Euro vahetuskurss (1)

4. august 2020

(2020/C 257/01)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1765
JPY	Jaapani jeen	124,78
DKK	Taani kroon	7,4462
GBP	Inglise nael	0,90335
SEK	Rootsi kroon	10,3025
CHF	Šveitsi frank	1,0761
ISK	Islandi kroon	160,00
NOK	Norra kroon	10,7568
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	26,221
HUF	Ungari forint	344,73
PLN	Poola zlott	4,4055
RON	Rumeenia leu	4,8358
TRY	Türgi liir	8,1990
AUD	Austraalia dollar	1,6495
CAD	Kanada dollar	1,5773
HKD	Hongkongi dollar	9,1179
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7807
SGD	Singapuri dollar	1,6195
KRW	Korea vonn	1 406,49
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,4879
CNY	Hiina jüaan	8,2157
HRK	Horvaatia kuna	7,4683
IDR	Indoneesia ruupia	17 276,90
MYR	Malaisia ringit	4,9654
PHP	Filipiini peeso	57,774
RUB	Vene rubla	86,7275
THB	Tai baat	36,608
BRL	Brasiilia reaal	6,2743
MXN	Mehhiko peeso	26,7401
INR	India ruupia	88,3805

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9901 — GIG Solar/Siemens/JV)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 257/02)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9870 – Total Direct Energie / Kernaman)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 257/03)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 257/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 (1) kohaselt kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise hetkest.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„FIGUE DE SOLLIES“

ELi nr: PDO-FR-00544-AM01 – 23.10.2018

KPN (X) KGT ( )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Syndicat de défense de la figue de Solliès

345, chemin des Laugiers

83 210 Solliès-Pont

PRANTSUSMAA/FRANCE

Tel +33 494289437

Faks +33 494333173

E-post: copsol@wanadoo.fr

Koosseis: tootjad, pakendajad ja külmutusjaamad

Õiguslik seisund: rühm on tööseadustiku alusel tegutsev kutseala ametiühing. Prantsuse riik on asutust ametlikult tunnustanud kaitstud päritolunimetuse „Figue de Solliès“ tootespetsifikaadi haldajana. Rühm on seega pädev esitama tootespetsifikaadi muutmise taotlust.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☒	Geograafiline piirkond

☒	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu: kontrolliasutus, riiklikud nõuded, geograafiline piirkond

4.   Muudatus(te) liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5.   Muudatus(ed)

5.1.   Punkt „Toote kirjeldus“

Muudetakse „Figue de Solliès“ kirjelduse esialgset teksti, et lisada sellesse töötlemiseks ettenähtud viljade eriomadused ning söögiviljade ja töötlemiseks ettenähtud viljade hälbed.

Seega tootespetsifikaadi ja koonddokumendi järgmine esialgne tekst:

asendatakse tootespetsifikaadis ja koonddokumendis (punktis [3.2]) järgmise tekstiga:

„Figue de Solliès“ on sordist 'Bourjassotte Noire' saadud, värske või sügavkülmutatult turustatav lilla viigimari. Värsked viigimarjad on mõeldud söömiseks või töötlemiseks, samas kui sügavkülmutatud viigimarjad on mõeldud üksnes töötlemiseks.

Kõik viljad

—	Viigimari meenutab oma kujult ümarat veetilka ning on lillat kuni mustatriibulist värvi.

—	Viigimarja tekstuur on tihe, kompaktne ja pehme.

—	Viigimarja õiepõhi on õhuke ja heleroheline.

—	Viljaliha on lihav, läikiv ja mahlane, maasikamoosi värvi ning sisaldab rohkesti väikesi beeže seemneid.

—	Viigimari on terve ning selle läbimõõt on vähemalt 40 mm (enne võimalikku külmutamist).

—	Viljakestal ei tohi olla putukahammustusi.

—	Vilja aroom on elegantne ja tagasihoidlik, sisaldades arbuusi, valge viljalihaga meloni, maasika ja muude marjade taimseid ja puuviljaseid noote.

—	Viigimarja maitsele on iseloomulik hapuka ja magusa tasakaal.

—	Viljaliha algul krõmpsub ja seejärel sulab suus, selles on tunda tugevaid taimseid (rabarberimoos, arbuus), puuviljaseid (punased puuviljad) ja lilleseid nüansse.

—	Suhkrusisaldus on pakendamisel või külmutamisel vähemalt 14 Brixi kraadi.

Söögiviljad

Viigimarja kestal ei tohi olla lõhesid, rebendeid, pragusid ega lehtede kraapimisjälgi. Siiski võib viljal olla selle pinnast kuni 5 % ulatuses kergeid lehtede kraapimisjälgi.

Töötlemiseks ettenähtud viljad

Viljakestal ei tohi olla lõhesid, rebendeid, pragusid ega lehtede kraapimisjälgi.

Nii söögiviljade kui ka töötlemiseks ettenähtud viljade korral on lubatud ühe partii kohta kuni 10 % vilju, mis ei täida kõiki eespool toodud nõudeid, välja arvatud sordi ja suuruse kriteeriumid, millest ei tohi kõrvale kalduda.

Söögiviljad ja töötlemiseks ettenähtud viljad pakendatakse ja turustatakse alusel või kuni ühe kilogrammi viigimarju mahutavas karbis ühe kihina.

Töötlemiseks mõeldud vilju pakendatakse ja turustatakse kuni 25 kg suuruses pakendis.“

Muudatus seisneb peamiselt töötlemiseks ettenähtud viljade ja külmutamise lisamises (ainult töötlemiseks mõeldud viljade korral).

Toote kirjelduses eristatakse nüüd toote „Figue de Solliès“ ühiseid omadusi, mis ei olene viljade sihtotstarbest (koondatud lõiku pealkirjaga „kõigi viljade korral“) ja mis on samad kehtivas tootespetsifikaadis esitatud kirjeldusega (kuju, värvus, tekstuur, mahlakus, terviklikkus, minimaalne suurus, organoleptilised omadused, minimaalne suhkrusisaldus jms), ning viigimarjade eriomadusi, mis olenevad nende sihtotstarbest (koondatud lõikudesse pealkirjaga „söögiviljade korral“ ja „töötlemiseks mõeldud viljade korral“). Samuti lisatakse, et „läbimõõt“ ja „suhkrusisaldus“ määratletakse „enne külmutamist“, sest tegemist on sortimiskriteeriumidega, mis pärast sulatamisprotsessi ainult veidi erinevad.

Lisatakse ka lubatud hälbed (välja arvatud suurus ja sort): ühe partii kohta lubatud nõuetele mittevastavate viljade maksimaalne lubatud protsent ning maksimaalne viljakesta protsent, millel võib olla kergeid lehtede kraapimisjälgi.

Koonddokumendi punkti [3.5] „erieeskirjad viilutamise, riivimise ja pakendamise kohta“ järgmine esialgne tekst:

kustutatakse samuti, sest tegemist on sortimiskriteeriumiga, mida on käsitletud tootespetsifikaadid osas „tootmismeetodi kirjeldus“.

Taotlejate rühm soovib laiendada kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaadi kohaldamisala töötlemiseks mõeldud viigimarjadele (moosid, teravad puuviljakastmed, kondiitritooted, vaakumpakendis vesivannis keedetud puuviljad jms). Kehtivas tootespetsifikaadis käsitletakse ainult söögivilju. Nõudlus töötlemiseks mõeldud viljade järele on tõepoolest suur ja see on kasvanud alates 1980ndatest. Töötlemiseks ettenähtud viigimarjad moodustavad tootmispiirkonnas toodetud 'Bourjassotte Noire' sorti viigimarjade aastasest kogumahust enam kui 20 %, s.o 2016. aastal kokku korjatud 1 400 tonnist (2015. aastal 1 600 tonni) peaaegu 300 tonni (2015. aastal 400 tonni).

Ainult töötlemiseks ettenähtud viljade kestal võib olla mõningaid visuaalseid defekte ja neid tohib külmutada. Visuaalsed defektid, nagu lõhenenud, rebenenud, pragunenud või lehtede kraapimisjälgedega kest, on tihti seotud sellega, et vili on korjamise hetkel väga küps. Selliseid defekte ei tohi olla söögiviljadel, mis peavad nägema välja peaaegu veatud (vilja kestal võib olla kergeid lehtede kraapimisjälgi kuni 5 % ulatuses). Sellega seoses täpsustatakse samuti, et söögiviigimarjade kest ei tohi olla pragunenud. Siiski ei kahjusta sellised visuaalsed defektid vilja organoleptilisi omadusi, seda eriti töötlemisel.

Külmutamine võimaldab pikendada viigimarja säilivusaega (kuni üks aasta), seda eelkõige eriti küpsete viljade puhul, mille järgi töötlejate nõudlus on viljade suhkrusisalduse tõttu kõige suurem. Külmutatud viigimarjade ostmine võimaldab töötlejatel oma tootmist ajatada, tagades samas värskena väga lühikese säilivusajaga (mõned päevad) toote kvaliteedi. Rühma poolt mitme aasta jooksul tehtud katsest on selgunud, et külmutamine võimaldab säilitada viigimarja „Figue de Solliès“ organoleptilisi omadusi (värvus, maitse, tekstuur) ja analüütilisi omadusi (suhkrusisaldus).

Toote pakendamine alusele või karpi ei vasta seda toodet ostvate töötlejate vajadustele. Töötlemiseks mõeldud viljad, mis on enamasti külmutatud, pakendatakse seega sobivatesse kuni 25 kg mahutavatesse pakenditesse (kottidesse või karpidesse), et vältida puuviljade purunemist. Lisaks külmutatakse viljad tihti enne nende turustamist ja töötlemist.

5.2.   Osa „Päritolutõend“

Lisaks arvukatele vormilistele muudatustele seisnevad tootespetsifikaadis tehtud muudatused nii käesoleva osa üldises ajakohastamises päritolunimetusega tootele kehtestatud riiklike nõuetega kui ka ajakohastamises, et võtta arvesse töötlemiseks mõeldud viigimarjade sissetoomist, mis võivad olla külmutatud, ja eristada neid söögiviigimarjadest.

Seega lisatakse järgmine tekst, milles kirjeldatakse järgmist riiklikul tasandil kehtestatud süsteemi:

Ettevõtjate „identifitseerimisdeklaratsiooni“ üksikasjad jäetakse välja, kuid lisatakse, et selles deklaratsioonis käsitletakse tootmises, töötlemises, külmutamises või pakendamises osalevaid ettevõtjaid ning et „võtab selle vastu ja registreerib selle“.

„Iga-aastane tootmisvahendite mittehõlmamise deklaratsioon“ (vabatahtlik) nimetatakse ümber „iga-aastaseks kaitstud päritolunimetusega toote tootmisest täielikult või osaliselt loobumise avalduseks“ ning esitatava teabe üksikasjad jäetakse välja.

Algselt ette nähtud „tootmise ja turustamise deklaratsioon“ asendatakse viigimarjade tootjate korral „iga-aastase koristamisdeklaratsiooniga“ ning viigimarjade turustajate ja väljasaatjate korral „iga-aastase tootmisdeklaratsiooniga“.

„Iga-aastase tootmisdeklaratsiooni“ kohta lisatakse, et deklaratsioon sisaldab „päritolunimetusega viigimarjade pakendatud ja turustatud kogust söögiviljade ja töötlemiseks mõeldud viigimarjade kaupa ning seda, kui palju viigimarju külmutati“.

„Toodete liikumist ja käitlemist käsitlevad laoarvestuse registrid“ asendatakse teabega, mis on nüüd jagatud kahte eraldi dokumenti: viigimarjade tootjate korral „saagikoristuse register“, kuhu on märgitud järgmine: „iga katastritunnusega viigimarjaaia kohta: koristatud saagi maht koristuskuupäevade kaupa, saagi ladustamise koht, väljasaadetud kogus, väljasaatmise kuupäev ja sihtkoht. Ettevõtja säilitab registris olevaid andmeid aastal, millega need seotud on, ja kahel sellele järgneval aastal“, ning viigimarjade sorteerimise, mõõtmise, turustamise ja väljasaatmisega tegelevate ettevõtjate korral „käitlemisregister“, kuhu on märgitud järgmine: „tarnitud viigimarjade kogus ja päritolu koos viidetega saatelehtedele, erinevate toimingute kuupäevad (ladustamine, sorteerimine, mõõtmine, pakendamine, külmutamine väljasaatmine), sorteeritud ja mõõdetud, külmutatud, pakendatud ja väljasaadetud viljade kogused koos viljade kategooriaga (söögiviljad või töötlemiseks mõeldud värsked või külmutatud viigimarjad). Ettevõtja säilitab registris olevaid andmeid aastal, millega need seotud on, ja kahel sellele järgneval aastal“.

Lisatakse „pakendite identifitseerimisdokument“, kus märgitakse, et „Kõigil kaitstud päritolunimetusega toote turustamiseks mõeldud pakenditel on identifitseerimisdokument, kuhu on märgitud vähemalt järgmine teave: partii viitenumber, pakendamise kuupäev, külmutatud partiide korral partii külmutamise kuupäev, tähis „AOP“ (KPN) ning töötlemiseks mõeldud viljade korral partii kategooria („töötlemiseks–külmutatud“ või „töötlemiseks–värske“)“.

Samuti lisatakse „kaubaaluse dokument“, kuhu on märgitud järgmine: „Kõigi mitut pakendit sisaldavate kaubaalustega on kaasas dokument, kuhu on märgitud kogu pakendite identifitseerimisdokumentides esitatud teave.“

Maatükkidel tehtud viljelustoimingute jälgimiseks antakse ettevõtjatele võimalus märkida oma tegevus üles algselt ettenähtud kasvatuspäeviku asemel muus dokumendis.

Samuti lisatakse sellesse ossa viide analüütilisele ja organoleptilisele uuringule, mis on nähtud ette toote kvaliteedi ja selle kirjeldusele vastavuse kontrollimiseks: „Selleks, et tagada toote kvaliteet ja selle vastavus II punktis toodud kirjeldusele, täiendatakse kogu menetlust pisteliste organoleptiliste uuringutega, millega kontrollitakse päritolunimetusega viigimarjade turustamiseks valmis olevaid partiisid“.

5.3.   Osa „Tootmismeetod“

Suuremad muudatused on seotud töötlemiseks mõeldud viigimarjade sissetoomisega, mis võivad olla külmutatud. Lisatakse nimetatud toote tootmistingimused, millega kaasneb mõnikord käesolevas osas lõikude ümbertõstmine, et võtta arvesse korjatud viigimarjade erinevat sihtotstarvet: söögiviljad või töötlemiseks mõeldud viigimarjad külmutatud või külmutamata kujul. Lisaks töötlemiseks mõeldud viigimarjade sissetoomisele tehakse ka teisi muudatusi.

Järgmine sissejuhatav lõik: Viigimarjade „Figue de Solliès“ tüüpilised omadused tulenevad esivanemate oskusteabest. Nimetatud tootmismeetodid vastavad viigimarja eripäradele ja selle vajadustele ning tagavad pinnase eripära ja seal toodetud viljade kvaliteeti. Oskusteave, mis kaasneb kogu tootetsükliga alates viljapuuaia hooldamisest kuni pakendamiseni saagikoristuse ajal“ jäetakse välja, sest tegemist on pigem „toote geograafilise päritoluga seotud“ elementidega kui „tootmismeetodi“ kirjeldusega.

Kehtiva tootespetsifikaadi järgmine esialgne tekst:

saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga:

Minimaalset istutuskaugust ja -ala ei muudeta, kuid lisatakse, et puude vahelist minimaalset kaugust mõõdetakse „puutüvede vahel istutushetkel“, et vältida erinevaid tõlgendusi ja võtta arvesse tüvede kasvu aastate jooksul.

Kehtiva tootespetsifikaadi järgmine tekst:

asendatakse järgmise tekstiga:

Konkreetsed saagikoristuskuupäevad kustutatakse ja need asendatakse iga-aastase saagikoristushooaja avamise ja lõpetamise menetlusega. Tegelikult oli algselt nimetatud saagikoristusperiood soovituslik. Tegelikkuses võib see aastate lõikes veidi varieeruda, sest oluline on võtta olenevalt kliimatingimustest arvesse viljade tegelikku küpsusastet ja kvaliteeti: päikesepaiste puudumisest tingitud hilisem küpsemine, vihmase saagikoristushooaja lõpu tõttu vähenenud suhkrusisaldus ja viljade halvenenud organoleptilised omadused jms.

Rühma ettepanekud on põhjendatud, eelkõige viljade värvuse ja suhkrusisalduse osas, mida kontrollitakse maatükkidel vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud kriteeriumitele (80 % viigimarjadest on värvikoodi põhjal värvus C2 kuni C7, minimaalne suhkrusisaldus 14 Brixi kraadi).

Järgmine esialgne tekst: „Viigimarjad korjatakse ja transporditakse viigimarjaaiast ladustuskohta õhuaukudega kastides mahutavusega kuni 20 kg“

asendatakse järgmise tekstiga:

Saagikoristuse tingimuste osas lisatakse kohustusele koristada viigimarjad ja transportida neid kuni 20 kg mahutavates õhuaukudega kastides kohustus tarnida viigimarju samuti sellistes kastides, et säilitada nende õrnade viljade kvaliteet. Algne väljend „viigimarjaaiast ladustuskohta“ on kustutatud, sest see on kaudne.

Kogu käesolevas osas on tehtud ka puhtvormilisi muudatusi, mis seisnevad eelkõige kõigi negatiivsete „ei tohi olla suurem kui“ tüüpi väljendusvormide asendamises järgmise positiivse sõnastusega: „on sellest väiksem või sellega võrdne“.

Töötlemiseks mõeldud viigimarjade, mis võivad olla külmutatud, sissetoomisega seotud muudatusi on alljärgnevalt üksikasjalikult kirjeldatud:

—

järgmine esialgne tekst: „Saagikoristuse ja pakendamisele järgneva väljasaatmise vahele ei jää rohkem kui viis päeva. Selle aja jooksul ladustatakse ümberpakendamata viigimarju temperatuuril kuni 8 °C, et kuumus neid ei kahjustaks“asendatakse olenevalt viigimarjade otstarbest (söögiviljad või töötlemiseks mõeldud viljad) järgmiste tekstidega, et võtta arvesse söögiviljade ja töötlemiseks mõeldud viigimarjade erinevust: „Ladustamine enne töötlemist: kui söögiviljad või töötlemiseks mõeldud viigimarjad ootavad töötlemist, ladustatakse tarnitud viigimarjad kohe ilma ümberpakendamata temperatuuril kuni 8 °C“

—

ning söögiviigimarjade korral: kehtiva tootespetsifikaadi järgmine esialgne tekst: „Pärast sorteerimist ei tohi pakendatud viigimarjadel olla putukahammustusi, plekke ega lõhesid, nende kest ei tohi olla kahjustatud ning nende värvus peab jääma vastavalt eespool nimetatud CTIFLi värvikoodile vahemikku C2 kuni C7. Nende suhkrusisaldus on vähemalt 14 Brixi kraadi.“ saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga: „Viigimarjad sorteeritakse, mõõdetakse, pakendatakse ja saadetakse välja saagikoristusest maksimaalselt 5 päeva jooksul. Sorteerimine, mõõtmine ja pakendamine: Nende suurus on vähemalt 40 mm. Neil ei tohi olla putukahammustusi, plekke, lõhesid, rebendeid, pragusid ega lehtede kraapimisjälgi. Siiski võib viljakestal olla selle pinnast kuni 5 % ulatuses kergeid lehtede kraapimisjälgi. Nende värvus jääb vastavalt eespool nimetatud CTIFLi värvikoodile vahemikku C2 kuni C7 ning nende suhkrusisaldus on vähemalt 14 Brixi kraadi. Partii kohta on lubatud kuni 10 % nõuetele mittevastavaid vilju, välja arvatud suuruse ja sordi osas.“ Algne viiepäevane maksimaalne vahemik saagikoristuse ning pakendamise ja väljasaatmise vahel jäetakse käesolevas sõnastuses muutmata kujul alles. Sorteerimiskriteeriume käsitlev punkt sõnastatakse ümber ja seda täiendatakse lubatud hälvetega, mida on väljendatud nõuetele mittevastavate puuviljade protsendina. Pärast päritolunimetusega toote mitut tootmis- ja kontrolliaastat on nimetatud sorteerimisel lubatud hälvete ulatus maksimaalselt kolm nõuetele mittevastavat viigimarja 27 viigimarja sisaldava aluse kohta. Meenutatakse, et tuleb valida vähemalt 40 mm suurused viigimarjad ja et nende kest ei tohi olla lõhenenud, kahjustatud ega sisaldada lehtede kraapimisjälgi. Kehtiva tootespetsifikaadi järgmine esialgne sõnastus, milles käsitletakse viigimarjade pakendamist (alusel või karbis): „Toode pakendatakse ja turustatakse alusel või kuni ühe kilogrammi viigimarju mahutavas karbis ühe kihina.“ saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga: „Pakendamine toimub kohe pärast sorteerimist ja kalibreerimist. Viigimarju turustatakse alusel või kuni ühe kilogrammi viigimarju mahutavas karbis ühe kihina.“ Täpsustamiseks lisatakse, et pakendamine peab viljade kvaliteedi säilitamiseks toimuma vahetult pärast sorteerimist ja mõõtmist. Lõike korraldatakse üldiselt ümber, et luua punkt „ladustamine enne väljasaatmist“, milles käsitletakse järgmisi tingimusi, mis on tootespetsifikaadis söögiviljade kohta juba ette nähtud: „Pakendatud partiisid ladustatakse positiivsel temperatuuril kuni 8 °C, kuhu need jäävad kuni nende väljasaatmiseni“ — ning töötlemiseks mõeldud viigimarjade korral: Tootespetsifikaati täiendatakse töötlemiseks mõeldud viigimarjade töötlemistingimustega ja vajaduse korral külmutamistingimustega. Seega lisatakse järgmine tekst: — „Viigimarjad sorteeritakse, mõõdetakse, pakendatakse ja saadetakse välja või jahutatakse külmutamiseks saagikoristusest maksimaalselt 5 päeva jooksul.“ — „Sorteerimine, mõõtmine“: „Viigimarjad on vähemalt 40 mm suured ning nende värvus jääb vastavalt eespool nimetatud CTIFLi värvikoodile vahemikku C2 kuni C7. Nende suhkrusisaldus on vähemalt 14 Brixi kraadi. Viigimarjadel ei tohi olla putukahammustusi, kuid neil võib olla lõhesid, rebendeid, pragusid või lehtede kraapimisjälgi. Partii kohta on lubatud kuni 10 % nõuetele mittevastavaid vilju, välja arvatud suuruse ja sordi osas.“ Nendele viigimarjadele kehtivad seega söögiviljadega samad sorteerimisnõuded suuruse, värvuse, suhkrusisalduse ja putukahammustuste puudumise osas. Siiski võivad need erinevalt söögiviljadest olla lõhenenud, rebenenud, pragunenud või lehtede kraapimisjälgedega. — „Pakendamine, ladustamine ja värskete viljade väljasaatmisele eelnev aeg“: „Sorteeritud ja mõõdetud viigimarjad pakendatakse kuni 25-kilogrammisesse pakendisse, mis suletakse avamiskindla süsteemi abil, mis selle avanemisel puruneb. Need ladustatakse kohe positiivsel temperatuuril kuni 8 °C, kuhu need jäävad kuni nende väljasaatmiseni.“ Kuna selline pakend mahutab palju, sobib see toodete turustamiseks (töötlemiseks), säilitades samas toote kvaliteedi, sest pakendi maksimaalne mahutavus on 25 kg. Selleks, et piirata ohtu, et toode asendatakse kaitstud päritolunimetuseta viigimarjadega, on samuti nähtud ette, et kasutaval pakendil peab olema avamiskindel süsteem, mis avamisel puruneb. — „Pakendamine, ladustamine, külmutamine ja külmutatud viljade väljasaatmisele eelnev aeg“: — Ladustamine enne külmutamist: „Sorteeritud ja mõõdetud viigimarju ladustatakse 12–24 tundi positiivsel temperatuuril kuni 8 °C maksimaalselt 25 kg mahutavas pakendis.“ Külmutamiseks mõeldud viigimarju ladustatakse samuti kuni 25 kg mahutavates pakendites, et säilitada toote kvaliteeti. Pärast sorteerimisetappi, mis võib viljade temperatuuri tõsta, viiakse viigimarjad enne külmutamist 12–24 tunniks külmkambrisse temperatuurile kuni 8 °C, et vältida liiga suurt termilist vapustust, mis võib viljade kvaliteeti mõjutada. — Külmutamine: „Külmutamisele eelneva ladustamisaja lõppedes külmutatakse viigimarjad nii, et maksimaalselt 5 päeva jooksul pärast külmutamise algust saavutatakse sisetemperatuur kuni –18 °C.“ Ettevõtjatel puuduvad kiirkülmutusseadmed. Kogemused on siiski näidanud, et viigimarjade „Figue de Solliès“ omaduste säilitamiseks on soovitav neid külmutada kuni 5 päeva jooksul. — Külmutatud viigimarjade pakendamine: „Viigimarjad pakendatakse kuni 25-kilogrammisesse pakendisse, mis suletakse avamiskindla süsteemi abil, mis selle avanemisel puruneb.“ Töötlemiseks mõeldud viigimarjad pakendatakse erinevalt söögiviljadest suurtesse pakenditesse. Siiski on pakendi mahutavus piiratud 25 kilogrammini, et vältida viljade liiga tihedalt pakendamist, mis võib neid kahjustada. Selleks, et vältida toote asendamist muudest geograafilistest piirkondadest pärinevate viigimarjadega, on lisaks nõutud, et pakendid oleks varustatud süsteemiga, mis võimaldab nende terviklikkust kontrollida. — Külmutatud viigimarjade säilivusaeg: „Kaitstud päritolunimetusega „Figue de Solliès“ külmutatud viigimarjadele kohaldatakse kaitstud päritolunimetust kuni 1 aasta jooksul pärast nende külmutamist“. Külmutatud viljade maksimaalne säilivusaeg võimaldab ühest küljest tagada toote füüsiliste ja organoleptiliste omaduste säilimise ning teisest küljest vältida üheaegselt mitme erineva aastakäigu turustamist. Järgmine tekst, mis on esitatud kehtivas tootespetsifikaadis ja koonddokumendi punktis [3.5]: „Kuna toode on õrn, peab pakendamine KPNi kvaliteedi ja omaduste säilitamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Viigimari on puuvili, mis talub üldiselt halvasti transporti ja võimalikke lööke. Seepärast tuleb seda võimalikult vähe käsitseda ja pakendada väga kiiresti pakenditesse, milles välditakse muljumisohtu (ühe kihina alusele või kuni ühe kilogrammi mahutavasse karpi). Lisaks tähendab nimetatud piirang, et viigimarjad tuleb pakendada kohe, kui need on sorteeritud, st sorteerimiskohas, ja seega mängib määratletud geograafilise piirkonna põllumajandustootjate oskusteave siin olulist rolli.“ saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga: „Töötlemiseks mõeldud viigimarjade pakendamine ja vajaduse korral nende külmutamine peab toimuma geograafilises piirkonnas. Viigimari on õrn puuvili, mis talub üldiselt halvasti transporti, korduvat käitlemist ja võimalikke füüsilisi lööke või termilisi vapustusi. Seetõttu tuleb vilja algsete omaduste säilitamiseks vili pakendada või külmutada (pärast nende hoidmist 12–24 tunni jooksul külmkambris positiivsel temperatuuril, et vältida liiga suuri temperatuurikõikumisi) pärast sorteerimist, et vältida viljade muljumisohtu (ühe kihina alusel või kuni 1 kg mahutavas karbis söögiviljade korral ning kuni 25 kg mahutavates pakendites töötlemiseks mõeldud viigimarjade korral). Nimetatud piirangu tõttu tuleb viigimarjad seega pakendada ja külmutada geograafilises tootmispiirkonnas, sest sorteerimisetapis on vaja just viigimarjade „Figue de Solliès“ tootjate oskusteavet. Lisaks võimaldab geograafilises piirkonnas pakendamine ja külmutamine piirata ohtu, et toode asendatakse nõuetele mittevastava tootega. Selleks kasutavad tootjad pakendeid, millel on avamiskindel süsteem, mis avamisel puruneb“.

Lisatakse töötlemiseks mõeldud viigimarjade pakendamise ja külmutamise põhjendused ning täiendatakse söögiviljade geograafilises piirkonnas pakendamist käsitlevaid algseid põhjendusi.

5.4.   Osa „Seos piirkonnaga“

Käesolevat osa täiendatakse üksikasjadega, mis on seotud töötlemiseks mõeldud viigimarjadega, mis võivad olla külmutatud. Rühm soovis kasutada võimalust et see osa kokkuvõtlikumaks muuta.

Tootespetsifikaadi preambulise ja koonddokumendi punkti [5] lisatakse järgmine tekst, kus täpsustatakse toote „Figue de Solliès“ eriomadusi, mis tulenevad peamiselt geograafilise piirkonna looduslikest ja inimteguritest:

Algselt mainitud viljade „vesisus“ kustutatakse ja asendatakse mõistega „mahlasus“, mida kasutatakse juba osas „toote kirjeldus“ viigimarjade „Figue de Solliès“ kirjeldamiseks. See on asjakohasem.

Kirjeldatakse parajate mõõtmetega viljade saamisega seotud üksikasju. Lisatakse, et pakendamisel ühte värvi ja ühesuuruseid vilju sisaldavate aluste komplekteerimise nõue kehtib ainult söögiviljade korral ning et optimaalsete füüsiliste ja organoleptiliste omadustega viljade tootmine on seotud nii saagi käsitsi koristamisega kui ka tootjate oskusteabega, mis väljendub viljade kiires ja hoolikas sorteerimises.

5.5.   Osa „Märgistus“

Kehtiva tootespetsifikaadi ja koonddokumendi punkti [3.6] järgmine esialgne tekst:

„Igal pakendil on esitatud järgmine teave:

—	päritolunimetus „Figue de Solliès“, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid märgisel;

—	kuni kaitstud päritolunimetuse registreerimiseni märge „appellation d’origine contrôlée“, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust või „AOC“ logo ilma vahepealsete märkusteta;

Lisaks märgisele peab saatedokumentidel ja arvetel esinema päritolunimetus ning kuni kaitstud päritolunimetuse registreerimiseni märge „appellation d’origine contrôlée“ või „AOC“ (kontrollitud päritolunimetus).

—	märge „appellation d’origine protégée“, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust ilma vahepealsete märkusteta.

Lisaks märgisele peab saatedokumentidel ja arvetel esinema päritolunimetus „Figue de Solliès“ ning märge „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus);

—	kuni kaitstud päritolunimetuse registreerimiseni logo „AOC Figue de Solliès“, mille on esitanud tootjate rühm;

—	logo „AOP Figue de Solliès“, mille on esitanud tootjate rühm.“

saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga:

„Lisaks märgistust ja toiduainete pakendamist käsitlevate õigusaktidega sätestatud kohustuslikele märgetele on päritolunimetust „Figue de Solliès“ kandvate viigimarjade iga üksikpakendi märgisel esitatud järgmine teave:

—	päritolunimetus „Figue de Solliès“, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid märgisel;

—	märge „appellation d’origine protégée“, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust ilma vahepealsete märkusteta.

—	Töötlemiseks mõeldud viigimarjade korral järgmised täiendavad märked: olenevalt toote kategooriast kas „töötlemiseks – külmutatud“ või „töötlemiseks – värske“.

Need märked paigutatakse ühel märgisel samale nähtavale väljale.

Lisaks märgisele peab saatedokumentidel ja arvetel esinema päritolunimetus „Figue de Solliès“ ning märge „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus), samuti tuleb neil esitada märge toote kategooria kohta („töötlemiseks – külmutatud“ või „töötlemiseks – värske“).

Tehtud muudatused hõlmavad järgmist:

—	lihtne ajakohastamine, mis on seotud kaitstud päritolunimetuse saamisega pärast tootespetsifikaadi esialgset teksti: välja jäetakse kõik viited kontrollitud päritolunimetusele („l’appellation d’origine contrôlée“);

—

lisatakse märked „töötlemiseks–külmutatud“ või „töötlemiseks–värske“, mis on seotud viigimarjade kaitstud päritolunimetuse laiendamisega töötlemiseks mõeldud viigimarjadele, mida võidakse külmutada, et anda ostjatele täielik teave ja tagada, et töötlemiseks mõeldud viigimarju, eriti külmutatud kujul, ei satuks turule söögiviljadena.

—	Kustutatakse kohustus kasutada tootjate rühma esitatud „AOC“/„AOP“ logo. Mõned tootjad ei soovi seda kasutada ja nende hinnangul piisab Euroopa kaitstud päritolunimetuse logost.

5.6.   „Muu“.

Osa „Taotlejate rühm“:

Kehtiva tootespetsifikaadi järgmine esialgne tekst:

asendatakse järgmise tekstiga:

Tehtud muudatused seisnevad uue ettevõtjate kategooria arvesse võtmises, kes tegelevad viigimarjade külmutamisega, selleks lisatakse „külmutusjaamad“. Lisaks asendatakse mõiste „töötleja“ mõistega „pakendajad“, mis on asjakohasem. Tegelikult viitab mõiste „töötlejad“ neile, kes kasutavad viigimarju „Figue de Solliès“ kondiitritoodete ja teiste töödeldud toiduainete tootmiseks, kes ei kuulu KPNiga seotud tootjate hulka. Samas „pakendajad“ viitab KPNiga seotud ettevõtjatele, kes viigimarju kasvatavad, sorteerivad ja pakendavad. Tänapäeval on pakendajateks ka külmutusjaamad. Kustutatakse tootjate rühma haldusnõukogu kirjeldus, sest see ei ole asjakohane.

Tootespetsifikaadi osa „Geograafiline piirkond“:

Kehtiva tootespetsifikaadi järgmine esialgne tekst:

saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga:

Samad muudatused on tehtud koonddokumendi punktidesse [4] (piiritlemise kuupäeva heakskiitmine, vormilised muudatused) ja [3.4] (geograafilises piirkonnas läbi viidud etapid).

Pidades silmas töötlemiseks mõeldud külmutatud viigimarjade sissetoomist, lisatakse, et külmutamine peab toimuma kaitstud päritolunimetuse geograafilises piirkonnas. Põhjendused pakendamise ja külmutamise geograafilises piirkonnas läbiviimise kohta on esitatud tootespetsifikaadi osas „tootmismeetod“ ja koonddokumendi punktis 3.5.

Geograafilise piirkonna piire ei muudeta, kuid täpsustuseks lisatakse kuupäev, mil pädevad riiklikud ametiasutused kinnitasid maatükkide piiritluse, samuti lisatakse viide geograafilisele koodi aastakäigule, millel geograafilise piirkonna määratlus põhineb.

Lisaks tehakse muudatusi, mis on seotud kaitstud päritolunimetusega toote toomiseks sobivate maatükkide kindlaksmääramise kehtiva riikliku korraga:

Järgmine esialgne tekst: „INAO talitlused registreerivad taotluse. Registreerimist käsitletakse maatükkide kindlaksmääramisena, kui ei ole tehtud kindlaks tootja kohustuste mittetäitmist. Kõik maatükid, mille puhul eespool nimetatud kohustus ei ole täidetud, eemaldatakse INAO talitluste kindlaksmääratud maatükkide loetelust pärast ekspertide komitee arvamuse saamist.“

asendatakse järgmise tekstiga:

Seega näeb menetlus nüüd ette, et pädev riiklik asutus (INAO riiklik komitee) kinnitab kindlaksmääratud maatükkide loetelu igal aastal seda ajakohastades.

Samuti lisatakse, et ettevõtja esitatud maatüki kindlaksmääramise taotlus tehakse „trükisel, mis vastab riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi INAO juhataja heakskiidetud vormile“.

Lisaks jäetakse käesolevast osast välja järgmine teave, mis on seotud mullastiku- ja kliimatingimuste ning inimtegurite kirjeldusega, sest see on osas „Üksikasjad, mis tõendavad seost geograafilise päritoluga“ toodud teabe tõttu üleliigne:

Samuti on tehtud redaktsioonilisi muudatusi koonddokumendi punktis [4].

Seega kehtiva koonddokumendi järgmine tekst: „Nimetatud piirkonna määratlemise puhul on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: geograafia (asukoht idas asuva Maures’i metamorfse piirkonna ja läänes asuvate Provence’i lubjakiviste pinnavormide vahel), kliima (sademed, õhuniiskus, Winkleri indeks), geoloogia (rohkem või vähem moondunud punased või lillakaspunased liivakivi- ja peliidilademed), mullastik (pruun, sügav, kivine muld) ja tavad (sort ja oskusteave).“

asendatakse järgmise tekstiga: „Nimetatud piirkond asub täielikult Mauresi põhjaosa ja Touloni Permi ajastust pärineva oru kagunurgas. See koosneb Gapeau ja Réal Martini keskmiselt sügavatest ja sügavatest orgudest, moodustades voorelise tasandiku.“

Kehtivas tootespetsifikaadis mainitud määratletud geograafilise piirkonna illustratiivne kaart asendatakse uue kaardiga, mis on koostatud vastavalt kehtivale riiklikule kaardile.

Samuti on uuendatud koonddokumendi osa [3.4], kus kirjeldatakse konkreetseid tootmisetappe, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Seega koonddokumenti järgmine tekst: „Tootmine ja pakendamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.“saab täiendusi ja asendatakse järgmise tekstiga: „kasvatamine, pakendamine ja külmutamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas“.

Osa „Kontrolliasutus“

Tootespetsifikaadi järgmine esialgne tekst:

asendatakse järgmise tekstiga:

Tehtud muudatused seisnevad kontrolliasutuste kontaktandmete ajakohastamises (INAO ja DGCCRF). Samuti lisatakse järgmine: „Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 37 sätetele kontrollib vastavust spetsifikaadile enne toote turule viimist sertifitseerimisasutus, mille nimi ja kontaktandmed on esitatud INAO veebilehel ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.“

Osa „Riiklikud nõuded“

Tehtud muudatused hõlmavad järgmist: peamisi kontrollitavaid punkte ja nende hindamismeetodit sisaldava tabeli ajakohastamine, et võtta arvesse töötlemiseks mõeldud viigimarjade sissetoomist (värskena väljasaatmine maksimaalselt 5 päeva jooksul pärast saagikoristust), nende võimalikku külmutamist („viigimarjade ladustamine, külmutamine ja pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas“, „külmutamine maksimaalselt 5 päeva jooksul pärast saagikoristust“, „sisetemperatuuri -18 °C saavutamine maksimaalselt 5 päeva jooksul pärast külmutamise algust“, „väljasaatmine maksimaalselt aasta jooksul pärast külmutamist“, „puuduvad putukahammustused), nende pakendamisviisi („mahutavus kuni 25 kg“), kuid samuti istutustiheduse kontrollimise täpsusastet („puutüvede vahel istutushetkel“) ning saagikoristuse kuupäevades tehtud muudatust (kindel vahemik 15. august – 15. november kustutatakse ning asendatakse igal aastal kindlaks määratud saagikoristuse algus- ja lõpukuupäevadega).

Lisaks tegi taotlejate rühm pärast seda, kui kaitstud päritolunimetus on mitu aastat kasutusel olnud, järgmised ettepanekud:

—	kustutada „peamised kontrollitavad punktid“, milles käsitletakse viigimarjaaedade hooldamise kontrollimist, mida ei peeta päritolunimetusega toote omadustele suurt mõju avaldavaks;

—	seevastu lisada punkt, milles käsitletakse sordi ('Bourjassotte Noire') ja korjatud viigimarjade värvuse kontrollimist, mis näitab viljade küpsusastet („80 % viigimarjadest on värvusega C2 kuni C7“), kuid kustutada punkt, milles käsitletakse saagikoristusmahuteid, mis ei ole niivõrd oluline;

—

ajakohastada ja täiendada punkti, milles käsitletakse viljade välise kvaliteedi kontrollimist, lisades selleks söögiviljade korral kontrolli, et viljadel puuduksid „lubatud hälbe piires rebendid, praod ja lehtede kraapimisjäljed“ ning töötlemiseks mõeldud viigimarjade korral kontrolli, et neil „puuduksid putukahammustused“;

—	ajakohastada toote omadusi, mida kontrollitakse seoses toote kirjeldusega: kustutada toote „mahlasuse“ kontroll, sest see kriteerium sisaldub kõigis toodet kirjeldavates elementides. See asendatakse toote kirjelduses määratletud „organoleptiliste omaduste“ vastavuse kontrollimisega.

—	meenutada valmistoote kontrollimisel lubatud hälvete olemasolu.

KOONDDOKUMENT

„FIGUE DE SOLLIES“

ELi nr: PDO-FR-00544-AM01 – 23.10.2018

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus(ed)

„Figue de Solliès“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul.

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Figue de Solliès“ on sordist 'Bourjassotte Noire' saadud, värskelt või sügavkülmutatult turustatav lilla viigimari. Värsked viigimarjad on mõeldud söömiseks või töötlemiseks, samas kui sügavkülmutatud viigimarjad on mõeldud üksnes töötlemiseks.

Kõik viljad

—	Viigimari meenutab oma kujult ümarat veetilka ning on lillat kuni mustatriibulist värvi.

—	Viigimarja tekstuur on tihe, kompaktne ja pehme.

—	Viigimarja õiepõhi on õhuke ja heleroheline.

—	Viljaliha on lihav, läikiv ja mahlane, maasikamoosi värvi ning sisaldab rohkesti väikesi beeže seemneid.

—	Viigimari on terve ning selle läbimõõt on vähemalt 40 mm (enne võimalikku külmutamist).

—	Viljakestal ei tohi olla putukahammustusi.

—	Vilja aroom on elegantne ja tagasihoidlik, sisaldades arbuusi, valge viljalihaga meloni, maasika ja muude marjade taimseid ja puuviljaseid noote.

—	Viigimarja maitsele on iseloomulik hapuka ja magusa tasakaal.

—	Viljaliha algul krõmpsub ja seejärel sulab suus, selles on tunda tugevaid taimseid (rabarberimoos, arbuus), puuviljaseid (punased puuviljad) ja lilleseid nüansse.

—	Suhkrusisaldus on pakendamisel või külmutamisel vähemalt 14 Brixi kraadi.

Söögiviljad

—	Viigimarja kestal ei tohi olla lõhesid, rebendeid, pragusid ega lehtede kraapimisjälgi. Siiski võib viljal olla selle pinnast kuni 5 % ulatuses kergeid lehtede kraapimisjälgi.

Töötlemiseks ettenähtud viljad

—	Viljakestal ei tohi olla lõhesid, rebendeid, pragusid ega lehtede kraapimisjälgi.

Nii söögiviljad kui ka töötlemiseks ettenähtud viljad

—	Ühe partii kohta on lubatud kuni 10 % vilju, mis ei täida kõiki eespool toodud nõudeid, välja arvatud sordi ja suuruse kriteeriumid, millest ei tohi kõrvale kalduda.

Söögiviljad ja töötlemiseks ettenähtud viljad pakendatakse ja turustatakse alusel või kuni ühe kilogrammi viigimarju mahutavas karbis ühe kihina.

Töötlemiseks mõeldud vilju pakendatakse ja turustatakse kuni 25 kg suuruses pakendis.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kasvatamine, pakendamine ja külmutamine peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Söögiviljad pakendatakse ja turustatakse alusel ühe kihina või kuni ühe kilogrammi viigimarju mahutavas karbis.

Töötlemiseks mõeldud viigimarjad pakendatakse ja turustatakse kuni 25-kilogrammises pakendis, mis suletakse avamiskindla süsteemi abil, mis selle avanemisel puruneb.

Töötlemiseks mõeldud viigimarjade pakendamine ja vajaduse korral nende külmutamine peab toimuma geograafilises piirkonnas. Viigimari on õrn puuvili, mis talub üldiselt halvasti transporti, käitlemist ja võimalikke füüsilisi lööke või termilisi vapustusi. Seetõttu tuleb vilja algsete omaduste säilitamiseks vili pakendada või külmutada (pärast nende hoidmist 12–24 tunni jooksul külmkambris positiivsel temperatuuril, et vältida liiga suuri temperatuurikõikumisi) pärast sorteerimist, et vältida viljade muljumisohtu (ühe kihina alusel või kuni 1 kg mahutavas karbis söögiviljade korral ning kuni 25 kg mahutavates pakendites töötlemiseks mõeldud viigimarjade korral). Nimetatud piirangu tõttu tuleb viigimarjad seega pakendada ja külmutada geograafilises tootmispiirkonnas, sest sorteerimisetapis on vaja just viigimarjade „Figue de Solliès“ tootjate oskusteavet. Lisaks võimaldab geograafilises piirkonnas pakendamine ja külmutamine piirata ka ohtu, et toode asendatakse nõuetele mittevastava tootega. Selleks kasutavad tootjad pakendeid, millel on avamiskindel süsteem, mis avamisel puruneb.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks märgistust ja toiduainete pakendamist käsitlevate õigusaktidega sätestatud kohustuslikele märgetele on päritolunimetust „Figue de Solliès“ kandvate viigimarjade iga üksikpakendi märgisel esitatud järgmine teave:

—	päritolunimetus „Figue de Solliès“, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid märgisel;

—	märge „appellation d’origine protégée“, mis peab paiknema kas vahetult enne või pärast päritolunimetust ilma vahepealsete märkusteta.

—	Töötlemiseks mõeldud viigimarjade korral järgmised täiendavad märked: olenevalt toote kategooriast kas „töötlemiseks – külmutatud“ või „töötlemiseks – värske“.

Need märked paigutatakse ühel märgisel samale nähtavale väljale.

Lisaks märgisele peab saatedokumentidel ja arvetel esinema päritolunimetus „Figue de Solliès“ ning märge „appellation d’origine protégée“ (kaitstud päritolunimetus), samuti tuleb neil esitada märge toote kategooria kohta („töötlemiseks – külmutatud“ või „töötlemiseks – värske“).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Figue de Solliès“ viigimarja määratletud geograafiline piirkond asub Prantsusmaa kaguosas Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkonnas Vari departemangus. Nimetatud piirkond asub täielikult Mauresi põhjaosa ja Touloni Permi ajastust pärineva oru kagunurgas. See koosneb Gapeau ja Réal Martini keskmiselt sügavatest ja sügavatest orgudest, moodustades voorelise tasandiku. Määratletud geograafiline piirkond, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut kiitis heaks pädeva riikliku komisjoni 12. jaanuari 2005. aasta istungil 2005. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal, koosneb 15 kommuunist, millest kaks kuuluvad sinna osaliselt.

Terviklikult hõlmatud kommuunid: Belgentier, Carqueiranne, Cuers, La Crau, La Farlède, La Garde, Hyères, La Londe-les-Maures, Le Pradet, Solliès-Pont, Solliès-Toucas, Solliès-Ville et La Valette-du-Var.

Osaliselt hõlmatud kommuunid: Pierrefeu-du-Var (osad A1, A2, A3, A4, A5, B1, B2, B3, B4, C1, C2p, C3, D5p, D6p, E5, E6, E7, E8, E9, E10, E11 ja E12);

Puget-Ville (osad A1, A2, A3, A4, A5, A6, A7, A8, A9, B1, B2, B3, B4, C, D1, D2, D3, D4, E1, E2, E3, E4, F10)

Määratletud piirkonda ainult osaliselt kuuluvate kommuunide omavalitsusse on jäetud kaart, kus määratakse kindlaks geograafilise tootmispiirkonna piir.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Viigimarjale „Figue de Solliès“ on iseloomulik rikkalik maitse, lihav ja mahlane paraja suurusega vili ning kõrge suhkrusisaldus, mis on seotud peamiselt geograafilise keskkonnas looduslike teguritega (pinnas ja veevõrgustik, kliima) ja inimteguritega (saagikoristamise ja sorteerimise tavad).

Looduslike tegurite osas piirneb Vahemere äärde jääv „Figue de Solliès“ tootmispiirkond mägedega ja sellele on iseloomulik spetsiifiline mesokliima. Tegemist on sooja vahemerelise kliimaga, kus temperatuur on soe eelkõige aprillist oktoobrini. Samuti on geograafilisele piirkonnale iseloomulik väike külmapäevade arv, sügisele ja talvele koondunud sademed ning keskmine, kuid ühtlane õhuniiskus. Geoloogiliselt asub piirkond kohas, kus Provence’i lubjakivine pinnas ja läände jääv Maures’i kristallilise aluspõhjaga mäemassiiv omavahel võistlevad, mille tulemusel on tekkinud palju erinevaid muldasid. Seega on tootmispiirkonnale iseloomulikud kuut tüüpi mullad: hiljuti vee alt vabanenud aluspinnasele tekkinud pruunmullad, vanadele alluviaalsetetele kujunenud väheleostunud pruunmullad, vanadele alluviaalsetetele kujunenud leostunud pruunmullad, kolluviaalsetele setetele või rusukalletele tekkinud noored pruunmullad, kaltsiumivarudeta noored pruunmullad, lubja- ja magneesiumirikkad karbonaatmullad.

Viigimarja sorti 'Bourjassotte Noire', mida teatakse tavaliselt „violetse viigimarja“ nime all, toodetakse peaaegu eranditult ainult selles tootmispiirkonnas. Kuigi Sollièsi orgus toodeti 2016. aastal viigimarjade riiklikust toodangust ainult 57 % ehk kõigi sortide peale kokku enam kui 1 800 tonni, toodetakse suurem osa 'Bourjassotte Noire' sorti viigimarju Prantsusmaal selles orus.

Geograafilise keskkonnaga kohandatud oskusteave, mille viigimarjade „Figue de Solliès“ tootjad on välja töötanud, on seotud eelkõige istutamismeetodiga (selleks, et viigipuud hästi kasvaksid, peab neil olema vähemalt 25 ruutmeetrit ruumi, st 5 meetrit kahe puu vahel ja 5 meetrit kahe rea vahel), lõikamisviisiga (nn jalakäija tüüpi viigipuude saavutamine, mille oksad jäävad käeulatusse, et lihtsustada viljade korjamist ning parajate mõõtmetega viljade saamiseks okste tagasilõikamist) ning kastmisega veevaesel perioodil, et vältida viljade lõhkemist ja tagada kvaliteetne toodang, mis võimaldab viigimarju parimates tingimustes turustada. Saagikoristus toimub ainult käsitsi ja selle viib läbi peamiselt kohalik koolitatud ja kvalifitseeritud tööjõud. Saagikoristuse optimaalse aja kindlaksmääramiseks kasutavad tootjad CTIFLi (Centre technique interprofessionnel des fruits et légumes) koostatud värvikoodi, kus on toodud ära „Figue de Solliès“ viigimarjade erinevad värvused olenevalt nende küpsusastmest. Viigimarju korjatakse olenevalt nende küpsusastmest tavaliselt 15. augustist 15. novembrini. Käsitsi sorteerimine on samuti oluline etapp, mille eesmärk on valida viljade terviklikkuse, suuruse ja suhkrusisalduse põhjal välja kõige ilusamad viljad. Söögiviljadena turustamiseks mõeldud viigimarjad näevad välja suurepärased. Eelkõige kõrge küpsusastme tõttu lõhenenud, rebenenud, pragunenud või lehtede kraapimisjälgedega viigimarjad, mille maitseomadused on suurepärased, eraldatakse töötlemiseks (moosid, püreed, tordid jms) ja neid võib enne töötlemist säilivusaja pikendamiseks külmutada.

„Viigimarja „Figue de Solliès“ eristavad muudest sarnastest toodetest järgmised eripärad:

—	selle ümarat veetilka meenutav kuju;

—	selle lilla kuni mustatriibuline värvus;

—	selle tihe, kompaktne ja pehme tekstuur;

—	selle lihav, läikiv ja mahlane, „maasikamoosi värvi“ viljaliha, mis sisaldab rohkesti väikesi beeže seemneid;

—	selle elegantne ja tagasihoidlik aroom, mis sisaldab arbuusi, valge viljalihaga meloni, maasika ja muude marjade „taimseid“ ja „puuviljaseid“ noote;

—	selle tekstuur, mis algul krõmpsub ja seejärel sulab suus ning milles on tunda tugevaid „taimseid“ (rabarberimoos, arbuus), „puuviljaseid“ (punaste puuviljade) ja „lilleseid nüansse“;

—	selle suurus, mis on Euroopa viigimarjaturul müüdavatest keskmistest viigimarjadest suurem, st vähemalt 40 mm (enne võimalikku külmutamist);

—

selle isikupärased maitseomadused, mis tulenevad Euroopas ainulaadsest hapu ja magusa maitse tasakaalust. Hapu ja magusa maitse tasakaal tuleneb suhkrusisaldusest, mis on pakendamis- või külmutamisetapis vähemalt 14 Brixi kraadi (lubatud hälbe piires) olenemata puuviljade sihtotstarbest (söögiviljad või töötlemiseks mõeldud viljad);

—	selle vastupidavus söögiviljade korral, mis võimaldab viljade välimusel kuni tarbijani jõudmiseni esinduslikuks jääda (viljal puuduvad lubatud hälbe piires lõhed, rebendid, praod ja lehtede kraapimisjäljed) ja neid sobivates tingimustes mitu päeva säilitada.

Viigimarja „Figue de Solliès“ geograafiline piirkond on mineraalidelt mitmekesine, kuna sealne tihe vesikond soodustab segunemist ning sellest tulenevalt puutuvad põhjavee liikumise tõttu erinevat tüüpi mullad omavahel kokku. Selline segunemine soodustab pinnase mineraalidega rikastumist, mis viigipuudele juurte kaudu kättesaadavad on. See toetab puu kasvamist ja selle lehestiku arengut, mis soodustab rikkaliku maitsega puuviljade kasvamist ning hapu ja magusa maitse tasakaalu, mis on viigimarjadele „Figue de Solliès“ iseloomulikud. Pinnase suhteliselt madal lubjasisaldus (alla 20 %) võimaldab kasvatada lihavamaid ja mahlasemaid vilju, mille mõõtmed on suuremad kui 40 mm. Sellele aitab samuti kaasa väike külmapäevade arv geograafilises piirkonnas, suvine taimede kastmine tootjate poolt ning keskmine, kuid ühtlane õhuniiskus viigimarjaaedades. Suuruse saavutamisele aitavad samuti kaasa tootjate oskusteave saagikoristuse ja pakendamise vallas, kus pööratakse söögiviljade korral tähelepanu sellele, et ühele alusele oleksid pakendatud ühte värvi ja ühesuured viljad.

Soe keskmise õhuniiskusega päikeseküllane vahemereline kliima võimaldab „Figue de Solliès“ viigimarjadel saavutada saagikoristuse ajal hõlpsasti minimaalse suhkrusisalduse 14 Brixi kraadi. Saagikoristus toimub ainult käsitsi ja koos kiire ja hoolika sorteerimisega pakendamiskohas, mis võimaldab tagada optimaalsete füüsiliste ja organoleptiliste omadustega vilja saamise (vilja vastupidavus, hea säilivus, suurus ja optimaalne küpsusaste).

Viigimarjad „Figue de Solliès“ on seega nende organoleptiliste omaduste tõttu söögiviljana kõrgelt hinnatud nii kohalikul kui kodumaisel turul, suurtes delikatessikauplustes, ekspordis ja ka toitlustuses juhtivate kokkade poolt, kes kiidavad kulinaarsetes teostes kõhklematult nende viljade häid omadusi (Guy GEDDA, aprill 2004, „La magie de la figue dans la cuisine provençale“, kirjastus Edisud), ning töötlejate poolt mooside, kondiitritoodete ja teiste viigimarjadest tehtud toodete valmistamiseks. Paralleelselt söögiviljade tootmisega kujunes alates 1980ndatest aastatest välja nõudlus töötlemiseks mõeldud viigimarjade järele, mida tihti säilivusaja pikendamiseks külmutatakse. Töötlemiseks mõeldud 'Bourjassotte Noire' sorti viigimarjad moodustavad tänapäeval tootmispiirkonnas toodetud viigimarjade aastasest kogumahust enam kui 20 %, s.o 2016. aastal umbes 300 tonni.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-FigueSollies.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.