ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 370

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

62. aastakäik
31. oktoober 2019


Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 370/01

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ kohased piirmäärade väärtused ( 1 )

1


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2019/C 370/02

Nõukogu otsus, 24. oktoober 2019, millega nimetatakse ametisse Europoli tegevdirektori asetäitja

4

 

Euroopa Komisjon

2019/C 370/03

Euro vahetuskurss — 30. oktoober 2019

6

2019/C 370/04

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

7

 

Euroopa välisteenistus

2019/C 370/05

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 1. oktoober 2019, rakenduseeskirjade kohta, milles käsitletakse isikuandmete kaitset Euroopa välisteenistuses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 kohaldamist

9

2019/C 370/06

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus, 1. oktoober 2019, andmesubjektide teatavate õiguste piiramise sise-eeskirjade kohta seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa välisteenistuse toimimise raames

18

 

Euroopa Andmekaitseinspektor

2019/C 370/07

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte tsiviil- ja kaubandusasjades dokumentide kättetoimetamist ja tõendite kogumist käsitlevate ELi määruste läbivaatamise kohta (Arvamuse täistekst on inglise, prantsuse ja saksa keeles Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

24

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

 

EFTA järelevalveamet

2019/C 370/08

EFTA järelevalveameti teatis riigiabi tagasinõudmisel kehtivate intressimäärade ning viite- ja diskontomäärade kohta, mida kohaldatakse EFTA riikide suhtes alates 1. oktoobrist 2019(Avaldatud kooskõlas viite- ja diskontomäärasid käsitlevate eeskirjadega, mis on sätestatud järelevalveameti riigiabi suuniste VII osas ja järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL artiklis 10)

28


 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 370/09

Projektikonkurss Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele 2020. aastal

29

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 370/10

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9568 – Marcegaglia Plates / Evraz Palini Bertoli) Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

30

 

MUUD AKTID

 

Euroopa Komisjon

2019/C 370/11

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

32


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/1


KOMISJONI TEATIS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL, 2014/25/EL ja 2009/81/EÜ kohased piirmäärade väärtused

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 370/01)

Direktiivide 2014/23/EL, (1) 2014/24/EL, (2) 2014/25/EL (3) ja 2009/81/EÜ (4) kohased piirmäärade väärtused riikide vääringutes, välja arvatud euro, on järgmised:

80 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

156 464

 

CZK

Tšehhi kroon

2 054 080

 

DKK

Taani kroon

596 408

 

GBP

Inglise naelsterling

70 778

 

HRK

Horvaatia kuna

594 576

 

HUF

Ungari forint

25 484 800

 

PLN

uus Poola zlott

341 544

 

RON

uus Rumeenia leu

374 040

 

SEK

Rootsi kroon

821 512


139 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

271 856

 

CZK

Tšehhi kroon

3 568 964

 

DKK

Taani kroon

1 036 259

 

GBP

Inglise naelsterling

122 976

 

HRK

Horvaatia kuna

1 033 076

 

HUF

Ungari forint

44 279 840

 

PLN

uus Poola zlott

593 433

 

RON

uus Rumeenia leu

649 895

 

SEK

Rootsi kroon

1 427 377


214 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

418 541

 

CZK

Tšehhi kroon

5 494 664

 

DKK

Taani kroon

1 595 391

 

GBP

Inglise naelsterling

189 330

 

HRK

Horvaatia kuna

1 590 491

 

HUF

Ungari forint

68 171 840

 

PLN

uus Poola zlott

913 630

 

RON

uus Rumeenia leu

1 000 557

 

SEK

Rootsi kroon

2 197 545


428 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

837 082

 

CZK

Tšehhi kroon

10 989 328

 

DKK

Taani kroon

3 190 783

 

GBP

Inglise naelsterling

378 660

 

HRK

Horvaatia kuna

3 180 982

 

HUF

Ungari forint

136 343 680

 

PLN

uus Poola zlott

1 827 260

 

RON

uus Rumeenia leu

2 001 114

 

SEK

Rootsi kroon

4 395 089


750 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

1 466 850

 

CZK

Tšehhi kroon

19 257 000

 

DKK

Taani kroon

5 591 325

 

GBP

Inglise naelsterling

663 540

 

HRK

Horvaatia kuna

5 574 150

 

HUF

Ungari forint

238 920 000

 

PLN

uus Poola zlott

3 201 975

 

RON

uus Rumeenia leu

3 506 625

 

SEK

Rootsi kroon

7 701 675


1 000 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

1 955 800

 

CZK

Tšehhi kroon

25 676 000

 

DKK

Taani kroon

7 455 100

 

GBP

Inglise naelsterling

884 720

 

HRK

Horvaatia kuna

7 432 200

 

HUF

Ungari forint

318 560 000

 

PLN

uus Poola zlott

4 269 300

 

RON

uus Rumeenia leu

4 675 500

 

SEK

Rootsi kroon

10 268 900


5 350 000 eurot

BGN

uus Bulgaaria leev

10 463 530

 

CZK

Tšehhi kroon

137 366 600

 

DKK

Taani kroon

39 884 785

 

GBP

Inglise naelsterling

4 733 252

 

HRK

Horvaatia kuna

39 762 270

 

HUF

Ungari forint

1 704 296 000

 

PLN

uus Poola zlott

22 840 755

 

RON

uus Rumeenia leu

25 013 925

 

SEK

Rootsi kroon

54 938 615


(1)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 1.

(2)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(3)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(4)  ELT L 216, 20.8.2009, lk 76.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/4


NÕUKOGU OTSUS,

24. oktoober 2019,

millega nimetatakse ametisse Europoli tegevdirektori asetäitja

(2019/C 370/02)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrust (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK, (1) eriti selle artikleid 54 ja 55,

tegutsedes asutusena, kes on volitatud nimetama ametisse Europoli tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjad,

ning arvestades järgmist:

(1)

Europoli tegevdirektori ühe ametisoleva asetäitja ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2019. Seetõttu on vaja ametisse nimetada uus Europoli tegevdirektori asetäitja.

(2)

Europoli haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsusega kehtestatakse Europoli tegevdirektori ja tema asetäitjate valimise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise kord.

(3)

Europoli tegevdirektori ühe asetäitja ametikoht loeti vabaks alates 31. jaanuarist 2019, üheksa kuud enne ühe praeguse Europoli tegevdirektori asetäitja ametiaja lõppu, kooskõlas Europoli haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsuse artikli 3 lõike 1 punktiga a. Teade Europoli tegevdirektori asetäitja vaba ametikoha kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas23. jaanuaril 2019 (2).

(4)

Määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõike 2 kohaselt on haldusnõukogu moodustatud valikukomisjon (edaspidi „valikukomisjon“) koostanud kandidaatide nimekirja. Valikukomisjon koostas asjakohaselt põhjendatud aruande 8. mail 2019.

(5)

Valikukomisjoni aruande, määruse (EL) 2016/794 ning haldusnõukogu 1. mai 2017. aasta otsuse alusel esitas haldusnõukogu 23. mail 2019 põhjendatud arvamuse Europoli tegevdirektori asetäitja ametisse nimetamise kohta, milles esitati nõukogule nimekiri kolme kõnealusele ametikohale sobiva kandidaadiga.

(6)

Nõukogu valis 18. juulil 2019 Europoli järgmiseks tegevdirektori asetäitjaks Jürgen EBNERI ning andis tema valimisest teada Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile, et see saaks toimida määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt.

(7)

Väljavalitud kandidaat astus 5. septembril 2019 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ette ning nõukogu teavitati vastavalt määruse (EL) 2016/794 artikli 54 lõike 2 neljandale lõigule kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusest 18. oktoobri 2019. aasta kirjaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Jürgen EBNER nimetatakse Europoli tegevdirektori asetäitjaks palgaastmel AD 14 ajavahemikuks 1. novembrist 2019 kuni 31. oktoobrini 2023.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 24. oktoober 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

A.-K. PEKONEN


(1)  ELT L 135, 24.5.2016, lk 53.

(2)  ELT C 28A, 23.1.2019, lk 1.


Euroopa Komisjon

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/6


Euro vahetuskurss (1)

30. oktoober 2019

(2019/C 370/03)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1106

JPY

Jaapani jeen

120,99

DKK

Taani kroon

7,4709

GBP

Inglise nael

0,86200

SEK

Rootsi kroon

10,8010

CHF

Šveitsi frank

1,1032

ISK

Islandi kroon

138,10

NOK

Norra kroon

10,2488

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,512

HUF

Ungari forint

329,72

PLN

Poola zlott

4,2629

RON

Rumeenia leu

4,7577

TRY

Türgi liir

6,3615

AUD

Austraalia dollar

1,6199

CAD

Kanada dollar

1,4534

HKD

Hongkongi dollar

8,7080

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,7504

SGD

Singapuri dollar

1,5141

KRW

Korea vonn

1 297,21

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

16,5609

CNY

Hiina jüaan

7,8371

HRK

Horvaatia kuna

7,4606

IDR

Indoneesia ruupia

15 600,04

MYR

Malaisia ringit

4,6423

PHP

Filipiini peeso

56,591

RUB

Vene rubla

70,9556

THB

Tai baat

33,580

BRL

Brasiilia reaal

4,4611

MXN

Mehhiko peeso

21,2538

INR

India ruupia

78,7705


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/7


Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2019/C 370/04)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) artikli 9 lõike 1 punktile a muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt.

Leheküljel 412

9503 00 70 Muud mänguasjad komplektide või valikutena

lisatakse neljandasse lõiku teise taandena (pärast teksti „kriidid“) järgmine tekst:

„—lastele mõeldud loovuskomplektid mosaiikide valmistamiseks. Need koosnevad eeltrükiga papist lehtedest/kaartidest ja neile kinnitatavatest mitmesugustest iseliimuvatest kaunistustest (näiteks väikesed värvilised vahtkummitükid ja värvilised plastlitrid). Samuti võivad need sisaldada väikeseid esemeid, nagu alustoed. Need on mõeldud lastele meelelahutuseks ning samuti nende värvi- ja vormitaju ning peenmotoorika arendamiseks.

Toodete näited:

Image 1

Image 2


(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  ELT C 119, 29.3.2019, lk 1.


Euroopa välisteenistus

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/9


Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus,

1. oktoober 2019,

rakenduseeskirjade kohta, milles käsitletakse isikuandmete kaitset Euroopa välisteenistuses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 kohaldamist

(2019/C 370/05)

LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (1) (edaspidi „välisteenistust käsitlev nõukogu otsus“), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (2) (edaspidi „määrus“), eriti selle artikleid 43, 44 ja 45,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna määrusega on vastutavatele töötlejatele ette nähtud suurem vastutus, on vaja vastu võtta uus rakendusotsus, millega asendatakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. detsembri 2011. aasta otsus PROC HR(2011) 016 Euroopa välisteenistuse andmekaitse eeskirjade kohta.

(2)

Selgelt tuleb kindlaks määrata andmekaitseametniku roll ja vastutava töötleja ülesanded Euroopa välisteenistuses ning need tuleb viia vastavusse määruses sätestatud nõuetega,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Kooskõlas määruse artikli 45 lõikega 3 sätestatakse käesolevas otsuses Euroopa välisteenistuse andmekaitseametniku tööülesanded, kohustused ja volitused.

2   . Peale selle täpsustatakse otsuses vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate sisemenetlusi ja vastutusvaldkondi, samuti andmekaitsekoordinaatorite ja -korrespondentide rolli, tööülesandeid ja kohustusi, eeskätt kooskõlas määruse artiklitega 26 ja 29.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et need piiraksid määruses kasutatavaid mõisteid:

a)

„vastutav töötleja“ – Euroopa välisteenistus või selle struktuuriüksused, sealhulgas ELi delegatsioonid, kes määravad üksi või koos teistega kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid;

b)

„vastutava töötleja esindaja“ – Euroopa välisteenistuse juhtkonna liikmed või selle struktuuriüksuste juhatajad, kes teevad järelevalvet punktis a nimetatud vastutavate töötlejate tegevuse üle ning kel lasub vastutus ja aruandekohustus isikuandmete töötlemise eest;

c)

„delegeeritud vastutav töötleja“ – vastutava töötleja struktuuriüksuse talitus või töötaja, kellele on usaldatud isikuandmete töötlemise toimingute haldamine;

d)

„kaasvastutavad töötlejad“ – kaks või enam struktuuriüksust, kes määravad ühiselt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ning vastutavate töötlejate rolli ja vastutusvaldkonnad, sealhulgas nende kohustused seoses andmesubjekti õiguste kasutamisega, iseäranis juhul, kui Euroopa välisteenistus vastutab andmete töötlemise eest koos teiste ELi institutsioonide, organite ja asutuste või muude üksustega;

e)

„andmekaitseametnik“ – Euroopa välisteenistuse töötaja, kelle Euroopa välisteenistus on kooskõlas määruse artikliga 43 määranud abistama, teavitama ja nõustama vastutavaid töötlejaid;

f)

„andmekaitsekoordinaator ja -korrespondent“ – vastavalt Euroopa välisteenistuse peakorteris ja liidu delegatsioonis tegutsev töötaja, kes on määratud abistama volitatud töötlejat andmekaitseküsimustes;

g)

„volitatud töötleja“ – Euroopa välisteenistuse siseüksus või väline üksus, kes töötleb vastutava töötleja nimel isikuandmeid;

h)

„andmekaitseteatised“ – teatised, näiteks isikuandmete kaitse põhimõtted, millega vastutav töötleja esitab andmesubjektidele määruse artiklite 15 ja 16 kohase teabe;

i)

„Euroopa välisteenistuse töötajad“ – vastavalt Euroopa välisteenistust käsitleva nõukogu otsuse artiklile 6 Euroopa välisteenistuses töötavad ELi ametnikud ja muud teenistujad, sealhulgas ELi liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid ja praktikandid.

2. JAGU

ANDMEKAITSEAMETNIK

Artikkel 3

Andmekaitseametniku määramine

1.   Euroopa välisteenistuse peasekretär määrab kooskõlas määruse artikliga 43 Euroopa välisteenistuse töötajate seast andmekaitseametniku ning registreerib ta Euroopa Andmekaitseinspektori juures.

2.   Lisaks määruse artikli 43 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmisele peavad andmekaitseametnikul olema põhjalikud teadmised Euroopa välisteenistuse talitustest, nende struktuurist, infosüsteemidest ning halduseeskirjadest ja -menetlustest. Kooskõlas personalieeskirjadega peab tal olema andmekaitsealane pädevus, hea otsustusvõime ning oskus jääda erapooletule ja objektiivsele seisukohale.

3.   Andmekaitseametnik määratakse ametisse viieks aastaks ning teda võib ametisse tagasi nimetada.

4.   Andmekaitseametniku võib ametikohalt vabastada üksnes Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul, kui ta ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele.

5.   Andmekaitseametnik on halduslikult seotud peasekretäriga.

6.   Andmekaitseametniku kontaktandmed avaldatakse Euroopa välisteenistuse sisevõrgus ja avalikul veebisaidil ning need edastatakse Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 4

Andmekaitseametniku ametiseisund

1.   Andmekaitseametnik tegutseb sõltumatult ja koostöös Euroopa Andmekaitseinspektoriga. Euroopa välisteenistus ei anna andmekaitseametnikule tema ülesannete täitmiseks mingeid juhiseid.

2.   Andmekaitseametnikku ei tohi tema ülesannete täitmise eest ametist vabastada ega karistada.

3.   Andmekaitseametnikku tuleb teavitada kõikidest kontaktidest, mis on leidnud kolmandate isikutega aset seoses määruse ja käesoleva otsuse kohaldamisega, eeskätt võimalikust suhtlusest Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja andmekaitseametnike võrgustiku liikmetega ELi institutsioonidest, organitest ja asutustest.

4.   Andmesubjektid võivad pöörduda andmekaitseametniku poole kõigis küsimustes, mis on seotud nende isikuandmete töötlemisega või määrusest tulenevate õiguste kasutamisega.

5.   Vastutav töötleja või tema esindaja, personalikomitee ja kõik töötajad võivad andmekaitseametnikuga väljaspool ametlikke kanaleid konsulteerida kõikides määruse tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimustes. Keegi ei tohi kannatada seepärast, et ta juhtis andmekaitseametniku tähelepanu teatavale küsimusele.

Artikkel 5

Andmekaitseametniku ülesanded

Andmekaitseametnik:

a)

annab nõu kõikides isikuandmete kaitsega seotud küsimustes;

b)

annab Euroopa välisteenistuse üksustele ja isikuandmete töötlemise toiminguid tegevatele töövõtjatele suuniseid ja ennetavaid nõuandeid määruse ja käesoleva otsuse rakendamise kohta, sealhulgas annab nõu andmetega seotud rikkumistest teatamise, mõjuhinnangute ja selle kohta, kas on vaja eelnevalt konsulteerida Euroopa Andmekaitseinspektoriga;

c)

hoiab andmekaitsenõuete täitmise järelevalve eesmärgil pidevat kontakti vastutavate töötlejatega ja toetab vastutavaid töötlejaid nende tööülesannetes, eeskätt aitab koostada ja avaldada andmekaitseteatiseid ning vastata andmesubjektide taotlustele;

d)

hoiab pidevat kontakti Euroopa välisteenistuse peakorteris ja liidu delegatsioonides tegutsevate andmekaitsekoordinaatorite ja -korrespondentidega ning haldab andmekaitsekoordinaatorite ja -korrespondentide võrgustikku Euroopa välisteenistuses;

e)

suurendab üldist teadlikkust andmekaitseküsimustest, korraldab koolitusi ja teabeüritusi;

f)

teeb koostööd teiste ELi institutsioonide, organite ja asutuste andmekaitseametnikega ning vahetab eelkõige kogemusi ja parimat tava;

g)

peab Euroopa välisteenistuse töötlemistoimingute keskregistrit nende registreerimiskannete alusel, mille vastutavad töötlejad on koostanud kooskõlas määruse artikliga 31, ning teeb selle registri avalikult kättesaadavaks;

h)

aitab tagada kõrge esindaja või Euroopa välisteenistuse esindamist rahvusvahelisel tasandil kõikides andmekaitsega seotud küsimustes.

Artikkel 6

Volitused

Oma tööülesannete täitmisel:

a)

peab andmekaitseametnikul olema igal ajal võimalus Euroopa välisteenistuse üksuste ja nende töövõtjate töödeldud andmetega tutvuda ning juurdepääs kõikidele tööruumidele, andmetöötluskeskustele ja andmekandjatele;

b)

esitab andmekaitseametnik ametisse nimetavale asutusele oma arvamuse enne mis tahes otsuse tegemist andmekaitsenormide kohaldamisega seotud küsimustes;

c)

võib andmekaitseametnik esitada ettepanekuid haldusmeetmete kohta ning üldisi soovitusi määruse ja käesoleva otsuse nõuetekohase kohaldamise kohta;

d)

võib andmekaitseametnik esitada Euroopa välisteenistuse juhtkonnale, töötajatele ja asjaomastele kolmandatele isikutele praktilisi soovitusi andmekaitse parandamiseks;

e)

võib andmekaitseametnik uurida andmekaitseküsimusi ning teatada lisaks uurimist taotlenud või kaebuse esitanud isikule uurimise tulemusest ka vastutavale töötlejale ning kõikidele asjaomastele Euroopa välisteenistuse juhtkonna liikmetele;

f)

võib andmekaitseametnik töötada vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate juhendamiseks välja vorme ja sisemenetlusi, juhiseid või eeskirju;

g)

võib andmekaitseametnik kasutada välisekspertide, sealhulgas IT-spetsialistide teenuseid;

h)

võib andmekaitseametnik juhtida Euroopa välisteenistuse ametisse nimetava asutuse tähelepanu kõikidele juhtumitele, mil töötaja ei ole täitnud määrusest ja käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi, ning teha ettepaneku haldusuurimise algatamiseks;

i)

võib andmekaitseametnik avaldada asutusesiseseid andmekaitsesuuniseid (andmekaitseametniku juhendid), mida tuleb isikuandmete töötlemisel arvesse võtta.

Artikkel 7

Vahendid

1.   Andmekaitseametnikule tagatakse käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud tööülesannete täitmiseks vajalik personal ja piisavad vahendid.

2.   Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad peavad toetama andmekaitseametnikku käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud tööülesannete täitmisel, eelkõige peavad vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad esitama taotletud teabe andmete töötlemise toimingute kohta, tagama võimaluse isikuandmetega tutvuda ja koostama esialgsed vastused juhtudel, kus andmesubjekt on esitanud andmekaitseametnikule taotluse, et kasutada oma õigust andmetega tutvuda või õigust andmete parandamisele või kustutamisele, ning taotlus on seotud vastutava töötleja vastutusvaldkonda kuuluva töötlemistoiminguga.

3.   Andmekaitseametnikul võib olla asetäitja või assistent ning vajaduse korral ka haldus- ja tugitöötajad. Andmekaitseametnik võib kasutada Euroopa väliteenistuse teiste üksuste või töövõtjate ja välisekspertide teenuseid.

4.   Kui on ametisse nimetatud andmekaitseametniku asetäitja või assistent, abistab viimane andmekaitseametnikku tema tööülesannete täitmisel ning võib andmekaitseametnikku tema eemaloleku ajal esindada. Käesoleva otsuse artikleid 4, 5 ja 6 kohaldatakse ka andmekaitseametniku asetäitja või assistendi suhtes.

5.   Andmekaitseametnikul peavad olema sobivad tööruumid, kus on võimalik kaitsta teabe, sealhulgas isikuandmete turvalisust ja konfidentsiaalsust ning tagada andmete ja dokumentide nõuetekohane säilitamine ja arhiveerimine.

6.   Andmekaitseametniku käsutuses peab olema elektrooniline vahend, mille abil i) hallata isikuandmete töötlemise toimingute registrikandeid kooskõlas määruse artikliga 31 ning ii) säilitada andmekaitseteatiseid, andmetega seotud rikkumise teatisi, andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid, andmesubjektide taotlusi ja andmete edastamise registrikandeid.

7.   Euroopa välisteenistus toetab andmekaitseametnikku eksperditeadmiste säilitamisel ja täiendamisel, soodustades muu hulgas tema osalemist institutsioonidevahelistel või asutusevälistel andmekaitsealastel koolituskursustel, konverentsidel või üritustel ning Euroopa Andmekaitseinspektori ja ELi institutsioonide, organite ja asutuste andmekaitseametnike võrgustiku korraldatavatel kohtumistel ja koolitustel.

3. JAGU

ANDMEKAITSEGA SEOTUD MENETLUSTES OSALEVAD ISIKUD

Artikkel 8

Vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad

1.   Delegeeritud vastutavad töötlejad ning vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate esindajad peavad vastutava töötleja nimel veenduma, et kõik nende järelevalve all toimuvad töötlemistoimingud on kooskõlas määrusega, eelkõige selle artikliga 26, ja käesoleva otsusega. Kooskõlas määruse artikliga 29 võivad need isikud vastavalt vajadusele usaldada andmete töötlemise toiminguid nende alluvuses olevatele Euroopa välisteenistuse töötajatele või töövõtjatele.

2.   Eelkõige peavad vastutavad töötlejad:

a)

vastutama ning veenduma ja tõendama, et töötlemine toimub kooskõlas määruse ja käesoleva otsusega;

b)

registreerima kõik töötlemistoimingud ja kõik registreeritud töötlemistoimingute olulised muudatused;

c)

tagama, et andmesubjekte teavitatakse kooskõlas määruse artiklitega 15 ja 16 nende andmete töötlemisest, tehes kättesaadavaks andmekaitseteatised;

d)

tegema koostööd andmekaitseametniku ja Euroopa Andmekaitseinspektoriga, eeskätt esitades nende taotletud teabe 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse kuupäevast;

e)

teavitama andmekaitseametnikku, kui isikuandmeid töötleb vastutava töötleja nimel töövõtja;

f)

määrama andmekaitsekoordinaatori või -korrespondendi, toetama teda tema kohustuste täitmisel ja teavitama andmekaitseametnikku andmekaitsekoordinaatori või -korrespondendi vahetumisest või tema ametiülesannete muutmisest;

g)

konsulteerima andmekaitseametnikuga küsimuses, kas konkreetsed töötlemistoimingud on kooskõlas määruse ja käesoleva otsusega. Vastutavad töötlejad võivad konsulteerida andmekaitseametniku või teiste ekspertidega küsimustes, mis on seotud töötlemistoimingute konfidentsiaalsuse, kättesaadavuse ja terviklusega ning määruse artikli 33 alusel võetavate turvameetmetega.

3.   Vastutavad töötlejad võivad kasutada teisi Euroopa välisteenistuse üksusi või töövõtjaid volitatud töötlejatena kooskõlas määruse sätetega, tingimusel, et asjaomastes registrites dokumenteeritakse volitatud töötleja isik, talle usaldatud ülesanded ja võetud turvameetmed.

4.   Vastutav töötleja peab tagama, et andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamata:

a)

kõikidest probleemidest, millel on või võib olla mõju andmekaitsele;

b)

kogu Euroopa välisteenistuse juhtkonna esitatud teabest ja kõigist otsustest, mis on seotud määruse kohaldamisega, eeskätt võimalikust suhtlusest Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

Artikkel 9

Andmekaitsekoordinaator ja -korrespondent

1.   Olenevalt Euroopa välisteenistuse struktuuriüksuse suurusest ja töödeldavate isikuandmete liigist on üksustel andmekaitsekoordinaator või -korrespondent, kes tegutseb andmekaitseküsimuste kontaktisikuna. Andmekaitsekoordinaatori või -korrespondendi peavad määrama kõik Euroopa välisteenistuse peakorteri peadirektoraadid ja direktoraadid ning kõik liidu delegatsioonid. Andmekaitsekoordinaatori või -korrespondendi peavad määrama ka kõik sellised üksused, kus töödeldakse korrapäraselt suures koguses isikuandmeid, eriliiki andmeid või tundlikke isikuandmeid, mille töötlemisega kaasneb suur risk. Andmekaitsekoordinaatori või -korrespondendi tööülesanded määratakse ametiisikule, kellel on ülevaade üksuse tegevusest.

2.   Andmekaitsekoordinaatoril või -korrespondendil peavad olema vajalikud andmekaitsealased oskused ja teadmised. Nad läbivad andmekaitsealase sissejuhatava koolituse ning võivad osaleda teabeüritustel ja andmekaitsekoordinaatorite ja -korrespondentide võrgustiku kohtumistel.

3.   Andmekaitsekoordinaator või -korrespondent täidab järgmiseid ülesandeid:

a)

aitab vastutavatel töötlejatel täita nende kohustusi, piiramata andmekaitseametniku vastutusvaldkondi;

b)

hõlbustab andmekaitseametniku ja vastutavate töötlejate teabevahetust;

c)

tegutseb andmekaitseküsimuste kontaktisikuna oma talituses ja teeb koostööd andmekaitseametnikuga;

d)

teavitab ja abistab kolleege isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes;

e)

edastab töötajatele teavet teadlikkuse suurendamise ürituste ja koolituskursuste kohta;

f)

teeb andmekaitseametnikuga koostööd, et luua andmestik registreeritud ja uutest isikuandmete kaitse töötlemise toimingutest ning seda ajakohastada;

g)

võtab ühendust andmekaitseametnikuga ja teavitab teda oma talituses töödeldud isikuandmetest;

h)

aitab kindlaks teha asjaomased delegeeritud vastutavad töötlejad ja volitatud töötlejad;

i)

koostab oma pädevusvaldkonnaga seotud andmeid;

j)

toetab vastutavaid töötlejaid registrikannete loomisel ja läbivaatamisel ning andmekaitseteatiste koostamisel;

k)

aitab kaasa nõuetele vastavuse kontrollimisele ja mõjuhinnangute koostamisele;

l)

veendub, et asjaomased andmekaitseteatised on avaldatud ja et neid kasutatakse talituses nõuetekohaselt;

m)

teavitab andmekaitseametnikku kõikidest andmetega seotud rikkumistest;

n)

koostab koostöös andmekaitseametnikuga vastused andmesubjekti õiguste kasutamise taotlustele, menetleb kaebusi ja vastab küsimustele talituses tehtavate andmetöötlustoimingute kohta.

4.   Andmekaitsekoordinaatoril või -korrespondendil on õigus saada teavet, mida on vaja isikuandmete töötlemise toimingute kindlakstegemiseks, ning konsulteerida andmekaitseametnikuga oma talituse nimel. See ei hõlma õigust tutvuda vastutava töötleja vastutusel töödeldud isikuandmetega.

Artikkel 10

Ametisse nimetav asutus

Ametisse nimetav asutus konsulteerib andmekaitseametnikuga kõikide selliste taotluste või kaebuste asjus, mis on esitatud kooskõlas personalieeskirjade artikliga 90 seoses määruse kohaldamisega.

Artikkel 11

Euroopa välisteenistuse töötajad

1.   Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad peavad kohaldama isikuandmete töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud määruse artiklites 33, 34 ja 35. Euroopa välisteenistuse töötaja, kellel on juurdepääs isikuandmetele, tohib neid andmeid töödelda üksnes vastutava töötleja ülesandel.

2.   Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad peavad oma vahetule ülemusele teatama, kui neil on vaja isikuandmeid töödelda, et vastutavad töötlejad saaksid dokumenteerida sellise töötlemise oma andmekaitseregistrites ja koostada vajalikud andmekaitseteatised.

3.   Kõik Euroopa välisteenistuse töötajad võivad esitada taotluse või küsimuse, sealhulgas teatada andmekaitseametnikule väidetavast andmetega seotud rikkumisest või esitada Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse määruse või käesoleva otsuse väidetava rikkumise kohta, ilma et sellest oleks vaja teavitada vahetuid ülemusi.

4.   Kui töötaja arvates ei taga kolmas riik, kolmanda riigi territoorium või selle üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon isikuandmete kaitse piisavat taset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (3) artikli 45 lõike 3 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (4) artikli 36 lõike 3 tähenduses, peab ta sellest teavitama andmekaitseametnikku.

4. JAGU

MEETMED JA MENETLUSED

Artikkel 12

Turvameetmed, lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse

1.   Kaitsemeetmed, tehnilised meetmed ja korralduslikud meetmed andmetega seotud rikkumiste, andmelekete või andmete loata avalikustamise vältimiseks hõlmavad alljärgnevat:

a)

rollide, vastutusvaldkondade ja menetlusetappide nõuetekohane kindlaksmääramine;

b)

turvaline elektrooniline keskkond, mis välistab ebaseadusliku või juhusliku juurdepääsu elektroonilistele andmetele või elektrooniliste andmete edastamise volitamata isikutele ning milles sisalduvatesse IT-rakendustesse on lõimitud turvameetmed;

c)

paberkandjal dokumentide turvaline töötlemine ja säilitamine;

d)

elektrooniline ja füüsiline juurdepääs on üksnes volitatud töötajatel neile individuaalselt määratud pääsuõiguste alusel.

2.   Enne andmetöötlustoimingute kavandamist rakendavad vastutavad töötlejad lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtet, nagu on osutatud määruse artiklis 27. Lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamiseks võib vastutav töötleja konsulteerida andmekaitseametniku ja teiste asjaomaste talitustega, sealhulgas IT-osakonna ja IT-turbe talitusega.

Artikkel 13

Andmetega seotud rikkumisest teavitamine

Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on teada saanud vahejuhtumist, eeskätt turvanõuete rikkumisest, mis põhjustab edastatud, säilitatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu (edaspidi „isikuandmetega seotud rikkumine“), teavitab ta sellest viivitamata andmekaitseametnikku ja 72 tunni jooksul Euroopa Andmekaitseinspektorit ning dokumenteerib vahejuhtumi nõuetekohaselt.

Artikkel 14

Andmekaitseametniku tehtavad uurimised ning taotluste ja kaebuste menetlemine

1.   Andmekaitseametnik võib omal äranägemisel või taotluse korral algatada uurimise määrusest tulenevate kohustuste väidetava rikkumise kohta. Taotlused edastatakse andmekaitseametnikule kirjalikult.

2.   Andmekaitseametnik võib asjaomase andmetöötlustoiminguga seotud vastutavalt töötlejalt taotleda küsimuse kohta kirjalikku avaldust. Vastutav töötleja peab andmekaitseametnikule vastama 14 kalendripäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Andmekaitseametnik võib teistelt Euroopa välisteenistuse talitustelt, eeskätt IT-osakonnalt, turvalisuse direktoraadilt ning haldusuurimiste ja distsiplinaarmenetlustega tegelevalt peadirektoraadilt taotleda juurdepääsu täiendava(te)le teabele, dokumentidele, andmekandjatele, andmekeskustele, tööruumidele ja süsteemidele. Andmekaitseametnikule esitatakse teave või arvamus 14 kalendripäeva jooksul.

3.   Kui taotlus on selgelt põhjendamatu, solvav ja ülemäärane, iseäranis juhul, kui andmesubjekt on esitanud korduvalt samasisulisi taotlusi, võib andmekaitseametnik kooskõlas määruse artikliga 14 keelduda meetmete võtmisest taotluse alusel. Taotlejat teavitatakse nõuetekohaselt.

5. JAGU

ANDMESUBJEKTIDE ÕIGUSTE KASUTAMISE KORD

Artikkel 15

Üldsätted

1.   Andmesubjektid võivad pöörduda vastutava töötleja või andmekaitseametniku poole sooviga kasutada oma õigusi kooskõlas määruse artiklitega 14–24.

2.   Andmesubjektide õiguste kasutamise taotlused tuleb esitada kirjalikult. Vajaduse korral aitab andmekaitseametnik andmesubjektil kindlaks teha asjaomase vastutava töötleja. Andmekaitseametnik edastab kõik saadud taotlused asjaomasele vastutavale töötlejale, kes võib andmekaitseametnikuga konsulteerida.

3.   Vastutavad töötlejad menetlevad taotlust ja vastavad andmesubjektile otse.

Artikkel 16

Andmesubjekti õiguste kasutamise taotluste menetlemine

1.   Vastutavad töötlejad võtavad taotluse alusel meetmeid üksnes pärast seda, kui on kontrollitud taotleja isikusamasus või, kui taotluse on esitanud andmesubjekti esindaja, esitatud andmesubjekti volitus.

2.   Isikuandmete töötlemise toimingu eest vastutav töötleja saadab taotlejale kättesaamiskinnituse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui Euroopa välisteenistus on taotluse kätte saanud. Vastutav töötleja vastab taotlusele ühe kuu jooksul alates taotluse registreerimisest, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Vastutav töötleja teatab taotluse rahuldamisest või esitab kirjalikult täieliku või osalise keeldumise põhjused. Kooskõlas määruse artikli 14 lõikega 3 võib vastamistähtaega kahe kuu võrra pikendada, võttes arvesse küsimuse keerukust ja esitatud taotluste hulka.

3.   Andmesubjekti taotluse rahuldamisest tohib keelduda, kui:

a)

taotlus ei ole põhjendatud;

b)

kohaldatav on mõni määruses sätestatud erand;

c)

kohaldatav on määruse artikli 25 alusel vastu võetud sise-eeskirjade (5) kohane piirang.

4.   Kui taotlus on selgelt põhjendamatu, solvav ja ülemäärane, iseäranis juhul, kui andmesubjekt on esitanud korduvalt samasisulisi taotlusi, võib vastutav töötleja pärast andmekaitseametnikuga konsulteerimist kooskõlas määruse artikliga 14 keelduda meetmete võtmisest taotluse alusel. Taotlejat teavitatakse nõuetekohaselt.

Artikkel 17

Erandid ja piirangud

Määruse artikli 25 alusel vastu võetud sise-eeskirjade kohaseid piiranguid ning määruse artiklites 15–19 ja 21–24 sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes pärast andmekaitseametnikuga konsulteerimist.

6. JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

Käesolevast otsusest teavitamine

1.   Kooskõlas määruse artikliga 41 teatatakse käesolevast otsusest Euroopa Andmekaitseinspektorile.

2.   Käesolev otsus tehakse asjakohaste vahendite abil kättesaadavaks Euroopa välisteenistuse töötajatele, eelkõige avaldades selle Euroopa välisteenistuse siseveebisaidil.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. detsembri 2011. aasta otsus PROC HR(2011) 016 andmekaitse-eeskirjade kohta tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Federica MOGHERINI

Kõrge esindaja


(1)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.

(2)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(5)  Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa välisteenistuse tegevuse raames (ADMIN(2019) 10).


31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/18


Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja otsus,

1. oktoober 2019,

andmesubjektide teatavate õiguste piiramise sise-eeskirjade kohta seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa välisteenistuse toimimise raames

(2019/C 370/06)

LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsust 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (2) (edaspidi „määrus (EL) 2018/1725“), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 28. juunil 2019 määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõike 2 kohaselt esitatud arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa välisteenistus tegutseb vastavalt otsusele 2010/427/EL.

(2)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 kohaselt peavad määruse artiklite 14–21, 35 ja 36 kohaldamise piirangud ning samuti artikli 4 nende sätete kohaldamise piirangud, mis on seotud artiklites 14–21 sätestatud õiguste ja kohustustega, põhinema Euroopa välisteenistuse vastuvõetud sise-eeskirjadel, kui sellised piirangud ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(3)

Neid sise-eeskirju, sealhulgas piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise sätteid ei tohiks kohaldada juhul, kui andmesubjektide õiguste piiramine on sätestatud aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktis.

(4)

Määruse (EL) 2018/1725 alusel andmesubjektide õigusi puudutavate töökohustuste täitmisel kaalub Euroopa välisteenistus, kas tuleb kohaldada mõnd kõnealuses määruses sätestatud erandit.

(5)

Selliseid piiranguid võidakse kohaldada andmesubjektide eri õiguste suhtes: õigus saada teavet, tutvuda andmetega, nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, saada teada andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest ning õigus side konfidentsiaalsusele.

(6)

Euroopa välisteenistus tegeleb oma korralduse ja toimimise raames isikuandmetega, mille puhul võib olla vahel legitiimse huvi kaitsmiseks ning juhul kui see on demokraatlikus ühiskonnas kohane ja proportsionaalne, vaja kohaldada mõnda määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 kohast piirangut, austades sisuliselt siiski andmesubjektide põhiõigusi ja vabadusi.

(7)

Selliseid piiranguid võidakse kohaldada mitut liiki isikuandmetele, sealhulgas nii faktilistele kui ka hinnangulistele andmetele.

(8)

Hinnanguid, tähelepakuid ja arvamusi peetakse isikuandmeteks määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 1 tähenduses. Piirangud hinnangute, tähelepanekute ja arvamustega tutvumisele ning nende parandamisele või kustutamisele personalivaliku ja hindamismenetlustes ning meditsiiniteenistuse, vahendusteenistuse ja liidu delegatsioonide ja asutuste siseauditi- ja järelevalveteenistuste tegevuse kontekstis on ette nähtud spetsiaalsete haldusmenetluste raames.

(9)

Töötajate valiku- ja värbamismenetlustes, töötajate hindamise ja hankemenetlustes võib andmetega tutvumise, nende parandamise, kustutamise või töötlemise piiramise nõudmise õigust kasutada vaid teatavatel asjaomase menetlusega ette nähtud ajahetkedel, et kaitsta teiste andmesubjektide õigusi ning pidada kinni võrdse kohtlemise ja arutelude salastatuse põhimõttest.

(10)

Andmesubjekt võib kasutada õigust nõuda Euroopa välisteenistuse meditsiinitöötajate ja -nõunike hinnangu või arvamuse parandamist, kui esitab sellesisulised märkused või enda valitud arsti aruande.

(11)

Töötajate valiku- ja värbamismenetlustes ei saa nõuda valikukomisjoni arvamuse või hinnangu muutmist. Seda õigust võib kasutada ainult valikukomisjoni otsuse vaidlustamisega. Valikukomisjoni konkreetsete liikmete hinnangud ja komisjoni sisearutelud on salastatud.

(12)

Seoses töötajate hindamisega, sealhulgas hindamismenetlustes ei saa nõuda hindamismenetluse eri osalejate arvamuse või hinnangu muutmist. Andmesubjektid võivad kasutada andmete parandamise nõudmise õigust nii, et esitavad oma märkused või vaidlustavad hinnangu hindamismenetlusega ette nähtud korras.

(13)

Isikuandmetega seotud õiguste ja kohustuste piiranguid kohaldatakse igal üksikjuhul eraldi ning ainult nii kaua, kui see on piirangu otstarvet arvestades vajalik.

(14)

Euroopa välisteenistus arvestab võimalikult palju määruses (EL) 2018/1725 sätestatud andmesubjektide põhiõigustega, sealhulgas õigusega saada teavet, õigusega andmetega tutvuda, õigusega nõuda andmete parandamist, kustutamist või andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti õigusega tema isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisele ning õigusega side konfidentsiaalsusele. Euroopa välisteenistusel võib aga olla tarvis piirata neid õigusi ja kohustusi ka oma tegevuse või teiste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas otsuses sätestatakse määruse (EL) 2018/1725 (edaspidi „määrus“) artikli 25 kohaselt tingimused, mille olemasolu korral võib Euroopa välisteenistus lõikes 2 nimetatud tegevuse raames piirata määruse artiklites 14–21, 35 ja 36 sätestatud õigusi ja kohustusi ning artikli 4 nendes sätetes sisalduvaid õigusi ja kohustusi, mis on seotud artiklites 14–21 sätestatud õiguste ja kohustustega.

2.   Otsust kohaldatakse isikuandmete töötlemisele Euroopa välisteenistuse järgmise tegevuse raames:

i)

sisejuurdlused (sh julgeolekukontroll, haldusuurimised, sh ahistamise või väidetavate rikkumiste korral, distsiplinaarmenetlus ja ametikohustuse täitmise ajutise peatamise menetlus);

ii)

komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC) ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) teavitamine ja juhtumite edastamine neile organitele;

iii)

küberintsidentide või IT-süsteemide kuritarvitamisega seotud turvaanalüüs, sealhulgas ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegeleva rühma CERT-EU asutuseväline kaasamine, sisejulgeoleku tagamine videovalve, juurdepääsukontrolli ja uurimisega, side- ja infosüsteemide turvamine ning turbega seotud tehniliste vastumeetmete võtmine;

iv)

Euroopa välisteenistuse andmekaitseametniku (edaspidi „andmekaitseametnik“) ülesannetega otseselt seotud küsimuste uurimine;

v)

siseauditid;

vi)

ELi delegatsioonide ja büroode inspekteerimine;

vii)

meditsiiniteenistuse tegevus ning välisteenistuses tegutsevate meditsiininõunike tegevus;

viii)

vahendusteenistuse tegevus;

ix)

hankemenetlused;

x)

töötajate valiku menetlused ja töötajate hindamine;

xi)

luureandmete kogumine, olukorrateadlikkus, vastuluure, varajane hoiatamine ja luureanalüüs, mis on abiks ELi erinevatele otsuseid tegevatele organitele ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP), terrorismivastase võitluse ning hübriidohtude valdkonnas;

xii)

piiravad meetmed (sanktsioonid), millega liit püüab saavutada konkreetseid välis- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke;

xiii)

liidu või liikmesriigi muude üldist avalikku huvi pakkuvate oluliste eesmärkide, eelkõige ÜVJP eesmärkide kaitsmine.

Käesoleva otsuse kohaldamisel hõlmab eespool loetletud tegevus ka sellega otseselt seotud ettevalmistavaid ja järelmeetmeid.

3.   Isikuandmed, mida on töödeldud seoses eespool loetletud tegevusega, võivad olla nii faktilised kui ka hinnangulised. Faktilised andmed hõlmavad isikusamasuse tuvastamise andmeid, muid haldusandmeid ning elektroonilise side ja andmeliiklusega seotud metaandmeid. Hinnangulised andmed hõlmavad olukordade ja asjaolude kirjeldust ja hinnangut, arvamusi, andmesubjektidega seotud tähelepanekuid, andmesubjektide käitumise või nende tegevuse tulemuslikkuse hinnangut ning Euroopa välisteenistuse haldusliku toimimisega seotud konkreetsete otsuste põhjendusi.

Artikkel 2

Vastutav töötleja ja kaitsemeetmed

1.   Euroopa välisteenistus kehtestab järgmised konkreetsed kaitsemeetmed, millega hoida ära piiranguga hõlmatud andmetega seotud rikkumisi, lekkeid või nende andmete loata avalikustamist:

a)

rangemad turvameetmed isikuandmeid sisaldavate füüsiliste andmekandjate hoidmiseks;

b)

konkreetsed turvameetmed elektrooniliste andmebaaside ja töövahendite jaoks;

c)

pääsu ja logifailidega seotud piirangud.

2.   Andmetöötlustoimingute vastutav töötleja on Euroopa välisteenistus. Artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusi ja kohustusi võivad piirata artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud tegevuse eest vastutavad struktuuriüksused.

3.   Isikuandmetega seotud õiguste ja kohustuste piiranguid tuleks kohaldada ainult nii kaua, kui see on piirangu otstarvet arvestades vajalik. Piiranguga hõlmatud isikuandmete säilitamisperioodi kindlaksmääramisel tuleb arvestada töötlemise eesmärki ning halduslikus või kohtulikus korras toimuvaks kontrollimiseks vajalikku ajavahemikku.

Artikkel 3

Piirangud

1.   Euroopa välisteenistus võib kohaldada käesoleva otsuse kohast piirangut igal üksikjuhul eraldi, et:

a)

tagada liikmesriikide julgeolek, avalik julgeolek või riigikaitse, sealhulgas, kuid mitte ainult andmeseire ja andmete töötlemine luure otstarbel või inimelude kaitseks, iseäranis vastusena looduslikele või inimtegevusest tingitud katastroofidele ja terrorirünnakutele;

b)

tõkestada, uurida ja avastada süütegusid ning nende eest vastutusele võtta või pöörata täitmisele kriminaalkaristusi, sealhulgas, kuid mitte ainult selleks, et ennetada avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte; sellised uurimised võivad hõlmata haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetlusi või OLAFi juurdlusi sel määral, mil need on seotud süütegude tõkestamise või uurimisega;

c)

kaitsta liidu või liikmesriigi üldise avaliku huviga seotud olulisi eesmärke, eelkõige ÜVJP eesmärke, liidu või liikmesriigi olulisi majandus- või finantshuve, sealhulgas, kuid mitte ainult rahandus-, eelarve- ja maksuküsimustes, rahvatervise ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, ning avalikke hankeid ja uurimisi, mida korraldatakse liidu avalike huvidega seotud olulistel eesmärkidel;

d)

kaitsta liidu institutsioonide ja organite sisejulgeolekut, sealhulgas, kuid mitte ainult nende elektroonilise side ja infovõrkude turvalisust;

e)

kaitsta kohtusüsteemi ja kohtumenetluste, sealhulgas õigusnõustamise sõltumatust;

f)

ennetada, uurida ja avastada reguleeritud kutsealade ametieetika või personalieeskirjades (3) ja finantsmääruses (4) sätestatud kohustuste rikkumisi ning nende eest vastutusele võtta, sealhulgas juhtudel, kui tegemist ei ole kuritegudega;

g)

teha järelevalvet, inspekteerida või täita regulatiivseid ülesandeid, mis on kas võiajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a ja b osutatud juhtudel, sealhulgas, kuid mitte ainult sihtotstarbelise auditi, inspekteerimise või juurdlusega;

h)

kaitsta andmesubjekti või teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas, kuid mitte ainult tunnistajaid ja küsitletavaid isikuid julgeolekukontrolli, haldusjuurdluse, inspekteerimise ja audit kontekstis, samuti rikkumisest teatajaid ning väidetavaid ahistamisohvreid;

i)

tagada tsiviilõiguslike nõuete täitmine.

2.   Kui artiklitest 4–8 ei tulene teisiti, võib Euroopa välisteenistus piirata artikli 1 lõikes 1 nimetatud õigusi ja kohustusi seoses isikuandmetega, mis on saadud liidu teistelt institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, liikmesriigi või kolmanda riigi pädevatelt asutustelt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt, järgmistel juhtudel:

a)

kui liidu teine institutsioon, organ või asutus võiks neid õigusi ja kohustusi piirata oma õigusaktide alusel, mis on vastu võetud määruse IX peatüki artikli 25 kohaselt, või siis oma asutamisakti alusel;

b)

kui liikmesriigi pädevad asutused võiksid nende õiguste kasutamist ja kohustuste täitmist piirata õigusaktide alusel, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (5) artikli 23 kohaselt või selliste riiklike meetmete alusel, millega võetakse liikmesriigi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (6) artikli 13 lõige 3, artikli 15 lõige 3 või artikli 16 lõige 3;

c)

kui nende õiguste kasutamine ja kohustuste täitmine võiks kahjustada Euroopa välisteenistuse ülesannete täitmisel tehtavat koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, välja arvatud juhul, kui koostöövajaduse kaaluvad üles andmesubjektide huvid või põhiõigused ja -vabadused.

Enne käesoleva lõike kohase piirangu kohaldamist peab Euroopa välisteenistus konsulteerima liidu asjaomase institutsiooni, organi või asutusega, rahvusvahelise organisatsiooniga või liikmesriigi pädeva asutusega, välja arvatud juhul, kui on ilmselge, et piirang on ette nähtud käesolevas lõikes nimetatud õigusaktiga, või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Euroopa välisteenistuse tegevuse.

3.   Enne piirangu kohaldamist peab Euroopa välisteenistus kaaluma, kas see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne ning kas see on sisuliselt kooskõlas andmesubjektide põhiõiguste ja -vabadustega.

Iga kord, kui hinnatakse piirangu vajalikkuust ja proportsionaalsust, peab Euroopa välisteenistus:

i.

võrdlema ohtu andmesubjekti õigustele ja vabadustele ohuga teiste isikute õigustele ja vabadustele. Oht andmesubjekti õigustele ja vabadustele on seotud peamiselt tema privaatsuse ja mainega ning ajahetkega, millest alates ta saab hakata kasutama oma õigust kaitsele; ning

ii.

kaaluma, kas on vaja kaitsta Euroopa välisteenistuse artikli 1 lõike 2 kohase tegevuse otstarvet, täpsemalt seda, kas on olemas tõendite hävitamise või varjamise oht.

Piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamine ning piirangu põhjused dokumenteeritakse. Selleks kantakse vastutava töötleja peetavasse registrisse kõik piirangud koos selgitusega, kuidas artikli 1 lõike 1 kohaste piiratud õiguste ja kohustuste kasutamine ohustaks artikli 1 lõikes 2 loetletud tegevuse otstarvet või teiste isikute õigusi ja vabadusi. Samuti registreeritakse piirangu aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid. Registrikannetega on nõudmise korral võimalik tutvuda Euroopa Andmekaitseinspektoril.

Juurdepääs registrikannetele, sealhulgas hindamisteatele on piiratud senikaua, kui nende alusel õigustatud piirang on lõigete 4 ja 5 kohaselt kehtiv.

4.   Piirang kaotatakse kohe pärast selle aluseks olevate põhjuste äralangemist.

5.   Piirangu säilitamise vajadust hinnatakse sobivate ajavahemike tagant, vähemalt iga kuue kuu tagant pärast selle kehtestamist ja alati, kui lõpetatakse artikli 1 lõikes 2 loetletud tegevusega seotud menetlus.

Artikkel 4

Andmekaitseametniku tehtav läbivaatamine

1.   Iga struktuuriüksus peab andmekaitseametnikule põhjendamatu viivituseta kirjalikult teada andma, kui ta piirab artikli 1 lõike 1 kohaseid õigusi ja kohustusi, kui ta piirangu läbi vaatab ja kui ta piirangut pikendab või selle kaotab. Andmekaitseametnikul peab olema võimalus tutvuda artikli 3lõikes 3 osutatud registrikannetega

2.   Andmekaitseametnik võib nõuda vastutavalt töötlejalt kirjalikult piirangu kohaldamise läbivaatamist. Vastutav töötleja peab läbivaatamise tulemustest andmekaitseametnikule kirjalikult teada andma.

3.   Euroopa Andmekaitseinspektoril peab olema nõudmise korral võimalus tutvuda käesolevas artiklis osutatud dokumentidega.

Artikkel 5

Andmesubjekti teavitamine ja teave piirangute kohta

1.   Euroopa välisteenistus peab avaldama oma veebisaidil või siseveebis privaatsusteated ja andmekaitset käsitlevad teated, millega teavitatakse andmesubjekte sellest, millise tegevuse raames välisteenistus nende isikuandmeid töötleb, ning sellest, millised on nende õigused ja võimalikud piirangud.

2.   Vastutav töötleja võib piirata andmesubjekti õigust saada teavet seoses tegevusega, mis on loetletud artikli 1 lõike 2 punktides i, ii, iii, iv, v, vi, viii, xi, xii ja xiii. Ilma et see mõjutaks lõiget 4, peab Euroopa välisteenistus juhul, kui see on proportsionaalne, igale asjaomasele andmesubjektile piirangu kohaldamisest viivitamata kirjalikult teatama. Kui andmesubjekti taotlus lükatakse piirangu tõttu tagasi, esitatakse talle piirangu kohaldamise peamised põhjused ja antakse teada õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

3.   Käesoleva artikli kohast piirangut kohaldatakse kooskõlas artiklitega 3 ja 4.

4.   Käesoleva otsuse kohasest piirangust teavitamise võib edasi lükata, selle võib tegemata jätta või sellest keelduda, kui see tühistaks piirangu mõju. Teavitamise edasilükkamine, teavitamata jätmine ja teavitamisest keeldumine peab olema kooskõlas artiklitega 3 ja 4.

Artikkel 6

Andmetega tutvumise õigus

1.   Määruse artikli 17 kohast andmetega tutvumise õigust võib piirata seoses tegevusega, mis on sätestatud artikli 1 lõike 2 punktides i, ii, iii, iv, v, vi, vii, viii, x, xi, xii ja xiii.

2.   Kui andmesubjekt soovib tutvuda oma isikuandmetega, mida töödeldakse artikli 1 lõikes 2 nimetatud tegevuse käigus, peab Euroopa välisteenistuse vastus piirduma vaid selle konkreetse tegevuse käigus töödeldavate isikuandmetega.

3.   Kui Euroopa välisteenistus piirab kas osaliselt või täielikult määruse (EL) 2018/1725 artikli 17 kohast andmesubjekti õigust tutvuda oma isikuandmetega, vastab ta andmesubjekti andmetega tutvumise taotlusele viivitamata ja kirjalikult, teavitades teda kohaldatavast piirangust ja selle peamistest põhjustest. Piirangu põhjustest teavitamise võib edasi lükata, selle võib tegemata jätta või sellest keelduda senikaua, kui see ohustab piirangu otstarvet.

4.   Euroopa välisteenistus võib igal üksikjuhul eraldi piirata andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate psühholoogiliste või psühhiaatriliste andmetega, kui on tõenäoline, et nendega tutvumine ohustaks andmesubjekti tervist. See piirang peab olema proportsionaalne sellega, mis on andmesubjekti kaitsmiseks tingimata vajalik. Sellisel juhul antakse teabega tutvumise võimalus andmesubjekti valitud arstile.

5.   Käesoleva artikli kohast piirangut kohaldatakse kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

Artikkel 7

Õigus nõuda andmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist

1.   Määruse artikli 18, artikli 19 lõike 1 ja artikli 20 lõike 1 kohast õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist võib piirata seoses tegevusega, mis on sätestatud käesoleva otsuse artikli 1 lõike 2 punktides i, ii, iii, iv, v, vi, vii, viii, ix, x, xi, xii ja xiii.

2.   Meditsiiniliste andmete puhul võib andmesubjekt kasutada õigust nõuda Euroopa välisteenistuse meditsiinitöötajate ja -nõunike hinnangu või arvamuse parandamist, esitades oma märkused või enda valitud arsti aruande.

3.   Käesoleva artikli kohast piirangut kohaldatakse kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

Artikkel 8

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.   Määruse artikli 35 kohast õigust saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest võib piirata seoses tegevusega, mis on sätestatud artikli 1 lõike 2 punktides i, ii, iii, iv, v, vi, viii, xi, xii ja xiii.

2.   Käesoleva artikli kohast piirangut kohaldatakse kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

Artikkel 9

Elektroonilise side konfidentsiaalsus

1.   Kohustust tagada elektroonilise side konfidentsiaalsus võib piirata ainult seoses artikli 1 lõike 2 punktides i, ii, iii, iv, xi, xii ja xiii sätestatud tegevusega järgmistel erakorralistel juhtudel:

a)

kui helistaja numbri kuvamata jätmise kohustuse piiramine on vajalik häirivate kõnede jälitamiseks;

b)

kui helistaja numbri ja asukohaandmete kuvamata jätmise kohustuse piiramine on vajalik hädaabiteenistuse tööülesannete täimiseks;

c)

kui side ning andmeliiklus- ja asukohaandmete konfidentsiaalsuse kohustuse piiramine on vajalik liikmesriikide julgeoleku, avaliku julgeoleku või riigikaitse tagamiseks, liidu institutsioonide ja organite sisejulgeoleku kaitsmiseks ning süütegude, personalieeskirjade ja finantsmääruse rikkumiste või elektroonilise side volituseta kasutamise tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende/selle eest vastutusele võtmiseks, nagu on osutatud määruse artiklis 25.

2.   Käesoleva artikli kohast piirangut kohaldatakse kooskõlas artiklitega 3, 4 ja 5.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Federica MOGHERINI

Kõrge esindaja


(1)  ELT L 201, 3.8.2010, lk 30.

(2)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(3)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385 konsolideeritud versioonis).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).


Euroopa Andmekaitseinspektor

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/24


EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte tsiviil- ja kaubandusasjades dokumentide kättetoimetamist ja tõendite kogumist käsitlevate ELi määruste läbivaatamise kohta

(Arvamuse täistekst on inglise, prantsuse ja saksa keeles Euroopa Andmekaitseinspektori veebilehel www.edps.europa.eu)

(2019/C 370/07)

31. mail 2018 esitas Euroopa Komisjon kaks määruse ettepanekut: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, (1) ning määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2). Ettepanekute põhieesmärk on parandada õiguskoostöö sujuvat toimimist nendes valdkondades, muu hulgas sätestades, et dokumente ja tõendite kogumise taotlusi edastatakse detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu.

Euroopa Andmekaitseinspektor tunnistab, et isikuandmete vahetamine on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise vajalik osa. Seetõttu tunneb ta heameelt ettepanekute üldeesmärgi üle parandada tsiviil- ja kaubandusasjade õiguskoostöö tõhusust seoses tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamisega, eelkõige digitaliseerimise ja IT-tehnoloogia kasutamise kaudu. Ta nõustub, et kavandatavad õigusaktid võivad mõjutada ELi kodanike igapäevaelu.

Selles arvamuses on kolm põhisoovitust, et aidata seadusandjaid konstruktiivselt selle olulise eesmärgi saavutamisel, tagades samas vastavuse hartale ja isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Tuleb sätestada selge õigusalus IT-süsteemile, millega edastatakse dokumente, taotlusi ja teatisi nende määruste tähenduses. Eelkõige kui IT-süsteemis osaleb ELi institutsioon, organ või asutus, tuleks see õiguslik alus põhimõtteliselt sätestada ELi õigusaktis. Isegi kui isikuandmete töötlemine toimub olemasoleva IT-süsteemi raames, soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor sätestada sellise süsteemi kasutamine õigusaktis. Ka olemasolev süsteem, mida kavatsetakse kasutada, peaks nõuetekohaselt põhinema ELi tasandil vastu võetud õigusaktil, mis ei ole e-CODEXi puhul praegu nii. Kui ELi seadusandja valib e-CODEXi lahenduse, tuleb viivitamata lahendada probleem, et puudub ELi tasandi õigusakt, millega süsteem luuakse ja millega seda reguleeritakse.

IT-süsteemi aspekte, näiteks andmekaitsekohustusi ja asjakohaseid kohaldatavaid kaitsemeetmeid tuleb õigusaktides põhjalikult kirjeldada ja rakendusaktides täpsustada. Olenevalt sellest, mil määral komisjon või ELi muu institutsioon, organ või asutus osaleb uue süsteemi käitamisel, tuleks õigusaktis eelkõige määratleda tema kohustused (kaas-)vastutava töötleja või volitatud töötlejana.

Rakendusaktide ettevalmistamise ajal tuleb teha andmekaitse mõjuhinnang.

Euroopa Andmekaitseinspektori üksikasjalikumad soovitused on esitatud selles arvamuses.

Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis andma institutsioonidele lisanõu õigusloome protsessi ajal ja vastuvõetud määruste rakendamise etapis.

1.   Sissejuhatus ja taust

1.

31. mail 2018 võttis komisjon vastu kaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut (3), millega muudetakse järgmisi õigusakte:

nõukogu 28. mai 2001 määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „tõendite kogumise määrus“);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „dokumentide kättetoimetamise määrus“).

2.

Tõendite kogumise määruses, mida on kohaldatud 2004. aastast, sätestatakse tõendite liikmesriikidevahelise kogumise kaks viisi: tõendite kogumine taotluse saanud kohtu kaudu ja tõendite vahetu kogumine taotleva kohtu poolt.

3.

Dokumentide kättetoimetamise määruses, mida on kohaldatud 2008. aastast, sätestatakse eri viisid dokumentide edastamiseks ühest liikmesriigist teise kättetoimetamise eesmärgil – edastavate ja vastuvõtvate asutuste või konsulaar- või diplomaatiliste kanalite kaudu. Selles kehtestatakse ka ühtsed õigustingimused dokumendi kättetoimetamiseks otse piiriüleseid postiteenuseid kasutades ning sätestatakse otse kättetoimetamine adressaatliikmesriigi pädeva isiku kaudu selle liikmesriigi õiguse kohaselt. See hõlmab kaitseõiguste kaitse teatud miinimumstandardeid. Määruse kohaldamisala „ei piirdu tsiviilkohtu menetlustega, vaid see hõlmab ka kohtuväliseid dokumente, mille kättetoimetamine võib olla vajalik mitmesuguste kohtuväliste menetluste korral (nt pärimisasjade korral notari juures või perekonnaõiguse asjade korral avaliku sektori asutuses) või isegi siis, kui aluseks olevat kohtumenetlust pole.“ (4).

4.

Ettepanekud on lisatud komisjoni 2018. aasta tööprogrammi vastastikusel usaldusel põhineva õigusruumi ja põhiõiguste valdkonna REFITi algatuste alla (5). Ettepanekutega kaasneb mõjuhinnang (6).

5.

Mõlemas ettepanekus sätestatakse dokumentide, taotluste ja teatiste edastamine kohustusliku detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT-süsteemidest, mida ühendab riiklike IT-süsteemide vahel teabe turvalist ja usaldusväärset piiriülest vahetamist võimaldav sidetaristu. Neis sätestatakse samuti, et kohaldatakse määrust (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) (7).

6.

13. veebruaril 2019 võttis Euroopa Parlament esimesel lugemisel vastu seadusandlikud resolutsioonid mõlema ettepaneku kohta (8), leppides muu hulgas kokku detsentraliseeritud IT-süsteemi loomise, eeldusel et see süsteem põhineb e-CODEXil ja selle rakendamine tagatakse delegeeritud õigusaktidega.

7.

6. juunil 2019 toimus nõukogus poliitiline mõttevahetus. Eesistujariik järeldas: „nõukogu kinnitas vajadust ajakohastada protsesse seoses õiguskoostööga tsiviil- ja kaubandusasjades. Eesistujariik võttis teadmiseks, et eelistati detsentraliseeritud ja turvalist IT-süsteemi. Ta lisas, et ministrid saavad lubada süsteemi kasutamise kohustuslikuks muutmist üksnes teatud tingimustel, sealhulgas pikem üleminekuperiood ja komisjoni pakutav tagarakendussüsteem. Kaaluda tuleb ka vajalike erandite loetelu. Viimaks märkis eesistujariik, et e-CODEX võiks olla sellel eesmärgil kasutatav tarkvaralahendus. Lisatööd tuleb teha tehnilisel tasandil.“ (9)

8.

23. aprillil 2019 esitas komisjon Euroopa Andmekaitseinspektorile konsulteerimistaotluse, et hinnata mõlema ettepaneku vastavust isikuandmete kaitse üldmäärusele. Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab komisjoni konsultatsioonitaotluse pärast heameelt.

3.   Järeldused

24.

Euroopa Andmekaitseinspektor tunneb heameelt ettepanekute üldeesmärgi üle parandada õiguskoostöö tõhusust seoses tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamisega tsiviil- ja kaubandusasjades, eelkõige digitaliseerimise ja IT-tehnoloogia kasutamise kaudu. Seetõttu on selle arvamuse eesmärk anda ELi institutsioonidele konstruktiivseid ja objektiivseid nõuandeid.

25.

Euroopa Andmekaitseinspektor väljendab heameelt, et õigusaktis määratleti süsteemi kõrgetasemeline arhitektuur, usaldusväärse teabevahetuse kohustus ja vajadus kasutada määruses (EL) nr 910/2014 määratletud usaldusteenuseid.

26.

Euroopa Andmekaitseinspektor esitab kolm olulist soovitust, et tagada vastavus hartale ja isikuandmete kaitse üldmäärusele.

Tuleb sätestada selge õigusalus IT-süsteemile, millega edastatakse dokumente, taotlusi ja teatisi nende määruste tähenduses. Eelkõige kui IT-süsteemis osaleb ELi institutsioon, organ või asutus, tuleks see õiguslik alus põhimõtteliselt sätestada ELi õigusaktis. Isegi kui isikuandmete töötlemine toimub olemasoleva IT-süsteemi raames, soovitab Euroopa Andmekaitseinspektor sätestada sellise süsteemi kasutamine õigusaktis. Ka olemasolev süsteem, mida kavatsetakse kasutada, peaks nõuetekohaselt põhinema ELi tasandil vastu võetud õigusaktil, mis ei ole e-CODEXi puhul praegu nii. Kui ELi seadusandja valib e-CODEXi lahenduse, tuleb viivitamata lahendada probleem, et puudub ELi tasandi õigusakt, millega süsteem luuakse ja millega seda reguleeritakse.

IT-süsteemi aspekte, näiteks andmekaitsekohustusi ja asjakohaseid kohaldatavaid kaitsemeetmeid tuleb õigusaktides põhjalikult kirjeldada ja rakendusaktides täpsustada. Olenevalt sellest, mil määral komisjon või ELi muu institutsioon, organ või asutus osaleb uue süsteemi käitamisel, tuleks õigusaktis eelkõige määratleda tema kohustused (kaas-)vastutava töötleja või volitatud töötlejana.

Rakendusaktide ettevalmistamise ajal tuleb teha andmekaitse mõjuhinnang.

27.

Euroopa Andmekaitseinspektor soovitab ka järgmist:

sätestades mõlemas õigusaktis rakendusakti koostamine, et kirjeldada IT-süsteemi üksikasjalikumalt, ja hõlmata rakendusaktidesse ka uued sätted elektroonilise kättetoimetamise ja tõendite vahetu kogumise kohta videokonverentsi teel, et lisada ka nende töötlustoimingute erikaitsemeetmed;

sätestada kaasvastutavate töötlejate korral rakendusaktides kaasvastutavate töötlejate vahelised suhted ja nendevahelise kohustusliku tegevuskorra sisu;

täpsustada rakendusaktides kaitsemeetmed, et anda juurdepääs piiratud arvule volitatud kasutajatele;

kirjeldada rakendusaktides võimalikult üksikasjalikult kogutavaid statistilisi andmeid.

28.

Euroopa Andmekaitseinspektor on valmis abistama komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti nõuannetega ka selle protsessi edasistes etappides. Selles arvamuses esitatud soovitused ei piira Euroopa Andmekaitseinspektori võimalikke lisakommentaare tulevikus tekkivate küsimuste korral. Andmekaitseinspektor tuletab meelde, et vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on komisjon kohustatud konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, kui need mõjutavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel. Euroopa Andmekaitseinspektor loodab seetõttu, et temaga konsulteeritakse hiljem seoses rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide sätetega.

Brüssel, 13. september 2019

Wojciech Rafał WIEWIÓROWSKI

Euroopa andmekaitseinspektor


(1)  ELT L 174, 27.6.2001, lk 1.

(2)  ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

(3)  Ettepanek COM(2018) 378 final (edaspidi „tõendite kogumise ettepanek“) ja ettepanek COM(2018) 379 final (edaspidi „dokumentide kättetoimetamise ettepanek“).

(4)  Seletuskiri, lk 2.

(5)  Komisjoni 2018. aasta tööprogramm. Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks (COM(2017)650 final, 24.10.2017), II lisa, punktid 10 ja 11.

(6)  Komisjoni talituste töödokumendid SWD(2018) 285 ja SWD(2018) 287.

(7)  Tõendite kogumise ettepaneku seletuskiri (lk 3) ja dokumentide kättetoimetamise ettepaneku seletuskiri (lk 4): „Kuigi põhimõtteliselt ei takista miski liikmesriike oma teabevahetust digiteerimast, näitavad varasemad kogemused ja prognoosid selle kohta, mis juhtuks ilma ELi meetmeteta, et areng oleks väga aeglane ning et isegi kui liikmesriigid meetmeid võtavad, ei saa koostalitlusvõimet tagada ilma liidu õiguse kohase raamistikuta. Seetõttu ei suuda liikmesriigid ettepaneku eesmärki üksi tegutsedes piisavalt hästi saavutada ja selle saavutamine on võimalik üksnes liidu tasandil.“

(8)  P8_TA(2019)0103 ja P8_TA(2019)0104.

(9)  Nõukogu istungi tulemused (9970/19), lk 7, esialgne versioon on aadressil https://www.consilium.europa.eu/media/39709/st09970-en19.pdf

Eesistujariigi dokumendi (9566/19) punktid 8 ja 13: „Mõlemas ettepanekutele lisatud komisjoni mõjuhinnangus peetakse e-CODEXit siiski kõige sobivamaks ja ainsaks hõlpsasti kättesaadavaks IT-süsteemiks. Teise detsentraliseeritud süsteemi arendamine tähendaks, eCODEXi väljatöötamise käigus juba käsitletud probleeme tuleks hakata uuesti lahendama.“„Üks olemasolevatest lahendustest on e-CODEX, mis on ELi rahalise toetusega liikmesriikide konsortsiumi poolt peaaegu kümneaastase perioodi jooksul välja töötatud süsteem. E-CODEXit kasutatakse praegu ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi (BRIS) puhul, riiklike maksejõuetusregistrite omavahelisel ühendamisel ja e-tõendite digitaalse vahetussüsteemi puhul. Mis puudutab vabatahtlikul koostööl põhinevat kasutamist, siis kõik liikmesriigid ei rakenda ega kasuta veel e-CODEXi süsteemi. Sellega seoses võiks komisjon töörühma arutelude käigus kaaluda liikmesriikides, kus praegu ei ole olemas elektroonilisi menetlusi toetavaid IT-süsteeme, tagarakendussüsteemiga võrreldava rakenduslahenduse väljatöötamist riiklikul tasandil, tingimusel et delegatsioonide toetus kohustuslikule elektroonilisele sidele on piisavalt tugev ja ulatuslik. Kõik süsteemid peavad olema tehniliselt koostalitlusvõimelised ja vastama samadele tehnilistele kirjeldustele (protokollid, standardid, XML skeemid ja töövood).“


EUROOPA MAJANDUSPIIRKONDA KÄSITLEV TEAVE

EFTA järelevalveamet

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/28


EFTA järelevalveameti teatis riigiabi tagasinõudmisel kehtivate intressimäärade ning viite- ja diskontomäärade kohta, mida kohaldatakse EFTA riikide suhtes alates 1. oktoobrist 2019

(Avaldatud kooskõlas viite- ja diskontomäärasid käsitlevate eeskirjadega, mis on sätestatud järelevalveameti riigiabi suuniste VII osas ja järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL (1) artiklis 10)

(2019/C 370/08)

Baasmäärad arvutatakse kooskõlas järelevalveameti riigiabi suuniste peatükiga viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi kohta, mida on muudetud järelevalveameti 17. detsembri 2008. aasta otsusega nr 788/08/COL. Kohaldatavate viitemäärade saamiseks liidetakse asjaomased marginaalid kooskõlas riigiabi suunistega baasmääradele.

Baasmäärad on kindlaks määratud järgmiselt:

 

Island

Liechtenstein

Norra

1.10.2019 –

4,93

–0,66

1,72


(1)  ELT L 139, 25.5.2006, lk 37, ja EMP kaasanne nr 26, 25.5.2006, lk 1.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/29


Projektikonkurss „Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele“ 2020. aastal

(2019/C 370/09)

Käesolevaga teatatakse projektikonkursist „Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele“ 2020. aastal.

Projekte oodatakse järgmisele konkursile: „Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele“ 2020. aastal.

Käesolev projektikonkurss, sealhulgas meetmete tähtajad ja eelarve, on kättesaadav rahastamis- ja hankevõimaluste portaalis (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/home) koos teabega seotud tegevuste kohta ja kandideerijatele ettepanekute esitamiseks koostatud juhisetega. Kogu teavet ajakohastatakse vajaduse korral samas portaalis.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/30


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9568 – Marcegaglia Plates / Evraz Palini Bertoli)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 370/10)

1.   

24. oktoobril 2019 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava ja artikli 4 lõike 5 kohaselt tehtud ettepanekule järgnenud teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Marcegaglia Plates S.p.A. („Marcegaglia Plates“, Itaalia). Marcegalia Plates on ettevõtja Marcegaglia Group (Itaalia) täielikus omandis olev tütarettevõtja.

Evraz Palini & Bertoli S.r.l. („Evraz Palini“, Itaalia).

Marcegalia Plates omandab Evraz Palini üle täieliku ainukontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Marcegaglia Plates: raskete kvartovaltsplaatide valtsimine;

Margegaglia Group: terase töötlemine; (2)

Evraz Palini: raskete kvartovaltsplaatide valtsimine.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (3).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

Juhtum M.9568 – Marcegaglia Plates / Evraz Palini Bertoli

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  Marcegaglia Group on Euroopa suurim integreerimata terasetarnija, kes töötleb oma valtsimistehastes ja terasetöötlemiskeskustes peamiselt süsinikterast, aga ka roostevaba terast.

(3)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


MUUD AKTID

Euroopa Komisjon

31.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 370/32


Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2019/C 370/11)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

Pauillac

PDO-FR-A0713-AM03

Teate kuupäev: 9.8.2019

KINNITATUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Piiritletud maatüki kogupindala

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa 2. punkti teise taandesse lisatakse kuupäev 6. september 2018.

2.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi IV osa 1. punktis:

pärast kindlustatud isikute loetelu lisatakse sõnad „vastavalt 27. aprilli 2018. aasta ametlikule geograafilisele koodile“;

kommuun Cissac-Médoc on välja jäetud.

Muudatus tuleneb territooriumi piiritlemisest, mille käigus tehti kindlaks, et Cissac-Médoci kommuunis asuvate maatükkide puhul ei ole kaitstud päritolunimetuse kasutamist taotletud, seega jäetakse kommuun geograafilisest piirkonnast välja.

Seepärast muudetakse koonddokumendi punkti 1.6, milles käsitletakse geograafilist piirkonda.

3.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi X osa 1. punkti alapunktis a jäetakse välja sõnad „Cissac-Médoc“.

Muudatus tuleneb geograafilise piirkonnaga seotud muudatusest.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Piirkonnad, mis asuvad väljaspool Pauillaci kommuuni

Seoses territooriumi piiritlemisega on ajakohastatud lisa, milles on loetletud need Pauillaci kommuunist väljaspool asuvad maatükid, mille puhul saab taotleda nimetuse Pauillac kasutamist.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Pauillac

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1. Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Nimetust „Pauillac“ kasutatakse ainult punaste veinide puhul.

Nendel veinidel on järgmised omadused:

väikseim naturaalne alkoholisisaldus 11 mahuprotsenti;

veinide alkoholisisaldus pärast rikastamist 13,5 mahuprotsenti;

õunhappe sisaldus ≤ 0,30 g/l;

fermenteeritavate suhkrute sisaldus ≤ 2 g/l;

lenduvate hapete sisaldus veinide puhul, mida turustatakse pakendamata: ≤ 13,26 meq/l kuni saagikoristusaastale järgneva aasta 31. juulini ja kuni 16,33 meq/l pärast kõnealust kuupäeva.

Veinid „Pauillac“ on väga tumeda värvusega. Need veinid on intensiivsed ja täidlased, eelkõige tänu kasutatavale segule, kus 'Cabernet Sauvignon N' on suures ülekaalus. Selle tulemusel tekib tanniinine struktuur, tänu millele on tegemist väga hästi vananevate veinidega. Lisaks kasutatakse segus alati sordi 'Merlot N' viinamarju, mis annavad veinile ümaruse ja puuviljalisuse. Veini struktuuri ja mitmetahulisust aitab tugevdada sordi 'Cabernet Franc N' või harvem sordi 'Petit-Verdot N' viinamarjade lisamine. Pärast pikka laagerdamist on need väga rikkalikud veinid.

Muud kriteeriumid vastavad kehtivatele õigusnormidele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

 

Minimaalne üldhappesus

 

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

 

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

 

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Veinivalmistuse eritavad

Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 15 %.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13,5 mahuprotsenti.

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 7 000 puud hektari kohta.

Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 1,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,80 meetri.

Lõikamine toimub hiljemalt lehtede moodustumise staadiumis (Lorentzi skaalal 9).

Viinapuud on lõigatud järgmiste lõikamismeetoditega nii, et igal viinapuul on maksimaalselt 12 punga:

kaheharuline lõikus (taille à astes) või kaheharuline võrsetega lõikus (taille à cots et à astes), mille puhul sortide 'Cot N', 'Cabernet-Sauvignon N', 'Merlot N' ja 'Petit Verdot N' viinapuudel jäetakse mõlemale harule kaks kuni neli punga ning sortide 'Cabernet Franc N' ja 'Carmenère N' viinapuudel kuni viis punga. Noorendusvõrsed kärbitakse teise pungani;

kahe- või neljaharuline lõikus.

Kooskõlas maaelu- ja merepüügiseadustiku artikliga D. 645-5 võib viinapuid kasvuperioodil niisutada.

b.   Maksimaalne saagikus

63 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja pressimine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimub Gironde’i departemangu Pauillaci kommuuni territooriumil ning tootespetsifikaadi lisas loetletud maatükkidel, mis asuvad järgmiste kommuunide territooriumil: Saint-Estèphe, Saint-Julien Beychevelle ja Saint-Sauveur.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

'Petit Verdot N'

'Cabernet franc N'

'Merlot N'

'Carmenère N'

'Cot N' – 'Malbec N'

'Cabernet-Sauvignon N'

8.   Seos(ed)

Kaitstud päritolunimetusega toote „Pauillac“ tootmispiirkond asub Médoci poolsaare keskosas Gironde’i departemangus 50 km kaugusel Bordeaux’st jõesuudme vasakul kaldal ning hõlmab kogu Pauillaci kommuuni ja osaliselt kommuunide Saint-Estèphe, Saint-Julien-Beychevelle ja Saint-Sauveur territooriumi.

Kaitstud päritolunimetusega tootele on kasuks mõõdukas ookeanikliima ja suurte viinamarjaistanduste rajamiseks soodsad ilmastikutingimused, mis on kujunenud tänu Atlandi ookeani ja Gironde’i vete mõjule stabiilse õhutemperatuuri tagamisel. Mereline kliima, millele lisanduvad mõnel aastal vihmased madalrõhkkonnad sügisel, või vastupidi, kuum ja väga päikesepaisteline hilissügis, jätavad aastakäigule oma jälje. Kuid piirkonna põhijooned on enamasti seotud selle setteala iseloomuliku geoloogiaga, piirkonna muldade geoloogilise ajalooga, pinnavormide ja topograafiaga ning viinamarjaistanduste praeguse mullasisaldusega.

Tootmine piirdub vaid maatükkidega, mille pinnas on kruusane või kruusa-liivane, tingimusel et peene, peamiselt tuulega kohale kandunud liiva sisaldus on suhteliselt väike ja pinnas on vett läbilaskev. Pauillaci piirkonna pinnas on eriti sobilik viinamarjasordi 'Cabernet-Sauvignon N' kasvatamiseks ning ka sort 'Merlot N' annab siin head saaki. Tootmisest on välja jäetud maatükid, mille pinnas koosneb kaasaegsest settemullast, suured tuiskliivaga kaetud alad ning veetiheda aluspinna tõttu halvasti vett läbilaskva pinnasega maatükid. Samuti on tootmisest välja jäetud tehispiirkonnad, hoonestusmaa ja kruusakaevandused. Viinamarjaistanduse rajamisel tuleb järgida kindlaid nõudeid, mis on seotud reavahede, maatüki maksimaalse koormuse ja viinapuude arvuga.

Kontrollitud päritolunimetusega „Pauillac“ veinide kvaliteet ja iseloomulikud omadused on seotud pinnase laadi ja tootmispiirkonna asukohaga suudmeala läheduses, mis kaitseb viinamarjaistandusi ekstreemsete ilmastikunähtuste eest.

Veelgi enam kui Médoci poolsaare muud kaitstud päritolunimetusega veinid on Pauillaci kommuuni veinid leidnud laialdast tunnustamist alates 17. sajandi lõpust, mil hakati koostama mitmesuguseid veinitootjate pingeridu. Praegu toodetakse kommuuni territooriumil 18 kaitstud päritolunimetusega veini (esimesed olid Lafite-Rothschild ja Latour 1855. aastal ja Mouton-Rothschild 1973. aastal), seda on rohkem kui ükskõik millises muus kommuunis.

Veinid „Pauillac“ on väga tumeda värvusega. Need veinid on intensiivsed ja täidlased, eelkõige tänu kasutatavale segule, kus 'Cabernet Sauvignon N' on suures ülekaalus. Selle tulemusel tekib tanniinine struktuur, tänu millele on tegemist väga hästi vananevate veinidega. Lisaks kasutatakse segus alati sordi 'Merlot N' viinamarju, mis annavad veinile ümaruse ja puuviljalisuse. Veini struktuuri ja mitmetahulisust aitab tugevdada sordi 'Cabernet Franc N' või harvem sordi 'Petit-Verdot N' viinamarjade lisamine. Pärast pikka laagerdamist on need väga rikkalikud veinid.

Istandustes, kus kooskõlas kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaadiga on viinapuud tegelikult istutatud palju tihedamalt kui 7 000 taime hektari kohta ja saagikust piiratakse, on viinamarjad väga küpsed, haigusteta ja suure suhkrusisaldusega. Seega võib viinamarju pikalt leotada ja nad annavad hästi välja, mis on oluline, et saavutada laagerdamiseks vajalik struktuur. Laagerdamine peab kestma vähemalt kuus kuud, et saavutada vajalik tanniinide ja antotsüaniinide vahekord, mis tagab värvuse stabiliseerumise ning mahendab tanniinide maitset.

9.   Olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

 

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

 

piiratud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

 

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit seoses viinamarjade pressimise ning veini valmistamise ja laagerdamisega, hõlmab lisaks lisas loetletud maatükkidele Gironde’i departemangu järgmiste kommuunide territooriumi: Cissac-Médoc, Saint-Estèphe, Saint-Julien-Beychevelle, Saint-Laurent-Médoc, Saint-Sauveur, Saint-Seurin-de-Cadourne ja Vertheuil.

Õigusraamistik:

 

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

 

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

 

märgistusel võib osutada suuremale geograafilisele üksusele „Bordeaux – Médoc“, „Vin de Bordeaux – Médoc“ või „Grand Vin de Bordeaux – Médoc“.

 

Selle nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) kui kaks kolmandikku tähtede suurusest, millega on kirjutatud kaitstud päritolunimetus.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-6d2525a4-0869-49f7-97bf-4a489bee5499


(1)  Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas (ELT L 9, 11.1.2019. lk 2).