Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks

(2019/C 380/01)

Käesolevad soovitused on koostatud liidu liikmesriikide kohtute jaoks ja need kajastavad Euroopa Kohtu kodukorra III jaotist (1). Soovitustes on meelde tuletatud eelotsusemenetluse olulisi tunnuseid ja elemente, mida liikmesriikide kohtud peavad arvesse võtma enne Euroopa Kohtusse pöördumist, ning samas on liikmesriikide kohtutele antud praktilisi juhiseid eelotsusetaotluste vormi ja sisu kohta. Kuna need taotlused toimetatakse pärast nende tõlkimist kätte kõigile protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele ja menetlust lõpetavad Euroopa Kohtu lahendid üldjuhul avaldatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes, tuleb suurt tähelepanu pöörata eelotsusetaotluste vormistamisele ja eriti nendes sisalduvate isikuandmete kaitsele.

Sisukord

Punktid
Sissejuhatus		1–2
I.	Kõikidele eelotsusetaotlustele kohaldatavad sätted	3–32
Eelotsusetaotluse esitaja		3–7
Eelotsusetaotluse ese ja ulatus		8–11
Eelotsusetaotluse esitamiseks sobiv aeg		12–13
Eelotsusetaotluse vorm ja sisu		14–20
Isikuandmete kaitse ja eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine		21–22
Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse toimiku edastamine Euroopa Kohtule		23–24
Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse vastastikune mõju		25–27
Kohtukulud ja tasuta õigusabi		28–29
Menetluse käik Euroopa Kohtus ja eelotsuse rakendamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt		30–32
II.		33–41
Kiirendatud menetluse ja kiirmenetluse kohaldamise tingimused		34–36
Kiirendatud menetluse või kiirmenetluse kohaldamise taotlemine		37–39
Suhtlus Euroopa Kohtu, eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja põhikohtuasja poolte vahel		40–41
Lisa – Olulised andmed, mida eelotsusetaotlus peab sisaldama

SISSEJUHATUS

1.

Eelotsusetaotlus, mille esitamine on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELL“) artikli 19 lõike 3 punktis b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklis 267, on Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism. Selle eesmärk on tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine liidus, pakkudes liikmesriikide kohtutele vahendi, mis võimaldab neil eelotsusetaotlusega esitada Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) küsimusi liidu õiguse tõlgendamise või liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivuse kohta.

2.

Eelotsusemenetlus põhineb Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute tihedal koostööl. Selle menetluse täieliku tõhususe tagamiseks on vajalik korrata selle olulisi tunnuseid ja teha teatud täpsustusi kodukorra sätete selgitamiseks, mis puudutavad eelkõige eelotsusetaotluse esitajat, eset ja ulatust, samuti taotluse vormi ja sisu. Neid täpsustusi sätete kohta, mis on kohaldatavad kõikidele eelotsusetaotlustele (I), on täiendatud sätetega, mis käsitlevad eriti kiiret menetlemist nõudvaid eelotsusetaotlusi (II), ja lisaga, milles on kokkuvõtlikult korratud kõiki andmeid, mida eelotsusetaotlus peab sisaldama.

I.   KÕIKIDELE EELOTSUSETAOTLUSTELE KOHALDATAVAD SÄTTED

Eelotsusetaotluse esitaja

3.

Euroopa Kohus saab oma pädevust otsustada eelotsusemenetluses liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle teostada ainult liikmesriikide kohtute algatusel, olenemata sellest, kas põhikohtuasja pooled on väljendanud soovi pöörduda Euroopa Kohtusse või mitte. Kuna kohtuasja lahendav liikmesriigi kohus võtab vastutuse tulevikus tehtava kohtuotsuse eest, on just tema ja ainult tema ülesanne iga kohtuasja eripära arvestades hinnata, kas eelotsusetaotlus on kohtulahendi tegemiseks vajalik ja kas küsimused, mis ta Euroopa Kohtule esitab, on asjakohased.

4.

Euroopa Kohus tõlgendab kohtu mõistet kui liidu õiguse autonoomset mõistet. Euroopa Kohus võtab selleks arvesse järgmisi asjaolusid kogumis: kas tema poole pöördunud organ on moodustatud seaduse alusel, kas ta on alaline, kas tema kohtualluvus on kohustuslik, kas menetlus on võistlev ja kas organ kohaldab õigusnorme ja kas ta on sõltumatu.

5.

Liikmesriigi kohus võib esitada Euroopa Kohtule küsimuse liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta, kui ta leiab, et tema otsuse tegemiseks on vajalik Euroopa Kohtu otsus selles küsimuses (vt ELTL artikli 267 teine lõik). Eelotsusetaotlus võib osutuda eriti tarvilikuks, kui liikmesriigi kohtus tõstatatakse uus tõlgendusküsimus, mis on liidu õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohast üldise tähtsusega või kui olemasolev kohtupraktika ei näi andvat vajalikke juhiseid, mida saaks kohaldada uues õiguslikus või faktilises raamistikus.

6.

Kui küsimus on tõstatatud poolelioleva kohtuasja käigus kohtus, mille otsuste peale ei saa riigisisese õiguse järgi edasi kaevata, siis on nimetatud kohus siiski kohustatud esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse (vt ELTL artikli 267 kolmas lõik), välja arvatud juhul, kui selles küsimuses on juba olemas väljakujunenud kohtupraktika või kui asjaomase õigusnormi õige tõlgendus ei tekita mingeid põhjendatud kahtlusi.

7.

Lisaks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kuigi liikmesriikide kohtutel on õigus lükata tagasi neile esitatud väited liidu institutsiooni, organi või asutuse õigusakti kehtetuse kohta, kuulub sellise õigusakti kehtetuks tunnistamise võimalus Euroopa Kohtu ainupädevusse. Kui liikmesriigi kohtul on niisuguse õigusakti kehtivuse suhtes kahtlusi, peab ta seega pöörduma Euroopa Kohtu poole, märkides põhjused, miks tal sellised kahtlused on.

Eelotsusetaotluse ese ja ulatus

8.

Eelotsusetaotlus peab puudutama liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust, mitte riigisiseste õigusnormide tõlgendamist ega põhikohtuasja raames tõstatatud faktiküsimusi.

9.

Euroopa Kohus võib eelotsusetaotluse suhtes otsuse teha üksnes juhul, kui liidu õigus on põhikohtuasjas kohaldatav. Sellega seoses on vältimatult vajalik, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tooks esile kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, mille tõttu ta on seisukohal, et liidu õigusnormid võivad olla konkreetses asjas kohaldatavad.

10.

Mis puudutab Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamist käsitlevaid eelotsusetaotlusi, siis on oluline märkida, et vastavalt harta artikli 51 lõikele 1 on harta sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Kuigi liidu õiguse kohaldamise olukordi võib olla mitmesuguseid, peab eelotsusetaotlusest siiski selgelt ja üheselt nähtuma, et põhikohtuasjas on kohaldatav peale harta mõni muu liidu õigusnorm. Kuna Euroopa Kohtul puudub eelotsusetaotluse üle otsustamiseks pädevus, kui õiguslik olukord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse, ei saa ainuüksi harta sätted, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus võib olla tuginenud, olla selle pädevuse aluseks.

11.

Lõpuks tuleb märkida, et kuigi otsuse tegemisel võtab Euroopa Kohus tingimata arvesse põhikohtuasja õiguslikku ja faktilist raamistikku, nagu selle on eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsusetaotluses määratlenud, ei kohalda ta ise sellele vaidlusele liidu õigust. Kui Euroopa Kohus otsustab liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle, üritab ta anda põhikohtuasja lahendamiseks tarviliku vastuse, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus on see, kes peab selle põhjal konkreetsed järeldused tegema, jättes vajaduse korral kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis on loetud liidu õigusega vastuolus olevaks.

Eelotsusetaotluse esitamiseks sobiv aeg

12.

Liikmesriigi kohus võib esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse kohe, kui ta leiab, et liidu õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutav otsus on talle kohtuotsuse tegemiseks vajalik. Sellel kohtul on nimelt parimad eeldused hindamaks, millises riigisiseses menetlusstaadiumis see taotlus tuleb esitada.

13.

Kuivõrd see taotlus on siiski Euroopa Kohtus toimuva menetluse aluseks ja Euroopa Kohtul peavad olema kõik andmed, mis võimaldavad tal kontrollida, kas tal on pädevus esitatud küsimustele vastata, ning pädevuse olemasolu korral nendele küsimustele tarviliku vastuse anda, siis on vaja, et eelotsusetaotluse esitamine otsustatakse menetlusstaadiumis, milles eelotsusetaotluse esitanud kohus on võimeline piisavalt täpselt määratlema põhikohtuasja õigusliku ja faktilise raamistiku ning lahendamist vajavad õigusküsimused. Hea õigusemõistmise huvides võib olla sobilik esitada eelotsusetaotlus pärast mõlema poole ärakuulamist.

Eelotsusetaotluse vorm ja sisu

14.

Eelotsusetaotlus võib olla mis tahes vormis, mis on riigisisese õiguse kohaselt lubatav, kuid tuleb silmas pidada, et taotlus on Euroopa Kohtus toimuva menetluse aluseks ja see toimetatakse kätte kõigile protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta (edaspidi „põhikiri“) artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele, sealhulgas kõigile liikmesriikidele, et nad saaksid soovi korral oma seisukohad esitada. Sellega kaasneva vajaduse tõttu tõlkida eelotsusetaotlus kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse peab eelotsusetaotluse esitanud kohus seega taotluse sõnastama lihtsalt, selgelt ja täpselt, ilma üleliigsete andmeteta. Kogemus näitab, et eelotsusetaotluse õigusliku ja faktilise raamistiku ning Euroopa Kohtusse pöördumise põhjuste adekvaatseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul kümnekonnast leheküljest.

15.

Nõuded eelotsusetaotluste sisule on ette nähtud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 ja neid on kokkuvõtlikult korratud käesoleva dokumendi lisas. Peale Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimuste teksti peab eelotsusetaotlus sisaldama: — lühiülevaadet põhikohtuasja esemest ja asjasse puutuvatest asjaoludest, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on need välja selgitanud, või vähemalt ülevaadet faktilistest andmetest, millel eelotsuse küsimused põhinevad; — ülevaadet kohaldamisele kuuluvatest riigisisestest õigusnormidest ja vajaduse korral asjakohasest riigisisesest kohtupraktikast, ning — selgitust, millistel põhjustel eelotsusetaotluse esitanud kohus tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate riigisiseste õigusnormide vahel näeb. Kui üks või mitu eespool nimetatud elementidest puudub, võib Euroopa Kohus olla sunnitud eelkõige kodukorra artikli 53 lõike 2 alusel tõdema, et tal puudub pädevus esitatud eelotsuse küsimuste lahendamiseks, või tunnistama eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks.

16.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab eelotsusetaotluses esitama täpsed viited põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavatele riigisisestele sätetele ning liidu õigusnormidele, mille tõlgendamist taotletakse või mille kehtivus on kahtluse alla seatud. Viidetes on võimaluse korral märgitud nii asjaomaseid sätteid sisaldavate õigusaktide täpne pealkiri ja vastuvõtmise kuupäev kui ka nende õigusaktide avaldamisviide. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab kohtupraktikale, palutakse tal märkida ka asjaomase kohtulahendi ECLI (European Case Law Identifier) number.

17.

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda kohtuasja mõistmise huvides vajalikuks, võib ta anda lühiülevaate põhikohtuasja poolte peamistest argumentidest. Selles kontekstis on tarvilik meelde tuletada, et tõlgitakse ainult eelotsusetaotlus, mitte aga taotluse võimalikke lisasid.

18.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus võib ka märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes. See seisukoht võib Euroopa Kohtule tarvilik olla, eriti juhul, kui tal on palutud taotlus lahendada kiirendatud menetluses või kiirmenetluses.

19.

Lõpuks tuleb märkida, et Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimused peavad olema välja toodud eelotsusetaotluse eraldiseisvas ja selgesti määratletud osas, eelistatavalt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema iseseisvatena arusaadavad, ilma et oleks vaja viidata taotluse põhjendavale osale.

20.

Lugemise hõlbustamiseks on oluline, et eelotsusetaotlus esitataks Euroopa Kohtule trükitult ning et eelotsusetaotluse leheküljed ja lõigud oleksid nummerdatud. Käsitsi kirjutatud eelotsusetaotlusi Euroopa Kohus menetlusse ei võta.

Isikuandmete kaitse ja eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine

21.

Selleks et tagada isikuandmete piisav kaitse kohtuasja menetlemisel Euroopa Kohtus, eelotsusetaotluse kättetoimetamisel põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele ja menetlust lõpetava lahendi hilisemal levitamisel kõigis liidu ametlikes keeltes, palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul – kellel ainsana on täielik ülevaade Euroopa Kohtule esitatud toimikust – muuta kohtuasi anonüümseks, asendades taotluses nimetatud füüsiliste isikute nimed näiteks initsiaalide või tähekombinatsioonidega ja peites andmed, mis võivad võimaldada neid isikuid tuvastada. Uute infotehnoloogiavahendite üha laialdasema kasutamise tõttu ja eelkõige otsingumootorite kasutamise tõttu võib eelotsusetaotluse anonüümseks muutmine pärast selle kättetoimetamist põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele ja pärast asjaomase kohtuasja kohta teadaande avaldamist Euroopa Liidu Teatajas osutuda vähem tõhusaks.

22.

Kui eelotsusetaotluse esitanud kohtul on olemas eelotsusetaotluse isikuandmetega versioon, mis sisaldab põhikohtuasja poolte täisnimesid ja täielikke kontaktandmeid, ning anonüümseks muudetud versioon, palutakse tal Euroopa Kohtule edastada mõlemad versioonid, et hõlbustada kohtuasja menetlemist Euroopa Kohtus.

Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse toimiku edastamine Euroopa Kohtule

23.

Eelotsusetaotlus peab kandma kuupäeva ja allkirja ning see peab olema saadetud Euroopa Kohtu kantseleile elektrooniliselt või posti teel (Euroopa Kohtu kantselei, Rue du Fort Niedergrünewald, L-2925 Luxembourg). Põhjustel, mis on seotud eelkõige vajadusega tagada kohtuasja kiire menetlemine ja tõhus suhtlemine kohtuga, kes Euroopa Kohtu poole pöördub, soovitab Euroopa Kohus kõnealusel kohtul kasutada rakendust e-Curia. Teave selle rakenduse kasutajakonto avamise kohta, mis võimaldab menetlusdokumentide elektroonilist esitamist ja kättetoimetamist, ning rakenduse kasutustingimused on kättesaadavad institutsiooni veebilehel (https://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_78957/et/). Selleks et hõlbustada Euroopa Kohtus eelotsusetaotluste menetlemist ja eelkõige nende tõlkimist kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse, palutakse liikmesriikide kohtutel lisaks e-Curia kaudu eelotsusetaotluse originaalversiooni saatmisele saata tekstitöötlust võimaldav taotluse versioon (sellises tekstitöötlusprogrammis nagu Word, OpenOffice või LibreOffice) järgmisel aadressil: DDP-GreffeCour@curia.europa.eu.

24.

Eelotsusetaotlus peab kohtukantseleisse saabuma koos kõigi asjakohaste ja Euroopa Kohtus kohtuasja menetlemiseks vajalike dokumentidega ja eelkõige põhikohtuasja poolte ja nende võimalike esindajate täpsete kontaktandmetega ning põhikohtuasja toimiku või selle koopiaga. Toimikut (või selle koopiat), mille võib edastada elektrooniliselt või posti teel, hoitakse kogu Euroopa Kohtu menetluse vältel kohtukantseleis, kus põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud võivad sellega tutvuda, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole andnud vastupidiseid juhiseid.

Eelotsusetaotluse ja riigisisese menetluse vastastikune mõju

25.

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtule jääb pädevus otsustada ajutiste meetmete võtmise üle, eriti õigusakti kehtivuse hindamiseks esitatud eelotsusetaotluse korral, toob eelotsusetaotluse esitamine siiski kaasa riigisisese menetluse peatamise kuni Euroopa Kohtu lahendi tegemiseni.

26.

Kuigi eelotsusetaotlus jääb üldjuhul Euroopa Kohtu menetlusse seni, kuni eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole seda tagasi võtnud, tuleb siiski silmas pidada, et Euroopa Kohtu roll eelotsusemenetluses on panustada tegelikku õigusemõistmisse liikmesriikides, mitte esitada nõuandvaid arvamusi üldistes või hüpoteetilistes küsimustes. Kuna eelotsusemenetlus eeldab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtus on tõepoolest menetlus pooleli, on viimane kohustatud teatama Euroopa Kohtule igast menetlusega seotud asjaolust, mis võib mõjutada eelotsusetaotluse esitanud kohtu enda menetlust, ning eelkõige igast hagist või kaebusest loobumisest või põhikohtuasja lahendamisest poolte kokkuleppel ning mis tahes muust asjaolust, mis toob kaasa menetluse lõppemise. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab Euroopa Kohut teavitama ka võimalikust otsusest, mis on tehtud eelotsusetaotluse peale esitatud kaebuse kohta, ning tagajärgedest, mis selline otsus eelotsusetaotluse jaoks kaasa toob. Euroopa Kohtus eelotsusemenetluse tõhusa toimumise huvides ja eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus Euroopa Kohus pühendab aega ja ressursse kohtuasjale, millest võidakse loobuda või mis võib muutuda esemetuks, on oluline, et kõnealune teave edastatakse Euroopa Kohtule võimalikult kiiresti.

27.

Liikmesriikide kohtute tähelepanu tuleb juhtida muu hulgas asjaolule, et eelotsusetaotluse tagasivõtmine võib mõjutada seda, kuidas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetleb sarnaseid kohtuasju. Juhul kui vastusest, mille Euroopa Kohus annab eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimustele, sõltub mitme poolelioleva kohtuasja tulemus eelotsusetaotluse esitanud kohtus, on soovitav need kohtuasjad enne Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse esitamist liita, et võimaldada viimasel esitatud küsimustele vastata, hoolimata ühe või mitme kohtuasja võimalikust tagasivõtmisest.

Kohtukulud ja tasuta õigusabi

28.

Eelotsusemenetlus Euroopa Kohtus on tasuta ning Euroopa Kohus ei otsusta eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva kohtuasja menetlusosaliste kohtukulude üle. Selles küsimuses teeb otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohus.

29.

Kui põhikohtuasja poolel puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib Euroopa Kohus talle anda tasuta õigusabi, et katta tal Euroopa Kohtu menetluses tekkivad kulud, eelkõige esindamisega seotud kulud. Sellist abi võib anda siiski üksnes juhul, kui asjaomane pool ei saa juba abi riigisisesest süsteemist või kui saadav abi ei kata Euroopa Kohtu menetlusega seotud kulusid või katab need ainult osaliselt. Sellel poolel palutakse igal juhul edastada Euroopa Kohtule kõik andmed ja tõendid, mis võimaldavad hinnata tema tegelikku majanduslikku olukorda.

Menetluse käik Euroopa Kohtus ja eelotsuse rakendamine eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt

30.

Kogu menetluse vältel peab Euroopa Kohtu kantselei eelotsusetaotluse esitanud kohtuga ühendust ja edastab talle koopia kõigist menetlusdokumentidest ning vajaduse korral palve esitada täpsustusi või selgitusi, mida peetakse vajalikuks, et anda tarvilik vastus selle kohtu esitatud küsimustele.

31.

Kui menetlus, mis üldjuhul koosneb kirjalikust ja suulisest osast, lõpeb, teeb Euroopa Kohus otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste kohta. Siiski võib Euroopa Kohus teatud juhtudel küsimuste kohta otsuse teha ilma menetluse suulise osata või isegi palumata kirjalikke seisukohti põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutelt. See on nii eelkõige juhul, kui eelotsuse küsimus on identne küsimusega, millele Euroopa Kohus on juba vastuse andnud, või kui küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust. Sellistel juhtudel lahendab Euroopa Kohus esitatud küsimuse kiiresti oma kodukorra artikli 99 alusel põhistatud määrusega, mis on sama ulatusega ja sama kohustuslik nagu kohtuotsus.

32.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist või menetlust lõpetava kohtumääruse allkirjastamist edastab kohtukantselei Euroopa Kohtu lahendi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kellel palutakse Euroopa Kohut teavitada selle lahendi rakendamisest põhikohtuasjas. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu lõplik lahend, millel on selgelt märgitud Euroopa Kohtu kohtuasja number, tuleb edastada järgmisel aadressil: Follow-up-DDP@curia.europa.eu.

II.   SÄTTED, MIS ON KOHALDATAVAD EELOTSUSETAOTLUSTELE, MIS VAJAVAD ERITI KIIRET LAHENDAMIST

33.

Põhikirja artiklis 23a ja kodukorra artiklites 105–114 ette nähtud tingimustel võib eelotsusetaotluse teatud asjaoludel lahendada kiirendatud menetluses või kiirmenetluses. Nende menetluste kohaldamise üle otsustab Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtu eraldiseisva, nõuetekohaselt põhistatud taotluse alusel, milles on esile toodud õiguslikud ja faktilised asjaolud, mille tõttu on selle menetluse või nende menetluste kohaldamine põhjendatud, või erandjuhul omal algatusel, kui kohtuasja laad või sellele omased asjaolud näivad seda nõudvat.

Kiirendatud menetluse ja kiirmenetluse kohaldamise tingimused

34.

Vastavalt kodukorra artiklile 105 võib eelotsusetaotluse lahendada kiirendatud menetluses, kaldudes kõrvale kodukorra sätetest, kui kohtuasja laad nõuab asja lahendamist lühikese aja jooksul. Kuna see menetlus toob kaasa olulised piirangud kõigile menetlusega seotud isikutele ja eelkõige kõigile liikmesriikidele, kellel palutakse esitada oma kirjalikud või suulised seisukohad palju lühema tähtaja jooksul kui tavapärased tähtajad, tuleb selle menetluse kohaldamist taotleda ainult juhul, kui erilised asjaolud annavad tunnistust olukorra kiireloomulisusest, mis õigustab vajadust saada esitatud küsimustele kiiresti Euroopa Kohtu vastus. See võib olla nii näiteks rahvatervist või keskkonda ähvardava suure ja vahetu ohu korral, mida Euroopa Kohtu kiire lahend võib aidata ära hoida, või juhul, kui eriliste asjaolude tõttu on vaja väga kiiresti kõrvaldada ebakindlus seoses põhjapanevate küsimustega riigisisese konstitutsiooniõiguse või liidu õiguse valdkonnas. Seevastu ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt asjaolu, et lahend, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema pärast Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, puudutab potentsiaalselt suurt arvu isikuid või õiguslikke olukordi, olulise majandusliku huvi olemasolu ega ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohustus teha lahend kiiresti iseenesest erandlikud asjaolud, mis annaksid alust kiirendatud menetluse kohaldamiseks.

35.

See kehtib veelgi enam kodukorra artiklis 107 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluse kohta. Viimati nimetatud menetlus, mida kohaldatakse vaid valdkondades, mida reguleerib ELTL kolmanda osa V jaotis, mis puudutab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, toob asjasse puutuvatele isikutele nimelt kaasa veelgi suuremaid piiranguid, kuna selles piiratakse nende menetlusosaliste arvu, kellel on õigus kirjalikke seisukohti esitada, ja kuna see lubab eriti kiireloomulistes asjades täielikult ära jätta Euroopa Kohtu menetluse kirjaliku osa. Seega tuleb selle menetluse kohaldamist taotleda ainult juhul, kui on hädavajalik, et Euroopa Kohus vastaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimustele väga kiiresti.

36.

Kuigi käesolevas dokumendis ei saa anda selliste asjaolude ammendavat loetelu, eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala reguleeriva liidu õiguse mitmekesisuse ja arengu tõttu, võib liikmesriigi kohus eelotsuse kiirmenetluse taotluse esitamist kaaluda näiteks ELTL artikli 267 neljandas lõigus sätestatud juhul, kui isik on kinni peetud või kui temalt on võetud vabadus ja tema õigusliku olukorra hindamisel on eelotsuse küsimusele antav vastus määrava tähtsusega, või kui vaidlus puudutab vanema õigusi või väikelapse hooldusõigust ning eelkõige kui põhikohtuasja tulemus sõltub eelotsuse küsimusele antavast vastusest ja kui tavamenetluse kasutamine võib tõsiselt või isegi pöördumatult kahjustada lapse suhet tema vanema(te)ga või tema arengut ning tema lõimumist oma perekondlikku ja sotsiaalsesse keskkonda. Seevastu pelk majanduslik huvi, olgu see kui tahes oluline ja legitiimne, õiguslik ebakindlus, mis mõjutab põhikohtuasja poolte või sarnaste kohtuvaidluste poolte olukorda, nende isikute või õiguslike olukordade suur arv, keda lahend, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema pärast Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, potentsiaalselt puudutab, ega ka nende kohtuasjade suur arv, mida Euroopa Kohtu lahend võib mõjutada, ei ole iseenesest asjaolud, mis annaksid alust eelotsuse kiirmenetluse kohaldamiseks.

Kiirendatud menetluse või kiirmenetluse kohaldamise taotlemine

37.

Selleks et Euroopa Kohtul oleks võimalik kiiresti otsustada, kas on alust kohaldada kiirendatud menetlust või eelotsuse kiirmenetlust, peavad taotluses olema täpselt esile toodud õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis annavad tunnistust olukorra kiireloomulisusest, ja eriti ohud, mis esinevad juhul, kui eelotsus tehakse tavalises menetluses. Võimaluse korral peab eelotsusetaotluse esitanud kohus lühidalt esitama ka oma seisukoha esitatud küsimustele antava vastuse suhtes. Selline seisukoha esitamine hõlbustab nimelt põhikohtuasja poolte ja muude menetluses osalevate huvitatud isikute seisukohtade kujundamist ning aitab seega kaasa menetluse kiirele läbiviimisele.

38.

Kiirendatud menetluse või kiirmenetluse kohaldamise taotlus tuleb igal juhul esitada selges vormis, mis võimaldab kohtukantseleil kohe tuvastada, et kohtuasi nõuab erikäsitlemist. Selleks palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul täpsustada, millist nendest kahest menetlusest tuleks asjas kohaldada, ning viidata taotluses kodukorra asjakohasele artiklile (artiklile 105, mis puudutab kiirendatud menetlust, või artiklile 107, mis puudutab kiirmenetlust). Viide peab eelotsusetaotluse esitamise otsuses olema märgitud kohale, mis on selgelt tuvastatav, või sisalduma eelotsusetaotluse esitanud kohtu saadetud eraldi kirjas.

39.

Mis puudutab eelotsusetaotlust ennast, siis taotluse lühidus on kiireloomulises olukorras eriti oluline, kuna see aitab kaasa menetluse kiirele läbiviimisele.

Suhtlus Euroopa Kohtu, eelotsusetaotluse esitanud kohtu ja põhikohtuasja poolte vahel

40.

Kiirendatud menetlust või kiirmenetlust taotleval kohtul palutakse saata see taotlus ja samuti eelotsusetaotlus – millele on lisatud eelotsusetaotluse tekst tekstitöötlust võimaldaval kujul (sellises tekstitöötlusprogrammis nagu Word, OpenOffice või LibreOffice) – rakenduse e-Curia kaudu või e-posti teel (DDP-GreffeCour@curia.europa.eu).

41.

Selleks et hõlbustada Euroopa Kohtu hilisemat suhtlemist nii eelotsusetaotluse esitanud kohtu kui ka põhikohtuasja pooltega, palutakse eelotsusetaotluse esitanud kohtul teatada ka oma e-posti aadress ja võimaluse korral faksinumber, mida Euroopa Kohus võiks kasutada, samuti põhikohtuasja poolte esindajate e-posti aadressid ja võimaluse korral faksinumbrid.

---

(1)  ELT L 265, 29.9.2012, lk 1.