19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 136/8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine

(2021/C 136/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„VÄRMLÄNDSKT SKRÄDMJÖL“

ELi nr: PGI-SE-02414 – 5.4.2018

KPN ( ) KGT (X)

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Värmländskt skrädmjöl“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Rootsi

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Värmländskt skrädmjöl“ on käsikivi abil valmistatud jahu, mida toodetakse Värmlandis traditsiooniliselt kasvatatud kaera (botaaniline liik Avena sativa L) röstitud teradest.

Tootel „Värmländskt skrädmjöl“ on järgmised omadused.

Värvus: kahvatukollane – meenutab sibulakoore kahvatut värvivarjundit.

Lõhn: värskelt väljapekstud tera – ümar, täidlane ja pähkline, röstinootidega.

Maitse: ümar, röstinüansiga, pähkline ja pikaajalise meeldiva järelmaitsega.

Konsistents: jahu, mille osakeste suurus on 0,2-0,3 mm

Valgusisaldus: 9-14 %

Rasvasisaldus: 4-7 %

Süsivesikud: 60-75 %

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Toorained: „Värmländskt skrädmjöl“ on valmistatud kaerast (Avena sativa L), mida kasvatatakse punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas. Praegu kasvatatava sordi nimetus on 'Symphony'; tegemist on varavalmiva sordiga, mille terad on suured, ühtlase suuruse ja keskmise rasvasisaldusega (tuhande tera kaal ligikaudu 45 grammi, toorrasva sisaldus ligikaudu 4,8 % ja valgusisaldus ligikaudu 10 % kuivainest).

Kaera rasvasisaldus ja terasuurus on jahu „Värmländskt skrädmjöl“ tootmise jaoks väga oluline.

Terade suurus ja varieeruvus on oluline eeskätt röstimise ja kroovimise seisukohast. Ühtlase röstimise tagamiseks peavad kaeraterad olema suuruselt võimalikult ühetaolised. Kasutatavate terade suurus on 2–4 mm ja veesisaldus ≤ 14 %.

Rasvasisaldus on oluline eeskätt jahvatamise seisukohast. Kaer on suhteliselt kõrge rasvasisaldusega teravili. Kõrge rasvasisalduse tõttu tõmbub jahu jahvatamisel klompi ja ummistab veskikivid. Seepärast kasutatakse jahu „Värmländskt skrädmjöl“ tootmiseks ainult neid sorte, mille rasvasisaldus kuivaines on alla 5 %.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess – alustades tooraine kasvatamisest kuni röstimise, kroovimise ja jahvatamiseni – peab toimuma punktis 4 märgitud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

–

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Värmländskt skrädmjöl“ tootmispiirkond on Värmlandi maakond.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Seose aluseks on toote eristatavad omadused.

Geograafilise piirkonna konkreetsed üksikasjad

Värmlandile on iseloomulik selgelt happeline, mineraalidevaene ja vähese orgaanilise aine sisaldusega pinnas. Oma struktuuri tõttu säilitavad mullad hästi vett. Kliimat iseloomustavad külmad ja lumised talved ning suhteliselt kuumad suved. Kevadel kõigub temperatuur öistest miinuskraadidest päevaste üksikute plusskraadideni. Hea veesäilitamisvõime tingib jää tekkimise, mis omakorda lükkab sügisel külvatud teravilja külmunud pinnasest välja.

Värmlandis valitsevate füüsikaliste tingimuste tõttu muutus kaera kevadkülv teravilja valdavaks kasvatusmeetodiks siis, kui idaprovintsidest (tänapäeva Soomest) pärit sisserändajad Värmlandi 16. sajandi lõpus koloniseerisid.

Jahu „Värmländskt skrädmjöl“ tootjate jaoks algab tootmine kaera kasvatamisest. See tähendab, et põllumajandustootja kasvatab kaera, mis on mõeldud spetsiaalselt jahu „Värmländskt skrädmjöl“ tootmiseks, ja selle tera suurus ning vee- ja rasvasisaldus on sobiv selle tootmiseks eri veskites.

Punktis 4 kirjeldatud geograafilises piirkonnas kasvatatud kaer pekstakse ja kuivatatakse nii, et selle maksimaalne veesisaldus oleks 14 %. Jahu „Värmländskt skrädmjöl“ tootmiseks röstitakse kaerateri kasepuuga köetavates ahjudes, mis tagavad ühtlase temperatuurikõvera. Kõrvetamise vältimiseks segatakse teri röstimise ajal pidevalt. Terad peavad olema korralikult ja ühtlaselt röstitud, et tootele iseloomulikku pähklilõhna ja -maitset esile tuua. Ühtlase röstimise tagamiseks peavad kaeraterad olema suuruselt võimalikud ühetaolised.

Kaeras sisalduv ülejäänud vesi aurustub röstimisprotsessi käigus, mis kestab umbes kaks tundi. Täpne röstimise aeg sõltub temperatuurist ja kaerasordist. Röstimise lõppedes on temperatuur röstimisahjus umbes 220 oC.

Pärast röstimist kaeraterad kroovitakse ja tangud (terad) eraldatakse kestadest. Tangud jahvatatakse kahe suure veskikivi vahel (veskikivide suurus on eri veskites erinev) jahuks, mille osakesed on 0,2–0,3 mm. Mölder katsub jahu ja reguleerib veskikive soovitud konsistentsi saavutamiseks.

Toote eripära

Toote „Värmländskt skrädmjöl“ omadusi kõige olulisemal määral mõjutav rafineerimisprotsessi osa on kaera röstimine. Just röstimine annab jahule eriomase värskelt pekstud teravilja selgelt pähklise lõhna ning ümara, kauakestva pähklit meenutava maitse selgesti tajutavate ümarate röstinootidega. Sellesama maitse pärast on toote „Värmländskt skrädmjöl“ järele tänapäeval nõudlus nii maitse- ja lõhnanüansi andjana kui ka eri roogade ja küpsetiste koostisosana.

Põhjuslik seos

Kaera kasvatamise traditsioon sai alguse 16. sajandil Soome sisserändajate saabumisega Värmlandi. Sisserändajad seadsid end sisse riigi hõredalt asustatud piirkondades ja hakkasid kasvatama teravilja, muu hulgas kaera. Kaera puhul seisnes probleem selles, et seda oli raske jahvatada. Hõlpsamaks jahvatamiseks tuli kaeraterad kõigepealt kroovida, see tähendab terad eraldada sõkaldest. Kestade eemaldamiseks tuli kaer kõigepealt kuivatada. Seda tehti algselt kaera röstimisega leivaahjus või saunas. Kestade eemaldamine mitte ainult ei muutnud jahvatamist lihtsamaks, vaid pikendas ka kaerajahu säilivusaega.

Keyland (1919) kirjutab raamatus „Svensk vegetabilisk allmogekost“, et spetsiaalsete veskite ehitamine kaera röstimiseks, kroovimiseks ja jahvatamiseks algas 19. sajandi keskpaigas. Kaera kasvatamisest ja terade röstimisest kroovimise ja jahvatamise hõlbustamiseks sai väga oluline osa Värmlandi inimeste toitumises. Keylandi sõnul muutus kaera kroovimine ja kasutamine Värmlandi eripäraks. „Mitte üheski teises Rootsi provintsis ei kasutatud kaera inimtoiduks ilmselt nii palju kui seal“.

Toote „Värmländskt skrädmjöl“ tootmine sõltub inimtegurist – koostöö põllumajandustootja ja möldri vahel on toote kvaliteedi seisukohast ülioluline. See koostöö tähendab, et põllumajandustootja kasvatab kaera, mis on spetsiaalselt mõeldud jahu „Värmländskt skrädmjöl“ tootmiseks ja kaeraterade suurus ning vee- ja rasvasisaldus on sobiv sellise jahu edasise tootmisprotsessi jaoks. Mölder peab omakorda kaera omadusi arvesse võttes röstimist, kroovimist ja jahvatamist mugandama ning erinevaid tootmisetappe kohandama selleks, et moodustuks ühtne tervik.

Kogu röstimise, kroovimise ja jahvatamise protsess on oskustöö ning teadmised tooraine omadustest ja sellest, kuidas see rafineerimisprotsessis käitub, on toote „Värmländskt skrädmjöl“ tunnusjoonte jaoks üliolulised.

Möldrid oskavad kaera konsistentsi ja maitse ning röstimisprotsessi ajal tekkiva suitsu värvi järgi öelda, millal kaera röstimisprotsess on lõppenud. Seda meetodit on kirjeldatud Värmlandi vanades kroonikates. „Kui kaera taheti jahuks jahvatada, oli mõistlik teri saunas kuivatada. Saun ei tohtinud olla liiga kuum; pigem oli parem tera aeglasemalt kuivatada. Kui tera oli jahvatamiseks piisavalt kuiv, läks tera kest hammaste vahel tera küljest lahti ja tera oli võimalik hammustada“. Toote „Värmländskt skrädmjöl“ tootmine sõltub seega täielikult möldri teadmistest ja tema kogemustest tooraine ja selle käitumisega röstimis-, kroovimis- ja jahvatamisprotsessi ajal.

Tootel on märkimisväärne kohapealne toetus; kohalikel üritustel tõstetakse esile nii jahu ennast kui ka sellega seotud toiduvalmistamistraditsioone. Jahul on ka laiem tarbijaskond – seda kasutakse eri roogadele ja küpsetistele lõhna- ja maitsenüansi andmiseks.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.livsmedelsverket.se/globalassets/produktion-handel-kontroll/livsmedelsinformation-markning-halsopastaenden/skyddade-beteckningar/ansokan_skradmjol_2020_05_28.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 136/11

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 136/08)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„CRÉMANT DU JURA“

PDO-FR-A0740-AM01

Teate kuupäev: 2.2.2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Geograafilise piirkonna kommuunide loetelu ajakohastamine

Kontrollitud päritolunimetuse „Crémant du Jura“ tootespetsifikaadi I peatükki on muudetud:

IV punkti alapunkti 1 a on lisatud viide 2018. aasta ametlikule geograafilisele koodile ning ajakohastatud on kommuunide nimekirja. Lisatud on ka kuupäev, millal päritolunimetuse geograafilise piirkonna riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev komitee selle heaks kiitis. Muudatused on redaktsioonilised ja nendega ei muudeta päritolunimetuse geograafilise piirkonna ulatust. Need on vajalikud seoses teatud kommuunide või nende osade ühinemise või jagunemisega või kommuunide nime muudatustega. Uue sõnastusega saab tagada, et geograafilise piirkonna kommuunid on tootespetsifikaadis selgelt määratletud.

IV punkti alapunktis 1 b on tehtud samad muudatused samadel põhjustel.

Sellega seoses muudetakse koonddokumendi punkti 1.6 „Määratletud geograafiline piirkond“.

Pärast alapunkte a ja b on ettevõtjate teavitamiseks lisatud järgmine lause: „Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidil“.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2. Istutustihedus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI punkti alapunkti 1 a on lisatud, et „kasvatusaladel võivad olla maksimaalselt iga kuue rea järel läbikäigud laiusega 2–3,2 m, et võimaldada sobivate põllumajandusmasinate läbipääsu“. Varasemas eeskirjas ei lubatud ridade vahel vahemaad üle 2 meetri.

Ridadevaheline kaugus on oluline tegur taimkatte all oleva pindala arvutamisel, seda pindala arvestatakse päritolunimetusega veini tootva viinamarjaistanduse saagikuse arvutamisel. Selleks et tagada selle sätte kontrollitavus, on tootespetsifikaati lisatud ka keskmise ridadevahelise kauguse määratlus.

Need tootespetsifikaati lisatud uued eeskirjad on esitatud koonddokumendi punktis 1.5 „Veinivalmistustavad“

3. Viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust käsitlevad eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti VI alapunktis 1 c on toestatud lehestiku kõrgust käsitlevat eeskirja muudetud, et seda kohandada viinapuudega, mille keskmine ridadevaheline kaugus on üle 1,6 meetri või võrdne 2 meetriga, ning viinapuudega, mille keskmine ridadevaheline kaugus on kuni 1,6 meetrit. Samas on mõlemat tüüpi viinapuude puhul lisatud, et „toestatud lehestiku kõrgus peab võimaldama vähemalt 1,2 ruutmeetrit taimkatte välispinda ühe kilogrammi viinamarjade tootmiseks“.

Need veinivalmistustavade täiendused tagavad piisava päikesevalgusele avatud lehepinna, et võimaldada viinamarjadel saavutada rahuldava küpsusastme. Need täiendused on osutunud vajalikuks, kuna Jura piirkonna viinamarjaistandustes toodetakse seda tüüpi veini viinamarjadest, mis pärinevad viinapuudelt, mis on istutatud viinamarjaistanduse minimaalsest istutustihedusest tihedamalt; sellega vähendatakse viinapuude ridadevahelist kaugust.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4. Maatüki maksimaalne keskmine koormus ja saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VI punkti 1 alapunktis d on suurendatud maatüki maksimaalset keskmist koormust 16 000 kilogrammini hektari kohta nende kasvatusalade puhul, kus viinapuude ridadevaheline kaugus on kuni 1,6 meetrit. Nende viinapuude istutustihedus on suurem kui keskmise ridadevahelise kaugusega üle 1,6 meetri istutatud viinapuude oma, kusjuures seoses viinamarjaistanduses kasutatavate muude kasvatusreeglitega kannavad need viinapuud rohkem viinamarju.

Punkti VIII alapunktis 1 on saagikust suurendatud 78 hektoliitrini hektari kohta seoses nende kasvatusaladega, kus viinapuude ridadevaheline kaugus on kuni 1,6 meetrit. Suurema viinapuude istutustiheduse puhul on kasvatusala saagikust ja maksimaalset koormust suurendatud, kuna istutustihedus ja lehestiku kõrgus võimaldavad saavutada sellise tootlikkuse taseme; samal ajal on tagatud toodangu eeldatud kvaliteediomadused.

Saagikuse näitaja on endiselt 74 hl/ha nende kasvatusalade puhul, kus viinapuude ridadevaheline kaugus on suurem kui 1,6 meetrit ja väiksem kui 2 meetrit.

Lisatud on lõik, milles on täpsustatud, et maatüki kasutamise eeldeklaratsiooni puudumise korral (selle deklaratsiooni esitamise kohustus oli ette nähtud juba 2011. aastal kinnitatud tootespetsifikaadi II peatükis) võrdub maksimaalne lubatud saagikus päritolunimetuse „Côtes du Jura“ (valge vein) saagikusega vaadeldaval koristusaastal, kui see on väiksem kui nimetuse „Crémant du Jura“ jaoks lubatud saagikus. See eeldeklaratsioon lihtsustab selliste kontrollimeetmete võtmist, mis võimaldavad jälgida veini „Crémant du Jura“ tootmise spetsiifilisi tingimusi ning põhjendavad suurema saagikuse kohaldamist võrreldes geograafilise piirkonna vaiksete veinidega.

I peatüki punkti VIII alapunktis 2 „Viljakandvuse algus“ on kogusaagikust suurendatud 90 hektoliitrini hektari kohta nende kasvatusalade puhul, kus viinapuude ridadevaheline kaugus on kuni 1,6 meetrit.

Kogusaagikus on endiselt 80 hl/ha nende maatükkide puhul, kus viinapuude ridadevaheline kaugus jääb vahemikku 1,6–2 meetrit.

Nende muudatustega on võetud arvesse Jura piirkonna viinamarjakasvatustes täheldatud saagikuse muutumist nende viinapuude puhul, mida kasutatakse vahuveini (crémant) tootmiseks. Saagikust võib suurendada kuni näitajani, mis on lubatud suurema istutustihedusega viinapuude puhul; sätestatud lubatud minimaalne valgusele avatud lehepind tagab viinamarja piisava küpsusastme, pidades silmas saagi eeldatavat kvaliteeti.

Maksimaalse saagikuse muudatus tehakse ka koonddokumendi punktis 1.5.2.

5. Muud viljelustavad

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti VI alapunkti 2 punktis a on suuremal kallakul asuvate ilma veekogumissüsteemita kasvatusalade puhul asendatud maksimaalne ridade pikkus külvatud või spontaanse taimkatte hooldamise kohustusega. See uus nõue võimaldab paremini kontrollida erosiooni ning sellega võetakse arvesse kontrollitud taimkatte väljakujundamist viinamarjaistanduses.

I peatüki punkti VI alapunkti 2 alapunktides a ja b on välja jäetud nende eeskirjade rakendamise ja kohaldamise alguskuupäev uutes viinamarjaistandustes.

Kasutusel olevad kasvatusviisid võimaldavad kohaldada neid eeskirju kõikide viinapuude suhtes.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6. Saagikoristuse alguskuupäev

Tootespetsifikaadi I peatüki VII punkti 1 alapunkt a: saagikoristuse alguskuupäeva ei ole enam vaja kindlaks määrata. Saagikoristuse alguskuupäeva määrab kindlaks ettevõtja iga oma kasvatusala jaoks sõltuvalt viinamarjade küpsusastmest ning võttes arvesse tootespetsifikaadis sätestatud minimaalse suhkrusisalduse nõuet.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7. Pudelitesse villimine

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti IX alapunkti 2 alapunkti c on lisatud lause „Pudelitesse villimine on lubatud üksnes lähteveinide jaoks, mis on kontrollikavas kindlaksmääratud tingimustel tehtud organoleptilise uuringu kohaselt nõuetele vastavad“.

See nõue on lisatud selleks, et takistada teist kääritamist lähteveinide puhul, mis võib kahjustada lõpptoote omadusi.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8. Ladustamine

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti IX alapunktis 4 on täpsustatud, et pakendatud toodangu ladustamiseks eraldi koha kindlaksmääramise nõue hõlmab ka settel laagerdunud veine; see on vajalik selleks, et tagada seda tüüpi veini jaoks määrava tähtsusega etapi – teise käärimise – eeldatav kvaliteet ning lihtsustada selle kontrollimist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9. Põhjuslik seos

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti X alapunkti 3 esimeses lõigus on lauses „Tootespetsifikaadis esitatud tootmistingimused toetavad nende muldade säilimist (ridade pikkuse piiramine, haljastatud ribad jne) ja piiravad erosiooniga seotud ohtusid“, sõnad „ridade pikkuse piiramine“ välja jäetud.

See väljajätmine on seotud uue viinamarjakasvatustavasid hõlmava nõudega: kohustusega hooldada külvatud või looduslikku taimkatet (punkti VI „Viinamarjakasvatustavad“ alapunkt 2), mis asendab ridade maksimaalse pikkusega seotud nõude. Uus nõue võimaldab erosiooni paremini kontrolli all hoida ning sellega võetakse arvesse hooldatava taimkatte väljaarendamist viinamarjaistanduses.

See muudatus on esitatud koonddokumendi punktis 1.8 „Põhjuslik seos“.

10. Üleminekumeetmed

Tootespetsifikaadi I peatüki punkti XI alapunktis 1 on enne 1. augusti 1994 rajatud istanduste puhul, mis ei vasta minimaalse istutustiheduse nõudele, piiratud üleminekuperioodi, mille kestel nendelt kasvatusaladelt pärinevaid viinamarju on lubatud kasutada kontrollitud päritolunimetusega veini tootmiseks, 2024. aasta (k.a) saagikoristusega, varasemalt oli sätestatud võimalus kasutada seda õigust kuni nende viinapuude väljajuurimiseni.

Täpsustatud on, et nende maatükkide puhul kohaldatakse ülejäänud nõudeid samalaadselt nende kasvatusaladega, kus viinapuude ridadevaheline kaugus on suurem kui 1,6 meetrit ja väiksem kui 2 meetrit.

Punkti XI alapunkt 3 on välja jäetud, kuna periood, mille jooksul villimistoimingute puhul oli võimalik kasutada erimeedet, mis hõlmas toote tarbijatele turustamise kuupäeva, on möödunud.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11. Maatükkide kasutamise eeldeklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki punkti I alapunktis 1 on selle deklaratsiooni esitamise või selle vaikimisi taasesitamise tühistamise viimane kuupäev viidud 1. juunilt üle 30. juunile, et võimaldada ettevõtjatel saada parem ettekujutus tulevase koristushooaja eripäradest ning teha viinamarjade kasutamise kohta asjakohasemad valikuotsused.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12. Taotluse deklaratsioon

Tootespetsifikaadi II peatüki punkti I alapunktis 5 on sätestatud, et selles deklaratsioonis esitatud andmetele tuleb kindlasti lisada lähteveini partii number, mis võimaldab tagada toodangu jälgitavuse pärast organoleptilist uuringut (lähtevein).

Selle teabega tõhustatakse sellise nõude täitmist, mille kohaselt ei ole lubatud veini „Crémant du Jura“ valmistamiseks kasutada lõpptoodangu kvaliteeti kahjustada võivaid lähteveine.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

13. Peamised kontrollitavad punktid ja hindamismeetodid

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis I on ajakohastatud peamiste kontrollitavate punktide ja vastavate hindamismeetodite tabelit, lisatud on teatavad I peatükis tehtud muudatused ja täpsustatud mõnda hindamismeetodit.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

14. Viited kontrolliasutusele

Tootespetsifikaadi III peatüki punktis I esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta septembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrollimeetmeid rakendab sertifitseerimisasutus.

Kontrolliasutuse viide COFRACi akrediteerimisstandardile on välja jäetud, kuna see viide muutub küllalt tihti ja seetõttu tuleks asjakohase teabe esitamiseks iga kord tootespetsifikaati muuta.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Crémant du Jura

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

5.	Kvaliteetvahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Tegemist on valgete või roosade kvaliteetvahuveinidega.

a)	Viinamarjavirde rikastamisel ei tohi veinide üldalkoholisisaldus pärast teist kääritamist ja enne sette eemaldamist ületada 13 mahuprotsenti.

Hapete üldsisaldus, lenduvate hapete sisaldus, vääveldioksiidi üldsisaldus, suhkru sisaldus ja 20 °C juures mõõdetud süsinikdioksiidi ülerõhk on sätestatud liidu eeskirjadega.

Valge vahuvein, mis on valmistatud enamasti viinamarjasordist ‛Chardonnay B’, on õrn ja peenekoeline. Veini lõhnabukett on terviklik, kuid mahe, selles on sageli tunda õuna, pagaritoodete ja sarapuupähkli nüansse.

Roosa vahuvein on valmistatud peamiselt viinamarjasordist ‛Pinot noir N’. Veinil on sageli punaste marjade lõhna- ja maitsenüansid.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuse eritavad

a)	Puutükkide kasutamine on keelatud.

b)	Roosade veinide puhul on veinivalmistuses kasutatava söe kasutamine nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

c)	Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning maaelu- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

d)	Pressimiskohad peavad vastama saagi vastuvõtmise, pressimisseadmete ja presside, viinamarjade pressi etteandmise, mahlade fraktsioneerimise ja hügieeni kriteeriumidele.

Viljelustavad

Istutustihedus

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 000 tüve hektari kohta, välja arvatud terassidel kasvavate viinapuude korral;

seoses viinapuudega, mis ei kasva terrassidel, ja terrassidega, millel on vähemalt kaks viinapuude rida, võib iga tüve jaoks jääda kuni 2 ruutmeetrit pinda, selle pindala arvutamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea puude vahekaugus; viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on 2 meetrit.

Sobivate põllumajandusmasinate läbipääsemiseks võivad kasvatusaladel olla vahekäigud, mille laius on 2–3,2 meetrit, lubatud on kuni üks vahekäik kuue rea kohta.

Viinapuude ridade vahelise keskmise vahemaa arvutamiseks jagatakse kasvatusala maksimaalne laius selle maatüki kasvatusala kõige laiemas kohas olevate tegelike ridade arvuga.

Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viinapuude lõikamisel kasutatakse kas ühe- või kaheõlalist Guyot’ vormi või võrsete lühikeseks lõikamist (Royat’ nöörpuu vorm); tüve kohta jäetakse kuni 20 punga ja hektari kohta kuni 120 000 punga;

Ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi kasutamisel jäetakse pikale võrsele kuni 10 punga, samuti on lubatud jätta kuni 2 uuendusvõrset 2 pungaga.

Saagi transportimine

Viinamarju on lubatud vedada mittehermeetilistes anumates tingimustel, mis võimaldavad tagada viljade terviklikkuse ning transportimise käigus tekkinud mahla eemaldamise.

b. Maksimaalne saagikus

Kasvatusalad, kus viinapuude ridade keskmine vahekaugus on kuni 1,6 meetrit

90 hektoliitrit hektari kohta

Kasvatusalad, kus viinapuude ridade keskmine vahekaugus on suurem kui 1,6 meetrit ja ei ületa 2 meetrit

80 hektoliitrit hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, veini valmistamine, laagerdamine ja pakendamine toimub vastavalt pädeva riikliku komitee 16. novembril 2010 heakskiidetud otsusele 2018. aasta ametliku geograafilise koodi alusel Jura departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Abergement-le-Grand, Abergement-le-Petit, Aiglepierre, Arbois, Arlay, Les Arsures, Augea, Aumont, Balanod, Baume-les-Messieurs, Beaufort, Bersaillin, Blois-sur-Seille, Brainans, Bréry, Buvilly, Césancey, La Chailleuse (ainult endise Saint-Laurent-La-Roche’i territoorimi ulatuses), Champagne-sur-Loue, La Chapelle-sur-Furieuse, Château-Chalon, Chevreaux, Chille, Chilly-le-Vignoble, Conliège, Courbouzon, Cousance, Cramans, Cuisia, Darbonnay, Digna, Domblans, L’Etoile, Frébuans, Frontenay, Gevingey, Gizia, Grange-de-Vaivre, Grozon, Ladoye-sur-Seille, Lavigny, Lons-le-Saunier, Le Louverot, Macornay, Mantry, Marnoz, Mathenay, Maynal, Menétru-le-Vignoble, Mesnay, Messia-sur-Sorne, Miéry, Moiron, Molamboz, Monay, Montagna-le-Reconduit, Montaigu, Montain, Montholier, Montigny-lès-Arsures, Montmorot, Mouchard, Nevy-sur-Seille, Orbagna, Pagnoz, Pannessières, Passenans, Perrigny, Le Pin, Plainoiseau, Les Planches-près-Arbois, Poligny, Port-Lesney, Pretin, Pupillin, Quintigny, Revigny, Rotalier, Ruffey-sur-Seille, Saint-Amour, Saint-Cyr-Montmalin, Saint-Didier, Saint-Jean-d’Etreux, Saint-Lamain, Saint-Lothain, Sainte-Agnès, Salins-les-Bains, Sellières, Les Trois Châteaux, Toulouse-le-Château, Tourmont, Trenal, Vadans, Val-Sonnette (ainult endiste Grusses’i, Vercia ja Vincelles’i kommuunide territooriumide ulatuses), Vaux-sur-Poligny, Vernantois, Le Vernois, Villeneuve-sous-Pymont, Villette-lès-Arbois, Voiteur.

Veini valmistamine, laagerdamine ja pakendamine võib samuti toimuda vastavalt pädeva riikliku komitee 16. novembril 2010 heakskiidetud otsusele 2018. aasta ametliku geograafilise koodi alusel Jura departemangu järgmiste kommuunide territooriumil: Le Chateley, La Ferté, Hauteroche (ainult endise Crançot’ kommuuni territooriumi ulatuses), Pont-du-Navoy.

7. Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

Chardonnay B

Pinot gris G

Pinot Noir N

Poulsard N – Ploussard

Savagnin Blanc B

Trousseau N

8. Seos(ed)

Teave geograafilise piirkonna kohta

a) Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Nimetuse „Crémant du Jura“ geograafiline piirkond kuulub Rovermonti looduslikku piirkonda ja seda piiravad: idast Jura mägede esimene lubjakiviplatoo, kõrgusega 550 meetrit, läänest tasandik, mis moodustab Bresse’i nõo idapoolse piiri. Viinamarjakasvatusala hõlmab – katkestustega – 80 kilomeetri pikkuse ja 2–5 kilomeetri laiuse riba, mis põhiosas kaldub lääne suunas ja paikneb kõrgusel 300–450 meetrit.

Piirkonnas on keeruline küngastest moodustunud ahelik, mis paikneb põhja-lõuna suunal ja erineb põhireljeefist, milles on valdavad samasuunalised 50–100 meetri sügavused madalamad nõod. Selline maastik on otseselt seotud Jura’ mäestiku nihkega Bresse’i madaliku suunas seoses Alpi mägede kerkimisega: tasane põhireljeef vastab Jura mägede esimese platoo servale, geoloogiliselt on tegemist kesk-juura ajastust pärineva kõva lubjakivikihiga, mis paikneb triiase ja varasest juura ajastust pärinevatel mergli- ja savikihtidel; künkad kujutavad endast platoost eraldunud (soomuselisi) kilde, mis on nihkunud üksteisega kattuvate kerkemurrangute esiküljele. Üldjuhul on nende põhja-lõunasuunaline pikkus suurem (2–3 km) kui ida-läänesuunaline (0,5–1 km). Nende lubjakivialade suur vastupidavus erosioonile on võimaldanud neil geograafilise piirkonna maastikus püsima jääda. Madalamad kohad on seevastu merglise aluspinnaga. See aluspind pärineb algselt enam kui 200 meetri paksusest merglikihist, mis on Bresse’i tasandikule kandunud tükkidena geoloogilise nihke käigus.

Pehmele merglikihile on erosioon tugevalt mõjunud, moodustades järske pinnavorme. Suurem osa viinamarjade kasvatusaladest asub kas mäeküljel või selle jalamil allpool platoo metsavööndit või mäejalami hajutatud küngaste päikesele paremini avatud nõlvadel. Lubjakivi leidub siin kõikjal. See vett läbilaskev ja lahustuv kivim on viinamarja ja eriti Jura piirkonna viinamarjasortide jaoks väga sobiv. Lubjakiviplatoo servades on pinnas küllalt mitmekesise koostisega, siin leidub merglit, savi ja lubjakiviveeristikku.

Geograafilises piirkonnas valitseb jahedapoolne ja rohkete sademetega ookeaniline kliima, milles on samas kontinentaalse kliima mõjutusi: temperatuuri suur kõikumine aasta lõikes, aasta keskmine temperatuur 10,5 °C, soe ja niiske suvi. Aastane sademete hulk on üle 1 000 mm, sademed on aasta ringi ühtlaselt jagunenud.

b) Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Jura piirkonna viinamarjakasvatuspiirkond oli olemas juba Rooma impeeriumi aegadel. Esimesed ajalootõendid Jura viinamarjakasvatuspiirkonna kohta pärinevad aastast 1000.

Ka vahuveinide valmistamisel Jura piirkonnas on pikk ajalugu; tootmismeetod, mis hõlmab pudelites toimuvat teist käärimist, pärineb XVII sajandist. Tegemist on traditsioonilise tootmisega ja isegi selliste kontrollitud päritolunimetuste nagu „Arbois“ ja „L’Etoile“ puhul suunati osa toodangust vahuveinide valmistamiseks. Need Jura piirkonna vahuveinid on hästi tuntud. XX sajandil olid veinitootjate perekonnad spetsialiseerunud vahuveinide tootmisele ning kvaliteetveinide tootmismeetodeid on täiustatud. Need on viinamarjade terviklikkuse tagamine, õrnad pressimistehnikad, pikaajaline hoidmine horisontaalasendis, pudelites, kus toimub teine kääritamine.

Kontrollitud päritolunimetusena tunnustati veini „Crémant du Jura“9. oktoobril 1995. Sellest tingitult lõpetasid tootjad selliste teiste Jura piirkonna kontrollitud päritolunimetusega vahuveinide tootmise, nagu „Arbois“, „Côtes du Jura“ ja „L’Étoile“.

Jura piirkonnas kasutatavaid viinamarjasorte on seal kasvatatud juba sajandeid. Viinamarjakasvatajad on valinud kolm tüüpilist Jura piirkonna viinamarjasorti: sort ‛Poulsard N’, mille kasvatamisest Jura piirkonnas on säilinud kirjalikud tõendid alates 1620. aastast; sort ‛Trousseau N’, mille kohta Jura piirkonnas on kindlaid andmeid alates 1732. aastast; ja sort ‛Savagnin B’, mille kasvatamise kohta on tõendeid alates 1717. aastast. Piirkonnas on kasutusele võetud ka kaks naabruses asuvast Burgundia piirkonnast pärinevat viinamarjasorti: sort ‛Chardonnay B’, mida kasvatatakse Jura piirkonnas alates 1717. aastast, ja sort ‛Pinot Noir N’, mille kohta kõige vanem teadaolev viide pärineb 1385. aastast nime ‛Savagnin noir’ all. Kõiki neid sorte kasutatakse veini „Crémant du Jura“ tootmiseks.

2009. aastal toodeti 310 hektaril 17 000 hektoliitrit valget vahuveini ja 2 000 hektoliitrit roosat vahuveini.

Teave toodete kvaliteedi ja omaduste kohta

Roosa vahuvein on valmistatud peamiselt viinamarjasordist ‛Pinot noir N’. Veinil on sageli punaste marjade lõhna- ja maitsenüansid.

Põhjuslik seos

Viinamarjade eriomadused tulenevad lubjakiviveeristikuga kaetud merglisest pinnasest (savi-lubjakivimullad). Pinnase sügavam osa on püsivalt jahe, ülemistes kihtides aitab tihe lubjakiviveeristikku sisaldav kiht kaasa pinnase heale soojenemisele ja läbilaskevõimele. Tootespetsifikaadis esitatud tootmistingimused toetavad nende muldade säilimist (haljastatud ribad jne) ja piiravad erosiooniga seotud ohtusid.

Vahuveinide tootmise traditsioon Jura piirkonnas on võimaldanud põlvkondade jooksul kohandada iidseid tootmismeetodeid. Tervete viinamarjade koristamine mittehermeetilistesse kastidesse ning väga õrn ja järk-järgult tugevnev pressimine lubavad säilitada viinamarja iseloomulikud omadused, eeskätt aitavad avalduda looduskeskkonnaga seotud lõhna- ja maitseomadustel.

Seetõttu järgivad pressimiskeskused rangeid nõudeid ja nende suhtes kohaldatakse range kontrolliga heakskiitmismenetlust. Pikk hoidmine settel pudelis toimuva teise kääritamise ajal soodustab järelmaitse väljakujunemist ning veini päritoluga seotud omaduste säilimist.

1734. aastal kirjeldas üks Poligny veinitootja, kelle nimi oli CHEVALIER, üksikasjalikult meetodit, mille abil ta valmistas „halli veini, mida tehakse nagu Champagne’i veini“. Alates XVII sajandi algusest kasutati vahuveinide kohta nimetust „vin fou“ (hull vein), mille turustamisega tegeles üks oluline Arbois’ piirkonna kaupmees.

9. Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kantakse etiketile tähtedega, mille mõõtmed ei ole (ei kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Õigusraamistik:

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

a)	Kõik viinamarjade tootmisetapid alates viinamarjade korjamisest kuni sette eemaldamiseni peavad toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

b)	Veinid pakendatakse geograafilises piirkonnas, sest teine kääritamine toimub pudelis.

c)	Villimine klaaspudelitesse, milles toimub teine käärimine, leiab aset alates saagikoristusele järgnevast 1. detsembrist.

d)	Veine turustatakse tarbijale pärast vähemalt 12 kuu pikkust laagerdamisperioodi, arvestatuna alates villimiskuupäevast.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-3639eb82-2655-461f-a811-87ed70ec6303

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 136/19

Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2021/C 136/09)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotluse leiab Euroopa Komisjoni andmebaasist eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„MEJILLÓN DE GALICIA“ / „MEXILLÓN DE GALICIA“

ELi nr: PDO-ES-0165-AM02 – 18.9.2020

KPN (x) KGT ( )

1. Nimetus

„Mejillón de Galicia“ / „Mexillón de Galicia“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik [loetletud XI lisas]

Klass 1.7. Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Liiki Mytilus galloprovincialis kuuluv värske rannakarp, mida kasvatatakse ujuvplatvormide süsteemina kokku ühendatud parvedel.

Kõnealune rannakarp on kahepoolmeline karploom, mille karp koosneb kahest ühesugusest poolmest, mis on kaltsiumkarbonaadist ja mida katab väliskiht (periostracum). Kuna peamine tootmispiirkond on Rías Gallegas [üleujutatud jõeorud], kus vohab rikkalik meretaimestik ja -loomastik, kinnituvad karbi väliskihi külge sageli sellised liigid nagu nuivähid, rõngussid, samblad ja vetikad.

Rannakarbi liha on seespool. See on tavaliselt oranži varjundiga kreemjat värvi ja hõlmab kahte mahlakat sagarat, mille servas on looklev tumelilla riba.

Rannakarbid võib määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaselt jaemüügiturule viia värskelt tarbimiseks ja kaitstud päritolunimetuse „Mejillón de Galicia“ all, kui need on enne läbinud puhastus- ja väljastuskeskuse. Selleks et rannakarbi kasvatamise geograafilise keskkonna teguritest sõltuvad omadused ja kvaliteet ei muutuks, tuleb need puhastada A Coruña ja Pontevedra provintsi Rías Gallegase mereveega.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik toimingud – alates seemne saamisest kuni lõpptoote töötlemiseni enne selle müügiks ettevalmistamist ja turuleviimist – tuleb teha määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Reguleeriv asutus kasutab oma märgist, mille järgi peab olema võimalik teha kindlaks kõik pakendid, mis sisaldavad kaitstud päritolunimetusega rannakarpe. Kõnealusel märgisel peavad logo all olema selgesti eristatavalt sõnad „Denominación de Origen Protegida Mexillón de Galicia“. Lisaks peavad märgisel olema tunnuskoodid, mille abil määratakse üheselt kindlaks kehtestatud nõuetele vastavad rannakarbid.

Tooteid, mille valmistamisel on peamise toorainena kasutatud rannakarpe „Mejillón de Galicia“ KPN (ka säilitatud või tehnoloogiliselt töödeldud kujul), võib turustada pakendites, millel on sõnade „Elaborado con Denominación de Origen Protegida Mejillón de Galicia“ (Toodetud kaitstud päritolunimetusega rannakarbist „Galiitsia rannakarp“) kõrval omal äranägemisel kasutatud ELi logo ning nimetatud sõnadega sama suurte või väiksemate tähtedega märge, et

—	kaitstud päritolunimetusega rannakarbid „Mejillón de Galicia“ on selle tooteliigi ainus koostisosa ja

—	tootjatel, kes kasutavad oma toodetel sõnu „Elaborado con Denominación de Origen Protegida Mejillón de Galicia“, on selleks vastav luba.

Kaitstud päritolunimetuse „Mejillón de Galicia“ registreerimisega antud intellektuaalomandi õiguste omanikuna lubab reguleeriv asutus kasutada kõikide selliste toodete märgistusel olevaid sõnu ja logosid, mida on tehnoloogiliselt töödeldud ja säilitatud.

Reguleeriv asutus kannab need tootjad, kellel on õigus kasutada sõnu „elaborado con Denominación de Origen Mejillón de Galicia“, asjaomastesse registritesse, millega tagatakse, et toode vastab nõuetele ning et sõnastust ja logo kasutatakse nõuetekohaselt.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond on Rías Gallegase sisemine mereala A Coruña ja Pontevedra provintsis, millel on luba kasvatada rannakarpe parvedel. Piirkond hõlmab järgmisi alasid: Ría de Ares-Sada, Ría de Muros-Noia, Ría de Arousa, Ría de Pontevedra ja Ría de Vigo.

Puhastus- ja väljastuspiirkonna alla kuuluvad üksnes järgmised rannikuprovintsid: A Coruña ja Pontevedra.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Ajalooliselt on rannakarbid olnud juba ammusest ajast peale Galicia ranniku elanike toidulaual. Selle kohta on leitud rohkesti tõestusmaterjali muinasasulatest (castros) ja ajaloolistest dokumentidest (Navaz, 1942, Vázquez Varela ja García Quintela, 1998, VVAA 1988 ja 1998, Senén-López Gómez, 1999). Lisaks kõnealustele allikatele tuleb rõhutada, et rannakarbid kuulusid varasematel aegadel ka kõige tähtsamate gastronoomiliste toodete hulka (nt Austria õukonnas pakuti neid viisil escabeche real, st kuninglikus marinaadis). Kahtlemata on Galicia ja selle ranniku ajalugu tihedasti rannakarpidega seotud. Kõnealune seos ulatub VI sajandisse e.Kr ja jätkub tänapäevani, mida kinnitavad paljud kohanimed, isikunimed, gastronoomiafestivalid (mejillonadas) jne. Galicia maastiku juurde kuuluvad tänapäeval lahutamatu osana üleujutatud jõeorgudes asuvad parved, mis annavad tunnistust rannakarbikasvatuse arengust. Välja on mõeldud isegi rannakarbikasvatusega seonduv erisõnavara: mexilla (rannakarbikasvatus), desdoble (harvendamine, mis on tootmisprotsessi osa) jne. Kõnealune ajalooline pärand on loonud ka erilise kasvatussüsteemi, mida tuntakse rahvusvaheliselt nime all Galician system ja milles kasutatakse selleks eraldi väljatöötatud varustust ja materjale ning traditsioonilisi töömeetodeid, mille abil valmib muust eristuv toode (López Capont, 1973; López Capont ja Fidalgo Fernández, 1977; Otero Pedrayo, 1980; Lorenzo, 1982; Calo-Lourido, 1985 a, b ja c).

Kui rääkida seosest loodusliku keskkonnaga, siis Rías Gallegase piirkonda käsitatakse ökosüsteemina ja seal toimub ulatuslik esmatootmine, mis hõlmab kahepoolmeliste molluskite, eelkõige rannakarpide kasvatamist. Kõnealused liigid on toiduahelas madalal astmel, mis on suure tootlikkuse jaoks hädavajalik. Rías Gallegase rannakarpide tootmiserinevused (kasvamine ja liha tootlikkus) tulenevad füsioloogilistest kohanemisprotsessidest, mis on seotud toitainete imendumisega (Fernández Reiriz y Labarta). Rías Gallegase piirkonnas kasvatatud rannakarpide eripära põhineb kasvatuspiirkonna ökosüsteemi omadustega kohanemisel ja on otseselt seotud toitainete kättesaadavuse ja kvaliteediga.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://mar.xunta.gal/sites/default/files/fileadmin/arquivos/mar/prego_condicions_dop_mexillon_de_galicia_2020.pdf

(1) ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 136

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	64. aastakäik 19. aprill 2021

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 136/01	Komisjoni arvamus, — 16. aprill 2021, — Maišiagala tuumaelektrijaama dekomisjoneerimisel ja demonteerimisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseelse käitlemise kava kohta	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2021/C 136/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.10199 — Goldman Sachs/Advania) ( 1 )	3

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2021/C 136/03	Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2010/413/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid	4
	Euroopa Komisjon
2021/C 136/04	Euro vahetuskurss — 16. aprill 2021	5
2021/C 136/05	Komisjoni teatis	6

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1986
JPY	Jaapani jeen	130,37
DKK	Taani kroon	7,4368
GBP	Inglise nael	0,86793
SEK	Rootsi kroon	10,1055
CHF	Šveitsi frank	1,1011
ISK	Islandi kroon	151,90
NOK	Norra kroon	10,0180
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,927
HUF	Ungari forint	361,10
PLN	Poola zlott	4,5509
RON	Rumeenia leu	4,9263
TRY	Türgi liir	9,6692
AUD	Austraalia dollar	1,5459
CAD	Kanada dollar	1,4986
HKD	Hongkongi dollar	9,3152
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6725
SGD	Singapuri dollar	1,5980
KRW	Korea vonn	1 335,70
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	17,0967
CNY	Hiina jüaan	7,8157
HRK	Horvaatia kuna	7,5668
IDR	Indoneesia ruupia	17 420,96
MYR	Malaisia ringit	4,9466
PHP	Filipiini peeso	58,001
RUB	Vene rubla	90,8921
THB	Tai baat	37,420
BRL	Brasiilia reaal	6,7400
MXN	Mehhiko peeso	23,8806
INR	India ruupia	89,2355

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2021/C 136/06	Teatis ettevõtjatele — Teatavate tööstus- ja põllumajandustoodete suhtes kehtestatud ühise tollitariifistiku ühepoolsete tariifide peatamist käsitlevate taotluste uus voor	7
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2021/C 136/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase nimetuse registreerimise taotluse avaldamine	8
2021/C 136/08	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	11
2021/C 136/09	Sellise tootespetsifikaadi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga	19


	(1) EMPs kohaldatav tekst