6.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 410/1

Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon kestliku arengu kultuurimõõtme kohta

(2019/C 410/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

MÄRKIDES Euroopa Liidus kultuuripoliitika valdkonnas tehtud koostööd kuni aastani 2019: nõukogu on rakendanud kultuurivaldkonna töökavasid alates 2002. aastast ning Euroopa Komisjon on rakendanud Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava (2007) ja Euroopa kultuurivaldkonna uut tegevuskava (2018). Nii nõukogu kui ka komisjon on oma töös keskendunud eelkõige kultuurilise mitmekesisuse ning kultuuri majanduslike, sotsiaalsete ja välissuhetega seotud aspektide edendamisele. Töökavade ja tegevuskavade raamistikus toimunud koostöö tulemuseks on olnud poliitikavaldkonna areng liikmesriikides, eelkõige avatud koordinatsiooni meetodi kaudu, ja mitmete konkreetsete meetmete võtmine. Kuigi selline areng ja need meetmed on kahtlemata aidanud kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, võiks olla kasulik ka konkreetselt nende eesmärkide saavutamisele suunatud töö;

TULETADES MEELDE kiireloomulist vajadust tugevdada meetmeid kestliku arengu tagamiseks ning uue komisjoni lubadust saavutada kestliku arengu eesmärgid, on käesoleva resolutsiooni eesmärk suurendada kultuuri panust kestlikusse arengusse, alustades protsessi, mis viib kestliku arengu kultuurimõõtme tegevuskavani ELi tasandil. Tegevuskava peaks tagama kultuuri- ja kultuuriga seotud meetmete ja lähenemisviiside sidususe ELi tasandil ning see võiks täiendada liikmesriikide tööd selles vallas. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ei lähe käesolev resolutsioon oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale;

ARVESTADES, ET

kliimakriis ja liikide massiline väljasuremine on eksistentsiaalne oht;

kestlikkus on ja peab olema absoluutne prioriteet kõikide jaoks;

kestlikkuse kolm mõõdet (majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik) on omavahel seotud ja jagamatud ning kultuur on lahutamatu osa kõigi kolme puhul;

läheb vaja sidusaid ja terviklikke ning jõuliselt elluviidavaid kestliku arengu strateegiaid, et peatada kliimamuutused ja liikide väljasuremine ning kaitsta demokraatiat, inimõigusi, rahu, julgeolekut, kaasavat majanduskasvu ja jõukust ning et anda ELile üleilmne juhtpositsioon kestliku arengu vallas;

kohalikud, riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised poliitikad ja meetmed, sealhulgas kultuurimeetmed, saavad aidata tagada õiglase ülemineku ning innustada kodanikuaktiivsust ja ülemaailmse vastutuse võtmist;

iga riik kannab esmavastutust oma majandusliku ja sotsiaalse arengu eest, nagu tunnistati Addis Abeba tegevuskavas;

vajalik on siiski ELi tasandi tegevus kestliku arengu vallas, et toetada, koordineerida ja täiendada liikmesriikide tegevust maksimaalsete tulemuste saavutamiseks;

strateegilises tegevuskavas 2019–2024 nimetatakse kaasavust ja kestlikkust peamiste põhimõtetena ning EL juhid lubavad investeerida kultuuri ja kultuuripärandisse, mis on Euroopa identiteedi keskmes;

ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja alaeesmärgid moodustavad üleüldiselt kokkulepitud raamistiku kestlikkuse tugevdamiseks;

10.

kestliku arengu eesmärgid ei viita kõikidele poliitikatele ja meetmetele, mida saab kestlikkuse saavutamiseks kasutada; sellegipoolest saab ja tuleks kõiki poliitikaid ja meetmeid, sealhulgas kultuuripoliitikat ja -meetmeid, aktiivselt kasutada kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

11.

kultuuri kui tegevusvaldkonda saab pidada kestliku arengu autonoomseks sambaks;

12.

kultuur kui kogukonnas kasutatavate ühiste tähenduste süsteem avaldab mõju sellele, kuidas kogukond kestliku arengu meetmeid hindab, ning on seega kestliku arengu edasiviija, mis saab lepitada erinevaid keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke mureküsimusi;

13.

kultuur kui inimkonda iseloomustav nähtus kogu oma mitmekesisuses ja rikkuses kannab endas väärtusi ja on identiteedi allikas, tänu millele saab kultuuril olla ümberkujundav roll kestlikkuse loojana, soodustades kestlikke eluviise ja ühiskondi ning parandades samal ajal elukvaliteeti;

14.

Euroopa kultuuripoliitika põhieesmärgid, nagu identiteedi, kaasatuse, osalemise, loovuse ja mitmekesisuse tugevdamine, on kooskõlas mitme kestliku arengu eesmärgiga ning seetõttu annavad kultuuripoliitika ja -meetmed märkimisväärse panuse kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;

15.

kultuuripoliitika ja -meetmete panust kestlikkusse ei ole vaatamata tõenditele nende panuse kohta kestlikusse arengusse veel täiel määral tunnustatud, hinnatud ega kasutatud;

16.

kultuuripoliitikat ja -meetmeid tuleks süstemaatiliselt kasutada olemasolevate kestlikkuse saavutamise meetmete täiendamiseks, et suurendada kestliku arengu strateegiate tõhusust nii liikmesriikides kui ka ELis;

VÕTTES ARVESSE

Euroopa Ülemkogu ja nõukogu üleskutseid komisjonile töötada tegevuskava 2030 jaoks välja sidus ja terviklik rakendusstrateegia, mis käsitleb kõiki sise- ja välispoliitika valdkondi;

lisas loetletud dokumentidega loodud poliitilist tausta;

UNESCO tähtsat tööd selle nimel, et kasutada ära kultuuri panust tegevuskavasse 2030, eelkõige viies kõikide kultuurikonventsioonide rakendamise kooskõlla kestliku arengu eesmärkidega, ning liikmesriikide valmisolekut panustada nii sellesse töösse kui ka muudesse kestlikku arengut puudutavatesse ÜRO tasandi protsessidesse;

TUNNISTAVAD

et kultuuri olemus ja selle iseomane väärtus ning kultuurisektori autonoomsus ja kunstilise eneseväljenduse vabadus on fundamentaalsed põhimõtted;

et mitmes liikmesriigis on käimas töö kultuuripoliitika ja -perspektiivide lõimimiseks oma riiklikesse kestliku arengu strateegiatesse ja lähenemisviisidesse;

et ELis ja liikmesriikides viiakse ellu muljet avaldaval arvul kultuuri- ja kultuuriga seotud poliitikaid ja meetmeid, mis panustavad kas otse või kaudselt kestlikkusse ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2017. aasta resolutsiooni ELi kestliku arengu meetmete kohta ja 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastase strateegilise aruande kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi taotlust kehtestada partnerlus komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel ning üleskutset analüüsida põhjalikult praeguse poliitika ja selle rakendamise puudusi, et teha kindlaks koostoime ja ebakõlade kriitilised valdkonnad;

et on olemas suur potentsiaal suurendada kestliku arengu poliitikate ja meetmete tõhusust ja tulemuslikkust, parandades poliitikavaldkondade kestliku arengu alast sidusust;

selles vallas ülemaailmselt alustatud olulist tööd sellistes raamistikes nagu UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse 2003. aasta konventsioon ning UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsioon;

KINNITAVAD

oma pühendumust kestlikkusele ning tegevuskava 2030 täielikult ja kiiresti rakendamisele;

LEPIVAD KOKKU

tugevdada oma jõupingutusi kestliku arengu kultuurimõõtme edendamiseks;

jätkata tööd kultuuripoliitika ja -perspektiivide lõimimiseks riiklikesse kestliku arengu strateegiatesse;

vaadata läbi kultuuri- ja kultuuriga seotud poliitika ja meetmed, et maksimeerida nende panust kestlikkusse;

jätkata vastastikuse õppimise vaimus teabe ja heade tavade vahetamist riiklikul tasandil saadud kogemuste kohta;

kaaluda kultuurimõõtme lisamist ÜRO kõrgetasemelisele poliitilisele foorumile esitatavatesse vabatahtlike riiklike ülevaadete aruannetesse;

osaleda kaasavas, mitmeid sidusrühmi hõlmavas ja lõimitud kultuuri ja kestliku arengu juhtimises, sealhulgas kultuuri- ja loomesektori alt üles lähenemisviisi algatuste toetamise ning kodanike, eelkõige laste ja noorte aktiivse kaasamise kaudu;

teha selleks, et vallandada kultuuri täielik potentsiaal kestlikkuseks, tihedat koostööd teiste ELi institutsioonide ja muude sidusrühmadega, eelkõige komisjoniga, et töötada välja kestliku arengu kultuurimõõtme tegevuskava;

luua nii kiiresti kui võimalik avatud koordinatsiooni meetodi töörühm kestliku arengu kultuurimõõtme küsimuses;

KUTSUVAD KOMISJONI ÜLES

koostama koostöös liikmesriikidega kestliku arengu kultuurimõõtme tegevuskava ELi tasandil ja lõimima selle tegevuskava 2030 ELi rakendusstrateegiasse;

Tegevuskava peaks:

a)	tagama kestliku arengu eesmärkide saavutamise kultuurivallas, soodustama poliitikavaldkondade kestliku arengu alast sidusust ja kasutama ära kultuuri täielikku potentsiaali kestlikkuse tugevdamiseks;

b)	tuginema nõukogu kultuurivaldkonna töökava raames tehtavale tööle, eelkõige spetsiaalse avatud koordinatsiooni meetodi töörühma tööle, ning Euroopa kultuurivaldkonna uuele tegevuskavale;

c)	tagama ELi kultuuri- ja kultuuriga seotud meetmete ja lähenemisviiside sidususe, et maksimeerida kultuurimõõtme panust kestliku arengu eesmärkide saavutamisse;

d)	pakkuma välja muudatusi olemasolevasse töösse või alustama uut tööd kultuuri ja kestlikkuse vallas, kui see on asjakohane;

e)	kohaldama asjakohasel juhul tõenditel põhinevat poliitikakujundamist.

LISA

Asjakohased poliitikadokumendid

Euroopa Ülemkogu

—	Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 20. juunil 2019)

—	Euroopa Ülemkogu 18. oktoobri 2018. aasta järeldused (EUCO 13/18)

Nõukogu järeldused

—	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi ja tegevusraamistikku rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas (ELT C 192, 7.6.2019, lk 6).

—	Kestliku arengu eesmärkide toetamine kogu maailmas: Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide 2019. aasta ühine kokkuvõttev aruanne – nõukogu järeldused (10997/19)

—	Veelgi kestlikuma liidu saavutamine aastaks 2030 – nõukogu järeldused (8286/19)

—	Nõukogu järeldused kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (ELT C 460, 21.12.2018, lk 12).

—	Nõukogu järeldused, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades (ELT C 196, 8.6.2018, lk 20).

—	Nõukogu järeldused rahvusvaheliste kultuurisuhete suhtes kohaldatava ELi strateegilise lähenemisviisi kohta (ELT C 189, 15.6.2017, lk 38).

—	Euroopa jätkusuutlik tulevik: ELi vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – nõukogu järeldused (10370/17)

—	Nõukogu järeldused kultuuri kohta välissuhetes, keskendudes eelkõige arengukoostööle (ELT C 417, 15.12.2015, lk 41).

—	Nõukogu järeldused kultuuripärandi kui jätkusuutliku Euroopa strateegilise ressursi kohta (ELT C 183, 14.6.2014, lk 36).

—	Nõukogu järeldused kultuuripärandi kaasava juhtimise kohta (ELT C 463, 23.12.2014, lk 1).

—	Nõukogu järeldused kultuuri panuse kohta Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisse (ELT C 175, 15.6.2011, lk 1).

—	Nõukogu järeldused arhitektuuri kohta: kultuuri panus säästvasse arengusse (ELT C 319, 13.12.2008, lk 13).

Euroopa Parlamendi resolutsioonid

—	Kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja täitmise iga-aastane strateegiline aruanne, 14. märts 2019 (A8-0160/2019)

—	ELi kestliku arengu meetmete kohta, 6. juuli 2017 (A8-0239/2017)

Euroopa Komisjoni/liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatised

—	Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia (JOIN(2016) 29 final)

Komisjoni teatised

—	Komisjoni teatis „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018) 267 final)

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus

—	Euroopa uus arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ (ELT C 210, 30.6.2017, lk 1).

Rahvusvahelised konventsioonid

—	Arengu rahastamise kolmanda rahvusvahelise konverentsi Addis Abeba tegevuskava (ÜRO 2015)

—	UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon (UNESCO 2005)

—	Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon (UNESCO 2003)

Aruanded ja uuringud

—	Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste ülemaailmne hindamisaruanne, mai 2019

—	Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hindamisaruanded

6.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 410/9

Euro vahetuskurss (1)

5. detsember 2019

(2019/C 410/04)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1094
JPY	Jaapani jeen	120,69
DKK	Taani kroon	7,4716
GBP	Inglise nael	0,84470
SEK	Rootsi kroon	10,5418
CHF	Šveitsi frank	1,0964
ISK	Islandi kroon	134,40
NOK	Norra kroon	10,1613
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,526
HUF	Ungari forint	330,85
PLN	Poola zlott	4,2753
RON	Rumeenia leu	4,7785
TRY	Türgi liir	6,3845
AUD	Austraalia dollar	1,6251
CAD	Kanada dollar	1,4610
HKD	Hongkongi dollar	8,6853
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6997
SGD	Singapuri dollar	1,5103
KRW	Korea vonn	1 320,69
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,2774
CNY	Hiina jüaan	7,8125
HRK	Horvaatia kuna	7,4390
IDR	Indoneesia ruupia	15 603,71
MYR	Malaisia ringit	4,6256
PHP	Filipiini peeso	56,402
RUB	Vene rubla	70,7798
THB	Tai baat	33,676
BRL	Brasiilia reaal	4,6794
MXN	Mehhiko peeso	21,4895
INR	India ruupia	79,0195

(1) Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

6.12.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 410/11

Konkursikutse EACEA/38/2019

programmi Erasmus+ raames

3. põhimeede: poliitikareformi toetamine

Euroopa poliitika eksperimendid hariduse ja koolituse valdkonnas, mida juhivad kõrgema tasandi riigiasutused

(2019/C 410/06)

1. Kirjeldus, eesmärgid ja prioriteetsed teemavaldkonnad

Euroopa poliitika eksperimendid on riikidevahelised koostööprojektid, mida juhivad programmiga ühinenud riikide kõrgetasemelised ametiasutused. Need hõlmavad poliitikameetmete asjakohasuse, tõhususe, võimaliku mõju ja laiendatavuse testimist paralleelsete välikatsete abil eri riikides, tuginedes (pool)katselistele meetoditele ja ühistele hindamisprotokollidele. Ühendades strateegilise juhtimise, metoodika usaldusväärsuse ja tugeva Euroopa mõõtme, võimaldavad need vastastikust õppimist ja toetavad tõenduspõhist poliitikat Euroopa tasandil.

Konkursikutse erieesmärgid on järgmised:

—	edendada riikide koostööd ning vastastikust õppimist toetuskõlblike riikide kõrgeima tasandi riigiasutuste tasandil, et soodustada hariduse ja koolituse valdkonna süsteemset arendamist ja uuendustegevust nendes valdkondades;

—	tõhustada sisuliste tõendusmaterjalide kogumist ja analüüsi, et tagada uuenduslike meetmete edukas rakendamine;

—	hõlbustada uuenduslike meetmete ülekandmist ja laiendamist.

Konkursikutse prioriteetsed teemavaldkonnad on järgmised.

1. PAKETT

—	Digiõpe ja -pädevused

—	Õpetamine ja õpetajad

2. PAKETT

—	Täiendõppe ja ümberõppe rahastamise mehhanismid, sealhulgas individuaalsete hariduskontodega sarnased kavad

—	Mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist toetavad poliitika ja protsessid, mis hõlmaksid ka tõhusaid suuniseid

2. Toetuskõlblikkus

2.1. Toetuskõlblikud taotlejad

Konkursikutsele vastamiseks on kõlblikud järgmised taotlejad:

Riigiasutused (ministeerium või samaväärne), mis vastutavad hariduse ja koolituse eest kõrgeimal asjakohasel tasandil (riiklik või kohalik). Muude sektorite eest peale hariduse ja koolituse (nt tööhõive, noored, rahandus, sotsiaal-, sise- ja justiitsküsimused, tervishoid jne) vastutavaid riigiasutusi peetakse kõlblikuks, kui nad tõendavad, et neil on kavandatava eksperimendi valdkonnas eripädevus.

b)	Riigi- või eraorganisatsioonid, mis tegutsevad hariduse, koolituse või muus asjakohases valdkonnas.

Riigi- või eraorganisatsioonid või -asutused, mis viivad ellu hariduse ja koolitusega seotud tegevusi muudes sotsiaal-majanduslikes sektorites (nt valitsusvälised organisatsioonid, teabe- ja nõustamisteenistused, riigiasutused, ametid ja talitused, mis vastutavad hariduse, koolituse ja noorsoo, tööhõive, sotsiaal-, sise- ja justiitsküsimuste, kvaliteedi tagamise, tunnustamise ja/või valideerimise ja kutsenõustamise eest, kaubanduskojad, äri- ja sotsiaalpartnerid, valdkonnaühingud, kodanikuühiskond, kultuuri- või spordiorganisatsioonid, hindamis- ja teadusasutused, meedia jne).

Osaleda ei saa programmi „Erasmus+“ riiklikud esindused ega muud struktuurid ja võrgustikud, mis saavad programmi „Erasmus+“ õigusliku aluse kohaselt komisjonilt otsetoetust. Programmi „Erasmus+“ riiklikke esindusi või eespool nimetatud struktuure ja võrgustikke võõrustavaid juriidilisi isikuid peetakse siiski toetuskõlblikuks.

Toetuskõlblikud on ainult taotlused, mille esitavad juriidilised isikud, kes on asutatud järgmistes programmiga ühinenud riikides:

—	Euroopa Liidu liikmesriigid;

—	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni/Euroopa Majanduspiirkonna riigid: Island, Liechtenstein ja Norra;

—	Euroopa Liidu kandidaatriigid: Põhja-Makedoonia, Türgi ja Serbia.

Ühendkuningriigi taotlejatele: taotleja peab vastama toetuskõlblikkuse kriteeriumidele toetuse kogu kestuse ajal. Kui Ühendkuningriik lahkub toetuse andmise ajal EList, sõlmimata ELiga kokkulepet, millega eelkõige tagatakse, et Ühendkuningriigi taotlejad on jätkuvalt toetuskõlblikud, siis te enam ELi toetust ei saa (kuid võimaluse korral saate jätkata osalemist) või teil palutakse toetuslepingu artikli II.17 alusel projektist lahkuda.

Kandidaatriikidest pärit taotlejate ettepanekud võivad valituks osutuda juhul, kui toetuse määramise kuupäevaks on jõustunud kokkulepped, milles sätestatakse nende riikide programmis osalemise kord.

Partnerluse koosseisu nõue

Konkursi partnerlus peab koosnema vähemalt neljast asutusest, mis esindavad kolme erinevat programmiga ühinenud riiki. Eelkõige:

—	vähemalt kolm riigiasutust (ministeerium või samaväärne), igaüks erinevast programmiga ühinenud riigist ja vähemalt üks kolmest riigiasutusest peab tegutsema Euroopa Liidu liikmesriigis ning

—	vähemalt üks riigi- või eraasutus, mis on pädev tegema analüüsi ja hindama poliitika mõju („uurimisasutus“). See asutus vastutab metoodiliste aspektide ja praktiliste katsete protokollide eest. Partnerluses võib osaleda mitu sellist asutust, kui nende töö on koordineeritud ja järjepidev.

Koordineerimisnõue

Projektiettepanekut võib kõigi taotlejate nimel koordineerida ja esitada ainult üks järgmistest:

—	punkti 2.1 alapunktis a kirjeldatud riigiasutus (ministeerium või samaväärne);

—

riigiasutuse volitatud riigi- või eraasutus. Volitatud asutustel peab olema riigiasutuse sõnaselge kirjalik heakskiit (volikiri) tema nimel projektiettepaneku esitamiseks ja koordineerimiseks. Selle konkursikutse raames saab koordineeriva asutuse ülesandeid täita ainult selline volitatud asutus, mille kohta on võimalik tõendada, et ta on punktis 6 osutatud eelettepaneku esitamise tähtpäevaks, tegutsenud juriidilise isikuna vähemalt 3 aastat.

2.2. Toetuskõlblik tegevus ja projekti kestus

Toetuskõlblik tegevus peab olema kooskõlas taotlejate juhendi lisaga. Praktilised katsed peavad toimuma vähemalt kolmes riigis, mille riigiasutused/ministeeriumid projektis osalevad.

Tegevused peavad algama ajavahemikus 1. jaanuar 2021 kuni 28. veebruar 2021.

Projekt peab kestma 24–36 kuud.

3. Eeldatavad tulemused

Kavandatud projektid peaksid andma märkimisväärseid tulemusi järgmistes valdkondades:

—	Toetus ELi tasandi poliitilise koostöö prioriteetidele, mis on sätestatud HK 2020 raamistikus, kui see on asjakohane.

—	Paremad teadmised ja tõendid reformidest, millel võib olla suur süsteemne mõju toetuskõlblike riikide asjaomastes sektorites.

—	Euroopa lisaväärtus, mis tekib toimivate ja mittetoimivate meetmetega seotud parimate tavade ja õppetundide ühisest kindlakstegemisest.

—

Uuenduslike meetmete laiendatavus ja ülekantavus. Laiendamine ei tähenda tingimata ainult katsetatud meetmete samal kujul rakendamist suurema hulga toetusesaajate seas, vaid pigem tuleks seda mõista kui parimate tingimuste loomist, et muuta katsed edukalt läbinud meetmed poliitika või süsteemi osaks.

—	Teooria ja praktika hea kooskõla ja vastastikune täiendavus ELi poliitika ja rahastamisprogrammide, üleeuroopaliste, riiklike ja piirkondlike meetmete ning poliitikakujundajate, sidusrühmade ja teadlaste rollide vahel.

4. Eelarve

Käesoleva konkursikutse alusel kaasrahastatavate projektide kogueelarve on 14 000 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

—	1. pakett	12 000 000 eurot
—	2. pakett	2 000 000 eurot

Euroopa Liidu rahaline toetus ei tohi olla suurem kui 75 % kõigist toetuskõlblikest projektikuludest.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 2 000 000 eurot.

Amet jätab endale õiguse kõiki ettenähtud vahendeid mitte välja jagada.

5. Toetuse andmise kriteeriumid

Ettepanekuid esitatakse ja hinnatakse kahes etapis: eelettepanekud ja täielikud ettepanekud.

Eelettepanekute etapp
	Kriteeriumid	Maksimumpunktid
1	Projekti asjakohasus	20 punkti
Täielike ettepanekute etapp
2	Projekti kavandamise ja rakendamise kvaliteet	30 punkti
3	Partnerluse ja koostöö kvaliteet	20 punkti
4	Mõju, teabe levitamine ja kestlikkus	30 punkti

Ettepaneku täpsustamist ja täieliku ettepaneku esitamist palutakse ainult neilt toetuskõlblikelt taotlejatelt, kes saavad eelettepanekute etapis projekti asjakohasuse hindamiskriteeriumi eest vähemalt 12 punkti.

Täieliku ettepaneku punktisumma arvutamisel võetakse arvesse ka eelettepanekute etapis projekti asjakohasuse eest saadud punktid. ELi toetuse andmist kaalutakse ainult sellistele täielikele ettepanekutele, mille punktide kogusumma (st esimeses etapis hinnatud projekti asjakohasuse punktid, millele on liidetud teises etapis hinnatud kolme ülejäänud kriteeriumi punktide summa) on vähemalt 60 punkti. Sellest künnisest allapoole jäävad taotlused lükatakse tagasi.

6. Taotluste esitamise kord ja tähtajad

Taotluste esitamise tähtpäevad:

—	eelettepanekud: 21. aprill 2020 kell 17.00 (Brüsseli aja järgi)

—	täielikud ettepanekud: 24. september 2020 kell 17.00 (Brüsseli aja järgi)

Taotlejad peavad hoolikalt tutvuma kogu teabega konkursikutse EACEA/38/2019 ja taotluste esitamise korra kohta ning kasutama kõiki nõutavaid dokumente, mis asuvad aadressil

https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding_en – konkursikutse viitenumber EACEA/38/2019

Taotlus ja selle lisad tuleb esitada interneti kaudu õigel e-vormil.

7. Konkursikutse teave

Konkursikutse EACEA/38/2019 kogu teave asub aadressil

https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding_en – konkursikutse viitenumber EACEA/38/2019

E-post: EACEA-Policy-Support@ec.europa.eu

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 410

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 6. detsember 2019

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	RESOLUTSIOONID
	Nõukogu
2019/C 410/01	Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon kestliku arengu kultuurimõõtme kohta	1

	II Teatised
	EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED
	Euroopa Komisjon
2019/C 410/02	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9387 – Allied Irish Banks / First Data Corporation / Semeral) ( 1 )	7
2019/C 410/03	Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (Juhtum M.9501 – I Squared Capital Advisors / PEMA) ( 1 )	8

	IV Teave
	TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT
	Euroopa Komisjon
2019/C 410/04	Euro vahetuskurss — 5. detsember 2019	9
	Kontrollikoda
2019/C 410/05	Eriaruanne nr 22/2019 Liikmesriikide eelarveraamistikega seotud ELi nõudeid tuleb veelgi tugevdada ning nende rakendamist paremini jälgida	10

	V Teated
	HALDUSMENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2019/C 410/06	Konkursikutse EACEA/38/2019 Programmi Erasmus+ raames 3. põhimeede: poliitikareformi toetamine Euroopa poliitika eksperimendid hariduse ja koolituse valdkonnas, mida juhivad kõrgema tasandi riigiasutused	11
	ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED
	Euroopa Komisjon
2019/C 410/07	Teade, milles käsitletakse dumpinguvastaseid meetmeid, mis kehtivad Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes: ühe äriühingu nime muutus, kelle suhtes kohaldatakse valimisse mitte võetud, kuid koostööd tegevate äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu	15


	(1) EMPs kohaldatav tekst.