel, näiteks seminaridel, konverentsidel, koolituskursustel ja muudes liikmete kogu kindlaks määratud tegevustes;

c)	saada AnaEE-ERICult tuge asjakohaste süsteemide, protsesside ja teenuste arendamisel.

2. Igal vaatlejal on kohustus:

a)	määrata kooskõlas artikliga 18 teda esindav üksus;

b)	teha iga-aastane sissemakse, mis määratakse kindlaks liikmete iga-aastaste sissemaksete üldsumma suhtes, ilma et see viimast mõjutaks; selle sissemakse suuruse otsustab liikmete kogu;

c)	aidata kaasa AnaEE-ERICu ülesannetele ja tegevustele, mis on sätestatud artiklis 3;

d)	sõlmida AnaEE-ERICuga vaatlejaleping, milles määratakse kindlaks kohustuste täitmise ja vaatleja õiguste kasutamise tingimused.

Artikkel 17

Sissemaksed

1. Liikmed ja vaatlejad teevad iga-aastaseid sissemakseid, nagu on kirjeldatud III lisas.

2. Liikmete ja vaatlejate iga-aastaseid sissemakseid võib teha rahalise sissemaksena ja/või osaliselt mitterahalise sissemaksena. Sissemaksete tegemise põhimõtted on sätestatud III lisas ja neid täpsustatakse rakenduseeskirjades.

4. PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 18

Liikmete kogu

1. Liikmete kogu on AnaEE-ERICu kõrgeim täieliku otsustusõigusega juhtorgan, kes vastutab AnaEE-ERICu juhtimise ja järelevalve eest. Kogu moodustatakse AnaEE-ERICu liikmete ja vaatlejate nõuetekohaselt määratud esindajatest. Liikmeid ja vaatlejaid esindab kuni kaks isikut, kellest ühel peab olema teadus- ja teisel haldusalane kogemus; liige ja vaatleja loetakse koosolekul esindatuks, kui sellel osaleb vähemalt üks tema esindajatest.

2. Igal liikmel on üks hääl.

3. Liikmete kogu valib liikmete delegatsioonide seast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse kolmeaastaseks perioodiks, mida võib üldjuhul pikendada ühe korra. Esimehel ei ole hääleõigust. Aseesimees asub tegevusse siis, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita. Valimiste ja koosolekute korraldamise üksikasjad on sätestatud liikmete kogu poolt vastu võetud rakenduseeskirjades.

4. Liikmete kogu kutsub kokku esimees, teatades koosolekust vähemalt kaheksa nädalat ette, ning koosoleku päevakord ja dokumendid saadetakse laiali vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Kutse ja päevakord edastatakse tavaliselt elektrooniliselt. Seotud üksikasjad on sätestatud liikmete kogu poolt vastu võetud rakenduseeskirjades.

5. Liikmete kogu tuleb kokku korrapäraselt, vähemalt kord aastas. Koosolek loetakse otsustusvõimeliseks, kui vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) liikmetest on kohal ja nõuetekohaselt esindatud. Kaugosalemisega koosolekute korraldamine, sealhulgas videokonverentside vahendusel ja muid kokkulepitud elektroonilisi vahendeid kasutades, on võimalik, kuid nende käigus tehtavad otsused ja järeldused tuleb kinnitada kirjaliku menetlusega. Liikmete kogu tuleb kokku erakorraliseks koosolekuks, kui seda taotleb vähemalt 1/3 (üks kolmandik) liikmetest.

6. Tavaliselt osaleb liikmete kogu koosolekul ka AnaEE-ERICu peadirektor.

7. Liikmete kogu võib kutsuda koosolekutele nõuandjana osalema eksperte. Kui väliste isikute juuresolekul käsitletakse konfidentsiaalset teavet, peavad need isikud enne allkirjastama mitteavalikustamise avalduse.

8. Liikmete kogu otsustab kõigi küsimuste üle, mis on asjakohased AnaEE-ERICu eesmärkide täitmisel ja mille üle otsustamist ei ole sõnaselgelt määratud mõnele teisele juhtorganile või muule organile.

9. Kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võetakse kõik liikmete kogu otsused vastu lihthäälteenamusega.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega (2/3 häältest) võetakse vastu järgmised otsused:

a)	peadirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

b)	esimehe ja aseesimehe valimine vastavalt käesoleva põhikirja artikli 18 lõikele 3;

c)	käesoleva põhikirja rakenduseeskirjade (sisekorraeeskirjad) heakskiitmine;

d)	AnaEE-ERICu organite tegevuseeskirjade heakskiitmine;

e)	AnaEE-ERICu hanke-eeskirjade heakskiitmine;

f)	iga-aastase teadustööprogrammi heakskiitmine;

g)	raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine;

h)	aastaeelarves asjaomase eelarveaasta jooksul selliste muudatuste tegemine, mis vähendavad või suurendavad eelarvet vähem kui 4 % (neli protsenti);

i)	otsused tulude asjakohase taseme kohta, sealhulgas reservide moodustamise kohta;

j)	otsused andmekasutus- ja juurdepääsupõhimõtete kohta;

k)	intellektuaalomandiga seotud küsimusi käsitlevad otsused;

l)	haldusnõukogu moodustamine;

m)	uute liikmete ühinemine ja liikmestaatuse lõpetamine;

n)	uute vaatlejate ühinemine ja vaatlejastaatuse lõpetamine;

o)	AnaEE-ERICu tegevuse lõpetamine.

11. Järgmised otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega (2/3 häältest), tingimusel et poolt hääletavate liikmete sissemaksed moodustavad vähemalt kolm neljandikku AnaEE-ERICu eelarvesse tehtavate sissemaksete kogusummast või et poolthääle annavad kõik kohalviibivad või esindatud ja hääletavad liikmed peale ühe:

a)	AnaEE-ERICu rahastamiseeskirjade heakskiitmine;

b)	viie aasta rahastamiskava heakskiitmine;

c)	peadirektori esitatud aastaeelarve heakskiitmine;

d)	aastaeelarves asjaomase eelarveaasta jooksul selliste muudatuste tegemine, mis vähendavad või suurendavad eelarvet rohkem kui 4 % (neli protsenti);

e)	AnaEE-ERICu põhikirja muutmise ettepanekud ja vastavad teatised Euroopa Komisjonile heakskiidu/vastuväidete saamiseks määruse (EÜ) nr 723/2009 artiklite 9 ja 11 kohaselt.

12. Hääletamata jätmist ei arvestata kõnealuse otsuse poolt- ega vastuhäälena.

Artikkel 19

Peadirektor

1. Peadirektor on AnaEE-ERICu tegevjuht ja seaduslik esindaja.

2. Rahvusvahelise konkursikutse järel valitud peadirektori nimetab ametisse liikmete kogu. Ametisse nimetamise tingimused on üksikasjalikult sätestatud rakenduseeskirjades.

3. Peadirektor vastutab järgmise eest:

a)	AnaEE-ERICu seaduslik esindamine, sealhulgas lepingute sõlmimine, ning vajaduse korral muude õiguslike ja haldusmenetluste läbiviimine liikmete kogu otsuste alusel;

b)	AnaEE-ERICu strateegia väljatöötamine ja liikmete kogule ettepanekute esitamine, tuginedes teabele, mis on saadud liikmete, haldusnõukogu, nõuandekogude, riiklike tugipunktide ja AnaEE-ERICu teeninduskeskustega otse suheldes;

c)	AnaEE-ERICu igapäevane eestvedamine, haldamine ja juhtimine, sealhulgas liikmete kogu otsuste rakendamine, käimasolevate projektide ja algatuste koordineerimine, AnaEE-ERICu kõigi töötajate ametisse nimetamine ning sekretariaadi juhtimine;

d)	haldusnõukogu juhtimine ja tegevuste delegeerimine, et tagada AnaEE-ERICu otsuste rakendamine igas teeninduskeskuses või riiklikus tugipunktis;

e)	haldusnõukogu ja riiklike tugipunktide sellise tegutsemise tagamine, mis vastab rakenduseeskirjades ja käesolevas dokumendis sätestatud pädevusele;

f)	liikmete kogu koosolekute korraldamine, sealhulgas koosolekute päevakorrapunktide väljapakkumine, ning iga-aastase tegevusaruande koostamine ja selle liikmete kogule heakskiitmiseks esitamine, nagu on kirjeldatud artiklis 28;

g)	AnaEE-ERICu nõuandekomiteede koosolekute korraldamine teadusprogrammi ja eetikapõhimõtete hindamiseks artiklite 24 ja 25 kohaselt;

h)	uute liikme- või vaatlejakandidaatide hindamine ja intervjueerimine seoses nende AnaEE-ERICusse vastuvõtmise ettepaneku tegemisega.

4. Peadirektor esitab liikmete kogule kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu eelmise eelarveaasta kohta aruande, mida on auditeeritud artikli 32 kohaselt. Aruandes kajastatavad üksikasjad sätestatakse rakenduseeskirjades.

5. Peadirektor esitab liikmete kogule novembri lõpuks rakenduseeskirjades esitatud täpsemate kirjelduste kohaselt järgmised dokumendid:

a)	aasta jooksul tehtud töö aruanne koos finantsaruandega;

b)	järgmise aasta tööprogrammi kavand;

c)	järgmise eelarveaasta eelarveprognoos.

6. Peadirektoril on õigus igal ajal moodustada töörühmi AnaEE-ERICu tegevuse toetamiseks kooskõlas rakenduseeskirjadega.

Artikkel 20

Kesküksus

1. Kesküksuse pakutavad tugiteenused hõlmavad järgmist:

a)	peadirektori abistamine AnaEE-ERICu tööprogrammi rakendamisel;

b)	sidusrühmade ja riiklike tugipunktidega suhtlemisel keskse kontaktpunktina tegutsemine;

c)	keskuste tegevuse, sealhulgas ühise arendustegevuse ja töötajate vahetamise koordineerimine;

d)	AnaEE-ERICu platvormide töötajate jaoks koolitusprogrammide korraldamine;

e)	kõigi juhtimis- ja halduskoosolekute korraldamine;

f)	veebiportaali haldamine ja juhtimine;

g)	AnaEE-ERICu tegevuse juhtimine;

h)	AnaEE-ERICuga seotud tutvustus-, kommunikatsiooni- ja turundustegevus.

2. Kesküksuse töötajad abistavad peadirektorit kõigis küsimustes ja annavad talle oma tegevusest aru.

3. Kesküksuse töötajate koosseis ja töömeetodid on üksikasjalikult sätestatud rakenduseeskirjades.

Artikkel 21

AnaEE-ERICu teeninduskeskused

1. AnaEE-ERICu teeninduskeskused pakuvad oskusteavet, teenuseid ja vahendeid, mis on vajalikud AnaEE-ERICu ülesannete täitmiseks ja tegevuse toetamiseks, nagu on kirjeldatud AnaEE-ERICu tööprogrammides.

2. AnaEE-ERICu raames ja peadirektori vastutusalas luuakse kolm teeninduskeskust: tehnoloogiakeskus, andme- ja modelleerimiskeskus ning liidese- ja sünteesikeskus.

3. Teeninduskeskusi haldavad riigid, mis on AnaEE-ERICu liikmed.

4. Iga teeninduskeskust juhib peadirektori alluvuses tegutsev teeninduskeskuse juhataja, kes võetakse tööle kooskõlas töösuhteid käsitlevate põhimõtetega.

Artikkel 22

Riiklikud tugipunktid ja riiklikud platvormid

1. Riiklik tugipunkt peab olema juriidiline isik või ta peab volitama juriidilise isiku, kes teda esindab ja tema nimel õigusliku teenuselepingu allkirjastab.

2. Igat riiklikku tugipunkti esindab tugipunkti kontaktisik. AnaEE-ERICu liikmed teatavad peadirektorile oma tugipunkti kontaktisiku nime. Tugipunkti kontaktisik kohtub vajaduse korral ja vähemalt kaks korda aastas peadirektoriga ning vähemalt kord aastas haldusnõukoguga.

3. Iga riiklik tugipunkt on AnaEE-ERICuga sõlmitud teenustaseme lepingu alusel kohustatud osutama vähemalt teenuseid liikme riiklike platvormide teenuste korraldamiseks ja koordineerimiseks ning AnaEE-ERICu ja riiklike platvormide vahelise teabevahetuse korraldamiseks.

4. Liikme riiklikud platvormid on AnaEE-ERICuga sõlmitud teenustaseme lepingu alusel kohustatud osutama teadusuuringute taristu töös hoidmiseks vajalikke teenuseid. Kõnealune teenustaseme leping hõlmab kriteeriume, mille kohaselt riiklikud platvormid määratletakse AnaEE-ERICu platvormidena.

5. Erandina artikli 22 lõikest 4 võib liige otsustada siduda oma riiklikud platvormid õiguslikult riikliku tugipunkti kaudu. Kui riiklike platvormidega ei sõlmita artikli 22 lõike 4 kohaselt eraldi teenustaseme lepingut, sõlmib riiklik tugipunkt riiklike platvormidega õiguslikult siduvad lepingud, et tagada AnaEE-ERICu jaoks teenuste osutamine. Sellisel juhul sisaldab riikliku tugipunktiga sõlmitud teenustaseme leping peale artikli 22 lõikes 3 sätestatu ka kriteeriume, mille alusel määratletakse riiklikud platvormid AnaEE-ERICu platvormidena.

6. Tugipunkti kontaktisik esitab AnaEE-ERICu peadirektorile korrapäraselt aruande AnaEE-ERICu riikliku tugipunkti tegevuse kohta, nagu on kindlaks määratud rakenduseeskirjades ja teenustaseme lepingus.

Artikkel 23

Haldusnõukogu

1. Haldusnõukogusse kuuluvad peadirektor ja AnaEE-ERICu teeninduskeskuste juhid. Peadirektor võib kutsuda haldusnõukogu koosolekutele eksperte ning riiklike tugipunktide ja eri liiki platvormide esindajaid. Haldusnõukogu kohtub vähemalt kord aastas riiklike tugipunktide ja eri liiki platvormide esindajatega.

2. Haldusnõukogu tööd juhatab peadirektor.

3. Haldusnõukogu ülesanne on:

a)	aidata ja toetada peadirektorit iga-aastase tööprogrammi kavandi ja eelarveprojekti koostamisel (aasta N) ning järgmise kahe aasta (aasta N+1 ja aasta N+2) jaoks esialgse tööprogrammi kavandi ja eelarveprojekti koostamisel;

b)	toetada peadirektorit tööprogrammi elluviimisel ning AnaEE-ERICu ning liikmete ja vaatlejate ning AnaEE-ERICu kasutajate ja sidusrühmade vahelise tõhusa suhtluse võimaldamisel.

Artikkel 24

Sõltumatu teaduslik nõuandekomitee

1. Sõltumatu teadusliku nõuandekomitee ülesanne on nõustada liikmete kogu järgmistes küsimustes:

a)	AnaEE-ERICusse platvormi aktsepteerimise kriteeriumide läbivaatamine;

b)	AnaEE-ERICu strateegia seoses katsesuutlikkuse ja platvormiteenustega;

c)	koostöö muude Euroopa või rahvusvaheliste taristutega;

d)	kesküksuse ja teeninduskeskuste tegevusaruannete analüüs ning soovitused seoses nende tööprogrammi ja pikaajalise strateegiaga;

e)	peadirektori taotluse korral teadusprojektide läbivaatamine, millesse võidakse kaasata väliseksperte;

f)	prognoosid, mis käsitlevad ökosüsteemide teadust ja nende seost toidusüsteemi kestlikkuse, kestliku biomajanduse ja elurikkusega.

2. Sõltumatu teadusliku nõuandekomitee liikmed nimetab ametisse liikmete kogu. Teaduslikku nõuandekomiteesse kuuluvad avaliku või erasektori sõltumatud eksperdid, kellel on kõrgel tasemel teadmised agronoomia, taimetervise, ökoloogia, elurikkuse, keskkonnateaduse, üleilmsete muutuste, andmekäitluse ja modelleerimise valdkonnas ning kellel on kogemused suuremahuliste teadustaristute või -programmide vallas ja nende haldamisel, ning muud sõltumatud isikud. Liikmete arv peaks olema vähemalt 5 ja kõige rohkem 10.

3. Liikmete kogu nimetab sõltumatu teadusliku nõuandekomitee liikmed ametisse viieaastaseks perioodiks, mida saab ühe korra pikendada. Nad valivad esimehe ja tulevad kokku vähemalt kord aastas. Peadirektor võib esimeest igas olukorras nõustada.

4. Sõltumatu teadusliku nõuandekomitee üksikasjalikud tegevuseeskirjad võtab vastu liikmete kogu.

Artikkel 25

Sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee

1. Sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee ülesanne on nõustada liikmete kogu eetikaküsimustes, mida teeninduskeskused ja riiklikud platvormid oma tegevuses arvesse peavad võtma.

2. Sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee liikmed nimetab ametisse liikmete kogu. Sõltumatusse eetikaküsimuste nõuandekomiteesse kuuluvad avaliku või erasektori sõltumatud eksperdid, kellel on kõrgel tasemel teadmised keskkonna- ja bioteaduste eetika valdkonnas. Liikmete arv peaks olema vähemalt 3 ja kõige rohkem 10.

3. Liikmete kogu nimetab sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee liikmed ametisse viieaastaseks perioodiks, mida saab ühe korra pikendada. Nad valivad esimehe ja tulevad kokku vähemalt kord aastas. Peadirektor võib esimeest igas olukorras nõustada.

4. Sõltumatu eetikaküsimuste nõuandekomitee üksikasjalikud tegevuseeskirjad võtab vastu liikmete kogu.

Artikkel 26

Sidusrühmade komitee

1. Sidusrühmade komiteesse kuuluvad selliste organite ja institutsioonide esindajad, kes on huvitatud AnaEE-ERICu osutatavatest teenustest ja saadavatest tulemustest, näiteks AnaEE-ERICu rajatiste või andmete kasutajad, poliitikakujundajad, tööstusharud, valitsusvälised organisatsioonid ja meedia. Liikmete arv peaks olema vähemalt 10 ja kõige rohkem 20.

2. Sidusrühmade komitee ülesanne on nõustada liikmete kogu järgmistes küsimustes:

a)	teeninduskeskuste tegevusaruannete analüüs ning soovitused seoses nende tööprogrammi ja pikaajalise strateegiaga;

b)	kommunikatsioonikava;

c)	ökosüsteemi majandamiseks otsustusprotsessi toetavate vahendite väljatöötamine;

d)	koostöö muude Euroopa või rahvusvaheliste taristutega.

3. Liikmete kogu nimetab sidusrühmade komitee liikmed ametisse viieaastaseks perioodiks, mida saab ühe korra pikendada. Nad valivad esimehe ja tulevad kokku vähemalt kord aastas. Peadirektor võib esimeest igas olukorras nõustada.

4. Sidusrühmade komitee üksikasjalikud tegevuseeskirjad võtab vastu liikmete kogu.

Artikkel 27

Allüksused

1. Kui olukord seda nõuab, võib liikmete kogu otsustada luua allüksusi, näiteks selleks, et need annaks soovitusi konkreetsetel teemadel.

2. Allüksuste koosseisu ja tegevuseeskirjad kiidab heaks liikmete kogu kooskõlas artikli 18 lõikega 10.

3. Iga allüksus tuleb kokku vähemalt kord aastas. Liikmete kogu võib lasta allüksuse esimehel kutsuda kokku koosolekuid, et arutada konkreetseid teemasid ja töötada nendega seoses välja soovitusi.

5. PEATÜKK

EUROOPA KOMISJONILE ARUANNETE ESITAMINE

Artikkel 28

Euroopa Komisjonile aruannete esitamine

1. AnaEE-ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande, milles käsitletakse eelkõige tegevuse teaduslikke, korralduslikke ja rahanduslikke aspekte. Aruanne saadetakse liikmete kogule heakskiitmiseks nelja kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu ning edastatakse seejärel komisjonile ja asjaomastele ametiasutustele kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu. See aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. AnaEE-ERICu peadirektor teavitab komisjoni kõikidest asjaoludest, mis võivad tõsiselt ohustada AnaEE-ERICu ülesannete täitmist või takistada AnaEE-ERICut täitmast määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõudeid.

6. PEATÜKK

RAHASTAMINE

Artikkel 29

Eelarveaasta

AnaEE-ERICu eelarveaasta algab igal aastal 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. AnaEE-ERICu esimene eelarveaasta on lühendatud eelarveaasta, mis algab kuupäeval, mil jõustub komisjoni otsus AnaEE-ERICu loomise kohta.

Artikkel 30

Vahendid

AnaEE-ERICu vahendid moodustuvad järgmisest:

1.	artiklite 17 ja 31 kohased liikme- ja vaatlejatasud;

2.	haldava riigi lisasissemakse, mille teevad teeninduskeskust või kesküksust haldavad liikmed III lisa kohaselt;

3.	muud sissemaksed, näiteks toetused või AnaEE-ERICu teenustest või intellektuaalomandiõigustest tulenev tulu, liikmete kogu poolt heaks kiidetud piirides ja tingimustel.

Artikkel 31

Liikmete ja vaatlejate sissemakseid käsitlevad põhimõtted

1. Liikmed ja vaatlejad teevad AnaEE-ERICu eelarvesse iga-aastaseid sissemakseid.

2. Liikmete sissemaksete tase kehtestatakse eelarvetsükliks ning selle kiidab heaks liikmete kogu artiklis 18 ja III lisas sätestatud korras.

3. Mitterahalise sissemaksena võetakse arvesse üksnes tegelikku ja mõõdetavat panust AnaEE-ERICu tegevusse, sealhulgas AnaEE-ERICusse lähetatud personali, ning selle peab heaks kiitma liikmete kogu. Liikmete kogu lepib kokku raamatupidamissüsteemis, mitterahaliste sissemaksete aktsepteerimise eeskirjades ja nende väärtuse hindamises.

4. Rahalised sissemaksed tehakse eurodes.

5. Mitterahaliste sissemaksete väärtust võetakse arvesse samal ajavahemikul tehtud rahaliste sissemaksete arvutamisel, et arvutada välja i) kõnealusel aastal tehtud sissemaksete kogusumma ja ii) iga liikme sissemakse osatähtsus sissemaksete kogusummas.

Artikkel 32

Eelarve, eelarvepõhimõtted, raamatupidamine ja audit

1. Kõik AnaEE-ERICu tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ning need kirjendatakse aastaeelarves.

2. AnaEE-ERICu tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Liikmete kogu tagab, et AnaEE-ERICu vahendeid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt.

4. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

5. AnaEE-ERICu raamatupidamisaruandeid auditeeritakse igal aastal ning neile lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarve haldamist ja finantsjuhtimist eelneval eelarveaastal. Liikmete kogu kinnitab välisaudiitori ja tema ülesannete kestuse ning kiidab eelnevat eelarveaastat käsitleva auditeeritud raamatupidamisaruande ning eelarve haldamise ja finantsjuhtimise aruande heaks kuue kuu jooksul pärast iga eelarveaasta lõppu.

6. AnaEE-ERIC täidab raamatupidamisaruannete koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamisega seoses kohaldatava õiguse nõudeid.

Artikkel 33

Maksud

1. AnaEE-ERICu ja AnaEE-ERICu liikme (põhikirja 2. ja 3. peatüki tähenduses) tehtavate selliste kaupade ja teenuste ostude suhtes, mis on mõeldud eranditult ja ametlikult AnaEE-ERICule kasutamiseks, kohaldatakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 lõike 1 punkti g ja artikli 151 lõike 1 punkti b alusel ning kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 artiklitega 50 ja 51 käibemaksuvabastusi, tingimusel et kõnealused ostud tehakse üksnes AnaEE-ERICu mittetulundusliku tegevuse huvides ja tema tegevusega kooskõlas. Käibemaksuvabastust kohaldatakse üksnes selliste ostude suhtes, mille väärtus on suurem kui 300 eurot.

2. Nõukogu direktiivi 2020/262 artikli 12 alusel antavat aktsiisivabastust võimaldatakse üksnes selliste AnaEE-ERICu ostude korral, mis on mõeldud eranditult ja ametlikult AnaEE-ERICule kasutamiseks, tingimusel et kõnealused ostud tehakse üksnes AnaEE-ERICu mittetulundusliku tegevuse huvides ja tema tegevusega kooskõlas ning et ostu väärtus on suurem kui 300 eurot.

3. Töötajate tehtud ostude suhtes vabastusi ei kohaldata.

7. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 34

Kohaldatav õigus

AnaEE-ERICu sisemise toimimise suhtes kohaldatakse:

1.	liidu õigust, eelkõige määrust (EÜ) nr 723/2009, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1261/2013;

2.	selle riigi õigust, kus on AnaEE-ERICu põhikirjajärgne asukoht, küsimustes, mille suhtes liidu õigust ei kohaldata või kohaldatakse ainult osaliselt;

3.	käesolevat põhikirja ja rakenduseeskirju.

Artikkel 35

Töökeel

AnaEE-ERICu töökeel on inglise keel.

Artikkel 36

Vaidlused

1. Kui liikmete vahel tekib põhikirjast tulenevalt või sellega seoses vaidlusi või lahkarvamusi, tuleb liikmete kogu kokku niipea kui mõistlikult võimalik, et heas usus nõu pidada ja püüda lahendada vaidlus kokkuleppe teel.

2. AnaEE-ERICut käsitlevaid liikmetevahelisi vaidlusi, liikmete ja AnaEE-ERICu vahelisi vaidlusi ning vaidlusi, mille üks pool on Euroopa Liit, on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus.

3. AnaEE-ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid Euroopa Liidu õigusakte. Euroopa Liidu õigusaktidega hõlmamata juhtumite korral määratakse asjaomase vaidluse lahendamiseks pädev kohus kindlaks selle riigi õiguse alusel, kus on AnaEE-ERICu põhikirjajärgne asukoht.

Artikkel 37

Põhikirja muutmine, ajakohastamine ja kättesaadavus

1. Põhikirja muudatuste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 723/2009 (muudetud määrusega (EL) nr 1261/2013) artiklit 11.

2. Põhikirja ajakohastatakse ning see tehakse üldsusele kättesaadavaks AnaEE-ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

Artikkel 38

Asutamissätted

1. Liikmete kogu esimese koosoleku kutsub kokku riik, kus on AnaEE-ERICu põhikirjajärgne asukoht, niipea kui võimalik pärast AnaEE-ERICu loomist käsitleva komisjoni otsuse jõustumist.

2. Enne esimest koosolekut ja hiljemalt 45 kalendripäeva pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus AnaEE-ERICu loomise kohta, teatab asjaomane riik asutajaliikmetele ja vaatlejatele kiireloomulistest õiguslikest toimingutest, mis AnaEE-ERICu nimel teha tuleb. Kui asutajaliikmed ei esita viie tööpäeva jooksul pärast teatamist vastuväiteid, teeb asjaomase riigi nõuetekohaselt volitatud isik kõnealused õigustoimingud.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

I LISA

MÕISTED

Käesolevas põhikirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

„AnaEE“ – majandatavate ja mittemajandatavate maismaa- ja veeökosüsteemide teadusuuringute üleeuroopaline taristu, mis võimaldab juurdepääsu suurele hulgale hajutatud ja koordineeritud katseplatvormidele, millega on hõlmatud paljud Euroopa ökosüsteemid ja kliimavöötmed, ning neid toetavatele tipptasemel analüüsi- ja modelleerimisplatvormidele. Eksperimentaaluuringute käigus tulevikustsenaariume simuleerides mõõdetakse ja prognoositakse AnaEE abil ökosüsteemide reageerimist keskkonna- ja maakasutuse muutustele ning katsetatakse võimalikke leevendamis- ja kohanemislahendusi, mis on vajalikud ökosüsteemiteenuste säilitamiseks.

2.	„AnaEE-ERIC“ – juriidiline isik, mille moodustavad kesküksus ja kolm teeninduskeskust: liidese- ja sünteesikeskus, tehnoloogiakeskus ning andmete modelleerimise keskus.

3.	„Riiklik tugipunkt“ – tegevusüksus, mis korraldab asjaomase riigi katse-, analüüsi- ja modelleerimisplatvormide osalemist AnaEE tegevuses.

4.	„Tugipunkti kontaktisik“ – isik, kelle riiklik tugipunkt määrab peadirektoriga otse suhtlema, et saada vastused riikliku tugipunkti küsimustele või vastata tugipunktile esitatud küsimustele.

5.	„Riiklik platvorm“ – katserajatis, mis vastab AnaEE kriteeriumidele ja mida toetab AnaEE-ERICu liikmeks oleva riigi asutus.

6.	„Platvormi liik“ – riikliku platvormi liik vastavalt kavandatud peamisele lähenemisviisile. Võimalikke lähenemisviise on neli: välikatsed, sisekatsed, analüüsitegevus ja modelleerimine.

„AnaEE andmed“ –

a.	AnaEE-ERICu loodud andmed, tarkvara, dokumendid ja protokollid;

b.	platvormide põhiandmed: keskkonnaparameetrid, mida platvormid korrapäraselt pika aja jooksul mõõdavad, kusjuures mõned neist võivad kuuluda INSPIREt käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse;

c.	AnaEE platvormide hallatavad projektiandmed.

II LISA

LIIKMETE, VAATLEJATE JA NEID ESINDAVATE ÜKSUSTE LOETELU

Liige	Esindav üksus
Prantsuse Vabariik	Centre National de la Recherche Scientifique (CNRS)
Taani Kuningriik	Kopenhaageni Ülikool
Tšehhi Vabariik	Haridus, noorsootöö- ja spordiministeerium
Itaalia Vabariik	Consiglio per la Ricerca in Agricoltura e l’Analisi dell’Economia Agraria (CREA)
Soome Vabariik	Soome loodusvarade instituut (LUKE)
Bulgaaria Vabariik	Haridus- ja teadusministeerium
CIHEAM	Ei kohaldata

Vaatleja	Esindav üksus
Belgia Kuningriik	Belgia teaduspoliitika amet (BELSPO)

III LISA

EELARVE JA SISSEMAKSED

ANAEE-ERICU RAHASTAMISMUDEL

Kesktalituste eelarved moodustavad osa ERICu eelarvest ja liikmete kogul on nende suhtes otsustusõigus. AnaEE-ERICu tegevuskulud kaetakse suures osas liikmete riiklikust rahastusest.

AnaEE-ERICu loomise heakskiitmise korral eeldatakse, et tegevusetapi jooksul on haldava riigi lisasissemakse osakaal vähemalt 50 %. Kesktalituste ülejäänud kulud kaetakse kavandatava juriidilise isiku AnaEE-ERICu eelarvesse igal aastal liikmetasuna tehtavatest sissemaksetest (edaspidi „liikmetasu“). Haldava riigi lisasissemaksed võivad olla rahalised ja/või osaliselt mitterahalised, liikmetasu makstakse aga rahas, et katta kesktalituste kulud, mis tekivad näiteks seoses järgmisega: tarbekaubad, personali tööreisid, koosolekud, teavitustegevus, teenused (sealhulgas näiteks õigus-, raamatupidamis-, auditeerimis-, turundus-, värbamis- ja allhanketeenused), seadmed (tarkvara, litsentsid jne) ja peadirektori palk. Muu kui haldava riigi inimressurssides mitterahaliste sissemaksete võimalust kaalub ja selle kohta teeb otsuse AnaEE-ERICu liikmete kogu juhtumipõhiselt. AnaEE-ERICu liikmetasud jaotatakse kõigi teeninduskeskuste vahel liikmete kogu otsuse alusel.

Liikmetasudest kaetavate kesküksuse ja teeninduskeskuste kulude jagamise kavandatud mudel on järgmine: 50 % võrdses osas + 25 % SKP alusel + 25 % platvormide arvu alusel (vt üksikasju allpool).

Liikmetasud ja haldava riigi lisasissemaksed jäävad esimese viieaastase perioodi jooksul (sealhulgas esimesel lühendatud aastal) muutumatuks. Pärast selle perioodi lõppu vaatab liikmete kogu liikmetasu suuruse läbi. Uute liikmete sissemakse suurus arvutatakse vastavalt käesolevas lisas esitatud reeglile, kuid esimese viieaastase tsükli lõpuni see teiste liikmete sissemakse suurust ei mõjuta. Viieaastase tsükli lõpus vaadatakse liikmete (st nende, kes astusid liikmeks pärast ERICu loomist) sissemaksete suurus kooskõlas liikmete kogu kehtestatud eeskirjadega läbi.

Liikmete ja vaatlejate erakorralised sissemaksed AnaEE-ERICu konkreetse tegevuse toetamiseks on tervitatavad.

Liikmetasu mudeli komponendid on järgmised.

1.	Võrdne osa = 50 % kesktalituste kuludest, mida ei kaeta haldava riigi lisasissemaksest, jagatakse liikmete vahel võrdselt.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) = 25 % kuludest, mida ei kaeta haldava riigi lisasissemaksest, jagatakse liikmete vahel, kohaldades liikmepõhist protsenti kõigi liikmete SKP kogusummast. Võrdlusaluseks võetakse ERICu asutamisele eelneva viimase saadaolevate andmetega viieaastase perioodi (jaanuaris 2020 ajavahemik 2014–2018) keskmine SKP. SKP andmed saadakse Eurostatilt ja teiste riikide puhul Maailmapangalt.

Platvormide arvu põhine sissemakse = 25 % kuludest, mida ei kaeta haldava riigi lisasissemaksest, jagatakse liikmete vahel, kohaldades liikmepõhiseid platvormist sõltuvaid sissemakseid. Eri liiki platvormide puhul võetakse tasu järgmisel viisil:

—	kliimamuutustega mitte manipuleerivate ökosüsteemi väliplatvormide puhul ja kõigi ökosüsteemi siseplatvormide puhul võetakse täishind;

—	kliimamuutustega manipuleerivate ökosüsteemi väliplatvormide puhul tehakse täishinnast hinnaalandust 20 %, analüüsiplatvormide puhul 25 % ja modelleerimisplatvormide puhul 50 %.

Allpool on esitatud platvormi täishinna ja AnaEE-ERICu liikme (tähistatud tähega „i“) liikmetasu arvutamiseks kasutatav matemaatiline valem.

, (1. valem)

kus HC on haldava riigi lisasissemakse (%), „budget“ on kesktalituste kogueelarve, N on AnaEE-ERICu taristusse kuuluvate hajutatud riiklike platvormide arv ja selle alaindeksid kirjeldavad platvormi liiki; Openair,0 (ökosüsteemi väliplatvorm, kliimamuutustega ei manipuleerita), Openair,1 (ökosüsteemi väliplatvorm, kliimamuutustega manipuleerimine), Enclosed (ökosüsteemi siseplatvorm), Analytical (analüüsiplatvorm) ja Modelling (modelleerimisplatvorm).

Liikme i liikmetasu kogusumma arvutatakse seejärel järgmiselt:

, (2. valem)

kus NMembers on AnaEE-ERICu liikmete arv, GDPi on liikmepõhine protsent kõigi liikmete SKP kogusummast ja Ni on kindlat liiki platvormide liikmepõhine arv (sarnaselt ülaltooduga).

Valitsustevaheliste organisatsioonide liikmetasu arvutamiseks liidetakse kindel summa, mis tuleks kokku leppida viieks aastaks (võimalusega see viieaastase tsükli lõpus läbi vaadata), ning tasu, mis põhineb nende hallatavate platvormide arvul ja liigil ning mis saadakse eespool esitatud 2. valemist.

(3. valem)

kus L on kokkulepitud kindel summa.

Vaatlejatasu on kindlasummaline tasu, mis võrdub poolega mediaanliikmetasust (ainult riigid). See tasu lisatakse eelarvekalkulatsiooni lõpus.

Allpool on esitatud kavandatud eelarve üksikasjalik jaotus kavandatud 900 000 euro suuruse kogueelarve ja praeguste rakendusetapis osalevate liikmete (6 liikmesriiki, 1 valitsustevahelisest organisatsioonist liige ja 1 vaatleja) puhul, võttes arvesse 60 000 euro suurust mediaantasu.

Alljärgnevates tabelites on esitatud AnaEE-ERICu eelarve kokkuvõte, eeldusel, et liikmesriikide liikmetasude kogusumma on 400 000 eurot ja valitsustevahelise organisatsiooni kindlasummaline tasu 30 000 eurot, ning võttes arvesse vaatlejat ja teadaolevaid platvorme.

Tabel 1.

Iga-aastased liikmetasud

Liikmed	Tasu (tuhandetes eurodes)
Bulgaaria	39
Tšehhi Vabariik	47
Taani	58
Soome	61
Prantsusmaa	103
Itaalia	92
Riikide liikmetasud / aasta	400
Rahvusvahelised organisatsioonid (CIHEAM)	35
Liikmetasud kokku	435
Belgia vaatleja	30
Tasud kokku / aasta (liikmed + vaatleja)	465

Tabel 2.

Teeninduskeskuste aastaeelarve ja haldava riigi lisasissemakse

Teeninduskeskuste eelarve (tuhandetes eurodes)			Haldava riigi lisasissemakse (tuhandetes eurodes)
Kesküksus	360	40 %	174
Tehnoloogiakeskus	207	23 %	100
Liidese- ja sünteesikeskus	117	13 %	57
Andmete modelleerimise keskus	216	24 %	104
Kokku	900		435

Tabel 3.

AnaEE-ERICU eelarve

Liige	Liikmetasu (tuhandetes eurodes)	Haldava riigi lisasissemakse (tuhandetes eurodes)	Sissemakse kokku
Bulgaaria	39	0	39
Tšehhi Vabariik	47	57	104
Taani	58	100	158
Soome	61	0	61
Prantsusmaa	103	174	277
Itaalia	92	104	196
CIHEAM	35	0	35
Belgia	30	0	30
KOKKU			900

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/26

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/04)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Haut-Médoc“

PDO-FR-A0710-AM04

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

Piirkonna ulatus jääb samaks.

Muudetud on koonddokumendi punkte 6 ja 9.

2. Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Piiritletud kasvatusalade piire heaks kiitva pädeva riikliku komitee koosolekute loetellu on lisatud kuupäev 3. juuni 2021.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks geograafiline tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse kuupäeva, mil veinid lastakse tunnustatud ladustajate vahel ringlusse, jäetakse välja.

Muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

4. Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Haut-Médoc

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Veinide loomulik alkoholisisaldus on minimaalselt 11 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Iga pakendamata või pakendatult turustatava veinipartii fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus ei tohi ületada 3 g/l.

Kõigi veinipartiide puhul, mida turustatakse pakendamata või pakendatult enne saagikoristusaastale järgneva aasta 1. oktoobrit, ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 12,25 meq/l (0,60 grammi liitri kohta, väljendatud H2SO4 kujul). Pärast seda kuupäeva peab maksimaalne lenduvate hapete sisaldus olema 16,33 meq/l (0,80 grammi liitri kohta, väljendatud H2SO4 kujul).

Iga veinipartii puhul, mida turustatakse pakendamata, ei tohi vääveldioksiidi kogusisaldus ületada 140 mg/l.

Iga pakendamata või pakendatult turustatava veini õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,20 g/l.

Tegemist on punaste vaiksete, intensiivse värviga tanniiniste veinidega, mille laagerdamisomadused on suurepärased. Neid saadakse peamiselt segudest, milles domineerib sageli viinamarjasort „Cabernet Sauvignon N“. See sort annab veinidele vürtsiseid nüansse, mis segunevad vaatides laagerdudes vanillinootidega. „Merlot N“ annab veinidele ümarust, pehmust ja punaste puuviljade nüansse. Struktuursust ja komplekssust saab suurendada viinamarjasortide „Cabernet Franc N“ või „Petit Verdot N“ segamisega (mis annavad veinile headel valmimisaastatel värskust).

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Istutustihedus ja vahed

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 6 500 puud hektari kohta. Reavahe ei või olla suurem kui 1,80 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa peab olema vähemalt 0,80 meetrit.

2. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Lõikamine on kohustuslik. See toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorentzi skaalal 9). Viinapuude lõikamisel kasutatakse järgmisi tehnikaid:

—	kahe pika võrsega lõikus (deux astes), nn kaheõlaline Guyot’ lõikus või Médoc’i lõikus, mille puhul peab oksale jääma vähemalt 5 punga;

—	tavaline Guyot’ ja kombineeritud Guyot’ lõikus, mille puhul peab puule jääma 7 või enam punga;

—	lühike lõikus (lühivõrsed), nn kahetüvelise või neljaharulise lehviku kujuline lõikus, mille puhul peab puule jääma vähemalt 12 punga.

3. Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	65 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

„Carmenère N“ (tume)

„Cot N“ (tume) – „Malbec“

„Merlot N“ (tume)

„Petit Verdot N“ (tume)

8. Seos(ed)

Kontrollitud päritolunimetuse „Haut-Médoc“ geograafiline piirkond asub Garonne’i jõe vasakul kaldal ja Gironde’ist kuni Bordeaux’ laienduseni välja. See piirkond, mis ulatub Le Taillan-Médoci piirkonnast lõunas kuni Saint-Seurin-de-Cadourne’ini põhjaosas, asub 50 kilomeetri pikkusel alal, mis laiub ida-läänesuunal pisut rohkem kui kümnel kilomeetril. Geograafiline piirkond vastab seega kontrollitud päritolunimetuse „Médoc“ piirkonna osale ja puudutab Gironde’i suudmest ülesvoolu asuvaid kommuune, mis selgitab päritolunimetuse nime. See hõlmab Gironde’i departemangu 28 kommuuni.

Vaatamata peamiselt atlantilisele kliimale erinevad piirkonna „Haut-Médoc“ sademed Médoci põhjapoolsemate kommuunide omadest, tagades suhtelise hooajaliste kõikumiste tasakaalu ja mõõduka sademete hulga. Need soodsad kliimategurid on tingitud Atlandi ookeani ja Gironde’i vete reguleerivast soojuslikust mõjust.

Mereline kliima, millele lisanduvad mõnel aastal vihmased madalrõhkkonnad sügisel, või vastupidi, kuum ja väga päikesepaisteline hilissügis, jätavad aastakäigule oma jälje. Kuid põhijooned on enamasti seotud selle setteala iseloomuliku geoloogiaga, piirkonna muldade algse geoloogilise ajalooga, pinnavormide ja topograafiaga ning viinamarjaistanduste praeguse mullasisaldusega.

Médoci viinamarjakasvatusmaid, mis on kuulsad üle kogu maailma, on täiustanud veinitootjate põlvkonnad. Aegade jooksul on veinitootjate hea mullastiku tundmine ja mullaomaduste optimeerimispüüdlused pinnase kuivendamise tehnikate abil võimaldanud arendada hästi laagerduvate punaste veinide tootmiseks kõige sobivamad viljelustavad. Sanitaarnõuete areng ja viinamarjaistanduse mehhaniseerimine ei ole muutnud veinivalmistajate soovi säilitada viinamarjakasvatustavad, mis on kooskõlas eesmärgiga toota tunnustatud eripäraga punaseid pika säilimisajaga veine.

Ajalooliselt on „Haut-Médoc“ olnud orienteeritud erinevatele viinamarjasortidele, mis on valitud nende sobivuse tõttu pika säilimisajaga veinide valmistamiseks mõistliku segu abil. Näiteks Médoci veinivalmistaja kasvatas kindlaid viinamarjasorte teatavat tüüpi muldades: viinamarjasorti „Merlot N“ kolluviaalsetes muldades, viinamarjasorti „Carmenère N“ mineraalivaestes kruusastes ja kuivades muldades, viinamarjasorti „Cabernet Franc N“ lubjakivistel paljanditel või kuivades liivastes muldades, mis sobivad ka viinamarjasordile „Cot N“ ning viinamarjasorti „Petit Verdot N“ pruunmuldades. Viinamarjasort „Cabernet-Sauvignon N“, millele segud tuginevad, kasvab hästi sügavates kruusastes muldades.

Sellise mitmekesisuse tõttu tuleb viinamarjade kasvatamisel kasutada eri meetodeid, kus arvestatakse piiratud reavahede, maatüki maksimaalse koormuse ja viinapuude tüvede arvuga.

„Haut-Médoc“ veinide maine ja tuntus põhineb peamiselt mitmesugustel liigitustel, mis on ajalooliselt tuginenud viinamarjaistanduse (cru), veinilossi (château) ja kvalitatiivse hierarhia mõistetele. Aastal 1647, kui „Jurade de Bordeaux“ andis välja ajaloo esimese Guyenne’i veinide klassifikatsiooni, olid Médoci piirkonna veinid oma maine juba kehtestanud. Louis XV ajal täpsustati seda klassifikatsiooni piirkondade kaupa, liigitades need kõigepealt valdade, seejärel viinamarjaistanduste (crus) kaupa. XIX sajandil kinnitati Bordeaux’ viinamarjaistanduste veinide liigitamine klassifikatsiooniga Classement des Vins de Bordeaux 1855. aasta maailmanäitusel.

Veini „Haut-Médoc“ maine põhineb muu hulgas kontrollitud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas toodetava viie viinamarjaistanduse veini olemasolul.

XX sajandil hõlmas liigitus „crus bourgeois du Médoc“ 1932. aastal 444 viinamarjaistanduse veini, millest 153 on kontrollitud päritolunimetusega „Haut-Médoc“.

Päritolunimetuse „Haut-Médoc“ punased veinid on intensiivsed, tanniinised ja üldjuhul valmistatud segudest, milles „Cabernet Sauvignon N“ tihti domineerib, andes veinile vürtsikaid nüansse, mis segunevad vaatides laagerdudes ideaalselt vanillinootidega, mis on oluliselt levinum kui kaitstud päritolunimetuse „Médoc“ puhul. Viinamarjasort „Merlot N“ annab veinidele ümarust, pehmust ja punaste puuviljade nüansse. Struktuursust ja komplekssust saab suurendada viinamarjasortide „Cabernet Franc N“ või „Petit Verdot N“ segamisega, kusjuures viimane annab veinile headel valmimisaastatel ka värskust.

See viinamarjaistanduse kasutatav kasvatusmeetod võimaldab saada väga küpseid ja terveid viinamarju, mille saagikust hoitakse kontrolli all. Soovitud kontsentratsiooniga veinide saamiseks on võimalik ka viinamarjade pikaajaline leotamine. Seetõttu on nende pehmendamiseks oluline vähemalt kuuekuuline valmimine. Seega on „Haut-Médoc“ veinide puhul tegemist suurepäraselt laagerduvate veinidega.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud veinide valmistamise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt 1. jaanuari 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: Bégadan, Blaignan-Prignac, Civrac-en-Médoc, Couquèques, Gaillan-en-Médoc, Jau-Dignac-et-Loirac, Lesparre-Médoc, Naujac-sur-Mer, Ordonnac, Queyrac, Saint-Christoly-Médoc, Saint-Germain-d’Esteuil, Saint-Vivien-de-Médoc, Saint-Yzans-de-Médoc, Valeyrac ja Vensac.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on kindlaks määratud veinide valmistamise ja viinamarjade kasvatamise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt 1. jaanuari 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: Abzac, Aillas, Ambarès-et-Lagrave, Ambès, Anglade, Arbanats, Les Artigues-de-Lussac, Artigues-près-Bordeaux, Arveyres, Asques, Aubiac, Auriolles, Auros, Ayguemorte-Les-Graves, Bagas, Baigneaux, Barie, Baron, Barsac, Bassanne, Bassens, Baurech, Bayas, Bayon-sur-Gironde, Bazas, Beautiran, Bégadan, Bègles, Béguey, Bellebat, Bellefond, Belvès-de-Castillon, Bernos-Beaulac, Berson, Berthez, Beychac-et-Caillau, Bieujac, Les Billaux, Birac, Blaignac, Blaignan-Prignac, Blasimon, Blaye, Blésignac, Bommes, Bonnetan, Bonzac, Bordeaux, Bossugan, Bouliac, Bourdelles, Bourg, Le Bouscat, Branne, Brannens, Braud-et-Saint-Louis, La Brède, Brouqueyran, Bruges, Budos, Cabanac-et-Villagrains, Cabara, Cadarsac, Cadaujac, Cadillac, Cadillac-en-Fronsadais, Camarsac, Cambes, Camblanes-et-Meynac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Camps-sur-l’Isle, Campugnan, Canéjan, Capian, Caplong, Carbon-Blanc, Cardan, Carignan-de-Bordeaux, Cars, Cartelègue, Casseuil, Castelmoron-d’Albret, Castelviel, Castets et Castillon, Castillon-la-Bataille, Castres-Gironde, Caudrot, Caumont, Cauvignac, Cavignac, Cazats, Cazaugitat, Cénac, Cenon, Cérons, Cessac, Cestas, Cézac, Chamadelle, Civrac-de-Blaye, Civrac-sur-Dordogne, Civrac-en-Médoc, Cleyrac, Coimères, Coirac, Comps, Coubeyrac, Couquèques, Courpiac, Cours-de-Monségur, Cours-les-Bains, Coutras, Coutures, Créon, Croignon, Cubnezais, Cubzac-les-Ponts, Cudos, Cursan, Daignac, Dardenac, Daubèze, Dieulivol, Donnezac, Donzac, Doulezon, Les Eglisottes-et-Chalaures, Escoussans, Espiet, Les Esseintes, Etauliers, Eynesse, Eyrans, Eysines, Faleyras, Fargues, Fargues-Saint-Hilaire, Le Fieu, Flaujagues, Floirac, Floudès, Fontet, Fossés-et-Baleyssac, Fours, Francs, Fronsac, Frontenac, Gabarnac, Gaillan-en-Médoc, Gajac, Galgon, Gans, Gardegan-et-Tourtirac, Gauriac, Gauriaguet, Générac, Génissac, Gensac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Gours, Gradignan, Grayan-et-l’Hôpital, Grézillac, Grignols, Guillac, Guillos, Guîtres, Le Haillan, Haux, Hure, Illats, Isle-Saint-Georges, Izon, Jau-Dignac-et-Loirac, Jugazan, Juillac, Labescau, Ladaux, Lados, Lagorce, Lalande-de-Pomerol, Lamothe-Landerron, La Lande-de-Fronsac, Landerrouat, Landerrouet-sur-Ségur, Landiras, Langoiran, Langon, Lansac, Lapouyade, Laroque, Laruscade, Latresne, Lavazan, Léogeats, Léognan, Lesparre-Médoc, Lestiac-sur-Garonne, Les Lèves-et-Thoumeyragues, Libourne, Lignan-de-Bazas, Lignan-de-Bordeaux, Ligueux, Listrac-de-Durèze, Lormont, Loubens, Loupes, Loupiac, Loupiac-de-la-Réole, Lugaignac, Lugasson, Lugon-et-l’Ile-du-Carnay, Lussac, Madirac, Maransin, Marcenais, Margueron, Marimbault, Marions, Marsas, Martignas-sur-Jalle, Martillac, Martres, Masseilles, Massugas, Mauriac, Mazères, Mazion, Mérignac, Mérignas, Mesterrieux, Mombrier, Mongauzy, Monprimblanc, Monségur, Montagne, Montagoudin, Montignac, Montussan, Morizès, Mouillac, Mouliets-et-Villemartin, Moulon, Mourens, Naujac-sur-Mer, Naujan-et-Postiac, Néac, Nérigean, Neuffons, Le Nizan, Noaillac, Noaillan, Omet, Ordonnac, Paillet, Les Peintures, Pellegrue, Périssac, Pessac, Pessac-sur-Dordogne, Petit-Palais-et-Cornemps, Peujard, Le Pian-sur-Garonne, Pineuilh, Plassac, Pleine-Selve, Podensac, Pomerol, Pompéjac, Pompignac, Pondaurat, Porchères, Porte-de-Benauge, Portets, Le Pout, Préchac, Preignac, Prignac-et-Marcamps, Pugnac, Puisseguin, Pujols, Pujols-sur-Ciron, Le Puy, Puybarban, Puynormand, Queyrac, Quinsac, Rauzan, Reignac, La Réole, Rimons, Riocaud, Rions, La Rivière, Roaillan, Romagne, Roquebrune, La Roquille, Ruch, Sablons, Sadirac, Saillans, Saint-Aignan, Saint-André-de-Cubzac, Saint-André-du-Bois, Saint-André-et-Appelles, Saint-Androny, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Antoine-sur-l’Isle, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Avit-de-Soulège, Saint-Avit-Saint-Nazaire, Saint-Brice, Saint-Caprais-de-Bordeaux, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Christoly-Médoc, Saint-Christophe-de-Double, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Cibard, Saint-Ciers-d’Abzac, Saint-Ciers-de-Canesse, Saint-Ciers-sur-Gironde, Saint-Côme, Saint-Denis-de-Pile, Saint-Emilion, Saint-Etienne-de-Lisse, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Saint-Genès-de-Blaye, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Genès-de-Fronsac, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-de-Grave, Saint-Germain-de-la-Rivière, Saint-Germain-d’Esteuil, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Gervais, Saint-Girons-d’Aiguevives, Saint-Hilaire-de-la-Noaille, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Jean-d’Illac, Saint-Laurent-d’Arce, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Laurent-du-Bois, Saint-Laurent-du-Plan, Saint-Léon, Saint-Loubert, Saint-Loubès, Saint-Louis-de-Montferrand, Saint-Macaire, Saint-Magne-de-Castillon, Saint-Maixant, Saint-Mariens, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Laye, Saint-Martin-de-Lerm, Saint-Martin-de-Sescas, Saint-Martin-du-Bois, Saint-Martin-du-Puy, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Médard-de-Guizières, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Michel-de-Fronsac, Saint-Michel-de-Lapujade, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Palais, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Paul, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Philippe-du-Seignal, Saint-Pierre-d’Aurillac, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Quentin-de-Caplong, Saint-Romain-la-Virvée, Saint-Sauveur-de-Puynormand, Saint-Savin, Saint-Selve, Saint-Seurin-de-Bourg, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Seurin-sur-l’Isle, Saint-Sève, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Saint-Sulpice-de-Guilleragues, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Saint-Trojan, Saint-Vincent-de-Paul, Saint-Vincent-de-Pertignas, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Vivien-de-Médoc, Saint-Vivien-de-Monségur, Saint-Yzan-de-Soudiac, Saint-Yzans-de-Médoc, Sainte-Colombe, Sainte-Croix-du-Mont, Sainte-Eulalie, Sainte-Florence, Sainte-Foy-la-Grande, Sainte-Foy-la-Longue, Sainte-Gemme, Sainte-Radegonde, Sainte-Terre, Salaunes, Salleboeuf, Les Salles-de-Castillon, Samonac, Saucats, Saugon, Sauternes, La Sauve, Sauveterre-de-Guyenne, Sauviac, Savignac, Savignac-de-l’Isle, Semens, Sendets, Sigalens, Sillas, Soulac-sur-Mer, Soulignac, Soussac, Tabanac, Taillecavat, Talais, Talence, Targon, Tarnès, Tauriac, Tayac, Teuillac, Tizac-de-Curton, Tizac-de-Lapouyade, Toulenne, Le Tourne, Tresses, Uzeste, Val-de-Livenne, Val de Virvée, Valeyrac, Vayres, Vendays-Montalivet, Vensac, Vérac, Verdelais, Le Verdon-sur-Mer, Vignonet, Villandraut, Villegouge, Villenave-de-Rions, Villenave-d’Ornon, Villeneuve, Virelade, Virsac ja Yvrac.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Märgistusel võidakse osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vin de Bordeaux – Médoc“ või „Grand Vin de Bordeaux – Médoc“.

Selle nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku tähtede suurusest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-3182161c-979d-466e-9a73-e1be118d74b0

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/32

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/05)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„Islas Canarias“

PDO-ES-A1511-AM02

Teate esitamise kuupäev: 25. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Kaitstud päritolunimetuse väike parandus

Kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusest on välja jäetud nimele eelnev artikkel „las“.

Sellega on muudetud kehtiva tootespetsifikaadi punkti 1 ja kõiki tootespetsifikaadi punkte, kus mainitakse kaitstud päritolunimetust. Muudatus ei puuduta koonddokumendi punkti 1, kuna kaitstud nimetus vastab nimetusele „Islas Canarias“, kuid muudetud on koonddokumendi punkti 8, milles käsitletakse pakendamist määratletud piirkonnas ja kus kasutatakse kaitstud päritolunimetust koos nimele eelneva artikliga.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks. Seda ei saa käsitada kaitstud nimetuse muudatusena, sest ühenduse registrisse on kantud nimetus „Islas Canarias“, mitte „Las Islas Canarias“. Seega on parandatud tootespetsifikaadi teksti nii, et kaitstud päritolunimetus oleks igal pool märgitud õigesti ehk ilma artiklita „las“, kuna selliselt on nimetus ka registreeritud.

Põhjused

See ei tähenda kaitstud nimetuse muutmist, kuna ühenduse registrisse on kaitstud nimetus kantud ilma artiklita „las“, mis ekslikult on aga lisatud tootespetsifikaadi teksti.

2. Tooteliigi sortimine kategooria järgi

Kirjeldus

Valgete, roosade, punaste ja süsihappegaasi keskkonnas leotatud viinamarjadest valmistatud punaste veinide eri liigid on esitatud ühe kategooria (vein) all ning muudetud on toodete järjestust loetelus, võttes aluseks määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas esitatud toodete liigituse ja järjestuse loetelus: vein (1. kategooria), liköörvein (3. kategooria), kvaliteetvahuvein (5. kategooria), gaseeritud poolvahuvein (9. kategooria), üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein (16. kategooria).

Sellega on muudetud kehtiva tootespetsifikaadi punkti 2.1 ning kaudselt sama punkti 2 alapunkte a („Analüütilised omadused“) ja b („Organoleptilised omadused“), samuti punkti 3 lisa 2 alapunkti a („Veinivalmistustavad“) seoses toodete esitamise järjekorraga, mis vastab eespool esitatud liigituse järjekorrale.

Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjused

Värvus (valge, roosa, punane) või valmistusviis (viinamarjade süsihappegaasi keskkonnas leotamine) ei muuda toodet eraldi tooteks (vein, määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa 1. kategooria). Järjestust muudetakse selleks, et see vastaks mainitud VII lisa II osas ja koonddokumendi punktis 2 („Viinamarjasaaduste kategooriad“) kehtestatud järjekorrale.

3. Lenduvate hapete sisalduse ja üldhappesuse piirmäärade muutmine

Kirjeldus

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide lenduvate hapete sisalduse piirmäära on tõstetud 1,08 grammilt 1,60 grammile liitri kohta äädikhappes väljendatuna. Kvaliteetvahuveinide puhul määratakse piirmääraks 1,08 grammi liitri kohta.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2.2 („Veini kirjeldus“) alapunkti 3 esimest taanet (maksimaalne lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna) ning koonddokumendi punkti 4 („Veinide kirjeldus“) üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini ja kvaliteetvahuveini käsitlevas osas.

Tootespetsifikaadis üldiselt sätestatud minimaalne üldhappesus on 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna, välja arvatud liköörvein ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein, mille puhul on see 3,5 grammi liitri kohta. Seda erandit laiendatakse veinidele, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 15 mahuprotsendi ja tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti ning mis on toodetud rikastamiseta, nii et lõpptootes sisalduv alkohol on täielikult käärimise teel saadud, ning mille puhul võib kuninga 7. oktoobri dekreedi 1363/2011 (millega rakendatakse ühenduse eeskirjad teatavate veinitoodete märgistamise, esitlemise ja identifitseerimise kohta) artikli 17 ja III lisa kohaselt kasutada vabatahtlikku märget „naturalmente dulce“ („naturaalne magus“).

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 2.2 („Veini kirjeldus“) alapunkti 4 („Minimaalne üldhappesus viinhappes väljendatuna“). Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjused

Need muudatused tulenevad kliimamuutuste mõjust geograafilisele piirkonnale ning on kooskõlas seoste punktis kirjeldatud looduslike teguritega (tootespetsifikaadi punkt 7 ja koonddokumendi punkt 8).

Looduslike tegurite kirjeldusest nähtub, et hoolimata sellest, et Kanaari saared paiknevad Aafrika looderanniku lähedal asuvas täielikus kõrbepiirkonnas, on saarte kliima väga mitmekesine. See on tingitud paljudest teguritest, sealhulgas tuleb mainida niiskeid passaattuuli, mis puhuvad peaaegu aasta ringi, mahendades temperatuuri, ja väikest aasta keskmist sademete hulka: „umbes 350 liitrit ruutmeetri kohta, kuigi suurte kõikumistega, sest sademete hulk võib piirkondade arvestuses varieeruda 100 liitrist kuni peaaegu 1 000 liitrini ruutmeetri kohta“.

Mainitud vähest sademete hulka ja piirkondadevahelisi suuri kõikumisi on täheldatud vähemalt alates eelmise sajandi 80. aastatest, kusjuures suurenenud on põudade, äärmusliku temperatuuri ja niisutusvee nappuse kestus ja intensiivsus.

Nii on kirjas Kanaari saarte kliimamuutuste ja energiasüsteemi ümberkujundamise seaduse eelnõu seletuskirjas, mida hiljuti (15. jaanuaril 2021) avalikkusele esitleti. Tenerifel asuv Izaña ilmajaam, mis osaleb ülemaailmses atmosfääriseire programmis, on märkinud, et eri mõõtejaamades – millest suurim on Izaña jaam (Teide rahvuspark Tenerifel) – registreeritud keskmine temperatuur on Kanaari saartel alates 1980. aastatest tõusnud, kuna see paikneb rohkem sisemaal ega ole ookeanist nii mõjutatud, samuti on täheldatud Aafrika mandrilt pärit hõljuva tolmu sisalduse suurenemist. Samasugust kliimamuutuste mõju Kanaaridel on kinnitanud ka Kanaari saarte säästva arengu ja kliimamuutuste agentuuri 2008.–2015. aasta Kanaari saarte strateegia kliimamuutustega võitlemiseks ning uurimus „Kanaari saarte maismaa bioloogilise mitmekesisuse kliimamuutustega kohandamise kava põhiaspektid“, mille on koostanud J. L. Martin ja M. V. Marrero Teide rahvuspargist ning M. del Arco ja V. Garzón La Laguna ülikooli farmaatsiateaduskonna taimebioloogia (botaanika) osakonnast ning mille on avaldanud rohepöörde ja demograafilise muutusega toimetuleku ministeerium.

Kliimamuutuste mõju põua kestusele ja intensiivsusele toob kaasa happesuse loomuliku suurenemise suure suhkrusisaldusega viinamarjades, millest toodetakse looduslikult suure alkoholisisaldusega veine, ja üleküpsenud viinamarjades.

Seetõttu on üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul soovitatav tõsta äädikhappes väljendatud happesuse piirmäära kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa C osa punktiga 3, millega lubatakse liikmesriikidel teha sellest piirmäärast erand veinide puhul, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti, ning veinide puhul, mille naturaalne alkoholisisaldus on üle 15 mahuprotsendi ja mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti, mis tuleneb üksnes viinamarjade käärimisest, peaks kehtima sama erand nagu liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul, kui viinhappe sisaldus on vähemalt 3,5 grammi liitri kohta.

4. Muudatused veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangutes

Kirjeldus

Saagikuse piirang 74 liitrit 100 kilogrammi viinamarjade kohta viiakse punktist „Veinivalmistustavad“ punkti „Piirangud“ alla.

Eri liiki kaitstud päritolunimetusega punaste veinide „Islas Canarias“ valmistamisel tuleb kasutada vähemalt 85 % ulatuses ühe, mitme või kõigi järgmiste sortide viinamarju: ’Bastardo Negro-Baboso Negro’, ’Cabernet Sauvignon’, ’Castellana Negra’, ’Listan Negro-Almuñeco’, ’Listan Prieto’, ’Malvasía Rosada’, ’Merlot’, ’Moscatel Negro’, ’Negramoll’, ’Pinot Noir’, ’Ruby Cabernet’, ’Syrah’, ’Tempranillo’, ’Tintilla’, ’Vijariego Negro’.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 3 ja koonddokumendi punkti 5 alapunkti 1.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Ekstraheerimissaagise piirmäära teise punkti alla viimine on tingitud asjaolust, et tegemist on piiranguga, ning seepärast tuleks see lisada kõnealusesse punkti.

Punaste sortide miinimumsisalduse piiramisega punases veinis püütakse säilitada punase veini värvisügavust kui visuaalselt hinnatavat organoleptilist omadust. Selle muudatusega ei muudeta toote kirjeldust.

5. Viinapuude kujundamise meetodite määratlemine ja uue meetodi lisamine

Kirjeldus

Kõigi tootespetsifikaadis nimetatud traditsiooniliste viinapuude kujundamise meetodite puhul on määratletud, mida need endast kujutavad (viinapuude lehtrikujuliseks tagasilõikamine, nöörpuu- ehk kordonmeetodil, traditsiooniliselt toestatuna, madalalt toestatuna kasvatamine), samuti on lisatud ja määratletud traditsiooniline tugitraatidel kasvatamise meetod.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 3 („Veinivalmistamise eritavad“) alapunkti 3 („Viljelustavad“), punkti 2 („Võrakujundusmeetodid“) ning koonddokumendi punkti 5 alapunkti 1 („Olulised veinivalmistustavad“) viljelustavasid käsitlevas osas.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Kõik tootespetsifikaadis loetletud traditsioonilised viinapuude kujundamise meetodid on määratletud selleks, et vältida homonüümiast tulenevaid arusaamatusi, nagu näiteks kordonmeetodi puhul, mis teistes viinamarjakasvatuspiirkondades viitab Kanaaridel kasutatavast traditsioonilisest meetodist erinevale tugitraatidel kasvatamise meetodile, ja seoses lehtrikujuliselt tagasilõikamise meetodiga, mille puhul teistest veinikasvatuspiirkondadest erinevalt kasutatakse Kanaaridel traditsiooniliselt tugivaiasid. Järjepidevuse huvides on nende kahe traditsioonilise võrakujundusmeetodi määratlemise tõttu määratletud ka teised meetodid. Lisatud ja määratletud on traditsiooniline tugitraatidel kasvatamise meetod, mis seoste all eraldi välja tuuakse (tootespetsifikaadi punkti 7 alapunkt a „Inimtegurid“), kuid viljelustavade all seda ei mainita, ja selline väljajätmine tuleb parandada.

6. Saagikuse piirmäära suurendamine

Kirjeldus

Suurendatud on maksimaalset saagikust kilogrammides hektari kohta ja seega ka lõpptoote kogust hektoliitrites hektari kohta. Saagikus suureneb 10 000 kilogrammilt 15 000 kilogrammile hektari kohta ning toote kogus 74 hektoliitrilt 111 hektoliitrile hektari kohta.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 5 („Maksimaalne saagikus“) ja koonddokumendi punkti 5 („Veinivalmistustavad“) alapunkti 2 maksimaalse saagikuse kohta.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

On teatavaid sorte, mis arenevad soodsates ilmastikutingimustes ja on teatud aastatel tootlikumad kui teised, põhjustades sellega probleeme teiste sortide saagikusega seoses ning takistades ülemäära nende saagi koristamist ja selle kasutamist Kanaari saarte kaitstud päritolunimetusega veini valmistamiseks.

Saagikuse piirmäära on tõstetud, kuna sellega seoses on registreeritud veinitehaste tehnikud meilt korduvalt palunud, et muudaksime oma tootespetsifikaati, väites, et sellise saagi andmisega ei halvene viinamarjade kvaliteedinäitajad.

Lisaks ei sisalda põllumajandusmaa geograafiline teabesüsteem (SIGPAC) viinamarjaistanduste puhul, kus kasutatakse tugivõrestikul kasvatamisest erinevaid võrakujundusmeetodeid, välispiire, mistõttu haritav maa väheneb ja see ei ole piisav isegi juhul, kui kokkulepe on sõlmitud enne saagikoristuse algust, mis võimaldab saavutada kuni 25 % spetsifikaadis sätestatud piirmäärast.

7. Piirkonna määratlusse lisatakse nutsi kood

Kirjeldus

Määratletud piirkonna kirjeldusse lisatakse Kanaari saarte NUTSi kood.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 4 ja koonddokumendi punkti 6.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Määratleda täpsemalt piirkonna asukoht.

8. Muudatused viinamarjasortides

Kirjeldus

Enam ei eristata soovituslikke ja lubatud sorte, nii et kõik on nüüd lubatud sordid ning need on loetletud tähestikulises järjestuses, valged ja punased eraldi. Seetõttu kajastatakse koonddokumendis kõiki sorte kui peamisi sorte.

Lisatakse valge viinamarjasort ’Albillo Criollo’.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 6 („Viinamarjasordid“) ja koonddokumendi punkti 7 („Peamised veiniviinamarjasordid“).

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Viia kõnealused dokumendid vastavusse kuninga 29. oktoobri dekreedi 1338/2018 (millega reguleeritakse veinisektori tootmisvõimsust ja mida on muudetud kuninga dekreediga 558/2020) XXI lisa punktis 5 kehtestatud liigitusega, milles kaotatakse vahetegemine soovitatud ja lubatud sortide vahel, nii et kõiki sorte käsitletakse edaspidi kui lubatud sorte. Valgete ja punaste sortide eristamine loetelus lihtsustab päringu tegemist.

Viinamarjasort ’Albillo Criollo’ on traditsiooniline kaitstud päritolunimetusega „Islas Canarias“ hõlmatud sort, mis sisaldus juba 2. mai 2011. aasta määruses Kanaari saarte kvaliteetveinide tunnustamise ja asjaomase määruse heakskiitmise kohta, täpsemalt määruse artiklis 6 „Viinamarjasordid“ sordinimega ’Albillo’. Seda muudeti aga 21. oktoobri 2011. aasta määrusega, et viia see kooskõlla kuninga 1. aprilli dekreediga 461/2011, millega muu hulgas muudetakse kuninga 18. juuli dekreeti 1244/2008, mis reguleerib veinisektori tootmisvõimsust ja millega jäeti sort ’Albillo’ Kanaari saartel lubatud sortide loetelust välja. 7. aprilli määrusega AAA/580/2014 muudeti kuninga dekreedi 1244/2008 XXI lisa ja lisati see sort veelkord Kanaari saartel lubatud sortide hulka, kuigi nüüd sordinimega ’Albillo Criollo’, mistõttu tuleb see kaitstud päritolunimetuse päritolu juurde naastes lisada tootespetsifikaati. Selle muudatusega ei muudeta toote kirjeldust.

9. Seoste kirjelduse sõnastuse parandamine

Kirjeldus

Parandatud on seoste kirjelduse sõnastust, täpsustades eelkõige iga kategooria puhul põhjuslikku seost looduslike ja inimtegurite ning veinide omaduste vahel.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 7 ja koonddokumendi punkti 8.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks. Muudatusega ei ole muudetud seost kehtetuks, vaid parandatud on üksnes asjaomast sõnastust.

Põhjus

Ühenduse õigusaktides nõutakse seose kirjeldamist iga kaitstud päritolunimetusega hõlmatud tootekategooria puhul. Seda ei võetud siiski arvesse 2011. aastal selle kaitstud päritolunimetuse esimese spetsifikaadi koostamisel. Seepärast parandatakse selle muudatusega ühtlasi ka tootespetsifikaadi sõnastust.

10. Muudatused märgistamisnõuetes

Kirjeldus

Välja on jäetud kaitstud päritolunimetuse märgistusel kasutatava kirjasuuruse (4–10 mm) piirang.

Välja on jäetud aastakäigu ja viinamarjasordi (viinamarjasortide) märkimist käsitlevad punktid, kuna Euroopa õigusaktides on need määratletud kui vabatahtlikud märked, mille kohta tootespetsifikaadis ei kehtestata rangemaid tingimusi.

Välja on jäetud vabatahtlikud märked „fermentación en barrica“ („vaadis kääritatud“), „barrica“ („vaat“) ja „roble“) („tamm“). See tähendab, et välja jäetakse siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt tootespetsifikaadiga kehtestatud rangemad tingimused seoses märgetega mahutite minimaalse mahu (330 liitrit) ja nõude kohta, et veini tuleb vähemalt kolm kuud neis mahutites laagerdada.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8.2.8 ja koonddokumendi punkti 9.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Mis puudutab kirjasuurust, siis ei ole vaja kehtestada rohkem piiranguid, kui on sätestatud üldeeskirjades.

Tootespetsifikaat ei pea sisaldama Euroopa õigusaktides määratletud vabatahtlikke märkeid, nagu aastakäik ja sort, mida kohaldatakse üldiselt kõigi ettevõtjate suhtes, olenemata asjaomasest kaitstud päritolunimetusest / kaitstud geograafilisest tähisest, kuna tootespetsifikaadis ei ole sätestatud rangemaid kasutustingimusi.

Mis puudutab vabatahtlikke märkeid „fermentación en barrica“ („vaadis kääritatud“), „barrica“ („vaat“) ja „roble“ („tamm“), mis on juba riiklikul tasandil reguleeritud, siis nende vabatahtlike märgete kasutamise tingimused on samad, mis Hispaanias üldiselt ette nähtud. Ei tundu mõttekas, et traditsiooniliste nimetuste „Noble“ ja „Añejo“ kasutamiseks kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul on tammevaatide suurima mahuna seadusega ette nähtud 600 liitrit, samas samuti kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul lubatud vabatahtlike märgete „fermentación en barrica“ („vaadis kääritatud“), „barrica“ („vaat“) ja „roble“ („tamm“) kasutamiseks on vaatide suurima mahuna ette nähtud 330 liitrit, kui kuninga 7. oktoobri dekreedis 1363/2011, millega rakendatakse ühenduse eeskirjad teatavate veinitoodete märgistamise, esitlemise ja identifitseerimise kohta, on sätestatud mahuks 600 liitrit. Kuna välja on jäetud rangemad tingimused, mis on seotud vaatide mahu ja minimaalse vaadis laagerdumise ajaga (mainitud kuninga dekreedis ei ole sätestatud miinimumaega), on tingimused samad, mis on üldiselt sätestatud kuninga dekreedis 1363/2011, ning seetõttu ei tohiks neid spetsifikaati lisada.

11. Väiksemate geograafiliste üksuste lisamine

Kirjeldus

Lisatud on järgmised väiksemad geograafilised üksused:

a)	saared: Tenerife (NUTSi kood ES709) ja Fuerteventura (NUTSi kood ES704);

omavalitsusüksused:

Hierro saarel: El Pinar, La Frontera ja Valverde;

Fuerteventura saarel: Antigua, Betancuria, La Oliva, Pájara, Puerto del Rosario ja Tuineje;

Gran Canaria saarel: Agaete, Agüimes, Artenara, Arucas, Firgas, Gáldar, Ingenio, La Aldea de San Nicolás, Mogán, Moya, San Bartolomé de Tirajana, Saint Lucia de Tirajana, Santa Lucia de Tirajana, Santa María de Guía, Valleseco, Valsequillo, Tejeda, Telde, Teror ja Vega de San Mateo;

La Gomera saarel: Agulo, Alajeró, Hermigua, Vallehermoso ja Valle Gran Rey;

Lanzarote saarel: Arrecife, Haría, San Bartolomé, Teguise, Tías, Tinajo ja Yaiza;

La Palma saarel: Barlovento, Breña Alta, Breña Baja, El Paso, Fuencaliente, Garafía, Los Llanos de Aridane, Puntagorda, Puntallana, San Andrés ja Sauces, Tazacorte, Tijarafe ja Villa del Mazo;

Tenerife saarel: Adeja, Arafo, Arico, Arona, Buenavista del Norte, Candelaria, Fasnia, Garachico, La Guancha, Los Silos, Icod de los Vinos, Puerto de la Cruz, Los Redistos, El Rosario, El Sauzal, El Tanque, San Cristóbal de la Laguna, San Juan de la Rambla, Santa Úrsula, Santiago del Teide, Tegueste ja Vilaflor.

Selleks et märgistusel oleks võimalik kasutada väiksema geograafilise üksuse (saare või omavalitsusüksuse) nime, peab vein olema valmistatud üksnes asjaomases väiksemas geograafilises üksuses kasvatatud viinamarjadest ning vein peab olema selles piirkonnas ka valmistatud, laagerdatud ja pudelisse villitud.

Väiksema geograafilise üksusega seotud andmed peavad märgistusel olema esitatud väiksemate tähtedega kui kaitstud päritolunimetus „Islas Canarias“.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkti ii („Täiendavad sätted märgistamise kohta“) punkti c („Lisanõuded“). Muudetakse ka koonddokumendi punkti 9.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Need lisatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktiga g ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikliga 55 ning – seoses märkega „Tenerife“ ja selle õige kasutamisega märgistusel – piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja toiduministri 7. juuni 1999. aasta määrusega.

Selle eesmärk on vastata tarbijate nõudmisele teada saada veinide täpne päritolukoht ning tootjate, viinamarjakasvatajate ja veinitootjate huvile ja nõudmisele tõsta esile oma toodangu eripära ja seda väärtustada.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõike 2 ning põllumajandusliku toidu kvaliteeti käsitleva seaduse nr 6/2019 artiklite 28 ja 29 kohaselt on välja jäetud nende saarte ja omavalitsusüksuste nimed, mis koosnevad muudest Kanaari saarte kaitstud päritolunimetustega kaitstud geograafilistest nimetustest või sisaldavad neid.

Kehtestatakse rangemad tingimused, kui on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artiklis 55, ning mis puudutab viisi, kuidas need peavad märgistusel esitatud olema, siis lisatakse toodete märgistusele ja esitlemisele piisavalt elemente, eelkõige tähemärkide suurus ja paiknemine, et hõlpsasti ja selgelt eristada nende liiki ja päritolu ning vältida igal juhul tarbijates segaduse tekitamist.

12. Kontrolliasutuste andmete lisamine

Kirjeldus

Lisatakse juurdepääsulink kontrolliasutuste juurde, kellele pädev asutus on delegeerinud toodete kontrollimise ja sertifitseerimise ülesanded kooskõlas 25. aprilli dekreediga nr 39/2016.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 9 alapunkti a („Pädevad kontrolliasutused ja -organid“), muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Tootespetsifikaadis peavad olema kirjas pädevad kontrolliasutused, kes tegelevad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote sertifitseerimisega.

13. Kontrollide kirjelduse parandamine

Kirjeldus

Lisatud on meetodid, mida kontrolliasutus peab kasutama.

Kontrolliasutus teeb esmase ja vähemalt iga-aastase järelevalvekontrolli põhjal veinitehaste valdustes vastavushindamise, et kontrollida selles tootespetsifikaadis sätestatu täitmist vastavalt kirjeldatud ülesannete loetelule.

Viinapuude kasvutingimuste kontrollimine hõlmab riskianalüüsil ja proovivõtul põhinevate pisteliste kontrollide kombineerimist.

Igas veinitehases võetakse süstemaatiliselt kontrollimiseks proove ja tarbimiseks ettenähtud tooteproovidest võetakse pistelisi proove.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 9 alapunkti b („Toimingud“) punkti ii („Kontrollimeetodid“). Muudatus ei puuduta koonddokumenti.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Täita delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 25 lõikes 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt tuleb iga-aastane kontroll teha kooskõlas tootespetsifikaadiga ja seda tuleb teha riskianalüüsil põhinevate pisteliste kontrollide, proovivõtu või süstemaatilise kontrolli abil ning pistelisi kontrolle võib kombineerida proovivõttudega.

14. Tootespetsifikaadi sõnastuse muudatused, mis ei mõjuta selle sisu

Kirjeldus

Muudatused vorminõuetes/esitluses

—

Tootespetsifikaadi punktides (1, 2, 3 jne) on alapunktid nummerdatud vastavalt (2.2, 2.2.1, 2.2.2 jne), et parandada esituse järjekorda ja selgust. Igas punktis ja alapunktis on tähtedega (a, b, c jne) tähistatud loetelud võimaluse korral asendatud numbrite või kriipsudega tähistatud loeteludega ning tähtedega tähistatakse kriipsuga loetelude alapunktina esitatud loetelu, et parandada esituse järjepidevust.

—	Veini kirjelduses lisatakse viinamarjasaaduste loetelu ette pealkiri „Kategooriad“ ja muudetakse toodete loetelu järjestust vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas sätestatule.

—	Pealkiri „Analüütilised omadused“ on asendatud pealkirjaga „Füüsikalis-keemilised omadused“.

—	Füüsikalis-keemiliste omaduste alapunktides on eelnevalt rühmitatud tooted eraldi välja toodud ja nende järjekorda on muudetud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas sätestatule.

Ümber on korraldatud järgmised punktid:

—	Tootangu mahu piirmäärad, mis varasemas tootespetsifikaadis olid esitatud veinivalmistustavade all, on nüüd selle olemust arvestades lisatud piirangute alla.

—	Viinamarjasortide loetelu on esitatud tähestikulises järjekorras punaste ja valgete viinamarjasortide kaupa.

—

Varasema tootespetsifikaadi punkti 8 („Kohaldatavad sätted“) alapunkti b („Objektiivsed nõuded“) punktid 4–10 viiakse üle jaotisesse „Lisanõuded“, kuna selline liigitus on oma laadilt asjakohasem. Uues asukohas on need sisu järgi rühmitatud, nummerdatud ja pealkirjastatud. Sellise ümberkorraldusega ei ole muudetud sisu

Terminite täpsustamine, grammatika- ja ühildumisvigade parandamine:

—	Mõiste „vahuveinid“ on asendatud mõistega „kvaliteetvahuvein“, et see vastaks selle toote liigitusele.

—	Sõnad „käesolev nimetus“ on asendatud sõnadega „käesolev kaitstud päritolunimetus“.

—	Sõnad „kõnealune autonoomne piirkond“ on asendatud sõnadega „Kanaari saarte autonoomne piirkond“.

—	Sõnad „Kanaari saarte kvaliteetvein“ on vajaduse korral asendatud sõnadega „Kanaari saarte kaitstud päritolunimetus“ või „Kanaari saared“, kuna tegemist on kaitstud nimetusega.

—	Sõnad „need tootespetsifikaadid“ on asendatud sõnadega „see tootespetsifikaat“ (näiteks eelmise tootespetsifikaadi punkti 3.a)2 ja punkti 8.b)3.a.

—	Sõnad „será de“ („peavad olema“) varasema tootespetsifikaadi punktis 3.a)2 on asendatud sõnadega „será para“ („peavad olema järgmised“), kuna viidatakse saagikoristuse partiide või saadetiste loomulikule alkoholisisaldusele loetletud veiniliikide kaupa.

Need muudatused mõjutavad tootespetsifikaadi ja koonddokumendi eri punkte.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei liigitu ühekski määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 käsitletud muudatuseks.

Põhjus

Parandada ja täpsustada sõnastust.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Islas Canarias

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

3.	Liköörvein

5.	Kvaliteetvahuvein

9.	Gaseeritud poolvahuvein

16.	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valged ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid: roheka või merevaigukarva varjundiga kollase värvusega. Keskmise kuni tugeva puuviljase lõhnaga. Värske ja tasakaalustatud. Puuviljase järelmaitsega.

Roosad veinid: roosa värvusega kogu värvigamma ulatuses. Keskmise kuni tugeva lõhnaga. Iseloomulikult puuviljane ja puuviljase lõhnaga. Mõõdukalt täidlane. Värske ja tasakaalustatud. Puuviljase järelmaitsega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2. Punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid: lillaka varjundiga kirsipunase keskmisest sügava intensiivsuseni varieeruva värvusega. Keskmise kuni tugeva lõhnaga. Tunda on punaste viljade nüansse. Maitserikkad, keskmiselt tanniinised püsiva järelmaitsega veinid. Veini kauem laagerdamine annab sellele püsivama järelmaitse, rohkelt vürtsikaid ja palsaminoote ning telliskivipunase värvuse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

3. Liköörveinid

LÜHIKIRJELDUS

Liköörveinid: selged ja sillerdavad, kollast värvi ning täidlased. Veinil on tugev aroom, milles on tunda rosinaid, vürtse, kuivatatud aprikoose ja sordile omaseid nüansse. Maitse sametine, tasakaalus ja tugev, võimsa puuviljase järelmaitsega.

*	Maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus: 200 milligrammi liitri kohta, kui suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi liitri kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

4. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

LÜHIKIRJELDUS

Selge ja sillerdav, kollast värvi ning täidlane. Tugeva lõhnaga, milles on tunda rosina, vürtside, kuivatatud aprikooside ja sortidele iseloomulikke nüansse. Maitse sametine, tasakaalus ja tugev, võimsa puuviljase järelmaitsega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	15
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	26,6
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Kvaliteetvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Värvus varieerub kahvatukollasest kuni sillerdava kuldse toonini, väikeste ja püsivate mullidega. Lõhn on puhas ja puuviljane. Tasakaalus ja värske maitsega, puuviljase järelmaitsega.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	185

6. Gaseeritud poolvahuvein

LÜHIKIRJELDUS

Selged mulliga veinid; valged veinid on värvuselt kollased, roosa veini puhul varieerub värvus kogu roosa gamma ulatuses ning punane vein on värvuselt lillakaspunane. Lõhnas on tunda puhtaid aroome; valgele veinile on iseloomulikud valgete viljade noodid, roosadele ja punastele punaste viljade noodid. Rikkaliku, tasakaalustatud ja värske maitsega, puuviljase järelmaitsega, tunda on süsihappegaasist tingitud kihinat.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus	4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistamisele kehtiv piirang

Saagikus ei tohi ületada 74 liitrit veini 100 kilogrammi viinamarjade kohta.

Punased veinid valmistatakse täieliku või osalise kääritamise teel, leotades virret koos kestadega, kasutades vähemalt 85 % ulatuses punaseid viinamarjasorte, marjarootsud eemaldatakse enne või jäetakse eemaldamata.

Viljelustavad

Minimaalne istutustihedus on 800 taime hektari kohta, välja arvatud Lanzarote traditsioonilistes istandustes, kus see võib olla isegi ainult 400 viinapuud hektari kohta. Kasutatavad viinapuude kujundamise meetodid on kohandatud mullastiku- ja kliimatingimustele ning soovitakse saavutada parimat kvaliteeti. Kasutatakse Kanaaride traditsioonilisi meetodeid: goblet’-meetodit ehk viinapuude lehtrikujuliseks tagasilõikamist, tugitraadil kasvatamist, nöörpuu- ehk kordonmeetodit, traditsiooniliselt toestatuna ja madalalt toestatuna kasvatamist ning selle toestuse eri variante, samuti spaleermeetodit ehk tugivõrestikul kasvatamist. Niisutamist on reguleeritud 17. mai 1999. aasta määrusega, millega reguleeritakse kastmist viinamarjaistandustes, mis on mõeldud teatavates piirkondades valmistatud kvaliteetveinide tootmiseks Kanaari saarte autonoomse piirkonna territooriumil.

Veinivalmistuse eritava

Minimaalne loomulik alkoholisisaldus ühe saagikoristuse partii puhul peab olema 10 mahuprotsenti valgete ja roosade veinide puhul, 11,5 mahuprotsenti punaste veinide puhul, 15 mahuprotsenti liköörveinide puhul, 17 mahuprotsenti üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide puhul ning 10 mahuprotsenti gaseeritud kvaliteetvahuveinide ja poolvahuveinide puhul.

5.2. Maksimaalne saagikus

15 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

111 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Selle kaitstud päritolunimetusega veinide tootmispiirkond hõlmab kogu Kanaari saarte territooriumi (NUTSi kood ES70).

7. Peamised veiniviinamarjasordid

’ALBILLO CRIOLLO’

’BASTARDO BLANCO – BABOSO BLANCO’

’BASTARDO NEGRO – BABOSO NEGRO’

’BERMEJUELA – MARMAJUELO’

’BREVAL’

’BURRABLANCA’

’CABERNET SAUVIGNON’

’CASTELLANA NEGRA’

’DORADILLA’

’FORASTERA BLANCA’

’GUAL’

’LISTAN BLANCO DE CANARIAS’

’LISTAN NEGRO – ALMUÑECO’

’LISTÁN PRIETO’

’MALVASIA AROMÁTICA’

’MALVASÍA ROSADA’

’MALVASÍA VOLCÁNICA’

’MERLOT’

’MOSCATEL DE ALEJANDRÍA’

’MOSCATEL NEGRO’

’NEGRAMOLL’

’PEDRO XIMÉNEZ’

’PINOT NOIR’

’RUBY CARBERNET’

’SABRO’

’SYRAH’

’TEMPRANILLO’

’TINTILLA’

’TORRONTÉS’

’VERDELLO’

’VIJARIEGO BLANCO – DIEGO’

’VIJARIEGO NEGRO’

8. Seos(t)e kirjeldus

Saarte vulkaaniline pinnas annab erinevatele kohandunud viinamarjasortidele mineraalseid koostisosi. Selle tulemusena on veinidel iseloomulik vulkaaniliste mineraalide maitse.

Eespool nimetatud viljelustavad nagu ka eespool kirjeldatud tootmist piiravad tegurid (niisutuseta istandused, väga suured istutuskaugused paljudes piirkondades, üle 80-aastaste istanduste vananemine ja viinamarjaistanduste rohkus suurtel nõlvadel) parandavad saagi kvaliteeti.

Viinapuude kasvuperiood on pikk ja marjad valmivad aeglaselt. Selle põhjuseks on püsivalt valitsev soojus asjaomases geograafilises piirkonnas, kus puudub külmakahjustuste oht ning talve ja suve vahel on vähe erinevusi, põhjatuuled (passaattuuled) tekitavad väga erinevat mikrokliimat, mistõttu esineb tugevaid kontraste, mida võib märgata vaid 100 meetri kaugusel. Viinapuu pikk kasvuperiood ja marjade aeglane valmimine mõjutavad märkimisväärselt veinide omadusi. Sellest tuleneb järgnev.

—	Valged veinid on meeldivalt intensiivse lõhnaga, milles on tunda valgete ja troopiliste viljade, lille- ja palsaminoote, need on tasakaalustatud, värsked ja püsiva järelmaitsega veinid.

—

Punased veinid on meeldivalt tugeva lõhnaga, milles on tunda mustade marjade (põldmurakate), mineraalseid ja taimenüansse, aimata võib ka musta pipart; need on hea struktuuriga ja heas tasakaalus maitsenüanssidega veinid; roosad veinid on puhta, punaseid vilju (maasikaid, vaarikaid) meenutava lõhnaga, milles võib aimata eri tugevusega lille- ja taimenüansse, happesus ja värskus on õiges tasakaalus.

—

Liköörveinide puhul tuleb märkida, et orograafiast tingitud mikrokliimade paljusus, mullastik ja passaattuuled mõjutavad viinamarjakasvatust nii, et teatavate sortide puhul ei saavuta marjad looduslikult magusate veinide tootmiseks optimaalset küpsusastet, mistõttu on sellist liiki sordile iseloomulike värskete lõhnavarjunditega veinide valmistamiseks traditsiooniliselt kasutatud veinialkoholi, veelgi keerulisem on seda saavutada veini laagerdumise korral.

—	Kvaliteetvahuveini mõjutab viinamarjade pikk kasvuperiood ja aeglane valmimine, tänu millele saadakse tulemuseks meeldivalt intensiivse lõhna, erksa maitse ja puuviljase järelmaitsega veinid.

—

Gaseeritud poolvahuveinide omadused olenevad tootmispiirkonna viinapuude kasvuperioodist, mis võimaldab toota poolvahuveinide omadustega veine. Piirkonnale iseloomulik püsiv soe kliima ja rohke päikesevalgus tingivad pika kasvuperioodi ning viinamarjade aeglase valmimise, mille tulemuseks on mahe tugeva puuviljase ja meeldivalt erksa maitsega vein.

—	Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veini puhul on oluline teada, et viinapuude võrakujundus soodustab avatust päikesevalgusele ning ühtlast temperatuuri kogu taime jaoks, tänu millele saavutatakse veinis suurepärane magususe ja happesuse tasakaal.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Toote eripära ja kaitstud päritolunimetusega seotud nime maine kaitsmise vajadus nõuavad, et kaitstud päritolunimetusega veinide „Islas Canarias“ villimine peab toimuma eranditult vastavasse veinitootjate registrisse kantud veinitehastes, vastasel juhul kaotatakse õigus seda nimetust kasutada.

Kaitstud päritolunimetusega veinide tootmine ei lõpe viinamarjavirde veiniks muutmisega alkohoolse kääritamise ja muude lisaprotsesside abil, vaid nende veinide viimaseks valmistusetapiks tuleks pidada villimist, kuna see hõlmab niisuguste täiendavate veinivalmistustavade kasutamist nagu filtreerimine, stabiliseerimine, mitmesugused timmimised, mis võivad mõjutada veini omadusi ja eripära, ning kuigi selliseid toiminguid on võimalik teha väljaspool kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonda, saavutatakse parimad tingimused suurema kindlusega siis, kui need toimingud tehakse asjaomases piirkonnas asuvas veinitehases kontrolliasutuste otsese järelevalve all, sest mujal tehtud kontrollid ei taga nii kindlalt veini kvaliteeti ja ehtsust kui päritolunimetusega kaitstud piirkonnas tehtud kontrollid. Toote villimine tootmispiirkonnas on oluline tegur nimetuse kaitsmisel, sest nii jõuab turule lõpptarbijale degusteerimiseks eelpakendatud toode, ilma et oleks võimalik teha hilisemaid manipulatsioone, mis võivad mõjutada toote kvaliteeti ja eripära.

Õigusraamistik

riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus

—	Märgistusel on kohustuslik esitada nähtaval kohal sõnad „Denominación de Origen Protegida Islas Canarias“ („Kaitstud päritolunimetus Islas Canarias“) ja korraldusasutuses registreeritud logo.

—	Pakendil peab olema korraldusasutuse välja antud nummerdatud tagaküljemärgis või plomm, mis tuleb pakendile nähtavale kohale lisada veinitehases ja mida ei saa taaskasutada.

—

Tunnustatakse mitut väiksemat geograafilist üksust (saared ja omavalitsusüksused), millele võib märgistusel viidata, kui veini valmistamisel on kasutatud üksnes asjaomasest väiksemast geograafilisest üksusest pärit viinamarju ja vein on valmistatud ning vajaduse korral laagerdatud ja villitud üksnes selle üksuse piirides. Korraldusasutus võib anda välja spetsiaalseid identifitseerivaid lisamärgiseid. Väiksemale geograafilisele üksusele viitavad sõnad peavad olema esitatud sama suurte tähtedega, kui on kasutatud kaitstud nimetuse „Islas Canarias“ esitamiseks, või neist väiksemate tähtedega.

Link tootespetsifikaadile

https://www.gobiernodecanarias.org/cmsgobcan/export/sites/agp/icca/galerias/doc/calidad/Pliego-de-Condiciones-Islas-Canarias-modificado-1.pdf

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/46

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/06)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE STANDARDMUUDATUSE KOHTA, MILLEGA MUUDETAKSE KOONDDOKUMENTI

„Rioja“

PDO-ES-A0117-AM09

Teate esitamise kuupäev: 25. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Segaistanduste keelamine

Kirjeldus

Keelatakse eri viinamarjasortidega istandused, mis olid olemas enne 2. juuni 1976. aasta määruse jõustumist ja mis ei võimalda saagi koristamisel eri sorte täielikult eraldada.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 3.a.1 ja koondokumendi punkti 5 alapunkti a.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühegi delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

Põhjendus

Alates 1976. aastast on KPNi „Rioja“ puhul keelatud segaistandused, kus ei ole võimalik saaki sortide kaupa koristada. Kõnealuse muudatusega on see keeld lisatud asjakohasesse normi, st tootespetsifikaati.

2. Maa klassifitseerimine ja viinamarjaistandustes toimuvatest muudatustest teatamine

Kirjeldus

On täpsustatud, et KPNi „Rioja“ reguleeriv asutus vastutab viinamarjaistanduste jaoks sobivate tootmispiirkonna maa-alade klassifitseerimise eest. Samuti peab ta teatama uusistutustest või taasistutustest tingitud muudatustest ja selliste tingimuste muudatustest, mis võivad mõjutada tootespetsifikaadile vastavust.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 4, koonddokumenti muudatus ei mõjuta.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühegi delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

Põhjendus

Reguleeriv asutus peab kaitstud päritolunimetuse „Rioja“ juhtimis- ja kontrolliasutusena kontrollima selle maa kvaliteeti, kuhu istutatakse viinapuud, mille viinamarju võib kasutada kaitstud veini tootmiseks. Samuti peab ta kontrollima, et kõik viinamarjaistanduses toimuvad muudatused vastaksid tootespetsifikaadi nõuetele.

3. Uute väiksemate geograafiliste üksuste („viñedo singular“ – üks viinamarjaistandus) määratlemine

Kirjeldus

On tunnustatud uusi väiksemaid geograafilisi üksusi, mille nimed ja piirid on esitatud tootespetsifikaadis.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 4 ja koonddokumendi punkti 6.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühegi delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

Põhjendus

ELi õigusnormi (delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 55 lõige 2) kohaselt tuleb tootespetsifikaati ja koonddokumenti kanda väiksemad geograafilised üksused ja need täpselt määratleda.

4. Laagerdamisrajatistele seatud tingimused

Kirjeldus

Tootespetsifikaati on lisatud nõuded, millele peavad vastama veini laagerdamise rajatised: need peavad olema vibratsioonivabad, hästi ventileeritud ning teatavate temperatuuri- ja niiskuspiirangutega. Reguleeritud on ka miinimumkogus, vaatide miinimumarv ja vaatide maht.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8.b.10.11, koonddokumenti muudatus ei mõjuta.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei kuulu ühegi delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 14 lõikes 1 sätestatud liigi alla.

Põhjendus

Nõuded on seda tüüpi veinikeldritele kehtestatud kontrolli ja kvaliteedi tagamise eesmärgil.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Rioja

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valged ja roosad veinid (kuivad ja poolkuivad)

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid: õlgkollased, laimirohelise varjundiga, puhtad ja säravad. Toore puuvilja, lillede ja sordile iseloomulike roheliste taimede aroomid. Keskmine happesus koos värske alatooniga.

Roosad veinid: maasikapunased, lisaks vaarika varjund (crianza veinide puhul lõhe), säravad, puhtad. Punaste puuviljade aroom, lillenüanssidega. Suus on tunda happesuse ja puuviljade vahelist tasakaalu, värske noot.

Mõlemal juhul on aroom laagerdamise käigus segunenud teiste tammepuu aroomidega (vanillise, röstise või suitsuse nüansiga) ja happesus seguneb röstitud puidu nüansiga.

*	Alkoholisisaldus varieerub sõltuvalt alapiirkondadest ja laagerdamisest.

*	Lenduvus on suurem üle aasta vanuste veinide puhul.

*	Maksimaalne SO2 sisaldus 180 mg/l, kui suhkruid on < 5g/l.

*	Siin täpsustamata piirnormide korral kohaldatakse kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	240

2. Valged ja roosad veinid (poolmagusad ja magusad)

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid: õlgkollased, laimirohelise varjundiga, puhtad ja säravad. Toore puuvilja, lillede ja sordile iseloomulike roheliste taimede aroomid. Keskmine happesus, suus on olenevalt tüübist tunda kas värskust või magusust.

Roosad veinid: maasikapunased, lisaks vaarika varjund (crianza veinide puhul lõhe), säravad, puhtad. Punaste puuviljade aroom, lillenüanssidega. Happesuse ja puuviljasuse tasakaal, suus on olenevalt tüübist tunda kas värskust või magusust.

Mõlemal juhul on aroom laagerdamise käigus segunenud teiste tammepuu aroomidega (vanillise, röstise või suitsuse nüansiga) ja happesus on segunenud röstitud puidu nüansiga.

*	Alkoholisisaldus varieerub sõltuvalt alapiirkondadest ja laagerdamisest.

*	Lenduvus on suurem üle aasta vanuste veinide puhul.

*	Maksimaalne SO2 sisaldus 180 mg/l, kui suhkruid on < 5g/l.

*	Siin täpsustamata piirnormide korral kohaldatakse kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	25
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	240

3. Punased veinid (kuivad ja poolkuivad)

LÜHIKIRJELDUS

Noored veinid on punakaslillad heledama lilla varjundiga; crianza veinid on granaat- ja kirsipunase värvusega; reserva veinid on kirsipunase värvusega, rubiinpunase varjundiga; gran reserva veinid on rubiinpunased, telliskivipunase varjundiga. Lõhn: intensiivselt puuviljaline, sordile iseloomulik varjund ja lillenüansid, crianza veinide puhul röstitud tammepuidu aroom. Reserva ja gran reserva veinid on komplekssemad ja vürtsika aroomiga. Maitse: rikkaliku maitsega, milles on tasakaalus happe-/alkoholi-/tanniinisisaldus. Laagerdumine muudab maitse pehmemaks ja pikendab maitsenüansside esiletulekut.

*	Alkoholisisalduse piirmäärad varieeruvad sõltuvalt piirkonnast ja laagerdamisest.

*	Lenduvate ainete sisaldus: üle aasta vanad kuivad veinid: maksimaalselt 1 gr/l kuni 10 mahuprotsendi alkoholi korral ja 0,06 gr/l iga alkoholikraadi korral, mis on üle 10 mahuprotsendi.

*	SO2: maksimaalselt 140 mg/l, kui suhkrusisaldus on < 5g/l.

*	Siin täpsustamata piirnormide korral kohaldatakse kehtivaid õigusakte.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	3,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	180

4. Kvaliteetvahuveinid (valged ja roosad)

LÜHIKIRJELDUS

Kui veini serveeritakse tarbimiseks, eraldub selles pidevalt süsinikdioksiidi, mis on visuaalselt vaadeldav peente mullidena.

Kvaliteetvahuvein, nagu ka selle kuvee on pärast esimest käärimist selge, ilma suspensiooniosakesteta ning värvuselt kollase või roosa eri varjunditega.

Selle aroom peab olema heas mõttes värske ja puuviljaline ning omama komplekssust, mis tuleneb kauasest settel hoidmisest teise käärimise käigus. See on kõige märgatavam reserva ja gran añada veinide puhul. Veinil ei tohi olla defekte, eriti neid, mis tulenevad oksüdatsioonist või teatavate ainete redutseerimisest.

*	Siin täpsustamata piirnormide korral kohaldatakse kehtivaid õigusakte.

*	Maksimaalne tegelik alkoholisisaldus: 13 mahuprotsenti

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus	5,5 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	10,83
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	140

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

Viljelustavad

Istandused hakkavad tavaliselt saaki andma neljandas kasvutsüklis (või enne seda, olenevalt loast).

Segaistandused, mis ei võimalda koristamisel sorte täielikult eraldada, on keelatud, välja arvatud teatavatel juhtudel.

Istutustihedus: minimaalselt 2 850 – maksimaalselt 10 000 viinapuud/ha

Viinapuude võrakujunduse ja toestamise süsteemid: lehtrikujuline võra ja selle variandid, kahepoolne kordon, meetod „Vara y pulgar“ [pikk viljaoks ja kannus], ühepoolne kordon, kaheõlaline Guyot’ meetod (ainult sordid „Chardonnay“, „Sauvignon Blanc“, „Verdejo“, „Maturana Blanca“, „Tempranillo Blanco“ ja „Turruntés“).

Maksimaalne kandekoormus: 12 punga viinapuu kohta; 16 loetletud valgete sortide puhul ja 14 „Garnacha“ puhul. Võimalikud erandid.

Kastmine: lubatud. Alates 15. augustist kuni saagikoristuseni tuleb kasta üksnes lokaalsete süsteemidega ja sellest tuleb 24 tundi enne kirjalikult teada anda; sprinklersüsteemiga kastmine on lubatud loa olemasolu korral; muud meetodid on keelatud.

Kvaliteetvahuveinide puhul tuleb viinamarju korjata käsitsi (mehaaniline korjamine on keelatud).

Veinivalmistuse eritava

Sortide osakaal sõltuvalt veinitüübist:

PUNANE VEIN: vähemalt 95 % punaseid sorte, kui viinamarjad on rootsudest eraldatud, ja kui viinamarjad on terved, siis vähemalt 85 % punaseid sorte.

VALGE VEIN: 100 % valgeid viinamarju.

ROOSA VEIN: vähemalt 25 % punaseid viinamarju.

KVALITEETVAHUVEINID (VALGED JA ROOSAD): valgetest ja/või punastest viinamarjadest. Roosad vahuveinid peavad sisaldama vähemalt 25 % punaseid viinamarju.

Eri värvi viinamarjade valikuline segamine peab toimuma pärast saagi tarnimist.

Viinamarjade omadused: terved ja järgmise minimaalse alkoholisisaldusega: 11 mahuprotsenti punaste veinide puhul, 10,5 mahuprotsenti valgete veinide puhul ja 9,5 mahuprotsenti kvaliteetvahuveinide puhul.

Maksimaalne töötlemise saagikus:

—	100 kg korjatud viinamarjadest saadakse 70 liitrit veini. See võib erandjuhtudel teatavates piirides varieeruda.

—	100 kg korjatud viinamarjadest saadakse 62 liitrit kvaliteetvahuveini. See võib erandjuhtudel teatavates piirides varieeruda.

—	100 kg korjatud viinamarjadest saadakse 65 liitrit toodet, mis kannab märget „viñedo singular“ [„ühest viinamarjaistandusest“]. Erinevused ei ole lubatud.

Veinivalmistamisele kohaldatavad piirangud

Keelud

—	Kaitstud nimetusega veinides on keelatud kasutada virde või veini seda osa, mis on saadud ebaadekvaatselt pressides.

—	Keelatud on pidevpressid ja tsentrifuugi funktsiooni kasutavad purustamismasinad, samuti viinamarjade eelkuumutamine ning virde või veini kuumutamine koos pressimisjääkidega, et värvust lisavate ainete eraldumist kiirendada.

—	Tammepuutükkide kasutamine tootmise, laagerdamise või ladustamise käigus.

—	Keelatud on eri tüüpi veinide segamine, et saada veini, mis erineb segatud veinist.

Veinivalmistamise eritingimused

—	Vaadis kääritamisel: ainult valgete ja roosade veinide puhul, mida tuleb vaadis hoida vähemalt kuu aega.

—	Süsihappelise matseratsiooni puhul: valgete viinamarjade maksimaalne lubatud osakaal punaste veinide tootmisel on rootsudeta viinamarjade puhul 5 % ja tervete kobarate puhul 15 %.

—

Kvaliteetvahuveinid: traditsioonilisel meetodil. Teisese kääritamise ja pursatamise vahel peab toode olema vähemalt 15 kuud järjest samas pudelis. Kogu tootmisprotsess, sealhulgas märgistamine, peab toimuma samas veinitehases. Teisesel kääritamisel ei tohi tegelik alkoholisisaldus ületada 1,5 mahuprotsenti. Kääritamisel kasutatav kiirendi ei tohi suurendada tegelikku alkoholisisaldust üle 0,5 mahuprotsendi. Pärast pursatamist on lubatud toodet filtreerimata kujul villida klaaspudelitesse, mille mahutavus on alla 0,75 l või vähemalt 3 liitrit. Hapestamine ja värvi vähendamine on keelatud.

5.2. Suurim saagikus

1.	Punased sordid

6 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta

2.	Punased sordid

45,5 hektoliitrit hektari kohta

3.	Valged sordid

9 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

4.	Valged sordid

63 hektoliitrit hektari kohta.

5.	Punased viinamarjad, millest tehakse veini, millel on märge „viñedo singular“ [„ühest viinamarjaistandusest“]

5 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

6.	Punased viinamarjad, millest tehakse veini, millel on märge „viñedo singular“ [„ühest viinamarjaistandusest“]

32,5 hektoliitrit hektari kohta

7.	Valged viinamarjad, millest tehakse veini, millel on märge „viñedo singular“ [„ühest viinamarjaistandusest“]

6 922 kilogrammi viinamarju hektari kohta

8.	Valged viinamarjad, millest tehakse veini, millel on märge „viñedo singular“ [„ühest viinamarjaistandusest“]

44,99 hektoliitrit hektari kohta.

6. Piiritletud geograafiline piirkond

RIOJA ALTA

La Rioja autonoomne piirkond

Ábalos

Alesanco

Alesón

Anguciana

Arenzana de Abajo

Arenzana de Arriba

Azofra

Badarán

Bañares

Baños de Río Tobía

Baños de Rioja

Berceo

Bezares

Bobadilla

Briñas

Briones

Camprovín

Canillas

Cañas

Cárdenas

Casalarreina

Castañares de Rioja

Cellórigo

Cenicero

Cidamón

Cihuri

Cirueña

Cordovín

Cuzcurrita de Río Tirón

Daroca de Rioja

Entrena

Estollo

Foncea

Fonzaleche

Fuenmayor

Galbárruli

Gimileo

Haro

Hervías

Herramélluri

Hormilla

Hormilleja

Hornos de Moncalvillo

Huércanos

Lardero

Leiva

Logroño

Manjarrés

Matute

Medrano

Nájera

Navarrete

Ochánduri

Ollauri

Rodezno

Sajazarra

San Asensio

San Millán de Yécora

San Torcuato

San Vicente de la Sonsierra

Santa Coloma

Sojuela

Sorzano

Sotés

Tirgo

Tormantos

Torrecilla sobre Alesanco

Torremontalbo

Treviana

Tricio

Uruñuela

Ventosa

Villalba de Rioja

Villar de Torre

Villarejo

Zarratón

Burgose provints (Miranda de Ebro): El Ternero (enklaav)

RIOJA ORIENTAL

La Rioja autonoomne piirkond

Agoncillo

Aguilar del Río Alhama

Albelda

Alberite

Alcanadre

Aldeanueva de Ebro

Alfaro

Arnedillo

Arnedo

Arrúbal

Ausejo

Autol

Bergasa

Bergasilla

Calahorra

Cervera del Río Alhama

Clavijo

Corera

Cornago

El Redal

El Villar de Arnedo

Galilea

Grávalos

Herce

Igea

Lagunilla de Jubera

Leza del Río Leza

Molinos de Ocón

Murillo de Río Leza

Muro de Aguas

Nalda

Ocón (La Villa)

Pradejón

Préjano

Quel

Ribafrecha

Rincón de Soto

Santa Engracia de Jubera (põhjaosa)

Santa Eulalia Bajera

Tudelilla

Villamediana de Iregua

Villarroya

Navarra autonoomne piirkond

Andosilla

Aras

Azagra

Bargota

Mendavia

San Adrián

Sartaguda

Viana

RIOJA ALAVESA

Álava provints

Baños de Ebro

Barriobusto

Cripán

Elciego

Elvillar de Álava

Labastida

Labraza

Laguardia

Lanciego

Lapuebla de La barca

Leza

Moreda de Álava

Navaridas

Oyón

Salinillas de Buradón

Samaniego

Villabuena de Álava

Yécora

Istandused, mis asuvad Lodosa haldusüksuses Ebro jõe paremal kaldal ning mis on kantud reguleeriva asutuse istandusregistrisse alates 29. aprillist 1991, on jätkuvalt registris seni, kuni nad on olemas.

Mis tahes tootmispiirkonda kuuluvate haldusüksuste piiride muutmine ei tähenda, et registreeritud viinamarjaistandused istandusregistrist kustutatakse.

Tootmispiirkond hõlmab väiksemaid geograafilisi üksusi, mis määratletakse kui „viñedo singular“ [„üks viinamarjaistandus“]. Need on väiksemad kui haldusüksus ja võivad koosneda ühest katastriüksusest või mitmest eri maatükist. Neis kasvavad viinapuud peavad olema vähemalt 35 aastat vanad.

Kõnealused tunnustatud viinamarjaistandused (viñedos singulares) on loetletud 28. juuni korralduse APA/816/2019 lisas (Hispaania ametlik väljaanne 181, 30. juuli) (https://www.boe.es/boe/dias/2019/07/30/pdfs/BOE-A-2019-11186.pdf); 3. augusti korralduse APA/780/2020 lisas (Hispaania ametlik väljaanne 214, 8. august) (https://www.boe.es/boe/dias/2020/08/08/pdfs/BOE-A-2020-9446.pdf); 5. mai korralduse APA/468/2021 lisas (Hispaania ametlik väljaanne 115, 14. mai) (https://www.boe.es/boe/dias/2021/05/14/pdfs/BOE-A-2021-8011.pdf) ning 5. mai korralduse APA/468/2021 vigade paranduses (Hispaania ametlik väljaanne 137, 9. juuni) (https://www.boe.es/boe/dias/2021/06/09/pdfs/BOE-A-2021-9611.pdf).

7. Peamised veiniviinamarjasordid

ALARIJE - MALVASÍA RIOJANA

ALBILLO MAYOR - TURRUNTÉS

CHARDONNAY

GARNACHA BLANCA

GARNACHA TINTA

GRACIANO

MACABEO - VIURA

MATURANA BLANCA

MATURANA TINTA

MAZUELA

SAUVIGNON BLANC

TEMPRANILLO

TEMPRANILLO BLANCO

VERDEJO

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Vein

Rioja Alta viinamarjadest valmistatud veine iseloomustab Atlandi ookeani kliima eriline mõju. See annab veinidele mõõduka alkoholisisalduse ja happelise iseloomu. Seepärast sobivad veinid vaadis laagerdumiseks. Kasvutsükli ajal on selles piirkonnas paar tundi vähem päevavalgust kui lõunapoolsemas piirkonna osas, mida kaitstud päritolunimetus hõlmab. Piirkonnas sajab rohkem, mis mõjutab otseselt veini happesust. Need tegurid koos Sierra de Cantabria mäestiku pakutava kaitsega tugevdavad veinides kirjeldatud omadusi, olgu need siis puhtad piirkonna veinid või segatud muudest piirkondadest pärit veinidega. Rioja Alavesa piirkonna puhul tähendab Atlandi ookeani ja Vahemere kliima segunemine seda, et sealsed veinid on suurema alkoholisisaldusega kui eespool nimetatud veinid. Need on ka vähem happelised ja mitmekesisemad ning seega sobivad nii kohe tarbimiseks kui ka laagerdamiseks. Sierra de Cantabria mäestiku pakutav kaitse põhja suunas on veelgi tugevam. Päevavalgust on umbes sama palju kui Rioja Alta piirkonnas, samas on sademete hulk väiksem. Tänu mitmekülgsusele sobivad need viinamarjasordid ideaalselt segatud veinide tootmiseks. Kõige lõunapoolsemast piirkonnast (Rioja Oriental) pärit veinide iseloomu määrab seega asjaolu, et nende tootmispiirkonnas on vähe sademeid ja vahemereline kliima, mis üldjuhul on päikeselisem. Veinid on suurema alkoholisisaldusega ja tugevama aroomiga ning sobivad ideaalselt segamiseks ja laagerdamiseks. Samal ajal annavad kliimatingimused tulemuseks veinid, mis võivad sobida ka kohe tarbimiseks.

Pinnase analüüs hõlmab kolme põhitüüpi. Esiteks leidub kaitstud päritolunimetusega hõlmatud piirkonna põhjapoolseimas osas savi-lubjakivimuldasid. Need moodustavad peamise veinikasvatusala, mis paikneb Rioja Alavesa ja Rioja Alta vahel. Rioja Alta ja Rioja Orientali piirkonnas on ka lammimullad ja rauarikkad savimullad, millest saab vähem täidlaseid veine kui varem nimetatud.

Majanduslikus mõttes moodustab vein 20 % piirkonna SKPst. Vanad veinivalmistustavad ja veini tähtsus selles piirkonnas tähendab, et piirkond sõltub veinitootmise jätkusuutlikkusest. Eelkõige on siinne eripära veinide laagerdumine, kuna piirkonnas on maailma suurim tammevaatide kontsentratsioon.

8.2. Kvaliteetvahuvein

Kuigi kõnealust kaitstud päritolunimetust tuntakse enamjaolt vaiksete veinide puhul, on mõned veinitootjad siiski tootnud kvaliteetvahuveine, mida valmistatakse traditsioonilisel meetodil 19. sajandi keskpaigast alates, ning sellest ajast on pärit oskused ja kogemused.

Kvaliteetvahuveinide tootmisel järgitakse kaht põhilist elementi, nimelt värskust ja happesust. Kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveinide piirkond asub Winkleri skaala järgi pisut jahedamal alal. See soodustab lühikest kasvutsüklit, mis annab õige fenoolse küpsuse ilma suurt alkoholisisaldust saavutamata: need on tingimused, mis loovad kõnealuste veinide tootmiseks ideaalse lähtepunkti.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Kvalifitseeritud päritolunimetusega veine „Rioja“ tohivad villida üksnes need registreeritud veinitootjad, kes on registreeritud reguleeriva asutuse poolt, muul juhul ei ole lubatud seda nimetust veinidel kasutada.

Nõue kehtestati, kuna selgus, et lõpptootena tarbijale pakutava veini kvaliteet on suuremas ohus siis, kui veini on transporditud ja kui see on villitud väljaspool tootmispiirkonda, kui olukorras, kui need toimingud on tehtud piirkonnasiseselt. Selle nõude eesmärk on kaitsta „Rioja“ veinide head mainet sellele veinile omaste tunnuste ja kvaliteedi rangema kontrolli kaudu. Selle nõude abil kaitstakse kaitstud päritolunimetust ning sellest on kasu kõigile nõudega seotud tootjatele. Seda otsust kinnitas Euroopa Liidu Kohtu otsus, mis tehti 16. mail 2000.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus

Väljend „RIOJA“ peab olema selgelt esile toodud ja vahetult väljendi „RIOJA“ all peaksid olema järgmised elemendid: „Denominación de Origen Calificada“ (kvalifitseeritud päritolunimetus), reguleeriva asutuse tempel, kaubamärk ja registreeritud veinitootja nimi või ärinimi või kaubanimi.

Enne laagerdumise lõppu ei tohi veini turustamisel, reklaamil ega etiketil kasutada väljendeid „vaat“ või „puit“.

Piirkonna või haldusüksuse nime võib kasutada juhul, kui viinamarjad on sealt pärit ning kui vein on seal toodetud, laagerdatud (kui see on asjakohane) ja villitud. Samas võib kuni 15 % veini valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest olla pärit registreeritud viinamarjaistandustest, mis paiknevad haldusüksustes, mis külgnevad piirkonna või haldusüksustega, kus asub ettevõtja, ning tuleb tõendada, et eespool nimetatud 15 % viinamarjadest on ainuõiguslikult saadaval vähemalt 10 järjestikuse aasta jooksul.

Kvaliteetvahuveinide puhul peab väljend „Método Tradicional“ [„traditsiooniline meetod“] olema kujutatud vahetult suhkrusisaldusele viitava väljendi all ja tähemärgi suurus ei tohi ületada nimetuses „Rioja“ kasutatavat tähemärgisuurust.

Kohustuslikku teavet kujutaval etiketil peab väljendi „Método Tradicional“ [„traditsiooniline meetod“] tähemärgisuurus olema vähemalt 0,3 cm.

Väljend „viñedo singular“ [„ühest viinamarjaistandusest“] peab olema kujutatud vahetult kaubamärgina registreeritud nimetuse all ning selle tähemärgisuurus, tähtede paksus ega värv ei tohi ületada nimetuse „Rioja“ oma.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded

Tingimuse kirjeldus

Ilma et see piiraks eespool sätestatut, on kohustuslik kinni pidada 12. mai seaduse 6/2015 (kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kohta ühenduse tasandil) artikli 17 punkti h alapunkti 4 kohaselt sätestatud märgistamise miinimumnõuetest.

Link tootespetsifikaadile

https://www.mapa.gob.es/es/alimentacion/temas/calidad-diferenciada/dop-igp/htm/dop_rioja.aspx

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/58

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/07)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Crémant de Bordeaux“

PDO-FR-A0488-AM06

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

Muudetud on koonddokumendi punkti 6.

2. Viinamarjasordid

Roosade vahuveinide tootmise puhul on lisatud sordid „Muscadelle B“, „Sauvignon B“, ja „Semillon B“.

Need sordid on juba esindatud valgete vahuveinide tootmiseks kasutatavate viinamarjasortide seas.

Lisamisega kaasneb valgete viinamarjasortide piiramine roosade vahuveinide kuvees.

Nende sortide lisamine võimaldab anda veinidele teatavat värskust, säilitades samas roosade vahuveinide organoleptilised omadused.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Põllumajanduse keskkonnakaitsega seotud säte

Tootespetsifikaadile on lisatud järgmised põllumajanduse keskkonnanõuded.

Surnud viinapuud tuleb maatükkidelt eemaldada ning nende ladustamine maatükkidel on keelatud.

Täielik keemiline umbrohutõrje maatükkidel on keelatud.

Iga käitaja arvutab ja registreerib oma töötlemissageduse indeksi (indice de fréquence de traitement, IFT).

Nende muudatustega püütakse võtta paremini arvesse ühiskonna nõudmisi vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja arvestada rohkem keskkonnaga.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

4. Saagi transportimine

Koristatud viinamarjasaagi veotingimusi täpsustatakse, lisades järgmise.

Mahutid ei tohi olla suuremate mõõtmetega kui küljed 1,20 × 1,00 m ja kõrgus 0,80 m, laadimiskõrgus ei tohi olla üle 0,60 m. Viinamarjade koristamise ja pressimise vaheline aeg võib olla kuni 24 tundi.

See muudatus võimaldab vältida viinamarjade purunemist transpordi ajal ja seega parandab viinamarjade kvaliteeti.

Seega muudetakse koonddokumendi punkti 5.1.

5. Pressimine

Täpsustatud on, et viinamarjad kallatakse viinamarjapressi ilma neid varte eemaldamiseks purustamata ja pressimata.

Nii täpsustatakse kontrolli eesmärgil viinamarjade kogu olemust.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6. Ühtlustamine

Lisatud on, et tootja peab tõendama, et neil on vahend, mis võimaldab selliste pudelite mitmekordset keeramist, millele pursatamise (dégorgement) protsessi käigus on suhkrut lisatud, ning mis aitab kääritamisel kasutatavat kiirendit veiniga homogeenida.

See võimaldab tagada pudelite nõuetekohase homogeenimise, eriti poolkuivade veinide puhul.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Ladustamiskoht

Ladustamise puhul on ette nähtud, et käitaja peab esitama tõendid mis tahes ladustamiskoha kohta, mille maksimaalne temperatuur ei ole teise kääritamise ajal üle 14 °C ja pursatamise (dégorgement) ajal üle 20 °C.

Selle muudatuse eesmärk on optimeerida teist kääritamist ja tagada stabiilne keskkond.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8. Veini tunnustatud ladustajate vahel liikumise kuupäev

I peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse kuupäeva, mil veinid lastakse tunnustatud ladustajate vahel ringlusse, jäetakse välja.

Muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

9. Üleminekumeede

Üleminekumeetmed, mille tähtaeg on saabunud, on tootespetsifikaadist välja jäetud.

Muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

10. Avaldus pursatamisnõude kohta

Nõudeavaldus asendatakse avaldusega pursatamisnõude kohta.

Muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

11. Peamiste kontrollitavate punktide kohandamine

Peamised punktid, mida tuleb kontrollida seoses pursatamisnõude avaldusega ja seoses veinidega pärast pursatamist.

Muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

12. Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Crémant de Bordeaux

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Valged ja roosad kvaliteetvahuveinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide naturaalne alkoholisisaldus on ≥ 9 mahuprotsenti.

Pärast järelkääritamist on veinide

—	üldalkoholisisaldus ≥ 11 mahuprotsenti;

—	lenduvate hapete sisaldus ≤ 18 meq/l;

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤ 150 mg/l;

—	virde rikastamise korral on üldalkoholisisaldus ≤ 13 mahuprotsenti.

Veinid on kirka värvusega, püsiva vahu ning pika ja puuviljase järelmaitsega.

Peente mullide ja särava värviga valged veinid on värsked ning jõulised, iseäranis siis, kui need on valmistatud sortidest „Sauvignon B“ ja „Sémillon B“. Settel laagerdumisel ilmuvad küpsemad aromaatsed noodid, millega kaasnevad sageli ka võised või röstsaia varjundid.

Roosad veinid on valmistatud peamiselt sortidest „Merlot N“ ja „Cabernet Franc N“ ning neil on puuviljane maitse. Neid veine sobib juua, kui need on veel noored.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Istutustihedus – ridadevaheline laius

Viljelustavad

Puude minimaalne istutustihedus on 4 000 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri.

Seda istutustihedust võib vähendada kuni 3 300 puu peale hektari kohta. Sellisel juhul ei tohi ridade vahe olla suurem kui 3 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri.

2. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Lubatud on ainult noorenduslõikus (cots) ja pikkade võrsete lõikamine (astes).

Sortide „Merlot N“, „Muscadelle B“ ja „Semillon B“ puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 50 000 hektari ja 20 tüve kohta.

Muude sortide puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 60 000 hektari ja 22 tüve kohta.

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorentzi skaalal 9).

3. Saagi transportimine

Viljelustavad

Viinamarjade transportimiseks tuleb kasutada mittehermeetilisi mahuteid. Mahutid ei tohi olla suuremate mõõtmetega kui küljed 1,20 × 1,00 m ja kõrgus 0,80 m, laadimiskõrgus ei tohi olla üle 0,60 m. Viinamarjade koristamise ja pressimise vaheline aeg võib olla kuni 24 tundi.

4. Vastuvõtt ja pressimine

Veinivalmistuse eritavad

Valge veini valmistamiseks mõeldud viinamarjad valatakse pressi tervetena.

Mis tahes kruvipressiga nõrutamis- või pressimissüsteemide kasutamine virde saamiseks on keelatud.

Mis tahes kruvipressi või kettidega pressimissüsteemide kasutamine on keelatud.

Kaalumisseadme kasutamine on kohustuslik ja see peab olema kohandatud vastavalt saagi jaoks kasutatavate mahutite tüübile.

Viinamarjade pressi etteandmise ja konveiersüsteem peavad jätma viinamarjad terveks. Eelkõige tuleb läbi vaadata või kõrvaldada kõik ummistusvastased süsteemid või vahendid, mis mõjutavad viinamarjade terveksjäämist.

Pressi laadimine peab toimuma ühekorraga selle mahule vastava kogusega. Väiksema koguse laadimine toimub vaid erandjuhul.

Viinamarjavirde eraldamine on kohustuslik.

Saagikoristuse konveiersüsteemist saadud automaatselt pressitud mahl tuleb eraldada. Seda automaatselt pressitud mahla ei võeta arvesse virde mahu arvutamisel. See saadetakse destilleerimisse enne käimasoleva turustusaasta 31. juulit.

Pressi igapäevane pesemine on kohustuslik.

Saagikoristusel kasutatavate mahutite igapäevane pesemine on kohustuslik.

Vastuvõtukoha põrand ja pressimisruum peavad olema lihtsalt puhastatavad.

5. Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Rikastamiseks kasutatavate veinide puhul peab kääritatava suhkru sisaldus olema ≤ 5 g/l.

Järelkääritatud veinide puhul ei tohi rikastamise järel olla viinamarjavirde üldalkoholisisaldus üle 13 %.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	78 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil vastavalt 1. veebruari 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: Abzac, Aillas, Ambarès-et-Lagrave, Ambès, Anglade, Arbanats, Arcins, Arsac, Artigues-près-Bordeaux, Arveyres, Asques, Aubiac, Auriolles, Auros, Avensan, Ayguemorte-les-Graves, Bagas, Baigneaux, Barie, Baron, Barsac, Bassanne, Bassens, Baurech, Bayas, Bayon-sur-Gironde, Bazas, Beautiran, Bégadan, Bègles, Béguey, Bellebat, Bellefond, Belvès-de-Castillon, Bernos-Beaulac, Berson, Berthez, Beychac-et-Caillau, Bieujac, Birac, Blaignac, Blaignan-Prignac, Blanquefort, Blasimon, Blaye, Blésignac, Bommes, Bonnetan, Bonzac, Bordeaux, Bossugan, Bouliac, Bourdelles, Bourg, Branne, Brannens, Braud-et-Saint-Louis, Brouqueyran, Bruges, Budos, Cabanac-et-Villagrains, Cabara, Cadarsac, Cadaujac, Cadillac, Cadillac-en-Fronsadais, Camarsac, Cambes, Camblanes-et-Meynac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Camps-sur-l’Isle, Campugnan, Canéjan, Capian, Caplong, Carbon-Blanc, Cardan, Carignan-de-Bordeaux, Cars, Cartelègue, Casseuil, Castelmoron-d’Albret, Castelnau-de-Médoc, Castelviel, Castets et Castillon, Castillon-la-Bataille, Castres-Gironde, Caudrot, Caumont, Cauvignac, Cavignac, Cazats, Cazaugitat, Cénac, Cenon, Cérons, Cessac, Cestas, Cézac, Chamadelle, Cissac-Médoc, Civrac-de-Blaye, Civrac-sur-Dordogne, Civrac-en-Médoc, Cleyrac, Coimères, Coirac, Comps, Coubeyrac, Couquèques, Courpiac, Cours-de-Monségur, Cours-les-Bains, Coutras, Coutures, Créon, Croignon, Cubnezais, Cubzac-les-Ponts, Cudos, Cursan, Cussac-Fort-Médoc, Daignac, Dardenac, Daubèze, Dieulivol, Donnezac, Donzac, Doulezon, Escoussans, Espiet, Etauliers, Eynesse, Eyrans, Eysines, Faleyras, Fargues, Fargues-Saint-Hilaire, Flaujagues, Floirac, Floudès, Fontet, Fossés-et-Baleyssac, Fours, Francs, Fronsac, Frontenac, Gabarnac, Gaillan-en-Médoc, Gajac, Galgon, Gans, Gardegan-et-Tourtirac, Gauriac, Gauriaguet, Générac, Génissac, Gensac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Gours, Gradignan, Grayan-et-l’Hôpital, Grézillac, Grignols, Guillac, Guillos, Guîtres, Haux, Hure, Illats, Isle-Saint-Georges, Izon, Jau-Dignac-et-Loirac, Jugazan, Juillac, La Brède, La Lande-de-Fronsac, La Réole, La Rivière, La Roquille, La Sauve, Labarde, Labescau, Ladaux, Lados, Lagorce, Lalande-de-Pomerol, Lamarque, Lamothe-Landerron, Landerrouat, Landerrouet-sur-Ségur, Landiras, Langoiran, Langon, Lansac, Lapouyade, Laroque, Laruscade, Latresne, Lavazan, Le Bouscat, Le Fieu, Le Haillan, Le Nizan, Le Pian-Médoc, Le Pian-sur-Garonne, Le Pout, Le Puy, Le Taillan-Médoc, Le Tourne, Le Verdon-sur-Mer, Léogeats, Léognan, Les Artigues-de-Lussac, Les Billaux, Les Eglisottes-et-Chalaures, Les Esseintes, Les Lèves-et-Thoumeyragues, Les Peintures, Les Salles-de-Castillon, Lesparre-Médoc, Lestiac-sur-Garonne, Libourne, Lignan-de-Bazas, Lignan-de-Bordeaux, Ligueux, Listrac-de-Durèze, Listrac-Médoc, Lormont, Loubens, Loupes, Loupiac, Loupiac-de-la-Réole, Ludon-Médoc, Lugaignac, Lugasson, Lugon-et-l’Ile-du-Carnay, Lussac, Macau, Madirac, Maransin, Marcenais, Margaux-Cantenac, Margueron, Marimbault, Marions, Marsas, Martignas-sur-Jalle, Martillac, Martres, Masseilles, Massugas, Mauriac, Mazères, Mazion, Mérignac, Mérignas, Mesterrieux, Mombrier, Mongauzy, Monprimblanc, Monségur, Montagne, Montagoudin, Montignac, Montussan, Morizès, Mouillac, Mouliets-et-Villemartin, Moulis-en-Médoc, Moulon, Mourens, Naujac-sur-Mer, Naujan-et-Postiac, Néac, Nérigean, Neuffons, Noaillac, Noaillan, Omet, Ordonnac, Paillet, Parempuyre, Pauillac, Pellegrue, Périssac, Pessac, Pessac-sur-Dordogne, Petit-Palais-et-Cornemps, Peujard, Pineuilh, Plassac, Pleine-Selve, Podensac, Pomerol, Pompéjac, Pompignac, Pondaurat, Porchères, Porte-de-Benauge, Portets , Préchac, Preignac, Prignac-et-Marcamps, Pugnac, Puisseguin, Pujols, Pujols-sur-Ciron, Puybarban, Puynormand, Queyrac, Quinsac, Rauzan, Reignac, Rimons, Riocaud, Rions, Roaillan, Romagne, Roquebrune, Ruch, Sablons, Sadirac, Saillans, Saint-Aignan, Saint-André-de-Cubzac, Saint-André-du-Bois, Saint-André-et-Appelles, Saint-Androny, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Antoine-sur-l’Isle, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Aubin-de-Médoc, Saint-Avit-de-Soulège, Saint-Avit-Saint-Nazaire, Saint-Brice, Saint-Caprais-de-Bordeaux, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Christoly-Médoc, Saint-Christophe-de-Double, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Cibard, Saint-Ciers-d’Abzac, Saint-Ciers-de-Canesse, Saint-Ciers-sur-Gironde, Sainte-Colombe, Saint-Côme, Sainte-Croix-du-Mont, Saint-Denis-de-Pile, Saint-Emilion, Saint-Estèphe, Saint-Etienne-de-Lisse, Sainte-Eulalie, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Sainte-Florence, Sainte-Foy-la-Grande, Sainte-Foy-la-Longue, Sainte-Gemme, Saint-Genès-de-Blaye, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Genès-de-Fronsac, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-de-Grave, Saint-Germain-de-la-Rivière, Saint-Germain-d’Esteuil, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Gervais, Saint-Girons-d’Aiguevives, Sainte-Hélène, Saint-Hilaire-de-la-Noaille, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Jean-d’Illac, Saint-Julien-Beychevelle, Saint-Laurent-d’Arce, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Laurent-du-Bois, Saint-Laurent-du-Plan, Saint-Laurent-Médoc, Saint-Léon, Saint-Loubert, Saint-Loubès, Saint-Louis-de-Montferrand, Saint-Macaire, Saint-Magne-de-Castillon, Saint-Maixant, Saint-Mariens, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Laye, Saint-Martin-de-Lerm, Saint-Martin-de-Sescas, Saint-Martin-du-Bois, Saint-Martin-du-Puy, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Médard-de-Guizières, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Médard-en-Jalles, Saint-Michel-de-Fronsac, Saint-Michel-de-Lapujade, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Palais, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Paul, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Philippe-du-Seignal, Saint-Pierre-d’Aurillac, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Quentin-de-Caplong, Sainte-Radegonde, Saint-Romain-la-Virvée, Saint-Sauveur, Saint-Sauveur-de-Puynormand, Saint-Savin, Saint-Selve, Saint-Seurin-de-Bourg, Saint-Seurin-de-Cadourne, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Seurin-sur-l’Isle, Saint-Sève, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Saint-Sulpice-de-Guilleragues, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Sainte-Terre, Saint-Trojan, Saint-Vincent-de-Paul, Saint-Vincent-de-Pertignas, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Vivien-de-Médoc, Saint-Vivien-de-Monségur, Saint-Yzan-de-Soudiac, Saint-Yzans-de-Médoc, Salaunes, Salleboeuf, Samonac, Saucats, Saugon, Sauternes, Sauveterre-de-Guyenne, Sauviac, Savignac, Savignac-de-l’Isle, Semens, Sendets, Sigalens, Sillas, Soulac-sur-Mer, Soulignac, Soussac, Soussans, Tabanac, Taillecavat, Talais, Talence, Targon, Tarnès, Tauriac, Tayac, Teuillac, Tizac-de-Curton, Tizac-de-Lapouyade, Toulenne, Tresses, Uzeste, Val-de-Livenne, Val de Virvée, Valeyrac, Vayres, Vendays-Montalivet, Vensac, Vérac, Verdelais, Vertheuil, Vignonet, Villandraut, Villegouge, Villenave-de-Rions, Villenave-d’Ornon, Villeneuve, Virelade, Virsac, Yvrac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

„Carmenère N“ (tume)

„Cot N“ (tume) – „Malbec“

„Merlot N“ (tume)

„Muscadelle B“ (hele)

„Petit Verdot N“ (tume)

„Sauvignon B“ (hele) – „Sauvignon blanc“

„Sauvignon gris G“ (hall) – „Fié gris“

„Semillon B“ (hele)

8. Seos(ed)

Geograafilise piirkonna kliimatingimused on viinamarjakasvatuseks head ja suhteliselt ühtlased; piirkond asub suurte veekogude lähedal (Atlandi ookean, Gironde’i suudmeala, Garonne’i ja Dordogne’i orud), mis on olulised temperatuuri reguleerijad. Ookeani mõju kevadkülma pehmendamisel väheneb sedamööda, mida kaugemal on piirkond merest ja suurtest orgudest ning mida lähemal on Landesi, Saintonge’i ja Double Périgourdine’i metsamassiivid. Need iseärasused selgitavad viinapuude vähest levikut geograafilise piirkonna põhja-, lõuna ja edelaosas. See puudutab 497 Gironde’i departemangu territooriumi 538st, kusjuures välja jääb departemangu edelaosa, kus viinamarjakasvatuse asemel tegeletakse metsandusega.

Neid Bordeaux’ viinamarjasorte kasvatatakse ookeanikliimas ja neid on juba 17. ja 18. sajandist alates olnud vaja toestada tugikeppide ja hiljem levinud tugivõrestikega. Viinapuid tuleb lõigata, et saak jaguneks ühtlaselt ja lehti oleks piisavalt klorofülli sünteesiks, mis omakorda soodustab optimaalset küpsemist.

Saagikoristus optimaalse küpsuse saavutamise ajal tagab suurepärase suhkru ja happe tasakaalu, mis on vajalik nii värskuse kui ka järelkäärimise jaoks.

Kuna mullatüüpide ja kasvukohtade mõju on erinev, siis valitakse ja kohandatakse viinamarjasorte lähtuvalt keskkonnatingimustest, mis selgitab, et ajalooliselt on suundumus toota seguveine. Seega võib eristada nelja mullatüüpi:

—	savi-lubjamullad ja mergli-lubjamullad, mis on väga levinud mägede nõlvadel, kuhu sobib hästi kasvama „Merlot N“;

—	ränimullad, mis sisaldavad savi ja lubjakivi osakesi ning sobivad täiuslikult näiteks sortide „Merlot N“ ja „Sauvignon B“ kasvatamiseks;

—	savika liivakivi põhised peeneid räniosakesi sisaldavad kergemad mullad, mis sobivad selliste valgete viinamarjasortide kasvatamiseks, millest valmistatakse baasveine;

—	kruusamullad, mis sisaldavad kruusa, kvartsi ja suuremal või vähemal määral jämedat liiva, moodustades hästi vett läbilaskvad ning soojad terrassid, mis sobivad täiuslikult viinamarjakasvatuseks ja iseäranis „Cabernet Sauvignon N“ sordi jaoks.

Vastavalt oma kogemusele seoses veini valmistamisega erinevatest viinamarjasortidest, koostavad tootjad oma veinisegusid, mille koostis annab tunnistust suurepärasest viinamarjasorte ja aastakäiku puudutavast oskusteabest, et tagada veinide happesuse ja puuviljasuse kindel ning püsiv tasakaal.

Viinamarjade terviklikkuse säilitamine alates saagikoristusest kuni transpordi lõpuni ning tootespetsifikaatidega rangelt reguleeritud pressimise eeskirjad tagavad mahlade selguse. Piiratud sulfiteerimine on järelkääritamise kvaliteedi seisukohalt oluline. Settel laagerdumine, mille käigus kujunevad tertsiaalsed aroomid, süvendab veinide komplekssust.

Oma sadama ja tihedate ajalooliste sidemete kaudu teiste riikidega, mille abil loodi juba ammu struktureeritud ning võimas äritegevus, on Bordeaux’ viinamarjaistandused olnud alati ülejäänud maailma poole pööratud, toetanud ja levitanud tehnilisi uuendusi, soodustanud istanduste arengut ning võimaldanud seeläbi tugevdada, arendada ja eksportida oma oskusteavet, pidades alati silmas ilmalikke kasutusviise.

Alates eriliste sidemete loomisest Inglismaaga XII sajandil kuni Aasia turgude vallutamiseni, mis on nüüdsest veinitoodetele avatud, on Bordeaux’ viinamarjakasvatajad kohanenud muutuvate turgudega ning suhtunud samas säästvalt keskkonda, kus asuvad viinamarjaistandused. Sellest tulenevalt on toodete mitmekesisus suur ja veinide „Crémant de Bordeaux“ kasvav tootmismaht kinnitab seda dünaamikat.

Kuigi „Crémant de Bordeaux“ esindab ainult osa Bordeaux’ piirkonna veinitoodangust, ilmestab see traditsiooniliste viinamarjasortide pakutavate võimaluste rikkust ja Bordeaux’ viinamarjakasvatajate suutlikkust võtta omaks veinivalmistustehnikaid ja uuendusi. Nii roosa kui ka valge veini „Crémant de Bordeaux“ puhul on ühendatud Bordeaux’ viinamarjasordid ja traditsiooniline järelkäärimine.

Vein „Crémant de Bordeaux“ on erksa värvi, püsiva vahu ning pika ja puuviljase järelmaitsega.

Peente mullide ja särava värviga valged veinid on värsked ning jõulised, eriti kui need on valmistatud viinamarjasortidest „Sauvignon B“ ja „Semillon B“.

Settel laagerdumisel ilmuvad küpsemad aromaatsed noodid, millega kaasnevad sageli ka võised või röstsaia varjundid.

Roosad veinid on valmistatud peamiselt sortidest „Merlot N“ ja „Cabernet Franc N“ ning neil on puuviljane maitse. Neid veine sobib juua, kui need on veel noored.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetuse nimi on kirjutatud pudelikorgi selle osa peale, mis on pudelikaelas.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgisel võib olla nimetatud laiem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärgid ei tohi olla suuremad (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide suurusest.

Pakendamine

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine kindlaksmääratud piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Kõik viinamarjade tootmisetapid alates viinamarjade korjamisest kuni sette eemaldamiseni peavad toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

Veinid valmistatakse eranditult teise kääritamise teel klaaspudelites.

Veinide pakendamine toimub geograafilises piirkonnas, sest teine kääritamine toimub pudelis.

Villimine klaaspudelitesse, kus leiab aset järelkäärimine, võib toimuda üksnes kolm kuud pärast saagikoristust ja kõige varem 1. detsembril pärast saagikoristust.

Veine turustatakse tarbijale vähemalt kaheteistkümne kuu pikkuse valmistusperioodi lõpus alates villimiskuupäevast, sealhulgas vähemalt üks kuu pärast sette eemaldamist.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-7df3447f-384a-4f7a-819e-2971ef1ae277

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/65

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2022/C 88/08)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1).

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Saint-Estèphe“

PDO-FR-A0178-AM01

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiline kood

Geograafilisele piirkonnale vahetus läheduses asuvad kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafilise koodiga.

Piirkonna ulatus jääb samaks.

Muudetakse koonddokumendi punkte 6 ja 9.

2. Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Kuupäev 3. juuni 2021 kanti selle pädeva riikliku komitee koosolekute loetellu, kes kiitis heaks piiritletud kasvatusalade piirid.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus heaks kiitis geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata geograafilises tootmispiirkonnas kindlaks maatükid, mis sobivad selle kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

Välja jäetakse I peatüki punkti IX alapunkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist tunnustatud ladustajate vahel.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

4. Üleminekumeetmed

Üleminekumeetmed, mille tähtaeg on saabunud, on tootespetsifikaadist välja jäetud.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

5. Viide kontrolliasutusele

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Saint-Estèphe

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on punaste vaiksete veinidega.

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti ning pärast rikastamist ei või veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Kõikidel turustatava veini partiidel peab olema:

—	õunhappe sisaldus kuni 0,30 g/l.

—	fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 2 g/l.

—

pakendamata veini puhul lenduvate hapete sisaldus kuni 13,26 milliekvivalenti liitri kohta ehk 0,79 g/l, väljendatuna äädikhappena (0,65 g/l, väljendatuna väävelhappena), kuni saagikoristusele järgneva aasta 31. juulini; ja kuni 16,33 milliekvivalenti liitri kohta ehk 0,98 g/l, väljendatuna äädikhappena (0,80 g/l, väljendatuna väävelhappena), pärast nimetatud kuupäeva.

Üldhappesus ja vääveldioksiidi kogusisaldus vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele. Veinid on intensiivse punase värvusega. Veinid on tavaliselt valmistatud segudest, milles valdava osa moodustab sort „Sauvignon N“. See viinamarjasort annab veinile tugeva ja täidlase tanniinise struktuuri. Viinamarjasort „Merlot N“ lisab sageli punaste puuviljade vürtsikaid maitsenüansse. Struktuursust ja terviklikkust suurendab viinamarjasortide „Cabernet Franc N“ või „Petit Verdot N“ lisamine, kusjuures viimane annab veinile headel valmimisaastatel ka värskust. Need vürtsikad ja tugevamaitselised veinid peavad laagerduma mitu aastat, see lisab neile täidlust, puuviljalisust ja peenemaid maitsenüansse.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Veinivalmistuse eritavad

Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2. Viljelustavad

a) Istutustihedus

—	Viinapuude minimaalne istutustihedus on 7 000 tüve hektari kohta;

—	Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 1,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,80 meetri.

b) Viinapuude lõikamise nõuded

—	Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise staadiumis (Lorentzi skaalal 9).

—

Viinapuude tagasilõikamisel on kasutatud järgmisi meetodeid, kusjuures igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga:

—

kaheharuline Médoci lõikus (taille „médocaine“ à astes) või kaheharuline võrsetega lõikus (taille à cots et à astes), mille puhul sortide „Cot N“, „Cabernet-Sauvignon N“, „Merlot N“ ja „Petit Verdot N“ viinapuudel jäetakse mõlemale harule kaks võrset kuni nelja pungaga ning sortide „Cabernet Franc N“ ja „Carmenère N“ viinapuudel kuni viis punga. Noorendusvõrsed kärbitakse teise pungani;

—	kaheharuline lõikus või neljaharuline lehvikukujuline lõikus.

c) Kastmine

Kooskõlas maaelu ja merepüügiseadustiku sätetega võib viinapuid kasvuperioodil kasta.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	63 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, pressimine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub 1. jaanuari 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel Gironde’i departemangu Saint-Estèphe’i kommuuni territooriumil.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Carmenère N

Cot N – Malbec

Merlot N

Petit Verdot N

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetuse „Saint-Estèphe“ geograafiline piirkond asub Garonne’i jõe vasakul kaldal Médoci poolsaarel, poolel teel Bordeaux’ ja Pointe de Grave’i vahel.

See geograafiline piirkond hõlmab Médoci poolsaare viinamarjakasvatusala, millele on iseloomulikud Gironde’i jõesuudmega paralleelsed kruusaterrassid; piirkonna kõrgus jääb 4 ja 40 meetri vahele.

Nende kvaternaari ajastust pärinevate terrasside paksus on keskmiselt kümmekond meetrit ning need paiknevad eotseeni ja oligotseeni ajastikest pärineval mergli- ja lubjakivikihil, mis paljanduvad peamiselt Saint-Estèphe’i kommuuni lääneosas. Neid piirkonna lääneosa metsaga piirnevaid pinnamoodustisi katab nn Landes’i liiv (kvaternaarist pärinev tuulte toimel kogunenud liiv). Pinnavorme muudavad mitmekesisemaks jõesuuet ääristavad jõesetetest kihid, mida kutsutakse kohaliku nimetusega „palus“.

Pinnast kannavad Gironde’i jõe poole väiksemad jõed ja ojad, kohaliku nimetusega jalles ja esteys, mis on eraldusjoonteks kruusaga kaetud alade vahel ja mis kattuvad mitme kommuunide vahelise piiriga. Kontrollitud päritolunimetuse „Saint-Estèphe“ geograafiline piirkond vastab Saint-Estèphe’i kommuuni territooriumile. Selle kommuuni territooriumi eraldab põhja poolt Saint-Seurin-de-Cadourne’i kommuunist soine ala, mida läbib Estey de la Calupeyre ja lõuna pool Lafite’i soo, millest voolab läbi Jalle du Breuil jõgi.

Kruusaga kaetud alade mullad on valdavalt liiva-kruusa segused või savi-kruusa segused. Piirkonna lääneosas on kõva lubjakivi lamam ebaühtlaselt kaetud liiva-kruusamuldadega ja pindmise kamarkarbonaatmulla kihiga. Kohalikud settekivimid on aluseks piirkonna maastiku mitmekesisusele ja annavad muldadele eri värvuse. Piirkonna kohanimedes esineb sageli nimeosi „Cos“ või „Pez“, mis viitavad laugjatele küngastele ja kruusamuldadele.

Kontrollitud päritolunimetuse „Saint-Estèphe“ piirkond on kõige põhjapoolsem Médoci piirkonna „kommuuni taseme“ kontrollitud päritolunimetuste hulgas ning on neist pindala poolest teisel kohal.

Viinamarjakasvatusala hõlmab suurema osa kommuuni territooriumist mäeseljakute kõrgusel ning on seetõttu maastikku liigendavaks teguriks. Piirkonda läbib tihe kohalike teede võrgustik, mis võimaldavad juurdepääsu arvukatele väikeküladele. Need külad, näiteks Marbuzet, Blanquet, Pez, Leyssac ja Saint-Corbian, on välja kujunenud viinamarjakasvatuskeskuste ümber.

Suuremate kohalike viinamarjaistanduste keskmeks on piirkonna keskel asuvad kaunid lossid.

Kommuuni põhja- ja lõunaosas asuvad niisked soised madalikud, mis paiknevad jõesuudmealaga paralleelselt ning mis on osaliselt kujunenud rohumaadeks või metsastunud.

Piirkonna idaosas asuvad kontrollitud päritolunimetusele „Saint-Estèphe“ iseloomulikud kruusaseljandikel paiknevad viinamarjakasvatusalad, mis on jõesuudmele väga lähedal, kahandades seega jõesetetest moodustunud ala (palus) 200–300meetrise ribani.

8.2. Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Lesparre’i kloosrit juhtis XIII sajandil Gui Martin de Saint-Estèphe, Caloni senjöör. Sel ajal sai Saint-Estèphe’i piirkond tuntuks oma „heade viinapuude“ poolest ning viinamarjakasvatus muutus tulusamaks kui teraviljakasvatus. Alal, millest sai hiljem Saint-Estèphe’i kommuun, tekkis ajalooline küladevõrgustik kohalike mõisate, nagu Blanquet’ mõis või Lassalle de Pezi vasallimõis, ümber.

XVII ja XVIII sajandil oli „Saint-Estèphe’ kümnis“ (dîme) kogu Médoci piirkonna kõrgeim. Ajaloost on samas teada, et veini „Saint-Estèphe“ tuntus on tugevalt seotud Bordeaux’ piirkonna veinikaupmeeste tegevusega selle veini valmistamisel ja turustamisel.

XIX sajandi majanduskasvu perioodil tekkisid praegused suured veinikeskused. Sellest ajastust pärinevad suured ja ilusad lossid annavad tunnistust jõukusest, mõjuvõimust ja dünaamikast.

Samalaadselt teiste Médoci poolsaare kontrollitud päritolunimetusega veinidega on Saint-Estèphe’i kommuuni veinid leidnud laialdast tunnustamist alates XVII ja XVIII sajandist, mil hakati koostama mitmesuguseid veinitootjate pingeridu. Teoses „Classement des vins de Bordeaux de 1855“ (1855. aasta Bordeaux’ venide liigitus) on Saint-Estèphe’i kommuuni kohta ära märgitud viis viinamarjaistanduse veini (crus) ning teoses „Classement des crus Bourgeois de 1932“ (1932. aasta Bourgeois’ viinamarjaistanduste veinide liigitus) on esitatud umbes 40 veini.

Tänapäeval turustatakse enam kui pooli Saint-Esthèphe’i veine väljaspool riigi territooriumi, eelkõige Belgias, Inglismaal, Saksamaal ja Madalmaades, samuti eksporditakse neid Ameerika Ühendriikidesse, Šveitsi ja Aasia riikidesse.

Kontrollitud päritolunimetus „Saint-Estèphe“ kinnitati 11. septembri 1936. aasta dekreediga. Viinamarjakasvatuspiirkonnas toodetakse keskmiselt 65 000 hektoliitrit punaseid vaikseid veine.

Veinid on intensiivse punase värvusega. Veinid on tavaliselt valmistatud segudest, milles valdava osa moodustab sort „Sauvignon N“. See viinamarjasort annab veinile tugeva ja täidlase tanniinise struktuuri. Viinamarjasort „Merlot N“ lisab sageli punaste puuviljade vürtsikaid maitsenüansse. Struktuursust ja terviklikkust suurendab viinamarjasortide „Cabernet Franc N“ või „Petit Verdot N“ lisamine, kusjuures viimane annab veinile headel valmimisaastatel ka värskust. Need vürtsikad ja tugevamaitselised veinid peavad laagerduma mitu aastat, see lisab neile täidlust, puuviljalisust ja peenemaid maitsenüansse. Kontrollitud päritolunimetusega veinide „Saint-Estèphe“ kvaliteet ja iseloomulikud omadused tulenevad pinnase eripärastest omadustest ja tootmispiirkonna asukohast suudmeala läheduses, mis kaitseb viinamarjaistandusi äärmuslike ilmastikunähtuste eest.

Viinamarja kasvatamiseks ette nähtud täpselt piiritletud kasvatusaladel kasutatakse kontrollitud päritolunimetust „Saint-Estèphe“ määratlevas dekreedis juba kajastatud tootmistavasid.

Kommuuni idaosas asuvatel piiritletud kasvatusaladel on valdavalt looduslikult vett hästi läbilaskvate kruusamuldadega maatükid. Need mullad on sordi „Cabernet Sauvignon N“ jaoks väga sobivad. Maatükke, mis asuvad noorematel jõesetetel ja liivapinnasel ning vett mitteläbilaskval aluspinnasel, kasvatusaladena ei kasutata.

Kommuuni idaosas asuvatel piiritletud maatükkidel leidub enamal või vähemal määral lubjakivisel aluspõhjal asuvaid karstialasid, kus mullad on hea loodusliku veeläbilaskevõimega. Viinamarjasort „Merlot N“ on nende oludega väga hästi kohandunud. Madalamaid alasid, liivakuhjatisi ja ebaühtlase niiskusega alasid, sügaval asuva põhjaveega savimuldadega alasid ning soostunud alasid ja turbarabasid ei kasutata.

Viinamarjade kasvatusmeetodid võimaldavad saada väga küpseid ja terviklikke viinamarju, viinapuude saagikust on võimalik hallata. Seega võib viinamarju pikalt leotada, mis on oluline, et saavutada veini laagerdamiseks vajalik struktuur. Laagerdamine peab kestma vähemalt kuus kuud, et saavutada vajalik tanniinide ja antotsüaniinide vahekord, mis tagab värvuse stabiliseerumise ning mahendab tanniinide maitset.

Lisaks olulisele rollile, mida mängisid selle kontrollitud päritolunimetuse kõrge maine ja tuntuse saavutamisel Bordeaux’ piirkonna veinikauplejad, on ka suured veinivalmistamisega seotud maavaldused, millest mitmed on ära märgitud teoses „Classement des vins de Bordeaux de 1855“ (1855. aasta Bordeaux’ veinide liigitus), märkimisväärselt kaasa aidanud selle veini tuntuse ja leviku edendamisele. Lisaks kuulsatele lossidele osalevad ka väiketootjad ja keskmise suurusega ettevõtjad, pereettevõtted ja ühistud konkreetsete tähiste, nagu „crus paysans“ (taluvein) ja „crus artisans“ (käsitöövein) abil selle veini eripärade tuntuse suurendamises Médoci piirkonnas.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt ametlikule geograafilisele koodile 1. jaanuari 2021. aasta seisuga: Cissac-Médoc, Pauillac, Saint-Sauveur, Saint-Seurin-de-Cadourne ja Vertheuil.

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Märgistusel võidakse osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vin de Bordeaux – Médoc“ või „Grand Vin de Bordeaux – Médoc“. Selle nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ei kõrguse ega laiuse poolest olla suurem kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse nime moodustavate tähtede suurusest.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-93ceee01-eb46-4a2b-a4e3-3f5a1eaf13be

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/70

Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105

(2022/C 88/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

TOOTESPETSIFIKAADI MUUTMISE TAOTLUS

„Bouches-du-Rhône“

PGI-FR-A1223-AM01

Taotluse esitamise kuupäev: 26. november 2015

1. Muutmise suhtes kohaldatavad õigusnormid

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2. Muutmise kirjeldus ja põhjused

2.1. Nimetuse osa muutmine

Nimetus „vin de pays des Bouches-du-Rhône“ on vastavalt 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus) päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevatele sätetele muutunud KGTks „Bouches-du-Rhône“. Ettevõtjad leidsid, et esiteks ei seostanud tarbija KGTd „Bouches-du-Rhône“ ja nimetust „vin de pays des Bouches-du-Rhône“ eriti hästi ning teiseks on traditsioonilise märketa „vin de pays“ kasutatud nimetus „Bouches-du-Rhône“ foneetiliselt liiga sarnane kaitstud päritolunimetusega (KPN) „Côtes du Rhône“ ning võib põhjustada nende kahe toote segiajamise.

Seetõttu soovis taotlejate rühm määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 95 tähenduses lisada kaitstud nimetusele „Bouches-du-Rhône“ sõnad „Pays des“.

Pärast taotluse läbivaatamist rahuldasid Prantsusmaa ametiasutused selle 4. septembri 2015. aasta määrusega, mis avaldati JORFis 12. septembril 2015 ning millega kiideti heaks nõnda muudetud tootespetsifikaat, mis avaldati põllumajandus-, toidu- ja metsandusministeeriumi ametlikus väljaandes 17. septembril 2015.

Seega on tootespetsifikaadis tehtud järgmised muudatused:

—	nii pealkirjas kui ka kogu tekstis on nimetus „Bouches-du-Rhône“ asendatud nimetusega „Pays des Bouches-du Rhône“;

—	1. peatüki punkti 7.2 viimase lõigu viimane lause on asendatud järgmisega: „Kõnealune geograafiline piirkond on ette nähtud üksnes KGTga „Pays des Bouches-du-Rhône“ tähistatud veinide tootmiseks“.

2.2. Kvaliteetvahuveine käsitlevate sätete väljajätmine

Tootespetsifikaati on muudetud ka selleks, et jätta välja kõik kvaliteetvahuveinide tootmist käsitlevad sätted. See tuleneb Conseil d’État’ (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 6. märtsi 2015. aasta otsusest, millega tühistati 2. november 2011 määrus KGT „Bouches-du-Rhône“ kohta osas, milles sellega kiidetakse heaks tootespetsifikaadi sätted „punaste, roosade ja valgete kvaliteetvahuveinide“ kohta.

2.3. Veini(de)kirjeldus

Valgete ja punaste veinide kirjeldust on täiendatud. Tootespetsifikaadi I peatükki on täiendatud punktiga 3.3 ja sama teave esitatakse koonddokumendi punktis „Veini(de) kirjeldus“.

Samuti on märgitud, et veinide analüütiliste omaduste väärtused vastavad Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud piirnormidele.

2.4. Seos geograafilise piirkonnaga

Kogu toodete geograafilise päritoluga seotud teave on ümber korraldatud. Peale toodete looduslike tegurite, inimtegurite ja omaduste täpse kirjelduse on koostatud osa „Põhjuslik koostoime“, selgitamaks, et KGT „Pays des Bouches-du-Rhône“ põhineb peamiselt veinide eripäradel, mis on seotud looduskeskkonna omadustega (kliima, muld).

Need täpsustused on üle viidud koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“ ja tootespetsifikaadi I peatüki punkti 7.

2.5. Märgistamisega seotud lisasätted

Koonddokumendi punkti „Märgistamisega seotud lisasätted“ on ajakohastatud, jättes välja viited tootespetsifikaadile ja asendades need erinevate kohaldatavate tingimuste kirjeldusega.

2.6. Määratletud geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi punktis 4 (I peatükk) ja koonddokumendi määratletud geograafilist piirkonda käsitlevas punktis on täpsustatud, et geograafiline tootmispiirkond hõlmab kõiki Bouches-du-Rhône’i departemangu kommuune.

Vahetus läheduses asuva piirkonna määratluse puhul loetleti valitud piirkondadesse kuuluvad kommuunid ka tootespetsifikaadi I peatüki punktis 4. Need vahetus läheduses asuva piirkonna moodustavate kommuunide loetelud esitati samuti koonddokumendis punktis „Lisatingimused“.

Kummagi piirkonna, nii geograafilise piirkonna kui ka vahetus läheduses asuva piirkonna puhul on lisatud aluseks võetud ametliku geograafilise koodi aasta (2020. aasta). Kommuunide loetelu departemangude kaupa on tunnustatud ja kindlaks määratud INSEE välja antud ametliku riikliku viitenumbriga. See redaktsiooniline muudatus võimaldab tagada geograafiliste piirkondade piiritlemise õiguslikust seisukohast.

2.7. Viinamarjasordid

Koonddokumendi punkti „Peamised veiniviinamarjasordid“ ja tootespetsifikaadi I peatüki punkti 5 on täiendatud, et võtta arvesse järgmise 13 uue sordi kasutuselevõttu: ’Artaban N’, ’Cabernet blanc B’, ’Cabernet Cortis N’, ’Floréal B’, ’Monarch N’, ’Muscaris B’, ’Prior N’, ’Soreli B’, ’Sauvignac B-Rs.’, ’Solaris B.’, ’Souvignier Gris Rs’, ’Vidoc N’, ’Voltis B’.

Need on põuakindlad ja seenhaiguste suhtes vastupidavad sordid, mis võimaldavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid. Need sordid vastavad KGTga veinide tootmiseks kasutatavatele sortidele ilma veini omadusi muutmata. Nende uute resistentsete sortide valik ei sea kahtluse alla seose tõendamist territooriumiga.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Pays des Bouches-du-Rhône

2. Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

KGTd „Pays des Bouches-du-Rhône“ kasutatakse üksnes punaste, roosade ja valgete vaiksete veinide puhul. Veinide analüütiliste omaduste väärtused vastavad Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud piirnormidele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Valgeid veine valmistatakse tavaliselt otsese pressimise teel. Neid toodetakse kohalikest ja väljastpoolt piirkonda pärinevatest sortidest ning neile on iseloomulikud lille- ja puuviljaaroomid ning värsked ja aromaatsed maitsenüansid. Need on sädeleva ja erksa värvusega, milles on nende noorusele viitavaid „rohekaid“ helke. Roosad veinid saadakse otsese pressimise ja/või virde kestadega kääritamise teel. Mahla ja viljaliha pikaajaline kokkupuude võimaldab lõhna- ja maitseainete lähteainetel laiemalt levida ning suurendab veini täidlust suus. Need on saadud peamiselt sortidest ’Grenache N’, ’Syrah N’, ’Caladoc N’, ’Cinsaut N’, ’Cabernet-Sauvignon N’ ja ’Merlot N’, mida on mahutitesse paigutamisel sageli täiendatud valgete sortidega, et valmistada roosasid seguveine, neil on kahvatu või vähem intensiivne värvus erkroosade helkidega. Lõhnas on tunda punaste marjade või tsitrusviljade väljendusrikkaid aroome. Need aromaatse maitsega veinid on meeldivalt värsked.

Punased veinid, mida enamasti segatakse, võivad mõnikord olla sordiveinid (’Merlot N’, ’Cabernet N’, ’Marselan N’, ’Syrah N’, ’Grenache N’ jne). Füsioloogilise ja fenoolse küpsusastmega saak võimaldab saada iseloomuga, täidlasi, kuid mitte raskeid, ja vahemerelise profiiliga veine. Ekstraheerimine tehakse selleks, et saavutada mahe ja täidlane tanniinine tekstuur, mis püsib suus hästi. Värvus on veinil noorena granaatpunane lilla helgiga, vananedes muutub aga sügavamaks punaseks. Lõhn on väga väljendusrikas, selles on gariigi noote ja soolakamaid nüansse olenevalt valmistamisalast ning punaste marjade nüansse, mis arenevad kompoti suunas. Maitselt on need veinid elavad gurmaaniveinid, maitse levib suus ja selles on siidiseid tanniine.

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistustavade puhul tuleb kinni pidada ELi tasandi ning maaseadustikus ja merekalapüügi seadustikus (code rural et de la pêche maritime) sätetatud kohustustest.

b. Maksimaalne saagikus

120 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjad korjatakse ja neid töödeldakse ning kaitstud geograafilise tähisega „Pays des Bouches-du-Rhône“ vein valmistatakse Bouches-du-Rhône’i departemangu kõigis kommuunides vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

’Alicante Henri Bouschet N’ (tume)

’Aligoté B’ (hele)

’Alphonse Lavallée N’ (tume)

’Aléatico N’ (tume)

’Aramon N’ (tume)

’Aramon gris G’ (hall)

’Aranel B’ (hele)

’Arinarnoa N’ (tume)

’Arriloba B’ (hele)

’Artaban N’ (tume)

’Aubun N’ (tume) – ’Murescola’

’Barbaroux Rs’ (roosa)

’Bourboulenc B’ (hele) – ’Doucillon blanc’

’Brachet N’ – ’Braquet’

’Brun argenté N’ (tume) – ’Vaccarèse’

’Cabernet blanc B’ (hele)

’Cabernet cortis N’ (tume)

’Cabernet franc N’ (tume)

’Cabernet-Sauvignon N’ (tume)

’Caladoc N’ (tume)

’Calitor N’ (tume)

’Carignan N’ (tume)

’Carignan blanc B’ (hele)

„Carmenère N“ (tume)

’Chardonnay B’ (hele)

’Chasan B’ (hele)

’Chasselas B’ (hele)

’Chasselas rose Rs’ (roosa)

’Chatus N’ (tume)

’Chenanson N’ (tume)

’Chenin B’ (hele)

’Cinsaut N’ (tume) – ’Cinsault’

’Clairette B’ (hele)

’Clairette rose Rs’ (roosa)

’Clarin B’ (hele)

’Colombard B’ (hele)

’Cot N’ (tume) – ’Malbec’

’Counoise N’ (tume)

’Egiodola N’ (tume)

’Floreal B’ (hele)

’Fuella nera N’ (tume)

’Gamay Fréaux N’ (tume)

’Gamay N’ (tume)

’Gamay de Bouze N’ (tume)

’Gamay de Chaudenay N’ (tume)

’Ganson N’ (tume)

’Gewurztraminer Rs’ (roosa)

’Gramon N’ (tume)

’Grenache N’ (tume)

’Grenache blanc B’ (hele)

’Grenache gris G’ (hall)

’Gros Manseng B’ (hele)

’Gros vert B’ (hele)

’Jurançon noir N’ (tume) – ’Dame noire’

’Liliorila B’ (hele)

’Listan B’ (hele) – ’Palomino’

’Macabeu B’ (hele) – ’Macabeo’

’Marsanne B’ (hele)

’Marselan N’ (tume)

’Mauzac rose Rs’ (roosa)

’Mayorquin B’ (hele)

’Melon B’ (hele)

’Merlot N’ (tume)

’Merlot blanc B’ (hele)

’Meunier N’ (tume)

’Mollard N’ (tume)

’Monarch N’ (tume)

’Monerac N’ (tume)

’Mourvaison N’ (tume)

’Mourvèdre N’ (tume) – ’Monastrell’

’Muscadelle B’ (hele)

’Muscardin N’ (tume)

’Muscaris B’ (hele)

’Muscat Ottonel B’ (hele) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Muscat cendré B’ (hele) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Muscat d’Alexandrie B’ (hele) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Muscat de Hambourg N’ (tume) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Muscat à petits grains blancs B’ (hele) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Muscat à petits grains roses Rs’ (roosa) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Muscat à petits grains rouges Rg’ (punane) – ’Muscat’, ’Moscato’

’Nielluccio N’ (tume) – ’Nielluciu’

’Négrette N’ (tume)

’Perdea B’ (hele)

’Petit Manseng B’ (hele)

’Petit Verdot N’ (tume)

’Picardan B’ (hele) – ’Araignan’

’Pinot blanc B’ (hele)

’Pinot gris G’ (hall)

’Pinot noir N’ (tume)

’Piquepoul blanc B’ (hele)

’Piquepoul gris G’ (hall)

’Piquepoul noir N’ (tume)

’Plant droit N’ (tume) – ’Espanenc’

’Portan N’ (tume)

’Prior N’ (tume)

’Riesling B’ (hele)

’Riminèse B’ (hele)

’Rosé du Var Rs’ (roosa)

’Roussanne B’ (hele)

’Sauvignon B’ – ’Sauvignon blanc’

’Sauvignon gris G’ (hall) – ’Fié gris’

’Sciaccarello N’ (tume)

’Semillon B’ (hele)

’Servanin N’ (tume)

’Solaris B’ (hele)

’Soreli B’ (hele)

’Souvignier gris Rs’ (roosa)

’Sylvaner B’ (hele)

’Syrah N’ (tume) – ’Shiraz’

’Tannat N’ (tume)

’Tempranillo N’ (tume)

’Terret gris G’ (hall)

’Terret noir N’ (tume)

’Tibouren N’ (tume)

’Téoulier N’ (tume)

’Ugni blanc B’ (hele)

’Valdiguié N’ (tume)

’Vermentino B’ (hele) – ’Rolle’

’Vidoc N’ (tume)

’Viognier B’ (hele)

’Voltis B’ (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

8.1. Geograafilise piirkonna eripära ja toote eripära

Bouches-du-Rhône’i departemang asub Provence’i südames. See 5 087 km2 suurune departemang piirneb ühelt poolt läänes Rhône’i jõega, mis eraldab seda Gardi departemangust, ja teiselt poolt põhjas Durance’i jõega, mis eraldab seda Vaucluse’i departemangust. Idas piirneb see Vari departemanguga ja lõunast uhub seda Vahemeri.

Selles departemangus on mitmesuguseid territooriume. Departemangu idaosa iseloomustavad Provence’i Alpide eelmäestiku lubjakivireljeefid, mis paiknevad suunaga idast läände. Siin järgnevad üksteisele Trévaresse’i (501 m), Estaque et Étoile’i (793 m), Sainte-Victoire’i (1 011 m) ja Saint-Cyr et Sainte-Baume’i (1 041 m lääneosas) mäeahelikud. Neid on uuristanud Arci (Aix-en-Provence’i madalik), Touloubre’i (Salon-de-Provence) ja l’Huveaune’i (Aubagne Marseille) orud, mis on rikkalikuma koostisega mulla ja erineva suurusega settelise tekkega tasandikud. Läänes laiuvad Alpilles’ aheliku ümber ulatuslikud tasandikud. Crau tasandik, mille on moodustanud kiviklibu Durance’i ja Rhône’i endisel liitumiskohal ning mis asub teljel Arles–Salon-de-Provence, on Prantsusmaal ainulaadne tühi stepiala, kus on tunda mistraali mõju. Camargue, millel on piirkondlik looduspark, kus paiknevad vaheldumisi viinapuud, karjamaad ja riisipõllud, on härgade (Camargue’i tõug), hobuste ja 400 loomaliigi kaitstud kuningriik. Põhjas iseloomustab departemangu lääne-idasuunaline Alpilles’ mäeahelik, millele järgneb Durance’i org.

Mullad – olgu need siis kiviklibused savilubjakivimullad, liivmullad või isegi kruusamullad melassil ja liivakivil – on väheviljakad, hästi kuivendatud ja erosioonitundlikud. Need madalad mullad, milles ei ole liigset niiskust, sobivad viinapuudele suurepäraselt.

Bouches-du-Rhône’i departemangus on vahemereline kliima, st on palju päikest, mis on sellele kliimale iseloomulik. Suvi on väga kuum ja kuiv, talv üsna pehme. Temperatuur kõigub olenevalt aastaaegadest küllaltki suures ulatuses. Eriti kõrge on temperatuur suvel, mil see võib varjus sageli ulatuda 35 °C-ni. Keskmine aastane ööpäevane amplituud on üpris suur, talvel vägagi suur, vahel tuleb öösel ette tugevaid külmumisi. Sademerežiim on ebakorrapärane ja sademed on aasta peale halvasti jaotunud. Harvad ei ole tugevad hoovihmad. Kuiv ja külm põhjatuul mistraal puhub peaaegu 100 päeva aastas, sageli on tuuleiilide kiirus üle 100 km/h.

Provence’i viinamarjaistandused, mis on üle 2 600 aasta vanad, on Prantsusmaa vanimad. Need on eriti tuntud roosade veinide tootmise poolest. Alates 1907. aastast tundsid paljud viinamarjakasvatajad vajadust ühineda, et võidelda raskustega. Veinitootmist reguleeriti ning viinamarjakasvatajad moodustasid ühistuid ja ametiühinguid, mis õhutasid toodangu kvaliteedi arengut. „Kantonivein“ (vin de canton) määratleti täpselt ja reguleeritult 1964. aastal, viidates halduspiirkonnale, kus seda toodetakse ning kus on teatavad mulla- ja kliimatingimused. 1968. aasta dekreediga muudeti need „kantoniveinid“„piirkonnaveinideks“ (vins de pays), mida esialgu identifitseeriti tootmisdepartemangu nimega ja mis vastasid erilistele valmistamiskriteeriumidele, millega tagati parim kvaliteet. Nii tunnustatigi Bouches du Rhône’i piirkonnaveini, millest sai kaitstud geograafiline tähis 2011. aastal.

See toodang pärineb põhiliselt kahelt eraldi alalt: peamine ala paikneb departemangu idapoolses keskosas Aix-en-Provence’i ümber (65–70 % mahust) ning läänes eristub nn Camargue’i ala, mida kagus piirab Tarascon Arlesi ja Saintes-Maries-de-la-Meri kommuun. Camargue’i ala ainulaadsust kinnitab märge „Terre de Camargue“: see geograafiline piirkond on ette nähtud üksnes KGTga „Pays des Bouches-du-Rhône“ hõlmatud veinide tootmiseks.

8.2. Geograafilise piirkonna ja toote eripära põhjuslik seos

KGT „Pays des Bouches-du-Rhône“, mis hõlmab Bouches-du-Rhône’i departemangu kõiki kommuune, rajaneb peamiselt veinide erilistel omadustel, mis on seotud looduskeskkonna (kliima, mullad) omadustega. Bouches-du-Rhône’i departemang asub Prantsusmaa kaguosas, Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas. Seal on mägine reljeef, mis ulatub tasandiku kujul mereni välja, vahemerelist tüüpi kliima ning taimestik, mis koosneb peamiselt võsast ja gariigist. Seda iseloomustab ka mistraal, mis muudab töö mõnikord raskeks, kuid võimaldab puhastada viinamarjaistandusi ja kaitsta neid seenhaiguste eest ning kokkuvõttes suurendada niisuguste ainete sisaldust marjades, mis tekivad küpsemise viimases faasis. Mullad – olgu need siis kiviklibused savilubjakivimullad, liivmullad või isegi kruusamullad melassil ja liivakivil – ei ole liiga niisked, on hästi kuivendatud ja sobivad suurepäraselt viinamarjakasvatuseks. Viinamarjakasvatajad, kes kasutavad ära optimaalseid looduslikke tingimusi ja oskavad valida parimad maatükid, on mõistnud võtta parima mitmesugustest viinamarjasortidest territooriumil, mille mullad on sageli väheviljakad, kuid hästi kuivendatud ja viinamarjakasvatuseks eriti sobivad. Mullaomaduste ning sooja ja kuiva vahemereliste mõjudega kliima koostoime tulemusena on küpsemistingimused optimaalsed ning võimaldavad säilitada nende viinamarjasortide algsed lõhna- ja maitseomadused, kusjuures veinid on värsked ning neil on iseloomulik lõhna- ja maitsepotentsiaal. Näiteks värskeid ja meeldivaid punaseid veine iseloomustavad punaste marjade aroomid; värsked roosad veinid on samuti täidlased ja neil on punaste marjade või tsitrusviljade väljendusrikkad aroomid. Valged veinid on seevastu aromaatsed, lillelõhnased või puuviljased, värsked ja väljendavad oma noorust. Praegu turustavad KGTga „Pays des Bouches-du Rhône“ veinide aastatoodangut, mis on umbes 50 000 hektoliitrit, 18 ühistu- ja 88 üksikkeldrit. Roosad veinid moodustavad ligi 50 % kogumahust, punased veidi üle 40 % kogumahust ja valged veinid pisut alla 10 % kogumahust.

9. Olulised lisatingimused

Lisateave

Õigusraamistik: riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Geograafilise üksuse „Terre de Camargue“ tähemärgid ei tohi olla laiuselt ega kõrguselt suuremad kui KGT „Pays des Bouches-du-Rhône“ tähemärgid. Kui märge „Indication géographique protégée“ (kaitstud geograafiline tähis) on asendatud traditsioonilise märkega „Vin de pays“ (piirkonnavein), peab märgistusel olema esitatud Euroopa Liidu KGT logo.

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik: riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on erandina määratletud kaitstud geograafilise tähisega „Pays des Bouches-du-Rhône“ veinide valmistamise ja tootmise puhul, koosneb järgmistest kommuunidest allpool loetletud geograafilise piirkonnaga piirnevates ringkondades vastavalt 2020. aasta ametlikule geograafilisele koodile:

—

Nîmesi ringkond (Gardi departemangus): Aigaliers, AiguesMortes, Aigues-Vives, Aiguèze, Aimargues, Les Angles, Aramon, Argilliers, Arpaillargues-et-Aureillac, Aspères, Aubais, Aubord, Aubussargues, Aujargues, Bagnols-sur-Cèze, Baron, La Bastide-d’Engras, Beaucaire, Beauvoisin, Bellegarde, Belvézet, Bernis, Bezouce, Blauzac, Boissières, Bouillargues, Bourdic, La Bruguière, Cabrières, Le Cailar, Caissargues, La Calmette, Calvisson, La Capelle-et-Masmolène, Carsan, Castillon-du-Gard, Caveirac, Cavillargues, Chusclan, Clarensac, Codognan, Codolet, Collias, Collorgues, Combas, Comps, Congénies, Connaux, Cornillon, Crespian, Dions, Domazan, Estézargues, Flaux, Foissac, Fons, Fons-sur-Lussan, Fontanès, Fontarèches, Fournès, Fourques, Gajan, Gallargues-le-Montueux, Le Garn, Garons, Garrigues-Sainte-Eulalie, Gaujac, Générac, Goudargues, Le Grau-du-Roi, Issirac, Jonquières-Saint-Vincent, Junas, Langlade, Laudun-l’Ardoise, Laval-SaintRoman, Lecques, Lédenon, Lirac, Lussan, Manduel, Marguerittes, Meynes, Milhaud, Montagnac, Montaren-et-Saint-Médiers, Montclus, Montfaucon, Montfrin, Montignargues, Montmirat, Montpezat, Moulézan, Moussac, Mus, Nages-et Solorgues, Nîmes, Orsan, Parignargues, Le Pin, Pont-Saint-Esprit, Pougnadoresse, Poulx, Pouzilhac, Pujaut, Redessan, Remoulins, Rochefort-du-Gard, Rodilhan, Roquemaure, La Roque-sur-Cèze, La Rouvière, Sabran, Saint-Alexandre, SainteAnastasie, Saint-André-de-Roquepertuis, Saint-André-d’Olérargues, Saint-Bauzély, Saint-Bonnet-du-Gard, Saint-Chaptes, Saint-Christol-de-Rodières, Saint-Clément, Saint-Côme-et-Maruéjols, Saint-Dézéry, Saint-Dionisy, Saint-Etienne-des-Sorts, Saint-Geniès-de-Comolas, Saint-Geniès-de-Malgoirès, Saint-Gervais, SaintGervasy, Saint-Gilles, Saint-Hilaire-d’Ozilhan, Saint-Hippolyte-de-Montaigu, SaintJulien-de-Peyrolas, Saint-Laurent-d’Aigouze, Saint-Laurent-de-Carnols, SaintLaurent-des-Arbres, Saint-Laurent-la-Vernède, Saint-Mamert-du-Gard, Saint- Marcel-de-Careiret, Saint-Maximin, Saint-Michel-d’Euzet, Saint-Nazaire, SaintPaul-les-Fonts, Saint-Paulet-de-Caisson, Saint-Pons-la-Calm, Saint-Quentin-laPoterie, Saint-Siffret, Saint-Victor-des-Oules, Saint-Victor-la-Coste, Salazac, Salinelles, Sanilhac-Sagriès, Sauveterre, Sauzet, Saze, Sernhac, Serviers-etLabaume, Sommières, Souvignargues, Tavel, Théziers, Tresques, Uchaud, Uzès, Vallabrègues, Vallabrix, Vallérargues, Valliguières, Vauvert, Vénéjan, Verfeuil, Vergèze, Vers-Pont-du-Gard, Vestric-et-Candiac, Villeneuve-lès-Avignon, Villevieille;

—

Apti ringkond (Vaucluse’i departemangus): Ansouis, Apt, Auribeau, La Bastide-des-Jourdans, La Bastidonne, Beaumettes, Beaumont-dePertuis, Bonnieux, Buoux, Cabrières-d’Aigues, Cabrières-d’Avignon, Cadenet, Caseneuve, Castellet-en-Luberon, Cavaillon, Cheval-Blanc, Cucuron, Gargas, Gignac, Gordes, Goult, Grambois, Joucas, Lacoste, Lagarde-d’Apt, Lagnes, Lauris, Lioux, Lourmarin, Maubec, Ménerbes, Mérindol, Mirabeau, La Motte-d’Aigues, Murs, Oppède, Pertuis, Peypin-d’Aigues, Puget, Puyvert, Robion, Roussillon, Rustrel, Saignon, Saint-Martin-de-Castillon, Saint-Martin-de-la-Brasque, Saint-Pantaléon, Saint-Saturnin-lès-Apt, Sannes, Sivergues, Taillades, La Tour-d’Aigues, Vaugines, Viens, Villars, Villelaure, Vitrolles-en-Lubéron;

—	Avignoni ringkond (Vaucluse’i departemangus): Avignon, Bédarrides, Caumont-sur-Durance, Châteauneuf-de-Gadagne, Courthézon, Fontainede-Vaucluse, L’Isle-sur-la-Sorgue, Jonquerettes, Morières-lès-Avignon, Le Pontet, Saint-Saturnin-lès-Avignon, Saumane-de-Vaucluse, Sorgues, Le Thor, Vedène;

—

Carpentras’ ringkond (Vaucluse’i departemangus): Bollène, Caderousse, Camaret-sur-Aigues, Châteauneuf-du-Pape, Grillon, Jonquières, Lagarde-Paréol, Lamotte-du-Rhône, Lapalud, Mondragon, Mornas, Orange, Piolenc, Richerenches, Sérigan, Sainte-Cécile-les-Vignes, Travaillan, Uchaux, Valréas, Violès, Visan;

—

Forcalquier’ ringkond (Alpes-de-Haute Provence’i departemangus): Aubenas-les-Alpes, Aubignosc, Authon, Banon, Bayons, Bellaffaire, Bevons, La Brillanne, Le Caire, Céreste, Châteaufort, Châteauneuf-Miravail, Châteauneuf-Val-Saint-Donat, Clamensane, Claret, Corbières-en-Provence, Cruis, Curbans, Curel, Dauphin, Entrepierres, Faucon-du-Caire, Fontienne, Forcalquier, Gigors, L’Hospitalet, Lardiers, Limans, Lurs, Mane, Manosque, Melve, Mison, Montfort, Montfuron, Montjustin, Montlaux, Montsalier, Motte-du-Caire, Nibles, Niozelles, Noyers-sur-Jabron, Les Omergues, Ongles, Oppedette, Peipin, Piégut, Pierrerue, Pierrevert, Redortiers, Reillanne, Revest-des-Brousses, Revest-du-Bion, Revest-Saint-Martin, La Rochegiron, Sainte-Croix-à-Lauze, Saint-Etienne-les- Orgues, Saint-Geniez, Saint-Maime, Saint-Martin-les-Eaux, Saint-Michell’Observatoire, Sainte-Tulle, Saint-Vincent-sur-Jabron, Salignac, Saumane, Sigonce, Sigoyer, Simiane-la-Rotonde, Sisteron, Sourribes, Thèze, Turriers, Vachères, Valavoire Valbelle, Valernes, Vaumeilh, Venterol, Villemus, Villeneuve, Volx;

—	Digne-les-Bainsi ringkond (Alpes-de Haute Provence’i departemangus): Château-Arnoux-Saint-Auban, L’Escale, Ganagobie, Mallefougasse, Peyruis, Volonne;

—

Brignolesi ringkond (Vari departemangus): Aiguines, Artignosc-sur-Verdon, Artigues, Aups, Barjols, Baudinard-sur-Verdon, Bauduen, Besse-sur-Issole, Bras, Brignoles, Brue-Auriac, Cabasse, Camps-la-Source, Carcès, Carnoules, La Celle, Châteauvert, Correns, Cotignac, Entrecasteaux, Esparron, Flassans-sur-Issole, Forcalqueiret, Fox-Amphoux, Garéoult, Ginasservis, Gonfaron, Mazaugues, Méounes-lès-Montrieux, Moissac-Bellevue, Montfort-sur-Argens, Montmeyan, Nans-les-Pins, Néoules, Ollières, Pignans, Plan-d’Aups-Sainte-Baume, Pontevès, Pourcieux, Pourrières, Puget-Ville, Régusse, Rians, Rocbaron, La Roquebrussanne, Rougiers, Sainte-Anastasie-sur-Issole, Saint-Julien, Saint-Martinde-Pallières, Saint-Maximin-la-Sainte-Baume, Saint-Zacharie, Les Salles-surVerdon, Seillons-Source-d’Argens, Tavernes, Le Thoronet, Tourtour, Tourves, Le Val, Varages, La Verdière, Vérignon, Vinon-sur-Verdon, Vins-sur-Caramy;

—	Draguignani ringkond (Vari departemangus): Saint-Antonindu-Var, Sillans-la-Cascade;

—

Touloni ringkond (Vari departemangus): Bandol, Le Beausset, Belgentier, Bormes-les-Mimosas, La Cadière-d’Azur, Carqueiranne, Castellet, Collobrières, La Crau, Cuers, Evenos, La Farlède, La Garde, Hyères, Le Lavandou, La Londe-les-Maures, Ollioules, Pierrefeu-du-Var, Le Pradet, Le Revestles-Eaux, Riboux, Saint-Cyr-sur-Mer, Saint-Mandrier-sur-Mer, Sanary-sur-Mer, La Seyne-sur-Mer, Signes, Six-Fours-les-Plages, Solliès-Pont, Solliès-Toucas, SollièsVille, Toulon, La Valette-du-Var.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-46477258-0f19-4b8a-b355-9b9e51ee6f45

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/79

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/10)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Côtes de Bordeaux“

PDO-FR-A0987-AM04

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiline kood

Geograafilisele piirkonnale vahetus läheduses asuvad kommuunid on viidud kooskõlla ametlikule geograafilise koodiga.

Muudetakse koonddokumendi punkte 6 ja 9.

2. Põllumajanduslikud keskkonnakaitsenõuded

Tootespetsifikaati on lisatud järgmised põllumajanduslikud keskkonnakaitsenõuded:

surnud taimed tuleb maatükkidelt eemaldada, nende surnud taimede ükskõik missugune hoidmine maatükkidel on keelatud.

Täielik keemiline umbrohutõrje maatükil on keelatud.

Iga käitaja arvutab ja registreerib oma töötlemissageduse indeksi (indice de fréquence de traitement, IFT).

Nende muudatustega püütakse võtta paremini arvesse ühiskonna nõudmisi vähendada taimekaitsevahendite kasutamist ja arvestada rohkem keskkonnaga.

Need muudatused ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

3. Veini tunnustatud ladustajate vahel liikumise kuupäev

Välja jäetakse I peatüki punkti IX alapunkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse veinide ringlusse laskmist tunnustatud ladustajate vahel.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

4. Seos piirkonnaga

Seost päritolupiirkonnaga on muudetud seoses kommuunide arvu muutumisega ühinemise tõttu.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

5. Üleminekumeetmed

Üleminekumeetmed, mille tähtaeg on saabunud, on tootespetsifikaadist välja jäetud.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

6. Viide kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

See muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Côtes de Bordeaux

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Vaiksed punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on ≤ 3g/l.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

Õun- ja piimhappeline fermentatsioon on punaste veinide puhul kohustuslik. Kogu veinipartii puhul on kõikide punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus enne pakendamist (lahtine vein) või pärast pakendamist 0,3 grammi liitri kohta.

Veinide lenduvate hapete sisaldus on kuni 13,26 meq/l saagikoristusaastale järgneva aasta 31. juulini ja 16,33 meq/l pärast seda kuupäeva.

Enne pakendamist või turustamisel lahtiselt on veinide vääveldioksiidi sisaldus ≤ 140 mg/l.

Punaste veinide puhul on sageli peamiseks viinamarjasordiks „Merlot N“, mille omadused tulevad eriti soodsalt esile tänu savi-lubjamuldadele ning mis võimaldab koos viinamarjasortidega „Cabernet-Sauvignon N“ ja „Cabernet-franc N“ (kohaliku nimetusega „Malbec“) saada puuviljalisi ja pehmeid veine.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2. Vaiksed valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on ≤4g/l.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Veinide lenduvate hapete sisaldus on kuni 13,26 meq/l kuni saagikoristusaastale järgneva aasta 31. juulini ja 16,33 meq/l pärast seda kuupäeva.

Enne pakendamist või turustamisel lahtiselt on veinide vääveldioksiidi sisaldus ≤ 180 mg/l.

Valged veinid on valdavalt valmistatud viinamarjasordist „Sauvignon B“ koos sortidega „Sémillon B“ ja „Muscadelle B“.

Kontrollitud päritolunimetusega veinid „Côtes de Bordeaux“ on täidlased ja puuviljalised ning neid sobib säilitada kolme kuni kümne aasta jooksul.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3. Magusad vaiksed valged veinid, nn liköörveinid

LÜHIKIRJELDUS

Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 14,5 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrute sisaldus on üle 51 g/l.

Enne pakendamist või turustamisel lahtiselt on veinide vääveldioksiidi sisaldus ≤ 400 mg/l.

Nende veinide puhul määratakse lenduvate hapete sisaldus enne pakendamist (lahtisel kujul) erandkorras kindlaks vastava määrusega.

Jääksuhkruga valgetel veinidel on sageli mee ja tsitrusviljade maitsenüansid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4. Poolmagusad vaiksed valged veinid (moelleux)

LÜHIKIRJELDUS

Jääksuhkruga poolmagusad valged veinid (moelleux) valmistatakse viinamarjadest, mille suhkrusisaldus on vähemalt 221 g liitri veinivirde kohta. Need veinid on pehmed, õrnad ja peenemaitselised.

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides ≥ 13,5 %

Üldalkoholisisaldus pärast rikastamist: 15 %

Fermenteeritavate suhkrute sisaldus 17–45 g/l.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	300

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Istutustihedus ja ridadevaheline kaugus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 viinapuud hektari kohta.

Ridade vahe on maksimaalselt:

—	2,50 meetrit viinapuude puhul, kui kasutatud on ühe- või kaheõlalist Guyot’ vormi või nöörpuu madalat vormi;

—	ja 3 meetrit kahesuunalise horisontaaltoestuse puhul, kui kasutatud on lüürakujulist vormi.

Samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on vähemalt:

—	0,85 meetrit viinapuude puhul, kui kasutatud on ühe- või kaheõlalist Guyot’ vormi või nöörpuu madalat vormi;

—	ja 0,74 meetrit kahesuunalise horisontaaltoestuse puhul, kui kasutatud on lüürakujulist vormi..

2. Viinapuude lõikamise nõuded

Viljelustavad

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise staadiumis (Lorentzi skaalal 9).

Viinapuud lõigatakse kas lühikeste võrsetega või pika võrsega lõikamismeetodi abil, jättes hektari kohta kuni 45 000 punga ja kuni 14 punga tüve kohta.

3. Saagikoristuse erisätted

Viljelustavad

Magusate valgete veinide, nn liköörveinide puhul toimub saagikoristus käsitsi järjestikuste koristusetappidena.

4. Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on punaste veinide puhul lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti punaste veinide puhul, 13 % valgete kuivade veinide puhul ning 15 mahuprotsenti poolmagusate valgete veinide (moelleux) puhul.

Magusate liköörveinide puhul ei ole rikastamine lubatud.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Vaiksed punased veinid

65 hektoliitrit hektari kohta

2. Vaiksed valged veinid

72 hektoliitrit hektari kohta

3. Magusad vaiksed valged veinid, nn liköörveinid

40 hektoliitrit hektari kohta

4. Poolmagusad vaiksed valged veinid (moelleux)

55 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, pressimine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub 1. jaanuari 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Anglade, Bassens, Baurech, Béguey, Belvès-de-Castillon, Berson, Blaye, Bouliac, Braud-et-Saint-Louis, Cadillac, Cambes, Camblanes-et-Meynac, Campugnan, Capian, Caplong, Carbon-Blanc, Cardan, Carignan-de-Bordeaux, Cars, Cartelègue, Castillon-la-Bataille, Cavignac, Cénac, Cenon, Cézac, Civrac-de-Blaye, Cubnezais, Donnezac, Donzac, Etauliers, Eynesse, Eyrans, Floirac, Fours, Francs, Gabarnac, Gardegan-et-Tourtirac, Générac, Gensac, Haux, Landerrouat, Langoiran, Laroque, Laruscade, Latresne, Lestiac-sur-Garonne, Les Lèves-et-Thoumeyragues, Ligueux, Lormont, Loupiac, Marcenais, Margueron, Marsas, Massugas, Mazion, Monprimblanc, Omet, Paillet, Pellegrue, Pessac-sur-Dordogne, Pineuilh, Plassac, Pleine-Selve, Pugnaci kommuuni osa, mis vastab Lafosse’i territooriumi osale enne ühinemist 1. juulil 1974; Puisseguini kommuuni osa, mis vastab Monbadoni territooriumile enne ühinemist 1. jaanuaril 1989; Quinsac, Reignac, Riocaud, Rions, La Roquille, Saint-André-et-Appelles, Saint-Androny, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Avit-de-Soulège, Saint-Avit-Saint-Nazaire, Saint-Caprais-de-Bordeaux, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Cibard, Saint-Ciers-sur-Gironde, Saint-Genès-de-Blaye, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Germain-de-Grave, Saint-Girons-d’Aiguevives, Saint-Magne-de-Castillon, Saint-Maixant, Saint-Mariens, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Palais, Saint-Paul, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Philippe-du-Seignal, Saint-Quentin-de-Caplong, Sainte-Foy-la-Grande, Saint-Savin, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Yzan-de-Soudiac, Sainte-Colombe, Sainte-Croix-du-Mont, Sainte-Eulalie, Les Salles-de-Castillon, Saugon, Semens, Tabanac, Tayac, Le Tourne, Val-de-Livenne, Verdelais, Villenave-de-Rions ja Yvrac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Cabernet franc N

Cabernet-Sauvignon N

Cot N – Malbec

Merlot N

Muscadelle B

Sauvignon B – Sauvignon blanc

Sauvignon gris G – Fié gris

Semillon B

8. Seos(t)e kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Côtes de Bordeaux“ geograafiline piirkond Gironde’i departemangus asub Garonne’i jõe kallastel Dordogne’i ja Gironde’i vahel, tegemist on orguderikka, peamiselt savi-lubjamuldadega piirkonnaga. See nimetus ühendab viit ajaloolist veinivalmistuskeskust: Blaye, Cadillac, Castillon-la-Bataille, Francs ja Sainte-Foy-la-Grande.

Veini „Côtes de Bordeaux“ tootmispiirkonnas domineerivad orud, kus seguneb magevesi ja merevesi. Ookeani mõju ulatub sügavale maismaale, Dordogne’i ja Garonne’i jõgi moodustavad koos laia veevoolu, Gironde’i lehtersuudme. Veini „Côtes de Bordeaux“ tootmispiirkonna pinnavormides on ühendatud tasandikud ja mäejalamid, mis kõrguvad jõgede kohal peamiselt piirkonna edelaosas, jõekaldad on järsud, kõrguste vahe võib varieeruda kolmekümnest meetrist seitsmekümneni, iseloomulikud on platood, mida läbib sekundaarne jõgede võrk.

Selles suures piirkonnas valitsevad viinamarjakasvatuse jaoks suhteliselt ühtlaselt soodsad ilmastikutingimused: suurte veemassiivide lähedus (Atlandi ookean, Gironde’i lehtersuue, Garonne’i ja Dordogne’i jõgede vahelised orud), millel on oluline roll temperatuuri reguleerijana; ookeani mõju vähendab kevadise pakase toimet.

Pika traditsiooniga veinide „Côtes de Bordeaux“ omadused tulenevad looduskeskkonna mitmekesisusest, kasutatavatest viinamarjasortidest ja veinivalmistajate oskusteabest. Ajalooliselt on mäejalamitel, mäenõlvadel või platoodel kasvatatavaid viinamarjasorte valitud sõltuvalt muldade vee läbilaskvusest ning kasvatusalade pinnavormide eripäradest. Igal aastal kasutab 1 000 viinamarjakasvatajat neid veine tootes ära oma oskusteavet. Põllumajandusettevõtjad teevad istandustes ja ladudes kõik endast oleneva, et toota kõrgelt hinnatud toodet: nad järgivad nõuet istutustiheduse kohta, maksimaalset saagikust piiritletud kasvatusalal, peamiste ja täiendavate viinamarjasortide kokkusegamise eeskirju, veinide laagerdumise nõuet kuni koristusele järgneva aasta 15. märtsini.

Veini „Côtes de Bordeaux“ tootmispiirkonna viinamarjaistandused moodustavad ka olulise kultuuripärandi: ajaloolised lossid, häärberid ja kindlused, romaani stiilis kirikud, kuulsate kirjanike või kunstnikega seotud luksuslikud eluasemed. Kitsaste tänavate, kindlustustornide ja veskitega kaitstud külad annavad tunnistust aktiivsest viinamarjakasvatusest ja veinikaubandusest.

Veinidel „Côtes de Bordeaux“, mis moodustavad ligikaudu 14 % Bordeaux’ veinitoodangust, on tänapäeval oluline koht Bordeaux’ veinide maailmas. Need veinid annavad tunnistust ajaloolisest rikkusest ja traditsiooniliste Bordeaux’ piirkonna viinamarjasortide potentsiaalist.

Nimetus „Côtes de Bordeaux“ ja selle täiendavad geograafilised tähised on saavutanud peamistel veiniturgudel (Prantsusmaa ja Belgia) märkimisväärse maine. Viimase kümne aasta jooksul on müügimaht Prantsusmaa hulgiturul kasvanud enam kui 40 % võrra ning enam kui 15 % Prantsusmaa leibkondadest on ostnud selle nimetusega veine. Ekspordi puhul on vein „Côtes de Bordeaux“ saavutanud märkimisväärse tunnustuse (eelkõige Belgias) ning ekspordimaht kaldub kasvama, eelkõige Aasia turgude arvel.

Need vaiksed veinid on valdavalt saadud peamiste viinamarjasortide ja täiendavate viinamarjasortide segamise teel.

Valged veinid on valdavalt valmistatud viinamarjasordist „Sauvignon B“ koos sortidega „Sémillon B“ ja „Muscadelle B“.

Kontrollitud päritolunimetusega veinid „Côtes de Bordeaux“ on täidlased ja puuviljalised ning neid sobib säilitada kolme kuni kümne aasta jooksul.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetuse „Côtes de Bordeaux“ geograafilise piirkonna vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 1. jaanuari 2021. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Gironde’i departemang:

Ambarès-et-Lagrave, Arbanats, Artigues-près-Bordeaux, Auriolles, Ayguemorte-les-Graves, Baigneaux, Baron, Barsac, Beautiran, Bellebat, Bellefond, Beychac-et-Caillau, Blésignac, Bommes, Bonnetan, Bossugan, Branne, La Brède, Budos, Cabara, Cadarsac, Cadaujac, Camarsac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Casseuil, Castelviel, Castets et Castilloni kommuuni osa, mis vastab Castets-en-Dorthe’i delegeeritud kommuuni vastavale territooriumile, Castres-Gironde, Caudrot, Caumont, Cazaugitat, Cérons, Cessac, Civrac-sur-Dordogne, Coirac, Coubeyrac, Courpiac, Créon, Croignon, Cursan, Daignac, Dardenac, Daubèze, Doulezon, Escoussans, Espiet, Les Esseintes, Faleyras, Fargues, Fargues-Saint-Hilaire, Flaujagues, Frontenac, Gauriac, Gauriaguet, Génissac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Grézillac, Guillac, Illats, Isle-Saint-Georges, Izon, Jugazan, Juillac, Ladaux, Landiras, Langon, Lansac, Lapouyade Léogeats, Léognan, Lignan-de-Bordeaux, Listrac-de-Durèze, Loupes, Lugaignac, Lugasson, Lussac, Madirac, Martillac, Martres, Mazères, Mombrier, Montagne, Montignac, Montussan, Morizès, Mouliets-et-Villemartin, Moulon, Mourens, Naujan-et-Postiac, Nérigean, Peujard, Le Pian-sur-Garonne, Podensac, Pompignac, Porte-de-Benauge, Portets, Le Pout, Preignac, Pugnac, Puisseguin, Pujols, Pujols-sur-Ciron, Rauzan, Roaillan, Romagne, Sadirac, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Brice, Saint-André-de-Cubzac, Saint-André-du-Bois, Saint-Brice, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Ciers-de-Canesse, Saint-Emilion, Saint-Etienne-de-Lisse, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Laurent-d’Arce, Saint-Laurent-du-Bois, Saint-Laurent-du-Plan, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Léon, Saint-Loubert, Saint-Loubès, Saint-Macaire, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Sescas, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Pierre-d’Aurillac, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Selve, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Trojan, Saint-Vincent-de-Paul, Saint-Vincent-de-Pertignas, Sainte-Florence, Sainte-Foy-la-longue, Sainte-Radegonde, Sainte-Terre, Salleboeuf, Samonac, Sauternes, La Sauve, Soulignac, Soussac, Targon, Tauriac, Teuillac, Tizac-de-Curton, Tizac-de-Lapouyade, Toulenne, Tresses, Vignonet, Villeneuve ja Virelade.

—

Dordogne’i departemang:

Bergerac, Bonneville-et-Saint-Avit-de-Fumadière, Bosset, Cunèges, Le Fleix, La Force, Fraisse, Gageac-et-Rouillac, Gardonne, Ginestet, Lamonzie-Saint-Martin, Lamothe-Montravel, Les Lèches, Lunas, Mescoules, Minzac, Monbazillac, Monestier, Monfaucon, Montazeau, Montcaret, Nastringues, Pomport, Port-Sainte-Foy-et-Ponchapt, Prigonrieux, Razac-de-Saussignac, Ribagnac, Rouffignac-de-Sigoulès, Saint-Antoine-de-Breuilh, Saint-Georges-de-Blancaneix, Saint-Géry, Saint-Méard-de-Gurçon, Saint-Michel-de-Montaigne, Saint-Pierre-d’Eyraud, Saint-Seurin-de-Prats, Saint-Vivien, Saussignac, Sigoulès et Flaugeac, Thénac, Vélines ja Villefranche-de-Lonchat.

—	Charente-Maritime’i departemang: Saint-Georges-des-Agoûts.

Täiendavad geograafilised tähised

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Päritolunimetusele võib lisada täiendavad geograafilised tähised „Blaye“, „Cadillac“, „Castillon“, „Francs“ või „Sainte-Foy“, kui veinid vastavad nende geograafiliste tähiste kohta kehtestatud tootmistingimustele.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“.

Laiema geograafilise piirkonna nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ei kõrguse ega laiuse poolest olla suurem kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse nime moodustavate tähtede suurusest.

Kollektiivne tunnus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Päritolunimetusega veinide „Côtes de Bordeaux“ puhul, millele võib olla lisatud üks järgmistest täiendavatest geograafilistest tähistest: „Blaye“, „Cadillac“, „Castillon“, „Francs“ või „Sainte-Foy“, lisatakse kõikidele tootjatele väljastatud kollektiivne tunnus vastavalt taotleva rühma kehtestatud kehtivatele ühisnormidele.

Väiksem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Märgistamisel kasutatavad märked

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Päritolunimetusega valgete veinide „Côtes de Bordeaux“ puhul, millele on lisatud täiendav geograafiline tähis „Sainte-Foy“, mille fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on 17–45 grammi liitri kohta, lisatakse märge „moelleux“.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-ecf05533-907b-480f-977d-56a768e55c78

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/87

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2022/C 88/11)

See teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Bordeaux“

PDO-FR-A0821-AM07

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafilise koodiga.

Piirkonna ulatus jääb samaks.

Muudetud on koonddokumendi punkte°6 ja 9.

2. Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Saint-Estèphe’i, Pomeroli ja Libourne’i kommuuni piiritletud ala puhul on lisasse kantud kuupäev 3. juuni 2021.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusalade muudatuse heaks kiitis. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks geograafiline tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Viide kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Bordeaux

2. Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Kuivad valged vaiksed veinid

LÜHIKIRJELDUS

Kuivadel valgetel vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—	väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti;

—	fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3 g/l. See sisaldus võib olla kuni 5 g/l, kui üldhappesus on ≥ 2,7 g/l H2SO4.

Pärast rikastamist on nende üldalkoholisisaldus ≤ 13 mahuprotsenti.

Enne pakendamist on neil järgmised omadused:

—	lenduvate hapete sisaldus ≤13,26 meq/l;

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤180 mg/l.

Muud analüüsistandardid vastavad liidu eeskirjadele.

„Sauvignon B“ viinamarjasordist valmistatud kuivad valged veinid on väga aromaatsed, värsked ja puuviljalised ning neis esineb lille- ja tsitrusenüansse. „Sémillon B“ toob veini jõulisust ja täidlust, selle segamine viinamarjasordiga „Muscadelle B“ annab veinile lillearoomi. Segamisel annavad lisatavad viinamarjasordid happesust ja tsitrusenüansse. Need janu kustutavad veinid sobivad hästi noorelt (ühe- või kaheaastase veinina) tarbimiseks.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

2. Valged vaiksed veinid jääksuhkruga

LÜHIKIRJELDUS

Kuivadel valgetel vaiksetel ja fermenteeritavate suhkrutega veinidel on järgmised omadused:

—	väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti;

—	fermenteeritavate suhkrute sisaldus >5 g/l ja ≤ 60 g/l.

Pärast rikastamist on nende üldalkoholisisaldus ≤ 13,5 mahuprotsenti.

Enne pakendamist on neil järgmised omadused:

—	lenduvate hapete sisaldus ≤13,26 meq/l;

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤250 mg/l.

Muud analüüsistandardid vastavad liidu eeskirjadele.

Fermenteeritavate suhkrutega valged veinid põhinevad viinamarjasordil „Sémillon B“, andes tulemuseks täidlased, rikkaliku maitsebuketi ja kuldse värvusega veinid, millel on suhkurdatud puuviljade aroom. Seda viinamarjasorti saab kombineerida sordiga „Sauvignon B“, mis annab veinile värskust. Vein võib mõne aasta laagerduda, kuid nautimiseks sobib ka noor vein.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	250

3. Roosad vaiksed veinid

LÜHIKIRJELDUS

Roosadel vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—	väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti;

—	fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3 g/l. See sisaldus võib olla kuni 5 g/l, kui üldhappesus on ≥ 2,7 g/l H2SO4.

—	intensiivne muudetud värvus (DO420+DO520+DO620)≤1,1.

Pärast rikastamist on nende üldalkoholisisaldus ≤ 13 mahuprotsenti.

Enne pakendamist on neil järgmised omadused:

—	lenduvate hapete sisaldus ≤13,26 meq/l;

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤180 mg/l.

Muud analüüsistandardid vastavad liidu eeskirjadele.

Roosade veinide värvus varieerub kahvaturoosa ja intensiivsema roosa vahel vastavalt kasutatavale tehnikale (otsene pressimine, kerge leotamine või loomulik arenemine) ja neil on puuvilja- või lillelõhnade bukett, mida toetab tasakaalustatud struktuur ümaruse ja erksuse vahel. Veinid jätavad suhu rikkaliku maitse. Nad sobivad hästi noorelt (ühe- või kaheaastase veinina) tarbimiseks.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	200

4. Vaiksed punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punastel vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—	väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti;

—	fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3 g/l;

—	õunhappe sisaldus ≤ 0,3 g/l.

Pärast rikastamist on nende üldalkoholisisaldus ≤ 13,5 mahuprotsenti.

Enne pakendamist on neil järgmised omadused:

—	lenduvate hapete sisaldus ≤13,26 meq/l;

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤140 mg/l.

Muud analüüsistandardid vastavad liidu eeskirjadele.

Punased veinid, milles domineerib sageli viinamarjasort „Merlot N“, on pehmed, puuviljased ja vähehappelised; neid saab värskendada kõrge küpsusastme saavutamise aastatel viinamarjasortide „Petit Verdot N“ ja „Cot N“ happesusega, kuid peamine segamine toimub viinamarjasortide „Merlot N“ ja „Cabernet Sauvignon N“ abil ning vähemal määral viinamarjasordiga „Cabernet Frank N“. Viimased annavad veinidele aromaatset komplekssust ja tanniinisust, mis võimaldab täiustada nende maitsebuketti.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Istutustihedus – ridadevaheline kaugus

Viljelustavad

Maatükkidel, kus viinapuud on istutatud alates 1. augustist 2008, on puude minimaalne istutustihedus 4 000 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri. Seda tihedust võib vähendada kuni 3 300 puuni hektari kohta. Sellisel juhul ei tohi ridade vahe olla suurem kui 3 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri.

2. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Lubatud on ainult lühike lõikus (lühivõrsed) või pikk lõikus (pikad võrsed). „Merlot N“, „Sémillon B“ ja „Muscadelle B“ sortide puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 45 000 hektari ja 18 tüve kohta. Teiste viinamarjasortide ehk „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ sortide puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 50 000 hektari ja 20 tüve kohta. Pärast võrsete eemaldamist ei tohi viljakandvate okste arv puul ületada järgmisi piire:

—	viinamarjasortide „Merlot N“, „Sémillon B“ ja „Muscadelle B“ puhul 12 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on vähemalt 4 000 puud hektari kohta, ja 15 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta;

—

teiste viinamarjasortide, sealhulgas „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ puhul 14 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on vähemalt 4 000 puud hektari kohta, ja 17 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta.

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorentzi skaalal 9). Võrsed eemaldatakse enne viljade moodustumist.

3. Veinivalmistuse eritavad

Muude roosade veinide valmistamiseks kui need, mille puhul võib kasutada märget „clairet“, lubatakse aktiivsöe kasutamist veinivalmistamisel seoses viinamarjavirdega, mis ei ületa asjaomase saagi puhul 20 % vastava veinivalmistaja toodetud roosade veinide mahust.

4. Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Punaste veinide osaline kontsentreerimine on lubatud kuni 15 protsendi ulatuses rikastatavast mahust. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada järgmisi mahuprotsente.

—	Pärast rikastamist ei tohi punaste ja valgete kuivade ja fermenteeritavaid suhkruid sisaldavate veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti.

—	Pärast rikastamist ei tohi roosade ja valgete kuivade veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	Valged vaiksed veinid (kuivad ja fermenteeritavate suhkrutega)

77 hektoliitrit hektari kohta

2.	Roosad vaiksed veinid

72 hektoliitrit hektari kohta

3.	Punased vaiksed veinid – viinapuude istutustihedus ≥ 4 000 puud/ha

68 hektoliitrit hektari kohta

4.	Punased vaiksed veinid – viinapuude istutustihedus < 4 000 puud/ha

64 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Abzac, Aillas, Ambarès-et-Lagrave, Ambès, Anglade, Arbanats, Arcins, Arsac, Artigues-près-Bordeaux, Arveyres, Asques, Aubiac, Auriolles, Auros, Avensan, Ayguemorte-les-Graves, Bagas, Baigneaux, Barie, Baron, Barsac, Bassanne, Bassens, Baurech, Bayas, Bayon-sur-Gironde, Bazas, Beautiran, Bégadan, Bègles, Béguey, Bellebat, Bellefond, Belvès-de-Castillon, Bernos-Beaulac, Berson, Berthez, Beychac-et-Caillau, Bieujac, Birac, Blaignac, Blaignan-Prignac, Blanquefort, Blasimon, Blaye, Blésignac, Bommes, Bonnetan, Bonzac, Bordeaux, Bossugan, Bouliac, Bourdelles, Bourg, Branne, Brannens, Braud-et-Saint-Louis, Brouqueyran, Bruges, Budos, Cabanac-et-Villagrains, Cabara, Cadarsac, Cadaujac, Cadillac, Cadillac-en-Fronsadais, Camarsac, Cambes, Camblanes-et-Meynac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Camps-sur-l’Isle, Campugnan, Canéjan, Capian, Caplong, Carbon-Blanc, Cardan, Carignan-de-Bordeaux, Cars, Cartelègue, Casseuil, Castelmoron-d’Albret, Castelnau-de-Médoc, Castelviel, Castets et Castillon, Castillon-la-Bataille, Castres-Gironde, Caudrot, Caumont, Cauvignac, Cavignac, Cazats, Cazaugitat, Cénac, Cenon, Cérons, Cessac, Cestas, Cézac, Chamadelle, Cissac-Médoc, Civrac-de-Blaye, Civrac-sur-Dordogne, Civrac-en-Médoc, Cleyrac, Coimères, Coirac, Comps, Coubeyrac, Couquèques, Courpiac, Cours-de-Monségur, Cours-les-Bains, Coutras, Coutures, Créon, Croignon, Cubnezais, Cubzac-les-Ponts, Cudos, Cursan, Cussac-Fort-Médoc, Daignac, Dardenac, Daubèze, Dieulivol, Donnezac, Donzac, Doulezon, Escoussans, Espiet, Etauliers, Eynesse, Eyrans, Eysines, Faleyras, Fargues, Fargues-Saint-Hilaire, Flaujagues, Floirac, Floudès, Fontet, Fossés-et-Baleyssac, Fours, Francs, Fronsac, Frontenac, Gabarnac, Gaillan-en-Médoc, Gajac, Galgon, Gans, Gardegan-et-Tourtirac, Gauriac, Gauriaguet, Générac, Génissac, Gensac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Gours, Gradignan, Grayan-et-l’Hôpital, Grézillac, Grignols, Guillac, Guillos, Guîtres, Haux, Hure, Illats, Isle-Saint-Georges, Izon, Jau-Dignac-et-Loirac, Jugazan, Juillac, La Brède, La Lande-de-Fronsac, La Réole, La Rivière, La Roquille, La Sauve, Labarde, Labescau, Ladaux, Lados, Lagorce, Lalande-de-Pomerol, Lamarque, Lamothe-Landerron, Landerrouat, Landerrouet-sur-Ségur, Landiras, Langoiran, Langon, Lansac, Lapouyade, Laroque, Laruscade, Latresne, Lavazan, Le Bouscat, Le Fieu, Le Haillan, Le Nizan, Le Pian-Médoc, Le Pian-sur-Garonne, Le Pout, Le Puy, Le Taillan-Médoc, Le Tourne, Le Verdon-sur-Mer, Léogeats, Léognan, Les Artigues-de-Lussac, Les Billaux, Les Eglisottes-et-Chalaures, Les Esseintes, Les Lèves-et-Thoumeyragues, Les Peintures, Les Salles, Lesparre-Médoc, Lestiac-sur-Garonne, Libourne, Lignan-de-Bazas, Lignan-de-Bordeaux, Ligueux, Listrac-de-Durèze, Listrac-Médoc, Lormont, Loubens, Loupes, Loupiac, Loupiac-de-la-Réole, Ludon-Médoc, Lugaignac, Lugasson, Lugon-et-l’Ile-du-Carnay, Lussac, Macau, Madirac, Maransin, Marcenais, Margaux-Cantenac, Margueron, Marimbault, Marions, Marsas, Martignas-sur-Jalle, Martillac, Martres, Masseilles, Massugas, Mauriac, Mazères, Mazion, Mérignac, Mérignas, Mesterrieux, Mombrier, Mongauzy, Monprimblanc, Monségur, Montagne, Montagoudin, Montignac, Montussan, Morizès, Mouillac, Mouliets-et-Villemartin, Moulis-en-Médoc, Moulon, Mourens, Naujac-sur-Mer, Naujan-et-Postiac, Néac, Nérigean, Neuffons, Noaillac, Noaillan, Omet, Ordonnac, Paillet, Parempuyre, Pauillac, Pellegrue, Périssac, Pessac, Pessac-sur-Dordogne, Petit-Palais-et-Cornemps, Peujard, Pineuilh, Plassac, Pleine-Selve, Podensac, Pomerol, Pompéjac, Pompignac, Pondaurat, Porchères, Porte-de-Benauge, Portets, Préchac, Preignac, Prignac-et-Marcamps, Pugnac, Puisseguin, Pujols, Pujols-sur-Ciron, Puybarban, Puynormand, Queyrac, Quinsac, Rauzan, Reignac, Rimons, Riocaud, Rions, Roaillan, Romagne, Roquebrune, Ruch, Sablons, Sadirac, Saillans, Saint-Aignan, Saint-André-de-Cubzac, Saint-André-du-Bois, Saint-André-et-Appelles, Saint-Androny, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Antoine-sur-l’Isle, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Aubin-de-Médoc, Saint-Avit-de-Soulège, Saint-Avit-Saint-Nazaire, Saint-Brice, Saint-Caprais-de-Bordeaux, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Christoly-Médoc, Saint-Christophe-de-Double, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Cibard, Saint-Ciers-d’Abzac, Saint-Ciers-de-Canesse, Saint-Ciers-sur-Gironde, Sainte-Colombe, Saint-Côme, Sainte-Croix-du-Mont, Saint-Denis-de-Pile, Saint-Emilion, Saint-Estèphe, Saint-Etienne-de-Lisse, Sainte-Eulalie, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Sainte-Florence, Sainte-Foy-la-Grande, Sainte-Foy-la-Longue, Sainte-Gemme, Saint-Genès-de-Blaye, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Genès-de-Fronsac, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-de-Grave, Saint-Germain-de-la-Rivière, Saint-Germain-d’Esteuil, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Gervais, Saint-Girons-d’Aiguevives, Sainte-Hélène, Saint-Hilaire-de-la-Noaille, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Jean-d’Illac, Saint-Julien-Beychevelle, Saint-Laurent-d’Arce, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Laurent-du-Bois, Saint-Laurent-du-Plan, Saint-Laurent-Médoc, Saint-Léon, Saint-Loubert, Saint-Loubès, Saint-Louis-de-Montferrand, Saint-Macaire, Saint-Magne-de-Castillon, Saint-Maixant, Saint-Mariens, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Laye, Saint-Martin-de-Lerm, Saint-Martin-de-Sescas, Saint-Martin-du-Bois, Saint-Martin-du-Puy, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Médard-de-Guizières, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Médard-en-Jalles, Saint-Michel-de-Fronsac, Saint-Michel-de-Lapujade, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Palais, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Paul, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Philippe-du-Seignal, Saint-Pierre-d’Aurillac, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Quentin-de-Caplong, Sainte-Radegonde, Saint-Romain-la-Virvée, Saint-Sauveur, Saint-Sauveur-de-Puynormand, Saint-Savin, Saint-Selve, Saint-Seurin-de-Bourg, Saint-Seurin-de-Cadourne, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Seurin-sur-l’Isle, Saint-Sève, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Saint-Sulpice-de-Guilleragues, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Sainte-Terre, Saint-Trojan, Saint-Vincent-de-Paul, Saint-Vincent-de-Pertignas, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Vivien-de-Médoc, Saint-Vivien-de-Monségur, Saint-Yzan-de-Soudiac, Saint-Yzans-de-Médoc, Salaunes, Salleboeuf, Samonac, Saucats, Saugon, Sauternes, Sauveterre-de-Guyenne, Sauviac, Savignac, Savignac-de-l’Isle, Semens, Sendets, Sigalens, Sillas, Soulac-sur-Mer, Soulignac, Soussac, Soussans, Tabanac, Taillecavat, Talais, Talence, Targon, Tarnès, Tauriac, Tayac, Teuillac, Tizac-de-Curton, Tizac-de-Lapouyade, Toulenne, Tresses, Uzeste, Val-de-Livenne, Val de Virvée, Valeyrac, Vayres, Vendays-Montalivet, Vensac, Vérac, Verdelais, Vertheuil, Vignonet, Villandraut, Villegouge, Villenave-de-Rions, Villenave-d’Ornon, Villeneuve, Virelade, Virsac, Yvrac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

„Carmenère N“ (tume)

„Cot N“ (tume) – „Malbec“

„Merlot N“ (tume)

„Muscadelle B“ (hele)

„Petit Verdot N“ (tume)

„Sauvignon B“ (hele) – „Sauvignon blanc“

„Sauvignon gris G“ (hall) – „Fié gris“

„Sémillon B“

8. Seos(t)e kirjeldus

Geograafilises piirkonnas on viinamarjakasvatuseks suhteliselt ühesugused kliimatingimused: asukoht suurte veekogude lähedal (Atlandi ookean, Gironde’i suudmeala, Garonne’i ja Dordogne’i orud), mis on olulised soojuse reguleerijad. Samas aga vähenevad ookeani kevadkülmale avalduvad pehmendavad mõjud sedamööda, mida kaugemal on piirkond merest ja suurtest orgudest ning mida lähemal see on Landesi, Saintonge’i ja Double Périgourdine’i metsamassiividele. Need iseärasused selgitavad viinapuude vähest levikut geograafilise piirkonna põhja-, lõuna ja edelaosas. See puudutab 494 Gironde’i departemangu kommuuni 535st, jättes välja departemangu edelaosa, kus ei tegelda viinamarjakasvatuse, vaid metsandusega.

—	Erinevad mullatüübid ja eri suundades kasvatamine on viinud erinevate viinamarjasortide valimise ning kohandamiseni vastavalt keskkonnatingimustele. Seega võib eristada nelja mullatüüpi:

—	savi-lubjamullad ja mergli-lubjamullad, mis on väga levinud mägede nõlvadel, kuhu sobib hästi kasvama „Merlot N“;

—	ränimullad, mis sisaldavad savi ja lubjakivi osakesi ning sobivad täiuslikult näiteks sortide „Merlot N“ ja „Sauvignon B“ kasvatamiseks;

—

savika liivakivi põhised ränielemente sisaldavad kergemad mullad, mis sobivad baasveinide valmistamiseks sobivate valgete viinamarjasortide kasvatamiseks; kruusamullad, mis sisaldavad kruusa, kvartsi ja suuremal või vähemal määral jämedat liiva, moodustades hästi vett läbilaskvad ning soojad terrassid, mis sobivad täiuslikult viinamarjakasvatuseks ja iseäranis „Caubernet Sauvignon N“ sordi jaoks.

Viinamarjasortide, biofüüsikalise keskkonna mitmekesisuse, viinamarjaistanduse majandamise ja veinivalmistusviisi vaheline vastavus annab erilisi veine, mida iseloomustab suur aroomirikkus. Tänu sadamale ja tihedatele ajaloolistele sidemetele teiste riikidega, mille abil loodi juba ammu struktureeritud ning võimas äritegevus, on Bordeaux’ viinamarjaistandused olnud alati ülejäänud maailma poole pööratud, toetades või levitades tehnilisi uuendusi, soodustades istanduste dünaamikat, võimaldades seeläbi tugevdada, arendada ja eksportida oma oskusteavet, pidades alati silmas ilmalikke kasutusviise. 1152. aastal Akvitaania hertsoginna Eleanori ja Inglismaa tulevase kuninga Henry Plantagenet’ vahel sõlmitud abieluga kaasnenud kaubandussidemete arendamine suunas inglasi importima Bordeaux’ veine, millele pandi nende heleda värvi tõttu nimeks „Claret“. See traditsioon on aja jooksul püsinud ja tänapäeval leiavad kasutamist mõisted „clairet“ ja „claret“. XVII sajandil algas uute tarbijate tulekuga uus ajastu. Eksport on endiselt Bordeaux’ veinide turustamise üks tugevaid külgi. Kolmandik toodetud mahust tarnitakse enam kui 150 riiki. Kaitstud päritolunimetusega veini tootmine, mis on Gironde’i departemangu oluline ressurss, aitas oluliselt kaasa maa- ja linnamaastike ning kohaliku arhitektuuri (veinilosside ja -keldrite) kujunemisele. Departemangu peamised linnad on arenenud välja jõesadamate ümber, mille arendamine toimus veinikaubandusele tuginedes.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud erandina seoses selliste veinide valmistamise, tootmise ja kääritamisega, mille puhul kasutatakse kaitstud päritolunimetust „Bordeaux“ ja millele on või ei ole lisatud märge „clairet“ ja „claret“, ning kuhu kuuluvad järgmiste kommuunide (1. jaanuari 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku (code officiel géographique) alusel) territooriumid:

—	Dordogne’i departemang: Le Fleix, Fougueyrolles, Gageac-et-Rouillac, Gardonne, Minzac, Pomport, Port-Sainte-Foy-et-Ponchapt, Razac-de-Saussignac, Saint-Antoine-de-Breuilh, Saint-Seurin-de-Prats, Saussignac, Thénac, Villefranche-de-Lonchat.

—	Lot-et-Garonne’i departemang: Baleyssagues, Beaupuy, Cocumont, Duras, Esclottes, Lagupie, Loubès-Bernac, Sainte-Colombe-de-Duras, Savignac-de-Duras, Villeneuve-de-Duras.

Geograafilised nimetused – lisamärkused

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetust „Bordeaux“ võib täiendada märkega „claret“ punaste veinide puhul ja märkega „clairet“ tumedate roosade veinide puhul vastavalt seda tüüpi veinide kohta kehtestatud sätetele iseäranis selles osas, mis puudutab analüüsistandardeid.

Kaitstud päritolunimetust „Bordeaux“ võib täiendada valgete veinide puhul geograafilise nimetusega „Haut-Benauge“ vastavalt selle täiendava geograafilise nimetusega seotud sätetele, eelkõige mis puudutab geograafilist piirkonda, viinamarjasorte, saagikust ja analüüsistandardeid.

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Geograafiline nimetus „Haut-Benauge“ lisatakse kohe pärast kaitstud päritolunimetust „Bordeaux“, kasutades tähti, mille suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) tähtedest, millega on kirjutatud kaitstud päritolunimetus.

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Valged veinid, mille fermenteeritavate suhkrute sisaldus on üle 5 grammi liitri kohta ja alla 60 grammi liitri kohta, turustatakse koos märkega veinis sisalduva suhkrusisalduse kohta, nagu on määratletud liidu eeskirjades.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib olla nimetatud suurem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-d06dfa30-84d5-4e29-8239-cbc0e6cd9793

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/95

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/12)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Bordeaux supérieur“

PDO-FR-A0306-AM06

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna omavalitsusüksused ja vahetus läheduses asuv piirkond on viidud kooskõlla ametliku geograafilise koodiga.

Piirkonna ulatus jääb samaks.

Muudetakse koonddokumendi punkte°6 ja 9.

2. Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Saint-Estèphe’i, Pomeroli ja Libourne’i kommuuni piiritletud ala puhul on lisasse kantud kuupäev 3. juuni 2021.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega. Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Bordeaux supérieur

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

1. Valged vaiksed veinid fermenteeritavate suhkrutega

LÜHIKIRJELDUS

Valgetel vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—	naturaalne alkoholisisaldus ≥ 12 %

—	fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 17 g/l

Enne pakendamist on neil järgmised omadused:

—	lenduvate hapete sisaldus ≤13,26 meq/l

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤260 mg/l

Pärast rikastamist on nende üldalkoholisisaldus ≤ 15 mahuprotsenti.

Fermenteeritavate suhkrutega valged veinid põhinevad viinamarjasordil „Sémillon B“, andes tulemuseks täidlased, rikkaliku maitsebuketi ja kuldse värvusega veinid, millel on suhkurdatud puuviljade aroom. Seda viinamarjasorti saab kombineerida sortidega „Sauvignon B“ ja „Muscadelle B“, mis annavad veinile värskust. Nendel kaua säilivatel veinidel (4–8 aastat) on sageli õite, mee ja vürtside aroom.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	300

2. Vaiksed punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punastel vaiksetel veinidel on järgmised omadused:

—	naturaalne alkoholisisaldus ≥ 11 %

—	fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 3 g/l

—	õunhappe sisaldus ≤ 0,3 g/l

Enne pakendamist on neil järgmised omadused:

—	lenduvate hapete sisaldus ≤13,26 meq/l

—	vääveldioksiidi üldsisaldus ≤140 mg/l

Pärast rikastamist on nende üldalkoholisisaldus ≤ 13,5 mahuprotsenti.

Punased veinid, mis on valmistatud peamiselt sortidest „Merlot N“ ja „Cabernet-Sauvignon N“ ning vähemal määral ka sordist „Cabernet Franc N“, on täidlased, rikkaliku maitsebuketiga ja struktureeritud. Noortel veinidel on tavaliselt värskete ja suhkurdatud punaste puuviljade aroom, millest kujunevad laagerdamisel sageli vürtsikad ja küpsetatud puuviljade noodid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	150

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1. Istutustihedus – ridadevaheline laius

Viljelustavad

Maatükkidel, kus viinapuud on istutatud alates 1. augustist 2008, on puude minimaalne istutustihedus 4 500 puud hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,20 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,85 meetri.

Seda tihedust võib vähendada kuni 3 300 viinapuuni hektari kohta. Sellisel juhul ei tohi ridade vahe olla suurem kui 3 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 1 meetri.

2. Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Lubatud on ainult lühike lõikus (lühivõrsed) või pikk lõikus (pikad võrsed). Sortide „Merlot N“, „Semillon B“ ja „Muscadelle B“ puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 40 000 hektari ja 17 tüve kohta. Teiste viinamarjasortide ehk „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ sortide puhul ei tohi pungade arv olla suurem kui 45 000 hektari ja 19 tüve kohta. Pärast võrsete eemaldamist ei tohi viljakandvate okste arv puul ületada järgmisi piire:

—	viinamarjasortide „Merlot N“, „Sémillon B“ ja „Muscadelle B“ puhul 11 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on vähemalt 4 500 puud hektari kohta, ja 14 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on väiksem kui 4 500 puud hektari kohta;

—

teiste viinamarjasortide, sealhulgas „Cabernet Franc N“, „Cabernet Sauvignon N“, „Sauvignon B“ ja „Sauvignon Gris G“ puhul 13 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on vähemalt 4 500 puud hektari kohta, ja 16 oksa puu kohta viinapuude puhul, mille istutustihedus on väiksem kui 4 500 puud hektari kohta.

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorentzi skaalal 9).

Võrsed eemaldatakse enne viljade moodustumist.

3. Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Pärast rikastamist ei tohi punaste veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei tohi valgete veinide üldalkoholisisaldus ületada 15 mahuprotsenti.

Punaste veinide osaline kontsentreerimine on lubatud kuni 15 protsendi ulatuses rikastatavast mahust.

5.2. Maksimaalne saagikus

1. Valged vaiksed veinid fermenteeritavate suhkrutega

60 hektoliitrit hektari kohta

2. Punased vaiksed veinid – viinapuude istutustihedus ≥ 4 500 puud/ha

66 hektoliitrit hektari kohta

3. Punased vaiksed veinid – viinapuude istutustihedus ≥ 4 000 puud/ha ja < 4 500 puud/ha

55 hektoliitrit hektari kohta

4. Punased vaiksed veinid – viinapuude istutustihedus ≥ 3 300 puud/ha ja < 4 000 puud/ha

50 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub 1. jaanuari 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku (code officiel géographique) alusel Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Abzac, Aillas, Ambarès-et-Lagrave, Ambès, Anglade, Arbanats, Arcins, Arsac, Artigues-près-Bordeaux, Arveyres, Asques, Aubiac, Auriolles, Auros, Avensan, Ayguemorte-les-Graves, Bagas, Baigneaux, Barie, Baron, Barsac, Bassanne, Bassens, Baurech, Bayas, Bayon-sur-Gironde, Bazas, Beautiran, Bégadan, Bègles, Béguey, Bellebat, Bellefond, Belvès-de-Castillon, Bernos-Beaulac, Berson, Berthez, Beychac-et-Caillau, Bieujac, Birac, Blaignac, Blaignan-Prignac, Blanquefort, Blasimon, Blaye, Blésignac, Bommes, Bonnetan, Bonzac, Bordeaux, Bossugan, Bouliac, Bourdelles, Bourg, Branne, Brannens, Braud-et-Saint-Louis, Brouqueyran, Bruges, Budos, Cabanac-et-Villagrains, Cabara, Cadarsac, Cadaujac, Cadillac, Cadillac-en-Fronsadais, Camarsac, Cambes, Camblanes-et-Meynac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Camps-sur-l’Isle, Campugnan, Canéjan, Capian, Caplong, Carbon-Blanc, Cardan, Carignan-de-Bordeaux, Cars, Cartelègue, Casseuil, Castelmoron-d’Albret, Castelnau-de-Médoc, Castelviel, Castets et Castillon, Castillon-la-Bataille, Castres-Gironde, Caudrot, Caumont, Cauvignac, Cavignac, Cazats, Cazaugitat, Cénac, Cenon, Cérons, Cessac, Cestas, Cézac, Chamadelle, Cissac-Médoc, Civrac-de-Blaye, Civrac-sur-Dordogne, Civrac-en-Médoc, Cleyrac, Coimères, Coirac, Comps, Coubeyrac, Couquèques, Courpiac, Cours-de-Monségur, Cours-les-Bains, Coutras, Coutures, Créon, Croignon, Cubnezais, Cubzac-les-Ponts, Cudos, Cursan, Cussac-Fort-Médoc, Daignac, Dardenac, Daubèze, Dieulivol, Donnezac, Donzac, Doulezon, Escoussans, Espiet, Etauliers, Eynesse, Eyrans, Eysines, Faleyras, Fargues, Fargues-Saint-Hilaire, Flaujagues, Floirac, Floudès, Fontet, Fossés-et-Baleyssac, Fours, Francs, Fronsac, Frontenac, Gabarnac, Gaillan-en-Médoc, Gajac, Galgon, Gans, Gardegan-et-Tourtirac, Gauriac, Gauriaguet, Générac, Génissac, Gensac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Gours, Gradignan, Grayan-et-l’Hôpital, Grézillac, Grignols, Guillac, Guillos, Guîtres, Haux, Hure, Illats, Isle-Saint-Georges, Izon, Jau-Dignac-et-Loirac, Jugazan, Juillac, La Brède, La Lande-de-Fronsac, La Réole, La Rivière, La Roquille, La Sauve, Labarde, Labescau, Ladaux, Lados, Lagorce, Lalande-de-Pomerol, Lamarque, Lamothe-Landerron, Landerrouat, Landerrouet-sur-Ségur, Landiras, Langoiran, Langon, Lansac, Lapouyade, Laroque, Laruscade, Latresne, Lavazan, Le Bouscat, Le Fieu, Le Haillan, Le Nizan, Le Pian-Médoc, Le Pian-sur-Garonne, Le Pout, Le Puy, Le Taillan-Médoc, Le Tourne, Le Verdon-sur-Mer, Léogeats, Léognan, Les Artigues-de-Lussac, Les Billaux, Les Eglisottes-et-Chalaures, Les Esseintes, Les Lèves-et-Thoumeyragues, Les Peintures, Les Salles, Lesparre-Médoc, Lestiac-sur-Garonne, Libourne, Lignan-de-Bazas, Lignan-de-Bordeaux, Ligueux, Listrac-de-Durèze, Listrac-Médoc, Lormont, Loubens, Loupes, Loupiac, Loupiac-de-la-Réole, Ludon-Médoc, Lugaignac, Lugasson, Lugon-et-l’Ile-du-Carnay, Lussac, Macau, Madirac, Maransin, Marcenais, Margaux-Cantenac, Margueron, Marimbault, Marions, Marsas, Martignas-sur-Jalle, Martillac, Martres, Masseilles, Massugas, Mauriac, Mazères, Mazion, Mérignac, Mérignas, Mesterrieux, Mombrier, Mongauzy, Monprimblanc, Monségur, Montagne, Montagoudin, Montignac, Montussan, Morizès, Mouillac, Mouliets-et-Villemartin, Moulis-en-Médoc, Moulon, Mourens, Naujac-sur-Mer, Naujan-et-Postiac, Néac, Nérigean, Neuffons, Noaillac, Noaillan, Omet, Ordonnac, Paillet, Parempuyre, Pauillac, Pellegrue, Périssac, Pessac, Pessac-sur-Dordogne, Petit-Palais-et-Cornemps, Peujard, Pineuilh, Plassac, Pleine-Selve, Podensac, Pomerol, Pompéjac, Pompignac, Pondaurat, Porchères, Porte-de-Benauge, Portets, Préchac, Preignac, Prignac-et-Marcamps, Pugnac, Puisseguin, Pujols, Pujols-sur-Ciron, Puybarban, Puynormand, Queyrac, Quinsac, Rauzan, Reignac, Rimons, Riocaud, Rions, Roaillan, Romagne, Roquebrune, Ruch, Sablons, Sadirac, Saillans, Saint-Aignan, Saint-André-de-Cubzac, Saint-André-du-Bois, Saint-André-et-Appelles, Saint-Androny, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Antoine-sur-l’Isle, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Aubin-de-Médoc, Saint-Avit-de-Soulège, Saint-Avit-Saint-Nazaire, Saint-Brice, Saint-Caprais-de-Bordeaux, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Christoly-Médoc, Saint-Christophe-de-Double, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Cibard, Saint-Ciers-d’Abzac, Saint-Ciers-de-Canesse, Saint-Ciers-sur-Gironde, Sainte-Colombe, Saint-Côme, Sainte-Croix-du-Mont, Saint-Denis-de-Pile, Saint-Emilion, Saint-Estèphe, Saint-Etienne-de-Lisse, Sainte-Eulalie, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Sainte-Florence, Sainte-Foy-la-Grande, Sainte-Foy-la-Longue, Sainte-Gemme, Saint-Genès-de-Blaye, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Genès-de-Fronsac, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-de-Grave, Saint-Germain-de-la-Rivière, Saint-Germain-d’Esteuil, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Gervais, Saint-Girons-d’Aiguevives, Sainte-Hélène, Saint-Hilaire-de-la-Noaille, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Jean-d’Illac, Saint-Julien-Beychevelle, Saint-Laurent-d’Arce, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Laurent-du-Bois, Saint-Laurent-du-Plan, Saint-Laurent-Médoc, Saint-Léon, Saint-Loubert, Saint-Loubès, Saint-Louis-de-Montferrand, Saint-Macaire, Saint-Magne-de-Castillon, Saint-Maixant, Saint-Mariens, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Laye, Saint-Martin-de-Lerm, Saint-Martin-de-Sescas, Saint-Martin-du-Bois, Saint-Martin-du-Puy, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Médard-de-Guizières, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Médard-en-Jalles, Saint-Michel-de-Fronsac, Saint-Michel-de-Lapujade, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Palais, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Paul, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Philippe-du-Seignal, Saint-Pierre-d’Aurillac, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Quentin-de-Caplong, Sainte-Radegonde, Saint-Romain-la-Virvée, Saint-Sauveur, Saint-Sauveur-de-Puynormand, Saint-Savin, Saint-Selve, Saint-Seurin-de-Bourg, Saint-Seurin-de-Cadourne, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Seurin-sur-l’Isle, Saint-Sève, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Saint-Sulpice-de-Guilleragues, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Sainte-Terre, Saint-Trojan, Saint-Vincent-de-Paul, Saint-Vincent-de-Pertignas, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Vivien-de-Médoc, Saint-Vivien-de-Monségur, Saint-Yzan-de-Soudiac, Saint-Yzans-de-Médoc, Salaunes, Salleboeuf, Samonac, Saucats, Saugon, Sauternes, Sauveterre-de-Guyenne, Sauviac, Savignac, Savignac-de-l’Isle, Semens, Sendets, Sigalens, Sillas, Soulac-sur-Mer, Soulignac, Soussac, Soussans, Tabanac, Taillecavat, Talais, Talence, Targon, Tarnès, Tauriac, Tayac, Teuillac, Tizac-de-Curton, Tizac-de-Lapouyade, Toulenne, Tresses, Uzeste, Val-de-Livenne, Val de Virvée, Valeyrac, Vayres, Vendays-Montalivet, Vensac, Vérac, Verdelais, Vertheuil, Vignonet, Villandraut, Villegouge, Villenave-de-Rions, Villenave-d’Ornon, Villeneuve, Virelade, Virsac, Yvrac.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Cabernet franc N (tume)

Cabernet-Sauvignon N (tume)

Carmenère N (tume)

Cot N (tume) – Malbec

Merlot N (tume)

Muscadelle B (hele)

Petit Verdot N (tume)

Sauvignon B (hele) – Sauvignon blanc

Sauvignon gris G (hall) – Fié gris

Semillon B (hele)

8. Seos(t)e kirjeldus

Bordeaux’ viinamarjasorte kasvatakse ookeanikliimas ja neid on juba 17. ja 18. sajandist alates olnud vaja toestada tugikeppide ja hiljem levinud tugivõrestikega. Viinapuid tuleb lõigata, et saak jaguneks ühtlaselt ja lehti oleks piisavalt klorofülli sünteesiks, mis omakorda soodustab optimaalset küpsemist. Kuna mullatüüpide ja kasvukohtade mõju on erinev, siis valitakse ja kohandatakse viinamarjasorte lähtuvalt keskkonnatingimustest, mis selgitab, et ajalooliselt on suundumus toota seguveine. Seega võib eristada nelja mullatüüpi:

—	savi-lubjamullad ja mergli-lubjamullad, mis on väga levinud mägede nõlvadel, kuhu sobib hästi kasvama „Merlot N“;

—	ränimullad, mis sisaldavad savi ja lubjakivi osakesi ning sobivad täiuslikult näiteks sortide „Merlot N“ ja „Sauvignon B“ kasvatamiseks;

—	savika liivakivi põhised ränielemente sisaldavad kergemad mullad, mis sobivad valgete viinamarjasortide kasvatamiseks;

—	kruusamullad, mis sisaldavad kruusa, kvartsi ja suuremal või vähemal määral jämedat liiva, moodustades hästi vett läbilaskvad ning soojad terrassid, mis sobivad täiuslikult viinamarjakasvatuseks ja iseäranis sordi „Caubernet Sauvignon N“ jaoks.

Kaitstud päritolunimetus „Bordeaux supérieur“ vastab tootjate poolt endale ajalooliselt kehtestatud nõuetele võrreldes kaitstud päritolunimetuse „Bordeaux“ nõuetega seoses viinamarjaistanduste tiheduse (tihedam) ja tagasilõikuse (väiksem pungade arv) ning maatüki maksimaalse koormusega (väiksem). Sellised tootmistingimused võimaldavad saada kontsentreeritumaid veine, mille minimaalne suhkrusisaldus, näiteks minimaalne naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides, on suurem kui kaitstud päritolunimetuse „Bordeaux“ puhul kindlaksmääratud väärtused. Kontrollitud päritolunimetusega „Bordeaux supérieur“ hõlmatud punased ja valged veinid on erilised. Neid eristab nende harmoonia, teatav elegantsus, hea tasakaal ja aroomirikkus, mis tulenevad muu hulgas biofüüsikalise keskkonna mitmekesisusest, viinamarjasortidest, aga ka sellest, kuidas viinamarjaistandusi majandatakse ja neid kaua säilivaid veine valmistatakse. Oma sadama ja tihedate ajalooliste sidemete kaudu teiste riikidega, mille abil loodi juba ammu struktureeritud ning võimas äritegevus, on Bordeaux’ viinamarjaistandused olnud alati ülejäänud maailma poole pööratud, toetanud ja levitanud tehnilisi uuendusi, soodustanud istanduste arengut ning võimaldanud seeläbi tugevdada, arendada ja eksportida oma oskusteavet, pidades alati silmas ilmalikke kasutusviise. Akvitaania hertsoginna Eleanori ja Inglismaa tulevase kuninga Henry Plantagenet’ vahel sõlmitud abieluga 1152. aastal said alguse olulised kaubandussidemed. Inglased eksportisid toiduaineid, tekstiile ja metalle ning importisid Bordeaux’ veine. XVII sajandil algas uute tarbijate tulekuga uus ajastu. Eksport on endiselt üks Bordeaux’ veinide turustamise tugevatest külgedest, sellega levitatakse kogu maailmas ka kaitstud päritolunimetusega „Bordeaux supérieur“ seotud oskusteavet, mainet ja tuntust. Kaks kolmandikku nendest veinidest on nüüd villitud veinimõisas. Neil on komplekssem struktuur ja neid on võimalik säilitada kauem kui kaitstud päritolunimetusega „Bordeaux“ hõlmatud veine, kuni 5–6 aastat.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine kindlaksmääratud piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on määratletud viinamarjade pressimise, veini valmistamise ja valmimise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt ametlikule geograafiaseadustikule (code officiel géographique) 1. jaanuari 2021. aasta seisuga:

—	Dordogne’i departemang: Le Fleix, Fougueyrolles, Gageac-et-Rouillac, Gardonne, Minzac, Pomport, Port-Sainte-Foy-et-Ponchapt, Razac-de-Saussignac, Saint-Antoine-de-Breuilh, Saint-Seurin-de-Prats, Saussignac, Thénac, Villefranche-de-Lonchat.

—	Lot-et-Garonne’i departemang: Baleyssagues, Cocumont, Duras, Esclottes, Loubès-Bernac, Sainte-Colombe-de-Duras, Savignac-de-Duras, Villeneuve-de-Duras.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib olla nimetatud laiem geograafiline piirkond „Vin de Bordeaux“ või „Grand Vin de Bordeaux“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kontrollitud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-354b6f94-55e6-43d7-b232-33022fa4b246

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

24.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

C 88/101

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2022/C 88/13)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Médoc“

PDO-FR-A0730-AM04

Teate esitamise kuupäev: 26. november 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

Piirkonna ulatus jääb samaks.

Muudetud on koonddokumenti punkte 6 ja 9.

2. Piiritletud kasvatusalade kogupindala

Kuupäev 3. juuni 2021 kanti selle pädeva riikliku komitee koosolekute loetellu, kes kiitis heaks piiritletud kasvatusalade piirid.

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks geograafiline tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3. Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, milles käsitletakse kuupäeva, mil veinid lastakse tunnustatud ladustajate vahel ringlusse, jäetakse välja.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

4. Üleminekumeetmed

Üleminekumeetmed, mille tähtaeg on saabunud, on tootespetsifikaadist välja jäetud.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5. Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

6. Seos piirkonnaga

Kuna kommuune on ajakohastatud vastavalt ametlikule geograafiaseadustikule, on kommuunide arv vähenenud 51-lt 50-le ning seost piirkonnaga on vastavalt muudetud.

Muudetakse koonddokumendi punkti 8.

KOONDDOKUMENT

1. Nimetus(ed)

Médoc

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on punaste vaiksete veinidega, mille laagerdamisomadused on suurepärased. Veinid on tanniinised, intensiivsed ja põhinevad peamiselt viinamarjasordil „Cabernet Sauvignon N“ (traditsiooniline viinamarjasort), mida segatakse viinamarjasordiga „Merlot N“, vähemal määral ka sortidega „Cabernet Franc N“ ja „Petit Verdot N“, või harvemini sortidega „Cot N“, „Carmenère N“. „Cabernet Sauvignon N“ annab veinidele vürtsiseid nüansse. „Merlot N“ annab veinidele ümarust, pehmust ja punaste puuviljade nüansse. Struktuursust ja komplekssust suurendab viinamarjasortide „Cabernet Franc N“ või „Petit Verdot N“ segamine, kusjuures viimane annab veinile ka värskust.

Pärast rikastamist ei ületa nende üldalkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Nende väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti.

Iga veinipartii puhul, mida turustatakse pakendamata või pakendatult, kehtib järgmine:

—	fermenteeritavate suhkrute (glükoos+fruktoos) sisaldus kuni 3 g/l;

—	õunhappe sisaldus kuni 0,2 g/l.

Veinide puhul, mida turustatakse pakendamata või pakendatult enne saagikoristusaastale järgneva aasta 1. oktoobrit, on lenduvate hapete sisaldus kuni 12,25 meq/l. Pärast seda kuupäeva on veinide lenduvate hapete sisaldus maksimaalselt 16,33 meq/l.

Iga pakendamata turustatava veinipartii vääveldioksiidi sisaldus on kuni 140 milligrammi liitri kohta.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	16,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

5.1. Veinivalmistuse eritavad

1.	Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud, tingimusel et rikastamisaste ei ületa 15 %. Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

2.	Viinapuude kasvatamine

Viljelustavad

Tihedus: puude minimaalne istutustihedus on 5 000 puud hektari kohta. Reavahe ei või olla suurem kui 2 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahemaa ei või olla väiksem kui 0,80 meetrit.

Viinapuude lõikamise eeskirjad: lõikamine on kohustuslik. See toimub hiljemalt lehtede moodustumise etapil (Lorentzi skaalal 9). Viinapuude lõikamisel kasutatakse järgmisi tehnikaid:

—	kahe pika võrsega lõikus (deux astes), nn kaheõlaline Guyot’ lõikus või Médoc’i lõikus, mille puhul peab oksale jääma vähemalt 5 punga;;

—	tavaline Guyot’ ja kombineeritud Guyot’ lõikus, mille puhul peab puule jääma 7 või enam punga;

—	lühike lõikus (lühivõrsed), nn kahetüvelise või neljaharulise lehviku kujuline lõikus, mille puhul peab puule jääma vähemalt 12 punga.

5.2. Maksimaalne saagikus

1.	65 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja kääritamine toimub 1. jaanuari 2021. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Arcins, Arsac, Avensan, Bégadan, Blaignan-Prignac, Blanquefort, Castelnau-de-Médoc, Cissac-Médoc, Civrac-en-Médoc, Couquèques, Cussac-Fort-Médoc, Gaillan-en-Médoc, Grayan-et-l’Hôpital, Jau-Dignac-et-Loirac, Labarde, Lamarque, Lesparre-Médoc, Listrac-Médoc, Ludon-Médoc, Macau, Margaux-Cantenac, Moulis-en-Médoc, Naujac-sur-Mer, Ordonnac, Parempuyre, Pauillac, Le Pian-Médoc, Queyrac, Saint-Aubin-de-Médoc, Saint-Christoly-Médoc, Saint-Estèphe, Saint-Germain-d’Esteuil, Saint-Julien-Beychevelle, Saint-Laurent-Médoc, Saint-Médard-en-Jalles, Saint-Sauveur, Saint-Seurin-de-Cadourne, Saint-Vivien-de-Médoc, Saint-Yzans-de-Médoc, Sainte-Hélène, Salaunes, Soulac-sur-Mer, Soussans, Le Taillan-Médoc, Talais, Valeyrac, Vendays-Montalivet, Vensac, Le Verdon-sur-Mer ja Vertheuil.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

„Carmenère N“(tume)

„Cot N“ (tume) – „Malbec“

„Merlot N“ (tume)

„Petit Verdot N“ (tume)

8. Seoste kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetuse „Médoc“ geograafiline piirkond asub Gironde’i departemangus Garonne’i jõe vasakul kaldal, Gironde’ist kuni Bordeaux’ põhjaosani. See Médoci poolsaare viinamarjakasvatuse all olev osa ulatub ligi 80 kilomeetri kaugusele põhjast lõunasse ja pisut üle kümne kilomeetri idast läände, asudes 50 kommuuni territooriumil.

Médoci piirkonna sademeprofiil eristub mõõdukate hooajaliste kõikumiste ja atlantilise kliima kohta väga mõõduka sademetehulga poolest. Kuigi geograafilise piirkonna asukoht põhjapoolses osas muudab kliima jahedamaks kui poolsaare lõunaosas, on sademete hulk väiksem. Need viinamarjakasvatusele soodsad kliimatingimused on tingitud soojuse stabiliseerivast mõjust, mille allikas on Atlandi ookean läänes ja Gironde’i suue idas. Mereline kliima, millele lisanduvad mõnel aastal vihmased madalrõhkkonnad sügisel, või vastupidi, kuum ja väga päikesepaisteline hilissügis, jätavad aastakäigule oma jälje.

Selle mõjul kujunenud viinamarjaistanduste maastikku iseloomustab madal reljeef (3–50 meetri kõrgusel merepinnast), mis on piiratud metsaga läänest ja Gironde’i suudmega idast. Lõunast põhja ulatuvad viinamarjaistanduste kruusased künkad, mida piiravad pisikesed ojad (jalles) ja viinamarjakasvatuseks mittekasutatavad soisemad alad.

Médoci piirkonna viinamarjakasvatusalasid, mis on kuulsad üle kogu maailma, on aegade jooksul täiustanud veinitootjate põlvkonnad. Aegade jooksul on veinitootjate hea mullastiku tundmine ja mullaomaduste optimeerimispüüdlused pinnase kuivendamise tehnikate abil võimaldanud arendada pika laagerdamisajaga punaste veinide tootmiseks kõige sobivamad viljelustavad. Sanitaarnõuete areng ja viinamarjaistanduse mehhaniseerimine ei ole muutnud veinivalmistajate soovi säilitada viinamarjakasvatustavasid, mis on kooskõlas eesmärgiga toota tunnustatud eripäraga punaseid veine.

Tänapäeval põhineb Médoci piirkonna viinamarjakasvatus põhiliselt sordil „Cabernet Sauvignon N“, mis on eelistatav viinamarjasort kiviste muldade korral, sordil „Merlot N“, mida hinnatakse selle puuviljalisuse pärast, sordil „Cabernet Franc N“, mis sobib lubjakivipinnase puhul, ning sordil „Petit Verdot N“, mis kasvab soojas ja vett läbilaskvas pinnases. Kontrollitud päritolunimetusega veini „Médoc“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide ja viljeletavate muldade sellise mitmekesisuse tõttu tuleb viinamarjade kasvatamisel kasutada eri meetodeid.

Selline viljelus võimaldab saada väga küpseid ja terveid viinamarju, mille saagikust kontrollitakse. Soovitud kontsentratsiooniga veinide saamiseks on seega võimalik ka viinamarjade leotamine. Seetõttu on nende pehmendamiseks oluline vähemalt kuuekuuline valmimine.

Need tanniinised ja intensiivse värvusega veinid põhinevad peamiselt viinamarjasordil „Cabernet Sauvignon N“, mida segatakse viinamarjasordiga „Merlot N“, vähemal määral ka sortidega „Cabernet Franc N“ ja „Petit Verdot N“, või harvemini sortidega „Cot N“ ja „Carmenère N.“„Cabernet Sauvignon N“ on traditsiooniline viinamarjasort ja annab päritolunimetust „Médoc“ kandvatele veinidele vürtsiseid nüansse. Viinamarjasordiga „Merlot N“ segamisel annab viimane veinidele ümarust, pehmust ja punaste puuviljade nüansse. Domineerides võimaldab „Merlot N“ kiiremini saavutada soovitud täiustunud aroome. Struktuursust ja komplekssust suurendab viinamarjasortide „Cabernet Franc N“ või „Petit Verdot N“ segamine, kusjuures viimane annab veinile ka värskust.

Tegemist on suurepäraste laagerdamisomadustega veinidega.

Seda pika veinivalmistamise ajalooga piirkonda, mida läbib ka veinitee nimega Route des Vins, ilmestavad arvukad veinilossid (châteaux), mitmekesise arhitektuuripärandiga suured hooned, mille naabruses asuvad väga väikesed põllumajanduslikud pereettevõtted, kelle veinitootmist, veinide turustamist ja müügiedendust toetavad veinitootjate ühistud.

Selle päritolunimetusega veinide maine on kujunenud ammusest ajast ja põhineb mõistel „Château“. Akvitaania hertsoginna ELEANORi ja Inglismaa tulevase kuninga HENRI PLANTAGENET’ vahel 1152. aastal sõlmitud abieluga kaasnenud kaubandussidemete arendamine Inglismaaga mängis olulist rolli veinide „Médoc“ maine kujundamisel välismaal.

Aastal 1647, kui „Jurade de Bordeaux“ andis välja ajaloo esimese Guyenne’i veinide klassifikatsiooni, olid Médoci piirkonna veinid oma maine juba kehtestanud. LOUIS XV valitsusajal täpsustati seda klassifikatsiooni piirkondade kaupa, liigitades need kõigepealt valdade, seejärel viinamarjaistanduste (crus) kaupa. Need erinevad liigitused viisid 1855. aastal Bordeaux’ veinide klassifitseerimiseni, millega liigitati „Médoci“ veinid Gironde’i omade alla. Lisaks sellele avaldati 1932. aastal liigitus „Crus Bourgeois du Médoc“.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mis on kindlaks määratud veinide valmistamise ja viinamarjade kasvatamise erandina, koosneb järgmistest Gironde’i departemangu kommuunidest vastavalt 1. jaanuari 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: Abzac, Aillas, Ambarès-et-Lagrave, Ambès, Anglade, Arbanats, Les Artigues-de-Lussac, Artigues-près-Bordeaux, Arveyres, Asques, Aubiac, Auriolles, Auros, Ayguemorte-les-Graves, Bagas, Baigneaux, Barie, Baron, Barsac, Bassanne, Bassens, Baurech, Bayas, Bayon-sur-Gironde, Bazas, Beautiran, Bègles, Béguey, Bellebat, Bellefond, Belvès-de-Castillon, Bernos-Beaulac, Berson, Berthez, Beychac-et-Caillau, Bieujac, Les Billaux, Birac, Blaignac, Blasimon, Blaye, Blésignac, Bommes, Bonnetan, Bonzac, Bordeaux, Bossugan, Bouliac, Bourdelles, Bourg, Le Bouscat, Branne, Brannens, Braud-et-Saint-Louis, La Brède, Brouqueyran, Bruges, Budos, Cabanac-et-Villagrains, Cabara, Cadarsac, Cadaujac, Cadillac, Cadillac-en-Fronsadais, Camarsac, Cambes, Camblanes-et-Meynac, Camiac-et-Saint-Denis, Camiran, Camps-sur-l’Isle, Campugnan, Canéjan, Capian, Caplong, Carbon-Blanc, Cardan, Carignan-de-Bordeaux, Cars, Cartelègue, Casseuil, Castelmoron-d’Albret, Castelviel, Castets et Castillon, Castillon-la-Bataille, Castres-Gironde, Caudrot, Caumont, Cauvignac, Cavignac, Cazats, Cazaugitat, Cénac, Cenon, Cérons, Cessac, Cestas, Cézac, Chamadelle, Civrac-de-Blaye, Civrac-sur-Dordogne, Cleyrac, Coimères, Coirac, Comps, Coubeyrac, Courpiac, Cours-de-Monségur, Cours-les-Bains, Coutras, Coutures, Créon, Croignon, Cubnezais, Cubzac-les-Ponts, Cudos, Cursan, Daignac, Dardenac, Daubèze, Dieulivol, Donnezac, Donzac, Doulezon, Les Eglisottes-et-Chalaures, Escoussans, Espiet, Les Esseintes, Etauliers, Eynesse, Eyrans, Eysines, Faleyras, Fargues, Fargues-Saint-Hilaire, Le Fieu, Flaujagues, Floirac, Floudès, Fontet, Fossés-et-Baleyssac, Fours, Francs, Fronsac, Frontenac, Gabarnac, Gajac, Galgon, Gans, Gardegan-et-Tourtirac, Gauriac, Gauriaguet, Générac, Génissac, Gensac, Gironde-sur-Dropt, Gornac, Gours, Gradignan, Grézillac, Grignols, Guillac, Guillos, Guîtres, Le Haillan, Haux, Hure, Illats, Isle-Saint-Georges, Izon, Jugazan, Juillac, Labescau, Ladaux, Lados, Lagorce, Lalande-de-Pomerol, Lamothe-Landerron, La Lande-de-Fronsac, Landerrouat, Landerrouet-sur-Ségur, Landiras, Langoiran, Langon, Lansac, Lapouyade, Laroque, Laruscade, Latresne, Lavazan, Léogeats, Léognan, Lestiac-sur-Garonne, Les Lèves-et-Thoumeyragues, Libourne, Lignan-de-Bazas, Lignan-de-Bordeaux, Ligueux, Listrac-de-Durèze, Lormont, Loubens, Loupes, Loupiac, Loupiac-de-la-Réole, Lugaignac, Lugasson, Lugon-et-l’Ile-du-Carnay, Lussac, Madirac, Maransin, Marcenais, Margueron, Marimbault, Marions, Marsas, Martignas-sur-Jalle, Martillac, Martres, Masseilles, Massugas, Mauriac, Mazères, Mazion, Mérignac, Mérignas, Mesterrieux, Mombrier, Mongauzy, Monprimblanc, Monségur, Montagne, Montagoudin, Montignac, Montussan, Morizès, Mouillac, Mouliets-et-Villemartin, Moulon, Mourens, Naujan-et-Postiac, Néac, Nérigean, Neuffons, Le Nizan, Noaillac, Noaillan, Omet, Paillet, Les Peintures, Pellegrue, Périssac, Pessac, Pessac-sur-Dordogne, Petit-Palais-et-Cornemps, Peujard, Le Pian-sur-Garonne, Pineuilh, Plassac, Pleine-Selve, Podensac, Pomerol, Pompéjac, Pompignac, Pondaurat, Porchères, Porte-de-Benauge, Portets, Le Pout, Préchac, Preignac, Prignac-et-Marcamps, Pugnac, Puisseguin, Pujols, Pujols-sur-Ciron, Le Puy, Puybarban, Puynormand, Quinsac, Rauzan, Reignac, La Réole, Rimons, Riocaud, Rions, La Rivière, Roaillan, Romagne, Roquebrune, La Roquille, Ruch, Sablons, Sadirac, Saillans, Saint-Aignan, Saint-André-de-Cubzac, Saint-André-du-Bois, Saint-André-et-Appelles, Saint-Androny, Saint-Antoine-du-Queyret, Saint-Antoine-sur-l’Isle, Saint-Aubin-de-Blaye, Saint-Aubin-de-Branne, Saint-Avit-de-Soulège, Saint-Avit-Saint-Nazaire, Saint-Brice, Saint-Caprais-de-Bordeaux, Saint-Christoly-de-Blaye, Saint-Christophe-de-Double, Saint-Christophe-des-Bardes, Saint-Cibard, Saint-Ciers-d’Abzac, Saint-Ciers-de-Canesse, Saint-Ciers-sur-Gironde, Saint-Côme, Saint-Denis-de-Pile, Saint-Emilion, Saint-Etienne-de-Lisse, Saint-Exupéry, Saint-Félix-de-Foncaude, Saint-Ferme, Saint-Genès-de-Blaye, Saint-Genès-de-Castillon, Saint-Genès-de-Fronsac, Saint-Genès-de-Lombaud, Saint-Genis-du-Bois, Saint-Germain-de-Grave, Saint-Germain-de-la-Rivière, Saint-Germain-du-Puch, Saint-Gervais, Saint-Girons-d’Aiguevives, Saint-Hilaire-de-la-Noaille, Saint-Hilaire-du-Bois, Saint-Hippolyte, Saint-Jean-de-Blaignac, Saint-Jean-d’Illac, Saint-Laurent-d’Arce, Saint-Laurent-des-Combes, Saint-Laurent-du-Bois, Saint-Laurent-du-Plan, Saint-Léon, Saint-Loubert, Saint-Loubès, Saint-Louis-de-Montferrand, Saint-Macaire, Saint-Magne-de-Castillon, Saint-Maixant, Saint-Mariens, Saint-Martial, Saint-Martin-de-Laye, Saint-Martin-de-Lerm, Saint-Martin-de-Sescas, Saint-Martin-du-Bois, Saint-Martin-du-Puy, Saint-Martin-Lacaussade, Saint-Médard-de-Guizières, Saint-Médard-d’Eyrans, Saint-Michel-de-Fronsac, Saint-Michel-de-Lapujade, Saint-Michel-de-Rieufret, Saint-Morillon, Saint-Palais, Saint-Pardon-de-Conques, Saint-Paul, Saint-Pey-d’Armens, Saint-Pey-de-Castets, Saint-Philippe-d’Aiguille, Saint-Philippe-du-Seignal, Saint-Pierre-d’Aurillac, Saint-Pierre-de-Bat, Saint-Pierre-de-Mons, Saint-Quentin-de-Baron, Saint-Quentin-de-Caplong, Saint-Romain-la-Virvée, Saint-Sauveur-de-Puynormand, Saint-Savin, Saint-Selve, Saint-Seurin-de-Bourg, Saint-Seurin-de-Cursac, Saint-Seurin-sur-l’Isle, Saint-Sève, Saint-Sulpice-de-Faleyrens, Saint-Sulpice-de-Guilleragues, Saint-Sulpice-de-Pommiers, Saint-Sulpice-et-Cameyrac, Saint-Trojan, Saint-Vincent-de-Paul, Saint-Vincent-de-Pertignas, Saint-Vivien-de-Blaye, Saint-Vivien-de-Monségur, Saint-Yzan-de-Soudiac, Sainte-Colombe, Sainte-Croix-du-Mont, Sainte-Eulalie, Sainte-Florence, Sainte-Foy-la-Grande, Sainte-Foy-la-Longue, Sainte-Gemme, Sainte-Radegonde, Sainte-Terre, Sallebœuf, Les Salles-de-Castillon, Samonac, Saucats, Saugon, Sauternes, La Sauve, Sauveterre-de-Guyenne, Sauviac, Savignac, Savignac-de-l’Isle, Semens, Sendets, Sigalens, Sillas, Soulignac, Soussac, Tabanac, Taillecavat, Talence, Targon, Tarnès, Tauriac, Tayac, Teuillac, Tizac-de-Curton, Tizac-de-Lapouyade, Toulenne, Le Tourne, Tresses, Uzeste, Val-de-Livenne, Val de Virvée, Vayres, Vérac, Verdelais, Vignonet, Villandraut, Villegouge, Villenave-de-Rions, Villenave-d’Ornon, Villeneuve, Virelade, Virsac ja Yvrac.

Suurem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Märgistusel võidakse osutada suuremale geograafilisele üksusele „Vin de Bordeaux – Médoc“ või „Grand Vin de Bordeaux – Médoc“. Selle nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku tähtede suurusest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Link tootespetsifikaadile

http://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-40c12dea-0f6d-4f13-accb-ed4795fb5f3a

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 88

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	65. aastakäik 24. veebruar 2022

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2022/C 88/01	AnaEE-ERIC – Euroopa Teadusuuringute Infrastruktuuri Konsortsium — — Põhikiri	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2022/C 88/02	Euro vahetuskurss — 23. veebruar 2022	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1344
JPY	Jaapani jeen	130,58
DKK	Taani kroon	7,4388
GBP	Inglise nael	0,83463
SEK	Rootsi kroon	10,5658
CHF	Šveitsi frank	1,0431
ISK	Islandi kroon	141,20
NOK	Norra kroon	10,0335
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	24,473
HUF	Ungari forint	357,25
PLN	Poola zlott	4,5481
RON	Rumeenia leu	4,9468
TRY	Türgi liir	15,6871
AUD	Austraalia dollar	1,5592
CAD	Kanada dollar	1,4394
HKD	Hongkongi dollar	8,8529
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6679
SGD	Singapuri dollar	1,5253
KRW	Korea vonn	1 350,23
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,0508
CNY	Hiina jüaan	7,1669
HRK	Horvaatia kuna	7,5362
IDR	Indoneesia ruupia	16 270,12
MYR	Malaisia ringit	4,7480
PHP	Filipiini peeso	57,980
RUB	Vene rubla	90,8791
THB	Tai baat	36,601
BRL	Brasiilia reaal	5,6808
MXN	Mehhiko peeso	22,9079
INR	India ruupia	84,6135

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2022/C 88/03	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.10606 – MUBADALA / NATIONALE-NEDERLANDEN / HEALTHCARE ACTIVOS MANAGEMENT / HEALTHCARE ACTIVOS YIELD SOCIMI / HEALTH ACTIVOS INVESTMENT / SEQUÑNCIALTERNATIVA) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	24
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2022/C 88/04	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	26
2022/C 88/05	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	32
2022/C 88/06	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	46
2022/C 88/07	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	58
2022/C 88/08	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.	65
2022/C 88/09	Veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi muutmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105	70
2022/C 88/10	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	79
2022/C 88/11	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.	87
2022/C 88/12	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	95
2022/C 88/13	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	101


	(1) EMPs kohaldatav tekst