20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. juuli 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik

(Kohtuasi C-791/19) (1)

(Liikmesriigi kohustuste rikkumine - Kohtunike distsiplinaarkord - Õigusriik - Kohtunike sõltumatus - Tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades - ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik - Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 - Kohtulahendite sisus seisnevad distsiplinaarsüüteod - Sõltumatud ja seaduse alusel moodustatud distsiplinaarkohtud - Mõistliku aja ja kaitseõiguste tagamine distsiplinaarmenetlustes - ELTL artikkel 267 - Piirang liikmesriikide kohtute õigusele ja kohustusele pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole)

(2021/C 382/02)

Kohtumenetluse keel: poola keel

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: K. Banks,. S. L. Kalėda ja H. Krämer, hiljem K. Banks, S. L. Kalėda ja P. J. O. Van Nuffel)

Kostja: Poola (esindajad: B. Majczyna, D. Kupczak, S. Żyrek, A. Dalkowska ja A. Gołaszewska)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Belgia Kuningriik (esindajad: C. Pochet, M. Jacobs ja L. Van den Broeck), Taani Kuningriik (esindajad: M. Wolff, M. Jespersen ja J. Nymann-Lindegren, hiljem M. Wolff ja J. Nymann-Lindegren), Madalmaade Kuningriik (esindajad: M. K. Bulterman ja J. Langer), Soome Vabariik (esindajad: M. Pere ja H. Leppo), Rootsi Kuningriik (esindajad: C. Meyer-Seitz, H. Shev, A. Falk, J. Lundberg ja H. Eklinder)

Resolutsioon

—

Kuna Poola Vabariik ei ole taganud, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), kelle ülesanne on kontrollida kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlustes tehtud otsuseid, on sõltumatu ja erapooletu (8. detsembri 2017. aasta kõrgeima kohtu seaduse (ustawa o Sądzie Najwyższym) 2019. aasta Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiejs (jrk nr 825) avaldatud konsolideeritud redaktsiooni § 3 punkt 5, § 27 ja § 73 lõige 1 koostoimes 12. mai 2011. aasta riikliku kohtute nõukoja seaduse (ustawa o Krajowej Radzie Sądownictwa), mida on muudetud 8. detsembri 2017. aasta seadusega riikliku kohtute nõukoja seaduse ja teiste seaduste muutmise kohta (ustawa o zmianie ustawy o Krajowej Radzie Sądownictwa oraz niektórych innych ustaw), § -ga 9 bis);

—

on teinud võimalikuks selle, et kohtulahendite sisu saab kvalifitseerida üldkohtute kohtunike distsiplinaarsüüteoks (27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa – Prawo o ustroju sądów powszechnych) redaktsiooni, mis tuleneb 2019. aasta Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiejs (jrk nr-d 52, 55, 60, 125, 1469 ja 1495) avaldatud järjestikustest muudatustest, § 107 lõige 1 ning kõrgeima kohtu seaduse 2019. aasta Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiejs (jrk nr 825) avaldatud konsolideeritud redaktsiooni § 97 lõiked 1 ja 3);

—

on Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) esimehele andnud kaalutlusõiguse määrata distsiplinaarkohus, kes on pädev esimeses astmes üldkohtute kohtunikke puudutavates asjades (üldkohtute korralduse seaduse redaktsiooni, mis tuleneb 2019. aasta Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiejs (jrk nr-d 52, 55, 60, 125, 1469 ja 1495) avaldatud järjestikustest muudatustest, § 110 lõige 3 ja § 114 lõige 7), ja seega on jätnud tagamata, et distsiplinaarasju vaatab läbi „seaduse alusel moodustatud“ kohus, ning

—

on jätnud tagamata, et üldkohtute kohtunike distsiplinaarasjad vaadatakse läbi mõistliku aja jooksul (selle seaduse § 112b lõike 5 teine lause), ja on ette näinud, et toimingutel, mis on seotud kaitsja määramisega, ja kaitsetoimingutel, mida viimane teeb, ei ole distsiplinaarmenetlust peatavat toimet (seaduse § 113a) ning et distsiplinaarkohus jätkab menetlust isegi siis, kui kutse saanud menetlusalune kohtunik või tema esindaja puudub põhjendatult (seaduse § 115a lõige 3), ja seega on jätnud tagamata menetlusaluste üldkohtu kohtunike kaitseõigused,

on Poola Vabariik rikkunud ELL artikli 19 lõike 1 teisest lõigust tulenevaid kohustusi.

2.	Kuna Poola Vabariik on teinud võimalikuks selle, et kohtute õigust pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole piirab võimalus, et algatatakse distsiplinaarmenetlus, on see liikmesriik rikkunud ELTL artikli 267 teisest ja kolmandast lõigust tulenevaid kohustusi.

3.	Jätta Poola Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud, sh ajutiste meetmete kohaldamise menetluse kulud.

4.	Jätta Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Madalmaade Kuningriigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi kohtukulud nende endi kanda.

(1) ELT C 413, 9.12.2019.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/3

Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. juuli 2021. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Fédération bancaire française (FBF) versus Autorité de contrôle prudentiel et de résolution (ACPR)

(Kohtuasi C-911/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - ELTL artiklid 263 ja 267 - Õiguslikult mittesiduv liidu akt - Kohtulik kontroll - Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunised - Jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskord - Kehtivus - EBA pädevus)

(2021/C 382/03)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Fédération bancaire française (FBF)

Kostja: Autorité de contrôle prudentiel et de résolution (ACPR)

Resolutsioon

1.	ELTL artiklit 263 tuleb tõlgendada nii, et niisuguste aktide peale nagu Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 22. märtsi 2016. aasta suunised jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskorra kohta (EBA/GL/2015/18) ei saa selle artikli alusel tühistamishagi esitada.

2.	ELTL artiklit 267 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Kohus on selle artikli alusel pädev hindama selliste aktide kehtivust nagu Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) 22. märtsi 2016. aasta suunised jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskorra kohta (EBA/GL/2015/18).

3.	Liidu õigus ei nõua, et liidu akti peale esitatud õigusvastasuse vastuväite vastuvõetavus liikmesriigi kohtus sõltuks tingimusest, et see akt puudutaks otseselt ja isiklikult õigussubjekti, kes sellele väitele tugineb.

4.	Kolmanda küsimuse analüüsi käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis mõjutaksid Euroopa Pangandusjärelevalve 22. märtsi 2016. aasta suuniste jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskorra kohta (EBA/GL/2015/18) kehtivust.

(1) ELT C 61, 24.2.2020.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 2. augusti 2021. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – A versus B

(Kohtuasi C-262/21 PPU) (1)

(Eelotsusetaotlus - Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala - Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega - Määrus (EÜ) nr 2201/2003 - Kohaldamisala - Artikli 2 punkt 11 - Mõiste „lapse ebaseaduslik äraviimine või kinnihoidmine“ - Haagi 25. oktoobri 1980. aasta konventsioon - Nõue, et toodaks tagasi väikelaps, kelle suhtes on vanematel ühine hooldusõigus - Kolmandate riikide kodanikud - Lapse ja tema ema üleandmine liikmesriigile, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013 (Dublin III))

(2021/C 382/04)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A

Vastustaja: B

Resolutsioon

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) artikli 2 punkti 11 tuleb tõlgendada nii, et ebaseaduslik äraviimine või kinnihoidmine selle sätte tähenduses ei või seisneda olukorras, kus üks vanematest ilma teise vanema nõusolekuta peab viima oma lapse tema hariliku viibimiskoha liikmesriigist teise liikmesriiki, et täita esimese liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) alusel tehtud üleandmisotsust, ning seejärel jääma teise liikmesriiki pärast seda, kui see üleandmisotsus on tühistatud, ilma et esimese liikmesriigi ametiasutused oleksid sealjuures otsustanud üleantud isikud tagasi võtta või lubada neil riigis viibida.

(1) ELT C 252, 28.6.2021.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/5

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 22. juuni 2021. aasta määrus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – SC Mitliv Exim SRL versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală, Direcţia Generală de Administrare a Marilor Contribuabili

(Kohtuasi C-81/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 99 - Käibemaks - Direktiiv 2006/112/EÜ - Põhiõigused - Ne bis in idem põhimõte - Kriminaal- ja väärteokaristuste kumuleerumine - Kohaldamatus - Täiendavad maksukohustused - Intress summalt, mille maksumaksja on tasunud kriminaalmenetluse käigus)

(2021/C 382/05)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Bucureşti

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: SC Mitliv Exim SRL

Vastustajad: Agenţia Naţională de Administrare Fiscală, Direcţia Generală de Administrare a Marilor Contribuabili

Resolutsioon

Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikleid 2 ja 63 tuleb tõlgendada nii, et niipea kui maksustatavad tehingud on tehtud ja nendega seotud käibemaks on muutunud sissenõutavaks, ei saa vastava maksunõude tasumiseks tehtud makset – isegi kui see on esialgne – pidada tasumisele mittekuuluvaks ja selle alusel ei saa tekkida intressi makse teinud maksumaksja kasuks.

(1) ELT C 279, 24.8.2020.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/5

Euroopa Kohtu (kuues koda) 22. juuni 2021. aasta määrus (High Court of Justice Queen’s Bench Division’i (Administrative Court) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlus järgmise isiku suhtes: VA

(Kohtuasi C-206/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades - Euroopa vahistamismäärus - Raamotsus 2002/584/JSK - Artikli 8 lõike 1 punkt c) - Euroopa vahistamismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur kriminaalmenetluse läbiviimiseks sama ametiasutuse otsustatud vabadust piirava meetme alusel - Kohtuliku kontrolli puudumine enne tagaotsitava üleandmist - Tagajärjed - Tõhus kohtulik kaitse - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47)

(2021/C 382/06)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

High Court of Justice Queen’s Bench Division (Administrative Court)

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: VA

Menetluses osales: Prosecutor of the regional prosecutor’s office in Ruse, Bulgaria

Resolutsioon

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 8 lõike 1 punkti c tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa Kohtu praktikaga tõlgendada nii, et nõuded tõhusale kohtulikule kaitsele, millele on õigus isikul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kriminaalmenetluse läbiviimiseks, ei ole täidetud, kui nii Euroopa vahistamismääruse kui ka otsuse, millel see vahistamismäärus põhineb, on teinud prokurör, keda saab pidada „vahistamismääruse teinud õigusasutuseks“ raamotsuse 2009/299 artikli 6 lõike 1 tähenduses, kuid kummagi suhtes ei tehta vahistamismääruse teinud liikmesriigis enne seda, kui vahistamismäärust täitev liikmesriik tagaotsitava üle annab, kohtulikku kontrolli.

(1) ELT C 262, 10.8.2020.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/6

Euroopa Kohtu (kuues koda) 1. juuli 2021. aasta määrus (Pécsi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Tolnatext. Bt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

(Kohtuasi C-636/20) (1)

(Eelotsusetaotlus - Liidu tolliseadustik - Artikli 22 lõige 6 - Artikkel 29 - Õigus olla ära kuulatud - Omal algatusel alustatud menetlused - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 - Täpsustuste puudumine põhjuste kohta, mis selgitavad, miks eelotsuse küsimusele vastamine on põhikohtuasja vaidluse lahendamiseks vajalik - Eelotsusetaotluse ilmselge vastuvõetamatus)

(2021/C 382/07)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Pécsi Törvényszék

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebaja: Tolnatext. Bt.

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága

Resolutsioon

Pécsi Törvényszéki (Pécsi kohus, Ungari) 30. oktoobri 2020. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1) ELT C 62, 22.2.2021.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/7

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 4 de Castellón de la Plana (Hispaania) 12. mail 2021 – Casilda versus Banco Cetelem SA

(Kohtuasi C-302/21)

(2021/C 382/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 4 de Castellón de la Plana

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Casilda

Kostja: Banco Cetelem SA

Eelotsuse küsimused

Esimene eelotsuse küsimus:

Vastavalt liidu õiguse esimuslikkuse põhimõttele, liidu pädevuse valdkonnas, konkreetselt tarbijakrediidi ja tarbijalepingute reguleerimisala raames, tekib küsimus, kas liikmesriigi kohus peab hindama „omal algatusel“ seda, kas liidu õigusega on kooskõlas Hispaania Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kui kõrgeima kohtu praktika 23. juuli 1908. aasta seaduse liigintressiga laenulepingute tühisuse kohta (Ley sobre nulidad de los contratos de préstamos usurarios) kui riigisisese õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel, kuna see kohtupraktika ei mõjuta mitte ainult sõlmitud lepingu kehtetust, vaid ka vaba tagasimaksega (revolving) krediidi vormis tarbijakrediidilepingu „põhiobjekti“ määratlust, ja osutatud teenuse kvaliteedi/hinna piisavust või, vastupidi, nagu tuvastab Hispaania Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus), sõltub see liidu õigusega ja selle direktiividega kooskõla hindamise kohustus sellest ehk selle määrab see, et hageja seda taotleb (petitum) (taotlemispõhimõte); nii et, kui tarbijakrediidi „selle liigkasuvõtmise iseloomu“ tõttu tühiseks tunnistamise hagi esitatakse „ainu- või põhihagina“ kui riigisisesest õigusnormist tulenev hagi, siis tuleb mõista, et selles „ei ole mängus“ liidu õigus ja selle ühtlustamisulatus, kuigi Hispaania Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktika nimetatud liigkasuvõtmise seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel mõjutab tarbijakrediidi põhiobjekti määratlust ja kvaliteedi/hinna piisavust, mis on selle kohtuasja esemeks, mis tuleb liikmesriigi kohtul lahendada?

vastavalt nimetatud Euroopa Liidu õiguse esimuslikkusele ja ühtlustamisulatusele tarbijakrediidi ja selle kohta tarbijalepingute sõlmimise reguleerimises, arvestades, et Hispaania Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktikas endas on arvukates kohtuotsustes üle korratud, et direktiivi 93/13/EÜ (1) kui ühtlustatud normi artikli 4 lõikes 2 ette nähtud „välistamine“ on Hispaania õiguskorda täielikult üle võetud, mistõttu ei ole liikmesriigi kohtul vaja teha kohtulikku hindade kontrolli, arvestades et Hispaania õiguskorras ei ole õigusnormi, mis lubaks või kataks üldiselt sellist kohtulikku hindade kontrolli, kaasa arvatud 1908. aasta liigkasuvõtmise seadus ise; arvestades lisaks, et ei ole asutud hindama, kas lepingutingimus, milles on kindlaks määratud tarbijakrediidi hind, võib olla läbipaistmatu, tekib küsimus, kas direktiivi 93/13/EMÜ artikli 4 lõikega 2 on vastuolus see, et liikmesriigi kohus teostab riigisisese õigusnormi, nimetatud 1908. aasta liigkasuvõtmise tõkestamise seaduse kohaldamisel, väljaspool oma loomulikku tegevusulatust sõlmitud lepingu tühiseks tunnistamise raames, „ex nov[o]“ võimuna „kohtulikku kontrolli“ selle lepingu põhiobjekti üle, mis määrab üldiselt kindlaks kas tarbijakrediidi hinna, mida mõistetakse tagasimakseintressi (nominaalintressimäär) järgi, või siis tarbijakrediidi kulu, mida mõistetakse aastase krediidi kulukuse määra järgi?

viimaseks, kooskõlas eeltooduga ja võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepinguga kehtestatud regulatiivset ja ühtlustavat raamistikku, eelkõige seoses Euroopa Liidu pädevusega siseturu toimimise vallas, tekib küsimus, kas liikmesriigi kohtu teostatav kontroll tarbijakrediidi hinna või kulu üldiselt kindlaksmääramise üle ilma eelneva riigisisese õigusnormita, mis vastava õigusliku aluse sõnaselgelt ette näeks, on ELTL artikliga 120 „kooskõlas“ seoses avatud turumajanduse ja poolte lepinguvabaduse põhimõttega?

Teine eelotsuse küsimus:

Vastavalt Euroopa Liidu õiguse esimuslikkuse põhimõttele tema pädevusse kuuluvas ühtlustamisvaldkonnas, konkreetselt tarbijakrediidi ja tarbijalepingute reguleerimise direktiivide raames, võttes arvesse, et õiguskindluse põhimõte on tarbijakrediidi siseturu õigesti ja tõhusalt toimimiseks vajalik eeltingimus, tekib küsimus, kas õiguskindluse põhimõttega on vastuolus, kui tarbijakrediidi siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks piiratakse üldiselt tarbijale tarbijakrediidilepingus kehtestada võidavat krediidi kulukuse määra, et võidelda liigkasuvõtmise vastu, nagu Hispaania Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on otsustanud teatud parameetrite alusel, mis ei ole objektiivsed ja täpsed, vaid üksnes ligikaudse võrdlusaluse järgi, nii et selle piiri konkreetselt kindlaks määramine liikmesriigi kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamiseks on jäetud iga kohtu otsustada omal äranägemisel?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/9

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 3 de Valencia (Hispaania) 19. mail 2021 – Tráficos Manuel Ferrer S.L. jt versus Daimler AG

(Kohtuasi C-312/21)

(2021/C 382/12)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 3 de Valencia

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: Tráficos Manuel Ferrer S.L., Ignacio

Kostja: Daimler AG

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklis 101 silmas peetud konkurentsivastase tegevuse tõttu, nagu seda kohtupraktikas on tõlgendatud, kahju kannatanu õigusega täielikule hüvitamisele on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse (Ley de Enjuiciamiento Civil, edaspidi „LEC“) artiklis 394.2 ette nähtud kord, mis võimaldab jätta osa kohtukuludest kahju kannatanu kanda, olenevalt nende summade suurusest, mille on kahju kannatanu alusetult maksnud ülemäärase hinnana ja mis talle tagastatakse tema kahju hüvitamise nõude osalise rahuldamise korral, mille puhul tuvastuseeldusena eeldatakse konkurentsiõiguse rikkumise olemasolu ja selle põhjuslikku seost kahju tekkimisega, mis kindlasti tuvastatakse, mille suurus määratakse kindlaks ja mille eest määratakse menetluse tulemusel hüvitis?

Kas liikmesriigi kohtu pädevus hinnata kahjusummat võimaldab kahju suuruse täiendavalt ja iseseisvalt kindlaks määrata, kuna tuvastatakse, et tegemist on teabe asümmeetriaga või et kahju suuruse kindlaksmääramisel esineb ületamatuid raskusi, mis ei tohi takistada ELTL artiklis 101 osutatud konkurentsivastase tegevuse tõttu kahju kannatanu õigust täielikule hüvitisele koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47, ka juhul, kui konkurentsiõiguse rikkumise tõttu, mis seisneb kartellis, mis tekitab ülemäärase hinna, kahju kannatanul on menetluse ajal olnud võimalus tutvuda andmetega, millel põhineb kostja enda eksperdiarvamus, mis tehakse selleks, et välistada, et on tekkinud hüvitamisele kuuluv kahju?

Kas liikmesriigi kohtu pädevus hinnata kahjusummat võimaldab kahju suuruse täiendavalt ja iseseisvalt kindlaks määrata, kuna tuvastatakse, et tegemist on teabe asümmeetriaga või et kahju suuruse kindlaksmääramisel esineb ületamatuid raskusi, mis ei tohi takistada ELTL artiklis 101 osutatud konkurentsivastase tegevuse tõttu kahju kannatanu õigust täielikule hüvitisele koostoimes põhiõiguste harta artikliga 47, ka juhul, kui konkurentsiõiguse rikkumise tõttu, mis seisneb kartellis, mis tekitab ülemäärase hinna, kahju kannatanu esitab oma kahju hüvitamise nõude haldusotsuse adressaatidest ühe vastu, kes on selle kahju eest solidaarselt vastutav, kuid kes kõnealust kahju kannatanu ostetud kaupa või teenust ei turustanud?

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/9

PNB Banka AS’i 25. mail 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 12. märtsi 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-50/20: PNB Panka versus EKP

(Kohtuasi C-326/21 P)

(2021/C 382/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: PNB Banka AS (esindaja: Rechtsanwalt O. Behrends)

Teine menetlusosaline: Euroopa Keskpank EKP

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtumäärus;

—	tunnistada ELTL artikli 264 alusel tühiseks EKP 19. novembri 2019. aasta otsus, millega keelduti andmast hageja pankrotihaldurile korraldust võimaldada hageja juhatuse volitatud advokaadil siseneda tema ruumidesse, tutvuda tema teabega, kasutada tema personali abi ja tema vahendeid;

—	juhul, kui Euroopa Kohtul ei ole võimalik asja sisuliselt lahendada, saata kohtuasi tagasi Üldkohtule, et ta teeks otsuse tühistamishagi kohta; ja

—	mõista EKPlt välja hageja poolt esimeses ja teises kohtuastmes kantud kulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaksteist väidet.

Esimene väide: Üldkohus eksis lähtudes kohtupraktikast, mis käsitleb hagisid, mille on esitanud isikud, kellele ei olnud adresseeritud liidu üldakt, mis tuleb üle võtta või nõuab liikmesriigi rakendusaktide vastuvõtmist, ning kohaldas vääralt seda kohtupraktikat käesolevas kohtuasjas, mis käsitleb hagi, mis on vahetult esitatud sellise liidu üksikakti peale, mida saab vaidlustada üksnes ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagiga, ja mis puudutab teda otseselt ega vaja rakendusmeetmeid.

Teine väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus põhimõttega, et võimalus pöörduda Euroopa Kohtusse ELTL artikli 263 alusel ei sõltu liikmeriikidest.

Kolmas väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus ELTL artikliga 263 antud Euroopa Kohtu ainupädevusega.

Neljas väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus põhimõttega, et õiguskaitsevahend ei ole tõhus, kui see on oma ülesehituselt teoreetiline ja näiline.

Viies väide: vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus harta artikliga 51.

Kuues väide: vaidlustatud kohtumäärus põhineb EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve pädevuse vääral kitsendaval teleoloogilisel tõlgendamisel.

Seitsmes väide: Üldkohus jättis arvesse võtmata, et harta artikli 47 kohases arutamises peab ja võib asjaomane ELi institutsioon osaleda tegelikult ning mitte üksnes oma õiguse kohaselt anda vormilisi siduvaid korraldusi kolmandatele isikutele.

Kaheksas väide: vaidlustatud kohtumäärus põhineb usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja pankrotiõiguse ekslikul eristamisel.

Üheksas väide: Üldkohus eeldas ekslikult, et EKP puudub vajalik pädevus.

Kümnes väide: vaidlustatud kohtumäärus põhineb ekslikul arusaamisel EKP poolt tegevusloa tühistamise tagajärgede kohta.

Üheteistkümnes väide: Üldkohus eeldas ekslikult, et EKP oli täitnud 5. novembri 2019. aasta kohtuotsuse EKP jt vs. Trasta Komercbanka jt (C-663/17 P, C-665/17 P ja C-669/17 P, EU:C:2019:923).

Kaheteistkümnes väide: Üldkohus ei hinnanud nõuetekohaselt hageja väiteid ega järginud tema õigust olla ära kuulatud, põhjendamiskohustust ja põhimõtet nemo auditur.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/10

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 17 de Madrid (Hispaania) 27. mail 2021 – European Superleague Company, S.L. versus Unión de Federaciones Europeas de Fútbol (UEFA) ja Fédération internationale de football association (FIFA)

(Kohtuasi C-333/21)

(2021/C 382/14)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Mercantil no 17 de Madrid

Põhikohtuasja pooled

Hageja: European Superleague Company, S.L.

Kostjad: Unión de Federaciones Europeas de Fútbol (UEFA) ja Fédération internationale de football association (FIFA)

Eelotsuse küsimused

Kas ELTL artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et see artikkel keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mis seisneb selles, et FIFA ja UEFA kehtestavad oma põhikirjas (eelkõige FIFA põhikirja artiklid 22 ja 71–73, UEFA põhikirja artiklid 49 ja 51 ning mis tahes samasisuline artikkel liikmesühenduste ja rahvusliigade põhikirjades), et selleks, et kolmas üksus korraldaks uue üleeuroopalise klubide võistluse nagu Superliiga, on vajalik eelnev luba nendelt üksustelt, kes on endale andnud Euroopas klubide rahvusvaheliste võistluste korraldamise või lubamise ainupädevuse, eriti kui ei ole objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel reguleeritud menetlust, ja võttes arvesse võimalikku huvide konflikti, mis puudutab FIFAt ja UEFAt?

Kas ELTL artiklit 101 tuleb tõlgendada nii, et see artikkel keelab FIFA-l ja UEFA-l nõuda oma põhikirjades (eelkõige FIFA põhikirja artiklid 22 ja 71–73, UEFA põhikirja artiklid 49 ja 51 ning mis tahes samasisuline artikkel liikmesühenduste ja rahvusliigade põhikirjades), et selleks, et kolmas üksus saaks korraldada üleeuroopalise klubide võistluse nagu Superliiga, on vajalik eelnev luba nendelt üksustelt, kes on endale andnud Euroopas klubide rahvusvaheliste võistluste korraldamise või lubamise ainupädevuse, eriti kui ei ole objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel reguleeritud menetlust, ja võttes arvesse võimalikku huvide konflikti, mis puudutaks FIFAt ja UEFAt?

Kas artikleid 101 ja/või 102 tuleb tõlgendada nii, et need artiklid keelavad FIFA-l, UEFA-l, nende liikmesühendustel või rahvusliigadel sellise tegevuse, mis seisneb ähvardamises kehtestada karistusi Superliigas osalevate klubide ja/või nende mängijate vastu nende võimaliku heidutava mõju tõttu? Kas juhul, kui need võistlustelt kõrvaldamise või koondiste mängudes osalemise keelu karistused kehtestatakse, kujutavad need karistused, mis ei põhine objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, endast ELTL artiklite 101 ja/või 102 rikkumist?

Kas ELTL artikleid 101 ja/või 102 tuleb tõlgendada nii, et FIFA põhikirja artiklid 67 ja 68 on nendega vastuolus, kuna nendes FIFA põhikirja artiklites on määratletud UEFA ja selle liikmetest riikide jalgpalliliidud „kõigi tema vastava jurisdiktsiooni alla kuuluvatest võistlustest tulenevate õiguste […] algsete omanikena“, jättes osalevad klubid ja kõik alternatiivsete võistluste korraldajad nende õiguste algsest omandiõigusest ilma, võttes enda peale ainuvastutuse nende turustamiseks?

Kas juhul, kui FIFA ja UEFA kui üksused, kellel on Euroopas rahvusvaheliste jalgpalliklubide võistluste korraldamise ja lubamise ainupädevus, keelaksid või oleksid oma põhikirjade nimetatud klauslite alusel Superliiga väljaarendamise vastu, tuleks ELTL artiklit 101 tõlgendada nii, et nende konkurentsipiirangud võiksid kuuluda selles õigusnormis sätestatud erandi alla, arvestades et piiratakse oluliselt tootmist, takistatakse FIFA/UEFA pakutavatele toodetele alternatiivsete toodete ilmumist turule ja piiratakse innovatsiooni, takistades muid vorminguid ja vorme, kõrvaldades võimaliku konkurentsi turult ja piirates tarbija valikut? Kas see piirang oleks objektiivselt põhjendatud, mis võimaldaks järeldada, et ELTL artikli 102 tähenduses ei ole turgu valitsevat seisundit kuritarvitatud?

Kas ELTL artikleid 45, 49, 56 ja/või 63 tuleb tõlgendada nii, et niisugune säte, nagu on FIFA ja UEFA põhikirjades (eelkõige FIFA põhikirja artiklid 22 ja 71–73, UEFA põhikirja artiklid 49 ja 51 ning mis tahes samasisuline artikkel liikmesühenduste ja rahvusliigade põhikirjades), kuna see nõuab, et liikmesriigi ettevõtjal on niisuguse üleeuroopalise klubide võistluse nagu Superliiga korraldamiseks vaja nende üksuste eelnevat luba, kujutab endast piirangut, mis on vastuolus mõnega nendes [ELTL] artiklites tunnustatud põhivabadustest?

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/12

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 10 bis de Sevilla (Hispaania) 27. mail 2021 – Vicente versus Delia

(Kohtuasi C-335/21)

(2021/C 382/15)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de Primera Instancia no 10 bis de Sevilla

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Vicente

Kostja: Delia

Eelotsuse küsimused

Kas advokaaditasu sissenõudmise lihtmenetlus, mis ei võimalda kohtul omal algatusel kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu tingimused on ebaõiglased, kuna menetluses ei ole mingis etapis ette nähtud kohtuniku sekkumist, välja arvatud juhul, kui klient vaidleb esitatud nõudele vastu ja üks pooltest esitab pärast kohtusekretäri tehtud lõpliku otsuse peale kaebuse, on kooskõlas direktiiviga 93/13 (1) ja selle tõhususe põhimõttega koostoimes harta artiklis 47 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile?

Kas direktiiviga 93/13 ja selle tõhususe põhimõttega koostoimes harta artiklis 47 sätestatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile on kooskõlas, et [lepingutingimuse] võimaliku ebaõigluse kontroll, mida kohus teeb omal algatusel või poole nõudmisel, seda tüüpi menetluses, mis on olemuselt lihtmenetlus, niisuguse organi nagu kohtusekretär – mis ei ole kohus – tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse raames, peab põhimõtteliselt piirduma ainult sellega, mille kohta on otsus tehtud, ning et selles ei ole lubatud esitada muid tõendeid kui poolte poolt juba esitatud dokumendid?

Kas sellist advokaadi ja tarbija vahel sõlmitud lepingu tingimust, nagu vaidlusalune tingimus, mis näeb ette advokaaditasu maksmise konkreetsel juhul, kus klient loobub kohtumenetlusest enne selle lõpetamist või saavutab ettevõtjaga kokkuleppe ilma advokaadibüroo teadmata või vastupidiselt tema antud nõule, tuleb pidada direktiivi 93/13 artikli 4 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvaks, kuna tegemist on lepingu esemega, käesoleval juhtumil hinnaga seotud põhitingimusega?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas seda tingimust, milles on advokaaditasu kindlaks määratud lähtuvalt advokatuuri hinnakirjast, milles on ette nähtud erinevad normid, mida tuleb igal konkreetsel juhul kohaldada – tingimust, mida eelnevas teabes üldse ei nimetatud, võib pidada selgeks ja arusaadavaks kooskõlas nimetatud direktiivi 93/13 artikli 4 lõikega 2?

Kas juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, võib advokaadi ja tarbija vahel sõlmitud lepingusse niisuguse lepingutingimuse lisamist nagu vaidlusalune tingimus, milles on advokaadi tasu kindlaks määratud üksnes viitega advokatuuri hinnakirjale, milles on ette nähtud erinevad normid, mida tuleb igal konkreetsel juhul kohaldada, ja mida eelnevas äripakkumises ja eelteabes ei nimetatud, pidada ebaausaks kaubandustavaks direktiivi 2005/29 (2) tähenduses?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT 2005, L 149, lk 22).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação do Porto (Portugal) 4. juunil 2021 – ING Luxembourg SA versus VX

(Kohtuasi C-346/21)

(2021/C 382/16)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal da Relação do Porto

Põhikohtuasja pooled

Apellant: ING Luxembourg SA

Vastustaja: VX

Eelotsuse küsimused

1.	Kas määruse (EÜ) nr 1393/2007 (1) artiklit 8 võib tõlgendada nii, et käesoleva kohtuasja asjaoludel võib teises liikmesriigis asuvale äriühingule adresseeritud tähtkirjaga kättetoimetamist pidada kehtivaks, kui ei ole kasutatud määruse nr 1393/2007 II lisas esitatud vormi?

Kas määrust (EÜ) nr 1393/2007 ja selles sisalduvaid liidu õiguse põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikli 191 lõike 2 kohaldamine käesolevas asjas, kuna see säte näeb ette, et kättetoimetamise tühisusele tuleb tugineda kindlaksmääratud tähtaja (st hagile vastamiseks ette nähtud tähtaja) jooksul?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT 2007, L 324, lk 79).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/13

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 14. juunil 2021 – R.T. versus Hauptzollamt Hamburg

(Kohtuasi C-368/21)

(2021/C 382/17)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: R.T.

Vastustaja: Hauptzollamt Hamburg

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikleid 30 ja 60 tuleb tõlgendada nii, et sellise kolmandas riigis registreeritud transpordivahendi puhul, mille toomisel liitu on rikutud tollieeskirju, on impordi koht käibemaksuga maksustamise seisukohast liikmesriigis, kus tollieeskirjade rikkumine toime pandi ja transpordivahendit esimest korda liidus transpordivahendina kasutati, või liikmesriigis, kus on tollieeskirjadest tulenevad kohustused täitmata jätnud isiku elukoht ja kus isik sõidukit kasutab?

2.	Juhul kui impordi koht asub muus liikmesriigis kui Saksamaa: Kas on rikutud direktiivi 2006/112/EÜ, eelkõige selle artikleid 30 ja 60, kui riigisisene säte näeb ette määruse (EL) nr 952/2013 (2) artikli 87 lõike 4 analoogia alusel kohaldamise impordikäibemaksu suhtes?

(1) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT 2006, L 347, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 17. juunil 2021 – Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland KdöR

(Kohtuasi C-372/21)

(2021/C 382/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland KdöR

Vastustaja: Bildungsdirektion für Vorarlberg

Eelotsuse küsimused

Kas olukorras, kus ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustatud ja asukohta omav usuühendus taotleb teises liikmesriigis toetust tema poolt konfessionaalseks tunnistatud, selle teise liikmesriigi õiguse kohaselt registreeritud ühenduse poolt teises liikmesriigis peetavale erakoolile, kohaldub ELTL artiklit 17 arvestades liidu õigus, eelkõige ELTL artikkel 56?

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav:

2.	Kas ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis näeb konfessionaalsete erakoolide toetamise tingimusena ette taotluse esitaja tunnustamise kiriku või usuühendusena liikmesriigi õiguse järgi?

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/14

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Mons (Belgia) 24. juunil 2021 – Ryanair DAC versus Happy Flights Srl, varem Happy Flights Sprl

(Kohtuasi C-386/21)

(2021/C 382/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Mons

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Ryanair DAC

Vastustaja: Happy Flights Srl, varem Happy Flights Sprl

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et mõiste „lepinguid puudutavad asjad“ (1) selle sätte tähenduses hõlmab kahju hüvitamise hagi, mille on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (2), alusel esitanud inkassoäriühing, kes on lennuveolepingu suhtes kolmas isik ja kes tugineb sellele, et reisija on loovutanud oma nõude talle, kui see äriühing samas ei tõenda, et esialgse lepingupartneri kõik õigused ja kohustused läksid talle üle?

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 7 lõike 1 punkte a ja b tõlgendada nii, et nõude aluseks oleva kohustuse täitmise paik on lennuveolepingu täitmise paik, st lennu väljumis- ja saabumiskoht või vastaval juhul muu paik?

(1) ELT 2012, L 351, lk 1.

(2) ELT 2004, L 46, lk 1.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/15

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Erfurt (Saksamaa) 23. juunil 2021 – A versus B

(Kohtuasi C-388/21)

(2021/C 382/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Erfurt

Põhikohtuasja pooled

Hageja: A

Kostja: B

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2007/46/EÜ (1) artikli 18 lõige 1, artikli 26 lõige 1, artikkel 46 koosmõjus määruse (EÜ) nr 715/2007 (2) artiklitega 4, 5 ja 13 järgivad ka eesmärki kaitsta sõidukite ostjate huve ja vara? Kas sellega on hõlmatud ka sõiduki ostja huvi hoiduda ostmast sõidukit, mis ei ole kooskõlas liidu õiguse nõuetega, eelkõige sellist sõidukit, millesse on paigaldatud keelatud katkestusseade määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 tähenduses?

Kas liidu õigusest, eelkõige tõhususe põhimõttest ja põhiõigustest ning looduse enese õigustest tuleneb, et sõiduki ostjal on õigus esitada sõiduki tootja vastu tsiviilõiguslikku kahju hüvitamise nõuet iga kord, kui sõiduki tootja on enda süül (hooletusest või tahtlikult) lasknud turule sõiduki, millesse on paigaldatud keelatud katkestusseade määruse (EÜ) nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 tähenduses?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT 2007, L 263, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 29. juunil 2021 – KT, NS versus FTI Touristik GmbH

(Kohtuasi C-396/21)

(2021/C 382/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Hagejad: KT, NS

Kostja: FTI Touristik GmbH

Eelotsuse küsimus

Kas piirangud, mis on kehtestatud reisisihtkohas esineva nakkushaiguse tõttu, kujutavad endast mittevastavust direktiivi (EL) 2015/2302 (1) artikli 14 lõike 1 tähenduses ka juhul, kui nakkushaiguse ülemaailmse leviku tõttu rakendatakse samasuguseid piiranguid nii reisija elukohas kui ka muudes riikides?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT 2015, L 326, lk 1).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/16

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 28. juunil 2021 – Conseil national des barreaux, Conférence des bâtonniers, Ordre des avocats du barreau de Paris versus Premier ministre, Ministre de l’Economie, des Finances et de la Relance

(Kohtuasi C-398/21)

(2021/C 382/22)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitajad: Conseil national des barreaux, Conférence des bâtonniers, Ordre des avocats du barreau de Paris

Vastustajad: Premier ministre, Ministre de l’Economie, des Finances et de la Relance

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2011/16 (1) artikli 8ab lõige 5:

—

rikub õigust õiglasele kohtumenetlusele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6, niivõrd kui see ei jäta juriidilise ülesandega kaasatud advokaate põhimõtteliselt välja vahendajate hulgast, kes peavad maksuhaldurile esitama piiriülese maksualase kava deklareerimiseks vajaliku teabe või kes peavad sellest kohustusest teavitama teist vahendajat?

—

rikub õigust sõnumite saladuse ja eraelu kaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8, niivõrd kui see ei jäta advokaate, kes on kaasatud ülesandega hinnata oma kliendi õiguslikku olukorda, põhimõtteliselt välja vahendajate hulgast, kes peavad maksuhaldurile esitama piiriülese maksualase kava deklareerimiseks vajaliku teabe või kes peavad sellest kohustusest teavitama teist vahendajat?

(1) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2011, L 64, lk 1).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/17

Euroopa Liidu Nõukogu 6. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 21. aprilli 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-322/19, El-Qadaffi versus nõukogu

(Kohtuasi C-413/21 P)

(2021/C 382/23)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: V. Piessevaux, M. Bishop)

Teine menetlusosaline: Aisha Muammer Mohamed El-Qaddafi

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud Üldkohtu otsus;

—	teha lõplik otsus käesoleva apellatsioonkaebuse esemesks olevates küsimustes ja jätta hageja hagi rahuldamata; ning

—	mõista hagejalt välja käesolevas apellatsioonimenetluses ja kohtuasjas T-322/19 tekkinud kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Nõukogu väidab, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuasjas T-322/19 rikkunud õigusnorme, järgmistel põhjendustel:

—	apellatsioonkaebuse esimene väide, et on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ja artiklit 36 koostoimes Euroopa Kohtu põhikirja artikli 53 esimese lõiguga ning tõlgendatud valesti nõukogu otsust (ÜVJP) 2015/1333 (1);

—	apellatsioonkaebuse teine väide, et on valesti tõlgendatud nõukogu otsuse 2015/1333 artikli 8 lõiget 1 ja artikli 9 lõiget 1 ning nõukogu määruse 2016/44 (2) artikli 6 lõiget 1;

—	apellatsioonkaebuse kolmas väide, et Üldkohus on moonutanud nõukogu argumente, rikkunud seisukohtade usaldusväärsuse põhimõtet, valesti tõlgendanud nõukogu otsust 2015/1333 ja nõukogu määrust 2016/44 ning rikkunud ELi põhiõiguste harta artiklit 47;

—	apellatsioonkaebuse neljas väide, et Üldkohus on moonutanud tõendeid, rikkunud menetlusdokumentide ja seisukohtade usaldusväärsuse põhimõtet, rikkunud Euroopa Kohtu põhikirja artiklit 36 koostoimes artikli 53 esimese lõiguga ning rikkunud ELTL artiklit 263 ja põhiõiguste harta artiklit 47.

(1) Nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (ELT 2015, L 206, lk 34).

(2) Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011 (ELT 2016, L 12, lk 1).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/18

Ryanair DAC 16. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 19. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-628/20: Ryanair versus komisjon (Hispaania; Covid-19)

(Kohtuasi C-441/21 P)

(2021/C 382/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Ryanair DAC (esindajad: avocats V. Blanc, E. Vahida ja F.-C. Laprévote, abogado S. Rating ja dikigoros I. G. Metaxas-Maranghidis)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—	tunnistada komisjoni 31. juuli 2020. aasta otsus C(2020) 5414 (final) riigiabi asjas SA.57659 (2020/N) – Hispaania COVID-19 – Rekapitaliseerimisfond kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264 õigustühiseks; ja

—	mõista Ryanairi kohtukulud välja komisjonilt ja jätta viimase kohtukulud tema enda kanda ning ühtlasi jätta menetlusse astujate kohtukulud esimeses kohtuastmes ja käesolevas apellatsioonimenetluses (kui need tekivad) nende endi kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks kuus väidet.

Esimene väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi kui jättis rahuldamata hageja väite, et diskrimineerimiskeelu põhimõtet on põhjendamatult rikutud.

Teine väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja ilmselgelt moonutanud fakte seoses hageja väitega, et rikutud on asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.

Kolmas väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja ilmselgelt moonutanud fakte kui lükkas tagasi hageja väite kaalumiskohustuse väära kohaldamise kohta.

Neljas väide, et Üldkohus on abi klassifitseerimisel abikavaks rikkunud õigusnormi ja teinud ilmse hindamisvea.

Viies väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja ilmselgelt moonutanud fakte seoses asjaoluga, et komisjon jättis ametliku uurimismenetluse algatamata.

Kuues väide, et Üldkohus on rikkunud õigusnormi ja ilmselgelt moonutanud fakte seoses asjaoluga, et komisjon jättis põhjendused esitamata.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/19

ITD, Brancheorganisation for den danske vejgodstransport A/S, ja Danske Fragtmænd A/Si 15. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 5. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-561/18: ITD ja Danske Fragtmænd versus komisjon

(Kohtuasi C-442/21 P)

(2021/C 382/25)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: ITD, Brancheorganisation for den danske vejgodstransport A/S, ja Danske Fragtmænd A/S (esindaja: advokaat L. Sandberg-Mørch)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Jørgen Jensen Distribution A/S, Dansk Distribution A/S ja Taani Kuningriik

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—

tühistada Üldkohtu 5. mai 2021. aasta otsus kohtuasjas T-561/18 osas, milles sellega lükati tagasi apellantide väide, et komisjonil oli tõsiseid raskusi selle üle otsustamisel, kas universaalse postiteenuse osutamise kohustuse eest makstav hüvitis on siseturuga kokkusobiv riigiabi; väide, et komisjonil oli tõsiseid raskusi selle üle otsustamisel, kas riigigarantii on olemasolev riigiabi, ning väide, et komisjonil oli tõsiseid raskusi ka selle hindamisel, kas kulud jaotati vääralt;

—	jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja apellantide kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide, et Üldkohus rikkus õigusnorme ja moonutas asjaolusid, kui ta leidis, et komisjonil ei olnud tõsiseid raskusi seoses Post Danmarkil lasuvast universaalteenuse osutamise kohustusest tulenevate immateriaalsete eeliste (maine ja kõikjalolemine) tähelepanuta jätmisega kulude netokokkuhoiu arvutamisel.

Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et komisjonil ei olnud tõsiseid raskusi, kui ta otsustas, et riigiabi on tulenevalt Euroopa Liidu raamistikust riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena, siseturuga kokkusobiv, sest selle abil makstakse hüvitist universaalse postiteenuse osutamise eest, lubades seejärel anda riigiabi töötajate koondamise kulude tarvis Post Danmarki ümberkujundamise/ümberkorraldamise raames.

Kolmas väide, et Üldkohus rikkus ELTL artikli 107 lõiget 1 ja ELTL artikli 108 lõiget 2 rikkudes õigusnorme, kui ta leidis, et komisjonil ei olnud tõsiseid raskusi, kui ta otsustas, et see, et Post Danmark jaotas üldkulud nii, et sidus need ülemääraselt universaalteenuse osutamisega, ei kujuta endast riigiabi.

Apellandid väidavad, et Üldkohtu ekslik seisukoht on tingitud kahest õigusnormide rikkumisest, mis seisnevad järgmises:

Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta asus seisukohale, et 2006. aasta raamatupidamiseeskirjade artikli 4 lõike 4 punkt c ja 2011. aasta raamatupidamiseeskirjade artikli 4 lõike 3 punkt c üksnes kohaldavad konkreetselt 2006. aasta raamatupidamiseeskirjade artikli 4 lõike 4 punktis a ja 2011. aasta raamatupidamiseeskirjade artikli 4 lõike 4 punktis b sätestatud põhimõtteid.

b.	Üldkohus rikkus õigusnorme, kui ta leidis, et seda, et Post Danmark jaotas kulud sobivalt, tõendab asjaolu, et Post Danmarki raamatupidamist on regulaarselt auditeeritud.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/19

16. juulil 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa

(Kohtuasi C-444/21)

(2021/C 382/26)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: C. Hermes ja M. Noll-Ehlers)

Kostja: Iirimaa

Hageja palub Euroopa Kohtul

—

tuvastada, et Iirimaa jättis täitmata oma kohustused, mis tulenevad nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (1) (edaspidi „elupaikade direktiiv“) artikli 4 lõikest 4 ning artikli 6 lõikest 1, kuna ta jättis

—

oma territooriumil võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul erikaitsealaks määramata 423 ühenduse tähtsusega alast Atlandi biogeograafilises piirkonnas 217 ala, mis on loetletud komisjoni 7. detsembri 2004. aasta otsuses 2004/813/EÜ (2), mida on ajakohastatud komisjoni 12. novembri 2007. aasta otsusega 2008/23/EÜ (3) ja komisjoni 12. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/96/EÜ (4);

—	kehtestamata konkreetse ala üksikasjalised kaitse-eesmärgid 140 ala puhul 423st alast, mis on loetletud komisjoni eespool nimetatud otsustes; ja

—	kehtestamata vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele kõigi 423 ala puhul, mis on loetletud komisjoni eespool nimetatud otsustes.

—	mõista kohtukulud välja Iirimaalt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni hinnangul jättis Iirimaa loomata Natura 2000 võrgustiku ja korraldamata selle toimimise, nii et see oleks kooskõlas elupaikade direktiivi õiguslike nõuetega.

Esiteks jättis Iirimaa täitmata elupaikade direktiivi artikli 4 lõikest 4 tulenevad kohustused, sest ta ei määranud võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul erikaitsealaks kõiki 423 ühenduse tähtsusega ala, mis on loetletud komisjoni eespool nimetatud otsustes. See tegematajätmine puudutab täiendavas põhjendatud arvamuses kehtestatud perioodi lõpul 217 ala.

Teiseks jättis Iirimaa täitmata elupaikade direktiivi artikli 4 lõikest 4 tulenevad kohustused, sest ta ei kehtestanud iga konkreetse ala üksikasjalikke kaitse-eesmärke igaühe kohta neist 423st alast. See tegematajätmine puudutab täiendavas põhjendatud arvamuses kehtestatud perioodi lõpul 140 ala.

Kolmandaks jättis Iirimaa kehtestamata elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 ette nähtud vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele kõigi 423 ala puhul, mida see rikkumine puudutab. Iirimaa kaitsemeetmete-alane haldustava on toonud kaasa olukorra, et üheski kohustuste rikkumisega hõlmatud 423st alast ei olnud täiendavas põhjendatud arvamuses määratud perioodi lõpul elupaikade direktiivi artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õiguslikele nõuetele vastavaid kaitsemeetmeid kehtestatud. Arvukate alade puhul puudusid kaitsemeetmed täielikult. Teiste alade puhul olid kaitsemeetmed kehtestatud ainult mõne alal esineva I lisa loodusliku elupaigatüübi ja II lisa liigi kohta, mida seal oli oluliselt suuremal hulgal. Peale selle puudusid tervel hulgal aladest kaitsemeetmed, mis põhineksid konkreetse ala selgelt määratletud kaitse-eesmärkidel. Samuti on Iirimaa üldiselt ja pidevalt rikkunud elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 1, kehtestades kaitsemeetmed, mis ei ole piisavalt täpsed ja üksikasjalikud ning mille puhul on jäetud osad olulised koormavad tegurid ja ohud arvesse võtmata.

(1) EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.

(2) 2004/813/EÜ: Komisjoni 7. detsembri 2004. aasta otsus, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu (ELT 2004, L 387, lk 1).

(3) 2008/23/EÜ: Komisjoni 12. novembri 2007. aasta otsus, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (ELT 2008, L 12, lk 1).

(4) 2009/96/EÜ: Komisjoni 12. detsembri 2008. aasta otsus, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (ELT 2009, L 43, lk 466).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/21

Engie Global LNG Holding Sàrl-i, Engie Invest International SA ja Engie SA 22. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 12. mai 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-516/18 ja T-525/18: Luksemburgi Suurhertsogiriik jt versus komisjon

(Kohtuasi C-454/21 P)

(2021/C 382/27)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Engie Global LNG Holding Sàrl, Engie Invest International SA, Engie SA (esindajad: advokaadid C. Rydzynski, B. Le Bret, M. Struys ja F. Pili,)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tunnistada käesolev apellatsioonkaebuse vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—	tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 12. mai 2021. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-516/18 ja T-525/18: Luksemburg ja Engie Global LNG Holding jt vs. komisjon;

—

teha Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 kohaselt asjas lõplik sisuline otsus ning esimese võimalusena rahuldada Engie esimeses kohtuastmes esitatud nõuded või teise võimalusena tühistada komisjoni 20. juuni 2018. aasta otsuse (EL) 2019/421 riigiabi SA.44888 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Luksemburg andis Engie kontsernile (ELT 2019, L 78, lk 1), artikkel 2 osas, milles kohustatakse abi tagasi nõudma;

—	kolmanda võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

—	mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Engie Global LNG Holding, Engie Invest International ja Engie esitavad apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kolm väidet.

Apellantide hinnangul rikkus Üldkohus õigusnormi ja moonutas viiteraamistiku kindlaksmääramisel faktilisi asjaolusid, kui ta (i) jättis viiteraamistiku kindlaksmääramisel kõrvale ema- ja tütarettevõtjate direktiivi; (ii) lõi seose tulumaksuseadustiku artiklite 164 ja 166 vahel Luksemburgis; (iii) leidis, et ZORA kasv kujutas endast jaotatud kasumit, ning (iv) leidis, et asjaomased maksualased eelotsused andsid valikulise eelise.

Lisaks rikkus Üldkohus õigusnormi ja moonutas õiguse kuritarvitamist käsitleva Luksemburgi õigusnormiga seoses valikulise eelise olemasolu tõendamisel faktilisi asjaolusid (i) valitud viiteraamistiku osas; (ii) valikulise eelise tuvastamisel; ning (iii) Luksemburgi õiguse tõlgendamisel.

Seega leiavad apellandid esimeses ja teises väites, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lükkas tagasi argumendid, mis nad tühistamishagi raames esitasid seoses komisjoni piiratud pädevusega vastavalt ELTL artiklitele 2, 3, 4 ja 5, milles käsitletakse pädevuse jaotust Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, koostoimes ELTL artiklitega 113–117.

Lõpuks oli abi tagasinõudmine, mida Üldkohus kohustas tegema, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega vastuolus.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/22

China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Productsi, Cangzhou Qinghong Foundry Co. Ltd, Botou City Qinghong Foundry Co. Ltd, Lingshou County Boyuan Foundry Co. Ltd, Handan Qunshan Foundry Co. Ltd, Heping Cast Co. Ltd Yi County, Hong Guang Handan Cast Foundry Co. Ltd, Shanxi Yuansheng Casting and Forging Industrial Co. Ltd, Botou City Wangwu Town Tianlong Casting Factory ja Tangxian Hongyue Machinery Accessory Foundry Co. Ltd 2. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 19. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-254/18: China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products jt versus komisjon

(Kohtuasi C-478/21 P)

(2021/C 382/28)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products (CCCME), Cangzhou Qinghong Foundry Co. Ltd, Botou City Qinghong Foundry Co. Ltd, Lingshou County Boyuan Foundry Co. Ltd, Handan Qunshan Foundry Co. Ltd, Heping Cast Co. Ltd Yi County, Hong Guang Handan Cast Foundry Co. Ltd, Shanxi Yuansheng Casting and Forging Industrial Co. Ltd, Botou City Wangwu Town Tianlong Casting Factory, Tangxian Hongyue Machinery Accessory Foundry Co. Ltd (esindajad: avvocato R. Antonini ning avocats E. Monard ja B. Maniatis)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, EJ Picardie, Fondatel Lecomte, Fonderies Dechaumont, Fundiciones de Odena, SA, Heinrich Meier Eisengießerei GmbH & Co. KG, Saint-Gobain Construction Products UK Ltd, Saint-Gobain Pam, Ulefos Oy

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

rahuldada apellantide poolt Üldkohtus esitatud nõuded ja tühistada komisjoni 29. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/140, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate malmist toodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse uurimine seoses Indiast pärit teatavate malmist toodete impordiga (1), osas, milles see puudutab CCCME-d, konkreetseid ettevõtjaid ja asjaomaseid liikmeid; ning

—	mõista kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus, seal hulgas apellantide kohtukulud, välja komisjonilt ja jätta menetlusse astujate kohtukulud nende endi kanda.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: Üldkohus eksis, kui ta ei tuvastanud et rikutud on alusmääruse (2) artikli 3 lõikeid 2, 3, 5, 6 ja 7 ning hea halduse põhimõtet seoses impordiandmetega.

Teine väide: Üldkohus eksis, kui ta ei tuvastanud et rikutud on alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 3, 5, 6 ja 7 ning hea halduse põhimõtet, kuna komisjon ei olnud põhjendanud tõenditega ega objektiivse uurimisega oma järeldusi, mis puudutavad kahju ja põhjuslikku seost.

Kolmas väide: Üldkohus eksis leides, et alusmääruse artikli 3 lõigetest 6 ja 7 tulenevate kohustuste täitmiseks ei ole vaja läbi viia kategooriatel põhinevat analüüsi.

Neljas väide: Üldkohus eksis, kui ta ei tuvastanud, et rikutud on alusmääruse artikli 3 lõikeid 6 ja 7 seoses järeldusega, et osa müügimahust liidus ei müüda turuhinnast madalama hinnaga.

Viies väide: Üldkohus kohaldas väärat õiguslikku kriteeriumi, asudes seisukohale, et hagiavalduse kolmas väide on osaliselt vastuvõetamatu. Üldkohus eksis leides, et ei ole rikutud alusmääruse artikli 6 lõiget 7, artikli 19 lõikeid 1 ja 2, artikli 20 lõikeid 2 ja 4 ning kaitseõigusi seoses nõudega esitada olulised faktid ja kaalutlused.

(1) ELT 2018 L 25, lk 6.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT 2016, L 176, lk 21).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/25

Üldkohtu 12. juuli 2021. aasta määrus – Ryanair ja Laudamotion versus komisjon

(Kohtuasi T-866/19) (1)

(Tühistamishagi - Lennutransport - Määrus (EÜ) nr 1008/2008 - Schipholi ja Lelystadi lennujaamade vahelise lennuliikluse jaotuse eeskirjad - Lelystadi lennujaama teenindusaegade jaotamise eelisjärjekord - Halduse üldakt, mis vajab rakendusmeetmeid - Isikliku puutumuse puudumine - Vastuvõetamatus)

(2021/C 382/35)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Ryanair DAC (Swords, Iirimaa), Laudamotion GmbH (Schwechat, Austria) (esindajad: advokaadid E. Vahida ja I.-G. Metaxas-Maranghidis)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: V. Di Bucci ja W. Mölls)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 24. septembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1585, milles käsitletakse Amsterdam Schipholi ja Amsterdam Lelystadi lennujaamade vahelise liikluse jaotuse eeskirjade kehtestamist vastavalt määruse (EÜ) nr 1008/2008 artiklile 19 (ELT 2019, L 246, lk 24).

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Madalmaade Kuningriigi menetlusse astumise avalduse üle otsustamise vajadus on ära langenud.

3.	Jätta Ryanair DAC ja Laudamotion GmbH kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

4.	Jätta Madalmaade Kuningriigi kohtukulud seoses menetlusse astumise avaldusega tema enda kanda.

(1) ELT C 68, 2.3.2020.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/25

Üldkohtu 14. juuli 2021. aasta määrus – AI versus ECDC

(Kohtuasi T-79/20) (1)

(Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue - Avalik teenistus - ECDC töötajad - Psühholoogiline ahistamine - Personalieeskirjade artikkel 12a - Au riive - Abitaotlus - Personalieeskirjade artikkel 24 - Taotluse rahuldamata jätmine - Õigus olla ära kuulatud - Esialgsete tõendite puudumine - Hoolitsemiskohustus - Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)

(2021/C 382/36)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: AI (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Champetier)

Kostja: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (esindajad: A. Iber ja J. Mannheim, keda abistasid advokaadid D. Waelbroeck ja A. Duron)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada esiteks ECDC 5. aprilli 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja 10. aprilli 2018. aasta abitaotlus, ning vajadusel tühistada ECDC 4. novembri 2019. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata 5. aprilli 2019. aasta otsuse peale esitatud kaebus, ning teiseks hüvitada talle tekitatud kahju.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Mõista kohtukulud välja AI-lt.

(1) ELT C 129, 20.4.2020.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/26

Üldkohtu 15. juuli 2021. aasta määrus – Roxtec versus EUIPO – Wallmax (Seitset musta kontsentrilist ringi sisaldava oranži ruudu kujutis)

(Kohtuasi T-455/20) (1)

(Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Seitset musta kontsentrilist ringi sisaldavat oranži ruutu kujutav Euroopa Liidu kujutismärk - Absoluutne keeldumispõhjus - Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse (EL) nr 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii))

(2021/C 382/37)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Roxtec AB (Karlskrona, Rootsi) (esindajad: advokaadid J. Olsson ja J. Adamsson)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: V. Ruzek)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus: Wallmax Srl Milano, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Bergmann, F. Ferrari ja L. Goglia)

Ese

Hagi EUIPO teise apellatsioonikoja 20. aprilli 2020. aasta otsuse (asi R 2385/2018-2) peale, mis käsitleb Wallmaxi ja Roxteci vahelist kaubamärgi kehtetuks tunnistamise menetlust.

Resolutsioon

1.	Jätta hagi rahuldamata.

2.	Jätta Roxtec AB kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud.

3.	Jätta Wallmax Srl kohtukulud tema enda kanda.

(1) ELT C 304, 14.9.2020.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/27

Üldkohtu presidendi 12. juuli 2021. aasta määrus – Jalkh versus parlament

(Kohtuasi T-230/21 R)

(Ajutiste meetmete kohaldamine - Institutsiooniõigus - Euroopa Parlamendi liige - Privileegid ja immuniteedid - Parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmine - Täitmise peatamise taotlus - Kiireloomulisuse puudumine)

(2021/C 382/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Jean-François Jalkh (Gretz-Armainvilliers, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Wagner)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: N. Lorenz ja A.-M. Dumbrăvan)

Ese

ELTL artikli 278 alusel esitatud taotlus peatada parlamendi 25. märtsi 2021. aasta otsuse P9_TA(2021)0092 täitmine, mis puudutab hageja puutumatuse äravõtmise taotlust [2020/2110(IMM)].

Resolutsioon

1.	Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.	Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/27

30. juulil 2021 esitatud hagi – Natixis versus komisjon

(Kohtuasi T-449/21)

(2021/C 382/39)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Natixis (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: barrister-at-law J. Stratford ja advokaat J.-J. Lemonnier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tunnistada komisjoni 20. mai 2021. aasta otsus C(2021) 3489 (final) asjas AT.40324: Euroopa riigivõlakirjad ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 alusel toimuvas menetluses (edaspidi „vaidlustatud otsus“) hagejat puudutavas osas tervikuna tühiseks ja

—	mõista hageja õigusabikulud ja muud selle kohtuasjaga seotud kulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.	Esimene väide, et komisjonil ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (1) artikli 7 lõike 1 viimase lause kohast õigustatud huvi.

Teine väide, et rikutud on a) hageja kaitseõigusi; b) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõiget 1 ja/või c) komisjoni määruse (EÜ) nr 773/2004/EÜ (2) artikli 10 lõiget 1 ja artikli 11 lõiget 2.

—	Hageja leiab, et vaidlustatud otsuses põhjendas komisjon oma õigustatud huvi rikkumise tuvastamise õigusliku ja ennetava mõjuga, vaatamata sellele, et see ei olnud hagejale esitatud vastuväide, mille kohta tal oli võimalik tulemuslikult oma seisukohti esitada.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja/või on ebaproportsionaalne. Hageja väidab, et:

—	juhul kui hageja rikkumise tuvastamiseks oli õigustatud huvi olemas (millele hageja vastu vaidleb), ei põhjendanud komisjon piisavalt, miks ta selle tuvastamiseks oma kaalutlusõigust kasutas.

—	Kaalutlusõigust kasutades rikkus komisjon proportsionaalsuse põhimõtet, sest vaidlustatud otsus ei olnud konkurentsiõiguse tõhusa rakendamise eesmärgil vajalik ja rikkumise tuvastamisega hagejale põhjustatud ebasoodne olukord oli selle eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

Kui rahuldatakse esimene, teine ja/või kolmas väide või nad kõik, leiab kostja, et vaidlustatud otsus tuleb tervikuna tühistada. Juhuks kui see vajalikuks osutub, esitab hageja siiski ühe väite lisaks.

Neljas väide, et vaidlustatud otsuse artikkel 3 on õigusvastane, sest komisjon:

—	ületas oma volitusi, kui nõudis rikkumise lõpetamist ja keelas selle jätkumise olukorras, kus rikkumine oli lõppenud;

—	pööras süütuse presumptsiooni põhimõtet rikkudes tõendamiskoormise ümber, kui kasutas oma volitusi põhjusel, et ei saanud olla kindel, kas rikkumine oli lõppenud;

—	tegi faktivea, kui leidis, et hageja poolne ja/või kogu rikkumine ei olnud lõppenud; ja/või

—	tegutses ebaproportsionaalselt, sest see, et komisjon oma volitusi kasutas, ei olnud hageja konkurentsiõiguse rikkumise ennetamiseks ei asjakohane ega vajalik.

(1) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(2) Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT 2004, L 123, lk 18; ELT eriväljaanne 08/03. lk 81).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/28

2. augustil 2021 esitatud hagi – Quantic Dream versus EUIPO – Quentia (Q)

(Kohtuasi T-458/21)

(2021/C 382/40)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Quantic Dream (Pariis, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. Grolée)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Quentia GmbH (Gersthofen, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi Q taotlus – registreerimistaotlus nr 18 069 734

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 2. juuni 2021. aasta otsus asjas R 2070/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	ja seejärel, jätta parandusena rahuldamata vastulause nroB 3 092 566 21. mail 2019 esitatud ELi kaubamärgi Q registreerimistaotluse nro18 069 734 peale.

—	mõista hageja kulud EUIPO ja Üldkohtu menetluses välja EUIPO–lt ja/või Quentia GmbH–lt.

Väited

—	Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 71 lõike 1 punkti a rikkumine;

—	ELTL artikli 7 rikkumine;

—	Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58a rikkumine;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/29

3. augustil 2021 esitatud hagi – Calrose Rice versus EUIPO – Ricegrowers (Sunwhite)

(Kohtuasi T-459/21)

(2021/C 382/41)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Calrose Rice (Sofia, Bulgaaria) (esindaja: advokaat H. Raychev)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Ricegrowers Ltd (Leeton, New South Wales, Austraalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi Sunwhite taotlus – registreerimistaotlus nr 18 115 808

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 4. juuni 2021. aasta otsus asjas R 2465/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja saata ELi kaubamärgi SUNWHITE taotlus nr 18 115 808 registreerimiseks EUIPO–le tagasi;

—	mõista hageja menetluskulud Üldkohtus ja neljandas apellatsioonikojas välja EUIPO–lt ja menetlusse astujalt ning jätta nende kohtukulud nende endi kanda.

Väited

—	Apellatsioonikoda eksis asudes seisukohale, et hageja möönis oma kirjalikus selgituses kaebuse aluste kohta, et klassi 30 kuuluvad võrreldavad kaubad on identsed;

—	Apellatsioonikoda eksis asudes seisukohale, et kõik võrreldavate tähiste elemendid on samad;

—	Apellatsioonikoda eksis piirdudes oma järeldustes tähiste võrdluse kohta tähise sõnaliste osadega;

—	Apellatsioonikoda ei arvestanud piisavalt kaubamärkide visuaalseid erinevusi ja tegi nende kohta üksnes üldised järeldused, neid konkreetselt põhjendamata.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/30

4. augustil 2021 esitatud hagi – Ionfarma versus EUIPO – LG Electronics (AION)

(Kohtuasi T-465/21)

(2021/C 382/42)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Ionfarma, SL (Barcelona, Hispaania) (esindaja: advokaat S. Correa Rodríguez)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: LG Electronics, Inc. (Soul, Lõuna-Korea)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi AION taotlus – registreerimistaotlus nr 17 892 367

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 25. mai 2021. aasta otsus asjas R 2223/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja jätta ELi kaubamärgi AION registreerimistaotlus nr 17 892 367 kõikide kaupade osas rahuldamata;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja LG Electronicsilt, kui viimane peaks menetlusse astuma.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/31

4. augustil 2021 esitatud hagi – Baumberger versus EUIPO – Nube (Lío)

(Kohtuasi T-466/21)

(2021/C 382/43)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Dino Baumberger (Wesel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Fusbahn ja D. Dawirs)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Nube, SL (Ibiza, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: kuldkollast ja musta värvi ELi kujutismärk Lío – ELi kaubamärk nr 14 194 872

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 2. juuni 2021. aasta otsus asjas R 1221/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja sellest tulenevalt ka tühistamisosakonna 28. aprilli 2020. aasta otsus (tühistamismenetlus nr 25762 C);

—	jätta rahuldamata tühistamistaotlus ja jätta jõusse vaidlustatud kaubamärgi registreering nr 14 194 872;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Nube SL-ilt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti b rikkumine.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/31

4. augustil 2021 esitatud hagi – DBM Videovertrieb versus EUIPO – Nube (Lío)

(Kohtuasi T-467/21)

(2021/C 382/44)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: DBM Videovertrieb GmbH (Wesel, Saksamaa) (esindajad: advokaadid J. Fusbahn ja D. Dawirs)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Nube, SL (Ibiza, Hispaania)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: kuldkollast ja musta värvi ELi kujutismärk Lío – ELi kaubamärk nr 17 225 939

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 2. juuni 2021. aasta otsus asjas R 1220/2020-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus ja sellest tulenevalt ka tühistamisosakonna 28. aprilli 2020. aasta otsus (tühistamismenetlus nr 25781 C);

—	jätta rahuldamata tühistamistaotlus ja jätta jõusse vaidlustatud kaubamärgi registreering nr 17 225 939;

—	mõista kohtukulud välja EUIPO-lt ja Nube SL-ilt.

Väide

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punkti b rikkumine.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/32

4. augustil 2021 esitatud hagi – RTE versus ACER

(Kohtuasi T-472/21)

(2021/C 382/45)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: RTE Réseau de transport de l’électricité (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaat M. Levitt, solicitor B. Byrne ja advokaat D. Vasbeck)

Kostja: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada hagejat puudutavas osas kostja apellatsiooninõukogu 28. mai 2021. aasta otsus A-001-2021 (konsolideeritud) (edaspidi „Otsus“), millega jäetakse muutmata kostja 30. novembri 2020. aasta otsus 30/2020;

—	kohaldada esialgset õiguskaitset, mille kohaldamist hageja taotles kostja apellatsiooninõukogule esitatud kaebuses;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

Esimene väide, et Otsusega on rikutud õigusnormi, sest kostja 30. novembri 2020. aasta otsust 20/2020 muutmata jättes laiendas kostja apellatsiooninõukogu õigusvastaselt määruse 2019/943 (1) artikli 16 lõike 13 ja määruse 2015/1222 (2) artikli 74 kohaldamisala ning rikkus ELL artikli 5 lõikes 2 sätestatud pädevuse andmise aluspõhimõtet.

Teine väide, et Otsusega on rikutud õigusnormi, sest kostja apellatsiooninõukogu tõlgendas vääralt asjakohast õigusraamistikku ja ei kohaldanud nõuetekohaselt Core-võimsusarvutusala koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise ühise metoodika vastuvõtmiseks vajalikke parameetreid.

3.	Kolmas väide, et Otsusega on rikutud hea halduse põhimõtet ning põhjendamiskohustust, samuti ei ole sellega täidetud kostja apellatsiooninõukogu seadusest tulenevad kohustused apellatsiooninõukoguna.

Neljas väide, et Otsusega on rikutud õigusnormi, sest kostja apellatsiooninõukogu tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse (3) artiklit 3 ning liidu õiguse seonduvaid sätteid ja põhimõtteid keelte kohta, milles kostja peab oma otsused tegema, sealhulgas ELTL artiklit 342, ELL artikli 3 lõiget 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 22, ACERi määruse (4) artikli 44 lõiget 1, õiguskindluse põhimõtet ja kaitseõigusi.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT 2019, L 158, lk 54).

(2) Komisjoni 24. juuli 2015.aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT 2015, L 197, lk 24).

(3) Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, P 17, lk 385; ELT eriväljaanne 01/01, lk 3), mida on viimati muudetud nõukogu 13. mai 2013. aasta määrusega 517/2013 (ELT 2013, L 158, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT 2019, L 158, lk 22).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/33

4. augustil 2021 esitatud hagi – Schenk Italia versus EUIPO – Consorzio per la tutela dei vini Valpolicella (AMICONE)

(Kohtuasi T-474/21)

(2021/C 382/46)

Hagiavalduse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Schenk Italia SpA (Ora, Itaalia) (esindajad: advokaadid D. Caneva ja M. Lucchini)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Consorzio per la tutela dei vini Valpolicella (San Pietro in Cariano, Itaalia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: Euroopa Liidu sõnamärk AMICONE – ELi kaubamärk nr 11 005 725

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 10. juuni 2021. aasta otsus asjas R 2885/2019-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—

tuvastada, et ELi kaubamärk AMICONE nr 11 005 725 ei tekita seoseid kaitstud päritolunimetusega „Amarone della Valpolicella“ määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artikli 103 lõike 2 punkti b tähenduses ja et ei esine ka ühtegi muud absoluutset ega suhtelist kehtetuks tunnistamise põhjust, millele Consorzio per la tutela dei vini Valpolicella tugines, ning lugeda see kaubamärk seega kehtivaks;

—	mõista kohtukulud, sealhulgas Consorzio per la tutela dei vini Valpolicella ja muude võimalike menetlusosaliste kulud välja EUIPO-lt.

Väited

—	Kaitstud päritolunimetuse „Amarone della Valpolicella“ olulise osa vääralt kindlaks tegemine määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõike 2 punkti b kohaldamisel;

—	Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõike 2 punkti b väär kohaldamine selle väljaselgitamisel, kas vaidlusalune kaubamärk tekitab seoseid kaitstud päritolunimetusega;

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõike 2 koostoimes komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/625 artikli 27 lõikega 4 väär kohaldamine;

—	Kaubamärgi AMICONE puhul ei esine ühtegi muud absoluutset ega suhtelist kehtetuks tunnistamise põhjust, millele Consorzio per la tutela dei vini Valpolicella tugines.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT 2013, L 347, lk 671).

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/34

9. augustil 2021 esitatud hagi – Glaxo Group versus EUIPO – Cipla Europe (inhalaatori kuju)

(Kohtuasi T-477/21)

(2021/C 382/47)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Glaxo Group Ltd (Brentford, Ühendkuningriik) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja F. Verhoestraete)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Cipla Europe NV (Antwerpen, Belgia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi ruumiline kaubamärk (inhalaatori kuju) – ELi kaubamärk nr 2 179 562

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO esimese apellatsioonikoja 19. mai 2021. aasta otsus asjas R 1835/2016-1

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus;

—	mõista hageja kohtukulud ja esimese apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt.

Väited

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 94 lõike 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 rikkumine;

—	nõukogu määruse (EÜ) 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine;

—	nõukogu määruse (EÜ) 207/2009 artikli 52 lõike 2 rikkumine.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/35

9. augustil 2021 esitatud hagi – Les Éditions P. Amaury versus EUIPO – Golden Balls (BALLON D’OR)

(Kohtuasi T-478/21)

(2021/C 382/48)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Les Éditions P. Amaury (Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid T. de Haan ja M. Laborde)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses: Golden Balls Ltd (London, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk BALLON D’OR – ELi kaubamärk nr 4 226 148

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 7. juuni 2021. aasta otsus asjas R 1073/2020-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—	tühistada vaidlustatud otsus osaliselt;

—	mõista hageja kulud EUIPO neljanda apellatsioonikoja ja Üldkohtu menetluses välja EUIPO–lt ja menetlusse astujalt.

Väide

—	Nõukogu määruse (EÜ) 207/2009 artikli 51 lõike 1 punkti a rikkumine.

20.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 382/35

9. augustil 2021 esitatud hagi – TenneT TSO ja TenneT TSO versus ACER

(Kohtuasi T-482/21)

(2021/C 382/49)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: TenneT TSO GmbH (Bayreuth, Saksamaa), TenneT TSO BV (Arnhem, Madalmaad) (esindajad: advokaadid D. Uwer, J. Meinzenbach, P. Rieger, R. Klein ja S. Westphal)

Kostja: Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada täies ulatuses ACERi apellatsiooninõukogu 28. mai 2021. aasta otsus nr A-001-2021 (konsolideeritud), millega jäetakse muutmata ACERi 30. novembri 2020. aasta otsus nr 30-2020 seoses koordineeritud Core-võimsusarvutusalasse kuuluvate põhivõrguettevõtjate ettepanekuga, mis puudutab koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodikat;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et koormuste ümberjaotamise ja vahetuskauba tegemise kulude jagamise metoodika kohaldamisala on ebaseaduslik. Selle kohaldamisala kohaselt sobivad põhimõtteliselt „kõik“ võrguelemendid 220 kilovolti või rohkem kulude jagamiseks saastaja maksab põhimõtte kohaselt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (edaspidi „määrus 2019/943“), artikli 16 lõikele 13. See on ebaseaduslik. Kulude jagamise metoodika kohaldamisala peab vastama võimsuse arvutamise menetlusele, mille kohaselt saavad tehniliselt ainult vähemalt 5 % energia edastamise jaotusfaktoriga võrguelemendid (Power Transfer Distribution Factor, PTDF) piirata piiriülest kaubandust ning vajada piiriülese tähtsusega koormuste ümberjaotamist ja vahetuskauba tegemist hõlmavate meetmete võtmist.

Vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest see on vastuolus eelkõige määruse 2019/943 artikli 16 lõikega 13 ja komisjoni 24. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (edaspidi „määrus 2015/1222“), artikli 74 lõigetega 2 ja 4. Apellatsiooninõukogu arvab vääralt, et selleks, et laiendada kulude jagamist saastaja maksab põhimõtte alusel ka võrguelementidele, mille energia edastamise jaotusfaktor on alla 5 %, on vaja õigusliku alust. Kuid sellist õiguslikku alust ei ole olemas. Lisaks, kui kaasata kõik võrguelemendid kõnealuse metoodika kohaldamisalasse, rikutakse määruse 2015/1222 artiklit 74, sest see tekitab ebaõigeid stiimuleid ja ei ole ühitatav asjasse puutuvate põhivõrguettevõtjate seadusest tulenevate kohustuste ja vastutusega.

Teine väide, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest apellatsiooninõukogu kinnitas õigusvastaselt Power Flow Colouring Method’i („PFC“) kui kõnealuse metoodika jaoks kohaldatava meetodi.

PFC-meetod on vastuolus määruse 2019/943 artikli 16 lõikega 13, mis kehtestab saastaja maksab põhimõtte. PFC-meetod ei põhine tegelikel füüsikalistel voogudel, vaid pigem virtuaalsetel turutulemustel. Kuid on üldteada, et füüsikalised vood kalduvad turutulemustest kõrvale. Seetõttu ei võimalda PFC-meetodi tulemus teha usaldusväärselt kindlaks konkreetse ülekoormuse tegelikku põhjustajat. Selle tagajärjel ei stimuleeri PFC-meetod vastuolus määruse 2015/1222 artikliga 74 nõuetekohaselt ülekoormuse juhtimist, tugimeetmeid ja tõhusat investeerimist. Peale selle ei hinnanud apellatsiooninõukogu nõuetekohaselt tehnilisi aspekte, mistõttu on PFC-meetod õigusvastane, ning tegi puudulike tõendite põhjal väheusutavaid järeldusi.

Seoses voo jagamisega kinnitas apellatsiooninõukogu samuti õigusvastaselt teatavaid eeldusi, mis on kohaldatavad ainult voo jagamise protsessile alalisvooluülekandesüsteemi võrguelementides. Need eeldused on füüsikaliselt põhjendamata, vastuolus määruse 2019/943 artikli 16 lõikega 3 ja toovad kaasa suurema kulude jagamise alalisvooluülekandesüsteemi võrguelementidele. Lisaks kaasneb nende eeldustega alalisvooluülekandesüsteemi võrguelementide diskrimineerimine võrreldes vahelduvvooluvõrgu elementidega. Apellatsiooninõukogu ei hinnanud neid eeldusi seoses alalisvooluülekandesüsteemi võrguelementidega piisavalt ning tegi puudulike tõendite põhjal väheusutavaid järeldusi.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada, sest sellega kinnitatakse õigusvastaselt ühine ringvoo künnis, mille suuruseks määras ACER kuluhinnangute põhjal 10 %. See on vastuolus määruse 2019/943 artikli 16 lõikega 13, sest see künnis ei põhine usaldusväärsetel faktilistel andmetel seoses ringvoogudega, mis esineksid siis, kui struktuurset ülekoormust ei ole. ACERil ei olnud pädevust seada künnis 10 %-le. Selle künnisega eiratakse ka määruse 2019/943 artikli 16 lõiget 8, mille kohaselt võivad põhivõrguettevõtjad kasutada kuni 30 % talitluskindluse varuks ning ring- ja sisevoogude jaoks. Peale selle põhineb apellatsiooninõukogu hinnang faktilistel vigadel ja tekitab vastuolus määruse 2015/1222 artikliga 74 võrguinvesteeringuteks valed stiimulid. Apellatsiooninõukogu rikkus ka õigusnormi, kui leidis, et määruse 2019/943 artikli 16 lõige 13 nõuab ringvoo künnist ainult pakkumispiirkonna, mitte pakkumispiirkonna piiride jaoks.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 382

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 20. september 2021

Sisukord		Lehekülg
	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Liidu Kohus
2021/C 382/01	Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas	1

	V Teated
	KOHTUMENETLUSED
	Euroopa Kohus
2021/C 382/02	Kohtuasi C-791/19: Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. juuli 2021. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik (Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Kohtunike distsiplinaarkord – Õigusriik – Kohtunike sõltumatus – Tõhus kohtulik kaitse liidu õigusega hõlmatud valdkondades – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Kohtulahendite sisus seisnevad distsiplinaarsüüteod – Sõltumatud ja seaduse alusel moodustatud distsiplinaarkohtud – Mõistliku aja ja kaitseõiguste tagamine distsiplinaarmenetlustes – ELTL artikkel 267 – Piirang liikmesriikide kohtute õigusele ja kohustusele pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole)	2
2021/C 382/03	Kohtuasi C-911/19: Euroopa Kohtu (suurkoda) 15. juuli 2021. aasta otsus (Conseil d’État’ eelotsusetaotlus – Prantsusmaa) – Fédération bancaire française (FBF) versus Autorité de contrôle prudentiel et de résolution (ACPR) (Eelotsusetaotlus – ELTL artiklid 263 ja 267 – Õiguslikult mittesiduv liidu akt – Kohtulik kontroll – Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) suunised – Jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskord – Kehtivus – EBA pädevus)	3
2021/C 382/04	Kohtuasi C-262/21 PPU: Euroopa Kohtu (esimene koda) 2. augusti 2021. aasta otsus (Korkein oikeuse eelotsusetaotlus – Soome) – A versus B (Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus (EÜ) nr 2201/2003 – Kohaldamisala – Artikli 2 punkt 11 – Mõiste lapse ebaseaduslik äraviimine või kinnihoidmine – Haagi 25. oktoobri 1980. aasta konventsioon – Nõue, et toodaks tagasi väikelaps, kelle suhtes on vanematel ühine hooldusõigus – Kolmandate riikide kodanikud – Lapse ja tema ema üleandmine liikmesriigile, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013 (Dublin III))	4
2021/C 382/05	Kohtuasi C-81/20: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 22. juuni 2021. aasta määrus (Tribunalul Bucureşti eelotsusetaotlus – Rumeenia) – SC Mitliv Exim SRL versus Agenţia Naţională de Administrare Fiscală, Direcţia Generală de Administrare a Marilor Contribuabili (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 99 – Käibemaks – Direktiiv 2006/112/EÜ – Põhiõigused – Ne bis in idem põhimõte – Kriminaal- ja väärteokaristuste kumuleerumine – Kohaldamatus – Täiendavad maksukohustused – Intress summalt, mille maksumaksja on tasunud kriminaalmenetluse käigus)	5
2021/C 382/06	Kohtuasi C-206/20: Euroopa Kohtu (kuues koda) 22. juuni 2021. aasta määrus (High Court of Justice Queen’s Bench Division’i (Administrative Court) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Euroopa vahistamismääruse täitmise menetlus järgmise isiku suhtes: VA (Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Euroopa vahistamismäärus – Raamotsus 2002/584/JSK – Artikli 8 lõike 1 punkt c) – Euroopa vahistamismäärus, mille on teinud liikmesriigi prokuratuur kriminaalmenetluse läbiviimiseks sama ametiasutuse otsustatud vabadust piirava meetme alusel – Kohtuliku kontrolli puudumine enne tagaotsitava üleandmist – Tagajärjed – Tõhus kohtulik kaitse – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 47)	5
2021/C 382/07	Kohtuasi C-636/20: Euroopa Kohtu (kuues koda) 1. juuli 2021. aasta määrus (Pécsi Törvényszéki eelotsusetaotlus – Ungari) – Tolnatext. Bt. versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága (Eelotsusetaotlus – Liidu tolliseadustik – Artikli 22 lõige 6 – Artikkel 29 – Õigus olla ära kuulatud – Omal algatusel alustatud menetlused – Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 – Täpsustuste puudumine põhjuste kohta, mis selgitavad, miks eelotsuse küsimusele vastamine on põhikohtuasja vaidluse lahendamiseks vajalik – Eelotsusetaotluse ilmselge vastuvõetamatus)	6
2021/C 382/08	Kohtuasi C-95/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 16. veebruaril 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus AirHelp Germany GmbH	6
2021/C 382/09	Kohtuasi C-142/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 5. märtsil 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus AirHelp Germany GmbH	7
2021/C 382/10	Kohtuasi C-173/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Köln (Saksamaa) 22. märtsil 2021 – Deutsche Lufthansa AG versus GE	7
2021/C 382/11	Kohtuasi C-302/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 4 de Castellón de la Plana (Hispaania) 12. mail 2021 – Casilda versus Banco Cetelem SA	7
2021/C 382/12	Kohtuasi C-312/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 3 de Valencia (Hispaania) 19. mail 2021 – Tráficos Manuel Ferrer S.L. jt versus Daimler AG	9
2021/C 382/13	Kohtuasi C-326/21 P: PNB Banka AS’i 25. mail 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda) 12. märtsi 2021. aasta määruse peale kohtuasjas T-50/20: PNB Panka versus EKP	9
2021/C 382/14	Kohtuasi C-333/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 17 de Madrid (Hispaania) 27. mail 2021 – European Superleague Company, S.L. versus Unión de Federaciones Europeas de Fútbol (UEFA) ja Fédération internationale de football association (FIFA)	10
2021/C 382/15	Kohtuasi C-335/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia no 10 bis de Sevilla (Hispaania) 27. mail 2021 – Vicente versus Delia	12
2021/C 382/16	Kohtuasi C-346/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação do Porto (Portugal) 4. juunil 2021 – ING Luxembourg SA versus VX	13
2021/C 382/17	Kohtuasi C-368/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Hamburg (Saksamaa) 14. juunil 2021 – R.T. versus Hauptzollamt Hamburg	13
2021/C 382/18	Kohtuasi C-372/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 17. juunil 2021 – Freikirche der Siebenten-Tags-Adventisten in Deutschland KdöR	14
2021/C 382/19	Kohtuasi C-386/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Mons (Belgia) 24. juunil 2021 – Ryanair DAC versus Happy Flights Srl, varem Happy Flights Sprl	14
2021/C 382/20	Kohtuasi C-388/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Erfurt (Saksamaa) 23. juunil 2021 – A versus B	15
2021/C 382/21	Kohtuasi C-396/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 29. juunil 2021 – KT, NS versus FTI Touristik GmbH	16
2021/C 382/22	Kohtuasi C-398/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 28. juunil 2021 – Conseil national des barreaux, Conférence des bâtonniers, Ordre des avocats du barreau de Paris versus Premier ministre, Ministre de l’Economie, des Finances et de la Relance	16
2021/C 382/23	Kohtuasi C-413/21 P: Euroopa Liidu Nõukogu 6. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 21. aprilli 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-322/19, El-Qadaffi versus nõukogu	17
2021/C 382/24	Kohtuasi C-441/21 P: Ryanair DAC 16. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 19. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-628/20: Ryanair versus komisjon (Hispaania; Covid-19)	18
2021/C 382/25	Kohtuasi C-442/21 P: ITD, Brancheorganisation for den danske vejgodstransport A/S, ja Danske Fragtmænd A/Si 15. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 5. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-561/18: ITD ja Danske Fragtmænd versus komisjon	19
2021/C 382/26	Kohtuasi C-444/21: 16. juulil 2021 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Iirimaa	19
2021/C 382/27	Kohtuasi C-454/21 P: Engie Global LNG Holding Sàrl-i, Engie Invest International SA ja Engie SA 22. juulil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 12. mai 2021. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-516/18 ja T-525/18: Luksemburgi Suurhertsogiriik jt versus komisjon	21
2021/C 382/28	Kohtuasi C-478/21 P: China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Productsi, Cangzhou Qinghong Foundry Co. Ltd, Botou City Qinghong Foundry Co. Ltd, Lingshou County Boyuan Foundry Co. Ltd, Handan Qunshan Foundry Co. Ltd, Heping Cast Co. Ltd Yi County, Hong Guang Handan Cast Foundry Co. Ltd, Shanxi Yuansheng Casting and Forging Industrial Co. Ltd, Botou City Wangwu Town Tianlong Casting Factory ja Tangxian Hongyue Machinery Accessory Foundry Co. Ltd 2. augustil 2021 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 19. mai 2021. aasta otsuse peale kohtuasjas T-254/18: China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products jt versus komisjon	22
2021/C 382/29	Kohtuasi C-345/20: Euroopa Kohtu presidendi 25. juuni 2021. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik	23
2021/C 382/30	Kohtuasi C-629/20: Euroopa Kohtu presidendi 17. juuni 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Deutsche Lufthansa AG versus LE	23
2021/C 382/31	Kohtuasi C-9/21: Euroopa Kohtu presidendi 21. juuni 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – AX versus Deutsche Lufthansa AG	23
2021/C 382/32	Kohtuasi C-37/21: Euroopa Kohtu presidendi 29. juuni 2021. aasta määrus (Amtsgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus Ryanair DAC	23
2021/C 382/33	Kohtuasi C-106/21: Euroopa Kohtu presidendi 18. juuni 2021. aasta määrus (Landgericht Kölni eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Deutsche Lufthansa AG versus BC	24
2021/C 382/34	Kohtuasi C-182/21: Euroopa Kohtu presidendi 24. juuni 2021. aasta määrus (Landgericht Düsseldorfi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Nokia Technologies Oy versus Daimler AG; menetluses osales: Continental Automotive GmbH jt	24
	Üldkohus
2021/C 382/35	Kohtuasi T-866/19: Üldkohtu 12. juuli 2021. aasta määrus – Ryanair ja Laudamotion versus komisjon (Tühistamishagi – Lennutransport – Määrus (EÜ) nr 1008/2008 – Schipholi ja Lelystadi lennujaamade vahelise lennuliikluse jaotuse eeskirjad – Lelystadi lennujaama teenindusaegade jaotamise eelisjärjekord – Halduse üldakt, mis vajab rakendusmeetmeid – Isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus)	25
2021/C 382/36	Kohtuasi T-79/20: Üldkohtu 14. juuli 2021. aasta määrus – AI versus ECDC (Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue – Avalik teenistus – ECDC töötajad – Psühholoogiline ahistamine – Personalieeskirjade artikkel 12a – Au riive – Abitaotlus – Personalieeskirjade artikkel 24 – Taotluse rahuldamata jätmine – Õigus olla ära kuulatud – Esialgsete tõendite puudumine – Hoolitsemiskohustus – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi)	25
2021/C 382/37	Kohtuasi T-455/20: Üldkohtu 15. juuli 2021. aasta määrus – Roxtec versus EUIPO – Wallmax (Seitset musta kontsentrilist ringi sisaldava oranži ruudu kujutis) (Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Seitset musta kontsentrilist ringi sisaldavat oranži ruutu kujutav Euroopa Liidu kujutismärk – Absoluutne keeldumispõhjus – Tähis, mis koosneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse (EL) nr 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii))	26
2021/C 382/38	Kohtuasi T-230/21 R: Üldkohtu presidendi 12. juuli 2021. aasta määrus – Jalkh versus parlament (Ajutiste meetmete kohaldamine – Institutsiooniõigus – Euroopa Parlamendi liige – Privileegid ja immuniteedid – Parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmine – Täitmise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine)	27
2021/C 382/39	Kohtuasi T-449/21: 30. juulil 2021 esitatud hagi – Natixis versus komisjon	27
2021/C 382/40	Kohtuasi T-458/21: 2. augustil 2021 esitatud hagi – Quantic Dream versus EUIPO – Quentia (Q)	28
2021/C 382/41	Kohtuasi T-459/21: 3. augustil 2021 esitatud hagi – Calrose Rice versus EUIPO – Ricegrowers (Sunwhite)	29
2021/C 382/42	Kohtuasi T-465/21: 4. augustil 2021 esitatud hagi – Ionfarma versus EUIPO – LG Electronics (AION)	30
2021/C 382/43	Kohtuasi T-466/21: 4. augustil 2021 esitatud hagi – Baumberger versus EUIPO – Nube (Lío)	31
2021/C 382/44	Kohtuasi T-467/21: 4. augustil 2021 esitatud hagi – DBM Videovertrieb versus EUIPO – Nube (Lío)	31
2021/C 382/45	Kohtuasi T-472/21: 4. augustil 2021 esitatud hagi – RTE versus ACER	32
2021/C 382/46	Kohtuasi T-474/21: 4. augustil 2021 esitatud hagi – Schenk Italia versus EUIPO – Consorzio per la tutela dei vini Valpolicella (AMICONE)	33
2021/C 382/47	Kohtuasi T-477/21: 9. augustil 2021 esitatud hagi – Glaxo Group versus EUIPO – Cipla Europe (inhalaatori kuju)	34
2021/C 382/48	Kohtuasi T-478/21: 9. augustil 2021 esitatud hagi – Les Éditions P. Amaury versus EUIPO – Golden Balls (BALLON D’OR)	35
2021/C 382/49	Kohtuasi T-482/21: 9. augustil 2021 esitatud hagi – TenneT TSO ja TenneT TSO versus ACER	35
2021/C 382/50	Kohtuasi T-49/21: Üldkohtu 13. juuli 2021. aasta määrus – PZ versus komisjon	37