Menetluse algatamine

(juhtum M.9489 – Air Canada / Transat)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 180/01)

25. mail 2020 otsustas komisjon algatada eespool nimetatud juhtumi suhtes menetluse, olles leidnud, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Menetluse algatamisega algab teatatud koondumise uurimise teine etapp ning see ei mõjuta juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist. Kõnealuse otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt c.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist, et neid saaks täielikult menetluses arvesse võtta. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+ 32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.9489 – Air Canada / Transat):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9461 – AbbVie/Allergan)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 180/02)

10. jaanuaril 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b koostoimes sama määruse artikli 6 lõikega 2. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9461 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(Juhtum M.9780 – BNP Paribas / Bank of Baroda / JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 180/03)

15. mail 2020 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32020M9780 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

20. mai 2020,

liidu usaldatavusraamistiku muutmise kohta COVID-19 pandeemiale reageerimiseks

(CON/2020/16)

(2020/C 180/04)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

6. mail 2020 ja 12. mail 2020 sai Euroopa Keskpank (EKP) taotlused Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013 ja (EL) 2019/876 seoses kohandustega COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, sest ettepandud määrus sisaldab sätteid, mis mõjutavad: 1) Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesandeid määratleda liidu rahapoliitika ja rakendada seda kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 2; 2) EKP ülesandeid seoses krediidiasutuste usaldatavusjärelevalve poliitikaga kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 6; 3) EKPSi panust pädevate asutuste poolt läbiviidavas finantssüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamises, kooskõlas aluslepingu artikli 127 lõikega 5. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Koroonaviiruse haiguse (COVID-19) pandeemiast tekkinud üleilmse kriisi enneolematu mõju tõttu on riigiasutused igal pool maailmas võtnud kiireid ja otsustavaid meetmeid, et tagada krediidiasutuste võime jätkata reaalmajanduse rahastamise rolli täitmist ning nende võime toetada majanduse taastumist, olenemata tõenäolisest kahjumist, mida nad peavad kriisi tõttu kandma.

EKP on kasutanud järelevalve paindlikkust, mida kehtiv õigusraamistik lubab krediidiasutuste toetamiseks, et jätkata raskeimini kriisist mõjutatud kodumajapidamistele, elujõulisele ettevõtlusele ja ärisektorile laenude andmist (2). Selleks lõdvendas EKP ajutiselt kapitali- ja tegevusnõudeid (3) ja teatas kestvast paindlikkusest usaldatavusnõuete kohaldamisel riigisektori tagatisega laenude osas (4). Samuti soovitas EKP krediidiasutustel ja investeerimisühingutel rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kohaldamisel vältida ülemäärast protsüklilist mõju (5); vähendas ajutiselt kvalitatiivset tururiski kordajat, et võtta arvesse suurt turuvolatiilsust (6); ja võttis vastu dividendijaotuse soovituse, mille eesmärk oli kapitaliressursi säilitamine pangandussüsteemis, et suurendada selle reaalmajanduse toetamise võimet (7). Need meetmed on olnud väga tõhusaks abiks praeguses kriisis ja tähtis sünergia on esinenud EKP pangandusjärelevalve teostajana vastu võetud meetmete ja keskpanga rollis vastu võetud rahapoliitika võtete vahel.

Ka muud asutused, eelkõige Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), on võtnud meetmeid, mis olemuslikult täiendavad usaldatavusnõuete meetmeid ja mille puhul on olnud tähtis rahvusvaheline koostöö. Lisaks on riikide valitsused algatanud väga olulisi toetusprogramme, sh riigigarantiid ja laenukohustuste maksete peatamine.

Sellel taustal toetab EKP täielikult komisjoni algatust suurendada krediidiasutuste laenuandmise võimet ja COVID-19 pandeemiaga seotud kahjumi katmise võimet, mis samas tagab krediidiasutuste jätkuva vastupidavuse (8). Eesmärgistatud muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (9) (CRR) tuleb toetada, kuna need suurendavad pangandussüsteemi võimet leevendada pandeemia mõju majandusele ja toetavad taastumist, säilitades usaldatavusraamistiku peamised elemendid. Lisaks sellele täiendavad mõned ettepandud määruse elemendid EKP poolt võetud lõdvendavaid järelevalvemeetmeid ning hiljuti Baseli pangajärelevalve komitee poolt kokku lepitud teatavate meetmete käivitumiseks on vajalik liidu õigusraamistiku muutmine. Muud täiendavad ettepandud määruse muudatused ei tohiks usaldatavusraamistikku kardinaaalselt muuta ning see peaks endiselt arvestama kokku lepitud Baseli standarditega ja vältima edasist Euroopa ühtsete eeskirjade fragmenteerimist.

Viimase üldise märkusena majandusele laenuandmise valmisoleku osas osutab EKP järgmisele. Kui krediidiasutuste esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv langeb alla kombineeritud puhvri nõuet, võivad krediidiasutused vahendeid välja anda ainult väljamaksete maksimumsummas (10). Kui sissetulek muutub negatiivseks, lõpetatakse väljamaksed rikkumise suurusest olenemata. Krediidiasutused võivad eelistada täiendavaks laenuandmiseks puhvreid mitte kasutada seoses võimalusega, et tuleb tühistada täiendavad esimese taseme omavahendite kupongid, millega võib kaasneda turuosaliste negatiivne reaktsioon. Selline käitumine kahjustaks puhvrite raamistiku osas eeldatud soodsat mõju.

Konkreetsed märkused

1.   Üleminekukord, et leevendada IFRS 9 sätete mõju regulatiivsele kapitalile

1.1.

CRR artikkel 473a sätestab üleminekukorra, mis lubab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lisada CET1 kapitalile tagasi iga eraldise suurenemise, mis on tekkinud eeldatava krediidikahjumi (ECL) kasutuselevõtust IFRS 9 kohaselt. Üleminekukord koosneb kahest komponendist: staatiline ja dünaamiline. Staatilise komponendi kohaselt võivad krediidiasutused IFRS 9 kohaldamisega neutraliseerida raamatupidamisliku ühepäevase mõju, millega CET1 kapital suureneb IFRS 9 kasutuselevõtust tingitud raamatupidamislike eraldiste „esimesel päeval“. Dünaamilise komponendi kohaselt võivad krediidiasutused osaliselt neutraliseerida eraldiste täiendava (st esimese päeva järgse) suurenemise mõju, kui riskipositsioonid ei ole seotud krediidi väärtuse langusega. Kehtiv üleminekukord hõlmab ajavahemikku 2018–2022 (11).

1.2.

3. aprillil 2020 leppis Baseli pangajärelevalve komitee kokku eeldatava krediidikahjumi õigusliku käsitlemise kehtiva üleminekukorra muudatused (12), võttes arvesse COVID-19 kriisi. Baseli pangajärelevalve komitee selgitas, et jurisdiktsioonid, mis on juba üleminekukorra rakendanud (sh Euroopa Liit), võivad kohaldada CET1 kapitali taas-suurendamist (add-back) 100%-st vähemal määral aastatel 2020 ja 2021 või võtta muid meetmeid, mis takistavad taas-suurendamist enne COVID-19 puhangu algust fikseeritud eeldatava krediidikahjumi arvel (13). Nende kaalutluste osas näeb ettepandud määrus ette täiendavad meetmed ja kehtestab muudetud 5-aastase üleminekukorra, mis algas 2018. aastal, ainult dünaamilise komponendi osas.

1.3.

EKP toetab CRR määruse artikli 473a muudatust, mis võimaldab krediidiasutustel taas-suurendada oma CET1 kapitali summa võrra, mis ei ületa ECL eraldiste dünaamilise komponendi suurenemist pärast 31. detsembrit 2019. Esiteks võimaldab see lahendus paindlikku täiendavate meetmete kasutamist COVID-19 mõju käsitlemisel ning eristab päevasisest mõju, mida eraldised avaldasid CET1 kapitalile, IFRS 9 kohaldamisest tekkivast mõjust. Teiseks oleks see lahendus täielikult kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee 3. aprilli 2020 otsusega.

2.   Riigi tagatud laenude käsitlemine viivislaenude usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismi raames

2.1.

CRR määruse artikli 47c lõike 4 kohaselt kohaldatakse viivisnõude osa puhul, mille on garanteerinud või kindlustanud ametlik ekspordikrediidi agentuur (ECA), sooduskohtlemist seoses mahaarvamisnõuetega CRR määruse artikli 47c lõike 3 alusel (nn viivislaenude usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism). ECAde poolt tagatud viivisnõuete osas tuleb selle garantiiga kaetud riskipositsiooni osa maha arvata alles pärast 7 aastat kestnud viivisnõude staatust ning enne seda mahaarvamiskohustus puudub. Kõikide muude viivisnõuete osas suureneb neid täielikult või osaliselt hõlmava nõuetekohase tagatise mahaarvamise miinimum järkjärguliselt kuni vastav viivisnõue on täielikult tagatud.

2.2.

Ettepandud määrus näeb ette ECAde poolt tagatud viivisnõuete sooduskohtlemise ajutise laiendamise viivisnõuetele, mida tagavad riikide valitused või nende avaliku sektori asutused, keda aktsepteeritakse krediidiriski kaitse andjatena riskimaandamisereeglite alusel (14), kui COVID-19 pandeemia raames on laenuvõtjate abistamise meetmetena antud garantiisid ja edasigarantiisid (15).

2.3.

EKP toetab ettepanekut ajutiselt laiendada sooduskohtlemist CRR määruse artikli 47c lõike 4 alusel riikide valitsuste või muude avaliku sektori asutuste poolt tagatud viivisnõuetele, mis on kooskõlas ka EKP soovitusega (16). Ettepanek lõpetaks sama krediidihinnanguga avaliku sektori asutuste poolt antud garantiide põhjendamatu erineva käsitlemise.

3.   Finantsvõimenduse määra puhvri kohaldamise kuupäev

3.1.

Baseli pangajärelevalve komitee kõrgeim organ on keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide grupp (GHoS), kes kiitis 27. märtsil 2020 heaks ajakava, mille kohaselt lükatakse Basel III reformi viimaste osade rakendamine, sh globaalsete süsteemselt oluliste pankade finantsvõimenduse määra puhver, ühe aasta võrra edasi ja seda kohaldatakse liidus alates 1. jaanuarist 2022. Ettepandud määruse kohaselt tuleb CRR määruse ajakava kooskõlastada GHoSi poolt heaks kiidetud uue ajakavaga, s.t 1. jaanuar 20231. jaanuari 2022 asemel (17).

3.2.

EKP toetab ettepanekut kohaldada pikendatud tähtaega rahvusvaheliselt Basel III reformide lõpuleviimiseks ja nende ülevõtmiseks liidu õigusesse. Globaalsete süsteemselt oluliste pankade finantsvõimenduse määra puhvri kohaldamise edasilükkamine võimaldab krediidiasutustel sujuvamat kohanemist, mis on siiski sisuliselt kooskõlas rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud ajakavaga. See võimaldab krediidiasutustel keskenduda oma tegevusvõimeks vajalikele meetmetele praeguse kriisi käsitlemises ja majanduslikku taastumise kiirendamises.

4.   Finantsvõimenduse määra arvutamisel teatavate riskipositsioonide väljajätmise mõju tasaarvestus

4.1.

Baseli pangajärelevalve komitee veebilehel detsembris 2017 avaldatud lõpliku finantsvõimenduse määra standardi (18) kohaselt võib jurisdiktsioon rahapoliitika rakendamise lihtsustamiseks ajutiselt vabastada keskpanga reservid finantsvõimenduse määra positsiooni arvutamisest erandlike makromajanduslike asjaolude korral. Kui seda võimalust kasutatakse, tuleb Baseli standardi kohaselt finantsvõimenduse määra nõuet rekalibreerida (s.t suurendada), et toimuks tasaarvestus keskpanga reservide väljajätmisega. See võimalus on sätestatud liidu õiguses (19) ja hakkab kehtima 28. juunil 2021.

4.2.

EKP märgib, et üleilmse finantskriisi kogemus näitas selgelt, et vajalik on kohustuslik finantsvõimenduse määra nõue 1. samba osas. Üldiselt ollakse sellega nõus, et ülemäärase võimenduse kuhjumine pangandussüsteemis oli üleilmse finantskriisi põhjuseks. Seetõttu peab EKP oluliseks säilitada finantsvõimenduse määra kasutamist, kuna see on usaldusväärne riskil mittepõhinev kaitsemehhanism, ja vältida selle oluliste osade väljajätmist.

4.3.

Ettepandud määruse kohaselt muudetakse praegu CRR määruses sätestatud kalibreerimismehhanismi. Eelkõige peavad krediidiasutused arvutama korrigeeritud finantsvõimenduse määra ainult üks kord, võttes aluseks oma kõlblikud keskpanga reservid ja koguriskipositsiooni näitaja päeval, mil pädev asutus on tema suhtes kinnitanud erandlike asjaolude esinemist, mis on selle võimaluse kasutamise aluseks. Korrigeeritud finantsvõimenduse määr jääb kehtima terveks valikuvõimaluse kasutamise ajaks ja, erinevalt praegu kehtivast ümberkalibreerimise mehhanismist, see ei muutu.

4.4.

EKP toetab asjaolu, et ettepandud määrus rakendab eesmärgistatud väljajätmise keskpanga reservide suurenemisest, mis saab toetada rahapoliitika meetmete sujuvat rakendamist ja ülekandumist. EKP märgib, et rahapoliitika teostamisega suurenev keskpanga likviidsus toob kaasa pangandussüsteemi poolt hoitavate reservide mahu suurenemise, mis esines näiteks äsja väljakuulutatud rahapoliitika meetmetega seoses COVID-19 kriisiga. Kuigi mõned krediidiasutused saavad neid reserve ümber paigutada, ei saa pangandussüsteem vältida täiendavaid reserve, millega kaasneb ka finantsvõimenduse määra koguriskipositsiooni näitaja suurenemine. Selleks, et väljajätmine oleks tulemuslik, teeb EKP ettepaneku järgmiste kohanduste kohta.

4.5.

Ümberkalibreerimise mehhanismi muudatus kehtib alates 28. juunist 2021. Samas on võimalik, et krediidiasutuste poolt hoitavate keskpanga reservide maht on rahapoliitika meetmete tõttu oluliselt suurenenud juba enne valikuvõimaluse kasutamist pädeva asutuse poolt 28. juunil 2021 või pärast seda. Krediidiasutuse poolt hoitavate keskpanga reservide ümber kalibreerimine päeval, kui pädev asutus kasutab oma valikuvõimalust, ei pruugi soodustada rahapoliitika meetmete rakendamist ja tulemuslikku ülekandumist. Seda põhjusel, et meetmetega kaasnev keskpanga reservide suurenemine on selleks kuupäevaks suures osas juba toimunud. Seetõttu vähendab sellel kuupäeval arvutatud keskpanga reservide väljajätmine pankade võimet suurendada reaalmajandusele laenuandmist. Lisaks sellele, kui esineb vajadus väljajätmist uuendada valikuvõimaluse kasutamise tähtaja möödumisel (esialgu 1 aasta), põhineks ümberkalibreerimine uuendamise kuupäeval hoitavate reservide summal. Kuna erandlike asjaolude kestus on määramatu, võib ümberkalibreerimise mehhanism oluliselt kahjustada rahapoliitika kohast rakendamist ja ülekandumist soodustavaid meetmeid.

4.6.

Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik valida ümberkalibreerimise viitekuupäeva, millega säiliks ümberkalibreerimise stabiilsus erandlike asjaolude kestel. See võimaldaks pädevatel asutustel keskpankadega konsulteerides valida kuupäev, mis loetakse erandlike asjaolude tähtaja alguseks kooskõlas põhiliste rahapoliitika otsustega (20). See annaks turuosalistele kindluse ja selguse ning toetaks rahapoliitika sujuvat rakendamist ja ülekandumist.

4.7.

Lisaks sellele peaks pädevatel asutustel olema võimalik teostada ümberkalibreerimist viiteperioodi alusel, mitte viitekuupäeva alusel. Sel juhul võetakse ümberkalibreerimises arvesse kõlblike keskpangareservide keskmist summat vastaval ajavahemikul. See võimaldaks pädevatel asutustel iga krediidiasutuse jaoks uue miinimumnõude määramisel kõrvale jätta päevased erinevused.

5.   Muud võimalikud tururiski nõuete aspektide muudatused

5.1.

Erakorraline finantsturgude volatiilsus pärast COVID-19 puhkemist mõjutab tururiski kapitalinõudeid krediidiasutuste jaoks, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kahel viisil: a) VAR riskiväärtus kasvab, kui täheldatakse suuremat volatiilsust, ja b) järeltestidest nähtuva ületamisega seoses suurenevad kvantitatiivsed tururiski kordajad (21). Need muutused mõjutavad krediidiasutuste CET1 suhtarve ja need võivad mõjutada ka krediidiasutuste võimet jätkata turutegemist ja turulikviidsuse suurendamist, mis võib negatiivselt mõjutada turu korrapärast toimimist. Lisaks sellele võib ülemäärane tururiski kapitalinõuete karmistamine takistada eesmärki vabastada kapitali reaalmajandusele laenuandmise toetamiseks.

5.2.

Baseli pangajärelevalve komitee tururiski sisemudelite standardid on pädevate asutuste jaoks piisavalt paindlikud, et käsitleda järeltestidest nähtuvaid ületamisi erakorraliste asjaolude puhul (22). Eelkõige tunnustab Baseli pangajärelevalve komitee mudel, et isegi väga hästi kujundatud mudel ei pruugi ootamatult suurt turuvolatiilsust prognoosida. Erakorraliste asjaolude puhul võib ka täpne mudel anda lühikese aja jooksul palju erandeid.

5.3.

Kuigi CRR määrus ei viita selgelt Baseli pangajärelevalve komitee aktides kirjeldatud erakorralistele asjaoludele, on pädevatele asutustele lubatud teatav paindlikkus järeltestimise tulemuste hindamisel. Eelkõige sätestab CRR määruse artikli 366 lõige 4, et järelevalveasutus võib mitte lugeda ületamisi, kui need tulenevad tegelikust kahjumist ja mitte sisemudeli puudustega seotud asjaoludest, milleks võivad olla näiteks erakorralised turutingimused. Samas ei luba CRR määrus pädeval asutusel kohaldada sellist käsitlust hüpoteetiliste ületamiste puhul, mille puhul ei ole lubatud neid järeltesti liidetavate hulgast välja jätta. COVID-19 põhjustatud turuhäirete puhul eeldatakse, et see mõjutab hüpoteetiliste ületamiste arvu sama moodi nagu tegelike ületamiste arvu.

5.4.

Seetõttu saavad pädevad asutused rahvusvaheliste standarditega võrreldes kasutada piiratud järelevalvemeetmeid oma eesmärgi saavutamiseks, milleks on säilitada krediidiasutuste võime lisada turulikviidsust ja jätkata turutegemist erakorraliste asjaolude puhul, mis on reaalmajanduse toetamises kriitilise tähtsusega. Täiendavad meetmed, näiteks ületamiste kõrvalejätmine (mis tulenevad nii tegelikust kui ka hüpoteetilisest kahjumist) erakorraliste asjaolude puhul, saavutaks seda eesmärki paremini. Seetõttu tuleks CRR määrust muuta, et tagada pädevate asutuste võime erakorraliste asjaolude puhul võtta kohaseid meetmeid, mis on kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee standardiga. Selleks tuleb pädevatele asutustele võimaldada suuremat paindlikkust, et nad saaksid ajutiselt kohandada ületamiste arvu (mis tulenevad nii tegelikust kui hüpoteetilisest kahjumist) või võtta kohaseid meetmeid. Kuna erakorralised turutingimused ei ole seotud ühegi konkreetse üksusega, vaid turuga tervikuna, oleks samuti tähtis, et pädev asutus kohaldaks oma volitusi mitte individuaalselt, vaid kõikide järelevalve alla kuuluvate üksuste osas, võttes arvesse nende vastavaid sisemudeleid. Käesolev arvamus avaldatakse EKP veebilehel.

---

(1)  COM (2020) 310 final.

(2)  Vt Andrea Enria (EKP järelevalvenõukogu esimees) blog, 27. märts 2020, Flexibility in supervision: how ECB Banking Supervision is contributing to fighting the economic fallout from the coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

Vt ka korduma kippuvaid küsimusi EKP järelevalvemeetmete kohta seoses koroonaviiruse haigusega, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(3)  Vt EKP 12. märtsi 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides temporary capital and operational relief in reaction to coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(4)  Vt 20. märtsi 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides further flexibility to banks in reaction to coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(5)  Vt 20. märtsi 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides further flexibility to banks in reaction to coronavirus, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(6)  Vt 16. aprilli 2020 pressiteade, ECB Banking Supervision provides temporary relief for capital requirements for market risk, avaldatud EKP pangandusjärelevalve veebilehel www.bankingsupervision.europa.eu.

(7)  Euroopa Keskpanga soovitus, 27. märts 2020, dividendide jaotamise kohta COVID-19 pandeemia ajal ja soovituse EKP/2020/1 kehtetuks tunnistamise kohta (EKP/2020/19) (ELT C 102 I, 30.3.2020, lk 1).

(8)  Vt ettepandud määruse seletuskirja 1. jagu.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(10)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338) artiklit 141.

(11)  Vt ettepandud määruse seletuskirja 5. jagu.

(12)  Vt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) pressiteadet, 3. aprill 2020, Basel Committee sets out additional measures to alleviate the impact of Covid-19, avaldatud https://www.bis.org/press/p200403.htm.

(13)  BCBS, Measures to reflect the impact of Covid-19, avaldatud https://www.bis.org/bcbs/publ/d498.pdf.

(14)  CRR määruse artikli 201 lõike 1 punktid a kuni e osutavad järgmistele üksustele: a) keskvalitsused ja keskpangad; b) piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused; c) mitmepoolsed arengupangad; d) rahvusvahelised organisatsioonid, kelle vastu olevatele nõuetele määratakse artikli 117 alusel riskikaal 0 %; e) avaliku sektori asutused, kelle vastu olevaid nõudeid käsitletakse vastavalt artiklile 116.

(15)  Vt CRR määruse uut ettepandud artiklit 500a.

(16)  Vt korduma kippuvaid küsimusi koroonaviirusega seoses võetud EKP järelevalvemeetmete kohta.

(17)  Vt ettepandud muudatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/876 (20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012) (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1) artikli 3 lõike 5 kohta.

(18)  BCBS, Basel III: Finalising post-crisis reforms, lk 144, avaldatud https://www.bis.org/bcbs/publ/d424.pdf.

(19)  Vt CRR määruse artikli 429a lõikeid 1(n) ja 7, mida on muudetud määrusega (EL) 2019/876.

(20)  Vt EKP 12. märtsi 2020 pressiteadet, Rahapoliitilised otsused, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu..

(21)  Vt EBA statement on the application of the prudential framework on targeted aspects in the area of market risk in the COVID-19 outbreak , 22. aprill 2020, avaldatud EBA veebilehel www.eba.europa.eu.

(22)  BCBS, MAR Calculation of RWA for market risk, punktid 99.65 kuni 99.69, avaldatud https://www.bis.org/basel_framework/standard/MAR.htm.

Teatis isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

(2020/C 180/05)

Nõukogu otsuse 2013/255/ÜVJP (1) (mida muudetakse nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/719 (2)) I lisas ja nõukogu määruse (EL) nr 36/2012 (3) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/716 (4)) II lisas loetletud isikutele ja üksustele tehakse teatavaks järgmine teave.

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas pärast eespool nimetatud lisadesse kantud isikute ja üksuste loetelu läbivaatamist, et otsuses 2013/255/ÜVJP ja määruses (EL) nr 36/2012 sätestatud piiravate meetmete kohaldamist nimetatud isikute ja üksuste suhtes tuleks jätkata.

Asjaomaste isikute ja üksuste tähelepanu juhitakse võimalusele taotleda asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kelle veebisaitide aadressid on toodud määruse (EL) nr 36/2012 III lisas, luba külmutatud rahaliste vahendite kasutamiseks põhivajaduste rahuldamiseks või erimaksete tegemiseks (vt määruse artikkel 16).

Asjaomased isikud ja üksused võivad enne 1. märtsi 2021 esitada nõukogule koos täiendavate dokumentidega taotluse, et otsus nende kandmise kohta eespool nimetatud loetellu uuesti läbi vaadataks, saates taotluse järgmisele aadressile:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Mis tahes esitatud märkusi võetakse arvesse kõnealuste isikute ja üksuste loetelu järgmisel läbivaatamisel nõukogu poolt kooskõlas otsuse 2013/255/ÜVJP artikliga 34 ja määruse (EL) nr 36/2012 artikli 32 lõikega 4.

---

(1)  ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

(2)  ELT L 168, 29.5.2020, lk 66.

(3)  ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

(4)  ELT L 168, 29.5.2020, lk 1.

Teatis andmesubjektidele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/719, ja nõukogu määruses (EL) nr 36/2012, mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/716 ja mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

(2020/C 180/06)

Andmesubjektide tähelepanu juhitakse järgmisele teabele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artiklile 16.

Töötlemistoimingu õiguslik alus on nõukogu otsus 2013/255/ÜVJP, (2) mida on muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2020/719, (3) ning nõukogu määrus (EL) nr 36/2012, (4) mida rakendatakse nõukogu rakendusmäärusega (EL) 2020/716 (5).

Kõnealuse töötlemistoimingu vastutav töötleja on nõukogu peasekretariaadi välisasjade, laienemise ja elanikkonnakaitse peadirektoraadi (RELEX) üksus RELEX.1.C, kellega on võimalik ühendust võtta järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX.1.C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIĖ

E-post: sanctions@consilium.europa.eu

Nõukogu peasekretariaadi andmekaitseametnikuga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:

Data Protection Officer

data.protection@consilium.europa.eu

Töötlemistoimingu eesmärk on koostada ja ajakohastada loetelu isikutest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid vastavalt otsusele 2013/255/ÜVJP, mida on muudetud otsusega (ÜVJP) 2020/719, ning määrusele (EL) nr 36/2012, mida rakendatakse rakendusmäärusega (EL) 2020/716.

Andmesubjektid on füüsilised isikud, kes vastavad otsuses 2013/255/ÜVJP ja määruses (EL) nr 36/2012 kehtestatud kriteeriumidele.

Kogutud andmed hõlmavad andmeid, mis on vajalikud asjaomase isiku õigeks tuvastamiseks, põhjendusi ja mis tahes muid sellega seotud andmeid.

Kogutud isikuandmeid võib vajaduse korral jagada Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artiklis 25 sätestatud piiranguid, toimub vastamine juurdepääsutaotlustele, parandamistaotlustele ja vastuväidetele, mille andmesubjektid on oma õiguste teostamiseks esitanud, kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Isikuandmeid säilitatakse 5 aastat alates hetkest, mil andmesubjekt eemaldatakse nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, või alates hetkest, mil kõnealuse meetme kehtivus lõppeb, või seni kuni kestab kohtumenetlus, kui see on alustatud.

Ilma et see piiraks kohtulike, halduslike või kohtuväliste kaitsevahendite kohaldamist, on igal andmesubjektil õigus esitada kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile (edps@edps.europa.eu).

---

(1)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

(3)  ELT L 168, 29.5.2020, lk 66.

(4)  ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

(5)  ELT L 168, 29.5.2020, lk 1.

Euro vahetuskurss (1)

28. mai 2020

(2020/C 180/07)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1016
JPY	Jaapani jeen	118,68
DKK	Taani kroon	7,4544
GBP	Inglise nael	0,89728
SEK	Rootsi kroon	10,5480
CHF	Šveitsi frank	1,0683
ISK	Islandi kroon	150,80
NOK	Norra kroon	10,8553
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,017
HUF	Ungari forint	349,74
PLN	Poola zlott	4,4242
RON	Rumeenia leu	4,8435
TRY	Türgi liir	7,5072
AUD	Austraalia dollar	1,6624
CAD	Kanada dollar	1,5155
HKD	Hongkongi dollar	8,5407
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,7776
SGD	Singapuri dollar	1,5621
KRW	Korea vonn	1 363,76
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	19,1981
CNY	Hiina jüaan	7,8804
HRK	Horvaatia kuna	7,5900
IDR	Indoneesia ruupia	16 210,04
MYR	Malaisia ringit	4,7980
PHP	Filipiini peeso	55,792
RUB	Vene rubla	77,9343
THB	Tai baat	35,108
BRL	Brasiilia reaal	5,8495
MXN	Mehhiko peeso	24,5580
INR	India ruupia	83,4635

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2020/C 180/08)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1)(1) artikli 9 lõike 1 punktile a muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt.

Leheküljel 59 lisatakse CNi alamrubriigi „0811 20 51 Punased sõstrad“ selgitava märkuse järele järgmine lõik:

Leheküljel 93 lisatakse CNi alamrubriigi „2008 30 51 Greibi- ja pomelosektorid“ selgitava märkuse järele järgmine lõik:

Leheküljel 93 lisatakse CNi alamrubriigi „2008 30 71 Greibi- ja pomelosektorid“ selgitava märkuse järele järgmine lõik:

---

(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  ELT C 119, 29.3.2019, lk 1.

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2020/C 180/09)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1)(1)artikli 9 lõike 1 punktile a muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt.

Leheküljel 102 lisatakse CNi rubriigi „2208 Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid“selgitava märkuse ja CNi alamrubriikide„2208 30 11 kuni 2208 30 88 Viski“selgitava märkuse vahele järgmine lõik:

---

(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  ELT C 119, 29.3.2019, lk 1.

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9619 – CDC / EDF / ENGIE / La Poste)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 180/10)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Eelteatis koondumise kohta

(Juhtum M.9759 – Nexi / Intesa Sanpaolo (maksetehingute vastuvõtmine))

(EMPs kohaldatav tekst)

(2020/C 180/11)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

Sellise koonddokumendi avaldamine, mida on muudetud pärast väikese muudatuse heakskiitmist kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga

(2020/C 180/12)

Euroopa Komisjon on kõnealuse väikese muudatuse heaks kiitnud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 (1) artikli 6 lõike 2 kolmanda lõiguga.

Väikese muudatuse heakskiitmise taotlusega saab tutvuda Euroopa Komisjoni andmebaasis eAmbrosia.

KOONDDOKUMENT

„EMMENTAL DE SAVOIE“

ELi nr: PGI-FR-0179-AM03 – 10.1.2020

KPN ( ) KGT (X)

1.   Nimetus(ed)

„Emmental de Savoie“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Emmental de Savoie“ on kuumutatud pressitud juustumassiga juust, mida valmistatakse lehma toorpiimast.

Juust on ühtlase ketta kujuline ja selle läbimõõt on 72–80 cm. Juustukettad on rohkem või vähem kumera kujuga, ilma nõgususte ja „kühmudeta“. Juustuketta kõrgus on 14 cm (minimaalne kõrgus, mõõdetud juustuketta serva kumera osa alguseni) kuni 32 cm (maksimaalne kõrgus kõige kõrgemas punktis). Laagerdunud juustuketta kaal peab olema vähemalt 60 kg.

Juustu minimaalne rasvainesisaldus lõpptoote kogukaalust on 28 %. Kuivainesisaldus ilma koorikuta osa puhul pärast 75 päeva kestnud laagerdumist on vähemalt 62 %.

Juustu soolasisaldus on maksimaalselt 0,4 grammi 100 grammi juustu kohta.

Juustu kooriku värvus ulatub kollakaspruunist kollaseni, koorikul ei või olla laike ega defekte. Juustus olevad augud (mida nimetatakse ka silmadeks) on selgepiirilised, ühtlased, sileda servaga ja ühtlaselt jaotunud. Nende suurus ulatub väikesest kirsist kuni Kreeka pähkli suuruseni.

Juustul „Emmental de Savoie“ on puhas ja puuviljaline maitse. Juustumassi värvus on ühtlane, selle konsistents on tugev ja painduv.

Toodet turustatakse järgmisel kujul:

—	ümmarguse juustukettana või portsjoniteks tükeldatuna;

—	tükeldatuna või eelpakendatud müügiühikuna: plaadil, viilutatuna, portsjoniteks tükeldatuna, riivitult või kuubikutena.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Lubatud sööt hõlmab järgmist:

—	koresööt (rohi, hein, ädal, haljasmais, sorgo, põhk, vahekultuurid);

—	maisitõlvikud ja niiske teramais, mida on lubatud anda ainult ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini;

—	kunstlikult kuivatatud sööt, kuivatatud lutsern, kuivatatud suhkrupeedijäätmed, söödapeet, mis peavad loomadele andmisel olema puhtad ja kahjustusteta.

—

Täiendsööt ja järgmised söödalisandid: — teravili ja sellest valmistatud tooted (kliid, peenkliid, jahu, veetustatud raba); — õliviljade ja valgurikaste kultuuride seemned ja neist valmistatud koogid; — kõrvalsaadused: lutserni valgukontsentraat, mittevalguline lämmastik (tärklise- ja pärmitööstuse kõrvalsaadused), uureasisaldus täiendsöödas < 3 %; — melass ja taimeõli, mineraalid, vitamiinid, mikroelemendid ja naturaalsed taimeekstraktid.

Lakteerivate lehmade puhul:

—	peab 100 % koresöödast pärinema geograafilisest piirkonnast;

—	väljastpoolt geograafilist piirkonda pärineva kunstlikult kuivatatud sööda, maisitõlvikute, niiske teramaisi ja söödapeedi kogus on piiratud keskmiselt nelja kilogrammiga (kuivainena) lakteeriva lehma kohta päevas aasta jooksul.

Need piirangud võimaldavad tagada, et suurem osa piimalehmadele antavast kuivainest pärineb kindlaksmääratud geograafilisest piirkonnast. Ühtlasi tõhustatakse nende abil seost kõnealuse toote ja asjaomase geograafilise päritolupiirkonna vahel.

Töötlemisettevõtte puhul peab juustu „Emmental de Savoie“ valmistamiseks kogutav piim pärinema piimakarjalt, mille kõigist lehmadest vähemalt 75 % kuulub tõugudesse Abondance, Montbéliarde või Tarentaise.

Traditsiooniliste lehmatõugude Abondance, Montbéliarde ja Tarentaise kasvatamise tava säilitamine on põhjendatud, sest nende tõugude puhul on tõestatud, et nad on suutelised kohanema looduskeskkonna füüsikaliste ja klimaatiliste piirangutega: lehmade kehaehitus on kohanenud kaldega karjamaadega, lehmad taluvad temperatuurikõikumisi ning tarbivad karjamaade rohtu suvel ja kuivsööta talvel.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, selle kogumine ja töötlemine ning juustu laagerdumine peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

Nõue, et juustu „Emmental de Savoie“ tootmiseks kasutatav piim peab pärinema geograafilisest piirkonnast, on põhjendatud söödaressursi olulise rolliga kõnealuses piirkonnas, mida väärtustatakse juustu tootmisel.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud geograafilise tähisega juustu „Emmental de Savoie“ märgistamine peab vastama järgmistele nõuetele:

—	nimetus „Emmental de Savoie“ peab olema esitatud kõikidel pakenditel Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähise logoga samal vaateväljal;

—	tootja, juustumeister või eelpakendaja peavad loetavalt märkima oma nime ja aadressi;

—	sertifitseerimisasutuse nimetus peab olema esitatud;

—	juustuketta peal või küljel on toodud viide geograafilisele päritolule (välja arvatud kuubikutena või riivitud kujul turustatava juustu puhul).

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Emmental de Savoie“ juustu geograafiline piirkond hõlmab järgmisi kommuune:

Haute-Savoie departemang:

Alby-sur-Chéran, Alex, Allèves, Allinges, Allonzier-la-Caille, Amancy, Ambilly, Andilly, Annecy, , Annemasse, Anthy-sur-Léman, Arbusigny, Archamps, Arenthon, Argonay, Armoy, Arthaz-Pont-Notre-Dame, Ayse, Ballaison, Balme-de-Sillingy (La), Balme-de-Thuy (La), Bassy, Beaumont, Bellevaux, Bernex, Bloye, Bluffy, Boëge, Bogève, Bonne, Bonneville, Bons-en-Chablais, Bossey, Bouchet-Mont-Charvin (Le), Boussy, Brenthonne, Brizon, Burdignin, Cercier, Cernex, Cervens, Chainaz-les-Frasses, Challonges, Champanges, Chapeiry, Chapelle-Rambaud (La), Chapelle-Saint-Maurice (La), Charvonnex, Châtillon-sur-Cluses, Chaumont, Chavannaz, Chavanod, Chêne-en-Semine, Chênex, Chens-sur-Léman, Chessenaz, Chevaline, Chevrier, Chilly, Choisy, Clarafond-Arcine, Clefs (Les), Clermont, Clusaz (La), Cluses, Collonges-sous-Salève, Contamine-Sarzin, Contamine-sur-Arve, Copponex, Cornier, Cranves-Sales, Crempigny-Bonneguête, Cruseilles, Cusy, Cuvat, Desingy, Dingy-en-Vuache, Dingy-Saint-Clair, Doussard, Douvaine, Draillant, Droisy, Duingt, Éloise, Entrevernes, Épagny-Metz-Tessy, Etaux, Étercy, Étrembières, Évian-les-Bains, Excenevex, Faucigny, Faverges-Seythenex, Feigères, Fessy, Féternes, Fillière, Fillinges, Franclens, Frangy, Gaillard, Giez, Glières-Val-de-Borne, Grand-Bornand (Le), Groisy, Gruffy, Habère-Lullin, Habère-Poche, Hauteville-sur-Fier, Héry-sur-Alby, Jonzier-Épagny, Juvigny, Larringes, Lathuile, Leschaux, Loisin, Lornay, Lovagny, Lucinges, Lugrin, Lullin, Lully, Lyaud (Le), Machilly, Magland, Manigod, Marcellaz, Marcellaz-Albanais, Margencel, Marignier, Marigny-Saint-Marcel, Marin, Marlioz, Marnaz, Massingy, Massongy, Maxilly-sur-Léman, Mégevette, Meillerie, Menthon-Saint-Bernard, Menthonnex-en-Bornes, Menthonnex-sous-Clermont, Mésigny, Messery, Mieussy, Minzier, Monnetier-Mornex, Mont-Saxonnex, Montagny-les-Lanches, Moye, Muraz (La), Mûres, Musièges, Nancy-sur-Cluses, Nangy, Nâves-Parmelan, Nernier, Neuvecelle, Neydens, Nonglard, Novel, Onnion, Orcier, Peillonnex, Perrignier, Pers-Jussy, Poisy, Présilly, Publier, Quintal, Reignier-Ésery, Reposoir (Le), Reyvroz, Rivière-Enverse (La), Roche-sur-Foron (La), Rumilly, Saint-André-de-Boëge, Saint-Blaise, Saint-Cergues, Saint-Eusèbe, Saint-Eustache, Saint-Félix, Saint-Ferréol, Saint-Germain-sur-Rhône, Saint-Gingolph, Saint-Jean-de-Sixt, Saint-Jean-de-Tholome, Saint-Jeoire, Saint-Jorioz, Saint-Julien-en-Genevois, Saint-Laurent, Saint-Paul-en-Chablais, Saint-Pierre-en-Faucigny, Saint-Sigismond, Saint-Sixt, Saint-Sylvestre, Sâles, Sallenôves, Sappey (Le), Savigny, Saxel, Scientrier, Sciez, Scionzier, Serraval, Sévrier, Seyssel, Sillingy, Talloires-Montmin, Taninges, Thollon-les-Mémises, Thônes, Thonon-les-Bains, Thusy, Thyez, Tour (La), Usinens, Vailly, Val-de-Chaise, Valleiry, Vallières-sur-Fier, Vanzy, Vaulx, Veigy-Foncenex, Vers, Versonnex, Vétraz-Monthoux, Veyrier-du-Lac, Villard, Villards-sur-Thônes (Les), Villaz, Ville-en-Sallaz, Ville-la-Grand, Villy-le-Bouveret, Villy-le-Pelloux, Vinzier, Viry, Viuz-en-Sallaz, Viuz-la-Chiésaz, Vougy, Vovray-en-Bornes, Vulbens, Yvoire.

Savoie departemang:

Aiguebelette-le-Lac, Aiguebelle, Aillon-le-Jeune, Aillon-le-Vieux, Aiton, Aix-les-Bains, Albens, Albertville, Allondaz, Apremont, Arbin, Argentine, Arith, Arvillard, Attignat-Oncin, Avressieux, Ayn, Balme (La), Barberaz, Barby, Bassens, Bâthie (La), Bauche (La), Bellecombe-en-Bauges, Belmont-Tramonet, Betton-Bettonet, Billième, Biolle (La), Bonvillard, Bonvillaret, Bourdeau, Bourget-du-Lac (Le), Bourget-en-Huile, Bourgneuf, Bridoire (La), Brison-Saint-Innocent, Césarches, Cessens, Cevins, Challes-les-Eaux, Chambéry, Chamousset, Chamoux-sur-Gelon, Champagneux, Champ-Laurent, Chanaz, Chapelle-Blanche (La), Chapelle-du-Mont-du-Chat (La), Chapelle-Saint-Martin (La), Châteauneuf, Châtelard (Le), Chavanne (La), Chignin, Chindrieux, Cléry, Cognin, Cohennoz, Coise-Saint-Jean-Pied-Gauthier, Compôte (La), Conjux, Corbel, Crest-Voland, Croix-de-la-Rochette (La), Cruet, Curienne, Déserts (Les), Détrier, Domessin, Doucy-en-Bauges, Drumettaz-Clarafond, Dullin, Échelles (Les), École, Entremont-le-Vieux, Épersy, Épierre, Esserts-Blay, Étable, Flumet, Francin, Fréterive, Frontenex, Gerbaix, Giettaz (La), Gilly-sur-Isère, Gresin, Grésy-sur-Aix, Grésy-sur-Isère, Grignon, Hauteville, Jacob-Bellecombette, Jarsy, Jongieux, Laissaud, Lépin-le-Lac, Lescheraines, Loisieux, Lucey, Marches (Les), Marcieux, Marthod, Mercury, Méry, Meyrieux-Trouet, Mognard, Mollettes (Les), Montagnole, Montailleur, Montcel (Le), Montendry, Montgilbert, Monthion, Montmélian, Montsapey, Motte-en-Bauges (La), Motte-Servolex (La), Motz, Mouxy, Myans, Nances, Notre-Dame-de-Bellecombe, Notre-Dame-des-Millières, Novalaise, Noyer (Le), Ontex, Pallud, Planaise, Plancherine, Pont-de-Beauvoisin (Le), Pontet (Le), Presle, Pugny-Chatenod, Puygros, Randens, Ravoire (La), Rochefort, Rochette (La), Rognaix, Rotherens, Ruffieux, Saint-Alban-de-Montbel, Saint-Alban-des-Hurtières, Saint-Alban-Leysse, Saint-Baldoph, Saint-Béron, Saint-Cassin, Saint-Christophe, Saint-Franc, Saint-François-de-Sales, Saint-Genix-sur-Guiers, Saint-Georges-des-Hurtières, Saint-Germain-la-Chambotte, Saint-Girod, Sainte-Hélène-du-Lac, Sainte-Hélène-sur-Isère, Saint-Jean-d’Arvey, Saint-Jean-de-Chevelu, Saint-Jean-de-Couz, Saint-Jean-de-la-Porte, Saint-Jeoire-Prieuré, Saint-Léger, Saint-Marcel, Sainte-Marie-d’Alvey, Saint-Maurice-de-Rotherens, Saint-Nicolas-la-Chapelle, Saint-Offenge-Dessous, Saint-Offenge-Dessus, Saint-Ours, Saint-Paul-sur-Isère, Saint-Paul, Saint-Pierre-d’Albigny, Saint-Pierre-d’Alvey, Saint-Pierre-de-Belleville, Saint-Pierre-de-Curtille, Saint-Pierre-d’Entremont, Saint-Pierre-de-Genebroz, Saint-Pierre-de-Soucy, Sainte-Reine, Saint-Sulpice, Saint-Thibaud-de-Couz, Saint-Vital, Serrières-en-Chautagne, Sonnaz, Table (La), Thénésol, Thoiry, Thuile (La), Tournon, Tours-en-Savoie, Traize, Tresserve, Trévignin, Trinité (La), Ugine, Venthon, Verel-de-Montbel, Verel-Pragondran, Verneil (Le), Verrens-Arvey, Verthemex, Villard-d’Héry, Villard-Léger, Villard-Sallet, Villaroux, Vimines, Vions, Viviers-du-Lac, Voglans, Yenne.

Aini departemang:

Anglefort, Béon, Billiat, Ceyzérieu, Chanay, Corbonod, Cressin-Rochefort, Culoz, Flaxieu, Injoux-Génissiat, Lavours, Léaz, Massignieu-de-Rives, Parves et Nattages, Pollieu, Saint-Martin-de-Bavel, Seyssel, Surjoux-Lhôpital, Talissieu, Valserhône, Villes, Virignin, Vongnes.

Isère’i departemang:

Entre-deux-Guiers, Miribel-les-Échelles, Saint-Christophe-sur-Guiers, Saint-Pierre-de-Chartreuse, Saint-Pierre d’Entremont.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Juustu „Emmental de Savoie“ seos tootmispiirkonnaga põhineb toote tagatud kvaliteedil.

Reljeefi ja geoloogiliste omaduste poolest on juustu „Emmental de Savoie“ geograafiline piirkond küllalt kontrastirikas. Piirkonna kõrgus merepinnast jääb valdavalt 200 ja 1 500 meetri vahele, vaid mõned tipud ulatuvad kuni 2 200 meetrini. Tegemist on Alpide eelmäestikuga ja see ei ulatu kõrgmäestikuni.

Geograafilise piirkonna pinnas paikneb enamasti kvaternaarsetetel ja tertsiaarajastu purdsetetel. Mullakiht on üldiselt paks ja hästi õhustatud, mis võimaldab kasvatada selliseid kultuure nagu näiteks mais.

Piirkonnale iseloomulik keskmine sademete hulk on üle 900 mm aastas. Sademete hulk ei ületa üldjuhul 2 000 mm aastas, välja arvatud kõrgematel mäetippudel. See ala jääb seega piirkonda, kus sademete hulk ületab riigi keskmist näitajat 900 mm aastas. Geograafilise piirkonna see eripära koos mullastiku rikkusega soodustab taimekasvatuse arengut.

Tänu mullakihi koostisele ja sademete suurele hulgale on tegemist kvaliteetsete rohumaade alaga. Nii karjamaade kui ka heinamaadena kasutatavate aasade taimestik on rikas ja mitmekesine, nagu see on iseloomulik Alpide mäestikualadele.

„Emmental de Savoie“ juustu ajalugu on osa kuumutatud ja pressitud juustumasside ajaloost ning selle juustu areng on toimunud samaaegselt juustukodade arenguga. Üksnes need majapidamised, mis suutsid koguda suuri piimakoguseid, said juba ammusest ajast hakata tootma „Emmental de Savoie“ juustu.

Seda juustu oli võimalik saada aasta ringi, seetõttu oli tegemist teiste juustudega võrreldes väga olulise juustuga. Kuni 1980. aastateni oli see Savoie piirkonna juustutööstuse peamine toode. H. Tournebise selgitas juba 1955. aastal (Savoie' juustud, ajakirjas „La France à table“ nr 57, lk 80) : „Emmentali juustu (Gruyère’i tüüpi) ) levikupiirkond hõlmab orgusid ja eelmäestikke, seda juustu valmistatakse ainult selles piirkonnas.“.

„Emmental de Savoie“ juustu areng käis käsikäes lüpsimasina, piima jahutamise kasutuselevõtuga ja looduslike bakterikultuuride lisamise kontrolli all hoidmisega, sest selle juustu tootmist oli keeruline juhtida.

„Emmental de Savoie“ geograafiline piirkond hõlmab seega Alpide eelmäestikke, kus toimub piima tootmine ja kus asuvad ka juustukojad. Põhja-Alpide suured mäemassiivid ei kuulu „Emmental de Savoie“ juustu jaoks kasutatava piima tootmispiirkonna hulka, sest sellest piirkonnast pärinevat piima kasutatakse traditsiooniliselt teiste juustude valmistamiseks.

Juustu „Emmental de Savoie“ valmistamiseks kasutatava piima tootmine tugineb ka praegu geograafilise piirkonna rohurikkuse väärtustamisele, aga ka traditsiooniliste tõugude kasvatamise traditsiooni jätkamisele. Need tõud on Abondance, Montbéliarde ja Tarentaise. Need tõud on tõendanud oma võimet kohaneda piirkonna füüsiliste ja klimaatiliste piirangutega: lehmade kehaehitus on sobiv kaldega karjamaadele, lehmad taluvad temperatuurikõikumisi ning tarbivad karjamaade rohtu suvel ja kuivsööta talvel. Piimalehmade söötmine põhineb peamiselt geograafilisest piirkonnast pärineval söödal ja teraviljadel.

„Emmental de Savoie“ on kuumutatud juustumassiga pressitud juust, valmistatud lehma toorpiimast.

Juustul on korrapärase ketta kuju ja selle läbimõõt on 72–80 cm. Laagerdunud juustuketta kaal peab olema vähemalt 60 kg.

Juustukooriku värvus ulatub kollakaspruunist kollaseni.

„Emmental de Savoie“ juustu iseloomustab ühtlase värvusega tugev ja painduv juustumass, milles on selgepiirilised, ühtlased, sileda servaga ja ühtlaselt jaotunud augud, mida nimetatakse silmadeks. Juustul on puhas ja puuviljaline maitse.

„Emmental de Savoie“ juustu valmistatakse üksnes toorpiimast, see asjaolu toob kõige paremini esile kasutatava piima eripära ning laiemas plaanis kogu piirkonna eripära. See vastastikune mõju on eeskätt seotud piimalehmade söötmisega, mille puhul kogu koresööt peab pärinema KGT geograafilisest piirkonnast.

Piimakarja kasvatussüsteemide puhul eelistatakse geograafilise piirkonna looduskeskkonnast pärinevate äärmiselt mitmekesiste kohalike söödaressursside kasutamist. Piima tootmine geograafilises piirkonnas võimaldab lisaks taimsete ressursside optimaalsele ärakasutamisele iidsete kasutustavade kohaselt väärtustada ka traditsioonilistelt lehmatõugudelt saadavat piima. Erisööda andmise tulemusel suures koguses toodetud piim on juustu valmistamiseks sobilikum kui teistelt lehmatõugudelt samasugustes tingimustes saadud piim ning annab juustule eriomadused. Nii on pärast laabi lisamist tekkiv kalgend kõvem ja sellest saadava juustu kogus suurem.

Tootmistavad on võimaldanud valida välja tootmisprotsessi soodustava mikrofloora. Alates 2000. aastast teostatud uuringud on taotlejate rühmal võimaldanud anda tootjate käsutusse võrdlusalusena bakterikultuuride liinid, mida kasutatakse konkreetselt „Emmental de Savoie“ juustu valmistamiseks. „Emmental de Savoie“ juustu üks eripära on samuti proteolüüsi kõrge tase. See oluline hüdrolüüsiprotsess võib olla tingitud samaaegselt proteaasist, toorpiimas leiduva loodusliku mikrofloora toimest, looduslike pärmide toimest ning tavapäraselt kasutatavate termofiilsete piimabakterite toimest. „Emmental de Savoie“ peptiidide profiil erineb termotöödeldud piimast valmistatud Prantsuse Emmentali juustu omast.

Selle tulemusena jääb juustu paksu kooriku alla pehme, puhta ja puuviljalise maitsega juustumass.

Soojas laagerdumiskeldris hoidmine 21 päeva jooksul tekitab „Emmental de Savoie“ juustu sisse eripärased augud, mis on tingitud propioonhappe kontrollitud vabanemisest.

„Emmental de Savoie“ juustu seos geograafilise päritolupiirkonnaga on tugevalt seotud juustukodade arenguga, mis on tinginud kõnealuse juustu iseloomulikud suured mõõtmed.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-75d760a0-c997-4572-a852-4b6368fdd761

---

(1)  ELT L 179, 19.6.2014, lk 17.