ISSN 1977-0898 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
C 449 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Teave ja teatised |
63. aastakäik |
Sisukord |
Lehekülg |
|
|
||
|
|
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused |
|
|
RESOLUTSIOONID |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Teisipäev, 12. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/01 |
||
2020/C 449/02 |
||
2020/C 449/03 |
||
2020/C 449/04 |
||
2020/C 449/05 |
||
2020/C 449/06 |
||
2020/C 449/07 |
||
2020/C 449/08 |
||
|
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/09 |
||
2020/C 449/10 |
||
2020/C 449/11 |
||
2020/C 449/12 |
||
2020/C 449/13 |
||
2020/C 449/14 |
||
|
Neljapäev, 14. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/15 |
||
2020/C 449/16 |
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon Zimbabwe kohta (2019/2563(RSP)) |
|
2020/C 449/17 |
||
2020/C 449/18 |
||
2020/C 449/19 |
||
2020/C 449/20 |
||
2020/C 449/21 |
||
2020/C 449/22 |
||
2020/C 449/23 |
||
2020/C 449/24 |
||
2020/C 449/25 |
|
II Teatised |
|
|
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Teisipäev, 12. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/26 |
|
III Ettevalmistavad aktid |
|
|
Euroopa Parlament |
|
|
Teisipäev, 12. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/27 |
||
2020/C 449/28 |
||
2020/C 449/29 |
||
2020/C 449/30 |
||
2020/C 449/31 |
||
2020/C 449/32 |
||
2020/C 449/33 |
||
2020/C 449/34 |
||
2020/C 449/35 |
||
2020/C 449/36 |
||
2020/C 449/37 |
||
2020/C 449/38 |
||
|
Kolmapäev, 13. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/39 |
||
2020/C 449/40 |
||
2020/C 449/41 |
||
2020/C 449/42 |
||
2020/C 449/43 |
||
2020/C 449/44 |
||
2020/C 449/45 |
||
2020/C 449/46 |
||
2020/C 449/47 |
||
2020/C 449/48 |
||
2020/C 449/49 |
||
2020/C 449/50 |
||
2020/C 449/51 |
||
2020/C 449/52 |
||
2020/C 449/53 |
||
2020/C 449/54 |
||
2020/C 449/55 |
||
2020/C 449/56 |
||
2020/C 449/57 |
||
2020/C 449/58 |
||
2020/C 449/59 |
||
2020/C 449/60 |
||
2020/C 449/61 |
||
2020/C 449/62 |
||
2020/C 449/63 |
||
|
Neljapäev, 14. veebruar 2019 |
|
2020/C 449/64 |
||
2020/C 449/65 |
||
2020/C 449/66 |
||
2020/C 449/67 |
||
2020/C 449/68 |
||
2020/C 449/69 |
||
2020/C 449/70 |
||
2020/C 449/71 |
||
2020/C 449/72 |
Menetluste selgitus
(Märgitud menetlus põhineb õigusakti eelnõus esitatud õiguslikul alusel.) Euroopa Parlamendi muudatused: Uued tekstiosad on märgistatud paksus kaldkirjas. Välja jäetud tekstiosad on tähistatud sümboliga ▌või on läbi kriipsutatud. Teksti asendamise puhul märgistatakse uus tekst paksus kaldkirjas ja asendatav tekst jäetakse välja või kriipsutatakse läbi. |
ET |
|
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/1 |
EUROOPA PARLAMENT
ISTUNGJÄRK 2018–2019
11.–14. veebruari 2019. aasta istungid
Istungjärgu protokoll on avaldatud ELTs C 396, 20.11.2020.
VASTUVÕETUD TEKSTID
I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
RESOLUTSIOONID
Euroopa Parlament
Teisipäev, 12. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/2 |
P8_TA(2019)0075
Romasid käsitlevad integratsioonistrateegiad
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta (2019/2509(RSP))
(2020/C 449/01)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ning sellele järgnenud rakendamis- ja hindamisaruandeid, |
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, |
— |
võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat seoses romade tunnustamisega rühmana, kes vajab erilist kaitset diskrimineerimise eest, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 2153 (2017) romade ja travelleride kaasamise edendamise kohta, |
— |
võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (2) ning nõukogu 8. detsembri 2016. aasta järeldusi romade integreerimise kiirendamise kohta ja 13. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 14/2016 kohta, |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (3), |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta (4), |
— |
võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva puhul romade diskrimineerimise kohta Euroopas ja II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 2016. aasta aruannet põhiõiguste kohta ning tema esimest ja teist uuringut Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise kohta (EU-MIDIS I ja II) ning mitut muud romasid käsitlevat uuringut ja aruannet, |
— |
võttes arvesse Euroopa kodanikualgatust „Minority SafePack“, mis registreeriti 3. aprillil 2017, |
— |
võttes arvesse romade kodanikuühiskonna, VVOde ja teadusasutuste asjaomaseid aruandeid ja soovitusi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et romavastasus (6) kui rassismi eriliik on rassilisel üleolekul põhinev ideoloogia, ajaloolisest diskrimineerimisest innustust leidnud ebainimlikustamise ja institutsioonilise rassismi vorm, mis väljendub muu hulgas vägivalla, vihakõne, ärakasutamise, häbimärgistamise ja muu otsese diskrimineerimisena (7); |
B. |
arvestades, et romadel (8) puuduvad Euroopas endiselt põhilised inimõigused; |
C. |
arvestades, et komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (aastani 2020) hindamise kohta (COM(2018)0785) rõhutatakse, et „raamistik on olnud kesksel kohal selliste ELi ja riiklike vahendite ja struktuuride väljatöötamisel, millega tahetakse edendada romade kaasamist, kuid eesmärki lõpetada romade tõrjutus ei ole saavutatud“; |
D. |
arvestades, et komisjoni korraldatud hindamine näitab, et kaasamisstrateegiates tuleb käsitleda eri eesmärke üheaegselt ja terviklikku lähenemisviisi kasutades, pannes rohkem rõhku romavastasusega võitlemisele; arvestades, et romade kaasamise nelja eesmärgi (haridus, eluase, tööhõive ja tervishoid) kõrvale tuleks lisada konkreetne mittediskrimineerimise eesmärk ja eesmärgid romade kaasamise kohta; |
E. |
arvestades, et romade kaasamisel saavutatud edusammud on üldiselt piiratud; arvestades, et haridussüsteemist varakult lahkumise ja väikelaste hariduse osas on tehtud edusamme, kuid segregatsioon koolis on halvenenud; arvestades, et romade enesehinnanguline tervislik seisund on paranenud, kuid ravikindlustus on neil jätkuvalt piiratud; arvestades, et enamikus liikmesriikides ei täheldatud paranemist juurdepääsul tööturule ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte romade osakaal isegi suurenes; arvestades, et eluasemega seotud probleemid on tõsised ja vaesuse osas on tehtud vähe edusamme; arvestades, et romavastasus ja selle väljendused, nagu vihakuriteod ja vihakõne nii internetis kui ka väljaspool seda, tekitavad jätkuvalt tõsist muret; arvestades, et ELi meetmete puhul leiti, et need annavad olulist lisaväärtust riiklikule romade poliitikale ja selle elluviimisele poliitiliste, juhtimis- ja finantsvaldkondade kaudu; |
F. |
arvestades, et hindamine tõi välja puudused raamistiku esialgses ülesehituses ja selle vähese tõhususe rakendamise ajal; |
G. |
arvestades, et hindamine heidab valgust asjaolule, et on vaja tagada romade mõjuvõimu suurendamine ja osalemine sihipäraste meetmete abil; arvestades, et romade ja VVOde mõjuvõimu ja suutlikkuse suurendamine on võtmetähtsusega; |
H. |
arvestades, et hindamine näitab, et ELi raamistikus ei pööratud piisavat tähelepanu konkreetsetele romade rühmadele, et tegeleda tuleb mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimisega ning et strateegiates on vaja tugevat soolist mõõdet ja lapsekeskset lähenemisviisi; |
I. |
arvestades, et praeguses ELi raamistikus puuduvad selged eesmärgid ja mõõdetavad eesmärgid; arvestades, et kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed järelevalvemenetlused on ebapiisavad ning riigipõhised soovitused ei ole siduvad; arvestades, et romade ja roma kogukondade piiratud osalemist romadega seotud meetmete, programmide ja projektide kavandamisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel ei ole raamlepingus piisavalt käsitletud; |
J. |
arvestades, et enamik tavaprogramme ei kaasa romasid, ja arvestades, et struktuurifondidest rahastatavad sihtotstarbelised meetmed ei ole toonud kaasa kestlikke positiivseid muutusi kõige ebasoodsamas olukorras olevate romade elus; |
K. |
arvestades, et liikmesriikidel on selge kohustus võtta parandusmeetmeid romasid diskrimineerivate tavade suhtes; |
L. |
arvestades, et romade ja muu elanikkonna vahelise usalduse loomine on hädavajalik romade elukvaliteedi ja võimaluste parandamiseks; arvestades, et usaldus on ühiskonna kui terviku jaoks väga oluline; |
1. |
kordab oma seisukohta, üleskutseid ja soovitusi, mis on esitatud ja vastu võetud Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta; peab kahetsusväärseks, et kõnealuses resolutsioonis esitatud soovituste põhjal on võetud vähe meetmeid; |
2. |
palub komisjonil teha järgmist:
|
3. |
palub liikmesriikidel teha järgmist:
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Regioonide Komiteele riigi tasandist madalama tasandi parlamentidele ja volikogudele levitamiseks, Euroopa Nõukogule ja ÜRO-le. |
(1) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(2) ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.
(3) ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.
(4) ELT C 346, 27.9.2018, lk 171.
(5) ELT C 328, 6.9.2016, lk 4.
(6) Romavastasust nimetatakse mõnikord erinevalt ja eri liikmesriikides on selle kohta vahel kasutusel veidi teistsugune termin, näiteks „mustlasvastasus“.
(7) Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldine poliitiline soovitus nr 13 romavastasuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse kohta.
(8) Sõna „roma“ kasutatakse üldterminina, mis hõlmab mitmeid seotud rühmi kogu Euroopas, olenemata sellest, kas nad on paiksed või mitte, näiteks romasid, travellere, sintisid, manušeid, kaalesid, romanišele, bojašeid, aškaleid, egiptlasi, jenišeid, domisid ja lomisid, kelle kultuur ja eluviis võib olla väga erinev.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/6 |
P8_TA(2019)0076
Aluslepingute nende sätete rakendamine, mis käsitlevad ELi kodakondsust
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamis kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust (2018/2111(INI))
(2020/C 449/02)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 6, 9, 10, 11, 12, 21 ja 23 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 9, 10, 15, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 26, 45, 46, 47, 48, 153 ja 165, |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikleid 10 ja 11 ning artikli 10 lõiget 3, mille kohaselt igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias, |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 3 lõiget 2, milles on sätestatud isikute vaba liikumise õigus, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku ajavahemikuks 2020–2027, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (2), |
— |
võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (3), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (6), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiivi 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (7), |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (COM(2018)0358), |
— |
võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/553/EÜ (8), |
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm (COM(2018)0383), |
— |
võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist „Suunised direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) ülevõtmise ja kohaldamise parandamiseks“ (COM(2009)0313), |
— |
võttes arvesse komisjoni 24. jaanuaril 2017. aastal avaldatud aruannet „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus. 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ (COM(2017)0030), |
— |
võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta soovitust valimiskoostöö võrgustike, veebisisu läbipaistvuse, küberintsidentide eest kaitsmise ning väärinfo levitamise kampaaniate vastu võitlemise kohta Euroopa Parlamendi valimiste raames (C(2018)5949), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (9), |
— |
võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse kohta (10) ning ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta (COM(2017)0482), |
— |
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse müügi kohta (11), |
— |
võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ELi käsitleva õppe kohta koolides (12), |
— |
võttes arvesse oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsiooni nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 390/2014 (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“) rakendamise kohta (13), |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi kodanike liikumis- ja töötamisvabaduse takistuste kohta siseturul (14), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2013. aasta arvamust „ELi kodakondsuse tugevdamine: kodanike valimisõiguste edendamine“, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C poolt 2016. aastal avaldatud uuringuid „ELi kodanike ja nende pereliikmete liikumis- ja elamisvabaduse takistused“, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta aruannet „Making EU citizens’ rights a reality: national courts enforcing freedom of movement and related rights“, |
— |
võttes arvesse Eurobaromeetri uuringu nr 89/2018 tulemusi, |
— |
võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi koosseisu kohta (15), |
— |
võttes arvesse oma 4. juuli 2018. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ, Euratom („valimisi käsitlev akt“) (16), |
— |
võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta (17); |
— |
võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (18), |
— |
võttes arvesse oma 14. novembri 2018. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks (19), |
— |
võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamise kohta (COM(2018)0637), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0041/2019), |
A. |
arvestades, et liidu kodakondsus ja sellega seotud õigused kehtestati algselt 1992. aastal Maastrichti lepinguga ning neid tugevdati Lissaboni lepinguga, mis jõustus detsembris 2009, kuid neid on ainult osaliselt rakendatud; |
B. |
arvestades, et õigused, alusväärtused ja põhimõtted, millel liit rajaneb ja mida rõhutatakse ELi lepingu artiklites 2 ja 6, asetavad kodanikud Euroopa ülesehitamise protsessi keskmesse; arvestades, et Euroopa tuleviku arutelus tuleb seega mõelda ka meie ühise identiteedi tugevusele; |
C. |
arvestades, et ELi institutsioonide ja otsustamisprotsesside läbipaistvuse, terviklikkuse ja vastutuse põhimõtted, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artiklitest 10 ja 11 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 41, on kodakondsuse mõiste olulised osad, mis on vajalikud liidu kui terviku usaldusväärsuse saavutamiseks ja tugevdamiseks; arvestades, et mitmes liidu poliitikavaldkonnas ajutiste ja valitsustevaheliste meetmete ja vahendite kasutamine ning otsuste tegemine mitteametlikes organites, hiilides ametlikest institutsioonidest mööda ja viies seadusandliku tavamenetluse neist välja, võib eelnimetatud põhimõtteid tõsiselt kahjustada; |
D. |
arvestades, et ELil on olnud raskusi arvukate kriiside lahendamisel ning sellel on tõsised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, mille tulemusel on esile kerkinud ainuõiguslikul identiteedil ja ülimuslikkuse kriteeriumidel põhinevad populistlikud ja natsionalistlikud ideoloogiad, mis on vastuolus Euroopa väärtustega; |
E. |
arvestades, et eri kriiside puudulik haldamine on süvendanud kodanike pettmust mõnedes ELi integratsiooniprojekti tulemustes; arvestades, et väga tähtis on tagada, et kodanikud peaksid liidu kodakondsust kõrgelt hinnatud eeliseks, ning et selleks tuleb muu hulgas taastada usaldus ELi projekti vastu, seades esikohale kõigi kodanike õiguste edendamise, sealhulgas kodaniku-, poliitilised ja sotsiaalsed õigused, parandades demokraatia kvaliteeti liidus, põhiõiguste ja -vabaduste tegelikku kasutamist ning iga kodaniku võimalust liidu demokraatlikust elust osa võtta, nähes ühtlasi ette kodanikuühiskonna suurema osalemise otsustus- ja rakendamisprotsessides; |
F. |
arvestades, et Euroopa kodanikualgatuse praeguse läbivaatamise eesmärk on muuta see tulemuslikumaks ning edendada osalusdemokraatiat ja kodanikuaktiivsust; |
G. |
arvestades, et ELi kodakondsus saadakse liikmesriigi kodakondsuse kaudu, mida reguleeritakse liikmesriikide seadustega; arvestades, et samas on ELi kodakondsusest tulenevad õigused ja kohustused sätestatud liidu õiguses ja ei sõltu liikmesriikidest, mistõttu liikmesriigid ei saa neid põhjendamatult piirata; |
H. |
arvestades, et seoses riigi kodakondsuse saamisega peaksid liikmesriigid järgima ELi õiguse põhimõtteid, nagu proportsionaalsus, õigusriik ja diskrimineerimiskeeld, mida on põhjalikult käsitletud Euroopa Liidu Kohtu praktikas; |
I. |
arvestades, et Brexiti väljavaade on näidanud liidu kodakondsusega seotud õiguste tähtsust, eriti noorte eurooplaste jaoks, ja nende õiguste rolli miljonite ELi kodanike elus, ning on suurendanud ka liidus teadlikkust selliste õiguste kaotamise võimalikkusest mõlemal poolel; |
J. |
arvestades, et 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiste valimisosalus oli keskmiselt 42,6 %; arvestades, et viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt teadis vaid 19 % küsitletud eurooplastest järgmiste Euroopa Parlamendi valimiste toimumise kuupäeva; |
K. |
arvestades, et ELi kodanikud ei ole peaaegu üldse teadlikud Europe Directi büroodest, mille peamine ülesanne on ometi teabe jagamine; |
L. |
arvestades, et kogu ELis on üle 400 Europe Directi teabekeskuse, mis annavad oma panuse komisjoni tegevusse kodanikele otsest huvi pakkuva Euroopa Liidu poliitika tutvustamisel ja mille peamine eesmärk on suhelda kodanikega kohalikul ja piirkondlikul tasandil; |
M. |
arvestades, et kodakondsuse mõiste määratleb kodanike suhted poliitilise kogukonnaga, sealhulgas nende õigused, kohustused ja vastutuse; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 20 annab liidu kodanikele õiguse hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja kohalikel valimistel oma elukohajärgses liikmesriigis selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel; |
N. |
arvestades, et Euroopa kodanikud on Euroopa Parlamendis otseselt esindatud ja iga kodanik peab saama ELi institutsioonidelt võrdset tähelepanu; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 kehtestatakse soolise aspekti arvestamise põhimõte, märkides, et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine; |
O. |
arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on mitmel puhul otsustanud, et liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi võivad liikmesriigi kodanikud kasutada ka oma koduriigis (20); |
P. |
arvestades, et mõni liikmesriik pakub kodakondsuse saamiseks nn kuldviisade programme ja investeerimisskeeme; |
Q. |
arvestades, et liikumisvabadus annab ELi kodanikele võimaluse reisida, õppida, töötada ja elada teistes ELi riikides; arvestades, et teises liikmesriigis elamise õigust kasutab rohkem kui 16 miljonit eurooplast; |
R. |
arvestades, et õigus liikumisvabadusele on ELi kodakondsuse keskne õigus, mis täiendab teisi liidu siseturu vabadusi; arvestades, et Euroopa noortele on liikumisvabadus eriti südamelähedane ning et seda vabadust peetakse liidu kõige positiivsemaks saavutuseks lisaks rahu tagamisele Euroopas; |
S. |
arvestades, et direktiivi 2004/38/EÜ rakendamisel on esinenud praktilisi raskusi ja eurooplastel võib olla endiselt raske teise liikmesriiki kolida või seal elada diskrimineerimise tõttu, mida põhjustavad kodakondsuse, riiki sisenemise või seal elamisega seotud nõuded; arvestades, et on olemas mahukas Euroopa Kohtu praktika, mille eesmärk on selgitada liikuvatele ELi kodanikele olulisi põhimõisteid; |
T. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklitega 20 ja 23 on tagatud õigus konsulaarkaitsele ning seetõttu on ELi kodanikel sellise kolmanda riigi territooriumil, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, õigus saada kaitset mis tahes teiselt liikmesriigilt samadel tingimustel nagu selle riigi kodanikud; arvestades, et kolmandates riikides ette tulevad hädaolukorrad, loodusõnnetused või terrorirünnakud võivad mõjutada ka Euroopa kodanikke, kes on pärit liikmesriigist, millel ei ole selles riigis esindust; |
U. |
arvestades, et 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta lubas komisjon korraldada kogu liidus ELi kodakondsuse teemalise teabekampaania, et aidata kodanikel oma õigusi paremini mõista; arvestades, et kohustust ELi kodanikke paremini nende õigustest ja kohustustest teavitada tuleb jagada ka liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga; |
V. |
arvestades, et komisjoni 2017. aasta ELi kodakondsuse aruande kohaselt on alates 2012. aastast üha rohkem inimesi teatanud, et neid on mingil viisil diskrimineeritud; |
W. |
arvestades, et Schengeni ala loomine ja Schengeni acquis’ lõimimine ELi raamistikku on oluliselt tõhustanud liikumisvabadust liidu piires ja on ühtlasi üks Euroopa integratsiooniprotsessi suurimaid saavutusi; |
X. |
arvestades, et Euroopa kodakondsuse kehtestamine on Euroopa projekti saavutus, mille kõiki võimalusi ei ole veel ära kasutatud; rõhutab, et see on ainulaadne nähtus, millesarnast ei leidu kuskil mujal maailmas; |
1. |
on seisukohal, et mitte kõigi ELi kodakondsust käsitlevate sätete rakendamisel ei ole veel saavutatud nende täielikku mõju, kuigi see võimaldaks tugevdada Euroopa identiteeti; rõhutab, et liidu kodakondsuse loomine on tõestanud, et kodakondsus, mida ei määra rahvus, on võimalik ja et see loob poliitilise valdkonna, millest tulenevad õigused ja kohustused, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu, mitte riigi õigusega; kutsub liidu institutsioone üles võtma vajalikke meetmeid, et parandada aluslepingute sätete rakendamist, mis käsitlevad kodakondsust, samuti Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätete rakendamist, kohaldamisala ja mõjusust; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud ei ole liidu kodakondsusest tulenevatest õigustest täielikult teadlikud; |
2. |
tuletab meelde, et ELi kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust; rõhutab, et ELi kodakondsus võimaldab kodanikule eri identiteetide täiendavust ning et natsionalistlikud ja populistlikud ideoloogiad takistavad seda; on seisukohal, et kodanikuaktiivsus ja kodanikuosaluse soodustamine tugevdab otsustavalt poliitilisse projekti kuulumise tunnet, süvendab ühise Euroopa identiteedi tunnetamist, vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja riikide koostööd ning aitab ehitada avatud, kaasavat, sidusat ja vastupanuvõimelist ühiskonda; |
3. |
on seisukohal, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta täielik rakendamine ELi institutsioonide, organite ja asutuste poolt ning selles sätestatud õiguste ja põhimõtete aktiivne edendamine on oluline, sest tagab kodanike tulemusliku osalemise ELi demokraatlikus protsessis ning annab ELi toimimise lepingu artikli 20 sätetele konkreetsuse; |
4. |
rõhutab, et liidu kodakondsusest tulenevat õiguste ja kohustuste kogumit ei tohi põhjendamatult piirata; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid oma eelisõigust anda kodakondsus õiglase koostöö vaimus, sealhulgas juhtudel, kui tegemist on ELi kodanike lastega, kellel on raskusi kodakondsuse saamise kriteeriumide täitmisega vastavalt riiklikele õigusnormidele; rõhutab, et kodanikuõiguste edukas kasutamine eeldab, et kaitstakse ja edendatakse kõiki põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja vabadusi, sealhulgas puuetega inimeste puhul, kes peaksid saama oma põhiõigusi kasutada võrdselt kõigi teiste kodanikega, ning et arvestatakse soolist aspekti, tagamaks, et naised saavad ELi kodakondsusega seotud õigusi täielikult kasutada; |
5. |
tuletab meelde, et liidu kodakondsusel on ka laiem mõju ja see annab õigused demokraatliku osaluse valdkonnas, mis on tuletatud Euroopa Liidu lepingu artiklitest 10 ja 11; rõhutab, et liidu demokraatlikus elus osalemise õiguse teostamiseks tuleks otsuseid teha nii avalikult ja kodanikulähedaselt kui võimalik ning seetõttu on oluline tagada otsustamisel ja korruptsioonivastases võitluses vajalik läbipaistvus; |
6. |
peab kahetsusväärseks erandeid, mida mõni liikmesriik on mõnest aluslepingute osast teinud, sest see kahjustab kodanike õigusi ja tekitab neis erinevusi, kuigi need peaksid ELi aluslepingute kohaselt olema võrdsed; |
7. |
märgib, et programm „Erasmus+“, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm ning programm „Kodanike Euroopa“ toovad ELi kodanikele ja eelkõige noortele suurt kasu, suurendades nende teadlikkust oma seisundist ELi kodanikuna ja teadmisi sellest seisundist ja selle alusväärtustest tulenevate õiguste kohta; on seisukohal, et Euroopa vabatahtliku tegevuse programmidel, näiteks Euroopa vabatahtlik teenistus ja Euroopa solidaarsuskorpus, on Euroopa kodakondsuse kujundamisel samuti tähtis osa; rõhutab selliste programmide tähtsust, eriti noorte hulgas, ja nõuab nende rahaliste vahendite suurendamist; |
Poliitilised õigused
8. |
tunneb muret valimisaktiivsuse vähenemise pärast nii riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel; on veendunud, et ELi avaliku sfääri tugevdamine ja Euroopa kodakondsuse täielik rakendamine võib aidata selle suundumuse ümber pöörata, suurendades kodanikes Euroopa kogukonda kuulumise tunnet ja tugevdades esindusdemokraatiat; |
9. |
tunnustab komisjoni püüdlusi edendada programme, mis tugevdavad Euroopa kodakondsust ja kodanike teadlikkust oma poliitilistest õigustest; märgib siiski, et ELi toimimise lepingu artikli 165 rakendamisel, mis on kodanike hariduses Euroopa mõõtme edendamise õiguslik alus, on tehtud vähe edusamme; peab väga oluliseks toetada kodanike osalemist ELi demokraatlikus elus ja on veendunud, et eelkõige tuleb haridussüsteemides välja töötada ELi õppekavad, et jätkata liidu kodakondsuse potentsiaali elluviimist; |
10. |
kordab taas, kui taunimisväärne on asjaolu, et mõned ELi kodanikud on oma kodakondsusjärgses liikmesriigis valimisõigusest ilma jäetud ega saa osaleda ka oma elukohaliikmesriigi parlamendivalimistel; rõhutab, et teises liikmesriigis elamisest tulenev valimisõiguse kaotus võib vähendada kodanike soovi kolida teise liikmesriiki ning võib seetõttu endast kujutada ELi toimimise lepingu artikli 18 rikkumist; |
11. |
on seisukohal, et esindusdemokraatia süsteemis on oluline tagada ELi institutsioonide nõuetekohane toimimine, et kaitsta kõiki ELi kodanike poliitilisi õigusi; rõhutab, kui oluline on ELi kodakondsuse mõiste tugevdamiseks liidu kodakondsust ja sellest tulenevaid õigusi käsitleva teabe kättesaadavus kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes; taunib asjaolu, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest ei ole veel täielikult rakendatud ELi toimimise lepingu artikli 15 lõiget 3, millest sai dokumentide üldkättesaadavuse õiguslik alus ja millega laiendatakse juurdepääsureegleid kõigile liidu institutsioonidele, organitele ja ametitele; leiab, et liikmesriigid on uute reeglite paremale rakendamisele pidevalt takistusi teinud; |
Liikumisvabadus
12. |
väljendab heameelt eeliste üle, mida vaba liikumine ELi kodanikele ja liikmesriikide majandusele annab; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivist 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) tulenevaid õigusi ei tunta alati ja neid ei järgita, ning see takistab ELi kodanike ja nende perekondade vaba liikumist ja elamist ning põhjustab nende diskrimineerimist; tuletab meelde liikmesriikide kohustust kaitsta samasooliste abikaasade liikumisvabadust, sealhulgas perekonna taasühinemise õigust; |
13. |
on mures selle pärast, et direktiivi 2004/38/EÜ teatavate sätete ja tingimuste tõlgendamine liikmesriikide kohtutes ei erine mitte ainult liikmesriigiti, vaid mõnikord ka sama jurisdiktsiooni piires; märgib murega, et riiklikud ametiasutused ei ole direktiiviga 2004/38/EÜ kehtestatud õigustest ja kohustustest alati täiesti teadlikud; |
14. |
rõhutab, et teabe puudumine või eksliku või segase teabe andmine pereliikmete viisanõuete ja elamisõiguse kohta on tõsine probleem; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid riiki sisenemise ja seal elamise õigust piiravate tarbetute tõkete kõrvaldamise, eelkõige kolmandate riikide kodanike puhul, kes on ELi kodanike pereliikmed; |
15. |
tunneb muret raskuste pärast, millega kodanikud kokku puutuvad, püüdes saavutada oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist teistes liidu liikmesriikides; on veendunud, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiiv ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on aidanud liikmesriikides kvalifikatsiooni tunnustamist parandada; on samuti veendunud, et kutseoskuste tunnustamine on väga tähtis, et tagada nii üliõpilaste kui ka spetsialistide suurem liikuvus; kutsub komisjoni üles ka edaspidi võimaluste piires kutseoskuste tunnustamisele kaasa aitama; |
16. |
tunneb tõsist muret seoses Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringuga, mille kohaselt diskrimineerimist esineb töö otsimisel, juurdepääsul mitmesugustele teenustele, nagu auto või korteri üürimine või teatavad pangandusteenused, ning hariduse ja maksustamise valdkonnas; rõhutab, et kodakondsuse alusel diskrimineerimine võib liidu kodanike vaba liikumist takistada; kutsub ELi ja liikmesriike üles selliseid diskrimineerimisjuhtumeid eriti hoolikalt jälgima ja nende ennetamiseks otsustavalt tegutsema; |
17. |
rõhutab liikuvuse rolli noorte isiklikus arengus, sest see tõhustab õppimist ja kultuurilist vastastikmõju ning suurendab kodanikuaktiivsuse ja selle praktiseerimise mõistmist; ergutab liikmesriike toetama ELi programme, millega edendatakse liikuvust; |
18. |
mõistab kultuuri, kunsti ja teaduse tähtsust aktiivseks ELi kodanikuks olemise lahutamatu osana; rõhutab nende valdkondade rolli liidu kodanike ühistunde ja vastastikuse mõistmise tugevdamisel ning kultuuride dialoogi ergutamisel; |
Konsulaarkaitse
19. |
märgib, et praegu elab väljaspool ELi peaaegu seitse miljonit ELi kodanikku ning aastaks 2020 kasvab nende arv eeldatavasti vähemalt 10 miljonini; |
20. |
on seisukohal, et õigus konsulaarkaitsele on kasulik kõigile ELi kodanikele, ning tuletab meelde, et nõukogu direktiivis (EL) 2015/637 tõlgendatakse konsulaarkaitset võimalikult laialt, st mis tahes konsulaarabina; rõhutab, et neid õigusi tuntakse endiselt vähe; |
21. |
palub komisjonil avaldada hinnang nõukogu direktiivi (EL) 2015/637 rakendamise kohta ja algatada vajaduse korral rikkumismenetlused; palub liikmesriikidel välja töötada hädaolukordade protokollid, võttes arvesse esindamata kodanikke, et parandada hädaolukordades toimuva teabevahetuse kooskõlastatust teiste liikmesriikide esinduste ja ELi delegatsioonidega; tuletab meelde oma ammust nõudmist suurendada kolmandates riikides asuvate ELi delegatsioonide rolli ning rõhutab lisaväärtust, mida ELi diplomaatiline võrgustik neis riikides võib anda; |
Petitsioon Euroopa Parlamendile ja kaebus Euroopa Ombudsmanile
22. |
rõhutab, kui tähtis on ELi toimimise lepingu artikliga 227 ja põhiõiguste harta artikliga 44 kehtestatud õigus esitada petitsioone, samuti ELi toimimise lepingu artikliga 228 ja põhiõiguste harta artikliga 43 antud õigus pöörduda ombudsmani poole; tunnustab Euroopa ombudsmani tegevust võitluses liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldusomavoli vastu, eelkõige läbipaistvuse valdkonnas; rõhutab, et liidu demokraatia nõuetekohaseks toimimiseks ja selles osalemiseks on tähtis läbipaistvus, sest see loob kodanikes usaldust; toetab sellega seoses ombudsmani hiljutises eriaruandes esitatud soovitusi nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta; |
Soovitused
23. |
soovitab komisjonil kasutada oma ELi toimimise lepingu artikli 258 kohast eelisõigust ja paluda Euroopa Liidu Kohtul otsustada, kas valimisõigusest ilmajätmist teises ELi liikmesriigis elamise tõttu tuleks käsitada liikumis- ja elukohavabaduse rikkumisena; kutsub taas liikmesriike üles rakendama Veneetsia komisjoni hea valimistava eeskirju, mis hõlmab ka välismaal elavate kodanike valimisõiguse tagamist riikide parlamendivalimistel; |
24. |
teeb ettepaneku, et komisjon laiendaks ELi toimimise lepingu artiklis 25 sätestatud menetluse kaudu ELi toimimise lepingu artikli 20 lõikes 2 loetletud õigusi, et ELi kodanikud saaksid valida, kas hääletada oma kodakondsus- või elukohajärgses liikmesriigis, ning et seda laiendataks kõigile valimistele kooskõlas iga liikmesriigi põhiseaduslike võimalustega; |
25. |
kutsub liikmesriike üles võtma kohalikul ja riiklikul tasandil kasutusele e-demokraatia vahendeid ning integreerima need nõuetekohaselt poliitilisse protsessi, hõlbustades nii kodanike kui ka elanike demokraatlikku osalemist; |
26. |
on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse õigusraamistiku läbivaatamine pakub võimalust suurendada kodanike osalemist ELi poliitika kujundamisel, kui vähendada selle vahendi bürokraatlikkust ja suurendada selle kättesaadavust; |
27. |
palub komisjonil välja kujundada töökindlamad tavad eduka Euroopa kodanikualgatuse korral poliitiliste ja õiguslike järelmeetmete võtmiseks; |
28. |
nõuab tungivalt, et rohkem ressursse investeeritaks täiendavatesse programmidesse ja algatustesse, mille eesmärk on edendada Euroopa avalikku ruumi, kus kodanike identiteedimudelisse kuulub põhiõiguste ja -vabaduste kasutamine, sotsiaalne heaolu ja Euroopa väärtuste järgimine; kiidab heaks õiguste ja väärtuste programmi kui väärtusliku näite sellest, kuidas liit aktiivselt toetab oma väärtusi ja õigusi, mis tulenevad ELi kodakondsusest ja on sätestatud aluslepingutes, sealhulgas toetades kodanikuühiskonna organisatsioone, kes neid õigusi ja väärtusi edendavad ja kaitsevad; rõhutab, et tähtis on säilitada õiguste ja väärtuste programmi praegune eelarve; on kindlalt vastu selle vähendamisele komisjoni kavandatud uues mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027; |
29. |
soovitab tungivalt, et Euroopa erakonnad ja nende liikmed tagaksid 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandidaatide sooliselt tasakaalustatud esindatuse, kasutades kas sooliselt koosseisult võrdseid nimekirju või muid võrdväärseid meetodeid; |
30. |
teeb ettepaneku märgatavalt suurendada Europe Directi büroode nähtavust; rõhutab, et need bürood peaksid toimima vahendajana, tehes koostööd liikmesriikide haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga (sealhulgas ametiühingute, ettevõtjate ühenduste ning avaliku ja erasektori asutustega), et Euroopa kodanikke aktiivselt teavitada nende õigustest ja kohustustest ning edendada kodanike kohalikku osalemist Euroopa Liidu demokraatlikus elus; ergutab liikmesriike ning piirkondliku ja kohaliku tasandi üksusi nende büroodega aktiivselt koostööd tegema; rõhutab, et Europe Directi bürood võiksid luua koostoimet selliste programmidega nagu „Kodanike Euroopa“; palub komisjonil tagada, et need bürood vahendaksid kogu vajalikku teavet, mis võimaldab ELi kodanikel oma õigusi kasutada, ning hõlbustaksid ELi kodanikuõiguste kasutamist; on veendunud, et SOLVITi teenust tuleks veelgi lihtsustada, et tõhusamalt kaitsta ELi kodanike õigusi enne, kui nad taotlevad mis tahes kohtu- või haldusmeetmete võtmist; |
31. |
sellega seoses kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut, mis tugevdaks nii Europe Directi büroode rolli kui ka ELi kodakondsuse kasutamist, võttes aluseks direktiivi 2014/54/EL kohaldamisel töötajatele antud õigused, sealhulgas liidu kodanike õigus kaitsele diskrimineerimise eest, hääleõiguse kasutamine vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 22 ning vaba liikumise õigus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 21 ja direktiivile 2004/38/EÜ, samuti nende perekonnaliikmete vaba liikumise õigus; |
32. |
palub komisjonil süstemaatiliselt tegutseda, kui liikmesriigid rikuvad direktiivi 2004/38/EÜ, ning nõuab ELi suuniste uuendamist liidu kodanikke mõjutavate õigusaktide kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, et võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu hiljutist tegevust, tagades seega ELi õiguse täieliku järgimise; |
33. |
nõuab soolise aspekti järjekindlat arvestamist kogu ELi tegevuses, eelkõige liidu kodakondsusega seotud õigusaktide vastuvõtmisel ja meetmete rakendamisel; |
34. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlament on alates 2014. aastast mitu korda väljendanud muret selle pärast, et iga riiklik kava, mis hõlmab ELi kodakondsuse otsest või kaudset müüki, õõnestab Euroopa kodakondsuse ideed; palub komisjonil selliseid kavasid jälgida ja koostada liidu kodakondsuse andmise riiklike kavade kohta aruanne, nagu on ette nähtud ELi kodakondsuse 2017. aasta aruandes; |
35. |
Avaldab kahetsust, et komisjoni 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta ei viidata Euroopa Liidu põhiõiguste hartale, õigusele esitada petitsioone, õigusele pöörduda Euroopa Ombudsmani poole, dokumentidele juurdepääsu õigusele ega Euroopa kodanikualgatuse toetamise õigusele; kutsub komisjoni üles pöörama täit tähelepanu harta sätetele ja käsitlema loetletud puudusi järgmisel hindamisel; |
36. |
rõhutab, et üha suureneb Euroopa kodanike arv, kes on sattunud terroriaktide ohvriks riigis, mis ei ole nende kodumaa, ja nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikides töötataks kiiresti välja protokollid teise liikmesriigi kodanike aitamise kohta terroriakti korral, kooskõlas terrorismivastast võitlust käsitleva direktiiviga (EL) 2017/541; |
37. |
teeb liikmesriikidele ettepaneku kehtestada 9. mail Euroopa püha, et tugevdada Euroopa ühtekuuluvustunnet ning luua ruumi kodanikuliikumiste ja tegevuse jaoks; |
38. |
kordab oma üleskutset, et komisjon teeks ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi soovitused ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi kohta; |
39. |
on kindlalt veendunud, et diskrimineerimiskeelu põhimõte on ELi lepingu artikli 2 kohaselt Euroopa kodakondsuse nurgakivi ning nii ELi õiguse üldpõhimõte kui ka põhiväärtus; nõuab tungivalt, et nõukogu viiks lõpule ELi horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi vastuvõtmise, et tagada liidus veelgi kindlamalt põhiõigused, võttes vastu konkreetsed ELi õigusaktid, millega horisontaalses lähenemisviisis täielikult rakendataks ELi toimimise lepingu artiklid 18 ja 19; peab kahetsusväärseks, et nõukogu blokeerib endiselt diskrimineerimisvastast direktiivi, mille vastuvõtmise ettepaneku komisjon esitas juba kümme aastat tagasi; |
40. |
tuletab meelde aluslepingutes sätestatud kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (ECHR); palub komisjonil teha vajalikud sammud, et viia lõpule liidu ühinemine ECHRiga ja ühineda Euroopa sotsiaalhartaga; |
41. |
rõhutab, et kvaliteetne (ametlik ja mitteametlik) kodanikuharidus on igas vanuses inimestele otsustavalt tähtis, et nad võiksid täie kindlusega oma demokraatlikke kodanikuõigusi rakendada ja et tagada demokraatliku ühiskonna nõuetekohane toimimine; märgib, et ainult pidev hariduspüüdlus võib tagada arvukama osalemise Euroopa tasandi valimistel ning parandada Euroopas kultuuridevahelist mõistmist ja solidaarsust, ületades diskrimineerimise, eelarvamused ja soolise ebavõrdsuse; soovitab kasutada ELi toimimise lepingu artikleid 165, 166 ja 167 kui õiguslikku alust hariduse, kutseõppe ja noortepoliitika võimaluste uurimiseks; |
42. |
tuletab meelde Euroopa tasandi erakondade panust euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisse ja liidu kodanike tahte väljendamisse (ELi lepingu artikli 10 lõige 4); nõuab seetõttu, et igal ELi kodanikul oleks võimalik otse taotleda Euroopa tasandi erakonna liikmeks saamist; |
43. |
tuletab meelde vajadust edendada Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõdet, et aidata kaasa parlamendi võimalikule edasisele tööle algatusõiguse kasutamise teel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 225; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uutele pingutustele, et edendada Euroopa kodanike kodanikuõigusi, sealhulgas neid, mis on seotud hääleõigusega; rõhutab, et parem ja konkreetsem teave ELi poliitika kohta ja liidu õigusaktide mõju kohta kodanike igapäevaelule suurendaks Euroopa Parlamendi valimistel osalemist; tuletab meelde vajadust edendada osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, suurendades Euroopa tasandi erakondade nähtavust; kordab, et Euroopa Parlamendi valimistel osalemise edendamine on kodanike, liikmesriikide ja ELi ühine vastutus; rõhutab vajadust teavitada kodanikke hiljutisest valimisseaduse reformist ja esikandidaatide protsessist; rõhutab selle positsiooni poliitilist tähtsust ja sümboolset tähendust ELi kodakondsuse tugevdamise seisukohast; |
44. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlament on kogu liidu parlament, kellel on oluline roll ELi poliitiliste institutsioonide seaduslikkuse tagamisel, sest nõuetekohase parlamentaarse kontrolli abil tagab ta nende vastutuse oma tegevuse eest; nõuab seetõttu tungivalt, et parlamendi seadusandlikud volitused ja järelevalveõigused tuleb tagada ning neid tuleb kindlustada ja tugevdada; |
45. |
tuletab meelde komisjoni suuniseid liidu andmekaitseõiguse kohaldamise kohta valimiste kontekstis ning komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist vabade ja õiglaste valimiste tagamise kohta Euroopas (COM(2018)0637); nõuab, et tehtaks kõik võimalik, tagamaks, et valimised toimuvad ilma kuritarvitusliku sekkumiseta; rõhutab kindlaksmääratud ELi poliitika vajalikkust, et kummutada Euroopa-vastast propagandat ja sihilikku valeteavet; |
46. |
ergutab komisjoni edendama demokraatlikku osalust, süvendades dialoogi kodanikega, suurendades kodanike arusaamist ELi õigusaktide mõjust nende igapäevaelule ning rõhutades nende õigust valida ja olla valitud kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil; |
47. |
palub komisjonil sellega seoses ära kasutada suhtlusmeediat ja digivahendeid, pöörates erilist tähelepanu noorte ja puuetega inimeste osaluse suurendamisele; nõuab veebiplatvormide ja teiste e-demokraatia vahendite arendamist ja rakendamist, et kaasata kodanikud otsesemalt liidu demokraatlikku ellu, suurendades seeläbi nende seotust sellega; |
48. |
toetab kõigis ELi ametlikes keeltes selliste ajakirjandus- ja multimeediamaterjalide koostamist ja levitamist, millega püütakse suurendada ELi kodanike teadlikkust oma õigustest ja suutlikkust neid õigusi igas liikmesriigis tõhusalt kasutada; |
49. |
on seisukohal, et arvestades sotsiaalmeedia kasvavat mõju kodanike elule, peaksid Euroopa institutsioonid jätkama uute mehhanismide ja avaliku poliitika väljatöötamist, mille eesmärk on kaitsta üksikisikute põhiõigusi digikeskkonnas; rõhutab, et kodanike andmete jagamine peab toimuma turvaliselt, ausalt ja läbipaistvalt; rõhutab, et vaba meedia ja juurdepääs arvamuste paljususele on elujõulise demokraatia lahutamatu osa ning et meediapädevus on ülitähtis ja seda tuleks arendada varasest east alates; |
50. |
ergutab võtma ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaseid meetmeid, mis võiksid lihtsustada Euroopa kodakondsuse igapäevast kasutamist; |
51. |
palub komisjonil võtta järgmise ELi kodakondsuse aruande koostamisel ELi toimimise lepingu artikli 25 kohaselt arvesse ELi kodakondsuse õiguste arengut teisestes õigusaktides ja kohtupraktikas ning esitada tegevuskava, mis ühendaks kõik need edusammud, et võtta ametlikult arvesse liidu arengut selles valdkonnas; |
52. |
rõhutab, et selle tegevuse lõppeesmärk, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 25 sätestatud menetlust, oleks teha konkreetseid algatusi kodanikega seotud õiguste ja vabaduste koondamiseks ELi kodakondsuse põhikirja raamesse, sarnaselt Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, kaasa arvatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigused ja -vabadused koos Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud sotsiaalsete õigustega ja ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtused, mis on Euroopa avaliku ruumi määravad elemendid, sealhulgas selle avaliku ruumi valitsusmudel, inimväärikus, vabadus, õigusriik, demokraatia, pluralism, sallivus, õiglus ja solidaarsus, võrdsus ja mittediskrimineerimine, mida tulevasel või võimalikul aluslepingute muutmisel arvesse võetakse; |
o
o o
53. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele. |
(1) ELT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(3) ELT L 115, 17.4.2014, lk 3.
(4) ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.
(5) ELT L 107, 22.4.2016, lk 1.
(6) ELT L 255, 30.9.2005, lk 22.
(7) ELT L 354, 28.12.2013, lk 132.
(8) ELT L 106, 24.4.2015, lk 1.
(9) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(10) ELT C 355, 20.10.2017, lk 17.
(11) ELT C 482, 23.12.2016, lk 117.
(12) ELT C 58, 15.2.2018, lk 57.
(13) ELT C 263, 25.7.2018, lk 28.
(14) ELT C 263, 25.7.2018, lk 98.
(15) ELT C 463, 21.12.2018, lk 83.
(16) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0282.
(17) ELT C 463, 21.12.2018, lk 89.
(18) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0226.
(19) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.
(20) Näiteks: kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. märts 2011, Gerardo Ruiz Zambrano vs. Office national de l’emploi (ONEM), C-34/09, ECLI:EU:C:2011:124, kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. märts 2010, Janko Rottman vs. Freistaat Bayern, C-135/08, ECLI:EU:C:2010:104, kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. mai 2011, Shirley McCarthy vs. Secretary of State for the Home Department, C-434/09, ECLI:EU:C:2011:277, ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. november 2011, Murat Decreci and Others vs. Bundesministerium für Inneres, C-256/11, ECLI:EU:C:2011:734.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/16 |
P8_TA(2019)0077
Aluslepingute nende sätete rakendamine, mis käsitlevad tõhustatud koostööd
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad tõhustatud koostööd (2018/2112(INI))
(2020/C 449/03)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse aluslepingute sätteid, milles käsitletakse tõhustatud koostööd, ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 20, artikli 42 lõiget 6, artikleid 44, 45 ja 46 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 82, 83, 86, 87, 187, 188, 326, 327, 328, 329, 330, 331, 332, 333 ja 334, |
— |
võttes arvesse aluslepingute sätteid, milles käsitletakse diferentseeritud integratsiooni muid olemasolevaid vorme, ja eelkõige ELi toimimise lepingu artikleid 136, 137 ja 138, milles käsitletakse sätteid liikmesriikide kohta, kelle rahaühik on euro, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingut, |
— |
võttes arvesse protokolli nr 10 ELi lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostöö kohta, protokolli nr 14 eurorühma kohta ja protokolli nr 19 Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta, |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (1), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta (4), |
— |
võttes arvesse oma 17. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni diferentseeritud integratsiooni kohta (5), |
— |
võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut (COM(2017)2025) ja viit järgnevat aruteludokumenti (COM(2017)0206), COM(2017)0240, COM(2017)0291, COM(2017)0315, COM(2017)0358), |
— |
võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0038/2019), |
A. |
arvestades, et liidul on eriline huvi tõhustatud koostöö rakendamise vastu teatavates valdkondades, kus Euroopa Liidul ei ole ainupädevust, et arendada edasi Euroopa projekti ja lihtsustada kodanike elu; |
B. |
arvestades, et ELi lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt peab tõhustatud koostöö olema viimane abinõu, kui liit tervikuna ei ole võimeline selle koostöö eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama; |
C. |
arvestades, et tõhustatud koostööd ei tohiks käsitada liikmesriikide välistamise või jaotamise vahendina, vaid pragmaatilise lahendusena Euroopa integratsiooni edendamiseks; |
D. |
arvestades, et teatavate poliitikavaldkondade tundlikkus muudab seadusandliku tavamenetluse järgimise keeruliseks mitte üksnes ühehäälsuse nõude tõttu, vaid ka väljakujunenud tava tõttu püüda nõukogus alati saavutada liikmesriikide seas üksmeel, isegi kui kvalifitseeritud enamus oleks otsuse tegemiseks piisav; |
E. |
arvestades, et kui finantstehingute maks välja arvata, oleks kõik tõhustatud koostöö algatused olnud võimalik nõukogus vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega, kui see oleks ühehäälsuse asemel kasutusele võetud; |
F. |
arvestades, et on hulk liikmesriikide alarühmi, kes teevad omavahel kahe- või mitmepoolset koostööd väljaspool aluslepingute raamistikku, näiteks sellistes valdkondades nagu kaitse; arvestades, et majandus- ja rahanduskriisist tulenev surve teha otsuseid kiiresti ja ületada teatavates valdkondades ühehäälsuse nõue viis valitsustevaheliste vahendite vastuvõtmiseni väljaspool ELi õigusraamistikku, nagu Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping („fiskaalkokkulepe“); |
G. |
arvestades, et tõhustatud koostöö on menetlus, mille puhul on vähemalt üheksal liikmesriigil lubatud ELi raamistikus teha mingis valdkonnas tihedamat koostööd, millest ülejäänud liikmesriigid osa ei võta; arvestades, et tõhustatud koostöö kaudu on osalevatel liikmesriikidel võimalik saavutada ühine eesmärk või ühiselt midagi algatada ning saada üle olukorrast, kus üks või mitu liikmesriiki võiksid nõutava ühehäälsuse korral läbirääkimisi takistada või blokeerida; arvestades, et ELi lepingu artikli 20 lõike 4 kohaselt peaksid tõhustatud koostöö raames vastu võetud õigusaktid olema siduvad ainult osalevatele liikmesriikidele; arvestades, et tõhustatud koostöö piirdub valdkondadega, milles ELil ei ole ainupädevust; |
H. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 328 lõike 1 kohaselt peavad komisjon ja tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid tagama, et nad soodustavad võimalikult paljude liikmesriikide osalemist; |
I. |
arvestades, et kogemus on näidanud, et koostöö on andnud rahuldavaid tulemusi lahutusõiguses (6) ja pakub huvitavaid väljavaateid seoses vararežiimi õigusnormidega (7), Euroopa ühtse patendi ja Euroopa Prokuratuuriga; |
J. |
arvestades, et esialgsed kogemused tõhustatud koostööga on näidanud, et selle rakendamisel on raskusi, kuna aluslepingutes on selle praktilist rakendamist vähe käsitletud ja liidu institutsioonide järelevalve on ebapiisav; |
K. |
arvestades, et ELi liikmesriikides ja föderatsioonides väljaspool liitu kasutatud erinevate föderaalsete mudelite analüüs näitas, et paindlikke koostöömehhanisme kasutavad sageli föderaaltasandist madalama tasandi üksused ühist huvi pakkuvates valdkondades; |
L. |
arvestades, et kui ei kasutata sillaklausleid nõukogus ühehäälsuselt kvalifitseeritud häälteenamusele üleminekuks ja kui aluslepinguid põhjalikult ei reformita, on võimalik, et edaspidi peavad liikmesriigid ühiste probleemide lahendamiseks ja ühiste eesmärkide saavutamiseks kasutama tõhustatud koostöö sätteid; |
M. |
arvestades, et tõhustatud koostöö sujuvaks kohaldamiseks on oluline luua lahendamist vajavate küsimuste loetelu ja pakkuda tegevuskava tõhustatud koostöö sujuvaks toimimiseks kooskõlas aluslepingute sätte ja mõttega; |
Peamised tähelepanekud
1. |
on mures selle pärast, et kuigi tõhustatud koostöö pakub lahendust ühisele probleemile, kasutades ära liidu institutsioonilist struktuuri ja vähendades seega osalevate liikmesriikide halduskulusid, ei ole see täielikult kõrvaldanud vajadust tugineda valitsustevaheliste alarühmade lahenduste vormidele väljaspool aluslepinguid, mis mõjutab negatiivselt ELi õigusraamistiku kohaldamise järjepidevust ja toob seetõttu kaasa asjakohase demokraatliku kontrolli puudumise; |
2. |
on arvamusel, et tuleks säilitada ELi ühtne institutsiooniline raamistik, et saavutada liidu ühised eesmärgid ning tagada kõigi kodanike võrdõiguslikkuse põhimõte; nõuab ühenduse või liidu meetodi järgimist; |
3. |
rõhutab, et erinevalt valitsustevahelistest aluslepingutest on tõhustatud koostöö probleemide lahendamise vahend, mis ei ole mitte üksnes seaduslik, vaid ka käepärane, sest see põhineb aluslepingute sätetel ja toimib liidu institutsioonilise struktuuri raames; |
4. |
juhib tähelepanu sellele, et kuigi tõhustatud koostööd ei ole alates selle kasutuselevõtust Amsterdami lepinguga eriti sagedasti kasutatud, kuna see on mõeldud viimaseks abinõuks, paistab selle tähtsus suurenevat ja see annab reaalseid tulemusi; |
5. |
märgib, et seniste kogemuste põhjal tekib tõhustatud koostöö vajadus kõige sagedamini valdkondades, mida reguleeritakse ühehäälsust nõudva seadusandliku erimenetlusega, ning seda on valdavalt kasutatud justiits- ja siseküsimuste puhul; |
6. |
juhib tähelepanu sellele, et seni on tõhustatud koostöösse kaasamise ja selle rakendamise menetlus olnud küllaltki pikk, eelkõige seetõttu, et ebaselgelt on määratletud mõistlik ajavahemik, mille jooksul tuleb kindlaks teha, et vajalikku hääletuskünnist ei ole võimalik saavutada ja puudub tugev poliitiline tahe liikuda kiiremini edasi; |
7. |
märgib, et tõhustatud koostöö algatamiseks ja haldamiseks vajalike selgete tegevussuuniste, näiteks ühiste institutsioonide suhtes kohaldatava õiguse või juba käimasolevast koostööst loobumise korra puudumine võib olla muutnud tõhustatud koostöö kasuks otsustamise vähem tõenäoliseks; |
8. |
tuletab meelde, et kuigi tõhustatud koostöö tugineb liidu institutsionaalsele ja õiguskorrale, ei ole selle automaatset integreerimist liidu õigustikku ette nähtud; |
9. |
usub, et kuigi tõhustatud koostööd käsitatakse paremuselt teise stsenaariumina, on see siiski jätkusuutlik liidu tasandil probleemi lahendamise ja mõnede institutsiooniliste ummikseisude ületamise vahend; |
10. |
on seisukohal, et neile küsimustele tuleb leida lahendus, et tõhustatud koostööd sujuvalt rakendada ja korraldada, sõltumata poliitikavaldkonnast, mida see käsitleb, või selle vormist; |
Soovitused
11. |
teeb seetõttu ettepaneku, et tõhustatud koostöö sujuvaks ja tõhusaks rakendamiseks tuleb vastata mitmetele küsimustele ja koostada seejärel tegevuskava, nagu on allpool näidatud; |
Otsustamisprotsess
12. |
juhib tähelepanu sellele, et poliitiline tõuge tõhustatud koostööks peaks tulema liikmesriikidelt, kuid arutelud selle sisu üle peaksid tuginema komisjoni ettepanekule; |
13. |
tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikliga 225 antakse parlamendile õigus teha kvaasiseadusandlikke algatusi, mida tuleks tõlgendada parlamendi võimalusena algatada tõhustatud koostöö komisjoni ettepaneku alusel, mille kohta ei suudetud saavutada kokkulepet tavapärase otsustamismenetluse kaudu kahel järjestikusel eesistumisperioodil; |
14. |
on seisukohal, et kui kahel järjestikusel eesistumisperioodil ei ole nõukogus sisulisi edusamme tehtud, tuleks järeldada, et liit tervikuna ei ole ELi lepingu artikli 20 nõude kohaselt võimeline koostöö eesmärke saavutama; |
15. |
soovitab, et liikmesriikide tõhustatud koostöö algatamise taotlused peaksid põhimõtteliselt lähtuma eesmärkidest, mis on vähemalt sama kaugeleulatuvad nagu komisjoni esitatud eesmärgid, enne kui saab selgeks, et liit tervikuna ei ole võimeline neid eesmärke mõistliku aja jooksul saavutama; |
16. |
soovitab tungivalt võtta kasutusele ELi toimimise lepingu artiklis 333 sätestatud spetsiaalse sillaklausli, et minna ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusele ning seadusandlikult erimenetluselt seadusandlikule tavamenetlusele kohe, kui nõukogu on tõhustatud koostöö algatamist käsitleva kokkuleppe heaks kiitnud, et vältida uusi takistusi, kui osalevate liikmesriikide arv on suur; |
17. |
peab vajalikuks, et tõhustatud koostööd lubavas otsuses määrataks kindlaks suhete raamistik mitteosalevate liikmesriikidega; leiab, et sellises tõhustatud koostöös mitteosalevad liikmesriigid peaksid siiski olema kaasatud koostöö eesmärki puudutavate otsuste tegemisse; |
18. |
tuletab meelde, et nii komisjoni kui ka nõukogu sekretariaatidel on oluline roll selle tagamisel, et tõhustatud koostöös mitteosalevaid liikmesriike ei jäetaks kõrvale viisil, mis raskendaks nende osalemist hilisemas etapis; |
Haldustegevus
19. |
soovitab komisjonil olla aktiivne tõhustatud koostöö kõikides etappides alates ettepanekust ja otsustest kuni tõhustatud koostöö rakendamiseni; |
20. |
kinnitab, et ELi institutsioonide ühtsus tuleks säilitada ja tõhustatud koostöö ei tohiks viia paralleelse institutsionaalse korra loomiseni, vaid see võiks võimaldada vajadusel luua ELi õigusraamistikust lähtuvalt konkreetseid asutusi, ilma et see piiraks liidu institutsioonide ja asutuste pädevust ja rolli; |
Parlamentaarne kontroll
21. |
tuletab meelde, et parlament vastutab tõhustatud koostöö parlamentaarse kontrolli eest; nõuab liikmesriikide parlamentide ja piirkondlike parlamentide (liikmesriikides, kus need on olemas) suuremat osalemist tõhustatud koostöö demokraatlikus kontrollis koos Euroopa Parlamendiga, kui koostöö puudutab jagatud pädevusega poliitikavaldkondi; rõhutab võimalust luua vajaduse korral parlamentidevaheline foorum, mis sarnaneks näiteks majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 13 kohasele parlamentidevahelisele konverentsile ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) parlamentidevahelisele konverentsile, ilma et see piiraks parlamendi volitusi; |
22. |
rõhutab, et tõhustatud koostöös osalevad liikmesriigid peavad kaasama piirkonnad, millel on neid puudutavates küsimustes seadusandlik võim, et järgida pädevuste sisemist jaotust ja tugevdada sellise tõhustatud koostöö sotsiaalset legitiimsust; |
23. |
soovitab parlamendil tugevdada oma rolli tõhustatud koostöös, esitades komisjonile ettepanekuid uute koostöövormide kohta ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel ning jälgides ettepanekuid või käimasolevat koostööd; on veendunud, et selle asemel, et piirduda nõusoleku andmisega, tuleks parlament kaasata menetluse igasse etappi ja ta peaks saama korrapäraselt aruandeid ning tal peaks olema võimalus tõhustatud koostöö rakendamise kohta arvamust avaldada; |
24. |
kutsub nõukogu üles tegema parlamendiga koostööd võimaliku tulevase tõhustatud koostöö menetluse raames enne lõpliku teksti kohta parlamendi nõusoleku taotlemist, et tagada liidu kaasseadusandjate maksimaalne koostöö; |
25. |
peab siiski kahetsusväärseks, et hoolimata parlamendi konstruktiivsest ja kaalutletud lähenemisviisist tõhustatud koostöö menetlusele ei ole nõukogu näidanud üles huvi ametliku koostöö vastu parlamendiga enne lõpliku läbiräägitud teksti kohta parlamendi nõusoleku taotlemist; |
26. |
peab vajalikuks, et parlament parandaks tõhustatud koostööga seoses oma sisemist töökorraldust; on sellega seoses veendunud, et tõhustatud koostööd peaks alati jälgima asjaomane alaline komisjon, ning soovitab, et parlamendi kodukorras tuleks anda luba luua ajutisi allkomisjone, mille täisliikmeks saavad eelkõige need parlamendiliikmed, kes on valitud sellises tõhustatud koostöös osalevates liikmesriikides; |
Eelarve
27. |
on seisukohal, et tõhustatud koostööga seotud tegevuskulud peaksid kandma osalevad liikmesriigid ja kui need kulud kaetakse ELi eelarvest, tuleks see mitteosalevatele liikmesriikidele hüvitada, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab pärast parlamendiga konsulteerimist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332, et sellist koostööd rahastatakse ELi eelarvest, millisel puhul see saab osaks eelarvest ja selle suhtes kohaldatakse iga-aastast eelarvemenetlust; |
28. |
leiab, et kui tõhustatud koostöö kaudu reguleeritav tegevus toob tulu, tuleks see tulu suunata tõhustatud koostööga seotud tegevuskulude katteks; |
Kohtualluvus
29. |
on seisukohal, et tõhustatud koostöö peaks kuuluma Euroopa Liidu Kohtu otsesesse kohtualluvusse, välistamata võimalust algatada vahekohtumenetlus või luua vaidluste lahendamiseks esimese astme kohus, mis võib olla vajalik mõne konkreetse tõhustatud koostöö juhtumi lahendamiseks, kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, ning see tuleks kindlaks määrata tõhustatud koostöö algatamist käsitlevas õigusaktis; |
30. |
rõhutab, et kui tõhustatud koostöö juhtumi puhul tekib vajadus eraldi vahekohtumehhanismi või kohtu loomise järele, peaks lõplik arbitraažiorgan alati olema Euroopa Liidu Kohus; |
Liidu institutsioonilise struktuuri kohandused
31. |
teeb ettepaneku luua komisjonis tõhustatud koostöö eriüksus, mida juhib institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav volinik ning mis koordineerib ja ühtlustab tõhustatud koostöö algatuste institutsioonilist ülesehitust; |
32. |
peab vajalikuks muuta nii komisjoni kui ka nõukogu sekretariaatide roll tõhustatud koostöö kontekstis ennetavamaks ning teeb seega ettepaneku, et nad otsiksid aktiivselt valdkondi, kus tõhustatud koostöö võiks olla Euroopa projekti edendamise jaoks kasulik, või valdkondi, mis on lähedased senistele tõhustatud koostöö vormidele, et vältida kattuvusi või vastuolusid; |
Liikmesriikide väljaastumine või väljaheitmine
33. |
rõhutab, et kui alaline struktureeritud koostöö (PESCO) välja jätta, siis puuduvad aluslepingutes sätted, milles käsitletakse liikmesriikide võimalust käimasolevast tõhustatud koostööst välja astuda või võimalust liikmesriike välja heita; |
34. |
peab vajalikuks sätestada selged normid kõikidel tõhustatud koostöö juhtudel selliste liikmesriikide väljaastumiseks, kes enam ei soovi osaleda, ja selliste liikmesriigi väljaheitmiseks, kes enam ei täida tõhustatud koostöö tingimusi; soovitab liikmesriigi võimaliku väljaastumise või väljaheitmise tingimused sätestada tõhustatud koostöö algatamist käsitlevas õigusaktis; |
Tõhustatud koostöö edasist arengut käsitlevad soovitused
35. |
peab vajalikuks töötada välja menetlus tõhustatud koostöö kiireks lubamiseks kõrge poliitilise profiiliga valdkondades, milles eesmärk tuleb saavutada lühema aja jooksul kui kahe järjestikuse nõukogu eesistumise kestus; |
36. |
kutsub liikmesriike üles osalema tõhustatud koostöös, et valmistada ette tõhustatud koostöö kaasamist ühenduse õigustikku; |
37. |
kutsub komisjoni üles esitama ELi toimimise lepingu artikli 175 kolmanda lõigu või artikli 352 alusel ettepaneku võtta vastu määrus tõhustatud koostööd käsitleva õigusraamistiku lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks (näiteks põhimõtted, mis puudutavad ühistele institutsioonidele kohaldatavat õigust või liikmesriigi väljaastumist), et hõlbustada tõhustatud koostöö kasuks otsustamist; |
38. |
soovitab aluslepingute järgmise läbivaatamise käigus kaaluda võimalust anda piirkondadele või piirkondlikele üksustele tõhustatud koostöös kindel roll, kui koostöö puudutab asjaomase tasandi ainupädevusse kuuluvat valdkonda, järgides seejuures riigi põhiseadust; |
o
o o
39. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.
(3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 235.
(4) ELT C 263, 25.7.2018, lk 125.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0044.
(6) Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10).
(7) Nõukogu 24. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1103, millega rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas abieluvararežiime käsitlevates asjades (ELT L 183, 8.7.2016, lk 1).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/22 |
P8_TA(2019)0078
Aluslepingute nende sätete rakendamine, mis käsitlevad parlamendi poliitilist kontrolli komisjoni üle
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad parlamendi poliitilist kontrolli komisjoni üle (2018/2113(INI)
(2020/C 449/04)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse aluslepingute sätteid, mis käsitlevad Euroopa Parlamendi poliitilist järelevalvet Euroopa Komisjoni üle, eelkõige Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 14, 17 ja 25 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 121, 159, 161, 175, 190, 225, 226, 230, 233, 234, 249, 290, 291, 319 ja 325, |
— |
võttes arvesse ELi lepingu artikli 17 sätteid, millega tehakse komisjonile ülesandeks edendada liidu üldisi huve ja antakse talle monopoolne õigus teha sel eesmärgil asjakohaseid algatusi, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet, |
— |
võttes arvesse 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet ning 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (1), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2), |
— |
võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe läbivaatamise kohta, eriti selle punkte 2 ja 8, kus veel kord kinnitatakse, et esikandidaatide protsessiga on loodud edukas põhiseaduslik ja poliitiline tava, mis peegeldab aluslepingutes ette nähtud institutsioonidevahelist tasakaalu (3); |
— |
võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (4), ning võttes arvesse käimasolevaid institutsioonidevahelisi läbirääkimisi, |
— |
võttes arvesse Euroopa Ombudsmani aruannet komisjoni uue peasekretäri ametisse nimetamise kohta esitatud liidetud kaebuste 488/2018/KR ja 514/2018/KR asjus peetud koosolekute ja dokumentidega tutvumise kohta, ning võttes arvesse Ombudsmani soovitust nende kaebuste kohta, |
— |
võttes arvesse oma kodukorda, sealhulgas selle artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0033/2019), |
A. |
arvestades, et liidu institutsiooniline raamistik, mis on sätestatud aluslepingutes, annab Euroopa Parlamendile kui liidu seadusandlikule asutusele vastutuse komisjoni poliitilise järelevalve eest; |
B. |
arvestades, et komisjonilt aru pärimiseks on parlamendi käsutuses mitu vahendit, näiteks umbusalduse avaldamise ettepanek (ELi lepingu artikkel 17 ja ELi toimimise lepingu artikkel 234), võimalus paluda komisjoni presidendil konkreetsele komisjoni liikmele umbusaldust avaldada (Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 118 lõige 10), uurimisõigus (ELi toimimise lepingu artikkel 226), järelevalvepädevus delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide üle (ELi toimimise lepingu artiklid 290 ja 291), õigus esitada suuliselt ja kirjalikult vastatavaid küsimusi (ELi toimimise lepingu artikli 230 teine lõik) ning õigus algatada komisjoni vastu kohtumenetlus seaduslikkuse küsimuses (ELi toimimise lepingu artikkel 263) või komisjoni tegevusetuse korral; |
C. |
arvestades, et lisaks nendele vahenditele on parlamendil mitu järelevalve korraldamise vahendit, tänu millele saab ta Euroopa poliitilist tegevuskava aktiivselt kujundada; |
D. |
arvestades, et eelarve on Euroopa Liidu kõige olulisem vahend oma eesmärkide ja strateegiate täitmiseks, ning seetõttu on eelarvekontroll väga oluline; |
E. |
arvestades, et esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsess peegeldab institutsioonidevahelist tasakaalu parlamendi ja komisjoni vahel ning on oluliselt konsolideerinud ja tugevdanud kahe institutsiooni vahelist seost, tuues kaasa komisjoni suurema politiseerituse, mille tõttu peaks suurenema parlamendi järelevalve tema täitevfunktsioonide üle; |
F. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 17 on sätestatud, et komisjoni presidendi valib parlament ELi riigipeade ja valitsusjuhtide ettepaneku alusel ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi ja konsultatsioone parlamendiga; arvestades, et ELi lepingu artiklis 17 on samuti sätestatud, et juhul, kui Euroopa Parlament lükkab esitatud kandidaadi tagasi, tuleks järgida sama korda, kaasa arvatud parlamendiga konsulteerimine; |
G. |
arvestades, et kõik volinikukandidaadid osalevad enne volinike kolleegiumis ametisse nimetamist kuulamisel, ja arvestades, et oma volituste kohaselt võib parlament volinikukandidaatide ametisse nimetamisele eelnenud kuulamiste ajal esitatud kohustused ja prioriteedid läbi vaadata, sealhulgas hinnata, kas kandidaatide isiklik taust võimaldab neid ametikohaga kaasnevaid kohustusi täita; |
H. |
arvestades, et aluslepingutega antakse parlamendile õigus teha umbusalduse avaldamise ettepanek komisjoni kui terviku vastu, kuid mitte avaldada umbusaldust komisjoni üksikutele liikmetele; |
I. |
arvestades, et hoolimata volinike kolleegiumi kollektiivsest vastutusest peaks parlament tagama tulemusliku poliitilise järelevalve iga voliniku individuaalse töö üle; |
J. |
arvestades, et hiljutine komisjoni uue peasekretäri ametisse nimetamine tekitas tõsiseid kartusi seoses komisjoni kõrgemate ametnike rolli ja nende poliitilise mõjuga; |
K. |
arvestades, et komisjoni uue presidendi ja uute liikmete ametisse nimetamisel 2019. aastal tuleks komisjoni peasekretäri ametikoha täitmisel kasutada uut, reeglitele vastavat korda; |
L. |
arvestades, et komisjonil on aluslepingutega sätestatud kohustus esitada parlamendile korrapäraselt järgmised aruanded: igal aastal liidu üldise tegevuse kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 249); iga kolme aasta tagant diskrimineerimiskeeldu käsitlevate sätete ja liidu kodakondsuse kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 25); majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta (ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 5); iga kolme aasta tagant sotsiaalpoliitikas tehtud edusammude kohta (ELi toimimise lepingu artiklid 159 ja 161); iga kolme aasta tagant majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisel tehtud edusammude kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 175); igal aastal liidu uurimistegevuse kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 190); igal aastal pettusevastase võitluse kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 325); kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega peetavate läbirääkimiste käigu kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 207); |
M. |
arvestades lisaks, et teiseste õigusaktide vallas on komisjoni ülesandeks läbi vaadata ja hinnata eri direktiive ja määrusi ning anda aru oma järelduste kohta; |
N. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe vastuvõtmisega anti parlamendile suurem võimalus kujundada seadusandlikku tegevuskava, mille komisjon igal aastal komisjoni tööprogrammis esitab; |
O. |
arvestades, et alates Lissaboni lepingu vastuvõtmisest on parlament muutunud eelarve valdkonnas tõeliseks kaasseadusandjaks ja tema kohustuste hulka kuulub anda komisjonile liidu eelarve täitmise kohta heakskiit; |
P. |
arvestades, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on parlament laiendanud oma mõju ELi välispoliitika järelevalvele, sest ta sai volitused anda nõusolek rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks ning seega õiguse saada komisjonilt selliste lepingute alaste läbirääkimiste kõigis etappides kohest ja täielikku teavet (ELi toimimise lepingu artikkel 218, ELi lepingu artikkel 50); |
Q. |
arvestades, et tingimused, mille alusel toimusid läbirääkimised Ühendkuningriigiga seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust, olid läbirääkimiste läbipaistvuse ja parlamendi kaasamise mõttes eeskujulikud; |
R. |
arvestades, et parlamendi järelevalveõiguse ulatus erineb delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide puhul palju; arvestades, et parlamendil on õigus delegeeritud õigusaktile veto panna ja/või delegeerimine tühistada, kuid rakendusaktide puhul on tema mõju palju väiksem; |
S. |
arvestades liidu praegust institutsioonilist struktuuri ja seda, et aluslepingutes täitevvõimu täpse määratluse puudumine muudab ELi täitevvõimu kontseptsiooni keeruliseks ning Euroopa, riigi ja piirkonna tasandi vahel hajutatuks; |
T. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi ning riiklike ja piirkondlike parlamentide tihedam koostöö kooskõlas nende vastava põhiseadusliku pädevusega ja vastavalt ELi lepingu artikli 10 lõikele 2 on vältimatu täitevfunktsioonide parlamentaarse kontrolli küsimuse lahendamiseks seoses Euroopa õigusaktide rakendamisega; |
U. |
arvestades, et läbipaistvus ja Euroopa Parlamendi tugev kaasamine Ühendkuningriigiga toimunud läbirääkimistesse on avaldanud positiivset mõju nende tulemustele, luues usalduse ja ühtsuse õhkkonna, ning seetõttu peaks see olema eeskujuks tulevastele rahvusvahelistele läbirääkimistavadele; |
Peamised järeldused
1. |
tuletab meelde, et ELi asutuste kontroll on Euroopa Parlamendi üks peamisi ülesandeid ning komisjoni aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees on ELi toimimise ja sisemise demokraatliku kontrolli aluseks olev põhimõte; |
2. |
usub, et parlament ei kasuta täielikult ära kõiki tema käsutuses olevaid täitevvõimu poliitilise kontrollimise vahendeid, seda mitmel põhjusel, millest mõni tuleneb liidu institutsioonilisest struktuurist ja teised on näiteks muutuva institutsioonidevahelise dünaamika tulemus, mistõttu on mõnda vahendit keeruline kohaldada või ei ole nende kohaldamine piisavalt tulemuslik; |
3. |
tunnistab esikandidaatide protsessi potentsiaali ja edukat rakendamist, mille tulemusel on kõigil Euroopa kodanikel komisjoni presidendi valimisel otsene sõnaõigus, kui nad hääletavad nimekirja poolt, mille eesotsas on nende eeliskandidaat; toetab seetõttu kindlalt selle tava jätkumist tulevastel Euroopa Parlamendi valimistel ning innustab kõiki poliitilisi jõude selles protsessis osalema; |
4. |
tuletab meelde, et esikandidaatide protsessi tulemusel parlamendi ja komisjoni vahel loodud tugevam poliitiline seos ei tohiks parlamendi järelevalvet komisjoni üle leebemaks muuta; |
5. |
tuletab meelde, et aluslepingutes sätestatud umbusalduse avaldamise künnise eesmärk on jätta selle vahendi tõhus kasutamine tõsisteks juhtudeks; tunnistab, et nagu ka enamikus parlamentaarsetes demokraatiates, toimib umbusalduse avaldamise võimalus peamiselt heidutusena; teeb sellegipoolest ettepaneku uurida aluslepingute tulevase muutmise kontekstis võimalust künnist mõõdetult madalamaks muuta, säilitades aluslepingutes ette nähtud institutsioonilise tasakaalu; |
6. |
juhib tähelepanu, et komisjoni politiseerimine on Lissaboni lepinguga tehtud muudatuste otsene tagajärg; märgib, et need muudatused ei hõlmanud sätete vastuvõtmist, mis võimaldaksid komisjoni üksikliikmetelt aru pärida; |
7. |
peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Ombudsmani sõnul ei järginud komisjon oma peasekretäri ametisse nimetamisel asjakohaste reeglite sisu ega mõtet; |
8. |
juhib tähelepanu asjaolule, et aluslepingutes ei esitata ELi täitevvõimu selget määratlust ja et eri poliitikavaldkondades vastutavad eri institutsioonid, sõltuvalt sellest, kas poliitikavaldkonnad kuuluvad jagatud pädevusse või liidu ainupädevusse; |
9. |
peab vajalikuks luua tõeliselt kahepoolne seadusandlik süsteem, mis hõlmab nõukogu ja parlamenti ja kus komisjon tegutseb täitevasutusena; |
10. |
juhib tähelepanu sellele, et parlamendi rolli täitevvõimu üle järelevalve tegemisel täiendab riikide parlamentide samasugune pädevus kontrollida oma täitevvõimu esindajaid Euroopa küsimustega tegelemisel; on seisukohal, et selline aruandekohustus on liikmesriikide parlamendikodade rolli alus Euroopa Liidus; |
11. |
on seisukohal, et parlamendi kontrolli teostamine täitevvõimu üle ELi lepingu artikli 14 kohaselt on muudetud keerukaks, mõnikord lausa võimatuks, sest puudub liidu pädevusvaldkondade selge loend ning võimupädevus on Euroopa, riigi ja piirkondliku tasandi vahel mitmekihiliselt jaotatud; |
12. |
tuletab meelde, et aluslepingutega ei anta Euroopa Ülemkogule ühtegi seadusandlikku funktsiooni ega seadusandlike algatuste tegemise õigust; peab murettekitavaks, et viimastel aastatel on Euroopa Ülemkogu võtnud aluslepingute sisu ja mõttega vastuollu minnes vastu arvukalt olulisi poliitilisi otsuseid väljaspool aluslepingute raamistikku, jättes need otsused seega tegelikult parlamentaarse järelevalve alt välja ning kahjustades demokraatlikku vastutust, mis on selliste Euroopa poliitikavaldkondade puhul hädavajalik; |
13. |
tuletab meelde, et aluslepingutega antakse parlamendile iga-aastase eelarvemenetluse ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu olulised poliitilise kontrolli volitused; |
14. |
tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine on iga-aastane poliitiline menetlus, millega tagatakse demokraatlik järelkontroll Euroopa Liidu eelarve rakendamise üle komisjoni poolt tema vastutusel ja koostöös liikmesriikidega; |
15. |
juhib tähelepanu sellele, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on osutunud oluliseks vahendiks, millel on olnud positiivne mõju ELi eelarvesüsteemi arengule, finantsjuhtimisele, tegevuskava kujundamisele ja ELi poliitika määratlemisele ja rakendamisele, aidates samas kaasa parlamendi poliitilise mõju suurendamisele; |
16. |
rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikliga 318 lisatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmisele uus vahend: liidu rahanduse tulemuspõhine hindamine; |
17. |
märgib murega, et parlamendil ei ole kasutada ühtegi tegelikku õiguslikku sanktsiooni, kui ta otsustab komisjonile eelarve täitmisele heakskiitu mitte anda; on siiski arvamusel, et eelarve täitmisele heakskiidu andmata jätmine on tugev poliitiline signaal, kuna see tähendab, et Euroopa Parlament ei ole piisavalt veendunud komisjoni aruandekohustuse täitmises, ning seetõttu ei tohiks komisjon jätta sellele vastamata, vaid peaks võtma konkreetsed järelmeetmed olukorra parandamiseks; |
18. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu poolse lojaalse koostöö puudumise tõttu ei ole võimalik nõukogu eelarvet kontrollida institutsiooni eelarve täitmisele heakskiidu andmise institutsionaalse tava kaudu, ning selle olukorraga rikutakse raskelt aluslepingutes kehtestatud kohustusi, mille kohaselt parlament peab kontrollima kogu liidu eelarvet; |
19. |
selleks et laiendada parlamendi volitusi eelarvekontrolli valdkonnas kogu liidu eelarvele, teeb ettepaneku alustada läbirääkimisi nõukogu, komisjoni ja parlamendi vahel, et tagada parlamendile õigus saada teavet nõukogu poolse eelarve täitmise kohta kas otse või komisjoni kaudu ning et nõukogu vastaks parlamendi kirjalikele küsimustele ja võtaks osa oma eelarve täitmist käsitlevatest kuulamistest ja aruteludest; on seisukohal, et kui need läbirääkimised ebaõnnestuvad, peaks Euroopa Parlament andma heakskiidu ainult komisjoni eelarve täitmisele ning lisama üldisele eelarve täitmisele heakskiidu andmisele eraldi resolutsioonid liidu eri institutsioonide, organite ja asutuste kohta, tagades sellega, et ühtegi ELi eelarve jagu ei rakendata nõuetekohase kontrollita; |
20. |
tuletab meelde, et institutsioonid ei ole veel täitnud oma kohustust kehtestada delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamise eristamise piiritlemiskriteeriumid, kuigi institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe on parandanud delegeeritud õigusaktide menetluse läbipaistvust; |
21. |
tuletab meelde, et kooskõlas finantsmääruse artikliga 247 peab komisjon edastama järgmise eelarveaasta 31. juuliks parlamendile integreeritud finants- ja vastutusaruannete kogumi, mis hõlmab eelkõige lõplikke konsolideeritud aruandeid, iga-aastast haldus- ja tulemusaruannet ja liidu rahanduse hinnangut, mis põhineb saavutatud tulemustel, millele on viidatud ELi toimimise lepingu artiklis 318; rõhutab, et iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne peaks sisaldama hinnangut kõigi ennetus- ja parandusmeetmete kohta, mida on võetud, et rahastamist ei ohustaks korruptsioon või huvide konfliktid; |
Soovitused
22. |
soovitab ühendada komisjonilt arupärimise vahendid järelevalve korraldamise vahenditega, et mõlema vahendi mõjusust suurendada; |
23. |
nõuab Euroopa Parlamendi seadusandlike volituste ja järelevalveõiguste tagamist, konsolideerimist ja tugevdamist, kaasa arvatud institutsioonidevaheliste kokkulepete abil ning vastava õigusliku aluse kasutamise kaudu komisjonis; |
24. |
peab vajalikuks, et parlament reformiks oma töömeetodeid, et tugevdada komisjoni üle poliitilise kontrolli funktsioonide täitmist; |
25. |
kutsub komisjoni üles ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel esitatud parlamendi seadusandlikke algatusi tõsisemalt kaaluma; kutsub komisjoni järgmist presidenti üles kohustuma seda eesmärki täitma ja tunneb heameelt esikandidaatide vastavate avalduste üle; soovib, et rohkem algatusi viiksid seadusandlike ettepanekuteni; tuletab meelde, et kooskõlas institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkuleppe artikliga 10 peab komisjon liidu õigusaktide ettepanekute taotlusi viivitamata ja üksikasjalikult kaaluma; |
26. |
avaldab komisjonile tunnustust positiivsete järelmeetmete võtmise eest soovituste suhtes, mille Euroopa Parlament esitas oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades; |
27. |
on seisukohal, et kuigi parlamendil ei ole praegu aluslepingute kohaselt ametlikku õigust teha seadusandlikke algatusi, tuleks tõsiselt kaaluda võimalust anda tulevase aluslepingute muutmise korral talle seadusandliku algatuse õigus; |
28. |
ergutab parlamentaarse kontrolli alaste parimate tavade vahetamist riikide parlamentide vahel, näiteks korraldades korrapäraselt arutelusid asjaomaste ministrite ja riigi parlamendi erikomisjonide vahel enne ja pärast nõukogu istungeid ning volinikega sobival viisil ja sobiva ajavahemiku jooksul, samuti Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kohtumisi; julgustab korraldama institutsioonide ametnike ja fraktsioonide töötajate korrapäraseid vahetusi Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide, Euroopa Regioonide Komitee ja liikmesriikide seadusandliku pädevusega piirkondade haldusasutuste vahel; |
29. |
usub, et iga-aastase Euroopa nädala korraldamine võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmetel ja Euroopa Komisjoni volinikel, eriti klastrite eest vastutavatel asepresidentidel külastada kõiki liikmesriikide parlamente, et arutada ja selgitada Euroopa tegevuskava koos parlamendiliikmete ja kodanikuühiskonna esindajatega; on arvamusel, et see algatus tugevdaks Lissaboni lepinguga nõutavat komisjoni demokraatlikku aruandekohustust; |
30. |
kutsub parlamenti üles tugevdama oma suutlikkust kontrollida delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide koostamist ja rakendamist; |
31. |
kiidab heaks jõupingutused, mida kolm institutsiooni praegu teevad, et kehtestada selged piiritlemiskriteeriumid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamise eristamiseks; nõuab, et need kriteeriumid kohaldataks võimalikult kiiresti; |
32. |
ergutab riiklikke parlamente ja asjakohasel juhul ka piirkondlikke parlamente suurendama oma suutlikkust kontrollida oma täitevasutusi, kui need teevad otsuseid või esitavad õigusnormide ettepanekuid Euroopa õigusaktide rakendamiseks või delegeerimiseks; |
33. |
peab aluslepingute tulevasel muutmisel vajalikuks parandada vahendeid, mille abil pärida aru üksikvolinikelt kogu nende ametiaja vältel, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes olevad mõnevõrra piiratud sätted; |
34. |
kutsub komisjoni ja nõukogu üles kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega alustama poliitilist dialoogi parlamendi ettepaneku üle võtta vastu määrus uurimisõiguse kohta, et anda parlamendile tõhusad volitused, mis võimaldaksid tal kasutada seda parlamentaarset põhivahendit täitevvõimu kontrollimiseks, mis on vältimatu kõigis maailma parlamentaarsetes süsteemides; |
35. |
on veendunud parlamendi esitatud küsimuste kui kontrollivahendi kasulikkuses; peab seetõttu vajalikuks põhjalikult hinnata nii komisjoni parlamendiliikmete küsimustele antud vastuste kvaliteeti kui ka parlamendiliikmete esitatud küsimuste arvu ja kvaliteeti; |
36. |
peab infotundi täitevvõimu üle parlamentaarse järelevalve tegemise oluliseks elemendiks; palub esimeeste konverentsil infotund kodukorra artikli 129 kohaselt uuesti täiskogu päevakorda lülitada; |
37. |
kutsub taas kord komisjoni üles oma peasekretäri, peadirektorite ja direktorite ametisse nimetamise haldusmenetlusi läbi vaatama eesmärgiga tagada täielikult, et suurimat läbipaistvust kasutades ja võrdseid võimalusi pakkudes valitakse parimad kandidaadid; |
o
o o
38. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Euroopa Regioonide Komiteele. |
(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(2) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/28 |
P8_TA(2019)0079
Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus (2017/2089(INI))
(2020/C 449/05)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 2, 3, 6, 7, 9, 10, 11, 21, 23 ja 49 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, artikli 67 lõiget 1, artikleid 258, 263, 267 ja 352, |
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit, |
— |
võttes arvesse Veneetsia komisjoni arvamusi ja õigusriigi toimimise kontrollnimekirja, |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ning oma 12. septembri 2017. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni põhiõiguste harta järgimise kohta komisjoni õigusaktide ettepanekutes: korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika (2), |
— |
võttes arvesse oma iga-aastaseid resolutsioone põhiõiguste olukorra kohta ELis, |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (4), |
— |
võttes arvesse oma 14. septembri 2017. aasta resolutsiooni ELi institutsioonide läbipaistvuse, vastutuse ja usaldusväärsuse kohta (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (6), |
— |
võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (7), |
— |
võttes arvesse komisjoni 27. aprilli 2005. aasta teatist „Põhiõiguste harta järgimine komisjoni õigusaktide ettepanekutes – Korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika“ (COM(2005)0172), |
— |
võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta aruannet põhiõiguste harta järgimise korrapärase ja nõuetekohase kontrollimise metoodika rakendamise kohta praktikas (COM(2009)0205), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks“ (COM(2010)0573), |
— |
võttes arvesse komisjoni 6. mai 2011. aasta talituste töödokumenti „Tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel“ (SEC(2011)0567), |
— |
võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames“ (COM(2011)0886), |
— |
võttes arvesse 25. juunil 2012. aastal vastu võetud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ja tegevuskava, |
— |
võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2015. aasta suuniseid põhiõiguste austamise kontrollimiseks nõukogu ettevalmistavates organites võetavate metodoloogiliste sammude kohta, |
— |
võttes arvesse suuniseid nõukogu ettevalmistavatele organitele põhiõiguste austamise kontrollimise kohta, |
— |
võttes arvesse nõukogu eesistujariigi korraldatud seminari 13. mai 2016. aasta aruannet „ELi põhiõiguste harta riikliku poliitika kohaldamine“, |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel, |
— |
võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni iga-aastaseid põhiõiguste kollokviume, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 20. septembri 2016. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-8/15 P ja C-10/15 P, Ledra Advertising Ltd vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank (EKP) (8), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 6. novembri 2018. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-569/16 ja C-570/16, Stadt Wuppertal vs. Maria Elisabeth Bauer ja Volker Willmeroth vs. Martina Broßonn (9), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 18. detsembri 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta (10), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) 24. septembri 2018. aasta arvamust 4/2018 „Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel“, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti põhiõiguste aastaaruandeid, |
— |
võttes arvesse FRA 2018. aasta oktoobri käsiraamatut „Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamine õiguses ja poliitika kujundamise riiklikul tasandil – juhised“, |
— |
võttes arvesse parema õigusloome vahendeid, eelkõige töövahendit nr 28 „Põhiõigused ja inimõigused“, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 38, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri 2. detsembri 2016. aasta arvamust Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise algatuse kohta, |
— |
võttes arvesse Madalmaade COSACi delegatsiooni 2017. aasta novembri dokumenti ELi läbipaistvuse kohta „Suletud uste avamine: ELi muutmine kodanikele läbipaistvamaks“ ja COSACi delegatsioonide 20. detsembri 2017. aasta kirja ELi institutsioonidele ELi poliitiliste otsuste läbipaistvuse kohta, |
— |
võttes arvesse uuringuid „Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus“, „Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamine: harta rangema või laiaulatuslikuma riiklikele meetmetele kohaldamise dilemma“ ja „Euroopa sotsiaalharta Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kontekstis“, mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas vastavalt 22. novembril 2016, 15. veebruaril 2016 ja 12. jaanuaril 2016 (11), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0051/2019), |
A. |
arvestades, et Lissaboni lepinguga anti Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“) ELi õigusraamistikus esmase õiguse staatus ning sellel on aluslepingutega võrdne õigusjõud; |
B. |
arvestades, et käesolevas raportis ei hinnata kõiki hartas sisalduvaid individuaalseid õigusi, vaid pigem analüüsitakse harta kui esmase õiguse vahendi rakendamist; |
C. |
arvestades, et sotsiaalsätted on harta ja liidu õigusstruktuuri oluline osa; arvestades, et kogu liidus on oluline tagada põhiõiguste austamine ja rõhutada nende tähtsust; |
D. |
arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu kohaselt on hartas tunnustatud põhiõigused ELi õigusstruktuuri keskmes ja nende õiguste austamine on ELi õigusaktide õiguspärasuse vajalik eeltingimus; |
E. |
arvestades, et harta hõlmab kooskõlas rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide ja artikli 51 sätetega nii negatiivseid (rikkumisega seotud) kui ka positiivseid (aktiivse edendamisega seotud) kohustusi, mis peaksid olema võrdselt täidetud, et tagada harta sätete täielik toimimine; |
F. |
arvestades, et harta artiklis 51 piiritletakse harta reguleerimisala, pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet, võttes arvesse liikmesriikide ja liidu volitusi ning austades liidule aluslepingutega antud volituste piire; |
G. |
arvestades, et harta artikli 51 lõikes 2 on selgelt sätestatud, et harta ei laienda liidu õiguse reguleerimisala kaugemale senisest pädevusest, ei lisa liidule uusi pädevusvaldkondi ja ülesandeid ega muuda aluslepingutes määratletud pädevust ja ülesandeid; |
H. |
arvestades, et liidu institutsioonid, organid ja ametid on hartaga pidevalt seotud, isegi kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku; |
I. |
arvestades, et artikli 51 kohaselt kohaldatakse harta sätteid liikmesriikide suhtes üksnes liidu õiguse rakendamise korral; arvestades aga, et sellise nõude ebakindlate piiride tõttu on raske kindlaks teha, kas ja kuidas hartat konkreetselt rakendada; |
J. |
arvestades, et hartas sätestatud sotsiaalsete ja majanduslike õiguste potentsiaali ei ole siiani piisavalt ära kasutatud; arvestades, et – ja tuletades meelde Euroopa Nõukogu peasekretäri arvamust – sotsiaalõiguste austamine on mitte ainult eetiline möödapääsmatus ja õiguslik kohustus, vaid ka majanduslik vajadus; |
K. |
arvestades, et ELi lepingu artiklis 6 rõhutatakse ka seda, et Euroopa inimõiguste konventsiooniga tagatud põhiõigused peavad olema liidu õiguse üldpõhimõtted; |
L. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 151 viidatakse sotsiaalsetele põhiõigustele, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalhartas; |
M. |
arvestades, et 22. novembri 2016. aasta uuringus põhiõiguste harta rakendamise kohta ELi institutsioonilises raamistikus (12) käsitletakse muu hulgas harta asjakohasust komisjoni tegevuses vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule ja Euroopa poolaasta kontekstis; arvestades, et liidu majanduse juhtimise valdkonnas pööratakse vähe tähelepanu hartas sätestatud sotsiaalõigustele; arvestades, et neid õigusi tuleb käsitada tõeliste põhiõigustena; |
N. |
arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas võetud kohustus anda kodanikele uusi ja tõhusamaid õigusi sellistes valdkondades nagu võrdsed võimalused ja võrdne juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus edendab hartas sätestatud õigusi veelgi; |
O. |
arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on üks ELi põhiväärtusi ning et see on sätestatud ELi lepingutes ja hartas; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 kehtestatakse soolise aspekti arvestamise põhimõte, märkides, et kõigi liidu meetmete eesmärk on meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine; |
P. |
arvestades, et ELi õigusloome- ja otsustusprotsessi läbipaistvus kaasneb õigusega heale haldusele, mis on sätestatud harta artiklis 41 ja on kodanike jaoks oluline eeltingimus, mis võimaldab hinnata ja nõuetekohaselt jälgida ELi institutsioonide poolt harta rakendamist; |
Q. |
arvestades, et hartas sätestatud laiaulatuslike õiguste – alates tsiviil- ja poliitilistest kuni sotsiaalsete, majanduslike ja kolmanda põlvkonna õigusteni – edendamine liidu institutsioonide, organite ja ametite poolt annaks otsustava tõuke Euroopa avaliku sfääri väljaarendamisele ja Euroopa kodakondsuse kontseptsiooni ning aluslepingutes sätestatud ELi osalusmõõtme käegakatsutavale väljendamisele; |
R. |
arvestades, et FRA on põhiõiguste harta tõhusaks rakendamiseks sõnastanud mitmeid soovitusi oma arvamustes „Improving access to remedy in the area of business and human rights at the EU level“ (13) (Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine ettevõtluse ja inimõiguste valdkonnas ELi tasandil) ning „Challenges and opportunities for the implementation of the Charter of Fundamental Rights“ (14) (Probleemid ja võimalused põhiõiguste harta rakendamisel); |
S. |
arvestades, et harta artiklis 24 sätestatakse lapse õigused, mis kohustab avalik-õiguslikke asutusi ja eraõiguslikke institutsioone seadma oma toimingutes esikohale lapse huvid; |
T. |
arvestades, et harta artiklis 14 rõhutatakse iga lapse õigust tasuta haridusele; |
Harta õigusloome- ja otsustusprotsessi lõimimise tugevdamine
1. |
on kindlalt veendunud, et komisjoni esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegia (COM(2010)0573) oli pärast harta jõustumist esimene jõupingutus, kuid seda tuleb kiiresti ajakohastada; väljendab heameelt aastaaruannete üle, mis käsitlevad harta kohaldamist komisjoni poolt, ning nõuab 2010. aastal välja töötatud strateegia läbivaatamist, et seda ajakohastada, võtmaks arvesse uusi probleeme ja institutsioonilist tegelikkust, eriti pärast Brexitit; |
2. |
tunnustab ELi institutsioonide tehtud mitut olulist sammu harta lõimimisel ELi õigusloome- ja otsustusprotsessi; märgib, et harta peamine ülesanne on tagada, et ELi õigusaktid oleksid täielikult kooskõlas hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega, ning tunnistab raskusi, mis on seotud nende aktiivse edendamise ja nende järgimise tagamisega; |
3. |
rõhutab, et kõigi liidu õigusaktide ettepanekute puhul on oluline austada hartas sätestatud põhiõigusi; |
4. |
tuletab meelde, et ELi institutsioonide kehtestatud menetlused seadusandlike ettepanekute vastavuse hindamiseks hartaga on peamiselt sisemenetlused; nõuab võimalust näha ette konsultatsioonide tõhustatud vorme, mõjuhinnanguid (sh konkreetseid soolise mõju hinnanguid) ja õiguslikku kontrolli sõltumatute põhiõiguste ekspertide täieliku kaasamisega; kutsub komisjoni üles edendama struktureeritud ja reguleeritud koostööd inimõiguste valdkonna organitega, näiteks FRA, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) ning Euroopa Nõukogu ja ÜRO asjaomaste organitega ning selles valdkonnas tegevate kodanikuühiskonna organisatsioonidega iga kord, kui seadusandlik ettepanek võib põhiõigusi edendada või neid negatiivselt mõjutada; |
5. |
nõuab, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament vaataksid läbi nõukogu määruse (EÜ) nr 168/2007, et võimaldada FRA-l esitada omal algatusel ELi õigusaktide eelnõude kohta mittesiduvaid arvamusi, ning edendaksid ametiga süstemaatilisi konsultatsioone; |
6. |
palub komisjonil, teistel ELi institutsioonidel ning liikmesriikide valitsustel ja piirkondlikel omavalitsustel suhelda põhiõigusi puudutavates küsimustes FRAga; |
7. |
tunnistab FRA keskset rolli harta järgimise hindamisel ja väljendab heameelt ameti tehtud töö üle; kutsub FRAd üles jätkama ELi institutsioonide ja liikmesriikide nõustamist ja toetamist põhiõiguste kultuuri parandamisel liidus; väljendab heameelt hiljuti vastu võetud FRA 2018.–2022. aasta strateegia üle; |
8. |
võtab teadmiseks FRA poolt välja töötatud interaktiivse veebipõhise vahendi Clarity, mille abil hõlbustada kõige asjakohasema inimõigustealase pädevusega kohtuvälise organi tuvastamist konkreetsetes põhiõigustega seotud asjades; |
9. |
kutsub komisjoni üles tagama põhjalikke mõjuhinnanguid majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tagajärgede tasakaalustatud hindamise abil ning vaatama läbi oma otsuse jagada põhiõiguste kaalutlused praegusesse kolme kategooriasse – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju – ning looma kaks konkreetset kategooriat „Mõju põhiõigustele“ ja „Soolise mõju hindamine“, et tagada põhiõiguste kõigi aspektide hindamine; |
10. |
kutsub komisjoni üles võtma liidu tasandil süstemaatiliselt meetmeid, et säilitada ja täita harta sätteid ning tagada liidu õiguse kohandamine, et võtta arvesse rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktide juriidilisi ja õigusalaseid arengusuundi; sellega seoses tuletab meelde oma üleskutset komisjonile esitada ettepanek, milles võetakse järelmeetmeid parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (15), mis võimaldaks süstemaatiliselt jälgida ELi institutsioonides ja organites ning liikmesriikides esinevaid suundumusi, mille puhul tuleks võtta meetmeid hartas ette nähtud õiguste, vabaduste ja põhimõtete kaitsmiseks ja täitmiseks; soovitab eelkõige, et Kopenhaageni kriteeriumide raames sätestatud tingimusi seoses põhiõigustega ei kasutataks ühinemise eeltingimustena kõigest üks kord, vaid et liikmesriike hinnataks nende järgimise osas perioodiliselt; |
11. |
märgib, et ka ombudsmanil on oluline roll põhiõiguste austamise tagamisel harta raames, mitte ainult seoses artikliga 41, mis käsitleb õigust heale haldusele, vaid võttes arvesse ka asjaolu, et hea haldus on muude põhiõiguste tagamise nurgakivi; tuletab meelde ombudsmani eeskujulikku tegevust muu hulgas läbipaistvuse ja teabevabaduse valdkonnas, samuti Euroopa Ombudsmani poolt parlamendi käesoleval ametiajal koostatud eriaruannet agentuuri Frontex kohta (16), mis käsitleb eelkõige varjupaigataotlejate ja sisserändajate kaebuste õigusi; |
12. |
on seisukohal, et kohtupraktika mõjutab harta kohaldamisala ja et seda tuleb arvesse võtta; |
13. |
nõuab, et ELi seadusandjad võtaksid teadmiseks Üldkohtu 22. märtsi 2018. aasta otsuse (kohtuasi T-540/15) tulemused kolmepoolsete kohtumiste dokumentidele juurdepääsu kohta (17) ja tegutseksid sellele vastavalt; rõhutab vajadust suurendada läbipaistvust ja hõlbustada juurdepääsu dokumentidele ELi institutsioonide vahel, et arendada tulemuslikumat institutsioonidevahelist koostööd, mis hõlmaks ka vastutust põhiõigustega seotud küsimustes; nõuab tungivalt, et nõukogu lahendaks kiiresti oma otsustusprotsessi läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsuga seotud mureküsimused kooskõlas Euroopa Ombudsmani asjakohaste soovitustega; |
Harta peavoolustamine ELi poliitikavaldkondadesse
14. |
tuletab meelde, et ELi poliitika kujundamisel lähtutakse ELi lepingu artiklites 2, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, samal ajal täielikult toetades ja rakendades ELi toimimise lepingu II jaotise I osas üldiselt kohaldatavates sätetes sisalduvaid nõudeid; |
15. |
nõuab, et ELi institutsioonid tugevdaksid soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise rakendamist kogu ELi tegevuses, et võidelda soolise diskrimineerimise vastu ja edendada soolist võrdõiguslikkust; |
16. |
kinnitab veel kord, et kõik ELis vastu võetud õigusaktid peavad järgima kõiki harta sätteid, sh selle sotsiaalsätteid; rõhutab, kui oluline on lisada ELi majandus- ja rahapoliitikat reguleerivasse õigusraamistikku täpsed viited hartale; toonitab, et valitsustevaheliste kokkulepete kasutamine ei vabasta ELi institutsioone kohustustest hinnata selliste vahendite vastavust ELi õigusele, sealhulgas hartale; |
17. |
peab äärmiselt oluliseks, et liit võtaks otsustavaid meetmeid, et tugevdada oma osalemist kõigi harta õiguste, sealhulgas sotsiaalsete õiguste kasutamise tagamises; |
18. |
palub komisjonil tagada, et Euroopa poolaasta protsess, sealhulgas riigipõhised soovitused ja iga-aastased majanduskasvu analüüsi soovitused, oleks kooskõlas harta sotsiaalsete õiguste normatiivsete komponentidega; |
19. |
toetab tugevate ja järjekindlate põhiõiguste klauslite lisamist ELi fondide loomist käsitlevate määruste eelnõude regulatiivosasse; |
20. |
kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma makromajanduslike otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse põhiõiguste hinnanguid, mis põhineksid kogu Euroopa ja rahvusvaheliste inimõigustealaste õigusaktidega tagatud tsiviil-, poliitilistel ja sotsiaalsetel õigustel; |
21. |
palub komisjonil uurida, mida oleks vaja teha Euroopa Liidu ühinemiseks Euroopa sotsiaalhartaga, ning esitada selle eesmärgi saavutamise ajakava kohta ettepanek; |
22. |
tuletab meelde, et aluslepingutes sätestatud volituste alusel on sotsiaalpoliitika rakendamine ja seega ka harta sotsiaalsätetele tõhusa ja käegakatsutava mõju andmine peamiselt liikmesriikide kohustus; kordab siiski oma ettepanekut seoses aluslepingute võimaliku muutmisega, et neisse lisataks sotsiaalprotokoll, et tugevdada majandusvabaduste suhtes sotsiaalseid põhiõigusi; |
23. |
võtab teadmiseks eurorühma de facto otsustava, kuid mitteametliku rolli euroala majanduslikus juhtimises, ning mõju, mis tema otsustel võib poliitika kujundamisel olla, ilma et seda tasakaalustaks demokraatliku vastutuse ja kohtuliku kontrolli asjakohased mehhanismid; tuletab selle liikmetele meelde nende horisontaalset kohustust, mis tuleneb ELi lepingu artiklitest 2 ja 6 ning hartast; |
24. |
palub komisjonil ja Euroopa Keskpangal täiel määral järgida harta sätteid Euroopa stabiilsusmehhanismist tulenevate ülesannete täitmisel, sh seoses viimatimainitu laenuandmistavadega, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. |
25. |
tuletab meelde, et liidu tegevus rahvusvahelisel areenil peab lähtuma ELi lepingu artikli 21 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest; on veendunud, et harta sätete täielik austamine ja edendamine ELis kujutab endast võrdlusalust liidu käitumise õiguspärasuse ja usaldusväärsuse hindamisel selle rahvusvahelistes suhetes, sealhulgas ELi laienemisprotsessi raames vastavalt ELi lepingu artiklile 49; |
26. |
täheldab Euroopa Liidu Kohtu piiratud jurisdiktsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning hoiatab hartas sisalduvate tõhusate õiguskaitsevahendite võimalike piirangute eest; |
27. |
tuletab ELi institutsioonidele meelde nende inimõigustealaseid kohustusi, mis kuuluvad harta reguleerimisalasse, seda ka kaubanduspoliitika valdkonnas; ergutab komisjoni tegema enne kaubandusläbirääkimiste lõpetamist konkreetseid inimõigustealaseid mõjuhinnanguid, lähtudes ÜRO kaubandus- ja investeerimislepingute inimõigustealaste mõjuhinnangute juhtpõhimõtetest; |
28. |
tuletab meelde, et nii aluslepingutes kui ka hartas viidatakse rahvusvähemuste kaitsele ja diskrimineerimisele keele alusel; nõuab konkreetsete haldusmeetmete võtmist ELi institutsioonides, et innustada riikide valitsusi leidma kestlikke lahendusi ja edendama oma liikmesriigis keelelise mitmekesisuse kultuuri, piirdumata seejuures ELi ametlike keeltega; |
29. |
tuletab meelde ELi lepingu artiklis 6 sätestatud kohustust ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, et kõrvaldada juriidilised tõkked, mis takistavad ühinemisprotsessi lõpuleviimist, ning esitada liidu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise kohta uus lepingu eelnõu, millega pakutakse positiivseid lahendusi vastuväidetele, mille Euroopa Liidu Kohus esitas oma 18. detsembri 2014. aasta arvamuses 2/13; on arvamusel, et lõpuleviimisele järgneksid uued kaitsemehhanismid, mis kaitseksid liidu kodanike ja elanike põhiõigusi, ning see annaks inimõiguste jõustamiseks lisamehhanismi, nimelt võimaluse esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebusi seoses ELi õigusakte rakendava ELi institutsiooni või liikmesriigi tegevusest tuleneva inimõiguste rikkumisega, mis kuulub konventsiooni kohaldamisalasse; on samuti arvamusel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika annab seetõttu märkimisväärse panuse praegusesse ja tulevasse ELi tegevusse, mis on seotud inimõiguste ja põhivabaduste järgimise ja edendamisega kodanikuõiguste, justiits- ja siseasjade valdkonnas – lisaks Euroopa Kohtu kohtupraktikale samas valdkonnas; |
30. |
nõuab horisontaalse ELi diskrimineerimisvastase direktiivi (18) vastuvõtmise viivitamatut lõpuleviimist, et ELis täiendavalt tagada põhiõigused konkreetsete ELi õigusaktidega; |
Harta ja ELi ametid
31. |
tõstab esile teatavate ELi ametite potentsiaali toetada liikmesriike hartaga seotud kohustuste täitmisel, toimides ELi ja riiklike tegevusvaldkondade vahel sageli operatiivse lülina; osutab asjaolule, et seda ülesannet saab tõhusalt täita üksnes täiel määral välja kujunenud põhiõiguste tava väljatöötamise abil justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevates asutustes ja/või sellistes asutustes, mille tegevus võib mõjutada hartast tulenevaid õigusi ja põhimõtteid, võttes arvesse põhiõiguste kaitse ja edendamise sise- ja välismõõdet; |
32. |
kutsub asjaomaseid ELi ameteid üles tõhustama tööd, et rakendada hartas sätestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ning tagada seejuures, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid kõigi seksuaalse vägivalla ning füüsilise ja psühholoogilise ahistamise vormide suhtes nulltolerantsi poliitikat; nõuab, et kõik ELi institutsioonid ja ametid rakendaksid Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni seksuaalse ahistamise ja väärkohtlemise vastase võitluse kohta ELis (19); |
33. |
võtab teadmiseks mitmesuguste asutuste välja töötatud strateegiate ja vahendite diferentseeritud ulatuse, mis aitavad täita inimõigustealaseid kohustusi, kuid mille tulemuseks on erineval tasemel rakendamine; rõhutab vajadust edendada ELi asutustevahelist koostööd ja struktureeritud dialooge sõltumatute inimõiguste ekspertidega ning toetuda olemasolevatele parimatele tavadele, et edendada ühist ja tugevdatud inimõiguste raamistikku; |
34. |
kutsub justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevaid ELi ameteid ja/või neid, kelle tegevus võib hartast tulenevaid õigusi ja põhimõtteid mõjutada, üles võtma vastu põhiõiguste sisestrateegiad ning edendama korrapäraseid põhiõiguste ja harta teemalisi koolitusi oma kõigi tasandite töötajatele; |
35. |
peab kahetsusväärseks, et paljude ELi ametite asutamismääruses puudub sõnaselge viide hartale; kutsub kaasseadusandjaid üles seda lünka vajaduse korral ametite asutamismääruste või -otsuste koostamisel või läbivaatamisel täitma ning nägema iga konkreetse ameti volitusi ja eripära arvesse võttes ette operatiivseid lisamehhanisme, mis tagavad harta järgimise; |
Liikmesriikide toetamine harta riiklikul tasandil rakendamisel
36. |
tuletab meelde, et harta ELi ja liikmesriikide mõõtmed on omavahel lahutamatult seotud ja need täiendavad üksteist, tagades harta sätete järjepideva kohaldamise ELi üldises õigusraamistikus; |
37. |
rõhutab, et harta, selle reguleerimisala ja kohaldamise ulatuse osas esineb nii sellest kasu saavate õiguste valdajate kui ka õigus- ja inimõiguste ekspertide seas jätkuvalt teadlikkuslünki, ning taunib selle puuduse kõrvaldamiseks mõeldud riikliku tegevuse nappust; |
38. |
kutsub komisjoni üles tugevdama hartast teadlikkuse suurendamise tegevust, kaasates täiel määral kodanikuühiskonna organisatsioone, ning edendama ja rahastama riikide kohtunikele, õigusala töötajatele ja riigiteenistujatele mõeldud sihtotstarbelisi koolitusmooduleid, mille eesmärk on lisaks hartale parandada ka teadmisi liidu poliitikast ja liidu õigusest, sealhulgas materiaal- ja menetlusõigusest, ELi õigusalase koostöö vahendite kasutamisest, Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast, õiguskeelest ja võrdlevast õigusest; palub lisaks komisjonil anda liikmesriikidele praktilisi suuniseid, mis toetavad neid harta rakendamisel riiklikul tasandil; palub komisjonil sellega seoses täiel määral tutvustada hiljuti avaldatud FRA käsiraamatut Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta õiguses ja poliitika kujundamises riiklikul tasandil; |
39. |
ergutab liikmesriike vahetama korrapäraselt teavet ja kogemusi harta kasutamise, kohaldamise ja järelevalve kohta ning peavoolustama liikmesriikide tasandil juba välja töötatud parimate tavade näiteid; ergutab liikmesriike vaatama läbi oma menetlusnormid, mis käsitlevad seaduslikku kontrolli ja seaduseelnõude mõju hindamist harta seisukohast; märgib, et sellistes menetlustes tuleks hartale selgelt viidata, samamoodi nagu riiklike inimõigustealaste õigusaktide puhul, et vähendada miinimumini ohtu, et harta jäetakse tähelepanuta; |
40. |
juhib tähelepanu sellele, et lüngad, mis esinevad ELi õigusaktide ülevõtmisel ja nõuetekohasel rakendamisel liikmesriikides, võivad avaldada tegelikku mõju ELi põhiõiguste kasutamisele; tuletab sellega seoses meelde komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja seega lõpliku, kui mitte peamise põhiõiguste kaitsmise eest vastutajana, kes kasutab vajaduse korral ka rikkumismenetlusi; nõuab sellega seoses sihikindlamat juhtimist ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise tagamisel; |
Harta järjepidevam tõlgendamine
41. |
on veendunud, et harta sätete erinev tõlgendamine ELi institutsioonide, liidu organite ja ametite ning liikmesriikide poolt kahjustab harta lisaväärtust, milleks on ühiste kaitse miinimumnõuete kogum, mida kohaldada horisontaalselt kõigile institutsioonilistele ELi tegevusvaldkonnaga seotud osalejatele, poliitikavaldkondadele ja tegevusele; |
42. |
rõhutab, et harta lisamine ELi esmasesse õigusse liidu pädevusi laiendamata ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet, nagu see on määratletud harta artiklis 51, loob uusi kohustusi otsuseid tegevatele ja rakendavatele institutsioonidele ning ka liikmesriikidele, kui nad rakendavad ELi õigusakte riigi tasandil, ning et seetõttu on harta sätted nüüd ELi ja liikmesriikide kohtute poolt vahetult täitmisele pööratavad; |
43. |
ergutab ELi institutsioone ja liikmesriike võimaldama harta kui terviku selgemat kohaldamist; |
44. |
peab kahetsusväärseks, et siiani ei ole Poola Vabariik ja Ühendkuningriik otsustanud aluslepingute protokollist nr 30 taganeda; |
o
o o
45. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT C 337, 20.9.2018, lk 167.
(2) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 229.
(3) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(4) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.
(5) ELT C 337, 20.9.2018, lk 120.
(6) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
(7) ELT L 53, 22.2.2007, lk 1.
(8) ECLI EU:C:2016:701.
(9) ECLI EU:C:2018:871.
(10) ECLI EU:C:2014:2454.
(11) Uuring „Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus“, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C, 22. november 2016; uuring „Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 51 tõlgendamine: harta rangema või laiaulatuslikuma riiklikele meetmetele kohaldamise dilemma“, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C, 15. veebruar 2016, ja uuring „Euroopa sotsiaalharta Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise kontekstis“, 12. jaanuar 2016.
(12) „The Implementation of the Charter of Fundamental Rights in the EU institutional framework“ (Põhiõiguste harta rakendamine ELi institutsioonilises raamistikus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C – kodanike õigused ja põhiseadusküsimused, 22. november 2016.
(13) FRA arvamus 1/2017, 10. aprill 2017.
(14) FRA arvamus 4/2018, 24. september 2018.
(15) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(16) Euroopa Parlamendi 2. detsembri 2015. aasta resolutsioon Euroopa Ombudsmani eriaruande kohta, milles käsitletakse agentuuriga Frontex seotud omaalgatuslikku uurimist OI/5/2012/BEH-MHZ, ELT C 399, 24.11.2017, lk 2.
(17) Üldkohtu 22. märtsi 2018. aasta otsus kohtuasjas T-540/15, Emilio de Capitani vs. Euroopa Parlament, ECLI:EU:T:2018:167.
(18) Komisjoni 2. juuli 2008. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/37 |
P8_TA(2019)0081
Terviklik Euroopa tööstuspoliitika tehisintellekti ja robootika valdkonnas
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon tervikliku Euroopa tööstuspoliitika kohta tehisintellekti ja robootika valdkonnas (2018/2088(INI))
(2020/C 449/06)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta, (1) |
— |
võttes arvesse oma 1. juuni 2017. aasta resolutsiooni Euroopa tööstuse digiteerimise kohta, (2) |
— |
võttes arvesse oma 12. septembri 2018. aasta resolutsiooni autonoomsete relvasüsteemide kohta, (3) |
— |
võttes arvesse oma 11. septembri 2018. aasta resolutsiooni keelelise võrdõiguslikkuse kohta digitaalajastul, (4) |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni 6. juuni 2018. aasta ettepanekut, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018)0434), |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte, (5) |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamusi (A8-0019/2019), |
A. |
arvestades, et läbipaistev ja eetilistel kaalutlustel põhinev tehisintellekt ja robootika võivad rikastada meie elu ja suurendada meie võimekust nii üksikisiku tasandil kui ka ühise hüve eesmärgil; |
B. |
arvestades, et tehisintellekti valdkond areneb kiiresti ning tehisintellekt on olnud juba aastaid meie igapäevaelu osa; arvestades, et tehisintellekt ja robootika edendavad innovatsiooni, mis toob omakorda kaasa uute ärimudelite kasutuselevõtu ja on oluline meie ühiskonna ümberkujundamiseks ja majanduse digiteerimiseks paljudes sektorites, nagu tööstus, tervishoid, ehitus ja transport; |
C. |
arvestades, et robootika üha suurem inimsüsteemidesse integreerimine eeldab tugevaid poliitilisi suuniseid selle kohta, kuidas suurendada kasu ja vähendada ühiskonnale avaldatavat ohtu ning tagada tehisintellekti ohutu ja õiglane arendamine; |
D. |
arvestades, et tehisintellekt on strateegilises mõttes üks 21. sajandi kõige olulisemaid tehnoloogiaid nii maailma kui ka Euroopa jaoks ning see edendab Euroopa majandust, soodustades innovatsiooni, tootlikkust, konkurentsivõimet ja heaolu; |
E. |
arvestades, et ligi veerand maailma tööstusrobotitest ja pool kõigist teenindusrobotitest toodetakse Euroopa ettevõtetes ning seetõttu on ELil juba olemas oluline põhi, millelt Euroopa tööstuspoliitikat edasi arendada; |
F. |
arvestades, et tehisintellektil ja robootikal on potentsiaal kujundada ümber mitmeid sektoreid ja tõhustada tootmist ning muuta Euroopa tööstus ja VKEd maailmas konkurentsivõimelisemaks; arvestades, et suuremahuliste andmestike ning testimis- ja eksperimenteerimisvahendite kättesaadavus on tehisintellekti arendamise jaoks äärmiselt oluline; |
G. |
arvestades, et ühine lähenemisviis hõlbustab tehisintellekti tehnoloogiate arendamist ühiskonna hüvangu eesmärgil, tegeledes samal ajal ka nende tehnoloogiatega seonduvate probleemidega, et edendada innovatsiooni, parandada tehisintellektil põhinevate toodete ja teenuste kvaliteeti, täiustada tarbijakogemust, suurendada usaldust tehisintellekti tehnoloogiate ja robootika vastu ning vältida siseturu killustumist; |
H. |
arvestades, et andmetöötlusjõudlus peab liidus jääma tipptasemele, sest see peaks andma liidu tarnetööstusele rohkem võimalusi ja tõhustama tehnoloogiliste uuenduste muutmist nõudlus- ja rakenduspõhisteks toodeteks ja teenusteks, mis tooks kaasa nende kasutuselevõtu tehisintellektil põhinevates suuremahulistes ja kujunemisjärgus rakendusvaldkondades; |
I. |
arvestades, et selleks, et EL suudaks konkureerida kolmandate riikide, eriti USA ja Hiina tehtavate tohutute investeeringutega, on Euroopa tasandil kiiresti vaja koordineeritud lähenemisviisi; |
J. |
arvestades, et komisjon võttis endale 25. aprillil 2018 (6) kohustuse esitada ettepanek Euroopa lähenemisviisi kohta tehisintellektile, töötades välja tehisintellekti suuniste kavandi koostöös eri sidusrühmi koondava Euroopa tehisintellekti liiduga (tehisintellekti ekspertide rühm), et edendada Euroopas tehisintellektil põhinevaid rakendusi ja ettevõtteid; |
K. |
arvestades, et olemasolevaid reeglid ja protsessid tuleks läbi vaadata ja neid tuleks vajaduse korral muuta, et võtta arvesse tehisintellekti ja robootikat; |
L. |
arvestades, et Euroopa tehisintellekti raamistiku väljatöötamisel tuleb täiel määral järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, eriti mis puutub andmekaitse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtetesse; |
M. |
arvestades, et arengut tehisintellekti valdkonnas saab ja peaks kujundama sellisel viisil, et säilib üksikisiku inimväärikus, autonoomia ja enesemääramine; |
N. |
arvestades, et oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis (soovitustega komisjonile robootikat käsitlevate tsiviilõiguse normide kohta) kutsus parlament komisjoni üles töötama välja ühtse õigusraamistiku robootika, sealhulgas autonoomsete süsteemide ja arukate autonoomsete robotite arendamiseks; |
O. |
arvestades, et tehisintellekti ja robootika areng peab kaasama kogu ühiskonda; arvestades siiski, et 2017. aastal jäid maapiirkonnad tehisintellekti eelistest suures osas kõrvale, sest 8 % kodudest ei kuulunud ühtegi püsivõrku ja 53 % ei olnud ühendatud ühegi järgmise põlvkonna juurdepääsutehnoloogiaga (VDSL, Cable Docsis 3.0 või FTTP); |
P. |
arvestades, et tehisintellektil põhinevate teenuste ja toodete arendamine nõuab ELis ühenduvust, andmete vaba liikumist ja andmete juurdepääsetavust; arvestades, et täiustatud andmekaevemeetodite kasutamine toodete ja teenuste puhul võib aidata suurendada otsuste tegemise kvaliteeti ja seega ka tarbijate valikuvõimalusi ning parandada ettevõtete tulemuslikkust; |
Q. |
arvestades, et tehnoloogia areng nutitoodete ja -teenuste alal võib tuua kasu teadmistepõhisele majandusele, mis põhineb kättesaadava teabe kogusel, kvaliteedil ja juurdepääsetavusel, ning võib seega aidata paremini kohanduda tarbija vajadustega; |
R. |
arvestades, et küberturvalisus on selle tagamiseks hädavajalik, et andmeid ei moonutata või väärkasutata kuritahtlikult nii, et tehisintellekt toimiks kodanikele või ettevõtetele kahjulikul viisil (see kahjustaks tööstust ja tarbijate usaldust tehisintellekti vastu); arvestades, et tehisintellekti areng tähendab, et meetmete võtmisel ja otsuste tegemisel tuginetakse nendele süsteemidele üha rohkem, mis omakorda nõuab ELis kõrgeid kübervastupidavusvõime standardeid, et vältida küberturvalisuse rikkumisi ja tõrkeid; |
S. |
arvestades, et üha suurem automatiseerimine nõuab, et tehisintellekti rakenduste väljatöötamise ja turustamisega seotud isikud võtaksid algusest peale arvesse turvalisuse ja eetikaga seotud kaalutlusi ja võtaksid seeläbi teadmiseks, et nad peavad olema valmis võtma toodetava tehnoloogia kvaliteedi eest õigusliku vastutuse; |
T. |
arvestades, et usaldusväärse ökosüsteemi ülesehitamine tehisintellekti tehnoloogia arendamiseks peaks põhinema andmepoliitika ülesehitusel; arvestades, et see nõuab sujuva ja lihtsustatud andmekogumis- ja -haldusprogrammide loomist haridusalaste teadusuuringute eesmärgil, et võimaldada arendada tehisintellekti paljudes valdkondades: meditsiinis, finantssektoris, bioloogias, energeetikas, tööstuses, keemia vallas või avalikus sektoris; arvestades, et tehisintellekti andmepõhine ökosüsteem võiks hõlmata üleeuroopalisi algatusi, mis põhinevad avatud standarditel, sertifikaatide vastastikusel tunnustamisel ja läbipaistvatel koostalitlusnormidel; |
U. |
arvestades, et tehisintellekti kasutamine üksi ei taga tõde ega õiglust, kuna andmete kogumisel ja algoritmide kirjutamisel võib esineda kallutatust, sest seda esineb ka ühiskonnas; arvestades, et kallutatust peaks aitama vältida andmete kvaliteet, algoritmide ülesehitus ja pidev ümberhindamine; |
V. |
arvestades, et tehisintellekti ja robootikat tuleks arendada ja kasutada inimesekesksel viisil, eesmärgiga abistada inimesi tööl ja kodus; arvestades, et tehisintellekti võib kasutada ka selleks, et inimesed ei peaks tegema ohtlikke töid; |
W. |
arvestades, et automatiseeritud ja algoritmidel põhineva otsustamise edasine arendamine ja laialdane kasutamine mõjutab valikuid, mida inimesed (nt ettevõtjad või internetikasutajad) ning haldus-, kohtu- või muud avaliku sektori asutused seoses lõplike tarbimis-, ettevõtlus- või juhtimisotsustega teevad; arvestades, et automatiseeritud ja algoritmidel põhinevasse otsustamisprotsessi tuleb integreerida kaitsemeetmed ja inimkontrolli võimalus; |
X. |
arvestades, et masinõpe tekitab ka probleeme seoses sellega, kuidas tagada mittediskrimineerimine, nõuetekohane menetlus, läbipaistvus ja otsustamisprotsesside arusaadavus; |
Y. |
arvestades, et tehisintellekt on üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamise seisukohast oluline vahend ning liikmesriigid peaksid seega võtma kasutusele poliitikameetmed, et edendada investeeringuid, teha rahalised vahendid teadus- ja arendustegevusele kättesaadavaks ning tegeleda tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu takistavate tõkete kõrvaldamisega; |
Z. |
arvestades, et tehisintellekti kommertsplatvormid on jõudnud testimisetapist edasi reaalsete tervishoiu-, keskkonna-, energia- ja transpordivaldkonna rakendusteni; arvestades, et kõik olulisemad veebiplatvormid ja suurandmete rakendused on ehitatud üles masinõppele; |
AA. |
arvestades, et Euroopa teadlased ja ettevõtjad tegelevad mitmesuguste plokiahela teemadega, mis puudutavad näiteks tarneahelat, valitsemissektori teenuseid, rahandust, asjade internetti, tervishoidu, meediat, arukaid linnu, energiat ja transporti; arvestades, et Euroopa on plokiahelaga seotud olulistes valdkondades, nagu tehisintellekt, arvestatav tegija; arvestades, et plokiahel võib täita Euroopa uuendustegevuse edendamisel olulist rolli; |
AB. |
arvestades, et küberturvalisusega seotud tehnoloogiad (näiteks digitaalne identiteet, krüptograafia või sissetungituvastus) ja nende kasutamine sellistes valdkondades nagu rahandus, neljanda põlvkonna tööstus, energeetika, transport, tervishoid ja e-valitsus, on hädavajalikud, et kindlustada veebis tegutsemise ja veebitehingute turvalisus ja usaldusväärsus nii kodanike, avaliku sektori asutuste kui ka ettevõtete jaoks; |
AC. |
arvestades, et teksti- ja andmekaeve kujutab endast tehisintellekti ja masinõppe rakenduste alustala ning on VKEde ja idufirmade jaoks ülioluline, sest võimaldab neile juurdepääsu suurtele andmemahtudele, mis on vajalikud tehisintellekti algoritmide treenimiseks; |
AD. |
arvestades, et tehisintellekt võib osutuda väga energiamahukaks; arvestades, et seda silmas pidades on oluline, et tehisintellekti kasutataks kooskõlas ELis kehtivate energiatõhususe ja ringmajanduse alaste eesmärkidega; |
AE. |
arvestades, et tehisintellekt peaks täielikult toetama kõiki Euroopa keeli ja andma kõikidele eurooplastele võrdsed võimalused kaasaegse tehisintellekti arengust mitmekeelses Euroopa infoühiskonnas kasu saada; |
AF. |
arvestades, et kõrgtehnoloogiaga seotud tööstuse ja teenuste valdkonnas on tehisintellektil põhiroll Euroopa muutmisel „idufirmade maailmajaoks“, kasutades Euroopas majanduskasvu loomiseks uusimaid tehnoloogiaid (eelkõige tervisetehnoloogia, tervishoiuteenuste ja -programmide, ravimite väljatöötamise, robootika ja robotkirurgia, krooniliste haiguste ravi, meditsiinilise tomograafia ja tervisekaartide valdkonnas) ning kindlustades kestliku keskkonna ja toidu ohutu tootmise; arvestades, et tehisintellekti valdkonna teadusuuringute ja patentide arvestuses jääb Euroopa praegu Põhja-Ameerikast ja Aasiast maha; |
AG. |
arvestades, et tehisintellekti tehnoloogiate arendamine võib aidata kaasa kroonilise haigusega ja puuetega inimeste elu parandamisele ning lahendada selliseid sotsiaalseid probleeme nagu vananev elanikkond, muutes tervisetehnoloogia tervishoiuteenuste osutamisel täpsemaks ja tõhusamaks; |
AH. |
arvestades, et tehisintellektil ja robootikal on tervishoius väga palju kasutusviise, näiteks muu hulgas tervisekaartide ja -andmete haldamine, korduvate tööde tegemine (testide, röntgen- ja kompuutertomograafiauuringute analüüs, andmesisestus), ravi kavandamine, digikonsultatsioon (näiteks meditsiiniline konsultatsioon isiku haigusloo ja üldiste meditsiiniliste teadmiste põhjal), virtuaalsed õed, ravimite õige kasutamise jälgimine, ravimite loomine, täppismeditsiin (kuna geneetikas ja genoomikas otsitakse DNAs sisalduvast teabest mutatsioone ja seoseid haigusega), tervisekontroll, tervishoiusüsteemi analüüs; |
AI. |
arvestades, et kättesaadavus ei tähenda kõigile samu teenuseid ja seadmeid; arvestades, et tehisintellekti ja robootika kättesaadavus põhineb kaasaval kavandamisel ja kujundamisel; arvestades, et kujundamisel tuleb lähtuda kasutaja vajadustest, soovidest ja kogemustest; |
AJ. |
arvestades, et robotite autonoomsusega, nende ilmse inimliku empaatia puudumisega ning nende mõjuga arsti ja patsiendi suhtele on seotud suured eetilised, psühholoogilised ja õiguslikud probleemid, mida ei ole ELi tasandil veel nõuetekohaselt käsitletud, eelkõige mis puudutab patsientide isikuandmete kaitset, vastutust ning kaasnevaid uusi majandus- ja töösuhteid; arvestades, et täielikust „autonoomiast“ saab rääkida ainult inimeste puhul; arvestades, et tehisintellekti jaoks on vaja tugevat õigus- ja eetikaraamistikku; |
AK. |
arvestades, et tehisintellekti kasutuselevõtt peab eriti tervishoiu valdkonnas alati põhinema „inimene kasutab masinat“ vastutuspõhimõttel; |
1. Tehisintellektile ja robootikale toetuv ühiskond
1.1. Töö tehisintellekti ja robootika ajastul
1. |
rõhutab, et tehisintellektiga kombineeritud automatiseerimine suurendab tootlikkust ja seega ka toodangut; märgib, et – nagu ka eelmiste tehnoloogiliste revolutsioonide puhul – mõned töökohad küll kaovad, kuid uued tekivad asemele, muutes elusid ja töötavasid; rõhutab, et robootika ja tehisintellekti järjest suurem kasutamine peaks aitama vähendada inimeste kokkupuudet kahjulike ja ohtlike oludega, luua kvaliteetseid ja inimväärseid töökohti ning parandada tootlikkust; |
2. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid keskenduksid töötajate ümberkoolitamisele sektorites, mida ülesannete automatiseerimine kõige enam mõjutab; rõhutab, et uued haridusprogrammid peaksid keskenduma töötajate oskuste arendamisele, et nad sobiksid tehisintellektiga seotud uutele töökohtadele; soovitab koostada koolide jaoks digikirjaoskuse programmid ning töötada välja õpipoisiõppe ja kutsekoolitusega seotud prioriteedid, et aidata töötajatel tehnoloogia muutumisega kohaneda; |
3. |
soovitab liikmesriikidel teha koos erasektori osalejatega kindlaks riskid ja töötada välja strateegiad, et tagada vajalike ümberõppe- ja koolitusprogrammide väljatöötamine; rõhutab, et ettevõtted peavad oma vajaduste täitmiseks ise olemasoleva tööjõu koolitamisse ja ümberõppesse investeerima; |
4. |
rõhutab, et robootika arengul ELis on töösuhetele tugev mõju; on veendunud, et selle mõjuga tuleks tegeleda tasakaalustatud viisil, et soodustada taasindustrialiseerimist ja võimaldada ka töötajatel tootlikkuse kasvust kasu saada; |
5. |
märgib, et praegusel tööstusmaastikul on omanike ja töötajate vaheline tasakaal väga habras; on seisukohal, et selleks, et teha tehisintellekti tööstuses rakendamisel edusamme, tuleks sotsiaalpartneritega ulatuslikult konsulteerida, kuna tööstusharus töötavate inimeste arvu võimalik muutumine nõuab ennetavate poliitikameetmete võtmist, et aidata töötajatel uute nõudmistega kohaneda ja tagada kasu võimalikult laialdane jagunemine; märgib, et see nõuab tööturupoliitika, sotsiaalkindlustussüsteemide ja maksustamise ümbermõtestamist ja muutmist; |
6. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid töö saamist takistavate tõketega, nagu ülekvalifitseeritus; |
7. |
on veendunud, et digitaalne kirjaoskus on tehisintellekti edasise arengu seisukohast äärmiselt oluline, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja digioskuste alase koolituse ja ümberõppe strateegiad ja rakendaksid neid; märgib, et digikirjaoskus võib toetada ulatuslikku ja kaasavat osalust andmepõhise majandusega seotud lahendustes ning lihtsustada suhtlust ja koostööd kõigi sidusrühmadega; |
8. |
märgib, et kuna see puudutab igas vanuses inimesi, on vaja õppekavasid kohandada ning muu hulgas luua uued õppimisvõimalused ja võtta kasutusele uued õpetamistehnoloogiad; rõhutab, et haridusega seotud aspektidega tuleks nõuetekohaselt tegeleda; on eelkõige seisukohal, et digioskused, sealhulgas kodeerimine, tuleb viia sisse haridus- ja koolituskavadesse alates algkoolist kuni elukestva õppeni; |
1.2. Tehisintellekti kuritahtlik kasutamine ja põhiõigused
9. |
rõhutab, et tehisintellekti kuritahtlik või hooletu kasutamine võib ohustada digijulgeolekut ning füüsilist turvalisust ja avalikku julgeolekut, kuna seda võidakse kasutada infoühiskonna teenuste ja ühendatud masinate vastu suunatud ulatuslike, sihipäraste ja väga tõhusate rünnakute korraldamiseks, väärinfo levitamise kampaaniateks ja üldiselt inimeste enesemääramisõiguse vähendamiseks; rõhutab, et tehisintellekti kuritahtlik või hooletu kasutamine võib ohustada ka demokraatiat ja põhiõigusi; |
10. |
kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku raamistiku kohta, millega muudetaks karistatavaks tajuga manipuleerimine, näiteks kui isikustatud sisu või uudisvoog toob kaasa negatiivsed tunded ja moonutab reaalsustaju, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed (näiteks mis puutub valimistulemustesse või moonutatud arusaama sotsiaalsetest küsimustest, nagu ränne); |
11. |
rõhutab, kui oluline on tunnustada, teha kindlaks ja jälgida tehisintellekti arengus ja selle ümber toimuvaid murrangulisi arenguid; ergutab tehisintellekti valdkonnas tehtavate teadusuuringute raames keskenduma ka tahtmatult või kuritahtlikult moonutatud tehisintellekti ja robootika avastamisele; |
12. |
nõuab tungivalt, et komisjon võtaks teadmiseks sotsiaalsed probleemid, mis tekivad kodanike paremusjärjestusse seadmisest; rõhutab, et kodanikke ei tohiks diskrimineerida nende pingereakoha alusel ja et neil peaks olema õigus teisele võimalusele; |
13. |
väljendab suurt muret tehisintellekti rakenduste, sealhulgas näo- ja kõnetuvastuse kasutuselevõtu pärast nn emotsionaalse järelevalve programmides, st töötajate ja kodanike vaimse seisundi jälgimisel, et suurendada tootlikkust ja säilitada sotsiaalne stabiilsus, kusjuures mõnikord kasutatakse neid koos nn ühiskondlike hindamissüsteemidega (näiteks Hiinas); rõhutab, et sellised programmid on vastuolus Euroopa väärtuste ja normidega, mis kaitsevad inimeste õigusi ja vabadusi; |
2. Tehnoloogiline teekond tehisintellekti ja robootikani
2.1. Teadus- ja arendustegevus
14. |
tuletab meelde, et Euroopal on maailma mastaabis juhtiv tehisintellektiga tegelev teaduskogukond, mis moodustab 32 % maailmas tehisintellektiga tegelevatest teadusasutustest; |
15. |
väljendab heameelt digitaalse Euroopa programmi käsitleva komisjoni ettepaneku üle ning tehisintellektile eraldatud 2,5 miljardi euro suuruse eelarve üle, samuti suurema rahastuse üle programmist „Horisont 2020“; mõistab, kui oluline on, et lisaks liikmesriikidele ja tööstussektoritele rahastab tehisintellektiga seotud teadusuuringuid ka EL, ning tunnistab, et avaliku sektori, erasektori ja ELi teadusprogrammid peavad tegema koostööd; |
16. |
toetab digitaalse Euroopa programmi tegevuseesmärke, milleks on ehitada liidus üles põhiline tehisintellekti võimekus ja seda tugevdada, teha see kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele ning tugevdada liikmesriikides olemas olevaid tehisintellekti testimise ja sellega eksperimenteerimise võimalusi ja ühendada need võrku; |
17. |
ergutab liikmesriike edendama eri sidusrühmi hõlmavaid partnerlusi, et tuua kokku eri tööstusharud, uurimisasutused ja ühised tehisintellektiga tegelevad tippkeskused; |
18. |
rõhutab, et tehisintellekti alastes teadusuuringutes tuleks lisaks tehisintellekti tehnoloogia ja innovatsiooni arengu teemadele tegeleda ka tehisintellektiga seotud sotsiaalsete, eetiliste ja vastutuse küsimustega; on veendunud, et kõikide kasutusele võetavate tehisintellekti lahenduste puhul tuleb eetikaküsimused lahendada juba nende väljatöötamisetapis; |
19. |
rõhutab, et tehisintellektialased teadusuuringud ja muud sellega seotud tegevused peaksid ergutama edusamme ühiskonna ja keskkonna heaks ning olema kooskõlas ettevaatuspõhimõtte ja põhiõigustega; rõhutab, et kõik, kes on seotud tehisintellekti arendamise, rakendamise, levitamise ja kasutamisega, peaksid arvesse võtma ja austama inimväärikust ning üksikisiku ja terve ühiskonna enesemääramisõigust ja heaolu (nii füüsilist kui ka vaimset), ennetama võimalikku mõju turvalisusele ja võtma kaitse tasemega proportsionaalseid ettevaatusabinõusid, kaasa arvatud üldsust või keskkonda ohustada võivate tegurite viivitamatu avalikustamine; |
20. |
rõhutab, et konkurentsivõimeline teaduskeskkond on tehisintellekti arendamise võti; rõhutab, kui oluline on toetada tipptasemel teadusuuringuid, sealhulgas alusuuringuid ning riskantseid, kuid suure kasuteguriga projekte, ja edendada kogu liitu hõlmavat Euroopa teadusruumi, kus oleks rahastamise, liikuvuse ning taristule ja tehnoloogiale juurdepääsu seisukohast atraktiivsed tingimused ja mis oleks kolmandate riikide ja väljastpoolt liitu pärinevate eksperditeadmiste suhtes avatud, tingimusel et see ei kahjusta ELi küberjulgeolekut; |
21. |
rõhutab, et ELi teadlased teenivad jätkuvalt märkimisväärselt vähem kui USA ja Hiina teadlased ning et see on nende Euroopast lahkumise peamiseks põhjuseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keskenduma parimate talentide Euroopa ettevõtetesse meelitamisele ning kutsub liikmesriike üles looma atraktiivseid tingimusi; |
22. |
rõhutab, et Euroopa peab pühendama oma uue tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate (7) juhtalgatuse tehisintellektile, pöörates erilist tähelepanu inimkesksele lähenemisviisile ja keeletehnoloogiale; |
23. |
on veendunud, et tehisintellekt, masinõpe ja hüppeline areng andmete kättesaadavuses ja pilvandmetöötluses toetavad teadusalgatusi, mille eesmärk on mõista bioloogiat nii molekulide kui ka raku tasandil, suunata ravimeetodite väljatöötamist ning analüüsida andmevooge, et avastada terviseohte, prognoosida haiguspuhanguid ja nõustada patsiente; märgib, et andmekaeve ja andmetes navigeerimise tehnikaid saab kasutada selleks, et teha kindlaks puudusi, ohte, suundumusi ja mustreid hoolduses; |
24. |
rõhutab, et kuna risk on tehisintellektialaste teadusuuringute vältimatu ja lahutamatu osa, tuleks välja töötada töökindlad riskide hindamis- ja juhtimisprotokollid, mida tuleks ka täita, võttes arvesse, et kahju oht ei tohiks olla tavalisest suurem (st inimesed ei tohiks kokku puutuda suuremate ja lisariskidega kui muidu); |
2.2. Investeeringud
25. |
märgib, et sellesse valdkonda on oluline rohkem investeerida, et säilitada konkurentsivõime; tunnistab, et kuigi enamik selle valdkonna investeeringutest ja innovatsioonist tuleb erasektorist, tuleks ka liikmesriike ja komisjoni julgustada selle valdkonna teadusuuringutesse jätkuvalt investeerima ja oma arenguprioriteete määratlema; väljendab heameelt InvestEU ettepaneku üle ja teiste avaliku ja erasektori partnerluste üle, millega edendatakse erarahastamist; on seisukohal, et era- ja avaliku sektori investeeringute koordineerimist tuleks julgustada, et tagada sihipärane areng; |
26. |
rõhutab, et tehisintellekti investeerimist, mida võib iseloomustada märkimisväärne ebakindlus, tuleks täiendada ELi vahenditest (näiteks Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi, InvestEU ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu), sest need kavad saavad aidata riske jagada; |
27. |
nõuab tungivalt, et komisjon ei lubaks rahastada ELi vahenditest tehisintellekti kasutamist relvades; nõuab tungivalt, et komisjon ei lubaks eraldada ELi raha ettevõtetele, mis uurivad ja arendavad tehisteadvust; |
28. |
soovitab komisjonil tagada, et ELi rahaliste vahenditega ellu viidavate teadusuuringutega seonduv intellektuaalomand jääks ELi ja Euroopa ülikoolidele; |
2.3. Innovatsioon, ühiskondlik heakskiit ja vastutus
29. |
märgib, et kõik suuremad tehnoloogilised edusammud on nõudnud üleminekuperioodi, et suurem osa ühiskonnast asjaomast tehnoloogiat paremini mõistma hakkaks ja selle oma igapäevaellu lõimiks; |
30. |
märgib, et konkreetse tehnoloogia tulevik sõltub ühiskondlikust heakskiidust, mistõttu tuleks pöörata suuremat tähelepanu tehnoloogia kasulikkuse piisavale selgitamisele, et tagada tehnoloogia ja selle kasutamise parem mõistmine; märgib samuti, et kui ühiskonda tehisintellektil põhinevast tehnoloogiast ei teavitata, ei ole innovatsiooniimpulss selles sektoris nii tugev; |
31. |
on arvamusel, et üldsuse heakskiit sõltub sellest, kuidas avalikkust tehisintellekti võimalustest, probleemidest ja arengust teavitatakse; soovitab liikmesriikidel ja komisjonil hõlbustada juurdepääsu usaldusväärsele teabele peamiste tehisintellekti ja robootikat puudutavate probleemide (eraelu puutumatus, ohutus ja otsuste tegemise läbipaistvus) kohta; |
32. |
väljendab heameelt regulatiivse katsekeskkonna kasutamise üle, et tutvustada uusi innovaatilisi mõtteid koostöös seadusandjatega, sest see võimaldab lõimida tehnoloogiasse kohe algusest peale kaitsemeetmed ning soodustab ja ergutab tehnoloogia turuleviimist; rõhutab vajadust tehisintellektispetsiifilise regulatiivse katsekeskkonna kasutuselevõtu järele, et testida tehisintellektitehnoloogia ohutut ja tulemuslikku kasutamist reaalses keskkonnas; |
33. |
märgib, et tehisintellekti laiaulatuslikumaks aktsepteerimiseks ühiskonnas on vaja tagatisi, et kasutatavad süsteemid on ohutud ja turvalised; |
34. |
märgib, et tehisintellekt ja keeletehnoloogia saavad Euroopa ühtsust selle mitmekesisuses arvestatavalt edendada, näiteks seoses järgmisega: automatiseeritud tõlge, dialoogisüsteemid ja isiklikud abilised, kõneliidesed robotite ja asjade interneti jaoks, arukas analüütika või veebipropaganda, libauudiste ja viha õhutamise automatiseeritud tuvastamine; |
2.4. Eeltingimused: ühenduvus, andmete kättesaadavus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus ning pilvtaristu
35. |
rõhutab, et robootika ja tehisintellekti tehnoloogiate lõimimine majandusse ja ühiskonda nõuab digitaristut, mis pakub piisavat ühenduvust; |
36. |
rõhutab, et ühenduvus on hädavajalik, et Euroopast saaks gigabitiühiskonna osa, ning tehisintellekt on selge näide hüppeliselt suurenenud nõudlusest kvaliteetse, kiire, turvalise ja ulatusliku ühenduvuse järele; on veendunud, et liit ja liikmesriigid peaksid jätkuvalt edendama meetmeid, mille abil stimuleerida investeerimist väga suure läbilaskevõimega võrkudesse ELis ja nende kasutuselevõttu; |
37. |
rõhutab, et 5G kiire, ohutu ja turvaline areng on hädavajalik tagamaks, et liidul on võimalik kasutada tehisintellekti potentsiaali täielikult ära ja vältida küberjulgeoleku alaseid ohte, lisaks võimaldab see ajakohastada ja arendada Euroopa majanduse alustalaks olevaid tööstusharusid ja teenuseid ning toetada uute teenuste, toodete ja turgude esilekerkimist, eesmärgiga kaitsta uusi töökohti ja suurt tööhõivet; |
38. |
tuletab meelde, et kvaliteetsete ja mõtestatud andmete kättesaadavus on tehisintellekti valdkonnas reaalse konkurentsi tagamiseks ülioluline, ning nõuab, et avaliku sektori asutused looksid võimalused andmete tootmiseks, jagamiseks ja haldamiseks, muutes avaliku sektori teabe ühisvaraks ja kaitstes samal ajal eraelu puutumatust ja tundlikke andmeid; |
39. |
rõhutab, kui oluline on süvaõppes kasutatavate andmete kvaliteet; märgib, et vähekvaliteetsete, aegunud, puudulike või ebatäpsete andmete kasutamine võib tingida ekslike prognooside tegemist, mis võib omakorda põhjustada diskrimineerimist ja kallutatust; |
40. |
on veendunud, et isikustamata andmete vaba liikumist reguleerivad uued liidu õigusnormid võimaldavad saada andmepõhiseks innovatsiooniks rohkem ja rohkem andmeid, lihtsustades VKEde ja idufirmade jaoks innovaatiliste tehisintellektipõhiste teenuste väljatöötamist ja uutele turgudele sisenemist, võimaldades samal ajal kodanikel ja ettevõtetel saada kasu parematest toodetest ja teenustest; |
41. |
märgib, et kui tööstusvaldkonna väljakujunenud sidusrühmad tehisintellekti arendajatega koostööd teevad, võib tehisintellekt paljudes sektorites tõhusust, mugavust ja heaolu suurendada; märgib lisaks, et praegu on sidusrühmade valduses suur hulk andmeid, mis ei ole loomult isiklikud, ja partnerluste kaudu saaks seda kasutada tõhususe suurendamiseks; on seisukohal, et selle saavutamise eelduseks on tehisintellekti kasutajate ja arendajate vaheline koostöö; |
42. |
rõhutab, et koostalitlusvõime ja andmete täpsus on uue tehnoloogia usaldusväärsuse ja kõrgete ohutusstandardite tagamise jaoks väga olulised; |
43. |
on arvamusel, et selleks, et ELi kasutajatele kohandatud tehisintellekti rakendused edu saavutaksid, on sageli vaja kohalikku turgu põhjalikult tunda ning samuti on vaja juurdepääsu piisavatele kohalikele andmetele ja nende andmete kasutamist andmestike treenimiseks ning süsteemide katsetamiseks ja valideerimiseks, eriti loomuliku keele töötlemisega seotud sektorites; palub liikmesriikidel hõlbustada kvaliteetsete, koostalitlusvõimeliste ning nii avaliku sektori kui ka eravalduses olevate avatud andmete kättesaadavust; |
44. |
rõhutab vajadust tagada suurandmeid käsitleva ELi poliitika võimalikult suur järjepidevus; |
45. |
väljendab heameelt meetmete üle, millega lihtsustatakse ja toetatakse andmete piiriülest vahetamist ja jagamist; |
46. |
märgib, et praegu ei jagata andmeid sugugi nii palju, kui oleks võimalik, ning suur hulk andmetest on alakasutatud; |
47. |
tunnistab, et andmete jagamise suhtes ollakse tõrksad, ning rõhutab, et selle ergutamiseks tuleb meetmeid võtta; märgib, et andmete jagamise suutlikkust mõjutab suurel määral ka ühiste standardite puudumine; |
48. |
peab kiiduväärseks selliseid õigusnorme nagu andmete vaba liikumise määrus ja nende olulisust valdkondades, nagu tehisintellekt, et võimaldada tulemuslikumaid ja tõhusamaid protsesse; |
49. |
leiab, et kehtestada tuleb suuremad turupõhised stiimulid, et hõlbustada andmete juurdepääsetavust ja jagamist; võtab teadmiseks, et andmete avatus võib mõjutada andmetesse investeerimist; |
50. |
nõuab andmete omandiõiguse normide ja kehtivate õigusraamistike selgemaks muutmist; märgib, et regulatiivne ebakindlus on muutnud tööstuse liiga ettevaatlikuks; |
51. |
rõhutab pilvandmetöötluse ja kõrgjõudlusega andmetöötlusega seotud Euroopa algatuste olulisust, sest need edendavad veelgi süvaõppe algoritmide arendamist ja suurandmete töötlemist; on sügavalt veendunud, et selleks, et need algatused oleksid edukad ja aitaksid tehisintellekti arengule kaasa, peab taristu olema avatud nii avaliku kui ka erasektori üksustele nii liidust kui ka mujalt ja selle juurdepääsetavust tuleb võimalikult vähe piirata; |
52. |
väljendab heameelt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte loomise üle; toonitab, et superandmetöötlus- ja andmetaristu on hädavajalikud selleks, et tagada tehisintellekti tehnoloogiate ja rakenduste arendamiseks vajalik konkurentsivõimeline innovatsiooni ökosüsteem; |
53. |
rõhutab, et pilvandmetöötlusel on tehisintellekti kasutuselevõtu stimuleerimisel keskne roll; toonitab, et pilveteenustele juurdepääs võimaldab eraettevõtetel, avaliku sektori asutustel, teadus- ja akadeemilistel asutustel ning kasutajatel arendada ja kasutada tehisintellekti tõhusal ja majanduslikult elujõulisel viisil; |
3. Tööstuspoliitika
54. |
tuletab meelde, et kuigi tehisintellekti ja robootika valdkonna tööstusrakendused on kasutusel juba pikka aega, on saavutatakse selles valdkonnas üha rohkem ning nende kasutusvõimalused üha laienevad ja mitmekesistuvad; on arvamusel, et mis tahes reguleeriv raamistik peaks tagama paindlikkuse, mis muudab võimalikuks innovatsiooni ning tehisintellekti uute tehnoloogiate ja kasutusvõimaluste vaba arengu; |
55. |
rõhutab, et tehisintellekti kohaldamisala ja kasutamisvõimaluste kindlaksmääramise protsessis tuleks juhinduda vajadustest ja põhimõtetest, mille puhul võetakse arvesse soovitud tulemust ning majanduslikust ja sotsiaalsest vaatepunktist parimat viisi selle saavutamiseks; on veendunud, et selge poliitika olemasolu kõigis arendusetappides toob kaasa eesmärgipärase rakendamise ning aitab tegeleda ohtude ja probleemidega; |
56. |
soovitab avaliku ja erasektori partnerluste kasutamist ja edendamist, et uurida lahendusi põhilistele probleemidele, nagu andmete ökosüsteemide rajamine, juurdepääsu soodustamine, andmete jagamine ja andmevood, kaitstes samal ajal inimeste õigust eraelu puutumatusele; |
57. |
rõhutab, et tulevaste tehisintellektisüsteemide üks oluline probleem on tarkvara tootmise tehnoloogia ebaühtlane kvaliteet, ning rõhutab, et seetõttu on väga vaja tehisintellektisüsteemide ülesehitamist ja kasutamist standardida; |
58. |
võtab ülemaailmselt tehtava töö teadmiseks ja tunnistab vajadust töötada koos partneritega, eriti OECD ja G20ga, aktiivselt sektori tuleviku kujundamise nimel, et tagada ELi konkurentsivõime säilimine ja riikide võrdne juurdepääs ning tehisintellekti arendamisest saadava kasu võimalikult laialdane jagunemine; |
59. |
märgib murega, et mitmed väljastpoolt Euroopat pärit ettevõtted ja kolmandate riikide üksused kasutavad üha enam tehisintellektil põhinevaid prognoosimismudeleid, et pakkuda ELi turgudel teenuseid ja saada sealt lisaväärtust, eriti kohalikul tasandil, ning jälgida ja võib-olla ka mõjutada poliitilist mõtlemist, ohustades seega potentsiaalselt liidu kodanike tehnoloogilist suveräänsust; |
60. |
rõhutab, et üldsuse toetus tehisintellektile peaks koonduma nendesse strateegilistesse sektoritesse, milles ELil on suurimad võimalused olla ülemaailmsel tasandil juhtivas rollis ning millel on üldise avaliku huviga seotud lisaväärtus; |
3.1. Prioriteetsed valdkonnad
3.1.1. Avalik sektor
61. |
rõhutab, et avalik sektor võib tehisintellektist ja robootikast mitmel moel kasu saada, ning väljendab heameelt suuremate investeeringute üle teadus- ja arendustegevusse, et tagada selle areng; |
62. |
rõhutab, et liikmesriigid peaksid investeerima ka haridusse ja tehisintellekti alastesse koolitusprogrammidesse, et aidata avaliku sektori töötajaid tehisintellekti ja robootika kasutuselevõtul; märgib, et kodanikele, kes kasutavad tulevikus avaliku sektori teenuseid, mida osutatakse tehisintellektisüsteemide ja robootika abil, tuleks korraldada teavituskampaaniaid, et vähendada andmete pärast muretsemist ja tekitada usaldust; |
63. |
rõhutab, et avaliku sektori teave on erakordne andmevaramu, mis võib aidata teha kiireid edusamme ja töötada välja uue strateegia uute digitehnoloogiate, eriti tehisintellekti kasutuselevõtuks; |
64. |
on veendunud, et usaldusväärse tehisintellekti kasutuselevõtt avalikus sektoris võib aidata märkimisväärselt kaasa avaliku sektori otsuste tegemise protsessi reformimisele ja parandada avalikke teenuseid, samuti võib see soodustada tehisintellekti laiemat kasutuselevõttu teistes sektorites; |
65. |
võtab teadmiseks, et robootikat kasutatakse protsesside automatiseerimiseks, ja võtab teadmiseks mõju, mida see on avaldanud avaliku sektori protsesside parandamisele; võtab teadmiseks selle koostalitlusvõime olemasolevate süsteemidega; |
66. |
palub liikmesriikidel digitehnoloogiale üleminekut toetada, olles tehisintellektil põhineva tehnoloogia peamiseks vastutustundlikuks kasutajaks ja ostjaks; rõhutab selles kontekstis, et liikmesriigid peavad kohandama oma andmepoliitikat, mis puudutab muu hulgas avaliku sektori andmete kogumist, kasutamist, andmehoidlaid või annoteerimist, et võimaldada tehisintellekti kasutuselevõttu kogu avalikus sektoris; |
67. |
rõhutab vajadust kaasata üldsus tehisintellekti arendamise protsessi; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema avaliku sektori vahenditest rahastatavad või kaasrahastavad algoritmid, vahendid ja tehnoloogia kättesaadavaks avatud lähtekoodiga; |
68. |
on veendunud, et tehisintellekt on ühekordsuse põhimõtte rakendamisel väga kasulik, võimaldades eri allikatest pärit andmebaaside ja teabe kombineerimist ning lihtsustades seeläbi kodanike ja haldusasutuste vahelist suhtlust; |
69. |
kutsub Euroopa Komisjoni üles kaitsma kodanikke tehisintellekti koostatavatel pingeridadel põhinevate otsustamissüsteemide eest avalikus halduses, nagu kavatsetakse teha Hiinas; |
3.1.2. Tervishoid
70. |
rõhutab, et inimlik kontakt on inimeste eest hoolitsemisel ülioluline; |
71. |
märgib, et inimeste oodatav eluiga pikeneb ning selles kontekstis võivad tehisintellekt ja robootika tervishoiusektoris kasulikuks osutuda, sest jätavad arstidele ja õdedele rohkem aega väärtuslikumateks tegevusteks (näiteks patsientidega suhtlemiseks); |
72. |
võtab teadmiseks mõju, mida tehisintellekt on juba avaldanud heaolu, ennetuse, diagnoosimise ja teadusuuringute valdkonnas, ja märgib, et see võib olla väga kasulik ka individuaalsete hoolduslahenduste pakkumiseks; on seisukohal, et see toob lõpuks kaasa kestlikuma, tõhusama ja tulemustel põhineva tervishoiu ökosüsteemi; |
73. |
märgib, et kui diagnostikas kasutatakse lisaks inimeste pandud diagnoosidele ka tehisintellekti, kaldub veamäär olema märkimisväärselt madalam kui ainult inimarstide pandavate diagnoosi puhul; (8) |
74. |
rõhutab, et andmete kasutamist tervishoiusektoris tuleb hoolikalt ja eetiliselt jälgida ning see ei või mingil viisil takistada sotsiaalkaitse või sotsiaalkindlustuse kättesaadavust; |
75. |
on seisukohal, et kui tehisintellekti kasutatakse siiratavates meditsiiniseadmetes, peaks nende saajal olema õigus kontrollida ja muuta seadmes kasutatavat lähtekoodi; |
76. |
leiab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata suurandmete kasutamisele tervishoius, et maksimeerida võimalusi, mida need võivad kaasa tuua, näiteks parandada nii üksikute patsientide tervist kui ka liikmesriikide riiklike tervishoiusüsteemide tulemuslikkust, alandamata seejuures eetikanorme ning ohustamata kodanike eraelu puutumatust ja turvalisust; |
77. |
rõhutab siiski, et olemasolev meditsiiniseadmete heakskiitmise süsteem ei pruugi olla tehisintellekti tehnoloogiate jaoks piisav; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult edusamme nende tehnoloogiate alal ja teha vajaduse korral ettepanekuid õigusraamistiku muutmiseks, et kehtestada raamistik kasutaja (arsti/spetsialisti), tehnoloogilise lahenduse tootja ja ravi pakkuva tervishoiuasutuse vastutuse kindlaksmääramiseks; juhib tähelepanu sellele, et õiguslik vastutus kahju eest on tehisintellekti kasutamisel tervishoiusektoris keskne küsimus; rõhutab vajadust seetõttu tagada, et kasutajat ei mõjutataks alati toetama tehnilise vahendi soovitatud diagnostilist lahendust või ravi, kuna ta kardab kahjude eest kohtusse kaebamist, kui ta jõuab oma teadliku kutsealase otsuse põhjal kas või osaliselt erinevale järeldusele; |
78. |
palub liikmesriikidel ja komisjonil suurendada tervisega seotud tehisintellekti tehnoloogiate rahastust avalikus ja erasektoris; väljendab seoses sellega heameelt 24 ELi liikmesriigi ja Norra allkirjastatud koostöödeklaratsiooni üle, mille eesmärk on suurendada tehisintellekti investeerimise mõju Euroopa tasandil; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles kaaluma, kas meditsiini- ja tervishoiutöötajate koolitusprogramme tuleks ajakohastada ja standardida kogu Euroopas, et tagada liikmesriikides teadmiste kõrge tase ja võrdsed tingimused, mis puudutab robotkirurgias ja biomeditsiinis kõige arenenumate tehniliste vahendite ja tehisintellektil põhineva biomeditsiinilise tomograafia tundmist ja kasutamist; |
79. |
kutsub komisjoni üles tegelema strateegiate ja poliitikaga, mille abil viia EL üha tähtsamaks muutuvas tervishoiutehnoloogia valdkonnas maailma tippu, tagades samal ajal patsientidele juurdepääsu tõrgeteta ja tulemuslikule arstiabile; |
80. |
tunnistab, et parem diagnostika võib päästa miljoneid elusid, kuna Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 89 % Euroopa enneaegsetest surmadest põhjustatud mittenakkuslikest haigustest; |
81. |
toonitab, et tehisintellekt ja robootika on tervishoiusektoris olulised uuenduslike ennetavate, kliiniliste ja rehabilitatsiooniga seotud tavade ja meetodite jaoks ning nendest on eriti palju abi puuetega patsientidele; |
82. |
tunnistab, et andurite laialdasem kasutamine robootikas on suurendanud hooldamise ulatust ning võimaldab patsientidel saada isiklikele vajadustele paremini kohandatud ravi ja teenuseid ning kaughooldusteenuseid oma kodus, kusjuures samal ajal luuakse rohkem tähenduslikke andmeid; |
83. |
märgib, et 2017. aasta mai Eurobaromeetri uuringu (9) kohaselt tekitab robotite igapäevases tervishoius kasutamise mõte ELi kodanikes endiselt ebamugavust; palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja strateegiad ja teavituskampaaniad, mille abil tutvustada inimestele robotite igapäevase kasutamisega kaasnevaid hüvesid; juhib eelkõige tähelepanu Jaapani robootikastrateegia ambitsioonikusele; |
3.1.3. Energia
84. |
märgib, et tehisintellekt võimaldab energiatarnijatel ressursse prognoosivalt hallata (praegu kasutatakse ennetavat lähenemisviisi) ning muuta energiatootmise tõhusamaks, kuna tänu sellele kasvaks usaldusväärsus (eelkõige taastuvate energiaallikate osas) ja leitaks uute rajatiste jaoks kõige tõhusamad kohad, mis võimaldab nõudlusele paremini reageerida; |
85. |
tunnistab, et tehisintellekti loodavad täpsemad andmed taastuvenergia tootmise potentsiaali kohta annavad ettevõtetele ja üksikisikutele suurema investeerimiskindluse, kiirendades nõnda energeetikasektori üleminekut taastuvatele energiaallikatele ja aidates kaasa liidu pikaajalisele kliimaneutraalse majanduse strateegiale; |
86. |
märgib, et hoonete energiatarbimise haldamiseks kasutatakse juba anduritel põhinevaid lahendusi ning see on võimaldanud kokku hoida arvestataval hulgal energiat ja raha; |
87. |
peab kiiduväärseks tehisintellekti potentsiaali, mis puutub inimtegevuse kliimamõju hindamisse, kindlakstegemisse ja leevendamisse; märgib, et kuigi suurema digiteerimisega kaasnevad uued energiavajadused, võib see aidata muuta energiamahukad sektorid tõhusamaks ja mõista protsesse, mis võimaldaksid neid parandada; |
88. |
rõhutab, et enam digiteeritud energiasektori puhul muutuvad energiavõrgud suuremaks ja küberohtudele avatumaks; kutsub liikmesriikide ja komisjoni üles kaasama energiasektori digiüleminekusse küberturvalisust parandavad meetmed, nagu tehisintellekt; |
3.1.4. Transpordisektor
89. |
väljendab heameelt tehisintellekti ja robootika võime üle oluliselt parandada meie transpordisüsteeme, võttes kasutusele autonoomsed rongid ja mootorsõidukid; nõuab, et selles valdkonnas tehtaks rohkem teadustööd ja investeeringuid, et tagada ohutu ja tulemuslik arendustöö; rõhutab tohutult suuri võimalusi nii suuremate tehnikavaldkonna äriühingute kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks; |
90. |
märgib, et transpordisektoris inimlikke vigu vähendades võib süsteem potentsiaalselt muutuda tõhusamaks ja õnnetuste arv võib väheneda tänu selgemale otsuste tegemisele ja tehnoloogia ennustatavale iseloomule, viivitused võivad väheneda tänu võimalusele kaardistada liiklusmustreid ja pakkuda teenuseid vastavalt ajakavale ning võimalik on saavutada suuremat kokkuhoidu tänu vähematele juhist tingitud vigadele ja lihtsustatud siseprotsessidele; |
91. |
märgib, et isejuhtivate sõidukite suur levik ohustab tulevikus andmete privaatsust ja võib põhjustada tehnilisi rikkeid, nihutab vastutuse juhilt tootjale, mistõttu peavad kindlustusettevõtjad muutma seda, kuidas nad kindlustusriski hindavad; |
92. |
märgib, et sõidukite ja transpordisüsteemidega suhtlemisel kasutatakse üha rohkem häälsuhtlust, kuid need tunnused on kättesaadavad ainult väheste Euroopa keelte jaoks ja seega tuleks tagada, et kõik eurooplased saavad neid võimalusi oma emakeeles kasutada; |
3.1.5. Põllumajandus ja toiduainete tarneahel
93. |
märgib, et tehisintellektil on potentsiaal katalüüsida praeguse toidusüsteemi segipaiskavat muutumist mitmekesisema, vastupanuvõimelisema, piirkondlikult kohandatud ja tervislikuma mudeli suunas tulevikuks; |
94. |
võtab teadmiseks rolli, mis tehisintellektil võib olla jõupingutustes, et aidata lahendada toiduga kindlustatuse küsimusi, prognoosida näljahäda ja toidust tingitud haiguste puhanguid, vähendada toidukadu ja toidu raiskamist ning parandada maa, vee ja teiste ökosüsteemi tervise jaoks ülioluliste keskkonnaressursside kestlikku majandamist; |
95. |
rõhutab, et tehisintellekt saab sekkuda kriitilistes punktides kogu toidusüsteemi väärtusahelas alates tootmisest kuni tarbimiseni ning suurendada meie suutlikkust muuta põhjalikult viisi, kuidas me toitu toodame, töötleme ja ostame, alates teadlikumast maakasutuse planeerimisest; |
96. |
märgib, et tehisintellektiga saab parandada ressursside haldamist ja sisendite tõhusust, aidata vähendada saagikoristusjärgset raiskamist ja mõjutada tarbimisvalikuid; |
97. |
märgib, et täppispõllumajanduse vormis tehisintellektil on potentsiaal põllumajanduslik toidutootmine ja ka laiem maahaldus „segi paisata“, parandades maakasutuse planeerimist, prognoosides maakasutuse muutumist ja jälgides põllukultuuride tervist, suutes samal ajal muuta äärmuslike ilmastikusündmuste prognoosimist; |
98. |
märgib, et tehisintellektiga saab muuta radikaalselt tootmisvahendite tarnet, kahjuritõrjet ja põllumajandusettevõtete juhtimist, mõjutada põllumajandustootmise tavasid, muuta kindlustustoodete üleandmise viise ning aidata prognoosida ja vältida tulevikus näljahäda ja raskeid akuutse alatoitumuse puhanguid; |
99. |
märgib, et tehisintellekt võib tuua kaasa paremate otsuste tegemise selle kohta, kuidas hallata põllumajandusettevõtete süsteeme ja stimuleerida otsustamise tugi- ja soovitussüsteemide arendamist, parandades põllumajandusettevõtete tõhusust ja nende tervist; |
3.1.6. Küberturvalisus
100. |
märgib, et küberturvalisus on tehisintellekti oluline aspekt, eriti võttes arvesse läbipaistvusega seotud probleeme kõrgtasemel tehisintellekti puhul; on seisukohal, et tehnoloogilist perspektiivi, sealhulgas lähtekoodi auditeerimist ning läbipaistvuse ja vastutusega seotud nõudeid tuleks täiendada institutsioonilise lähenemisega, mille puhul tegeletakse probleemidega, mis on seotud teistes riikides arendatud tehisintellekti viimisega ELi ühtsele turule; |
101. |
nõuab küberturvalisust käsitleva õigusakti kiiret rakendamist; märgib, et ELi sertifitseerimissüsteemid peaksid tagama ohutute tehisintellekti ja robootika süsteemide vastupanuvõimelisema arendamise ja kasutuselevõtu; |
102. |
on arvamusel, et tehisintellekt võib samal ajal olla nii küberjulgeoleku oht kui ka küberrünnete vastu võitlemise vahend; on arvamusel, et Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeamet (ENISA) peaks koostama tehisintellekti valdkonna küberjulgeolekut käsitleva tegevuskava, milles tuleks hinnata ja käsitleda tehisintellektile omaseid ohte ja nõrkusi; |
103. |
toonitab, kui oluline on tööstusliku baasi kui tehisintellekti turvalise arendamise ühe strateegilise komponendi tugevdamine; rõhutab, et küberjulgeoleku ambitsioonika taseme, andmekaitse ja usaldusväärsete IKT-teenuste tagamiseks peab EL investeerima oma tehnoloogilisse sõltumatusesse; rõhutab tungivat vajadust, et EL arendaks välja omaenda taristu, andmekeskused, pilvesüsteemid ja sellised komponendid, nagu graafilised protsessorid ja kiibid; |
104. |
märgib, et kuna tehisintellekt areneb ja häkkerid muutuvad järjest teadlikumaks, on kindlasti vaja vastupidavaid küberturvalisusega seotud lahendusi; |
105. |
tunnistab, et tehisintellekti lahenduste rakendamine küberturvalisuse valdkonnas võimaldab ohtude prognoosimist, ennetamist ja leevendamist; |
106. |
rõhutab, et kuigi tehisintellekt suudab pakkuda ohtude tuvastamise puhul suuremat hõlmatust, on hädavajalik nende ohtude inimtõlgendus, et teha kindlaks, kas oht on tõeline või mitte; |
107. |
kutsub komisjoni üles uurima selliste plokiahelal põhinevate küberturvalisuse rakenduste kasutamist, mis parandavad tehisintellekti taristute vastupanuvõimet, usaldust ja stabiilsust andmete krüptimise vahenduseta mudelite kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles uurima võimalust kodanikke nende andmete eest sümboolse tasu eest premeerida; |
108. |
kutsub komisjoni üles tugevdama ELi küberturvalisuse alast suutlikkust, ühendades ja koordineerides veelgi jõupingutusi kogu Euroopas; |
3.1.7. VKEd
109. |
tunnistab VKEde olulisust tehisintellekti edukuses; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua tehisintellekti nõudeteenuste platvorm, mis tõhustab tehnoloogiasiiret ja katalüüsib idufirmade ja VKEde kasvu; kutsub komisjoni üles edendama tehisintellekti valdkonna digitaalse innovatsiooni keskusi, mis ei too kaasa täiendavate halduskihtide loomist, vaid mis keskenduvad sellistesse projektidesse tehtavate investeeringute kiirendamisele, mis on oma tõhusust tõestanud; |
110. |
märgib, et tehisintellekti investeerimise kulud takistavad märkimisväärselt VKEde sisenemist; tunnistab, et ulatuslik tehisintellekti kasutuselevõtt tarbijate poolt vähendaks selliste investeeringutega seotud riske VKEde jaoks; |
111. |
rõhutab vajadust edendada tehisintellekti kasutuselevõttu nii VKEdes kui ka ergutada tarbijaid seda kasutama; |
112. |
rõhutab sihtotstarbeliste meetmete tähtsust, tagamaks, et VKEd ja idufirmad suudavad tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võtta ja neist kasu saada; on arvamusel, et tehisintellekti tehnoloogilist arendamist käsitlevate uute ELi õigusaktide mõju hindamine peaks olema kohustuslik ja et selliseid mõjuhinnanguid tuleks kaaluda ka siseriiklikul tasandil; |
113. |
rõhutab, et tehisintellekt võib olla VKEde arengut võimaldav tegur, ent sellel on ka võimendav mõju suurtele varajastele kasutuselevõtjatele ja arendajatele; juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsi seisukohast on seetõttu vaja tagada uute moonutuste nõuetekohane hindamine ja käsitlemine; |
4. Tehisintellekti ja robootika õigusraamistik
114. |
kutsub komisjoni üles tehisintellekti arendamiseks soodsa regulatiivse keskkonna edendamiseks ja kooskõlas parema õigusloome põhimõttega kehtivaid õigusakte korrapäraselt ümber hindama, et tagada nende sobivus tehisintellektile, järgides samal ajal ka ELi põhiväärtusi, ning püüdma neid muuta või esitama uusi ettepanekuid, kui selgub, et see nii ei ole; |
115. |
tervitab selliste tehisintellektil põhinevate osalusplatvormide loomist, mis võimaldavad kodanike tulemuslikku kuulamist ja nende suhtlemist valitsustega ettepanekute tegemise kaudu, sealhulgas kaasava eelarve või teiste otsedemokraatia vahendite kaudu; rõhutab, et alt üles suunatud projektid saavad edendada kodanikuosalust ja aidata inimestel teha teadlikke otsuseid tulemuslikumal ja demokraatlikumal viisil; |
116. |
märgib, et tehisintellekt on mõiste, mis hõlmab paljusid erinevaid tooteid ja rakendusi, alates automatiseerimisest, algoritmidest, kitsast tehisintellektist kuni üldise tehisintellektini välja; on seisukohal, et kõikehõlmavale tehisintellekti käsitlevale õigusaktile või normile peab lähenema ettevaatusega, sest valdkondlik reguleerimine võib viia sellise poliitika väljakujundamiseni, mis on piisavalt üldine, ent ühtlasi täiustatud tasemeni, kus see on tööstussektori jaoks mõtestatud; |
117. |
rõhutab vajadust luua poliitiline raamistik, mis soodustab igat liiki tehisintellekti ja mitte üksnes süvaõppesüsteemide arendamist, mis eeldab ülisuure hulga andmete kasutamist; |
4.1. Tehisintellekti siseturg
118. |
toonitab, kui tähtis on vastastikuse tunnustamise põhimõte nutikaupade, sealhulgas robotite ja robotsüsteemide piiriülesel kasutamisel; tuletab meelde, et katsetamine, sertifitseerimine ja tooteohutus peaksid vajaduse korral tagama, et teatavad kaubad on kavandatult ja vaikimisi ohutud; märgib sellega seoses, et oluline on töötada ka tehisintellekti eetiliste aspektide kallal; |
119. |
toonitab, et digitaalse ühtse turu strateegia rakendamisega seotud ELi õigusaktidega tuleks kõrvaldada tehisintellekti kasutuselevõttu piiravad takistused; palub komisjonil hinnata, kus on vaja poliitikat ja reguleerivaid raamistikke uuendada, et ehitada üles tehisintellekti jaoks ühtne Euroopa turg; |
120. |
tunnistab, et autonoomsetes sõidukites, näiteks autonoomsetes autodes ja tsiviilkasutuses droonides kasutatakse üha rohkem robootikat ja tehisintellekti tehnoloogiat; märgib, et mõnes liikmesriigis on juba alustatud konkreetselt seda valdkonda käsitlevate õigusaktide jõustamist või kaalumist, mille tulemuseks võib olla hulk erinevaid riiklikke õigusakte, mis takistavad autonoomsete sõidukite väljatöötamist; nõuab seetõttu ühtseid liidu õigusnorme, mis looksid õige tasakaalu kasutajate, ettevõtjate ja teiste seotud poolte huvide ja neile avalduvate võimalike riskide vahel, vältides samas robootika ja tehisintellekti süsteemide ülereguleerimist; |
121. |
nõuab tungivalt, et liikmesriigid ajakohastaksid oma kutsealast koolitust ja haridussüsteeme, et võtta arvesse teaduse edusamme ja arenguid tehisintellekti valdkonnas kooskõlas proportsionaalsuse kontrolli direktiivi (10) ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga (11) ning muuta ELi kutsealateenused järgmistel aastakümnetel ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks; |
122. |
rõhutab, et tehisintellekti rakendatakse mitmesugustes sektorites, kus standardimine on väga oluline, nagu arukas tootmine, robootika, autonoomsed sõidukid, virtuaalne reaalsus, tervishoid ja andmeanalüüs, ning usub, et kogu ELi hõlmav standardimine tehisintellekti valdkonnas soodustab innovatsiooni ja tagab kõrgetasemelise tarbijakaitse; tunnistab, et kuigi on olemas märkimisväärne arv standardeid sellistes küsimustes nagu ohutus, usaldusväärsus, koostalitlusvõime ja turvalisus, on vaja veelgi edendada ja arendada robootikat ja tehisintellekti käsitlevaid ühiseid standardeid ning see peaks kuuluma liidu prioriteetide hulka; kutsub komisjoni üles jätkama koostöös ELi standardiorganisatsioonidega selle valdkonna standardite parandamise osas proaktiivset koostööd rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega; |
123. |
tuletab meelde, et paljud tehisintellektivalmidusega teenuste jaoks olulised poliitilised aspektid, sealhulgas tarbijakaitset käsitlevad õigusnormid ning eetika ja vastutuse alane poliitika, kuuluvad kehtiva teenuste õigusraamistiku alla, milleks on teenuste direktiiv (12), kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv ja e-kaubanduse direktiiv (13); rõhutab sellega seoses, et lõplik vastutus otsuste tegemise eest peab alati lasuma inimestel, eriti kutsealateenuste puhul, nagu meditsiini-, õigus- ja raamatupidamiserialad; on seisukohal, et tuleb kaaluda, kas vajalik on kvalifitseeritud spetsialisti järelevalve, et kaitsta avaliku huviga seotud õigustatud eesmärke ja pakkuda kvaliteetseid teenuseid; |
124. |
tunnistab, kui olulised on paremad digitaalsed teenused, nagu virtuaalsed assistendid, juturobotid ja virtuaalsed agendid, mis suurendavad märkimisväärselt töö tõhusust, tunnistades samal ajal nõuetekohaselt vajadust arendada välja inimkeskne ja turupõhine tehisintellekt, et teha paremaid ja usaldusväärsemaid otsuseid, võttes arvesse tehisintellekti ja robootika autonoomsuse piiranguid; |
4.2. Isikuandmed ja privaatsus
125. |
rõhutab, et tagada tuleb inimeste ning robotite ja tehisintellekti vahelises suhtluses kasutatavate andmete ohutuse, turvalisuse ja privaatsuse kõrge tase; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles integreerima oma robootika ja tehisintellektiga seotud poliitikasse juba kavandamisetapist alates turvalisuse ja eraelu puutumatuse põhimõtte; |
126. |
kordab, et õigus eraelu puutumatusele ning õigus isikuandmete kaitsele, mis on sätestatud põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artiklis 16, kehtib robootika ja tehisintellekti kõikide valdkondade kohta ning liidu andmekaitse õigusraamistikku tuleb kohaldada täies ulatuses; rõhutab robootikasüsteemide ja tehisintellekti projekteerijate vastutust selle eest, et väljatöötatud tooted oleksid ohutud, turvalised ja täidaksid oma eesmärki ning järgiksid andmetöötlusmenetlusi, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktide, konfidentsiaalsuse, anonüümsuse, õiglase kohtlemise ja nõuetekohasusega; |
127. |
kutsub komisjoni üles tagama, et kõik liidu tehisintellekti käsitlevad õigusaktid sisaldaksid meetmeid ja norme, mille puhul võetakse arvesse kiiret tehnoloogilist arengut kõnealuses valdkonnas, tagamaks, et liidu õigusaktid ei jääks maha tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtukõverast; rõhutab vajadust, et sellised õigusaktid oleksid kooskõlas eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevate õigusnormidega; nõuab robotitesse paigaldatud ja tehisintellektiga seotud kaamerate ja sensorite kasutamise normide, põhimõtete ja kriteeriumide läbivaatamist kooskõlas liidu andmekaitsealase õigusraamistikuga; |
128. |
palub komisjonil tagada, et tulevane tehisintellekti reguleeriv ELi raamistik tagaks eraelu puutumatuse ja teabevahetuse konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse, sealhulgas seaduslikkuse, õigluse ja läbipaistvuse põhimõtted, isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitse, eesmärgi piiramise, säilitamise piiramise, täpsuse ja võimalikult väheste andmete kogumise, järgides täielikult liidu andmekaitsealaseid õigusakte, samuti turvalisuse, isikliku turvalisuse ja muud põhiõigused, nagu õiguse väljendusvabadusele ja teabevabadusele; |
129. |
rõhutab, et õigust eraelu puutumatusele tuleb alati austada ja isikuid ei tohi tuvastada isiklikult; toonitab, et tehisintellekti arendajale peaks alati olema antud selge, ühemõtteline ja teadlik nõusolek ning et tehisintellekti projekteerijatel on kohustus töötada kehtiva nõusoleku, konfidentsiaalsuse, anonüümsuse, õiglase kohtlemise ja nõuetekohasuse tagamiseks välja menetlused ning neid järgida; rõhutab, et projekteerijad peavad täitma kõik taotlused, mis esitatakse seonduvate andmete hävitamiseks ja nende mis tahes andmekogumitest eemaldamiseks; |
130. |
tuletab meelde, et Euroop Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määruses (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (14), on sätestatud, et kui tehnoloogia areng võimaldab muuta anonüümitud andmed isikuandmeteks, on vaja selliseid andmeid käsitleda isikuandmetena ning kohaldada vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärust (15); |
4.3. Vastutus
131. |
tunneb heameelt komisjoni algatuse üle moodustada vastutuse ja uute tehnoloogiatega tegelev eksperdirühm, et pakkuda ELile asjatundlikku teavet tootevastutuse direktiivi (16) kohaldatavuse kohta traditsiooniliste toodete, uute tehnoloogiate ja uute ühiskondlike probleemide suhtes (tootevastutuse direktiivi rühm) ning aidata ELil välja töötada põhimõtted, millest lähtuda uusi tehnoloogiaid käsitlevate ELi ja liikmesriikide kohaldatavate õigusaktide võimalikul kohandamisel (uute tehnoloogiate rühm); |
132. |
peab siiski kahetsusväärseks, et parlamendi praeguse koosseisu ametiajal ei esitatud selles vallas ühtegi seadusandlikku ettepanekut, mis lükkab edasi vastutust käsitlevate normide ajakohastamise ELi tasandil ja seab ohtu õiguskindluse kogu ELis nii ettevõtjate kui ka tarbijate seisukohalt; |
133. |
märgib, et tehisintellekti insenerid või äriühingud, kes neile tööd annavad, peaksid jääma vastutavaks sotsiaalse, keskkonna- ja inimtervisele kaasneva mõju eest, mida tehisintellekti süsteemid või robootika praegusele põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele avaldada võivad; |
4.4. Tarbijakaitse ja tarbijatele suuremate õiguste andmine
134. |
toonitab, et tarbijate usaldus on tehisintellekti arengu jaoks väga oluline ning et tehisintellektil põhinevad süsteemid tegelevad üha enamate tarbijaandmetega, mis muudab need küberrünnete peamisteks sihtmärkideks; rõhutab samuti asjaolu, et tehisintellekt peab toimima viisil, mis ei kahjusta kodanikke ja tarbijaid, ning on seisukohal, et seetõttu tuleb tagada selle aluseks olevate andmete ja algoritmide terviklus; |
135. |
on seisukohal, et nii tootmise kui ka individuaalse kasutamise jaoks välja töötatud tehisintellekti tehnoloogiate suhtes tuleks kohaldada tooteohutuse kontrolle, mida teostavad turujärelevalveasutused, ja tarbijakaitsenorme, millega tagatakse vajaduse korral minimaalsed ohutusstandardid ning tegelemine inimestega kokkupuutumisest või inimeste läheduses töötamisest tulenevate õnnetuste riskiga; on veendunud, et tehisintellekti valdkonna mis tahes poliitikas tuleks arvesse võtta eetilisi ja andmekaitse, sealhulgas kolmanda osapoole andmete ja isikuandmete kaitse, tsiviilvastutuse ning küberturvalisuse alaseid küsimusi; |
4.5. Intellektuaalomandi õigused
136. |
tuletab meelde oma eespool nimetatud 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, milles tõdeti, et konkreetselt robootika kohta ei ole õigusnorme vastu võetud, kuid olemasolevaid õigussüsteeme ja doktriine on võimalik robootika suhtes hõlpsasti kohaldada, kuigi mõned aspektid tuleb ilmselt eraldi läbi mõelda; kordab resolutsioonis esitatud üleskutset, et komisjon toetaks horisontaalset ja tehnoloogiliselt neutraalset lähenemisviisi intellektuaalomandile eri sektorites, kus võiks robootikat kasutada; |
137. |
peab sellega seoses tervitatavaks institutsioonidele esitatud komisjoni teatist „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ (17) teatavate aspektide kohta“ (COM(2017)0708), kuid rõhutab vajadust jälgida intellektuaalomandi õiguste normide asjakohasust ja tõhusust tehisintellekti arengu reguleerimisel; rõhutab sellega seoses toimivuskontrolli tähtsust; |
5. Eetilised aspektid
138. |
on veendunud, et tehisintellekti meetmed ja rakendused peaksid vastama eetilistele põhimõtetele ning asjakohasele siseriiklikule, liidu ja rahvusvahelisele õigusele; |
139. |
nõuab tehisintellekti ja robootika valdkonna parimate tavade eetilise harta koostamist, mida ettevõtjad ja eksperdid järgima peaksid; |
140. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama tugevat ja läbipaistvat koostööd avaliku ja erasektori ning teadusringkondade vahel, mis tugevdaks teadmiste jagamist, ning edendama hariduse ja koolituse pakkumist projekteerijatele eetiliste mõjude, ohutuse ja põhiõiguste austamise teemal ning tarbijatele robotite ja tehisintellekti kasutamise teemal, pöörates erilist tähelepanu ohutusele ja andmekaitsele; |
141. |
kutsub komisjoni üles tagama, et tehisintellektil põhinevad rakendused ei kasutaks erinevatest allikatest kogutud andmeid ilma esmalt andmesubjektilt nõusolekut saamata; kutsub komisjoni üles looma raamistiku, millega tagatakse, et andmesubjekti antud nõusolek genereerib andmeid üksnes ette nähtud eesmärgil; |
142. |
kutsub komisjoni üles austama kodanike õigust võrguvälisele elule ja tagama, et ei diskrimineerita neid kodanikke, kelle kohta andmeid ei ole salvestatud; |
5.1. Inimkeskne tehnoloogia
143. |
rõhutab, et tuleb kehtestada eetikareeglid, et tagada inimkeskne tehisintellekti arendamine, aruandekohustus ja algoritmidel põhinevate otsustussüsteemide läbipaistvus, selged vastutust käsitlevad normid ning õiglus; |
144. |
tervitab komisjoni algatust luua tehisintellekti käsitlev kõrgetasemeline eksperdirühm ja ELi tehisintellekti liidu võrgustik, eesmärgiga anda tehisintellekti alase eetika suuniseid; palub komisjonil tagada nende eetiliste suuniste võimalikult ulatuslik kasutuselevõtt tööstuse, akadeemiliste ringkondade ja avaliku sektori asutuste poolt; soovitab liikmesriikidel lisada kõnealused suunised oma riiklikesse tehisintellekti käsitlevatesse strateegiatesse ja töötada välja tegelikud vastutusstruktuurid tööstusharudele ja valitsustele, kuna nemad disainivad tehisintellekti ja kasutavad seda; |
145. |
on arvamusel, et hädavajalik on võtta pidevalt järelmeetmeid seoses tehisintellekti käsitlevate eetiliste suuniste rakendamise ja selle poolt inimkeskse tehisintellekti arendamisele avaldatava mõjuga; palub komisjonil analüüsida, kas vabatahtlikest eetilistest suunistest piisab selleks, et tagada kaasav, eetiliselt lõimitud tehisintellekti kasutuselevõtt, mis ei tekita ELi ühiskonnas majanduslikku ega sotsiaalset lõhet, ja soovitab vajaduse korral võtta reguleerivaid ja poliitikameetmeid; |
146. |
võtab teadmiseks hiljutised arengud käitumisanalüütika seires ja sellega kohanemises; kutsub komisjoni üles töötama välja eetilise raamistiku, mis piirab selle kasutamist; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks teadlikkust ja korraldaks teavituskampaania tehisintellekti ja selle käitumisanalüütikas kasutamise kohta; |
5.2. Tehnoloogia lõimitud väärtused ja eetiline disain
147. |
juhib tähelepanu sellele, et suunav eetiline raamistik peaks põhinema tegevuse kasulikkuse, kahju vältimise, autonoomia ja õigluse põhimõtetel ning põhimõtetel ja väärtustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas, nagu inimväärikus, võrdõiguslikkus, õiglus ja võrdsus, mittediskrimineerimine, teadlik nõusolek ning era- ja perekonnaelu ning isikuandmete kaitse, samuti muudel liidu õiguse aluseks olevatel põhimõtetel ja väärtustel, nagu häbimärgistamise vältimine, läbipaistvus, sõltumatus ning isiklik ja sotsiaalne vastutus, samuti eetilistel tavadel ja eetikakoodeksitel; |
148. |
on veendunud, et Euroopa peaks olema ainult eetiliselt lõimitud tehisintellekti kasutamisega maailmas esirinnas; rõhutab, et selle saavutamiseks on vaja tagada eetika juhtimine tehisintellekti vallas eri tasanditel; soovitab liikmesriikidel luua tehisintellekti eetika seire- ja järelevalveorganid ning julgustada tehisintellekti arendavaid äriühinguid looma eetikanõukogu ja töötama välja eetilised suunised oma tehisintellekti arendajate jaoks; |
149. |
rõhutab, et tehisintellekti käsitlevad Euroopa standardid peavad põhinema digitaaleetika, inimväärikuse, põhiõiguste austamise, andmekaitse ja turvalisuse põhimõtetel, aidates seeläbi suurendada kasutajate usaldust; rõhutab, kui oluline on kasutada ära ELi potentsiaali luua tehisintellekti süsteemide jaoks tugev taristu, mis põhineb kõrgetel andmekaitsestandarditel ja inimeste austamisel; märgib, et tehisintellekti väljatöötamisel tuleks lõimida sellesse läbipaistvus ja selgitatavus; |
150. |
märgib, et automatiseeritud relvasüsteemidel peaks olema jätkuvalt tehisintellektile selline lähenemine, et käsklusi annab inimene; |
5.3. Otsuste langetamine – tehisintellekti ja robootika valdkonna autonoomia piirangud
151. |
rõhutab, kui raske ja keeruline on prognoosida paljude keerukate tehisintellekti süsteemide tulevast käitumist ning interaktiivsete tehisintellekti süsteemide kujunevat toimimist; palub komisjonil hinnata, kas on vaja tehisintellekti võimaldava otsustamisega seotud erimäärusi; |
152. |
märgib, et tehisintellekt jääb kasulikuks tööriistaks koostöös inimtegevusega, et parandada selle toimivust ning vähendada selle vigu; |
153. |
nõuab, et inimestel oleks õigus teada, esitada kaebusi ja omada juurdepääsu õiguskaitsele, kui tehisintellekti kasutatakse selliste otsuste langetamiseks, mis mõjutavad üksikisikuid ja millega kaasneb märkimisväärne oht üksikisiku õigustele või vabadustele või mis võivad neile kahju tekitada; |
154. |
rõhutab, et otsustamissüsteemide algoritme ei tohiks kasutada ilma algoritmi eelneva mõjuhinnanguta, välja arvatud juhul, kui on selge, et neil ei ole olulist mõju üksikisikute elule; |
155. |
on veendunud, et tehisintellekt, eriti süsteemid, millel on sisseehitatud autonoomia, sealhulgas võime iseseisvalt tundlikku teavet välja võtta, koguda ja jagada erinevate sidusrühmadega, ning iseõppimisvõimalus või koguni võimalus areneda isemuutuvaks, peaksid olema allutatud rangetele põhimõtetele; rõhutab, et tehisintellekti süsteemid ei tohi säilitada ega avaldada isiklikku konfidentsiaalset teavet ilma selle teabe allika sõnaselge heakskiiduta; |
5.4. Läbipaistvus, kallutatus ja algoritmide selgitatavus
156. |
märgib, et kuigi tehisintellektiga kaasneb suur kasu automatiseerimise ja otsuste langetamise valdkonnas, kaasneb sellega ka olemuslik risk, kui algoritmid on muutumatud ja läbipaistmatud; rõhutab sellega seoses vajadust algoritmide suurema läbipaistvuse järele; |
157. |
kutsub komisjoni, liikmesriike ja andmekaitseasutusi üles välja selgitama ja võtma kõik võimalikud meetmed, et vältida või minimeerida algoritmipõhist diskrimineerimist ja kallutatust, ning töötama isikuandmete läbipaistvaks töötlemiseks ja automatiseeritud otsustusprotsessideks välja tugev ja ühine eetiline raamistik, millest juhinduda andmete kasutamisel ja liidu õiguse jõustamisel; |
158. |
rõhutab, et iga tehisintellekti süsteemi arendamisel tuleb järgida läbipaistvuse ja algoritmilise vastutuse põhimõtteid, mis võimaldavad inimestel selle tegevusest aru saada; märgib, et tehisintellekti vastu usalduse loomiseks ja selle arengu võimaldamiseks peavad kasutajad teadma, kuidas nende andmeid ja nende andmetest tuletatud andmeid kasutatakse ning millal nad suhtlevad tehisintellekti süsteemiga või inimestega, keda toetab tehisintellekti süsteem; on veendunud, et see aitab parandada arusaamist ja kasutajate usaldust; rõhutab, et otsuste arusaadavus peab olema ELi standard kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega 13, 14 ja 15; tuletab meelde, et isikuandmete kaitse üldmääruses nähakse juba ette õigus saada teavet andmetöötluse loogika kohta; rõhutab, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 22 on üksikisikutel õigus inimsekkumisele, kui automatiseeritud töötlusel põhinev otsus avaldab neile märkimisväärset mõju; |
159. |
rõhutab, et komisjonil, Euroopa Andmekaitsenõukogul, riiklikel andmekaitseasutustel ja muudel sõltumatutel järelevalveasutustel peaks edaspidi olema keskne roll selles, et edendada läbipaistvust ja nõuetekohast menetlust, õiguskindlust üldiselt ja konkreetsemalt põhiõiguste kaitsmise norme, samuti tagatisi, mis on seotud andmetöötluse ja -analüüsi kasutamisega; nõuab tihedamat koostööd ametiasutuste vahel, kelle ülesanne on tegevuse järelevalve või reguleerimine digitaalses keskkonnas; nõuab, et sellistele asutustele antaks piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid; |
160. |
tunnistab, et masinõppe algoritme treenitakse õppima ise, millest on kasu automatiseerimisele ja otsuste langetamisele; nõuab, et tehisintellekti puudutavad eetikasuunised käsitleksid algoritmide läbipaistvust, selgitatavust, vastutust ja õiglust; |
161. |
rõhutab, kui oluline on tehisintellekti süsteemide väljundite, protsesside ja väärtuste selgitatavus, mis muudab need tehnikaga mitteseotud tarbijaskonnale arusaadavaks ja annab neile mõtestatud teavet, mis on vajalik selleks, et hinnata õiglust ja võita usaldust; |
162. |
märgib, et selliste tehnoloogiate ja nende rakendamise läbipaistvuse puudumine tõstatab mitmeid eetilisi küsimusi; |
163. |
märgib, et tehisintellekti süsteemid peaksid olema inimestele selgitatavad ja andma mõtestatud teavet, et oleks võimalik anda tagasisidet; tunnistab, et tehisintellekti mudelite tugevus sõltub tagasisidest ja ümberhindamisest, ning toetab seda protsessi; |
164. |
märgib, et kodanikud on mures selle pärast, et nad ei tea, millal tehisintellekti kasutatakse ja milliseid andmeid töödeldakse; soovitab selgelt avalikustada olukorrad, kui kodanikud kasutavad tehisintellekti; rõhutab, et tarbijate usalduse säilitamise jaoks on oluline, et edastatud andmed oleksid kaitstud; |
165. |
on seisukohal, et algoritmide aruandekohustus peaks olema poliitikakujundajate poolt reguleeritud kindlaksmääratud parameetritel põhinevate mõjuhinnangute kaudu; |
166. |
märgib, et lähtekoodi avalikustamine iseenesest ei lahenda tehisintellekti läbipaistvuse küsimust, kuna see ei näitaks sisemist kallutatust ega suuda selgitada masinõppe protsessi; rõhutab, et läbipaistvus ei tähenda mitte ainult lähtekoodi, vaid ka andmete ja automatiseeritud otsustusprotsessi läbipaistvust; |
167. |
tunnistab, et lähtekoodi avalikustamine võib tuua kaasa algoritmide väärkasutamise ja mängurluse; |
168. |
rõhutab arendajate kallutatuse vastu võitlemise tähtsust ja seega vajadust mitmekesise tööjõu järele kõikides IT-sektori harudes, samuti kaitsemehhanismide järele, et vältida tehisintellekti süsteemidesse soo- ja vanusepõhise kallutatuse sisseehitamist; |
169. |
tunnistab, et lähtekoodi või ärisaladuste avalikustamine vähendaks ettevõtjate stiimuleid arendada välja uut koodi, kuna nende intellektuaalne omand oleks ohus; märgib, et selle asemel tuleks tehisintellekti arendamisega edendada mudelite tõlgendatavust ja nende suhtlemist sisendandmete ja treenimisandmetega; |
170. |
tunnistab, et kuigi läbipaistvus ja selgitatavus võivad tuua nähtavale puuduseid, ei taga need usaldusväärsust, turvalisust ega õiglust; on seisukohal, et aruandekohustus on seetõttu usaldusväärse tehisintellekti saavutamise lahutamatu osa, mida on võimalik saavutada erinevate vahendite abil, nagu algoritmide mõjuhinnangud, auditeerimine ja sertifitseerimine; |
171. |
rõhutab vajadust töötada välja protokollid algoritmilise kallutatuse järjepideva seire ja avastamise jaoks; |
172. |
juhib tähelepanu sellele, et algoritmide disainerid peaksid tagama, et alates disainimisetapi algusest järgitakse kogu arendustsükli vältel olulisi nõudeid, nagu õiglus ja selgitatavus; |
173. |
võtab teadmiseks vajaduse head arendustava kirjeldavate suuniste järele; |
174. |
rõhutab, et oluline on näidata päritolu, et suuta jälgida tehisintellekti mudeli ajalugu; on seisukohal, et see parandab mudelitest arusaamist ja aitab luua nende ajalool põhinevat usaldust; |
175. |
rõhutab, et tehisintellekti süsteemide kasutamine peab olema kasutajatega toimuvas suhtluses selgelt näidatud; |
176. |
rõhutab, et tehisintellekti ja robootika levitamine peab toimuma käsikäes inimõiguste täieliku austamisega ja et kunagi ei tohiks masinate ega robotite puhul luua naiste kohta stereotüüpe ega mis tahes muid diskrimineerimise vorme; |
177. |
juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kvaliteetsed treeningandmed võivad põhjustada olemasoleva diskrimineerimise ja ebaõigluse püsimist, kui neid ei kasutata ettevaatlikult ja teadlikult; märgib, et madala kvaliteediga, aegunud, ebatäielike või ebaõigete andmete kasutamine andmete töötlemise eri etappides võib põhjustada puudulikke ennustusi ja hinnanguid ning omakorda kallutatust, mis võib lõppkokkuvõttes tuua kaasa üksikisikute põhiõiguste rikkumise või puhtalt valed järeldused või valed tulemused; on seetõttu veendunud, et suurandmete ajastul on oluline tagada algoritmide treenimine kvaliteetsetest andmetest koosnevate esindavate valimite põhjal, et saavutada statistiline pariteet; rõhutab, et isegi täpsete kvaliteetsete andmete kasutamise korral saab tehisintellektil põhinev prognoosiv analüüs esitada üksnes statistilise tõenäosuse; tuletab meelde, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele võib isikuandmeid statistilistel eesmärkidel (sealhulgas tehisintellekti treenimine) täiendavalt töödelda üksnes koondandmete saamiseks, mida ei saa üksikisikutega uuesti vastavusse viia; |
178. |
kutsub komisjoni üles tagama, et kes iganes toodab deepfake-tehnikaga loodud süvavõltsmaterjali või sünteesitud videoid või mis tahes muid realistlikult tehtud sünteesitud videoid, peab märkima sõnaselgelt, et tegemist ei ole originaalidega; |
179. |
märgib, et oma olemuselt tugineb tehisintellekt suure hulga andmete kogumisele ja sageli uute andmebaaside loomisele, mida kasutatakse inimeste kohta eelduste tegemiseks; on veendunud, et rõhku tuleks panna reageerimismehhanismide kindlaksmääramisele ja ülesehitamisele seoses võimalike ohtudega, et tagada negatiivse mõju leevendamine; |
180. |
kordab, et tehisintellekti süsteemid ei tohiks luua ega süvendada kallutatust; rõhutab, et algoritmide väljatöötamisel ja kasutamisel tuleks kõigisse etappidesse alates projekteerimisest kuni rakenduseni kaasata kallutatust ja õiglust puudutavaid kaalutlusi; toonitab, et andmestikku ja algoritmi tuleb hinnata ja korrapäraselt testida, et tagada otsuste tegemise täpsus; |
6. Juhtimine
6.1. Kooskõlastamine liidu tasandil
181. |
kutsub komisjoni üles tegema tööd tugeva ELi juhtimise nimel, et hoida ära jõupingutuste dubleerimist ja nende killustatust, ning tagama riiklikul tasandil sidusa poliitika ja parimate tavade vahetuse tehisintellekti laialdasema kasutuse nimel; |
182. |
väljendab heameelt liikmesriikide poolt koostatud erinevate riiklike strateegiate üle; väljendab heameelt komisjoni tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle, mis avaldati 7. detsembril 2018; nõuab liikmesriikide ja komisjoni vahelist paremat koostööd sellega seoses; |
183. |
märgib, et mitmel liikmesriigil on juba olemas oma riiklik tehisintellekti strateegia, ja väljendab heameelt selle üle, et kõik liikmesriigid allkirjastasid 2018. aasta aprillis tehisintellekti alase koostöödeklaratsiooni; väljendab samuti heameelt komisjoni ja liikmesriikide vahelise tulevase tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava üle, kuid kutsub kõiki asjaomaseid osapooli üles püüdlema võimalikult kõrgetasemelise koostöö poole; |
184. |
on veendunud, et tõhustatud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel on vajalik, et tagada liidus sidusad piiriülesed õigusnormid, millega soodustatakse Euroopa tööstuse koostööd ja võimaldatakse võtta kogu liidus kasutusele tehisintellekti, mis vastab nõutavale ohutuse ja julgeoleku tasemele, samuti liidu õiguses sätestatud eetikapõhimõtetele; |
185. |
rõhutab, et ühtlustatud, riskipõhine ja arenev ELi andmepoliitika raamistik suurendaks usaldust ja toetaks tehisintellekti arengut Euroopas, tagades nõnda digitaalse ühtse turu kujundamise lõpuleviimise ja Euroopas paiknevate ettevõtete suurema tootlikkuse; |
186. |
soovitab tihedalt koordineerida olemasolevaid ja tulevasi komisjoni teostatavaid tehisintellektiga seotud algatusi ja katseprojekte, võimaluse korral kavandatud järelevalvemehhanismi egiidi all, et realiseerida koostoime mõju ja luua tõelist lisaväärtust, vältides samas kulukaid topeltstruktuure; |
187. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma tehisintellekti ja algoritmilise otsustamisega tegeleva Euroopa reguleeriva ameti loomist, mille ülesanded on järgmised:
|
188. |
võtab teadmiseks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) käimasoleva töö tehisintellekti valdkonnas ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma ISO liikmete tegevust, et tagada selles valdkonnas standardite väljatöötamisel Euroopa huvide nõuetekohane esindamine; |
6.2. Rahvusvaheline juhtimine
189. |
väljendab heameelt OECD tehisintellekti poliitika vaatluskeskuse loomise üle ja nõuab ambitsioonikamaid eesmärke suurema koostöö tegevuskava koostamisel; |
190. |
rõhutab erinevaid mudeleid, mida arendatakse välja kolmandates riikides, eelkõige Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Venemaal ja Iisraelis, ning toonitab Euroopas kasutatavat väärtustel põhinevat lähenemisviisi ja vajadust töötada rahvusvaheliste partneritega kahe- ja mitmepoolsetes suhetes tehisintellekti eetilise arengu ja kasutuselevõtu nimel; tunnistab, et sellel tehnoloogial pole piire ja et see eeldab ELi liikmesriikide tasandist laiemat koostööd; |
191. |
palub komisjonil töötada rahvusvahelisel tasandil, et tagada maksimaalne ühtsus rahvusvaheliste osalejate vahel ja edendada kogu maailmas ELi eetilisi põhimõtteid; |
192. |
rõhutab, et tehisintellekt on üleilmse mõjuga tehnoloogia, mis toob kõigile kasu ja tekitab sarnaseid probleeme; juhib tähelepanu vajadusele üleilmse lähenemisviisi järele, nagu majandussüsteemi puhul ja eriti sellise tehnoloogia puhul, millel on oluline mõju turgudele; rõhutab vajadust lisada tehisintellekt olemasolevate institutsioonide ja organisatsioonide päevakorda, ja nõuab, et hinnataks vajadust täiendavate foorumite järele, mis tuleks vajaduse korral luua; |
o
o o
193. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 252, 18.7.2018, lk 239.
(2) ELT C 307, 30.8.2018, lk 163.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0341.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0332.
(5) ELT L 252, 8.10.2018, lk 1.
(6) COM(2018)0237.
(7) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad ehk FET (Future and Emerging Technologies).
(8) OECD, „Digital Economy Outlook“ („Digitaalmajanduse väljavaated“), 2017.
(9) Eurobaromeetri eriuuring nr 460.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli (ELT L 173, 9.7.2018, lk 25).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
(14) ELT L 303, 28.11.2018, lk 59.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(16) Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 7.8.1985, lk 29).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/59 |
P8_TA(2019)0082
Pestitsiidide säästev kasutamine
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamise kohta (2017/2284(INI))
(2020/C 449/07)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (3) (jääkide piirnormide määrus), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut määruse ja selle asjaomaste lisade kohta, mille Euroopa Parlamendi uuringuteenistus avaldas 2018. aasta aprillis, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (6), |
— |
võttes arvesse nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (8), |
— |
võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (elupaikade direktiiv) (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (loodusliku linnustiku direktiiv) (10), |
— |
võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (11), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (12), |
— |
võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (13), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/127/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2006/42/EÜ seoses pestitsiididega töötlemise masinatega (14), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiivi 2013/39/EL, millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega (15), |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (COM(2018)0392), |
— |
võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Põllumajandus ja säästev veemajandus Euroopa Liidus“ (SWD(2017)0153), |
— |
võttes arvesse komisjoni 12. juuli 2006. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pestitsiidide säästva kasutamise temaatiline strateegia“ (COM(2006)0373 – SEC(2006)0894 – SEC(2006)0895 – SEC(2006)0914) (16), |
— |
võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni innovatsiooni ja majanduse arengu soodustamise kohta Euroopa põllumajandusettevõtete juhtimise tuleviku heaks (17), |
— |
võttes arvesse oma 7. juuni 2016. aasta resolutsiooni tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis (18), |
— |
võttes arvesse oma 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooni madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta (19), |
— |
võttes arvesse oma 24. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni komisjoni rakendusmääruse eelnõu kohta, millega uuendatakse toimeaine glüfosaat heakskiitmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (20), |
— |
võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta (21), |
— |
võttes arvesse oma 13. septembri 2018. aasta resolutsiooni taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta (22), |
— |
võttes arvesse direktiivi 2009/128/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks) käimasolevat Euroopa tasandil rakendamise hindamist ja Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 15. oktoobril 2018 avaldatud aruannet, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat (23), |
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1185/2009 (mis käsitleb pestitsiidide statistikat) rakendamise kohta (COM(2017)0109), |
— |
võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruannet „ELi veepoliitika eesmärkide integreerimine ühisesse põllumajanduspoliitikasse: osalised edusammud“, |
— |
võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2017. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikide riiklike tegevuskavade ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel tehtud edusammude kohta (COM(2017)0587), |
— |
võttes arvesse tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2017. aasta oktoobri koondaruannet selle kohta, kuidas liikmesriigid on rakendanud meetmeid, millega saavutada direktiiviga 2009/128/EÜ ette nähtud eesmärk pestitsiidide säästva kasutamise osas (24), |
— |
võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatist „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ (COM(2016)0739), |
— |
võttes arvesse seitsmendat keskkonnaalast tegevusprogrammi (25), |
— |
võttes arvesse ÜRO eriraportööri 2017. aasta raportit, mis käsitleb õigust toidule ja mis koostati ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioonide 6/2, 31/10 ja 32/8 kohaselt (26), |
— |
võttes arvesse liikmesriikides madala riskiastmega taimekaitsevahendite kättesaadavuse suurendamise ja integreeritud taimekaitse kiirema elluviimise rakenduskava, mille koostas säästva taimekaitse eksperdirühm ja mille nõukogu kiitis heaks 28. juunil 2016. aastal (27), |
— |
võttes arvesse Prantsusmaa Senati 19. mai 2017. aasta resolutsiooni pestitsiidide kasutamise piiramise kohta Euroopa Liidus (28), |
— |
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni pestitsiididele lubade andmise ELi menetluse kohta (29), |
— |
võttes arvesse 18. oktoobril 2017. aastal avaldatud teadusuuringut lendavate putukate biomassi kohta (30), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0045/2019), |
A. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ pestitsiidide säästva kasutamise kohta (edaspidi „direktiiv“) nähakse ette hulk meetmeid, et saavutada ELis pestitsiidide säästev kasutamine, vähendades pestitsiidide kasutamisega seotud riske ja selle mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning edendades integreeritud taimekaitset ja alternatiivseid taimekaitsemeetodeid või tehnikaid, nagu pestitsiidide kemikaalivabad alternatiivid või madala riskiastmega taimekaitsevahendid, mis on määratletud määruses (EÜ) nr 1107/2009, et vähendada sõltuvust pestitsiididest ning kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda; |
B. |
arvestades, et direktiiv on väärtuslik vahend, mis aitab tagada keskkonna, ökosüsteemide ning inimeste ja loomade tervise kaitse pestitsiidides sisalduvate ohtlike ainete eest, pakkudes kestlikke ja ökoloogilisi lahendusi suuremate ja mitmekesisemate töövahendite jaoks, et kõrvaldada ja ennetada kahjuritest, haigustest, umbrohust ja invasiivsetest võõrliikidest tingitud saagikadu ning võidelda patogeenide vastu; arvestades, et direktiivi täielik ja terviklik rakendamine on eeltingimus, et saavutada kõrgetasemeline kaitse ja üleminek säästvale põllumajandusele, ohutu ja tervisliku toidu tootmine ja mittetoksiline keskkond, mis tagab inimeste ja loomade tervise kaitse kõrge taseme; |
C. |
arvestades, et kuigi integreeritud taimekaitse võib aidata ära hoida kahjurite tekitatud saagikadu, on selle peamine eesmärk võimaldada pestitsiidide kasutajatel üle minna tavadele ja toodetele, mis on inimeste tervisele ja keskkonnale kõige vähem ohtlikud, nagu on sätestatud direktiivi artiklis 14; märgib, et igal juhul on paljud uuringud näidanud, et pestitsiidide kasutamist on võimalik märkimisväärselt vähendada ilma mingi negatiivse mõjuta saagile; |
D. |
arvestades, et direktiivi tuleb tõlgendada koostoimes kahe peamise õigusaktiga, mis hõlmavad pestitsiidi täielikku olelustsüklit alates selle turule laskmisest (määrus (EÜ) nr 1107/2009) ja mis lõpeb jääkide piirnormide kehtestamisega (määrus (EÜ) nr 396/2005); seetõttu on võimatu saavutada direktiivi eesmärki kaitsta inimeste tervist ja keskkonda pestitsiidide kasutamisega seotud ohtude eest, ilma et nn pestitsiidide paketti täielikult rakendataks ja nõuetekohaselt jõustataks; |
E. |
arvestades, et pestitsiidide kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu ja mõju vähendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegelema võltsitud ja ebaseaduslike pestitsiidide küsimusega ning muret tekitava probleemiga imporditud põllumajandustoodetega, mida on töödeldud ELis keelatud või piiratult kasutatavate kemikaalidega; |
F. |
arvestades, et komisjoni ja liikmesriikide praegused tavad seoses toimeainete heakskiitmisega ja taimekaitsevahenditele lubade andmisega ei ole direktiivi eesmärkide ja otstarbega vastavuses; arvestades, et praegused tavad takistavad kaitse kõrgeima taseme saavutamist ning säästlikule põllumajandussektorile ja mürgivabale keskkonnale üleminekut; |
G. |
arvestades, et olemasolevad tõendid näitavad selgelt, et direktiivi rakendamine ei ole piisavalt kooskõlas seotud ELi poliitikavaldkondadega pestitsiidide, põllumajanduse ja säästva arengu valdkonnas, eelkõige ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) ja taimekaitsevahendite määrusega; arvestades, et direktiivil on koos seonduvate ELi tasandi meetmetega suur potentsiaal edendada riikide jõupingutusi ja meetmeid põllumajandussektoris, anda neile lisaväärtust, ning tugevdada keskkonna ja inimeste tervise kaitset; |
H. |
arvestades, et kehtiv õigusraamistik, sealhulgas andmenõuded, on koostatud keemiliste taimekaitsevahendite hindamiseks ja juhtimiseks ning on seetõttu sobimatud madala riskiastmega bioloogiliste toimeainete ja toodete jaoks; arvestades, et see halvasti sobiv raamistik aeglustab oluliselt madala riskiastmega bioloogiliste taimekaitsevahendite turule sisenemist, heidutades sageli taotlejaid; arvestades, et see takistab innovatsiooni ja pärsib ELi põllumajanduse konkurentsivõimet; arvestades, et ee toob kaasa ka selle, et enam kui 60 toimeainet, mille Euroopa Komisjon on tunnistanud asendamisele kuuluvaks, jäävad asendamata, sest puuduvad ohutumad alternatiivid, sealhulgas madala riskiastmega bioloogilised toimeained; |
I. |
arvestades, et madala riskiastmega taimekaitsevahendeid, sealhulgas bioloogilisi taimekaitsevahendeid on vähe saadaval; arvestades, et ainult 13 toimeainet, sealhulgas 12 bioloogilist toimeainet ELi turul kättesaadavast ligikaudu 500st toimeainest on heaks kiidetud madala riskiastmega toimeainena; arvestades, et direktiivi ebapiisav rakendamine on tegelikult loonud Euroopas ebavõrdsed tingimused, sest erinevad siseriiklikud tavad takistavad jätkusuutlike alternatiivide optimaalset kasutuselevõttu turul; arvestades, et selline olukord on raskendanud alternatiivsete madala riskiastmega ja mittekeemiliste toodete piisavat sisenemist ELi turule, mis vähendab nende atraktiivsust põllumajandustootjate jaoks, kes võivad lühikese aja jooksul valida pigem kulutõhusamad alternatiivid; arvestades, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite, sealhulgas bioloogiliste taimekaitsevahendite vähene kättesaadavus takistab integreeritud taimekaitse arendamist ja rakendamist; |
J. |
arvestades, et mahepõllumajandusel on oluline roll vähese pestitsiidikasutusega põllumajandussüsteemina ning seda tuleks veelgi julgustada; |
K. |
arvestades, et üha enam on tõendeid selle kohta, et putukate populatsioon jätkab Euroopas massilist vähenemist, mis on seotud pestitsiidide kasutamise praeguse tasemega; arvestades, et putukate arvukuse täheldatud järsk langus avaldab negatiivset mõju kogu ökosüsteemile ja bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka põllumajandussektorile ning selle tulevasele majanduslikule heaolule ja toodangule; |
L. |
arvestades, et Euroopa seisab praegu teelahkmel, mis määrab kindlaks põllumajandussektori tuleviku ja liidu võimalused saavutada pestitsiidide säästev kasutamine, seda eelkõige ÜPP reformi kaudu; arvestades, et ÜPP reformimine võimaldab oluliselt tugevdada poliitika täiustamist ja ühtlustamist, samuti direktiivi rakendamist, ning hõlbustada üleminekut keskkonnasäästlikumatele põllumajandustavadele; |
M. |
arvestades, et võimalike riskide tõttu, mida tavapärased taimekaitsevahendid inimese tervisele, loomadele ja keskkonnale kujutavad, tekitab nende kasutamine järjest rohkem avalikku mõttevahetust; |
N. |
arvestades, et oluline on edendada alternatiivsete menetluste või võtete väljatöötamist, et vähendada sõltuvust tavapärastest pestitsiididest ja tegeleda suureneva resistentsusega tavapäraste taimekaitsevahendite suhtes; |
O. |
arvestades, et määruses (EÜ) nr 1107/2009 kohustatakse nõukogu tagama, et nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (31) III lisas sätestatud kohustuslikud haldusnõuded hõlmavad integreeritud taimekaitse põhimõtteid, sealhulgas hea taimekaitsetava ning taimekaitse, taimekahjustajate tõrje ja põllukultuuride majandamise mittekeemilisi meetodeid; |
P. |
arvestades, et integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine on direktiivi kohaselt ELis kohustuslikud; arvestades, et liikmesriigid ja kohalikud ametiasutused peaksid panema suuremat rõhku pestitsiidide säästvale kasutamisele, sealhulgas madala riskiga alternatiivsete taimekaitsevahendite kasutamisele; |
Q. |
arvestades, et pestitsiidide säästvat kasutamist ei ole võimalik saavutada, võtmata arvesse inimeste kokkupuudet toimeainete ja muude koostisainete kombinatsioonidega ning nende kumulatiivset ja võimalikku koostoimet ja sünergilist mõju inimeste tervisele; |
Peamised järeldused
1. |
tuletab meelde pestitsiidide säästva kasutamise temaatilise strateegia konkreetseid eesmärke, muu hulgas pestitsiidide kasutamisest tulenevate tervise- ja keskkonnaohtude ja ohtude minimeerimist; pestitsiidide kasutamise ja levitamise tõhusamat kontrollimist; ohtlike toimeainete sisalduse vähendamist, sealhulgas kõige ohtlikumate toimeainete asendamist ohutumatega ja muude alternatiividega kui kemikaalid; väheste pestitsiididega või pestitsiidivaba maaviljeluse ergutamist; ja strateegia eesmärkide täitmiseks tehtud edusammude jaoks läbipaistva aruandlus- ja järelevalvesüsteemi loomine, muu hulgas sobivate näitajate väljaarendamise kaudu; |
2. |
peab oluliseks, et direktiivi rakendamist hinnataks üheskoos ELi üldise pestitsiidipoliitikaga, sealhulgas taimekaitsevahendite määrusega, määrusega (EL) nr 528/2012 (biotsiidide määrus) (32), jääkide piirnormide määrusega ja määrusega (EÜ) nr 178/2002 (üldiste toidualaste õigusnormide kohta) (33) kehtestatud eeskirjadega; |
3. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikides rakendamisel tehtud edusammude üldine tase ei ole piisav, et täita direktiivi põhieesmärgid ja vallandada selle täispotentsiaal pestitsiidide kasutamisest tulenevate üldiste riskide vähendamiseks ning samal ajal vähendades sõltuvust pestitsiididest, edendades üleminekut keskkonnaalaselt jätkusuutlikule ja ohutule taimekaitsetehnikatele ning saavutada kiireloomuliselt vajalik keskkonna- ja tervisenäitajate parandamine, mille jaoks direktiiv välja töötati; taunib komisjoni poolset kolmeaastast viivitust direktiivi rakendamisaruande esitamisel; |
4. |
rõhutab, et direktiivi rakendamine peab olema igakülgne ja hõlmama kõiki vajalikke aspekte ning et teatud elementide osalisest rakendamisest, jättes samas teised rakendamata, ei piisa pestitsiidide säästva kasutamise kui direktiivi üldeesmärgi saavutamiseks; rõhutab tõsiasja, et integreeritud taimekaitse tavade, näiteks kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite rakendamisel on selle eesmärgi täitmiseks tehtavas töös tähtis osa; |
5. |
märgib, et komisjoni 2017. aasta eduaruandes tuvastati märkimisväärsed puudujäägid liikmesriikide riiklike tegevuskavade täitmisel, mis viitab asjaolule, et teatavad riigid on vähem pühendunud keskkonna ja inimtervise kaitsmisele, mis võib tekitada ebaausat konkurentsi ja kahjustada ühtset turgu; jätab endale õiguse teavitada nõuded täitmata jätnud liikmesriikidest konkurentsivolinikku; |
6. |
väljendab muret asjaolu pärast, et ligikaudu 80 % liikmesriikide riiklikest tegevuskavadest ei sisalda konkreetseid andmeid selle kohta, kuidas mõõta paljude sihtide ja eesmärkide saavutamist, eelkõige integreeritud taimekaitse eesmärkide ja veekaitsemeetmete puhul; rõhutab, et see raskendab liikmesriikide direktiivi põhieesmärkide ja otstarbe täitmisel tehtud edusammude mõõtmise protsessi; |
7. |
peab murettekitavaks asjaolu, et riiklikud tegevuskavad on eri tegevusvaldkondade koguseliste sihtide, eesmärkide, meetmete ja ajakavade kindlaksmääramise poolest ebajärjekindlad, mis muudab tehtud edusammude mõõtmise võimatuks; peab kahetsusväärseks, et ainult viies riiklikus tegevuskavas on seatud kaugeleulatuvad mõõdetavad eesmärgid, millest neli on seotud ohtude vähendamisega ja ainult üks kasutamise vähendamisega; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ainult 11 liikmesriiki on esitanud läbivaadatud riikliku tegevuskava, kuigi nende läbivaatamise tähtaeg oli 2017. aasta lõpus; |
8. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et paljudes liikmesriikides ei rakendata piisavalt integreeritud taimekaitse tavasid, mis lähtuvad kaheksast põhimõttest, seades esikohale pestitsiidide asemel kemikaalivabade alternatiivide kasutamise; peab kahetsusväärseks, et üks peamisi probleeme, mis on seotud integreeritud taimekaitse rakendamisega, mis on direktiivi nurgakivi, näib olevat liikmesriikides kehtivate nõuetele vastavuse hindamise vahendite ja meetodite ning selgete eeskirjade ja juhiste puudumine; rõhutab asjaolu, et integreeritud taimekaitse ulatuslik rakendamine on üks peamisi meetmeid, kuidas vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest säästvas põllumajanduses, mis on keskkonnahoidlik, majanduslikult elujõuline ja sotsiaalselt vastutustundlik ning aitab kaasa toiduainetega kindlustatusele Euroopas, tugevdades samal ajal bioloogilist mitmekesisust ning inimeste ja loomade tervist, edendades maapiirkondade majandust ja vähendades põllumajandustootjate kulusid, hõlbustades erinevates Euroopa piirkondades kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite turuletoomist; rõhutab, et integreeritud taimekaitse tavade kasutuselevõtu tugevdamiseks üksikpõllumajandusettevõtetes on vaja täiendavaid rahalisi stiimuleid ja haridusmeetmeid; |
9. |
on arvamusel, et integreeritud taimekaitse on põllumajandustootjate jaoks väärtuslik vahend kahjurite ja haigustega võitlemiseks ning tootmisvõimsuse tagamiseks; märgib, et integreeritud taimekaitse intensiivsem kasutuselevõtt täidab kahest eesmärki: tugevdada keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset ning vähendada põllumajandustootjate kulusid üleminekul säästvamatele alternatiividele ja vähendada tavapäraseid pestitsiide; märgib, et vaja on intensiivsemaid jõupingutusi, et edendada integreeritud taimekaitse kasutuselevõttu teadusasutuste ja liikmesriikide nõuandvate organite kaudu; tuletab meelde, et integreeritud taimekaitse võib täita tähtsat rolli kasutatavate pestitsiidide koguste ja sortide vähendamisel; |
10. |
märgib, et integreeritud taimekaitse nn töövahendite raames kuulub bioloogilise kontrolli juurde selliste kasulike liikide kasvu soodustamine või kasvatamine, mis tõrjuvad kahjuripopulatsioone ning sellega reguleerivad neid ja hoiavad kontrolli all; rõhutab seetõttu, et on oluline eelistada keemilistele meetoditele säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset; rõhutab samuti, et integreeritud taimekaitses on oluline kasutada keemilisi pestitsiide valikuliselt ja sihipäraselt, sest vastasel juhul need kasulikud kahjuritõrjevahendid likvideeritakse ja põllukultuurid muutuvad seeläbi tulevastele kahjurirünnakutele veelgi vastuvõtlikumaks; |
11. |
on mures selle pärast, et tavapäraste pestitsiidide madala riskiastmega ja kemikaalivabade alternatiivide kasutuselevõtu edendamisel ja stiimulite loomisel nende alaseks innovatsiooniks ja arendustööks on tehtud väga vähe edusamme; märgib, et kõigest käputäis riiklikke tegevuskavasid sisaldab selliste alternatiivsete toodete ja meetodite registreerimise stiimuleid; rõhutab, et vähemlevinud kasutusviisid on kättesaadavate toimeainete nappuse tõttu eriti haavatavad; |
12. |
rõhutab, et pestitsiidide säästev ja vastutustundlik kasutamine on taimekaitsevahenditele lubade andmise eeltingimus; |
13. |
väljendab kahetsust madala riskiastmega toimeainete ning avaliku ja erasektori partnerluste vähese kättesaadavuse pärast, mille põhjuseks on peamiselt pikk hindamis-, autoriseerimise ja registreerimise protsess, mis on osaliselt tingitud asjaolust, et liikmesriikide tasandil järgitakse selliste juhtude jaoks ette nähtud lühemat autoriseerimisajavahemikku (120 päeva) väga harva; rõhutab, et praegune olukord ei vasta integreeritud taimekaitse edendamise ja rakendamise põhimõtetele ning rõhutab, kui tähtis on madala riskiastmega pestitsiidide kättesaadavus, nõuetekohased teadusuuringud ja parimate tavade vahetamine liikmesriikides ja nende vahel, et täielikult kasutada ära integreeritud taimekaitse potentsiaali; on seisukohal, et kiirem heakskiitmise protsess ergutaks valdkonna teadusuuringuid uute madala riskiga toimeainete, sh innovaatiliste madala riskiga ainete väljatöötamise alal, tagades seega, et põllumajandustootjate käsutuses on piisavalt taimekaitsevahendeid ning nad saavad kiiremini kasutusele võtta säästvad taimekaitsevahendid ja suurendada integreeritud taimekaitse efektiivsust; |
14. |
tuletab aga meelde, et suurenev pestitsiidiresistentsus toob kaasa pestitsiidide suurema kasutamise ja sõltuvuse; võtab teadmiseks, et pestitsiidide ulatuslikum kasutamine ja nendest sõltumine on põllumajandustootjate jaoks väga kulukas, seda nii suurte sisendkulude kui mulla vähenemise tõttu saamata jäänud saagikuse tõttu ja mulla kvaliteedi vähenemise tõttu; |
15. |
märgib, et madala riskiastmega taimekaitsevahendite ulatuslikum kättesaadavus turul vähendaks toimeainete suhtes tekkiva resistentsuse ohtu ja üldkasutatavate taimekaitsevahenditega seonduvat mõju mittesihtliikidele; |
16. |
märgib sellega seoses, et pestitsiidide mõjuainete suhtes resistentsuse tekkimine on kiiresti paljunevate kahjurite ja haiguste puhul bioloogiliselt paratamatu nähtus ja üha suurenev probleem; rõhutab seepärast, et keemilistele meetoditele tuleb eelistada säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset; tuletab meelde, et keemilisi pestitsiide tuleb kasutada valikuliselt ja sihipäraselt; rõhutab, et vastasel juhul need kasulikud kahjuritõrjevahendid likvideeritakse ja põllukultuurid muutuvad seeläbi tulevastele kahjurirünnakutele veelgi vastuvõtlikumaks; |
17. |
nendib ka, et tõenäoliselt aitavad pestitsiidide mahtu vähendada eelkõige süsteemsed muudatused, mis vähendavad vastuvõtlikkust kahjuritele, soodustavad monokultuuride ja ühe kultuuri pideva kasvatamise asemel struktuurilist ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendavad kahjurite resistentsust toimeainete suhtes; rõhutab seepärast vajadust pidada esmatähtsaks, rahastada ja integreerida agroökoloogilisi meetodeid, mis muudavad kogu põllumajandussüsteemi kahjurite suhtes vastupidavamaks; |
18. |
rõhutab, et ÜPP praegusel kujul ei soodusta ega stimuleeri piisavalt põllumajandusettevõtjate sõltuvuse vähendamist pestitsiididest ja mahepõllundusmeetodite kasutuselevõttu; leiab, et 2020. aasta järgses ÜPPs on vaja konkreetseid poliitikavahendeid, et aidata muuta põllumajandustootjate käitumist pestitsiidide kasutamisel; |
19. |
taunib asjaolu, et komisjoni ettepanek uue 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta ei hõlma kõnealuse ettepaneku III lisas osutatud kohustuslikke majandamisnõuete all integreeritud taimekaitse põhimõtet; rõhutab, et seose puudumine direktiivi ja uue ÜPP mudeli vahel takistab tõhusalt sõltuvuse vähendamist pestitsiididest; |
20. |
märgib, et enamik liikmesriike kasutavad riiklikke riskinäitajaid, et hinnata kas täielikult või osaliselt pestitsiidide kasutamise negatiivset mõju; tuletab meelde, et hoolimata direktiivi artiklis 15 sätestatud sõnaselgest kohustusest ei ole komisjon kogu ELi hõlmavaid ühtlustatud riskinäitajaid veel kehtestanud, mistõttu ei ole võimalik võrrelda eri liikmesriikides ja liidus tervikuna tehtud edusamme; väljendab heameelt selle üle, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee võttis 25. jaanuaril 2019 vastu ühtlustatud riskinäitajad; |
21. |
rõhutab, et tervisliku ja säästva põllumajandussektori tagamisel on keskse tähtsusega bioloogiline mitmekesisus ja tugevad ökosüsteemid, eelkõige mesilased ja muud tolmeldavad putukad, mis on terve ja säästva põllumajandussektori tagamisel äärmiselt olulised; rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole üksnes keskkonnakaitse küsimus, vaid see on ka vahend Euroopa jätkusuutliku toiduga kindlustatuse tagamiseks tulevikus; |
22. |
on sügavalt mures bioloogilise mitmekesisuse jätkuva ja potentsiaalselt pöördumatu kadumise pärast Euroopas ning tiivaputukate, sealhulgas tolmeldajate ärevusttekitava vähenemise pärast, mida tõendab 2017. aasta oktoobris tehtud lendavate putukate biomassi alane teadusuuring (34), mille kohaselt on lendavate putukate biomass Saksamaa 63. looduskaitsealal vähenenud 27 aasta jooksul rohkem kui 75 %; rõhutab lisaks laialt levinud linnuliikide arvukuse ulatuslikku vähenemist kogu Euroopas, seda ilmselt putukate populatsiooni vähenemise tagajärjel; võtab lisaks teadmiseks pestitsiidide soovimatu mõju mullale ja mullaorganismidele (35) ning muudele mittesihtliikidele; on seisukohal, et pestitsiidid on üks peamisi tegureid, mida peetakse putukate, põllumaade linnuliikide ja muude mittesihtorganismide arvukuse vähenemise põhjustajaks, ning rõhutab veelgi vajadust, et Euroopa läheks üle säästvamale pestitsiidide kasutamisele ja suurendaks põllumajandustootjate jaoks kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite arvu; |
23. |
on seisukohal, et neonikotinoide sisaldavatel pestitsiididel on oluline roll mesilaste populatsioonide murettekitavas vähenemises Euroopas, mida näitavad mitmed rahvusvahelised uuringud, mis on olnud aluseks kodanike sadade tuhandete allkirjadega petitsioonidele kogu Euroopast; |
24. |
tunnistab, kui olulised on riiklikud tegevuskavad ja integreeritud taimekaitse pestitsiidide kasutamise märkimisväärseks vähendamiseks, et vältida pöördumatut bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, eelistades võimaluse korral agroökoloogilisi meetmeid ja mahepõllumajandust; |
25. |
rõhutab lisaks, et jätkusuutlike põllumajandusvalikute arendamine on vajalik selleks, et vähendada kliimamuutuste mõju toiduga kindlustatusele; |
26. |
väljendab erilist muret nende pestitsiidide jätkuva kasutamise üle, mis sisaldavad mutageenseid, kantserogeenseid või reproduktiivtoksilisi toimeaineid või toimeaineid, millel on endokriinfunktsiooni kahjustavaid omadusi ja mis on inimestele või loomadele kahjulikud; rõhutab, et selliste pestitsiidide kasutamine on vastuolus direktiivi eesmärkide ja otstarbega; |
27. |
rõhutab, et veekeskkond on pestitsiidide suhtes eriti tundlik; väljendab heameelt asjaolu üle, et liikmesriigid on võtnud mitmesuguseid meetmeid, et kaitsta seda pestitsiidide eest; avaldab kahetsust asjaolu üle, et enamik liikmesriike ei ole kehtestanud veekeskkonna pestitsiidide eest kaitsmise meetmete sihte ja ajakavu ning need, kes seda on teinud, ei täpsusta, kuidas sihtide või eesmärkide saavutamist mõõdetakse; on veendunud, et praegu kasutatavate pestitsiidide seiret veekeskkonnas tuleks parandada; |
28. |
märgib, et põllumajandus on üks peamisi põhjusi, mis veekogud ei suuda saavutada head keemilist seisundit, sest see toob kaasa reostamise pestitsiididega; rõhutab, et pestitsiidide sisenemise ärahoidmine mageveetorudesse on kulutõhusam kui nende eemaldamistehnoloogiad, ja et liikmesriigid peavad põllumajandustootjatele vastavaid stiimuleid pakkuma; sellega seoses tunnistab ka vee raamdirektiivi rakendamise tähtsust veekvaliteedi parandamiseks; tunneb heameelt edusammude üle, mida liikmesriigid on teinud prioriteetsete ainete käsitlemisel, mille tulemusel on väiksem arv veekogusid jätnud täitmata nõuded sellised ainete kohta nagu kaadmium, plii ja nikkel, samuti pestitsiidid; |
29. |
väljendab kahetsust asjaolu pärast, et veevarude olukorra halvenemine on toonud üha rohkem kaasa joogivee-ettevõtjate täiendava kohtlemise, et tagada, et olmevesi vastab pestitsiidijääkide piirnormidele, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 98/83/EÜ olmeveel kvaliteedi kohta, mille puhul kannavad kulud tarbijad, mitte saastajad; |
30. |
rõhutab, et osa pestitsiide on rahvusvaheliselt tunnistatud püsivateks orgaanilisteks saasteaineteks, mis tuleneb nende potentsiaalist kaugele kanduda, keskkonnas püsida ning suutlikkusest kogu toiduahelas levida ja ökosüsteemides akumuleeruda, samuti nende märkimisväärset negatiivsest mõjust inimtervisele; |
31. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et kõigis liikmesriikides on taimekaitsevahendite kasutamise valdkonnas kasutusele võetud koolitus- ja sertifitseerimissüsteemid, kuid väljendab kahetsust selle pärast, et osades liikmesriikides ei ole kõigi I lisas loetletud nõutavate teemade suhtes koolituskohustused täidetud; rõhutab kasutajate väljaõppe tähtsust taimekaitsevahendite ohutu ja kestliku kasutamise tagamisel; peab asjakohaseks eristada kutselisi ja mittekutselisi kasutajaid, sest neile ei kehti samad kohustused; toonitab, et taimekaitsevahendite nii kutselised kui ka mittekutselised kasutajad peaksid saama piisava väljaõppe; |
32. |
märgib, et arukat tehnoloogiat ja täppispõllumajandust võib kasutada taimekaitsevahendite paremaks kasutamiseks ja nende laialikandumise ärahoidmiseks aladele, kuhu neid ei ole vaja, näiteks mehitamata õhusõidukite või GPS-täppistehnoloogia abil; rõhutab lisaks, et selliste lahenduste kasutuselevõttu saaks liikmesriikides parandada, kui see lisataks paremini pestitsiidide kasutajate koolituskursustesse ja sertifitseerimissüsteemidesse riiklikes tegevuskavades; |
33. |
rõhutab, et taimekaitsevahendeid ei kasutata mitte ainult põllumajanduses, vaid ka umbrohu- ja kahjuritõrjeks aladel, mida kasutavad üldsus või direktiivi artiklis 12a määratletud haavatavad rühmad, sealhulgas avalikud pargid ja raudteed; arvestades, et taimekaitsevahendite kasutamine sellistel aladel ei ole asjakohane; väljendab heameelt asjaolu üle, et mitu liikmesriiki ning paljud piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on võtnud meetmeid pestitsiidide kasutamise piiramiseks või keelustamiseks üldsuse või haavatavate rühmade kasutatavates piirkondades; märgib siiski, et enamikus liikmesriikides puuduvad mõõdetavad eesmärgid; |
34. |
väljendab muret selle pärast, et paljud liikmesriigid ei ole tõlgendanud artikli 12 punkti a nõuetekohaselt, tõlgendades seda ainult viitena mittepõllumajanduslikule kasutamisele, kui tegelikult hõlmavad haavatavad rühmad, näiteks määruses (EÜ) nr 1107/2009 määratletud haavatavad rühmad elanikke, kellel on pikaajaline tihe kokkupuude pestitsiididega; märgib lisaks, et komisjon on kinnitanud, et puudub õiguslik põhjus, miks põllumajanduslik kasutamine tuleks artikli 12 sätetest välja jätta; |
35. |
märgib, et liikmesriigid toetavad jätkuvalt vähese pestitsiidikasutusega põllumajandussüsteemi; väljendab heameelt asjaolu üle, et liidus on jätkuvalt suurenenud mahepõllumajanduslike ettevõtete arv, kuid märgib, et liikmesriigiti tehtud edusammud on endiselt väga erinevad; |
36. |
võtab teadmiseks, et mahepõllumajandustootjad kannavad naabrite poolse pestitsiidide kasutamise tõttu majanduslikku kahju, näiteks pestitsiidide pihustuse triivi ja püsivate toimeainete liikumise tõttu keskkonnas; märgib, et mahepõllumajandustootjad on seetõttu sunnitud nende kontrolli alt välja jäävate meetmete tõttu müüma selliselt mõjutatud toodet tavatootena, jäädes teiste tootjate tegevuse tõttu ilma hinnalisast või halvimal juhul sertifikaadist; |
37. |
nendib, et kuigi liikmesriikidel on üldiselt olemas süsteemid teabe kogumiseks ägedate pestitsiidimürgistuste kohta, on nende andmete täpsus ja kasutamisviisid küsitavad; rõhutab asjaolu, et süsteemid sellise teabe kogumiseks krooniliste mürgistuste kohta ei ole laialdaselt kasutusele võetud; |
38. |
rõhutab asjaolu, et toiduainetes leiduvaid pestitsiidide jääke käsitleva Euroopa Toiduohutusameti viimase aruande kohaselt jääb Euroopas 97,2 % proovidest ELi õigusaktidega ette nähtud normide piiresse, mis annab tunnistust väga range kontrolliga ja ohutust toidutootmise süsteemist; |
Soovitused
39. |
kutsub liikmesriike üles direktiivi rakendamist edasise viivituseta lõpuni viima; |
40. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas üldsus, oleksid kõikidesse pestitsiididega seotud sidusrühmade tegevustesse kaasatud, nagu on sätestatud direktiivis 2003/35/EÜ ja Århusi konventsioonis; |
41. |
kutsub liikmesriike üles direktiivi praktilisel rakendamisel ennetavalt tegutsema, et teha kindlaks puudused ja konkreetsed valdkonnad, mis nõuavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohast erilist tähelepanu, ja mitte piirduma üksnes tavapäraste riiklike ülevõtmis- ja kontrollimehhanismidega; |
42. |
kutsub liikmesriike üles tunnistama, et EL peab viivitamata tegutsema, et minna üle säästvamale pestitsiidide kasutamisele, ning et peamine vastutus selliste tavade rakendamise eest lasub liikmesriikidel; rõhutab, et on vaja kiiresti tegutseda; |
43. |
kutsub liikmesriike üles pidama kinni läbivaadatud riiklike tegevuskavade esitamise tähtaegadest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, teeksid seda viivitamata, esitades selged kvantitatiivsed eesmärgid ja mõõdetava üldeesmärgi, milleks on pestitsiidide kasutamise riskide ja mõju viivitamatu ja pikaajaline tõhus vähendamine, sealhulgas selgelt määratletud iga-aastased vähendamise eesmärgid, pöörates erilist tähelepanu tolmeldajatele avalduvale võimalikule mõjule ning jätkusuutlike kemikaalivabade alternatiivide ja madala riskiastmega taimekaitsevahendite soodustamisele ja kasutuselevõtule kooskõlas integreeritud taimekaitse põhimõtetega; |
44. |
kutsub komisjoni üles esitama kogu ELi hõlmava siduva eesmärgi pestitsiidide kasutamise vähendamiseks; |
45. |
kutsub komisjoni üles arendama edasi suuniseid kõigi integreeritud taimekaitse põhimõtete ja nende rakendamise kohta; palub komisjonil sellega seoses kehtestada suunised kriteeriumide kehtestamiseks, mille alusel mõõta ja hinnata integreeritud taimekaitse rakendamist liikmesriikides; |
46. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed, et soodustada madala riskiastmega pestitsiide, ja seadma prioriteediks kemikaalivabad võimalused ja meetodid, mis põhjustavad tervisele ja loodusele kõige vähem kahju, tagades samal ajal tulemusliku ja tõhusa taimekaitse; rõhutab, et selleks, et see oleks edukas, tuleb tugevdada põllumajandustootjate majanduslikke stiimuleid selliste võimaluste valimiseks; |
47. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu madala riskiastmega bioloogiliste alternatiivide arendamise, uurimise, registreerimise ja turustamise edendamisele, muu hulgas suurendades rahastamisvõimalusi programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames; rõhutab seepärast, kui oluline on eelistada keemilistele meetoditele säästvaid bioloogilisi, mehaanilisi ja muid keemiavabu meetodeid, kui need võimaldavad rahuldavat taimekaitset; tuletab meelde, kui oluline on keskkonnaalaselt jätkusuutliku ja ohutu taimekaitsetehnikate lisaväärtus; |
48. |
palub komisjonil täita edasise viivituseta oma 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi raames võetud kohustust esitada liidu strateegia mittetoksilise keskkonna jaoks, mis soodustab innovatsiooni ja jätkusuutlike asendusainete, sealhulgas mittekeemiliste lahenduste väljatöötamist; ootab, et komisjon võtaks selles strateegias eriti arvesse pestitsiidide mõju keskkonnale ja inimtervisele; |
49. |
ergutab suuremat keskendumist riskide vähendamisele, sest madala riskiastmega ainete ulatuslik kasutamine võib olla ohtlikum kui kõrge riskiastmega ainete piiratud kasutamine; |
50. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi ja selle rakendamise parem kooskõlla seonduvate ELi õigusaktide ja poliitikavaldkondadega, eelkõige ÜPP sätete ja määruse (EÜ) nr 1107/2009 sätetega, ja eelkõige lisama integreeritud taimekaitse põhimõtted direktiivi artikli 14 kohaselt ÜPP kohastesse õiguslikesse nõuetesse; |
51. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rangelt piirama määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaste oluliste erandite hulka ja ajakohastama asjakohaseid suunisdokumente, et tagada, et pestitsiidide riskihindamine peegeldab tegelikku kogupuudet ja tingimusi ning võtab arvesse igasugust võimalikku mõju tervisele ja keskkonnale; |
52. |
soovitab anda liikmesriikidele ÜPP raames paindlikkuse kohaldada integreeritud taimekaitset osana ÜPP kohastest rohestamismeetmetest; |
53. |
väljendab heameelt selle üle, et alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee võttis hiljuti vastu ühtlustatud riskinäitajad ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama komisjoni poolt hiljuti välja pakutud ühtlustatud riskinäitajate väljatöötamise ja rakendamisega, et pestitsiidide mõju vähendamist nõuetekohaselt jälgida; |
54. |
kutsub komisjoni üles looma täielikult toimiv ja läbipaistev süsteem selliste statistiliste andmete korrapäraseks kogumiseks, mis käsitlevad pestitsiidide kasutamist, pestitsiidide töökeskkonnas ja väljaspool seda toimuva kokkupuute mõju inimeste ja loomade tervisele ning pestitsiidide jääkide esinemist keskkonnas, eeskätt mullas ja vees; |
55. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama uurimisprogramme, mille eesmärk on kindlaks teha pestitsiidide kasutamise mõju inimeste tervisele, võttes arvesse kõiki toksikoloogilisi ja pikaajalisi toimeid, sealhulgas immuuntoksilisust, endokriinfunktsiooni ja närvisüsteemi arengut kahjustavat mõju ning keskendudes sünnieelse pestitsiididega kokkupuute mõjule laste tervisele; |
56. |
nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks laialt kasutatavate taimekaitsevahendite haldamise ja kasutamise suhtes riskipõhist käsitusviisi, tuginedes vastastikusele hindamisele ja vastastikku hinnatud teaduslikele tõenditele; |
57. |
palub komisjonil esitada enne oma volituste lõppemist konkreetne seadusandlik ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1107/2009 (väljaspool üldist läbivaatamist seoses õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) algatusega), et lisada määratlus ja eraldi kategooria mõistete „looduslikult esinevate ainete“ ja „loodusidentsete ainete“ jaoks, mille kriteeriumiks oleks aine olemasolev olemasolu ja nendega kokkupuutumine looduses, ning kehtestada madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide jaoks range kiire hindamise, autoriseerimise ja registreerimise menetlus, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2017. aasta resolutsiooniga madala riskiastmega bioloogiliste pestitsiidide kohta ja 13. septembri 2018. aasta resolutsiooniga taimekaitsevahendite määruse (EÜ) nr 1107/2009 rakendamise kohta; |
58. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni ja püsivate orgaaniliste saasteainete 2004. aasta Stockholmi konventsiooni kohaste liidu kohustuste tõhus rakendamine ning suurendada seetõttu nende jõupingutusi, et kõrvaldada püsivaid orgaanilisi saasteaineid sisaldavate pestitsiidide tootmine, turulelaskmine ja kasutamine ning kehtestada sätted, mis käsitlevad nende ainete jäätmete kõrvaldamist, mis sisaldavad neid aineid või on nendega saastunud; |
59. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et kättesaadavaks tehakse erialaselt asjatundlikud ja sõltumatud nõuandeteenused, et pakkuda lõppkasutajatele nõu ja koolitust pestitsiidide säästva kasutamise ja eelkõige integreeritud taimekaitse küsimuses; |
60. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama suuremat tähelepanu suuremate investeeringute tegemisele täppis- ja digitaalpõllumajandustootmise tehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõttu ning selleteemalisele teadustööle, et muuta taimekaitsevahendid tõhusamaks ja seega oluliselt vähendada sõltuvust pestitsiididest, nagu on sätestatud direktiivi eesmärkides, seeläbi vähendades nii professionaalsete kasutajate kui ka üldsuse kokkupuudet pestitsiididega; on seisukohal, et digitaliseerimise või täppispõllumajanduse kasutamine ei tohiks põhjustada sõltuvust sisenditest või põllumajandustootjate finantsraskusi; |
61. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mitte lubama taimekaitsevahendite kasutamist üldsuse või tundlike rahvastikurühmade kasutatavatel aladel, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 14; |
62. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama eritähelepanu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 14 määratletud haavatavate elanikkonnarühmade kaitsele, arvestades eelkõige, et põllukultuuride läheduses elavatel maapiirkondade elanikel puudub praegu kaitse; palub seetõttu komisjonil ja liikmesriikidel teha ettepanekud pestitsiidide kasutamise viivitamatuks keelustamiseks ulatuslikus kauguses elanike kodudest, koolidest, mänguväljakutest, lasteaedadest ja haiglatest; |
63. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles investeerima rohkem teadusuuringutesse, mis käsitlevad pestitsiidide mõju mittesihtliikidele, ning võtma selle mõju vähendamiseks viivitamata meetmeid; |
64. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada põllumajandusmudelit, mis põhineb ennetavatel ja kaudsetel taimekaitsestrateegiatel, mille eesmärk on vähendada väliste sisendite kasutamist ja multifunktsionaalseid looduslikke aineid; tunnistab vajadust rohkem uurida ja välja töötada ennetavaid ja kaudseid agroökoloogilisi taimetervishoiu strateegiaid; |
65. |
kutsub liikmesriike üles suurendama investeeringuid kohanemistegevusse, mis ei lase agrokeemilisi aineid jõuda pinna- ja süvaveeni, samuti meetmeid, mille eesmärk on piirata nende ainete võimalikku leostumist vooluveekogudesse, jõgedesse ja meredesse; soovitab keelata ära nende ainete kasutamise mullas, kust need võivad jõuda põhjavette; |
66. |
rõhutab, et oluline on regulaarselt hinnata müüdud pestitsiidide koguse ja selle põllumaa vahelist suhet, kus neid pestitsiide kasutatakse, võttes aluseks kasutajate andmepangad ja müügidokumendid; |
67. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama toimeainete puhul, mis on mutageensed, kantserogeensed või reproduktiivtoksilised või millel on endokriinfunktsiooni kahjustavad omadused, täielik ja ühtlustatud ohupõhiste kasutuselt kõrvaldamise kriteeriumide kohaldamine; |
68. |
nõuab, et liikmesriigid järgiksid rangelt kolmandatest riikidest ELi mittelubatud pestitsiididele kehtestatud impordikeeldu ja kontrolliksid rohkem imporditavat toitu; |
69. |
kutsub komisjoni üles kaaluma hoolikalt kõiki olemasolevaid meetmeid, millega tagada nõuete täitmine, sealhulgas rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes ei täida direktiivi täieliku rakendamise kohustust; |
70. |
kutsub komisjoni üles võtma jõulisi meetmeid liikmesriikide vastu, kes süstemaatiliselt kasutavad ära erandeid, mis puudutavad neonikotinoididega seotud keelatud pestitsiide; |
71. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada põhimõtte „saastaja maksab“ täielik rakendamine ja tõhus jõustamine seoses veevarude kaitsega; |
72. |
nõuab, et programm „Euroopa horisont“ tagaks piisava rahastamise, et edendada süsteemsel lähenemisel põhinevat taimetervise strateegiat, mis ühendaks uuenduslikud agroökoloogilised tehnikad ja ennetusmeetmed, mille eesmärk on vähendada väliste sisendite kasutamist miinimumini; |
73. |
kutsub komisjoni üles looma säästva pestitsiidide kasutamise üleeuroopalise platvormi, mis koondaks valdkondlikud sidusrühmad ja esindajad kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et hõlbustada teabe jagamist ja parimate tavade vahetamist pestitsiidide kasutamise vähendamiseks; |
o
o o
74. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.
(2) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.
(3) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(4) ELT L 136, 29.5.2007, lk 3.
(5) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.
(7) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.
(8) ELT L 229, 29.6.2004, lk 23.
(9) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
(10) EÜT L 20, 26.1.2010, lk 7.
(11) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.
(12) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(13) ELT L 201, 1.8.2009, lk 36.
(14) ELT L 310, 25.11.2009, lk 29.
(15) ELT L 226, 24.8.2013, lk 1.
(16) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:52006DC0372&from=EN.
(17) ELT C 86, 6.3.2018, lk 62.
(18) ELT C 86, 6.3.2018, lk 51.
(19) ELT C 252, 18.7.2018, lk 184.
(20) ELT C 346, 27.9.2018, lk 117.
(21) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0057.
(22) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0356.
(23) ELT L 324, 10.12.2009, lk 1.
(24) http://ec.europa.eu/food/audits-analysis/overview_reports/details.cfm?rep_id=114
(25) ELT L 354, 28.12.2013, lk 171.
(26) http://www.pan-uk.org/site/wp-content/uploads/United-Nations-Report-of-the-Special-Rapporteur-on-the-right-to-food.pdf.
(27) http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-10041-2016-ADD-1/en/pdf
(28) http://www.senat.fr/leg/ppr16-477.html.
(29) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0023.
(30) Caspar A. Hallmann et al. „27 aasta jooksul on lendavate putukate biomass kaitsealadel kahanenud rohkem kui 75 %“, PLOS, 18. oktoober 2017 https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0185809.
(31) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.
(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).
(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(34) https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0185809.
(35) https://esdac.jrc.ec.europa.eu/public_path/shared_folder/doc_pub/EUR27607.pdf.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/71 |
P8_TA(2019)0083
Piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamine
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamise kohta (2018/2108(INI))
(2020/C 449/08)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiivi 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 114 ja 168, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (3), |
— |
võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2011. aasta järeldusi, milles käsitletakse suundumist tänapäevaste, reageerimisvõimeliste ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide poole (4), |
— |
võttes arvesse perioodide 2003–2008 (5), 2008–2013 (6) ja 2014–2020 (7) mitmeaastaseid tervisevaldkonna tegevusprogramme, |
— |
võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2015. aasta ja 21. septembri 2018. aasta aruandeid piiriülese tervishoiu direktiivi toimimise kohta (COM(2015)0421, COM(2018)0651), |
— |
võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2018. aasta teatist „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“ (COM(2018)0233), |
— |
võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2018. aasta aruannet „Member State Data on cross-border patient healthcare in the year 2016“ (Liikmesriikide andmed patsientide piiriülese tervishoiu kohta 2016. aastal) (8), |
— |
võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2011. aasta rakendusotsust 2011/890/EL, milles sätestatakse eeskirjad e-tervise eest vastutatavate riiklike asutuste võrgustiku loomiseks, haldamiseks ja toimimiseks (9), |
— |
võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192), |
— |
võttes arvesse e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava (COM(2012)0736), eelkõige selle selget piiriülest mõõdet, |
— |
võttes arvesse e-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava komisjonipoolset vahehindamist (COM(2017)0586), |
— |
võttes arvesse komisjoni 11. novembri 2008. aasta teatist haruldaste haiguste kohta (COM(2008)0679) ja nõukogu 8. juuni 2009. aasta soovitust tegevuse kohta haruldaste haiguste valdkonnas (10), |
— |
võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2014. aasta rakendusaruannet haruldasi haigusi käsitleva teatise kohta (COM(2014)0548), |
— |
võttes arvesse ELi harvikhaiguste eksperdikomitee (EUCERD) 31. jaanuari 2013. aasta soovitusi Euroopa harvikhaiguste tugivõrgustiku kohta ja nende 10. juunil 2015. aasta lisa, |
— |
võttes arvesse kontrollikoja 2018. aasta mai taustadokumenti piiriülese tervishoiu kohta ELis (11), |
— |
võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2017. aasta teatist „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017)0534), |
— |
võttes arvesse institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (12), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0046/2019), |
A. |
arvestades, et ELis ja selle liikmesriikides on väga tähtsal kohal kõigile taskukohased tervishoiusüsteemid, et tagada kõrgetasemeline rahvatervishoid, sotsiaalkaitse, sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalne õiglus, säilitades ja tagades üldise juurdepääsu, ja arvestades, et patsientide elukvaliteeti tunnistatakse kui üht olulist tervishoiu kulutõhususe hindamise osa; |
B. |
arvestades, et direktiivis 2011/24/EL (edaspidi „direktiiv“) austatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 168 lõikega 7 iga liikmesriigi vabadust teha tervishoiuvaldkonnas asjakohaseid otsuseid ja direktiiv ei sekku liikmesriikide asjaomaste asutuste põhimõttelistesse eetilistesse valikutesse ega õõnesta neid; arvestades, et liikmesriikide osutatavates vastavates teenustes ja ka nende rahastamise viisis esineb erinevusi; arvestades, et direktiiviga nähakse Euroopa kodanike joaks lisaks nende elukohariigis kättesaadavatele tervishoiuteenuste võimalustele ette muid tervishoiuteenuste võimalusi; |
C. |
arvestades, et tervist saab käsitada vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 2 (mis käsitleb õigust elule) ja artiklile 35 (mis käsitleb tervishoidu) põhiõigusena; |
D. |
arvestades, et vananeva elanikkonna, eelarvepiirangute, krooniliste ja harvikhaiguste sagenemise, raskuste tõttu põhilistele tervishoiuteenustele maapiirkondades ning ravimite kalli hinna tõttu seisavad ELi tervishoiusüsteemide ees keerulised ülesanded; arvestades, et liikmesriigid vastutavad puuduvate ravimite ajakohastatud kataloogi käsitleva teabe väljatöötamise, säilitamise ja piiriülese vahetamise eest, et tagada hädavajalike ravimite kättesaadavus; |
E. |
arvestades, et võib juhtuda, et kodanikele vajalikku parimat tervishoidu pakutakse teises lähedalasuvas liikmesriigis, sest ravi on kergesti kättesaadav, spetsiifiline või kodaniku elukohaliikmesriigis ei ole vastavat ravivõimsust, näiteks on puudus hädavajalikest ravimitest; |
F. |
arvestades, et direktiivi toimimist käsitleva aruande tulemused näitavad, et 2015. aastal ei rakendanud kõik liikmesriigid direktiivi täielikult või nõuetekohaselt; |
G. |
arvestades, et tervishoiusektor on ELi majanduse vältimatult vajalik osa, mis moodustab selle SKPst 10 % – näitaja, mis võib tänu sotsiaal-majanduslikele teguritele tõusta 2060. aastaks 12,6 %ni; |
H. |
arvestades, et direktiivi artikli 20 kohaselt on komisjonil kohustus esitada iga kolme aasta tagant direktiivi toimimise kohta rakendamisaruanne; arvestades, et komisjon peaks pidevalt hindama ja esitama korrapäraselt teavet patsientide voogude, patsientide liikuvuse haldus-, sotsiaal- ja finantsmõõtme ning Euroopa tugivõrgustike ja riiklike kontaktpunktide toimimise kohta; |
I. |
arvestades, et vastavalt komisjoni 21. septembri 2018. aasta aruandele direktiivi toimimise kohta on kodanikel endiselt keeruline saada teavet selle kohta, kuidas nad saavad kasutada oma õigusi piiriüleste tervishoiuteenuste puhul; arvestades, et patsientide ohutu liikuvuse tagamiseks on vaja suuremat selgust ja läbipaistvust tingimuste osas, mille alusel tervishoiuteenuste osutajad tegutsevad; |
J. |
arvestades, et komisjoni 25. aprilli 2018. aasta e-tervist käsitlevas teatises märgitakse, et tervishoiu- ja hooldussüsteemide tarbeks on vaja välja töötada reforme ja uuenduslikke lahendusi, et muuta need vastupidavamaks, juurdepääsetavamaks ja tõhusamaks; arvestades, et seetõttu tuleks tõhustada uute tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite kasutamist, et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja jätkusuutlikkust; |
K. |
arvestades, et direktiiviga luuakse selge õiguslik alus Euroopa koostööle tervisetehnoloogia hindamise, e-tervise, harvikhaiguste ning tervishoiuteenuste ja -toodete ohutus- ja kvaliteedistandardite valdkonnas; |
L. |
arvestades, et ELi kodanikel on õigus juurdepääsule spetsialiseeritud ravile elukohaliikmesriigis; arvestades, et direktiiviga ette nähtud piiriülese tervishoiu õigust, sealhulgas õigust ennetavatele meditsiinilistele analüüsidele, skannimistele ja tervisekontrollidele, kasutavate patsientide arv suureneb siiski väga aeglaselt; |
M. |
arvestades, et direktiiv ei hõlma vaktsineerimisprogramme, kuigi need on ühed ELi tulemuslikumad meetmed, ning võttes arvesse raskusi, millega inimesed teatavates liikmesriikides nendele juurdepääsul kokku puutuvad; |
N. |
arvestades, et kõik liikmesriigid ei suutnud esitada andmeid või teavet välismaale reisivate patsientide kohta, ja arvestades, et andmete kogumine ei ole liikmesriigiti alati võrreldav; |
O. |
arvestades, et 83 % komisjoni hiljutise konsulteerimise käigus käsitletud inimestest kiitis heaks meditsiiniliste andmete avalikustamise teadusuuringute tegemise ja patsientide tervisliku seisundi parandamise eesmärgil (13); arvestades, et edaspidine tervishoiusüsteemide lõimimine peab digitaalvaldkonna seisukohast tagama, et patsiendid on ajsaomase teabe lõplikud haldajad ja juhtijad, et garanteerida patsientide jaoks ausus, kestlikkus ja turvalisus; |
P. |
arvestades, et direktiivi kohaldamisalaga hõlmatud ELi patsientide liikuvus on jätkuvalt suhteliselt väike ega ole eelarveliselt märkimisväärselt mõjutanud riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust; |
Q. |
arvestades, et liikmesriigid vastutavad kodanikele vajaliku tervishoiu kättesaadavuse ja kõigi asjakohaste kulude hüvitamise tagamise eest; arvestades, et liikmesriikide riiklikud tervishoiuteenistused vastutavad selliste kriteeriumide kehtestamise eest, mis võimaldavad kodanikel saada tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis; arvestades, et suures osas liikmesriikides on alles märkimisväärne hulk takistusi, millega patsiendid tervishoiusüsteemidega tegelemisel kokku puutuvad; arvestades, et halduskoormus võib tekitada viivitusi hüvitamises; arvestades, et see vaid süvendab killustatust teenustele juurdepääsul ning et seda tuleks seepärast liikmesriikidevahelise koordineerimise kaudu parandada; |
R. |
arvestades, et Euroopa ravikindlustuskaarti reguleerib sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlev määrus ning et selle rakendamine erineb ulatuslikult liikmesriikide lõikes; arvestades, et Euroopa ravikindlustuskaardi ühetaoline rakendamine ja parem liikmesriikidevaheline kooskõlastamine on hädavajalikud selleks, et vähendada olemasolevat halduskoormust ja tagada patsientidele mittediskrimineeriv hüvitamine, tagades samal ajal ELi kodanike liikumisvabaduse; |
S. |
arvestades, et patsiendid puutuvad retseptide kasutamisel liikmesriikide lõikes ikka veel kokku praktiliste ja õiguslike raskustega; |
T. |
arvestades, et riiklike kontaktpunktide ülesanne on tagada, et patsientidele antakse õiget teavet teadliku otsuse langetamiseks; |
U. |
arvestades, et riiklikud kontaktpunktid ei ole üldsusele piisavalt tuntud, mis mõjutab nende tõhusust; arvestades, et riiklike kontaktpunktide tulemuslikkus ja mõju sõltuvad nii ELilt kui ka liikmesriikidelt saadavast toetusest, suhtluskanalitest, heade tavade ja teabe, sealhulgas kontaktandmete vahetusest ning patsientide suunamist käsitlevatest suunistest; |
V. |
arvestades, et riiklikud kontaktpunktid erinevad suurel määral toimimise, juurdepääsetavuse, nähtavuse ja vahendite jaotuse poolest nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi mõttes; |
W. |
arvestades, et vastavalt Eurobaromeetri 2015. aasta mai uuringule (14) ei ole patsiendid piisavalt teadlikud oma õigustest seoses piiriülese tervishoiuga, kusjuures vähem kui 20 % kodanikest tunneb, et nad on hästi informeeritud; |
X. |
arvestades, et piiriülene tervishoid on tulemuslik üksnes juhul, kui patsiendid, hooldajad, tervishoiutöötajad ja teised sidusrühmad on sellest hästi informeeritud ning kui seda reguleerivad eeskirjad on kergesti kättesaadavad ja üldiselt juurdepääsetavad; |
Y. |
arvestades, et patsientide, hooldajate ja tervishoiutöötajate teadmised üldistest ja eriti direktiivikohastest patsiendiõigustest on endiselt väga puudulikud; |
Z. |
arvestades, et tervishoiutöötajad tegelevad väga tundlike patsiendiküsisimustega, mis nõuavad selget ja arusaadavat suhtlust; arvestades, et keelebarjäärid võivad takistada teabe edastamist tervishoiutöötajate ja nende patsientide vahel; |
AA. |
arvestades, et hüvitamiskorra parandamisel ja lihtsustamisel on mitmes liikmesriigis veel märkimisväärset arenguruumi, eelkõige seoses retseptide, harvikravimite, apteegis segatud ravimite ning järelravi ja -protseduuridega; |
AB. |
arvestades, et kuues liikmesriigis ja Norras puudub eelloasüsteem täiesti, mistõttu kuulub valikuvabadus patsientidele ja halduskoormus on väiksem; |
AC. |
arvestades, et naaberliikmesriikide ja -piirkondade vahel on palju kahepoolseid lepinguid, mida võiks kasutada väljapaistvate parimate tavade alusena, et veelgi arendada ELi piiriülest tervishoidu; |
Rakendamine
1. |
tunneb heameelt komisjoni tegevuse üle direktiivi liikmesriikidesse ülevõtmise korrektsuse hindamiseks; |
2. |
tõstab esile direktiivi eelised: direktiiviga selgitatakse piiriüleste tervishoiuteenuste eeskirju ja tagatakse liidus juurdepääs ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele ning püütakse saavutada Euroopa Liidu Kohtu praktika kohast patsientide liikuvust; väljendab rahulolematust asjaolu üle, et suur hulk liikmesriike ei ole patsiendiõiguste tagamise nõudeid tõhusalt rakendanud; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kindlustaksid nende nõuetekohase rakendamise, tagades rahvatervise kõrgetasemelise kaitse, mis aitab edendada kodanike tervist, ja peaksid kinni isikute siseturu piires vaba liikumise põhimõttest; |
3. |
kutsub komisjoni üles jätkama direktiivi toimimist käsitlevate kolme aasta tagant ilmuvate hindamisaruannete koostamist ja esitama need Euroopa Parlamendile ja nõukogule; toonitab, kui oluline on statistilistel eesmärkidel teabe kogumine välismaale ravile reisivate patsientide kohta ja põhjuste analüüsimine, miks nad riikide vahel liiguvad; kutsub komisjoni üles avaldama lisaks võimaluse korral ja iga-aastaselt iga liikmesriigi osutatud piiriüleste tervishoiuteenuste ja hüvitatud kogusummade jaotuse; |
4. |
kutsub komisjoni üles võtma direktiivi rakendamise kulutõhususe aruannetes arvesse patsientide elukvaliteeti ja ravitulemusi; |
5. |
tuletab liikmesriikidele meelde nende võetud kohustust abistada komisjoni ja esitada talle kogu nende käsutuses olev vajalik teave, et komisjon saaks hindamise läbi viia ja koostada nimetatud aruanded; |
6. |
kutsub komisjoni üles kehtestama rakendamissuunised eriti selliste valdkondade kohta, kus on olemas direktiivi ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva määruse vaheline koostoime, ning tagama seoses sellega asjaomaste sidusrühmade vaheline parem institutsioonidesisene koordineerimine; |
7. |
rõhutab, et liikmesriigid peaksid direktiivi nõuetekohaselt üle võtma, et tagada patsientidele kvaliteetne ja kättesaadav piiriülene tervishoid, mis on õigusaktides sätestatud rakendustähtaegadega täielikus kooskõlas; tunnistab, et seoses retseptiravimite kättesaadavuse ja ravi jätkuvusega on võimalik teha konkreetseid parendusi; kutsub komisjoni üles uurima võimalust laiendada direktiivi kohaldamisala, et lisada vaktsineerimisprogramme; |
8. |
märgib rahuloluga positiivset mõju, mille on toonud kaasa sellised algatused nagu Euroopa ravikindlustuskaart, mis väljastatakse tasuta ja mis võimaldab kõikidel kindlustatud või riikliku sotsiaalkindlustussüsteemiga liitunud isikutel saada teises liikmesriigis ravi tasuta või väiksemate kuludega; rõhutab institutsioonide eduka koostöö vajadust, et vältida Euroopa ravikindlustuskaardi väärkasutamist; |
9. |
rõhutab vajadust tagada tervishoiuteenuste osutajate tegutsemistingimuste selgus ja läbipaistvus; rõhutab, et tervishoiuteenuste osutajatel ja spetsialistidel peab olema kutsealane vastutuskindlustus, nagu on sätestatud direktiivis ning ka direktiivis 2005/36/EÜ, selleks et parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja suurendada patsientide kaitset; |
Rahastamine
10. |
juhib tähelepanu sellele, et piiriülese tervishoiu rahastamine on nende liikmesriikide ülesanne, kes hüvitavad kulud kooskõlas asjaomaste õigusnormidega; toonitab lisaks, et komisjon toetab direktiivi IV peatükis osutatud koordineerimist terviseprogrammide kaudu; |
11. |
väljendab seoses sellega tõsist muret tervishoiuprogrammi rahastamise kavandatud vähendamise pärast; kordab oma nõudmist, et tervishoiuprogramm taastataks tugeva eraldiseisva programmina, mille rahastamist järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) suurendatakse, et täita rahvatervist, tervishoiusüsteeme ja keskkonnaprobleeme käsitlevad ÜRO kestliku arengu eesmärgid ning tagada kaugeleulatuv tervishoiupoliitika, milles keskendutakse piiriülestele küsimustele, sealhulgas eelkõige ELi ühiste jõupingutuste märgatav suurendamine võitluses vähi vastu, krooniliste ja harvikhaiguste, sealhulgas geneetiliste ja pandeemiliste haiguste ja haruldaste vähivormide ennetamisel, varajasel avastamisel ja juhtimisel, antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel ning tervishoiuteenuste piiriülese kättesaadavuse lihtsustamise tagamisel; |
12. |
rõhutab Euroopa Sotsiaalfondi, tervishoiuga seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, sealhulgas INTERREGi programmi olulisust tervishoiuteenuste parandamisel ning piirkondade ja sotsiaalsete rühmade vaheliste tervishoiualaste ebavõrdsuste vähendamisel liikmesriikide lõikes; nõuab, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde kasutataks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames samuti piiriülese tervishoiu parandamiseks ja hõlbustamiseks; |
Patsientide liikuvus
13. |
märgib, et patsientide vähesel liikuvusel on neli põhjust: i) mõned liikmesriigid jäid direktiivi rakendamisega üsna palju hiljaks; ii) kodanike teadmised oma üldistest hüvitamisõigustest on äärmiselt puudulikud, iii) mõned liikmesriigid on loonud piiriülest tervishoidu piiravad takistused, nagu halduskoormus, ja iv) teave direktiivi alusel teises liikmesriigis arstiabi taotlevate patsientide kohta puudub või on puudulik; |
14. |
märgib, et eelloasüsteemid näivad olevat seoses iga-aastase taotluste arvuga põhjendamatult koormavad ja/või piiravad; palub komisjonil jätkata struktureeritud dialoogi liikmesriikidega, täpsustades eelloa nõudeid ja sellega seotud hüvitamistingimusi; |
15. |
palub komisjonil töötada välja liikmesriikide jaoks suunised, et võimaldada inimestel – juhul kui eellubade andmine kehtestatakse –, võrrelda ravi välisriigis raviga nende elukohaliikmesriigis, kusjuures juhtpõhimõte oleks kulutõhusus patsientide jaoks; |
16. |
tuletab liikmesriikidele meelde, et piirangud direktiivi kohaldamisel, näiteks eelloa nõuded või hüvitamispiirangud, peaksid olema vajalikud ja põhjendatud ega tohiks põhjustada meelevaldset või sotsiaalset diskrimineerimist, tekitada põhjendamatuid takistusi patsientide ja teenuste vabale liikumisele ega koormata liigselt riiklikku rahvatervise süsteemi; kutsub liikmesriike üles arvestama raskustega, millega puutuvad kokku väikese sissetulekuga patsiendid, kes peavad piiriülese ravi eest ette maksma; märgib, et eelloasüsteemid on kavandatud selleks, et võimaldada liikmesriikidel planeerida ning et kaitsta patsiente raviviiside eest, mis tekitavad seoses ravi kvaliteedi või ohutusega tõsist ja konkreetset muret; |
17. |
märgib murega, et mõnes liikmesriigis on kindlustusandjad toiminud meelevaldselt diskrimineerivalt või loonud patsientide ja teenuste vabale liikumisele põhjendamatuid takistusi, millel on patsientidele kahjulikud finantstagajärjed; |
18. |
nõuab, et liikmesriigid teataksid komisjonile direktiivi artikli 7 lõike 9 alusel igast kulude hüvitamist puudutavate piirangute kehtestamise otsusest, seda ühtlasi põhjendades; |
19. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõned liikmesriigid kehtestavad vahel oma territooriumil era- või mittelepinguliste tervishoiuteenuste osutajate pakutavale piiriülesele tervishoiule madalamad hüvitamismäärad kui piiriülesele tervishoiule, mida pakuvad riiklikud või lepingulised tervishoiuteenuste osutajad; on arvamusel, et tagada tuleks erasektori tervishoiuteenuste hüvitamine avaliku sektori tervishoiuteenustega samal tasemel tingimusel, et on võimalik tagada ravi kvaliteet ja ohutus; |
20. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et hinnata, korrastada ja lihtsustada piiriülest ravi saavatele patsientidele kehtivat hüvitamiskorda, sealhulgas selgitades järelravi ja järelprotseduuride hüvitamist, ning luua asjaomaste ravikindlustusandjate juures ühtsed koordineerivad teeninduspunktid; |
21. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et direktiivi kohaldamine seoses telemeditsiiniga – distantsilt osutatavad tervishoiuteenused – on toonud kaasa teatava ebaselguse seoses hüvitamissüsteemidega, kuna mõned liikmesriigid hüvitavad üldarsti või eriarsti konsultatsioone distantsilt või korraldavad neid, teised aga mitte; kutsub komisjoni üles toetama hüvitamiseeskirjade kasutuselevõttu kooskõlas artikli 7 lõikega 1 ja artikli 4 lõikega 1 nii, et need kehtiksid ka asjakohasel juhul telemeditsiini suhtes; ergutab liikmesriike kooskõlastama oma lähenemisviisid telemeditsiini hüvitamisele; |
Piirialad
22. |
soovitab liikmesriikidel ja piirialadel süvendada piiriülese tervishoiu valdkonnas koostööd tõhusal ja rahaliselt jätkusuutlikul viisil, sealhulgas kättesaadava, piisava ja arusaadava teabe andmisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravi; palub komisjonil toetada ja hoogustada parimate tavade struktureeritud vahetamist piirialade seas; ergutab liikmesriike kasutama parimaid tavasid, et parandada tervishoidu ka teistes piirkondades; |
23. |
tunnustab komisjoni ettepanekut edendada piirialade sidusust, kaotades nende ees seisvad teatavad õiguslikud ja haldustakistused ELi piiriülese mehhanismi loomise abil; |
Patsienditeave
24. |
tuletab meelde riiklike kontaktpunktide üliolulist rolli patsientidele teabe andmisel ja nende aitamisel teadlike otsuste tegemisel arstiabi taotlemise kohta ELi kuuluvas välisriigis; palub komisjonil ja liikmesriikidel investeerida rohkem vahendeid, et luua ja edendada patsientidele kättesaadavaid ja selgesti nähtavaid riiklikke kontaktpunkte ja e-tervise platvorme, mis peaksid andma patsientidele ja tervishoiutöötajatele mitmes keeles kasutajasõbralikku, digitaalselt kättesaadavat ja takistusteta teavet; |
25. |
soovitab komisjonil koostoimes patsiendiorganisatsioonidega töötada välja suunised riiklike kontaktpunktide toimimise kohta, et hõlbustada veelgi ja parandada märkimisväärselt nende süstemaatilise teabe ja tavade vahetuse viise eesmärgiga luua ühtlustatud, lihtsustatud ja patsiendisõbralik kord, vormid või juhendid ning luua side riiklike kontaktpunktide ning liikmesriikides olemasolevate teabe- ja eksperditeadmiste allikate vahel; |
26. |
palub liikmesriikidel piisavalt rahastada oma riiklikke kontaktpunkte, et võimaldada neil hankida terviklikku teavet, ja kutsub komisjoni üles tõhustama liidu riiklike kontaktpunktide vahelist koostööd; |
27. |
rõhutab e-tervise potentsiaali patsientide juurdepääsu parandamisel teabele piiriülese tervishoiu võimaluste ja nende direktiivi kohaste õiguste ja kohustuste kohta; |
28. |
kutsub liikmesriike üles nõudma tungivalt, et tervishoiuteenuste osutajad ja haiglad esitaksid patsientidele eelnevalt täpse hinnangu ravikulude, sealhulgas ravimite, tasude, ööbimis- ja lisatasude kohta välismaal; |
29. |
palub komisjonil riiklike ekspertide huvides täpsustada teavituskampaaniate abil praegust keerukat õiguslikku olukorda, mis tuleneb direktiivi ja sotsiaalkindluse koordineerimist käsitleva määruse koostoimest; |
30. |
palub, et komisjon korraldaks koos riiklike pädevate asutuste, riiklike kontaktpunktide, Euroopa tugivõrgustike, patsiendiorganisatsioonide ja tervishoiutöötajate võrgustikega ulatuslikke avalikke teavituskampaaniaid, sealhulgas kasutades uusi digivõimalusi, mille eesmärk peaks olema struktureeritult suurendada teadlikkust direktiivist tulenevatest patsiendiõigustest ja -kohustustest; |
31. |
kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike tegema kergesti kättesaadavaks teabe, mis käsitleb menetlusi, mille kaudu patsiendid saavad esitada kaebusi juhtudel, kui nende direktiivi kohaseid õigusi ei ole järgitud või kui neid on rikutud; |
32. |
soovitab komisjonil töötada välja suunised sellist liiki teabe kohta, mida riiklikud kontaktpunktid peaksid andma, eriti raviviiside loetelu kohta, mille jaoks ei ole vaja eelluba, ning kohaldatavate kriteeriumide ja kehtiva korra kohta; |
33. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama vajadust teha kindlaks põhjused juurdepääsu lubamiseks piiriülesele tervishoiule viisil, mis tagab vaba liikumise, kuid ilma et arstiabi oleks eesmärk omaette, kuna tervishoiusüsteemide korraldus kuulub riikide pädevusse; |
34. |
ergutab komisjoni edendama tihedamat koostööd liikmesriikide vahel üldiselt, mitte üksnes riiklike kontaktpunktide kaudu, ning hindama täpsemalt olemasolevate koostööalgatuste kasu, eeskätt piiriülestes piirkondades, millega tagatakse kodanikele ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste kättesaadavus; |
Harvikhaigused, haruldased vähivormid ja Euroopa tugivõrgustikud
35. |
rõhutab, et kogu ELi hõlmav koostöö on tähtis, et koondada tõhusalt teadmisi, teavet ja vahendeid haruldaste ja krooniliste haiguste, sealhulgas haruldaste vähivormide vastaseks tõhusaks ELi tegevuseks; ergutab sellega seoses komisjoni toetama ELis harvikhaiguste jaoks eraldi keskuste loomist, mis tuleks täielikult Euroopa tugivõrgustikesse lõimida; |
36. |
soovitab tugineda meetmetele, mis on juba võetud selleks, et parandada üldsuse teadlikkust ja teadmisi harvikhaigustest ja haruldastest vähivormidest ning suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastamist; palub komisjonil tagada edaspidi juurdepääs teabele, meditsiinile ja harvikhaigustega patsientide ravile kogu ELis ning püüelda parema juurdepääsu poole varajasele ja täpsele diagnoosimisele; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks harvikhaiguste registreerimise madala tasemega ning arendaks edasi ja edendaks harvikhaiguste registrites sisalduvate andmete jagamise ja vahetamise ühiseid standardeid; |
37. |
rõhutab äärmiselt suurt vajadust parandada patsientide lojaalsusmudeleid, mis peaksid põhinema kõige usaldusväärsematel metaanalüüside tulemustel ja ulatuslikel empiirilistel uuringutel ning kajastama tegelikku olukorda meditsiinipraktikas ja pakkuma soovitusi, kuidas patsiente oma ravile rohkem pühenduma panna, eelkõige seoses krooniliste haiguste haldamisega, mis on keskse tähtsusega mõõdupuu tervishoiusüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmisel; |
38. |
toonitab tervishoiutöötajate ELi-ülese liikuvuse olulisust ja lisaväärtust nii nende õpingute kui ka ametialase karjääri jooksul ning seda, kui oluline on nende roll teadmiste ja eksperditeadmiste parandamisel harvikhaigustest, ning selle lisaväärtust; |
39. |
soovitab komisjonil algatada uus konkurss uute Euroopa tugivõrgustike väljaarendamiseks ja toetada jätkuvalt Euroopa tugivõrgustike mudeli arendamist ja täiustamist, et kõrvaldada geograafilised erinevused ja puudujäägid teadmistes; rõhutab siiski, et Euroopa tugivõrgustike mis tahes laiendamine ei tohiks kahjustada olemasolevate Euroopa tugivõrgustike toimimist nende algetapis; |
40. |
peab kahetsusväärseks kindlusetust, mis iseloomustab Euroopa tugivõrgustike tegevuspõhimõtteid ja nende võrgustike koostoimet riiklike tervishoiusüsteemide ja muude ELi programmidega; palub seepärast komisjonil toetada liikmesriike ja Euroopa tugivõrgustikke selgete ja läbipaistvate patsientide suunamise eeskirjade kehtestamisel ning jõuda kokkuleppele selles, millisel viisil peaksid liikmesriigid Euroopa tugivõrgustikke toetama; |
41. |
nõuab, et komisjon rakendaks harvikhaiguste Euroopa ühisprogrammi kaudu tegevuskava Euroopa tugivõrgustike ning neid toetavate patsientide võrgustike kestlikuks edasiarendamiseks ja rahastamiseks; ergutab liikmesriike toetama Euroopa tugivõrgustike siseseid tervishoiuteenuste osutajaid ja lõimima tugivõrgustikud oma tervishoiusüsteemidesse, kohandades enda õigus- ja reguleerivaid raamistikke ning viitama Euroopa tugivõrgustikele oma siseriiklikes harvikhaigusi ja vähki käsitlevates kavades; |
(E-)retseptide vastastikune tunnustamine
42. |
peab kahetsusväärseks, et patsientidel, eriti piirialade patsientidel, tekivad teise liikmesriigi ravimitele juurdepääsul ja nende hüvitamisel raskused, sest ravimite kättesaadavus ja halduseeskirjad on ELis erinevad; kutsub liikmesriike ja nende vastavaid tervishoiuasutusi üles tegelema õiguslike ja praktiliste küsimustega, mis takistavad retseptide vastastikust tunnustamist liikmesriikides, ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks sellega seoses toetavad meetmed; |
43. |
peab kahetsusväärseks, et patsientidel tekivad teise liikmesriigi ravimitele juurdepääsu ja nende hüvitamise valdkonnas raskused, sest ravimite kättesaadavus ja eeskirjad on ELis erinevad; |
44. |
kutsub komisjoni üles koostama tegevuskava, et tegeleda süstemaatiliselt liiga kõrgete ravimihindade ja nende suurte erinevustega eri liikmesriikide vahel; |
45. |
kutsub komisjoni üles võtma meetmed tagamaks, et Euroopa tugivõrgustikesse kuuluvate eksperdikeskuste väljastatud retseptid kuuluksid hüvitamisele kõigis liikmesriikides; |
46. |
tunneb heameelt Euroopa ühendamise rahastu toetuse kui ühe jõupingutuse üle, millega arendatakse edasi praeguseid e-retseptide ja patsienditoimikute vahetamise katseprojekte ja luuakse võimalused, et ka teised liikmesriigid saaksid 2020. aastaks samasuguseid projekte ellu viia; nõuab kindlalt, et see toetus jätkuks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames; |
E-tervis
47. |
nõustub, et e-tervis võib aidata tagada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkust, vähendades teatavaid kulusid, ja olla tähtis aspekt praeguste tervishoiuprobleemide lahendamiseks võetavates ELi meetmetes; rõhutab, et e-tervise koostalitlusvõimest tuleks teha prioriteet, et parandada üldist patsiendiregistrit ja ravi järjepidevust, tagades samal ajal patsientide eraelu puutumatuse; on arvamusel, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ravile hõlpsa juurdepääsu võimaldamisele kõigile patsientidele, eelkõige eakatele ja puuetega isikutele; soovitab seoses sellega liikmesriikidel võtta meetmed, et investeerida kodanike digitaalsesse kirjaoskusesse ning et luua vananeva elanikkonna jaoks uusi lahendusi, kasutades samal ajal kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid tagamaks, et välditakse digiteerimisega seonduvat tõrjutust; |
48. |
pooldab kogu ELi hõlmava e-tervise digitaalteenuse taristu (eHDSI) loomist, mis soodustab terviseandmete, eelkõige e-retseptide ja patsienditoimikute piiriülest vahetamist; |
49. |
palub, et liikmesriigid võtaksid kiiresti meetmed, et ühendada oma tervishoiusüsteem kooskõlas enda riskihindamistega eHDSI taristuga e-tervisega tegeleva spetsiaalse riikliku kontaktpunkti kaudu, ja palub komisjonil sellele protsessile kaasa aidata; |
50. |
kutsub komisjoni üles tegelema esmatähtsa küsimusena digitervishoiu vajadustega liikmesriikides; peab kiiduväärseks komisjoni toetust kestlike finantsvahendite paigutamisele siseriiklike tugevate digitervishoiustrateegiate tagamisse ja sobiva ELi tasandi ühismeetmete raamistiku loomisesse, et vältida topeltjõupingutusi ning tagada parimate tavade vahetamine digitehnoloogia laialt levinuma kasutamise huvides liikmesriikides; |
51. |
palub liikmesriikidel tugevdada veelgi tervishoiuasutustevahelist koostööd kogu Euroopas selleks, et ühendada e-tervise andmed ja isikuandmed e-retsepti vahenditega, et võimaldada tervishoiutöötajatel pakkuda patsientidele individuaalse lähenemisega ja teadlikku ravi ning edendada arstidevahelist koostööd, järgides samal ajal täiel määral sellega seotud andmekaitsealaseid õigusakte; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid selliste püüdluste hõlbustamiseks; |
52. |
kutsub liikmesriike üles rakendama kiiresti andmekaitse üldmäärust, et kaitsta patsientide andmeid, mida kasutatakse e-tervise rakendustes, ning rõhutab eriti seoses tervisega, kui oluline on jälgida määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) rakendamist (15); rõhutab vajadust võimaldada kodanikel pääseda juurde enda terviseandmetele ja neid kasutada kooskõlas andmekaitse üldmääruses sätestatud põhimõtetega; |
Brexit
53. |
palub komisjonil sõlmida Brexiti-järgse Ühendkuningriigiga kindel tervishoiuvaldkonna leping, milles pööratakse erilist tähelepanu piiriülestele patsiendiõigustele ja Euroopa tugivõrgustike toimimisele; |
54. |
peab kiiduväärseks Euroopa Kontrollikoja kavatsust auditeerida direktiivi rakendamise tõhusust ning uurida eeskätt, kuidas komisjon jälgib ja kontrollib selle rakendamist, piiriüleste tervishoiuteenuste kättesaadavusega seotud seniseid saavutusi ning ELi rahastamisraamistiku tõhusust rahastatud tegevuse puhul; |
55. |
palub liikmesriikidel rakendada nõuetekohaselt ja komisjoniga täielikku koostööd tehes kõiki kõnealuse direktiivi sätteid; |
o
o o
56. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 88, 4.4.2011, lk 45.
(2) ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
(3) ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.
(4) ELT C 202, 8.7.2011, lk 10.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).
(8) https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/cross_border_care/docs/ 2016_msdata_en.pdf.
(9) ELT L 344, 28.12.2011, lk 48.
(10) ELT C 151, 3.7.2009, lk 7.
(11) https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/BP_CBH/BP_Cross-border_healthcare_EN.pdf.
(12) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
(13) Komisjoni kokkuvõttev aruanne oma konsulteerimise „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimine digitaalsel ühtsel turul“ kohta, 2018, https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/ehealth/docs/2018_consultation_dsm_en.pdf.
(14) Eurobaromeetri eriuuring 425: Patsientide õigused piiriüleses tervishoius Euroopa Liidus.
Kolmapäev, 13. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/80 |
P8_TA(2019)0095
2018. aasta aruanne Bosnia ja Hertsegoviina kohta
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon komisjoni 2018. aasta Bosnia ja Hertsegoviina aruande kohta (2018/2148(INI))
(2020/C 449/09)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel, |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut kohandavat protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga ja mis parafeeriti 18. juulil 2016. aastal ja jõustus 1. veebruaril 2017. aastal, |
— |
võttes arvesse Bosnia ja Hertsegoviina 15. veebruari 2016. aastal esitatud Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldust ning 28. veebruaril 2018. aastal riigi poolt komisjoni küsimustikule esitatud vastuseid, |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2003. aasta järeldusi Lääne-Balkani riikide kohta ja nende järelduste lisa „Thessaloniki arengukava Lääne-Balkani riikidele: ettevalmistused Euroopaga integreerumiseks“, |
— |
võttes arvesse nõukogu 16. oktoobri 2017. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina kohta, 26. juuni 2018. aasta järeldusi laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta ning 15. oktoobri 2018. aasta järeldusi Bosnia ja Hertsegoviina ning EUFORi operatsiooni Althea kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee esimest kohtumist, mis leidis aset 5.–6. novembril 2015. aastal, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu teist kohtumist, mis leidis aset 10. juulil 2017. aastal, Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitee kolmandat kohtumist, mis leidis aset 27. märtsil 2018. aastal ning Euroopa Liidu – Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu kolmandat kohtumist, mis leidis aset 13. juulil 2018. aastal, |
— |
võttes arvesse Berliini protsessi, eriti 10. juulil 2018. aastal Londonis toimunud Lääne-Balkani riikide tippkohtumise riigipeade ja valitsusjuhtide koosoleku eesistuja järeldusi, kolme samal päeval allkirjastatud ühisdeklaratsiooni, milles käsitletakse regionaalset koostööd, heanaaberlikke suhteid, teadmata kadunud inimesi ja sõjakuritegusid, ning Bosnia ja Hertsegoviina samal ajal esitatud korruptsioonivastast avaldust, |
— |
võttes arvesse ELi ja Lääne-Balkani riikide 17. mail 2018. aastal toimunud tippkohtumisel vastu võetud Sofia deklaratsiooni ja sellele lisatud Sofia prioriteetide kava, |
— |
võttes arvesse komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (COM(2018)0065), |
— |
võttes arvesse komisjoni 17. aprilli 2018. aasta teatist „2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta“ (COM(2018)0450) ning selle juurde kuuluvat komisjoni talituste töödokumenti, mis käsitleb Bosnia ja Hertsegoviina 2018. aasta aruannet (SWD(2018)0155), |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni 2. mai 2018. aasta avaldust, milles käsitleti Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduse muutmist föderatsiooni Rahvakoja valimiste eel, |
— |
võttes arvesse 7. oktoobril 2018. aastal toimunud valimiste tulemusi, |
— |
võttes arvesse OSCE/ODIHRi rahvusvahelise valimisvaatlusmissiooni esialgseid tähelepanekuid ja järeldusi käsitlevat avaldust, mis avaldati 8. oktoobril 2018, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni 8. oktoobri 2018. aasta ühisavaldust valimiste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, |
— |
võttes arvesse ELi ning Lääne-Balkani riikide ja Türgi vahelise majandus- ja rahandusteemalise dialoogi 25. mai 2018. aasta ühiseid järeldusi, |
— |
võttes arvesse ELi 1. juuni 2018. aasta kohapealset avaldust Bosnia ja Hertsegoviina kriminaalmenetluse seadustiku kohta, |
— |
võttes arvesse 53. (1) ja 54. (2) aruannet, mille Bosnia ja Hertsegoviina rahulepingu rakendamise eest vastutav kõrge esindaja esitas ÜRO Julgeolekunõukogule vastavalt 3. mail 2018 ja 31. oktoobril 2018, |
— |
võttes arvesse 2015. aasta juulis vastu võetud Bosnia ja Hertsegoviina reformikava aastateks 2015–2018 ning koordineerimismehhanismi, mille Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu ning Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi valitsus võtsid vastu 23. augustil 2016, |
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Bosnia ja Hertsegoviina kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0467/2018), |
A. |
arvestades, et EL toetab endiselt Bosnia ja Hertsegoviina lähenemist Euroopa Liidule ning riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja ühtsust; |
B. |
arvestades, et riigi avaldus astuda ELi liikmeks on strateegiline valik ja võetud kohustus liikuda ELi suunas; |
C. |
arvestades, et komisjon valmistab ette oma seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina koostas ELi asjade koordineerimismehhanismi kasutades vastused komisjoni küsimustikule ja esitas need 28. veebruaril 2018; arvestades, et Bosniale ja Hertsegoviinale esitati 20. juunil 2018 rohkem kui 600 järelküsimust ning ta ei ole veel suutnud saata vastuseid neile lisaküsimustele; |
D. |
arvestades, et alates 2017. aasta keskpaigast on ELiga seotud reformide vastuvõtmine tuntavalt aeglustunud, vaatamata Bosnia ja Hertsegoviina võetud kohustusele täita reformikava; arvestades, et ELiga ühinemine on laiahaardeline protsess, mis eeldab poliitilist tahet, kõigi sidusrühmade ühiseid pingutusi ja konsensust reformikava suhtes; arvestades, et institutsioonilised, majandus- ja sotsiaalsed reformid peavad keskenduma Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele; |
E. |
arvestades, et Bosnias ja Hertsegoviinas toimusid 7. oktoobril 2018 üldvalimised; arvestades, et erakonnad ei ole veel jõudnud kokkuleppele valimisseaduse muudatuste suhtes, mis on vajalikud, et kõrvaldada õiguslik lünk, mille tekitasid konstitutsioonikohtu otsused Ljubići juhtumis, mis puudutab föderatsiooni Rahvakoja liikmete valimist; arvestades, et hõlbustamispüüdlused, mida on Veneetsia komisjoni osalusel teinud ELi ja USA suursaadikud Bosnias ja Hertsegoviinas, ei ole kandnud vilja; |
F. |
arvestades, et Sejdić-Finci kohtuasja ja seotud kohtuasjade tõttu rikub Bosnia ja Hertsegoviina jätkuvalt Euroopa inimõiguste konventsiooni; arvestades, et nõukogu on teinud komisjonile ülesandeks pöörata sellele küsimusele erilist tähelepanu, kui komisjon koostab arvamust Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise avalduse kohta; arvestades, et seetõttu võib eeldada, et komisjoni arvamuses analüüsitakse toimivusega seotud küsimusi ja vaadatakse läbi, kas õigusraamistik sobib kokku liidu õigustikuga, tehes sel moel kindlaks, milliseid põhiseaduse ja muid reforme on vaja; arvestades, et mida lähemale liigub Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmesuse saamisele, seda pakilisemaks muutub vajadus põhiseaduse reformi järele, mille eesmärk on tõhustada toimivust ja tagada inimõiguste kaitse; arvestades, et seni ei ole riigi poliitiline juhtkond suutnud parandada Bosnia ja Hertsegoviina põhiseaduses esinevaid asjaomaseid puudusi; |
G. |
arvestades, et praegu ei rakendata Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu 13 otsust ning mitmeid liitriigi osa tasandi otsuseid põhiseaduse kohta (28 otsust föderatsiooni kohta ja seitse Serblaste Vabariigi kohta); arvestades, et konstitutsioonikohtu otsuste rakendamine on õigusriigi põhimõtte järgimise oluline osa; |
H. |
arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina on allkirjastanud ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo, 1991); |
I. |
arvestades, et nüüdisaegses Euroopas ei ole kohta sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes süüdimõistetud isikute ülistamisele; |
J. |
arvestades, et lepitusprotsessi püsivate probleemidega tuleks tegeleda jõulisemalt; |
K. |
arvestades, et korruptsioon on jätkuvalt laialt levinud ja seda ka kõige kõrgemal tasandil; |
1. |
väljendab rahulolu selle üle, et Bosnia ja Hertsegoviina esitas oma vastused komisjoni küsimustikule; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat tungivalt üles kiiresti, läbipaistvalt ja üksikasjalikult vastama ka pigem tehnilist laadi lisaküsimustele, et aidata kaasa komisjoni seisukoha kujundamisele ELi liikmeks astumise avalduse kohta; |
2. |
tunneb muret reformiprotsessi märkimisväärse aeglustumise pärast, mis on tingitud väga vara alanud ja ülimalt polariseerunud valimiskampaaniast ning erakondade erimeelsustest; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina võimude väljendatud kindel otsus liikuda Euroopa Liiduga ühinemise suunas peab kajastuma ka reformikavas välja toodud reformide järjekindlas elluviimises, millel peavad olema konkreetsed tulemused ja mis peab tooma kasu kodanikele, sõltumata nende etnilisest ja usulist kuuluvusest; peab kahetsusväärseks, et peale kogu riiki hõlmavate strateegiate vastuvõtmist keskkonna, maaelu arengu ja energeetika valdkonnas ning teatud oluliste reformimeetmete, nagu aktsiisiseaduse muudatused, mis on vajalikud Rahvusvahelise Valuutafondi ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastuse saamiseks, ei ole märkimisväärseid edusamme tehtud; |
3. |
peab kahetsusväärseks, et valimiskampaanias andis taaskord tooni lõhestav etniline ja natsionalistlik retoorika, mis iseloomustab jätkuvalt riigi poliitilist diskursust, milles osalevad kõigi osapoolte poliitilised jõud; kutsub kõiki poliitilisi juhte üles viivitamata osalema valitsuste moodustamises kõikidel tasanditel, tehes oma riigi kodanike huvides konstruktiivset koostööd; nõuab, et avalikkust teavitataks nõuetekohaselt ELiga integreerumise protsessist, mida tuleks kujutada ka lepitusprojektina ning kompromissil ja vastastikusel mõistmisel põhineva poliitilise kultuuri arendamisena; |
4. |
märgib, et seda valimistsüklit iseloomustas jälle segmenteerimine etnilise päritolu järgi ning valimiskampaanias keskenduti peamiselt minevikuga seotud lõhestavatele probleemidele, selmet teha ettepanekuid konkreetsete lahenduste kohta kodanike igapäevaprobleemidele; mõistab hukka natsionalistliku ja mürgise valimiseelse retoorika, mis süvendab kolme põhirahvusrühma vahelist lõhet; märgib, et 7. oktoobri 2018. aasta valimised olid vaatamata mõningale normide rikkumisele konkurentsipõhised ja üldiselt nõuetekohased ning et Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud kasutasid oma demokraatlikku õigust rahulikult ja korrektselt; kordab, et kõiki väidetavaid valimistega seotud rikkumisi tuleks uurida ja need võimalikult sõnaselgelt hukka mõista ning mis tahes ebaseaduslikku tegevust tuleks kohtulikult menetleda; rõhutab jätkuvaid puudujääke demokraatlikus valimisprotsessis ning ootab, et OSCE/ODIHRi soovitusi võetakse viivitamata arvesse; tuletab meelde, et konstitutsioonikohtu 2010. aasta otsust Mostari kodanike demokraatliku õiguse kohta hääletada kohalikel valimistel ei ole veel rakendatud; |
5. |
peab kahetsusväärseks, et enne valimisi ei saavutatud kompromissi valimisseaduse muudatuste suhtes, mis on vajalikud, et kõrvaldada õiguslik lünk, mille tekitasid konstitutsioonikohtu otsused Ljubići juhtumis, mis puudutab föderatsiooni Rahvakoja liikmete valimist; võtab teadmiseks keskvalimiskomisjoni 18. detsembril 2018. aastal vastuvõetud otsuse föderatsiooni Rahvakoja kohtade jaotuse kohta ning kutsub kõiki poliitilisi jõude üles tegelema ülejäänud õiguslike lünkadega Bosnia ja Hertsegoviina valimisseaduses süstemaatilisel viisil; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised liidrid ja valitud parlamendiliikmed näitaksid üles vastutusvõimet, väldiksid avaldusi, mis seavad ohtu riigi ühtsuse, jätaksid kõrvale oma vastandlikud seisukohad ning leiaksid kompromisse ja lahendusi, mis on kõigile vastuvõetavad; hoiatab viivituste eest valimisjärgsel ametiasutuste moodustamisel ja püüdluste eest seda moodustamist takistada, kuna see ei oleks ei kodanike ega Euroopa integratsiooni huvides; rõhutab, et valimiste korraldamine, nende tulemuste elluviimine ja valitsuse moodustamine kooskõlas asjakohaste õigussätetega on hästi toimiva demokraatia põhiomadus ning nõue igale Euroopa Liidu liikmeks saada soovivale riigile; |
6. |
kordab kindlalt, et kooskõlas Bosnia ja Hertsegoviina konstitutsioonikohtu otsustega on vaja kiiresti moodustada föderatsiooni Rahvakoda, nagu seda on nõutud ka komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja volinik Johannes Hahni ühisavalduses valimiste kohta Bosnias ja Hertsegoviinas; |
7. |
peab kahetsusväärseks, et kolme põhirahvusrühma ja kõigi kodanike demokraatliku ja legitiimse esindatuse küsimus on endiselt lahendamata; nõuab tungivalt, et kõik osapooled leiaksid õigeaegse kompromissi, sest selle küsimusega peaksid võimalikult kiiresti tegelema uued seadusandjad, sealhulgas tuleks viia ellu Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Sejdić-Finci kohtuasjas ja sellega seotud kohtuasjades; kordab vajadust jätkata põhiseaduslikke, poliitilisi ja valimisreforme, mis muudaksid Bosnia ja Hertsegoviina täiel määral tõhusaks, kaasavaks ja toimivaks riigiks, mis põhineb õigusriigi põhimõttel; |
8. |
taunib asjaolu, et püüete tõttu sätestada parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee hääletamisreeglites etniline blokeerimine ei ole Bosnia ja Hertsegoviina delegaadid suutnud siiani kokku leppida parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kodukorra suhtes, mille tõttu ei ole komitee kolme aasta vältel kokku tulnud; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendiga ei ole suudetud koostööd teha, tuletab meelde, et see on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingust tulenevate kohustuste selge rikkumine, ning nõuab tungivalt, et kõik osalised lepiksid kokku parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kodukorras ja võtaksid selle vastu, tuginedes Euroopa Parlamendi selleteemalistele soovitustele; märgib, et demokraatlike institutsioonide, sealhulgas parlamendi toimimine on ELi integratsiooniprotsessis edasiliikumise eeltingimus; |
9. |
väljendab muret asjaolu pärast, et puuduvad süstemaatilised regulatiivse mõju hindamised ja avalikud konsultatsioonid, järelevalve ja aruandlus ei ole piisav ja nende kvaliteet on halb ning puudub ametlik nõue avaldada valitsuse peamised kavandamisdokumendid; |
10. |
nõuab, et võetaks vastu täiendavaid mittediskrimineerivaid ja sootundlikke üleriigilisi strateegiaid tööhõive ja riikliku finantsjuhtimise valdkonnas, mis võimaldaksid reforme järjepidevalt kogu riigis ellu viia ning annaksid juurdepääsu edasisele rahastamisele ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA); märgib rahuloluga, et asjakohaste üleriigiliste strateegiate vastuvõtmine on võimaldanud hiljuti muudetud 2014.–2020. aasta suunava strateegiadokumendi raames täiendavat IPA II rahastust põhivaldkondades nagu põllumajandus ja maaelu areng, keskkond ja energeetika; rõhutab vajadust tagada ühinemiseelse abi parem ärakasutamine, eeskätt parandades rahastajate koordineerimist ja haldussuutlikkust; kutsub üles võtma vastu riiklikku programmi, et ühtlustada riigi seadusi ELi õigustikuga, mis on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu nõue ning möödapääsmatu samm ELi liikmeks saamise teel; |
11. |
kordab nõudmist võtta vastu kogu riiki hõlmav inimõiguste strateegia; rõhutab, et ombudsmani seaduse muudatused tuleks vastu võtta nii kiiresti kui võimalik, et tagada Pariisi põhimõtete järgimine; peab vajalikuks, et Bosnia ja Hertsegoviina looks riikliku ennetusmehhanismi piinamise ja väärkohtlemise ennetamiseks ning võtaks vastu seaduse sõja ajal piinatud tsiviilisikute õiguste kohta kooskõlas riigi rahvusvaheliste kohustustega; on seisukohal, et Bosnia ja Hertsegoviina peaks tegema suuremaid jõupingutusi, et viia vanglate ja politsei kinnipidamisasutuste tingimused kooskõlla rahvusvaheliste normidega; kutsub taas Serblaste Vabariigi ametivõime üles eemaldama oma põhiseadusest surmanuhtluse säte; kordab vajadust tagada terves riigis mittediskrimineeriv õiguskaitse kättesaadavus, luues ühtlustatud ja jätkusuutliku tasuta õigusabi süsteemi; kutsub ametiasutusi üles edendama aktiivselt Euroopa väärtusi ja töötama edasi väljavaate kallal saada Euroopa Liidu liikmeks; |
12. |
palub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel võtta konkreetseid meetmeid, et integreerida sooline aspekt kõikidesse poliitikavaldkondadesse, sealhulgas reformikavasse, ning väljendab muret naiste alaesindatuse pärast otsuseid tegevatel ametikohtadel, eriti kohalikul tasandil; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina erakonnad teeksid rohkem, et tagada naiste esindatus poliitilise süsteemi kõikidel tasanditel; |
13. |
taunib asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina rikub endiselt Euroopa inimõiguste konventsiooni, jättes ellu viimata Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Sejdić-Finci, Zornići, Pilavi ja Šlaku kohtuasjades, mis võimaldab Bosnias ja Hertsegoviinas kodanikke avalikult diskrimineerida ja on ilmselges vastuolus ELi väärtuste ja normidega; tuletab meelde, et komisjon peaks oma arvamust ette valmistades sellele asjaolule tähelepanu pöörama; on seisukohal, et nende otsuste rakendamine aitaks luua toimiva demokraatliku ühiskonna; rõhutab, et nagu iga ELi liikmeks saada sooviva riigi puhul, oodatakse Bosnialt ja Hertsegoviinalt mittediskrimineerimise valdkonnas oma põhiseadusliku ja õigussüsteemi järjekindlat ühildamist ühenduse õigustikuga, ning ootab, et nendes tähtsates küsimustes tehakse aegsasti edusamme; nõuab, et nende kohtuotsuste elluviimine ei tohiks mõjutada reformikava edasist rakendamist ning elluviimise tulemusena tuleb kaotada kõik valimistel kandideerimise õiguse piirangud, mis tulenevad etnilisest kuuluvusest või elukohast või on tingitud kodaniku otsusest mitte kuuluda mõnda põhirahvusrühma; on seepärast veendunud, et põhiseaduse ja valimisseaduse reform peaksid toimuma koos; kutsub poliitilisi liidreid üles hoiduma natsionalistlikust retoorikast, mis toob kaasa ühiskonna lõhenemise, ning jätkama poliitilist dialoogi ja tegevusi, mis viivad kolme põhirahvusrühma ja muude rühmade poliitiliste esindajate koostööni; |
14. |
nõuab efektiivsemaid meetmeid kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemiseks, võttes eelkõige vastu kogu riiki hõlmavad inimõigustealased ja diskrimineerimisvastased strateegiad; ergutab kolme põhirahvusrühma ja teiste rühmade koostööd kultuuri-, usu- ja haridusküsimustes, ületades etnilisi lõhesid; peab kahetsusväärseks, et „kaks kooli ühe katuse all“ teemal ei ole tehtud edusamme; kutsub üles tegutsema otsustavalt kõikidel tasanditel, et leida süsteemseid lahendusi, mis tagaksid kõikidele lastele kaasava ja mittediskrimineeriva hariduse; märgib, et programmide ja õppekavade vastuvõtmisel kogu Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil tuleks austada rahvusrühmade kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, rõhutades samas vastastikust mõistmist ja lepitust; on mures asjaolu pärast, et ressursside ja kooskõlastatuse puudumine takistab lapsi käsitleva 2015.–2018. aasta tegevuskava elluviimist; tunnustab Bosnia ja Hertsegoviina õigusakte perepõhise asendushoolduse kohta ning toonitab vajadust toetada lapsehoiu edasist deinstitutsionaliseerimist kogu riigis; nõuab hariduse ja asjakohaste sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust puuetega lastele ning üldisemalt puuetega inimeste juurdepääsu tõhustamist hoonetele, asutustele ja transpordile; |
15. |
nõuab meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate õigusnormide tõhusamat rakendamist, meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamist ja naiste juurdepääsu parandamist tööturule ning sooliste stereotüüpide vastu võitlemist ühiskonnas; märgib murega, et soolise vägivalla, eriti perevägivalla ennetamist ja vägivallavastast kaitset käsitlevaid õigusakte ei ole tõhusalt rakendatud; juhib tähelepanu vajadusele kooskõlastada õigusaktid Istanbuli konventsiooniga; nõuab, et tehakse edusamme puuetega inimeste õiguste austamises, võttes eelkõige kiiresti arvesse vastavaid ÜRO soovitusi; tunnistab, et LGBTI-inimeste juriidilise kaitse parandamisel on tehtud edusamme, ent rõhutab, et on vaja teha veel tööd, et tagada selliste inimeste vastase vägivalla ning vihakuritegude menetlemine ning edendada nende sotsiaalset kaasatust; |
16. |
tunneb muret selle pärast, et vähemusrahvaste ja vähemkaitstud elanikkonnarühmade, eriti romade tõhusat kaitset takistab endiselt alarahastatus ja eri tasandite asutuste vahelise koordineerimise puudumine; kutsub üles astuma edasisi samme, et tugevdada vähemuste õiguste kaitset; märgib murega, et Bosnia ja Hertsegoviina marginaliseeritud romade kohta tehtud 2017. aasta uuringu tulemused näitavad nende piiratud juurdepääsuvõimalusi inimarengu kõigis aspektides; mõistab hukka romade häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse; kutsub ametivõime üles mälestama romade holokausti ohvreid, kuulutama 2. augusti romade holokausti mälestuspäevaks ning mälestama igal aastal 27. jaanuaril peetava holokausti mälestuspäeva üritustel ka romadest ohvreid; tunneb heameelt, et vastu on võetud romade tööhõive, elamumajanduse ja tervishoiu läbivaadatud tegevuskava aastateks 2017–2020; nõuab, et võetaks kasutusele meetmed romade ja teiste vähemuste hariduse, tööhõive määra, tervishoiu, majutus- ja elutingimuste edasiseks parendamiseks, keskendudes asjakohase olemasoleva poliitika ja õigusraamistike parandamisele ja täielikule rakendamisele; väljendab muret rahvusvähemuste liikmete vähese esindatuse pärast poliitilises ja avalikus elus; |
17. |
võtab teadmiseks Bosnia ja Hertsegoviina osalemise 2018. aasta OECD PISA uuringus, mida võimaldas Euroopa Komisjoni rahaline toetus; kiidab Bosnia ja Hertsegoviina haridusasutusi (pädevad ministeeriumid ja institutsioonid kantoni, liitriigi osa ja riiklikul tasandil ning Brčko ringkonnas) nende koostöö eest ja valmiduse eest koos töötada; kutsub tulevasi valitsusi kõigil tasanditel üles kasutama testide tulemusi, mis eelduste kohaselt avaldatakse 2019. aastal, et pidada konstruktiivseid arutelusid haridusreformide alal ja töötada välja reforme, mis viivad paremate õppetulemusteni; |
18. |
nõuab, et viidaks läbi kõikehõlmav sotsiaalkaitsesüsteemide reform, kõrvaldades diskrimineerivad tavad kooskõlas inimõigustega seotud kohustustega ja tagades, et kõige vähemkaitstud rahvastiku osa kaitseks oleks kehtestatud piisavad miinimumstandardid, sealhulgas tuleb tegeleda õigusaktides esinevate lünkadega, mis jätavad mõned lapsed ravikindlustuseta; kutsub kõiki Bosnia ja Hertsegoviina asjaomaseid asutusi üles tugevdama koordineerimist ja koostööd laste õiguste jälgimise alal, luues selleks Bosnia ja Hertsegoviina kõikehõlmava laste õigustega seotud andmete kogumise mehhanismi; |
19. |
märgib, et Bosnia ja Hertsegoviina on endiselt inimkaubanduse lähte-, transiidi- ja sihtriik; nõuab, et parandataks piirihaldust ja tugevdataks inimkaubanduse uurimisele spetsialiseerunud üksusi, et võidelda tõhusalt inimkaubitsejate vastu; |
20. |
on mures ebapiisavate haridus- ja majandusreformide pärast, mille tulemus on suur noorte töötuse määr ja majanduslik väljaränne, ning asjakohase laste- ja noorsoopoliitika puudumise ja lastesse ja noortesse investeerimise puudumise pärast; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina tegeleks tööturul osalemise määra suure soolise tasakaalustamatusega ja vähemusrühmadesse kuuluvate noorte kõrvalejäämisega haridus- ja tööhõivemeetmetest; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina noorte suhtes rakendataks palju ennetavamat ja süstemaatilisemat poliitikat, mis peaks olema suunatud riigi noorte mõjuvõimu suurendamisele; julgustab Bosniat ja Hertsegoviinat sellega seoses looma vastavat raamistikku ja tagama Bosnia ja Hertsegoviina tsiviilasjade ministeeriumi noorsooküsimuste koordineerimise komisjoni täielik toimimine; |
21. |
nõuab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi ja kaitset käsitlevate strateegiate ja õigusaktide täielikku rakendamist ja toetamist avalikest vahenditest; |
22. |
kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles tagama omandiõigused; juhib tähelepanu kõikehõlmava tagastamisnõuetega tegeleva õigusraamistiku puudumisele ja julgustab ametiasutusi algatama dialoogi huvitatud osapooltega kinnipeetud vara tagastamise või selle hüvitamisega seotud küsimustes; |
23. |
kahetseb, et sõnavabaduse ja meedia sõltumatuse edendamisel ei ole edusamme tehtud; lükkab otsustavalt tagasi jätkuvad katsed meediat poliitiliselt ning rahaliselt survestada; mõistab hukka korduvad ajakirjanike hirmutamise, surmaga ähvardamise ja nende verbaalse ja füüsilise ründamise juhtumid, eriti uurivate ajakirjanike suhtes, kes tegelevad karistamata jäänud sõjakuritegudega; kutsub ametiasutusi üles nende juhtumite kohta andmeid koguma, kiiresti uurimisi läbi viima ja toimepanijaid vastutusele võtma ning edendama sõnavabadust toetavat keskkonda; juhib tähelepanu vajadusele tugevdada kommunikatsioonivaldkonda reguleeriva asutuse finantsstabiilsust ja poliitilist neutraalsust; kordab oma nõudmist tagada avalik-õiguslike ringhäälingute sõltumatus ja kestlik rahastamine ning sisu kättesaadavus kõigis ametlikes keeltes; nõuab, et kogu sektoris pöörataks rohkem tähelepanu ajakirjanike töötingimustele; väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast meediakanalite omanike suhetes ja kordab üleskutset tagada asjakohase õigusraamistiku vastuvõtmise abil täielik läbipaistvus; kahetseb, et poliitiliste takistuste tõttu ei õnnestunud sisse seada toimivat avalik-õiguslikku ringhäälinguteenust; kordab oma üleskutset tagada meedia pluralism ning rõhutab, et tele- ja raadiosaadete tootmine ja edastamine kõigis Bosnia ja Hertsegoviina ametlikes keeltes aitaks kaasa riigi kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisele; toonitab, et samuti nagu teiste piirkonna riikide korral, on endiselt murekohaks meedia kasutamine poliitilise vahendina kas otse poliitikas osalejate poolt või ettevõtjate poolt, kes püüavad avaldada poliitilist mõju; |
24. |
kiidab heaks püüded edendada riigis lepitust, vastastikust lugupidamist ning usulist sallivust, kaasa arvatud Bosnia ja Hertsegoviina religioonidevahelise nõukogu püüded; mõistab hukka usulistel põhjustel toimuva jätkuva diskrimineerimise ning pühapaikade kahjustamise juhtumid; kiidab ja toetab neid, kes võitlevad sõnavabaduse eest ning vihakõne ja usulise viha vastu, ja neid, kes toetavad kaasatust; avaldab vastuseisu teistsuguste inimeste ees hirmu esilekutsumisele ning kutsub ametivõime üles kõigile sellistele juhtumitele järjekindlalt ja kiiresti reageerima; |
25. |
kiidab strateegilise raamistiku vastu võtmist Bosnia ja Hertsegoviina 2018.–2022. aasta avaliku halduse reformi jaoks ning kutsub üles seda kiiresti rakendama; juhib taas tähelepanu Bosnia ja Hertsegoviina poliitikakujundamise süsteemi killustatusele ja politiseeritusele ning rõhutab vajadust reformida põhiseaduslikku raamistikku, järgides inimõiguste ja vabaduste rangeimaid norme, ja vajadust parandada kogu riigis avaliku sektori poliitika kvaliteeti, sidusust ja taskukohasust; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles võtma vastu kogu riiki hõlmav avaliku sektori finantsjuhtimise strateegia ja suurendama eelarvealast läbipaistvust ning looma tugevamad mehhanismid, et hoida ära avaliku sektori vahendite raiskamist ja ebatõhusat kasutamist, kaasa arvatud riigihangete valdkonnas; nõuab eelkõige meetmete võtmist, et vähendada avaliku teenistuse politiseerimise ohtu, tehes seda tõhusa personalijuhtimise süsteemi kaudu kõigil haldustasanditel ning avaliku teenistuse menetluste ühtlustamise kaudu kõigil valitsustasanditel, eelkõige föderatsiooni föderaal- ja kantonite tasandil; |
26. |
tunnistab, et ametiasutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide koostööd võimaldavate institutsionaalsete mehhanismide loomisel ja kodanikuühiskonna organisatsioonide avaliku rahastamise tagamisel on tehtud mõningaid edusamme; kordab nõudmist võtta kõigil valitsemistasanditel vastu kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostöö tegemise strateegiline raamistik, suurendada avaliku otsustamisprotsessi läbipaistvust ja panustada veelgi valitsuse töö avaliku kontrolli võimaldamisse; rõhutab lisaks vajadust kaasata kodanikuühiskond suuremal määral ELi toetusprogrammide kavandamisse, jälgimisse ja rakendamisse; nõuab tungivalt, et ametivõimud peaksid tulemuslikku dialoogi, mis võiks viia seadusandlike ja suutlikkuse suurendamise algatusteni, mis tugevdaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkust; rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi küsimustega tegelevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele on vaja teha kättesaadavaks avaliku sektori rahastus, sh järelevalveorganisatsioonidele ja huve edendavatele organisatsioonidele ning väikestele kohaliku tasandi organisatsioonidele; |
27. |
on jätkuvalt mures laialtlevinud korruptsiooni pärast Bosnias ja Hertsegoviinas ning asjaolu pärast, et selgelt väljendatud poliitiline tahe korruptsiooniga võidelda ei ole ikka veel viinud konkreetsete tulemusteni; rõhutab, et ei ole teateid silmapaistvates juhtumites saavutatud tulemustest ning et õigus- ja institutsiooniline raamistik süsteemse korruptsiooniga võitlemiseks, näiteks erakondade rahastamisel, riigihangetes, huvide konfliktide korral ja vara deklareerimisel, on nõrk ja ebapiisav; nõuab, et võetaks meetmeid õigusliku ja institutsionaalse korruptsioonivastase raamistiku parandamiseks vastavalt Euroopa normidele, ühtlustades erinevatel tasanditel vastuvõetud tegevuskavad, viies ellu olemasolevad strateegiad ja tõhustades koostööd korruptsiooni ennetavate asutuste ja korruptsioonivastase ameti vahel; |
28. |
on seisukohal, et laialt levinud korruptsiooni vastu tõhusamaks võitluseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi; nõuab, et võetaks meetmeid, mille eesmärk on märkimisväärselt parandada korruptsiooni ennetamist ja selle takistamist, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse efektiivsed ning heidutavad sanktsioonid, kaasa arvatud kuritegelikul teel omandatud vara konfiskeerimine; rõhutab vajadust suurendada suutlikkust võidelda majanduslike ja finantskuritegude ning riigihangetega seotud kuritegude vastu ning neid uurida; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise tõhusale kontrollile ning riigiametnike, kaasa arvatud valimiskandidaatide varadeklaratsioonidele avaliku ligipääsu ja deklaratsioonide järelevalve parandamisele; kutsub üles täitma riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) soovitusi, eelkõige neid, milles käsitletakse erakondade rahastamist ja huvide konflikte; peab Bosnia ja Hertsegoviina jaoks esmatähtsaks võtta huvide konflikti kohta vastu seadus, mis oleks vastavuses Euroopa ja rahvusvaheliste normidega; julgustab tungivalt Bosniat ja Hertsegoviinat analüüsima olemasolevat korruptsioonivastast õigusraamistikku ja rakendama seejärel sidusat strateegiat, et kõrvaldada tuvastatud lünki ja nõrku kohti kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa normidega; |
29. |
tervitab 2014.–2018. aasta kohtusüsteemi reformistrateegia rakendamise tegevuskava vastuvõtmist 2017. aasta märtsis ning vajalike aruandlus- ja järelevalvestruktuuride loomist; juhib tähelepanu otsustavate sammude vajadusele selle elluviimisel; on mures kohtutele esitatavate poliitilise motiiviga ähvarduste jätkumise pärast; kinnitab veelkord vajadust tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, sealhulgas sõltumatust poliitilisest mõjust, ning selle erapooletust, professionaalsust, tõhusust ja aruandekohustust; kiidab heaks üksikasjaliku tegevuskava, mis võeti vastu selleks, et viia ellu Euroopa Komisjoni soovitused küsimustes, mis kuuluvad kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu pädevusse, ning mille eesmärk on tugevdada kohtunike ametisse nimetamise, distsiplinaar- ja aususega seotud meetmeid, muu hulgas varade täiendatud deklareerimise abil; nõuab sellega seotud õigusaktide kiiret vastuvõtmist ja rakendamist; rõhutab, et on vaja vaadata läbi kõrgema kohtu- ja prokuratuurinõukogu õigusnormid, tuginedes komisjoni soovitustele ja Veneetsia komisjoni arvamusele; nõuab karistusseadustike ühtlustamist sõjakuritegude juhtumite osas ning rõhutab, kui oluline on poolelioleva kohtureformi hindamine soolisest aspektist; |
30. |
kahetseb asjaolu, et kõigi tasandite ametiasutused eiravad jätkuvalt kohtute, ka kõrgeima taseme kohtute siduvaid otsuseid või lükkavad need tagasi, ning tuletab meelde, et selline toimimine esitab tõsise väljakutse õigusriigile; |
31. |
on rahul sõjakuritegude kuhjunud lahendamata juhtumite edasise vähenemisega, jätkuva positiivse trendiga seksuaalvägivallaga seotud sõjakuritegude juhtumite menetlemises ning ohvrite ja tunnistajate parema toetamisega kohtus; nõuab, et Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutused ühtlustaksid sõja tsiviilohvreid käsitlevad õigusaktid, et hõlmata ka seksuaalvägivalla ohvrid, eesmärgiga peatada kõigis liitriigi osades staatusel põhinev diskrimineerimine ja tagada juurdepääs hüvitisele; kutsub üles kiiresti muutma riiklikku sõjakuritegude strateegiat, et tagada tulemuslikum juhtumite jaotamine valitsuse eri tasandite vahel ning uued kriteeriumid ja ajakava kõige keerukamate juhtumite menetlemiseks; |
32. |
märgib, et endiselt puuduvad nii kõikehõlmav üleminekuperioodi õigusemõistmise strateegia kui ka kogu riigis toimiv ühtne sõjaaegsete ränkade inimõiguste rikkumiste hüvitamise mehhanism, sealhulgas sõjas toime pandud seksuaalvägivalla ohvrite jaoks; kutsub üles võtma vastu piinamisohvrite õigusakti, üleminekuperioodi õigusemõistmise strateegiat ja seksuaalvägivalla ohvrite programmi ning looma spetsiaalse fondi sõjaaegse vägistamise, piinamise ja muu väärkohtlemise ohvrite hüvitiste maksmiseks, ning looma sõja tsiviilohvrite kahjude hüvitamise asjakohased mehhanismid, mis hõlmavad tagastamist, hüvitamist, rehabilitatsiooni, heastamist ja mittekordumise tagatist; |
33. |
kordab oma toetust algatusele, millega luuakse piirkondlik komisjon, mille ülesanne on tuvastada faktilised asjaolud endise Jugoslaavia territooriumil toime pandud sõjakuritegude ja muude raskete inimõiguste rikkumiste ohvrite kohta (RECOM); rõhutab, et on oluline, et Bosnia ja Hertsegoviina liidrid osaleksid aktiivselt selle komisjoni loomises; rõhutab selle protsessi olulisust ja kõigi piirkondlike poliitiliste liidrite aktiivse osalemise vajadust, et piirkondlik komisjon alustaks oma tööd ilma edasise viivituseta; juhib tähelepanu piirkondliku komisjoni loomise koalitsiooni tegevuskava ettepanekule, kus on esitatud selged kuupäevad ja kriteeriumid; |
34. |
peab kahetsusväärseks kõige raskemate inimsusvastaste kuritegude toimepanemises süüdimõistetud inimeste igasugust ülistamist; nõuab kiiresti sõjakuritegude ohvrite austamist ja lepituse otsimist; tuletab kõigile Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele liidritele ja institutsioonidele meelde, et tõe, lepitamise ja rahumeelse tuleviku huvides on neil kohustus hinnata objektiivselt sõjaaegseid sündmusi ning vältida kohtusüsteemi väärkasutamist poliitilistel eesmärkidel; toonitab, et sõjakuritegude kohtus menetlemine peab põhinema kohtuasutuste sõltumatusel ning seda ei tohi kasutada politiseerimiseks, et saavutada päevapoliitilisi eesmärke, ajalugu ümber kirjutada või süvendada ühiskonna lõhestumist; märgib kahetsusega Serblaste Vabariigi Rahvusassamblee otsust võtta tagasi oma heakskiit 2004. aasta Srebrenica komisjoni aruandele ja mõistab hukka kõigi osapoolte avaldusi, mis ülistavad sõjakurjategijaid; |
35. |
rõhutab, et vaatamata saavutatud märkimisväärsele edule tuleb 1992.–1995. aasta sõjas konfliktiolukorras toime pandud seksuaalvägivallast põhjustatud traumale Bosnias ja Hertsegoviinas endiselt suurt tähelepanu pöörata; rõhutab, et ellujäänud naistele ja meestele ning selles olukorras sündinud lastele peab tagama võrdse juurdepääsu hooldusele, toele ja õigusemõistmisele kõikehõlmava heastamise kaudu, kaasa arvatud rehabilitatsioon ja konfliktiolukorras toimepandud seksuaalvägivalla ohvrite häbimärgistamise vähendamine; |
36. |
tunnistab, et on tehtud teatavaid, kuid siiski ebapiisavaid edusamme Daytoni rahukokkuleppe pagulasi ja riigisiseseid põgenikke käsitleva VII lisa rakendamisel; märgib, et riigisiseste põgenike, vähemustesse kuuluvate tagasipöördujate, pagulaste ja teadmata kadunud isikute püsivalt suure arvu vähendamisel on edasiminek olnud aeglane; kutsub ametivõime üles tegema tihedat koostööd kahe liitriigi osa vahel ning jagama täielikult kõiki asjakohaseid sõjalisi ja luureandmeid, et teha kindlaks isikud, kes on veel sõja tõttu teadmata kadunud; tervitab hiljutisi algatusi, mille eesmärk on tõhustada piirkondlikku koostööd teadmata kadunud isikute probleemi lahendamiseks, ning kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles selles protsessis osalema; rõhutab tagasipöördujate kohta andmete kogumise tähtsust; mõistab hukka nende omandi pihta suunatud rünnakud ja märgib, et tagasipöördujaid puudutava poliitika edukus Bosnias ja Hertsegoviinas on leppimiseks ülimalt vajalik; |
37. |
nõuab, et rakendataks täiendavaid meetmeid ja konkreetseid programme pagulaste püsiva tagasipöördumise, tervishoiule ja tööhõivele juurdepääsu, sotsiaalkaitse, turvalisuse ja hariduse valdkonnas ning pöörataks tähelepanu tagastamatu kinnisvara eest kahjutasu maksmisele; nõuab sellega seoses tungivalt riigisiseste põgenike ja pagulaste varanõuete komisjoni tegevust taastamist; |
38. |
taunib asjaolu, et riik kannatab endiselt maamiinide olemasolu tõttu, mis katavad umbes 2,2 % selle kogupindalast ja kahjustavad otseselt rohkem kui 540 000 elaniku ohutust; kiidab heaks ELi jätkuva toe miinivastases tegevuses ning avaldab tunnustust Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude demineerimispataljonile suurepärase töö eest; märgib murega demineerimise jaoks vajaliku tipptehnoloogia vähesust, mille tõttu võib aastaks 2020 langeda aastas miinidest puhastatav pindala praeguselt 3 km2-lt vähem kui 1 km2-le; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid varustaksid demineerimispataljoni nõuetekohaselt vajalike vahendite ja seadmetega; |
39. |
kiidab heaks organiseeritud kuritegevuse tõkestamise 2017.–2020. aasta strateegia vastuvõtmise ning rahapesu tõkestamise meetme ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alaste tegevuskavade rakendamisel tehtud edusammud; nõuab suuremaid jõupingutusi organiseeritud kuritegevusega seotud uurimiste, süüdistuste esitamise, lõplike süüdimõistvate otsuste tegemise ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulude konfiskeerimise alal; tervitab kriminaalmenetluse seadustiku kauaoodatud muudatusettepanekute vastuvõtmist 17. septembril 2018 Bosnia ja Hertsegoviina Esindajatekoja poolt, sest need muudatused on vajalikud õigusriigi asutuste jaoks, et nad saaksid tegeleda tundliku sisuga uurimistega ja teha koostööd rahvusvaheliste õiguskaitseasutustega, ning kutsub komisjoni üles nende muudatuste rakendamist hoolikalt jälgima; rõhutab, et luure- ja julgeolekuagentuuri seaduse Euroopa ja rahvusvaheliste normidega kooskõlla viimine peaks jääma ametiasutuste prioriteediks; tunnustab asjaolu, et Bosnia ja Hertsegoviina on eemaldatud rahapesuvastase töökonna nimekirjast kõrge riskitasemega riikide kohta, kus esineb struktuurseid puudujääke rahapesu tõkestamises / terrorismi vastases võitluses, ning kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et Bosnia ja Hertsegoviina eemaldataks ELi kõrge riskitasemega riikide nimekirjast; |
40. |
nõuab jätkuvaid radikaliseerumisega võitlemise jõupingutusi ja täiendavaid meetmeid võõrvõitlejate tuvastamiseks, takistamiseks ja nende probleemiga põhjalikult tegelemiseks, samuti ebaseadusliku relvakaubanduse probleemiga tegelemiseks ning edasisele radikaliseerumisele suunatud raha jälitamiseks; julgustab ametiasutusi jätkama Bosnia ja Hertsegoviina terrorismivastase võimekuse suurendamist parema koordineerimise ja koostöö, kriminaalluureandmete jagamise, noorte radikaliseerumise ennetamise ja radikaliseerumisvastaste programmide kaudu; kutsub ametiasutusi üles töötama välja küberkuritegevuse ja sarnaste julgeolekuohtude vastu võitlemise strateegia; tuletab meelde vajadust tihedama koostöö järele naaberriikidega piirihalduse küsimustes; |
41. |
kiidab Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutuste jõupingutusi peatada oma kodanikke, kes soovivad minna välismaa lahinguväljadele ning nõuab, et ametiasutused määraksid terroristist välisvõitlejatele asjakohased karistused ning haldaksid nende hilisemat sotsiaalset taasintegratsiooni; märgib murega, et riigi teatud aladel on teatatud radikaliseerunud rühmitustest; |
42. |
märgib murega, et Bosniasse ja Hertsegoviinasse on saabumas aina rohkem rändajaid ning valitsuse eri tasandite vahel puudub olukorraga tegelemiseks koostöö; leiab, et migratsiooniküsimus ei tohiks olla politiseeritud; kiidab heaks ELi humanitaarabi, mille eesmärk on vastata pagulaste, varjupaigataotlejate ja rändajate aina suurematele vajadustele, ning 10. augustil 2018 vastu võetud erimeetme (6 miljoni euro väärtuses), et toetada Bosniat ja Hertsegoviinat rändevoogude haldamises; rõhutab, kui oluline on võtta arvesse humanitaarabi soolist aspekti, ja rõhutab pagulaslaagrite mõju vastuvõtvatele kogukondadele; usub, et selle ühise väljakutsega tegelemisel on vältimatu koostöö naaberriikide ja Euroopa Liiduga; |
43. |
nõuab uute ELi suunaliste reformide vastuvõtmist kohe pärast uute valitsusasutuste moodustamist Bosnias ja Hertsegoviinas, et jätkata reformiprotsessi ja edendada riigi integreerimist Euroopaga; nõuab, et ELi finantstoetusega peaks kaasnema tõhus tingimuslikkus ning EL töötaks välja tegevuskavad ja järelevalveraamistikud vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttele, et realiseerida 2018. aastal vastu võetud Lääne-Balkani riikide strateegias sätestatud uus tugevdatud sotsiaalne mõõde; tunnistab, et Bosnia ja Hertsegoviina on teinud majandusliku arengu ja konkurentsivõime osas teatavaid edusamme, kuid märgib samas, et riik on endiselt toimiva turumajanduse loomise algstaadiumis; on kindlalt veendunud, et sotsiaal-majanduslike reformide edendamine ja sotsiaalpartnerite nõuetekohane kaasamine peaks olema valimistejärgne prioriteet, et parandada elutingimusi riigis; võtab teadmiseks väga piiratud edusammud sotsiaalvaldkonnas; rõhutab vajadust tugevdada majanduse põhinäitajaid, näiteks majanduskasvu, tööhõivet ning võitlust mitteametliku majanduse vastu; juhib tähelepanu, et on oluline tegeleda avaliku sektori, sealhulgas avaliku sektori ettevõtete ümberstruktureerimisega, mitteametliku majanduse ja sellega seotud tööjõu maksukoormuse jätkuva vähendamisega, ettevõtluskeskkonna parendamisega (ka Bosnia ja Hertsegoviina ühtse majandusruumi arendamise kaudu), riigi rahanduse majanduskasvu soodustava kasutamise tugevdamisega, keskendudes eriti keskpika perspektiivi vajadustele, nagu taristu ja haridus, ning õigeaegse ja ammendava Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas oleva statistika esitamisega; |
44. |
märgib, et keskkonna- ja kliimakaitse valdkonnas on edasiminek olnud aeglane; tuletab meelde vajadust ühtlustada keskkonnaalased õigusaktid ELi acquis’ga ning tagada nende tõhus ja struktureeritud rakendamine kogu riigis kooskõlas ELi normidega ja vastavalt kogu riigi suhtes kohaldatavale keskkonnaalasele ühtlustamisstrateegiale; rõhutab veel kord vajadust kiiresti ja kooskõlas ELi keskkonnapoliitikaga reageerida piiriülesele õhusaastele, mille põhjustajaks on naftatöötlemistehas Brodis; rõhutab, et Bosnia ja Hertsegoviina peab täiel määral täitma piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollist tulenevaid kohustusi, eelkõige Neretva jõe jõgikonnas ja Trebišnjicas; rõhutab, et hüdroelektrijaamade ja -projektide kavandamine ja ehitamine eeldab rahvusvaheliste ja ELi keskkonnaalaste õigusaktide, sealhulgas linnudirektiivi, elupaikade direktiivi ja keskkonnamõju hindamise direktiivi järgimist; rõhutab kiireloomulist vajadust vältida mis tahes negatiivset mõju looduslikult tähtsatele piirkondadele, tõstes keskkonnamõju hindamiste kvaliteeti ning tagades, et asjakohastesse projektidesse kaasatakse avalikkus ja konsulteeritakse kodanikuühiskonnaga; |
45. |
märgib, et elektri- ja gaasiturg on jätkuvalt killustatud ja seal domineerivad peamised turgu valitsevad ettevõtjad; kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles arendama edasi riigi transpordi- ja energiataristut ning kiiresti looma toimivad energia- ja transpordiahelad; kutsub Bosniat ja Hertsegoviinat üles kasutama ära ELi uut paketti piirkondliku ühendatuse arenguks ning tegelema piirkondliku energiaturu väljaarendamisega kooskõlas oma kliimakohustustega; toetab jätkuvat investeerimist taristuprojektidesse, et parandada transpordiühendusi Bosnias ja Hertsegoviinas ja naaberriikidega; nõuab töövõtjate valimisel hankereeglite ja läbipaistvuse põhimõtte järgimist, et hoida ära võimu kuritarvitamine ja korruptsioon ning tagada parimate pakkumiste väljavalimine; väljendab toetust ettepanekule vähendada Lääne-Balkani riikides rändlustasusid; |
46. |
tunneb heameelt Bosnia ja Hertsegoviina konstruktiivsete ja stabiilsete kahepoolsete suhete üle naaberriikidega ning nendega mitme kahepoolse lepingu sõlmimise üle; nõuab heanaaberlike suhete tugevdamist piirkonna riikidega ja edasisi jõupingutusi kõigi kahepoolsete vaidluste lahendamiseks, sealhulgas Serbia ja Horvaatiaga piiride mahamärkimise küsimus, ning samuti eesmärgiga teha edusamme Euroopa organisatsioonide liikmeks saamisel; |
47. |
väljendab heameelt Bosnia ja Hertsegoviina välispoliitika strateegia üle aastateks 2018–2023, mille võttis vastu Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur ja milles on selgelt välja toodud, et ELi liikmesus on üks riigi peamisi strateegilisi eesmärke; peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi deklaratsioonidega ja nõukogu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP) käsitlevate otsustega kooskõlas olemise määr langes 2017. aastal 61 %-ni; rõhutab, et on vaja saavutada tulemusi ÜVJPga järkjärgulise vastavusse viimise alal, ning nõuab olulist edasiminekut selles valdkonnas, mis on ELi liikmesuse oluline osa; nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina järgiks nõukogu otsuseid rakendada ELi piiravaid meetmeid seoses Ida-Ukraina sündmuste ja Krimmi ebaseadusliku annekteerimisega Venemaa poolt, ning mõistab hukka mõnede poliitiliste jõudude poolse koostöö tahtliku vältimise selles küsimuses; |
48. |
märgib võõrvõimude mõju kasvu Bosnias ja Hertsegoviinas ning usub kindlalt, et Bosnia ja Hertsegoviina tihedam koostöö ELiga on parim viis, kuidas tagada edusammud Euroopa väärtuste ja riigi stabiilsuse ja jõukuse suunas; kiidab heaks EUFORi operatsiooni Althea jätkuva kohalolu riigis, mis aitab suurendada Bosnia ja Hertsegoviina relvajõudude võimekust, neid treenida ja säilitada heidutussuutlikkust, et toetada ohutut ja turvalist keskkonda; kiidab heaks EUFORi mandaadi pikendamise ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kuni novembrini 2019; |
49. |
nõuab tungivalt, et ametiasutused tagaksid energia ja kliimamuutuste valdkonnas range kooskõla ELi ja rahvusvaheliste standardite ja poliitiliste eesmärkidega; taunib asjaolu, et riigi jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemisel piirduvad sõnadega, samas kui tehakse otsuseid uute söe jõul töötavate soojuselektrijaamade kavandamise kohta; seepärast nõuab, et katkestataks selliste hüdroenergiaprojektide ja -kavade elluviimine, mis kahjustavad loodust, millele on vastu kohalik elanikkond, mis ei ole kooskõlas kohaliku või liitriigi osa territoriaalse arengu kavadega ja mis toovad kasu üksnes investoritele; |
50. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Bosnia ja Hertsegoviina presidentuurile, Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogule, Bosnia ja Hertsegoviina parlamentaarsele assambleele, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni, Serblaste Vabariigi ja Brčko ringkonna valitsustele ja parlamentidele ning kümne kantoni valitsustele. |
(1) S/2018/416, 3.5.2018.
(2) S/2018/974, 31.10.2018.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/90 |
P8_TA(2019)0098
Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seis
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa tulevikku käsitleva arutelu seisu kohta (2018/2094(INI))
(2020/C 449/10)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, |
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa sotsiaalhartat, selle lisaprotokolli ja lisaprotokolli muudetud versiooni, |
— |
võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 295, |
— |
võttes arvesse 27 riigipea ja valitsusjuhi 29. juunil 2016. aastal toimunud mitteametlikku kohtumist, |
— |
võttes arvesse 27 liikmesriigi 16. septembri 2016. aasta Bratislava deklaratsiooni ja tegevuskava, |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 19. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (3), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (4), |
— |
võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni euroala eelarvesuutlikkuse kohta (5), |
— |
võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta (6), |
— |
võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut ja viit järgnevat aruteludokumenti (COM(2017)2025, COM(2017)0206, COM(2017)0240, COM(2017)0291, COM(2017)0315, COM(2017)0358), |
— |
võttes arvesse 25. märtsi 2017. aasta Rooma deklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse Ühendkuningriigi 29. märtsi 2017. aasta teadet oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni valge raamatut Euroopa tuleviku kohta ja muud aspektid“ (7), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 12. mai 2017. aasta resolutsiooni teemal „Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta „Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025“ (8), |
— |
võttes arvesse riikide parlamentide mitmesuguseid seisukohti Euroopa tulevikku käsitleva komisjoni valge raamatu ja aruteludokumentide kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 12. septembri 2018. aasta kõnet Euroopa Liidu olukorrast, |
— |
võttes arvesse komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõnet liidu olukorrast ja tema 24. oktoobril 2017 esitatud tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks (COM(2017)0650), |
— |
võttes arvesse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni 26. septembri 2017. aastal Sorbonne’i ülikoolis peetud kõnet „Euroopa initsiatiiv: suveräänne ja ühinenud demokraatlik Euroopa“, |
— |
võttes arvesse ELi riigipeade või valitsusjuhtide 29. septembril 2017. aastal Tallinnas toimunud mitteametlikku tippkohtumist, |
— |
võttes arvesse juhtide tegevuskava, mis võeti vastu 19.–20. oktoobril 2017 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, |
— |
võttes arvesse nõukogu, parlamendi ja komisjoni 17. novembril 2017 avaldatud teadaannet – institutsioonide ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni 6. detsembril 2017 avaldatud Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise tegevuskava (COM(2017)0821) ning eelkõige ettepanekut luua Euroopa Valuutafond (COM(2017)0827), ettepanekut integreerida majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu liidu õigusraamistikku (COM(2017)0824) ja teatist Euroopa majandus- ja rahandusministri kohta (COM(2017)0823), |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14.–15. detsembril 2017 toimunud kohtumist ning juhtide kohtumist ja euroala tippkohtumisi, mis toimusid selle raames, |
— |
võttes arvesse 20 liikmesriigi 26 parlamendi 20. detsembri 2017. aasta kirja otsuste tegemise läbipaistvuse kohta nõukogus, |
— |
võttes arvesse 10. jaanuari 2018. aasta deklaratsiooni „Edendades ELi 2018. aastal“ („Bringing the EU forward in 2018“), mis võeti vastu Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide (Hispaania, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Prantsusmaa) tippkohtumisel, Visegrádi riikide (Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) 26. jaanuari 2018. aasta avaldust Euroopa tuleviku kohta ning Eesti, Iirimaa, Leedu, Läti, Madalmaade, Rootsi, Soome ja Taani rahandusministrite 6. märtsi 2018. aasta ühisavaldust, |
— |
võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2018. aasta teatist „Tulemusi saavutav Euroopa: institutsioonilised võimalused muuta ELi töö tõhusamaks (COM(2018)0095), |
— |
võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2018. aasta soovitust (EL) 2018/234 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta (9), |
— |
võttes arvesse 27 riigipea ja valitsusjuhi 23. veebruaril 2018. aastal toimunud mitteametlikku kohtumist, |
— |
võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta ELis 2016. aastal (10), |
— |
võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente (11), |
— |
võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018)0322), |
— |
võttes arvesse komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (COM(2018)0325), |
— |
võttes arvesse 17. mail 2018. aastal toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumist, |
— |
võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 16. mai 2018. aasta eriaruannet „Strateegiline uurimine OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta“, |
— |
võttes arvesse 19. juuni 2018. aasta Mesebergi deklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juunil 2018. aastal toimunud kohtumist, |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi korraldatud arutelusid riigipeade ja valitsusjuhtidega Euroopa tuleviku üle, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni kirja, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0427/2018), |
A. |
arvestades, et Euroopa Liit on ainulaadne riigiülese integratsiooni näide ja see ühendus on alates murrangulisest Schumani deklaratsioonist, mis avaldati 9. mail 1950, toonud kestva rahu, jõukuse ja heaolu; arvestades, et liidu püüetes ja tegudes on olnud kesksel kohal ühine julgeolek, inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine ja inimeste heaolu; |
B. |
arvestades, et Euroopa Liidu suurimate saavutuste hulka kuuluvad kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine, ühisraha, Erasmuse programm, regionaal-, põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika ning programm „Horisont 2020“, mis kõik aitavad suurendada Euroopa kodanike heaolu; arvestades, et liidule tuleb anda 21. sajandi suurte probleemide lahendamiseks vajalikud volitused ja vahendid; |
C. |
arvestades, et viimastel aastatel on liidul olnud mitmesuguseid kriise, mis on proovile pannud tema vastupidavuse ja võime tegutseda otsustavalt ja ühtselt; |
D. |
arvestades, et aastaid 2014–2017 on iseloomustanud sotsiaalselt tasakaalustatumad ja tulemuslikumad raha- ja makromajanduspoliitilised meetmed, nagu Euroopa Keskpanga mittestandardne poliitika, nagu ka stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa investeerimiskava paindlikkus, mis on kaasa aidanud ELi majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele; |
E. |
arvestades, et kuigi Euroopa on suutnud majanduskriisi kõige raskemaid nähte ohjeldada ja osalt neist ka jagu saanud, ootavad nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ikka veel tegemist olulised ja kiireloomulised reformid majanduse juhtimises üldiselt ja konkreetsemalt euroalal, samuti on vaja jätkata ühtse turu tugevdamist ning heaoluühiskonna sotsiaalsete normide taastamist ja edasiarendamist; |
F. |
arvestades, et pidades silmas praegusi ja tulevasi sise- ja välisprobleeme, millega liidul tuleb ebastabiilses ja keerukas maailmas tegemist teha, eelkõige probleeme, mis on seotud rände, rahvastiku vähenemise, terrorismi, julgeoleku, kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, mitmepoolse maailmakorra säilitamise, majandus- ja rahaliidu loomise, globaliseerumise, vaba, õiglase ja kindlatel reeglitel põhineva rahvusvahelise kaubanduse, välispoliitika ja kaitse, sotsiaalse samba arendamise ning võitlusega ELi-vastase populismi, sallimatuse ja ksenofoobia vastu, peaks liit edendama uut koostöö- ja solidaarsusvaimu liikmesriikide vahel, lähtudes Euroopa Liidu lepingu artiklitest 2 ja 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, samal ajal kui Lissaboni lepingus sätestatud eesmärk luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit peaks jätkuvalt inspireerima liidu meetmeid, eesmärgiga veelgi tugevdada Euroopa integratsiooni ja tõhusalt neid probleeme lahendada; |
G. |
arvestades, et Euroopa Parlament on väga mures populistlike, ksenofoobsete ja Euroopa-vastaste liikumiste tõusu pärast kogu Euroopas; arvestades, et liit ja selle liikmesriigid peavad tugevdama pingutusi Euroopa integratsiooni demokraatlike väärtuste, aluspõhimõtete ja eesmärkide kaitsmiseks ja edendamiseks; |
H. |
arvestades, et Ühendkuningriigis 2016. aasta juunis toimunud referendum, mille tulemusest lähtudes Ühendkuningriik avaldas 29. märtsil 2017 teadaande oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, on intensiivistanud arutelu liidu tuleviku üle; arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi kavandatud väljaastumise üle Euroopa Liidust on näidanud liikmesriikide suurt vastastikust sõltuvust – seda, kui suurel määral kõik sõltuvad ühistest vahenditest ja meetmetest, ning on nähtavale toonud ka liidust lahkumise kulud; |
I. |
arvestades, et Euroopa tulevikku käsitleva arutelu intensiivistumine kajastub Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa tuleviku kohta, Bratislava deklaratsioonis ja tegevuskavas, komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta, Rooma deklaratsioonis, juhtide tegevuskavas, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu oktoobris 2017, samuti eri liikmesriikide või nende rühmade ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee mitmesugustes dokumentides, Euroopa Parlamendi täiskogu Euroopa tuleviku teemalistes aruteludes riigi- ja valitsusjuhtidega, nagu ka parlamentidevaheliste komisjonide koosolekutel ning eri institutsioonide, asutuste ja liikmesriikide korraldatud dialoogides ja konsultatsioonides kodanikega; |
J. |
arvestades, et 8.–26. septembrini 2018. aastal läbi viidud Parlameetri uuring näitas, et 62 % vastanutest on arvamusel, et nende koduriigi kuulumine Euroopa Liitu on hea ja õige, ning 68 % leiab, et ELi liikmeks olek on riigile kasuks tulnud, mis parim sedalaadi uuringutel mõõdetud tulemus 1983. aastast alates; |
K. |
arvestades, et liidu alusväärtused ja -põhimõtted määravad keskkonna, mille iga Euroopa kodanik saab omaks võtta, olenemata rahvusliku identiteediga seotud poliitilistest või kultuurilistest erinevustest; |
L. |
arvestades, et eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised annavad võimaluse teha Euroopa tulevikku käsitlevast arutelust kokkuvõte, pidades silmas ka Euroopa Parlamendi, komisjoni ja nõukogu peamisi institutsioonilisi prioriteete uueks ametiajaks; |
M. |
arvestades, et Euroopa Liidul on oma ehitusprotsessis praegu eriti oluline periood, tulenevalt selle perioodi ülesannete ja probleemide olemusest ja ulatusest, ning arvestades, et neid saab lahendada ainult koostöös ning liikmesriikide suurema ja parema integratsiooni ja solidaarsuse kaudu, kasutades täies ulatuses Lissaboni lepingu kehtivaid sätteid ning seejärel reformides aluslepinguid, et parandada institutsioonide otsustusprotsessi ja tagada kohane pädevuste tasakaal; |
N. |
arvestades, et institutsiooniliste reformide eesmärk peaks olema muuta otsustusprotsessid demokraatlikumaks ning suurendada liidu ja tema institutsioonide otsuste tegemise läbipaistvust ja vastutust; arvestades, et neid eesmärke silmas pidades on kohane ja sobiv aeg edendada kodanike mõtestatud osalust Euroopa integratsiooni projektis ning korraldada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 11 sätetega kodanike ja esindusühingutega konsultatsioone ja ergutada korrapärast dialoogi; |
O. |
arvestades, et liit vajab tugevamat valitsemisstruktuuri, kus Euroopa Parlament teeks tõhustatud demokraatlikku kontrolli, et praeguste ja tulevaste probleemidega toime tulla; arvestades, et ELi institutsioonide ja asutuste läbipaistvus ja usaldusväärsus on väga olulised omadused kodanike usalduse võitmiseks; |
P. |
arvestades, et Mesebergi kohtumisel vastu võetud Prantsusmaa ja Saksamaa ühisdeklaratsioon sisaldab mitmeid mõtteid ja ettepanekuid Euroopa koostöö tugevdamiseks eelkõige majanduse juhtimise valdkonnas; |
Q. |
arvestades, et Euroopa kodakondsuse tugevdamiseks on ülimalt oluline edendada Euroopa mõõdet kultuuri ja hariduse vallas, võttes arvesse asjaolu, et liit kannatab puudulike teadmiste tõttu, kuna nooremad põlvkonnad kipuvad liidu saavutusi pidama enesestmõistetavaks; |
1. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonides Euroopa tuleviku kohta rõhutati ühtse institutsioonilise raamistiku olulisust ja ühenduse meetodit ning tehti mitu Euroopa integratsiooni jaoks eriti olulist ettepanekut ja algatust, mis võivad aidata kaasa Euroopa tuleviku ehitamisele; |
2. |
rõhutab, et liit peab oma tulevikuga seonduvad probleemid lahendama suurema ja parema poliitilise integratsiooni kaudu, täiel määral inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid austades ja edendades ning koostööd tehes; rõhutab, et kodanikud tahavad Euroopat, mis kaitseks nende õigusi, heaolu ja sotsiaalset mudelit jagatud suveräänsuse alusel, mis nõuab sellele vastavat poliitilist integratsiooni; kutsub riigipäid ja valitsusjuhte üles uueneva solidaarsuse ja koostöö vaimus selles suunas edasi liikuma; |
3. |
juhib tähelepanu sellele, et riigipead ja valitsusjuhid, kes esinesid Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa tuleviku teemalistel aruteludel, tunnistasid vajadust lahendada tulevikuprobleemid ühiselt ja teha paremini seda, mida on võimalik saavutada ainult üheskoos; |
4. |
kordab oma veendumust, et diferentseeritud integratsioon peab jääma avatuks kõigile liikmesriikidele ning olema ka edaspidi sügavuti ulatuva Euroopa integratsiooni meetod, mida ei tohiks segi ajada à la carte-Euroopa ideega; rõhutab vajadust vältida praeguses diferentseeritud integratsiooni teemalises arutelus mis tahes kujutlust, nagu oleksid liidus esimese ja teise järgu liikmed; |
5. |
tuletab meelde, et diferentseeritud integratsioon ei tohiks olla poliitilise integratsiooni vähendamise moodus; |
6. |
rõhutab, et kriis on põhjustanud tasakaalustamatust liidu peamiste institutsioonide vahel ning eelkõige Euroopa Ülemkogu rakendab oma poliitilist algatust komisjoni algatusõiguse kahjuks ja tugevdab sellega valitsustevahelist meetodit; on siiski seisukohal, et ühenduse meetod sobib liidu toimimiseks kõige paremini; tuletab meelde Euroopa Parlamendis sellega seoses vastu võetud arvukaid resolutsioone ning kordab oma üleskutset Euroopa Ülemkogule täielikult austada oma pädevuse piire, nagu on sätestatud eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 15; |
7. |
kordab, et ühehäälne otsus, mida aluslepingud mõne fundamentaalse küsimuse lahendamises nõuavad, on olulistel hetkedel ja oluliste otsuste puhul peaaegu ülesaamatu takistus, ja pooldab seetõttu otsustusprotsessi silmas pidades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet nõukogus ja seadusandliku tavamenetluse kasutamist kõigis valdkondades, kus võimalik; tuletab meelde, et praeguste aluslepingute raames on seda võimalik saavutada mitmesuguseid sillaklausleid kasutades või – tõhustatud koostöö korral – Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 333 kasutades; |
8. |
väljendab sellega seoses rahulolu selle üle, et president Jean-Claude Juncker andis oma 13. septembril 2017 ja 12. septembril 2018 peetud kõnedes liidu olukorra kohta teada kavatsusest teha ettepanek kasutada nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise põhimõtet teatavate poliitikavaldkondade puhul, kuid peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku määrust ei ole nende hulgas nimetatud; |
9. |
tunnustab eelkõige seda, et komisjon on teinud ettepaneku kasutada kvalifitseeritud häälteenamust ühises välis- ja julgeolekupoliitikas (ÜVJP) rahvusvahelistel foorumitel inimõiguste küsimustega seotud seisukohtade, sanktsioonide kehtestamist ning tsiviilmissioonide alustamist või rakendamist puudutavate otsuste puhul, et reageerida kriisidele välismaal, arvestades, kui oluline on otsustusprotsessi kiirendamine ja tõhustamine, ning arvestades vajadust, et liit peab esinema ühtsena; |
10. |
kordab oma ettepanekut kujundada nõukogu Euroopa Parlamendiga võrdsetel alustel tõeliseks seadusandlikuks koguks, nagu on märgitud parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades, suurendada otsustusprotsessi selgust; osutab sellega seoses Euroopa Ombudsmani eriaruandele nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta ning Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) 20. detsembri 2017. aasta kirjale, milles – sarnaselt Euroopa Parlamendi sellekohaste nõudmistega – nõutakse eelkõige nõukogult ja mitteametlikelt organitelt, näiteks eurorühmalt, rohkem läbipaistvust poliitiliste otsuste tegemisel; |
11. |
on seisukohal, et on mitmesuguseid võimalusi muuta komisjon kohanemisvõimelisemaks, kohandades volinike kolleegiumi struktuuri ja töömeetodeid, näiteks konkreetsete poliitikavaldkondade kogumite eest vastutavate asepresidentide või kõrgema ja madalama järgu volinike nimetamisega; |
12. |
tuletab meelde, et kuigi Euroopa Parlamendil ei ole aluslepingute kohaselt ametlikku õigust teha seadusandlikke algatusi, võib ta taotleda, et komisjon esitaks ettepanekud küsimustes, mis tema arvates nõuavad liidu õigusakti vastuvõtmist aluslepingute rakendamiseks, ning tuletab komisjonile kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) artikliga 10 meelde kohustust kaaluda taotlusi liidu õigusaktide ettepanekute esitamise kohta kiiresti ja üksikasjalikult; tuletab lisaks meelde, et ülalnimetatud institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldab ka sätteid institutsioonidevahelise iga-aastase ja mitmeaastase programmitöö kohta, mis on parlamendi jaoks täiendav vahend õigusloomekava suunamiseks; |
13. |
tuletab meelde oma ettepanekut, mille kohaselt võiks aluslepingute võimaliku tulevase läbivaatamise korral anda seadusandliku algatuse tegemise õiguse ka Euroopa Parlamendile kui ELi kodanike otsesele esindusele; |
14. |
rõhutab, et Euroopa Parlamendi kontrolliõigust ja eelkõige tema uurimisõigust tuleks tugevdada ning parlamendile tuleks anda konkreetsed, tõelised ja selgelt piiritletud volitused; |
15. |
võtab teadmiseks subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja „teeme vähem, aga paremini“ rakkerühma 10. juuli 2018. aasta aruande, milles esitatakse soovitused subsidiaarsust ja proportsionaalsust puudutava uue töömeetodi kohta; on seisukohal, et paljud neist soovitustest, eelkõige liikmesriikide parlamentide rolli kohta liidus ja varajase hoiatamise süsteemi reformimise soovitatavuse kohta, on Euroopa Parlament juba esitanud; tuletab meelde, et rakkerühm leidis, et ELi lisaväärtus on olemas kõigis ELi tegevusvaldkondades, ning ei tuvastanud seetõttu mingeid aluslepinguga sätestatud pädevusi või poliitikavaldkondi, mis tuleks täielikult või osaliselt liikmesriikidele tagasi delegeerida; |
16. |
tunnustab eri institutsioonide soovitusi, milles nõutakse liikmesriikide parlamentide aktiivsemat rolli, eelkõige valitsuste tegevuse kontrollimisel Euroopa Liidu institutsioonides; tuletab meelde ka kohalike omavalitsuste ja eriti seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide olulist rolli; |
17. |
rõhutab institutsioonidevahelise koostöö tähtsust, mille puhul tuleb aga austada iga institutsiooni aluslepingutes sätestatud õigusi, märgib, et 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega sai see koostöö uue raamistiku, ning rõhutab, et lihtsustamine on pidev töö, mille eesmärk on muuta protsessid ja menetlused ELi tasandil mõistetavamaks, tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade seisukohtade arvessevõtmine ja hõlbustada lõppkokkuvõttes kodanike osalemist Euroopa Liidu töös; |
18. |
tervitab ühist teadaannet Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mille nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon allkirjastasid Göteborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel; rõhutab, et vajalik pädevus ja vahendid samba realiseerimiseks on peaasjalikult kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste, samuti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna kätes, samal ajal kui Euroopa poolaasta annab raamistiku liikmesriikide tulemuslikkuse jälgimiseks selles valdkonnas; tuletab sellega seoses veel meelde, et sotsiaalne dialoog on osutunud asendamatuks vahendiks ELi poliitikakujundamise ja õigusloome parandamisel ning sotsiaalse legitiimsuse tugevdamisel; |
19. |
märgib sotsiaalõiguste samba mittesiduvat olemust, mis iseenesest ei võimalda ELi keskendumist majandus-, siseturu- ja eelarvepoliitikale ümber suunata sotsiaalsetele eesmärkidele; juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud horisontaalse sotsiaalkaitse klausel eeldab, et liit kaaluks hoolikalt ELi õigusaktide mõju sotsiaalsetele standarditele ja tööhõivele ning konsulteeriks nõuetekohaselt sotsiaalsete huvirühmadega; |
20. |
rõhutab, et keskkonnakaitse peab olema ELi jaoks oluline prioriteet, võttes arvesse praegust keskkonnaseisundi halvenemist, ning seda tuleb arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades ja meetmetes; rõhutab, et EL peaks rakendama tõhusaid meetmeid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning suurendada taastuvenergia osakaalu energiaallikate jaotuses ja energiasäästu niisuguse tasemeni, mis on vajalik Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamiseks; |
21. |
kutsub veel kord liikmesriike üles allkirjastama ja ratifitseerima muudetud Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsiooni (ETS nr 78); |
22. |
toonitab, et on tähtis jätkata majandus- ja rahaliidu väljakujundamist ja integreerimist, et aidata tagada ühisraha stabiilsus ning liikmesriikide majandus-, rahandus- ja tööturupoliitika ning sotsiaalsete standardite ulatuslikum lähenemine; kordab, et kui Taani loobumine välja arvata, on igal liikmesriigil kohustus euro kasutusele võtta; toetab uusi meetmeid Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) väljakujundamisel; |
23. |
rõhutab sellega seoses vajadust tugeva poliitilise osaluse, tõhusa valitsemise ja demokraatliku vastutuse järele nii Euroopa Liidu kui ka selle liikmesriikide tasandil, eelkõige vajadust Euroopa poolaasta eri etappide parlamentaarse kontrolli järele Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolt, et tagada euroala majandus- ja finantsjuhtimise suurem sotsiaalne, majanduslik ja demokraatlik legitiimsus, ning parandada liidu soovituste järgimist; |
24. |
tuletab meelde oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu praeguse institutsioonilise ülesehituse võimalike muutuste ja kohanduste kohta esitatud seisukohta, et fiskaal- ja majanduspoliitika peaks saama liidu ja liikmesriikide vahel „jagatud pädevuseks“; |
25. |
võtab teadmiseks Prantsusmaa ja Saksamaa seisukohtade lähenemise euroala eelarvesuutlikkuse küsimuses; kordab oma veendumust, et selline suutlikkus tuleks välja arendada ELi raamistikus; |
26. |
võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi kohta ja arutab uusi eelarvevahendeid stabiilsuse tagamiseks; |
27. |
võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku reformide tugiprogrammi kohta; rõhutab, et on oluline mitte nõrgestada parlamendi kaasotsustus- ja järelevalvevolitusi ELi vahendite kasutamisel; on mures, et aastatel 2011–2017 täideti täielikult üksnes 9 % riigipõhistest soovitustest; võtab teadmiseks lähenemisrahastu, mis motiveerib ja aitab euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel viia ellu jätkusuutlikku fiskaal- ja majanduspoliitikat, et teha teoks reformid ja täita euro kasutuselevõtu kriteeriumid; |
28. |
kiidab heaks tulevase InvestEU programmi ja rõhutab, et see fond peaks jätkuvalt aitama vähendada investeeringute puudujääki ELis; toetab investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, sh kultuuripärandisse, et edendada majanduskasvu, investeeringuid ja tööhõivet, pidades eelkõige silmas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), väikese ja keskmise kapitalisatsiooniga äriühinguid ning sotsiaalettevõtteid, ja aidata seeläbi kaasa suurema heaolu, õiglasema tulujaotuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele liidus; |
29. |
võtab teadmiseks komisjoni teatise Euroopa majandus- ja rahandusministri kohta; rõhutab, et majandusküsimuste eest vastutava komisjoni asepresidendi ja eurorühma eesistuja ametikoha ühendamine võiks Euroopa Liidu tasandil parandada parlamentaarset aruandekohustust; |
30. |
on seisukohal, et tulevase ELi eelarve abil tuleks suurendada Euroopa lisaväärtust sotsiaal-majandusliku mõju silmas pidades, toetada ELi poliitika kaasajastamist, kindlustada rahalised vahendid uute probleemide lahendamiseks, toetada jätkuvalt majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ja ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende vahel, et suurendada Euroopas solidaarsust, stabiilsust, võrdsust ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, muu hulgas Pariisi kokkuleppega võetud ELi kohustusi arvesse võttes; samuti peaks eelarve toetama põhiväärtuste kaitset ja edendamist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3, ning seda tuleks kindlustada uute omavahenditega, võttes arvesse omavahenditega tegeleva kõrgetasemelise töörühma tööd; |
31. |
väljendab rahulolu selle üle, et komisjoni omavahendite ettepaneku kohaselt võetaks kasutusele uued tõelised omavahendid, mida parlament on nõudnud, kuid peab kahetsusväärseks, et ei rakendata ühtegi muud võimalikku tuluallikat; väljendab muret seoses komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027, kuna see ei sisalda rahalist kohustust ELi ja tulevaste probleemide lahendamiseks; peab kahetsusväärseks kahetsust mõnede liikmesriikide seisukohta, kes keelduvad ELile eraldamast rohkem vahendeid, hoolimata ühehäälselt omaks võetud vajadusest tegeleda uute probleemide ja kohustustega ning sellest tulenevalt suuremate rahaliste vahendite vajadusest; juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil tehtavad kulutused võivad aidata säästa raha liikmesriikide tasandil, kuna hoiavad ära dubleerimise ja annavad mastaabisäästu; |
32. |
toonitab, et Euroopa poolaasta protsessis on oluline tagada ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine; tunnistab Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise tähtsust; nendib, et Euroopa poolaastat on tugevdatud ja ühtlustatud, kuid juhib tähelepanu sellele, et liikmesriikide parlamentide parem kaasamine aitaks suurendada liikmesriikide vastutust, mis viiks riigipõhiste soovituste parema elluviimiseni ja parandaks ühtlasi Euroopa poolaasta protsessi; täheldab, et sobiva ja kestliku rahandus- ja majanduspoliitika valimine on eelkõige liikmesriikide ülesanne; |
33. |
peab kahetsusväärseks, et tänaseni ei ole võetud praktilisi meetmeid vastuseks parlamendi üleskutsele võtta kaasotsustamismenetlusega vastu lähenemiskoodeks, et luua tõhusam raamistik majanduspoliitika koordineerimiseks; tuletab lisaks meelde, et kuigi Euroopa poolaastat on küll juba ühtlustatud, on parlament nõudnud institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, mis annaks talle olulisema rolli Euroopa poolaastas; tuletab sellega seoses meelde oma soovitust, mis on kooskõlas resolutsiooniga liikmesriikide parlamente käsitlevate aluslepingu sätete rakendamise kohta, et eelarvekalendrid tuleb protsessi käigus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tasandil paremini kooskõlastada, et Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente Euroopa poolaastasse paremini kaasata; |
34. |
rõhutab, et pangandusliit tuleb välja kujundada ning tuleb tagada kõigi pangandusliiduga ühinevate liikmesriikide avatus ja võrdne kohtlemine; tuletab meelde, et pangandusliidu, sh Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusfondi eelarvepõhise kaitsekorra ning riskivähendusmeetmete väljaarendamine peab jätkuma; |
35. |
kiidab heaks rahapesuvastased ettepanekud, mille komisjon esitas Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamisel; kutsub nõukogu üles viima parlamendiga peetavad õigusloomealased läbirääkimised lõpule enne parlamendi ametiaja lõppu, kuna rahapesuvastast poliitikat tuleb tõhustada, et vältida tulevikus olukordi, kus finantsasutuste tegevus soodustab aktiivselt rahapesu; |
36. |
kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa järelevalveasutustega tuvastama ja kõrvaldama siseturu tõkkeid ning aitama kindlustada tarbijakaitset; on seisukohal, et komisjoni üks põhiprioriteete peaks olema ELi õigusaktide tulemusliku täitmise tagamine; |
37. |
palub komisjonil pangandusliidu ja finantsteenuste reguleerimisel iga üksikjuhtumi eripära silmas pidades võimaluse korral eelistada määrusi direktiividele, et vältida killustatust ja olukorda, kus järelevalveasutused peavad arvesse võtma liikmesriikide üksteisest erinevaid õigussüsteeme; |
38. |
toonitab, et kiiresti on vaja välja kujundada kapitaliturgude liit; rõhutab, et sügavad ja hästi integreeritud kapitaliturud täiendavad pangandusliitu, sest aitavad erasektoril piiriüleseid riske jagada, soodustavad majanduslikku lähenemist, aitavad leevendada tulevasi šokke ja võivad aidata suunata rahalisi vahendeid paremini sinna, kus neid vajatakse; nõuab põhjalikku uuringut kõige sobilikuma raamistiku väljaselgitamiseks, et võtta paremini arvesse finantsteenuste kiirelt muutuvat olemust; juhib tähelepanu asjaolule, et parem juurdepääs täiendavatele rahastamisallikatele oleks eriti suureks abiks idufirmadele ja VKEdele, soodustades nende tugevat majanduskasvu ja kestlikku arengut; |
39. |
tunnustab seni tehtud tööd ja peab vajalikuks jätkata olemasolevate käibemaksuseaduste põhjalikku läbivaatamist; rõhutab vajadust hoogustada võitlust maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu; võtab teadmiseks komisjoni töö digimajanduse õiglaseks maksustamiseks; |
40. |
kutsub kõiki ELi institutsioone ja asutusi, sh komisjoni, Euroopa Keskpanka, Euroopa Investeerimispanka ja ühtset järelevalvemehhanismi üles teabevahetust veelgi tõhustama, et oma tööd paremini selgitada ja ELi kodanikele kättesaadava teabe kvaliteeti parandada; |
41. |
rõhutab, et Euroopa Liit on maailmas positiivne jõud ja peaks sellisena ka püsima, jäädes truuks oma väärtustele, mitmepoolsusele ja rahvusvahelisele õigusele; tuletab meelde, et liit ja selle liikmesriigid on suurimad rahvusvahelise arenguabi andjad; |
42. |
väljendab heameelt nõukogu otsuse üle luua alaline struktureeritud koostöö, kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine ja Euroopa Kaitsefond, mis on olulised sammud ühise kaitsepoliitika suunas, ning võtab teatavaks konkreetsete liikmesriikide ettepanekud ELi julgeolekunõukogu ja Euroopa sekkumisalgatuse kohta; tuletab meelde oma üleskutset moodustada alaline kaitseministrite nõukogu, mille eesistuja oleks komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ning rõhutab demokraatliku vastutuse olulisust selles valdkonnas tehtud otsuste puhul ning vajadust tugevdada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide sellekohast koostööd; |
43. |
tunnustab Euroopa kodanikukaitse mehhanismi tugevdamist ja nõuab veel kord Euroopa kodanikukaitsekorpuse loomist, arvestades, et aluslepingud annavad selleks hea aluse; |
44. |
tuletab meelde, et liidul seisab ees Euroopa inimõiguste konventsiooniga ühinemine, ja nõuab, et Euroopa Liidu lepingusse ja Euroopa Liidu toimimise lepingusse võetaks Euratomi asutamislepingu sätted; |
45. |
peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide vahel puudub kokkulepe ELi tasandi tervikliku sisserändepoliitika prioriteetide ja rakendamise kohta, mis – lisaks muudele eesmärkidele – võimaldaks juhtida ja reguleerida rändevooge, kontrollida tõhusamalt ELi välispiire, teha koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ning tagada migrantide ja varjupaigataotlejate põhiõiguste järgimine; rõhutab, et liikmesriikide huvide ilmsetest vastuoludest ja kodanike väljendatud rahulolematusest on vaja üle saada, et mitte seada ohtu Euroopa integratsiooniprojekti, mis otseselt kannatab rändeküsimuse ärakasutamise tõttu euroskeptiliste erakondade poolt; |
46. |
tuletab meelde oma seisukohta Dublini süsteemi läbivaatamise kohta; rõhutab lisaks, kui oluline on tugevdada partnerlust Aafrikaga, ja võtab teadmiseks komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatise „Rohkem võimalusi seaduslikult Euroopasse sisenemiseks: tasakaalustatud ja tervikliku rändepoliitika lahutamatu osa“(COM(2018)0635); |
47. |
rõhutab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tähtsust, mida toetatakse hästi rahastatud eelarvest; tuletab meelde ÜPP keskset tähtsust liidu ajaloos; märgib, et ÜPP-l on täita ülioluline roll elujõuliste maapiirkondade ja toiduga kindlustatuse tagamisel; märgib, et ÜPP tulevane reform annab võimaluse parandada selle poliitika eesmärkide saavutamist; juhib tähelepanu sellele, et ÜPP on üks vanimaid poliitikasuundi ning peab ka jääma üheks olulisemaks ja lõimitumaks poliitikavaldkonnaks ning jätkuvalt kaasa aitama Euroopa tuleviku ülesehitamisele ulatuslikuma integratsiooni ja keskkonnakaitse kaudu ning tagama ELi kodanikele toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse; märgib, et põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikal on suured võimalused pakkuda avalikke hüvesid; rõhutab, et Euroopa põllumajandussektoril on oluline roll maailma rahvastiku toitmisel ning see annab tööd 46 miljonile inimesele; toonitab ÜPP olulist rolli mulla, vee ja muude loodusvarade seisundi ja olukorra säilitamisel; rõhutab põllumajanduse üliolulist osa liidu prioriteetides leevendada kliimamuutuste mõju ja edendada kestlikku arengut; rõhutab hästi rahastatud ja reformitud ÜPP tähtsust, et võidelda paljude probleemidega, millega liidul tuleb edaspidi tegemist teha; toonitab, et ÜPP ei puuduta pelgalt põllumajandustootmist ja põllumajandustootjaid, vaid see aitab ja arendab ka laiemaid maakogukondi, kus põllumajandustootjad tegutsevad; |
48. |
rõhutab, et ühine kaubanduspoliitika peab jääma liidu välispoliitika tugisambaks, millel on otsene mõju kodanike elule, ning et see peab aitama liidul kohaneda oma uue rolliga maailmas – olukorras, kus rahvusvahelisel tasandil on mitmeid juhtivaid jõude; nõuab, et nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus teeksid koostööd järgmistes valdkondades:
|
49. |
on seisukohal, et liit peaks jätkama rahvusvahelise kaubanduse edendamist, kaitstes samal ajal sotsiaalseid, töö- ja keskkonnastandardeid; hoiatab kaubandussõdade eest, milles on ainult kaotajad ning mis suurendavad poliitilisi ja julgeolekualaseid pingeid; |
50. |
tuletab meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7: „võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisi ja pärast asjakohaste konsultatsioonide pidamist esitab kvalifitseeritud häälteenamusega otsustav Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendile kandidaadi Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale“; rõhutab oma kindlat tahet jätkata esikandidaatide (Spitzenkandidaten) protsessiga, mis on kooskõlas Lissaboni lepinguga, ka komisjoni järgmise presidendi valimisel, ning väljendab rahulolu selle üle, et komisjon ja teatavad liikmesriigid toetavad seda; rõhutab, et komisjoni presidendi ametisse nimetamise menetluses on parlamendiga konsulteerimine ülimalt tähtis, sest pärast valimisi määrab parlament kindlaks kandidaadi, millel on tema liikmete enamuse toetus, ning edastab oma sisearutelude tulemuse Euroopa Ülemkogule; tuletab meelde, et kandidaat peab olema määratud esikandidaadiks ühe Euroopa tasandi erakonna poolt ning peab Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias olema pretendeerinud komisjoni presidendi ametikohale; rõhutab, et sellise korra väärtus on piisavavalt kinnitust leidnud ning see tugevdab Euroopa valimiste legitiimsust ühiskonnas ja Euroopa Parlamendi riigiülest rolli Euroopa kodakondsuse ja Euroopa demokraatia esindusena; hoiatab veel kord, et Euroopa Parlament on valmis komisjoni presidendi ametissenimetamise menetluses lükkama tagasi iga kandidaadi, kes enne Euroopa Parlamendi valimisi ei olnud nimetatud esikandidaadiks; |
51. |
peab kahetsusväärseks sagedast ja laialdast kiusatust panna ebapopulaarsete otsuste tegemine Brüsseli arvele ning vabastada riikide ametiasutused nende kohustustest ja poliitikast, ning arvestades, et see ebaõiglane ja oportunistlik suhtumine kahjustab Euroopa Liitu, toidab Euroopa-vastaseid meeleolusid ja natsionalismi ja seab ELi institutsioonid halba valgusse; on lisaks seisukohal, et valeväidete esitamine on vastuolus tingimatu nõudega, et valitsus kannab vastutust oma tegevuse eest; rõhutab, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine on liidu poliitikameetmete elluviimiseks ning liidu, liikmesriikide ja kodanike vastastikuse usalduse edendamiseks väga oluline, ning väljendab muret nende liikmesriikide pärast, kes tahtlikult ei täida neid nõudeid; |
52. |
rõhutab, et ELi poliitika sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tagajärgi on vaja paremini hinnata, pidades silmas ka õigusaktide puudumisest tingitud kulusid Euroopa tasandil (Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud, nn „cost of non Europe“); |
53. |
rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu ELi haldusõigusele, nagu osutatakse 9. juuni 2016. aasta resolutsioonis, milles nõutakse Euroopa Liidus avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse tagamist (13); |
54. |
rõhutab vajadust tugevdada Euroopa avalikku ruumi kui riigiülest demokraatlikku ruumi; rõhutab, et Euroopa ees seisvate suurte probleemidega tuleb tegeleda ja neid arutada Euroopa perspektiivist, mitte pelgalt riigi vaatepunktist, ning täiel määral tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 sätteid; juhib tähelepanu sellele, et seetõttu peab Euroopa demokraatia tugevdama oma eesmärkide ja ülesannete riigiülest mõõdet ning edendama samal ajal Euroopa Liidu ühistel väärtustel põhinevat Euroopa kodakondsust, Euroopa institutsionaalset haridust ning arutlevamat, ja suurema osalusega ühiskondlikku raamistikku, ja tegema 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel rohkem Euroopale suunatud ja vähem riigikeskset kampaaniat; |
55. |
tunnustab liidu hoiakut läbirääkimistel Ühendkuningriigi korrastatud väljaastumiseks Euroopa Liidust ja rõhutab märkimisväärset ühtsust, mida ELi institutsioonid ja liikmesriigid neil läbirääkimistel üles näitasid; võtab teadmiseks, et läbirääkimistel saadudp kogemus on näidanud sedalaadi otsuste tohutut keerukust; |
56. |
rõhutab veel kord, et ei riiklik suveräänsus ega ka subsidiaarsuse põhimõte ei saa õigustada ega seaduspärastada seda, et liikmesriik keeldub süsteemselt järgimast Euroopa Liidu alusväärtusi, millest lähtuti ELi aluslepingute sissejuhatavate artiklite koostamisel, mille kõik liikmesriigid on vabatahtlikult heaks kiitnud ja mille järgimise kohustuse nad on endale võtnud; rõhutab lisaks, et nende väärtuste säilitamine on Euroopa projekti ühtekuuluvuse, kõikide eurooplaste õiguste ja liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse seisukohast põhimõttelise tähtsusega; kutsub komisjoni veel kord üles esitama kiiresti ettepaneku, milles võetakse arvesse parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, |
57. |
tuletab meelde, et Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt (liidetud kohtuasjad C-8/15 P kuni C-10/15 P (14)) on Euroopa Liidu institutsioonid kohustatud järgima ELi põhiõiguste harta sätteid, isegi kui nad tegutsevad väljaspool ELi õigusraamistikku; |
58. |
kordab, et Euroopa tuleviku teemaliste arutelude käigus tuleb kaaluda, kuidas liidu eelarvesüsteemi reformida, et tagada kavandatud poliitika rahastamiseks piisav eelarve ning parem tasakaal prognoositavuse ja reageerimisvõime vahel, ning kuidas kõige paremini tagada, et üldine rahastamiskord ei oleks keerulisem, kui on vaja ELi poliitikaeesmärkide täitmiseks ja aruandekohustuse täitmise tagamiseks; on seisukohal, et tulemusliku ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks liidu rahaliste vahendite kasutamisel tuleb vajaduse korral tugevdada poliitika eeltingimusi, seadmata sealjuures ohtu programmide toimimist; |
59. |
rõhutab, et oluline on keskenduda eelkõige rahastamise tõhusamale kasutamisele ja ELi eelarve demokraatlikele kontrollimehhanismidele; kutsub kõiki ELi institutsioone üles parandama oma menetlusi ja tavasid, mille eesmärk on kaitsta liidu finantshuve, ning aktiivselt osalema tulemustele orienteeritud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses; on sellega seoses seisukohal, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on asendamatu abinõu, mis aitab tagada demokraatlikku vastutust liidu kodanike ees, ning tuletab meelde selles menetluses korduvalt esinenud raskusi, mille põhjuseks on olnud puudulik koostöö nõukogu poolt; rõhutab, et nõukogu peab olema sama vastutustundlik ja läbipaistev nagu teised institutsioonid; rõhutab, et selles ei tohiks olla erandeid; |
60. |
juhib tähelepanu korruptsioonile kui nähtusele, millel on märkimisväärsed finantstagajärjed ning mis ohustab tõsiselt demokraatiat, õigusriiki ja avaliku sektori investeeringuid; juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaitsta ELi maksumaksjate raha pettuste ja muude ebaseaduslike tegude eest, mis kahjustavad liidu finantshuve; |
61. |
kordab, et integratsiooniprojekti praegust olukorda arvesse võttes peab EL ära kasutama kõik võimalused, et tagada Lissaboni lepingu täielik rakendamine; juhib tähelepanu sellele, et tulevane aluslepingute läbivaatamine peaks põhinema konvendi kokkukutsumisel – mis tagaks kaasatuse selle esindajate koosseisu kaudu ja pakuks platvormi aruteludeks sidusrühmadega ja kodanikega ning nende kaasamiseks – eesmärgiga arutada institutsioonide ja liidu muude asutuste erinevaid seisukohti Euroopa tuleviku teemalises arutelus ning riigipeade ja valitsusjuhtide, riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna tehtud ettepanekuid ja kodanikega peetud konsultatsioone ning teha nende põhjal järeldusi; |
62. |
rõhutab, et lähtudes Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja komisjoni mitmesugustest seisukohtadest ELi reformimise küsimuses on mõttevahetus Euroopa tuleviku üle juba alanud; peab kahetsusväärseks, et nendest seisukohtadest hoolimata on kavandatud vaid marginaalseid reforme; rõhutab, et pärast parlamendi ja komisjoni uue koosseisu ametisse asumist peaksid mõlemad kasutama eelmisel ametiajal tehtud tööd ja alustama tööd tehtud ettepanekutega; |
63. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 215, 19.6.2018, lk 162.
(2) ELT C 242, 10.7.2018, lk 24.
(3) ELT C 252, 18.7.2018, lk 215.
(4) ELT C 252, 18.7.2018, lk 201.
(5) ELT C 252, 18.7.2018, lk 235.
(6) ELT C 263, 25.7.2018, lk 125.
(7) ELT C 345, 13.10.2017, lk 11.
(8) ELT C 306, 15.9.2017, lk 1.
(9) ELT L 45, 17.2.2018, lk 40.
(10) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0056.
(11) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0186.
(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(13) ELT C 86, 6.3.2018, lk 126.
(14) Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 20. september 2016, Ledra Advertising Ltd ja teised vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, ECLI:EU:C:2016:701.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/102 |
P8_TA(2019)0111
Tagasilöögid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (2018/2684(RSP))
(2020/C 449/11)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust tagasilöökide kohta naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ELis (O-000135/2018 – B8-0005/2019), |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 8 ja 153 (meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta), artikleid 10 ja 19 (mittediskrimineerimise kohta) ning artikleid 6, 9 ja 168 (tervise kohta), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eelkõige selle artikleid 2 ja 3, milles soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõte on sätestatud kui liidu üks põhiväärtusi, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artiklit 21 (mittediskrimineerimise kohta), artiklit 23 (naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta) ja artiklit 35 (tervishoiu kohta), |
— |
võttes arvesse 1995. aasta septembri Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi ning 1994. aasta septembri rahvusvahelist rahvastiku- ja arengukonverentsi (Kairo konverents) ja selle tegevusprogrammi ning asjaomaste läbivaatamiskonverentside tulemusi, |
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, |
— |
võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW), |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), |
— |
võttes arvesse komisjoni korraldatava iga-aastase põhiõiguste kollokviumi 2017. aasta kollokviumi „Naiste õigused keerulistel aegadel“ järeldusi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et tagasilööke võib määratleda kui vastuseisu progressiivsetele sotsiaalsetele muutustele, omandatud õiguste vähenemist või ebavõrdse olukorra säilimist, ning arvestades, et naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust puudutavad tagasilöögid on eriti murettekitavad; arvestades, et sellist vastuseisu võib avaldada sotsiaalsest taustast või vanusest olenemata, see võib olla nii formaalne kui ka mitteformaalne ning hõlmata passiivseid või aktiivseid strateegiaid, et võidelda edasiste edusammude vastu, püüdes muuta seadusi või poliitikat, mis lõppkokkuvõttes piiraks kodanike omandatud õigusi; arvestades, et sellega on kaasnenud võltsuudiste ja kahjulike stereotüüpsete veendumuste levitamine; |
B. |
arvestades, et naiste õigused on inimõigused; |
C. |
arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse tase annab sageli olukorrast pildi ning on esimene hoiatus, et põhiõiguste ja -väärtuste, sealhulgas demokraatia ja õigusriigi olukord ühiskonnas on halvenemas; arvestades, et püüdlused piirata naiste õigusi või neid kahjustada on sageli laiema ühiskondliku konflikti märk; |
D. |
arvestades, et kõik liikmesriigid on võtnud rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel ülesanded ja kohustused põhiõigusi ja naiste õigusi austada, tagada, kaitsta ning täita; |
E. |
arvestades, et meeste ja naiste võrdõiguslikkus on ELi põhiväärtus; arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes sätestatud põhiõigus ning seda tuleks kohaldada õigusaktidega, praktikas, kohtupraktikas ja igapäevaelus; |
F. |
arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; arvestades, et esmane vastutus kõnealuse ebavõrdsuse kaotamise ülesande täitmise eest lasub liikmesriikidel; |
G. |
arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab ajavahemikul 2005–2015 jätkuvat ebavõrdsust ja ainult väga väikeseid edusamme; arvestades, et kõigis liikmesriikides on ikka veel vaja olulist edasiminekut, et luua sooliselt võrdõiguslikud ühiskonnad, kus naised ja mehed oleksid kõigis elu- ja töövaldkondades võrdselt esindatud, austatud ja kaitstud; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika mõjust saavad kasu kõik ja sellel on positiivne mõju kogu ühiskonnale; arvestades, et kui naiste õigustega seotud küsimustes ei toimu edasiminekut, siis liigume me tagasi; |
H. |
arvestades, et võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamine peaks põhinema naiste ja meeste võrdsetel võimalustel, toetades samal ajal naisi ja mehi töö ja pereelu ühitamisel; |
I. |
arvestades, et edasiminek soolise võrdõiguslikkuse vallas ja naiste õiguste edendamine ei ole automaatne ega lineaarne protsess; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse kaitsmine ja edendamine nõuab pidevaid jõupingutusi; |
J. |
arvestades, et naiste diskrimineerimine võib esineda mitmel kujul, sealhulgas struktuurse, töökohal toimuva ja majandusliku diskrimineerimisena, mis võib olla peidetud ja vaikne, sest see on nii üldlevinud; |
K. |
arvestades, et praegusel aastakümnel toimub maailmas, sh Euroopa tasandil soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vastane nähtav ja organiseeritud rünnak, kaasa arvatud ELis ja eriti nähtavalt mõnes liikmesriigis; |
L. |
arvestades, et neid tagasilööke võib näha ka ELi tasandil ning et endiselt on väga kahetsusväärne, et parlamendi käesoleva ametiaja alguses otsustas komisjon mitte jätkata meeste ja naiste võrdõiguslikkuse strateegiat, mida ta seni oli rakendanud; |
M. |
arvestades, et peamised valdkonnad, mida need tagasilöögid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse vallas mõjutavad, paistavad olevat riikide lõikes samad ning hõlmavad näiteks selliseid olulisi soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste institutsioonilise ja poliitilise raamistiku osi nagu soolise mõõtme integreerimine, sotsiaalkaitse ja töötajate kaitse, haridus, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning seonduvad õigused, naistevastase ja soolise vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine, LGBTI+-inimeste õigused, naiste tegutsemine poliitilisi otsuseid tegevatel ametikohtadel ja töökohtadel ning piisav rahastus naiste ja muude inimõiguste organisatsioonidele ja liikumistele; arvestades, et mõned inimõiguste vastased kampaaniate tegijad ja organisatsioonid püüavad oma strateegiate kaudu muuta olemasolevaid põhilisi inimõigusi käsitlevaid seadusi, mis on seotud järgmisega: seksuaalsus ja reproduktsioon, sh tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite, kunstliku viljastamise tehnoloogiate või ohutu abordi kättesaadavuse õigus; lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI+) võrdõiguslikkus; õigus osaleda tüvirakkude uuringutes ja õigus vahetada kas sugupoolt või sugu ilma seaduslike tagajärgede hirmuta; |
N. |
arvestades, et ebakindel töö ja eri ebatüüpilise töö vormid mõjutavad eriti just naisi; arvestades, et kogu ELi haaranud sügava majanduskriisi tõttu kasvas ajavahemikul 2008–2014 töötuse määr väga ulatuslikult ja 2014. aastal oli naiste töötuse määr (10,4 %) endiselt kõrgem kui meeste oma (10,2 %); arvestades, et majanduskriis on mõjutanud kogu Euroopa Liitu, põhjustades eelkõige maapiirkondades laastavat töötust, vaesust ja rahvastikukadu, mis mõjutab eelkõige naisi; |
O. |
arvestades, et viimasel aastakümnel on naiste õiguste edendamise ja rakendamise valdkonnas õigusloomealaseid ja poliitilisi arengusuundumusi ajendanud ja juhtinud naisorganisatsioonid, -rühmad ja naiste õiguste kaitsjad; arvestades, et neil on rahastamisvõimalusi kasutada väga raske, mis on tingitud piiravatest kriteeriumidest ja halduskoormusest, samuti üha vaenulikumast õhkkonnast, mis ei võimalda neil avaliku huvi ülesandeid enam tulemuslikult täita; |
P. |
arvestades, et paljud liikmesriigid ei ole Istanbuli konventsiooni ikka veel ratifitseerinud ega üle võtnud, ning arvestades, et Euroopa Liidus kehtivad seksuaal- ja reproduktiivõiguste teostamisel riiklikud piirangud; |
Q. |
arvestades, et 2018. aasta esimeses pooles sai Istanbuli konventsioon tagasilöögi mitmes liikmesriigis, avades ruumi vaenuõhutusele, mis oli eelkõige suunatud LGBTI+-inimeste vastu; arvestades, et ei nõukogus ega Euroopa Ülemkogus ei ole sellele reageeringule kunagi vastuväiteid esitatud; |
R. |
arvestades, et 2017. aastal hoiatas Euroopa Nõukogu, et naiste seksuaal- ja reproduktiivõigused on ohus, kuna mitmed selle liikmed üritasid abordi tegemise õigust ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust käsitlevaid õigusakte kitsendada; arvestades, et ÜRO naiste diskrimineerimise kaotamise komitee (CEDAW) ja puuetega inimeste õiguste komitee (CRPD) tegid 2018. aasta augustis ühisavalduse, kus rõhutati, et juurdepääs ohutule ja seaduslikule abordile ning seonduvatele teenustele ja teabele on naiste reproduktiivtervise oluline osa, ning nõuti tungivalt, et riigid lõpetaksid naiste ja tütarlaste seksuaal- ja reproduktiivõiguste mahasurumise, sest see ohustab nende tervist ja elu; arvestades, et parlament on tunnistanud, et kui naistele keeldutakse andmast tagatud ja seaduslikku abordi tegemise õigust, siis on see naistevastane vägivald; |
S. |
arvestades, et mõnes liikmesriigis saavad organisatsioonid, kes on aktiivselt vastu naiste seksuaal- ja reproduktiivõigustele, valitsuse täielikku toetust riikliku rahastamise vormis, mis võimaldab neil rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil korraldada kooskõlastatud tegevust; |
T. |
arvestades, et sellist suhete, seksuaalsuse ja soolise võrdõiguslikkuse alast haridust, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni seksuaalhariduse standarditele ja seksuaal- ja reproduktiivtervist käsitlevale tegevuskavale, ei anta kõigis liikmesriikides, mis tähendab rahvusvaheliste suuniste mittejärgimist; on mures selle pärast, et sellisele haridusele on üha suurem vastuseis ja mõned poliitilised liikumised häbimärgistavad neid, kes selles osalevad, vastuseis aga tuleneb sageli seksuaalhariduse sisu käsitlevatest väärinfokampaaniatest paljudes liikmesriikides, kes takistavad informatiivset, olulist ja kaasavat haridust kõigi jaoks; |
U. |
arvestades, et sajanditevanused patriarhaalsed struktuurid kogu maailmas suruvad naisi ja naiste õigusi alla ning põlistavad soolist ebavõrdsust; arvestades, et nende struktuuride lammutamine toob kaasa konflikti eri võimupositsioonide ja -mehhanismidega kogu maailmas; |
V. |
arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja naistesse investeerimine on kogu ühiskonnale kasulik, sest naised, kellel on majanduslikud vahendid ja juhtimisvõimalused, investeerivad oma laste ja pere tervisesse, toitumisse, haridusse ja heaolusse; |
1. |
nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid oleksid ka edaspidi kindlalt pühendunud soolise võrdõiguslikkuse, naiste õiguste ja LGBTI+-inimeste õiguste, sealhulgas kõige vähem kaitstud vähemuste õiguste tagamisele ja esikohale seadmisele; tuletab kõigile liikmesriikidele meelde nende kohustust austada naiste õigusi ja edendada soolist võrdõiguslikkust; nõuab naiste õigusi, autonoomiat ja emantsipatsiooni igas valdkonnas kahjustavate arutelude ja meetmete ulatuslikku hukkamõistmist; märgib, et tagasilöökide vastu saaks edukalt võidelda õigustepõhise soolise võrdõiguslikkuse ennetava edasiarendamise ja üldise soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise abil; |
2. |
nendib, et naiste õiguste vastase tagasilöögi olemus, intensiivsus ja mõju on olnud riigiti ja piirkonniti erinev, jäädes mõnel juhul retoorika tasemele, mõnel juhul aga väljendunud konkreetsetes meetmetes ja algatustes; arvestades, et sellest hoolimata on see märgatav peaaegu kõigis liikmesriikides; on seisukohal, et tagasilööki kujundavad ka arutelud ja poliitikavalikud; |
3. |
märgib, et naiste sõltumatuse saavutamine sotsiaalse ja majandusliku emantsipatsiooni abil eeldab poliitikameetmeid, mille raames tegeletakse töökohaga, aidatakse võidelda suure ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu töökohal ning tagada parem tasustamine ning töö ja tööaja parem reguleerimine, koos meetmetega, mille eesmärk on võidelda ebakindla töö kõigi vormide vastu ja need keelata ning kaitsta kollektiivläbirääkimiste õigust; |
4. |
märgib, et tagasilöökide eest on kõige vähem kaitstud naised vähemusrühmades, sealhulgas soo- ja seksuaalvähemused, etnilised vähemused ja usuvähemused; |
5. |
rõhutab, et soolist võrdõiguslikkust ei ole võimalik saavutada, kui kõik naised ei saavuta võrdseid õigusi, kaasa arvatud usulistest ja etnilistest vähemustest pärit naised, kes puutuvad kokku valdkonnaülese ebavõrdsusega; |
6. |
mõistab hukka mõnes liikmesriigis toimuva soolise võrdõiguslikkuse poliitika ümbertõlgendamise ja tähelepanu suunamise pere- ja emaduspoliitikale; märgib, et see kehtib ainult teatavate rühmade kohta ega ole kõikehõlmav käsitus; märgib lisaks, et selle poliitika eesmärk ei ole saavutada püsivaid struktuurimuutusi, mille tulemuseks oleks naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kestlik parandamine; |
7. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et naiste õigused ja LGBTI+-inimeste õigused oleks kaitstud ning et neid tunnustataks demokraatia ja õigusriigi raames võrdõiguslikkuse põhimõtetena; on siiski seisukohal, et naiste õiguste sätestamine õigusaktides ei ole soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks piisav ning seda ei ole võimalik saavutada, kui liikmesriigid ei võta üle, ei võta vastu, rakenda ega taga asjakohaste seaduste täitmist, et naiste õigusi täielikult kaitsta; peab kahetsusväärseks, et naiste õigusi ei käsitleta terviklikult kui kõigi liikmesriikide ja Euroopa avaliku poliitika juhtpõhimõtet, millega peaks kaasnema vastav eelarve; on seisukohal, et tagasilöökide vältimiseks on kõige tähtsam panustada haridusse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama üldsuse teadlikkust naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse tagamise tähtsusest ja eelistest ning sooliste stereotüüpide kaotamisest ühiskonnas ning toetama veelgi naiste õiguste alaste tõenduspõhiste teadusuuringute ja teabe arendamist ja levitamist; |
8. |
kutsub kõiki liikmesriike üles täitma rahvusvahelistest lepingutest ja asjaomastest konventsioonidest tulenevaid kohustusi ning oma põhiseaduses sätestatud põhimõtteid järgima, et tagada vähemuste ja naiste õiguste, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste austamine ja edendamine ja sooline võrdõiguslikkus üldiselt; |
9. |
rõhutab, et naistevastase vägivalla kõigi vormide, sealhulgas traditsiooniliste kahjulike tavade ja soolise vägivalla ennetamisel ja nende vastu võitlemisel esineb jätkuvalt arvukaid probleeme; on mures vägivalla eri vormide pärast, mis on sagenenud, näiteks seksistlik ja LGBTI+-vastase vaenu õhutus, misogüünia ja veebivägivald, sealhulgas ahistamine ja jälitamine, samuti vägivald naiste vastu töökohal või inimkaubanduse ja prostitutsiooni kontekstis; tuletab meelde vajadust rakendada naiste ja tütarlaste suhtes soolise vägivalla eest kaitsmiseks ennetus- ja kaitsemeetmeid ning tuua süüdlased kohtu ette, tagades samal ajal naiste varjupaikade piisava rahastamise, personali ja toetuse; tuletab meelde ohvrite õiguste direktiivi, Euroopa lähenemiskeelu direktiivi ja inimkaubanduse vastase direktiivi rakendamise suurt tähtsust; rõhutab vajadust tegeleda võrreldavate andmete puudumisega, et teavitada poliitika kujundajaid nõuetekohaselt nendest uutest arengusuundadest; nõuab, et ELi ja liikmesriikide tasandil algatataks endiselt avalikkuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et võidelda soolise ja koduvägivalla vastu; |
10. |
kutsub parlamendiliikmeid üles näitama täielikku sallimatust täiskogu istungjärkude ajal toimuva seksistliku vaenuõhutuse vastu, muutes kodukorda nii, et see hõlmaks seksistliku vaenuõhutuse keeldu; |
11. |
kordab nõudmist, et Euroopa Parlamendis rakendataks seksuaalse ahistamise vastu kõige mõjusamaid meetmeid, et saavutada tõeline sooline võrdõiguslikkus; nõuab, et viidaks läbi välisaudit, et tuvastada parimad tegevuseeskirjad, et kehtestada kõigile parlamendi töötajatele, sh parlamendiliikmetele, töökohal väärikat kohtlemist käsitlev kohustuslik koolitus, ning et taas moodustataks kaks ahistamisprobleemiga tegelevat komisjoni, mis hõlmaksid sõltumatuid eksperte ja austaksid võrdõiguslikkust; |
12. |
on seisukohal, et koostööl meestega on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel ja naistevastase vägivalla kaotamisel oluline roll; |
13. |
mõistab hukka naistevastase vägivalla vastase Istanbuli konventsiooni vastase kampaania ja selle konventsiooni väärtõlgendamise; on mures selle pärast, et naistevastase vägivalla ja soolise vägivalla alase nulltolerantsi suhtes, milles on olemas tugev rahvusvaheline konsensus, valitseb vastuseis; märgib, et inimõiguste, võrdsuse, autonoomia ja inimväärikuse põhimõtete olemus on seatud kahtluse alla; palub nõukogul viia lõpule Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine ELi poolt ja selle täielik rakendamine ning propageerida selle ratifitseerimist kõigis liikmesriikides; |
14. |
märgib, et koduvägivalda peetakse mõnes liikmesriigis kõige levinumaks vägivallavormiks, ning väljendab muret perevägivalda kogevate naiste arvu suurenemise pärast; |
15. |
väljendab põlgust selle vastu, et naistevastane vägivald on suurenenud, mida näitab karmilt mõrvade murettekitav arv; |
16. |
märgib, et soolise vägivalla, sealhulgas koduvägivalla ohvritel on sageli piiratud juurdepääs õiguskaitsele ja muud mõjusat kaitset sageli raske saada, hoolimata õigusaktidest, mis käsitlevad vägivalla kõigi vormide vastast võitlust, ning et seaduste rakendamine ja nende täitmise tagamine on puudulik; kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik soolise ja koduvägivalla ohvrid saaksid sootundlikku õiguslikku abi, et vältida uuesti ohvriks langemist ja karistamatust ning parandada sellistest kuritegudest teatamist; |
17. |
juhib tähelepanu kodanikuühiskonna tegevusruumi ahenemise murettekitavale suundumusele maailmas ja ka Euroopas ning põhiõiguste organisatsioonide, sealhulgas naiste õiguste organisatsioonide ja aktivistide järjest sagedasemale kriminaliseerimisele, bürokratiseerimisele ja rahaliste vahendite piiramisele; |
18. |
väljendab tugevat toetust ja solidaarsust naiste organisatsioonide ja liikumiste poolt propageeritavatele, soolist võrdõiguslikkust nõudvatele laia levikuga algatustele, sealhulgas rohujuuretasandi algatustele; rõhutab pideva rahalise toetuse vajalikkust, et tagada nende töö jätkumine; nõuab seetõttu, et liikmesriigid ja EL suurendaksid nende organisatsioonide käsutuses olevate rahastamisvahendite rahastamist; rõhutab, et juurdepääs nendele rahalistele vahenditele peab olema vähem bürokraatlik ega tohiks olla organisatsiooni eesmärkide ja tegevuse suhtes diskrimineeriv; |
19. |
väljendab seetõttu muret teadete pärast, et paljudes liikmesriikides on naiste õiguste organisatsioonidele ja varjupaikadele kättesaadavaid ressursse vähendatud; |
20. |
kutsub liikmesriike üles eraldama piisavalt rahalisi ressursse, et rakendada vahendeid vägivalla kõigi vormide ja eriti naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks; |
21. |
juhib tähelepanu mõnes liikmesriigis levinud suundumusele luua paralleelne valitsusväliste organisatsioonide maastik, mis koosneb valitsusmeelsetest isikutest ja organisatsioonidest; rõhutab, kui oluline on kriitiline ja mitmekesine valitsusväliste organisatsioonide maastik naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ühiskonna kui terviku arengu jaoks; |
22. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama läbi rahasummade jaotamise ning nende kasutamise järelevalve ja hindamise mehhanisme ning tagama, et need on sootundlikud ja kohandatud probleemidele, millega konkreetsed organisatsioonid ja liikumised, eriti need, mis on väikesed ja keskmise suurusega, praeguste tagasilöökide ajal silmitsi seisavad, ja kohaldama neid vahendeid soolise mõju hindamise ja vajaduse korral sooteadliku eelarvestamise rakendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama naiste õiguste kaitse ja edendamise ning soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitse rahastamist ELis ja maailmas; |
23. |
kutsub komisjoni üles andma otsest ja märkimisväärset rahalist toetust naisorganisatsioonidele nendes riikides, kus valitseb pidev alarahastamine ja toimuvad kodanikuühiskonna organisatsioonide rünnakud, et saaks uuesti hakata osutama vahepeal katkenud teenuseid, mis kaitsevad ja toetavad naisi ja nende õigusi, ning andma rahastamisest ülevaadet, tagamaks, et liikmesriigid toetavad ELi rahaliste vahendite jagamisel organisatsioone, kelle tegevus ja teenused on mittediskrimineerivad, kaasavad ja ohvrikesksed ning ei põlista soolisi stereotüüpe, traditsioonilisi soorolle või sallimatust; |
24. |
on seisukohal, et prostitutsioon kujutab endast tõsist vägivalda ja ärakasutamist; |
25. |
palub komisjonil ergutada hinnangu koostamist prostitutsiooni hetkeolukorra kohta ELis, sest sellega tegelev inimkaubitsejate võrgustik kasutab ära ühtse turu eeliseid, ning eraldada raha programmidele, mis võimaldavad inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohvritel prostitutsioonist pääseda; |
26. |
kutsub komisjoni üles lisama järgmisesse rahvatervise strateegiasse seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste edendamise ja parandamise; |
27. |
kutsub liikmesriike üles lõpetama ja tühistama kärpeid, mida kohaldatakse soolise võrdõiguslikkuse programmide, avalike teenuste ning eelkõige seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste pakkumise suhtes; |
28. |
peab kahetsusväärseks, et mõnes liikmesriigis määratakse rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus majandussfääris, võtmata arvesse nii naisi kui ka lapsi mõjutavaid sotsiaalseid ja tervisetegureid; tuletab meelde, et emaduse ja/või isadusega kaasnevate õiguste ja vanemlike õiguste kaitsmine on seotud ka töötaja õiguste ja töökohakindluse kaitsega; |
29. |
tuletab meelde, et soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ning soolise palgalõhe ja soolise pensionilõhe kaotamisel on perekondadele ja ühiskonnale märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik kasu; |
30. |
nõuab sihipäraseid algatusi naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks ning soolise segregatsiooni ja naiste tööturule juurdepääsu probleemi lahendamiseks, eriti naiste ettevõtluse, digiteerimise ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas, et võidelda soolise digilõhe vastu; |
31. |
rõhutab vajadust suurendada naiste mõjuvõimu ja võimaldada neil osaleda otsuste tegemises ja juhtimises, et võidelda negatiivsete stereotüüpide vastu; |
32. |
nõuab tegelike meetmete võtmist soolise palgalõhe kaotamiseks, sest sellel on ebasoodne mõju naiste ühiskondlikule ja majanduslikule seisundile; rõhutab, et kollektiivläbirääkimiste kaitsmine ja aktiivne kasutamine, palkade edendamine, kõikide ebakindla töö vormide keelustamine ja töötaja õiguste reguleerimine on soolise palgalõhe vähendamiseks väga olulised meetmed; |
33. |
rõhutab, et sooliselt eristatud andmete kogumist tuleb veelgi parandada, eelkõige sellistes valdkondades nagu mitteametlik tööhõive, ettevõtlus ja raha saamise võimalused, juurdepääs tervishoiuteenustele, naistevastane vägivald ja tasustamata töö; rõhutab, et teadliku ja tõenduspõhise poliitika kujundamiseks on vaja koguda ja kasutada kvaliteetseid andmeid ja tõendeid; |
34. |
peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 määruses ei ole sootundlikku eelarvestamist tunnustatud horisontaalse põhimõttena, ja kutsub nõukogu üles seda määrust kiiremas korras muutma, kinnitades seega oma pühendumust soolisele võrdõiguslikkusele; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada sootundlikku eelarvekäsitlust nii, et jälgitaks konkreetselt, milline osa avaliku sektori vahenditest on suunatud naistele, ja võidelda soolise tagasilöögi vastu tagades, et soolist võrdõiguslikkust edendatakse kõigi vahendite kasutamist ja kulude eraldamist käsitlevate poliitikameetmetega; |
35. |
märgib, et soolise aspekti arvestamine on osa üldisest soolise võrdõiguslikkuse strateegiast, ning rõhutab seetõttu, et ELi institutsioonide pühendumine sellele valdkonnale on otsustava tähtsusega; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et aastateks 2016–2020 ei võetud vastu ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat ning strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks jäi pelgalt komisjoni talituste töödokumendiks; kordab oma üleskutset komisjonile võtta vastu naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ELi strateegia; |
36. |
nõuab tungivalt, et nõukogu ei blokeeriks enam direktiivi, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas (nn naissoost juhatuse liikmete direktiiv), et tegeleda naiste ja meeste märkimisväärse tasakaalustamatusega kõrgeima tasandi majandusotsuste tegemisel; |
37. |
nõuab tungivalt, et nõukogu ei blokeeriks enam direktiivi, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet väljaspool tööturgu, sõltumata vanusest, puudest, seksuaalsest sättumusest või usulisest veendumusest, ja mille eesmärk on laiendada kaitset diskrimineerimise eest horisontaalse lähenemisviisi abil; |
38. |
kordab oma üleskutset komisjonile muuta uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (1) ning nõuab tungivalt piisavaid seadusandlikke järelmeetmeid, mis põhinevad komisjoni 2014. aasta soovitusel töötasude läbipaistvuse kohta, eesmärgiga kõrvaldada püsiv sooline palgalõhe; |
39. |
taunib asjaolu, et töö rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiiviga on peatatud; |
40. |
palub komisjonil töötada välja ühtne ja terviklik tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja naiste võrdsete õiguste kaitseks, sealhulgas naistevastase vägivalla kõigi vormide kaotamiseks; |
41. |
palub komisjonil jälgida tähelepanelikult soolise võrdõiguslikkuse edendamist ja olukorda kõige enam mõjutatud liikmesriikides, pöörates erilist tähelepanu institutsioonilisele, poliitika- ja õigusraamistikule; |
42. |
väljendab muret selle pärast, et reproduktiivõiguste ja naiste autonoomia vastased on avaldanud märkimisväärset mõju liikmesriikide õigusele ja poliitikale, eriti mõnes liikmesriigis, püüdes kahjustada naiste tervise- ja reproduktiivõigusi, eelkõige seoses pereplaneerimise ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega ning katsetega piirata õigust lõpetada rasedus vabatahtlikult või see õigus kaotada; kordab vajadust võtta vastu emaduse ja lapsevanemaks olemise kaitset käsitlev poliitika, millega tagatakse kindel töö- ja sotsiaaltoetus ning peretoe taristud, eelkooliasutused ning haigete või eakate koduhooldus; |
43. |
suhtub kriitiliselt sellesse, et feminismi ja võitlust naiste õiguste eest väärkasutatakse rassismi õhutamiseks; |
44. |
soovitab liikmesriikidel tagada, et kõigile noortele antakse põhjalik seksuaal- ja suhete alane haridus; on veendunud, et laiemad haridusstrateegiad on igasuguse vägivalla, eriti soolise vägivalla ennetamisel peamine vahend, eriti just noorukieas; |
45. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/109 |
P8_TA(2019)0112
Poliitilised väljakutsed ja strateegiad naistel esinevate vähiliikide ja nendega kaasnevate haiguste tõrjumiseks
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon poliitiliste ülesannete ja strateegiate kohta võitluses naiste vähkkasvajate ja nendega kaasnevate haigustega (2018/2782(RSP))
(2020/C 449/12)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8, 9, 10 ja 19, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 35, |
— |
võttes arvesse 4. veebruaril 2000. aastal Pariisis esimesel ülemaailmsel vähivastasel tippkohtumisel vastu võetud vähktõvevastast hartat (1), |
— |
võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitust vähktõve sõeluuringute kohta (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni 24. juuni 2009. aasta teatist „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ (COM(2009)0291), |
— |
võttes arvesse komisjoni 23. septembril 2014 avaldatud aruannet oma 24. juuni 2009. aasta teatise rakendamise kohta „„Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ rakendamine ja nõukogu 2. detsembri 2003. aasta vähktõve sõeluuringuid käsitleva soovituse (2003/878/EÜ) rakendamise teine aruanne“ (COM(2014)0584), |
— |
võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni rinnavähi kohta Euroopa Liidus (3); |
— |
võttes arvesse oma 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni rinnavähi kohta laienenud Euroopa Liidus (4), |
— |
võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni vähktõvega võitlemise kohta laienenud Euroopa Liidus (5); |
— |
võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Vähktõve vastu võitlemise meede: Euroopa partnerlus“ kohta (6), |
— |
võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni resolutsioon naiste vananemisega seotud haiguste ennetamise kohta (7), |
— |
võttes arvesse oma 14. veebruari 2017. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohta vaimse tervise ja kliiniliste uuringute alal (8), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrust (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (9), |
— |
võttes arvesse 2017. aastal avaldatud vähiandmete ühise kogumise algatuse (CANCON JA) väljaannet „European Guide on Quality Improvement in Comprehensive Cancer Control“ (Euroopa suunised vähktõve laialdase tõrje kvaliteedi parandamiseks), |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2017. aasta väljaannet „Report of a European Survey on the Implementation of Breast Units: ECIBC-supporting information for breast cancer care policies and initiatives“ (Üleeuroopalise uuringu aruanne rinnavähile spetsialiseerunud üksuste rakendamise kohta: Euroopa Komisjoni rinnavähi alase algatuse lisateave rinnavähi ravi meetmete ja algatuste kohta), |
— |
võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsioon Prantsusmaa ettevõtte PIP valmistatud defektsete silikoongeeliga rinnaimplantaatide kohta (10), |
— |
võttes arvesse tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) 1. veebruaril 2012. aastal avaldatud arvamust ettevõtte Poly Implant Prothèse (PIP) silikoongeeliga rinnaimplantaatide turvalisuse kohta (11), |
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2001. aasta resolutsiooni silikoonimplantaate käsitlevate vastuvõetavaks tunnistatud petitsioonide kohta (petitsioonid nr 0470/1998 ja nr 0771/1998) (12) ning eelkõige hiljuti parlamendile laekunud petitsiooni nr 0663/2018 rinnaproteeside ja nende naiste tervisele avalduva mõju kohta, |
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust naistel esinevate vähivormide ja nendega kaasnevate haiguste vastu võitlemise poliitiliste ülesannete ja strateegiate kohta (O-000134/2018 – B8-0006/2019), |
— |
võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni resolutsiooni ettepanekut, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatakse inimeste õigust ennetavale tervishoiule ja ravile; |
B. |
arvestades, et kolmandik eurooplastest haigestub elu jooksul vähki ja ELis sureb igal aastal vähki ligikaudu 1,3 miljonit inimest, mis moodustab ligikaudu 26 % kõigist surmajuhtumitest (13); |
C. |
arvestades, et kopsuvähk on ELis vähisurmade seas esikohal, sellele järgneb kolorektaalvähk (soole- ja pärasoolevähk) ja rinnavähk; |
D. |
arvestades, et vähktõbi ja sellega kaasnevad haigused tabavad nii naisi kui ka mehi, kuid kuna kummalgi sool on spetsiifilisi vähiliike ning vähi diagnoosimis- ja ennetusmeetodid on naiste ja meeste puhul erinevad, siis on vaja ka täpselt suunatud poliitikat; |
E. |
arvestades, et naistel on peamised vähiliigid on rinna-, emaka- ja emakakaelavähk; arvestades, et rinnavähk on naistel kõige sagedasem surmava tagajärjega vähktõbi mitte ainult ELis (16 %), vaid ka kogu maailmas; |
F. |
arvestades, et andmed näitavad, et öises vahetuses töötavatel naistel on 30 % suurem oht haigestuda rinnavähki; |
G. |
arvestades, et andmed näitavad, et kuni pooled vähisurmadest oleksid ärahoitavad (14), kui vähk avastataks õigeaegselt ja seda ravitaks õigesti; |
H. |
arvestades, et rinnavähiga patsientide elulemus (ellujäämismäär) võib varajase diagnoosimise ja õigeaegse ravi korral ulatuda 80 %-ni; |
I. |
arvestades, et vähki haigestunud naistel on sageli ka raskeid, tihti alahinnatud psühholoogilisi probleeme, eriti kui neile tehakse mastektoomia (rinna eemaldamine) või hüsterektoomia (emaka eemaldamine); |
J. |
arvestades, et vähktõvel võivad olla negatiivsed tagajärjed naise viljakusele ja füüsilisele seisundile, näiteks võivad tekkida valud, lümfödeem (lümfiturse) jne; |
K. |
arvestades, et vähktõbi kahjustab naise isiklikku, sotsiaalset ja tööelu ning annab ränga löögi naise enesehinnangule ja eneseusule; |
L. |
arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata nendele vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste all kannatavatele naistele ja meestele, kellel on haigusest ja perekondlikest kohustustest – näiteks lapse või vanuri või puudega inimese eest hoolitsemine – tulenevalt erilisi probleeme; |
M. |
arvestades, et igal naisel ja mehel, kellel on vähkkasvaja ja kaasnevad terviseprobleemid, peab olema võrdne juurdepääs sõeluuringutele, ravile ning taskukohasele ja kvaliteetsele ravijärgsele toele; |
N. |
arvestades, et vähi varajane tuvastamine arstlikul tervisekontrollil võib päästa vähki haigestunud inimese elu; arvestades, et seetõttu on äärmiselt oluline parandada tervisekontrollide kui ennetavate meetmete kättesaadavust; |
O. |
arvestades, et tänapäevalgi on ELis nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel endiselt suuri erinevusi, mis puudutab era- ja avaliku sektori asutustes, maa- ja linnapiirkondades, eri piirkondades ja linnades ning isegi samas linnas asuvates haiglates pakutava ravi kvaliteeti; arvestades, et liikmesriikidel on üksteisest väga erinevad tervishoiusüsteemid ja -normid; arvestades, et haigestumuse ja suremuse näitajad Kesk- ja Ida-Euroopas on Euroopa keskmisest järsult erinevad; arvestades, et tervishoiusüsteemide korralduse ning vähktõve diagnoosimise ja ravi tingimuste kindlaksmääramise eest kannab iga liikmesriik ise vastutust; arvestades, et suurt lisaväärtust annab koostöö ja kogemuste vahetamine ELi tasandil; |
P. |
arvestades, et vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste edukaks ravimiseks tuleks arvesse võtta naiste ja meeste erivajadusi ja täheldatud erinevusi vähi ennetamises ja vähipatsientide ravis, samuti kaasavat suhtlust patsientide, vähist jagusaanute, haigete pereliikmete ja hooldajate, meditsiinitöötajate ja teadlaste vahel; |
Q. |
arvestades, et vähipatsientide terviklik ravi toimib ikka veel puudulikult, ravi struktuur on sageli jäik ega vasta naiste, eriti noorte naiste ja LGBTIQ + naiste vajadustele; |
R. |
arvestades, et haigestunud naistel ja meestel peaks haiguse igas etapis olema kättesaadav täpne teave, nagu ka ennetus, kvaliteetsed sõeluuringud, seire ning järelravi ja -toetus; |
S. |
arvestades, et vähiravil võivad olla rasked füüsilised ja psühholoogilised tagajärjed, ning arvestades, et väga oluline on tagada patsientidele ja nende perekondadele hea elukvaliteet, võimaldades neile kohast tuge ja abi vastavalt nende konkreetsele olukorrale ja konkreetsetele vajadustele; |
T. |
arvestades, et vähi mõju inimese elule ja inimese kannatused on äärmiselt häirivad ja palju rohkem on võimalik teha selleks, et päästa inimeste elu ressursside, teadmiste ja olemasolevate tehnoloogiate ühendamise abil; |
U. |
arvestades, et naisi ja mehi tabab vähk erinevalt ning vähi üle elanud naistel võib tööle, kooli ja pereellu naasmine olla eriti raske; arvestades, et on tõendatud, et varajasel psühhosotsiaalsel sekkumisel on vähi üle elanud inimeste tööhõivega seotud küsimustes soodne toetav mõju; arvestades, et psühhosotsiaalse ja kutsealase rehabilitatsiooni lähtekohad peaksid olema isikukesksed ja sootundlikud; |
V. |
arvestades, et igal aastal saavad tuhanded naised rinnaproteese meditsiinilistel või esteetilistel põhjustel, mõnel juhul ka mõlemal põhjusel korraga, ilma et enne selliste implantaatide patsientidele soovitamist võetaks tegelikult arvesse nendega seonduvaid riske; arvestades, et PIP juhtumi puhul keskendus kogu tähelepanu ühele tootjale, ilma et teisi oleks ulatuslikumalt ja põhjalikumalt uurima hakatud; arvestades, et rinnaimplantaatide tootjad (välja arvatud PIP) ei anna mingit teavet ravimitööstuses sel otstarbel kasutatava silikoongeeli koostise ja kahjuliku mõju suuruse kohta; arvestades, et tootjad ei suuda tagada täiesti püsikindlaid implantaate tagada ja voolava geeliga implantaatide probleem on veel lahendamata; arvestades, et implantaatide rebenemine ja silikooni kogu kehasse valgumise oht kujutavad endast tõsist probleemi; arvestades, et kirurgid peaksid rinnaimplantaatide asemele muid lahendusi pakkuma, kuna implantaatide paigaldamine on peaaegu pöördumatute tagajärgedega lõikus, mis võib moonutada naise ja tekitada tõsiseid terviseprobleeme, sealhulgas vähki ja sellega kaasnevaid haigusi; arvestades, et mitme ülevaate kohaselt on olemas otsene seos silikoonimplantaatide kasutamise ja anaplastilise suurerakulise lümfoomi (ALCL) esinemise vahel – see on harvaesinev mitte-Hodgkini lümfoom, mis on põhjustanud vähemalt 14 surmajuhtumit rohkem kui 409 registreeritud juhtumi hulgas; |
W. |
arvestades, et keskkonnategurid mõjutavad tervist, kuna teatavad teadaolevad kantserogeenid suurendavad haigestumise ohtu naistel ja meestel; |
X. |
arvestades, et oodatava eluea pikenemisega kaasnevad tulevikus teaduslikud, demograafilised ja meditsiinilised probleemid, kuna naised elavad üldiselt kauem kui mehed; |
Y. |
arvestades, et vähktõve põhjuste ja ravi kõrgetasemeline uurimine on väga oluline ennetustöö, diagnoosimise, eduka ravi ja patoloogia juhtimise parandamiseks; |
Z. |
arvestades, et mõne vähivormi parimaks võimalikuks raviks ja elupäästvate protseduuride kasutamiseks võib patsiendil vaja olla sõita väljapoole oma piirkonda või liikmesriiki; arvestades, et patsientidele, kes vajavad ravi väljaspool ELi, võib raviprotseduuride õigeaegse kasutamise võimalus olla raskelt takistatud; |
AA. |
arvestades, et teatavates majandusharudes moodustavad naised suurema osa tööjõust ja neil on kantserogeensete materjalidega kokkupuutumise tõttu suurem oht haigestuda vähki oma tööga seoses; |
1. |
väljendab rahulolu rinnavähi varajasel avastamisel tehtud edusammude üle, mis on aidanud suurendada rinnavähki haigestunud patsientide ellujäämise määra, ning juhib tähelepanu sellele, et kõik liikmesriigid peaksid püüdma parandada muude vähiliikide, näiteks munasarja- ja emakakaelavähi ning nendega kaasnevate haiguste ravi; |
2. |
juhib tähelepanu sellele, et rinnavähk on ELis naiste hulgas kõige levinum surmaga lõppev vähktõbi – sellele järgnevad kopsuvähk, kolorektaalvähk ja kõhunäärme vähk, meestel on aga endiselt esikohtadel eesnäärmevähk ja kopsuvähk; |
3. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama vähivastast võitlust tervishoiupoliitikas jätkuvalt prioriteetseks valdkonnaks, töötama välja ja võtma täitmiseks ELi tervikliku strateegia ning tõenduspõhised kulutõhusad vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste vastased meetmed; rõhutab, et nende puhul tuleks arvesse võtta naiste ja meeste erivajadusi, koguda soopõhiselt eristatud täpseid ja kõikehõlmavaid andmeid vähktõve esinemise ja vähihaigete ellujäämuse kohta, et tagada erimeetmete täpne suunamine vähipatsientidele, ning samal teha teadusuuringuid, algatada ennetavaid meetmeid konkreetsete vähiliikide vastu ja teha meditsiiniabi tagamiseks kättesaadavaks täpne teave, sõeluuringud, diagnoosimine, seire, ravi ja järelravi; |
4. |
rõhutab, et kuigi tervishoiusüsteemi korraldus ja pikaajalise tervishoiuteenuse pakkumine on liikmesriikide vastutusalas, võib Euroopa tasandi koostöö koos ELi vahendite tõhusa kasutamisega kaasa aidata ELi efektiivse vähivastase ja kaasnevate haiguste vastase strateegia väljatöötamisele, toetades ja täiendades piirkondlikul ja riiklikul tasandil võetavaid meetmeid ning aidates liikmesriikidel ühiseid probleeme lahendada; palub komisjonil toimida sel eesmärgil platvormina liikmesriikide vahel vähiravimudelite ning konkreetsete olude ja finantsvõimete kohaselt kohandatud vähivastaste programmide standardite vallas parimate tavade vahetamiseks, et luua sünergiat ühiste probleemide lahendamisel; |
5. |
kutsub komisjoni üles suurendama pingutusi, et parandada kogu ELi hõlmavat koordineerimist naiste vähiuuringute valdkonnas, mis praegu on kogu ELis väga killustatud ja ebaühtlane; kutsub komisjoni üles paremini kasutama vähivastase võitluse innovaatilist meetmepartnerlust, et saavutada parem koordineerimine, eriti võitluses munasarjavähiga; |
6. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama teadlikkuse tõstmise kampaaniaid nende soopõhiste vähkkasvajate kohta, mis mõjutavad valdavalt naisi, ja vähktõve ennetamise kohta, andma teavet muudetavate elustiilitegurite kohta, nagu toitumine, alkoholi tarvitamine ja treenimine; rõhutab, et neil kampaaniatel tuleks ka naisi julgustada osalema rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringuprogrammides; |
7. |
soovitab liikmesriikidel näha ette tervishoiukasvatuse ja -teadmiste programmid ja kampaaniad, mille eesmärk on suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu ning anda neile lisaks avalikele, üleüldistele ja tasuta tervishoiuteenustele praktilised vahendid ise enda eest hoolitsemiseks; |
8. |
kutsub liikmesriike üles tegema vähiennetusalast koostööd, rakendades täielikult Euroopa vähivastast reeglistikku (15); |
9. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta otsustavaid meetmeid, et minimeerida naiste ja meeste kokkupuudet kantserogeenidega, reproduktiivtoksiliste ainetega ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega; |
10. |
juhib tähelepanu rinna- või emakavähist ohustatud meeste, nimelt transmeeste eriolukorrale; soovitab liikmesriikidel ette näha vaimse tervishoiu teenused nende probleemide lahendamiseks, mida need isikud võivad kogeda; rõhutab, et oluline on meditsiinitöötajaid ja parameedikuid sedalaadi olukorrast asjakohase koolituse kaudu teavitada; |
11. |
kordab, et vaja on levitada konkreetset ja täpset materjali, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles korraldama kohandatud teabekampaaniaid eri liiki vähktõbede kohta eri patsiendirühmadele, nii meestele kui ka naistele, võttes arvesse kõiki olulisi tegureid, nagu perekonnalugu, vanus, sotsiaal-majanduslik seisund või elukoht; |
12. |
märgib, et ühel kolmandikul elanikkonnast puudub endiselt kvaliteetne vähktõve registreerimise võimalus, peamiselt kõige vaesemates ja kõige halvema tervishoiutasemega piirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama pingutusi vähiregistrite väljaarendamiseks; |
13. |
kordab, et andmete kogumine vähktõve sõeluuringute kohta tuleks siduda Eurostati Euroopa terviseküsitlusuuringuga (EHIS) ja liikmesriikide tervisküsitlusuuringutega, et saada täpsemat teavet spontaansetes ja organiseeritud sõeluuringukavades osalejate arvu ja sageduse kohta; |
14. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama keskkoolides teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid inimese papilloomiviiruse (HPV) kohta, et teavitada tüdrukuid ja noori naisi sellest nakkusest; |
15. |
kutsub liikmesriike üles edendama ajakohaste keskuste loomist, kus kvalifitseeritud vaheravitehnikud, psühholoogid ja muud pädevad meditsiinitöötajad pakuksid onkoloogiapatsientidele psühholoogilist eriabi, et täita ravi ajal vähipatsientide erivajadusi mitmelaadset psühholoogilist abi osutades; märgib, et pidev tehnoloogiline areng meditsiini valdkonnas eeldab meditsiinitöötajaid, kes peavad pidevalt omandama teadmisi, mis on hädavajalikud haiguse varajaseks avastamiseks ja ravi kvaliteedi tagamiseks; |
16. |
soovitab liikmesriikidel tõhustada kogukonnapõhise hoolduse väljaarendamist, et see hõlmaks suuremat hulka teenuseid, mida on vaja vähiohvritele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele; rõhutab, et kogukonnapõhist hooldust tuleks arendada sootundlikult, et rahuldada vähktõvest paranenud naiste erivajadusi, kui nad naasevad kooli ja koolitusse, tööle ja pereellu, võttes arvesse nende psühhosotsiaalseid vajadusi; |
17. |
tunnustab komisjoni toetust rinnavähiravi teenuste kvaliteedi tagamise Euroopa kava väljatöötamisele; kinnitab, et see kava peaks andma suuniseid taastusravi, ellujäämuse ja palliatiivse ravi kohta, keskendudes eelkõige naissoost vähihaigete ja vähi üle elanute vajadustele; |
18. |
kutsub liikmesriike üles parandama õigeaegsete sõeluuringute kättesaadavust efektiivsema rahastamise ja suuremate ressursside abil ning algatama teadlikkuse tõstmise kampaaniad, millega julgustatakse kõiki riskirühmi kasutama varajase arstliku kontrolli võimalusi; |
19. |
kutsub liikmesriike üles kasutama ELi vahendeid, näiteks Euroopa struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde ning Euroopa Investeerimispanga vahendeid, muu hulgas selleks, et luua tagatud kvaliteediga sõeluuringuid, ennetus- ja ravikeskusi, mis oleksid kõigile patsientidele kergesti kättesaadavad; |
20. |
kutsub liikmesriike üles komisjoni toetusel ja ELi eri rahastamisvõimalusi kasutades rahastama teenuseid, mis pakuvad tuge peredele, kus üks pereliige on vähipatsient, nii et need teenused hõlmaksid perenõustamist ja viljakusega seotud nõuandeid vähipatsientidele ja nende perekondadele; |
21. |
nõuab, et komisjon võtaks meetmeid, et täielikult toetada Maailma Terviseorganisatsiooni strateegiat emakakaelavähi likvideerimiseks; |
22. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täielikult rakendama olemasolevat õigusraamistikku, eelkõige järelevalve, järelevalve ja kontrolli vallas, seoses kõrge riskiteguriga meditsiinitoodete kasutamisega ja nende mõjuga naiste tervisele; palub neil võtta lisameetmeid ka rinnaimplantaatide ohutuse tagamiseks; on seisukohal, et kiiresti on vaja selliste implantaatidega seotud riskide põhjalikku hindamist, võttes eelkõige arvesse naiste vähkkasvaja ja eriti anaplastilise suurerakulise lümfoomi (ALCL) juhtumeid; |
23. |
nõuab uurimiskomisjoni loomist, et uurida silikoonimplantaatide mõju naiste tervisele ning eelkõige võimalikku seost vähktõve vormide ja nendega kaasnevate haigustega; |
24. |
nõuab suuremat tähelepanu ja vahendeid munasarjavähi varaseks avastamiseks ja alusuuringuteks; |
25. |
nõuab, et komisjon seaks prioriteediks meetmed, millega kaotada lõhe Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroopa keskmiste munasarja- ja emakakaelavähi esinemise ja suremuse näitajate vahel, likvideerides hästitoimivate ja kulutõhusate vähi sõeluuringute teenuste korraldamise kaudu struktuurilise ebavõrdsuse riikide vahel; |
26. |
kutsub liikmesriike üles keskenduma ka nende naiste ja meeste elukvaliteedi parandamisele, kes kannatavad vähktõve ja sellega kaasnevate haiguste all ja kelle haigusi ei ole võimalik ravida, ning toetama selleks näiteks hooldushaiglate liikumist; |
27. |
tunnustab komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv töötajate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta; rõhutab, et see peaks sisaldama spetsiaalseid meetmeid, et vähendada öises vahetuses töötavate naiste ohtu haigestuda vähki; rõhutab sellega seoses üksikisiku puhkuseõiguste ja paindliku töökorralduse nõudmise tähtsust, mis võiks aidata lahendada konkreetseid probleeme, millega puutuvad kokku töötavad lapsevanemad ja/või hooldajad, kes hooldavad vähki ja sellega kaasnevaid haigusi põdevat sugulast; |
28. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. |
(1) https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000119111.
(2) ELT L 327, 16.12.2003, lk 34.
(3) ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 611.
(4) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 273.
(5) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 11.
(6) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 95.
(7) ELT C 434, 23.12.2015, lk 38.
(8) ELT C 252, 18.7.2018, lk 99.
(9) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1.
(10) ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 89.
(11) http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_034.pdf.
(12) EÜT C 53 E, 28.2.2002, lk 231.
(13) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Cancer_statistics.
(14) http://cancer-code-europe.iarc.fr/index.php/en/.
(15) http://cancer-code-europe.iarc.fr/index.php/en/.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/115 |
P8_TA(2019)0113
Kanepi raviotstarbeline kasutamine
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon kanepi raviotstarbel kasutamise kohta (2018/2775(RSP))
(2020/C 449/13)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168, |
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust kanepi raviotstarbel kasutamise kohta (O-000122/2018 – B8-0001/2019), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et kanepitaim sisaldab üle 480 ühendi, millest enam kui 100 on kannabinoidid, mis koosnevad nii psühhoaktiivsetest kui ka mittepsühhoaktiivsetest ühenditest; arvestades, et paljud kanepitaimes leiduvad ühendid esinevad ainult kanepis; |
B. |
arvestades, et kanepis tuvastatud kannabinoididest on kõige paremini tuntud D9-tetrahüdrokannabinool (THC) ja kannabidiool (CBD), kusjuures THC on kanepi peamine psühhoaktiivne ja sõltuvust tekitav koostisosa, samas kui CBD ei ole ei joovastav ega sõltuvust tekitav; |
C. |
arvestades, et paljud muud kanepitaimes sisalduvad kannabinoidid, näiteks kannabikromeen, kannabinool, kannabidioolne hape, kannabigerool ja tetrahüdrokannabivariin, võivad avaldada neurokaitsvat toimet, aidata patsientidel vähendada teatavaid sümptomeid, nagu kroonilist valu, põletikku ja bakteriaalseid infektsioone, ning stimuleerida luude kasvu; |
D. |
arvestades, et kanepist saadud raviotstarbel kasutatavaid tooteid nimetatakse üldisemalt ravikanepiks; arvestades, et õiguslikust seisukohast on see termin suures osas määratlemata ning mitmeti mõistetav ja tõlgendustele avatud; arvestades, et terminit „ravikanep“ tuleks eristada kanepipõhistest ravimitest, mis on läbinud kliinilised uuringud ja seaduslikult heaks kiidetud; |
E. |
arvestades, et ÜRO konventsioonid ja rahvusvaheline õigus ei keela kanepi ega kanepipõhiste toodete raviotstarbel kasutamist teatud terviseprobleemide ravimisel; |
F. |
arvestades, et ELi liikmesriigid käsitavad kanepit käsitlevaid õigusakte väga erinevalt, sealhulgas kanepi raviotstarbel kasutamist käsitlevaid õigusakte, näiteks mis puudutab THC ja CBD lubatud kontsentratsiooni piirmäärasid, see aga võib põhjustada probleeme rangemat käsitust pooldavatele riikidele; |
G. |
arvestades, et mitte ükski ELi liikmesriik ei luba kanepi suitsetamist raviotstarbel ega selle kodus kasvatamist raviotstarbel; |
H. |
arvestades, et ravikanepiga seotud poliitiline maastik on nii ELis kui ka mujal maailmas muutumas; arvestades, et isegi liikmesriikide haldusasutuste vahel esineb seoses kanepi eri kasutusviisidega endiselt vääritimõistmisi, sest sageli aetakse segamini meelelahutuslikuks tarbimiseks mõeldud kanepi legaliseerimine ning vajadus võimaldada ohutut ja seaduslikku juurdepääsu raviotstarbel kasutatavale kanepile kõikidele patsientidele, kes seda vajavad; |
I. |
arvestades, et üldiselt võib igasugune kanepi tarvitamine tekitada sõltuvust ning toob kaasa märkimisväärsed sotsiaalsed ja terviseprobleemid; arvestades, et sõltuvuse ennetamine ning ebaseadusliku tegevuse järelevalve ja kontroll on seetõttu endiselt vajalik, eriti kui ravikanepit hakataks laiemalt tarvitama; |
J. |
arvestades, et 2018. aasta juuni seisuga ei ole Euroopa Ravimiameti tsentraliseeritud menetluse korras ükski kanepipõhine ravim luba saanud ja tsentraliseeritud menetluse läbiski ainult üks selline ravim; |
K. |
arvestades, et vastastikuse tunnustamise menetluse korras on loa saanud ainult üks kanepipõhine ravim, millele on hulgiskleroosist tingitud spasmide raviks antud müügiluba 17 ELi liikmesriigis; |
L. |
arvestades, et kanepi meditsiinilist kasutamist käsitlevas teaduskirjanduses leidub vaieldamatuid ja piisavaid tõendeid, et kanepil ja kannabinoididel on raviomadusi, näiteks täiskasvanutel kroonilise valu (nt vähi) puhul, keemiaravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise vähendamise ning patsientide sõnul ka hulgiskleroosist tingitud spasmide sümptomite leevendamise puhul, ja et need annavad häid tulemusi ärevushäirete, traumajärgse stressihäire ja depressiooni all kannatavate patsientide ravis; |
M. |
arvestades, et on olemas tõendeid selle kohta, et kanep või kannabinoidid võivad aidata suurendada isu ja vähendada HIV/AIDSiga seotud kaalulangust, leevendada selliste vaimsete häirete nagu psühhoosi või Tourette’i sündroomi sümptomeid ning leevendada epilepsia sümptomeid, aga ka Alzheimeri tõve, artriidi, astma, vähi, Crohni tõve ja glaukoomi sümptomeid ning aidata kaasa rasvumise ja diabeedi riski vähendamisele ning leevendada menstruaalvalu; |
N. |
arvestades, et ametlikke andmeid ravikanepi teadusuuringute ja teadusuuringute rahastamise kohta on endiselt vähe; arvestades, et ravikanepi uuringud ei ole ELi praeguses teadusuuringute programmis otsest toetust saanud ja ravikanepit käsitlevaid uurimisprojekte liikmesriikide vahel eriti ei koordineerita; |
O. |
arvestades, et ELi narkostrateegia (2013–2020) rakendamise hinnangus leiti, et paljud sidusrühmad tõid välja kanepipoliitika viimase aja suundumusi käsitleva arutelu puudumise ja et see osutus üheks kõige enam tõstatatud küsimuseks, kui uuriti, kas strateegiast on mõni teema välja jäänud; |
P. |
arvestades, et THCd ja CBDd ning muid kanepitaimes leiduvaid kannabinoide sisaldavate ravimite märgistamiseks puudub ühtne standardimissüsteem; |
Q. |
arvestades, et ELi liikmesriikides ei ole saadaval meditsiinilisele personalile – näiteks meditsiiniüliõpilastele, arstidele ja apteekritele, psühhiaatritele jne – suunatud usaldusväärset teavet THCd ja CBDd sisaldavate ravimite toimest või seda teavet on väga vähe ning samuti ei ole saadaval teavet ega hoiatusi noortele ja rasedust planeerivatele naistele; |
R. |
arvestades, et ei ole olemas ELi-siseseid õigusakte, mis käsitleksid kanepipõhiste ravimite turule laskmist; |
1. |
kutsub komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi üles ühiselt koostama ravikanepi õigusliku määratluse ning selgelt eristama Euroopa Ravimiametis või muudes reguleerivates ametites heaks kiidetud kanepipõhiseid ravimeid, ravikanepit, mille toimet ei ole kliiniliste uuringutega tõestatud, ning kanepi muid kasutusviise (näiteks meelelahutuslik tarbimine või tööstuslik kasutamine); |
2. |
on seisukohal, et kanepist saadavate ravimite võimalikku kasu ja üldisemalt kanepit käsitlevaid teadusuuringuid on alarahastatud ning sellega peaks nõuetekohaselt tegelema järgmises ehk üheksandas raamprogrammis ja riiklikes uurimisprogrammides, muu hulgas uurides THC, CBD ja muude kannabinoidide võimalikku kasutamist ravis, samuti nende toimet inimorganismile, k.a kanepi ettenähtust erineva kasutamise kogemustest saadud õppetunde; |
3. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema kanepi raviotstarbel kasutamisega ja üldisemalt kanepiga seotud teadusuuringuid takistavaid õiguslikke, rahalisi ja kultuurilisi takistusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles määratlema ka tingimused, mille täitmisel saaks võimalikuks ulatuslikel materjalidel põhinevate, usaldusväärsete ja sõltumatute teadusuuringute tegemine kanepi raviotstarbel kasutamise kohta; |
4. |
palub komisjonil kooskõlas pädevate asutustega määrata kindlaks raviotstarbel kasutatava kanepi kasutamist käsitlevate teadusuuringute esmatähtsad valdkonnad, lähtudes teiste riikide teedrajavast teadustööst ja keskendudes sellistele valdkondadele, millel võib olla suurim lisaväärtus; |
5. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema rohkem teadusuuringuid ja ergutama kanepi raviotstarbel kasutamist puudutavate projektidega seotud innovatsiooni; |
6. |
palub komisjonil välja töötada tervikliku strateegia kanepist saadud ravimite sõltumatute uuringute, arendamise, lubade, turunduse, ravimiohutuse järelevalve ja väärkasutamise vältimise kõrgeimate standardite tagamiseks; rõhutab vajadust kanepipõhiseid ravimeid sisaldavate toodete standardimise ja ühtlustamise järele; |
7. |
rõhutab seoses ELi edasiste sammudega ravikanepi vallas, kui oluline on tihe koostöö ja tegevuse kooskõlastamine Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO); |
8. |
kutsub komisjoni üles looma võrgustikku, mis tooks kokku Euroopa Ravimiameti, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse ning vastutavad riiklikud asutused ja patsientide organisatsioonid, kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerid, tarbijaorganisatsioonid, tervishoiutöötajad ja vabaühendused ning muud asjakohased sidusrühmad, et tagada kanepipõhiste ravimite strateegia tulemuslik rakendamine; |
9. |
kutsub liikmesriike üles andma meditsiinitöötajatele asjakohast meditsiinikoolitust ja ergutama neid omandama ravikanepi kohta rohkem teadmisi, mis põhinevad sõltumatutel ja ulatuslikel teadusuuringutel; palub ka, et liikmesriigid lubaksid arstidel vabalt kasutada oma kutsealast otsustusvõimet asjakohaste haigustega patsientidele seaduslikult heaks kiidetud kanepipõhiste ravimite määramisel, ning et nad lubaksid apteekritel selliseid väljakirjutatud ravimeid seaduslikult väljastada; rõhutab vajadust koolitada kõiki meditsiinitöötajaid – näiteks meditsiiniüliõpilasi, arste ja apteekreid– sõltumatute teadusuuringute tulemuste vallas ning tagada neile juurdepääs asjakohasele teaduskirjandusele; |
10. |
kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et parandada võrdset juurdepääsu kanepipõhistele ravimitele ja tagada, et riikides, kus ravikanep on lubatud, oleksid konkreetsete haiguste ravis häid tulemusi andvad ravimid tervisekindlustusega kaetud samamoodi nagu muud ravimid; palub, et liikmesriigid tagaksid patsientidele eri liiki kanepipõhiste ravimite ohutu ja võrdse valiku, kindlustades samas, et patsientide ravi kulgu jälgiksid spetsialiseerunud meditsiinitöötajad; |
11. |
rõhutab, et selleks, et tagada patsientidele selline õige ja nende juhtumile vastav ravi, mis kataks nende vajadused nii ühe kui ka mitme tervisehäire esinemise korral, on oluline anda neile terviklikku teavet neile antavates ravimites kasutatud taimeliinide täieliku spektriprofiili kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et selline teave annaks patsientidele ja meditsiinitöötajatele võimaluse kasutada ravimeid, mille puhul võetakse arvesse patsiendi kõiki vajadusi ja neile vastavat ravi; |
12. |
kutsub liikmesriike üles läbi vaatama kanepipõhiste ravimite kasutamist käsitlevaid õigusakte, kui teadusuuringutega tõestatakse, et tavapäraste ravimitega, millel pole sõltuvust tekitavat toimet, ei ole sama positiivset toimet võimalik saavutada; |
13. |
kutsub liikmesriike üles tagama kanepipõhiste ravimite piisava kättesaadavuse, mis rahuldaks tegeliku vajaduse kas liikmesriikide meditsiinistandarditele vastava tootmise või võimalike importravimitega, mis vastavad kanepipõhistele ravimitele kohaldatavatele riiklikele standarditele; |
14. |
kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada ohutu ja kontrollitud raviotstarbel kasutatava kanepi esinemine vaid selliste kanepitaimest saadud toodete näol, mis on läbinud kliinilised uuringud ja regulatiivse hindamise ning saanud heakskiidu; |
15. |
nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et ravikanepi uurimine ja kasutamine liidus ei soodustaks mingil juhul kuritegelike narkovõrgustike loomist ega annaks tõuget nende laienemisele; |
16. |
toonitab, et kanepipõhiste ravimite terviklik ja tõenduspõhine reguleerimine annaks avaliku sektori asutustele lisavahendeid, piiraks musta turgu, tagaks kvaliteedi ja täpse märgistamise, mis aitaks kontrollida müügikohti, piiraks kanepi kättesaadavust alaealistele ning tagaks patsientidele õiguskindluse ja kanepi ohutu kättesaadavuse ravi otstarbel koos kindlate ettevaatusabinõudega noorte ja rasedate puhul; |
17. |
rõhutab, et sõltuvuse range ennetamine alaealiste ja haavatavate rühmade seas peab alati olema iga õigusraamistiku osa; |
18. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/119 |
P8_TA(2019)0114
2018. aastal toimunud petitsioonikomisjoni arutelud
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2018. aasta arutelude tulemuste kohta (2018/2280(INI))
(2020/C 449/14)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude tulemuste kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 24 ja 227, mis kajastavad seda, kui suurt tähtsust omistatakse aluslepingus ELi kodanike ja elanike õigusele pöörduda oma murega Euroopa Parlamendi poole, |
— |
võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 228, milles käsitletakse Euroopa Ombudsmani ülesandeid, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 44, milles käsitletakse kodanike õigust pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole, |
— |
võttes arvesse rikkumismenetlust käsitlevaid ELi toimimise lepingu sätteid, eriti selle artikleid 258 ja 260, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 216 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0024/2019), |
A. |
arvestades, et tänu petitsiooniõigusele on kodanikel võimalik kasutada kohtuvälise õiguskaitse saamiseks avatud, demokraatlikku ja läbipaistvat mehhanismi, mis seisneb ametliku kaebuse esitamises oma otse valitud esindajatele, eelkõige juhul, kui probleem on seotud Euroopa Liidu tegevusvaldkondadega; |
B. |
arvestades, et petitsiooniõigus peaks olema osalusdemokraatia keskne element, millega kaitstakse tulemuslikult iga kodaniku õigust osaleda otse Euroopa Liidu demokraatlikes protsessides; arvestades, et petitsiooniõigus peaks võimaldama Euroopa Parlamendil Euroopa Liidu kodanike ja elanike muredele paremini reageerida; arvestades, et tõeline demokraatia peaks tagama läbipaistvuse, põhiõiguste mõjusa kaitse ja inimeste praktilise kaasamise otsustusprotsessidesse; |
C. |
arvestades, et iga petitsiooni hinnatakse ja käsitletakse hoolikalt; arvestades, et petitsiooni esitajal on õigus saada mõistliku aja jooksul ning oma emakeeles või petitsiooni esitamiseks kasutatud keeles oma petitsiooni kohta sisuline vastus ning muu hulgas on tal õigus saada teada, mida petitsioonikomisjon tema petitsiooni vastuvõetavuse kohta otsustas; |
D. |
arvestades, et petitsioonikomisjoni tegevus sõltub petitsiooni esitajate antud sisendist ja teabest; |
E. |
arvestades, et petitsioonikomisjon peab Euroopa kodanikualgatust ülimalt tähtsaks otse- ja osalusdemokraatia vahendiks, mis võimaldab kodanikel aktiivselt osaleda ELi õigusloome kujundamises; |
F. |
arvestades, et paljusid petitsioone arutatakse petitsioonikomisjonis üldsusele avatud (ja veebis üle kantavatel) koosolekutel; arvestades, et petitsiooni esitajad osalevad aktiivselt petitsioonikomisjoni töös ning kasutavad sageli võimalust oma petitsiooni koosolekul isiklikult tutvustada ja parlamendikomisjoni liikmetele ja potentsiaalselt kohal viibivatele Euroopa Komisjoni liikmetele ja liikmesriikide esindajatele vahetult teavet anda; arvestades, et 2018. aastal osales petitsioonikomisjoni koosolekutel peetavates aruteludes 187 petitsiooniesitajat; |
G. |
arvestades, et võrreldes otse Euroopa Komisjonile esitatud kaebustega kujutavad petitsioonid endast ELi kodanikele ja elanikele mõeldud lisatagatist, sest parlament on kaasatud protsessi, mis võimaldab kontrollida paremini asjaolusid ja korraldada läbipaistvaid arutelusid, millest võtavad osa nii petitsiooni esitajad, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmed kui ka vajaduse korral muude asjakohaste ametiasutuste esindajad; |
H. |
arvestades, et petitsioonikomisjoni töö ja usaldusväärsus sõltub ka petitsiooni esitajatelt saadava teabe üksikasjalikkusest ning Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja muude organite pakutavatest eksperditeadmistest; |
I. |
arvestades, et Euroopa Parlament on olnud petitsioonimenetluse arendamisel rahvusvahelisel tasandil juba kaua esirinnas ning et parlamendi petitsioonimenetlus on märkimisväärselt avatud ja läbipaistev, võimaldades petitsiooni esitajatel parlamendi tegevuses aktiivselt osaleda; |
J. |
arvestades, et 2018. aastal toimus neli Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 216a kohast teabekogumiskülastust: Lausitzi piirkonda Saksamaal, et uurida, kuidas mõjutab pruunsöe kaevandamine kohalikku elanikkonda ja eriti sorbide kogukonda ning Spree jõe ja selle läheduses asuvate veealade saastet; Famagustasse Küprosel, et uurida Famagusta okupeeritud linna algsete elanike tagasilubamist linna suletud osadesse; Doñanasse Hispaanias, et uurida sealset keskkonnaolukorda ja Doñana rahvuspargi kaitsealuse territooriumi olukorra võimalikku halvenemist gaasihoidlaprojekti ja põhjaveevarude liigkasutuse tõttu; ning Valledorasse Itaalias, et uurida prügilate ja karjääride põhjustatud keskkonnakahju; |
K. |
arvestades, et 5. juulil 2018 vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonis USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kahjuliku mõju kohta ELi kodanikele ja eelkõige nn juhuslikele ameeriklastele (1) kutsuti komisjoni ja nõukogu üles esitama ühise lähenemisviisi FACTAle, et kaitsta piisavalt Euroopa kodanikke (eelkõige juhuslikke ameeriklasi) ja parandada võrdset vastastikkust USA automaatses teabevahetuses; |
L. |
arvestades, et vastuvõetavaks tunnistatud petitsioonid aitavad teiste parlamendikomisjonide tööle sageli arvestatavalt kaasa, kuna nendes juhitakse tähelepanu väidetavatele ELi õiguse rikkumistele; |
M. |
arvestades, et petitsioonid on kasulikud vahendid liidu õiguse rikkumiste tuvastamiseks ja võimaldavad Euroopa Parlamendil ja teistel ELi institutsioonidel hinnata ELi õiguse ülevõtmist ja kohaldamist ning selle mõju ELi kodanikele ja elanikele; |
N. |
arvestades, et kodukorra kohaselt vastutab petitsioonikomisjon ka suhete eest Euroopa Ombudsmaniga, mille ülesanne on uurida kaebusi Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes toimuva haldusomavoli kohta; arvestades, et praegune Euroopa ombudsman Emily O’Reilly tutvustas oma 2017. aasta aruannet petitsioonikomisjoni 16. mai 2018. aasta koosolekul ja et petitsioonikomisjoni iga-aastane raport põhineb omakorda osaliselt ombudsmani aastaaruandel; |
O. |
arvestades, et petitsioonikomisjon kuulub Euroopa ombudsmanide võrgustikku, mille liikmed on ka Euroopa Ombudsman, riiklikud ja piirkondlikud ombudsmanid ning liikmesriikide, kandidaatriikide ja teiste Euroopa Majanduspiirkonna riikide sarnased organid ning mille eesmärk on edendada ELi õiguse ja poliitikaga seotud teabe vahetust ja jagada parimaid tavasid; |
P. |
arvestades, et petitsioonide portaali kasutajasõbralikumaks ja kodanikele kättesaadavamaks muutmiseks on tehtud mitu tehnilist parandust, näiteks on täiustatud otsingufunktsiooni ja suurendatud kuvatavate tulemuste arvu ning lisaks saavad kasutajad nüüd otsida petitsioone nende pealkirjades ja sisukokkuvõtetes esinevate märksõnade järgi, samuti esitatakse kasutajatele nüüd spetsiifilisi teavitusi nende emakeeles; arvestades, et alates 2018. aasta teisest poolest on kättesaadav portaali statistika, mis annab veebisaidil toimuva liikluse ja kasutajate käitumise kohta kasulikku teavet; arvestades, et tehtud on ka uusi tehnilisi täiustusi ning kasutusele on võetud uus korduma kippuvate küsimuste koostamislahendus ja muid haldusmooduli elemente; arvestades, et edukalt on vastatud ka arvukatele individuaalsetele abipäringutele; arvestades, et mõnesid elemente, mis muudavad portaali interaktiivsemaks ja reaalajaliseks teabeallikaks nii petitsioonide esitajatele kui ka toetajatele, ei ole veel täielikult rakendatud; |
1. |
rõhutab, et petitsioonikomisjon on ELi kodanike ja elanike õiguste kaitsel ja edendamisel oma pädevuste raames väga oluline instants, kes hoolitseb oma petitsioonimenetlusega selle eest, et petitsiooni esitajate mured võetakse teadmiseks ja et nende õiguspärased kaebused lahendatakse, võimaluse korral kiiresti ja tõhusalt; tuletab meelde komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste kohustust teha petitsioonikomisjoniga koostööd, eriti, kui tegemist on nõuetekohase tagasiside andmisega asjaomase teabe vahetuse kohta; toonitab, et see koostöö on hädavajalik selleks, et tegeleda petitsiooni esitajate vajadustega kooskõlas aluslepingute ja põhiõiguste hartaga; |
2. |
rõhutab, et tänu petitsioonidele saavad Euroopa Parlament ja teised ELi institutsioonid alustada dialoogi kodanikega, keda ELi õiguse kohaldamine mõjutab; rõhutab vajadust edendada ELi õiguse kohaldamisega seotud küsimustes ELi institutsioonide ja organite koostööd riikide, piirkondade ja kohaliku tasandi ametiasutustega; nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid edendaksid kodanike õigust esitada petitsioone ja tõsta üldsuse teadlikkust ELi pädevustest ja võimalikest õiguskaitsevahenditest, mida Euroopa Parlament petitsioonide menetlemise ajal pakub; |
3. |
tuletab meelde, et petitsioone käsitletakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 227, milles on sätestatud, et igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus eraldi või koos teiste kodanikega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub Euroopa Liidu tegevusvaldkondadesse; |
4. |
kordab, et liidu tegevusvaldkondade, piirangute ja tuleviku üle tuleb pidada pidevat avalikku arutelu, et tagada, et kodanikud oleksid teadlikud otsuste langetamise tasanditest ning ennetada n-ö Brüsseli süüdistamise nähtust, mida kasutavad mõned vastutustundetud liikmesriigid; nõuab intensiivsemat ja struktureeritumat kaks korda aastas peetavat petitsioonikomisjoni ja riikide parlamentide petitsioonikomisjonide liikmete vahelist dialoogi Euroopa kodanikele tõsist muret valmistavaid küsimusi käsitlevate petitsioonide üle, stimuleerides ehedat arutelu Euroopa Parlamendi liikmete ja riikide parlamentide liikmete vahel, mis keskendub petitsioonidele, mis tõstaksid veelgi teadlikkust ELi poliitikavaldkondadest ja suurendaksid selgust seoses ELi ja liikmesriikide pädevustega; |
5. |
nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon kasutaks nõuetekohaselt ära oma volitusi, mis tulenevad tema rollist aluslepingute täitmise järelevalvajana, sest see on kodanike ja Euroopa seadusandjate seisukohast ELi toimimise jaoks ülimalt oluline; nõuab, et rikkumismenetlustega tegeletaks õigeaegselt, et teha viivitamata lõpp olukordadele, mille raames ELi õigust ei austata; |
6. |
palub komisjonil tagada läbipaistvus ning juurdepääsu dokumentidele ja teabele eelkõige saadud petitsioonidega seotud EU Piloti menetluste raames ning seoses juba lõpetatud EU Piloti ja rikkumismenetlustega; |
7. |
tuletab Euroopa Komisjonile meelde, et petitsioonid annavad ainulaadse võimaluse tuvastada olukorrad, kus ELi õigust ei järgita, ja uurida taolisi olukordi, kasutades selleks Euroopa Parlamendi poliitilist kontrolli; |
8. |
rõhutab nelja eri teemadel korraldatud avalikku kuulamist: 1. veebruaril 2018 koos kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga korraldatud kuulamine teemal „Kodanike õigused pärast Brexitit“, 21. veebruaril 2018 koos põhiseaduskomisjoniga korraldatud kuulamine teemal „Euroopa kodanikualgatus – määruse läbivaatamine“, 22. märtsil 2018 koos keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoniga korraldatud kuulamine „Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõju rahvatervisele“ ning 9. oktoobril 2018 korraldatud kuulamine „Puuetega inimeste õigused“; tuletab petitsioonikomisjoni liikmetele meelde, kui tähtis on osaleda komisjoni tellitud ja korraldatavatel avalikel kuulamistel; kutsub petitsioonide võrgustikku üles esitama Euroopa Parlamendi uuringute ja Euroopa parlamendi resolutsioonide jaoks ettepanekuid konkreetsete avalike kuulamiste ja teemade kohta, mis kajastavad sidet käimasoleva õigusloomealase töö ja Euroopa Parlamendi poliitilise kontrolli volituste ning tõsist muret valmistavate küsimuste vahel; rõhutab, et petitsioonide võrgustik on õige foorum ühiste algatuste esitamiseks petitsioonide käsitlemiseks, mis võiks väljendada ammendavalt Euroopa Parlamendi panust Euroopa kodanike petitsioonidesse; |
9. |
juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni liikmete delegatsiooni visiidile Limasse Peruus (15.–16. veebruaril 2018) seoses Euroopa Parlamendi ning tema demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma (DEG) pakkumisega toetada demokraatia edendamist ja jagada Peruu parlamendi põhiseaduskomisjoniga petitsioonimenetluses kasutatavaid häid tavasid; |
10. |
kinnitab vajadust tugevdada poliitilist ja tehnilist dialoogi liikmesriikide parlamentide asjaomaste komisjonidega; peab kiiduväärseks Saksamaa Liidupäeva petitsioonikomisjoni esindajate viibimist petitsioonikomisjoni 9. oktoobri 2018. aasta koosolekul, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja asjakohaseid petitsioone; juhib tähelepanu 27. novembril 2018. aastal koos riikide parlamentidega toimunud parlamentidevahelisele komisjonide kohtumisele, mis korraldati koos õiguskomisjoniga ja koostöös Euroopa ombudsmanide võrgustikuga ning millel käsitleti liidu õiguse rakendamist ja kohaldamist ning eriti parlamentidele esitatavate petitsioonide rolli sellega seoses; |
11. |
usub, et petitsioonide võrgustik võimaldab muuta petitsioonikomisjoni tegevuse nähtavamaks ja ka teiste parlamendikomisjonide töö jaoks asjakohasemaks, nii et petitsioone saab seadusandlikus töös paremini arvesse võtta; kinnitab veel kord oma veendumust, et petitsioonide võrgustiku koosolekud on parlamendikomisjonide vahelise koostöö tugevdamiseks hädavajalikud, kuna võimaldavad vahetada teavet ja jagada võrgustiku liikmetega parimaid tavasid; |
12. |
rõhutab, et petitsioonikomisjoni eesmärk on juhtida kodanike muredele tähelepanu ka täiskogu istungitel; juhib tähelepanu suuliselt vastatavale küsimusele valimisõigusest ilmajätmise kohta ELis, mida arutati täiskogu istungil 2. oktoobril 2018, suuliselt vastatavale küsimusele puuetega inimeste osalemise kohta Euroopa Parlamendi valimistel, mis kiideti komisjonis heaks 21. märtsil 2018, ning koos keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoniga esitatud suuliselt vastatavale küsimusele petitsioonides väljendatud mure kohta Natura 2000 kaitsealade pärast, mis kiideti komisjonis heaks 21. novembril 2018; kutsub komisjoni ja nõukogu üles vastama parlamendi resolutsioonidele, mis põhinevad täiskogu istungil toimuval järelmeetmete arutelul käsitletavatel petitsioonidel hiljemalt kuus kuud pärast nende vastuvõtmist, et anda kiiresti ja tõhusalt vastuseid Euroopa kodanike konkreetsetele muredele; |
13. |
juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni nimel täiskogule esitatud resolutsiooni ettepanekutele (esitatud vastavalt kodukorra artikli 128 lõikele 5 või kodukorra artikli 216 lõikele 2), eriti resolutsioonile vähemuste kaitse ja mittediskrimineerimise kohta ELi liikmesriikides (2), resolutsioonile tähtajaliste töölepingutega seotud ebakindluse ja kuritarvituste kaotamist käsitlevatele petitsioonidele vastamise kohta (3), resolutsioonile USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kahjuliku mõju kohta ELi kodanikele ja eelkõige nn juhuslikele ameeriklastele (4) ning resolutsioonile Saksa noorsooameti (Jugendamt) rolli kohta piiriülestes perevaidlustes (5); |
14. |
märgib, et USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse FACTA raamistikku rakendatakse liidus Ameerika Ühendriikide ja liikmesriikide vahel läbirääkimiste teel saavutatud kahepoolsete valitsustevaheliste kokkulepete kaudu; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei ole püüdnud lahendada kodanike FATCAga seotud probleeme; rõhutab liidu rolli andmekaitse-eeskirjade tulemusliku rakendamise tagamisel, et garanteerida ELi kodanike kaitse kõrge tase seoses seotud põhiõigustega; palub komisjonil teha riiklike andmekaitseasutustega tihedat koostööd, et edendada faktide kogumist, eesmärgiga selgitada liikmesriikides valitsevat olukorda seoses ELi õiguse võimaliku rikkumisega isikuandmete kaitse valdkonnas; kutsub lisaks komisjoni üles koostöös Euroopa Andmekaitsenõukoguga käivitama riigipõhise uuringu, et hinnata, kas ja kui suurel määral austatakse FACTAt käsitlevate kahepoolsete valitsustevaheliste kokkulepete puhul ELi kodanike õigust eraelu puutumatusele; rõhutab, et liikmesriigid peaksid takistama liidus seaduslikult elavate tarbijate diskrimineerimist, olenemata sellest, kas neid käsitatakse nn USA isikutena või mitte – ning juhul, kui neid sellena käsitatakse, ka olenemata sellest, kui olulised on nende majanduslikud ja isiklikud sidemed Ameerika Ühendriikidega; |
15. |
juhib tähelepanu teabekogumisvisiidile Famagustasse, Küprosele 7.–8. mail 2018 eesmärgiga hinnata uuesti ja ajakohastada parlamendikomisjoni käsutuses olevat teavet Famagusta ja eelkõige linna suletud osa Varosha olukorra kohta seoses petitsiooniga nr 733/2004, mille on esitanud Loizos Afxentiou organisatsiooni Famagusta Refugee Movement nimel, 10 aastat pärast komisjoni viimast teabekogumisvisiiti; kinnitab veel kord oma toetust missiooniaruande soovitusele kutsuda Euroopa Komisjoni, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, ELi nõukogu ja kõiki liikmesriike üles taotlema ÜRO Julgeolekunõukogult uut resolutsiooni, milles nõutakse poliitilisi ja majanduslikke sanktsioone Türgi vastu tema agressiooniaktide pärast Vahemere idaosas ja selle pärast, et ta ei järgi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 550 (1984) ja789 (1992); |
16. |
tuletab meelde, et petitsioonikomisjon on võtnud vastu Euroopa Parlamendi raportitele lisatud arvamusi petitsioonides tõstatatud mitmesuguste küsimuste kohta, sealhulgas ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2016. aastal (6), sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (7), Euroopa kodanikualgatuse kohta (8), rakendamisaruande kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool (9), ettepaneku kohta muuta parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (10), ning ELi kodakondsust puudutavate aluslepingu sätete rakendamise kohta (11); rõhutab, et alates parlamendi käesoleva ametiaja algusest on petitsioonikomisjon esitanud rohkem arvamusi seoses menetluses olevate Euroopa õigusaktidega; |
17. |
tõstab esile Euroopa Parlamendi viljakat koostööd Euroopa Ombudsmaniga ja osalemist Euroopa ombudsmanide võrgustikus; rõhutab Euroopa Ombudsmani ja petitsioonikomisjoni suurepäraseid suhteid institutsioonilises raamistikus; tunneb erilist heameelt selle üle, et Euroopa Ombudsman osaleb kogu aasta jooksul korrapäraselt petitsioonikomisjoni töös; usub kindlalt, et liidu institutsioonid, organid ja ametid peavad tagama järjepidevad ja tõhusad järelmeetmed ombudsmani soovitustele; |
18. |
juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni tööle puuetega inimestega seotud küsimustes ning rõhutab, et petitsioonikomisjon kaitseb ELi raamistikus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgimist; tuletab meelde, et 2018. aasta juunis saadeti kõikide liikmesriikide alalistele esindustele kiri, milles sooviti teada, milliseid konkreetseid meetmeid on võetud juurdepääsu tagamiseks puuetega inimestele; märgib, et mõned liikmesriigid saatsid kirjale põhjalikud vastused; kordab liikmesriikidele esitatud üleskutset võtta juurdepääsu tagamiseks kõik vajalikud meetmed, sest see on elukvaliteedi oluline element; |
19. |
tunneb heameelt Euroopa Kontrollikoja uue lähenemisviisi üle teha väga tihedat koostööd Euroopa Parlamendi komisjonidega ja esitada neile oma aruanded; juhib tähelepanu sellele, et petitsioonikomisjoni 8. oktoobri 2018. aasta koosolekul tutvustati kontrollikoja aruannet ELi õiguse rakendamise kohta; väljendab aruandes esitatud järelduste ja soovituste üle heameelt; juhib tähelepanu asjaolule, et paljud petitsioonid on seotud sellega, et ELi õigust ei ole liikmesriikides veel täielikult või nõuetekohaselt rakendatud; |
20. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi inimõiguste nädala raames vaatas petitsioonikomisjon läbi mitu inimõigustega seotud petitsiooni ning esitas ajakohastatud uuringu kaasaaitamise direktiivi ja ebaseaduslikele rändajatele humanitaarabi andmise kriminaliseerimise kohta; palub komisjonil teha ettepanek muuta nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/90/EÜ (12) artikli 1 lõiget 2, et määrata kindlaks, mida tähendab kaasaaitamine lubamatule sisenemisele, läbisõidule ja elamisele, et välistada humanitaarabi andmise kriminaliseerimine piiriületamise, läbimise või viibimise juhtudel; |
21. |
on veendunud, et petitsioonikomisjoni sekretariaat käsitleb petitsioone tõhusalt ja väga hoolikalt ning vastavalt komisjoni suunistele ja petitsioonide elutsüklile Euroopa Parlamendi haldusüksuses; nõuab petitsioonide käsitlemise täiendavat uuendamist, võttes arvesse viimaseid tehnoloogiaarendusi, et muuta kogu protsess Euroopa kodanike jaoks selgemaks ja läbipaistvamaks; |
22. |
juhib tähelepanu sellele, kui oluline on petitsioonide veebiportaal nende üldiseks sujuvaks ja läbipaistvaks menetlemiseks; juhib tähelepanu sellele, et üks esmaseid prioriteete on tõhustada petitsioonide esitajate ja toetajate kontode kaudu toimuvat teabevahetust, et vähendada halduskoormust ja kiirendada petitsioonide menetlemist; kordab, et portaali tehnilist edasiarendamist tuleb jätkata, et viia see vastavusse Euroopa Parlamendi veebisaidi standarditega ja suurendada selle nähtavust nii Euroopa Parlamendi platvormil kui ka kodanike seas; toonitab, et ühtlasi tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi selleks, et muuta portaal kasutajatele ning eriti puuetega isikutele juurdepääsetavamaks; |
23. |
rõhutab, kui olulist osa täidab siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), mille abil saavad kodanikud ja ettevõtjad väljendada oma muret avaliku sektori asutuste võimalike ELi õiguse rikkumiste pärast teistes liikmesriikides; kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles edendama SOLVITit, et muuta see kodanike jaoks kasulikumaks ja nähtavamaks; väljendab sellega seoses heameelt SOLVITi võrgustiku tugevdamise tegevuskava üle, mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta mais; kutsub Euroopa Komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile aru SOLVITi võrgustiku tugevdamise tegevuskava – mille Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta mais – tulemustest; |
24. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, Euroopa Komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja riiklikele ombudsmanidele või nendega samaväärsetele pädevatele organitele. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0316.
(2) ELT C 463, 21.12.2018, lk 21.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0242.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0316.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0476.
(6) 21. märtsil 2018 vastu võetud arvamus.
(7) 24. aprillil 2018 vastu võetud arvamus.
(8) 16. mail 2018 vastu võetud arvamus.
(9) 9. oktoobril 2018 vastu võetud arvamus.
(10) 21. novembril 2018 vastu võetud arvamus.
(11) 21. novembril 2018 vastu võetud arvamus.
Neljapäev, 14. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/125 |
P8_TA(2019)0115
Olukord Tšetšeenias ja Ojub Titijevi juhtum
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon olukorra kohta Tšetšeenias ja Ojub Titijevi juhtumi kohta (2019/2562(RSP))
(2020/C 449/15)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Tšetšeenias, eriti oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Venemaa, Ojub Titijevi ja inimõiguste keskuse Memorial juhtumi kohta (1) ning 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni vabaühenduse Memorial (Sahharovi auhinna võitja aastal 2009) tegevuse lõpetamise kohta Venemaal (2), |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni ja inimõiguste allkomisjoni esimeeste 12. jaanuari 2018. aasta avaldust, milles nõuti inimõiguste kaitsja Ojub Titijevi kohest vabastamist, |
— |
võttes arvesse ELi 19. jaanuari 2018. aasta avaldust inimõiguste rikkumise kohta Venemaal seoses inimõiguste keskusega Memorial ning Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 11. jaanuari 2018. aasta avaldust inimõiguste keskuse Memorial direktori kinnipidamise kohta Tšetšeeni Vabariigis ja 27. juuni 2018. aasta avaldust Venemaa inimõiguslaste Ojub Titijevi ja Juri Dmitrijevi juhtumite kohta, |
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 5 ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 7, milles mõlemas on sätestatud, et kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamist või julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistust, ning võttes arvesse asjaolu, et Venemaa Föderatsioon on mõlema dokumendi osaline, |
— |
võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 9. detsembril 1998. aastal vastu võetud ÜRO deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, |
— |
võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni põhiseadust, eriti selle 2. peatükki inimese ja kodaniku õiguste ja vabaduste kohta, |
— |
võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni seitsmendat perioodilist aruannet, mida ÜRO inimõiguste komitee arutas 16. ja 17. märtsil 2015 peetud 3136. ja 3137. istungil, |
— |
võttes arvesse OSCE raportööri 21. detsembril 2018. aastal Moskva mehhanismi raames esitatud aruannet väidetavate inimõiguste rikkumiste ja karistamatuse kohta Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Tšetšeeni Vabariigis, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et Venemaa Föderatsioon on inimõiguste ülddeklaratsiooni, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning ÜRO piinamisvastase konventsiooni osaline ja seega on ta kohustatud järgima demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austama põhivabadusi ja inimõigusi; |
B. |
arvestades, et Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliste kohustuste hulka kuulub ka kohustus kaitsta inimõiguste kaitsjaid; arvestades, et 2012. aasta nn välisagentide seadusega piiratakse märkimisväärselt vabaühenduste võimalusi sõltumatult ja tulemuslikult tegutseda; arvestades, et selle seaduse kohaselt nimetas Venemaa justiitsministeerium välisagendiks ka inimõiguste keskuse Memorial; |
C. |
arvestades, et inimõiguste olukord on Tšetšeenias viimastel aastatel tõsiselt halvenenud ning sõltumatud ajakirjanikud ja inimõiguslased ei saa enam oma tööd jätkata, seadmata seejuures ohtu omaenda ning oma pereliikmete, sõprade ja töökaaslaste elu; arvestades, et inimõiguste süstemaatiliste ja raskete rikkumiste kohta Tšetšeenias on arvukaid teateid ning nendest nähtub, et Tšetšeenia ja Venemaa ametiasutused ei taga seal õigusriigi põhimõtete järgimist; |
D. |
arvestades, et inimõiguste keskuse Memorial Tšetšeenia haru juht Ojub Titijev vahistati 9. jaanuaril 2018. aastal, talle esitati valesüüdistus narkootikumide ebaseadusliku omandamise ja omamise eest ning ta saadeti eeluurimisvanglasse; arvestades, et Ojub Titijev eitab oma süüd ning teised vabaühendused ja inimõiguste kaitsjad on nimetanud süüdistusi fabritseeritud püüdeks takistada Ojub Titijevi ja tema organisatsiooni inimõigustealast tegevust; |
E. |
arvestades, et kohus pikendas Ojub Titijevi eelvangistust mitu korda, enne kui Šali linnakohus Tšetšeenias tema juhtumit 19. juulil 2018. aastal arutama hakkas; arvestades, et kohus peaks otsuse tegema varsti, eeldatavasti 2019. aasta veebruari keskel; arvestades, et Ojub Titijev võidakse mõista süüdi kuriteos, mida ta ei sooritanud, ning sellisel juhul ähvardab teda kuni kümne aasta pikkune vangistus; |
F. |
arvestades, et Ojub Titijevi perekonda on ahistatud ja ähvardatud, et sundida neid Tšetšeeniast lahkuma; arvestades, et 2018. aastal pandi Memoriali vastu toime veel mitu rünnakut, näiteks 17. jaanuaril 2018 pandi põlema nende Inguššia büroo, 22. jaanuaril 2018 rünnati Dagestanis Ojub Titijevi advokaadi autot ning 28. märtsil 2018 rünnati ka Memoriali Dagestani kontori juhti; arvestades, et Memoriali Tšetšeenia haru eelmise direktori Natalja Estemirova tapjaid ei ole endiselt vastutusele võetud, ehkki naine tapeti juba 2009. aastal; |
G. |
arvestades, et Memorial on Tšetšeenias üks viimastest inimõigustega tegelevatest organisatsioonidest, kes dokumenteerib ja avalikustab inimõiguste rikkumisi, abistab rikkumiste ohvreid ning aitab neid õiguslikes küsimustes, ning nende rünnakutega makstakse organisatsioonile tõenäoliselt kätte inimõiguste rikkumiste paljastamise ja õigluse jaluleseadmise püüete eest; arvestades, et Memorial on Euroopa Parlamendi välja antava Sahharovi mõttevabaduse auhinna 2009. aasta laureaat ning 2018. aastal anti Ojub Titijevile ka Prantsusmaa ja Saksamaa ühiselt väljaantav inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte kaitsjate auhind (detsembris), Václav Haveli nimeline inimõiguste auhind (oktoobris) ja Moskva Helsingi grupi inimõiguste auhind (mais); |
H. |
arvestades, et Tšetšeenia ametnikud on inimõiguste kaitsjaid korduvalt ähvardanud ja nende tööd hukka mõistnud, samas ei tauni nad avalikult inimõiguslaste vastu suunatud vägivaldseid ähvardusi, mis tekitab inimõiguste kaitsjate ründajate jaoks karistamatuse tunde ja üha põlistab seda; arvestades, et ohvrid hoiduvad seetõttu enamasti õigust nõudmast, kuna kardavad kohalike võimude kättemaksu; |
1. |
kordab oma üleskutset vabastada viivitamatult inimõiguste keskuse Memorial Tšetšeenia haru direktor Ojub Titijev, kes peeti 9. jaanuaril 2018. aastal uimastite ebaseaduslikus omandamises ja omamises süüdistatuna kinni ning kelle kohtuasjas peaks otsus langetatama 2019. aasta veebruari keskpaigaks; nõuab tungivalt, et Tšetšeenia ametivõimud tagaksid Ojub Titijevi inimõiguste ja juriidiliste õiguste täieliku austamise, sh õiglase kohtuliku arutamise, takistamatu juurdepääsu advokaadile ja arstiabile ning kaitse kohtuliku ahistamise ja kriminaliseerimise eest; |
2. |
mõistab karmilt hukka Tšetšeenia ametnike korduvad avalikud avaldused, milles taunitakse inimõiguste kaitsjate ja inimõigustega tegelevate organisatsioonide tööd ning osutatakse konkreetsetele inimestele, samas kui nimetatud organisatsioonide ja isikute vastu suunatud ähvardusi ja vägivallategusid ei ole avalikult hukka mõistetud ega uuritud; |
3. |
peab äärmiselt murettekitavaks sõltumatute ajakirjanike, inimõiguslaste ja nende toetajate ning tavaliste kodanike üha sagedamat vahistamist, ründamist ja hirmutamist, mis paistab toimuvat koordineeritud kampaaniatena; on seisukohal, et Ojub Titijevi juhtum on sarnane arvukate teistega, kus süüdistus on üles ehitatud fabritseeritud asitõenditele, ning märgib, et sellised juhtumid on Tšetšeeni Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni puudulikule kohtusüsteemile iseloomulikud; tuletab meelde, et sarnane süüdistus uimastite omamise eest on esitatud ka uudistesaidi Kavkazskii Uzel ajakirjanikule Žalaudi Gerijevile ja inimõiguste aktivistile Ruslan Kutajevile, ning nõuab ka nende vabastamist; |
4. |
nõuab tungivalt, et nii Tšetšeeni Vabariigi kui ka Venemaa Föderatsiooni ametivõimud lõpetaksid oma kodanike ahistamise ja tagakiusamise ning teeksid lõpu inimõiguslaste, nende pereliikmete, töökaaslaste, toetajate ja organisatsioonide vastu suunatud vägivallaaktide toimepanijate karistamatusele; |
5. |
soovib, et Venemaa Föderatsioon kaitseks kõiki oma kodanikke, austaks täielikult nende inimõigusi, järgiks omaenda põhiseadust ja õigustikku ning austaks oma rahvusvahelist kohustust järgida õigusriigi põhimõtteid ja austada kõikide oma kodanike põhivabadusi ja inimõigusi, sh nende puhul, kes pühendavad oma aja, vahendid ja töö kaaskodanike õiguste kaitsmisele; |
6. |
kutsub Venemaa ametivõime üles tunnistama kehtetuks 2015. aasta seaduse mittesoovitavate organisatsioonide kohta ning 2012. aasta seaduse välisagentide kohta, samuti nendega seotud õigusaktid, mida on pidevalt kasutatud inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ahistamiseks ja ründamiseks; peab murettekitavaks, et mõned Venemaa vabaühendused on pidanud tegevuse lõpetama, et vältida välisagendiks tembeldamist ja õiguslikku tagakiusamist; |
7. |
nõuab, et Tšetšeenias lõpetataks viivitamatult inimõiguste kaitsjate ahistamine ja valesüüdistuste alusel vahistamine, aga ka nende töökaaslaste ja perekonnaliikmete ründamine ja nende toetajate hirmutamine, mille eesmärk paistab olevat nende organisatsioonide seaduspärase ja kasuliku töö takistamine ja pikemas perspektiivis ka lõpetamine; |
8. |
kordab komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikidele esitatud üleskutset jätkata Tšetšeenia inimõiguste olukorra ja Ojub Titijevi kohtuprotsessi hoolikat jälgimist, nõuda eespool kirjeldatud inimõiguste rikkumiste viivitamatut lõpetamist, tõstatada Venemaa esindajatega peetavatel asjaomastel kohtumistel kõikide poliitilistel põhjustel kohtu alla antud inimeste küsimus ning pakkuda jätkuvalt kiiret ja tõhusat abi tagakiusamise ohvritele ja nende pereliikmetele, muu hulgas varjupaigataotluste menetlemisel; |
9. |
kutsub komisjoni üles tegema Venemaa välisagente käsitlevale seadusele vaatamata koostööd Venemaa Föderatsioonis tegutsevate rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonidega, Venemaa inimõigusorganisatsioonidega ja kodanikuühiskonnaga ning Memoriali ja teisi sarnaseid organisatsioone jätkuvalt toetama; |
10. |
kutsub rahvusvahelise mainega sportlasi ja artiste üles hoiduma osalemast Tšetšeenias toimuvatel või Tšetšeeni Vabariigi juhtkonna toetatavatel üritustel; kordab, et toetab Euroopa Liidus Magnitski akti kehtestamist, millega nähtaks ette karistused inimõiguste raskete rikkumiste toimepanijatele, ning kutsub nõukogu üles selles valdkonnas viivitamatult tööd jätkama; toonitab sellega seoses, et Venemaa Föderatsiooni kuuluvas Tšetšeeni Vabariigis inimõiguste rikkumisi toime pannud inimestele ei tohiks anda ELi viisasid ning neil ei tohiks lubada hoida või omada vara ELi liikmesriikides; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Tšetšeenia ametivõimudele. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/128 |
P8_TA(2019)0116
Zimbabwe
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon Zimbabwe kohta (2019/2563(RSP))
(2020/C 449/16)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Zimbabwe kohta, |
— |
võttes arvesse ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuannet Zimbabwes 2018. aastal toimunud ühtlustatud valimiste kohta ning ELi valimisvaatlusmissiooni peavaatleja poolt 10. oktoobril president Mnangagwale saadetud kirja, milles käsitletakse lõpparuande põhijäreldusi, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 17. jaanuari 2019. aasta avaldust olukorra kohta Zimbabwes, |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 24. juuli 2018. aasta ja 18. jaanuari 2019. aasta avaldusi Zimbabwe kohta, |
— |
võttes arvesse ELi ja Aafrika Liidu välisministrite 21. ja 22. jaanuari 2019. aasta kohtumise järel avaldatud ühiskommünikeed, |
— |
võttes arvesse Zimbabwe inimõiguste komisjoni seirearuannet pärast 14. jaanuarist kuni 16. jaanuarini 2019 toimunud streiki Stay Away ja sellele järgnenud rahutusi, |
— |
võttes arvesse Zimbabwe uurimiskomisjoni aruannet 1. augusti valimistejärgse vägivalla kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 2. augusti 2018. aasta avaldust valimiste kohta Zimbabwes, |
— |
võttes arvesse Zimbabwe ühtlustatud valimistele saadetud rahvusvaheliste valimisvaatlusmissioonide 2. augusti 2018. aasta ühisavaldust, milles mõistetakse hukka politsei ja sõjaväe ülemäärase jõu kasutamine meeleavalduste mahasurumiseks, |
— |
võttes arvesse ELi delegatsiooni, Harares asuvate ELi liikmesriikide missioonide juhtide ning Austraalia, Kanada ja Ameerika Ühendriikide missioonide juhtide 9. augusti 2018. aasta kohapealset ühisavaldust opositsiooni mahasurumise kohta Zimbabwes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta järeldusi käimasoleva poliitilise üleminekuprotsessi kohta Zimbabwes, |
— |
võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/288, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (1), |
— |
võttes arvesse 1981. aasta juunis vastu võetud inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Zimbabwe on ratifitseerinud, |
— |
võttes arvesse Zimbabwe põhiseadust, |
— |
võttes arvesse Cotonou lepingut, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et Zimbabwe rahvas kannatas palju aastaid president Mugabe juhitud autoritaarse režiimi all, mis püsis võimul korruptsiooni, vägivalla, eeskirju eiravate valimiste ja jõhkra julgeolekuaparaadi abil; |
B. |
arvestades, et 30. juulil 2018 toimusid Zimbabwes esimesed presidendi- ja parlamendivalimised pärast Robert Mugabe tagasiastumist novembris 2017; arvestades, et valimised andsid riigile võimaluse teha lõpp vaidlusi tekitavate valimistega minevikule, mida iseloomustas poliitiliste ja inimõiguste kuritarvitamine ning riigi toetusel toimuv vägivald; |
C. |
arvestades, et 3. augustil 2018 kuulutas Zimbabwe valimiskomisjon Emmerson Mnangagwa 50,8 % häältega valimiste võitjaks 44,3 % häältest saanud opositsioonikandidaadi Nelson Chamisa ees; arvestades, et opositsioon vaidlustas tulemused kohe, väites, et valimisi võltsiti; arvestades, et konstitutsioonikohus lükkas need väited tõendite puudumise tõttu tagasi ja president Mnangagwa kinnitati 26. augustil ametlikult uuesti ametisse; |
D. |
arvestades, et ELi valimisvaatlusmissiooni lõpparuandes märgitakse, et Zimbabwe valimiskomisjoni esitatud arvud sisaldasid palju anomaaliaid ja ebatäpsusi ning tekitasid piisavalt küsimusi, et esitatud arvude täpsus ja usaldusväärsus kahtluse alla seada; |
E. |
arvestades, et päev pärast valimisi tõi tulemuste teatavaks tegemisega viivitamine juba kaasa valimistejärgse vägivalla puhkemise, kus opositsiooni korraldatud meeleavalduste käigus sai kuus inimest surma ja paljud vigastada; arvestades, et rahvusvahelised vaatlejad, sealhulgas EL, mõistsid hukka vägivalla ja ülemäärase jõu kasutamise sõjaväe ja sisejulgeolekujõudude poolt; |
F. |
arvestades, et Zimbabwe inimõiguste komisjon tegi 10. augustil 2018. aastal avalduse 2018. aasta ühtlustatud valimiste ja valimisjärgse keskkonna kohta, milles kinnitatakse, et meeleavaldajaid ründasid sõjalised jõud, väljendatakse sügavat muret politsei jõhkruse ja vägivaldse käitumise pärast ning väidetakse, et meeleavaldajate põhiõigusi on rikutud; arvestades, et komisjon on kutsunud valitsust üles algatama riiklikku dialoogi; |
G. |
arvestades, et president Emmerson Mnangagwa lubas 26. augustil 2018. aastal Harares ametivande andmisel paremat ja ühist tulevikku kõigile Zimbabwe elanikele, olenemata erakondlikust kuuluvusest, ning valitsust, kes pühendub vankumatult põhiseaduslikkuse järgimisele, õigusriigi põhimõtte juurutamisele, võimude lahususe põhimõttele, kohtusüsteemi sõltumatusele ja poliitikale, mis tõmbaks ligi nii kodumaist kui ka väliskapitali; |
H. |
arvestades, et septembris 2018 moodustas president Mnangagwa uurimiskomisjoni, kes jõudis detsembris 2018 järeldusele, et ulatuslikku varalist kahju ja palju kannatanuid põhjustanud meeleavaldused algatasid ja korraldasid nii julgeolekujõud kui ka erakonna MDC Alliance liikmed ning et sõjaväe kasutamine oli õigustatud ja kooskõlas põhiseadusega; arvestades, et opositsioon lükkas aruande tagasi; arvestades, et komisjon nõudis uurimise läbiviimist julgeolekujõududes ja kuritegusid toime pannud isikute vastutusele võtmist, samuti soovitati ohvritele hüvitise määramist; |
I. |
arvestades, et poliitilised pinged on pärast valimisi järsult kasvanud ja vägivallateated jätkuvad, ohustades tõsiselt riigis algatatud demokraatlikku suunda; |
J. |
arvestades, et majanduse kokkuvarisemine, sotsiaalteenuste kättesaamatus ja kõige olulisemate põhikaupade kallinemine õhutavad inimestes viha; arvestades, et ajavahemikul 14.–18. jaanuar 2019 haaras Zimbabwet protesti- ja meeleavalduste laine Zimbabwe Ametiühingute Kongressi algatusel toimunud nn üleriigilise streigi käigus, mis toimus kütusehindade 150 %-lise tõusu tõttu; arvestades, et meeleavaldustega reageeriti ka kasvavale vaesusele, majanduse halvale olukorrale ja halvenevale elatustasemele; |
K. |
arvestades, et seoses selle protestiliikumisega mõistis valitsus 14. jaanuaril 2019. aastal hukka „põhiseadusliku korra kahjustamise tahtliku plaani“ ja kinnitas, et ta „reageerib asjakohaselt nendele, kes tegelevad salaja rahu saboteerimisega“; |
L. |
arvestades, et märulipolitsei reageeris ülemäärase vägivalla ja inimõiguste rikkumistega, sealhulgas lahinglaskemoona kasutamine, meelevaldsed vahistamised, inimröövid, repressioonide ohvreid ravivatesse meditsiiniasutustesse tungimine, vahistatute suhtes kiirmenetluse ja kollektiivse kohtuprotsessi kohaldamine, vahistatute piinamine, vägistamisjuhtumid ning era- ja avaliku omandi hävitamine; |
M. |
arvestades, et valitsuse poolt ametisse nimetatud inimõiguste komisjon avalikustas aruande, millest ilmnes, et sõdurid ja politsei on kasutanud süstemaatilist piinamist; |
N. |
arvestades, et tapetud on üle 17 inimese ja sajad on saanud vigastada; arvestades, et vahistatud on umbes tuhat inimest, kelle hulka kuulub 9–16aastasi lapsi, ja umbes kahte kolmandikku vahistatutest keelduti kautsjoni vastu vabastamast; arvestades, et paljusid neist peetakse endiselt ebaseaduslikult kinni ning väidetavalt on neid vahi all pekstud ja rünnatud; |
O. |
arvestades, et tõendid näitavad, et mõrvade, vägistamiste ja relvastatud röövimiste eest vastutab suures osas sõjavägi; arvestades, et sajad aktivistid ja opositsiooniametnikud varjavad end; |
P. |
arvestades, et inimõiguste vaatlejad ning kohalikud ja rahvusvahelised osalejad, sealhulgas EL, on valitsuse reaktsiooni meeleavaldustele laialdaselt hukka mõistnud, nimetades seda ebaproportsionaalseks ja ülemääraseks; |
Q. |
arvestades, et telekommunikatsiooni katkestamine on muutunud vahendiks, mida režiim kasutab sotsiaalvõrgustike abil organiseeritavate meeleavalduste koordineerimise tõkestamiseks; arvestades, et mobiil- ja tavatelefonisidet ning internetti ja sotsiaalmeediakanaleid blokeeriti korduvalt, et takistada juurdepääsu teabele ja kommunikatsioonile ning varjata ulatuslikke inimõiguste rikkumisi, mida riik valmistus toime panema; arvestades, et Zimbabwe ülemkohus teatas, et sidevahendite pealtkuulamist käsitleva seaduse kasutamine veebipõhise andmevahetuse peatamiseks oli ebaseaduslik; |
R. |
arvestades, et ametivõimud korraldasid massilise meeleavaldajate ukselt-uksele ülesotsimise, haarates kodudest kaasa rahumeelsed meeleavaldajad, inimõiguste kaitsjad, poliitilised aktivistid, väljapaistvad kodanikuühiskonna liidrid ja nende sugulased; |
S. |
arvestades, et naaberriigid, näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik, on kujunenud poliitilise rõhumise ja majanduslike raskuste eest põgenevate Zimbabwe elanike tõmbekeskusteks; |
T. |
arvestades, et politsei on pidevalt kuritarvitanud kehtivaid seadusi, näiteks avaliku korra ja julgeoleku seadust, et õigustada opositsiooniliikmete ja inimõiguslaste tegevuse piiramist ning ära keelata seaduspäraseid ja rahumeelseid meeleavaldusi; |
U. |
arvestades, et Zimbabwe edusammud inimõiguste ja demokraatia valdkonnas on maailma kehvimate seas; arvestades, et Zimbabwe rahvas ja inimõiguste kaitsjad kannatavad jätkuvalt rünnakute, vihkamist õhutavate avalduste, laimukampaaniate, hirmutamise ja ahistamise all ning korrapäraselt tuleb teateid piinamiste kohta; |
V. |
arvestades, et president nõudis üleriigilist dialoogi, mis algas 6. veebruaril, ja kutsus kõiki erakondi osalema, kuid peamine opositsioonierakond Movement for Democratic Change (MDC) keeldus osalemast; |
W. |
arvestades, et Zimbabwe on kirjutanud alla Cotonou lepingule, mille artiklis 96 on sätestatud, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on AKV riikide ja ELi koostöö oluline osa; |
1. |
rõhutab oma üksmeelset soovi, et Zimbabwest saaks rahumeelne, demokraatlik ja jõukas riik, kus kõiki kodanikke koheldakse hästi ja seaduse alusel võrdselt ning kus riigiorganid tegutsevad kodanike nimel, mitte nende vastu; |
2. |
mõistab teravalt hukka Zimbabwe hiljutiste meeleavalduste ajal aset leidnud vägivalla; on kindlalt veendunud, et rahumeelsed meeleavaldused kuuluvad demokraatia juurde ning nendele reageerimisel ülemäärase jõu kasutamist tuleb igal juhul vältida; |
3. |
nõuab tungivalt, et president Mnangagwa peaks kinni oma ametisseastumise lubadustest tegutseda kiiresti, et olukorra üle kontroll võtta ja jõuda Zimbabwes taas leppimiseni ning tagada demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamine; |
4. |
nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud teeksid viivitamata lõpu julgeolekujõudude poolsetele kuritarvitustele ning uuriksid kiiresti ja erapooletult kõiki väiteid, mis puudutavad ülemäärase jõu kasutamist politsei ja riigiametnike poolt, et teha kindlaks individuaalne vastutus, eesmärgiga tagada vastutuse võtmine; tuletab meelde, et riigi põhiseadusega on ette nähtud sõltumatu organi loomine, mille ülesanne on uurida politsei ja sõjaväe väärkäitumise kohta esitatud kaebusi, kuid valitsus ei ole seda veel loonud; |
5. |
nõuab tungivalt, et Zimbabwe valitsus kutsuks viivitamata tagasi kõik üle kogu riigi lähetatud sõjaväelased ja relvastatud noorterühmitused, kes elanikke terroriseerivad, rikkudes sellega selgelt Zimbabwe põhiseadust; |
6. |
on veendunud, et kogunemis-, ühinemis- ja väljendusvabadus on igas demokraatlikus ühiskonnas hädavajalikud; rõhutab, et arvamuse väljendamine mittevägivaldsel viisil on kõigi Zimbabwe kodanike põhiseaduslik õigus, ning tuletab ametivõimudele meelde nende kohustust kaitsta kõigi kodanike õigust avaldada meelt oma halveneva sotsiaalse ja majandusliku olukorra vastu; palub valitsusel lõpetada Zimbabwe Ametiühingute Kongressi juhtide ja liikmete konkreetne sihtmärgiks võtmine; |
7. |
rõhutab, et opositsioonil on demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll; |
8. |
nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud vabastaksid viivitamata ja tingimusteta kõik poliitvangid; |
9. |
kutsub Zimbabwe valitsust üles viivitamata lõpetama kodanikuühiskonna aktivistide ahistamise ja kriminaliseerimise ning tunnustama inimõiguste kaitsjate õiguspärast rolli; |
10. |
palub Zimbabwe valitsusel järgida inimõiguste kaitsjaid käsitleva ÜRO deklaratsiooni sätteid ja inimõigusi käsitlevaid rahvusvahelisi õigusakte, mille Zimbabwe on ratifitseeritud; |
11. |
väljendab sügavat muret teadete pärast, et nõuetekohase menetluse põhimõtet rikutakse kiirmenetluste ja kollektiivsete kohtuprotsesside korraldamisega; rõhutab, et kohtusüsteem peab järgima õigusriigi põhimõtet ja tagama, et alati austatakse kohtusüsteemi sõltumatust ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele; mõistab hukka kõik vahistamised, mis pannakse toime ilma süüdistust esitamata; |
12. |
palub Zimbabwe ametivõimudel kiiresti, põhjalikult, erapooletult ja sõltumatult uurida väiteid inimõiguste rikkumiste ja kuritarvituste, sealhulgas julgeolekujõudude poolt toime pandud vägistamiste ja seksuaalvägivalla juhtumite kohta, ning võtta süüdlased vastutusele; nõuab, et seksuaalvägivalla ohvritele tagataks üldine juurdepääs tervishoiuteenustele, ilma et nad peaksid kartma kättemaksu; |
13. |
mõistab hukka internetiühenduse katkestamise, mis võimaldas ametivõimudel varjata sõjaväe ja sisejulgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste rikkumisi ning takistada repressioonide ajal ja vahetult pärast valimisi aset leidnud kuritarvituste sõltumatut kajastamist ja dokumenteerimist; rõhutab, et juurdepääs teabele on õigus, mida ametivõimud peavad järgima kooskõlas oma põhiseaduslike ja rahvusvaheliste kohustustega; |
14. |
mõistab hukka avaliku korra ja julgeoleku seaduse kuritahtliku kasutamise ja piirava olemuse ning nõuab tungivalt, et Zimbabwe ametivõimud ühtlustaksid õigusaktid inimõiguste kaitse ja edendamise rahvusvaheliste standarditega; |
15. |
väljendab erilist muret Zimbabwe majandusliku ja sotsiaalse olukorra pärast; tuletab meelde, et riigi peamised probleemid on vaesus, töötus ning krooniline alatoitlus ja nälg; on seisukohal, et neid probleeme saab lahendada üksnes edasipüüdliku tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja põllumajanduspoliitika rakendamisega; |
16. |
kutsub kõiki poliitilisi jõude üles käituma vastutustundlikult ja mõõdukalt ning eelkõige hoiduma vägivalla õhutamisest; |
17. |
tuletab Zimbabwe valitsusele meelde, et Cotonou lepingu raames antava Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide toetuse ning kaubandus-, arengu- ja majandusabi tingimuseks on see, et riigis järgitakse õigusriigi põhimõtet ning rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid, mille osaline Zimbabwe on; |
18. |
tuletab meelde, et pikaajaline toetus sõltub ulatuslikest reformidest, mitte lihtsalt lubadustest; nõuab, et Euroopa suhted Zimbabwega põhineksid väärtustel ja kindlal seisukohal Zimbabwe ametivõimude küsimuses; |
19. |
nõuab tungivalt, et valitsus viiks viivitamata ellu soovitused, mille tegi uurimiskomisjon valimistejärgse vägivalla kohta, eelkõige seoses poliitilise sallivuse ja vastutustundliku juhtimise edendamise ning usaldusväärse, kaasava, läbipaistva ja vastutustundliku üleriigilise dialoogi alustamisega; |
20. |
võtab teadmiseks valitsuse tahte täita reformikohustusi; rõhutab siiski, et need reformid peaksid olema nii poliitilised kui ka majanduslikud; ergutab valitsust, opositsiooni, kodanikuühiskonna esindajaid ja usujuhte osalema võrdsetel alustel üleriigilises dialoogis, mille raames austatakse ja kaitstakse inimõigusi; |
21. |
kutsub valitsust üles viima täielikult ellu ELi valimisvaatlusmissiooni soovitused, eelkõige õigusriigi põhimõtte ja kaasava poliitilise keskkonna vallas; rõhutab valimisvaatlusmissiooni poolt esile toodud kümmet esmatähtsat soovitust, mis on esitatud peavaatleja 10. oktoobri 2018. aasta kirjas president Mnangagwale ja mille eesmärk on eelkõige see, et luua kõigile poliitilistele erakondadele võrdsed tingimused, tagada selgem ja sidusam õigusraamistik; tugevdada Zimbabwe valimiskomisjoni, muutes selle tõeliselt sõltumatuks ja läbipaistvaks, millega taastatakse usaldus valimisprotsessi vastu; tagada, et Zimbabwe valimiskomisjoni sõltumatuse tugevdamine võimaldaks sellel oma eeskirju heaks kiita ilma valitsuse järelevalveta; luua kaasavam valimisprotsess; |
22. |
palub ELi delegatsioonil ja ELi liikmesriikide saatkondadel Zimbabwes jätkata riigis toimuva hoolikat jälgimist ning kasutada kõiki asjakohaseid vahendeid inimõiguste kaitsjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiühingute toetamiseks, et edendada Cotonou lepingu olulisi osasid ja toetada demokraatiat pooldavaid liikumisi; |
23. |
palub ELil tõhustada Zimbabwega Cotonou lepingu artikli 8 alusel inimõiguste üle peetavat poliitilist dialoogi; |
24. |
palub Euroopa Ülemkogul vaadata läbi Zimbabwe üksikisikute ja üksuste suhtes kehtestatud piiravad meetmed, sealhulgas praegu peatatud meetmed, pidades silmas vastutust hiljutise riigipoolse vägivalla eest; |
25. |
nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus, eelkõige Lõuna-Aafrika Arenguühendus ja Aafrika Liit toetaksid aktiivsemalt Zimbabwet, et leida praegusele kriisile püsiv demokraatlik lahendus; |
26. |
nõuab tungivalt, et naaberriigid järgiksid rahvusvahelise õiguse sätteid ja kaitseksid neid, kes põgenevad Zimbabwes asetleidva vägivalla eest, pakkudes neile varjupaika, eelkõige lühiajaliselt; |
27. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile, Lõuna-Aafrika Arenguühenduse ja Aafrika Liidu liikmesriikide valitustele ning Rahvaste Ühenduse peasekretärile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/133 |
P8_TA(2019)0117
Naiste õiguste kaitsjad Saudi Araabias
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon naiste õiguste kaitsjate kohta Saudi Araabias (2019/2564(RSP))
(2020/C 449/17)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Saudi Araabia kohta, eriti 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas (1), 12. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Raif Badawi juhtumi kohta Saudi Araabias (2), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni Ali Mohammed al-Nimri juhtumi kohta (3), 31. mai 2018. aasta resolutsiooni naiste õiguste kaitsjate olukorra kohta Saudi Araabias (4) ja 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmise kohta Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis (5), |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 29. mai 2018. aasta avaldust hiljutiste vahistamiste kohta Saudi Araabias ja 31. juuli 2018. aasta avaldust inimõiguste kaitsjate ja aktivistide, sealhulgas naiste õiguste aktivistide meelevaldse kinnipidamise kohta Saudi Araabias, |
— |
võttes arvesse mitme ÜRO eriraportööri 12. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles nõutakse kõigi naiste õiguste kaitsjate viivitamatut vabastamist, |
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo 2017. aasta detsembri aruannet, |
— |
võttes arvesse Saudi Araabia liikmesust ÜRO Inimõiguste Nõukogus ja ÜRO naiste staatuse komisjonis ning 2019. aasta jaanuaris alanud liikmesust ÜRO naiste staatuse komisjoni täitevnõukogus, |
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni voliniku Christos Stylianidese poolt komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel peetud kõnet Euroopa Parlamendis 4. juulil 2017 toimunud arutelul, mis puudutas Saudi Araabia valimist ÜRO naiste staatuse komisjoni liikmeks, |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avakõnet ELi ja Araabia Riikide Liiga 5. ministrite kohtumisel, milles ta märkis: „ja lubage mul öelda, et Euroopa ja Araabia riikide koostöö ei ole kunagi olnud nii oluline, ja ma olen veendunud, et see ei ole kunagi olnud nii vajalik“, |
— |
võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW), |
— |
võttes arvesse ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee Saudi Araabiat puudutava korrapärase kolmanda ja neljanda ühendaruande 9. märtsi 2018. aasta lõppjäreldusi, |
— |
võttes arvesse kinnipidamisasutuste kontrollikomisjoni aruannet naisaktivistidest kinnipeetavate kohta Saudi Araabias, |
— |
võttes arvesse Saudi Araabia šuuranõukogu poolt 28. mail 2018. aastal heaks kiidetud ahistamisvastast seadust, |
— |
võttes arvesse Saudi Araabia inimõiguste olukorra üldist korrapärast läbivaatamist, mis toimus 2018. aasta novembris, |
— |
võttes arvesse, et organisatsiooni Piirideta Reporterid 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksi järgi on Saudi Araabia 180 riigi seas 169. kohal, |
— |
võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, |
— |
võttes arvesse 1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, |
— |
võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, |
— |
võttes arvesse 2015. aasta Sahharovi mõtte- ja sõnavabaduse auhinna andmist Saudi Araabia blogijale Raif Badawile, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4, |
A. |
arvestades, et Saudi Araabia ametivõimude poolt naiste õiguste eest võitlemise pärast vahistatud aktiviste peetakse jätkuvalt kinni ilma neile süüdistust esitamata; arvestades, et nende aktivistide hulka kuuluvad Loujain al-Hathloul, Aziza al-Yousef, Eman al-Nafjan, Nouf Abdulaziz, Mayaa al-Zahrani, Samar Badawi, Nassima al-Sada, Shadan al-Anezi, Abir Namankani, Amal al-Harbi ja Hatoon al-Fassi, kes kõik on naiste õiguste eest võitlejad, samuti liikumise meessoost toetajad, nende hulgas Mohammed al-Rabea; arvestades, et eelnimetatud aktivistid on tuntud tänu oma kampaaniale, mis on suunatud naiste sõidukijuhtimiskeelu ja meeste eestkoste süsteemi kaotamisele; arvestades, et nad vahistati enne naiste sõidukijuhtimise keelu oodatavat kaotamist 24. juunil 2018; arvestades, et mõned neist suunatakse teadete kohaselt kohtupidamisele kriminaalasjade erikohtusse, mis loodi algselt selleks, et pidada kohut terrorismikuritegudes kahtlustatavate kinnipeetavate üle; |
B. |
arvestades, et Qatifi piirkonnast pärit inimõiguste kaitsjat Israa al-Ghomghami peetakse endiselt meelevaldselt kinni; arvestades, et talle määratud surmanuhtlus hiljuti tühistati, kuid tema vastu on endiselt esitatud täpsustamata süüdistused; arvestades, et Israa al-Ghomghami füüsiline ja vaimne heaolu põhjustab muret; |
C. |
arvestades, et teadete kohaselt on Saudi Araabia ülekuulajad piinanud, väärkohelnud ja seksuaalselt kuritarvitanud vähemalt kolme 2018. aasta mais kinni peetud naisaktivisti; arvestades, et naisaktivistide pereliikmetele, näiteks Loujain al-Hathlouli vanematele on kehtestatud reisikeeld; |
D. |
arvestades, et Saudi Araabia meediaministeerium on lükanud ümber kinnipeetavate piinamise süüdistused kuningriigis alusetute väidetena; |
E. |
arvestades, et aktivist Loujain al-Hathlouli peetakse kinni alates 2018. aasta märtsist, pärast tema osalemist ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee istungil, kus arutati olukorda Saudi Araabias; arvestades, et ta oli 2018. aasta maist septembrini üksikvangistuses, mille jooksul teda tema vanemate teadete kohaselt piinati; |
F. |
arvestades, et Saudi Araabia inimõiguste komisjoni delegatsioon külastas Loujain al-Hathlouli pärast tema piinamist puudutavate teadete avaldamist; arvestades, et nad ei suutnud tagada tema kaitset; arvestades, et hiljem külastas teda prokurör tema tunnistuse jäädvustamise eesmärgil; |
G. |
arvestades, et Loujain al-Hathloul on esitatud 2019. aasta Nobeli rahupreemia kandidaadiks; |
H. |
arvestades, et hoolimata valitsuse hiljutistest reformidest, mille eesmärk on suurendada naiste õigusi tööhõivesektoris, kehtivad Saudi Araabias naiste suhtes endiselt ühed rangeimad piirangud maailmas; arvestades, et Saudi Araabia poliitiline ja ühiskondlik süsteem on jätkuvalt diskrimineeriv, muudab naised sisuliselt teisejärgulisteks kodanikeks, ei võimalda usu- ega veendumusvabadust, diskrimineerib tõsiselt riigi arvukat võõrtööliste kogukonda ja represseerib karmilt kõiki teisitimõtlejaid; |
I. |
arvestades, et Saudi Araabias on mitmeid diskrimineerivaid seadusi, eelkõige õigusnormid, mis puudutavad isikustaatust, naisvõõrtöötajate olukorda, perekonnaseisukoodeksit, tööseadustikku, kodakondsusseadust ja meeste eestkoste süsteemi, mis muudab naiste jaoks enamiku neile CEDAWi konventsiooni alusel kuuluvate õiguste kasutamise sõltuvaks oma meessoost eestkostja loast; |
J. |
arvestades, et meessoost eestkostja süsteemiga on Saudi Araabia naised jäetud ilma isegi kõige põhilisemast kontrollist oma elu üle; arvestades, et jätkuvalt kehtivad abielu ja lahutusega seotud diskrimineerivad seadused ning seadus kohustab naisi taotlema meessoost eestkostja luba, et omandada kõrgharidust, otsida tööd, reisida või abielluda; arvestades, et erinevalt meestest ei saa välismaalasega abielus olevad Saudi Araabia naised anda oma lastele või abikaasale enda kodakondsust; |
K. |
arvestades, et ÜRO naistevastase diskrimineerimise lõpetamise komitee sõnul ei ole Saudi Araabia üldine reserveeritus CEDAWi konventsiooni suhtes kooskõlas konventsiooni eesmärgi ja otstarbega ning on selle artikli 28 alusel lubamatu; |
L. |
arvestades, et alates kroonprints Mohammed bin Salman Al Saudi võimuletulekust 2017. aasta juunis on palju valjuhäälseid inimõiguste kaitsjaid, aktiviste ja kriitikuid meelevaldselt kinni peetud või pikaks ajaks ebaõiglaselt vangi mõistetud lihtsalt selle eest, et nad on kasutanud oma õigust sõnavabadusele; |
M. |
arvestades, et reformikava Vision 2030, mille eesmärk on tuua riigis kaasa majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, muu hulgas naiste mõjuvõimu suurendamise kaudu, peaks olema Saudi Araabia naistele andnud reaalse võimaluse kaitsta oma seaduslikku emantsipatsiooni, mis on möödapääsmatu selleks, et täiel määral kasutada oma õigusi vastavalt CEDAWi konventsioonile; arvestades siiski, et hiljutine naiste õiguste kaitsjate vahistamislaine ja väidetav piinamine on selle eesmärgiga vastuolus ja võib tähendada reformikavast eemaldumist; arvestades, et dekreedil Vision 2030 puudub nõuetekohane õigusraamistik; |
N. |
arvestades, et sõnavabadus ning ajakirjandus- ja meediavabadus nii internetis kui ka internetiväliselt on demokratiseerimise ja reformide tähtsad eeltingimused ja katalüsaatorid ning vajalikud võimu kontrollimise meetodid; |
O. |
arvestades, et Saudi Araabia on hukkamiste arvult maailmas esimeste seas; arvestades, et aastatel 2014–2017 viidi aastas keskmiselt täide vähemalt 126 hukkamist; arvestades, et ametivõimud määravad surmanuhtluse mittevägivaldsete kuritegude, näiteks uimastite salakaubaveo, riigireetmise ja abielurikkumise eest; arvestades, et sellised kuriteod nagu usust taganemine, mida rahvusvahelise inimõigustealase õiguse kohaselt ei tohiks kriminaliseerida, on samuti kaasa toonud surmanuhtluse kohaldamise; |
P. |
arvestades, et Saudi Araabia inimarengu indeks 0,853 on ÜRO inimarengu indeksi 2018. aasta pingereas 188 riigi ja territooriumi hulgas 39. kohal; arvestades, et Saudi Araabia soolise ebavõrdsuse indeks 0,234 on ÜRO soolise ebavõrdsuse indeksi 2017. aasta pingereas 189 riigi hulgas 39. kohal; arvestades, et riigi soolise arengu indeks (GDI) 0,877 on ÜRO soolise arengu indeksi pingereas maailmas 39. kohal; |
1. |
mõistab teravalt hukka sõidukijuhtimise keelu vastu võidelnud naissoost inimõiguste kaitsjate ning kõigi rahumeelsete inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, juristide ja aktivistide kinnipidamise ning on šokeeritud usaldusväärsetest teadetest selle kohta, et mitmeid neist, sealhulgas Loujain al-Hathlouli on süstemaatiliselt piinatud; |
2. |
kutsub Saudi Araabia ametivõime üles viivitamata ja tingimusteta vabastama need naiste õiguste kaitsjad ning kõik inimõiguste kaitsjad, juristid, ajakirjanikud ja muud meelsusvangid, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes sõnavabaduse õiguse kasutamise ja rahumeelse inimõigustealase töö eest, ning lubama rahvusvahelistel sõltumatutel vaatlejatel kohtuda kinnipeetavate naissoost inimõiguste kaitsjatega; |
3. |
nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ametivõimud hõlbustaksid sõltumatute arstide juurdepääsu kinnipeetavatele; rõhutab, et kõikide kinnipeetavate, sealhulgas inimõiguste kaitsjate kohtlemine kinnipidamise ajal peab vastama tingimustele, mis on sätestatud ÜRO põhimõtetes mis tahes viisil kinnipeetavate või vangistatud isikute kaitsmise kohta, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 9. detsembri 1988. aasta resolutsiooniga 43/173; |
4. |
rõhutab, et sõltumatud vaatlejad peaksid kaasama vaatlejaid ELi Saudi Araabiaga suhtlemise delegatsioonist või ELi institutsioonidest, samuti ÜRO volitatud esindajaid, nagu piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör, või rahvusvahelisi valitsusväliseid organisatsioone; |
5. |
nõuab, et Saudi ametivõimud lõpetaksid Loujain al-Hathlouli, Aziza al-Yousefi, Eman al-Nafjani, Nouf Abdulazizi, Mayaa al-Zahrani, Samar Badawi, Nassima al-Sada, Shadan al-Anezi, Abir Namankani, Amal al-Harbi, Hatoon al-Fassi, Israa al-Ghomghami, Mohammed al-Rabea ja kõigi teiste inimõiguste kaitsjate mis tahes ahistamise, sealhulgas kohtutasandil, et nad saaksid teha oma tööd põhjendamatute takistusteta ja kartmata, et neid või nende perekondi võidakse survestada; |
6. |
mõistab hukka inimõiguste kaitsjate, sealhulgas naiste õiguste kaitsjate vastased jätkuvad repressioonid ja nende piinamise Saudi Araabias, mis õõnestab riigi reformiprotsessi usaldusväärsust; mõistab hukka naiste ja tütarlaste jätkuva süstemaatilise diskrimineerimise Saudi Araabias; |
7. |
nõuab tungivalt, et Saudi Araabia tagaks avalikult kõigi kinnipeetavate aktivistide ohutuse, võimaldaks kinnipeetavatele naistele juurdepääsu advokaatidele ja pereliikmetele, esitaks tõendid nende heaolu kohta ja vabastaks need, kes vangistati üksnes seetõttu, et nad seisid rahumeelselt reformi eest; |
8. |
tunnustab ja toetab kõiki ühiskonnas võrdse ja õiglase kohtlemise poole püüdlevaid Saudi Araabia naiste õiguste kaitsjaid ning aktiviste, kes kaitsevad inimõigusi vaatamata raskustele, millega nad kokku puutuvad; |
9. |
väljendab sügavat muret soopõhise vägivalla leviku pärast Saudi Araabias, mis on jätkuvalt suuresti teatamata ja registreerimata ning mida õigustatakse selliste tagurlike põhjustega, nagu vajadus meeste eestkoste all olevaid naisi distsiplineerida; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia ametivõimud võtaksid vastu terviklikud õigusaktid, et konkreetselt määratleda ja kriminaliseerida kõik soopõhise vägivalla vormid, eelkõige naiste suguelundite moonutamine, vägistamine, sealhulgas abielusisene vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja seksuaalne ahistamine, ning kõrvaldada kõik takistused, millega naised õigusemõistmisele juurdepääsul kokku puutuvad; väljendab sügavat muret teadete pärast, et laste abielud on laialt levinud; |
10. |
taunib meeste eestkoste süsteemi, mille kohaselt endiselt eeldatakse meessoost eestkostja luba mitmes valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelised reisid, juurdepääs tervishoiuteenustele, elukoha valik, abielu, hagi esitamine kohtusse, lahkumine riiklikest väärkoheldud naiste varjupaikadest ja kinnipidamiskeskustest; rõhutab, et kõnealune süsteem peegeldab riigis valitsevat sügavalt juurdunud patriarhaalset süsteemi; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia valitsus kaotaks viivitamata meeste eestkostesüsteemi ja tühistaks muud seadused, millega diskrimineeritakse naisi ja tütarlapsi; |
11. |
märgib, et hiljuti võeti vastu seadus, mille kohaselt võib Saudi naisi teavitada tekstisõnumi teel, kui nende abielu hakatakse lahutama, et kaitsta neid abielu lõppemise eest ilma nende teadmata; rõhutab, et see seadus ei lahenda mingil viisil probleemi, et Saudi Araabia naised saavad lahutuse vaid väga piiratud juhtudel, nagu abikaasa nõusolek, või kui nende abikaasa on neid väärkohelnud; |
12. |
väljendab muret valitsuse veebiteenuste pärast, mille abil meessoost eestkostjad saavad jälgida naisi ning teha kindlaks, millal ja kuidas nad võiksid Saudi Araabia piiri ületada, ning saada reisimise ajal SMS-sõnumite kaudu peaaegu reaalajas ajakohastatud teavet; |
13. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et Saudi Araabia kuningriigis kaotati osana Vision 2030 tegevuskavast naiste sõidukijuhtimise keeld; |
14. |
kutsub Saudi Araabia ametivõime üles vaatama läbi 2015. aasta detsembri ühenduste ja sihtasutuste seaduse, et võimaldada naisaktivistidel organiseeruda ja tegutseda vabalt ja sõltumatult, ilma ametivõimude põhjendamatu sekkumiseta; nõuab lisaks tungivalt, et vaadataks läbi ka terrorismivastast võitlust käsitlev seadus, küberkuritegevust käsitlev seadus ning ajakirjanduse ja väljaannete seadus, mida kasutatakse pidevalt inimõiguste kaitsjatele süüdistuste esitamiseks, samuti tuleks läbi vaadata kõik õigussüsteemis leiduvad diskrimineerivad sätted, sh sellistes valdkondades, nagu pärimisõigus; |
15. |
kutsub Saudi Araabia ametivõime üles ratifitseerima kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, loobuma CEDAWi konventsiooni suhtes tehtud reservatsioonidest ja ratifitseerima selle konventsiooni fakultatiivprotokolli, et Saudi Araabia naised saaksid täielikult kasutada konventsioonis sätestatud õigusi, samuti kaotama laste abielud, sundabielud ja naiste kohustuslikud riietumisnõuded; nõuab tungivalt, et Saudi Araabia pikendaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu erimenetluste esindajate alalist kutset selle riigi külastamiseks; |
16. |
rõhutab, et sõnavabaduse ning rahumeelse ühinemise ja kogunemise vabaduse õiguse kasutamine on kaitstud rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega; palub Saudi Araabia ametivõimudel võimaldada sõltumatut ajakirjandust ja meediat ning tagada kõikidele Saudi Araabia elanikele sõnavabadus nii internetis kui ka mujal, ning samuti ühinemisvabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus; kutsub Saudi Araabia ametivõime üles kõrvaldama inimõiguste kaitsjatelt piirangud, mis ei lase neil sotsiaalmeedias ja rahvusvahelises meedias sõna võtta; |
17. |
kutsub Saudi Araabia ametivõime üles kehtestama viivitamatult moratooriumi surmanuhtluse kasutamisele, mis oleks esimene samm selle kaotamise suunas; nõuab kõikide surmanuhtluse määramise otsuste läbivaatamist selle tagamiseks, et otsustele eelnenud kohtuprotsessidel on järgitud rahvusvahelisi standardeid; |
18. |
soovitab enne praeguste volituste lõppemist saata Saudi Araabiasse inimõiguste allkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ajutise delegatsiooni, et külastada vangistatud naisi ja pidada vajalikud kohtumised Saudi Araabia ametivõimudega; |
19. |
võtab teadmiseks ELi ja Saudi Araabia dialoogi ning julgustab seda jätkama; |
20. |
peab kahetsusväärseks Euroopa välisteenistuse ja ELi liikmesriikide tulemusetuid avaldusi alates 2018. aasta maist kinni peetavate naissoost inimõiguste kaitsjate juhtumitega seoses; |
21. |
kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tõstatama oma dialoogis Saudi Araabia ametivõimudega Loujain al-Hathlouli, Eman al-Nafjani, Aziza al-Yousefi, Samar Badawi, Nassima al-Sada ja kõigi teiste naissoost inimõiguste kaitsjate juhtumite küsimuse ning nõudma nende vabastamist; rõhutab, et kuni nende vabastamiseni peaksid ELi diplomaadid kutsuma Saudi Araabia ametivõime üles tagama nende ohutuse ja täies mahus uurima teateid piinamise kohta; |
22. |
nõuab, et komisjon ja parlament uuriksid, miks ELi läbipaistvusregistris ei ole Saudi Araabia kohta kandeid; |
23. |
kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles lisama Saudi Araabia ametivõimudega peetava dialoogi teemade hulka Israa al-Ghomghami, tema abikaasa Mousa al-Hashimi ja nende nelja kaaskostja Ahmed al-Matroodi, Ali Ouwaisheri, Khalid al-Ghanimi ja Mujtaba al-Muzaini juhtumid, ning nõudma nende vabastamist; nõuab lisaks, et tõstatataks Sheikh Salman Al-Awnda juhtumi küsimus ja nõutaks tema vabastamist; |
24. |
palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal, Euroopa välisteenistusel ja liikmesriikidel võtta ühtne seisukoht selle tagamiseks, et Euroopa diplomaatilised teenistused Saudi Araabias kasutaksid seoses alates 2018. aasta maist kinni peetavate Saudi Araabia naiste õiguste kaitsjatega süstemaatiliselt ELi suunistes inimõiguste kaitsjate kohta ette nähtud mehhanisme, sealhulgas avalikke avaldusi, diplomaatilisi demarše, kohtuprotsesside seiret ja vanglavisiite; |
25. |
nõuab, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu järgmise istungjärgu päevakorda esitataks Euroopa Parlamendi resolutsioon inimõiguste kaitsjate olukorra kohta Saudi Araabias; nõuab, et EL tõstataks järgmisel Inimõiguste Nõukogu istungjärgul ja ÜRO naiste staatuse komisjonis küsimuse selliste riikide liikmesuse kohta, kelle inimõiguste alane olukord on kaheldav, sealhulgas naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; nõuab, et EL teeks ÜRO Inimõiguste Nõukogus ettepaneku nimetada ametisse Saudi Araabia inimõiguste olukorraga tegelev eriraportöör; |
26. |
nõuab taas Saudi Araabia ametivõimudelt Raif Badawi suhtes kohaldatava ihunuhtluse lõpetamist ning tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; nõuab, et kõik ELi kõrgemad esindajad, eelkõige komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja kõik volinikud tõstataksid oma Saudi Araabia kolleegidega suheldes süstemaatiliselt Raif Badawi juhtumi küsimuse, ning oma külastustel Saudi Araabiasse nõuaksid temaga kohtumist; kohustub suurendama jõupingutusi, et toetada tema vabastamist; palub Euroopa Parlamendi presidendil reisida Riyādi, et tõstatada otseses dialoogis ametivõimudega küsimus Sahharovi auhinna laureaatide juhtumi kohta; |
27. |
kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles tagama inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suuniste täieliku rakendamise ning laiendama inimõiguste kaitsjate, eelkõige naissoost inimõiguste kaitsjate kaitset ja toetamist; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal anda aru ELi liikmesriikide ja Saudi režiimi vahelise sõjalise ja julgeolekualase koostöö praeguse olukorra kohta; |
28. |
kutsub nõukogu uuesti üles jõudma ühisele seisukohale, et kehtestada kogu ELi hõlmav relvaembargo Saudi Araabia suhtes ja järgida ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP (6); nõuab embargo kehtestamist seiresüsteemide ja muude kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi suhtes, mida Saudi Araabias võidakse kasutada selle riigi kodanike, sealhulgas naissoost inimõiguste kaitsjate represseerimise eesmärgil; on mures selle pärast, et Saudi Araabia ametivõimud kasutavad neid relvi ja küberjälgimistehnoloogiat; tuletab liikmesriikidele meelde, et nende jätkuvad relvatehingud Saudi Araabiaga on vastuolus ELi ühise seisukohaga relvaekspordi küsimuses; nõuab, et vastuseks inimõiguste rikkumistele, sealhulgas varade külmutamisele ja viisakeeludele teeks Euroopa välisteenistus ettepaneku Saudi Araabia suhtes piiratud meetmete vastuvõtmiseks ja nõukogu võtaks need meetmed vastu; |
29. |
nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid jätkaksid dialoogi Saudi Araabiaga inimõiguste, põhivabaduste ja riigi murettekitava rolli üle kõnealuses piirkonnas; väljendab oma valmisolekut pidada konstruktiivset ja avatud dialoogi Saudi Araabia ametivõimudega, sealhulgas parlamendiliikmetega nende rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste rakendamise üle; nõuab eksperditeadmiste vahetamist justiits- ja õigusküsimustes, et tugevdada üksikisiku õiguste kaitset Saudi Araabias; |
30. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, ÜRO naiste staatuse komisjonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Tema Majesteedile Saudi Araabia kuningale Salman bin Abdulaziz Al Saudile ja kroonprintsile Mohammad bin Salman Al Saudile, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele ning Saudi Araabia Kuningriigi Üleriigilise Dialoogi Keskuse peasekretärile. |
(1) ELT C 378, 9.11.2017, lk 64.
(2) ELT C 310, 25.8.2016, lk 29.
(3) ELT C 349, 17.10.2017, lk 34.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0232.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0434.
(6) Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/139 |
P8_TA(2019)0127
Õigus rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalne kasutamine
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon õiguse kohta rahumeelselt meelt avaldada ja jõu proportsionaalse kasutamise kohta (2019/2569(RSP))
(2020/C 449/18)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu aluslepinguid, eriti Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 4, 6 ja 7, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), |
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu sellega seotud kohtupraktikat, |
— |
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et EL rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus; |
B. |
arvestades, et õigusriigi põhimõte on demokraatia nurgakivi ja üks ELi aluspõhimõtetest ning liidu toimimise aluseks on eeldus, et kõik liikmesriigid järgivad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ja põhiõigusi, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis; |
C. |
arvestades, et EL on pühendunud sõna- ja teabevabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabaduse järgimisele; |
D. |
arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 11 ja põhiõiguste harta artiklis 12 on sätestatud, et „igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ja ühinguid moodustada, sealhulgas õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda“; |
E. |
arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 11 on sätestatud, et „nende õiguste kasutamist võib piirata üksnes seaduses ette nähtud alustel, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks“; |
F. |
arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 11 on lisaks sätestatud, et kogunemisvabadus ei takista „õiguspäraste piirangute seadmist isikutele, kes on relvajõududes, politseis või riigiteenistuses“; |
G. |
arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 12 on öeldud, et „liidu tasandi poliitilised erakonnad toetavad liidu kodanike poliitilise tahte väljendamist“; |
H. |
arvestades, et ühinemisvabadust tuleb kaitsta; arvestades, et elujõuline kodanikuühiskond ja pluralistlik meedia on avatud ja pluralistliku ühiskonna edendamise, üldsuse demokraatlikus protsessis osalemise ja valitsuste vastutuse tugevdamise seisukohast äärmiselt olulised; |
I. |
arvestades, et kogunemisvabadus on lahutamatult seotud ka sõnavabadusega, mis on tagatud põhiõiguste harta artikliga 11 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele ning see õigus kätkeb „vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest“; |
J. |
arvestades, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 on lisaks öeldud, et „kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks“; |
K. |
arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 52 on sätestatud, et „hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust“; |
L. |
arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 2 austab EL kõikide liikmesriikide „põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist“; arvestades, et eelkõige jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse riigi julgeolek; |
M. |
arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb põhiõiguste ja kodanikuvabaduste mis tahes piirangute puhul järgida seaduslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid; |
N. |
arvestades, et mitme liikmesriigi õiguskaitseasutusi on kritiseeritud meeleavaldamisõiguse õõnestamise ja liigse jõu kasutamise pärast; |
1. |
kutsub liikmesriike üles austama rahumeelse kogunemise vabadust, ühinemisvabadust ja sõnavabadust; |
2. |
rõhutab, et avalik arutelu on demokraatliku ühiskonna toimimise alustala; |
3. |
mõistab hukka asjaolu, et mitmes liikmesriigis on võetud viimastel aastatel vastu kogunemisvabadust piiravad seadused; |
4. |
mõistab hukka riigivõimu vägivaldse ja ebaproportsionaalse sekkumise protestidesse ja rahumeelsetesse meeleavaldustesse; julgustab asjaomaseid ametiasutusi tagama, et ebaproportsionaalse jõu kasutamise arvatavaid või väidetavaid juhtusid uuritakse läbipaistvalt, erapooletult, sõltumatult ja tulemuslikult; tuletab meelde, et õiguskaitseasutused peavad alati vastutama oma ülesannete täitmise ning asjaomaste õigus- ja tegevusraamistike järgimise eest; |
5. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et õiguskaitseasutused kasutavad jõudu alati seaduslikult, proportsionaalselt, vajaduse korral ja viimase abinõuna ning et inimelusid ja inimeste füüsilist puutumatust säästetakse; märgib, et valimatu jõu kasutamine rahvahulga vastu on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega; |
6. |
rõhutab ajakirjanike ja fotoajakirjanike olulist rolli ebaproportsionaalse vägivalla juhtumitest teatamisel, ning mõistab hukka kõik juhtumid, kus neid on sihilikult rünnatud; |
7. |
on veendunud, et vägivalla kasutamine rahumeelsete meeleavaldajate vastu ei aita kaasa aruteludele ega lahenda poliitilisi probleeme; |
8. |
tunnistab, et politseinikud, kellest paljud on samuti viga saanud, tegutsevad rasketes tingimustes, milles on süüdi mõnede meeleavaldajate vaenulik suhtumine, aga ka liiga suur töökoormus; mõistab hukka igasuguse isiku- ja varavastase vägivalla, mida panevad toime vägivaldsed ja sõjakad meeleavaldajad, kes tulevad meeleavaldustele vägivallatsemise kavatsusega ja kahjustavad seeläbi rahumeelsete meeleavalduste õiguspärasust; |
9. |
ergutab liikmesriikide õiguskaitseametnikke osalema aktiivselt Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) pakutavas koolituses, milles käsitletakse avalikku korda ja suurüritustega seotud politseitöö korraldamist; ergutab liikmesriike vahetama sellealaseid parimaid tavasid; |
10. |
rõhutab vajadust kindlustada avalikel meeleavaldustel julgeolekut tagavate õiguskaitseametnike, politseinike ja sõdurite turvalisus; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/142 |
P8_TA(2019)0128
Intersooliste inimeste õigused
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon intersooliste inimeste õiguste kohta (2018/2878(RSP))
(2020/C 449/19)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8 ja 10, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eelkõige selle artiklit 21, |
— |
võttes arvesse Euroopa sotsiaalhartat ja eelkõige selle artiklit 11, |
— |
võttes arvesse 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni 2011. aastal avaldatud aruannet „Trans-ja intersoolised inimesed“, |
— |
võttes arvesse komisjoni rahastatud katseprojekti „Health4LGBTI“ lõpparuandeid, milles käsitletakse LGBTI-inimeste tervisealast ebavõrdsust, |
— |
võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta (2), |
— |
võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2015. aastal (3), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta mais avaldatud aruannet intersooliste inimeste põhiõiguste olukorra kohta (4), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2017. aasta novembris avaldatud veebiväljaannet lapse õigustega seotud miinimumnõuete kohta ELis (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2018. aasta aruannet põhiõiguste kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, |
— |
võttes arvesse piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2017. aastal vastu võetud resolutsiooni 2191 intersooliste inimeste inimõiguste edendamise ja nende diskrimineerimise kaotamise kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2015. aasta aruannet inimõiguste ja intersooliste inimeste kohta, |
— |
võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, |
— |
võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni, |
— |
võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, |
— |
võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, |
— |
võttes arvesse ÜRO eriraportööri 2013. aasta aruannet piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta, |
— |
võttes arvesse 2006. aasta novembris vastu võetud Yogyakarta põhimõtteid (põhimõtted ja riiklikud kohustused inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse kohaldamise kohta seoses seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, sooväljenduse ja sootunnustega) ning 10. novembril 2017. aastal vastu võetud kümmet täiendavat põhimõtet („pluss 10“), |
— |
võttes arvesse nõukogule ja komisjonile intersooliste inimeste õiguste kohta esitatud küsimusi (O-000132/2018 – B8-0007/2019 ja O-000133/2018 – B8-0008/2019), |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et intersoolised inimesed sünnivad füüsiliste sootunnustega, mis ei sobi naise või mehe keha kohta kehtivate meditsiiniliste või sotsiaalsete normidega, ning et need sootunnuste erinevused võivad esineda esmaste sootunnustena (näiteks sisemised ja välised suguelundid, kromosoomi- ja hormonaalstruktuur) ja/või teiseste sootunnustena (lihasmass, karvakasv ja pikkus); |
B. |
arvestades, et Euroopa Liidus esineb palju intersooliste inimeste vastaseid vägivalla- ja diskrimineerimisjuhtumeid ning enamasti jäävad need inimõiguste rikkumised üldsusele ja poliitikakujundajatele märkamatuks; |
C. |
arvestades, et intersooliste imikute operatsioonid ja ravi on sagedased, kuigi enamikul juhtudel ei ole selline ravi meditsiiniliselt vajalik; arvestades, et kosmeetilisi ja kiireloomulisi operatsioone võidakse pakkuda paketina, mis ei lase lapsevanematel ja intersoolistel inimestel saada täielikku teavet kummagi operatsiooni mõju kohta; |
D. |
arvestades, et intersoolisi lapsi opereeritakse ja ravitakse ilma nende eelneva, isikliku, täieliku ja teadliku nõusolekuta; arvestades, et intersooliste suguelundite moonutamine võib mõjutada kogu inimese elu, näiteks psühholoogilise trauma ja füüsiliste kahjustuste näol; |
E. |
arvestades, et intersoolised inimesed ja intersoolised lapsed, kes ühtlasi kuuluvad muudesse vähemus- ja tõrjutud rühmadesse, satuvad oma keerulise identiteedi tõttu veelgi suuremasse tõrjutusse ja sotsiaalsesse eraldatusse ning vägivalla ja diskrimineerimise ohtu; |
F. |
arvestades, et enamikus ELi liikmesriikides võib intersoolistele lastele või intersoolistele puuetega inimestele operatsioone teha nende seadusliku eestkostja nõusolekul, olenemata intersoolise inimese suutlikkusest ise enda eest otsustada; |
G. |
arvestades, et paljudel juhtudel survestatakse vanemaid ja/või seaduslikke eestkostjaid otsust tegema, ilma et neid täielikult teavitataks selle eluaegsest mõjust lapsele; |
H. |
arvestades, et paljudel intersoolistel inimestel puudub täielik juurdepääs oma terviseandmetele, mistõttu nad kas ei tea, et on intersoolised, või ei ole teadlikud sellest, millist ravi neile on tehtud; |
I. |
arvestades, et intersoolisi variatsioone liigitatakse endiselt haiguseks, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK), kuigi puuduvad tõendid, mis kinnitaksid ravi pikaajalist edukust; |
J. |
arvestades, et mõned intersoolised inimesed ei identifitseeri end selle soo alusel, millesse nad sündimisel meditsiiniliselt liigitati; arvestades, et soolise kuuluvuse seaduslik määramine enesemääramisõiguse alusel on võimalik vaid kuues liikmesriigis; arvestades, et paljud liikmesriigid nõuavad soo õigusliku tunnustamise eeltingimusena ikka veel steriliseerimist; |
K. |
arvestades, et ei ELi ega ka enamiku liikmesriikide diskrimineerimisvastased õigusaktid ei hõlma sootunnuste alusel diskrimineerimist eraldi kategooriana või soo alusel diskrimineerimise vormina; |
L. |
arvestades, et paljude intersooliste laste jaoks ELis tähendab soo normaliseerimise eesmärgil toimuv ravi inimõiguste rikkumist ja suguelundite moonutamist; |
1. |
juhib tähelepanu tungivale vajadusele käsitleda intersooliste inimeste inimõiguste rikkumisi, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nende probleemide lahendamiseks õigusakti ettepanekut esitama; |
Meditsiiniliseks ja patoloogiliseks probleemiks liigitamine
2. |
mõistab kindlalt hukka soo normaliseerimise eesmärgil toimuva ravi ja operatsioonid; tunneb heameelt seaduste üle, millega taolised operatsioonid on keelatud (näiteks Maltal ja Portugalis), ning ergutab teisi liikmesriike võimalikult kiiresti sarnaseid seadusi vastu võtma; |
3. |
rõhutab vajadust pakkuda nii intersoolistele lastele kui ka intersoolistele puuetega inimestele ja nende vanematele või eestkostjatele asjakohast nõustamist ja tuge ning teavitada neid täielikult soo normaliseerimiseks tehtava ravi tagajärgedest; |
4. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama organisatsioone, kes töötavad selle nimel, et lõpetataks intersooliste inimeste häbimärgistamine; |
5. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama intersooliste inimeste probleemidega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamist; |
6. |
kutsub liikmesriike üles parandama intersooliste inimeste juurdepääsu oma terviseandmetele ning tagama, et imiku- või lapseeas ei ravitaks või opereeritaks kedagi tarbetult, et tagada selliste laste kehaline puutumatus, sõltumatus ja enesemääramisõigus; |
7. |
on seisukohal, et intersooliste variatsioonide patoloogiaks liigitamine ohustab ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud õigust võimalikult heale tervisele; palub liikmesriikidel tagada, et intersooliste inimeste seisundit ei peetaks patoloogiaks; |
8. |
väljendab heameelt asjaolu üle, et rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. väljaandes (RHK-11) ei ole transseksuaalsust ja transsoolisust enam täielikult patoloogiaks liigitatud; märgib siiski, et kategooria „lapseea sooline mitteühilduvus“ (gender incongruency in childhood) kohaselt on patoloogiaks lapse soopõhisele normatiivsele käitumisele mittevastav käitumine; kutsub seetõttu liikmesriike üles taotlema kõnealuse kategooria väljajätmist RHK-11st ning viima RHK tulevase läbivaatamise oma riikliku tervisesüsteemiga kooskõlla; |
Isikut tõendavad dokumendid
9. |
rõhutab, kui tähtis on, et sünni registreerimise kord oleks paindlik; tunneb heameelt mõnes liikmesriigis vastu võetud seaduste üle, mis võimaldavad soo õiguslikku tunnustamist enesemääramise alusel; ergutab teisi liikmesriike vastu võtma sarnaseid seadusi, mis hõlmaksid paindlikke menetlusi soomääratluse muutmiseks, niikaua kuni seda veel registreeritakse, ning nime muutmiseks sünnitunnistusel ja isikut tõendavatel dokumentidel (kaasa arvatud sooneutraalse nime võimalus); |
Diskrimineerimine
10. |
taunib asjaolu, et ELis ei tunnustata diskrimineerimise alusena sootunnuseid, ja rõhutab, kui tähtis on see kriteerium, et tagada intersoolistele inimestele õiguskaitse; |
11. |
kutsub komisjoni üles edendama selles küsimuses heade tavade vahetamist; kutsub liikmesriike üles vastu võtma vajalikke õigusakte, tagamaks, et nõuetekohaselt kaitstaks, austataks ja edendataks intersooliste inimeste, sealhulgas intersooliste laste põhiõigusi, tagades täieliku kaitse diskrimineerimise eest; |
Üldsuse teavitamine
12. |
kutsub kõiki sidusrühmi üles korraldama intersoolisuse teemalisi teadusuuringuid, lähtudes pigem ühiskonda ja inimõigusi hõlmavast, mitte meditsiinilisest vaatenurgast; |
13. |
kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahenditest ei toetataks Euroopa tugivõrgustike raames teadusuuringuid ega meditsiiniprojekte, mis veelgi soodustavad intersooliste inimeste inimõiguste rikkumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja rahastama intersooliste inimeste inimõiguste olukorda käsitlevaid teadusuuringuid; |
14. |
kutsub komisjoni üles käsitlema intersooliste inimeste õigusi terviklikult ja õiguspõhiselt ning paremini kooskõlastama õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi, hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi tööd, et tagada järjepidev intersooliste inimeste toetamise poliitika ja programmid, sealhulgas riigiametnike ja meditsiinitöötajate koolitamine; |
15. |
kutsub komisjoni üles tugevdama intersoolist mõõdet oma mitmeaastases LGBTI-inimesi puudutavas meetmete kavas käesoleval perioodil ning alustama juba praegu ettevalmistusi selle strateegia uuendamiseks järgmiseks mitmeaastaseks perioodiks (2019–2024); |
16. |
palub komisjonil hõlbustada liikmesriikide vahelist parimate tavade jagamist intersooliste inimeste inimõiguste ja kehalise puutumatuse edendamises; |
o
o o
17. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele. |
(1) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.
(2) ELT C 93, 24.3.2017, lk 21.
(3) ELT C 238, 6.7.2018, lk 2.
(4) https://fra.europa.eu/en/publication/2015/fundamental-rights-situation-intersex-people
(5) https://fra.europa.eu/en/publication/2017/mapping–minimum–age–requirements–concerning–rights–child–eu
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/146 |
P8_TA(2019)0129
LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tulevik
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi resolutsioon LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tuleviku kohta (2019/2573(RSP))
(2020/C 449/20)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 8 ja 10, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja eriti selle artiklit 21, |
— |
võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, |
— |
võttes arvesse 31. märtsil 2010. aastal vastu võetud Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust liikmesriikidele seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastaste meetmete kohta (CM/Rec(2010)5), |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (COM(2008)0426), ning parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukohta nimetatud ettepaneku suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks, |
— |
võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi, milles käsitletakse LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt korraldatud lesbisid, geisid, biseksuaale ja trans-inimesi Euroopa Liidus käsitleva uuringu tulemusi, mis avaldati 17. mail 2013. aastal, |
— |
võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 12. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni 2191(2017) intersooliste inimeste inimõiguste edendamise ja intersooliste inimeste diskrimineerimise kaotamise kohta, |
— |
võttes arvesse komisjoni 2015. aasta detsembri LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu, |
— |
võttes arvesse komisjoni 2016. ja 2017. aasta aruandeid LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu rakendamise kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 5. juuni 2018. aasta otsust (Relu Adrian Coman jt vs. Inspectoratul General pentru Imigrări ja Ministerul Afacerilor Interne) (3) ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu muud asjakohast kohtupraktikat, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2015. aasta mai aruannet intersooliste inimeste põhiõiguste olukorra kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2017. aasta märtsi aruannet praeguse rändeolukorra kohta ELis ning lesbidest, geidest, biseksuaalidest, trans- ja intersoolistest inimestest varjupaigataotlejate kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 2015. aasta aruannet inimõiguste ja intersooliste inimeste kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 22. aprilli 2015. aasta resolutsiooni 2048(2015) intersooliste inimeste diskrimineerimise kohta Euroopas, |
— |
võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), |
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tuleviku kohta (O-000006/2019 – B8-0014/2019), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et LGBTI-inimesed kannatavad Euroopa Liidus endiselt diskrimineerimise ja vägivalla all; arvestades, et mitte kõik ELi liikmesriigid ei paku LGBTI-inimestele diskrimineerimise eest õiguskaitset; |
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament palus oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis homofoobia ning seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise ELi tegevuskava kohta, et komisjon võtaks vastu LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia; |
C. |
arvestades, et Euroopa Ülemkogu kutsus oma 16. juuni 2016. aasta järeldustes LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse kohta liikmesriike üles tegema komisjoniga LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetelu alal koostööd; |
D. |
arvestades, et komisjon on võtnud vastu ulatuslikud strateegilised raamistikud muude põhiõigustega seotud teemade kohta, nagu puuded või romade kaasamine, kuid ei ole veel võtnud selliseid meetmeid LGBTI-inimeste õiguste valdkonnas; |
E. |
arvestades, et komisjoni 2015. aastal avaldatud LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu ei ole siduv ega terviklik strateegia; |
F. |
arvestades, et komisjoni aruanded LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelu rakendamise kohta näitavad, et on tehtud olulisi samme, kuid palju on veel teha, et tagada kõikide ELi kodanike, sealhulgas LGBTI-inimeste võrdsus; |
G. |
arvestades, et kuigi Euroopa Ülemkogu vastu võetud suunised lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimeste) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks on olnud ELi ja selle liikmesriikide jaoks nende välistegevuses alates 2013. aastast siduvad, kujutab täiendava ELi-sisese kohustuse puudumine endast ohtu sisemisele ja välisele ühtekuuluvusele; |
H. |
arvestades, et diskrimineerimisvastane direktiiv on nõukogus endiselt blokeeritud; |
1. |
kordab oma ELi tegevuskava käsitlevas resolutsioonis esitatud soovitusi; |
2. |
märgib, et viimastel aastatel on ELis täheldatud soolise võrdõiguslikkuse vallas tagasilööke, millel on LGBTI-inimestele vahetu mõju; palub komisjonil võtta endale kohustus nende tagasilöökidega tegeleda, seada võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine prioriteetseks poliitikavaldkonnaks ning tagada, et seda kohustust järgitakse järgmise, 2019. aasta teises pooles ametisse astuva komisjoni töös; |
3. |
kutsub komisjoni üles tagama, et LGBTI-inimeste õigused seatakse tema 2019.–2024. aasta tööprogrammis tähtsale kohale, ning tugevdama koostööd eri peadirektoraatide vahel valdkondades, kus LGBTI-inimeste õigusi tuleks eelkõige arvesse võtta, näiteks hariduses ja tervishoius, nagu nähakse ette LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetelus; |
4. |
palub komisjonil võtta vastu veel ühe strateegilise dokumendi LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks; |
5. |
palub komisjonil jälgida diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja meetmete rakendamist ning tagada nende täitmine, et tagada LGBTI-inimeste õigused kõikides valdkondades; |
6. |
kutsub komisjoni üles jätkama tööd LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetellu kantud teemadega; |
7. |
kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Parlamenti ja kodanikuühiskonna organisatsioone oma tulevase LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetelu koostamisse; |
8. |
palub komisjonil jätkata LGBTI-inimesi ja nende peresid käsitlevaid teadlikkuse tõstmise ja üldsuse teavitamise kampaaniaid; rõhutab, et selline tegevus kõigil tasanditel on väga tähtis ning oluline on keskenduda pigem ühiskonnale mitmekesisusest tõusvale kasule kui pelgalt LGBTI-inimeste olukorra normaliseerimisele; |
9. |
palub komisjonil abistada ja toetada liikmesriike kvaliteetsete ja laiahaardeliste suhtealaste ja seksuaalharidusprogrammide rakendamisel, mis pakuvad hinnanguvabalt, positiivselt ja LGBTI-inimesi kaasaval viisil seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste alast teavet ja haridust; |
10. |
kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada vastavalt Euroopa Liidu Kohtu hiljutisele Comani kohtuasjale kõigi perede, sealhulgas LGBTI-perede vaba liikumine; |
11. |
märgib, et kaheksas liikmesriigis on steriliseerimine soo õigusliku tunnustamise eeltingimus ja 18 liikmesriiki nõuavad selleks diagnoosi vaimse tervise kohta; palub komisjonil hinnata, kas sellised nõuded on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga; |
12. |
palub komisjonil lisada oma tulevasse LGBTI-inimeste õiguste vallas tehtavasse töösse valdkondadevahelised aspektid, võtta arvesse tõrjutud LGBTI-inimeste kokkupuuteid diskrimineerimisega eri valdkondades ning töötada välja meetmed nende konkreetsete vajaduste täitmiseks, tagades tõrjutud LGBTI-rühmade eritoetusvõrgustikele ka rahastamise; |
13. |
kutsub komisjoni üles jätkama liikmesriikidega koostööd LGBTI-inimeste õigusi käsitlevate tulevate meetmete rakendamiseks; |
14. |
kutsub komisjoni üles edendama sellealaste heade tavade vahetamist; kutsub liikmesriike üles võtma vastu õigusakte, millega tagatakse, et LGBTI-inimeste laste põhiõigusi piisavalt määral austatakse, edendatakse ja kaitstakse, kaasa arvatud nende täielik kaitse diskrimineerimise vastu; |
15. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele. |
(1) ELT C 93, 24.3.2017, lk 21.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.
(3) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 5. juuni 2018, ECLI:EU:C:2018:385.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/149 |
P8_TA(2019)0130
Keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tulevik ja mõju ELile
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule (2019/2574(RSP))
(2020/C 449/21)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelist lepingut oma kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise kohta (edaspidi „keskmaa-tuumajõudude piiramise leping“), mille allkirjastasid 8. detsembril 1987 Washingtonis toonane USA president Ronald Reagan ja Nõukogude Liidu juht Mihhail Gorbatšov (1), |
— |
võttes arvesse USA välisministeeriumi koostatud 2018. aasta aruannet relvastuskontrolli, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ning desarmeerimise lepingute järgimise ja kohustuste täitmise kohta, |
— |
võttes arvesse USA presidendi Donald Trumpi 21. oktoobri 2018. aasta avaldust, milles ta hoiatas, et USA taganeb keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust, |
— |
võttes arvesse USA riigisekretäri 2. veebruari 2019. aasta avaldust USA kavatsuse kohta keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganeda (2), |
— |
võttes arvesse Venemaa presidendi Vladimir Putini 2. veebruari 2019. aasta avaldust, milles ta teatas, et Venemaa peatab samuti oma osalemise lepingus, |
— |
võttes arvesse NATO liikmesriikide välisministrite 4. detsembri 2018. aasta avaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta (3), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“, |
— |
võttes arvesse USA ja NATO 2019. aastal tõstatatud mureküsimusi seoses keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu rikkumisega Venemaa poolt (eelkõige seoses tema uue raketisüsteemiga 9M729), mida viimati väljendati Põhja-Atlandi Nõukogu 1. veebruari 2019. aasta avalduses (4), |
— |
võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini repliike 18.–19. detsembril 2018 Brüsselis toimunud seitsmendal ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise konverentsil, |
— |
võttes arvesse oma 27. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (5), |
— |
võttes arvesse ühisdeklaratsiooni ELi ja NATO koostöö kohta, mis allkirjastati 10. juulil 2018. aastal Brüsselis, |
— |
võttes arvesse ÜRO desarmeerimiskava (6), |
— |
võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärki 16, milleks on toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada kestlik areng (7), |
— |
võttes arvesse 18. mail 2018. aastal avaldatud 2017. aasta eduaruannet massihävitusrelvade leviku vastase Euroopa Liidu strateegia rakendamise kohta, |
— |
võttes arvesse 1968. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, milles kõigile riikidele nähakse ette kohustus viia heas usus ellu tuumadesarmeerimine ja lõpetada tuumavõidurelvastumine, |
— |
võttes arvesse tuumarelvade keelustamise lepet, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 7. juulil 2017, |
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kohta (8), |
— |
võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mille 12. detsembril 2003 kiitis heaks Euroopa Ülemkogu, |
— |
võttes arvesse nõukogu järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta (8079/15), |
— |
võttes arvesse 2017. aasta Nobeli rahupreemia omistamist Rahvusvahelisele Tuumarelvade Kaotamise Kampaaniale (ICAN) ning viimase 1. veebruari 2019. aasta avaldust selle kohta, et USA taganemine keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust seab Euroopa (ja maailma) ohtu („US withdrawal from INF Treaty puts Europe (and the world) at risk“), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4, |
A. |
arvestades, et 1987. aastal Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu poolt allkirjastatud keskmaa-tuumajõudude piiramise leping oli külma sõja ajastu ainulaadne kokkulepe, kuna selles nõuti, et mõlemad riigid mitte ainult ei piiraks, vaid hävitaks oma maapealse baseerumisega tuuma- ja tavalõhkepeadega ballistiliste ja tiibrakettide (lennukaugusega 500 kuni 5 500 km) varud, keelates samal ajal lepinguosalistel selliseid rakette omada, toota ja katsetada; |
B. |
arvestades, et 1991. aasta maikuuks oli lepingutingimuste kohaselt hävitatud 2 692 raketti; arvestades, et sellele järgnes kümme aastat kohapealseid kontrolle; arvestades, et tänu keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule likvideeriti kokku enam kui 3 000 tuumalõhkepeadega raketti; |
C. |
arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping aitas kaasa USA ja Nõukogude Liidu ning seejärel Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise konkurentsi piiramisele ning stabiilsuse loomisele ja tugevdamisele külma sõja ajastul; arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust on kõige suuremat kasu saanud Euroopa, kelle julgeoleku tagamisel on leping olnud üle kolme aastakümne põhjapaneva tähtsusega; arvestades, et leping on endiselt rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse alustala, eelkõige Euroopa julgeolekustruktuuri osana; |
D. |
arvestades, et 2014. aastal teatas president Obama administratsioon, et Venemaa rikkus oma keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohaseid kohustusi mitte omada, toota või katsetada maapealse baseerumisega tiibrakette lennukaugusega 500–5 500 kilomeetrit ega omada või toota selliste rakettide jaoks stardiseadeldisi; arvestades, et järgmistes aruannetes, mille USA välisministeerium avaldas 2015., 2016., 2017. ja 2018. aastal, kordas USA väiteid, et Venemaa rikub jätkuvalt lepingut; |
E. |
arvestades, et USA ja NATO on korduvalt esitanud Venemaale küsimusi rakettide (ja eelkõige raketisüsteemi 9M729) arendustegevuse kohta, mida nad peavad keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu rikkumiseks; |
F. |
arvestades, et lepingu 30. aastapäeva puhul 2017. aasta detsembris kuulutas president Trumpi administratsioon välja diplomaatiliste, sõjaliste ja majanduslike meetmete „integreeritud strateegia“, mille eesmärk oli panna Venemaa uuesti lepingutingimusi täitma; arvestades, et need meetmed hõlmasid diplomaatilisi jõupingutusi erikontrollikomisjoni kaudu, sõjalise teadus- ja arendusprogrammi käivitamist ning lepingutingimusi rikkuvate rakettide väljatöötamise ja tootmisega seotud Venemaa üksuste vastu suunatud majanduslikke meetmeid; |
G. |
arvestades, et USA ja Venemaa ei ole suutnud lahendada oma vastastikuseid mureküsimusi diplomaatilise dialoogi teel; arvestades, et lepingu alusel moodustatavat erikontrollikomisjoni, kes tegeleb muu hulgas lepingu järgimise küsimuste lahendamisega, ei ole kokku kutsutud; |
H. |
arvestades, et 20. oktoobril 2018 teatas president Trump, et USA kavatseb lepingust taganeda, viidates sellele, et Venemaa rikub lepingut ja Hiina ei osale selles; arvestades, et 4. detsembril 2018 teatas USA riigisekretär Mike Pompeo pärast NATO liikmesriikide välisministrite kohtumist, et USA on tuvastanud, et Venemaa rikub olulisel määral lepingut ja et USA peatab seetõttu oma kohustuste täitmise 60 päeva pärast, kui Venemaa ei hakka uuesti täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma; |
I. |
arvestades, et 1. veebruaril 2019, kui oli möödunud 60-päevane tähtaeg, mille jooksul Venemaal oli aega hakata uuesti täiel määral lepingutingimusi täitma, teatas USA, et kui Venemaa, keda ta peab lepingut olulisel määral rikkuvaks, ei asu kuue kuu jooksul uuesti lepingutingimusi täitma, peatab USA keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja alustab lepingust taganemise protsessi; arvestades, et NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus Venemaad üles kasutama USA poolt pakutud kuuekuulist ajavahemikku ja hakkama lepingutingimusi uuesti täielikult täitma; |
J. |
arvestades, et 4. detsembril 2018 tegid NATO liikmesriikide välisministrid avalduse, milles nad kinnitasid, et Venemaa rikub keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingut, ja kutsusid Venemaad üles asuma viivitamata uuesti täiel määral ja kontrollitaval viisil lepingutingimusi täitma; |
K. |
arvestades, et 2. veebruaril 2019 teatas Venemaa, et ta peatab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingus osalemise ja hakkab töötama välja uut tüüpi rakette; arvestades, et Venemaa ametivõimud on väljendanud korduvalt muret NATO raketitõrjerajatiste pärast; |
L. |
arvestades, et Hiina ja teised riigid, kes ei ole keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule alla kirjutanud, on oma raketiarsenali suurel määral laiendanud, tõendades vajadust uue lepingu järele, mis seob USA, Venemaa ja Hiina; |
M. |
arvestades, et lepingu võimalik kehtetuks tunnistamine võib tuua kaasa tuumariikide vaheliste pingete eskaleerumise, arusaamatused ja uue võidurelvastumise; |
N. |
arvestades, et keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on üleilmse strateegilise stabiilsuse, maailmarahu ja piirkondliku julgeoleku säilitamise nurgakivi; arvestades, et lepingu säilitamine aitaks kaasa püüetele säilitada muid kehtivaid relvastuskontrolli- ja desarmeerimiskokkuleppeid ning aitaks luua soodsamaid tingimusi relvastuse piiramise, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise läbirääkimisteks; arvestades, et lepingust taganemise avaldused seavad kahtluse alla muude oluliste relvastuskontrolli lepingute, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise ründerelvastuse täiendava piiramise ja vähendamise meetmete lepingu (uus START-leping) pikendamise, mis võib anda tõsise tagasilöögi aastakümneid tuumarelvade valdkonnas stabiilsuse taganud rahvusvahelisele relvastuskontrollirežiimile ja tekitada olukorra, kus maailmas ei ole enam tuumarelvaarsenalidel õiguslikult siduvaid ja kontrollitavaid piiranguid; |
O. |
arvestades, et ÜRO peasekretär avas 20. septembril 2017 allkirjastamiseks ÜRO tuumarelvade keelustamise leppe ja sellele on praeguseks alla kirjutanud 70 riiki, kellest 21 on selle ratifitseerimisega saanud leppe osalisriikideks, kusjuures üks neist on ELi liikmesriik Austria, ning Iirimaa esitab ilmselt lähikuudel ÜRO peasekretärile oma ratifitseerimiskirjad; |
P. |
arvestades, et Nobeli rahupreemia laureaat Rahvusvaheline Tuumarelvade Kaotamise Kampaania (ICAN) on kutsunud kõiki riike üles tuumarelvade keelustamise lepet ratifitseerima; |
1. |
toetab keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu järgimist nüüd ja edaspidi ning selle tugevdamist; tuletab meelde selle olulist panust rahusse ja julgeolekusse Euroopas ja kogu maailmas ning ülemaailmsesse desarmeerimisse ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisse; |
2. |
väljendab sügavat muret lepingu rikkumiste ning neile järgnenud USA ja seejärel Venemaa avalduste pärast, mille kohaselt nad peatavad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja kuue kuu möödudes taganevad lepingust; toonitab, et sündmuste selline areng ohustab Euroopa üht tähtsaimat julgeolekuhuvi ning rahu ja julgeolekut Euroopas ja kogu maailmas; kardab, et sellised sammud võivad põhjustada valearvestusi ja valestimõistmisi, mille tagajärjel halvenevad USA ja Venemaa suhted, kasvavad pinged, suureneb sõja- ja tuumaoht ning võidakse taas alustada destabiliseerivat võidurelvastumist, mis kahjustaks Euroopa julgeolekut ja strateegilist stabiilsust; |
3. |
avaldab Venemaale hukkamõistu lepingu tingimuste jätkuva rikkumise pärast; |
4. |
USA ja NATO tõstatatud mureküsimuste lahendamiseks ning vastuseks Venemaa-poolsele lepingutingimuste jätkuvale rikkumisele kutsub Venemaa Föderatsiooni üles hakkama jälle lepingut täielikult ja kontrollitavalt täitma, ning nõuab temalt pühendumist lepingu pikaajalisele tulevikule; |
5. |
tõdeb, et täielik läbipaistvus ja dialoog on oluline ning aitaks suurendada usaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ja kõigi muude strateegilist stabiilsust ja julgeolekut toetavate lepingute rakendamise suhtes; seda arvestades kutsub nii Venemaad kui ka USAd üles lahendama oma vastastikused kahtlused lepingu täitmise osas, alustama ÜRO Julgeolekunõukogu, eriuurimiskomisjoni või muude asjakohaste foorumite raames konstruktiivset dialoogi pingete vähendamiseks, võttes arvesse mõlema poole huve ja mureküsimusi, ning pidama heauskselt läbirääkimisi keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu päästmiseks enne 2019. aasta augustit, mis on lepingust taganemise tähtaeg, suurendades seejuures läbipaistvust ja vastastikust seiretegevust ning kehtestades tõhusamad reeglid ja garantiid kummagi poole raketi- ja tuumavõimekuste suhtes; |
6. |
nõuab, et asepresident ja kõrge esindaja kasutaks veel jäänud kuue kuu jooksul kõiki tema käsutuses olevaid poliitilisi ja diplomaatilisi vahendeid, et nii USA kui ka Venemaa lepingust taganemise ärahoidmiseks astuda piiriülese usalduse taastamiseks lepingu osalisriikidega dialoogi ning pakkuda neile ELi kogemusi ja vahendajavõimeid; nõuab, et asepresident ja kõrge esindaja avaldaks survet lepingu kehtimajäämiseks ja edasiarendamiseks ning käivitaks läbirääkimised seda tüüpi rakette käsitleva mitmepoolse lepingu sõlmimiseks; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal saavutada ELi tegutsemine aktiivse ja usaldusväärse julgeoleku tagajana, ka oma naabruskonnas, ning jõuline ja konstruktiivne tegevus globaalse reeglitepõhise massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja desarmeerimise struktuuri loomisel ja tugevdamisel; |
7. |
rõhutab, et keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu ebakindel tulevik ei tohiks seada ohtu teisi relvastuskontrolli alaseid kokkuleppeid; eelkõige nõuab tungivalt, et USA ja Venemaa pikendaksid uut START-lepingut, mille kehtivus lõpeb 2021. aastal ja mille kohaselt võib kummalgi lepinguosalisel olla kuni 1 550 strateegilist lõhkepead; |
8. |
kinnitab veel kord oma täielikku pühendumist mõjusa rahvusvahelise relvastuskontrolli, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise korra säilitamisele Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et usaldusväärsuse ja tuumavaba maailma edendamise saavutamiseks peab Euroopa andma eeskuju; kutsub ELi liikmesriike üles seadma mitmepoolse tuumadesarmeerimise ELi välis- ja julgeolekupoliitika esmaeesmärgiks; tuletab meelde, et on kohustunud järgima meetmeid, mille eesmärk on liikuda kõigi tuumaarsenalide piiramise ja hävitamise suunas; |
9. |
on veendunud, et Euroopa julgeolek peaks jääma jagamatuks; palub kõigil ELi liikmesriikidel, kes on ühtlasi NATO liikmed, vastavalt tegutseda; palub asepresidendil ja kõrgel esindajal töötada välja ühtne ohuhinnang ja selle põhjal analüüsida, kuidas mõjutab ELi julgeolekut siiani liidule ja selle kodanikele kaitset pakkunud keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtetuks muutumine, anda sellest Euroopa Liidu lepingu artikli 36 kohaselt aegsasti aru Euroopa Parlamendile, ning seejärel välja töötada olemuslikult mitmepoolne, usaldusväärne ja kaugeleulatuv tuumadesarmeerimise strateegia; |
10. |
palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada ettepanekud ELi rahaliste vahendite kasutamiseks ja liidu teadmusbaasi ja eriteadmiste täiustamiseks küsimustes, mis on seotud massihävitusrelvade leviku piiramisega, relvastuskontrolliga ja inimese võimega analüüsida tuumarelvadest tingitud ohte; palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal esitada usaldatavad kavad tuumarelvade tahtmatu või juhusliku kasutamise ärahoidmiseks; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, NATO-le, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressi liikmetele, Venemaa Föderatsiooni presidendile ning Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu liikmetele. |
(1) https://treaties.un.org/doc/Publication/UNTS/Volume%201657/v1657.pdf.
(2) https://www.state.gov/secretary/remarks/2019/02/288722.htm.
(3) https://www.nato.int/cps/en/natohq/official_texts_161122.htm.
(4) https://www.nato.int/cps/en/natohq/news_162996.htm.
(5) ELT C 215, 19.6.2018, lk 202.
(6) https://front.un-arm.org/documents/SG+disarmament+agenda_1.pdf.
(7) https://sustainabledevelopment.un.org/sdg16.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/154 |
P8_TA(2019)0131
NAIADES II – tegevusprogramm siseveetranspordi toetuseks
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon siseveetranspordi toetuseks loodud tegevusprogrammi NAIADES II kohta (2018/2882(RSP))
(2020/C 449/22)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust teemal „NAIADES II – tegevusprogramm siseveetranspordi toetuseks“ (O-000016/2014 – B7-0104/2014), |
— |
võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2006. aasta teatist siseveetranspordi edendamise kohta „NAIADES – Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm“ (COM(2006)0006), |
— |
võttes arvesse oma 26. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni siseveetranspordi edendamise kohta: NAIADES, Euroopa integreeritud siseveetranspordi tegevusprogramm (1), |
— |
võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2013. aasta teatist siseveetranspordi kvaliteedi tõstmise kohta – NAIADES II (COM(2013)0623), |
— |
võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni NAIADES II – tegevusprogramm siseveetranspordi toetuseks – kohta (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni talituste 18. septembri 2018. aasta töödokumenti „Vahearuanne siseveetranspordi edendamist käsitleva tegevusprogrammi NAIADES II rakendamise kohta (ajavahemik 2014–2017)“ (SWD(2018)0428), |
— |
võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2016. aasta teatist „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia“ (COM(2016)0501), |
— |
võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta (3), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2, |
A. |
arvestades, et siseveeteed ühendavad olulisi ELi sadamaid, linnu, tööstuskeskusi ja peamisi põllumajanduspiirkondi, andes seega märkimisväärse panuse ELi CO2-heite vähendamise, jätkusuutliku majanduskasvu ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisse; |
B. |
arvestades, et 2015. aasta Pariisi kokkuleppe (COP21) eesmärkide saavutamiseks on vaja üleminekut maanteetranspordilt siseveetranspordile, ning arvestades, et siseveetranspordil on piisav suutlikkus võtta vastu palju suuremal hulgal kaupa ja reisijaid, et leevendada Euroopa maanteetranspordisüsteemi koormust; |
C. |
arvestades, et siseveetransport on oluline transpordi edasise kahjuliku mõju vähendamiseks, kuna selle tulemusel on maa ja energia kasutus tõhusam ning väheneb müra ja õnnetuste arv; |
D. |
arvestades, et kui soovitakse parandada keskkonnatoimet, oleks siseveelaevastikku vaja ajakohastada ja kohandada, et selles kajastuks tehnika areng, misläbi tagataks mitmeliigilises transpordis siseveetranspordi konkurentsieelis; |
E. |
arvestades, et siseveetranspordi sektorile on seni eraldatud piiratud rahalisi vahendeid, ning arvestades, et selle peamiselt väikestest ettevõtjatest koosneva sektori juurdepääs rahastamisele on endiselt raskendatud; |
1. |
toetab seni võetud erimeetmeid ja kiidab heaks tegevusprogrammis NAIADES II (2014–2020) kavandatud edasised meetmed; |
2. |
nõuab komisjonilt tungivalt programmi NAIADES uuendamist ja ajakohastamist 2020. aastaks, tagamaks, et siseveetranspordi potentsiaali ohutu, säästva ja tõhusa transpordiliigina saaks mitmeliigilises transpordisüsteemis täielikult ära kasutada pikaajalise ELi strateegia abil, mille eesmärk on saavutada vedude edukas ümbersuunamine; |
3. |
rõhutab, et transpordialgatuste koostamisel tuleb siseveetransporti käsitleda ELi mitmeliigilise ja säästva transpordipoliitikaga hõlmatud tervikliku ja pikaajalise lähenemise raames; |
4. |
rõhutab, et veeturism on õitsev sektor ning et oluliste ELi tööstusharude konkurentsivõime sõltub nende kaubatarneteks olemasolevast usaldusväärsest ja kulutasuvast siseveetranspordist; nõuab seetõttu ennetavat poliitikat, mille eesmärk on toetada jätkusuutlikku siseveetranspordi sektorit, pidades eelkõige silmas logistika ja liikuvusega seotud digitaalseid, tehnoloogilisi ja keskkonnaprobleeme; |
5. |
märgib, et 2050. aastaks elab 80 % ELi elanikkonnast linnapiirkondades, mis suurendab nõudlust ühistranspordi ja parema linnalogistika järele, ning et olemasolevat maismaataristut on sageli keeruline ja kulukas laiendada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama siseveeliikluse linna- ja sadamapoliitikasse ning kasutama täiel määral ära selle võimalusi kaupade ja reisijate vedamiseks, kuna paljud ELi linnad asuvad veeteede ääres ning see võimaldaks parandada elukvaliteeti ja vähendada ummikuid; |
6. |
rõhutab, et varasemad tegevusprogrammid ei ole oma eesmärke täitnud sihtotstarbeliste vahendite puudumise tõttu; kutsub seetõttu komisjoni üles tagama, et tegevusprogramm NAIADES III saab oma eesmärkide saavutamiseks piisavad ja sihtotstarbelised rahalised vahendid ning et selle toetuseks koostatakse hästi struktureeritud poliitiline strateegia, mis sisaldab saavutatavaid lühikese ja keskmise tähtajaga eesmärke, ning konkreetne tegevuskava, milles esitatakse muu hulgas rakendamiseks eraldatavad vahendid; |
7. |
kutsub komisjoni üles viima regulaarselt läbi turu-uuringuid ja koostama prognoose, et kaupade ja reisijate siseveetranspordi muutuvaid mustreid paremini analüüsida ning võimaldada tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ning esilekerkivate suundumuste ja uute turgude paremat arvessevõtmist; |
8. |
rõhutab, kui oluline on kõrvaldada kitsaskohad, et saavutada kõrge kvaliteediga veeteed, mis on siseveelaevanduse ja siseveesadamate arendamise ja üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-T) integreerimise eeltingimus; kutsub komisjoni üles rahastama Euroopa ühendamise rahastu raames esmajärjekorras faarvaatri-, lüüsi-, silla-, kalda- ja sadamataristute renoveerimist, kohandamist, täiustamist ja automatiseerimist ning põhivõrgu piiriüleste lõikude parendamist; |
9. |
rõhutab, et liikmesriigid on kohustatud ehitama põhivõrgu valmis 2030. aastaks ning lisaks tuleb neil taastamistöödega suurendada olemasoleva taristu jõudlust, töökindlust, kättesaadavust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, et tagada siseveetranspordile usaldusväärse transpordiliigi roll ning edendada nappide rahaliste vahendite arukat kasutamist; |
10. |
peab tervitatavaks Atlandi, Läänemere – Aadria mere, Vahemere, Põhjamere–Läänemere, Põhjamere–Vahemere, Oriendi – Vahemere idaosa, Reini–Alpide ja Reini–Doonau koridoris kavandatud ja ellu viidud tööd ning asjaolu, et üldiselt investeerib senisest enam liikmesriike siseveeteede ja sadamate arendamisse; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektide rakendamist; |
11. |
juhib tähelepanu asjaolule, et tõhusa ja säästva sisemaatranspordi jaoks on äärmiselt tähtis piisav lüüside läbilaskevõime ning et lüüsidel on oluline roll vee reguleerimise turvalisel haldamisel ja puhta energia tootmisel; kutsub seetõttu komisjoni üles eraldama piisavalt toetusi nende renoveerimiseks, täiustamiseks ja uuendamiseks; |
12. |
nõuab tungivalt, et komisjon annaks siseveeteede projektidele eelkõige tagastamatut abi, kuna varasemad kogemused segarahastamisprojektidega on näidanud, et veeteede avaliku ja mitmeotstarbelise olemuse tõttu tegelesid erasektori partnerid ainult tööde teostamisega ning avaliku sektori asutuste kanda jäi nende rahastamine; |
13. |
märgib, et siseveetranspordi digiteerimine mängib olulist rolli siseveeliikluse tõhususe, ohutuse ja keskkonnatoime parandamisel; palub seetõttu komisjonil valmistada ette digitaalse siseveeteede piirkonna (DINA) rakendusstrateegia ning ühendatud ja automatiseeritud veetranspordi jaoks sobiv õigusraamistik, vaadates muu hulgas selleks läbi direktiivi 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (4), võttes arvesse olemasolevaid algatusi, nagu Reini sadamate infosüsteem (RPIS), ning luues põhjaliku kogu ELi hõlmava õigusliku aluse faarvaatri-, reisi-, lasti- ja liiklusteabe piiriüleseks vahetamiseks ühtse juurdepääsupunkti kaudu; |
14. |
rõhutab, kui oluline on integreerida digitaalsed siseveeteenused teiste transpordiliikide andmevoogu, et hõlbustada tõrgeteta mitmeliigilisi uksest ukseni teenuseid, sest füüsilise interneti ja sünkroonvedude kombineerimine suurendab meresadamate ja sisemaa vaheliste koridoride mahtude ühendamise võimalusi, mille tulemusel hakatakse maismaataristu läbilaskevõimet kasutama tasakaalustatumalt ning vähenevad ummikud ja muud negatiivsed välismõjud; |
15. |
rõhutab, et 2015. aasta Pariisi kokkuleppe (COP21) eesmärkide täitmiseks tuleks transpordisüsteemi CO2-heite vähendamine ja vastupanuvõime saavutada kiirendatud üleminekuga vähese CO2-heitega transpordile, ressursitõhususele ja keskkonnasõbralikele jõuseadmetele; juhib tähelepanu sellele, et selline üleminek nõuab vastavaid standardeid ja rahalisi vahendeid, et soodustada veeteede uuenduslikku haldamist, keskkonnahoidlike laevade ulatuslikumat kasutuselevõttu ja võimaluse korral moderniseerimist ning vajaliku tankimistaristu kasutuselevõttu; |
16. |
soovitab keskkonnasõbralike energiavõrkude ja veeteede võrgustike koostoimet ära kasutada, et optimeerida veeteedel toodetava hüdroenergia, sadamates toodetava tuuleenergia ja muudes veeäärsetes transpordikeskustes leiduvate puhta energia allikate kasutust transpordi, majapidamiste ja tööstuse varustamiseks, vähendades samal ajal jaotuskulusid; |
17. |
rõhutab, kui oluline on uut tehnoloogiat, innovatsiooni ja säästvat transporditaristut ja teenuseid asjakohaselt rahastada selliste praeguste ja tulevaste ELi programmide raames nagu Euroopa ühendamise rahastu, programm „Horisont 2020“, programm „Euroopa horisont“, ühtne turg, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond, et ergutada innovatsiooni kasutuselevõttu ning suurendada siseveetranspordi keskkonna- ja digitaaltulemusi; kutsub komisjoni üles looma selle eesmärgi saavutamiseks sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid; |
18. |
märgib, et sihtotstarbelist tehnoloogilist uurimistööd tuleks täiendada sotsiaal-majanduslike ja normide kehtestamisele eelnevate uuringutega, et edendada innovatsiooni reguleerimise ja rahastamise valdkonnas ning ergutada turuosaliste kaasamist laialdase turuleviimise tagamiseks; |
19. |
kutsub liikmesriike üles arendama edasi riiklikke strateegiaid siseveetranspordi stimuleerimiseks ja toetamiseks, võttes arvesse praeguseid tegevusprogramme NAIADES ja tulevast Euroopa siseveetranspordi tegevusprogrammi, ning julgustama piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning sadamavaldajaid sama tegema; |
20. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 443.
(2) ELT C 93, 24.3.2017, lk 145.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/157 |
P8_TA(2019)0132
Loomade kaitse vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda) rakendamise kohta (2018/2110(INI))
(2020/C 449/23)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et ELi poliitikavaldkondade kavandamisel ning rakendamisel pööravad EL ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, |
— |
võttes arvesse Euroopa rakendamishinnangut loomade kaitset vedamise ajal käsitleva määruse (EÜ) nr 1/2005 ning selle asjaomaste lisade kohta, mille Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (2) avaldas 2018. aasta oktoobris, |
— |
võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni loomade kaitse kohta nende vedamisel (3), |
— |
võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 12. jaanuari 2011. aasta teaduslikku arvamust loomade heaolu kohta vedamise ajal (4), |
— |
võttes arvesse komisjoni 10. novembri 2011. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) mõju kohta (COM(2011)0700), |
— |
võttes arvesse komisjoni 15. veebruari 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aastateks 2012–2015 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta (COM(2012)0006), |
— |
võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta deklaratsiooni nr 49/2011 kaheksatunnise maksimaalse kestuse piirangu kehtestamise kohta Euroopa Liidus tapamajja viidavate loomade veole (5), |
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust (6), |
— |
võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 31/2018 loomade heaolu kohta ELis (7), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ja petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0057/2019), |
A. |
arvestades, et EL, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 13, käsitab loomi mitte üksnes kaupade või toodete või omandina, vaid aistimisvõimeliste olenditena, mis tähendab, et nad on suutelised tundma naudingut ja valu; arvestades, et ELi õigusaktides on asjaomast mõistet väljendatud meetmetes, mis peaksid tagama, et loomi peetakse ja veetakse kooskõlas tingimustega, mille kohaselt neid ei väärkohelda ega kohelda halvasti ning neile ei valmistata piina ega kannatusi; arvestades, et ELis austatakse ja kaitstakse loomade heaolu kõige rohkem ning see on eeskujuks ülejäänud maailmale; |
B. |
arvestades, et igal aastal veetakse miljoneid loomi pikki vahemaid läbides liikmesriikide vahel, liikmesriikides ja kolmandatesse riikidesse aretamiseks, pidamiseks, edasiseks nuumamiseks ja tapale viimiseks; arvestades et loomi veetakse ka puhkuse eesmärgil, näitusteks ja lemmikloomadena; arvestades, et ELi kodanikud tunnevad järjest suuremat muret loomade heaolu standardite järgimise pärast, eelkõige elusloomade vedamise puhul; |
C. |
arvestades, et Euroopa Parlament nõudis 12. detsembri 2012. aasta resolutsioonis, et loomade vedu tapale vähendataks kaheksa tunnini; |
D. |
arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) 2008. aasta määratluse kohaselt tähendab loomade heaolu, et loom on terve, tal on piisavalt ruumi, ta on hästi toidetud, tunneb end turvaliselt, saab loomulikult käituda ja teda ei vaeva hirm, valu ega kannatused; arvestades, et see ei ole enamikul elusloomade vedamise juhtudest, eelkõige pikkade vahemaade puhul, tagatud; |
E. |
arvestades, et määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal, kohaldatakse kõikide selgroogsete elusloomade vedamise suhtes liidu piires; |
F. |
arvestades, et liikmesriigid vastutavad määruse nõuetekohase rakendamise ja jõustamise, sealhulgas ametlike kontrollide, tagamise eest riiklikul tasandil, samal ajal kui komisjon vastutab selle tagamise eest, et liikmesriigid rakendaksid ELi õigusakte nõuetekohaselt; |
G. |
arvestades, et liikmesriigid ei jõusta määrust (EÜ) nr 1/2005 ELis piisavalt rangelt ja kindlalt ning ei püüa seda väljaspool ELi üldse jõustada; |
H. |
arvestades, et suur osa komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi 2017. aastal tuvastatud rikkumistest nõuaks paljudes liikmesriikides vastava rikkumismenetluse alustamist; |
I. |
arvestades, et vedu on loomade jaoks stressirohke, sest nad puutuvad kokku paljude nende heaolu kahjustavate väljakutsetega; arvestades, et seoses kaubandusega teatavate kolmandate riikidega põhjustatakse loomadele lisakannatusi väga pikkade teekondadega, sealhulgas pikkade viivitustega piiridel dokumentide, sõidukite ja loomade veovalmiduse kontrolliks; |
J. |
arvestades, et liikmesriikide kontrollide kvaliteedil ja sagedusel on otsene mõju nõuetele vastavuse tasemele; arvestades, et liikmesriikide kontrolliaruannete analüüsist nähtuvad suured liikmesriikidevahelised erinevused kontrollide arvus, ulatudes nullist kuni mitme miljonini aastas, ning rikkumiste sageduses, ulatudes nullist kuni 16,6 %-ni, mis annab alust arvata, et liikmesriikidel on kontrollidele erinev lähenemisviis, näiteks juhuslikud versus riskipõhised strateegiad; arvestades, et sellised lähenemisviiside erinevused muudavad võimatuks liikmesriikide andmete võrdlemise; |
K. |
arvestades, et veokijuhtide koolitamine ja väljaõpe hoolika sõitmise edendamiseks, sõltuvalt sellest, mis tüüpi loomi veetakse, parandaks loomade heaolu vedamise ajal (8); |
L. |
arvestades, et loomade nõuetekohane kohtlemine võib lühendada loomade peale- ja mahalaadimise aega, vähendada kaalukadu, vigastusi ja haavu ning parandada liha kvaliteeti; |
M. |
arvestades, et on olemas ulatuslikke uurimusi, mis näitavad, et loomade heaolu mõjutab liha kvaliteeti; |
N. |
arvestades, et peamiselt tuleks keskenduda karja majandamise kvaliteedile peale- ja mahalaadimisel koos hoolsusega transiidi ajal, et kaitsta loomade heaolu vedamise ajal; |
O. |
arvestades, et veovalmidus on oluline tegur loomade heaolu tagamiseks veo ajal, sest heaoluriskid veo ajal on vigastatud, nõrkade, tiinete, võõrutamata või haigete loomade jaoks suuremad; arvestades, et veovalmiduse ja tiinuse järgu osas võib valitseda ebakindlus; |
P. |
arvestades, et veovalmiduse probleemid moodustavad rikkumiste suurima protsendi, samal ajal kui probleemid dokumentidega on suuruselt teisel kohal; |
Q. |
arvestades, et vastutavate isikute hulgas valitseb sageli ebaselgus selles osas, mida tuleb ette võtta siis, kui loomad tunnistatakse vedamiseks kõlbmatuteks; |
R. |
arvestades, et vastutavad isikud ei ole sageli kindlad, kui kaugele on looma tiinus arenenud; |
S. |
arvestades, et eriti problemaatiline on vedada võõrutamata vasikaid ja tallesid; |
T. |
arvestades, et põllumajandustootjad on oma loomade veovalmis hoidmisest kõige huvitatum pool ja neil on kõige rohkem kaotada, kui vedu ei vasta kehtivatele eeskirjadele; |
U. |
arvestades, et loomade varustamisel piisava toidu ja veega ning 24-tunnisest puhkeajast kinnipidamisel kontrollitud kontrollpunktis peatumisel esineb sageli puudujääke; |
V. |
arvestades, et vedamiseks kasutatavad sõidukid on sageli ületäidetud; arvestades, et kõrge temperatuur ja ebapiisav ventilatsioon sõidukis on suur probleem; |
W. |
arvestades, et mitmes liikmesriigis on hiljuti esinenud loomade selliste nakkushaiguste puhanguid, nagu Aafrika seakatk, linnugripp ning väikemäletsejaliste ja veiste haigused; arvestades, et elusloomade vedamine võib suurendada nende haiguste leviku riski; |
X. |
arvestades, et liha ja muude loomset päritolu toodete, samuti sperma ja embrüote vedamine on tehniliselt ja halduslikult lihtsam ning loomakasvatajate jaoks mõnikord majanduslikult kasulikum kui elusloomade vedamine tapale viimise või tõuaretuse eesmärgil; arvestades, et Euroopa Veterinaaride Föderatsioon (FVE) ja OIE rõhutavad, et loomi tuleks kasvatada võimalikult lähedal valdustele, kus nad on sündinud, ning nad tuleks viia tapale tootmiskohale võimalikult lähedal; arvestades, et tapamajade, sealhulgas mobiilsete tapamajade kättesaadavus kasvatuskohtades või nende läheduses võib aidata luua maapiirkondades elatise teenimise võimalusi; |
Y. |
arvestades, et parim viis loomade heaolu tagamiseks oleks nende tapmine kasvatuskohale võimalikult lähedal; |
Z. |
arvestades, et tapamajad on liikmesriigiti ebaühtlaselt jaotunud; |
AA. |
arvestades, et mõnede liikmesriikide ja tarneahelate jaoks liidus on elusloomade vedu edasise tootmise või tapale viimise eesmärgil oluline, et tagada konkurents turul; |
Soovitused
Rakendamine ja jõustamine
1. |
märgib, et igal aastal veetakse miljoneid elusloomi tapale viimise või tõuaretuse eesmärgil nii ELi piires kui ka EList kolmandatesse riikidesse; on seisukohal, et määrusel (EÜ) nr 1/2005 on nõuetekohase rakendamise ja jõustamise korral positiivne mõju loomade heaolule vedamise ajal; väljendab heameelt komisjoni sellealaste suuniste üle, kuid peab kahetsusväärseks, et Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 31/2018 kohaselt hilinesid need suunised ja mõned komisjoni kavandatud meetmed kuni viis aastat; tõdeb, et endiselt esineb vedamisega seoses tõsiseid probleeme ja et määruse jõustamine näib olevat selle rakendamisega seotud osaliste jaoks peamine murekoht; |
2. |
toonitab asjaolu, et petitsioonikomisjon saab loomade heaolu kohta vedamise ajal väga arvukalt petitsioone, milles sageli taunitakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 süstemaatilisi, pidevaid ja tõsiseid rikkumisi nii liikmesriikide kui ka vedajate poolt; |
3. |
toonitab, et loomade kannatused vedamise ajal on ühiskonna jaoks suur probleem; nendib, et 21. septembril 2017 sai komisjon üle miljoni allkirja kampaania „#StopTheTrucks“ toetuseks, mille raames nõuavad ELi kodanikud pikamaavedude lõpetamist; |
4. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et edusammude tase määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamisel liikmesriikide poolt on olnud ebapiisav, et täita määruse peamist eesmärki, milleks on parandada loomade heaolu veo ajal, eelkõige seoses teekonnalehtede kontrollimise ja karistuste kohaldamisega; kutsub liikmesriike üles määruse järgimist oluliselt parandama; palub komisjonil tagada loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide mõjus ja ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks õiguslikke meetmeid ja kehtestaks sanktsioone liikmesriikide suhtes, kes ei kohalda määrust nõuetekohaselt; |
5. |
rõhutab, et osaline rakendamine on ebapiisav selleks, et saavutada määruse keskne eesmärk vältida loomade vigastamist või nende põhjendamatuid kannatusi või surma veo ajal, ning et seetõttu tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et vältida raskeid juhtumeid, mis mõjutavad olulisel määral loomade heaolu, ja nende eest vastutavatele isikutele süüdistus esitada; |
6. |
peab kahetsusväärseks, et ikka veel on lahendamata mitmed määrusega (EÜ) nr 1/2005 seotud probleemid, sealhulgas: veoruumi ületäitmine; ebapiisav puhaskõrgus; vajalike puhkepeatuste tegematajätmine, ebapiisav toit ja vesi; ebapiisavad ventilatsiooni- ja jootmisseadmed; vedamine äärmuslikus kuumuses; kehvas seisundis loomade vedamine; võõrutamata vasikate vedamine; vajadus kindlaks teha elusloomade tiinus; teekonnalehtede kontrollimise ulatus; rikkumise/jõustamise/sanktsioonide suhe; väljaõppe, hariduse ja sertifitseerimise kombineeritud mõju ning ebapiisav allapanu, nagu on täheldanud ka Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes nr 31/2018 ja vabaühendused komisjonile esitatud kaebustes; nõuab olukorra parandamist eespool nimetatud valdkondades; |
7. |
kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et sõidud planeeritakse ja teostatakse alates lähtekohast kuni sihtkohani kooskõlas ELi loomade heaolu nõuetega, võttes arvesse erinevaid transpordiviise ja erinevaid geograafilisi tingimusi ELi piires ja kolmandates riikides; |
8. |
rõhutab, et määruse süstemaatiline rikkumine teatavates valdkondades ja mõnede liikmesriikide poolt viib kõlvatu konkurentsini, mille tulemuseks on ebavõrdsed tingimused ettevõtjate jaoks erinevates liikmesriikides, mis võib omakorda kaasa tuua võidujooksu madalaimate standardite suunas seoses loomade heaolu standarditega vedamisel; kutsub komisjoni üles – arvestades, et mõnes liikmesriigis võivad karistusmäärad olla üle kümne korra kõrgemad kui teistes – töötama välja ühtlustatud ELi karistussüsteemi, tagamaks, et karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse korduvaid rikkumisi; kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava karistuste ühtlustamiseks kõigis liikmesriikides; |
9. |
peab kahetsusväärseks, et komisjon ignoreeris parlamendi 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni, ja rõhutab, et loomade heaolu parandamiseks veo ajal on olulisel kohal tugev ja ühtlustatud jõustamine koos määruse artikli 25 kohaste tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, ning et liikmesriigid ei saa piirduda ainult soovituste ja juhiste andmisega; kutsub komisjoni üles tegutsema seoses asjaomases resolutsioonis tehtud üleskutsega kontrollida määruse vastuolu õiguslike nõuetega eri liikmesriikides; |
10. |
on seisukohal, et korduvad rikkumised, kui need toimuvad asjaoludel, mille üle vedajal on kontroll, peaksid viima süüdistuse esitamiseni; kutsub liikmesriike üles võtma määruse rikkumiste, eelkõige korduvate rikkumiste eest vastutusele; on seisukohal, et tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused peaksid hõlmama sõidukite konfiskeerimist ning loomade heaolu ja veo eest vastutavate isikute kohustuslikku ümberõpet, ning usub, et seda tuleks ühtlustada kogu liidus; on seisukohal, et karistused peaksid vastama rikkumisega tekitatud kahjule ning rikkumise ulatusele, kestusele ja korduvusele; |
11. |
kutsub liikmesriike üles kasutama mõjusamalt ära neile määruse alusel antud tugevaid täidesaatvaid volitusi, sealhulgas kohustust nõuda vedajatelt süsteemide loomist, mis hoiavad ära rikkumiste kordumise, ning peatada või tühistada vedaja luba; kutsub liikmesriike üles võtma piisavaid parandusmeetmeid ja kehtestama sanktsioone, et vältida loomade kannatusi ja hoida ära jätkuvat nõuete rikkumist ettevõtjate poolt; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seadma eesmärgiks nõuete täielik järgimine määruse rakendamisel ja kohaldamisel; |
12. |
palub komisjonil pärast riiklike kontaktpunktidega konsulteerimist koostada kontrolli- ja rakendusaruannete alusel nimekiri ettevõtjatest, kes on pannud toime määruse korduvaid ja tõsiseid rikkumisi; kutsub komisjoni üles avaldama selle nimekirja sagedasi ajakohastamisi ning propageerima ka parimate tavade näiteid nii vedamise kui ka haldamise alal; |
13. |
rõhutab, et määruse nõuete rikkumine liikmesriikide poolt ohustab selle eesmärki hoida ära loomade nakkushaiguste esinemist ja levikut, sest vedu on üks selliste haiguste, sealhulgas inimestele ülekanduvate haiguste kiire leviku põhjusi; märgib, et sõidukid ei vasta sageli muudetud nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (9) artikli 12 nõuetele; on eelkõige seisukohal, et jäätmete nõuetele mittevastav ladustamine tekitab antimikroobikumiresistentsuse ja haiguste leviku riski; palub komisjonil töötada välja laevadele ja veoautodele lubade andmise ühtlustatud menetlused ning võtta meetmeid, et vältida loomade nakkushaiguste levikut vedamise kaudu nii ELi piires kui ka kolmandatest riikidest, edendades bioturvalisuse meetmeid ja suuremat loomade heaolu; |
14. |
nõuab tihedamat koostööd pädevate asutuste vahel, et tugevdada jõustamist, kasutades tehnoloogiat, et luua lähtekoha liikmesriigi, saabumiskoha liikmesriigi ja mis tahes transiitriigi vahel reaalajas tagasisideahel; kutsub komisjoni üles töötama välja asukohatuvastussüsteemid, et võimaldada jälgida loomade asukohta ja teekonna kestust vedamiseks kasutatavates sõidukites ning teha kindlaks veokavade täitmata jätmine; on seisukohal, et juhul, kui hea veovalmidusega alustanud loomad saabuvad vedamiseks kõlbmatult, tuleks sellest tulenevalt läbi viia täielik uurimine, ning rikkumise kordumise puhul tuleb transpordiahela vastutavaid osalisi õigusaktidega ettenähtud korras koheselt karistada ja põllumajandustootjast omanikul peab olema siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus hüvitisele sellest tuleneva kaotatud sissetuleku eest; on lisaks seisukohal, et pädevad asutused peaksid karmilt karistama lähteliikmesriigis koostatud teekonnalehe korraldajat ja sertifikaati välja andvat ametnikku, kui teekonnaleht on täidetud valesti või eksitavalt; |
15. |
on seisukohal, et jõustamine on eriti keeruline, kui teekond viib läbi mitme liikmesriigi ja kui erinevaid jõustamisega seotud ülesandeid (teekonnalehe heakskiitmine, vedaja loa väljaandmine, pädevustunnistuse ja veovahendi vastavussertifikaadi väljastamine jne) täidavad mitu eri liikmesriiki; kutsub rikkumisi avastavaid liikmesriike üles teavitama sellest kõiki teisi asjaomaseid liikmesriike, nagu on nõutud määruse artiklis 26, et vältida rikkumiste kordumist ja võimaldada optimeeritud riskihindamist; |
16. |
palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile korrapäraselt aruandeid määruse rakendamise ja jõustamise kohta, sealhulgas rikkumiste liigitus liikmesriikide, liikide ja rikkumise tüübi alusel, seoses elusloomade vedude mahuga iga liikmesriigi kohta; |
17. |
väljendab heameelt juhtumite üle, kus valitsused, teadlased, äriühingud, sektori esindajad ja riigi pädevad asutused on teinud koostööd parimate tavade määratlemise nimel, et tagada kooskõla õigusaktide nõuetega, nagu muu hulgas loomade veo juhendite veebisaidi puhul; kutsub komisjoni üles levitama ja edendama liikmesriikide jaoks loomade veo alaseid parimaid tavasid ning toetama ELi loomade heaolu platvormi, mille kaudu edendatakse tõhusamat dialoogi ja heade tavade vahetamist kõigi osaliste vahel; kutsub komisjoni üles töötama välja uut loomade heaolu strateegiat aastateks 2020–2024 ja toetama loomade veo alast innovatsiooni; |
18. |
palub komisjonil jätkata koostööd OIE, EFSA ja liikmesriikidega, et toetada määruse (EÜ) nr 1/2005 rakendamist ja nõuetekohast jõustamist, eesmärgiga edendada tõhusamat dialoogi loomade heaolu veo ajal puudutavates küsimustes, keskendudes eelkõige järgmisele:
|
19. |
kutsub komisjoni üles hindama kõnealuse määruse ühilduvust määrusega (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (10), sõiduaegade ja veokijuhtide puhkeperioodide osas; |
20. |
rõhutab, et tuleb teha vahet loomaveoettevõtjate vastutusel ja põllumajandustootjate vastutusel, sest loomade veol tekkivate probleemide eest tuleks vastutusele võtta veoettevõtjad, mitte põllumajandustootjad; tuletab meelde, et põllumajandustootjad on loomade heaolust huvitatud kõige rohkem, seda nii kiindumuse tõttu kui ka emotsionaalsetel ja majanduslikel põhjustel; |
21. |
tuletab meelde, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja vastutab ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise jälgimise eest; kutsub Euroopa Ombudsmani üles uurima, kas komisjon on järjepidevalt jätnud tagamata käesoleva määruse järgimise ja kas teda võib seega pidada vastutavaks haldusomavoli eest; |
22. |
peab kahetsusväärseks, et esimeeste konverents võttis vastu otsuse mitte teha ettepanekut moodustada Euroopa Parlamendis uurimiskomisjon, kes tegeleb loomade heaoluga vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda, kuigi seda toetasid paljud Euroopa Parlamendi liikmed eri fraktsioonidest; soovitab seetõttu, et Euroopa Parlament moodustaks alates järgmise koosseisu ametiaja algusest uurimiskomisjoni, kes tegeleb loomade heaoluga vedamise ajal nii ELis kui ka väljaspool seda, et nõuetekohaselt uurida ja jälgida väidetavaid rikkumisi või haldusomavoli nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal) kohaldamisel; |
Andmete kogumine, kontrollid ja seire
23. |
peab kahetsusväärseks, et liikmesriikide andmekogumise erinevate lähenemisviiside tõttu on keeruline viia määruse rakendamise kohta läbi ühtset analüüsi; kutsub komisjoni üles kehtestama ühised miinimumnõuded jälgimissüsteemide jaoks seoses kõikide teekondadega, et võimaldada ühtlustatumat andmekogumist ja jälgitud parameetrite hindamist; palub liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi, et anda komisjonile ühtlustatud, põhjalikud ja täielikud andmed veokontrollide ja rikkumiste tasemete kohta; kutsub liikmesriike üles tegema rohkem etteteatamata kontrolle ning töötama välja riskipõhise strateegia ja seda kohaldama, et suunata oma kontrollitegevus suure riskitasemega veovormidele, et maksimeerida piiratud kontrolliressursside tõhusus; |
24. |
märgib, et komisjon on kontrollikoja loomade heaolu ELis käsitleva 2018. aasta eriaruande kohaselt tunnistanud, et liikmesriikide teavitatud andmed ei ole piisavalt täielikud, järjepidevad, usaldusväärsed või üksikasjalikud, et lubada teha järeldusi nõuete järgimise kohta ELi tasandil; |
25. |
rõhutab, et üle kogu liidu tuleb kontrolle teha ühtlaselt ja igas liikmesriigis igal aastal veetavate loomade arvuga proportsionaalses suhtes, et tagada ja säilitada siseturu nõuetekohane toimimine ning vältida konkurentsimoonutusi ELis; kutsub lisaks sellele komisjoni üles suurendama Toidu- ja Veterinaarameti (FVO) loomade heaolule ja loomade veole keskenduvate etteteatamata kohapealsete kontrollide arvu; on veendunud, et erinevad andmekogumise meetodid ja kontrollimehhanismid muudavad täpse ülevaate saamise õigusaktide järgimise kohta eri liikmesriikides keeruliseks; palub komisjonil seetõttu võtta kasutusele ühtlustatuma aruandlusstruktuuri ning analüüsida põhjalikumalt FVO kontrolliaruannete raames kogutud ja liikmesriikide poolt seoses nende mitmeaastaste riiklike kontrollikavadega esitatud andmeid; tunnistab, et tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditid on oluline teabeallikas komisjoni jaoks, et hinnata praeguse määruse rakendamist; kutsub komisjoni üles tegema igal aastal vähemalt seitse etteteatamata kontrollkäiku kooskõlas kontrollikoja soovitusega; |
26. |
kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas on võimalik kasutada kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES) selleks, et toetada riskianalüüside ettevalmistamist elusloomade veo kontrollideks, nagu kontrollikoda soovitas oma 2018. aasta eriaruandes, kus märgitakse, et veokontrollide eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused kasutasid harva TRACESilt saadud teavet kontrollide suunamiseks; nõuab tõhusamat ja läbipaistvamat järelevalvesüsteemi, sealhulgas avalikku juurdepääsu TRACESi kaudu kogutud teabele; nõuab lisaks FVO iga-aastaste kontrollide arvu suurendamist; |
27. |
kutsub liikmesriike üles suurendama kontrolli kogu tootmisahelas ning eelkõige viima läbi tõhusaid ja süstemaatilisi loomsaadetiste kontrolle enne nende pealelaadimist, et teha lõpp määrusega vastuolus olevatele ja loomade maad mööda või meritsi vedamise tingimusi halvendavatele tavadele, nagu maksimaalse loomkoormuse ületanud transpordivahenditel või vedamiseks kõlbmatutel loomadel pika teekonna jätkamise võimaldamine või selliste kontrollpunktide tegevuse jätkamise lubamine, kus veetavate loomade puhke-, toitmis- ja jootmisrajatised ei vasta nõuetele; |
28. |
väljendab muret kontrollide väikese arvu üle mõnedes liikmesriikides ja teatatud rikkumiste madala või puuduva taseme üle; seab kontrollisüsteemide ja teatamise täpsuse küsimuse alla; kutsub üles neid liikmesriike, kes praegu teevad vähe kontrolle või ei tee neid üldse, tegema piisaval arvul kontrolle ja esitama komisjonile põhjalikke kontrolliaruandeid; |
29. |
kutsub liikmesriike üles inspekteerima ka Euroopa-siseseid vedusid, mille puhul loomad laaditakse sõidukitele, et kontrollida, kas määruse (EÜ) nr 1/2005 nõudeid järgitakse; |
30. |
nõustub komisjoniga, et pädevate asutuste jaoks on hea tava kontrollida kõiki väljaspool ELi asuvatesse riikidesse suunduvaid saadetisi pealelaadimise etapis (11); on seisukohal, et pealelaadimise etapis tuleks kontrollida ka teatavat osa ELi-sisestest saadetistest proportsionaalselt vabaühenduste poolt ja FVO kontrollide alusel teatatud rikkumiste arvuga; on seisukohal, et pädevad asutused peaksid pealelaadimise etapis veenduma, et täidetud oleksid määrusega kehtestatud ruuminõuded põrandapinna ja puhaskõrguse osas, ventilatsiooni- ja veesüsteemid töötaksid korralikult, jootmisseadmed töötaksid korralikult ja oleksid veetavatele liikidele sobivad, peale ei laaditaks kehvas seisundis loomi ning olemas oleks piisav sööt ja allapanu; |
31. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et olemas on piisav arv ligipääsetavaid, puhtaid ja toimivaid igale liigile vastavaid jootmisseadmeid, veepaak on täidetud ja olemas on piisav kogus värsket allapanu; |
32. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et pädevad asutused kontrollivad, kas teekonnalehed sisaldavad realistlikke andmeid ja kas seega järgitakse määruse artikli 14 lõiget 1; |
33. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokite puhul peetakse kinni määruse I lisa VII peatükis sätestatud minimaalsest ruumivajadusest ja et kõrgetel temperatuuridel on loomkoormus vastavalt väiksem; |
34. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et loomaveokitel on piisav minimaalne sisemine kõrgus ja et põranda või sõidukiseina ja vaheseinte vahel ei ole lõhesid; |
35. |
tunnistab, et loomade vedamise alal on ELis tehtud mõningaid edusamme, kuid tunneb muret arvukate aruannete pärast, milles käsitletakse nõuetele mittevastavate sõidukite kasutamist elusloomade vedamiseks nii maal kui ka merel, ning nõuab taolise tegevuse järelevalve ja karistamise tõhustamist; tõdeb, et määruse artiklites 20 ja 21 sätestatud nõudeid loomaveolaevadega vedamise kohta eiratakse sageli; kutsub liikmesriike üles mitte lubama määruse sätetele mittevastavate sõidukite ja loomaveolaevade kasutamist ning juba väljastatud lube reeglitele mittevastavuse korral tagasi võtma; kutsub liikmesriike üles olema nii sõidukite sertifitseerimise ja neile lubade andmise kui ka juhtidele pädevustunnistuste andmise menetlustes rangemad; |
36. |
nõuab seetõttu ühtlustatud ja siduvaid standardeid sõidukite ja laevade loomade transpordivahenditena kasutamise lubade kohta, mille peaks väljastama keskne ELi asutus; arvestades, et see asutus peaks vastutama transpordivahendite loomade veoks sobivuse tuvastamise eest, võttes arvesse sõidukite seisukorda ja nende varustuse olemust (näiteks vastava satelliitnavigatsioonisüsteemi olemasolu pardal); |
37. |
palub ettevõtjatel näha kooskõlas määruse IV lisaga ette sõidukijuhtide ja saatjate põhjalik koolitus, et tagada loomade nõuetekohane kohtlemine; |
38. |
tunnistab, et mõnel liikmesriigil on nõutavatele standarditele vastavad laevad ja sadamad, kuid rõhutab, et merel vedamise ajal on siiski ülekaalus halvad tingimused, eriti peale- ja mahalaadimise osas; kutsub liikmesriike üles olema laevade sertifitseerimise ja neile lubade andmise menetlustes rangemad, parandama oma laadimiseelseid loomaveolaevade ja loomade veovalmiduse kontrolle ning kontrollima nõuetekohaselt laadimistoiminguid, nagu on nõutud määruses; kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile oma kontrollirajatiste kohta üksikasjalikke plaane; palub komisjonil koostada, ajakohastada ja levitada loetelu sadamatest, kus on loomade inspekteerimiseks vajalikud rajatised; kutsub lisaks pädevaid asutusi üles mitte kinnitama teekonnalehti, mille alusel kavatsetakse kasutada ilma selliste rajatisteta sadamaid; kutsub liikmesriike üles kohandama oma sadamaid ja tagama oma laevade nõuetekohase hoolduse, et parandada loomade heaolu tingimusi loomade mereveol; |
39. |
kutsub komisjoni üles kiitma kooskõlas määruse (EL) 2016/429 (12) artikli 133 lõikega 2 heaks ekspordikontrolli uuenduslikud alternatiivid, nagu platvormide ülevaatused, mis parandavad loomade heaolu, kuna nende puhul on laadimistihedus väiksem ja need ei nõua loomade mahalaadimist, lühendades seega ooteaegu; |
40. |
märgib, et loomatervise sertifikaatide nõue liikmesriikidevaheliseks veoks tekitab negatiivse stiimuli valida lähima võimaliku sihtkoha asemel riigisisesed sihtkohad; kutsub komisjoni üles kasutama määruse (EL) 2016/429 artikli 144 lõike 1 kohaseid volitusi, et võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega nähakse ette erand vedude puhul, millega kaasneb väike haiguse levimise oht; |
Teekonna kestus
41. |
toonitab, et kõikide veetavate loomade teekonna kestus peaks olema üksnes nii pikk, kui vajalik, võttes arvesse geograafilisi erinevusi liikmesriigi tasandil ja kooskõlas määruse põhjendusega 5, mille kohaselt „loomade kaitse huvides tuleb loomade […] pikki teekondi võimalikult piirata“, ning põhjendusega 18, milles märgitakse, et „pikad teekonnad vähendavad loomade heaolu rohkem kui lühikesed“; |
42. |
toonitab, et loomade veoaja, sealhulgas peale- ja mahalaadimisaja puhul tuleb võtta arvesse liigispetsiifilisi veterinaarnõuandeid, olenemata sellest, kas tegemist on maismaa-, mere- või õhuveoga; |
43. |
peab kahetsusväärseks määruse rikkumisi seoses võõrutamata loomi, nagu piimatoidul olevad vasikad, lamba- ja kitsetalled, varsad ja põrsad, käsitlevate erieeskirjade kohaldamata jätmise või puuduliku kohaldamisega ning nõuab, et võetaks kasutusele üksikasjalikumad meetmed, et tagada selliste loomade heaolu täielik kaitse veo ajal; |
44. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et võõrutamata loomad laaditakse vähemalt üheks tunniks maha, et anda neile elektrolüüte või piimaasendajaid, ja neid ei transpordita kokku kauem kui kaheksa tundi; |
45. |
kutsub komisjoni üles määratlema, keda peetakse mingi loomaliigi puhul võõrutamata loomadeks, ja sätestama, et võõrutamata loomi võib vedada kõige rohkem 50 km pikkusel teekonnal ja vedu võib kesta kõige rohkem 1,5 tundi, võttes arvesse, kui keeruline on tagada veo ajal loomade heaolu; |
46. |
juhib tähelepanu sellele, et veo kavandamise dokumentides on sageli märgitud ainult kohanimed, mitte kontroll-, varustus- ja kogumispunktide täpsed aadressid, mis kontrolli oluliselt raskendab; |
47. |
nõuab, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni, et loomade teekonna kestus oleks võimalikult lühike ning et eelkõige välditaks pikki ja väga pikki teekonna kestusi, samuti teekondi väljaspool ELi piire, kasutades alternatiivseid strateegiaid, nagu majanduslikult elujõuliste ja ühtlaselt jaotatud kohalike või mobiilsete tapamajade tagamine loomakasvatusettevõtete lähiümbruses, lühikeste tarneahelate ja otsemüügi edendamine, võimaluse korral tõuloomade veo asendamine, kasutades spermat või embrüoid, ning rümpade ja lihatoodete vedu, samuti regulatiivsete või muude kui regulatiivsete algatuste abil liikmesriikides, et lihtsustada kohapealset tapmist; palub komisjonil määratleda selgelt asjakohased konkreetsed lühemad teekonna kestused kõigi eri liiki elusloomade vedamiseks, samuti võõrutamata loomade vedamiseks; |
48. |
märgib, et nõuete mitmekesisus, samuti muutuvad turutingimused ja poliitilised otsused on muutnud väikesed tapamajad majanduslikult elujõuetuks, mistõttu on nende üldarv vähenenud; kutsub komisjoni ja liikmesriikide kohalikke omavalitsusi üles vajaduse korral toetama ja edendama kohapeal tapmise võimalusi, majanduslikult elujõulisi kohalikke või mobiilseid tapamajasid ja lihatöötlemisrajatisi liikmesriikides, et loomi tapetaks nende kasvatamiskohale võimalikult lähedal, mis on ka maapiirkondades tööhõive säilitamise huvides; palub nõukogul ja komisjonil töötada välja strateegia üleminekuks loomakasvatuse piirkondlikumale mudelile, mille raames loomad sünnivad, nuumatakse ja tapetakse võimaluse korral ühes ja samas piirkonnas, võttes arvesse geograafilisi erinevusi, selle asemel, et neid äärmiselt pikkade vahemaade taha vedada; |
49. |
nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, kuidas oleks võimalik stimuleerida põllumajandustootjaid, tapamaju ja lihatööstust tapma loomi lähimas rajatises, et vältida loomade pikaajalist vedu ja vähendada heiteid; kutsub komisjoni üles soodustama selleks uuenduslikke lahendusi, nagu mobiilsed tapamajad, tagades samal ajal kõrged loomade heaolu standardid; |
50. |
on seisukohal, et teatavatel juhtudel ei oleks praegu määruse I lisa V peatükis sätestatud lubatava teekonna kestuse vähendamine elujõuline ning et seepärast tuleks leida lahendused juhtudeks, kus geograafilised tingimused ja maapiirkondade isoleeritus nõuavad elusloomade edasise tootmise või tapale viimise eesmärgil maad mööda ja/või meritsi vedu; |
51. |
kutsub liikmesriike üles võimaldama loomade vedamiskõlbmatuks tuvastamise korral ja kui esmaabimeetmed enam ei aita, vajaduse korral hädatapmist otse karjakasvatus- ja nuumamisettevõtetes, et vältida loomade asjatuid kannatusi; |
52. |
märgib, et looma ühiskondlik ja majanduslik väärtus võib mõjutada selle veostandardit; toonitab, et tõuloomade veostandardid hobusekasvatuse sektoris on kõrgel tasemel; |
53. |
palub komisjonil töötada välja strateegia, et tagada üleminek elusloomade veolt peamiselt liha ja rümpade ning loomse paljundusmaterjaliga kauplemisele, võttes arvesse elusloomade veo keskkonnaalaseid ning loomade heaolu ja tervise alaseid mõjusid; on seisukohal, et mis tahes sellises strateegias tuleb käsitleda majandustegureid, mis mõjutavad otsust vedada elusloomi; palub komisjonil lisada sellesse strateegiasse vedu kolmandatesse riikidesse; |
54. |
kutsub liikmesriike üles muutma loomade religioosse tapmise kavad tapamajades kättesaadavaks, lähtudes sellest, et suur osa elusloomade ekspordist toimub Lähis-Ida turgudele; |
55. |
tunnistab praegust turumoonutust, mida põhjustavad elusloomade ja liha suhtes kohaldatavad erinevad tariifid, mis tugevalt soodustab elusloomadega kauplemist; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks oma kaubanduspartneritega selle moonutuse läbi, et vähendada elusloomadega kauplemist ja vajaduse korral asendada selline müük lihaga; |
56. |
tuletab meelde, et kehtiva määruse kohaselt on puhkepaus tunnustatud kontrollpunktis juba praegu kohustuslik pärast koduhobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade maksimaalset veoperioodi, kui veo kestus ületab kaheksa tundi; |
Loomade heaolu
57. |
kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles tagama, et liidu väljumispunktides oleksid kohal veterinaarjärelevalve ametnikud, kelle ülesanne on veenduda, et loomad on valmis teekonda jätkama ning et sõidukid ja/või laevad vastavad määruse nõuetele; märgib eeskätt, et määruse artiklis 21 täpsustatakse, et veterinaararstid kontrollivad sõidukeid enne nende EList lahkumist, et tagada, et need ei ole ületäidetud, tagatud on piisav puhaskõrgus, allapanu, olemas on piisavalt sööta ja vett ning ventilatsiooni- ja jootmisseadmed toimivad nõuetekohaselt; |
58. |
ergutab kasutama situatsiooniplaane kõikide teekondade puhul, sealhulgas näiteks asendusveoautosid ja kogumispunkte, et võimaldada vedajal tõhusalt reageerida hädaolukordadele ja vähendada hilinemise või õnnetuse mõju aretuseks või tapmiseks ettenähtud loomade, nagu seda määruses juba nõutakse pikkade teekondade puhul; |
59. |
toonitab, et loomade heaolu käsitlevad õigusaktid peaksid põhinema teaduslikel andmetel ja uusimal tehnoloogial; peab kahetsusväärseks asjaolu, et hoolimata EFSA selgetest soovitustest ja Euroopa Parlamendi palvest tema 2012. aasta resolutsioonis, ei ole komisjon ajakohastanud loomade vedamise eeskirju viimatiste teaduslike tõenditega; kutsub komisjoni seetõttu üles ajakohastama erivajadusi käsitlevaid eeskirju viimaste teaduslike teadmiste ja tehnoloogia alusel, eelkõige seoses teguritega, mis hõlmavad piisavat ventilatsiooni ning temperatuuri ja niiskuse kontrolli kliimaseadmete abil kõikides sõidukites, asjakohaseid jootmissüsteeme ja vedelsööta, eriti võõrutamata loomade puhul, väiksemat laadimistihedust ja kindlaksmääratud minimaalset puhaskõrgust ning sõidukite kohandamist iga loomaliigi vajadustele; rõhutab EFSA arvamuse järeldust, et lisaks teekonna kestusele mängivad loomade heaolus rolli ka muud aspektid, nagu nõuetekohane peale- ja mahalaadimine ning sõiduki ehitus; |
60. |
väljendab muret vedude pärast, kus loomi joodetakse saastunud, tarbimiseks kõlbmatu veega või kus loomadel puudub veele juurdepääs jooturi talitlushäire või selle vale paigutuse tõttu; rõhutab, et vajadust tagada, et elusloomade vedamiseks kasutatavatel sõidukitel on kogu reisi vältel kaasas piisavalt vett ning et igal juhul peaks pakutav kogus vastama veetavatest loomaliikidest ja loomade arvust tulenevatele erinõuetele; |
61. |
peab kiiduväärseks komisjoni võetud kohustust töötada välja loomapõhised heaolunäitajad, mis peaks parandama veetavate loomade heaoluga seotud tulemusi; on seisukohal, et komisjon peaks töötama need näitajad välja viivitamata, et neid oleks võimalik kasutada kehtivate õigusnõuete täiendusena; |
62. |
palub komisjonil tagada, et loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate õigusaktide mis tahes läbivaatamine tulevikus põhineks objektiivsetel ja teaduslikult põhjendatud näitajatel, et vältida meelevaldseid otsuseid, millel on elusloomasektoritele põhjendamatu majanduslik mõju; |
63. |
toonitab, et põllumajandustootjatel on ELi õiguse alusel õiguslik kohustus tagada, et nende veetavatele loomadele ei tekitata vigastusi, kahju ega põhjendamatuid kannatusi; |
64. |
rõhutab, et rikkumised on sageli tingitud elusloomade pikamaaliseks maanteeveoks kasutatavate sõidukite ventilatsioonisüsteemide ebapiisavusest ning et sellistes olukordades on loomad sunnitud viibima kitsas ruumis äärmuslikel temperatuuridel, mis ületavad ulatuslikult määruses ette nähtud termilise spektri ja taluvuspiiri; |
65. |
kutsub komisjoni üles tagama, et kõikides liikmesriikides kasutatakse eranditult enne usulist rituaalset tapmist uimastamist; |
66. |
peab kahetsusväärseks, et loomade veoruumid ei ole sageli piisavalt suured, et võimaldada sõidukites nõuetekohast ventilatsiooni, ja et loomade loomuomased liigutused on takistatud ning nad on tihti sunnitud olema pikka aega ebaloomulikus asendis, rikkudes seega selgelt määruse artiklis 6 ja I lisa II peatüki punktis 1.2 esitatud tehnilisi eeskirju; |
67. |
peab vajalikuks muuta elusloomade veoks kasutatavatel laevadel kohustuslikuks veterinaaride kohalolek, teatada reisi ajal surnud loomade arv ja pidada selle üle arvestust ning koostada hädaolukorra lahendamise kavad, et vältida merel olukordi, mis võivad veetavate loomade heaolu negatiivselt mõjutada; |
68. |
märgib, et põllumajandustootjad, vedajad ja liikmesriikide pädevad asutused tõlgendavad ja rakendavad määrust (EÜ) nr 1/2005 erinevalt, eelkõige loomade veovalmiduse osas; kutsub komisjoni üles määrust üle vaatama, et transpordinõudeid vajaduse korral üksikasjalikumalt täpsustada; kutsub komisjoni ja liikmesriike võrdsete konkurentsitingimuste kontekstis üles tagama, et edaspidi jõustatakse ja rakendatakse määrust kogu liidus ühtlustatult ja ühtselt, eelkõige loomade veovalmiduse osas; |
69. |
kutsub komisjoni üles töötama välja täielikku määratlust selle kohta, mida hõlmab loomade veovalmidus, ja koostama praktilisi juhiseid selle hindamiseks; kutsub liikmesriike üles pakkuma teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meetmeid, sealhulgas põhjalikke, korrapäraseid ja kohustuslikke koolituskursusi, haridust ja sertifitseerimist veokijuhtidele, vedajatele, kauplejatele, kogumispunktidele, tapamajadele, veterinaararstidele, piiriametnikele ja kõigile teistele loomade veoga seotud ettevõtjatele, et vähendada valmiduse rikkumiste kõrget taset; palub ettevõtjatel tagada veokijuhtide ja saatjate põhjalik koolitamine kooskõlas määruse IV lisaga; |
70. |
nõuab range järelevalve pidamist, et vältida haigete, nõrkade või alakaaluliste loomade ning imetavate, tiinete või vajalikku võõrutusperioodi mitteläbinud emasloomade vedu; |
71. |
rõhutab, et määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaselt on juba praegu kohustuslik pakkuda loomadele pikkadel teekondadel vett, toitu ja puhkust sobilike ajavahemike tagant, mis on kooskõlas loomade liigi ja vanusega; nõuab tungivalt, et komisjon teostaks mõjusamat järelevalvet, et tagada nende õiguslike nõuete täielik ja ühtlustatud järgimine kõigi liikmesriikide poolt; |
72. |
rõhutab, et liikmesriigid peavad tagama loomade veo nõuetekohase korraldamise, võttes arvesse ilmastikutingimusi ja transpordi liiki; |
73. |
rõhutab, et kui loomad tuleb kolmandates riikides 24-tunniseks puhkeperioodiks maha laadida, peab korraldaja kindlaks määrama puhkuse koha, kus on ELi kontrollpunkti omadele samaväärsed rajatised; kutsub pädevaid asutusi üles neid rajatisi korrapäraselt kontrollima ja mitte heaks kiitma teekonnalehti, kui ole kinnitatud, et kavandatava puhkuse kohas on ELi omadega samaväärsed rajatised; |
74. |
kutsub liikmesriike üles tagama, et veo kavandamine hõlmab kinnitust kontrollpunktis aja broneerimise kohta, mis hõlmab sööta, vett ja värsket allapanu; palub komisjonil määratleda puhkekohtade asukoha ja varustuse nõuded; |
75. |
tunnistab, et väiksemad laadimistihedused ja katkestatud teekonnad, et võimaldada loomadel puhata, avaldavad veoettevõtjatele kahjulikku majanduslikku mõju, mis võib mõjutada veetavate loomade nõuetekohast kohtlemist; kutsub komisjoni üles edendama stiimuleid nende nõuetekohaseks kohtlemiseks; |
76. |
palub liikmesriikidel tagada põllumajandusettevõtetes tiinusperioodide üle arvestuse pidamise täiustamine; |
77. |
palub komisjonil koostada teaduslike andmete alusel soovitused puurides veetavatele loomadele antava vee kohta ja tibude vedamise tingimused, millega edendatakse kõrgetasemelist heaolu; |
78. |
tuletab meelde, et liikmesriigid peavad leidma elu- ja tootmistsükli lõpus olevatele loomadele heaolu arvestavad lahendused; |
Majanduslik abi
79. |
nõuab, et laiemalt kasutataks määruse (EL) nr 1305/2013 (13) artikli 33 kohast maaelu arengu meedet „loomade heaolu toetus“, mille kohaselt antakse toetust kõrgete loomade heaolu normide puhul, mis on rangemad kui asjakohased kohustuslikud nõuded; |
80. |
nõuab, et ühise põllumajanduspoliitika eelseisva reformi käigus säilitataks seos ühise põllumajanduspoliitika toetuste ja paremate loomade heaolu tingimuste vahel, mille puhul järgitakse täielikult määruses (EÜ) nr 1/2005 sätestatud norme või ületatakse neid, ja tugevdataks seda seost; |
81. |
nõuab tungivalt toetuse andmist meetmetele, millega tagatakse liikmesriikides tapamajade tasakaalustatud jaotumine, millega tagatakse asjaomase piirkonna põllumajandusloomade arvu arvesse võtmise; |
Kolmandad riigid
82. |
väljendab muret püsivate teadete pärast loomade veo ja heaolu alaste probleemide kohta teatavates kolmandates riikides; märgib, et teatavates kolmandates riikides, kuhu EL loomi saadab, toimuva tapmisega kaasnevad äärmuslikud ja pikaajalised kannatused ning OIE kehtestatud loomade heaolu tapmisel käsitlevate rahvusvaheliste normide korrapärased rikkumised; tunnistades küll, et kolmandates riikides nõutakse sageli elusloomi, kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama võimaluse korral üleminekut elusloomade vedamiselt liha ja rümpade vedamisele kolmandatesse riikidesse, samuti sperma või embrüote vedamisele tõuloomade asemel; |
83. |
taunib igati komisjoni koostatud statistikat selle kohta, kuidas on määrusest elusloomade veol kolmandatesse riikidesse kinni peetud, ja rõhutab, et statistika koostamisel ei ole loomaveokeid korrapäraselt kontrollitud; |
84. |
palub, et komisjon nõuaks kahepoolsetel kaubandusläbirääkimistel kolmandate riikidega loomade heaolu käsitlevate ELi normide järgimist ja toetaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sellealaste liidu sätete rahvusvaheliseks muutmist; |
85. |
peab kahetsusväärseks asjaolu, et teatavate kolmandate riikide kohaldatavad standardid ei ole nii kõrged kui ELi-sisesed; kutsub komisjoni üles tugevdama olemasolevaid nõudeid liidu kaubanduspartnerite suhtes, eelkõige seoses loomadega kauplemise ja nende vedamisega, et need oleksid vähemalt sama karmid nagu ELi normid; palub kolmandatesse riikidesse eksportivatel liikmesriikidel teha koostööd kohalike asutustega, et parandada loomade heaolu standardeid; |
86. |
nõuab järjepidevat ja täielikku vastavust Euroopa Liidu Kohtu 2015. aasta otsusele kohtuasjas C-424/13, milles kohus otsustas, et loomade veoks pikal teekonnal, mis saab alguse ELi territooriumilt ja jätkub väljaspool seda, peab vedaja esitama lahkumise loa saamiseks teekonnalehe, mis on nõuete järgimist arvestades realistlik, pöörates erilist tähelepanu temperatuuriprognoosile; kutsub pädevaid asutusi üles mitte kinnitama teekonnalehti, mille kohaselt tuleb kooskõlas kohtuotsusega laadida loomad 24-tunniseks puhkuseks maha ELi mittekuuluvas riigis, välja arvatud juhul, kui korraldaja on määranud puhkuseks kindlaks koha, kus on olemas kontrollpunktiga samaväärsed rajatised; tuletab seoses sellega samuti meelde, et ainus olemasolev kolmandate riikide marsruutidel olevate loomapidamishoonete nimekiri on 2009. aastast ning selles puuduvad sageli täpsed aadressid, mis muudab ELi õiguse kohaste vajalike kontrollide läbiviimise oluliselt keerulisemaks; kutsub väljumispunktide veterinaarjärelevalve ametnikke kontrollima, nagu on nõutud määruses (EÜ) nr 1/2005, et enne sõidukite EList lahkumist oleksid määruse sätted täidetud; |
87. |
tuletab seoses sellega meelde ka komisjoni ettepanekut võtta vastu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute (rikkumisest teatajad) kaitse kohta (COM(2018)0218), eelkõige veterinaarkontrollide kontekstis; |
88. |
taunib sageli pikaks kujunevaid viivitusi piiridel ja sadamates ning juhib tähelepanu suurematele piinadele ja kannatustele, mida need loomadele põhjustavad; kutsub kolmandate riikidega piirnevaid liikmesriike üles rajama puhkealasid, kus loomad on võimalik maha laadida ning neid toita, joota ja võimaldada neile puhkust ja veterinaarhooldust, et teekonnalehed oleks võimalik nõuetekohaselt täita, ning avama tollipunktides piisava arvu töötajatega spetsiaalseid kiireid läbipääsuradasid veetavate loomade jaoks, et vähendada ooteaegu, kahandamata seejuures sanitaar- ja tollikontrolli kvaliteeti piiril; kutsub liikmesriike lisaks üles paremale koostööle loomavedude kavandamisel, et vältida liiga suurt samaaegselt piirikontrolli saabuvate vedude arvu; |
89. |
kutsub komisjoni üles tihendama koostööd ja teavitamist, sealhulgas täiendavat vastastikust abi ja kiirendatud teabevahetust, pädevate asutuste vahel kõikides liikmesriikides ja kolmandates riikides, et vähendada loomade heaolu ja loomahaiguste alaseid probleeme, mis on seotud halva haldusega, tagades et eksportijad täidavad täielikult haldusnõudeid; palub komisjonil edendada loomade heaolu rahvusvahelisel tasandil ja teha algatusi, et suurendada teadlikkust ELi mittekuuluvates riikides; |
90. |
kutsub komisjoni üles avaldama survet transiidiriikidele, kes seavad bürokraatlikke tõkkeid ja turvatakistusi, mille tõttu elusloomade transport asjatult viibib; |
91. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu loomade heaolu rikkumistele veetranspordi ja merevedude käigus kolmandatesse riikidesse ning hindama võimalikke õigusaktide rikkumisi, nagu surnud loomade keelatud heitmine laevadelt Vahemerre (sageli on kõrvamärgid ära lõigatud), mis toimub seetõttu, et korjuste kõrvaldamine pole sihtsadamas sageli võimalik; |
92. |
tõstab esile nõukogu otsust 2004/544/EÜ loomade kaitset rahvusvaheliste vedude ajal käsitleva Euroopa konventsiooni allakirjutamise kohta (14), mille kohaselt vedu võib tähendada kas: vedu kahe liikmesriigi vahel, läbides seejuures ELi mittekuuluva riigi territooriumi; vedu liikmesriigi ja ELi mittekuuluva riigi vahel; või otsevedu kahe liikmesriigi vahel; |
93. |
rõhutab, et kui loomade veo standardeid kolmandates riikides ei viida vastavusse ELi omadega ja nende rakendamisest ei piisa, et tagada täielik vastavus määrusele, peaksid elusloomade veoteekonnad kolmandatesse riikidesse sõltuma kahepoolsetest kokkulepetest, et neid erinevusi leevendada, ning kui seda ei saavutata, tuleks need keelata; |
94. |
tuletab liikmesriikidele meelde, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (15) võivad nad kehtestada rangemad riiklikud eeskirjad loomade kaitseks vedamise ajal, kui need on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2005 peamise eesmärgiga; |
95. |
kutsub komisjoni üles edendama parimate tavade vahetust ja meetmete regulatiivset samaväärsust kolmandate riikidega seoses elusloomade veoga; |
o
o o
96. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Euroopa Kontrollikojale, Euroopa Toiduohutusametile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele. |
(2) http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2018/621853/EPRS_STU(2018)621853_EN.pdf.
(3) ELT C 434, 23.12.2015, lk 59.
(4) EFSA Teataja 2011:9(1):1966.
(5) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 116.
(6) Euroopa Kohtu otsus (viies koda), 23.4.2015, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten, C-424/13, ECLI:EU:C:2015:259.
(7) Euroopa Kontrollikoja 14. novembri 2018. aasta eriaruanne nr 31/2018: „Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel“.
(8) https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/1966
(9) ELT 121, 29.7.1964, lk 1977.
(10) ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.
(11) Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi aruanne „Final report of an audit carried out in the Netherlands from 20 February 2017 to 24 February 2017 in order to evaluate animal welfare during transport to non-EU countries“, 2017.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
(13) ELT L 347, 20.12.2013, lk 347.
(14) ELT L 241, 13.7.2004, lk 21.
(15) Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. oktoobri 2004. aasta otsus – kohtuasi C-113/02: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Madalmaade Kuningriik ja Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. mai 2008. aasta otsus – kohtuasi C-491/06: Danske Svineproducenter.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/170 |
P8_TA(2019)0133
Siseturu konkurentsivõime suurendamine ELi tolliliidu väljatöötamise ja selle juhtimise arendamise kaudu
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon siseturu konkurentsivõime suurendamise kohta ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamise kaudu (2018/2109(INI))
(2020/C 449/24)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (1), ning sellega seotud delegeeritud õigusakti (komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446) (2), rakendusakti (komisjoni 2. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447) (3), üleminekuperioodi delegeeritud õigusakti (komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341) (4) ning tööprogrammi (komisjoni 11. aprilli 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/578) (5), |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, et pikendada muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM(2018)0085), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi tolliliidu arendamine ja juhtimine“ (COM(2016)0813), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta“ (COM(2018)0524), |
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Teine eduaruanne tollivaldkonna riskijuhtimist käsitleva ELi strateegia ja tegevuskava rakendamise kohta“ (COM(2018)0549), |
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile tolli IT-strateegia kohta (COM(2018)0178), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohta, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsust nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta (6), |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 17. jaanuari 2017. aasta resolutsiooni liidu tolliseadustiku rakendamisega seotud probleemide lahendamise kohta (7), |
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet nõukogule ja Euroopa Parlamendile liidu tolliseadustiku rakendamise kohta ja selle artiklist 284 tuleneva delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituse kasutamise kohta (COM(2018)0039), |
— |
võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“, |
— |
võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 26/2018 „Mitmed viivitused tolli IT-süsteemide rakendamisel: mis läks valesti?“, |
— |
võttes arvesse nõukogu aruannet 11760/2017 aktsiisipettusevastases võitluses tehtud edusammude kohta, |
— |
võttes arvesse Europoli ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti aruannet võltsimise ja piraatluse olukorrast Euroopa Liidus, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0059/2019), |
A. |
arvestades, et tolliliit, mis saab sellel aastal 50. aastaseks, on ELi nurgakive, sest see on maailma suurimaid kaubandusblokke, ja arvestades, et täielikult toimivat tolliliitu on vaja selleks, et ühtne turg toimiks korrektselt ja ELi-siseses kaubanduses ei oleks tõrkeid, ning sel on tähtis osa kolmandate riikide suhtes rakendatavas ühises kaubanduspoliitikas, mis teenib nii ELi ettevõtete kui ka kodanike huve, aga see on vajalik ka ELi usaldusväärsuse jaoks, sest tänu tolliliidule on ELil kolmandate riikidega kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel tugev positsioon; |
B. |
arvestades, et tolliasutused peavad leidma nõutava tasakaalu seadusliku kaubanduse edendamise, liidu ja kodanike turvalisuse tagamiseks mõeldud tollikontrollide, ühtsele turule toodavate toodete vastu tarbijate usalduse tekitamise ning liidu finants- ja kaubandushuvide vahel ning nad vastutavad lisaks tolli õigusraamistikule enam kui 60 õigusakti rakendamise, ebaseadusliku kaubanduse ja smugeldamisvastase võitluse ning volitatud ettevõtja staatuse andmise eest; |
C. |
arvestades, et tollikontrolli ühtlustamiseks on peamine ühtlustada tolliinfot ja -protseduure, eelkõige mis puudutab näiteks sisseveetud kaupade ebakorrektset klassifitseerimist ja väiksemas väärtuses deklareerimist ning kaupade päritolu kohta valeandmete esitamist, mis on kahjulik kõikidele ettevõtjatele, eriti aga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; |
D. |
arvestades, et ELi import ja eksport olid 2017. aastal kokku 3 700 miljardit eurot ning sissenõutava tollimaksu summa moodustab ELi eelarvest 15 %; |
E. |
arvestades, et liidu tolliseadustikku tuleb rakendada selleks, et tagada ELile omavahendid, eeskätt tollimaks, ja kaitsta riikide finantshuve, aga ka selleks, et kaitsta Euroopa tarbijaid ja tagada siseturul aus konkurents; |
F. |
arvestades, et liidu tolliseadustikus on sätestatud, et selle kohaldamiseks vajalikud elektroonilised süsteemid tuleb kasutusele võtta 31. detsembriks 2020; arvestades, et tolliprotseduuride digiteerimine algatati juba 2003. aastal ja sätestati 2008. aastal, kui võeti vastu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (8), ning otsus nr 70/2008/EÜ (e-tolli otsus); |
G. |
arvestades, et tolliprotseduuride digiteerimine on pooleli, praeguseks esitatakse elektrooniliselt rohkem kui 98 % tollideklaratsioonidest ja elektrooniliste süsteemide kaudu hallatakse järgmisi tollivaldkondi: transiit (NCTS), ekspordikontroll (ECS), turbeandmed (ICS), riskijuhtimine (CRMS), ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI), load (CDS), volitatud ettevõtjad (AEO), siduv tariifiinformatsioon (EBTI), kvoodid ja tariifid (QUOTA), tariifide ühepoolne peatamine, kombineeritud nomenklatuur (TARIC), impordi ja ekspordi seire (SURV2) ja registreeritud eksportijate süsteem (REX); |
H. |
arvestades, et ELi 2021.–2027. aasta finantsraamistiku raames kavandatud tolliprogrammi eesmärk on toetada liikmesriikide tolliasutuste tegevust ja nendevahelist koostööd; |
I. |
arvestades, et Ühendkuningriigi väljaastumine EList seab tolliliidu tõrgeteta toimimise ohtu; |
J. |
arvestades, et liidu tolliseadusliku täielikuks rakendamiseks vajalike peamiste elektrooniliste süsteemide rakendamine viibib ja on edasi lükatud 31. detsembri 2020. aasta järgsesse aega; |
K. |
arvestades, et tolliliidu tulemuslikkusvahendi abil hinnatakse tolliliidu toimimist, tuginedes peamistele tulemusnäitajatele, mis puudutavad selliseid eri valdkondi nagu finantshuvide kaitse, ELi kodanike ohutuse ja turvalisuse tagamine ning selle hindamine, milline osa on tollil ELi majanduskasvus ja konkurentsivõimes; |
L. |
arvestades, et programmi „Toll 2020“ ja seega tolli IT-alase töö juhtimine on jagatud komisjoni, liikmesriikide ja ärihuvide esindajate vahel, kes teevad seda arvukate otsustusstruktuuride kaudu, mille arvu suurenemine vähendab püsivalt programmide tõhusust ja halvendab IT-projektide juhtimist; |
M. |
arvestades, et pärast käimasoleva programmi „Toll 2020“ lõppemist ja eri võimaluste kulude-tulude analüüsi tuleb tolliprogrammide juhtimine läbi vaadata; |
1. |
tõstab esile töö, mida teevad iga päev liikmesriikide tolliasutused ja komisjon, püüdes kaitsta siseturgu ebaausa konkurentsi, s.o võltsitud ja dumpingtoodete eest, hõlbustades kaubandust ja vähendades haldusformaalsusi, kogudes riigieelarvesse ja ELi eelarvesse tulu ning kaitstes elanikkonda terrori-, tervise-, keskkonna- ja muu ohu eest; |
2. |
juhib tähelepanu sellele, et tolliliit on üks esimesi ELi saavutusi ja seda võib pidada üheks selle peamiseks edulooks, sest tänu sellele on ELis asutatud ettevõtted saanud kogu ELis kaupu müüa ja investeeringuid teha, aga see on võimaldanud ka ELil eemaldada sisepiirid ja konkureerida ülejäänud maailmaga; rõhutab, et ELi ühtset turgu ei oleks olemas, kui ei oleks tolliliidu tagatud tariifivaba keskkonda ja kui tolliliidu kaudu ei seirataks importi ja eksporti; |
3. |
rõhutab, et täielikult toimivat tolliliitu on vaja, et tagada ELi usaldusväärsus ja tugevus ning ELi läbirääkimispositsioon uute kaubanduslepingute läbirääkimisel; rõhutab, et tõhus ELi tolliliit soodustab seaduslikku kaubandust ja aitab vähendada seaduskuulekate kauplejate halduskoormust, mis on konkurentsivõimeliste ettevõtete arenguks tähtis argument; rõhutab, et tuleb tagada tõhusad kontrollid, sh soodustades koostööd kolmandate riikide tolliasutustega, ja vältida tuleb kõiki seaduslikku kaubandust tarbetult takistavaid tegureid; |
4. |
rõhutab, et kogu liidus tuleb luua sujuvad tolliprotseduurid, mis põhineks uuendatud IT-taristul; on seisukohal, et digiteerimise abil võib teabevahetuse ja tollimaksude tasumise läbipaistvamaks ja ligipääsetavamaks muuta, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja kolmandate riikide ettevõtjate jaoks, ning selle abil saab lihtsustada ka tollieeskirju ja -protseduure; |
5. |
märgib, et kuna kohtades, kus kaup ELis tolliliitu siseneb, on kontrolli tase ja kvaliteet, tolliprotseduurid ja karistuspoliitika praegu erinevad, tekivad kaubavoogudes sageli moonutused, mille tagajärjel tekib meelepärase kohtualluvuse valimise probleem ja ühtse turu terviklikkus ei pruugi enam olla tagatud; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid otsiksid sellele probleemile lahendust; |
6. |
innustab komisjoni tegema suuremaid jõupingutusi, et luua ELis ühine tollikontaktpunkt, tänu millele saaksid ettevõtted esitada kõik vajalikud andmed ja dokumendid ühes kohas, et neil oleks võimalik täita kõiki kaupade importi, eksporti ja transiiti käsitlevaid õigusnõudeid; |
7. |
tuletab meelde, et Ühendkuningriigist saab pärast EList lahkumist kolmas riik ja selle tõttu ELi välispiirid muutuvad, ja rõhutab, et Brexit ei tohiks ELi tollisüsteemi arendamist ja selle juhtimist kahjustada; |
Tolliprotseduuride digiteerimine
8. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama tolliasutuste IT-süsteemide haldamiseks välja tulemuslikuma, kulutõhusama ja ühtsema käsitlusviisi; nõuab eelkõige täpsemat ja realistlikumat hinnangut vajamineva aja ja ressursside ning individuaalsete IT-projektide ulatuse kohta, mis aitavad tolliprotseduure digiteerida; |
9. |
peab kahetsusväärseks, et tolliliidu jaoks vajalike uute IT-süsteemide rakendamisel on esinenud palju viivitusi, mille tõttu taotles komisjon Euroopa Parlamendilt ja nõukogult, et üleminekuperioodi tähtaeg lükataks kaugemale kui liidu tolliseadustikus sätestatud 2020. aasta tähtaeg; peab kahetsusväärseks ka seda, et komisjon esitas pikendamise põhjendamiseks ebapiisava teabe, eelkõige puudus teave selle kohta, mis kuulub komisjoni enda ja mis liikmesriikide pädevusse, ning seetõttu ei saa Euroopa Parlament teha korrektset eelarve- ja poliitilist kontrolli; |
10. |
juhib tähelepanu sellele, et kuigi 2020. aasta detsembriks peaks liidu tolliseadustiku rakendamiseks vajalike elektrooniliste süsteemide Euroopa komponentidest 75 % valmis olema, ei tähenda see, et selleks kuupäevaks on valmis 75 % elektroonilistest süsteemidest, kuna 25 % elektroonilistest süsteemidest tulenevad riiklikest komponentidest, mille eest vastutavad liikmesriigid ja mille puhul on esinenud viivitusi; |
11. |
on seisukohal, et komisjon ja nõukogu peaksid kõigepealt tagama, et tolliseadustikku rakendatakse ja tolliprotseduure digiteeritakse uue tähtaja jooksul; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõik, et rohkem viivitusi ei tekiks; on seisukohal, et seetõttu on IT-süsteemide loomiseks vaja välja töötada ja kasutusele võtta 17 elektroonilist vahendit, milleks on vaja suuri rahasummasid ja suurt inimressurssi; on seetõttu seisukohal, et liikmesriikide ja komisjoni IT-projektide juhtimisel tuleb vältida vahendite kattumist; |
12. |
nõuab, et komisjon ajakohastaks liidu tolliseadustikuga seotud tööprogrammi ajakava, et võtta arvesse ettepanekut, mille ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule üleminekuperioodi pikendamise kohta esitas (9); kutsub parlamenti ja nõukogu üles tegema jõupingutusi, et võtta pikendamisotsus viivitamata vastu, kuid siduda see tingimustega, mida on vaja tolli IT-süsteemide tulemuslikuks kasutuselevõtmiseks, ilma et see piiraks põhjalikke turvakontrolle, et ükski võimalik probleem ei takistaks liikmesriikide tolliasutustel kaupu kontrollida; juhib Euroopa Kontrollikoja eeskujul tähelepanu sellele, et samad põhjused toovad kaasa samu tagajärgi, ja 2017. aasta mitmeaastase strateegilise plaani ajakohastamine, mille puhul on kuue IT-süsteemi kasutuselevõtt koondatud ühele ja samale aastale, on väga keeruline ülesanne ja tekitab suure ohu, et edasilükatud tähtaegadest ei peeta kinni, nii et liidu tolliseadustiku rakendamistähtaega tuleks veel kord pikendada ja seada uueks tähtajaks 2025. aasta järgne aeg; |
13. |
kutsub komisjoni üles oma mitmeaastast strateegiakava ajakohastama, st seadma projektid kogu üleminekuperioodi jooksul järjekorda, et vältida nii palju kui võimalik eri süsteemide kasutuselevõtu koondumist perioodi lõpul, ning kehtestama muu hulgas ka liikmesriikide jaoks siduvad vahe-eesmärgid; |
14. |
nõuab, et komisjon ei muudaks 17 elektroonilise vahendi jaoks vastu võetud õiguslikke ja tehnilisi kirjeldusi, sest elluviidavate projektide ulatus ja nende kasutuselevõtmiseks vajalik aeg ei ole kooskõlas ei tehnoloogia pideva arenguga ega vältimatute õiguslike ja seadusandlike muutustega, mis sel perioodil toimuvad; |
15. |
tuletab meelde, et kontrollikoja andmeil oli komisjon viivitustest teadlik, kuid otsustas seda teavet oma ametlikesse aruannetesse mitte lisada, mis takistas sidusrühmadel (nt Euroopa Parlament, muud ELi institutsioonid, kes ei ole programmi „Toll 2020“ juhtimisstruktuuris esindatud, ning huvitatud ettevõtted ja kodanikud) saamast viivitustega seotud riskide kohta reaalajas täielikku teavet; palub komisjonil seetõttu anda korrapäraselt ja läbipaistvalt aru, kuidas toimub mitmeaastase strateegilise töökava elluviimine ja tolli jaoks vajalike elektrooniliste süsteemide loomine, et mitte korrata varasema programmitöö vigu, ja anda kõigist võimalikest lisaviivitustest aegsasti teada ja võtta vajalikke parandusmeetmeid; |
16. |
palub komisjonil programmi „Toll 2020“ pidevalt hinnata, kõrvaldada kindlaks tehtud puudused (eelkõige tuleb vältida kõnealuse programmi tarbeks loodud eksperdirühmade alakasutamist) ja luua tingimused, et tolliteenistused saaksid teha rohkem koostööd; |
17. |
rõhutab, et tolliliidu juhtimises on tähtis koht pideval poliitika järelevalvel, analüüsil ja võimaliku mõju hindamisel; võtab teadmiseks ja kiidab heaks töö, mida komisjon on teinud, et töötada tolliliidu jaoks välja tulemuslikkusvahend, mille abil on võimalik korrapäraselt hinnata, kuidas see on strateegilised eesmärgid – tõhusus, tulemuslikkus ja ühtsus – saavutanud; palub liikmesriikidel selle vahendi edasiarendamist toetada; |
18. |
teeb komisjonile ettepaneku, et selle vahendiga tuleks hinnata ka seda, kui suur on tollikontrollide potentsiaal digiteerimise ja andmevoogude mõttes, et luua veelgi tõhusamad, riskipõhised kontrollid ning optimeerida samal ajal tolliasutuste koormust; |
Tolliprogrammi juhtimine, aruandlus ja rahastamine
19. |
võtab teadmiseks komisjoni ja liikmesriikide meetmed, mille abil tagatakse, et tolliseadustikku rakendatakse ühtlaselt ja sidusalt, eeskätt koolituste ja suuniste vastuvõtmise kaudu; palub komisjonil ja liikmesriikidel sellest hoolimata jõupingutusi ja rakendatavaid vahendeid suurendada, et tagada 2013. aastal vastu võetud tolliseadustiku täielik kohaldamine ning kogu ELis ühtsed tolliprotseduurid; palub komisjonil esitada sellega seoses tegevuskava, mis võiks soovitatavalt põhineda tollitavade vastastikusel läbivaatamisel, heade tavade vahetamisel ja tolliteenistuste tihedamal koostööl ning piisavalt suurte vahenditega koolitusprogrammil; |
20. |
tuletab meelde, et komisjon on alustamas tööd, et luua tingimused ELi ühtsele tolliliidesele, mille kaudu saaksid ettevõtjad esitada andmed, mida on vaja paljude eri nõuete (veterinaar-, sanitaar-, keskkonna- jt nõuete) täitmiseks, mitmele eri saajale ja ühtsete juurdepääsupunktide kaudu ühtlustatud vormis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seda tähtsat tööd jätkama; |
21. |
märgib, et summat, mis ELi eelarvest eraldatakse 2021.–2027. aastaks järgmisele tolliprogrammile, on pingutuse tulemusel suurendatud 2018. aasta hindades 842 844 000 euroni; nõuab, et liikmesriigid eraldaksid vajalikud inimressursid ja rahasummad ka riiklike komponentide kasutuselevõtmiseks, millest sõltub Euroopa elektroonilise tollisüsteemi töölerakendamine, ning nõuab, et komisjon esitaks talle ELi komponentide kasutuselevõtmise ja liikmesriikide välja töötatud ELi-väliste komponentide kohta aegsasti aruande; |
22. |
rõhutab, et tollisüsteemid peavad tänapäeval nii kontrolli kui ka kohaldatava tollimaksu kogumise mõttes toime tulema sellega, et väljastpoolt ELi veebist ostetud kauba kogus suureneb tohutu kiirusega, eelkõige kuna ELi imporditavate madala väärtusega kaupade maht kasvab igal aastal 10–15 %; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema sellele probleemile parema lahenduse leidmiseks rohkem pingutusi; |
23. |
palub komisjonil teha siis (ja mitte mingil juhul varem), kui programmi „Toll 2020“ 17 IT-süsteemi, mis on seotud liidu tolliseadustikuga, on tööle rakendatud, ettepanek tolliga seotud IT-projektide elluviimiseks ja nende ajakohastamiseks mõeldud tõhusama juhtimisstruktuuri kohta; rõhutab tolliga seotud IT-süsteemist tulenevaid majanduslikke, eelarve- ja julgeolekuprobleeme silmas pidades, et valitud lahenduse puhul peab Euroopa jääma täiesti suveräänseks; |
24. |
rõhutab, et programm „Toll 2021–2027“ ei aita liikmesriikide tolliasutuste toetamisega mitte ainult suurendada ELi eelarvetulusid, vaid tagab ka tooteohutuse, Euroopa tarbijate kaitse ja ELi ettevõtetele võrdsed tingimused; |
Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust
25. |
rõhutab, et ebakindlus, mida Ühendkuningriigi väljaastumine EList tekitab, on Euroopa ettevõtete jaoks suur probleem; nõuab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid annaksid sidusrühmadele kogu teabe selle kohta, mida Ühendkuningriigi väljaastumine tollivaldkonna ja teatavate kaudsete maksude (käibemaks ja aktsiis) jaoks tähendab; |
26. |
rõhutab, et pärast Ühendkuningriigi väljaastutmist ei tohi tollisüsteemis olla ühtegi lünka – sealhulgas ELi välispiiridel –, mille varal oleks võimalik tegeleda ebaseadusliku kaubandusega või hoida kõrvale ELi õiguse kohaste avalik-õiguslike võlgade tasumisest; |
o
o o
27. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev raport nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.
(2) ELT L 343, 29.12.2015, lk 1.
(3) ELT L 343, 29.12.2015, lk 558.
(4) ELT L 69, 15.3.2016, lk 1.
(5) ELT L 99, 15.4.2016, lk 6.
(6) ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.
(7) ELT C 242, 10.7.2018, lk 41.
(8) ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.
(9) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, et pikendada muude meetmete kui liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste andmetöötlusvahendite kasutamist üleminekuperioodil (COM(2018)0085).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/176 |
P8_TA(2019)0134
Õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamine, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta resolutsioon õiguslike sätete ja ühisavalduse rakendamise kohta, et tagada parlamendi kontroll detsentraliseeritud asutuste üle (2018/2114(INI))
(2020/C 449/25)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse aluslepingu sätteid, milles käsitletakse asutusi, ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikleid 5 ja 9 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 15, 16, 71, 123, 124, 127, 130, 228, 263, 265, 267, 277, 282, 287, 290, 291, 298 ja 325, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 41, 42, 43, 51 ja 52, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldust detsentraliseeritud asutuste kohta ja sellele lisatud ühist lähenemisviisi, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0055/2019), |
A. |
arvestades, et asutustel on oluline roll ELi poliitika rakendamisel Euroopa ja riiklikul tasandil ning nad täidavad mitmesuguseid ülesandeid, mis aitavad ELi poliitika rakendamisele kaasa, nagu võrgustike loomine või ELi ja riiklike asutuste vahelise koostöö toetamine; arvestades, et hea koostöö ELi asutuste ja liikmesriikide vahel aitab suurendada asutuste töö tõhusust ja tulemuslikkust; arvestades, et asutused on Euroopa Liidu asutuste võrgustiku kaudu rajanud koostöö ka omavahel; |
B. |
arvestades, et eri asutuste ja parlamendikomisjonide vaheline koordineerimine ja koostöö on üldiselt olnud hea; arvestades, et Europol on ainus asutus, mida Euroopa Parlament kontrollib koos riikide parlamentidega parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kaudu; |
C. |
arvestades, et asutused on loodud ja välja arendatud aja jooksul, üksikjuhtumipõhiselt; arvestades, et Lissaboni lepinguga on ELi asutuste ametliku lisamisega aluslepingutesse ametlikult tunnistatud ELi täidesaatva võimu edasiandmist asutustele; |
D. |
arvestades, et asutused on esmajoones aruandekohustuslikud parlamendi ja nõukogu ees, kes peavad tagama, et neid asutusi reguleerivates seadusandlikes aktides oleksid olemas piisavad kontrollimehhanismid ning et neid mehhanisme rakendatakse seejärel nõuetekohaselt; arvestades, et ELi täidesaatva võimu edasiandmine asutustele ei tohiks nõrgestada parlamendi kontrolli ELi täidesaatva võimu üle, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 14; |
E. |
arvestades, et aluslepingud ei sisalda detsentraliseeritud asutuste mõiste määratlust ega nende volituste üldkirjeldust, mida võib asutustele anda; |
F. |
arvestades, et mitme asutuse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 352 ja teised on loodud konkreetsele valdkondlikule õiguslikule alusele tuginedes; |
G. |
arvestades, et 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis on selle reguleerivaid asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma töö tulemus, mille lõid komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu asutuste sidususe, tulemuslikkuse, vastutuse ja läbipaistvuse hindamiseks pärast seda, kui komisjoni 2005. aasta ettepanek reguleerivaid asutusi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks ei saanud nõukogult ja parlamendilt vajalikku toetust; |
H. |
arvestades, et ühine lähenemisviis sisaldab sätteid, mis käsitlevad asutuste struktuuri ja juhtimist ning nende toimimist, tegevuste kavandamist, rahastamist, eelarvevahendite haldamist, eelarvemenetlusi, aruandekohustust, kontrolle ja läbipaistvust ning mis aitavad tagada parlamendi kontrolli detsentraliseeritud asutuste üle; |
I. |
arvestades, et vaatamata üldiselt positiivsele hinnangule on mõnel juhul esinenud usaldamatust asutuste teaduslike ja tehniliste arvamuste vastu; |
Peamised märkused
1. |
märgib, et nii aluslepingud, asutuste asutamismäärused, Euroopa Kohtu praktika kui ka ühisavaldus ja ühine lähenemisviis hõlmavad mehhanisme asutuste vastutuse tagamiseks; rõhutab, et pädevuse andmise kaudu on Euroopa Parlamendil detsentraliseeritud asutuste suhtes kontrolliõigus, mida ei ole aluslepingutes siiski üksikasjalikult sätestatud; märgib sellega seoses ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi mittesiduvat olemust; peab siiski kahetsusväärseks, et institutsioonid ei ole veel leppinud kokku siduvas õigusraamistikus; |
2. |
juhib tähelepanu sellele, et parlament kontrollib asutusi mitmel viisil:
|
3. |
märgib, et asutamismääruste sätted erinevad ühises lähenemisviisis sätestatud vastutus- ja parlamentaarse kontrolli mehhanismidest erineval määral, mis võib olla tingitud väga erinevatest ülesannetest ja funktsioonidest, mida asutused täidavad; |
4. |
märgib, et parlamendikomisjonid on hoolimata erinevatest asutamismääruste sätetest täitnud aktiivselt oma kontrolliülesandeid; |
5. |
tunnustab ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi ning selle tegevuskava rakendamist liidu asutuste poolt; tõstab esile eelkõige detsentraliseeritud asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi, mille esimeeste konverents kiitis heaks 18. jaanuaril 2018; märgib, et 12. juuli 2018. aasta järelkohtumisel leiti, et institutsioonidevahelise töörühma töö on lõpule viidud; |
Soovitused
6. |
on arvamusel, et tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et ühtlustada teatavaid asutuste asutamismääruste sätteid, milles käsitletakse nende juhtimis- ja vastutusmehhanisme, võttes arvesse praegu olemasolevaid eri liiki asutusi ning määratledes ELi institutsioonide ja asutuste vaheliste suhete üldpõhimõtted; juhib tähelepanu sellele, et nimetatud küsimusi tuleks käsitleda ka mõjuhinnangutes alati, kui tehakse ettepanek mõne asutuse loomiseks; rõhutab, et asutustel peab olema teatav organisatsiooniline paindlikkus, et paremini kohaneda kavandatud ülesannetega ning vajadustega, mis nende ülesannete täitmisel tekivad; tunneb heameelt sarnastes valdkondades tegutsevate asutuste ühe või mitme klastri põhise sisekorralduse üle; |
7. |
nõuab seetõttu ühise lähenemisviisi rakendamise põhjalikku hindamist kõigis selle aspektides ning selliste üksikasjalike analüütiliste dokumentide koostamist, mis on sarnased 2010. aastal esitatud dokumentidele, keskendudes juhtimisega seotud aspektidele ning vaadates eelkõige läbi parlamendi kaasotsustamis- ja kontrollivolitusi käsitlevate sätete kooskõla, võttes samal ajal arvesse vajadust võimaldada paindlikkust, pidades silmas detsentraliseeritud asutuste mitmekesisust; |
8. |
peab kahetsusväärseks, et parlamenti kui demokraatia põhimõtte järgimise peamist tagajat ELis ei kaasatud täielikult EMA ja EBA uue asukoha valimisse menetlusse; tuletab sellega seoses meelde oma taotlust vaadata 2012. aasta ühisavaldus ja ühine lähenemisviis läbi võimalikult kiiresti ning tuletab ühtlasi meelde nõukogu võetud kohustust selle läbivaatamise suhtes, kutsudes komisjoni üles esitama 2019. aasta aprilliks põhjaliku analüüsi ühisavalduse ja ühise lähenemisviisi kohta seoses detsentraliseeritud asutuste asukoha valimisega; |
9. |
rõhutab, et asutuse asukoht ei tohiks mõjutada tema volituste ja ülesannete täitmist, juhtimisstruktuuri, põhitegevuse elluviimist ega tegevuse peamist rahastusallikat; |
10. |
eeldab, et edaspidi peetakse asutuste asukohti või ümberpaigutamist käsitlevate otsuste tegemisel täielikult kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigustest kaasseadusandjatena; on seisukohal, et parlament peaks olema kogu seadusandliku protsessi vältel süstemaatiliselt, läbipaistval viisil ning nõukogu ja komisjoniga võrdsetel tingimustel kaasatud kõikide liidu organite ja asutuste asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja kaalukuse hindamisse; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes kohustuse teha lojaalselt ja läbipaistvalt koostööd, ning et kokkuleppes rõhutatakse, et mõlemad kaasseadusandjad on võrdsed, nagu on sätestatud aluslepingutes; rõhutab, kui tähtis on asutuste asukohta puudutavates menetlustes edaspidi kohe algusest peale tõhusamalt teavet vahetada, kuna varane teabevahetus lihtsustab kolme institutsiooni õiguste ja eesõiguste kasutamist; |
11. |
on veendunud, et otsus asutuse asukoha kohta on väga oluline, ja leiab, et parima võimaliku otsuse tegemiseks peavad liidu institutsioonid võtma arvesse objektiivseid kriteeriume, nagu juurdepääsetavus, haldusalane koostoime ja lähedus sidusrühmadele; |
12. |
palub komisjonil kooskõlas institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste vahendite alase töörühma soovitustega anda kiiresti hinnang mitme asukohaga asutustele, kasutades selleks ühtset lähenemisviisi, et hinnata nende pakutavat lisaväärtust, võttes arvesse asukohaga seotud kulusid; nõuab, et hindamise tulemuste põhjal võetaks olulisi meetmeid, mille eesmärk on vähendada eri asukohtade arvu, kui ja kus see on asjakohane; |
13. |
teeb ettepaneku, et ühise lähenemisviisi läbivaatamise põhjal tuleks uuesti kaaluda asutusi käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe koostamist ja et selline kokkulepe peaks sisaldama sätteid asutuste loomist ja toimimist käsitlevate põhimõtete iga viie aasta järel toimuva läbivaatamise kohta, tuginedes silmapaistvate isikute rühma eksperditeadmistele; |
14. |
on seisukohal, et kõnealune institutsioonidevaheline kokkulepe peaks austama Euroopa Parlamendi volitusi kaasotsustamismenetlustes ning käsitlema ka asutuse ja selle asukohaliikmesriigi institutsioonide vahelisi suhteid, samuti läbipaistvusmeetmeid, huvide konflikti vältimise ning juht- ja nõuandvate organite liikmete vahel soolise tasakaalu tagamise menetlusi ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamist kõigis asustuste tegevustes; |
15. |
on seisukohal, et nimetatud institutsioonidevahelise kokkuleppe koostamisel tuleks käsitleda mitmeid konkreetseid ettepanekuid demokraatliku järelevalve tugevdamiseks, liidu asutuste aruandekohustuse tõhustamiseks ja Euroopa Parlamendile aru andmise süsteemi tugevdamiseks, näiteks:
|
16. |
on lisaks seisukohal, et parlamendi rolli detsentraliseeritud asutuste juhtimismõõtme järelevalves saaks märkimisväärselt parandada; soovitab lisaks tugevdada koostööd parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga ja vaadata läbi asutustesse lähetuste korraldamise eeskirjad, et võimaldada paremat korrapärast kontakti parlamendikomisjonide ja nende pädevusalasse kuuluvate asutuste vahel; |
17. |
teeb ettepaneku, et põhiseaduskomisjon korraldaks iga viie aasta järel toimuva läbivaatamise raames ning lisaks kontrollitegevusele (ja sellele tuginedes), mida teostavad parlamendikomisjonid nende pädevusalasse kuuluvates asutuste üle, igal aastal arutelu asutuste toimimise ja juhtimise teemal, millele järgneb, kui seda peetakse asjakohaseks ja/või vajalikuks, arutelu täiskogu istungil, et hõlbustada tugevamat ja struktureeritumat asutuste tegevuse kontrollimise süsteemi parlamendis; teeb lisaks ettepaneku, arvestades asutuste kui vahendajate rolli ELi ja liikmesriikide vahel, kehtestada konsultatsiooniperiood riikide parlamentidega, kui nad soovivad selles küsimuses kaasa rääkida; |
18. |
on seisukohal, et liidu asutused peaksid kohaldama hea juhtimistava ja parema õigusloome eeskirju ja põhimõtteid ning sealhulgas korraldama avalikke üldsusega konsulteerimisi teisese õiguse aktide ja kolmanda astme õigusaktide eelnõude üle, kui asutuse tegevusvaldkond seda võimaldab; teeb ettepaneku, et asutuste suhtes kehtiksid samad läbipaistvuseeskirjad nagu komisjoni suhtes, sealhulgas huvirühmade esindajatega seotud eeskirjad ja kohustused; |
19. |
rõhutab, et õigusraamistikust tulenevate ülesannete täieliku ja tähtaegse täitmise tagamisel peaksid liidu asutused täpselt kinni pidama oma ülesannetest ja tegutsema kooskõlas volitustega, mille parlament ja nõukogu on neile andnud; peab hädavajalikuks, et liidu asutused tegutseksid oma volituste täitmisel läbipaistvalt; |
20. |
teeb ettepaneku, et kõik asutused peaksid saama esitada oma pädevusalasse kuuluvate menetluses olevate teemade kohta mittesiduvaid arvamusi; |
21. |
on lisaks arvamusel, et juhul, kui aluslepinguid tulevikus muudetakse, tuleks kaaluda seda, kuidas asutusi veelgi tugevamalt aluslepingutesse lõimida, eelkõige seoses ELi lepingu artiklitega13 ja 14 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291, lisades eri liiki asutuste selge määratluse, volitused, mida saab neile anda, ning üldpõhimõtted, millega tagatakse parlamentaarne kontroll nende üle; |
Eelarveküsimused
22. |
märgib, et asutuste tasude kaudu rahastamine ulatub praegu ligikaudu 1 miljardi euroni aastas, mis võib vähendada survet ELi eelarvele ja olla tõhus viis asutuste tegevuse rahastamiseks juhtudel, kui ärimudel seda võimaldab; väljendab siiski muret võimalike huvide konfliktide pärast, mis võivad tekkida, kui asutused peavad peamise sissetulekuallikana toetuma liikmemaksudele; rõhutab, et on vaja kehtestada kaitsemeetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti; |
23. |
rõhutab vajadust võtta järgmises mitmeaastases finantsraamistikus arvesse uusi kliima-, kestlikkuse ja keskkonnakaitse prioriteete ning konkreetsete asutuste ülesandeid asjaomase mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisel; |
24. |
märgib, et kuigi eelarve haldamise seisukohast on detsentraliseeritud asutused paljuski sarnased, on ühetaoline lähenemine osutunud teatavate asutuste tulemusliku ja tõhusa haldamise seisukohast kahjulikuks; on seisukohal, et asutuste töötajate arvu 5 % vähendamise eesmärk ja ümberpaigutamisreservi süsteem peab jääma ühekordseks ettevõtmiseks; kordab, et kavatseb edaspidi kõigile sellistele meetoditele vastu seista; |
25. |
märgib murega, et paljudel asutustel on raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisega töötingimuste tõttu; on veendunud, et liidu asutused peavad oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks suutma pakkuda piisavalt köitvaid töökohti kvalifitseeritud töötajatele; nõuab seetõttu, et võetaks konkreetseid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks; |
26. |
märgib, et asutuste tõhustatud koostöö teenuste jagamisel on andnud sääste, näiteks ühise hankeportaali loomise kaudu; ergutab veelgi uurima kas ainult asutuste või komisjoni ja asutuste vahel teenuste jagamise potentsiaali, et luua uut ja optimeerida juba olemasolevat koostoimet; on veendunud, et vajaduse korral saaks eelarvetõhusust suurendada, kui üksteise vahetus läheduses asuvad liidu organid ja asutused teeksid tihedat koostööd administratiivsete tugiteenuste ja ruumide haldusteenuste valdkonnas; |
27. |
märgib, et asutuste eelarved tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse asutuse eesmärke ja ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi; nõuab, et detsentraliseeritud asutuste eelarve koostamisel kasutataks valdkondlikku lähenemisviisi, mis võimaldaks paremini prioriseerida asutuste ülesandeid, suurendada koostööd ja vältida kattumist, eriti samas poliitikavaldkonnas tegutsevate asutuste puhul; |
28. |
märgib murega, et hulk haldusnõudeid on ebaproportsionaalsed asutuste puhul, mis ei ole saavutanud teatavat suurust; ootab, et komisjon ja nõukogu tagaksid kohaldatavate haldusnõuete vastavuse kõigi asutuste rahalistele vahenditele ja inimressurssidele; |
29. |
tuletab meelde, et seadusandliku menetluse tulemusena muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut; märgib murega, et ajakohastatud finantsaruanded on enamasti kättesaadavad alles seadusandliku menetluse lõpus, kui üldse; tuletab meelde parlamendi ja nõukogu topeltrolli seadusandja ja eelarvepädeva institutsioonina; |
30. |
tunneb heameelt komisjoni esitatud detsentraliseeritud asutuste raamfinantsmääruse eelnõu muudetud teksti üle ja eriti selles kirjeldatud plaanide üle tugevdada nende asutuste juhtimist; |
31. |
on siiski arvamusel, et on veel mitmeid lahendamata küsimusi, ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks viivitamata hinnangu mitme asukohaga asutustele, nagu soovitas institutsioonidevaheline töörühm, ning esitaks hoolikale ja põhjalikule analüüsile tuginedes ning selgeid ja läbipaistvaid kriteeriume kasutades ettepanekud võimalike ühinemiste, sulgemiste ja/või komisjonile ülesannete üleandmise kohta, mis oli institutsioonidevahelise töörühma pädevusega ette nähtud, kuid mida ei ole kunagi korralikult käsitletud, sest komisjon ei ole esitanud sellekohaseid ettepanekuid; |
32. |
märgib, et detsentraliseeritud asutuste auditeerimise eest vastutab täielikult Euroopa Kontrollikoda, kes viib läbi kõik vajalikud haldus- ja hankemenetlused ning rahastab neid; kordab, et erasektori audiitorite tehtavad auditid on oluliselt suurendanud asutuste halduskoormust ning hangetele ja auditilepingute haldamisele kuluva aja tõttu tekitanud lisakulu, mis avaldab asutuste kahanevatele ressurssidele veelgi suuremat survet; rõhutab, et on hädavajalik lahendada see küsimus kooskõlas ühise lähenemisviisiga raamfinantsmääruse läbivaatamise kontekstis; kutsub kõiki läbivaatamises osalejaid selles küsimuses kiiresti selgust tagama, et ülemäärast halduskoormust märkimisväärselt vähendada; |
o
o o
33. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja ELi detsentraliseeritud asutustele. |
II Teatised
EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
Euroopa Parlament
Teisipäev, 12. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/182 |
P8_TA(2019)0080
Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri)
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (2018/2080(INL) – 2019/0900(APP))
(2020/C 449/26)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõiget 4, |
— |
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a lõiget 1, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 43, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 45 ja 52, |
— |
võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning petitsioonikomisjoni arvamust (A8-0050/2019), |
1. |
võtab vastu lisatud määruse eelnõu; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada lisatud määruse eelnõu nõukogule ja komisjonile vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 228 lõikes 4 sätestatud menetlusele; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks korraldada määruse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas pärast seda, kui komisjon on esitanud selle kohta arvamuse ja nõukogu on lisatud määruse eelnõu heaks kiitnud. |
RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi määruse eelnõu, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom
EUROOPA PARLAMENT,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 228 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse nõukogu heakskiitu,
võttes arvesse komisjoni arvamust,
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused tuleks sätestada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu, eelkõige selle artikli 20 lõike 2 punkti d ja artikli 228, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetega. |
(2) |
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 kinnitatakse õigust heale haldusele Euroopa kodanike ühe põhiõigusena. Harta artiklis 43 on sätestatud õigus pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga. Selleks et neid õigusi saaks tulemuslikult kasutada ning selleks, et suurendada ombudsmani suutlikkust viia läbi põhjalikke ja erapooletuid uurimisi, tuleks ombudsmanile anda kõik vahendid, mis on vajalikud aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete edukaks täitmiseks. |
(3) |
Euroopa Parlamendi otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (1) muudeti viimati 2008. aastal. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 kehtestati liidu jaoks uus õigusraamistik. ELi toimimise lepingu artikli 228 lõige 4 võimaldab Euroopa Parlamendil pärast komisjonilt arvamuse taotlemist ja nõukogu heakskiidul võtta vastu määrusi, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused. Seepärast on soovitav tunnistada otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom kehtetuks ja asendada see määrusega vastavalt praegu kohalduvale õiguslikule alusele. |
(4) |
Selliste tingimuste kehtestamine, mille alusel võib ombudsmanile kaebuse esitada, peaks vastama täieliku, tasuta ja lihtsa juurdepääsu põhimõttele, olenemata spetsiifilistest piirangutest, mis on seotud uute või pooleliolevate õigus- ja haldusmenetlustega. |
(5) |
Ombudsmanil on õigus esitada soovitusi, kui ta leiab, et liidu institutsioon, organ või asutus ei kohalda kohtuotsust nõuetekohaselt. |
(6) |
On vaja sätestada kord, mida tuleb järgida, kui ombudsmani uurimistest ilmneb, et tegemist on haldusomavoliga. Lisaks tuleks ette näha, et ombudsman esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase tööperioodi lõpus üksikasjaliku aruande. |
(7) |
Ombudsmani rolli tugevdamiseks tuleks tal võimaldada läbi viia omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks korduvad või eriti rasked haldusomavoli juhtumid ja edendada häid haldustavasid liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ilma et see piiraks tema peamist kaebuste käsitlemise kohustust. |
(8) |
Ombudsmani tegevuse tõhustamiseks peaks tal olema õigus teha omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi varasemate uurimiste järelmeetmena, et teha kindlaks, kas ja millises ulatuses on asjaomane institutsioon, organ või asutus tema soovitusi täitnud. Samuti peaks ombudsmanil olema õigus lisada oma aastaaruandesse Euroopa Parlamendile hinnang tema soovituste täitmise määra kohta ning hinnang aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ombudsmani ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite piisavuse kohta. |
(9) |
Ombudsmanil peaks olema juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele vahenditele. Selleks peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused olema kohustatud andma ombudsmanile teavet, mida ta neilt taotleb, ilma et see piiraks ombudsmani kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1049/2001 (2). Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks peaks olema konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate normide järgimine liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt. Salastatud teavet või dokumente edastavad institutsioonid, organid ja asutused peaksid ombudsmani teavitama, et teave või dokumendid on salastatud. Konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate normide rakendamiseks asjaomases liidu institutsioonis, organis või asutuses peaks ombudsman olema eelnevalt asjaomase institutsiooni, organi või asutusega kokku leppinud salastatud teabe või dokumentide ja ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud muu teabe käsitlemise tingimustes. Kui ombudsman ei saa vajalikku abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes peaks võtma asjakohased meetmed. |
(10) |
Ombudsman ja ombudsmani töötajad on kohustatud käsitlema kogu oma ülesannete täitmisel saadud teavet konfidentsiaalsena. Ombudsman peaks siiski teavitama pädevaid asutusi asjaoludest, mis võivad ombudsmani arvates olla seotud kriminaalõigusega ja mis on saanud ombudsmanile teatavaks tema uurimiste käigus. Ombudsmanil peaks olema võimalik teavitada ka asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise. |
(11) |
Arvesse tuleks võtta hiljutisi muudatusi, mis on seotud liidu finantshuvide kaitsmisega kuritegude eest, eelkõige Euroopa Prokuratuuri asutamist nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (3), et võimaldada ombudsmanil teavitada prokuratuuri teabest, mis kuulub viimase pädevusse. Et täielikult järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 48 sätestatud süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, peaks ombudsman juhul, kui ta teavitab Euroopa Prokuratuuri tema pädevusse kuuluvast teabest, teatama sellest ka asjaomasele isikule ja kaebuse esitajale. |
(12) |
Kooskõlas liikmesriikide kohaldatava õigusega tuleks ette näha ombudsmani ja liikmesriikide samalaadsete asutuste koostöövõimalus. Samuti on soovitav teha samme, et võimaldada ombudsmanil arendada koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, kuna selline koostöö võib muuta ombudsmani ülesannete täitmise tõhusamaks. |
(13) |
Ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on liidu kodanikud ning kelle sõltumatus on tagatud nagu ka see, et nad on pädevad. Sätestada tuleks ka ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamise ja ombudsmani asendamise tingimused. |
(14) |
Ombudsman peaks täitma oma kohustusi täiesti sõltumatult. Ombudsman peaks ametisse astudes andma Euroopa Kohtu ees ametivande. Sätestada tuleks ombudsmani tööga kokkusobimatud asjaolud, tema töötasu, privileegid ja immuniteedid. |
(15) |
Vastu tuleks võtta sätted ombudsmani asukoha kohta, mis peaks olema sama mis Euroopa Parlamendil. Lisaks tuleks vastu võtta sätted ombudsmani abistava sekretariaadi ametnike ja teenistujate ning tema eelarve kohta. |
(16) |
Ombudsmani ülesanne on võtta vastu käesoleva määruse rakendussätted. Õiguskindluse ja ombudsmani ülesannete täitmise kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks käesolevas määruses ette näha vastuvõetavate rakendussätete minimaalne sisu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Käesoleva määrusega sätestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri).
2. Ombudsman tegutseb liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest sõltumatult, vastavalt ombudsmanile aluslepingutega antud volitustele ning võttes nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti d ja artiklit 228 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, mis käsitleb õigust heale haldusele.
3. Aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmisel ei tohi ombudsman sekkuda kohtuasjade menetlemisse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust ega kohtu pädevust otsust teha.
Artikkel 2
1. Ombudsman aitab avastada haldusomavoli liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses, kui ta tegutseb õigusemõistjana, ning kui see on asjakohane, annab soovitusi haldusomavoli lõpetamiseks. Ombudsmanile ei saa esitada kaebust mitte ühegi teise ametiasutuse või isiku tegevuse kohta.
2. Liidu kodanikud või need füüsilised või juriidilised isikud, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis, võivad kas otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitada ombudsmanile kaebuse haldusomavoli kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses, kui ta tegutseb õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni, organit või asutust kaebuse saamisest viivitamatult, järgides liidu standardeid isikuandmete kaitse valdkonnas.
3. Kaebuses osutatakse selgelt kaebuse objektile ja kaebuse esitaja isikule. Kaebuse esitaja võib nõuda, et kaebus või selle osad jääksid konfidentsiaalseks.
4. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud kaebuse esitajale teatavaks said, ja kaebuse esitamisele peavad eelnema asjakohased haldusmenetlused asjaomastes institutsioonides, organites ja asutustes.
5. Ombudsman teeb kindlaks, kas kaebus kuulub tema pädevusse, ja kui kuulub, siis kas see on vastuvõetav. Kui kaebus ei kuulu tema pädevusse või ei ole vastuvõetav, võib ombudsman enne toimiku sulgemist soovitada kaebuse esitajal pöörduda muu asutuse poole.
6. Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.
7. Kui ombudsman peab tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või selle käsitlemise lõpetama, sest esitatud asjaolusid käsitletakse või käsitleti kohtumenetluses, tuleb ombudsmani poolt selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused arhiveerida.
8. Välja arvatud kaebused seksuaalse ahistamise kohta, ei saa ombudsmanile esitada kaebusi liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on ammendanud kõik võimalused esitada asutusesiseseid taotlusi ja kaebusi, eelkõige menetlused, millele on osutatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (4) („personalieeskirjad“), artiklis 90, ning asjaomane institutsioon, organ või asutus ei ole tähtajaks vastanud.
9. Ombudsman teatab kaebuse esitajale niipea kui võimalik kaebuse suhtes võetud meetmetest.
Artikkel 3
1. Ombudsman teeb omal algatusel või kaebuse alusel kõik uurimised, sh varasemate uurimiste järeluurimised, mida ta peab põhjendatuks liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses kahtlustatud haldusomavoli väljaselgitamiseks. Ombudsman ei vaja oma tegevuseks eelnevat luba ja ta teavitab asjaomast institutsiooni, organit või asutust oma tegevusest aegsasti. Asjaomane institutsioon, organ või asutus võib esitada ombudsmanile kasulikke märkusi või tõendeid. Ombudsman võib ka nõuda, et asjaomane institutsioon, organ või asutus sellised märkused või tõendid esitaks.
2. Ilma et see piiraks ombudsmani esmast kohustust käsitleda kaebusi, võib ombudsman korraldada strateegilisemat laadi omaalgatuslikke uurimisi, et teha kindlaks haldusomavoli korduvad või eriti rasked juhud, edendada liidu institutsioonides, organites ja asutustes parimaid haldustavasid ning tegeleda ennetavalt oma pädevusse kuuluvate avalike huvidega seotud struktuuriliste küsimustega.
3. Ombudsman võib pidada liidu institutsioonide, organite ja asutustega struktureeritud ja korrapärast dialoogi ning korraldada avalikke konsultatsioone enne soovituste esitamist või sellele järgnevalt mis tahes etapis. Ombudsman võib ühtlasi süsteemselt analüüsida ja hinnata asjaomase institutsiooni, organi või asutuse edusamme ja esitada täiendavaid soovitusi.
4. Liidu institutsioonid, organid ja asutused esitavad ombudsmanile nõutud teabe ja võimaldavad talle juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Salastatud teabele või dokumentidele juurdepääsu tingimuseks on konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevate normide järgimine liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt.
Esimese lõigu kohaselt salastatud teavet või dokumente esitavad institutsioonid, organid või asutused teavitavad ombudsmani teabe või dokumentide salastatusest eelnevalt.
Esimeses lõigus nimetatud nõuete rakendamiseks lepib ombudsman asjaomase institutsiooni, organi või asutusega eelnevalt kokku salastatud teabe või dokumentide käsitlemise tingimused.
Asjaomased institutsioonid, organid või asutused võimaldavad juurdepääsu liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud õigus- või haldusnormide alusel salajaseks, üksnes pärast seda, kui ombudsmani teenistused on kehtestanud dokumentide käitlemise suhtes kohased meetmed ja kaitsemeetmed, mis tagavad samaväärse konfidentsiaalsuse taseme, kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikliga 9 ja vastavalt asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse julgeolekureeglitele.
Liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnikud ja muud teenistujad annavad ombudsmani nõudmisel tunnistusi asjaolude kohta, mis on seotud ombudsmani käimasoleva uurimisega. Asjaomased ametnikud või teenistujad võtavad sõna oma institutsiooni, organi või asutuse nimel. Nad jäävad seotuks nende suhtes kohaldatavatest reeglitest tulenevate kohustustega. Kui nad on seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega, ei saa seda tõlgendada nii, et see hõlmaks ahistamise või haldusomavoliga seotud kaebusi või uurimisi puudutavat teavet.
5. Ombudsman vaatab korrapäraselt läbi liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldustegevusega seotud menetlused ja hindab, kas nendega on võimalik tõhusalt ennetada huvide konflikte, tagada erapooletus ja tagada, et täielikult järgitaks õigust heale haldusele. Ombudsman võib teha kõigil tasanditel kindlaks võimalikud huvide konflikti juhtumid, mis võivad kujutada endast haldusomavoli allikat, ja neid hinnata, ning sellisel juhul koostab Ombudsman spetsiifilised järeldused ning teavitab Euroopa Parlamenti asjaomase juhtumiga seotud leidudest.
6. Kui liikmesriigi õigus seda lubab, edastavad liikmesriigi pädevad asutused ombudsmani taotlusel või omal algatusel ombudsmanile kiiresti teabe või dokumendid, mis võivad aidata selgitada haldusomavoli juhtumeid liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses. Kui sellisele teabele või dokumendile kohalduvad konfidentsiaalse teabe töötlemist käsitlevad riigisisesed õigusnormid või selle edastamist takistavad sätted, võib asjaomane liikmesriik lubada ombudsmanil seda teavet või dokumenti kasutada tingimusel, et ombudsman kohustub seda käsitlema kokkuleppel pädeva asutusega, kust teave või dokument pärineb. Igal juhul esitatakse dokumendi kirjeldus.
7. Kui ombudsman ei saa taotletud abi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed.
8. Kui uurimise käigus on tuvastatud haldusomavoli, teavitab ombudsman sellest asjaomast institutsiooni, organit või asutust, esitades asjakohasel juhul soovitusi. Institutsioon, organ või asutus, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Ombudsman võib asjaomase institutsiooni, organi või asutuse põhjendatud taotlusel kõnealust tähtaega kuni kahe kuu võrra pikendada. Kui institutsioon, organ või asutus ei esita kolme kuu jooksul või pikendatud tähtaja jooksul arvamust asjaomase institutsiooni, organi või asutuse kohta, võib ombudsman uurimise lõpetada ilma sellise arvamuseta.
9. Seejärel saadab ombudsman aruande asjaomasele institutsioonile, organile või asutusele ning – eelkõige, kui see on vajalik haldusomavoli juhtumi olemuse või ulatuse tõttu – Euroopa Parlamendile. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani poolt aruandes esitatud soovitustest.
10. Kui see on vajalik seoses liidu institutsiooni, organi või asutuse tegevuse uurimisega, võib ombudsman kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi kutsel esineda Euroopa Parlamendil ees kõige sobivamal tasandil.
11. Ombudsman püüab koostöös asjaomase institutsiooni, organi või asutusega leida võimaluse haldusomavoli juhtum lahendada ja esitatud kaebus rahuldada. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat väljapakutud lahendusest koos, kui need on esitatud, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse märkustega. Kui kaebuse esitaja soovib, on tal igas etapis õigus esitada ombudsmanile märkusi või lisateavet, mis ei olnud kaebuse esitamise ajal teada.
12. Iga-aastase tööperioodi lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande uurimiste tulemuste kohta. Aruanne sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste täitmisele ja hinnangut ombudsmani ülesannete täitmiseks kasutada olevate vahendite piisavuse kohta. Nende hinnangute kohta võib koostada ka eraldi aruanded.
Artikkel 4
Ombudsman ja tema töötajad menetlevad taotlusi üldsuse juurdepääsu võimaldamiseks muudele kui artikli 6 lõikes 1 osutatud dokumentidele kooskõlas määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tingimuste ja piirangutega.
Kaebuste puhul, mis käsitlevad üldsuse õigust tutvuda ametlike dokumentidega, esitab ombudsman pärast nõuetekohast analüüsi ja vajalikku kaalutlemist soovituse kõnealuste dokumentide avaldamise kohta, millele asjaomane institutsioon, organ või asutus peab vastama määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud tähtaja jooksul. Kui asjaomane institutsioon ei järgi soovitust avaldada nimetatud dokumendid, peab ta oma keeldumist nõuetekohaselt põhjendama. Sellisel juhul teavitab ombudsman kaebuse esitajat võimalikest õiguskaitsevahenditest, sh menetlustest, asja edasikaebamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.
Artikkel 5
Ombudsman hindab korrapäraselt niisuguseid poliitikameetmeid ja vaatab läbi menetlusi, mis on asjaomastes liidu institutsioonides, organites ja asutustes kehtestatud personalieeskirjade artikli 22a alusel („rikkumisest teatamine“), ning kui see on kohane, koostab konkreetsed soovitused olukorra parandamiseks, et tagada nende ametnike ja muude teenistujate täielik kaitse, kes teatavad personalieeskirjade artikli 22a alusel neile teatavaks saanud asjaoludest. Ombudsman võib taotluse korral anda ametnikele ja muudele teenistujatele konfidentsiaalselt teavet, erapooletut nõu ja eksperdisuuniseid sobiva käitumise kohta personalieeskirjade artiklis 22a osutatud asjaolude esinemise korral, sh liidu õiguse asjakohaste sätete kohaldamisala kohta.
Ombudsman võib alustada uurimisi ka sellise teabe alusel, mille on esitanud ametnikud või muud teenistujad, kes võivad konfidentsiaalselt ja anonüümselt teatada personalieeskirjade artikli 22a alusel neile teatavaks saanud asjaoludest, kui kirjeldatud asjaolude puhul võib olla tegemist liidu institutsiooni, organi või asutuse haldusomavoliga. Selle võimaldamiseks võib loobuda salastatuse osas personalieeskirjade kohaldamisest.
Artikkel 6
1. Ombudsman ja tema töötajad, kelle suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 339 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 194, ei tohi avaldada uurimiste käigus saadud teavet ega dokumente. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei tohi nad eelkõige avalikustada ombudsmanile esitatud salastatud teavet ega dokumente ega isikuandmete kaitset käsitleva liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente, ega ka teavet, mis võib kahjustada kaebuse esitajat või muid asjaomaseid isikuid.
2. Kui ombudsman saab uurimise käigus teada asjaoludest, mis võivad tema arvates olla seotud kriminaalõigusega, teavitab ombudsman sellest pädevaid riiklikke ametiasutusi ning Euroopa Pettustevastast Ametit ja Euroopa Prokuratuuri, juhul kui juhtum kuulub nende pädevusse. Kui see on asjakohane, teavitab ombudsman liidu institutsiooni, organit või asutust, kes on pädev asjaomase ametniku või muu teenistuja suhtes, ning viimane võib kohaldada protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 17 teist lõiku.
Ombudsman võib teavitada asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust ka asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise, samuti jätkuvast tegevusest, mis takistab käimasolevat uurimist.
Ombudsman annab sellisest teavitamisest teada kaebuse esitajale ja teistele asjaomastele isikutele, kelle isik on teada.
Artikkel 7
1. Ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide samalaadsete asutustega tingimusel, et ta tegutseb kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega.
2. Oma ülesannete piires teeb ombudsman koostööd Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ning teiste institutsioonide ja organitega, vältides nende tegevuse dubleerimist.
Artikkel 8
1. Ombudsman valitakse ja teda on võimalik uuesti ametisse nimetada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2.
2. Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kelle sõltumatus on tagatud, kes ei ole viimase kolme aasta jooksul olnud liikmesriikide valitsuste liikmed või liidu institutsioonide liikmed, kes vastavad oma riigi õigusvaldkonnas kõrgel ametikohal töötamiseks vajalikele erapooletusnõuetele ning kellel on ombudsmani kohustuste täitmiseks vajalik pädevus ja kogemused.
Artikkel 9
1. Ombudsman lõpetab aluslepingutes ja käesolevas määruses nimetatud ülesannete täitmise ametiaja lõppemisel või ametist tagasiastumise või ametist tagandamise korral.
2. Ombudsman täidab oma ülesandeid kuni uue ombudsmani valimiseni, välja arvatud ametist tagandamise korral.
3. Ombudsmani ülesannete enneaegse lõppemise korral nimetatakse uus ombudsman ametisse kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest Euroopa Parlamendi järelejäänud ametiajaks. Kuni uue ombudsmani valimiseni vastutab ombudsmani pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste eest artikli 13 lõikes 2 osutatud sekretariaadi juht.
Artikkel 10
Kui Euroopa Parlament kavatseb taotleda ombudsmani ametist tagandamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2, kuulab ta enne sellise taotluse esitamist ombudsmani ära.
Artikkel 11
1. Oma aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmisel tegutseb ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 3. Ombudsman hoidub igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema ülesannete olemusega.
2. Ametisse astumisel annab ombudsman Euroopa Kohtu täiskogu ees ametivande, kinnitades, et ta täidab aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesandeid täiesti sõltumatult ja erapooletult ning järgib ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi. Ametivanne hõlmab eelkõige kohustust käituda ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamistega soostumise või soodustuste vastuvõtmise korral pärast ametiaja lõppemist.
Artikkel 12
1. Ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita muid poliitilisi ega haldusülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ametikohal.
2. Töötasu, toetuste ja pensioni osas võrdsustatakse ombudsman Euroopa Kohtu kohtunikuga.
3. Ombudsmani ja tema sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 artikleid 11–14 ja artiklit 17.
Artikkel 13
1. Ombudsmanile tagatakse asjakohane eelarve, mis on piisav, et tagada ombudsmani sõltumatus ning kindlustada aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesannete täitmine.
2. Ombudsmani abistab sekretariaat, mille juhi nimetab ametisse ombudsman.
3. Ombudsman peaks püüdma saavutada soolise tasakaalu oma sekretariaadi ja töötajate koosseisus.
4. Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse samu norme ja tingimusi nagu Euroopa Liidu ametnike ja liidu muude teenistujate suhtes. Ametnike ja teenistujate arv võetakse vastu igal aastal eelarvemenetluse käigus ning nende arv on ombudsmani ülesannete ja töökoormuse nõuetekohaseks täitmiseks piisav.
5. Ombudsmani sekretariaati määratud liidu ja liikmesriikide ametnike ja muude teenistujate lähetamine toimub teenistuse huvides ning neile tagatakse automaatne ennistamine institutsiooni, organisse või asutusse, kus nad enne töötasid.
6. Oma töötajaid puudutavates küsimustes on ombudsmanil samasugune staatus nagu institutsioonidel personalieeskirjade artikli 1a tähenduses.
Artikkel 14
Ombudsman hindab menetlusi, mis on kehtestatud mis tahes liiki ahistamise ärahoidmiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes, ning ahistamise eest vastutavate isikute karistamise mehhanisme. Ombudsman koostab asjakohased järeldused selle kohta, kas need menetlused on kooskõlas proportsionaalsuse, piisavuse ja tõhusa tegutsemise põhimõtetega ning kas need tagavad ohvritele mõjusa kaitse ja toetuse.
Ombudsman kontrollib õigeaegselt, kas liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitlevad mis tahes liiki ja laadi ahistamisjuhtumeid adekvaatselt, kohaldades nõuetekohaselt kaebustega seoses ette nähtud menetlusi. Ombudsman koostab sel teemal asjakohased järeldused.
Ombudsman nimetab oma sekretariaadis isiku või struktuuri, kellel on ahistamise valdkonnas eksperditeadmised ja kes on võimeline õigeaegselt hindama, kas mis tahes liiki ja laadi ahistamise juhtumeid, sh seksuaalse ahistamise juhtumeid, käsitletakse liidu institutsioonides, organites ja asutustes asjakohaselt, ning kes on võimeline, kui see on kohane, nõustama nende ametnikke ja muid teenistujaid.
Artikkel 15
Ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht.
Artikkel 16
Kõik liikmesriikide ametiasutustele adresseeritud teatised, mille eesmärk on käesoleva määruse rakendamine, edastatakse neile läbi liikmesriikide alaliste esinduste Euroopa Liidu juures.
Artikkel 17
Ombudsman võtab vastu käesoleva määruse rakendussätted. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ja sisaldama sätteid vähemalt järgmise kohta:
a) |
asjaomase institutsiooni, organi või asutuse menetlusõigused; |
b) |
liidu institutsioonides, organites või asutustes toimuvast seksuaalsest ahistamisest ja liidu õiguse rikkumisest teatavate ametnike ja muude teenistujate kaitse tagamine kooskõlas personalieeskirjade artikliga 22a („rikkumisest teatamine“); |
c) |
kaebuse vastuvõtmine, töötlemine ja lõpetamine; |
d) |
omaalgatuslikud uurimised; |
e) |
järeluurimised; ning |
f) |
teabekogumismeetmed. |
Artikkel 18
Otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 19
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…
Euroopa Parlamendi nimel
president
(1) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(3) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
III Ettevalmistavad aktid
Euroopa Parlament
Teisipäev, 12. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/191 |
P8_TA(2019)0063
Côte d’Ivoire’i ja ELi vaheline kalandusalane partnerlusleping (2018–2024) ***
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) sõlmimise kohta (10858/2018 – C8-0387/2018 – 2018/0267(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/27)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10858/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) (10856/2018), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C8-0387/2018), |
— |
võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (1), mis käsitleb otsuse eelnõu, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0030/2019), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Côte d’Ivoire’i Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0064.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/192 |
P8_TA(2019)0064
Côte d’Ivoire’i ja ELi vaheline kalandusalane partnerlusleping (2018–2024) (resolutsioon)
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) sõlmimise kohta (10858/2018 – C8-0387/2018 – 2018/0267M(NLE))
(2020/C 449/28)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10858/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Côte d’Ivoire’i Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2018–2024) (10856/2018), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C8-0387/2018), |
— |
võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0034/2019), |
A. |
arvestades, et komisjon ja Côte d’Ivoire’i valitsus on pidanud läbirääkimisi uue säästva kalapüügi partnerluslepingu (ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerlusleping) ja selle rakendusprotokolli üle kuueaastaseks perioodiks; |
B. |
arvestades, et ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerluslepingu üldine eesmärk on suurendada kalandusalast koostööd ELi ja Côte d’Ivoire’i vahel mõlema poole huvides, edendades selleks jätkusuutlikku kalanduspoliitikat ja kalavarude säästvat kasutamist Côte d’Ivoire’i majandusvööndis; |
C. |
arvestades, et ELi ja Côte d’Ivoire’i eelmise säästva kalapüügi partnerluslepingu kohaselt kasutati kalapüügivõimalusi keskmiselt 79 % ulatuses, mida peetakse üldiselt heaks tulemuseks; arvestades, et selle ajavahemiku jooksul õngejadalaevad aga lubatavaid kalapüügivõimalusi ei kasutanud; |
D. |
arvestades, et ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerluslepingute järjepidev sõlmimine on Côte d’Ivoire’i majandust aidanud, selleks on kasutatud kohalikke meremehi ning Abidjani sadama- ja konservimisrajatisi, ära kasutatud ELi tuunipüügiseinerite kaaspüüki ning tugevdatud kohalikku järelevalvesuutlikkust (ehkki seda peetakse üldiselt tagasihoidlikuks); |
E. |
arvestades, et ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerluslepinguga tuleks edendada Côte d’Ivoire’i kalapüügiga tegelevate kogukondade ja kalapüügiga seotud tööstusharude ja tegevuse säästlikku arengut; arvestades, et protokolli kohaselt antav toetus peab olema kooskõlas riiklike arengukavadega, eeskätt loomakasvatuse, kalanduse ja vesiviljeluse strateegilise arengukavaga, ning meremajanduse tegevuskavaga, mis koostati koostöös ÜROga, et suurendada sektoris toomist ja professionaalsust ja reageerida elanikkonna toidu ja tööhõivevajadustele; arvestades, et eespool toodud strateegiakava kohaselt on nende eesmärkide täitmiseks vaja rohkem kui 140 miljoni euro suurust eelarvet; |
F. |
arvestades, et EL eraldab Euroopa Arengufondi kaudu Côte d’Ivoire’ile mitmeaastase eelarve 273 miljoni euro ulatuses ja keskendub muude valdkondade hulgas taristutele, tervishoiule ja humanitaarabile; |
1. |
on seisukohal, et ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerluslepinguga tuleks püüelda kahe võrdselt olulise eesmärgi poole: 1) pakkuda ELi laevadele Côte d’Ivoire’i majandusvööndis kalapüügivõimalusi, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ning sekkumata nende piirkondlike organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmetesse, kuhu Côte d’Ivoire kuulub, eelkõige Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) tegevusse, või ületamata kasutamata ülejääki; 2) edendada ELi ja Côte d’Ivoire’i koostööd säästva kalanduspoliitika saavutamise ja kalavarude vastutustundliku kasutamise eesmärgil Côte d’Ivoire’i kalapüügi piirkonnas ning aidata majandus-, rahandus-, tehnilise ja teaduskoostöö kaudu kaasa Côte d’Ivoire’i kalandussektori säästvale arengule, kahjustamata seejuures Côte d’Ivoire’i suveräänset otsustusõigust ja selle arenguga seotud strateegiaid; |
2. |
juhib tähelepanu ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerluslepingu protokolli 2017. aasta septembris toimunud tagasi- ja ettevaatava hindamise tulemustele, milles sätestati, et säästva kalapüügi partnerluslepingu (2013–2018) protokoll oli üldiselt mõjus, tulemuslik, asjakohane osaliste huve silmas pidades ja kooskõlas Côte d’Ivoire’i valdkondliku poliitikaga ning sellele sai osaks sidusrühmade ulatuslik toetus, ning milles soovitati uue protokolli koostamise võimalust; |
3. |
leiab, et ELi ja Côte d’Ivoire’i säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle protokoll, kui neid rakendatakse ning kui need läbi vaadatakse ja/või neid uuendatakse, peaksid arvesse võtma loomakasvatuse, kalanduse ja vesiviljeluse strateegilist arengukava ning meremajanduse tegevuskava Côte d’Ivoire’i kalandussektori arendamiseks ja olema nendega kooskõlas, ning eeskätt peaksid need:
|
4. |
leiab, et AKV riikide meremeeste palkamise eeskirjad ELi kalalaevadele, kus nad võivad moodustada kuni 20 % meeskonnast, võiks olla põhjalikumad; kordab, et tuleb järgida ILO deklaratsiooni põhimõtteid ning pooldab eelkõige ILO konventsiooni nr 188 allkirjastamist, mis tooks kaasa kohustuse jälgida, et töötajatele oleksid tagatud ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste vabaduse üldised põhimõtted ning et ei toimuks diskrimineerimist töösuhetes ja töökohal; kutsub lisaks üles kaaluma kohalike meremeeste liitude nõuet, et tõhustataks AKV riikide meremeeste sotsiaalkaitset, tervise- ja pensionikindlustust; |
5. |
on seisukohal, et tuleks koguda teavet kasu kohta, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (tööhõive, taristu, parandused sotsiaalvaldkonnas); |
6. |
leiab, et tuleb suurendada kogu püüki (sihtliigid ja kaaspüük) ja kalavarude kaitsetaseme säilitamist käsitlevate andmete kogust ja täpsust ning parandada valdkondliku toetuse kasutamist, et oleks võimalik täpsemini hinnata lepingu mõju mereökosüsteemidele ja kalurikogukondadele; palub, et komisjon aitaks tagada olukorra, et lepingu rakendamise järelevalve eest vastutavad asutused, sealhulgas selleks loodav ühine teaduskomitee, saaksid tegutseda korrapäraselt ja läbipaistvalt, sealhulgas võimaldades väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite ja naissoost kalasuitsutajate liitude, kutseühingute, rannikukogukondade esindajate ning Côte d’Ivoire’i kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist; |
7. |
palub, et komisjon ja liikmesriigid peaksid oma Côte d’Ivoire’ile suunatud koostöö- ja ametliku arenguabi poliitikasuundade puhul silmas seda, et Euroopa Arengufond ja kõnealuses säästva kalapüügi partnerluslepingus sätestatud valdkondlik abi peaksid üksteist täiendama, et aidata kiiremini ja mõjusamalt suurendada kohalike kalapüügikogukondade võimekust ning kehtestada Côte d’Ivoire’i piiramatu suveräänsus riigi ressursside üle; |
8. |
palub komisjonil nõuda, et Côte d’Ivoire’i Vabariik kasutaks riikliku kalandussektori jätkusuutlikuks tugevdamiseks protokolli alusel eraldatavat rahalist toetust, ergutades nõudlust kohalike investeeringute ja tööstusprojektide järele ja luues kohalikke töökohti; |
9. |
palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile ja avalikustada lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, protokolli artiklis 4 osutatud mitmeaastane valdkondlik programm ja iga-aastaste hindamiste tulemused; palub, et komisjon võimaldaks Euroopa Parlamendi esindajatel osaleda ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena ning ergutaks Côte d’Ivoire’i kalurikogukondade osalust; |
10. |
nõuab, et komisjon ja nõukogu teavitaksid oma volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt kõigist protokolliga seotud menetlustest nende kõikidel etappidel ning vajaduse korral protokolli uuendamisest vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10; |
11. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Côte d’Ivoire’i Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0063.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/195 |
P8_TA(2019)0065
ELi–Maroko säästva kalapüügi partnerlusleping ***
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu, selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluva kirjavahetuse sõlmimise kohta (14367/2018 – C8-0033/2019 – 2018/0349(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/29)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14367/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (mis hõlmab selle rakendamise protokolli ja lepingu juurde kuuluvat kirjavahetust) eelnõu (12983/2018), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8-0033/2019), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning eelarvekomisjoni arvamust (A8-0027/2019), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Maroko Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/196 |
P8_TA(2019)0066
Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitlev kokkulepe ***
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (10784/2018 – C8-0431/2018 – 2018/0239(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/30)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10784/2018), |
— |
võttes arvesse Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe eelnõu (10788/2018), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0431/2018), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A8-0016/2019), |
1. |
annab nõusoleku kokkuleppe sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning osalevatele lepinguosalistele. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/197 |
P8_TA(2019)0067
ELi–Mehhiko majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevale lepingule lisatud protokoll (Horvaatia ühinemine) ***
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelisele majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevale lepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (15383/2017 – C8-0489/2018 – 2017/0319(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/31)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15383/2017), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelisele majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevale lepingule Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise arvesse võtmiseks lisatud kolmanda lisaprotokolli eelnõu (15410/2017), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artiklitele 207 ja 211 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0489/2018), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0066/2019), |
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Mehhiko Ühendriikide valitsusele ja parlamendile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/198 |
P8_TA(2019)0068
ELi pettustevastase võitluse programm ***I
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta (COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/32)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0386), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 33 ja 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0236/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse kontrollikoja 15. novembri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8-0064/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale esitatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0211
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid võitlema pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Liit peaks selles valdkonnas võetavaid meetmeid toetama. |
(2) |
Selliste meetmete varasem rahaline toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 804/2004/EÜ (Heraklese programm) (3) (mida muudeti ja mille kehtivust pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 878/2007/EÜ (4) (programm Herakles II), mis omakorda tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 250/2014 (5) (programm Herakles III)) kaudu on aidanud tõhustada liidu ja liikmesriikide meetmeid võitluses pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. |
(3) |
Toetada liidu finantshuve mõjutavatest õigusnormide rikkumistest ja pettustest teatamist liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide poolt eiramisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu on nõue, mis on esitatud valdkondlikes õigusaktides Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (6) kohta, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (7) kohta, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi (8) kohta, Euroopa abifondi kohta enim puudust kannatavate isikute jaoks (9) ja ühinemiseelse abi kohta (10) programmitöö perioodiks 2014–2020 ja sellest edasi. IMS on turvaline elektroonilise side vahend, mis hõlbustab liikmesriikidel ning samuti kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel täita kohustust teatada tuvastatud õigusnormide eiramistest ning mis aitab hallata õigusnormide eiramisi ja neid analüüsida. |
(3a) |
Et õigusnormide eiramise ja pettustega võidelda, tuleb liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide erinevused korvata. Seda, et õigusnormide eiramise juhtumite arv kõigub, võib seostada mitmeaastase programmitöö tsüklite kulgemisega ning aruannete viibinud esitamisega. Kõige selle tõttu tuleb liikmesriikidelt õigusnormide eiramise ja pettusjuhtumite kohta andmete kogumiseks luua ühtne süsteem, mille abil ühtlustada aruandlust ning tagada, et esitatud andmed on kvaliteetsed ja võrreldavad. [Am. 1] |
(3b) |
Väga tähtis on komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ennetustegevus, samuti tuleb paremini rakendada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES) ja pettustevastast infosüsteemi (AFIS) ning töötada lõplikult välja riiklikud pettusevastased strateegiad. Nende tegevusvaldkondade jaoks tuleb välja töötada raamistik, mille alusel digiteerida kõik liidu meetmete elluviimise etapid (sh konkursikutsed, taotlused, hindamine, rakendamine ja maksed) ja mida peavad kohaldama kõik liikmesriigid. [Am. 2] |
(4) |
Nõukogu määruses (EÜ) nr 515/97 (11) ja nõukogu otsuses 2009/917/JSK (12) on sätestatud, et liit toetab liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abistamist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks. |
(5) |
Seda toetust antakse mitmetele operatiivmeetmetele. See hõlmab pettustevastase infosüsteemi (AFIS) platvormi, mis kujutab endast komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames töötavatest rakendustest koosnevat infotehnoloogia platvormi. Ka IMS töötab AFISe platvormi raames. Niisugune süsteem vajab jätkusuutlikkusse tagamiseks stabiilset ja prognoositavat rahastamist mitme aasta jooksul. |
(6) |
Toetust, mida liit annab liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, õigusnormide eiramisest teatamise ning vastastikuse haldusabi ja koostöö jaoks tolli ja põllumajandusküsimustes, tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist , ilma et see piiraks programmi rakendamise tõhusat kontrolli kaasseadusandjate poolt . [Am. 3] |
(7) |
Programmis on seega ühendatud Heraklese programmi komponendid, IMSi rahastamist tagav komponent ja komponent, millest rahastatakse komisjonile määrusega (EÜ) nr 515/97 ülesandeks tehtud tegevust, sealhulgas AFISe platvorm. |
(7a) |
Liidu finantshuvide kaitse peaks hõlmama kõiki liidu eelarve nii kulu- kui ka tulupoole aspekte. Seetõttu tuleks kindlasti arvesse võtta, et see programm on ainuke omasugune, millega kaitstakse liidu eelarve kulupoolt. [Am. 4] |
(8) |
AFISe platvorm hõlmab mitmeid infosüsteeme, sealhulgas ka tolliinfosüsteemi (TIS). TIS on automatiseeritud infosüsteem, mille eesmärk on abistada liikmesriike tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ärahoidmisel, uurimisel ja selle eest vastutusele võtmisel, suurendades kiirema teabelevi abil liikmesriikide tolliametite koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust. TIS toetab ühtses infrastruktuuris nii haldus- kui ka politseikoostööd. TISi kasutamist halduskoostöö eesmärgil reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 33 ja 325 alusel vastu võetud määrusega (EÜ) nr 515/97. TISi kasutamist politseikoostöö eesmärgil reguleeritakse Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punkti a ja artikli 34 lõike 2 punkti c alusel vastu võetud otsusega 2009/917/JSK. Tehniliselt ei saa TISi kasutamist politseikoostööks halduskoostööst lahutada, sest mõlemat tehakse ühtse infotehnoloogia süsteemi abil. Võttes arvesse, et TIS ise on vaid üks AFISe raames kasutatavatest infosüsteemidest ning et politseikoostöö juhtumite arv TISis on väiksem kui halduskoostööjuhtumite arv, on AFISe politseikoostööalane kasutamine pigem täienduseks halduskoostööalasele kasutamisele. |
(9) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kogu kehtivusajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viide tuleb ajakohastada vastavalt uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (13) punkti 17] tähenduses. |
(10) |
Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Lepingute suhtes, mida rahastatakse programmi raames täielikult või osaliselt liidu eelarvest, kohaldatakse seetõttu muu hulgas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ning toetuste suhtes kohaldatakse peale selle kaasrahastamise, toetuste mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise keelu, tagasiulatuva jõu puudumise ja kasumi taotlemise keelu põhimõtet. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. [Am. 5] |
(11) |
Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul lähtutakse nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning ka sellist rahastamist, mis ei ole seotud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega. |
(11a) |
Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise ülemmäär ei tohiks olla kõrgem kui 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Tööprogrammis osutatud põhjendatud erandjuhtudel, nt kui liikmesriigi puhul esineb liidu finantshuvide seisukohast suur risk, tuleks kaasrahastamise ülemmääraks kehtestada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. [Am. 6] |
(12) |
Selleks et tagada programmi raames kõigi nende tegevuste rahastamise järjepidevus, mis komisjonile vastavalt määrusele (EÜ) nr 515/97 ülesandeks on tehtud, sealhulgas AFISe platvorm, on I lisas esitatud rahastatavate tegevuste soovituslik loetelu. |
(12a) |
Komisjon peaks tööprogrammid vastu võtma kooskõlas finantsmääruse artikliga 110. Tööprogrammides tuleks muu hulgas kirjeldada rahastatavaid meetmeid, märkida igale meetmele eraldatav summa, esitada rakendamiseks ette nähtud esialgne ajakava ja toetuste puhul kohaldatav kaasrahastamise ülemmäär. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjon arvesse võtma prioriteete, mille Euroopa Parlament on seadnud igal aastal koostatavas liidu finantshuvide kaitset käsitlevas hindamisraportis. Tööprogramm tuleks avaldada komisjoni veebisaidil ja edastada Euroopa Parlamendile. [Am. 7] |
(12b) |
Rahastamiskõlblike meetmete kindlakstegemisel tuleks lähtuda sellest, kuivõrd aitab meede saavutada programmi erieesmärke, mis on sätestatud artiklis 2. Selle hulka võivad kuuluda tehnilise eriabi osutamine liikmesriikide pädevatele asutustele, nt eriteadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate IT-vahenditega varustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine või konkreetsete projektide puhul töötajate vahetuse soodustamine. Peale selle võib rahastamiskõlblike meetmete hulka kuuluda spetsiaalse koolituse, riskianalüüsiteemaliste seminaride ning vajaduse korral konverentside ja uuringute korraldamine. [Am. 8] |
(13) |
Seadmete ostmine tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi (14) kaudu võib avaldada positiivset mõju võitluses pettuste vastu, mis kahjustavad ELi finantshuvisid. Tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi ja programmi vahel on ühine vastutus, et vältida liidu toetuse dubleerimist. Programmi raames tuleks eelkõige toetada sellist liiki seadmete soetamist, mille jaoks ei ole liidu rahastamisvahendist tollikontrolli seadmete soetamiseks toetust ette nähtud, või seadmete jaoks, mis on ette nähtud asutustele, mida kõnealune rahastamisvahend ei hõlma. Kattuvuste vältimine tuleks eelkõige tagada iga-aastaste Peale selle peaks toetusest rahastatud seadmete mõju ja liidu finantshuvide kaitse vahel olema selge seos. Eelkõige tuleks tööprogrammide ettevalmistamise käigus vältida kattuvusi ja luua koostoime käesoleva programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades . [Am. 9] |
(13a) |
Programmiga toetatakse koostööd liikmesriikide haldus- ja õiguskaitseasutuste vahel ning liikmesriikide haldus- ja õiguskaitseasutuste ja komisjoni, sh OLAFi ja muude asjaomaste liidu organite ja ametite vahel, nt Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), et tagada liidu finantshuvide tõhusam kaitse. Kui Euroopa Prokuratuur (EPPO) tööle hakkab, toetatakse sellega seoses koostööd ka sellega. [Am. 10] |
(14) |
Programm peaks olema avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed. Samuti peaks selles osaleda saama ka ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes. Programm peaks olema avatud ka muudele kolmandatele riikidele, tingimusel, et neil on assotsieerimisleping või et nad sõlmivad konkreetse lepingu liidu programmides osalemiseks. [Am. 11] |
(15) |
Võttes arvesse Heraklese programmide varasemaid hindamisi ning selleks, et programmi veelgi tõhustada, peaksid programmis erandkorras osaleda saama ka programmiga liitumata kolmanda riigi juriidilised isikud, ilma et nad peaksid kandma programmis osalemise kulud. |
(15a) |
Eriti tuleks osalema innustada üksusi, mis on asutatud riikides, kellel on kehtiv liiduga sõlmitud assotsieerimisleping, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset, tehes koostööd tollioperatsioonides ja vahetades parimaid tavasid, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise viiside ning uute tehnoloogiliste arengusuundadega seotud probleemidega. [Am. 12] |
(16) |
Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse soovitusi ja meetmeid, mis esitati komisjoni 6. juuni 2013. aasta teatises „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia“ (15), ning ka selle teatise rakendamise eduaruannet (16), mis avaldati 12. mail 2017. |
(17) |
Liit ratifitseeris Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooni tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamise protokolli (edaspidi „protokoll“) 2016. aastal. Protokoll peaks aitama kaitsta liidu finantshuve, kuivõrd see puudutab võitlust tubakatoodete ebaseadusliku piiriülese kaubanduse vastu, mis põhjustab maksutulu vähenemist. Programm peaks toetama Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni sekretariaati protokolliga seotud ülesannetes. Samuti peaks see toetama muid tegevusi, mida sekretariaat korraldab tubakatoodete ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse raames. |
(18) |
Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (17), nõukogu määrusele ( EÜ, Euratom, EÜ) nr 2988/95 (18), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (19) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (20) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite sissenõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis kahjustavad liidu finantshuve, ja esitada nendes süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (21). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. |
(19) |
Kolmandad riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on kehtestatud EMP lepingu alusel, millega on ette nähtud programmide rakendamine selle lepingu kohase otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. |
(20) |
|
(21) |
Vastavalt [viide tuleb ajakohastada vastavalt uuele ülemeremaid ja territooriume käsitlevale otsusele: nõukogu otsuse 2013/755/EL (22) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi õigusnormidest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. |
(22) |
Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel tulemuslikkus-, seire- ja hindamisnõuete aruannete kaudu , vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal. Hindamise peaks läbi viima sõltumatu hindaja. [Am. 13] |
(23) |
Komisjonile Et käesolevat määrust täiendada, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja programmi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätted võtta vastu tööprogramme. Et kõnealust määrust muuta, peaks komisjonil lisaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käesoleva määruse II lisas esitatud näitajatega . Seejuures on eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [Am. 14] |
(24) |
AFISe rahastamise õiguslikuks aluseks on määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2. Käesoleva määrusega asendatakse see õiguslik alus ja nähakse ette uus. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42 a lõikeid 1 ja 2 muuta. |
(25) |
Määrus (EÜ) nr 250/2014, millega loodi programm Herakles III, hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014–31. detsember 2020. Käesoleva määrusega nähakse ette programmi Herakles III järelprogramm alates 1. jaanuarist 2021. Määrus (EÜ) nr 250/2014 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi pettustevastase võitluse programm (edaspidi „programm“).
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Artikkel 2
Programmi eesmärgid
1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:
a) |
liidu finantshuvide kaitse; |
b) |
liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abistamise ning haldusasutuste ja komisjoni vahelise koostöö toetamine, et tagada tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine. |
2. Programmi erieesmärgid on järgmised:
a) |
pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja nende vastu võitlemine; |
b) |
eelarve jagatud täitmise ja liidu eelarvest antava liitumiseelse abiga seotud õigusnormide eiramisest, sealhulgas pettustest teatamise soodustamine; |
c) |
teabevahetuse vahendite andmine ja operatiivtegevuse toetamine tolli- ja põllumajandusküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas. |
Artikkel 3
Eelarve
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 181,207 miljonit 321 314 000 eurot 2018. aasta hindades (362 414 000 eurot jooksevhindades) . [Am. 15]
2. Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:
a) |
114,207 miljonit 202 512 000 eurot 2018. aasta hindades (228 414 000 eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile; [Am. 16] |
b) |
7 12 412 000 eurot 2018. aasta hindades (14 miljonit eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile; [Am. 17] |
c) |
60 106 390 000 eurot 2018. aasta hindades (120 miljonit eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile. [Am. 18] |
2a. Komisjonil on õigus jaotada rahasummasid artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkide vahel ümber. Kui ümberjaotamise tõttu muutuks käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud summad vähemalt 10 %, tuleb ümberjaotamiseks võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakt. [Am. 19]
3. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks. Peale selle võetakse lõike 2 punktis a osutatud soovitusliku jaotuse puhul arvesse seda, et programm on ainuke omasugune, millega kaitstakse liidu finantshuve kulupoolel. [Am. 20]
Artikkel 4
Programmiga ühinenud kolmandad riigid
Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:
a) |
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele; |
b) |
ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega; |
c) |
Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid kooskõlas nendele riikidele liidu programmides osalemiseks vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega; |
d) |
muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga
|
Artikkel 5
Liidu rahastamise rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena vastavalt VIII jaotisele ja hangetena vastavalt VII jaotisele , kuid ka sõidu- ja elamiskulude hüvitisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 238. [Am. 22]
3. Programmist võidakse rahastada määruse (EÜ) nr 515/97 kohaseid tegevusi, eelkõige katta I lisa soovituslikus loetelus osutatud kulusid.
4. Kui toetust saav tegevus hõlmab seadmete hankimist, loob komisjon vajaduse korral koordineerimismehhanismi, et tagada liidu programmide toel ostetud seadmete tõhusus ja koostalitlusvõime.
Artikkel 6
Liidu finantshuvide kaitse
Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi.
II PEATÜKK
TOETUSED [Am. 23]
Artikkel 7
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega antud toetuste kaasrahastamise määr ei ületa 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Põhjendatud erandjuhtudel, mis on kindlaks määratud artiklis 10 osutatud tööprogrammides, ei ületa kaasrahastamise määr 90 % rahastamiskõlblikest kuludest . [Am. 24]
Artikkel 8
Rahastamiskõlblikud meetmed
Rahastamiskõlblikud on üksnes järgmised meetmed, millega täidetakse artiklis 2 osutatud eesmärke.:
a) |
selliste tehniliste teadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate infotehnoloogiavahenditega varustamine, mis tugevdavad riikide- ja valdkondadevahelist koostööd ning koostööd komisjoniga; |
b) |
konkreetseteks projektideks töötajate vahetuste tõhustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine; |
c) |
tehnilise abi ja tegevustoetuse andmine riiklikele uurimisasutustele, eriti tolli- ja õiguskaitseasutustele, et tugevdada pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust; |
d) |
kõikide liikmesriikide ja kolmandate riikide infotehnoloogilise suutlikkuse suurendamine, andmevahetuse parandamine, uurimisi toetavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja soetamine ning luuretegevuse seire; |
e) |
spetsiaalse koolituse, riskianalüüsi käsitlevate koolitusseminaride ning konverentside ja uurimuste korraldamine, mille eesmärk on parandada koostööd ja kooskõlastamist liidu finantshuvide kaitsega seotud asutuste vahel; |
f) |
tollialaste IT-rakenduste rahastamine, mis toimivad komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames, mis loodi komisjonile määrusega (EÜ) nr 515/97 antud ülesannete täitmiseks; |
g) |
turvalise elektroonilise kommunikatsioonivahendi rahastamine, mis aitab liikmesriikidel täita kohustust teatada tuvastatud õigusnormide eiramistest, sealhulgas pettustest, ning mis aitab neid hallata ja analüüsida; |
h) |
igasugune muu artikli 10 kohastes tööprogrammides ettenähtud tegevus, mis on vajalik artiklis 2 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmiseks. [Am. 25] |
Kui toetust saav meede hõlmab seadmete hankimist, tagab komisjon, et toetusest rahastatud seadmed aitavad liidu finantshuve kaitsta. [Am. 26]
Artikkel 9
Rahastamiskõlblikud üksused
1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad lõikes 2 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.
2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:
a) |
avaliku sektori asutused, kes võivad aidata kaasa artikli 2 osutatud eesmärkide saavutamisele ja asuvad ühes järgmistest riikidest: |
a) |
liikmesriik või sellega seotud ülemeremaa või -territoorium; |
b) |
programmiga ühinenud kolmas riik; |
c) |
tööprogrammis nimetatud kolmas riik vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele; |
b) |
teadus- ja haridusasutused ning mittetulundusühendused, kes võivad aidata kaasa artiklis 2 osutatud eesmärkide saavutamisele, tingimusel et nad on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis, kes on programmiga liitunud, või tööprogrammis nimetatud kolmandas riigis lõikes 3 osutatud tingimustel ja tegutsenud seal vähemalt ühe aasta; |
c) |
iga juriidiline isik, kes on asutatud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon , nagu on määratletud finantsmääruse artiklis 156 . [Am. 27] |
3. Lõikes 2 osutatud üksused, mis on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks.
4. Lõikes 2 osutatud üksused, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, peaksid põhimõtteliselt kandma oma osalemise kulud ise.
III PEATÜKK
PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE JA HINDAMINE
Artikkel 10
Tööprogramm
Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu.
Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikliga 14. [Am. 28]
Komisjon uurib tööprogrammide ettevalmistamise käigus võimalust luua koostoime käesoleva programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades, ning väldib kattuvusi. [Am. 29]
Tööprogrammid avaldatakse komisjoni veebisaidil ja edastatakse Euroopa Parlamendile, kes hindab tööprogrammide sisu ja tulemusi liidu finantshuvide kaitset käsitleva iga-aastase hindamise raames. [Am. 30]
Artikkel 11
Järelevalve ja aruandlus
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas.
2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ja lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevad sätted. [Am. 31]
2a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi tulemuste kohta igal aastal aruande. [Am. 32]
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja vajaduse korral liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Artikkel 12
Hindamine
1. Hindamised tuleb sõltumatu hindaja poolt teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks otsustamisprotsessis kasutada. [Am. 33]
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.
3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. [Am. 34]
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning ja Euroopa Kontrollikojale ning avaldab need komisjoni veebisaidil . [Am. 35]
Artikkel 13
Volituste delegeerimine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja järelevalve- võtta vastu artiklis 10 sätestatud tööprogrammid ja hindamisraamistiku sätted, nagu on ette nähtud artiklis 11 muuta käesoleva määruse II lisas esitatud näitajaid . [Am. 44]
Artikkel 14
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5a. Artiklite 10 ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [Am. 36]
IV PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 15
Teave, kommunikatsioon ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet. Liidu rahastamise päritolu teatavaks tegemine ja nähtavuse tagamine ei ole vajalik juhtudel, kui see võib panna ohtu pettusevastaste ja tollialaste operatiivmeetmete tõhusa toimimise. [Am. 37]
2. Komisjon rakendab korrapäraselt programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega. [Am. 38]
Artikkel 16
Määruse (EÜ) nr 515/97 muutmine
Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a lõiked 1 ja 2 jäetakse välja.
Artikkel 17
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 250/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 18
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artiklit 42a kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning määruse (EL) nr 250/2014 ja määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 42a alusel vastu võetud meetmete vahel.
Artikkel 19
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 10, 10.1.2019, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsus nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas (Heraklese programm) (ELT L 143, 30.4.2004, lk 9).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2007. aasta otsus nr 878/2007/EÜ, millega muudetakse otsust nr 804/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meetmete edendamiseks ühenduse finantshuvide kaitse valdkonnas, ja pikendatakse selle kehtivust (programm Herakles II) (ELT L 193, 25.7.2007, lk 18).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 250/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ (ELT L 84, 20.3.2014, lk 6).
(6) Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1971, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2006, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1975, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1306/2013 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 6).
(7) Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1970, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1974, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 1).
(8) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1973, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 514/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga, ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1977, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 15).
(9) Komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1972, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 erisätetega, mis käsitlevad eeskirjade eiramisest teatamist seoses enim puudust kannatavate isikute abistamiseks loodud Euroopa abifondiga, ja komisjoni 8. juuli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1976, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 223/2014 ette eeskirjade eiramist käsitlevate aruannete esitamise sagedus ja aruandluse vorm seoses enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondiga (ELT L 293, 10.11.2015, lk 11).
(10) Komisjoni 2. mai 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 447/2014 (milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II)) rakendamise erieeskirju) artikkel 16 (ELT L 132, 3.5.2014, lk 32)
(11) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks, viimati muudetud määrusega 2015/1525 (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).
(12) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).
(13) Viide tuleb ajakohastada: ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. Kokkuleppe tekst on kättesaadav aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1527762854916&uri=CELEX:32013Q1220(01).
(14) [ref]
(15) COM(2013)0324.
(16) COM(2017)0235.
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(18) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
(19) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(20) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(22) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(23) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
I LISA
Nende kululiikide soovituslik nimekiri, mida rahastatakse programmist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 515/97 võetavate meetmete raames:
a) |
kõik sellise tehnilise infrastruktuuri loomise ja haldamisega seotud kulud, millega antakse liikmesriikidele kasutada logistika-, kontori- ja infotehnoloogiavahendeid, et tagada ühiste tollioperatsioonide ja muu operatiivtegevuse koordineerimine; |
b) |
sõidu- ja elamiskulude hüvitamine, samuti asjakohasel juhul liikmesriikide või kolmandate riikide esindajate muude kulude hüvitamine, kes osalevad ühenduse missioonidel, komisjoni poolt või koostöös komisjoniga korraldatud ühistes tollioperatsioonides ning koolituskursustel, erikoosolekutel ja liikmesriikide poolt läbi viidavaid haldusuurimisi või operatiivtoiminguid ettevalmistavatel ja hindamiskoosolekutel, kui neid korraldab komisjon või kui neid korraldatakse koostöös komisjoniga; |
c) |
arvutiinfrastruktuuri (riistvara), tarkvara ja spetsiaalsete võrguühenduste ning nendega seotud toodete soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud ning tootmis-, tugi- ja koolitusteenuste osutamisega seotud kulud, mille eesmärk on määruses (EÜ) nr 515/97 ette nähtud tegevuste rakendamine ning eelkõige pettuse ärahoidmine ja pettusevastane võitlus; |
d) |
teabe edastamise ja muu samalaadse tegevusega seotud kulud, kui see tegevus tagab juurdepääsu teabele, andmetele ja andmeallikatele määruses (EÜ) nr 515/97 ette nähtud tegevuse rakendamise ning eelkõige pettuse ärahoidmise ja pettusevastase võitluse raames; |
e) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 alusel vastu võetud õigusaktidega, eriti nõukogu otsuses 2009/917/JSK (infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta) ette nähtud tolliinfosüsteemi kasutamisega seotud kulud, tingimusel et kõnealustes õigusaktides on ette nähtud asjaomaste kulude rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest; |
f) |
punktis c osutatud eesmärgil kasutatavate ühise teabevõrgu komponentide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud. |
II LISA
NÄITAJAD PROGRAMMI JÄRELEVALVE JAOKS
Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.
Erieesmärk nr 1. Pettuse, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmine ja nendega võitlemine.
Näitaja 1. Toetus pettuse, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse ärahoidmiseks ja nendega võitlemiseks, mida mõõdetakse järgmiselt:
1.1: |
rahulolu programmi raames võetud ja (kaas)rahastatud meetmetega;
|
1.2: |
nende liikmesriikide osakaal loetelu , kes igal aastal programmist toetust saavad , ja asjakohane rahastamise osakaal . [Am. 40] |
Erieesmärk nr 2. Toetus eelarve jagatud täitmise ja liidu eelarvest antava ühinemiseelse abiga seotud õigusnormide rikkumisest, sealhulgas pettustest teatamiseks.
Näitaja 2. Eiramisjuhtumite haldamise süsteemi kasutajate rahulolu määr.
a) |
õigusnormide eiramise juhtumitest teatamise kordade arv; [Am. 41] |
Näitaja 2a. Kuidas on pettusevastase infosüsteemi kasutajad süsteemiga rahul; [Am. 42]
Erieesmärk nr 3. Tolliküsimustes antava vastastikuse haldusabi valdkonnas toimuva operatiivtegevuse toetamine ja selleks teabevahetuse vahendite andmine.
Näitaja 3. Vastastikust abistamist käsitleva teabe hulk ja vastastikuse abistamise raames toetatud meetmete arv.
Näitaja 3a. Vastastikuse abiga seotud tegevuste hulk ja liik. [Am. 43]
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/213 |
P8_TA(2019)0069
Läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ***I
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EÜ) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (COM(2018)0149– C8-0126/2018– 2018/0074(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/33)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0149), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0126/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohast 29. märtsi 2017. aasta ametlikku teadet riigi kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 12. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0310/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2); |
2. |
kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse, mis avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 171.
(2) Käesolev seisukoht asendab 25. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0425).
P8_TC1-COD(2018)0074
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/472) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavaldus
Euroopa Parlament ja nõukogu kavatsevad tunnistada delegeeritud õigusaktide abil artikli 8 kohaste tehniliste meetmete vastuvõtmise volitused kehtetuks, kui nad võtavad tehniliste meetmete kohta vastu uue määruse, mis sisaldab samu meetmeid hõlmavat volitamist.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/216 |
P8_TA(2019)0070
Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ***I
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (COM(2017)0772/2 – C8-0409/2017 – 2017/0309(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/34)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0772/2), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 196, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0409/2017), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi ning muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0180/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (3); |
2. |
kiidab heaks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
4. |
kutsub komisjoni üles hoiduma ümberpaigutuste kasutamisest selliste uute poliitiliste prioriteetide rahastamiseks, mis lisanduvad käimasoleva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul, kuna see kahjustab paratamatult teiste oluliste liidu meetmete rakendamist; |
5. |
palub, et komisjon näeks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus alates 2021. aastast liidu elanikkonnakaitse mehhanismi rahastamiseks ette piisavad vahendid, arvestades praegust elanikkonnakaitse mehhanismi läbivaatamist; |
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) ELT C 361, 5.10.2018, lk 37.
(3) Käesolev seisukoht asendab 31. mail 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0236).
P8_TC1-COD(2017)0309
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/…, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2019/420) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus
Liidu kodanikukaitse mehhanismi rakendamiseks 2019. ja 2020. aastal on otsustatud eraldada 205,6 miljoni euro suurune lisarahastamispakett. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, tuleks osa summast, mille võrra rescEU kogueelarvet on suurendatud, teha kättesaadavaks summade ümberpaigutamisega 2014.–2020. aasta finantsraamistiku rubriiki 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) ja rubriiki 4 („Globaalne Euroopa“). Kolm institutsiooni tuletavad meelde, et osa ümberpaigutatavatest summadest on juba kantud 2019. aasta eelarvesse ning 15,34 miljonit eurot on juba lisatud 2020. aasta finantsplaneeringusse.
Komisjonil palutakse 2020. aasta eelarve menetlemisel teha ettepanek veel 18,24 miljoni euro ümberpaigutamiseks, et jõuda 2019. ja 2020. aastal samades rubriikides 50 %-ni.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/219 |
P8_TA(2019)0071
Vee taaskasutuse miinimumnõuded ***I
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta (COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/35)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0337), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0220/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0044/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
P8_TC1-COD(2018)0169
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Magevee halba kättesaadavust mõjutavad palju linnaarendusest ja põllumajandusest tulenevad kliimamuutused , prognoosimatud ilmastikuolud ja põuad. [ME 1] |
(2) |
Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse , piirates pinna- ja põhjavee eemaldamist, vähendades puhastatud reovee heite mõju veekogudele ning edendades veesäästu asulareovee mitmekordse kasutamise abil, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (4) on vee taaskasutus , koos tõhusa veekasutusega tööstustehnoloogia kasutamise ja veesäästliku niisutustehnika edendamisega, märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita direktiivi eesmärk saavutada pinna- ja põhjavee hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (5) kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada. [ME 2] |
(2a) |
Paljudes piirkondades on tõsiseks probleemiks puhastatud reovee jaotusvõrgu vanus ja halb seisund, mis toob kaasa puhastatud reovee suured kaod ja ühtlasi puhastamisse investeeritud rahaliste vahendite kaotuse. Selliste torustike ajakohastamine peaks seega olema esmatähtis. [ME 3] |
(3) |
Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ (6) osutati vajadusele kehtestada liidu tasandil standardite reguleerimise vahend vee taaskasutusele niisutamiseks või tööstuslikul otstarbel kui ühele veevarustusvõimalusele, millele liit peab pöörama tähelepanu taaskasutuseks, et kõrvaldada takistused sellise veevarustusvõimaluse laialdasemal kasutamisel , mis võib aidata vähendada veenappust ja veevarustussüsteemide haavatavust . [ME 4] |
(4) |
Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatises „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“ (7) on tähtsuse järjekorras esitatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid kaaluma veenappuse ja põudade ohjamiseks. Samal eesmärgil oleks soovitav sätestada direktiivis 2000/60/EÜ vee õigeks majandamiseks mõeldud meetmete siduv hierarhia. Teatises on öeldud, et piirkondades, kus kõik ennetavad meetmed on rakendatud vastavalt veepoliitiliste lahenduste tähtsuse järjekorrale ning kus nõudlus ikkagi ületab vee kättesaadavuse, võib täiendavat veevarustustaristut teatavatel tingimustel ning kulude ja tulude mõõdet arvesse võttes pidada võimalikuks alternatiiviks raske põua mõju leevendamisel. [ME 5] |
(4a) |
Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus (8) tuletatakse meelde, et veevarude majandamisel tuleks eelistada nõudluspõhist lähenemist, ja asutakse seisukohale, et liit peaks võtma veevarude majandamiseks vastu tervikliku lähenemisviisi, ühendades nõudluse juhtimise meetmed ning veeringluses olemasolevate varude optimeerimise ja uute varude loomise meetmed, ning integreerides sellesse lähenemisviisi ka keskkonnalased, sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused. [ME 6] |
(5) |
Ringmajanduse loomise tegevuskavas (9) kohustus komisjon võtma mitmesuguseid meetmeid, et edendada puhastatud reovee taaskasutamist, sealhulgas koostama seadusandliku ettepaneku vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta. Komisjon peaks ajakohastama oma tegevuskava ja säilitama veeressurssi sekkumise peamise valdkonnana. [ME 7] |
(6) |
Nõuetekohaselt näiteks asula- või tööstusreoveepuhastis asulareoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutamisel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, nagu vee ümberjuhtimisel või magestamisel,. Kuid selline taaskasutamine , mis võiks vähendada veevarude raiskamist ja vett säästa, toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat reovee taaskasutussüsteemide kõrge hind ja liidu ühiste keskkonna- või ja tervishoiustandardite puudumine vee taaskasutamise kohta ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud tervise- ja keskkonnariskid ning võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutusele suunatud veega taaskasutatava heitveega niisutatud toodetel vabalt liikuda. Samal ajal tuleks meeles pidada, et teatavates liikmesriikides ei ole niisutustaristu piisav või puudub. [ME 8] |
(6a) |
Vee taaskasutus võib kaasa aidata puhastatud reovees sisalduvate toitainete taastumisele ning taaskasutatava heitvee kasutamine põllumaade või metsade niisutamiseks võib olla viis, kuidas toitaineid, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, looduslikesse biogeokeemilistesse tsüklitesse tagastada. [ME 9] |
(6b) |
Nõuetekohaselt käideldud taaskasutatava heitvee taaskasutamine niisutamiseks vastavalt käesolevale määrusele peaks toimuma keskkonda säästvalt. Seega ei tohiks see põhjustada lämmastiku- ja fosforisisalduse suurenemist, sest selliste toitainete liiasus põhjustab pinnase ning pinna- ja põhjaveekogude eutrofeerumist, kahjustab ökosüsteeme ning aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. [ME 10] |
(6c) |
Selleks et tagada asulareoveevarude tõhus taaskasutus, tuleks võtta teadmiseks, et iga liiki taaskasutatav heitvesi ei sobi kasutamiseks mis tahes põllumajanduskultuuride kasvatamisel. Seetõttu tuleks põllumajandustootjaid koolitada, et nad kasutaksid taaskasutatava heitvee eri liike põllumajanduskultuuridel optimaalsel viisil, nii et kasutatava vee kvaliteet ei kahjustaks inimeste tervist. [ME 11] |
(7) |
Taaskasutusele suunatud veega Taaskasutatava heitveega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud samaväärsed tervishoiustandardid saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutamiseks ette nähtud taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee kvaliteedi nõuded ei erine liikmesriigiti märkimisväärselt. Kui nõudeid ühtlustada, toimib ka siseturg selliste toodete suhtes paremini. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalne ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi , seiresageduse ja seire oluliste riskijuhtimisülesannete miinimumnõuded. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee miinimumnäitajatest ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega. Rangemate või täiendavate veekvaliteedinõuete kindlaksmääramiseks peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad Taaskasutatava heitvee käitise käitaja peaks välja töötama vee taaskasutamise riskijuhtimiskava koostöös asjaosalistega ja tal peaks olema võimalik kehtestada taaskasutatava heitvee kvaliteedile rangemaid või täiendavaid nõudeid. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja peaks täitma olulisi riskijuhtimisülesandeid , tehes koostööd vähemalt taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajaga ja taaskasutatava heitvee hoidla käitajaga. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskava tuleks nii koostada kui ka pidevalt ajakohastada vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standardmenetlustele . Kõnealused näitajad põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel ja neis on arvesse võetud vee taaskasutamise rahvusvahelisi standardeid. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus peaks välja töötama parameetrid ja mõõtmismeetodid, et teha kindlaks mikroplasti ja ravimijääkide olemasolu taaskasutatavas heitvees. [ME 12] |
(7a) |
Mikroplasti olemasolu võib kujutada endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Seetõttu peaks komisjon osana mikroplasti allikate, leviku, edasise saatuse ja mõjude põhjalikust analüüsist reoveekäitluse kontekstis töötama välja meetodi mikroplasti mõõtmiseks asulareovees, mida on puhastatud vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ ja taaskasutatud vastavalt käesolevale määrusele. [ME 13] |
(7b) |
Mitte küllalt puhta reovee kasutamine avalike teenuste jaoks, nagu tänavapuhastus või parkide ja golfiväljakute kastmine, või olla tervisele kahjulik. Seetõttu peaks komisjon kehtestama vee avalikeks teenusteks taaskasutamise kvaliteedieesmärgid, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning põhja- ja pinnavee kvaliteeti. [ME 14] |
(7c) |
Niisutuseks kasutatava vee kvaliteedinõuetes tuleks arvestada teaduse arengut, seda eelkõige seoses mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete kontrolliga, et tagada veekasutuse ohutus ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist. [ME 15] |
(7d) |
Vee kvaliteedinõuetes tuleks võtta arvesse varem tehtud katseid, eelkõige põllumajanduses reoveesetete ning metaankääritamise heitvee kasutamise valdkonnas. [ME 16] |
(8) |
Vee taaskasutuse miinimumnõuete järgimine peaks olema kooskõlas liidu veepoliitikaga ja aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mis on seatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, eriti eesmärki 6, et tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ja säästev majandamine ning kõikjal maailmas vee oluliselt suurem ringlussevõtt ja vee ohutu taaskasutus , et aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) saavutamisele . Peale selle on käesoleva määruse eesmärk tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 (keskkonnakaitse) kohaldamine. [ME 17] |
(8a) |
Olmevee kvaliteedinõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) …/… (10) . Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et joogiveeks kasutatavad veevarud ei ole saastunud taaskasutatava heitveega, et vältida joogivee kvaliteedi halvenemist. [ME 18] |
(8b) |
Mõnel juhul taaskasutatava heitvee käitise käitaja veel transpordib ja hoiustab taaskasutatavat heitvett väljaspool taaskasutatava heitvee käitise väljalaset, enne kui ta tarnib taaskasutatava heitvee ahela järgmisele osalisele, nagu taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajale, taaskasutatava heitvee hoidla käitajale või lõppkasutajale. On vaja määratleda nõuetele vastavuse hindamise koht, et selgitada, kus lõpeb taaskasutatava heitvee käitise käitaja vastutus ja algab järgmise ahela osalise vastutus. [ME 19] |
(9) |
Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava kvaliteediga taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee tootmist , jaotamist, hoiustamist ja kasutamist . Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimisülesannetel ja muu hulgas ettevaatuspõhimõtte põhjalikul kohaldamisel ning selle tulemusel tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks. Riskijuhtimine peaks olema vee taaskasutamise riskijuhtimiskava asjaosaliste jagatud vastutus. Osaliste rollid ja vastutusalad peaksid olema vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas selgelt kindlaks määratud. Loa andmisel peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et vee taaskasutamise riskijuhtimiskava osalised võtavad täiendavaid riskijuhtimismeetmeid. [ME 20] |
(9a) |
Koostöö ja suhtlemine vee taaskasutusprotsessi eri osaliste vahel peaks olema oluline tingimus, et taaskasutamise eesmärgil käitlemine toimuks vastavalt konkreetseks kasutusotstarbeks vajalikele nõuetele ja et oleks võimalik kavandada taaskasutatava heitveega varustamist vastavalt lõppkasutajate nõudlusele. [ME 21] |
(10) |
Keskkonna , kaasa arvatud mulla kvaliteedi, ja inimeste tervise mõjusa kaitsmise huvides peaksid taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee kvaliteedi eest esmajoones vastutama taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitajad nõuetele vastavuse hindamise kohas . Et täita miinimumnõudeid ja täiendavaid tingimusi, mille on kehtestanud pädev asutus, peaksid taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitajad seirama taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee kvaliteeti vastavalt miinimumnõuetele ja täiendavatele tingimustele, mille on kehtestanud pädev asutus . Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ määratakse kindlaks teatavad korralise seire nõuded. [ME 22] |
(11) |
On vaja tagada taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitveega ohutu varustamine, selle ohutu hoiustamine ja kasutamine ning seega kannustada liidu tasandil vee taaskasutamist taaskasutamise arendamist, julgustada Euroopa põllumajandustootjaid seda tava kasutusele võtma ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Puhastatud reovee kasutatud kogused, selle liik, käitlemismeetodid ja omadused peaksid kasutamise laadist olenemata olema sellised, et selle vee käsitlemine, kasutamine ja hoiustamine, sealhulgas pihustamine, tilkkastmine, olgu hoiustamisega või ilma, ei kahjustaks otseselt ega kaudselt inimeste või loomade tervist ega mulla kvaliteeti või veekeskkonda lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Konkreetseteks kasutusotstarveteks mõeldud taaskasutusele suunatud veega taaskasutatava heitveega varustamine ja selle hoiustamine peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised eeskirjad sätestada liidu tasandil. Loamenetluse üksikasjad peaksid siiski kindlaks määrama liikmesriigid , kelle pädevad asutused vastutavad ise vee taaskasutamise riskihindamise eest . Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid. [ME 23] |
(11a) |
Taaskasutatava heitveega varustamine ja selle hoiustamine, samuti selle kasutamine lõppkasutajate poolt on vee taaskasutussüsteemi lahutamatu osa. Varustamise ja hoiustamise käigus võib taaskasutatav heitvesi muutuda viisil, mis võib halvendada tema keemilist ja bioloogilist kvaliteeti. Taaskasutatavat heitvett tuleks kasutada asjakohaselt, võttes arvesse taaskasutatava heitvee klasse, põllukultuuride omadusi ja niisutusmeetodeid. Olulistes riskijuhtimisülesannetes tuleks võtta arvesse taaskasutatava heitveega varustamise, selle hoiustamise ja kavandatud kasutamisega seotud potentsiaalseid negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnamaatriksitele. Sellega seoses peaks komisjon koostama juhenddokumendid, et aidata pädevatel asutustel kontrollida ja seirata taaskasutatava heitvee tarnimist, hoiustamist ja kasutamist. [ME 24] |
(11b) |
Kui on vaja taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajat ja taaskasutatav heitvee hoidla käitajat, peaks iga selline käitaja taotlema luba. Kui kõik nõuded loa saamiseks on täidetud, peaks liikmesriigi pädev asutus andma välja loa, mis sisaldaks kõiki riskihindamisel kindlaks määratud vajalikke tingimusi ja meetmeid, mille eesmärk on taaskasutatava heitvee ohutu jaotamine lõppkasutajale ja hoiustamine. [ME 25] |
(12) |
Käesoleva määruse sätted täiendavad liidu muude õigusaktide nõudeid, eelkõige võimalike tervise- ja keskkonnariskide suhtes. Tagamaks, et vajaduse korral käsitletakse võimalikke inimeste , loomade ja loomade tervisega seotud ja keskkonnariske käsitletakse taimetervisega seotud riske lisaks keskkonnakaitsega seotud riskidele terviklikul viisil, peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad ja pädevad asutused võtma arvesse järgima nõudeid, mis on sätestatud muudes asjakohastes liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivides 86/278/EMÜ (11), 91/676/EMÜ (12) ja 98/83/EÜ, (13) direktiivides 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002, (14) (EÜ) nr 852/2004, (15) (EÜ) nr 183/2005, (16) (EÜ) nr 396/2005 (17) ja (EÜ) nr 1069/2009, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/7/EÜ, (19) 2006/118/EÜ, (20) 2008/105/EÜ (21) ja 2011/92/EL (22) ning komisjoni määrustes (EÜ) nr 2073/2005, (23) (EÜ) nr 1881/2006 (24) ja (EL) nr 142/2011 (25). [ME 26] |
(12a) |
Käesoleva määruse kohaldamisel peaks olema võimalik, et asulareovee puhastamine ja taaskasutamise eesmärgil käitlemine toimuvad samas füüsilises asukohas kas samas käitises või mitmes eraldi käitises. Lisaks peaks olema võimalus, et üks käitaja on nii puhasti käitaja kui ka taaskasutatava heitvee käitise käitaja. [ME 27] |
(13) |
Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toidukäitlejate suhtes kehtivad üldeeskirjad ning selles käsitletakse inimtarbimiseks ettenähtud toidu tootmist, töötlemist, turustamist ja turuleviimist. Kõnealuses määruses käsitletakse toidu kvaliteeti tervise seisukohast ja üks selle peamine põhimõte on, et toiduohutuse eest vastutab eeskätt toidukäitleja. Kõnealuse määruse kohta on koostatud ka üksikasjalikud suunised, millest eriti olulised on komisjoni suunised värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil (2017/C 163/01). Käesoleva määruse kohased taaskasutusele suunatud vee tulemuseesmärgid ei takista toidukäitlejaid saavutamast määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuetele vastavat vee kvaliteeti, kasutades hilisemas etapis mitut veekäitlusviisi eraldi või koos muude lahendustega, mis ei hõlma käitlemist. |
(13a) |
Vee taaskasutustoimingute edasiseks edendamiseks ei tohiks käesolevas määruses konkreetsete kasutusotstarvete kehtestamine välistada liikmesriikide võimalust lubada taaskasutatava heitvee täiendavaid kasutusotstarbeid, sealhulgas taaskasutamist tööstuses, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel, tingimusel et liikmesriigid tagavad, et täidavad kohustust tagada kõrgetasemeline inimeste ja loomade tervise kaitse ja keskkonnakaitse. [ME 28] |
(14) |
Et suurendada usaldust vee taaskasutamise vastu, tuleks üldsusele anda teavet. Vee taaskasutamist käsitleva selge, põhjaliku ja ajakohastatud teabe kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjakohastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab. Vee taaskasutuse ergutamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et kavandatakse teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis on konkreetsed ja kohandatud eri asjaosalistele, et muuta need osalised teadlikuks asula veevärgist, vajadusest vett taaskasutada ja vee taaskasutuse toodavast kasust, edendades sel moel sidusrühmade poolset heakskiitu vee taaskasutuse praktikale ja nende osalemist vee taaskasutuses. [ME 29] |
(14a) |
Põllumajandusmaa niisutamisega tegelevate lõppkasutajate harimine ja koolitamine on esmatähtsad, sest nad on ennetusmeetmete rakendamise ja töös hoidmise oluline osa. Lõppkasutajad peaksid saama täieliku teabe taaskasutatava heitvee asjakohase kasutamise kohta, sest nad on eriti haavatavad. Tuleks rakendada mitmeid inimese kokkupuudet ennetavaid meetmeid, nagu isikukaitsevahendid, kätepesu ja isiklik hügieen. Selliste meetmete nõuetekohane seire peaks olema osa olulistest riskijuhtimisülesannetest. [ME 30] |
(15) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ (26) eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (27) (Århusi konventsioon). Direktiivis 2003/4/EÜ on sätestatud ulatuslikud kohustused, mis on seotud keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega ja sellise teabe aktiivse levitamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ (28) hõlmab ruumiandmete, sh eri keskkonnateemasid käsitlevate andmekogumite jagamist. On tähtis, et käesoleva määruse sätetega, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, täiendatakse neid direktiive ning ei looda eraldi õiguslikku korda. Seepärast ei tohiks käesoleva määruse sätted üldsusele antava teabe ning rakendamise jälgimist käsitleva teabe kohta mõjutada direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist. |
(16) |
Et kohandada kehtivaid miinimumnõudeid ja olulisi riskijuhtimisülesandeid teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kehtivate miinimumnõuete ja oluliste riskijuhtimisülesannete muutmiseks , ilma et see piiraks nõuetekohaselt puhastatud reovee kasutusvõimalusi . Peale selle peaks komisjonil selleks, et tagada keskkonna ning inimeste tervise väga hea kaitse, olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse olulisi riskijuhtimisülesandeid, sätestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (29). Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 31] |
(17) |
Et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide poolt üldsusele antava teabe vormi ja esitamist, liikmesriikide poolt käesoleva määruse rakendamise jälgimise kohta antava teabe vormi ja esitamist ning Euroopa Keskkonnaameti koostatava kogu liitu hõlmava ülevaatega seotud teabe vormi ja esitamist. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (30). |
(18) |
Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutusele suunatud vesi taaskasutatav heitvesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid pädevad asutused nõudma, et taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja võtab tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed. Taaskasutatava vee puhasti Taaskasutatav heitvee käitise käitajad peaksid viivitamata peatama taaskasutusele suunatud veega taaskasutatava heitveega varustamise, kui mittevastavus põhjustab olulist riski ületab teatud ülemmäära, mille tagajärjel kaasneb oluline risk keskkonnale või inimeste tervisele. Pädevad asutused peaksid tegema lõppkasutajatega tihedat koostööd, et muuta nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamine hõlpsamaks. Pädevad asutused peaksid kontrollima ja seirama taaskasutatava heitveega varustamist, selle hoiustamist ja kasutamist, võttes arvesse asjakohaseid tervise- ja keskkonnariske. [ME 32] |
(19) |
Et tagada asjakohastele liidu ja liikmesriikide nõuetele vastavus, peaksid pädevad asutused tegema koostööd muude asjakohaste ametiasutustega, vahetades nendega teavet. |
(20) |
Liikmesriikide esitatav teave on väga tähtis, et võimaldada komisjonil jälgida ja hinnata õigusakti tulemuslikkust selle eesmärkide täitmisel. |
(21) |
Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe artiklile 22 peaks komisjon käesolevat määrust hindama. Hindamine peaks põhinema viiel kriteeriumil, milleks on tõhusus, tulemuslikkus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus, ning olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks. |
(22) |
Vastavalt Århusi konventsioonile peaks asjaomasel üldsusel olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav. |
(23) |
Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. |
(24) |
Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, st kaitsta keskkonda ja inimeste tervist, ei suuda liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada, küll aga saab seda tänu kavandatud meetme ulatusele ja toimele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(25) |
Liikmesriikidele on vaja anda piisavalt aega käesoleva määruse kohaldamiseks vajaliku haldustaristu loomiseks ja ettevõtjatele uute eeskirjade järgimiseks valmistumiseks. |
(25a) |
Selleks et võimalikult suures ulatuses arendada ja edendada nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamist, peaks Euroopa Liit toetama valdkondlikku teadus- ja arendustegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu, eesmärgiga tagada märkimisväärne areng nõuetekohaselt puhastatud reovee usaldatavuse ja jätkusuutlike kasutusviiside valdkonnas. [ME 33] |
(25b) |
Et tõhusalt kaitsta keskkonda ja inimtervist, peaksid liikmesriigid koostöös sidusrühmadega läbi viima mulla kvaliteedi kontrolle lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. [ME 34] |
(25c) |
Käesoleva määruse eesmärk on toetada veekasutuse jätkusuutlikku tava. Seega peaks komisjon võtma endale kohustuse kasutada liidu programme, nagu programm LIFE, eesmärgiga toetada kohalikke nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamise algatusi, [ME 35] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja eesmärk
1. Käesolevas määruses sätestatakse vee taaskasutatava heitvee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded ning kohustus täita kindlaksmääratud olulisi riskijuhtimisülesandeid puhastatud asulareovee ohutuks taaskasutamiseks integreeritud veemajanduse raames , ning aidatakse kaasa direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisele . [ME 36]
2. Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusele suunatud vesi taaskasutatav heitvesi on kavandatud otstarbel kasutamiseks ohutu, ning tagada seega inimeste ja loomade tervise ja keskkonna väga hea kaitse, vähendades samal ajal veeressursside kasutamise negatiivseid mõjusid ja parandades tõhusust, käsitledes veenappust , kliimamuutuste tekitatud probleeme ja liidu keskkonnaeesmärke ning sellest veevarudele põhjustatud survet kogu liidus kooskõlastatult ja aidates seega kaasa ka jätkusuutlike veekasutuslahenduste kasutuselevõtule, toetades üleminekut ringmajandusele, tagades liidu pikaajalise konkurentsivõime ning siseturu tõhusale toimimisele tõhusa toimimise . [ME 37]
2a. Liikmesriigid tagavad, et joogiveeks kasutatavad veevarud ei ole saastunud taaskasutatava heitveega. [ME 38]
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse sellise taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee suhtes, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks.
Käesolevat määrust ei kohaldata katseprojektide suhtes, mis keskenduvad heitvee taaskasutusele taaskasutatav heitvee käitistes. [ME 39]
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. |
„pädev asutus“ – liikmesriigi määratud asutus või organ, kelle ülesanne on täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi; |
2. |
„veemajandusega tegelev pädev asutus“ – direktiivi 2000/60/EÜ artikli 3 lõike 2 või 3 alusel määratud asutus(ed); |
3. |
„lõppkasutaja“ – taaskasutusele suunatud vett kasutav füüsiline füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik või juriidiline isik eraõiguslik üksus, kes kasutab taaskasutatavat heitvett selleks ette nähtud eesmärgil ; [ME 40] |
4. |
„asulareovesi“ – direktiivi 91/271/EMÜ artikli 2 punktis 1 määratletud asulareovesi; |
4a. |
„puhastatud reovesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt; [ME 41] |
5. |
„taaskasutusele suunatud vesi“ „taaskasutatav heitvesi“ – asulareovesi puhastatud reovesi , mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja käideldud taaskasutatava vee puhastis lisaks käideldud taaskasutatava heitvee käitises, mis muudab selle kvaliteedi sobivaks selleks ettenähtud eesmärgil kasutamiseks ; [ME 42] |
5a. |
„vee taaskasutus“ – teatava kvaliteediga ja I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks sobiva taaskasutatava heitvee kasutamine jaotusvõrgu kaudu, mis seega asendab osaliselt või täielikult pinna- või põhjavee kasutamise; [ME 43] |
6. |
„taaskasutatava vee puhasti heitvee käitis “ – asulareoveepuhasti osa või muu puhasti käitis , milles puhastatakse käideldakse täiendavalt asulareovett, mida on eelnevalt puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuetele vastavat asulareovett täiendavalt nõuete kohaselt , et saada vett taaskasutatavat heitvett , mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks , ning see hõlmab iga hoidla ja iga taristu, mille eesmärk on tarnida taaskasutatav heitvesi taaskasutatava heitvee jaotusvõrgule või lõppkasutajale ; [ME 44] |
7. |
„taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava vee puhastit heitvee käitist ; [ME 45] |
7a. |
„taaskasutatava heitvee jaotusvõrk“ – sihtotstarbeliste torude ja pumpade süsteem või muud sihtotstarbelised transpordivõimalused, mille eesmärk on tarnida taaskasutatav heitvesi lõppkasutajale, kaasa arvatud kõik rajatised tasakaalustamiseks, edasiseks käitlemiseks ja hoiustamiseks, mis asuvad väljaspool taaskasutatava heitvee käitist; [ME 46 |
7b. |
„taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee jaotusvõrku; [ME 47] |
7c. |
„taaskasutatava heitvee hoidla“ – sihtotstarbeliste hoiustamisrajatiste süsteem, mille eesmärk on taaskasutatava heitvee hoiustamine; [ME 48] |
7d. |
„taaskasutatava heitvee hoidla käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee hoidlat; [ME 49] |
8. |
„ohutegur“ – bioloogiline, keemiline, füüsiline või radioaktiivne näitaja, mis võib inimesi, loomi, põllumajanduskultuure või taimi, maismaa- või vee-elustikku, mulda või üldist keskkonda kahjustada; |
9. |
„risk“ – tõenäosus, et tuvastatud ohutegurid põhjustavad kindla ajavahemiku jooksul kahju, sh tagajärgede tõsidusaste; |
10. |
„riskijuhtimine“ – süsteemne administreerimine, millega tagatakse järjepidevalt vee taaskasutuse ohutus konkreetses kontekstis; |
11. |
„ennetusmeede“ – asjakohane meede või tegevus, millega saab ennetada või kõrvaldada tervise- ja keskkonnariski või vähendada seda vastuvõetava tasemeni.; [ME 50] |
11a. |
„nõuetele vastavuse hindamise koht“ – koht, kus taaskasutatava heitvee käitise käitaja tarnib taaskasutatava heitvee ahela järgmisele osalisele; [ME 51] |
11b. |
„mikrosaasteaine“ – keskkonnas tuvastatav väga väikeses kontsentratsioonis esinev soovimatu aine vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisale. [ME 52] |
Artikkel 4
Taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja kohustused seoses vee kvaliteediga [ME 53]
1. Taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi taaskasutatav heitvesi , mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise kohas koht) järgmisele:
a) |
I lisa 2. jao kohased vee kvaliteedi miinimumnõuded; |
b) |
vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c. [ME 54] |
2. Et tagada vastavus lõikes 1 osutatud nõuetele ja tingimustele, jälgib taaskasutatava vee puhasti käitaja vee kvaliteeti vastavalt järgmisele:
a) |
I lisa 2. jagu; |
b) |
seirega seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c. |
2a. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee käitises rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes - 1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed. [ME 55]
2b |
. Pärast nõuetele vastavuse hindamise koha läbimist ei vastuta vee kvaliteedi eest enam taaskasutatava heitvee käitise käitaja, vaid selle eest vastutab ahela järgmine osaline. [ME 56] |
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada I lisa 2. jaos esitatud miinimumnõudeid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. [ME 57]
Artikkel 4a
Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja, taaskasutatava heitvee hoidla käitaja ja lõppkasutaja kohustused
1. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja säilitab taaskasutatava heitvee kvaliteedi taaskasutatava heitvee jaotusvõrgus vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrgus rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes - 1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.
Pädev asutus võib artiklile 7 vastava loa andmisel nõuda, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja võtab oma ülesannete täitmisel täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, ning täpsustada täiendavad nõuded ja ennetusmeetmed, mida on vaja vastavalt II lisa punktidele b ja c.
2. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja säilitab taaskasutatava heitvee kvaliteedi taaskasutatava heitvee hoidlas vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee hoidlas rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes - 1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.
Pädev asutus võib artiklile 7 vastava loa andmisel nõuda, et taaskasutatava heitvee hoidla käitaja võtab oma ülesannete täitmisel täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, ning täpsustada täiendavad nõuded ja ennetusmeetmed, mida on vaja vastavalt II lisa punktidele b ja c.
3. Lõppkasutaja kasutatav taaskasutatava heitvee kvaliteet peab olema vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Pädev asutus võib kehtestada täiendavaid nõudeid lõppkasutaja kohustustele, mis on sätestatud I lisa 2. jaos.
4. Komisjon koostab juhenddokumendid, et aidata pädevatel asutustel rakendada taaskasutatava heitvee tootmise, jaotamise, hoiustamise ja kasutamise kontrolli ja seire nõudeid. [ME 58]
Artikkel 5
Riskijuhtimine
-1. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja koostab koostöös käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomaste osalistega vee taaskasutamise riskijuhtimiskava. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskava põhineb II lisa punktis a sätestatud olulistel riskijuhtimisülesannetel, selles esitatakse vastavalt II lisa punktile b lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning tehakse vastavalt II lisa punktile c kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed. [ME 59]
1. Taaskasutusele suunatud vee tootmisel ja sellega varustamisel tegeleb taaskasutatava vee puhasti käitaja riskijuhtimisega Selleks et tagada taaskasutatava heitvee ohutu tootmine, jaotamine, hoiustamine ja kasutamine, valvab pädev asutus riskijuhtimise järele , konsulteerides järgmiste osalistega: [ME 60]
a) |
taaskasutatava vee puhastit veega heitvee käitist direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud kvaliteedinõuetele vastava puhastatud reoveega varustava(te) asulareoveepuhasti(te) käitaja, kui see ei ole sama kui taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja; [ME 61] |
aa) |
taaskasutatava heitvee käitise käitaja; [ME 62] |
ab) |
taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja; [ME 63] |
ac) |
taaskasutatava heitvee hoidla käitaja; [ME 64] |
b) |
lõpp-kasutaja(d); |
c) |
taaskasutatava vee puhasti käitaja pädeva asutuse poolt asjakohaseks peetavad muud osalised. [ME 65] |
2. Taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja koostab II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete põhjal vee taaskasutamise riskijuhtimiskava. , taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja täidavad vähemalt neid riskijuhtimisülesandeid, mis on määratud lõikes - 1 osutatavas vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatakse riskide täiendavaks leevendamiseks vajalikud lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning selles tehakse muu hulgas kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed . Taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja kasutatavad riskijuhtimismeetodid peavad põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel. [ME 66]
2a. Vastavalt artiklile 7 antud asjakohases loas võib pädev asutus määrata vee taaskasutamise riskijuhtimiskava eri osalistele erinevad ülesanded ja kohustused. [ME 67]
2b. Juhul kui niisutatavat põllumajanduskultuuri turustatakse mitmel viisil ja selle kastmiseks kasutatakse mitmesse veekvaliteedi klassi kuuluvat taaskasutatavat heitvett, peab taaskasutatava heitvee käitise käitaja varustama põllumajandustootjat kõrgeima kvaliteediga veega asjaomaste kvaliteediklasside seast. [ME 68]
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada II lisas esitatud olulisi riskijuhtimisülesandeid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. [ME 69]
Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et sätestada II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete tehnilised nõuded. [ME 70]
Hiljemalt… [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 14 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse taaskasutusele suunatud vees mikroplasti sisalduse mõõtmise metoodika, mille suhtes võidakse kohaldada täiendavaid nõudeid, mis põhinevad II lisa punktis 4 osutatud riskihindamisel. [ME 133]
3a. Kui lõppkasutaja kahtlustab, et artikli 4 a lõikes 2 sätestatud viisil hoiustatud vesi ei vasta käesolevas määruses kehtestatud miinimumnõuetele, peab ta toimima järgmiselt:
a) |
teavitama sellest viivitamata asjaomast terviseametit, andes talle vajaduse korral kogu olemasoleva teabe; |
b) |
tegema täielikku koostööd asjaomase pädeva asutusega, et kontrollida ja teha kindlaks kahtluse põhjused ning I lisa 2. jao tabelites 2 ja 4 sätestatud lubamatute ainete või sisalduste võimalik esinemine. [ME 71] |
Artikkel 6
Taaskasutusele suunatud veega varustamise Taaskasutatava heitvee tootmise, jaotamise ja hoiustamise loa taotlus [ME 72]
1. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutusele suunatud veega varustamine taaskasutatava heitvee tootmine, jaotamine ja hoiustamine toimub loa alusel. [ME 73]
2. Käitaja Taaskasutatava heitvee käitise käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava vee puhasti heitvee käitis töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. [ME 74]
3. Taotlus peab sisaldama järgmist:
a) |
artikli 5 lõike 2 -1 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava; [ME 75] |
aa) |
värskeimad olemasolevad andmed, mis tõendavad puhastatud reovee nõuetele vastavust direktiivi 91/271/EMÜ kohaselt selles reoveepuhastis, kust taaskasutamiseks mõeldud vesi tuleb; [ME 76] |
b) |
kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja täidab nõuetele vastavuse hindamise kohas I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid; [ME 77] |
c) |
kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja täidab nõuetele vastavuse hindamise kohas vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid. [ME 78] |
3a. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee jaotusvõrk töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. Taotlus sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja kavatseb täita artikli 4 a lõikes 1 sätestatud kohustusi. [ME 79]
3b. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee hoidla töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. Taotlus sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas taaskasutatava heitvee hoidla käitaja kavatseb täita artikli 4 a lõikes 2 sätestatud kohustusi. [ME 80]
Artikkel 7
Loa andmine
1. Taotluse hindamisel peab pädev asutus vajaduse korral nõu ja vahetab asjakohast teavet järgmiste osalistega:
a) |
sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutus ja tegelevad asutused ja terviseametid , kui see need ei ole sama kui pädev asutus; [ME 81] |
b) |
potentsiaalselt mõjutatud liikmesriigis (liikmesriikides) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkt. |
2. Pädev asutus hindab taotlust asjakohase teadusliku toe põhjal ning teeb loa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis a lõigetes 2, 3, 3a ja 3b . Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja rohkem aega, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ning annab teada eeldatava loaandmiskuupäeva loa andmise või sellest keeldumise kuupäeva ja ajapikenduse põhjused. Pädev asutus teeb igal juhul otsuse kuue kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõigetes 2, 3, 3a ja 3b. [ME 82]
3. Kui pädev asutus otsustab loa anda, määrab ta kohaldatavad tingimused, mis hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist:
a) |
I lisa 2. jao kohaste vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused; |
b) |
vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõuetega seotud tingimused; |
c) |
muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendada kõrvaldada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske. [ME 83] |
3a. Kui lõike 3 punktides a–c osutatud tingimustega samaväärsed tingimused ei ole artiklis 5 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas juba sätestatud, tuleb pädeval asutusel kava viivitamata ajakohastada. [ME 84]
4. Luba vaadatakse läbi korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant ja vajaduse korral seda muudetakse.
Artikkel 8
Vastavuskontroll
1. Pädev asutus kontrollib nõuetele vastavuse hindamise kohas, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele , kas taaskasutatav heitvesi vastab tingimustele , mis on ette nähtud artikli 7 kohaselt antud loas . Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel: [ME 85]
a) |
kohapealsed kontrollid; |
b) |
käesoleva määruse ning direktiivide 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ kohaselt kogutud seireandmete kasutamine; |
c) |
muud sobivad viisid. |
2. Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et vastavalt kas taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja või taaskasutatava heitvee hoidla käitaja võtaks viivitamata vajalikud meetmed tingimustele vastavuse kiireks tagamiseks vajalikud meetmed ja teavitaks viivitamata mõjutatud lõppkasutajaid . [ME 86]
3. Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele mis tahes näitaja individuaalne väärtus on suurem kui I lisa 2. jao punktis a sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded , peatab taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veega taaskasutatava heitveega varustamise., kuni Pädev asutus on kindlaks teinud võib üksnes siis otsustada , et nõuetele vastavus on taastatud , kui näitaja või näitajate individuaalne väärtus, mis on suurem kui asjakohane vee kvaliteedi miinimumnõue, on vähemalt kolmes järjestikuses kontrollis leitud olevat lubatud piirväärtusest väiksem . [ME 87]
4. Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatab teavitab vastavalt kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja või taaskasutatava vee puhasti heitvee hoidla käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe. [ME 88]
4a. Pärast loa andmist vastavalt artiklile 7 kontrollib pädev asutus korrapäraselt, kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja järgivad vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas sätestatud meetmeid. [ME 89]
4b. Kui taaskasutusele suunatud vesi ei vasta nõuetele vastavuse hindamise kohas nõuetele ja selle nõuetele mittevastava taaskasutusele suunatud vee jaotamise ja hoiustamise kaudu toimub mulla või põllumajandustoodete saastumine, mille tulemusel tekib oht tervisele ja keskkonnale, langeb vastutus ja kahjude hüvitamise kohustus taaskasutatava vee puhasti käitajale. [ME 134]
Artikkel 9
Liikmesriikide koostöö
1. Liikmesriigid määravad kontaktpunkti, mille kaudu teha vajaduse korral koostööd teiste liikmesriikide kontaktpunktidega ja pädevate asutustega. Kontaktpunkti ülesanne on taotluse korral abi pakkuda ning kooskõlastada pädevate asutuste vahel teabevahetust. Kontaktpunktide ülesanne on eelkõige vastu võtta ja edastada abitaotlusi.
2. Liikmesriigid vastavad abitaotlustele põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 9a
Teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad
1. Liikmesriigid korraldavad võimalikele lõppkasutajatele, sealhulgas kodanikele teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille teemaks on vee taaskasutuse ohutus ja vee taaskasutamisest tulenev veevarude säästmine.
2. Liikmesriigid korraldavad samuti teavituskampaaniaid põllumajandustootjatele eesmärgiga tagada, et nad kasutaksid taaskasutatavat heitvett põllukultuuridel optimaalsel viisil, ja vältida seeläbi sellise kasutamise tagajärjel tekkida võivat negatiivset mõju tervisele või keskkonnale. [ME 91]
Artikkel 10
Üldsuse teavitamine
1. Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et üldsusele on internetis või muude hõlpsasti kasutatavate vahendite kaudu kättesaadav piisav ja ajakohane , ajakohane ning kergesti juurdepääsetav teave vee taaskasutuse kohta , järgides andmekaitse eeskirju . See teave peab hõlmama järgmist: [ME 92]
a) |
käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus ja kvaliteet; |
aa) |
taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal magevee üldkoguses, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel; [ME 93] |
b) |
liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses; |
ba) |
liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal puhastatava asulareovee üldkoguses; [ME 94] |
c) |
käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sh pädevate asutuste poolt artikli 7 lõike 3 alusel seatud tingimused; |
d) |
artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemus; |
e) |
artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid. |
2. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse vähemalt korra aastas.
2a. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004, millega sätestatakse toidukäitlejate suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad, mis hõlmab inimtoiduks ettenähtud toiduainete tootmist, töötlemist, levitamist ja turule laskmist, edastavad pädevad asutused kasutajatele nendeni jõudnud nõuetekohaselt puhastatud reovees sisalduvate toitainete piirnormid, et kasutajad, kaasa arvatud põllumajandustootjad saaksid veenduda, et vesi vastab toitainete sisalduse tasemele, mis on liidu asjakohaste reeglitega ette nähtud. [ME 95]
3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 96]
Artikkel 11
Rakendamise jälgimist käsitlev teave
1. Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, teevad kõik liikmesriigid Euroopa Keskkonnaameti abiga järgmist:
a) |
koostavad ja avaldavad … [kolm neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] andmekogumi teabega artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemuse kohta ja muu teabega, mis tuleb üldsusele artikli 10 kohaselt internetis kättesaadavaks teha, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel iga kuue aasta tagant; [ME 97] |
b) |
koostavad ja avaldavad andmekogumi, mis sisaldab artikli 8 lõike 1 kohaselt kogutud teavet loas ettenähtud tingimustele mittevastavuse juhtumite kohta ning teavet artikli 8 lõigete 2 ja 3 kohaselt võetud meetmete kohta, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel igal aastal. |
2. Liikmesriigid tagavad komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juurdepääsu lõikes 1 osutatud andmekogumitele.
3. Lõikes 1 osutatud teabe põhjal ning korrapäraselt või komisjoni taotluse korral koostab ja avaldab Euroopa Keskkonnaamet kogu liitu hõlmava ülevaate, mis sisaldab vajaduse korral käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju näitajaid, kaarte ja liikmesriikide aruandeid, ning ajakohastab seda ülevaadet.
4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta ning lõikes 3 osutatud kogu liitu hõlmava ülevaate vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 12
Juurdepääs õiguskaitsele
1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistel või juriidilistel isikutel või nende ühendustel, organisatsioonidel või rühmadel on kooskõlas siseriiklike õigusaktide või tavadega juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses artiklite 4–8 rakendamisega seotud otsuste, tegevuse või tegevusetuse sisulise või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks, eeldusel, et on täidetud üks järgmistest tingimustest:
a) |
neil on küllaldane huvi; |
b) |
nad väidavad, et nende õigusi on kahjustatud, kui asjakohase liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks. |
2. Liikmesriigid määravad kindlaks, millises etapis võib otsuseid, tegevust või tegevusetust vaidlustada.
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.
Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate, siseriikliku õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.
Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.
4. Lõiked 1, 2 ja 3 ei välista eelneva läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuses ega mõjuta nõuet ammendada halduskorras läbivaatamise menetlused enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklikus õiguses on selline nõue.
5. Kõik lõigetes 1 ja 4 osutatud läbivaatamismenetlused peavad olema ausad, õiglased, õigeaegsed ega või olla takistavalt kulukad.
6. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks teave halduslike või kohtulike läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.
Artikkel 13
Hindamine
1. Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt… [kuus viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Hindamine põhineb vähemalt järgmistel elementidel: [ME 98]
a) |
käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemused; |
b) |
andmekogumid, mille liikmesriigid on koostanud artikli 11 lõike 1 kohaselt, ja kogu liitu hõlmav ülevaade, mille Euroopa Keskkonnaamet on koostanud artikli 11 lõike 3 kohaselt; |
c) |
asjakohased teaduslikud, analüütilised ja epidemioloogilised andmed; |
d) |
tehnilised ja teadusandmed; |
e) |
Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused, kui need on olemas; |
ea) |
varem tehtud katsed, eelkõige põllumajanduses reoveesetete ning metaankääritamise heitvee kasutamise valdkonnas. [ME 99] |
2. Lõikes 1 osutatud hindamisel arvestab komisjon eriti järgmiste aspektidega:
a) |
I lisas esitatud miinimumnõuded; |
b) |
II lisas esitatud olulised riskijuhtimisülesanded; |
c) |
lisanõuded, mille pädevad asutused on seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c; |
d) |
vee taaskasutuse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele; |
da) |
mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete sagedasem esinemine taaskasutatavas heitvees. [ME 100] |
2a. Lõikes 1 osutatud hindamisel hindab komisjon järgmiste tegevuste teostatavust:
a) |
käesoleva määruse kohaldamisala laiendamine taaskasutatavale veele, mis on mõeldud täiendavateks konkreetseteks kasutusviisideks, sealhulgas taaskasutuseks tööstuslikel eesmärkidel; |
b) |
käesoleva määruse nõuete laiendamine puhastatud reovee kaudsele kasutusele; |
c) |
miinimumnõuete kehtestamine, mis kohalduvad põhjaveekihtide varustamiseks ette nähtud puhastatud reovee kvaliteedile. [ME 101] |
2b. Vajaduse korral lisab komisjon lõikes 1 osutatud hindamisele seadusandliku ettepaneku. [ME 102]
Artikkel 14
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõike 3 ja artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 15
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ alusel asutatud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 16
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad hiljemalt… [kolm neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning seejärel kõigist nende hilisematest muudatustest. [ME 103]
Artikkel 17
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates … [üks aasta kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. [ME 104]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C , , lk .
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 353.
(3) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(5) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
(6) COM(2012)0673.
(7) COM(2007)0414.
(8) ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 33.
(9) COM(2015)0614.
(10) Direktiiv (EL) …/… olmevee kvaliteedi kohta (ELT …).
(11) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
(12) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
(13) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).
(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(23) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).
(24) Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).
(25) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).
(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(27) ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).
(29) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
I LISA
KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED
1. jagu. Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2
a) Põllumajanduslik niisutus
Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:
— |
toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata; |
— |
töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine); |
— |
muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid); |
Ilma et see piiraks liidu asjakohaste keskkonna ja tervishoiu valdkonna õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid kasutada taaskasutatavat heitvett täiendaval otstarbel, nagu taaskasutus tööstuslikel eesmärkidel, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel. [ME 105]
2. jagu. Miinimumnõuded
2.1. Miinimumnõuded põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee jaoks [ME 106]
Tabelis 1 on esitatud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning iga klassi puhul lubatud kasutusotstarve ja niisutusmeetodid. Punkti a tabelis 2 on esitatud vee kvaliteedi miinimumnõuded. Punkti b tabelites 3 (korraline seire) ja 4 (kontrollseire) on esitatud taaskasutusele suunatud vee seire vähim sagedus ja seire tulemuseesmärgid.
Tabel 1. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning lubatud kasutusotstarve ja niisutusmeetod
Taaskasutusele suunatud vee Taaskasutatava heitvee miinimumkvaliteedi klass |
Põllumajanduskultuuri liik |
Niisutusmeetod |
A |
Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega taaskasutatava heitveega . |
Kõik niisutusmeetodid |
B |
Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega taaskasutatava heitveega , samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi. |
Kõik niisutusmeetodid |
C |
Üksnes tilkkastmine (*1) Üksnes niisutusmeetodid, mille puhul põllumajanduskultuurid ei puutu vahetult kokku taaskasutatava heitveega. Näiteks tilkkastmine (*1) |
|
D |
Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed. |
Kõik niisutusmeetodid |
a) Veekvaliteedi miinimumnõuded
Tabel 2. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi nõuded põllumajanduslikuks niisutamiseks
Taaskasutusele suunatud vee Taaskasutatava heitvee kvaliteedi klass |
Soovituslik tehnoloogiline eesmärk nõuetekohane käitlemine |
Kvaliteedinõuded Piirnorm |
|
|||
E. coli (CFU/100 ml) |
BHT5 (mg/l) |
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS) (mg/l) |
Hägusus (NTU) |
Muu |
||
A |
Bioloogiline puhastus, filtreerimine ja desinfitseerimine |
≤ 10 või allpool avastamispiiri |
≤ 10 |
≤ 10 |
≤ 5 |
Legionella spp.: < 1 000 CFU/l, kui on kasvuhoones aerosooli tekke oht. Sooles parasiteerivad nematoodid (ussnugiliste munad): ≤ 1 muna/l karjamaa või söödakultuuride niisutamise korral Salmonella: puudub . |
B |
Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine |
≤ 100 |
Vastavalt nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ (1) (I lisa tabel 1) |
Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa tabel 1) |
— |
|
C |
Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine |
≤ 1 000 |
— |
|||
D |
Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine |
≤ 10 000 |
— |
[ME 108]
Taaskasutusele suunatud vesi loetakse tabeli 2 nõuetele vastavaks, kui mõõtetulemused vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:
— |
vähemalt 90 % proovidest vastab E. coli, Legionella spp. ja sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide maksimaalne analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on üks kümnendlogaritmiline ühik E. coli ja Legionella spp. kohta esitatud soovituslikest väärtustest ning 100 % sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikust väärtusest . Nõuet, mis tagab Salmonella puudumise, kohaldatakse 100 % proovide suhtes ; [ME 109] |
— |
vähemalt 90 % proovidest vastab A klassi all BHT5, TSS ja hägususe kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide maksimaalne analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on 100 % soovituslikust väärtusest. [ME 110] |
b) Seire miinimumnõuded
Taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise käitaja teeb korralist seiret kontrollimaks, et taaskasutusele suunatud vesi taaskasutatav heitvesi vastab punkti a kohastele vee kvaliteedi miinimumnõuetele. Korraline seire lisatakse vee taaskasutuse süsteemi projekti kontrolli menetlustesse. [ME 111]
Nõuetele vastavuse hindamise kohas mikrobioloogiliste parameetrite järgimise kontrollimiseks kasutavad proovid kogutakse standardi EN ISO 19458 alusel. [ME 112]
Tabel 3. Põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee korralise seire vähim sagedus
|
Vähim seiresagedus |
|||||
Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klass |
E. coli |
BHT5 |
Hõljuvaine kogusisaldus (TSS) |
Hägusus |
Legionella spp.: (kui on asjakohane) |
Sooles parasiteerivad nematoodid (kui on asjakohane) |
A |
Kord nädalas |
Kord nädalas |
Kord nädalas |
Pidevalt |
Kord nädalas |
Kaks korda kuus või sagedusega, mille on määranud taaskasutatava vee puhasti käitaja vastavalt taaskasutatava vee puhastisse sisenevas reovees sisalduvate munade arvule. |
B |
Kord nädalas |
Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa D jaotis) |
Vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ (I lisa D jaotis) |
— |
||
C |
Kaks korda kuus |
— |
||||
D |
Kaks korda kuus |
— |
Kontrollseire tuleb teha enne taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise kasutuselevõttu, samuti siis, kui ajakohastatakse seadmeid ja kui lisatakse uusi seadmeid või protsesse , või iga kord, kui antakse uus luba või muudetakse olemasolevat . [ME 113]
Kontrollseiret tuleb teha taaskasutusele suunatud vee taaskasutatava heitvee kvaliteedi kõige rangema klassi A puhul, et hinnata tulemuseesmärkide (vähendamine log10-ühiku võrra) täitmist. Kontrollseire tähendab iga patogeenide rühmaga (bakterid, viirused ja ainuraksed) seotud indikaatormikroorganismide seiret. Indikaatormikroorganismideks on patogeensete bakterite puhul valitud E. coli, patogeensete viiruste puhul F-spetsiifilised kolifaagid, somaatilised kolifaagid või kolifaagid ning ainuraksete puhul Clostridium perfringens'i spoorid või spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid. Valitud indikaatormikroorganismide suhtes tehtava kontrollseire tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra) on esitatud tabelis 4 ja need peavad olema täidetud taaskasutatava vee puhasti heitvee käitise väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht), võttes arvesse kontsentratsioone asulareoveepuhastisse sisenevas toorreovees. Vähemalt 90 % kontrollseire proovidest peavad saavutama tulemuseesmärgi või selle ületama. [ME 114]
Kui toorreovees ei ole piisavas koguses bioindikaatorit, et saavutada vähendamine log10-ühiku võrra, tähendab selle bioindikaatori puudumine heitvees, et kontrollseire nõudeid on järgitud. Tulemuseesmärgi saavutamise võib kindlaks määrata analüütilise kontrolli abil või liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega. [ME 115]
Tabel 4. Põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kontrollseire
Taaskasutusele suunatud vee kvaliteediklass |
Indikaatormikroorganismid (*2) |
Puhastamisahela tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra) |
A |
E. coli |
≥ 5,0 |
Kolifaagide üldarv / F-spetsiifilised kolifaagid / somaatlilised kolifaagid / kolifaagid (*3) |
≥ 6,0 |
|
Clostridium perfringens’i spoorid / spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid (*4) |
≥ 5,0 |
Käitaja valideerib ja dokumenteerib seires kasutatavad analüüsimeetodid kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet. Taaskasutatava vee käitise käitaja tagab, et kontrollseireks valitud laborid rakendavad kvaliteedijuhtimise tavasid, mis vastavad standardis ISO/IEC 17025 ettenähtule. [ME 119]
(*1) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist. [ME 107]
(1) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
(*2) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0). Riigi terviseamet võib kehtestada lisanäitajaid konkreetse juhtumi põhiselt, kui see on põhjendatud inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise kõrge taseme tagamise vajadusega. [ME 116]
(*3) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid). Kui toorreovees ei ole kolifaagide üldarv piisav, võib tulemuseesmärgi saavutamise kindlaks määrata, liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega. [ME 117]
(*4) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid. Kui toorreovees ei ole piisavas koguses Clostridium perfringens’it, võib tulemuseesmärgi saavutamise kindlaks määrata, liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega. [ME 118]
II LISA
a) Olulised riskijuhtimisülesanded [ME 120]
-1. |
Teostada kavandatava taaskasutatava heitvee käitise teostatavusanalüüs, milles võetakse arvesse vähemalt käitise arendamise kulusid võrreldes piirkondliku nõudlusega taaskasutatava heitvee järele, potentsiaalseid lõppkasutajaid ja käitise nõudeid puhastatud reoveele ning hinnatakse siseneva puhastatud reovee kvaliteeti. [ME 121] |
1. |
Kirjeldada vee taaskasutuse süsteemi alates reovee sisenemisest asulareoveepuhastisse kuni kasutuskohani, sh reovee allikad, taaskasutatava vee puhastis kasutatavad puhastusetapid ja -tehnoloogia, varustamis- ja hoiustamistaristu, kasutusotstarve, kasutuskoht ning pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus. Selle ülesande eesmärk on koostada kogu vee taaskasutuse süsteemi üksikasjalik kirjeldus. |
2. |
Teha kindlaks võimalikud ohud, eelkõige saasteainete ja patogeenide olemasolu, ning ohtlike olukordade (nt puhastamisel esinevate tõrgete, juhuslike lekete või saaste) tekke võimalus kirjeldatavas vee taaskasutuse süsteemis. |
3. |
Teha kindlaks keskkonnad, populatsioonid ja üksikisikud, millel või kellel on risk kindlakstehtud võimalike ohtudega vahetult või kaudselt kokku puutuda, võttes arvesse konkreetseid keskkonnategureid, nagu kohalikud hüdrogeoloogilised ja topoloogilised olud, mullaliigid ning ökoloogilised olud, samuti põllumajanduskultuuride liigi ja põllumajandustavadega seotud tegureid. Terviseriskide hindamist, sealhulgas ohu kindlakstegemist, annuse-reaktsiooni seost, kokkupuute hindamist ja riski iseloomustust võetakse arvesse kõigis reovee taaskasutussüsteemi etappides. Arvesse tuleb võtta ka vee taaskasutusse suunamise toimingute taaskasutamise eesmärgil käitlemise, nagu jaotamise, hoiustamise ja kasutamise võimalikku pöördumatut või pikaajalist negatiivset mõju keskkonnale või tervisele, sealhulgas võimalikku negatiivset mõju ökoloogilisele vooluhulgale . [ME 122] |
4. |
Teha riskihindamine, mis hõlmab nii keskkonnariske kui ka inimeste ja loomade tervisele kaasnevaid riske, võttes arvesse kindlakstehtud võimalike ohtude laadi, kindlakstehtud keskkondi, populatsioone ja üksikisikuid, millel või kellel on risk nende ohtudega kokku puutuda, ning ohtude võimaliku mõju suurust, samuti kõiki asjakohaseid liidu ja riigisiseseid õigusakte, suunisdokumente ja miinimumnõudeid, mis on seotud toidu ja sööda ning töötajate ohutusega
ja keskkonnaeesmärkidega
.
Riskihindamisel võidakse kasutada kvalitatiivseid uuringuid.
Kui riskide iseloomustamisel esineb teaduslikku ebakindlust, järgitakse ettevaatuspõhimõtet. [ME 123]
Riskihindamine koosneb järgmistest osadest:
Riskihindamisel võetakse arvesse järgitakse vähemalt järgmisi nõudeid ja kohustusi: [ME 125]
|
b) Lisanõuetega seotud tingimused [ME 126]
5. |
Kui see on keskkonna ning inimeste tervise piisava
asjakohase
kaitse tagamiseks vajalik ja asjakohane, määrata kindlaks I lisas esitatut täiendavad ja/või sellest rangemad vee kvaliteedi ja seire nõuded.
Need lisanõuded võivad sõltuvalt punktis 4 osutatud riskihindamise tulemusest olla seotud järgmisega:
|
c) Ennetusmeetmed [ME 128]
6. |
Teha kindlaks ennetusmeetmed, mida riskide piiramiseks juba võetakse või tuleks võtta, et kõiki kindlakstehtud riske oleks võimalik nõuetekohaselt juhtida.
Sellised ennetusmeetmed võivad hõlmata:
Tabelis 1 on loetletud konkreetsed ennetusmeetmed, mis võivad sobida. Tabel 1. Konkreetsed ennetusmeetmed
|
7. |
Tagada, et kasutusel on piisavad kvaliteedikontrollisüsteemid ja -menetlused, sh taaskasutusele suunatud vee seire vastavalt asjakohastele näitajatele, ning et kehtestatud on piisavad seadmehooldusprogrammid. |
8. |
Tagada, et kasutusel on keskkonnaseiresüsteemid, mille abil avastatakse vee taaskasutuse negatiivne mõju, samuti tagada, et seire kohta antakse tagasisidet ning et kõik protsessid ja menetlused on õigesti valideeritud ja dokumenteeritud.
Taaskasutatava vee puhasti käitajal soovitatakse seada sisse ja hoida kasutuses kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on sertifitseeritud standardi ISO 9001 või sellega võrdväärse standardi alusel. |
8a. |
Tagada, et taaskasutatava heitvee käitis varustatakse taaskasutamata jäänud puhastatud reovee alternatiivse äravooluvõimalusega. [ME 129] |
9. |
Tagada, et kasutusel on asjakohane intsidentide ja hädaolukordade ohjamise süsteem, sh kord, mille kohaselt teavitatakse kõiki asjakohaseid osalisi juhtumist nõuetekohaselt, ning et olemas on korrapäraselt ajakohastatav hädaolukorra lahendamise kava. |
9a. |
Tagada, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrk on eraldiseisev ja ehitatud viisil, millega välditakse olmevee varustus- ja jaotusvõrgu saastamise riski. [ME 130] |
9b. |
Tagada, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrk on kohaselt tähistatud ja seal, kus selle moodustavad avatud kanalid, tähistatud asjakohaselt ja piisavalt nähtavate märkidega, kaasa arvatud juhul, kui reovesi on segunenud muud päritolu veega. [ME 131] |
9c. |
Tagada, et luuakse eri osaliste vahelised kooskõlastusmehhanismid eesmärgiga tagada taaskasutatava heitvee ohutu tootmine ja kasutamine. [ME 132] |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/246 |
P8_TA(2019)0072
Põllu- ja metsamajanduslike sõidukite kinnitus ja turujärelevalve ***I
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduslike sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (COM(2018)0289 – C8-0183/2018 – 2018/0142(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/36)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0289), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0183/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 16. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0318/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0142
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduslike sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/519) lõplikule kujule).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/247 |
P8_TA(2019)0073
Ühtse turu, ettevõtete konkurentsivõime ja Euroopa statistika programmi loomine ***I
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) 2017/826 (COM(2018)0441 – C8-0254/2018 – 2018/0231(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/37)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0441), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikli 168 lõike 4 punkti b ning artikleid 114, 173 ja 338, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0254/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0052/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0231
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 2017/826
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 168 lõike 4 punkti b ning artikleid 114, 173 ja 338,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Siseturg on Euroopa Liidu nurgakivi. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu Euroopa ettevõtetele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet , ja see peaks ka edaspidi tooma kasu võrdselt kõigile kodanikele . Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele laiemat valikut madalamate hindadega , tagades samas pakutavate toodete ja teenuste kõrge kvaliteedi . Seda võib jätkuvalt käsitada vahendina, mis aitab üles ehitada integreeritumat turgu ning tugevamat, tasakaalustatumat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja suurim vara süveneva üleilmastumise tingimustes ning keskne element ressursi- ja energiatõhusale kestlikule majandusele ülemineku saavutamisel, et reageerida kliimamuutustest tulenevale suurenevale survele . [ME 1] |
(2) |
Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub majandusele ja meie igapäevaelule, eelkõige ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi ja kasu , loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise jõustamise ning tarbijakaitse ja -ohutuse valdkonnas. [ME 2] |
(3) |
Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, vastastikku tunnustamist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik , et tuua kasu tarbijatele ja ettevõtjatele . [ME 3] |
(4) |
Samas esineb endiselt põhjendamatuid, diskrimineerivaid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid ja tekib uusi, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskirjade vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Olemasolevate eeskirjade ebapiisav jõustamine, tõkked toodete ja teenuste vabale liikumisele ning piiriüleste riigihangete vähesus piiravad ettevõtjate ja tarbijate võimalusi. Lõpuks on siin nende takistuste kõrvaldamise puhul küsimus kodanike usalduses liidu vastu ja usus selle suutlikkusse saavutada tulemusi, luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi. [ME 4] |
(5) |
Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum , läbipaistvam, lihtsustatum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil ja kestlik siseturg . Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed , mis tuginevad olemasolevatest programmidest saadud kogemustele . Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist , vältides seotud liidu programmide ja meetmete dubleerimist . [ME 5] |
(6) |
Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/2013 (4). Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka olemasoleva Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku andmete kogumiseks ning Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks koostamiseks, korrektseks kasutamiseks, kohaldamiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika Euroopa statistika, ka sellistel teemadel nagu kaubandus ja ränne , mis toetaks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 3 kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist. [ME 6] |
(7) |
Seepärast on asjakohane luua siseturu, ühtse turu programm , et tugevdada siseturgu ja parandada selle toimimist ettevõtete, sealhulgas eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime kestlikkuse, standardimise, turujärelevalve, tarbijakaitse, toiduainete tarneahela ja Euroopa statistika programm valdkonnas (edaspidi: „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027). [ME 7] |
(8) |
Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele ja töötajatele , kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete , eelkõige mikro-, väikeste ja eriti VKEde keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkus , aga ka toetada tarbijakaitse tarbijakaitse- ja ohutuseeskirjade , samuti keskkonna- ja sotsiaalsete standardite täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, asjakohase teabe ja abi, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige koolitusprogrammide, parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise. [ME 8] |
(9) |
Kaasaegne siseturg , mis põhineb õigluse, läbipaistvuse ja vastastikuse usalduse põhimõtetel, edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada paremini jälgida siseturu arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate mõju, tuvastama ja kõrvaldama allesjäänud tõkkeid põhjendamatud, diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed tõkked ja tagama õigusraamistiku, mis , et õigusraamistik arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega , sealhulgas koostöömajanduse mudelite ja sotsiaalse ettevõtlusega, kindlustades seejuures sotsiaalse kaitse kõrge taseme, sh ettevõtjatele . [ME 9] |
(10) |
Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste eeskirjade ja standardite vastuvõtmise kaudu ning vastavate liidu eeskirjade puudumise korral vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis , välja arvatud juhul, kui asjaomasel liikmesriigil on põhjust olla nende kaupade turustamise vastu, tingimusel et selline piirang on mittediskrimineeriv, põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 36 või mida tunnustab Euroopa Kohtu kohtupraktika, ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga . Kui aga vastastikuse tunnustamise kohaldamine on puudulik näiteks kehtestatakse põhjendamatud või ebaproportsionaalsed piirangud , raskendab see äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, tähendab see kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Vastastikuse tunnustamise määruse (EL) nr xxx/2018 läbivaatamine aitab suurendada majanduslikku kasu selles valdkonnas. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist kaupade valdkonnas , realiseerides selle täieliku potentsiaali, ja piirata ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade turule jõudmist , tõstes sihipäraselt teadlikkust ja pakkudes koolitusi, toetades toodete kontaktpunkte, parandades pädevate asutuste vahelist vastastikuse tunnustamise alast koostööd ning parandades turujärelevalvet . [ME 10] |
(11) |
Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, andmekaitse ja eraelu puutumatus, asjade internet, ja tehisintellekt ja nendega seotud eetikanormid . Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu ja selgus vastutuse osas ning eeskirjade range täitmise tagamine , et millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja paremale jõustamisele , tagades samas kasutajate ohutuse ja turvalisuse . [ME 11] |
(12) |
Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda , olenemata sellest, kas need tooted viiakse turule tavapäraste või elektrooniliste vahenditega , kes nõudeid järgivad ja olenemata sellest, kas need on toodetud liidus või pärinevad kolmandatest riikidest , ning võib ohustada tarbijaid paneb liidu kodanikud ja tarbijad ohtu . Mitmed paneb liidu kodanikud ja tarbijad ohtu ettevõtjad seisavad silmitsi konkurentsiga nende ettevõtjate poolt, kes eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja ning nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega ja riskihinnangute või ohutustestide läbiviimisega, sest neil puudub toodetele füüsiline juurdepääs . Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, tugevdades turujärelevalvet , pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid selgeid, läbipaistvaid ja kõikehõlmavaid eeskirju, suurendades teadlikkust kohaldatavatest liidu tooteohutuse eeskirjadest , tõhustades vastavuse kontrollimist , sealhulgas igast turule lastud tooteliigist olulist protsentuaalset osa esindavate toodete näidiste järjepideva kontrollimise ning turujärelevalveasutuste tehtavate kontrollostude abil, ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist , eelkõige sellega, et tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858 (5) kehtestatud uute nõuete range rakendamine, et vältida nõuetele mittevastavate toodete müümist Euroopa kodanikele . Seega peaks programm suurendama kogu liidu turujärelevalveasutuste suutlikkust ja aitama kaasa suurema ühtsuse saavutamisele liikmesriikide vahel, saades siseturust võrdselt kasu nii majandusliku heaolu kui ka kestliku majanduskasvu seisukohast, ning lahendades nende konkreetseid vajadusi kohandatud viisil. [ME 12] |
(13) |
Tooteohutus on meie ühine mure. Vastavushindamisasutused kontrollivad enne toodete turulelaskmist nende vastavust kehtestatud ohutusnõuetele. Seetõttu on ülimalt oluline, et vastavushindamisasutused oleksid usaldusväärsed ja pädevad. Liit on loonud vastavushindamisasutuste akrediteerimissüsteemi, mille raames kontrollitakse nende pädevust, erapooletust ja sõltumatust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 765/2008 (6) on liikmesriikide tasandil rakendatud siiski mitmel erineval moel. Erinevused puudutavad pädevuse jaotust turujärelevalveasutuste ja riigisiseste järelevalvemehhanismide vahel riiklikul tasandil, turujärelevalvele ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise määra ning turujärelevalve strateegiaid ja lähenemisviise, aga ka mittevastavate toodete suhtes kasutatavaid pädevusi ja karistuste taset rikkumiste puhul, mis kõik on tekitanud killustatuse liidu ühtlustatud õigusaktide täitmise tagamisel. Niisugune killustumine on tekitanud olukorra, kus mõnes liikmesriigis on turujärelevalve rangem kui mõnes teises, mis võib vähendada õigusaktide heidutusjõu tõhusust, luua mõnes liikmesriigis ettevõtetele ebavõrdsed tingimused ning tekitada tasakaalustamatuse liidu tooteohutuse tasemes. Praegu on peamine ülesanne hoida kogu akrediteerimissüsteem vastavuses tehnika viimase tasemega ja tagada, et süsteemi kohaldatakse ühetaolise rangusega kogu liidus. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, mis tagavad vastavushindamisasutustes regulatiivsete nõuete jätkuva täitmise , kasutades selleks eelkõige kolmanda isiku hindamist, eesmärgiga edendada erapooletuid ja sõltumatuid menetlusi, ning tõhustavad Euroopa akrediteerimissüsteemi eelkõige uutes poliitikavaldkondades, toetades kontrollide ja sanktsioonide ühtsust ning määruse (EÜ) nr 765/2008 (7) artiklis 14 osutatud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) loomist. [ME 13] |
(14) |
E-kaubanduse areng võib tekitada teatavaid probleeme seoses küsimusega, kuidas kaitsta lõppkasutajate tervist ja ohutust nõuetele mittevastavate toodete eest. Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav võrdväärne kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega , et vahetada teavet nõuetele mittevastavate toodete, teaduse uusimate avastuste ja uute tehnoloogiate, alles kujunevate riskide ning kontrollitegevusega seotud muude aspektide kohta . [ME 14] |
(15) |
Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks , sealhulgas kohaldades, eeldusel et see on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, muid kriteeriumeid kui lihtsalt kõige odavam hind või kulutõhusus, võttes muu hulgas arvesse kvalitatiivseid, keskkondlikke, õiglase kaubanduse ja sotsiaalseid aspekte ning hõlbustades suurte taristutööde puhul hankelepingute osadeks jagamist . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL (8), 2014/24/EL (9) ja 2014/25/EL (10) on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Nõuetekohaselt rakendatud riigihanke-eeskirjad on tugevama ühtse turu ning ELi ettevõtete kasvu ja töökohtade suurendamise oluline vahend. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, et lihtsustada ja parandada VKEde parem pääs ja mikroettevõtjate pääsu riigihanketurgudele, eelkõige nõustamisteenuste ja koolituse abil, paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, tuginedes Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid, tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte. [ME 15] |
(16) |
Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid , mis oleksid järjest rohkem digitaalsed ja täielikult kättesaadavad, ning suuremaid pingutusi e-halduse ja e-valitsuse valdkonnas, tagades samas asjakohase andmete privaatsuse ja andmekaitse . See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi , uuenduslikumaid töövõtteid, kaotama et kaotada barjäärid oma haldusala eri osade vahel, ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab kättesaadavat ajakohast , täpset ja lihtsasti mõistetavat teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet ning nende lihtsustamist . Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel , toetades avaliku sektori asutusi nende eesmärkide saavutamisel, ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Olemasolevad siseturu haldamise vahendid etendavad kõnealuste eesmärkide saavutamisel juba olulist rolli. Sellel eesmärgil ja ka selleks, et pidada sammu tehnoloogia ja turu arenguga ning uute regulatiivsete ja täitmise tagamisega seotud probleemidega, tuleks programmiga toetada kvaliteedi, nähtavuse ja läbipaistvuse parandamist ning siseturu haldamise vahendite usaldusväärsust. Programm peaks seega muu hulgas toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ „Euroopa“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ „Nõuanne“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda. [ME 16] |
(17) |
Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, aga ka lepinguõigust, et muuta äritegevus ja eriti VKEd tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtete tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja jõustamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni jaoks selge ja kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguvälise õigusega, eelkõige seoses vastutuse ja eetikaga selliste uute tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine , tagades samas eraelu puutumatuse kaitse kõrge taseme , kuna see määrab liidu majanduse positsiooni üleilmses konkurentsis. [ME 17] |
(18) |
Samuti peaks programm edendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva liidu õigusraamistiku nõuetekohast ja täielikku rakendamist ja kohaldamist liikmesriikides ning edasise poliitika väljatöötamist uute probleemide lahendamiseks kõnealuses valdkonnas. Programm peaks toetama üleeuroopalist huvi pakkuvate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee asjaomast tegevust. |
(19) |
Finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude liidu ja jätkusuutliku rahanduse valdkonna siseturu rakendamine ja arendamine sõltub suuresti liidu võetud tõenduspõhistest poliitikameetmetest. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks komisjonil olema aktiivne roll finantsturgude ja finantsstabiilsuse pideval jälgimisel, liikmesriikides liidu õigusaktide rakendamise hindamisel, olemasolevate õigusaktide eesmärgipärasuse hindamisel ning võimalike meetmete kindlaksmääramisel uute riskide tekkimise korral, kaasates pidevalt sidusrühmi kogu poliitikatsükli vältel. Selline tegevus sõltub analüüside, uuringute, koolitusmaterjalide, ülevaadete, vastavushindamiste, hindamiste ja statistika koostamisest ning seda toetavad IT-süsteemid ja kommunikatsioonivahendid. |
(20) |
Arvestades, et Kuna ELi lepingu artiklis 3 sätestatud siseturg hõlmab toimimise leping hõlmab eeskirjade süsteemi, mis tagab, et siseturul konkurentsi ei moonutata, peaks programm toetama tuleks programmiga toetada liidu konkurentsipoliitikat, võrgustikke ning parandades ja tihendades koostööd liikmesriikide Euroopa konkurentsivõrgustiku ning riikide ametiasutuste ja kohtutega, aga ka laiema sidusrühmade ringi kaasamist, et tutvustada tugevdades muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning tutvustades ja selgitada selgitades liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi. Programm peaks eelkõige aitama komisjonil turusuundumusi paremini analüüsida ja hinnata, kasutades selleks muu hulgas ulatuslikult sektoriuuringuid ning jagades Euroopa konkurentsivõrgustikus korrapäraselt tulemusi ja parimaid tavasid. See peaks aitama tagada ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused (ka rahvusvahelisel tasandil) ning aitama suurendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja tarbijate mõjuvõimu, et saada ühtsest turust kasu. [ME 18] |
(21) |
Programm peaks tegelema majanduse ja ettevõtluskeskkonna jätkuva ümberkujundamise ning eeskätt plahvatuslikult suureneva andmete hulga ja nende kasutamise radikaalse mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et nii ettevõtjad kui ka nende nõustajad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti , suurandmeid, algoritme ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on oluline, et programm toetaks võrgustikke ja koostööd ning liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega kohtute laiemat ja süvendatumat kaasamist , arvestades et moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Teavitamistegevuse laiendamine on vajalik ka selleks, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. Eelkõige tuleb Euroopa kodanikele näidata liidu konkurentsipoliitika tegelikke hüvesid, kaasates selleks kodanikuühiskonna rühmitusi ja asjaomaseid otseselt mõjutatud sidusrühmi. Arvestades, et mitmed programmi algatused on uued ning programmi konkurentsi käsitlevat osa mõjutavad kõige enam näiteks digitaalarengu, tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, küberturvalisuse ja küberkriminalistika tehnoloogia valdkonnaga seotud siseturu konkurentsitingimuste dünaamilised ja kiired arengud, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata, eeldatakse, et programmi selle osa muutuvatele vajadustele reageerimiseks on vaja paindlikkust. [ME 19] |
(22) |
Äärmiselt oluline on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamine, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõuks, moodustades 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes kaks kolmandikku töökohtadest ja aidates oluliselt kaasa kõigis sektorites kvaliteetsete uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning seega sotsiaalsele ühtekuuluvusele . VKEdel on tähtis roll energiasüsteemi ümberkujundamisel ja nad aitavad Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kliimaeesmärkide saavutamisele väga palju kaasa. Seetõttu tuleks programmiga parandada nende suutlikkust arendada kvaliteetseid keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid ning toetada pingutusi, mida nad teevad kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ressursitõhususe suurendamiseks. Nii aitab programm suurendada ka liidu VKEde konkurentsivõimet üleilmsel turul. [ME 20] |
(23) |
VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. Programmiga tuleks eelkõige luua tingimused, mida on vaja, et hakata tootmisprotsessis juurutama tehnoloogilist ja korralduslikku innovatsiooni, ning eritähelepanu tuleks pöörata spetsiifilistele VKEdele, nagu mikroettevõtjad, töönduseettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised ja sotsiaalsed ettevõtted. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsetele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka teistele konkreetsetele sihtrühmadele, nagu vanemaealised inimesed, sisserändajad ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad või haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvad ettevõtjad, näiteks puudega inimesed. [ME 21] |
(23a) |
Programm peaks toetama ja edendama innovatsioonikultuuri, arendades välja ökosüsteemi, mis soodustab ettevõtjate loomist ja kasvu, keskendudes eelkõige mikroettevõtjatele ja uuenduslikele VKEdele, kes suudavad toime tulla üha tihedamas konkurentsis ja kiiresti muutuvas keskkonnas. Täiesti uute innovatsiooniprotsesside tõttu tuleb välja töötada avatud innovatsiooni mudel, mille kohaselt peavad eri organisatsioonid tegema tihedamat teaduskoostööd ning teadmisi ja intellektuaalomandit rohkem jagama. Seetõttu peaks programmi eesmärk olema toetada innovatsiooniprotsessi, kaasates uusi koostööpõhiseid ärimudeleid ning keskendudes organisatsioonidevahelises kogukonnas võrgustike arendamisele ning teadmiste ja vahendite jagamisele. [ME 22] |
(23b) |
Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja ettevõtlusvõrgustikele otsest kasu toovatele meetmetele, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. [ME 23] |
(24) |
Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil puudub teave, neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi või on põhjuseks lihtsalt vähene teadlikkus olemasolevast mehhanismist nende tegevuse toetamiseks liidu, liikmesriigi või kohalikul tasandil . Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad mikroettevõtete väiksusest ning VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis. [ME 24] |
(25) |
Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel ja tõukejõuna kestliku majanduse saavutamisel , tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega […] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames (11). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse määrusega (EL) nr 1287/2013 (12) alusel loodud endise COSME programmi raames kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu paremale teabevahetusele ja avalikele kampaaniatele, et tõsta võimalike toetusesaajate teadlikkust VKEdele mõeldud programmides osalemise võimalustest. Et VKEde toetamiseks võetavatest liidu meetmetest rohkem teataks, tuleks meetmete puhul, mida toetatakse käesolevast programmist kas täielikult või osaliselt, sh vahendajate puhul, kasutada Euroopa logo (lippu), mille juures on ka tekst, milles antakse teada, et toetust on saadud sellest programmist. [ME 25] |
(26) |
Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke rahastatakse ka InvestEU fondi VKEde komponenti kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. InvestEU fondi VKEde komponendil peaks olema üldine teabepunkt, mis annab programmi kohta teavet igas liikmesriigis, et suurendada VKEde rahastamisvõimalusi ja teadlikkust nendest. Turuprobleemide või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt ning meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmed peaksid olema selgelt täiendavad ja nendega tuleks suurendada koostoimet muude ELi programmidega . Meetmetel peaks olema selge Euroopa tasandi lisaväärtus. [ME 26] |
(26a) |
InvestEU fondist ELi või liikmesriikide komponendi kaudu toetatud meetmetega ei tohiks dubleerida erasektori rahaeraldisi, neid asendada ega moonutada konkurentsi siseturul, vaid seoses juba kasutatavate kohalike avaliku ja erasektori tagatissüsteemidega peaksid need soodustama lõimumist kõnealuste süsteemidega, kusjuures selliste meetmete peamine eesmärk on kindlustada ja suurendada lõplike vahendite saajate (VKEd komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (13) tähenduses) kasu, et saavutada sekkumismeetmete tegelik täiendavus. [ME 27] |
(26b) |
Lisaks rahastamisvahenditele juurdepääsule on VKEde jaoks ülioluline ka juurdepääs oskustele, sealhulgas juhtimisalastele oskustele ja teadmistele, et pääseda ligi olemasolevatele rahalistele vahenditele, tegeleda innovatsiooniga, konkureerida ja areneda. InvestEU fondi raames ette nähtud rahastamisvahendite loomisega peaks seega kaasnema ka mentorlussüsteemide ja koolituskavade ning teadmuspõhiste äriteenuste väljatöötamine. [ME 28] |
(27) |
Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel , olles abiks alates projekti ettevalmistamisest kuni turustamise ja turulepääsuni ning soodustades ettevõtlusvõrgustike loomist . See peaks tuginema VKEde ning majandus- ja tööstussektoriga ettevõtlussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Samuti peaks see toetama VKEde esindusorganisatsiooni laialdasemat osalemist ühtse turu poliitika algatuse, nagu riigihangete, standardimise protsesside ja intellektuaalomandiga seotud korra väljatöötamisel. Samuti peaks võrgustik suurendama meetmete arvu, millega antakse VKEdele sihipärasemat nõu projektide koostamisel ja toetatakse võrgustikke ning tehnoloogilist ja korralduslikku üleminekut. Ka peaks võrgustik rahastamisvõimaluste valdkonnas täiustama koostööd ja teabevahetust digitaalse programmi ja InvestEU fondi raames loodud teiste nõustamiskeskustega. Peale selle tuleks võrgustiku VKEdele suunatud meetmete kaudu osutada kvaliteetseid teenuseid kogu Euroopas, pöörates erilist tähelepanu liidu tegevusvaldkondadele ja geograafilistele piirkondadele, kus võrgustikud ja sidusrühmad ei saavuta oodatud tulemusi. Lisaks sellele peaks tulemuslik uute ettevõtjate mentorlussüsteem – programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ – jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust ettevõtlus- ja juhtimiskogemusi kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi. Et suurendada ettevõtlusalgatuste edendamise abil loodavat lisaväärtust, tuleks erilist tähelepanu pöörata mikroettevõtetele, olemasolevast programmist vähim kasu saanutele ja piirkondadele, kus ettevõtluskultuur on endiselt väga algeline ja selle edendamisel esineb rohkem takistusi. Tuleks teha kõik mis võimalik, et saavutada rahaliste vahendite mõistlikult tasakaalustatud geograafiline jaotus. [ME 29] |
(27a) |
Suuremaid jõupingutusi tuleks teha halduskoormuse vähendamiseks ja programmide kättesaadavuse suurendamiseks, et vähendada VKEde ja mikroettevõtjate kulusid, mis tulenevad keerulistest taotlemismenetlustest ja osalemisnõuetest. Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma ühtse teeninduspunktina toimiva ühtse teabepunkti loomist ettevõtjatele, keda huvitab liidu rahaliste vahendite kasutamine. Hindamismenetlus peaks olema võimalikult lihtne ja kiire, et programmist antavat toetust saaks hakata kiiresti kasutama. [ME 30] |
(28) |
Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda , suurendavad tööstuse ning teenuste kestlikku arengut ja tugevdavad kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu piirkondade majandusarengut . Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa majanduskasvule kestlikule majandusarengule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Samuti võiks Uurida sünergiaid Erasmuse võib ka sünergiat programmiga „Erasmus“ . [ME 31] |
(28a) |
Programm võiks aidata luua ja/või parandada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhteid ülikoolide, uurimiskeskuste ja muude teadmiste loomise ja levitamisega tegelevate institutsioonidega. Need suhted võiksid aidata parandada ettevõtjate suutlikkust lahendada strateegilisi probleeme, mida tekitab uus rahvusvaheline keskkond. [ME 32] |
(28b) |
Kuna VKEd on oma suuruselt väiksemad, takistavad nende kasvu spetsiifilised tegurid ning neil on tõsiseid raskusi kasvamisel ja teatava majandustegevuse laiendamisel. Liit on majandustegevuse laiendamist toetanud eelkõige teadustegevuse uuendamisele keskendudes, peamiselt VKEde rahastamisvahendi ja hiljuti ka programmi „Horisont 2020“ raames elluviidava Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti kaudu. VKEde rahastamisvahendiga seotud töömeetodite ja kogemuste põhjal tuleks ühtse turu programmist toetada ka VKEde tegevuse laiendamist, et täiendada uut Euroopa innovatsiooninõukogu, mille kaudu toetatakse programmist „Euroopa horisont“ peamiselt murrangulist innovatsiooni. Meetmed, mida käesolevas programmis võetakse VKEde laiendamiseks, peaksid näiteks aitama VKEdel laieneda turuleviimise, rahvusvahelistumise ja turupõhiste võimaluste abil. [ME 33] |
(29) |
Loovus ja innovatsioon , tehnoloogilised ümberkorraldused ja töökorralduse muutmine ning säästvam tootmisprotsess, eelkõige ressursi- ja energiatõhusus, on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad tööstuse ettevõtlus- ja tööstussektori moderniseerimist ja aitavad kaasa aruka ja kaasava jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni kasutamises maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi kogu tööstuse väärtusahelas. [ME 34] |
(29a) |
Programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahend on olnud ettevõtjate jaoks äärmiselt edukas nii esimese kui ka teise etapi toetuste puhul nende uue äriidee edendamisel ning prototüübi katsetamisel ja arendamisel. Kuna valikuprotsess on juba väga range, ei ole endiselt võimalik piiratud vahendite tõttu kõiki häid projekte rahastada. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) raames on rakendamine toimunud väga tõhusalt. Kuigi kõnealune programm on keskendunud kõrgtehnoloogilistele projektidele, tuleks selle metoodikat laiendada iga liiki kasvavatele VKEdele. [ME 35] |
(29b) |
Peale selle tuleks VKEdele suunatud meetmetes keskenduda sektoritele, kus on olnud suur majanduskasv ja suured sotsiaalsed võimalused ning kus on suur VKEde osakaal. Üks omanäoline sektor liidu majanduses, mis annab liidu SKPsse suure panuse ja kus tegutsevad peamiselt VKEd, on turism. Liit peaks jätkama selle sektori eripära toetavate meetmete elluviimist ja neid tugevdama. [ME 36] |
(30) |
Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Standardid on ka liidu õigusakte ja poliitikat toetav tähtis abivahend mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika ümberkujundamine , kliimamuutused , keskkonnakaitse , info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine ja ringlussevõtt , innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna. Kogemused on aga näidanud, et standardite väljatöötamise kiirust ja õigeaegsust tuleb parandada ning on vaja teha jõupingutusi, et paremini hõlmata kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sh neid, kes esindavad tarbijaid. [ME 37] |
(31) |
Euroopa standardimistegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (14) ning viiakse ellu pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, mis on oluline nii kõnealuses määruses kui ka liidu üldises ja valdkondlikus standardimispoliitikas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. |
(32) |
Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning kapitaliturgude finantsturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu kontekstis. [ME 38] |
(33) |
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (15) tuleks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogus vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendused inkorporeerida liidu õigusesse, et neid kohaldaksid äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud reguleeritud turul liidus, ainult siis, kui IFRSid vastavad kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele, sh nõudele, et raamatupidamisaruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate“, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (16) artikli 4 lõikes 3, ja on Euroopa üldsuse huvides. Sellised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on vaja välja töötada läbipaistva ja demokraatlikule kontrollile alluva protsessi kaudu. Seega on IFRSidel siseturu toimimises oluline roll ning liit on otseselt huvitatud, et IFRSide väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid. Seepärast on oluline kehtestada IFRSide sihtasutuse asjakohane rahastamiskord. |
(34) |
Võttes arvesse Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) rolli selle hindamisel, kas IFRSid vastavad liidu õiguse ja poliitika nõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1606/2002, on vaja, et liit tagaks ka EFRAGi stabiilse rahastamise ja seega toetaks selle rahastamist. Tehnilises tegevuses peaks EFRAG keskenduma komisjoni tehnilisele nõustamisele IFRSide kinnitamisel ja asjakohasele osalemisele nende väljatöötamise protsessis ning tagama selle, et liidu huve võetakse rahvusvahelises standardite kehtestamise protsessis asjakohaselt arvesse. Need huvid peaksid hõlmama „konservatiivsuse“ mõistet, direktiiviga 2013/34/EL kehtestatud „õige ja õiglase ülevaate“ ja määruses (EÜ) nr 1606/2002 sätestatud „Euroopa üldsuse huvide“ nõude säilitamist, võttes arvesse standardite mõju finantsstabiilsusele ja majandusele. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) osana tuleks luua ka Euroopa ettevõtete aruandluslabor, et edendada innovatsiooni ja parimaid tavasid äriühingute aruandluse valdkonnas. Selle raames saavad ettevõtted ja investorid jagada parimaid tavasid eelkõige muu kui finantsala aruandluse ja jätkusuutlikkusega seotud aruandluse valdkonnas. |
(35) |
Kohustusliku auditeerimise valdkonnas moodustas järelevalverühm, mis on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) haldusreformi järelevalve eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon, 2005. aastal avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB). PIOBi ülesanne on jälgida rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (ISAd) vastuvõtmiseni viivat protsessi ning muid IFACi tegevusi, mis on üldistes huvides. Auditeerimisstandardeid on võimalik vastu võtta liidus kohaldamiseks eelkõige tingimusel, et need on välja töötatud nõuetekohase läbipaistva menetluse käigus avaliku järelevalve all ja läbipaistvuse tingimustes, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (17) artikliga 26. Arvestades rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kasutuselevõttu liidus ja PIOBi keskset rolli selles, et tagada nende vastavus direktiivi 2006/43/EÜ nõuetele, on oluline tagada asjakohane kord PIOBi rahastamiseks. |
(36) |
Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt kaitstud konkreetsete meetmete abil. Samuti peab liit tagama, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtetele oleks siseturul tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike ja teadlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust. [ME 39] |
(37) |
Programmi eesmärk peaks olema suurendada tarbijate, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja ametiasutuste teadlikkust liidu tarbija- ja ohutusalastest õigusaktidest ning anda tarbijatele ja nende esindusorganisatsioonidele riiklikul ja liidu tasandil rohkem võimalusi, toetades Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC), mis on kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades tarbijate huve esindav pikaajaline ja tunnustatud vabaühendus, ning tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühingut (ANEC), mis esindab tarbijate huve standardimisküsimustes. Seda tehes tuleks erilist tähelepanu pöörata uutele turunõuetele, mis on seotud säästva tarbimise edendamise ning edendamisega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, millega võideldakse toodete ettekavatsetud vananemise probleemi vastu, haavatavuse ennetamisega, samuti probleemidele, mis on põhjustatud majanduse digiteerimisest , seotud toodetest, asjade internetist, tehisintellektist ja algoritmide kasutusest või uute tarbimisharjumuste ja ärimudelite arengust tulenevatele probleemidele , näiteks koostöömajandusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest . Programm peaks toetama Programmiga tuleks toetada asjakohase teabe väljatöötamist turgude kohta , poliitiliste probleemide sealhulgas meetmeid , esilekerkivate küsimuste mille eesmärk on parandada toodete jälgitavust kogu tarneahela ulatuses, kogu liitu hõlmavaid kvaliteedistandardeid ja käitumisviiside kohta toodete kvaliteedierinevuste vähendamist, poliitilisi probleeme, esilekerkivaid küsimusi ja käitumisviise ning liidu tarbijate tulemustabelite avaldamist. [ME 40] |
(38) |
Programm peaks toetama riikide pädevaid asutusi, sealhulgas tooteohutuse järelevalve eest vastutavaid asutusi, kes teevad eelkõige koostööd ohtlikke tooteid käsitleva liidu kiire teabevahetuse süsteemi kaudu. Samuti peaks programm toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (18) ja määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuete täitmist seoses tarbijakaitse ja tooteohutuse, aga ka tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning rahvusvahelise koostööga kolmandate riikide ja liidu asjaomaste ametiasutuste vahel. Lisaks peaks programm tagama, et kõik tarbijad kõigil tarbijatel ja kauplejad saaksid kasutada kauplejatel oleks juurdepääs kvaliteetsele vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ja kohtuvälist lahendamist, vaidluste internetipõhist lahendamist internetipõhisele lahendamisele ning et nende käsutuses oleks teave õiguskaitsevõimaluste kohta , kuidas osaleda kahju hüvitamist taotlevates meetmetes võimalikult väikeste kuludega . [ME 41] |
(39) |
Euroopa Programm peaks ka toetama Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võrgustikku, mis aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (19) jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võib olla ka oluline teabeallikas väljakutsete ja probleemide kohta, millega tarbijad puutuvad kokku kohalikul tasandil, mis on olulised liidu poliitika kujundamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel. Seepärast peaks programm võimaldama luua ja edendada koostoimet tarbijate esindamisel kohalikul ja liidu tasandil, et tugevdada tarbijate huvide kaitset. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega. [ME 42] |
(40) |
Mais 2017 viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada parem eeskirjade täitmine ja lihtsustada kahju hüvitamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Selle tulemusena võttis komisjon aprillis 2018 vastu „Uue kokkuleppe tarbijatega“, et tagada muu hulgas tarbijate võrdne kohtlemine kõikjal siseturul kahetiste kvaliteedistandardite tingimustes seoses piiriüleste juhtumitega, nagu nõuetele mittevastavate toodete müümine mootorsõidukite sektoris, toodete kahetised kvaliteedistandardid või paljude lendude tühistamisest tingitud ärasõiduvõimaluseta reisijate probleemid , liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued võimalused õiguste kaitseks, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. Programm peaks toetama tarbijapoliitikat teadlikkuse suurendamise ja teadmiste kogumise, tarbijaorganisatsioonide ja tarbijakaitseasutuste suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude loomise ja turuteabe väljatöötamise, tarbijate jaoks siseturu toimimise tõendusbaasi tugevdamise, aga ka IT-süsteemide ja kommunikatsioonivahendite kaudu. [ME 43] |
(41) |
Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine finantsturgude toimimine ja seetõttu tuleks neid asjakohastest õigustest, riskidest ja kasust rohkem teavitada . Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on Programmiga tuleks suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises ning selleks tuleks muu hulgas koostada finantsturgudel pakutavate toodete kohta selge, terviklik ja kasutusmugav teabematerjal ning seda levitada . [ME 44] |
(42) |
Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud konkreetsete meetmete toetamist, millega laiendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/826, (20) millega jätkati aastate 2012–2017 katseprogrammi ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et poliitikakujundajad saaksid muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamusi ning tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvide paremaks esindamiseks. Selle tulemuseks peaks olema parem Programm peaks pidevalt arendama oma metoodikat ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate osalust, et selgitada välja liidu poliitika kujundamise jaoks olulised küsimused ja tagada tarbijate huvide kaitse finantsteenuste valdkonnas. Tänu sellele peaks finantsteenuste poliitika paranema , eelkõige tänu üldsuse paremale arusaamisele finantsmääruses käsitletavatest küsimustest, ja parem finantskirjaoskus ja paremale finantskirjaoskusele . Käesolevas programmis kasutavate avaliku sektori vahendite puhul tuleks põhitähelepanu pöörata sellele, mis on kasulik lõppkasutajatele, ja vältida igasuguse otsese või kaudse rahalise toetuse maksmist erasektori finantsettevõtjate äritegevusele . [ME 45] |
(43) |
Komisjon andis aastatel 2012–2013 pilootprojekti ja aastatel 2014–2016 ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis siis, kui alates 2009. aastast hakati varasemaid Euroopa föderatsioone ja osanike liitusid järjestikku ümber korraldama ja ümber nimetama. Määruse (EL) 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealune rahastamine tuleks siiski läbi vaadata. Seetõttu tuleks meeles pidada, et kui suutlikkuse suurendamise programmi ja selle rahastamist jätkatakse ka pärast 2020. aastat ning kui tekib ka teisi võimalikke toetusesaajaid, peaks konkurss olema avatud ka kõigile teistele organisatsioonidele, kes vastavad kriteeriumidele ning aitavad kooskõlas määrusega (EL) 2017/826 saavutada programmi eesmärke. [ME 46] |
(44) |
Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete ja loomasööda tarneahelas on vajalik tarbijate kaitseks ning siseturu tõhusaks ja sujuvaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik põllumajanduslik ja toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Nagu on näidanud äsjased vahejuhtumid, nt munade saastumine fiproniiliga 2017. aastal ja hobuseliha-skandaal 2013. aastal, takistavad piiriülesed terviseohud ja nagu linnugripp või Aafrika seakatk ning toiduga seotud hirmud takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises. Piiriüleste terviseohtude ja toiduga seotud hirmude ennetamine on äärmiselt oluline. Seetõttu tuleks programmist toetada konkreetseid meetmeid, nagu erakorraliste meetmete kehtestamine looma- ja taimetervist mõjutavate kriisiolukordade ja ettenägematute sündmuste puhul, luues seega mehhanismi otseseks juurdepääsuks hädaabireservile, et tegeleda nende hädaolukordadega kiiremini, tulemuslikumalt ja tõhusamalt. [ME 47] |
(45) |
Liidu õiguse üldine eesmärk toiduahela valdkonnas on edendada tagada inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrget taset kõrge tase kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, parandades seejuures Euroopa toidu ja sööda tootmise jätkusuutlikkust, vähendades toidujäätmete hulka, tõhustades toodete kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist. [ME 48] |
(46) |
Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/1046 (21) („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus. [ME 49] |
(47) |
Liikmesriikide Võttes arvesse toiduahela üha suuremat üleilmastumist, on liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll on oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse , eelkõige kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul . Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas , samuti tarbijate usaldus, ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele. [ME 50] |
(48) |
Euroopa statistikaprogrammi alusel arendatav, tehtav ja levitatav kvaliteetne Euroopa statistika on äärmiselt oluline tõenduspõhiste otsuste tegemisel, see peaks olema õigeaegselt kättesaadav ja aitama rakendada liidu tegevuspõhimõtteid, nagu on kajastatud ELi toimimise lepingus, milleks on tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine, sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, jätkusuutlik areng, põllumajanduspoliitika, Euroopa sotsiaalne mõõde ja üleilmastumine. |
(49) |
Euroopa statistika on liidu otsuste tegemiseks ja liidu algatuste tulemuslikkuse ja mõju mõõtmiseks hädavajalik. Seepärast tuleks Euroopa statistika jätkuval tegemisel ja arendamisel tagada kogu liitu hõlmav lähenemisviis ja minna siseturust kaugemale, et hõlmata kõiki liidu meetmeid ja poliitikavaldkondi, sealhulgas anda ettevõtetele ja kodanikele võimekus teha teadlikke otsuseid. |
(50) |
Võttes arvesse Euroopa statistikaprogrammi horisontaalset iseloomu, kohaldatakse Euroopa statistikaprogrammi suhtes erinõudeid, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (22) sätestatud nõudeid, eelkõige seoses statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistikasüsteemi toimimise ja juhtimise põhimõtete, sealhulgas Euroopa statistikasüsteemi komitee ja komisjoni rolli ja ülesannete ning statistikaalaste tegevuskavade koostamise ja rakendamisega. |
(51) |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on programm saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele ja selle elluviimisel tuleks tagada tõhus parlamentaarne kontroll . [ME 51] |
(52) |
Liit ja liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada olla esimeste hulgas, kes viivad ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030. Aidates kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele, edendavad liit ja liikmesriigid tugevamat, jätkusuutlikumat, kaasavamat, turvalisemat ja jõukamat Euroopat. Programm peaks aitama kaasa tegevuskava 2030 elluviimisele, sealhulgas kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme tasakaalustamise kaudu ning seda eesmärki silmas pidades tuleks mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestada selge ja nähtav kohustus ja võtta kestliku arengu eesmärke igakülgselt arvesse, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta . [ME 52] |
(53) |
Võttes arvesse kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et viia ellu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks käesolev programm aitama kliimaküsimusi peavoolustada ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluse käigus. |
(54) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (23) punkti 17] tähenduses. |
(55) |
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on ette nähtud koostöö programmi alla kuuluvates valdkondades ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas osalevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide vahel. Samuti tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, sealhulgas liidu naaberriikidele ning riikidele, kes taotlevad liidu liikmeks saamist, kandidaatriikidele ja ühinevatele riikidele. Lisaks peaks programm olema Euroopa statistika valdkonnas avatud Šveitsile kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga statistikaalase koostöö kohta (24). |
(56) |
Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati EMP lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma asjakohaste volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. |
(57) |
Programmi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade ja hangete kohta. |
(58) |
Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime ja tarbijakaitse valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks standardimise , turujärelevalve , toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas. [ME 53] |
(59) |
Vaja on täpsustada rahastamiskõlblike üksuste kategooriad ning samuti üksused, mis peaksid olema rahastamiskõlblikud ilma projektikonkurssi korraldamata. |
(60) |
Võttes arvesse maailma majanduse , sealhulgas digitaalmajanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes. [ME 54] |
(61) |
On vaja esitada kaasrahastamise eeskirju ja rahastamiskõlblikke kulusid käsitlevad erikriteeriumid. |
(62) |
Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ (25) kindlaksmääratud komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades siiski kahekordse rahastamise. |
(63) |
Käesolev programm peaks aitama kaasa äärepoolseimate piirkondade konkreetsete vajaduste toetamisele ja nende integreerimisele siseturule, nagu komisjon hiljuti taaskinnitas oma teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (26). |
(64) |
Programm peaks edendama sünergiat ja samas vältima dubleerimist teemaga seotud liidu programmide ja meetmetega. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (27) loodud programmi „Toll“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (28) loodud programmi „Fiscalis“, mille eesmärk on samuti toetada ja parandada siseturu toimimist. [ME 55] |
(65) |
Programm peaks edendama sünergiat ja, vastastikust täiendavust täiendavust ja lisaväärtust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (29) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (30) loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde ja mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (31) loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest. [ME 56] |
(66) |
Programm peaks edendama sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (32) loodud programmiga „Euroopa horisont“, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni. See peaks eelkõige hõlmama vastastikust täiendavust uuenduslikele ettevõtetele suunatud tulevase Euroopa innovatsiooninõukogu meetmetega, aga ka VKEdele mõeldud tugiteenustega. |
(67) |
Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (33) loodud digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digiteerimist ja suuremat küberturvalisust . [ME 57] |
(68) |
Lisaks peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (34) loodud õiguse, õiguste ja väärtuste fondiga, mille eesmärk on toetada Euroopa õigusruumi edasiarendamist riiklike õigussüsteemide tõhususe tagamiseks, mis on peamine tegur õiglase ja kulutõhusa Euroopa majanduse saavutamiseks. |
(69) |
Programm peaks edendama sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (35) loodud Erasmuse programmi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (36) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (37) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ -ga tööjõu ja noorte liikuvuse valdkonnas, mis on hästi toimiva siseturu jaoks hädavajalik. |
(70) |
Lisaks võiks toiduahela meetmeid, näiteks looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordade puhul rakendatavaid veterinaar- ja fütosanitaarmeetmeid, täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr […] (38) kehtestatud liidu ühise põllumajanduspoliitika programmitöö alla kuuluvate turupõhiste meetmetega. |
(71) |
Vajaduse korral tuleks programmi meetmeid Programmi meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja neid tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist, ning pakuksid selget Euroopa lisaväärtust. [ME 58] |
(72) |
Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused seoses selliste tööprogrammide vastuvõtmisega, millega tagatakse inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tase kogu toiduahelas. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (39). [ME 59] |
(73) |
Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse liidu lisaväärtust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. [ME 60] |
(74) |
Korrapärase Saavutatud tulemuste ning programmi tõhususe ja tulemuslikkuse korrapärase järelevalve ja aruandluse tagamiseks tuleks programmi meetmete ja tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Selline järelevalve ja aruandlus peaksid põhinema näitajatel, millega mõõdetakse programmi meetmete mõju eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluse põhjal. [ME 61] |
(75) |
Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (40) punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal programmi mõju kohapeal. Komisjon peaks koostama vahearuande, milles hinnatakse, kuivõrd on täidetud programmi raames toetatud meetmete eesmärgid, millised olid selle mõjud ja tulemused, kui tõhusalt kasutati ressursse ja millist liidu lisaväärtust saadi, ning koostama lõpliku hindamisaruande meetmete pikemaajaliste mõjude, tulemuste ja kestlikkuse ning teiste programmidega saavutatud sünergia kohta. [ME 62] |
(75a) |
Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammi(de) vastuvõtmise kohta. [ME 63] |
(76) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (41) I osa 2. peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 (42) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (43) osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside avatud loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning likvideerimise, tõrje ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud. [ME 64] |
(77) |
Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu täiendamiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral läbi vaadata erieesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad või neid täiendada, ning et lisada käesolevale määrusele järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, Samuti tuleks konsulteerida sidusrühmade ja tarbijate ühendustega. Et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 65] |
(78) |
Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to a new decision on OCTs: nõukogu otsuse 2013/755/EL (44) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. |
(79) |
Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (45), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (46), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (47) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (48) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (49). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. |
(80) |
Käesoleva määruse programmi raames võetavate meetmete suhtes kohaldatakse (käesolevas määruses toodud konkreetseid erandeid arvestades) tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega ja eelkõige finantsmäärust, millega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. [ME 66] |
(81) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (50) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (51) reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2016/679 ja määruses XXX [eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus] sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega. [ME 67] |
(82) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid küsimuste piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid liidu meetmete suurema potentsiaali tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(83) |
Programmi eesmärk peaks ka olema tagada liidu siseturu, ettevõtete – sealhulgas VKEde eriti väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete –konkurentsivõime ja kestlikkus ning Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus Euroopa kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks. [ME 68] |
(84) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 (52), (EL) nr 258/2014 (53), (EL) nr 652/2014 (54) ja (EL) nr 2017/826 tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021. |
(85) |
On asjakohane tagada sujuv ja katkestusteta üleminek määrustega (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) 2017/826, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 99/2013 loodud ettevõtete , eelkõige väikeste, keskmise suurusega ja VKEde mikroettevõtete konkurentsivõime, tarbijakaitse, tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate, finantsteenuste poliitika kujundamise, toiduahela ja Euroopa statistika valdkonna programmidelt käesolevale programmile, eelkõige seoses mitmeaastaste meetmete jätkamise ning eelmiste programmide edusammude hindamisega, [ME 69] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega luuakse ühtse turu programm siseturu toimimise , et tugevdada siseturgu ja parandada selle toimimist ettevõtete, sealhulgas mikro-, eelkõige väikeste ja, keskmise suurusega ettevõtjate ja mikroettevõtete konkurentsivõime parandamiseks ja kestlikkuse vallas, tugevdada ja parandada standardimist, tarbijakaitset, turujärelevalvet, toiduainete tarneahelat ja Euroopa statistikat, ning luuakse raamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks koostamiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 13 tähenduses (edaspidi „programm“). [ME 70]
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus; |
2) |
„Euroopa statistika“ – statistika, mida arendatakse, tehakse koostatakse ja levitatakse liidu tasandil ja liikmesriikides kooskõlas ELi lepingu artikliga 3 ja määrusega (EÜ) nr 223/2009; [ME 71] |
3) |
„õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi, või üksus, mis ei ole juriidiline isik vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 197 lõike 2 punktile c; [ME 72] |
4) |
„mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ – 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ esitatud määratlusele vastavad mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; |
4a) |
„sotsiaalne ettevõte“ – ettevõte, mille põhieesmärk on mitte omanikele või aktsionäridele või osanikele kasumi tootmine, vaid sotsiaalne mõju, ning mis pakub turul kaupu ja teenuseid ning mida juhitakse avatud ja vastutustundlikul viisil, kaasates töötajaid, tarbijaid ja sidusrühmi; [ME 73] |
4b) |
„kohalik avaliku sektori ettevõte“ – avalikke teenuseid osutav väike kohalik ettevõte, mis vastab VKE kriteeriumidele ja täidab kohalikule kogukonnale olulisi ülesandeid; [ME 74] |
4c) |
„ettevõtlusvõrgustik“ – ühise projekti elluviimiseks loodud ettevõtjate ühendus, kus kaks või enam VKEd tegelevad ühiselt ühe või mitme majandustegevusega, et suurendada turul oma konkurentsivõimet; [ME 75] |
5) |
„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik. |
Artikkel 3
Programmi eesmärgid
1. Programmi üldeesmärgid on järgmised:
a) |
parandada siseturu toimimist, kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti mikro-, väikeseid väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid), ja suurendada nende mõjuvõimu, tagades tänu liidu õiguse täitmise, hõlbustades sotsiaalse ning keskkonna- ja õigusraamistiku jõustamisele; hõlbustada turulepääsu ja parandada rahastamise kättesaadavust , kehtestades standardeid edendada ettevõtjatevahelist ausat konkurentsi ning edendades kehtestada normid, mis tagavad ühetaolise kõrgetasemelise tarbijakaitse, tugevdada kogu liidus turujärelevalvet, parandada vastastikust tunnustamist ning edendada inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu; laiendada koostööd nii liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahelist kui ka liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu detsentraliseeritud asutuste vahel vahelist koostööd ; [ME 76] |
b) |
pakkuda arendada, koostada ja levitada kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset Euroopa statistikat, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade , sh kaubanduse ja rände kujundamist, järelevalvet ja hindamist ning aitaks kodanikel, poliitikakujundajatel, reguleerimis- ja järelevalveasutustel, ettevõtetel, akadeemilistel ringkondadel, kodanikel kodanikuühiskonnal ja meedial teha teadlikke otsuseid ja osaleda demokraatlikus protsessis. [ME 77] |
2. Programmi erieesmärgid on järgmised:
a) |
tõhustada siseturgu, siseturu tõhustamiseks:
|
b) |
suurendada toetada ettevõtete konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu VKEdele , eriti VKEde konkurentsivõimet ja täiendavuse saavutamisele selliste jätkusuutlikkust ning tagada meetmete kaudu, millega tagatakse VKEdele mitmesuguses vormis toetus, juurdepääs turgudele, sh nende rahvusvahelistumine, soodne ettevõtluskeskkond, konkurentsivõime tööstusharudes, tööstuse moderniseerimine ja ettevõtluse edendamine; (VKEde jaoks seatud eesmärkide) võtmisega täiendavus , pöörates eritähelepanu VKEde erivajadustele , milleks tuleb:
|
c) |
tagada siseturu tõhus toimimine standardimisprotsesside kaudu, mis:
|
d) |
edendavad tarbijate huve ja tagavad tarbijakaitse kõrge taseme ühtlase ja tooteohutuse kõrge taseme selle kaudu, et [ME 82]
|
e) |
aidatakse kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise ja ohutuse kõrge taseme tagamisele kogu toiduahelas toiduainete ja asjaomastes loomasööda tarneahelas ning seotud valdkondades, muu hulgas ennetades ja likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid taimekahjureid , võttes selleks loomade või taimede tervist mõjutavates ulatuslikes kriisiolukordades ja toetada ettenägematute sündmuste korral ka erakorralisi meetmeid, ja toetatakse loomade heaolu parandamist, aga ka edendatakse taskukohase toidu säästvat tootmist ja tarbimist ning stimuleeritakse teadusuuringuid, innovatsiooni ja parimate tavade vahetamist valdkondlike sidusrühmade vahel ; [ME 85] |
f) |
tehakse arendatakse, koostatakse ja levitatakse õigeaegselt, erapooletult ja kulutõhusal viisil Euroopa statistikat ja edastatakse seda Euroopa statistikasüsteemi raames määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4 osutatud laiendatud partnerluse partnerluste kaudu kõigile asjaomastele välisosalistele, kasutades mitmesuguseid andmeallikaid, täiustatud andmeanalüüsi meetodeid, arukaid süsteeme ja digitaaltehnoloogiat ning esitades andmed riikide ja võimaluse korra piirkondade lõikes . [ME 86] |
Artikkel 4
Eelarve
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 4 088 580 000 6 563 000 000 eurot. [ME 87]
2. Lõikes 1 esitatud summa orienteeriv jaotus on eesmärkide lõikes järgmine:
-a) |
394 590 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud eesmärgi jaoks; [ME 88] |
-aa) |
396 200 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eesmärgi jaoks; [ME 89] |
a) |
1 000 000 000 3 122 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks; [ME 90] |
aa) |
220 510 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgi jaoks; [ME 91] |
b) |
188 000 000 198 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punkti punktis d alapunktis i osutatud eesmärgi jaoks; [ME 92] |
c) |
1 680 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärgi jaoks; |
d) |
552 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud eesmärgi jaoks. |
3. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, eelkõige ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, aga ka infotehnoloogiavõrgustike kasutamiseks, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, samuti infotehnoloogiavahendite kasutamiseks ja arendamiseks. Et programmist saaks võimalikult ulatuslikult rahastada programmi eesmärke teenivaid meetmeid, ei või halduskulud ja tehnilise abi maksumus kokku olla üle 5 % lõikes 1 osutatud rahastamispaketi väärtusest. [ME 93]
4. Artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud eesmärgi puhul võib üle ühe eelarveaasta pikkuste meetmete eelarvelised kulukohustused jaotada mitme eelarveaasta vahel aastasteks osamakseteks.
5. Erandina finantsmääruse artikli 111 lõikest 2 võtab komisjon käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi kohaste veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud toetuse eelarvelised kulukohustused pärast liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist.
5a. Artikli 3 lõike 2 punkti e kohaste meetmete piisava rahastamise tagamiseks tuleks võtta kasutusele erimehhanism, mille abil saaks ulatuslike hädaolukordade puhul toidutarneahelat rahastada vahetult komisjoni kriisireservist. [ME 94]
6. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.
Artikkel 5
Programmiga ühinenud kolmandad riigid
Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:
a) |
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele; |
b) |
ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; |
c) |
Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; |
d) |
kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:
Punktis ii osutatud osamaksed loetakse vastavalt uue finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks. |
Artikkel 6
ELi rahastamise rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud asutustega.
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu.
3. Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite hüvitamisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse XXX [tagatisfondi määruse järeltulija] [artikli X] sätteid] (55).
II PEATÜKK
TOETUSED
Artikkel 7
Toetused
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
Artikkel 8
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke.
2. Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised meetmed, millega täidetakse artiklis 3 osutatud eesmärke:
a) |
õigete tingimuste loomine, et anda kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtetele, kodanikele ja, tarbijatele, kodanikuühiskonnale ja avaliku sektori asutustele rohkem mõjuvõimu läbipaistva teabe teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, eelkõige seoses kohaldatavate liidu eeskirjadega ning tarbijate ja ettevõtjate õigustega , parimate tavade vahetamise, hea tava heade tavade ja uuenduslike lahenduste edendamise, kogemuste ja teadmiste vahetamise ning koolituste korraldamise kodanike ja ettevõtjate digitaalse kirjaoskuse edendamiseks korraldatavate koolituste kaudu; [ME 95] |
b) |
mehhanismide loomine liidu kodanike, tarbijate, lõppkasutajate, kodanikuühiskonna , ametiühingute ja ettevõtjate , eelkõige VKEde esindajate jaoks, et aidata kaasa nende osalemisele poliitilistes aruteludes, poliitikavaldkondades ja otsustusprotsessis, toetades eelkõige esindusorganisatsioonide toimimist nii riiklikul kui ka liidu tasandil; [ME 96] |
c) |
suutlikkuse suurendamine ning liikmesriikide ja nende pädevate asutuste, liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni ning komisjoni, liidu detsentraliseeritud asutuste ja kolmandate riikide asutuste ühismeetmete toetamine ja koordineerimine , täpsemalt mõeldakse ühismeetmeid, mille eesmärk on tugevdada liidus tooteohutust ja tarbijakaitse eeskirjade jõustamist ning toodete jälgitavust ; [ME 97] |
d) |
liidu õigusraamistiku tõhusa liikmesriigipoolse jõustamise ja ajakohastamise ning selle kohandamise toetamine pidevalt muutuvas keskkonnas ning digitaliseerimisega kaasnevate probleemide lahendamise toetamine , sealhulgas andmete kogumise ja analüüside analüüsimise kaudu; uuringud, hindamised ja poliitikasoovitused; tutvustamistegevuse ja katseprojektide korraldamine; teabevahetustegevus; spetsiaalsete IT-vahendite väljatöötamine, et tagada siseturu läbipaistev , õiglane ja tõhus toimimine. [ME 98] |
2a. Rahastamiskõlblikud on järgmised artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud konkreetseid eesmärke täitvad meetmed:
a) |
turujärelevalveasutuste ja liikmesriikide muude asjaomaste asutuste vaheline koordineerimine ja koostöö, eelkõige liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustiku kaudu; |
b) |
selliste IT-vahendite arendamine ja haldamine, mille abil vahetatakse välispiiridel teavet turujärelevalve ja kontrolli kohta; |
c) |
toetus tooteohutuse ja nõuetele vastavusega seotud ühismeetmete ja katsete väljatöötamiseks, sealhulgas seotud toodete ja internetis müüdavate toodete osas; |
d) |
turujärelevalveasutuste ja kolmandate riikide asjaomaste asutuste vaheline koostöö, parimate tavade vahetamine ja ühisprojektide korraldamine; |
e) |
turujärelevalvestrateegiate, teadmiste ja teabe kogumise, katsetamissuutlikkuse ja -vahendite, vastastikuste eksperdihinnangute, koolitusprogrammide, tehnilise abi ja turujärelevalveasutuste suutlikkuse suurendamise toetamine; |
f) |
mootorsõidukite tüübikinnitusmenetluste ja mootorsõidukite nõuetele vastavuse kontrollimise hindamine komisjoni poolt. [ME 99] |
3. Rahastamiskõlblikud on järgmised meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki:
a) |
mitmesuguses vormis toetuse andmine VKEdele; [ME 100] |
b) |
VKEde mikroettevõtjate, VKEde ja ettevõtlusvõrgustike turulepääsu – sealhulgas liiduvälistele turgudele pääsu – lihtsustamine, nende toetamine üleilmsete , keskkonna-, majandus- ja ühiskondlike probleemide lahendamisel ning rahvusvahelistumisel, nende tegevusaja jooksul nende toetamise hõlbustamine ning liidu ettevõtluse ja tööstuse juhtpositsiooni tugevdamine üleilmsetes väärtusahelates, muu hulgas Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu; [ME 101] |
c) |
turutõkete kaotamine, halduskoormuse, sh ettevõtete loomist ja halduskoormuse vähendamine ning ettevõtluse alustamist takistavate tõkete vähendamine, soodsa ettevõtluskeskkonna loomine, et pakkuda VKEdele rohkem milles mikroettevõtjad ja VKEd saavad siseturu võimalusi siseturust kasu saada , sh rahastamisvõimalusi ära kasutada, ning sobivate suuniste, mentorluse ja juhendamisprogrammide ja teadmuspõhiste äriteenuste pakkumine ; [ME 102] |
d) |
ettevõtete kestlike ettevõtete arengu ja kasvu soodustamine, mikroettevõtjate ja VKEde teadlikkuse suurendamine liidu õigusaktidest, sh keskkonna- ja energeetikaalastest õigusaktidest, nende oskuste arendamise ning tööstuse ümberkujundamise toetamine ja kutsekvalifikatsioonide tõhusam suurendamine, uute ärimudelite ja ressursitõhusate väärtusahelate soodustamine, millega toetatakse tootmis- ja teenindussektoris teenusesektorites kestlikku tööstuslikku, tehnoloogilist ja korralduslikku ümberkujundamist ; [ME 103] |
e) |
ettevõtete ja kõigi majandussektorite konkurentsivõime toetamine ja kestlikkuse tugevdamine, mikroettevõtetes ja VKEdes tehnoloogilise , korraldusliku ja sotsiaalse innovatsiooni rakendamise ja väärtusahela alase toetamine, ettevõtete sotsiaalse vastutuse parandamine ja väärtusahelaalase koostöö toetamine VKEdes, ühendades strateegiliselt ökosüsteemid ja klastrid, muu hulgas sh klastrite ühistegevuse algatuse kaudu; [ME 104] |
f) |
ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskultuuri, sealhulgas edendamine, uute ettevõtjate mentorlussüsteemi edendamine laiendamine ning idu- ja kasvufirmade ja ettevõtete jätkusuutlikkuse kestlikkuse toetamine , pöörates erilist tähelepanu uutele võimalikele ettevõtjatele (s . t noortele ja naisettevõtjatele) ja teistele spetsiifilistele sihtrühmadele, nt ebasoodsas sotsiaalses olukorras olevatele või vähekaitstud rühmadele . [ME 105] |
3a. Artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud konkreetsete eesmärkide täitmisel võib komisjon lisaks käesoleva artikli lõike 3 punktides a–f osutatule toetada järgmisi erimeetmeid:
a) |
kiirendada, toetada ja laiendada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu pakutavaid nõustamisteenuseid, et osutada ühtse kontaktpunkti kaudu integreeritud ettevõtluse tugiteenuseid liidu VKEdele, kes soovivad uurida siseturul ja kolmandates riikides esinevaid võimalusi, ning jälgida, et ettevõtlusvõrgustik pakuks kõigis liikmesriikides võrreldava kvaliteeditasemega teenuseid; |
b) |
toetada ettevõtlusvõrgustike loomist; |
c) |
toetada ja laiendada uute ettevõtjate liikuvusprogramme (programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“), mille toel parandada uute ettevõtjate võimet täiustada oma ettevõtlusalaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning parandada tehnoloogilist suutlikkust ja ettevõtte juhtimise oskust; |
d) |
toetada VKEde laiendamist oluliste, turupõhistele võimalustele tuginevate ettevõtluse laiendamise projektide kaudu (VKEde kasvatamise rahastamisvahend); |
e) |
toetada sektoripõhist tegevust valdkondades, kus on suur mikroettevõtjate ja VKEde osakaal ning kus luuakse suur osa liidu SKPst (näiteks turismisektor). [ME 106] |
3b. Käesoleva artikli lõike 3 a punktis a nimetatud Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu võetavate meetmed võivad olla muu hulgas:
a) |
VKEde rahvusvahelistumise, siseturul äripartnerite leidmise, ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse alase piiriülese koostöö ning tehnoloogia-, teadmus- ja innovatsioonisiirde partnerluste hõlbustamine; |
b) |
teave, suunised ja personaalne nõustamine ELi õiguse, liidu rahastamisvõimaluste ning ettevõtlust puudutavate liidu algatuste kohta, sealhulgas maksustamise, omandiõiguste, keskkonna ja energeetikaga seotud kohustuste, töö- ja sotsiaalkindlustusküsimuste kohta; |
c) |
keskkonna-, kliima-, energiatõhusus- ja tulemuslikkusteabe VKEdele kättesaadavamaks muutmine; |
d) |
võrgustiku täiendamine liidu ja liikmesriikide muude teabe- ja nõustamisvõrgustikega, eelkõige EURESe, ELi innovatsioonikeskuste ja InvestEU nõustamiskeskusega. |
Võrgustiku kaudu liidu teiste programmide nimel osutatavaid teenuseid rahastatakse nende programmide vahenditest.
Mikroettevõtjatele ja VKEdele kogu ELis ühetaolise toetuse pakkumiseks seab komisjon esikohale meetmed, millega parandatakse miinimumnõuetele mittevastavaid võrgustiku osi või elemente.
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada näitajad ja miinimumnõuded, mille abil mõõdetakse võrgustiku mõju erieesmärkidele ja VKEdele suunatud meetmete tulemuslikkusele.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada VKEdele muul kujul toetusi, mida ei ole käesolevas lõikes ette nähtud. [ME 107]
4. Rahastamiskõlblikud on määruse (EL) nr 1025/2012 artiklites 15 ja 16 sätestatud meetmed, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud erieesmärki.
5. Rahastamiskõlblikud on meetmed, millega toetatakse rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, kohaldamist, hindamist ja järelevalvet finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas ning teostatakse järelevalvet nende standardite kehtestamise protsessi üle ja täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki.
5a. Rahastamiskõlblikud on järgmised artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud konkreetseid eesmärke täitvad meetmed:
a) |
tarbijate teadlikkuse tõstmine ja neile elukestva õppe pakkumine ELi tarbijaõiguste küsimustes ning tarbijate suutlikkuse tugevdamine toimetulekuks uute, tehnoloogia arengust ja digitaliseerimisest tingitud väljakutsetega, eelkõige kaitsetumate tarbijate vajadusi silmas pidades; |
b) |
meetmed, mis teevad kõigile tarbijatele ja kauplejatele hõlpsasti kättesaadavaks kvaliteetse vaidluste kohtuvälise lahendamise, vaidluste internetipõhise lahendamise ja teabe õiguskaitsevõimaluste kohta; |
c) |
tarbijakaitsealaste õigusnormide tõhusama jõustamise toetamine, pöörates eelkõige tähelepanu piiriülestele või kolmandaid isikuid puudutavatele juhtudele, riikide õiguskaitseasutuste vahelisele tulemuslikule koostööle ja tegevuse kooskõlastamisele ning õiguskaitsealasele koostööle kolmandate riikidega; |
d) |
säästva tarbimise edendamine, suurendades selleks tarbijate teadlikkust toodete vastupidavusest ja keskkonnamõjust, ökodisainist, vastavate tarbijaõiguste edendamisest ja hüvitusvõimalustest enneaegselt kasutuskõlbmatuks muutunud toodete puhul. [ME 108] |
6. Rahastamiskõlblikud on I lisas sätestatud meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki.
7. Rahastamiskõlblikud on II lisas sätestatud meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki.
Artikkel 9
Rahastamiskõlblikud üksused
1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.
2. Lisaks lõigetes 3–7 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele on programmi raames rahastamiskõlblikud järgmised üksused:
a) |
juriidilised isikud, kes on asutatud mõnes järgmistest riikidest:
|
b) |
juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon; |
c) |
juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, võivad erandkorras osaleda, tingimusel et meede täidab liidu eesmärke ning liiduväline tegevus on vajalik, et tagada aluslepingutega hõlmatud liikmesriikide territooriumil võetud meetmete tulemuslikkus. |
3. Juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandas riigis, mis Komisjon võib lubada kolmandas riigis asuvatel juriidilistel isikutel, kes ei ole programmiga ühinenud, võivad osaleda järgmistes meetmetes: [ME 109]
a) |
meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärki; |
b) |
tarbijakaitset toetavad meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki. |
Punktides a ja b osutatud meetmetes osalevatel üksustel ei ole õigust saada liidu rahalist toetust, eriti uuendusliku tehnoloogia ülekandmise ohu korral, välja arvatud juhul, kui see on oluline programmi jaoks oluline , eelkõige seoses konkurentsivõime ja liidu ettevõtete turulepääsu või liidus elavate tarbijate kaitsega. Seda erandit ei kohaldata kasumit taotlevate üksuste suhtes. [ME 110]
4. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud erieesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul on rahastamiskõlblikud määruse (EL) nr 1025/2012 artiklites 15 ja 16 nimetatud üksused.
5. Tarbijakaitset toetavate meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki ja mis on seotud Euroopa tarbijakeskuste võrgustikuga, on rahastamiskõlblikud järgmised asutused:
a) |
asutus, mille on määranud liikmesriik või artiklis 5 osutatud kolmas riik ja mis on läbipaistva menetluse kaudu valitud mittetulundusühendus; |
b) |
avalik-õiguslik asutus. |
6. Kolmandad riigid, mis on või ei ole programmiga ühinenud, on rahastamiskõlblikud järgmiste meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki:
a) |
kaitsemeetmed, mida võetakse olukorras, kus mõni III lisas osutatud loomataudidest või zoonoosidest või artiklis 16 osutatud töökavas loetletud taimekahjustajatest esineb või levib kolmandas riigis või liikmesriigis ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus; |
b) |
kaitsemeetmed või muu asjassepuutuv tegevus, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus. |
Et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 20 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks.
Välja arvatud loomahaiguste ja taimekahjustajate puhul, millel on oluline mõju liidule, peaksid riigid, kes ei ole programmiga ühinenud, oma osalemist punktides a ja b osutatud meetmetes põhimõtteliselt ise rahastama.
7. Käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul on rahastamiskõlblikud järgmised juriidilised isikud:
a) |
määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused; |
b) |
koostöövõrgustikke toetavate meetmete puhul muud statistika valdkonnas tegutsevad asutused, mis ei ole käesoleva lõike punktis a osutatud asutused; |
c) |
tööstusharust, ärihuvidest või muudest huvide konfliktidest sõltumatud mittetulunduslikud üksused, mille põhieesmärk ja -tegevus on määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 11 osutatud Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamise edendamine ja toetamine ja Euroopa statistika koostamise uute meetodite rakendamine eesmärgiga suurendada liidu tasandil tõhusust ja parandada kvaliteeti. |
Artikkel 10
Kindlaksmääratud toetusesaajad
Programmi alusel võivad ilma projektikonkursita saada toetust järgmised üksused:
a) |
turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärki, liikmesriikide turujärelevalveasutused, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 17 ja [ettepaneku: võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord], (56) artiklis 11; [ME 111] |
b) |
akrediteerimise ja turujärelevalve meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis punkti a alapunktis i osutatud erieesmärki, määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus, kes viib ellu määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 32 osutatud meetmeid; [ME 112] |
c) |
meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud erieesmärki, määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 17 osutatud üksused; |
d) |
meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG), rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutus ja avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB); |
e) |
meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud erieesmärki seoses tarbijate huvide esindamisega liidu tasandil, Euroopa Tarbijaliitude Amet (BEUC) ja tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühing (ANEC), tingimusel et neil puudub huvide konflikt ja nad esindavad oma liikmete kaudu liidu tarbijate huve vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikidest; |
f) |
meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud erieesmärki, Finance Watch ja Better Finance järgmistel tingimustel, mida hinnatakse igal aastal:
|
g) |
meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki:
|
h) |
meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki, määruse (EL) nr 223/2009 artikli 5 lõikes 2 osutatud riiklikud statistikaametid ja muud riiklikud asutused. |
Seoses käesoleva artikli esimese lõigu punktiga e on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i osutatud konkreetse eesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul programmi alusel toetust saavate üksuste loetelu. [ME 113]
Artikkel 11
Hindamine ja toetuse määramise kriteeriumid
Nende meetmete hindamiskomitee, millega täidetakse artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärke, Artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärgi või erieesmärkide täitmiseks võetavate meetmete hindamiskomitee võib osaliselt või täielikult koosneda välisekspertidest. Hindamiskomitee(de) töö põhineb läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttel. [ME 114]
Artikkel 12
Kaasrahastamise eeskirjad
1. Meetmete puhul, mida võetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi täitmiseks seoses liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide turujärelevalveasutustega ja seoses [ettepaneku: võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise ja täitmise tagamise eeskirjad ja kord] artiklis 20 osutatud liidu katserajatistega, võidakse programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et ei rikuta finantsmääruses sätestatud kaasrahastamise põhimõtet. [ME 115]
2. Kui avaliku huvi järelevalve nõukogule (PIOB) antavate toetuste puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki, ületab teataval aastal Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFACi) rahastamise osakaal kahte kolmandikku kogu PIOB aastasest rahastamisest, piiratakse kõnealuse aasta osamakset artiklis 16 osutatud tööprogrammis täpsustatud maksimumsummaga.
3. Meetmete puhul, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki, võidakse programmist rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, tingimusel et ei rikuta finantsmääruse artiklis 190 sätestatud kaasrahastamise põhimõtet.
4. Meetmete puhul, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki, võidakse programmist rahastada kuni 95 % määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 15 osutatud koostöövõrgustike toetamise meetmete rahastamiskõlblikest kuludest.
Artikkel 13
Rahastamiskõlblikud kulud
Lisaks finantsmääruse artiklis 186 sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi täitmiseks võetavate meetmete puhul järgmised kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:
a) |
vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõike 2 punktile b peavad kulud olema rahastamiskõlblikud enne meetme rakendamise alguskuupäeva; |
b) |
sellised kulud võivad olla rahastamiskõlblikud ka tänu meetmetele, mida on võetud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust. |
Esimese lõike punktis a osutatud kulud on rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil komisjoni teavitati loomataudi või taimekahjustaja esinemisest.
Artikkel 14
Kumulatiivne, täiendav ja kombineeritud rahastamine
1. Meede, mis on saanud toetust muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Kummagi toetuse osa suhtes kohaldatakse selle liidu programmi eeskirju, mille alusel toetust antakse. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ning erinevatest liidu programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse andmise tingimusi käsitlevate dokumentidega.
2. Meetmed, millele on antud kvaliteedimärgis või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
a) |
neid on hinnatud programmi projektikonkursi raames, |
b) |
need vastavad kõnealuse projektikonkursiga ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele, |
c) |
neid ei saa selle projektikonkursi raames rahastada eelarvepiirangute tõttu, |
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist kooskõlas määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artikli [67] lõikega 5 ning määruse (EL) XX [ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja järelevalve] artikliga 8 või määrusega (EL) XX [millega kehtestatakse digitaalse Euroopa programm] (eelkõige kõrgema taseme digioskusi käsitleva eesmärgi puhul) , tingimusel et need meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju. [ME 116]
3. Tegevus võib saada toetust ühest või mitmest liidu programmist. Sellistel juhtudel ei deklareerita maksetaotluses deklareeritud kulusid teise programmi maksetaotluses.
4. Esitatavas maksetaotluses kajastatavate kulude summa võidakse arvutada iga asjaomase programmi puhul proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga.
III PEATÜKK
SEGARAHASTAMISTOIMINGUD
Artikkel 15
Segarahastamistoimingud
Käesoleva programmi kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määruse] ja finantsmääruse XX jaotisega.
IV PEATÜKK
KAVANDAMINE, JÄRELEVALVE, RAKENDAMINE JA KONTROLL
Artikkel 16
Programmi rakendamine
1. Programmi rakendatakse Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, et võtta vastu finantsmääruse artiklis artikliga 110 osutatud tööprogrammi(de) kaudu. Tööprogrammis kooskõlas olev ( ad ) tööprogramm(id). Tööprogrammid on iga-aastased või mitmeaastased ja nendes määratakse eelkõige kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete täpne kirjeldus, igale meetmele ligikaudselt eraldatav summa ja meetmete rakendamise esialgne ajakava. Vajaduse korral esitatakse tööprogrammis segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. [ME 117]
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega täidetakse I lisa artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärki. Nimetatud rakendusaktid Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega võetakse vastu kooskõlas I lisa artikli 21 lõikes 3 lõike 2 punktis e osutatud kontrollimenetlusega erieesmärgile vastavad tööprogrammid . [ME 118]
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 rakendatakse II lisas osutatud meetmeid, millega täidetakse käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki, kooskõlas määruse (EL) nr 223/2009 artiklitega 14 ja 17.
Artikkel 17
Järelevalve ja aruandlus
1. Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, täitmise programmi tõhususest ja tulemuslikkusest on esitatud IV lisas. [ME 119]
2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et vaadata läbi või täiendada IV lisas esitatud näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Artikkel 18
Hindamine
1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui Komisjon koostab hiljemalt … [neli aastat pärast programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast algust] programmi vahehindamise aruande, milles käsitletakse programmi raames toetatavate meetmete eesmärkide täitmist , tulemusi ja mõju, vahendite kasutamise tõhusust ja programmi rakendamise algust lisaväärtust liidu jaoks . [ME 120]
3. Seoses meetmetega, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud erieesmärki, koostab komisjon iga-aastase aruande, milles käsitletakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) sihtasutuse tegevust rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite arendamisel, samuti avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB) ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tegevust. Komisjon edastab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 13 konsulteerib komisjon käesoleva määruse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmiseks võetavate meetmete hindamisel Euroopa statistikasüsteemi komiteega enne nende hinnangute vastuvõtmist ja esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Programmi Komisjon koostab hiljemalt … [kolm aastat pärast programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise lõppu] lõpliku hindamisaruande, milles käsitletakse programmi pikemaajalist mõju, võetud meetmete tulemusi ja kestlikkust ja eri tööprogrammide koostoimet . [ME 121]
6. Komisjon edastab hindamiste tulemused lõigetes 2 ja 5 osutatud aruanded koos oma tähelepanekutega järeldustega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning ja Regioonide Komiteele ning avalikustab need . Vajaduse korral lisatakse aruandele programmi muutmise ettepanekud . [ME 122]
Artikkel 19
Liidu finantshuvide kaitse
Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastase Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma asjakohaste volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.
Artikkel 20
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklites Artikli 8 lõikes 3 b ning artiklites 9 , 10, 16 ja 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. [ME 123]
3. Euroopa Parlament ja või nõukogu võivad artiklites artikli 8 lõikes 3 b ning artiklites 9 ja 10, 16 ja 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 124]
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprillil 2016. aastal välja antud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite Artikli 8 lõike 3b ning artiklite 9 , 10, 16 ja 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 125]
Artikkel 21
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 58 asutatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (58) . Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (59) tähenduses kohane komitee . [ME 126]
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kui komitee eesistuja nii otsustab või kui enamik komitee liikmeid seda taotleb.
V PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 22
Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste teadvustavad vahendite päritolu ja tagavad selle rahastamise läbipaistvuse ja nähtavuse, (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes ning annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. [ME 127]
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete teavitus- ja teabevahetusmeetmeid kasutajasõbralikul viisil, et tõsta tarbijate, kodanike, ettevõtjate (eelkõige VKEde) ja tulemustega seotud teavitus- haldusasutuste teadlikkust käesoleva määruse rahastamisvahendite kaudu pakutavatest vahenditest ning programmi meetmetest ja teabevahetusmeetmeid tulemustest . Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa tutvustada liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele poliitilisi prioriteete , niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. [ME 128]
3. Komisjon (EUROSTAT) rakendab teavitus- ja teabevahetusmeetmeid artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmise, selle ning meetmete ja tulemuste suhtes, mis seonduvad Euroopa statistika andmete kogumise, arendamise, tegemise koostamise ja levitamisega, kooskõlas vastavalt määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega statistikapõhimõtetele . [ME 129]
Artikkel 23
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) 2017/826 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 24
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta määruste (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) 2017/826 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud määrusi kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäijate, lõikes 1 loetletud õigusaktide alusel vastu võetud programmide meetmete vahel.
3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikega 3 ette nähtud kulusid, et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.
Artikkel 25
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 40.
(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 259.
(3) Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(11) COM(2018)0439.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33).
(13) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (EÜT L 376, 27.12.2006, lk 36).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/826, millega luuakse liidu programm teatavate tegevuste toetamiseks, et suurendada tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse finantsteenuste valdkonnas ajavahemikuks 2017–2020 (ELT L 129, 19.5.2017, lk 17).
(21) [lisada] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
(23) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(24) ELT L 90, 28.3.2006, lk 2.
(25) COM(2010)0700.
(26) COM(2017)0623.
(27) COM(2018)0442.
(28) COM(2018)0443.
(29) COM(2018)0372.
(30) COM(2018)0439.
(31) COM(2018)0447.
(32) COM(2018)0435.
(33) COM(2018)0434.
(34) COM(2018)0375.
(35) COM(2018)0367.
(36) COM(2018)0322, artikkel 10.
(37) COM(2018)0382.
(38) COM(2018)0393.
(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(40) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1).
(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1).
(44) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(46) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(47) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(48) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 254/2014, mis käsitleb mitmeaastast tarbijakaitseprogrammi aastateks 2014–2020 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1926/2006/EÜ (ELT L 84, 30.3.2014, lk 42).
(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 258/2014, millega luuakse liidu programm, toetamaks teatavaid tegevusi finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas aastatel 2014–2020, ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 716/2009/EÜ (ELT L 105, 8.4.2014, lk 1).
(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1).
(55) [lisada]
(56) COM(2017)0795.
(57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017 lk 1).
(58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
I LISA
Rahastamiskõlblikud meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki
Rahastamiskõlblikud on järgmised meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki ja mida rakendatakse peamiselt toetuste ja hangete kaudu:
1. Erakorralised veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed
1.1. |
Erakorralised veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida võetakse juhul, kui on kinnitust leidnud mõne III lisas osutatud loomataudi või zoonoosi esinemine või kui on kinnitust leidnud ühe või mitme taimekahjustaja esinemine või kui esineb otsene oht inim-, looma- või taimetervise seisundile liidus.
Esimeses lõikes osutatud meetmeid rakendatakse viivitamata ja neid kohaldatakse koosõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega. |
1.2. |
Fütosanitaarvaldkonna eriolukordade puhul järgmised meetmed, mida liikmesriigid võtavad taimekahjustajate esmakordse esinemise korral konkreetses piirkonnas:
|
1.3. |
Liidu toetust võivad saada ka järgmised meetmed: |
1.3.1. |
kaitsemeetmed, mis võetakse juhul, kui mõni III lisas loetletud loomataud või zoonoos esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaal või -territooriumil, ohustades otseselt tervisealast olukorda liidus, samuti kaitsemeetmed või muu asjakohane tegevus, millega toetatakse taimede tervislikku seisundit liidus; |
1.3.2. |
käesolevas lisas osutatud meetmed, mida viivad ellu vähemalt kaks liikmesriiki, kes teevad epideemia tõrjeks tihedat koostööd; |
1.3.3. |
biopreparaatide varude hankimine, mis on ette nähtud III lisas loetletud loomataudide või zoonooside tõrjeks, kui komisjon liikmesriigi taotlusel leiab, et selliste varude hankimine on asjaomases liikmesriigis vajalik; |
1.3.4. |
biopreparaatide varude või vaktsiinidooside hankimine, kui mõne III lisas loetletud loomataudi või zoonoosi esinemine või levik kolmandas riigis või liikmesriigis võib ohustada liitu; |
1.3.4.a. |
loomataudide ja/või taimekahjustajate esinemise kahtluse korral tuleb kogu ELi piires ja selle välispiiril oluliselt tugevdada kontrolli ja seiret; [ME 134] |
1.3.4.b. |
meetmed nii tuntud kui ka praegu veel tundmatute taimekahjustajate ja haiguste esinemise seireks. [ME 135] |
2. Iga- ja mitmeaastased veterinaar- ja fütosanitaarprogrammid
2.1. |
Iga- ja mitmeaastaseid veterinaar- ja fütosanitaarprogramme III lisas loetletud loomahaiguste ja zoonooside ning taimekahjustajate
vältimiseks,
hävitamiseks, tõrjeks ja seireks tuleb rakendada kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega. [ME 136]
Tingimused, millele meede peab toetuse saamiseks vastama, sätestatakse artiklis 16 osutatud tööprogrammis. Programmid esitatakse komisjonile kavandatavale rakendusperioodile eelneva aasta 31. maiks. Pärast seda, kui toetusesaajad on finantsvahearuanded esitanud, võib komisjon vajaduse korral muuta toetuslepinguid kogu rahastamiskõlblikkuse perioodi suhtes. Nendes programmides tuleks võtta arvesse kliimamuutustest tingitud muutusi ja nende mitmekesisust Euroopa tasandil; samuti peaksid need aitama vältida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist Euroopas. [ME 137] |
2.2. |
Juhul kui mõne III lisas loetletud loomataudi või zoonoosi esinemine või levik võib tõenäoliselt ohustada tervisealast olukorda liidus, võivad liikmesriigid selleks, et kaitsta liitu mõne kõnealuse loomataudi või zoonoosi sissetoomise eest, või kui on vaja võtta kaitsemeetmeid taimede tervisliku seisundi kaitseks liidus, lisada riiklikesse programmidesse meetmed, mida tuleb rakendada kolmandate riikide territooriumil koostöös asjaomaste riikide ametiasutustega. Samadel asjaoludel ja samal eesmärgil võib liidu rahalist toetust anda otse kolmandate riikide pädevatele asutustele. |
2.3. |
Fütosanitaarprogrammide puhul võivad liidu rahalist toetust saada järgmised liikmesriikide meetmed:
Kõnealuste meetmetega hõlmatud taimekahjustajate loetelu määratakse kindlaks artiklis 16 osutatud töökavas. |
3. |
Loomade heaolu edendamist toetav tegevus , sealhulgas meetmed, millega tagatakse loomade heaolu normide täitmine ja täitmise jälgimine, muu hulgas loomade veo ajal . [ME 141] |
4. |
Määruse (EL) 2017/625 artiklites 92, 95 ja 97 osutatud Euroopa Liidu referentlaborid ja Euroopa Liidu referentkeskused. |
5. |
Määruse (EL) 2017/625 artiklis 112 osutatud koordineeritud kontrolliprogrammid ning teabe ja andmete kogumine. |
6. |
Toidujäätmete tekke vältimise ja toidupettuse vastu võitlemisega seotud tegevus. |
7. |
Toidu säästvat Agroökoloogilist tootmist ja toidu säästvat tarbimist toetav tegevus , mis ei kahjusta keskkonda ega bioloogilist mitmekesisust, ning otsemüügi ja lühikeste tarneahelate edendamine . [ME 142] |
8. |
Andmebaasid ja elektroonilised teabehaldussüsteemid, mis on vajalikud artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud õigusaktide tulemuslikuks ja tõhusaks rakendamiseks ning millel on tõendatud lisaväärtus liidu jaoks tervikuna ; uute tehnoloogiate rakendamine toodete jälgitavuse parandamiseks, näiteks QR-kood tootepakendil . [ME 143] |
9. |
Ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste ja loomataudide või taimekahjustajate ohjamise ja/või ennetamisega tegelevate muude asutuste töötajate koolitus, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 130. |
10. |
Liikmesriikide ekspertide reisi-, majutus- ja elamiskulud, kui komisjon määrab nad abiks oma ekspertidele vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 116 lõikele 4 ja artikli 120 lõikele 4. |
11. |
Tehniline ja teaduslik töö, sealhulgas uuringud ja koordineerimistegevus, mida on vaja selleks, et kindlustada uute ja tundmatute taimekahjustajate ja haiguste ennetamine ning tagada artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgiga seotud valdkonna õigusaktide nõuetekohane rakendamine ning nende kohandamine vastavalt teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna arengule. [ME 144] |
12. |
Liikmesriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärki ja toetatakse selle eesmärgiga seotud eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist. |
13. |
Ühe või mitme liikmesriigi korraldatavad projektid, mille eesmärk on parandada artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi täitmise tõhusust uuenduslike võtete ja tavade kaudu. |
14. |
Toetus liidu ja liikmesriikide teavitamise ja teadlikkuse suurendamise algatustele, mille eesmärk on tagada toidu parem, nõuetekohane ja kestlik tootmine ja tarbimine, sealhulgas toidujäätmete tekke vältimise ja meetmed ja nende mõju ringmajandusele ja toidupettuste vastu võitlemisega seotud tegevus, artikli 3 lõike 2 punktis e osutatud erieesmärgi valdkonnas rakendatavate nõuete raames. [ME 145] |
15. |
Meetmed inimeste, loomade ja taimede tervise ning loomade heaolu kaitseks, mida rakendatakse liidu piiril kolmandatest riikidest saabuvate loomade, loomsete saaduste, taimede ja taimsete saaduste suhtes. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).
II LISA
Rahastamiskõlblikud meetmed, millega täidetakse artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärki
Liidu poliitika rakendamiseks on vaja kvaliteetset, võrreldavat ja usaldusväärset statistilist teavet liidu majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonna olukorra kohta. Lisaks võimaldab Euroopa statistika kodanikel aru saada demokraatlikust protsessist, selles osaleda ja pidada arutelusid liidu praeguse olukorra ja tuleviku üle.
Koos määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta nähakse programmiga ette Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise üldine raamistik aastateks 2021–2027. Euroopa statistikat arendatakse, tehakse ja levitatakse kõnealuse raamistiku alusel ning kooskõlas Euroopa statistika tegevusjuhise põhimõtetega, tehes selleks tihedat ja kooskõlastatud koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames.
Kõnealuse raamistiku alusel arendatav, tehtav ja levitatav Euroopa statistika aitab kaasa ELi toimimise lepingus sätestatud ja komisjoni strateegilistes prioriteetides põhjalikumalt käsitletud liidu tegevuspõhimõtete elluviimisele.
Artikli 3 lõike 2 punktis f osutatud erieesmärgi täitmiseks tehakse järgmist:
Majandus- ja rahaliit, üleilmastumine ja kaubandus
— |
pakutakse kvaliteetset statistikat, mis toetab ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, reformi tugiprogrammi ja liidu aastast majandusarengu jälgimise ja suunamise tsüklit; |
— |
pakutakse Euroopa majanduse põhinäitajaid, neid vajaduse korral edasi arendades; |
— |
pakutakse statistikat ja metoodilisi suuniseid investeeringute ja eelarveliste vahendite statistilise käsitlemise kohta, et toetada majanduslikku lähenemist, finantsstabiilsust ja töökohtade loomist; |
— |
pakutakse statistikat omavahendite ning ELi töötajate töötasude ja pensionide kohta; |
— |
mõõdetakse paremini teenustekaubandust kaupade ja teenustega kauplemist , välismaiseid otseinvesteeringuid, üleilmseid väärtusahelaid ja üleilmastumise mõju liidu majandusele. [ME 146] |
Ühtne turg, innovatsioon ja digiüleminek
— |
pakutakse kvaliteetset ja usaldusväärset statistikat ühtse turu, Euroopa kaitsealase tegevuskava ning innovatsiooni ja teadusuuringute põhivaldkondade jaoks; |
— |
pakutakse rohkem ja õigeaegsemaid statistilisi andmeid koostöömajanduse ja digiteerimise mõju kohta Euroopa ettevõtetele ja kodanikele. |
Euroopa sotsiaalne mõõde
— |
pakutakse kvaliteetset, õigeaegset ja usaldusväärset statistikat, et toetada Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja liidu oskuste poliitikat, sealhulgas (kuid mitte ainult) statistikat tööturu, tööhõive, hariduse ja koolituse, sissetulekute, elamistingimuste, vaesuse, ebavõrdsuse, sotsiaalkaitse, deklareerimata töö ja oskuste satelliitkontode kohta; [ME 147] |
— |
pakutakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga seonduvat statistikat; |
— |
täiendatakse rändestatistikat eelkõige seoses rändajate olukorra ja lõimumisega ning varjupaigataotlejate haridusvajaduste ja kvalifikatsiooniga; |
— |
arendatakse uusi 2021. aasta järgsete rahva ja eluruumide loenduste programme ja rahvastikustatistikat; |
— |
pakutakse rahvastikuprognoose ja nende iga-aastaseid ajakohastusi. |
Kestlik areng, loodusvarad ja keskkond
— |
jälgitakse edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel; |
— |
arendatakse statistikat, et toetada energiastrateegiat, ringmajandust ja plastistrateegiat; |
— |
pakutakse põhilist keskkonnastatistikat ja -näitajaid, sealhulgas jäätmete, vee, bioloogilise mitmekesisuse, metsade, maakasutuse ja maakatte kohta, samuti kliimaga seotud statistikat ja keskkonnamajanduslikku arvepidamist; |
— |
pakutakse kauba- ja reisijateveo statistikat liidu poliitika toetamiseks ja |
— |
töötatakse välja täiendavad näitajad, et jälgida transpordi mitmeliigilisust ja üleminekut keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele; |
— |
pakutakse õigeaegseid ja asjakohaseid andmeid ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ning keskkonna, toiduga kindlustatuse ja loomade heaoluga seotud poliitikavaldkondade vajaduste täitmiseks. |
Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
— |
pakutakse õigeaegseid ja põhjalikke statistilisi näitajaid piirkondade, sealhulgas liidu äärepoolseimate piirkondade, linnade ja maapiirkondade kohta, et jälgida ja hinnata territoriaalse arengupoliitika tõhusust ja valdkondliku poliitika territoriaalset mõju; |
— |
toetatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevate näitajate väljatöötamist ning arendatakse politsei- ja julgeolekuvaldkonna statistikat; |
— |
võetakse laialdasemalt kasutusele georuumilisi andmeid ja integreeritakse georuumiline teabehaldus süstemaatiliselt statistika koostamisse. |
Euroopa statistika parem tutvustamine ja edendamine usaldusväärse allikana võitluses internetis leviva väärinfo vastu
— |
edendatakse süstemaatiliselt Euroopa statistikat kui usaldusväärset tõendite allikat ning hõlbustatakse selle kasutamist, et faktide kontrollijad, teadlased ja avaliku sektori asutused saaksid seda kasutada võitluses internetis leviva väärinfo vastu; |
— |
hõlbustatakse statistika kättesaadavust ja sellest arusaamist, muu hulgas esitades seda visuaalselt atraktiivsel ja interaktiivsel viisil ja pakkudes nõudmistele paremini kohandatud teenuseid, näiteks tellitavaid andmearuandeid ja iseteenindusel põhinevaid analüüse; |
— |
arendatakse edasi Euroopa statistika kvaliteedi tagamise raamistikku ja tehakse selle üle järelevalvet, sealhulgas vastastikuste hindamiste kaudu Euroopa statistika tegevusjuhise järgimise kohta liikmesriikides; |
— |
tagatakse juurdepääs üksikandmetele teadusuuringute eesmärgil, järgides andmekaitse ja statistilise konfidentsiaalsuse rangeid standardeid. |
Andmerevolutsiooni ärakasutamine ja usaldusväärse aruka statistika kasutuselevõtt
— |
kiirendatakse uute digitaalsete andmeallikate kasutuselevõttu ning pannakse alus usaldusväärsele arukale statistikale, et pakkuda uut reaalajalähedast ja usaldusväärsetel algoritmidel põhinevat statistikat; |
— |
töötatakse välja uued lähenemisviisid, et oleks võimalik kasutada eravalduses olevaid andmeid privaatsust tagavate ja turvaliste mitmepoolsete arvutusmeetodite kaudu; |
— |
edendatakse tipptasemel teadustegevust ja innovatsiooni ametlikus statistikas muu hulgas nii koostöövõrgustike kui ka Euroopa statistikaalaste koolitusprogrammide kaudu. |
Laiendatud partnerlused ja statistikaalane koostöö
— |
tugevdatakse ESSi partnerlust ja koostööd Euroopa Keskpankade Süsteemiga; |
— |
edendatakse partnerlust avaliku ja erasektori andmete valdajate ning tehnoloogiasektoriga, et hõlbustada statistika eesmärgil juurdepääsu andmetele, mitmest andmeallikast pärit andmete integreerimist ja uusima tehnoloogia kasutamist; |
— |
soodustatakse koostööd teadus- ja akadeemiliste ringkondadega, eelkõige seoses uute andmeallikate, andmeanalüüsi ja statistilise kirjaoskuse edendamisega; |
— |
tehakse koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega üldise ametliku statistika huvides. |
III LISA
Loomataudide ja zoonooside loetelu
1) |
Hobuste Aafrika katk |
2) |
Sigade Aafrika katk |
3) |
Põrnatõbi |
4) |
Lindude gripp (kõrge patogeensusega), |
5) |
Lindude gripp (madala patogeensusega) |
6) |
Kampülobakterioos |
7) |
Sigade klassikaline katk |
8) |
Suu- ja sõrataud |
9) |
Kitsede nakkav pleuropneumoonia |
10) |
Malleus |
11) |
Nakatumine lammaste katarraalse palaviku viirusega (serotüübid 1–24), |
12) |
Nakatumine Brucella abortuse , B. melitensise ja B. suis- iga |
13) |
Nakatumine episootilise hemorraagia viirusega |
14) |
Nakatumine nodulaarse dermatiidi viirusega |
15) |
Nakatumine Mycoplasma mycoides subsp. mycoides SC-ga (veiste kontagioosne pleuropneumoonia), |
16) |
Nakatumine Mycobacterium tuberculosis kompleksiga ( M. bovis , M. caprae ja M. tuberculosis ) |
17) |
Nakatumine Newcastle’i haiguse viirusega |
18) |
Nakatumine väikemäletsejaliste katku viirusega |
19) |
Nakatumine marutaudi viirusega |
20) |
Nakatumine Rifti oru palaviku viirusega |
21) |
Nakatumine veiste katku viirusega |
22) |
Nakatumine zoonootiliste Salmonella serotüüpidega |
23) |
Nakatumine ehhinokokoosiga Echinococcus spp |
24) |
Listerioos |
25) |
Lammaste ja kitsede rõuged |
26) |
Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad |
27) |
Trihhinelloos |
28) |
Hobuste Venezuela entsefalomüeliit |
29) |
Verotsütotoksigeenne Escherichia coli |
Loomataudide ja zoonooside loetelu hõlmab järgmist:
a) |
määruse (EL) 2016/429 1. osa 2. peatüki alusel koostatud haiguste loetelu; |
b) |
salmonella, zoonoosid ja zoonootilise toimega mõjurid, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 2160/2003 ja direktiivis 2003/99/EÜ (1); |
c) |
transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad. [ME 148] |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).
IV LISA
NÄITAJAD
Eesmärk |
Näitaja |
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punktis punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgid |
|
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii sätestatud eesmärgid |
|
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud eesmärgid |
|
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud eesmärgid |
|
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punktis d sätestatud eesmärgid |
|
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punktis e sätestatud eesmärgid |
|
||||||||||||||||||||
Artikli 3 lõike 2 punktis f sätestatud eesmärgid |
|
[ME 149]
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/295 |
P8_TA(2019)0074
Käibemaks: liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem *
Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses üksikasjalike tehniliste meetmete kehtestamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel kohaldatava lõpliku käibemaksusüsteemi toimimiseks (COM(2018)0329 – C8-0317/2018 – 2018/0164(CNS))
(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)
(2020/C 449/38)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0329), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0317/2018), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 78c, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0028/2019), |
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
2. |
palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 26 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 8
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
„Artikkel 8 |
„Artikkel 8 |
||
Kui komisjon leiab, et artiklite 6 ja 7 sätted ei ole enam põhjendatud eelkõige ausat konkurentsi või omavahendeid silmas pidades, teeb ta nõukogule vastavad ettepanekud.“ |
Kui komisjon leiab, et artiklite 6 ja 7 sätted ei ole enam põhjendatud eelkõige ausat konkurentsi või omavahendeid silmas pidades, teeb ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavad ettepanekud.“ |
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kui taotleja on maksukohustuslane, kellele on tolliga seotud eesmärgil antud volitatud ettevõtja staatus, loetakse lõikes 2 sätestatud kriteeriumid täidetuks. |
Kui taotleja on maksukohustuslane, kellele on tolliga seotud eesmärgil antud volitatud ettevõtja staatus, loetakse lõikes 2 sätestatud kriteeriumid käesoleva direktiivi kohaldamisel täidetuks. |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||||||||||||||||||||
|
|
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Ühtse tõlgendamise tagamiseks sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmisel peab komisjon võtma rakendusaktiga vastu liikmesriikidele suunatud ja liidus üldkehtivad täiendavad suunised nimetatud kriteeriumide hindamiseks. Esimene rakendusakt tuleb vastu võtta hiljemalt üks kuu pärast käesoleva direktiivi jõustumist. |
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3a. Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse saamiseks taotluste esitamise julgustamiseks võtab komisjon kasutusele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kohandatud menetluse. |
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Maksukohustuslane, kes taotleb sertifitseeritud maksukohustuslase staatust, esitab kogu maksuhalduri nõutud teabe, mis võimaldab maksuhalduril otsust langetada. |
Maksukohustuslane, kes taotleb sertifitseeritud maksukohustuslase staatust, esitab kogu maksuhalduri nõutud asjaomase teabe, mis võimaldab maksuhalduril otsust langetada. Maksuhaldur vaatab taotluse viivitamata läbi ja maksuhaldurite suhtes tuleks teabe esitamisel kohaldada kõigis liikmesriikides ühtlustatud kriteeriume. |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4a. Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmise korral tehakse vastav teave käibemaksualase teabe vahetamise süsteemi kaudu kättesaadavaks. Nimetatud staatuse muutused registreeritakse viivitamatult selles süsteemis. |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Taotluse tagasilükkamise korral teatab maksuhaldur taotlejale tagasilükkamise põhjused koos otsusega. Liikmesriigid tagavad taotlejale õiguse esitada kaebus taotluse tagasilükkamise otsuse kohta. |
5. Taotluse tagasilükkamise korral teatab maksuhaldur taotlejale viivitamata tagasilükkamise põhjused koos otsusega , milles on selgelt välja toodud tagasilükkamise põhjused . Liikmesriigid tagavad taotlejale õiguse esitada kaebus taotluse tagasilükkamise otsuse kohta mõistliku aja jooksul . |
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5a. Taotluse tagasilükkamise korral teatatakse otsusest ja tagasilükkamise põhjustest teiste liikmesriikide maksuhalduritele. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Maksukohustuslane, kellele anti sertifitseeritud maksukohustuslase staatus, teatab maksuhaldurile viivitamata kõikidest pärast otsuse vastuvõtmist ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada staatuse edasist kehtivust. Maksuhaldur tühistab maksualase staatuse, kui lõikes 2 sätestatud kriteeriumid ei ole enam täidetud. |
6. Maksukohustuslane, kellele anti sertifitseeritud maksukohustuslase staatus, teatab maksuhaldurile ühe kuu jooksul kõikidest pärast otsuse vastuvõtmist ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada staatuse edasist kehtivust. Maksuhaldur tühistab maksualase staatuse, kui lõikes 2 sätestatud kriteeriumid ei ole enam täidetud. Sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andnud liikmesriigi maksuhaldur vaatab nimetatud otsuse läbi vähemalt kord kahe aasta järel, veendumaks et vajalikud tingimused on endiselt täidetud. Kui maksukohustuslane ei ole maksuhaldurit teavitanud mis tahes tegurist, mis võib rakendusaktis sätestatud sertifitseeritud maksukohustuslase staatust mõjutada, või kui ta on seda tahtlikult varjanud, määratakse talle proportsionaalne, tõhus ja hoiatav karistus, k.a sertifitseeritud maksukohustuslase staatusest ilmajätmine. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6a. Maksukohustuslane, kellele on keeldutud andmast sertifitseeritud maksukohustuslase staatust või kes on omal algatusel maksuhaldurile teatanud, et ta ei vasta enam lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele, ei või enne kuue kuu möödumist keeldumise või staatuse tühistamise kuupäevast taotleda uuesti sertifitseeritud maksukohustuslase staatust, juhul kui kõik asjakohased kriteeriumid on täidetud. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6b. Komisjon võtab vastu asjakohased suunised, et tagada liikmesriikides ja nende vahel ühtsed standardid, mille alusel kontrollida, kas sertifitseeritud maksukohustuslane vastab jätkuvalt staatusest tulenevatele nõuetele, ning mille alusel maksualane staatus tühistada. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 6 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6c. Kui taotlejale on viimase kolme aasta jooksul keeldutud andmast liidu tolliseadustikus määratletud volitatud ettevõtja staatust, ei anta taotlejale sertifitseeritud maksukohustuslase staatust. |
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 13a – lõige 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Ühes liikmesriigis antud sertifitseeritud maksukohustuslase staatust tunnustavad kõikide liikmesriikide maksuhaldurid. |
7. Ühes liikmesriigis antud sertifitseeritud maksukohustuslase staatust tunnustavad kõikide liikmesriikide maksuhaldurid. Riigisiseste käibemaksuvaidluste korral asjaomase maksmaksja ja riigi maksuhalduri vahel kohaldatakse jätkuvalt siseriiklikke mehhanisme. |
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 56 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 145 – lõige 1
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
„1. Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklites 143 ja 144 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade täpsustamiseks.“ |
„1. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklites 143 ja 144 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade täpsustamiseks.“ |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 59 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 150 – lõige 1
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
„1. Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklis 148 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala täpsustamiseks ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.“ |
„1. Vajaduse korral esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklis 148 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala täpsustamiseks ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.“ |
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 68 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 166
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
Artikkel 166 |
Artikkel 166 |
||
„Vajaduse korral esitab komisjon niipea kui võimalik nõukogule ettepanekud 1. ja 2. jaos nimetatud tehingute suhtes käibemaksu kohaldamise ühise korra kohta.“ |
„Vajaduse korral esitab komisjon niipea kui võimalik Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekud 1. ja 2. jaos nimetatud tehingute suhtes käibemaksu kohaldamise ühise korra kohta.“ |
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 123 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 293 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
„Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule käesoleva peatüki sätete kohaldamise aruande, toetudes liikmesriikidelt saadud informatsioonile, lisades sellele aruandele vajaduse korral, võttes arvesse vajadust tagada siseriiklike õigusaktide kestev lähendamine, ettepanekud järgmistel teemadel:“ |
„Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva peatüki sätete kohaldamise aruande, toetudes liikmesriikidelt saadud informatsioonile, lisades sellele aruandele vajaduse korral, võttes arvesse vajadust tagada siseriiklike õigusaktide kestev lähendamine, ettepanekud järgmistel teemadel:“ |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 166 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 395 – lõige 3
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
„3. Kolme kuu jooksul alates lõike 2 teises lõigus nimetatud teate saatmisest esitab komisjon nõukogule kas asjakohase ettepaneku või, kui ta taotletava erandiga ei nõustu, oma vastuväiteid sisaldava teatise.“ |
„3. Kolme kuu jooksul alates lõike 2 teises lõigus nimetatud teate saatmisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kas asjakohase ettepaneku või, kui ta taotletava erandiga ei nõustu, oma vastuväiteid sisaldava teatise.“ |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 166 b (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 396 – lõige 3
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
„3. „Kolme kuu jooksul alates lõike 2 teises lõigus nimetatud teate saatmisest esitab komisjon nõukogule kas asjakohase ettepaneku või, kui ta taotletava erandiga ei nõustu, oma vastuväiteid sisaldava teatise.“ |
„3. „Kolme kuu jooksul alates lõike 2 teises lõigus nimetatud teate saatmisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kas asjakohase ettepaneku või, kui ta taotletava erandiga ei nõustu, oma vastuväiteid sisaldava teatise.“ |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 169 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 404a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 404a „Nelja aasta jooksul pärast nõukogu direktiivi (EL) …/… (*1) (+) vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiivi uute sätete rakendamise ja kohaldamise kohta, tuginedes liikmesriikidelt saadud teabele, ning lisab sellele aruandele vajaduse korral ettepanekud [ja võtab arvesse vajadust tagada pikas perspektiivis siseriiklike õigusaktide lähendamine].“ |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 169 b (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 404b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 404b Kahe aasta jooksul pärast nõukogu direktiivi (EL) …/… (*2) (+) vastuvõtmisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kui tõhusalt toimib asjakohase teabe vahetus liikmesriikide maksuametite vahel, arvestades, kui tähtis on lõpliku käibemaksusüsteemi õnnestumiseks vastastikune usaldus.“ |
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 173 a (uus)
Direktiiv 2006/112/EÜ
Artikkel 411a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 411a Komisjon loob 1. juuniks 2020 koostöös liikmesriikidega tervikliku, mitmekeelse ja üldsusele kättesaadava liidu käibemaksuteabe veebiportaali, kus ettevõtjatel ja tarbijatel on võimalik kiiresti ja tulemuslikult saada täpset teavet käibemaksumäärade kohta, sealhulgas kaupade või teenuste vähendatud maksumäärade ja maksuvabastuste kohta, ning kogu asjakohast teavet lõpliku käibemaksusüsteemi rakendamise kohta eri liikmesriikides. Täienduseks portaalile luuakse automaatne teatamismehhanism. Kõnealune mehhanism tagab maksumaksjate automaatse teavitamise liikmesriikide käibemaksumäärade muutmisest ja kohandamisest. Selline automaatne teavitus aktiveeritakse enne muudatuse jõustumist ja hiljemalt viis päeva pärast otsuse tegemist.“ |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 a (uus)
Määrus (EL) nr 904/2010
Artikkel 34 ja artikkel 49 a (uus)
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
Artikkel 1a |
||
|
Määruse (EL) nr 904/2010 muutmine |
||
|
Määrust (EL) nr 904/2010 muudetakse järgmiselt. |
||
|
|
||
Artikkel 34 |
|
||
1. Liikmesriigid osalevad nende poolt vabalt valitavates Eurofisci töövaldkondades ning nad võivad ka otsustada osalemise lõpetada . |
|
||
2. Liikmesriigid , kes on otsustanud osaleda Eurofisci töövaldkonnas, võtavad aktiivselt osa kõigi osalevate liikmesriikide vahelise ▌suunatud teabe mitmepoolsest vahetamisest . |
|
||
3. Vahetatud teave on artikli 55 sätete kohaselt konfidentsiaalne . |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
(1) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta esimene direktiiv 67/227/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 71, 14.4.1967, lk 1301).
(2) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (ELT 71, 14.4.1967, lk 1303).
(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
(1) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta esimene direktiiv 67/227/EMÜ kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301).
(2) Nõukogu 11. aprilli 1967. aasta teine direktiiv 67/228/EMÜ käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord (ELT 71, 14.4.1967, lk 1303).
(3) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
(1) Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta resolutsioon käibemaksu tuleviku kohta (P7_TA(2011)0436), http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=ET&reference=P7-TA-2011-0436.
(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2011. aasta arvamus teemal „Roheline raamat käibemaksu tuleviku kohta. Lihtsama, kindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi suunas“, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52011AE1168.
(3) Nõukogu järeldused käibemaksu tuleviku kohta majandus- ja rahandusministrite nõukogu 3167. istungil 2012. aasta 15. mail Brüsselis (vt eriti punkt B 4), http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/130257.pdf.
(1) Euroopa Parlamendi 13. oktoobri 2011. aasta resolutsioon käibemaksu tuleviku kohta (P7_TA(2011)0436), http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&language=ET&reference=P7-TA-2011-0436.
(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2011. aasta arvamus teemal „Roheline raamat käibemaksu tuleviku kohta. Lihtsama, kindlama ja tõhusama käibemaksusüsteemi suunas“, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52011AE1168.
(3) Nõukogu järeldused käibemaksu tuleviku kohta majandus- ja rahandusministrite nõukogu 3167. istungil 15. mail 2012. aastal Brüsselis (vt eriti punkt B 4), http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/130257.pdf.
(3a) Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas, COM(2018)0020, 2018/0005(CNS).
(1) Käibemaksu tegevuskava – Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada, COM(2016)0148, 7. aprill 2016.
(2) Vt http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/05/25-conclusions-vat-action-plan/.
(1) Käibemaksu tegevuskava – Ühtse ELi käibemaksuala suunas – On aeg otsustada, COM(2016)0148, 7.4.2016.
(2) Vt http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/05/25-conclusions-vat-action-plan/.
Kolmapäev, 13. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/316 |
P8_TA(2019)0084
Euroopa Kalanduskontrolli Amet ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (kodifitseeritud tekst) (COM(2018)0499 – C8-0313/2018 – 2018/0263(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)
(2020/C 449/39)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0499), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0313/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet – õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetod (2); |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 103 ja 59, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0037/2019), |
A. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta; |
1. |
võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
P8_TC1-COD(2018)0263
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (kodifitseeritud)
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/473) lõplikule kujule).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/317 |
P8_TA(2019)0085
Aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamine ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta otsus, millega saadetakse vastutavale komisjonile institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamiseks tagasi muutmata ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus aktsiisikauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2018)0341 – C8-0215/2018 – 2018/0187(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)
(2020/C 449/40)
(1) Otsus, mis võeti vastu vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule (A8-0010/2019).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/318 |
P8_TA(2019)0086
Õigus, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes (COM(2018)0096 – C8-0109/2018 – 2018/0044(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/41)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0096), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0109/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 18. juuli 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0261/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0044
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liit on seadnud endale eesmärgi säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab liit piiriülese toimega tsiviilasjade osas tehtava õigusalase koostöö raames võtma meetmeid, eelkõige kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. |
(2) |
Aluslepingu artikli 81 kohaselt hõlmavad need meetmed selliseid meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide rahvusvahelise eraõiguse normide kokkusobivus. |
(3) |
Selleks et muuta kohtuvaidluste tulemused prognoositavamaks, ning parandada õiguskindlust ja kohtuotsuste vaba liikumist ja tunnustamist , eeldab siseturu nõuetekohane toimimine, et liikmesriikide kollisiooninormid sisaldaksid samu pidemeid kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks, olenemata sellest, millises riigis on kohtule hagi esitatud. [ME 1] |
(4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 (4) ei reguleeri küsimusi, mis on seotud nõuete loovutamise kehtivusega kolmandate isikute suhtes. Määruse artikli 27 lõikega 2 on aga ette nähtud, et komisjon peab esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande nõudeõiguse loovutamisest või ülemineku kehtivusest kolmandate isikute suhtes ning loovutatud nõudeõiguse eelisseisundist teise isiku õiguste suhtes, millega kaasneb vajaduse korral ettepanek määrust muuta ning hinnang kehtestatavate sätete mõju kohta. |
(5) |
18. veebruaril 2015 võttis komisjon vastu rohelise raamatu kapitaliturgude liidu loomise kohta, milles on öeldud, et suurema õiguskindluse tagamine nõuete piiriülesel ülekandmisel ja selliste ülekannete tähtsuse järjekorra määramisel, eelkõige maksejõuetusjuhtudel, on oluline aspekt väärtpaberistamise, finantstagatiskokkulepete ja muude finantsteenuste (nt faktooring) üleeuroopalise turu väljakujundamisel. |
(6) |
30. septembril 2015 võttis komisjon vastu teatise, mis sisaldas kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava. Kapitaliturgude liidu tegevuskavas on märgitud, et võlanõudeid on keeruline piiriülese tagatisena kasutada, sest võlanõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes käsitletakse eri liikmesriikide õiguses erinevalt, ning on jõutud järeldusele, et selline õiguslik ebakindlus takistab selliste majanduslikult oluliste finantstehingute tegemist, nagu näiteks väärtpaberistamine. Kapitaliturgude liidu tegevuskavas on teatavaks tehtud, et komisjon teeb ettepaneku ühtsete normide kohta, et tagada õiguskindlus selles, millist siseriiklikku õigust tuleks kohaldada nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. |
(7) |
29. juunil 2016 võttis komisjon vastu aruande finantstagatiskokkuleppeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ (5) artikli 3 lõike 1 asjakohasuse kohta, milles on analüüsitud küsimust, kas direktiiv toimib krediidinõuete tagatiseks andmisel nõutavate vorminõuete seisukohast tulemuslikult ja tõhusalt. Aruandes on leitud, et ettepanek ühtsete normide kohta, mis käsitleksid nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes, võimaldaks õiguskindlust tagades kindlaks määrata, millise riigi õigust tuleks kohaldada nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, ja see omakorda aitaks saavutada suuremat õiguskindlust ka juhtudel, kui krediidinõuded antakse tagatiseks piiriüleselt. |
(8) |
29. septembril 2016 võttis komisjon vastu aruande nõudeõiguse loovutamise või ülemineku kehtivusest kolmandate isikute suhtes ning loovutatud nõudeõiguse eelisseisundist teise isiku õiguste suhtes. Aruandes on jõutud järeldusele, et ühtsed kollisiooninormid, millega reguleeritakse loovutamiste kehtivust kolmandate isikute suhtes ning eelisseisundi küsimusi konkureerivate uute võlausaldajate vahel või uute võlausaldajate ja teiste õiguste omajate vahel, suurendaksid õiguskindlust ning vähendaksid liikmesriikide lähenemisviiside mitmekesisusega seotud praktilisi probleeme ja õiguskulusid. |
(9) |
Käesoleva määruse sisuline kohaldamisala ja sätted peaksid olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 864/2007 (6), määrusega (EÜ) nr 593/2008, määrusega (EL) nr 1215/2012 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/848 (8). Käesoleva määruse tõlgendamisel tuleks võimalikult suurel määral hoiduda õiguslike lünkade tekkest nende õigusaktide vahel. |
(10) |
Käesoleva määrusega rakendatakse kapitaliturgude liidu tegevuskava. Samuti täidetakse sellega Rooma I määruse artikli 27 lõikes 2 sätestatud nõue, mille kohaselt peab komisjon esitama aruande ja vajaduse korral ettepaneku, mis käsitleb nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes ning nõude omandaja eelisseisundit teise isiku õiguste suhtes. |
(11) |
Kollisiooninorme Praegu puuduvad liidu tasandil ühtlustatud kollisiooninormid , mis käsitleksid nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes (ehk nõuete loovutamise asjaõiguslikku toimet), praegu liidu tasandil kehtestatud ei ole. Need normid on kehtestatud liikmesriikide tasandil, kuid ei ole järjepidevad , kuna kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tuginetakse erinevatele ühendavatele teguritele, mistõttu need on kehtestatud liikmesriikide tasandil, kuid on ebajärjepidevad ja sageli ebaselged ka ebaselged, eriti riikides , kus selliseid norme ei reguleerita eraldi õigusnormidega . Nõuete piiriülesel loovutamisel tekitab liikmesriikide kollisiooninormide ebaühtlus õiguslikku ebakindlust selles osas, milline õigus kohaldub nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. Õiguskindluse puudumine tähendab, et nõuete piiriülese loovutamise korral esineb õiguslik risk, mida ei esine nõuete loovutamisel ühe riigi õigusruumi piires, kuna kohaldada võib erinevaid siseriikliku materiaalõiguse norme, sõltuvalt sellest, millise liikmesriigi kohus või ametiasutus nõuete omandiõigust puudutavat vaidlust lahendab ; prioriteedikonflikt küsimuses, kellele kuulub nõue piiriülese loovutamise tagajärjel, võidakse vaikimisi lahendada erinevalt, sõltuvalt sellest, millise riigi õigust kohaldatakse . [ME 2] |
(12) |
Kui nõude omandaja ei ole õiguslikust riskist teadlik või otsustab seda ignoreerida, võib ta kanda ettenägematut rahalist kahju. Ebakindlus piiriüleselt loovutatud nõuete omandiõiguse osas võib avaldada järelmõju ning finantskriisi mõju süvendada ja pikendada. Kui nõude omandaja otsustab õiguslikku riski vähendada ja kasutab õigusnõustamist, on tema tehingukulud võrreldes suuremad kui nõuete loovutamisega loovutamisel ühe riigi õigusruumi piires suuremad. Kui õiguslik risk heidutab nõude omandajaid ja nad otsustavad seda vältida, võivad nad loobuda ärivõimalustest ja turgude lõimumine võib väheneda. [ME 3] |
(12a) |
Selline õiguslik risk võib toimida ka heidutavalt. Nõude omandaja ja loovutaja võivad otsustada riski vältida ning seetõttu ärivõimalused käest lasta. Selline ebaselgus ei ole ilmselt kooskõlas turgude lõimimise eesmärgi ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 63–66 sätestatud kapitali vaba liikumise põhimõttega. [ME 4] |
(13) |
Käesoleva määruse eesmärk on tagada õiguskindlus, kehtestades ühised kollisiooninormid, millega määratakse kindlaks, millise riigi õigust kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes mis suurendab nõuetega seotud piiriüleste tehingute arvu, soodustades omakorda liidus piiriüleseid investeeringuid ning muutes rahastamise ettevõtetele – ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) – ja tarbijatele kättesaadavamaks . [ME 5] |
(14) |
Nõue annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult teatava rahasumma maksmist või kohustuse täitmist. Nõude loovutamise puhul annab võlausaldaja (nõude loovutaja) oma õiguse võlgnikult võlga sisse nõuda üle teisele isikule (nõude omandaja). See, milline õigus reguleerib lepingulisi võlasuhteid võlausaldaja ja võlgniku vahel, nõude loovutaja ja selle omandaja vahel ning nõude omandaja ja võlgniku vahel, on kindlaks määratud Rooma I määruses sätestatud kollisiooninormidega. |
(14a) |
Käesoleva määruse eesmärk ei ole muuta määruse (EÜ) nr 593/2008 sätteid, mis reguleerivad vabatahtliku loovutamise asjaõiguslikku toimet nõude loovutaja ja omandaja või nõude omandaja ja võlgniku vaheliste tehingute korral. [ME 6] |
(15) |
Käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormid peaksid reguleerima nõuete loovutamise asjaõiguslikke tagajärgi nii kõigi loovutamistehingu poolte vahel (st kolmandate isikute, näiteks nõude loovutaja ja selle omandaja vahel ning nõude omandaja ja võlausaldaja, v.a võlgniku vahel) kui ka kolmandate isikute (näiteks nõude loovutaja võlausaldaja) suhtes. [ME 7] |
(16) |
Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad nõuded on nõuded hõlmavad nõudeid klientide vastu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (9) määratletud finantsinstrumentidest tulenevad nõuded tulenevaid nõudeid ja krediidiasutuses kontole kantud sularaha. Direktiivis 2014/65/EL määratletud finantsinstrumentide hulka kuuluvad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, millega kaubeldakse finantsturgudel. Kui väärtpaberit loetakse varaks, siis tuletisinstrument on leping, mis sisaldab nii lepingupoolte õigusi (või nõudeid) kui ka kohustusi. [ME 8] |
(17) |
Käesolev määrus käsitleb nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes. See ei hõlma lepingute (näiteks tuletislepingute) üleminekut, mis sisaldavad Täpsemalt hõlmab see nii õigusi (või nõudeid) kui ka kohustusi, ega õigusi ja kohustusi sisaldavate lepingute uuendamist (novatsiooni). Kuna käesolevas määruses ei käsitleta lepingute üleandmist ega uuendamist, reguleerib finantsinstrumentidega kauplemist ( näiteks tuletislepingute) üleminekut ning nende kliirimist õigusi ja nendega arveldamist ka edaspidi õigus, mida kohaldatakse lepinguliste võlakohustuste suhtes Rooma I määruse kohaselt. Selle õiguse valivad tavaliselt lepingupooled või see määratakse kindlaks vastavalt finantsturgude suhtes kohaldatavatele mittediskretsionaarsetele eeskirjadele kohustusi sisaldavate lepingute uuendamist (novatsiooni) . [ME 9] |
(18) |
Finantstagatiste Direktiiviga 2002/47/EÜ , arvelduse lõplikkuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (10), likvideerimise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/24/EÜ (11) ja registrimäärusega nõukogu määrusega (EL) nr 389/2013 (12) reguleeritud küsimusi ei peaks käesolev määrus mõjutama , kuna käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormide ja nimetatud kolmes direktiivis sätestatud kollisiooninormide kohaldamisalad ei kattu . [ME 10] |
(19) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada üldiselt: käesoleva määruse kohaselt kindlaks määratud õigust tuleks kohaldada ka siis, kui tegemist ei ole liikmesriigi õigusega. |
(20) |
Ettenähtavus on äärmiselt oluline kolmandate isikute jaoks, kes on huvitatud sellest, et neil tekiks loovutatud nõuete suhtes omandiõigus. Kui nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldada selle riigi õigust, kus asub nõude loovutaja harilik viibimiskoht, on asjaomastel kolmandatel isikutel lihtne ette näha, millise riigi õigus nende õigusi reguleerib. Seega tuleks reeglina kohaldada nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigust. Seda normi tuleks eeskätt kohaldada nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes faktooringu, tagatise andmise, ja kui pooled ei ole valinud loovutatava nõude õigust, väärtpaberistamise puhul. |
(21) |
Õigus, mis reeglina nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohalduvaks valitakse, peaks võimaldama kohaldatava õiguse kindlaksmääramist ka juhul, kui loovutatakse tulevasi nõudeid, mis on levinud tava mitme nõude korraga loovutamisel, näiteks faktooringu puhul. Nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õiguse kohaldamine võimaldab kindlaks määrata õiguse, mida kohaldatakse tulevaste nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes. |
(22) |
Vajadus kindlaks teha, kellele kuulub loovutatud nõude omandiõigus, tekib sageli pankrotivara koosseisu piiritlemisel, kui nõude loovutaja muutub maksejõuetuks. Seetõttu on soovitav, et käesolevas määruses sätestatud kollisiooninormid ja määruses (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta sätestatud kollisiooninormid oleksid sidusad. Sidusus tuleks saavutada sel teel, et reeglina kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigust, kuna nõude loovutaja hariliku viibimiskoha kasutamine ühendava tegurina langeb kokku võlgniku põhihuvide keskme kasutamisega ühendava tegurina maksejõuetusmenetluste puhul. |
(23) |
2001. aasta ÜRO konventsioonis nõuete loovutamise kohta rahvusvahelises kaubanduses on sätestatud, et nõude omandaja õiguse eelisseisundit loovutatud nõude suhtes konkureeriva nõudeomandaja õiguse ees reguleerib selle riigi õigus, kus nõude loovutaja asub. Asjaolu, et käesolevas määruses sätestatud liidu kollisiooninormid langevad kokku rahvusvahelisel tasandil konventsiooniga valitud lahendusega, peaks hõlbustama rahvusvaheliste vaidluste lahendamist. |
(24) |
Kui nõude loovutaja harilik viibimiskoht muutub sama nõude mitme loovutamise vahel, peaks kohaldatav õigus olema selle riigi õigus, kus nõude loovutaja harilik viibimiskoht asus ajal, kui üks nõude omandajatest loovutamistehingu esimesena kolmandate isikute suhtes kehtivaks muudab, täites nõuded, mis tulenevad nõude loovutaja hariliku viibimiskoha alusel kohaldatavast õigusest tol ajal. |
(25) |
Vastavalt turutavadele ja turuosaliste vajadustele peaks teatavate nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes erandina reguleerima loovutatava nõude õigus, st see õigus, mis reguleerib võlausaldaja ja võlgniku vahelist algset lepingut, millest nõue tuleneb. |
(26) |
Olukorras, kus kontoomanik loovutab krediidiasutuses kontole kantud sularaha, st kus kontoomanik on võlausaldaja / nõude loovutaja ja krediidiasutus võlgnik, peaks nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerima loovutatud nõude õigus. Selliste kolmandate isikute jaoks, nagu nõude loovutaja võlausaldajad ja nõude konkureerivad omandajad, on ettenähtavus suurem, kui selliste nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatakse loovutatud nõude õigust, kuna üldiselt eeldatakse, et kontoomaniku nõuet krediidiasutuse kontole kantud sularaha suhtes reguleerib selle riigi õigus, kus krediidiasutus asub (mitte kontoomaniku / nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigus). Kontoomaniku ja krediidiasutuse vahelises kontolepingus valitakse tavaliselt see õigus. |
(27) |
Finantsinstrumentidest tulenevate nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes tuleks samuti kohaldada loovutatud nõude õigust, st õigust, mis reguleerib lepingut, millest nõue tuleneb (nt tuletislepingut). Finantsinstrumentidest tulenevate nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õiguse asemel loovutatava nõude õiguse kohaldamine on hädavajalik selleks, et tagada finantsturgude stabiilsus ja sujuv toimimine. Selleks on vajalik olukord, kus õigus, mis reguleerib finantsinstrumenti, millest nõue tuleneb, on lepingu poolte valitud õigus või õigus, mis määratakse kindlaks vastavalt finantsturgude suhtes kohaldatavatele mittediskretsionaarsetele eeskirjadele. |
(28) |
Väärtpaberistamise käigus loovutatavate nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tuleks tagada paindlikkus, selleks et vastata kõigi väärtpaberistajate vajadustele ja hõlbustada piiriülese väärtpaberistamise turu laienemist väiksemate ettevõtjateni. Kuigi väärtpaberistamise käigus loovutatavate nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes tuleks reeglina kohaldada nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigust, peaks nõude loovutajal (väärtpaberistamise tehingu algataja) ja nõude omandajal (eriotstarbeline ettevõtja) olema võimalus valida, et nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldub loovutatava nõude õigus. Nõude loovutajal ja selle omandajal peaks olema võimalus otsustada, et väärtpaberistamise käigus loovutatavate nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib üldnormina nõude loovutaja hariliku viibimiskoha õigus, või valida loovutatava nõude õigus, võttes arvesse tehingu struktuuri ja eripära, näiteks väärtpaberistamise tehingu algatajate arvu ja asukohta ning seda, mitme riigi õigused reguleerivad loovutatavaid nõudeid. [ME 12] |
(29) |
Prioriteedikonflikt võib tekkida sama nõude omandajate vahel olukorras, kus nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatakse ühe loovutamise puhul nõude loovutaja hariliku viibimiskoha alalise elukoha õigust ja teise loovutamise puhul loovutatud nõude õigust. Sellisel juhul peaks prioriteedikonflikti lahendamiseks kohaldatav õigus olema õigus, mida kohaldati selle nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis kohaldatava õiguse kohaselt kolmandate isikute suhtes esimesena kehtima hakkas. Kui mõlemad nõude loovutamised muutuvad kolmandate isikute suhtes kehtivaks üheaegselt, tuleks kohaldada nõude loovutaja alalise elukoha õigust. [ME 13] |
(30) |
Selle siseriikliku õiguse kohaldamisala, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, peaks olema ühetaoline. Kohaldatav siseriiklik õigus peaks eelkõige reguleerima: i) nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes, st mis samme peab nõude omandaja astuma ja milliseid menetlusi järgima, tagamaks, et tal tekib loovutatud nõude suhtes omandiõiguse omandiõigus (näiteks loovutamise registreerimine riigiasutuses või avalikus registris, võlgniku teavitamine loovutamisest kirjalikus vormis); ja ii) prioriteediküsimusi, st konflikte nõude mitme omandaja vahel vaheliste konfliktide lahendamist , et teha selgeks, kellele kuulub nõude omandiõigus nõude piiriülese loovutamise järel (näiteks konfliktid nõude kahe omandaja vahel, kui sama nõuet on loovutatud kaks korda, või nõude omandaja ja nõude loovutaja võlausaldaja vahel). [ME 14] |
(31) |
Võttes arvesse käesoleva määruse üldist kohaldatavust, võidakse kohaldatavaks õiguseks määrata erinevate õigustraditsioonidega riikide õigus. Kui pärast nõude loovutamist läheb üle ka nõude aluseks olev leping, peaks käesoleva määruse kohaselt nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatavaks õiguseks määratud õigus reguleerima ka prioriteedikonflikti nõude omandaja ja isiku vahel, kes on saanud sama nõude uueks kasusaajaks nõude aluseks oleva lepingu ülemineku tagajärjel. Samal põhjusel peaks käesoleva määruse kohaselt nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatavaks õiguseks määratud õigus kohalduma ka juhul, kui lepingu uuendamist kasutatakse lepingu üleandmise funktsionaalse ekvivalendina ning lahendada on vaja prioriteedikonflikt nõude omandaja ja isiku vahel, kes on saanud funktsionaalselt samasuguse nõude uueks kasusaajaks nõude aluseks oleva lepingu uuendamise tagajärjel. |
(32) |
Üldsuse huvidest lähtuvatel kaalutlustel võimaldatakse liikmesriikide kohtutel kohaldada erandjuhtudel avalikul korral ja imperatiivsetel sätetel põhinevaid erandeid, mida tuleks tõlgendada kitsalt. |
(33) |
Austus liikmesriikide poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste vastu tingib selle, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada rahvusvahelisi konventsioone, mille osaliseks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks või mitu liikmesriiki. Normide parema kättesaadavuse huvides peaks komisjon avaldama liikmesriikide saadetud teabe alusel asjakohaste konventsioonide loetelu Euroopa Liidu Teatajas. |
(34) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega edendada artiklite 16, 17 ja 47 kohaldamist, milles käsitletakse vastavalt ettevõtlusvabadust, õigust omandile ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. [ME 15] |
(35) |
Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ning seepärast saaks käesoleva määruse ulatust ja mõju arvestades neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes käsitlevate kollisiooninormide soovitud ühtsust on võimalik saavutada üksnes määrusega, kuna ainult määrusega on tagatud normide järjepidev tõlgendamine ja kohaldamine liikmesriikides. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(36) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt [on / ei ole] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] [ei osale käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende/tema suhtes siduv ega kohaldatav]. |
(37) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse kollisiooni korral nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes tsiviil- ja kaubandusasjades , v.a loovutatava nõude kehtivusele kolmandast isikust võlgniku suhtes . [ME 16]
Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele.
1a. Käesolev määrus ei piira liidu ja liikmesriikide tarbijakaitsealase õiguse kohaldamist. [ME 17]
2. Käesoleva määruse kohaldamisalast jäetakse välja:
a) |
selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad perekonnasuhetest ja suhetest, mis on kohaldatava õiguse kohaselt perekonnasuhetega sarnase toimega, sealhulgas ülalpidamiskohustused; |
b) |
selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad abikaasade varasuhtest või varasuhtest, mis kehtib kohaldatava õiguse kohaselt abieluga sarnase toimega kooseluvormis kooseluvormi, sealhulgas tsiviilpartnerluse korral , või testamentidest või pärimisasjadest; [ME 18] |
c) |
selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõlakirjadest ning muudest vabalt kaubeldavatest väärtpaberitest sellisel määral, mil võlasuhted tekivad selliste muude kaubeldavate väärtpaberite kaubeldavusest; |
d) |
selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad küsimustest, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus, näiteks äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste asutamine registreerimise teel või muul moel, nende õigus- ja teovõime, sisemine struktuur või lõpetamine ning osanike ja juhtide isiklik vastutus äriühingu, muu juriidilise isiku või ühenduse kohustuste eest; |
e) |
selliste nõuete loovutamine, mis tulenevad sihtfondide asutamisest ning suhetest asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel; |
f) |
sellistest elukindlustuslepingutest tulenevate nõuete loovutamine, mis tulenevad muude organisatsioonide kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (13) artikli 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud ettevõtjate tegevusest, mille eesmärk on anda hüvitisi ettevõtja või ettevõtjate grupi või kutseala või kutsealade rühma töötajatele või füüsilisest isikutest ettevõtjatele surma või invaliidistumise korral või tegevuse katkemise või piiramise korral või kutsehaiguste või tööõnnetuste korral. |
fa) |
nõuete loovutamine määruse (EL) 2015/848 kohaste kõiki võlakohustusi hõlmavate menetluste käigus. [ME 19] |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„nõude loovutaja“ – isik, kes loovutab võlgniku vastu suunatud nõude teisele isikule; |
b) |
„nõude omandaja“ – isik, kes omandab võlgniku vastu suunatud nõude teiselt isikult; |
c) |
„nõude loovutamine“ – võlgniku vastu suunatud nõude vabatahtlik üleandmine. See hõlmab otsest nõude loovutamist, nõude üleminekut lepingu alusel, nõude tagatisloovutamist, samuti nõude pantimist või selle muul viisil tagatisena kasutamist; |
d) |
„nõue“ – õigus nõuda lepingulisest või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva mis tahes laadi rahalise või mitterahalise kohustuse täitmist; |
e) |
„kehtivus kolmandate isikute suhtes“ – asjaõiguslik toime, st nõude omandaja eelisseisund talle loovutatud nõude kuuluvuse osas sama või funktsionaalselt samasuguse nõude teiste omandajate või kasusaajate, samuti nõude loovutaja võlausaldajate ja muude kolmandate isikute , v.a võlgnike suhtes; [ME 20] |
f) |
„harilik viibimiskoht“ – äriühingute ja muude juriidiliste isikute või organiseeritud ühenduste puhul nende peakontori asukoht; majandustegevusega tegeleva füüsilise isiku puhul tema peamine tegevuskoht; |
g) |
„krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (14) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud ettevõtja, kaasa arvatud sellise krediidiasutuse filiaal kõnealuse määruse artikli 4 lõike 1 punkti 17 tähenduses, mille peakorter asub liidus või kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (15) artikliga 47 liidust väljaspool, kui krediidiasutuse filiaal asub liidus; |
h) |
„sularaha“ – raha, mis on krediidiasutuse kontole krediteeritud mis tahes vääringus; [ME 21] |
i) |
„finantsinstrument“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jaos määratletud finantsinstrumendid. |
II PEATÜKK
ÜHTSED ÕIGUSNORMID
Artikkel 3
Üldine kohaldatavus
Käesolevas määruses nimetatud õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi õigusega või mitte.
Artikkel 4
Kohaldatav õigus
1. Nõude loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib selle riigi õigus, kus asub nõude loovutaja harilik viibimiskoht asjaomasel alaline elukoht loovutamislepingu sõlmimise ajal, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.
Kui nõude loovutaja harilik viibimiskoht alaline elukoht on muutunud sama nõude kahe erinevatele omandajatele loovutamise vahel erinevatele omandajatele muutunud , reguleerib ühe omandaja eelisseisundit teise omandaja ees selle riigi õigus, kus nõude loovutaja harilik viibimiskoht alaline elukoht asus selle loovutamistehingu ajal, mis vastavalt esimesele lõigule esimese lõigu põhjal kohaldatava õiguse kohaselt muutus muude kolmandate isikute suhtes esimesena kehtivaks.
2. Loovutatava Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, reguleerib loovutatava nõude suhtes kohaldatav õigus reguleerib järgmiste nõuete loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes:
a) |
krediidiasutuses kontole kantud sularaha raha ; |
b) |
finantsinstrumendist finantsinstrumentidest tulenevad nõuded. |
3. Väärtpaberistamise puhul võivad nõude loovutaja ja selle omandaja valida nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatava õigusena loovutatava nõude õiguse.
Õigus tuleb sõnaselgelt valida nõude loovutamise lepingus või eraldi lepingus. Kohaldatava õiguse valiku kui tehingu sisulisele ja vormilisele kehtivusele kohaldatakse valitud õigust.
4. Prioriteedikonflikti sama nõude omandajate vahel, kui ühe loovutamise kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib nõude loovutaja hariliku viibimiskoha alalise elukoha õigus ja teiste loovutamiste kehtivust kolmandate isikute suhtes reguleerib loovutatava nõude õigus, reguleerib õigus, mida kohaldatakse selle nõude loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, mis kohaldatava õiguse kohaselt hakkab kolmandate isikute suhtes esimesena kehtima. Kui mõlemad nõude loovutamised muutuvad kolmandate isikute suhtes kehtivaks üheaegselt, kohaldatakse nõude loovutaja alaliseks elukohaks oleva riigi õigust. [ME 22]
Artikkel 5
Kohaldamisele kuuluva õiguse ulatus
Õigus, mida käesoleva määruse kohaselt kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, reguleerib eeskätt järgmist:
a) |
nõuded, mille täitmine tagab nõude loovutamise kehtivuse muude kolmandate isikute suhtes kui võlgnik, näiteks registreerimis- või avaldamisnõue; |
b) |
nõude omandaja eelisseisund sama nõude teise omandaja ees; |
c) |
nõude omandaja eelisseisund sama nõude loovutaja võlausaldajate ees; |
d) |
nõude omandaja eelisseisund isiku ees, kellest on saanud sama nõude kasusaaja lepingu ülemineku tagajärjel; |
e) |
nõude omandaja eelisseisund isiku ees, kellest on saanud võlgniku vastu suunatud samasuguse nõude kasusaaja lepingu uuendamise tagajärjel. |
Artikkel 6
Imperatiivsed sätted
1. Ükski käesoleva määruse säte ei piira kohtu asukohariigi imperatiivsete sätete kohaldamist.
2. Imperatiivsed sätted on sätted, mille järgimist peetakse liikmesriigi avalike huvide, näiteks tema poliitilise, sotsiaal- või majanduskorralduse kaitsmise seisukohast niivõrd oluliseks, et need on kohaldatavad igas olukorras, mis kuulub nende kohaldamisalasse, olenemata sellest, milline õigus oleks nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes kohaldatav käesoleva määruse kohaselt.
2a. Jõustatakse selle liikmesriigi õiguse imperatiivsed sätted, kus loovutamine peab toimuma või on toimunud, niivõrd kuivõrd need imperatiivsed sätted muudavad loovutamislepingu täitmise ebaseaduslikuks. [ME 23]
III PEATÜKK
MUUD SÄTTED
Artikkel 7
Avalik kord (ordre public)
Käesolevas määruses osutatud riigi õiguse sätte kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
Artikkel 8
Tagasisaate ja edasiviite välistamine
Käesolevas määruse osutatud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab, et kohaldatakse selles riigis kehtivaid õigusnorme, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.
Artikkel 9
Riigid, kus kehtib mitu õigussüsteemi
1. Kui riik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad oma õigusnormid nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, loetakse iga territoriaalüksust käesoleva määruse alusel kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel riigiks.
2. Liikmesriik, mis koosneb mitmest territoriaalüksusest, millest igaühes kehtivad oma õigusnormid nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes, ei ole kohustatud kohaldama käesolevat määrust, et määrata, millise territoriaalüksuse õigust kohaldada.
Artikkel 10
Seos liidu muude õigusnormidega
Käesolev määrus ei piira selliste liidu õigusnormide kohaldamist, milles on sätestatud kollisiooninormid, mis on seotud nõuete loovutamise kehtivusega kolmandate isikute suhtes konkreetses valdkonnas.
Artikkel 11
Seos kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega
1. Käesolev määrus ei piira selliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks või mitu liikmesriiki ning milles on sätestatud kollisiooninormid, mis on seotud nõuete loovutamise kehtivusega kolmandate isikute suhtes.
2. Käesolev määrus on siiski liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik konventsioonide suhtes, mis on sõlmitud üksnes kahe või enama liikmesriigi vahel, sellisel määral, mil need konventsioonid käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi.
Artikkel 12
Konventsioonide loetelu
1. Liikmesriigid teatavad [kohaldamise alguskuupäev] komisjonile artikli 11 lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu. Pärast nimetatud kuupäeva teatavad liikmesriigid komisjonile kõigist nende konventsioonide denonsseerimistest.
2. Komisjon avaldab kuue kuu jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate saamist Euroopa Liidu Teatajas
a) |
lõikes 1 osutatud konventsioonide loetelu; |
b) |
lõikes 1 osutatud konventsioonide denonsseerimised. |
Artikkel 13
Läbivaatamisklausel
Komisjon esitab hiljemalt …[viis aastat pärast määruse kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks.
Artikkel 14
Ajaline kohaldatavus
1. Käesolevat määrust kohaldatakse alates … [kohaldamise alguskuupäev] tehtud nõuete loovutamise tehingute suhtes.
2. Vastavalt käesolevale määrusele kohaldatava õiguse kohaselt määratakse kindlaks, kas kolmas isik on pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva loovutatud nõude suhtes eelisseisundis teise kolmanda isiku ees, kes omandas sama nõude suhtes õiguse enne käesoleva määruse kohaldamist. Loovutamisest tulenevate konkureerivate nõuete korral määratakse asjaomaste nõude omandajate õigused käesoleva määruse põhjal kohaldatava õiguse kohaselt kindlaks üksnes nende loovutamislepingute puhul, mis sõlmiti pärast … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev]. [ME 24]
Artikkel 15
Jõustumine ja kohaldamise alguskuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates … [18 kuud pärast selle jõustumist].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
…,
Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 303, 29.8.2018, lk 2.
(2) ELT C 367, 10.10.2018, lk 50.
(3) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) (ELT L 199, 31.7.2007, lk 40).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349 –496).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).
(12) Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/329 |
P8_TA(2019)0087
Vahetus-, abi- ja koolitusprogrammi loomine euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“) ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“) (COM(2018)0369 – C8-0240/2018 – 2018/0194(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/42)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0369), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 133, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0240/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0069/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0194
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest perioodil 2021–2027 (programm „Perikles IV“)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liit ja liikmesriigid on seadnud endale eesmärgiks kehtestada meetmed, mida on vaja euro kasutamiseks ühisrahana. Need meetmed hõlmavad euro kaitset võltsimise ning sellega seotud kelmuste ja pettuste eest, suurendades et tagada nii liidu majanduse mõjusust mõjusus ja kindlustades kindlustada riikide rahanduse jätkusuutlikkuse jätkusuutlikkus . [ME 1] |
(2) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1338/2001 (3) on nähtud ette teabevahetus, koostöö ja vastastikune abistamine ning luuakse seeläbi euro kaitsmise ühtlustatud võrgustik. Kõnealuse määruse õigusmõju laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1339/2001 (4) nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud, et tagada euro kaitse võrdne tase kogu liidus. |
(3) |
Meetmed, mille eesmärk on edendada teabe ja töötajate vahetamist, tehnilist ja teaduslikku abi ning eriotstarbelist koolitust, aitavad oluliselt kaitsta liidu ühisraha võltsimise ja sellega seotud kelmuste ja pettuste eest ning seega saavutada võrdselt kõrgetasemelise kaitse kogu liidus, näidates samal ajal liidu suutlikkust võidelda raske organiseeritud kuritegevuse vastu. Sellised meetmed aitavad tegeleda ühiste probleemidega ja sidemetega rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vahel. [ME 2] |
(4) |
Euro võltsimise eest kaitsmise programm aitab kaasa liidu kodanike teadlikkuse suurendamisele, parandades suurendab nende usaldust selle vääringu suhtes ja parandab euro kaitset, eriti selle programmi raames toetatud meetmete tulemuste pideva levitamise kaudu. [ME 3] |
(4a) |
Euro usaldusväärne kaitse võltsimise eest on turvalise ja konkurentsivõimelise ELi majanduse oluline osa ning on otseselt seotud ELi eesmärgiga parandada majandus- ja rahaliidu tõhusat toimimist. [ME 4] |
(5) |
Varasem toetus sellistele meetmetele nõukogu otsustega 2001/923/EÜ (5) ja 2001/924/EÜ, (6) mida on hiljem muudetud ja mille kehtivust on pikendatud nõukogu otsustega 2006/75/EÜ, (7) 2006/76/EÜ, (8) 2006/849/EÜ (9) ja 2006/850/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 331/2014, (11) on võimaldanud tõhustada liidu ja liikmesriikide tegevust euro kaitsmisel võltsimise eest. Programm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles“) on perioodidel 2002–2006, 2007–2013 ja 2014–2017 (12) oma eesmärgid edukalt täitnud. |
(6) |
Teatises Vastupidiselt standardmenetlusele ei viidud läbi programmi kohta eraldi mõjuhinnangut. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et 2017. aastal korraldas komisjon programmi vahehindamise, mida toetas sõltumatu aruanne (13) . Kuigi aruanne on üldiselt programmi suhtes positiivne, väljendatakse seal muret programmi tegevuses osalevate pädevate asutuste piiratud arvu ja programmi tulemuste mõõtmiseks kasutatavate peamiste tulemusnäitajate kvaliteedi pärast. Oma teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi „Perikles 2020“ vahehindamise kohta ning oma eelhindamises komisjoni talituste töödokumendi vormis, mis on lisatud ettepanekule (COM(2018)0369) jõudis komisjon järeldusele, et tuleks toetada programmi „Perikles 2020“ jätkamist pärast aastat 2020, kuna programm pakub liidu lisaväärtust, sellel on pikaajaline mõju ja see on jätkusuutlik ning aitab võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu . [ME 5] |
(7) |
Vahehindamine sisaldas nõuannet, et programmi „Perikles 2020“ raames rahastatud meetmeid tuleks jätkata, võttes arvesse võimalusi tegeledes samas vajadusega taotluste esitamise lihtsustamiseks, abisaajate paremaks eristamiseks, jätkuvaks keskendumiseks esitamist lihtsustada , abisaajaid paremini eristada ning kaasata programmi tegevusse maksimaalselt pädevaid asutusi eri riikidest , jätkuvalt keskenduda uutele ja korduvatele võltsimisohtudele ning peamiste tulemusnäitajate ühtlustamiseks ühtlustada peamisi tulemusnäitajaid . [ME 6] |
(7a) |
Kolmandates riikides on avastatud sagedaste võltsimisjuhtumitega paiku ja euro võltsimise rahvusvaheline mõõde kasvab; seepärast tuleb pidada väga oluliseks kolmandate riikide pädevaid asutusi kaasavaid koolitusi ja suutlikkuse suurendamist, et liidu ühisraha tõhusalt kaitsta, ning seda tuleks programmiga veelgi julgustada. [ME 7] |
(8) |
Seega tuleks vastu võtta uus programm perioodiks 2021–2027 (programm „Perikles IV“). Tuleks tagada, et programm „Perikles IV“ oleks kooskõlas muude asjakohaste programmide ja meetmetega ning täiendaks neid. Programmi „Perikles IV“ kohaldamiseks peaks komisjon seoses euro kaitse hindamise vajadustega korraldama seetõttu kõik vajalikud konsultatsioonid peamiste asjaosalistega (eelkõige liikmesriikide määratud pädevad riigiasutused, Euroopa Keskpank ja Europol) määruses (EÜ) nr 1338/2001 osutatud komitee raames, eriti sellistes valdkondades nagu vahetused, abi ja koolitus. Lisaks peaks komisjon programmi rakendades kasutama Euroopa Keskpanga väga suuri kogemusi koolituste läbiviimisel ja teabe pakkumisel euro pangatähtede võltsingute kohta. [ME 8] |
(9) |
Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, hangete, auhindade ja kaudse rahastamise kohta ning ette nähtud eelarvevahendite käsutajate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. |
(10) |
Käesolev määrus on vastavuses lisaväärtuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Programm „Perikles IV“ peaks hõlbustama koostööd liikmesriikide vahel ning komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kaitsta eurot võltsimise eest, minemata sealjuures vastuollu liikmesriikide kohustustega ning kasutades vahendeid tõhusamalt, kui seda saaks teha riigi tasandil. Liidu tasandi meetmed on vajalikud ja õigustatud, sest on ilmne, et nendega aidatakse liikmesriikidel ühiselt eurot kaitsta ja ergutatakse ühiste liidu struktuuride kasutamist, et suurendada koostööd ning õigeaegset ja ulatuslikku teabevahetust pädevate asutuste vahel. [ME 9] |
(11) |
Programmi „Perikles IV“ tuleks rakendada kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, mis on kehtestatud … [viide 2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määruse järgsele nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr …/2018]. |
(12) |
Selleks et tagada programmi „Perikles IV“ rakendamiseks ühetaolised tingimused, Käesoleva määruse vähemoluliste osade täiendamiseks ja muutmiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, milles käsitletakse artiklis 10 sätestatud programme ning artiklis 12 ja lisas osutatud näitajaid . Komisjon peaks vastu võtma iga-aastased tööprogrammid, milles määratakse kindlaks prioriteedid, eelarve jaotus ja meetmetele antava toetuse hindamiskriteeriumid. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhud, mil kaasrahastamise suurendamine on vajalik selleks, et anda liikmesriikidele suurem majanduslik paindlikkus, mis võimaldaks neil euro kaitsmist ja turvamist käsitlevad projektid edukalt teostada ja lõpule viia, peaksid olema osa iga-aastasest tööprogrammist. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (14) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 10] |
(13) |
Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile „Perikles IV“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [viidet ajakohastada vastavalt uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 17] tähenduses. |
(14) |
Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, (15) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16) ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (17) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige ning kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (18). Kooskõlas finantsmäärusega teeb iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja annab komisjonile, Euroopa Pettustevastane Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu. |
(15) |
Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahehindamise aruande programmi „Perikles IV“ rakendamise kohta ja lõpliku hindamisaruande programmi eesmärkide saavutamise kohta. |
(16) |
Seepärast tuleks määrus (EL) nr 331/2014 tunnistada kehtetuks. |
(17) |
On asjakohane kindlustada sujuv üleminek programmilt „Perikles 2020“ programmile „Perikles IV“ ning ühitada programmi „Perikles IV“ kestus nõukogu määruse (EL, Euratom) nr …/… [millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027] kestusega. Seetõttu tuleks programmi „Perikles IV“ kohaldada alates 1. jaanuarist 2021, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse programm „Perikles IV“ kui on vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest edaspidi „programm“).
Määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027, liidu kasutatavad rahastamisvormid ja sellise rahastamise eeskirjad.
Artikkel 2
Programmi eesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on järgmine:
tõkestada võltsimist ja sellega seotud kelmusi ja pettusi ning nende vastu võidelda, säilitades sellega euro pangatähtede ja müntide terviklikkuse, mis tugevdab kodanike ja ettevõtete usaldust nende ehtsusesse, tugevdades seeläbi usku liidu majanduse konkurentsivõimet majandusse ja kindlustades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. [ME 11]
2. Programmi erieesmärk on järgmine:
kaitsta euro pangatähti ja münte võltsimise ja sellega seotud kelmuste ja pettuste eest, toetades ja täiendades liikmesriikide võetavaid meetmeid ning aidates liikmesriikide ja liidu pädevaid asutusi nende jõupingutustes arendada omavahel ja komisjoniga välja tihe ja regulaarne koostöö ning parimate tavade vahetus, kaasates sellesse vajaduse korral kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid.
Artikkel 3
Eelarve
1. Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 7 700 000 eurot (19) (jooksevhindades). [ME 12]
2. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased eraldised vastavalt mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piirmääradele.
3. Lõikes 1 nimetatud summat võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.
Artikkel 4
ELi rahastamise rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt [finantsmääruse uusim versioon, määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (20)].
2. Komisjon rakendab programmi koostöös liikmesriikidega, korraldades programmi rakendamise eri etappidel korrapäraseid konsultatsioone, võttes arvesse muude pädevate üksuste, eelkõige Euroopa Keskpanga ja Europoli võetud asjakohaseid meetmeid. Selleks võtab komisjon artikli 10 kohaste tööprogrammide koostamisel arvesse olemasolevaid ja kavandatavaid EKP ja Europoli meetmeid euro võltsimise ja pettuste vastu. [ME 13]
3. Programmi raames antakse rahalist toetust artiklis 6 sätestatud rahastamiskõlblikele meetmetele järgmisel kujul:
toetustena või
avalike hangetena.
Artikkel 5
Ühismeetmed
1. Programmi meetmeid võivad ühiselt võtta komisjon ja teised partnerid, kellel on vastavad eksperditeadmised, näiteks:
a) |
riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank (EKP); |
b) |
riiklikud analüüsikeskused ja riiklikud mündianalüüsikeskused; |
c) |
Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus (ETTK) ja mündikojad; |
d) |
Europol, Eurojust ja Interpol; |
e) |
20. aprillil 1929 Genfis alla kirjutatud rahvusvahelise rahavõltsimise vastu võitlemise konventsiooni (21) artiklis 12 sätestatud riiklikud võltsingute vastu võitlemise keskasutused ja muud asutused, mis on spetsialiseerunud võltsingute tõkestamisele, tuvastamisele ja nende vastu võitlemisele; |
f) |
asjaomased eriasutused, mis tegelevad näiteks paljundamis- ja sertifitseerimistehnoloogiaga, trükikojad ja graveerijad; |
g) |
muud kui punktides a–f osutatud erialateadmisi pakkuvad asutused, sealhulgas asjakohasel juhul kolmandatest riikidest ning eelkõige ühinevatest riikidest ja kandidaatriikidest pärit asutused; ning |
h) |
eraõiguslikud isikud, kellel on tõendatud tehnilised teadmised pangatähtede ja müntide võltsingute tuvastamise valdkonnas ning sellele spetsialiseerunud töörühmad. |
2. Kui rahastamiskõlblikke meetmeid võtavad komisjon ning Euroopa Keskpank, Eurojust, Europol või Interpol ühiselt, jagatakse tekkinud kulud nende vahel. Igal juhul kannab igaüks oma külalisesinejate reisi- ja majutuskulud.
II PEATÜKK
TOETUSKÕLBLIKKUS
Artikkel 6
Rahastamiskõlblikud meetmed
1. Programmi raames antakse artiklis 10 osutatud iga-aastastes tööprogrammides kehtestatud tingimustel rahalist toetust järgmistele meetmetele:
a) |
teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige õpitubade, kohtumiste ja seminaride, sealhulgas koolituste korraldamise kaudu, pädevate riigiasutuste töötajatele praktikakohtade võimaldamise ja personalivahetuste ning muude sarnaste meetmete kaudu. Teabevahetus on suunatud muu hulgas järgmistele aspektidele:
|
b) |
programmi raames vajalikuks osutuv tehniline, teadus- ja operatiivabi, sealhulgas eelkõige seoses järgmisega:
|
c) |
kooskõlas artikli 10 lõikega 3 selliste seadmete ostmine, mida võltsimisvastasele tegevusele spetsialiseerunud kolmandate riikide asutused hakkavad kasutama euro kaitsmisel võltsimise eest. |
2. Programmis võetakse arvesse võltsimisvastase võitluse riikide- ja valdkondadeülest laadi, kaasates järgmised sihtrühmad:
a) |
võltsimise tuvastamise ja võltsimisvastase võitlusega tegelevate asutuste töötajad, eelkõige politsei, tolliasutused ja finantshaldusasutused olenevalt nende konkreetsetest ülesannetest riigi tasandil; |
b) |
luuretöötajad; |
c) |
riikide keskpankade, mündikodade, kommertspankade ja muude finantsvahendajate esindajad, eelkõige seoses finantseerimisasutuste kohustustega; |
d) |
kõnealusele valdkonnale spetsialiseerunud kohtuametnikud, juristid ning kohtunikud ja prokurörid; |
e) |
muude asjaomaste spetsialistide rühmad, nagu kaubandus- ja tööstuskojad või muud samalaadsed struktuurid, mis puutuvad kokku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, jaeettevõtjatega ja sularahaveo ettevõtjatega. |
3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rühmadesse võivad kuuluda osalised kolmandatest riikidest, kui see on tähtis artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks. [ME 17]
III PEATÜKK
TOETUSED
Artikkel 7
Toetused
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.
Toetuste abil võetud meetmete puhul ei või seadmete ost olla toetuslepingu ainus komponent.
Artikkel 8
Kaasrahastamise määrad
Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise määr ei ületa 75 % rahastamiskõlblikest kuludest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on määratud kindlaks artiklis 10 osutatud iga-aastastes tööprogrammides, ei ületa kaasrahastamise määr 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.
Artikkel 9
Rahastamiskõlblikud üksused
Programmi raames võivad rahastamiskõlblike üksustena toetust saada liikmesriikide pädevad asutused, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 2 punktis b.
IV PEATÜKK
KAVANDAMINE, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL
Artikkel 10
Tööprogrammid
1. Programmi rakendatakse Komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 11 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu tööprogramme . [ME 18]
2. Toetuste puhul tuleb tööprogrammis lisaks finantsmääruse artiklis 108 kehtestatud nõuetele nimetada peamised valiku- ja hindamiskriteeriumid ja kaasrahastamise ülemmäär.
Artikkel 11
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 10 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 19]
3. Euroopa Parlament või ja nõukogu võivad artikli 10 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 20]
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega ekspertide ning EKP ja Europoli esindajatega . [ME 21]
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 12 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Artikkel 12
Järelevalve
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud käesoleva ettepaneku lisas.
2. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, antakse komisjonile volitus võtta artikli 11 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada järelevalve- ja hindamisraamistik, muu hulgas lisa muutmise kaudu, et vaadata läbi ja vajaduse korral täiendada hindamisel kasutatavaid näitajaid.
3. Komisjon annab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule , Euroopa Keskpangale, Europolile, Eurojustile ja Euroopa Prokuratuurile teavet programmi tulemuste kohta, võttes arvesse käesoleva ettepaneku lisas esitatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid. [ME 22]
4. Osalevad riigid ja muud abisaajad annavad komisjonile kõik programmi seire ja hindamise seisukohast vajalikud andmed ja teabe.
Artikkel 13
Hindamine
1. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust.
2. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
3. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Keskpangale , Euroopa Keskpangale, Europolile, Eurojustile ja Euroopa Prokuratuurile . [ME 23]
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 14
Teave, teabevahetus ja avalikustamine
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle läbipaistvuse ja nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. [ME 24]
2. Komisjon kohaldab programmi, selle meetmete ja rakendamistulemuste puhul teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmi jaoks eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui see on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 331/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.
Artikkel 16
Üleminekusätted
Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EL) nr 331/2014 alusel rakendatavate meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 378, 19.10.2018, lk 2.
(2) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(3) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6).
(4) Nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1339/2001, millega laiendatakse euro võltsimise takistamiseks vajalike meetmete sätestamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1338/2001 mõju nendele liikmesriikidele, kes ei ole eurot ühisrahana kasutusele võtnud (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 11).
(5) Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsus 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles) (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 50).
(6) Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsus 2001/924/EÜ, millega laiendatakse mõju, mis on otsusel, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), liikmesriikidele, kus euro ei ole ühisrahana kasutusele võetud (EÜT L 339, 21.12.2001, lk 55).
(7) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/75/EÜ, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ (millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles)) muutmist ja kehtivuse pikendamist (ELT L 36, 8.2.2006, lk 40).
(8) Nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/76/EÜ otsuse 2006/75/EÜ (mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja kehtivuse pikendamist) kohaldamisala laiendamise kohta mitteosalevatele liikmesriikidele (ELT L 36, 8.2.2006, lk 42).
(9) Nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsus 2006/849/EÜ, mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist (ELT L 330, 28.11.2006, lk 28).
(10) Nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsus 2006/850/EÜ, otsuse 2006/849/EÜ (mis käsitleb otsuse 2001/923/EÜ, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm Perikles), muutmist ja selle kehtivuse pikendamist) kohaldamisala laiendamise kohta mitteosalevatele liikmesriikidele (ELT L 330, 28.11.2006, lk 30).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 331/2014, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles 2020“) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/923/EÜ, 2001/924/EÜ, 2006/75/EÜ, 2006/76/EÜ, 2006/849/EÜ ja 2006/850/EÜ (ELT L 103, 5.4.2014, lk 1).
(12) Komisjoni 6. detsembri 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi „Perikles 2020“ vahehindamise kohta (COM(2017)0741).
(13) SWD(2017)0444 ja Ares(2017)3289297 30.6.2017.
(14) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(15) ELT L 248, 18.9.2013, lk 1.
(16) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
(17) ELT L 283, 31.10.2017, lk 1.
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(19) Soovituslik summa, sõltuvalt üldisest mitmeaastasest finantsraamistikust.
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(21) Rahvasteliidu lepingute seeria nr 2623 (1931), lk 372.
LISA
PROGRAMMI HINDAMISNÄITAJAD
Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta minimaalse halduskoormuse ja kuludega programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sellel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks: [ME 25]
a) |
avastatud võltseurode arv liikmesriikide ja kolmandate riikide arv, kelle pädevad asutused on programmi raames võetud meetmetes osalenud ; [ME 26] |
b) |
suletud ebaseaduslike võltsimisvabrikute arv ning programmi raames võetud meetmetes osalenute arv ja rahulolu määr, samuti muu võimalik tagasiside meetmete kasulikkuse kohta; [ME 27] |
c) |
programmi kaudu rahastatud meetmetes osalejatelt saadud tagasiside riikide pädevatelt asutustelt saadud teave selle kohta, kui palju on otseselt tänu programmile paranenud koostööga avastatud võltsitud eurosid ja suletud ebaseaduslikke võltsimisvabrikuid . [ME 28] |
Andmeid ja teavet peamiste tulemusnäitajate kohta koguvad igal aastal järgmised asjaosalised komisjon ja programmi toetusesaajad : [ME 29]
— |
komisjon kogub andmeid võltsitud euromüntide ja pangatähtede arvu kohta; |
— |
komisjon kogub andmeid suletud võltsimisvabrikute arvu kohta; |
— |
komisjon ja abisaajad koguvad andmeid programmi kaudu rahastatud meetmetes osalejatelt saadud tagasiside kohta. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/340 |
P8_TA(2019)0088
ELi–Singapuri vabakaubandusleping ***
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (07971/2018 – C8-0446/2018 – 2018/0093(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/43)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07971/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu eelnõu (07972/2018), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8-0446/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (2) otsuse eelnõu kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0053/2019), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C:2017:376.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0089.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/341 |
P8_TA(2019)0089
ELi–Singapuri vabakaubandusleping (resolutsioon)
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta (07971/2018 – C8-0446/2018 – 2018/0093M(NLE))
(2020/C 449/44)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07971/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi (Singapur) vahelise vabakaubanduslepingu kavandatud teksti, mis langeb suures osas kokku 20. septembril 2013. aastal parafeeritud lepinguga, |
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu sõlmimise kohta (COM(2018)0194), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõikele 4, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8-0446/2018), |
— |
võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, millele kavatsetakse alla kirjutada 19. oktoobril 2018, |
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust 2/15 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 11, mida komisjon taotles 10. juulil 2015, |
— |
võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta (1), |
— |
võttes arvesse oma 3. veebruari 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega komisjonile teenustekaubanduse lepingu läbirääkimisteks (2), |
— |
võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“, |
— |
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega läbirääkimisi kahepoolsete vabakaubanduslepingute sõlmimiseks, alates Singapuriga, |
— |
võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta läbirääkimissuuniseid piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimiseks ASEANi liikmesriikidega, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 91, 100, 168 ja 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v, |
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni (3) nõukogu otsuse eelnõu kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0048/2019), |
A. |
arvestades, et EL ja Singapur jagavad olulisi väärtusi, sealhulgas demokraatia, õigusriik, inimõiguste austamine, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning kindel pühendumine avatud ja eeskirjadepõhisele kaubandusele ja mitmepoolsele kaubandussüsteemile; |
B. |
arvestades, et see on esimene ELi ja ASEANi liikmesriigi vahel sõlmitav kahepoolne kaubandusleping ja oluline vaheetapp teel lõppeesmärgi poole, milleks on piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu sõlmimine; arvestades, et kõnealune leping on ühtlasi võrdlusaluseks lepingutele, mille üle EL peab hetkel läbirääkimisi teiste tähtsamate ASEANi majandusriikidega; |
C. |
arvestades, et Singapur on ASEANi riikide seas ELi kaugelt kõige olulisem partner, kelle arvele langeb peaaegu üks kolmandik ELi ja ASEANi vahelisest kaupade ja teenustega kauplemisest ning umbes kaks kolmandikku kahe piirkonna vahelistest investeeringutest; |
D. |
arvestades, et ELi ja Singapuri kaubavahetuse maht on üle 50 miljardi euro aastas; |
E. |
arvestades, et 90 % maailma tulevasest majanduskasvust luuakse prognooside kohaselt väljaspool Euroopat ning eelkõige Aasias; |
F. |
arvestades, et Singapur osaleb laiaulatuslikus ja progressiivses Vaikse ookeani üleses partnerluses ning piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse üle peetavatel läbirääkimistel; |
G. |
arvestades, et Singapur on suure sissetulekuga majandus, mille kogurahvatulu elaniku kohta oli 2017. aastal 52 600 USA dollarit; arvestades, et Singapuri majanduskasv, mis on alates iseseisvumisest olnud keskmiselt 7,7 % aastas, on üks maailma suurimaid; |
H. |
arvestades, et Singapur on äritegevuse hõlpsuselt maailma riikide hulgas esirinnas, samuti on tal üks maailma konkurentsivõimelisemaid majandusi ja ta on üks kõige vähem korrumpeerunud riike maailmas; |
I. |
arvestades, et tootmise, eriti elektroonika ja täppistehnika ning teenuste sektor on jätkuvalt Singapuri suure lisandväärtusega majanduse kaks tugisammast; |
J. |
arvestades, et Singapur on finants- ja kindlustusvaldkonnas ülemaailmse tähtsusega osaleja; |
K. |
arvestades, et Singapuris asuvad rohkem kui 10 000 Euroopa äriühingu piirkondlikud kontorid ning nad tegutsevad õiguskindlas keskkonnas; arvestades, et Singapuri ekspordib ligi 50 000 Euroopa ettevõtet, kellest 83 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd); |
L. |
arvestades, et ELi ja Singapuri vahelisel vabakaubanduslepingul on tõenäoliselt väga positiivne mõju ELi ja Singapuri vahelisele kauba- ja investeeringuvoogudele; arvestades, et Euroopa Parlamendi jaoks koostatud 2018. aasta uuringu kohaselt kasvab ELi ja Singapuri vahelise kaubanduse maht esimese viie aasta jooksul 10 %; |
M. |
arvestades, et teistel tähtsamatel majandusriikidel, nagu Jaapan, USA ja Hiina, on vabakaubandusleping Singapuriga juba sõlmitud, mis seab Euroopa Liidu ebasoodsasse konkurentsiolukorda; |
N. |
arvestades, et ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingut käsitlevas 2009. aasta kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et kõnealune kahepoolne vabakaubandusleping kujuneb rahvatulu, SKP ja tööhõive seisukohast vastastikku kasulikuks; arvestades, et kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangut ei ole koostatud konkreetselt ELi ja Singapuri kaubandussuhete ja hiljutisema perioodi kohta; |
O. |
arvestades, et Euroopa Komisjoni poolt 2013. aastal läbi viidud ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu majandusliku mõju analüüsis märgiti, et Singapuri SKP võib kasvada 0,94 % ehk 2,7 miljardi euro ja ELi SKP 550 miljoni euro võrra; |
1. |
tunneb heameelt, et vabakaubandusleping allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018; |
2. |
rõhutab, et läbirääkimised lõppesid algselt 2012. aastal ning need põhinesid nõukogu 2007. aasta aprillis vastu võetud läbirääkimisjuhistel ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta; peab kahetsusväärseks pikaajalist viivitust selle lepingu ratifitseerimisel, mille põhjuseks oli muu hulgas komisjoni taotlus Euroopa Kohtu arvamuse saamiseks, et selgitada, kas lepinguga hõlmatud küsimuste puhul on tegu ELi ainupädevuse või jagatud pädevusega; väljendab heameelt, et Euroopa Kohtu arvamusega kindlustati õigusselgus ning on arvamusel, et see on tugevdanud Euroopa Parlamendi demokraatlikult õiguspärast rolli ja toonud selgust ELi pädevusse kaubanduspoliitikas; väljendab heameelt, et Singapur on sellest viivitusest hoolimata koostööd jätkanud, ning nõuab lepingu jõustamist kohe, kui parlament on selle ratifitseerinud; |
3. |
peab väga oluliseks, et EL jääks avatud ja eeskirjadepõhise kaubandussüsteemi eestvedajaks ning väljendab heameelt, et kümme aastat pärast läbirääkimiste algust on ELi ja Singapuri vabakaubandusleping nüüd selle oluline osa; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tegema aktiivselt koostööd teiste ülemaailmsete partneritega, et jätkuvalt püüelda ambitsioonika ülemaailmse õiglase ja avatud kaubanduse tegevuskava poole, milles võetaks arvesse Singapuriga sõlmitava vabakaubanduslepinguga omandatud kogemusi ja tuginetaks nendele; |
4. |
rõhutab kõnealuse lepingu majanduslikku ja strateegilist tähtsust, sest Singapur on kogu ASEANi piirkonna kese; on arvamusel, et leping on oluline samm edasi ning loob pretsedendi kaubandus- ja investeerimislepingute jaoks teiste ASEANi liikmesriikidega, ühtlasi on see vaheetapp tulevase piirkondadevahelise kaubanduslepingu sõlmimiseks; rõhutab lisaks, et leping hoiab ära ELi eksportijate ebasoodsa konkurentsiolukorra võrreldes teiste laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu ja piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse riikide ettevõtjatega; väljendab heameelt, et lepingu sõlmimine osana ELi ülemaailmsest õiglase ja avatud kaubanduse tegevuskavast ei too olulist kasu mitte ainult tarbijatele, vaid ka töötajatele; |
5. |
märgib, et Singapur on juba kõrvaldanud enamiku ELi toodetele kehtestatud tariifidest ning lepingu jõustumisel kaovad täielikult ka vähesed ülejäänud tariifid; |
6. |
peab kiiduväärseks, et Singapur tühistab teatavad kaubandust takistada võivad meetmed, nagu autode ning autoosade ja elektroonika topeltohutuskatsed, mis lihtsustab ELi ettevõtete eksporti Singapuri; |
7. |
rõhutab, et leping võimaldab ELi ettevõtjatel paremini pääseda Singapuri teenusteturule, nt rahandus-, telekommunikatsiooni-, insener-tehniliste, arhitektuurialaste, meretranspordi- ja postiteenuste turule, ning et selline liberaliseerimine vastab nn positiivse nimekirja lähenemisviisile; |
8. |
tuletab seoses finantsteenuste liberaliseerimisega meelde, et leping sisaldab usaldatavusnõuetega seotud erandit, mis võimaldab lepinguosalistel võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, eelkõige hoiustajate ja investorite kaitsmiseks ning lepinguosaliste finantssüsteemide terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks; |
9. |
väljendab heameelt, et 21. juunil 2017 kirjutas Singapur alla mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele, et rakendada automaatse maksuteabevahetuse ülemaailmset standardit, ja et 30. juunil 2017 teatas riik OECD-le oma kavatsusest käivitada selle kokkuleppe alusel automaatne teabevahetus kõikide ELi liikmesriikidega, kellega ta ei ole samal eesmärgil sõlminud kahepoolset lepingut; märgib, et Singapur ei ole ei mustas nimekirjas ega koostööd mittetegevaid maksujurisdiktsioone käsitlevas ELi käitumisjuhendi töörühma nimekirjas, kuigi mõned valitsusvälised organisatsioonid on Singapuri kritiseerinud äriühingutele maksusoodustuste pakkumise pärast; |
10. |
rõhutab, et varasema riigihankelepinguga võrreldes parandas see kokkulepe juurdepääsu Singapuri riigihanketurule; toonitab, et riigihankelepingute sõlmimisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume; toonitab, et riigihanked nii ELis kui ka Singapuris peavad jätkuvalt teenima kodanike parimaid huve; |
11. |
peab kiiduväärseks, et Singapur on nõustunud looma geograafiliste tähiste registreerimissüsteemi, mis kaitseb umbes 190 ELi geograafilist tähist, kusjuures süsteemi on võimalik hiljem uusi tähiseid lisada; tuletab meelde, et 2016. aastal eksporditi EList Singapuri põllumajanduslikke toiduaineid 2,2 miljardi euro väärtuses ning märgib, et Singapur on ELi toiduainete ja jookide ekspordi osas suuruselt viies sihtturg Aasias, pakkudes ELi põllumajandustootjatele ja põllumajanduslike toiduainete tootjatele märkimisväärseid võimalusi; tunneb seetõttu heameelt, et Singapur on võtnud endale lepingus kohustuse säilitada põllumajanduslike toiduainete suhtes tollimaksu nullmäär ja luua süsteem Singapuri eksportida soovivate ELi lihatöötlemisettevõtete sertifitseerimiseks; peab siiski kahetsusväärseks, et leping ei paku automaatset kaitset intellektuaalomandi õiguste peatüki lisasse kantud 196 ELi geograafilise tähise puhul, kuna kõik geograafilised tähised, olenemata nende päritolust, tuleb läbi vaadata ja need peavad Singapuri registreerimismenetluse kohaselt läbima kaitsmiseks avaldamise (ja vajaduse korral vaidlustamise) etapi; rõhutab, et geograafilisi tähiseid käsitlevad rakendusaktid, millega kehtestatakse Singapuri geograafiliste tähiste register ja geograafiliste tähiste registreerimise kord, jõustuvad pärast seda, kui parlament on lepingu ratifitseerinud; kutsub Singapuri ametivõime üles alustama viivitamata tööd registreerimismenetluse osas ning looma kiiresti registri ja selle kasutusele võtma, kui parlament on lepingu ratifitseerinud; ergutab komisjoni jätkama intensiivset koostööd Singapuri ametiasutustega, et tagada võimalikult suure arvu ELi geograafiliste tähiste kaitse kooskõlas vabakaubanduslepingus (sealhulgas lisad ja joonealused märkused) sätestatud kaitsetingimustega, ilma igasuguste erandite ja piiranguteta; |
12. |
rõhutab, et lepingus tunnustatakse liikmesriikide õigust kõigil tasanditel määratleda ja osutada avalikke teenuseid ning ei takistata valitsusi erastatud teenuseid avalikku sektorisse tagasi viimast; |
13. |
toonitab, et leping kindlustab ELi õiguse säilitada ja kohaldada oma standardeid kõigi ELis müüdavate kaupade ja teenuste suhtes, mistõttu kõik Singapurist imporditavad tooted peavad vastama ELi standarditele; toonitab, et ELi standardeid ei tohiks kunagi käsitada kaubandustõketena ning rõhutab, kui oluline on edendada neid standardeid ülemaailmsel tasandil; rõhutab, et ükski lepingu säte ei takista Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud ettevaatusprintsiibi kohaldamist; |
14. |
rõhutab väärtuspõhise ja vastutustundliku kaubanduspoliitika tähtsust ning vajadust edendada kestlikku arengut; tunneb seetõttu heameelt, et mõlemad lepinguosalised on kaubanduse ja kestliku arengu peatükis võtnud kohustuse tagada keskkonna- ja töökaitse kõrge tase, mistõttu võib lepingut pidada progressiivseks kaubanduslepinguks; märgib, et leping sisaldab ka peatükki taastuvenergia tootmise mittetariifsete tõkete kohta; juhib tähelepanu, et ELi ja Singapuri leping võib olla vahend kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning kiirendada ja tõhustada meetmeid ja investeeringuid, mis on vajalikud vähese süsihappegaasiheitega jätkusuutliku tuleviku jaoks; kutsub ELi ja Singapuri üles võtma kõik vajalikud meetmed, et viia ellu kestliku arengu eesmärgid; |
15. |
tuletab meelde, et lepinguosalised on kohustunud jätkama jõupingutusi, et ratifitseerida ILO põhikonventsioonid ja neid tulemuslikult rakendada; võtab teadmiseks Singapuri valitsuse seni esitatud teabe kolme ratifitseerimist ootava ILO põhikonventsiooni, nimelt ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsiooni ning diskrimineerimist ja sunniviisilist tööd käsitlevate konventsioonide täitmise kohta, ning kutsub Singapuri üles jätkama ILOga koostööd, et saavutada täielik vastavus nimetatud konventsioonide sisuga ja lõppeesmärgina need mõistliku aja jooksul ratifitseerida; |
16. |
väljendab heameelt kohustuse üle rakendada tulemuslikult mitmepoolseid keskkonnakokkuleppeid, nagu Pariisi kliimakokkulepe, ning tagada metsade ja kalavarude säästev majandamine; |
17. |
rõhutab, et regulatiivne koostöö on vabatahtlik ega tohiks mingil viisil piirata reguleerimise õigust; |
18. |
ergutab lepinguosalisi täielikult ära kasutama loomade heaolu valdkonnas tehtava koostöö sätteid ja moodustama pärast vabakaubanduslepingu jõustumist niipea kui võimalik ühise töörühma, et kokku leppida tegevuskava asjaomaste valdkondade (nt kalade heaolu vesiviljeluses) käsitlemiseks; |
19. |
rõhutab, et kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite kaasamine lepingu rakendamise järelevalvesse on otsustavalt tähtis, ja nõuab, et võimalikult kiiresti pärast lepingu jõustumist moodustataks sisenõuanderühmad ning et kodanikuühiskond oleks neis tasakaalustatult esindatud; kutsub komisjoni üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, et võimaldada neil tulemuslikult tööd teha, ja toetada kodanikuühiskonna konstruktiivset osalemist; |
20. |
märgib, et ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepinguga nähakse ette, et EL võib vabakaubanduslepingu peatada, kui Singapuris rikutakse põhilisi inimõigusi; |
21. |
palub, et komisjon kasutaks võimalikult kiiresti otstarbekalt ära lepingu üldise läbivaatamise klausliga pakutavad võimalused, et tugevdada töö- ja keskkonnaõiguse sätete jõustatavust, sealhulgas tuleks eri jõustamismeetodite seas viimase abinõuna kaaluda sanktsioonipõhise mehhanismi kehtestamise võimalust; |
22. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(2) ELT C 35, 31.1.2018, lk 21.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0088.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/346 |
P8_TA(2019)0090
ELi–Singapuri investeeringute kaitse leping ***
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07979/2018 – C8-0447/2018 – 2018/0095(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/45)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07979/2018), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu (07980/2018), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0447/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (2) otsuse eelnõu kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0054/2019), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C: 2017/376.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0091.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/347 |
P8_TA(2019)0091
ELi–Singapuri investeeringute kaitse leping (resolutsioon)
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (07979/2018 – C8-0447/2018 – 2018/0095M(NLE))
(2020/C 449/46)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07979/2018), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise investeeringute kaitse lepingu eelnõu (07980/2018), |
— |
võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 4 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0447/2018), |
— |
võttes arvesse 23. aprilli 2007. aasta juhiseid läbirääkimisteks vabakaubanduslepingu üle Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesriikidega, |
— |
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsust alustada üksikute ASEANi liikmesriikidega, eesotsas Singapuriga, kahepoolseid läbirääkimisi vabakaubanduslepingu üle, |
— |
võttes arvesse oma 6. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa tulevase rahvusvahelise investeerimispoliitika kohta (1), |
— |
võttes arvesse esialgsete läbirääkimisjuhiste muutmist 12. septembril 2011. aastal, et volitada komisjoni investeeringute küsimustes läbi rääkima, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1219/2012, millega kehtestatakse üleminekukord liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute jaoks (2), |
— |
võttes arvesse oma 5. juuli 2016. aasta resolutsiooni uue kaugelevaatava ja innovaatilise tulevase kaubandus- ja investeerimisstrateegia kohta (3), |
— |
võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497), |
— |
võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust menetluses 2/15 (4), mida nõudis komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 alusel 10. juulil 2015, |
— |
võttes arvesse oma 4. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni ELi panuse kohta siduva ÜRO vahendi loomisse rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas (5), |
— |
võttes arvesse ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni läbipaistvuseeskirju, mida kohaldatakse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle V jaotist liidu välistegevuse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti viiendat osa ja selle esimest, teist ja viiendat jaotist, iseäranis artiklit 207 koos artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v, |
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni (6), mis käsitleb otsuse eelnõu, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8-0049/2019), |
A. |
arvestades, et EL ja Singapur järgivad ühiseid põhiväärtusi, sh demokraatia, õigusriik, inimõiguste austamine, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning kindel veendumus järgida mitmepoolses kaubandussüsteemis reeglitel põhineva kaubanduse põhimõtteid; |
B. |
arvestades, et EL on maailma suurim välismaiste otseinvesteeringute saaja ja allikas; |
C. |
arvestades, et Singapur on suuruselt kaheksas ELi välismaiste otseinvesteeringute sihtkoht ja ASEANi piirkonnas esimene; |
D. |
arvestades, et Singapur on ELi ülekaalukalt suurim kaubanduspartner Kagu-Aasias ning tema kaubanduse osakaal moodustab peaaegu ühe kolmandiku ELi ja ASEANi vahelisest kaupade ja teenustega kauplemise mahust ning ligikaudu kaks kolmandikku kahe piirkonna vahelistest investeeringutest; arvestades, et Singapuris asub rohkem kui 10 000 Euroopa äriühingu piirkondlikku kontorit ja need tegutsevad seal tavapäraselt õiguskindlas ja usaldusväärses keskkonnas; |
E. |
arvestades, et Singapur on Euroopa investeeringute jaoks esimene sihtkoht Aasias ja et 2016. aastal ulatus kahepoolsete investeeringute maht 256 miljardi euroni; |
F. |
arvestades, et praegu kehtib rohkem kui 3 000 rahvusvahelist investeerimislepingut ja et ELi liikmesriigid on osalised umbes 1 400 neist; |
G. |
arvestades, et see on esimene vaid investeeringute kaitseks mõeldud leping, mis on ELi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud pärast institutsioonidevahelisi arutelusid ELi vabakaubanduslepingute uue ülesehituse üle vastavalt Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusele 2/15; |
H. |
arvestades, et ELi uut investeeringute kaitset ja selle jõustamismehhanismi ehk investeerimiskohtu süsteemi puudutavat käsitlusviisi arvesse võttes, nõustus Singapur 2017. aastal läbi vaatama 2014. aastal kokku lepitud investeeringute kaitse sätted ja alustas seega uuesti arutelu juba sõlmitud kokkuleppe üle; |
I. |
arvestades, et leping tugineb investeeringute kaitse sätetel, mis sisalduvad ELi ja Kanada vahelises laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus, mille Euroopa Parlament ratifitseeris 15. veebruaril 2017; |
J. |
arvestades, et 6. septembril 2017 palus Belgia Euroopa Kohtu arvamust laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu investeerimiskohtu süsteemi sätete ühilduvuse kohta ELi aluslepingutega; |
K. |
arvestades, et arenenud majandusega riikide tõttu, kus kohtud nõuetekohaselt toimivad, on vajadus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismide järele vähem oluline, kuigi need mehhanismid võivad tagada vaidluste kiirema lahendamise; arvestades siiski, et sõltumatu mitmepoolse investeerimiskohtu loomine suurendaks usaldust süsteemi vastu ja suurendaks õiguskindlust; |
L. |
arvestades, et lepinguga asendatakse kehtivad kahepoolsed investeerimislepingud 13 ELi liikmesriigi ja Singapuri vahel, mis ei hõlma ELi investeeringute kaitse ja selle jõustamismehhanismi (investeerimiskohtu süsteemi) uut käsitlusviisi; |
M. |
arvestades, et lepinguosalised soovivad luua mitmepoolse investeerimiskohtu ja et Euroopa Parlament toetab seda algatust kindlalt; |
N. |
arvestades, et 20. märtsil 2018 võttis nõukogu vastu läbirääkimisjuhised, millega volitatakse komisjoni pidama ELi nimel läbirääkimisi mitmepoolse investeerimiskohtu loomise konventsiooni üle; arvestades, et need läbirääkimisjuhised on avalikuks tehtud; |
O. |
arvestades, et EL on sõlminud Vietnamiga sarnase investeeringute kaitse lepingu, mille komisjon võttis vastu 17. oktoobril 2018; |
1. |
väljendab heameelt ELi investeeringute kaitse ja selle jõustamismehhanismi uue käsitlusviisi üle, millega asendatakse nii vastuoluline investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism, kõrvaldades ühtlasi mõned selle puudused, kui ka ELi liikmesriikide kehtivate kahepoolsete investeerimislepingute käsitlusviisid; |
2. |
peab väga oluliseks, et lepinguga kindlustatakse investeeringute kaitse, läbipaistvuse ja vastutuse kõrge tase, tagades samal ajal lepinguosaliste õiguse reguleerida kõigil valitsustasanditel ja püüelda avaliku poliitika õiguspäraste eesmärkide poole, nagu rahvatervis ja keskkonnakaitse; rõhutab, et kui üks lepinguosaline peaks reguleerima viisil, mis mõjub investeeringule kahjulikult või on vastuolus investori kasumiootustega, ei tähenda see iseenesest investeeringute kaitse standardite rikkumist ning sellest ei tulene mingit hüvitamise kohustust; rõhutab, et leping ei tohi mingil viisil piirata sotsiaalpartnerite sõltumatust ja ametiühingute õigusi; |
3. |
rõhutab, et lepinguga tagatakse, et ELi investoreid Singapuris ei diskrimineerita Singapuri investoritega võrreldes ning et ELi investoreid kaitstakse ebaseadusliku sundvõõrandamise eest; |
4. |
tuletab meelde, et investeerimiskohtu süsteem näeb ette, et luuakse alaline esimese astme investeerimiskohus ja apellatsioonikohus, mille liikmetel peab olema kvalifikatsioon, mis on võrreldav Rahvusvahelise Kohtu kohtunike omaga, sealhulgas teadmised rahvusvahelisest avalikust õigusest ja mitte üksnes kaubandusõigusest, ning mis peavad huvide konflikti ärahoidmiseks loodud siduvat tegevusjuhist järgides vastama rangetele sõltumatuse, aususe ja eetilise käitumise reeglitele; |
5. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et kohtumenetluste suhtes kohaldatakse läbipaistvuseeskirju, kohtudokumendid on avalikult kättesaadavad ning kohtuistungid on avalikud; on veendunud, et suurem läbipaistvus aitab muuta süsteemi avalikkuse jaoks usaldusväärseks; kiidab heaks põhjuste välja selgitamise, mille alusel investor saab nõude esitada ja mis tagab protsessi suurema läbipaistvuse ja õigluse; |
6. |
rõhutab, et kolmandatel isikutel, nagu töö- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidel, ei ole kohtus kaebeõigust ning nad ei saa seetõttu asjaomaste pooltena osaleda investorite kohustuste järelevalves, kuid nad saavad osaleda investeerimiskohtu süsteemi menetlustes amicus curiae kokkuvõtete esitamise kaudu; rõhutab asjaolu, et investeerimiskohus kujutab endast eraldiseisvat süsteemi, mis on mõeldud vaid välisinvestoritele; |
7. |
toonitab, et meelepärase kohtu valimine ei ole lubatud ning et mitut paralleelset menetlust tuleb vältida; |
8. |
tuletab meelde, et kokkulepe põhineb suures osas laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus sisalduvatel investeeringute kaitse sätetel, kuna see hõlmab kokkuleppe sõlmimise hetkel sätteid endiste kohtunike kohustuste, huvide konflikti ärahoidmise tegevusjuhendi ning täielikult toimiva apellatsioonikohtu kohta; |
9. |
kiidab heaks Singapuri võetud kohustuse sellise mitmepoolse investeerimiskohtu, avaliku ja sõltumatu rahvusvahelise kohtu loomiseks, millel on volitused lahendada investeerimisalaseid vaidlusi investorite ja riikide vahel, kes on tunnistanud kohtu pädevust nende kahepoolsete investeerimislepingute suhtes, ning mille lõppeesmärk peab olema reformida praegust tasakaalutut, kallist ja killustunud investeeringute kaitse süsteemi ning see asendada; peab lepingut oluliseks eelduseks selle eesmärgi saavutamiseks; ergutab komisjoni jätkama jõupingutuste tegemist, et kaasata kolmandad riigid võimalikult kiiresti mitmepoolse investeerimiskohtu loomisse; |
10. |
kiidab heaks nõukogu otsuse avalikustada 20. märtsi 2018. aasta läbirääkimisjuhised mitmepoolse investeerimiskohtu kohta ning kutsub nõukogu üles avalikustama kõik varasemad ja tulevased kaubandust ja investeerimislepinguid käsitlevad läbirääkimisjuhised kohe pärast nende vastuvõtmist, et suurendada läbipaistvust ja avalikku kontrolli; |
11. |
rõhutab asjaolu, et leping asendab kehtivad ELi 13 liikmesriigi ja Singapuri vahel sõlmitud kahepoolsed investeerimislepingud ning tagab niiviisi suurema sidususe kui kahepoolsed investeerimislepingud, mis põhinevad aegunud investeeringute kaitse sätetel ja mis sisaldavad investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist; rõhutab, et lepinguga luuakse ka uued õigused investorite nõuete jaoks ülejäänud 15 liikmesriigis; rõhutab, et toimivad liikmeriikide kohtud on peamine valikuvõimalus investorite vaidluste lahendamiseks, kuid on seisukohal, et leping on oluline samm investeeringute kaitset ja vaidluste lahendamist käsitlevate ülemaailmsete eeskirjade reformimisel; |
12. |
peab kahetsusväärseks, et puuduvad investorite vastutust käsitlevad sätted ning rõhutab sellega seoses ettevõtjate sotsiaalse vastutuse tähtsust; kutsub komisjoni üles kaaluma konfliktimineraale ja puiduvaldkonda käsitlevatele õigusaktidele sarnaste õigusaktide kehtestamist näiteks rõivatööstuse valdkonnas; tuletab meelde, kui olulised on OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted; |
13. |
märgib, et puudub üldine lähenemisviis, mille kohaselt ettevõtted järgiksid inimõigusi käsitlevaid õigusakte ja olemasolevaid õiguskaitsemehhanisme; võtab teadmiseks töö, mille on siduva ÜRO akti välja töötamiseks algatanud ÜRO valitsustevaheline avatud töörühm, mis käsitleb rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevust seoses inimõigustega; kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles selles algatuses aktiivselt osalema; |
14. |
julgustab komisjoni jätkama tööd selle nimel, et muuta investeerimiskohtu süsteem kättesaadavamaks eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja väiksematele ettevõtetele; |
15. |
kutsub komisjoni ja Singapuri üles leppima kokku rangemates sanktsioonides juhuks, kui kohtu liige ei järgi tegevusjuhendit, ning tagama, et need hakkaksid kehtima kohe pärast lepingu jõustumist; |
16. |
leiab, et kõnealuse lepingu heakskiitmine annab ELile rohkem mõjuvõimu, et pidada sarnaste lepingute üle läbirääkimisi teiste ASEANi riikidega ja kehtestada sarnased investeeringute kaitse eeskirjad kogu selles piirkonnas; |
17. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 34.
(2) ELT L 351, 20.12.2012, lk 40.
(3) ELT C 101, 16.3.2018, lk 30.
(4) Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus 2/15, ECLI:EU:C:2017:376.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0382.
(6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0090.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/351 |
P8_TA(2019)0092
ELi–Singapuri partnerlus- ja koostööleping ***
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (15375/2018 – C8-0026/2019 – 2018/0403(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/47)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15375/2018), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (08224/2014), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0026/2019), |
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni (1), mis käsitleb otsuse eelnõu, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0020/2019), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri Vabariigi valitsusele ja parlamendile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0093.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/352 |
P8_TA(2019)0093
ELi–Singapuri partnerlus- ja koostööleping (resolutsioon)
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (15375/2018 – C8-0026/2019 – 2018/0403M(NLE))
(2020/C 449/48)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15375/2018), |
— |
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (08224/2014), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a (C8-0026/2019), |
— |
võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018. aastal, |
— |
võttes arvesse ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut ja investeeringute kaitse lepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018. aastal, |
— |
võttes arvesse ASEANi ja EMÜ koostöölepingut, mis allkirjastati 1980. aasta märtsis ja on ELi ja ASEANi suhete õigusraamistik (1), |
— |
võttes arvesse Brüsselis 18.–19. oktoobril 2018. aastal toimunud Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) 12. tippkohtumist, |
— |
võttes arvesse ELi ja Singapuri 10. parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus 23. mail 2017. aastal Singapuris, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldas 2016. aasta juunis, |
— |
võttes arvesse ELi välis- ja julgeolekupoliitika suuniseid Ida-Aasia kohta, mille nõukogu kiitis heaks 15. juunil 2012, |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. mai 2018. aasta järeldusi ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega, |
— |
võttes arvesse ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegiat, mis põhineb jätkusuutliku ühenduvuse kontseptsioonil, |
— |
võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi kohta, eelkõige 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta ASEANiga (2) ning 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja ASEANi suhete tuleviku kohta (3), |
— |
võttes arvesse oma 13. veebruari 2019. aasta seadusandlikku resolutsiooni (4) otsuse eelnõu kohta, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2, |
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0023/2019), |
A. |
arvestades, et ELi ja Singapuri suhted said alguse juba mitukümmend aastat tagasi ja selle aluseks on pikk sõprus ning tihedad ajaloolised, poliitilised ja majanduslikud sidemed; arvestades, et kahepoolne partnerlus põhineb ühistel väärtustel ning kohustusel tegutseda maailmas rahu ja jõukuse nimel; |
B. |
arvestades, et ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingu mõlemad pooled kinnitavad veel kord, et austavad demokraatia põhimõtteid, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates õigusaktides; |
C. |
arvestades, et Singapur on 2017. aastal oma 40. aastapäeva tähistanud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige; |
D. |
arvestades, et ASEANi 2018. aasta eesistujana, lähtudes juhtlausest „Vastupidav ja innovaatiline“, võõrustas Singapur kahte ASEANi tippkohtumist ning on edendanud ASEANi ühtsust, julgeolekut ja majanduskoostööd, käivitades selliseid algatusi nagu ASEANi noortestipendium; |
E. |
arvestades, et Singapur on lähedane liitlane Ameerika Ühendriikidega, kellega ta sõlmis 2003. aastal vabakaubanduslepingu, ning arvestades, et Singapur peab USAd hädavajalikuks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku, stabiilsuse ja tasakaalu tagamiseks; |
F. |
arvestades, et Singapur oli 2017. aastal ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi järgi riikide seas 9. kohal; |
G. |
arvestades, et Singapur on Transparency Internationali 2017. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi riikide seas 6. kohal, olles seega üks väikseima korruptsioonitasemega riike maailmas; |
H. |
arvestades, et esimene ELi ja ASEANi noorte juhtide foorum toimus veebruaris 2018; |
I. |
arvestades, et Singapuris on esinenud rekordiliselt suurt õhusaastet naaberriikide metsatulekahjude tõttu, mis on suures osas tingitud tahtlikust süütamisest, et vabastada pinda õlipalmi- ja puuistanduste rajamiseks; |
J. |
arvestades, et Singapuri põhiseaduses on tagatud väljendusvabaduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemise õigus, mis on aga rangelt piiratud julgeoleku, avaliku korra kaitse, kõlbluse, parlamentaarse puutumatuse ning eri rasside ja usundite vahelise harmooniaga seotud põhjustel; arvestades, et Singapur oli 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 151. kohal; arvestades, et solvamist, mässule õhutamist ja laimamist käsitlevaid Singapuri seadusi kasutatakse aktivistide, blogijate ja meedia kriitiliste sõnavõttude lämmatamiseks; |
K. |
arvestades, et Singapur kohaldab endiselt surmanuhtlust; arvestades, et pärast lühikest ajavahemikku, mil hukkamisi ei toimunud, on hukkamiste arv alates 2014. aastast kasvanud; |
L. |
arvestades, et Singapuri LGBTI-kogukonna õigusi piiratakse jõuliselt; arvestades, et vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaalsuhe kahe mehe vahel on ebaseaduslik ja seda karistatakse kuni kaheaastase vangistusega; arvestades, et Singapuri õiguses ei tunnustata samasooliste isikute vahelisi suhteid; |
M. |
arvestades, et Singapur ei ole veel ratifitseerinud kahte peamist ILO konventsiooni, nimelt konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning diskrimineerimise vastast konventsiooni; |
ELi ja Singapuri vaheline partnerlus- ja koostööleping
1. |
väljendab heameelt sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis on strateegilise tähtsusega, annab õigusraamistiku pikaajalistele kahepoolsetele suhetele ning kinnitab kohustust tugevdada ja laiendada koostööd piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, rahvusvaheline stabiilsus, õigus, julgeolek ja areng; |
2. |
rõhutab partnerlus- ja koostöölepinguga loodud võimalusi uutes koostöövaldkondades, nagu inimõigused, õigus, vabadus ja julgeolek ning tuumarelva leviku tõkestamine, samuti teadus- ja tehnoloogiakoostööks sellistes valdkondades nagu energeetika, keskkond, võitlus kliimamuutuste vastu, loodusvarade kaitse ning transport, eelkõige mere- ja õhutransport; |
3. |
väljendab heameelt koostöö üle sellistes valdkondades nagu inimestevahelised sidemed, infoühiskond, audiovisuaalvaldkond ja meedia, haridus ja kultuurivahetus, tööhõive ja sotsiaalküsimused, tervishoid ja statistika, mis aitab hinnata lepingu edusamme; |
4. |
on seisukohal, et partnerlus- ja koostööleping, mis on raamleping, on poliitiliselt tihedalt seotud vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse lepinguga; tuletab meelde, et partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 44 on lubatud lepingute täitmata jätmine oluliste aspektide, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste süstemaatilise ja raske rikkumise korral; |
5. |
väljendab heameelt, et Singapur kirjutas 21. juunil 2017 alla mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele, et rakendada automaatse maksuteabevahetuse ülemaailmset standardit, ja et 30. juunil 2017 teatas riik OECD-le oma kavatsusest käivitada selle kokkuleppe alusel automaatne teabevahetus kõikide ELi liikmesriikidega, kellega ta ei ole samal eesmärgil sõlminud kahepoolset lepingut; ergutab lepinguosalisi täielikult kasutama partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud maksualase koostöö sätteid; |
Inimõigused ja põhivabadused
6. |
kinnitab veel kord vajalikku pühendumust ja kohustuste võtmist seoses inimõiguste, sealhulgas sotsiaalsed õigused, demokraatia, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte austamisega ning selles valdkonnas koostöö tegemisega; tuletab meelde, et inimõigused on ELi suhetes kolmandate riikidega kesksel kohal; kutsub Singapuri ametivõime üles tagama igas olukorras rahvusvahelise õiguse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise kooskõlas ÜRO põhikirja ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga, ning on seisukohal, et EL peaks jätkuvalt toetama Singapuri sotsiaalse kaasatuse tagamisel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimisel ning rahu, julgeoleku ja kohtusüsteemi reformi edendamisel; kiidab heaks avatud avaliku arutelu ühisel nõusolekul põhinevate samasooliste suhete karistamist käsitleva jõustamata seaduse läbivaatamise üle ning kutsub Singapuri valitsust üles täielikult kaitsma LGBTI-kogukonna õigusi; nõuab tungivalt, et Singapuri valitsus kaotaks samast soost isikute vahelisi seksuaalsuhteid karistavad seadused; rõhutab vajadust edasise koostöö järele naiste õiguste valdkonnas ning nõuab tungivalt, et Singapuri valitsus hõlbustaks selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega keelatakse naiste diskrimineerimise kõik vormid ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel; |
7. |
nõuab, et EL alustaks Singapuri valitsusega dialoogi, et kehtestada viivitamata surmanuhtlusele moratoorium, mis oleks samm surmanuhtluse kaotamise suunas; |
8. |
kutsub Singapuri valitsust üles kaitsma väljendus- ja kogunemisvabadust, kuna need on hästi toimiva demokraatia põhielemendid; |
9. |
kutsub ELi üles alustama dialoogi Singapuri ametivõimudega, et hõlbustada Singapuril inimõigustealaste õigusaktide ja peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimist; tõdeb, et Singapur ei ole siiani ratifitseerinud ühinemisvabaduse, organiseerumisõiguse kaitse ega diskrimineerimise vastast konventsiooni ning on denonsseerinud sunniviisilist tööd käsitleva konventsiooni; ootab, et Singapur jätkaks koostööd ILOga, et teha edusamme nende konventsioonide sisuga täieliku vastavuse saavutamisel ja need lõpuks ratifitseerida; |
ELi ja Singapuri suhted
10. |
rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine annab tugeva tõuke ELi, Singapuri ja Kagu-Aasia piirkonna üldiseks suuremaks koostööks; |
11. |
rõhutab Singapuri ja ELi vaheliste tugevate kaubandus- ja investeerimissuhete poliitilist tähtsust; |
12. |
rõhutab ELi erilisi kogemusi institutsioonide ülesehitamise, ühtse turu, õigusnormide lähendamise, kriisiohjamise, humanitaarabi ja katastroofiabi ning inimõiguste ja demokraatia vallas; rõhutab, et EL peaks intensiivistama poliitilist dialoogi ja koostööd sellistes küsimustes nagu põhiõigused ja ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja julgeoleku ning väljendusvabaduse kaitse küsimustes; |
13. |
tunneb heameelt asjaolu üle, et partnerlus- ja koostööleping toetab inimestevahelisi kontakte, näiteks Erasmus Munduse programmi raames toimuvat akadeemilist liikuvust, ning hõlbustab kultuurivahetuste edasist arendamist, et suurendada vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuuri kohta; |
14. |
rõhutab Singapuris tegutseva Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) rolli Aasia ja Euroopa vahelise kultuurivahetuse peamise vahendina; väljendab heameelt, et tänu ASEFi panusele on kodanikuühiskonna mured Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) arutelude lahutamatu osa; |
15. |
toonitab, et Singapuris asuv Euroopa Liidu keskus, mis asutati 2009. aastal koostöös Singapuri Riikliku Ülikooli ja Nanyangi Tehnikaülikooliga, edendab ELi ja selle poliitika tundmist ja mõistmist ning on osa ülemaailmsest ELi tippkeskuste võrgustikust; |
16. |
ergutab Singapuri teadlasi viima ELi teadusalgatuste raames, nagu programm „Horisont 2020“, läbi ühiseid teadus- ja innovatsiooniprojekte ELi üksustega ning käsitlema ühiseid ülemaailmseid probleeme, mis on seotud kliimamuutuste, keskkonna, biotehnoloogia, tervishoiu, elanikkonna vananemise, energeetika, loodusvarade ja toiduga kindlustatusega; |
Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö
17. |
on seisukohal, et Singapur on ülimalt tähtis partner humanitaarkatastroofidele reageerimisel Kagu-Aasias ning täidab olulist rolli kogu piirkonna poliitilise stabiilsuse tagamisel; |
18. |
on mures, et kliimamuutused avaldavad Singapurile ja ASEANi piirkonnale tulevikus suurt mõju; tunneb heameelt, et Singapur annab positiivse panuse aastatuhande arengueesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; väljendab heameelt, et Singapur ratifitseeris 21. septembril 2016. aastal Pariisi kokkuleppe, ja ootab, et Singapur saavutaks 2030. aastaks kavandatud heitkoguste vähendamise eesmärgid; seab eesmärgiks koostöö Singapuri ja ASEANi riikidega, et kiirendada kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe rakendamist; rõhutab vajadust anda Singapurile ja teistele ASEANi riikidele abi, et tõhustada bioloogilise mitmekesisuse, eelkõige korallrahude kaitsmist ja kestlikku kasutamist ning metsade ökosüsteemide süstemaatilist tervendamist; väljendab heameelt Singapuri panuse üle piirkonnas metsade hävitamise vähendamisse; nõuab tungivalt ELi ja Singapuri tihedamat koostööd, et võidelda tõhusalt metsatulekahjudega ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad transpordi- ja hoonestustehnoloogiad; |
19. |
on veendunud, et ühise ringmajandusstrateegia väljatöötamine oleks võimalik ELi ja ASEANi koostöös, milleks on olemas nii võimalused, huvi kui ka vajadus; |
20. |
väljendab heameelt ELi ja ASEANi noorte juhtide foorumi loomise üle, mis võimaldab ELi ja ASEANi riikide noortel juhtidel vahetada ideid ja luua kontakte, et toetada ELi ja ASEANi suhteid; |
21. |
rõhutab, et partnerlus- ja koostööleping annab ELile võimaluse tugevdada oma panust ühiste eesmärkide elluviimisse India ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab suuremaid ühiseid jõupingutusi vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna nimel; |
22. |
nõuab koostööd Singapuriga ühiste huvide nimel, mis on seotud ASEANi ja ELi ühenduvuse poliitika rakendamisega; rõhutab vajadust teha koostööd majandusvööndi ja maanteede algatuse osas, et tegutseda Euroopa Liidu ja Hiina hiljutisel tippkohtumisel kokku lepitud ühenduvuseesmärkide ja -kriteeriumide rakendamise nimel; kordab vajadust edendada mitmepoolset juhtimist; |
23. |
rõhutab, et Singapur on toetanud piirkondlikku mitmepoolsust Kagu-Aasias; võtab teadmiseks Singapuri rolli ELi ja ASEANi piirkondadevahelises diplomaatilises, majanduslikus ja institutsioonilises dialoogis ning rõhutab Singapuri toetust piirkondlikule integratsioonile Kagu-Aasias; |
24. |
märgib, et Singapuril on strateegiline asukoht; võtab teadmiseks Singapuri panuse piirkondlikku ja üleilmsesse julgeolekusse; väljendab heameelt iga-aastase Aasia julgeolekualase tippkohtumise üle, mida tuntakse ka nime all Shangri-La Dialoog, mida on 2002. aastast alates peetud Singapuris asuvas Shangri-La hotellis; |
25. |
väljendab sügavat muret kasvavate pingete pärast Lõuna-Hiina merel; kutsub ASEANi üles kiirendama konsultatsioone tegevusjuhendi üle, mis käsitleb vaidluste ja vastuolude rahumeelset lahendamist selles valdkonnas, ning kutsub ELi üles seda protsessi toetama; rõhutab, et küsimus tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt; väljendab heameelt, et Singapur, kes ei kuulu nõudlevate riikide hulka, on kutsunud pooli üles lahendama erimeelsused rahumeelselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga; |
26. |
nõuab koos Singapuriga meresõidu- ja ülelendude vabadust piirkonnas ning rõhutab, et ELil on suur huvi edendada stabiilsust Kagu-Aasias; rõhutab ASEANi piirkondliku foorumi ja Ida-Aasia tippkohtumise olulist rolli julgeolekualaste dialoogide edendamisel piirkonna ning selliste piirkonnaväliste mõjujõudude vahel, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid;
|
Partnerlus- ja koostöölepingu kohane institutsiooniline raamistik
30. |
väljendab heameelt, et partnerlus- ja koostöölepinguga asutati mõlema poole asjakohase kõrge tasandi esindajatest koosnev ühiskomitee, et tagada lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine, seada prioriteedid ja anda soovitusi lepingu eesmärkide edendamiseks; |
31. |
nõuab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahelist korrapärast teabevahetust, et parlamendil oleks võimalik jälgida partnerlus- ja koostöölepingu rakendamist ja selle eesmärkide saavutamist; |
o
o o
32. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri valitsusele ja parlamendile. |
(1) EÜT L 144, 10.6.1980, lk 2.
(2) ELT C 346, 27.9.2018, lk 44.
(3) ELT C 482, 23.12.2016, lk 75.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0092.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/357 |
P8_TA(2019)0094
Transpordiühenduse asutamise leping ***
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu transpordiühenduse asutamise lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (13111/2018 – C8-0473/2018 – 2018/0282(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/49)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13111/2018), |
— |
võttes arvesse transpordiühenduse asutamise lepingut (1), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91 ja artikli 100 lõikele 2, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ja artikli 218 lõikega 7 (C8-0473/2018), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A8-0022/2019), |
1. |
annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Kosovo (2), Montenegro, Serbia valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELT L 278, 27.10.2017, lk 3.
(2) See nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/358 |
P8_TA(2019)0096
Ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad (COM(2018)0375 – C8-0230/2018 – 2018/0196(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/50)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Pealkiri
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ettepanek: |
Ettepanek: |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, |
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad |
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi , Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 430
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanekud 425rev, 444rev, 448 ja 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 42 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 44
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 45 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 48 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 50
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 58
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 61
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 62
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 63
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 64
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 65 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 66 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 67
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 69
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 70
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 73
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 431
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 432
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1a. I jaotise I peatüki artikli 2 punkti 4 a, II peatüki artiklit 5, III jaotise II peatüki artikleid 22–28 ning IV jaotise III peatüki I jao artikleid 41–43 kohaldatakse EAFRD raames rahastatavate abimeetmete suhtes ning I jaotise I peatüki artikli 2 punkte 15–25 ning V jaotise II peatüki II jao artikleid 52–56 kohaldatakse määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakavade määrus] artikliga 74 ette nähtud ja EAFRD raames toetatavate rahastamisvahendite suhtes. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 – alapunkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 2 – lõik 1 – punkt 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 37
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikli 2 – lõik 1 – punkt 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriigid annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega. |
3. Liikmesriigid tagavad asjakohase tegevuse kogu kavandamis- ja rakendamisprotsessis ilmastikukindluse ning annavad teavet keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud toetuse kohta, kasutades metoodikat, mis põhineb iga fondi sekkumise liikidel. See metoodika hõlmab antava toetuse kaalu kindlaksmääramist tasemel, mis kajastab toetuse panuse ulatust keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi puhul seotakse kaal I lisas sätestatud sekkumise liikide valdkondade ja koodidega. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Liikmesriigid ja komisjon tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist. |
4. Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavalt oma asjakohastele ülesannetele ning kooskõlas subsidiaarsuse ja mitmetasandilise juhtimise põhimõtetega koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe fondide ja selliste muude liidu rahastamisvahendite vahel, nagu reformide tugiprogramm, kaasa arvatud reformitoetusvahend ja tehnilise toetuse vahend. Nad optimeerivad vastutavate osaliste vahelisi koordineerimismehhanisme, et vältida kavandamise ja rakendamise dubleerimist. |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4a. Liikmesriigid ja komisjon tagavad vastavuse asjakohastele riigiabi eeskirjadele. |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriik ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega. |
1. Liikmesriik , kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga, ja komisjon rakendavad fondidele eraldatud liidu eelarvet vastavalt määruse (EL, Euratom) [uue finantsmääruse number] (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [63] kohasele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega. |
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Samas rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU (37) ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c]. |
2. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, rakendab komisjon toetussummat, mis on Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatud Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa linnaarengu algatusse, piirkondadevahelistesse uuenduslikesse investeeringutesse, samuti toetussummat, mis on ESF+-ist ümber paigutatud riikidevahelisse koostöösse ning InvestEU (37) ja tehnilise abi jaoks eraldatud summasid komisjoni algatusel otsese või kaudse eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punktidele a ja c]. |
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Komisjon võib rakendada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames. |
3. Komisjon võib rakendada liikmesriigi ja asjaomase piirkonna nõusolekul Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) kohast äärepoolseimate piirkondade koostööd kaudse eelarve täitmise raames. |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Iga liikmesriik korraldab partnerlussuhte pädevate piirkondlike ja kohalike asutustega . Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid: |
1. Iga liikmesriik korraldab partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga täieliku ja tulemusliku partnerlussuhte . Kõnealune partnerlussuhe hõlmab vähemalt järgmisi partnereid: |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanekud 78 ja 459
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34. |
2. Vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele ja järgides alt-üles lähenemisviisi kaasab liikmesriik eespool nimetatud partnerid partnerluslepingute ettevalmistamisse ning jätkab kaasamist kogu programmide ettevalmistamise , hindamise ja rakendamise ajal; see hõlmab ka osalemist programmide seirekomisjonides kooskõlas artikliga 34. Liikmesriigid eraldavad sellega seoses asjakohase protsendi fondide vahenditest sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide haldussuutlikkuse suurendamiseks. Piiriüleste programmide puhul kaasavad asjaomased liikmesriigid partnerid kõikidest osalevatest liikmesriikidest. |
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014 (38). |
3. Partnerluse korraldamine ja rakendamine toimub kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014 (38). Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 107 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 muutmisega, et kohandada seda delegeeritud määrust käesoleva määrusega. |
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal. |
4. Vähemalt kord aastas konsulteerib komisjon liidu tasandil partnereid esindavate organisatsioonidega programmide rakendamise teemal ning annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule . |
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 6 a |
|
Horisontaalsed põhimõtted |
|
1. Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise. |
|
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise ja elluviimise ajal võetakse arvesse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist, sealhulgas seoses programmide seire, aruandluse ja hindamisega. |
|
3. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. |
|
4. Fondide eesmärke tuleb ellu viia kooskõlas kestliku arengu põhimõttega, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, ning seejuures peab liit edendama keskkonna säilitamise, keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise ning kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 191 lõigetes 1 ja 2. |
|
Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, sotsiaalselt õiglast energiasüsteemi ümberkujundamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust, vastupanuvõimet katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist. Nad väldivad investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, turustamise, ladustamise või põletamisega. |
Muudatusettepanek 82
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. |
1. Iga liikmesriik koostab partnerluslepingu, kus sätestatakse fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Partnerlusleping koostatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendile. |
Muudatusettepanek 83
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal. |
2. Liikmesriik esitab partnerluslepingu komisjonile enne esimese programmi esitamist või selle esitamisega samal ajal , kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2021 . |
Muudatusettepanek 84
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikavaga . |
3. Partnerluslepingu võib esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikava ning riikliku energia- ja kliimakavaga . |
Muudatusettepanek 85
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 86
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 88
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 89
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 90
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 91
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 92
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 93
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 94
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 95
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 – punkt g b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 96
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
EIP võib liikmesriikide taotluse korral osaleda partnerluslepingu ettevalmistamisel ning tegevustes, mis on seotud toimingute, rahastamisvahendite ning avaliku ja erasektori partnerluste ettevalmistamisega. |
Muudatusettepanek 97
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu. |
Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga (Interreg) seoses tuleb partnerluslepingus esitada üksnes kavandatud programmide loetelu ja asjaomase liikmesriigi piiriülesed investeeringuvajadused . |
Muudatusettepanek 98
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi. |
1. Komisjon hindab partnerluslepingut ja selle vastavust käesolevale määrusele ning fondispetsiifilistele eeskirjadele. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse artiklite 4 ja 6 sätteid, asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega seotud meetmeid ja seda, kuidas nendega tegeletakse . |
Muudatusettepanek 99
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu. |
2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, kui liikmesriik esitas partnerluslepingu. |
Muudatusettepanek 100
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid. |
3. Liikmesriik vaatab partnerluslepingu läbi, võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid , ühe kuu jooksul alates nende esitamise kuupäevast . |
Muudatusettepanek 101
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esitanud. Partnerlusleping ei tohi muuta. |
4. Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb partnerluslepingu heakskiitmist, hiljemalt neli kuud pärast seda, kui asjaomane liikmesriik on partnerluslepingu esmakordselt esitanud. Partnerluslepingut ei tohi muuta. |
Muudatusettepanek 428
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid võivad partnerluslepingus või programmi muutmise taotluses määrata summa , mis tuleks ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldada InvestEU-le ja anda välja eelarvelise tagatistena. InvestEU-le eraldatav summa ei või ületada 5 % iga fondi kogueraldisest, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel . Selliseid eraldisi ei käsitata vahendite ümberpaigutamisena artikli 21 tähenduses . |
1. Liikmesriigid võivad alates 1. jaanuarist 2023 asjaomaste korraldusasutuste nõusolekul programmi muutmise taotluses määrata, et kuni 2 % ERFist, ESF+-ist, Ühtekuuluvusfondist ja EMKFist eraldatakse InvestEU-le ja antakse välja eelarveliste tagatistena. Vahehindamise raames võib InvestEU-le eraldada veel kuni 3 % iga fondi kogueraldisest . Sellised eraldised tehakse kättesaadavaks investeeringutele , mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega ja kuuluvad samasse piirkondade kategooriasse, millele fondid algselt mõeldud olid . Alati kui ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist eraldatakse teatav summa InvestEU-le, kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 ning III ja IV lisas kirjeldatud rakendamistingimusi. Eraldada võib üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid . |
Muudatusettepanek 103
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Partnerluslepingu puhul võib eraldada jooksva kalendriaasta ja tulevaste kalendriaastate vahendeid. Programmi muutmise taotluse puhul võib eraldada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 104
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks. |
3. Lõikes 1 osutatud summat kasutatakse asjaomase liikmesriigi osa alla kuuluva ELi tagatise rahastamiseks. |
Muudatusettepanek 105
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kui 31. detsembriks 2021 ei ole partnerluslepinguga eraldatud summa suhtes, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada. |
Kui 31. detsembriks 2023 ei ole lõikes 1 osutatud summa suhtes sõlmitud [InvestEU määruse] artiklis [9] sätestatud rahalist toetust käsitlevat lepingut, esitab liikmesriik programmi või programmide muutmise taotluse, et asjaomast summat kasutada. |
Muudatusettepanek 106
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega. |
Rahalist toetust käsitlev leping, mis käsitleb programmi muutmise taotlusega eraldatud summat, millele on osutatud lõikes 1, sõlmitakse (või muudetakse, kui see on asjakohane) üheaegselt programmi muutmise otsuse vastuvõtmisega. |
Muudatusettepanek 107
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad programmile või programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse. |
5. Kui [InvestEU määruse] artikli [9] kohast tagatislepingut ei sõlmita üheksa kuu jooksul pärast rahalist toetust käsitleva lepingu heakskiitmist, siis tagastatakse rahastamise eesmärgil ühisesse eraldisfondi makstud asjaomased summad algsele programmile või algsetele programmidele ja liikmesriik esitab vastava programmi muutmise taotluse. Sellel konkreetsel juhul võib viimaste kalendriaastate vahendeid muuta, kui kulukohustusi ei ole veel rakendatud. |
Muudatusettepanek 108
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile kättesaadavaks ja neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks. |
7. InvestEU-le eraldatud ja eelarveliste tagatistena välja antud summadest tulenevad või nendega seotud vahendid tehakse liikmesriigile ja eraldisega seotud kohalikule või piirkondlikule ametiasutusele kättesaadavaks ning neid kasutatakse rahastamisvahendi vormis sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamise toetamiseks. |
Muudatusettepanek 109
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“). |
Käesolevas määruses sätestatakse iga erieesmärgi tulemusliku ja tõhusa rakendamise eeltingimused (edaspidi „rakendamistingimused“). Rakendamistingimusi kohaldatakse määral, mil nad aitavad saavutada programmi erieesmärke. |
Muudatusettepanek 110
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta. |
2. Programmi ettevalmistamise ning programmi muudatuse kaudu uue erieesmärgi kehtestamise puhul hindab liikmesriik, kas valitud erieesmärgiga seotud rakendamistingimused on täidetud. Rakendamistingimus on täidetud, kui on saavutatud vastavus kõikidele asjaomastele kriteeriumidele. Liikmesriik esitab iga programmi või programmi muudatuse puhul teabe täidetud ja täitmata rakendamistingimuste kohta ning rakendamistingimuse täidetuks lugemisel esitab põhjenduse sellise hinnangu andmise kohta. Liikmesriigi taotluse korral võib EIP aidata hinnata meetmeid, mida on vaja asjakohaste rakendamistingimuste täitmiseks. |
Muudatusettepanek 111
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon koostab hinnangu kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus. |
Komisjon koostab hinnangu kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teabe saamist ja teatab liikmesriigile, kui on rakendamistingimuse täidetuks lugemisega nõus. |
Muudatusettepanek 112
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada ühe kuu jooksul oma tähelepanekud. |
Kui komisjon ei nõustu liikmesriigi hinnanguga, teatab ta sellest liikmesriigile ja annab talle võimaluse esitada hiljemalt kahe kuu jooksul oma tähelepanekud. |
Muudatusettepanek 113
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulusid ei saa maksetaotlusse kanda enne kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud. |
Asjaomase erieesmärgiga seotud tegevuste kulud võib maksetaotlusse kanda enne, kui komisjon teatab liikmesriigile, et lõike 4 kohane rakendamistingimus on täidetud , ilma et see piiraks hüvitamise enda peatamist kuni tingimuse täitmiseni . |
Muudatusettepanek 115
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriik kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele. |
Liikmesriik kehtestab vajaduse korral koostöös kohalike ja piirkondlike asutustega tulemusraamistiku, mis võimaldab programmi rakendamise vältel teha selle tulemuslikkuse seiret, programmi tulemuslikkust hinnata ning selle kohta aru anda; samuti aitab tulemusraamistik kaasa fondide üldise tulemuslikkuse mõõtmisele. |
Muudatusettepanek 116
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4 ] punkti [c] alapunktis [vii ] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust. |
2. Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kehtestatakse programmi iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi ja ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punktis xi ] sätestatud erieesmärk, mis käsitleb materiaalset puudust. |
Muudatusettepanek 117
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriik vaatab läbi kõik ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist: |
1. Liikmesriik ja asjaomased korraldusasutused vaatavad läbi kõik ERFist, ESF+ist ja Ühtekuuluvusfondist toetatavad programmid, võttes arvesse järgmist: |
Muudatusettepanek 118
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 119
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 120
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 121
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriik esitab komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1. Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel. |
Vastavalt läbivaatamise tulemustele esitab liikmesriik komisjonile 31. märtsiks 2025 taotluse kõigi programmide muutmiseks vastavalt artikli 19 lõikele 1 või teatab, et muutmist ei taotleta . Liikmesriik põhjendab programmi muutmist lõikes 1 sätestatud tingimuste alusel või esitab vajaduse korral põhjendused, miks programmi muutmist ei taotleta . |
Muudatusettepanek 122
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 123
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 124
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3a. Komisjon võtab 31. märtsiks 2026 vastu aruande, milles tehakse kokkuvõte lõigetes 1 ja 2 osutatud läbivaatamise tulemustest. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. |
Muudatusettepanekud 425rev, 444rev, 448 ja 469
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
[…] |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 140
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid valmistavad ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. |
1. Liikmesriigid valmistavad koostöös artiklis 6 osutatud partneritega ette programmid fondide rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. |
Muudatusettepanek 141
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti. |
Programm koosneb prioriteetidest. Iga prioriteet vastab ühele või mitmele poliitikaeesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile võib vastata mitu prioriteeti. |
Muudatusettepanek 142
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 143
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 144
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 145
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 146
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 147
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vi a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 148
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vii
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 149
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt i
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 150
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 151
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt v
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 152
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt v a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 153
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt d – alapunkt vii a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 154
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 155
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 156
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4 ] punkti [c] alapunktis [vii ]. |
Käesoleva lõike punkte c ja d ei kohaldata erieesmärgi suhtes, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punktis xi ]. |
Muudatusettepanek 157
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Programmile lisatakse kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ keskkonnamõju hindamise aruanne, mis sisaldab asjakohast teavet keskkonnamõju kohta ning milles võetakse arvesse kliimamuutuste leevendamise vajadusi. |
Muudatusettepanek 158
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse üksnes 2021. ja 2025 . aasta summad. |
6. ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi programmide puhul, mis on esitatud vastavalt artiklile 16, kantakse lõike 3 punkti f alapunktis ii osutatud tabelisse 2021. –2027 . aasta summad. |
Muudatusettepanek 160
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi. |
1. Komisjon hindab programmi, selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele ning kooskõla partnerluslepinguga. Oma hinnangu koostamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ning lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kindlaks tehtud probleeme ning nende käsitlemise viisi . |
Muudatusettepanek 161
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas. |
2. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik programmi esitas. |
Muudatusettepanek 162
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriik vaatab programmi läbi , võttes arvesse komisjoni tähelepanekuid . |
3. Liikmesriik vaatab komisjoni tähelepanekuid arvesse võttes programmi läbi kahe kuu jooksul alates nende esitamisest . |
Muudatusettepanek 163
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 18 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda kui liikmesriik on programmi esitanud. |
4. Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb programmi heakskiitmist, hiljemalt viis kuud pärast seda, kui liikmesriik on programmi esimest korda esitanud. |
Muudatusettepanek 164
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas eeskirjadele riigi tasandil ning võib esitada tähelepanekuid kolme kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast. |
2. Komisjon hindab muudatust ja selle vastavust käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele määrustele, sealhulgas riigi tasandi nõuetele ning võib esitada tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates muudetud programmi esitamise kuupäevast. |
Muudatusettepanek 165
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid. |
3. Liikmesriik vaatab muudetud programmi läbi ja võtab arvesse komisjoni tähelepanekuid kahe kuu jooksul alates nende esitamisest . |
Muudatusettepanek 166
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi. |
4. Komisjon kiidab programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik esitas muudetud programmi. |
Muudatusettepanek 167
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 5 % esialgsest eraldisest ja kuni 3 % programmi eelarvest. ERFist ja ESF+ -ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi. |
Liikmesriik võib programmitöö perioodi vältel sama fondi sama programmi muu prioriteedi alla ümber paigutada summa, mis moodustab kuni 7 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja kuni 5 % programmi eelarvest. Seejuures järgib liikmesriik komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 240/2014 sätestatud käitumisjuhendit. ERFist ja ESF+ ist toetatavate programmide puhul saab ümber paigutada üksnes sama piirkonnakategooria eraldisi. |
Muudatusettepanek 168
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 19 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest. |
6. Komisjoni heakskiit ei ole vajalik pelgalt kirjavigade, tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta programmi rakendamist. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest. |
Muudatusettepanek 169
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. ERFist ja ESF+ -ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 10 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul. |
2. ERFist ja ESF+ ist võib täiendavalt rahastada tegevust või selle osa, mille kulud vastavad teise fondi suhtes kehtivate rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt sellest teisest fondist toetuse saamise tingimustele, kui need kulud on vajalikud tegevuse rakendamiseks; seejuures tuleb kinni pidada kõnealustest fondidest rahastamise 15 % ülempiirist, mis kehtib programmi iga prioriteedi puhul. |
Muudatusettepanek 170
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid võivad taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist mis tahes muusse fondi , mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega , või mis tahes vahendisse, mida rakendatakse kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames . |
1. Paindlikkuse tagamiseks võivad liikmesriigid kokkuleppel seirekomisjoniga taotleda kuni 5 % programmi rahaliste eraldiste ümberpaigutamist mis tahes fondist Euroopa Regionaalarengu Fondi , Euroopa Sotsiaalfond+i , Ühtekuuluvusfondi või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi . |
Muudatusettepanek ud 171 ja 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse , ning otsese või kaudse eelarve täitmise raames rakendatavatesse rahastamisvahenditesse kantavate vahendite puhul sama liikmesriigi toetuseks . |
2. Ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse vastavalt selle fondi või rahastamisvahendi eeskirjadele, kuhu need ümber paigutatakse. |
Muudatusettepanekud 172, 433 ja 434
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused ja sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse. |
3. Lõike 1 kohastes taotlustes sätestatakse igal aastal ümberpaigutatav kogusumma fondide ja piirkonnakategooriate kaupa, kui see on asjakohane, taotluses esitatakse nõuetekohased põhjendused, pidades silmas saavutatavat vastastikust täiendavust ja mõju, ning sellele lisatakse läbivaadatud programm või programmid, millest vahendid artikli 19 kohaselt ümber paigutatakse ja millega seoses on märgitud, millisesse muusse fondi või rahastamisvahendisse kõnealused summad ümber paigutatakse. |
Muudatusettepanek 173
Ettepanek võtta vastu määrus
III jaotis – I a peatükk (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ia PEATÜKK – Suurprojektid |
Muudatusettepanek 174
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 21a Sisu Programmi või programmide raames võib ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetada tegevust, mis seisneb ehitustöödes, tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad 100 000 000 eurot („suurprojekt“). Rahastamisvahendeid ei käsitleta suurprojektidena. |
Muudatusettepanek 175
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
Artikkel 21b |
||
|
Suurprojekti heakskiitmiseks vajalik teave |
||
|
Enne suurprojekti heakskiitmist esitab korraldusasutus komisjonile järgmise teabe: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 176
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 21 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 21c |
|
Otsus suurprojekti kohta |
|
1. Komisjon annab artiklis 21b osutatud teabe alusel suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks, kas taotletud rahaline toetus korraldusasutuse poolt välja valitud suurprojektile on õigustatud. Komisjon võtab valitud suurprojekti rahalise toetamise heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm kuud pärast artiklis 21b osutatud teabe esitamise kuupäeva. |
|
2. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt heakskiitva otsuse tingimusel, et esimene ehitustööde hankeleping või avaliku ja erasektori partnerluse struktuuride raames rakendatavate tegevuste puhul avaliku ja erasektori partnerlusleping avaliku sektori asutuse ja erapartneri vahel sõlmitakse kolme aasta jooksul alates heakskiitmise kuupäevast. |
|
3. Kui komisjon ei kiida valitud suurprojektile rahalise toetuse andmist heaks, esitab ta oma otsuses keeldumise põhjused. |
|
4. Lõike 1 kohaselt heakskiitmiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud programmi suurprojektide loetelus. |
|
5. Suurprojektiga seotud kulud võib lisada maksetaotlusesse pärast seda, kui projektile on taotletud lõikes 1 osutatud heakskiitu. Kui komisjon ei kiida korraldusasutuse valitud suurprojekti heaks, muudetakse sellele vastavalt ka liikmesriigipoolsele taotluse tagasivõtmisele või komisjoni otsuse vastuvõtmisele järgnevat kuludeklaratsiooni. |
|
(Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka V lisa.) |
Muudatusettepanek 177
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 178
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 22 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriik tagab sidususe ja koordineerimise, kui kohaliku arengu strateegiaid rahastatakse rohkem kui ühest fondist. |
Muudatusettepanek 179
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 180
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 181
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Territoriaalsete strateegiate koostamise eest vastutavad asjakohased linna- , kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid . |
2. Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamise ja heakskiitmise eest vastutavad asjaomased piirkondlikud , kohalikud ja muud avaliku sektori asutused. Juba olemasolevaid strateegilisi dokumente, mis käsitlevad hõlmatud alasid, võib ajakohastada ja kasutada territoriaalsete strateegiate tarbeks. |
Muudatusettepanek 182
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjakohased linna- , kohaliku tasandi või muud territoriaalsed asutused või organid. |
Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud , kohalikud või muud territoriaalsed asutused või organid. |
Muudatusettepanek 183
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3a. Territoriaalsete strateegiate ettevalmistamisel teevad lõikes 2 osutatud asutused koostööd asjaomaste korraldusasutustega, et määrata kindlaks asjakohasest programmist toetatavate tegevuste ulatus. |
Muudatusettepanek 184
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Kui linna- , kohaliku tasandi või muu territoriaalne asutus või organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks. |
4. Kui piirkondlik , kohalik või muu avaliku sektori asutus või muu organ täidab muid korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid ülesandeid peale tegevuste valimise, määrab korraldusasutus kõnealuse asutuse vahendusasutuseks. |
Muudatusettepanek 185
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Valitud tegevusi võib toetada sama programmi rohkem kui ühe prioriteedi raames. |
Muudatusettepanek 186
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või mitmest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjaomased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena. |
1. Kui artikli 23 kohaselt rakendatud strateegia hõlmab investeeringuid, mida toetatakse ühest või rohkem kui ühest fondist, mitmest programmist või sama programmi mitme prioriteedi kaudu, võib asjakohased meetmed ellu viia integreeritud territoriaalsete investeeringutena. Vajaduse korral võib igat integreeritud territoriaalset investeeringut täiendada EAFRDst antava toetusega. |
Muudatusettepanek 187
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, osalevad tegevuste valimises asjaomased piirkondlikud, kohalikud, muud avaliku sektori asutused või organid. |
Muudatusettepanek 188
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. ERFist, ESF+-ist ja Ühtekuuluvusfondist võidakse toetada kogukonna juhitud kohalik arengut. |
1. Kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse ERFist, ESF+ist, EMKFist ja EAFRDst . EAFRD puhul nimetatakse niisugust arengut programmi „LEADER“ kohalikuks arenguks. |
Muudatusettepanek 189
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 190
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 191
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 25 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist pärinevat toetust, võivad asjakohased korraldusasutused välja valida ühe asjaomase fondi ja määrata selle juhtfondiks. |
4. Kui sellise strateegia rakendamine hõlmab mitmest fondist antavat toetust, võivad asjaomased korraldusasutused välja valida ühe asjakohase fondi ja määrata selle juhtfondiks. Täpsustada võib ka igast asjakohasest fondist rahastatavate meetmete ja tegevuste liigi. |
Muudatusettepanek 192
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 193
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 194
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjaomase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad. |
4. Strateegia heakskiitmise otsuses sätestatakse iga asjakohase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad. Sellele vastavad avaliku sektori toetused tagatakse ette kogu perioodiks. |
Muudatusettepanek 195
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri. |
2. Korraldusasutused tagavad, et kohalikud algatusrühmad on kaasavad ning et nad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri , et täita kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaga seotud ülesandeid . |
Muudatusettepanek 196
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 197
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 27 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Kohalik tegevusrühm olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga. |
5. Kohalik tegevusrühm võib olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga , edendades kohalikus tegevusrühmas ülesannete lahusust . |
Muudatusettepanek 198
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriik tagab, et fondidest saadav toetus kogukonna juhitud kohalikule arengule hõlmab järgmist: |
1. Vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamist silmas pidades tagab liikmesriik , et fondidest kogukonna juhitud kohalikule arengule antav toetus hõlmab järgmist: |
Muudatusettepanek 199
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 200
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 28 – lõige 1 – punk b a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 201
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
1a. Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 202
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1b. Komisjon eraldab komisjoni algatusel antava tehnilise abi vahenditest vähemalt 15 % selleks, et tagada üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel tehtavate teavitustoimingute vahel, laiendades tulemustealast teadmusbaasi, eeskätt tulemuslikuma andmete kogumise ja levitamise, hindamise ja aruandluse kaudu, ning rõhutades eriti fondide panust kodanike elu parandamisse ning suurendades fondidest antava toetuse nähtavust ja teadlikkust sellise toetuse tulemustest ja lisaväärtusest. Vajaduse korral jätkatakse pärast programmide lõpetamist niisuguste teavitus-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmete võtmist, mis puudutavad fondidest antava toetuse tulemusi ja lisaväärtust, pöörates erilist tähelepanu tegevustele. Need meetmed aitavad ka tutvustada liidu poliitilisi prioriteete sel määral, mil need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega. |
Muudatusettepanek 203
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Sellised meetmed võivad hõlmata tulevasi ja eelnevaid programmitöö perioode. |
2. Sellised meetmed võivad hõlmata eelnevaid ja tulevasi programmitöö perioode. |
Muudatusettepanek 204
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 29 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Selleks et vältida olukordi, kus maksed peatatakse, tagab komisjon, et liikmesriigid ja piirkonnad, kellel on väikese haldussuutlikkuse tõttu probleeme nõuete täitmisega, saaksid oma haldussuutlikkuse parandamiseks piisavat tehnilist abi. |
Muudatusettepanek 205
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigi algatusel võivad fondid toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks. |
1. Liikmesriigi algatusel võib fondidest toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega ning mis on vajalikud kõnealuste fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks , artiklis 6 osutatud partnerite suutlikkuse suurendamiseks ning niisuguste ülesannete tagamiseks nagu ettevalmistus, koolitus, juhtimine, seire, hindamine, nähtavus ja teabevahetus . |
Muudatusettepanek 206
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 30 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Iga programmi raames antakse tehnilist abi ühe fondiga seotud prioriteedi kaudu. |
3. Iga programmi raames antakse tehnilist abi kas ühe või mitme fondiga seotud prioriteedi kaudu. |
Muudatusettepanek 207
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Tehnilise abiga seotud kulude hüvitamisel kohaldatakse fondide puhul järgmisi protsendimäärasid : |
2. Komisjoni ja liikmesriikide vahelise kokkuleppe alusel ning programmi rahastamiskava arvesse võttes võivad tehnilise abiga seotud kulude hüvitamise maksimaalsed protsendimäärad olla järgmised : |
Muudatusettepanek 208
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 209
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 210
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 211
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 31 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Äärepoolseimate piirkondade puhul on punktides a, b ja c sätestatud protsendimäär kuni 1 % kõrgem. |
Muudatusettepanek 212
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada liikmesriikide asutuste, toetusesaajate ja asjakohaste partnerite suutlikkust, mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks. |
Lisaks artiklile 31 võivad liikmesriigid teha ettepaneku täiendavate tehnilise abi meetmete võtmiseks, et suurendada avaliku sektori asutuste ja teenistuste , toetusesaajate ja asjakohaste partnerite institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust , mis on vajalik fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks. |
Muudatusettepanek 213
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 32 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89. |
Selliseid meetmeid toetatakse kuludega sidumata maksetega vastavalt artiklile 89. Vabatahtliku konkreetse programmi vormis tehnilist abi võib rakendada kas tehnilise abi kuludega sidumata maksete või otseste kulude hüvitamise kaudu. |
Muudatusettepanek 214
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriik moodustab programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva. |
Liikmesriik moodustab pärast korraldusasutusega konsulteerimist programmi rakendamise seire eest vastutava komisjoni (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul pärast asjaomasele liikmesriigile programmi heakskiitmise otsusest teatamise kuupäeva. |
Muudatusettepanek 215
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra. |
2. Iga seirekomisjon võtab vastu oma kodukorra , võttes arvesse vajadust täieliku läbipaistvuse järele . |
Muudatusettepanek 216
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 33 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] punkti [c] alapunkti [v ] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes. |
5. Lõikeid 1–4 ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 punkti xi ] kohaste programmide ja nendega seotud tehnilise abi suhtes. |
Muudatusettepanek 217
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjakohaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse. |
Liikmesriik määrab kindlaks seirekomisjoni koosseisu ning tagab asjaomaste liikmesriigi asutuste ja vahendusasutuste ning artiklis 6 osutatud partnerite esindajate tasakaalustatud esindatuse läbipaistva menetluse teel . |
Muudatusettepanek 218
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega. |
2. Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös seirava ja nõuandva pädevusega. Vajaduse korral võib EIP esindajaid kutsuda seirekomisjoni töös osalema nõuandva pädevusega. |
Muudatusettepanek 219
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 34 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. AMIFi, ISFi ja BMVI puhul osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega asjaomased detsentraliseeritud asutused. |
Muudatusettepanek 220
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 221
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 222
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 224
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 225
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 226
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 35 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Seirekomisjon võib teha korraldusasutusele ettepanekuid muude sekkumisülesannete kohta. |
Muudatusettepanek 227
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks. |
Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse igal aastal koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks. Korraldusasutus peab olema sellesse protsessi nõuetekohaselt kaasatud. |
Muudatusettepanek 228
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 36 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega. |
6. EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide kohta esitab liikmesriik iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega. |
Muudatusettepanek 229
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Andmed tuleb esmakordselt edastada 31 . jaanuaril 2022 ja viimast korda 31 . jaanuaril 2030. |
Andmed tuleb esmakordselt edastada 28 . veebruariks 2022 ja viimast korda 28 . veebruariks 2030. |
Muudatusettepanek 230
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti vii kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembril . |
ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti xi kohaste programmidega seotud andmed edastatakse kord aastas 30. novembriks . |
Muudatusettepanek 231
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 232
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 37 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 233
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 39 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. |
1. Korraldusasutus teeb programmi hindamise. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi kaasavust, mittediskrimineerivat laadi, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust , nähtavust ja ELi lisaväärtust, et parandada programmide kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. |
Muudatusettepanek 234
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 40 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Lõikes 2 osutatud hindamine hõlmab ka programmide sisese ja vahelise, artikli 4 lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärkidega seotud sotsiaal-majandusliku mõju ja rahastamisvajaduse hindamist, milles keskendutakse konkurentsivõimelisemale ja arukamale Euroopale uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu ning paremini ühendatud Euroopale liikuvuse (sealhulgas aruka ja säästva liikuvuse) ja piirkondlike IKT-ühenduste tõhustamise kaudu. Komisjon avaldab hindamise tulemused oma veebisaidil ning edastab need tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. |
Muudatusettepanek 235
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 236
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi. |
1. Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvaid programme käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, projektikonkursside soovituslikku ajakava, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi. |
Muudatusettepanek 237
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 44 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 240
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 241
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 243
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 244
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 245
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii sätestatud erieesmärgi raames. |
Käesolevat nõuet ei kohaldata tegevuste suhtes, mida toetatakse ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärgi raames. |
Muudatusettepanek 246
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 47 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga. |
Liikmesriigid kasutavad fondidest saadavat rahalist toetust, et toetada toetusesaajaid toetuste, piiratud rahastamisvahendite või auhindadega või nende kombinatsiooniga. |
Muudatusettepanek 247
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 49 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 248
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 249
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 50 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 250
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. |
2. Rahastamisvahenditest antakse lõppsaajatele toetust üksnes selliste uute investeeringute jaoks, mida peetakse rahaliselt elujõuliseks, näiteks tulu või kulude kokkuhoidu toovad investeeringud, ning mis ei leia turult piisavaid rahastamisallikaid. Selline toetus võib vastavalt kohaldatavatele liidu riigiabi eeskirjadele olla suunatud nii investeeringutele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse kui ka käibekapitali. |
Muudatusettepanek 251
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 252
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 52 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Sellisel juhul kohaldatakse kogu kõnealuse rahastamisvahendi tegevusele rahastamisvahendi suhtes kohaldatavaid eeskirju. |
5. Rahastamisvahendeid võib kombineerida programmist toetuse vormis antava täiendava rahastamisega sama rahastamisvahendi tegevuse raames, kusjuures mõlemad põhinevad samal lepingul ja mõlemat eri vormis toetust annab rahastamisvahendit rakendav asutus. Kui programmist toetuse vormis antava rahastuse summa on väiksem kui programmist rahastamisvahendi vormis antava rahastuse summa, kohaldatakse rahastamisvahendite suhtes kohaldatavaid eeskirju. |
Muudatusettepanek 253
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse. |
Korraldusasutus valib rahastamisvahendit rakendava asutuse kas otse- või kaudse lepingu sõlmimisega . |
Muudatusettepanek 254
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
Korraldusasutus võib otselepingu sõlmimisega usaldada rakendusülesanded |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 255
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta. |
7. Korraldusasutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 2, või rahastamisvahendit rakendav asutus, kes haldab rahastamisvahendit vastavalt lõikele 3, kasutab eraldi kontosid või eristatavaid raamatupidamiskoode iga programmimakse kohta prioriteetide ja piirkonnakategooriate või EAFRD puhul sekkumise liigi kaupa ning eraldi vastavalt artiklites 54 ja 56 osutatud vahendite kohta. |
Muudatusettepanek 256
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 53 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
7a. Rahastamisvahendi ettenähtud otstarbel kasutamist käsitlevate aruandlusnõuete puhul piirdutakse korraldusasutuste ja finantsvahendajatega. |
Muudatusettepanek 257
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 54 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse samal eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite või toetuse vormide kaudu kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni . |
2. Intresse ja muid tulusid, mis on seotud fondidest rahastamisvahenditele makstud toetusega, kasutatakse kuni rahastamiskõlblikkusperioodi lõpuni sama eesmärgi või samade eesmärkide saavutamiseks nagu algset fondidest saadud toetust kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muude rahastamisvahendite raames või muude toetuse vormide kaudu täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse või vajaduse korral selleks, et korvata fondidest rahastamisvahendisse tehtavate maksete nimiväärtuse vähenemist, mis on tingitud negatiivsest intressist, kui selline vähenemine esineb hoolimata rahastamisvahendeid rakendavate asutuste aktiivsest rahavoogude juhtimisest . |
Muudatusettepanek 258
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu. |
1. Fondidest saadud toetust rahastamisvahenditele, mis on investeeritud lõppsaajatesse, ning igasugust sellistest investeeringutest tulenevat tulu, mis on seotud fondidest saadud toetusega, võib kasutada turumajanduse põhimõttel tegutsevate investorite diferentseeritud kohtlemiseks või muus vormis liidu toetuseks riskide ja kasumi nõuetekohase jagamise kaudu , võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet . |
Muudatusettepanek 259
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 55 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või sõltumatul hindamisel . |
2. Diferentseeritud kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik erasektori kaasamise stiimulite loomiseks ning põhineb konkurentsil või eelhindamisel, mis tehakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 52 . |
Muudatusettepanek 260
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja -tasude katmiseks. |
1. Rahastamisvahenditele lõppsaajatesse tehtud investeeringutest või tagatislepingute kohaselt eraldatud vahendite vabanemise tulemusena tagasi makstud vahendeid, sealhulgas kapitali tagasimakseid ja igasugust fondidest saadud toetusega seotud tulu, kasutatakse uuesti sama või muu rahastamisvahendi raames täiendavate investeeringute tegemiseks lõppsaajatesse sama erieesmärgi või erieesmärkide saavutamiseks ning selliste täiendavate investeeringutega seotud halduskulude ja -tasude katmiseks , võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet . |
Muudatusettepanek 261
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 56 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Esimese lõigu kohaldamisel ei käsitleta tõhusamatest tegevustest tulenevat säästu saadud tuluna. Eelkõige ei too energiatõhususe meetmetest tulenev kulude kokkuhoid kaasa sellele vastavat tegevustoetuste vähendamist. |
Muudatusettepanek 262
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kulusid võib fondist rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2029 . |
Kulusid võib fondidest rahastada juhul, kui need on tekkinud tegevuste elluviimisel toetusesaajal või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või 1. jaanuarist 2021 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni 31. detsembrini 2030 . |
Muudatusettepanek 263
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Tegevuse või tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada programmi eesmärke. |
4. ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist toetatavat tegevust võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus kuulub Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) viiest komponendist ühe alla, nagu on määratletud määruse (EL) […] („Euroopa territoriaalse koostöö määrus“) artiklis 3, ning aitab saavutada programmi eesmärke. |
Muudatusettepanek 264
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 57 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte. |
6. Tegevusi ei valita fondidest toetuse saajaks juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud enne, kui korraldusasutusele on esitatud programmi alusel rahastamistaotlus, olenemata sellest, kas kõik asjassepuutuvad maksed on tehtud või mitte. Käesolevat lõiget ei kohaldata EMKFi abile kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamiseks äärepoolseimates piirkondades ega ERFi ja ESF+-i spetsiaalsetele lisaeraldistele äärepoolseimates piirkondades. |
Muudatusettepanek 265
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 266
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 267
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
käibemaksu rahastamiskõlblikkus määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, välja arvatud tegevuste puhul, mille kogumaksumus on vähem kui 5 000 000 eurot või lõpliku toetusesaaja investeeringute ja kulutuste puhul. |
Muudatusettepanek 268
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriik võib lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega. |
Liikmesriik võib punktides a, b ja c osutatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute säilitamisega või nende loodud töökohtadega. |
Muudatusettepanek 269
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 59 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega. |
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või rahastamisvahenditelt saadud programmikohaste toetuste suhtes või tegevuse suhtes, mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega. |
Muudatusettepanek 270
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 3 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud. |
Lõike 1 punkti d puhul peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Rahastamisvahendi rakendamise esimese 12 kuu jooksul on baastasu halduskulude ja -tasude kohta rahastamiskõlblik. Kui asutused, kes vastavalt artikli 53 lõikele 2 haldusfondi ja/või erifonde rakendavad, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % programmimaksete kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud. |
Muudatusettepanek 271
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 62 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kõnealust piirmäära ei kohaldata juhul, kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele. |
Juhul kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele , mis peavad olema tulemuspõhised . |
Muudatusettepanek 272
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda. |
2. Liikmesriigid tagavad komisjonile esitatud raamatupidamisaruandega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et eeskirjade eiramist (sealhulgas pettusi) takistada, avastada ja korrigeerida ning selle kohta aru anda. Liikmesriigid teevad OLAFiga täielikku koostööd. |
Muudatusettepanek 273
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Liikmesriigid taga seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse. |
4. Liikmesriigid tagavad seiresüsteemi ning näitajaid käsitlevate andmete kvaliteedi , sõltumatuse ja usaldusväärsuse. |
Muudatusettepanek 274
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid näeb ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest. |
Liikmesriigid näevad ette korra, millega tagatakse fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja õigusraamistikule. Liikmesriigid vaatavad komisjoni taotlusel kooskõlas artikli 64 lõike 4 punktiga a läbi komisjonile esitatud kaebused, mis kuuluvad nende programmide kohaldamisalasse, ja teavitavad komisjoni selliste läbivaatamiste tulemustest. |
Muudatusettepanek 275
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale. |
Liikmesriigid tagavad, et kogu teabevahetus toetusesaajate ja programme haldavate asutuste vahel toimub kasutajasõbralike elektroonilise andmevahetuse süsteemide kaudu vastavalt XII lisale. |
Muudatusettepanek 276
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2023 . |
EMKFist, AMIFist, ISFist ning BMVIst toetatavate programmide suhtes kohaldatakse esimest lõiku alates 1. jaanuarist 2022 . |
Muudatusettepanek 277
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 7 – lõik 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4] lõike [1 ] punkti [c] alapunkti [vii] kohaste programmide suhtes. |
Esimest lõiku ei kohaldata ESF+ määruse artikli [4 lõike 1 alapunkti xi ] kohaste programmide suhtes. |
Muudatusettepanek 278
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 63 – lõige 11
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
11. Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused. |
11. Komisjon võtab artikli 109 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt vastu rakendusakti, milles sätestatakse eeskirjade eiramise kohta aruannete esitamise vorming, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused ja reeglid . |
Muudatusettepanek 279
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult. Komisjon koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava. |
Komisjon veendub, et liikmesriikidel on käesolevale määrusele vastavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning et kõnealused süsteemid toimivad programmide rakendamisel tulemuslikult ja tõhusalt . Komisjon koostab liikmesriikidele riskihindamisel põhineva auditistrateegia ja auditikava. |
Muudatusettepanek 280
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjoni audit teostatakse kuni kolme kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust. |
2. Komisjoni audit teostatakse kuni kahe kalendriaasta jooksul pärast selle raamatupidamisaruande heakskiitmist, mis hõlmas asjaomast kulu. Seda tähtaega ei kohaldata olukorras, kus tegevuse puhul kahtlustatakse pettust. |
Muudatusettepanek 281
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 282
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 283
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 284
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon võib punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kolme kuu võrra. |
Komisjon võib piisavalt põhjendatud juhtudel punktides c ja d sätestatud tähtaegu pikendada kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 285
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 64 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4a. Ilma et see piiraks artikli 63 lõike 6 kohaldamist, näeb komisjon ette kaebuste käsitlemise süsteemi, mis on kodanikele ja sidusrühmadele juurdepääsetav. |
Muudatusettepanek 286
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 65 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Auditeerimisasutus peab olema avaliku sektori asutus, mis tegutseb auditeeritavatest sõltumatult . |
2. Auditeerimisasutus peab olema avaliku või erasektori asutus, mis tegutseb sõltumatult korraldusasutusest, ning organitest või üksustest, kellele on ülesanded usaldatud või delegeeritud . |
Muudatusettepanek 287
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 66 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 288
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid. |
Tegevuste valimiseks koostab korraldusasutus kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse kättesaadavus puuetega inimestele ning sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid. |
Muudatusettepanek 289
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 290
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 291
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 292
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt f
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 293
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 3 – punkt j
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 294
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
5a. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus ka otsustada eraldada kuni 5 % programmi ERFi ja ESF+ kohastest rahalistest eraldistest raamprogrammi „Horisont“ raames liikmesriikide rahastamiskõlblikele eriprojektidele, sh neile, mis valiti teises etapis, tingimusel et need eriprojektid aitavad kaasa selle liikmesriigi programmi eesmärkide saavutamisele. |
Muudatusettepanek 295
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 67 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest viivitamata komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta. |
6. Kui korraldusasutus valib välja strateegiliselt olulise tegevuse, teatab ta sellest ühe kuu jooksul komisjoni ja esitab komisjonile kogu asjaomase teabe kõnealuse tegevuse kohta , sh kulude-tulude analüüsi . |
Muudatusettepanek 296
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 68 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 297
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 298
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 70 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 299
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6a. Auditeerimine toimub auditeeritud toimingu ajal kehtinud standardi alusel, välja arvatud juhul, kui uued standardid on toetusesaajale soodsamad. |
Muudatusettepanek 300
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 71 – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
6b. Auditi käigus sellise eeskirjade eiramise tuvastamine, mis toob kaasa rahalise karistuse, ei tohi põhjustada olukorda, kus laiendatakse kontrolli kohaldamisala või kus finantskorrektsioonid on suuremad kui auditeeritud kulude aruandeaasta kulud. |
Muudatusettepanek 301
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 72 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Auditeerimisasutus koostab riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes üheksa kuu jooksul pärast nende esimest tegevusaastat . Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi. |
1. Auditeerimisasutus koostab pärast korraldusasutusega konsulteerimist riskihindamisel põhineva auditistrateegia, võttes arvesse artikli 63 lõikega 9 ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust; koostatud strateegia hõlmab süsteemiauditeid ja tegevusauditeid. Auditistrateegia hõlmab süsteemiauditite teostamist hiljuti määratud korraldusasutustes ja raamatupidamisülesannete eest vastutavates asutustes . Audit tehakse üheksa kuu jooksul pärast nende esimesest tegevusaastast . Auditistrateegia koostatakse kooskõlas XVIII lisas esitatud vormiga ning seda ajakohastatakse igal aastal pärast esimese iga-aastase kontrolliaruande ja auditiarvamuse esitamist komisjonile. Auditistrateegia võib hõlmata ühte või mitut programmi. Auditeerimisasutus võib auditistrateegias kindlaks määrata ühe konto auditi piirmäära. |
Muudatusettepanek 302
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 73 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Kui komisjon ja liikmesriik on auditi tulemuste osas lahkarvamusel, rakendatakse vaidluste lahendamise menetlust. |
Muudatusettepanek 303
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 74 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektroonilise süsteemi kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks. |
Komisjon ja auditeerimisasutused kasutavad esmalt kogu teavet ja kõiki andmeid, mis on kättesaadavad artikli 66 lõike 1 punktis e osutatud elektrooniliste süsteemide kaudu, sealhulgas juhtimiskontrollide tulemusi, ning taotlevad ja omandavad asjaomastelt toetusesaajatelt täiendavaid dokumente ja auditi tõendusmaterjale üksnes juhul, kui nende ametialasele arvamusele tuginedes on see vajalik põhjalike auditijärelduste koostamiseks. |
Muudatusettepanek 304
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. |
1. Korraldusasutus teeb artikli 68 lõike 1 kohaseid kohapealseid juhtimiskontrolle üksnes rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend sisaldab maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid, võib korraldusasutus otsustada, et ei tee kohapealseid juhtimiskontrolle. |
Muudatusettepanek 305
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
EIP või muud sellised rahvusvahelised finantseerimisasutused, milles liikmesriigil on osalus, esitavad siiski korraldusasutusele maksetaotlusi tõendavaid kontrolliaruandeid. |
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Muudatusettepanek 306
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. |
3. Auditeerimisasutus teeb artiklite 71, 73 või 77 kohaseid kohapealseid süsteemiauditeid ja tegevusauditeid rahastamisvahendit rakendavate asutuste tasandil ning tagatisfondide puhul tagatiste aluseks olevaid uusi laene andvate asutuste tasandil. Ilma et see mõjutaks finantsmääruse artikli 127 sätete kohaldamist, kui rahastamisvahend esitab auditeerimisasutusele iga-aastase auditiaruande, mille on koostanud tema välisaudiitorid iga kalendriaasta lõpus ja mis hõlmab XVII lisas esitatud teavet, võib auditeerimisasutus otsustada mitte teha uusi auditeid. |
Muudatusettepanek 307
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 75 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
3a. Tagatisfondide puhul võivad programmide auditi eest vastutavad asutused korraldada uusi tagatise aluseks olevaid laene andvate organite kontrolli või auditi ainult siis, kui esineb üks või mitu järgmistest olukordadest: |
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 308
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel viie aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse. |
1. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et fondidest toetust saava tegevusega seotud tõendavaid dokumente säilitatakse asjakohasel tasemel kolme aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil korraldusasutus teeb toetusesaajale viimase makse. |
Muudatusettepanek 309
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 76 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Dokumentide säilitamise aega võib lühendada korraldusasutuse otsusega vastavalt toetusesaajate riskiprofiilile ja suurusele. |
Muudatusettepanek 310
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt: |
Igale fondile tehakse eelmaksed aastaste osamaksetena enne iga aasta 1. juulit järgmiselt: |
Muudatusettepanek 311
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 312
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 313
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 314
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 315
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 84 – lõige 2 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 316
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 317
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 85 – lõige 4 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 318
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2 , peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c. |
1. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 1 , peavad XIX lisa kohaselt esitatavad maksetaotlused sisaldama väljamakstud kogusummat, mille korraldusasutus on lõppsaajale välja maksnud, või tagatiste puhul tagatislepingutes kokku lepitud kõrvalepandud summasid, nii nagu on ette nähtud artikli 62 lõike 1 punktidega a, b ja c. |
Muudatusettepanek 319
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 86 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 3 , esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega: |
2. Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas artikli 53 lõikega 2 , esitatakse maksetaotlused, mis sisaldavad rahastamisvahendite kulusid, kooskõlas järgmiste tingimustega: |
Muudatusettepanek 320
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 87 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Vabade vahendite olemasolu korral teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab. |
1. Komisjon teeb vahemaksed hiljemalt 60 päeva möödumisel kuupäevast, mil komisjon maksetaotluse kätte saab. |
Muudatusettepanek 321
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 90 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 322
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 91 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 323
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva teise kalendriaasta 26 . detsembriks. |
1. Komisjon vabastab kohustustest kõik programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 84 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust kooskõlas artiklitega 85 ja 86 aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva kolmanda kalendriaasta 31 . detsembriks. |
Muudatusettepanek 324
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Summa, mis peab 2021. aasta eelarvelise kulukohustuse puhul olema lõikes 1 kindlaksmääratud tähtajaks hõlmatud eelmaksete või maksetaotlustega, on 60 % sellest kulukohustusest. 10 % 2021. aasta eelarvelistest kulukohustustest lisatakse aastatel 2022–2025 igale eelarvelisele kulukohustusele, et arvutada kaetavad summad. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 325
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 99 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2029 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet. |
3. See osa kulukohustustest, mis on 31. detsembril 2030 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole artikli 38 lõikes 1 sätestatud tähtajaks esitatud kinnituspaketti ega ESF+-ist, ERFist ja Ühtekuuluvusfondist toetust saavate programmide lõplikku tulemusaruannet. |
Muudatusettepanek 326
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 100 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 327
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 101 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigil on üks kuu aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud. |
2. Liikmesriigil on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada oma tähelepanekud. |
Muudatusettepanek 328
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 102 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 868 / 2014 . |
1. ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond toetavad investeeringuid tööhõivesse ja majanduskasvu kõigis piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand“), mis loodi määrusega (EÜ) nr 1059/2003, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) 2016 / 2066 . |
Muudatusettepanek 329
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 330 624 388 630 eurot 2018. aasta hindades. |
Aastatel 2021–2027 eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse rahaliste vahendite maht on 378 097 000 000 eurot 2018. aasta hindades. |
|
(Muudatusettepaneku eesmärk on taastada samaväärne summa nagu oli kasutada ajavahemikus 2014–2020, vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ettepaneku kohta, koos vajalike suurendustega. Seetõttu tuleb muuta ka XXII lisas esitatud arvutusi.) |
Muudatusettepanek 330
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile. |
Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles on sätestatud tööhõive ja majanduskasvu investeeringute eesmärgi kohaselt ette nähtud iga-aastane koguvahendite jaotus liikmesriikide lõikes ja piirkonnakategooriate kaupa ning rahastamiskõlblike piirkondade loetelu vastavalt XXII lisas esitatud meetodile. Fondi minimaalne kogueraldis riiklikul tasandil peaks olema 76 % igale liikmesriigile või piirkonnale ajavahemikul 2014–2020 eraldatud eelarvest. |
Muudatusettepanek 429
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Ilma et see piiraks liikmesriikidele eraldatud riiklikke eraldisi, säilitatakse 2014.–2020. aasta eraldiste tasemel nende piirkondade rahalised vahendid, mille kategooriat 2021.–2027. perioodiks alandati. |
Muudatusettepanek 331
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 103 – lõige 2 – lõik 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Pidades silmas ühtekuuluvuse rahastamise erilist tähtsust piiriülese ja rahvusvahelise koostööle ning äärepoolseimate piirkondade jaoks, ei tohiks rahastamise abikõlblikkuse kriteeriumid olla vähem soodsad kui perioodil 2014–2020 ning peaksid tagama maksimaalse järjepidevuse olemasolevate programmidega. (Selle muudatusettepaneku tõttu tuleb muuta ka XXII lisas esitatud arvutusi.) |
Muudatusettepanek 332
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97,5 % koguvahenditest (st kokku 322 194 388 630 eurot) ja need jaotatakse järgmiselt: |
1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahendid moodustavad 97 % koguvahenditest (st 2018. aasta hindades kokku 366 754 000 000 eurot) Sellest summast eraldatakse 5 900 000 000 eurot lastegarantii jaoks ESF + vahenditest. Ülejäänud 360 854 000 000 eurot (2018. aasta hindades) jaotatakse järgmiselt: |
Muudatusettepanek 333
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 334
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 335
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 336
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 337
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 338
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ESF+-le eraldatud vahendite summa on 88 646 194 590 eurot. |
ESF+-le eraldatud vahendid moodustavad 28,8 % tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest (st 105 686 000 000 eurot 2018. aasta hindades). See ei hõlma tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuuna või tervise tegevussuuna rahalisi vahendeid. |
Muudatusettepanek 339
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+-le, on 376 928 934 eurot. |
Lõike 1 punktis e nimetatud äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud täiendavate vahendite summa, mis eraldatakse ESF+-le, vastab 0,4 %-le esimeses lõigus osutatud vahenditest (st 424 296 054 eurot 2018. aasta hindades) . |
Muudatusettepanek 340
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 10 000 000 000 eurot. Sellest summast rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [number of new CEF Regulation], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele. |
Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastusse üle kantav toetussumma on 4 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades . Sellest summast , võttes arvesse liikmesriikide ja piirkondade taristu investeerimisvajadusi, rahastatakse transporditaristu projekte spetsiaalsete projektikonkursside kaudu kooskõlas määrusega [number of new CEF Regulation], kuid üksnes liikmesriikides, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele. |
Muudatusettepanek 341
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
30 % Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahenditest tehakse kohe pärast ülekandmist kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas määrusega [the CEF Regulation]. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 342
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 4 – lõik 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [new CEF Regulation] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest , võttes arvesse, et 70 % vahenditest on üle kantud Euroopa ühendamise rahastusse . |
Esimeses lõigus osutatud spetsiaalsete projektikonkursside suhtes kohaldatakse määruse (EL) [new CEF Regulation] alusel transpordisektori suhtes kohaldatavaid eeskirju. Kuni 31. detsembrini 2023 peetakse rahastamiskõlblike projektide valimisel kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. |
Muudatusettepanek 343
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. 500 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt. |
5. 2018. aasta hindades 560 000 000 eurot tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse Euroopa linnaarengu algatusele, mida komisjon haldab otse või kaudselt. |
Muudatusettepanek 344
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. 175 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt. |
6. 2018. aasta hindades 196 000 000 eurot ESF+ tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi vahenditest eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavale riikidevahelisele koostööle, mida komisjon haldab otse või kaudselt. |
Muudatusettepanek 345
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 104 – lõige 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
7. Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 2,5 % (st kokku 8 430 000 000 eurot). |
7. Ajavahemikul 2021–2027 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) vahendid eelarveliste kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest 3 % (st kokku 11 343 000 000 eurot 2018. aasta hindades ). |
Muudatusettepanek 346
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 105 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 347
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 348
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanekud 349 ja 447
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 350
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes. |
Punktis a sätestatud kaasfinantseerimise määra kohaldatakse ka äärepoolseimate piirkondade suhtes ning äärepoolseimatele piirkondadele eraldatava lisatoetuse suhtes . |
Muudatusettepanek 351
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 70 %. |
Iga prioriteedi kaasfinantseerimise määr Ühtekuuluvusfondi raames ei tohi olla suurem kui 85 %. |
Muudatusettepanek 352
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 3 – lõik 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
ESF+ määrusega võidakse kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [ 14 ]. |
ESF+ määrusega võidakse piisavalt põhjendatud juhtudel kehtestada kõrgemad kaasfinantseerimise määrad kuni 90 % prioriteetidele, millega toetatakse uuendusmeetmeid kooskõlas kõnealuse määruse artikliga [13] ja artikli [4 lõike 1 punktidega x ja xi], samuti programmidele, mis käsitlevad materiaalset puudust kooskõlas artikliga [9 ] , toetavad võitlust noorte tööpuuduse vastu kooskõlas artikliga [10], Euroopa lastegarantiid kooskõlas artikliga [10a] ja riikidevahelist koostööd kooskõlas artikliga [11b] . |
Muudatusettepanek 353
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 70 %. |
Interregi programmide kaasfinantseerimise määr ei tohi olla kõrgem kui 85 %. |
Muudatusettepanek 453
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 106 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
4a. Liikmesriigid võiksid esitada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel taotluse lisapaindlikkuse saamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti praeguses raamistikus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude osas, mida avalik haldus toetab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames investeeringute kaasfinantseerimise kaudu. Komisjon hindab hoolikalt asjaomast taotlust stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslike või paranduslike sätete kohase eelarve kohandamise kindlaksmääramisel, võttes arvesse investeeringute strateegilist tähtsust. |
Muudatusettepanek 354
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 107 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa. |
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade muutmise kohta, et kohandada käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi programmiperioodi jooksul tekkinud muutustega, välja arvatud III, IV, X ja XXII lisa. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 108 vastu delegeeritud õigusakte seoses delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014, millele on osutatud artikli 6 lõikes 3, et seda muuta ja käesoleva määrusega kohandada. |
Muudatusettepanek 355
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. |
2. Artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2027 . |
Muudatusettepanek 356
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4 ja artikli 89 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 3, artikli 63 lõikes 10, artikli 73 lõikes 4, artikli 88 lõikes 4, artikli 89 lõikes 4 ja artiklis 107 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
Muudatusettepanek 357
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 108 – lõige 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
6. Artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
6. Artikli 6 lõike 3, artikli 63 lõike 10, artikli 73 lõike 4, artikli 88 lõike 4, artikli 89 lõike 4 ja artikli 107 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 359
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 001 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 360
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 002 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 361
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 004 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 362
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 1 – rida 005 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 363
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 2 – rida 035 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 364
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 2 – rida 043
Komisjoni ettepanek
043 |
Kodumajapidamisjäätmete käitlus: mehaaniline biotöötlus, termiline töötlemine |
0 % |
100 % |
Muudatusettepanek
välja jäetud
Muudatusettepanek 365
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 056 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 366
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 057 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 367
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 060 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 368
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 3 – rida 061 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 369
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 5 – rida 128 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 370
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 1 – Poliitikaeesmärk 5 – rida 130 – veerg 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 371
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 12 – veerg Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad |
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad |
Muudatusettepanek 372
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 16 – veerg Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ITI)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Hõreda asustusega alad |
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad |
Muudatusettepanek 373
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 22 – veerg Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad |
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad |
Muudatusettepanek 374
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 26 – veerg Kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Hõreda asustusega alad |
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad |
Muudatusettepanek 375
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 32 – veerg Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Suurlinnad, linnad ja äärelinnad |
Suurlinnad, linnad, äärelinnad ja ühendatud maapiirkonnad |
Muudatusettepanek 376
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 3 – rida 36 – veerg Poliitikaeesmärgi 5 raames kasutatav muud liiki territoriaalne vahend
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Hõreda asustusega alad |
Maapiirkonnad ja hõreda asustusega alad |
Muudatusettepanek 377
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa – tabel 4 – rida 17
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 378
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 – veerg 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist. |
On olemas riiklik raamistik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamiseks ja see sisaldab järgmist. |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 379
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja õiguste rakendamine, mis aitavad kaasa tegelikule lähenemisele ja ühtekuuluvusele Euroopa Liidus. |
Riigi tasandi kord, millega tagatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba selliste põhimõtete korrektne rakendamine, mis aitavad ELis kaasa sotsiaalsele lähenemisele ja ühtekuuluvusele, eelkõige põhimõtted, mille otstarve on vältida siseturul kõlvatut konkurentsi. |
Muudatusettepanek 380
Ettepanek võtta vastu määrus
III lisa – tabel Horisontaalsed rakendamistingimused – rida 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
Partnerluse põhimõtte tõhus rakendamine |
Kehtestatud on raamistik, mille alusel saavad kõik partnerid programmide koostamisest, rakendamisest, seirest ja hindamisest täielikult osa võtta ja mis sisaldab järgmist. |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 381
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 2 – veerg 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava ja see sisaldab järgmist. |
Vastu on võetud riiklik energia- ja kliimakava , mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine 1,5 oC juures või alla selle, ja mis sisaldab järgmist. |
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 382
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 4 – veerg 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ERF ja Ühtekuuluvusfond: |
ERF ja Ühtekuuluvusfond: |
||||
|
|
Muudatusettepanek 383
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 2 – rida 7 – veerg 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist. |
Olemas on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohane prioriteetse tegevuse raamistik ja see sisaldab järgmist. |
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 384
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 385
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 4 – alapunkt - 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 386
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – punkt 3.2 – veerg 4 – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 387
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 388
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 389
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 390
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – alapunkt 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 391
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 1 – veerg 2 – punkt ESF
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ESF: |
ESF: |
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 392
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 2 – veerg 2 – punkt ESF
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ESF |
ESF |
||||
|
|
Muudatusettepanek 393
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 3 – rida 2 – veerg 4 – punkt 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 394
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 3 – veerg 2 – punkt ESF
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ESF: |
ESF: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 395
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 396
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 397
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – rida 4.2 – veerg 4: Rakendamistingimuse täitmise kriteeriumid – punkt 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 398
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ERF: |
ERF: |
||||
|
|
Muudatusettepanek 399
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3.1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ESF: |
ESF: |
||||
|
|
Muudatusettepanek 400
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 2 – punkt 4.3.1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 401
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 4 – veerg 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja see sisaldab järgmist. |
Olemas on sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise riiklik strateegiline raamistik ja tegevuskava ning see sisaldab järgmist. |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 402
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 5 – veerg 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ESF: |
ESF: |
||||
|
|
Muudatusettepanek 403
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 6 – veerg 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
ESF: |
ESF: |
||||
|
|
Muudatusettepanek 404
Ettepanek võtta vastu määrus
IV lisa – Poliitikaeesmärk 4 – rida 6 – veerg 4 – punktid 2, 3 ja 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist. |
Olemas on riiklik või piirkondlik tervishoiualane strateegiline poliitikaraamistik ja see sisaldab järgmist. |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 405
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – tabel 1 T – Programmi struktuur
Komisjoni ettepanek
Tunnuskood |
Pealkiri [300] |
Tehniline abi |
Arvutamise alus |
Fond |
Abistatava piirkonna liik |
Valitud erieesmärk |
1 |
Prioriteet nr 1 |
Ei |
|
ERF |
Lisateave |
Erieesmärk 1 |
Üleminekupiirkonnad |
||||||
Vähem arenenud piirkonnad |
Erieesmärk 2 |
|||||
Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad |
||||||
Lisateave |
Erieesmärk 3 |
|||||
2 |
Prioriteet nr 2 |
Ei |
|
ESF+ |
Lisateave |
Erieesmärk 4 |
Üleminekupiirkonnad |
||||||
Vähem arenenud piirkonnad |
Erieesmärk 5 |
|||||
Äärepoolseimad piirkonnad |
||||||
3 |
Prioriteet nr 3 |
Ei |
|
Ühtekuuluvusfond |
Ei kohaldata |
|
3 |
Tehnilise abi prioriteet |
Jah |
|
|
|
Ei kohaldata |
.. |
Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
|
.. |
Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
|
.. |
Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
Erieesmärk 8 |
|
Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
Erieesmärk 9 |
Muudatusettepanek
Tunnuskood |
Pealkiri [300] |
Tehniline abi |
Arvutamise alus |
Fond |
Abistatava piirkonna liik |
Valitud erieesmärk |
1 |
Prioriteet nr 1 |
Ei |
|
ERF |
Lisateave |
Erieesmärk 1 |
Üleminekupiirkonnad |
||||||
Vähem arenenud piirkonnad |
Erieesmärk 2 |
|||||
Äärepoolseimad piirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad |
||||||
Lisateave |
Erieesmärk 3 |
|||||
2 |
Prioriteet nr 2 |
Ei |
|
ESF+ |
Lisateave |
Erieesmärk 4 |
Üleminekupiirkonnad |
||||||
Vähem arenenud piirkonnad |
Erieesmärk 5 |
|||||
Äärepoolseimad piirkonnad |
||||||
3 |
Prioriteet nr 3 |
Ei |
|
Ühtekuuluvusfond |
Ei kohaldata |
|
3 |
Tehnilise abi prioriteet |
Jah |
|
|
|
Ei kohaldata |
.. |
Prioriteetne suund „Noorte tööhõive“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
|
|
Prioriteetne suund „Lastegarantii“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
|
.. |
Prioriteetne suund „Riigipõhised soovitused“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
|
.. |
Prioriteetne suund „Uuenduslikud meetmed“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
Erieesmärk 8 |
|
Prioriteetne suund „Materiaalne puudus“ |
Ei |
|
ESF+ |
|
Erieesmärk 9 |
Muudatusettepanek 406
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2.1 – tabel
Komisjoni ettepanek
□ |
See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet |
□ |
See on noorte tööhõivele vastav prioriteet |
□ |
See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet |
□ |
See on materiaalsele puudusele vastav prioriteet |
Muudatusettepanek
□ |
See on asjakohasele riigipõhisele soovitusele vastav prioriteet |
□ |
See on noorte tööhõivele vastav prioriteet |
□ |
See on lastegarantiile vastav prioriteet |
□ |
See on uuenduslikele meetmetele vastav prioriteet |
□ |
See on materiaalsele puudusele vastav prioriteet |
Muudatusettepanek 407
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 408
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – alapunkt 2.1.1.2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 409
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.1. – alapunkt 2.1.1.3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 410
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 2 – lõik 3 – alapunkt 2.1 – alapunkt 2.1.2. – lõik 8
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Tegevuste valimise kriteeriumid (57) |
Tegevuste valimise kriteeriumid (57) |
Muudatusettepanek 411
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 3 – tabel 16
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
[…] |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 412
Ettepanek võtta vastu määrus
V lisa – punkt 3 – alapunkt 3.2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0043/2019).
(12) ELT L […], […], lk […].
(12) ELT L […], […], lk […].
(13) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
(13) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
(14) [Määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM(2016)0759 final/2 – 2016/0375(COD)].
(14) [Määrus, milles käsitletakse energialiidu juhtimist ja millega muudetakse direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ ja 2009/31/EÜ, määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, direktiivi 2009/73/EÜ, nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, direktiive 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 525/2013 (COM(2016)0759 final/2 – 2016/0375(COD)].
(16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
(16) ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(19) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(20) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(21) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(19) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(20) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(21) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(24) Komisjoni 8 . augusti 2014 . aasta määrus (EL) nr 868 / 2014 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 241 , 10 . 2 . 2014 , lk 1).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(24) Komisjoni 21 . novembri 2016 . aasta määrus (EL) 2016/2066 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 322 , 29 . 11 . 2016 , lk 1).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […], mis käsitleb [Euroopa ühendamise rahastut] (ELT L […], […], lk […]).
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määrus (EL) […], mis käsitleb [Euroopa ühendamise rahastut] (ELT L […], […], lk […]).
(1a) Komisjoni 7. aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne“ (COM(2017)0583), 9. oktoober 2017).
(1a) ELT L 352, 24.12.2013, lk 1.
(1b) ELT L 352, 24.12.2013, lk 9.
(1c) ELT L 190, 28.6.2014, lk 45.
(37) [Määrus (EL) nr […], mis käsitleb […] (ELT L […], […], lk […])].
(37) [Määrus (EL) nr […], mis käsitleb […] (ELT L […], […], lk […])].
(38) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
(38) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
(48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
(54) Välja arvatud erieesmärk, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii
(54) Välja arvatud erieesmärk, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi.
(55) Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – vahendite jaotus üksnes aastate 2021–2025 kohta.
(56) Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – vahendite jaotus üksnes aastate 2021–2025 kohta.
(57) Ainult ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punkti c alapunktis vii sätestatud erieesmärk
(57) Ainult ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärk.
(59) Enne ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi osas toimuvat vahehindamist 2025. aastal – rahalised assigneeringud üksnes aastate 2021–2025 kohta.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/491 |
P8_TA(2019)0097
Õigusprogramm ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm (COM(2018)0384 – C8-0235/2018 – 2018/0208(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/51)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. |
Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. |
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel ning vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel põhinevat ELi õigusruumi . |
1. Programmi üldeesmärk on aidata edasi arendada õigusriigi põhimõttel , sealhulgas kohtunike sõltumatusel ja kohtusüsteemi erapooletusel, vastastikusel tunnustamisel ja usaldusel ning piiriülesel koostööl põhinevat ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, aidates sellega kaasa demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste arengule . |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmi erieesmärgid on järgmised , nagu täpsustatud I lisas : |
2. Programmi erieesmärgid on järgmised: |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Programmi kõigi meetmete rakendamisel püütakse toetada ja edendada horisontaalse eesmärgina võrdsete õiguste kaitset ja diskrimineerimise lubamatuse põhimõtet, mis on sätestatud harta artiklis 21. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades [ 305 000 000 ] eurot. |
1. Vastavalt 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 17 [vajaduse korral ajakohastatakse viidet uuele institutsioonidevahelisele kokkuleppele] on programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 , mis on eelarvepädeva asutuse jaoks iga-aastase eelarvemenetluse käigus esmane viide, 316 000 000 eurot 2018. aasta hindades (356 000 000 eurot jooksevhindades) . |
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud meetmete jaoks eraldatud eelarve esitatakse kord aastas. |
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt artikli 62 lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve. |
4. Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, võib liikmesriikide või komisjoni palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve. |
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis. |
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmäärusekohases vormis , peamiselt meetmetoetuste ning iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevustoetuste kujul . Rahaliste toetustega tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku sektori vahendite mõistlik kasutamine, madalam halduskoormus programmi läbiviija ja toetusesaajate jaoks ning võimalike toetusesaajate juurdepääs programmi vahenditele. Kasutada võib kindlasummalisi makseid, ühikuhindu, kindlamääralisi makseid ja alltoetusi ning kolmandatele isikutele antavaid rahalisi toetusi. Kaasrahastamist aktsepteeritakse mitterahalisena ja sellest võib piiratud lisarahastamise juhtudel loobuda. |
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
Artikkel 7 |
Artikkel 7 |
||
Meetmete liik |
Meetmete liik |
||
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige I lisas loetletud meetmed. |
Käesoleva määruse alusel võib rahastada meetmeid, mis aitavad kaasa artiklis 3 täpsustatud erieesmärkide saavutamisele. Rahastamiskõlblikud on eelkõige järgmised meetmed: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt]. |
1. Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid ja välditakse topeltrahastamist, näidates selgelt ära iga kululiigi rahastamise allikad, nagu näeb ette usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte . [Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid ja toetust muudest liidu programmidest võib arvutada proportsionaalselt]. |
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule võib anda tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks. |
3. Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule antakse tegevustoetust ilma konkursikutseta selle alalise tööprogrammiga seotud kulude katmiseks. |
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga . Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 17 osutatud nõuandemenetlusega . |
2. Komisjon võtab tööprogrammi vastu delegeeritud õigusaktiga . Nimetatud delegeeritud õigusakt võetakse vastu kooskõlas artikliga 14 . |
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud II lisas . |
1. Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta, on esitatud lisas . Järelevalve ja aruandluse jaoks kogutud andmed jagatakse vajaduse korral soo, vanuse ja töötajate kategooria lõikes. |
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2a. Seire käigus hinnatakse ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise küsimusi on programmi meetmete raames käsitletud. |
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. |
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke õigeid andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult , täpselt ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. Komisjon teeb kättesaadavaks kasutajasõbralikud aruandlusvormid ning tagab tutvustamise ja kasutajatoe, eelkõige taotlejatele ja toetusesaajatele, kellel ei pruugi olla aruandlusnõuete täitmiseks piisavalt vahendeid ja töötajaid. |
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis. |
1. Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti ja hästi dokumenteeritult , et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis ning jälgida programmi raames võetud meetmete rakendamist ja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamist. Kõik hindamised peavad olema sootundlikud ja sisaldama soolise võrdõiguslikkusega seotud meetmete jaoks ette nähtud programmi eelarve üksikasjalikku analüüsi. |
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. |
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast programmi rakendamise algust. |
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. |
3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. |
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
3a. Programmi vahe- ja lõpphindamise käigus hinnatakse muu hulgas |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. |
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Ekspertide rühm, millega konsulteeritakse, peab olema sooliselt tasakaalus. |
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. |
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet programmiga kaasneva Euroopa lisaväärtuse kohta, näidates nii liidu antavat lisaväärtust ja aidates komisjoni andmete kogumisel, et suurendada eelarve läbipaistvust . |
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses ja seda abistavad asjakohased kodanikuühiskonna ja inimõiguste valdkonna organisatsioonid. Komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja tõrjutud rühmade asjakohane esindatus. |
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu määrus
I lisa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
I lisa |
välja jäetud |
||
Programmi meetmed |
|
||
Artikli 3 lõikes 2 osutatud programmi erieesmärkide saavutamist toetatakse eelkõige järgmiste meetmete kaudu: |
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
II lisa |
Lisa |
Näitajad |
Näitajad |
Programmi jälgitakse näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta: |
Programmi jälgitakse kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogumi põhjal, et mõõta, mil määral programmi üld- ja erieesmärgid on saavutatud, püüdes minimeerida halduskoormust ja kulusid ning maksimeerida kohtusüsteemide tõhusust . Selleks kogutakse privaatsuse ja andmekaitse õigusi järgides vajaduse korral sugupoolte, vanuse ja töötajate kategooriate lõikes eristatud andmeid järgmiste peamiste näitajate kohta: |
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu määrus
II lisa – lõik 1 – tabel
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Programmist (sh EJTN tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv |
Programmist (sh EJTN tegevustoetusega) rahastatud koolitusmeetmetes (sh töötajate vahetused, õppekülastused, õpikojad ja seminarid) osalenud kohtunike ja õigusalatöötajate arv |
||||
|
Koolitustel osalenud töötajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete arv |
||||
Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) |
Andmevahetuste arv Euroopa karistusregistrite infosüsteemis (ECRIS) |
||||
|
Piiriülese, sealhulgas IT-vahendite ja liidu tasandil kehtestatud menetluste abil tehtava koostöö juhtude ja meetmete arv ning väljundite tase |
||||
E-õiguskeskkonna portaali / lehekülgede külastuste arv, et leida teavet seoses piiriüleste tsiviilasjadega |
|
||||
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud |
Nende inimeste arv, kelleni on jõutud |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
Programmi raames rahastatud meetmete geograafiline ulatus |
||||
|
Osalejate hinnang meetmetele, milles nad osalesid, ja meetmete eeldatavale jätkusuutlikkusele |
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0068/2019).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
(11) Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
(11) Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 390/2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa“ (ELT L 115, 17.4.2014, lk 3).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1381/2013, millega luuakse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm aastateks 2014–2020 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 62).
(1a) Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 27. veebruar 2018, Asociação Sindical dos Juízes Portugueses, C-64/16, ECLI:EU:C:2018:117; kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 25. juuli 2018, C-216/18 PPU, L. M., ECLI:EU:C:2018:586.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 ( EMPs kohaldatav tekst ).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 185 ).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(16) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(17) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
(16) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
(17) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(18) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
(1) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(1) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
(1) Siia alla kuuluvad näiteks andmete ja statistika kogumine; ühtsete metoodikate ning vajaduse korral näitajate või võrdlusnäitajate väljatöötamine; uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused; hindamised; mõju hindamine; suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/530 |
P8_TA(2019)0099
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: geograafilise jaotuse tasemed
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 184/2005 I lisa seoses geograafilise jaotuse tasemetega (C(2018)08872 – 2018/3002(DEA))
(2020/C 449/52)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)08872), |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 28. jaanuari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta (1), eriti selle artikli 2 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 6, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust võtta vastu otsus, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6, |
A. |
arvestades, et Ühendkuningriik esitas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta EList välja astuda; arvestades, et aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel teate esitamisest, st 30. märtsil 2019, kui Euroopa Ülemkogu ei otsusta kokkuleppel Ühendkuningriigiga ühehäälselt seda perioodi pikendada; |
B. |
arvestades, et määrusega (EÜ) nr 184/2005 kehtestatakse ühtne raamistik ühenduse statistika tootmise kohta, mis käsitleb maksebilanssi, rahvusvahelist teenuskaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid; |
C. |
arvestades, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tulemusel saaks Ühendkuningriigist kolmas riik ning seetõttu peaks ühenduse statistika maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute kohta kajastama Ühendkuningriiki kolmanda riigina ja mitte liikmesriigina; |
D. |
arvestades, et ainus muudatus, mis nähakse ette delegeeritud määrusega C(2018)08872, on Ühendkuningriigi klassifitseerimine kolmandaks riigiks määruse (EÜ) nr 184/2005 kohaldamise eesmärgil; |
E. |
arvestades, et delegeeritud määruse kiire avaldamine Euroopa Liidu Teatajas võimaldaks suuremat õiguskindlust ja õigel ajal rakendamist enne 30. märtsi 2019; |
1. |
teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele C(2018)08872 vastuväiteid; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/531 |
P8_TA(2019)0100
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kliiringukohustust käsitlevad regulatiivsed tehnilised standardid, et pikendada kliiringukohustuse kohaldamise hilisemat kuupäeva teatavate börsiväliste tuletislepingute puhul
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 kliiringukohustust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega, et pikendada kliiringukohustuse kohaldamise hilisemat kuupäeva teatavate börsiväliste tuletislepingute puhul (C(2018)09047 – 2018/2998(DEA))
(2020/C 449/53)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)09047), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (1), eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (2) artiklit 13, |
— |
võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste poolt 27. septembril 2018. aastal määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu „Clearing Obligation under EMIR (no. 6)“ (Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohane kliiringukohustus (nr 6)), |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6, |
A. |
arvestades, et see delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi üksikasju, mis on seotud kolmanda riigi konsolideerimisgrupi ettevõtjatega tehtavate konsolideerimisgrupi sisetehingute kliiringukohustusest vabastamisega, kui selle kolmanda riigi suhtes, kus kõnealuse konsolideerimisgrupi ettevõtja on asutatud, ei ole vastu võetud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 2 kohast samaväärsust kinnitavat otsust; |
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament tunnistab, kui oluline on kõnealune õigusakt kiiresti vastu võtta, kuna komisjon ei ole veel selliseid samaväärsust kinnitavaid otsuseid vastu võtnud ja kliiringukohustuse kohaldamise esimene edasilükatud kuupäev oli 21. detsember 2018, kuid usub ka, et komisjon lükkas selle õigusakti vastuvõtmise tarbetult edasi kuni 19. detsembrini 2018, kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas oma regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu juba 27. septembril 2018; |
C. |
arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole Euroopa järelevalveasutuste poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga samad, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on ühtlasi seisukohal, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon märgiks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad; |
1. |
teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/533 |
P8_TA(2019)0101
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäev
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2205, komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/592 ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2016/1178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, teatavate lepinguliikide suhtes kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva osas (C(2018)09122 – 2018/3004(DEA))
(2020/C 449/54)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)09122), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele, |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta teatist „Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: komisjoni erandolukorra tegevuskava rakendamine“ (COM(2018)0890), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (1), eriti selle artikli 5 lõiget 2 ja artikli 82 lõiget 6, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (2) artiklit 13, |
— |
võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt 8. novembril 2018. aastal määruse (EL) nr 648/2012 artikli 5 lõike 2 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu selliste lepingute uuendamise kohta, mille suhtes kliiringukohustus ei ole veel jõustunud, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6, |
A. |
arvestades, et see delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi eeskirju tehingute kohta, mis on sõlmitud Ühendkuningriigis asutatud vastaspoole ja EL 27-s asutatud vastaspoole vahel, ning see on osa erandolukorra meetmete paketist, mis on ette nähtud juhuks, kui Brexit toimub ilma kokkuleppeta; |
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament nõustub sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27-s asutatud vastaspooleks; |
C. |
arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole Euroopa järelevalveasutuste poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga samad, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on ühtlasi seisukohal, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon märgiks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad; |
1. |
teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/535 |
P8_TA(2019)0102
Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kuupäev, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012, kuupäeva osas, milleni vastaspooled võivad jätkata oma riskijuhtimismenetluste kohaldamist teatavate börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (C(2018)09118 – 2018/3003(DEA))
(2020/C 449/55)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2018)09118), |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 4. veebruari 2019. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele, |
— |
võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2018. aasta teatist „Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019: komisjoni erandolukorra tegevuskava rakendamine“ (COM(2018)0890), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (1), eriti selle artikli 11 lõiget 5 ja artikli 82 lõiget 6, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (2) artiklit 13, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1094/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ) (3) artiklit 13, |
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ) (4) artiklit 13, |
— |
võttes arvesse Euroopa järelevalveasutuste poolt 27. novembril 2018. aastal määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 15 alusel esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu selliste kahepoolsete lepingute uuendamise kohta, mille suhtes ei kohaldata kahepoolseid tagatisi, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6, |
A. |
arvestades, et see delegeeritud õigusakt sisaldab olulisi eeskirju tehingute kohta, mis on sõlmitud Ühendkuningriigis asutatud vastaspoole ja EL 27-s asutatud vastaspoole vahel, ning see on osa erandolukorra meetmete paketist, mis on ette nähtud juhuks, kui Brexit toimub ilma kokkuleppeta; |
B. |
arvestades, et Euroopa Parlament nõustub sellega, kuivõrd oluline on, et pädevad asutused ja finantsturud kohaldaksid piiratud ajavahemikul (12 kuud) teatavatele uuendamisest tulenevatele tehingutele erandit, kui Ühendkuningriigis asutatud vastaspool muutub EL 27-s asutatud vastaspooleks; |
C. |
arvestades, et Euroopa Parlament on seisukohal, et vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid ei ole Euroopa järelevalveasutuste poolt esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõuga samad, kuna komisjon tegi eelnõusse muudatusi, ning on ühtlasi seisukohal, et parlamendil on regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväidete esitamiseks aega kolm kuud (kontrolliperiood); arvestades, et parlament nõuab tungivalt, et komisjon märgiks ühekuulise kontrolliperioodi ainult juhul, kui komisjon on Euroopa järelevalveasutuste eelnõud vastu võtnud ilma muudatusteta, st kui eelnõu ja vastu võetud regulatiivsed tehnilised standardid on samad; |
1. |
teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) ELT L 331, 15.12.2010, lk 12.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/537 |
P8_TA(2019)0103
Liikmesriikide kohtute vaheline koostöö tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (COM(2018)0378 – C8-0242/2018 – 2018/0203(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/56)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0378), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0242/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0477/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0203
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1).
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Siseturu nõuetekohase toimimise ning vastastikusel usaldusel ja kohtuotsuste tunnustamisel rajaneva Euroopa tsiviilõigusala loomise huvides on vaja täiustada ja kiirendada liikmesriikide kohtute koostööd tõendite kogumisel. [ME 1] |
(2) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1206/2001 (3) kehtestatakse õigusnormid liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades. |
(2a) |
Käesolevas määruses tuleks mõistele „kohus“ anda lai tähendus, nii et see ei hõlmaks ainult kohtuid kui kohtulike funktsioonide täitjaid selle sõna ranges tähenduses, vaid ka teisi organeid või asutusi, kes on riigis kehtiva õiguse alusel pädevad käesoleva määruse kohaselt tõendeid koguma, nagu teatavates liikmesriikides ja konkreetsetes olukordades õiguskaitseasutused või notarid. [ME 2] |
(2b) |
Oluline on tõhusate meetmete kasutamise võimalus tõendusmaterjali saamiseks, säilitamiseks ja esitamiseks ning tähelepanu pööramine kaitseõigustele ja konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajalikkusele. Sellega seoses on oluline soodustada nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist. [ME 3] |
(3) |
Tuleks kasutada kõiki tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia sobilikke vahendeid, et tõepoolest tagada taotluste ja teatiste vahetu ja kiire edastamine , ning selleks tuleks arvesse võtta selle tehnoloogia pidevat arengut . Seega tuleks üldjuhul kõik teatised ja dokumendid esitada riiklikest IT-süsteemidest koosneva detsentraliseeritud IT süsteemi kaudu. [ME 4] |
(3a) |
Detsentraliseeritud IT-süsteemi aluseks peaks olema süsteem e-CODEX ja seda peaks haldama eu-LISA. eu-LISA-le tuleks eraldada piisavad vahendid, et selle süsteemi saaks kasutusele võtta ja seda käigus hoida ning et süsteemis tõrgete tekkimise korral oleks võimalik tehnilist abi anda. Komisjon peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2019. aasta lõpuks esitama ettepaneku võtta vastu määrus piiriülese kommunikatsiooni kohta kohtumenetlustes (e-CODEX). [ME 5] |
(4) |
Selleks et tagada digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine, ei tohiks keelduda ühes liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt kogutud tõendite tunnustamisest tõenditena teises liikmesriigis ainult seetõttu, et need on digitaalsed. See põhimõte ei tohiks piirata tõendite kvaliteedi ja väärtuse kindlaks tegemist kooskõlas riigis kehtiva õigusega, sõltumata sellest, kas tõendid on digitaalsed või mitte-digitaalsed. [ME 6] |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 1206/2001 tuleks kohaldada piiramata asutuste võimalust jagada teavet muude liidu õigusaktide, näiteks nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (4) või nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 (5) alusel loodud süsteemide abil, isegi kui teabe puhul on tegemist tõenditega, jättes seega taotleva asutuse otsustada, milline on kõige sobilikum meetod. |
(5a) |
Tõendite kogumise, säilitamise ja esitamise kord peaks kooskõlas liidu õigusega tagama menetlusosaliste menetlusõigused ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse. [ME 7] |
(6) |
Praegu ei kasutata kõiki võimalusi, mida pakuvad Tänapäevane kommunikatsioonitehnoloogia ja eelkõige videokonverentsid, mille abil saaks pakuvad olulise ja otsese võimaluse märkimisväärselt lihtsustada ja kiirendada tõendite kogumist , kuid seda potentsiaali ei kasutata praegu täies ulatuses ära . Kui tõendeid kogutakse, kuulates tunnistaja, osalise või eksperdina ära teises liikmesriigis elavat isikut, siis peaks kohus koguma need tõendid otse videokonverentsi teel või muu sobiva kaugsidetehnoloogia abil , kui see on kõnealustes kohtutes võimalik ja kui kohus peab selle , välja arvatud juhul, kui sellise tehnoloogia kasutamist peetakse juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobilikuks konkreetsete asjaolude tõttu selle õiglase menetlemise seisukohast sobimatuks . Selliste kommunikatsioonivahendite kasutamise reeglid peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed ja neis tuleks arvesse võtta tulevasi kommunikatsioonilahendusi. Kui liikmesriigi kehtiv õigus seda nõuab, peaks sellise tehnoloogia kasutamine toimuma ärakuulatava isiku nõusolekul. [ME 8] |
(7) |
Selleks et muuta diplomaatilistele ametnikele töötajatele või konsulaaresindajatele lihtsamaks tõendite kogumist, võivad nad koguda tõendeid teise selle liikmesriigi territooriumil ja oma pädevusalas asuva diplomaatilise esinduse või konsulaadi ruumides, kuhu nad on akrediteeritud , ilma et nad peaksid esitama eelneva taotluse, kuulates ära oma esindatava liikmesriigi kodanikke ilma sundi kasutamata nende esindatava liikmesriigi kohtutes menetlemisel olevate kohtuasjade raames , tingimusel et kuulatav isik teeb tõendite kogumisel vabatahtlikult koostööd . [ME 9] |
(7a) |
Tähtis on tagada käesoleva määruse kohaldamine kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega ning austades eraelu puutumatust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetele. Lisaks on tähtis tagada, et käesoleva määruse kohane füüsiliste isikute isikuandmete töötlemine toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (6) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (7) . Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma üksnes käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. [ME 10] |
(8) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid üksinda ja neid on tõendite kogumisega seotud taotluste ja teatiste vahetut, tõhusat ja kiiret edastamist võimaldava lihtsustatud õigusraamistiku loomise teel võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 11] |
(8a) |
Käesoleva määrusega püütakse parandada kohtumenetluste tulemuslikkust ja kiirust – lihtsustada ja ühtlustada piiriülestes menetlustes koostöömehhanisme tõendite kogumiseks ning aidata samal ajal vähendada üksikisikute ja ettevõtete viivitusi ja kulusid. Lisaks võib suurem õiguskindlus koos lihtsamate, ühtlustatud ja digitaliseeritud menetlustega julgustada üksikisikuid ja ettevõtjaid osalema piiriülestes tehingutes, edendada liidusisest kaubandust ja seega siseturu toimimist. [ME 12] |
(9) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt [on / ei ole] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] [ei osale] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende/tema suhtes siduv ega kohaldatav]. |
(10) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(11) |
Selleks et määrata kindlaks detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimise üksikasjalik kord ja kehtestada videokonverentsi kasutamise tehnilised miinimumnormid ja -nõuded, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta vastu õigusakte. Need delegeeritud õigusaktid peaksid tagama vajaliku teabe tõhusa, usaldusväärse ja sujuva edastamise detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu ning kvaliteetse suhtluse ja reaalajas toimiva koostegevuse videokonverentsi pidamise ajal. Lisades esitatud tüüpvormide ajakohastamiseks või nendes vormides tehniliste muudatuste tegemiseks tuleks komisjonile lisaks anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisade muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (8). Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 13] |
(12) |
Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal määruse tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele. |
(13) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1206/2001 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1206/2001 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige 4: „4. Käesolevas määruses tähendab mõiste „kohus“ liikmesriigi kohtuasutust asutust , mis on liikmesriigi õigusaktide kohaselt pädev koguma tõendeid kooskõlas käesoleva määrusega.“[ME 14] |
2) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Taotluste ja muude teatiste edastamine 1. Käesoleva määruse kohased taotlused ja teatised edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT-süsteemidest, mis on omavahel ühendatud riiklike IT-süsteemide vahelist kommunikatsioonitaristu abil, ja võimaldab ohutut, turvalist ja usaldusväärset piiriülest , sealhulgas reaalajas toimuvat teabevahetust võimaldava kommunikatsioonitaristu abil riiklike IT-süsteemide vahel, austades põhiõigusi ja -vabadusi . Selle detsentraliseeritud IT-süsteemi aluseks on süsteem e-CODEX. [ME 15] 2. Lõikes 1 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatavate taotluste ja teatiste suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (9) sätestatud üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks. [ME 16] 3. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele ja teatistele on lisatud tempel või allkiri või need eeldavad templi või allkirja olemasolu, siis võib selle asemel kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja , tingimusel et on täielikult tagatud, et asjaosalised isikud on nende dokumentide kohta teavet saanud piisavalt aegsasti ja seaduslikul viisil . [ME 17] 3a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimise üksikasjaliku korra. Seda õigust kasutades tagab komisjon, et süsteem kindlustab asjaomase teabe tulemusliku, usaldusväärse ja tõrgeteta vahetamise ning kõrgetasemelise turvalisuse teabe edastamisel ja eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 18] 4. Kui detsentraliseeritud IT-süsteemi ettenägematu ja erakorralise häire tõttu ei saa lõike 1 kohaselt andmeid edastada või kui edastamine ei ole võimalik muudel erandlikel juhtudel, siis toimub edastamine sellise kõige kiirema edastusvahendi abil, mille aktsepteeritavusest on taotluse saanud liikmesriik teatanud on lugenud vastuvõetavaks .“[ME 19] (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73)." |
3) |
Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Lisatakse järgmine artikkel 17a: „Artikkel 17a Tõendite vahetu kogumine videokonverentsi kaugsidetehnoloogia abil [ME 20] 1. Kui tõendeid kogutakse, kuulates tunnistaja, osalise või eksperdina ära teises liikmesriigis elavat isikut ja kohus ei taotle teise liikmesriigi pädevalt kohtult tõendite kogumist kooskõlas artikli 1 lõike 1 punktiga a, siis kogub kohus tõendid vahetult videokonverentsi teel või muud sobivat kaugsidetehnoloogiat kasutades kooskõlas artikliga 17, kui see on kõnealustes kohtutes võimalik ja kui kohus peab selle tehnoloogia kasutamist ei peeta juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobilikuks asja õiglaseks menetlemiseks sobimatuks . [ME 21]
Kui taotleva liikmesriigi kehtiv õigus seda nõuab, on videokonverentsi või muu sobiva kaugsidetehnoloogia kasutamiseks vajalik ärakuulatava isiku nõusolek. [ME 22]
2. Kui esitatakse taotlus tõendite vahetuks kogumiseks videokonverentsi teel või muud sobivat kaugsidetehnoloogiat kasutades , siis toimub kuulamine kohtu ruumides. Taotlev kohus ja artikli 3 lõikes 3 osutatud keskasutus või pädev asutus või kohus, mille ruumides kuulamine toimub, peab nõustuma videokonverentsi praktilise korraldusega. See korraldus peab vastama videokonverentsi kasutamise tehnilistele miinimumnormidele ja -nõuetele, mis määratakse kindlaks lõike 3a kohaselt. [ME 23] 2a. Elektroonilise tõendite kogumise süsteemis tuleb tagada ameti- ja kutsesaladuse kaitse. [ME 24] 3. Kui tõendeid kogutakse videokonverentsi teel või muud sobivat kaugsidetehnoloogiat kasutades , siis [ME 25]
3a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust videokonverentsi kasutamise miinimumnormide ja -nõuetega. Seda õigust kasutades tagab komisjon kvaliteetse suhtluse ja reaalajas toimuva koostegevuse videokonverentsi pidamisel. Peale selle tagab komisjon teabe esitamisega seoses kõrgetasemelise turvalisuse ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 27] 3b. Kohus teavitab ärakuulatavat isikut ja kõiki pooli, sealhulgas nende õigusesindajaid videokonverentsi vahendusel või muu sobiva kaugsidetehnoloogia abil toimuva kuulamise kuupäevast, kellaajast ja kohast ning sellel osalemise tingimustest. Asjaomane kohus annab asjaosalistele ja nende õigusesindajatele juhised, kuidas videokonverentsi vahendusel või muu sobiva kaugsidetehnoloogia abil toimuval kuulamisel dokumente või muud materjali esitada. “[ME 28] |
5) |
Lisatakse järgmine artikkel 17b: „Artikkel 17b Tõendite kogumine diplomaatiliste ametnike töötajate või konsulaaresindajate poolt [ME 29] Liikmesriigi diplomaatilised ametnikud töötajad või konsulaaresindajad võivad koguda tõendeid teise selle liikmesriigi territooriumil ja oma pädevusalas asuva diplomaatilise esinduse või konsulaadi ruumides, kuhu nad on akrediteeritud , ilma et nad peaksid esitama artikli 17 lõike 1 kohaselt eelneva taotluse, kuulates ära oma esindatava liikmesriigi kodanikke ilma sundi kasutamata nende esindatavate liikmesriikide kohtutes menetlemisel olevate kohtuasjade raames. Sel viisil võib tõendeid koguda üksnes tingimusel, et ärakuulatav isik teeb vabatahtlikult koostööd. Tõendite kogumine toimub taotleva kohtu järelevalve all ja kooskõlas riigis kehtiva õigusega. “[ME 30] |
6) |
Artikli 18 järele lisatakse järgmine 6. jagu: „6. jagu Vastastikune tunnustamine Artikkel 18a Teine liikmesriik ei tohi keelduda Ühes liikmesriigis selle kehtiva õiguse kohaselt kogutud digitaalsete tõendite käsitamisest tõendeid ei tohi teised liikmesriigid keelduda tõenditena ainult seetõttu tunnustamast põhjusel , et need on digitaalsed. Küsimus, kas tõend on digitaalne või mitte, ei tohi olla määrav selliste tõendite kvaliteedi ja väärtuse kindlaks tegemisel. “[ME 31] |
6a) |
Artikli 18 järele lisatakse järgmine 6a jagu: „6a. jagu Isikuandmete töötlemine Artikkel 18b Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine, sealhulgas isikuandmete vahetamine või edastamine pädevate asutuste poolt, toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Pädevad asutused vahetavad või edastavad liidu tasandil teavet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (*1) . Isikuandmed, mis ei ole konkreetse juhtumi käsitlemiseks olulised, kustutatakse viivitamata. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).“ [ME 32]" |
7) |
Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Kooskõlas artikliga 20 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte lisade muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi.“ |
8) |
Artikkel 20 asendatakse järgmisega: „Artikkel 20 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõikes 3a, artikli 17a lõikes 3a ja artikli 19 lõikes 2 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 33] 3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 6 lõikes 3a, artikli 17a lõikes 3a ja artikli 19 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 34] 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprillil 2016. aastal välja antud institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 6 lõike 3a, artikli 17a lõike 3a ja artikli 19 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“[ME 35] |
9) |
Lisatakse järgmine artikkel 22a: „Artikkel 22a Järelevalve 1. Hiljemalt … [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise jõustumise kuupäeva] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju järelevalveks üksikasjaliku kava. [ME 36] 2. Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile järelevalveks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali.“ |
10) |
Artikkel 23 asendatakse järgmisega: „Artikkel 23 Hindamine 1. Kõige varem Hiljemalt … [viis neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande , vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga . [ME 37] 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.“ |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates […].
Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse alates … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56
(2) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(3) Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).
(4) Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).
(5) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 7, 10.1.2009, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/545 |
P8_TA(2019)0104
Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamine tsiviil- ja kaubandusasjades ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“) (COM(2018)0379 – C8-0243/2018 – 2018/0204(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/57)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0379), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 81, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0243/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0001/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0204
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 81,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Siseturu nõuetekohase toimimise ja liidu tsiviilõigusruumi arendamise huvides tuleb parandada ja kiirendada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist ja kättetoimetamist liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades ning seejuures tagada selliste dokumentide edastamisel kõrge turvalisuse ja kaitse tase, kaitsta adressaadi õigusi ning kaitsta eraelu puutumatust ja isikuandmeid . [ME 1] |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1393/2007 (3) on sätestatud õigusnormid kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. |
(3) |
Selliste liikmesriikide kasvav õigusalane integreerimine, kus on muutunud üldreegliks välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine, on toonud esile määruse (EÜ) nr 1393/2007 õigusnormide vajakajäämised. |
(4) |
Selleks et tagada tulemuslikult dokumentide kiire edastamine teistesse liikmesriikidesse, et need seal kätte toimetada, tuleks kasutada kõiki tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, tingimusel et on täidetud laekunud dokumendi terviklikkuse ja usaldusväärsusega seotud teatavad tingimused ning on tagatud menetlusõiguste järgimine, selliste dokumentide edastamisel kõrge turvalisuse tase ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse . Sel otstarbel peaks kogu liikmesriikide nimetatud asutuste ja organite teabevahetus ja dokumentide edastamine toimuma detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT-süsteemidest. [ME 2] |
(4a) |
Määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaselt rajatava detsentraliseeritud IT-süsteemi aluseks peaks olema süsteem e-CODEX ja seda peaks haldama eu-LISA. Sellise süsteemi kasutuselevõtmiseks ja käitamiseks tuleks eu-LISA-le eraldada piisavad vahendid ning süsteemis tõrgete tekkimise korral tuleks dokumente edastavatele ja vastuvõtvatele asutustele ja keskasutustele anda tehnilist abi. Komisjon peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2019. aasta lõpuks esitama ettepaneku võtta vastu määrus piiriülese online andmevahetuse kohta e-õiguskeskkonnas (e-CODEX). [ME 3] |
(4b) |
Kui menetluse algatusdokument on juba kostjale edastatud ja kostja ei keeldunud seda vastu võtmast, peaks kohtu asukoha liikmesriigi õigus võimaldama pooltel, kelle elukoht on teises liikmesriigis, määrata esindaja, kelle kätte dokumendid kohtu asukoha liikmesriigis toimetada, kusjuures asjaomast poolt tuleb korrakohaselt teavitada sellise valiku tagajärgedest ja ta peab sellega selgesõnaliselt nõustuma. [ME 4] |
(5) |
Vastuvõttev asutus peaks igas olukorras ja kaalutlusõiguse võimaluseta teavitama adressaati aegsasti tüüpvormi kasutades kirjalikult, et adressaat võib kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest keelduda, kui dokument ei ole talle arusaadavas keeles või kättetoimetamise koha ühes ametlikus keeles. Kõnealune kord peaks kehtima ka kättetoimetamisele pärast seda, kui adressaat on juba korra kasutanud oma õigust keelduda. Keeldumisõigust tuleks kohaldada ka kättetoimetamisel diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu, postiteenuseid posti- või kullerteenuseid kasutades ning otse kättetoimetamise puhul. Kui dokumendi vastuvõtmisest on keeldutud, siis peaks olema võimalik dokument ametlikult tõlgituna uuesti adressaadile kätte toimetada. [ME 5] |
(6) |
Kui adressaat on dokumendi vastuvõtmisest keeldunud, siis peaks kohus või asutus, kus toimub kättetoimetamise tinginud menetlus, kontrollima, kas keeldumine oli põhjendatud. Sel otstarbel peaks see kohus või asutus võtma arvesse kogu toimikus olevat või talle kättesaadavat asjakohast teavet, et teha kindlaks adressaadi tegelik keeleoskus. Kui hinnatakse Adressaadi keeleoskust, siis keeleoskuse hindamisel peaks kohus võtma arvesse faktilisi tõendeid, näiteks adressaadi poolt selles keeles kirjutatud dokumente, selle keele oskuse vajadust adressaadi ametialase tegevuse käigus (näiteks õpetaja või tõlgina), seda, kas adressaat on kohtumenetluse toimumiskohaks oleva liikmesriigi kodanik või kas adressaat on selles liikmesriigis varem mõnda aega pikema aja jooksul elanud. Seda hindamist ei tohiks korraldada, kui dokument koostati selle kättetoimetamise koha ametlikus keeles või tõlgiti sellesse keelde. [ME 6] |
(7) |
Piiriülese kohtumenetluse tõhusus ja kiirus eeldab otseseid , kiireid ja kiireid turvalisi kanaleid, mille abil saab dokumente kätte toimetada isikutele teistes liikmesriikides. Seetõttu Peaks olema võimalik, et kohtumenetlusest huvitatud isik või kohus või asutus, kus menetlus toimub, toimetaks dokumendid kätte elektroonilisi vahendeid kasutades otse teises liikmesriigis elava adressaadi digitaalsele kasutajakontole elavale adressaadile . Seda liiki otsese elektroonilise kättetoimetamise kasutustingimustega tuleks tagada, et elektroonilisi kasutajakontosid kasutatakse dokumentide kättetoimetamiseks ainult otsene elektrooniline kättetoimetamine peaks aga olema lubatud üksnes juhul, kui adressaatide huvide kaitseks on kasutusel kohased kaitsemeetmed, mida rakendatakse kas kõrgetasemeliste tehniliste nõuete või adressaadi antava otsese nõusoleku kujul sealhulgas kõrgetasemelised tehnilised nõuded, ja adressaat on sellega sõnaselgelt nõustunud . Kui dokumendid toimetatakse kätte või edastatakse elektrooniliselt, peaks olema võimalik kasutada selliste dokumentide puhul vastuvõtuteatist. [ME 7] |
(8) |
Juba Arvestades vajadust parandada liidu õigusalase koostöö raamsätteid ja ajakohastada justiitshalduse menetlusi, et suurendada piiriülest koostalitlusvõimet ja hõlbustada suhtlust kodanikega, tuleks täiustada olemasolevaid dokumentide otsese edastamise ja kättetoimetamise kanaleid tuleks täiustada, et nende abil tagataks kiired, usaldusväärsed , turvalisemad ja kõigile kättesaadavad alternatiivid vastuvõtvate asutuste poolsele tavapärasele edastamisele. Sel otstarbel peaksid postiteenuse osutajad kasutama määruse (EÜ) nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt posti teel kättetoimetamise puhul konkreetset vastuvõtuteatist. Samal moel peaks olema võimalik, et kõik kohtumenetlusest huvitatud isikud ja kohtud või asutused, kus menetlus toimub, toimetaksid dokumendid kõigi liikmesriikide territooriumil kätte otse adressaadiks oleva liikmesriigi kohtuametnike, -töötajate või muude pädevate isikute kaudu. [ME 8] |
(8a) |
Kui kostja ei ole kohale ilmunud ja kättetoimetamist tõendavat dokumenti ei ole saadud, peaks kohtunik ikkagi saama kohtuotsuse välja kuulutada, teatavate piirangutega ja tingimusel, et on täidetud mitmed eri nõuded kostja huvide kaitseks. Sellistel juhtudel peab kindlasti olema püütud kõigi mõistlike vahenditega kostjale teatada, et tema vastu algatati kohtumenetlus. Selleks peab kohus saatma teate kõigi teadaolevate ja kättesaadavate sidekanalite kaudu, mis peaksid olema nimelt adressaadile kättesaadavad (näiteks asjaomase isiku telefoninumber, e-posti aadress või sotsiaalmeedia konto). [ME 9] |
(9) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õiglase kohtumenetluse õigusest tuleneva adressaatide kaitseõiguse täielik austamine. Samuti on määruse eesmärk tagada võrdne juurdepääs õigusemõistmisele, et edendada mittediskrimineerimist (ELi toimimise lepingu artikkel 18), ning järgida kehtivaid liidu õigusnorme isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kohta. [ME 10] |
(9a) |
Tähtis on tagada käesoleva määruse kohaldamine kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega ning austades eraelu puutumatust vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätetele. Lisaks on tähtis tagada, et igasugune käesoleva määruse kohaselt toimuv füüsiliste isikute isikuandmete töötlemine teostataks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Käesoleva määruse kohane isikuandmete töötlemine peaks toimuma üksnes käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. [ME 11] |
(10) |
Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega kehtestatakse liikmesriikide määratud organite ja asutuste vahel side pidamiseks ja dokumentide vahetamiseks ette nähtud detsentraliseeritud IT-süsteemide toimimise üksikasjalik kord ning dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks ette nähtud kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuste toimimise üksikasjalik kord. Sellised delegeeritud õigusaktid peaksid tagama asjakohaste andmete tulemusliku, usaldusväärse, tõrgeteta ja kõrgturvalise edastamise, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning tagama puuetega isikutele teistega võrdse juurdepääsu elektrooniliselt edastatavatele dokumentidele. Selleks et määruse (EÜ) nr 1393/2007 lisasid kiiresti muuta, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse I, II ja IV lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (4) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 12] |
(11) |
Kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 peaks komisjon hindama spetsiaalse järelevalvekorra kohaldamisel kogutud teabe põhjal määruse tegelikku mõju ja vajadust edasiste meetmete järele. |
(12) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriigid üksinda ja neid on liikmesriikides kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kiiret ja tõhusat edastamist ning kättetoimetamist võimaldava õigusraamistiku loomise teel võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(12a) |
Käesoleva määruse eesmärk on parandada kohtumenetluste tulemuslikkust ja kiirust, lihtsustades ja ühtlustades liidu tasandil kohtu- ja kohtuväliste dokumentide teatavakstegemise või edastamise menetlusi, aidates samal ajal vähendada viivitusi ja kulusid üksikisikute ja ettevõtjate jaoks. Lisaks võib suurem õiguskindlus, millega kaasnevad lihtsamad, ühtlustatud ja digitaliseeritud menetlused julgustada üksikisikuid ja ettevõtjaid osalema piiriülestes tehingutes, edendades seeläbi liidusisest kaubandust ja seega siseturu toimimist. [ME 13] |
(13) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt [on / ei ole] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] [ei osale] [Ühendkuningriik] [ja] [Iirimaa] [käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende/tema suhtes siduv ega kohaldatav]. |
(14) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(15) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1393/2007 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1393/2007 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Kohaldamisala ja mõisted 1. Käesolevat määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui toimetatakse kätte järgmisi dokumente:
See ei laiene eelkõige maksu-, tolli- või haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). 2. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui ei ole teada selle isiku aadress, kellele tuleb dokument kätte toimetada, v.a artikkel 3c. 3. Käesolevat määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kus menetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elu- või asukohast. [ME 14] 4. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2) |
Artikli 2 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:
|
3) |
Lisatakse järgmised artiklid 3a, 3b ja 3c: „Artikkel 3a Edastavate ja vastuvõtvate asutuste ning keskasutuste kasutatavad teabevahetuse meetodid 1. Dokumendid, taotlused, kinnitused, vastuvõtuteatised, tunnistused Dokumentide ja taotluste , sealhulgas I lisas toodud tüüpvormidel koostatud taotluste, kinnituste, vastuvõtuteatiste, tunnistuste ja muu teabevahetus teabe edastamine , mis toimub I lisas esitatud tüüpvormide alusel edastava ja vastuvõtva asutuse, nende asutuste ja keskasutuse või eri liikmesriikide keskasutuste vahel, edastatakse toimub detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT-süsteemidest, mis on omavahel ühendatud riiklike IT-süsteemide vahelist turvalist ja usaldusväärset reaalajas toimivat piiriülest teabevahetust võimaldava kommunikatsioonitaristu abil. Nimetatud detsentraliseeritud IT-süsteemide aluseks on süsteem e-CODEX ja seda toetatakse liidu vahenditest. [ME 16] 2. Lõikes 1 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatavate dokumentide, taotluste, kinnituste, vastuvõtuteatiste, tunnistuste ja muu teabevahetuse suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (*1) sätestatud üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks. [ME 17] 3. Kui lõikes 1 osutatud dokumendile, taotlustele, kinnitusele, vastuvõtuteatisele, tunnistusele või muule teabevahetusele on lisatud tempel või allkiri või need eeldavad templi või allkirja olemasolu, siis võib selle asemel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 määratletud nõuetekohast kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja , tingimusel et on täielikult tagatud, et isik, kellele eespool nimetatud dokumendid kätte toimetatakse, on saanud dokumendid kätte piisavalt aegsasti ja seaduslikul viisil . [ME 18] 4. Kui detsentraliseeritud IT-süsteemi ettenägematu ja ettenägematutel asjaoludel või erakorralise häire tõttu ei saa lõike 1 kohaselt andmeid edastada, siis toimub edastamine muu kõige kiirema edastusvahendi abil , tagades samal tasemel tulemuslikusse, usaldusväärsuse, turvalisuse ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse . [ME 19] 4a. Tuleb täielikult järgida ja austada kõigi asjaomaste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust isikuandmete ja eraelu puutumatusele. [ME 20] 4b. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades detsentraliseeritud IT-süsteemi toimimise üksikasjaliku korra. Seda õigust kasutades tagab komisjon, et süsteem kindlustab asjaomase teabe tulemusliku, usaldusväärse ja tõrgeteta vahetamise ning kõrgetasemelise turvalisuse teabe edastamisel ja eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. [ME 21] Artikkel 3b Detsentraliseeritud IT-süsteemi loomise kulud 1. Iga liikmesriik kannab oma kommunikatsioonitaristu nende pääsupunktide paigaldamise, käitamise ja hooldamise kulu, mis on vajalikud, et ühendada riiklikud IT-süsteemid artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi. 2. Iga liikmesriik kannab oma riikliku IT-süsteemi loomise ja kohandamise kulud, et muuta see koostalitlusvõimeliseks kommunikatsioonitaristuga, ning selle süsteemi haldamise, käitamise ja hooldamise kulud. 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse piiramata võimalust taotleda liidu rahastamisprogrammidest toetusi nendes lõigetes osutatud tegevuste toetamiseks. Artikkel 3c Aadresside päringute puhul antav abi 1. Kui selle isiku aadress, kellele kohtu- või kohtuväline dokument teises liikmesriigis kätte toimetatakse, ei ole teada, siis annavad liikmesriigid põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul abi mõnel järgmistest viisidest: [ME 22]
2. Iga liikmesriik saadab komisjonile järgmised andmed:
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealuste andmete kõigist muutustest. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).“" |
4) |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Dokumentide edastamine 1. Kohtudokumente edastatakse otse ja võimalikult kiiresti artikli 2 kohaselt määratud asutuste vahel. 2. Edastatavale dokumendile lisatakse taotlus, mis on koostatud I lisas esitatud tüüpvormi kasutades. Tüüpvorm täidetakse selle liikmesriigi keeles, kelle poole pöördutakse, või kui liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest või mõnes muus keeles, mille aktsepteerimisest on liikmesriik teatanud. Iga liikmesriik teatab liidu selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema ametlikud keeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib. 3. Käesolev määrus ei piira siseriiklike õigusaktide kohaseid nõudeid, mis on seotud dokumentide täpsuse, autentsuse ja nõuetekohase õigusliku vormiga. Artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastatud dokumentide puhul ei seata kahtluse alla nende õiguslikku mõju ja vastuvõetavust tõenditena kohtumenetluses ainult seetõttu, et need on elektroonilised. Kui paberdokumendid paberdokument viiakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu edastamiseks elektroonilisele kujule, siis on elektroonilistel koopiatel või nende väljatrükkidel elektroonilisel koopial või selle väljatrükil sama õiguslik mõju kui originaaldokumentidel originaaldokumendil, välja arvatud juhul, kui adressaatliikmesriigi õiguses nõutakse sellise dokumendi kättetoimetamist originaalkujul ja paberkandjal . Sellisel juhul väljastab vastuvõttev asutus elektroonilises vormis saadud dokumendi paberkandjal. Kui originaaldokumendil oli tempel või allkiri, peab ka väljastataval dokumendil olema tempel või allkiri. Vastuvõtva asutuse väljastatud dokumendil on sama õiguslik mõju kui originaaldokumendil. “[ME 25] |
5) |
Artikkel 6 asendatakse järgmisega: „Artikkel 6 Dokumentide kättesaamine vastuvõtva asutuse poolt 1. Pärast dokumendi kättesaatmist kättesaamist saadetakse edastavale asutusele automaatne vastuvõtuteatis viivitamatult artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu automaatne vastuvõtuteatis . [ME 26] 2. Kui kättetoimetamistaotlust ei saa edastatud teabe või dokumentide põhjal täita, võtab vastuvõttev asutus viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul ühendust edastava asutusega, et saada puuduv teave või puuduvad dokumendid. [ME 27] 3. Kui kättetoimetamistaotlus on selgelt väljaspool käesoleva määruse kohaldamisala või kui kättetoimetamine ei ole võimalik vorminõuete täitmata jätmise tõttu, tagastatakse taotlus ja edastatud dokument kohe pärast kättesaamist viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul tüüpvormi kasutades edastavale asutusele koos I lisas esitatud tagastamisteatisega. [ME 28] 4. Vastuvõttev asutus, kes saab kättetoimetamiseks dokumendi, kuid kellel puudub territoriaalne pädevus seda kätte toimetada, edastab nimetatud dokumendi ja taotluse viivitamata ja hiljemalt nelja tööpäeva jooksul artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu sama liikmesriigi territoriaalselt pädevale vastuvõtvale asutusele, kui taotlus vastab artikli 4 lõike 2 tingimustele, ning samaaegselt teavitab sellest edastavat asutust, kasutades I lisas esitatud tüüpvormi. Kui samas liikmesriigis territoriaalselt pädev vastuvõttev asutus on dokumendi ja taotluse kätte saanud, saadetakse edastavale asutusele viivitamata artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu automaatne vastuvõtuteatis. [ME 29] 4a. Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel artikli 3a lõikes 4 osutatud olukordade puhul. Sellisel juhul ei kehti aga käesoleva artikli lõigetes 1–4 määratud tähtajad, vaid vastav toiming sooritatakse võimalikult kiiresti. “[ME 30] |
6) |
Lisatakse järgmine artikkel 7a: „Artikkel 7a Kohustus nimetada esindaja Esindaja nimetamine kättetoimetamiseks liikmesriigis, kus asub kohus [ME 31] 1. Kui menetluse algatusdokument on juba kostjale kätte toimetatud ja kostja ei ole artikli 8 kohaselt keeldunud seda vastu võtmast , siis võib selle võimaldab kohtu asukoha liikmesriigi õigusega õigus pooltel , kus asub kohus kelle elukoht on teises liikmesriigis , seada teises määrata esindaja, kelle kätte dokumendid kohtu asukoha liikmesriigis elavatele pooltele kohustus nimetada esindaja, kelle kätte toimetada dokumente liikmesriigis, kus asub kohus. Kui asjaomast poolt on sellise tegutsemisvariandi valiku tagajärgedest nõuetekohaselt teavitatud ja ta on selgelt selle variandi valinud, toimetatakse dokumendid asjaomase poole volitatud esindaja kätte kohtu asukoha liikmesriigis, järgides menetluse puhul selle liikmesriigi seadusi ja tavasid. [ME 32] 2. Kui pool ei täida lõike 1 kohaselt esindaja nimetamise kohustust ja ta ei ole väljendanud oma nõusolekut kasutada dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilist kasutajakontot e-posti aadressi kooskõlas artikli 15a punktiga b, siis võidakse menetluse ajal dokumentide kättetoimetamiseks kasutada kõiki kättetoimetamise meetodeid kooskõlas kohtu asukohaks olevas liikmesriigis kehtiva õigusega, tingimusel et kõnealust poolt on sellest tagajärjest menetluse algatusdokumendi kättetoimetamise ajaks nõuetekohaselt teavitatud.“[ME 33] |
7) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine 1. Vastuvõttev asutus teavitab adressaati, kasutades selleks II lisas esitatud tüüpvormi, et ta võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui see ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte järgmistest keeltest: ametlikku tõlget keelest
2. Adressaat võib õigustatud põhjustel keelduda dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või kahe nädala jooksul, tagastades II lisas esitatud tüüpvormi vastuvõtvale asutusele. [ME 35] 3. Kui vastuvõttev asutus saab teada, et adressaat keeldub lõigete 1 ja 2 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, teavitab ta artiklis 10 sätestatud teatisega sellest viivitamata edastavat asutust ning tagastab taotluse ja dokumendi, mille tõlkimist nõutakse . [ME 36] 4. Kui adressaat on keeldunud lõigete 1 ja 2 kohaselt dokumendi vastuvõtmisest, kontrollib kohus või asutus, kus toimub kättetoimetamise tinginud menetlus, esimesel võimalusel, kas keeldumine oli põhjendatud. [ME 37] 5. Dokumendi kättetoimetamisel tehtud vea võib parandada, toimetades vastavalt käesoleva määruse sätetele adressaadile kätte dokumendi, millele on lisatud ametlik tõlge ühte lõikes 1 sätestatud keeltest. Sellisel juhul on dokumendi kättetoimetamise kuupäev see kuupäev, millal dokument koos ametliku tõlkega toimetatakse kätte vastavalt adressaatliikmesriigi õigusele. Kui liikmesriigi õiguse kohaselt tuleb dokument kätte toimetada kindla tähtaja jooksul, loetakse taotluse esitaja suhtes arvessevõetavaks kuupäevaks algdokumendi kättetoimetamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 9 lõikele 2. [ME 38] 6. Lõikeid 1 kuni 5 kohaldatakse 2. jaotises sätestatud kohtudokumentide edastamise ja kättetoimetamise muude viiside suhtes. 7. Lõike 1 kohaldamisel tuleb diplomaatilisel või konsulaaresindajal, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 13, või pädeval asutusel või isikul, kui dokument toimetatakse kätte vastavalt artiklile 14 või 15a, teavitada adressaati sellest, et tal on õigus dokumendi vastuvõtmisest keelduda ning et keeldumise korral tuleb dokument nimetatud esindajatele, asutusele või isikule viivitamata tagasi saata.“[ME 39] |
8) |
Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui dokumendi kättetoimetamisega seotud vorminõuded on täidetud, koostatakse nende täitmise kohta I lisas esitatud tüüpvormi kasutades teatis ning saadetakse see edastavale asutusele.“ |
9) |
Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 14 Kättetoimetamine postiteenuseid posti- või kullerteenuseid kasutades [ME 40] 1. Kohtudokumente võib teises liikmesriigis elavatele isikutele posti- või kullerteenuseid kasutades otse kätte toimetada tähtkirjaga tähtkirja või -saadetisega , mis antakse üle vastuvõtuteatise vastu. [ME 41] 2. Käesoleva artikli kohaselt posti teel või kulleri kaudu kättetoimetamine toimub IV lisas esitatud konkreetset vastuvõtuteatist kasutades. [ME 42] 3. Olenemata lähekohaks oleva liikmesriigi õigusest loetakse dokument tulemuslikult posti teel või kulleri kaudu kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetati kohale adressaadi koduaadressil täiskasvanud isikutele, kes elavad adressaadiga samas majapidamises või on seal adressaadi jaoks tööl ning kes on suutelised ja valmis dokumenti vastu võtma. [ME 43] Artikkel 15 Otse kättetoimetamine 1. Kohtudokumendid võidakse teises liikmesriigis elavatele isikutele kätte toimetada otse adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku kaudu. 2. Iga liikmesriik esitab komisjonile teabe nende ametikohtade või pädevate isikute kohta, kellel on luba käesoleva artikli kohaselt oma territooriumil dokumente kätte toimetada. See teave on veebis kättesaadav. “[ME 44] |
10) |
Lisatakse järgmine artikkel 15a: „Artikkel 15a Elektrooniline kättetoimetamine 1. Kohtudokumendid võidakse teises liikmesriigis elavatele isikutele otse kätte toimetada elektrooniliselt kasutajakontole e-posti aadressidele , millele adressaadil on juurdepääs, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest mõlemad järgmised tingimused : [ME 45]
1a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades kohtudokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks kasutatavate kvalifitseeritud e-andmevahetusteenuste toimimise üksikasjaliku korra. Nimetatud õigust kasutades peab komisjon tagama, et sellised teenused kindlustavad asjaomaste dokumentide tulemusliku, usaldusväärse ja tõrgeteta vahetamise, edastamise kõrge turvalisuse, teenuse teistega võrdse kättesaadavuse puudega isikutele ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. “[ME 48] |
11) |
Artiklid 17 ja 18 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Lisade muutmine Kooskõlas artikliga 18 on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I, II ja IV lisa muutmise kohta, et ajakohastada tüüpvorme või teha neis vormides tehnilisi muudatusi. Artikkel 18 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis Artiklites 3a, 15a ja 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. [ME 49] 3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon ekspertidega, kelle iga liikmesriik on määranud kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*2) sätestatud põhimõtetega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli Artiklite 3a, 15a või 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 50] |
12) |
Lisatakse järgmised artiklid 18a ja 18b: „ Artikkel 18a Detsentraliseeritud IT-süsteemi loomine Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega luuakse artiklis 3a osutatud detsentraliseeritud IT-süsteem. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 51] Artikkel 18b Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“ [ME 52] |
13) |
Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel 19 Kohtusse ilmumata jätnud kostja 1. Kui menetluse algatusdokument tuli kättetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning kostja ei ole ilmunud kohtusse, ei tehta kohtuotsust, kuni on tõendatud, et dokument on toimetatud kätte või edastatud piisavalt aegsasti aegsasti ja seaduslikul viisil , et anda kostjale kaitsevõimalus, ning: [ME 53]
2. Piiramata lõike 1 kohaldamist võib kohtunik teha otsuse ka siis, kui puudub dokumendi kättetoimetamisteatis, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:
3. Kui lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, siis tehakse mõistlikke jõupingutusi, et teavitada kostjat tema suhtes kohtumenetluse algatamisest kõigi võimalike kommunikatsioonikanalite, sealhulgas tänapäevase kommunikatsioonitehnoloogia kaugside tehnoloogia kaudu, mille puhul on menetlevale kohtule teada aadress või konto e-posti aadress . [ME 55] 4. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kohtunik põhjendatud kiireloomulistel juhtudel anda korralduse võtta ajutisi või kaitsemeetmeid. [ME 56] 5. Kui menetluse algatusdokument tuli kättetoimetamiseks edastada teisele liikmesriigile käesoleva määruse sätete alusel ning ilmumata jätnud kostja vastu on tehtud tagaseljaotsus, on kohtunikul õigus ennistada otsuse edasikaebamise tähtaeg, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
Tähtaja ennistamise avalduse võib esitada üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud. Seda taotlust ei vaadata läbi, kui see esitatakse rohkem kui kaks aastat pärast kohtuotsuse tegemise kuupäeva. 6. Kui lõikes 2 osutatud kohtuotsuse tegemise kuupäevast on möödunud kaks aastat, siis ei pruugita kohaldada liikmesriigi õiguse sätteid, millega lubatakse erakorraliselt edasikaebamise tähtaja möödumise tagajärjed tühistada, teises liikmesriigis selle kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise tagamise puhul. 7. Lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata kohtuotsuste suhtes, mis käsitlevad isikute õiguslikku seisundit või teovõimet.“ |
13a) |
Artiklis 22 lisatakse lõike 1 ette järgmine lõige: „-1. Igasugune käesoleva määruse kohaselt toimuv isikuandmete töötlemine teostatakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.“ [ME 58] |
13b) |
Artikli 22 lõige 1 asendatakse järgmisega: „ 1. Käesoleva määruse alusel edastatud teavet, sealhulgas eelkõige isikuandmeid, võivad neid edastavad ja vastuvõtvad asutused ning keskasutused kasutada üksnes käesolevas määruses sätestatud konkreetsetel eesmärkidel. Isikuandmed, mis ei ole määruse mõistes asjakohased, kustutatakse viivitamata.“ [ME 59] |
13c) |
Artikli 22 lõige 2 asendatakse järgmisega: „ 2. Edastavad ja vastuvõtvad asutused ning keskasutused tagavad sellise teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas oma liidu ja liikmesriikide õigusega.“ [ME 60] |
13d) |
Artikli 22 lõige 3 asendatakse järgmisega: „ 3. Lõiked - 1, 1 ja 2 ei mõjuta liidu ja liikmesriigi õigusakte, mille kohaselt on isikutel, kelle kohta andmed käivad, õigus olla teavitatud määruse alusel edastatud teabe kasutamisest.“ [ME 61] |
13e) |
Artikli 22 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Igasugune käesoleva määruse raames toimuv teabe töötlemine liidu institutsioonide ja asutuste poolt toimub kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.“ [ME 62] |
14) |
Artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid edastavad komisjonile artiklites 2, 3, 3c, 4, 10, 11, 13, ja 15 osutatud teabe. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende õiguse kohaselt toimetatakse dokument kätte kindla tähtaja jooksul, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2.“ |
15) |
Lisatakse järgmine artikkel 23a: „Artikkel 23a Järelevalve 1. Hiljemalt … [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise jõustumise kuupäeva] koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju järelevalveks üksikasjaliku kava. [ME 63] 2. Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid andmete ning muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile jälgimiseks vajalikud andmed ja muu tõendusmaterjali.“ |
16) |
Artikkel 24 asendatakse järgmisega: „Artikkel 24 Hindamine 1. Kõige varem Hiljemalt … [viis neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande , vajaduse korral koos seadusandliku ettepanekuga . [ME 64] 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.“ |
17) |
Uue IV lisana lisatakse käesoleva määruse lisa. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust hakatakse kohaldama … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Kuid:
a) |
artikli 1 punkti 14 kohaldatakse alates … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning |
b) |
artikli 1 punkte 3, 4 ja 5 kohaldatakse alates … [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 56.
(2) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).
LISA
„IV LISA
Vastuvõtuteatis, mida kasutatakse artikli 14 kohaselt posti teel kättetoimetamisel
VASTUVÕTUTEATIS kohtu- või kohtuväliste dokumentide posti teel kättetoimetamise puhul (määruse (EL) nr 1393/2007 artikkel 14). |
AINULAADNE VIITENUMBER: |
|||||||
Saatja: Nimi: |
Adressaat: Nimi |
Saaja nimi: |
||||||
Saaja allkiri: |
||||||||
VASTUVÕTUTEATIS TULEKS SAATA JÄRGMISEL AADRESSIL: |
SIHTKOHA AADRESS: |
KOHALETOIMETAMISE / DOKUMENDI TAGASISAATMISE KUUPÄEV: pp kk aaaa |
||||||
Tänav: |
Nr |
Tänav |
Nr |
KOHALE TOIMETATUD Saaja: |
TAGASI SAADETUD Põhjus: |
|||
Linn: |
|
Linn |
|
Adressaat: |
□ |
Aadress pole teada: |
□ |
|
Sihtnumber: |
|
Sihtnumber |
|
Esindaja: |
□ |
Adressaat tundmatu: |
□ |
|
Riik: |
|
Riik: |
|
Samal aadressil elav täiskasvanu: |
□ |
Ei ole vastu võetud: |
□ |
|
Vastuvõtmisest keelduti |
□ |
|||||||
Postiteenuse osutajale: |
||||||||
Adressaadi töötaja: |
□ |
Adressaat on kolinud: |
□ |
“
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/560 |
P8_TA(2019)0105
Ühiseeskirjad, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühiseeskirjade kohta, millega tagatakse põhiline autoveoühendus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisega (COM(2018)0895 – C8-0511/2018 – 2018/0436(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/58)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punkt 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – pealkiri
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Kahepoolse veo õigus |
Lubatud veo õigus |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjad võivad käesolevas määruses sätestatud tingimustel kahepoolse veoga tegeleda. |
1. Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjad võivad käesolevas määruses sätestatud tingimustel lubatud veoga tegeleda. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud võivad ilma artikli 2 lõike 5 kohase Ühendkuningriigi tegevusloata tegeleda järgmiste kahepoolse veo liikidega: |
2. Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud võivad ilma artikli 2 lõike 5 kohase Ühendkuningriigi tegevusloata tegeleda järgmiste lubatud veo liikidega: |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva määruse kohase kahepoolse veo käigus tuleb täita järgmisi norme: |
Käesoleva määruse kohase lubatud veo käigus tuleb täita järgmisi norme: |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
2. Kui komisjon teeb kindlaks, et õigused, mille Ühendkuningriik on liidu veoste autoveo-ettevõtjatele andnud, ei ole kas de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu veoste autoveo-ettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võib ta samaväärsuse taastamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega: |
2. Kui komisjon teeb kindlaks, et õigused, mille Ühendkuningriik on liidu veoste autoveo-ettevõtjatele andnud, ei ole kas de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu veoste autoveo-ettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võib ta samaväärsuse taastamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
2. Kui komisjon teeb kindlaks, et kõnealused tingimused on mõne lõikes 3 osutatud olukorra tulemusena märgatavalt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele kehtivad tingimused, võib ta selle olukorra parandamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega: |
2. Kui komisjon teeb kindlaks, et kõnealused tingimused on mõne lõikes 3 osutatud olukorra tulemusena märgatavalt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi veoste autoveo-ettevõtjatele kehtivad tingimused, võib ta selle olukorra parandamiseks vastu võtta delegeeritud õigusakte, millega: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0063/2019).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/564 |
P8_TA(2019)0106
Põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjad, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põhilise lennuühenduse tagamise ühiseeskirjade kohta, võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust (COM(2018)0893 – C8-0510/2018 – 2018/0433(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/59)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
Artikkel 2a |
||
|
Ajutine vabastus omandiõiguse nõudest |
||
|
1. Komisjon võib lennuettevõtja taotlusel teha ajutise erandi määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 4 punktis f sätestatud omandiõiguse nõudest, tingimusel et lennuettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
2. Lõikes 1 osutatud erandi võib anda ajavahemikuks, mis ei kesta kauem kui 30. märtsini 2020, ja seda ei pikendata. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Võttes arvesse artikleid 4 ja 5, ei tohi Ühendkuningriigi lennuettevõtjate poolt Ühendkuningriigi ja iga liikmesriigi vahelisel marsruudil osutatavate regulaarsete lennutransporditeenuste hooajaline kogumaht käesoleva määruse kohaselt ületada kõnealuste lennuettevõtjate poolt kõnealustel liinidel 2018. aastal vastaval IATA talve- ja suvehooajal käitatud lendude koguarvu. |
välja jäetud |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui komisjon teeb kindlaks, et Ühendkuningriigi poolt liidu lennuettevõtjatele antud õigused ei ole de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu lennuettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, võib ta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktidega teha samaväärsuse taastamiseks järgmist: |
2. Kui komisjon teeb kindlaks, et Ühendkuningriigi poolt liidu lennuettevõtjatele antud õigused ei ole de jure või de facto samaväärsed käesoleva määruse kohaselt Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele antud õigustega või et need õigused ei ole kõikidele liidu lennuettevõtjatele võrdselt kättesaadavad, on tal õigus samaväärsuse taastamiseks võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte, et |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Kui komisjon otsustab, et nimetatud tingimused on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud mis tahes olukorra tõttu oluliselt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele seatud tingimused, võib komisjon olukorra parandamiseks võtta määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 lõikes 2 osutatud korras vastu rakendusakti , et |
2. Kui komisjon otsustab, et nimetatud tingimused on käesoleva artikli lõikes 3 osutatud mis tahes olukorra tõttu oluliselt ebasoodsamad kui Ühendkuningriigi lennuettevõtjatele seatud tingimused, on komisjonil õigus olukorra parandamiseks võtta kooskõlas artikliga 11a vastu delegeeritud õigusakte , et |
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõike 2 kohaseid rakendusakte võib võtta vastu järgmiste olukordade puhul : |
3. Lõike 2 kohaseid delegeeritud õigusakte võetakse eelkõige vastu järgmiste olukordade parandamiseks : |
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõikidest otsustest Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lõigete 1 ja 2 kohaselt lennutegevusloa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise kohta. |
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele põhjendamatu viivituseta kõikidest otsustest Ühendkuningriigi lennuettevõtjale lõigete 1 ja 2 kohaselt lennutegevusloa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise kohta. |
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Käesoleva määruse rakendamise tagamiseks konsulteerivad liikmesriikide pädevad asutused Ühendkuningriigi pädevate asutustega ja teevad nendega koostööd. |
1. Käesoleva määruse rakendamise tagamiseks konsulteerivad liit ja liikmesriikide pädevad asutused Ühendkuningriigi pädevate asutustega ja teevad nendega koostööd. |
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 11 |
välja jäetud |
Komitee |
|
Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 25 alusel loodud komitee. |
|
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 11a |
|
Delegeeritud volituste rakendamine |
|
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. |
|
2. Artiklites 4 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast]. |
|
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. |
|
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. |
|
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
6. Artiklite 4 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0062/2019).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/571 |
P8_TA(2019)0107
Lennundusohutus seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lennundusohutuse teatavate aspektide kohta seoses Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega (COM(2018)0894 – C8-0514/2018 – 2018/0434(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/60)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lisaks lõikes 2 loetletud sertifikaatidele kohaldatakse käesolevat määrust artiklis 5 osutatud teoreetilise koolituse moodulite suhtes. |
3. Lisaks lõikes 2 loetletud sertifikaatidele kohaldatakse käesolevat määrust artiklis 5 osutatud koolituse moodulite suhtes. |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kasutamise kohta jäävad kehtima , et neid saaks jätkuvalt kasutada õhusõidukis või õhusõidukina . |
Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud sertifikaadid toodete, osade ja seadmete kasutamise kohta jäävad kehtima. |
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – pealkiri
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Teoreetilise koolituse moodulite ülekandmine |
Koolituse moodulite ülekandmine |
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Erandina komisjoni määrusest (EL) nr 1178/2011 (9) ja komisjoni määrusest (EL) nr 1321/2014 (10) võtavad olenevalt asjaoludest kas liikmesriikide pädevad asutused või amet arvesse eksameid, mis on tehtud koolitusorganisatsioonides, mille üle teostab järelevalvet Ühendkuningriigi pädev asutus, enne käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud kohaldamiskuupäeva, nii nagu oleks need eksamid tehtud liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all olevas koolitusorganisatsioonis. |
Erandina komisjoni määrusest (EL) nr 1178/2011 (9) ja komisjoni määrusest (EL) nr 1321/2014 (10) võtavad olenevalt asjaoludest kas liikmesriikide pädevad asutused või amet arvesse eksameid, mis on tehtud koolitusorganisatsioonides, mille üle teostab järelevalvet Ühendkuningriigi pädev asutus, kuid mille järel ei ole veel väljastatud litsentsi enne käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teises lõigus osutatud kohaldamiskuupäeva, nii nagu oleks need eksamid tehtud liikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all olevas koolitusorganisatsioonis. |
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Ameti taotlusel esitavad artiklites 3 ja 4 osutatud sertifikaatide omanikud koopiad kõikidest auditiaruannetest, puudustest ja parandusmeetmete kavadest, mis on seotud sertifikaadiga, mis on välja antud taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui selliseid dokumente ei ole esitatud tähtajaks, mille amet oma taotluses ette näeb, võib amet vastavalt olukorrale tühistada artikli 3 või 4 kohaselt saadud soodustuse. |
2. Ameti taotlusel esitavad artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljastajad koopiad kõikidest auditiaruannetest, puudustest ja parandusmeetmete kavadest, mis on seotud sertifikaadiga, mis on välja antud taotlusele eelnenud kolme aasta jooksul. Kui selliseid dokumente ei ole esitatud tähtajaks, mille amet oma taotluses ette näeb, võib amet vastavalt olukorrale tühistada artikli 3 või 4 kohaselt saadud soodustuse. |
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 osutatud sertifikaatide omanikud teavitavad ametit viivitamata kõigist Ühendkuningriigi ametiasutuste tegevustest, mis võivad olla vastuolus nende käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1139 kohaste kohustustega. |
3. Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud sertifikaatide omanikud ja artiklis 4 osutatud sertifikaatide väljastajad teavitavad ametit viivitamata kõigist Ühendkuningriigi ametiasutuste tegevustest, mis võivad olla vastuolus nende käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1139 kohaste kohustustega. |
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva määruse kohaldamisel ja järelevalve teostamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sertifikaatide omanike üle tegutseb amet määruse (EL) 2018/1139 ning selle või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide alusel kolmanda riigi üksuste jaoks pädeva asutusena. |
Käesoleva määruse kohaldamisel ja järelevalve teostamiseks käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sertifikaatide omanike või väljastajate üle tegutseb amet määruse (EL) 2018/1139 ning selle või määruse (EÜ) nr 216/2008 alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide alusel kolmanda riigi üksuste jaoks pädeva asutusena. |
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 8 – lõik 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Komisjoni määrust (EL) nr 319/2014 (11), milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes samadel tingimustel nagu kolmandate riikide juriidilistele või füüsilistele isikutele välja antud vastavate sertifikaatide omanike suhtes. |
Komisjoni määrust (EL) nr 319/2014 (11), milles käsitletakse Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes , kes on sertifikaatide omanikud või väljastajad, samadel tingimustel nagu kolmandate riikide juriidilistele või füüsilistele isikutele välja antud vastavate sertifikaatide omanike suhtes. |
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Lisa – 2. jagu – punkt 2.6. a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0061/2019).
(9) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008. ELT L 311, 25.11.2011, lk 1.
(10) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta. ELT L 362, 17.12.2014, lk 1.
(9) Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008. ELT L 311, 25.11.2011, lk 1.
(10) Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta. ELT L 362, 17.12.2014, lk 1.
(11) Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007. ELT L 95, 28.3.2014, lk 58
(11) Komisjoni 27. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 319/2014, milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007. ELT L 95, 28.3.2014, lk 58
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/575 |
P8_TA(2019)0108
Teenustekaubanduse üldleping: vajalikud kompenseerivad kohandused, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga ***
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb asjaomaste lepingute sõlmimist Ameerika Ühendriikide, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Ecuadori, Filipiinide, Hiina ning Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumiga (Hiina Taipei), Hongkongi (Hiina), India, Jaapani, Kanada, Kolumbia, Korea, Kuuba, Šveitsi ja Uus-Meremaaga teenustekaubanduse üldlepingu XXI artikli alusel seoses vajalike kompenseerivate kohandustega, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga (14020/2018 – C8-0509/2018 – 2018/0384(NLE))
(Nõusolek)
(2020/C 449/61)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14020/2018), |
— |
võttes arvesse asjaomaste lepingute eelnõusid Ameerika Ühendriikide, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Ecuadori, Filipiinide, Hiina ning Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumiga (Hiina Taipei), Hongkongi (Hiina), India, Jaapani, Kanada, Kolumbia, Korea, Kuuba, Šveitsi ja Uus-Meremaaga teenustekaubanduse üldlepingu XXI artikli alusel seoses vajalike kompenseerivate kohandustega, mis tulenevad Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga (14020/2018 ADD 1-17), |
— |
võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0509/2018), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0067/2019), |
1. |
annab nõusoleku lepingute sõlmimiseks; |
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/576 |
P8_TA(2019)0109
Üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamine ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta (COM(2018)0277 – C8-0192/2018 – 2018/0138(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/62)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0277), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 172, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0192/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Tšehhi Senati, Saksamaa Liidupäeva, Iiri parlamendi ja Rootsi parlamendi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0015/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0138
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 13. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/… üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 172,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1)
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt, (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 (4) on kehtestatud siseturu arendamiseks vajalike ajakohaseimate koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik ühisraamistik, mille alusel luua liidus kodanike hüvanguks kahetasandilise struktuuriga koostalitlusvõimelised võrgud ning arendada sellega siseturgu ning suurendada liidu sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust . Üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi „TEN-T“) on kahetasandilise struktuuriga: põhivõrk koosneb liidu jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest, samal ajal kui üldvõrk tagab kõikide ELi liidu piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb ELi jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest võrguosadest. Põhivõrgu otstarve peaks olema toetada piiriülese ja mitmeliigilise transpordi abil Euroopa ühtse transpordi- ja liikuvuspiirkonna kiiremat arengut. Määruses (EL) nr 1315/2013 on kindlaks määratud võrgu lõpliku väljaarendamise siduvad eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks. Peale selle on määruses (EL) nr 1315/2013 pööratud suurimat tähelepanu piiriülestele ühendustele, mis parandavad eri transpordiliikide vahelist koostalitusvõimet ja soodustavad liidu transpordis mitmeliigilist lõimumist, ning arvesse tuleks võtta ka seda, kuidas transpordisektor tulevikus areneb ja millised uued tehnoloogiad kasutusele võetakse. [ME 1] |
(2) |
Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama paljude aeglaste, ebaselgete ja keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud , tekitab projektiarendajate ja võimalike erainvestorite jaoks ebakindlust ning seetõttu võidakse juba alustatud projektide ellurakendamisest protsessi käigus isegi loobuda . Nende küsimuste lahendamiseks ja TEN-T lõpliku koordineeritud väljaarendamise võimaldamiseks on Nendes tingimustes on TEN-T lõplikuks koordineeritud väljaarendamiseks määrusega (EL) nr 1315/2013 kehtestatud tähtaja jooksul vaja ELi liidu tasandil ühtlustatud meetmeid. Peale selle peaksid liikmesriigid võtma oma riigisisesed taristukavad vastu kooskõlas TEN-T eesmärkidega. [ME 2] |
(2a) |
Käesolevat määrust kohaldatakse üksnes nende liidu projektide suhtes, mida peetakse vastavalt määrusele (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ühishuviprojektideks. Liikmesriik võib ka otsustada üldvõrgu ulatust laiendada. [ME 3] |
(3) |
Paljude liikmesriikide õigusraamistikus õigussüsteemis käsitletakse prioriteetsena teatavaid projektiliike lähtuvalt nende strateegilisest majanduslikust tähtsusest lähtuvalt liidu jaoks . Prioriteetsetele projektidele on iseloomulik lühem tähtaeg, samaaegne ja/või lihtsustatud menetlemine või lühem loamenetluse lõpuleviimise või kaebuste esitamise aeg, tagades samal ajal ka muude horisontaalpoliitika valdkondade eesmärkide saavutamise. Kui liikmesriigi õigusraamistikus on kehtestatud selline raamistik prioriteedina käsitlemise eeskiri , peaks see automaatselt kehtima liidu nende projektide suhtes, mis määruse (EL) nr 1315/2013 alusel on tunnistatud ühishuviprojektideks. Liikmesriigid, kellel prioriteedina käsitlemise eeskirja ei ole, peaksid selle vastu võtma . [ME 4] |
(4) |
Selleks et parandada keskkonnamõju hindamise tõhusust ja lihtsustada otsustusprotsessi, peaksid liikmesriigid juhul, kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/92/EL (5) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL (6)) ning muudest liidu õigusaktidest, näiteks nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ (7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2009/147/EÜ (8), 2000/60/EÜ (9), 2008/98/EÜ (10), 2010/75/EL (11) ja 2012/18/EL (12) ning komisjoni rakendusdirektiivist 2011/42/EL (13), tuleneb samal ajal kohustus hinnata põhivõrguprojektidega seotud keskkonnaküsimusi, tagama kõnealuste direktiivide nõuetele vastava ühismenetluse. Peale selle võib keskkonnamõju varajane analüüs ja varajane arutelu pädeva asutusega keskkonnamõju hindamise sisu üle vähendada loamenetlusetapis viivitusi ning üldiselt parandada hindamiste kvaliteeti. [ME 5] |
(4a) |
Arvestades, et kuna TEN-T põhivõrgu ühishuviprojektide jaoks loa saamiseks tuleb keskkonnamõju hinnata Euroopa direktiivide ja liikmesriikide normide põhjal väga palju kordi, peaks liit kehtestama nende direktiivide nõuetele vastava ühise lihtsustatud ja tsentraliseeritud menetluse, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärki, s.o lihtsustada meetmeid. [ME 6] |
(5) |
Põhivõrguprojekte tuleks toetada integreeritud loamenetlustega Liikmesriigid peaksid määrama kooskõlas oma riigisisese õigusraamistiku ja halduskorraldussüsteemiga ühtse pädeva asutuse , et tagada üldise menetluse selge haldamine põhivõrguprojektide puhul kasu loamenetluse ühtlustamisest ja luua investorite jaoks ühtne kontaktpunkt ühtse kontaktpunkti loomisest, mis teeb võimalikuks kogu menetluse tõhusa ja selge korraldamise . Liikmesriigid peaksid määrama pädeva asutuse kooskõlas oma siseriikliku õigusraamistiku ja halduskorraldussüsteemiga. Vajaduse korral võib ühtne pädev asutus delegeerida oma kohustused ja ülesanded teisele asjakohase piirkondliku, kohaliku või muu haldustasandi asutusele. [ME 7] |
(6) |
Kõiki loamenetlusi hõlmava ühtse pädeva asutuse (ühtne kontaktpunkt) loomineriigis loomine riigi tasandil peaks vähendama menetluste keerukust ning suurendama nende tõhusust muutma menetlused ja otsuste vastuvõtmise tõhusamaks, koordineeritumaks, läbipaistvamaks ja läbipaistvust kiiremaks . Samuti peaks see parandama liikmesriikide asjakohast koostööd. Menetlused peaksid soodustama tegelikku koostööd investorite ja ühtse pädeva asutuse vahel ning seega võimaldama määrata kindlaks loamenetluse kohaldamisala loataotlemiseelses etapis. Kindlaksmääratud kohaldamisala peaks sisalduma üksikasjalikes taotlemistingimustes ja järgida tuleks direktiivi 2011/92/EL (muudetud direktiiviga 2014/52/EL) artikli 5 lõikes 2 sätestatud menetlust. [ME 8] |
(6a) |
Kui ühishuviprojekte peetakse prioriteetseteks liidu projektideks, võivad kahe või enama liikmesriigi või liikmesriikide ja kolmandate riikide ühtsed pädevad asutused leppida käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku ühise pädeva asutuse. [ME 9] |
(7) |
Käesolevas määruses sätestatud menetlus ei tohiks piirata rahvusvahelises ja liidu õiguses kindlaksmääratud nõuete, sealhulgas keskkonna ja inimeste tervise kaitse sätete järgimist. |
(8) |
Pidades silmas üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust 2030. aastaks , tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg, mille jooksul vastutavad pädevad asutused peavad tegema tervikotsuse projekti ülesehituse kohta. See tähtaeg peaks soodustama tagama menetluste tõhusust tõhususe ega tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse keskkonnakaitse-, läbipaistvus- ja üldsuse osalemise nõuetega. Projekte tuleks hinnata Euroopa ühendamise rahastu jaoks kehtestatud küpsuskriteeriumide alusel. Sellisel hindamisel tuleks arvesse võtta käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamist. [ME 10] |
(9) |
Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et tervikotsuse sisu või menetlemise seaduslikkust vaidlustavaid kaebusi menetletakse võimalikult tõhusalt. |
(10) |
Piiriüleste TEN-T taristuprojektide puhul esineb eriprobleeme loamenetluste koordineerimisel. Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatoreid tuleks volitada neid menetlusi jälgima ning nende sünkroonimist ja lõpuleviimist hõlbustama , et tagada käesolevas määruses sätestatud tähtaegadest kinnipidamine . [ME 11] |
(11) |
Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepinguga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/25/EL (14) ja/või 2014/24/EL (15). Selleks et tagada põhivõrgu piiriüleste ühishuviprojektide tõhus elluviimine, tuleks ühisettevõtte korraldavate riigihangete suhtes kohaldada ühe riigi õigusakte. Erandina liidu riigihankealastest õigusaktidest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigusnorme, kus on ühisettevõte registrijärgne asukoht. Jätkuvalt peaks olema võimalik määrata kohaldatavad õigusaktid kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega. |
(12) |
Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on siiski vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui menetlustesse on kaasatud komisjon, käsitleb ta esmajärjekorras liidu ühishuviprojekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine. Ilma et see mõjutaks käesoleva määrusega kehtestatud tähtaegu, peaks liikmesriikidel olema kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga võivad liikmesriigid õigus paluda komisjonil tegeleda TEN-T põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad ja prognoositavamate tähtaegadega, lähtudes juhtumipõhisest või ühiselt kavandatud lähenemisviisist. [ME 12] |
(13) |
TEN-T põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks ka toetada komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide ellurakendamist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku. Näiteks loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskavaga (16) on ette nähtud, et selliste suunistega täpsustatakse linnu- ja elupaikade direktiivi järgimist. Ühishuviprojektide puhul peaks olema võimalik saada riigihankega seotud otsetoetusi, et vähendada väliskulusid ja tagada avaliku sektori raha eest parim hinna ja kvaliteedi suhe (17). Lisaks tuleks mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks väljatöötatud vahendite raames teha kättesaadavaks asjakohane tehniline abi, et TEN-T ühishuviprojekte rahaliselt toetada. [ME 13] |
(14) |
Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke täielikult saavutada ja koordineerimisvajadust arvestades oleks neid võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(15) |
Õiguskindluse huvides ei tohiks käesoleva määruse sätteid kohaldada nende haldusmenetluste suhtes, mida hakati kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist, välja arvatud juhul, kui asjaosalised lepivad teisiti kokku. [ME 14] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas määruses sätestatakse nõuded haldusmenetlustele, mida liikmesriikide pädevad asutused kohaldavad üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrku käsitlevate ühishuviprojektide heakskiitmisel ja rakendamisel seoses määrusega (EL) nr 1315/2013, sh eelnevalt kindlaksmääratud projektid, mis on loetletud määruse (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu aastateks 2021–2027) lisa III osas . [ME 15]
Liikmesriigid võivad otsustada, et kõiki käesoleva määruse sätteid kohaldatakse tervikuna ka üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ühishuviprojektide suhtes. [ME 16]
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruses (EL) nr 1315/2013 esitatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„tervikotsus“ – liikmesriigi ühtse pädeva asutuse või asutuste ja, kui see on kohaldatav, siis ühise pädeva asutuse , v.a kohtud, otsus või otsuste kogum, millega kas antakse projektiarendajale luba ehitada projekti elluviimiseks vajalik transporditaristu või keeldutakse sellise loa andmisest, ilma et see piiraks mis tahes otsuse tegemist halduskaebuste menetlemisel; [ME 17] |
b) |
„loamenetlus“ – liidu või liikmesriigi õiguse alusel liikmesriigi pädevates asutustes järgitav menetlus või võetav meede enne seda, kui projektiarendaja saab projekti ellu rakendada , ja mis algab kuupäevast, mil liikmesriigi ühtne pädev asutus kirjutab alla vastuvõtuteatele ; [ME 18] |
c) |
„projektiarendaja“ – eraprojekti jaoks loa taotleja füüsiline isik või avaliku või projekti algatav riigiasutus erasektori juriidiline isik, kes taotleb luba projekti algatamiseks ; [ME 19] |
d) |
„ühtne pädev asutus“ – asutus, mille liikmesriik määrab riigisisese õiguse kohaselt vastutavaks käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise eest; [ME 20] |
e) |
„piiriülene ühishuviprojekt“ – määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 7 kohane ühishuviprojekt, mis hõlmab kõnealuse määruse artikli 3 punktis m määratletud piiriülest lõiku, mida rakendab ellu ühisettevõte. |
ea) |
„ühine pädev asutus“ – asutus, mis on asutatud kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi ühtsete pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel ja kelle ülesanne on lihtsustada piiriüleste ühishuviprojektide loamenetlust. [ME 21] |
II PEATÜKK
LOAMENETLUS
Artikkel 3
Ühishuviprojektide prioriteetsus
1. Kõikide TEN-T põhivõrgu ühishuviprojektide , sh Euroopa ühendamise rahastu loomise määruse lisa III osas loetletud eelnevalt kindlaksmääratud lõikude suhtes kohaldatakse integreeritud loamenetlust, mida juhib ühtne pädev astus, mille iga liikmesriik määrab kooskõlas artiklitega 5 ja 6. [ME 22]
2. Kui liikmesriigi õiguse alusel kehtib prioriteetsus, omistatakse ühishuviprojektidele kõige suurem võimalik riiklik tähtsus ja loamenetluses käsitatakse neid sellisena, kui selline kohtlemine on ette nähtud vastavate transpordiliikide taristu suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega.
3. Ühishuviprojektidega seotud haldusmenetluste tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks tagavad projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused kõnealuste projektide nii kiire läbivaatamise, kui see on õiguslikult võimalik, sealhulgas neile projektide valimisel rakendatavate küpsuskriteeriumide hindamise ja vahendite jagamise. [ME 23]
Artikkel 4
Loamenetluste integreerimine
1. Artiklis 6 sätestatud tähtaegadest kinnipidamiseks ja ühishuviprojektide elluviimisega seotud halduskoormuse vähendamiseks integreeritakse kõik nii liikmesriigi kui ka liidu tasandil kohaldatavast õigusest tulenevad kõik haldusmenetlused , sh vajalikud keskkonnamõju hinnangud, ja koondatakse ühte tervikotsusesse , ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud läbipaistvus-, üldsuse osalemise, keskkonna- ja ohutusnõuete kohaldamist . [ME 24]
2. Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju on vaja hinnata nii direktiivi 2011/92/EL kui ka liidu õiguse alusel, tagavad liikmesriigid direktiivi 2011/92/EL artikli 2 lõike 3 kohased ühismenetlused , ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tähtaegu . [ME 25]
Artikkel 5
Ühtne pädev loaasutus
1. Hiljemalt … [(OP – palun sisestada kuupäev, mis on üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise alguskuupäeva) ], kuid igal juhul mitte hiljem kui 31. detsembriks 2020 määrab iga liikmesriik ühe ühtse pädeva asutuse, kes vastutab loamenetluse lihtsustamise, sealhulgas tervikotsuse tegemise eest kelle ülesanne on lihtsustada loamenetlust , mida on vaja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tervikotsuse tegemiseks . [ME 26]
2. Ühishuviprojekti või ühishuviprojektide mõne konkreetse kategooria puhul võib lõikes 1 osutatud ühtse pädeva asutuse vastutuse kohustused ja/või sellega nendega seotud ülesannete täitmise ülesanded, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tervikotsuse tegemine, delegeerida selle asutuse enda algatusel ja liikmesriigi nõusolekul mõnele teisele asjakohase piirkondliku, kohaliku või muu haldustasandi asutusele või ning neid ülesandeid kohustusi võib täita mõni muu asjakohase haldustaseme teine selline asutus järgmistel tingimustel: [ME 27]
a) |
ühe iga ühishuviprojekti eest vastutab ainult üks pädev asutus; [ME 28] |
b) |
kõnealune pädev asutus on projektiarendaja jaoks ainus kontaktpunkt menetluses, mille tulemusena tehakse konkreetse ühishuviprojekti kohta tervikotsus, ning [ME 29] |
c) |
kõnealune pädev asutus koordineerib kõigi asjakohaste dokumentide ja kogu teabe esitamist. [ME 30] |
Ühtsele pädevale asutusele võib jääda õigus kehtestada tähtaegu, ilma et see mõjutaks artikli 6 kohaselt kehtestatud tähtaegadest kinnipidamist.
3. Ühtne pädev asutus teeb tervikotsuse artiklis 6 kehtestatud tähtaegade jooksul. Selleks järgib ta ühismenetlusi.
Ühtse pädeva asutuse väljastatav tervikotsus on kohustusliku loamenetluse käigus tehtav ainus õiguslikult siduv otsus. Kui projektiga on seotud ka muid asutusi, võivad nad kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega esitada menetluse kohta oma arvamuse , ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tähtaegu . Ühtne pädev asutus võtab seda arvamust peab neid arvamusi arvesse võtma, eriti siis, kui need puudutavad nõudeid, mis on sätestatud direktiivides 2014/52/EL ja 92/43/EMÜ . [ME 31]
4. Tervikotsuse tegemisel tagab ühtne pädev asutus kõigi rahvusvahelisest ja liikmesriigi õigusest tulenevate nõuete täitmise ning põhjendab nõuetekohaselt oma otsust kohaldatavate õigussätete alusel . [ME 32]
5. Kui ühishuviprojekt nõuab vähemalt kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi otsust, võtavad asjakohased pädevad asutused kõik vajalikud meetmed omavahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö ning koordineerimise tagamiseks või nad võivad luua ühise pädeva asutuse, kelle ülesanne on lihtsustada loamenetlust, ilma et see piiraks artiklis 6 sätestatud tähtaegu . Ilma et see piiraks kohaldatavast liidu rahvusvahelisest ja rahvusvahelisest liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmist, püüavad liikmesriigid ette näha ühismenetlused, eriti keskkonnamõjude hindamiseks. [ME 33]
5a. Et tagada käesoleva määruse ja eriti selle artikli 6a tõhus rakendamine, teatab ühtne pädev asutus komisjonile artiklis 6 sätestatud loamenetluse alustamise kuupäeva ja edastab tervikotsuse. [ME 34]
Artikkel 6
Loamenetluse kestus ja rakendamine
1. Loamenetlus koosneb taotlemiseelsest ja taotluse hindamise etapist ning ühtse pädeva asutuse otsuse tegemisest.
2. Taotlemiseelne etapp, mis hõlmab ajavahemikku alates loamenetluse algusest kuni täieliku taotlustoimiku esitamiseni ühtsele pädevale asutusele, ei ületa üldjuhul kaht aastat 18 kuud . [ME 35]
3. Loamenetluse alustamiseks teatab projektiarendaja asjaomaste liikmesriikide ühtsele pädevale asutusele või vajaduse korral ühisele pädevale asutusele projektist kirjalikult ja kirjeldab projekti üksikasjalikult. Hiljemalt kaks kuud üks kuu pärast eespool nimetatud teate kättesaamist kinnitab ühtne pädev asutus sellise teate saamist vastuvõtmist , või kui ta leiab, et projekt ei ole loamenetlusse võtmiseks piisavalt väljatöötatud, lükkab teate kirjalikult tagasi. Kui ühtne pädev asutus otsustab teate tagasi lükata, põhjendab ta oma otsust. Loamenetluse alguseks loetakse kuupäeva, mil pädev asutus kinnitab teate kättesaamist. Kui projekt hõlmab vähemalt kaht liikmesriiki, loetakse loamenetluse alguseks kuupäeva, mil viimane asjaomane pädev asutus teate heaks kiidab. [ME 36]
4. Kolme Kahe kuu jooksul pärast loamenetluse algust kehtestab ühtne pädev asutus või, kui see on kohaldatav, siis ühine pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja muude asjaomaste asutustega, võttes arvesse projektiarendaja poolt lõikes 3 osutatud teatega esitatud teavet, järgmist teavet sisaldavad üksikasjalikud taotlemistingimused ja teatab need projektiarendajale: [ME 37]
-a) |
asjakohasel haldustasandil pädev asutus, kellele ühtne pädev asutus on kohustused kooskõlas artikli 5 lõikega 2 delegeerinud; [ME 38] |
a) |
sellise teabe sisuline maht ja üksikasjalisus, mille projektiarendaja peab tervikotsuse saamiseks esitama taotlustoimiku osana; |
b) |
loamenetluse ajakava, kus on kirjas vähemalt järgmine:
|
5. Taotlustoimiku terviklikkuse ja nõuetekohase kvaliteedi tagamiseks küsib projektiarendaja ühtse pädeva asutuse arvamust taotluse kohta võimalikult vara taotlemiseelses etapis. Projektiarendaja teeb igakülgset koostööd ühtse pädeva asutusega, et pidada kinni tähtaegadest ja järgida lõikes 4 sätestatud taotlemistingimusi.
6. Projektiarendaja esitab üksikasjalikele taotlemistingimustele tuginedes taotlustoimiku 21 15 kuu jooksul alates üksikasjalike taotlemistingimuste kättesaamisest. Pärast selle tähtaja möödumist ei loeta üksikasjalikke taotlemistingimusi enam kehtivaks, välja arvatud juhul, kui ühtne pädev asutus otsustab omal algatusel või projektiarendaja põhjendatud taotluse alusel seda ajavahemikku kuni kuue kuu võrra pikendada. [ME 42]
7. Hiljemalt kahe kuu jooksul alates täieliku taotlustoimiku esitamise kuupäevast kinnitab pädev asutus kirjalikult taotlustoimiku täielikkust ja teatab sellest projektiarendajale. Projektiarendaja esitatud taotlustoimik loetakse täielikuks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus nõuab kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast projektiarendajalt puuduva teabe esitamist. Sisulise mahu ja üksikasjalikkuse poolest piirdub see teabenõue üksikasjalikes taotlemistingimustes kindlaks määratud üksikasjadega. Mis tahes täiendav teabenõue võib üksnes tuleneda erandlikest ja uutest ettenägematutest asjaoludest ning ühtne pädev asutus peab seda nõuetekohaselt põhjendama.
8. Ühtne pädev asutus hindab taotlust ja võtab siduva tervikotsuse vastu ühe aasta kuue kuu jooksul alates täieliku taotlustoimiku esitamisest kooskõlas lõikega 7 , välja arvatud juhul, kui ühtne pädev asutus otsustab omal algatusel seda ajavahemikku kõige rohkem kolme kuu võrra pikendada; sellisel juhul peab ühtne pädev asutus oma otsust põhjendama . Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada varasema tähtaja. [ME 43]
9. Eespool sätestatud tähtajad ei mõjuta liidu ega rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist, halduskaebuste menetlemist ega kohtulikku õiguskaitset.
Artikkel 6a
Loamenetlus ja liidu finantsabi
1. Kui projekte hinnatakse vastavalt nende väljavalimiseks kohaldatavatele küpsuskriteeriumidele, mis on sätestatud määruse (EL) …/… [millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu] artiklis 13, võetakse käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud menetluse kohaselt arvesse projektide edenemist.
2. Kui artiklis 6 sätestatud etappide ja tähtaegadega seoses on esinenud viivitusi, on see põhjus, mis uurida projekti edenemist ja vaadata läbi Euroopa ühendamise rahastust saadav finantsabi, nagu on sätestatud määruse (EL) …/… [Euroopa ühendamise rahastu] artikli 17 lõikes 1, ning selle tagajärjel võib finantsabi vähendada või selle andmise peatada. [ME 44]
Artikkel 7
Piiriülese loamenetluse koordineerimine
1. Vähemalt Kaht või enamat liikmesriiki või üht või enamat liikmesriiki ja üht või enamat kolmandat riiki hõlmavate projektide puhul kooskõlastavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused oma ajakavad ja lepivad kokku ühise ajakava. [ME 45]
1a. Sellisel juhul loovad kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi ühtsed pädevad asutused vastastikusel kokkuleppel loamenetluse lihtsustamiseks ühise pädeva asutuse, nagu on sätestatud artikli 5 lõikes 5. [ME 46]
2. Määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 45 osutatud Euroopa koordinaatorile antakse volitus tähelepanelikult jälgida piiriüleste ühishuviprojektide loa menetlust ja lihtsustada suhtlust ja koostööd asjaomaste pädevate asutuste suhtlust vahel või vajaduse korral ühise pädeva asutusega . [ME 47]
3. Ilma et see piiraks kohustust järgida käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, teatab ühtne pädev asutus kohe, kui tervikotsuse tegemiseks seatud tähtajast ei peeta kinni, komisjonile ja vajaduse korral asjaomasele Euroopa koordinaatorile loamenetluse vähima viivitusega lõpuleviimiseks võetud või võetavatest meetmetest. Komisjon ja vajaduse korral Euroopa koordinaator võib võivad paluda, et ühtne pädev asutus annaks tehtud edusammudest korrapäraselt aru. [ME 48]
III PEATÜKK
RIIGIHANKED
Artikkel 8
Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihanked
1. Piiriüleste ühishuviprojektidega seotud riigihankeid korraldatakse kooskõlas aluslepinguga ning direktiividega 2014/25/EL ja 2014/24/EL.
2. Kui hankemenetlust korraldab osalevate liikmesriikide loodud ühisettevõte, kohaldab ta või vajaduse korral korraldavad tema tütarettevõtted ühe kõnealuse liikmesriigi õigusnorme ja erandina kõnealustest direktiividest kohaldatakse vastavalt asjaoludele õigusnorme, mis on kindlaks määratud kas direktiivi 2014/25/EL artikli 57 lõike 5 punktis a või direktiivi 2014/24/EL artikli 39 lõike 5 punktis a, välja arvatud juhul, kui osalevad liikmesriigid on omavahel kokku leppinud teisiti. Igal juhul sätestatakse sellises kokkuleppes, et ühisettevõtte ja vajaduse korral selle tütarettevõtete korraldatavates hankemenetlustes kohaldatakse kogu projekti puhul ainult ühe ainsa liikmesriigi õigusakte. [ME 49]
IV PEATÜKK
TEHNILINE ABI
Artikkel 9
Tehniline abi
Lähtudes asjaomastest liidu rahastamisprogrammidest ning ilma, et see piiraks mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist, annab liit projektiarendaja või liikmesriigi taotlusel igas protsessi etapis tehnilist abi või finantsabi või nõu käesoleva määruse rakendamiseks ja ühishuviprojektide elluviimise hõlbustamiseks. [ME 50]
V PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 10
Üleminekusätted
Käesolevat määrust ei kohaldata enne selle jõustumist alanud haldusmenetluste suhtes.
Artikkel 11
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 4, 5, 6 ja 7 hakatakse aga asjaomases liikmesriigis kohaldama kuupäevast, mil liikmesriik määrab kooskõlas artikli 5 lõikega 1 ühtse pädeva asutuse.
Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise, kui need sätted muutuvad liikmesriigi suhtes kohaldatavaks. [ME 51]
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) 17. oktoobri 2018. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) 7. veebruari 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).
(7) Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
(13) Komisjoni 11. aprilli 2011. aasta rakendusdirektiiv 2011/42/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka flutriafool, ja komisjoni otsust 2008/934/EÜ (ELT L 97, 12.4.2011, lk 42).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
(16) COM(2017)0198.
(17) COM(2017)0573.
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/586 |
P8_TA(2019)0110
Mootorsõidukite kindlustus ***I
Euroopa Parlamendi 13. veebruaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (COM(2018)0336 – C8-0211/2018 – 2018/0168(COD)) (1)
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/63)
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
|
(Kui käesolev muudatusettepanek vastu võetakse, tuleks koostada käesoleva muutmisakti põhjenduste täiendavad vastavad muudatusettepanekud.) |
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 e (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3 f (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
välja jäetud |
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt - 1 (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(Ei puuduta eestikeelset versiooni.) |
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 2 – lõigud 1a ja 1b (uued)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Käesolevat direktiivi kohaldatakse üksnes sõidukite suhtes, mis on hõlmatud määrusega (EL) 2018/858 (*) , määrusega (EL) nr 167/2013 (**) või määrusega (EL) nr 168/2013 (***) . |
||
|
Käesolevat direktiivi ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on ette nähtud üksnes suletud piirkonnas toimuvatel võistlusspordiüritustel või seonduvatel spordiüritustel osalemise raames kasutamiseks. |
||
|
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 3 – lõik 4a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
|
„Kui sõidukil peab esimese lõigu kohaselt olema kindlustus, tagavad liikmesriigid, et kõnealune kindlustus on ka kehtiv ning hõlmab kannatanuid õnnetuste korral, mis leiavad aset, |
||||
|
|
||||
|
Liikmesriigid võivad kehtestada piiranguid kindlustuskaitsele seoses kasutamisega väljaspool sõiduki kasutamist liikluses, nagu sellele on osutatud viienda lõigu punktis b. Seda sätet kasutatakse erandina ja ainult siis, kui see on vajalik, kui liikmesriigid leiavad, et taolist kindlustuskatte ulatust ei ole liikluskindlustuselt mõistlik oodata. Käesolevat sätet ei tohi kunagi kasutada käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetest ja normidest kõrvalehoidmiseks.“ |
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks ning |
Liikmesriigid võivad siiski läbi viia kindlustuse kontrolle tingimusel, et need on mittediskrimineerivad, vajalikud ja proportsionaalsed taotletava eesmärgi saavutamiseks , nendega austatakse asjaomase isiku õigusi, vabadusi ja õigustatud huve ning |
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
1a. Lõikes 1 viidatud kindlustuse kontrolli tegemise eesmärgil annavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele juurdepääsu järgmistele sõidukite riiklikele registreerimisandmetele koos õigusega teha automaatset otsingut järgmise kohta: |
||||
|
|
||||
|
Juurdepääs kõnealustele andmetele antakse liikmesriikide direktiivi (EL) 2015/413 (*1) artikli 4 lõike 2 kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide kaudu. |
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1b. Väljamineva taotluse alusel otsingut tehes kasutab kindlustust kontrolliva liikmesriigi riiklik kontaktpunkt täielikku registreerimisnumbrit. Kõnealused otsingud tuleb sooritada otsuse 2008/616/JSK (*2) lisa 3. peatükis sätestatud korra kohaselt. Kindlustust kontrolliv liikmesriik kasutab saadud andmeid, et teha kindlaks, kas sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus. |
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 1c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1c. Liikmesriigid tagavad edastatud andmete turvalisuse ja kaitse, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid tarkvararakendusi, näiteks otsuse 2008/616/JSK artiklis 15 osutatud tarkvara, ning selliste tarkvararakenduste muudetud versioone, kooskõlas otsuse 2008/616/JSK lisa 3. peatükiga. Tarkvararakenduste muudetud versioonid võimaldavad nii võrgus reaalajas toimuvat kui ka pakettide kaupa toimuvat andmevahetust, kusjuures viimasel juhul on võimalik mitme päringu ja vastuse edastamine ühes sõnumis. |
Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 4 – lõige 2 – lõigud 1a, 1b ja 1c (uued)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid peavad eelkõige täpsustama täpse eesmärgi, viitama asjakohasele õiguslikule alusele, täitma asjakohaseid turvanõudeid ja lähtuma vajalikkuse, proportsionaalsuse ning eesmärgi piiramise põhimõttest ja kehtestama proportsionaalse andmete säilitamise perioodi. |
|
Käesoleva artikli kohaselt töödeldud isikuandmeid ei säilitata kauem kui on kindlustuse kontrolli käitlemise eesmärgil vaja. Sellised andmed kustutatakse täielikult kohe, kui neid ei ole sel eesmärgil enam vaja. Kui kindlustuse kontrollist selgub, et sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus, kustutab vastutav töötleja need andmed kohe. Kui kindlustuse kontrolli käigus ei ole võimalik teha kindlaks, kas sõidukil on kehtiv käesoleva direktiivi artikli 3 kohane kohustuslik kindlustus, säilitatakse need andmed kuni 30-päevase proportsionaalse ajaperioodi jooksul või kuni ajani, mis on vajalik kindlustuskatte olemasolu tõendamiseks, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem. |
|
Kui liikmesriik teeb kindlaks, et kasutataval sõidukil ei ole käesoleva direktiivi artikli 3 kohast kohustuslikku kindlustust, võib ta kohaldada artikli 27 kohaselt kindlaks määratud karistusi. |
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt kindlustuskohustuse piires hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole artiklis 3 sätestatud kindlustuskohustus täidetud. |
„Iga liikmesriik loob organi või annab volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires , kui see on suurem, hüvitist vara- või isikukahju eest, mille on põhjustanud tundmatu sõiduk või sõiduk, mille puhul ei ole artiklis 3 sätestatud kindlustuskohustus täidetud , sealhulgas seoses juhtumitega, mille puhul mootorsõidukit kasutatakse selleks, et panna toime vägivaldne kuritegu või terrorismiakt .“ |
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 10a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||||||
Artikkel 10a |
Artikkel 10a |
||||||||
Kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse või koostöö puudumise korral |
Kannatanute kaitse kindlustusseltsi maksejõuetuse korral |
||||||||
|
-1. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud selle tagamiseks, et kannatanutel on õigus nõuda vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse või liikmesriikide ette nähtud kindlustustagatise piires, kui see on suurem, hüvitist isikukahju või varakahju eest, mille on põhjustanud sõiduk, mis on kindlustatud ühes järgmistest olukordadest oleva kindlustusseltsi poolt: |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
1. Liikmesriigid peavad looma organi või andma volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, vähemalt artikli 9 lõikes 1 osutatud kindlustuskohustuse piires hüvitist isikukahju või varalise kahju eest, mille on põhjustanud sõiduk, mis on kindlustatud ühes järgmistest olukordadest oleva kindlustusseltsi poolt: |
1. Iga liikmesriik peab looma organi või andma volitused mõnele organile, kelle ülesandeks on maksta kannatanutele, kes tavaliselt elavad nende territooriumil, lõikes - 1 osutatud olukordades hüvitist. |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
2. Kannatanutel ei ole õigust esitada kahju hüvitamise nõuet lõikes 1 osutatud organile, kui nad on juba esitanud oma nõude otse või algatanud kohtumenetluse vahetult kindlustusseltsi vastu ning nõuet veel arutatakse või kohtumenetlus on veel pooleli. |
|
||||||||
3. Lõikes 1 osutatud organ esitab vastuse nõudele kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu esitas oma hüvitisenõude . |
3. Kannatanu võib taotleda hüvitist otse lõikes 1 osutatud organilt. Kõnealune organ peab pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, andma kannatanule põhjendatud vastuse võimaliku hüvitise maksmise kohta kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu taotles hüvitist. |
||||||||
|
Kui hüvitist tuleb maksta, maksab lõikes 1 osutatud organ kolme kuu jooksul pärast vastuse edastamist kannatanule täieliku hüvitise või alustab selliste maksete tegemist, kui hüvitis on kokku lepitud perioodiliste maksete vormis. |
||||||||
|
Kui kannatanu on esitanud nõude kindlustusseltsile või tema nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale, kes enne nõude esitamist või selle ajal sattus lõikes - 1 osutatud olukorda, ja kannatanu ei ole veel saanud asjaomaselt kindlustusseltsilt või tema nõuete lahendamise eest vastutavalt esindajalt põhjendatud vastust, on kannatanul õigus esitada oma nõue hüvitise saamiseks uuesti lõikes 1 osutatud organile. |
||||||||
4. Kui kannatanu elab teises liikmesriigis kui see , kus on asutatud lõikes 1 osutatud kindlustusselts, on lõikes 1 osutatud organil , kes on maksnud kannatanule hüvitise tema elukohaliikmesriigis, õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist lõikes 1 osutatud organilt liikmesriigis, kus on asutatud vastutava poole kindlustuspoliisi välja andnud kindlustusselts . |
4. Kui kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14 liikmesriigis , mis erineb liikmesriigist, milles lõikes 1 osutatud organ on pädev , on kõnealusel organil õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist lõikes 1 osutatud organilt liikmesriigis, kus kindlustusselts sai tegevusloa . |
||||||||
5. Lõiked 1 – 4 ei piira: |
5. Lõiked - 1 – 4 ei piira: |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
6. Liikmesriigid ei tohi lubada lõikes 1 osutatud organil seada hüvitise maksmist sõltuvusse käesolevas direktiivis sätestamata nõuetest, eelkõige ei tohi nõuda , et kannatanu peab tõendama, et vastutav isik ei saa maksta või keeldub maksmast. |
6. Liikmesriigid ei tohi lubada lõikes 1 osutatud organil hüvitist vähendada või seada selle maksmist sõltuvusse käesolevas direktiivis sätestamata nõuetest. Eelkõige ei tohi liikmesriigid lubada lõikes 1 osutatud organil seada hüvitise maksmist sõltuvusse nõudest , et kannatanu peab tõendama, et vastutav isik või kindlustusselts ei saa maksta või keeldub maksmast. |
||||||||
7. Komisjonile tuleb anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, et määrata kindlaks artikli 10a alusel loodud või volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega.“ |
7. Käesolev artikkel jõustub |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
7a. Artikli 20 lõikes 1 osutatud kannatanud võivad lõikes - 1 osutatud olukordades taotleda hüvitist artiklis 24 osutatud hüvitisfondilt oma elukohaliikmesriigis. |
||||||||
|
7b. Kannatanu võib taotleda hüvitist otse hüvitisfondilt, kes peab pärast seda, kui ta on kannatanult nõutud teabe saanud, andma kannatanule põhjendatud vastuse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kannatanu taotles hüvitist. |
||||||||
|
Pärast nõude saamist teavitab hüvitisfond järgmisi isikuid või organeid sellest, et ta on kannatanult nõude saanud: |
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
|
||||||||
|
7c. Pärast lõikes 7b osutatud teabe saamist teavitab selle liikmesriigi hüvitisfond, kus õnnetus toimus, kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfondi, olenemata sellest, kas lõikes 1 osutatud organi makstavat hüvitist peetakse subsidiaarseks või mittesubsidiaarseks. Kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfond võtab hüvitise maksmisel seda teavet arvesse. |
||||||||
|
7d. Hüvitisfondil, kes on maksnud kannatanule hüvitise tema elukohaliikmesriigis, on õigus nõuda hüvitisena makstud summa hüvitamist selle liikmesriigi hüvitisfondilt, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14. |
||||||||
|
7e. Viimasele organile lähevad üle kannatanu õigused lõikes 1 osutatud organi vastu, mis on asutatud liikmesriigis, kus kindlustusselts sai tegevusloa kooskõlas direktiivi 2009/138/EÜ artikliga 14, kuivõrd kannatanu elukohaliikmesriigi hüvitisfond on maksnud hüvitist isikukahju või varakahju eest. |
||||||||
|
Iga liikmesriik on kohustatud tunnustama nõudeõiguse üleminekut nii, nagu selle näeb ette iga teine liikmesriik. |
||||||||
|
7f. Artikli 24 lõikes 3 osutatud hüvitisfondide vaheline leping hõlmab käesoleva artikli kohaseid hüvitisfondide ülesandeid, kohustusi ning hüvitamise korda käsitlevaid sätteid. |
||||||||
|
7 g. Juhul kui lõike 7 punktis a osutatud lepingut ei ole sõlmitud või kui lõike 7f kohast lepingut ei ole muudetud [kahe aasta jooksul pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist], on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, sätestades käesoleva artikli alusel asutatud või volitatud organite menetlustoimingud ja menetluskohustused seoses tagasimaksmisega või muutes artikli 24 lõike 3 kohast lepingut või tehes vajaduse korral mõlemat. |
||||||||
|
|||||||||
|
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 15
|
|||
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
Artikkel 15 |
„Artikkel 15 |
||
Liikmesriigist teise lähetatud sõiduk |
Liikmesriigist teise lähetatud sõiduk |
||
1. Erandina direktiivi 88 / 357 / EMÜ artikli 2 punkti d teisest taandest , kui sõiduk on lähetatud ühest liikmesriigist teise, käsitletakse sihtliikmesriiki 30 päeva jooksul riski asukohaliikmesriigina kohe, kui ostja on sõiduki tarne vastu võtnud, olenemata sellest , et sõiduk ei ole veel ametlikult sihtliikmesriigis registreeritud. |
1. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009 / 138 / EÜ (*) artikli 13 punkti 13 alapunktist b , kui sõiduk on lähetatud ühest liikmesriigist teise, käsitletakse sihtliikmesriiki 30 päeva jooksul kas registreerimisriigina või kohe, kui ostja on sõiduki tarne vastu võtnud, riski asukohaliikmesriigina , isegi kui sõiduk ei ole veel ametlikult sihtliikmesriigis registreeritud. |
||
2. Juhul kui sõiduk satub õnnetusse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul , ja kui ta pole veel kindlustatud , vastutab sihtliikmesriigi artikli 10 lõikes 1 osutatud organ artiklis 9 ette nähtud kõnealuse hüvitise eest . |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kindlustusseltsid teatavad nende liikmesriikide teabekeskustele , kus sõiduk on registreeritud , et nad on välja andnud kindlustuspoliisi kõnealuse sõiduki kasutamiseks . |
||
|
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 15a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
|
|
||||
|
„Artikkel 15a Vastutus mootorsõidukiga veetava haagisega toimunud õnnetuse puhul Kui õnnetuse põhjustab autorong, mis koosneb haagisest ja seda vedavast mootorsõidukist, maksab kannatanule hüvitist haagise kindlustanud selts, kui
Sellisel juhul saab kannatanule hüvitist maksev kindlustusselts algatada hüvitise saamiseks kohtumenetluse haagist vedanud mootorsõiduki kindlustanud seltsi vastu, kui see on ette nähtud liikmesriigi õigusega.“ |
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 3
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid või teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel. |
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid ja teises lõigus osutatud organid ei kohtle teiste kindlustusseltside või muude teises lõigus osutatud organite väljastatud varasemate kahjunõuete tõendite arvestamisel kindlustusvõtjaid diskrimineerivalt ega suurenda nende kindlustusmakset tulenevalt nende kodakondsusest või pelgalt nende eelmise elukohaliikmesriigi alusel. |
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 3a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusselts võtab kindlustusmaksete määramisel arvesse varasemate kahjunõuete tõendeid; samuti võtab selts arvesse muudes liikmesriikides asuvate kindlustusseltside esitatud varasemate kahjunõuete tõendeid võrdväärselt samas liikmesriigis asuva kindlustusseltsi esitatud tõenditega ja kohaldab kooskõlas riikliku õigusega mis tahes õigusaktides sätestatud nõudeid seoses kindlustusmaksetega. |
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 4
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid tagavad, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel. |
Liikmesriigid tagavad, ilma et see mõjutaks kindlustusseltside hinnakujunduspoliitikat, et kindlustusseltsid avaldavad oma poliitika seoses sellega, kuidas kasutatakse varasemate kahjunõuete tõendeid kindlustusmaksete arvutamisel. |
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||||
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikli 28 a lõikega 2 vastu rakendusakte , milles täpsustatakse teises lõigus osutatud varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Tõend peab sisaldama teavet kõige järgneva kohta: |
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 28 b vastu delegeeritud õigusakte , milles sätestatakse teises lõigus osutatud varasemate kahjunõuete tõendite sisu ja vorm. Tõend peab sisaldama teavet vähemalt järgneva kohta: |
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
||||
|
|
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16 – lõik 5a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Komisjon konsulteerib kõigi asjakohaste sidusrühmadega enne selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ning proovib jõuda sidusrühmadevahelisele vastastikusele kokkuleppele varasemate kahjunõuete tõendi sisu ja vormi osas. |
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 16a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
5a) Lisatakse järgmine artikkel: |
||
|
„Artikkel 16a |
||
|
Hinnavõrdlusvahend |
||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on tasuta juurdepääs vähemalt ühele sõltumatule võrdlusvahendile, mis võimaldab neil võrrelda ja hinnata artikli 3 kohase kohustusliku kindlustuse pakkujate vahelisi üldisi hindu ja tariife tarbijate esitatud teabe alusel. |
||
|
2. Kohustusliku kindlustuse pakkujad esitavad pädevatele asutustele kogu teabe, mida sellise vahendi jaoks nõutakse, ning tagavad, et kõnealune teave on nii täpne ja ajakohane kui on vajalik sellise täpsuse tagamiseks. Taoline vahend võib lisaks artikli 3 kohasele kohustuslikule kindlustusele sisaldada ka täiendavaid liikluskindlustuskatte valikuid. |
||
|
3. Võrdlusvahend peab |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
4. Lõike 3 punktides a–h sätestatud nõudeid täitvad võrdlusvahendid sertifitseeritakse vahendi pakkuja taotluse korral pädevate asutuste poolt. |
||
|
5. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt vastavalt artiklis 28b osutatud korrale, et täiendada käesolevat direktiivi, sätestades sellise võrdlusvahendi vormi ja ülesanded ning kindlustusandjate esitatavad teabekategooriad kindlustuspoliiside individuaalset olemust silmas pidades. |
||
|
6. Ilma et see piiraks teiste liidu õigusaktide kohaldamist ja kooskõlas artikliga 27, võivad liikmesriigid näha ette karistused (sh trahvid) võrdlusvahendi operaatoritele, kes eksitavad tarbijaid või ei avalda selgelt oma omandiõigust ja seda, kas nad saavad mis tahes kindlustusandjalt tasu.“ |
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 18a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 18a Juurdepääs õnnetusjuhtumi aruandele Liikmesriigid tagavad kannatanu õiguse saada pädevatelt asutustelt õigeaegselt õnnetusjuhtumi aruande koopia. Kooskõlas riikliku õigusega, kui liikmesriik ei saa õnnetusjuhtumi täielikku aruannet viivitamata väljastada, esitab liikmesriik kannatanule redigeeritud versiooni, kuni aruande täisversioon muutub kättesaadavaks. Teksti mis tahes redigeerimine peaks piirduma üksnes selliste redaktsioonidega, mis on rangelt vajalikud ja nõutavad liidu või liikmesriigi õiguse järgimiseks.“ |
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt a (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 23 – lõige 1a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt b (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 23 – lõige 5a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus) – alapunkt c (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 23 – lõige 6
Kehtiv tekst |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
6. Lõigetest 1 kuni 5 tulenevate isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas siseriiklike meetmetega, mis on võetud vastavalt direktiivile 95/46 / EÜ . |
|
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26a (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 26a Hüvitisfondid 1. Liikmesriigid püüavad tagada, et artiklites 10, 10a ja 24 osutatud hüvitisfonde hallatakse ühe haldusüksusena, mis hõlmab käesoleva direktiiviga hõlmatud erinevate hüvitisfondide kõiki ülesandeid. 2. Kui liikmesriik ei halda kõnealuseid fonde ühe haldusüksusena, teavitab ta sellest asjaolust ning oma otsuse põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.“ |
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 e (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26b (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 26b |
||
|
Aegumistähtaeg |
||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 19 ja artikli 20 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate isikukahju ja varakahju hüvitisnõuete suhtes piiriülese liiklusõnnetuse korral kohaldatakse vähemalt nelja-aastast aegumistähtaega. Aegumistähtaega hakatakse arvestama päevast, mil nõude esitaja sai või pidi saama teadlikuks vigastuse, vara hävimise või rikkumise ulatusest ja põhjusest, kahju hüvitama kohustatud isikust ning kindlustusseltsist, kes kindlustab selle isiku tsiviilvastutuse, või nõuete lahendamise eest vastutavast esindajast või hüvitise maksmise eest vastutavast hüvitisfondist, kelle vastu nõue tuleb esitada. |
||
|
2. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui nõude suhtes kohaldatav liikmesriigi õigus näeb ette aegumistähtaja, mis on pikem kui neli aastat, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega. |
||
|
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile ajakohase teabe, mis käsitleb liikmesriigi õigusnorme liiklusõnnetustega seotud kahjunõuete aegumistähtaegade kohta. Komisjon teeb liikmesriikide edastatud teabe kokkuvõtte kõigis liidu ametlikes keeltes üldsusele kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks.“ |
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 f (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26c (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 26c |
||
|
Aegumistähtaja peatamine |
||
|
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 26a sätestatud aegumistähtaja kulgemine peatatakse ajavahemikuks, mis algab nõude esitaja nõude esitamisest |
||
|
|
||
|
|
||
|
2. Kui allesjäänud osa aegumistähtajast pärast peatamise lõppu on lühem kui kuus kuud, tagavad liikmesriigid, et nõude esitajale antakse veel vähemalt kuus lisakuud kohtumenetluse algatamiseks. |
||
|
3. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval või riigipühal, pikendatakse seda kuni esimese järgmise tööpäeva lõpuni.“ |
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 g (uus)
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 26d (uus)
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
|
|
||
|
„Artikkel 26d |
||
|
Tähtaegade arvutamine |
||
|
Liikmesriigid tagavad, et kõik käesoleva direktiiviga ette nähtud ajavahemikud arvutatakse järgmiselt: |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28a
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Artikkel 28 a |
välja jäetud |
Komiteemenetlus |
|
1. Komisjoni abistab Euroopa kindlustus- ja ametipensionikomitee, mis loodi komisjoni otsusega 2004/9/EÜ****. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011***** tähenduses. |
|
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. |
|
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28b – lõige 2
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Artikli 9 lõikes 2 ja artikli 10 a lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 30 osutatud kuupäevast . |
2. Artikli 9 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. Artikli 10a lõikes 7 g, artikli 16 viiendas lõigus ja artikli 16a lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev]. |
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28b – lõige 5
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
5. Artikli 9 lõike 2 ja artikli 10 a lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
5. Artikli 9 lõike 2, artikli 10a lõike 7 g, artikli 16 viienda lõigu ja artikli 16 a lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. |
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6
Direktiiv 2009/103/EÜ
Artikkel 28c
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
||
Artikkel 28c |
Artikkel 28c |
||
Hindamine |
Hindamine ja läbivaatamine |
||
Hiljemalt seitse aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva tuleb läbi viia käesoleva direktiivi hindamine. Komisjon edastab hindamise lõppjäreldused koos oma märkustega Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. |
Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi rakendamist eelkõige seoses |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
Aruandele lisatakse komisjoni märkused ja asjakohasel juhul seadusandlik ettepanek. |
(1) Asi saadeti vastavalt kodukorra artikli 59 lõike 4 neljandale lõigule vastutavale komisjonile tagasi institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks (A8-0035/2019).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(1a) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).
(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).“
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/413, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (ELT L 68, 13.3.2015, lk 9).
(*2) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(***) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).“
Neljapäev, 14. veebruar 2019
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/619 |
P8_TA(2019)0118
Piiriüleste õiguslike ja haldustakistuste lahendamise mehhanism ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis (COM(2018)0373 – C8-0228/2018 – 2018/0198(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/64)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0373), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 kolmandat lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0228/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0414/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 124.
(2) ELT C …
P8_TC1-COD(2018)0198
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, mis käsitleb mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 175 kolmandas lõigus on sätestatud, et ELi toimimise lepinguga ettenähtud sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks võib võtta nimetatud artikli esimeses lõigus osutatud fondide väliseid erimeetmeid. Kogu liidu harmooniline areng ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine eeldavad territoriaalse koostöö tugevdamist. Selleks tuleks vastu võtta territoriaalse koostöö toimingute elluviimise tingimuste parandamiseks vajalikud meetmed. |
(2) |
ELi toimimise lepingu artiklis 174 on tunnistatud piirialade probleeme ja sätestatud, et liit peaks pöörama liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel neile piirkondadele erilist tähelepanu. Maismaa- ja merepiiride arvu suurenemise tõttu on liidul ja tema Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kuuluvatel vahetutel naabritel 40 maismaa sisepiiri. |
(2a) |
Merega piirnevatel piiriülestel aladel või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel asuvatel piiriülestel aladel elavate kodanike elu parandamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamist ning õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamise mehhanismi kasutamist laiendada kõigile liidu piirialadele, järgides liidu õigust. [ME 1] |
(3) |
Komisjon märkis oma teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (4) (edaspidi „piirialade teatis“), et viimastel aastakümnetel on Euroopa lõimimise protsess aidanud luua majanduskasvu ja võimalusi sisepiirialadel, mis enne olid valdavalt äärealad. Ühtse turu väljakujundamine 1992. aastal aitas liidus suurendada tootlikkust ja vähendada kulusid tänu tolliformaalsuste kaotamisele, tehniliste eeskirjade ühtlustamisele ja vastastikusele tunnustamisele ning konkurentsi tingimustes alanenud hindadele; ELi-sisene kaubavahetus on kümne aasta jooksul suurenenud 15 % ning on saavutatud täiendav majanduskasv ja loodud ligikaudu 2,5 miljonit töökohta. |
(4) |
Piirialade teatises on esitatud tõendeid ka selle kohta, et piirialadel on endiselt mitmesuguseid õiguslikke takistusi, eelkõige seoses terviseteenuste, töösuhete reguleerimise, maksude ja ettevõtluse arenguga, ning haldustavade ja siseriiklike õigusraamistike erinevusest tulenevaid takistusi. Nende tõhusat koostööd pärssivate tõkete kõrvaldamiseks ei piisa ainult Euroopa territoriaalse koostöö rahalistest vahenditest ega Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste pakutavast institutsioonilisest toetusest koostööle. |
(5) |
Alates 1990. aastast on üldiselt Interregina (5) tuntud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames rakendatud programmidega toetanud liidu piirialadel piiriüleseid koostööprogramme, sealhulgas EFTA riike hõlmavaid programme. Interregi kaudu on rahastatud tuhandeid projekte ja algatusi, millega on soodustatud Euroopa lõimimist. Interregi programmide peamised saavutused on järgmised: suurem usaldus, paremad ühendused, puhtam keskkond, parem tervis ja suurem majanduskasv. Nii inimestevaheliste projektide kui ka taristuinvesteeringute ja institutsioonidevahelise koostöö algatustega on Interreg parandanud piirialade olukorda ja aidanud neid ümber kujundada. Interregi kaudu on toetatud ka koostööd teatavatel merepiiridel. Õiguslikud takistused on merepiirialadel siiski palju väiksem probleem, sest neid piire ei ole füüsiliselt võimalik töötamiseks, hariduse ja koolituse saamiseks, poes käimiseks, üldist majandushuvi pakkuvate rajatiste ja teenuste kasutamiseks või nende kombinatsiooniks või hädaolukordadele kiirreageerimiseks iga päev või mitu korda nädalas ületada. |
(6) |
Interregi rahalist toetust piiriülesele koostööle täiendasid alates 2006. aastast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 (6) alusel loodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused (ETKR). Määruse (EÜ) nr 1082/2006 artikli 7 lõike 4 esimese lõigu kohaselt ei ole Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustel siiski regulatiivseid volitusi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis. |
(7) |
Komisjon viitas oma piirialade teatises peale muude meetmete ka 2015. aastal Luksemburgi eesistumise ajal käivitatud algatusele: mitu liikmesriiki kaaluvad sellise uue piiriüleste projektide lihtsustamise vahendi eeliseid, mis võimaldaks vabatahtlikkuse alusel ja vastutavate pädevate asutuste nõusolekul kohaldada ühe liikmesriigi norme naaberliikmesriigis. Seda kohaldataks teatava ajaliselt piiratud ja piirialal toimuva konkreetse projekti või meetme suhtes, mille on käivitanud kohalikud või piirkondlikud ametiasutused. |
(8) |
Teatavates liidu piirkondades on valitsustevahelisel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil küll juba olemas mitmesugused tõhusad piiriülese koostöö mehhanismid, kuid need ei hõlma kaugeltki kõiki liidu piirialasid. Seepärast on olemasolevate süsteemide täiendamiseks vajalik sisse seada vabatahtlik mehhanismi mehhanism õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks kõikidel piirialadel (edaspidi „mehhanism“) , kuid see ei takista sellega võrreldavate alternatiivsete mehhanismide loomist vastavalt konkreetsetele vajadustele riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil . [ME 2] |
(9) |
Austades täielikult liikmesriikide põhiseaduslikku ja institutsioonilist ülesehitust, on peaks selle mehhanismi kasutamine olema vabatahtlik nende asjaomase liikmesriigi piirialade puhul, kus on olemas muu tõhus mehhanism või kus selle saab koos naaberliikmesriigiga sisse seada. See peaks koosnema kahest meetmest: Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) allakirjutamine ja sõlmimine või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) allakirjutamine. Liikmesriik peaks saama kasutamiseks valida selle vahendi, mida ta peab kasulikumaks. [ME 3] |
(9a) |
Osalevate liikmesriikide, riikide, üksuste või piirkondade pädevad asutused peaksid kooskõlas oma põhiseaduslike ja seaduslikult määratletud eripädevustega võtma esildatud ad hoc õigusliku lahenduse vastu enne, kui sõlmivad ja allkirjastavad kohustuse või allkirjastavad avalduse käesoleva määruse kohaselt. [ME 4] |
(10) |
Kohustus peaks olema vahetult kohaldatav, mis tähendab, et kohustuse sõlmimise korral tuleb teatavaid ühe liikmesriigi õigussätteid kohaldada naaberliikmesriigi territooriumil. Samuti peaks olema vastuvõetav, et liikmesriigid võtavad vastu kohustuse sõlmimist võimaldava õigusakti eesmärgiga vältida olukorda, kus muu ametiasutus peale seadusandliku organi teeb erandi selle seadusandliku organi poolt ametlikult vastuvõetud siseriiklikust õigusaktist ning kahjustab seega õigusselgust või läbipaistvust või mõlemat. |
(11) |
Avalduse puhul oleks ikkagi nõutav liikmesriigi seadusandlik menetlus. Avaldust sõlmiv ametiasutus peaks tegema ametliku avalduse, et ta algatab teatavaks tähtajaks seadusandliku menetluse, mida on vaja tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse muutmiseks ja sõnaselge erandina naaberliikmesriigi õiguse kohaldamiseks , et kõrvaldada ühiste piiriüleste projektide elluviimist segavad takistused . [ME 5] |
(12) |
Õiguslikke takistusi kogevad eelkõige maismaapiiridel suhtlevad isikud, nagu piirialatöötajad, sest inimesed ületavad neid piire iga päev või iga nädal. Selleks et käesoleva määruse mõju oleks suunatud piirile lähimatele aladele, kus naaberliikmesriikide lõimitus on suurim ja suhtlus tihedaim, tuleks seda kohaldada piiriülestele aladele NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvate maismaapiirialadega maismaa- või merepiirialadega hõlmatud territooriumi tähenduses (7). See ei tohiks takistada liikmesriike kohaldamast mehhanismi ka merepiiridel ega vabatahtlikkuse alusel kõigile asjaosalistele ka välispiiridel muude kui EFTA riikidega. [ME 6] |
(13) |
Selleks et koordineerida eri ametiasutuste – kelle hulka mõnes liikmesriigis kuuluvad riiklikud ja piirkondlikud seadusandlikud organid – ülesandeid asjaomases liikmesriigis ja ühe või mitme naaberliikmesriigi vahel, peaks iga liikmesriik, kes valib selle mehhanismi, olema kohustatud looma riiklikud ja vajaduse korral piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused ning määrama kindlaks nende ülesanded ja pädevuse mehhanismi eri etappides alates kohustuste ja avalduste algatamisest kuni nende sõlmimise, rakendamise ja järelevalveni. [ME 7] |
(14) |
Komisjon peaks looma liidu tasandil koordineerimiskeskuse, nagu on märgitud piirialade teatises. See koordineerimiskeskus peaks vahetama teavet erinevate riiklike ja asjakohastel juhtudel piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega. Komisjon peaks looma kohustuste ja avalduste andmebaasi ning seda haldama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (8). |
(15) |
Käesolevas määruses tuleks sätestada kohustuse või avalduse sõlmimise menetlus ning kirjeldada üksikasjalikult eri etappe: algatamisdokumendi koostamist ja esitamist, esialgset analüüsi, mille teeb liikmesriik, kes peab hakkama naaberliikmesriigi õigussätteid kohaldama, sõlmitava kohustuse või avalduse koostamist ja lõpuks nii kohustuse kui ka avalduse sõlmimise menetlust. Samuti tuleks üksikasjalikult sätestada nii algatamisdokumendis kui ka kohustuse ja avalduse kavandis ja lõppversioonis sisalduvad elemendid ning kohaldatavad tähtajad. |
(16) |
Täpsemalt tuleks käesolevas määruses määratleda, kes võib olla ühisprojekti algataja. Kuna mehhanism peaks parandama piiriüleste ühisprojektide elluviimist, peaks esimene rühm hõlmama sellist ühisprojekti algatavaid või nii seda algatavaid kui ka elluviivaid asutusi. Projekti mõistet tuleks tõlgendada laialt, et see hõlmaks konkreetset taristuobjekti või mitut teatava territooriumiga seotud tegevust või mõlemat. Teiseks peaks algatamisõigus olema asjaomasel piiriülesel alal asuval või seal avalikku võimu teostaval kohalikul või piirkondlikul ametiasutusel, et kohaldada takistuseks olevat siseriiklikku õigust, kuid selle õiguse muutmine või sellest erandi tegemine ei kuulu tema institutsioonilisse pädevusse. Kolmandaks peaksid algatajaks olema piiriüleseks koostööks loodud ja asjaomasel piiriülesel alal asuvad või seda vähemalt osaliselt hõlmavad üksused, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused või sarnased piiriülest arengut struktureeritult korraldavad üksused. Samuti peaks algatamisõigus olema piiriülesele koostööle spetsialiseerunud organisatsioonidel, kes võivad teada võrreldavale probleemile mujal liidus leitud tõhusaid lahendusi. Takistusest otseselt mõjutatud asutuste ja piiriülese koostöö asjatundjate sünergia saavutamiseks võivad kõik rühmad algatada mehhanismi koos. |
(17) |
Olulised osalejad liikmesriikides, kellelt taotletakse kohustuse või avalduse sõlmimist, peaksid olema asjaomased riiklikud või piirkondlikud piiriülesed koordineerimiskeskused, mis vahetavad teavet nii oma liikmesriigi kõikide pädevate asutustega kui ka naaberliikmesriigi vastava koordineerimiskeskusega. Samuti tuleks selgelt sätestada, et piiriülene koordineerimiskeskus võib otsustada, kas kohustuse või avalduse sõlmimise menetlus algatatakse või kas ühele või mitmele õiguslikule takistusele on juba leitud lahendus, mida saaks kasutada. Teisalt tuleks ka sätestada, et liikmesriik, kelle õigussätteid kavatsetakse kohaldada teises liikmesriigis, võib keelata nende kohaldamise väljaspool oma territooriumi. Otsus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest tuleks kõiki partnereid õigeaegselt teavitada. [ME 8] |
(18) |
Käesoleva määrusega tuleks kehtestada sõlmitavate ja allkirjastatavate kohustuste ja avalduste rakendamise, kohaldamise ja järelevalve üksikasjalikud eeskirjad. |
(19) |
Vahetult kohaldatava kohustuse rakendamine peaks seisnema teise liikmesriigi siseriiklike sätete kohaldamises , kui viiakse ellu ühisprojekte . See peaks tähendama tavaliselt kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt vastuvõetud õiguslikult siduvate haldusaktide muutmist või kui neid ei ole veel vastu võetud, siis uute haldusaktide vastuvõtmist teise liikmesriigi õigusnormide alusel kõigi partnerite poolt kokkulepitud tähtajaks, et ühisprojekte oleks võimalik õigeaegselt alustada . Kui keeruka õigusliku takistuse eri aspektide puhul on pädevad mitu asutust, tuleks kohustusele lisada iga aspekti jaoks ajakava. Subsidiaarsuse põhimõtet järgides peaks nende muudetud või uute haldusaktide vastuvõtmine ja edastamine toimuma siseriikliku haldusmenetlusõiguse kohaselt. [ME 9] |
(20) |
Avalduse rakendamine peaks seisnema eelkõige kehtiva siseriikliku õiguse muutmiseks või sellest erandi tegemiseks seadusandliku ettepaneku koostamises ja esitamises. Vastuvõetud muudatused või erandid tuleks avalikustada ning seejärel tuleks neid ka õiguslikult siduvate haldusaktide muutmise ja vastuvõtmise teel kohustustega sarnaselt rakendada. |
(21) |
Haldusaktide alusel tuleks teostada järelevalvet nende adressaatide kohustuste ja õiguste täitmise üle. Liikmesriikidel peaks olema lubatud otsustada, kas see järelevalve usaldatakse oma õigusnormid üle kandnud liikmesriigi asutustele, sest need asutused tunnevad kõnealuseid eeskirju paremini, või usaldatakse see järelevalve selle liikmesriigi asutustele, kus kõnealuseid sätteid kohaldatakse, sest need asutused tunnevad paremini kohustuse võtnud liikmesriigi ülejäänud õigussüsteemi ja adressaate reguleerivat õigust. |
(22) |
Tuleks täpsustada nende piiriülestel aladel elavate isikute kaitset, keda kohustuse ja vastavalt avaldusele muudetud õigusaktide kohaldamine ja järelevalve otseselt või kaudselt mõjutavad ning kes leiavad, et tegevuse või tegevusetusega on rikutud nende õigusi. Nii kohustuse kui ka avalduse korral kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis naaberliikmesriigi õigust nii, nagu see oleks sätestatud tema enda õigusaktides, ja õiguskaitse andmine oleks seetõttu kohustuse võtnud liikmesriigi kohtute ülesanne, isegi kui isikute seaduslik elukoht on õigusnormid üle kandnud liikmesriigis. Sama põhimõte peaks kehtima selle liikmesriigi vastase õiguskaitse suhtes, mille haldusakt vaidlustatakse. Kohustuse ja avalduse kohaldamise järelevalve vastase õiguskaitse suhtes tuleks siiski kohaldada teistsugust lähenemisviisi. Kui õigusnormid üle kandnud liikmesriigi ametiasutus on nõustunud tegema järelevalvet kohustuse võtnud liikmesriigi muudetud õigussätete kohaldamise üle ja saab piiriülesel alal elavate isikute suhtes tegutseda kohustuse võtnud liikmesriigi asutuste eest, kuid enda nimel, peaksid olema pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus on nende isikute seaduslik elukoht. Kui aga ülekandev pädev asutus ei saa tegutseda enda nimel, vaid ainult kohustuse võtnud pädeva asutuse nimel, peaksid isiku seaduslikust elukohast olenemata olema pädevad kohustuse võtnud liikmesriigi kohtud. |
(23) |
Käesolevas määruses tuleks sätestada eeskirjad, mis käsitlevad selle rakendamist, selle kohaldamise järelevalvet ja liikmesriikide kohustusi seoses oma siseriiklike rakenduseeskirjadega. |
(24) |
Andmebaasi loomiseks kooskõlas artikliga 8 7 tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selliste eeskirjade kehtestamiseks, mis käsitlevad andmebaasi haldamist, andmekaitset ja mudelit, mida kasutatakse siis, kui piiriülesed koordineerimiskeskused esitavad teavet mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (9) kohase nõuandemenetlusega. Praktilisel ja koordineerimiseesmärgil peaks rakendusaktide vastuvõtmise menetluse korral olema pädevaks komiteeks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee. [ME 10] |
(25) |
Siseriiklikes rakenduseeskirjades tuleb täpsustada, milliseid asjaomase liikmesriigi piirialasid kohustus või avaldus hõlmab. Sellest tulenevalt saab komisjon hinnata, kas liikmesriik on valinud mainimata piiri suhtes muu mehhanismi. [ME 11] |
(26) |
Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust haridusele (artikkel 14), kutsevabadust ja õigust teha tööd (artikkel 15), eelkõige vabadust otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides, ettevõtlusvabadust (artikkel 16), õigust sotsiaalkindlustusele ja sotsiaalteenustele (artikkel 34), õigust tervishoiule tervishoiu kättesaadavust (artikkel 35) ning võimalust kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid (artikkel 36) ja keskkonnakaitse kõrget taset kooskõlas kestliku arengu põhimõttega (artikkel 37 ). [ME 12] |
(27) |
Territoriaalse koostöö tingimused tuleks luua kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Liikmesriigid on teinud õiguslike piiritakistuste kõrvaldamiseks iseseisvaid, kahepoolseid või isegi mitmepoolseid algatusi. Neid mehhanisme ei ole siiski kõikides liikmesriikides või konkreetse liikmesriigi kõikide piiride puhul. Liidu tasandil seni pakutud rahastamisvahendid (peamiselt Interreg) ja õiguslikud vahendid (peamiselt Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused) ei ole olnud piisavad õiguslike piiritakistuste kõrvaldamiseks kogu liidus. Järelikult ei suuda liikmesriigid kavandatud meetme eesmärke ei kesktasandil ega piirkondlikul ja kohalikul tasandil piisavalt saavutada ning neid on kavandatud meetme ulatuse või mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil. Seetõttu peab liidu seadusandja võtma lisameetmeid. |
(28) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohiks liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Vastavalt käesolevale määrusele piirülestel aladel õiguslike takistuste kõrvaldamiseks loodava erimehhanismi kasutamine on vabatahtlik ega takista mingil moel sellega võrreldavate alternatiivsete vahendite kasutamist . Kui liikmesriik otsustab jätkata konkreetsel piiril konkreetse ühisprojekti raames ühe või mitme naaberliikmesriigiga õiguslike takistuste kõrvaldamist konkreetsel piiriülesel alal tõhusate mehhanismidega, mille ta on sisse seadnud riigi tasandil või ametlikult või mitteametlikult koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi ei ole vaja valida ka juhul, kui liikmesriik otsustab konkreetsel piiril konkreetse ühisprojekti raames ühe või mitme naaberliikmesriigiga ühineda olemasoleva tõhusa mehhanismiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki, tingimusel et selle mehhanismiga on võimalik ühineda. Kui liikmesriik otsustab koos ühe või mitme naaberliikmesriigiga seada ametlikult või mitteametlikult sisse uue tõhusa mehhanismi, et kõrvaldada õiguslikud takistused, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades, ei ole vaja vastavalt käesolevale määrusele loodavat mehhanismi valida. Käesolev määrus ei lähe seega kaugemale sellest, mis on vajalik määruse eesmärkide saavutamiseks neil piiriülestel aladel, mille jaoks liikmesriigid ei ole sisse seadnud tõhusaid õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanisme, [ME 13] |
(28a) |
Käesolev määrus peaks olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. See ei tohi mingil juhul kahjustada liikmesriikide suveräänsust ega olla vastuolus nende põhiseadusega. [ME 14] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse vabatahtlik mehhanism (edaspidi „mehhanism“), mis võimaldab ühel liikmesriigil piiriülese piirkonna ühe konkreetse ühisprojekti puhul kohaldada teise liikmesriigi õigusaktide sätteid, kui esimese liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamine kujutaks endast üht või mitut õiguslikku takistust ühisprojekti rakendamisel. [ME 15]
2. Mehhanism koosneb ühest järgmistest meetmetest:
a) |
Euroopa piiriülese kohustuse sõlmimine, mis on isejõustuv, |
b) |
Euroopa piiriülese avalduse sõlmimine, mis nõuaks liikmesriigis seadusandlikku menetlust. |
3. Käesolevas määruses sätestatakse ka:
a) |
liikmesriikides asuvate piiriüleste koordineerimiskeskuste korraldus ja ülesanded, |
b) |
komisjoni koordineerijaroll seoses mehhanismiga, |
c) |
piiriülese piirkonna territooriumil elavate isikute või seal piiratud aja jooksul elevate isikute õiguskaitse seoses mehhanismiga. [ME 16] |
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 punktis 1 määratletud piiriüleste piirkondade suhtes.
2. Kui liikmesriik koosneb mitmest territoriaalüksusest, millel on seadusandlikud volitused, kohaldatakse käesolevat määrust ka kõnealuste territoriaalüksuste, sealhulgas nende vastavate asutuste või õigusnormide suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„piiriülene piirkond“ – territoorium, mis hõlmab NUTS 3. tasandi piirkonnas asuva kahe või enama liikmesriigi üksteise naabruses asuvaid maismaapiirialasid maismaa- või merepiirialasid ; [ME 17] |
2) |
„ühisprojekt“ – kõnealuses piiriüleses piirkonnas mõju avaldav taristuobjekt või üldist majandushuvi pakkuv teenus, mida osutatakse piiriüleses piirkonnas , sõltumata sellest, kas see mõju esineb mõlemal pool või ainult ühel pool piiri ; [ME 18] |
3) |
„õigusnorm“ – ühisprojekti suhtes kohaldatav õigus- või haldusnorm, eeskiri või haldustava, olenemata sellest, kas see on vastu võetud või rakendatav seadusandliku või täidesaatva organi poolt; |
4) |
„õiguslik takistus“ – mis tahes õigusnorm seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, personali, rahastamise või toimimisega, mis takistab piiriala potentsiaali piiriülese suhtluse puhul; |
5) |
„algataja“ – osaleja, kes tuvastab õigusliku takistuse ühe või mitu õiguslikku takistust ja käivitab mehhanismi, esitades algatusdokumendi; [ME 19] |
6) |
„algatusdokument“ – dokument, mille on koostanud üks või mitu algatajat mehhanismi käivitamiseks; |
7) |
„kohustuse võtnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle territooriumil kohaldatakse õigusnormid üle kandnud liikmesriigi üht või mitut õigusnormi Euroopa piiriülese kohustuse (edaspidi „kohustus“) või Euroopa piiriülese avalduse (edaspidi „avaldus“) alusel, või juhul, kui selleks puudub sobiv õigusnorm, liikmesriik, kus luuakse ad hoc õiguslik lahendus; |
8) |
„õigusnormid üle kandnud liikmesriik“ – liikmesriik, kelle õigusnorme kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis vastava kohustuse või avalduse alusel; |
9) |
„kohustuse võtnud pädev asutus“ – asutus kohustuse võtnud liikmesriigis, kes on pädev nõustuma üle kandnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamisega oma territooriumil vastavalt konkreetsele kohustusele või, kui tegemist on avaldusega, kes on nõus võtma kohustuse alustada seadusandlikku menetlust, mis on vajalik erandi tegemiseks oma siseriiklikest õigusaktidest; |
10) |
„õigusnormid üle kandnud pädev asutus“ – asutus õigusnormid üle kandnud liikmesriigis, kes on pädev võtma vastu õigusnorme, mida kohaldatakse kohustuse võtnud liikmesriigis, ja kes on pädev selle kohaldamisel oma territooriumil või mõlemad; |
11) |
„kohaldamise piirkond“ – piirkond kohustuse võtnud liikmesriigis, kus kohaldatakse ülekandnud liikmesriigi õigusnorme või ad hoc õiguslikku lahendust. |
Artikkel 4
Liikmesriikide võimalused õiguslike takistuste kõrvaldamisel
1. Liikmesriigid valivad võivad valida , kas kasutavad mehhanismi või olemasolevaid muid võimalusi selliste õiguslike takistuste kõrvaldamisel, mis segavad ühisprojekti rakendamist piiriülestes piirkondades konkreetsel piiril ühe või mitme naaberliikmesriigiga. [ME 20]
2. Liikmesriik võib otsustada ühineda konkreetsel piiril ühe seoses piiriüleste alade ühisprojektiga, milles osaleb üks või mitme naaberliikmesriigiga mitu naaberliikmesriiki, ühineda olemasoleva tõhusa viisiga, mille on ametlikult või mitteametlikult sisse seadnud üks või mitu naaberliikmesriiki , või kohaldada mehhanismi avalduse suhtes . [ME 21]
3. Liikmesriigid võivad mehhanismi kasutada kohaldada ka merepiiriga eraldatud piiriülestes piirkondades ühisprojektile, mida tehakse ühe või mitme liikmesriigi vahelisel piiriülesel alal või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi piiriülestes piirkondades vahelisel piiriülesel alal või ühe või mitme ülemeremaa ja -territooriumi piiriülestes piirkondades vahelisel piiriülesel alal vabatahtlikkuse alusel kõigi asjaosaliste jaoks . [ME 22]
4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.
Artikkel 5
Piiriülesed koordineerimiskeskused
1. Kui Iga liikmesriik otsustab kasutada mehhanismi, moodustab ta moodustab või määrab ühe või mitu piiriülest koordineerimiskeskust ühel järgmistest viisidest: [ME 23]
a) |
määrab riiklikul või piirkondlikul tasandil või mõlemal tasandil piiriülese koordineerimiskeskuse eraldi organina; |
b) |
moodustab piiriülese koordineerimiskeskuse olemasoleva asutuse või organi raames, riiklikul või piirkondlikul tasandil; |
c) |
annab sobivale asutusele või organile täiendavad ülesanded riikliku või piirkondliku piiriülese koordineerimiskeskusena. |
2. Kohustuse võtnud liikmesriik ja õigusnormid üle kandnud liikmesriik otsustavad ka järgmist:
a) |
kas kohustuse võivad sõlmida ja alla kirjutada ning otsustada, millisest kohaldatavast siseriiklikust õigusaktist võib alates kõnealuse kohustuse jõustumise kuupäevast erandi teha, piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused; või |
b) |
kas avalduse võivad alla kirjutada piiriülesed koordineerimiskeskused või kohustuse võtnud või õigusnormid üle kandnud pädevad asutused ning selles ametlikult kinnitada, et kohustuse võtnud pädev asutus teeb kõik vajaliku, et kõnealuse liikmesriigi pädevad seadusandlikud asutused võtaksid õigusaktid või muud aktid vastu kokkulepitud tähtajaks. |
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni määratud piiriülestest koordineerimiskeskustest käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.
Artikkel 6
Piiriüleste koordineerimiskeskuste ülesanded
1. Igal piiriülesel koordineerimiskeskusel on vähemalt järgmised ülesanded:
a) |
rakendada menetlust, mis on sätestatud artiklites 10 ja 11; |
b) |
koordineerida kõigi oma liikmesriigi territooriumit puudutavate kohustuste ja avalduste ettevalmistamist, allakirjutamist, rakendamist ja järelevalvet; |
c) |
luua ja hallata andmebaasi, mis hõlmab kõiki piiriüleseid koordineerimiskeskusi, mis käsitlevad oma liikmesriigi territooriumi; |
d) |
nende olemasolu korral pidada ühendust naaberriikide piiriüleste koordineerimiskeskustega või piiriüleste koordineerimiskeskustega teistes territoriaalsetes üksustes, kellel on seadusandlikud volitused oma liikmesriigis või teises liikmesriigis; [ME 24] |
e) |
pidada ühendust komisjoniga; |
f) |
toetada komisjoni seoses tema avalduste ja kohustuste andmebaasiga. |
2. Iga liikmesriik või territoriaalne üksus, kellel on kõnealuses liikmesriigis seadusandlikud volitused, võib vastavale piiriülesele koordineerimiskeskusele usaldada ka järgmised ülesanded:
a) |
vajaduse korral sõlmida kohustusi või avaldusi vastavalt artikli 16 lõikele 2 ja artikli 17 lõikele 2; |
b) |
algataja taotluse korral toetada kõnealust algatajat muu hulgas samas liikmesriigis asuva kohustuse võtnud pädeva asutuse või teises liikmesriigis asuva õigusnormid üle kandnud pädeva asutuse kindlakstegemisel; |
c) |
kohustuse võtnud pädeva asutuse taotlusel, mis asub teises liikmesriigis, kus ei ole oma piiriülest koordineerimiskeskust, teostada algatusdokumendi esialgne analüüs; [ME 25] |
d) |
jälgida kõigi oma liikmesriigi territooriumit puudutavate kohustuste ja avalduste rakendamist; |
e) |
tuletada kohustuse võtnud pädevale asutusele meelde konkreetse kohustuse või avaldusega kehtestatud tähtaegu ja nõuda vastust vastava tähtaja jooksul; |
f) |
teavitada asutust, kes teostab kohustuse võtnud pädeva asutuse üle järelevalvet, mis tahes konkreetse kohustuse või avaldusega kehtestatud tähtaegadest, millest kinni ei peetud. |
3. Kui vähemalt ühe õigusliku takistuse puhul on tegemist riikliku tasandi seadusandliku pädevuse küsimusega, täidab artiklites 9–17 sätestatud ülesandeid riiklik piiriülene koordineerimiskeskus ja koordineerib tegevust sama liikmesriigi asjaomaste piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on otsustanud, et artiklites 14–17 sätestatud ülesanded usaldatakse kohustuse võtnud pädevale asutusele riiklikul tasandil.
4. Kui ühegi õigusliku takistuse puhul ei ole tegemist riikliku tasandi seadusandliku pädevuse küsimusega, täidab artiklites 9–17 sätestatud ülesandeid piirkondlik piiriülene koordineerimiskeskus ja koordineerib tegevust sama liikmesriigi muude piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega, kui ühisprojektiga on seotud rohkem kui üks territoriaalne üksus, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on otsustanud, et artiklites 14–17 sätestatud ülesanded usaldatakse riiklikule piiriülesele koordineerimiskeskusele. Kõnealune piirkondlik piiriülene koordineerimiskeskus teavitab riiklikku piiriülest koordineerimiskeskust kõigist kohustuse või avalduse menetlustest.
Artikkel 7
Komisjoni koordineerimisülesanded
1. Komisjon täidab järgmisi koordineerimisülesandeid:
a) |
peab ühendust piiriüleste koordineerimiskeskustega; |
b) |
loob, avaldab ja peab kõikide riiklike ja piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskuste ajakohastatud loetelu andmebaasi ; [ME 26] |
c) |
loob ja haldab andmebaasi kõikide kohustuste ja avalduste kohta. |
1a. Komisjon koostab mehhanismi toetava teabevahetusstrateegia, et
a) |
edendada parimate tavade vahetamist, |
b) |
anda praktilist teavet ja tõlgendusi käesoleva määruse kohaldamisala ja temaatilise suunitluse kohta ning |
c) |
selgitada kohustuse võtmise või avalduse tegemise täpset menetlust. [ME 27] |
2. Komisjon võtab vastu rakendusakti lõike 1 punktis c osutatud andmebaasi toimimise kohta ja vormid, mida piiriülesed koordineerimiskeskused kasutavad teabe esitamisel mehhanismi rakendamise ja kasutamise kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 23 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
II PEATÜKK
Kohustuse või avalduse allakirjutamise menetlus
Artikkel 8
Algatusdokumendi ettevalmistamine ja esitamine
1. Algataja määrab kindlaks õiguslikud takistused ühe või mitu õiguslikku takistust seoses ühisprojekti kavandamise, arendamise, rahastamise, personali või toimimisega. [ME 28]
2. Algataja on üks järgmistest:
a) |
ühisprojekti algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest vastutav avaliku või erasektori asutus; |
b) |
üks või mitu asjaomases piiriüleses piirkonnas asuvat või seal avalikku võimu teostavat kohalikku või piirkondlikku ametiasutust; |
c) |
piiriüleseks koostööks loodud ja asjaomases piiriüleses piirkonnas asuv või seda vähemalt osaliselt hõlmav juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta üksus, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1082/2006 kohased Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused, euroregioonid ja sarnased üksused; |
d) |
piiriüleste piirkondade nimel loodud organisatsioon, mille eesmärk on edendada piiriüleste territooriumide huve ning hõlbustada tegutsejate võrgustike loomist ja kogemuste jagamist, nagu Euroopa Piirialade Ühendus, Mission Opérationnelle Transfrontalière või Central European Service for Cross-border Initiatives; või |
e) |
mitu punktides a–d osutatud üksust koos. |
3. Algataja valmistab ette algatamisdokumendi, mis koostatakse artikli 9 kohaselt.
4. Algataja saadab algatamisdokumendi kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele ja koopia õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele.
Artikkel 9
Algatamisdokumendi sisu
1. Algatamisdokument sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
a) |
ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, ühe või mitme vastava õigusliku takistuse kirjeldus kohustuse võtnud liikmesriigis ja ühe või mitme õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted; [ME 29] |
b) |
loetelu õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormidest, millega kõrvaldatakse õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust , või, kui sobiv õigusnorm puudub, ettepanek ad hoc õiguslikuks lahenduseks; [ME 30] |
c) |
kohaldamise piirkonna põhjendus; |
d) |
eeldatav kestus või, juhul kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, piiramatu kestus; |
e) |
kohustuse võtnud pädevate asutuste loetelu; |
f) |
õigusnormid üle kandnud pädevate asutuste loetelu; |
2. Kohaldamise piirkond peab piirduma miinimumiga, mis on vajalik ühisprojekti tõhusaks rakendamiseks.
Artikkel 10
Algatamisdokumendi esialgne analüüs kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi või liikmesriikide poolt [ME 31]
1. Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus analüüsib algatamisdokumenti. Ta teeb koostööd kõigi kohustuse võtnud pädevate asutustega ja riiklike või, kui see on asjakohane, piirkondlike piiriüleste koordineerimiskeskustega kohustuse võtnud liikmesriigis ja riiklike piiriüleste koordineerimiskeskustega õigusnorme üle kandvas liikmesriigis. [ME 32]
1a. Kolme kuu jooksul pärast algatamisdokumendi kättesaamist saadab õigusnorme üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus oma esialgse reaktsiooni kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele. [ME 33]
2. Kolme Kuue kuu jooksul pärast algatamisdokumendi laekumist võtab kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse algatajale kirjalikult: [ME 34]
a) |
teatab algatajale, et algatamisdokument on koostatud vastavalt artiklile 9 ja on seega vastuvõetav; |
b) |
nõuab vajaduse korral muudetud algatamisdokumendi esitamist või täiendavat konkreetset teavet, põhjendades, miks ja millises osas ei ole algatamisdokument piisav; |
c) |
teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslikud takistused puuduvad, tuues välja põhjused ning osutades ka õiguskaitsevahendile nimetatud otsuse vastu kohustuse võtnud liikmesriigi õigusaktide alusel; |
d) |
teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust seisneb mõnes artikli 12 lõikes 4 loetletud juhtumis, ning kirjeldab kohustuse võtnud pädeva asutuse kohustust muuta või kohandada õiguslikku takistust; [ME 35] |
e) |
teavitab algatajat oma hinnangust, et õiguslikud takistused koosnevad üks või mitu õiguslikku takistust koosneb ühest artikli 12 lõikes 4 nimetatud olukorrast, tuues välja põhjused, miks keeldutakse õiguslikku takistust muutmast või kohandamast ning osutades õiguskaitsevahendile nimetatud otsuse vastu kohustuse võtnud liikmesriigi õigusaktide alusel; [ME 36] |
f) |
võtab algataja ees kohustuse leida lahendus õiguslikele takistustele kuue kuu jooksul, kas kirjutades alla kohustusele õigusnorme üle kandva liikmesriigi piiriülese koordineerimiskeskusega või üle kandva pädeva asutusega, mille on määranud õigusnorme üle kandev liikmesriik, või tehes ettepaneku ad hoc õiguslikuks lahenduseks kohustuse võtnud liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt; |
fa) |
suunab algatajat valima artikli 4 lõikes 2 ette nähtud olemasolevat mehhanismi, et kõrvaldada üks või mitu õiguslikku takistust, mis segavad ühisprojekti rakendamist, või edastama algatusdokumendi otse vastava mehhanismi kohasele pädevale asutusele; [ME 37] |
fb) |
teavitab algatajat, et üks või mitu asjaomast liikmesriiki on otsustanud mitte lahendada ühte või mitut algataja poolt tuvastatud õiguslikku takistust ja esitavad kirjalikult oma põhjendused selle otsuse kohta. [ME 38] |
3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kohustuse võtnud pädev asutus pikendada lõike 2 punktis f osutatud tähtaega maksimaalselt kuue kuu võrra, teavitades sellest algatajat ja õigusnorme üle kandvat liikmesriiki, esitades põhjused kirjalikult.
Artikkel 11
Algatamisdokumendi esialgne analüüs õigusnorme üle kandnud liikmesriigi poolt
Algatamisdokumendi kättesaamisel täidab õigusnorme üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus samuti artikli 10 lõikes 2 loetletud ülesanded ning võib saata oma esialgse reaktsiooni kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele. [ME 39]
Artikkel 12
Algatamisdokumendi esialgse analüüsi järelmeetmed
1. Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus nõuab läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet, analüüsib ta läbivaadatud algatamisdokumenti või konkreetset lisateavet või mõlemat ning võtab meetmed kolme kuue kuu jooksul alates nende saamisest, samamoodi nagu algatamisdokument oleks esitatud esimest korda. [ME 40]
2. Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus on seisukohal, et läbivaadatud algatamisdokument ei ole jätkuvalt koostatud kooskõlas artikliga 10 või konkreetne lisateave ei ole jätkuvalt piisav, teatab ta kolme kuue kuu jooksul alates läbivaadatud algatamisdokumendi saamisest algatajale kirjalikult oma otsusest lõpetada menetlus. Otsus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. [ME 41]
3. Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädeva piiriülese koordineerimiskeskuse või kohustuse võtnud pädeva asutuse analüüsis jõutakse järeldusele, et algatamisdokumendis kirjeldatud õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust tuleneb asjaomaste õigusnormide vääriti mõistmisest või vääriti tõlgendamisest või vähesest teabest asjaomaste õigusnormide kohta, lõpeb menetlus sellega, et algatajale teatatakse, et hinnangulisest õiguslikku takistust ei esine. [ME 42]
4. Kui õiguslik takistus üks või mitu õiguslikku takistust seisneb üksnes kohustuse võtnud liikmesriigi haldusnormis, eeskirjas või haldustavas või sellises haldusnormis, eeskirjas või haldustavas, mis selgelt eristub seadusandliku menetlusega vastu võetavast õigusnormist ning seda saab seetõttu muuta või kohandada ilma seadusandliku menetluseta, teatab kohustuse võtnud pädev asutus algatajale oma keeldumisest või soovist muuta või kohandada asjaomast haldusnormi, eeskirja või haldustava kaheksa kuu jooksul. [ME 43]
5. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kohustuse võtnud pädev asutus pikendada lõikes 4 osutatud tähtaega maksimaalselt kaheksa kuu võrra, teavitades sellest algatajat ja õigusnorme üle kandvat liikmesriiki, esitades põhjused kirjalikult.
Artikkel 13
Kohustuse või avalduse projekti ettevalmistamine
Kohustuse võtnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus või kohustuse võtnud pädev asutus koostab algatamisdokumendi alusel kohustuse või avalduse projekti kooskõlas artikliga 14.
Artikkel 14
Kohustuse või avalduse projekti sisu
1. Kohustuse projekt sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
a) |
ühisprojekti ja selle konteksti kirjeldus, ühe või mitme vastava õigusliku takistuse kirjeldus ja ühe või mitme õigusliku takistuse kõrvaldamise põhimõtted; [ME 44] |
b) |
loetelu konkreetsetest õigusnormidest, mis kujutavad endast ühte või mitut õiguslikku takistust ning mida ei tuleks seetõttu ühisprojekti puhul kohaldada; [ME 45] |
c) |
kohaldamise piirkond; |
d) |
kohustuse kestus ja selle põhjendus; |
e) |
kohustuse võtnud pädev asutus või pädevad asutused; |
f) |
õigusnormid üle kandnud liikmesriigi konkreetsed õigusnormid, mida ühisprojekti puhul kohaldatakse; |
g) |
ettepanek ad hoc õiguslikuks lahenduseks, kui õigusnormid üle kandva liikmesriigi õigusraamistikus puudub asjakohane õigusnorm; |
h) |
õigusnormid üle kandnud pädev asutus või pädevad asutused; |
i) |
kohustuse võtnud liikmesriigi asutus või asutused, kes vastutavad rakendamise ja järelevalve eest; |
j) |
õigusnormid üle kandnud liikmesriigi asutus või asutused, kellele tehase ettepanek ühiselt vastutada rakendamise ja järelevalve eest; |
k) |
kohustuse jõustumise kuupäev. |
Punktis k osutatud jõustumise kuupäev on kas kuupäev, mil viimane kahest piiriülesest koordineerimiskeskusest või pädevast asutusest kohustusele alla kirjutas, või kuupäev, mil sellest teatati algatajale.
2. Lisaks lõikes 1 loetletud elementidele sisaldab kohustuse projekt ka kohaldamise kuupäeva, mis võib:
a) |
olla sama, mis kohustuse jõustumise kuupäev; |
b) |
kehtestuda tagasiulatuvalt; |
c) |
olla lükatud edasi tulevikku. |
3. Lisaks lõikes 1 loetletud elementidele sisaldab avalduse projekt ka ametlikku avaldust kuupäeva või kuupäevade kohta, mil iga kohustuse võtnud pädev asutus esitab ametliku ettepaneku vastavale seadusandlikule organile, et siseriiklikke õigusnorme vastavalt muuta.
Esimeses lõigus osutatud kuupäev ei tohi olla hilisem kui kaksteist kuud pärast avalduse allakirjutamist.
Artikkel 15
Kohustuse või avalduse projekti edastamine
1. Kui kohustuse võtnud pädev asutus on koostanud kohustuse või avalduse projekti, edastab ta selle kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele:
a) |
hiljemalt kolme kuue kuu jooksul pärast teabe edastamist vastavalt artikli 10 lõikele 2 või artikli 12 lõigetele 1 ja 2; [ME 46] |
b) |
hiljemalt kaheksa kuu jooksul vastavalt artikli 12 lõigetele 4 ja 5. |
2. Kui kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus on koostanud kohustuse või avalduse projekti või kui ta on saanud selle kohustuse võtnud pädevalt asutuselt, edastab ta kõnealuse projekti õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele ajavahemike jooksul, millele on osutatud lõike 1 punktis a või b.
3. Mõlemal juhul saadetakse teavitamise eesmärgil koopia ka algatajale.
Artikkel 16
Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi ülesanded kohustuse sõlmimisel ja allakirjutamisel või avalduse allakirjutamisel
1. Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib kohustuse või avalduse projekti, mis on saadud artikli 15 kohaselt, kolme kuue kuu jooksul alates projekti saamisest ning olles konsulteerinud õigusnormid üle kandnud pädevate asutustega võtab ühe või mitu järgmistest meetmetest: [ME 47]
a) |
nõustub kohustuse või avalduse projektiga, kirjutab alla kahele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele; |
b) |
nõustub kohustuse või avalduse projektiga pärast artikli 14 lõike 1 punktides f ja h osutatud teabe parandamist või täiendamist, kirjutab alla läbivaadatud kohustuse või avalduse projekti kahele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele; |
c) |
keeldub kohustuse või avalduse projektile alla kirjutamast ning edastab üksikasjaliku põhjenduse kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele; |
d) |
keeldub kohustuse või avalduse projektile alla kirjutamast ning saadab kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele tagasi muudetud projekti seoses artikli 14 lõike 1 punktides c, d ja vajaduse korral g osutatud teabega ning kohustuse puhul artikli 14 lõikes 2 osutatud teabega, esitades muudatuste põhjendused. |
2. Liikmesriikides, kus kohustusele või avaldusele kirjutab alla õigusnormid üle kandnud pädev asutus, saadab õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus kooskõlas lõike 1 punktidega a ja b kaks originaaleksemplari ühe kahest originaaleksemplarist , millele on alla kirjutanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus , kohustuse võtnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele . [ME 48]
3. Kui õigusnormid üle kandnud liikmesriik nõustub kooskõlas lõike 1 punktiga a või b kohustusele või avaldusele alla kirjutama, siis lisaks kinnitab või keeldub ta sõnaselgelt, et pädev asutus või pädevad asutused, kellele tehakse ettepanek ühiselt vastutada kohustuse või avalduse rakendamise ja järelevalve eest vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile j, täidavad neid ülesandeid kohaldamise piirkonnas.
Artikkel 17
Kohustuse võtnud liikmesriigi ülesanded kohustuse sõlmimisel ja allakirjutamisel või avalduse allakirjutamisel
1. Kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus uurib vastust, mille edastas õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus, ning võtab hiljemalt ühe kolme kuu jooksul pärast vastuse saamist ühe või mitu järgmistest meetmetest, mis edastatakse kirjalikult õigusnormid üle kandnud pädevale asutusele: [ME 49]
a) |
lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti a puhul viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kahele kolmele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks; [ME 50] |
b) |
lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti b puhul muudab kohustust või avaldust seoses teabega, mis sisaldub kohustuse või avalduse projektis vastavalt artikli 14 lõike 1 punkidele f ja h, viib kohustuse või avalduse lõpule, kirjutab alla kahele kolmele originaaleksemplarile ja saadab ühe tagasi õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele allakirjutamiseks; [ME 51] |
c) |
lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti c puhul teavitab algatajat ja komisjoni, lisades põhjenduse, nagu selle on sätestanud õigusnormid üle kandnud pädev asutus; [ME 52] |
d) |
lõike 2 artikli 16 lõike 1 punkti d puhul kaalub muudatusi ja kas jätkab käesoleva lõike punkti b kohaselt või algatab artikli 9 kohaselt teise menetluse jätkab käesoleva lõike punkti c kohaselt , sätestades, miks osasid või kõiki muudatusi ei saa kohustuse võtnud pädev asutus aktsepteerida. [ME 53] |
2. Pärast kohustuse või avalduse saamist, millele on alla kirjutanud ka pädev piiriülene koordineerimiskeskus või lõike 1 punkti a või b puhul õigusnormid üle kandnud pädev asutus või kui õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädev asutus on reageerinud positiivselt lõike 1 punktis d osutatud teise menetluse kohaselt, teeb kohustuse võtnud liikmesriigi pädev piiriülene koordineerimiskeskus järgmist: [ME 54]
a) |
edastab lõpliku kohustuse või avalduse algatajale; |
b) |
edastab teise originaaleksemplari õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevale piiriülesele koordineerimiskeskusele; |
c) |
saadab koopia kõigile kohustuse võtnud pädevatele asutustele; |
d) |
saadab koopia liidu tasandi koordineerimiskeskusele; ning |
e) |
esitab kohustuse võtnud liikmesriigi ametlike väljaannete eest vastutavale teenistusele taotluse, et kohustus või avaldus avaldataks. |
III PEATÜKK
Kohustuste ja avalduste rakendamine ja järelevalve
Artikkel 18
Kohustuse rakendamine
1. Artikli 17 lõike 2 punktis c osutatud teabega, mis saadetakse kõikidele kohustuse võtnud pädevatele asutustele, peab kaasas olema ajakava, mille kohaselt iga kõnealune asutus vajaduse korral muudab mis tahes haldusakti, mis on vastu võetud ühisprojektiga seotud õigusraamistiku alusel, ning võtab vastu mis tahes haldusakti, mis on vajalik ühisprojekti rakendamiseks, et kohaldada selle suhtes õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormi või ad hoc õiguslikku lahendust.
2. Ajakava koopia saadetakse kohustuse võtnud liikmesriigi riiklikule ja vajaduse korral piirkondlikule piiriülesele koordineerimiskeskusele.
3. Lõikes 1 osutatud mis tahes õigusakt võetakse vastu ja sellest teavitatakse algatajat, eelkõige ühisprojekti algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest vastutavat avalikku või erasektori asutust, vastavalt siseriiklikule õigusaktile, mida selliste haldusaktide suhtes kohaldatakse.
4. Kui kõik haldusaktid seoses kõnealuse ühisprojektiga on vastu võetud, teavitab kohustuse võtnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülest koordineerimiskeskust ja liidu tasandi koordineerimiskeskust.
5. Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus teavitab vajaduse korral õigusnormid üle kandnud pädevaid asutusi.
Artikkel 19
Avalduse rakendamine
1. Iga kohustuse võtnud pädev asutus, kes on loetletud avalduses vastavalt artikli 14 lõikele 3, saadab allakirjutatud avalduses kehtestatud kuupäevaks ametliku ettepaneku vastavale seadusandlikule organile, et muuta siseriiklikke õigusnorme vastavalt.
2. Kui allakirjutatud avaldusega kehtestatud kuupäevadest ei saa kinni pidada, eelkõige silmas pidades pädeva seadusandliku organi eesseisvaid valimisi, teavitab kohustuse võtnud pädev asutus kirjalikult nii algatajat kui ka kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevaid piiriüleseid koordineerimiskeskusi.
3. Kui ametlik ettepanek on vastavale seadusandlikule organile esitatud, teavitab kohustuse võtnud pädev asutus kirjalikult nii algatajat kui ka kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriigi pädevaid piiriüleseid koordineerimiskeskusi järelevalvest kõnealuses seadusandlikus organis ning seda iga kuue järel pärast ametliku esitamise kuupäeva.
4. Õigusakti muudatuse jõustumisel või selle avaldamisel ametlikus väljaandes või mõlema korral, muudab iga kohustuse võtnud pädev asutus mis tahes haldusakti, mis on vastu võetud kohaldatava siseriikliku õigusakti alusel seoses ühisprojektiga ning võtab vastu mis tahes haldusakti, mis on vajalik muudetud õigusnormi kohaldamiseks ühisprojekti suhtes.
5. Lõikes 4 osutatud mis tahes õigusakt võetakse vastu ja sellest teavitatakse algatajat, eelkõige, kui algataja on ühisprojekti algatamise või nii algatamise kui ka elluviimise eest vastutav avalik või erasektori asutus, vastavalt siseriiklikule õigusaktile, mida selliste haldusaktide suhtes kohaldatakse.
6. Kui kõik haldusaktid seoses kõnealuse ühisprojektiga on vastu võetud, teavitab kohustuse võtnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülest koordineerimiskeskust ja liidu tasandi koordineerimiskeskust.
7. Õigusnormid üle kandnud liikmesriigi piiriülene koordineerimiskeskus teavitab vajaduse korral õigusnormid üle kandnud pädevaid asutusi.
Artikkel 20
Kohustuste ja avalduste järelevalve
1. Tuginedes haldusaktidele, millele on osutatud artikli 18 lõikes 1 ja artikli 19 lõikes 4, peavad kohustuse võtnud ja õigusnormid üle kandnud liikmesriik otsustama, kas kohustuse kohaldamise või avalduse alusel vastu võetud muudetud siseriikliku õigusakti kohaldamise järelevalve usaldatakse õigusnormi üle kandnud liikmesriigi asutustele, pidades silmas nende eksperditeadmisi seoses üle kantud õigusnormiga, või kohustuse võtnud liikmesriigi ametiasutustele.
2. Kui üle kantud õigusnormi kohaldamise järelevalve usaldatakse üle kandnud liikmesriigi asutustele, otsustab kohustuse võtnud liikmesriik kokkuleppel üle kandvate liikmesriikidega, kas üle kandva liikmesriigi asutused tegutsevad seoses järelevalveülesannete adressaatidega kohustuse võtnud liikmesriigi asutuste eest ja nimel või nende eest, kuid oma nimel.
IV PEATÜKK
Õiguskaitse seoses kohustuste ja avalduste kohaldamise ja järelevalvega
Artikkel 21
Õiguskaitse seoses kohustuse või avalduse kohaldamisega
1. Iga isik, kelle elukoht on kohustuse või avaldusega hõlmataval territooriumil, või, kelle elukoht ei ole kõnealusel territooriumil, kuid kes kasutab sellel territooriumil üldist majandushuvi pakkuvat teenust („piiriüleses piirkonnas elav isik“), kes leiab, et tema õigusi on kahjustatud tegevuse või tegevusetusega kohustusest või avaldusest tuleneva õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormi kohaldamisel, evib õigust taotleda õiguskaitset kohustuse võtnud liikmesriigi kohtutes.
2. Pädevad kohtud õiguskaitse taotlemisel mis tahes haldusaktide puhul, mis on vastu võetud artikli 18 lõike 3 ja artikli 19 lõike 5 kohaselt, on selle liikmesriigi kohtud, kelle asutused haldusakti väljastasid.
3. Käesolevas määruses sätestatu ei võta isikutelt võimalust kasutada oma põhiseadusest tulenevat õigust esitada kaebus kohustuse pooleks olevate asutuste peale seoses järgmisega:
a) |
haldusotsused seoses kohustusest tulenevate meetmetega; |
b) |
juurdepääs teenustele emakeeles; ning |
c) |
juurdepääs teabele. |
Sellistel juhtudel on pädevad selle liikmesriigi kohtud, kelle põhiseadusest kaebuse esitamise õigus tuleneb.
Artikkel 22
Õiguskaitse seoses kohustuste või avalduste järelevalvega
1. Kui õigusnormid üle kandnud pädev asutus on nõustunud teostama järelevalvet õigusnormid üle kandnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamise üle asjaomases piirkonnas ja saab kohustuse võtnud liikmesriigi piiriüleses piirkonnas elavate isikute suhtes tegutseda enda nimel, on tegevusest või tegevusetusest tuleneva õiguskaitse puhul pädevad selle liikmesriigi kohtud, kus on nende isikute seaduslik elukoht.
2. Kui õigusnormid üle kandnud pädev asutus on nõustunud teostama järelevalvet kohustuse võtnud liikmesriigi õigusnormide kohaldamise üle kohustuse võtnud liikmesriigi territooriumil, kuid ei saa piiriüleses piirkonnas elavate isikute suhtes tegutseda enda nimel, on kõnealuse asutuse tegevusest või tegevusetusest tuleneva õiguskaitse puhul pädevad üksnes kohustuse võtnud liikmesriigi kohtud, sealhulgas isikute puhul, kelle seaduslik elukoht on õigusnormid üle kandnud liikmesriigis.
V PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 23
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 108 lõike 1 alusel asutatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
Artikkel 24
Rakendussätted liikmesriikides
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.
2. Enne … [käesoleva määruse kohaldamise kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest lõike 1 alusel vastu võetud sätetest.
3. Komisjon avalikustab liikmesriikidelt saadud teabe.
Artikkel 25
Aruandlus
1. Kuupäevaks pp kk aaaa [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev + kolm aastat] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Regioonide Komiteele aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaldamist vastavalt näitajatele, mis kajastavad selle tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, Euroopa lisaväärtust ja lihtsustamisvõimalusi.
2. Lõikes 1 osutatud aruandes viitab komisjon eelkõige käesoleva määruse geograafilisele ja temaatilisele kohaldamisalale, nagu need on määratletud artikli 3 punktides 1 ja 2.
3. Enne aruande koostamist peab komisjon avaliku konsultatsiooni mitmesuguste asjaosalistega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega. [ME 55]
Artikkel 26
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev + üks aasta].
Artiklit 24 kohaldatakse siiski alates … [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 440, 6.12.2018, lk 124.
(2) ELT C …
(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“, COM(2017)0534, 20. september 2017.
(5) Üksteisele on järgnenud viis Interregi programmitöö perioodi: Interreg I (1990–1993), Interreg II (1994–1999), Interreg III (2000–2006), Interreg IV (2007–2013) ja Interreg V (2014–2020).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/637 |
P8_TA(2019)0119
Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu projekt *
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt (13483/2018 – C8-0484/2018 – 2018/0813(CNS))
(Konsulteerimine)
(2020/C 449/65)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse nõukogu eelnõu (13483/2018), |
— |
võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0484/2018), |
— |
võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu (1), eelkõige selle artikli 26a lõiget 2, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 78c, |
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0065/2019), |
1. |
kiidab nõukogu eelnõu heaks; |
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta; |
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/638 |
P8_TA(2019)0120
Tervisetehnoloogia hindamine ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL (COM(2018)0051 – C8-0024/2018 – 2018/0018(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/66)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0051), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0024/2018), |
— |
võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta, |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Saksamaa Liidupäeva, Prantsusmaa Senati ja Poola Seimi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39, |
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0289/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2); |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 28.
(2) Käesolev seisukoht vastab 3. oktoobril 2018. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0369).
P8_TC1-COD(2018)0018
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/… tervisetehnoloogia hindamise kohta ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 ja artikli 168 lõiget 4 , [ME 1]
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Tervishoiutehnoloogiate Tervisetehnoloogiate areng on üks majanduskasvu ja innovatsiooni soodustavatest kesksetest teguritest liidus otsustava tähtsusega tervise kaitse kõrge taseme saavutamiseks, mille tervisepoliitika peab tagama kõigi kodanike huvides . See Tervisetehnoloogiate näol on tegemist uuendusliku majandussektoriga, mis on osa tervishoiukulutuste koguturust ning moodustab ELi sisemajanduse koguproduktist 10 %. Tervisetehnoloogiad hõlmavad ravimeid, meditsiiniseadmeid ja -protseduure, samuti haiguste ennetuse, diagnostika ja ravi vahendeid. [ME 2] |
(1a) |
Ravimitele tehtavad kulutused moodustasid 2014. aastal 1,41 % SKPst ning 17,1 % tervishoiu kogukuludest, mis tähendab, et need moodustasid tervishoiukuludest märkimisväärse osa. Tervishoiukulud moodustavad 10 % liidu SKPst, s.o 1 300 000 miljonit eurot aastas, millest 220 000 miljonit eurot moodustavad ravimikulud ning 110 000 miljonit eurot meditsiiniseadmete kulud. [ME 3] |
(1b) |
Nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldustes ning Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2017. aasta resolutsioonis (ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust) (4) rõhutati, et ravimite kättesaadavuse ja uuenduslike tehnoloogiate alal on liidus mitmesuguseid takistusi, kusjuures peamisteks takistusteks on uute raviviiside puudumine teatud haiguste puhul ja ravimite kõrge hind, kusjuures paljudel juhtudel puudub neil terapeutiline lisaväärtus. [ME 4] |
(1c) |
Ravimitele annab müügiloa Euroopa Ravimiamet, lähtudes ohutuse ja efektiivsuse põhimõtetest. Võrreldavat tõhusust hindavad tavaliselt riiklikud tervisetehnoloogia hindamisametid, kuna müügilubadega võrreldava tõhususe uuringut ei kaasne. [ME 5] |
(2) |
Tervisetehnoloogia hindamine on tõenduspõhine teaduslikel tõenditel põhinev protsess, mille abil saavad pädevad ametiasutused määrata uute või olemasolevate tehnoloogiate suhtelist tõhusust. Tervisetehnoloogia hindamisel keskendutakse eelkõige tervisetehnoloogia terapeutilisele lisaväärtusele võrreldes muude uute või olemasolevate tervisetehnoloogiatega. [ME 6] |
(2a) |
Nagu osutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) 2014. aasta mais peetud 67. maailma terviseassambleel, peab tervisetehnoloogia hindamine olema vahend, millega toetada üldist tervisekindlustust. [ME 7] |
(2b) |
Tervisetehnoloogia hindamine peab aitama edendada innovatsiooni, mis pakub patsientidele ja ühiskonnale laiemalt parimaid tulemusi, ning see on vajalik vahend tervisetehnoloogiate asjakohase kasutuselevõtu ja kasutamise tagamiseks. [ME 8] |
(3) |
Tervisetehnoloogia hindamine hõlmab nii tervisetehnoloogia kliinilisi kui ka mittekliinilisi aspekte. ELi kaasrahastatavate tervisetehnoloogia hindamise ühismeetmete (EUnetHTA ühismeetmed) kaudu on kindlaks tehtud üheksa valdkonda, mille alusel tervisetehnoloogiaid hinnatakse. Nendest üheksast valdkonnast (mis moodustavad tervisetehnoloogia hindamise põhimudeli „HTA põhimudel“) on neli kliinilised ja viis mittekliinilised. Hindamise neli kliinilist valdkonda on seotud terviseprobleemi ja praeguse tervisetehnoloogia kindlakstegemisega, hinnatava tehnoloogia tehniliste omaduste, selle suhtelise ohutuse ja suhtelise kliinilise tõhususe uurimisega. Viis mittekliinilist valdkonda on seotud tehnoloogia kulu ja majandusliku hindamisega ning selle eetiliste, korralduslike, sotsiaalsete ja õiguslike aspektidega. Kliinilised valdkonnad sobivad seepärast rohkem ühishindamiseks ELi tasandil, samas kui mittekliiniliste valdkondade hindamine on pigem tihedalt seotud riiklike ja piirkondlike olude ning lähenemisviisidega. [ME 9] |
(3a) |
Tervishoiutöötajad, patsiendid ja tervishoiuasutused peavad teadma, kas uus tervisetehnoloogia on olemasolevate tervisetehnoloogiatega võrreldes parem, pidades silmas kasulikkust ja riske. Seetõttu on kliiniliste ühishindamiste eesmärk teha kindlaks uute või olemasolevate tervisetehnoloogiate terapeutiline lisaväärtus võrreldes muude uute või olemasolevate tervisetehnoloogiatega, viies läbi võrdleva hindamise, mis põhineb võrdlusuuringutel parima praeguse tõestatud sekkumisega (nn standardravi) või praeguse kõige levinuma raviga, kui selline standardravi puudub. [ME 10] |
(4) |
Tervisetehnoloogia hindamine on oluline vahend, millega edendada kvaliteetset innovatsiooni, suunata teadusuuringuid tervishoiusüsteemide diagnostilistele, terapeutilistele või menetluslikele rahuldamata vajadustele ning suunata kliinilisi ja sotsiaalseid prioriteete. Samuti võib tervisetehnoloogia hindamine anda paremaid teaduslikke tõendeid, mida kasutatakse teabena kliiniliste otsuste tegemisel, ning parandada ressursikasutuse tõhusust, tervishoiusüsteemide kestlikkust, patsientide juurdepääsu nendele tervisetehnoloogiatele ning sektori konkurentsivõimet suurema prognoositavuse ja tõhusamate teadusuuringute kaudu. Liikmesriigid kasutavad tervisetehnoloogia hindamise tulemusi kasutatakse selleks , et teha otsuseid eelarvevahendite jaotamise saada rohkem teaduslikke tõendeid, mis annavad teavet otsuste tegemiseks tervisetehnoloogiate oma süsteemides kasutuselevõtmise kohta tervisevaldkonnas, näiteks seoses tervisetehnoloogia hinnakujunduse või hüvitamise määra kehtestamisega otsuste tegemiseks selle kohta, kuidas vahendeid jaotada . Tervisetehnoloogia hindamine võib seepärast aidata liikmesriikidel luua ja säilitada kestlikke tervishoiusüsteeme ning edendada innovatsiooni, millel on paremad tulemused on patsientide jaoks. [ME 11] |
(4a) |
Tervisetehnoloogia hindamise alasel koostööl võib olla osa kogu tervisetehnoloogia tsüklis: varajases arendusetapis, kasutades tulevikuseiret selleks, et tuvastada murrangulised tehnoloogiad; varajases dialoogis ja teaduslike nõuannete etappides; uuringute parema ülesehituse abil teadusuuringute suurema tõhususe tagamiseks; ning üldise hindamise kesksetes etappides, kui tehnoloogia on juba välja töötatud. Lõpuks võib tervisetehnoloogia hindamine aidata teha otsuseid rahastamise lõpetamise kohta juhtudel, kui tehnoloogia muutub paremate olemasolevate alternatiividega võrreldes vananenuks ja ebasobivaks. Suurem liikmesriikidevaheline koostöö tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas peaks aitama parandada ja ühtlustada ka hooldusstandardeid ning diagnostika- ja vastsündinute sõeluuringute tavasid kogu liidus. [ME 12] |
(4b) |
Tervisetehnoloogia hindamise alane koostöö võib hõlmata enamat kui ravimeid ja meditsiiniseadmeid. See võib hõlmata ka valdkondi, nagu ravi täiendamiseks kasutatav diagnostika, kirurgilised protseduurid, ennetusmeetmed, sõeluuringud ja tervise edendamise programmid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid, tervishoiu korraldamise kavad ning integreeritud hoolduse protsessid. Eri tehnoloogiate hindamise nõuded varieeruvad sõltuvalt tehnoloogia konkreetsetest iseärasustest, mistõttu on tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas vaja sidusat lähenemisviisi, mis vastab nende eri tehnoloogiate vajadustele. Lisaks on liidu tasandi koostöö lisaväärtus ilmselt veelgi suurem konkreetsetes valdkondades, nagu haruldaste haiguste ravi, pediaatrias kasutatavad ravimid, täppismeditsiin või uudsed ravimeetodid. [ME 13] |
(5) |
Mitme liikmesriigi paralleelselt tehtavad hindamised ning lahknevused liikmesriikide õiguses, ning hindamise protsesse ja metoodikaid käsitlevates õigus- ja haldusnormides võivad põhjustada olukorra, kus tervisetehnoloogia arendajad peavad täitma mitmekordseid ja lahknevaid andmenõudeid. Samuti võib see põhjustada tulemuste dubleerimist ja nende varieeruvust, suurendades , mis võivad suurendada finants- ja halduskoormust, mis takistab tervisetehnoloogiate vaba liikumist ja siseturu tõrgeteta toimimist. Mõningatel põhjendatud juhtudel, kui arvesse tuleb võtta riiklike ja piirkondlike tervishoiusüsteemide eripärasid ja prioriteete, võib olla vajalik teatavate aspektide täiendav hindamine. Samas võivad hindamised, mis ei ole teatavates liikmesriikides otsuste tegemiseks olulised, viivitada uuenduslike tehnoloogiate rakendamist ning seega patsientide juurdepääsu uuenduslikele raviviisidele. [ME 14] |
(6) |
Kuigi Liikmesriigid on teinud mõned ühishindamised ELi kaasrahastatavate ühismeetmete raames, on saavutatud vähe tulemusi, sest kestliku koostöömudeli puudumisel on koostöö olnud projektipõhine. Liikmesriigi tasandil on ühismeetmete, sealhulgas kliiniliste ühishindamiste tulemuste kasutamine olnud vähene, mis tähendab, et ei ole piisavalt välditud ühe ja sama tervisetehnoloogia hindamise dubleerimist samas või peaaegu samas ajavahemikus eri liikmesriikide tervisetehnoloogia hindamise ametiasutuste ja asutuste poolt. Need hindamised viidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL (5) artikli 15 alusel läbi kolmes etapis ja kolme ühismeetme kaudu, millest igaühel on oma konkreetsed eesmärgid ja eelarve: EUnetHTA 1, 2010–2012 (6 miljonit eurot); EUnetHTA 2, 2012–2015 (9,5 miljonit eurot); ning EUnetHTA 3, mis käivitati 2016. aasta juunis ja kestab kuni aastani 2020 (20 miljonit eurot). Arvestades nende meetmete ajalist kestust ning huvi nende jätkumise vastu, luuakse käesoleva määrusega kestlikum vorm ühishindamiste jätkumise tagamiseks . Praeguseks hetkeks on koostöö peamisteks tulemusteks hindamismudel „HTA põhimudel“, mis toimib tervisetehnoloogia hindamise aruannete raamistikuna; andmebaas individuaalsete asutuste kavandatud, käimasolevate või hiljuti avaldatud projektide jagamiseks (POP-andmebaas); andme- ja tõendibaas teabe säilitamiseks paljutõotavate tehnoloogiate ja nende hindamise seisu või tervisetehnoloogia hindamisest tulenevate täiendavate uuringute taotluste kohta; ning metoodikaalased suunised ja abivahendid tervisetehnoloogia hindamise asutuste jaoks, sealhulgas suunised ühe riigi aruannete kohandamiseks teise jaoks. [ME 15] |
(6a) |
Ühismeetmete raames on saavutatud siiski vähe tulemusi ning kestliku koostöömudeli puudumisel on tulemused tuginenud projektipõhisele koostööle. Liikmesriigi tasandil on ühismeetmete, sealhulgas kliiniliste ühishindamiste tulemuste kasutamine olnud vähene, mis tähendab, et ei ole piisavalt välditud ühe ja sama tervisetehnoloogia hindamise dubleerimist samas või peaaegu samas ajavahemikus eri liikmesriikide tervisetehnoloogia hindamise ametiasutuste ja asutuste poolt. [ME 16] |
(7) |
Nõukogu tunnustas detsembris 2014 Oma 2014. aasta detsembri järeldustes , mis käsitlevad innovatsiooni patsientide huvides (6) , tunnustas nõukogu tervisetehnoloogia hindamise keskset rolli ja tervishoiupoliitika vahendina, mille abil toetada tõendipõhiste, jätkusuutlike ja õiglaste valikute tegemist tervishoiu ja tervisetehnoloogiate valdkonnas patsientide hüvanguks. Lisaks kutsus nõukogu komisjoni üles jätkama koostöö toetamist kestlikul viisil ning palus liikmesriikidel tõhustada koostööd tervisetehnoloogiate hindamise alal ja analüüsida pädevate asutuste vahelise koostöö võimalusi teabe vahetamisel . Peale selle kutsus nõukogu oma 2015. aasta detsembri järeldustes patsiendi vajadustele kohandatud personaalmeditsiini kohta liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama personaalmeditsiini suhtes kohaldatavaid tervisetehnoloogia hindamise metoodikaid ning nõukogu 2016. aasta juuni järeldustes, mis käsitlevad tasakaalu tugevdamist Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide farmaatsiasüsteemides, kinnitati veel kord, et liikmesriigid näevad tervisetehnoloogia hindamise alases koostöös selget lisaväärtust. Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi ning majanduspoliitika komitee 2016. aasta oktoobri ühisaruandes nõuti omakorda Euroopas tihedamat koostööd tervisetehnoloogia hindamise vallas . [ME 17] |
(8) |
Oma 2. märtsi 2017. aasta resolutsioonis ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust (7) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles esitama nii pea kui võimalik ettepanekut tervisetehnoloogia hindamise Euroopa süsteemi kohta ning ühtlustama tervisetehnoloogia läbipaistva hindamise kriteeriume, et hinnata ravimite tervisetehnoloogiate terapeutilist lisaväärtust ja suhtelist tõhusust võrreldes parima kättesaadava alternatiiviga, võttes arvesse innovatsiooni taset ning kasu patsientide jaoks . [ME 18] |
(9) |
Oma 2015. aasta teatises ühtse turu täiustamise kohta (8) teatas komisjon kavatsusest rakendada tervisetehnoloogia hindamise algatus, et vältida toote korduvat hindamist eri liikmesriikides ja parandada ühtse turu toimivust tervisetehnoloogia valdkonnas. |
(10) |
Selleks et tagada siseturu parem toimivus ja aidata kaasa inimtervise kõrgetasemelisele kaitsele, on asjakohane ühtlustada kliiniliste hindamiste läbiviimise eeskirjad riiklikul tasandil ja teatavate tervisetehnoloogiate kliinilised hindamised liidu tasandil ning toetada liikmesriikidevahelise vabatahtliku koostöö jätkumist tervisetehnoloogia hindamise teatavate aspektide osas. Kõnealune ühtlustamine peaks tagama kõrgeimad kvaliteedistandardid ja olema kooskõlas parimate olemasolevate tavadega. See ei tohiks soodustada lähenemist väikseima ühise nimetaja suunas ega sundida suuremate erialateadmiste ja kõrgemate standarditega tervisetehnoloogia hindamise asutusi aktsepteerima madalamaid nõudeid. Pigem peaks see kaasa tooma tervisetehnoloogia hindamise võimekuse ja kvaliteedi paranemise riiklikul ja piirkondlikul tasandil. [ME 19] |
(11) |
Kooskõlas Euroopa Liigu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 168 lõikega 7 jäävad liikmesriigid ka edaspidi vastutavaks oma tervishoiu korralduse ja selle kättesaadavuse üle. Seega on asjakohane piirata liidu eeskirjade kohaldamisala nende tervisetehnoloogia hindamise aspektidega, mis on seotud tervisetehnoloogia kliinilise hindamisega, ja tagada eelkõige, et hindamise järeldustes piirdutakse tulemustega, mis on seotud tervisetehnoloogia võrreldava tõhususega. Käesolevas määruses sätestatud kliiniline ühishindamine kujutab endast teaduslikku analüüsi tervisetehnoloogia suhtelise mõju kohta efektiivsusele, ohutusele ja tulemuslikkusele, millele üldiselt viidatakse kui kliinilistele tulemustele, mida hinnatakse praegu asjakohaseks peetavate võrdlusnäitajate ning valitud patsientide rühma või alarühma suhtes, võttes arvesse HTA põhimudeli kriteeriume. See hõlmab olemasolevate tõendite põhjal suhteliste tulemuste kindluse astme arvessevõtmist. Selliste hindamiste kliiniliste ühishindamiste tulemus ei peaks seetõttu mõjutama liikmesriikide otsustusõigust seoses järgnevate otsustega tervisetehnoloogiate hinnakujunduse ja hüvitamise suhtes, kaasa arvatud sellise hinnakujunduse ja hüvitamise kriteeriumide kehtestamine, mis võib sõltuda nii kliinilistest kui ka mittekliinilistest kaalutlustest ning mis jääb täielikult liikmesriikide pädevusse. Seetõttu jääb käesoleva määruse kohaldamisalast välja hindamine, mida iga liikmesriik viib ellu oma heakskiitmise protsessi raames. [ME 20] |
(12) |
Selleks et tagada tervisetehnoloogia hindamise kliiniliste aspektide puhul ühtlustatud eeskirjade laiaulatuslik kasutamine ja edendada liikmesriikide koostööd ning võimaldada koondada oskusteave ja ressursid tervisetehnoloogia hindamise asutuste vahel , vähendades nii raiskamist ja ebatõhusust tervishoius , on asjakohane nõuda, et kliinilised ühishindamised tehtaks kõigi nende ravimite puhul, mille kohta on käimas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 (9) alusel ette nähtud tsentraliseeritud müügiloa andmise menetlus, mis hõlmab uusi toimeaineid, ning juhul, kui neid ravimeid lubatakse hiljem kasutada uue näidustuse jaoks. Võttes arvesse vajadust suurema hulga kliiniliste tõendite järele kõigi kõnealuste uute tervisetehnoloogiate kohta, tuleks kliinilised ühishindamised tuleks teha ka teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 (10) esitatud määratlusele vastavate meditsiiniseadmete puhul, mis kuuluvad suurimasse riskiklassi ja mille puhul on asjakohased eksperdirühmad andnud oma arvamuse või seisukoha. Kliinilise ühishindamise jaoks tuleks meditsiiniseadmed valida konkreetsete kriteeriumide alusel. [ME 21] |
(13) |
Selleks et tagada, et tervisetehnoloogiate kohta tehtud kliinilised ühishindamised oleksid ka edaspidi täpsed ja, olulised ja kvaliteetsed ning põhineksid igal hetkel parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel , on asjakohane kehtestada paindlik ja reguleeritud menetlus hindamiste ajakohastamise tingimused ajakohastamiseks , eriti juhul, kui pärast esialgset hindamist kättesaadavad muutuvad kättesaadavaks uued tõendid või lisaandmed ning sellised uued tõendid või lisaandmed võivad suurendada anda rohkem teaduslikke tõendeid ning seega parandada hinnangu täpsust kvaliteeti . [ME 22] |
(14) |
Tuleks asutada liikmesriikide tervisetehnoloogia hindamise ametiasutuste ja asutuste esindajatest koosnev koordineerimisrühm, kelle ülesanne oleks kliiniliste ühishindamiste läbiviimise ja muu käesoleva määruse kohase ühistöö järelevalve elluviimine ning kellel on selleks tunnustatud teadmised . [ME 23] |
(15) |
Selleks et tagada liikmesriikidest lähtuv lähenemisviis kliinilistele ühishindamistele ja teaduslikele ühiskonsultatsioonidele, tuleks liikmesriikidel nimetada riiklikud või piirkondlikud tervisetehnoloogia hindamise ametiasutused ja asutused, kes annaksid selliste hindamiste läbiviimise otsuste tegemiseks teavet koordineerimisrühma liikmetena. Nimetatud ametiasutused ja asutused peaksid tagama asjakohaselt kõrge esindatuse koordineerimisrühmas ja tehnilise pädevuse selle alarühmades, arvestades vajadust võimalust pakkuda tervisetehnoloogia hindamise alast pädevust ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas. Organisatsiooniline struktuur peaks võtma arvesse kliinilisi ühishindamisi ja teaduslikke ühiskonsultatsioone läbi viivate alarühmade eripäraseid mandaate. Igasugust huvide konflikti tuleks vältida. [ME 24] |
(15a) |
Väga olulised on protsessi läbipaistvus ja üldsuse teadlikkus sellest. Seetõttu peaksid kõik hinnatavad kliinilised andmed olema võimalikult läbipaistvad ja üldsus peaks olema neist teadlik, et tekitada usaldus süsteemi vastu. Kui andmed on konfidentsiaalsed ärilistel põhjustel, tuleb konfidentsiaalsus selgelt määratleda ja seda põhjendada ning konfidentsiaalsed andmed nõuetekohaselt piiritleda ja neid kaitsta. [ME 25] |
(16) |
Selleks et ühtlustatud eeskirjad täidaksid siseturuga seotud eesmärki, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad võtaksid täielikult eesmärki ning saavutaksid eesmärgi parandada innovatsiooni ja kliiniliste tõendite kvaliteeti, peaksid liikmesriigid võtma arvesse kliiniliste ühishindamiste tulemusi ega teeks neid ning hindamisi uuesti mitte kordama . Vastavalt riigi vajadustele peaks liikmesriikidel olema õigus täiendada kliinilisi ühishindamisi kliiniliste lisatõendite ja analüüsidega, et võtta arvesse võrdlusnäitajate erinevusi või riigi konkreetset ravikorraldust. Sellised täiendavad kliinilised hindamised peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsed ning nendest tuleks teatada komisjonile ja koordineerimisrühmale. Lisaks ei takista selle kohustuse täitmine ei takista liikmesriikidel teha sama tervisetehnoloogia mittekliinilisi hindamisi ega järelduste tegemist nende tehnoloogiate kliinilise lisaväärtuse kohta, mida käsitletakse riikliku hindamisprotsessi osana, mis võib hõlmata asjaomase liikmesriigi konkreetseid nii kliinilisi kui ka mittekliinilisi riikliku ja/või piirkondliku tasandi andmeid ja kriteeriume. See ei takista ka liikmesriikidel koostada omi soovitusi ega teha otsuseid hinnakujunduse või hüvitamise kohta. [ME 26] |
(16a) |
Selleks et kliinilist hinnangut saaks kasutada riigisisese hüvitamist käsitleva otsuse tegemiseks, peaks see ideaaljuhul puudutama elanikke, kellele ravim konkreetses liikmesriigis hüvitatakse. [ME 27] |
(17) |
Ravimite kliiniliste ühishindamiste ajakava tuleks, nii palju kui võimalik, määrata selle ajakava alusel, mida rakendatakse kuni tsentraliseeritud müügiloa andmise menetluse lõpuleviimiseni vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004. Selline kooskõlastamine peaks tagama, et kliiniliste hindamistega lihtsustatakse tõhusalt turulepääsu ning aidatakse kaasa uuenduslike tehnoloogiate õigeaegsele patsientideni jõudmisele. Üldjuhul peaks asjaomane protsess olema lõppenud hiljemalt selleks ajaks, kui komisjon avaldab müügiloa andmise otsuse. [ME 28] |
(17a) |
Harva kasutatavaid ravimeid käsitleva teadusliku ühiskonsultatsiooni puhul tuleb tagada, et mis tahes uus lähenemisviis ei too kaasa tarbetuid viivitusi harva kasutatavate ravimite hindamisel võrreldes praeguse olukorraga, ja võtta arvesse EUnetHTA raames kasutatud pragmaatilist lähenemist. [ME 29] |
(18) |
Meditsiiniseadmete Tervisetehnoloogiate kliiniliste ühishindamiste ajakava koostamisel tuleks ravimite puhul arvesse võtta määruses (EÜ) nr 726/2004 tsentraliseeritud loa andmise menetluse elluviimise suhtes sätestatud tähtaega ning meditsiiniseadmete äärmiselt detsentraliseeritud turulepääsu ning kliinilise ühishindamise jaoks asjakohase tõendusmaterjali kättesaadavust puhul määruses (EL) 2017/745 ning in vitro diagnostika meditsiiniseadmete puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/746 (11) CE-vastavusmärgise andmise suhtes sätestatud tähtaega . Kuna nõutud tõendusmaterjal võib muutuda kättesaadavaks alles pärast meditsiiniseadme turule laskmist ja selleks, et kliiniliseks ühishindamiseks oleks võimalik valida meditsiiniseadmeid sobival ajal, peaks olema võimalik hinnata selliseid seadmeid pärast nende turustamise algust. Igal juhul tuleb nende hindamiste puhul arvesse võtta kliinilise ühishindamise läbiviimise jaoks vajaliku hulga asjakohaste teaduslike tõendite ja tugiandmete kättesaadavust ning ravimite puhul peaksid hindamised toimuma müügiloa andmise ajale võimalikult lähedal ning igal juhul ilma põhjendamatu ja asjatu viivituseta. [ME 30] |
(19) |
Kõigil juhtudel Igal juhul peaks käesoleva määruse kohase ühistööga, eriti kliiniliste ühishindamiste kaudu saama väga kvaliteetseid ja õigeaegseid tulemusi ning need ei tohiks põhjustada , põhjustamata viivitusi ega segada meditsiiniseadmetele CE-märgise andmist andmisel ega tervisetehnoloogiate turulepääsu sellesse protsessi sekkumata . Kõnealune ühistöö peaks toimuma eraldi ja olema eristatav tervisetehnoloogiate ohutuse, kvaliteedi, tõhususe ja tulemuslikkuse regulatiivsetest hindamistest, mida tehakse vastavalt muudele liidu õigusaktidele, ja see ei tohi mõjutada muude liidu õigusaktide kohaselt tehtavaid otsuseid. [ME 31] |
(19a) |
Käesoleva määruse kohane tervisetehnoloogia hindamise töö peaks toimuma eraldi ja olema eristatav tervisetehnoloogiate ohutuse ja efektiivsuse regulatiivsest hindamisest, mida tehakse vastavalt muudele liidu õigusaktidele, ja see ei tohiks mõjutada muid väljapoole käesoleva määruse kohaldamisala jäävaid aspekte, mis on vastu võetud muude liidu õigusaktide kohaselt. [ME 32] |
(19b) |
Harvikravimite puhul ei tohiks ühisaruanne ümber hinnata harvikravimiks nimetamise kriteeriume. Hindajatel ja kaashindajatel peaks siiski olema täielik juurdepääs andmetele, mida vastutavad asutused kasutavad ravimile müügiloa andmiseks, ning võimalus kasutada või luua täiendavaid asjakohaseid andmeid ravimi hindamiseks kliinilise ühishindamise kontekstis. [ME 33] |
(19c) |
Meditsiiniseadmeid käsitleva määruse (EL) 2017/745 ning in vitro diagnostika meditsiiniseadmeid käsitleva määruse (EL) 2017/746 kohaselt põhineb nendele seadmetele müügiloa andmine läbipaistvuse ja ohutuse põhimõtetel, mitte tõhususel. Teisalt on kliiniliste probleemide lahendamiseks mõeldud meditsiiniseadmete üha kasvav pakkumine loonud uue olukorra, kus järk-järgult uuenev turg on äärmiselt killustatud ja kus on puudus kliinilistest tõenditest, mis nõuab suuremat hindamisasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust. Seetõttu oleks vaja liikuda tsentraliseeritud müügilubade andmise süsteemi poole, milles meditsiiniseadmeid hinnatakse ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi alusel. See on ka üks neist valdkondadest, kus liikmesriigid soovivad tulevases ELi tervisetehnoloogia hindamises teha rohkem koostööd. Praegu on meditsiiniseadmete tervisetehnoloogia hindamise süsteemid olemas 20 liikmesriigil ja Norral ning 12 liikmesriiki ja Norra on koostanud juhendid ning peavad esialgseid dialooge. EUnetHTA on viinud läbi meditsiiniseadmete suhtelise tõhususe kvaliteetseid hindamisi, mis põhinevad metoodikal, mida saab käesoleva määruse puhul kasutada võrdlusalusena. [ME 34] |
(20) |
Selleks et lihtsustada tervisetehnoloogia arendajate tõhusat osalemist kliinilistes ühishindamistes, tuleks asjaomastele arendajatele asjakohastel juhtudel pakkuda võimalust osaleda koos koordineerimisrühmaga peetavas teaduslikus ühiskonsultatsioonis Tervisetehnoloogia arendajad võivad pidada koos koordineerimisrühma või selleks moodustatud , riiklike või piirkondlike hindamisasutuste spetsialistidest koosnevate töörühmadega teaduslikke ühiskonsultatsioone , et saada juhiseid tõendusmaterjali ja andmete teadusuuringute kliiniliste vajaduste ning uuringute kõige asjakohasema ülesehituse kohta, mida tõenäoliselt nõutakse kliinilise ühishindamise eesmärgil saavutamaks võimalikult head tõendid ja tõhususe . Arvestades konsultatsiooni esialgsust, ei tohiks ükski selle käigus antud juhis olla tervisetehnoloogia arendajale ega tervisetehnoloogia hindamise ametiasutustele ja asutustele siduv. [ME 35] |
(20a) |
Teaduslikud ühiskonsultatsioonid peaksid hõlmama kliiniliste uuringute ülesehitust ja parimate võrdlusravimite kindlaksmääramist patsiendi huvides parima meditsiinipraktika alusel. Konsultatsiooniprotsess peaks olema läbipaistev. [ME 36] |
(21) |
Kliiniliste ühishindamiste ja Teaduslike ühiskonsultatsioonidega kaasneb võib kaasneda vajadus jagada konfidentsiaalset teavet äriteavet tehnoloogia arendajate ja tervisetehnoloogia hindamise ametiasutuste ja asutuste vahel. Selleks et tagada sellise teabe kaitse, tohiks koordineerimisrühmale hindamiste ja konsultatsioonide raames esitatud teavet avaldada kolmandatele isikutele üksnes pärast konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist. Lisaks nõutakse iga teaduslike ühiskonsultatsioonide tulemuste kohta avaldatava teabe puhul, et see tuleb esitada anonüümses vormis nii, et sellest on kõrvaldatud kogu tundlik äriteave. [ME 37] |
(21a) |
Kliinilise ühishindamisega kaasneb vajadus, et tervisetehnoloogia arendajad teeksid avalikult kättesaadavaks kõik kliinilised andmed ja teaduslikud tõendid. Kasutatud kliinilised andmed, uuringud, metoodika ja kasutatud kliinilised tulemused tuleks avalikustada. Teaduslike andmete ja hindamiste võimalikult suur üldsusele avatus võimaldab biomeditsiini uuringutes edasi liikuda ning suurendada usaldust süsteemi vastu. Kui jagatakse äriliselt tundlikke andmeid, tuleks kaitsta selliste andmete konfidentsiaalsust, esitades need aruannete koostamisel enne avaldamist anonüümses vormis, et kaitsta üldsuse huve. [ME 38] |
(21b) |
Euroopa Ombudsman on märkinud, et kui dokumendis olev teave mõjutab isikute tervist (näiteks ravimi efektiivsuse teave), on avalikustamist nõudev avalik huvi üldiselt suurem kui mis tahes nõue kaitsta tundlikku äriteavet. Rahvatervis peaks alati olema ärihuvidest tähtsam. [ME 39] |
(22) |
Selleks et tagada olemasolevate ressursside tõhus kasutus, on asjakohane ette näha tulevikuseire, et oleks võimalik varakult tuvastada uudseid tervisetehnoloogiad, millel tõenäoliselt oleks suurim mõju patsientidele, rahvatervisele ja tervishoiusüsteemidele , ning suunata teadusuuringuid strateegilisel . Selline seire peaks lihtsustama koordineerimisrühma jaoks kliiniliseks hindamiseks valitavate tehnoloogiate seas prioriteetide seadmist. [ME 40] |
(23) |
Liidul tuleks jätkata tervisetehnoloogia hindamise alase liikmesriikidevahelise vabatahtliku koostöö toetamist sellistes muudes valdkondades, nagu näiteks vaktsineerimisprogrammide arendamine ja nende rakendamine ning riiklike tervisetehnoloogia hindamise süsteemide suutlikkuse suurendamine. Samuti peaks selline vabatahtlik koostöö edendama sünergiat digitaalse ühtse turu strateegia algatustega seoses asjakohastes digitaalsetes ning andmepõhistes tervise- ja ravivaldkondades, et saada tervisetehnoloogia hindamiseks asjakohast tegelikes tingimustes saadud lisatõendusmaterjali. [ME 41] |
(24) |
Selleks et tagada ühistöö kaasavus ja läbipaistvus, tuleks koordineerimisrühmal laiaulatuslikult kaasata huvitatud osapooli ja sidusrühmi ning nendega konsulteerida. Selleks et säilitada ühistöö terviklikkus, objektiivsus, läbipaistvus ja kvaliteet, tuleks välja töötada eeskirjad, et tagada ühistöö sõltumatus , avalikkus ja erapooletus ning et sellise konsultatsiooniga ei kaasneks ühtki huvide konflikti. [ME 42] |
(24a) |
Koordineerimisrühma ja patsiendiorganisatsioonide, tarbijaorganisatsioonide, tervise valdkonna vabaühenduste, tervishoiuekspertide ja -töötajate vahel tuleks tagada dialoog, eelkõige sidusrühmade võrgustiku kaudu, et kindlustada otsuste sõltumatus, läbipaistvus ja erapooletus. [ME 43] |
(24b) |
Tõhusa otsustamise tagamiseks ja ravimite kättesaadavuse hõlbustamiseks on oluline, et otsusetegijad teeksid asjakohast koostööd ravimite elutsükli olulistes etappides. [ME 44] |
(25) |
Selleks et tagada ühtlustatud lähenemisviis käesoleva määrusega ette nähtud ühistööle, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada kliinilise ühishindamise menetluste ja metoodikate ühisraamistik, peaks koordineerimisrühm, mis koosneb tervisetehnoloogia hindamisega tegelevatest riiklikest ja/või piirkondlikest asutustest ja organitest, kellel on vastav suutlikkus, sõltumatus ja erapooletus, töötama välja metoodika, mis tagab kogu ühistöö hea kvaliteedi. Komisjon peaks rakendusaktidega heaks kiitma selle metoodika ning kliiniliste ühishindamiste kord ja teaduslike ühiskonsultatsioonide kord ühise menetlusraamistiku . Vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel tuleks ravimite ja meditsiiniseadmete jaoks välja töötada eri eeskirjad. Selliste eeskirjade koostamisel tuleks komisjonil võtta arvesse EUnetHTA ühismeetmete raames juba tehtud töö tulemusi. Samuti tuleks komisjonil arvesse võtta , ning eelkõige metoodilisi suuniseid ja tõendite esitamise vormi, teadusuuringute programmist „Horisont 2020“ rahastatavaid tervisetehnoloogia hindamise algatusi ning ka piirkondlikke tervisetehnoloogia hindamise algatusi, näiteks algatused Beneluxa ja Valletta deklaratsioon. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12). [ME 45] |
(25a) |
Metoodikate raamistik peaks vastavalt Helsingi deklaratsioonile tagama hea kvaliteedi ja kvaliteetse kliinilise tõendusmaterjali kõige sobivamate võrdlusnäitajate valimise teel. See peaks põhinema rangetel kvaliteedinormidel, parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel, mis on eelkõige saadud topeltpimedatest randomiseeritud kliinilistest uuringutest, metaanalüüsidest ja süstemaatilisest läbivaatamisest, ning võtma arvesse kasulikke, asjakohaseid, selgeid, konkreetseid ja asjaomase kliinilise olukorraga kohandatud kriteeriume, eelistades näitajaid. Dokumendid, mille taotleja peab esitama, peaksid vastama kõige ajakohasematele ja avalikele andmetele. [ME 46] |
(25b) |
Mis tahes eripärad metoodikas, näiteks vaktsiinide puhul, peaksid olema põhjendatud ja väga konkreetse olukorraga kohandatud, peaksid olema sama teadusliku täpsuse ja samade teaduslikele standarditega ning ei tohiks mingil juhul põhjustada tervisetehnoloogia või kliiniliste tõendite kvaliteedi halvenemist. [ME 47] |
(25c) |
Komisjon peaks pakkuma koordineerimisrühma ühistööle haldustuge ning pärast sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone peaks koordineerimisrühm esitama ühistöö kohta lõpparuande. [ME 48] |
(26) |
Selleks et tagada, et käesolev määrus on täielikult toimiv ja selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda volitus võtta Komisjon peaks võtma vastu õigusakte seoses rakendusaktid kliiniliste hindamiste puhul esitatavate dokumentide, aruannete ja koondaruannete sisu, teadusliku ühiskonsultatsiooni taotluste ja aruannete sisu ühishindamiste , teaduslike ühiskonsultatsioonide ning sidusrühmade valimise eeskirjadega menetluseeskirjade kohta . On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide koostamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidele peaks süstemaatiliselt andma juurdepääsuõiguse komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus tegeldakse delegeeritud õigusaktide koostamisega. [ME 49] |
(27) |
Selleks et tagada käesoleva määrusega ette nähtud ühistöö jaoks piisavate ressursside olemasolu ning stabiilne haldustugi , tuleks liidul tagada peaks liit tagama ühistöö ja vabatahtliku koostöö ning nende tegevuste toetusraamistiku rahastamine stabiilse ja püsiva avaliku rahastamise mitmeaastase finantsraamistiku raames . Rahastus peaks katma kliinilise ühishindamise ja teadusliku ühiskonsultatsiooni aruannete koostamise kulu. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalus lähetada riiklike eksperte komisjoni, et toetada koordineerimisrühma sekretariaadi tööd. Komisjon peaks omakorda kehtestama tasude süsteemi tervisetehnoloogia arendajatele, kes taotlevad teaduslikke ühiskonsultatsioone või kliinilisi ühishindamisi, mille eesmärk on uurida täitmata ravivajadusi. Nendest tasudest ei tohi mingil tingimusel rahastada käesoleva määruse kohaselt tehtavat ühistööd. [ME 50] |
(28) |
Selleks et lihtsustada liikmesriikidevahelist tervisetehnoloogia hindamise alast ühistööd ja teabevahetust, tuleks sätestada sellise IT-platvormi loomine, mis sisaldaks asjakohaseid andmebaase ja turvalisi teabevahetuskanaleid ning kogu teavet menetluse, metoodika, hindajate ja sidusrühmade võrgustiku osalejate hariduse ja huvide ning ühistöö aruannete ja tulemuste kohta, mis peaksid olema avalikud . Komisjon peaks tagama ühenduse IT-platvormi ja muude andmetaristute vahel, mis on tervisetehnoloogia hindamiseks olulised, näiteks tegelikes tingimustes saadud andmete registrid. [ME 51] |
(28a) |
Koostöö peaks rajanema hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, kogemuste sõltumatust ning õiglast menetlust. Eduka koostöö eeltingimus on usaldus, mida on võimalik saavutada ainult kõigi osaliste tõelise pühendumuse ning kvaliteetsete kogemuste, suutlikkuse arendamise ja kvaliteetse töö kättesaadavuse teel. [ME 52] |
(28b) |
Kuna praegu puuduvad kokkulepitud määratlused selle kohta, mida tuleks lugeda kvaliteetseks innovatsiooniks või terapeutiliseks lisaväärtuseks, peaks liit võtma kõigi poolte nõusolekul või konsensuse alusel vastu kõnealuste mõistete määratlused. [ME 53] |
(29) |
Selleks et tagada kliiniliste ühishindamiste tõrgeteta kasutuselevõtt ja toimimine liidu tasandil ning kaitsta nende kvaliteeti, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, mis võimaldab järk-järgult suurendada aastas tehtavate ühishindamiste arvu. Kavandavate hindamiste arvu määramisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta olemasolevaid ressursse ja osalevate liikmesriikide arvu, arvestusega, et üleminekuperioodi lõpuks saavutataks täisvõimsus. Samuti peaks sellise üleminekuperioodi kehtestamine andma liikmesriikidele võimaluse täielikult kohandada oma riiklikud süsteemid ühistöö raamistikuga, et jaotada hindamistega seotud ressursse, hindamisi ajastada ning seada nende suhtes prioriteete. |
(30) |
Üleminekuperioodil ei tohiks osalemine kliinilistes ühishindamistes ja teaduslikes ühiskonsultatsioonides olla liikmesriikidele kohustuslik. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustust kohaldada ühtlustatud eeskirju riiklikul tasandil tehtavate kliiniliste hindamiste suhtes. Samuti võib üleminekuperioodil võib ühistöös mitteosalev liikmeriik igal ajal otsustada selles osaleda. Selleks et tagada ühistöö kindel ja sujuv korraldus ning siseturu toimivus, ei tohiks lubada ühistööraamistikus juba osalevatel liikmesriikidel sellest lahkuda. Enne käesoleva määruse kohaldamist liikmesriikides alustatud kliinilisi hindamisi tuleks jätkata, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid otsustavad need peatada. [ME 54] |
(31) |
Selleks et tagada, et toetusraamistik oleks edaspidi nii tõhus ja kulutõhus kui võimalik, tuleks komisjonil esitada aruanne kliiniliste ühishindamiste kohaldamisala ja toetusraamistiku toimimise sätete rakendamise kohta hiljemalt kaks aastat pärast üleminekuperioodi lõppu. Eelkõige võidakse selles aruandes kaaluda, kas on vaja anda kõnealune toetusraamistik liidu ameti pädevusse ja kas on vaja võtta kasutusele tasu maksmise mehhanism, mille kaudu ka tervisetehnoloogia arendajad osaleksid ühistöö rahastamises. Üleminekuperioodi lõppedes ning enne käesoleva määruse kohase tervisetehnoloogiate ühtlustatud hindamissüsteemi kohustuslikuks muutumist peaks komisjon esitama kõigi kasutatud menetluste mõju hindamise aruande. Mõju hindamise aruandes tuleks hinnata muude kriteeriumide seas edusamme, mida on tehtud patsientide juurdepääsul uutele tervisetehnoloogiatele ja siseturu toimimise valdkonnas, mõju innovatsiooni kvaliteedile ja tervishoiusüsteemide kestlikkusele ning kliiniliste ühishindamiste kohaldamisala asjakohasust ja toetusraamistiku toimimist. [ME 55] |
(32) |
Komisjon peaks käesolevat määrust hindama. Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktile 22 peaks see hindamine tuginema järgmisele viiele kriteeriumile: tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus; hindamist peaks toetama järelevalveprogramm. Hindamise tulemused tuleks edastada ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 56] |
(33) |
Direktiivis 2011/24/EL on sätestatud, et liit toetab ja soodustab koostööd ja teadusteabe vahetamist liikmesriikide vahel vabatahtlikus võrgustikus, mis ühendab tervisetehnoloogiate hindamise eest vastutavaid liikmesriikide poolt määratud riiklikke ametiasutusi või asutusi. Kuna need küsimused kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, tuleks direktiivi 2011/24/EL vastavalt muuta. |
(34) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühtlustada liikmesriikide eeskirjad riiklikul tasandil tehtava kliinilise hindamise kohta ning luua teatavate käesoleva määruse kohaldamisalas tehtavate tervisetehnoloogiate puhul liidu tasandil tehtavate kliiniliste ühishindamiste kohustuslik raamistik hindamiste kohta , ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriigi tasandil, vaid need on nende mastaapi ja mõju arvestades paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. [ME 57] |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I peatükk
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega Võttes arvesse EUnetHTA ühismeetmete raames juba tehtud töö tulemusi, kehtestatakse käesoleva määrusega : [ME 58]
a) |
tervisetehnoloogia kliinilise hindamise koostöö toetusraamistik ja kord liidu tasandil; [ME 59] |
b) |
tervisetehnoloogiate kliinilise hindamise ühiseeskirjad ühtsed metoodikad . [ME 60] |
2. Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide õigusi ja kohustusi seoses tervishoiu- ja raviteenuste korraldamise ja osutamise ning neile eraldatud ressursside jaotamisega. Lisaks sellele ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide riigisisest hinnakujundust ega hüvitamist käsitlevate otsuste ainuõiguslikku pädevust. [ME 61]
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„ravim“ – inimtervishoius kasutatav ravim, nagu see on määratletud direktiivis 2001/83/EÜ (14); |
b) |
„meditsiiniseade“ – meditsiiniseade, nagu see on määratletud määruses (EL) 2017/745; |
ba) |
„in vitro diagnostika meditsiiniseade“ – in vitro diagnostika meditsiiniseade, nagu see on määratletud määruses (EL) 2017/746; [ME 62] |
bb) |
„meditsiiniseadme hindamine“ – rohkem kui ühest meditsiiniseadmest koosneva meetodi hindamine või meetodi hindamine, mis koosneb meditsiiniseadmest ja muudest ravimeetoditest moodustuvast kindlast raviahelast; [ME 63] |
c) |
„tervisetehnoloogia“ – tervisetehnoloogia, nagu see on määratletud direktiivis 2011/24/EL; |
d) |
„tervisetehnoloogia hindamine“ – multidistsiplinaarne võrdleva hindamise protsess, mis põhineb kliiniliste ja mittekliiniliste valdkondade hindamisel ja milles koondatakse ja hinnatakse olemasolevat tõendusmaterjali tervisetehnoloogia kasutamisega seotud kliiniliste ja mittekliiniliste küsimuste kohta; |
e) |
„kliiniline hindamine“ „kliiniline ühishindamine“ – tervisetehnoloogia kohta olemasoleva tõendusmaterjali teadusliku teabe süstemaatiline kogumine ja hindamine selle võrdlev hindamine ning nende protsesside kokkuvõte , võrreldes seda kõnealuse tervisetehnoloogia võrdlus ühe või mitme muu olemasoleva tervisetehnoloogiaga järgmiste tervisetehnoloogia hindamise tervisetehnoloogiaga või olemasolevate protsessidega, mis on konkreetse kliinilise näidustuse puhul võrdlusalus, ning parimate kättesaadavate kliiniliste valdkondade teaduslike tõendite ja patsiendi asjakohaste kliiniliste kriteeriumide põhjal , võttes arvesse järgmisi kliinilisi valdkondi : tervisetehnoloogia abil lahendatava terviseprobleemi kirjeldus ning muude selle terviseprobleemi lahendamisele suunatud tervisetehnoloogiate või protsesside praeguse kasutuse kirjeldus, tervisetehnoloogia kirjeldus ja selle tehniline kirjeldus, tervisetehnoloogia suhteline kliiniline tõhusus ning suhteline ohutus; [ME 64] |
f) |
„mittekliiniline hindamine“ – on tervisetehnoloogia hindamise osa, mis põhineb järgmistel tervisetehnoloogia hindamise mittekliinilistel valdkondadel: tervisetehnoloogia kulu hindamine ja majanduslik hindamine ning tervisetehnoloogia kasutamise eetilised, korralduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud aspektid; |
g) |
„ühine kliiniline hindamine“ – meditsiiniseadme liidu tasandil tehtud kliiniline hindamine, mille on läbi viinud mitmesugused tervisetehnoloogia hindamise huvitatud ametiasutused ja vabatahtlikkuse alusel osalevad asutused. |
ga) |
„hindamine“ – järelduste tegemine asjaomaste tehnoloogiate lisaväärtuse kohta riikliku hindamisprotsessi raames; see võib hõlmata nii kliinilisi kui ka mittekliinilisi andmeid ja kriteeriumeid riigisisese tervishoiu kontekstis. [ME 65] |
gb) |
„patsiendi suhtes olulised tervisenäitajad“ – andmed, mis näitavad või prognoosivad suremust, haigestumust, tervisega seotud elukvaliteeti ja kõrvalnähte. [ME 202] |
Artikkel 3
Tervisetehnoloogia hindamise liikmesriikidevaheline koordineerimisrühm
1. Käesolevaga asutatakse tervisetehnoloogia hindamise liikmesriikidevaheline koordineerimisrühm (edaspidi „koordineerimisrühm“).
2. Liikmesriigid nimetavad oma riiklikud või piirkondlikud ametiasutused ja asutused, kes vastutavad riiklikul tasandil koordineerimisrühma ja selle alarühmade liikmetena tervisetehnoloogiate hindamise eest, ning teatavad sellest ning kõigist hilisematest muudatustest komisjonile. Liikmesriigid võivad nimetada rohkem kui ühe ametiasutuse või asutuse, kes vastutavad koordineerimisrühma ja selle alarühmade liikmetena tervisetehnoloogiate hindamise eest. [ME 66]
3. Koordineerimisrühm tegutseb konsensuse või vajaduse korral lihthäälteenamuse alusel kvalifitseeritud häälteenamuse alusel . Igal liikmesriigil on üks hääl.
Koordineerimisrühma poolt läbi viidavad menetlused on läbipaistvad koosoleku protokollide ja hääletuste põhjal ning tehakse üldsusele kättesaadavaks, kaasa arvatud lahkarvamused. [ME 203]
4. Koordineerimisrühma koosolekuid juhivad kaaseesistujatena komisjon , kellel puudub hääleõigus, ja kaaseesistuja, kes on valitud valitakse igal aastal rotatsiooni korras rühma liikmete seast ajavahemikuks, mis määratakse rühma kodukorras. Kaaseesistujatel on üksnes haldusülesanded. [ME 68]
5. Koordineerimisrühma liikmed , kes on riiklikud või piirkondlikud hindamisasutused või organid, nimetavad oma ajutised või püsiesindajad koordineerimisrühmas ja selle alarühmades, mille liikmed nad on, ning teatavad kõnealusest nimetamisest ja kõigist hilisematest muudatustest komisjonile. Liikmesriigid võivad need nimetamised nimetamise tingimuste alusel tühistada. Tulenevalt töökoormusest, alarühmade koosseisust või konkreetsetest pädevusnõuetest võib nimetatud hindamisasutuste või -organite eksperte olla ühe liikmesriigi kohta rohkem kui üks, mis aga ei mõjuta asjaolu, et otsuste tegemisel on igal liikmesriigil vaid üks hääl. Nimetamisel võetakse arvesse asjatundlikkust, mida on vaja alarühma eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile antakse teada kõigist nimetamistest ja nimetamiste võimalikust tühistamisest. [ME 69]
6. Et tagada kvaliteetne töö, valitakse koordineerimisrühma liikmed ja nende nimetatud esindajad järgivad sõltumatuse, erapooletuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtteid riiklikest või piirkondlikest tervisetehnoloogia hindamise asutustest või selle valdkonna eest vastutavatest organitest .
Koordineerimisrühma liikmetel ja ekspertidel ning hindajatel üldiselt ei ole tervisetehnoloogia tööstuses ega kindlustusettevõttes finantshuvisid, mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Nad võtavad kohustuse tegutseda sõltumatult ja üldistes huvides ning koostavad iga-aastase huvide deklaratsiooni. Need huvide deklaratsioonid registreeritakse artiklis 27 osutatud IT-platvormil ning tehakse avalikult kättesaadavaks.
Koordineerimisrühma liikmed avaldavad igal koosolekul mis tahes erihuvid, mida võib seoses päevakorras olevate punktidega pidada nende sõltumatust ohustavateks. Huvide konflikti ilmnemisel lahkub asjaomane koordineerimisrühma liige vastavate päevakorrapunktide arutamise ajaks koosolekult. Huvide konflikti korral toimitakse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktis iiia sätestatud menetluseeskirjade kohaselt.
Et tagada läbipaistvus ja üldsuse teadlikkus protsessist ning suurendada usaldust süsteemi vastu, on kõik hinnatavad kliinilised andmed võimalikult läbipaistvad ja avalikud. Kui andmed on konfidentsiaalsed ärilistel põhjustel, tuleb konfidentsiaalsus selgelt määratleda ja seda põhjendada ning konfidentsiaalseid andmeid tuleb nõuetekohaselt piiritleda ja kaitsta. [ME 70]
7. Komisjon avaldab koordineerimisrühma ja selle alarühmade liikmeteks nimetatute ajakohastatud nimekirja koos nende kvalifikatsiooni ja spetsialiseerumisvaldkonna ning nende iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooniga artiklis 27 osutatud IT-platvormil.
Komisjon ajakohastab esimeses lõigus nimetatud teavet kord aastas ning vastavalt vajadusele uute asjaolude ilmnemise korral. Ajakohastamised peaksid olema avalikult kättesaadavad. [ME 71]
8. Koordineerimisrühm
a) |
võtab vastu oma koosolekute pidamise kodukorra ja ajakohastab seda, kui vaja; |
b) |
koordineerib oma alarühmade tegevust ning annab sellele heakskiidu; |
c) |
tagab teeb liidu tasandil koostöö koostööd asjakohaste asutustega, et lihtsustada oma töö jaoks vajaliku lisatõendusmaterjali kogumist; [ME 72] |
d) |
tagab sidusrühmade oma töö kavandamisel asjakohase kaasamise oma töösse konsulteerimise asjaomaste sidusrühmade ja ekspertidega. Need konsultatsioonid, sealhulgas konsulteeritud sidusrühmade huvide konflikti deklaratsioonid dokumenteeritakse, ning lisatakse ühishindamise lõpparuandesse ; [ME 73] |
e) |
asutab alarühmi järgmise tegevuse jaoks:
|
9. Koordineerimisrühm võib koguneda eri koosseisus järgmiste tervisetehnoloogia kategooriate puhul: ravimid, meditsiiniseadmed, muud tervisetehnoloogiad.
10. Koordineerimisrühm võib asutada eraldi alarühmi tervisetehnoloogia järgmiste kategooriate puhul: ravimid, meditsiiniseadmed, muud tervisetehnoloogiad.
10a. Igal juhul tehakse avalikult kättesaadavaks koordineerimisrühma ja selle alarühmade tegevust käsitlev kodukord, koosolekute päevakorrad, vastuvõetud otsused ning häälte jaotus ja hääletuse põhjendused, kaasa arvatud vähemuse arvamused. [ME 74]
Artikkel 4
Aasta töökava ja aastaaruanne
1. Vastavalt artikli 3 lõike 8 punktile e määratud alarühm koostab aasta töökava, mille peab koordineerimisrühm heaks kiitma igal aastal hiljemalt 31. detsembril.
2. Aasta töökavas sätestatakse ühistöö, mis tuleb teha kalendriaasta jooksul pärast töökava heakskiitmist ja mis hõlmab:
a) |
kliiniliste ühishindamiste kavandatud arvu ning hinnatavate tervisetehnoloogiate liike; |
b) |
teaduslike ühiskonsultatsioonide arvu; |
c) |
vabatahtlikku koostööd. |
Esimese lõigu punktides a, b j c sätestatu määratakse kindlaks lähtuvalt selle mõju suurusest patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele. [ME 75]
3. Aasta töökava koostamisel teeb selleks määratud töörühm järgmist:
a) |
võtab arvesse artiklis 18 osutatud iga-aastase uudsete tervisetehnoloogiate uuringu; |
b) |
arvestab ühistöö jaoks olemasolevaid koordineerimisrühma ressursse; |
c) |
konsulteerib komisjoniga komisjoni ja sidusrühmade võrgustikuga artiklis 26 osutatud iga-aastastel koosolekutel aasta töökava kavandi suhtes ja arvestab komisjoni arvamust võtab arvesse nende märkuseid . [ME 76] |
4. Määratud alarühm koostab aastaaruande, mille peab koordineerimisrühm heaks kiitma igal aastal hiljemalt 28. veebruaril.
5. Aastaaruandes esitatakse teave selle heakskiitmisele eelnenud kalendriaastal tehtud ühistöö kohta.
5a. Nii aastaaruanne kui ka aasta töökava avaldatakse käesoleva määruse artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 77]
II peatükk
Tervisetehnoloogia hindamise ühistöö liidu tasandil
1. JAGU
KLIINILINE ÜHISHINDAMINE
Artikkel 5
Kliinilise ühishindamise kohaldamisala
1. Koordineerimisrühm teeb kliinilisi ühishindamisi järgmistes valdkondades:
a) |
ravimid, mille puhul kehtib loa andmise kord, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 726/2004, sealhulgas juhul, kui komisjoni otsust anda müügiluba on muudetud algselt loa saanud ravinäidustuse või -näidustuste muudatuse tõttu, välja arvatud ravimid, mis on lubatud vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklitele 10 ja 10a; |
aa) |
muud ravimid, mille suhtes ei kohaldata määruses (EÜ) nr 726/2004 ette nähtud müügiloa andmise menetlust, juhul kui tervisetehnoloogia arendaja on otsustanud tsentraalse müügiloa andmise menetluse kasuks, tingimusel et tegemist on ravimitega, mis kujutavad endast märkimisväärset tehnilist, teaduslikku või terapeutilist innovatsiooni või millele müügiloa andmine on rahvatervise huvides; [ME 78] |
b) |
meditsiiniseadmed, mis on liigitatud vastavalt määruse (EL) 2017/745 artiklile 51 klassi IIb ja III ja mille kohta asjaomased eksperdirühmad on esitanud teadusliku arvamuse kliinilise hindamise konsulteerimismenetluse raames vastavalt kõnealuse määruse artiklile 54 ning mida peetakse oluliseks uuenduseks ja millel võib olla märkimisväärne mõju rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele ; [ME 79] |
c) |
in vitro diagnostika meditsiiniseadmed, mis on liigitatud vastavalt määruse (EL) 2017/746 artiklile 47 klassi D ja mille kohta asjaomased eksperdirühmad on esitanud teadusliku arvamuse kõnealuse määruse artikli 48 lõike 6 kohase menetluse raames; ning mida peetakse oluliseks uuenduseks ja millel võib olla märkimisväärne mõju rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele. [ME 80] |
2. Koordineerimisrühm valib lõike 1 punktides b ja c osutatud meditsiiniseadmed kliiniliseks ühishindamiseks järgmiste kriteeriumide alusel:
a) |
täitmata ravivajadus; |
b) |
võimalik mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele; |
c) |
oluline piiriülene mõõde; |
d) |
suur lisaväärtus kogu ELis; |
e) |
olemasolevad ressursid. |
ea) |
vajadus suurema hulga kliinilise tõendusmaterjali järele; [ME 81] |
eb) |
tervisetehnoloogia arendaja taotlus. [ME 82] |
Artikkel 6
Kliinilise ühishindamise aruande koostamine
1. Koordineerimisrühm algatab aasta töökava alusel tervisetehnoloogiate kliinilise ühishindamise, määrates alarühma, kes koordineerimisrühma nimel teostab järelevalvet kliinilise ühishindamise aruande koostamise üle.
Kliinilise ühishindamise aruandele lisatakse koondaruanne ja need aruanded koostatakse vastavalt käesoleva artikliga , mis sisaldab vähemalt kliinilisi võrdlusandmeid, lõpp-punkte, võrdlusaluseid, metoodikat, kasutatud kliinilist tõendusmaterjali ning artiklitega 11, 22 ja 23 järeldusi tõhususe , ohutuse ja suhtelise tõhususe kohta ning hindamise piire, lahknevaid seisukohti, kokkuvõtet korraldatud konsultatsioonide kohta ja tehtud tähelepanekuid. Need aruanded koostatakse vastavalt koordineerimisrühma kehtestatud nõuetele ning avalikustatakse olenemata aruande järeldustest .
Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud ravimite puhul võtab koordineerimisrühm kliinilise ühishindamise aruande vastu 80–100 päeva jooksul, et tagada nõukogu direktiivis 89/105/EMÜ (15) sätestatud hinnakujunduse ja hüvitamise ajakavade järgimine. [ME 83]
2. Määratud alarühm palub asjaomase tervisetehnoloogia arendajatel arendajal esitada kõik kliinilise ühishindamise jaoks vajalikku teavet, andmeid ja tõendusmaterjali ja uuringuid, sealhulgas nii negatiivseid kui ka positiivseid tulemusi sisaldavad olemasolevad ajakohastatud dokumendid. Nimetatud dokumendid sisaldavad kättesaadavaid andmeid nii kõigi tehtud katsete kui ka uuringute kohta, milles asjaomast tehnoloogiat on kasutatud, kuna mõlemad on hindamiste kvaliteedi tagamiseks äärmiselt olulised.
Artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud ravimite puhul hõlmavad dokumendid vähemalt järgmist:
a) |
esildise toimik; |
b) |
viide müügiloa staatusele; |
c) |
Euroopa avalik hindamisaruanne (EPAR), sealhulgas ravimi omaduste kokkuvõte, kui need on olemas; Euroopa Ravimiamet esitab koordineerimisrühmale asjaomased vastu võetud teadusliku hindamise aruanded; |
d) |
asjakohasel juhul täiendavate uuringute tulemused, mida koordineerimisrühm on taotlenud ja mis on tervisetehnoloogia arendajale kättesaadavad; |
e) |
asjakohasel juhul juba olemasolevad asjaomast tervisetehnoloogiat käsitlevad tervisetehnoloogia hindamise aruanded, kui need on tervisetehnoloogia arendajale kättesaadavad; |
f) |
tervisetehnoloogia arendajale kättesaadav teave uuringute ja uuringute registrite kohta. |
Tervisetehnoloogia arendajad on kohustatud esitama kõik nõutud andmed.
Hindajad võivad saada juurdepääsu ka avalikele andmebaasidele ja kliinilise teabe allikatele, nagu patsiendiregistrid, andmebaasid või Euroopa tugivõrgustikud, kui sellist juurdepääsu peetakse vajalikuks arendaja esitatud teabe täiendamiseks ning tervisetehnoloogia täpsemaks kliiniliseks hindamiseks. Hindamise korratavuse jaoks on vaja, et kõnealune teave avalikustataks.
Hindajad peavad olema tervisetehnoloogia arendajate suhtes sõltumatud ja erapooletud. Tervisetehnoloogia arendajatega võib konsulteerida, kuid nad ei tohi hindamisprotsessis aktiivselt osaleda. [ME 84]
2a. Koordineerimisrühm võib harvikravimite puhul põhjendatult leida, et ei ole sisulist põhjust ega lisatõendusmaterjali, mis toetaks täiendavat kliinilist analüüsi lisaks olulise kasulikkuse hindamisele, mille on juba teostanud Euroopa Ravimiamet. [ME 85]
3. Määratud alarühm nimetab oma liikmete seast kliinilise ühishindamise läbiviimiseks hindaja ja kaashindaja. Hindaja ja kaashindaja erinevad nendest, kes eelnevalt nimetati artikli 13 lõike 3 kohaselt, välja arvatud erakorralistes ja põhjendatud olukordades, kus vajalikud eriteadmised ei ole kättesaadavad, ja tingimusel, et koordineerimisrühm kiidab selle heaks. Nimetamisel võetakse arvesse hindamiseks vajalikku teaduslikku pädevust. [ME 86]
4. Hindaja koostab kaashindaja abiga kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande kavandid.
5. Kliinilise ühishindamise aruande järeldustes piirdutakse järgmisega järeldused hõlmavad järgmist : [ME 87]
a) |
tervisetehnoloogia suhtelise mõju tõhususe ja ohutuse analüüs patsientide kliinilise asutuse ja patsiendirühma suhtes oluliste hindamiseks valitud tervisenäitajate kliiniliste lõpp-punktide põhjal , sealhulgas suremus, haigestumus ja elukvaliteet, ning võrreldes ühe või mitme võrdlus-ravimeetodiga, mille määrab kindlaks koordineerimisrühm ; [ME 88] |
b) |
suhtelise mõju kindlusaste parima olemasoleva kliinilise tõendusmaterjali põhjal ja võrreldes parima standardraviga . Hindamine põhineb tõenduspõhise meditsiini rahvusvaheliste standardite kohaselt kehtestatud kliinilistel lõpp-punktidel, eelkõige seoses tervisliku seisundi parandamisega, haiguse kestuse lühendamisega, ellujäämise pikendamisega, kõrvalmõjude vähendamisega ja elukvaliteedi parandamisega. Osutatakse ka alarühmaspetsiifilistele erinevustele. [ME 89] |
Järeldused ei sisalda hinnangut.
Hindaja ja kaashindaja tagavad, et asjaomaste patsiendirühmade valik on osalevate liikmesriikide puhul representatiivne, et võimaldada neil teha asjakohaseid otsuseid, mis käsitlevad nende tehnoloogiate rahastamist riiklikust tervishoiueelarvest. [ME 90]
6. Kui hindaja leiab kliinilise ühishindamise aruande kavandi koostamise mis tahes etapis, et aruande lõpuni koostamiseks on vaja teabeesitajaks olevalt tervisetehnoloogia arendajalt saada lisatõendusmaterjali, võib hindaja määratud alarühmalt taotleda, et see peataks aruande koostamiseks ette nähtud ajavahemiku ning nõuaks tervisetehnoloogia arendajalt lisatõendusmaterjali. Pärast konsulteerimist tervisetehnoloogia arendajaga lisatõendusmaterjali kogumiseks vajaliku aja suhtes, määratakse hindaja taotluses nende tööpäevade arv, mille ajaks aruande koostamine peatatakse. Kui protsessi käigus muutuvad kättesaadavaks uued kliinilised andmed, edastab asjaomane tervisetehnoloogia arendaja ühtlasi ennetavalt hindajale selle uue teabe. [ME 205]
7. Määratud alarühma liikmed esitavad oma märkused või koordineerimisrühma liikmed esitavad kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande kavandite koostamise ajal oma märkused 30 tööpäeva pikkuse minimaalse ajavahemiku jooksul. Komisjon võib samuti märkusi esitada. [ME 92]
8. Hindaja esitab kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande kavandid teabeesitajaks olevale tervisetehnoloogia arendajale ning määrab ajavahemiku, mille jooksul võib arendaja esitada märkusi märkuste esitamiseks . [ME 93]
9. Määratud alarühm tagab, et sidusrühmadele, sealhulgas patsiendid Patsiendid, tarbijaorganisatsioonid, tervishoiutöötajad, valitsusvälised organisatsioonid, muud tervisetehnoloogia arendusühendused ja kliinilised eksperdid, antakse võimalus võivad esitada kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande kavandite koostamise jooksul esitada ajal märkusi, ning määrab alamrühma määratud ajavahemiku, mille jooksul sidusrühmad võivad esitada märkusi.
Komisjon avalikustab kõikide konsulteeritud sidusrühmade huvide deklaratsioonid artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 94]
10. Pärast artiklitega 7, 8 ja 9 kooskõlas esitatud märkuste saamist ja arvesse võtmist koostab hindaja kaashindaja abiga kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande kavandi lõpuni ning esitab kõnealused aruanded määratud alarühmale ja komisjonile koordineerimisrühmale märkuste tegemiseks. Komisjoni avalikustab kõik märkused, millele on nõuetekohaselt vastatud, artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 95]
11. Hindaja võtab kaashindaja abiga arvesse määratud alarühma ja komisjoni koordineerimisrühma märkused ning esitab kliinilise ühishindamise ühisaruande aruande ja koondaruande lõplikud kavandid koordineerimisrühmale lõplikuks heakskiitmiseks. [ME 96]
12. Võimaluse korral kiidab koordineerimisrühm lõplikud kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande heaks konsensuse alusel või vajaduse korral liikmesriikide lihthäälteenamusega.
Lahknevad seisukohad ja nende seisukohtade alused märgitakse lõplikusse aruandesse.
Lõplik aruanne sisaldab tundlikkusanalüüsi , kui esineb üks või mitu järgmist elementi:
a) |
eriarvamused tõsise erapoolikuse tõttu välja jäetavate uuringute küsimuses; |
b) |
lahknevad seisukohad selles osas, kas uuringud jäetakse välja, kuna need ei kajasta ajakohast tehnoloogia arengut, või |
c) |
vastuolud patsientide suhtes oluliste lõpp-punktide asjakohasuse puudumise künniste kindlaksmääramise küsimuses. |
Ühe või mitme võrdlusaluse ja patsientide suhtes olulise lõpp-punkti valik peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja lõpparuandes dokumenteeritud.
Lõpparuanne sisaldab ka artikli 13 kohaselt läbi viidud teadusliku ühiskonsultatsiooni tulemusi. Teadusliku konsultatsiooni aruanded avalikustatakse, kui kliinilised ühishindamised on lõpule viidud. [ME 206]
13. Hindaja tagab mis tahes tundliku äriteabe kõrvaldamise kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruandest ja koondaruandest , et kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruanne ja koondaruanne sisaldavad hindamise sisuks olevat kliinilist teavet ning toovad välja kasutatud metoodika ja uuringud . Hindaja konsulteerib arendajaga aruande küsimuses enne selle avaldamist. Arendajal on 10 tööpäeva aega, et teavitada hindajat teabest, mida ta peab konfidentsiaalseks, ning põhjendada selle äriliselt tundlikku laadi. Viimase abinõuna otsustavad hindaja ja kaashindaja, kas arendaja väide seoses konfidentsiaalsusega on põhjendatud. [ME 98]
14. Koordineerimisrühm esitab kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruande ja koondaruande teabeesitajaks olevale tervisetehnoloogia arendajale ning komisjonile , kes lisab mõlemad aruanded IT-platvormile . [ME 99]
14a. Pärast kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruande ja koondaruande kättesaamist võib teabeesitajaks olev tervisetehnoloogia arendaja esitada seitsme tööpäeva jooksul koordineerimisrühmale ja komisjonile kirjalikult oma vastuväited. Sellisel juhul esitab arendaja vastuväidete kohta üksikasjalikud põhjendused. Koordineerimisrühm hindab vastuväiteid seitsme tööpäeva jooksul ning vaatab vajaduse korral aruande läbi.
Koordineerimisrühm kiidab lõpliku kliinilise ühishindamise aruande, koondaruande ning teabeesitajaks oleva tervisetehnoloogia arendaja ja komisjoni vastuväidete lahendamist selgitava dokumendi heaks ja esitab need. [ME 100]
14b. Kliinilise ühishindamise aruanne ja koondaruanne peavad olema valmis mitte vähem kui 80 päeva ja kõige enam 100 päeva jooksul, välja arvatud põhjendatud juhtudel, kus protsessi tuleb kliinilistest vajadustest lähtuvalt kas kiirendada või aeglustada [ME 101]
14c. Juhul kui teabeesitajaks olev tervisetehnoloogia arendaja võtab müügiloa taotluse põhjendatud viisil tagasi või kui Euroopa Ravimiamet lõpetab hindamise, teavitatakse sellest koordineerimisrühma, et see lõpetaks kliinilise ühishindamise menetluse. Komisjon avaldab taotluse tagasivõtmise või hindamise lõpetamise põhjused artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 102]
Artikkel 7
Hinnatud tervisetehnoloogiate loetelu
1. Kui komisjon leiab, et Komisjon lisab kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruanne aruandes ja koondaruanne vastavad käesolevas määruses sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele, lisab ta kliinilise ühishindamise aruandes ja koondaruandes heakskiidetud koondaruandes (olenemata sellest, kas see on vastu võetud või mitte) käsitletud tervisetehnoloogia nimetuse kliinilise ühishindamise läbinud tervisetehnoloogiate loetellu (edaspidi „hinnatud tervisetehnoloogiate loetelu“ või „loetelu“) hiljemalt 30 päeva pärast koordineerimisrühmalt heakskiidetud aruande ja koondaruande saamist. [ME 103]
2. Kui komisjon jõuab 30 päeva jooksul pärast kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruande ja koondaruande saamist järeldusele, et kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruanne ja koondaruanne ei vasta käesolevas määruses sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele menetluslikele õigusnõuetele , teatab ta koordineerimisrühmale oma järelduste põhjused ning taotleb sellelt aruande ja koondaruande põhjendatud viisil hindamise läbivaatamist. [ME 104]
3. Määratud alarühm võtab arvesse lõikes 2 osutatud järeldusi ja palub tervisetehnoloogia arendajat esitada märkused hiljemalt määratud tähtajaks. Määratud alarühm vaatab kliinilise ühishindamise aruande ja koondaruande läbi, arvestades tervisetehnoloogia arendaja esitatud märkusi enne lõpliku arvamuse formuleerimist komisjoni esitatud märkusi menetluslikust aspektist . Hindaja muudab kaashindaja abiga kliinilise ühishindamise aruannet ja koondaruannet vastavalt ning esitab need koordineerimisrühmale. Kohaldatakse artikli 6 lõikeid 12 ja 14. [ME 105]
4. Pärast kliinilise ühishindamise muudetud heakskiidetud aruande ja koondaruande esitamist ja juhul, kui komisjon leiab, et kliinilise ühishindamise muudetud aruanne ja koondaruanne vastavad käesolevas määruses sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele, lisab ta aruandes ja koondaruandes käsitletud tervisetehnoloogia nimetuse hinnatud tervisetehnoloogiate loetellu. [ME 106]
5. Kui komisjon jõuab järeldusele, et kliinilise ühishindamise muudetud heakskiidetud aruanne ja koondaruanne ei vasta käesolevas määruses sätestatud sisulistele ja menetlusnõuetele, keeldub ta tervisetehnoloogia nimetust lisatakse hindamises käsitletud tervisetehnoloogia loetellu lisamast koos hindamise koondaruande ja komisjoni märkustega ning avaldatakse kõik artiklis 27 osutatud IT-platvormil . Komisjon teatab sellest koordineerimisrühmale, märkides loetellu kandmata jätmise negatiivse aruande põhjused. Asjaomase tervisetehnoloogia suhtes ei kohaldata artiklis 8 sätestatud kohustusi. Koordineerimisrühm teavitab sellest vastavalt teabeesitajaks olevat tervisetehnoloogia arendajat ja lisab kokkuvõtva teabe kõnealuste aruannete kohta oma aastaaruandesse. [ME 107]
6. Komisjon avaldab hinnatud tervisetehnoloogiate loetellu lisatud tervisetehnoloogia kliinilise ühishindamise heakskiidetud aruande ja koondaruande IT-platvormil, millele on osutatud ning kõik sidusrühmade märkused ja vahearuanded artiklis 27 osutatud IT-platvormil , ning teeb need teabeesitajaks olevale tervisetehnoloogia arendajale kättesaadavaks hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tehnoloogia loetellu lisamist. [ME 108]
Artikkel 8
Kliinilise ühishindamise aruannete kasutamine liikmesriigi tasandil
1. Liikmesriigid Tervisetehnoloogiate puhul, mis on kantud hinnatud tervisetehnoloogiate loetellu või mille suhtes on algatatud kliiniline ühishindamine, käituvad liikmesriigid järgmiselt: [ME 109]
a) |
ei vii läbi kliinilist hindamist ega samaväärset hindamisprotsessi kasutavad kliinilise ühishindamise aruandeid tervisetehnoloogia puhul, mis on kantud hinnatud tervisetehnoloogiate loetellu või mille suhtes on algatatud kliiniline ühishindamine hindamiseks liikmesriigi tasandil ; [ME 110] |
b) |
kohaldavad tervisetehnoloogia hindamiseks ei korda kliinilist ühishindamist liikmesriigi tasandil kliinilise ühishindamise aruandeid. [ME 111] |
1a. Lõike 1 punktis b sätestatud nõue ei takista liikmesriike või piirkondi hindamast asjaomase tehnoloogia kliinilist lisaväärtust riiklike või piirkondlike hindamisprotsesside raames, kus võidakse arvestada asjaomasele liikmesriigile eriomaseid kliinilisi ja mittekliinilisi andmeid ja tõendeid, mida kliiniline ühishindamine ei hõlmanud ning mis on vajalikud tervisetehnoloogia hindamise lõpuleviimiseks või üldise hinnakujunduse ja hüvitamise protsessi jaoks.
Selliste täiendavate hindamiste raames võib võrrelda asjaomast tehnoloogiat võrdlusalusega, mille puhul on tegemist asjaomases liikmesriigis parima kättesaadava ja tõenduspõhise ravistandardiga ja mida vaatamata selle liikmesriigi taotlusele analüüsietapis, ei hõlmatud kliinilisse ühishindamisse. Nad võivad tehnoloogiat hinnata ka asjaomasele liikmesriigile eriomases ravikontekstis, tuginedes liikmesriigi kliinilistele tavadele, või hüvitamiseks valitud tingimustes.
Iga selline meede peab olema selle eesmärgi saavutamiseks põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne, ei tohi dubleerida liidu tasandil tehtud tööd ega lükata põhjendamatult edasi patsientide juurdepääsu kõnealustele tehnoloogiatele.
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja koordineerimisrühmale oma kavatsusest täiendada kliinilist ühishindamist, lisades selle kohta põhjenduse. [ME 112]
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kliinilises ühishindamises käsitletud esitavad artiklis 27 osutatud IT-platvormi kaudu teabe, kuidas on tervisetehnoloogia hindamise tulemuse 30 päeva jooksul pärast hindamise lõpetamist. Kõnealusele teatele lisatakse teave, kuidas on tervisetehnoloogia üldhindamisel kohaldatud kliinilise ühishindamise järeldusi. hindamisel liikmesriigi tasandil arvesse võetud kliinilise ühishindamise aruannet, ning muud kliinilised andmed ja täiendavad tõendid, mida on arvesse võetud, nii et komisjon hõlbustab saaks hõlbustada selle teabe vahetamist liikmesriikide vahel artiklis 27 osutatud IT-platvormi kaudu. [ME 113]
Artikkel 9
Kliinilise ühishindamise ajakohastamine
1. Koordineerimisrühm ajakohastab kliinilist ühishindamist, kui:
a) |
komisjoni otsus anda artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud ravimile müügiluba on tingimuslik ning sõltub loa saamise järgsete nõuete täitmisest; |
b) |
kliinilise ühishindamise esialgses aruandes juhiti tähelepanu vajadusele ajakohastada ühishindamine kohe, kui asjaomases aruandes sätestatud tähtaja jooksul on olemas lisatõendusmaterjal edasiseks hindamiseks; [ME 114] |
ba) |
seda taotleb mõni liikmesriik või tervisetehnoloogia arendaja, kes on seisukohal, et on olemas uus kliiniline tõendusmaterjal; [ME 115] |
bb) |
hindamisest on möödunud viis aastast, on olemas oluline uus kliiniline tõendusmaterjal, või varem, kui ilmneb uusi tõendeid või kliinilisi andmeid. [ME 116] |
1a. Esimese lõigu punktides a, b, ba ja bb nimetatud juhtudel esitab täiendava teabe tehnoloogia arendaja. Kui teavet ei esitata, ei kuulu varasem ühishindamine enam artikli 8 kohaldamisalasse.
Jätkatakse andmebaasi EVIDENT kasutamist tegelikes oludes tervisetehnoloogia kasutamisest saadud kliinilise tõendusmaterjali kogumiseks ning tervisealaste tulemuste jälgimiseks. [ME 117]
2. Koordineerimisrühm võib kliinilise ühishindamise ajakohastamise läbi viia, kui seda taotlevad üks või mitu selle rühma liiget.
Kliinilise ühishindamise ajakohastamist taotletakse, kui on avaldatud või kättesaadavaks tehtud uut teavet, mis esialgse ühisaruande koostamise ajal ei olnud kättesaadav. Kliinilise ühishindamise aruande ajakohastamise taotlemise korral võib ettepaneku teinud liige kliinilise ühishindamise aruannet ajakohastada ja teha ettepaneku selle vastuvõtmiseks teistes liikmesriikides vastastikuse tunnustamise teel. Kliinilise ühishindamise aruande ajakohastamisel kohaldab liikmesriik koordineerimisrühma poolt kehtestatud meetodeid ja standardeid
Kui liikmesriigid ei jõua ajakohastamise küsimuses kokkuleppele, suunatakse juhtum koordineerimisrühmale. Koordineerimisrühm otsustab ajakohastamise läbiviimise üle uue teabe põhjal.
Pärast ajakohastamise heakskiitmist vastastikuse tunnustamise teel või koordineerimisrühma otsuse järel loetakse kliinilise ühishindamise aruanne ajakohastatuks. [ME 118]
3. Ajakohastamine viiakse läbi vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile d kehtestatud menetluseeskirjadele.
Artikkel 10
Kliinilise ühishindamise üleminekukord
Artikli 33 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi jooksul:
a) |
teeb koordineerimisrühm järgmist:
|
b) |
ei tohi koordineerimisrühma liikmed liikmesriikidest, kes ei osale kliinilistes ühishindamistes:
|
Artikkel 11
Kliinilise ühishindamise üksikasjalike menetluseeskirjade vastuvõtmine
1. Komisjon kehtestab vastavalt käesolevale määrusele rakendusaktidega menetluseeskirjad järgmise tegevuse jaoks: [ME 119]
a) |
teabe, andmete ja tõendusmaterjali esitamine tervisetehnoloogia arendajate poolt; [ME 120] |
b) |
hindaja ja kaashindaja nimetamine; |
c) |
üksikasjalike menetlusetappide ja nende ajakava ning kogu kliiniliste ühishindamiste kestuse määramine; [ME 121] |
d) |
kliiniliste ühishindamiste ajakohastamine; |
e) |
koostöö Euroopa Ravimiametiga ravimite kliinilise ühishindamise ettevalmistamisel ja ajakohastamisel; |
f) |
koostöö teavitatud asutuste ja eksperdirühmadega meditsiiniseadmete kliinilise ühishindamise ettevalmistamisel ja ajakohastamisel. [ME 122] |
2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. JAGU
TEADUSLIK ÜHISKONSULTATSIOON
Artikkel 12
Teadusliku ühiskonsultatsiooni taotlused
1. Tervisetehnoloogia arendajad võivad taotleda teaduslikku ühiskonsultatsiooni koordineerimisrühmaga, et saada teaduslikke nõuandeid kliinilise ühishindamise osana tõenäoliselt nõutavate andmete ja tõendusmaterjali kohta kliiniliste aspektide kohta seoses teadusuuringute optimaalse ülesehitusega parimate teaduslike tõendite saamiseks, prognoositavuse parandamiseks, uuringuprioriteetide ühtlustamiseks ning kõnealuste teadusuuringute kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks, et saada parim tõendusmaterjal . [ME 123]
Ravimivaldkonna tervisetehnoloogia arendajad võivad taotleda, et teaduslik ühiskonsultatsioon toimuks paralleelselt teadusliku nõustamisega, mida teeb Euroopa Ravimiamet vastavalt määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktile n. Sel juhul esitatakse taotlus samal ajal, kui esitatakse teadusliku nõustamise taotlus Euroopa Ravimiametile.
2. Teadusliku ühiskonsultatsiooni taotluse üle otsustamisel arvestab koordineerimisrühm järgmisi kriteeriume:
a) |
tõenäosus, et arendatavast tervisetehnoloogiast saab kliinilise ühishindamise ese vastavalt artikli 5 lõikele 1; |
b) |
täitmata ravivajadus; |
c) |
võimalik mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele; |
d) |
oluline piiriülene mõõde; |
e) |
suur lisaväärtus kogu ELis; |
f) |
olemasolevad ressursid; |
fa) |
liidu prioriteedid kliiniliste uuringute valdkonnas. [ME 124] |
3. Koordineerimisrühm teatab taotluse esitanud tervisetehnoloogia arendajale 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas ta hakkab osalema teaduslikus ühiskonsultatsioonis. Kui koordineerimisrühm lükkab taotluse tagasi, teatab ta sellest tervisetehnoloogia arendajale ja selgitab põhjused, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud kriteeriume.
Teaduslikud ühiskonsultatsioonid ei mõjuta tehnoloogia ühishindamise objektiivsust ja sõltumatust ega selle tulemusi või järeldusi. Nende läbiviimiseks artikli 13 lõike 3 kohaselt nimetatud hindaja ja kaashindaja ei tohi olla artikli 6 lõike 3 kohaselt tehnoloogia ühishindamiseks nimetatud hindaja ja kaashindaja.
Konsultatsioonide teema ja sisu kokkuvõte avaldatakse artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 125]
Artikkel 13
Teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande koostamine menetlus [ME 126]
1. Pärast teadusliku ühiskonsultatsiooni taotluse vastuvõtmist kooskõlas artikliga 12 ja aasta töökava alusel määrab koordineerimisrühm alarühma, kes koordineerimisrühma nimel teostab järelevalvet teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande koostamise üle.
Teadusliku ühiskonsultatsiooni aruanne koostatakse kooskõlas käesoleva artikli nõuetega ning kooskõlas menetluseeskirjade ja vastavalt artiklitele artiklite 16 ja 17 kohaselt kehtestatud menetluse ja dokumentidega. [ME 127]
2. Määratud alarühm palub tervisetehnoloogia arendajat esitada teadusliku ühiskonsultatsiooni jaoks vajalikku teavet kõiki andmetöötluse etappe , andmeid ja tõendusmaterjali uuringuid sisaldavad olemasolevad ja ajakohastatud dokumendid , näiteks kõigi läbiviidud katsete ja uuringute olemasolevad andmed, mille puhul kasutati seda tehnoloogiat . Harva kasutatavate ravimite puhul võib välja töötada spetsiaalselt kohandatud kliinilise hindamise lähenemisviisi, mis on tingitud kliinilistes katsetes osalevate patsientide vähesusest ja/või võrdlusmaterjali puudumisest. Kogu see teave tuleb pärast ühiseid kliinilisi hindamisi teha avalikult kättesaadavaks.
Määratud alarühm ja asjaomane tervishoiutehnoloogia arendaja korraldavad ühise koosoleku, mis põhineb esimeses lõigus kirjeldatud dokumentidel. [ME 128]
3. Määratud alarühm nimetab oma liikmete seast hindaja ja kaashindaja, kes erinevad hiljem käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt nimetatavast hindajast ja kaashindajast ning kelle ülesanne on teaduslik ühiskonsultatsioon läbi viia. Nimetamisel võetakse arvesse hindamiseks vajalikku teaduslikku pädevust. [ME 129]
4. Hindaja koostab kaashindaja abiga teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande kavandi.
5. Kui hindaja leiab teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande kavandi koostamise mis tahes etapis, et aruande lõpuni koostamiseks on vaja saada tervisetehnoloogia arendajalt lisatõendusmaterjali, võib hindaja määratud alarühmalt taotleda, et see peataks aruande koostamiseks ette nähtud ajavahemiku ning nõuaks tervisetehnoloogia arendajalt lisatõendusmaterjali. Pärast konsulteerimist tervisetehnoloogia arendajaga lisatõendusmaterjali kogumiseks vajaliku aja suhtes, määratakse hindaja taotluses nende tööpäevade arv, mille ajaks aruande koostamine peatatakse.
6. Määratud alarühma liikmed esitavad oma märkused teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande koostamise jooksul.
7. Hindaja esitab teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande kavandi teabeesitajaks olevale ning esitab selle tervisetehnoloogia arendajale ning määrab ajavahemiku, mille jooksul võib arendaja esitada märkusi märkuste tegemiseks, määrates nende märkuste jaoks ajavahemiku . [ME 130]
8. Määratud alarühm tagab, et sidusrühmadele, sealhulgas patsiendid Tervisetehnoloogia arendaja, patsiendid, tervishoiutöötajad ja kliinilised eksperdid, antakse võimalus võivad teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande kavandi koostamise jooksul esitada märkusi, ning määrab ajavahemiku, mille jooksul sidusrühmad võivad esitada märkusi. [ME 131]
9. Pärast lõigetega 6, 7 ja 8 kooskõlas esitatud teabe ja märkuste saamist ja arvesse võtmist koostab hindaja kaashindaja abiga teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande kavandi lõpuni ning esitab aruande kavandi määratud alarühmale märkuste tegemiseks. Kõik märkused, mis on avalikud ja millele on vajaduse korral vastatud, avaldatakse artiklis 27 osutatud IT-platvormil pärast kliinilise ühishindamise lõpuleviimist. Avaldatud märkused peavad sisaldama sidusrühmade märkusi ning alarühma liikmete poolt menetluse käigus väljendatud eriarvamusi. [ME 132]
10. Kui teaduslik ühiskonsultatsioon toimub paralleelselt Euroopa Ravimiameti teadusliku nõustamisega, püüab hindaja järjepidevuse huvides saavutada kooskõla teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande ja asjaomase ameti teadusliku nõuande järelduste vahel ajavahemikku koordineerida . [ME 133]
11. Hindaja võtab kaashindaja abiga arvesse määratud alarühma liikmete märkusi ning esitab koordineerimisrühmale teadusliku ühiskonsultatsiooni aruande lõpliku kavandi.
12. Võimaluse korral kiidab koordineerimisrühm teadusliku ühiskonsultatsiooni lõpparuande heaks konsensuse alusel või vajaduse korral liikmesriikide lihthäälteenamusega kvalifitseeritud häälteenamusega hiljemalt 100 päeva pärast lõikes 4 osutatud aruande koostamise algust. [ME 207]
Artikkel 14
Teadusliku ühiskonsultatsiooni aruanded
1. Koordineerimisrühm edastab heakskiidetud teadusliku ühishindamise aruande konsultatsioonitaotluse esitanud tervisetehnoloogia arendajale hiljemalt 10 tööpäeva pärast selle heakskiitmist.
2. Koordineerimisrühm lisab oma aastaaruannetesse ja artiklis 27 osutatud IT-platvormile teadusliku ühiskonsultatsiooni kohta anonüümseks muudetud teabe kokkuvõtte. See teave sisaldab konsultatsioonides käsitletut ja märkusi.
Teadusliku konsultatsiooni aruanded avalikustatakse, kui kliinilised ühishindamised on lõpule viidud. [ME 135]
3. Liikmesriigid ei vii läbi teaduslikke konsultatsioone või samaväärseid konsultatsioone artiklis 5 osutatud tervisetehnoloogia puhul, mille kohta on algatatud teaduslik ühiskonsultatsioon, välja arvatud juhul, kui taotluse sisu on sama, kui teadusliku ühiskonsultatsiooniga hõlmatav täiendavaid kliinilisi andmeid ja tõendusmaterjali ei võetud arvesse ning selliseid andmeid ja tõendusmaterjali peetakse vajalikuks . Riiklikud teaduslikud konsultatsioonid saadetakse komisjonile, et avaldada need artiklis 27 osutatud IT-platvormil . [ME 136]
Artikkel 15
Teadusliku ühiskonsultatsiooni üleminekukord
Artikli 33 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi jooksul:
a) |
määrab koordineerimisrühm kavandatud teaduslike ühiskonsultatsioonide arvu osalevate liikmesriikide arvu ning olemasolevad ressursid; |
b) |
ei tohi koordineerimisrühma liikmed liikmesriikidest, kes ei osale teaduslikes ühiskonsultatsioonides:
|
Artikkel 16
Teadusliku ühiskonsultatsiooni üksikasjalike menetluseeskirjade vastuvõtmine
1. Komisjon kehtestab rakendusaktidega menetluseeskirjad järgmise tegevuse jaoks:
a) |
taotluste esitamine tervisetehnoloogia arendajate poolt ja nende kaasamine teadusliku ühiskonsultatsiooni aruannete koostamisse; [ME 137] |
b) |
hindaja ja kaashindaja nimetamine; |
c) |
üksikasjalike menetlusetappide ja nende ajakava määramine; |
d) |
patsientide, tervishoiutöötajate, patsientide ühenduste, sotsiaalpartnerite, vabaühenduste, kliiniliste ekspertide ja muude asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimine sidusrühmade märkuste esitamine ; [ME 138] |
e) |
koostöö Euroopa Ravimiametiga ravimite teadusliku ühiskonsultatsiooni osas, kui tervisetehnoloogia arendaja taotleb, et konsultatsioon toimuks paralleelselt ameti teadusliku nõustamise protsessiga; |
f) |
koostöö määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõikes 1 osutatud eksperdirühmadega meditsiiniseadmete teadusliku ühiskonsultatsiooni osas. |
2. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 17
Teaduslikeks ühiskonsultatsioonideks sidusrühmade valimise dokumendid ja eeskirjad
Komisjonil on kooskõlas artikliga 31 artiklitega 30 ja 32 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte rakendusakte , milles käsitletakse: [ME 139]
a) |
järgmiste dokumentide sisu järgmisi menetlusi : [ME 140]
|
b) |
eeskirju, millega määratakse sidusrühmad, kellega tuleb käesolevas jaos esitatud eesmärkidel konsulteerida. [ME 142] |
3. JAGU
UUDSED TERVISETEHNOLOOGIAD
Artikkel 18
Uudsete tervisetehnoloogiate kindlakstegemine
1. Koordineerimisrühm teeb igal aastal uuringu nende uudsete tervisetehnoloogiate kohta, mille puhul eeldatakse suurt mõju patsientidele, rahvatervisele või tervishoiusüsteemidele.
2. Uuringu tegemisel konsulteerib koordineerimisrühm:
a) |
tervisetehnoloogia arendajatega; |
b) |
patsiendiorganisatsioonidega patsiendi- ja tarbijaorganisatsioonidega ning tervishoiutöötajatega oma iga-aastasel koosolekul ; [ME 143] |
c) |
kliiniliste ekspertidega; |
d) |
Euroopa Ravimiametiga, sealhulgas seoses ravimitest eelteatamisega enne müügiloa kohaldamist; |
e) |
määruse (EL) 2017/745 artikli 103 alusel asutatud meditsiiniseadmete koordineerimisrühmaga. |
2a. Uuringu ettevalmistamisel tagab koordineerimisrühm, et tervisetehnoloogia arendaja esitatud konfidentsiaalne äriteave on piisavalt kaitstud. Sel eesmärgil annab koordineerimisrühm tervisetehnoloogia arendajale võimaluse esitada uuringu sisu kohta märkusi ning võtab neid märkusi nõuetekohaselt arvesse. [ME 144]
3. Uuringu tulemused esitatakse koordineerimisrühma aastaaruandes ja neid arvestatakse aasta töökava koostamisel.
4. JAGU
TERVISETEHNOLOOGIA HINDAMISE VABATAHTLIK KOOSTÖÖ
Artikkel 19
Vabatahtlik koostöö
1. Komisjon toetab edasist koostööd ja teadusandmete vahetamist liikmesriikide vahel järgmistes valdkondades küsimustes : [ME 145]
a) |
tervisetehnoloogiate mittekliiniline hindamine; |
b) |
meditsiiniseadmete ühine hindamine; |
c) |
muude tervisetehnoloogiate kui ravimid ja meditsiiniseadmed hindamine; |
d) |
tervisetehnoloogia hindamist toetava vajaliku lisatõendusmaterjali esitamine; |
da) |
liikmesriikide poolt läbiviidavate ravimite ja meditsiiniseadmete kliiniliste hindamiste puhul; [ME 146] |
db) |
kliinilises praktikas erilubade alusel kasutamisega seotud meetmed eesmärgiga parandada tõendusmaterjali ja koostada vastav register; [ME 147] |
dc) |
teadusandmetel põhinevate parimate meditsiinitavade suuniste väljatöötamine; [ME 148] |
dd) |
aegunud tehnoloogiate rahastamisest loobumine; [ME 149] |
de) |
kliiniliste tõendite saamist käsitlevate eeskirjade karmistamine ja selle jälgimine. [ME 150] |
2. Koordineerimisrühma kasutatakse, et lihtsustada lõikes 1 osutatud koostööd.
3. Lõike 1 punktides b ja, c , db ja de osutatud koostööd võib teha kasutades kooskõlas artikliga 11 kehtestatud menetluseeskirju ja kooskõlas artiklitega 22 ja 23 kehtestatud ühiseeskirju. [ME 151]
4. Lõikes 1 osutatud koostöö lisatakse koordineerimisrühma aasta töökavasse ja selle koostöö tulemused esitatakse koordineerimisrühma aastaaruandes ning artiklis 27 osutatud IT-platvormil.
III peatükk
Kliinilise hindamise eeskirjad
Artikkel 20
Kliinilise hindamise ühtlustatud eeskirjad
1. Kooskõlas artikliga 22 kehtestatud ühiseid menetluseeskirju ja metoodikat ning kooskõlas artikliga 23 kehtestatud nõudeid kohaldatakse:
a) |
kooskõlas II peatükiga läbiviidava kliinilise ühishindamise puhul. |
b) |
liikmesriikide poolt läbiviidavate ravimite ja meditsiiniseadmete kliiniliste hindamiste puhul. [ME 152] |
1a. Kui see on vajalik ja asjakohane, innustatakse liikmesriike rakendama käesolevas määruses osutatud ühist menetluskorda ja metoodikat käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate ravimite ja meditsiiniseadmete kliinilistes hindamistes, mida liikmesriigid viivad läbi riiklikul tasandil. [ME 153]
Artikkel 21
Kliinilise hindamise aruanded
1. Kui liikmesriik viib läbi kliinilist hindamist, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile kliinilise hindamise aruande ja koondaruande hiljemalt 30 tööpäeva pärast tervisetehnoloogia hindamise lõpuleviimist.
2. Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud koondaruanded artiklis 27 osutatud IT-platvormil ning teeb selle platvormi kaudu kliinilise hindamise aruanded teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.
Artikkel 22
Ühised menetluseeskirjad ja metoodika
1. Komisjon Võttes arvesse EUnetHTA ühismeetmete raames juba tehtud töö tulemusi ja pärast kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist, võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles käsitletakse järgmist : [ME 154]
a) |
järgmisi menetluseeskirju:
|
b) |
metoodikaid, mida kasutatakse kliiniliste hindamiste sisu ja kava koostamiseks karistusmehhanisme juhuks, kui tehnoloogia arendaja ei täida olemasoleva teabe esitamisega seotud nõudeid, et tagada protsessi kvaliteet . [ME 160] |
1a. [Kuue kuu] jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast töötab koordineerimisrühm välja kliinilistes ühishindamistes ja teaduslikel ühiskonsultatsioonidel läbivalt kasutatavat metoodikat käsitleva rakendusmääruse eelnõu ning määrab kindlaks hindamiste ja konsultatsioonide sisu. Metoodikad töötatakse välja EUnetHTA olemasolevate metoodiliste suuniste ja tõendite esitamise vormide alusel. Igal juhul peavad metoodikad vastama järgmistele kriteeriumidele:
a) |
metoodikad rajanevad rangetel kvaliteedinormidel, parimatel olemasolevatel teaduslikel tõenditel, mis on eelkõige saadud juhuslikustatud topeltpimedatest võrdlevatest kliinilistest uuringutest, kui see on praktiliselt teostatav ja eetiliselt põhjendatav, metaanalüüsidel ja süstemaatilisel läbivaatamisel; |
b) |
hinnatakse suhtelist tõhusust patsiendiga seotud lõpp-punktide alusel, kasulike, asjakohaste, selgete, konkreetsete ning vastava kliinilise olukorraga kohandatud kriteeriumidega; |
c) |
metoodikates võetakse arvesse uute menetluste ja teatavat liiki ravimite eripära, mille puhul on müügiloa andmise ajal kätte saada vähem kliinilisi tõendeid (näiteks harva kasutatavad ravimid või tingimuslikud müügiload). Tõendite puudumine ei takista siiski lisatõendite saamist, mida tuleb pärast hindamist jälgida ja mis võivad nõuda järelhindamist, ja see ei tohi mõjutada patsientide turvalisust ega teaduskvaliteeti; |
d) |
võrdlusravimid peavad asjaomase kliinilise asutuse puhul olema võrdlusaluseks olevad ravimid ning parimad ja/või kõige sagedamini kasutatavad tehnoloogilised või protsessipõhised võrdlusravimid; |
e) |
ravimite puhul peavad tehnoloogia arendajad esitama koordineerimisrühmale kliiniliseks hindamiseks Euroopa Ravimiametile tsentraalse müügiloa andmiseks esitatud eCTD formaadis dokumentatsiooni. See dokumentatsioon peab sisaldama kliinilise hindamise aruannet; |
f) |
tervisetehnoloogia arendaja esitatav teave peab vastama kõige ajakohasematele ja avalikele andmetele. Selle nõude mittetäitmise korral võidakse rakendada karistusmehhanismi; |
g) |
kliinilised uuringud on biomeditsiini valdkonnas tipptaseme uuringud ning seetõttu võib muud liiki uuringuid, näiteks epidemioloogilisi uuringuid kasutada erakorraliselt ja neid tuleb täielikult põhjendada; |
h) |
ühistes meetodites ning andmenõuetes ja tulemustele suunatud meetmetes võetakse arvesse meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmete eripära; |
i) |
vaktsiinide puhul võetakse metoodikas arvesse vaktsiini eluaegset mõju analüüside asjakohase ajavahemiku abil; kaudset mõju, nagu karja immuunsust; ja vaktsiinist kui sellisest sõltumatuid elemente, näiteks programmidega seotud hõlmatuse määra; |
j) |
kui see on praktiliselt teostatav ja eetiliselt põhjendatav, viib tervisetehnoloogia arendaja läbi vähemalt ühe juhuslikustatud kontrollitud kliinilise uuringu, kus võrreldakse tema tervisetehnoloogiat kliiniliselt oluliste tulemuste osas aktiivse võrdlusravimiga, mida peetakse uuringu kavandamise ajal üheks parimaks praegu tõestatud sekkumiseks (standardravi) või kõige sagedasemaks sekkumiseks, kui standardravi pole. Tehnoloogia arendaja esitab läbiviidud võrdlusuuringute andmed ja tulemused kliiniliseks ühishindamiseks esitatud dokumentatsioonis. |
Meditsiiniseadmete puhul kohandatakse metoodikat vastavalt selle omadustele ja eripärale, võttes aluseks EUnetHTA poolt juba välja töötatud metoodika.
Koordineerimisrühm esitab rakendusmääruse eelnõu komisjonile kinnitamiseks.
Komisjon teeb [kolme kuu] jooksul alates meetme eelnõu saamisest otsuse selle kohta, kas kinnitada see artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt rakendusaktiga.
Kui komisjon kavatseb meetme eelnõu mitte heaks kiita või selle osaliselt heaks kiita või kui ta teeb muudatusettepanekuid, saadab ta eelnõu koordineerimisrühmale tagasi, esitades põhjendused. Koordineerimisrühm võib [kuue nädala] jooksul meetme eelnõu komisjoni soovituste ja esildatud muudatuste alusel muuta ning esitada selle uuesti komisjonile.
Kui koordineerimisrühm ei esita [kuuenädalase tähtaja] lõpuks muudetud meetme eelnõu või on esitanud meetme eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta vastu rakendusmääruse nende muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või selle tagasi lükata.
Juhul kui koordineerimisrühm ei esita meetme eelnõu komisjonile [lõikes 1] sätestatud tähtaja jooksul, võib komisjon võtta vastu rakendusmääruse ilma koordineerimisrühma esitatud eelnõuta. [ME 208/rev]
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 30 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 23
Taotlus- ja aruandedokumentide sisu ning sidusrühmade valimise eeskirjad
Komisjonil on kooskõlas artikliga 31 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse Koordineerimisrühm määrab artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud menetluse kohaselt kindlaks järgmise : [ME 162]
a) |
järgmiste dokumentide sisu vormingu ja vormid : [ME 163]
|
b) |
eeskirju eeskirjad , millega määratakse sidusrühmad, kellega tuleb II peatüki 1. jao ja käesoleva peatüki eesmärkidel konsulteerida , olenemata artiklist 26 . [ME 164] |
IV peatükk
Toetusraamistik
Artikkel 24
Liidu Rahastus [ME 165]
1. Liit tagab koordineerimisrühma ja selle alarühmade ning nende tegevuse rahastamise, et toetada nende tööd, mis hõlmab koostööd komisjoni, Euroopa Ravimiameti ja artiklis 26 osutatud sidusrühmade võrgustikuga. Vastavalt käesolevale määrusele rakendatakse liidu finantsabi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (16).
2. Lõikes 1 osutatud rahastus sisaldab rahastust liikmesriikide määratud tervisetehnoloogia ametiasutuste ja asutuste osalemisele kliinilisi ühishindamisi ja teaduslikke ühiskonsultatsioone toetavas töös. Hindajal ja kaashindajal on õigus saada erihüvitist, millega hüvitatakse nende töö kliinilistes ühishindamistes ja teaduslikes ühiskonsultatsioonides vastavalt komisjoni sise-eeskirjadele.
2a. Liit tagab tervisetehnoloogia hindamise ühistöö jaoks stabiilse ja püsiva avaliku sektori rahastamise, mis viiakse ellu ilma tervishoiutehnoloogiate arendajate otsese või kaudse rahastamiseta. [ME 166]
2b. Komisjon võib kehtestada tervisetehnoloogia arendajatele, kes taotlevad nii teaduslikke ühiskonsultatsioone kui ka kliinilisi ühishindamisi, tasude süsteemi, mida ta kasutab selliste teadusuuringute rahastamiseks, mille eesmärk on uurida täitmata meditsiinilisi vajadusi või kliinilisi prioriteete. Sellist tasude süsteemi ei tohi mitte mingil tingimusel kasutada käesoleva määruse kohase tegevuse rahastamiseks. [ME 167]
Artikkel 25
Komisjoni toetus koordineerimisrühmale
Komisjon toetab koordineerimisrühma tööd. Eelkõige teeb komisjon järgmist:
a) |
korraldab koordineerimisrühma tööd oma ruumides ja kaasjuhatab selle koosolekuid , omades sõnaõigust, kuid mitte hääleõigust ; [ME 168] |
b) |
tagab koordineerimisrühmale sekretariaadi ja ning haldus-, teadus- ning ja IT-toe; [ME 169] |
c) |
avaldab artiklis 27 osutatud IT-platvormil koordineerimisrühma aasta töökavad, aastaaruanded, koosolekuprotokollide kokkuvõtted ning kliiniliste ühishindamiste aruanded ja koondaruanded; |
d) |
kontrollib, et koordineerimisrühma töö oleks sõltumatu ja läbipaistev ning vastaks kehtestatud kodukorrale ; [ME 170] |
e) |
hõlbustab koostööd Euroopa Ravimiametiga seoses ühistööga ravimivaldkonnas, kaasa arvatud konfidentsiaalse teabe vahetamine; |
f) |
hõlbustab koostööd asjakohaste liidu tasandi asutustega seoses ühistööga meditsiiniseadmete valdkonnas, kaasa arvatud konfidentsiaalse teabe vahetamine. [ME 171] |
Artikkel 26
Sidusrühmade võrgustik
1. Komisjon rajab sidusrühmade võrgustiku avaliku kandideerimiskutse ja sidusrühmadeks sobivate organisatsioonide valimise kaudu, tuginedes avalikus kandideerimiskutses kehtestatud valikukriteeriumidele , nagu legitiimsus, esindatus, läbipaistvus ja aruandekohustus .
Kandideerimiskutse on suunatud patsiendiühingutele, tarbijaorganisatsioonidele, tervise valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele, tervisetehnoloogia arendajatele ja tervishoiutöötajatele.
Sidusrühmade võrgustiku liikmete valimisel kohaldatakse huvide konflikti vältimise parimaid tavasid.
Sidusrühmade võrgustikku kuulub kaks Euroopa Parlamendi esindajat. [ME 172]
2. Komisjon avaldab sidusrühmade võrgustikku kaasatud sidusrühmaorganisatsioonide loetelu. Sidusrühmadel ei tohi olla huvide konflikti ning nende huvide deklaratsioonid avaldatakse IT-platvormil. [ME 173]
3. Komisjon korraldab vähemalt kord aastas sidusrühmade võrgustiku ja koordineerimisrühma erikoosolekuid koosoleku , et edendada konstruktiivset dialoogi. Sidusrühmade võrgustiku ülesanded on järgmised : [ME 174]
a) |
anda sidusrühmadele ajakohastatud teavet rühma tööst vahetada teavet koordineerimisrühma töö ja hindamisprotsessi kohta ; [ME 175] |
b) |
tagada teabevahetus seoses koordineerimisrühma tööga. osaleda seminaridel või töötubades või konkreetsetes tegevustes, mida korraldatakse seoses kindlate aspektidega; [ME 176] |
ba) |
toetada juurdepääsu tegeliku elu kogemustele seoses haiguste ja nende ohjamise ning tervisetehnoloogiate tegeliku kasutamisega, et paremini mõista, kui palju väärtustavad sidusrühmad hindamisprotsessi jooksul saadud tõendusmaterjali; [ME 177] |
bb) |
aidata kaasa rohkem tsentraliseeritud ja tõhusamale teabevahetusele sidusrühmadega ja sidusrühmade vahel, et toetada oma osa tervisetehnoloogiate mõistlikus ja turvalises kasutamises; [ME 178] |
bc) |
koostada meditsiiniuuringute prioriteetide loetelu; [ME 179] |
bd) |
püüda anda panus koordineerimisrühma ettevalmistatavasse aasta töökavasse ja iga-aastasesse uuringusse. [ME 180] |
Sidusrühmade huvid ja asutamisdokumendid ning iga-aastaste koosolekute ja võimaliku tegevuse kokkuvõte avaldatakse artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 181]
4. Koordineerimisrühma taotluse korral kutsub komisjon patsiente , tervishoiutöötajaid ning sidusrühmade võrgustiku nimetatud kliinilisi eksperte osalema vaatlejana koordineerimisrühma koosolekutel. [ME 182]
5. Koordineerimisrühma taotluse korral aitab sidusrühmade võrgustik koordineerimisrühmal teha kindlaks selle alarühmade tööks vajalik patsienditeave ja kliiniline pädevus.
Artikkel 27
IT-platvorm
1. Komisjon Tuginedes EUnetHTA ühismeetmete raames juba tehtud tööle, töötab komisjon välja ja haldab IT-platvormi, mis sisaldab järgmist teavet: [ME 183]
a) |
kavandatud, käimasolevad ja lõpuleviidud tervisetehnoloogiate kliinilised ühishindamised ja hindamised liikmesriikide poolt; |
b) |
teaduslikud ühiskonsultatsioonid; |
c) |
uudsete tervisetehnoloogiate kindlakstegemise uuringud; |
d) |
liikmesriikide vabatahtliku koostöö tulemused; |
da) |
koordineerimisrühma liikmete, selle alarühmade liikmete ja muude ekspertide loetelu koos nende finantshuvide deklaratsiooniga; [ME 184] |
db) |
kogu teave, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt avaldada; [ME 185] |
dc) |
kliinilise ühishindamise lõpparuanded ja koondaruanded üldsusele arusaadavas vormis ja kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes; [ME 186] |
dd) |
sidusrühmade võrgustikku kaasatud organisatsioonide loetelu. [ME 187] |
2. Komisjon tagab asjakohase juurdepääsutaseme üldsuse juurdepääsu IT-platvormil olevale teabele liikmesriikide asutustele, sidusrühmade võrgustikule ja avalikkusele. [ME 188]
Artikkel 28
Rakendamise Üleminekuperioodi hindamise aruanne [ME 189]
Hiljemalt kaks aastat pärast artikli 33 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu Artiklis 33 osutatud üleminekuperioodi lõppedes ning enne käesoleva määruse kohase tervisetehnoloogiate ühtlustatud hindamissüsteemi kohustuslikuks muutumist esitab komisjon kogu kasutusele võetud menetluse mõju hindamise aruande kliinilise ühishindamise kohaldamisala sätete rakendamise ja käesolevas peatükis osutatud toetusraamistiku toimimise kohta , milles hinnatakse muude kriteeriumide seas edusamme, mida on tehtud seoses patsientide juurdepääsuga uutele tervisetehnoloogiatele ja siseturu toimimisega, mõju innovatsiooni kvaliteedile, näiteks innovaatiliste ravimite väljatöötamine seni täitmata vajaduste valdkonnas, tervishoiusüsteemide kestlikkust, tervisetehnoloogia hindamise kvaliteeti, suutlikkust riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning kliinilise ühishindamise kohaldamisala asjakohasust ja toetusraamistiku toimimis . [ME 190]
V peatükk
Lõppsätted
Artikkel 29
Hindamine ja järelevalve
1. Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 28 osutatud aruande avaldamist hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab aruande oma järelduste kohta.
2. Hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] kehtestab komisjon käesoleva määruse rakendamise järelevalve kava. Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajaliku tõendusmaterjali kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse meetmed, mida komisjon ja liikmesriigid peavad võtma andmete ja muu tõendusmaterjali kogumiseks ja analüüsimiseks.
3. Koordineerimisrühma aastaaruannet kasutatakse järelevalvekava osana.
Artikkel 30
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 31
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Õigus võtta vastu artiklites 17 ja 23 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 17 ja 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 17 ja 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 191]
Artikkel 32
Rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide koostamine [ME 192]
1. Komisjon võtab vastu artiklites 11, 16, 17, ja 22 ja 23 osutatud rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks. [ME 193]
2. Kõnealuste rakendusaktide ja delegeeritud aktide koostamisel võtab komisjon arvesse ravimite ja meditsiiniseadmete sektorite eripära ning arvestab EUnetHTA ühismeetmete raames juba tehtud tööd . [ME 194]
Artikkel 33
Üleminekusätted
1. Liikmesriigid võivad osalemist II peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kliiniliste ühishindamiste ja teaduslike ühiskonsultatsioonide süsteemis edasi lükata kuni … [kolm neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] artikli 5 lõike 1 punktides a ja aa osutatud ravimite puhul ning kuni … [seitse aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud meditsiiniseadmete ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud in vitro diagnostika meditsiiniseadmete puhul . [ME 195]
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui neil on kavas kasutada lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi, hiljemalt üks aasta enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva.
3. Liikmesriigid, kes on kooskõlas lõikega 1 oma osalemise edasi lükanud, võivad osalemist alustada alates järgmisest eelarveaastast pärast sellest komisjonile teatamist vähemalt kolm kuud enne kõnealuse eelarveaasta algust.
Artikkel 34
Kaitseklausel
1. Liikmesriigid võivad teha kliinilist hindamist, kasutades muid meetmeid kui käesoleva määruse III peatükis esitatud eeskirjad, artikli 8 lõikes 1a nimetatud põhjustel ning asjaomases liikmesriigis rahvatervise kaitse vajaduse korral ning tingimusel, et meede on selle eesmärgi saavutamiseks põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne. [ME 196]
2. Liikmesriik teatab komisjonile ja koordineerimisrühmale oma kavatsusest teha kliiniline hindamine ja kasutada selleks muid meetmeid, lisades põhjendused, miks nii toimitakse. [ME 197]
2a. Koordineerimisrühm võib hinnata, kas taotlus vastab lõikes 1 osutatud vajadustele, ning esitada oma järeldused komisjonile. [ME 198]
3. Hiljemalt kolm kuud pärast lõikes 2 osutatud teate saamist kiidab komisjon kavandatud hindamise heaks või lükkab selle tagasi, pärast seda, kui on kontrollinud, kas see vastab või mitte lõikes 1 osutatud nõuetele ning kas see on või ei ole meelevaldse diskrimineerimise või liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahend. Kui komisjon ei tee otsust kolme kuu jooksul, loetakse kavandatav kliiniline hindamine heakskiidetuks. Komisjoni otsus avaldatakse artiklis 27 osutatud IT-platvormil. [ME 199]
Artikkel 35
Direktiivi 2011/24/EL muutmine
1. Direktiivi 2011/24/EL artikkel 15 jäetakse välja.
2. Viiteid välja jäetud artiklile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 36
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Seda kohaldatakse … [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 283, 10.8.2018, lk 28.
(2) ELT C …, …, lk …
(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4) ELT C 263, 25.7.2018, lk 4.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
(6) ELT C 438, 6.12.2014, lk 12.
(7) Euroopa Parlamendi 2. märtsi 2017. aasta resolutsioon ELi võimaluste kohta parandada ravimite kättesaadavust (2016/2057(INI)).
(8) COM(2015)0550, lk 19.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostika meditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(13) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (ELT L 311, 28.11.2001, lk 67).
(15) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/105/EMÜ, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 8).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/673 |
P8_TA(2019)0121
Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/67)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0487), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0309/2017), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee 23. märtsi 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 5. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, väliskomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A8-0198/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse, mis avaldatakse koos lõpliku õigusaktiga Euroopa Liidu Teataja L-seerias; |
3. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2017)0224
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/452) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
KOMISJONI AVALDUS
Euroopa Parlamendi taotlusel kohustub Euroopa Komisjon:
— |
jagama Euroopa Parlamendiga standardvorme, mille Euroopa Komisjon koostab, et lihtsustada liikmesriikidel määruse artikli 5 kohase iga-aastase aruandluskohustuse täitmist, pärast seda, kui need on lõplikult valmis, ning |
— |
jagama igal aastal Euroopa Parlamendiga neid standardvorme, esitades samas Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase aruande vastavalt määruse artikli 5 lõikele 3. |
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/676 |
P8_TA(2019)0122
Liidu elektroonilise teemaksu koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamine ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu elektroonilise teemaksu koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2017)0280 – C8-0173/2017 – 2017/0128(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)
(2020/C 449/68)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0280), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0173/2017), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust (1), |
— |
pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega, |
— |
võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (2), |
— |
võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 24. juuli 2017. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile, |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 28. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59, |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A8-0199/2018), |
A. |
arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta; |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2017)0128
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/… liidu elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriülese teabevahetuse hõlbustamise kohta (uuesti sõnastatud)
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv (EL) 2019/520) lõplikule kujule).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/678 |
P8_TA(2019)0123
Teises liikmesriigis seaduslikult turustatava kauba vastastikune tunnustamine ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta (COM(2017)0796 – C8-0005/2018 – 2017/0354(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/69)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0796), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0005/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. mai 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 28. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0274/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2017)0354
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/515) lõplikule kujule).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/679 |
P8_TA(2019)0124
Piiriüleste maksete tasud ja vääringu konverteerimise tasud ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (COM(2018)0163 – C8-0129/2018 – 2018/0076(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/70)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0163), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0129/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 31. augusti 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2018. aasta arvamust (2), |
— |
võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 alusel heaks kiidetud esialgset kokkulepet ja nõukogu esindaja poolt 19. detsembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0360/2018), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0076
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) 2019/518) lõplikule kujule).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/680 |
P8_TA(2019)0125
Rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevad ühiseeskirjad ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (COM(2017)0647 – C8-0396/2017 – 2017/0288(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/71)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0647), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0396/2017), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse Iirimaa parlamendi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, |
— |
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust (1), |
— |
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2), |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0032/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2017)0288
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 (4) kohaldamisel on selgunud, et mõningad liikmesriikide turgudel tegutsevad ettevõtjad seisavad silmitsi põhjendamatute tõketega, mis takistavad reisijatele kasulike linnadevaheliste bussiveoteenuste arendamist. Samuti ei ole sõitjate autoveo teenused maantee-reisijateveo teenuste kättesaadavus ja kvaliteet pidanud sammu elanike muutuvate vajadustega, mis puudutavad kättesaadavust ja kvaliteeti, ning säästvate transpordiliikide osakaal on jätkuvalt väike. Selle tagajärjel on teatavad elanikerühmad sattunud sõitjateveoteenuste reisijateveoteenuste kättesaadavuse osas ülejäänutega võrreldes ebasoodsamasse olukorda ning autode sagedasema kasutamise tulemusena esineb rohkem liiklusõnnetusi ja ummikuid ning, tekib rohkem heiteid ja kasvavad kulud taristule . [ME 1] |
(2) |
Et tagada linnadevahelise sõitjate bussiliiniveo ühtne raamistik kogu liidus, tuleks määrust (EÜ) nr 1073/2009 kohaldada kõigi linnadevaheliste liinivedude suhtes. Seepärast tuleks kõnealuse määruse kohaldamisala laiendada , kuid see ei tohiks laieneda linna- ja linnalähikeskustele ega linnastutele ega piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (5) kohaldamist . [ME 2] |
(3) |
Igas liikmesriigis Maantee-reisijateveo turu nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleks igas liikmesriigis määrata sõltumatu ja erapooletu reguleeriv asutus, et tagada sõitjate autoveo turu nõuetekohane toimimine kelle ülesanne oleks esitada siduvaid arvamusi . Kõnealune asutus võib samuti ka vastutada muude selliste reguleeritud sektorite eest nagu raudtee, energeetika või telekommunikatsioon. [ME 3] |
(4) |
Kommertsliinivedude pakkumine Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007 ei tohiks kommertsliinivedude pakkumine ohustada kehtivate või teenusepakkujatele antud avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu. Seepärast Selle ärahoidmiseks peaks reguleeriv asutus olema võimeline tegema objektiivseid majandusanalüüse tagamaks, et seda ei juhtu ja tal peaks olema õigus teha vajaduse korral ettepanekuid võtta vajalikke meetmeid. Kommertsliinivedude pakkujad ei peaks konkureerima selliste transporditeenuste pakkujatega, kellele on antud teatavate ühistransporditeenuste osutamise ainuõigus selle eest, et nad avaliku teenindamise lepingu kohaselt täidavad avaliku teenindamise kohustust . [ME 4] |
(5) |
Kabotaažvedudena sooritatavate liinivedude pakkumiseks tuleks omada ühenduse tegevusluba ja kasutada arukat sõidumeerikut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (6) II peatükile . Et võimaldada õiguskaitseasutustel kõnealuseid teenuseid tulemuslikult kontrollida, tuleks selgitada ühenduse tegevuslubade andmisega seotud eeskirju ning töötada välja siseturu infosüsteemi moodul lähetusdeklaratsioonide ja elektrooniliste taotluste saatmiseks, mille abil inspektorid saaksid teostada teel toimuvat kontrolli ning omada reaalajas vahetut juurdepääsu Euroopa autoveo-ettevõtjate registri ja siseturu infosüsteemi teabele ja andmetele ning seeläbi tagada, et lähetatud bussijuhtide sotsiaalmaksed ka tegelikult tasutakse . [ME 5] |
(6) |
Turul ausa konkurentsi tagamiseks tuleks liinivedusid pakkuvatele ettevõtjatele tagada ausatel, õiglastel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääs liidus asuvatele terminalidele. Terminali käitamise loa peaks kinnitama liikmesriigi ametiasutus ja sama asutus peaks kontrollima, millised nõuded on vajalikud ja millised nõuded tuleb täita. Juurdepääsu lubamisest keeldumise või piiratud juurdepääsu võimaldamise otsuse vaidlustamiseks tuleks pöörduda reguleeriva asutuse poole. Liikmesriigid võivad kõrvale jätta terminalid, mida omavad ja kasutavad ainult terminaliettevõtjad oma maantee-reisijateveo teenuste jaoks. [ME 6] |
(7) |
Kuigi tuleks säilitada lubade andmine liinivedude jaoks, tuleks kohandada teatavaid loa andmise korraga seotud eeskirju. |
(8) |
Loa andmise korda tuleks kohaldada nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste liinivedude jaoks lubade andmisel. Luba tuleks anda, välja arvatud juhul, kui ilmnevad konkreetsed loa taotlejast tulenevad põhjused sellest keeldumiseks või kui teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Tuleks kehtestada vahemaa künnis , mille määravad liikmesriigid ja mis ei tohiks mingil juhul olla üle 100 km, tagamaks, et kommertsliinivedude pakkumine ei ohusta kehtivate avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu. Kui marsruuti teenindatakse juba enam kui ühe avaliku teenindamise lepingu alusel, peaks olema võimalik vahemaa künnist suurendada. [ME 7] |
(9) |
Mitteresidentidest vedajatel peaks olema võimalik pakkuda riigisiseseid liinivedusid samadel tingimustel kui residendist vedajatel , kui nad täidavad maanteetransporti reguleerivaid või muid asjakohaseid liikmesriigi, liidu või rahvusvahelisi õigusnorme . [ME 8] |
(10) |
Haldusformaalsuste hulka tuleks vähendada nii palju kui võimalik võimalikult vähendada , ilma et loobutaks kontrollimisest ja karistustest, mille abil tagatakse määruse (EÜ) nr 1073/2009 nõuetekohane kohaldamine ja tulemuslik täitmine. Sõidulehe kasutamine on tarbetu halduskoormus ja sellest tuleks seepärast loobuda. [ME 9] |
(11) |
Kohalikud ekskursioonid on lubatud kabotaažveod ja hõlmatud üldiste kabotaažveo eeskirjadega. Seega tuleks kohalikke ekskursioone käsitlev artikkel välja jätta. [ME 10] |
(12) |
Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1073/2009 tulemusliku täitmise tagamise tähtsust, tuleks muuta liikluskontrolli ja ettevõtetes tehtava kontrolli eeskirju, et need hõlmaksid kabotaažvedusid. |
(13) |
Kuivõrd käesoleva määrusega ühtlustatakse liikmesriikide turgudel bussiliinivedude ja terminalidele juurdepääsu suhtes kohaldatavaid eeskirju, ei saa selle eesmärkide, nimelt linnadevahelise liikuvuse edendamise ja säästvate sõitjateveoliikide osakaalu suurendamise saavutamist liikmesriigid piisaval määral tagada. Seega võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(14) |
Selleks et võtta arvesse turumuutusi ja tehnika arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et muuta määruse (EÜ) nr 1073/2009 I ja II lisa ning täiendada kõnealust määrust eeskirjadega, mis käsitlevad oma kulul toimuvate vedude sertifikaatide vormi, loataotluste ja lubade vormi, menetlust ja kriteeriume, millest tuleb lähtuda, et selgitada välja, kas kavandatav teenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, ning liikmesriikide aruandluskohustusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühma koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 11] |
(15) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1073/2009 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1073/2009 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Käesolevat määrust kohaldatakse rendi või tasu eest osutatava riigisisese sõitjate autoveo teenuse linnadevahelise maantee-reisjateveoteenuse suhtes, mida pakub mitteresidendist vedaja vastavalt V peatükile , ja see ei piira määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätete kohaldamist .“[ME 12] |
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Enne II peatükki lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 3a Reguleeriv asutus 1. Iga liikmesriik määrab sõitjate autoveo liikmesriigi pädev asutus määrab maantee-reisijateveo sektori jaoks ühe riikliku avaliku reguleeriva asutuse. Kõnealune asutus on erapooletu asutus, mis on organisatsioonilise, funktsionaalse ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemise seisukohast õiguslikult eraldiseisev , läbipaistev ja sõltumatu muudest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest üksustest. Reguleeriv asutus on sõltumatu pädevatest asutustest, mis on seotud avaliku teenindamise lepingu sõlmimisega. [ME 18] Reguleeriv asutus võib vastutada olla olemasolev asutus, mis vastutab muude reguleeritud sektorite eest. [ME 19] 2. Sõitjate autoveo Maantee-reisijateveo sektori reguleerival asutusel on rahaliste, inim- ja muid ressursse silmas pidades muude ressursside mõttes oma kohustuste täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus, mis on proportsionaalne kõnealuse sektori tähtsusega asjaomases liikmesriigis. [ME 20] 2a. Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste pädevust, on reguleerival asutusel õigus jälgida maanteel osutatavate reisijate liiniveoteenuste konkurentsiolukorda siseturul, et vältida diskrimineerimist või turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, sealhulgas alltöövõtu kaudu. Reguleeriva asutuse otsused on siduvad. [ME 21] 3. Reguleeriv asutus täidab järgmisi ülesandeid:
4. Reguleeriv asutus võib oma ülesannete täitmisel nõuda asjakohast teavet teistelt pädevatelt asutustelt, terminaliettevõtjatelt, loa taotlejatelt ja asjaga seotud kolmandatelt isikutelt asjaomase liikmesriigi territooriumil. [ME 25] Nõutud teave esitatakse reguleeriva asutuse kehtestatud mõistliku aja jooksul ja mitte hiljem kui , hiljemalt ühe kuu jooksul. Põhjendatud juhtudel võib reguleeriv asutus teabe esitamise tähtaega pikendada kuni kahe nädala võrra. Reguleerival asutusel on õigus tagada teabenõuete täitmine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil. [ME 26] 5. Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsused on võimalik kohtus kiiresti läbi vaadata. Otsuste läbivaatamisel võib olla nende täitmist peatav mõju üksnes juhul, kui reguleeriva asutuse otsuse kohene mõju võib põhjustada kaebajale korvamatut või ilmselt ülemäärast kahju. Käesolev säte ei piira vaidlustamist menetlevale kohtule asjaomase liikmesriigi konstitutsioonilise seadusega antud volitusi. [ME 27] 6. Reguleeriva asutuse tehtud otsused avalikustatakse kahe nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist .“[ME 28] |
4) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Juurdepääs terminalidele 1. Terminaliettevõtjad võimaldavad vedajatele liinivedude korraldamiseks ausatel, õiglastel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääsu terminalidele, sealhulgas kõigile selles terminalis pakutavatele ruumidele või teenustele. 1a. Terminaliettevõtjatelt juurdepääsu saanud bussiettevõtjad peavad täitma terminalis kehtivaid tingimusi. [ME 29] 2. Terminaliettevõtjad püüavad rahuldada kõik taotlused juurdepääsuks, et tagada terminalide optimaalne kasutamine. Juurdepääsutaotluste Terminali juurdepääsutaotluse rahuldamisest võib keelduda üksnes ebapiisava teenindusvõimsuse tõttu nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel, mida tingivad teenindusvõimsuste piiratus, kasutustasude korduvalt maksmata jätmine, korrakohaselt registreeritud korduvad ja tõsised rikkumised maanteeveoettevõtja poolt või muud riigisisesed õigusnormid, mida järjepidevalt kohaldatakse ning mis ei ole diskrimineerivad ei konkreetsete juurdepääsu taotlevate vedajate ega nende seonduvate ärimudelite suhtes. Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse, edastab terminaliettevõtja oma otsuse ka reguleerivale asutusele . [ME 30] Kui terminaliettevõtja keeldub juurdepääsutaotluste juurdepääsutaotluse rahuldamisest, jagab ta taotlejaga teavet kõigi otstarbekate alternatiivide kohta soovitatakse tal teavitada taotlejat kõige otstarbekamatest teadaolevatest alternatiividest . [ME 31] 3. Terminaliettevõtjad avaldavad kahes või enamas vastavate liikmesriikide keeles ja veel ühes liidu ametlikus keeles vähemalt järgmise teabe: [ME 32]
Terminaliettevõtja ja reguleeriv asutus teevad selle teabe taotluse korral tasuta kättesaadavaks elektroonilisel kujul ja veebisaidi olemasolu korral veebisaidil. Teavet ajakohastatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele.“ 3a. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta terminalid, mida omavad ja kasutavad ainult terminaliettevõtjad oma maantee-reisijateveo teenuste jaoks. Reguleerivad asutused peavad väljajätmistaotluste läbivaatamisel arvestama kasutatavate alternatiivsete võimaluste olemasolu. [ME 34] |
7) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5b Terminalidele juurdepääsu võimaldamise kord 1. Terminalile juurdepääsu sooviv vedaja esitab taotluse terminaliettevõtjale. 2. Kui taotluse kohast juurdepääsu ei saa võimaldada, algatab terminaliettevõtja taotluse rahuldamise eesmärgil konsultatsiooni kõigi huvitatud vedajatega. [ME 35] 3. Terminaliettevõtja teeb otsuse terminalile juurdepääsu võimaldamise taotluse kohta kahe viivitamata ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. Juurdepääsu käsitlevas otsuses märgitakse põhjused, mille alusel otsus tehti Kui terminaliettevõtja keeldub juurdepääsutaotlust rahuldamast , peab ta oma otsust põhjendama . [ME 36] 4. Taotleja võib terminaliettevõtja otsuse vaidlustada. Otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda reguleeriva asutuse poole. 5. Kui reguleeriv asutus menetleb terminaliettevõtja otsuse vaidlustamist, võtab ta põhjendatud otsuse vastu kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ja hiljemalt kolm nädalat pärast kogu asjakohase teabe saamist. Reguleeriva asutuse otsus vaidlustamise kohta on siduv ja kooskõlas tema riigi kohtulikku kontrolli käsitlevate õigusnormidega . Reguleerival asutusel on õigus tagada otsuse täitmine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste abil. [ME 37] Otsuse võib kohaldada üksnes kohtulikku kontrolli.“ |
8) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Artikkel 8 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Linnulennul vähem kui Kuni 100 kilomeetri kauguse teepikkuse kaugusel sihtkohaga rahvusvaheliseks sõitjateveoks reisijateveoks loa andmise ning loa peatamise ja tagasivõtmise kord [ME 38] 1. Load antakse välja kõigi nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul, kelle territooriumil sõitjad reisijad peale võetakse või välja lastakse ja veetakse iga liikmesriigi määratud sihtkohta, mis asub linnulennul vähem kui kuni 100 kilomeetri teepikkuse kaugusel. Lubade andmisega tegelev asutus edastab taotluse koopia ja muude asjakohaste dokumentide koopiad kahe nädala jooksul pärast taotluse kättesaamist asjaomastele pädevatele asutustele ning taotleb nende nõusolekut. Samal ajal edastab lubade andmisega tegelev asutus kõnealused dokumendid teavitamise eesmärgil selliste muude liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territooriumi teenuse osutamisel läbitakse. [ME 39] 2. Liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on taotletud, teavitavad lubade andmisega tegelevat asutust oma otsusest kolme kahe kuu jooksul. Seda tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus taotlus nõusoleku saamiseks ja mis on märgitud vastuvõtuteatisele. Kui liikmesriikide pädevad asutused, kellelt nõusolekut on taotletud, keelduvad nõusoleku andmisest, esitavad nad sellekohased põhjendused. [ME 40] Kui liikmesriikide pädevad asutused, kellelt nõusolekut on taotletud, ei vasta esimeses lõigus sätestatud ajavahemiku jooksul, loetakse nad oma nõusoleku andnuks. 3. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse taotluse kohta nelja kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. [ME 41] 4. Luba antakse, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe või mitme põhjusega avalikust huvist tingitud eesmärgiga , mis on loetletud artikli 8c lõike 2 punktides a–d. [ME 42] 4a. Kui rahvusvaheline liinibussiveo teenus erandlikel põhjustel, mida ei olnud loa andmise ajal võimalik ette näha ja mis ei olnud avaliku teenindamise lepingu omaniku vastutusalas, ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, võib asjaomane liikmesriik komisjoni nõusolekul teenuse osutamise loa peatada või tagasi võtta, teatades sellest vedajale kuus kuud ette. Vedajal on õigus selline otsus vaidlustada. [ME 43] 5. Kui üks pädevatest asutustest ei nõustu loa andmisega, pöördutakse küsimuse lahendamiseks komisjoni poole kahe kuu jooksul pärast asjaomase vastuse saamist. 6. Olles konsulteerinud liikmesriikidega, kelle pädevad asutused loa andmisega ei nõustunud, teeb komisjon otsuse nelja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast lubade andmisega tegelevalt asutuselt teate saamist. Otsus jõustub 30 päeva pärast selle teatavakstegemist asjaomastele liikmesriikidele asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele teatavakstegemist . [ME 44] 7. Komisjoni otsust kohaldatakse seni, kuni liikmesriigid saavutavad kokkuleppe ja lubade andmisega tegelev asutus võtab vastu taotlust käsitleva otsuse.“ |
11) |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 8a Linnulennul vähemalt Enam kui 100 kilomeetri kauguse teepikkuse kaugusel asuva sihtkohaga rahvusvaheliseks sõitjateveoks reisijateveoks loa andmise ning loa peatamise ja tagasivõtmise kord [ME 45] 1. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. [ME 46] 2. Luba antakse, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe või mitme põhjusega, mis on loetletud artikli 8c lõike 2 punktides a–c ca . [ME 47] 3. Lubade andmisega tegelev asutus edastab kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist taotluse koopia koos kõigi muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja oma hinnangu taotluse kohta teavitamise eesmärgil kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territooriumil sõitjaid reisijad peale võetakse tulevad või välja lastakse väljuvad , samuti ning küsib nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekut. Lubasid väljastav asutus edastab asjaomased dokumendid teavitamise eesmärgil ka pädevatele asutustele liikmesriikides , kelle territooriumilt läbi sõidetakse territooriumi läbitakse ilma sõitjaid et seal reisijaid peale võtmata tuleks või välja laskmata väljuks . [ME 48] 3a. Kui pädev asutus ühes sellises liikmesriigis, kelle territooriumil reisijaid peale tuleb või väljub, ühel lõikes 2 nimetatud põhjusel loa andmisega ei nõustu, ei või luba anda, kuid ühe kuu jooksul pärast sellise pädeva asutuse vastuse saamist võib küsimuse edastada komisjonile. [ME 49] 3b. Olles konsulteerinud liikmesriikidega, kelle pädevad asutused loa andmisega ei nõustunud, teeb komisjon otsuse nelja kuu jooksul pärast lubasid väljastavalt asutuselt teate saamist. Otsus jõustub 30 päeva pärast selle asjaomastele liikmesriikidele teatavaks tegemist. [ME 50] 3c. Komisjoni otsus kehtib seni, kuni liikmesriigid jõuavad kokkuleppele ja lubasid väljastav asutus võtab vastu taotlust käsitleva otsuse. [ME 51] Artikkel 8b Riigisiseseks liiniveoks loa andmise kord 1. Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil vedaja taotluse esitas. Seda tähtaega võib pikendada nelja kolme kuu võrra, kui taotletakse analüüsi tegemist vastavalt artikli 8c lõike 2 punktile d. [ME 52] 2. Riigisisesteks liinivedudeks antakse luba, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe või mitme artikli 8c lõike 2 punktides a–c ca loetletud põhjusega, ja kui sõitjaid reisijaid veetakse kooskõlas artikli 8c lõike 2 punktiga d sihtkohta, mis on väljumiskohast linnulennul vähem mitte enam kui 100 kilomeetri kaugusel, artikli 8c lõike 2 punktis d loetletud põhjusega teepikkuse kaugusel . [ME 53] 3. Lõikes 2 osutatud vahemaad võib suurendada 120 kilomeetrini, kui kavandatavad liiniveod toimuvad väljumis- ja sihtkoha vahel, mille vahelisi vedusid pakutakse juba enam kui ühe avaliku teenindamise lepingu alusel. [ME 54] Artikkel 8c Lubade andmisega tegelevate asutuste otsused 1. Vastavalt artikliga 8, 8a või 8b ette nähtud korrale annab lubade andmisega tegelev asutus loa, annab piirangutega loa või lükkab taotluse tagasi. Lubade andmisega tegelev asutus teatab oma otsusest kõigile artikli 8 lõikes 1 osutatud pädevatele asutustele. 2. Taotluse tagasilükkamise, või piiranguga loa andmise või loa peatamise või tagasivõtmise otsuses märgitakse sellise otsuse tegemise põhjused, mille alusel otsus tehti ning vajaduse korral võetakse arvesse reguleeriva asutuse analüüse. Taotlejal või asjaomast teenust osutaval vedajal on võimalus lubasid väljastava asutuse otsus edasi kaevata . [ME 55] Luba antakse, kui selle andmisest keeldumist ei saa põhjendada ühe Loa saamise taotluse võib tagasi lükata ainult ühel või mitmega mitmel järgmistest põhjustest: [ME 56]
Lubade andmisega tegelevad asutused ei lükka taotlust tagasi üksnes põhjusel, et vedaja taotleja pakub madalamaid hindu kui teised autovedudega tegelevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus või teised asjaomased riiklikud asutused teevad kindlaks, et turule siseneda püüdev taotleja kavatseb pakkuda turul teenuseid normaalväärtusest madalama hinnaga pika aja jooksul ja võib sellega kahjustada ausat konkurentsi. Lubasid väljastavad asutused ei lükka taotlust tagasi üksnes põhjusel, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised autoveo-ettevõtjad maanteeveo-ettevõtjad . [ME 60] 3. Liikmesriigid tagavad, et lubade andmisega tegeleva asutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata. Otsuste läbivaatamisel võib olla nende täitmist peatav mõju üksnes juhul, kui lubade andmisega tegeleva asutuse otsuse kohene mõju võib põhjustada kaebajale korvamatut või ilmselt ülemäärast kahju. Käesolev säte ei piira vaidlustamist menetlevale kohtule asjaomase liikmesriigi konstitutsioonilise seadusega antud volitusi. Artikkel 8d Juurdepääsuõiguse piiramine 1. Liikmesriigid võivad piirata juurdepääsu rahvusvaheliste või riigisiseste liinivedude liinibussivedude turule, kui kavandatav liinivedu hõlmab sõitjate vedu sihtkohta, mis asub linnulennul liiniteenus viib reisijad vähem kui 100 kilomeetri kaugusel teepikkuse kaugusele , ja kui kõnealune teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu , samuti igasuguse pikkusega vedude korral, mis toimuvad linna- või linnalähikeskuses või linnastus või ühendavad selliseid asukohti nende naabruspiirkondadega, samuti juhul, kui taotleja ei ole järginud maanteevedusid reguleerivaid või muid asjakohaseid riiklikke, liidu või rahvusvahelisi õigusnorme . [ME 61] 1a. Kui pädev asutus on andnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 3 avalikku teenust osutavale ettevõtjale ainuõiguse, on see ainuõigus kaitstud üksnes samal marsruudil või alternatiivsetel marsruutidel ühistransporditeenuste osutamise suhtes. Ainuõiguse andmine ei piira uute liiniveolubade andmist, kui need veod ei konkureeri avaliku teenindamise lepingus sätestatud teenusega või toimuvad teistel marsruutidel. [ME 62] 2. Avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädevad asutused või avaliku teenindamise lepingut täitvad avaliku teenuse osutajad võivad esitada reguleerivale asutusele taotluse analüüsida avaliku teenindamise lepingu majandusliku tasakaalu võimalikku ohustamist. Reguleeriv asutus Sellise taotluse saamise korral vaatab taotluse läbi ja otsustab, kas teha artikli 8c lõike 2 punktis d osutatud majandusanalüüs , juhul kui ei ole erandlikke praktilisi või muid põhjuseid analüüsi mitte teha . Reguleeriv asutus teavitab huvitatud isikuid oma otsusest. [ME 63] 3. Kui reguleeriv asutus teeb majandusanalüüsi, teavitab ta huvitatud isikuid selle tulemustest ja oma järeldustest kuue nädala võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kogu asjakohase teabe saamist. Reguleeriv asutus võib jõuda järeldusele otsustada , et taotlejale tuleb anda luba anda , samuti et luba tuleb anda teatavatel tingimustel või et loa andmisest tuleb keelduda. [ME 64] Reguleeriva asutuse järeldused on lubade andmisega tegelevad asutuste jaoks siduvad. 4. Pädevad asutused ja avalikku teenust osutavad ettevõtjad esitavad reguleerivale asutusele lõigete 2 ja 3 kohase vajaliku teabe tähenduses. 5. Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kehtestada menetlused ja kriteeriumid, mida tuleb järgida käesoleva artikli kohaldamisel ja eelkõige majandusanalüüsi tegemisel . [ME 65] 5a. Liikmesriigid võivad riigisiseste liinivedude loasüsteemi menetlusi ja vahemaapiiranguid veelgi rohkem liberaliseerida. “[ME 66] |
12) |
Artikli 9 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 8, 8a, 8b ja 8c kohaldatakse mutatis mutandis loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.“ |
13) |
IV peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „ERIOTSTARBELISED LIINIVEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA“. |
13a) |
Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige: „3a. Liikmesriik võib otsustada kehtestada mitteresidendist vedajale tingimuse järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009 (*1) sätestatud nõuet asuda vastuvõtvas liikmesriigis pärast seda, kui sellele vedajale on vastuvõtvas liikmesriigis antud riigisiseste liinivedude luba ja enne, kui vedaja asjaomast teenust pakkuma hakkab. Sellises otsuses märgitakse ära selle põhjused. Otsuses tuleb arvesse võtta mitteresidendist vedaja tegevuse mahtu ja kestust vastuvõtvas liikmesriigis. Kui vastuvõttev liikmesriik teeb kindlaks, et mitteresidendist vedaja ei täida asukohanõuet, võib ta vedajale antud asjaomased riigisiseste liinivedude load tagasi võtta või need kuni nõude täitmiseni peatada. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).“ [ME 67]" |
14) |
Artikli 12 lõiked 1–5 jäetakse välja. |
15) |
Artikkel 13 jäetakse välja. [ME 68] |
16) |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Lubatud kabotaažveod Kabotaažveod on lubatud järgmistel juhtudel:
|
16a) |
Artikli 16 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: „1. Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimuvad kabotaažveod kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ (*2) ja vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).“ [ME 72]" |
17) |
Artikkel 17 jäetakse välja. [ME 73] |
17a) |
Artikkel 17 asendatakse järgmisega: „Artikkel 17 Kabotaažvedudeks vajalikud kontrolldokumendid 1. Juhuvedude vormis toimuvat kabotaaži tehakse artiklis 12 osutatud digitaalse või paberkandjal sõidulehe alusel, mis on sõidukis ja mis esitatakse kontrollima volitatud ametniku inspektori nõudmisel. 2. Sõidulehele lisatakse kantakse järgmine teave:
3. Artikli 12 kohaselt antakse sõidulehed välja raamatuna, mille on tõestanud registrijärgse liikmesriigi pädev asutus või ametkond. 4. Eriotstarbeliste liinivedude korral on kontrolldokumendiks vedaja ja veo korraldaja vahel sõlmitud leping või selle tõestatud koopia. Sõidulehed täidetakse igakuiste aruannete vormis. Sõidulehed täidetakse igakuuliste aruannete vormis. 5. Kasutatud sõidulehed tagastatakse registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või organile kõnealuse asutuse või organi sätestatud korras Sõidukijuhil on õigus võtta kontrolli ajal ühendust peakontori, veokorraldaja või mis tahes muu isiku või üksusega, kes võib nõutud dokumendid esitada .“[ME 74] |
18) |
Artikli 19 lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega: „2. Bussidega kabotaažvedusid või rahvusvahelist sõitjatevedu osutavad vedajad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega.“ |
19) |
Artikkel 20 asendatakse järgmisega: „Artikkel 20 Vastastikune abistamine 1. Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamise ja järelevalve tagamisel. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu. 2. Reguleerivad asutused teevad koostööd seoses majandusanalüüside tegemisega, et selgitada välja, kas kavandatavad liiniveod ohustaks rahvusvaheliste avalike transporditeenuste osutamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingut. Lubade andmisega tegelev asutus konsulteerib kõigi reguleerivate asutustega, kes tegutsevad liikmesriikides, mida rahvusvahelise liiniveo käigus läbitakse ning, kui see on asjakohane, taotleb neilt kogu vajalikku teavet enne oma otsuse tegemist.“ |
20) |
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8d lõikes 5 ja artikli 28 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 5, artikli 6 lõikes 4, artikli 7 lõikes 2, artikli 8d lõikes 5 ja artikli 28 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 5, artikli 6 lõike 4, artikli 7 lõike 2, artikli 8d lõike 5 ja artikli 28 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ |
21) |
Artikkel 28 asendatakse järgmisega: „Artikkel 28 Aruandlus 1. Igal aastal teatavad liikmesriigid liikmesriikide pädevad asutused hiljemalt 31. jaanuariks ja esmakordselt 31. jaanuariks … [käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene jaanuarikuu] komisjonile eelmise aasta jooksul liinivedude jaoks antud lubade arvu ja kõnealuse aasta 31. detsembril kehtinud liiniveolubade koguarvu. Teave esitatakse iga liinivedude sihtliikmesriigi kohta eraldi. Liikmesriigid esitavad komisjonile ka andmed kabotaaži kohta, mis toimub eriotstarbeliste liinivedude ja juhuvedude vormis kujul ning mida eelmisel aastal teostasid residendist vedajad. [ME 75] 2. Igal aastal teatavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused hiljemalt 31. jaanuariks ja esmakordselt 31. jaanuariks … [käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene jaanuarikuu] komisjonile statistika nende lubade arvu kohta, mis on eelmise aasta jooksul välja antud liinivedudena osutatavate kabotaažvedude jaoks, millele on osutatud artikli 15 punktis c. 3. Komisjonil on vastavalt artiklile 26 õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud statistika ja esitatavate andmete edastamiseks kasutatava tabeli vorm. 4. Igal aastal teatavad liikmesriigid hiljemalt 31. jaanuariks ja esmakordselt 31. jaanuariks … [käesoleva määruse jõustumisele järgnev esimene jaanuarikuu] komisjonile nende vedajate arvu, kellel on eelmise aasta 31. detsembri seisuga ühenduse tegevusluba, ja kõnealusel kuupäeval kasutusel olevate sõidukite arvule vastava tõestatud koopiate arvu. 5. Komisjon esitab … [viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruanne sisaldab teavet selle kohta, millisel määral on määrus aidanud kaasa sõitjate autoveo turu maantee-reisijateveo paremale toimimisele , eelkõige reisijate, bussijuhtide ja keskkonna seisukohast .“[ME 76] |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates … [XX].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…,
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 262, 25.7.2018, lk 47.
(2) ELT C 387, 25.10.2018, lk 70.
(3) Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seisukoht.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
23.12.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 449/694 |
P8_TA(2019)0126
Direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, ja määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, muutmine tulenevalt Ühendkuningriigi väljaastumisest Euroopa Liidust ***I
Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, [mida on muudetud direktiiviga 2018/XXX/EL] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/XXX [milles käsitletakse energialiidu juhtimist] kohandamise kohta tulenevalt Ühendkuningriigi väljaastumisest Euroopa Liidust (COM(2018)0744 – C8-0482/2018 – 2018/0385(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
(2020/C 449/72)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0744), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0482/2018), |
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3, |
— |
võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 30. jaanuari 2019. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4, |
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 59, |
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0014/2019), |
1. |
võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha; |
2. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta; |
3. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
P8_TC1-COD(2018)0385
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. veebruaril 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2019/…, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, ning määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, tulenevalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumisest liidust
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus (EL) 2019/504) lõplikule kujule).