Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2022/C 84/01)

Viimane väljaanne

ELT C 73, 14.2.2022.

Eelmised väljaanded

ELT C 64, 7.2.2022.

ELT C 51, 31.1.2022.

ELT C 37, 24.1.2022.

ELT C 24, 17.1.2022.

ELT C 11, 10.1.2022.

ELT C 2, 3.1.2022.

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex'is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu.

Üldkohtu uute liikmete vande andmine

(2022/C 84/02)

Suzanne Kingston ja Damjan Kukovec, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 21. detsembri 2021. aasta otsusega (1) Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikeks ajavahemikuks 22. detsembrist 2021 kuni 31. augustini 2025, andsid Euroopa Kohtu ees vande 13. jaanuaril 2022.

Ioannis Dimitrakopoulos, kes nimetati Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate 21. detsembri 2021. aasta otsusega (2) Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuks ajavahemikuks 22. detsembrist 2021 kuni 31. augustini 2022, andis Euroopa Kohtu ees vande 13. jaanuaril 2022.

---

(1)  ELT L 458, 22.12.2021, lk 519.

(2)  ELT L 458, 22.12.2021, lk 519.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie ja Tribunalul Bihori eelotsusetaotlused – Rumeenia) – kriminaalmenetlus järgmiste isikute suhtes: PM (C-357/19), RO (C-357/19), SP (C-357/19), TQ (C-357/19), KI (C-379/19), LJ (C-379/19), JH (C-379/19), IG (C-379/19), FQ (C-811/19), GP (C-811/19), HO (C-811/19), IN (C-811/19) ja NC (C-840/19)

(Liidetud kohtuasjad C-357/19, C-379/19, C-547/19, C-811/19 ja C-840/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Otsus 2006/928/EÜ - Kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses - Laad ja õiguslik mõju - Kohustuslikkus Rumeenia jaoks - Õigusriik - Kohtunike sõltumatus - ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 - Korruptsioonivastane võitlus - Liidu finantshuvide kaitse - ELTL artikli 325 lõige 1 - Finantshuvide kaitse konventsioon - Kriminaalmenetlused - Curtea Constituțională (Rumeenia konstitutsioonikohus) otsused, mis puudutavad teatud tõendite kogumise ja raskete korruptsioonikuritegude lahendamiseks kohtukoosseisude moodustamise seaduslikkust - Liikmesriigi kohtunike kohustus täita täies ulatuses Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsuseid - Kohtunike distsiplinaarvastutus selliste otsuste täitmata jätmise korral - Õigus jätta kohaldamata Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus) otsused, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega - Liidu õiguse esimuse põhimõte)

(2022/C 84/03)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohtud

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie, Tribunalul Bihor

Põhikriminaalmenetluse pooled

PM (C-357/19), RO (C-357/19), SP (C-357/19), TQ (C-357/19), KI (C-379/19), LJ (C-379/19), JH (C-379/19), IG (C-379/19), FQ (C-811/19), GP (C-811/19), HO (C-811/19), IN (C-811/19) ja NC (C-840/19)

Menetluses osalesid: Ministerul Public – Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie – Direcţia Naţională Anticorupţie (C-357/19, C-811/19 ja C-840/19), QN (C-357/19), UR (C-357/19), VS (C-357/19), WT (C-357/19), Autoritatea Naţională pentru Turism (C-357/19), Agenţia Naţională de Administrare Fiscală (C-357/19), SC Euro Box Promotion SRL (C-357/19), Direcţia Naţională Anticorupţie – Serviciul Teritorial Oradea (C-379/19) ja JM (C-811/19)

samuti menetlus:

CY, Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“versus Inspecţia Judiciară, Consiliul Superior al Magistraturii, Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (C-547/19)

Resolutsioon

1.

Komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus 2006/928/EÜ, millega nähakse ette kord, mille abil teha Rumeeniaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, on Rumeeniale tervikuna kohustuslik seni, kuni see ei ole kehtetuks tunnistatud. Otsuse lisas esitatud eesmärkidega soovitakse tagada, et liikmesriik järgiks ELL artiklis 2 sätestatud õigusriigi väärtust, ja need eesmärgid on sellele liikmesriigile siduvad selles tähenduses, et viimane on kohustatud võtma nende eesmärkide saavutamiseks sobivad meetmed, võttes ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest juhinduvalt nõuetekohaselt arvesse nimetatud otsuse alusel komisjoni koostatud aruandeid, eelkõige nendes aruannetes sõnastatud soovitusi.

2.

ELTL artikli 325 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud ja Luxembourgis 26. juulil 1995 allkirjastatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikliga 2 ning otsust 2006/928 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille kohaselt on korruptsiooni ja käibemaksupettuste valdkonnas tehtud kohtuotsused, mida esimeses astmes ei ole teinud sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtukoosseis või apellatsiooniastmes kohtukoosseis, mille kõik liikmed on määratud loosi teel, täielikult tühised, mistõttu asjaomased korruptsiooni- ja käibemaksupettusjuhtumid tuleb vajaduse korral jõustunud kohtuotsuste peale esitatud erakorraliste apellatsioonkaebuste tulemusena esimeses ja/või teises kohtuastmes uuesti läbi vaadata, kui selliste riigisiseste õigusnormide või praktika kohaldamisel tekib liidu finantshuve kahjustavate raskete pettuste või korruptsiooni puhul üldiselt süsteemne karistamatuse oht. Kohustus tagada, et selliste õigusrikkumiste eest määratakse tõhusad ja hoiatavad kriminaalkaristused, ei vabasta eelotsusetaotluse esitanud kohut kohustusest kontrollida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud põhiõiguste vajalikku austamist, ilma et see kohus saaks kohaldada põhiõiguste kaitse riigisisest standardit, mis toob kaasa sellise süsteemse karistamatuse ohu.

3.

ELL artiklit 2 ja artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning otsust 2006/928 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid või praktika, mille kohaselt on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsused üldkohtutele siduvad tingimusel, et liikmesriigi õigus tagab konstitutsioonikohtu sõltumatuse eelkõige seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, nagu need õigusnormid nõuavad. Seevastu tuleb EL lepingu sätteid ja nimetatud otsust tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt võib liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsuste mis tahes eiramine liikmesriigi üldkohtute kohtunike poolt kaasa tuua nende distsiplinaarvastutuse.

4.

Liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid või praktika, mille kohaselt on liikmesriigi konstitutsioonikohtu otsused liikmesriigi üldkohtutele siduvad ja nad ei saa seetõttu – kuna vastasel juhul pandaks toime distsiplinaarsüütegu – jätta nendest otsustest tulenevat kohtupraktikat omal algatusel kohaldamata, samas kui nad leiavad Euroopa Kohtu otsust arvestades, et see kohtupraktika on vastuolus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga, ELTL artikli 325 lõikega 1 või otsusega 2006/928.

---

(1)  ELT C 288, 26.8.2019.

ELT C 246, 22.7.2019.

ELT C 372, 4.11.2019.

ELT C 54, 17.2.2019.

ELT C 201, 15.6.2020.

Euroopa Kohtu (teine koda) 16. detsembri 2021. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – UBS Real Estate Kapitalanlagegesellschaft mbH versus Agenzia delle Entrate

(Liidetud kohtuasjad C-478/19 ja C-479/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kapitali vaba liikumine - Kinnised investeerimisühingud - Avatud investeerimisühingud - Investeeringud kinnisvarasse - Hüpoteegi seadmise lõiv ja katastrikande tegemise lõiv - Maksusoodustus, mida võimaldatakse ainult kinnistele kinnisvarainvesteerimisfondidele - Erinev kohtlemine - Olukordade sarnasus - Objektiivsed eristamiskriteeriumid)

(2022/C 84/04)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: UBS Real Estate Kapitalanlagegesellschaft mbH

Vastustaja: Agenzia delle Entrate

Resolutsioon

EÜ artiklit 56 (muudetuna ELTL artikkel 63) tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis piiravad hüpoteegi seadmise lõivu ja katastrikande tegemise lõivu vähendamise õigust, võimaldades seda kasutada ainult kinnistel kinnisvarainvesteerimisfondidel ja välistades avatud investeerimisfondid, tingimusel et need kaks fondiliiki on objektiivselt sarnases olukorras, välja arvatud juhul, kui selline erinev kohtlemine on põhjendatud eesmärgiga piirata süsteemseid riske eluasemeturul.

---

(1)  ELT C 357, 21.10.2019.

Euroopa Kohtu (neljas koda) 16. detsembri 2021. aasta otsus (Spetsializiran nakazatelen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – kriminaalasi järgmise isiku suhtes: HP

(Kohtuasi C-724/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa uurimismäärus - Direktiiv 2014/41/EL - Artikli 2 punkti c alapunkt 1 - Mõiste „taotlev asutus või ametiisik“ - Artikkel 6 - Euroopa uurimismääruse koostamise tingimused - Artikli 9 lõiked 1 ja 3 - Euroopa uurimismääruse tunnustamine - Euroopa uurimismäärus elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete kogumiseks, mille on koostanud prokurör, kes on direktiivi 2014/41 üle võtva riigisisese õigusaktiga määratletud kui „taotlev asutus või ametiisik“ - Kohtuniku ainupädevus sarnases riigisiseses menetluses määrata uurimismääruses märgitud uurimistoimingu tegemine)

(2022/C 84/05)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Spetsializiran nakazatelen sad

Põhikohtuasja menetluse pool

HP

menetluses osales: Spetsializirana prokuratura

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, artikli 2 punkti c alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui prokurör on pädev koostama kriminaalasja kohtueelses menetluses selle direktiivi tähenduses Euroopa uurimismääruse elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete kogumiseks, kui sarnases riigisiseses menetluses kuulub sellistele andmetele juurdepääsu taotleva uurimistoimingu määramine kohtuniku ainupädevusse.

2.

Direktiivi 2014/41 artiklit 6 ning artikli 9 lõikeid 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et täitva asutuse või ametiisiku poolt sellise Euroopa uurimismääruse tunnustamine, mis on koostatud elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete kogumiseks, ei või asendada taotlevas riigis kehtivaid nõudeid, kui selle määruse on alusetult koostanud prokurör, samas kui sarnases riigisiseses menetluses kuulub sellistele andmetele juurdepääsu taotleva uurimistoimingu määramine kohtuniku ainupädevusse.

---

(1)  ELT C 413, 9.12.2019.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus – Aeris Invest Sàrl versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

(Kohtuasi C-874/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Majandus- ja rahaliit - Pangandusliit - Krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamine ja kriisilahendus - Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord - Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) - Maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva ettevõtja suhtes kohaldatav kriisilahendusmenetlus - Banco Popular Español SA kriisilahenduse skeemi vastuvõtmine - Ettevõtte võõrandamise vahend - Kapitaliinstrumentide allahindamine ja konverteerimine - Määrus (EL) nr 806/2014 - Artikkel 20 - Mõiste „lõplik väärtuse hindamine“ - Tagajärjed - Lõpliku järelhindamise tegemisest keeldumine või sellest hoidumine - Õiguskaitsevahendid - Tühistamishagi)

(2022/C 84/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Aeris Invest Sàrl (esindajad: abogados R. Vallina Hoset ja A. Sellés Marco, hiljem abogados Vallina Hoset, E. Galán Burgos ja M. Varela Suárez)

Teine menetlusosaline: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) (esindajad: J. King, L. Pogarcic Mataija ja E. Muratori, keda abistasid avocats F. Louis ja G. Barthet ning Rechtsanwälte H.-G. Kamann ja L. Hesse)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Aeris Invest Sàrlilt.

---

(1)  ELT C 45, 10.2.2020.

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus – PlasticsEurope AISBL versus Euroopa Kemikaaliamet, Prantsuse Vabariik ja ClientEarth

(Kohtuasi C-876/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Autoriseeringut vajavate ainete loetelu koostamine - Loetelu kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse - Aine bisfenool A kui väga ohtliku aine kohta tehtud kande ajakohastamine)

(2022/C 84/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: PlasticsEurope AISBL (esindajad: advokaadid R. Cana, E. Mullier ja F. Mattioli, hiljem advokaadid R. Cana ja E. Mullier)

Teised menetlusosalised: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) (esindajad: W. Broere, A. K. Hautamäki ja M. Heikkilä, keda abistas advocaat S. Raes), Prantsuse Vabariik (esindajad: T. Stehelin ja E. Leclerc) ja ClientEarth (esindaja: advokaat P. Kirch)

Teiste menetlusosaliste nõuete toetuseks menetlusse astuja: Saksamaa Liitvabariik (esindaja: D. Klebs)

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Jätta PlasticsEurope AISBLi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja ClientEarthi kohtukulud.

3)	Prantsuse Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik kannavad ise oma kohtukulud.

---

(1)  ELT C 54, 17.2.2020.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus – Algebris (UK) Ltd, Anchorage Capital Group LLC versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB)

(Kohtuasi C-934/19 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Majandus- ja rahaliit - Pangandusliit - Krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamine ja kriisilahendus - Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord - Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) - Maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääva ettevõtja suhtes kohaldatav kriisilahendusmenetlus - Banco Popular Español SA kriisilahenduse skeemi vastuvõtmine - Ettevõtte võõrandamise vahend - Kapitaliinstrumentide allahindamine ja konverteerimine - Määrus (EL) nr 806/2014 - Artikkel 20 - Mõiste „lõplik väärtuse hindamine“ - Tagajärjed - Lõpliku järelhindamise tegemisest keeldumine või sellest hoidumine - Õiguskaitsevahendid - Tühistamishagi)

(2022/C 84/08)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Algebris (UK) Ltd, Anchorage Capital Group LLC (esindajad: avocat T. Soames, solicitor R. East, advocaat N. Chesaites ja barrister D. Mackersie)

Teine menetlusosaline: Ühtne Kriisilahendusnõukogu (SRB) (esindajad: J. King, L. Pogarcic Mataija ja E. Muratori, keda abistasid Rechstanwälte H.-G. Kamann ja L. Hesse ning avocat F. Louis)

Resolutsioon

1.	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Algebris (UK) Ltd-lt ja Anchorage Capital Group LLC-lt.

---

(1)  ELT C 87, 16.3.2020.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Bank Melli Iran versus Telekom Deutschland GmbH

(Kohtuasi C-124/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kaubanduspoliitika - Määrus (EÜ) nr 2271/96 - Kaitse kolmanda riigi vastuvõetud õigusakti eksterritoriaalse kohaldamise mõju eest - Iraani suhtes Ameerika Ühendriikide võetud piiravad meetmed - Nimetatud kolmanda riigi vastuvõetud teisesed sanktsioonid, mis takistavad isikutel jätkata väljaspool selle riigi territooriumi ärisuhteid teatavate Iraani ettevõtjatega - Keeld sellist õigusakti järgida - Korralise ülesütlemise õiguse kasutamine)

(2022/C 84/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hanseatisches Oberlandesgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Bank Melli Iran

Kostja: Telekom Deutschland GmbH

Resolutsioon

1.

Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2271/96, mis käsitleb kaitset kolmanda riigi vastuvõetud õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise mõju ja nendel õigusaktidel põhinevate või neist tulenevate meetmete eest (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 37/2014 ning komisjoni 6. juuni 2018. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2018/1100, millega muudeti määruse nr 2271/96 lisa), artikli 5 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et see keelab muudetud määruse nr 2271/96 artiklis 11 nimetatud isikutel täita lisas nimetatud seadustes ette nähtud nõudeid või keelde isegi juhul, kui puuduvad need seadused vastu võtnud kolmandate riikide haldusasutuste või kohtute juhised, mille eesmärk on tagada nende seaduste järgimine.

2.

Määruse nr 2271/96 (muudetud määrusega nr 37/2014 ja delegeeritud määrusega 2018/1100) artikli 5 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus see, kui muudetud määruse artiklis 11 nimetatud isik, kellel ei ole muudetud määruse artikli 5 teise lõigu tähenduses luba, võib „konkreetselt kindlaks määratud kodanike ja blokeeritud isikute loetellu“ (Specially Designated Nationals and Blocked Persons List) kantud isikuga sõlmitud lepingud ilma põhjendusi esitamata üles öelda. Muudetud määruse artikli 5 esimene lõik nõuab siiski, et kui selles sättes ette nähtud keelu väidetavat rikkumist puudutavas tsiviilmenetluses näib riigisisese kohtu käsutuses olevate tõendite kogum esmapilgul viitavat sellele, et muudetud määruse nr 2271/96 artiklis 11 nimetatud isik on selleks luba omamata järginud muudetud määruse lisas nimetatud seadusi, on see sama isik kohustatud õiguslikult piisavalt tõendama, et tema tegevuse eesmärk ei olnud nende seaduste järgimine.

3.

Määrust nr 2271/96 (muudetud määrusega nr 37/2014 ja delegeeritud määrusega 2018/1100), eriti selle artikleid 5 ja 9 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 16 ja artikli 52 lõiget 1 silmas pidades tõlgendada nii, et muudetud määrusega ei ole vastuolus see, kui tuvastatakse, et muudetud määruse artiklis 11 nimetatud isiku poolt lepingute ülesütlemine lisas nimetatud seadustel põhinevate nõuete või keeldude täitmiseks, ilma et tal oleks muudetud määruse artikli 5 teise lõigu tähenduses luba, on tühine, tingimusel et tühisuse tuvastamine ei too sellele isikule kaasa ebaproportsionaalseid tagajärgi muudetud määruse nr 2271/96 nende eesmärkide seisukohast, milleks on kaitsta kehtivat õiguskorda ja Euroopa Liidu huve üldiselt. Proportsionaalsuse kontrollimisel tuleb kaaluda taotletavaid eesmärke, mida teenib muudetud määruse artikli 5 esimeses lõigus ette nähtud keeldu eirava ülesütlemise tühisuse tuvastamine, ja tõenäosust, et puudutatud isikul võib tekkida majanduslik kahju, ning kahju ulatust juhul, kui see isik ei saa lõpetada oma ärisuhteid isikuga, kes on kantud nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse selle muudetud määruse lisas nimetatud seadustest tulenevaid teiseseid sanktsioone.

---

(1)  ELT C 201, 15.6.2020.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Landgericht Düsseldorf, Landesgericht Korneuburg eelotsusetaotlus – Saksamaa, Austria) – AD, BE, CF versus Corendon Airlines (C-146/20), JG, LH, MI, NJ versus OP, kes tegutseb Azurair GmbH pankrotihaldurina, (C-188/20), Eurowings GmbH versus flightright GmbH (C-196/20), AG, MG, HG versus Austrian Airlines AG (C-270/20)

(Liidetud kohtuasjad C-146/20, C-188/20, C-196/20 ja C-270/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Ühiseeskirjad reisijatele lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta - Artiklid 2 ja 3 - Mõisted „tegutsev lennuettevõtja“, „kinnitatud broneering“ ja „kavandatud saabumisaeg“ - Artiklid 5, 7 ja 8 - Lennu väljumisaja varasemaks muutmine võrreldes esialgse kavandatud väljumisajaga - Kvalifitseerimine - Hüvitise summa vähendamine - Teekonna muutmise võimaluse pakkumine - Artikkel 14 - Kohustus teavitada reisijaid nende õigusest - Ulatus)

(2022/C 84/10)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf, Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

(Kohtuasi C-146/20)

Hagejad: AD, BE, CF

Kostja: Corendon Airlines

(Kohtuasi C-188/20)

Hagejad: JG, LH, MI, NJ

Kostja: OP, kes tegutseb Azurair GmbH pankrotihaldurina

menetluses osales: all tours flugreisen GmbH

(Kohtuasi C-196/20)

Hagejad: Eurowings GmbH

Kostja: flightright GmbH

(Kohtuasi C-270/20)

Hagejad: AG, MG, HG

Kostja: Austrian Airlines AG

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et reisijal on kinnitatud broneering selle sätte tähenduses, kui reisikorraldaja edastab sellele reisijale, kellega ta on lepingulises suhtes, muu tõendi selle määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mis sisaldab lubadust vedada teda konkreetsel, kindlaksmääratud väljumis- ja saabumiskoha ning väljumis- ja saabumisaja ning lennunumbriga lennul, ja seda isegi juhul, kui see reisikorraldaja ei ole saanud asjaomaselt lennuettevõtjalt kinnitust selle lennu väljumis- ja saabumisaegade kohta.

2.

Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtjat võib kvalifitseerida reisija suhtes tegutsevaks lennuettevõtjaks selle sätte tähenduses, kui reisija on sõlminud reisikorraldajaga lepingu konkreetseks lennuks, mida teostab see lennuettevõtja, ilma et nimetatud lennuettevõtja oleks kinnitanud lennuaegu või et reisikorraldaja oleks teinud sellele reisijale broneeringu sama lennuettevõtja juures.

3.

Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti h, artikli 5 lõike 1 punkti c ning artikli 7 lõike 1 teist lauset ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle määruse artikli 7 alusel hüvitise maksmisel võib lennu kavandatud saabumisaeg nende sätete tähenduses tuleneda muust tõendist nimetatud määruse artikli 2 punkti g tähenduses, mille reisikorraldaja on reisijale edastanud.

4.	Määruse nr 261/2004 artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu rohkem kui ühe tunni võrra varasemaks.

5.	Määruse nr 261/2004 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav olukorras, kus varasemaks muudetud lennu saabumisaeg jääb selles sättes ette nähtud piiridesse.

6.	Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti a ja artikli 8 lõike 1 punkti b tuleb tõlgendada nii, et reisijale enne reisi algust antud teave lennu väljumisaja varasemaks muutmise kohta võib kujutada endast teekonna muutmise võimaluse pakkumist selle viimase sätte tähenduses.

7.

Määruse nr 261/2004 artikli 14 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale selle ettevõtja täpse nime ja aadressi, kellelt ta saab nõuda hüvitist selle määruse artikli 7 alusel, ja vajaduse korral täpsustama, millised dokumendid peab reisija oma nõudele lisama, kohustamata siiski seda tegutsevat lennuettevõtjat teatama reisijale hüvitise täpse summa, mida viimane võib nimetatud määruse artikli 7 alusel saada.

---

(1)  ELT C 230, 13.7.2020

ELT C 271, 17.8.2020

ELT C 279, 24.8.2020.

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 16. detsembri 2021. aasta otsus (Okresný súd Bratislava III eelotsusetaotlus – Slovakkia) – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: AB jt

(Kohtuasi C-203/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Kohaldamisala - Artikkel 51 - Liidu õiguse kohaldamine - Raamotsus 2002/584/JSK - Euroopa Kohtu pädevus - Enne Euroopa vahistamismääruse tegemist esitatud eelotsusetaotlus - Vastuvõetavus - Ne bis in idem-põhimõte - Artikkel 50 - Mõisted „õigeksmõistmine“ ja „süüdimõistmine“ - Amnestia vahistamismääruse teinud liikmesriigis - Lõplik kriminaalmenetlust lõpetav otsus - Amnestia tühistamine - Kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse tühistamine - Kriminaalmenetluse uuendamine - Asjaomase isiku kriminaalvastutuse hindamise tulemusel tehtud otsuse vajalikkus - Direktiiv 2012/13/EL - Õigus saada kriminaalmenetluses teavet - Kohaldamisala - Mõiste „kriminaalmenetlus“ - Seadusandlik menetlus amnestia tühistamise resolutsiooni vastuvõtmiseks - Kohtumenetlus selle resolutsiooni liikmesriigi põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks)

(2022/C 84/11)

Kohtumenetluse keel: slovaki

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Okresný súd Bratislava III

Põhikohtuasja menetluse pooled

AB, CD, EF, NO, JL, GH, IJ, LM, PR, ST, UV, WZ, BC, DE, FG

menetluses osalesid: HI, Krajská prokuratúra v Bratislave

Resolutsioon

1.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 50 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus Euroopa vahistamismääruse tegemine isiku suhtes, kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus, mis algul lõpetati amnestia alusel tehtud lõpliku kohtuotsusega ja mida uuendati pärast sellise seaduse vastuvõtmist, mis tühistas selle amnestia ja nimetatud kohtuotsuse, kui see kohtuotsus oli tehtud ilma et oleks hinnatud asjaomase isiku kriminaalvastutust.

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiivi 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet, tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav amnestia tühistamist puudutavale seadusandlikule menetlusele ega kohtumenetlusele, mille ese on selle tühistamise liikmesriigi põhiseadusele vastavuse kontroll.

---

(1)  ELT C 230, 13.7.2020.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 16. detsembri 2021. aasta otsus (Curtea de Apel Constanţa eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Euro Delta Danube Srl versus Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul Judeţean Tulcea

(Kohtuasi C-225/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Põllumajandus - Ühine põllumajanduspoliitika - Delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 - Pindalatoetuse kava - Ühtne pindalatoetus - Toetuskõlblikkuse kriteeriumid - Põllumajandusmaa kontsessiooni leping - Selle maa kasutusotstarbe muutmine ilma kontsessiooniandja nõusolekuta - Vesiviljeluseks ette nähtud maa-ala kasutamine põllumajanduslikul otstarbel - Erinevus deklareeritud pindala ja kindlaks määratud pindala vahel - Üledeklareerimine - Halduskaristus)

(2022/C 84/12)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Curtea de Apel Constanţa

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Euro Delta Danube Srl

Vastustaja: Agenţia de Plăţi şi Intervenţie pentru Agricultură – Centrul Judeţean Tulcea

Resolutsioon

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas, komisjoni 4. mai 2016. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2016/1393 muudetud redaktsioonis, artikli 2 lõike 1 punkti 23 ning artikli 19 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et need näevad ühtse pindalatoetuse kava raames ette põllumajandustoetuse taotlejale halduskaristuste määramise üledeklareerimise eest põhjusel, et ta kasutab põllumajanduslikul otstarbel maa-ala, mis on talle kontsessiooniga antud vesiviljeluseks, ilma et kontsessiooniandja oleks andnud vastava ala kasutusotstarbe muutmiseks nõusolekut, juhul kui toetuse taotleja on sellel maa-alal põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu.

---

(1)  ELT C 297, 7.9.2020.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Polymeles Protodikeio Athinoni eelotsusetaotlus – Kreeka) – DP, SG versus Trapeza Peiraios AE

(Kohtuasi C-243/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Tarbijakaitse - Direktiiv 93/13/EMÜ - Ebaõiglased tingimused - Artikli 1 lõige 2 - Kohustuslikel õigusnormidel põhinevad lepingutingimused - Välistamine selle direktiivi reguleerimisalast - Välisvaluutas tagasimakstav laen - Dispositiivsel riigisisesel sättel põhinev lepingutingimus - Selle artikli 1 lõike 2 üle võtmata jätmise mõju - Artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1 - Tingimuse ebaõiglase laadi kontroll - Artikkel 8 - Selliste riigisiseste õigusnormide vastuvõtmine või säilitamine, millega kindlustatakse tarbijatele kõrgem kaitstuse tase - Direktiivi 93/13 erinevate sätete omavaheline suhestumine)

(2022/C 84/13)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Protodikeio Athinon

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: DP, SG

Kostja: Trapeza Peiraios AE

Resolutsioon

1.

Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see jätab selle direktiivi reguleerimisalast välja tingimuse, mis sisaldub müüja või teenuste osutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus ja mis põhineb liikmesriigi dispositiivsel õigusnormil, see tähendab, mis kuulub automaatselt kohaldamisele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, isegi kui nimetatud tingimuse suhtes ei ole eraldi kokku lepitud.

2.

Direktiivi 93/13 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et direktiivi artikli 1 lõikes 2 nimetatud tingimused on selle direktiivi reguleerimisalast välja jäetud, isegi kui nimetatud sätet ei ole liikmesriigi õiguskorda ametlikult üle võetud, ning sellisel juhul ei saa liikmesriigi kohtud asuda seisukohale, et nimetatud artikli 1 lõige 2 on liikmesriigi õigusesse üle võetud kaudselt, võttes üle selle direktiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1.

3.

Direktiivi 93/13 artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selliste riigisiseste õigusnormide vastuvõtmine või säilitamine, mille tagajärjel kohaldatakse direktiiviga ette nähtud tarbijakaitsesüsteemi selliste tingimuste suhtes, millele on osutatud selle direktiivi artikli 1 lõikes 2.

---

(1)  ELT C 271, 17.8.2020.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Cour de cassationi eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Gtflix Tv versus DR

(Kohtuasi C-251/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviilasjades - Kohtualluvus ning kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades - Määrus (EL) nr 1215/2012 - Artikli 7 punkt 2 - Valikuline kohtualluvus lepinguvälise kahju puhul - Isikut väidetavalt halvustavate märkuste avaldamine internetis - Kahju tekkimise paik - Kohtud igas liikmesriigis, mille territooriumil on internetis avaldatud teabesisu kättesaadav või on olnud kättesaadav)

(2022/C 84/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Gtflix Tv

Vastustaja kassatsioonimenetluses: DR

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et isik, kes leiab, et teda halvustavaid märkusi internetis avaldades on rikutud tema õigusi ning kes nõuab samal ajal esiteks internetis avaldatud teda puudutavate andmete parandamist ja teabesisu kustutamist ning teiseks selle internetis avaldamisega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist, võib pöörduda kohtusse igas liikmesriigis, mille territooriumil on need märkused kättesaadavad või on olnud kättesaadavad, nõudes hüvitist kahju eest, mis tekkis talle liikmesriigis, mille kohtusse on pöördutud, isegi kui selle kohtu kohtualluvusse ei kuulu parandamise ja kustutamise nõude lahendamine.

---

(1)  ELT C 297, 7.9.2020.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Landesgericht Korneuburgi eelotsusetaotlus – Austria) – Airhelp Limited versus Laudamotion GmbH

(Kohtuasi C-263/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta - Artikli 2 punkt l - Artikli 5 lõike 1 punkt c - Lennu broneerimine veebiplatvormi kaudu - Lennu väljumisaja varasemaks muutmine tegutseva lennuettevõtja poolt - Kvalifitseerimine - Lennu väljumisaja varasemaks muutmist puudutava teabe saamine meiliaadressile, mis ei kuulu asjaomastele reisijatele - Direktiiv 2000/31/EÜ - Elektrooniline kaubandus - Artikkel 11 - Kättesaamise eeldamine - Tegutseva lennuettevõtja teavitamiskohustuse ulatus)

(2022/C 84/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesgericht Korneuburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Airhelp Limited

Kostja: Laudamotion GmbH

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et lend loetakse tühistatuks, kui tegutsev lennuettevõtja muudab selle lennu rohkem kui tunni võrra varasemaks.

2.	Seda, kas reisijat on tema lennu tühistamisest õigel ajal teavitatud, tuleb hinnata eranditult määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alusel koostoimes selle määruse artikli 5 lõikega 4.

3.

Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et lennureisija puhul, kes broneeris lennu vahendaja kaudu, tuleb asuda seisukohale, et teda ei ole selle lennu tühistamisest teavitatud, olgugi et tegutsev lennuettevõtja on vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega edastanud tühistamist puudutava teabe vahendajale, kelle kaudu sõlmiti õhuveoleping selle reisijaga, kuid see vahendaja ei ole reisijat sellest tühistamisest nimetatud sättes viidatud tähtaja jooksul teavitanud ning sama reisija ei ole andnud samale vahendajale sõnaselget luba võtta vastu tegutseva lennuettevõtja edastatud teavet.

---

(1)  ELT C 279, 24.8.2020.

Euroopa Kohtu (kuues koda) 16. detsembri 2021. aasta otsus (Giudice di pace di Massa eelotsusetaotlus – Itaalia) – GN, WX versus Prefettura di Massa Carrara – Ufficio Territoriale del Governo di Massa Carrara

(Kohtuasi C-274/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELTL artikkel 63 - Kapitali vaba liikumine - Maanteeliiklus - Mootorsõidukite registreerimine ja maksustamine - Liikmesriigis elav sõidukijuht - Muus liikmesriigis registreeritud sõiduk - Lühiajaliselt tasuta kasutada antud sõiduk - Riigisisesed õigusnormid, mis keelavad isikutel, kes on elanud Itaalias kauem kui 60 päeva, liigelda selles liikmesriigis välismaal registreeritud sõidukiga)

(2022/C 84/16)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di pace di Massa

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: GN, WX

Vastustaja: Prefettura di Massa Carrara – Ufficio Territoriale del Governo di Massa Carrara

Resolutsioon

ELTL artikli 63 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad kõigil liikmesriigis üle 60 päeva elanud isikutel seal liigelda muus liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga ja seda olenemata sellest, kelle nimele sõiduk on registreeritud, ilma et arvesse võetakse selle sõiduki kasutamise kestust esimesena nimetatud liikmesriigi teedel ning ilma et puudutatud isik saaks tugineda maksust vabastamise õigusele, kui sama sõiduk ei ole mõeldud alaliselt kasutamiseks peamiselt esimeses liikmesriigis ning seda tegelikult niimoodi ei kasutata.

---

(1)  ELT C 297, 7.9.2020.

Euroopa Kohtu (viies koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Finanzgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – XY versus Finanzamt V

(Kohtuasi C-394/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kapitali vaba liikumine - ELTL artiklid 63 ja 65 - Pärandimaksu käsitlevad liikmesriigi õigusnormid - Liikmesriigi territooriumil asuv kinnisasi - Piiratud maksukohustus - Residentide ja mitteresidentide erinev kohtlemine - Õigus teha maksustatavast summast mahaarvamisi - Proportsionaalne vähendamine piiratud maksukohustuse korral - Sundosaga seotud kohustused - Mahaarvamise puudumine piiratud maksukohustuse korral)

(2022/C 84/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: XY

Vastustaja: Finanzamt V

Resolutsioon

1.

ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus pärandimaksu suuruse arvutamist reguleerivad liikmesriigi õigusnormid, mis näevad Saksamaal asuvate kinnisasjade omandamise korral ette, et kui pärandaja surma ajal ei ole pärandaja ega pärija elukoht või harilik viibimiskoht selles liikmesriigis, siis vähendatakse maksustatavast summast mahaarvatavat maksuvaba summat – võrreldes maksuvaba summaga, mida kohaldataks olukorras, kus vähemalt ühe eespool nimetatud isiku elukoht või harilik viibimiskoht on pärandaja surma ajal selles liikmesriigis – summa võrra, mis vastab selles liikmesriigis mittemaksustatava vara väärtuse osakaalule kogu pärandvara väärtusest.

2.

ELTL artikleid 63 ja 65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus pärandimaksu suuruse arvutamist reguleerivad liikmesriigi õigusnormid, mis näevad selles liikmesriigis asuvate kinnisasjade omandamise korral ette, et kui pärandaja surma ajal ei ole pärandaja ega pärija elukoht või harilik viibimiskoht selles liikmesriigis, siis ei ole sundosadest tulenevad kohustused pärandvara väärtusest pärandil lasuvate kohustustena mahaarvatavad, samas kui need kohustused võib täielikult maha arvata olukorras, kus vähemalt ühe eespool nimetatud isiku elukoht või harilik viibimiskoht on sel kuupäeval selles liikmesriigis.

---

(1)  ELT C 378, 9.11.2020.

Euroopa Kohtu (esimene koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Landgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – EP, GM versus Corendon Airlines Turistik Hava Taşımacılık A.Ş.

(Kohtuasi C-395/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 261/2004 - Ühiseeskirjad reisijatele lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta - Artikli 2 punkt l - Artikli 5 lõige 1 - Lennu väljumisaja muutmine - Lennu väljumisaja edasilükkamine peaaegu kolme tunni võrra - Reisijate teavitamine üheksa päeva enne väljumist - Mõisted „tühistamine“ ja „hilinemine“)

(2022/C 84/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: EP, GM

Kostja: Corendon Airlines Turistik Hava Taşımacılık A.Ş.

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 2 punkti l ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et lendu ei loeta tühistatuks nende sätete tähenduses, kui tegutsev lennuettevõtja lükkab lennu väljumisaja edasi vähem kui kolme tunni võrra, ilma seda lendu rohkem muutmata.

---

(1)  ELT C 399, 23.11.2020.

Euroopa Kohtu (teine koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Sąd Apelacyjny w Warszawie eelotsusetaotlus – Poola) – A.K. versus Skarb Państwa

(Kohtuasi C-428/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Mootorsõidukite kasutamise kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus - Teine direktiiv 84/5/EMÜ - Artikli 1 lõige 2 - Direktiiv 2005/14/EÜ - Direktiiv 2009/103/EÜ - Artikli 9 lõige 1 - Kohustusliku kindlustusega kaetud minimaalsete hüvitamise piirmäärade suurendamise kohustus - Üleminekuperiood - Uus norm, mida varasema õigusnormi kehtivusajal tekkinud olukorra tulevikus tekkivate tagajärgede suhtes kohaldatakse viivitamatult - Enne liidu materiaalõigusnormi jõustumist tekkinud olukord - Riigisisesed õigusnormid, mis välistavad enne 11. detsembrit 2009 sõlmitud kindlustuslepingute osas kohustuse suurendada kohustusliku kindlustusega kaetud minimaalseid hüvitamise piirmäärasid)

(2022/C 84/19)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Apelacyjny w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: A.K.

Vastustaja: Skarb Państwa

Resolutsioon

Nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teise direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõiget 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ muudetud kujul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid, kes kasutasid neis sätetes ette nähtud võimalust kehtestada üleminekuperiood, pidid nõudma, et alates 11. detsembrist 2009 oleksid enne seda kuupäeva sõlmitud, kuid sellel kuupäeval endiselt kehtivates mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse lepingutes ette nähtud minimaalsed hüvitamise piirmäärad kooskõlas nende mõlema sätte neljandas lõigus kehtestatud eeskirjaga.

---

(1)  ELT C 278, 12.7.2021.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 14. detsembri 2021. aasta otsus (Administrativen sad Sofia-gradi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – V. M. A. versus Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“

(Kohtuasi C-490/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Liidu kodakondsus - ELTL artiklid 20 ja 21 - Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil - Laps, kes on sündinud riigis, mis on tema vanemate puhul vastuvõttev liikmesriik - Sünnitõend, mille on välja andnud see liikmesriik ning mille kohaselt on lapsel kaks ema - Neist kahest ühe ema päritoluliikmesriigi keeldumine lapse sünnitõendi väljaandmisest, kui puudub teave lapse bioloogilise ema kohta - Sellise tõendi olemasolu kui isikutunnistuse või passi väljaandmise tingimus - Päritoluliikmesriigi riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt ei tunnustata samast soost isikute vanemlust)

(2022/C 84/20)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad Sofia-grad

Põhikohtuasja pooled

Hageja: V. M. A.

Kostja: Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“

Resolutsioon

ELL artikli 4 lõiget 2, ELTL artikleid 20 ja 21 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 24 ja 45 tuleb koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ, artikli 4 lõikega 3 tõlgendada nii, et kui tegemist on alaealise lapsega, kes on liidu kodanik ja kelle sünnitõendisse, mille on välja andnud vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused, on vanematena kantud kaks samasoolist isikut, siis on liikmesriik, mille kodanik see laps on, kohustatud esiteks andma talle välja isikutunnistuse või passi, nõudmata enne seda sünnitõendi koostamist oma riigisiseste ametiasutuste poolt, ning teiseks nagu kõik teised liikmesriigid tunnustama vastuvõtva liikmesriigi väljaantud dokumenti, mis võimaldab sellel lapsel koos kummagi vanemaga kasutada õigust vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil.

---

(1)  ELT C 433, 14.12.2020.

Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Randstad Italia SpA versus Umana SpA, Azienda USL Valle d’Aosta, IN. VA SpA, Synergie Italia agenzia per il lavoro SpA

(Kohtuasi C-497/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik - Liikmesriikide kohustus näha ette tõhusa õiguskaitse tagamiseks vajalik kaebeõigus liidu õigusega hõlmatud valdkondades - Riigihange - Direktiiv 89/665/EMÜ - Artikli 1 lõiked 1 ja 3 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 - Liikmesriigi kõrgeima halduskohtu otsus, millega Euroopa Kohtu praktikat eirates tunnistatakse vastuvõetamatuks riigihankemenetlusest kõrvale jäetud pakkuja kaebus - Nimetatud kohtuotsuse selle liikmesriigi kohtusüsteemi kõrgeimasse kohtusse edasi kaebamise võimaluse puudumine - Tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtted)

(2022/C 84/21)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Corte suprema di cassazione

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Randstad Italia SpA

Vastustajad: Umana SpA, Azienda USL Valle d’Aosta, IN. VA SpA, Synergie Italia agenzia per il lavoro SpA

Resolutsioon

ELL artikli 4 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 1 ning nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/665/EMÜ riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL) artikli 1 lõikeid 1 ja 3 tuleb lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi riigisisese õiguse säte, millest liikmesriigi kohtupraktika kohaselt tuleneb, et sellised õigussubjektid nagu riigihankemenetluses osalenud pakkujad ei saa selle liikmesriigi kohtusüsteemi kõrgeimale kohtule esitatavas kassatsioonkaebuses seada kahtluse alla sama liikmesriigi kõrgeima halduskohtu otsuse vastavust liidu õigusele.

---

(1)  ELT C 433, 14.12.2020.

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus (Městský soud v Praze eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Vítkovice Steel a.s. versus Ministerstvo životního prostředí

(Kohtuasi C-524/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem - Direktiiv 2003/87/EÜ - Artikli 11 lõige 3 - Otsus 2011/278/EL - Artikli 3 punkt b ja artikli 10 lõike 2 punkt a - Tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa - Otsus 2013/448/EL - Kehtivus - Käitis, milles kasutatakse hapnikkonverterit - Kuummetall - Eraldiseisvast käitisest pärit sisend - Lubatud heitkoguse ühikute eraldamisest keeldumine - Vastuvõetavus - Tühistamishagi esitamata jätmine põhikohtuasja kaebaja poolt)

(2022/C 84/22)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Městský soud v Praze

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Vítkovice Steel a.s.

Kostja: Ministerstvo životního prostředí

Resolutsioon

Komisjoni 5. septembri 2013. aasta otsuse 2013/448/EL, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3, artikli 1 lõiget 1 ja lõike 2 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt ei või põhikohtuasjas kõne all olevale käitisele Tšehhi Vabariigi uue taotluse alusel tasuta eraldada lubatud heitkoguse ühikuid „kuummetalli“ tootepõhise võrdlusaluse põhjal, isegi kui heitkoguste topeltarvestus ja lubatud heitkoguse ühikute topelteraldamine on välistatud.

---

(1)  ELT C 443, 21.12.2020.

Euroopa Kohtu (teine koda) 16. detsembri 2021. aasta otsus (Fővárosi Törvényszék eelotsusetaotlus – Ungari) – Apollo Tyres (Hungary) Kft. versus Innovációért és Technológiáért Felelős Miniszter

(Kohtuasi C-575/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Õhusaaste - Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem - Direktiiv 2003/87/EÜ - Kütusepõletusseadmed - I lisa - Summaarne nimisoojusvõimsus - Arvutusmeetod - Summeerimisreegel)

(2022/C 84/23)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Apollo Tyres (Hungary) Kft.

Kostja: Innovációért és Technológiáért Felelős Miniszter

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2018. aasta direktiiviga (EL) 2018/410, I lisa punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et käitise summaarne nimisoojusvõimsus peab olema arvutatud nii, et käitisesse kuuluvate tehniliste seadmete maksimaalne nimisoojusvõimsus liidetakse, välja arvatud juhul, kui käitaja poolt sellele maksimaalsele soojusvõimsusele seatud piirangud on püsivad ning kui lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks pädev asutus saab nende piirangute olemasolu ja püsivat olemust tegelikult kontrollida.

---

(1)  ELT C 28, 25.1.2021.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 21. detsembri 2021. aasta otsus – P. Krücken Organic GmbH versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-586/20 P) (1)

(Apellatsioonkaebus - Institutsiooniline õigus - Kahju hüvitamise nõue - Liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimused - Määrus (EÜ) nr 834/2007 - Mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine - Artikli 33 lõige 3 - Mõiste „asjakohane järelevalve“ - Määrus (EÜ) nr 1235/2008 - Mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise kord - Samaväärsuse hindamiseks tunnustatud erasektori kontrollorgan - Selle organi tegevuse omistamine Euroopa Komisjonile)

(2022/C 84/24)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: P. Krücken Organic GmbH (esindaja: Rechtsanwalt H. Schmidt)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Dawes, B. Hofstötter ja B. Eggers)

Resolutsioon

1)	Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2)	Jätta P. Krücken Organic GmbH kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

---

(1)  ELT C 9, 11.01.2021.

Euroopa Kohtu (seitsmes) 9. novembri 2021. aasta määrus (Commissione Tributaria Regionale del Lazio eelotsusetaotlus – Itaalia) – Agenzia delle dogane e dei monopoli – Ufficio delle dogane di Gaeta versus Punto Nautica Srl

(Kohtuasi C-255/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Maksustamine - Õigusaktide ühtlustamine - Aktsiis - Direktiiv 92/12/EMÜ - Artikli 3 lõige 2 - Direktiiv 2008/118/EÜ - Artikli 1 lõige 2 - Aktsiisikauba täiendavad kaudsed maksud - Mootorikütuse käibelt arvestatav piirkondlik maks - Eriotstarve - Puudumine)

(2022/C 84/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Commissione Tributaria Regionale del Lazio

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Agenzia delle dogane e dei monopoli – Ufficio delle dogane di Gaeta

Kostja: Punto Nautica Srl

Resolutsioon

Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ, artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kehtestavad mootorikütuse käibelt arvestatava piirkondliku maksu, sest kuna selle maksu tulu on ette nähtud üksnes üldise panuse andmiseks kohalike omavalitsuste eelarvesse, ei ole sellel „eriotstarvet“ selle sätte tähenduses.

---

(1)  ELT C 279, 24.8.2020.

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 10. jaanuari 2022. aasta määrus (Tribunalul Aradi eelotsusetaotlus – Rumeenia) – Asociaţia Naţională de Terapii Complementare din România (ANATECOR)

(Kohtuasi C-400/21) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Riigisisese õiguse tõlgendamine - Riigisisene maksejõuetusmenetlus - Pankrotikohtuniku võimalus kontrollida enda sisulist pädevust ja nõuet - Puhtalt riigisisene vaidlus - Liidu õigusega seose puudumine - Euroopa Kohtu pädevuse ilmne puudumine)

(2022/C 84/26)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Arad

Põhikohtuasja menetluse pooled

Pankrotivõlgnik: Asociaţia Naţională de Terapii Complementare din România (ANATECOR)

Menetluses osalesid: Primăria Municipiului Arad – Direcția Venituri, Direcția Generală Regională a Finanțelor Publice Timișoara – Administrația Județeană a Finanțelor Publice Arad

Resolutsioon

Euroopa Liidu Kohtul puudub ilmselgelt pädevus vastata Tribunalul Aradi (Aradi esimese astme kohus, Rumeenia) 31. mai 2021. aasta otsusega esitatud küsimustele.

---

(1)  Saabumise kuupäev: 28.6.2021.

„Rezon“ OOD 1. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 16. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-487/20: Rezon versus EUIPO

(Kohtuasi C-476/21 P)

(2022/C 84/27)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Apellant:„Rezon“ OOD (esindajad: advokat M. Yordanova-Harizanova)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 10. detsembri 2021. aasta määrusega:

1.	Jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

2.	Jätta „Rezon“ OOD kohtukulud tema enda kanda.

Küprose Vabariigi 26. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 16. juuni 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-281/19: Küpros versus EUIPO

(Kohtuasi C-538/21 P)

(2022/C 84/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Küprose Vabariik (esindajad: S. Malynicz, BL, barrister S. Baran ja solicitor V. Marsland)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Kohus (apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustav koda) otsustas 21. detsembri 2021. aasta määrusega jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jätta Küprose Vabariigi kohtukulud tema enda kanda.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van Cassatie (Belgia) 4. novembril 2021 – Verbraeken J. en Zonen BV, PN

(Kohtuasi C-661/21)

(2022/C 84/29)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Hof van Cassatie

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Verbraeken J. en Zonen BV, PN

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (1) artikli 13 lõike 1 punkti b alapunkti i, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/26/EÜ, (2) artikli 3 lõike 1 punkti a ja artikli 11 lõiget 1, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (3) artikli 4 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et asjaolust, et ettevõtja, kellele ühes Euroopa Liidu liikmesriigis antakse autoveoluba vastavalt määrustele nr 1071/2009 ja nr 1072/2009 ja kes järelikult peab omama tegelikku ja püsivat tegevuskohta selles liikmesriigis, tuleneb, et sellega on ümberlükkamatult tõendatud, et sellel ettevõtjal on kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi kindlaksmääramisel asukoht selles liikmesriigis määruse nr 883/2004 artikli 13 lõike 1 tähenduses ning töökohaliikmesriigi ametiasutustele on selline järeldus siduv?

2.	Kas töökohaliikmesriigi kohus, tehes kindlaks, et vastav autoveoluba on saadud pettuse teel, võib jätta selle loa tähelepanuta või peavad töökohaliikmesriigi ametiasutused pettuse tuvastamise korral taotlema kõigepealt loa andnud ametiasutustelt selle loa tühistamist?

---

(1)  ELT 2004, L 166, lk 1.

(2)  ELT 2009, L 300, lk 51.

(3)  ELT 2009, L 300, lk. 72.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu) 9. novembril 2021 – UAB ‘Gargždų geležinkelis’ versus Lietuvos transporto saugos administracija

(Kohtuasi C-671/21)

(2022/C 84/30)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Apellant: UAB „Gargždų geležinkelis“

Vastustajad: Lietuvos transporto saugos administracija, Lietuvos Respublikos ryšių reguliavimo tarnyba, AB „LTG Infra“

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2012/34/EL (1) artikli 47 lõike 4 esimest ja teist lauset tuleb tõlgendada nii, et need keelavad üheselt kehtestada riigisisest regulatsiooni, mis näeb ette, et infrastruktuuri ülekoormatuse korral võib läbilaskevõime jaotamisel arvesse võtta raudteeinfrastruktuuri kasutamise intensiivsust? Kas seda hinnangut mõjutab see, kas raudteeinfrastruktuuri kasutusmäära all peetaks silmas selle infrastruktuuri tegelikku kasutamist minevikus või kavandatud kasutamist asjaomase liiklusgraafiku kehtivusajal? Kas direktiivi 2012/34/EL artiklite 45 ja 46 sätted, mis annavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või üksusele, kes teeb otsuseid taotletud läbilaskevõime kohta, soovitud läbilaskevõime kooskõlastamisel ulatusliku kaalutlusõiguse, ja nende sätete rakendamine riigisiseses õiguses, omavad selle hindamise seisukohast mingit tähtsust? Kas asjaolul, et infrastruktuuri peetakse konkreetsel juhul ülekoormatuks läbilaskevõime tõttu, mida taotlevad kaks või enam raudteeveo-ettevõtjat samade veoste veoks, on selle hindamise seisukohast mingit tähtsust?

2.

Kas direktiivi 2012/34/EL artikli 45 lõike 2 säte, mille kohaselt „[l]iiklusgraafikute koostamisel ja kooskõlastamisel võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eelistada eriotstarbelisi teenuseid, kuid üksnes artiklites 47 ja 49 sätestatud korras“, tähendab, et infrastruktuuri-ettevõtja võib riigisisest prioriteetsuskriteeriumit kohaldada ka juhul, kui infrastruktuuri ei peeta ülekoormatuks? Mil määral (milliste kriteeriumide alusel) peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artikli 47 [lõike 1] esimese lause kohaselt enne infrastruktuuri ülekoormatuks kuulutamist kooskõlastama taotletud rongiliine ja konsulteerima taotlejatega? Kas taotlejatega konsulteerimisel tuleb hinnata, kas kaks või enam taotlejat on esitanud konkureerivad taotlused samade veoste (kaupade) veoks?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT 2012, L 343, lk 32).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vredegerecht te Antwerpen (Belgia) 11. novembril 2021 – Fluvius Antwerpen versus MX

(Kohtuasi C-677/21)

(2022/C 84/31)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vredegerecht te Antwerpen

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Fluvius Antwerpen

Kostja: MX

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 2 lõike 1 punkti a koosmõjus artikli 14 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et elektrienergia ebaseaduslik kasutamine kujutab endast kaubatarnet, nimelt materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminekut?

Kui sellele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et elektrienergia ebaseaduslik kasutamine kujutab endast kaubatarnet, nimelt ametivõimude poolt või nimel tehtud korralduse alusel või vastavalt õigusaktidele vara omandiõiguse üleminekut hüvitise eest?

Kas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui Fluvius Antwerpenil on õigus nõuda elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest hüvitist, tuleb Fluvius Antwerpenit pidada maksukohustuslaseks käibemaksudirektiivi artikli 9 lõike 1 tähenduses, sest elektrienergia ebaseaduslik kasutamine on Fluvius Antwerpeni „majandustegevuse“, s.t materiaalse vara kestva tulu saamise eesmärgil kasutamise tagajärg?

Juhul kui direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et elektrienergia ebaseaduslik kasutamine on majandustegevus: kas 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et Fluvius Antwerpen on ametiasutus, ja kui vastus on jaatav, siis kas artikli 13 lõike 1 kolmandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et elektrienergia ebaseaduslik kasutamine on Fluvius Antwerpeni sellise tegevuse tulemus, mille maht ei ole tühine?

---

(1)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 11. novembril 2021 – Versicherungsanstalt öffentlich Bediensteter, Eisenbahnen und Bergbau

(Kohtuasi C-681/21)

(2022/C 84/32)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Versicherungsanstalt öffentlich Bediensteter, Eisenbahnen und Bergbau, keda esindab Finanzprokuratur

Teine menetlusosaline: B

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, (1) artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti a ning artikli 6 lõiget 1 ja õiguskindluse, seniste eeliste säilitamise ja liidu õiguse tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid – nagu on kõne all põhikohtuasjas –, mille kohaselt ei ole varem soodsamas olukorras olnud ametnike rühmal tagasiulatuvalt enam õigust pensionide korrigeerimise tulemusel arvutatud pensionisummale ja mis avaldab sel viisil (varem soodsamas olukorras olnud isikute eeliste tagasiulatuv kõrvaldamine, koheldes neid nüüd samamoodi nagu varem ebasoodsamas olukorras olnud isikuid) sellist mõju, et ka varem ebasoodsamas olukorras olnud ametnike rühmal ei ole (enam) õigust pensionide korrigeerimise tulemusel ette nähtud pensionisummale, millele viimati nimetatud rühmal oleks olnud õigus kohtus juba (korduvalt) tuvastatud vanuse alusel diskrimineerimise tõttu, kuna liidu õigusega vastuolus olev riigisisene õigusnorm jäetakse varem soodsamas olukorras olnud isikutega võrdse kohtlemise eesmärgil kohaldamata?

---

(1)  EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu) 11. novembril 2021 – UAB „HSC Baltic“, UAB „Mitnija“ ja UAB „Montuotojas“versus Vilniaus miesto savivaldybės administraciją

(Kohtuasi C-682/21)

(2022/C 84/33)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos Aukščiausiasis Teismas

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: UAB „HSC Baltic“,

UAB „Mitnija“,

UAB „Montuotojas“

Menetluses osalesid: Vilniaus miesto savivaldybės administraciją

UAB Active Construction Management“, mille suhtes on algatatud maksejõuetusmenetlus,

UAB „Vilniaus vystymo kompanija“

Eelotsuse küsimused

1.

Kas direktiivi 2014/24 (1) artikli 18 lõiget 1, artikli 57 lõike 4 punkti g ja lõiget 6 ning direktiivi 89/665 (2) artikli 1 lõike 1 neljandat lõiku ja artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada (koos või eraldi, aga osutatud sätteid piiramata) nii, et hankija otsus kanda asjaomane ettevõtja hankijaga sõlmitud lepingu olulise rikkumise tõttu ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja, millega piiratakse teatud ajaks tema võimalust hilisemates hankemenetlustes osaleda, on selline meede, mida saab kohtus vaidlustada?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas eespool viidatud ELi õiguse tingimusi tuleb tõlgendada (koos või eraldi, kuid neid sätteid piiramata) nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid ja nende kohaldamise praktika, mille kohaselt: a) hankija ei tee hankelepingu lõpetamisel selle olulise rikkumise tõttu ühtegi ametlikku (eraldi) otsust ettevõtja kandmise kohta ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja; b) ettevõtjat ei teavitata enne eelseisvast kandmisest ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja ja seetõttu ei ole tal võimalik esitada asjakohaseid selgitusi ja hiljem sellesse nimekirja kandmist tõhusalt vaidlustada; c) hankija ei hinda lepinguliste kohustuste täitmata jätmise asjaolusid individuaalselt ja kui riigihankeleping on selle olulise rikkumise tõttu õiguspäraselt lõpetatud, kantakse selle rikkumise eest de jure vastutav ettevõtja seetõttu automaatselt ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja?

3.

Kui vastus kahele esimesele küsimusele on jaatav, siis kas eespool viidatud ELi õiguse tingimusi tuleb tõlgendada (koos või eraldi, kuid neid sätteid piiramata) nii, et koostööpartnerid (ettevõtjate ühendusse kuuluvad pakkujad), kes täitsid olulise rikkumise tõttu õiguspäraselt lõpetatud riigihankelepingut, võivad tõendada oma usaldusväärsust ja seeläbi vältida ebausaldusväärsete pakkujate nimekirja kandmist, tuginedes muu hulgas täidetud lepinguosa maksumusele (väärtusele), juhtivpartneri maksejõuetusele, selle partneri tegevusele ja hankija kaastegevusele lepingu rikkumises?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

(2)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/665 riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vilniaus apygardos administracinis teismas (Leedu) 12. novembril 2021 – Nacionalinis visuomenės sveikatos centras prie Sveikatos apsaugos ministerijos vs. Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija

(Kohtuasi C-683/21)

(2022/C 84/34)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vilniaus apygardos administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Nacionalinis visuomenės sveikatos centras prie Sveikatos apsaugos ministerijos

Vastustaja: Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija

Eelotsuse küsimused

1.

Kas isikuandmete (1) kaitse üldmääruse artikli 4 punktis 7 ette nähtud mõistet „vastutav töötleja“ tuleb tõlgendada nii, et vastutavaks töötlejaks tuleb pidada ka isikut, kes soovib riigihanke kaudu omandada andmekogumisvahendi (mobiilirakenduse), olenemata asjaolust, et riigihankelepingut ei ole sõlmitud ja loodud toodet (mobiilirakendust), mille omandamiseks kasutati riigihankemenetlust, ei ole üle antud?

2.

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõikes 7 ette nähtud mõistet „vastutav töötleja“ tuleb tõlgendada nii, et vastutavaks töötlejaks tuleb pidada ka avaliku sektori hankijat, kes ei ole saanud loodud IT-toote omandiõigust ega seda oma valdusesse võtnud, kuid kellele osutavad loodud mobiilirakenduse lõppversiooni lingid või liidesed ja/või kui konfidentsiaalsuse põhimõtetes, mida see avaliku sektori üksus ei ole ametlikult heaks kiitnud, on kindlaks määratud, et see avaliku sektori üksus on vastutav töötleja?

3.

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktis 7 ette nähtud mõistet „vastutav töötleja“ tuleb tõlgendada nii, et vastutavaks töötlejaks tuleb pidada ka isikut, kes ei ole teinud tegelikke andmetöötlustoiminguid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses ja/või ei ole andnud selget luba/nõusolekut selliste toimingute tegemiseks? Kas termini „vastutav töötleja“ tõlgendamist mõjutab asjaolu, et IT-toode, mida kasutatakse isikuandmete töötlemiseks, loodi lähtudes avaliku sektori hankija sõnastatud ülesandest?

4.

Kui tegelike andmetöötlustoimingute kindlakstegemine on mõiste „vastutav töötleja“ tõlgendamisel asjakohane, siis kas isikuandmete „töötlemise“ määratlust isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõike 2 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka olukordi, milles isikuandmete koopiaid on kasutatud IT-süsteemide katsetamiseks mobiilirakenduse omandamise protsessi käigus?

5.

Kas andmete töötlemise kaasvastutust isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 7 ja artikli 26 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada üksnes nii, et see tähendab tahtlikult kooskõlastatud tegevust andmetöötluse eesmärgi ja meetodite kindlaksmääramisel, või saab seda mõistet tõlgendada ka nii, et kaasvastutus hõlmab ka olukordi, milles puudub selge „kokkulepe“ seoses andmetöötluse eesmärgi ja meetoditega ja/või milles tegevusi üksuste vahel ei kooskõlastata? Kas isikuandmete töötlemise vahendi (IT-rakenduse) loomise etapp, milles isikuandmeid töödeldi, ja rakenduse loomise eesmärk on andmete töötlemise kaasvastutuse mõiste tõlgendamisel õiguslikult oluline? Kas kaasvastutavate töötlejate vaheliseks „kokkuleppeks“ tuleb pidada üksnes andmete töötlemise kaasvastutust reguleerivate tingimuste selget ja täpset kindlaksmääramist?

6.

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 83 lõike 1 sätet, mille kohaselt „trahvide määramine […] on […] tõhus, proportsionaalne ja heidutav“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka „vastutava töötleja“ vastutusele võtmist, kui IT-toote loomise protsessis teeb ka arendaja isikuandmete töötlemise toiminguid, ja kas see, kui töötleja ei ole isikuandmete töötlemise toiminguid teinud nõuetekohaselt, toob alati automaatselt kaasa vastutava töötleja õigusliku vastutuse? Kas seda sätet tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka vastutava töötleja mittesüülise vastutuse juhtumeid?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus); ELT 2016 L 119 lk 1.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 12. novembril 2021 – Papierfabriek Doetinchem B.V. versus Sprick GmbH Bielefelder Papier- und Wellpappenwerk & Co.

(Kohtuasi C-684/21)

(2022/C 84/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Papierfabriek Doetinchem B.V.

Vastustaja apellatsioonimenetluses: Sprick GmbH Bielefelder Papier- und Wellpappenwerk & Co.

Eelotsuse küsimused

1.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kontrollimisel, kas toote välistunnused on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest, anda hinnang asjaomasele disainilahendusele (1), arvestades objektiivseid asjaolusid, mis ilmestavad asjaomase toote välistunnuste valiku motiive, andmeid toote kasutamise või alternatiivsete disainilahenduste olemasolu kohta, mis võimaldavad täita sama tehnilist otstarvet (Euroopa Kohtu 8. märtsi 2018. aasta otsus DOCERAM GmbH vs. CeramTec GmbH, C-395/16, EU:C:2018:172). Milline tähtsus on muude disainilahenduste olemasolu seisukohast asjaolul, et disainilahenduse omanikul on ka õigused mitmele alternatiivsele disainilahendusele?

2.	Kas selle kontrollimisel, kas toote välimus on tingitud ainult tehnilisest otstarbest, tuleb arvesse võtta, et asjaomane välimus võimaldab mitmevärvilisust, kui värvikujundus kui selline ei nähtu registreeringust?

3.	Juhul kui vastus teisele küsimusele on jaatav, siis kas see mõjutab disainilahenduse kaitse ulatust?

---

(1)  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT 2002, L 3, lk 1; ELT eriväljaanne 13/27, lk 142) artikli 8 tähenduses.

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberster Gerichtshof (Austria) 15. novembril 2021 – YV versus Stadtverkehr Lindau (B) GmbH

(Kohtuasi C-685/21)

(2022/C 84/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberster Gerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: YV

Vastustaja: Stadtverkehr Lindau (B) GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas kindlustusandjaks määruse (EL) nr 1215/2012 (1) artikli 11 lõike 1 ja artikli 13 lõike 2 tähenduses on ka ettevõtja, kes ei ole küll kindlustusettevõtja, kuid kes tulenevalt direktiivi 2009/103/EÜ (2) artikli 5 lõikes 1 sätestatud erandist kannab enda valduses olevate mootorsõidukite kasutamisel vastavalt kohaldatavale õigusele kvaasikindlustusandjana (sks k Quasiversicherer) samasugust vastutust nagu kindlustusandja kindlustusõigusnormide alusel?

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (ELT 2012, L 351, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT 2009, L 263, lk 11).

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel (Belgia) 19. novembril 2021 – Recreatieprojecten Zeeland BV, Casino Admiral Zeeland BV, Supergame BV versus Belgische Staat

(Kohtuasi C-695/21)

(2022/C 84/37)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nederlandstalige rechtbank van eerste aanleg Brussel

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Recreatieprojecten Zeeland BV, Casino Admiral Zeeland BV, Supergame BV

Vastustaja: Belgische Staat

Eelotsuse küsimus

Kas ELTL artikli 56 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi niisugune õigusnorm, milles on teatud piiratud ja kontrollitud arvule tegevusloaga hasartmänguettevõtete käitajatele selle liikmesriigi territooriumil ette nähtud erand niisuguste ettevõtete suhtes kehtestatud üldisest reklaamimise keelust, ilma et oleks samas ette nähtud võimalust, et muudes liikmesriikides asuvate hasartmänguettevõtete käitajatele saaks teha samasugust erandit üldisest reklaamikeelust selle liikmesriigi territooriumil?

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā rajona tiesa (Läti) 13. detsembril 2021 – AAS BTA Baltic Insurance Company versus Iepirkumu uzraudzības birojs ja Tieslietu ministrija

(Kohtuasi C-769/21)

(2022/C 84/38)

Kohtumenetluse keel: läti

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administratīvā rajona tiesa

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: AAS BTA Baltic Insurance Company

Vastustajad: Iepirkumu uzraudzības birojs ja Tieslietu ministrija

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (1) artikli 18 lõikes 1 sätestatud riigihangete üldpõhimõtetega, ja eelkõige liikmesriikide kohustusega kohelda ettevõtjaid võrdselt ja ilma diskrimineerimata, ning proportsionaalsuse põhimõttega on kooskõlas riigisisene õigusnorm, millega on hankijale pandud kohustus hankemenetlus lõpetada, kui ta tuvastab, et algselt välja valitud pakkujat, kes keeldus hankijaga lepingut sõlmimast, ja järgmist pakkujat, kes on esitanud pakkumuse, mis vastab hankija vajadustele ja nõuetele, tuleb pidada üheks majandusüksuseks?

---

(1)  ELT 2014, L 94, lk 65.

Nec Corp. 16. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda, laiendatud koosseisus) 29. septembri 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-341/18: Nec versus komisjon

(Kohtuasi C-786/21)

(2022/C 84/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Nec Corp. (esindajad: Solicitor R. Bachour, advocaten A. Pliego Selie, W. Brouwer, R. Warning)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	teha apellatsioonkaebuse kohta lõplik otsus ja tühistada vaidlusalune otsus ja/või vähendada trahvi vastavalt apellatsioonkaebuse nõuetele, või teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega; ja

—	mõista käesoleva menetluse ja Üldkohtu menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse esimene väide on jaotatud kolmeks osaks ning selles märgib apellant, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud ega ole esitanud piisavaid või asjassepuutuvaid põhjendusi, kui ta analüüsis küsimust, kas apellandi trahvi tuleb korduvuse tõttu suurendada.

Esiteks on Üldkohus eksinud, kui ta järeldas, et vaidlusaluse otsusega võis apellandile määrata eraldi trahvi korduvuse alusel, ehkki tema vastutus on määratletud üksnes kui tuletatud vastutus.

Teiseks on Üldkohus eksinud, kui ta nõustus trahvi suurendamisega korduvuse alusel perioodi eest, mis jääb enne 20. maid 2010, st enne seda, kui apellanti peeti vastutavaks rikkumise toimepanemise eest ja teda sellest teavitati. See ei ole õiguslikult korrektne ega proportsionaalne, eriti kuna möödus vaid vähe aega alates sellest hetkest, kui komisjon võttis vastu DRAMi otsuse (1), kuni hetkeni, kui Tokin Corporation lõpetas rikkumise, ja kuna seetõttu ei saa objektiivselt järeldad, et apellant nõustus või toetas mingilgi moel Tokin Corporationi rikkumist.

Kolmandaks on vaidlustatud kohtuotsuses igal juhul õigusnormi rikutud, kohaldades vääralt proportsionaalsuse põhimõtet, kui analüüsiti trahvi suurust ja tuvastati ajavahemik, mille suhtes seda kohaldatakse.

Apellatsioonkaebuse teises väites märgib apellant, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses moonutanud vaidlusalust otsust ja nõustunud ilmselge ebakõlaga selles otsuses seoses apellandi osalemisega tuvastatud rikkumises, asendades ebakõla, mis puudutas apellandi vastutuse kvalifitseerimist, omaenda arusaamaga faktidest ja komisjoni arutluskäigust vaidlusaluses otsuses.

Apellatsioonkaebuse kolmandas väites märgib apellant, et vaidlustatud kohtuotsuses on õigusnormi rikutud, kuna seal kohaldati vääralt proportsionaalsuse põhimõtet, ning rikutud kohustust esitada piisavad või asjakohased põhjendused, kui Üldkohus analüüsis oma täieliku pädevuse raames trahvisummat.

---

(1)  Komisjoni 19. mai 2010. aasta otsus ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.511 – DRAM).

16. detsembril 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Bulgaaria Vabariik

(Kohtuasi C-789/21)

(2022/C 84/40)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Braun, L. Malferrari ja Iv. Zalogin)

Kostja: Bulgaaria Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul

—

tuvastada, et kuna Bulgaaria Vabariik ei ole sidunud Bulgaaria äriregistrit ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BRIS), siis on Bulgaaria Vabariik rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivist (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (1) ja eeskätt selle direktiivi artiklist 166 ning III lisa A osast ja B osa 2. joonealusest märkusest tulenevaid kohustusi;

—	mõista kohtukulud välja Bulgaaria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Rikkudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta eespool nimetatud sätteid, ei ole Bulgaaria Vabariik sidunud Bulgaaria äriregistrit ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BRIS).

---

(1)  ELT 2017, L 169, lk 46.

21. detsembril 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-814/21)

(2022/C 84/41)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Tomkin ja A. Szmytkowska)

Kostja: Poola Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Poola Vabariik ei ole andnud liidu kodanikele, kellel ei ole Poola kodakondsust, aga kelle elukoht on Poola territooriumil, õigust saada poliitilise erakonna liikmeks, siis on Poola Vabariik rikkunud kohustusi, mis lasuvad tal vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 22;

—	mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 22 järgi on igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, selles liikmesriigis kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

Komisjon on seisukohal, et kui Poola Vabariik ei ole andnud liidu kodanikele, kellel ei ole Poola kodakondsust, aga kelle elukoht on Poola Vabariigi territooriumil, õigust saada poliitilise erakonna liikmeks, siis takistab ta neid isikuid kasutamast neile Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 22 tulenevaid poliitilisi õigusi samadel tingimustel nagu Poola kodanikud seda teha saavad.

Amazon.com, Inc., Amazon Services LLC, Amazon EU Sàrli, Amazon Europe Core Sàrli 21. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 14. oktoobri 2021. aasta kohtumääruse peale kohtuasjas T-19/21: Amazon.com jt versus komisjon

(Kohtuasi C-815/21 P)

(2022/C 84/42)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Amazon.com, Inc., Amazon Services LLC, Amazon EU Sàrl, Amazon Europe Core Sàrl (esindajad: dikigoros A. Komninos, abogado G. Tantulli)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtumäärus;

—	lükata vastuvõetamatuse vastuväide täies ulatuses tagasi;

—	saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse hagiavalduse sisuliseks läbivaatamiseks.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid leiavad, et vaidlustatud kohtumäärus rikub ELTL artiklit 263, kuna kohtumääruses on jõutud järeldusele, et hagiavalduses vaidlustatud meede ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Selline rikkumine on tingitud sellest, et valesti tõlgendati määruse nr 1/2003 (1) artikli 11 lõiget 6, millega antakse ettevõtjale õiguskaitse komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste paralleelselt läbiviidavate kartellivastaste menetluste eest. Vaidlustatud kohtumääruses ei võetud arvesse, et vaidlustatud meede võtab Amazonilt selle kaitse.

---

(1)  Nõukogu16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

Oriol Junqueras i Viesi 29. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 14. oktoobri 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-100/20: Junqueras i Vies versus parlament

(Kohtuasi C-824/21 P)

(2022/C 84/43)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Apellant: Oriol Junqueras i Vies (esindaja: advokaat M. Marsal i Ferret)

Teine menetlusosaline: Euroopa Parlament

Apellandi nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kuues koda) 14. oktoobri 2021. aasta määrus kohtuasjas T-100/20;

—	tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks;

—	alustada menetlust uuesti, et pärast hagi vastuvõetavaks tunnistamist jätkaks Üldkohtu kuues koda asja menetlemist;

—	mõista Euroopa Parlamendilt välja kohtukulud, mis on seotud vastuvõetamatuse vastuväitega ja apellatsioonimenetlusega.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitatakse neli väidet:

1.

Vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus ELTL artikliga 263, kuna seal järeldati, et O. Junqueras i Viesil puudub põhjendatud huvi, kuna hagi esitamise hetkel ei olnud ta Euroopa Parlamendi liige. Üldkohus järeldab vääralt, et 1976. aasta valimisakti (artikkel 13) kohaselt on tema volitused tühistatud, kui Hispaania Kuningriigi riigisisene otsus on kandideerimisõiguse puudumise otsus, mida võib lugeda ühitamatuse aluseks. Kuna see otsus ei ole volituste tühistamise otsus vastavalt 1976. aasta valimisakti artiklile 13 (ja kuna seda ei saa lugeda ühitamatuse aluseks, mis on lubatud 1976. aasta valimisakti artiklis 7), on O. Junqueras i Viesil endiselt tegelik ja otsene põhjendatud huvi. Teise võimalusena moonutab Üldkohtu määrus Hispaania Kuningriigi riigisisest otsust, et järeldada, et O. Junqueras i Viesil puudub otsene põhjendatud huvi, ning see kohtumäärus on vastuolus ELTL artikliga 2623.

2.

Vaidlustatud kohtumääruses on rikutud tõhusa kohtuliku kaitse õiguse nõudeid (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklid 6 ja 13) ning ELTL artiklit 263. Kohtumääruses võetakse ennatlik seisukoht sisulistes küsimustes, mis tuleb anda [kohtuasjades] C-115/21[P] ja T-24/20 (1) ning selles leitakse ekslikult, et O. Junqueras i Vies ei saa oma volitusi Euroopa Parlamendi saadikuna taastada lahenditega, mis tehakse liidu kohtutes pooleli olevates menetlustes. Siiski võib O. Junqueras i Vies saavutada oma volituste taastamise ja seetõttu on tal tegelik ja otsene põhjendatud huvi.

3.

Vaidlustatud kohtumäärus rikub tõhusa kohtuliku kaitse õiguse (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklid 6 ning 13) nõudeid ja ELTL artiklit 263. Kohtumäärus loeb hüpoteetiliseks võimalust, et riigisisestes kohtutes ja Hispaania Kuningriigi kõrgeimas kohtus esitatud hagid võiksid viia selleni, et O. Junqueras i Vies saab tagasi Euroopa Parlamendi liikme staatuse, ning seetõttu järeldatakse, et tal puudub tegelik põhjendatud huvi hagi esitada. Vaidlustatud kohtumääruses eiratakse seda, et Hispaania Kuningriigi kõrgeim kohus on ise kinnitanud, et üks võimalikke lahendusi O. Junqueras i Viesi esitatud hagidele on tema saadikukoha taastamine, mistõttu on ekslik, et kohtumääruses loetakse seda hüpoteetiliseks, ja see kinnitab, et O. Junqueras i Viesil on tegelik ja otsene põhjendatud huvi hagi esitada. Samuti rikub õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile asjaolu, et Üldkohus ei liida vastuvõetavuse otsust ja sisulist otsust, mis järgiks kahtlemata rohkem nende õiguste tõhusust.

4.

Vaidlustatud kohtumääruses on eitatud, et esinevad põhjendused, mis tõendaks O. Junqueras i Viesi põhjendatud huvi esitada tühistamishagi vaidlusaluse akti peale, kuigi selle tühistamise korral ei ole võimalik võtta rakendusmeetmeid. See on vastuolus ELTL artikliga 263, kuna need põhjendused on olemas ja need esitati. Konkreetselt ja võttes arvesse, et immuniteedi kaitset taotleti enne, kui tehti süüdimõistev kohtuotsus ja otsus tema saadikukoha kaotamise kohta, leiab O. Junqueras i Viesi esindaja, et O. Junqueras i Viesi Euroopa Parlamendi liikme staatuse tunnistamine ja tema immuniteedi kaitse taotluse menetlemine oleks tähendanud kohustust (kooskõlas Euroopa Kohtu 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsusega kohtuasjas C-502/19 (2)) peatada igasugune menetlus tema suhtes; ning tema hagi rahuldamine tõendaks, et need riigisisesed otsused on tehtud Euroopa Liidu õigust rikkudes, mis omab tähtsust kõigis kohtuvaidlustes, mille O. Junqueras i Vies on algatanud riigisisestes kohtutes ja liidu kohtutes, sh tulevastes menetlustes Euroopa inimõiguste kohtus, kui selline olukord tekiks, mistõttu on O. Junqueras i Viesil põhjendatud huvi ELTL artikli 263 tähenduses.

---

(1)  15. detsembri 2020. aasta kohtumäärus Junqueras i Vies vs. parlament (T-24/20, EU:T:2020:601).

(2)  19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Junqueras Vies (C-502/19, EU:C:2019:1115).

Euroopa Kohtu presidendi 29. oktoobri 2021. aasta määrus (Tribunal administratif de Dijoni eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – X versus Préfet de Saône-et-Loire

(Kohtuasi C-206/21) (1)

(2022/C 84/44)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 278, 12.7.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 9. novembri 2021. aasta määrus (Tribunale di Rieti eelotsusetaotlus – Itaalia) – Kriminaalasi G.B., R.H. suhtes, menetluses osales: Procura della Repubblica di Rieti

(Kohtuasi C-334/21) (1)

(2022/C 84/45)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 310, 2.8.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 26. oktoobri 2021. aasta määrus (Rechtbank Den Haag, zittingsplaats ’s-Hertogenboschi eelotsusetaotlus – Madalmaad) – E, F versus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid

(Kohtuasi C-456/21) (1)

(2022/C 84/46)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 391, 27.9.2021.

Euroopa Kohtu presidendi 12. novembri 2021. aasta määrus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – „Banka DSK“ EAD versus M. V.

(Kohtuasi C-489/21) (1)

(2022/C 84/47)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

---

(1)  ELT C 481, 29.11.2021.

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – Oltchim versus komisjon

(Kohtuasi T-565/19) (1)

(Riigiabi - Rumeenia poolt naftakeemiaettevõtja toetuseks võetud meetmed - Avaliku sektori võlausaldajate nõuete täitmisele pööramata jätmine, kuhjumine ja mahakandmine - Tühistamishagi - Hagi esitamise tähtaeg - Tähtaja algus - Määruse (EL) 2015/1589 artikli 24 lõige 1 - Põhjendatud huvi - Ühe või mitme meetme esinemine - Riigi ressursid - Riigiga seostatavus - Eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldatavus - Eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi kohaldamine - Põhjendamiskohustus)

(2022/C 84/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Oltchim SA (Râmnicu Vâlcea, Rumeenia) (esindajad: advokaadid C. Arhold, L.-A. Bondoc, S.-E. Petrisor ja K. Struckmann)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Bottka ja F. Tomat)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada osaliselt komisjoni 17. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2019/1144 riigiabi SA.36086 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Rumeenia andis ettevõtjale Oltchim SA (ELT 2019, L 181, lk 13).

Resolutsioon

1.	Tühistada komisjoni 17. detsembri 2018. aasta otsuse (EL) 2019/1144 riigiabi SA.36086 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Rumeenia andis ettevõtjale Oltchim SA, artikli 1 punktid a ja c.

2.	Tühistada otsuse 2019/1144 artiklid 3–6 ja artikli 7 lõige 2 osas, milles need puudutavad selle otsuse artikli 1 punktides a ja c nimetatud meetmeid.

3.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.	Jätta üks neljandik Oltchimi kohtukuludest tema enda kanda.

5.	Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kolm neljandikku Oltchimi kohtukuludest.

---

(1)  ELT C 383, 11.11.2019.

Üldkohtu 21. detsembri 2021. aasta otsus – Hamers versus Cedefop

(Kohtuasi T-159/20) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - OLAFi juurdlus - Liikmesriigi õigusasutustele kriminaalmenetluse algatamise aluseks olla võivaid olukordi käsitleva informatsiooni edastamine - Liikmesriigi kriminaalmenetlus - Õigeksmõistmine - Cedefopi käitumine seoses kriminaalmenetlusega - Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine - Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue - Huvide konflikt - Süütuse presumptsioon - Cedefopi apellatsiooninõukogu pädevus)

(2022/C 84/49)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Helene Hamers (Angelochori, Kreeka) (esindajad: advokaadid V. Christianos, A. Politis, M. Rodopoulos ja A. Skoulikis)

Kostja: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (esindajad: J. Siebel ja L. Zacheilas, keda abistasid advokaadid B. Wägenbaur ja C. Meidanis)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue esiteks tühistada Cedefopi 19. jaanuari 2020. aasta vaikimisi tehtud otsus jätta rahuldamata kaebus, mis puudutas nõuet hüvitada hagejale tekitatud kahju, ja teiseks hüvitada see kahju.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Helene Hamersilt.

---

(1)  ELT C 201, 15.6.2020.

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – FT jt versus komisjon

(Kohtuasi T-224/20) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Kolmandates riikides töötavad komisjoni töötajad - Paranduskoefitsientide ajakohastamine - Ilmne hindamisviga - Tagasiulatuv jõud - Õiguskindlus - Hoolitsemiskohustus)

(2022/C 84/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: FT ja teised 22 hagejat, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindaja: B. Mongin ja I. Melo Sampaio)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada hagejate 2019. aasta juuni palgatõendid osas, milles nendes kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2018 esimest korda paranduskoefitsiente.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja FT-lt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on esitatud lisas.

---

(1)  ELT C 247, 27.7.2020.

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – FJ jt versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi T-225/20) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Kolmandates riikides töötavad Euroopa välisteenistuse töötajad - Paranduskoefitsientide ajakohastamine - Ilmne hindamisviga - Tagasiulatuv jõud - Õiguskindlus - Hoolitsemiskohustus)

(2022/C 84/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: FJ ja teised 7 hagejat, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt ja R. Spáč)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada hagejate 2019. aasta juuni palgatõendid osas, milles nendes kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2018 esimest korda paranduskoefitsiente.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja FJ-ilt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on esitatud lisas.

---

(1)  ELT C 247, 27.7.2020.

Üldkohtu 21. detsembri 2021. aasta otsus – KS versus Frontex

(Kohtuasi T-409/20) (1)

(Avalik teenistus - Ajutised teenistujad - Tähtajaline leping - Lepingu lõpetamine - Usaldussuhte katkemine - Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti b alapunkt ii - Õigus olla ära kuulatud - Hoolitsemiskohustus - Abitaotlus ja kahju hüvitamise taotlus - Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue)

(2022/C 84/52)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: KS (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (esindajad: H. Caniard, S. Drew, W. Szmidt ja B. Dukay-Zangrando, keda abistasid advokaadid T. Bontinck, A. Guillerme ja L. Burguin)

Ese

ELTL artiklil 270 põhinev nõue esiteks tühistada Frontexi 30. augusti 2019. aasta otsus hageja tähtajalise töölepingu lõpetamise kohta ja 13. veebruari 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja esitatud abitaotlus ja kahju hüvitamise taotlus, ja teiseks mõista hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis.

Resolutsioon

1.	Tühistada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) 13. veebruari 2020. aasta otsus osas, millega jäeti rahuldamata KSi abitaotlus.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta pool KSi kohtukuludest tema enda kanda.

4.	Jätta Frontexi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool KSi kohtukuludest.

---

(1)  ELT C 279, 24.8.2020.

Üldkohtu 21. detsembri 2021. aasta otsus – MG versus EIP

(Kohtuasi T-573/20) (1)

(Avalik teenistus - EIP töötajad - Töötasu - Peretoetused - Keeldumine andmast peretoetusi vanemale, kellel ei ole lapse suhtes hooldusõigust - Lepitusmenetlus - Mõistlik aeg - Vastutus)

(2022/C 84/53)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: MG (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Investeerimispank (esindajad: G. Faedo ja K. Carr, keda abistas advokaat A. Dal Ferro)

Ese

ELTL artikli 270 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 50a alusel esitatud nõue esiteks tühistada EIP 11. oktoobri 2018. aasta, 7. jaanuari 2019. aasta ja 30. juuli 2020. aasta kirjad, millega hagejalt võeti õigus peretoetustele ja tuletatud rahalistele õigustele, ja teiseks mõista välja hüvitis hagejale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju eest.

Resolutsioon

1.	Mõista Euroopa Investeerimispangalt (EIP) tekitatud mittevaralise kahju eest MG kasuks välja 500 eurot.

2.	Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.	Jätta MG ja EIP kohtukulud nende endi kanda.

---

(1)  ELT C 371, 3.11.2020.

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – FZ jt versus komisjon

(Kohtuasi T-618/20) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Kolmandates riikides töötavad komisjoni töötajad - Paranduskoefitsientide iga-aastane ja vahepealne ajakohastamine - Ilmne hindamisviga)

(2022/C 84/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: FZ ja teised 17 hagejat, kelle nimed on esitatud kohtuotsuse lisas (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindaja: I. Melo Sampaio, B. Mongin ja A.-C. Simon)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada hagejate 2019. aasta detsembri palgatõendid osas, milles nendes kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist ja 1. juulist 2019 esimest korda paranduskoefitsiente.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja FZ-lt ja teistelt hagejatelt, kelle nimed on esitatud lisas.

---

(1)  ELT C 433, 14.12.2020.

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – FJ jt versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi T-619/20) (1)

(Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Kolmandates riikides töötavad Euroopa välisteenistuse töötajad - Paranduskoefitsientide iga-aastane ja vahepealne ajakohastamine - Ilmne hindamisviga)

(2022/C 84/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: FJ, FL, FM, FN, FP (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt ja R. Spáč)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada hagejate 2019. aasta detsembri palgatõendid osas, milles nendes kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist ja 1. juulist 2019 esimest korda paranduskoefitsiente.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja FJ-ilt, FLilt, FM-ilt, FN-ilt ja FP-lt.

---

(1)  ELT C 433, 14.12.2020.

Üldkohtu 15. detsembri 2021. aasta otsus – Lück versus EUIPO – R. H. Investment (MALLE)

(Kohtuasi T-188/21) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Euroopa liidu kaubamärk MALLE - Absoluutsed keeldumispõhjused - Kirjeldavus - Eristusvõime puudumine - Määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktid b ja c - Ainsa väite tulemusetus)

(2022/C 84/56)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Jörg Lück (Hilden, Saksamaa) (esindaja: advokaat L. Becker)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: M. Eberl ja E. Markakis)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: R. H. Investment UG (piiratud vastutusega) (Erlangen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Metzner ja M. Scheiner)

Ese

Hagi EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. detsembri 2020. aasta otsuse (asi R 1393/2020-5) peale, mis käitleb R. H. Investmenti ja Lücki vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja Jörg Lückilt.

---

(1)  ELT C 217, 7.6.2021.

27. oktoobril 2021 esitatud hagi – NO versus komisjon

(Kohtuasi T-708/21)

(2022/C 84/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: NO (esindaja: solicitor E. Smartt)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada, et komisjon on tegevusetuse tõttu rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 265 tulenevaid kohutusi, kuna ei määratlenud oma seisukohta vastuseks hageja kaebustele muu hulgas Iirimaa antava riigiabi kohta;

—	jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda, ja

—	hüvitada hagejale tema kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks järgmise väite:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 kohaselt oli komisjon kohustatud määratlema oma seisukoha vastuseks hageja kaebustele muu hulgas Iirimaa antud riigiabi kohta, ja seda kaebuste esitamisest alates mõistliku aja jooksul. Seoses mõistliku aja jooksul toimingu tegemata jätmisega kutsus hageja 28. juuni 2021. aasta kirjaga komisjoni üles toimingut tegema. Vastuseks hageja üleskutsele tegutseda, jättis komisjon pärast hageja üleskutset oma seisukoha ettenähtud aja jooksul määratlemata.

Võttes arvesse, et neil asjaoludel on komisjoni seisukoha määratlemata jätmine väljaspool kahtlust, esitas hageja ELTL artikli 265 alusel käesoleva tegevusetuse hagi.

25. novembril 2021 esitatud hagi – Hangzhou Dingsheng Industrial Group jt versus komisjon

(Kohtuasi T-748/21)

(2022/C 84/58)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Hangzhou Dingsheng Industrial Group Co., Ltd (Hangzhou, Hiina), Dingheng New Materials Co., Ltd (Rayong, Tai), Thai Ding Li New Materials Co., Ltd (Rayong) (esindajad: advokaadid G. Coppo ja G. Pregno)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 14. septembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) (1) 2021/1474, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2015/2384 ja rakendusmäärusega (EL) 2017/271 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Taist lähetatud teatava alumiiniumfooliumi impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Taist pärinevana või mitte, mis on avaldatud 15. septembri 2021. aasta Euroopa Liidu Teatajas L 325, osas, milles see puudutab äriühinguid Hangzhou Dingsheng Industrial Group Co., Ltd., Dingheng New Materials Co., Ltd., ja Thai Ding Li New Materials Co. Ltd; ja

—	mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimeses väites leiavad hagejad, et vaidlustatud määruses on rikutud õigusnormi, kuna sellega lõpetatakse algatamismääruse alusel alustatud menetlus, ilma et komisjon oleks täitnud tõendamisstandardit, mida nõuab alusmääruse artikli 13 lõige 3 (esimese väite esimene osa). Komisjon tugines nimelt pimesi taotluse sisule, mis oli aga ebatäielik ja oluliste vigadega, kuivõrd selles tugineti ebausaldusväärsele teabele, mida komisjon ei kontrollinud ega täiendanud. Lisaks väidavad hagejad, et komisjon ei vastanud nõuetekohaselt hagejate kommentaaridele uurimise algatamise õigusvastasuse kohta (esimese väite teine osa).

2.

Teises väites leiavad hagejad, et komisjon ei esitanud piisavat põhjendust alusmääruse artikli 13 lõikes 1 loetletud põhielementide kohta, eriti seoses nõudega, et kahjustataks oluliselt tollimaksude parandavat mõju, millega rikuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 296 ja alusmääruse artikli 20 lõiget 2.

---

(1)  ELT 2021, L 325, lk 6.

13. detsembril 2021 esitatud hagi – DPG Deutsche Pfandsystem versus EUIPO – Užstato sistemos administratorius (Pudeli piirjoonte ja noole kujutis)

(Kohtuasi T-774/21)

(2022/C 84/59)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: DPG Deutsche Pfandsystem GmbH (Berliin, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Götz)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Užstato sistemos administratorius VšĮ (Vilnius, Leedu)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi (Pudeli piirjoonte ja noole kujutis) taotlus – registreerimistaotlus nr 14 481 519

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 23. septembri 2021. aasta otsus asjas R 117/2020-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

Apellatsioonikoda rajas oma otsuse ekslikult asjaolule, et hageja ei tõendanud, et tema varasemat kaubamärki kasutati tegelikult kooskõlas selle kui asjaomaste kaupade ja teenuste kaubanduslikku päritolu tähistava tähise esmase funktsiooniga.

15. detsembril 2021 esitatud hagi – Folkertsma versus komisjon

(Kohtuasi T-778/21)

(2022/C 84/60)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Rommert Folkertsma (Zierikzee, Madalmaad) (esindajad: advokaadid L. Levi ja P. Baudoux)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tuvastada kostja lepinguväline vastutus;

—	määrata hagejale kostja õigusvastasega tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest hüvitis;

—	tühistada vajadusel kostja 5. oktoobri 2021. aasta otsus, millega viimane keeldus vastutusest seoses hageja kõrvaldamisega SUBRATA projektist Filipiinidel, ja

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagis kostja õigusvastase tegevuse põhjendamiseks kolm väidet:

1.	Esimene väide, et rikutud on hageja õigust olla ära kuulatud.

2.	Teine väide, et kostja on rikkunud oma põhjendamiskohustust.

3.	Kolmas väide, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust.

Hagejale tekitatud kahju on tegelik, kindel ja mõõdetav. See seisneb teenuslepingu kestuse ajal hageja kui selle lepingu poole saamata jäänud tulus, seejärel tõsise võimaluse kaotuses pikendada lepingut veel kahe aasta võrra esialgseks tähtajaks ja lõpuks hageja väärikuse kahjustamises. Hageja nõuab talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.

21. detsembril 2021 esitatud hagi – TDK FOIL Italy versus komisjon

(Kohtuasi T-788/21)

(2022/C 84/61)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: TDK FOIL Italy SpA (Rozzano, Itaalia) (esindajad: advokaadid F. Di Gianni, A. Scalini ja G. Pregno)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1784, (1) millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes, kuna selles hõlmatakse dumpinguvastase tollimaksu alla tooralumiinium, mida kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatorite tarvis kõrgpingeanoodide ja kontaktifooliumi tootmiseks;

—

teise võimalusena tühistada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1784, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes, artikli 1 lõige 1, kuna sellega on dumpinguvastase tollimaksu alla õigusvastaselt lisatud kõrge puhtuseastmega alumiiniumfoolium, ja;

—	igal juhul mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et kuna komisjon hõlmas meetmete alla kõrge puhtuseastmega alumiiniumfooliumi, on ta teinud ilmse vea, hinnates uurimise käigus esitatud tõendeid, ja rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet. Eelkõige väidab hageja, et esinevad kindlad tõendid, et liidus ei toodeta kõrge puhtuseastmega alumiiniumfooliumi.

2.	Teine väide, et vaidlustatud määrus rikub alusmääruse artikli 1 lõiget 1, kuna selles kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse sellise toote impordile, mis ei oleks saanud liidu tootmisharule kahju tekitada, ja et puudub liidu huvi.

---

(1)  ELT 2021, L 359, lk 6.

21. detsembril 2021 esitatud hagi – ClientEarth versus komisjon

(Kohtuasi T-792/21)

(2022/C 84/62)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: ClientEarth AISBL (Brüssel, Belgia) (esindaja: Solicitor F. Logue)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada Euroopa Komisjoni 12. oktoobri 2021. aasta otsus asjas GESTDEM nr 2021/4394, millega jäeti vaikimisi rahuldamata hageja taotlus tutvuda dokumentidega; (1)

—	mõista hageja ja kõigi menetlusse astujate kohtukulud välja komisjonilt, tuginedes Üldkohtu kodukorra artiklitele 133 ja 134.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi vaid ühe väitega, millega ta heidab komisjonile ette põhjenduste esitamata jätmist, millega on rikutud määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) artikli 8 lõiget 1, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkti c ja ELTL artikli 296 teist lõiku.

---

(1)  Märkus: asjaomased dokumendid käsitlevad Euroopa Liidu seadusandlikku algatust äriühingu kestliku üldjuhtimise kohta.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

27. detsembril 2021 esitatud hagi – Grupo Eig Multimedia versus EUIPO – Globalización de Valores CFC & GCI (FORO16)

(Kohtuasi T-796/21)

(2022/C 84/63)

Hagiavalduse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Grupo Eig Multimedia, SL (Madrid, Hispaania) (esindaja: advokaat D. Solana Giménez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Globalización de Valores CFC & GCI, SL (Mairena del Aljarafe, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: teine pool apellatsioonikoja menetluses

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi FORO16 taotlus – registreerimistaotlus nr 18 036 099

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 20. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1785/2020-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja rahuldada hageja nõuded nii, et ta tühistab algse otsuse ning teeb uue, millega keeldutakse vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

24. detsembril 2021 esitatud hagi – European Food versus EUIPO – Société des produits Nestlé (FITNESS)

(Kohtuasi T-799/21)

(2022/C 84/64)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: European Food SA (Drăgăneşti, Rumeenia) (esindaja: advokaat I. Speciac)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Société des produits Nestlé SA (Vevey, Šveits)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „FITNESS“ – ELi kaubamärk nr 2 470 326

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 12. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 894/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	teise võimalusena muuta vaidlustatud otsust ja rahuldada kaebus otsuse peale, mille tühistamisosakond tegi kehtetuks tunnistamise menetluses nr 5 802 C;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Rikutud on nõukogu määruse (EÜ) 207/2009 artikli 65 lõiget 6;

—	rikutud on nõukogu määruse (EÜ) 207/2009 artiklit 76 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 37 ja eeskirja 50 lõiget 1;

—	rikutud on nõukogu määruse (EÜ) 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 52 lõike 1 punktiga a;

—	rikutud on nõukogu määruse (EÜ) 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c koostoimes artikli 52 lõike 1 punktiga 2.

4. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Airoldi Metalli versus komisjon

(Kohtuasi T-1/22)

(2022/C 84/65)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Airoldi Metalli SpA (Molteno, Itaalia) (esindajad: advokaadid M. Campa, D. Rovetta, P. Gjørtler ja V. Villante)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1784, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes;

—	mõista hageja kohtukulud käesolevas menetluses välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1784 (1) tühistamiseks esitatud hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.	Esimene väide, et on tehtud ilmne viga kahju ja põhjusliku seose analüüsis ning nõuetekohast avalikustamist ei ole toimunud.

2.	Teine väide, et Euroopa Komisjon on teinud ilmse vea, kui ta hindas oluliste moonutuste võimalikku esinemist teatud riigis või selle riigi teatud sektoris.

---

(1)  Komisjoni 8. oktoobri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1784, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT 2021, L 359, lk 6).

4. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Sveza Verkhnyaya Sinyachikha jt versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-2/22)

(2022/C 84/66)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Sveza Verkhnyaya Sinyachikha NAO ja 6 teist (Verkhnyaya Sinyachikha, Venemaa) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja E. Gergondet)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada komisjoni 8. novembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2021/1930, millega kehtestatakse Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus“), hagejaid puudutavas osas ja

—	mõista hagejate kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

—

Esimene väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ja rikkus määruse (EL) 2016/1036 (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 2 lõike 10 punkti i, jättes arvesse võtmata, et hagejad ja Sveza-Les moodustavad ühe majandusüksuse, ning kohandades Sveza-Lesile makstud komisjonitasude arvessevõtmiseks ekspordihinda, või teise võimalusena tegi kostja ilmseid hindamisvigu ja rikkus alusmääruse artikli 2 lõiget 10 ja artikli 2 lõike 10 punkti i, kui ta jättis omamaiselt müügilt Sveza-Lesi saadud hinnalisandite arvessevõtmiseks normaalväärtuse kohandamata.

—	Teine väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ja rikkus alusmääruse artikli 2 lõiget 6, jättes tähelepanuta Sveza-Lesi ja Sveza Uralskiy saadud dividendid, kui ta tegi kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud normaalväärtuse arvutamiseks.

—	Kolmas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ja rikkus alusmääruse artikli 2 lõiget 6, jaotades juhtimisteenustega seoses Sveza-Lesi kantud kulud vineeri tootmisele ja müügile, kui ta tegi kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud normaalväärtuse arvutamiseks.

—

Neljas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, ei esitanud põhjendusi ja rikkus hea halduse põhimõtet, hõlmates ruudukujulise vineeri asjaomase toote alla, või teise võimalusena tegi ilmseid hindamisvigu, ei esitanud põhjendusi, rikkus hea halduse põhimõtet ja rikkus alusmääruse artikli 3 lõiget 2 ja artikli 3 lõiget 6, jättes ruudukujulise vineeri eraldi hindamata kahju ja põhjusliku seose osas.

—	Viies väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus alusmääruse artikli 3 lõiget 2 ja rikkus hea halduse põhimõtet, tehes impordiandmed kindlaks ebausaldusväärse teabe põhjal.

—	Kuues väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus alusmääruse artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning rikkus hea halduse põhimõtet, jättes oma põhjusliku seose hindamisel arvesse võtmata erinevate turusegmentide olemasolu ja muude teadaolevate kahju tekitavate tegurite mõju.

---

(1)  ELT 2021, L 394, lk 7.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

4. jaanuaril 2022 esitatud hagi – ZHPLK versus komisjon

(Kohtuasi T-3/22)

(2022/C 84/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Zheshartsky LPK OOO (Zheshart, Venemaa) (esindajad: advokaadid P. Vander Schueren ja E. Gergondet)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada hagi vastuvõetavaks;

—

tühistada komisjoni 8. novembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) nr 2021/1930, millega kehtestatakse Venemaalt pärit kasevineeri impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (1) (edaspidi „vaidlustatud määrus“), hagejat puudutavas osas ja

—	mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

—

Esimene väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ja rikkus määruse (EL) 2016/1036 (2) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 2 lõiget 10 ja artikli 2 lõike 10 punkti i, kohandandes Trade House’ile hageja omamaiselt müügilt makstud komisjonitasude ekspordihinda, selle asemel et kohandada normaalväärtust nende komisjonitasude kogusummalt.

—	Teine väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu ja rikkus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punti e, või teise võimalusena artikli 2 lõike 10 punkti k, jättes ekspordihinna kohandamisel arvesse võtmata transpordikulude tagasimakseid.

—	Kolmas väide, milles teise võimalusena väidetakse, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus alusmääruse artikli 2 lõiget 6 ja ei esitanud põhjendusi, jättes arvesse võtmata transpordikulude tagasimakseid, kui ta tegi kindlaks hageja müügi-, üld- ja halduskulud omaturul.

—

Neljas väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, ei esitanud põhjendusi ja rikkus hea halduse põhimõtet, hõlmates ruudukujulise vineeri asjaomase toote alla, või teise võimalusena tegi ilmseid hindamisvigu, ei esitanud põhjendusi, rikkus hea halduse põhimõtet ja rikkus alusmääruse artikli 3 lõiget 2 ja artikli 3 lõiget 6, jättes ruudukujulise vineeri eraldi hindamata kahju ja põhjusliku seose osas.

—	Viies väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus alusmääruse artikli 3 lõiget 2 ja rikkus hea halduse põhimõtet, tehes impordiandmed kindlaks ebausaldusväärse teabe põhjal.

—	Kuues väide, et kostja tegi ilmseid hindamisvigu, rikkus alusmääruse artikli 3 lõikeid 6 ja 7 ning rikkus hea halduse põhimõtet, jättes oma põhjusliku seose hindamisel arvesse võtmata erinevate turusegmentide olemasolu ja muude teadaolevate kahju tekitavate tegurite mõju.

---

(1)  ELT 2021, L 394, lk 7.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036, kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

5. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Puma versus EUIPO – Brooks Sports (Riba kujutis)

(Kohtuasi T-5/22)

(2022/C 84/68)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Puma SE (Herzogenaurach, Saksamaa) (esindaja: advokaat P. González-Bueno Catalán de Ocón)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Brooks Sports, Inc. (Seattle, Washington, Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: kujutismärgi „Riba kujutis“ ELi nimetav rahvusvaheline registreering – ELi nimetav rahvusvaheline registreering nr 1 441 912

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 29. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 910/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja apellatsioonikoja menetluse teiselt poolelt.

Väited

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b;

—	Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõiget 5.

6. jaanuaril 2022 esitatud hagi – FFI Female Financial Invest versus EUIPO – MLP Finanzberatung SE (Financery)

(Kohtuasi T-7/22)

(2022/C 84/69)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: FFI Female Financial Invest GmbH (Düsseldorf, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Gramsch)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: MLP Finanzberatung SE (Wiesloch, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi Financery taotlus – registreerimistaotlus nr 18 041 007

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 21. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 1820/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

6. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Topcart versus EUIPO – Carl International (TC CARL)

(Kohtuasi T-8/22)

(2022/C 84/70)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Topcart GmbH (Wiesbaden, Saksamaa) (esindaja: advokaat M. Hoffmann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: MLP Finanzberatung SE Carl International (Limonest, Prantsusmaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi TC CARL taotlus – registreerimistaotlus nr 15 519 283

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 8. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 2561/2018-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

7. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Olimp Laboratories versus EUIPO (VITA-MIN MULTIPLE SPORT)

(Kohtuasi T-9/22)

(2022/C 84/71)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Olimp Laboratories sp. z o.o. (Dębica, Poola) (esindaja: advokaat M. Kondrat)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk VITA-MIN MULTIPLE SPORT – registreerimistaotlus nr 18 115 249

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 8. novembri 2021. aasta otsus asjas R 771/2020-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi ametile uueks läbivaatamiseks või

—

muuta vaidlustatud otsust nii, et otsuses tuvastatakse, et seoses kaubamärgiga „VITA-MIN MULTIPLE SPORT“ taotluses hõlmatud kaupadele Nizza klassifikatsiooni klassis 5 puudub määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c tähenduses absoluutne keeldumispõhjus kaubamärgi eristusvõime puudumise ja kirjeldava laadi alusel;

—	otsustada kohtukulude kandmine edasise menetluse käigus.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 3 rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 103 lõike 1 rikkumine;

—	õiguspärase ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine.

7. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Wajos versus EUIPO (Pudeli kuju)

(Kohtuasi T-10/22)

(2022/C 84/72)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Wajos GmbH (Dohr, Saksamaa) (esindajad: advokaat N. Böhmer ja J. Schneiders)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusalune kaubamärk: ELi ruumilise kaubamärgi taotlus (Pudeli kuju) – registreerimistaotlus nr 14 886 097

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 21. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 2958/2019-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Otsuse seadusjõu rikkumine;

—	Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e rikkumine.

10. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Motel One versus EUIPO – Apartment One (APART MENT ONE SLEEP CLEVER.)

(Kohtuasi T-15/22)

(2022/C 84/73)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Motel One GmbH (München, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Hartmann, S. Fröhlich ja H. Lerchl)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Apartment One GbR (Grasbrunn, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi APART MENT ONE SLEEP CLEVER. taotlus – registreerimistaotlus nr 18 009 642

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 20. oktoobri 2021. aasta otsus asjas R 564/2021-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

8. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Tóth versus komisjon

(Kohtuasi T-17/22)

(2022/C 84/74)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Bertalan Tóth (Pécs, Ungari) (esindajad: advokaadid Á. Baratta ja B. Czudar)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) otsus, millega keelduti lubamast tutvuda dokumendiga, mille pealkiri on „Rapport final de l’Office européen de lutte antifraude (OLAF) OF/2015/0034/B4 relatif aux activités d’éclairage public de Élios Innovatív Zrt.“, selliselt, et hageja dokumentidega tutvumise kordustaotluse kohta ei tehtud ettenähtud tähtaja jooksul määruse nr 1049/2001 (1) artikli 8 lõikes 1 ette nähtud otsust.

—	mõista menetlusega seotud kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud põhjendamiskohustust — OLAF ei ole täitnud oma põhjendamiskohustust, keeldudes ilma, et ta oleks seda õiguspäraselt põhjendanud, lubamast tutvuda dokumendiga, mille pealkiri on „Rapport final de l’Office européen de lutte antifraude (OLAF) OF/2015/0034/B4 relatif aux activités d’éclairage public de Élios Innovatív Zrt.“.

2.

Teine väide, et dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata jätmine on õigusvastane — OLAF jättis dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata ilma, et ta oleks tuginenud ühelegi määruse nr 1049/2001 artiklis 4 ette nähtud erandile, mis õigustavad dokumentidega tutvumise taotluste rahuldamata jätmist.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

10. jaanuaril 2022 esitatud hagi – Nemport Liman İşletmeleri Ve Özel Antrepo Nakliye Ticaret versus EUIPO – Newport Europe (NEMPORT LİMAN İŞLETMELERİ)

(Kohtuasi T-18/22)

(2022/C 84/75)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Nemport Liman İşletmeleri Ve Özel Antrepo Nakliye Ticaret AŞ (Izmir, Türgi) (esindaja: advokaat V. Martín Santos)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Newport Europe BV (Moerdijk, Madalmaad)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi NEMPORT LİMAN İŞLETMELERİ taotlus – registreerimistaotlus nr 18 101 775

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 11. novembri 2021. aasta otsus asjas R 562/2021-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus nii, et asjaomane kaubamärk registreeritakse täies ulatuses;

—	mõista kohtukulud ja EUIPO otsustega seotud menetluste kulud välja taotlejalt/menetlusse astujalt ja/või EUIPO-lt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.