18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 170/1

KOMISJONI TEATIS

Heakskiit komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(2020/C 170/01)

Komisjon kiitis 11. mail 2020 heaks komisjoni määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.

Komisjoni määruse eelnõu on lisatud käesolevale teatisele. Avatud avalik konsultatsioon komisjoni määruse eelnõu kohta: http://ec.europa.eu/competition/consultations/open.html.

LISA

KOMISJONI MÄÄRUSE EELNÕU (EL) …/…,

…,

millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a,

olles konsulteerinud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 (2) tunnistatakse teatavat liiki abi siseturuga kokkusobivaks.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (3) või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määruse] alusel Euroopa territoriaalse koostöö (edaspidi „ETK“) projektides osalevatel ettevõtjatel on sageli raskusi selliste lisakulude rahastamisel, mis tulenevad koostööst partneritega eri piirkondades ja liikmesriikides või kolmandates riikides. Võttes arvesse ETK olulisust ühtekuuluvuspoliitika jaoks ja selle pakutavat raamistikku ühismeetmete rakendamiseks ja tegevuspõhimõtete vahetamiseks riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste vahel eri liikmesriikides või kolmandates riikides, tuleks tähelepanu pöörata teatavatele ETK projektidega seonduvatele probleemidele, et tagada vastavus riigiabi eeskirjadele. Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks määrust (EL) nr 651/2014 kohaldada ETK projektidele antava abi suhtes, olenemata abisaava ettevõtja suurusest.

(3)	Võttes arvesse ka ETK projektides osalevatele ettevõtjatele antavate väikeste abisummade vähest mõju kaubandusele ja konkurentsile, tuleks sätestada lihtsad eeskirjad juhtudeks, kui abi kogusumma ettevõtja ja projekti kohta ei ületa teatavat ülemmäära.

(4)

Sõltumatute ekspertide tehtud hindamise ja koostatud pingerea alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojekte või teostatavusuuringuid, mis on tipptasemel ja väärivad rahastamist avaliku sektori vahenditest, kuid mida ei saa eelarvevahendite vähesuse tõttu raamprogrammist „Horisont“ rahastada, võib toetada riiklikest vahenditest, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta vahenditest ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi+ 2021.–2027. aasta vahenditest. Riigiabi, mida antakse selliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate elluviidavate teadus- ja arendusprojektide jaoks, tuleks lugeda siseturuga kokkusobivaks ning vabastada teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest. Lisaks ei peaks olema vajalik hinnata uuesti abikõlblikkuse tingimusi, mida on enne kvaliteedimärgise andmist raamprogrammi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt liidu tasandil juba hinnatud. Projekte elluviivate üksuste tulunduslik või mittetulunduslik olemus ei ole konkurentsiõiguse alusel oluline kriteerium.

(5)	Riigiabi, mida antakse teatavatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/… (4) (Euroopa ühendamise rahastu määrus) hõlmatud digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektidele, võib pidada siseturuga kokkusobivaks ja vabastada teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest.

(6)	Abi, mida antakse teadlastele majanduslikeks meetmeteks peetavate Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamise meetmete ja Marie Skłodowska-Curie meetmete raames, tuleks samuti pidada siseturuga kokkusobivaks, kui neile meetmetele on antud kvaliteedimärgis.

(7)

Euroopa Liidu teadusuuringute ja arendustegevuse konkurentsivõimet on võimalik parandada avaliku sektori vahenditega, milleks ühendatakse liikmesriikide ja tsentraalselt hallatavad liidu vahendid, mida antakse teadus- ja arendusprojektidele (nt projektid, mis viiakse ellu institutsioonilise Euroopa partnerluse raames, mis põhineb aluslepingu artiklil 185 või 187 või raamprogrammis „Euroopa horisont“ määratletud programmi kaasrahastamismeetmel), kuna sellised teadus- ja arendusprojektid vastavad Euroopa ühistes huvides olevatele eesmärkidele ja neis käsitletakse täpselt määratletud turutõrkeid. Nii on see juhul, kui selliseid projekte hindavad, seavad pingeritta ja valivad sõltumatud eksperdid kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjadega rahvusvaheliste projektikonkursside raames, milles osaleb vähemalt kolm (Teaming meetmete puhul kaks) liikmesriiki. Liikmesriikide rahaline panus nendesse kaasrahastatavatesse teadus- ja arendusprojektidesse, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta vahendid ning Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi+ 2021.–2027. aasta vahendid, tuleks lugeda siseturuga kokkusobivaks ja vabastada teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest. Lisaks ei peaks olema vajalik hinnata uuesti abikõlblikkuse tingimusi, mida sõltumatud eksperdid on enne teadus- ja arendusprojekti väljavalimist programmi „Horisont 2020“ või raamprogrammi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohaselt rahvusvahelisel tasandil juba hinnanud.

(8)

Programmides „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ on kindlaks määratud, millised teadus- ja innovatsioonimeetmed on abikõlblikud. Sellega seoses märgib komisjon, et raamprogrammis „Horisont“ määratletud teadus- ja innovatsioonimeetmed vastavad tavaliselt käesolevas määruses määratletud alus- ja rakendusuuringutele. Peale selle vastab raamprogrammi „Horisont“ alusel toetatav innovatsioonitegevus tavaliselt käesolevas määruses esitatud tootearenduse määratlusele. Käesoleva määrusega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ette nähtud lihtsustusi ei tohiks siiski kasutada selleks, et rahastada tegevust, mis ei ole teadus- ja arendustegevust käsitlevate riigiabi eeskirjade alusel abikõlblik, st tegevust, mis läheb tootearendusest kaugemale. Selle tagamiseks võivad liikmesriigid arvesse võtta ka tehnoloogilise valmiduse taseme määratlusi. Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et riigiabi, mida antakse teadus- ja arendustegevuse jaoks, mis vastab tehnoloogilise valmiduse tasemele 9, jääb väljapoole tootearenduse määratlust ja ei kuulu seetõttu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(9)

Programm „Digitaalne Euroopa“ toetab ja kiirendab Euroopa majanduse ja ühiskonna digitaliseerimist ning toob kasu kodanikele, haldusasutustele ja ettevõtetele kogu liidus. Programm täiendab programmi „Euroopa horisont“ alusel toetatavaid teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte, Euroopa ühendamise rahastu digiprogrammi ja programmi „InvestEU“. Programm aitab suurendada avaliku sektori, aga ka VKEde ning teadus- ja innovatsioonikogukondade digivõimekust (nt andmetöötlusvõimekust, arvutusvõimekust, küberturvalisuse alast võimekust). Programmi raames antakse rahalist toetust kõrgtasemel arvutustehnika, sh kõrgjõudlusega ja pilvandmetöötluse ning servtöötluse ja kvantarvutuse tehnoloogia jaoks, samuti tehisintellekti tarvis, sealhulgas Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ning testimis- ja eksperimenteerimisvõimaluste loomiseks. Samuti toetatakse programmist digioskusi ning küberturvalisuse seadmeid ja töövahendeid.

(10)

InvestEU fondist toetatavad finantstooted võivad hõlmata liikmesriikide kontrolli all olevaid vahendeid, sealhulgas ELi eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid vahendeid, et suurendada finantsvõimendust ja toetada lisainvesteeringuid Euroopas. Näiteks on liikmesriikidel võimalus eraldada osa liidu eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest vahenditest InvestEU fondi raames ELi tagatise liikmesriigi osale. Lisaks sellele võivad liikmesriigid rahastada enda vahendite või riiklike tugipankade kaudu InvestEU fondi raames tagatud finantstooteid. Sellist rahastamist võib pidada riigi vahenditeks ja seostada riigiga, kui liikmesriikidel on nende vahendite kasutamise üle kaalutlusõigus. Kui aga liikmesriikidel vahendite kasutamise üle kaalutlusõigus puudub või kui nad tegutsevad tavapärastes turutingimustes, ei ole nende vahendite kasutamine riigiabi. Selliste juhtumitega seoses kavatseb komisjon anda täiendavaid suuniseid InvestEU määruse alusel toetatavate tüüpiliste stsenaariumide kohta.

(11)

Kui riiklikud vahendid, sealhulgas ELi eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad vahendid, kujutavad endast aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, tuleks kehtestada tingimused, mille alusel tuleks abi lugeda siseturuga kokkusobivaks ja vabastada teavitamiskohustusest, et hõlbustada InvestEU fondi rakendamist.

(12)

InvestEU fond hõlmab mitut olulist konkurentsi kaitsvat meedet, nagu selliste investeeringute toetamine, mille abil saavutatakse liidu poliitilised eesmärgid ja luuakse ELi lisaväärtust, ning nõue, et InvestEU fond peab olema täiendav ning et selle abil tuleb kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi. Lisaks tagatakse juhtimissüsteemi ja otsustusprotsessiga enne ELi tagatise andmist, et InvestEU fondist toetatavad meetmed vastavad eespool nimetatud nõuetele. InvestEU fondist antav toetus on läbipaistev ja selle mõju hinnatakse. Seetõttu tuleks InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud riigiabi lugeda siseturuga kokkusobivaks ja vabastada teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest.

(13)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 651/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 651/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punktid m ja n asendatakse järgmisega:

„m)	piirkondlikele lennujaamadele antav abi;

n)	sadamatele antav abi;“;

lõikesse 1 lisatakse punktid o ja p:

„o)	Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi ning

p)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi.“;

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

abikavad, mis on esitatud käesoleva määruse III peatüki jagudes 1 (v.a artikkel 15), 2, 3, 4, 7 (v.a artikkel 44) ja 10, ning abi, mida antakse kõnealuse peatüki jao 16 alusel finantstoodete vormis, kui keskmine riigiabi aastaeelarve liikmesriigi kohta ületab 150 miljonit eurot, kuue kuu möödumisel nende jõustumisest. Käesoleva määruse III peatüki 16. jao kohase abi puhul võetakse selle hindamisel, kas liikmesriigi keskmine asjaomase finantstootega seotud riigiabi aastaeelarve ületab 150 miljonit eurot, arvesse üksnes liikmesriigi osamakseid ELi tagatise liikmesriigi osasse, millele on osutatud [InvestEU programmi] määruse artikli 8 lõike 1 punktis b. Komisjon võib otsustada, et käesoleva määruse kohaldamist jätkatakse mis tahes kõnealuse abikava suhtes kauem, olles hinnanud liikmesriigi poolt komisjonile esitatud hindamiskava 20 tööpäeva jooksul alates abikava jõustumisest;“;

lõikes 3 asendatakse punktid a ja b järgmisega:

„a)

kalandus- ja vesiviljelussektoris antav abi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1379/2013 (*1), välja arvatud koolitusabi, VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antav abi, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi ning äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad ning Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi;

põllumajandustoodete esmatootmise sektorile antav abi, välja arvatud äärepoolseimates piirkondades antav investeeringuteks ettenähtud abi, regionaalse tegevusabi kavad, VKEdele nõustamiseks antav abi, riskifinantseerimisabi, teadus- ja arendustegevuseks antav abi, VKEdele innovatsiooniks antav abi, keskkonnaabi, koolitusabi, ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate jaoks antav abi ning Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antav abi ja InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi;“;

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).“"

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise abi suhtes:

abikavad, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on abikavaga, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, ning III peatüki 2a ja 16. jao kohased abikavad;

b)	sihtotstarbeline üksikabi ettevõtjatele, nagu on osutatud punktis a;

abi raskustes olevale ettevõtjale, välja arvatud abikavad, millega korvatakse teatavate loodusõnnetuste tekitatud kahju, idufirmade abikavad, regionaalse tegevusabi kavad, VKEdele artikli 56f kohaselt antav abi ja finantsvahendajatele III peatüki 16. jao alusel antav abi, kui nende kavade alusel ei kohelda raskustes olevaid ettevõtjaid teistest ettevõtjatest soodsamalt.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)	punktid 63, 64 ja 65 jäetakse välja;

lisatakse punkt 86b:

„86b)

„digitaliseerimine“ – elektroonilistel seadmetel ja/või süsteemidel põhineva tehnoloogia kasutuselevõtt, mis võimaldab suurendada toodete funktsionaalsust, arendada internetipõhiseid teenuseid, ajakohastada protsesse või minna üle vahendajateta kaupade tootmisel ja teenuste pakkumisel põhinevatele ärimudelitele ning millel on lõppkokkuvõttes ümberkujundav mõju;“;

punkt 138 asendatakse järgmisega:

„138)

„järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud“ – täiustatud võrgud, millel on vähemalt järgmised omadused:

i)	nad tagavad abonendile usaldusväärse ja väga kiire teenuse optilise (või samaväärse tehnoloogiaga) tagasiühenduse kaudu, mis asub lõpptarbija ruumidele piisavalt lähedal, et tagada väga suure kiiruse tegelik pakkumine;

ii)	nad toetavad erinevaid täiustatud digitaalseid teenuseid, sh ühendatud järgmise põlvkonna võrguteenused, ning

iii)

nad pakuvad oluliselt suuremaid üleslaadimiskiirusi (võrreldes põhilairibavõrkudega).

Turu ja tehnoloogia praegusel arenguetapil on järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud: a) kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx), b) täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud ja c) teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud on võrgud, mis suudavad pakkuda alla- ja üleslaadimiskiirust 1 Gbit/s. Viited järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele hõlmavad järgmise põlvkonna tagasiühenduse võrke, kui need on vajalikud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtuks;“;

lisatakse järgmine punkt 138a:

„138a)

„järgmise põlvkonna tagasiühenduse võrgud“ – täiustatud tagasiühenduse võrgud, mis suudavad toetada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu optilise kiu (või samaväärse tehnoloogia) kaudu;“;

lisatakse punktid 166–178:

„Mõisted InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi puhul

166)	„InvestEU fond“, „ELi tagatis“, „finantstoode“, liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused“ ja „rakenduspartner“ – nagu on määratletud [InvestEU programmi] määruse artiklis 2;

167)

„finantsvahendaja“ – eelarveliste tagatiste rakendamises osalev mis tahes finantseerimisasutus (v.a rakenduspartner) olenemata tema juriidilisest ja omandivormist, sh pank, pangandusväline krediidiasutus, investeerimisfond, mikrokrediidiga tegelev asutus, tagatisasutus, liisingufirma ja liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus;

168)	„kaubanduslik finantsvahendaja“ – finantsvahendaja, kes tegutseb kasumi teenimise eesmärgil ja omal vastutusel ning ilma riigi tagatiseta. Kaubanduslikuks finantsvahendajaks ei loeta liikmesriikide tugipanku ja finantseerimisasutusi;

169)	„digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid“ – nagu on määratletud määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) artiklis 8;

170)

„asjakohane kaardistamine“ artikli 56e lõike 2 punkti b alapunkti i kontekstis – abikõlblikke sotsiaal-majanduslikke keskusi läbiva järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu/järgmise põlvkonna tagasiühenduse võrgu taristu, mis ei ole vanem kui 18 kuud, ning sellise taristu pakutava teenuse kvaliteedi (pakutav kiirus sideliikluse tippkoormuse tingimustes) kaardistamine. Kaardistamise korraldab liikmesriigi pädev asutus, kaardistamine hõlmab kogu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu/järgmise põlvkonna tagasiühenduse võrgu taristut, mis on juba olemas või mis järgmise kolme aasta jooksul või toetatava kavandatud meetme ajal usutavasti kavandatakse, ning kaardistamine teostatakse aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib (mitte taristuga ühendatud hooned);

171)

„avalik konsultatsioon“ artikli 56e lõike 2 punkti b alapunkti i kontekstis – avalik konsultatsioon, mille viib läbi liikmesriigi pädev asutus ja mis avaldatakse asjakohasel veebisaidil, mis on kõigile huvitatud sidusrühmadele kättesaadav vähemalt ühe kuu jooksul, eesmärgiga koguda sidusrühmadelt põhjendatud teavet abikõlblikku sotsiaal-majanduslikku keskust läbiva järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu/järgmise põlvkonna tagasiühenduse võrgu taristu kohta, mis on juba olemas või usutavasti kavandatakse järgmise kolme aasta jooksul või toetatava meetme ajal; teave kogutakse aadressi tasandil, võttes aluseks hooned, mida taristu läbib;

172)

„hooned, mida taristu läbib“ artikli 56e lõike 2 punkti b alapunkti i kontekstis – hooned, mida on võimalik ühendada lühikese aja jooksul lõppkasutajale taskukohase hinnaga (aktiveerimistasu), olenemata sellest, kas asjaomased hooned on võrguga ühendatud. Operaator saab väita, et hoonet läbib taristu üksnes siis, kui ta kohustub lõppkasutaja taotluse korral ühendama hoone tavapärase aktiveerimistasu eest, kui selline on üldine äritava, st ilma lisa- või erandlike kuludeta, ning igal juhul ületamata asjaomases liikmesriigis tavaliselt küsitavat tasu, mille võib kindlaks määrata asjaomane asutus. Lisaks peab operaatoril olema võimalik ühendada konkreetne hoone võrku ja teenus aktiveerida nelja nädala jooksul pärast vastava taotluse saamist;

173)

„sotsiaalteenused“ – selgelt määratletud teenused sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks, eelkõige arstiabi ja pikaajalise hoolduse, lastehoiu, tööturule juurdepääsu võimaldamise ja tööturule tagasitoomise, sotsiaalmajutuse (mis tähendab majutust ebasoodsas olukorras olevatele kodanikele või sotsiaalselt vähemsoodsas olukorras olevatele rühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu ei suuda hankida eluaset turutingimustel) ning ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade eest hoolitsemise ja nende sotsiaalse kaasamise valdkonnas (nagu on selgitatud komisjoni otsuse 2012/21/EL (*2) põhjenduses 11 või seda otsust asendavates hilisemates õigusaktides);

174)

„üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) linnatranspordisõlm“ – linnapiirkond, kus üleeuroopalise transpordivõrgu transporditaristu, nagu sadamad ja nende reisiterminalid, lennujaamad, raudteejaamad, logistikaplatvormid ja kaubaterminalid, mis asuvad linnapiirkonnas ja selle ümbruses, on ühendatud muude selle taristu osadega ning piirkondliku ja kohaliku liikluse taristuga; nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013 (*3) artikli 3 punktis p;

175)

„uus turuletulija“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (*4) artikli 3 punktis 1 määratletud raudteeveo-ettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)	ta on saanud direktiivi 2012/34/EL artikli 17 lõike 3 kohase tegevusloa vähem kui kümme aastat enne abi andmist;

b)	ta ei ole seotud käesoleva määruse I lisa artikli 3 lõike 3 tähenduses raudteeveo-ettevõtjaga, kes on saanud mõnes liikmesriigis tegevusloa enne 1. jaanuari 2010;

176)	„ökosüsteem“, „elurikkus“ ja „ökosüsteemi hea seisund“ – nagu on määratletud [jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistiku loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (eelnõu)] artikli 2 lõikes 1;

177)	„eluhoone“ – ühe- või mitmepereelamu, kus muud kui eluruumid ei võta enda alla üle [25] % kogu põrandapinnast;

178)

„väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – ettevõtja, kellel on kuni 499 töötajat (arvutatuna vastavalt I lisa artiklitele 3–5) ning kelle aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot või kelle aastabilanss ei ületa 86 miljonit eurot; mitu üksust loetakse üheks ettevõtjaks, kui on täidetud mõni I lisa artikli 3 lõikes 3 loetletud tingimustest;

(*2) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3)."

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1)."

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).“"

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)	Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele antav abi: artikli 20 kohane abi: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta; artikli 20a kohane abi: artikli 20a lõikes 2 sätestatud summad ettevõtja ja projekti kohta;“;

punktile i lisatakse alapunktid vii–x:

„vii)

VKEdele kvaliteedimärgise saanud ja artikli 25a alusel elluviidavate teadus- ja arendusprojektide jaoks antav abi: artiklis 25a osutatud summa;

viii)

artikli 25b alusel elluviidavate Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete jaoks antav abi: artiklis 25b osutatud summad;

ix)	artikli 25c alusel elluviidavate kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi: artiklis 25c osutatud summad;

x)	Teaming meetmete jaoks antav abi: artiklis 25d määratletud summad;“;

lisatakse punkt gg:

„gg)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi: III peatüki 16. jaos sätestatud summad;“.

Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse punkt l:

„l)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused on täidetud.“

Artikli 6 lõikesse 5 lisatakse punktid i, j ja k:

„i)	abi Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatele ettevõtjatele, kui on täidetud artiklites 20 ja 20a sätestatud asjaomased tingimused;

kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide jaoks antav abi, kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmete ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmete jaoks antav abi, kaasrahastatavate projektide ja kaasrahastatavate Teaming meetmetega seotud abi, kui on täidetud artiklis 25a, 25b, 25c või 25d sätestatud asjaomased tingimused;

k)	InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi, kui on täidetud III peatüki 16. jaos sätestatud tingimused.“

Artikli 7 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Abikõlblike kulude summa võib arvutada kooskõlas lihtsustatud kulude kohaldamisega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (*5) või [uues ühissätete määruses], olenevalt sellest, kumb on kohaldatav, tingimusel et tehingut rahastatakse vähemalt osaliselt liidu vahenditest, mis lubab neid lihtsustatud kuluvõimalusi kasutada, ja et abikõlblike kulude kategooria on erandit käsitleva sätte kohaselt abikõlblik.

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“"

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

Lõplikele abisaajatele III peatüki 16. jao alusel InvestEU fondi toetuse raames eraldatud rahastamist ja sellega kaetud kulu ei võeta arvesse lõike 3 kumuleerimist käsitlevate sätete täitmise kindlakstegemisel. Sellise kindlakstegemise puhul asjakohase summa arvutamiseks lahutatakse kõigepealt projekti abikõlblikest kogukuludest InvestEU fondist toetatava rahastamise nominaalsumma ning seejärel arvutatakse allesjäänud abikõlblike kogukulude põhjal käesoleva määruse alusel antava abi suhtes kohaldatav suurim abi osakaal või abisumma. Artiklite puhul, mille jaoks teavitamiskünnis on kindlaks määratud maksimaalse abisummana, ei võeta lõplikele abisaajatele InvestEU fondi toetuse raames antud rahastamise nominaalsummat arvesse ka artiklis 4 sätestatud teavitamiskünnise järgimise kindlakstegemisel.

Teise võimalusena võib InvestEU fondist III peatüki 16. jao alusel toetatud kõrgema nõudeõiguse järguga laenude või kõrgema nõudeõiguse järguga laenude tagatiste puhul võtta lõplikele abisaajatele antud laenude või tagatistega kaasnenud abi arvutamisel aluseks abi andmise ajal kehtinud viiteintressimäära ning seda võib kasutada selle tagamiseks, et kumuleerimisel mis tahes muu abiga, mis on seotud samade kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, ei ületata käesoleva määruse alusel abi suhtes kohaldatavat suurimat abi osakaalu või abisummat või käesoleva määruse kohast teavitamiskünnist.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad ja mis on käesoleva määruse artiklite 20a, 21, 22 ja 23 ning III peatüki 16. jao alusel teavitamiskohustusest vabastatud, võib kumuleerida mis tahes muu riigiabiga, mille puhul saab abikõlblikke kulusid kindlaks määrata. Abi, millel kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud puuduvad, võib kumuleerida mis tahes muu riigiabiga, millel abikõlblikud kulud puuduvad, kuni vastava kõrgeima kogurahastamise künniseni, mis on kehtestatud iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt komisjoni käesolevas või mõnes muus grupierandit käsitlevas määruses või otsuses.“

Artikli 9 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad asjaomasel riigi või piirkondliku tasandi riigiabi veebisaidil järgmise teabe avaldamise:

a)	artiklis 11 osutatud koondteave II lisaga ette nähtud standardvormis või link sellele;

b)	iga abimeetme terviktekst, nagu on osutatud artiklis 11, või link sellele;

III lisas osutatud teave iga 500 000 eurot ületava üksikabi kohta või põllumajandusliku esmatootmisega tegelevate abisaajate puhul iga 60 000 eurot ületava üksikabi kohta.

Artiklis 20 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul avaldatakse käesolevas lõikes osutatud teave selle liikmesriigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 artiklile 21 või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määruse artiklile 44], olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. Alternatiivse võimalusena võivad osalevad liikmesriigid otsustada, et iga riik avaldab vastaval veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta. Käesolevas lõikes sätestatud avaldamiskohustusi ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi suhtes.

2. Maksusoodustuste vormis abikavade ning artiklitega 16 ja 21 (*6) hõlmatud abikavade puhul loetakse käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud tingimused täidetuks, kui liikmesriigid avaldavad nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmiste vahemike lõikes (miljonites eurodes):

0,06–0,5 (üksnes põllumajandusliku esmatootmise puhul);

0,5–1;

1–2;

2–5;

5–10;

10–30 ning

30 ja enam.

(*6) Käesoleva määruse artiklite 16 ja 21 kohaste kavade puhul ei ole vaja täita nõuet avaldada teavet iga üksikabi kohta, mis ületab 500 000 eurot„ kui tegemist on VKEdega, mis ei ole sooritanud ühtki kaubanduslikku müüki mis tahes turul.“"

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Aruandlus

Liikmesriigid või artikli 20 kohase Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artiklile 21 või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määruse artiklile 44], olenevalt sellest, kumb on asjakohane, esitavad komisjonile:

komisjoni elektroonilise teatamise süsteemi kaudu kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta standardvormis, mis on sätestatud II lisas, ja lingi abimeetme terviktekstile, mis hõlmab muudatusi, 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme jõustumise kuupäevast;

b)	käesoleva määruse kohaldamist käsitleva elektroonilises vormis aastaaruande, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 794/2004 (*7) (muudetud kujul) ja mis sisaldab rakendusmäärusega ette nähtud teavet iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse.

Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi suhtes.

(*7) Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).“"

10)

Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Selleks et komisjon saaks kontrollida abi, mis käesoleva määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid või artiklis 20 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi puhul liikmesriik, kus asub korraldusasutus, üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Seda artiklit ei kohaldata artiklis 20a osutatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi suhtes.“

11)

Artikli 14 lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15. Määrusega (EL) nr 1299/2013 või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määrusega] hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega seotud alginvesteeringu puhul kohaldatakse kõigi projektis osalevate abisaajate suhtes selle piirkonna abi osakaalu, kus alginvesteering tehti. Kui alginvesteering tehti kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on abi ülemmäär see, mida kohaldatakse piirkonnas, kus abikõlblikke kulusid kanti suurimas summas. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas kohaldatakse käesolevat sätet suurettevõtjate suhtes ainult juhul, kui alginvesteering on seotud uue majandustegevusega.“

12)	Artikli 16 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Abikõlblikud kulud on linnaarendusprojekti kogukulud niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 37 ja 65 või [uue ühissätete määrusega], olenevalt sellest, kumb on kohaldatav.“

13)	Artikli 19 järele lisatakse järgmine pealkiri: „2a. jagu Euroopa territoriaalse koostöö jaoks antav abi“.

14)

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Abi selliste kulude jaoks, mis on seotud ettevõtjate osalemisega Euroopa territoriaalse koostöö projektis

1. Abi selliste kulude jaoks, mida on kandnud ettevõtjad, kes osalevad määrusega (EL) nr 1299/2013 või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määrusega] hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö projektides, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 481/2014 (*8) või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määruse artiklites 38–43] (olenevalt sellest, kumba kohaldatakse) sätestatud järgmised koostööprojektiga seotud kulud:

a)	personalikulud;

b)	kontori- ja halduskulud;

c)	reisi- ja majutuskulud;

d)	välisekspertide ja -teenuste kulud

e)	seadmete kulud ning

f)	taristu ja tööde kulud.

3. Lõike 2 punktis d osutatud eksperditeenused ja teenused ei või kujutada endast pidevat ega korrapärast tegevust ega olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega, nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam.

4. Abi osakaal ei tohi ületada määruses (EL) nr 1299/2013 või [uues Euroopa territoriaalse koostöö määruses] sätestatud maksimaalset kaasrahastamise määra.

(*8) Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).“"

15)

Lisatakse järgmine artikkel 20a:

„Artikkel 20a

Ettevõtjatele Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalemiseks antav piiratud summas abi

1. Abi, mida antakse ettevõtjatele seoses nende osalemisega määrusega (EL) nr 1299/2013 või [uue Euroopa territoriaalse koostöö määrusega] hõlmatud Euroopa territoriaalse koostöö projektides, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Ettevõtjale käesoleva artikli alusel projekti kohta antava abi kogusumma ei tohi ületada 20 000 eurot.“

16)

Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Abi, mida antakse teadus- ja arendusprojektidele, sh programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektidele, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.“

17)

Lisatakse artiklid 25a–25d:

„Artikkel 25a

Kvaliteedimärgise saanud projektidele antav abi

1. Abi, mida antakse VKEdele programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud teadus- ja arendusprojektide ning teostatavusuuringute jaoks, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlbliku tegevusena käsitatakse tegevust, mis on abikõlblik programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, välja arvatud tegevus, mis läheb tootearendusest kaugemale.

3. Abi saava teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

4. Maksimaalne abisumma ei tohi ületada 2,5 miljonit eurot VKE ning teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu kohta.

5. Avaliku sektori vahenditest iga teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis on kehtestatud asjaomase teadus- ja arendusprojekti või teostatavusuuringu jaoks programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

Artikkel 25b

Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi

1. Abi, mida antakse programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel kvaliteedimärgise saanud Marie Skłodowska-Curie meetmetele või Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abi saava meetme abikõlblik tegevus on selline tegevus, mis on määratletud abikõlblikuna programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

3. Abi saava meetme abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

4. Abi saavale meetmele avaliku sektori vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada programmis „Horisont 2020“ või programmis „Euroopa horisont“ sätestatud toetuse ülemmäära.

Artikkel 25c

Kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi

1. Abi, mida antakse kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele või teostatavusuuringutele (sh teadus- ja arendusprojektile, mis viiakse ellu institutsioonilise Euroopa partnerluse raames, mis põhineb aluslepingu artiklil 185 või 187 või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjades määratletud programmi kaasrahastamismeetmel), mida viivad ellu vähemalt kolm liikmesriiki ning mida hindavad, seavad pingeritta ja valivad rahvusvahelise projektikonkursi raames sõltumatud eksperdid kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

3. Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

4. Avaliku sektori vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis on kehtestatud teadus- ja arendusprojektile või teostatavusuuringule pärast hindamist, pingeritta seadmist ja valimist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel.

5. Programmist „Horisont 2020“ või programmist „Euroopa horisont“ eraldatav rahastus peab katma vähemalt 30 % programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ alusel määratletud teadus- ja innovatsioonimeetme või innovatsioonimeetme abikõlblike kulude kogusummast.

Artikkel 25d

Teaming meetmetele antav abi

1. Abi, mida antakse kaasrahastatavatele Teaming meetmetele, kuhu on kaasatud vähemalt kaks liikmesriiki ning mida hindavad, seavad pingeritta ja valivad rahvusvaheliste projektikonkursside raames sõltumatud eksperdid kooskõlas programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Kaasrahastatava Teaming meetme abikõlblik tegevus on selline tegevus, mis on määratletud abikõlblikuna programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel, välja arvatud (kui see on asjakohane) tegevus, mis läheb tootearendusest kaugemale.

3. Abikõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid on määratletud programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Lisaks on abikõlblikud ka projektidega seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringutega seotud kulud.

4. Avaliku sektori vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis on kehtestatud Teaming meetmele pärast hindamist, pingeritta seadmist ja valimist programmi „Horisont 2020“ või programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade alusel. Lisaks ei tohi projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul abi ületada 70 % investeeringukuludest.

5. Teaming meetmega seotud taristule antava investeerimisabi puhul kehtivad järgmised lisatingimused:

a)	kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel;

b)	taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele;

juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on rahastanud vähemalt 10 % taristu investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada;

kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga.“

18)

Artikli 56c järele lisatakse järgmine 16. jagu:

„16. jagu

InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi

Artikkel 56d

Kohaldamisala ja üldtingimused

1. Seda jagu kohaldatakse selliste finantstoodetega seotud abi suhtes, mida toetatakse InvestEU fondist, millest antakse abi rakenduspartneritele, finantsvahendajatele ja/või lõplikele abisaajatele.

2. Abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on I peatükis, käesolevas artiklis ja artiklis 56e või 56f sätestatud tingimused.

3. Abi peab vastama kõigile [InvestEU fondi] määruses [viide] ja InvestEU investeerimissuunistes [viide] sätestatud kohaldatavatele tingimustele.

4. InvestEU fondist toetatavate finantstoodete raames makstava kogusumma suhtes, kui see hõlmab abi, kohaldatakse artiklites 56e ja 56f sätestatud ülemmäärasid. Ülemmäärasid kohaldatakse

a)	artikli 56e lõigetega 2 ja 3, artikli 56e lõike 4 punkti a alapunktiga i, artikli 56e lõigetega 5 ja 6, artikli 56e lõike 7 punktidega a ja b ning artikli 56e lõikega 8 hõlmatud abi puhul projekti kohta;

b)	artikli 56e lõike 4 punkti a alapunktidega ii ja iii, artikli 56e lõike 7 punktiga d, artikli 56e lõikega 9 ja artikliga 56f hõlmatud abi puhul lõpliku toetusesaaja kohta.

5. Abi ei anta finantsvahendajate olemasolevate portfellide refinantseerimise või neile tagatiste andmise kujul.

Artikkel 56e

InvestEU fondist toetatavate finantstoodetega seotud abi tingimused

1. InvestEU fondist toetatava finantstoote raames lõplikule abisaajale abi andmisel kehtivad järgmised nõuded:

a)	abi peab vastama tingimustele, mis on sätestatud ühes lõigetest 2–9, ning

b)	kui lõplikule abisaajale pakutakse rahastust laenu kujul, peab selle intressimäär vastama vähemalt laenu andmise ajal kohaldatud viiteintressimäärale.

2. Üleeuroopalisele digitaalse ühenduvuse taristule antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

kumulatiivsed üldtingimused:

i)	projekt on määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) kohaselt digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojekt;

ii)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 100 miljonit eurot;

iii)

abisaaja enda rahaline panus moodustab vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, mille jaoks kasutatakse kas omavahendeid või välisrahastust vormis, mis ei hõlma avaliku sektori rahalist toetust. Kui selline välisrahastamine toimub investeerimisplatvormi ja eri rahastamisallikate kombineerimise kaudu, kehtib tingimus, et asjaomase platvormi investeeringutest 30 % peavad olema erainvesteeringud;

iv)	abikõlblikud on üksnes määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) alusel abikõlblikud taristu kasutuselevõtmiseks tehtavate investeeringute kulud;

projekti on valinud kooskõlas määrusega (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) välja i) Euroopa Komisjoni määratud sõltumatu finantsvahendaja ühiselt kokku lepitud investeerimissuuniste alusel, ii) Euroopa Komisjon selgetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel põhineva avatud pakkumismenetluse kaudu või iii) Euroopa Komisjoni määratud sõltumatud eksperdid;

vi)	projekt võimaldab ühenduvust, millega minnakse kaugemale seadusest tulenevate kohustusega seotud nõuetest, näiteks spektrilitsentsi nõuded;

vii)

projekt tagab kolmandatele isikutele hulgimüügitasandi juurdepääsu, sealhulgas teenuste eraldamise õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kooskõlas artikli 52 lõigetega 5 ja 6. Käesoleva artikli kohaldamisel võib projekti raames pakkuda füüsilise eraldamise asemel samaväärset virtuaalset eraldamist, kui liikmesriigi reguleeriv astutus või komisjon tunnistab virtuaalse juurdepääsutoote füüsilise eraldamisega samaväärseks;

viii)

projekt kuulub ühte allpool punktis b kindlaks määratud projektide kategooriasse ja vastab asjakohastele eritingimustele;

eritingimused:

investeeringute suhtes, mis tehakse võrkudesse, mis suudavad pakkuda sümmeetrilist alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt 1 Gbit/s, kohaldatakse järgmiseid kumulatiivseid erikriteeriume:

—

projekti eesmärk on ühendada omavahel määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) artikli 8 lõike 3 punktis a määratletud sotsiaal-majanduslikud keskused, mis on avaliku või erasektori üksused, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine hariduse, sotsiaalteenuste (sh tervishoid), avaliku halduse, transpordi, postiteenuste ja kultuuri valdkonnas, nagu on osutatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2 ja kooskõlas komisjoni otsusega 2012/21/EL või seda otsust asendavate hilisemate õigusaktidega;

—	projekt põhineb tuvastatud turutõrkel, mida on kontrollitud asjakohase kättesaadava kaardistamise käigus või, kui selline kaardistamine ei ole kättesaadav, avaliku konsultatsiooni raames;

—

abikõlblikud sotsiaal-majanduslikud keskused saab projekti taristuga ühendada üksnes juhul, kui neil ei ole juurdepääsu juba olemasolevale taristule, järgmise kolme aasta jooksul usutavasti kavandatavale taristule või toetatava sekkumise ajal kavandatavale taristule, mis suudab pakkuda sümmeetrilist alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt 200 Mbit/s või allalaadimiskiirust vähemalt 500 Mbit/s;

—

projekt toob kaasa hüppelise muutuse ehk i) subsideeritud sekkumise tulemusena tehakse lairibavõrku märkimisväärseid uusi investeeringuid ning ii) subsideeritav taristu loob turul võrreldes taristuga, mis on juba olemas või mis järgmise kolme aasta jooksul või toetatava kavandatud sekkumise ajal usutavasti kavandatakse, märkimisväärselt uusi võimalusi seoses lairibateenuse kättesaadavuse ja võimsuse, kiiruse ja konkurentsiga. Et projekti saaks käsitada märkimisväärseid uusi investeeringuid toova projektina, peavad need investeeringud olema enamat kui marginaalsed investeeringud, mis on seotud üksnes võrgu aktiivsete osade uuendamisega. Mis puutub selle tõendamisse, et turul luuakse seoses lairibateenuse kättesaadavuse ja võimsuse, kiiruse ja konkurentsiga märkimisväärselt uusi võimalusi, peab subsideeritav taristu i) tagama, et alla- ja üleslaadimiskiirus võrreldes olemasoleva ja/või kavandatud taristuga vähemalt kahekordistub ning ii) olema suuteline pakkuma sümmeetrilist alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt 1 Gbit/s;

—

abi ei anta projektidele sellistes piirkondades, kus on juba olemas kaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku/järgmise põlvkonna tagasiühenduse võrku või kus need järgmise kolme aasta jooksul või toetatava kavandatud sekkumise ajal usutavasti kavandatakse, ega projektidele sellistes piirkondades, kus on juba olemas vähemalt üks väga suure läbilaskevõimega võrk, mis suudab pakkuda sümmeetrilist alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt 1 Gbit/s, või kus selline võrk järgmise kolme aasta jooksul või toetatava kavandatud sekkumise ajal usutavasti kavandatakse;

ii)

piiriüleste investeeringute suhtes, mis tehakse 5G-koridoride loomiseks põhilistel transpordimarsruutidel, kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid erikriteeriume:

—	projekt tagab piki põhilisi transpordimarsruute kulgevas 5G-koridoris, sealhulgas maanteedel, raudteel ja siseveeteedel, katkematu piiriülese hõlmatuse 5G-süsteemidega, nagu on määratletud määruses (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus);

—	projekt hõlmab määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) alusel määratletud piiriülest lõiku, mis i) paikneb vähemalt kahes liikmesriigis, ületades kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri, või ii) ületab vähemalt ühe liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri;

—	projekt toob lairibavõrku märkimisväärsed uued investeeringud, mis on enamat kui marginaalsed investeeringud, mis on seotud üksnes võrgu aktiivsete osade uuendamisega;

—	projekt toetab uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada;

iii)

piiriüleste terabitiühenduvuse tuumikprojektide suhtes, millega ühendatakse omavahel teatavad allpool määratletud andmetöötlusseadmed, superandmetöötlusseadmed ja andmetaristu, kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid erikriteeriume:

—

projekt toetab vähemalt kahe sellise andmetöötlusseadme, superandmetöötlusseadme või andmetaristu ühendamist piiranguteta läbivühendatavusega kiirusega vähemalt 1 Tbit/s (kas otseühenduse kaudu või kasutades üleeuroopalise tuumikvõrguga ühinemiseks vajalikke elemente), i) mis on kaasatud nõukogu määrusega (EL) 2018/1488 (nõukogu 28. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1488, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ST/10594/2018/INIT, ELT L 252, 8.10.2018, lk 1)) asutatud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte tegevusse ning määruse (EL) […]/[…] (programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus) ja nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 (Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1)) alusel määratletud teadusuuringute infrastruktuuridesse, teadusuuringute juhtalgatustesse ja ülesannetesse, ning ii) mis asuvad vähemalt kahes ELi liikmesriigis või ELi liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna riigis;

—	projekt toob lairibavõrku märkimisväärsed uued investeeringud, mis on enamat kui marginaalsed investeeringud, mis on seotud näiteks üksnes tarkvara uuendamise või litsentsimisega;

—	läbilaskevõime ja/või seadmed projekti elluviimiseks soetatakse riigihangete kaudu;

—	projekt toetab uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada;

iv)

pilvetaristuid ühendavate piiriüleste tuumikvõrkude projektide suhtes kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid erikriteeriume:

—

projekt ühendab omavahel pilvetaristud, mida kasutavad määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) artikli 8 lõike 3 punktis a määratletud sotsiaal-majanduslikud keskused, mis on avaliku või erasektori üksused, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine hariduse, sotsiaalteenuste (sh tervishoiu), avaliku halduse, transpordi, postiteenuste ja kultuuri valdkonnas, nagu on osutatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2 ja kooskõlas komisjoni otsusega 2012/21/EL (*9) või seda otsust asendavate hilisemate õigusaktidega;

—

projekti eesmärk on võtta kasutusele uued piiriülesed tuumikvõrgud või uuendada märkimisväärselt olemasolevaid võrke, mis i) paiknevad vähemalt kahes liikmesriigis, ületades kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri, või ii) ületavad vähemalt ühe liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri;

—	projekt hõlmab vähemalt kolme abikõlblikku sotsiaal-majanduslikku keskust vähemalt kahes liikmesriigis;

—	projekt toob lairibavõrku märkimisväärsed uued investeeringud, mis on enamat kui marginaalsed investeeringud, mis on seotud näiteks üksnes tarkvara uuendamise või litsentsimisega; projekt on suuteline pakkuma sümmeetrilist alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt 10 Gbit/s kordajates;

—	projekt toetab uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada;

investeeringute suhtes, mis tehakse piiriülestesse merekaablitesse, kohaldatakse järgmisi kumulatiivseid erikriteeriume:

—

projekt hõlmab määruse (EL) […]/[…] (Euroopa ühendamise rahastu määrus) alusel määratletud piiriüleseid lõike, mis i) paiknevad vähemalt kahes liikmesriigis, ületades kahe või enama liikmesriigi vahelise piiri, või ii) ületavad vähemalt ühe liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna riigi vahelise piiri, või toetatav taristu toimib üksnes hulgimüügivõrguna ning parandab Euroopa äärepoolseimate piirkondade või ülemereterritooriumide ühenduvust, isegi ühe liikmesriigi piires;

—	abi ei anta projektidele marsruutidel, mis on kahe olemasoleva või kavandatud tuumiktaristuga juba teenindatud;

—

projekt toob lairibavõrku märkimisväärsed uued investeeringud, hõlmates uue merekaabli kasutuselevõttu või olemasoleva merekaabliga ühendamist, liiasuse probleemide lahendamist ja suuremate kui marginaalsete investeeringute tegemist; projekt on suuteline pakkuma sümmeetrilist alla- ja üleslaadimiskiirust vähemalt 1 Gbit/s;

—	projekt toetab uue passiivse taristu kasutuselevõttu vaid siis, kui olemasolevat passiivset taristut ei ole võimalik taaskasutada.

3. Energiatootmisele ja energiataristule antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

abi antakse üksnes sellisesse gaasi-ja elektritaristusse tehtavate investeeringute jaoks, mille suhtes kohaldatakse kolmandate isikute juurdepääsu, tariifide reguleerimist ja eraldamist kooskõlas energia siseturu õigusaktidega, järgmistesse kategooriatesse kuuluvate projektide puhul:

i)	energia salvestamise puhul projektid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 (*9) VII lisas esitatud ELi ühishuviprojektide loendis;

ii)

muude kui salvestamist käsitlevate energiataristuprojektide puhul:

—	arukad võrgud;

—	projektid, mis vastavad mõnele määruse (EL) nr 347/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud kriteeriumile;

—	projektid, mis on loetletud määruse (EL) nr 347/2013 VII lisas esitatud ELi ühishuviprojektide loendis;

—	projektid abi saavates piirkondades;

investeerimisabi, mida antakse energia tootmiseks taastuvatest energiaallikatest, peab vastama järgmistele nõuetele:

i)	abi antakse üksnes uutele rajatistele, mis on välja valitud avatud, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil;

ii)	abi ei anta hüdroelektrijaamadele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi direktiivis 2000/60/EÜ (*10) sätestatud tingimustele;

iii)	biokütuste tootmise rajatiste puhul antakse abi ainult käitistele, mis toodavad muid säästvaid biokütuseid kui toidupõhised biokütused;

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punktis a osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot; InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punktis b osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 75 miljonit eurot.

4. Sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja looduspärandi taristule ning -tegevusele antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa:

i)	100 miljonit eurot projekti kohta investeeringuteks, mis tehakse taristusse, mida kasutatakse sotsiaalteenuste osutamiseks, hariduse või artikli 53 lõikes 2 sätestatud kultuuriga seotud eesmärkide ja tegevuste, sh looduspärandi jaoks;

ii)	30 miljonit eurot sotsiaalteenuste ja kultuuriga seotud tegevusteks;

iii)	5 miljonit eurot haridus- ja koolitustegevuseks;

b)	abi ei anta koolitusele, mille eesmärk on täita kohustuslikke riiklikke koolitusnõudeid.

5. Transpordile ja transporditaristule antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

taristu (v.a sadamate) jaoks antakse abi ainult järgmiste projektide puhul:

i)	määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 3 punktis a määratletud ühishuviprojektid, v.a sadama- või lennujaamataristut käsitlevad projektid;

ii)	ühendused üleeuroopalise transpordivõrgu linnatranspordisõlmedesse;

iii)	veerem vaid selliste raudteetransporditeenuste osutamiseks, mis ei ole hõlmatud avaliku teenindamise lepinguga määruse (EÜ) nr 1370/2007 (*11) tähenduses, tingimusel et abisaaja on uus turuletulija;

iv)	linnatransport;

v)	alternatiivkütuse taristu või heitevaba/vähese heitega liikuvuse taristu;

sadamataristu projektidele antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

i)	abi antakse investeerimiseks vaid sellisesse juurdepääsu- või sadamataristusse, mis tehakse huvitatud kasutajatele kättesaadavaks võrdsetel ja mittediskrimineerivatel turutingimustel;

ii)	mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule abi saanud sadamataristu ehitamiseks, ajakohastamiseks, käitamiseks või rentimiseks antakse avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning tingimusteta;

iii)	abi ei anta sadama pealisehitistesse tehtavatele investeeringutele;

c)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punkti a või b alusel projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 150 miljonit eurot.

6. Muule taristule antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

abi antakse ainult järgmistele projektidele:

i)	investeeringud üldkasutatavasse vee- ja reoveetaristusse;

ii)	investeeringud jäätmete ringlussevõtuks ja korduskasutuseks ettevalmistamiseks käesoleva määruse artikli 47 lõigete 1–6 kohaselt, kui eesmärk on teiste ettevõtjate tekitatud jäätmete käitlemine;

iii)	investeeringud teadusuuringute taristusse;

iv)	investeeringud innovatsiooniklastrite rajatiste ehitamisse või ajakohastamisse;

b)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 100 miljonit eurot.

7. Keskkonna- ja kliimakaitseks antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

abi antakse ainult järgmistele projektidele:

investeeringud, mis võimaldavad ettevõtjatel oma tegevusega heastada looduskeskkonnale või loodusvaradele tekitatud kahju (sh kliimamuutused) või seda kahju ära hoida, kui nendega minnakse kaugemale liidu keskkonnakaitsealastest normatiividest või tõstetakse liidu normatiivide puudumisel keskkonnakaitse taset või kui nende eesmärk on tagada varakult vastavus liidu tulevaste keskkonnakaitsealaste normatiividega;

ii)	meetmed, millega parandatakse ettevõtja energiatõhusust, kui neid meetmeid ei võeta eesmärgiga tagada vastavus juba vastu võetud liidu standarditele, isegi kui need standardid veel ei kehti;

iii)	saastunud alade puhastamine, kui juriidilist või füüsilist isikut, kes vastutab kohaldatava õiguse alusel keskkonnakahju eest, ei ole kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud „saastaja maksab“ põhimõttega välja selgitatud;

iv)	keskkonnauuringud;

v)	elurikkuse ja ökosüsteemide edendamine ja taastamine, kui see tegevus aitab kaitsta, säilitada või taastada elurikkust ning saavutada ökosüsteemide hea seisundi või kaitsta ökosüsteeme, mille seisund on juba hea;

eluhoonete ja sotsiaalteenustega seotud tegevuse jaoks mõeldud hoonete energiatõhususe parandamise puhul võib abi anda meetmete jaoks, mille raames samaaegselt parandatakse asjaomase energiatõhususe abi meetmega hõlmatud eluhoone energiatõhusust ja paigaldatakse eluhoonesse kohapeal taastuvenergiat tootvad seadmed, kui on täidetud järgmised tingimused:

i)	kohapeal taastuvenergiat tootev integreeritud seade toodab elektri- ja/või soojusenergiat; seade võib olla ühendatud säilitamisseadmega;

ii)	kohapeal taastuvenergiat tootva seadme toodang ei ületa hoone elanike kogu tarbimisnõudlust rohkem kui 20 %;

iii)	taastuvenergiat tootva seadme ülesseatud võimsus ei ületa 500 kW;

iv)	lõplik abisaaja on hoone omanik või rentnik;

c)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale käesoleva lõike punktides a ja b osutatud projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 50 miljonit eurot;

abi hoonete energiatõhusust parandavate meetmete jaoks võib anda ka seoses energiatõhususe lepingute sõlmimise hõlbustamisega järgmistel tingimustel:

i)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa [30] miljonit eurot;

ii)	toetust antakse laenu või tagatisena;

iii)	toetust antakse VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;

iv)	toetust antakse üksnes energiatõhususe lepingute jaoks energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL (*12) artikli 2 punkti 27 tähenduses.

8. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks ja digitaliseerimiseks antav abi peab vastama järgmistele nõuetele:

abi võib anda järgmise jaoks:

i)	alusuuringud;

ii)	rakendusuuringud;

iii)	tootearendus;

iv)	VKEde protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon;

v)	VKEdele osutatavad innovatsiooniga seotud nõustamis- ja tugiteenused;

vi)	VKEde digitaliseerimine;

käesoleva lõike punkti a alapunktide i, ii, ja iii alla kuuluvate projektide puhul ei ületa InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma 75 miljonit eurot; käesoleva lõike punkti a alapunktide iv, v ja vi alla kuuluvate projektide puhul ei ületa InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale projekti kohta antava kogurahastamise nominaalsumma [30] miljonit eurot.

9. Lisaks tuginemisele käesoleva artikli lõigetes 2–8 sätestatud kokkusobivuspõhjendustele võivad VKEd ja väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saada abi ka InvestEU fondist toetatava rahastamise vormis, tingimusel et:

InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 15 miljonit eurot ning seda antakse:

i)	mikroettevõtjatele;

ii)	VKEdele, kes ei ole veel tegutsenud ühelgi turul või on tegutsenud turul vähem kui seitse aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist;

iii)	VKEdele, kes sisenevad uuele toote- või geograafilisele turule, kuhu sisenemisel peab alginvesteering olema suurem kui 50 % eelneva viie aasta keskmisest aastakäibest;

iv)	innovaatilistele ettevõtetele;

v)	VKEdele või väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kelle põhitegevus toimub abi saavates piirkondades, tingimusel et rahastamist ei kasutata äritegevuse ümberpaigutamiseks artikli 2 punkti 61 a tähenduses, või

b)	InvestEU fondi toetuse alusel lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei ületa 2 miljonit eurot.

Artikkel 56f

InvestEU fondist toetatavate äriliste eesmärkidega finantstoodetega seotud abi tingimused

1. Lõplikke abisaajaid rahastavad kaubanduslikud finantsvahendajad, kes valitakse objektiivsetel kriteeriumidel põhineval avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

2. Lõplikku abisaajat rahastav kaubanduslik finantsvahendaja säilitab iga rahastamistehingu puhul vähemalt 20 % riskipositsioonist.

3. Kaubandusliku finantsvahendaja poolt lõplikule abisaajale antava kogurahastamise nominaalsumma ei tohi ületada 7,5 miljonit eurot.

(*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39)."

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L […], […], lk […])."

(*11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1)."

(*12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).“"

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).“

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L […], […], lk […]).

(1) ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

(2) Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259).

(4) ELT L […], […], lk […].

18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 170/27

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine

(2020/C 170/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muudatuse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„PECORINO SICILIANO“

ELi nr: PDO-IT-0019-AM01 – 4.6.2018

KPN (X) KGT ( )

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Nuovo Consorzio di Tutela del Pecorino Siciliano (Toote „Pecorino Siciliano“ uus kaitseühendus)

registrijärgne asukoht:

Via dell’Amicizia, 26

Poggioreale (TP)

ITALIA

Epost: contatti@consorziopecorinosiciliano.it

Sertifitseeritud epost: pecorinosicilianodop@pec.it

Toote „Pecorino Siciliano“ tootjatest moodustunud ühingul Nuovo Consorzio di Tutela del Pecorino Siciliano on lubatud esitada muutmistaotlus kooskõlas põllumajanduse, toiduainete ja metsanduse ministeeriumi 14. oktoobri 2013. aasta dekreedi nr 12511 artikli 13 lõikega 1.

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Itaalia

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☐	Seos piirkonnaga

☒

Märgistus

☒	Muu Kehtivast tootespetsifikaadist on välja jäetud järgmised punktid: päritolutõend, seos geograafilise piirkonnaga, kontrollid.

4. Muudatus(t)e liik

☐ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☒ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset dokumenti) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5. Muudatus(ed)

Tuleb märkida, et kaitstud päritolunimetusega toote „Pecorino Siciliano“ spetsifikaadi muutmise eesmärk on eelkõige spetsifikaadi koondamine koonddokumenti.

Nimetus „Pecorino Siciliano“ registreeriti määruse (EÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras 26. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/96. Registreerimine põhines järgmistel dokumentidel: presidendi 30. oktoobri 1955. aasta dekreet nr 1269, millega tunnustati päritolunimesid Itaalias, 19-leheküljeline dokument pealkirjaga „Pecorino Siciliano D.O.P.“ ja kokkuvõte.

Toote kirjeldus

Tootetüübid tuma ja primo sale, mis lastakse turule vastavalt vahetult pärast tootmist ja umbes 10 päeva pärast tootmist, ei vasta enam kaubanduslikele vajadustele, kuna viimastel aastatel on turul suurenenud nõudmine pikema minimaalse laagerdumisajaga toodete järele. Vastavalt sellele kehtestatakse käesoleva muudatusega 20-päevane minimaalne laagerdumisaeg, loobutakse eespool nimetatud tootetüüpidest ning lisatakse tootetüüp fresco.

Muudatus on vajalik, et tootes „Pecorino Siciliano“ saaksid kujuneda omadused, mis eristavad seda juustu muudest pastöriseeritud lambapiimast tehtud juustudest. Minimaalne laagerdumisaeg on vajalik toorpiimas ja laabiga kalgendamiseks kasutatavates puidust tõrtes leiduvate mikroorganismide (kohalikku päritolu piimhappebakterid ja nende ensüümid) toimimiseks.

Lisaks juustutüübi fresco kasutuselevõtule nimetatakse tüüp secondo sale ümber tüübiks semistagionato, et kasutada terminoloogiat, mille alusel on tarbijatel lihtsam tooteid mõista ja eristada neid laagerdumise kestuse järgi.

Eri tüüpi toodete omadusi täpsustatakse ja kirjeldatakse veelgi põhjalikumalt, tuues välja üksikasjad laagerdumise ja valmimise, vormi, mõõtmete, kaalu, kooriku ja sisu omaduste, organoleptiliste omaduste ning rasvasisalduse kohta.

Kõiki tüüpi juustude silindri kõrgust ja maksimaalset kaalu on veidi muudetud. Muudetud on praeguses spetsifikaadis kehtinud silindri kõrgust 10–18 cm-lt 10–25 cm-le ja kaalu 4–12 kg-lt 3–14 kg-le.

Need muudatused on tehtud selleks, et reageerida teatavate juustuvalmistamisega tegelevate väikeettevõtjate taotlusele, kes on rõhutanud vajadust suurema paindlikkuse järele, et kohandada juustutootmist vastavalt olemasoleva piima kogusele.

Tühistatud on tootmise piirang, mis kehtis juunist oktoobrini.

Piirangu tühistamisega võetakse arvesse tootjate arusaadavaid nõudeid õigusele toota kaitstud päritolunimetusega toodet „Pecorino Siciliano“ ka suvel. Tegelikult sobivad peaaegu kõik tänapäeval Sitsiilias peetavad lambatõud hooajalise tootmise jaoks. Sitsiilias toodetakse lambapiima peaaegu kogu aasta jooksul, tootmise haripunkt on kevadel ja madalseis suvel. Tänu piima kättesaadavusele suvel on juustu „Pecorino Siciliano“ võimalik toota samal aastaajal, eriti tüüpe fresco ja stagionato , mida kõige enam nõuavad saarele saabuvad arvukad turistid, kes otsivad tüüpilisi Sitsiilia tooteid.

Seepärast asendatakse endine sõnastus:

„Klassikalise kujuga tootel „Pecorino Siciliano“ on lamedad või kergelt nõgusad küljed ja nähtavad korvi muljumisjäljed; juustusilindri kõrgus on 10–18 cm, kaal 4–12 kg; kõnealused andmed võivad tootmismeetodist olenevalt varieeruda.

Tuma: veel fermenteerumata laktoosi suurest sisaldusest tingitud magusa maitsega lauajuust. Seda tarbitakse vahetult pärast tootmist.

Primo sale: kuiva peensoolaga kergelt ja lühikest aega soolatud lauajuust. Seda tarbitakse kuni 10 päeva jooksul pärast tootmist. Juustu meeldiv maitse kujuneb tänu aminohapete varase vabanemise tõttu kaseiini esmasel lagunemisel mõjule pääsenud piima algkoostisosadele.

Secondo sale: Kuivalt soolatud või küllastatud soolvees leotatud laua- või riivimiseks sobiv juust, mille püsivalt magus ja nüansirikas maitse tuleneb selle päritolukoha maitsetaimedest.

Seda tarbitakse 45–90 päeva jooksul pärast tootmist.

Juustu olulised organoleptilised omadused kujunevad tänu mitmekesistele aminohapetele, mis on lipiidide ja piima algkoostisosade algava lagunemise saadused.

Stagionato: See on klassikaline „Pecorino Siciliano“, mille omadused erinevad muudest Itaalias toodetavatest laagerdatud pecorino-juustude omadustest. Juust on täielikult laagerdunud 4–6 kuu jooksul pärast tootmist. Riivimiseks sobiv teralise struktuuriga juust.“

järgmisega:

„Toote kirjeldus

2.1.	Vabasse ringlusse lubamisel peab kaitstud päritolunimetusega toode „Pecorino Siciliano“ olema silinderjas juust, millel on lamedad või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgusad pinnad.

2.2.

Vabasse ringlusse lubatud kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Siciliano“ tüübid on fresco [värske], semistagionato [poollaagerdunud] ja stagionato [laagerdunud] ning sellel juustul on järgmised omadused.

Fresco

—	laagerdumisaeg: 20–30 päeva

—	kuju: silindriline; lame või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgus pind;

—	mõõtmed: lamedate külgede läbimõõt peab olema 10–20 cm ja silindri kõrgus 10–20 cm;

—	kaal: juustu suurusest olenevalt 3–5 kg;

—	pind: koorikuta, valge või õlgkollase värvusega väliskihil on näha juustu valmistamisel kasutatud korvi muljumisjäljed;

—	sisu: valge või õlgkollase värvusega, mõnikord mustade piprateradega, tihke, mõne augukesega;

—	lõhn: iseloomulik lambajuustule;

—	maitse: magus, milles tuntav karjamaahõng; pepato-tüüpi juustu maitse on kergelt vürtsikas. Puudub taluõue lõhn;

—	rasvaprotsent: mitte alla 40 % kuivaines.

Semistagionato

—	laagerdusaeg: 45–90 päeva

—	kuju: silindriline; lame või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgus pind;

—	mõõtmed: lamedate külgede läbimõõt peab olema 10–20 cm ja silindri kõrgus 10–20 cm;

—	kaal: juustu suurusest olenevalt 3–5 kg;

—	pind: kergelt õlgkollase värvusega koorikul on näha juustu valmistamisel kasutatud korvi muljumisjäljed;

—	sisu: õlgkollase kuni tumekollase värvusega, mõnikord mustade piprateradega, tihke, mõne augukesega;

—	lõhn: iseloomulik lambajuustule;

—	maitse: magus, milles tuntav karjamaahõng; pepato-tüüpi juustu maitse on kergelt vürtsikas. Puudub taluõue lõhn;

—	rasvaprotsent: mitte alla 40 % kuivaines.

Stagionato

—	laagerdumisaeg: vähemalt 120 päeva

—	kuju: silindriline; lame või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgus pind;

—	mõõtmed: lamedate külgede läbimõõt peab olema 15–30 cm ja silindri kõrgus 15–25 cm;

—	kaal: juustu suurusest olenevalt 6–14 kg;

—	pind: kollaka värvusega koorikul on näha juustu valmistamisel kasutatud korvi muljumisjäljed;

—	sisu: õlgkollase värvusega, tihke, mõne augukesega;

—	lõhn: iseloomulik lambajuustule;

—	maitse: iseloomulikult vürtsikas;

—	rasvaprotsent: mitte alla 40 % kuivaines.

Tootmismeetod

Varem kehtinud spetsifikaadis esitatud teave tootmismeetodi kohta sisaldub eespool esitatud dokumentides. Sellest tulenevalt koostati järgmine artikkel selleks, et koondada teavet, mis sisaldus dokumentides, milles oli täpsustatud tootmismeetodit ja kohandatud seda kehtivate reeglitega.

Ainuke muudatus on viimases lõigus, milles käsitletakse fresco-, semistagionato- ja stagionato-tüüpi juustu laagerdumisaega.

„Artikkel 5

TOOTMISMEETOD

Kaitstud päritolunimetusega juust „Pecorino Siciliano“ on valmistatud toortäispiimast, mis on saadud eri tõugude ja ristandite lammastelt, keda peetakse spetsifikaadi artiklis 3 osutatud tootmispiirkonnas.

Lammaste sööt koosneb looduslikel ja/või kultuurkarjamaadel kasvavast rohust ning haljassöödast, heinast ja põhust. Viimase kahe söödaliigi puhul peab vähemalt 80 % kuivainest igal aastal pärinema koonddokumendi artiklis 4 määratletud tootmispiirkonnast. Söödale võib lisada teravilja, liblikõielisi taimi ning liht- või komplekssööta. Lammaste söödana on keelatud kasutada kõiki loomseid saadusi ning ristiku, tapioki ja manioki taimi või nende osi (nt seemneid). Silo ja kuivsilo kasutamine on samuti keelatud.

Kasutada tohib ühe või kahe lüpsikorra piima, mida on töödeldud 24 tunni jooksul pärast esimest lüpsi. Seepärast on lubatud piima jahutamine, tingimusel et täielikult järgitakse kehtivates asjakohastes õigusaktides sätestatud miinimumväärtusi. Piim kurnatakse läbi puhta sõela ja/või tekstiilfiltri, seejärel kuumutatakse traditsiooniliselt terasest või tinutatud vaskmahutites kuni 40 °C ja kallatakse puidust tõrde. Lambalaap lisatakse piimale, kui piima temperatuur on 36–40 °C.

Piima kalgendamiseks kasutatavat laapi saadakse spetsifikaadis loetletud tõugude hulka kuuluvate imemiseas tallede libemaost. Laap tuleb ekstraheerida spetsifikaadi artiklis 3 osutatud tootmispiirkonnas. Enne kasutamist sulatatakse laapi soojas vees ja siis filtreeritakse. Kasutatava laabi kogus on 10–30 grammi 100 liitri piima kohta. Kalgendumise kestab 40–50 minutit, kuni mõla ei vaju puidust tõrres kalgendi sees enam pikali.

Tekkinud kalgend tuleb purustada väga väikesteks tükkideks ühest otsast kumera puidust toki või mõlaga, mille abil saab kalgendi muuta ühtlaselt riisitera suurusega tükkideks. Kui kalgend on purustatud, siis eraldatakse vedelik 70–90°C kuuma vee lisamisega. Mahuti põhja vajunud kalgenditükid jäetakse sinna 5–10 minutiks seisma selleks, et tükid omavahel kokku kleepuksid. Seejärel võetakse juust tõrrest välja, eraldatakse plokkideks, mis pannakse pilliroost korvidesse ja pressitakse käsitsi. Valmistamise selles etapis võib juustutüüpidele fresco ja semistagionato lisada musta pipra terasid. Musta pipra terasid tuleb enne 80 °C veega mõne sekundi jooksul kuumtöödelda. Kalgend jäetakse siis korvi 1–2 tunniks, selle ajaga valmib ricotta. Vadakuga kaetud juustu keedetakse seejärel puidust tõrtes 3–4 tundi. Pärast vadakukihi all keetmist kummutatakse juustud rookorvidest välja; korvpunutisest tekivad toote külgedele muljumisjäljed. Igale kummuli keeratud juustule kinnitatakse jälgitavuse tagamiseks kaseiinist märk. Kaseiinist ovaalse märgi pikitelg on 10 cm ja rõhttelg 6 cm.

Juustud jäetakse ruumitemperatuuril 24–48 tunniks tahkuma, seejärel soolatakse kuivalt või soolvees seni, kuni juust sisaldab optimaalse koguse soola. Pärast seda jäetakse juustud töötlemata puidust riiulitele ruumis, kus temperatuur on 14–18 °C ja niiskus üle 75 %: fresco-tüüpi juustu puhul 20–30 päevaks, semistagionato puhul 60–90 päevaks ja stagionato puhul vähemalt neljaks kuuks.

Märgistus

Seni on kõike märgistusega seotut sõltumatult reguleerinud tootjate rühmad. Seepärast otsustati spetsifikaati lisada märgistust käsitlev allpool esitatud artikkel. Spetsifikaati lisatud märgistust käsitlevate eeskirjade ja nimetust hõlmava logo kehtestamisega võimaldatakse tarbijatel toode kiiresti ära tunda. Kõnealuste muudatuse alusel on müügiedenduskampaaniad mõjuvamad ka seepärast, et kõik kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Siciliano“ tootjad kasutavad ühist kujutist.

„Artikkel 8

MÄRGISTUS JA ESITUSVIIS

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Pecorino Siciliano“ eristavad järgmised omadused.

Kuju

Kaitstud päritolunimetusega „Pecorino Siciliano“ hõlmatud juustutüüpe fresco, semistagionato ja stagionato võib müüa tervikuna ja/või tükkidena. Tootjate eriomane märk ja päritolunimetuse (kaseiinist) märk peab olema kõigil kolmel juustutüübil. Stagionato-tüüpi juustul on lisaks neile kahele märgile olemas ka kolmas, vajutusmärk.

Fresco-tüüpi juustul peavad kaseiinist märgil olema sõnad „Pecorino Siciliano“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 20, kirjatüüp Arial „D.O.P.“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 15, kirjatüüp Arial, „Fresco“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 14, kirjatüüp Arial ning kuuekohaline seerianumber (nt 999999) musta värviga CMYK = K100), suurus 62, kirjatüüp Arial Bold. Ovaali keskel, seerianumbrist vasakul on Trinacria kujutis.

Semistagionato-tüüpi juustul peavad kaseiinist märgil olema sõnad „Pecorino Siciliano“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 20, kirjatüüp Arial „D.O.P.“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 15, kirjatüüp Arial, „Semistagionato“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 14, kirjatüüp Arial ning kuuekohaline seerianumber (nt 999999) musta värviga CMYK = K100), suurus 62, kirjatüüp Arial Bold. Ovaali keskel, seerianumbrist vasakul on Trinacria kujutis.

Stagionato-tüüpi juustul peavad kaseiinist märgil olema sõnad „Pecorino Siciliano“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 20, kirjatüüp Arial „D.O.P.“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 15, kirjatüüp Arial, „Stagionato“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 14, kirjatüüp Arial ning viiekohaline seerianumber (nt 67150) musta värviga CMYK = K100), suurus 62, kirjatüüp Arial Bold. Ovaali keskel, seerianumbrist vasakul on Trinacria kujutis.

Tootja identifitseerimismärk peab olema juustu samal küljel.

Üksnes stagionato-tüüpi juustu puhul on nõutav ümmargune vajutusmärk (läbimõõt 8 cm) sõnadega „Pecorino Siciliano“, kirjutatud kaare alla musta värviga (CMYK = K100), suurus 30, kirjatüüp Comic Sans ning „D.O.P.“ musta värviga (CMYK = K100), suurus 30, kirjatüüp Arial. Trinacria on keskel. Identifitseerimislogo on vajutatud vähemalt ühele juustu küljele alles pärast seda, kui toodet on laagerdatud 120 päeva alates tootmiskuupäevast.

Pakend

Iga terve juustusilindri või juustutüki pakendil on märgis, logo ja sõnad „Pecorino Siciliano“ KPN ning seadusega nõutud teave. Päritolu tõendamiseks peab eelpakendatud juustükk hõlmama osa silindrist ja/või juustu küljest. Märgis ei ole nõutav, kui toode pakendatakse müügipunktis ja on seega käsitatav eelpakendatuna. Samuti on lubatud kasutada tähiseid ja/või kujutisi, mis osutavad tootja nimele, ärinimele või kollektiivsetele või individuaalsetele kaubamärkidele, tingimusel et neil puudub ülistav laad ning need ei eksita tarbijat. Kõigile kaitstud päritolunimetusega toote tootjatele on tagatud logo kättesaadavus.

Pakendil esitatud logo puhul tuleb järgida järgmisi eeskirju.

1.	Kaubamärk on tervikuna nähtav.

2.	Logo ääreosas on piki lainjat välist piirjoont punast värvi (RGB = R160 G0 B0) sõõris vasakult paremale kirjutatud valge värviga sõnad „PECORINO SICILIANO“, kirjatüüp Verdana Bold.

3.	Logo siseosa ringi valget värvi taustal on musta värviga (CMYK = K100) stiliseeritud lambapea kujutis.

4.	Selle kujutise all on lühend „D.O.P.“ musta värviga (CMYK = K100), kirjatüüp Arial Bold.

5.	Suurussuhted ja kujud tuleb jätta muutmata.

Muu

Seos piirkonnaga

Registreerimise aluseks olevates dokumentides sisalduv teave ja kokkuvõte on ühendatud selleks, et viia tootespetsifikaat vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 sätestatud nõudmistega.

„Artikkel 6

SEOS PIIRKONNAGA

„Pecorino Siciliano“ on poolkuumutatud, pressitud lambajuust. Juustu valmistamiseks kasutatava piima omaduste ja tunnuslike joonte vahel on otsene seos karjamaataimedega, tänu millele kujuneb piima ainulaadne eripära, mida ei ole võimalik kuskil mujal korrata. Paljudest teaduslikest uuringutest nähtub, millist mõju avaldavad karjamaa ja selle taimed piimatoodetele, nende keemilisele ja lõhnakoostisele. Sitsiilia talledelt saadud tahke laabi kasutamisel kujuneb juustu ensümaatiline struktuur, millest on tingitud toote lõhn ja maitse, mida ei leidu muudes lambajuustudes. Tänu ajaloolisele, ent leidlikule valmistamismeetodile, mille puhul kasutatakse traditsioonilisi, ka puidust vahendeid, kujunevad ainulaadse toote „Pecorino Siciliano“ iseloomulikud tunnused.

Maastikutüübist tingituna on Sitsiilia parim paik toote „Pecorino Siciliano“ valmistamiseks. Saare kõige sisemisem osa koosneb ebaühtlastest savi-, kriidi- ja paekiviküngastest. Sitsiilia läänepoolseima osa ja Egadi saarte pinnas koosneb savi- ja liivakivist. Lipari saarte ning Ustica ja Pantelleria saare pinnas on vulkaanilise päritoluga. Sitsiilia uhteliste ja väga eraldatud tasandike eriti viljakad mullad on suure kaaliumisisaldusega. Tänu selle keskkonna looduslike ja kultuurkarjamaade looduslike taimede ja kohalike ökotüüpide rikkalikule kooslusele kujunevad piima omadused ja selle koostis, millest tuleneb lõpptoote ainulaadne maitse.

Saare laiuskraadi ja eristatava topograafia tõttu on toote „Pecorino Siciliano“ tootmispiirkonna kliima piirkonniti väga erinev, aga ikkagi on see vahemereline. Siiski esineb saarel mägede ja mere kõrvutisest asendist tingitud mitmekesine mikrokliima. Kliima on rannikualadel üldiselt kuum, kuiv ja alati hästi õhustatud, samas kui sisemaal on see mõõdukas ja niiske. Vihma sajab harva rannikul, aga rohkelt saare kõrgemates kohtades. Vihmahooge on peamiselt talvel.

Lammaste pidamine ja juustuvalmistamine on Sitsiilias iidne traditsioon. Isegi tänapäeval peetakse lambaid vanade tavade kohaselt tarandikes, kus on ka loomade heaoluks vajalik varjualune. Traditsiooniline karjatamine mõjub positiivselt toodetavale piimale, mis annab tootele „Pecorino Siciliano“ selle eripära.

Toode „Pecorino Siciliano“ on lahutamatult seotud saare eriliste mullastikutingimuste, kohalike söödakultuuride, valmistamismeetodi, kohalikku tõugu lammaste populatsiooni ja muutuva õhkkonnaga, milles leidub kõikjal sellise mikrofloora tüvesid, mille mõju muudab kohaliku juustu täiesti ainulaadseks.

Selle juustu saamislugu on vajunud aegade hämarusse, aega, mil talunikud hakkasid piimast juustu „Pecorino Siciliano“ valmistama, kasutades vanu töövõtteid ja eelkõige iidseid puidust vahendeid, nimelt tõrsi piima kalgendamise ja puidust riiuleid juustu laagerdamise jaoks.

Kõnealuse juustu tootmine hõlmab seepärast vaieldamatult Sitsiilia ainulaadset ajaloo- ja kultuuripärandit, aga ka usaldusväärset ja pidevalt suurenevat kaubanduse lähteallikat.“

Registreerimise aluseks olevates dokumentides sisalduv teave ja kokkuvõte on ühendatud selleks, et viia tootespetsifikaat vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 sätestatud nõudmistega.

„Artikkel 4

PÄRITOLUTÕEND

Tootmisprotsessi iga etappi jälgitakse ning kõik sissetulevad ja väljaminevad tooted dokumenteeritakse. Sellega tagatakse toote jälgitavus ning lisatakse tootjad ja pakendajad kontrolliasutuse hallavatasse asjaomasesse loetelusse. Toodetud kogused teatatakse viivitamatult kõnealusele asutusele. Kõiki vastavatesse loeteludesse kantud juriidilisi ja füüsilisi isikud kontrollib pädev asutus spetsifikaadi nõuete ja kehtestatud kontrollikava alusel.“

Seni kehtinud spetsifikaadis puudunud eraldi artikkel kontrollide kohta lisati nüüd selleks, et viia spetsifikaat vastavusse määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 sätestatud nõudmistega.

„Artikkel 7

KONTROLLID

Toote vastavust spetsifikaadile kontrollitakse üksuses, mis vastab määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud eeskirjadele. Kõnealune üksus on järgmine ametiasutus: CoRFiLaC, s.p. 25 km 5 Ragusa – Mare. 97100 Ragusa, Itaalia, telefon +39 0932660411

faks +39 0932660449 e-post dop@pec.corfilac.it“.

KOONDDOKUMENT

„PECORINO SICILIANO“

ELi nr: PDO-IT-0019-AM01 – 4.6.2018

KPN (X) KGT ( )

1. [KPN või KGT] nimetus(ed)

„Pecorino Siciliano“

2. Liikmesriik või Kolmas Riik

Itaalia

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Vabasse ringlusse lubamisel on kaitstud päritolunimetusega, toortäispiimast valmistatud, poolkuumutatud ja silindrilise kujuga juustu „Pecorino Siciliano“ pind lame, või ka kergelt nõgus, kui on tegemist suuremate juustudega.

Vabasse ringlusse lubamisel on tüüpi fresco [värske], semistagionato [poollaagerdunud] ja stagionato [laagerdunud] kuuluv, kaitstud päritolunimetusega juust „Pecorino Siciliano“ järgmiste omadustega:

Fresco

—	laagerdumisaeg: 20–30 päeva

—	kuju: silindriline; lame või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgus pind;

—	mõõtmed: lamedate külgede läbimõõt peab olema 10–20 cm ja silindri kõrgus 10–20 cm;

—	kaal: juustu suurusest olenevalt 3–5 kg;

—	pind: koorikuta, valge või õlgkollase värvusega väliskihil on näha juustu valmistamisel kasutatud korvi muljumisjäljed;

—	sisu: valge või õlgkollase värvusega, mõnikord mustade piprateradega, tihke, mõne augukesega;

—	lõhn: iseloomulik lambajuustule;

—	maitse: magus, milles tuntav karjamaahõng; pepato-tüüpi juustu maitse on kergelt vürtsikas. Puudub taluõue lõhn;

—	rasvaprotsent: mitte alla 40 % kuivaines.

Semistagionato

—	laagerdumisaeg: 60–90 päeva

—	kuju: silindriline; lame või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgus pind;

—	mõõtmed: lamedate külgede läbimõõt peab olema 10–20 cm ja silindri kõrgus 10–20 cm;

—	kaal: juustu suurusest olenevalt 3–5 kg;

—	pind: kergelt õlgkollase värvusega koorikul on näha juustu valmistamisel kasutatud korvi vajutusjäljed;

—	sisu: õlgkollasest tumekollase värvusega, mõnikord mustade piprateradega, tihke, mõne augukesega;

—	lõhn: iseloomulik lambajuustule;

—	maitse: magus, milles tuntav karjamaahõng; pepato-tüüpi juustu maitse on kergelt vürtsikas. Puudub taluõue lõhn;

—	rasvaprotsent: mitte alla 40 % kuivaines.

Stagionato

—	laagerdumisaeg: vähemalt 120 päeva

—	kuju: silindriline; lame või – kui on tegemist suuremate juustudega – ka kergelt nõgus pind;

—	mõõtmed: lamedate külgede läbimõõt peab olema 15–30 cm ja silindri kõrgus 15–25 cm;

—	kaal: juustu suurusest olenevalt 6–14 kg;

—	pind: kollaka värvusega koorikul on näha juustu valmistamisel kasutatud korvi vajutusjäljed;

—	sisu: õlgkollase värvusega, tihke, mõne augukesega;

—	lõhn: iseloomulik lambajuustule;

—	maitse: iseloomulikult vürtsikas;

—	rasvaprotsent: mitte alla 40 % kuivaines.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Juust „Pecorino Siciliano“ (KPN) on valmistatud toortäispiimast, mis on saadud eri tõugude ja ristandite lammastelt.

Piima kalgendamiseks kasutatavat laapi saadakse spetsifikaadis loetletud tõugude hulka kuuluvate imemiseas tallede libemaost. Laap peab olema ekstraheeritud määratletud tootmispiirkonnas.

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Kaitstud päritolunimetusega „Pecorino Siciliano“ hõlmatud juustutüüpe fresco, semistagionato ja stagionato võib müüa tervikuna ja/või tükkidena. Päritolu tõendamiseks peab eelpakendatud juustükk hõlmama osa silindrist ja/või juustu küljest. Märgis ei ole nõutav, kui toode pakendatakse müügipunktis ja on seega käsitatav eelpakendatuna.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Tootjate eriomane märk ja päritolunimetuse (kaseiinist) märk peab olema kõigil kolmel juustutüübil. Stagionato-tüüpi juustul on lisaks neile kahele märgile olemas ka kolmas, vajutusmärk.

Iga terve juustusilindri või juustutüki pakendil on märgis, logo ja sõnad „Pecorino Siciliano“ KPN ning seadusega nõutud teave. Samuti on lubatud kasutada tähiseid ja/või kujutisi, mis osutavad tootja nimele, ärinimele või kollektiivsetele või individuaalsetele kaubamärkidele, tingimusel et neil puudub ülistav laad ning need ei eksita tarbijat.

Lisaks kolme eri tüüpi (fresco, semistagionato ja stagionato) juustu nimetusele ei ole lubatud nimetusele „Pecorino Siciliano“ lisada muid mõisteid peale koonddokumendis kehtestatud mõistete. Sellega on hõlmatud omadussõnad extra [ekstra], superiore [kõrgem kvaliteet], fine [hõrk], scelto [valik], selezionato [erivalik] jne. Tähiseid, mis osutavad tootja nimele, ärinimele või kaubamärkidele, on lubatud kasutada üksnes juhul, kui neil puudub ülistav laad ja need ei eksita tarbijat ning nende mõõtmed on märgatavalt väiksemad kui KPN logol kasutatud nimetuste mõõtmed.

Nimetust „Pecorino Siciliano“ ei tohi tõlkida.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond, kus kasvatatakse lambaid, toodetakse piima ning töödeldakse ja laagerdatakse toodet „Pecorino Siciliano“, hõlmab kogu Sitsiilia piirkonda.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Toode „Pecorino Siciliano“ on lamba toortäispiimast valmistatud poolkuumutatud lambajuust. Juustu valmistamiseks kasutatava piima omaduste ja tunnuslike joonte vahel on otsene seos karjamaataimedega, tänu millele kujuneb piima ainulaadne eripära, mida ei ole võimalik kuskil mujal korrata. Paljudest teaduslikest uuringutest nähtub, millist mõju avaldavad karjamaa ja selle taimed piimatoodetele, nende keemilisele ja lõhnakoostisele. Sitsiilia talledelt saadud tahke laabi kasutamisel kujuneb juustu ensümaatiline struktuur, millest on tingitud toote lõhn ja maitse, mida ei leidu muudes lambajuustudes. Tänu ajaloolisele, ent leidlikule valmistamismeetodile, mille puhul kasutatakse traditsioonilisi, ka puidust vahendeid, kujunevad ainulaadse toote „Pecorino Siciliano“ iseloomulikud tunnused.

Toode „Pecorino Siciliano“ on lahutamatult seotud saare konkreetsete mullastikutingimuste, kohalike söödakultuuride, valmistamismeetodi, kohalikku tõugu lammaste populatsiooni ja muutuva õhkkonnaga, milles leidub kõikjal sellise mikrofloora tüvesid, mille mõju muudab kohaliku juustu täiesti ainulaadseks.

Kõnealuse juustu tootmine hõlmab seepärast vaieldamatult Sitsiilia ainulaadset ajaloo- ja kultuuripärandit, aga ka usaldusväärset ja pidevalt suurenevat kaubanduse lähteallikat.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekst on kättesaadav veebisaidil: http://www.politicheagricole.it/flex/cm/pages/ServeBLOB.php/L/IT/IDPagina/3335”

või

otse põllumajandus-, toidu- ja metsanduspoliitika ministeeriumi kodulehel (www.politicheagricole.it), kus tuleb klõpsata lingil „Qualità“ (ekraanil ülal paremal), seejärel „Prodotti DOP IGP STG“ (ekraanil vasakus ääres) ja lõpuks „Disciplinari di Produzione all’esame dell’UE“.

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 170/38

Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 170/08)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„FRAISE DU PÉRIGORD“

ELi nr: PGI-FR-0133-AM01 – 11.8.2017

KPN () KGT (X)

1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Union Interprofessionnelle de la Fraise du Périgord (UIFP)

Mairie de Vergt

24 380 Vergt

PRANTSUSMAA

Tel. +33 0622062573

E-post: contact@fraiseduperigord.com

Koosseis ja õigustatud huvi: ühendus ühendab toote „Fraise du Périgord“ tootjaid ja ekspediitoreid. Ühendus on seega pädev taotlema tootespetsifikaadi muutmist.

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

☐ Toote nimetus

☒ Toote kirjeldus

☒ Geograafiline piirkond

☒ Päritolutõend

☒ Tootmismeetod

☒ Seos piirkonnaga

☒ Märgistus

☒ Muu: tootespetsifikaadi kokkuvõtte väljajätmine ning kontaktandmete, toote liigi, pakendamistingimuste, kontrolliasutuste, riiklike nõuete ja koonddokumendi ajakohastamine.

4. Muudatus(t)e liik

☒ Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline

☐ Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena

5. Muudatus(ed)

Muutmistaotluse eesmärk on vaadata läbi kehtiva tootespetsifikaadi sätted ja ajakohastada neid, võttes arvesse kaitstud geograafilise tähisega seotud arenguid (KGT registreeriti 2004. aastal).

5.1. Toote kirjeldus

Tootespetsifikaadi see osa on täielikult ümber sõnastatud ja seda on muudetud, et pöörata rohkem tähelepanu toote „Fraise du Périgord“ kirjeldusele. Maasika kohta sõnaraamatus esitatud määratlus on seepärast välja jäetud.

Kehtivas tootespetsifikaadis esitatud kirjeldus on asendatud järgmisega:

„Toodet „Fraise du Périgord“ kasvatatakse avamaal ja koristatakse küpsena.

Toodet „Fraise du Périgord“ saadakse sortidelt, mis on taotlejate rühma tootmisharudevahelise sortide vastavushindamise komisjoni poolt maasikate maitseomaduste alusel välja valitud. Tarbijapakend sisaldab ainult samast sordist maasikaid.

Marjad „Fraise du Périgord“ on haigusvabad, veatu kujuga, läikivad ja puhtad. Nende suhkrusisaldus (Brixi skaalal) vastab saagikoristusperioodi ja sordi kohta kindlaks määratud nõuetele. Marjad on ühesuguse värvuse, suuruse ja küpsusastmega. Tegemist on ekstra või I kategooria marjadega.

Marju „Fraise du Périgord“ müüakse värskelt või külmutatult.

Värsketel maasikatel peavad küljes olema värsked rohelised tupplehed. Olenemata kasutatavast pakendist on marjad hoolikalt paigutatud.

Külmutatud maasikad on terved või tükeldatud, kas tupplehtedega või ilma.“

Peamine muudatus on külmutatud toote lisamine.

Külmutatud toote lisamine võimaldab muuta maasikad atraktiivsemaks toiduainetööstuse jaoks, kus külmutatud maasikaid kasutatakse eelkõige moosi tootmiseks ning soovitakse esile tõsta maasikate päritolu. Külmutatud maasikate ostmine võimaldab töötlejatel oma tootmist ajatada, tagades samas värskena väga lühikese säilivusajaga (mõned päevad) toote kvaliteedi.

Külmutada tohib ainult selliseid maasikaid, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega värske toote turustamise kriteeriumidele. Värske ja külmutatud toote tootmis- ja sortimistingimused on samad. See muudatus ei mõjuta toote „Fraise du Périgord“ seost geograafilise päritoluga.

Külmutamine peab toimuma lühikese aja jooksul (72 tundi), et toote „Fraise du Périgord“ maitse, millele toetub toote maine, ei halveneks.

Taotlejate rühma tehtud katsed on näidanud, et külmutamine ei kahjusta toote organoleptilisi omadusi (suhkrusisaldus, ühtlane küpsus jne) ega põhjusta marjade klombiks kokkukülmumist, mis võiks mõjutada toote esitusviisi (marjade värvus, suurus jne). Marjad „Fraise du Périgord“ on haigusvabad, veatu kujuga, läikivad ja puhtad.

Kirjelduses tuuakse välja toote „Fraise du Périgord“ üldised omadused, mis on omased nii värsketele kui ka külmutatud marjadele, ning loetletakse seejärel värskete ja külmutatud marjade turustamisest tulenevad erinevused.

Külmutatud marjad „Fraise du Périgord“ võivad olla terved või tükeldatud, tupplehtedega või ilma, samas kui värskeid marju „Fraise du Périgord“ turustatakse tervelt koos värskete roheliste tupplehtedega.

Üldkirjeldusse on lisatud, et toodet „Fraise du Périgord“ kasvatatakse avamaal. See täiendus rõhutab toote „Fraise du Périgord“ eripära, millele on juba osutatud avaldatud kokkuvõttes ja tootespetsifikaadis, kuid mida ei ole tootespetsifikaadi kirjelduse osas esile tõstetud. Sama kehtib täpsustuse kohta, et tarbijapakend sisaldab ainult samast sordist maasikaid. Selles lauses on mõiste „alus“, mis muutus liiga piiravaks, asendatud mõistega „tarbijapakend“. See muudatus võimaldab kasutada toote „Fraise du Périgord“ puhul ka muid pakendeid ja võtta paremini arvesse tarbijate ootusi.

Toote „Fraise du Périgord“ kirjeldus on kokkuvõtlikult esitatud järgmises lauses: „Marjad „Fraise du Périgord“ on haigusvabad, veatu kujuga, läikivad ja puhtad.“ Välja on jäetud järgmised laused: „Marjad on läikivad, ühesuguse veatu kujuga (ilma nn kukeharjata). Maasikatel ei tohi olla mädaplekke ega haiguse jälgi. Katsumisel peab maasikas olema tihke.“ Neid omadusi on eespool esitatud lauses kirjeldatud selliste omadussõnadega nagu „haigusvabad, veatu kujuga, läikivad ja puhtad“.

Samuti on välja jäetud viide erepunasele värvusele, sest see ei ole tõene kriteerium, kuna kehtivas tootespetsifikaadis on sätestatud, et värvus võib sordist sõltuvalt varieeruda. Uues tootespetsifikaadis on nüüd sätestatud, et „marjadel „Fraise du Périgord“ on sordile iseloomulik ühtne värvus, mis on kooskõlas vastavuskriteeriumidega.“

Välja on jäetud järgmine lõik, sest sortide loetelu on vaid soovituslik. Loetelu võib muutuda ja valikuprotsess kuulub tootmismeetodi alla:

„Kaitstud geograafilise tähisega hõlmatud sortide loetellu lisatud iga uue sordi puhul tehakse kaitstud geograafilise tähise spetsifikaati muudatus.

Kaitstud geograafilise tähisega tunnustatakse järgmisi sorte:

—	sordid, mida korjatakse varakevadest kuni 31. oktoobrini: ’Gariguette’, ’Elsanta’, ’Darselect’, ’Seascape’ ja ’Mara des Bois’,

—	sordid, mida korjatakse 15. juunist 31. oktoobrini: ’Selva’.“

Vastavuskriteeriumid, millele ettevõtjate tarnitud maasikapartiid peavad vahelaos vastama, on ümber paigutatud punkti „Tootmismeetod“.

Koonddokumendi punkt „Toote kirjeldus“ vastab tootespetsifikaadi uuele versioonile. Võrreldes kokkuvõttega, sisaldab käesolev muudatusettepanek külmutatud maasikaid käsitlevaid sätteid ja kaotatud on kohustus turustada maasikaid alusele asetatuna 250 või 500 grammi kaupa, mis on muutunud liiga piiravaks.

5.2. Geograafiline piirkond

Geograafilise piirkonna ulatust ei ole muudetud. Tootespetsifikaadi ja koonddokumendi muudatused on vormilised: kantonite ja kommuunide loetelu on asendatud kõikide kommuunide loeteluga, muutmata seejuures piirkonna piire. Lisatud on üks kommuun (Saint Pantaly d’Ans), et parandada kehtivas tootespetsifikaadis esitatud loetelus sisalduv viga. Osutatud kommuun asub geograafilises piirkonnas ja on seetõttu kaardile märgitud. Geograafilist piirkonda kujutav kaart asendatakse uue kaardiga, mis on lihtsamini mõistetav.

Kehtivast tootespetsifikaadist on välja jäetud geograafilist piirkonda kirjeldav punkt ja kokkuvõte. Alles on jäetud üksnes toote „Fraise du Périgord“ geograafilise tootmispiirkonna kirjeldus, mis on tõstetud 6. peatükki, milles käsitletakse seost geograafilise päritoluga. Välja on jäetud üldised selgitused, millel puudub otsene seos toote „Fraise du Périgord“ geograafilise piirkonna kirjeldusega.

5.3. Päritolutõend

Punkti „Määratletud piirkonna tootjate loetelu“ lõik:

„KGTga hõlmatud maasikate tootjad peavad asuma määratletud tootmispiirkonnas ja vastama käesoleva tootespetsifikaadi nõuetele.

Tootjad on kantud nimekirja, mida ajakohastab turustusorganisatsioon.“

on asendatud riiklikest eeskirjadest tuleneva uue lõiguga:

„Kõik ettevõtjad, kes toodavad või pakendavad kaitstud geograafilise tähisega „Fraise du Périgord“ toodet, peavad endast taotlejate rühmale teada andma, et taotleda enne tegevuse alustamist asjakohast luba.“

Lõik „Tootmine määratletud piirkonnas asuvatel maatükkidel“ on paigutatud punkti „Tootmismeetod“ alla:

„Toode „Fraise du Périgord“ saadakse maatükkidelt, mis valitakse välja ja kinnitatakse igal aastal. Maatükkide valiku ja registreerimise kriteeriumid on järgmised:

—	maatüki geograafiline asukoht: määratletud piirkonnas

—	maatüki omadused: kiirelt soojenev ja vett läbilaskev muld.

Iga maasikate tootmiseks kinnitatud maatükk idenditakse katastrinumbri järgi.“

Lõik „Toote jälgitavus turustamisel“ on välja jäetud ja asendatud.

Osutatud lõik on lisatud tootespetsifikaadi selle osa sissejuhatusse, et tuletada meelde tootespetsifikaadis sätestatud jälgitavusmenetluse eesmärki:

„Pärast saagikoristust tuleb tagada partii jälgitavus kõikides etappides, selle eesmärk on

—	tagada toote jälgitavus tarbijast tootjani;

—	võimaldada tootjal identida viljeldavad maatükid, kus saagikoristus toimus teataval kuupäeval;

—	võimaldada identida turustatavad partiid lähtudes tootja partiinumbrist.“

Punktis „Tootmismeetod“ esitatud partii määratlus on paigutatud siia punkti, määratlust on täiendatud aja- ja kohakriteeriumitega:

„Maasikapartii on ühe tootja saak, mis on koristatud poole päeva jooksul ühelt viljeldavalt maatükilt ja sama sordi taimedelt.“

Selles määratluses on viide katastriüksusele asendatud viitega viljeldavale maatükile, mis on kooskõlas punktis „Tootmismeetod“ esitatud määratlusega. Viljeldav maatükk võib hõlmata üht või mitut katastriüksust; see viide on kontrolli seisukohast sidusam, sest vastab ühele tootmisüksusele.

Punkti „Tootmismeetod“ on lisatud kohustus pidada viljelustavade registreerimiseks põlluraamatut.

„Iga maatüki viljelustavad registreeritakse põlluraamatus, mida võib pidada paberkandjal või elektrooniliselt. See register võimaldab saada teavet iga viljeldava maatükiga seotud kõikide toimingute kohta.

Igal aastal enne viljelust registreeritakse viljeldavad maatükid põlluraamatus.“

Lisatud on lõik, milles on määratletud „saateleht“, mis asendab „kaubaaluse tarnelehte“. Tootmisharus kasutatakse osutatud dokumendi kohta nüüd seda mõistet, dokumendi sisu jäi samaks, kuid uuendusena tuleb nüüd saatelehele märkida viljeldava maatüki number või viitenumber. Pakendi (alus, millele maasikad asetatakse 500 või 250 grammi kaupa) liiki käsitlev selgitus on välja jäetud kooskõlas aluse määratluse välja jätmisega, millele on osutatud eespool.

Sama kehtib lõigu kohta, milles käsitletakse vastavustunnistust, mis asendab kaubaaluse saatelehte. Tootmisharus kasutatakse osutatud dokumendi kohta nüüd seda mõistet, dokumendi sisu jäi samaks, kuid uuendusena tuleb nüüd vastavustunnistusele märkida tarneaeg ja järgmised kontrollitavad kriteeriumid:

—	viljeldava maatüki number või viitenumber;

—	suhkrusisaldus;

—	puuviljade temperatuur;

—	vastavustunnistuse väljaandja identimisandmed;

—	vastavuskinnitus iga vastavuskriteeriumi kohta;

—	tõend toote „Fraise du Périgord“ KGT heakskiitmise kohta.

Jälgitavuse parandamiseks on lisatud, et:

—	„Iga partii idenditakse vastavustunnistuse numbri alusel, mis koostatakse partii vastuvõtmisel.“

Alles on kohustus, et tarbijapakendile tuleb märkida tootja identimist võimaldav number. Kooskõlas tootespetsifikaadi muude osadega on mõiste „alus“ asendatud mõistega „tarbijapakend“.

Lisatud on lõik, milles on määratletud mõiste „saateleht ja/või arve“, mis asendab mõistet „tarneleht“. Tootmisharus kasutatakse osutatud dokumendi kohta nüüd seda mõistet, dokumendi sisu on täpsustatud ning see hõlmab ka külmutatud toodet:

„Saatelehele märgitakse: vastavustunnistuse number (partii number), sordi nimi, pakendi tüüp, kogus, lähetamise kuupäev ja kellaaeg.“

Lisatud on külmutatud toote järelevalvet käsitlev lõik:

„Töötleja peab pidama laoarvestust.

Iga külmutatud partii idenditakse ladustamisdokumendi abil, mis sisaldab järgmist:

—	kaubaaluse number külmutusüksuses;

—	kliendi kaubaaluse number (olemasolu korral);

—	saatelehe number;

—	toote/sordi nimetus;

—	pakkeüksuste arv;

—	netomass pärast külmutamist;

—	külmutamise kuupäev ja kellaaeg;

—	minimaalne säilivusaeg“.

Lisatud on ka dokumentide säilitamise aeg, et tagada järelevalve:

„Kõik asjaomased ettevõtjad peavad iga partii jälgitavust tagavaid dokumente säilitama vähemalt kaks aastat.“

Kõigi nende muudatuste eesmärk on täpsustada, millised andmed tuleb registreerida, et parandada jälgitavust ja hõlbustada kontrollimist.

5.4. Tootmismeetod

See osa on täielikult ümber kirjutatud, et parandada selle ülesehitust, sisu ja kontrollitavust. Seega jäetakse kõik varasemad peatükid välja ja asendatakse. Siiski tuleb märkida, et ümberkirjutamisega ei seata kahtluse alla kaitstud geograafilise tähise põhipunkte: avamaal kasvatatud maasikad, valitud ja registreeritud maatükid, valitud sordid, küpsete marjade käsitsi koristamine.

Maatükkide registreerimine

Lisatud on viljeldava maatüki määratlus, mis on kooskõlas toote jälgitavuse tagamiseks kasutatava partii määratlusega. Määratlus on järgmine:

„Viljeldav maatükk on tunnelite kogum, kus on sarnased (olenemata taimede liigist) väetamis-, niisutamis- ja taimekaitsetingimused ning kus igal tunnelil on lokaalne niisutussüsteem. Igal viljeldava maatükil kasvatatakse vaid üht sorti.“

Maatükkide valimise ja iga-aastase registreerimise menetlust on täiendatud.

Kooskõlas eespool esitatud määratlusega on lisatud viide viljeldavale maatükile.

Lisatud on iga-aastase inventuuri mõiste, et täpsustada menetlust, mida ettevõtjad peavad järgima.

Valikukriteeriume on täiendatud (liivakas muld, piisav vee läbilaskvus, vähene lubjasisaldus) võttes arvesse tootespetsifikaadi geograafilise piirkonna eripära ning kirjeldatud geoloogilisi ja pedoloogilisi tingimusi.

„Viljeldavad maatükid valitakse ja registreeritakse igal aastal.

Koos taotlejate rühma volitatud spetsialistiga koostavad tootjad igal aastal enne istutamist toote „Fraise du Périgord“ kasvatamiseks ettenähtud viljeldavate maatükkide loetelu.

Volitatud spetsialist võtab arvesse järgmisi kriteeriume: hoolikalt valitud maatükk vastavalt pinnase omadustele (liivakas muld, piisav vee läbilaskvus, vähene lubjasisaldus). Kiirelt soojenev ja vett läbilaskev muld, mis on maasikate kasvatamiseks soodsalt happelise pHga.

Lisatud on maatükkide muldade taastamisega seotud üksikasjad. Endiselt tuleb järgida külvikorda ja lisatud on maatüki sööti jätmise nõue (kestab sama kaua kui maasikakasvatuse periood). Mulla töötlemist kontrollib nüüd taotlejate rühm ning esitab ettevõtjatele soovitatud toodete loetelu.

„Enne iga uut istutamist tuleb maatükkide mullad taastada, et mullaviljakus ei väheneks ega tekiks probleeme, mis on seotud monokultuuride kasvatamisega eelmisel viljelusperioodil. Muldade taastamiseks kasutatakse

—	külvikorrakultuure (Sellisel juhul peab maatükk olema sööti jäetud vähemalt sama pikaks ajaks, kui kaua kasvatati maatükil maasikaid.)

—	mulla töötlemist (Sobivate muldade ettevalmistamisel kasutatakse nii palju kui võimalik mahedat (nt auruga) desinfitseerimist. Muldade töötlemiseks kasutatavad tooted on lisatud taotlejate rühma soovitatud toodete loetellu.)“

Väetamine – niisutamine – taimekaitse

Lisatud on iga uue kasutusele võetud maatüki mullaanalüüsi kriteeriumid. Analüüsist lähtuvalt koostatakse muldade parendus- ja väetamiskava, mida tuleb rakendada enne maasikataimede iga-aastast istutamist.

Kõnealune säte on sõnastatud järgmiselt:

„Enne iga istutamist koostavad tootjad või lasevad taotlejate rühma volitatud spetsialistil koostada muldade üldise parendus- ja väetamiskava.

See põhineb iga uue kasutusele võetud maatüki muldade põhjaliku analüüsi (viljakuse analüüsi) tulemustel. Analüüsiga määratakse mullas leiduva lahustuva fosforpentaoksiidi (P2O5), kaaliumoksiidi (K2O), magneesiumoksiidi (MgO) ja lubja (CAO) sisaldus ning pH tase.“

Täiendatud on tootespetsifikaadi kehtivaid sätteid, millega nähakse ette taime vajadustele vastav kontrollitud niisutamine, sellele sättele on lisatud niisutamine lokaalse kastmissüsteemi abil, võttes arvesse mulla eripära.

„Niisutamine peab toimuma lokaalse kastmissüsteemi abil.“

Taimekaitset käsitlevaid sätteid ei ole muudetud, need on ümber paigutatud muutmata kujul.

Taimne materjal

Sortidega seotud sätted, mis olid esitatud toote kirjelduses, on muutmata kujul ümber paigutatud tootespetsifikaadi sellesse osasse. Need sätted kirjeldavad tootmismeetodit, mitte toodet.

Toodet „Fraise du Périgord“ saadakse:

—	sertifitseeritud taimedelt;

—	taotlejate rühma valitud sortide nimekirja kantud sortidelt.

Sordid valib välja tootmisharudevaheline sortide vastavushindamise komisjon järgmiste kriteeriumide alusel, mida hinnatakse, kui tootjad katsetavad uusi sorte.

Sellesse ossa on lisatud sordivaliku kriteeriumid, mis vastavad ühtaegu nii toote „Fraise du Périgord“ kirjeldusele kui ka vastavuskriteeriumidele:

„–	välimus: värvus, kuju, läige ja suurus,

–	suhkrusisaldus: 6–6,5 Brixi skaalal vastavalt sordile,

–	hea säilivus

–	hea maitse.“

Täpsustatud on tootmisharudevahelise sortide vastavushindamise komisjoni toimimist.

„Komisjoni kuulub seitse liiget – peamiselt tootjad ja ekspediitorid –, ning see tuleb kokku vähemalt kord aastas, et kinnitada valitud sortide loetelus tehtavad muudatused (uute sortide lisamine, registreeritud sortide välja jätmine). Otsused võetakse vastu kohalviibivate liikmete häälteenamusega.“

Sortide loetelu on jäetud tootespetsifikaadist välja (Toote kirjeldus), sest see oli üksnes soovituslik. Tootespetsifikaadis oli juba ette nähtud võimalus, et loetelu võib muutuda. Lisatud on, et loetelu muudatused tehakse ettevõtjatele, kontrolliasutusele ja INAO-le teatavaks enne järgmise istutushooaja algust.

„Taotlejate rühm teavitab ettevõtjaid, kontrolliasutust ja INAOd loetelu muudatustest enne järgmise istutushooaja algust.“

Nagu ka punktis „Toote kirjeldus“, on kehtivas tootespetsifikaadis avamaal kasvatamist vaid mainitud, kuid nüüd on tingimusi täpsustatud ja lisatud nõue, et maasikaid peab kasvatama vagudes. Lisatud on ka tunnelite paigaldamise kuupäev. Tootespetsifikaadis on täpsustatud:

„Maasikaid kasvatatakse avamaal ning kaetakse hiljemalt õitsemise ajal tunneliga.

Maasikaid kasvatatakse vagudes, et mulla veeläbilaskvus oleks parem.“

Neid tavasid on täpsustatud, sest need on osa tootjate oskusteabest, mida nad rakendavad toote „Fraise du Périgord“ kvaliteedi parandamiseks.

Istutustihedus on jäetud samaks (≤ 6 taime tunneliga kaetud ruutmeetri kohta).

Koristamine

Dokumenti on lisatud, et „see etapp hõlmab marjade korjamist, tarbijapakendisse asetamist ja vahelattu transportimist“. Tootespetsifikaati on täiendatud täpsustamaks, et saagikoristus toimub käsitsi, nagu on kirjeldatud punktis „Seos piirkonnaga“ ja toetudes korjajate oskusteabele, sest nende saagikoristusoskused on toote kvaliteedi seisukohalt olulised. Maasikad korjatakse käsitsi otse tarbijapakendisse, erilist tähelepanu pööratakse marjade esitusviisile ja värvusele. Maasikakorjajate tööd hinnatakse vastavushindega.

Tootespetsifikaati on muudetud, et asendada mõiste „alus“ mõistega „tarbijapakend“ ning jätta välja nõue pakendada marjad 250 või 500 grammi kaupa, mis on äriliselt liiga piirav. Tootespetsifikaadis ei ole määratud kindlaks erinevaid tarbijapakendi liike, kuid selles on sätestatud marjade maksimaalne kaal (10 kg) ja lisatingimused, et vältida marjade muljumist.

Tootespetsifikaadis on täpsustatud:

„Maasikad korjatakse käsitsi otse tarbijapakendisse, ühes pakendis võib olla kuni 10 kg marju. Marjade muljumise vältimiseks asetatakse ülestikku mitte rohkem kui kolm kihti maasikaid.

Tarbijapakend sisaldab ainult sama sordi ja kategooria maasikaid.“

Lisatud on ka nõue koristustemperatuuri kohta – maasikate kvaliteedi ja korjajate töötingimuste tagamiseks ei tohi marju korjata liiga palava ilmaga. Tootespetsifikaadis on täpsustatud:

„Kui tunneleid ei jahutata, ei tohi enne 15. juunit marju korjata, kui välistemperatuur on üle 28 °C ning pärast 15. juunit ei tohi marju korjata, kui välistemperatuur on üle 30 °C.“

Tootespetsifikaati on lisatud, et „ajavahemik saagi koristamise ja vahelattu toimetamise vahel ei tohi olla pikem kui pool päeva“, et vältida toote riknemist.

Kooskõlas kirjeldava osaga on lisatud, et koristatud maasikad peavad olema sordile iseloomuliku ja ühtlase värvusega.

Vastuvõtmine – lähetamine

Maasikate vastavaks tunnistamisega seotud sätted, mis olid esitatud toote kirjelduses, on muutmata kujul ümber paigutatud tootespetsifikaadi sellesse osasse.

Uues versioonis on eraldi sätted suhkrusisalduse kontrollimise ja vastavaks tunnistamise kohta, sest praktikas on need kaks järjestikust etappi. Ainult selliste maasikate partiid, mille kontrollitud suhkrusisaldus vastab nõuetele, tunnistatakse kaitstud geograafilise tähisele vastavaks.

„Iga partii maasikate suhkrusisaldust kontrollitakse, et see vastaks miinimummäärade tabelis sordi ja saagikoristusperioodi kohta sätestatud miinimummäärale.

Tabelit ajakohastatakse iga kord, kui muudetakse lubatud sortide loetelu. Taotlejate rühm teavitab ettevõtjaid, kontrolliasutust ja INAOd nendest muudatustest enne järgmise istutushooaja algust.

Partiid, milles maasikate suhkrusisaldus vastab nõuetele, tuleb seejärel KGT-le vastavaks tunnistada.“

Tootespetsifikaadis on viide tabelile, milles on esitatud suhkrusisalduse miinimummäärad sordi ja saagikoristusperioodi kohta ning mida ajakohastatakse iga kord, kui muudetakse lubatud sortide loetelu. Ettevõtjaid, kontrolliasutust ja INAOd teavitatakse nendest muudatustest enne järgmise istutushooaja algust.

Vastavussätetes on täpsustatud, et juhul kui vastavustabeli mis tahes kriteeriumi punktisumma on 0, –1 või –2, siis partiid KGT-le vastavaks ei tunnistata. Lisatud on järgmine lõik:

„Selleks et toode „Fraise du Périgord“ tunnistataks KTG-le vastavaks, peab maasikapartii saama vähemalt 9 punkti 15st ning ühegi kriteeriumi punktisumma ei tohi olla 0, –1 või –2.“

Vastavuskriteeriumid: nõuded, mis puudutavad värvust, kõvadust, suurust, läiget, esitusviisi ja kuju, on üle võetud. Mõiste „piisav kvaliteet“ (ei esine mädaplekkidega, haigustunnustega, tooreid, üleküpsenud, ebastandardse kujuga, kuivanud, muljutud või standardist väiksemaid marju ning alus ei ole määrdunud) on välja jäetud. See asendatakse mõistega „hea seisukord“, mille puhul kontrollitakse, kas esineb haigustunnustega või mädanenud marju või määrdunud aluseid. Suhkrusisalduse ja värvuse kontrollimisel tehakse kindlaks ka toorete ja üleküpsenud marjade olemasolu. Marjade kuju kontrollimine hõlmab ka ebastandardse kuju, värvuse või suurusega marjade kindlakstegemist. Kriteeriumi „kuivad maasikad/märjad maasikad“ täiendamiseks on lisatud mõiste „marjade niiskussisaldus“.

Pärast vastuvõtmist ja vastavaks tunnistamist asetatakse maasikad külmikusse. Tootespetsifikaadi kavandis on täpsustatud jahutamistingimusi ning selleks, et säiliksid maasikate kõik omadused, on lisatud:

„Selleks et kaitsta maasikaid järsu temperatuurimuutuse eest, mis marjade kvaliteeti pöördumatult kahjustaks, peab marjade jahtumiskiirust kohandama lähtuvalt nende temperatuurist vahelattu saabumise ajal.

Seega, kui maasikate temperatuur on vahelattu saabumisel üle 20 °C, ei tohi neid asetada dünaamilisse külmumiseelsesse moodulisse, kus temperatuur on + 2 kuni + 4 °C. Marju tuleb hoida kas stabiilse temperatuuriga (+ 6 °C) külmkambris või külmkambris, mille mehaaniline ventilatsioon on seatud temperatuurile +10 kuni +12 °C, et marjade temperatuur langeks aeglaselt ja ühtlaselt.

Sätted, milles käsitletakse maasikate maksimaalset ladustamisaega (48 tundi) ja maasikate temperatuuri lähetamisel (+ 6 kuni +12 °C), on üle võetud muutmata kujul.

Veoauto külmkambri temperatuuri asemel on sätestatud keskmine temperatuur: „Transport toimub külmkambris“, temperatuuriregulaator lülitatakse sisse juba laadimisel, kui uksed on avatud.

Turustamist käsitlevad soovitused on välja jäetud.

Külmutamine

Kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadi muutmise taotluse peamine põhjus on soov hõlmata tähisega ka külmutatud maasikad, sest põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtted soovivad esile tõsta toidus kasutatud maasikate päritolu.

Külmutamine ei muuda maasikate organoleptilisi omadusi ja esitusviisi, mis on kaitstud geograafilisele tähisele iseloomulikud. Külmutamine toimub kuni 72 tunni jooksul pärast vahelattu saabumist. Taotlejate rühma tehtud katsed on näidanud, et külmutamine ei kahjusta toote organoleptilisi omadusi (suhkrusisaldus, ühtlane küpsus jne) ega põhjusta marjade klombiks kokkukülmumist, mis võiks mõjutada toote esitusviisi (marjade värvus, suurus jne). Marjad „Fraise du Périgord“ on haigusvabad, veatu kujuga, läikivad ja puhtad.

Tootespetsifikaati on lisatud järgmised sätted:

„Kaitstud geograafilise tähisega maasikad, mis on ette nähtud külmutamiseks, külmutatakse hiljemalt 72 tunni jooksul pärast vahelattu saabumist; selle aja jooksul hoitakse neid külmhoones.

Maasikad külmutatakse kas otse koristuspakendites või lahtiselt külmutuslindil. Viimasel juhul pakendatakse maasikad pärast külmutamist.

Külmutatud maasikate minimaalne säilimisaeg on 2 aastat.“

5.5. Seos piirkonnaga

See peatükk on jaotatud kolme ossa, sest see võimaldab kirjeldada paremini geograafilise piirkonna eripära, toote eripära ja põhjuslikku seost. Tegemist on teksti muudatuste või selgitustega, millega ei kaasne sisulisi muudatusi.

Sarnaselt on ajakohastatud koonddokumendi punkti „Seos piirkonnaga“ ning seepärast on muudetud ja täiendatud ka kokkuvõtte punkti „Seos piirkonnaga“.

Piirkonna eripära kirjelduses on üksikasjalikult esile toodud Dordogne’i departemangule omased mulla- ja kliimatingimused. Seejärel on kirjeldatud piirkonna maasikakasvatuse ajalugu ja rõhutatud tootjate oskusteabe tähtsust. Esile on tõstetud marjade avamaal kasvatamise (vaod, tunnelid) ja saagikoristusega (käsitsi koristamine otse tarbijapakendisse) seotud oskusteavet.

Toote „Fraise du Périgord“ eripära kirjeldavas osas osutatakse toote iseloomulikele omadustele. Toodet „Fraise du Périgord“ kasvatatakse avamaal, samas kui Euroopas on laialt levinud viljelusviis, kus taimed ei puutu mullaga kokku. Lisaks erineb toode saagikoristuse ja esitusviisi poolest. Koristatakse küpseid marju, mille värvus on ühtlane ja valitud sordile iseloomulik.

Põhjuslik seos põhineb toote kvaliteedil ja mainel ning selles on ühendatud mulla eripära, viljelus- ja koristusmeetodid ning toote „Fraise du Périgord“ kvaliteet.

5.6. Märgistus

Tootespetsifikaadis on muudetud märgistust käsitlevat osa ja kokkuvõtet.

Nõue lisada märgistusele vastavuskriteeriumide loetelu on riiklike õigusnormide muutumise tõttu välja jäetud.

Lisatud on kohustus, et igal tarbijapakendil peab olema tootja identimisnumber.

Samuti on tehtud kohustuslikuks taotlejate rühma logo kasutamine.

Külmutatud maasikate märgistamise suhtes kohaldatakse samu eeskirju ja lisaks tuleb etiketile märkida minimaalne säilimisaeg.

5.7. Muu

Kokkuvõte:

tootespetsifikaadi kokkuvõte on välja jäetud.

Liikmesriigi pädev asutus

Vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012 on lisatud Prantsusmaa põllumajandustoodete kontrolliga tegeleva asutuse Institut national de la qualité et de l’origine (INAO) ja liikmesriigi pädeva asutuse andmed.

Taotlejate rühm

Taotlejate rühma kontaktandmeid on ajakohastatud. Kirjeldav osa on välja jäetud.

Toote liik

Muudetud on viidet tooteklassile, et tagada vastavus rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 XI lisa sätetele.

Pakendamine

Nõue, mis hõlmab pakendamist geograafilises piirkonnas, on esitatud juba kehtivas tootespetsifikaadis. See kehtib ainult värskete maasikate kohta, kuid nõuet on laiendatud ka külmutatud maasikatele. Maasikad külmutatakse kas otse koristuspakendites või lahtiselt külmutuslindil. Viimasel juhul pakendatakse maasikad pärast külmutamist.

Tootespetsifikaadis on osutatud vajalikele tõendavatele dokumentidele ja spetsifikaadile on lisatud järgmine lõik:

„Värskelt turustatav toode „Fraise du Périgord“ pakendatakse määratletud geograafilises piirkonnas. Kuna maasikad on õrnad, siis korjatakse need otse tarbijapakendisse, sest tuleb vältida toote tarbetut käitlemist, mis kahjustab selle kvaliteeti ja säilivust. Lisaks hõlbustab pakendamine geograafilises piirkonnas toodete läbipaistvuse tagamist ja kontrolli tegemist.

Toodet „Fraise du Périgord“ võib külmutada ja pakendada väljaspool geograafilist piirkonda.“

Kontrolliasutus

Võttes arvesse riiklikke kehtivaid eeskirju, mis käsitlevad tootespetsifikaatide sõnastuse ühtlustamist, on välja jäetud sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed. Selles osas on nüüd esitatud järgmiste Prantsusmaa pädevate kontrolliasutuste kontaktandmed: riiklik päritolunimetuste instituut (Institut national de l’origine et de la qualité, INAO) ning konkurentsi, tarbijakaitseküsimuste ja pettusevastase võitluse peadirektoraat (Direction générale de la concurrence, de la consommation et de la répression des fraudes, DGCCRF). Sertifitseerimisasutuse nimetus ja kontaktandmed on esitatud INAO veebilehel ja Euroopa Komisjoni andmebaasis.

Riiklikud nõuded

Seoses riiklike õigusaktide ja eeskirjade arenguga esitatakse punkt „Riiklikud nõuded“ tabelina, milles on loetletud peamised kontrollimist vajavad üksikasjad ja nende hindamismeetod.

Koonddokumenti on ajakohastatud

Koonddokumendist on välja jäetud punkt 4.4 „Päritolutõend“, punkt 4.5 „Tootmismeetod“ ja punkt 4.7 „Kontrollistruktuurid“. Need ei kuulu enam määruses (EL) nr 668/2014 sätestatud vormi alla.

KOONDDOKUMENT

„FRAISE DU PÉRIGORD“

ELi nr: PGI-FR-0133-AM01 – 11.8.2017

KPN () KGT (X)

1. Nimetus(ed)

„Fraise du Périgord“

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Toodet „Fraise du Périgord“ kasvatatakse avamaal ja koristatakse küpsena. Toode on saadud sortidelt, mille valikul on lähtutud marjade maitseomadustest. Tarbijapakend sisaldab ainult samast sordist maasikaid.

Maasikad „Fraise du Périgord“ on haigusvabad, veatu kujuga, läikivad ja puhtad. Marjade suhkrusisaldus (Brixi skaalal) vastab saagikoristusperioodi ja sordi kohta kindlaks määratud nõuetele. Marjad on ühesuguse värvuse, suuruse ja küpsusastmega. Tegemist on ekstra või I kategooria marjadega.

Toodet „Fraise du Périgord“ turustatakse värskelt või külmutatud kujul.

Värsketel maasikatel peavad küljes olema värsked rohelised tupplehed. Olenemata kasutatavast pakendist on marjad hoolikalt paigutatud.

Külmutatud maasikad on terved või tükeldatud, kas tupplehtedega või ilma.

3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

–

3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Maasikate kasvatamine peab toimuma geograafilises piirkonnas. See hõlmab istutamist, saagikoristust ja vastavaks tunnistamist.

3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Värskelt turustatav toode „Fraise du Périgord“ pakendatakse ja ladustatakse enne lähetamist määratletud geograafilises piirkonnas. Kuna maasikad on õrnad, siis korjatakse need otse tarbijapakendisse, sest tuleb vältida toote tarbetut käitlemist, mis kahjustab selle kvaliteeti ja säilivust. Lisaks hõlbustab pakendamine geograafilises piirkonnas toodete läbipaistvuse tagamist ja kontrolli tegemist.

Maasikad korjatakse käsitsi otse tarbijapakendisse, ühes pakendis võib olla kuni 10 kg marju. Marjade muljumise vältimiseks asetatakse ülestikku mitte rohkem kui kolm kihti maasikaid.

Tarbijapakend sisaldab ainult sama sordi ja kategooria maasikaid.

Enne lähetamist ja müüki tarbijale ladustatakse maasikaid külmas mitte kauem kui 48 tundi. Selleks et kaitsta maasikaid järsu temperatuurimuutuse eest, mis marjade kvaliteeti pöördumatult kahjustaks, peab marjade jahtumiskiirust kohandama lähtuvalt nende temperatuurist vahelattu saabumise ajal.

Toodet „Fraise du Périgord“ võib külmutada väljaspool geograafilist piirkonda.

Külmutatud toodet „Fraise du Périgord“ võib pakendada väljaspool geograafilist piirkonda.

3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks toidu märgistamist ja esitlemist käsitlevates õigusaktides sätestatud kohustuslikele märgetele hõlmab märgistus toote registreeritud nimetust ja sellega samal visuaalsel väljal esitatud Euroopa Liidu KGT logo.

Tarbijapakendile kinnitatud etiketid peavad sisaldama järgmist:

—	KGTga toote nimetus: „Fraise du Périgord“

—	„Vastavuse on kinnitanud:“, millele lisatakse sertifitseerimisasutuse nimi

Igal tarbijapakendil on tootja identimisnumber.

Värskelt turustatavate maasikate puhul peab igal suletud (kaas, kile) tarbijapakendil olema järgmine logo, mille määrab kindlaks taotlejate rühm ja mis tehakse kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele. Müügialustele asetatud pealt lahtiste tarbijapakendite puhul võib logo olla kas tarbijapakendil või müügialusel.

Külmutatud maasikate märgistusel on sama teave, mis värske toote märgistusel, kuid sellele on lisatud säilitustemperatuur ja minimaalne säilimisaeg.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Toote „Fraise du Périgord“ tootmispiirkond hõlmab suurt osa Dordogne’i departemangust ja mõningaid Loti departemangu piiriäärseid kommuune.

Dordogne’i departemang

järgmised kantonid: Bergerac-1, Bergerac-2, Coulounieix-Chamiers, Isle-Manoire, Lalinde, Montpon-Ménestérol, Pays de la Force, Périgord Central, Saint-Astier, Sarlat-la-Canéda, Vallée Dordogne, Vallée de l’Isle, Vallée de l’Homme.

järgmised kommuunid: Communes d’Agonac, Ajat, Allemans, Antonne-et-Trigonant, Archignac, Auriac-du-Périgord, Azerat, (La)Bachellerie, Bardou, Bars, Bertric-Burée, Biras, Blis-et-Born, Boisse, (La)Boissière-d’Ans, Borrèze, Bouniagues, Bourdeilles, Bourg-des-Maisons, Bourg-du-Bost, Brantôme en Périgord (territoorium, mis kuulus 1. jaanuari 2016. aasta seisuga delegeeritud kommuuni Saint-Julien-de-Bourdeilles koosseisu), Brouchaud, Bussac, Calviac-en-Périgord, Carlux, Carsac-Aillac, (La)Cassagne, Cazoulès, Celles, Cercles, Champcevinel, (Le)Change, Chapdeuil, Chassaignes, Château-l’Évêque, Chavagnac, Chourgnac, Colombier, Coly, Comberanche-et-Épeluche, Condat-sur-Vézère, Conne-de-Labarde, Cornille, Coulaures, Coutures, Creyssac, Cubjac, (La)Dornac, Douchapt, Escoire, Faurilles, Faux, Fossemagne, Gabillou, (La)Gonterie-Boulouneix, Grand-Brassac, Granges-d’Ans, Hautefort, Issigeac, Jayac, (La)Jemaye, (Le)Lardin-Saint-Lazare, Léguillac-de-Cercles, Limeyrat, Lisle, Lusignac, Mayac, Milhac-d’Auberoche, Monbazillac, Monmadalès, Monmarvès, Monsaguel, Montagnac-d’Auberoche, Montagrier, Montaut, Nadaillac, Orliaguet, Paulin, Paussac-et-Saint-Vivien, Périgueux, Petit-Bersac, Peyrillac-et-Millac, Plaisance, Ponteyraud, Port-Sainte-Foy-et-Ponchapt, Prats-de-Carlux, Ribagnac, Ribérac, Sadillac, Saint-André-de-Double, Saint-Antoine-d’Auberoche, Saint-Aubin-de-Cadelech, Saint-Aubin-de-Lanquais, Saint-Capraise-d’Eymet, Saint-Cernin-de-Labarde, Saint-Crépin-et-Carlucet, Sainte-Eulalie-d’Ans, Saint-Geniès, Saint-Géraud-de-Corps, Saint-Julien-de-Lampon, Saint-Just, Saint-Léon-d’Issigeac, Saint-Martin-de-Gurson, Saint-Martin-de-Ribérac, Saint-Méard-de-Drône, Saint-Méard-de-Gurçon, Sainte-Mondane, Sainte-Orse, Saint-Pantaly-d’Ans, Saint-Pardoux-de-Drône, Saint-Paul-Lizonne, Saint-Perdoux, Saint-Rabier, Sainte-Radegonde, Saint-Rémy, Saint-Sulpice-de-Roumagnac, Saint-Victor, Saint-Vincent-de-Connezac, Salignac-Eyvigues, Savignac-les-Églises, Segonzac, Sencenac-Puy-de-Fourches, Simeyrols, Siorac-de-Ribérac, Temple-Laguyon, Thenon, Tocane-Saint-Apre, Tourtoirac, Trélissac, Vanxains, Veyrignac ja Villetoureix.

Loti departemang

Järgmised kommuunid: Anglars-Nozac, Fajoles, Gourdon, Léobard, Masclat, Milhac, Payrignac, Rouffilhac ja Saint-Cirq-Madelon.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

Geograafilise piirkonna eripära

Kaitstud geograafilise tähisega „Fraise du Périgord“ hõlmatud geograafiline piirkond vastab ajaloolisele Périgordi maasikakasvatuspiirkonnale, kus maasikaid kasvatatakse selleks eriti sobivatel maatükkidel.

Kaitstud geograafilise tähisega toote „Fraise du Périgord“ geograafiline tootmispiirkond hõlmab peamiselt Dordogne’i departemangu kesk- ja lõuna-/kaguosa ning väga väikest osa Loti departemangust, mis piirneb Dordogne’i departemangu kaguosaga.

Tootmispiirkonna lääneosa pinnavorm on künklik, idaosas on nõlvad järsemad ja peaaegu täielikult metsaga kaetud. Selle piirkonna eripäraks on asjaolu, et peaaegu kõikjal asuvad haritavad maatükid vaheldumisi metsaga. Sageli kasvatatakse maasikaid maatükkidel, kus mets on eelnevalt maha võetud ja mis on päikesele avatud.

Périgordi piirkond on suures osas ookeanile avatud ja piirkonna kliima on ookeaniline. Keskmine temperatuur on umbes 12 °C, ilma suurte kõikumisteta aasta lõikes. Sademeid on üsna palju: 800–900 mm aastas.

19. sajandi lõpus ei olnud maasikakasvatus Dordogne piirkonnas laialt levinud. Maasikakasvatus sai Eglise-Neuve de Vergti piirkonna mäenõlvade kergetel, liivastel ja happelistel muldadel tõelise hoo sisse pärast teist maailmasõda.

1960ndatel aastatel mõistsid tootjad, et istandusi on vaja uuendada, sest mullaviljakuse ammendumise tõttu vähenes saagikus üsna kiiresti. Uute maatükkide saamiseks raiusid tootjad kastanimetsi ja peagi selgus, et huumuserikkad mullad olid maasikakasvatuseks väga sobivad: 1960. aastal saadi 1 000 tonni maasikaid. Ettevõtjate ühendus Union Interprofessionnelle de la Fraise du Périgord (UIFP) on loodud 1988. aastal See ühendab tootjaid, ühistootjaid, Vergti oksjoniturgu ja eraettevõtjatest ekspediitoreid.

Pikaajaline tootmiskogemus ja kutsestruktuuride loomine on võimaldanud edendada maasikate „Fraise du Périgord“ tootjate tootmistavasid toetudes oskusteabele, mis puudutab maatükkide (mulla eripära) ja sortide (heade maitseomadustega sordid) valikut, viljelust (vaod, tunnelid) ja saagikoristust (käsitsi korjamine otse tarbijapakendisse). Need tootmisviisid võimaldavad saada kvaliteetseid maasikaid, mille ladustamistingimused enne lähetamist on üksikasjalikult kindlaks määratud, sest marjad on õrnad.

Toote eripära

Toodet „Fraise du Périgord“ kasvatatakse avamaal, samas kui Euroopas on laialt levinud viljelusviis, kus taimed ei puutu mullaga kokku. Lisaks erineb toode saagikoristuse ja esitusviisi poolest. Koristatakse küpseid marju, mille värvus on ühtlane ja valitud sordile iseloomulik.

Toode „Fraise du Périgord“ korjatakse käsitsi otse tarbijapakendisse, pöörates erilist tähelepanu marjade esitusviisile. Marjad on haigusvabad, veatu kujuga ja läikivad. Maasikad on hoolikalt paigutatud ja ühesuurused, muljumise vältimiseks asetatakse suuremates pakendites ülestikku mitte rohkem kui kolm kihti maasikaid. Marjad on ühtlase värvuse, suuruse ja küpsusega.

Põhjuslik seos

Põhjuslik seos põhineb toote „Fraise du Périgord“ kvaliteedil ja mainel.

Piirkonna mulla- ja ilmastikutingimused on toote „Fraise du Périgord“ tootmiseks sobivad. Maasikaid kasvatatakse enamasti mäenõlvadel, sageli maatükkidel, mis on eelnevalt metsast puhastatud ja seega viljaka mullaga ning päikesele avatud, mis soodustab marjade küpsemist. Mullad valitakse vastavalt nende omadustele: hästi vett läbi laskvad suhteliselt liivased mullad, mille pH on kergelt happeline ja milles ei ole aktiivset lupja. Maasikaid kasvatatakse vagudes, et mulla veeläbilaskvus oleks parem ja vältimaks taimede lämbumist. Taime vajaduste rahuldamiseks väetatakse ja niisutatakse taimi kontrollitult kohalike süsteemide kaudu võttes arvesse mulla eripära.

Mahe temperatuur ilma märkimisväärsete kõikumisteta on maasikakasvatuseks soodne ja võimaldab marjadel ühtlaselt kasvada ja küpseda. Avamaal kasvavad taimed kaetakse tunnelitega hiljemalt õitsemise ajal, mis võimaldab toota maasikaid „Fraise du Périgord“ vähemalt kuus kuud aastas aprillist oktoobrini. Pikk tootmisperiood võimaldab pakkuda korjajatele tööd pikema aja jooksul, nende oskused on olulised, et säiliks toote kvaliteet. Värsked maasikad korjatakse käsitsi otse tarbijapakendisse, erilist tähelepanu pööratakse marjade esitusviisile, kujule ja värvusele. Tunnelites kasvatamine võimaldab kaitsta marju ilmastikutingimuste eest (tugev tuul, vihm, rahe), tagada nende puhtuse ja läike ning hoida kõrgemat temperatuuri, mis tagab tootmishooaja varajase alguse ja pikema kestuse. Lisaks võimaldab see kaitsta maasikaid liiga suure kuumuse eest, mis võib samuti marju rikkuda. Sellisel juhul peab tootja koristama maasikad jahedamal ajal ja kaitsma neid korjamisel kuumuse eest. Erilist tähelepanu tuleb pöörata koristus- ja ladustamistemperatuurile. Selliselt korjatud maasikad võib hiljem külmutada, et säilitada neid ajavahemikul, mil on tagatud maasikate omaduste säilimine.

Toote „Fraise du Périgord“ maine kohta annab tunnistust asjaolu, et nende hind on juba varasematel aegadel olnud kõrgem. Näiteks kajastatakse maasikate hinda erinevates turustuskohtades 31. mai 1974. aasta ajalehes: „Rungis’is on „Fraise du Périgord“ hind 3,50–4,80 F/kg, Lot-et-Garonne’is 2,80–3,80 F/kg“.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://extranet.inao.gouv.fr/fichier/CDC-FraisePerigord.pdf

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

18.5.2020

Euroopa Liidu Teataja

C 170/51

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine

(2020/C 170/09)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (1) artiklile 98 kahe kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„SOLTVADKERTI“

PDO-HU-02171

Kohaldamise alguskuupäev: 28.4.2016

1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)

Soltvadkerti

2. Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3. Viinamarjasaaduste kategooriad

Vein

Vahuvein

4. Veini(de) kirjeldus

Valge vein

Kahvaturohelise või rohekaskollase värvusega vein, millel on viinamarjaõite tagasihoidlik lõhn ja mis on tugevalt happelise, ümara ja pika järelmaitsega.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnorme kohaldatakse maksimaalse üldalkoholisisalduse ja vääveldioksiidi maksimaalse üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	11,5
Minimaalne üldhappesus	5,5 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Kuldkollane vein, millel on kompleksne aroom, suur naturaalne suhkrusisaldus, täidlane ja õline tekstuur ning kompleksne maitse ja lõhn, mis meenutab mett ja küpseid või kuivatatud puuvilju.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnorme kohaldatakse maksimaalse üldalkoholisisalduse ja vääveldioksiidi maksimaalse üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9
Minimaalne üldhappesus	5,5 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

Vahuvein

Värske, kerge ja õhuline, kauakestva mulliga, keskmise intensiivsusega vahuvein, millel on kahvaturoheline või kahvaturohekaskollane värvus ning sordile 'Ezerjó' iseloomulik kergelt lilleline, tugev, erk, karge, happeline ja puuviljaline maitse ja lõhn.

*	ELi õigusaktides sätestatud piirnorme kohaldatakse vääveldioksiidi maksimaalse üldsisalduse suhtes.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	13
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus	5,5 g/l väljendatult viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5. Veinivalmistustavad

a. Peamised veinivalmistustavad

Valge vein ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

—	viinamarjade töötlemine nende koristamise päeval;

—	viinamarjapress peab olema selline, mis pressib järk-järgult,

—	nõutav virde puhastamine;

—	nõutav virde kontrollitud kääritamine temperatuuril kuni 18 °C.

Vahuvein

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

—	nõutav kääritamine pudelites või mahutites;

—	teine kääritamine vähemalt kolm kuud;

—	täiendav laagerdamine mahutites vähemalt kuus kuud,

—	laagerdamine pudelites vähemalt kolm kuud.

Viinapuude kasvatamise meetod, vahekaugus ja pungade tihedus

Viljelustavad

Viinapuude kujundamine on lubatud järgmiste meetoditega:

—	gobelet-süsteem,

—	nöörpuumeetod (madal, keskmine või kõrge cordon).

Viinapuude tihedus peab olema vähemalt 4 000 viinapuud hektari kohta, viinapuude vahe vähemalt 0,8 m. Puuduvate viinapuude ja välismaiste viinapuude osakaal kokku ei tohi viinamarjaistanduses olla suurem kui 10 % viinapuude arvust istutamise ajal.

Saagikoristuse kuupäeva määramine

Viljelustavad

Saagikoristuse alguskuupäeva määrab Soltvadkerti veiniühendus proovikoristuse põhjal, mida tehakse alates 1. augustist igal nädalal. Toodet, mis on valmistatud viinamarjadest, mis on koristatud enne veiniühenduse kehtestatud saagikoristuse alguskuupäeva, ei tohi turustada kaitstud päritolunimetuse „Soltvadkerti“ märgisega. Saagikoristuse alguskuupäev avaldatakse veiniühenduste teadaandena.

Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus ja võimalik alkoholisisaldus

Veinivalmistamise puhul kehtestatud piirangud

Ungari viinamarjavirrete minimaalne naturaalne suhkrusisaldus (17,5 °C juures) on valge veini puhul 17,0, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul 20 ja vahuveini puhul 16.

Viinamarjade minimaalne võimalik alkoholisisaldus (mahuprotsentides 20 °C juures) on valge veini puhul 10,6, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini puhul 12,83 ja vahuveini puhul 9,87.

b. Maksimaalne toodang

Vein ja vahuvein

70 hektoliitrit hektari kohta

Viinamarjade saagikus

10 000 kg viinamarju hektari kohta

6. Määratletud geograafiline piirkond

Soltvadkerti omavalitsusüksuse halduspiiridesse kuuluvad alad, mis on viinamarjaistanduste katastri järgi liigitatud I ja II klassi.

7. Peamised veiniviinamarjasordid

’Ezerjó’ - ’Kolmreifler’

’Ezerjó’ - ’Korponai’

’Ezerjó’ - ’Szadocsina’

’Ezerjó’ - ’Tausendachtgute’

’Ezerjó’ - ’Tausendgute’

’Ezerjó’ - ’Trummertraube’

8. Seos(t)e kirjeldus

Looduslikud tegurid (vein ja vahuvein)

Doonau ja Tisza jõgede vahel asuv tootmispiirkond eristub ümbritsevast piirkonnast. Selle ökoloogilised omadused tulenevad peamiselt piirkonna madalast asendist. Suurem osa piirkonnast asub 110–120 meetri kõrgusel merepinnast. Maapind on tasane, kusjuures kõrguste erinevus ei ole suurem kui 10–15 m.

Tootmispiirkonnale on iseloomulikud alluviaalsed liivaluited, mille all on lammimullad ja kohati lubjarikkad lössisetted. Liivmuld soojeneb tavaliselt kiiresti, selle eredad värvid peegeldavad paremini päikesevalgust, mis aitab viinamarjadel küpseda; tänu kvartsisisaldusele, mis on üle 75 %, on muld immuunne viinapuu-lehetäi suhtes. Tänu mineraalainete sisaldusele on aluspinnase toitainesisaldusel positiivne mõju viinamarjade kvaliteedile.

Tootmispiirkonna ilmastikutingimused tulenevad kontinentaalsest kliimast, mida iseloomustavad eelkõige kuumad suved ja külmad talved. Keskmine temperatuur on ligikaudu 10–11 °C. Päikesepaistelisi tunde on aastas keskmiselt 2 100. Aasta keskmine sademete hulk on 500–550 mm, mis vastab suures osas viinamarjade vajadustele, kuid sademete jaotus aasta lõikes on ebaühtlane. Soltvadkerti järvel on positiivne mõju tootmispiirkonna kliimale.

Inimtegurid (vein)

Viinamarjade kasvatamine Soltvadkerti veini valmistamiseks sai alguse 18. sajandil. Kohalike elanike püsivus ja raske töö on muutnud päikesepaistelised ja tuultele avatud liivaluited viljakaks tootmispiirkonnaks. Kohalike hoolikus ja andekus on kandunud põlvest põlve, luues eduka viinamarjade ja puuviljade tootmise.

Tänu ökoloogilistele tingimustele, kasutatud sordile ja kohalike elanike oskusteabele on Soltvadkerti veinitootmine märkimisväärselt kasvanud. Kohalikud elanikud ja veinitootjad tagavad viinamarjade tootmise ja traditsioonide hoidmise ning Soltvadkerti veinide hea maine säilimise. Tootmise liikumapanevaks jõuks on piirkonnas tegutsevad perekondlikud veinimajad. Tootmise piiramine ja konkreetse koristuskuupäeva kindlaksmääramine on olnud viinamarjade tootmise tehnoloogia arendamisel otsustava tähtsusega. Veini tootmine põhineb redutseerivatel meetoditel, mida tõhustab veelgi vaatides laagerdamine.

'Ezerjó' on Ungari ajalooline valge veini viinamarjasort, millest sai Kunsági veinipiirkonna Soltvadkerti piirkonnas oluline sort. Selle sordi eripära ja ainulaadsus seisneb selles, et seda saab kasutada hiliskorjeveini, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veini või vahuveini tootmiseks.

Põhjusliku seose esitlemine ja näitamine (vein)

—	Tootmispiirkonnal on veini omadustele märkimisväärne mõju, mis avaldub järgmiselt.

—	Lubjarikkal mullal on positiivne mõju viinamarjade happelisele koostisele.

—	Aluspinnase mineraalsus suurendab veini tugevat karakterit.

—	Kasvuperioodil mõõdetud kogutemperatuur ja päikesepaisteliste tundide arvukus toetavad viinamarjade küpsemist ja suhkrusisalduse arenemist ning happe ja alkoholi vahelise tasakaalu tulemuseks on harmoonilised veinid.

—

Soltvadkerti järve temperatuur on tasakaalustav, reguleerides põhjavee kättesaadavust ja luues soodsa niiskustaseme. Põhjavee tase on maapinna lähedal, nii et viinapuujuured saavad vett kergesti imada. Päikesepaisteliste tundide arv ja soodsad põhjaveevarud aitavad viinamarjadel ühtlaselt areneda, mis tagab viinamarjakasvatuse püsivalt kõrge kvaliteedi. See vähendab aastakäigu mõju, võimaldades toota kvaliteetset veini ühtlase kvaliteediga viinamarjadest peaaegu igal aastal.

—

Kuna tootmine on piiratud ja saagikoristuse kuupäev kindlaks määratud, annavad viinamarjade tootmise meetodid piirkonnale erilise kvaliteedi, mida kohalikud tootjad veelgi parandavad, kombineerides redutseerivat veinivalmistamist ja vaatides laagerdamist. Nende harmooniliste veinide eripäraks on eelkõige eriline happeline koostis ja suur happesus ning viinamarjasordi sametised maitseomadused.

—	Tänu looduslikule kuivamisele kontsentreerub suhkrusisaldus, mis annab veinile naturaalse jääksuhkrusisalduse ja täidlase, õlise tekstuuri.

Inimtegurid (vahuvein)

Oma erilise happelise koostise, suure happesuse ja mõõduka alkoholisisalduse tõttu on viinamarjasort 'Ezerjó' ideaalne vahuveini tootmiseks. 100 % 'Ezerjó' viinamarjadest valmistatud veinist vahuveini tootmiseks kasutatav tehnoloogia töötati kohalikes veinimajades välja hiljuti. Toote ainulaadsus on tingitud kasvatatavate viinamarjade omadustest, redutseerivatest veinivalmistamise tehnoloogiatest ja traditsioonilisest pudelis kääritamisest ja laagerdamisest.

Põhjusliku seose esitlemine ja näitamine (vahuvein)

—	Liivaste muldade eripära tõttu on keskkonnal oluline mõju vahuveini omadustele, mis avaldub järgmiselt.

—	Lubjarikas muld annab vahuveinile iseloomuliku õrna happelise koostise.

—	Kuna viinamarjad koristatakse varakult, siis vahuveini happed on ergad ja karged.

—	Aluspinnase mineraalsus suurendab veini tugevat karakterit.

—

Soltvadkerti järve temperatuur on tasakaalustav, reguleerides põhjavee kättesaadavust ja luues soodsa niiskustaseme. Põhjavee tase on maapinna lähedal, nii et viinapuujuured saavad vett kergesti imada. Päikesepaisteliste tundide arv ja soodsad põhjaveevarud aitavad viinamarjadel ühtlaselt areneda, mis tagab viinamarjakasvatuse püsivalt kõrge kvaliteedi. See vähendab aastakäigu mõju, võimaldades toota kvaliteetset vahuveini ühtlase kvaliteediga viinamarjadest peaaegu igal aastal.

—	Kasvuperioodil mõõdetud kogutemperatuur ja päikesepaisteliste tundide arvukus toetavad viinamarjade küpsemist ning annavad vahuveinile selle puuviljalisuse.

—	Veini töötlemisel kiiret, redutseerivat tehnoloogiat kasutades ei säilitata mitte ainult sordi värsket aroomi, vaid saadakse ka veini elegantne värvus. Vahuveini tootmise ajal tekkiv autolüüsi lõhn on seetõttu diskreetne.

9. Olulised lisatingimused

Märgistamiseeskirjad – üldised märgistamiseeskirjad

Õigusraamistik:

riigisisestes õigusaktides.

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

Nende paikkondade nimed, mida võib kasutada väiksemate geograafiliste üksuste märkimiseks: Csábor, Szarvaskút-dűlő, Kútágas-dűlő. Kohanime võib kasutada ainult siis, kui vein on toodetud 100 % sellest kohast pärit viinamarjadest.

Link tootespetsifikadile

https://boraszat.kormany.hu/soltvadkert

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 170

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	63. aastakäik 18. mai 2020

Sisukord		Lehekülg
	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2020/C 170/01	Komisjoni teatis Heakskiit komisjoni määruse eelnõule, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks	1
2020/C 170/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9833 – KKR/Viridor) ( 1 )	20

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2020/C 170/03	Euro vahetuskurss — 15. mai 2020	21
	Kontrollikoda
2020/C 170/04	Eriaruanne nr 12/2020 Euroopa investeerimisnõustamise keskus – kuigi keskus loodi investeeringute suurendamiseks ELis, on selle mõju seni väike	22
	TEAVE LIIKMESRIIKIDELT
2020/C 170/05	Hasartmänguteenuste osutajatele tehtavad riiklikud erandid siseriiklikest sätetest, millega võetakse üle direktiiv(EL) 2015/849 (RAHAPESUVASTANE DIREKTIIV) Nende liikmesriikide loetelu, kes on otsustanud vabastada teatavate hasartmänguteenuste osutajad selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamisest, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist	23

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,0798
JPY	Jaapani jeen	115,53
DKK	Taani kroon	7,4576
GBP	Inglise nael	0,88738
SEK	Rootsi kroon	10,6695
CHF	Šveitsi frank	1,0513
ISK	Islandi kroon	157,50
NOK	Norra kroon	11,0568
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	27,589
HUF	Ungari forint	354,70
PLN	Poola zlott	4,5650
RON	Rumeenia leu	4,8400
TRY	Türgi liir	7,4689
AUD	Austraalia dollar	1,6805
CAD	Kanada dollar	1,5231
HKD	Hongkongi dollar	8,3693
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,8145
SGD	Singapuri dollar	1,5397
KRW	Korea vonn	1 332,60
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	20,0761
CNY	Hiina jüaan	7,6759
HRK	Horvaatia kuna	7,5693
IDR	Indoneesia ruupia	16 127,82
MYR	Malaisia ringit	4,6982
PHP	Filipiini peeso	54,778
RUB	Vene rubla	79,6208
THB	Tai baat	34,656
BRL	Brasiilia reaal	6,3172
MXN	Mehhiko peeso	25,8966
INR	India ruupia	81,9885

	V Teated
	KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2020/C 170/06	Eelteatis koondumise kohta (Juhtum M.9666 – Deutsche Asphalt/KEMNA BAU Andrae/Heideasphalt) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )	25
	MUUD AKTID
	Euroopa Komisjon
2020/C 170/07	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine	27
2020/C 170/08	Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a	38
2020/C 170/09	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamine	51


	(1) EMPs kohaldatav tekst