20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalmajanduse ettevõtetele kohandatud Euroopa õigusraamistiku kujundamine“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 282/01)

Raportöör: Alain COHEUR

Täiskogu otsus	12.7.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 – omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	28.5.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	159/0/1

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Ajal, mil Euroopa projekt otsib uut hingamist, on ettevõtlusvormide mitmekesisuse edendamine üheks teguriks, mis aitab Euroopas luua töökohti, innovatsiooni, sotsiaalset ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet. ELi õigus rajaneb ühtsel turul olemasolevate ettevõtlusvormide lihtsustatud käsitlusel, mistõttu sotsiaalmajanduse ettevõtted ei kvalifitseeru ei kasumit taotlevate kapitaliettevõtete ega ka kasumit mittetaotlevate (majanduslike huvideta) organisatsioonide hulka.

1.2.

Sotsiaalmajanduse ettevõtete ja organisatsioonide juhtimine toimub ühiste tunnuste, väärtuste ja põhimõtete alusel, näiteks üksikisiku ja sotsiaalse eesmärgi ülimuslikkus kapitali suhtes, vabatahtlik ja avatud liikmesus ning demokraatlik juhtimine. Nad ei soovi kiiret maksimaalset tulu, vaid tagada elujõulisuse pikas perspektiivis. Saadud tulu investeeritakse kas töökohtade loomisesse või säilitamisse või sotsiaalsele eesmärgile vastavate tegevuste arendamisse või hoopis jaotatakse see kõigi liikmete vahel igaühe isikliku panuse alusel.

1.3.

ELi õiguses ei võeta arvesse sotsiaalmajanduse põhitunnuseid, eelkõige teistsugust suhtumist kasumisse. ELi toimimise lepingu artikli 54 tõlgendamisel vastandatakse majanduslike huvideta (mittetulunduslikud) üksused tasu eest majandustegevusega tegelevatele äriühingutele. Seega hõlmab viimane kategooria eristusi tegemata ja juriidilisest vormist sõltumata kõiki kasumit teenivaid ettevõtteid, olenemata sellest, kas kasum jaotatakse või mitte.

1.4.

Euroopa Kohtu kohtupraktikas ja komisjoni otsustuspraktikas ei tunta piisavat huvi selliste ettevõtete vastu, mida riiklikus õiguses loetakse mittetulunduslikeks või mis klassifikatsioonist sõltumata vastavad omandi, juhtimise ja kasumi jaotamise osas sellistele kriteeriumitele, mis eristavad neid selgelt kasumit taotlevatest kapitalistlikest ettevõtetest, esmajoones rahastamisallikatele juurdepääsu tingimustega seoses. Veelgi enam, vajadus vabastada igat liiki ettevõtete potentsiaal ja tagada ELi õiguse neutraalsus ettevõtluse eri vormide suhtes peaks välistama olukorra, kus arendatakse vaid üht ettevõtlusmudelit.

1.5.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

—

teeb seega ettepaneku võtta ELi õiguses kasutusele õigusraamistik, mis tagab sotsiaalmajanduse ettevõtete parema tunnustamise. See raamistik tugineks uuele mõistele „piiratud kasumlikkus“, mis hõlmaks kõiki ettevõtteid, kes tõenäoliselt teenivad kasumit, kuid kes ei kavatse seda omanikele jagada, sest nende eesmärk on solidaarsus või üldine huvi;

—

palub komisjonil algatada uuringu piiratud kasumlikkuse mõiste ja sellele vastavate ärimudelite kohta. See uuring võimaldaks paremini tuvastada õigus-, finants- ja maksuraamistikuga seotud nõuded, mis asjaomaste ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks tuleb täita, ning vajaduse korral koostada parimad tavad;

—	palub komisjonil jätkata jõupingutusi, mis tehti riigiabina käsitlemise teatises ühistute osas, laiendades asjaomaseid sätteid kõigile sotsiaalmajanduse ettevõtetele;

—	kutsub komisjoni üles koostama tõlgendava teatise nii Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kui ka lepingu konkurentsiõigust käsitlevate artiklite kohta, et täpsustada ELi õiguses mittetulunduslikkuse mõiste;

—	peab vajalikuks lisada ELi toimimise lepingule protokolli ettevõtlusvormide mitmekesisuse kohta, võttes eeskujuks protokolli nr 26 üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta, ja kutsub liikmesriike üles toetama seda muudatust tulevastes reformikavades.

2. Üldised märkused

2.1. Sotsiaalmajanduse tunnustamine poliitilisel tasandil

2.1.1.

Sotsiaalmajandus kinnistub Euroopa Liidu majanduses ja territooriumil üha enam. See hõlmab 2,8 miljonit eri vormides ettevõtet ja organisatsiooni – muu hulgas ühistud, vastastikused ühingud, sotsiaalsed ettevõtted, liidud ja sihtasutused –, kelle majandustegevus moodustab 8 % ELi SKPst ning kus on hõivatud 13,6 miljonit töötajat ehk 6 % Euroopa töötajatest. Sotsiaalmajanduse üksused mikroettevõtjatest ja VKEdest kuni suurkontsernideni tegutsevad kõigis tegevusvaldkondades. Arvestades sotsiaalmajanduse kaalu ja tegevusvaldkondade mitmekülgsust, annab see olulise panuse Euroopa majanduse kestlikku, innovaatilisse, sotsiaalselt kaasavasse ja keskkonnahoidlikku kasvu.

2.1.2.

Sotsiaalmajandus vajab aga ka poliitilist tunnustamist. Kuigi on tehtud mõningaid edusamme, millest annavad tunnistust Luxembourgi deklaratsioon Euroopa sotsiaalmajanduse kohta „A roadmap towards a more comprehensive ecosystem for social economy enterprises“, ELi tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) järeldused sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta, mille 28 liikmesriiki esmakordselt üksmeelselt heaks kiitsid, Euroopa Komisjoni sotsiaalse ettevõtluse eksperdirühma (GECES) tegevuse pikendamine 2018. aastal ning Euroopa Parlamendi üleskutse komisjonile tagada ELi poliitikavaldkondade väljatöötamisel sotsiaalmajanduse eripära arvessevõtmine.

2.1.3.

Komitee on mitmel juhul osutanud sotsiaalmajanduse tunnustamise eelistele ning vajadusele võtta õigusloomes asjakohaselt arvesse ettevõtlusvormide mitmekesisust ja koostada spetsiaalne sotsiaalmajanduse tegevuskava.

2.1.4.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas ei saa realiseeruda ilma sotsiaalmajanduse ettevõtete osaluseta. Seepärast tuleb konkreetselt tagada nende osalemine ELi majanduse ja ühiskonna arengus. Kui kriisiajal on sotsiaalmajanduse ettevõtted osutunud traditsioonilistest ettevõtetest vastupidavamaks ja toimivad sotsiaalsete leevendajatena, siis igapäevaselt hoiavad ja toetavad nad sotsiaalset ühtekuuluvust ning on sotsiaalse innovatsiooni allikad. Peale selle vastavad paljud neist nii oma toimimispõhimõtete kui ka tegevuse poolest sotsiaalõiguste sambas seatud eesmärkidele. Nad on loomult sobivad täitma selliseid eesmärke nagu kindlate ja paindlike töökohtade edendamine, sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine, ohutu, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond või pakkuma uuenduslikke lahendusi teatavatele peamistele sotsiaalsetele vajadustele.

2.2. Puudub õiguslik tunnustus – ettevõtlusvormid liigitatakse lihtsustatult kahte kategooriasse

2.2.1.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted leiavad ELi õiguses vaid väga vähest tunnustamist. Varasemalt on tehtud algatusi Euroopas ühistute, vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste arengu toetuseks. Lõpule on suudetud viia ainult Euroopa ühistuid käsitlev õigusakt.

2.2.2.

Praegu näib põhikirja alusel kategooriateks jaotamise lähenemisviis olevat hüljatud järgmise kahe lähenemisviisi kasuks:

—	esiteks sotsiaalsete ettevõtete mõiste edendamine Euroopa tasandil ja mitmete rahastamisvahendite käivitamine, et vastata nende rahastamisvajadustele;

—	teiseks komisjoni mittesiduvad soovitused liikmesriikidele, et ergutada neid oma riigis sotsiaalseid ettevõtteid edendama, pidades silmas eelkõige selliseid liikmesriike, kus siiani puudub asjakohane riiklik õigusraamistik.

2.2.3.

Isegi kui Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon annavad teada keskendumisest kogu sotsiaalmajanduse arendamisele, on eri meetmed kohandatud küll sotsiaalsetele ettevõtetele, kuid mitte kõigile sotsiaalmajanduse ettevõtetele; valitseb oht, et selle tulemusena esitatakse sotsiaalmajanduse mõiste kitsas käsitlus, mis piirdub vaid ühiskondlike tegevustega.

2.2.4.

Eelkõige jäetakse kehtivates õigusaktides ning hiljutistes ettepanekutes mainimata üks oluline punkt: ELi õigus tervikuna rajaneb majanduses osalejate lihtsustatud liigitamisel kahte kategooriasse.

2.2.5.

See kahte kategooriasse liigitamine saab alguse juba Rooma lepingust ja praegu on see sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, mis käsitleb asutamisvabadust. Selles on sõnastatud, et ELi õiguses tunnustatakse kaht liiki üksuseid: ühelt poolt mittetulundusühingud, kelle alla kuuluvad ainult need organisatsioonid, kelle majandustegevuse eesmärk ei ole kasu saada, ning teiselt poolt ettevõtted, kelle hulgas on peamiselt äri- ja tsiviilõiguse alusel tegutsevad ühingud, kelle hulka kuuluvad ka ühistud.

2.2.6.

Olenemata sellest, kas tegemist on ühistute, vastastikuste ühingute, sotsiaalsete ettevõtete või liitudega, loetakse kapitalistlikku laadi kasumit taotlevaks ettevõtteks kõik ettevõtted, kelle tegevus on majanduslikult elujõuline ja kellel võib tekkida ülejääk. Aga sotsiaalmajanduse ettevõtted ei tegutse eesmärgiga maksimeerida tulu kapitalitootlust, vaid neil on sotsiaalne eesmärk.

2.2.7.

Sotsiaalmajanduse ettevõtete eripära ebapiisav arvesse võtmine kandub üle ka konkurentsiõigusesse, võrdsustades sotsiaalmajanduse ettevõtted teiste ettevõtetega, kelle hulka kuuluvad turul majandustegevusega tegelevad üksused, sõltumata nende õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Õiguslik huvipuudus sotsiaalmajanduse ettevõtete eesmärkide aga ka nende ees seisvate spetsiifiliste majanduslike ja rahastamisega seotud probleemide vastu, mida mõnikord võimendavad kohtulahendite ja õiguskirjanduse tõlgendused, mis juhinduvad sageli arusaamast, et turu normiks on kasumit taotlev ettevõte, kelle eesmärk on saada maksimaalset kasumit või tulu investeeritud kapitalilt.

2.2.8.

Kasumit taotleva kapitalistliku ettevõtte mudel on kinnistunud kogu ELi õiguses. Vaatamata üldise huviga seotud kasule, mida selliste struktuuride olemasolu ELi liikmesriikide territooriumil pakub, välja arvatud võimalik üldist majandushuvi pakkuva teenusena määratlemine, ei eristata sotsiaalmajanduse ettevõtteid teistest ettevõtlusvormidest ei ühendusi käsitlevas õiguses, äriühingu-, riigihanke- ega maksuõiguses.

2.2.9.

Tõeline poliitiline tunnustus ei ole seega võimalik ELi toimimise lepingus sätestatud õigusliku tunnustamiseta. Selleks tuleks kindlasti kõrvaldada algne põhjapanev ebaselgus.

2.2.10.

ELi õigus sätestab neutraalsuse põhimõtte seoses omandi õigusliku režiimiga liikmesriikides.

See tähendab, et ettevõtete omandivorm ei kuulu ELi pädevusse, aga ka seda, et ELi eeskirjad ei peaks omandirežiime ette kirjutama.

2.2.11.

Samuti ei sekku ELi õigus otsusesse kasutada ettevõtte puhul kas kasumit taotlevat kapitalistlikku tüüpi struktuuri, kus võim sõltub omatavate aktsiate või osakute arvust, või sotsiaalmajandusega seotud struktuuri, kus võimu jaotus põhineb inimestel ja mitte kapitalil ning mille puhul ülejäägi jaotamine on rangelt piiratud või ei toimu seda üldse, juhul kui ülejääk investeeritakse täielikult tagasi sotsiaalsesse eesmärki.

2.2.12.

Kui aga neutraalsuse tagajärjel jäävad terved majandussektorid tunnustuseta ning teatav ettevõtteliik seatakse õigusloomes mudeliks või võrdlusaluseks, rakendatakse seda põhimõtet vääralt.

2.2.13.

Komitee omaalgatuslikus arvamuses ettevõtlusvormide mitmekesisuse kohta osutati juba 2009. aastal vajadusele tunnustada ELis majanduslikku mitmekesisust.

2.2.14.

Vaja on läbi vaadata kogu ELi õiguskord, et võtta paremini arvesse selliste ettevõtete konkreetset rolli ja tegevuse korraldust, kes tegutsevad üldistes huvides ja kelle tegevusest saadud tulu jaotamine on ranges kooskõlas sotsiaalsete eesmärkide taotlemisega.

2.2.15.

Üks edasiliikumise viis oleks seega tunnustada kasumit taotlevate ja mittetaotlevate ettevõtete kõrval kolmandat majandusosaliste kategooriat – sotsiaalmajanduse ettevõtted –, kes piiravad kasumlikkust vabatahtlikult, et seada esmatähtsaks teistsugused eesmärgid.

3. Konkreetsed märkused

3.1. Piiratud kasumlikkus on kõigi sotsiaalmajanduse ettevõtete ühine tunnus

3.1.1.

Piiratud kasumlikkuse mõiste kasutuselevõtt võimaldaks arvesse võtta olulist erinevust sotsiaalmajanduse ettevõtete ja kapitalistlikku tüüpi ettevõtete vahel. Piiratud kasumlikkusega ettevõtte jaoks on kasumlikkus vahend, mitte tegevuse eesmärk.

3.1.2.

Esiteks tunnistatakse, et tegevus peab olema majanduslikult elujõuline, st tasakaal ei sõltu toetustest ega annetustest.

3.1.3.

Teiseks, juhul kui tegevus võimaldab ülejäägi tekkimist, tuleb see vastavalt struktuurile arvata reservi või eraldada tegevuseks, et tagada investeeringute abil ettevõtte tegevuse jätkuvus ja areng. Näiteks võivad ühistud jaotada osa ülejäägist oma liikmetele dividendide või intresside näol, kuid dividendideks võib jaotada vaid piiratud osa ülejäägist ning see sõltub teoreetiliselt liikmete tehtud tehingutest, mitte nende osakapitali suurusest.

3.1.4.

Kolmandaks ei tohi kasumlikkus olla ainus tegevuse eesmärk. Sotsiaalmajanduse ettevõtete tegevusel on muud eesmärgid kui investeeritud kapitali kasumlikkus või maksimaalse kasumi teenimine. Eesmärk võib olla kas oma liikmete huvide teenimine või üldiste huvide teenimine, hõlmates seejuures sageli ka teisi sotsiaalse, territoriaalse või keskkonnaalase ühtekuuluvuse eesmärke.

3.1.5.

Ettevõtte eesmärkidega lahutamatult seotud tegevus- ja juhtimisalased piirangud pannakse paika põhikirjas. Siiski tuleb ELi õiguses sätestada ka nende osalejate olemasolu, kes valivad selle ettevõtlusvormi, ning neil peab olema võimalik siseturul areneda.

3.1.6.

Piiratud kasumlikkuse määratluse kasutamine võimaldab

vältida sotsiaalmajanduse piirdumist sotsiaalsete ettevõtetega, s.o nendega, kes tegelevad valitud sotsiaalse tegevusega, samas kui sotsiaalmajanduse ettevõtted keskenduvad sektorist olenemata nii majanduslikele, sotsiaalsetele kui ka territoriaalsetele vajadustele. Tekkinud ülejäägist saavad eelkõige kasu ühistute või vastastikuste ühingute liikmed ja teenuseid osutavate liitude kohalikud kasutajad. See ei lähe kunagi riskifondidesse või maailma teises otsas asuvatele investoritele;

b)	tagada ettevõtlusvormide riiklike erijoonte austamine, järgides subsidiaarsuse põhimõtet.

3.2. Valdkonnaülene rakendamine

Piiratud kasumlikkuse mõiste on mõeldud rakendamiseks erinevates ELi poliitikavaldkondades.

3.2.1. Asutamisvabadus

3.2.1.1.

Asutamisvabadusega seoses võimaldaks lihtne redaktsiooniline muudatus piiratud kasumiga ettevõtete olemasolu ametlikult tunnustada.

3.2.1.2.

ELi toimimise lepingu artikkel 54 ja asutamisvabadus võiksid seega hõlmata tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, sealhulgas ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, olgu need siis kasumit taotlevad või piiratud kasumlikkusega.

3.2.1.3.

Mõne sotsiaalmajanduse ettevõtte jaoks kujutab asutamisvabadus endast tõelist probleemi. Kuna õiguslikud vormid on liikmesriigiti väga erinevad, sunnib selle vabaduse kasutamine ettevõtteid enamasti võtma asukohariigis vastu põhikirja, mis ei vasta päritoluliikmesriigis sätestatud tegevuseeskirjadele. Tegelikult puudub sotsiaalmajanduse ettevõtetel Euroopa äriühingu vaste. Sotsiaalmajanduse ettevõtete minimaalne tunnustamine oleks võimalik näiteks ELi toimimise lepingu artiklit 54 tõlgendava teatise abil, millega samal ajal võetakse ELi õiguses paremini arvesse nende eripära, aga algatada võiks ka arutelusid asutamisprobleemile lahenduste leidmiseks, muu hulgas tugevdatud koostöö abil.

3.2.1.4.

Tegemist oleks esimese sammuga ulatuslikumas protsessis, et suurendada teadlikkust sotsiaalmajandusest ja toetada selle edendamist Euroopa tasandil. Sellesse protsessi peavad olema kaasatud nii EL kui ka liikmesriigid, keda tuleb ergutada looma sotsiaalmajanduse riiklikke raamistikke, mis lubaksid piiratud kasumlikkusega ettevõtete paindlikke struktuure.

3.2.2. Konkurentsiõigus

3.2.2.1.

Piiratud kasumlikkuse mõistet tuleks kohaldada ka konkurentsiõiguses, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alusel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning seda täiendavaid või tõlgendavaid sätteid.

3.2.2.2.

Isegi kui konkurentsieeskirjade kohaldamisala kindlaksmääramisel ei lähtuta muust kriteeriumist kui majandustegevuses osalemine turul, võib eeskirjade kohaldamise etapis teha kohandusi, et võtta arvesse teatavaid sotsiaalmajanduse ettevõtete erijooni.

3.2.2.3.

Seetõttu on Euroopa Liidu Kohus riigiabi valdkonnas tunnistanud erandlikku olukorda, milles ühistud end võrreldes kasumit taotlevate äriühingutega leiavad, arvestades takistusi, mis piiravad nende juurdepääsu rahastamisele. Ühes kohtuotsuses leiti, et ühistute jaoks soodsat maksumeedet ei saa käsitada nende kasuks valikulise eelise loomisena, kuna ühistute ja äriühingute olukorrad ei ole võrreldavad.

Kohus põhjendab oma hinnangut ühistute eriomadustega kontrollimise seisukohalt, asjaoluga, et neil ei ole üksnes äriline suhe oma liikmetega ning eelkõige sellega, et neil on piiratud juurdepääs kapitaliturgudele ning märkimisväärne vajadus tugineda arengus omavahenditele ja laenudele.

3.2.2.4.

Euroopa Komisjon võttis Euroopa Liidu Kohtu ühistuid käsitleva seisukoha teadmiseks oma riigiabi mõistet käsitlevas teatises. Komisjon märgib selles, et ühistute soodsamat maksukorda ei tule käsitleda riigiabina.

3.2.3. Teenuste osutamise vabadus ja avalikud hanked

3.2.3.1.

Komisjon on märkinud, et sotsiaalmajanduse ettevõtete juurdepääs avalikele hangetele vajab tähelepanu, toonitades raskusi, mida mõned neist pakkumiskutsetel osalemisel kogevad.

3.2.3.2.

Reserveeritud hankelepingute kasutamine on juba ette välistatud. Kuid on üldine erand majandustegevuses osalejatele, kelle peamine eesmärk on puuetega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalne ja kutsealane integreerimine. Ka direktiiv 2014/24 annab liikmesriikidele võimaluse reserveerida tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste hankelepingud piiratud kasumlikkusega ettevõtetele, kes vastavad teatavatele muudele toimimiskriteeriumidele.

3.2.3.3.

Tuleb siiski märkida, et pakkumuse esitamine olukorras, kus on loodud konkurents liberaalsest ja erasektoripõhisest mudelist lähtuvate ettevõtete vahel, paneb piiratud kasumiga ettevõtted sageli ebamugavasse konkurentsiolukorda. Ka siin võib nende puhutine väiksus või keerulisem juurdepääs investeeringute rahastamisele osutuda konkurentsivõimet pärssivaks teguriks, olenemata kavandatavast tegevusliigist. Seepärast tuleks hankelepingute osadeks jaotamisel ja lepingu sõlmimisel majanduslikult kõige soodsama pakkumise kriteeriumiks seadmisel sellist olukorra erinevust arvesse võtta.

3.2.4. Maksustamine

3.2.4.1.

Maksustamise küsimuses tunnistas komisjon veel 2013. aastal, et soodne maksuraamistik on tasu sotsiaalsete ettevõtete sotsiaalse mõju eest. Tuleks algatada arutelud sellise soodustava maksuraamistiku üle, mis kompenseeriks paremini kõigi ettevõtete sotsiaalset mõju sotsiaalse, keskkondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalõiguste samba parem rakendamine ja esmatähtsate teenuste edendamine“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 282/02)

Raportöör: Raymond HENCKS

Kaasraportöör: Krzysztof BALON

Täiskogu otsus	24.1.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond
Vastuvõtmine sektsioonis	22.5.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	128/3/6

1. Järeldused ja soovitused

Järeldused

1.1.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttes sätestatakse liidus mõiste „esmatähtsad teenused“, mis sellisena puudub aluslepingutes, kuid millega nähakse ette järgmine: „Igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon. Toetatakse sellistele teenustele juurdepääsu nende inimeste puhul, kes seda vajavad“.

1.2.

Arvestades näiteid teenustest, mida peetakse 20. põhimõtte kohaselt esmatähtsaks, leiab komitee, et tegemist on üldist majandushuvi pakkuvate teenustega, mis on juba hõlmatud ELi õigusega, täpsemalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 26 üldhuviteenuste kohta, mille tõlgendavad sätted lähevad kaugemale lihtsalt kvaliteetse juurdepääsu tagamisest, ent osa neist teenustest on liikmesriikides – väga erineval määral – ebapiisavalt reguleeritud ja rakendatud.

1.3.

Seepärast pooldab komitee seda, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttes kinnitatakse õigust pääseda juurde esmatähtsatele teenustele/üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, mis on sotsiaalse õigluse oluline element ja mille alus on kasutajate võrdse kohtlemise põhimõte, mis keelab igasuguse diskrimineerimise või tõrjumise, ning põhimõte, et üldine juurdepääs peaks olema taskukohane ja kvaliteetne.

Soovitused

Juurdepääsuõigus

1.4.

Selleks et väljakuulutatud põhimõtet „Igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele“ tulemuslikult rakendada, peavad sellele järgnema konkreetsed meetmed kestliku arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse raamistikus ning samal ajal on vaja, et

a)	see oleks tagatud seadusandlike või regulatiivsätetega, millega selgitatakse põhimõtet ja määratakse kindlaks selle rakendamise tingimused igas valdkonnas;

b)	oleksid määratud kindlaks hüvitised, mida inimesed võivad rikkumise korral taotleda;

c)	selle kohta võib esitada nõudeid, kaebusi või algatada kohtumenetluse.

Üldine juurdepääs

1.5.

Komitee kutsub üles selgitama mõistet „üldine juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele“ ja võtma kasutusele seadusandlikud meetmed, millega kohustatakse liikmesriike kehtestama näitajad, et määrata iga üldist majandushuvi pakkuva teenuse puhul kindaks üldise juurdepääsu laad (teenuse juurdepääsupunktide tihedus, maksimaalne kaugus juurdepääsupunktist, teenuse korrapärasus jne), vältimaks olukorda, kus eelkõige linnalähedastes, maa- või hõredalt asustatud piirkondades loobutakse kasutajate jaoks oluliste üldhuviteenuste (nt ühistransporditeenused, postkontorid, pangakontorid) pakkumisest või ei pakuta neid piisaval määral, või tagamaks siiski sellise olukorra tekkimisel samaväärsed alternatiivsed lahendused.

Universaalteenus

1.6.

Elektri-, elektroonilise side, posti- ja pangateenuste valdkonnas kehtestatud universaalteenus ei ole samastatav üldise juurdepääsuga, sest sellega tagatakse vaid piiratud juurdepääs põhiteenustele. Eelkõige kehtib see elektroonilise side teenuste kohta, mille universaalteenuse hulka kuuluvatest teenustest on tehnoloogiline areng enamjaolt mööda läinud, need ei ole enam turul pakutavate nüüdisaegsete sidevahenditega vastavuses ja laiendavad üksnes digilõhet suurtest linnakeskustest kaugel asuvates piirkondades.

1.7.

Komitee kutsub seetõttu üles kohandama universaalteenust, tagama tipptasemel teenused ja täieliku territoriaalse katvuse kõigi võrgusektorite puhul üldiselt ja konkreetselt elektroonilise side puhul.

Taskukohasus

1.8.

Arvestades, et üha enam tagatakse vastuvõetava hinnaga juurdepääs mitte n-ö mõistliku sotsiaaltariifiga, vaid sotsiaalabina ainult kõige vaesematele inimestele, ning et üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele juurdepääsul ei kohta tõsiseid majanduslikke raskusi mitte ainult kõige vaesemad, kordab komitee oma üleskutset kehtestada vastuvõetav hind, määrates kindlaks esmatähtsaks peetavate teenuste korvi. Iga sinna kuuluva teenuse puhul määrataks kindlaks leibkonna jaoks vastuvõetav proportsionaalne osa miinimumpalgast/miinimumsissetulekust, mille ületamisel on hinnad liiga kõrged ja vajavad regulatiivseid meetmeid või peavad andma õiguse riigilt abi saada.

Teenuse kvaliteet

1.9.

Arvestades, et teatud liikmesriikides on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kvaliteedis puudusi (hilinemine ja väljumiste tühistamine ühistranspordis, elektroonilise side puudulik või ebapiisav territoriaalne katvus jne), kutsub komitee liikmesriike üles kehtestama üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul rahulolunäitajad, nagu kiirus, täpsus, usaldusväärsus, mugavus, kättesaadavus, teenuseosutajate pädevus ja abivalmidus, samuti muud aspektid, näiteks keskkond, töötingimused ja tarbijakaitse.

1.10.

Mis puudutab Euroopa õigusaktidega ette nähtud hüvitist puuduliku kvaliteedi korral (rongide või lennukite hilinemine või reiside tühistamine, postisaadetiste kaotsiminek või kahjustused), jääb komiteele vägisi mulje, et mõni teenuseosutaja eelistab pigem maksta (tagasihoidlikku) hüvitist kui investeerida kvaliteeti. Seepärast kutsub komitee üles kehtivad hüvitiste määrad läbi vaatama ja võtma kõigi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul avaliku teenindamise kohustuste või universaalteenuste täitmata jätmise korral üldiselt kasutusele asjakohased hüvitised.

Hindamine

1.11.

Kvaliteetse juurdepääsu tagamiseks on hädavajalik arendada nende teenuste toimimise hindamise dünaamikat. Selleks kutsub komitee otsuseid tegevaid institutsioone üles kõigepealt selgelt määratlema kõigi (nii majanduslike kui ka mittemajanduslike) üldhuviteenuste mõiste ning määrama kindlaks nende eesmärgid ja ülesanded.

1.12.

Seepärast soovitab komitee tungivalt korraldada liikmesriikides riigi, piirkonna või kohalikul tasandil üldhuviteenuste hindamise, mis peaks olema sõltumatu, pluralistlik, eri vaatepunkte arvestav, hõlmama majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte ning põhinema kriteeriumide kogumil ja mis viidaks läbi kõigi sidusrühmadega konsulteerides Euroopa tasandil ühtlustatud uue hindamismetoodika alusel, mis põhineb ühistel näitajatel.

Euroopa poolaasta

1.13.

Euroopa poolaasta sotsiaalnäitajate tulemustabelis, mis peaks näitama Euroopa sotsiaalõiguste sambas välja kuulutatud sotsiaalsete õiguste olukorda, puuduvad näitajad oluliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta. Seepärast palub komitee, et Euroopa sotsiaalõiguse samba 20. põhimõttes käsitletud esmatähtsad teenused oleksid Euroopa poolaasta sotsiaalse tulemustabeli lahutamatu osa.

2. Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtsid 17. novembri 2017. aasta Göteborgi deklaratsiooniga Euroopa sotsiaalsete õiguste samba kohta kohustuse täita aluslepingute lubadust luua väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress.

2.2.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 aluspõhimõtet on eelkõige ette nähtud aluslepingutes esinevate lünkade täitmiseks ja seega aitavad need Euroopa õiguskorda struktureerida, reguleerivad põhiõiguste teostamist ning aitavad ühtlustada väärtusi, mida kohaldatakse liikmesriikide ja Euroopa õiguskorras.

2.3.

Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kinnitatakse teatavaid õigusi, mis on liidu õigustikus juba sätestatud, ning lisatakse uusi põhimõtteid ühiskonna, tehnoloogia ja majanduse arengust tingitud väljakutsetega toimetulekuks (1). See põhineb tõdemusel, et praeguseid sotsiaalseid õigusi või vähemalt mõnda neist ei ole – liikmesriigiti erineval määral – nõuetekohaselt reguleeritud ja rakendatud.

2.4.

Kuna liikmesriigi võib Euroopa õiguse üldpõhimõtete täitmata jätmise eest vastutusele võtta, siis eeldaks „põhimõtete ja õiguste õiguslik jõustatavus […] esmalt sihtotstarbeliste meetmete või õigusaktide vastuvõtmist asjakohasel tasandil“ (2).

3. Esmatähtsad teenused

3.1.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. aluspõhimõttes pealkirjaga „Juurdepääs esmatähtsatele teenustele“ on sätestatud: „Igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon. Toetatakse sellistele teenustele juurdepääsu nende inimeste puhul, kes seda vajavad.“

3.2.

Ühenduse õiguses käsitletakse ainult avalikke teenuseid (transport) ning (majanduslikke ja mittemajanduslikke) üldhuviteenuseid, seal puudub mõiste „esmatähtsad teenused“. 20. põhimõttes ei määratleta kuidagi, mida „esmatähtsate teenuste“ all mõeldakse. Piirdutakse mõne näite nimetamisega, esitamata ammendavat nimekirja. Seevastu kasutatakse mõistet „esmatähtsad teenused“ sageli ÜRO kestliku arengu eesmärkide kontekstis ning see hõlmab teatud teenuseid, mida käsitletakse ka Euroopa sotsiaalõiguste samba teistes põhimõtetes.

3.3.

Seepärast ei piirdu õigus esmatähtsatele teenustele ainult 20. põhimõtte all loetletud teenustega, vaid see puudutab ka muid põhimõtteid, eelkõige lastehoiu ja lapsehoolduse, tervishoiu, puuetega inimeste kaasamise, pikaajalise hoolduse ning kodututele eluaseme ja abi pakkumise valdkonnas. Seega tuleb kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele juurdepääsu õiguse rakendamisel võtta konkreetseid meetmeid nii üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kui ka eespool nimetatud valdkondade puhul. Selles kontekstis tuletab komitee meelde liikmesriikide vastutust ja laiaulatuslikku suvaõigust kodanike vajadusi täitvate üldhuviteenuste kindlaksmääramisel, korraldamisel ja rahastamisel.

3.4.

Kuna määratlust ei ole antud ja arvestades 20. põhimõtte all loetletud näiteid teenustest, on selge, et tegu on „üldist majandushuvi pakkuvate teenustega“, mille suhtes kohaldatakse universaalteenuse või avaliku teenuse osutamise kohustust, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 36 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 ning protokollis nr 26 üldhuviteenuste kohta.

3.5.

Seega Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõte üksnes kinnitab aluslepingus sätestatud õigusi. Tuleb siiski tunnistada, et Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 26 (üldhuviteenuste kohta) tõlgendavad sätted lähevad kaugemale lihtsalt kvaliteetse juurdepääsu tagamisest ja näevad ette järgmise: „kõrge kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine.“ Arvestades, et komitee arvates on üldist majandushuvi pakkuvad teenused sotsiaalse õigluse struktuuri hädavajalik osa, nõustub komitee sellega, et 20. põhimõttes liigitatakse need esmatähtsateks teenusteks.

3.6.

a)	see oleks tagatud seadusandlike või regulatiivsätetega, millega selgitatakse põhimõtet ja määratakse kindlaks selle rakendamise tingimused igas valdkonnas;

b)	oleksid määratud kindlaks hüvitised, mida inimesed võivad rikkumise korral taotleda;

c)	selle kohta võib esitada individuaalseid või kollektiivseid nõudeid, kaebusi või algatada kohtumenetluse.

3.7.

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused, nagu elekter, reisijatevedu raudteel ja maanteel, elektroonilise side ja postiteenused ehk nn võrgusektorid, on alates 1980. aastate lõpust läbinud euroopastumise ja konkreetse järkjärgulise liberaliseerimise protsessi ühtse turu toetamise kontekstis.

3.8.

Siiski on kiiresti selgunud, et need teenused ei saa toimida ainult ühiste konkurentsi- ja turueeskirjade kohaselt, vaid hädavajalikud on erieeskirjad, et tagada iga kodaniku jaoks vastuvõetava hinnaga juurdepääs nendele esmatähtsaks peetavatele ja liidu ühise väärtusena tunnustatavatele teenustele.

3.9.

Nende tunnustamist esmastes õigusaktides on ajakohastatud Lissaboni lepinguga. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollis nr 26 on sätestatud liidu ühised väärtused ja eelkõige kuus väärtust, mida tuleb kohaldada kõikide üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kogu Euroopa Liidus: „kõrge kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine.“

4. Protokolli nr 26 kohaldamise hindamine

4.1.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste liberaliseerimise poliitika positiivset mõju (madalamad hinnad, pakkumise mitmekesistamine) ja negatiivset mõju (kõrgemad hinnad, oligopolide tekkimine, n-ö koore riisumine turult, töökohtade ebakindlus, sotsiaalne dumping) ei ole tervikuna analüüsivalt hinnatud. Mõned Euroopa sotsiaalõiguste sambas hõlmatud esmatähtsad teenused aitavad tõhusalt kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule ning sotsiaalsele sidususele. Muude teenuste puhul on konkurentsi kehtestamine toonud kaasa tariifide suurenemise ja/või on nõrgendanud avalike teenuste osutamise ülesande täitmist (3).

4.2.

Mitte ainult ei ole EL ja liikmesriigid rangemalt kohustatud jälgima üldist majandushuvi pakkuvate teenuste nõuetekohast toimimist, mis eeldab eelkõige seda, et kõnealuste teenuste tulemuslikkuse hindamine peab olema dünaamiline protsess, vaid ka otsuseid tegevatel institutsioonidel tuleb mõisted, eesmärgid ja ülesanded selgelt määratleda. Nii kaua, kui seda ei ole tehtud, ei saa tulemuslikkuse hindamisega aidata tagada kodanikele üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mida neil on õigus nii liikmesriikide kui ka ELi institutsioonidelt oodata.

4.3.

2000. aastate alguses hakkas komisjon teatise „Metoodiline märkus üldise majandushuvi teenuste horisontaalseks hindamiseks“ alusel koostama iga-aastaseid horisontaalseid hinnanguid võrgusektorite tegevuse kohta (4). Neid aruandeid tutvustati korrapäraselt ja arutati eri seisukohti arvestavalt komitee avalikel aruteludel. Enne kui eespool nimetatud üldhuviteenuste hinnangu koostamine sinnapaika jäi, kaaskorraldas komisjon 2007. aastal veel komitees väliskonsultandi uuringu põhjal uue hindamismetoodika teemalise seminari.

4.4.

Komitee kordab oma üleskutset, mille ta esitas arvamuses teemal „Üldhuviteenuste sõltumatu hindamine“, (5) kus ta soovitas tungivalt korraldada liikmesriikides riigi, piirkonna või kohalikul tasandil üldhuviteenuste hindamine, mis peaks olema sõltumatu, pluralistlik, eri vaatepunkte arvestav, hõlmama majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte ning põhinema real kriteeriumidel ja mis viidaks läbi kõigi sidusrühmadega konsulteerides Euroopa tasandil ühtlustatud uue hindamismetoodika alusel, mis põhineb ühistel näitajatel.

5. Õigus saada juurdepääs esmatähtsatele teenustele

5.1.

Põhiõiguste hartas (artikkel 36) on järgmine nõue: „[Liit] tunnustab ja austab […] võimalust kasutada aluslepingute kohaselt siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid.“ Samuti kutsutakse seal ELi üles paigutama need teenused „[l]iidu sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks“ põhiõiguste hulka.

5.2.

Seega kinnitab sotsiaalõiguste samba 20. aluspõhimõte vaid veel kord igaühe õigust kasutada kvaliteetseid üldhuviteenuseid kui osa ELi ühistest väärtustest. Sarnaselt protokolliga nr 26 ei määrata sambas kindlaks juurdepääsu tingimusi, tagamise ulatust ega vaidlustamismenetlusi.

5.3.

Komitee on seisukohal, et igaühele tagatud juurdepääsu põhimõtte alus on võrdse kohtlemise, solidaarsuse, universaalsuse, järjepidevuse, kasutajaläheduse ja taskukohasuse põhimõte.

6. Võrdne kohtlemine

6.1.

Üldhuviteenuste puhul põhineb võrdne kohtlemine sellel, et kasutajatel on võrreldavates olukordades võrdne (üldine) juurdepääs riigisisestele ja piiriülestele teenustele. Seejuures on keelatud igasugune diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjumine (kodakondsuse, soo, elukoha, puude, vanuse jne tõttu).

6.2.

Võrdne kohtlemine või mittediskrimineerimise kohustus ei takista siiski selliste meetmete võtmist, millega nähakse ette konkreetsed eelised teatavatele kasutajarühmadele (eakad, puudega või piiratud liikumisvõimega isikud jne).

6.3.

Teatavate teenuste puhul tuleks üldise juurdepääsu õigus tagada kas universaalteenuse või teenuseosutajale pandud avaliku teenuse osutamise kohustuse abil.

7. Universaalteenus

7.1.

Universaalteenus on põhjendatud selliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste liberaliseerimise kontekstis, mille puhul turg üksi ei suuda pakkuda täielikku territoriaalset katvust, vastuvõetavaid hindu või asjakohast teenuse kvaliteeti. Universaalteenus hõlmab üldistest huvidest tulenevate nõuete kogumit, mille eesmärk on tagada ette nähtud kvaliteediga ja konkreetsele riigile iseloomulike tingimuste seisukohast vastuvõetava hinnaga juurdepääs kindlaksmääratud teenustele liikmesriigi kõigile tarbijatele ja kasutajatele olenemata nende geograafilisest asukohast (6). Praeguseks on universaalteenus liidu tasandil määratletud ainult elektroonilise side, postiteenuste, elektri- ja pangateenuste valdkonnas.

7.2.

Universaalteenuse mõiste viitab seega ainult „teatavatele teenustele“, st ammendavas nimekirjas loetletud teenustele. Seega ei ole universaalteenus universaalsuse sünonüüm, sest see ei taga juurdepääsu kõigile turul pakutavatele teenustele.

7.3.

Iseäranis kehtib see elektroonilise side (7) kohta, kus universaalteenuse hulka kuuluvatest teenustest on tehnoloogiline areng suuresti mööda läinud ja need ei vasta enam turul pakutavatele nüüdisaegsetele sidevahenditele.

7.4.

Paljud liikmesriigid, piirkonnad või linnastud on märkimisväärselt maha jäänud kiire elektroonilise side ja/või mobiilside täieliku territoriaalse katvuse poolest (hallid või valged alad), mis on tänapäeval elamistingimuste parandamise oluline tegur, näiteks hõlbustades juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja muudele avalikele teenustele. „Elektroonilise side universaalteenuse“ praegused puudused seega ainult süvendavad digitaalset lõhet.

7.5.

Asjaomases direktiivis märgitakse: „Universaalteenuse mõiste peaks arenema nii, et selles kajastuksid tehnoloogia ja turu areng ning muutused kasutajate nõudmistes (8).“ Selleks peab komisjon nimetatud direktiivi kohaselt vaatama iga kolme aasta järel läbi universaalteenuse ulatuse, eelkõige selleks, et esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanek selle muutmiseks või uuesti määramiseks.

7.6.

Seepärast soovitab komitee kohandada elektroonilisele sidele juurdepääsu tingimusi tehnoloogia arenguga ning näha ette eelkõige mobiilside ja lairibaühenduse täielik territoriaalne katvus.

8. Avaliku teenindamise kohustus

8.1.

Mõne üldist majandushuvi pakkuva teenuse korral, mille puhul universaalteenust ei ole, tagatakse üldine juurdepääsuõigus sellega, et asjaomase teenuse osutajat kohustatakse osutama avalikku teenust.

8.2.

Näiteks avalik reisijatevedu maanteel ja raudteel ei ole universaalteenus, kuid selle suhtes kohaldatakse avaliku teenindamise kohustust, mis on määratletud (9) kui „pädeva asutuse määratletud või kindlaksmääratud nõue üldist huvi pakkuva avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks, või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel“. Sellest järeldub, et ühistranspordi teenus, mis vastab kasutajate vajadustele, ei pea tingimata toimima turu eeskirjade kohaselt. Samas on mitme liikmesriigi maapiirkondades või väikese rahvastikutihedusega aladel avaliku reisijateveo raudtee- ja maanteeliine majandusliku tasuvuse põhjustel kaotatud või nende teenindamist vähendatud. Sama kehtib ka muude teenuste, näiteks postiteenuste (kontorite sulgemine) või pangateenuste kohta (filiaalide sulgemine).

8.3.

Seepärast kutsub komitee üles selgitama mõistet „üldine juurdepääs üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele“ ja võtma kasutusele seadusandlikud meetmed, millega kohustatakse liikmesriike kehtestama näitajad, et määrata iga üldist majandushuvi pakkuva teenuse puhul kindaks üldise juurdepääsu laad (teenuse juurdepääsupunktide tihedus, maksimaalne kaugus juurdepääsupunktist, teenuse korrapärasus, kontorite hulk jne).

9. Taskukohasus

9.1.

Parimal juhul on turul üksnes võimalik välja pakkuda kulupõhiselt fikseeritud hind, mis ei saa aga tagada kõikidele vastuvõetava hinnaga juurdepääsu üldist majandushuvi pakkuvale teenusele. Seega on üks vabast konkurentsist tulenev oht üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajate kiusatus pakkuda teenust ainult klientidele, keda peetakse a priori maksejõuliseks.

9.2.

Selle ohu kõrvaldamiseks on protokollis nr 26 sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et iga üldist majandushuvi pakkuva teenuse hind oleks suurel määral vastuvõetav.

9.3.

Vastuvõetav hind on määratletud kui teenuste hind väikese/keskmise sissetulekuga tarbijate jaoks võrreldes teistsugust sissetulekut saavate tarbijatega (10).

9.4.

Seega on taskukohase teenuse nõue oluline tegur sotsiaalse tõrjutuse vastases võitluses, et anda kõigile võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, olenemata sissetulekust. Ometi paistab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõte on piiravam selles mõttes, et „[t]oetatakse sellistele teenustele juurdepääsu“ (ainult) „nende inimeste puhul, kes seda vajavad“.

9.5.

Tuleb tõdeda, et üha enam tagatakse vastuvõetava hinnaga juurdepääs mitte n-ö mõistliku sotsiaaltariifiga, vaid sotsiaalabina ainult kõige vaesematele inimestele. Ent juurdepääsul üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ei kohta tõsiseid majanduslikke raskusi mitte ainult kõige vaesemad.

9.6.

Kui kõikidele vastuvõetava hinnaga juurdepääsu eesmärki ei saavutata, rakendavad reguleerivad asutused mõnel juhul hindade reguleerimise meetmeid. Seega sekkusid komisjon ja Euroopa seadusandja määruse vormis, et vähendada ja seejärel kaotada ühendusesisesed mobiilside tasud (rändlustasud), kui kasutaja reisib ELis, kuid mitte siis, kui ta helistab kõne vastuvõtjale ELis oma kodust. Postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid käsitleva määruse ettepanekus teatab komisjon, et võtab siduvaid meetmeid, kui olukord, et ettevõtjad kohaldavad postipakkide piiriülesel kättetoimetamisel liiga kõrgeid hindu, ei parane enne 2018. aasta lõppu (11).

9.7.

Mis puudutab hindade vastuvõetavuse hindamist, on komitee juba aastaid palunud selgitada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste vastuvõetava hinna mõistet ning võtta õiguslikke meetmeid, millega liikmesriike kohustataks kehtestama näitajad vastuvõetavuse kindlaks tegemiseks.

9.8.

Komitee kordab oma üleskutset kehtestada vastuvõetav hind, määrates kindlaks esmatähtsaks peetavate teenuste korvi, mille iga teenuse puhul määrataks leibkonna jaoks vastuvõetav proportsionaalne osa miinimumpalgast/miinimumsissetulekust, mille ületamisel on hinnad liiga kõrged ja vajavad regulatiivseid meetmeid või peavad andma õiguse saada riiklikku abi.

10. Kvaliteetsed esmatähtsad teenused

10.1.

Protokollis nr 26 kutsutakse liikmesriike üles tagama üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kõrge kvaliteet, samal ajal kui sotsiaalses sambas mainitakse lihtsalt kvaliteetseid esmatähtsaid teenuseid.

10.2.

Igal juhul on kvaliteetne teenus see, mis kasutajaid rahuldab. Seega tuleb selle saavutamiseks kindlaks teha kasutajad, nende vajadused ja ootused. Sageli uuritakse ootusi aga alles tagantjärele ehk siis, kui kasutaja kaebab mõne tõrke üle.

10.3.

Paljude üldhuviteenuste, nagu postiteenuste, elektroonilise side, veevarustuse, jäätmete kõrvaldamise, reisijateveo, üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste jne kvaliteedistandardid on kehtestatud liidu tasandil erinevas ulatuses ja on mõnikord väga tagasihoidlikud. Näiteks, kuigi enamikule eurooplastele on kvaliteetne joogivesi kättesaadav, eelistavad teatavates liikmesriikides paljud kodanikud tarbida pudelivett, sest kraaniveel on ebameeldiv maitse. Praeguste standardite korrapärane ajakohastamine on vajalik, et suurendada tarbijate usaldust ja parandada kraanivee kvaliteeti ning seega avaldada positiivset mõju keskkonnale, vähendades plastijäätmete kogust.

10.4.

Teenuse kvaliteet on komitee eespool välja pakutud hindamise tähtis tegur. Komitee kutsub liikmesriike üles võtma üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul aluseks rahulolunäitajad, nagu kiirus, täpsus, usaldusväärsus, mugavus, kättesaadavus, teenuseosutajate pädevus ja abivalmidus, samuti muud aspektid, näiteks keskkond, töötingimused ja tarbijakaitse.

10.5.

Teenuste kvaliteet on otseselt seotud tarbijate õigustega. Teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste (raudteetransport, postiteenus) puhul on Euroopa õigusaktidega puuduliku kvaliteedi korral (rongide või lennukite hilinemine või reiside tühistamine, postisaadetiste kaotsiminek või kahjustused) ette nähtud hüvitis. Arvestades reisijate raudteeveo tohutuid puudujääke mõnes liikmesriigis, jääb komiteele vägisi mulje, et mõned teenuseosutajad eelistavad pigem maksta (tagasihoidlikku) hüvitist, kui investeerida kvaliteeti. Lisaks piirduvad hüvitise saamise õigused paljudes liikmesriikides põhiliinidega, samas kui linna-, linnalähiliinide ja piirkondlike reisijateveoteenuste puhul ei kohaldata kooskõlas Euroopa õigusaktides lubatud eranditega (12) mingit hüvitist.

10.6.

Komitee kutsub üles kohaldama hilinemiste korral hüvitamise süsteemi kõigi rongireiside suhtes, olenemata läbitud vahemaast, ja kehtestama õiguse hüvitisele ametliku ajakavaga võrreldes pooletunnise hilinemisega saabumise korral või kui väljumise hilineneb15 minutit.

10.7.

Tarbijaõiguste kontekstis nõuab komitee kõigi üldhuviteenuste puhul hüvitist avaliku teenindamise kohustuste täitmata jätmise korral.

11. Euroopa poolaasta sotsiaalnäitajate tulemustabel

11.1.

Euroopa poolaastale lisatud sotsiaalnäitajate tulemustabel peaks kindlaks tegema sotsiaalsed probleemid, millega liikmesriigid Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisel silmitsi seisavad.

11.2.

Selle esmase analüüsi vahendiga, mida täiendatakse iga riigi tasandil põhjalikuma analüüsiga, tuleks uurida Euroopa sotsiaalõiguste sambas välja kuulutatud sotsiaalõiguste olukorda sotsiaalnäitajate tulemustabeli põhinäitajate vaatepunktist. Samas puuduvad sotsiaalnäitajate tulemustabeli kõigi peamiste ja teiseste näitajate hulgas, mis on esitatud riikide aruannete statistilises lisas, sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttega hõlmatud esmatähtsad teenused.

11.3.

Seepärast palub komitee, et Euroopa sotsiaalõiguse samba 20. põhimõttes käsitletud esmatähtsad teenused oleksid Euroopa poolaasta sotsiaalse tulemustabeli lahutamatu osa.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) Euroopa sotsiaalõiguste samba preambuli põhjendus 14.

(2) Euroopa sotsiaalõiguste samba preambuli põhjendus 14.

(3) Vt Eurobaromeetri uuringud üldhuviteenuste kohta.

(4) COM(2002) 331 final.

(5) 267/2008.

(6) 21. mai 2003. aasta roheline raamat üldhuviteenuste kohta.

(7) 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul.

(8) 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ põhjendus 1.

(9) 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007.

(10) COM(2002) 331 final.

(11) Ettepanek võtta vastu määrus, COM(2016) 285 final.

(12) 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007.

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Rahvusvaheliste klastrite roll majandusliku lähenemise ja konkurentsivõime tugevdamisel makropiirkondades ELi Doonau piirkonna strateegia näitel“

(ettevalmistav arvamus)

(2019/C 282/03)

Raportöör: Dimitris DIMITRIADIS

Konsulteerimistaotlus	20.9.2018 Rumeenia Euroopa asjade eest vastutava ministri Victor NEGRESCU kiri
Õiguslik alus	ELi toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	202/1/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et piirkondade- ja riikidevaheline koostöö, mis tugineb juba olemasolevatele ajaloolistele, sotsiaal-majanduslikele ja kultuurilistele sidemetele, on vajalik vastus probleemidele, mis tulenevad Euroopa Liidu kiirest laienemisest, mille on osaliselt põhjustanud tihedam üleilmne konkurents ja sellest tulenev vajadus suurendada kontrollitud turge nii geograafilises kui ka majanduslikus mõttes. Suure tähtsusega on omavahel ühendatud piiriülese ja sektoritevahelise koostöö süsteemi loomine, mis põhineb mitmetasandilisel valitsemisel, ning rahastamisasutuste temaatiliste keskuste jaoks strateegilise raamistiku loomine, et viia makropiirkondades ellu sihtotstarbelisi projekte.

1.2.

Oma esimese kümne toimimisaasta jooksul olid neli makropiirkondlikku strateegiat ühtekuuluvuspoliitika jaoks kasulikud vahendid, tõhustades eelkõige integratsiooni ja koostööd ning tuvastades olulisi arenguprotsesse, mis hõlmavad kodanikke ja piirkondi. Need strateegiad aitavad kaasa sügavama ja laiahaardelisema Euroopa loomisele, kaasates kandidaat- ja naaberriike võrdsetel tingimustel ja suurendades kogemuste vahetamist.

1.3.

Sellele vaatamata on tulemuslikkus sotsiaalsete ja ruumiliste erinevuste vähendamise ja keskkonnasäästlikkuse edendamise mõttes jätkuvalt tagasihoidlik. Selle põhjuseks on tõenäoliselt valitsemise keerukus ja valitsustevahelised korraldused, bürokraatlikkus, piirkondadevahelise ühtsuse puudumine kokkulepitud ühisstrateegiate rakendamisel ning sotsiaalpartnerite, sotsiaal-majanduslike osalejate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ebapiisav kaasatus.

1.4.

Komitee leiab, et makropiirkondlikke strateegiaid tuleks mõista kui n-ö laboreid, milles arendatakse alt üles lähenemisviisi, millega lahendada uusi Euroopa ühiskonda ja majandust puudutavaid probleeme. Need probleemid puudutavad selliseid valdkondi nagu ränne, kestlik energiavarustus, tööturg, haridus ja digiüleminek ning nendega ei saa tegeleda riigid, piirkonnad või omavalitsusüksused üksi. Piirkonna- ja rahvusvaheline koostöö on tõhusam ja võimaldab ühiseid lahendusi.

1.5.

Makropiirkondlikud strateegiad võivad edendada Euroopa integratsiooni, olles suur strateegiline raamistik ühtekuuluvus- ja kestliku arengu poliitika jaoks. Makropiirkondlikke strateegiaid tuleks rahastada koos eriprogrammidega, nagu linnadega seotud uuenduslike meetmete programm. Teiste poliitikavaldkondade ning ELi laienemise ja piirkondlike suhete kontekstis on soovitatav muuta läbivaadatud 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kavandamisprotsessis kohustuslikuks kasutada temaatilist strateegiaraamistikku, mis tuleneb makropiirkondlikest strateegiatest.

1.6.

Lisaks sellele peaksid makropiirkondlikud strateegiad olema suunatud ka eri poliitikavaldkondadele, mida edendatakse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames, mis võeti vastu 2015. aastal. See tugevdab piirkondliku koostöö rahvusvahelist nähtavust, tunnustust ja toetust nende nelja makropiirkondliku strateegia kontekstis.

1.7.

Eespool nimetatut käsitleva üksikasjaliku arutelu põhjal sätestatakse käesoleva arvamuse viiendas jaos konkreetsete poliitiliste ettepanekute loetelu. Need võib võtta kokku järgmiselt: i) lisaks sellele, et vaja on tugevdada poliitilisi sekkumisi, peame vähendama bürokraatlikku koormust; ii) looma toimiva võrgustiku, olemasolevate andmebaaside omavahelise ühendatuse ja haldamise ning aitama avalikkusel kasutada ära olemasolevaid andmeid ja teavet; iii) seadma prioriteediks sotsiaalpartnerite, kohalike sotsiaal-majanduslike osalejate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustike ja klastrite loomise nii ruumiliselt (piirkondadeülesed klastrid ja klastripartnerlused) kui ka sektori tasandil (nelja osalisega lähenemisviisi kohaselt); iv) tulevikus saavad makropiirkondlikud strateegiad märkimisväärset kasu tõhusatest haridusvõrgustikest, pidades silmas digiüleminekut tootmises, ja algatustest, mis on kavandatud tõhusate piirkondadevaheliste teadustöö ja innovatsiooni ökosüsteemide jaoks ning põhilise ja rakendusliku teadus- ja arendustöö jaoks.

1.8.

Sidusrühmade jaoks makropiirkondlike strateegiate loomine ja elluviimine aitab oluliselt suurendada läbipaistvust, võrgustike loomist ja osalemist. Makropiirkondlike strateegiate ja sotsiaalpartnerite, ettevõtlussektori, kohalike osalejate, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste ringkondade vahelist teabevahetust ja usalduse suurendamist tuleks rohkem toetada arutelude, riiklike ja makropiirkondlike osaluspäevade kaudu.

2. Arvamuse taust

2.1.

ELi makropiirkondlikud strateegiad algatati vahenditena, millega hõlbustada poliitika riikidevahelist rakendamist, edendades seega ühtekuuluvust suurtel geograafilistel aladel. Üks nende eesmärkidest oli suurendada konkurentsivõimet ja sotsiaal-majanduslikku arengut piirkondades, mis hõlmavad mitut riiki, sh ELi mittekuuluvad riigid.

2.2.

Käesolev ettevalmistav arvamus oli esialgu kavandatud omaalgatusliku arvamusena, et vaadata läbi olemasolevad ELi poliitikadokumendid selles valdkonnas, sh Euroopa Parlamendi aruanne ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, (1) ning tugineda olemasolevatele komitee hinnangutele ELi piiriülese koostöö ja lähenemise tugevdamist käsitleva poliitika kohta. Pärast eesistujariigi Rumeenia taotlust laiendati teemat nii, et see hõlmaks riigiüleste klastrite (2) olulisust makropiirkondades lähenemise ja konkurentsivõime tugevdamisel. Arvamuses püütakse leida lahendusi, kuidas makropiirkondlikke strateegiaid paremini suunata ja rakendada. Esiteks määratletakse kogu piirkonnas täpsemalt erivajadused, tagades seega käegakatsutavad tulemused, ning teiseks motiveeritakse sidusrühmi aktiivselt osalema, võttes samal ajal arvesse kolme eituse põhimõtet.

2.3.

Arvamus on kooskõlas komitee 2018. aasta poliitiliste prioriteetidega, eelkõige seoses „sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ja põhiõiguste tagamisega“. See on ka kooskõlas komitee prioriteetsete meetmetega ELi Nõukogu kuuekuulise eesistumise raames ning tööstuse, akadeemilise ringkonna, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna huvidega makropiirkondades.

2.4.

Arvamusel on eeldatavasti konstruktiivne mõju poliitikakujundajatele kogu Euroopas, pakkudes objektiivset analüüsi ja praktilisi soovitusi selle kohta, kuidas edendada makropiirkondlike strateegiate rakendamist. Selles täpsustatakse ka seda, kas on vaja suurendada nende strateegiate ulatust ja milliseid innovatiivseid vahendeid saaks võtta kasutusele, et ajendada koostööd sidusrühmade vahel, sh võimalused, mis tulenevad riikide- ja sektoritevaheliste klastrite loomisest.

3. Üldised märkused: makropiirkondlike strateegiate senine areng

3.1.

Makropiirkondlike strateegiate tulemuslikkus on saanud kannatada valitsemiskorralduse keerukuse, mitme riigi suure bürokraatia ja seetõttu, et kokkulepitud ühisstrateegiaid ei rakendata asjaomastes piirkondades ühtlaselt. Selle tagajärjel ei ole sotsiaalpartnereid, sotsiaal-majanduslikke osalejaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone piisavalt kaasatud. Nii tekkis vajadus jälgida makropiirkondlike strateegiate rakendamist paremini, kasutades selleks asjakohaseid näitajaid. See nõuab usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, mis omakorda peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et kajastada olukorda kogu kõnealuses piirkonnas (3).

3.2.

Hiljutised analüüsid näitavad, et seni heakskiidetud neli makropiirkondlikku strateegiat – Läänemere, Aadria ja Joonia mere, Doonau ja Alpide piirkonna strateegia – on osalevate riikide majandusliku arengutaseme poolest erinevad. Majandustulemused mõjutasid tugevalt nii piirkondlikku koostööd kui ka poliitika rakendamise tõhusust. Lisaks sellele on konkreetsetes piirkondades jätkuvalt probleeme, nt kohustuste võtmine, isevastutus, ressursid ja eelkõige ebatõhus juhtimine.

3.3.

Kuigi makromajanduslikud tulemused on ebaühtlased, iseloomustavad Doonau makropiirkonda sealsete eri alade tugevad suhted ja rahuldav integratsioon kaubanduse, investeeringute ja energeetika valdkonnas. Küll aga on olukord erinev konkurentsivõime puhul: erinevused on suured, eelkõige linna- ja maapiirkondade vahel. Suuri erinevusi on ka valitsemises ja institutsioonilistes aspektides.

3.4.

Kõik neli makropiirkondlikku strateegiat näivad olevat edukalt koondanud eri asjaosalised, sealhulgas mitmesugused erasektori sidusrühmad ja mitme valitsustasandi avaliku sektori asutused. Iseäranis ELi Doonau piirkonna strateegiaga loodi kõrgetasemeline poliitiline dialoog ja koostöö, sealhulgas kolmandate riikidega. Selles kontekstis tuleb märkida, et edusamme saavutati kõige rohkem valdkondades, kus koostöökogemused olid juba olemas, tuginedes sügavamatele, ajaloolistele sotsiaal-majanduslikele sidemetele.

3.5.

Kuna mitme piirkonna koostöö suhtes olid ootused suured, hinnati makropiirkondlike strateegiate varajasel arendamisel vääriti institutsioonilise suutlikkuse suurendamise olulisust. Makropiirkonna koostöökava määratlemisel on oluline rõhutada probleeme, mille lahendamiseks on vaja valdkondade- ja piiriülest kooskõlastamist, eriti institutsioonilise suutlikkuse suurendamisel.

3.6.

Makropiirkondliku strateegia üldine edu sõltub poliitiliste lahenduste arendamisest, nõudes piirkondadelt ühiseid piiriüleseid jõupingutusi. Heade tulemuste tagamiseks on oluline luua alt üles koostöö, mis hõlmab sotsiaalpartnereid, sotsiaal-majanduslikke osalejaid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja kaasatud osalejaid kogu geograafiliselt alalt, kasutades nelja osalisega lähenemisviisi. Need võivad hõlmata osalejaid tööstusest, akadeemilisest ringkonnast, teadus- ja arendustegevuse vallast, valitsusest (eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil), kodanikuühiskonnast ja sotsiaalmajandusest.

3.7.

Eelnevaga seoses toetas komisjon märkimisväärselt piiriüleseid klastreid eri kavandamisraamistike ja rahastamisvahendite kaudu – Europe INNOVA, Interreg, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Sotsiaalfond, eriti inimkapitali arendamise ja elukestva õppe vallas. Kuna muid kohalikke ja/või erasektori vahendeid saab kasutada ära paremini, on seda olemasolevat raamistikku täiendatud vahenditega, mis on nähtud ette programmi COSMO Euroopa strateegilistele klastripartnerlustele ning uute, algatuse INNOSUP-1 tööstuslike väärtusahelate klastriprojektidele programmi „Horisont 2020“, (4)raames kasutades samuti selliseid vahendeid nagu InvestEU programm ja Euroopa ühendamise rahastu. Hädasti on vaja kooskõlastatud tegevust, et vähendada bürokraatlikke takistusi ja otseselt edendada ettevõtlusvõrgustike loomist ja käitamist, kasutades maksudega seotud soodustusi, klastrites teadus- ja arendustegevuse rahalist toetamist ja piiriülese turustamise jaoks mõeldud terviklikke strateegiaid.

3.8.

Ühtekuuluvuspoliitika järelhindamises viidatakse seosele aruka spetsialiseerumise ja klastrite vahel. Asjaomased kogemused on näidanud, et i) ettevõtete võrgustike ja klastrite loomise edendamine on olnud üks edukamaid viise, kuidas toetada VKEde seas innovatsiooni ja arengut. Kuid selle vahendi kasutamine on olnud marginaalne. Selle näiteks on DanuBioValNeti projekt, millega luuakse uusi väärtusahelaid bioressursipõhiste toodete jaoks Doonau piirkonnas; ii) vahendamine nõustamise ja haldusteenuste pakkumise kujul (nt regionaalarengu asutuste, kaubanduskodade, klastrijuhtide kaudu) muudab võrgustike ja klastrite loomise tõhusamaks (5).

3.9.

Erinevused riikides eeskirjade rakendamisel on oluliselt takistanud keskselt arendatud poliitikakavade elluviimist. Koostööd saab võimalikult tõhusaks muuta ainult siis, kui võetakse vastu sellised nüüdisaegsed lähenemisviisid nagu projektiklastrid, projektiahelad ja projektiplatvormid, milles liigutakse teabevahetuselt üle kooskõlastamisele ja jõutakse lõpuks koosloomeni. Rahastamist peaks saama kavandada paindlikult, võttes seejuures arvesse piirkondlikke pädevusi ja raamtingimusi. Hoolikalt on vaja uurida olemasolevaid vahendeid, sealhulgas väga olulist ühinemiseelse abi rahastamisvahendit (IPA II).

3.10.

Makropiirkondlike strateegiate parema kooskõlastamise ja juhtimise tagamiseks tuleb määratleda selgelt sidusrühmade ülesanded, eelkõige rahastamisel. Tulevaste programmidega tuleks edendada riigiülest koostööd, mis läheb kaugemale individuaalsete projektide toetamisest. Sellega seoses võiksid kohalikud osalised kooskõlastada oma panuseid käimasolevatesse aruteludesse, milles käsitletakse järgmise 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi eesmärke ja vahendite tähtsusjärjekorda seadmist. See võib olla suurepärane võimalus neli makropiirkondlikku strateegiat taaskäivitada ja lisada prioriteedid, mis seatakse aruka spetsialiseerumise lähenemisviiside tulemusena.

4. Konkreetsed märkused: tulevasi makropiirkondlikke strateegiaid mõjutavad hiljutised suundumused

4.1.

Peaaegu kümme aastat pärast esimese makropiirkondliku strateegia (ELi Läänemere piirkonna strateegia) algatamist iseloomustavad praegust poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku konteksti rahvusvahelisel ja piirkondlikul tasandil mitmesugused suundumused ja/või vajadused, mis on selgelt seotud makropiirkondlike strateegiatega. Alustame nende uurimisest, mis tulenevad struktuurilistest sotsiaal-majanduslikest arengusuundadest, enne kui vaatleme suundumusi, mis on seotud keskkonnakaitse ja ressursside nappusega.

4.2.

Praegused üleilmsed majandustingimused näitavad, et omavahel ühendatud teed on olulisemad kui ruumiliselt kindlapiiriliste turgude kontrollimine ja ressursside päritolu. See omakorda juhib tähelepanu konkreetse piirkonna rahvusvahelisele olulisusele, alates Läänemerest kuni Ida-Euroopani, Musta mere ja Vahemereni (idaosa). Kuna kaupade ja kapitali liikumine üle Euroopa ja Aasia on tulevase majandusliku (ja poliitilise) korralduse jaoks esmatähtis, suurenevad konkreetses laiemas piirkonnas huvid ja pinged. Seetõttu kinnitab see ka konkreetsete makropiirkondlike strateegiate arendamise asjakohasust. Seda näitab nende edusammude rahvusvahelist olulist, juhtides tähelepanu piirkondadeülestele prioriteetidele.

4.3.

Eelnimetatuga on tihedalt seotud asjaolu, et peamised rändevood läbivad Doonau ja Aadria/Joonia mere piirkondi. Koos juba nimetatud kaupade ja kapitali liikumisega on kerkinud suure sotsiaal-majandusliku, kultuurilise ja poliitilise küsimusena esile inimeste liikumine. Humanitaarküsimused, majanduslikud võimalused ja julgeolekuga seotud mured keeruline teema, mis tuleb lisada iga makropiirkondliku strateegia tegevuskavva kooskõlas ajaloolise Euroopa sotsiaalpoliitilise õigustikuga.

4.4.

Asjaolu, et kaks ELi makropiirkondlikku strateegiat puudutavad mereäärseid piirkondi, toob esile mereühenduste ja merega seotud majandustegevuse olulisuse ning keskkonnaaspektid. ELi Läänemere piirkonna strateegiaga ja ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga seotud osalejad peaksid seega pöörama erilist tähelepanu sinise majanduskasvu prioriteetidele ning sinise majandusega seotud riskidele ja võimalustele, mille on toonud muu hulgas esile EL, EMSK, ÜRO ja Maailma Looduse Fond (WWF).

4.5.

Makropiirkondlike strateegiate suur strateegiline eesmärk oli edendada majanduslikku lähenemist ELis, mis on väga oluline majandusliku jätkusuutlikkuse ja järkjärgulise poliitilise tasakaalu jaoks riiklikul ja Euroopa tasandil. Hoolimata poliitilisest tahtest ja sellele suunatud ELi eelarvest näitab statistika, et piirkondade vahel on olnud sotsiaal-majanduslikus mõttes erinevusi, mis on viinud poliitiliste rahutusteni (6). Makropiirkondlikes strateegiates, eelkõige neis, milles keskendutakse Kesk- ja Ida-Euroopale, tuleb seda tõsiselt arvesse võtta ja suurendada jõupingutusi selles piirkonnas poliitika elluviimiseks, kaasates tõeliselt sotsiaalpartnereid, sotsiaal-majanduslikud osalejad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Samal ajal on makropiirkondlike strateegiatega oluliselt toetatud uusi ja võimalikke liikmesriike ELi integreerimisel. Seda on selgelt näha Lääne-Balkani riikide puhul, mis on seotud ELi Läänemere piirkonna strateegiaga ning ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga, aga ka Moldova ja Ukraina puhul, kes saavad abi nende ELi assotsieerimislepingu rakendamisel.

4.6.

Teadusuuringud humanitaar- ja sotsiaalteaduste vallas on toonud esile vajaduse liikuda tervishoiul põhinevalt lähenemisviisilt üle heaolu suurendamisel põhinevale lähenemisviisile, milles keskendutakse kvantitatiivse mastaabisäästu asemel suurenenud kvalitatiivsele mitmekesisusele. Selles mõttes muutub Euroopa mitmekesisus, mis tuleneb tema ajaloost ja loomulikest omadustest, eelkõige olemasolevate makropiirkondlike strateegiate piirkondades, suureks võrreldavaks eeliseks alles tekkival üleilmastumisajastul. Seetõttu tuleks tagada, et vajadus edendada sotsiaal-majanduslikku lähenemist ei vii poliitikani, mis võib seda sotsiaalkultuurilist ja keskkonnaalast mitmekesisust ressursina vähendada. Vastupidi, makropiirkondlike strateegiatega tuleks edendada mitmekesisuse säilitamist kvalitatiivses mõttes ja hoogustada selliste projektide rakendamist, mis suurendavad piirkondade koosloomet uute toodete ja teenuste väljatöötamisel.

4.7.

Üldiselt tähendab tõhustatud rahvusvaheline konkurents seda, et võrgustike loomine muutub üha tähtsamaks. Sellele vaatamata nõuab tööviljakuse plahvatuslik kasv – mis näitab, et kvalitatiivne eristamine muutub üha olulisemaks – selliste klastrite ja koostööstruktuuride loomist, mis kasutavad horisontaalsetes tegevustes (nt reklaam, logistika ja transport, teadus- ja arendustegevus) ära mastaabisäästu, säilitades ja isegi suurendades võimet pakkuda eritooteid ja -teenuseid. Teisisõnu muudavad praegused arengusuundumused rahvusvahelistel turgudel vajalikuks arendada (pool)autonoomsete tootjate ruumilisi ja sektorisiseseid klastreid. See peaks olema nelja makropiirkondliku strateegia üks peamistest prioriteetidest (7).

4.8.

Lisandväärtust on võimalik saavutada individuaalsete makropiirkondlike strateegiate ühendamisega, nagu ELi Läänemere piirkonna strateegia ja ELi Doonau piirkonna strateegia puhul (8). See näib olevat tehtav, eelkõige küsimustes, mis on seotud keskkonnakaitse ja taastumatute ressursside ning energia mõistliku kasutamisega. Seda ilmestab hästi edukas kaubanduskodade koostöö ELi Doonau piirkonna strateegia ja ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia raames (9)

4.9.

Kuna nende eesmärk on suurendada majanduslikku jõukust, tuleks makropiirkondlikes strateegiates üha rohkem keskenduda puhta tehnoloogia algatustele ja protsessidele, milles pooldatakse üleminekut lineaarmajanduselt ringmajandusele. Näidete hulka kuuluvad ELi Läänemere piirkonna strateegia projektid, mida viiakse ellu puhtama majanduskasvu algatuse ning CirculAlps ja AlpLinkBioECO projektide alusel ELi Alpi piirkonna strateegia raames.

4.10.

Kliimamuutuste probleemiga tuleb tegeleda hästi kooskõlastatud viisil suurematel geograafilistel aladel: sihtotstarbelised keskkonnainvesteeringud peaksid aitama vähendada äärmuslike ilmastikutingimuste tagajärgi ja muude kliimamuutuste kahjustavat mõju, säilitades samal ajal valitsevad majandustingimused ja asjaomaste piirkondade ökoloogilised omadused. Samuti võib meretranspordi suurem kasutamine peamiselt Doonau piirkonnas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada õhukvaliteeti kõigis piirkondades, mida mõjutab autokaubavedu. Makropiirkondlik koostöö peaks viima asjakohaste jätkusuutlike ja terviklike transpordistrateegiateni.

4.11.

Vajadusega vähendada märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid (nagu on kirjeldatud 2015. aasta Pariisi kokkuleppes) kaasneb taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine. See energiaalane üleminek hõlmab fossiilkütuseid kasutavate elektrijaamade järkjärgulist kaotamist ning tuuleenergiamuundurite ja fotoelektriliste elektrijaamade arvu kiiret suurendamist. See üleminek tähendab märkimisväärseid muudatusi energiavarustussüsteemis ja uusi põhimõtteid, mis võimaldavad piirkondadel ja riikidel elektrienergiaga paindlikumalt kaubelda. Makropiirkondlik koostöö suurendab kindlasti tõenäosust, et energiaüleminekuga seotud küsimustes langetatakse õigeid otsuseid.

4.12.

Eelnimetatud mõõtmed, mis on seotud makropiirkondliku strateegia vajaliku suunaga, langevad üldjoontes kokku mitmesuguste poliitikasuundadega, mida edendatakse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames, mille kõik ÜRO liikmesriigid võtsid vastu 2015. aastal. Eelkõige tuleks makropiirkondlike strateegiate puhul pöörata tähelepanu käimasolevatele meetmetele, mis on mõeldud mitmesuguste kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, tehes võimaluse korral koostööd olemasolevate piirkondliku kestliku arengu strateegia võrgustikega (10). Selles raamistikus nelja makropiirkondliku strateegia tegevuskavade kohandamine tugevdab vajalikku terviklikku lähenemisviisi. See suurendab ka ELi piirkondliku koostöö rahvusvahelist nähtavust, tunnustamist ja toetamist.

5. Poliitilised ettepanekud

5.1.

Kuigi on vaja tugevdada poliitilisi sekkumisi ja edendada aktiivset pühendumist makropiirkondlikele strateegiatele, on vaja ka vähendada suurt bürokraatlikku koormust. Selleks võiks motiveerida avaliku sektori sidusrühmade otsest koordineerimist Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse raames või erasektori sidusrühmade koostööd ka konkreetsete temaatiliste kavade raames.

5.2.

Puuduvad usaldusväärsed üksikasjalikud andmed, mis võimaldavad piirkondi ja sektoreid võrrelda. On üldine vajadus luua toimivad võrgustikud ja hallata olemasolevaid andmebaase, mis võib põhineda suurandmetel, kuid ka konkreetsel teabel.

5.3.

Lisaks sellele, et tagada neile omavahel ühendatud funktsionaalsetele andmebaasidele avalikkuse juurdepääs, on vaja parandada avalikkuse võimet olemasolevaid andmeid ja teavet kasutada. Makropiirkondlike strateegiate jaoks on väga oluline tehniline tugi ja asjaomaste andmete kasutamiseks vajalikele vahenditele juurdepääsu tagamine, et toetada nii kohalikke kui ka riikide valitsusi ja erasektori osapooli ja osalejaid. Seda tuleks korraldada kesktasandil, ent suunata asjaomasele piirkonnale.

5.4.

Võrgustike loomine sotsiaalpartnerite, kohalike sotsiaal-majanduslike osalejate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel nii ruumiliselt kui ka sektori tasandil (kasutades nelja osalisega lähenemisviisi) ning nende aktiivne osalemine otsuste tegemises on väga kasulik tulevikus makropiirkondlike strateegiate rakendamisel, et edendada ühtekuuluvust ning sotsiaalset ja keskkonnaalast jätkusuutlikkust.

5.5.

Lisaks tuleb võtta vastu konkreetsed poliitilised algatused, et tugevdada piirkonnaüleste klastrite ja klastripartnerluste loomist ja arendamist: (11)

i)	korrigeerides ELi ja riiklikest fondidest toetatud klastrites osalemise kriteeriume, et suurendada edukamate äriühingute osalemist, ilma et riskitaks võrgustike enesemääramise ja osalevate partnerite suhtelise autonoomiaga;

ii)

rahastamist ja eelkõige muid klastrite ja võrgustike toetamise viise – nt maksude ja menetlusega seotud meetmed – tuleks laiendada aegsasti, et klastrite kestus ei oleks ülesehituse poolest piiratud ja neid ei takistataks oma organisatsioonilise küpsuse ja suurima rahalise iseseisvuse saavutamisel; (12)

iii)

riiklikul ja piirkondlikul (piirkondadevahelisel) strateegilisel kavandamisel peab võtma arvesse ülemaailmset olukorda ja viise, kuidas selles raamistikus kohalike klastrite loomist toetada. Lisaks peaks olema rohkem ajendeid selliste struktuuride loomiseks, mis ühendaksid olemasolevad klastrid üksteisega piirkondlikul ja sektorite tasandil, kasutades seejuures terviklike sekkumiste vastastikust täiendavust;

iv)

põhjendatud soov tegeleda kohalike iseärasuste ja eripäraga päädib tihti klastritega, millel puudub rahvusvaheline suunitlus, mis ulatuks kaugemale konkreetse piirkonna piiriülesest mõõtmest. Seda olukorda tuleb parandada ning elluviidud toetavate poliitikameetmete puhul tuleks kasutada ära ülemaailmse tegevussuuna sotsiaal-majanduslikku toimimist. Lisaks aitab see vähendada ajavahet poliitiliste algatuste ja äriotsuste vahel.

5.6.

Olemasolevad ja tulevased makropiirkondlikud strateegiad saavad märkimisväärselt kasu tõhusatest võrgustike loomise algatustest hariduse ja haldusteenuste vallas ning algatustest, mis on kavandatud tõhusate piirkondadevahelise teadustöö ja innovatsiooni ökosüsteemide jaoks ning põhilise ja rakendusliku teadus- ja arendustegevuse jaoks. Käimasoleval konsultatsioonil, kus arutatakse ELi Doonau piirkonna strateegia kava läbivaatamist, on nenditud, et kohalike ja piirkondlike haldusasutuste suutlikkuse suurendamisel kasutatakse suutlikkuse suurendamise algatusi, koostööprojekte, vastastiku õppe võrgustikke, heade tavade vahetamist ja poliitilisi soovitusi. Neid võiks toetada väikesemahuliste rahastamisvahendite kaudu (üldised toetused või muud vahendid) kohalikele osalejatele (väikeettevõtjad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, noorteorganisatsioonid, akadeemilised ringkonnad jne), mis aitavad luua innovatsiooni tarvis kaasava keskkonna riikidevahelisel tasandil.

5.7.

Eelkõige võiks haridusvõrgustike loomisel lisada need tegevused olemasolevatesse struktuuridesse, nagu Erasmuse programm. Poliitilistes soovitustes tuleks keskenduda konkreetse geograafilise piirkonna põhiaspektidele, et avada uusi võimalusi täiustatud, ettevõtlust edendavate toodete ja teenuste jaoks. Samuti selleks, et toetada kohalike elanike elukestvat õpet seoses tootmise digiüleminekust tulenevate nõuetega.

5.8.

Nelja makropiirkondliku strateegia piirkondades on pikad ajaloolised, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised sidemed, mis võib olla nii positiivne kui ka problemaatiline. Neid sidemeid saab kasutada konstruktiivselt, edendades alternatiivseid vahendeid piirkondadevaheliste klastrite loomise ja koostöö jaoks, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) 2017/2040(INI).

(2) Tuleb märkida, et termini „klastrid“all peame silmas võrgustumist ning temaatilist või terviklikku koostööd erasektori esindajate ja institutsioonide, avaliku halduse, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna vahel (mis läheb näiteks kaugemale väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega võrgustumisest).

(3) Vt http://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/publications/studies/2017/macro-regional-strategies-and-their-links-with-cohesion-policy

(4) Oluline on tuua esile INNOSUP-1 edusammud klastrite loomise edendamisel. Esimese kuue INNOSUP-2015 käimasoleva projekti raames, mis algatati 2016. ja 2017. aastal, võeti ühendust üle 2 800 VKEga (nt kontaktide loomise ürituste ja ideekonkursside/koostööprojektide kaudu) ja nendes pakutakse otsetoetust 449 VKE-le (nt innovatsiooni toetavate vautšeritega). Kokkuvõttes on INNOSUP-1 klastriprojektidest kavas toetada 2 000 VKEd.

(5) Vt 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide järelhindamist, mida rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja ühtekuuluvusfondist, 2. tööpakett „Support to SMEs, Increasing research and innovation in SMEs and SME development“(VKEde toetamine, VKEde jaoks teadus- ja arendustegevuse suurendamine ja VKEde arendamine), leping nr 2014CE16BAT002, lõpparuanne, lk 10–11 ja 14–17.

(6) Vt Zarotiadis ja Gkagka (2013), „European Union: A diverging Union?“, Journal of Post-Keynesian Economics, väljaanne 35, lk 537–567.

(7) Vt nõukogu 12. märtsi 2018. aasta järeldused, milles kutsuti üles arendama edasi Euroopa klastripoliitikat, et luua sidemeid piirkondlike klastrite vahel ja muuta need üleeuroopalisteks maailma tasemel klastriteks, mille aluseks on aruka spetsialiseerumise põhimõtted, toetades niiviisi uute väärtusahelate loomist kogu Euroopas.

(8) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, COM(2019) 21 final.

(9) Doonau piirkonna kaubanduskodade liit on allkirjastanud koostöölepingu Aadria ja Joonia mere piirkonna linnade foorumiga, et vahetada kogemusi ja teha koostööd projektide puhul, kus need kaks strateegiat teineteist täiendavad.

(10) Näiteks vast loodud Musta mere kestliku arengu lahenduste võrgustikku (SDSN Black Sea) (http://sdsn-blacksea.auth.gr) ja http://unsdsn.org/news/2018/10/31/presenting-a-new-regional-chapter-sdsn-black-sea/), Vahemere kestliku arengu lahenduste võrgustikku (Mediterranean SDSN) (http://www.sdsn-mediterranean.unisi.it/) ja Põhja-Euroopa kestliku arengu lahenduste võrgustikku (SDSN Northern Europe) (https://www.unsdsn-ne.org/).

(11) Konkreetsed ettepanekud on kooskõlas esimese eduaruandega Euroopa strateegiliste klastripartnerluste kohta, mille koostas klastrite ja tööstuse muudatuste Euroopa vaatluskeskus (#EOCIC), mis annab ülevaate esimestest tulemustest, kogemustest ja algatuse „European Strategic Cluster Partnerships for Going International“ (Euroopa strateegilised klastripartnerlused rahvusvahelisele turule sisenemiseks) (ESCP-4i) teise põlvkonna saavutatud headest tavadest.

(12) See vajadus suurendada aegsasti rahastamist on seotud ka ettepanekuga ühiste klastrialgatuste kohta COSME programmi ühtse turu programmi käsitlevas osas.

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Euroopa investeerimiskava: ülevaade ja edasised sammud““

(COM(2018) 771 final)

(2019/C 282/04)

Raportöör: Petr ZAHRADNÍK

Kaasraportöör: Javier DOZ ORRIT

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 18.2.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	180/0/8

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Üldjoontes väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heameelt Euroopa investeerimiskava üle, sest see aitab edendada investeeringuid ELis ja kasutada piiratud rahalisi vahendeid tulemuslikumalt üleeuroopalisteks strateegilisteks investeeringuteks, millega jaotatakse ELi rahalised vahendid ümber uut moodi. Komitee soovitab seada ELi investeerimiseesmärgi pikaajalise ja kestliku investeerimispoliitika üheks kriteeriumiks. Investeerimiseesmärk võiks olla osa Euroopa poolaasta tavapärasest tsüklist ja seda hinnataks igal aastal.

1.2.

Euroopa investeerimiskava ja laiemalt avaliku sektori poolt soodustatud investeeringute eesmärk peaks olema toetada ELi strateegilisi eesmärke, sealhulgas: a) kestliku ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamine liikmesriikides; b) kestlikud investeeringud kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega; c) õiglase keskkonnahoidliku digiülemineku soodustamine; d) Euroopa riikide majanduse vastupanuvõime tugevdamine; e) strateegilise taristu ehitamine; f) tulemuslikkuse, teadustöö, arengu, innovatsiooni, hariduse ja kutsealase koolituse edendamine; g) sotsiaalsete investeeringute suurendamine ja h) Euroopa majanduse konkurentsivõime toetamine üleilmses kontekstis. Komitee leiab, et nende eesmärkide geograafiliseks ja valdkondlikuks saavutamiseks on vaja lisasuuniseid.

1.3.

Ühtse klassifitseerimissüsteemi ja näitajate kiire loomine kestliku tulemuslikkuse hindamiseks, tuginedes ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustele, aitaks investoritel suunata oma investeeringuvood kestlikku tegevusse (1).

1.4.

Komitee on veendunud, et uuenduslikel rahastamisvahenditel on tohutu potentsiaal katta kavandatud InvestEU programmiga hõlmatud valdkondi. Komitee usub InvestEU programmi ja tulevaste keskselt hallatavate programmide koostoimesse (näiteks Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa horisont“) ja peab eelistatavaks tootluspõhise vahendi kasutamist. Selle saavutamiseks on vaja mitme programmi või projekti kombineerimise eeskirju lihtsustada.

1.5.

Üks InvestEU programmi kõige tähtsamaid lisaväärtusi on suuremahuliste Euroopa projektide (SESAR, ERTMS, ELi arukad võrgud) toetamine erasektori rahaliste vahendite kaasabil. Kuid nende elluviimine eeldab ka komisjoni meetmeid õigus- ja finantsraamistiku loomiseks. Komisjon peaks tegema jõupingutusi, et liikmesriigid nendesse suurprojektidesse kaasata.

1.6.

Komitee on veendunud, et EL peaks praegusel ajal olema valmis võtma suuremaid riske, et anda töökohtade loomisele ja elamistingimuste parandamisele suuremat hoogu. Seetõttu soovitab komitee sellele vahendile mitmeaastases finantsraamistikus suuremaid kulukohustusi.

1.7.

Komitee toetab väga komisjoni jõupingutusi teha kindlaks intensiivsema investeerimistegevuse peamised takistused ühtse turu keskkonna valdkondades, lõimides infrastruktuurile, haridusele ja oskustele esitatavad nõuded ning ühtlustades riigiabi eeskirju.

1.8.

Sellegipoolest on komitee seisukohal, et ELi investeeringupuudujäägi kui Euroopa majanduse tuleviku ühe kõige suurema riski ületamine nõuab suuremat rahalist toetust ELilt, liikmesriikidelt ja erasektorilt. Seepärast kutsub komitee ELi ametiasutusi üles tugevdama InvestEU programmi finantssuutlikkust mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027.

1.9.

Komitee on aga seisukohal, et on vaja saavutada tihedam seos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuskava (või vastavalt InvestEU programmi) ning teiste ELi ja liikmesriikide investeerimisprogrammide vahel, edendades vajalikku koostoimet, vältides dubleerimist ja kattumisi ning suunates investeeringuid täpsemate eesmärkide saavutamiseks.

1.10.

Komitee teeb ettepaneku laiendada InvestEU programmi ulatust, et pakkuda Euroopa ettevõtjatele vajalikke tagatisi, mis võimaldaksid neil investeerida väljaspool ELi ja edendada ELi kaubandust.

1.11.

Komitee soovitab komisjonil tungivalt suurendada jõupingutusi, et parandada Euroopa ettevõtjate ja kodanike teadlikkust Euroopa investeerimiskavast saadava kasu kohta, eelkõige seoses VKEdega, andes neile seega ELi panuse kohta rohkem teavet.

2. Ettepaneku üldine taust ja olulised asjaolud

2.1.

Käesolev arvamus tugineb otseselt järeldustele, mis esitati InvestEU programmi käsitlevas arvamuses, (2) samuti muudes arvamustes ELi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ning ELi majandus- ja investeerimistulemuste kohta (3) ning arendab neid edasi. Seega ei korrata nimetatud arvamustes sõnaselgelt väljendatud järeldusi käesolevas dokumendis, kuid jagatakse vaikimisi nende seisukohta.

2.2.

Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa investeerimiskava: ülevaade ja edasised sammud“ nõustutakse täielikult InvestEU programmi käsitlevas arvamuses (4) esitatud järeldustega, eelkõige järgmiste punktidega:

—	investeerimistegevus on ainus peamine makromajanduslik näitaja, mis ei ole jõudnud kriisieelsele ehk 2006.–2007. aasta tasemele, ning seetõttu on igati põhjendatud ja õigustatud soodustada kõigi asjaomaste vahendite kasutamist selle toetamiseks;

—	investeeringute toetamiseks sellise rahastamisvahendi loomine, mis põhineb tagatise põhimõttel, on oluline uuendus avalike huvidega seotud suurte investeerimisprojektide rahastamisel;

—

erakapitali kaasamine on selleks väga kasulik ja soovitav. Samas võivad halvasti kavandatud avaliku ja erasektori partnerlused rohkem maksma minna kui samade teenuste otsene avalik osutamine. ELis peavad prioriteediks olema avaliku sektori investeeringud kvaliteetsetesse, taskukohastesse ja kättesaadavatesse avalikesse teenustesse;

—	lisaks omamaistele investeeringutele tuleks toetada ka investeeringuid, millel on märkimisväärne piiriülene mõõde. Seda mudelit saab kasutada ka ELi arenguinvesteeringute rakendamiseks väljaspool ELi;

—	struktuurireformide elluviimine nii liikmesriikide kui ka kogu ELi tasandil võib suurendada investeerimistegevuse mõju;

—	tehtud investeeringud peaksid toetama ühtse turu vajadusi, vajaduse korral kõigis selle mõõtmetes, finantsturgude toimimist, transpordi- ja energiataristut ning inimressursside valmisolekut nende probleemide lahendamiseks.

2.3.

Euroopa Komisjoni teatis on tavapärasest ulatuslikum, selles käsitletakse vajadust kõrvaldada tõkked, mis pärsivad tugevamate investeeringute ennistamist ja takistavad rahastamisvahendite tõhusamat kasutamist investeeringute toetuseks.

2.4.

Kui InvestEU programmi käsitleva määruse eelnõus käsitletakse peamiselt selle vahendi tehnilisi parameetreid, keskendutakse komisjoni teatises eelkõige majanduslikule, poliitilisele ja sotsiaalsele taustale, samuti analüüsitakse ja kirjeldatakse keskkonda, milles vahendit kasutatakse. Komitee nõustub selle üldise seisukohaga.

2.5.

Junckeri komisjoni esimene põhiprioriteet (2014. aasta lõpust 2015. aasta alguseni) oli aidata kõrvaldada ELis pärast kriisi investeeringute puudujääk või seda vähendada. Ilma piisavate ja kasumlike investeeringuteta ei ole võimalik tagada Euroopa tulevast majanduslikku jõukust ja võimet konkureerida majanduslikult ülemaailmsel tasandil. Seepärast võeti vastu ja rakendati Euroopa investeerimiskava, mida pärast 2020. aastat sümboliseerib peamiselt InvestEU programm. Selle keskmes on eelarvetagatise alusel loodud rahastamisvahend. Komitee leiab, et kõnealune vahend ei sobi mitte ainult investeeringute kindlustamiseks ELis, vaid võib olla ka väga tõhus ELi platvorm investeerimisprojektide arendamiseks ja toetamiseks väljaspool ELi (seoses ELi mitmeaastase finantsraamistiku uute eesmärkide, välistegevuse, globaliseerumise ja suurema arvu välisprojektidega aastateks 2021–2017).

2.6.

Investeeringute kasumlikkus ja tõhusus olenevad usaldusväärse majandusstruktuuri olemasolust. Seega peetakse struktuurireforme investeeringute oodatava mõju kindlustamise eelduseks. Olulised struktuurilised puudused põhjustavad erinevaid takistusi: regulatiivseid, halduslikke, ausa konkurentsi tõkkeid jne. Need takistused on suured nii riigi kui ka piiriülesel tasandil.

2.7.

Komitee hindab asjaolu, et EL toetab kõige avatumat võimalikku investeerimis- ja kauplemiskeskkonda, tingimusel et järgitakse töö- ja sotsiaalõigusi ning keskkonnakaitset. Samal ajal pööratakse aga suurt tähelepanu üha süvenevale ülemaailmsele poliitilisele ja strateegilisele ohule, millega võivad olla seotud teatavad välisinvesteeringud. Komitee peab tervitatavaks ja toetab teatavate välisinvesteeringute puhul kaitsefunktsiooni kasutuselevõttu, mille peamine eesmärk ei ole seotud ettevõtluse või majandusega, vaid pigem poliitika ja võimuga.

3. Üldised märkused

3.1.

Komitee hindab kõrgelt Euroopa investeerimiskava eeliseid, eelkõige järgmistes aspektides:

—

kriisi ajal katkes erasektoripoolne rahastamine ja rahalised vajadused ei olnud seega rahuldatud. Investorid hakkasid riske palju hoolikamalt ja põhjalikumalt kaaluma. Euroopa investeerimiskava on osutunud investeeringute suurendamise ja erasektori rahaliste vahendite kaasamise sobivaks, turvaliseks, praktiliseks ja hoolikalt läbimõeldud platvormiks;

—	Euroopa Investeerimiskava on positiivselt mõjutanud turutõrgete või ebasoodsate investeerimisolukordade sihipärast ja süstemaatilist jälgimist ning aidanud kohandada riskide tajumist vajadusega lahendada need turule sobival viisil;

—

Euroopa Komisjoni teatises mainitud toetatud projektide näidetest ilmneb selgelt, et kui ei oleks Euroopa investeerimiskava ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, ei oleks ilma piisavate tagatiste ja piisava riskikatteta sellist tüüpi projektidele kunagi erakapitali eraldatud (välja arvatud heategevuslikel motiividel) ning avaliku sektori vahendid oleksid selliste ettevõtmiste jaoks juba oma olemuselt piiratud;

—	Euroopa investeerimiskavas ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis nõutakse, et projektid läbiksid otsese finantstulu testi ja vastaksid seega neile kehtestatud miinimumnõuetele.

3.2.

ELi avaliku ja erasektori investeeringute kogumaht oli 2018. aastal 20,5 % ELi SKPst, mis on siiski enam kui kaks protsendipunkti vähem kui 2007. aastal. Investeeringute määra aeglane taastumine alates 2013. aastast tuleneb nii avaliku kui erasektori investeeringutest.

3.3.

Avaliku sektori investeeringud EL 27s olid ajavahemikul 2014–2018 keskmiselt 2,86 % SKPst (euroalal 2,68 %) võrreldes 3,4 %ga SKPst (euroalal 3,2 %) 2009.–2013. aastal (5). Eelkõige oli aastatel 2014–2017 enamjaolt negatiivne kapitali netomahutus põhivarasse, mis osutab avaliku sektori kapitali vähenemisele. Kuna makrotasandil on see vastuolus Euroopa investeerimiskava eesmärkidega, soovitab komitee Euroopa Komisjonil võtta meetmeid avaliku sektori investeeringute edendamiseks liikmesriikide tasandil. Need meetmed tuleks lisada riigipõhistesse soovitustesse koos muude asjakohaste Euroopa poolaasta vahenditega.

3.4.

Investeeringute puudujäägi kõige suurema osa on põhjustanud puuduvad erainvesteeringud. Seda arvestades on investeerimiskava kogumaht olnud algusest peale liiga väike. Euroopa Liit kavandab võtta viie aastaga kasutusele 500 miljardi euro väärtuses investeeringuid, mis tähendab 100 miljardit eurot ehk ligikaudu 0,6 % ELi SKPst aastas.

3.5.

Komitee on teadlik, kui suures mahus tuleb ELis investeerimistegevuse toetamise rahastamisvahendeid tagasi maksta, ja on teadlik ka nende seni kasutamata potentsiaalist. Näiteks loovad need aluse olemasolevate vahendite palju tõhusamaks ja mugavamaks kasutamiseks. Erinevalt toetustest on tegemist tagasimakstavate vahenditega, mida saab pärast tagasimaksmist edaspidi korduvalt kasutada. Lisaks võib rahapoliitika oodatav karmistamine ja laenude kättesaadavuse vähenemine nende atraktiivsust veelgi suurendada. Kui neid majanduspoliitika ja juhtimise seisukohast asjakohaselt hallatakse, hõlbustavad need kindla finantsaluse loomist avalikku huvi pakkuvate investeeringute väga pikaajaliseks (isegi mitukümmend aastat kestvaks) toetamiseks (tähtis on kindlaks määrata, mida avaliku huvi all mõeldakse; praegu on valitsev seisukoht, et rahastamisvahendid sobivad erinevate turutõrgete kõrvaldamiseks). Rahastamisvahendite arendamine aitab edendada ka riigisisestel turgudel ja üleeuroopalisel finantsvahenduse turul kättesaadavate finantstoodete varieeruvust ning tugevdada turu mitmekesisust ja olemasolevate finantstoodete ja -lahenduste mitmekesisust.

3.6.

Samal ajal rõhutab komitee, et rahastamisvahenditest toetuse saamiseks ei sobi kindlasti iga projekt (üldine asjakohasuse kriteerium on turukeskkonna olemasolu ja turutõrke risk selle paljudes vormides). Kui on tõendatud, et projekt väärib rahastamisvahendite kaudu toetamist, saavutatakse mõju kolmel põhilisel viisil:

—	toetusega projektile, millega suudetakse saavutada täiendavat ja mõõdetavat kasu (näiteks kasumlikkuse suurendamine, tootlikkuse kasv). Sellisel juhul on toetusesaajad peaaegu eranditult ettevõtted või nende rühmitused, näiteks klastrid;

—	kokkuhoiuga olemasolevate protsesside toimimises (näiteks energianõudluse ja -kulude vähendamine ning jooksvate kulude vähendamine protsesside optimeerimise abil). Sellisel juhul võib avaliku sektori asutusi toetada rahastamisvahenditega samamoodi nagu äriüksusi;

—	asjaomase toote või teenuse tarbijate rahalise osaluse loomise kaudu. Sellist osalemist võidakse lisaks toetada ka sihtotstarbeline toetuse või muu riikliku või piirkondliku toetusprogrammiga, mis võimaldab rahastamisvahendi tagasimakstavaks muuta.

3.7.

Komitee võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni teatise olulise osa, milles käsitletakse olemasolevate takistuste kindlakstegemist. Need on peamiselt ühtse turu ees seisvad takistused ning vajadus seda veelgi süvendada ja takistused kõrvaldada (nii olemasolevate haldus- ja regulatiivtakistuste ületamise kui ka ühtse turu tehnoloogilise ajakohastamise teel ühtse digitaalse turu ja sellega seotud rakendamisstrateegia rakendamise kaudu). Komitee mõtleb ka kapitaliturgude arengupotentsiaalile ja nende kaasamisele kapitaliturgude liitu. Transpordi- ja energiataristu lõimimisel on nii takistusi kui ka potentsiaali kas üleeuroopaliste võrkude (TEN) arendamise või energialiidu kaudu. Oluline on meeles pidada ka inimlikku mõõdet ning nõudeid tööjõu haridusele ja oskustele (kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega) ning riigiabi eeskirjade ühtlustamist. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames koostoime optimeerimise seisukohast märgib komitee ka seda, et on vaja tagada võimalikult suur kooskõla Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

3.8.

Komitee on seisukohal, et tuleb teha rohkem jõupingutusi ja tagada suurem kooskõla Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tegevuskava (või (vastavalt) InvestEU programmi) ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide muude programmide vahel. See aitab edendada vajalikku koostoimet ja vältida programmide dubleerimist.

3.9.

Avaliku sektori poolse soodustusega investeeringud peaksid olema suunatud täpsetele eesmärkidele, mis on Euroopa tasandil selgelt ja strateegiliselt seatud liidu strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Toetatavad valdkonnad on esitatud käesoleva dokumendi punktis 1.2. Seda silmas pidades leiab komitee, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja tulevase InvestEU programmi jaoks on vaja anda täpsemaid suuniseid, eelkõige sektoritele laenude eraldamise kohta.

3.10.

Konkreetsemalt seoses Euroopa Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavaga tuleb ühtse klassifitseerimissüsteemi ja jätkusuutlikkuse hindamise näitajate väljatöötamisel lähtuda terviklikust arusaamast majandustegevuse ja investeeringute mõju kohta keskkonnasäästlikkusele ja ressursitõhususele ning sotsiaal- ja juhtimisalastele eesmärkidele kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja Euroopa Ülemkogu 20. juuni 2017. aasta järeldustega. See lähenemisviis peaks aitama investoritel suunata oma investeeringud kestlikesse tegevustesse, mis võimaldavad 2030. aasta tegevuskava täielikku, terviklikku, integreeritud ja tulemuslikku rakendamist (6).

3.11.

Algses Junckeri kavas tagati või kindlustati kaitsemeetmega 21 miljardit eurot, et suurendada summat finantsvõimenduse abil kuni 315 miljardi euroni. InvestEU programmis teeb komisjon ettepaneku eraldada 38 miljardit eurot (+ 9,5 miljardit eurot finantspartneritelt), et suurendada summat finantsvõimenduse abil 650 miljardi euroni. Esmapilgul kahekordistab InvestEU algatus Junckeri kava rahastamisjõu ja võimaldab liikmesriikidel lubada kuni 5 % oma ühtekuuluvuspoliitika eraldistest neljale tagatisvaldkonnale. Komitee avaldab selle tõhustatud vahendi üle heameelt, kuid on seisukohal, et 15,2 miljardi euro suurune kulukohustus, mis on 1,2 % järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust, ei ole piisav, et saavutada eesmärk suurendada investeeringuid kriisieelse tasemeni. Näiteks 2 % kulukohustusega (25,5 miljardit eurot) saaks kaasata üle 1 triljoni euro avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid.

3.12.

Edendada ja toetada on vaja Euroopa ettevõtjate ja konsortsiumide osalemist rahvusvahelistes pakkumismenetlustes ja riigihangetes. InvestEU programmi ulatust võiks laiendada kõigile geograafilistele piirkondadele ja anda tagatisi väljaspool Euroopa Liitu investeerivatele Euroopa ettevõtjatele. See võiks olla esimene praktiline reaktsioon majandusvööndi ja maanteede algatusele (Belt and Road Initiative).

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee soovitab pöörata subsidiaarsuse põhimõtet järgides asjakohast tähelepanu takistuste kõrvaldamisele riigi ja piirkondade tasandil.

4.2.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles määrama selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, tulevase InvestEU programmi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lõimimise võimalused. Määruse ettepanekus viidatakse paljudes kohtades mitmeaastase finantsraamistiku peatükkide ja programmide koostoimele, kuid tegelikkuses on sellist koostoimet palju vähem. Praegune praktika piirab võimalust kombineerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Komitee ei pea sellise praktika edasikestmist soovitavaks ja teeb ettepaneku kehtestada selged eeskirjad, mis võimaldaksid kasutada sama projekti jaoks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (toetuse vormis) ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (rahastamisvahendite vormis).

4.3.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles arvestama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi laiendamise innustamisel põhjalikult investeeringuid. Liikmesriikidel peab olema võimalus saada vajalikke eelarvevahendeid avaliku sektori investeeringute jaoks. Kuna kulutused on eranditult seotud Euroopa Liidu kehtivate maksueeskirjade kohaste maksutuludega, peab Euroopa Komisjon tõhusate vahendite abil juhtima otsustavat tegutsemist maksupettuste, maksustamise vältimise, rahapesu ja maksuparadiiside ebaseadusliku tegevuse vastu. See hõlmab ka teatavates liikmesriikides praegu praktiseeritava ja hargmaiste ettevõtjate agressiivset maksuplaneerimist soodustava ebaausa maksukonkurentsi kaotamist.

4.4.

Teatavat liiki investeeringuid, nagu avalikku taristusse, saab ühiskonnale pakkuda tõhusamalt ja väiksemate kuludega, kasutades avaliku ja erasektori partnerluse asemel pigem avalikku sektorit. Juhul kui seda tehakse, soovitatakse komisjonil võimaldada liikmesriikidel sotsiaalkulutusi kärpimata piisavalt investeerida. Riigi rahanduse pikaajalise ratsionaalse teooria ja praktika kohaselt peaksid tulevased põlvkonnad, kellele praegused investeeringud kasu toovad, maksma õiglase osa nende rahastamisse praegu valitsuse võlakirjade emiteerimise teel. Kui avaliku sektori investeeringuid rahastab üksnes praegune põlvkond suuremate maksude või valitsemissektori väiksemate kulude kaudu, muudaks see praeguse koormuse lubamatult suureks. Praktikas tähendab see stabiilsuse ja kasvu pakti muutmist paindlikumaks tasakaalus eelarve nõude (nn kuldreegel) kaudu: avaliku sektori investeerimiskulusid ei võeta avaliku sektori eelarvepuudujäägi eesmärkide arvutamisel arvesse. Majanduskasu on positiivselt mõjutanud komisjoni 2014. aastal kasutusele võetud paindlik lähenemisviis hiljuti kohandatud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamiseks. Seda tuleks säilitada ja suunata investeeringutele, mis pakuvad suurt avalikku huvi.

4.5.

Majandus- ja rahaliidu reform võib tagada asjakohase investeerimispoliitika vajaliku juhtimise. Eelkõige võib pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamine neis kavandatud vahendite kasutusele võtmise teel aidata rahastada ettevõtjaid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Komitee peab seda pakiliseks probleemiks ja avaldab kahetsust Euroopa Ülemkogu viivituste pärast selles küsimuses.

4.6.

Komitee on seisukohal, et on vaja anda täpsemaid suuniseid sektoritele vahendite eraldamise kohta Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ja tulevasest InvestEU programmist. Komitee arvates peaks investeeringutel olema prioriteet kolmes sektoris: a) Euroopa keskkonnasäästliku ja digitaalse majandusmudeli loomine, b) teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning c) haridus ja koolitus. Selleks et tagada õiglane üleminek elujõulisele keskkonnasäästlikule ja sotsiaalsele mudelile, tuleks sotsiaalseid investeeringuid edendada sotsiaalabi ja -toetust käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitustes nimetatud viisidel (7).

4.7.

Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) auditid taristu- ja innovatsioonikomponendi (IIW) projektide valimite kohta on näidanud, et umbes kolmandikku projektidest oleks saanud täielikult rahastada muudest allikatest kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. Projektide arendajad valivad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi peamiselt rahastamise väiksemate kulude ja osaliselt laenude pikema tähtaja tõttu.

4.8.

Pidades muude kui Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamisallikate kaudu ellu viidud projekti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi täiendavaks sobib üldise, mittetehnilise arusaamaga täiendavusest. See tekitab küsimusi täiendavuse määratluse ja praktilise kohaldamise olulisuse kohta reaalmajanduse jaoks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruses ja praktikas. See võib kahjustada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi nii vajalikku usaldusväärsust. Seepärast on komitee seisukohal, et Euroopa Investeerimisfondi tegevus peaks keskenduma eelkõige projektidele, mis on tõeliselt täiendavad, st Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastuse puudumisel ei oleks neid ellu viidud, et tagada võimalikult suur mõju reaalmajandusele ning suurendada üldsuse usaldust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vastu.

4.9.

Euroopa Kontrollikoda märkis, et kaasatud investeeringute hindamiseks kasutatud metoodika tõttu näidatakse mõnel juhul tegelikust suuremana seda, mil määral toob Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi toetus tegelikult kaasa täiendavaid investeeringuid reaalmajandusse. Lisaks leiab komitee, et Euroopa Komisjon peaks järgima Euroopa Kontrollikoja soovitust töötada välja võrreldavad tulemus- ja seirenäitajad kõigi ELi rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste jaoks, et suurendada läbipaistvust ja nende tulemuste hindamise suutlikkust.

4.10.

Nagu kontrollikoda on märkinud, on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond osaliselt asendanud ka teistest tsentraalselt hallatavatest ELi rahastamisvahenditest tuleva rahastuse, eelkõige transpordi ja energeetika valdkonnas. Komitee soovitab komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal võtta arvesse võimalikke tulevasi kattumisi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi taristu- ja innovatsioonikomponendi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite vahel.

4.11.

Selleks et tagada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames kasutusele võetud investeeringute nõuetekohane hindamine, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles süstemaatiliselt kavandama statistilise järelanalüüsi tegemiseks vajalike andmete kogumist, et eelnevalt hinnata üksikute projektide kordajate prognoose. See võib aidata parandada tulevasi eelarvutusi.

4.12.

Komitee soovitab, et lisaks Euroopa investeerimisnõustamise keskusele (mis on eelkõige ette nähtud selleks, et toetada selge Euroopa lisaväärtusega suuri investeerimisprojekte) peaks tegutsema riiklike ja piirkondlike nõuandekeskuste võrgustik, mis kasutab kogu ELis ühtset metoodikat ja tõlgendust ning pakub nõustamisteenuseid eelkõige väekestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja nende piirkondlikuma suunitlusega projektidele.

4.13.

Komitee kordab vajadust analüüsida projektide toetuskõlblikkust tagasimakstava rahastuse saamiseks rahastamisvahendite kaudu ning soovitab Euroopa Komisjonil luua ekspertide platvorm. Selleks tuleb täita rahastamisvahenditele esitatavat kolme põhinõuet: tõhusus (mille tagab nende fondide haldaja oma ülesannete täitmisega, rahuldades seega avalikku huvi toetustest kvalitatiivselt erinevalt); kasulikkus (mis põhineb iga tagasimakstavate vahendite jaoks ette nähtud programmi või selle osa õiguspärasusel); jätkusuutlikkus selle majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes (mis põhineb põhimõttel, et uuendatavad vahendid peaksid olema tagasimakstavad).

4.14.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi määruses ei kehtestata fondi antavate tagatiste geograafilise jaotuse kriteeriume. Määruses on sätestatud, et neid reguleerib nõudlus. Samas kehtestas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi juhtkomitee taristu- ja innovatsiooni raamistikus geograafilise mitmekesisuse ja geograafilise kontsentratsiooni soovitusliku piirmäära. Määruses ei sätestata piirmäärasid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate raamistikule. Komitee on kindlal veendumusel, et Euroopa investeerimiskava ja tulevane InvestEU programm peavad olema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamise, mitte liikmesriikidevaheliste erinevuste suurendamise vahend. Kuigi Euroopa Komisjoni esitatud teave näitab, et geograafilise kontsentratsiooni suundumus on 2018. aastal osaliselt korrigeeritud, on küsimus piisavalt oluline selleks, et võtta vastu olukorra lõpetamiseks vajalikud poliitilised suunised ja regulatiivsed muudatused. Komitee pooldab olukorra parandamise ühe võimalusena riiklike tugipankade loomist seal, kus need puuduvad, et teha koostööd Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispangaga, ning julgustab kõiki liikmesriike seda tegema.

4.15.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et eelkõige eelarveraamistiku järgmisel programmitöö perioodil on olulisem, et rahastamisvahenditel oleks konkreetne ülesanne konkreetse eesmärgi saavutamiseks ja et kavandatavad eeskirjad võimaldaksid nende ulatuslikke kombinatsioone, avades seega võimaluse pakkuda projektidele individuaalseid lahendusi. Rahastamisvahendid ei ole liigilt ühtlased ning laen, tagatis, otsesed kapitalivahendid või projektivõlakiri võidakse määrata sihtotstarbeliselt teatavat liiki projektile. Nende vahendite kasutamisel tuleks praktikas eelistada individuaalseid lahendusi, sest just nende kaudu on võimalik rahastamisvahendite potentsiaal täielikult ära kasutada.

4.16.

Kui struktuurireforme peetakse üldiselt kõrgema investeeringutaseme saavutamise seisukohast oluliseks, tuleb need kavandada selgelt ja üksikasjalikult. Programme kohaldavates riikides on kokkuhoiupoliitika perioodil tehtud arvukad struktuurilised kohandused ja reformid süvendanud era- ja avaliku sektori nõudluse nõrkust, suurendanud tööpuudust, ebakindlust ning vähendanud leibkondade sissetulekut ja ettevõtjate müügiootusi. Seetõttu on need kaasa aidanud investeeringute puudujäägi suurenemisele. Seepärast soovitab komitee edendada reforme, et a) parandada ettevõtluskeskkonda, b) hõlbustada ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamist, c) suurendada tootlikkust, d) edendada teadustegevust, innovatsiooni ja koolitust, e) edendada kvaliteetsete töökohtade loomist, f) tugevdada kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi Euroopa ja riikide tasandil, g) tugevdada sisenõudlust, h) suurendada majanduslikku vastupidavust ning i) võimaldada avaliku sektori investeeringute piisavat taset, näiteks luues avalikus sektoris tegeliku kavandamissuutlikkuse.

4.17.

Lisaks vajadusele parandada koostoimet ELi ja liikmesriikide investeerimisprogrammidega on vaja tutvustada nende programmide saavutusi ka kodanikele: hinnanguliselt saavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist kasu 945 000 VKEd ja InvestEU programmist veel paljud teised. Kasu saavate VKEde jaoks peab olema selge, et nad saavad ELilt toetust, märkides näiteks rahastamislepingusse täpsustatud selgituse ja lisades lepingule Euroopa Liidu logo.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) Vt Euroopa Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava.

(2) ELT C 62, 15.2.2019, lk 131.

(3) ELT C 440, 6.12.2018, lk 106; ELT C 62, 15.2.2019, lk 83; ELT C 62, 15.2.2019, lk 90; ELT C 62, 15.2.2019, lk 126; ELT C 62, 15.2.2019, lk 312; ELT C 159, 10.5.2019, lk 49.

(4) ELT C 62, 15.2.2019, lk 131.

(5) Euroopa majandusprognoos. Statistikalisa. Euroopa Komisjon, november 2018.

(6) Vt (2019)0325 Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik (COM(2018)0353 – C8-0207/2018 – 2018/0178(COD)).

(7) Investing in Social Care & Support. A European Imperative (Investeerimine sotsiaalhoolekandesse ja -toetusse. Euroopa vältimatu kohustus).

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/27

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule (euroala tippkohtumine), nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euro rahvusvahelise rolli tugevdamine““

(COM(2018) 796 final)

(2019/C 282/05)

Raportöör: Philip VON BROCKDORFF

Kaasraportöör: Dimitris DIMITRIADIS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 24.1.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliit, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus
Vastuvõtmine sektsioonis	4.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	200/3/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et euro rahvusvaheline roll ei ole veel jõudnud tagasi tasemele, kus see oli enne finantskriisi. Kuigi komitee peab teatises esitatud Euroopa Komisjoni kavandatavaid meetmeid tervitatavaks ja vajalikuks, ei pruugi neist piisata, võttes arvesse euroala sotsiaalsete ja majanduslike probleemide ulatust. Sotsiaalne ühtekuuluvus, ülespoole suunatud majanduslik lähenemine ning konkurentsivõime ja innovatsiooni edendamine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul (VKEd), peaks olema see, millele tuginedes euroala majandus jõudu kogub ning euro tugevamat rahvusvahelist rolli toetab.

1.2.

Komitee ergutab ELi kahekordistama oma jõupingutusi, et saavutada kogu ELis suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ja majanduslik lähenemine. Nii liikmesriikide vahel kui ka riikide sees esineb jätkuvalt märkimisväärseid erinevusi ja need takistavad ELile tervikuna kasuks tulevate majanduslike võimaluste ärakasutamist.

1.3.

Komitee hoiatab, et jätkuvad tehnoloogilised läbimurded, nagu finantstehnoloogia ja digiüleminek, ning teiste rahvusvaheliste vääringute esilekerkimine pikemas perspektiivis võivad soodustada enam kui ühel peamisel vääringul põhineva mitmepolaarse süsteemi tekkimist.

1.4.

Komitee leiab, et euro on suuteline oma rahvusvahelist staatust parandama. Samas soovitab komitee siiski, et euroala esmane prioriteet peaks esmajoones olema euroala korrastamine ning usaldusväärsuse ja heaolu saavutamine, parandades selleks oma kasvuväljavaateid ja taastades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. See protsess, mis eeldab muu hulgas majandus- ja rahaliidu ning pangandusliidu lõpuleviimist, peaks olema euro tugevama rahvusvahelise rolli saavutamisel prioriteet.

1.5.

ELi ühisraha usaldusväärsus, mis on euro rahvusvahelise rolli tugevdamise eeltingimus, nõuab edasisi samme usaldusväärsema riikliku eelarve- ja kasvupoliitika suunas, samuti täiendavaid jõupingutusi elujõulisema finantssektori nimel. Sellega seoses kordab komitee taas VKEde toetamise ning tootlikkuse jätkuva suurendamise olulisust selleks, et suurendada euroala konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.

1.6.

Komitee on seisukohal, et turgude integreerimisest saadavat kasu ei tohiks vähendada finantsstabiilsuse puudumine, ning nõuab järjepidevaid meetmeid viivislaenude vähendamiseks sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil, eriti pärast pankade halbade laenude kapitalinõudeid käsitleva poliitilise kokkuleppe saavutamist 2018. aasta lõpus.

1.7.

Komitee on veendunud, et euro kui rahvusvahelise vääringu rolli suurendamiseks tuleb tegeleda euroala avaliku sektori võlakirjaturu killustatusega, mis muudab selle oluliselt vähem ulatuslikuks ja vähem likviidseks. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon uuriks võimalusi luua likviidsemaid ja turvalisemaid eurodes hoiatavaid varasid.

1.8.

Euro rahvusvahelist rolli võib mõnevõrra aidata tugevdada Euroopa Keskpank, eelkõige kui ta täidab talle pandud ülesannet säilitada euroalal hindade stabiilsus. Lisaks annab Euroopa Keskpanga toetus makromajanduslikule poliitikale ning majandus- ja rahaliidu ning kapitaliturgude liidu süvendamisele täiendava tõuke euro rahvusvahelise rolli tugevdamisele.

1.9.

Komitee on ka arvamusel, et Euroopa finantssektori tugevdamiseks ja sh tugevama finantsturu infrastruktuuri ja kindlate viiteintressimäärade tagamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Lisaks sellele peetakse euro tugevama rahvusvahelise rolli saavutamisel otsustavaks ka euro laialdasema kasutamise edendamist strateegilistes sektorites.

1.10.

Lõpetuseks kutsub komitee liikmesriike üles kasutama rahvusvahelises diplomaatias ühtsemat lähenemisviisi, mis võib omakorda suurendada kaubandusvõimalusi. Seda ühtset lähenemisviisi saab toetada ka ettevaatavama hoiakuga, mille eesmärk on edendada eelkõige ELi huvisid, eeskätt püüdes ette näha Hiina ja USA strateegilisi ja diplomaatilisi algatusi.

2. Taust

2.1.

Teatises „Euro rahvusvahelise rolli tugevdamine“, (1) mis avaldati 2018. aasta detsembris, märgitakse, et euro üleilmset rolli on võimalik edasi arendada, et see oleks proportsionaalne euroala poliitilise, majandusliku ja rahandusliku kaaluga. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada majandus- ja rahaliidu struktuure, sealhulgas võttes vastu kõik menetluses olevad ettepanekud pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimise kohta.

2.2.

Käesolev töödokument on kooskõlas üleskutsetega, mis on esitatud eelmistes komitee arvamustes (2) (3) milles rõhutatakse asjaolu, et pangandusliidu – eelkõige tugevam ja ühtlasem hoiuste kindlustuse kaitse – ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimine on määrava tähtsusega, et tagada konkurentsivõimeline Euroopa ettevõtluskeskkond nii suurte kui ka väikeste ettevõtete jaoks ning luua tõeline Euroopa ühisraha.

2.3.

2017. aasta Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhid oma pühendumust muuta Euroopa Liit tugevamaks ülemaailmseks osalejaks, laiendades selle olemasolevaid partnerlusi ja arendades uusi, edendades stabiilsust ja heaolu nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil, kujundades globaalseid sündmusi ning võttes rahvusvahelisi kohustusi (4).

2.4.

Euroopa Komisjoni president rõhutas omalt poolt oma 2018. aasta septembris peetud kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta euro tähtsust rahvusvahelises rahasüsteemis ning nõudis rohkem meetmeid tagamaks, et euro täidab ülemaailmsel areenil oma täit rolli (5).

2.5.

Seda silmas pidades on komisjon koostanud tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks, (6) millega soovitakse luua integreeritud ja hästi toimiv finantssüsteem ning viia muu hulgas lõpule pangandusliit ja kapitaliturgude liit.

2.6.

Kapitaliturgude liitu käsitlevas teatises (7) juhitakse tähelepanu sellele, et euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks vajab Euroopa Liit väljakujunenud ja integreeritud kapitaliturge. Edukas kapitaliturgude liit aitab luua stabiilset finantssüsteemi, loob ettevõtetele parema juurdepääsu rahastamisvahenditele ning seeläbi rohkem investeerimisvõimalusi.

2.7.

Sarnaselt nähtub Teadusuuringute Ühiskeskuse 2016. aasta aruandest (Science for Policy Report), (8) et usaldusväärne makromajanduslik poliitika, ELi majandus- ja rahaliidu süvendamine ning kapitaliturgude liidu arendamine annavad kõik panuse euro rolli edasisse tugevdamisse ülemaailmsetel kaubandus- ja finantsturgudel.

2.8.

Euroopa Komisjon soovitab (9) kasutada eurot laialdasemalt energiaga seotud projektides ja finantstehingutes, et aidata saavutada ELi energiapoliitika eesmärke ja vähendada energiatarnehäirete riski ning toetada seeläbi Euroopa ettevõtete suuremat autonoomiat.

3. Üldised märkused

3.1.

Euro on käinud oma 20-aastase ajaloo jooksul ära pika tee. Ta kujunes kiiresti teiseks kõige olulisemaks rahvusvaheliseks vääringuks maailmas (USA dollari järel) (10). Täpsemalt – umbes 60 maailma riiki kas kasutab eurot, kavatseb selle kasutusele võtta või on sidunud sellega oma vääringu. Samal ajal moodustab euro ligikaudu 20 % välisriikide keskpankade rahvusvahelistest reservidest, mis osutab selle tähtsusele turvalise väärtuse säilitajana, ning ühe viiendiku ettevõtete ja välisriikide valitsuste emiteeritud rahvusvahelistest võlakirjadest. Viimane, kuid mitte vähem oluline fakt on see, et eurot kasutatakse laialdaselt rahvusvaheliste maksete tegemiseks: 2017. aastal esitati umbes kolmandiku rahvusvaheliste tehingute väärtuse puhul arved eurodes või toimus arveldamine eurodes (võrdluseks: umbes kaks viiendikku USA dollarites).

3.2.

Euro rahvusvaheline kasutamine on kasulik, kuna see: i) vähendab Euroopa ettevõtete jaoks valuutariski ja seotud kulusid; ii) suurendab hindade läbipaistvust, mis võimaldab ettevõtetel hankida odavamat toorainet ning tarbijatel osta odavamaid kaupu; iii) loob tugevama inflatsioonidistsipliini, mis põhimõtteliselt toob majapidamistele ja ettevõtetele kaasa madalamad intressimäärad; iv) suurendab finantsilist sõltumatust ning võimaldab Euroopa ettevõtetel (sh VKEdel) ja valitsustel pääseda rahastamisele juurde soodsamatel laenutingimustel, kuna Euroopa finantsturud muutuvad integreeritumaks, ulatuslikumaks ja likviidsemaks, ning v) edendab veelgi ELi-sisest ja rahvusvahelist kaubandust.

3.3.

Seejuures annaks euro rahvusvahelise rolli tugevdamine kogu maailma turuosalistele täiendava valiku, muutes seeläbi rahvusvahelise majanduse vastupidavamaks šokkidele, mis on seotud paljude sektorite (nt energeetika, kaubad ja lennukitööstus) tugeva sõltuvusega USA dollarist.

3.4.

Dollari ja euro vahekord ei ole viimase kahe aastakümne jooksul muutunud. Ehkki kahe vääringu vahe oli alates euro kasutuselevõtust järk-järgult vähenenud, suurenes see euroala kriisist alates uuesti. Selline olukord püsib tõenäoliselt ka lähitulevikus, hoolimata asjaolust, et eurot emiteerib maailma suurim kaubandusplokk. Seega näib, et euro rahvusvahelise rolli tugevdamine ei ole pelgalt majanduse suuruse ja avatuse küsimus, vaid on peamiselt seotud selle piiratud võimega pakkuda ülemaailmsete finantsprobleemide ajal stabiilsust.

3.5.

Euro laialdasemat rahvusvahelist kasutamist pidurdavad ka teised tegurid, sealhulgas

i.	dollari ajalooliselt domineeriv roll ülemaailmse rahvusvahelise reservvaluutana,

ii.	dollari kasutamisega seotud väiksemad kulud ja selle suurem likviidsus eelkõige rahaturu tehingute puhul ning

iii.	hetkel lõpule viimata ühisraha toetavate Euroopa finantsturgude integratsioon.

iv.	Lisaks ei tõota euro tugevama rahvusvahelise rolli seisukohast head asjaolu, et enamik rahvusvahelisi finantssüsteeme kasutab kauplemiseks, arveldamiseks ja maksete tegemiseks väljaspool euroala asuvaid või väljaspool Euroopat asuvate ettevõtete juhitavaid platvorme.

3.6.

Peale selle nõuab euro tugevam rahvusvaheline roll veelgi stabiilsemat ja vastupidavamat majanduskeskkonda ning finantssüsteemi ladusamat toimimist. Seda silmas pidades on tehtud mitu ettepanekut algatuste kohta, millega edendada euroala majanduste tulemuslikkust (11) ning tulla paremini toime ulatuslike asümmeetriliste šokkidega euroalal (12). Rõhku ei tohiks siiski panna mitte üksnes asümmeetriliste šokkidega toimetulekule, vaid parandada tuleks ka euroala erisugust käitumist, mis on põhjustatud selle liikmesriikide väga erinevatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja poliitilistest struktuuridest. Need erisused, eriti eelarvepoliitikas, palkade arengus, tootlikkuses ja valitsemises, ohustavad euro tulevikuväljavaateid. Ilma mingis ulatuses fiskaalliiduta on ühisraha ülesehitus ebatäielik ning jätab euroala tulevaste finants- ja majanduskriiside suhtes haavatavaks.

3.7.

Euro edasise rahvusvahelistumisega võib kaasneda suurem risk, et ajutiselt toimub vääringu soovimatu kallinemine, eriti ülemaailmsete kriiside ajal. See omakorda vähendaks kohalike tootjate konkurentsivõimet ja kahjustaks euroala eksporditegevust. Euro suurem rahvusvaheline kasutamine võib ühtlasi tuua kaasa kulusid, aga muud hüved, nagu rahapoliitika suurem sõltumatus ja rahapoliitika tugevam ülekandumine rahvusvaheliselt, kaaluksid need üle.

3.8.

Euro rahvusvahelist rolli on mingil määral hoogustanud euroala ise, arvestades, et euroala investorid on euroalasse mittekuuluvate elanike emiteeritud eurovääringus võlakirjade peamised ostjad. Samas iseloomustab euro rahvusvahelist rolli ka tugev piirkondlik fookus, mis on kõige silmapaistvam riikides, mis asuvad euroala vahetus läheduses. Eelkõige on arvukalt tõendeid, mis osutavad sellele, et City of London on suure tähtsusega mitte-euroala residentide emiteeritud eurovääringus võlakirjade turul, olgu see kas pakkumise või nõudluse poolel või vahendajana. Sellega seoses võib Brexitil olla teatav mõju sellele turule.

3.9.

Laiemast perspektiivist suurendaks euro rahvusvahelist rolli see, kui ELi välispoliitika oleks ühtsem ja rõhutataks püsivalt mitmepoolset lähenemisviisi kaubandusele. ELi vääring saab kõrge rahvusvahelise staatuse saavutada ainult siis, kui EL tegutseb ühtselt ning kui neid tegevusi toetavad ühised diplomaatilised ja majanduslikud jõupingutused. See kehtib sellistes sektorites nagu energeetika, transport, tööstus jms, kus ELi ja euroala kui terviku huvid peaksid olema esikohal. Samuti on äärmiselt oluline, et EL räägiks ühel häälel geopoliitilistes arengusuundades, nagu Hiina kasvav mõju rahvusvahelises kaubanduses Hiina „One Belt, One Road“ algatuse kaudu, mille näol on tegemist majandusliku ja diplomaatilise programmiga, mis võib oluliselt muuta ja hakata domineerima kaubandust Aasias ja kaugemal. ELil tuleb selle majandus- ja diplomaatilise programmi mõju põhjalikult hinnata, kuna see suurendaks Hiina ülemaailmset majanduslikku kohalolu. EL ja eriti euroala ei saa selle programmi käivitumisel pelgalt kõrvaltvaatajaks jääda.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Arvestades euroga seotud eeliseid, nagu on osutatud punktis 3.2, võib tunduda üllatav, et tegelikult ei ole kõik liikmesriigid euroalaga liitunud. Mitteliitumise põhjused on mitmesugused, näiteks see, millisel määral on asjaomane liikmesriik valmis euroga ühinemiseks ja täitnud selleks vajalikud majanduslikud kriteeriumid, ning mõnel juhul ka püsivad õiguslikud takistused selliste kriteeriumide täitmisel. Kokkuvõttes kajastab mitteosalemine ELis püsivaid erinevusi sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku lähenemise osas. Need erinevused tuleb lahendada, et euroala laienemine tooks euroalal kaasa täiendava majandusliku stabiilsuse ja muudaks euroala vastupidavamaks välistele majanduslikele šokkidele. See omakorda tugevdaks ELi positsiooni ülemaailmse jõuna ning tugevdaks veelgi euro rahvusvahelist rolli.

4.2.

Eelarve- ja rahapoliitika vastasmõju kogu euroalas on euro ja selle rahvusvahelise rolli tuleviku seisukohast määrava tähtsusega. Stabiilsed makromajanduslikud tingimused sõltuvad aga nii eelarve- kui ka rahapoliitilistest hoiakutest, millega püütakse korvata valitsemissektori võla jätkusuutlikkusega seotud probleeme ning suurendada kasvuväljavaateid. Jällegi on olukord euroalas erinev, tulenevalt mitteoptimaalsest eelarve-, struktuuri- ja rahapoliitika kombinatsioonist pärast ülemaailmset finantskriisi, mille tagajärjel jaotus kohandumiskoormus euroala liikmesriikide vahel ebavõrdselt. See kajastab praegust institutsioonilist raamistikku, millele euro rajati ja mis toimib üksikute liikmesriikide jaoks piiranguna ning millel puuduvad vahendid kogu euroalas tõhusa koordineeritud majandus- ja eelarvepoliitilise hoiaku tagamiseks.

4.3.

See selgitab osaliselt, miks euroalas valitseb tasakaalustamatus ja ebavõrdsus ning miks peetakse niivõrd vajalikuks ülespoole lähenemist kiirendada. See aitaks parandada majanduslikku suutlikkust ning toetada sotsiaalset ja poliitilist stabiilsust, mis on kõik euro tugevama rahvusvahelise rolli jaoks olulised. Praeguses seisus on majandusalas, kus liikmesriikide majanduslikud ja sotsiaalsed tingimused erinevad oluliselt, rahapoliitilised probleemid märkimisväärselt suured.

4.4.

Meetmeid tuleb võtta ka viivislaenude probleemi lahendamiseks. Viivislaenud kujutavad endast ELi majanduse rahastamisele märkimisväärset koormat, kuna moonutavad laenude andmist, vähendavad turu usaldust ning kokkuvõttes aeglustavad majanduskasvu. Tuleb tunnistada, et euroala riikide pangandussektorites esineb jätkuvalt olulisi riske, mis takistavad ühise hoiuste tagamise skeemi arengut. On selge, et viivislaenude vähendamine ja pankade rekapitaliseerimine toob kaasa kulusid nii valitsustele kui ka erasektoritele. Kooskõlas oma eelmise arvamusega (13) nõuab komitee, et krediidiasutused annaksid laenu vastutustundlikult, ning rõhutab, et riiklikel ametiasutustel ja Euroopa institutsioonidel tuleb ühendada jõud ning teha täiendavaid edusamme põhjaliku ja usaldusväärse pankade viivislaenudega tegeleva ELi raamistiku ülesehitamiseks.

4.5.

Lisaks on makromajandusliku stabiilsuse jaoks olulised ka pangandusliidu lõpuleviimine ja kapitaliturgude liidu edasine integreerimine. Pangandusliit on võti, mis võimaldab saada rahaliidus toimuvast piiriülesest pangandustegevusest kasu. Ehkki tehtud on märkimisväärseid edusamme, ei ole pangandusliit veel valmis. Samuti peab euroala liikuma jätkuvalt edasi teiste oluliste algatustega, et liikuda täielikuma rahandusliidu poole. Kapitaliturgude liit aitab edendada piiriülest finantsintegratsiooni ning pangad ja kapitaliturud võivad üksteist täiendada euroala majanduse rahastamisel.

4.6.

Koos tegutsedes saavad pangandusliit ja kapitaliturgude liit viia finantsteenuste ühtse turu järgmisele tasemele kahel põhjusel: i) tervemad, ulatuslikumad ja rohkem integreeritud finantsturud võimaldaksid ettevõtetel saada laenudele juurdepääsu soodsamatel tingimustel, mis võimaldab neil teha tulutoovaid investeeringuid; ii) finantsturgude integratsioon parandaks finantseerimiskeskkonda eeskätt just VKEde jaoks, keda nimetatakse sageli töökohtade loomise, innovatsiooni ja majanduskasvu seisukohast Euroopa majanduse selgrooks. Integreeritud finantsturul saaksid pangad hõlpsamalt kasutada mastaabisäästu, pakkudes sarnaseid või isegi samu tooteid ja teenuseid mitmes liikmesriigis. Lisaks suurendaksid nad tõenäoliselt oma piiriüleseid varasid ning suudaksid luua suuremad ja mitmekesisemad koondtagatised väärtpaberistatud toodetele ja pandikirjadele.

4.7.

Hästi toimiv ja integreeritud kapitaliturg on toimiva rahaliidu jaoks väga oluline, nii et Euroopa kapitaliturgudel esinevate nõrkade kohtade kõrvaldamine peaks olema prioriteet, seda eriti Brexiti kokkuleppeta stsenaariumi puhul. Tuleks siiski silmas pidada, et kapitaliturgude liidu projekt hõlmab väga erinevaid lähenemisviise, millest mõned ei ole tingimata andnud esialgu kavandatud soovitud tulemust. Näideteks on siinkohal üleeuroopalised personaalsed pensionid ning väärtpaberistamise turgu käsitlev algatus, kuigi pensionide puhul tunnistab komitee riiklike pensionite rolli inimeste jaoks, kes erapensioni ei saa endale lubada. Kapitaliturgude liidu edu on seni tõepoolest olnud pigem kõikuv. Siiski aitavad need algatused aeglaselt, kuid kindlalt kaasa euro rahvusvahelise rolli tugevdamisele.

4.8.

Lisaks on pärast finantskriisi oluline mõista, et euro rahvusvahelise rolli edasine tugevdamine sõltub euroala finantsstabiilsusest. Euroala ühtsete lühiajaliste ja keskmise pikkusega võlakirjade ja muude võlakirjade kui turvaliste varade emiteerimine sarnaselt USA rahandusministeeriumiga ja asjakohane valitsemisstruktuur (sh range ja usaldusväärne eelarvepoliitika raamistik) aitaksid luua suuremat stabiilsust, pakkudes turvalisi ja likviidseid võlainstrumente, mis on sobilikud ootamatult suurenenud avaliku sektori kulutuste rahastamiseks.

4.9.

Euroala ühtsete võlakirjade emiteerimisega peaks eelkõige kaasnema täiustatud järelevalveraamistik. Tuleb kaaluda selliste toodete riskielementi, näiteks võimaluse korral riskide ja tagatiste koondamise kaudu, eriti tihedalt integreeritud kapitaliturgude liidu kontekstis.

4.10.

Euro rahvusvahelise rolli suurendamist, eriti selleks, et konkureerida USA dollari kui reservvaluutaga, ei tohiks näha otseteena konkurentsieelise saavutamiseks. See võib avaldada euroala majandusele ka ülemaailmset survet lähtuvalt konkurentriikides toimuvatest majanduslikest arengutest. Samas võib tõhusalt ja ühel häälel reageerimine tuua kaasa suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majandusliku lähenemise kogu euroalas. Euroopa algatused koostöö tugevdamiseks kaitse- ja rahvusvahelistes küsimustes suurendavad tõenäoliselt ka ELi geopoliitilist rolli ja edendavad euro ülemaailmset haaret.

4.11.

Euro rahvusvahelise rolli tugevdamisel on väljakutsed, aga seda rolli võib mõnevõrra aidata tugevdada Euroopa Keskpank, eelkõige kui ta täidab oma volitust säilitada euroalal hindade stabiilsus. Lisaks annab Euroopa Keskpanga toetus majandus- ja rahaliidu ning kapitaliturgude liidu süvendamisele täiendava tõuke euro rahvusvahelise rolli tugevdamisele.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) COM(2018) 796 final.

(2) ELT C 262, 25.7.2018, lk 28.

(3) ELT C 197, 8.6.2018, lk 1.

(4) https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25/rome-declaration/

(5) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/soteu2018-speech_et_0.pdf.

(6) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reflection-paper-emu_et.pdf.

(7) COM(2018) 767 final.

(8) http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC96913/lbna27754enn.pdf.

(9) C(2018) 8111 final

(10) COM(2018) 767 final.

(11) https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/communication_-_long-term_budget_for_europes_priorities.pdf.

(12) COM(2018) 387 final.

(13) ELT C 367, 10.10.2018, lk 43.

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/32

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta“

(COM(2019) 151 final)

(2019/C 282/06)

Raportöör: Ana BONTEA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 12.3.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõige 2
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	20.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	211/3/10

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee kordab oma varasemaid järeldusi ja soovitusi liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta ja lähtub neist (1).

1.2.

Komitee tunneb heameelt Euroopa ja riigi tasandi meetmete üle, mis on viinud edusammudeni tööhõive valdkonnas, ning soovitab need säilitada ja neid arendada, et tagada majandusliku elujõulisuse ja sotsiaalse kestlikkuse edendamine, kvalifitseeritud, koolitatud ja seega uuteks, iseäranis tehnoloogilisteks arenguteks paremini ettevalmistatud tööjõud ning samuti majanduse arengule reageerivate tööturgude edendamine, täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamine, erinevuste vähendamine, kõigile võrdsete võimaluste, sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vastase võitluse edendamine, eesmärgiga kaotada piirkondlikud erinevused elu- ja töötingimustes ning parandada tööturu toimimist ja tõhustada sotsiaaldialoogi.

1.3.

Komitee kordab, et tööturu ja sotsiaalõiguste reguleerimise poliitika väljatöötamisel tuleb harmooniliselt ühendada omavahel seotud konkurentsivõime, tootlikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse/töötajate õiguste mõõde. Kõigis meetmetes, mida rakendavad Euroopa, riiklikud ja kohalikud institutsioonid, tuleks tagada sobiv tasakaal majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase kestlikkuse vahel.

1.4.

Tuleks edendada poliitikat ja struktuurireforme, et hõlbustada kvaliteetsete töökohtade loomist, vastutustundliku ettevõtluse edendamist ning VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete arendamist.

1.5.

Komitee rõhutab, kui oluline on tagada kaasav, võrdne ja kvaliteetne tehniline, kutse- ja kolmanda taseme haridus, sh kõrgharidus. Samuti on vaja tagada heal tasemel vajalikud oskused ja teadmised tööhõiveks, inimväärseks tööks ja ettevõtluseks ning edendada elukestva õppe võimalusi kõigi jaoks

1.6.

Reformide kavandamise ja rakendamise parandamiseks ning nende jälgimiseks on oluline, et sotsiaaldialoog toimiks nõuetekohaselt (2).

1.7.

Komitee jääb oma soovituse juurde jätkata jõupingutusi erinevuste kõrvaldamiseks. Seejuures on ülespoole suunatud lähenemine valdkondadevaheline põhimõte, mida tuleb arvesse võtta ja mis tuleb integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse.

1.8.

Komitee kordab oma järeldusi ja soovitusi Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (3).

2. Üldised märkused

2.1.

Nõukogu otsuse ettepanekuga nähakse ette, et otsuse (EL) 2018/1215 (4) lisas sätestatud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised jäävad kehtima ka 2019. aastal.

2.2.

Komitee on oma varasemates arvamustes (5) sõnastanud järeldusi ja soovitusi liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, mida ta soovib käesolevas arvamuses korrata ning aluseks võtta.

2.3.

Komitee tunneb heameelt Euroopa ja riigi tasandi meetmete üle, mis on võimaldanud edusamme teha, (6) ning soovitab neid jätkata ja edasi arendada, tagades tööhõive kvaliteedi jätkuva parandamise ning ebakindluse ja ebavõrdsuse vähendamise (kuna tööturul püsivad erinevused liikmesriikide, piirkondade ja inimeste rühmade vahel ning majanduskasv ei too kõigile riikidele, piirkondadele ja kodanikele võrdselt kasu – mõnes riigis on tööpuudus endiselt suur, leibkondade reaalsissetulek kriisieelsest tasemest väiksem ja vaesuse määr kõrge).

2.4.

2020. aastaks peaksid liikmesriigid ja liit sotsiaalpartneritega konsulteerides püüdma välja töötada uue kooskõlastatud tööhõivestrateegia, millega tagataks eelkõige majandusliku elujõulisuse ja sotsiaalse kestlikkuse edendamine, pädev, kvalifitseeritud ja seega uuteks, iseäranis tehnoloogilisteks arenguteks paremini ettevalmistatud tööjõud ning samuti majanduslikele muutustele reageerivate tööturgude edendamine, täieliku tööhõive ja sotsiaalse progressi eesmärkide saavutamine, erinevuste vähendamine, samuti tööturu toimimise ja sotsiaaldialoogi tõhususe parandamine.

3. Konkreetsed märkused

3.1. Tööjõunõudluse ja investeeringute suurendamine

3.1.1.

Nagu on toonitatud 2019. aasta riigiaruannetes, esineb kõigis liikmesriikides ühes või teises poliitikavaldkonnas investeerimispiiranguid. Näiteks võib tuua suure regulatiivse ja halduskoormuse, reguleerivate raamistike ettearvamatuse, kohtusüsteemide töö vähese tulemuslikkuse ja saamatud haldusasutused (7) (reformid ja investeeringud eeldavad piisavat haldus- ja tehnilist suutlikkust, et võimaldada liikmesriikidel saavutada oodatud tulemusi), tülikad ja pikad loasaamismenetlused, haridus- ja koolitussüsteemi puudustest tulenevast oskuste nappusest rääkimata. Mitmes riigiaruandes nimetatakse oskuste nappust investeeringuid tõkestava või edasi lükkava asjaoluna. Vaatamata hiljutistele jõupingutustele ja edusammudele (8) finantssüsteemi teatavate puuduste osas tuleb mainida ka ülejäänud raskusi, millega on vastakuti ettevõtted, iseäranis VKEd, et saada investeeringuteks rahastust (9). Kõik need nõrgad kohad, millel on märkimisväärne piiriülene mõju, nõuavad asjakohaseid meetmeid nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, et ELi ja liikmesriikide investeeringute tase jõuaks taas kriisieelsele tasemele ning et saavutada strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärgid ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning nende töötajate koolituse valdkonnas.

3.1.2.

Vastu tuleks võtta sihipärasem investeerimispoliitika, mis oleks kombineeritud läbimõeldud struktuurireformidega, mille eesmärk on hõlbustada kvaliteetsete töökohtade loomist, edendada vastutustundlikku ettevõtlust ja tõelise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist ning toetada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete loomist ja kasvu.

3.1.3.

Vaja on valdkonnaülest kaasavat, sidusat ja VKE-sõbralikku ELi poliitikat ning liikuda põhimõttelt „kõigepealt mõtle väikestele“ (Think Small First) edasi põhimõtte „kõigepealt tegutse väikeste nimel“ (Act small first) juurde. Komitee kordab oma varasemaid soovitusi, (10) sealhulgas soovitus luua näitaja, millega mõõdetakse ettevõtlustingimusi.

3.1.4.

Demograafiliste suundumuste taustal on tootlikkuse kasv ülimalt tähtis, et tagada jätkusuutlik majanduskasv kõigis liikmesriikides. Poliitikakujundajate ja sotsiaalpartnerite peamine ülesanne on edendada tootlikkuse kasvu Euroopas (11) sihipärasemate investeeringute abil füüsilisse ja inimkapitali ning tehnoloogiliste edusammude kasutamisse tööstus- ja teenuste sektoris, tugevdades tootlikke investeeringuid innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse, majanduskasvu soodustavatesse projektidesse ning füüsilisse ja sotsiaalsesse taristusse, nagu info- ja sidetehnoloogia võrgud ja hooldusstruktuurid. Vaja on suuremaid jõupingutusi, et investeerida kvaliteetsete töökohtade loomisse ja võidelda ebakindlate töösuhete vastu, kuna ka see piirab tootlikkust.

3.2. Tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine (12)

3.2.1.

2019. aastal valmistab iseäranis muret see, et kinnitust on leidnud struktuuriliste pädevuste mittevastavus tööturu vajadustele – ELi ettevõtetel on üha raskem töötajaid palgata. Selle põhjuseks on asjakohaste oskuste vähesus ELis ja see asjaolu toimib üha enam tootmisvõimsust pidurdava tegurina. Oskuste nappus ei puuduta mitte ainult kõrge tööhõivemääraga, vaid ka suure tööpuudusega riike, ning see on eriti terav teatud sektorites, nagu ehitus, IKT-teenused, inseneeria ja finantsteenused (13). Selle olukorra lahendamiseks on vaja tugevamaid meetmeid, seejuures tuleb esmajärjekorras reformida enamike riikide haridus- ja koolitussüsteeme ning edendada kõrghariduses tulemustel põhinevat lähenemisviisi.

3.2.2.

Prioriteedid on järgmised: tagada võrdsus, võrdsed võimalused ning võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja heal tasemel oskustele ja teadmistele, samuti õpiväljundite õiglasele jaotumisele.

3.2.3.

Haridusasutustele ja õpetajatele tuleks pakkuda tuge, ruumi ja vahendeid, mida on vaja demokraatia, kodanikuaktiivsuse, kriitilise mõtlemise, sallivuse ja rahu väärtuste integreerimiseks rändajate ja pagulaste integreerimise raskuste, parempoolsete äärmusluse ja populistliku natsionalismi kontekstis.

3.2.4.

Duaalõppel põhineva kutsehariduse ja -õppe nõuetekohane toimimine aitab suurendada noorte tööhõivet.

3.2.5.

Kõigi õpetajate ja õpilaste ning kodanike, sealhulgas marginaliseerunud piirkondades elavate kodanike täieliku digikirjaoskuse saavutamiseks on vaja mobiliseerida piisavad avaliku sektori vahendid ja tipptasemel varustus ning tehniliselt pädevad töötajad.

3.2.6.

Oskuste nappuse probleemi lahendamine on mitmemõõtmeline ülesanne, mis nõuab märkimisväärseid jõupingutusi. Kõigil tasanditel tuleks edendada loovust, ettevõtlikkust ja liikuvust hariduses ja koolituses ning pidevõpet ja tugevamaid sidemeid ettevõtete ja haridus- või koolitusteenuste osutajate vahel. Sotsiaalpartneritel on selles samuti oluline roll.

3.2.7.

Lisaks kvaliteetsele haridusele ja kutseõppele juurdepääsule vajavad puuetega inimesed ja teised ebasoodsas olukorras rühmad sihipäraseid meetmeid ja toetust, et parandada nende juurdepääsu tööturule.

3.3. Sotsiaaldialoogi tõhustamine riikide ja Euroopa tasandil (14)

3.3.1.

Hästi toimiv sotsiaaldialoog on eelnimetatud ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise eesmärkide saavutamise, kvaliteetsetele töökohtadele, kvalifikatsioonile ja oskustele juurdepääsu ning neist eesmärkidest lähtuvate reformide parema ülesehitamise ja rakendamise pant, et suurendada nende omaksvõttu.

3.3.2.

Sotsiaalpartnereid tuleb õigeaegselt ja ulatuslikult kaasata kogu Euroopa poolaasta protsessi vältel, et parandada poliitikas osalemist, mis hõlbustab selle edukat rakendamist, tasakaalustades töötajate ja tööandjate huvid. Sotsiaalpartnerite koostöö võib olla majandus-, tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise poliitika edu, jätkusuutlikkuse ja kaasavuse liikumapanev jõud.

3.3.3.

Sotsiaalpartnerid suudavad leida uuenduslikke lahendusi, et tulla toime ühiskonna ja tööturu ümberkujundamise, demograafiliste muutuste, digiülemineku ja globaliseerumise mõjudega. Nii riigi kui ka Euroopa tasandi õigusraamistik peaks jätma ettevõtete, sektorite ja liikmesriikide tasandil ruumi innovatsiooniks, et anda stiimuleid sotsiaalpartnerite arenguks. Euroopa Sotsiaalfondil (ESF) on oluline osa sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamise toetamisel, nagu tõendab neljapoolne avaldus „Sotsiaaldialoogi uus algus“ (2016), ning komitee ärgitab komisjoni ja liikmesriike tagama, et sotsiaalpartnerite soovitusi rakendatakse (15).

3.3.4.

Sotsiaalpartnerite kaasamine Euroopa poolaastasse nõuab ka suutlikkuse suurendamise täiendavat toetamist, et neil oleks võimalik anda oma panus protsessi eri etappides, sealhulgas reformide rakendamisel. Samuti on mõnes riigis oluline suurendada sotsiaalpartnerite suutlikkust selleks, et võtta üle Euroopa sotsiaaldialoogi tulemused.

3.3.5.

Nagu on rõhutatud 2019. aasta riigiaruannetes, on ühtedes liikmesriikides toimunud positiivne areng, samal ajal kui teistes on täheldatud tagasiminekut. Mõnes liikmesriigis on sotsiaalpartnerite kaasatus riigi tasandil tegelikkuses vähenenud. Sotsiaalpartneritega konsulteerimine peaks olema kohustuslik.

3.3.6.

Sotsiaaldialoogil peaks olema suurem osakaal reformide kavandamisel, rakendamisel ja jälgimisel. Arvesse tuleks võtta sotsiaalpartnerite vahelisi kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks kiireloomulised probleemid ja poliitilised tegurid tööturgude parandamiseks, samuti riigiaruandeid ja sotsiaalnäitajate tulemustabelit.

3.4. Kõigi võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine (16)

3.4.1.

Komitee kordab, et tööturu ja sotsiaalõiguste reguleerimise poliitika väljatöötamisel tuleb harmooniliselt ühendada omavahel seotud konkurentsivõime, tootlikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse/töötajate õiguste mõõde. Kõik osalejad peavad võtma kohustuse edendada kaasavat kasvu ning kujundada samal ajal ärimaailma jaoks soodsad tingimused, et luua rohkem ja paremaid töökohti. Ainus viis saavutada võrdsem ühiskond on luua majanduskasvu ning jätkusuutlikumaid ja kaasavamaid töökohti, et tagada kodanikele inimväärsed töötingimused, piisavad palgad ja pensionid ning võimalus kasutada oma õigusi.

3.4.2.

Hoolimata olukorra paranemisest kogu Euroopas püsivad erinevused liikmesriikide, piirkondade ja tööturu erinevate inimrühmade vahel. Kõik riigid, piirkonnad ja kodanikud ei saa majanduskasvust ühepalju kasu. Mõnes liikmesriigis on töötus jätkuvalt suur, kodumajapidamiste reaalsissetulek püsib allpool kriisieelset taset ja vaesuse määr on kõrge. Piirkondade vahel on endiselt suured erinevused ja mõnes liikmesriigis need suurenevad.

3.4.3.

Riigipõhisetel soovitustel (17) võib olla tähtis koht tööhõivepoliitika suuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tõhustamisel, pakkudes suurepärast võimalust kujundada riiklikku poliitikat kooskõlas asjaomaste suuniste ja sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, pidades silmas ühiste tulemuste saavutamist. Nende eesmärk peaks olema vähendada nimetatud erisusi ning suurendada ja juhtida vahendeid selle saavutamiseks.

3.4.4.

Mõnes liikmesriigis ei ole tööpuuduse määr endiselt alanenud ja ületab jätkuvalt 10 %. Mitmes liikmesriigis on noorte olukord endiselt problemaatiline: mittetöötavate ja mitteõppivate noorte suur hulk paneb muretsema nende praeguse ja tulevase tööalase konkurentsivõime pärast (18). Teistes liikmesriikides takistab üha suurem tööjõu nappus edasist majanduskasvu.

3.4.5.

Ehkki naiste tööhõive määr suureneb, püsib tööhõive määra sooline erinevus ja see tingib palkade ebavõrdsuse (19). Eriti raske on tööd leida väheste oskustega isikutel ja rändetaustaga isikutel (20). Samuti on ebasoodsas olukorras puuetega inimesed (21). Peale selle on tööturu olukord paljudes liikmesriikides piirkonniti väga erinev. Demograafilised muutused ja tehnoloogia areng on Euroopa tööturgu ümber kujundamas. Need probleemid tuleb lahendada seadusandlike ja haldusmeetmete abil ning asjaomaste institutsioonide ja sotsiaalpartnerite koostöös.

3.5. Euroopa sotsiaalõiguste sammas

3.5.1.

Euroopa sotsiaalõiguste sambal on keskne tähtsus töö- ja palgatingimuste ja sotsiaalkaitsesüsteemide parandamisel Euroopas. See on oluline ka töö- ja eraelu tasakaalu tagamiseks, sotsiaalsete standardite parandamiseks ja ELi liikmesriikide üksteisele lähenemiseks, sh kollektiivläbirääkimised ja ligipääs sotsiaalteenustele. Sotsiaalõiguste samba osas kordab komitee oma varasemates arvamustes (22) tehtud järeldusi ja soovitusi.

3.5.2.

2019. aasta riigiaruannetes pööratakse erilist tähelepanu sellele, milliseid edusamme teevad liikmesriigid seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega. Samba rakendamine näitab teed kaasava, õiglase ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamise poole.

3.5.3.

Tööturu tulevik peaks olema peamine teema sotsiaalõiguste samba üle peetavates aruteludes, mis peaksid käsitlema praegu selles valdkonnas käimasolevat olulist muutust, ning vastu tuleks võtta sidus Euroopa tööhõivestrateegia, mis hõlmab järgmisi teemasid:

—	investeeringud ja innovatsioon;

—	tööhõive ja kvaliteetsete töökohtade loomine;

—	õiglased töötingimused kõigile;

—	õiglased ja sujuvad üleminekud, mida toetab aktiivne tööturupoliitika;

—	kõigi sidusrühmade, eriti sotsiaalpartnerite osalus.

3.5.4.

Kõik sidusrühmad peavad tegema koostööd tagamaks, et tulevikus on töömaailm õiglane ja kaasav, pakub kõigile töövõimalusi ning soodustab sotsiaalset progressi, kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, kellel on inimväärne sissetulek, ning juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele.

3.5.5.

Ent neid parendusi on vaja rahastada: sotsiaalõiguste samba tõhus rakendamine liikmesriikides on võimalik üksnes siis, kui on olemas piisavad rahalised vahendid, et investeerida sotsiaalpoliitika meetmetesse, mille eesmärk on rakendada õigusi ja põhimõtteid konkreetsete poliitiliste algatuste kaudu. Selleks on vaja kasutada selliseid mehhanisme nagu Euroopa Sotsiaalfond ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

3.6. Euroopa Liidu fondid (23)

3.6.1.

Komitee peab tervitatavaks ESF+-i määruse eelnõus väljendatud kavatsust tugevdada seost Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa poolaasta protsessi vahel, eelkõige riigipõhiste soovituste rakendamist.

3.6.2.

Mõne liikmesriigi puhul moodustavad ELi rahalised vahendid isegi olulise osa avaliku sektori investeeringutest. ELi rahaliste vahendite parem kooskõlastamine Euroopa poolaasta raames tehtava analüüsi ja antavate soovitustega peaks parandama tulemusi ja suurendama ühtekuuluvuspoliitika rahastuse mõju.

3.6.3.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid peaksid olema kujundatud selliselt, et neil oleks otsustav tähtsus töökohtade ja majanduskasvu loomisel ning territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, ent neid fonde tuleb kasutada tõhusamalt ja tulemuslikumalt ning seada sotsiaalõiguste samba rakendamise raames esmatähtsale kohale ELi pikaajalised investeeringud taristusse ja kvaliteetsetesse sotsiaalteenustesse, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja Euroopa Investeerimispanga vahendusel.

3.7. Digiüleminek

3.7.1.

Komitee on paljudes arvamustes analüüsinud digiüleminekut ja selle mõju töö korraldusele ja tööhõivele (24).

3.7.2.

Neljas tööstusrevolutsioon toob kaasa suured muutused, mis on tingitud sellistes valdkondades nagu geneetika, tehisintellekt, robootika, nanotehnoloogia, 3D-printimine ja biotehnoloogia toimunud arengust. Need muutused puudutavad tarbimis-, tootmis- ja töömudeleid ning nendega kaasnevad suured probleemid, mis nõuavad ettevõtetelt, avaliku sektori asutustelt ja kodanikelt proaktiivset kohanemist. Paralleelselt tehnoloogilise revolutsiooniga on suurenenud mitme nende muutustega seotud sotsiaal-majandusliku, geopoliitilise ja demograafilise teguri mõju, sest need tegurid toimivad mitmes suunas ja võimendavad üksteist. Vastavalt sellele, kuidas kogu tööstus kohaneb, uueneb enamik kutsealasid põhjalikult.

3.7.3.

Kuigi mõned töökohad muutuvad tõenäoliselt ülearuseks ja teiste hulk kasvab hoogsalt, nõuavad olemasolevad töökohad vajalike oskuste omandamist. Vaja on konkreetseid meetmeid, et ületada oskuste nappus, massiline töötus ja suurenev ebavõrdsus. Selleks on tarvis ümberõpet ja oskuste parandamist, proaktiivset lähenemist pidevõppele, asjakohaseid stiimuleid ja varustust ning mitut valdkonda hõlmavaid partnerlusi.

3.7.4.

Parem arusaam sellest, kuidas muutuvad digiajastul töö ja töösuhted, peaks viima tõhusama ELi tööhõivepoliitika kujundamiseni.

3.7.5.

Esmatähtsaks tuleb pidada pidevõpet, ümberõpet ja oskuste arendamist, et igaühel oleks võimalus saada töökoht üleilmastunud kõrgtehnoloogilises töökeskkonnas ning pääseda ligi teabele ja teenustele, millest osa on hädavajalikud.

3.7.6.

Digiajastul on oluline tagada juurdepääs internetile ja pakkuda digikirjaoskuse kursusi kõigile, keda ohustab töötuks jäämine, ning pakkuda neile võimalust kasutada oma õigusi ja pääseda juurde sotsiaalteenustele, eelkõige põhiteenustele.

3.7.7.

Digiajastu uus ebavõrdsus ja uued sotsiaalsed riskid võivad osalt tuleneda ka digitaalsest tõrjutusest, sest mõnes elanikkonnasegmendis puuduvad IT-oskused ja elementaarne digikirjaoskus, mis on vajalikud, et pääseda juurde teabele ja teenustele, millest osa on väga olulised.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) ELT C 237, 6.7.2018, lk 57.

(2) ELT C 159, 10.5.2019, lk 1; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(3) ELT C 262, 25.7.2018, lk 1; ELT C 81, 2.3.2018, lk 145; ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(4) Nõukogu 16. juuli 2018. aasta otsus (EL) 2018/1215 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (ELT L 224, 5.9.2018, lk 4):

—	tööjõunõudluse suurendamine,

—	tööjõupakkumise edendamine ning tööhõivele, oskustele ja pädevustele juurdepääsu parandamine,

—	tööjõuturgude toimimise ja sotsiaaldialoogi tõhususe parandamine,

—	kõigi võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasatuse toetamine ja vaesuse vastu võitlemine.

(5) ELT C 332, 8.10.2015, lk 68, ELT C 237, 6.7.2018, lk 57.

(6) Teatis COM(2019) 150 final – „Euroopa Liit naudib seitsmendat majanduskasvu aastat. Jätkuv majanduse elavnemine mõjutab positiivselt tööturgu ja sotsiaalset progressi. Tööhõive olukord paraneb jätkuvalt: 2018. aasta neljandas kvartalis tööle võetud inimeste arv on 240 miljonit, seejuures on töötuse määr (6,6 %) vähenenud 2000. aasta tasemele. Pelgalt 2017. aastal pääsesid vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest enam kui viis miljonit inimest.“

(7) Teatis COM(2019) 150 final – (4. liide); vt ka teatis COM (2019) 500 final .

(8) „VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate juurdepääs rahastamisele perioodil 2014–2020: võimalused ja väljakutsed“ (teabearuanne); ELT C 345, 13.10.2017, lk 15; ELT C 197, 8.6.2018, lk 1.

(9) Vt joonealune märkus 8.

(10) COM(2019) 150 final .

(11) Vt joonealune märkus 10.

(12) SOC/622 (koostamisel); ELT C 62, 15.2.2019, lk 136; ELT C 228, 5.7.2019, lk.16, ELT C 237, 6.7.2018, lk 8; ELT C 81, 2.3.2018, lk 167; ELT C 13, 15.1.2016, lk 57; ELT C 161, 6.6.2013, lk 67.

(13) Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tellitud uuring oskuste mittevastavuse kohta, 2018.

(14) ELT C 159, 10.5.2019, lk 1; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(15) Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa sotsiaalpartnerite sotsiaaldialoogi uut algust käsitlev avaldus , 2016.

(16) ELT C 367, 10.10.2018, lk 15; ELT C 237, 6.7.2018, lk 1; ELT C 440, 6.12.2018, lk 135; SOC/620 (koostamisel); ELT C 228, 5.7.2019, lk 7.

(17) Riigipõhised soovitused .

(18) ELT C 62, 15.2.2019, lk 142.

(19) SOC/610 (ELT C 240, 16.7.2019, lk 3) ; ELT C 110, 22.3.2018, lk 26; ELT C 440, 6.12.2018, lk 37; ELT C 262, 25.7.2018, lk 101; ELT C 110, 22.3.2019, lk 20.

(20) „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“ (teabearuanne); ELT C 264, 20.7.2016, lk 19, ELT C 71, 24.2.2016, lk 46.

(21) ELT C 34, 2.2.2017, lk 15; ELT C 367, 10.10.2018, lk 20; SOC/616 (koostamisel).

(22) ELT C 125, 21.4.2017, lk 10; ELT C 81, 2.3.2018, lk 145; SOC/614 (koostamisel).

(23) ELT C 62, 15.2.2019, lk 165.

(24) ELT C 237, 6.7.2018, lk 8; ELT C 129, 11.4.2018, lk 7; ELT C 237, 6.7.2018, lk 1; ELT C 434, 15.12.2017, lk 36; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30; ELT C 173, 31.5.2017, lk 45; ELT C 303, 19.8.2016, lk 54; ELT C 13, 15.1.2016, lk 161; ELT C 128, 18.5.2010, lk 74; SOC/622 (koostamisel).

LISA

Täiskogus vastu võetud muudatusettepanekute kohaselt muudeti sektsiooni arvamuses järgmist punkti, kuigi selle esialgse kuju säilitamine kogus hääletamisel enam kui veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 4):

1.4.

Tuleks edendada poliitikat ja struktuurireforme, et hõlbustada kvaliteetsete töökohtade loomist, vastutustundliku ettevõtluse edendamist, VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete arendamist ning põhimõttelt „kõigepealt mõtle väikestele“ (Think Small First) edasi põhimõtte „kõigepealt tegutse väikeste nimel“ (Act small first) juurde liikumist.

Hääletuse tulemus:

Poolt	:	117
Vastu	:	86
Erapooletuid	:	15

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/39

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud““

(COM(2019) 163 final)

(2019/C 282/07)

Text to be inserted

Raportöörid: Jukka AHTELA

Karolina DRESZER-SMALEC

José Antonio MORENO DÍAZ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 10.5.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 62
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.6.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	190/11/12

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt komisjoni teatise ja komisjoni püüdluste üle kasutada õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks muid vahendeid. Oluline on õigusriigi põhimõtte aspekti nende vahendite puhul maksimaalselt tugevdada, sest paljudel neist on eri eesmärgid, ning kaasata vahendite rakendamisse võimalikult suures ulatuses kodanikuühiskonda.

1.2.

Komitee on veendunud, et kodanikuühiskonda, meediat ja poliitilisi küsimusi oleks tulnud konteksti mõistmiseks teatises põhjalikumalt käsitleda ning kaasata otseselt mõjutatud osalisi nähtavamalt.

1.3.

Komitee on veendunud, et aruteluperiood oleks pidanud olema pikem, et võimaldada liikmesriikides kodanikuühiskonnaga põhjalikumalt konsulteerida ja seda kaasata, ning et pikemas perspektiivis peaks komisjon välja pakkuma süsteemsema mehhanismi, et pidada kodanikuühiskonna organisatsioonidega nõu liikmesriikides valitseva põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise olukorra üle.

1.4.

Järelevalvet teostavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, uurivate ajakirjanike ja sõltumatu meedia kaitse on vajalik ning nende kaitset ja aktiivset rolli varajasel hoiatamisel käsitlevad ettepanekud peavad olema komisjoni poolt aruteluperioodi lõpul esitatavates ettepanekutes olulisel kohal.

1.5.

Ehkki komitee tunneb heameelt, et kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastusele on parandatud, leiab ta, et õigusriiki ja põhiõigusi käsitlevas komisjoni ettepanekus eraldatud summa ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele ette nähtud summa on ebapiisav (1). Veelgi enam, EL peaks kaaluma võimalusi suurendada selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide põhirahastust, kes tegelevad järelevalve, teadlikkuse suurendamise, huvide kaitsmise ja vaidluste lahendamisega põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise valdkonnas kõikides liikmesriikides.

1.6.

Komitee toetab jätkuvalt õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise seiremehhanismi loomist ELi tasandil. Komitee arvates on äärmiselt oluline luua õiguslikult siduv Euroopa mehhanism, raamistik, mis aktiivselt kaasab komisjoni, parlamendi ja nõukogu ning milles komitee etendab kodanikuühiskonna esindamisel olulist rolli. Mehhanism peaks hõlmama ennetavat komponenti, mis võimaldab ekspertidel ja kodanikuühiskonna esindajatel käivitada varajase hoiatuse konkreetsete arengusuundade kohta ja arutada lahenduste ettepanekuid, kaasates kõiki asjaomaseid sidusrühmi. Ühtlasi aitaks selline mehhanism jaotada institutsioonide vahel koormust ja suurendada ühist vastutust ELi meetmete eest.

1.7.

Peale selle teeb komitee ettepaneku tunnustada ja tugevdada olemasolevaid kodanikuühiskonna platvorme ning luua Euroopa Liidu tasandil iga-aastane põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet käsitlev foorum, kuhu kaasataks ka komitee. See võimaldaks esiteks ELi otsustajatel saada varajane hoiatus ELi lepingu artikli 2 väärtustega seotud esilekerkivate probleemide kohta otse sidusrühmade, sh rohujuure tasandi organisatsioonide käest ning teiseks hõlbustada vastastikust õppimist ning riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel (ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja riigiasutused).

1.8.

Komitee on veendunud, et olemasolevate platvormide ja rohujuure tasandi organisatsioonide häälte kuuldavaks tegemine on praeguses olukorras vajalik. Komitee on ainulaadne organ, mis võimaldab kõigi liikmesriikide kõikide kodanikuühiskonna organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite vahel pidada tegelikku dialoogi. See annab kodanikuühiskonna mitmekesisusele ja elujõulisusele lisaväärtust. Sellise foorumi abil saaks võimaldada kodanikuühiskonna organisatsioonidel edastada varajane hoiatus.

1.9.

Nagu hiljutine kohtupraktika on näidanud, võib õigusriigi põhimõtte ohustamine õõnestada ELi aluseks olevat vastastikust usaldust. Liikmesriikide sõltumatud kohtud tagavad ELi ja selle siseturu ladusa toimimise.

1.10.

Samuti tuleks arvesse võtta õigusriigi põhimõtte majanduslikke aspekte. Vastastikune usaldus on väärtus, mille ainult majanduslikku hinda on raske määrata, kuid on selge, et usalduse puudumisel koos kohtute poliitilise mõjutamise või korruptsiooniga on majandusele kahjulikud tagajärjed. See on teema, mis nõuab rohkem tähelepanu ning millega seoses on ELi tasandil vaja rohkem andmeid ja uuringuid.

1.11.

Nii formaalsel kui ka mitteformaalsel haridusel on oluline roll demokraatliku ja õigusriigi kultuuri kujundamisel. Demokraatia ja õigusriik peaks olema tähtis ja lähedane kõigile Euroopa kodanikele; komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku kaugelevaatava teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia kohta, mis käsitleb põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat.

2. Sissejuhatus ja ülevaade teatisest

2.1.

Põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise olukord on kogu ELis äärmiselt murettekitav, eelkõige seetõttu, et mõnel juhul on tulnud kasutada Euroopa Liidu lepingu artiklit 7. Seepärast arutletakse komisjoni teatises, kuidas saaks õigusriigi seisundit ELis parandada.

2.2.

Teatises tuletatakse meelde õigusriigi põhimõtte tähtsust Euroopa Liidu ühe alusväärtusena, mis on demokraatliku süsteemi alus ja põhiõiguste kaitse eeltingimus. Õigusriigi põhimõte hõlmab muu hulgas selliseid põhimõtteid nagu seaduslikkus, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku protsessi seaduste kehtestamiseks, õiguskindlus, täidesaatva võimu omavoli keelamine, sõltumatute ja erapooletute kohtute pakutav tõhus kohtulik kaitse ja tõhus kohtulik kontroll, sealhulgas põhiõiguste järgimise küsimuses, võimude lahusus ning võrdsus seaduse ees.

2.3.

Komisjon määratleb õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks liidus kolm sammast: edendamine – teadmiste kogumine ja ühise õigusriigikultuuri loomine; ennetamine – koostöö ja toetus õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks riigi tasandil; ning reageerimine – järgimise tagamine liidu tasandil, kui seda ei suudeta saavutada riigisiseste mehhanismidega. Täpsemalt rõhutab komisjon vajadust edendada õigusriigi norme, märgata hoiatusmärke, õppida liikmesriike paremini tundma, parandada ühist suutlikkust probleemide tekkimisel reageerida ning kõrvaldada kaugema eesmärgina struktuurireformide abil puudused.

3. Üldmärkused

3.1.

Komitee tunneb konsulteerimise üle heameelt, kuna sellega tunnistatakse ELis viimasel ajal õigusriigi põhimõttega seoses tekkinud probleemide tähtsust. Selliste probleemide hulk on viimastel aastatel kasvanud, mis viitab õigusriigi ja demokraatia võimaliku ulatusliku kriisi ohule eelkõige mõnes liikmesriigis. Kõnealust kriisi tuleks täielikult tunnistada ja sellele tuleks asjakohaselt reageerida. See hõlmab ELi väärtuste julget kinnitamist ja tugevaid vahendeid, et ennetada ja korrigeerida õigusriigi põhimõtte mis tahes edasist nõrgenemist.

3.2.

Komitee on juba väljendanud tõsist muret põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise olukorra pärast ning on alates 2016. aastast kutsunud üles jõulisemalt tegutsema (2).

3.3.

On oluline meenutada, et Euroopa Liit ei ole üksnes ühisturg: see on ühistel väärtustel põhinev liit, nagu on sätestatud aluslepingu artiklis 2. Lisaks tunnustab ta ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid. Väärtused, millele Euroopa Liit on rajatud, on integratsiooni alus ja osa Euroopa identiteedist. Need on liitumise kriteeriumideks, kuid liikmesriigid peavad neid seejärel ka praktikas ellu viima.

3.4.

Õigusriik eksisteerib vastastikku sõltuvas, lahutamatus, kolmepoolses suhtes põhiõiguste ja demokraatiaga. Üksnes nende kolme väärtuse omavahelise koostoime tagamisel on võimalik ära hoida riigivõimu kuritarvitamist. Põhiõiguste kaitse on sammas, mida tuleks edasi arendada, ratifitseerides kõik asjaomased õigusaktid (sealhulgas ÜRO konventsioonid ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon), tihendades koostööd ELi institutsioonide vahel ning tõhustades toetust rohujuure tasandi ja järelevalveorganisatsioonidele kogu Euroopas.

3.5.

Komitee peab kahetsusväärseks, et ELi aluslepingutes ei ole sõnaselgelt sätestatud, et kõik liikmesriigid peaksid täitma Kopenhaageni kriteeriume (3). Kriteeriume peaksid võrdselt ja pidevalt järgima nii ELi uued kui ka kauaaegsed liikmed. Komitee märgib, et ELi institutsioonidel ei ole piisavalt tugevaid ja hästi kohandatud vahendeid, millega oleks võimalik kaitsta liikmesriikides õigusriigi põhimõtet, põhiõigusi ja pluralistlikku demokraatiat praegu esinevate ohtude eest.

3.6.

Praegustele probleemidele ei reageerita riiklikul ja ELi tasandil õigel ajal ja tõhusalt: praeguste vahendite mõju probleemide põhjustele oli piiratud.

3.7.

Kõige suuremad probleemid esinevad mõnes liikmesriigis, kus võimsad poliitilised jõud on pöördunud kohtute sõltumatuse vastu, samuti institutsioonide ja organisatsioonide vastu, mis moodustavad pluralistliku demokraatliku süsteemi ja toetavad seda. Teatises ei võeta kõnealust olulist aspekti piisavalt arvesse, vaid eelistatakse seisukohta, mille kohaselt institutsioonid – parlamendid, valitsused ja ministeeriumid, konstitutsioonikohtud, erialaorganisatsioonid – on poliitilisest ja valimiskonkurentsist eraldatud. Selline sekkumist välistav lähenemine parteipoliitikale ja valimistele ei võimalda selgitada, miks jõulised osalejad töötavad õigusriigi põhimõtte ja demokraatia vastu ning miks nad tunduvad samal ajal populaarsed ja peatamatud. Demokraatiat nõrgendavate õigusriigi põhimõtte alaste probleemide poliitilised, kultuurilised ja sotsioloogilised aspektid on oluline valdkond, mida EL ei ole seni analüüsinud ja millele ta ei ole seni reageerinud. See selgitab osaliselt praeguse lähenemisviisi ja vahendite, sealhulgas artikli 7 lõike 1 kohase menetluse piiratust. Tänu oma sidemetele kodanikuühiskonnaga tervikuna, k.a sotsiaalpartnerid, on komitee eriti sobiv koht, et kõnealuseid demokraatia ja õigusriigi põhimõtte alaste probleemide poliitilisi, sotsioloogilisi ja kultuurilisi aspekte paremini analüüsida, arutada ja neile reageerida.

3.8.

Komisjon on viimastel aastatel tegelenud täiendavate ja kumulatiivsete mehhanismide loomisega, et täita mittesekkumise ja viimase abinõu vahelist tühimikku. Sellegipoolest ei tundu neist piisavat, et lahendada praegusi probleeme – võimu haaramise kooskõlastatud püüdlusi institutsioonides, sealhulgas kohtud, mida toetavad kindlalt kui mitte valimisringkonnad, siis parteiorganisatsioonid ja parteide „kliendid“. Isegi konsolideeritud demokraatlikud riigid ei ole kaitstud hiilivalt autoritaarseks muutumise ega õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest. Üha enam kasutatakse julgeolekuprobleeme selleks, et õigustada demokraatlike tagatiste kahtluse alla seadmist või nende kohaldamise peatamist. Mõned valitsused teevad mitmete eesliinil tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd keerulisemaks, selle asemel et pakkuda neile tegutsemisvõimalusi. Seepärast on oluline, et EL võtaks proaktiivsemaid ja ennetavamaid meetmeid.

3.9.

Komitee nõustub komisjoniga, et äsjased populistlikud ja autokraatlikud suundumused nõuavad kõikide ELi organite ja ELi kodanikuühiskonna kui terviku tegutsemist, et tagada ELi aluseks olevate väärtuste säilimine. Komitee on kindlalt vastu igasugusele mitteliberaalsele demokraatiale.

3.10.

Seepärast leiab komitee samuti, et aruteluperiood oleks pidanud olema pikem, et võimaldada põhjalikumaid konsultatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioonide laialdasemat osalust liikmesriikides.

3.11.

Paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid on komiteele teatanud, et lühike konsulteerimisperiood on sageli läbipaistvuse ja sisuka konsultatsiooni puudumisega seotud probleem, mis halvendab õigusloome ja õigusriigi põhimõtte järgimise kvaliteeti liikmesriikides. Seda silmas pidades on komitee arvamusel, et komisjon oleks pidanud võimaldama põhjalikumat konsulteerimist kodanikuühiskonnaga, millele saab osaks otsene mõju.

3.12.

Õigusriigi olukorra halvenemine mõjutab esimesena kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid, rikkumisest teatajaid ja ajakirjanikke, kes satuvad väga keerulisse olukorda, kui konkreetses liikmesriigis seadust rikutakse. Just nemad jälgivad olukorda ja teatavad rikkumisest ning saavad kohalikul tasandil varakult hoiatada. Seepärast leiab komitee, et nende roll on ülioluline, nagu ka meedia ja uuriva ajakirjanduse oma. Seepärast on mis tahes mõistliku jätkamise huvides vaja kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat kaitsta. Nende rolli käsitlevad ettepanekud peavad olema pärast aruteluperioodi esitatavates komisjoni ettepanekutes silmapaistval kohal.

3.13.

Eelkõige tuleks tulevases mitmeaastases finantsraamistikus suurendada toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, iseäranis neile, kes tegutsevad artikli 2 kohaste väärtuste kaitsmise nimel. Kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks kõigil tasanditel – kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil – pakkuda põhirahastamist, et toetada suutlikkuse suurendamist ja tegevust teadlikkuse suurendamise, järelevalve ning dokumenteerimise, huvide kaitsmise ja vaidluste lahendamise valdkonnas. Et tugevdada ELi toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide rollile Euroopas, tuleks tulevases mitmeaastases finantsraamistikus tagada, et kõigi asjaomaste ELi vahendite puhul, iseäranis sotsiaal-, majandus- ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, oleks arvesse võetud kodanikuühiskonna jõulist rolli kõnealuste poliitikavaldkondade kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel. EL peaks suurendama ka rahalist toetust meedia sõltumatusele ja mitmekesisusele Euroopas ning hõlmama need küsimused kõikidesse asjaomastesse ELi poliitikavaldkondadesse, sealhulgas konkurentsipoliitikasse. Et tagada kõnealuste küsimuste esikohale seadmine poliitikas, peaks tulevane põhiõiguste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident vastutama ka järelevalve eest kodanikuühiskonnale, inimõiguste kaitsjatele ja ajakirjanikele soodsa keskkonna üle. Komitee kordab ka oma üleskutset luua kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vabaduste ELi ombudsmani ametikoht, kellele saaksid kõnealused osalejad teatada ahistamise või nende töö piiramise juhtumitest (4).

3.14.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingus talle antud volitustele tuleb komitee organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana aktiivselt kaasata institutsioonide algatuste edasisse väljatöötamisse selles valdkonnas.

3.15.

Tal on eriline roll ja tegutsemiskohustus, kui tema enda liikmete ja laiema kodanikuühiskonna tegevus ELis on ohus. Komitee suudab täita ja peaks täitma olulist rolli teabe vahetamisel kõigi asjaomaste sidusrühmade seas õigusriigi hetkeolukorra kohta liikmesriikides kodanikuühiskonna seisukohast ning edastama teavet (tegutsema varajase hoiatamise võrgustikuna) enne kui ilmnevad esimesed märgid probleemidest põhiõiguste ja õigusriigi põhimõttega.

3.16.

Juba 2016. aastal võeti komitees vastu omaalgatuslik arvamus, milles nõuti liidu kindlamat tegutsemist liikmesriikides põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte valdkonnas, ning järelmeetmena moodustati aprillis 2018 erirühm, et uurida, kuidas organiseeritud kodanikuühiskond saaks kõige paremini kaasa rääkida.

3.17.

Õigusriigi põhimõtte ohustamine võib õõnestada ELi aluseks olevat vastastikust usaldust. Hiljuti oli see selgesti näha, kui Euroopa Kohus sedastas, et liikmesriigi kohtunik ei pea tingimata järgima ELi liikmesriigi väljastatud Euroopa vahistamismäärust, kui selles liikmesriigis esineb õigusriigi põhimõttega seoses süsteemseid või üldisi puudusi ning need võivad mõjutada kohtuvõimu sõltumatust vahistamismääruse teinud liikmesriigis ja hageja põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele (5).

3.18.

Liikmesriikide sõltumatud kohtud tagavad, et kodanikud saavad arvestada oma ELi õiguste rakendamisega, et Euroopa ettevõtjad saavad osaleda piiriüleses kaubanduses muretsemata, et nende lepinguid ei täideta erapooletult ja sõltumatult, samuti selle, et naaberriigis töötavad inimesed saavad oma õigusi kasutada, ning et kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad vabalt piiriüleselt tegutseda ilma rahvusvahelise solidaarse rahastuse diskrimineeriva maksustamiseta. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalpartnerid ja rahvusvahelised investorite nõukogud on kõik väljendanud komiteele muret õigusriigi olukorra halvenemise ning selle tõsise majandusliku mõju pärast.

3.19.

Nii formaalsel kui ka mitteformaalsel haridusel on oluline roll demokraatliku ja õigusriigi kultuuri kujundamisel. Poliitiliste kultuuride mitmekesisus Euroopas muudab selle ülesande keerulisemaks. Siiski on ka edukaid ajaloolisi näiteid demokraatlike väärtuste õpetamisest, levitamisest ja tugevdamisest. Pikemas perspektiivis on parim kaitse tagasilanguse eest demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgimisel aktiivsed, haritud ja kaasatud kodanikud. Komitee varasemas arvamuses (6) määratletud liberaalne demokraatia ja õigusriigi põhimõte peaksid olema iga Euroopa kodaniku südames ja meeles tähtsal kohal ning EL peaks olema esirinnas selle eesmärgi suunas edasiliikumisel, näiteks julgustades kõnealuste teemade arvestamist koolide ja kõrgkoolide õppekavades ning edendades akadeemilist ja kutsealast vahetust kodanike ja nendes valdkondades tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku kaugelevaatava teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia kohta, mis käsitleb põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat.

4. Märkused olemasolevate vahendite kohta

4.1.

Komitee juhib tähelepanu praegu ELi institutsioonidele kättesaadavate, artikli 2 väärtuste kaitsmise vahendite kitsaskohtadele. Rikkumismenetlused on tavaliselt liiga piiratud, et ära hoida või parandada kooskõlastatud rünnakuid õigusriigi põhimõttele. Teiseks on osutunud äärmiselt raskeks mobiliseerida piisavalt poliitilist tahet Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetluse kasutamiseks.

4.2.

Kuigi Euroopa Komisjoni 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (7) on lihtsam rakendada kui artiklit 7, on selle tõhusus küsitav, kui valitsused ei soovi koostööd teha. Pealegi on selle rakendamiseks vajalikud tingimused liiga ranged ja nendeni jõutakse liiga hilja. Komitee soovitab parandada õigusriigi raamistikku, sealhulgas määratleda selgemad võrdlusalused, näitajad ja tähtajad, et suuta paremini hinnata asjaomaste ametiasutuste vastuseid ja ELi kaasnevaid meetmeid.

4.3. Rikkumismenetlused ja eelotsused

4.3.1

Viimastel aastatel on komisjon algatanud mitu väärtustega seotud, õigusriigi põhimõtet käsitlevat rikkumismenetlust (8). Sellist menetlust tuleks võimaluse korral kasutada, kuid see ei saa olla ainus vahend, sest kõik rikkumised ei ole seotud ELi õigusega. Mõned teadlased soovitavad algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud rikkumismenetluse vahetult Euroopa Liidu lepingu artikli 2 rikkumise korral (9) – seda varianti tasub uurida.

4.3.2

Ka eelotsus võib olla kasulik vahend. Sellegipoolest on liikmesriikide kohtute ees hulk takistusi eelotsuse taotluse esitamiseks Euroopa Kohtule ning sageli on see pikk menetlus.

4.4. Euroopa poolaasta

4.4.1

Euroopa poolaasta põhieesmärk on tagada raamistik majanduspoliitika koordineerimiseks ELis, kuid samuti hõlmab see võitlust korruptsiooniga, tõhusat kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformi, mille tulemusena võidakse anda riigipõhiseid soovitusi (10). Tõhusad järelmeetmed ei pruugi siiski olla tagatud.

4.4.2

Euroopa poolaasta kohta on väljendatud kriitikat, et see ei kaasa piisavalt sotsiaalpartnereid ei ELi ega liikmesriigi tasandil (11) ning et liikmesriigid täidavad praegu rahuldavalt vaid 20 % neile antud riigipõhistest soovitustest (12).

4.4.3

Euroopa poolaasta on peamiselt majandus- ja sotsiaalpoliitika vahend, mis suunab ja toetab reforme liikmesriikides. Siiski saaks selle rolli õigusriigi küsimuste seirel ja edendamisel suurendada, hõlmates õigusriigi põhimõtte jälgimise näitajaid nähtavamal moel, sealhulgas seoses selliste küsimustega nagu õiguskindlus ning ettevõtjate ja töötajate juurdepääs õiguskaitsevahenditele. Samuti tuleks parandada kodanikuühiskonna kaasamist ja tagada parem järelkontroll, et parandada eeskirjade järgimist.

4.5. ELi õigusemõistmise tulemustabel

4.5.1

ELi õigusemõistmise tulemustabel sisaldab teavet kõikide liikmesriikide kohtusüsteemi kohta ning Euroopa poolaasta raames võidakse selle alusel anda riigipõhiseid soovitusi. Tulemustabel tugineb kodanike ja ettevõtete seas läbi viidud uuringutele, mis hindavad kohtusüsteemi sõltumatust (13). Komitee soovitab uuringusse kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioonid.

4.6. Koostöö- ja jälgimiskord

4.6.1

Koostöö- ja jälgimiskord (14) töötati välja Rumeenia ja Bulgaaria abistamise üleminekumeetmena pärast nende ühinemist, et lahendada mitu kohtureformi, korruptsiooni ja (Bulgaaria puhul) organiseeritud kuritegevusega seotud probleemi. Selles kehtestati kriteeriumid, mida komisjon hindab ja milles tehtud edusammude kohta annab ta kord aastas aru.

4.6.2

See kord on osutunud tõhusaks vahendiks. Viimases Rumeeniat käsitlevas aruandes viidati aga tagasilöögile edusammudes, mis loodeti peagi lõpule viia. See tekitab küsimuse, kas edusammude tegemise nõue on piisavalt range ning kas muutus peab olema enne koostöö- ja jälgimiskorra lõpetamist kindlamalt juurdunud.

4.6.3

Koostöö- ja jälgimiskorra asjakohasus õigusriigi probleemide käsitlemisel muudes liikmesriikides vajab põhjalikumat hindamist. Ehkki nende kahe riigi valitsevad erakonnad pühenduvad eri määral, võimaldab vahendi olemasolu pidada Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel struktureeritud ja pidevat dialoogi.

4.7. Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus

4.7.1

Struktuurireformi tugiteenistus abistab vahetult liikmesriikide ametiasutusi (kontrollimeetodid, koolitus, analüüs, eksperdiabi) ning tegeleb valitsemise ja avaliku haldusega, sealhulgas läbipaistvus ja korruptsioonivastane tegevus, kuid on olemuselt makromajanduslik vahend. Õigusriigi põhimõtet käsitletakse sisuliselt vaid mõnes projektis (15).

4.7.2

Komitee soovitab õigusriigi põhimõtet käsitlevate riigipõhiste soovituste andmisel liikmesriigile kasutada rohkem eriülesandeid ning tagada tuleks kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine reformiprogrammidesse.

4.8. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning õigus- ja julgeolekupoliitika rahalised vahendid

4.8.1

Üks ELi olulisemaid hoobasid õigusriigi põhimõtte järgimise tagamiseks on rahastamine. 17. jaanuaril 2019 hääletas Euroopa Parlament mehhanismi (Euroopa väärtuste rahastamisvahendi) poolt, millega suurendatakse ELi õiguste ja väärtuste programmi rahastamist. Komisjoni ettepanek õigluse, õiguste ja väärtuste fondi kohta ei vasta täielikult sellele nõudmisele.

4.8.2

Ehkki komitee tunneb heameelt, et on eraldatud vahendeid parandamaks kodanikuühiskonna organisatsioonide juurdepääsu uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastusele, leiab ta, et õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste jaoks eraldatud summa ning kodanikuühiskonna organisatsioonidele ette nähtud summa on ebapiisav (16).

4.9. Uus mehhanism liidu eelarve kaitsmiseks, kui liikmesriikides õigusriigi põhimõttega seoses esinevad üldised puudused mõjutavad eelarvet või kui on oht, et need seda mõjutavad

4.9.1

Komitee pooldas ettepanekut ning soovitas komiteed senisest rohkem kaasata (17). Peale selle soovitas komitee ettepanekut muuta, et see hõlmaks laiemat õigusriigi põhimõtet, mis sisaldab põhiõiguste kaitset ja tagab pluralistliku demokraatia kaitse.

4.9.2

Siiski soovitab komitee olla sellisel juhul väga ettevaatlik, et välistada toetuse lõppsaajate mõjutamist. On oluline meeles pidada sõltumatutuid organisatsioone, kes on oma liikmesriigis väga ebakindlas olukorras, ja näha neile ette eritoetused.

4.10. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) koos Euroopa Prokuratuuriga

4.10.1

Korruptsioon on üks õigusriigi põhimõtet ohustavaid probleeme. Seepärast peab EL tagama, et tema vahendeid ei väärkasutata ega võimaldata nende abil korruptsiooni.

4.10.2

Praegu võivad OLAFi uurimistes süüdistuse esitada vaid liikmesriigi prokurörid (18) ning süüdistus esitatakse vaid 45 % puhul uurimistest (19). Selle tõttu toetab komitee uut Euroopa Prokuratuuri (20) ja innustab kõiki ELi liikmesriike osalema (21).

4.10.3

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, inimõiguste kaitsjatel, rikkumisest teatajatel ja ajakirjanikel on pettuste avastamisel oluline roll ning seepärast kordab komitee kodanikuühiskonnaga peetava struktureeritud dialoogi ning kõnealustele osalejatele antava finants- ja poliitilise toetuse suurendamise tähtsust.

4.11. ELi laienemisprotsess ja naabruspoliitika

4.11.1

2011. aastal võeti ELis kasutusele uus lähenemine Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahenditele, et survestada partnerriike järgima ELi väärtusi ja poliitilisi reforme (22).

4.11.2

Poliitiline tingimuslikkus on Euroopa naabruspoliitika positiivne külg, mis toimib reformist huvitatud riikides tõhusalt.

4.11.3

EL peab tugevalt rõhutama poliitilise tingimuslikkuse toetamist naabruspoliitikas ja ELi laienemisprotsessis. Usaldusväärsuse säilitamiseks tuleb samu kriteeriume kohaldada ELi sees. Mis tahes riik, kes soovib Euroopa Liiduga ühineda, peab igal juhul kindlalt järgima Euroopa väärtusi. Kandidaatriigid peavad täitma Kopenhaageni kriteeriume (23). On oluline, et EL nõuaks seda väga rangelt. Õigusriigi põhimõtte tugevdamine ei puuduta mitte ainult institutsioone, see nõuab ühiskondlikku muutust.

5. Tulevikusoovitus

5.1.

Komitee on alates 2016. aastast toetanud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise seiremehhanismi loomist ELi tasandil (24).

5.2.

Komitee arvates on äärmiselt oluline luua õiguslikult siduv Euroopa mehhanism, raamistik, mis aktiivselt kaasab komisjoni, parlamendi ja nõukogu ning milles komitee etendab kodanikuühiskonna esindamisel olulist rolli. Mehhanism täiendab olemasolevaid vahendeid (25) ja peaks sisaldama ennetuskomponenti, mis võimaldaks sidusrühmadel (ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja avaliku sektori asutused) ja ekspertidel tuvastada puudusi nende esilekerkimisel riigi tasandil ning arutleda nende lahendamise üle juba varajases etapis. Ühtlasi aitaks selline mehhanism jaotada institutsioonide vahel koormust ja suurendada ühist vastutust ELi meetmete eest selles valdkonnas.

5.3.

Komitee rolli selles valdkonnas tuleks vaadelda, võttes arvesse selle ainulaadset koosseisu ja mõjuulatust ELi ja liikmesriigi tasandil. Kodanikuühiskonna vaadete esindajana ühendab komitee organisatsioone, kes on hoolikalt pühendunud õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste küsimustele, aga ka sotsiaalpartnereid ning teisi olulisi majanduslikke ja sotsiaalseid sidusrühmi, kes on esindatud liikmesriigi ja ELi tasandil. Seepärast saab komitee anda kohaliku tasandi unikaalsete andmete ja ideede allikana edendamise, ennetamise ja reageerimise valdkonnas selget lisaväärtust teisi asjaomaseid allikaid dubleerimata.

5.4.

Esimese sammuna on komitee ise juba alustanud teabekogumismissioone, et saada ülevaade, kuidas kodanikuühiskond eri liikmesriikides probleeme näeb. Komitee kavatseb külastada kõiki 28 liikmesriiki, (26) kuid avaldab esimese viie riigi külastamise tulemuste kohta aruande sügisel. Ehkki külastused ei kujuta endast seiremehhanismi, on need olulised riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamuse kuulmiseks. Seepärast kavatseb komitee edasise meetmena tunnustada ja tugevdada olemasolevaid kodanikuühiskonna platvorme ja kohalikke organisatsioone. Nende häälte kuuldavaks tegemine on praeguses olukorras vajalik.

5.5.

Peale selle tuleks luua Euroopa tasandil sidusrühmade iga-aastane põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte jälgimise foorum, kuhu kaasataks ka komitee. See võimaldaks esiteks ELi otsustajatel saada varajane hoiatus ELi lepingu artikli 2 väärtustega seotud esilekerkivate probleemide kohta otse kohalike organisatsioonide käest ning teiseks hõlbustada vastastikuse õppimist, usalduse loomist ja koostööd riiklike sidusrühmade vahel, nagu ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja avaliku sektori asutused. Sidusrühmade foorumi vormi ja üksikasjade üle otsustamisel tuleks lähtuda Euroopa rändefoorumi ja Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi olemasolevatest mudelitest. Komitee pakuks foorumile sekretariaati ja võõrustaks koosolekuid, mis korraldataks on ühiselt Euroopa Komisjoniga.

5.6.

Komitee usub, et häälte kuuldavaks tegemine on praeguses olukorras vajalik ning see võimaldaks kodanikuühiskonna organisatsioonidel edastada varajase hoiatuse. Erinevalt iga-aastasest põhiõiguste kollokviumist, kuhu kaasatakse piiratud arv peamisi sidusrühmi, on komitee foorum mõeldud avatud foorumina avaliku arutelu ergutamiseks. Kahjuks on Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti volitused ELi põhiõiguste harta artikli 51 alusel piiratud sekkumisega Euroopa Liidu lepingu artikli 2 mõne rikkumise korral. Foorumil osalevad peamiselt inimõiguste organisatsioonid, samal ajal kui komitee hõlmab ka muid kui inimõiguste valdkonna organisatsioone, sealhulgas sotsiaalpartnereid, ning tal on olemas organisatsioonidega suhtlemise kogemus Euroopa, liikmesriigi ja kohalikul tasandil väga erinevates küsimustes. See annab kodanikuühiskonna mitmekesisusele ja elujõulisusele lisaväärtust ning kaasab olulisi majandustegevuses osalejaid.

5.7.

Arvesse tuleks võtta õigusriigi põhimõtte järgimise majanduslikke aspekte. Vastastikune usaldus on väärtus, mille ainult majanduslikku hinda on raske määrata, kuid on selge, et usalduse puudumisel koos kohtute poliitilise mõjutamise või korruptsiooniga on majandusele kahjulikud tagajärjed. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles pöörama suuremat tähelepanu õigusriigi põhimõtte õõnestamise tagajärgedele kõigi sidusrühmade, sealhulgas ettevõtlussektori jaoks ning koguma selle kohta rohkem andmeid ja analüüse. Õiguslik ebakindlus, läbipaistmatu õigusloome, ebaaus konkurents, diskrimineeriv juurdepääs avalikele turgudele ning õiguskaitsevahenditele tegeliku juurdepääsu puudumine on näited selle kohta, millised tagajärjed on õigusriigi põhimõtte õõnestamisel ettevõtlussektorile, mida tuleks paremini arvesse võtta ELi analüüsis ja vastuses, sealhulgas Euroopa poolaasta raames.

5.8.

Eraldi küsimus on vajadus kodanikuühiskonna organisatsioonide suurema toetamise järele (järelevalveorganisatsioonide põhirahastamine): on oluline, et EL kaaluks võimalust toetada kodanikuühiskonna organisatsioone ja uurivat ajakirjandust ning meediat, mis jälgivad seoses artikliga 2 tekkivaid probleeme ja teatavad nendest. Komitee leiab, et rahastamisvahendi loomine selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks, mis edendavad artikli 2 väärtusi liikmesriikides, on oluline nende väärtuste toetamiseks kodanike seas rohujuure tasandil. Sellega seoses viitab komitee arvamusele, milles käsitletakse ettepanekuid uue õigluse, õiguste ja väärtuste fondi kohta, (27) ning kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles suurendama 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta käiva otsuse raames märkimisväärselt selle fondi vahendeid.

Brüssel, 19. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) ELT C 367, 10.10.2018, lk 88.

(2) ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(3) Kehtestatud 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogul.

(4) ELT C 81, 2.3.2018, lk 9.

(5) Euroopa Kohus, kohtu otsus (suurkoda) – kohtuasi C-216/18 PPU, 25. juuli 2018.

(6) SOC/605 – „Vastupanuvõimeline demokraatia tänu tugevale ja mitmekesisele kodanikuühiskonnale“(ELT C 228 5.7.2019, lk 24).

(7) Euroopa Komisjon, teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“, 11. märts 2014.

(8) Euroopa Komisjon, pressiteade: „Rule of Law: European Commission launches infringement procedure to protect judges in Poland from political control“, 3. aprill 2019.

(9) Michel Waelbroeck ja Peter Oliver: „Enforcing the Rule of Law in the EU: What can be done about Hungary and Poland?“, 9. veebruar 2018.

(10) Euroopa Komisjon, teatis „Õigusriigi edasine tugevdamine liidus – Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud“, 3. aprill 2019.

(11) Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC), Euroopa poolaasta talvepakett, pressiteade „ETUC on European Semester Winter Package“, 27. veebruar 2019.

(12) Business Europe, uudiskiri N°2019-13: „A renewed role for the European Semester“, 11. aprill 2019.

(13) Euroopa Komisjon, „The 2019 EU Justice scoreboard“(„ELi õigusemõistmise tulemustabel“), 2019, lk 63, 3.3.3 Summary on judicial independence („Kokkuvõte kohtusüsteemi sõltumatuse kohta“).

(14) https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/assistance-bulgaria-and-romania-under-cvm_et.

(15) Struktuurireformi tugiteenistuse esitatud näidetest keskendub õigusriigi põhimõttele vaid kuus: prokuratuuri sõltumatu analüüsi kehtestamine Bulgaarias; puude hindamise reformimine Tšehhi Vabariigis, Kreekas ja Poolas; kohtusüsteemi tõhustamine Horvaatias; siseauditi koordineerimise parandamine Rumeenias, rikkumisest teatamise juhtumite käsitlemise parandamine Itaalias ning noorte rändajate ja pagulaste integreerimisabi Austrias.

(16) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(17) ELT C 62, 15.2.2019, lk 173.

(18) Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne 1/2019: „Võitlemine pettustega ELi raha kasutamisel: vajadus tegutseda“.

(19) Organized Crime and Corruption Reporting Project, „EC Adopts New Anti-Fraud Strategy“, 1. mai 2019.

(20) Euroopa Komisjon, teatis „Komisjoni pettustevastase võitluse strateegia: tõhustatud meetmed ELi eelarve kaitsmiseks“, 29. aprill 2019.

(21) Euroopa Prokuratuur, veebileht.

(22) Momin Badarna: „The ENP and its Political Conditionality Instrument: is it ineffective?, Young European Federalists“, 15. september 2018.

(23) Euroopa Komisjon, 2018. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta, 17. aprill 2018.

(24) ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(25) Nagu pakkus välja Euroopa Parlament oma 27. jaanuari 2014. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus, P7_TA(2014)1773, raportöör Louis Michel, 22. november, punkt 9.

(26) 27 liikmesriiki, kui Ühendkuningriik lahkub EList.

(27) ELT C 62, 15.2.2019, lk 178, COM(2018) 383 final ja COM(2018) 384.

LIIDE

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 3).

Punkt 3.7

Motivatsioon

Arvamuse autorid lähevad liikmesriikide institutsioonide hindamisel liiga kaugele. Väljapakutud sõnastust võib pidada selliste institutsioonide solvamiseks, mille eesmärk on kaitsta pluralistlikku süsteemi. Ülejäänud osa peegeldab ootusi ELi analüüsidele õigusriigi põhimõtte valdkonnas.

Hääletus

Poolt	:	47
Vastu	:	141
Erapooletuid	:	19

Punkt 5.2

Komitee arvates on äärmiselt oluline luua õiguslikult siduv Euroopa mehhanism, raamistik, mis aktiivselt kaasab komisjoni, parlamendi ja nõukogu ning milles komitee etendab kodanikuühiskonna esindamisel olulist rolli. Mehhanism täiendab olemasolevaid vahendeid (1) ja peaks sisaldama ennetuskomponenti, mis võimaldaks sidusrühmadel (ettevõtjad, ametiühingud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riikide inimõiguste institutsioonid ja avaliku sektori asutused) ja ekspertidel tuvastada puudusi nende esilekerkimisel riigi tasandil ning arutleda nende lahendamise üle juba varajases etapis. Ühtlasi aitaks selline mehhanism jaotada institutsioonide vahel koormust ja suurendada ühist vastutust ELi meetmete eest selles valdkonnas. Mehhanismi tuleb rakendada ettevaatlikult, et seda ei kasutataks praeguste poliitiliste eesmärkide huvides ja et see ei vallandaks kultuurilisi konflikte.

Motivatsioon

Kavandatud täienduse eesmärk ei ole mitte piirata komitee toetust loodavale mehhanismile, vaid seda tuleks käsitada täiendava märkusena poliitilise neutraalsuse ja kultuurilise mitmekesisuse austamise kohta.

Hääletus

Poolt	:	42
Vastu	:	153
Erapooletuid	:	23

Punkt 1.6

Motivatsioon

Kavandatud täiendusega ei piirata komitee toetust loodavale mehhanismile. Pigem on tegemist rikastava märkusega depolitiseerimise ja kultuurilise mitmekesisuse – millele oleme uhked – austamise kohta.

Hääletus

Poolt	:	42
Vastu	:	153
Erapooletuid	:	23

Täiskogus vastu võetud muudatusettepanekute kohaselt muudeti sektsiooni arvamuses järgmisi punkte, kuigi nende esialgse kuju säilitamine kogus hääletamisel enam kui veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 4):

Punkt 3.12

Õigusriigi olukorra halvenemine mõjutab esimesena kodanikuühiskonna organisatsioone, inimõiguste kaitsjaid, rikkumisest teatajaid ja ajakirjanikke, kes satuvad väga keerulisse olukorda, kui konkreetses liikmesriigis seadust rikutakse. Just nemad tagavad õiguste järgimise, jälgivad olukorda ja teatavad rikkumisest ning saavad kohalikul tasandil varakult hoiatada. Seepärast leiab komitee, et nende roll on ülioluline, nagu ka meedia ja uuriva ajakirjanduse oma. Seepärast on mis tahes mõistliku jätkamise huvides vaja kodanikuühiskonna organisatsioone ja meediat kaitsta. Nende rolli käsitlevad ettepanekud peavad olema pärast aruteluperioodi esitatavates komisjoni ettepanekutes silmapaistval kohal.

Hääletus

Poolt	:	122
Vastu	:	73
Erapooletuid	:	20

Punkt 1.11

Nii formaalsel kui ka mitteformaalsel haridusel on oluline roll demokraatliku ja õigusriigi kultuuri kujundamisel. Liberaalne d Demokraatia ja õigusriik peaks olema tähtis ja lähedane kõigile Euroopa kodanikele. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku kaugelevaatava teabevahetus-, haridus- ja kodanike teadlikkuse suurendamise strateegia kohta, mis käsitleb põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja demokraatiat.

Hääletus

Poolt	:	119
Vastu	:	73
Erapooletuid	:	21

(1) Nagu pakkus välja Euroopa Parlament oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus, P7_TA(2014)0173, raportöör Louis Michel, 22. november, punkt 9.

20.8.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 282/51

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale„

Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni““

(COM(2018) 773 final)

(2019/C 282/09)

Raportöör: Pierre Jean COULON

Kaasraportöör: Stefan BACK

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 17.6.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutavad sektsioonid	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine täiskogus	20.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	152/1/1

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub järeldusega, mille kohaselt oht, et globaalne soojenemine ulatub 2o C-ni varsti pärast 2060. aastat – mis ületab Pariisi kokkuleppes sätestatud piirmäära – avaldab Euroopa elamistingimustele ja majandusele tugevat negatiivset mõju. Komitee toetab seega kindlalt eesmärki muuta ELi majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks sotsiaalselt õiglasel ja kulutõhusal viisil. Selline üleminek on Euroopas võimalik ja kasulik.

1.2.

Seepärast on hädavajalik võtta viivitamata kliimameetmeid. Komitee toetab Euroopa Komisjoni teatises esitatud üldprioriteete. Komitee palub liikmesriikidel toetada eesmärki muuta Euroopa Liidu ühiskond ja majandus kliimaneutraalseks 2050. aastaks. Komitee kutsub ettevõtjaid, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone ja riikide majandus- ja sotsiaalkomiteesid üles seda eesmärki toetama.

1.3.

Komitee peab kiiduväärseks, et eeldatavasti on juba otsustatud eri meetmete rakendamine tulemuslik, nimelt peaksid kasvuhoonegaaside heitkogused vähenema 2030. aastaks hinnanguliselt 45 %, s.o rohkem kui Pariisi kokkuleppe raames ELi võetud 40 % kohustus, ning 2050. aastaks 60 %.

1.4.

Kuigi sellest ei piisa, et muuta ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks, leiab komitee, et juba otsustatud meetmete hinnangulised 2030. aasta tulemused näitavad, et kõigi uute meetmete puhul tuleb võtta arvesse prognoositavuse vajadust, et võimaldada head kavandamist ja hoida ära varade muutumine kasutuskõlbmatuks. Komitee märgib seetõttu, et tähtis on saata ettevõtjatele, eriti VKEdele, selgeid ja õigeaegseid sõnumeid.

1.5.

Komitee leiab, et samadel põhjustel on kliimaneutraalse ühiskonna saavutamiseks 2050. aastaks hädavajalik kehtestada 2030. aasta järgne strateegia.

1.6.

Komitee rõhutab, et ühiskond tuleb muuta kliimaneutraalseks konkurentsipõhise, sotsiaalselt õiglase ja mitmepoolse lähenemisviisiga ning et kodanikuühiskonna, sealhulgas kõigi kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide täieliku osalemise ja toetuse saamiseks tuleb võtta kasutusele asjakohased vahendid. See hõlmab seda, et CO2-heite maksustamise kavandamisel ja rakendamisel võetakse arvesse selle mõju ettevõtjatele ja kodanikele.

1.7.

Komitee toonitab, et tähtis on võtta meetmeid ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning kaasata täiel määral kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

1.8.

Komitee juhib tähelepanu ka ring- ja biomajandusele, digiüleminekule ja jagamismajandusele, mis on peamised ressursitõhususe suurendamise ja heitkoguste vähendamise vahendid.

1.9.

Komitee tuletab meelde, et liikuvus on väga tähtis ELi siseturu toimimiseks, mida teatises tunnistatakse, ja rõhutab, et oluline on leida lahendused liikuvuse, sealhulgas lennunduse CO2-jalajälje vähendamiseks, ilma et see vähendaks liikuvuse hädavajalikku rolli kogu ELi majanduse ja ühiskonna ning üksikisikute ja ettevõtjate jaoks.

1.10.

Komitee nõustub, et tähtis on toota elektrit olemasolevatest ja uutest heitevabadest energiaallikatest. Võrguühendused, energia salvestamine ja tarbimiskaja on vajalikud, et kindlustada üha enam taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri varustus.

1.11.

Varajane kavandamine ja eesmärkide varajane püstitamine on olulised, et tagada ettevõtjatele kavandamiskindlus, toetada teadus- ja arendustegevust ning luua soodsad tingimused, et ELil, sealhulgas ELi tööstusel ja ettevõtjatel üldiselt, oleks võimalik kasutada esimesena tegutsemisest tulenevaid hüvesid ja jääda konkurentsivõimeliseks. Sellega seoses toonitab komitee ühtlasi kolmandate riikidega loodud suhete tähtsust, sest need aitavad kaasata rohkem riike ennetavasse kliimastrateegiasse ning tagada võrdsed võimalused ELi tööstusele ja mõjutada standardite kehtestamist.

1.12.

Kavandatud strateegia rakendamisel on ülitähtis rahastamine. Seetõttu kordab komitee oma soovitust anda teadus- ja arendustegevuse ning tööstusliku kasutuselevõtu toetamiseks piisavalt eelarvevahendeid.

1.13.

Komitee märgib, et rahastamine on oluline teema. See ei hõlma ainult avaliku sektori vahendeid ja seepärast on tähtis edendada keskkonnahoidlikke investeeringuid soodustavaid lahendusi.

1.14.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele ei toimu ilma kaugeleulatuvate teadusuuringute ja innovatsioonita. See eeldab kõikvõimalikke uuendusi, sealhulgas uute käitumismustrite, ärimudelite, sotsiaalsete normide, protsesside, meetodite, turunduse ja tehnoloogia valdkonnas.

1.15.

Komitee märgib, kui oluline on bioenergia roll CO2 kogumisel, säilitamisel ja loodusliku sidujana, näiteks metsad ja paljud põllumajanduslikud tavad, mis seovad süsinikku, nt rohumaad, karjamaa ja turbaalad. Metsa säästev majandamine ja põllumajandusmaa CO2 sidumise potentsiaali kasutamine on osa lahendusest.

1.16.

Komitee märgib, et Euroopas elab umbes 7 % maailma rahvastikust, Euroopa arvele jääb 20 % maailma SKPst ja 30 % ülemaailmsetest teaduslikest kvaliteetväljaannetest. Kuna üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema kliimamuutuste vastu võitlemiseks ülemaailmne püüdlus, on komitee veendunud, et EL avaldab suurimat võimalikku mõju, kui suudab ülejäänud maailmale tõestada, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele on saavutatav ja ühiskonna jaoks positiivne. Nii näidataks saja Euroopa linna muutmisega kliimaneutraalseks 2030. aastaks, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele on võimalik ja suudab parandada elukvaliteeti.

1.17.

Komitee on seisukohal, et Euroopa vajab üleminekuks kliimaneutraalsele majandusele ühiskondlikku lepet, milles lepivad kokku EL, liikmesriigid, piirkonnad, linnad, sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond, et kedagi ei jäetaks maha. Selleks tuleks Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi nõuetekohaselt kavandada ja rahastada. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on ka võimalus kaotada energiaostuvõimetus, parandada elukvaliteeti, edendada töökohtade loomist ja sotsiaalset kaasatust ning tagada kõigi eurooplaste võrdne juurdepääs põhilistele energiateenustele.

1.18.

Komitee palub Euroopa Parlamendil luua sõltumatu ELi kliimamuutuste komitee, mille ülesanne on teha teaduspõhiseid hindamisi ja poliitilisi soovitusi. Komitee palub luua riigi tasandil sellise komitee ka liikmesriikides, kus seda veel ei ole, ja tagada, et komitee annab aru riigi parlamendile ning majandus- ja sotsiaalnõukogule, võttes arvesse riigile eriomaseid asjaolusid.

1.19.

Lõpetuseks toonitab komitee taas, et tuleb luua tõhus dialoogiprotsess, et dialoogi tulemust saaks kasutada 2020. aastaks loodavas ja esitatavas strateegias ning et strateegiat saadaks täielik edu ja toetus. Komitee teeb seetõttu ettepaneku, et algatataks alaline kodanikega peetav dialoog, mis oleks kohustuslik kõigi peamiste poliitiliste otsuste ja kõiki asjaomaseid õigusakte puudutavate algatuste ettevalmistamisel ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. Panus dialoogi ja selle arvesse võtmise viis peaksid olema avalikkusele nähtavad. Dialoogi nähtavuse tagamiseks tuleks sellest teha volinike kohustus.

2. Üldised märkused

2.1.

Komitee on seisukohal, et kliimamuutused on suur oht ühiskonnale. Üleilmne keskmine temperatuur võib 2060. aasta järel tõusta 2o C, mis ületab oluliselt Pariisi kokkuleppes sätestatud piirmäära, ja see avaldab maailma majandusele ja elamistingimustele tugevat negatiivset mõju. Nagu rõhutati ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2018. aasta aruandes (1) ja Euroopa Komisjoni teatises „Puhas planeet kõigi jaoks“ (COM(2018) 773) (edaspidi „teatis“), tuleb tegutseda kiiresti, et planeeti ja eurooplasi kliimamuutuste eest kaitsta.

2.2.

Komitee märgib, et kuigi kliimaneutraalsele majandusele üleminek tähendab kulutusi, kaasneksid need ka tegevusetusega. Teatise kohaselt oli 2017. aastal ilmastikuga seotud katastroofidest tulenev majanduslik kahju 283 miljardit eurot ja Euroopa jõgede üleujutused võivad aastas põhjustada kuni 112 miljardi euro suurust kahju.

2.3.

Komitee toetab kindlalt eesmärki jõuda ELis 2050. aastaks kliimaneutraalse (st nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitava) majanduseni sotsiaalselt õiglase ülemineku kaudu ja kulutõhusal viisil. Teatises näidatakse, et selline üleminek on võimalik ja kasulik. Ka on see kooskõlas ELi Pariisi kokkuleppes võetud üleilmsete kohustustega ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

2.4.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et paketiga „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ suurendatakse nii ELi 2030. aasta taastuvenergiaeesmärki (27 %-lt 32 %-le) kui ka energiatõhususeesmärki (27 %-lt 32,5 %-le). Teatise kohaselt vähendab see 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 45 % – mis on parem tulemus kui Pariisi kokkuleppega võetud ELi 40 % kohustus – ja 2050. aastaks eeldatavasti 60 %. Sellest ei piisa, et muuta majandus 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Komitee nõustub, et teatises esitatud majanduslike ja ühiskondlike muudatuste tegemise kava on tingimata vaja.

2.5.

Komitee rõhutab, kui oluline on prognoositavus, et lihtsustada kavandamist ja hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumine. Komitee kiidab heaks teatises esitatud avalduse, et praegu ei kavandata uusi meetmed ega 2030. aastaks püstitatud eesmärkide läbivaatamist, ning juhib tähelepanu sellele, kui oluline on saata ettevõtjatele, eriti VKEdele, selgeid ja õigeaegseid signaale.

2.6.

Komitee nõustub, et kliimaneutraalsuse eesmärgi täitmine eeldab struktuurimuudatusi kõikides ühiskonna valdkondades. See mõjutab kõiki kodanikke, ettevõtjaid ja üksusi. Seepärast on väga oluline, et täielikult kaasataks kodanikuühiskond ja neile tagataks asjakohased vahendid, et mõjutada kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke meetmeid. Peale selle tuletab komitee meelde, et kliimamuutustega kohanemise pikaajaline kavandamine on sotsiaalse ja majandusliku arengu tagamiseks äärmiselt tähtis.

2.7.

Komitee toonitab, kui kiireloomuline on hoogustada ELi meetmeid ja käituda juhina, et saada kasu esimesena tegutsemisest.

2.8.

Komitee võtab teadmiseks seitsme strateegilise valiku mõiste, mis viitab valdkondadele, kus tuleks võtta meetmeid, ja mille raames koostatakse tugiraamistik.

2.9.

Komitee kiidab heaks lähenemisviisi, mille kohaselt pakutakse välja kaksteist üldprioriteeti, millest tuleks juhinduda heitkoguste nullini vähendamise eesmärgi täitmisel, ning võtab eelkõige teadmiseks avalduse, et liikmesriigid, ettevõtjad ja kodanikud saavad teha valikuid ja valida eesmärgi saavutamiseks tee, mis vastab riigi oludele, saavutamaks kõigis majandussektorites kaugeleulatuvad ühiskondlikud ja majanduslikud muutused.

2.10.

Eriti rõhutab komitee seda, kui tähtsad on riigi, piirkonna, kohaliku, sidusrühmade ja kodanike tasandi arutelud, et luua demokraatlikus vaimus ühiselt erinevad kliimaneutraalsele majandusele üleminekut soodustavad meetmed, sealhulgas muuta käitumist. Pealegi aitavad sellised arutelud määrata kindlaks meetmed, mis võivad saada avalikku toetust ning kaasata kodanikuühiskonda ja kodanikke riigi iseärasustest lähtuvalt.

2.11.

Komitee avaldab kahetsust, et ei ole selge, kas ja mil määral saavad liikmesriigid rakendusmeetmeid oma konkreetse olukorra järgi kohandada. Selle punkti selgitamine kavandatud konsultatsioonide käigus oleks väga kasulik. Sellega seoses paneb proovile energialiidu juhtimist käsitleva määruse rakendamine.

2.12.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon on enamikku üldprioriteetide all esitatud küsimustest juba käsitlenud või käsitleb neid praegu ning et komitee on neid algatusi toetanud ning teinud ettepanekuid, sealhulgas kontaktfoorumite loomine ning sotsiaalsete aspektide ja juhtimise tähtsuse rõhutamine.

2.13.

Komitee toetab neid prioriteete ja toonitab, et neid tuleb käsitleda paketina. Eelkõige rõhutab komitee rahastamise, kodanike, tootvate tarbijate ja tarbijate olulisust ning sotsiaalset aspekti, millega tagatakse, et kedagi ei jäeta maha. Kodanike positiivseks kaasamiseks tuleks neile ennekõike anda võimalus jagada ülemineku majanduslikke hüvesid. See võib hõlmata näiteks detsentraliseeritud taastuvenergia ühisomandi, näiteks päikese- ja tuuleenergiarajatiste aktiivset edendamist. Tähtis on tagada uute, näiteks CO2-heite maksustamisega seotud kulude aktsepteerimine.

2.14.

Komitee kordab, et tähtis on luua kontakt valitsustasandi ja valitsusväliste osalejate vahel ja seda parandada, ning viitab oma ettepanekutele luua poliitikakujundajate, haldustasandi ja kodanikuühiskonna koalitsioon (2).

3. Vajadus tõelise ja tervikliku ELi tööstuspoliitika järele üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, mida toetavad sihiteadlik teadus- ja arendustegevus, ühiskondlik lepe ja demokraatia

3.1. Märkused kaheteistkümne prioriteedi kohta

3.1.1.

Komitee tunnistab energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate vajalikkust Euroopa täielikult CO2-vabaks muutmisel. Need on juba tõendatult toimivad lahendused.

3.1.2.

Elektri kui CO2-heite vähendamise soodustaja potentsiaal on paljudes valdkondades märkimisväärne, sealhulgas kütte- ja jahutussektoris (muu hulgas soojuspumbad, kaugküte ja kaugjahutus), taastuvate sünteetiliste kütuste valdkonnas ja elektromobiilsuses. Komitee märgib, et 55 % Euroopa Liidu elektrist on juba pärit CO2-vabadest allikatest (st 25 % tuumaenergiast, 30 % tuule-, hüdro- ja päikeseenergiast ning muudest taastuvatest energiaallikatest), ning nõustub teatises märgituga, et toodetud elektrienergia peab pärinema nii palju kui võimalik puhastest, kliimaneutraalsetest ja heitevabadest allikatest.

3.1.3.

Komitee toetab kindlalt detsentraliseeritud taastuvenergia arendamist, näiteks energiaühistute ja tootvate tarbijate kaudu (3). Tulevikus on oluline selliste arukate ja paindlike digisüsteemide arendamine, mille abil juhtida nõudlust ja pakkumust taastuvenergiaallikatel põhinevas detsentraliseeritud elektrisüsteemis, kus on tähtsal kohal tootev tarbija. Taastuvate energiaallikate laialdasel kasutuselevõtul on tähtis ka energiasalvestus, sest tootmine võib nii päevast päeva kui ka aastast aastasse erineda.

3.1.4.

Komitee toetab keskkonnahoidliku liikuvuse arendamist alternatiivsete transpordiliikide, sealhulgas ühistranspordi ja kõigile transpordiliikidele mõeldud alternatiivsete jõusüsteemide kaudu (nt elektrifitseerimine ning keskkonnahoidlik vesinik, gaas ja biokütus raskeveokitele, laevadele ja õhusõidukitele) ning digiüleminekust, elektrifitseerimisest ja koostöösüsteemidest tulenevat suuremat tõhusust. See võimaldab luua parema, tõhusama ja väiksema keskkonnajalajäljega transpordisüsteemi. Seepärast nõuab komitee praeguse valge raamatu asemele uut transpordipoliitika valget raamatut. Komitee juhib tähelepanu ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise piiratud eesmärkidele heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvates sektorites, sealhulgas transpordis. Eesmärgid kiitis heaks Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobris (4). Makse ja tasusid, sealhulgas väliskulude sisestamist, tuleb kasutada tõhususe parandamiseks ning need peavad olema asjaosalistele vastuvõetavad ega tohi suurendada üldist maksukoormust.

3.1.5.

Komitee on nõus, et ELi konkurentsivõimeline tööstus ja ringmajandus on tähtsad kasvuhoonegaaside vähendamises, sealhulgas üleminekus alternatiivsetele kütustele, süsinikdioksiidi kogumisele ja kasutamisele. Komitee soovib näha selget viidet neljandale tööstusrevolutsioonile (tööstus 4.0), digiüleminekule ja koostöömajanduse arendamisele kui energiatõhususe suurendamise ja heitkoguste vähendamise meetmetele (5). Komitee rõhutab, et ringmajandus on kliimamuutuste leevendamise ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku peamine vahend. Ringmajanduse strateegiatega, näiteks tooraine hulga vähendamise meetmed, parandatakse olemasolevate varade kasutamist ja vähendatakse jäätmete teket, need aitavad märkimisväärselt leevendada kliimamuutusi ja luua kliimaneutraalne majandus (6).

3.1.6.

Jätkusuutlike toidusüsteemide edendamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muu hulgas kaitstes ja luues rohkem CO2 sidujaid. Komitee kordab oma seisukohta, et toidusüsteemide keskkonnamõju on võimalik vähendada lihtsa toidu (7) ja hooajalise toidu tootmise ja tarbimise edendamise kaudu. Toidutarneahelaid tuleks lühendada ja vähendada pakendite hulka.

3.1.7.

Euroopa tööstus on näidanud oma suutlikkust töötada välja puhtal energial põhinevaid alternatiive. ELi tööstusel on jätkuvalt juhtpositsioon sellistes tähtsates sektorites nagu tuuleturbiinide tootmine, kuid on kaotanud oma eelise teistes, näiteks päikesepaneelide tootmises. Euroopa edumaa on seal vähenenud, sest riigivalitsused on avalikus poliitikas teinud kehvi otsuseid. Praegu toodetakse Euroopas ainult ligikaudu 1 % kogu maailma liitiumakudest ja -patareidest. Et kujunemisjärgus sektorites selliste vigade kordumist vältida, toetab komitee algatusi, nagu ELi akutööstuse edendamise tegevuskava ja Euroopa akuliidu loomise kavade konkreetsem määratlemine, sealhulgas uue tehnoloogia väljatöötamist (8).

3.1.8.

Komitee juhib tähelepanu ka standardite kehtestamise tähtsusele rahvusvahelistel foorumitel, kus EL saab võtta juhtrolli, ja sellega kaasnevale konkurentsieelisele.

3.1.9.

Komitee nõustub, et tähtis on kaasata teised peamised osalejad ja tärkava turumajandusega riigid ning tekitada edasiviivat jõudu. Siinkohal rõhutab komitee seoses kolmandate riikidega ka ausa konkurentsi ja võrdsete tingimuste tagamise tähtsust. Konkurentsivõime säilitamine peab olema iga asjaomase poliitilise valiku oluline osa.

3.1.10.

Komitee toonitab, kui väga on vaja teha koostööd investeeringute ning piiriülese ja valdkondadevahelise kavandamise vallas, et võtta kasutusele arukad arvestid ja energiasalvestusüksused. See on oluline eeltingimus selleks, et rakendada tõhusalt olemasolevaid ja tulevasi võrgukavasid ning tulla toime alternatiivenergia tootmiserinevustega.

3.1.11.

Komitee märgib, et CO2 kogumine ja säilitamine on esitatud seitsmenda strateegilise valikuna ning et see on vähemalt praegu 2050. aastaks süsinikdioksiidineutraalse ühiskonna saavutamise määrav tegur, kasutades ennekõike bioenergiat koos CO2 kogumise ja säilitamisega. Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Kontrollikoja analüüsi kohaselt ei ole juba olemasolevate ELi rahastamisvahendite abil, mille eesmärk on toetada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist (näiteks programm „NER 300“), „valminud ühtegi edukat süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekti“. Seega on CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogilise teostatavuse ning riikliku toetuse suhtes palju ebakindlust.

3.1.12.

Komitee toonitab, kuivõrd olulised on looduslikud CO2 sidujad, näiteks metsad ja paljud põllumajanduslikud tavad, mis seovad süsinikku, nt rohumaad, karjamaa ja turbaalad. Metsa säästev majandamine koos süsinikku siduvate puidupõhiste toodete kasutamisega asendab fossiilsel toorainel põhinevaid materjale ja fossiilenergiat, pakkudes pikaajalist leevendust ning suurendades metsade võimet kliimamuutustega kohaneda. Väga oluline on kasutada põllumajandusmaa CO2 sidumise võimet. Metsa säästev majandamine ja põllumajandusmaa CO2 sidumise potentsiaali kasutamine on osa lahendusest.

3.2. Raamtingimused – ülevaade

3.2.1.

Komitee nõustub, et kavandatud üleminekuks on hädavajalik juurdepääs piisavale rahastamisele. Vaja on tõmmata ligi piisavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. Komitee kordab seega oma üleskutset tagada, et 40 % Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ja 40 % ELi eelarvest investeeritaks kliimamuutuste vastu võitlusse, ning muuta kõik ELi ja selle liikmesriikide eelarved kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks (9) (10). Komitee rõhutab tugevat seost teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ning uuenduslike lahenduste turule viimise vahel, nagu kirjeldatakse allpool punktides 3.3.5 ja 3.3.6.

3.2.2.

Seetõttu toetab komitee komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava ja sellest tulenevaid seadusandlikke ettepanekuid. Komitee kordab, et kindlasti tuleb kujundada keskkonnahoidliku rahastuse positiivne kuvand, kuid samuti tuleb märgistamise või võrdlemise puhul võtta alati arvesse valdkondlikke ja kohalikke iseärasusi ning asjaomaste ettevõtjate suurust (11).

3.2.3.

Komitee tuletab meelde oma konkreetseid ettepanekuid suunata rahastamine kestlike investeeringute poole sihtotstarbelise keskkonda suunamise teel, (12) kasutades rahastamisallikana Euroopa Keskpanga rahapoliitika kvantitatiivset lõdvendamist.

3.2.4.

Komitee märgib, et on vaja luua vahendid, millega hõlbustada väikeste osalejate juurdepääsu rahastamisele, et kliimameetmete rahastamine oleks kättesaadav kõigi tasandite osalejatele (13).

3.2.5.

Lõpuks rõhutab komitee, et kliima ja energiasüsteemi ümberkujundamisega seotud tehnoloogiad arenevad pidevalt ja dünaamiliselt. Seega on väga tähtis võimalused ja vahendid korrapäraselt üle vaadata.

3.3. Teadusuuringud ja innovatsioon

3.3.1.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele ei toimu ilma kaugeleulatuvate teadusuuringute ja innovatsioonita, sealhulgas sotsiaalse kaasamiseta. See eeldab kõikvõimalikke uuendusi, sealhulgas uute käitumismustrite, ärimudelite, sotsiaalsete normide, protsesside, meetodite, turunduse ja tehnoloogia valdkonnas.

3.3.2.

Komitee märgib, et Euroopas elab umbes 7 % maailma rahvastikust, Euroopa arvele jääb 10 % maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, 20 % maailma SKPst ja 30 % maailma teaduslikest kvaliteetväljaannetest. Kuna üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema kliimamuutuste vastu võitlemiseks ülemaailmne püüdlus, on komitee veendunud, et EL avaldab suurimat mõju, kui tõestab ülejäänud maailmale, et üleminek on saavutatav ja ühiskonna jaoks positiivne.

3.3.3.

Komitee on seisukohal, et Euroopas tehakse suurepärast teadust, kuid raske on muuta see väärtuslikuks innovatsiooniks. EL ja liikmesriigid peaksid teadusuuringuid ja innovatsiooni paremini toetama kõigis selle väärtusahelates: alusuuringutest ärilise kasutuselevõtuni. Samuti tuleks kaasata sotsiaal- ja humanitaarteadused, et mõista paremini, mis suunab lõppkasutajate, sealhulgas VKEde ja kodanike energiaalaseid valikuid.

3.3.4.

Komitee leiab, et ELi ettevõtjatel, novaatoritel, töötajatel ja investoritel on erakordne võimalus saada kiiresti kasvavatel puhta energia turgudel ülemaailmseks liidriks. EL peaks suurendama püüdlusi kõigis puhta energia valdkondades, alates energiatõhususest kuni elektromobiilsuseni, et tagada Euroopa ettevõtjatele kindel siseturg, kus uuendusi saab ohutult rakendada, ning integreeritud tööstusstrateegia puhta energia lahenduste eksportimiseks ülejäänud maailma.

3.3.5.

Seega palub komitee Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Ülemkogul tagada, et eelseisvas mitmeaastases finantsraamistikus toetataks nõuetekohaselt energia- ja kliimaalaseid teadusuuringuid ning innovatsiooni ja võimaluse korral turuleviimist. Seetõttu toetab komitee Euroopa Parlamendi üleskutset suurendada programmi „Euroopa horisont“ programmiperioodi 2021–2027 eelarvet 120 miljardi euroni. Lisaks nõuab komitee, et loodaks võimalused tekitada koostoime ELi rahastamisvahendite vahel, sealhulgas programm „Euroopa horisont“, Euroopa ühendamise rahastu, innovatsioonifond, struktuurifondid, rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER), Euratomi teadus- ja koolitusprogramm, Erasmuse programm ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi hallatavad vahendid.

3.3.6.

Komitee kiidab ettepanekut luua nn teadusuuringute ja innovatsiooni ülesanded, et juhtida teadustegevust ja innovatsiooni paremini selliste projektide juurde, milles lahendatakse ühiskondlikke probleeme, sealhulgas üleminek kliimaneutraalsele majandusele. Selles kontekstis palub komitee Euroopa Komisjonil ja nõukogul kehtestada konkreetne ülesanne muuta sada ELi linna 2030. aastaks kliimaneutraalseks. See näitab eurooplastele, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele võib muutuda reaalsuseks ja parandada nende elukvaliteeti. See on ka võimalus töötada konkreetselt linnadega üle kogu maailma, alustades idapartnerluse ja Vahemere piirkonna riikide linnadest, et nad saaksid innustust Euroopa kogemustest.

3.3.7.

Komitee avaldab heameelt ettepaneku üle luua Euroopa innovatsiooninõukogu. Tuginedes juba olemasolevate vahendite, sealhulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kogemustele, soovib komitee, et Euroopa innovatsiooninõukogu saaks ELi peamiseks vahendiks, millega pakutakse pikaajalist ja riske taluvat kapitali nendele uuendustele, mis on kesksed üleminekus kliimaneutraalsele majandusele. Samuti võib see aidata riikide idufirmadel tõusta Euroopa tipptegijateks, selle asemel et müüa oma ettevõte maha USA ja Aasia konkurentidele.

3.3.8.

Seejuures märgib komitee piirkondlike ja kohalike kogukondade suurt osatähtsust kliimaprobleemide lahendamisel ning kohanemis- ja vastupanuvõime suurendamisel nii, et see mõjutab otseselt ulatusliku ümberkujundamise väljavaateid kohalikul tasandil. Juba praegu võtavad paljud kogukonnad ise juhtohjad ja osalevad tõhusalt vajalike lahenduste otsimises. Peale selle rõhutab komitee ELi saarte, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade rolli ELi ja ülejäänud maailma kliimaneutraalsuse poliitika võimalike novaatoritena.

3.4. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek – ühiskondliku leppe ühine koostamine

3.4.1.

Komitee on veendunud, et kõik Euroopa, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud institutsioonid peaksid toetama üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Söekaevanduste töötajate põhjendatud mured paljudes ELi riikides ja hiljutised ühiskondlikud liikumised Prantsusmaal rõhutavad veelgi, et üleminek keskkonnasäästlikumale ühiskonnale peaks olema ka üleminek demokraatlikumale ja sotsiaalselt õiglasemale ühiskonnale.

3.4.2.

3.4.3.

Komitee on seisukohal, et Euroopa Liit peab tagama nõuetekohase rahastamise, et toetada töötajaid, kellel on oht kaotada kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tõttu töökoht. Selleks kutsub komitee Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles tagama, et Euroopa Sotsiaalfond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond oleksid kliimaneutraalsele majandusele ülemineku probleemide lahendamiseks nõuetekohaselt kavandatud ja rahastatud. See näitaks Euroopa tahet tagada, et kedagi ei jäeta maha.

3.4.4.

Komitee on seisukohal, et kliimaneutraalse majanduse töötajate oskused võivad märkimisväärselt erineda oskustest, mis on paljudel töötajatel praegu. Tähtis on kohandada haridus- ja koolitusprogramme, et tulevased ja praegused töötajad ja koolitusteenuste osutajad saavad lisada oma koolitusvalikutesse ülemineku kliimaneutraalsele majandusele. See võimaldab Euroopa tööjõudu kiiremini kohandada ja aidata eurooplastel arendada uusi andeid.

3.4.5.

Komitee leiab, et üleminek kliimaneutraalsele majandusele on võimalus pakkuda töökohti suuremale hulgale noortele eurooplastele, sealhulgas noortele töötutele. Seepärast palub komitee, et Euroopa Komisjon töötaks välja rohelise Erasmus Pro programmi, tuginedes Erasmus Pro katseprojektile, samuti tuleks algatada teisi projekte, mis võivad kasvavatesse kliimaneutraalse majanduse sektoritesse (näiteks säästev põllumajandus, ringmajandus, jäätmekäitlus, energiatõhusus, taastuvenergia tootmine) meelitada rohkem noori, parandades selliste töökohtade mainet ja töötingimusi.

3.4.6.

Komitee peab kliimaneutraalsele majandusele üleminekut võimaluseks kaotada Euroopas kütteostuvõimetus ning parandada elukvaliteeti, töökohtade loomist ja sotsiaalset kaasatust. EL peaks tagama kõigile eurooplastele võrdse juurdepääsu põhilistele energiateenustele. Tuginedes Euroopa kütteostuvõimetuse vaatluskeskuse andmetele, tuleks Euroopa tegevuskava kütteostuvõimetuse kaotamiseks koostada koostöös sidusrühmadega, sh tarbijaorganisatsioonidega, et avaliku sektori meetmed oleksid rohkem suunatud kütteostuvõimetuse algpõhjuste likvideerimisele. Komitee rõhutab vajadust minna leevendusmeetmetelt üle ennetusmeetmetele, näiteks renoveerides vanad hooned netonullenergiahooneteks. Sotsiaalsed tariifid ja energiatšekid on vaid ajutine leevendus ja need tuleks järk-järgult asendada selliste mehhanismidega nagu toetused olemasolevate hoonete ümberehitamiseks netonullenergiahooneteks ja elektriautode ostmiseks.

3.4.7.

Komitee palub liikmesriikidel rohkem tunnustada ja toetada kodanike ja kogukondade omanikutunnet kõigi kohalike algatuste suhtes, mida on vaja kliimaneutraalse majanduse loomiseks, sealhulgas algatused, mille eesmärk on muuta käitumist ja toota taastuvenergiat kohapeal. Tugimehhanismid ja energiaturu reformid peaksid võimaldama kohalikel kogukondadel energia tootmises aktiivselt osaleda ja saada õiglane juurdepääs energiaturule. Vähese institutsioonilise suutlikkusega liikmesriike tuleks rohkem abistada.

3.4.8.

Komitee avaldab heameelt Euroopa Komisjoni püüdluse üle vähendada 2030. aastaks õhusaastest põhjustatud enneaegsete surmade arvu poole võrra (2015. aastal oli Euroopas 400 000 enneaegset surmajuhtumit). Komitee on seisukohal, et EL ja kõik selle liikmesriigid peaksid pidama õhusaaste vastu võitlemist oluliseks poliitiliseks prioriteediks. Tuleks tugevdada reguleerivaid meetmeid, millega vähendada sõidukite ja elektrijaamade tekitatavaid õhusaasteaineid. Euroopa Komisjon peaks veelgi rohkem kaasama kodanikuühiskonna organisatsioone, eriti laste ja eakate kaitsega tegelevaid ühendusi, sest nendel Euroopa elanikkonnarühmadel on kõige suurem oht õhusaastest põhjustatud vaevuste all kannatada ja õhusaaste tõttu surra.

3.4.9.

Komitee on kindlalt veendunud, et ühiskondlik lepe kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks on hädavajalik, et kodanikud toetaksid konkreetseid üleminekut soodustavaid meetmeid.

3.5. Demokraatia ja valitsemine

3.5.1.

Komitee tunnistab kodanike ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste olulisust ning seda, kui tähtis on kodanike osalemine nendega peetavates dialoogides. Arvestades noorte eurooplaste tohutut mobiliseerumist, kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles alustama dialoogi ka noorte kodanikega.

3.5.2.

Komitee peab kiiduväärseks komisjoni seisukohta, et keskkonnahoidlikku liikuvust „toetab üksikisikute ja ettevõtete käitumisharjumuste muutumine“. Komitee leiab, et see kehtib kõigis sektorites, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele puudutab, sealhulgas energia, eluase, põllumajandus ja toit. Komitee rõhutab, et kavandatavad kaugeleulatuvad muudatused, sealhulgas käitumis- ja elustiilimuutused, eeldavad asjaomaste isikute heakskiitu.

3.5.3.

Komitee on seisukohal, et olemasolevad menetlused ei ole veel piisavalt sobivad selleks, et tagada kodanikelt vajaliku heakskiidu saamine. Komitee rõhutab, et Euroopa Komisjon peaks püüdma ühtaegu muuta energiasüsteemi ümberkujundamine sotsiaalselt vastuvõetavaks ja tagama, et sellel on demokraatlik ja sotsiaalne toetus.

3.5.4.

Lähtudes energialiidu juhtimist käsitlevast määrusest, teeb komitee ettepaneku algatada alaline kodanikega peetav dialoog, mis peaks olema kohustuslik kõigi kliimamuutusi puudutavate peamiste poliitiliste otsuste tegemisel ja kõigi ELi õigusaktide koostamisel. Sellises kodanikke kaasavas dialoogis peaksid olema kesksel kohal läbipaistvus ja vastutus. Kuigi internetipõhine dialoog võib olla vajalik, peavad seda täiendama kohtumised ja otsekontakt üldsusega. Sellele tuleb ette näha asjakohased vahendid, personal ja eestkõneleja, kes peaks olema üks Euroopa Komisjoni asepresidentidest.

3.5.5.

Komitee on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peavad muutma energiapoliitika kujundamise veelgi demokraatlikumaks, kasutades selliseid vahendeid nagu arvamusuuringud ning tagades, et organiseeritud kodanikuühiskond oleks järjekindlalt kaasatud riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse ja rakendamisse ja et neil on selleks vajalikud vahendid.

3.5.6.

Komitee peab ülitähtsaks piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tegevust kliima- ja energiapoliitika kujundamises ning sellise käitumise soodustamises, mis aitab seda tulemuslikult ellu viia. Komitee toob näiteks linnapeade pakti tegevuse, palub komisjonil toetada sarnaseid algatusi ja luua talanoa-dialoogil põhinev alaline konsulteerimismehhanism (14). See hõlmab ka Euroopa dialoogi valitsusväliste kliimameetmete üle, mida komitee on nõudnud.

3.5.7.

Komitee kordab üleskutset luua Euroopa Keskkonnaagentuuris Euroopa energia teabetalitus, mis suudaks tagada avatud juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele, luua energialiidu edusammude hindamiseks vajalike andmekogumite jaoks üks kontaktpunkt, töötada koos sidusrühmadega välja oletatavad eri stsenaariumid, tagada avatud lähtekoodiga mudelid, mis võimaldavad eri oletusi katsetada, ning kontrollida eri prognooside järjepidevust. Selle teabetalituse töö tulemused peaksid olema kõigile otsustajatele, ettevõtjatele ja üldsusele vabalt kättesaadavad.

3.5.8.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2018. aasta oktoobri eriaruanne.

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused teemal „Kodanikuühiskonna ja piirkondlike omavalitsuste koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 20) ja „Valitsusvälised osalejad kliimameetmete hoogustajatena“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 35).

(3) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta (ELT C 246, 28.7.2017, lk 55).

(4) Euroopa Ülemkogu järeldused, 23.-24. oktoober 2014, EUCO 169/14, punktid I 2.1, 2.2, 2.10–2.13.

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused teemal „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 70), teemal „Tööstuspoliitika strateegiline areng aastani 2030“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 16) ja teemal „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (ELT C 75, 10.3.2017, lk 33).

(6) Circle Economy ja Ecofysi aruanne „Circular Economy: A key lever in bridging the emissions gap to a 1.5°C pathway“ (Ringmajandus: heitkoguste lõhe ületamise ja 1,5 °C kursile jõudmise peamine vahend).

(7) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“ ( ELT C 129, 11.4.2018, lk 18).

(8) Asepresident Maroš Šefčoviči pressiteade, aprill 2019, ühine pressikonverents Peter Altmaieri ja Bruno Le Maire’iga, 2. mai 2019.

(9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 8).

(10) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valitsusväliste osalejate juurdepääsu lihtsustamine kliimamuutustega seotud rahastamisele“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 14).

(11) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused teemal „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 73) ja teemal „Jätkusuutlik rahandus: taksonoomia ja võrdlusalused“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 103).

(12) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 8).

(13) Vt joonealust märkust 10.

(14) https://unfccc.int/topics/2018-talanoa-dialogue-platform

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 282

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 20. august 2019

Sisukord		Lehekülg
	I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused
	ARVAMUSED
	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
2019/C 282/01	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Sotsiaalmajanduse ettevõtetele kohandatud Euroopa õigusraamistiku kujundamine (omaalgatuslik arvamus)	1
	ARVAMUSED
2019/C 282/02	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Sotsiaalõiguste samba parem rakendamine ja esmatähtsate teenuste edendamine (omaalgatuslik arvamus)	7
2019/C 282/03	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Rahvusvaheliste klastrite roll majandusliku lähenemise ja konkurentsivõime tugevdamisel makropiirkondades ELi Doonau piirkonna strateegia näitel (ettevalmistav arvamus)	14

	Parandused
2019/C 282/10	Parandus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/757, et võtta asjakohaselt arvesse laevade kütusekulu käsitlevat üleilmset andmekogumissüsteemi ( ELT C 240, 16.7.2019 )	60

	III Ettevalmistavad aktid
	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
2019/C 282/04	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale Euroopa investeerimiskava: ülevaade ja edasised sammud(COM(2018) 771 final)	20
2019/C 282/05	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule (euroala tippkohtumine), nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euro rahvusvahelise rolli tugevdamine(COM(2018) 796 final)	27
2019/C 282/06	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta(COM(2019) 151 final)	32
2019/C 282/07	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud(COM(2019) 163 final)	39
2019/C 282/08	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta[COM(2019) 125 final – 2019/0070 (COD)]	49
2019/C 282/09	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni(COM(2018) 773 final)	51

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 14.3.2019 nõukogu, 27.3.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	23.5.2019
Vastuvõtmine täiskogus	19.6.2019
Täiskogu istungjärk nr	544
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	171/01/04