6.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 330/5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 16 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu (1)

(2020/C 330/04)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) (2) artikli 2 lõikes 16 osutatud elamislubade loetelu avaldamise alus on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile kooskõlas Schengeni piirieeskirjade artikliga 39.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatule on kättesaadav ka korrapäraselt ajakohastatav versioon rände ja siseasjade peadirektoraadi veebisaidil.

LIIKMESRIIKIDE VÄLJASTATUD ELAMISLUBADE LOETELU

TŠEHHI VABARIIK

Väljaandes ELT C 100, 16.3.2018 avaldatud loetelu asendamine

1) Ühtne vorm

A) Vastavalt ühtsele vormile välja antud elamisluba (isikutunnistus)

Ühtse vormi kohase ID-kaardina välja antav elamisluba nimetusega „Povolení k pobytu“. Elamisluba antakse kolmandate riikide kodanikele ja selle maksimaalne kehtivusaeg on 10 aastat.

i)	Nõukogu 18. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 380/2008 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) kohaselt 4. juulist 2011 kuni 26. juunini 2020 ID-kaardina väljastatud elamisluba. Kasutusel kuni 2030. aasta juunini.

ii)	Euroopa parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1954 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) kohaselt alates 27. juunist 2020 ID-kaardina väljastatud elamisluba.

B) Vastavalt ühtsele vormile välja antud elamisluba (kleebis)

Elamisluba, mis antakse välja reisidokumenti kinnitatava ühtsele vormile vastava kleebise kujul. Kleebist anti välja kuni 4. juulini 2011. Selle kleebise pikim kehtivusaeg on 10 aastat ja see on kasutuses kuni 4. juulini 2021. Seda kleebist kasutatakse ka diplomaatidele, konsulaarametnikele ja muudele diplomaatiliste esinduste töötajatele väljastatud elamisloadokumendina.

Elamisloa liik – eesmärkide loetelu

Väljale 6.4 sisestatud number – elamisloa liik	Sisestatud numbrite tähendus	Väljale 6.4 sisestatud number – elamisloa liik	Sisestatud numbrite tähendus
0	Meditsiiniline eesmärk	49	Omanikule on antud rahvusvaheline kaitse (varjupaik)
2	Kultuurialane eesmärk	54	Omanikule on antud rahvusvaheline kaitse (täiendav kaitse)
4	Küllakutse	56	Teise liikmesriigi pikaajaline elanik
5	Poliitilised põhjused / ametlik kutse	57	Teise liikmesriigi pikaajalise elaniku pereliige
6	Äriline eesmärk (füüsilisest isikust ettevõtja)	58	Teadlase pereliige
7	Spordiga seotud tegevused	59	Teises liikmesriigis välja antud sinise kaardi omaniku pereliige
17-20	Perekondlikud / isiklikud põhjused	60	Kolmandate riikide kodanike perekonna taasühinemine
23	Eesmärgiks on õpingud, õpilasvahetus, tasustamata praktika või vabatahtlik teenistus (direktiiv 2004/114/EÜ)	67	Eelmine elamisluba tühistati
24	Eesmärgiks on õpingud, mida direktiiv 2004/114/EÜ ei hõlma	68	Tšehhi Vabariigi pikaajaline elanik
25	Eesmärgiks on teadusuuringud (direktiiv 2005/71/EÜ)	69	ELi pikaajaline elanik
27	Äriline eesmärk (tööleasumine)	78	Äriline eesmärk (investeerimine)
28	Sinise kaardi omanik	79	ICT (Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja)
36	Äriline eesmärk (ettevõtlus)	80	Mobile ICT (pikaajalist liikuvust kasutav ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja)
41	Humanitaarsetel kaalutlustel antav elamisluba	88	Muud eesmärgid
42	Erilist tähelepanu väärivate põhjuste alusel antud elamisluba	91	Elamisluba (õigusakt nr 326/1999 Coll., mis käsitleb välismaalaste elamist Tšehhi Vabariigi territooriumil)
43	Riiklikud huvid või rahvusvaheline kohustus	95-98	Perekonna taasühinemine
47	Pikaajaline elamine – varasem rahvusvahelise kaitse taotleja	99	Muud eesmärgid
48	Alla 18-aastase alaealise elamisluba (perekondlikud põhjused)

Elamisloa ühtsel vormil esinevad ainult eespool nimetatud numbrid ja need on ette nähtud riigisiseseks kasutuseks peamiselt statistilistel eesmärkidel. Koos numbriga on elamisloal esitatud kohaldatavates direktiividega ette nähtud kohustuslikud märkused (number on esitatud enne märkusi). Siiski ei muuda number kohustuslike märkuste tähendust.

Direktiiv	Kohustuslikud märkused riigikeeles
Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta	Väli „elamisloa liik“: „modrá karta EU“ Väli „märkused“: „bývalý držitel modré karty EU“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral	Väli „elamisloa liik“: „ICT“ või „mobile ICT“
Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta	Väli „elamisloa liik“: „povolení k pobytu pro dlouhodobě pobývajícího rezidenta – ES“ Väli „märkused“: „Mezinárodní ochrana poskytnuta [liikmesriik] dne [kuupäev]“.

2) Kõik kolmandate riikide kodanikele välja antud muud dokumendid, mis on elamisloaga samaväärsed

A) Průkaz o pobytu rodinného příslušníka občana Evropské unie / Liidu kodaniku pereliikme elamisluba

Tumesinine volditud poogen, mille esilehel on hõbedases kirjas nimetus „Průkaz o pobytu rodinného příslušníka občana Evropské unie“ (dokumendi nimetus tšehhi keeles).

Alates 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2012 anti seda dokumenti välja ELi kodanike pereliikmetele ajutise elamisloana. Selle dokumendi pikim kehtivusaeg on 5 aastat ja see on kasutuses kuni 31. detsembrini 2017.

Alates 1. juulist 2013 antakse selle asemel välja punktis B nimetatud dokumenti (Pobytová karta rodinného příslušníka občana Evropské unie).

B) Pobytová karta rodinného příslušníka občana Evropské unie / Liidu kodaniku pereliikme elamisluba

Tumesinine volditud poogen, mille esilehel on hõbedases kirjas nimetus „Pobytová karta rodinného příslušníka občana Evropské unie“ (dokumendi täpne nimetus tšehhi keeles).

Alates 1. jaanuarist 2013 antakse seda dokumenti välja ELi kodanike pereliikmetele (punktis A nimetatud dokumendi asemel) ajutise elamisloana.

C) Průkaz o povolení k trvalému pobytu / Alaline elamisluba

Tumeroheline volditud poogen, mille esilehel on hõbedases kirjas nimetus „Průkaz o povolení k trvalému pobytu“ (dokumendi täpne nimetus tšehhi keeles).

Kuni 14. augustini 2017 väljastati seda dokumenti ELi kodanike pereliikmetele alalise elamisloana. Alates 15. augustist 2017 antakse seda dokumenti välja alalise elamisloana ka Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kodanikele ja nende pereliikmetele. Alates 1. jaanuarist 2018 antakse seda dokumenti välja ka ELi kodanikele.

D) Potvrzení o přechodném pobytu na území (občané EU) / Tähtajalise elamisloa tõend (ELi kodanikud)

Sünteetilisest paberist neljaleheküljeline volditud dokument, mille esilehele on trükitud mustas kirjas „Potvrzení o přechodném pobytu na území“. Seda dokumenti antakse ajutise elamisloana välja ELi, Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kodanikele nende taotluse alusel .

E) Průkaz o povolení k trvalému pobytu občana Evropské unie / ELi kodaniku alaline elamisluba

Lilla volditud poogen, mille esilehel on hõbedases kirjas nimetus „Průkaz o povolení k trvalému pobytu občana Evropské unie“ (dokumendi täpne nimetus tšehhi keeles).

Kuni 2017. aasta lõpuni antakse seda dokumenti välja alalise elamisloana ELi kodanikele. Selle dokumendi pikim kehtivusaeg on 10 aastat ja see on kasutuses kuni 31. detsembrini 2027). Alates 1. jaanuarist 2018 asendatakse see dokument dokumendiga „Průkaz o povolení k trvalému pobytu“ (vt punktis C nimetatud dokument).

F) Průkaz o povolení k pobytu pro cizince / Välismaalase elamisluba

Heleroheline volditud poogen, mille esilehel on punases kirjas nimetus „Průkaz o povolení k pobytu pro cizince“ (dokumendi täpne nimetus tšehhi keeles).

Kuni 14. augustini 2017 anti seda dokumenti välja alalise elamisloana Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kodanikele ja ajutise elamisloana nende pereliikmetele. Alates 15. augustist 2017 antakse seda dokumenti välja ainult ajutise elamisloana ELi, Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kodanike pereliikmetele.

G) Průkaz povolení k pobytu azylanta / Varjupaiga saanud isikutele antav elamisluba

Hall volditud poogen, mille esilehel on mustas kirjas nimetus „Průkaz povolení k pobytu azylanta“ (dokumendi täpne nimetus tšehhi keeles). See dokument antakse välja isikutele, kellele on antud varjupaik. Ent alates 4. juulist 2011 antakse seda dokumenti välja ainult eriolukorras ja selle asemel antakse välja ühtses vormis isikutunnistus.

H) Průkaz oprávnění k pobytu osoby požívající doplňkové ochrany / Täiendava kaitse saanud isikutele antav elamisluba

Kollane volditud poogen, mille esilehel on mustas kirjas nimetus „Průkaz oprávnění k pobytu osoby požívající doplňkové ochrany“ (dokumendi täpne nimetus tšehhi keeles). See dokument antakse välja isikutele, kellele on antud ajutine kaitse. Ent alates 4. juulist 2011 antakse seda dokumenti välja ainult eriolukorras ja selle asemel antakse välja ühtses vormis isikutunnistus.

I) Diplomatický identifikační průkaz / Diplomaadi isikutunnistus

Diplomaatilise isikutunnistuse annab välja välisministeerium ja sellele kantakse järgmised märkused:

MÄRKUSED	SELGITUS
D	Diplomaatiliste esinduste liikmed – diplomaatiline personal
K	Konsulaarasutuse töötajad – konsulaarametnikud
MO/D	Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed, kellel on diplomaatilised privileegid ja immuniteedid
ATP	Diplomaatiliste lähetuste haldus- ja tehniline personal
KZ	Konsulaarasutuse töötajad – konsulaartöötajad
МО/ATP	Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed, kellel on samad privileegid ja immuniteedid nagu diplomaatiliste lähetuste haldus- ja tehnilisel personalil
MO	Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed, kellel on vastavalt asjaomasele lepingule diplomaatilised privileegid ja immuniteedid
SP või SP/K	Diplomaatiliste esinduste või konsulaatide teenindavad töötajad
SSO või SSO/K	Diplomaatiliste esinduste või konsulaatide diplomaatide erateenistusse palgatud töötajad

iii)	Kuni 14. augustini 2017 anti välja diplomaatilist isikutunnistust, mille esilehel on mustas kirjas nimetus „Diplomatický identifikační průkaz/Diplomatic Identity Card“. Selle isikutunnistuse pikim kehtivusaeg on 4 aastat ja see on kasutuses kuni augustini 2021.

iv)	Alates 15. augustist 2017 antakse välja uut diplomaatilist isikutunnistust, mille esilehel on mustas kirjas nimetus „Identifikační průkaz a povolení k pobytu/Identity Card and long-term residence permit“.

See on kilega kaetud (lamineeritud) paberkaart mõõtmetega 105×74 mm. Kaardi esiküljel on omaniku foto ja märgitud tema nimi, kodakondsus, sünnikuupäev, sugu, amet, aadress ja isikutunnistuse kehtivusaeg. Tagaküljel on märge selle kohta, et kaart on ametlik isikut tõendav dokument ning tõendab lisaks sellele pikaajalise elamisloa olemasolu Tšehhi Vabariigis.

AUSTRIA

Väljaandes ELT C 345, 27.9.2018 avaldatud loetelu asendamine

Schengeni piirieeskirjade artikli 2 lõike 16 punkti a kohased elamisload

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1030/2002 kehtestatud ühtse vormi kohased elamisload

—	ID1 kaardina välja antav elukohatõend, mis on kooskõlas ühismeetmetega, mis põhinevad nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusel (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Anti Austrias välja ajavahemikus 1. jaanuar 2003 – 31. detsember 2005.

—	Kleebise vormis elamisluba, mis on kooskõlas ühismeetmetega, mis põhinevad nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusel (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Anti Austrias välja ajavahemikus 1. jaanuar 2005 – 31. detsember 2005.

—

Järgmised ID1 kaardina välja antavad elamisload: alaline elamisluba (Niederlassungsbewilligung), perekonnaliige (Familienangehörige), alaline riigis viibimine – EÜ (Daueraufenthalt - EG), alaline riigis viibimine – perekonnaliige (Daueraufenthalt-Familienangehöriger) ja ajutine elamisluba (Aufenthaltsbewilligung), mis on kooskõlas ühismeetmetega, mis põhinevad nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusel (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Antakse välja Austrias alates 1. jaanuarist 2006

Ajutisel elamisloal (Aufenthaltsbewilligung) on märgitud konkreetne eesmärk, milleks see luba välja anti.

„Ajutist elamisluba“ (Aufenthaltsbewilligung) võib välja anda järgmistel eesmärkidel: ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja (ICT), lähetatud töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja, palgalise töö erijuhtumid, õpilane, vabatahtlik, perekonna taasühinemine. Ettevõtjasisese üleviimise (ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja ja liikuvust kasutav ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja) eesmärgil antavat ajutist elamisluba (Aufenthaltsbewilligung) antakse välja alates 1. oktoobrist 2017. Õpilase („Student“), vabatahtliku töö ja teadlaste liikuvuse eesmärgil antavat ajutist elamisluba (Aufenthaltsbewilligung) antakse välja alates 1. septembrist 2018.

Üliõpilase („Studierender“) eesmärgil antavat ajutist elamisluba (Aufenthaltsbewilligung) anti välja kuni 31. augustini 2018.

Alalist elamisluba (Niederlassungsbewilligung) võib välja anda ilma täiendavate üksikasjadeta või järgmistel põhjustel: välja arvatud tulutoov tegevus ja ülalpeetav. Alates 1. oktoobrist 2017 võib alalist elamisluba (Niederlassungsbewilligung) välja anda ka kategooriatele „teadustöötaja“, „kunstnik“ ja „palgalise töö erijuhtumid“.

Alalist elamisluba (Niederlassungsbewilligung) anti Austrias välja kuni 30. juunini 2011 kategooriatele „olulise tähtsusega tööjõud“, „piiramatu“ ja „piiratud“.

Elamislube märkega „alaline riigis viibimine – EÜ“ (Daueraufenthalt - EG) ja „alaline riigis viibimine – perekonnaliige“ (Daueraufenthalt-Familienangehöriger) anti Austrias välja kuni 31. detsembrini 2013.

Elamisluba märkega „riigis viibimist ja riigis elamist käsitleva seaduse paragrahv 69a“ (NAG) (Aufenthaltsbewilligung) anti Austrias välja kuni 31. detsembrini 2013.

Kuni 30. detsembrini 2017 väljastati Austrias ajutisi elamislube (Aufenthaltsbewilligung) ka rotatsiooni korras töötajatele, kunstnikele ja teadustöötajatele.

—

ID1 kaardina välja antavad punane-valge-punane kaart (Rot-Weiß-Rot-Karte), punane-valge- punane kaart pluss (Rot-Weiß-Rot-Karte plus) ja ELi sinine kaart (Blaue Karte EU) kooskõlas ühismeetmetega, mis põhinevad nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusel (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks. Antakse Austrias välja alates 1. juulist 2011.

—	Elamisluba märkega „alaline riigis viibimine – EL“ (Daueraufenthalt-EU) kooskõlas ühismeetmetega, mis põhinevad nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrusel (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks Antakse välja Austrias alates 1. jaanuarist 2014.

—

Elamisluba märkega „elamisõigus pluss“ (Aufenthaltsberechtigung plus) vastavalt Austria föderaalses ametlikus väljaandes I nr 100/2005 avaldatud varjupaigaseaduse paragrahvi 55 lõikele 1 või paragrahvi 56 lõikele 1 on kooskõlas Austria föderaalses ametlikus väljaandes I nr 38/2011 avaldatud riigis viibimist ja riigis elamist käsitleva seaduse (NAG) paragrahvi 41a lõike 9 ja paragrahvi 43 lõike 3 seniste sätetega. Antakse Austrias välja alates 1. jaanuarist 2014.

—

Elamisluba märkega „elamisõigus“ (Aufenthaltsberechtigung) vastavalt Austria föderaalses ametlikus väljaandes I nr 100/2005 avaldatud varjupaigaseaduse paragrahvi 55 lõikele 2 või paragrahvi 56 lõikele 2 on kooskõlas Austria föderaalses ametlikus väljaandes I nr 38/2011 avaldatud riigis viibimist ja riigis elamist käsitleva seaduse paragrahvi 43 lõigete 3 ja 4 kohase varasema alalise elamisloaga (Niederlassungsbewilligung). Antakse Austrias välja alates 1. jaanuarist 2014.

—

Elamisloaga, millel on märge „elamisõigus erikaitse eesmärgil“ (Aufenthaltsberechtigung aus besonderem Schutz) vastavalt Austria föderaalses ametlikus väljaandes I nr 100/2005 avaldatud varjupaigaseaduse paragrahvile 57, tagatakse Austrias endiselt 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/81/EÜ (elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud) järgimine. Varem anti kõnealuseid elamislube välja Austria föderaalses ametlikus väljaandes I nr 38/2011 avaldatud riigis viibimist ja riigis elamist käsitleva seaduse paragrahvi 69a lõike 1 alusel. Antakse Austrias välja alates 1. jaanuarist 2014.

II.

Elamisload, mida vastavalt direktiivile 2004/38 ei pea välja andma ühtse vormi kohaselt

—

Direktiivi 2004/38/EÜ kohane elamisluba, mis annab liidu õiguse kohast elamisõigust omava EMP riigi kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikmele õiguse viibida liidus kauem kui kolm kuud, ei vasta nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) kehtestatud ühtsele vormile.

—

Direktiivi 2004/38/EÜ kohane elamisluba, millega antakse EMP riikide kodanike pereliikmetele alaline elamisõigus, mis on pikem kui kolm kuud, ei vasta nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) kehtestatud ühtsele vormile.

Muud dokumendid, mis annavad õiguse Austria territooriumil viibida või sellele uuesti siseneda (vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 2 lõike 16 punktile b)

—	Privileege ja immuniteete omavale isikule Euroopa asjade, integratsiooni ja välisministeeriumi poolt välja antud punane, kollane, sinine, roheline, pruun, hall ja oranž isikut tõendav fotoga dokument, mis väljastatakse kaardi vormis.

—	Privileege ja immuniteete omavale isikule Euroopa asjade, integratsiooni ja välisministeeriumi poolt välja antud helehall isikut tõendav fotoga dokument, mis antakse välja kaardi vormis ning millel on märge järgmise kategooria kohta: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, pruun või hall.

—

Dokument, mis tõendab varjupaiga saamise õigust omava isiku staatust vastavalt 2005. aasta varjupaigaseaduse paragrahvile 3 või varasemale õigusele – selleks on tavaliselt konventsioonikohane reisidokument (antakse Austrias välja alates 28. augustist 2006) või vastavalt 2005. aasta varjupaigaseaduse paragrahvile 51a varjupaiga saamise õigust omava isiku kaart (välja antud välismaalastele, kes esitasid enne 15. novembrit 2015 rahvusvahelise kaitse taotluse ja said selle staatuse alates 1. juunist 2016).

—

Dokument, mis tõendab täiendava kaitse saamise õigust omava isiku staatust vastavalt 2005. aasta varjupaigaseaduse paragrahvile 8 või varasemale õigusele – selleks on tavaliselt kaart, mis on välja antud täiendava kaitse saamise õigusega isikutele vastavalt 2005. aasta varjupaigaseaduse paragrahvile 52.

—	Euroopa Liidu piirides toimuvate õpilasreiside osalejate nimekiri kooskõlas nõukogu 30. novembri 1994. aasta otsusega ühismeetme kohta reisimisvõimaluste loomiseks kolmandate riikide kooliõpilastele, kes elavad ELi liikmesriigis.

—	„Kinnitus seadusliku riigis viibimise kohta vastavalt välismaalaste politsei seaduse (FPG) paragrahvi 31 lõike 1 punktile 5“ / „Pikendamistaotlus vastavalt välismaalaste politsei seaduse paragrahvi 2 lõike 4 punktile 17a“ koos kehtiva reisidokumendiga.

—	Välismaalaste tööseaduse (Ausländerbeschäftigungsgesetz) § 32c kohane tööluba koos Austrias hooajatöölistele antava kehtiva või aegunud pikaajalise (D-liiki) viisaga või välismaalaste politsei tegevust reguleeriva seaduse (Fremdenpolizeigesetz) § 22a kohaselt antava viisaga.

—	Tähtajatu elamisluba – antakse välja 1992. aasta välismaalaste seaduse (FrG) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 kohase tavalise viisa vormis (anti välja templijäljendina nii Austria ametiasutuste kui ka välisesinduste poolt kuni 31. detsembrini 1992).

—	Rohelise kleebise vormis elamisluba seerianumbrini 790000.

—	Rohelise ja valge kleebise vormis elamisluba alates seerianumbrist 790001.

—	Kleebise vormis elamisluba, mis on kooskõlas nõukogu 16. detsembri 1996. aasta ühismeetmega 97/11/JSK, mis käsitleb ühtset elamisloavormi, EÜT L 7, 10.1.1997 (anti Austrias välja ajavahemikus 1. jaanuar 1998 – 31. detsember 2004).

—	Kinnitus Austriasse sisenemise õiguse kohta vastavalt riigis viibimist ja riigis elamist käsitleva seaduse paragrahvile 24 või varjupaigaseaduse paragrahvile 59 (NAG) rohelist ja sinist värvi kleebise vormis.

LÄTI

Väljaandes ELT C 304, 9.9.2014 avaldatud loetelu asendamine

1. Määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 2 lõike 15 punktiga a hõlmatud elamisload:

—	Uzturēšanās atļauja Elamisluba kleebise vormis, mida anti välja kuni 31. märtsini 2012.

—

Uzturēšanās atļauja

Elamisluba elektroonse isikutunnistuse (eID-kaardi) vormis, mida antakse välja alates 1. aprillist 2012. Selline luba antakse välja järgmistele isikutele:

—	kolmanda riigi kodanik, kellel on selleks õigus direktiivi 2004/38/EÜ alusel; loale kantakse märge „Liidu kodaniku pereliikme elamisluba“ või „Liidu kodaniku pereliikme alaline elamisluba“;

—	kolmanda riigi kodanik, kellel ei ole selleks õigust direktiivi 2004/38/EÜ alusel.

—	Savienības pilsoņa ģimenes locekļa uzturēšanās atļauja Liidu kodaniku pereliikme elamisluba. See on ELi/EMP/Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikme ajutine elamisluba; A5 formaadis, integreeritud turvaelementidega; anti välja kuni 31. märtsini 2012.

—

Savienības pilsoņa ģimenes locekļa pastāvīgās uzturēšanās atļauja

Liidu kodaniku pereliikme alaline elamisluba. See on ELi/EMP/Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku kolmanda riigi kodanikust pereliikme alaline elamisluba; A5 formaadis, integreeritud turvaelementidega; anti välja kuni 31. märtsini 2012.

2. Määruse (EÜ) nr 562/2006 artikli 2 lõike 15 punktiga b hõlmatud elamisload:

—

Latvijas Republikas nepilsoņa pase

Läti välismaalase pass, lilla. Selline pass antakse välja Läti mittekodanikule, kellel on Läti õigusaktide kohaselt õigus Lätis elada ja sinna naasta. Mittekodaniku staatus on võrdne Läti alalise elamisloa kasutaja staatusega. Välismaalase passi kasutajal ei ole Lätis elamiseks ja Lätti naasmiseks elamisluba vaja.

—

Läti välismaalase isikutunnistus, eID-kaardi vormis. Selline tunnistus antakse välja Läti mittekodanikule, kellel on Läti õigusaktide kohaselt õigus Lätis elada ja sinna naasta. Mittekodaniku staatus on võrdne Läti alalise elamisloa kasutaja staatusega. Välismaalase isikutunnistuse kasutajal ei ole Lätis elamiseks ja Lätti naasmiseks elamisluba vaja.

—

Bezvalstnieka ceļošanas dokuments

Kodakondsuseta isiku reisidokument, pruun. Selline dokument antakse välja isikule, kelle Läti on tunnistanud kodakondsuseta isikuks; Läti õigusaktide kohaselt on kodakondsuseta isikul õigus Lätis elada ja Lätti naasta. Kodakondsuseta isiku reisidokumendi kasutajal ei ole Lätis elamiseks ja pärast välisreisi Lätti naasmiseks elamisluba vaja.

—

Bēgļa ceļošanas dokuments

Pagulase reisidokument, sinine. Selline dokument antakse välja isikule, kelle Läti on tunnistanud pagulaseks; Läti õigusaktide kohaselt on pagulasel õigus Lätis elada ja Lätti naasta. Pagulase reisidokumendi kasutajal ei ole Lätis elamiseks ja pärast välisreisi Lätti naasmiseks elamisluba vaja.

—

Ceļošanas dokuments (alternatīvais statuss)

Täiendava kaitse seisundi saanud isiku reisidokument, sinine. Selline dokument antakse välja isikule, kellele Läti on andnud täiendava kaitse seisundi ja kes ei saa oma eelmisest asukohariigist reisidokumenti; Läti õigusaktide kohaselt on sellisel isikul õigus Lätis elada ja Lätti naasta. Täiendava kaitse seisundi saanud isiku reisidokumendi kasutajal ei ole Lätis elamiseks ja pärast välisreisi Lätti naasmiseks elamisluba vaja.

—	Ceļotāju saraksts izglītības iestādes ekskursijām Eiropas Savienībā Euroopa Liidu siseste kooliekskursioonidel osalevate reisijate nimekiri.

—

Nacionālo bruņoto spēku izsniegtā identifikācijas karte

Isikutunnistus, mille Läti relvajõud on välja andnud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide relvajõudude sõjaväelastele, relvajõududes töötavatele tsiviilisikutele, nende sõjaväelaste ja tsiviilisikute ülalpeetavatele ning muudele relvajõududega seotud isikutele.

Välisministeeriumi väljastatavad isikutunnistused (vt lisa 20).

Eelmiste väljaannete loetelu

ELT C 247, 13.10.2006, lk 1.

ELT C 153, 6.7.2007, lk 5.

ELT C 192, 18.8.2007, lk 11.

ELT C 271, 14.11.2007, lk 14.

ELT C 57, 1.3.2008, lk 31.

ELT C 134, 31.5.2008, lk 14.

ELT C 207, 14.8.2008, lk 12.

ELT C 331, 21.12.2008, lk 13.

ELT C 3, 8.1.2009, lk 5.

ELT C 64, 19.3.2009, lk 15.

ELT C 198, 22.8.2009, lk 9.

ELT C 239, 6.10.2009, lk 2.

ELT C 298, 8.12.2009, lk 15.

ELT C 308, 18.12.2009, lk 20.

ELT C 35, 12.2.2010, lk 5.

ELT C 82, 30.3.2010, lk 26.

ELT C 103, 22.4.2010, lk 8.

ELT C 108, 7.4.2011, lk 6.

ELT C 157, 27.5.2011, lk 5.

ELT C 201, 8.7.2011, lk 1.

ELT C 216, 22.7.2011, lk 26.

ELT C 283, 27.9.2011, lk 7.

ELT C 199, 7.7.2012, lk 5.

ELT C 214, 20.7.2012, lk 7.

ELT C 298, 4.10.2012, lk 4.

ELT C 51, 22.2.2013, lk 6.

ELT C 75, 14.3.2013, lk 8.

ELT C 77, 15.3.2014, lk 4.

ELT C 118, 17.4.2014, lk 9.

ELT C 200, 28.6.2014, lk 59.

ELT C 304, 9.9.2014, lk 3.

ELT C 390, 5.11.2014, lk 12.

ELT C 210, 26.6.2015, lk 5.

ELT C 286, 29.8.2015, lk 3.

ELT C 151, 28.4.2016, lk 4.

ELT C 16, 18.1.2017, lk 5.

ELT C 69, 4.3.2017, lk 6.

ELT C 94, 25.3.2017, lk 3.

ELT C 297, 8.9.2017, lk 3.

ELT C 343, 13.10.2017, lk 12.

ELT C 100, 16.3.2018, lk 25.

ELT C 144, 25.4.2018, lk 8.

ELT C 173, 22.5.2018, lk 6.

ELT C 222, 26.6.2018, lk 12.

ELT C 248, 16.7.2018, lk 4.

ELT C 269, 31.7.2018, lk 27.

ELT C 345, 27.9.2018. lk 5.

ELT C 27, 22.1.2019. lk 8.

ELT C 34, 28.1.2019, lk 4.

ELT C 46, 5.2.2019, lk 5.

(1) Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.

(2) ELT L 77, 23.3.2016, lk 1.

6.10.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 330/17

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2020/C 330/07)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

KOONDDOKUMENTI MUUTVAST STANDARDMUUDATUSEST TEATAMINE

„EGER/EGRI“

PDO-HU-A1328-AM05

Teate esitamise kuupäev: 28.7.2020

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1. Turulelaskmise kuupäeva muutmine veini „classicus bikavér“ [klassikaline härjaveri] puhul: korjejärgse aasta 1. september; kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide puhul: korjejärgse aasta 1. november ning veini „superior csillag“ [kõrgeima kvaliteediga täht] puhul: korjejärgse aasta 15. märts

Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

—	VIII. Lisatingimused

Koonddokumendi osa, mida muutmine hõlmab:

—	Lisatingimused – Varaseim turulelaskmise kuupäev

c)	Selgitus: villimisperioodide tühistamise ja laagerdumisaegade standardimise tõttu on vaja kehtestada varasemad turulelaskmise kuupäevad, et värsked puuviljaomaduste veinid „csillag“ [täht] ja „bikavér“ [härjaveri] jõuaks tarbijateni juba varem.

KOONDDOKUMENT

1. Toote nimetus

Eger

Egri

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

4. Veini(de) kirjeldus

Classicus Bikavér [klassikaline härjaveri]

Sordil 'Kékfrankos' põhinevad kuivad punased seguveinid, mis on granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga, rikkaliku vürtsika ja puuviljase lõhna ja maitsega ning ilma tuntava tanniinsuseta. Sellel veinil on iseloomulikud küpsed ja värsked puuviljanüansid, veini keerukust näitab ka asjaolu, et ühegi viinamarjasordi iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11,5
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Classicus muskotály [klassikaline muskaat]

Elavad ja värsked valged veinid, mis on rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase varjundi ning muskaatviinamarjale iseloomuliku lõhna ja maitsega. Kuiv, poolkuiv, poolmagus või magus vein.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	10
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Classicus siller [klassikaline siller]

Punastest viinamarjadest valmistatud veinid, mis sisaldavad rohkem värvaineid ja mille värvus on sügavam kui roosadel veinidel ning millel on sordile ja sordilisele koostisele omased helepunased varjundid. Oranži varjundiga kuivad veinid; jõulisemad ja suurema happesusega ning puuviljaste ja vürtsikate nüanssidega nii lõhna kui ka maitse puhul.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Classicus rozé [klassikaline roosa]

Punastest viinamarjadest valmistatud elava happesusega kerged värsked veinid, mille värvuse varjundid varieeruvad sibulakesta meenutavast roosani, elavate ja värskete puuviljaste lõhnade ja maitsete (vaarikas, virsik, hapukirss, punane / must sõstar, maasikas jne) ning vahetevahel lillearoomidega.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	10,5
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Classicus fehér [klassikaline valge]

Püsiva järelmaitsega elavad ja värsked veinid, rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase varjundiga. Sordiveinid on kasutatud sordile iseloomuliku puuviljase ning muu lõhna ja maitsega. Võimalik on valmistada kuiva, poolkuiva, poolmagusat või magusat valget veini.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	10,5
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Classicus csillag [klassikaline täht]

Elavad ja värsked kuivad valged veinid, rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase varjundiga. Sellel on puuviljane ja/või lilleline lõhn ning intensiivne puuviljamaitse. Selle keerukust näitab asjaolu, et ühegi viinamarjasordi ega puidust vaatides laagerdumise iseloomulik tunnus ei domineeri teise omaduse üle.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Classicus vörös [klassikaline punane]

Granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga veinid. Sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulikud värvisügavus ja -varjundid. Kupaažveinide lõhn, maitse, tasakaalus happesus ja tanniinisisaldus peegeldavad kasutatud sortide suhtelist osakaalu. Kuivad kuni magusad veinid, millel on sametine maitse ja täidlus ning viljade (kirss, vaarikas, Kreeka pähkel, punane / must sõstar jne) ja vürtside (kaneel, vanill, šokolaad, tubakas jne) aroomid.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Superior bikavér [kvaliteetne härjaveri]

Sordil 'Kékfrankos' põhinevad kvaliteetsed kuivad punased seguveinid, mis on sügavama granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga kui klassikalised Egeri punased veinid, rikkaliku vürtsika ja puuviljase lõhna ja maitsega, kui mitte kunagi tuntava tanniinsusega. Sel veinil on küpsemise ja värskete viljade nüansid; ent pikaaegne vaatides ja pudelites laagerdumine annab sellele küpse täidlase iseloomu. Selle keerukust näitab ka asjaolu, et ühegi viinamarjasordi iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12,5
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Superior fehér [kvaliteetne valge]

Püsiva järelmaitse ja suhteliselt suure alkoholisisaldusega kvaliteetsed, arenenud, küpsed veinid, mille värvus varieerub rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni. Sordiveinid on viinamarjasordi tüübile iseloomuliku puuviljase ning muu lõhna ja maitsega. Seguveinid on täidlased, püsiva järelmaitsega, erisuguste omadustega, mis sõltuvad segus olevate sorditüüpide osakaalust, ning need võivad olla kuivad, poolkuivad, poolmagusad või magusad.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Superior csillag [kvaliteetne täht]

Arenenum, küpsem, intensiivsem ja komplekssem kuiv valge vein rikkaliku jõulise maitse, rohekasvalge kuni rohekaskollase või kollase värvuse ning puuvilja- ja/või lillelõhnaga. Ühegi viinamarjasordi iseloom ei domineeri. Vahetevahel võib sel olla mineraalne iseloom (sõltuvalt nõlvast) või muud omapärased aroomid.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Superior vörös [kvaliteetne punane]

Veinid, mis on sügavama granaatpunase kuni sügava rubiinpunase varjundiga kui klassikalised Egeri punased veinid. Sordiveinidel on kasutatud sordile iseloomulikud värvisügavus ja -varjundid. Kupaažveinide lõhn, maitse, tasakaalustatud happesus ja tanniinisisaldus peegeldavad kasutatud sortide suhtelist osakaalu. Tuntavate küpsete aroomidega kuivad kuni magusad veinid, millel on sametine maitse ja täidlus ning viljade (kirss, vaarikas, Kreeka pähkel, punane / must sõstar jne) ja vürtside (kaneel, vanill, šokolaad, tubakas jne) aroomid.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Superior késői szüretelésű [kvaliteetne hiliskorje]

Valgete veinide värvus varieerub rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni; punastel veinidel granaatpunasest kuni sügava rubiinpunaseni. Kui kasutatakse üht viinamarjasorti, on veinil sellele sordile omased värvisügavused, varjundid, lõhnad ja aroomid; mitme sordi kasutamisel on omadused komplekssemad. Laagerdunud (kuivatatud) viinamarjade aroomid ja maitsed domineerivad ning võib esineda väärishallituse mõjul tekkinud aroome.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	11
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	33,33
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Grand superior bikavér [kõrgeima kvaliteediga härjaveri]

Jõuline, rikkalik täidlane punane vein, millel on granaatpunased kuni rubiinpunased varjundid või sügavus. Sordi 'Kékfrankos' kohustusliku kasutamise tõttu on tegemist ainulaadse kuiva punase kupaažveiniga, mis erineb teistest punastest seguveinidest. Samuti on sellel rikkalikud vürtsikad ja puuviljased lõhnad ja aroomid. Sel on iseloomulik püsiv järelmaitse ilma liigselt tuntavate tanniinideta. Paljudel juhtudel on nõlva tähisega turustamiseks mõeldud veinidel ainulaadne iseloom (nt mineraalsus). Pikaaegse vaatides ja pudelites laagerdumise tõttu võivad sel olla tugevad küpsemise nüansid. Selle keerukust näitab hästi asjaolu, et ühegi viinamarjasordi iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Grand superior fehér [kõrgeima kvaliteediga valge]

Robustne, täidlane, rikkalik ja küpsenud valge vein, mille värvus võib varieeruda rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni. Selle väga küps iseloom, püsiv järelmaitse ja suhteliselt suur alkoholisisaldus tõendavad selle kõrget kvaliteeti. Sordiveinid on viinamarjasordi tüübile iseloomuliku puuviljase ning muu lõhna ja maitsega. Seguveinid on täidlased, püsiva järelmaitsega, erisuguste omadustega, mis sõltuvad segus olevate sorditüüpide osakaalust, ning need võivad olla kuivad, poolkuivad, poolmagusad või magusad.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Grand superior csillag [kõrgeima kvaliteediga täht]

Täidlane, rikkalik, jõuline kuiv valge vein. Selle värvus võib varieeruda rohekasvalgest kuni rohekaskollase või kollaseni. Tänu traditsioonilisele viinamarjakasvatusele ja laagerdumisele on tegemist veiniga, mille lõhn ja maitse on erakordselt küps. Selle keerukust näitab asjaolu, et ühegi viinamarjasordi ega iseloomulik tunnus ei domineeri teise sordi omaduse üle. Veinil on ka rikkalikud puuviljamaitsed ning sel võib vahetevahel olla mineraalne iseloom (sõltuvalt nõlvast). Sel on jõuline maitse ja püsiv järelmaitse ning see on laagerdunud puidust vaatides.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Grand superior vörös [kõrgeima kvaliteediga punane]

Täidlane, jõuline, rikkalik, laagerdunud punane vein, mille värvus varieerub granaatpunasest kuni sügava rubiinpunaseni. Sordiveinidel on kasutatud viinamarjasordi tüübile iseloomulikud värvisügavus ja -varjundid. Erakordselt pika laagerdumise tõttu iseloomustavad veini eeskätt küpsemise aroomid, küpsed lõhnad ja maitsed, küpsenud tanniinid ja tasakaalustatud happed. Seguveinid on täidlased, erakordselt sametiste küpsete maitsete ja segus kasutatud sorditüüpide osakaalust sõltuva tanniinisisaldusega. Nende lõhnu ja maitseid võivad iseloomustada viljade (hapukirss, vaarikas, Kreeka pähkel, punane / must sõstar jne) ja vürtside (kaneel, söestunud puit, vanill, šokolaad, tubakas jne) aroomid. Veinid võivad varieeruda kuivast magusani.

* ELi õigusaktides sätestatud piirnormid kehtivad maksimaalse üldalkoholisisalduse ja maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):	12
Minimaalne üldhappesus:	4,6 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	20
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5. Veinivalmistustavad

a) Veinivalmistuse eritavad

Kohustuslikud veinivalmistustavad (1)

Veinivalmistuse eritavad

Classicus Bikavér [klassikaline härjaveri]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega vähemalt 8 päeva;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	veini tuleb laagerdada puidust vaatides vähemalt 6 kuud, v.a sortidest 'Blauburger', 'Kadarka', 'Kékoportó' ja 'Turán' tehtud vein.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	kohustuslik on vähemalt neljast viinamarjasordist kupaaž, milles iga sordi osakaal on üle 5 %;

—	sordi 'Kékfrankos' osakaal peab olema vähemalt 30–65 % ning selle sordi osakaal kupaažis peab olema suurim;

—	sortidest 'Turán' ja 'Bíborkadarka', koos või eraldi, valmistatud veini osakaal ei tohi ületada 10 %.

Classicus muskotály [klassikaline muskaat]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

Classicus siller [klassikaline siller]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult.

Classicus rozé ja Classicus fehér [klassikaline roosa ja klassikaline valge]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

Kohustuslikud veinivalmistustavad (2)

Veinivalmistuse eritavad

Classicus csillag [klassikaline täht]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	ühest sordist veini osakaal ei tohi ületada 50 %;

—

vähemalt ühe järgmise sordi kasutamine on kohustuslik ning see peab nende sortide segus moodustama vähemalt 50 %: 'Cserszegi Fűszeres', 'Ezerfürtű', 'Furmint', 'Gyöngyrizling', 'Hárslevelű', 'Irsai Olivér', 'Juhfark', 'Kabar', 'Királyleányka', 'Leányka', 'Mátrai Muskotály', 'Mézes', 'Olaszrizling', 'Zefír', 'Zenit' ja 'Zengő';

—	järgmistest sortidest veinide segus ei tohi osakaal, eraldi või koos, ületada 30 %: 'Cserszegi Fűszeres', 'Gyöngyrizling', 'Irsai Olivér', 'Mátrai Muskotály', 'Ottonel Muskotály', 'Sárga Muskotály' ja 'Zefír'.

Classicus vörös [klassikaline punane]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult.

Kohustuslikud veinivalmistustavad (3)

Veinivalmistuse eritavad

Superior bikavér [kvaliteetne härjaveri]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega vähemalt 14 päeva;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	veini tuleb laagerdada puidust vaatides vähemalt 12 kuud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	sordi 'Kékfrankos' osakaal peab olema vähemalt 30–65 % ning selle sordi osakaal kupaažis peab olema suurim;

—	sordi 'Turán' viinamarjadest saadud veini osakaal ei tohi ületada 10 %.

Superior fehér [kvaliteetne valge]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

Superior csillag [kvaliteetne täht]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	ühest sordist veini osakaal ei tohi ületada 50 %;

—

—	järgmistest sortidest veinide segus ei tohi osakaal, eraldi või koos, ületada 30 %: 'Cserszegi Fűszeres', 'Gyöngyrizling', 'Irsai Olivér', 'Mátrai Muskotály', 'Ottonel Muskotály', 'Sárga Muskotály' ja 'Zefír'.

Kohustuslikud veinivalmistustavad (4)

Veinivalmistuse eritavad

Superior vörös [kvaliteetne punane]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult.

Superior késői szüretelésű [kvaliteetne hiliskorje]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud.

Grand superior bikavér [kõrgeima kvaliteediga härjaveri]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega vähemalt 14 päeva;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	veini tuleb laagerdada puidust vaatides vähemalt 12 kuud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	sordi 'Kékfrankos' osakaal peab olema vähemalt 30–65 % ning selle sordi osakaal kupaažis peab olema suurim;

—	sordi 'Turán' viinamarjadest saadud veini osakaal ei tohi ületada 10 %.

Grand superior fehér [kõrgeima kvaliteediga valge]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud;

—	laagerdumine vähemalt kuus kuud.

Grand superior vörös [kõrgeima kvaliteediga punane]:

—	viinamarjapulpi kääritatakse kestadega;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult.

Kohustuslikud veinivalmistustavad (5)

Veinivalmistuse eritavad

Grand superior csillag [kõrgeima kvaliteediga täht]:

—	viinamarjade töötlemine peab toimuma nende korjepäeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib ainult järk-järgult;

—	virre peab olema puhastatud;

—	laagerdumine vähemalt kuus kuud.

—

Kupaaži eeskirjad:

—	vähemalt neljast viinamarjasordist veinide osakaal peab eraldi võetuna olema suurem kui 5 %;

—	ühest sordist veini osakaal ei tohi ületada 50 %;

—

—	järgmistest sortidest veinide segus ei tohi osakaal, eraldi või koos, ületada 30 %: 'Cserszegi Fűszeres', 'Gyöngyrizling', 'Irsai Olivér', 'Mátrai Muskotály', 'Ottonel Muskotály', 'Sárga Muskotály' ja 'Zefír'.

Lubamatud veinivalmistustavad (väljaspool kehtivate õigusaktide kohaldamisala)

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Veinide magustamine:

—	Classicus Bikavér [klassikaline härjaveri]:

—	Classicus csillag [klassikaline täht]

—	kõik kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid

Superior késői szüretelésű ja Grand superior csillag:

—	tammelaastude kasutamine;

—	pöördosmoos;

—	veini osaline alkoholitustamine.

Viinamarjakasvatuse eeskirjad (1)

Viljelustavad

Viinapuude võrakujunduse eeskirjad

1. augustil 2010 olemasolevad viinamarjaistandused (klassikalised, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid): kaitstud päritoluga klassikaliste, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide tootmiseks sobivaid viinamarju võib koristada mis tahes viinamarjaistandusest senikaua, kui viinamarjaistandus toimib, olenemata viljelusviisist.

Viinamarjaistandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010 (klassikalised, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid):

i)	Guyot' vorm:

ii)	poolkõrge nöörpuu vorm;

iii.	madal nöörpuu vorm;

iv)	vihmavarjukujuline vorm;

v)	lehvikukujuline vorm;

vi)	ümar vorm;

vii)	lehtrikujuline (gobelet) vorm.

Viinapuude istutustihedus

a)	Viinamarjaistandused, mis on rajatud enne 1. augustit 2010: kaitstud päritoluga klassikaliste, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide tootmiseks sobivaid viinamarju võib koristada mis tahes viinamarjaistandusest senikaua, kui viinamarjaistandus toimib, olenemata vahekaugusest.

Viinamarjaistandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010 (klassikalised veinid):

i)	viinapuude istutustihedus vähemalt 3 700 viinapuud hektari kohta;

ii)	viinapuude vahekaugus vähemalt 0,8 m.

Viinamarjaistandused, mis on rajatud pärast 1. augustit 2010 (kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid):

i)	viinapuude istutustihedus vähemalt 4 000 viinapuud hektari kohta;

ii)	viinapuude vahekaugus vähemalt 0,8 m.

3.	Koristusmeetod: mehaaniline või käsitsi

4.	Saagikoristuse kuupäeva määramine: kasvatatud viinamarjasortide küpsuse määrab pädev veiniühenduse ametnik ning selle alusel määratakse konkreetse sordi saagikoristuse alguskuupäev.

Viinamarjade kvaliteet (minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna võimaliku alkoholisisaldusena) (1)

Viljelustavad

Classicus Bikavér [klassikaline härjaveri]:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Bíbor Kadarka', 'Blauburger', 'Kadarka', 'Kékfrankos', 'Kékoportó', 'Turán', 'Zweigelt'

—	12,08 mahuprotsenti (19° Ungari virde klassis): 'Cabernet Franc', 'Cabernet Sauvignon', 'Menoire', 'Merlot', 'Pinot Noir', 'Syrah'

Classicus muskotály [klassikaline muskaat]:

—	9,83 mahuprotsenti (16° Ungari virde klassis): 'Chasselas', 'Csaba Gyöngye', 'Cserszegi Fűszeres', 'Ezerfürtű', 'Hamburgi Muskotály', 'Irsai Olivér', 'Mátrai Muskotály', 'Ottonel Muskotály', 'Sárga Muskotály'

—

10,57 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Bouvier', 'Chardonnay', 'Furmint', 'Gyöngyrizling', 'Hárslevelű', 'Juhfark', 'Kabar', 'Kerner', 'Királyleányka', 'Leányka', 'Mézes', 'Olaszrizling', 'Pinot Blanc', 'Rajnai Rizling', 'Rizlingszilváni', 'Sauvignon', 'Szürkebarát', 'Tramini', 'Viognier', 'Zefír', 'Zenit', 'Zengő', 'Zöldszilváni', 'Zöld Veltelíni'

Classicus siller [klassikaline siller]:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Alibernet', 'Bíborkadarka', 'Blauburger', 'Cabernet Dorsa', 'Cabernet Franc', 'Cabernet Sauvignon', 'Csókaszőlő', 'Kadarka', 'Kármin', 'Kékfrankos', 'Kékoportó', 'Merlot', 'Pinot Noir', 'Syrah', 'Turán', 'Zweigelt'

Classicus rozé [klassikaline roosa]:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Alibernet', 'Bíborkadarka', 'Blauburger', 'Cabernet Dorsa', 'Cabernet Franc', 'Cabernet Sauvignon', 'Csókaszőlő', 'Kadarka', 'Kármin', 'Kékfrankos', 'Kékoportó', 'Menoire', 'Merlot', 'Pinot Noir', 'Syrah', 'Turán', 'Zweigelt'

Viinamarjade kvaliteet (minimaalne suhkrusisaldus väljendatuna võimaliku alkoholisisaldusena) (2)

Viljelustavad Viljelustavad

Classicus fehér [klassikaline valge]:

—	9,83 mahuprotsenti (16° Ungari virde klassis): 'Chasselas', 'Cserszegi Fűszeres', 'Ezerfürtű', 'Irsai Olivér', 'Mátrai Muskotály', 'Ottonel Muskotály', 'Sárga Muskotály', 'Kadarka'

—

10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Bouvier', 'Chardonnay', 'Furmint', 'Gyöngyrizling', 'Hárslevelű', 'Juhfark', 'Kabar', 'Kerner', 'Királyleányka', 'Leányka', 'Mézes', 'Olaszrizling', 'Pinot Blanc', 'Rajnai Rizling', 'Rizlingszilváni', 'Sauvignon', 'Szürkebarát', 'Tramini', 'Viognier', 'Zefír', 'Zenit', 'Zengő', 'Zöldszilváni', 'Zöld Veltelíni'

Classicus csillag [klassikaline täht]:

—	9,83 mahuprotsenti (16° Ungari virde klassis): 'Chasselas', 'Cserszegi Fűszeres', 'Ezerfürtű', 'Chasselas', 'Irsai Olivér', 'Mátrai Muskotály', 'Ottonel Muskotály', 'Sárga Muskotály'

—

10,57 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Bouvier', 'Chardonnay', 'Furmint', 'Gyöngyrizling', 'Hárslevelű', 'Juhfark', 'Kabar', 'Kerner', 'Királyleányka', 'Leányka', 'Mézes', 'Olaszrizling', 'Pinot Blanc', 'Rajnai Rizling', 'Rizlingszilváni', 'Sauvignon', 'Szürkebarát', 'Tramini Viognier', 'Zefír', 'Zenit', 'Zengő', 'Zöldszilváni', 'Zöldveltelíni'

Classicus vörös [klassikaline punane]:

—	10,60 mahuprotsenti (17° Ungari virde klassis): 'Alibernet', 'Bíborkadarka', 'Blauburger', 'Csókaszőlő', 'Kadarka', 'Kármin', 'Kékfrankos', 'Kékoportó', 'Turán', 'Zweigelt'

—	12,08 mahuprotsenti (19° Ungari virde klassis): 'Cabernet Franc', 'Cabernet Sauvignon', 'Menoire', 'Merlot', 'Pinot Noir', 'Syrah'

Kõigi kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinide puhul:

—	12,83 mahuprotsenti (20° Ungari virde klassis) kõigi sortide puhul

b) Maksimaalne saagikus

Klassikaliste veinide puhul

100 hektoliitrit hektari kohta

Klassikaliste veinide puhul – käsitsikorje

13 600 kg viinamarju hektari kohta

Klassikaliste veinide puhul – mehaaniline korje

13 100 kg viinamarju hektari kohta

Kvaliteetveinide puhul

60 hektoliitrit hektari kohta

Kvaliteetveinide puhul – käsitsikorje

8 100 kg viinamarju hektari kohta

Kvaliteetveinide puhul – mehaaniline korje

7 800 kg viinamarju hektari kohta

Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul

35 hektoliitrit hektari kohta

Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul – käsitsikorje

6 000 kg viinamarju hektari kohta

Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul – mehaaniline korje

5 600 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

1. KLASSIKALISED VEINID:

Viinamarjaistanduste katastris I ja II klassi liigitatud Aldebrő, Andornaktálya, Demjéni, Egeri, Egerbakta, Egerszalóki, Egerszóláti, Feldebrő, Felsőtárkány, Kerecsendi, Maklári, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostorosi, Szomolya, Tarnaszentmária, Tófalu ja Verpeléti munitsipaliteedi piirkonnad

2. KVALITEET- JA KÕRGEIMA KVALITEEDIGA VEINID:

7. Peamine viinamarjasort (peamised viinamarjasordid)

'Alibernet'

'Blauburger'

'Bouvier'

'Bíbor Kadarka'

'Cabernet Franc' – 'Cabernet'

'Cabernet Franc' – 'Carbonet'

'Cabernet Franc' – 'Carmenet'

'Cabernet Franc' – 'Gros Cabernet'

'Cabernet Franc' – 'Gros Vidur'

'Cabernet Franc' – 'Kaberne Fran'

'Cabernet Sauvignon'

'Chardonnay' – 'Chardonnay Blanc'

'Chardonnay' – 'Kereklevelű'

'Chardonnay' – 'Morillon Blanc'

'Chardonnay' – 'Ronci Bilé'

'Chasselas' – 'Chasselas Blanc'

'Chasselas' – 'Chasselas Dorato'

'Chasselas' – 'Chasselas Doré'

'Chasselas' – 'Chrupka Belia'

'Chasselas' – 'Fehér Fábiánszőlő'

'Chasselas' – 'Fehér Gyöngyszőlő'

'Chasselas' – 'Fendant Blanc'

'Chasselas' – 'Saszla Belaja'

'Chasselas' – 'Weisser Gutedel'

'Cserszegi Fűszeres'

'Csókaszőlő'

'Ezerfürtű'

'Furmint' – 'Furmint Bianco'

'Furmint' – 'Moslavac Bijeli'

'Furmint' – 'Mosler'

'Furmint' – 'Posipel'

'Furmint' – 'Som'

'Furmint' – 'Szigeti'

'Furmint' – 'Zapfner'

'Gyöngyrizling'

'Hamburgi Muskotály' – 'Miszket Hamburgszki'

'Hamburgi Muskotály' – 'Moscato d'Amburgo'

'Hamburgi Muskotály' – 'Muscat de Hambourg'

'Hamburgi Muskotály' – 'Muscat de Hamburg'

'Hamburgi Muskotály' – 'Muszkat Gamburgszkij'

'Hárslevelű' – 'Feuilles de Tilleul'

'Hárslevelű' – 'Garszleveljü'

'Hárslevelű' – 'Lindeblättrige'

'Hárslevelű' – 'Lipovina'

'Irsai Olivér' – 'Irsai'

'Irsai Olivér' – 'Muskat Olivér'

'Irsai Olivér' – 'Zolotis'

'Irsai Olivér' – 'Zolotisztüj Rannüj'

'Juhfark' – 'Fehérboros'

'Juhfark' – 'Lämmerschwantz'

'Juhfark' – 'Mohácsi'

'Juhfark' – 'Tarpai'

'Kabar'

'Kadarka' – 'Csetereska'

'Kadarka' – 'Fekete Budai'

'Kadarka' – 'Gamza'

'Kadarka' – 'Jenei Fekete'

'Kadarka' – 'Kadar'

'Kadarka' – 'Kadarka Negra'

'Kadarka' – 'Negru Moale'

'Kadarka' – 'Szkadarka'

'Kadarka' – 'Törökszőlő'

'Kerner'

'Királyleányka' – 'Dánosi Leányka'

'Királyleányka' – 'Erdei Sárga'

'Királyleányka' – 'Feteasca Regale'

'Királyleányka' – 'Galbena de Ardeal'

'Királyleányka' – 'Königliche Mädchentraube'

'Királyleányka' – 'Königstochter'

'Királyleányka' – 'Little Princess'

'Kármin'

'Kékfrankos' – 'Blauer Lemberger'

'Kékfrankos' – 'Blauer Limberger'

'Kékfrankos' – 'Blaufränkisch'

'Kékfrankos' – 'Limberger'

'Kékfrankos' – 'Moravka'

'Kékoportó' – 'Blauer Portugieser'

'Kékoportó' – 'Modry Portugal'

'Kékoportó' – 'Portugais Bleu'

'Kékoportó' – 'Portugalske Modré'

'Kékoportó' – 'Portugizer'

'Leányka' – 'Dievcenske Hrozno'

'Leányka' – 'Feteasca Alba'

'Leányka' – 'Leányszőlő'

'Leányka' – 'Mädchentraube'

'Menoire'

'Merlot'

'Mátrai Muskotály'

'Mézes'

'Olasz Rizling' – 'Grasevina'

'Olasz Rizling' – 'Nemes Rizling'

'Olasz Rizling' – 'Olaszrizling'

'Olasz Rizling' – 'Riesling Italien'

'Olasz Rizling' – 'Risling Vlassky'

'Olasz Rizling' – 'Taljanska Grasevina'

'Olasz Rizling' – 'Welschrieslig'

'Ottonel Muskotály' – 'Miszket Otonel'

'Ottonel Muskotály' – 'Muscat Ottonel'

'Ottonel Muskotály' – 'Muskat Ottonel'

'Pinot Blanc' – 'Fehér Burgundi'

'Pinot Blanc' – 'Pinot Beluj'

'Pinot Blanc' – 'Pinot Bianco'

'Pinot Blanc' – 'Weissburgunder'

'Pinot Noir' – 'Blauer Burgunder'

'Pinot Noir' – 'Kisburgundi Kék'

'Pinot Noir' – 'Kék Burgundi'

'Pinot Noir' – 'Kék Rulandi'

'Pinot Noir' – 'Pignula'

'Pinot Noir' – 'Pino Csernüj'

'Pinot Noir' – 'Pinot Cernii'

'Pinot Noir' – 'Pinot Nero'

'Pinot Noir' – 'Pinot Tinto'

'Pinot Noir' – 'Rulandski Modre'

'Pinot Noir' – 'Savagnin Noir'

'Pinot Noir' – 'Spätburgunder'

'Rajnai Rizling' – 'Johannisberger'

'Rajnai Rizling' – 'Rheinriesling'

'Rajnai Rizling' – 'Rhine Riesling'

'Rajnai Rizling' – 'Riesling'

'Rajnai Rizling' – 'Riesling Blanc'

'Rajnai Rizling' – 'Weisser Riesling'

'Rizlingszilváni' – 'Müller Thurgau'

'Rizlingszilváni' – 'Müller Thurgau Bijeli'

'Rizlingszilváni' – 'Müller Thurgau Blanc'

'Rizlingszilváni' – 'Rivaner'

'Rizlingszilváni' – 'Rizvanac'

'Sauvignon' – 'Sauvignon Bianco'

'Sauvignon' – 'Sauvignon Bijeli'

'Sauvignon' – 'Sauvignon Blanc'

'Sauvignon' – 'Sovinjon'

'Syrah' – 'Blauer Syrah'

'Syrah' – 'Marsanne Noir'

'Syrah' – 'Serine Noir'

'Syrah' – 'Shiraz'

'Syrah' – 'Sirac'

'Szürkebarát' – 'Auvergans Gris'

'Szürkebarát' – 'Grauburgunder'

'Szürkebarát' – 'Graumönch'

'Szürkebarát' – 'Pinot Grigio'

'Szürkebarát' – 'Pinot Gris'

'Szürkebarát' – 'Ruländer'

'Sárga Muskotály' – 'Moscato Bianco'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat Blanc'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat Bélüj'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat de Frontignan'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat de Lunel'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat Lunel'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat Sylvaner'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat Zlty'

'Sárga Muskotály' – 'Muscat Weisser'

'Sárga Muskotály' – 'Weiler'

'Sárga Muskotály' – 'Weisser'

'Tramini' – 'Gewürtztraminer'

'Tramini' – 'Roter Traminer'

'Tramini' – 'Savagnin Rose'

'Tramini' – 'Tramin Cervené'

'Tramini' – 'Traminer'

'Tramini' – 'Traminer Rosso'

'Viognier'

'Zefír'

'Zengő'

'Zenit'

'Zweigelt' – 'Blauer Zweigeltrebe'

'Zweigelt' – 'Rotburger'

'Zweigelt' – 'Zweigeltrebe'

'Zöld Szagos' – 'Decsi Szago'

'Zöld Szagos' – 'Zöld Muskotály'

'Zöld Szilváni' – 'Grüner Sylvaner'

'Zöld Szilváni' – 'Silvanec Zeleni'

'Zöld Szilváni' – 'Sylvánske Zelené'

'Zöld Veltelíni' – 'Grüner Muskateller'

'Zöld Veltelíni' – 'Grüner Veltliner'

'Zöld Veltelíni' – 'Veltlinské Zelené'

'Zöld Veltelíni' – 'Zöldveltelíni'

8. Seos(t)e kirjeldus

’Vein (1)’

1. Määratletud piirkonna kirjeldus

Looduslikud tegurid

Eger asub Mátra ja Büki mägede vahel, Põhja-Ungari keskmäestiku ja Alföldi ristumiskohas, 160–180 meetri kõrgusel merepinnast. Idas ja läänes külgneb Egeri org 200–300 meetri kõrguste mägedega.

Linna kirdeosas paikneb Nagy-Egedi küngastiku suur massiiv, mille kõrgus ulatub üle 500 meetri. Viinamarjakasvatuspiirkond on ida-lääne suunalise küngastiku lõunaosas.

Egeri veinipiirkonna pinnasetüübid

Geograafilise nimega „Eger“ hõlmatud tootmispiirkondade pinnas koosneb mitmest vulkaanilist päritolu rüoliidi tufile kujunenud pruuni metsamulla tüübist (raman, mustmuld, vöödiline, degradeerunud), v.a Verpeléti, Feldebrő, Aldebrő ja Tófalu munitsipaliteedi serval olevad uhteliivad. Välja arvatud mõned erandid, paiknevad viinamarjaistandused platoodel ning nende laugetel lõuna-, lääne- ja idanõlvadel. Neist kerkis Nagy-Egedi küngastik, mille pinnas on merelise päritoluga lubjakivisetetel moodustunud pruun metsamuld, ja Mészi küngas, millel on andesiidist lamam.

Pinnase sobivust viinamarjaistanduste rajamiseks parandavad veelgi linna serva soodsad topograafilised tingimused. Viinapuud istutati küngaste ja kõrgustike lõuna- ja edelapoolsetele nõlvadele ehk verő'dele [päikesepaistelised nõlvad]. Veinipiirkonna tüüpilised meteoroloogilised andmed 47 aasta keskmise kohta on järgmised: aasta keskmine temperatuur: 10,65 °C, aasta keskmine sademete hulk: 592,6 mm; aasta keskmine päikesevalgus: 1 964 tundi. Praegu kehtivates õigusaktides loetletakse viinapuude istutamiseks sobivad piirkonnad viinamarjaistanduste katastris I ja II klassi liigitatud piirkondadena. Egeri veinipiirkonnas on viinapuude istutamiseks sobivaid I klassi piirkondi 18 431 hektarit ja II klassi piirkondi 3 914 hektarit. Kogupindala on 22 345 ha.

Inimtegurid

Viinapuude juurutamine Egeri läheduses ja viinamarjakasvatus keskajal.

Väikese Egedi künka küljelt leiti 30 miljonit aastat vana fossiilne viinapuu (Vitis Hungarica) leht. See ei ole siiski tänapäevase viinamarjakasvatusega seotud. Arheoloogiliste andmete põhjal on Eger ja selle lähiümbrus olnud asustatud alates 10. sajandist. 11. sajandi alguseks oli sellest arvatavalt saanud Ungari tähtsaim linn. Vastavalt kuningas Béla IV 1261. aasta hartale andis Ungari esimene kuningas Püha István Egeri oru veinikümnise Egeri piiskopkonnale. Tatarlaste sissetung 1241. aastal hävitas suure osa elanikkonnast ning tööjõupuudus sundis kuningas Béla IV tooma riiki välisasunikke. Arvatavasti umbes sel ajal saabusid Egerisse esimesed valloonid, kes elasid teadaolevalt tänaval nimega Olasz utca; ka Tállyas oli valloonlastest asunikke, kes tutvustasid Prantsuse viinamarjakasvatust ja veini ladustamist vaatides.

Teadaolevalt ehitas kirik esimesed veinikeldrid ning kõige esimesi tunti nimetuse dézsmapince [veinikümnise kelder] all.

Egeri viinamarjakasvatusel on sajanditevanune maine. Flaami graafik ja graveerija Gaspar Bouttats valmistas mitu Ungariga seotud vasegravüüri, sealhulgas Egeri ehk Erlau vaate 1688. aastal Antwerpenis avaldatud väljaandes „Description exacte des Royames de Hongrie“. Meile on teada ka varasem Egeri gravüür „Türklaste veinilinn“ (Agria vulgo Erla), mille avaldas G. Hoefnagel 1617. aastal. Mõlemal gravüüril on kujutatud linna kuulsat lossi ja viinamarjaistandusi.

Allikad viitavad sellele, et viinamarjakasvatus tegi läbi põhjaliku muutuse 17. sajandil. Lisaks varem domineerinud valge viinamarja sortidele hakkasid menu saavutama ka punase viinamarja sordid.

Tuleks märkida, et Egeri viinamajakasvatajad töötasid piirkonna kõva pinnase harimiseks välja spetsiaalse tööriista ehk Egeri kõpla. Oma veinikoguste mõõtmiseks kasutasid nad mõõtühikut „Eger akó“ [umbes 200 liitrit], mis on ligikaudu neljakordne tavaline „akó“. Veinide näiline happesus ja pikk säilivus vajasid pikemat laagerdumist puidust vaatides. Tootjad laagerdasid oma veine vaatides keldrites ja keldrisüsteemides, mis olid uuristatud linna all rüoliidi tuffi ning kus oli looduslik keldrikliima (küpsemiskliima).

Viinapuupiirkondade liigitamine minevikus

Esimene Egeri veinivalmistuse kuldajastu oli 15.–16. sajandil ning murranguajastu 18. sajandil. 1760. ja 1789. aasta dokumentidest selguvad veinipiirkondade kvaliteediandmed. 1760. aastal olid viinamarjaistandused liigitatud kolme klassi pinnase kvaliteedi, nõlva kalde, päikesevalguse jms põhjal. Peaaegu 50 % viinamarjaistandustest kuulusid esimesse klassi.

1789. aastal liigitati Egeri viinamäed kuude klassi (riigis oli kokku kaheksa klassi, kuid Egeri piirkonnas puudusid kahe viimase klassi viinamarjaistandused.) Liigitamise põhimõtted olid samad nagu 1760. aastal ning erinevus seisnes vaid selles, et paljud suurepärased viinamarjaistandused, kus kasvatatakse viinamarju aszú-veini valmistamiseks, liigitati samuti esimese klassi.

Egeris kehtisid juba 18. sajandil veiniühenduse eeskirjad, mille jõustasid veiniühenduse ametnikud, kelle üle teostas järelevalvet magistraat.

„Vein (2)“

1. Määratletud piirkonna kirjeldus (jätk)

Kasvatatud viinamarjasordid ja neist valmistatud veinid

Kuni sordi 'Kadarka' juurutamiseni 15. sajandil, mille tõid Egerisse Türgi okupatsiooni all olevalt kodumaalt põgenenud serblased, kasvatati piirkonnas peamiselt heledaid viinamarju. Lisaks sordile 'Kadarka' tutvustasid serblased punase veini valmistamise viise. Buda riiklikus viinamarjakasvatuse koolis kajastati Hevesi komitaadi andmetes vähemalt 56 viinamarjasorti. Rohkem sorte oli üksnes Pesti ja Baranya komitaatides. Vahetult enne viinapuu-lehetäi epideemia puhkemist kasvatasid enamus viinamarjaistandusi sorte 'Lúdtalpú' ja 'Kereklevelű'. 1859. aastal tõstatati väljaandes „Szőlészeti Lapok“ [viinamarjakasvatajate bülletään] vajadus lisaks sordile 'Kadarka' ka teiste liikide piisava paljundamise järele ning kiideti sortide 'Oporto' ja 'Fekete Muskotály' suurepäraseid omadusi veini värvuse kujunemisel.

Tumepunane Egeri viinamarjasort, mida tuntakse Bikavéri [härjaveri] nime all, ilmus trükituna esimest korda kõnekäändude raamatus 1851. aastal: „Härjaveri on kangele punasele veinile, nt Egeri vein, antud nimi“. Selleks et näidata, kui oluline on Egeris viinamarjade kasvatamine ja veinide tootmine, loodi pärast viinapuu-lehetäide epideemiat koos veinikooliga Ampeloloogiainstituudi Egeri jaam. Sellest sai hiljem üks kõige olulisemaid resistentsusaretuse, sordi väärtuse uurimise, tootmispiirkondade (nõlvade) hindamise ja viinamarjakasvatusviiside, eriti punase veini valmistamise uurimise instituute Ungaris.

Päritolunimetuse „Eger“ kaitse

Egeri veinide olulisust kinnitab asjaolu, et 15. septembril 1970 registreeriti päritolunimetuse „EGER (ERLAU)“ ja „EGRI (ERLAUER)“ päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppe klassi 33 kuuluva veinina, aidates märkimisväärselt kaasa nende turgude kaitsele.

2. Veinide kirjeldus

Piirkond on sobilik kergete, kuid püsiva järelmaitsega, ning tugevate, jõulistete ja täidlaste valgete veinide valmistamiseks. Need veinid on aroomi- ja mineraalirikkad ning samuti on need looduslike hapete poolest rikkalikumad kui Egerist lõuna pool asuvates veinipiirkondades toodetud veinid.

Veinipiirkonnas toodetakse ka rikkaliku maitsega roosasid veine, millel on Ungari keskmisest pikem eluiga, ning siller-veine, millel on värskete ja küpsete viljade aroom.

Punaste veinide tanniinisisaldus on suhteliselt väike ning tänu veinitootmise põhjapiiri lähedusele ning küngastiiku- ja orutuultele on neil näiline happesus, püsiv järelmaitse ning erinevad tuntavad puuviljased ja vürtsikad aroomid, mistõttu sobivad need pikaajaliseks laagerdamiseks.

Sellele veinipiirkonnale on alati olnud iseloomulik suure hulga sortide kasutamine. Seetõttu on sel seguveinide, eelkõige Egri Bikavéri piirkonna maine.

3. Põhjusliku seose esitlemine ja näitamine

Veinipiirkonna üldisi kliimatingimusi mõjutab peamiselt Büki mäestiku lähedus. See pakub kaitset talvekülmade eest ning pärast sooje suve- ja sügispäevi tagavad mäetuulest tingitud jahedad ööd selle, et viinamarjades säilivad täiustatud ja peen happesus ning nende peamised puuviljaaroomid. Seepärast on Egeri veinidel üldiselt elav happesus ja püsiv järelmaitse. Tänu Egeri veinipiirkonna pinnase vee heale tasakaalule ja 600 mm aasta keskmisele sademehulgale valmivad viinamarjad tasakaalustatult ja stressivabalt. Selle tulemusena ei ole neis veinides veepuuduse tõttu väljaarenemata happesust.

Egeri veinipiirkonna erinevate kliimatingimuste ja pinnase koostise tõttu on üksikute nõlvade vahel olulised erinevused veinide, eriti „nõrgemate“ aastakäiguveinide alkoholisisalduses, happesuses ja aroomis. Egri Szőlészeti és Borászati Kutató Intézet (Egeri viinapuude ja veinide uurimisinstituut) teostatud katsetest nähtub, et tootmispiirkondade asend ning nende kaitseta jätmine avaldavad suuremat mõju veinide alkoholisisaldusele ja uimastavale toimele, samas kui peene aroomi kujunemises mängib suuremat rolli pinnase koostis. Seega võimaldavad erinevate mullaomadustega nõlvad toota erisuguseid ainulaadseid veine. Näiteks, õhema vulkaanilist päritolu huumushorisondiga muldadel toodetud veinid on mineraalsemad; suure savisisaldusega sügavatel muldadel toodetud veinid on täidlasemad ning Debrő piirkonna liivaste alade veinid on pinnase kiire soojenemise tõttu uimastavama toimega.

Traditsioonid ja selline klimaatiline mitmekesisus nõuavad ja õigustavad veinipiirkonnas paljude erinevate viinamarjasortide viljelemist ning väga mitmekesiste veinide tootmist. Erinevalt muude veinipiirkondade tingimustest võimaldavad Egeri määratletud tootmispiirkonna klimaatilised ja pedoloogilised tingimused viinamarjakasvatajatel toota igat tüüpi suurepärase kvaliteediga veine.

9. Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistamise üldeeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)	väljendi „kaitstud päritolunimetus“ asemel võib kasutada traditsioonilist väljendit „kaitstud päritoluga vein“ kujul „kaitstud päritoluga klassikaline vein“, „kaitstud päritoluga kvaliteetvein“ või „kaitstud päritoluga kõrgeima kvaliteediga vein“;

b)	sordinimesid, traditsioonilisi väljendeid, muid piiratud kasutusega väljendeid või veini värvusele viitavaid väljendeid võib näidata üksnes juhul, kui sellised väljendid ei ole oma kirjatüübi, suuruse või värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

veini nime* täiendatakse kvaliteetveinide puhul väljendiga „Superior“ ja kõrgeima kvaliteediga veinide puhul väljendiga „Grand Superior“, mis tuleb näidata etiketil päritolunimetuse järel, kasutades sama tüpograafiat. Kui on lisatud nõlva nimi, peab igal nõlva nime sisaldaval nähtaval väljal olema näidatud liigitus ja munitsipaliteedi nimi;

traditsioonilise väljendi „Bikavér“ võib märkida üksnes järgmistes piirkondades kasvanud viinamarjadest valmistatud veinidele: Andornaktálya, Demjén, Eger, Egerbakta, Egerszalók, Egerszólát, Felsőtárkány, Kerecsend, Maklár, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostoros ja Szomolya, mis on viinamarjaistanduste katastris liigitatud I ja II klassi; Verpeléti munitsipaliteedi Cinege, Közép-bérc, Ördöngösi, Öreg-hegy, Padoki ja Sziráki nõlvad ning Tarnaszentmária nõlv Dobi tető.

Märgistamise üldeeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

e)	traditsioonilise väljendi „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

härja kuju või pead või neid meenutavat kujutist ning sõna „bikavér“ võõrkeeles või mis tahes ungari- või võõrkeelset terminit, mis viitab härjaverele, võib näidata üksnes Egri Bikavéri, Egri Bikavér Superiori ja Egri Bikavér Grand Superiori veinide etiketil või pudelil. Erand on Egeri veinipiirkonna kaubamärgil olev härjapea kujutis;

g)	mis tahes suuruse või kujuga tähe-või seda meenutavaid kujutisi või sõna „csillag“ [täht] võõrkeeles või mis tahes ungari- või võõrkeelset terminit, mis viitab tähele, võib näidata üksnes Egri Csillagi, Egri Csillag Superiori ja Egri Csillag Grand Superiori veinidel;

h)	sordinime näitamine kupaaži puhul on võimalik üksnes siis, kui iga sordi osakaal kupaažis on 5 % või rohkem. Sel juhul võib sordinime näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa viiendikku päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

i)	aastakäik peab olema esitatud;

j)	nõlva nime näitamine on kohustuslik kõrgeima kvaliteediga veinide puhul.

Väiksemate geograafiliste üksuste piiritlemise ja tähistamise eeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

haldusüksused:

i)	klassikalised, kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid, kõik veinitüübid;

ii)	päritoluidentiteet: vähemalt 85 %;

iii)	esitada võib järgmiste munitsipaliteetide nimed: Aldebrő, Andornaktálya, Demjén, Eger, Egerbakta, Egerszalók, Egerszólát, Feldebrő, Felsőtárkány, Kerecsend, Maklár, Nagytálya, Noszvaj, Novaj, Ostoros, Szomolya, Tarnaszentmária, Tófalu, Verpelét;

väiksemate geograafiliste üksuste ja kaubamärkide vaheline seos: selliste veinitoodete puhul, mille tähistamiseks on kasutatud registreeritud kaubamärke, mis koosnevad osaliselt või täielikult väiksema geograafilise üksuse nimest või viitest riigi geograafilisele piirkonnale, või enne 11. maid 2002 kasutamise käigus kehtestatud kaubamärke, ei kehti veinide tootmiseks kasutatud viinamarjade päritolu käsitlevad eeskirjad;

nõlvad:

i)	üksnes kõrgeima kvaliteediga veinidel;

ii)	päritoluidentiteet: vähemalt 95 %;

iii)	etiketil tuleb näidata ka veinipiirkonna munitsipaliteet;

iv)

nõlvade nimed:

—	Aldebrő: Káli-völgy, Poharas-dűlő, Sík-hegy, Szent Donát-dűlő, Uraké;

—	Andornaktálya: Bánya-tető, Cserje, Cserjés-lápa, Dezerta, Felső-rétre járó, Felső-tábla, Gesztenyési-dűlő, Kerek-szilvás, Kétágú-dűlő, Kis-hegy, Málnás, Marinka, Mocsáry, Nagy-parlag, Nagy-völgy, Parti-dűlő, Pesti, Pünkösd-tető, Rózsa-hegy, Schwarcz, Szállás-völgy, Szél-hegy, Zúgó-part;

—	Demjén: Bodzás-tető, Farkas-hegy, Hangács, Nyitra, Pünkösd-tető, Szőlőhegy, Varjasi-dűlő.

Väiksemate geograafiliste üksuste piiritlemise ja tähistamise eeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

iv)

nõlvade nimed (jätk):

—

Eger: Almagyar, Áfrika, Agárdi, Almár-völgy, Bajusz, Bajusz-völgy, Bánya-tető, Békési, Benke-lápa, Birka, Braun-völgy, Cigléd, Cinege, Déllés, Dobrányi, Donát, Érseki, Erzsébet-völgy, Fehér-hegy, Felső-galagonyás, Fertő, Gőzmalmos, Grőber, Grőber-völgy, Gyilkos, Hajdú-hegy, Hergyimó, Kerékkötő, Kis-Eged, Kis-galagonyás, Kis-Kocs, Kolompos, Kolompos-völgy, Kőlyuk-tető, Kőporos, Kutya-hegy, Losonci-völgy, Makjány, Marinka, Merengő, Mész-hegy, Mezey alsó, Mezey öreg, Nagy-galagonyás, Nagy-Eged-dűlő, Nagy-Eged-hegy, Nagy-Kocs, Nyerges, Nyúzó, Öreg-hegy, Pap-hegy, Pirittyó, Posta út, Rác-hegy, Rádé, Répás-tető, Rózsás, Sík-hegy, Steiner, Szarkás, Szépasszony-völgy, Szőlőcske, Szőlőske, Tiba, Tibrik, Tihamér, Tót-hegy, Új-fogás, Vécsey-völgy, Vidra, Vizes-hegy;

—	Egerbakta: Dobos-lápa, Ivánka, Ivánkafő, Magyalos, Muki-lápa, Ortás, Pap-tag, Szőlő-tető, Töviskes, Zsebe-lápa;

—	Egerszalók: Ádám-völgy, Buk-tető, Ferenc-hegy, Juhkosár, Káptalan-völgy, Kis-határ, Kovászó, Kővágó, Magyalos, Nagy Ádám-tető, Pap-tag, Vágás;

—	Egerszólát: Alsó-hegy, Birka-tető, Boldogságos, Csutaj-tető, Felső-hegy, Kamra-völgy, Kántor-tag, Szarvas, Tó-bérc;

—	Feldebrő: Alberki, Bogár-hát, Csepegő, Csonkás, Egri út, Szőlők háta;

—	Felsőtárkány: Homok-hegy, Homok-lápa, Nyavalyás, Öreg-hegy, Tiba alja.

Väiksemate geograafiliste üksuste piiritlemise ja tähistamise eeskirjad (3)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

iv)

nõlvade nimed (jätk):

—	Kerecsend: Nagy-aszó, Öreg-hegy, Tardi-dűlő;

—	Maklár: Nagy-aszó, Öreg-hegy;

—	Nagytálya: Kendervát, Nagy-aszó, Öreg-hegy, Pipis, Vitis-dűlő;

—	Noszvaj: Csókás, Dóc, Herceg, Hosszú-szél, Kőkötő, Nagyfai-dűlő, Nyilas-már, Perzselő, Pipis, Szeles-oldal, Szeles-tető, Tekenő-hát, Zsidó-szél;

—	Novaj: Halom, Hegyi-tábla, Hermány, Hodály-tető, Juhszalagos, Kis-gyepföld, Mezőkövesdi út tető, Nagy-gyepföld, Nagyút, Öreg-hegy, Pap-föld, Szeszfőzde-tető, Vitéz;

—	Ostoros: Bikus, Csárda-kert, Gólint, Hermány, Janó, Kutya-hegy, Pajados, Sóderbánya-tető, Szél-hegy, Szilvás-tető, Tag, Verem-part;

—	Szomolya: Csáj-lapos, Demecs, Galagonyás, Gyűr, Ispán-berki, Jató-tető, Kangyalló, Mácsalma, Nagy-völgy-tető, Pazsag, Proletár, Szilos-oldal, Vas-lápa, Vén-hegy;

—	Tarnaszentmária: Dobi-oldal, Dobi-tető, Szőlőhegy;

—	Tófalu: Bogár-hát, Petes alja;

—	Verpelét: Ácsok, Alberki, Cinege, Fekete-oldal, Hagyóka, Hosszúi-dűlő, Kecske-hát, Kerékkötő, Keresztfa, Királyi-dűlő, Kis-hegy, Kő-hegy, Közép-bérc, Majka, Ördöngős, Öreg-hegy, Padok, Pallagfő, Szent János-völgy, Szirák, Tilalmas, Tölgyes-szél, Túró-mező, Varjas, Veres.

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (1)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Classicus Bikavér [klassikaline härjaveri]:

—	traditsioonilise väljendi „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], „ó“ [aastakäiguvein], „muzeális bor“ [ajalooline vein].

Classicus muskotály [klassikaline muskaat]:

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „cuvée“, „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

—	väljendit „Muskotály“ võib kasutada üksnes selliselt, et see ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavam.

Classicus siller ja Classicus rozé [klassikaline siller ja klassikaline roosa]:

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „cuvée“, „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Classicus fehér [klassikaline valge]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—

traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], „ó“ [aastakäiguvein], „muzeális bor“ [ajalooline vein]

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (2)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Classicus csillag [klassikaline täht]:

—	väljendi „csillag“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—

traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „első szüret“ [esimene korje], „virgin vintage“ [esmane aastakäik], „újbor“ [toorvein], „primőr“ [põhivein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas].

Classicus vörös [klassikaline punane]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—

Superior bikavér [kvaliteetne härjaveri]:

—	traditsioonilise väljendi „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Superior fehér [kvaliteetne valge]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], főbor [põhivein]

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (3)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Superior csillag [kvaliteetne täht]:

—	väljendi „csillag“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Superior vörös [kvaliteetne punane]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas], főbor [põhivein]

Superior késői szüretelésű [kvaliteetne hiliskorje]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Grand superior bikavér [kõrgeima kvaliteediga härjaveri]:

—	traditsioonilise väljendi „Bikavér“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Veinitüüpide tähistamise eeskirjad (4)

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Grand superior fehér [kõrgeima kvaliteediga valge]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Grand superior csillag [kõrgeima kvaliteediga täht]:

—	väljendi „csillag“ võib etiketile märkida üksnes vahetult päritolunimetuse „Eger“ kuju „Egri“ järele samale reale, kasutades sama tüpograafiat;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Grand superior vörös [kõrgeima kvaliteediga punane]:

—	viinamarjasortide nimesid võib näidata üksnes selliselt, et need ei ole oma kirjatüübi, suuruse ega värvuse poolest päritolunimetusest silmatorkavamad;

—	muid sordinimesid võib näidata üksnes selliste tähtedega, mis ei ületa poolt päritolunimetuse tähistamiseks kasutatud kirjatüübi suurusest;

—	traditsioonilised väljendid ja muud piiratud kasutusega väljendid, mida võib näidata: „barrique“, „cuvée“, „fahordós érlelésű bor“ [puidust vaadis laagerdunud vein], „termőhelyen palackozva“ [villitud tootmispiirkonnas]

Esitlemist käsitlevad eeskirjad

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus:

a)	kvaliteet- ja kõrgeima kvaliteediga veinid (kõik veinitüübid) ning samuti klassikalise Bikavéri ja Csillagi võib turule lasta üksnes klaaspudelites. Kõik muud veinitüübid võib turule lasta üksnes klaaspudelites või karbis olevas säilituskotis (bag-in-box);

b)	veine võivad esitleda üksnes Egeri veinipiirkonna veiniühenduste nõukogus registreeritud villijad. Villimiskohustust ei kohaldata tootmispiirkonnas nende veinide suhtes, mille viinamarjakasvatajad on oma veinikeldris tootnud kohapeal tarbimiseks;

c)	esitlemine võib väljaspool määratletud piirkonda toimuda üksnes siis, kui sellest teavitatakse 48 tundi enne esitlust. Organoleptiliste omaduste säilitamiseks peab esitlus toimuma 90 päeva jooksul pärast tootmiskohast lähetamist.

Varaseim müügikuupäev

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

klassikalised veinid:

i)	Bikavér: korjele järgneva aasta 1. september;

ii)	Csillag: korjele järgneva aasta 15. märts;

iii)	kõik muud veinitüübid: reguleerimata;

kvaliteetveinid:

i)	Bikavér: korjele järgneva aasta 1. november;

ii)	Csillag: korjele järgneva aasta 15. märts;

iii)	kõik muud veinitüübid: reguleerimata;

Kõrgeima kvaliteediga veinide puhul:

i)	Bikavér: korjele järgneva aasta 1. november;

ii)	Csillag: korjele järgneva aasta 1. juuli;

iii)	kõik muud veinitüübid: reguleerimata;

Tootmine väljaspool määratletud geograafilist piirkonda

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

Kompolti munitsipaliteedis; Bogácsi, Bükkzsérci ja Cserépfalu munitsipaliteedis selliste viinamarjade puhul, mis on kasvanud Noszvaj munitsipaliteedis asuval Dóc dűlő nõlval.

Üleminekueeskirjad

Õigusraamistik:

KPNide ja KGTdega tegeleva asutuse poolt, kui see on liikmesriigis ette nähtud

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

tootjad, kes lasid turule enne 31. detsembrit 2009 kasvanud viinamarjadest valmistatud, nõlva tähisega veini „Egri Bikavér“, ning kes vastasid põllumajanduse ja maaelu arengu ministri 5. augusti 2009. aasta määruse nr 102/2009 (Egeri veinipiirkonna kaitstud päritolunimetusega veinide kohta) 20. jaos sätestatud tingimustele, peavad järgnevatel aastatel samast viinamarjaistandusest ja samalt nõlvalt pärit viinamarjadest veini „Egri Bikavér“ segamisel kohaldama veini „Egri Bikavér“ segamise varasemaid eeskirju, mis on sätestatud põllumajanduse ja maaelu arengu ministri 31. detsembri 2003. aasta määruses nr 103/2003, kuni viinamarjaistandus toimib või kuni tootja muudab viinamarjaistanduse sordilist koostist;

viinamarjakasvatajad, kes toodavad veini „Classicus Egri Bikavér“ maheviinamarjaistanduste mahestandardite kohaselt ning on võimelised tõendama, et konkreetsel aastal ei suuda nad segada neljast viinamarjasordist veine, nagu on sätestatud III punktis, võivad sellel aastal toota maheveini „Classicus Egri Bikavér“ kolmest viinamarjasordist veinide segamise teel, järgides kupaaži eeskirju;

c)	üleminekueeskirjad tunnistatakse kehtetuks alates 2021/2022. veiniaastast.

Link tootespetsifikaadile

https://boraszat.kormany.hu/download/f/5d/82000/Eger_OEM_v4_boraszat_200215.pdf

(1) ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 330

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 6. oktoober 2020

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 330/01	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9933 — Apollo Capital Management/Chyronhego) ( 1 )	1

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Nõukogu
2020/C 330/02	Nõukogu Otsus, 30. september 2020, millega nimetatakse ametisse Euroopa Kemikaaliameti haldusnõukogu liige	2
	Euroopa Komisjon
2020/C 330/03	Euro vahetuskurss — 5. oktoober 2020	4
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2020/C 330/04	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 16 osutatud elamislubade ajakohastatud loetelu	5

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 330/05	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum: M.9939 — Sampo/RMI/Hastings) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	13
2020/C 330/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9871 — Telefónica/Liberty Global/JV) ( 1 )	15
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2020/C 330/07	Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3	17

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1768
JPY	Jaapani jeen	124,25
DKK	Taani kroon	7,4400
GBP	Inglise nael	0,90810
SEK	Rootsi kroon	10,4645
CHF	Šveitsi frank	1,0781
ISK	Islandi kroon	162,40
NOK	Norra kroon	10,8855
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,096
HUF	Ungari forint	358,17
PLN	Poola zlott	4,4980
RON	Rumeenia leu	4,8740
TRY	Türgi liir	9,1614
AUD	Austraalia dollar	1,6379
CAD	Kanada dollar	1,5614
HKD	Hongkongi dollar	9,1203
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7703
SGD	Singapuri dollar	1,6007
KRW	Korea vonn	1 363,72
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,3447
CNY	Hiina jüaan	8,0128
HRK	Horvaatia kuna	7,5680
IDR	Indoneesia ruupia	17 324,61
MYR	Malaisia ringit	4,8867
PHP	Filipiini peeso	56,961
RUB	Vene rubla	92,5353
THB	Tai baat	36,846
BRL	Brasiilia reaal	6,6568
MXN	Mehhiko peeso	25,2551
INR	India ruupia	86,0870


	(1) EMPs kohaldatav tekst