ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 228

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

62. aastakäik
5. juuli 2019


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

2019/C 228/01

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Tervisealane digikirjaoskus – kodanike vajadustele kohandatud tervishoid Euroopas demograafiliste muutuste ajal (omaalgatuslik arvamus)

1

 

ARVAMUSED

2019/C 228/02

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste tööhõivevõimalused   (omaalgatuslik arvamus)

7

2019/C 228/03

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Toetavad haridussüsteemid, et vältida oskuste mittevastavust nõudlusele – millist üleminekut on vaja? (omaalgatuslik arvamus)

16

2019/C 228/04

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Vastupanuvõimeline demokraatia tänu tugevale ja mitmekesisele kodanikuühiskonnale   (omaalgatuslik arvamus)

24

2019/C 228/05

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Valge tuvi algatus – ELi juhitava globaalse rahutagamise strateegia ettepanek  (omaalgatuslik arvamus)

31

2019/C 228/06

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel (Sibiu ja sealt edasi)

37

2019/C 228/07

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat  (ettevalmistav arvamus)

50

2019/C 228/08

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal ELi tulevik: eelised kodanikele ja Euroopa väärtuste austamine  (ettevalmistav arvamus Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

57

2019/C 228/09

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Harimine Euroopa Liidu teemal  (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

68


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

2019/C 228/10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa standardimist käsitlev liidu töökava aastaks 2019  [COM(2018) 686 final]

74

2019/C 228/11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele Harmoneeritud standardid: läbipaistvuse parandamine ja õiguskindluse tugevdamine täielikult toimiva ühtse turu saavutamiseks  [COM(2018) 764 final]

78

2019/C 228/12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik[COM(2018) 734 final]

83

2019/C 228/13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Väärinfovastane tegevuskava[JOIN(2018) 36 final]

89

2019/C 228/14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid  [JOIN(2018) 31 final]

95

2019/C 228/15

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise vahenditega  [COM(2019) 55 final – 2019/0027 (COD)]

103


ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/1


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tervisealane digikirjaoskus – kodanike vajadustele kohandatud tervishoid Euroopas demograafiliste muutuste ajal“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 228/01)

Raportöör: Renate HEINISCH

Täiskogu otsus

20.9.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 32 lõige 2

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

21.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

153/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi muuta digikirjaoskus oluliseks prioriteediks e-tervise tegevuskava raames. Komitee soovitab koostada kõikehõlmava ELi strateegia, milles on seatud selged ja hoolikalt jälgitaat tervisealase harimisega seotud eesmärgid, et toetada inimeste õigus tervishoius ja vältida digiseadmetest tulenevat ebavõrdsust.

1.2.

Komitee toetab projekti „IC-Health“ (1) tulemusi, eriti märkimisväärne on soovitus kaasata aktiivsed kodanikud neisse jõupingutustesse. Seega soovitab komitee jätkata projekti „IC-Health“ elluviimist, et edasi minna juba käimasolevate online-koolitusprogrammidega.

1.3.

Komitee rõhutab, et eri põlvkonnad vajavad tervisealase digikirjaoskuse parandamiseks erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, kuidas nad kasutavad digivahendid igapäevaelus. Digitaalsete teabeallikate väljatöötamisse tuleb kaasata kodanikke igast vanuserühmast ja kultuurist, sisserändajaid ja puuetega inimesi. Tähelepanu tuleks pöörata vanemate põlvkondade inimestele, kellelt oodatakse üha enam ise oma heaolu ja tervishoiu eest seismist.

1.4.

Komitee soovitab püüdlusi laiendada ja anda lisaks digitaalset teavet ravimite ja meditsiiniseadmete kohta ning kaasata kõiki organisatsioone, kes võiksid kaasa aidata. Komitee soovitab ühineda Euroopa Ravimiameti (EMA), ravimiametite juhtide (HMA) ja Euroopa Komisjoni ettevõtmistega.

1.5.

Komitee toetab seisukohta, et e-tervise lahendusi tuleks kasutada tervishoiusüsteemides kulutõhusate vahenditena. Ligitõmbavad digivahendid võivad suurendada inimeste avatust digitaalsele meediale.

1.6.

Siiski rõhutab komitee, et digiteenuste eeliseid saab täielikult ära kasutada ainult siis, kui inimestel on võimalik pääseda ligi kogu teabele ja antud teavet õigesti mõista. Lugemisoskused ja põhiteadmised matemaatikas on inimeste tervisealase teadlikkuse peamised eeldused ning need tuleb saavutada koolihariduse omandamisel, et inimesi võimestada.

1.7.

Komitee rõhutab, et e-tervise tegevuskava peab innustama laiaulatuslikku koostööd ja hõlmama inimeste kogu eluiga. Kohalikul tasandil on digikirjaoskuse lähtepunktiks lasteaiad ja koolid. Lastehoiutöötajad, õpetajad, vanemad ja vanavanemad peaksid koostöös tervishoiuteenuste asjakohase personaliga (arstid, ämmaemandad, õed, farmatseudid ja hooldajad) välja töötama algatusi tervisealase digikirjaoskuse parandamiseks. Eriti aitab patsientide tervisealast teadlikkust suurendada arstide (perearstide) ja apteekrite tihe koostöö. See aspekt tuleb lisada tegevuskava edasiarendamisel. Tervisealast digikirjaoskust parandava tegevuskava peavad välja töötama ja rakendama liikmesriigid.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Digitaalne teave muutub ühiskonnas üha tähtsamaks. Kodanike tervisealane digikirjaoskus on e-tervise eduka kasutuselevõtu oluline osa. Tervisealane teadlikkus on võime otsida, mõista, hinnata ja rakendada teavet, mis on seotud tervishoiu, ennetamise või tervise edendamisega. See nõuab ühelt poolt isiklikke oskusi ja teiselt poolt soodsaid raamtingimusi, näiteks teabe arusaadavas keeles esitamist. Need on esimesed sammud; selle jaoks interneti kasutamine vajab täiendavaid oskusi.

2.2.

Tervisealase digikirjaoskuse aspekte saab kirjeldada väga pragmaatiliselt: see pole mitte niivõrd tervisealase teabe leidmine, vaid teadmine, kust teavet otsida, kas kättesaadavad teabeallikad annavad piisavat ja kasulikku teavet ning kas tervisealased teabeallikad on usaldusväärsed (2).

2.3.

„Tervisealased digivahendid“ on digiteenused, mille kaudu antakse kasutajatele tervisealast teavet; terviserakendused (järelravi ja ravi jälgimine); vahendid, mis võimaldavad inimestel elada oma kodus (kaugjälgimine eakate jaoks); jagatud tervisekaardid, digivahendid tervishoiutöötajate jaoks (turvaline sõnumiteenus, telemeditsiin ja kaugkonsultatsioon) ja digitaalsed tervise üldandmed.

2.4.

Euroopa Komisjon avaldas 2012. aastal tegevuskava, milles toodi välja asjaolud, mis takistavad digilahenduste täielikku kasutuselevõttu Euroopa tervishoiusüsteemides. Seda kava rakendatakse nüüd pealkirja all „E-tervise 2012.–2020. aasta tegevuskava: innovatiivne tervishoid 21. sajandil“ (3).

2.5.

Kõnealuse e-tervise tegevuskava eesmärke täiendati 2018. aasta aprillis teatisega „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul: kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“ (4).

2.6.

Selles teatises tsiteeritakse aruannet „State of Health in the EU“, (5) jõudes järeldusele, et ainult meie tervishoiu- ja hooldussüsteemide põhjaliku läbivaatamise abil saame tagada, et need jäävad oma eesmärki täitma. Üheks sambaks on digitaalsete tervishoiu- ja hoolduslahenduste kasutuselevõtt. Need digivahendid aitavad teaduslikult põhjendatud teadmistega kodanikel oma tervist hoida.

2.7.

ELi rahastamine toetab programmi „Horisont 2020“ (6) ning avaliku ja erasektori partnerluste kaudu digitaalsete tervishoiu- ja hoolduslahenduste alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni. Digitaalse ühtse turu strateegia (7) rakendamise vahekokkuvõttes esitas komisjon oma kavatsuse võtta lisameetmeid kolmes valdkonnas:

kodanike turvaline juurdepääs oma andmetele ja terviseandmete turvaline jagamine;

paremad andmed teadustegevuse, haiguste ennetamise ning personaalse tervishoiu ja hoolduse edendamiseks;

digivahendid kodanike võimestamiseks ja inimesekeskseks hoolduseks.

Lisaks tuleb kutsuda liikmesriike üles töötama välja mehhanismid, et kõrvaldada võimalikult suurel määral selliseid veebisaite, mis sisaldavad eksitavat teavet, või tagada, et usaldusväärsed veebisaidid oleksid otsingu korral esikohal.

2.8.

Euroopa WHO büroo avaldas (8) aruandes „WHO-HEN-Report-57“ väga põhjaliku ülevaate käimasolevatest projektidest ja nende tulemustest. Kokkuvõttes väidavad autorid, et tervisealase teadlikkuse puhul on tähtis arendada oskusi kogu eluea jooksul, sealhulgas koolieelsete tegevuste, formaalse koolihariduse ja täiskasvanuhariduse käigus. Nad soovitavad poliitilisi kaalutlusi, mis võiksid soodustada tervikliku tervisealase teadlikkuse poliitika väljatöötamist liikmesriikides ning poliitikaga seotud meetmete väljatöötamist, rakendamist ja ranget hindamist, et näidata tervisealase teadlikkuse poliitika hüvesid kodanikele ja ühiskonnale.

2.9.

Euroopa Komisjon on oma teadusuuringute strateegiatesse lisanud tõhustatud tervisealase digikirjaoskuse programmid ning rahastanud ka seitsmendat raamprogrammi ja programmi „Horisont 2020“ olulisi projekte (9).

2.10.

Teada on, et kõrgema vanuse ja/või madalama haridusega inimestel on madalam tervisealase digikirjaoskuse tase. See mõjutab nende osalemist oma tervishoius ja võimet saada juurdepääsu tervisealasele teabele. Projekt „IROHLA“ pakub lahendusi vanematele põlvkondadele (10). Komitee (11) on juba käsitlenud mitmeid e-kaasatuse aspekte (vastavalt Riia deklaratsioonile) (12).

2.11.

„IC-Health“ projekt (13) pakub tohutult tervisealase digikirjaoskuse alaseid analüüse ja vahendeid. „IC-Health“ on projekt, mille raames töötatakse välja terve rida laialt avatud e-kursusi (MOOCid), et aidata parandada Euroopa kodanike tervisealast digikirjaoskust ning edendada arusaamist tervisealasest digikirjaoskusest ja sellest, kuidas seda kasutada tervisenäitajate parandamiseks. Projekti tulemustest tehakse praegu kokkuvõtet.

3.   Üldised märkused

3.1.

Teadlikkuse ja oskuste edendamise küsimus on demograafiliste muutuste probleemi taustal üha enam päevakorda tõusnud. Tervishoiu- ja hooldussüsteemide jätkusuutlikkuse säilimiseks on meie kiiresti vananevas ühiskonnas vaja lisaks kodanike digikirjaoskuse üldisele edendamisele täiendada koolitusi, et viia tervishoiutöötajate oskused vastavusse uute vajadustega ning hallata optimaalselt tervishoiukulusid.

3.2.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni kodanike võimekust suurendavaid tegevusi, mis keskenduvad tervishoiusüsteemi ümberkujundamisele. Siiski on komitee arvamusel, et samal ajal peab kodanikel olema võimalik neid digivahendeid kasutada; liikmesriikides tuleb rakendada nii tervisealase teadlikkuse kui ka tervisealase digikirjaoskuse parandamise tegevuskava.

3.3.

Osa Euroopa riike, kelle jaoks on OECD (14) võrdlusuuringu tulemused muret tekitavad, on teinud ise uuringuid. Prantsusmaal (2004–2005) leiti, et funktsionaalselt kirjaoskamatuid täiskasvanuid on seal ligi 3,1 miljonit (9 % tööealisest elanikkonnast). Ühendkuningriigis 2011. aastal korraldatud uuringus leiti, et brittide seas on 14,9 % (enam kui 5 miljonit) funktsionaalselt kirjaoskamatut inimest. Saksamaal tehtud uuringust ilmnes, et sealses ühiskonnas on 18–64aastaste vanuserühmas 4,5 % täiesti kirjaoskamatut inimest (kirjaoskus puudub). Funktsionaalne kirjaoskamatus puudutab selles vanuserühmas 10 % inimestest. Täiesti ja funktsionaalselt kirjaoskamatuid inimesi on kokku 7,5 miljonit (15). Tervisealase digikirjaoskuse käsitlemisel tuleb seda asjaolu arvesse võtta.

3.4.

Komitee rõhutab, et kõik haridus-, teadus- ja tervishoiutöötajad peavad tegema koostööd. Komitee liikmed peaksid seda koostööd oma organisatsioonide kaudu edendama. Kõigi püüdluste eesmärk peab olema digivahendite suurenenud, teadlik ja asjakohane kasutamine kõigis ühiskonnarühmades.

3.5.

Komitee soovitab ELi komisjoni e-tervise prioriteetide edasisel rakendamisel viidata projekti „IC-Health“ tulemustele, mis avaldati 2018. aasta aprilli teatises, (16) et suurendada teadlikkust e-tervise lahendustest. Euroopa programm „Horisont 2020“ (17) peaks jälgima projektist tulenevaid meetmeid ja järeldusi ning kasutama MOOCidest saadud kogemusi.

3.6.

Oluline on, et kõikide vanuserühmade ja kultuuride kodanikud ning puuetega inimesed oleksid osa tervisealase digikirjaoskusega seotud protsessist. Selleks et saada tervise- ja kodustöötajate nõusolekut nende töökeskkonna muutmiseks ning rahuldada nende vajadusi, soovitab komitee kaasata ka nende rühmad uute digivahendite väljatöötamisse. See hõlmab ka õdede koolitust ja täiendusõpet.

3.7.

Komitee tunnustab Euroopa Sõprade mõttekoja algatust kujundada ümber Euroopa tervishoiusüsteem ja töötada välja ideed arukate (mitte)investeerimisvalikute tegemiseks tervishoius (18). Eesmärk on tuvastada ebatõhusaid meetmeid tervishoiusüsteemis ja need lõpetada, tagades seega, et olemasolevad lisavahendid lähevad tervisenäitajate parandamisse.

3.8.

Komitee toetab Euroopa Sõprade kontseptsiooni luua töörühm igas vanuses tervislike kodanike võimestamiseks, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2018. aasta soovitusi elukestva õppe võtmepädevuste kohta (19). Inimesed peavad teadma, kuidas saavutada tervet vaimu, keha ja elustiili. See on hea alus kodanike kaasamiseks ja elavdamiseks. Liikmesriigid peaksid seda pidama valdkondadevaheliseks prioriteediks haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja tööhõivepoliitikas ning oluliseks mehhanismiks tervishoiukulude vähendamisel ja tervisenäitajate parandamisel. Näiteks haigla sulgemine tekitab alati tagasilööke, kuid vahel on seda vaja teha, kui see institutsioon ei ole enam kulutõhus või ei suuda lubatud ravi pakkuda. Automatiseerimine võib ravi korraldamist sujuvamaks muuta. Näiteks korraldati hiljuti kolme Ühendkuningriigi haiglat hõlmav katseprojekt, kus virtuaalsed assistendid tegid koostööd tehisintellektiga. Sellest ilmnes, et visiitide ja testitulemuste haldamine oli asutuse sekretäridega võrreldes kaheksa korda tulemuslikum.

3.9.

Teadlikud kodanikud tegutsevad oma tervise parandamise nimel. See toob kaasa tervislikumaid elustiili valikuid, rohkem vaktsineerimisi, tervislikku vananemist, paremat ravirežiimi järgimist ning riskikäitumist ennetavate teenuste suuremat kasutamist. Seega võivad digivahendid olla ravialase hariduse vallas kasulikud, andes kroonilisi haigusi põdevatele inimestele oma ravi kohta rohkem teavet.

3.10.

Komitee (20) on juba rõhutanud tervisealase digikirjaoskuse tähtsust vaktsineerimise puhul, et võimaldada juurdepääsu vaktsineerimist käsitlevale digitaalsele teabele ja selle läbitöötlemist.

3.11.

Digiteenused võivad eelkõige toetada väheste oskustega, näiteks lugemisprobleemidega ja kirjaoskamatuid inimesi, samuti nägemispuudega inimesi, kui teavet pakutakse videote või netisaadete kaudu. Sel viisil saaks toetada ka vastuvõtva riigi keele vähese oskusega rändajate programme. Tuleb ette näha asjakohased meetmed ja vahendid, et need rühmad saaksid oma tervisealastele digivahenditele juurdepääsu.

3.12.

Inimesi, olenemata nende vanusest ja seisundist, tuleb võimestada kasutama neid digiressursse (veebisaite, rakendusi), et leida vastuseid küsimustele ja hallata oma terviseandmeid (e-tervishoiutöötajate väljakirjutatud retseptid, digitaalsed terviseandmed, digitaalne teave nende ravimite kohta jne). Näiteks peaksid tervishoiuasutused kindlustatud isikuid süstemaatiliselt harima. Tervisekindlustusega seotud edasisi meetmeid käsitletakse komitee algatuses (21).

3.13.

Põlvkondadevahelise dialoogi stimuleerimiseks tuleks kasutada ka laste ja noorukite kooliprogramme ja muid haridusalaseid ettevõtmisi. Arutelu käigus märgitakse selliseid projekte nagu Saksa lugemisfond (22) ja teised.

3.14.

Komitee soovitab arutada, kas üldist tervisealast teavet võiks levitada tööandjate kaudu. Inimesed kasutavad tööl sageli digivahendeid. Töökohal õnnetuste vältimise koolitus on muutunud tavapäraseks. See võiks laieneda ka tervisealasele teabele.

3.15.

Komitee kordab oma arvamust, et äärmiselt oluline on koolitada patsiente selles vallas, kuidas pääseda ligi oma andmetele, mis on praegu paljudel juhtudel tervishoiualastesse infosüsteemidesse n-ö lukustatud, ning neid kasutada (nagu on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruses) (23). Samuti on väga oluline kaasata tervishoiutöötajate koolitusprogrammidesse teavet e-tervise kohta (24).

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Taristu

4.1.1.

Euroopa Komisjon on käivitanud mitmeid programme tehnilise taristu parandamiseks ja piiriülese suhtluse võimaldamiseks.

4.1.2.

Projekti „IC-Health“ tulemused on näiteks näidanud, et mõnel juhul võivad noored ja madalama kirjaoskusega inimesed eelistada mobiilseadmeid arvuti veebipõhistele allikatele. Komitee teeb ettepaneku neid aspekte täiendavalt uurida ja kaasata tulevaste programmide kaalutlustesse.

4.2.

Euroopa Komisjon, EMA ja HMA on algatanud protsessi elektroonilise ravimiteabe peamiste põhimõtete kehtestamiseks (25). Paljudes liikmesriikides on juba olemas patsiendisõbralikud, reguleeriva asutuse heakskiidetud elektroonilise ravimiteabe andmebaasid. Usaldusväärse elektroonilise ravimiteabe tähtsust on komitee juba üksikasjalikult käsitlenud arvamuses „E-tervise suunas – elektrooniline teave ravimite turvaliseks kasutamiseks“ (26). Selline lähenemisviis ja prioriteet, mille keskmes on usaldusväärne digiteave, peaks hõlmama ka meditsiiniseadmeid.

4.3.

Komitee usub, et seda teavet võib kasutada lisaks seni käsitletud allikatele tervisealase teadlikkuse parandamiseks. Näiteks tuleks arvesse võtta reguleerivate asutuste heakskiidetud ravimiteavet. See on vajalik, et tagada pidev ja ajakohane teave ravimite ja ravi kohta. Komitee usub, et sel viisil oleks võimalik tagada ravimite ohutu ja tõhus kasutamine, parandada ravirežiimi järgimist ja optimeerida ravi tulemust.

4.4.   Vajadus edasiste uuringute järele

4.4.1.   Tehnilised uuringud ja tehnoloogia areng

4.4.1.1.

Komitee soovitab, et koostoimeid tuleb uurida rohkemate avaliku ja erasektori parterluste kaudu, kuhu on kaasatud igas vanuses ja igasuguse taustaga inimesed, et luua atraktiivsed digitaalse teabe vahendid, mis peavad sammu kaubanduslike digitaalsete teabeallikate, sotsiaalmeedia ja digitaalse meelelahutusega ning mida saab kasutada näiteks Euroopa Komisjoni kavandatud meetmete elluviimisel. Partnerluste töö peab toimuma andmete usaldusväärsuse ja huvide konflikti puudumise harta kohaselt.

4.4.2.   Hariduslikud aspektid

4.4.2.1.

Interneti kasutamine on eri ühiskonna- ja vanuserühmade seas väga erinev. Paljud kasutavad sotsiaalvõrgustikke, kuid mitte kättesaadavat teavet. Väike rühm inimesi ei kasuta internetti üldse. Kooskõlas varasemate komitee algatustega (27) tuleks käivitada uuringud, et vastata järgmistele küsimustele.

Kuidas julgustada pidevalt aktiivselt õppima nii seda, kuidas teavet kätte saada, kui ka seda, kuidas teha vahet usaldusväärse ja ebausaldusväärse digitaalse allika vahel, nt projekti „IC-Health“ MOOCide propageerimise teel? Selle probleemi lahendamiseks on vaja ulatuslikku toetust, arvestades et 47 %-l ELi tööjõust puuduva piisavad digioskused (28).

Kuidas teha kättesaadavaks ressursse (nt meelelahutusmeetodeid), mis suurendavad inimeste huvi usaldusväärsete digitaalsete teabeallikate vastu?

Kuidas toetada edukate programmide ülekandmist? Näiteks „Sophia“ (29) – Prantsusmaal kasutatav ja tervisenõustamisel põhinev innovatiivne tervisekindlustuse vahend diabeeti või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust põdevate patsientide jaoks. Programm „Sophia“ loodi haiguste ohjamise katsete põhjal, mis tehti USAs, Saksamaal ja Ühendkuningriigis (30).

Millist osa võiksid täita eri haridusasutused (ülikoolid, täiskasvanute koolituskeskused jms), et parandada mitmekesiseid oskusi, näiteks töötada uute tehnoloogiatega, tegeleda heategevusega ning jagada sotsiaal- ja tehnikavaldkonna eksperditeadmisi?

Kuidas kasutada olemasolevaid materjale (nt reguleerivate asutuste heakskiidetud teavet ravimite kohta)?

Kuidas me saame julgustada põlvkondadevahelist teadmiste ja kogemuste vahetamist tervishoiualase teadlikkuse ja digioskuste teemal?

4.4.2.2.

Projekti „IC-Health“ käigus määratleti uue lähenemisviisina õppimisele hariv meelelahutus: „Et mõista suhtumise ja käitumise muutumise protsessi, on selgelt vaja rohkem kontrollitud katseid, et avastada hariva meelelahutuse mõju vahendavaid kognitiivseid ja/või afektiivseid tegureid“ ning teha kindlaks tingimused, kus hariva meelelahutuse narratiivid võivad toimida ja kus mitte.

4.4.3.

Vajadus laiema tervisealase teadlikkuse strateegia järele:

Tervisealane teadlikkus on seotud konkreetse konteksti ja sisuga. Soovitatakse koostada Euroopa tervisealase teadlikkuse strateegia, et toetada kodanike tervisealaseid õigusi ja keskenduda tervisealasele digikirjaoskusele inimese kogu eluea jooksul.

Tervisealane digikirjaoskus ühendab digioskused tervisega. Mõlema puhul on tarvis spetsiaalset haridust ja koolitust.

Vaja on strateegiat ja rakenduskava.

4.4.4.

Vajadus võrdse juurdepääsu järele internetile

Digimaailm on kättesaadav vaid neile, kellel on juurdepääs internetile. Kuidas saaks kaotada digilõhe Euroopas, mille piirkondades, saartel ja maapiirkondades ei ole internetile juurdepääsu, mistõttu edaspidi ei pääseta seal juurde ka digitervishoiule? Kui tahame neist arengusuundumustest kasu saada, peavad EL ja liikmesriigid tegema märkimisväärseid investeeringuid, et tagada internetiühendus kõigile.

Paljud avalikud teenused on veebipõhised ning nende kasutamiseks on tarvis erioskusi ja ressursse. Digilõhe võib suurendada ebavõrdsust Euroopa heaoluühiskondades.

Keskkond, ümbruskond, kogukonnad ja linnad võivad aidata lihtsustada kodanikele avatud ja vaba juurdepääsu andmist internetile, et nad saaksid ühiskonnas aktiivselt osaleda.

Avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata lihtsustada igaühele Euroopas vaba juurdepääsu andmist internetile.

Kui valitsused toetuvad nii suurel määral digiteenustele, siis on ligipääs internetile inimõigus.

Brüssel, 21. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  See projekt on saanud rahastust Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“ toetuslepingu nr 727 474 alusel.

(2)  https://ichealth.eu/wp-content/uploads/2018/10/ICH-FC_Final-Presentation_allDay.pdf.

(3)  COM(2012) 736 final.

(4)  COM(2018) 233 final.

(5)  „State of Health in the EU“, täiendav aruanne 2017, https://ec.europa.eu/health/state/summary_et.

(6)  COM(2011) 808 final.

(7)  COM(2017) 228 final.

(8)  http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0006/373614/Health-evidence-network-synthesis-WHO-HEN-Report-57.pdf?ua=1.

(9)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(10)  https://www.age-platform.eu/project/irohla.

(11)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 9.

(12)  ELi ministrite deklaratsioon „IKT kaasava ühiskonna jaoks“, Riia, Läti, 11.6.2006, punkt 4.

(13)  https://ichealth.eu/.

(14)  http://www.oecd.org/skills/piaac/newcountryspecificmaterial.htm.

(15)  https://ec.europa.eu/epale/fr/blog/analfabetyzm-funkcjonalny-doroslych-w-krajach-bogatego-zachodu.

(16)  COM(2018) 233 final.

(17)  COM(2018) 435 final.

(18)  https://www.friendsofeurope.org/event/smart-disinvestment-choices-healthcare.

(19)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0604(01)&rid=7.

(20)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 150.

(21)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 1.

(22)  https://www.stiftunglesen.de/

(23)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(24)  ELT C 271, 19.9.2013, lk 122.

(25)  https://www.ema.europa.eu/ET/events/european-medicines-agency-ema-heads-medicines-agencies-hma-european-commission-ec-workshop.

(26)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 14.

(27)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 14.

(28)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(29)  Ühise ravikindlustusskeemi järelevalveteenistuse nimi.

(30)  https://www.oecd.org/governance/observatory-public-sector-innovation/innovations/page/sophia.htm.


ARVAMUSED

5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/7


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Majanduslikult mitteaktiivsete inimeste tööhõivevõimalused“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 228/02)

Raportöör: José CUSTÓDIO LEIRIÃO (Pt-III)

Täiskogu istungjärgu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

13.2.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

99/20/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et tähelepanuväärne osa elanikkonnast ei tööta ega kajastu ka töötusestatistikas, ometi on neil inimestel märkimisväärne tööhõive ja jõukuse loomise potentsiaal, ning kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike seadma oma poliitiliste prioriteetide etteotsa strateegia, mille eesmärk on tegeleda majanduslikult mitteaktiivsete inimeste suure arvuga.

1.2.

Kuna Euroopas leiab aset majanduse elavnemine, on komitee seisukohal, et komisjon ja liikmesriigid peavad oma tegevuses pöörama erilist tähelepanu tööalase aktiivsuse taassuurendamisele ja töövõimaluste loomisele kõigile, eeskätt inimestele, kes on tööturult kõige enam välja tõugatud, kuid kes soovivad ja suudavad töötada.

1.3.

Arvestades, et 2008. aastal anti välja üldine soovitus tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta, (1) ning et vältida killustatud käsitust, soovitab komitee komisjonil hinnata tehtud edusamme ja vajaduse korral võtta vastu uus, terviklik strateegia, millega kaasnevad tegevuskavad ja liikmesriikidele seatud eesmärgid majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna iga alarühma kohta. See strateegia peaks hõlmaks rohkem sotsiaalset innovatsiooni, olema tulemustele suunatud meetmetes üksikasjalikum ja näitama suuremat valmisolekut integreerida tööturule neid, kes soovivad töötada.

1.4.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil julgustada liikmesriike tõhustama oma aktiivset tööturupoliitikat ja tagama, et nende avalikud tööturuasutused suudaksid pakkuda sihipärasemat abi inimeste jaoks, kes on valmis osalema tööturul, võttes arvesse nende võimeid ja püüdlusi.

1.5.

Et tagada tõenduspõhised poliitikameetmed, soovitab komitee liikmesriikidel koguda ja analüüsida teavet kõnealuse rahvastikurühma kohta, sealhulgas selle alarühmade mitmesugused tunnused, nende inimeste tööalased ajendid, see, missugust tööd nad sooviksid teha, ja nende võimed, nii et pakkumine ja nõudlus üksteisega paremini ühtiksid ja rahuldaksid sel moel kõigi töötada soovivate majanduslikult mitteaktiivsete inimeste alarühmade püüdlusi.

1.6.

Kui vaatame puudega inimeste alarühma, eelkõige nende sotsiaalset ja tööhõiveseisundit, võib aastate 2011 ja 2016 vahel näha mõningat paranemist, kuid nad on siiski ebasoodsamas olukorras ning nende tööelu ja elukvaliteet kannatavad. Komitee leiab, et tuleb teha ühiseid jõupingutusi, eelkõige kõrghariduse kättesaadavuse ja tervishoiuteenuste erisätete valdkonnas, et parandada madala haridustasemega puudega inimeste tööhõivevõimalusi Lisaks kutsub komitee ELi liikmesriike üles kehtestama puudega inimeste jaoks tööhõive kvoodisüsteemi, mida kohaldatakse avaliku sektori asutustes/ettevõtetes ja erasektori ettevõtetes vastavalt töötajate arvule ja müügikäibele.

1.7.

Arvestades mitteaktiivse rahvastiku suurt heterogeensust ja nende inimeste ees seisvaid mitmesuguseid takistusi, on nende (taas)integreerimine tööturule keeruline ülesanne, millega peavad tegelema kõik liikmesriigid. Komitee leiab, et töötades välja riiklikke poliitikameetmeid ja/või muid algatusi, mille abil tõhusalt neid probleeme lahendada, (näiteks suurendades lasteaiakohtade arvu, mis on üks eeltingimus inimeste vabastamiseks perehooldusülesannetest ja nende tööturule naasmiseks), peavad iga liikmesriigi poliitikakujundajatel kindlasti olema ulatuslikud teadmised ja täielik arusaam neist takistustest ja kõigi alarühmade eritunnustest, arvestades samal ajal soolise tasakaalu küsimust.

1.8.

Lisaks on komitee arvates tähtis, et liikmesriigid parandaksid sidemeid kohalike tööhõiveteenistuste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusasutuste vahel, et jõuda paremini kõnealuse elanikkonnani ning julgustada ja meelitada neid edukalt tööturule sisenema.

1.9.

Komitee soovitab liikmesriikidel võtta konkreetseid meetmeid (vajadusel kohalike avalike asutuste (kohalike omavalitsuste) raames), mis sobivad majanduslikult mitteaktiivsete inimeste ja muude tõrjutud rühmade teadmiste ja oskuste täiendamiseks ja ajakohastamiseks, et nad kaasata tööturule, arvestades nende võimeid.

1.10.

Arvestades, et majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna seas on palju inimesi, kellel on potentsiaal siseneda tööturule tavalist teed pidi, kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles looma spetsiaalseid kasulikke stiimuleid ettevõtjatele, kes selliseid majanduslikult mitteaktiivseid inimesi tööle võtavad. Selleks tuleks võtta nii seadusandlikke kui ka mitteseadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette, et Euroopa Sotsiaalfond hüvitab neile inimestele täielikult koolituskulud, tagades nende tööalase konkurentsivõime. Samuti on väga tähtis, et Euroopa Liit innustaks liikmesriike edendama atraktiivseid töötingimusi, inimväärset palka ja sotsiaalkindlustussüsteeme, et julgustada mitteaktiivset rahvastikku osalema tööturul, jõukuse loomisel ning majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnalase heaolu suurendamisel.

1.11.

Usaldus Euroopa Liidu vastu ja sellesse kuulumise tunne sõltub ka ELi institutsioonide suutlikkusest tõhusalt soodustada kõigi kodanike kaasatust ja heaolu, arvestades samal ajal nende mitmekesisust.

1.12.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et tööstuse 4.0 poliitika ja uute tehnoloogiate arengu juures arvestataks töömaailmas toimuvate muutustega, tuues kasu nii töötajatele kui ka ettevõtjatele.

1.13.

Komitee teeb ettepaneku vähendada iganädalaste töötundide arvu, alustades avalikest asutustest, et pakkuda kõigile rohkem töövõimalusi.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) määratlusest lähtudes loetakse majanduslikult mitteaktiivseks rahvastikuks inimesi, kes ei tööta, ei otsi tööd ja/või ei ole valmis töötama. Käesoleva arvamuse eesmärk on juhtida komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu aktiivse tööhõivepoliitika kujundamise protsessis sellise rahvastiku erivajadustele, kelle poliitikakujundajad on hooletusse jätnud või unustanud, kuid kes soovivad oma tegevuse kaudu ühiskonnas osaleda ja töötada, et aidata kaasa jõukuse loomisele ning majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu suurendamisele.

2.2.

Teiste hulgas on riigid, ettevõtjad, tööandjate organisatsioonid, ametiühingud ning haridus- ja koolitusasutused teinud jõupingutusi partnerlussuhete loomiseks, et luua kaasav tööturg ja viia oskuste tase tehnoloogiliste muutustega kooskõlla. Need jõupingutused ei ole aga saavutanud oodatud tulemusi, nagu on näha tuhandetest vabadest töökohtadest, mis on oskuste pakkumise ja nõudluse vahelise mittevastavuse tõttu jätkuvalt täitmata, põhjustades tööturu suurt tasakaalustamatust. See ebakõla kahjustab tootlikkust, konkurentsivõimet ja kasvupotentsiaali. Samal ajal on tekkinud töö saamist takistavaid tõkkeid, mis on põhjustanud paljude tuhandete inimeste tööturult tõrjumist. See on näiteks kaasa toonud noorte pikaajalise töötuse, jättes suurele osale igas vanuses inimestele vaid nõrga sideme tööturuga ning põhjustades seetõttu majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku, sh mittetöötavate ja mitteõppivate inimeste (NEET) arvu märkimisväärset kasvu.

2.3.

Euroopas kuulub rohkem kui üks inimene neljast vanuses 15–64 eluaastat mitteaktiivse rahvastiku hulka (2). Nad ei kajastu ametlikus tööhõivealases statistikas ning nad on sageli majanduslikult ja sotsiaalselt tõrjutud. Seetõttu puuduvad neil vajalikud vahendid ja võimalused, et täiel määral ühiskondlikus elus osaleda, kuigi valdav enamus neist sooviks siiski töötada (3).

3.   Üldised märkused

3.1.

Tööhõivemäära suurendamine ning rohkemate ja paremate töökohtade loomine jääb ELi tegevuse oluliseks eesmärgiks ka edaspidi. Kõik liikmesriigid toetavad Euroopa tööhõivestrateegiat, mida rakendatakse Euroopa poolaasta kaudu, mis on iga-aastane protsess, millega edendatakse ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide poliitika tihedat koordineerimist (4). Poliitikakujundajad on täiesti õigustatult keskendunud inimestele, kes on oma töö finantskriisi tõttu kaotanud, ning püüavad leida selgeid viise uute töökohtade loomiseks. Komisjon on pööranud erilist tähelepanu noortele suunatud meetmetele, nagu noortegarantii (2013), (5) noorte tööhõive algatus (2015) (6) ja uus ELi noortestrateegia aastateks 2019–2027 (2018) (7). Veel ühe julge algatuse tulemusena esitas nõukogu 15. veebruaril 2016 soovituse, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (8). Komitee toetab neid Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kooskõlas olevad algatusi ja peab neid kiiduväärseks.

3.2.

Samal ajal kui tööhõive pakkumine ja nõudlus ning töötav või ajutiselt töötu rahvastik on teemad, mida on korduvalt uuritud ja arutatud ning mille kohta on välja töötatud aktiivseid poliitikameetmeid, on mitteaktiivset rahvastikku uuritud ja analüüsitud väga harva. Üks esimesi komisjoni dokumente, milles sõnaselgelt käsitletakse kõnealuses olukorras olevaid inimesi, oli soovitus 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta , mille komisjon esitas liikmesriikidele ja milles ta soovitab liikmesriikidel käivitada kõnealuse rahvastiku huvides mitmesuguseid strateegiaid eesmärgiga neid inimesi tööturule integreerida. 2017. aasta aprillis avaldas komisjon oma talituste töödokumendi, (9) milles hinnati, kui suures ulatuses on iga liikmesriik töötanud välja aktiivse kaasamispoliitika integreerituma käsituse. Järeldati, et soovituste rakendamisel tehtud edusammud on liikmesriigiti erinevad, riiklikud strateegiad varieeruvad olulisel määral ning nende elluviimise tulemused on väga kehvad. Alates 2008. aastast ei ole komisjon välja tulnud ühegi uue algatusega, mis oleks suunatud sellele konkreetsele elanikkonnarühmale. Komitee soovitab komisjonil avaldada uue, tervikliku strateegia, millega kaasnevad tegevuskavad ja liikmesriikidele seatud eesmärgid majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna iga alarühma kohta.

3.3.   Mitteaktiivse rahvastiku tunnused

3.3.1.

Mitteaktiivsed inimesed moodustavad üsna suure rühma, see tähendab, et enamikus ELi liikmesriikides eksisteerib märkimisväärne osa elanikkonnast, kes ei tööta ega kajastu ka töötusestatistikas, ometi on need inimesed võimelised töötama. Kuigi ELi aktiivses tööhõivepoliitikas kiputakse keskenduma eelkõige ajutiselt töötutele inimestele, märgib komitee, et tuleb teha lisapingutusi ka selliste tööhõivemeetmete väljatöötamiseks, milles keskendutakse selgelt mitteaktiivsele rahvastikule.

3.3.2.

Mitteaktiivne rahvastik on heterogeenne. Eurofound (10) on uurinud selle nelja peamist alarühma: end õppijaks kuulutanud inimesed (nt noored), koduperenaised või -mehed, pensionärid ja puuetega inimesed. Need tõrjutud alarühmad erinevad suuresti oma tunnuste ja inimeste ees seisvate takistuste poolest, mis seonduvad tervise, eraelu, haridus- ja koolitustaseme, nõustamisvajaduse ja praktikaga. Töökogemuse puudumine on kõige enam levinud noorte ning koduperenaiste ja -meeste seas ning kõige vähem levinud puudega inimeste ja tööealiste pensionäride puhul. Teisalt kannatavad need kaks viimast rühma sagedamini terviseprobleemide käes ja nende puhul võib täheldada suurt tõrjutust (sarnaselt pikaajalistele töötutele). Majanduslikult mitteaktiivsed inimesed peavad sageli ületama töö leidmisel mitmeid tõkkeid. Paljud nende seast sooviksid mingis mahus töötada: umbes neli viiendikku neist kinnitavad, et tahaksid vähemalt mõned tunnid nädalas tööl käia, samal ajal kui ligikaudu pool neist sooviks töötada 32 või enam tundi nädalas (11). See näitaja paneb arvama, et majanduslikult mitteaktiivsed inimesed otsivad piisavat ja asjakohast tööd, mis kestab kauem kui vaid paar tundi nädalas, millest võib ka järeldada, et nad võivad olla keerulises majanduslikus olukorras. Komitee arvates peab see positiivne soov tööd teha innustama poliitikakujundajaid kavandama meetmeid ja algatusi, mis vastavad tõhusalt kõnealuse elanikkonnarühma iga alarühma tunnustele.

3.3.3.

Samuti on vaja selgitada mitteaktiivsete inimeste olukorda, kui nad kasutavad oma õigust liikuvusele. Euroopa Komisjoni 2014. aasta andmetel on 14,3 miljonist eurooplasest, kes kasutavad oma õigust ELis vabalt liikuda, umbes 3,7 miljonit majanduslikult mitteaktiivsed. Ligikaudu 80 % majanduslikult mitteaktiivsetest kodanikest saab kasutada samu õigusi (elukoht) ja muid hüvesid kui nende majanduslikult aktiivsed pereliikmed, kellega koos nad vastuvõtvas liikmesriigis elavad, ning neil on õigus samasugusele kohtlemisele, mis saab osaks kohalike töötajate pereliikmetele. Ülejäänud 20 % puhul ei ole aga piisavalt selgust ja läbipaistvust seoses nende õigusega saada vastuvõtvas liikmesriigis teatud sotsiaaltoetusi. Komitee kutsub komisjoni üles viivitamatult selle sotsiaalse toe puudujäägiga tegelema ning võtma puuduste kõrvaldamiseks vastu õigusakte.

4.   Taust

4.1.

Oma aruandes pealkirjaga „Taas aktiivseks: töövõimalused majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele“ (12) toob Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond esile mõned peamistest takistustest, millega puutuvad kokku majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku nelja alarühma kuuluvad inimesed (inimesed, kes endi andmeil õpivad, nt noored, kodumajapidamisega tegelevad inimesed, tööealised pensionärid ja puudega isikud. Töökogemuse puudumine on noorte ja kodumajapidamisega tegelevate inimeste hulgas kõige sagedamini nimetatud põhjus, ent on väiksem probleem puudega inimeste ja tööealiste pensionäride jaoks, kellel on pigem terviseprobleemid. Ligikaudu pooled puudega inimeste alarühma kuuluvatest inimestest väidavad, et kannatavad suurel määral sotsiaalse tõrjutuse all, mis on levinud mitmes liikmesriigis, kus suur hulk majanduslikult mitteaktiivseid inimesi puutub tööturule siseneda püüdes kokku paljude takistustega. Selle olukorra tulemusena muutuvad aktiivsed tööhõivepoliitikad keerulisemaks ja raskemini teostatavaks.

4.2.

Lisaks ei ole kindel, kas majanduslikult mitteaktiivsed inimesed on kohalikes tööturuasutustes registreeritud, seega on kõnealused asutused suurtes raskustes, et selliseid inimesi tuvastada ja neile töövõimalusi pakkuda. Komitee toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on julgustada kõnealuseid inimesi end kohalikus tööturuasutuses registreerima. Komitee soovitab võtta avalike teenuste raames kasutusele eraldi struktuuri, mis vastutab mitteaktiivsete inimeste jälgimise koordineerimise ja hõlbustamise eest ning nende registreerimise eest kohalikes tööturuasutustes, kes pakuksid meetmeid ja atraktiivseid programme, mis vastaksid kõnealuste inimeste konkreetsetele vajadustele. On selge, et kohalike tööturuasutuste ees seisvad probleemid on väga keerulised, kuna tööturud on keerulised, kus on endiselt vähe töövõimalusi inimeste jaoks, kes on tööturult pikka aega eemal olnud. Selle tõttu on kohalikel tööturuasutustel väga suurt töökoormus ja nad on tugeva surve all.

4.3.

Ka poliitikakujundajad liikmesriikides peavad arvesse võtma raskusi, millega kohalikud tööturuasutused kokku puutuvad, et jõuda majanduslikult mitteaktiivsete inimesteni, vastata nende keerulistele vajadustele ning mõista nende paljusid haavatavaid punkte. Iga alamrühma jaoks tuleb välja töötada oma strateegia ja sellega seotud tegevuskava, et tagada tõhusalt ja edukalt töökohad inimestele, kes otsivad tööd ja soovivad töötada, ning aidata kaasa jõukuse ning sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu loomisele ühiskonnas.

4.4.

Peamiste probleemide hulka, millele tuleb lahendus leida, kuuluvad järgmised:

Puuduvad avalikud tugiteenused alaealistele ja ülalpeetavatele, et hõlbustada majapidamise eest hoolt kandvate inimeste (peamiselt naised) juurdepääsu tööturule.

a)

Majanduslikult mitteaktiivsetel inimestel peab olema juurdepääs täiendus- ja ümberõppe projektidele ning samal ajal peavad nad saama töötushüvitist.

b)

Konkreetsete ja tõhusate meetmete abil tuleb hõlbustada, toetada ja edendada puudega inimeste integreerimist, kelle puhul on tarvis kasutusele võtta spetsiifilisemaid tööhõive- ja toetuskavasid.

c)

Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka muudele haavatavatele rühmadele, nagu rändajad või romade programmi kaasatud inimesed.

d)

On selge, et paljud inimesed loobuvad mitmesugustel põhjustel tööotsingutest ja nad ei registreeri end enam tööturuasutustes, seega tuleb neil asutustel taastada side kõnealuste inimestega ja taaselustada nende võimalused tööle pääseda.

e)

On selge, et avalike tööturuasutuste tasandil on liikmesriikides vaja teha rohkem ja paremat tööd, kuid see on ilmselgelt ülesanne, mille täitmiseks ei ole paljudel kohalikel tööturuasutustel vahendeid. Seetõttu tuleks värvata ametnikke, kellel on sobivad oskused töökohtade leidmiseks inimeste jaoks, kes otsivad tööd ja soovivad töötada.

f)

Mõned ELi liikmesriigid võivad kindlasti pakkuda näiteid kõnealuste raskuste lahendamise parimatest tavadest, mida tuleks korrata kogu Euroopa Liidus.

g)

Euroopa Liidu palgataset tuleks kindlasti tõsta inimväärsele tasemele.

4.5.

Tööturud on muutumas: tööturgude struktuurireformid on viinud ulatusliku mitmekesistumise ja uute töövormideni. Ebatüüpilised töötajad kogevad madalamat töökvaliteeti ja nende palgavaesusoht on suurem (13). 2017. aastal töötas 13,7 % ELi töötajatest füüsilisest isikust ettevõtjana, (14) 11,3 % olid osalise tööajaga töötajad (15) ning 18,7 %-l oli osalise tööajaga tööleping (16). Liikmesriigid peavad Euroopa Liidu asjakohaste tugiprogrammide toel suurendama haridusse tehtavaid investeeringuid, mis peavad olema kvaliteetsed ja looma majanduses võimendavat mõju, tõhustades teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õpetamist, tuginedes Euroopa sotsiaalõiguste sambaga taaskehtestatud Euroopa põhiväärtustele ja -õigustele. Nende muutuste saavutamiseks ja omaksvõtmiseks on vaja integreerida, toetada ja kaitsta majanduslikult mitteaktiivset elanikkonda, võttes arvesse erinevate alarühmade erivajadusi. Komitee soovitab luua tõeliselt kaasavama tööturu.

4.6.   Tööhõivega seotud takistused majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna jaoks

4.6.1.

Aktiivse tööealise (15–64aastased) elanikkonna hulka kuuluvad isikud, kelle side tööturuga aga puudub või on nõrk, seisavad tööhõivele juurdepääsemisel silmitsi erinevate tõketega, mis takistavad nende täielikku integreerimist tööhõivesse. Kõnealuste tõkete põhjalik ja sügav mõistmine on asjakohase tööturu sekkumismeetmete kujundamise ja rakendamise eeltingimus tagamaks, et need oleksid sihipärased ja asjakohaselt kohandatud erinevate adressaatide olukorrale. Allpool on toodud mõned väljakutsed, mis on seotud takistuste määratlemisega tööhõives, kuna nende takistuste mõistmiseks on vaja täpset ja korrektset teavet ja analüüsi, mida on hetkel praktiliselt võimatu teha järgmistel põhjustel:

a)

praegused kogutud tööturu näitajad sisaldavad vähe asjakohast teavet ning neil ei ole selget seost majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna või lahendust vajavate probleemidega. Samuti toetuvad nad suuresti üksikisikutele, mitte perekondlikule kontekstile;

b)

peamiselt keskendutakse vaid registreeritud töötutele;

c)

andmed tervishoiuküsimuste, perekonnaliikmete toetamise koormuste ja stiimulite kohta on väga piiratud.

4.6.2.

Kõige tüüpilisemad tõkked on

a)

hiljutise töökogemuse puudumine;

b)

madal haridustase ja vähesed oskused;

c)

väga piiratud või olematu töökogemus;

d)

tervisega seotud piirangud;

e)

perekonnaliikmete abistamise kohustused;

f)

töövõimaluste vähesus;

g)

varasema palgatöö kogemuse puudumine;

h)

diskrimineerimine vanuse, soo, puude jmt tõttu ja teatavate ettevõtete personalipoliitika.

4.6.3.

Vajalikud on vahendid, mis muudaksid tööotsijad nähtavamaks, suurendaksid nende motivatsiooni ja aitaksid neil saavutada edu tööotsimisel, näiteks:

a)

karjäärinõustamine;

b)

veebiportaal, kuhu kogutakse teated vabade töökohtade ja töövõimaluste kohta;

c)

otse huvitatud isikutele suunatud nõu ja teave;

d)

liikuvust soodustavad meetmed;

e)

kutseõppe programmid;

f)

võimalikud toetused tööandjatele.

4.7.

Konkreetsete tööturu olukordade ja raskuste selgitamiseks kasutavad liikmesriigid sageli võimsaid statistilisi vahendeid, mis kasutavad haldusandmeid üksikute tööotsijate profiili väljatöötamiseks. Sellised vahendid on kasulikud, et isikustada tööhõiveprogramme ja pakkuda neid tööhõivekeskustes registreeritud inimestele. Vahendid tuginevad nimetatud haldusteabe kvaliteedile, millel on selged eelised, ent mis sageli hõlmab üksnes osa mittetöötavast elanikkonnast, näiteks registreeritud töötuid. Seetõttu ei sobi kasutada keerulisi vahendeid, mille abil koostatakse nende andmete põhjal profiile, üldiselt selleks, et anda laiemat ülevaadet takistustest, mis saavad tööhõivele juurdepääsemisel osaks isikutele, kellel ei ole sidet tööturuga või kelle side tööturuga on väga nõrk.

4.8.

Tööhõivetakistuste mõistmine ei ole mitte üksnes esmatähtis selleks, et kooskõlastada erinevate asutuste pakutavaid teenuseid, vaid see on väga oluline ka selleks, et määratleda rühmad, kes saavad kasutada tööhõiveprogramme ja nendega seotud eeliseid ning keda praegu ei käsitata „klientidena“ kõnealuste asutuste pakutavate töökohtade ja eeliste seisukohast. Seetõttu nõuab komitee tungivalt, et komisjon töötaks (koostöös OECDga või iseseisvalt) välja statistilised mudelid, milles võetaks arvesse majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna eripära, et oleks võimalik integreerida see elanikkond edukalt aktiivsesse tööhõivepoliitikasse.

5.   Ühine Euroopa strateegia, mille abil käsitleda tehnoloogilisi muutuseid ja soodustada kaasavamat ühiskonda kõige Euroopa kodanike, sealhulgas majanduslikult mitteaktiivsete isikute jaoks

5.1.

Komisjon ja liikmesriigid peavad kaaluma kõiki rakendatavaid meetmeid, et paremini tööturule integreerida kõiki majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna alarühmi (17), piirdumata vaid koolituse ja oskustega seotud meetmetega. Sellised meetmed võiksid olla näiteks järgmised:

a)

piisavate ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekandeteenuste arendamine, et rahuldada hooldusvajadusi (eriti laste ja eakate puhul), et vabastada need, kes soovivad töötada (peamiselt naised), nii et nad saaksid seda teha muretsemata, mis praegu ei ole võimalik nende perekondlike kohustuste tõttu (18);

b)

selliste avaliku sektori meetmete mõju tõhus jälgimine ja hindamine, mille abil tuua majanduslikult mitteaktiivne elanikkond tagasi tööturule, näiteks järgmiselt:

1)

tõhusad tõendid (tehakse kindlaks tõkked ja selgitatakse välja nende seostatus olemasoleva poliitikaga);

2)

rakendamine (tegeletakse rakendamisega seotud probleemidega, hõlbustades sidusrühmade vahelist koordineerimist ja koostööd);

3)

järelevalve- ja hindamispoliitika (hinnatakse lühi- ja pikaajalist mõju, analüüsitakse tulemusi, minnes töökoha saamise tõenäosusest kaugemale, võttes arvesse ka töökohtade kvaliteeti, tuvastatakse, millised meetmed toimivad hästi millisele abisaajale);

c)

kaasava majanduskasvu ja heaolu suurendamine tööturu toimimise järgmiste mõõtmete kaudu: töökohtade arvu ja kvaliteedi suurendamine, kaasavus, vastupidavus ja kohanemisvõime;

d)

komisjonil ja liikmesriikidel tuleks vastu võtta järgmised kolm poliitika põhimõtet:

1)

sellise keskkonna edendamine, kuhu saab juurde tekkida kvaliteetseid töökohti;

2)

tööturult tõrjutuse vältimine ja üksikisikute kaitsmine tööturuga kaasnevate ohtude eest;

3)

tööturul tekkida võivate tulevaste ohtude ja võimaluste jaoks ettevalmistamine;

e)

selliste töökohtade loomine omavalitsusüksustes, mida on kohandatud seal elavate majanduslikult mitteaktiivsete töötajate kvalifikatsioonidega, st luua töökohti, mis vastavad majanduslikult mitteaktiivsete isikute oskustele ja parandada nende tulemuslikkust tänu asjakohastele koolituskursustele;

f)

sotsiaalpartneritega peetava sotsiaalse dialoogi tugevdamist soodustava keskkonna loomine kõikidel asjakohastel tasanditel, austades samal ajal sotsiaalpartnerite sõltumatust ja kollektiivläbirääkimisi ning dialoogi teiste asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega (19).

5.2.

Strateegia ei tohi tuua kasu ainult neile, kellel on juba töökoht. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning kõigile teistele, kes on majanduslikult mitteaktiivsed, kuna need kujutavad endast kahekordset ohtu, st nii sotsiaalset probleemi kui ka olukorda, mis suurendab kvalifitseeritud töötajate puudust. See on tingitud sellest, et kuna nad ei tööta, puudub neil võimalus omandada praktilisi kogemusi, ning kuna nad ei õpi, puudub neil võimalus omandada asjakohasemaid akadeemilisi kvalifikatsioone, mistõttu on oht, et nad saavad tööturult täiesti kõrvale jääda. On paradoksaalne, et kõige paremini kvalifitseeritud põlvkonnad ei ole tingimata need, kes on oma ajastu tööturu vajadustega kõige paremas kooskõlas. Euroopa Liit ja liikmesriigid ei tohi lubada, et kõige paremini kvalifitseeritud põlvkond jääks kunagi kõrvale.

5.3.

Tööandjad väidavad, et neil on raske leida kvalifitseeritud töötajaid, mis on takistuseks võimalikule majanduskasvule ja uutele tööstusinvesteeringutele, mistõttu Euroopa ettevõtted kaotavad jätkuvalt konkurentsivõimet ja jäävad järjest kaugemale maha: (20) praegusele nõudlusele vastava kvalifitseeritud tööjõu puudumine võib viia nõudluse puudumiseni tulevaste noorte oskustööliste järele.

5.4.

Tuleb luua ühendusviise, et viia haridus ja pädevuste omandamine paremasse kooskõlla (21) tööturu praeguste ja tulevaste tegelike vajadustega, et ületada struktuurne lõhe, mida võib täheldada praegu. See hõlmab järgmist:

a)

panustamine ülekantavatele kvalifikatsioonidele;

b)

seoste parandamine haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate ja ametiühingute vahel;

c)

töö nappusest mõjutatud noorte ja teiste töötute teadlikkuse suurendamine võimalikest tööväljavaadetest tööturul ja nendega seotud nõuetest;

d)

partnerluste soodustamine haridus- ja koolitusasutuste, ettevõtjate, tööandjate, avaliku sektori, ametiühingute ja noorte vahel, kes ei tööta ega õpi, aga ka muude majanduslikult mitteaktiivsete rühmade vahel, sealhulgas rändajad (22);

e)

iga majanduslikult mitteaktiivse elanikkonna alarühma jaoks konkreetse tegevuskava väljatöötamine ning selle rakendamise jälgimine ja hindamine, korrigeerides mis tahes vigu;

f)

iganädalaste töötundide vähendamine, alustades avalikest teenustest, ja kõikide jaoks töövõimaluste loomine.

5.5.

Euroopa Liidu jaoks võib neljas tööstusrevolutsioon ja digiüleminek olla viimane võimalus kõrvaldada asjakohaste investeeringute, strateegiate ja tegevuskavade kaudu mahajäämus, mis on tekkinud peamiste konkurentide suhtes, aga ka viia ellu lõplik üleminek teadmistepõhisele majandusele ja täielikule tööhõivele, nagu on ette nähtud Lissaboni strateegias (aastast 2000). Ebaõnnestumise korral võib see viia olukorra halvenemiseni Euroopa ühiskonna erinevatel tasanditel ja Euroopa tootmistaristus, rääkimata põhiväärtustest, mida soovime kahtlemata kõik säilitada.

5.6.

Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja pühendumust, st teatavat laadi koostööd, millesse on kaasatud kõik ELi institutsioonid, liikmesriigid, keskvalitsused ja kohalikud omavalitsused, ametiühinguid ja tööandjate ühendused, ettevõtted ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning mille puhul võtavad kõik osalejad vastutuse ja muutuvad üheskoos liikumapanevaks jõuks, mis annab igale eurooplasele võimaluse töötada ja osaleda jõukuse ning majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase heaolu loomisel. Kokkuvõtteks kutsub komitee kõiki (Euroopa ja liikmesriikide, avalikke, valitsuste ja omavalitustega seotud ning erasektori) institutsioone üles rakendama kaasavaid, pigem kui piiravaid poliitikameetmeid, nagu on toimunud kahekümne viimase aasta jooksul, mille tulemuseks on see, et miljonid majanduslikult mitteaktiivsed inimesed on kõrvale jäetud, mis on soodustanud kodanikuühiskonna eemaldumist Euroopa institutsioonidest ja seadnud ohtu Euroopa tuleviku.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitus 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11).

(2)  Eurostati andmetel (jaanuar 2019) oli 2018. aasta kolmandas kvartalis mitteaktiivne 26 % rahvastikust (EL 28) vanuses 15–64 eluaastat.

(3)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (2017), „Taas aktiivseks: töövõimalused majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(4)  Vt Euroopa Komisjoni Euroopa tööhõivestrateegiat käsitlev veebileht.

(5)  ELT C 271, 19.9.2013, lk 101.

(6)  ELT C 268, 14.8.2015, lk 40.

(7)  COM(2018) 269 final, arvamus teemal „Järgmine ELi noortestrateegia“, ELT C 62, 15.2.2019, lk 142.

(8)  ELT C 67, 20.2.2016, lk 1.

(9)  Komisjoni talituste töödokument „Implementation of the 2008 Commission Recommendation on the active inclusion of people excluded from the labour market“ (SWD(2017) 257 final).

(10)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (2017), „Taas aktiivseks: töövõimalused majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(11)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (2017), „Taas aktiivseks: töövõimalused majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(12)  Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (2017), „Taas aktiivseks: töövõimalused majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

(13)  Projekt: komisjoni ja nõukogu ühine tööhõivearuanne, mis on lisatud komisjoni teatisele 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2018) 761 final).

(14)  15–64aastased; andmed komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande projektist (COM(2018) 761 final).

(15)  20–64aastased, Eurostati andmed, veebruar 2019.

(16)  20–64aastased, Eurostati andmed, veebruar 2019.

(17)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 1, ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(18)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44, arvamus teemal „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa tööturgudel“, ELT C 110, 22.3.2019, lk 26.

(19)  Arvamus SOC/577 teemal „Sotsiaaldialoog digimajanduse innovatsiooniks“, ELTs veel avaldamata (ELT C 125, 21.4.2017, lk 10).

(20)  Uuring „Oskuste mittevastavus – takistus ELi ettevõtjate konkurentsivõimele“.

(21)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 10, arvamus teemal „Hariduspakett“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 136), ELT C 81, 2.3.2018, lk 167, ELT C 440, 6.12.2018, lk 37, ELT C 173, 31.5.2017, lk 45, ELT C 173, 31.5.2017, lk 1.

(22)  Teabearuanne SOC/574 teemal „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“ (ELT C 264, 20.7.2016, lk 19).


LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 3).

Punkt 5.4

Jätta välja loetelupunkt f:

5.4

A Tuleb luua ühendusviise, et viia haridus ja pädevuste omandamine paremasse kooskõlla (1) tööturu praeguste ja tulevaste tegelike vajadustega, et ületada struktuurne lõhe, mida võib täheldada praegu. See hõlmab järgmist:

(…)

f) iganädalaste töötundide vähendamine, alustades avalikest teenustest, ja kõikide jaoks töövõimaluste loomine.

Motivatsioon

Iganädalaste töötundide vähendamine ei ole õige viis tööhõivevõimaluste probleemi lahendamiseks, samuti ei ole see tulevikku suunatud lähenemine. Töömaailm 21. sajandil on muutumas. Tehnoloogilised muutused ja uued töövormid pakuvad uusi võimalusi ja viise mitteaktiivsete inimeste kaasamiseks. Lisaks selgus SOCi sektsioonis toimunud arutelus, et liikmesriikides, kus sellist meedet on kohaldatud, on olnud ka negatiivseid kogemusi.

Hääletuse tulemus:

Poolt: 42

Vastu: 63

Erapooletuid: 5

Punkt 1.4

Muuta järgmiselt:

1.4.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil julgustada liikmesriike tõhustama oma aktiivset tööturupoliitikat ja tagama, et nende avalikud tööturuasutused suudaksid pakkuda sihipärasemat abi inimeste jaoks, kes on valmis osalema tööturul, võttes arvesse nende võimeid, ja püüdlusi ja praegust tööjõunõudlust.

Motivatsioon

Sihtpärase abi ülesanne on rääkida üksikisikutega nende võimetest ja püüdlustest, kuid selgitada neile ka tööturu olukorda ning tuua välja parimad võimalused koolituseks või ümberkvalifitseerumiseks.

Hääletuse tulemus:

Poolt: 28

Vastu: 66

Erapooletuid: 6


(1)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 10, arvamus SOC/588 teemal ‘Hariduspakett’ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 136), ELT C 81, 2.3.2018, lk 167, ELT C 440, 6.12.2018, lk 37, ELT C 173, 31.5.2017, lk 45, ELT C 173, 31.5.2017, lk 1.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/16


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toetavad haridussüsteemid, et vältida oskuste mittevastavust nõudlusele – millist üleminekut on vaja?“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 228/03)

Raportöör: Milena ANGELOVA

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

13.2.2019

Vastuvõtmine täiskogus

21.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

130/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee hindab suuremat keskendumist haridusele, koolitusele ja oskuste arendamisele ning kasutamisele ELis, mida on korratud Euroopa Komisjoni hiljutistes algatustes (1). Komitee märgib, et haridus ja koolitus on küll liikmesriikide põhipädevused, kuid rõhutab nende valdkondade strateegilist tähtsust Euroopa tuleviku jaoks majandusliku jõukuse, parema ühtekuuluvuse ja demokraatliku elu seisukohast, samuti selleks, et „tegeleda kodanike ootustega ja nende murega tuleviku pärast kiiresti muutuvas maailmas“ (2).

1.2.

Komitee tunneb muret tööturgude oluliste struktuuriliste probleemide pärast, mis tulenevad oskuste nõudlusele mittevastavusest; neist mõned on põhjustatud tehnoloogilistest ja demograafilistest teguritest. Komitee nõuab seetõttu, et viivitamata töötataks välja ja rakendataks ellu suunatud poliitilised meetmed, millega kaasneksid liikmesriikide jaoks stiimulid ja parimate tavade kogumikud, et aidata neil rakendada nende haridus- ja koolitussüsteemide edukat ja toetavat kohandamist, kui see on vajalik, et vältida oskuste mittevastavust nõudlusele ja ande raiskamist.

1.3.

Komitee leiab, et praegust ja tulevast oskuste nõudlusele mittevastavust on võimalik asjakohaselt jätkusuutlikul viisil käsitleda üksnes juhul, kui komisjon ja liikmesriigid kavandavad sihtotstarbelisi strateegiaid ja võtavad konkreetseid meetmeid, et parandada ja asjakohaselt kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme, et tagada talentide juhtimisele ning samuti terviklik oskuste juhtimise süsteem. Seepärast kutsub komitee neid üles tegema seda kiiresti ja tõhusalt. Kõik need meetmed peaksid toetama tööjõu kaasavat ja pidevat kohandamist uue majanduskeskkonnaga.

1.4.

Komitee palub komisjonil tõhustada parimate tavade levitamist kvalifikatsiooniprogrammide ning kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Kõigi haridus- ja koolitusprotsessis osalejate jaoks tuleks ette näha ka õige stiimulite kombinatsioon, et tagada asjakohane koolitus kõigile (3). Kooskõlas oma eelneva arvamusega rõhutab komitee Euroopa haridusruumi tähtsust (4). Komitee peab vajalikuks edasist ajakohastamist ning õpetajate ja koolitajate oskuste ja pädevuste pidevat parandamist kõigil haridus- ja koolitustasanditel.

1.5.

Komitee tunnistab, et oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse mõned elemendid jäävad alati püsima ning et haridussüsteemid ei suuda inimesi iial igaks olukorraks täielikult ette valmistada. Praegused suundumused on siiski murettekitavad ja põhjustavad kitsaskohti majanduskasvule ja töökohtade loomisele, takistades kodanikke kasutamast täielikult ära oma loomingulist potentsiaali ja ettevõtteid täit innovatsioonisuutlikkust, mis tuleneb töötajate oskustest. Seetõttu peaksid valitsused, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond ühendama jõud, et probleem lahendada ning jagada inimestele vajalikku nõu ja suunamist ühiskonna heaks õigete valikute tegemiseks ning pidevalt oma teadmiste ja oskuste arendamiseks. Vajaminevate oskuste paremaks prognoosimiseks ja neile reageerimiseks on vaja kõikehõlmavat ja terviklikku lähenemist (5).

1.6.

Oskuste pakkumise ja nõudluse ning ELi tööturu tulevase struktuuri usaldusväärne prognoosimine on paratamatult väga oluline, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu nõudlusele. Seetõttu peaksid ülikoolid, teaduskeskused ja muud teadusinstitutsioonid hakkama tihedas koostöös liikmesriigi sotsiaalpartnerite ja asjakohaste haldusorganitega selles valdkonnas tööd tegema. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) viimastel aastatel omandatud kogemused on väga kasulikud, kuid neid tuleb riiklikul tasandil edasi arendada ja käsitleda iga liikmesriiki üksikasjalikumalt.

1.7.

Valitsused, ettevõtted ja töötajad peaksid haridust ja koolitust käsitama investeeringuna. Sellise investeerimise maksusoodustused võivad julgustada tööandjaid ja töötajaid rohkem investeerima. Kollektiivlepingutega võidakse tunnustada tööandjate ja töötajate teatud hariduse ning koolitusega seotud õigusi ja kohustusi. Edendada tuleks oskuste täiendamise ja ümberõppe parimaid tavasid, et aidata inimestel uuesti tööle asuda.

1.8.

Õppimine toimub suuresti mitteformaalsel ja informaalsel teel, näiteks noorteorganisatsioonides ja üksteiselt õppides, ning paljusid töökohal vajalikke oskusi ei ole võimalik omandada koolihariduse kaudu (6). Seepärast julgustab komitee liikmesriike püüdma asjaomaseid kvalifikatsioone sellistes olukordades valideerida. Seda saab teha riiklike kvalifikatsioonisüsteemide täitmise ja korraliku kasutamise abil, sh platvormide kaudu, mis pakuvad standarditud hinnanguid oskuste taseme kohta, olenemata sellest, kuidas inimesed oma oskused omandasid. Selline lähenemisviis loob täiendava kanali, et anda ettevõtetele märku, eelkõige küpsete isikute puhul, üksikisikute potentsiaalist, rõhutades oskusi, mis ei ilmne ametlikest kvalifikatsioonidokumentidest, kuid mis võivad siiski olla väärtuslikud.

1.9.

Elukestev õpe, oskuste täiendamine ja ümberõpe on riigi, tööandjate ja töötajate jagatud vastutus. Selleks et inimesed saaksid teha head karjääri, tuleks neid aktiivselt toetada ja nõustada, sh juhendamismeetodite, konsulteerimise, nõustamise, juhendamise ja mentorluse abil küsimuses, kuidas teha teadlik valik koolituse ja õppimise kohta, mis varustaks nad tööturul nõutavate oskuste ja pädevustega. Sotsiaalpartneritel peaks olema aktiivne roll, et suurendada teadlikkust asjaomastest probleemidest ja pakkuda välja võimalikke lahendusi. Enne aja ja vahendite pühendamist koolitusele peavad inimesed teadma, millised oskused on kasulikud ning kuidas haridus- ja koolitusprogrammid mõjutavad nende karjääri. Samuti on nad valmis omandama kvalifikatsiooni või tunnistust, mida teised tunnustavad.

2.   Oskuste nõudlusele mittevastavus praegu ja tulevikus

2.1.

Tulevik on täna – see muutub tõelisuseks kiiremini, kui suudame seda märgata ja ennustada. See tekitab olulisi väljakutseid ettevõtetele ja avalikele haldusasutustele, luues uusi ärimudeleid, ning töötajatele, nõudes uusi oskusi ja pädevusi, millest enamikku on praegu raske ennustada, mis seega sunnib ühiskonda tervikuna piisavalt kiiresti kohanema kiire muutumisega. Kui soovime, et see üleminek oleks edukas, peame ühiskonna hüvangu eesmärgil jääma ühtseks, valmis kohe reageerima, ühendama jõud, et prognoosida, mis on tulemas, ning haldama ennetavalt praegust murrangulist muutust inimeste suhetes robotite, tehisintellekti ja digiüleminekuga.

2.2.

Oskuste nõudlusele mittevastavus on üks suurimaid probleeme, mis praegu ohustab majanduskasvu ja takistab jätkusuutlikke töökohti ELis. Mõne uuringu (7) kohaselt moodustavad selle nähtuse kulud 2 % ELi SKPst. Komisjoni andmete kohaselt puudub 70 miljonil eurooplasel piisav lugemis- ja kirjaoskus ning arvutus- ja digioskused on viletsad veelgi rohkematel inimestel. Hiljutine uuring (8) näitab, et ELis on nõudlusele mittevastavate oskustega töötajate osakaal on keskmiselt 40 %, mis on kooskõlas Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) üldise hinnanguga. Õigete oskustega töötajad on ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt keskne tegur. Seega on äärmiselt oluline, et tänasel ja tulevasel tööjõul on oskused ja pädevused, mis vastavad tänapäeva majanduse ja tööturu muutuvatele vajadustele. Kedagi ei tohiks kõrvale jätta (9) ja tuleks vältida ande raiskamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kõrgelt kvalifitseeritud õpetajaid ja koolitusepakkujaid ning asjakohast toetust elukestvas õppes osalemiseks.

2.3.

Komitee on oma varasemates arvamustes (10) rõhutanud digiülemineku, robotiseerimise, uute majandusmudelite (nt tööstus 4.0) ning ring- ja jagamismajanduse mõju uute oskuste nõuetele. Samuti on komitee väljendanud oma seisukohti vajaduse kohta veelgi innovatiivsemate lahenduste kasutuselevõtmise järele hariduse ja oskuste valdkonnas, sest Euroopa vajab tõelist paradigma muutust haridussektori eesmärkide ja toimimise vallas ning arusaamas selle kohast ja osast ühiskonnas (11). Cedefopi hinnangul (12) on ELi tööjõu olemasolevatest oskustest puudu umbes viiendik, et töötajad suudaksid oma tööd teha kõrgeimal tootlikkuse tasemel. Seetõttu on vaja kooskõlastatud tegevust, et veelgi stimuleerida täiskasvanuharidust Euroopas.

2.4.

Euroopa majanduse taastumine koos vajaminevate oskuste muutumisega on põhjustanud viimase aastakümne suurimat nõudlust tööjõu ja talentide järele. Samal ajal kui töötuse määr ELis väheneb (2014. aastal 10,11 % ja 2018. aastal 7,3 %), on vabade töökohtade määr kahekordistunud (2009. aastal 1,1 % ja 2018. aastal 2,2 %) (13).

2.4.1.

See probleem mõjutab kõiki liikmesriike, kuigi eri intensiivsusega ja eri põhjustel. Üleilmne uuring (14) näitab, et paljudes liikmesriikides on tööandjate hulk, kellel on töökohtade täitmisega raskusi, murettekitavalt suur. Kümme liikmesriiki ületavad üleilmset keskmist määra (45 %), kusjuures kõige suuremas hädas on Rumeenia (81 %), Bulgaaria (68 %) ja Kreeka (61 %). Skaala teises osas on Iirimaa (18 %), Ühendkuningriik (19 %) ja Holland (24 %), kuigi ka neis riikides on märkimisväärseid raskusi.

2.4.2.

Kolmandiku tööandjate peamine põhjus vabade töökohtade mittetäitmiseks on taotlejate puudumine. 20 % väidavad, et kandidaatidel puudub vajalik kogemus. Ettevõtete digiülemineku, automatiseerumise ja muutumise tagajärjel on õigete tehniliste ja pehmete oskuste kombinatsiooniga kandidaatide leidmine olulisem kui kunagi varem – 27 % tööandjatest on aga arvamusel, et taotlejatel pole vajatavaid oskusi. Üle poole (56 %) maailma tööandjatest väidab, et töötajate enim väärtustatud oskused on nii kirjalik kui ka suuline suhtlusoskus, millele järgneb koostöö- ja probleemilahendusoskus.

2.5.

Nii rahvusvahelise täiskasvanute oskuste programmi uuringu (PIAAC), Euroopa oskuste ja töökohtade uuringu (ESJS) kui ka akadeemilise uurimistöö (15) tulemused näitavad, et suur osa mittevastavusest tuleneb ülekvalifitseeritusest oskuste ja hariduse osas. Tavaliselt leiab kümnest täiskasvanud töötajast neli, et nende oskusi ei ole piisavalt kasutatud, ja pea kolmandik kolmanda taseme hariduse omandanutest on oma töökohtade jaoks ülekvalifitseeritud. Seda põhjustab nii ebatõus ressursside jaotamine (mis viib olemasolevate oskuste ebapiisava kasutamiseni) kui ka tööjõu oskuste ja tööturu nõudluse vaheline üldine tasakaalutus (16).

2.6.

Oskuste nõudlusele mittevastavus avaldab negatiivset mõju majandusele ja kogu ühiskonnale. See

takistab kodanikke olemast rahul oma elukutsete ja karjääridega ning neid väärtustamast, samuti on sel potentsiaal vähendada palku;

takistab isiklikku arengut ning isiku suutlikkuse ja potentsiaali arendamist ja kasutamist;

vähendab tööviljakust: mõni hinnang näitab, et tööviljakuse kadu (17) oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse tõttu on ELis umbes 0,8 eurot iga töötatud tunni kohta (18);

vähendab ettevõtete konkurentsivõimet, muutes värbamise aeglasemaks ja kallimaks ning kehtestades vajaduse teha koolituse jaoks lisakulutusi.

2.7.

Oskuste tööturu nõudlusele mittevastavus mõjutab kiireloomuliste muutuste tõttu nii kõrge kui ka madala kvalifikatsiooniga tööjõudu, samuti ameteid, mille jaoks on harilikult vaja kõrget hariduse ja teadmiste taset. Praegu on kõige suurem nõudlus elektrikute, mehhaanikute, keevitajate, inseneride, autojuhtide, IT-spetsialistide, sotsiaalteenuste spetsialistide ning müügiesindajate järele.

2.8.

Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika oskused ning digioskused on ettevõtete konkurentsivõimelisuse ja töötajate tootlikkuse rakendamise jaoks üha olulisemad. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika oskuste olulisus ulatub kaugemale ka teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õppekavade sisust ning võimaldab õpilastel omandada laiemaid oskusi ja pädevusi, näiteks süsteemset ja kriitilist mõtlemist. Nende oskuste toetamiseks on vajalik ka see, et inimestel oleks hea põhi- ja ettevõtlusoskuste tase. Teaduse, tehnoloogia, inseneeria- ja matemaatikaoskusi on võimalik omandada kutsehariduse ja -õppe ning üldhariduse kaudu. Eelkõige on vaja julgustada rohkem naisi õppima teaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna õppeaineid ning tegeleda samas asjakohaselt digitaalse soolise lõhega (19). Tuleks leida erinevaid viise teaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna populariseerimiseks, eriti piirkondade puhul, sest need valdkonnad on tavaliselt koondunud suurtesse linnadesse (20). Strateegiliste digipädevuste radar on kasulik vahend viimaks noori kokku eeskujude või mentoritega, et saada teada, millised on konkreetsete töökohtade jaoks vajalikud pädevused (21).

2.9.

Vaja on läbimõeldud poliitikameetmeid, et vältida oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemi edasist kasvu. Tehnoloogia, ärimudelite ja klientide ootuste kiire, isegi murrangulise muutumise tõttu muutub töö olemus sageli enneolematul ja peaaegu etteaimamatul viisil. Nagu komitee on juba märkinud, (22) puudutab automatiseerimine peaaegu pooli olemasolevatest töökohtadest ning seetõttu avaldavad automatiseerimine ja robotid olulist mõju töö tulevikule. See võib põhjustada ettevõtete vajaduste ning töötajate kvalifikatsioonide, oskuste ja pädevuste vahelise lõhe suurenemist tulevikus ning tekitab probleeme hariduse ja koolituste pakkujatele. Samuti rõhutab see kasvavat vajadust pehmete ja valdkonnaüleste ning muude oskuste järele, mida saadakse sageli informaalse õppimise kaudu, ning tõstatab informaalse hariduse ja koolituste tunnustamise ja valideerimisega seotud probleeme.

2.10.

EL peaks liikmesriike julgustama majanduskasvule kitsaskohti loova struktuurse tööturuprobleemi ja oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse kiirele käsitlemisele ning neid selles toetama, keskendudes eriti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika oskustele ning digitaaloskustele. Sotsiaalpartneritel on oluline roll uute ja esilekerkivate elukutsete jaoks vajaminevate oskuste, pädevuste ja kvalifikatsioonide tuvastamisel ja võimaluse korral prognoosimisel (23), et hariduse ja koolitusega oleks võimalik ettevõtete ja töötajate vajadusi paremini käsitleda. Digiüleminek on kõigi jaoks võimalus, kuid ainult siis, kui seda tehakse õigesti ning tekib uus arusaam tööst (24). Samuti on oluline, et sotsiaalpartnerid oleksid kaasatud andmete tõlgendamisse, mida koguvad statistika- ja valitsusasutused, kuna tööandjad ja ametiühingud saavad anda olulisi teadmisi, mida muidu ei arvestataks. Euroopa Sotsiaalfond mängib asendamatut rolli algatuste toetamisel, muu hulgas sotsiaalpartnerite ühismeetmete abil.

2.11.

Akadeemiline uurimistöö oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse kohta on avaldanud, et oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuse paljude eri liikide põhjused, ulatused, tagajärjed ja majanduslikud kulud on väga erinevad. Kuna eri liikmesriigid kannatavad probleemi eri vormide all, ei ole üks kõigile sobiv poliitika tõenäoliselt tõhus. Ometi on selge, et oskuste tööturu nõudlusele mittevastavust vähendada püüdvad asjakohased poliitikameetmed võivad kaasa tuua olulise tõhususe suurenemise. Seepärast rõhutab komitee tervikliku õppe olulisust, millega austatakse ja rikastatakse kultuurilist mitmekesisust ning ühtekuuluvustunnet (25).

2.12.

Euroopa oskuste pass võib mängida olulist rolli inimese kvalifikatsiooni, oskuste ja pädevuste tutvustamisel viisil, mis hõlbustab isiku oskuste paremat sobitamist tööprofiiliga.

3.   Haridus- ja koolitussüsteemide ees seisvad probleemid

3.1.   Üldised märkused

3.1.1.

Kui EL tahab oma kodanikele anda parima õnnestumisvõimaluse ning oma konkurentsivõimet säilitada ja parandada, peab ta liikmesriike julgustama toetama poliitikakeskkonda, mis pakub karjäärile keskenduvat esmaõpet ning seejärel kogu inimese tööelu jooksul võimalust elukestvaks õppeks.

3.1.2.

Paljude liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemid on keskendunud pikaajalisele formaalõppele, millele järgneb töökarjäär. Õppimise ja raha teenimise vaheline suhe on olnud lihtne: mida rohkem formaalõpet, seda suurem palk. Majandusuuringud näitavad, et iga koolitusele kulutatud täiendav aasta toob endaga kaasa keskmiselt 8–13 % suurema tasu. Samuti on tõsi, et ülikoolidiplomit ei saa enam pidada tagatiseks, et lõpetamise järel leitakse tööd. Tööandjad ei arvesta praegu mitte ainult inimese kvalifikatsioonitaset, vaid ka oskusi ja pädevusi, mis keegi on omandanud hariduse käigus, ja seda, kuivõrd asjakohased on need tööturul. Uusi väljakutseid arvestades ei saa see aga enam olla soovitatav mudel. Tulevased haridussüsteemid peavad haridust ja tööhõivet siduma uutel viisidel, lihtsustades nii sisenemist tööturule kui ka võimaldades inimestel kogu nende karjääri jooksul paindlikult uusi oskusi omandada.

3.1.3.

Rohkema hariduse ja koolituse nõudmine ei ole õige vastus – rohkem ei tähenda alati paremat. Õigesti reageerimiseks peavad haridus- ja koolitussüsteemid olema suunatud ühiskonna ja majanduse tõelistele vajadustele, suutma vältida ressursside valet jaotamist ning võimelised andma inimestele võimaluse saada sihipärast elukestvat õpet. Võrdse ja kaasava tööhõive edendamiseks tuleb asjakohaste meetmete abil käsitleda soolist palgalõhet.

3.1.4.

Internet on kaotanud vajaduse teada ja mäletada olulisi fakte ja detaile: see annab vaid ühe klõpsuga teadmistele ligipääsu. See muudab humanitaarteaduste aluspõhimõtteid, kaotades õpilaste jaoks vajaduse kõiki teadmisi meelde jätta ning asendades selle vajadusega õpetada neid õppima ja varustada neid põhilise kontseptuaalse arusaamaga asjakohastest valdkondadest, et nad suudaksid seejärel leida ja töödelda teavet teatud ülesande või probleemi edukaks lahendamiseks.

3.1.5.

Tehnoloogilised muutused on nii kiired, et need muudavad mõne distsipliini sisu aegunuks, seda isegi õppuri kõrgharidusõppe tsükli ajal. See tekitab traditsioonilistele õppekavadele probleeme eriti alusõppe osas ning suurendab teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika hariduse tähtsust ja pehmete oskuste (nt kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, koosõppimine ja koostöö) arendamist. Samuti on oluline, et käsitletaks väljakutseid, mis tekivad inimeste ja masinate vahelisest suhtlusest.

3.1.6.

Uute tehnoloogiate arendamine tekitab tõsiseid probleeme ka hariduse ja koolitamise praktilisele poolele, kuna enamikus liikmesriikidest võtab programmide arendamine ja ametlik kinnitamine kaua aega, muutes need jäikadeks ja raskendades nende kiiret kohandamist tegeliku elu arengutega. Selle probleemi lahendamiseks on vaja kõiki haridus- ja tööturu tasemeid tihedamini siduda. Õppekavade õigeaegsest ajakohastamisest saab peamine väljakutse ning see tõstab esile reageerimisvõimelise kutsehariduse ja -õppe ning õpipoisiõppe rolli.

3.1.7.

Igal töökohal on väga oluline, et inimestel oleksid teatud tehnilised ja konkreetsed oskused, mis põhinevad konkreetse valdkonna kohta käivatel teadmistel ja kogemusel. Üha olulisem on aga, et neil oleksid ka alusoskused, nagu loovus ja probleemide lahendamise oskus, samuti sotsiaalsed oskused ja empaatia.

3.1.8.

Kuna omandatud oskused aeguvad üha kiiremini, muutub üha olulisemaks omandada uusi oskusi kiiremini ja seega kasvab nõudlus oskuste uute kombinatsioonide järele, et vastata selliste nn hübriidametite nõudmistele, mis ühendavad eri ülesandeid. Näiteks vajatakse kodeerimisoskust praegu paljudes valdkondades lisaks tehnoloogiavaldkonnale ja leidub tõendeid, et kolmandik kuni pool kõige kõrgema palgaga töökohti on kodeerimisoskusi nõudvad ametid.

3.1.9.

Hiljutised kiired muutused selles, milles uued töökohad seisnevad, muudavad üha vajalikumaks rõhutada õppimist kui eraldi oskust. Ettearvamatult muutuvast tehnoloogiast ja töökohtade liitmisest tingitud väljakutsetele saab kõige paremini reageerida, kui kiiresti uusi oskusi omandada ja pidevalt õppida. Seda aspekti tuleks hallata hoolikalt ning tagada, et ebasoodsas olukorras olevad rühmad, nagu pikaaegsed töötud, väga madala kvalifikatsiooniga inimesed, puudega inimesed ja vähemused, ei jääks tööturult eemale. Selles osas on oluline tugevdada koostööd sotsiaalpartnerite ja aktiivse tööturumeetmete pakkujate vahel.

3.1.10.

Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et liikmesriigid leiaksid viise, kuidas motiveerida noori kooli mitte pooleli jätma, sest kooli poolelijätjad on tavaliselt madala kvalifikatsiooni ja madala sissetulekuga inimeste hulgas. Väikelastega emad vajavad erilist tähelepanu koolituse aspektist ja selleks, et ajakohastada nende oskusi kutsealade kiireid muutusi arvestades.

3.1.11.

Komitee soovitab tungivalt laiemalt tutvustada ja kasutada moodul- ja e-õpet, nt avatud ja laialt avatud e-õpet (MOOC) (26).

3.2.   Keskharidus

3.2.1.

Selleks et varustada õpilasi tuleviku tarbeks põhioskustega (uudishimu, usaldusväärse teabe otsimine, pideva õppimise võime, loovus, probleemide lahendamine, meeskonnatöö), peab keskharidus liikuma vaid päheõppimise ja kordamise nõudmiselt projektipõhisele ja probleemide lahendamist õpetavale lähenemisviisile.

3.2.2.

Duaalõpe, mille puhul õppurid veedavad osa ajast klassiruumis ja osa mõnes ettevõttes, eriti õpipoisiõpe, on tõhus vahend õpilastele töökohapõhiste ja valdkonnaüleste (pehmete) oskuste andmiseks ning koolist tööle ülemineku toetamiseks. Seepärast tuleks selle kasutamist liikmesriikides aktiivsemalt edendada, järgides parimaid tavasid eesrindlikest riikidest, kus sellist õpet saab kolmandik kuni pool keskharidust saavast elanikkonnast. Ka praktika mängib olulist rolli noorte abistamisel praktilise töökogemuse omandamise juures. Praktika toimub peamiselt haridus- ja koolitusprotsessi osana. Tegemist võib olla ka turu tingimustes toimuva praktikaga, mis leiab aset pärast hariduse omandamist või koolituse lõpetamist. Praktika eeskirjad ja selle toimumise tingimused määratakse kindlaks riiklikul tasandil ning nende puhul võetakse arvesse kehtivaid õigusakte, töösuhteid ja õppetavasid. Nende eeskirjade puhul võiks võtta eeskuju nõukogu soovitusest praktika kvaliteediraamistiku kohta (27).

3.2.3.

Duaalõpet tuleks aga samuti uutele olukordadele kohandada, uuendades õigeaegselt õppekavasid ning luues toetava õppekeskkonna, kus oskusi saab arendada ja uuendada kogu karjääritsükli jooksul.

3.2.4.

Õpetajate suutlikkus ja pädevus on kvaliteetse duaalõppe saavutamiseks ning praktilise ja teoreetilise kogemuse ühendamiseks esmatähtsad. Seepärast on oluline, et liikmesriikides oleks kasutusel õpetajate ja koolitajate jätkuõppe süsteem ning koos sotsiaalpartneritega püütaks leida viise nende motiveerimiseks.

3.3.   Kõrgharidus

3.3.1.

Komitee jaoks on paljude liikmesriikide kõrghariduses peamine väljakutse vajadus tugevdada õppekavade tööpraktika osa, et õpetada õpilastele valdkonnaüleseid ja valdkonnapõhiseid praktilisi oskusi, mida tööandjad otsivad. Seepärast on vaja sotsiaalpartnereid hariduse ja koolituse kujundamisse ja pakkumisse rohkem kaasata.

3.3.2.

Alati tuleb meeles pidada, et kõrgharidus ei ole eesmärk omaette. Kõik töökohad on olulised, sest kõik kutsealad ja ametid võimaldavad inimestel panustada ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse ning ülikooliharidus peaks jääma võimaluseks, kuid mitte kohustuseks või inimese kvaliteedi märgiks.

3.3.3.

Akadeemiline kraad töökarjääri alguses ei tähenda, et poleks pidevalt vaja uusi oskusi omandada, eriti kuna karjääri kestus näib üha pikenevat. Ülikoolid peaksid tunnistama uut sotsiaalset eesmärki pakkuda elukestvat õpet, kasutades paindlikke vorme (kaugõpe, õhtune õpe jne), ning oma struktuure ja kavasid sellele vastavalt kohandama.

3.3.4.

Sotsiaalsed oskused on paljude ametite jaoks üha olulisemad, arvestades nende rolli suhetes töökohal, ülesannete jagamises ja juhtimises ning tõhusa ja viljaka keskkonna loomises ja säilitamises. Seepärast oleks soovitav, et ülikoolid täiendaksid oma spetsialiseeritud valdkondade traditsioonilisi õppekavasid lisakursustega juhtimise, suhtluse jms ala. Samuti peavad ülikoolid lõhkuma õppevaldkondade vahelised piirid ja rõhuma valdkondadevahelistele lähenemisviisidele. Kõrgharidusega ekspertide töö tulevik on vältimatult seotud valdkondadevaheliste oskuste vajadusega.

3.3.5.

Ka teavet tõhusate õppestrateegiate kohta saab isikupärastada. Kui inimesed on teadlikumad oma mõtteprotsessidest, on neid hõlpsam julgustada õppima tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Hiljutise e-õppe kasvuga on õppimismehhanismid tuntumaks saanud ja võivad anda parema ettekujutuse parimatest individuaalse õppimise võimalustest. Selliste lähenemiste rakendamisel on tõenäolisem, et õpilased suudavad uusi oskusi omandada ka hilisemas elus ning et õpilastele saab kaugõppe vormis jagada isikupärastatud sisu.

3.3.6.

Kõrghariduse kalliduse tõttu ja tõendite tõttu, et selles valdkonnas on palju ressursside ebatõhusat jaotamist, tuleks liikmesriike julgustada võtma kasutusele jälgimissüsteeme, mis annaksid teavet tööturu tegeliku olukorra kohta (vt nõukogu soovituse hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kohta (28)).

3.4.   Kutsehariduse ja -õppe süsteem

3.4.1.

Komitee kiitis heaks kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikus esitatud eesmärgi, et vähemalt pool õpipoisiõppest tuleks läbida otse töökohal. Võttes arvesse riiklike süsteemide mitmekesisust, on eesmärgiks liikuda järk-järgult selle suunas, et suurem osa õpipoisiõppest toimuks töökohal (29).

3.4.2.

Komitee tervitab komisjoni eesmärki muuta kutseharidus ja -õpe õppijate jaoks esimeseks valikuks. Komitee rõhutab, kui oluline on soodustada kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse vahelisi üleminekuid, et avada võimalusi ja aidata kõrvaldada kutsehariduse ja -õppega seotud häbimärgistamist (30).

3.4.3.

Õpipoisiõppe puhul on tööandjatel selge kohustus pakkuda koolituse tööga seotud osa, mistõttu nad saavad koolituse seda osa kohandada tööturu suundumuste ja oskuste nõudluse järgi.

3.4.4.

Kesk- ja kõrgharidusest väljapoole jääv kutseõpe – nii esma- kui ka jätkuõpe – kannab samuti rolli oskuste tööturu nõudlusele mittevastavuste vähendamisel. Pideva ümberõppe ja üha suureneva FIEde osakaalu tõttu on inimestel vaja abi ühelt töökohalt teisele liikumisel (31). Seepärast tuleb arendada välja erinevad nõustamise korraldamise vormid, et anda teavet karjäärivõimaluste kohta, eri elukutsete ja ametite keskmiste palgatingimuste kohta, selle kohta, kui kaua konkreetsed oskused kasulikud on, jne (32).

3.4.5.

Uued tehnoloogiad, nagu virtuaalreaalsus ja täiendatud reaalsus, muudavad õppimise lihtsamaks ja tõhusamaks ning võivad kutsealast koolitust märkimisväärselt parandada, samas kui suurandmete tehnikad pakuvad võimalusi isikupärastatud koolituseks. Nende võimaluste kasutamiseks on soovitatav arendada nõuetekohaseid platvorme, mis pakuvad odavaid ja koheseid ühendusi, ning luua tellitavate kursuste kogusid. Peale kõigi teiste eeliste lahendavad need platvormid ka inimeste suurte vahemaade probleeme ääremaadel. Kutsehariduse ja -õppe kõnealune aspekt on praegu võrreldes ülikooliharidusega vähem arenenud ja seda tuleb tugevdada.

3.4.6.

Ettevõttesisene koolitus on teine viis oskuste parandamiseks ning töötajate tööviljakuse tõstmiseks ja ametialaseks arenguks ning ettevõtte tulemuslikkuse ja töötajate heaolu parandamiseks töökohal. See motiveerib töötajaid ning võimaldab neil oma karjääris ja palgas edasi jõuda. Töötajate koolitus on seega ühine huvi ning tööandjad ja töötajad vastutavad ühiselt oskuste täiendamisele ja ümberõppele kaasa aitamise eest, mille tulemuseks on edukad ettevõtted ja asjakohaste oskustega tööjõud.

3.4.7.

Töötajate koolitamise korralduse ja pakkumise alal on palju erinevaid riiklikke seadusi, eeskirju ja lähenemisviise. Mõne liikmesriigi seadustega on kehtestatud ulatuslik ja tugev kutseõpe, teistes aga on koolitusalased sätted – eri tasemel – kehtestatud kollektiivlepingutega või lepitakse neis kokku otse töökohal tööandjate ja töötajate vahel. Koolitusele pääsemise võimalus võib oleneda ka ettevõtte/töökoha suurusest. Juurdepääsu töötajate tõhusale koolitamisele tuleks lihtsustada, austades süsteemide mitmekesisust ja paindlikkust, mis oleneb töösuhete eri tavadest.

3.4.8.

Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid tegema koostööd ning kasutama täielikult ära kolmepoolse ja kahepoolse sotsiaaldialoogi kogu potentsiaali, et parandada töötajate koolituse kättesaadavust ja seal osalemist. Seda tuleb arendada viisil, mis toob kõigile töötajatele ja ettevõtetele/töökohtadele kasu osana elukestva õppe lähenemisviisist, mis tugineb potentsiaalsele ja tegelikule vajadusele mitmekülgse tööjõu järele nii avalikus kui ka erasektoris ning väikestes, keskmise suurusega ja suurtes ettevõtetes ning töökohtades.

3.4.9.

Tööandjad ja töötajad peavad nii kollektiivsete kui ka individuaalsete kokkulepete abil ühiselt kokku leppima viisis, kuidas töökohal koolitust korraldatakse ja ellu viiakse. See hõlmab koolitust, mis toimub soovitavalt tööajal või vajaduse korral väljaspool tööaega (see puudutab eelkõige ettevõttega mitteseotud koolitusi). Tööandjad peaksid töötajate koolitamisse suhtuma positiivselt. Kui aga töötaja palub koolitust või tal on selleks õigus, peaks tööandjatel olema õigus seda palvet arutada, tagamaks, et see toetab töötaja tööalast konkurentsivõimet viisil, mis on ka ettevõtte huvides.

3.4.10.

Kutseõpe ei ole vaid töötajate jaoks. Suured ettevõtted pakuvad tavaliselt erialast koolitust kõrgemale juhtkonnale. See ei kehti aga VKEde, samuti väikeste traditsiooniliste ega pereettevõtete puhul. Nende ettevõtete edu sõltub pea täielikult omanikest ja/või juhtkonnast. Lühikesed koolitused, juurdepääs nõustamis- ja konsultatsiooniteenustele ning videokursustele, mis keskenduvad juriidilistele nõuetele, eeskirjadele, tarbijakaitsele, tehnilistele standarditele jne, võiksid suurendada nende ettevõtete tulemuslikkust.

3.4.11.

Euroopa Komisjon peaks julgustama liikmesriike uurima hästi väljaarendatud kutsehariduse ja -õppe süsteemidega ELi liikmesriikides saadud positiivseid kogemusi ning kaaluma võimalust töötada välja programme selliste vahetuste võimaldamiseks.

Brüssel, 21. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa uus oskuste tegevuskava 2016, Euroopa haridusruum 2018. Heakskiitu väärib ka siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi projekt „Oskustealase valdkondliku koostöö kava“, hoolimata selle väga piiratud ulatusest, ning samuti EASME/COSME eri projektid, näiteks 2017/001, 004, 007 ning 2016/033 ja 034.

(2)  COM(2018) 268 final.

(3)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 8.

(4)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 136.

(5)  Seda tunnistas Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning komisjon on andnud rahalist ja muud abi OECD juhitud oskusi käsitleva riikliku strateegia riiklikele projektidele mitmes liikmesriigis, sealhulgas Portugalis, Itaalias, Hispaanias, Sloveenias ja Belgia Flandrias. Viimastel aastatel on Cedefop rakendanud ka sihtotstarbelisi programme teatud liikmesriikide (Kreeka, Bulgaaria, Slovakkia, Eesti, Malta) toetamiseks oskuste prognoosimise parandamisel ja asjakohase taristu väljaehitamisel:https://www.cedefop.europa.eu/en/events-and-projects/projects/assisting-eu-countries-skills-matching.

(6)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 49.

(7)  https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/press-releases/skills-mismatches-eu-businesses-are-losing-millions-and-will-be-losing-even-more

(8)  „Oskuste mittevastavus – takistus ELi ettevõtjate konkurentsivõimele“, EMSK.

(9)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 136.

(10)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 8, ELT C 367, 10.10.2018, lk 15.

(11)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45. 40 % täiskasvanud töötajatest leiab, et nende oskusi ei kasutata täielikult ära: https://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/3075.

(12)  „Insights into skill shortages and skill mismatches“. Learning from Cedefop’s European skills and jobs survey. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), 2018. Samuti ELi oskuste ülevaade ja Europass.

(13)  Töötuse statistika, vabade töökohtade statistika, Eurostat.

(14)  „Solving the Talent Shortage“, ManpowerGroupi tööhõiveuuring, 2018. Mõned seavad selle uuringu usaldusväärsuse kahtluse alla – nt Cappelli (2014): https://www.nber.org/papers/w20382.

(15)  „Oskuste mittevastavus – takistus ELi ettevõtjate konkurentsivõimele“– uuring, mille tellis Turumajanduse Instituut (IME) EMSK tööandjate rühma taotlusel.

(16)  Samas.

(17)  Kui muud tegurid jäävad samaks.

(18)  Samas.

(19)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 37.

(20)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 37. Samuti võib heade tavade näiteid leida Saksamaal, kus teaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika oskusi suurendatakse nn väikeste teadlaste maja abil: https://www.bertelsmann-stiftung.de/en/publications/publication/did/leitfaden-berufsorientierung-1/.

(21)  Foorumi BMW Foundation European Table järeldused.

(22)  ELT C 367, 10.10. 2018, lk 15.

(23)  https://www.cedefop.europa.eu/en/events-and-projects/projects/big-data-analysis-online-vancancies. Vt ka „Ülevaade riiklikest strateegiatest töö 4.0 kohta: sotsiaalpartnerite osa sidus analüüs“, https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/publications-other-work/publications/overview-national-strategies-work-40-coherent-analysis-role-social-partners-study.

(24)  https://twentythirty.com/how-digitization-will-affect-the-world-of-work.

(25)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 136.

(26)  Sellised vahendid võivad teha kättesaadavaks akadeemilised kraadid, lühemad kursused ja spetsialiseerumise ning nanokraadid; võimaldada paindlikku korraldust, jagades kraadid mooduliteks, moodulid kursusteks või veel väiksemateks üksusteks; pakkuda vanematele töötajatele võimalust õppida karjääri hilisemas etapis; vähendada õppekulusid ja -aega ning pakkuda paremat tasakaalu töötamise, õppimise ja perekonnaelu vahel; reageerida kiiremini ja paindlikumalt tööturu üha kasvavatele nõudmistele pakkuda inimestele soovitud kvalifikatsioone ja oskusi; luua usaldust ja aidata tööandjatel saada teavet potentsiaalsete töötajate kohta, kui seda pakub usaldusväärne haridusasutus.

(27)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013PC0857&from=ET.

(28)  http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=36708&no=1.

(29)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 41.

(30)  https://www.ceemet.org/positionpaper/10-point-plan-competitive-industry.

(31)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 36.

(32)  https://www.bertelsmann-stiftung.de/en/publications/publication/did/leitfaden-berufsorientierung-1/.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/24


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vastupanuvõimeline demokraatia tänu tugevale ja mitmekesisele kodanikuühiskonnale“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 228/04)

Raportöör: Christian MOOS

Konsulteerimistaotlus

12.7.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

6.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

145/5/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Märkimisväärsed poliitilised jõud Euroopas, enamasti (aga mitte ainult) paremäärmuslikud liikumised ja erakonnad, kellest osa on jõudnud juba mõne valitsuse koosseisu, kahjustavad liberaalset demokraatiat ja tahavad hävitada Euroopa Liitu.

1.2.

Pluralistlik kodanikuühiskond kui liberaalse demokraatia üks põhitunnus tugineb kodanikuvabadustele, mida ohustavad autoritaarsed suundumused. Sellel on oluline osa Euroopa liberaalse demokraatia säilitamisel.

1.3.

Liberaalse demokraatia jaoks on muu hulgas vaja põhiõiguste tagamist, sõltumatut kohtusüsteemi, toimivat kontrolli- ja tasakaalusüsteemi, korruptsioonivaba avalikku teenistust koos hästi juhitud üldhuviteenustega ja aktiivset kodanikuühiskonda.

1.4.

Sõltumatu kodanikuühiskond on oluline demokraatia järele valvaja ja demokraatia õpetaja. Ta tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust. Kuid ta saab neid ülesandeid täita vaid juhul, kui sotsiaalne, poliitiline ja õiguslik raamistik seda võimaldab. Katsed takistada valitsusvälistest allikatest lähtuvat rahastamist piiravad ühinemisvabadust ja demokraatia toimimist.

1.5.

Kodanikuühiskond ja demokraatia seisavad mitmes valdkonnas probleemide ees. Parempopulistid seavad kahtluse alla naiste vabastusliikumise saavutused.

1.6.

Ühiskonna polariseerumine kajastub ka nn ebatsiviilse kodanikuühiskonna (uncivil society) tekkimises. Populistlikke mõtteviise kordavad üha enam ka riiklike ja riigiüleste institutsioonide pikaajalised osalejad.

1.7.

Autoritaarsed elemendid, mis pärinevad muu hulgas ka kolmandatest riikidest, toetavad seda liikumist nn mitteliberaalse demokraatia suunas, vähendades Euroopas meediavabadust ja suurendades korruptsiooni.

1.8.

ELil puudub endiselt sobiv mehhanism, millega tagada liikmesriikides demokraatia ja õigusriigi tõhus kaitse.

1.9.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub kõiki liikmesriike üles hoiduma kõigist katsetest kehtestada mitteliberaalne demokraatia. Kui mõni liikmesriik läheb autoritaarsuse teed, peab EL viima täiel määral ellu aluslepinguid.

1.10.

Liberaalse demokraatia vastu pöörduvad erakonnad tuleks jätta välja Euroopa tasandi erakondadest ja Euroopa Parlamendi fraktsioonidest.

1.11.

Komitee kordab oma üleskutset luua demokraatia poolaasta koos õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste Euroopa kontrollimehhanismiga ning demokraatia tulemustabel.

1.12.

Komitee on seisukohal, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 rikkumise korral tuleks kaaluda majanduslike parandusmeetmete võtmist.

1.13.

ELi eelarve kaitsmine õigusriigi põhimõtte rikkumiste eest ei tohi toimuda kodanikuühiskonna abisaajate arvelt.

1.14.

Komitee teeb ettepaneku, et uus mitmeaastane finantsraamistik peaks olema piisavalt paindlik, et võimaldada suuremat toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kui liikmesriigi valitsus poliitilistel põhjustel vähendab nende rahastamist või lõpetab selle.

1.15.

Komitee rõhutab, et uue mitmeaastase finantsraamistiku raames ELi rahalisi vahendeid saavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja algatused peavad selgelt pühenduma Euroopa väärtustele.

1.16.

Komitee kutsub ELi seadusandjaid üles veelgi vähendama halduskoormust, eelkõige väikealgatuste ja -organisatsioonide puhul.

1.17.

Komitee kutsub komisjoni üles investeerima rohkem kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisse, tugevdama piiriülese koostöö võrgustikke ja andma paremat teavet olemasolevate toetusvahendite kohta. Komisjon peaks tegema ettepanekuid miinimumstandardite kohta ametialase ja vabatahtliku tegevuse kombineerimisel kodanikuühiskonna tegevuses.

1.18.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi üleskutset teha ettepanek Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja koostamiseks või teeb ettepaneku luua esimese sammuna alternatiivne ametliku institutsioonidevahelise akrediteerimise süsteem.

1.19.

Komitee leiab, et oleks kasulik analüüsida, miks seda kava ei ole lõpule viidud, ning näha samal ajal ette institutsioonidevaheline tunnustus kui teatud liiki märgis vabaühendustele. Komitee peaks seda võimalust uurima.

1.20.

Komitee kutsub liikmesriike üles kehtestama kodanikuühiskonna toetamise meetmeid, piiramata sealjuures avalikke teenuseid ja õiglast maksustamist.

1.21.

Komitee kutsub ELi institutsioone üles veelgi tugevdama osalusdemokraatiat.

1.22.

Komitee ootab, et kõik osalejad töötaksid selle nimel, et Euroopa Liidu poliitikameetmed parandaksid konkreetsel viisil inimeste elu.

1.23.

Riikide ja ELi poliitikakujundajad peavad tegelema põletavate sotsiaalsete teemadega ning tagama sotsiaalse jätkusuutlikkuse, sealhulgas kaasava haridussüsteemi, kaasava majanduskasvu, konkurentsivõimelised ja innovatiivsed tööstusharud, hästi toimivad tööturud, õiglase maksustamise ning tõhusad avalikud teenused ja sotsiaalkindlustussüsteemid.

1.24.

Euroopa põhiväärtuste kaitsmiseks on vaja tugevaid sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda kogu selle mitmekesisuses.

2.   Määratlused

2.1.

„Liberaalne demokraatia“on valitsemissüsteem, mis ühendab demokraatia ja põhiseadusliku liberalismi, mis piirab valitseva enamuse võimu, tagades üksikisiku poliitilised vabadused. See on esindusdemokraatia, millel on mitmeparteiline süsteem ja pluralistlik kodanikuühiskond, kus valitsusorganite üle teevad järelevalvet kontrolli- ja tasakaalusüsteemid, sealhulgas sõltumatu kohtusüsteem, ning on tagatud meediavabadus. Õigusriigi põhimõtteid kohaldatakse võrdselt kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes. Liberaalses demokraatias austatakse ja kaitstakse vähemusi ning tagatakse kodanikuõigused (eelkõige õigus valimistel hääletada ja kandideerida), kodanikuvabadused (nt ühinemisvabadus), inimõigused ja põhivabadused.

2.2.

Hästi toimiv liberaalne demokraatia on poliitiline süsteem, mis võimaldab riigiasutusi alaliselt vastutavaks pidada ning mis soodustab kodanike ja nende vahendusasutuste seisukohtade väljendamist ja osalemist kõigis kodanikuühiskonna valdkondades.

2.3.

„Osalusdemokraatia“, mis täiendab esindusdemokraatiat, vajab vahendusasutusi (ametiühingud, vabaühendused, kutsevõrgustikud, teemapõhised ühendused jne), et kaasata kodanikke ja edendada nende isevastutust Euroopa küsimustes ning muuta Euroopa õiglasemaks, suurendades solidaarsust ja kaasatust.

2.4.

„Mitteliberaalne demokraatia“on poliitiline süsteem, kus toimuvad küll valimised, kuid põhiseaduslikku liberalismi ei kehtestata. Demokraatlikult valitud juhid piiravad kodanikuõigusi ja -vabadusi ning vähemuste kaitset. Õõnestatakse kontrolli- ja tasakaalusüsteemi, sõltumatut kohtusüsteemi ja sõltumatut meediat, et vabastada valitseva enamuse absoluutne võim põhiseaduslikest piirangutest ja kontrollist.

2.5.

Pluralistlik „kodanikuühiskond“, mis järgib demokraatia ja põhiseadusliku liberalismi põhimõtteid, on liberaalse demokraatia põhielement. Kodanikud, kes osalevad avalikult kodanikuühiskonna organisatsioonides või mitteametlikes osalusstruktuurides, moodustavadki kodanikuühiskonna, mis toimib riigi ja rahva vahendajana. Lisaks kodanike huvide väljendamisele, seadusandliku protsessi käigus tehniliste eksperditeadmiste pakkumisele ja otsustajate vastutusele võtmisele aitab kodanikuühiskond kaasa kogukonna loomisele. Samuti on sellel integreeriv mõju, tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust ja luues identiteeti. Lisaks on palju erinevaid kodanikuühiskonna organisatsioone, eelkõige sotsiaalpartnerid, pühendunud praktilisele mittekaubanduslikule tööle ning teenivad heategevuslikke või muid üldist huvi pakkuvaid eesmärke, sealhulgas vastastikuse abi vormide kaudu.

2.6.

Kuigi aktiivne kodanikuühiskond on hästitoimiva liberaalse demokraatia võti, koonduvad ka selle vastased poliitiliselt kas ametlikesse organisatsioonidesse või mitteametlikesse osalusstruktuuridesse. Selline nn ebatsiviilne kodanikuühiskond (uncivil society) ei järgi demokraatia ja põhiseadusliku liberalismi põhimõtteid, vaid edendab mitteliberaalse demokraatia mõistet. Ta kasutab ära poliitilist osalemisõigust, et kaotada kehtestatud kontrolli- ja tasakaalusüsteem, õigusriigi põhimõte ja sõltumatu kohtusüsteem ning piirata meediavabadust. Selle eesmärk on piirata kodanikuõigusi ja -vabadusi ning vähemuste kaitset. Ühiskonna integreerimise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel edendab ebatsiviilne kodanikuühiskond ühiskonna vaid rahvuslikku käsitust, mis jätab välja paljud kodanikud, eelkõige vähemused.

2.7.

„Populism“on pealiskaudne ideoloogia, milles väidetakse, et olemas on homogeenne rahvas, kellel on ühtne tahe. Populistid väidavad, et nad on selle tahte ainsad ja tõelised esindajad. Kuigi populismis ei ole rahvas selgelt määratletud, konstrueerib ta rahva vaenlasi ja oponente, näiteks eliit, ning väidab, et need takistavad rahva tõelist tahet. Populistid muudavad poliitilised arutelud emotsionaalseks, et tekitada hirmu.

3.   Taust

3.1.

Demokraatiat ohustab populism, mida praegu pärineb peamiselt paremäärmuslikest erakondadest ja liikumistest. Nad kahjustavad liberaalset demokraatiat, põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtet, sealhulgas vähemuste kaitset, vastastikust kontrolli ja tasakaalu ning selgeid poliitilise võimu piire.

3.2.

Mõnes liikmesriigis on need rühmad nüüd valitsuses. Nad väidavad kõikjal, et esindavad eliidi vastu suunatud rahva nn tegelikku tahet. Nad annavad valelubadusi, eitavad poliitilisi probleeme, nagu kliimamuutused, ning soovivad hävitada Euroopa projekti ja selle saavutused.

3.3.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et osa kodanikke pöördub populistide ja äärmuslaste poole, sest nad on valitsevas korras pettunud. Nad ei toeta tingimata populistide poliitilisi programme täiel määral. Jõukuse ja sissetulekute ebavõrdsuse kasv ning vaesus annavad paremäärmuslikele rühmadele viljaka pinnase, et soodustada globaliseerumisele natsionalismiga reageerimist.

3.4.

Hoolimata autoritaarsetest ja majanduslikest probleemidest, nagu ebavõrdsus, on Euroopa maailmas endiselt liberaalse demokraatia liider, äratades imetlust paljudes inimestes, kes elavad autokraatlikes süsteemides.

3.5.

Pluralistlik kodanikuühiskond on liberaalse demokraatia üks põhitunnus ning oluline osa mis tahes põhiseaduslikust korrast, mis tugineb kodanikuvabadustele ja õigusriigile. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on loonud põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte töörühma, et neid põhimõtteid kaitsta, sest komitee on seisukohal, et autoritaarsed suundumused ohustavad praegu avatud kodanikuühiskonda ja kodanikuvabadusi. Seda seetõttu, et vabadus ja avatud kodanikuühiskond on vastuolus mitteliberaalse ehk juhitud demokraatia ideega.

3.6.

Komitee leiab, et kodanikuühiskonnal on oluline osa Euroopa liberaalse demokraatia säilitamisel. Ainult tugev ja mitmekesine kodanikuühiskond suudab kaitsta demokraatiat ja vabadust ning hoida Euroopat autoritaarsuse ahvatluste eest.

3.7.

Tugev ja pluralistlik sõltumatu kodanikuühiskond on omaette väärtus kõigis demokraatlikes ühiskondades. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on oluline roll Euroopa väärtuste edendamisel, kogukondade abistamisel, et nad saaksid organiseeruda, ja kodanike mobiliseerimisel üldsuse hüvanguks.

3.8.

Komitee täheldab usalduse vähenemist Euroopa Liidu vastu kogu Euroopas, millega kaasnevad kasvavad pinged vähemustega, ksenofoobia, suurenev korruptsioon, onupojapoliitika ja nõrgad demokraatlikud institutsioonid mõnes riigis. Sellises olukorras on vabaühendused sageli ainus kaitseliin, mis toetab ja edendab Euroopa projekti põhiväärtusi, nagu inimõiguste austamine, vabadus, sallivus ja solidaarsus.

3.9.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 kutsutakse ELi institutsioone üles suhtlema kodanikuühiskonna osalejatega, eelkõige ühendustega.

3.10.

Ühenduste esinemistihedus ja nende osatähtsus kodanikuühiskonna dialoogis on riigi demokraatliku elu kvaliteedi näitajad. Ühenduste sotsiaalsed ja kodanikufunktsioonid on hädavajalikud täielikult toimiva demokraatia tagamiseks, eriti praegusel rahulolematuse ajal.

3.11.

Komitee rõhutab, et kodanikuosaluse vormid, mis kuritarvitavad poliitilist osalemisõigust, et kaotada demokraatia, õigusriigi pakutavad tagatised ja sõltumatu kohtusüsteem, ei ole osa kodanikuühiskonnast.

4.   Kodanikuühiskonna panus demokraatiasse

4.1.

ELi kodanikud ei saa oma demokraatliku osalemise õigust kasutada mitte ainult oma aktiivse ja passiivse valimisõiguse, vaid ka kodanikuühiskonna tegevuse kaudu. Komitee vahendusorganisatsioonid, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide Euroopa tasandi võrgustikud, nagu Civil Society Europe, on nende peamised esindusfoorumid ELi tasandil.

4.2.

Vaid isikuvabaduste, eelkõige väljendus-, teabe-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse tagamine ja nende jõustamine saab olla aluseks pluralistlikule demokraatiale ja individuaalsele poliitilisele osalusele.

4.3.

Sõltumatu kohtusüsteem on õigusriigi põhimõtte, põhi- ja inimõiguste ning poliitikas osalemise õiguse tagaja. Kuid kohtusüsteemi sõltumatus on mõnes Euroopa osas ohus. Praegu on pooleli kohtumenetlus Poola ja Ungari vastu seoses õigusriigi põhimõtte rikkumisega (1).

4.4.

Sõltumatu kohtusüsteem on osa kontrolli- ja tasakaalusüsteemist, mis takistab sellise olukorra tekkimist, kus teatavas ühiskonnaosas domineerib alaliselt üks poliitiline rühmitus. Eelkõige ei tohi poliitiliste otsuste tegemise reegleid muuta nii, et keegi otsustusprotsessidest alaliselt kõrvale jääb.

4.5.

Samuti on iga vabadusele ja õigusriigi põhimõttele tugineva põhiseadusliku korra jaoks oluline selline korruptsioonivaba avalik teenistus koos hästi juhitud üldhuviteenustega, mis järgib põhiõigusi ja kus ametnikel on õigus ebaseaduslikke juhiseid vaidlustada.

4.6.

Toimiv liberaalne demokraatia vajab ka kodanikke, kes annavad oma kodanikuosaluse kaudu panuse ühiskonda, mis põhineb sallivusel, mittediskrimineerimisel, õiglusel ja solidaarsusel. See nõuab aktiivset kodanikuühiskonda, kus kodanikud osalevad vabatahtlikult kodanikutegevuses. Nende vabatahtlik töö põhineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustel. Samal ajal on nad hartas väljendatud väärtuste tagajad.

4.7.

Liberaalses demokraatias on sõltumatul kodanikuühiskonnal oluline ülesanne jälgida poliitilisi institutsioone ja võtta neid vastutusele ning tagada, et poliitilised osalejad põhjendavad oma otsuseid piisavalt. Otsusprotsessi kriitiliselt jälgides ning poliitiliste otsuste rakendamist ja kogu avalikku poliitikat hinnates loob kodanikuühiskond läbipaistvust ja pakub oma eksperditeadmisi, et parandada valitsemist.

4.8.

Kodanikuühiskond on demokraatia kool, mis võimaldab poliitilist osalust ja kodanikuharidust, mis täiendab riiklikku haridust.

4.9.

Samal ajal on ka riiklikel koolidel oluline ülesanne õpetada demokraatlikke väärtusi ja anda kodanikuharidust, andes noortele võimaluse osaleda kodanikuühiskonnas ning kasutada oma kodanikuõigusi ja -vabadusi.

4.10.

Kodanikuühiskonnal on kogukonda arendav, integreeriv funktsioon, tugevdades sotsiaalset ühtekuuluvust ja luues identiteeti. Eelkõige peab ta julgustama kodanikke oma õigusi kasutama, aidates sellega kaasa Euroopa kodanike kogukonna tekkele.

4.11.

Komitee rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja algatused saavad neid ülesandeid täita vaid juhul, kui sotsiaalne, poliitiline ja õiguslik raamistik seda võimaldab.

5.   Praegused ohud

5.1.

Komitee on seisukohal, et äärmuslikud poliitilised rühmitused põhjustavad praegu paljudes valdkondades Euroopa kodanikuühiskonnale probleeme. Valimistulemused viitavad peaaegu kõigis liikmesriikides selgelt nende toetuse kasvule ja asjaolule, et osa kodanikke on kaotamas usaldust demokraatlike institutsioonide vastu.

5.2.

Poliitilise spektri kõige parempoolsemal küljel koguvad populistlikud ja äärmuslikud rühmitused jõudu ja üritavad üha edukamalt muuta rassismi ja ksenofoobia Euroopas vastuvõetavaks ja hävitada sotsiaalse ühtekuuluvuse.

5.3.

Parempopulistid ja -äärmuslased seavad kahtluse alla naiste vabastusliikumise saavutused, tuginedes tagurlikule perekonna kontseptsioonile. Nad on soolise võrdõiguslikkuse vastu ja soodustavad homofoobiat.

5.4.

Ühiskonna polariseerumine kajastub ka nn ebatsiviilse kodanikuühiskonna (uncivil society) tekkimises. Üha rohkem vabaühendusi ja kodanikuosaluse vorme propageerib teatavate ühiskonnaosade tõrjumist. Nad ei jaga Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa väärtusi, eelkõige inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet, ning selle asemel edendavad alternatiivset mittedemokraatlikku poliitilist korda.

5.5.

Julgustatuna interneti ja sotsiaalmeedia anonüümsusest ning saades innustust väärinfo kampaaniatest, on poliitilise ja sotsiaalse arutelu kultuur muutumas aina solvavamaks, agressiivsemaks ja polariseerivamaks. Selle taustal ei ole Euroopa-meelsete jõudude püüdlused teavitada üldsust Euroopa väärtustest enamasti suutnud heastada Euroopa projekti teabevahetuskriisi.

5.6.

Mõõdukad poliitikud võtavad üha enam üle populistlikke mõtteviise, nagu näitas Brexit. Mitteliberaalse demokraatia esindajad pääsevad üha enam riiklikesse ja riigiülestesse institutsioonidesse. See annab neile võimaluse levitada oma ideid veelgi laiemalt.

5.7.

Kolmandate riikide autoritaarsed valitsused toetavad Euroopa populistlike ja ekstremistlike osalejate arengut ning soodustavad arutelukultuuri muutumist traditsioonilises meedias ja internetis nii rahastamise kui ka sihipärase väärinfo kaudu, mille eesmärk on õõnestada ELi stabiilsust.

5.8.

Komitee on väga mures selle pärast, et Euroopa poliitiliste süsteemide ümberkujundamine on alanud liikumisega mitteliberaalse demokraatia suunas. Mõne liikmesriigi reformid on kavandatud selleks, et takistada kõigi kodanike tõhusat osalemist poliitilises otsustusprotsessis, ning õõnestatakse kodanikuühiskonnale õiguslikult tagatud raamtingimusi.

5.9.

Et kodanikuühiskond saaks täita poliitiliste institutsioonide järelevalvaja ülesannet, peavad tal olema selleks vajalikud vahendid. Katsed takistada valitsusvälistest allikatest lähtuvat rahastamist piiravad ühinemisvabadust ja demokraatia toimimist.

5.10.

Eriti suurt muret tekitab negatiivne suundumus meediavabaduse vähenemisele, mida on Euroopas viimase viie aasta jooksul näha olnud. Sõltumatu meedia nõrk majandusbaas, avalik-õigusliku ringhäälingu institutsioonilise sõltumatuse kaotamine või erameediamonopolide tekkimise lubamine, eriti kui need on valitsuspoliitikute kontrolli all, seab neljanda võimu ohtu.

5.11.

Poliitiliste ja ärihuvide põimumine suurendab eelkõige seda ohtu, mida korruptsioon kujutab demokraatiale. Kriitiliselt tuleks vaadelda edu puudumist Euroopa korruptsioonivastases võitluses. Üldseisu halvendab veelgi olukorra märkimisväärne halvenemine mõnes liikmesriigis.

5.12.

ELi väärtus liberaalse demokraatia jaoks on vaieldamatu. Ühinenud Euroopas on põhimõtte „kel jõud, sel õigus“asemele tulnud õigusriik. ELil puudub endiselt sobiv mehhanism, millega tagada oma liikmesriikides demokraatia ja õigusriigi tõhus kaitse. Sellest nõrkusest hoolimata (või ehk just selle pärast) on Euroopa Liit Euroopa liberaalse demokraatia esimene kaitseliin.

6.   Soovitused vastupanuvõimelise kodanikuühiskonna tugevdamiseks Euroopas

Komitee innustab kõiki liikmesriike järgima ELi väärtusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, ning hoiduma kõigist katsetest kehtestada mitteliberaalne demokraatia. Ainult siis, kui poliitikas osalemine ei sea kodanikke ohtu, saab pluralistlik ja vastupanuvõimeline kodanikuühiskond eksisteerida ja täita oma osa demokraatia kaitsmisel. Kui aga liikmesriigid lähevad autoritaarsuse teed, peab EL täiel määral kasutama kehtivaid õigusvahendeid, nagu rikkumismenetlus ja 2014. aasta õigusriigi raamistik.

6.1.

Liikmesriikidele tuleb väga selgelt öelda, et demokraatia ja õigusriigi hülgamine ei ole ELis vastuvõetav.

6.2.

Komitee juhib tähelepanu ELi lepingu artiklis 7 sätestatud menetlusele, mis võimaldab nõukogul, juhul kui liikmesriik rikub oluliselt ELi lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi, tema hääleõiguse nõukogus peatada.

6.3.

Komitee kordab oma üleskutset, mille ta tegi koos Euroopa Parlamendiga, luua demokraatia poolaasta ning õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste Euroopa kontrollimehhanism (2). Komitee teeb ettepaneku luua demokraatia tulemustabel, mis kajastaks muu hulgas kodanikuühiskonna tegevuse raamtingimusi ning annaks konkreetseid reformisoovitusi.

6.4.

Demokraatia vastu pöörduvad erakonnad tuleks jätta välja nende Euroopa tasandi erakonnast ja Euroopa Parlamendi fraktsioonist.

6.5.

Komitee on seisukohal, et kaaluda tuleks sellise mehhanismi loomist, mille puhul reformisoovituste rakendamata jätmine võib kaasa tuua majanduslikke parandusmeetmeid.

6.6.

Komitee peab sammuks õiges suunas komisjoni ettepanekut tugevdada ELi eelarve kaitset finantsriskide eest, mis on seotud üldistunud puudustega selles, kuidas õigusriik liikmesriigis toimib (3).

6.7.

Vahendite kinnipidamine uue mehhanismi raames ei tohi toimuda kodanikuühiskonna abisaajate arvelt, nemad peaksid saama toetust otse ELi tasandilt.

6.8.

Komitee kritiseerib siiski seda, et mehhanism keskendub üksnes usaldusväärsele finantsjuhtimisele. Komitee kutsub üles kehtestama sätteid, mis võimaldavad algatada menetlust ka juhul, kui demokraatia ja õigusriigi valdkonnas esineb puudusi, mis ei ole otseselt seotud usaldusväärse finantsjuhtimisega.

6.9.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle luua järgmises mitmeaastases finantsraamistikus uus klaster pealkirjaga „Investeerimine inimestesse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja väärtustesse“, mis aitaks suurendada Euroopa kodanikuühiskonna vastupanuvõimet. Komitee on eriti rõõmus uue õigluse, õiguste ja väärtuste fondi loomise üle, mille kohta komitee on koostanud ka arvamuse (4).

6.10.

Komitee teeb ka ettepaneku, et uus mitmeaastane finantsraamistik peaks olema piisavalt paindlik, et võimaldada komisjonil suurendada toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kui liikmesriigi valitsus poliitilistel põhjustel vähendab nende rahastamist või lõpetab selle. See lisarahastamine ei peaks tähendama riikliku rahastamise asendamist pikas perspektiivis, vaid sellega peaks võimaluse korral kaasnema kõnealuse liikmesriigi toetuse kompenseeriv vähendamine muudes valdkondades.

6.11.

Komitee rõhutab ka, et uue mitmeaastase finantsraamistiku raames ELi rahalisi vahendeid saavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja algatused peavad selgelt pühenduma Euroopa väärtustele, mis on kehtestatud ELi lepingu artiklis 2. Toetust ei tohiks anda organisatsioonidele, kes toetavad demokraatia või õigusriigi kaotamist, rassismi või ksenofoobiat.

6.12.

Võttes arvesse kodanike muutuvat osalemiskäitumist ning mitteametlike ja spontaansete algatuste arvu kasvu, kutsub komitee ELi seadusandjaid üles veelgi vähendama ELi toetatud projektide taotlemis-, rakendamis- ja raamatupidamiskorraga seonduvat halduskoormust ning pakkuma väikealgatustele ja -organisatsioonidele eritoetuse vahendeid.

6.13.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles andma paremat teavet kodanikuühiskonna jaoks olemasolevate toetusvahendite kohta. See peaks olema suunatud eelkõige liikmesriikide äärealadel tegutsevatele sidusrühmadele.

6.14.

Et kodanikuühiskonna osalejad suudaksid paremini vastata toetuse saamise tingimustele ja järgida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles suurendama investeeringuid kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisse.

6.15.

Komitee teeb ettepaneku luua või tugevdada kodanikuühiskonna piiriüleste võrgustike moodustamise mehhanisme.

6.16.

Komitee kutsub liikmesriike üles kehtestama kodanikuühiskonna toetamise meetmeid, piiramata sealjuures avalikke teenuseid ja õiglast maksustamist. Näiteks vabaühenduste maksesuutlikkust arvestades võiks võimaldada liikmemaksu ja toetusmaksete piiratud mahaarvamist maksustatavast tulust.

6.17.

Komitee kutsub komisjoni üles tegema ettepanekuid lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist käsitleva direktiivi paremaks rakendamiseks, (5) et väärtustada vabatahtlikku tegevust ja kodanike osalemist tööelus.

6.18.

Komitee toetab Euroopa Parlamendi üleskutset komisjonile esitada ettepanek Euroopa vastastikuste ühingute, liitude ja sihtasutuste põhikirja loomise kohta (6). Täiendav Euroopa õiguslik põhikiri või alternatiivne ametliku institutsioonidevahelise akrediteerimise süsteem oleks esimese sammuna abiks kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellel ei ole enam piisavat õiguskaitset oma liikmesriigis.

6.19.

Komitee leiab, et oleks kasulik analüüsida, miks seda kava ei ole lõpule viidud, ning näha samal ajal ette institutsioonidevaheline tunnustus kui teatud liiki märgis vabaühendustele. Komitee peaks seda võimalust uurima.

6.20.

Komitee kutsub ELi institutsioone üles rakendama ELi lepingu artikli 11 sätteid ning veelgi tugevdama osalusdemokraatiat liidu tasandil esindusühenduste ja kodanikuühiskonna kaasamise kaudu, liikudes pelkadest konsultatsioonidest tõelise dialoogi suunas.

6.21.

Et kodanikel säiliks usaldus ELi institutsioonide vastu, on oluline, et ELi poliitikameetmed parandaksid konkreetsel viisil inimeste igapäevaelu ja et inimesed seda teadvustaksid.

6.22.

Vastupanuvõimeline kodanikuühiskond vajab tugevat sotsiaalset keskkonda. Riikide ja ELi poliitikakujundajad peavad sellega tegelema ning tagama sotsiaalse jätkusuutlikkuse, sealhulgas kaasava haridussüsteemi, kaasava majanduskasvu, konkurentsivõimelised ja innovatiivsed tööstusharud, hästi toimivad tööturud, õiglase maksustamise ning tõhusad avalikud teenused ja sotsiaalkindlustussüsteemid. Vastasel juhul õõnestavad rahvarahutused, hääletamisest hoidumine ja leviv ekstremism liberaalse demokraatia alustalasid. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused on lahutamatud kodaniku- ja poliitilistest õigustest.

6.23.

Kodanikuühiskonna tugisambaks olevad tugevad sotsiaalpartnerid on väga olulised Euroopa demokraatia stabiliseerimisel. Euroopa põhiväärtuste kaitsmiseks on vaja aga kodanikuühiskonda kogu selle mitmekesisuses.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Vt kohtuasi C-619/18, Euroopa Komisjon vs. Poola Vabariik; käimasolev kohtuasi: C-78/18 Euroopa Komisjon vs. Ungari.

(2)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(3)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 173.

(4)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 178.

(5)  COM (2017) 253; ELT C 129, 11.4.2018, lk 44.

(6)  Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2011. aasta deklaratsioon.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/31


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valge tuvi algatus – ELi juhitava globaalse rahutagamise strateegia ettepanek“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 228/05)

Raportöör: Jane MORRICE

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

välissuhete sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

15.1.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

160/3/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Liit loodi missiooniga tagada rahu. Euroopa Liit pälvis Nobeli rahupreemia, kuid ei saa endale lubada loorberitele puhkama jäämist. Selle asemel peaks kaasaja suurim rahuprojekt asuma oma õiguspärasele kohale ülemaailmse juhi ja eeskujuna Euroopas ja maailmas rahu tagamisel. Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi tõsiste eksistentsiaalsete probleemidega, ELi institutsioonides toimub koosseisude ulatuslik uuendamine ning möödub sada aastat esimese maailmasõja lõpust, on ELil Euroopa integratsiooni ajaloos just õige hetk olla teenäitajaks üleilmse rahutagamise uue suuna kujundamises.

1.2.

Valge tuvi algatuse näol on tegemist suunda näitava sümboolse ja tegeliku tegevuskavaga. Selles nähakse ette dünaamiline uus ELis juhitav globaalse rahutagamise strateegia, mis keskendub konfliktide ennetamisele, kodanikuühiskonna kaasamisele ning tõhusale kommunikatsioonile, kasutades haridust ja teavitamist, ning Põhja-Iirimaast Nikosiani ulatuv Euroopa rahu tee kodanike füüsiliseks kaasamiseks, et nad osaleksid ELi rahutagamise protsessis ning omaksid selle eesmärgi saavutamiseks mõjuvõimu.

1.3.

Selle saavutamiseks nõuab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uuest ELi eelarvest oluliselt suurendatud vahendite eraldamist konfliktide ennetamiseks kõigis ELi välissuhete rahutagamisprogrammides ning suuremat ühtsust ja sidusust sise- ja väliskaubanduspoliitika ning abiandmis-, arengu- ja julgeolekupoliitika vahel.

1.4.

Komitee soovitab tungivalt kodanikuühiskonda otsustusprotsessi rohkem kaasata sarnaselt ELi rahutagamisalgatustega kogu maailmas, nagu ELi PEACE-programm Põhja-Iirimaal, millesse ettevõtjad, ametiühingud ja vabatahtlik sektor aktiivselt panustavad.

1.5.

Lähtudes Erasmuse programmi edust, nõuab komitee tõsiseid teabevahetusalaseid jõupingutusi, et edendada hariduse ja teavitamistegevuste rolli ELi rahutagamise loo edastamises, hõlbustada õppimist ELi ja ELi-väliste valitsusväliste organisatsioonide vahel ning luua ELi rahutagamisprojektide jaoks valge tuvi tunnusmärk, et suurendada nähtavust nii kodus kui ka mujal maailmas.

1.6.

Kodanike aktiivseks kaasamiseks pakub komitee välja Põhja-Iirimaast Nikosiani ulatuva rahu tee, mis seob kahte kaheks jagatud saart kummalgi pool Euroopat. Nagu annab tunnistust selliste kultuuriradade edu nagu Jaakobitee, teevad reisijad selliseid reise palverännaku eesmärgil või selleks, et avastada inimestega suheldes rohkem eri kultuuride kohta. Valge tuvi teekonnal tutvuksid nad ühtlasi Euroopa Liidu loonud rahu pärandiga.

1.7.

Valge tuvi (white dove) on ingliskeelne tõlge nimest Columbanus – Iiri palverändur, keda kirjeldatakse kui Euroopa ühtsuse kaitsepühakut. Ta on ühtlasi mootorratturite kaitsepühak. Järgides tema algset teekonda Iirimaalt Prantsusmaale, Šveitsi, Austriasse ja Itaaliasse, läbib valge tuvi teekond endiseid sõja- ja konfliktipiirkondi, nagu läänerinne, Lõuna-Tirool ja Balkani piirkond. Samuti saab see olema virtuaalne rada, mis pakub kõrgtehnoloogilist ajalooraamatut ELi teekonna kohta sõjast rahuaega ning ergutab eluviisi ja õppimist, mida esindavad sellised ELi väärtused nagu austus, sallivus ja vastastikune mõistmine.

1.8.

Komitee kutsub ELi üles looma uue globaalse rahutagamise strateegia, mis hõlmaks kolme suunda.

1. suund – konfliktide ennetamine, kodanikuühiskond, sidusus

rahutagamise rahastamise kahekordistamine kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades, pöörates tähelepanu konfliktiennetusele, lepitamisele ja kultuuridevahelisele dialoogile, mis edendab sallivust ja austust nii liidus kui ka väljaspool liitu;

kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamine rahutagamisega seotud ELi välissuhete poliitikameetmete ja programmide kõigil otsustustasanditel;

suurem ühtsus ja sidusus ELi kaitse-, abi-, kaubandus- ja konflikti lahendamise strateegiate vahel kõikides riikides, milles EL tegutseb üle maailma;

noorteprogrammidesse, nagu Erasmuse programm ja solidaarsuskorpus, rahutagamise, Euroopa kodakondsuse ning vastastikuse austuse ja sallivusega seotud komponentide lisamine;

parem kooskõlastamine asutuste- ja riikidevahelisel tasandil ning kogemuste vahetamine kohalike rohujuure-, riikliku ja rahvusvahelise tasandi riiklike ja valitsusväliste rahutagamise organisatsioonidega.

2. suund – teave, kommunikatsioon, haridus

kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste rahutagamise valitsusväliste organisatsioonide vahel vahendamise, läbirääkimiste ja dialoogi pidamise oskuste suurendamine;

stiimulid Euroopa integratsiooni, rahutagamise ja ühiskonnaelus osalemise kohta õppimise ja nende õpetamise ergutamiseks alg-, kesk- ja kolmanda taseme hariduses kogu ELis;

rahutagamise Euroopa keskuste loomine Belfasti ja Nikosiasse ning valge tuvi teekonna strateegilisi paiku ühendavate õppekeskuste loomine;

ELi ametlik tunnustus valge tuvi sümbolile kui kõigi ELi rahutagamisprojektide tunnusmärgile ning projektide suurem kohustus ELi antav toetus avalikustada;

rohkem jõupingutusi Euroopa Komisjoni tasandil avalikustada ELi rahutagamise projektid valge tuvi tunnusmärki kasutades.

3. suund – Euroopa rahu tee

ELi valge tuvi rakkerühma loomine, et käivitada ja toetada:

konsultatsioone kohalike volikogude, piirkondlike asutuste, teiste loodud radade, nagu WesternFrontWay, muuseumide ja kultuuriobjektidega, mida valge tuvi algatus ühendab;

tihedamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, UNESCO, OSCE ja Euroopa Nõukogu;

koostöövõrgustike loomist maratonide, kõndide, jalg- ja mootorrattasõitude ning teiste kodanikualgatustega;

Columbanuse sõprade seltsi poolt Euroopa Nõukogule esitatud taotluse toetamist, et saada ametlik tunnustus Euroopa kultuurirajana, mis kujutaks ennast ühte valge tuvi algatuse raames loodavatest sidemetest;

logistika ettevalmistamist, et luua tee, mis ühendab Iirimaad läbi endiste konfliktipiirkondade Küprosega, koos kõrvalepõigetega paikadesse, mis on andnud rahutagamisse olulise panuse, nagu Skandinaavia riigid ning Kesk- ja Ida-Euroopa;

rahalise ja tehnilise toe pakkumist valge tuvi algatuse virtuaalreaalsuse loomiseks, mida kasutataks koolides ja kõrgkoolides kogu Euroopas kui tuleviku kõrgtehnoloogilist ajalooõpikut;

valge tuvi algatuse interaktiivset veebiversiooni, mis seob rahu rajamise paigad ja keskused, sealhulgas jutustuste abil, nende jaoks, kes ei saa teekonda jalgsi läbida.

2.   Taust

2.1.

Tõsised probleemid, millega EL tänapäeval silmitsi seisab, ohustavad Euroopa ideaali alust. Pagulaste ja sisserändajate hulga järsk tõus, finantskriis, kokkuhoiumeetmed, äärmuslus, julgeolekuohud, poliitilise polariseerumise suurenemine ning Brexiti mõju on raputanud ELi alustalasid. Kui soovime, et Euroopa pikim rahuaeg kestaks edasi, tuleb ELil asjakohaselt reageerida. Kõnealust äärmiselt ebakindlat olukorda arvestades, peab EL reageerima positiivse, ambitsioonika, loomingulise ja konstruktiivse tegevusega ning visiooniga, mis peegeldab Euroopa projekti peamist missiooni – rahu edendamist ja säilitamist.

2.2.

ELi rahuprojekti edu seisneb selles, et uued eurooplaste põlvkonnad ei puutu sõja tegelikkusega kokku. Tuletades kodanikele rahuprojekti lätteid meelde, loob EL siduva ideaali, mis suurendab ELi ja selle missiooni usaldusväärsust. Selleks peab EL suurendama oma rahutagamise jõupingutusi mitte üksnes kogu maailmas, vaid ka Euroopas endas. Jagades lugusid rohujuuretasandil konflikti lahendamisest, kompromissi leidmisest ja üksmeelest eri kultuuride, kogukondade ja riikide vahel, saab EL tugevdada ja edendada nii kodus kui ka kaugemal oma põhiväärtuseid, nagu vabadus, õiglus, võrdsus, sallivus, solidaarsus ja demokraatia.

2.3.

Väljaspool ELi peaks see paistma üleilmse võitlusena rahu, demokraatia ja inimõiguste eest. Kuid Süürias, Afganistanis, Jeemenis ja mujal aset leidvad konfliktid sunnivad meid hindama kriitiliselt ELi samme sõjategevusele järgnenud humanitaarkriisidele reageerimisel. Oma seatud eesmärkide täitmiseks ja põhimõtete järgimiseks on ELil lisaks geopoliitilistele või majanduslikele huvidele moraalne kohustus kaitsta konflikti sattunud süütute ohvrite, eriti laste elu. ELi rahalised vahendid võivad aidata märkimisväärselt kaasa elu parandamisele kõnealustes piirkondades, kuid tulemused on piiratud. Keskendudes konflikti ennetamisele piirkondades, kus rahu ja julgeolek on ohtu sattunud, ning tehes tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, saab EL tagada suuremat rohujuuretasandi kaasamist ja suurendada kestva rahu tõenäosust.

2.4.

Lähtudes eeldusest, et iga rahusse investeeritud euro säästab seitse eurot kaitselt, ergutab komitee ELi tungivalt seadma rahutagamise uut ELi eelarvet käsitlevates ettepanekutes esikohale (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027). Euroopa Komisjoni kavandatud uus 10 miljardi euro suurune Euroopa rahutagamisrahastu peaks hõlmama tõelist rahu rajamise suunda, mis kaasab aktiivselt kohalikke ja rahvusvahelisi kodanikuühiskonna sidusrühmi, kahesuunalist tavade vahetamist, keskusi teadmiste edasiandmiseks ja strateegiat kogu maailmas oma sõnumi edastamiseks. Samuti kutsub komitee üles rakendama täielikult 2016. aasta üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mis hõlmab konflikti ennetamist, inimeste turvalisuse edendamist, ebastabiilsuse algpõhjustega tegelemist ja ohutuma maailma nimel töötamist.

3.   Kontekst – mälestame, tähistame, suhtleme

3.1.

Aastal, mil esimese maailmasõja lõpust möödus sada aastat, ELi kodanikud mitte üksnes ei mälestanud langenuid, vaid võtsid arvesse ka seda, palju konflikt neile maksma on läinud. Mõistes rahuni viinud teed, õpivad poliitikakujundajad ajaloost ja sellest, kuidas rahuprotsess alguse sai. Rahu oluliste momentide mälestamine tuletab meelde sõja pärandit ja sellele järgnenud solidaarsuse vaimu valitsemist. Tulevastel aastatel on oodata järgmisi olulise tähtsusega sündmusi: 30 aasta möödumine Berliini müüri langemisest ja Liibanoni rahust (2019), 25 aasta möödumine Bosnia ja Hertsegoviina rahukokkuleppest (2020); 2018. aastal möödus ühtlasi 20 aastat suure reede/Belfasti kokkuleppest ning kaks aastat Colombia rahukokkuleppest. Rõhutades oma toetust kõnealustele kokkulepetele, edendab EL kogu maailmas oma jõupingutuste väärtust.

3.2.

Euroopa kultuuripärandiaasta kajastamiseks peaksid püüdlused muuta konfliktist õppimine Euroopa jaoks suuremat eesmärki teenivaks jõuks kindlasti sisaldama uut kultuurilist komponenti. Kultuuridiplomaatiat kui ELi rahvusvaheliste diplomaatiliste suhete keskset vahendit on rõhutanud Euroopa Komisjoni ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Näited alates kultuuripärandi kaitsmisest kuni kultuurilise identiteedi ja keelte edendamiseni aitavad luua stabiilseid ühiskondi, kus erinevad etnilised/rahvuslikud ja usulised/keelelised rühmad tunnevad end turvaliselt ja on rahumeelseks suhtlemiseks rohkem valmis. Kui välissuhetes kultuuridiplomaatia väärtust juba tunnustatakse, on see kasvavat Euroopa-sisest polariseerumist arvestades samavõrd kohane ka ELi-siseste lahkhelidega toimetulekuks. 6. sajandil elanud Iiri palverändur Columbanus, (1) keda kirjeldati ühtse Euroopa kaitsepühakuna, pakub uue ELi globaalse strateegia jaoks pärandi, loo ja kultuurilise seose, et edendada rahu kaudu ühist arusaamist ja tegutsemist. Seetõttu kasutab algatus oma nimes valget tuvi kui rahvusvahelist rahusümbolit.

4.   Valge tuvi algatus

Ühendades sotsiaalse suhtluse kaasaegsed meetodid iidsete sõnalevitamise viisidega, pakub valge tuvi algatus ELile uue suuna, sidudes selle minevikku oleviku ja tulevikuga.

4.1.    Juhtimine – ELi juhtroll globaalses rahutagamises

Kogu maailmas stabiilsete, õiglaste, ausate ja jõukate ühiskondade loomist aktiivselt toetades teeb EL rahu edendamisest rohkem. Kuigi ELi jõupingutused ei pruugi alati olla nii edukad kui soovitakse, innustab ELi väärtuste edendamine riigisiseseid konflikte kogevaid riike vägivalda minetama. Headeks näideteks on ELi PEACE-programm Põhja-Iirimaal ja ELi toetus Colombia rahuprotsessile. Tegutsemismudeliks on ka 2015. aasta ELi noortestrateegia, mille eesmärk on tagada, et ELi noored ei oleks kõrvale jäetud. Lisaks saaks EL võtta ülemaailmses rahutagamises juhtpositsiooni, luues oma kultuuri-, kaitse-, abiandmise, kaubandus- ja konfliktide lahendamise strateegiate vahel ning suhetes rahvusvaheliste asutustega rohkem ühtsust ja sidusust.

4.2.    Tee näitamine – teabe, kommunikatsiooni ja hariduse kaudu

Olles eeskujuks ning edendades oma põhiväärtuseid, saab EL näidata teed, toimides teabe, kommunikatsiooni ja hariduse strateegiates loomingulisemalt. Äärmiselt oluline on kogemuste vahetamine rohujuuretasandi rahutagajatega nii Euroopas kui ka mujal. Vahendamise, läbirääkimiste ja dialoogi pidamise ning konsensuse saavutamise alast koolitust pakkuvate Euroopa rahukeskuste loomine, nagu komitee pakkus välja varasemates arvamustes, (2) ning koostöö kodanikuühiskonna rahutagajatega on määrava tähtsusega. Tutvustades oma tööd piisavate vahendite ja hästi suunatud haridus- ja teabeprogrammide kaudu, suurendab EL mõistmist oma rollist ning põhjendab kodanikele oma jõupingutusi, näidates neile multikultuurse tegutsemise väärtust ning aidates taastada nende usu Euroopa projekti alustesse.

4.3.    Teel kõndimine – kõigile juurdepääsetav kultuurirada

4.3.1.

See alaline rahu tee, mis ulatub Põhja-Iirimaalt Nikosiani, kaasab inimesi kõigilt elualadelt füüsilisse ja vaimsesse pingutusse, loomaks uusi sõprussuhteid ning tutvumaks nendega, kes on valmis oma konfliktikogemust jagama. Ulatudes 5 000 km üle Euroopa, läheb see Columbanuse jälgedes käiv kultuurirada kaugemale palveränduri algsest teekonnast Iirimaalt Itaaliasse, põigates läbi paikadest, mida sõda ja konflikt on sügavalt puudutanud, nagu läänerinne, Lõuna-Tirool ja Balkani piirkond, ühendades kultuuriraja ääres elavaid inimesi ja asuvaid kohti. Reisijad kuulevad lugusid konflikti kestvast pärandist, aga ka – mis veelgi olulisem – rahu loovatest mehhanismidest. Valge tuvi algatusega luuakse Põhja-, Ida-, Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ka õppekeskused ja haruteed, nii et kõndijatel on võimalik valida teekondi just nii paljude paikade külastustega, kui nad soovivad. Valge tuvi algatus innustaks laiendama haruteid nii ELis kui ka väljaspool seda, tunnustades seejuures mitte ainult füüsilisi liikumisteid, vaid ka kultuurisidemeid, nt Šotimaa ja seal eelkõige Iona saarega, ning rahutagamise sidemeid selliste kohtadega nagu Ukraina ja Lähis-Ida. Samuti võiks leida viise, kuidas luua ühendust teiste juba väljakujunenud radadega, nagu Jaakobitee.

4.3.2.

Algatus hõlmab veebiportaali, millega luuakse virtuaalne ja interaktiivne kogemus koos audiovisuaalsete elementidega igast paigast ning samade, teekonnal kuuldud jutustustega nende jaoks, kes ei saa valge tuvi teel ise käia. Virtuaalset rada saaks kasutada õppevahendina rahutagamise õpetamiseks koolides ning loovusaspektide ja mõistmise edasiarendamiseks, tuginedes asjaomasele kohalikule ajaloole ja potentsiaalsetele sidemetele rajaga, et edendada laialdast omaksvõtmist kogu ELis ja väljaspool seda. Võttes eeskujuks tehnoloogia, mida kasutatakse kadettide koolitamiseks tsiviilkaitse ja konfliktiennetuse alal, loob see virtuaalse reaalsuse kogemuse konfliktist ja rahu rajamisest. Tehnoloogilise õpikuna vastab see digiajastu haridusalastele nõuetele ja täiendab vanu õppemeetodeid, mis keskenduvad pigem rahu rajajatele kui sõjaõhutajatele.

5.   Uus ELi eelarve (mitmeaastane finantsraamistik) rahutagamise ja kodanikuühiskonna kaasamise maksimeerimiseks

5.1.

Kuigi rahu kindlustamise lahenduste leidmisele ei ole lihtsaid vastuseid, on võimalik muuta strateegiaid ja prioriteete, et leevendada konflikti kõige tõsisemat mõju. ELi eelarve uuendamine pakub selleks väärtuslikku võimalust, luues „sidususe, kooskõla ja täiendavuse“ ELi rahutagamismeetmete vahel ning Euroopa Komisjonis, kus struktuuride keerukus muudab praktilise kooskõlastamise Euroopa välisteenistuse ja teiste vahel keeruliseks. Sarnaselt tuleb tagada sidusus ELi kaubandus-, abi andmise, julgeoleku- ja arengupoliitika vahel ning tunnistada vajadust ühendada poliitika ja praktika sõlmkohad ELi institutsioonide, liikmesriikide ja teiste peamiste rahastajate vahel.

5.2.    Keskendumine konfliktiennetusele

Välistegevust käsitlevates ettepanekutes uue ELi eelarve kohta 2021.–2027. aastaks tuleb anda senisest rohkem eelistust rahutagamisele. Kõnealused ettepanekud hõlmavad julgeolekule eraldatavate vahendite 40 % tõusu 4,8 miljardi euroni, uut 13 miljardi euro suurust kaitsefondi, 6,5 miljardi eraldamist sõjaväelisele liikuvusele Euroopa ühendamise rahastu kaudu ja välistegevuse rahastamise suurendamist 26 % võrra 120 miljardi euroni. Lisaks on Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada 10,5 miljardit eurot n-ö eelarveväliselt Euroopa rahutagamisrahastu raames ühistegevuseks kolmandates riikides ideaalne tagamaks, et ELi tegevus on tõesti suunatud konfliktiennetusele. 2017. aastal võttis EL vastu määruse, millega loodi rahu ja stabiilsuse edendamise rahastamisvahendi alla uus toetusmeede, et toetada sõjaliste osalejate suutlikkuse suurendamist – suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks. Euroopa rahutagamise kontaktbüroo (EPLO) väljendab pidevalt muret seoses sellega ja seoses vajadusega kodanikuühiskonna suurema osaluse järele.

5.3.    Kodanikuühiskonna kaasamine – keskendumine naistele ja noortele

Üha enam nõustutakse sellega, et kodanikuühiskond on mis tahes rahutagamise strateegia tõhususe ja pikaajalise kestlikkuse tagamiseks määrava tähtsusega. Koostöö rohujuuretasandi osalejatega ei aita mitte ainult konflikti alt üles lähenemisviisi kaudu paremini mõista, vaid suurendab protsessis ka isevastutust, aidates edendada konfliktitundlikumat rahutagamist ja positiivset kinnitamist. ÜRO resolutsioonis nr 2419 toonitatakse noorte rolli rahukokkulepete üle läbirääkimiste pidamises ja nende rakendamises, sama tehakse ÜRO resolutsioonis nr 1325 naiste rolli kohta. Kodanikuühiskonna kaasamisel on tähtis roll ka ametiühingute tegevusel ning nii suurtel kui ka väikestel ettevõtjatel. Haavatavatele rühmadele, eriti ohvritele, tuleb pöörata erilist tähelepanu ning oluline on ka heanaaberlik lähenemisviis suhetele nii kogukonnas kui ka töökohal. Struktureeritud dialoog ELi ja kodanikuühiskonna vahel loob ühtlasi teedrajavaid ja püsivaid suhteid, nagu seda on näidanud komitee oma suhetes ELi naaberriikidega Aafrikas, Aasias ja mujal.

5.4.    ELi tegevuse alase teadlikkuse suurendamine

Arvestades, et kodanike teadlikkus ELi rahutagamisest on piiratud, tuleks uues eelarves panna rohkem rõhku teabe, kommunikatsiooni ja hariduse strateegiatele ja eelkõige nii traditsioonilise kui ka sotsiaalmeedia kasutamisele. Ehkki mure sotsiaalmeedia ohtudest ja selle võimalikust ohust demokraatlikele riikidele on tõsine, kasutatakse meediat positiivsete muutuste ellukutsumiseks liialt vähe. Rahule keskenduvale ajakirjandusele, kultuuridiplomaatiale ja kultuuridevahelisele dialoogile tuleks eraldada enam vahendeid uuest ELi eelarvest. Ka haridusel on oluline roll, et õpetada lapsi ja noori erinevust mitte ainult „sallima“, vaid seda ka austama. Selle näiteks on ELi programmide eriorgan ja integreeritud haridusliikumine Põhja-Iirimaal.

5.5.    Parimate tavade jagamine

ELil on tohutul hulgal kogemusi piirkondadest, nagu Kagu-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ameerika, Balkani piirkond ja Sahara-tagune Aafrika. Osa sellest on olnud väga edukas, osa mitte. Ajaloost õppides peab EL austama ja edendama eetilist lähenemist sekkumisele nagu mäetööstuse läbipaistvuse algatuse puhul, (3) mis kodanikuühiskonda hõlmavaid täieliku osalemise protsesse julgustades aitab võidelda ärakasutamise ja korruptsiooni vastu ning edendada head valitsemistava. Need õppetunnid – kas halvad või head – peavad andma nõu poliitika kujundamisel. Kuigi ei ole üht kõigile sobivat mudelit, on olemas konfliktipiirkondade jaoks ühised põhimõtted, mida ei saa eirata. Sellist kogemuste jagamist tuleks täiustada, eeskätt ELi sise- ja välistegevuse vahel, kust on seni puudunud süsteemne lähenemisviis õpitu jagamisele. See kujutab endast möödalastud võimalust ja suurt poliitilist viga, millega tuleb tegeleda.

5.6.    Edasised sammud

Saja aasta möödumine sõjast ning rahu ja kultuuripärandi tähistamisest on ELi jaoks sobiv hetk, et taaskehtestada maailmas oma väärtust ning seda mitte üksnes majanduse liikumapaneva jõuna, vaid ülemaailmse juhina rahu kindlustamisel, tagamisel ja edendamisel. Keskendudes rahule ajal, mil nii kodus kui ka kaugemal valitseb terrorioht, saab EL kasutada oma kogemust eeskujuna sellele, mida on võimalik saavutada, kuid mida tuleb pidevalt toetada, et ergutada kultuuridevahelist dialoogi, sallivust, solidaarsust ja vastastikust austust.

Pakkudes tegevuskava ELi juhitavale globaalse rahutagamise strateegiale koos füüsilise ja virtuaalse rahuloojaga reisijatele, on valge tuvi algatus kui majakas, mis näitab teed, kuidas üha rohkem globaliseerunud maailmas elada, õppida ja suhelda. Noored ja vanad, eri sotsiaal-majandusliku, põlvkonna, usulise, kultuurilise ja kogukondliku taustaga inimesed tulevad ELi kaugeimatest nurkadest ja mujalt kokku ning õpivad eri kultuuride ja traditsioonide kohta ja loovad uusi sidemeid, mis rajanevad ELi väärtuste paremal mõistmisel.

Kasutades valge tuvi sümbolit reisisuuna teeviidana, oleks valge tuvi algatus mitte üksnes ELi rahutagamise pärand kogu maailmas, vaid ka uus visioon ELile ning lootusesõnum üha keerulisemal ajal.

Rahutagamise poliitikas kehtib mõte, et kus leidub tahet, seal leidub ka valge tuvi tee.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  6. sajandil elanud Iiri palverändur, keda ELi alusepanija Robert Schuman kirjeldas „kõigi nende kaitsepühakuna, kes soovivad luua ühtset Euroopat“.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. oktoobri 2008. aasta arvamus teemal „Euroopa Liidu roll Põhja-Iirimaa rahuprotsessis“ (ELT C 100, 30.4.2009, lk 100).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. jaanuari 2012. aasta arvamus „Euroopa Liidu roll rahutagajana välissuhetes: parimad tavad ja väljavaated“ (ELT C 68, 6.3.2012, lk 21).

(3)  Nagu mainitud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamuses teemal „Euroopa Liidu jaoks oluliste impordiartiklite tagamine ELi praeguse kaubanduspoliitika ja sellega seotud poliitikavaldkondade abil“ (ELT C 67, 6.3.2014, lk 47).


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/37


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel“ (Sibiu ja sealt edasi)

(2019/C 228/06)

Raportöörid: Vladimíra DRBALOVÁ

Peter SCHMIDT

Yves SOMVILLE

Juhatuse otsus

16.10.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

217/6/8

Euroopa kodanike kuulamine kestliku tuleviku nimel

1.   Sissejuhatus

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma liikmete mitmekesisuse kaudu sild ELi institutsioonide ja selle kodanike vahel ning seetõttu soovib komitee esitada oma sihiteadliku tulevikuvisiooni, sest Euroopast on saamas kestliku arengu ülemaailmne liider.

1.2

Euroopa Liidu loomine on Euroopa ajaloo üks edukamaid rahu-, sotsiaal- ja majandusprojekte. Meie Euroopa loodi inimväärikuse, vabaduse, diskrimineerimiskeelu, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, sealhulgas vähemustesse kuuluvate inimeste õiguste austamise väärtustele (1). Need väärtused peavad olema jätkuvalt ELi tulevase arengu ja poliitika keskmes.

1.3

Seitse aastakümmet kestnud rahu ja stabiilsus Euroopas on ajalooline ja erakordne saavutus. Selle on teinud võimalikuks Euroopa projekt ja Euroopa Liidu ülesehitamine, mis on loonud Euroopa rahvaste liidu ning on sidunud sammhaaval Euroopa riigid kokku ühise eesmärgiga. See selgitab, miks EL on kandidaatriikide ja ELi naabruspoliitikas osalevate riikide jaoks endiselt huvipakkuv projekt. Samas peab Euroopa olema valmis vastama uutele geopoliitilistele arengusuundumustele. Komitee peaks osalema teadlikkuse suurendamisel asjaolust, et rahu ei saa võtta iseenesestmõistetavalt igikestvana.

1.4

Ühtne turg kõigis selle majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnamõõtmetes on Euroopa integratsiooni keskmes. Seetõttu peaks see suutma luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja innovatsiooni, meelitada ligi investeeringuid ja edendada oma ettevõtjate jätkusuutlikku konkurentsivõimet globaliseerunud turgudel. Siiski on oluline mõista ka seda, et ühtse turu positiivne mõju ei ole ühtlaselt jaotunud ning et kõigil kodanikel ei ole võimalik selle jõukust kasutada.

1.5

Jätkusuutlik majanduskasv tähendab, et kasv ei tohiks põhineda ainult kvantiteedil, vaid ka – ja tegelikult isegi rohkem – kvaliteedil, mis tähendab järgmist: i) keskkonda ega tööjõudu ei ekspluateerita, ii) õiglasi elamistingimusi, iii) majanduskasvu ei mõõdeta mitte ainult iga-aastase rahavooga, vaid ka rikkuse varude ja nende jagunemisega, iv) kõigi vajaduste rahuldamist planeedi võimaluste piires, v) selliste majandussüsteemide arendamist, mis võimaldavad meil hästi toime tulla, olenemata sellest, kas majandus kasvab või ei kasva, ning vi) sissetuleku suletud voogu, mis ringleb leibkondade, ettevõtjate, pankade, valitsuse ja kaubanduse vahel, toimides sotsiaalselt ja ökoloogiliselt. Energia, materjalid, loodusmaailm, inimühiskond, võim ja rikkus, mis on meil ühine: praegusest mudelist on kõik see puudu. Välja ei tehta hooldajate – peamiselt naiste – tasustamata tööst, kuigi ükski ühiskond ei saaks ilma nendeta toimida (2).

1.6

Samas on jätkusuutlik konkurentsivõime mudel, mis tasakaalustab majanduslikku jõukust, keskkonnaküsimusi ja sotsiaalset kaasatust. Selles kontekstis tuleb jätkusuutlikkusega kohandatud ülemaailmne konkurentsivõime indeksis võtta arvesse kahte uut mõõdet: keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet (3).

1.7

Neli vabadust, nimelt toodete, kodanike, teenuste ja kapitali vaba liikumine, mis üheskoos võimaldavad kaubavahetust ja majandusarengut, tööhõivet, loovust ja innovatsiooni, oskuste vahetamist ja taristu arendamist äärealadel, on Euroopa põhiolemus. Hästi toimivad majanduslikud vabadused ja konkurentsieeskirjad käivad käsikäes sotsiaalsete põhiõigustega, ent ei tohiks neid kahjustada.

1.8

Sellegipoolest seisab EL endiselt vastamisi erakordsete sisemiste ja väliste majanduslike, sotsiaalsete, keskkonna- ja poliitiliste probleemidega, (4) mis ohustavad selle olemasolu: protektsionism ühtsel turul, sotsiaalne ebavõrdsus, populism, natsionalism ja äärmuslus, (5) samuti suured nihked geopoliitilises olukorras ja olulised tehnoloogilised muutused.

1.9

Kiiremini muutuv kliima, elurikkuse vähenemine, muud keskkonnariskid ja üldine suutmatus edukat poliitikat ellu viia on samuti suur oht Euroopa elanikkonnale, majandusele ja ökosüsteemidele. Seetõttu on meil vaja tugevat ELi strateegiat, et viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“. Võrdsematel ühiskondadel on parem keskkonnateadlikkus ja suurem võime muutuda üha jätkusuutlikumaks.

1.10

Olemas on selge vajadus tegeleda kodanikepoolse nõudlusega kvaliteetsete töökohtade järele kogu Euroopas, eriti suure tööpuudusega, eelkõige noorte töötusega või struktuurimuutuste ees seisvates piirkondades. See kohustab kõiki – institutsioone, valitsusi, sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone – määratlema jätkusuutliku Euroopa, et edendada kvaliteetsete töökohtade loomist.

1.11

Hädavajalik on parandada juurdepääsu tööturgudele, sidudes omavahel kvaliteetsete töökohtade loomise ja tõhustatud haridussüsteemi, et luua piisavad oskuste kogumid, näiteks duaalse süsteemi abil.

1.12

Sotsiaalne ja keskkonnamõõde on omavahel põimunud ning majandus peab olema sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise uuendamise soodustaja, eelkõige põhioskuste edendamise ja arendamise ning suurema mitmekesistamise kaudu. ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ peab julgustama erasektorit aitama kaasa jätkusuutlike majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, edendades seeläbi kõigi inimeste heaolu õiglast ja jätkusuutlikku kasvu ning sotsiaal-, inim- ja tööõiguste kaitset (6).

1.13

Kõikides ELi poliitikavaldkondades tuleb täielikult tunnustada Euroopa projekti kultuurilist mõõdet kogu selle mitmekesisuses. See hõlmab kultuuripärandi mõistmist ja edendamist, kultuuri- ja loomemõõtme integreerimist haridusse ning kaasaegse loomingu kui ühtekuuluvuse ja arengu tõukejõu toetamist.

1.14

Jätkusuutlikkus on tulevikku vaatav protsess, millele peab andma tõuke tugev poliitiline sihiteadlikkust ja otsusekindlus kujundada jätkusuutlik Euroopa Liit, suunates meie majanduse paindliku ja koostöövõimelise, ressursitõhusa, vähese CO2-heitega ja sotsiaalselt kaasava tuleviku (7) poole, kusjuures valitsuste, ettevõtjate, töötajate, kodanike ja tarbijate käitumist, tegevust ja otsuseid ajendab nende majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju vastutustundlik mõistmine.

Kõigepealt nõuab komitee kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ rakendamisel jätkusuutlikkuse üldstrateegiat, mida tagab ELi ambitsioonikas eelarve.

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus ei ole vastandatud, kui sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid on konkurentsivõime määratluse lahutamatu osa. Konkurentsivõimet ei tohi määratleda ainult kvantiteedi ja hinnakujunduse alusel, vaid eelistatavalt ka Euroopa väärtuste, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse põhjal, täielikult välja arenenud ja hästi toimivat ühtse turu osana.

Euroopa vajab uut majanduskasvu mudelit, sellist, mis erineb senisest kvalitatiivselt, mis on sotsiaalselt kaasavam ja ökoloogiliselt säästlikum ning suudab ergutada digitaalsete ja ökoloogiliste üleminekute lähenemist meie riikides ja ühiskondades ning nendega kaasas käia.

Säästev investeerimine on Euroopa juhtpositsiooni tugevdamise protsessi juhtimise ja edendamise hädavajalik vahend teel jätkusuutliku ühiskonna poole. See peab ergutama kvaliteetsete töökohtade loomist, taastuvenergiat, haridussüsteeme, taskukohast ja kättesaadavat keskkonnasäästlikku ühistransporti, ökodisainiga digitaaltehnoloogiat, teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Euroopa ettevõtjad peavad täitma oma rolli ja kohustusi ning tegutsema ülejäänud maailma silmis juhtidena, kui meie Euroopa süsteemi konkurentsivõime ja majanduslik jätkusuutlikkus on meie ühe ja ainsa planeedi piiride suhtes uuesti määratletud.

2.   Kodanike Euroopa

2.1

Euroopa kodanike silmis on Euroopa üha vähem lahendus ja üha enam probleem. Natsionalism ja protektsionism on tegelikud ohud. Seistes silmitsi identiteedi ja väärtuste kadumisega ning olles jätnud tähelepanuta Euroopa projekti kultuurilise mõõtme, ei suuda Euroopa leida lahendusi, mis vastavad kohalike ja ülemaailmsete probleemide tasemele.

2.2

Kodanike ja eriti noorte õigustatud murede tunnistamine ja nende demokraatliku osaluse suurendamine on väga olulised. Olemasolevate ELi osalusmehhanismide ja konsultatsiooniprotsesside täiustamine ja reformimine on ülimalt tähtis. Noortega seonduv on lisatud muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste sambasse, ÜRO kestliku arengu tegevuskavva aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ja selle kestliku arengu eesmärkidesse.

Kodanikuühiskonnaga peetavast struktureeritud dialoogist peab saama Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud demokraatliku osaluse tõeline vahend (8).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna ELi institutsiooniline esindaja on jätkuvalt poliitika kujundamise protsessi aktiivne osaline.

Euroopa kodanikualgatus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 ja on esimene ülemaailmne riikideülene osalusvahend, vajab samuti täiendavat toetust ja parandamist. Komitee on omalt poolt võidelnud selle rakendamise lihtsamate ja arusaadavamate eeskirjade eest (9) ning on tegutsenud ka komisjoni ja kodanike vahendajana, eelkõige iga-aastase Euroopa kodanikualgatuse päeva konverentsi korraldamisega ning Euroopa kodanikualgatuste korraldajatele abi pakkumisega.

Noored tuleb kaasata Euroopa poliitilisse protsessi (10) ja nad peavad selles osalema, edendades selleks laiaulatuslikumat kodanikuaktiivsust, sealhulgas hääletamise, vabatahtliku tegevuse, noorteorganisatsioonidega ühinemise ning töökohtade demokraatias ja sotsiaaldialoogis (11) osalemise kaudu. Komitee soodustab noorte osalemist oma tegevuses ja töötab välja noortele mõeldud üritusi, nagu „Sinu Euroopa, Sinu arvamus“ ja noorte ettevõtjate auhind.

Tuleks võtta meetmeid, et tagada ELi institutsioonide ja riikide valitsuste otsustusprotsessi suurem vastutus ja läbipaistvus, kaasates ka piirkondliku ja kohaliku tasandi, et pälvida kodanike toetus, näiteks nõukogu töömeetodite reform, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja lahendada vastutuse ja läbipaistvusega seotud probleeme, mida esineb kolmepoolsete suletud kõneluste ülemäärase kasutamise puhul enne seadusandliku tavamenetluse esimesel ja teisel lugemisel õigusaktide vastuvõtmist (12) (13).

Tuleks luua institutsioonilised mehhanismid, et suurendamiseks komitee arvamuste mõju ELi poliitikakujundamise ja otsuste tegemise protsessides, näiteks komitee arvamuste suhtes võetud järelmeetmete tõhusama jälgimise ja Euroopa Liidu Nõukoguga koostöölepingu sõlmimise kaudu, et tagada muu hulgas nõukogu töörühmade süstemaatiline teavitamine komitee arvamustest.

Uue sotsiaalse kokkuleppe jaoks on kõige tähtsam kindlustada üldsuse toetus ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ rakendamisele.

3.   Sotsiaalne Euroopa

3.1

Euroopa sotsiaalmudel peaks pakkuma kõigile kodanikele kindlat ja õiglast kaitset, leevendades samas vaesust ja pakkudes kõigile arenguvõimalusi. Inimväärsed sissetulekud peaksid vähendama lõhet jõukate ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste vahel ning tagama kvaliteetse elu. Igaüks peaks saama kasu inimväärsetest tööstandarditest, võrdsusest, suuremast heaolust ja väiksematest tervisealastest erinevustest nii riikide kui ka põlvkondade vahel. Sotsiaalne kaasatus ja kaitse, kvaliteetsed töökohad, sooline võrdõiguslikkus, kvaliteetne, taskukohane ja kättesaadav rahvatervis ja tervishoid, juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele eluasemele, keskkonnaalane õiglus, kvaliteetne riiklik haridus ja võrdne juurdepääs kultuurile – need peavad olema peamised põhimõtted, millest juhindutakse riiklikes ja Euroopa poliitilistes tegevuskavades.

Hädavajalik on uus sotsiaalne kokkulepe, mis pakub kõigile kodanikele õiglasemat ja võrdsemat ühiskonda. Seepärast nõuab komitee sotsiaalvaldkonna tegevuskava, et viia ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ kõigile tasanditele.

Komitee nõuab haridussüsteemide üldist parandamist ja neisse suuremate investeeringute tegemist ning toetab üldist õigust elukestvale õppele, mis võimaldab inimestel omandada oskusi ning ümber õppida ja oskusi täiendada; suuremate investeeringute tegemine institutsioonidesse, poliitikasse ja strateegiatesse, mis toetavad inimesi töö ümberkujundamise tulevases protsessis, ning soolise võrdõiguslikkuse ümberkujundava ja mõõdetava tegevuskava rakendamine on kõik elemendid, mida tuleks laialdaselt toetada (14).

Avaliku poliitika ja seadusandlike meetmetega tuleb tagada, et kõigil Euroopa kodanikel ja elanikel on samal tasemel kaitse ning nad saavad teostada oma põhiõigusi ja -vabadusi. Lisaks selle tagamisele, et kõigil diskrimineerimise eri vormidega kokku puutuvatel inimestel oleksid ühiskonnas võrdsed võimalused, peab EL parandama oma poliitikat ja meetmeid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks.

Seoses kasvava murega liikmesriikide edusammude erinevuse pärast võivad miinimumpalga ja miinimumsissetuleku tagamise meetmed osana sotsiaalse lähenemise protsessist ELis olla sotsiaalkaitse oluline element. See aitaks saavutada inimväärset elatustaset kõigis riikides, aidates samal ajal toetada majanduskasvu ja suurendada lähenemist või vältida lahknevusi ELis (15).

Üleminek säästvale majandusele eeldab investeeringuid tõhusatesse ja integreeritud sotsiaalkaitsesüsteemidesse, mis pakuvad kvaliteetseid teenuseid (16).

Sotsiaaldialoog ja sotsiaalpartnerite vaheliste kollektiivläbirääkimiste tugevad süsteemid peaksid olema peamised vahendid, millega üleminekuid ja muutusi prognoosida ja juhtida.

Ülaltoodud meetmed peaksid aitama luua võrdsed võimalused, et hõlbustada ühtse turu täielikku väljakujundamist.

4.   Jätkusuutlik keskkond

4.1

Iga-aastase ülemaailmse riskitundlikkuse uuringu (Global Risks Perception Survey) tulemustes annavad jätkuvalt tooni keskkonnariskid. Käesoleval aastal olid kolm neist esimese viie riski hulgas tõenäosuse arvestuses ja neli mõju arvestuses. Suurim probleem on äärmuslikud ilmaolud, kuid küsitlusele vastanud tunnevad üha enam muret keskkonnapoliitika ebaõnnestumise pärast: kuigi pärast Pariisi nihkus see järjekorras tahapoole, hüppas „kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ebaõnnestumine“ sel aastal mõju arvestuses tagasi teisele kohale (17).

4.2

Surnud planeedil ei ole aga ei elu, tööhõivet ega ettevõtlust. Elurikkuse kadumine ja kliimamuutused tähendavad seega, et ELi jaoks on vältimatu eeltingimus luua kvaliteetseid töökohti (18) ja pakkuda lahendust, mis on kasulik tööandjatele, töötajatele ja teistele kodanikuühiskonna esindajatele. Kohandamisega viivitamine või tegutsemata jätmine võib kliimamuutuste kogukulu märkimisväärselt suurendada (19) ja sellel on hukatuslik mõju elurikkusele, sealhulgas inimkonnale.

4.3

Euroopa rahastamis- ja kliimapakti kavand on olnud arutlusel mitu aastat ja selle üle arutatakse ikka veel. See pakt võimaldaks ELil säilitada oma juhtpositsiooni kestlikus arengus ja kliimamuutustevastases võitluses (20).

See strateegia peab tagama, et vähemalt Pariisi kokkulepe tuleb täies mahus ja viivitamata täita ning seda tuleb kajastada ELi heitkoguste vähendamise 2030. aasta ja 2050. aasta eesmärkide vastavusse viimise kaudu kohustusega piirata temperatuuri tõusu kuni 1°C-ni ning ELi sihiteadliku kliimapoliitika kaudu, sealhulgas kõigi fossiilkütuste kasutamise kiire etapiviisiline lõpetamine, minnes energiatõhususelt üle energiakasutuse absoluutsele vähendamisele. EL peaks kiirendama õiglast ja jätkusuutlikku üleminekut võimalikult suurel määral taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale(21) mis on puhas, taskukohane, toetab kogukonna omandisse kuulumist ning ei too kaasa ei energiaostuvõimetust ega kahjusta Euroopa ettevõtjate jätkusuutlikku konkurentsivõimet üleilmsel tasandil.

Rahastamis- ja kliimapakett peab hõlmama kliimamuutustevastase poliitika kõiki aspekte, nagu õiglane üleminek kliimamuutuste mõju leevendamiseks ning kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks, samuti reaalne poliitika kliimamuutustega kohanemiseks.

Komitee kordab oma üleskutset töötada ELis välja terviklik toidupoliitika(22) mille eesmärk on pakkuda tervislikku toitumist jätkusuutlikest toidusüsteemidest, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega, ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades. Lisaväärtuse õiglane jaotamine toiduainete tarneahelas on hädavajalik.

Põllumajandus võiks olla osa kliimamuutuste leevendamise lahendusest (ringmajandus, CO2 talletamine jne), sest see hõlmab väga suurt osa Euroopa territooriumist. Lisaks on jätkusuutlikul põllumajandusel oluline roll sotsiaalmajandusliku struktuuri säilitamisel maapiirkondades.

EL peab muutma lineaarmajanduse süsinikdioksiidiheiteta majanduseks. Ringmajanduse poliitika peaks tagama kauakestvad, väiksed, kohalikud ja puhtad tsüklid. Teatud tööstuslike tegevuste puhul kipuvad ringid olema liiga suured (23).

Tuleks luua ühised standardid ja need rakendada, et pakkuda puhast õhku ja vett ning kaitsta meie ookeane. Metsade raadamise ja elurikkuse kadumise peatamiseks Euroopas ja kogu maailmas tuleb võtta sihikindlaid meetmeid ning lõpetada loodusvarade, sealhulgas maailma lõunapoolsete riikide loodusvarade jätkusuutmatu ekspluateerimine. Tuleks võtta meetmeid, et viia Euroopa tarbimistase kooskõlla Maa tootmisvõimsusega, sealhulgas piisavusstrateegiate rakendamisega (24).

5.   Euroopa ettevõtja kui tugevam jätkusuutlik ülemaailmne liider

5.1

Äri on ühiskonna ja keskkonna arengu soodustaja ning jätkusuutlik konkurentsivõime on eeltingimus, et ettevõtjad saaksid ühiskonnas oma rolli täita. Ettevõtjad tegutsevad üha enam jätkusuutlikult, lähtudes oma konkreetsetest asjaoludest ja ressurssidest ning koostöös oma sidusrühmadega, et jälgida, hinnata ja anda aru oma äritegevuse sotsiaalsest, keskkonna-, tarbijakaitse ja inimõigustealasest mõjust. Seepärast peab Euroopa järgima oma poliitikas põhimõtteid, mis on kooskõlas tema eesmärgiga saada kestliku arengu ülemaailmseks liidriks. Euroopa ettevõtjate seas on juba teerajajaid, kuid nad peavad olema ambitsioonikamad ja levitama seda jätkusuutlikku mõtteviisi väärtusahelates, julgustades eriti VKEsid.

5.2

Tootjate, turustajate ja tarbijate vahelisi suhteid muudavad paljud uued mudelid. Nendest uutest mudelitest (nagu funktsionaalne majandus, koostöömajandus ja vastutustundlik rahandus) mõne eesmärk on lahendada inimeste ja planeedi teisi suuri probleeme, mis on kestliku arengu seisukohast väga olulised, nagu sotsiaalne õiglus, osalusjuhtimine ning ressursside ja loodusliku kapitali säilitamine.

Käimasolev neljas tööstusrevolutsioon muudab põhjalikult üleilmset majandust, eriti tootmist ja tööstusega seotud teenuseid. Euroopa vajab tõelist digiüleminekut, et taastada ülemaailmne jätkusuutlik konkurentsivõime ning saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja tööhõive. Euroopa vajab üldist nihet, et saada maailma kõige dünaamilisemaks digitaalseks piirkonnaks, võttes arvesse digitaalmajanduse üleilmset olemust ja ettevõtete ühinemist üleilmsete väärtusahelatega.

Euroopa Liidu jaoks on nende novaatorite toetamine võimalus võtta juhtpositsioon innovaatiliste jätkusuutlike majandusmudelite puhul, mis muudavad lahutamatuks majandusliku heaolu, kvaliteetse sotsiaalkaitse ja keskkonnasäästlikkuse mõisted ning määratlevad nn Euroopa kaubamärgi.

Euroopa ettevõtjad peavad jääma innovatsiooni ja loovuse käivitajateks ning järgima rangeid töö-, tarbija- ja keskkonnastandardeid kogu Euroopas. Kuigi arukas poliitika ja hea valitsemistava etendavad olulist osa raamistiku määramisel, on just ettevõtjad koos oma töötajatega need, kes pakuvad tihedas koostöös teadlaste ja uurijatega innovatsiooni ja lahendusi vastavalt ühiskonna vajadustele.

Ettevõtluskeskkond, mis aitab valmistuda tulevikuks, põhineb avatud turgudel ja ausal konkurentsil, mille määratluses on oma osa sotsiaalsetel ja keskkonnaaspektidel, ning mis pakub soodsaid ja toetavaid ettevõtlustingimusi.

Juhendamine ja toetus tuleb teha kättesaadavaks, et võimaldada kõigil ettevõtjatel ja eriti VKEdel kasutada digiteerimist, pöörates teadus- ja arendustegevuse, rahastamise ergutamise, teadus- ja arendustegevuse toetamise ning asjakohastesse oskustesse investeerimise abil ümber ebapiisavad suundumused tehnoloogia- ja innovatsiooniinvesteeringutes.

6.   Vaba ja õiglane kaubandus

6.1

ELi kaubanduspoliitika on määrav tegur, mis kehtib kogu ELis ja ühendab tõepoolest kõiki selle liikmesriike. Kaubanduspoliitika on aidanud ELil suurendada oma jõukust kaubavahetuse kaudu paljude partneritega. Praegu on EL juhtiv jõud maailma kaubanduses, kus on rohkem kui 30 miljonit töökohta, mis on seotud rahvusvahelise kaubandusega, (25) tal on oluline roll teenustekaubanduses ja kaubavahetuse märkimisväärne ülejääk, näiteks kaubavahetuses Ameerika Ühendriikidega (rohkem kui 107,9 miljardit eurot 2018. aasta esimesel 11 kuul). Samal ajal kehastab ja edendab EL kaubanduse kaudu sotsiaalset kaasamist ja keskkonnakaitset, mis on väga olulised, et kujundada jätkusuutlikku globaliseerumist – teisisõnu globaliseerumise vormi, mis toob kasu mitte ainult suurettevõtetele ja investoritele, vaid ka tavainimestele, töötajatele, põllumajandustootjatele, tarbijatele ja VKEdele.

6.2

EL püüab mitmepoolselt, kahepoolselt ja ühepoolselt edendada kaubanduspoliitika visiooni, mis ühendab turulepääsu traditsioonilise merkantistliku käsitlusviisi (tariifne ja mittetariifne) kestliku arengu eesmärkidega kooskõlas kliimamuutusevastase võitlusega.

6.3

ELi kaubanduspoliitika on tugevdanud kodanikuühiskonna rolli nii läbirääkimiste kui ka rakendusetapis tänu kohalike nõuanderühmade panusele. Komitee toetab kõigi nende organisatsioonide kutseliseks muutmist, kes annavad kodanikele võimaluse öelda kaubanduslepingute sisu kindlaksmääramisel rohkem sõna sekka ning rohkem kontrollida, kuidas partnerid täidavad „kvalitatiivseid“ kohustusi ja standardeid (26).

Sarnaselt diplomaatia ja naabruspoliitikaga peab ELi kaubanduspoliitika peegeldama tema enda kui jätkusuutlikkuse valdkonna üleilmse liidri sisemisi väärtusi ja olema nendega kooskõlas. EL peaks suutma säilitada oma konkurentsivõime ja hallata oma peamiste partneritega sõlmitud liite, säilitades, tugevdades ja parandades samas oma keskkonnakaitse ja sotsiaalvaldkonna rangete standardite mudelit.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuab eelkõige sihiteadlikku kaubanduspoliitika tegevuskava kõigil kolmel ehk ühepoolsel, kahepoolsel ja mitmepoolsel tasandil – poliitikat, mis loob ELis majanduskasvu ja töökohti, edendades samal ajal ülemaailmsel tasandil eeskirjadepõhist kaubanduspoliitikat.

Ühepoolselt peaks EL ajakohastama ja parandama üldiste tariifsete soodustuste kava ja algatust „Kõik peale relvade“, et ergutada vähim arenenud riikide ja arengumaade arengut.

Kahepoolselt peaks EL jätkama uute turgude avamist ning suurendama ärivõimalusi ja tarbijate rahulolu rohkemate partneritega, tagades samal ajal põllumajanduse, tööstuse ja teenuste ranged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.

Mitmepoolsel tasandil peaks EL täitma WTO reformis juhtivat rolli, et vältida WTO vaidluste lahendamise organi apellatsioonikogu halvamist. Hiljuti võttis komitee selle reformi kohta vastu sihiteadlikud ja tulevikku vaatavad, lühikest ja keskmise pikkusega ajakava hõlmavad ettepanekud (27). Eesmärk on tagada, et WTO, kes on rahvusvahelise kaubanduse ainus järelevalvaja, annaks kestliku arengu eesmärkide saavutamisse olulise panuse, säilitaks kooskõla kaubanduseeskirjade ja rahvusvaheliste tööstandardite vahel ning hõlbustaks Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmist.

Kaubanduse avatus eeldab mõjusaid kaubanduse kaitsevahendeid ja ELi strateegilistesse sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute toimivat kontrollimehhanismi. Seda on mõistagi vaja ELi ja selle tarbijate, töötajate ja ettevõtjate kaitsmiseks ebaõiglase ja röövelliku kaubandustava vastu.

Väga tähtis on süvendada rahvusvahelist koostööd kõigi asjaomaste organisatsioonidega (OECD, UNECE, ILO, WTO jne), et tõhusalt lahendada ülemaailmseid probleeme, sealhulgas kliimamuutused, vaesus, pettused, maksudest kõrvalehoidumine ja küberründed.

7.   Avalikud hüved ja teenused

7.1

Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtte kohaselt: „Igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi, kanalisatsioon, energia, transport, finantsteenused ja digitaalne kommunikatsioon“ (28). Need teenused ei saa toimida ainult ühiste konkurentsi- ja turueeskirjade kohaselt: erieeskirjad on hädavajalikud, et tagada kõigile kodanikele taskukohane juurdepääs nendele teenustele, mida peetakse olulisteks ja mida tunnustatakse liidu ühiste väärtustena (29).

Riigiasutused peavad täitma kestliku arengu eesmärke oma riigihankelepingute kaudu, rakendades ennetavalt keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete hangete kriteeriume, mis on määratletud riigihankeid käsitlevates uutes Euroopa õigusaktides.

Põhilised avalikud teenused, (30) nagu haridus, tervishoid, lastehoid ja ühistransport, ning sellised avalikud hüved nagu puhas joogivesi, puhas õhk ja saastamata pinnas jne peavad olema kõigile kättesaadavad mõistliku hinnaga.

8.   Õiglane maksustamine

8.1

ELi maksupoliitikal on kaks komponenti: otsene maksustamine, mis jääb liikmesriikide ainupädevusse, ja kaudne maksustamine, mis puudutab kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust ühtsel turul. Mis puudutab otsest maksustamist, on EL siiski kehtestanud mõned ühtlustatud standardid äriühingute ja üksikisikute maksustamise kohta, samas kui liikmesriigid on võtnud ühiseid meetmeid maksustamise vältimise ja topeltmaksustamise ärahoidmiseks. Sellest hoolimata peab EL jätkama sellise õiglase maksusüsteemi edendamist, millega nõutakse füüsiliste ja juriidiliste isikute tulude ja kasumi proportsionaalset maksustamist. Kaudse maksustamise valdkonnas koordineerib ja ühtlustab EL käibemaksu ja aktsiisimakse käsitlevaid õigusakte. See tagab, et siseturul ei moonutata konkurentsi kaudse maksustamise erinevate määradega ja süsteemidega, millega antakse ühe riigi ettevõtjatele ebaõiglane eelis teiste ees.

8.2

Läbipaistvuse puudumine, diskrimineerimine, konkurentsi moonutamine ja kahjulikud maksutavad suurendavad majanduslikku ebavõrdsust ning vähendavad investeeringuid ja töökohti, mille tagajärg on sotsiaalne rahulolematus, usaldamatus ja demokraatia puudujääk. Seetõttu tuleks rakendada õiglast ELi maksupoliitikat, järgides jätkusuutlikkuse üldstrateegiat, mitte minnes sellega vastuollu, et edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, sotsiaalset ühtekuuluvust ja investeeringuid kestlikku arengusse.

Majandus- ja rahaliidu vajalik reform peaks hõlmama maksude suuremat kooskõlastamist selle liikmete vahel ja euro ühtset esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides.

Komitee toetab õiglast maksustamist ning võitlust pettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ja maksuparadiiside finantstavadega; ELi institutsioonide, valitsuste ja ettevõtjate ühine eesmärk peab olema koostöö, et luua tõhusad mehhanismid, nagu kaks maksudest kõrvalehoidumise vastast direktiivi (31).

Pettuse- ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse kooskõlastamine peaks hõlmama meetmeid ettevõtjate maksubaasi kahanemine ja kasumi ümberpaigutamise vastu: Euroopa Komisjon hindas, et enne meetmete rakendamist ulatus see 50–70 miljardi euroni aastas. Igal aastal jääb kogumata umbes 150 miljardit eurot.

EL peab tegema koostööd teiste majanduspiirkondadega, et võidelda kogu maailmas tulemuslikult korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ning tagada, et äriühingu tulumaksu käsitlevad rahvusvahelised eeskirjad oleksid selged, läbipaistvad, objektiivsed ja prognoositavad.

Üldsus nõuab üha enam, et maksustamist kasutataks sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, globaalse soojenemise vastu võitlemiseks ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks.

Komitee nõuab mõjusaid ja kooskõlastatud maksumeetmeid, tagamaks et kõik ettevõtjad maksavad oma õiglase osa maksudest ja annavad oma panuse riikide ja Euroopa Liidu eelarvesse, et valitsustel oleks võimalik täita nende sotsiaalseid õigusi (32). Komitee toetab komisjoni ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise kohta (33).

Internetil ja muudel digivahenditel põhinevate uute ärimudelite tulemusena tuginevad äriühingud üha vähem füüsilisele kohalolule asjaomases riigis. Komitee on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, ning osaleda aktiivselt praegu OECD/G20 tasandil peetavates aruteludes digitaalset majandust käsitleva üleilmse lepingu üle, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel (34).

9.   Juhtimine

9.1

Poliitikameetmete määratlemisel ja rakendamisel on kestlikule arengule ülemineku edendamiseks on vaja juhtimise uut lähenemisviisi ning uusi eeskirju ja vahendeid. Kestlik areng eeldab terviklikku ja valdkondadevahelist lähenemisviisi, et tagada majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide koos lahendamine.

EL peab tagama, et kogu oma sise- ja välispoliitika on ühtne ja kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, et tõhususe, proportsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid võetakse nõuetekohaselt arvesse.

Euroopa Komisjoni parema õigusloome vahendite kasutamine on veel üks viis, kuidas tagada kestliku arengu edasine süvalaiendamine Euroopa poliitikas. Kõigis komisjoni mõjuhindamistes tuleb hinnata keskkonna-, kliima-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et jätkusuutlikkust nõuetekohaselt käsitletaks ja arvesse võetaks. Ka järelhindamistes tuleb analüüsida kõiki kolme mõõdet tugeva integreeritud meetodiga. Samuti on vaja konsultatsioone sotsiaalpartneritega, järgides aluslepingu sätteid, milles nõutakse sotsiaalprobleeme käsitlevate õigusaktide üle tööturu osapooltega konsulteerimist (artikli 154 lõige 2); konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, Euroopa Regioonide Komiteega ja liikmesriikide parlamentidega moodustab parema õigusloome töövahendi teise osa, et täita kaasamise nõuet, mis on kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ keskmes.

Võttes arvesse kestliku arengu eesmärke, peavad REFITi platvorm ning mõjuhinnangud ja hindamised aitama tagada, et õigusaktid on ettevõtjatele ja kodanikele soodsad. Tulevikus peaksid need vahendite puhul jätkuvalt kasutama kõiki olemasolevaid allikaid, sealhulgas kodanikuühiskonda, et hinnata, kuidas parandada ELi õigusaktide tulemuslikkust ja tõhusust, pidades silmas nende eesmärke. Need vahendid peaksid aitama kaasa kestliku arengu ulatuslikule regulatiivsele parandamisele kõigis selle mõõtmetes, eesmärgiga mitte ainult lihtsustada ja vähendada tarbetut koormust ning tagada õiguslike eesmärkide tulemuslik saavutamine neid vähendamata, vaid ka aidata olemasolevaid õigusakte läbi vaadata, kontrollida, muuta, tõhustada või täita.

Euroopa poolaasta kui ELi majanduse juhtimise raamistik keskendub teataval määral tööhõivele ja sotsiaalsele tulemuslikkusele, kuid keskendumine on nõrk kliimamuutusest tulenevate ohtude ja ELi Pariisi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude osas, nagu on teatatud 2019 aasta majanduskasvu analüüsis (35). Komitee nõuab kestliku arengu tulevikku vaatavat strateegiat, mis on paigutatud kestliku arengu tsüklisse, mis põhineb vastastikku täiendavatel sotsiaalsetel, majanduslikel ja keskkonnanäitajatel ja -eesmärkidel.

Sotsiaaldialoogi tuleb tunnustada arengukoostöö tegevuskava rakendamise vahendina. Sotsiaaldialoog eeldab soodsat keskkonda ja tõhusat institutsioonilist raamistikku. See algab ühinemisvabaduse austamisest ja õigusest kollektiivläbirääkimistele. EL peaks tegema koostööd sotsiaalpartneritega, et edendada tööturu osapoolte vaheliste suhete usaldusväärseid tavasid ning sujuvalt toimivat tööjõu haldust.

Euroopa Liit peaks tugevdama sidemeid liikmesriikidega ja taastama oma kodanike usalduse kogukonna juhitud kohaliku arengu hästi rakendatud lähenemisviisi kaudu, mis võimaldab integreeritud kohalikku arengut ning kodanike ja nende organisatsioonide kaasamist rohujuure tasandil. Komitee on veendunud, et kogukonna juhitud kohalikul arengul võib olla palju eeliseid eduka Euroopa kohaliku arengu vahendina (36).

10.   Terviklik lähenemisviis rändepoliitikale

10.1

Arutelus jätkusuutliku Euroopa tuleviku üle ei saa eirata Euroopa rändekäsitlust. Demograafiline areng näitab, et Euroopa vajab rändajaid, nende andeid, oskusi ja ettevõtluspotentsiaali. Selleks et tagada faktidel põhinev ratsionaalne arutelu, on hädavajalik muuta rändenarratiivi ja -poliitikat, tuginedes tihedamale koostööle kolmandate riikidega. Pagulasi ja rändajaid ei tohiks käsitleda ohuna, vaid võimalusena edendada Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelit (37). Selleks on vaja terviklikku lähenemisviisi ja rändestrateegiat.

EL peaks võtma vastu poliitika- ja muud meetmed, et toetada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ning tugevdada ka kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. EL peaks tööjõu rände ja integratsiooniprogrammide valdkonnas tegema ILOga tihedamat koostööd.

Komitee nõuab pagulastele ELi tulemiseks ohutuid ja seaduslikke rändeteid. Selleks et anda perekonna taasühinemiseks, ümberpaigutamiseks ja ümberasustamiseks rohkem võimalusi, on vaja kõigi liikmesriikide ning Euroopa ja liikmesriikide sidusrühmade kooskõlastatud lähenemisviis, mis põhineb jagatud vastutusel, õiglasel jaotamisel, lähenemisel ja põhiõiguste austamisel.

Integratsiooni puudumine toob kaasa majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised ja poliitilised riskid ja kulud. Seega on investeerimine rändajate integreerimisse parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu.

Integratsiooni puhul on tegemist kahesuunalise protsessiga ning vastuvõtval kogukonnal ja rändajatel on õigused ja kohustused. Seetõttu peab vastutus jagunema nende vahel. Ei ole õiglane ega jätkusuutlik eeldada, et märkimisväärsete sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike tõketega silmitsi seisvad uustulnukad integreeruvad ilma abita. Kõnealuse protsessi soodustamiseks tuleb avalikus poliitikas tegeleda ELi ühiskonna eri elanikkonnarühmade hirmude, murede ja probleemidega, et vältida ELi vastaseid ja ksenofoobseid diskursusi. Selleks peab asjakohane poliitika sisaldama selgeid, järjepidevaid ja põhjendatud kohustusi ning rändevastase retoorika ja käitumise järjekindlat hukkamõistmist.

Sõda, kliimamuutused ja kesised väljavaated kolmandates riikides võivad tekitada jätkuva ja isegi suureneva pagulaste ja rändajate sissevoolu. Üldiste rände tõuketegurite piiramine on ülemaailmne väljakutse. Inimeste ümberasumise laieneva nähtuse tõttu suureneb igat liiki ränne (sh kliimapagulased). Selleks peab EL olema paremini valmis koordineerima rändajate jaotamist liikmesriikide vahel. Komitee on juba juhtinud tähelepanu sellele, kuidas tasakaalustamata majanduslikud protsessid võivad antud kontekstis ebastabiilsust suurendada. Seepärast toetab komitee seisukohta, et Lissaboni leping annab piisavalt laiaulatusliku volituse sisserändepoliitika läbivaatamiseks, et reguleerida „keskkonna tõttu ümberasujate“ staatust.

11.   ELi eelarve

11.1

Komitee tunnustab suurt Euroopa lisaväärtust, mida pakuvad programmid, mis on komisjoni ettepanekutes mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 peamiste kulude suurendamiste keskmes (teadustegevus + arendustegevus + innovatsioon, „Erasmus+“). Siiski peab komitee küsitavaks asjaolu, et neid suurendamisi tehakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) suurte kärbete arvelt, püüdes vähendada ELi eelarvet praeguselt 1,16 %-lt ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust üksnes 1,11 %ni mitmeaastases finantsraamistikus pärast 2020. aastat.

11.2

Komitee peab küsitavaks kulukohustuste kavandatud kärpeid ühises põllumajanduspoliitikas. Nende kärbete tõttu on võimatu rakendada kestliku maaelu arengu mudelit, mis on ÜPP uue reformi üldine eesmärk, ja muid eesmärke, mis on seatud toidu ja põllumajanduse tulevikku käsitlevas komisjoni hiljutises teatises.

11.3

Kahjuks näib komisjoni ettepanek olevat liigselt suunatud praeguse olukorra säilitamisele ja komitee peab kahetsusväärseks, et ELi uute probleemide ulatus ja olemus ning eesmärgid ja nende saavutamiseks olemasolevad vahendid ei lähe omavahel kokku.

11.4

Inimeste umbusaldus riiklike ja Euroopa demokraatlike institutsioonide vastu hoogustab selliste poliitiliste voolude esilekerkimist, mis seavad kahtluse alla demokraatlikud väärtused ja põhimõtted ning ELi enda. Mõned neist poliitilistest liikumistest on nüüd osa mõne ELi liikmesriigi valitsusest.

Nii uute kui ka olemasolevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprioriteetidega toimetulekuks vajab EL sellel poliitiliselt kriitilisel hetkel tugevat ELi eelarvet. Komisjoni ettepanek mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta on tagasihoidlik ja ambitsioonitu. Nagu Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee nõuab ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et vahenditeks määrataks 1,3 % kogurahvatulust ja et tulud tuleksid peamiselt ELi omavahenditest, kehtestades maksusummad, mille pakkus välja kõrgetasemeline omavahendite töörühm, mida juhib Mario Monti (38).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleb vahendid kanda liikmesriikidele üle õiglase jaotamise kriteeriumide kohaselt, et taastada majandusliku ja sotsiaalse lähenemise tee, mille kriis läbi lõikas (39).

Komitee peab vajalikuks suurendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rahalisi vahendeid, et võimaldada i) liikmesriikidel rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev strateegia, et ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist kestliku arengu kontekstis, ii) viia ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“ ning iii) rakendada Pariisi kokkulepe, millega edendatakse õiglast üleminekut säästvale ja digiteeritud ühiskonnale.

EL vajab edasipüüdlikke eelarveid, mis on osa sellistest poliitikavahenditest, millega töötatakse välja selge strateegia liidu tugevdamiseks, pakkudes ulatuslikumat integratsiooni, suuremat demokraatiat, tugevamat toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele nii ELis kui ka väljaspool, suuremat toetust äriühingutele keskkonna- ja digitaalsete probleemide lahendamisel ning tugevamat sotsiaalset mõõdet ja jõulisemat maaelu toetamist. Ainult nii saab EL sisemisi tõmbejõude piirata ja need ületada ning tegeleda geopoliitiliste välisohtudega.

Komitee toetab ettepanekut muuta ELi rahaliste vahendite vastuvõtmine sõltuvaks õigusriigi põhimõtte austamisest, mis on Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt liidu väärtuste alussammas.

12.   Teabevahetus

12.1

Isegi ELi tasandi kõige lennukamad poliitilised kontseptsioonid ja programmid ei aita kaasa olemasoleva lõhe ületamisele liidu ja selle kodanike vahel, kui neist ei teavitata piisavalt.

12.2

Selline ebakõla ELi tasandi algatuste, tegevuste ja otsuste ning nende kodanikepoolse mõistmise vahel toob kaasa teavitamata või halvasti teavitatud kodanike nõiaringi, mille tagajärjel suureneb populism enamikus liikmesriikides. Samal ajal täheldab komitee Euroopa-vastase meelsuse tekkimist mõnes elanikkonnarühmas, mis õõnestab jätkuvat tööd Euroopa projekti ülesehitamisel.

12.3

Seetõttu on hädavajalik kõikide ELi institutsioonide, sealhulgas kõikide kodanikuühiskonna osalejate kõikehõlmav ühine teabevahetusstrateegia, et võidelda sellise teabe puudumise ning teadlikult eksitava teabe vastu.

12.4

Tõhus teabevahetuspoliitika peab toimima tõelise dialoogina teabe edastajate ja teabe saajate vahel, et vältida ülalt alla suunatud lähenemisviisi.

12.5

Oluline, usaldusväärne ja vahetu teave Euroopa teemade kohta aitab luua teadlikkust ja tekitada huvi Euroopa asjade vastu.

12.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui sild ELi ja selle kodanike vahel ning oma 350 liikme kaudu peaks olema selliste kooskõlastatud meetmete edendaja. Komitee liikmete mitmekesisus on suur eelis selles mõttes, et ühendust võetakse võimalikult suure hulga kodanikega kogu Euroopas. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata noortele.

Euroopa Liit peab paremini tunnustama ja toetama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee keskset rolli ELi ja kodanike vahelise lõhe ületamisel.

EL peab detsentraliseerima ka oma kodanike dialoogid, et omavalitsused ja piirkonnad saaksid hakata arendama ühist Euroopa eesmärki ja identiteeti.

ELi poliitika peaks vastama kodanike, kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ettepanekutele palju rohkem, andes neile põhjust osaleda.

Komitee peaks igal aastal hindama ELi poliitika rakendamist liikmesriikides, lähtudes käesolevas arvamuses esitatud poliitilistest eesmärkidest, et pakkuda kodanikele konkreetseid vastuseid ELi liikmesuse mõju kohta nende igapäevaelule.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Liidu lepingu artikkel 2.

(2)  Jätkusuutliku majanduskasvu sellise määratluse autor on Kate Raworth Oxfordi ülikooli keskkonnamuutuse instituudist ja see tuleb tema nn sõõrikumajanduse (doughnut economics) kontseptsioonist, mis on läbimurdeline alternatiiv kasvumajandusele, ning 21. sajandi uuest jätkusuutlikust majandusmudelist, mis võib aidata teha lõpu ebavõrdsusele – https://www.kateraworth.com/doughnut/.

(3)  Määratlus põhineb Sten Thore’i ja Ruzanna Tarverdyani jätkusuutlikku konkurentsivõimet käsitleval tööl: https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0040162516000664?via%3Dihub.

(4)  Komitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamus teemal „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 44).

(5)  Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2017. aasta arvamus teemal „Kaubanduse ja investeeringute keskne roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ja saavutamisel“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 27).

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamus teemal „Säästev areng: ELi sise- ja välispoliitika kaardistamine“ (ELT C 487, 28.12.2016, lk 41).

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamus teemal „Põhimõtted, menetlused ja meetmed Lissaboni lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 rakendamiseks“ (ELT C 11, 15.1.2013, lk 8).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. juuli 2016. aasta arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ ( ELT C 389, 21.10.2016, lk 35 ).

(10)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu noorte töökava (2016–2018) kohta.

5. aprilli 2017. aasta Eurochild Child Participation Strategy (Eurochildi laste osalemise strateegia).

ÜRO noorteprogramm – Youth Participation in Development – Summary Guidelines for Development Partners (Noorte osalemine arengus – kokkuvõtlikud suunised arengupartneritele).

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 142).

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. septembri 2015. aasta arvamus teemal „Euroopa kodanikualgatus (läbivaatamine)“ (ELT C 13, 15.1.2016, lk 183).

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 5. juuli 2017. aasta resolutsioon „Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta ja muud aspektid“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 11).

(14)  ILO töö tuleviku ülemaailmne komisjon – „Work for a brighter future“ (Töö ilusama tuleviku nimel), 22. jaanuar 2019.

(15)  Euroopa majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. veebruari 2019. aasta arvamus komisjoni teatise teemal „2019. aasta majanduskasvu analüüs: üleilmse ebakindluse tingimustes on vaja tugevamat Euroopat“ (ELT C 190, 5.6.2019, lk 24).

(16)  Euroopa Komisjoni 30. jaanuari 2019. aasta aruteludokument„Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“.

(17)  Ülemaailmne riskiaruanne 2019 maailma majandusfoorumile – kommenteeritud kokkuvõte.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamus Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 125, 21.4.2017, lk 10).

(19)  OECD aruanne „The Economic Consequences of Climate Change“ (Kliimamuutuste majanduslikud tagajärjed), 2. september 2016.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“ ( ELT C 62, 15.2.2019, lk 8 ).

(21)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2. juuli 2015. aasta arvamus teemal „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutustevastaseks võitluseks pärast aastat 2020“ (ELT C 383, 17.11.2015, lk 74).

(22)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6. detsembri 2017. aasta arvamus „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 18).

(23)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 27. aprilli 2016. aasta arvamus ringmajanduse paketi teemal (ELT C 264, 20.7.2016, lk 98).

(24)  Manifesto for a Sustainable Europe for its Citizens (Manifest jätkusuutliku Euroopa kohta selle kodanike jaoks), 28. september 2018.

(25)  Komisjoni 14. oktoobri 2015. aasta teatis „Kaubandus kõigile“.

(26)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamus teemal „ELi sisenõuanderühmade roll vabakaubanduslepingute rakendamise järelevalves“ (ELT C 159, 10.5.2019, lk 28).

(27)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. jaanuari 2019. aasta arvamus teemal „WTO reformimine maailma kaubanduses toimuvate muutustega kohanemiseks“ (ELT C 159, 10.5.2019, lk 15).

(28)  Need teenused, mida komisjon nimetab „esmatähtsateks teenusteks“ ja mida käsitlev 20. põhimõte ei hõlma ammendavat loetelu, kuuluvad nn üldhuviteenuste hulka, mille suhtes kohaldatakse avalike teenuste osutamise kohustusi. ELi õiguses, mis käsitleb ainult avalikke teenuseid (transport) ja üldhuviteenuseid (majanduslikud, mittemajanduslikud), ei ole mõistet „esmatähtsad teenused“.

(29)  Komitee koostab praegu oma Sibiu tippkohtumisel osalemise ja selle järel antava panuse raamistikus omaalgatuslikku arvamust teemal „Sotsiaalsamba paremaks rakendamiseks esmatähtsate teenuste edendamine“.

(30)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta“ (ELT C 62, 15.2.2019,lk 165).

(31)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamus teemal „Ausat konkurentsi ja majanduskasvu soodustav maksusüsteem“ (ELT C 434, 15.12.2017, lk 18).

(32)  Vt joonealune märkus 31.

(33)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2017. aasta arvamus „Ettevõtte tulumaksu ühtne (konsolideeritud) maksustamisbaas“ (ELT C 434, 15.12.2017, lk 58).

(34)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamus „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“ (ELT C 367, 10.10.2018, lk 73).

(35)  Vt joonealune märkus 22.

(36)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2017. aasta arvamus teemal „Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi eelised integreeritud kohaliku ja maaelu arengu jaoks“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 36).

(37)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamus teemal „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“ (ELT C 110, 22.3.2019, lk 1).

(38)  „Kõrgetasemelise omavahendite töörühma lõpparuanne ja soovitused“, detsember 2016.

(39)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018. aasta arvamus teemal „Mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) läbivaatamine“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 106).


LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel siiski vähemalt veerandi häältest (kodukorra artikli 59 lõige 4).

a)   Punkt 1.5

Muuta järgmiselt:

Jätkusuutlik majanduskasv tähendab, et kasv ei tohiks põhineda ainult kvantiteedil, vaid ka – ja tegelikult isegi rohkem – kvaliteedil, mis tähendab järgmist: i) keskkonda ega tööjõudu ei ekspluateerita, ii) õiglasi elamistingimusi, iii) majanduskasvu ei mõõdeta mitte ainult iga-aastase rahavooga, vaid ka rikkuse varude ja nende jagunemisega, iv) kõigi vajaduste rahuldamist planeedi võimaluste piires, v) selliste majandussüsteemide arendamist, mis võimaldavad meil hästi toime tulla, olenemata sellest, kas majandus kasvab või ei kasva, ning vi) sissetuleku suletud voogu, mis ringleb leibkondade, ettevõtjate, pankade, valitsuse ja kaubanduse vahel, toimides sotsiaalselt ja ökoloogiliselt. Energia, materjalid, loodusmaailm, inimühiskond, võim ja rikkus, mis on meil ühine: praegusest mudelist on kõik see puudu. Välja ei tehta hooldajate – peamiselt naiste – tasustamata tööst, kuigi ükski ühiskond ei saaks ilma nendeta toimida. Jätkusuutlik majanduskasv tähendab kavu, mis hõlmab peale majanduslike aspektide ka sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte. Viimastel aastatel on esitletud erisuguseid majandusmudeleid, nt nn sõõrikumajandus, mille eesmärk on täita kõigi põhivajadused (tuginedes 12 sotsiaalsele põhialusele) planeedi võimaluste piires (planeedi 9 taluvuspiiri kohaselt). Sellest lähtuvalt on esitatud ettepanekuid mõõta kasvu muude näitajatega kui SKP.

Motivatsioon

Eesmärk on täpsustada asjaolu, et väljajäetud tekst ei ole jätkusuutliku majanduskasvu ühiselt kokkulepitud määratlus, vaid viitab joonealuses märkuses nimetatud Kate Raworthi majandusmudelile. Tegelikult ei kirjelda tekst ka nn sõõrikumajanduse põhiideed, vaid segab kokku selle eeltingimuste, omaduste, mõju ja mõõtmisega seotud aspektid.

Hääletuse tulemus:

Poolt

:

75

Vastu

:

132

Erapooletuid

:

11

b)   Punkt 1.6

Muuta järgmiselt:

Samas on viitab jätkusuutliku konkurentsivõime idee mudelile, mis tasakaalustab majanduslikku jõukust, keskkonnaküsimusi ja sotsiaalset kaasatust. Selles kontekstis tuleb Seda kajastab näiteks jätkusuutlikkusega kohandatud Maailma Majandusfoorumi ülemaailmne konkurentsivõime indeksis võtta arvesse kahte uut mõõdet: keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet.

Motivatsioon

Jätkusuutlikkusega kohandatud ülemaailmses konkurentsivõime indeksis võetakse konkreetselt arvesse keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet.

Hääletuse tulemus:

Poolt

:

64

Vastu

:

147

Erapooletuid

:

13

c)   Esimene kast (pärast punkti 1.14), teine taane

Muuta järgmiselt:

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus ei ole vastandatud, kui sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid on turgudel toodete ja teenuste väärtuse määratlemise konkurentsivõime määratluse lahutamatu osa. Konkurentsivõimet ei tohi määratleda ainult kvantiteedi ja hinnakujunduse alusel, vaid eelistatavalt ka Euroopa väärtuste, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse põhjal.

Motivatsioon

Konkurentsivõimet turgudel ei ole määratlusega määratletud.

Hääletuse tulemus:

Poolt

:

66

Vastu

:

148

Erapooletuid

:

9

d)   Esimene kast (pärast punkti 1.14), viies taane

Muuta järgmiselt:

Euroopa ettevõtjad, töötajad, tarbijad ja kogu kodanikuühiskond peavad täitma oma rolli ja kohustusi ning tegutsema jätkusuutlikkuse osas ülejäänud maailma silmis juhtidena, kui meie Euroopa süsteemi konkurentsivõime ja majanduslik jätkusuutlikkus on meie ühe ja ainsa planeedi piiride suhtes uuesti määratletud.

Motivatsioon

Kõik kodanikuühiskonna osalejad peavad täitma oma rolli ja kohustusi. See kehtib sõltumata määratlustest.

Hääletuse tulemus:

Poolt

:

56

Vastu

:

138

Erapooletuid

:

9


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/50


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik pärast 2020. aastat“

(ettevalmistav arvamus)

(2019/C 228/07)

Raportöör: Stefano MALLIA

Kaasraportöör: Ioannis VARDAKASTANIS

Konsulteerimistaotlused

nõukogu – eesistujariik Rumeenia, 20.9.2018

Rumeenia Euroopa asjade eest vastutava ministri Victor Negrescu kiri

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

8.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

71/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) peab ühtekuuluvuspoliitikat üheks põhiliseks vahendiks, millega tuua EL kodanikele lähemale ning vähendada erinevusi ELi piirkondade vahel ja inimestevahelist ebavõrdsust. Komitee on veendunud, et ettepanek vähendada ajavahemikul 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika eelarvet on vastuvõetamatu.

1.2.

Komitee on veendunud, et vaja on uut ambitsioonikat ja selget Euroopa strateegiat, mis on vastavuses ÜRO tegevuskavaga 2030. aastaks ja selle kestliku arengu eesmärkidega ning millel on tugev koordineerimismehhanism, mis aitab tagada järjepidevuse mitmete poliitiliste tsüklite vahel. Ühtekuuluvuspoliitika peab moodustama selle ambitsioonika strateegia lahutamatu osa ja seepärast tuleks ühtekuuluvuspoliitikat ennast kujundada nii, et see hõlmaks vajalikke vahendeid, mille abil vastata tulevikuprobleemidele, nagu kliimamuutused, võttes omaks uue tehnoloogia, saavutades suurema konkurentsivõime taseme ja suunates üleminekut kestliku arengu suunas samal ajal kvaliteetseid töökohti luues.

1.3.

Kui hakkame tegema hädavajalikke jõupingutusi ühtekuuluvuspoliitika n-ö tulevikukindlaks muutmiseks, on oluline mitte unustada praeguseid probleeme, mis mõjutavad jätkuvalt ühiskonda suurel määral. Siinkohal viitame konkreetselt sotsiaalsetele probleemidele, nagu vähemuste ja teatavate etniliste rühmade marginaliseerimine ja diskrimineerimine, koduvägivald, majandusraskused, nagu juurdepääs rahalistele vahenditele ja täiendusõppele, ning keskkonnaprobleemid, nagu õhusaaste vähendamine ja jäätmekäitlus.

1.4.

ELi ühtekuuluvuspoliitikal peab olema tugev territoriaalne lähenemisviis, mis on suunatud iga piirkonna võimestamisele vajalike vahenditega, et tõhustada nende konkurentsivõimet kestlikul viisil. Komitee leiab, et kõik piirkonnad peavad olema toetuskõlblikud. Teisalt peab komitee väljendama selgelt oma pettumust piiriülese dünaamika nähtava nõrgenemise pärast ühtekuuluvuspoliitikas.

1.5.

Kui Euroopa soovib liikuda majandusarengus järgmisele tasandile, peab ühtekuuluvuspoliitika kasutama investeeringute ja poliitikameetmete puhul üha enam piirkondlikult diferentseeritud lähenemisviisi. Komitee arvab, et see võib aidata kaasa territoriaalsemalt kohandatud lähenemisviisile, millega toetatakse samaaegselt nii kõige rohkem isoleeritud ja hõredalt asustatud piirkondade (väga väike rahvastikutihedus, saared, mäed jms) kui ka n-ö populaarsemate, ent siiski probleemsete funktsionaalsete linnapiirkondade arengut.

1.6.

Komitee tunneb heameelt tugevama seotuse pärast Euroopa poolaastaga ning lisaks nõuab struktuurireformide soodustamise vahendina integreerimist riigipõhiste soovitustega. Lisaks ootab komitee tugevamat sidet Euroopa tasandi ja liikmesriikide investeerimisstrateegiate vahel. On oluline, et rahalised vahendid ei asendaks liikmesriikide jõupingutusi, vaid täiendaksid neid. Samuti on ülioluline, et liikmesriigid kaaluksid edukaks osutunud projektide jätkamist.

1.7.

Komitee leiab, et õigusaktide pakett peaks olema palju lihtsam ja et tuleks hoiduda rahaliste vahendite mikrotasandil haldamisest. Bürokraatlik menetlus peaks rakenduskavade puhul, mida peetakse suhteliselt väikesteks, olema erinev kui palju suuremate programmide puhul. Komitee innustab liikmesriike edendama praeguse õigusraamistiku pakutavat võimalust kasutada väikeste projektide puhul vahenditele ligipääsemiseks lihtsustatud menetlust, kuid lisaks julgustab komisjoni uurima täiendavaid võimalusi, mis lihtsustaksid väiksemate osalejate juurdepääsu.

1.8.

Komitee toetab rahastamisvahendite kasutamist, kuid palub komisjonil tagada, et selliste vahendite väljatöötamisel katsetatakse põhjalikult sobivust, kindlustamaks, et need vahendid sobivad kõikidele liikmesriikidele ning et neid saavad rakendada VKEd ja valitsusvälised organisatsioonid.

1.9.

Üks ühtekuuluvuspoliitikaga seotud peamisi probleeme on tõhusa teabevahetuse puudumine. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama praeguste avalikustamiskohustuste läbivaatamist ning täiendama neid oluliselt, võttes arvesse nüüdisaegseid digitaalse teabevahetuse kanaleid.

1.10.

On ülim aeg, et nii komisjon kui ka liikmesriigid lõpetaksid lihtsalt partnerluse aspektist rääkimise ja tagaksid tegelikult, et kodanikuühiskond osaleb jõuliselt ja sisuliselt ühtekuuluvuspoliitika kavandamise ja rakendamise kõikides etappides. Seda tuleks teha edukate partnerluskogemuste põhjal, mis on saadud kohalikul tasandil.

1.11.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ELi tasandil ei ole kodanikuühiskonna organisatsioonid struktuurselt kaasatud ühtekuuluvuspoliitika rakendamise jälgimise protsessi. Seepärast soovitame tungivalt komisjonil luua Euroopa kodanikuühiskonna ühtekuuluvuse foorum, kus osaleksid sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja teised sidusrühmad. Foorumi kaudu saab komisjon igal aastal konsulteerida sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ühtekuuluvuspoliitika rakendamise olukorra üle erinevates programmitöö tsüklites.

2.   Üldised märkused

2.1.

Nagu on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174, (1) on ELi ühtekuuluvuspoliitika ülesanne tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades erinevusi piirkondade arengutasemes. See põhimõte peab olema jätkuvalt kõikide ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas võetud meetmete keskmes ning komisjon peab seda tugevdama koos ühtekuuluvuspoliitika elluviimise eest vastutavate liikmesriikide asutustega.

2.2.

Eesseisvad muutused, mida ühiskond üleilmastumise ning uue ja tulevikutehnoloogia tulemusena peatselt kogeb, nõuavad kohanemisprotsessi, millega mõni riik on hakanud põhjalikult tegelema. On tähtis hallata uutele majandusmudelitele üleminekut uute ja tulevikutehnoloogiate valguses. Komitee arvab, et ühtekuuluvuspoliitika abil on võimalik võidelda esilekerkivate probleemidega ning peab seda üheks põhiliseks vahendiks, mis aitab tuua ELi oma kodanikele lähemale ning vähendada erinevusi ELi piirkondade vahel ja inimestevahelist ebavõrdsust.

2.3.

ELi eelarve on väike osa ELi avaliku sektori kogukulutustest, moodustades alla 1 % sissetulekust ja üksnes ligikaudu 2 % ELi 28 liikmesriigi avaliku sektori kulutustest. Ajavahemikul 2014–2020 oli ELi eelarve maht 0,98 % ELi kogurahvatulust. Ühtekuuluvuspoliitika osa ELi kogueelarves on selle aja vältel olnud ligikaudu 35 % (2).

2.4.

Komitee on veendunud, et ettepanek vähendada ajavahemikul 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika eelarvet on vastuvõetamatu. Ühtekuuluvuspoliitika on üks konkreetsemaid ELi poliitikasuundi ja sel on oluline otsene mõju kodanike igapäevaelule. Me ei saa paluda inimestel toetada Euroopat rohkem, kui vähendame samal ajal niivõrd olulise poliitikasuuna eelarvet. Sellegipoolest on ülimalt oluline, et need investeeringud ei asendaks liikmesriikide jõupingutusi, vaid täiendaksid neid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil.

2.5.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi samalaadsete üleskutsetega palub komitee, et komisjon esitaks tugeva ja tõhusa 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika tegevuskava ja toetaks seda edaspidi (3).

2.6.

Samal ajal kutsub komitee liikmesriike üles püüdma leppida kokku ELi omavahendite laiemas süsteemis, kindlustamaks, et ELi eelarve on piisavalt rahastatud, et suuta tulla toime eesootavate ulatuslikumate probleemidega.

2.7.

Kuigi üldiselt on ühtekuuluvuspoliitikal suhteliselt väike eelarve, on see tõestanud oma pakutavat selget lisaväärtust. Ajavahemikul 2014–2020 olid ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid rohkem kui 480 miljardi eurot, mille tulemusena peaks saama näiteks rohkem kui 1 miljon ettevõtjat toetust, 42 miljonit kodanikku juurdepääsu parematele tervishoiuteenustele, 25 miljonit inimest kasu üleujutuste ja tulekahjude ennetamisest, ligikaudu veel 17 miljonit ELi kodanikku saaksid ühenduse reoveerajatistega, lisanduks 15 miljonit lairibajuurdepääsuga majapidamist ning üle 420 000 uue töökoha. 5 miljonit eurooplast saavad kasu ka elukestva õppe ja koolitusprogrammidest ning 6,6 miljonit last saavad võimaluse käia uutes, nüüdisaegsetes koolides ja lapsehoiuasutustes. Komitee leiab, et ühtekuuluvuspoliitika peab tuginema nendele kohalikele näidetele, mille korral kodanike kaasamist peetakse edukaks.

2.8.

Lisaks on ühtekuuluvuspoliitika osutunud paljudes liikmesriikides peamiseks avaliku sektori investeeringute allikaks (4). Ka ühtekuuluvuspoliitika kaudsed mõjud, mis tulenevad selle nõuete täitmiseks tehtud parandustest (näiteks läbipaistvuse, aruandekohustuse või võimaluste võrdsuse osas), on toonud eurooplastele märkimisväärset kasu.

2.9.

Kuigi Euroopa on teinud ELi toimimise lepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ettenähtud meetmete väljatöötamisel ja järgimisel suuri edusamme, on liidul üldise ühtlase arengu saavutamisel veel palju ära teha.

2.10.

Pärast majanduskriisi on Euroopa suutnud luua taas majanduskasvu, eeskätt väikese sissetulekuga riikides, ning SKPd elaniku kohta arvestades on piirkondlikud erinevused lõpuks vähenemas (5). Erinevused piirkondade vahel on aga jätkuvalt suured ja mõnel juhul need isegi kasvavad. Tootlikkus on suurem kõige enam arenenud riikides ning nende vastupanu- ja konkurentsivõime üleilmastunud maailmas ületab kaugelt vähem arenenud liikmesriikide oma. Selle olukorraga kaasnevad elanikkonna sotsiaalsete tingimuste erinevused, nagu muu hulgas vaesuse suurem määr, tõrjutuse ohus olevate inimeste arv ja olukord, juurdepääs haridusele ja sotsiaalkaitsele ning nende kvaliteet.

2.10.1.

Seepärast leiab komitee, et majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste edasiseks vähendamiseks tuleb ühtekuuluvuspoliitika raames investeerida jätkuvalt innovatsiooni, tööhõivesse, sotsiaalsesse kaasamisse, keskkonda, kaasavasse haridusse, tervishoiu programmidesse ja taristusse, uusimasse ja kättesaadavasse tehnoloogiasse, tõhusatesse transpordivõrgustikesse ja taristusse. Seda tuleb teha, et parandada üldist juurdepääsu tööturule ning luua ühtne turg, mis edendab kõikides piirkondades majanduskasvu, tootlikkust ja spetsialiseerumist suhtelist eelist pakkuvates valdkondades.

2.10.2.

Üleilmastunud maailmas peavad ettevõtjad konkureerima nii väiksemate kulutustega asukohtadest pärit kui ka ülimalt innovaatiliste ettevõtetega. EL peab toetama reforme, millega edendatakse investeerimissõbralikku keskkonda, kus ettevõtted saavad jõudsalt areneda ja kodanikel on paremad töötingimused. Ühtekuuluvusfonde tuleks kasutada selleks, et pakkuda paremat raamistikku idufirmadele, ettevõtjatele ja uuenduslikele VKEdele ning toetada pereettevõtteid tõhusamalt, (6) samuti edendada mitmekesisust (soo, puuetega inimeste, etniliste vähemuste jms osas), et parandada konkurentsivõimet ja pühenduda veelgi enam sotsiaalsele vastutusele.

2.11.

On veel palju valdkondi, mis on seotud keskkonnaeesmärkidega (vähema ja puhtama energia kasutamine, tõhusamate taristute arendamine, saaste vähendamine jms), piiriüleste julgeolekuküsimuste, hariduse, sotsiaalse kaasatuse, puudega inimeste juurdepääsu, transpordi, avalike teenuste ja muude teguritega, mis takistavad kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist, millele tugevam territoriaalne ühtekuuluvus tuleks kasuks.

2.11.1.

Seepärast on komitee seisukohal, et kõik piirkonnad peavad olema toetuskõlblikud. ELi ühtekuuluvuspoliitika peab olema Euroopa investeerimisstrateegia lahutamatu osa, millel on tugev territoriaalne lähenemisviis, mis on suunatud iga piirkonna võimestamisele konkurentsivõime tõhustamiseks vajalike vahenditega. See peab viima majandusliku ja struktuurilise üleminekuni, mis tagab igas piirkonnas vastupanuvõimelise aluse, tuginedes nende endi tugevustele (7).

2.12.

Ühise Euroopa ruumi ülesehitamise keskmes olev Euroopa territoriaalne koostöö (Interreg) on oma piiriüleste, riikidevaheliste, piirkondadevaheliste komponentide ning naaberriikidele avatusega Euroopa integratsiooni alustala: see aitab kaasa sellele, et piiridest ei saaks takistused, lähendab eurooplasi, aitab lahendada ühiseid probleeme, hõlbustab ideede ja eeliste jagamist ning ergutab ühistele eesmärkidele suunatud strateegilisi algatusi (8). Seepärast peab komitee ülioluliseks, et liikmesriigid jätkaksid ühiste meetmete rakendamist ning vahetaksid tavasid ja strateegiaid.

2.12.1.

Komitee peab siiski kahetsusväärseks, (9) et ikka veel ei paku ühtekuuluvuspoliitika laiapõhjalisi lahendusi probleemidele, millega on vastamisi konkreetsete struktuursete ja püsivate ebasoodsate tingimustega (väga väike rahvastikutihedus, saared, mägipiirkonnad jne) piirkonnad, mida on nimetatud ELi toimimise lepingu artiklis 174. Komitee arvates tuleks välja töötada uus mehhanism, mis võimaldab neil piirkondadel oma spetsiifilisi ja keerukaid probleeme tõhusalt lahendada. See ei saa jääda riiklike ametiasutuste ainupädevusse. Seepärast leiab komitee, et ühtekuuluvuspoliitika peaks soodustama koostööd komisjoni ja liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike sidusrühmade vahel, kui käsitletakse nende konkreetseid territooriume.

2.13.

Hõredalt asustatud alade ja äärepoolseimate piirkondade küsimuses peaks ELi olulisim mure olema nimetatud piirkondade ja Euroopa põhiosa vaheliste sidemete ning nende piirkondade elanike Euroopasse kuulumise tunde tugevdamine. Vaatamata ülimalt piiratud eelarvele ei tohi kärpida eritoetust hõredalt asustatud või äärepoolseimatele piirkondadele. Need piirkonnad peaksid saama kasutada nende vajadustele kohandatud rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid neil saavutada ühiseid Euroopa eesmärke ning leevendada iseäranis asukohast (10) või äärmiselt väikesest rahvastikutihedusest tulenevaid miinuseid. Seepärast tuleb vahendite jaotuse („Berliini meetod“) ning valdkondliku keskendamise nõuete ja kaasrahastamise määrade prognoosimisel ja nende üle otsustamisel lisada demograafilised ja geograafilised tegurid (1. enim arenenud, 2. üleminekupiirkonnad ja 3. vähem arenenud piirkonnad). Nende tegurite lisamine võib pakkuda kompensatsiooni ebasoodsate oludega hõredalt asustatud ja äärepoolseimates piirkondades piisavate rahaliste vahendite ja investeeringute paindliku suunamise näol.

2.14.

Rohkem kui pool maailma rahvastikust elab nüüd linnapiirkondades ja 2050. aastaks kasvab see prognoositavalt 70 %-ni (11). Kuna nende piirkondade majandustegevus on väga suur, on ülioluline, et need pakuksid oma elanikele kestlikku ja kvaliteetset elukeskkonda. Seepärast arvab komitee, et neile tuleks pöörata ühtekuuluvuspoliitika raames jätkuvalt tähelepanu, kuid julgustab arendama ka nende füüsilist keskkonda (polütsentriline areng, linna ja maa vahelised ühendused jms).

3.   Tugevam visioon selgemas, paindlikumas ja tõhusamas raamistikus

3.1.

Komitee on veendunud, et vaja on uut ambitsioonikat ja selget Euroopa strateegiat, mis on vastavuses ÜRO tegevuskavaga 2030. aastaks ja selle kestliku arengu eesmärkidega ning ELi muude üleilmsete kohustustega, nagu rahvusvahelised kokkulepped (nt Pariisi kokkulepe), samuti ÜRO konventsioonidega (nt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon), ning millel on tugev koordineerimismehhanism, mis aitab tagada järjepidevuse mitmete poliitiliste tsüklite vahel. Sellega seoses peab komitee väga kiiduväärseks komisjoni uut aruteludokumenti Euroopa kestliku arengu saavutamise kohta aastaks 2030, mis avab teemakohase arutelu.

3.2.

Ühtekuuluvuspoliitika peab moodustama selle ambitsioonika strateegia lahutamatu osa ja seepärast tuleks ühtekuuluvuspoliitikat ennast arendada n-ö tulevikukindlaks, st poliitikaks, mis hõlmab vajalikke vahendeid, mille abil vastata tulevikuprobleemidele, nagu kliimamuutused, võttes omaks uue tehnoloogia, saavutades kestliku arengu ja luues kvaliteetseid töökohti.

3.3.

Kooskõlas n-ö tulevikukindla ühtekuuluvuspoliitika saavutamise püüdega palub komitee nõukogul ja parlamendil teha järjekindlalt jõupingutusi ja jätkata ühtekuuluvuspoliitika raames vahendite eraldamise süsteemi läbivaatamist, võttes (lisaks SKP-le) arvesse just muid kriteeriume. Need kriteeriumid peaksid olema seotud selliste küsimustega nagu ebavõrdsus, ränne, töötus ja noorte töötus, konkurentsivõime, kliimamuutused, töötingimused ja demograafia.

3.4.

Kui hakkame tegema hädavajalikke jõupingutusi ühtekuuluvuspoliitika n-ö tulevikukindlaks muutmiseks, on oluline mitte unustada praeguseid probleeme, mis mõjutavad jätkuvalt ühiskonda suurel määral. Siinkohal viitame konkreetselt sotsiaalprobleemidele, nagu vähemuste ja teatavate etniliste rühmade marginaliseerimine ja diskrimineerimine, koduvägivald, majandusraskused, nagu juurdepääs rahalistele vahenditele ja täiendusõppele, ning keskkonnaprobleemid, nagu õhusaaste vähendamine ja jäätmekäitlus.

3.5.

Et parandada liidu strateegilist planeerimist ja juhtimist eelnimetatud strateegia väljatöötamise raames, palub komitee komisjonil lisada ka mitmesugused strateegilised elemendid, mida käsitletakse territoriaalses tegevuskavas (12) ja Leipzigi hartas, (13) mida praegu uuendatakse ELi nõukogu tulevase eesistujariigi Saksamaa koordineerimisel.

4.   Integreeritud ja kooskõlastatud tulemused

4.1.

Komitee on veendunud, et Euroopa (mitte üksnes liidu tasandil, vaid ka liikmesriikides ja koos nendega) peab püüdma täpsustada ja lihtsustada oma haldusalast pädevust, kuna sel viisil saab tõhusamalt määrata kindlaks kohustused ja võtta järelmeetmed. Kui see on tehtud, peavad Euroopa ametiasutused tugevdama koostööd ja suutlikkust.

4.1.1.

Sellega seoses tunneb komitee heameelt tugevama seotuse üle Euroopa poolaastaga (14) ning lisaks nõuab struktuurireformide soodustamise vahendina integreerimist riigipõhiste soovitustega. Komitee nõustub, et oluline on tagada ka täielik vastastikune täiendavus ja koordineerimine uue, täiustatud reformide tugiprogrammiga. Komitee rõhutab ka vajadust parandatud juhtimismehhanismi järele, mis kaasab ka piirkondliku tasandi.

4.2.

Euroopa peab püüdma luua ühtekuuluvuspoliitika elluviimiseks lihtsama, paindlikuma ja tõhusama raamistiku. Ühe ELi järgmise eesmärgina tuleks mitmesuguseid ühtekuuluvuspoliitika vahendeid (nt põllumajanduse, sotsiaal-, regionaalarengu valdkonnas) reguleerida ühtsete eeskirjadega, mis soodustab tugevalt integreeritud investeerimist, pakkudes lihtsaid lahendusi. Komitee toetab ka suuremat sünergiat muude rahastamisprogrammide ja vahenditega ning nende vahel (Horisont 2020, Euroopa ühendamise rahastu jne).

4.3.

Mõne peamise probleemi (sotsiaalne, keskkonnaalane, majanduslik jms) mitmesuguste aspektide käsitlemine integreeritud viisil kajastab tegelikke vajadusi täpsemalt. Komitee innustab liikmesriike valmistama ette ja rakendama mitmest fondist rahastatavaid programme.

4.4.

Komitee peab kohapõhise lähenemisviisi vastuvõtmist ülioluliseks. Komitee rõhutab lisaks, et kohaliku tasandi partnerite kaasamine potentsiaali ja vajaduste kindlakstegemisse ning meetmete käivitamine kindlaksmääratud vajaduste lahendamiseks partnerluses kõikide kohalike osalejatega, on lähenemisviis, mida tuleks soodustada ja tugevdada. Nagu komisjon on õigesti märkinud, „ei ole üleminekut järgmisele majandusarengu tasemele võimalik saavutada kõigile sobiva poliitikaga, vaid see nõuab piirkondlikult diferentseeritud investeeringuid ja poliitikameetmeid“ (15).

4.5.

Komitee nõuab, et sotsiaalsed tegurid (nt ebavõrdsus, vaesus, ränne, haridustase) võetakse arvesse enim arenenud ja üleminekupiirkondade kaasrahastamise määrade ja valdkondliku keskendamise nõuete prognoosimisel. Nende teguritega arvestamine projekti tasandil aitaks investeerida meetmetesse, mis on mõeldud kõige haavatavamatele inimestele (nt puudega isikud, rändajad või saatjata alaealised), kes on enim arenenud ELi linnades ja piirkondades ebaproportsionaalselt esindatud, kuid ei kvalifitseeru abisaajaks või sõltuvad ülemäära kõrgest kaasrahastamise määrast.

4.6.

Komitee arvates on väga oluline paremini ühendada mitmesugused ühtekuuluvuspoliitikaga seotud algatused (strateegiad ja programmid) eri territoriaalsetel tasanditel, nii horisontaalsel (nt makropiirkondlikud strateegiad riikidevaheliste programmidega) kui ka vertikaalsel (erinevate territoriaalsete tasandite vahel) tasandil.

4.7.

Kui soovime jätkuvalt rakendada ühtekuuluvuspoliitikat peamiselt eri projektide kaudu, peame lihtsustama ka nende rakendamiseks vajaliku õiguskeskkonna ettevalmistamist. Kooskõlas 2020. aasta järgse lihtsustamise kõrgetasemelise töörühma järeldustega (16) leiab komitee, et õigusaktide pakett peaks olema palju lihtsam ja hoiduda tuleks rahaliste vahendite mikrotasandil haldamisest. Ehkki komitee tunnistab, et võib tekkida kiusatus suurendada tõhusust kesksema haldamise kaudu, kutsub ta komisjoni üles sellest hoiduma ning pakkuma vajalikke vahendeid arvukamate fondide haldamiseks detsentraliseeritud viisil.

4.8.

Tuleb märkida, et just väiksemate liikmesriikide ja piirkondade haldussuutlikkus võib programmitöö perioodide algetappides sattuda suure surve alla. Komitee arvates on ülioluline vähendada oluliselt toetusesaajate tarbetut halduskoormust (alates projekti taotlemisest kuni selle lõpetamiseni), säilitades samas seaduslikkuse ja korrektsuse tagamise kõrge taseme.

4.9.

Kogemuste kohaselt võib väikestel projektidel (alla 100 000 euro) väga sageli olla suur mõju ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele. Aga sageli juhtub siiski, et just needsamad rühmad puutuvad vahenditele juurdepääsemisel kokku oluliste raskustega. Seda silmas pidades innustab komitee liikmesriike edendama praeguse õigusraamistiku pakutavat võimalust kasutada väikeste projektide puhul vahenditele ligipääsemiseks lihtsustatud menetlust, ja julgustab lisaks komisjoni uurima täiendavaid võimalusi, mis lihtsustaksid väiksemate osalejate juurdepääsu.

4.10.

Komitee viitab rahastamisvahendite kasvavale kasutamisele ühtekuuluvuspoliitika rakendamise vahendina. Komitee toetab seda, kuid palub komisjonil tagada, et selliste vahendite väljatöötamisel katsetatakse põhjalikult sobivust, tagamaks, et 1) need vahendid sobivad kõikide liikmesriikide jaoks ning et 2) need vahendid on sobivad VKEde ja valitsusväliste organisatsioonide jaoks. Kui tuvastatakse puuduliku sobivuse juhtumid, tuleb kehtestada alternatiivsed/kompenseerivad meetmed, tagamaks, et ükski liikmesriik ega üksus ei satu ebasoodsasse olukorda.

4.11.

Et suurendada rakendamise teatavate aspektide kvaliteeti (nt turundus, ürituste tehnilised võimalused), peaks avalik sektor komitee arvates konsulteerima kodanikuühiskonna ja erasektoriga, et saada ettevalmistamise käigus kasu nende praktilistest kogemustest. Võib olla vale oodata, et avaliku halduse tavatöötajad mõistaksid kõiki „toote“populaarseks ja kasulikuks muutmise aspekte.

4.12.

Komitee leiab, et tuleb võtta täiendavaid meetmeid näitajate ühtlustamiseks Euroopa lõikes. On ülioluline töötada välja jälgimissüsteem, mis esitaks komplekssed tulemused kergesti juurdepääsetaval viisil nii otsustajate jaoks kui ka ühiskonna jaoks laiemalt.

4.13.

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik peaks toetama ka uusi viise äriettevõtluse integreerimiseks sotsiaalse/keskkonnaalase kasuliku mõjuga. Sellega seoses on sotsiaalmajanduse arengu suurem toetamine Euroopa Liidu jaoks ülioluline.

5.   Tõhusam üldine teabevahetus

5.1.

Üks peamisi ühtekuuluvuspoliitikaga seotud probleeme on tõhusa teabevahetuse puudumine, mis kaasneb liiga sageli sama poliitikameetme raames rahastatud projektidega. Kuigi komisjon on jõustatud mitmesuguseid teabevahetusalaseid suuniseid, on selge, et need ei ole kaugeltki piisavad. Sageli ei teata üldse või teatakse vähe konkreetse projekti elluviimisest ja/või asjaolust, et seda rahastas tegelikult EL. Seetõttu ühtekuuluvuspoliitikat ka ei hinnata või tehakse seda vähe. Komitee kutsub komisjoni üles sihikindlalt jätkama praeguste avalikustamiskohustuste läbivaatamist ning täiendama neid oluliselt, võttes arvesse nüüdisaegseid digitaalse teabevahetuse kanaleid. Parimate tavade projekte tuleks rohkem kasutada praktilise eeskujuna, et innustada fondide suuremat ja paremat kasutuselevõttu.

5.2.

Parandada on vaja seda, kuidas hinnatakse ühtekuuluvuspoliitika mõju teatavates valdkondades, nagu sotsiaalne kaasamine, elukvaliteet, kodanike töötingimused, ettevõtete konkurentsivõime suurendamine või avaliku halduse teenuste parandamine. Mõjust tuleb anda teada ELi kodanikele, et nad teaksid poliitika edusammudest ja ebaõnnestumistest.

5.3.

Komitee kutsub komisjoni üles töötama välja strateegilise teabevahetuskava koostöös kõigi asjaomaste partneritega, sealhulgas puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega. Lisaks on komitee seisukohal, et teave parimate tavade kohta peaks olema hõlpsalt kättesaadav.

6.   Partnerluse tagamine kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega

6.1.

Komitee kordab, kui oluline on mitmetasandiline valitsemine, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmade struktuurse osalemise parandamine rahaliste vahendite kasutamise kavandamisel, rakendamisel, hindamisel ja kontrollimisel. On ülim aeg, et nii komisjon kui ka liikmesriigid lõpetaksid pelgalt sellest aspektist rääkimise ja tagaksid tegelikult, et kodanikuühiskond osaleb jõuliselt ja sisuliselt ühtekuuluvuspoliitika kavandamise ja rakendamise kõikides etappides. See hõlmab liikmesriikide asutuste suuremat vastutust ning rahaliste vahendite tõhusamat ja mõistlikumat kasutamist.

6.2.

Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga seoses palub komitee, et seda muudetaks ja ajakohastataks, konsulteerides otse kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja muude sidusrühmadega. Komitee palub ühtlasi muuta käitumisjuhend siduvaks. Komitee leiab, et Euroopa partnerluse käitumisjuhendit tuleks kõigil tasanditel täielikult järgida ning tugevdada tugevate tagatiste ja meetmetega, mis tagavad selle täieliku rakendamise.

6.3.

Komitee on veendunud, et kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodil võib olla palju eeliseid eduka Euroopa tasandi vahendina, mis võimaldab integreeritud kohalikku arengut ning kodanike ja organisatsioonide kaasamist rohujuure tasandil (17).

6.4.

Oskuste ja partnerluse tõhususe tugevdamiseks nõuab komitee suutlikkuse suurendamise ja tehnilise abi meetmeid linna- ja muude avaliku sektori asutuste jaoks; majandus- ja sotsiaalpartnerite; kodanikuühiskonna, organisatsioonide ja neid esindavate asjakohaste organite, keskkonnapartnerite ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste, krooniliste haigustega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organite jaoks. Komitee sooviks samuti, et kehtestatakse iga-aastane konsulteerimismehhanism asjaomaste partneritega.

6.5.

Võttes arvesse asjaolu, et väikestel ja mikroettevõtjatel ning kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib tekkida raskusi Euroopa fondide pakutavate võimaluste kasutamisega üldiselt, nõuab komitee veel kord, et antaks järjepidevat ja märgatavat toetust meetmetele, mis parandavad juurdepääsu teabele, pakuvad juhendamist ning suurendavad sekkumissuutlikkust. Seejuures tuleks võtta arvesse ka kõige haavatavamate inimeste erivajadusi.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174.

(2)  COM(2017) 358 final, „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“.

(3)  Vt Euroopa Parlamendi aruanne.

(4)  COM(2017) 358 final, „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“.

(5)  „My region, My Europe, Our future: The 7th report on economic, social and territorial cohesion“(„Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes aruanne“).

(6)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 1.

(7)  https://www.businesseurope.eu/sites/buseur/files/media/position_papers/ecofin/2017-06-09_eu_cohesion_policy.pdf.

(8)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 116.

(9)  ELT C 209, 30.6.2017, lk 9.

(10)  ELT C 161, 6.6.2013, lk 52.

(11)  http://www.un.org/en/development/desa/news/population/world-urbanization-prospects-2014.html.

(12)  https://ec.europa.eu/regional_policy/en/information/publications/communications/2011/territorial-agenda-of-the-european-union-2020.

(13)  https://ec.europa.eu/regional_policy/archive/themes/urban/leipzig_charter.pdf.

(14)  https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/resources/docs/qe-02-17-362-en-n.pdf ja https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/resources/docs/qe-01-14-110-en-c.pdf.

(15)  Euroopa Komisjon (2017), „Competitiveness in low-income and low-growth regions: The lagging regions report“, komisjoni talituste töödokument, SWD(2017) 132 final, Brüssel, 10.4.2017.

(16)  http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/newsroom/pdf/simplification_proposals.pdf.

(17)  https://www.eesc.europa.eu/en/our-work/opinions-information-reports/opinions/advantages-community-led-local-development-clld-approach.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/57


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi tulevik: eelised kodanikele ja Euroopa väärtuste austamine“

(ettevalmistav arvamus Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 228/08)

Raportöör: Mihai IVAȘCU

Kaasraportöör: Stéphane BUFFETAUT

Konsulteerimistaotlus

nõukogu eesistujariik Rumeenia, 20.9.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav allkomitee

„ELi tulevik: eelised kodanikele ja Euroopa väärtuste austamine“

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

147/6/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Rohkem kui 60 aastat pärast Rooma lepingu allkirjastamist oodatakse, et liikmesriigid võtavad 2019. aasta mais Sibius poliitilise seisukoha ELi tuleviku kohta.

1.2

Inimväärikus ja inimõigused, demokraatia, vabadus, sotsiaalne õiglus, võrdsus, võimude lahusus ja õigusriik on väärtused, millele EL on rajatud. Neist väärtustest ei tohi loobuda ning neist tuleks ELi reformimisel ja Sibius poliitilise otsuse tegemisel lähtuda.

1.3

Euroopa Liidu põhiõiguste harta on meie kodanike õiguste tagamisel üks olulisemaid dokumente. Selliste oluliste poliitiliste otsuste tegemisel nagu aluslepingute parandamine tuleb kõnealust dokumenti arvesse võtta ja see tuleb uude teksti inkorporeerida.

1.4

Euroopa projekt on taganud mandri ajaloo pikima rahuperioodi ning loonud enneolematu jõukuse ja sotsiaalse arenguga piirkonna, hõlbustanud isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumist ning loonud maailma suurima ühtse turu. See kõik tagab, et Euroopa kodanike elatustase on märkimisväärselt parem ja neil on suurema osa ülejäänud maailmaga võrreldes rohkem võimalusi.

1.5

Neid ja teisi eeliseid peavad populistlikud ja euroskeptilised liikumised mõnikord iseenesestmõistetavateks või näitavad vähem olulistena. Ei tohiks kunagi unustada, et tänu ELile on meil järgmised eelised:

inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine;

maailma suurim ühtne turg;

suurem majanduslik vastastikune seotus ning vaba ja tõketeta kaubandus;

kõigi liikmesriikide tugevalt positsioonilt läbi räägitud ühised kaubanduskokkulepped;

kvaliteetne ja parem sotsiaalne heaolu, mis juhindub Euroopa sotsiaalõiguste sambast;

Euroopa sotsiaalne mudel;

tihedam koostöö luureteabe, sõjaliste küsimuste ja õiguskaitsetegevuse alal;

paremad keskkonnanormid, õhu- ja veekvaliteet;

kaitstakse kodanike põhiõigust eraelu puutumatusele digitaalses keskkonnas;

kõrgemad tervise- ja ohutusstandardid;

vastastikused tervishoiusüsteemid kogu liidus;

diskrimineerimisvastased eeskirjad ja poliitikameetmed, eriti vähemuste ja naiste osas;

erakordsed haridusalased võimalused, mis tuginevad sellistele vahetusprogrammidele nagu Erasmus+,

jne.

1.6

EL peab tegutsema, et suurendada piirkondade ja/või liikmesriikide lähenemist. Elu- ja töötingimuste ülespoole suunatud lähenemine, mis põhineb kestlikul majanduskasvul, on äärmiselt oluline ühtse turu toimimise täiustamiseks ning ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks.

1.7

ELi kodanike seas tuleb taastada tunne, et Euroopa tasandil tegutsemine ei tähenda riiklikest poliitikameetmetest loobumist, vaid pigem selle tunnistamist, et mõne projekti tulemus on parem, kui otsuseid tehakse koos. Kõigi liikmesriikide ja kodanike jaoks kehtivad võrdsed eeskirjad ja võrdsed võimalused ei tohiks kunagi olla vahetuskaup EL tööviiside vastu, millega tagatakse vabadus ja suveräänsus globaliseerunud maailmas.

1.8

Euro kasutuselevõtt peaks olema prioriteet ELi kui euroala ülesehitamisel, mis saab saavutada oma täieliku potentsiaali vaid siis, kui sellega on ühinenud kõik liikmesriigid. Koos tugeva majandus- ja rahaliiduga võib ajakohastatud Euroopa stabiilsusmehhanismil (ESM) olla olulisem roll poliitilise vastutuse ja vastutustundlikuma eelarvepoliitika saavutamisel. Lisaks sellele peavad ELi liikmesriigid võtma kohesed ja julged meetmed, et olla vastupanuvõimelisemad juhul, kui peaks tekkima veel üks majandus- ja finantskriis.

1.9

Üha muutuvas maailmas usub komitee, et on vaja olulisi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, oskustesse ja taristusse, kui EL soovib kasutada oma konkurentsieeliseid. Euroopa peab tegelema elanikkonna kahanemise ja vananemise probleemiga, kuna see mõjutab tööjõu pakkumist. Sellele vaatamata peab rändepoliitikaga kaasnema tugev vastuvõtu- ja integratsioonialane abi, et vältida suuri sotsiaalseid ja ühiskondlikke probleeme. Kui EL tahab jääda konkurentsivõimeliseks, peab ta tegelema tööjõupuuduse ja oskustööjõu nappusega. Euroopa vajab hästi juhitud rändepoliitikat, et valmistada tööjõudu ette uute tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste jaoks, toetades samal ajal ettevõtete kasvu ja arengut. Euroopa tööjõule tuleb pakkuda koolitus-, ümberõppe, täiendõppe ja elukestva õppe programme, et nad saaksid tehnoloogilist muutust täiel määral ära kasutada.

1.10

Viimastel aastatel on esile kerkinud protektsionistlikud voolud ning puhkemas on kaubandussõjad. Komitee leiab, et EL peaks jätkama vaba, õiglase ja jätkusuutliku kaubanduse edendamist mitmepoolses süsteemis ja kaubanduslepingutes, mis austavad sotsiaalseid, tarbija- ja keskkonnaalaseid õigusi, toetades samal ajal ettevõtete kasvu ja arengut. Protektsionism ei tooks kodanikele kasu. Lisaks on ELil oluline roll Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel.

1.11

Kestev majanduskasv tuleb saavutada koos stabiilse sotsiaalse mõõtmega, seejuures on Euroopa sotsiaalõiguste sammas üks sotsiaalse ühtekuuluvuse peamisi edasiviivaid jõude. Selle rakendamist riiklikul tasandil tuleks kiirendada ning see peaks kaasama kõik asjakohased kodanikuühiskonna organisatsioonid. Sotsiaalpartneritel ja teistel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on Euroopa demokraatlikus projektis ülimalt oluline roll.

1.12

Komitee on veendunud, et kõigil ELi kodanikel peavad tööturul olema võrdsed võimalused ja neid tuleb võrdselt kohelda. Kuigi õiglast liikuvust tuleb innustada, peaks kodanikel ka oma elukohas olema juurdepääs kvaliteetsele tööle ja inimväärsele elatustasemele, et vältida ajude äravoolu ja sotsiaalset dumpingut.

1.13

Kliimamuutused ning keskkonnaküsimused on ELi kodanike jaoks üha tõsisem mureküsimus. Mitmed EMSK arvamused on näidanud, et Euroopa suudab ning tal tuleb saavutada kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tulemusi. Samuti on oluline täita mitmesugustes kliimat, bioloogilist mitmekesisust ja vett käsitlevates kokkulepetes võetud kohustusi. EL saab olla ökoloogilise ülemineku liider, tagades samal ajal õiglase ülemineku käigus sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kõigi kaasatuse.

1.14

Komitee on veendunud, et aktiivsetel programmidel, mis hõlbustavad noorte haridust ja tööturule sisenemist, on Euroopa Liidu tuleviku jaoks täita oluline roll. Tuleb soodustada selliseid programme nagu Erasmus+, et anda noortele teadmised, oskused ja pädevused. Täiendavalt leiab komitee, et viivitamata tuleb välja töötada muud sarnased programmid, mis toetavad tagasihoidlikumate rahaliste vahenditega isikuid. Ülimalt oluline on tõsta kõnealuste programmide osas kodanike teadlikkust, edendades samas alati ELi liikmesusest tingitud otsest kasu. Lisaks sellele saab ja tuleks kasutada programmi „Erasmus+“, et saavutada Aafrikas kõrghariduse kvaliteedikindlustuse tagamine, et anda mõlema maailmajao noortele teadmised, oskused ja pädevused.

1.15

Välisjulgeolekuga seotud probleemid on märkimisväärselt suurenenud, kuid iga liikmesriik – kes eraldab sõjalise jõu kasutamiseks erinevaid rahalisi vahendeid ja kellel on sõjalise jõu kasutamisest erinev arusaam – tajub neid erinevalt. Komitee usub, et EL peab ühiselt ja kooskõlastatult reageerima, tõestades oma kodanikele, et liit tagab julgeoleku tõhusalt. Samavõrd olulised kodanike julgeoleku jaoks on meetmed, millega ennetatakse uues digitaalses keskkonnas küberkuritegevust.

1.16

Tuhandete konfliktide ja vaesuse eest põgenevate ja Vahemere ületamiseks oma elu ohtu seadvate rändajate raske olukord oli šokeeriv. Poliitilised tagajärjed on jätnud mulje, et EL ei tea, kuidas sellise kriisiga toime tulla. Komitee tervitab komisjoni tasakaalustatud, terviklikku ja ühtset rändepoliitikat, mis aitab ELil tulla toime rändevõimalustega, lahendades samal ajal probleeme.

1.17

Euroopa kodanikud peavad ELi liikmesusest tingitud positiivset mõju sageli enesestmõistetavaks või seostavad seda riikide valitsustega, samas kui paljudes probleemides süüdistatakse Euroopa institutsioone. Komitee usub, et see on tingitud ebapiisavast teavitamisest selle kohta, mida pakub ELi liikmesus liidu kodanikele; seega peavad EL ja liikmesriigid tegema rohkem jõupingutusi Euroopa poliitikameetmete, eesmärkide ja sihtide paremaks tutvustamiseks.

1.18

Edasised sammud hõlmavad üheaegselt seda, et teavitamiseks tagatakse rohkem rahalisi vahendeid, kasutades seejuures kõiki võimalikke kanaleid – Euroopa ja liikmesriikide kaudu, kuid ka sotsiaalpartnerite ning muude organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganite kaudu. Kodanikke tuleb ELi liikmesusest tingitud eelistest alati teavitada, pidades samas silmas seda, milline oli elu ilma liiduta – sõda, võimuvõitlus ja majandusraskused.

1.19

EL peab oma kodanikele lähemale jõudmiseks pidevalt kuulama ja mõistma, mis on eurooplaste põhiootused, ning üritama neid vastavalt täita. Seetõttu leiab komitee, et teavitamist, koostööplatvorme ja avalikke arutelusid tuleks edendada nii sageli kui võimalik ning need peaksid hõlmama kõiki liikmesriike.

1.20

Vääruudiste vastu võitlemine on veel üks oluline väljakutse maailmas, kus väärinformatsiooni, desinformatsiooni ja võltsinfo levitamine on üha kasvav suundumus. Seetõttu nõuab komitee ühist ja kindlat tegutsemist selle nimel, et parandada inimeste analüüsivõimet ning tagada seejuures väljendusvabandus, ennetada võltsuudiste levitamist ning luua faktikontrolli ja kinnitamise vahendid.

2.   Sissejuhatus

2.1

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Euroopa Liit alustas projektina, mille eesmärk oli tagada rahu, ning see on kujunenud maailma suurimaks ühtseks turuks, kus toimub kapitali, toodete, teenuste ja, mis kõige tähtsam, liidu kodanike vaba liikumine. See oli unistus, mis kujunes väljas kahe maailmasõja tuhast ning on taganud arengu kogu mandril, pannes aluse selle ajaloo pikimale rahuperioodile.

2.2

Nüüd, 2019. aastal, mil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ja liidu jaoks olulised muudatused, peavad kõik Euroopa osalejad näitama oma kindlameelsust tagada liidu kodanike ühtsus, jõukus ja heaolu demokraatia, inimõiguste, võimude lahususe ja õigusriigi põhimõtte ja Euroopa sotsiaalse mudeli kaitsmise kaudu (1).

2.3

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (2) sätestatakse teatavad poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused kogu Euroopa Liidu kodanikele. Harta ratifitseeriti 2000. aastal ning see lisas ühe olulise elemendi, mille aluslepingud olid seni välja jätnud: kohustuse, et EL peab tegutsema ja koostama õigusakte kooskõlas harta õiguste ja väärtustega, mida on kirjeldatud selle seitsmes peatükis (väärikus, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused, õigusemõistmine ja üldsätted).

2.4

Kuigi eelised Euroopa kodanikele on ilmsed, ei näi mõned neist paraku teadlikud olevat või seavad need isegi kahtluse alla ning liikmesriikides viimaste aastate jooksul esinenud kasvavaid pingeid ja eriarvamusi edasiste sammude osas. See on loomulikult tõstatanud nt järgmised küsimused: milline peaks olema Euroopa Liidu tulevik? Kas me peaksime tegema rohkem või vähem koostööd? Kus peaks paiknema selliste erinevate koostööprojektide vaheline tasakaal, millega liikmesriigid nõustuvad? Erinevad poliitilised jõud, mis ei ole vähem tähtsad ELi asutanud liikmesriikides, seavad kahtluse alla Euroopa integratsiooni suuna, juhtimise ja isegi selle põhimõtte.

2.5

See poliitiline pöördepunkt langeb kokku kasvava usaldusega ELi vastu (3) pärast pikka usaldamatust selle suhtes, kuidas Euroopa institutsioonid tegutsevad. Hiljutised kriisid, olgu selleks finantskriis või euroala kriis, rändekriis või Brexit, on näidanud, kuivõrd haavatavad on ELi institutsioonid süü omistamise suhtes. Euroskeptilised liikumised on kasutanud hiljutisi sündmusi oma plaanide läbisurumiseks sõltumata sellest, kas EL oli süüdi või mitte. Mitmes liikmesriigis võimule tulnud populistlikud erakonnad on seadnud ELi eelised kahtluse alla või ELi kohta esitanud väärinfot.

3.   Kasu Euroopa kodanikele

3.1

Omavaheline majanduslik seotus, tihedam sotsiaalne ja poliitiline koostöö ning vaba liikumine on kaotanud Euroopast sõja ning elame praegu mandri ajaloo pikimal rahuperioodil.

3.2

Euroopa ühtne turg on teinud võimalikuks liikmesriikide vahelise vaba ja sujuva kaubanduse, aidates kaasa majanduslikule rikkusele, jõukusele ning elatustasemele, mis kuulub maailma kõrgeimate hulka. Sellest hoolimata ei ole see kõrvaldanud sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust.

3.3

Lisaks on EList saanud ühtse majandusliku läbirääkijana rahvusvahelisel tasandil mõjukas osaleja, kes saab läbirääkimistel kaubelda strateegilisi lepinguid ning mõjutada maailma majanduspoliitikat. Parema ühenduvuse ja ettevõtete vähendatud tegevuskulude tulemusena luuakse töökohti.

3.4

Kodanike vaba liikumine kogu liidus on aidanud kõrvaldada riikidevahelise usaldamatuse ning avanud lugematuid haridus- ja kutsealaseid võimalusi. ELi kodanik saab töötada, elada või pensionile jääda mis tahes liikmesriigis. Rumeenlane, kes on õppinud Ühendkuningriigis ja kes töötab Belgias, elades samal ajal Madalmaades, on tavaline nähtus.

3.5

Kodanikud saavad kasu ka vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisest, kuna Euroopa rahvastel on teatud liiki vastastikune kaitse. Euroopa Liit tagab julgeoleku taseme, mis võimaldab kohalikele luureteenistustele ja õiguskaitseasutustele juurdepääsu parandatud andmevahetusele ja ressurssidele.

3.6

Alates selle loomisest on EL oma kõigis vormides teinud tööd keskkonna parandamise nimel. Näiteks on alates 1950. aastatest paranenud kogu mandril märkimisväärselt õhu ja vee kvaliteet, kuna jõupingutusi ja eeskirju on koordineeritud liidu tasandil.

3.7

Arvestades isikandmete kaitse üldmääruse hiljutist vastuvõtmist, on eraelu puutumatus ELis digitaalajastul hästi kaitstud. Tegemist on ühe tugevaima andmekaitseseadusega maailmas, mis kaitseb kodanike põhiõigust eraelu puutumatusele.

3.8

ELil toote- ja toiduohutusregulatsioonid on maailma rangeimate hulgas. Liikmesriikide ametiasutused saadavad teavet turult leitud ohtlike toodete kohta ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi. Samuti on EL võtnud endale ülesandeks tuvastada ohtlikud tooted enne, kui need tarbijatele müüakse. ELis tuleb tööandjatel tagada töötajate tervis ja ohutus kõigis nende töö aspektides.

3.9

ELi kodanikel on teistes ELi liikmesriikides viibides õigus vastastikusele tervishoiule. Need õigused kehtivad olenemata sellest, kas reisitakse ajutiselt puhkusel olles või õpitakse välismaal, elatakse alaliselt teises ELi riigis või reisitakse teise ELi liikmesriiki just selleks, et saada ravi.

3.10

Kõigil ELi kodanikel on õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja/või nende elukohaks oleva ELi riigi kohalikel valimistel samadel tingimustel kui selle riigi kodanikud. Lisaks on ELi kodanikel õigus olla tööle võetud selle riigi kodanikega, kus nad tööd otsivad, samadel tingimustel ning neilt ei tohi nõuda täiendavate nõuete täitmist.

3.11

ELi kodanikel on õigus kiirelt ja lihtsalt registreerida ettevõte ning asutada olemasoleva ELis asuva ettevõtte tütarettevõte mis tahes ELi riigis, Islandil, Norras või Liechtensteinis. Idufirmade ja VKEde jaoks on olemas palju erinevaid ELi rahalisi vahendeid ja algatusi.

3.12

Euroopa sotsiaalne mudel aitab parandada suure hulga ELi elanikkonna elu- ja töötingimusi. Hiljuti kehtestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga püütakse seda veelgi täiustada.

3.13

EL on esirinnas naiste ja meeste võrdse majandusliku iseseisvuse edendamisel. Liit püüab pidevalt edendada soolist võrdõiguslikkust, võidelda palgalõhe vastu ning kehtestada tõhusad diskrimineerimisvastased eeskirjad ja poliitikameetmed.

3.14

Euroopa ühinemisprotsess ja liiduga ühinemise väljavaade on andnud tõuke rajada Euroopas elujõulised turumajandused, tõsta sotsiaalseid standardeid luua stabiilsed demokraatlikud institutsioonid.

3.15

ELi kodanikel on ELi mittekuuluvates riikides õigus saada kaitset mis tahes ELi riigi diplomaatiliselt või konsulaaresinduselt, kui nende enda riigil puudub seal esindus. See õigus on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 46. On vaid kolm riiki, kus kõigil liikmesriikidel on olemas diplomaatiline esindus, nimelt Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa. Hädaolukordades peavad ELi liikmesriigid aitama ELi kodanikel evakueeruda nii, nagu oleks tegemist nende enda kodanikega. Kaitse hõlmab ka igapäevaseid olukordi, nagu passi vargus, raske õnnetus või haigusjuhtum.

3.16

Hariduse toetamine on Euroopa Liidus väga olulisel kohal. Maailmakuulus vahetusprogramm Erasmus+ annab üliõpilastele ja õppejõududele võimaluse suurendada oma oskusi ja tööhõivevõimalusi, kogedes akadeemilist elu teises riigis; seda võimalust on alates 2014. aastast kasutanud 3 miljonit inimest. Lisaks on ideede ja kultuuri vahetamine toonud inimesi kokku, aidates seeläbi kujundada Euroopa identiteeti.

4.   Euroopa väärtused ja põhiõigused

4.1

Komitee leiab, et selleks, et kaitsta kodanike huve kõige paremini, peab aluslepingute mis tahes reform sisaldama põhiõiguste harta teksti ning ühelgi liikmesriigil ei tohiks olla võimalik selle jõustamisest loobuda. Praegu viidatakse Lissaboni lepingus hartale kui eraldiseisvale dokumendile ning Ühendkuningriik ja Poola on selle kohaldamisest loobunud.

4.2

Kuigi Euroopa seisab silmitsi mitmete väljakutsetega ning alati on vaja teha ühiseid otsuseid, ei saa väärtuste osas, millel EL rajaneb ja mis on sätestatud aluslepingutes, teha mööndusi ning mis tahes uue ELi struktuuri rajamisel tuleb neist lähtuda; need väärtused hõlmavad inimväärikuse ja inimõiguste, demokraatia, vabaduse, võrdsuse, võimude lahususe ja õigusriigi austamist.

4.3

ELi kodanike võrdse kohtlemise ja võrdsete eeskirjade osas ei tohiks kunagi teha mööndusi ning EL on sellega seoses teinud märkimisväärseid ja ebavajalikke kompromisse: Ameerika Ühendriikide viisad vaid mõnedele liikmesriikidele, toidukvaliteedi topeltstandardid jne. ELi eesmärk peab olema kaitsta võrdselt kõigi oma inimeste huvisid, sõltumata nende kodakondsusest.

4.4

Komitee on seisukohal, et Euroopa tasandil tegutsemine ei tähenda liikmesriikide huvidest loobumist ega seda, et Euroopa ja liikmesriikide huvid on omavahel vastuolus; see tähendab lihtsalt seda, et mõningaid asju on võimalik paremini saavutada ühiselt. Olenemata suunast, mille liit võtab, tuleb tal enda juhtimiseks ette näha olulised reformid ja selged eeskirjad, et tegeleda praeguste poliitiliste pingete ja kasvava mitmekesisusega. Euroopa meetod on see, mis tagab globaliseerunud maailmas vabaduse ja suveräänsuse. Kodanikud saavad kasu ELi liikmesusest, sest see annab neile seaduslikud võimalused ja kõigile samad eeskirjad, keelates igasuguse diskrimineerimise kodakondsuse alusel.

4.5

Tuhandete konfliktide ja vaesuse eest põgenevate ja Vahemere ületamiseks oma elu ohtu seadvate rändajate raske olukord oli šokeeriv. Poliitilised tagajärjed on jätnud väära mulje, et EL ei tea, kuidas sellise kriisiga toime tulla. Komitee tervitab komisjoni tasakaalustatud, terviklikku ja ühtset rändepoliitikat, mis aitab ELil tulla toime rändevõimalustega, lahendades samal ajal probleeme. Komitee toetab eelkõige komisjoni uut poliitikat, mille eesmärk on hoida Euroopa demograafilise languse ajal rändajate jaoks atraktiivsena ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid. See eeldab ka tugevat vastuvõtu- ja integratsioonipoliitikat.

4.6

ELi suurim väljakutse on olla jätkuvalt liit, mis kaitseb oma kodanikke ja annab neile mõjuvõimu. Seetõttu peab liit pakkuma lahendusi küsimustele, mille üle inimesed tõepoolest muretsevad: „Komitee on jätkuvalt veendunud, et hea tulevik on võimalik ning et tugevam EL saab aidata üleilmastumist ja digitaaltehnoloogiale üleminekut paremini suunata, tagamaks kõigile kodanikele head väljavaated“ (4).

4.7

Euroopa projektile alusepanijad on tunnistanud, et Euroopa ülesehitamine jätkub veel pikalt, kuni jõutakse liidu liikmesriikide kehtivate demokraatiatega võrreldes sarnasele legitiimsuse tasemele. Oleme saavutanud väga palju, kuid iga uus leping peab tagama suurema läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli, et muuta liidu tegevus avalikkuse silmis võimalikult legitiimseks. Lisaks tuleb tagada, et liikmesriigid täidaksid rohkem Euroopa Liidu õigust.

5.   Kestlik majandusareng

5.1

Euroopas on maailma suurim ühtne turg ja teine enim kasutatav vääring. See on suurim kaubandusjõud, moodustades 16,5 % maailma impordist ja ekspordist, (5) ning suurim arengu- ja humanitaarabi rahastaja. Muu hulgas tänu maailma suurimale rahvusvahelisele teadusprogrammile „Horisont 2020“on Euroopa innovatsiooni esirinnas. Siiski tundub konkurents Ameerika Ühendriikide ja Aasiaga olevat intensiivsem kui kunagi varem. On selge, et ükski liikmesriik ei saa etendada maailmaareenil üksinda olulist rolli.

5.2

Euro on peaaegu 20 aastat vana ning saavutab oma täieliku potentsiaali vaid siis, kui kõik liikmesriigid on selle kasutusele võtnud ning kui majandus- ja rahaliit on välja kujunenud. See tähendaks seda, et kõik võtaksid vastu selged eeskirjad ja kohaldaksid neid, ajakohastataks Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM), et selle roll oleks olulisem (nagu IMFi rahvusvaheline roll), samuti tähendaks see poliitilist vastutust ja tugevdatud eelarvenõukogusid (6). Euro kasutuselevõtt peaks olema ELi ülesehitamisel esmatähtis.

5.3

Komitee on varasemalt väitnud, et EL reageeris finantskriisile aeglaselt ning et majandus- ja rahaliitu tuleb reformida (7). Pärast seda on tehtud pidevalt jõupingutusi pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu reformimiseks ja väljakujundamiseks. Nagu varemgi, (8) väljendab komitee heameelt turu suurema konsolideerimise üle, kuid hoiatab selliste töökohtade loomise eest, mille tõttu koondub liiga suur otsustusõigus väikese arvu inimeste kätte. Väljakujunenud majandus- ja rahaliit juhataks Euroopa Liidu ettevõtete ja kodanike jaoks sisse uue ühisraha ajastu, vähendades oluliselt tehingukulusid ning kõrvaldades valuutariskid, suurendades kaubanduses hindade läbipaistvust ning vähendades samas investeerimisriske.

5.4

Pidevalt muutuvas maailmas, kui Euroopa tahab võimendada oma konkurentsieeliseid, peab ta keskenduma sellistele valdkondadele nagu teadus- ja arendustegevus, oskuste pakkumine ja taristud. Euroopa peab tegelema elanikkonna kahanemise ja vananemise probleemiga, kuna see mõjutab tööjõu pakkumist. Kui EL tahab jääda konkurentsivõimeliseks, peab ta tegelema tööjõupuuduse ja oskustööjõu nappusega. Euroopa vajab hästijuhitud rändepoliitikat ja pikaajalist perspektiivi, mille eesmärk on tööjõu ettevalmistamine tulevasteks väljakutseteks, aidates samas ettevõtetel kasvada ja areneda. Sellele vaatamata peavad rändepoliitikaga kaasnema tugevad poliitikameetmed, et vältida suuri sotsiaalseid ja ühiskondlikke probleeme.

5.5

Komitee on oma mitmes arvamuses nõudnud ka taristusse ja avalikesse teenustesse kui majanduskasvu ja kodanike heaolu loovatesse projektidesse rohkem investeerimist. Komitee on avaldanud ka toetust „äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile ning finantstehingute, kütuste ja süsinikdioksiidi heite ühtsele maksubaasile. Kui neid kohaldataks Euroopa tasandil, oleks võimalik määratleda piiriülene maksubaas ja tasakaalustada ülemaailmset mõju keskkonnale“ (9). See vähendaks maksudest kõrvalehoidumist ning tagaks eelarvepoliitika ühtsuse. Komitee on täheldanud, et „Euroopal on ilmselt tugev positsioon uuenduslike kõrgtehnoloogiliste äriühingute kasvatamisel, kuid kui neil äriühingutel on vaja suuri kapitaliinvesteeringuid, lähevad nad tavaliselt pankrotti“ (10).

5.6

EL on allkirjastanud laiaulatuslikud kaubanduslepingud, mille eesmärk on suurendada kaupade ja teenuste vahetamist, kaitstes ja parandades samas töötajate õigusi ning võttes arvesse keskkonnaprobleeme. Viimasel paaril aastal on aga esile kerkinud protektsionistlikud voolud ning puhkemas on kaubandussõjad. EL peaks jätkama vaba, õiglase ja jätkusuutliku kaubanduse edendamist mitmepoolses süsteemis ja kaubanduslepingutes, mis austavad sotsiaalseid, tarbija- ja keskkonnaalaseid õigusi, toetades samal ajal ettevõtete kasvu ja arengut. Protektsionism ei too kodanikele kasu. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on oluline roll ning on ülioluline, et EL saaks selle reformimisel kaasa rääkida (11). Mitte mingil juhul ei või edasised sammud hõlmata piiride sulgemist ja kaubanduse blokeerimist.

5.7

Kliimamuutustest mõjutatud maailmas on komitee korduvalt soovitanud parandada bioloogilise mitmekesisuse ja eluks vajalike ressursside kaitset. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse on sama oluline kui kliimamuutuste ennetamine. Komitee nõuab selles valdkonnas rohkem poliitilist tahet ja õigusaktide järjepidevust ning soovitab seetõttu teha kõik vajalikud ressursid kiiremas korras kättesaadavaks.

5.8

Kliimamuutuste poliitika peab komitee arvates põhinema õiglasel üleminekul, mis eeldab meetmete võtmist kliimamuutuste mõjude leevendamiseks ning kahjude ja kulude kompenseerimiseks. Võimalikult suurel määral tuleks eelistada ringmajanduse mudelit ja parandada selle õigusraamistikku. Tuleb edendada lühikesi tarneahelaid, eriti toiduainesektoris, ning lõpule tuleb viia mobiilsuspoliitika ümberkujundamine, et muuta see tõhusamaks ja säästvamaks. Osana 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsist on EL võtnud kohustuse täita globaalse soojenemise vähendamiseks seatud eesmärke. EL on juba teinud märkimisväärseid edusamme ning saab ühiseid jõupingutusi suurendada selleks, et täita COP21-l võetud kohustusi ning reageerida praegustele vajadustele. Sellest hoolimata on komitee võtnud teadmiseks üliõpilaste ja noorte liikumise mitmes liikmesriigis, millega kutsutakse üles võtma rohkem meetmeid keskkonna kaitsmiseks.

6.   Sotsiaalne progress ja haridus

6.1

„Maailma mastaabis on kogu Euroopa jõukas heaolupiirkond. Siinne sotsiaalkaitse on maailmas kõrgeimal tasemel ning kõrged on ka heaolu-, inimarengu- ja elukvaliteedinäitajad“ (12). Kuid sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas on kogu liidus kasvav ebavõrdsus ja suured lõhed ning me peame üritama liikmesriikidevahelisi erinevusi vähendada. Elu- ja töötingimuste ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine, mis põhineb majanduskasvul, toob kaasa paremad sotsiaalsed tingimused, vähendab ebavõrdsust ning peaks olema Euroopa peamine tulevikueesmärk.

6.2

Sotsiaalse progressi oluline edasiviiv jõud peab olema Euroopa sotsiaalõiguste sammas – algatus, mida komitee toetab kindlalt toetab kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimise tervikliku ja kõikehõlmava strateegia raames. Selleks et tagada liidu kodanikele jõukas tulevik, kinnitab komitee oma kindlat pühendumust mis tahes püüdlustes „kindlustada „õiglane ja tõeliselt üleeuroopaline tööturg“, saada „Euroopa sotsiaalvaldkonnas AAA-reiting“ja olla suunanäitaja […] uuendatud lähenemisprotsessis“ (13). Rakendamist liikmesriikide tasandil tuleb kiirendada, olles samal ajal teadlik sellest, et kestev majanduskasv tuleb saavutada koos stabiilse sotsiaalse mõõtmega. Koos ELi ja liikmesriikidega on kõigil asjakohastel kodanikuühiskonna organisatsioonidel oluline roll. Komitee peab ELi kodanike heaolu jaoks on oluliseks, et EL jätkaks Euroopa poolaasta protsessi raames Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi rakendamisel tehtud edusammude jälgimist, kaasates täielikult sotsiaalpartnerid ja muud kodanikuühiskonna organisatsioonid.

6.3

Lisaks kinnitab komitee veel kord, et „Euroopa Liit peaks täiel määral kasutama kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil tegutsevate sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi ja suutlikkust, kaasates neid koos teenuste kasutajatega ja vastavalt nende eri rollile ELi rahastamise planeerimisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Sotsiaalpartneritel ja teistel kodanikuühiskonna organisatsioonidel on Euroopa demokraatlikus projektis ülimalt oluline roll“ (14). EL peaks edendama kollektiivläbirääkimisi ning austama sotsiaalpartnerite autonoomiat.

6.4

Digitaaltehnoloogiale üleminek, automatiseerimine, tehisintellekt jne nõuavad kiiret ja jätkusuutlikku reageerimist. Kuna EL on teistest majandusjõududest kvaliteetsesse haridusse ning teadus- ja arendustegevusse SKPst tehtavate kulutuste osakaalu poolest maha jäänud (15), on ELi majandusel vaja tööjõudu selliste oskustega, millega on võimalik muutuva konkurentsikeskkonna väljakutsetega paremini toime tulla. See tähendab, et tööandjatel ja töötajatel on ühine huvi aidata kaasa noorte ja täiskasvanute koolitusele, ümberõppele, oskuste täiendamisele ja elukestvale õppele, mille tulemuseks on edukad ettevõtted ja asjakohaste oskustega tööjõud, koos ELi, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna asjakohaste organisatsioonidega. ELi majanduse digitaalseks muutmine peaks toimuma tehnoloogiliste muutuste õiglases üleminekuraamistikus, millega tagatakse panustamine parematesse elu- ja töötingimustesse, sh kvaliteetsete töökohtade loomine ja võrdsemad ühiskonnad.

6.5

Tuginedes Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele, on ülioluline astuda samme selleks, et tulla toime tulevaste tööturul esilekerkivate väljakutsetega. Tehnoloogilise arenguga tekkivate võimaluste ärakasutamine peaks seega toimuma paralleelselt tööstuse muutuste ja tööturu ümberkujunemisega seotud väljakutsetega tegelemisega. Kui nende probleemidega ei tegeleta, tekib muutustele suur vastuseis või ei saa märkimisväärne osa elanikkonnast uute tehnoloogiate arendamisest kasu.

6.6

Komitee on juba palunud, et kasvava ebavõrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võideldaks kõigil tasanditel ning et sellega tegeleksid kõik sidusrühmad. Seda silmas pidades on komitee veendunud, et palkade lähenemise saavutamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi ühiste põhimõtete, standardite, poliitikameetmete ja strateegiate kindlaksmääramiseks asjakohasel tasandil, samuti miinimumpalkade kehtestamist või suurendamist sobiva tasemeni, austades täiel määral sotsiaalpartnerite autonoomiat. Lisaks on oluline tagada, et kõigil kodanikel oleks miinimumsissetulek. Komitee rõhutab, et sotsiaalse ühtekuuluvuse ja sotsiaalsete investeeringute jaoks eraldatud vahendeid tuleks suurendada, et tulevaste probleemidega toime tulla (16).

6.7

Komitee on veendunud, et kõigil ELi kodanikel peavad tööturul olema võrdsed võimalused ja neid tuleb võrdselt kohelda. Kuigi õiglast liikuvust tuleb innustada, peaks kodanikel ka oma elukohas olema juurdepääs kvaliteetsele tööle ja inimväärsele elatustasemele, et vältida ajude äravoolu ja sotsiaalset dumpingut.

6.8

Euroopa Liidu tulevik tugineb aktiivsetele programmidele, mis hõlbustaksid noorte haridust ja tööjõu ridadesse kaasamist. Programmidel, nagu Erasmus+ ja selle eelkäija ehk programm Erasmus, on olnud uskumatult suur mõju Euroopa identiteedi tugevdamisele, andes samas noortele teadmisi, oskusi ja pädevusi. Komisjoni kavatsus programmi rahastust kahekordistada on kindel samm edasi, kuid komitee palus 2018. aasta oktoobris, (17) et eraldataks veelgi rohkem vahendeid. Taoline programm peab jätkuma ning seda tuleks laiendada neile noortele, kellel on muidu majandusraskuste tõttu kvaliteetsele haridusele ja kultuuriülesele kontaktidele juurdepääsu saamisega raskusi.

6.9

Vastavalt oma varasemates arvamustes märgitule leiab komitee, et noortestrateegia peaks „olema rohkem seotud olemasolevate ELi programmidega, nagu Erasmus+, noortegarantii ja Euroopa solidaarsuskorpus“ja „edendama ka ulatuslikumat kodanikuaktiivsust, sh valimistel osalemist, vabatahtlikku tegevust, noorte juhitud valitsusväliseid organisatsioone, töökoha demokraatiat ja sotsiaalset dialoogi“ (18). Ülimalt oluline on parandada kodanike teadlikkust nendest programmidest, tuues seejuures alati välja, et need kujutavad endast ELi liikmesusest tulenevat otsest kasu.

6.10

Komitee rõhutab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel subsidiaarsus ja piirkondlik valitsemistava. Võttes arvesse eri piirkondade vahelist suurt lõhet heaolu ja arengu valdkondades, seda isegi ühe liikmesriigi piires, on väga oluline, et poliitikat kujundaksid inimesed, kes mõistavad põhiprobleeme kõige paremini ning on seepärast kõige paremini suutelised tegutsema. ELi institutsioonid peavad jätkama võitlust igasuguse diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu.

6.11

Euroopa sotsiaalne mudel on maailmas ainulaadne ning Euroopa kodanikele jätkuvalt üheks kõige olulisemaks eeliseks. EL koos liikmesriikidega peab tuginema poliitikameetmetele, mis sotsiaalset mudelit kaitseksid ja edendaksid ning hõlbustaksid veelgi majanduslikku arengut ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pidades silmas seda, et põhiõigustega peavad kaasnema sotsiaalõigused.

7.   Julgeolek ja kaitse

7.1

Maailmas, kus valitsevad lahkhelid ja lõhenemine, on Euroopa märkimisväärselt vaba ja stabiilne paik. Maailma 25st kõige rahumeelsemast riigist asuvad 15 ELis. Kuid terrorirünnakud, Vahemere teisel kaldal ja Sahara-taguses Aafrikas asuvad valitsusvõimuta ja ebastabiilsed alad ning idas taastärkavad vaenulikud jõud on näidanud, et me peame oma rahu ja julgeoleku säilitamiseks astuma kindlaid samme.

7.2

Kuigi sise- ja välisjulgeoleku probleemid on tõepoolest märkimisväärselt suurenenud, näevad liikmesriigid – kes ei taju neid välisohte ühtemoodi, kes eraldavad julgeoleku ja kaitsetegevuse jaoks erinevaid rahalisi vahendeid ja kellel on sõjalise jõu kasutamisest erinev arusaam – neid erinevalt. Kuna paljud ohud, millega me silmitsi seisame, on piiriüleste tunnustega, leiab komitee, et liikmesriigid ja EL peavad tegema võimalikult tihedalt koostööd, liikudes ühise ja kooskõlastatud reageerimise suunas, tõestades seeläbi oma liitlastele, et liit on tõhus julgeoleku tagaja.

7.3

Kooskõlastatud kaitsetegevus ei taga liidu liikmesriikidele mitte üksnes usutavat sõjalist jõudu, vaid aitab luua ka töökohti kõrgtehnoloogia sektorites ning soodustada innovatsiooni ja tehnoloogiaarendust. Komitee kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni tungivalt üles toetama selles valdkonnas ühismeetmete võtmist, tunnustades samas juba astutud samme (19).

7.4

Hinnanguliselt lähevad küberrünnakud maailma majandusele maksma 400 miljardit eurot aastas (20) ning kujutavad endast tõsist ohtu kodanike eraelu puutumatusele ja ohutusele. Komitee on veendunud, et EL peaks võtma eesmärgiks tõhustada võitlust küberspionaaži, küberterrorismi ja mis tahes muu nii Euroopa kodanike kui ka ettevõtete vastu suunatud küberkuritegevuse vormide vastu.

8.   Kodanikega suhtlemine

8.1

Euroopa kodanikud peavad ELi liikmesusest tingitud positiivset mõju sageli enesestmõistetavaks või seostavad seda riikide valitsustega, samas kui paljudes probleemides süüdistatakse Euroopa bürokraatiat ja selle liigset sekkumist. See on peamiselt tingitud ebapiisavast teabevahetusest ning sellest, et liit on keskmisest kodanikust võõrandunud. Seega peaksid EL ja liikmesriigid tegema palju rohkem jõupingutusi, et paremini tutvustada Euroopa poliitikat, eesmärke ja eesmärke.

8.2

EL peab teavitamiseks tagama rohkem rahalisi vahendeid ning kasutama kõiki võimalikke kanaleid – teavitustööd tuleks teha mitte üksnes liikmesriikide kaudu, vaid ka sotsiaalpartnerite ja muude organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganite kaudu. EL peab keskenduma rohkem sellele, et veenda nii riikide liidreid kui ka kodanikke selles, milline on liidu roll rahu, stabiilsuse ning majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamisel, kasutades oma sõnumi edastamiseks kõiki Euroopa Liidu ametlikke keeli.

8.3

2012. aastal juhtis komitee tähelepanu sellele, et „artikli 11 täielik rakendamine [on] väga vajalik, kui Euroopa Liit tahab tugevdada oma demokraatlikku õiguspärasust Euroopa kodanike silmis. Lõpuks suudab Euroopa vältida äärmuslust, kaitsta oma demokraatlikke väärtusi ja luua ühise tulevikuga kogukonna vaid suurema läbipaistvuse, isevastutuse, kodanike ja organiseeritud kodanikuühiskonna osalemise kaudu nii liikmesriikides kui ka Euroopa tasandil“ (21).

8.4

Kui EL tahab oma kodanikele lähemale jõuda (ning kui ta seda ei suuda, põrub liit tervikuna), peab ta kuulama ja mõistma, mida liidu kodanikud tegelikult tahavad, ning üritama neid soove vastavalt täita. Inimesed soovivad kaitset, õiglasi eeskirju töötajatele ja ettevõtetele, tervislikke elu- ja töötingimusi ning selgeid vastuseid välisprobleemidele. Selle saavutamiseks peab Euroopa olema jätkuvalt majandusliku ja sotsiaalse arengu ja demokraatliku stabiilsuse katalüsaatoriks ning tagama selle, et kõik on teadlikud liidu pühendumusest.

8.5

Väga paljud osalejad, sealhulgas riigid, lobirühmad, meedia ja üksikisikud, kasutavad üha enam väärinfot, desinformatsiooni ja valeinfot. Need on küll vanad tehnikad, ent sotsiaalmeedia areng ja võimalused on võimaldanud sellel nähtusel jõuda suure hulga inimesteni. Parim viis valeuudistega võitlemiseks on esitada fakte ning aidata inimestel arendada oma kriitilise mõtlemise oskust. Ehkki valede vastu tuleb võidelda, tuleb siiski alati austada arvamus- ja väljendusvabadust.

8.6

Edendada tuleks teabevahetus- ja koostööplatvorme ning need peaksid kaasama kõiki liikmesriike. Mis toimib ühes liikmesriigis, võib toimida ka teises liikmesriigis, ning seda, mida üks liikmesriik on uurinud, võidakse kasutada või täiendada teises liikmesriigis.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 110, 22.3.2019, lk 1.

(2)  ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

(3)  Euroopa Parlamendi pressiteade, 23.5.2018.

(4)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 145.

(5)  ELi teemad – Kaubandus.

(6)  Sõltumatud eelarveasutused.

(7)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 1.

(8)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 28.

(9)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 131.

(10)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

(11)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(12)  Aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta.

(13)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 10.

(14)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 165.

(15)  OECD andmed, „Gross domestic spending on R&D“(Sisemajanduse kulutused teadus- ja arendustegevusele).

(16)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 145.

(17)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 194.

(18)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 142.

(19)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 58.

(20)  Küberturvalisuse reform Euroopas.

(21)  ELT C 11, 15.1.2013, lk 8.


LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

Muudatusettepanek 12

Punkt 5.5

Muuta järgmiselt:

5.5

Komitee on oma mitmes arvamuses nõudnud ka taristusse ja avalikesse teenustesse kui majanduskasvu ja kodanike heaolu loovatesse projektidesse rohkem investeerimist. Komitee on avaldanud ka toetust sellele, et võetakse laiaulatuslikke meetmeid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vältimiseks hargmaiste ettevõtete seas, sealhulgas„ äriühingu tulumaksu ühtsele konsolideeritud maksubaasile ning käibemaksupettuste vastasele võitlusele, tugevdades liikmesriikide igapäevast koostööd finantstehingute, kütuste ja süsinikdioksiidi heite ühtsele maksubaasile. Kui neid kohaldataks Euroopa tasandil, oleks võimalik määratleda piiriülene maksubaas ja tasakaalustada ülemaailmset mõju keskkonnale“.  (1) See vähendaks maksudest kõrvalehoidumist ning tagaks eelarvepoliitika ühtsuse. Komitee on täheldanud, et „Euroopal on ilmselt tugev positsioon uuenduslike kõrgtehnoloogiliste äriühingute kasvatamisel, kuid kui neil äriühingutel on vaja suuri kapitaliinvesteeringuid, lähevad nad tavaliselt pankrotti“ (2).

Motivatsioon

Eksitava arusaama vältimiseks on asjakohasem piirduda üldise osundusega. Komitee ei ole arutanud ei hargmaiste ettevõtete maksustamist kui EL omavahendite allikat ega kütuste ega süsinikdioksiidi heite ühtset üleeuroopalist maksubaasi ega maksustamist. Finantstehingute maks vähendaks töötajate pensione ning aastaid vältav nõukogu töö tõhustatud koostöö kaudu on täiesti seiskunud. Muudatusettepanekuga sarnaseid märkusi tehti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses teemal „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“(COM(2017) 358 final) (3).

Muudatusettepanek lükati tagasi 76 poolt- ja 98 vastuhäälega, erapooletuks jäi 16.

Muudatusettepanek 11

Punkt 5.6

Muuta järgmiselt:

5.6

EL on allkirjastanud laiaulatuslikud kaubanduslepingud – näiteks Jaapaniga –, mille eesmärk on suurendada kaupade ja teenuste vahetamist, kaitstes ja parandades samas töötajate õigusi ning võttes arvesse keskkonnaprobleeme. Viimasel paaril aastal on aga esile kerkinud protektsionistlikud voolud ning puhkemas on kaubandussõjad. EL peaks jätkama vaba, õiglase ja jätkusuutliku kaubanduse edendamist mitmepoolses süsteemis ja kaubanduslepingutes, mis austavad sotsiaalseid, tarbija- ja keskkonnaalaseid õigusi, toetades samal ajal ettevõtete kasvu ja arengut. Protektsionism ei too kodanikele kasu. Maailma Kaubandusorganisatsioonil on oluline roll ning on ülioluline, et komitee saaks selle reformimisel kaasa rääkida (4). Mitte mingil juhul ei või edasised sammud hõlmata piiride sulgemist ja kaubanduse blokeerimist.

Motivatsioon

Parandada sõnastust, lisades konkreetse näite ELi vabakaubanduslepingute kohta: ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping.

Teatavasti jõustus ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping 1. veebruaril 2019. See on mõlemal poole jaoks suurim sõlmitud kaubandusleping.

Leping hõlmab 640 miljonit inimest ELis ja Jaapanis, umbes kolmandikku üleilmsest SKPst ja 37 % maailmakaubandusest.

74 000 ELi ettevõtjat ekspordivad Jaapanisse ning ELi Jaapanisse suunatud ekspordiga on seotud 600 000 töökohta. Samuti on see hea tarbijate jaoks, sest saadaval on suurem valik madalama hinnaga. Lisaks saadab see selge sõnumi, et maailma kaks suurimat majandusjõudu toetavad vaba, õiglast ja reeglitel põhinevat kaubandust.

Muudatusettepanek lükati tagasi 73 poolt- ja 111 vastuhäälega, erapooletuks jäi 11.


(1)   ELT C 81, 2.3.2018, lk 131 .

(2)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 79.

(3)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 131.

(4)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/68


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Harimine Euroopa Liidu teemal“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 228/09)

Raportöör: Tatjana BABRAUSKIENĖ

Kaasraportöör: Pavel TRANTINA

Nõukogu eesistujariigi Rumeenia taotlus

kiri, 20.9.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

ettevalmistav arvamus

Juhatuse otsus

16.10.2018

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

6.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

21.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

164/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

1.1.

leiab, et ELi elujõulisus sõltub suuresti Euroopa identiteedi tugevusest ja kodanike samastumisest ELiga, säilitades samal ajal oma rahvusidentiteedi, ning et Euroopa edu alus on selle väärtused, sallivus ning kultuuride, religioonide ja pärandi mitmekesisuse toetamine. Seetõttu on oluline täiendada kodanike teadmisi ja arusaamu ELi ajaloost ja kultuurist, põhiväärtustest ja -õigustest, aluspõhimõtetest ja otsustest ning otsustusprotsessidest ELi tasandil. Samuti on tähtis edendada üleilmset kodanikuaktiivsust ja ELi rolli üleilmsel areenil;

1.2.

rõhutab, et terviklik haridus, koolitus ja elukestev õpe on hädavajalikud, et tugevdada ELi identiteeti ja kogukonna- ja ühtekuuluvustunnet ning suurendada ELi kodanike vastutust ja aktiivset osalemist ELi puudutavate otsuste langetamisel; toonitab, et need aitavad tagada rahu, julgeolekut, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki, solidaarsust ja vastastikust austust, kestlikku majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja õiglust, ning seejuures austada ja rikastada kultuurilist mitmekesisust. ELi integratsiooni, selle eeliseid ja puudusi tuleb käsitleda põhjalikult ja kindlalt nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil,

1.3.

rõhutab, et õppimine toimub pidevalt igal pool, nii aktiivselt kui ka passiivselt. Seega ei kuulu ELi teemalise hariduse pakkumine üksnes formaalse hariduse ülesannete hulka ega puuduta üksnes noori. Toetada tuleb nii elu kõiki aspekte hõlmavat ja elukestvat õpet ning eritähelepanu tuleb pöörata vanematele põlvkondadele, pakkudes neile nende õppeviisidele kohandatud teavet.

Komitee soovitused seoses ELi tasandi institutsioonide ja poliitikaga:

1.4.

rõhutab vajadust rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet, et kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe oleks Euroopas kõigi õigus;

1.5.

soovitab panna rohkem rõhku ELi ja ELi identiteeti kogu selle mitmekesisuses käsitlevale haridusele kui põhioskuste ja -pädevuste, eriti ELi tundmise pädevuse ühele osale, määratledes nii selle valdkonna ühised õpitulemused (ELi-teemalised miinimumteadmised ja -oskused ning hoiakud). Sellega seoses on vaja paremat ülevaadet liikmesriikide olukorrast – komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles seda teemat uurima;

1.6.

nõuab riikliku ja ELi tasandi strateegilisi poliitikameetmeid, et edendada ELi käsitlevat õpet, mille eesmärk on tugevdada ELi identiteeti ja ELi kuuluvuse tunnet ning näidata kodanikele ELi liikmesuse käegakatsutavaid hüvesid. Samuti on hädavajalik, et liikmesriigid peaksid tingimata nõuetekohaselt rakendama nõukogu soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste edendamist(1) ja 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni; (2)

1.7.

soovitab programmi „Erasmus+“ tulevase suurendatud eelarve (2021–2027) abil edendada ELi kuuluvuse tunnet, tagades õpiliikuvuse kõigile, eelkõige eri sotsiaal-majandusliku taustaga inimestele, ja nõuab, et kõigis tulevastes projektides pandaks rõhku ELi käsitlevale õppele, ELi identiteedi arendamisele, ELi käsitleva põlvkondadevahelise õppe ja igasse vanuserühma kuuluvate inimeste keeleõppe toetamisele ning täiskasvanute kodanikuühiskonna dialoogile;

1.8.

väljendab heameelt programmi „Erasmus+“Jean Monnet’ meetmete kolmekümneaastase rakendamise üle, millega edendatakse maailmas tipptaset ELi õpingute õpetamises ja teadustegevuses, ning nõuab programmi eelarve suurendamist ja laiendamist kõigile haridusvaldkondadele, et edendada ELi käsitlevat haridust ja tugevdada demokraatlikku kodanikuaktiivsust;

1.9.

nõuab, et ELi kodanikega vahetataks paremini ELi puudutavat teavet, toetudes ELi ja liikmesriikide teabe-, kommunikatsiooni- ja haridusstrateegiatele, ning märgib vajadust nimetada ametisse teabevahetuse eest vastutav volinik.

1.10.

leiab, et Euroopa ja riiklik avalik-õiguslik meedia, sealhulgas Euronewsi kanal, peaks täitma strateegilist rolli kodanike teavitamisel ELi saavutustest. Samuti võivad liikmesriikides asuvad ELi teabebürood, Euroopa Parlamendi liikmed ja teised esindajad, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ja muud Euroopa valdkonna poliitikakujundajad toetada aktiivselt ELi identiteedi arendamise protsesse riiklikul tasandil;

1.11.

soovitab luua ELi tasandi poliitilise strateegia – austades seejuures riikide pädevust haridusvaldkonnas –, milles esitada soovitused liikmesriikide koostöö kohta (näiteks avatud koordinatsiooni meetodi või kõrgetasemelise rühma kaudu), et toetada haridussüsteemides loodavaid ELi-alase hariduse ja ELi identiteedi arendamise algatusi ja meetmeid riiklikul ja kohalikul tasandil ning tihedas koostöös sotsiaalpartnerite ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Seda tuleks toetada ajakohastatud uuringutega, milles antakse ülevaade ELi käsitleva hariduse andmisest.

1.12.

soovitab ELi käsitleva hariduse ja ELi identiteedi arendamise lisada strateegiasse „Euroopa 2030“, ET 2030 strateegilisse raamistikku ja Euroopa poolaasta protsessi (asjaomaste riigipõhiste soovituste hulka), tingimusel et olemas on täpsed süsteemselt kogutavad andmed;

1.13.

nõuab sellise keskse juurdepääsetava platvormi loomist ja edendamist, mis hõlmab ELi eri keeltes kättesaadavaid õppe- ja õpetamismaterjale, sidudes mitmesugused praegused algatused ja portaalid ning mis on mõeldud haridusasutustele ja üksikisikutele, kes soovivad õppida ELi ja ELi identiteedi arendamise kohta. Platvormis tuleks üksikasjalikult keskenduda ELi põhiväärtustele, demokraatiale, demokraatlikus otsustusprotsessis osalemisele, sallivusele ja ühistele arusaamadele.

Komitee soovitused seoses liikmesriikide tasandi algatustega:

1.14.

soovitab kehtestada riiklikud strateegiad, millega ELi väärtusi, ajalugu, saavutusi ja praegusi arengusuundmusi käsitlev haridus kaasatakse kõigi haridusvaldkondade õppekavadesse, tunnistades seejuures informaalse ja mitteformaalse tähtsust;

1.15.

leiab, et ELi käsitlevat õpet tuleks anda koolihariduses horisontaalselt kõigi õppeainete lahutamatu osana ja kodanikuhariduses, ajaloos, geograafias ja majandusteaduses tuleks keskenduda ELi kodakondsusele ja selle hüvedele;

1.16.

nõuab, et kõigi haridustöötajate kutsealane põhi- ja jätkukoolitus hõlmaks ELi käsitlevat haridust ja kutsub liikmesriike üles toetama õpetajate kvaliteetset pidevat täienduskoolitust selles valdkonnas. Koolitus peaks sisaldama demokraatlikku kultuuri puudutavaid pädevusi, mille on kindlaks määranud Euroopa Nõukogu; (3)

1.17.

teeb ettepaneku töötada välja algatused kõigi haridustöötajate rahvusvahelise liikuvuse ja võõrkeeleõppe edendamiseks ja toetamiseks ning luua ELi käsitleva hariduse andmise ja ELi identiteedi arendamise Euroopa auhind/märgis, mille võivad saada nii koolid kui ka üksikisikud;

1.18.

soovitab innustada ja tõhusalt toetada sidusrühmi, sealhulgas ametiühinguid, tööandjate organisatsioone ja ettevõtjaid, ning teisi kodanikuühiskonna organisatsioone, kes töötavad haridus-, koolitus-, noorte ja täiskasvanute valdkonnas, nagu skaudid ja teised noorte- ja õpilasorganisatsioonid, õpetajate ühendused ja ametiühingud ning lapsevanemate organisatsioonid, et edendada tegevust ELi käsitleva hariduse omandamisel ja andmisel;

1.19.

palub liikmesriikidel aidata luua mitteformaalse ja formaalse hariduse pakkujate (st koolid ja noorteorganisatsioonid ja/või ülikoolid ja kogukonnaorganisatsioonid) vahel partnerlusi, et toetada üldiselt ELi käsitleva ja üldise kodanikuhariduse omandamist. Sellega seoses soovitab komitee tagada, et noorteorganisatsioonid kaasatakse õppekavade määratlemisse ja kodanikuhariduse andmise viiside kindlakstegemisse;

1.20.

tõstab esile Schumani deklaratsiooni ambitsioonikuse. Robert Schuman sedastas 9. mail 1950, et „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad […] ühtekuuluvuse“ (4). Komitee soovitab, et liikmesriikides tuleks tähistada Euroopa päeva (9. mai) või isegi eraldi Euroopa hariduspäeva ja kaasata see ELi-teemalisse kooli- ja kohalikku tegevusse.

2.   Taust

2.1.

Esmane vastutus haridus- ja kultuuripoliitika eest lasub liikmesriikidel. Sellegipoolest on ELil olnud aastate jooksul suur toetav osatähtsus ning kõikidel liikmesriikidel on ühine huvi kasutada ära hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse õigluse tõukejõudude täielik potentsiaali. Samuti pakuvad haridus ja kultuur meile võimaluse kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses.

2.2.

Komitee peab hädavajalikuks lähendada Euroopa projekti inimestele, laiendades nende teadmisi ELi ajaloo, saavutuste ja tähtsuse kohta, lähtudes Euroopa ajaloost ja selle heast mõjust inimeste igapäevaelule. Komitee rõhutab, et ELi põhiväärtusi tuleb tunda ja edendada, sest see on peamine viis, kuidas saavutada vastastikune mõistmine, rahumeelne kooselamine, sallivus ja solidaarsus ning mõista ELi aluspõhimõtteid.

2.3.

Kuuskümmend aastat pärast Rooma lepingu sõlmimist ei ole ELi kodanikud oma ELi identiteeti ikka veel täielikult välja kujundanud. Praegu tunneb 93 % ELi kodanikke poolehoidu oma riigi suhtes, neist 57 % tunneb suurt poolehoidu, ja 89 % tunneb poolehoidu oma linna/alevi/küla suhtes. Samas märgib ainult 56 %, et tunneb poolehoidu ELi suhtes ja ainult 14 % tunneb suurt poolehoidu (5). Need andmed on tähendusrikkad, arvestades eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi ja arutelusid Euroopa tuleviku teemal.

2.4.

Viimastel, 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli valimisaktiivsus jällegi suurim (51 %) kõige eakamate valijate (55+) seas, samal ajal kui vanuserühmas 18–24 oli osalejaid vaid 28 %. Valimisaktiivsus on seotud inimeste sotsiaal-majandusliku staatusega (6). Umbusaldust demokraatlike institutsioonide ja ELi vastu suurendavad ka meediapädevuse puudumine ja eksitava teabe/väärinfo levik. Seega võivad paremad teadmised EList ja demokraatlikust kodakondsusest olla siinkohal abiks. See ei ole raske ülesanne mitte ainult esmase hariduse valdkonnas.

2.5.

Komitee meenutab, et uuringutes (7) ja teadustöödes (8) on tuvastatud märkimisväärne lõhe kodanikuhariduse poliitika ja praktika vahel ning et peaaegu pooltes liikmesriikides ei ole endiselt eeskirju või soovitusi kodanikuhariduse kohta õpetajate põhikoolituses. Kodakondsust käsitletakse küll õpetajate täienduskoolituses, kuid koolijuhid selleteemalist täienduskoolitust ei saa.

2.6.

Muret valmistavad ka mitmesugused haridusvaldkondade vahelised erinevused kodanikuhariduse õpetamises. Näiteks õpetatakse kodanikuharidust vähem koolides pakutavas kutsealushariduses ja -õppes kui üldhariduses. Näiteks on vähem kodanikuhariduse õppekavu, vähem abimaterjale õpetajatele ja vähem soovitusi õpilaste osalemise kohta õppenõukogus või lapsevanemate osalemise kohta kooli hoolekogus.

2.7.

ELi käsitlevas õppes tuleks keskenduda ka demokraatia (sealhulgas osalemine, demokraatlik poliitika ja demokraatlik ühiskond) ja sallivuse (sealhulgas inimestevahelised suhted, sallivus eri sotsiaal- ja kultuurirühmade suhtes ja kaasav ühiskond) teemadele.

2.8.

ELi kodanikuharidus üldiselt peaks olema dünaamiline õpiprotsess(9) mis on kohandatud kontekstile ja igale õppijale, mis juhindub väärtustest ja annab õppuritele – kelleks on enamasti noored – teadmisi, arusaamu, oskusi ja hoiakuid, mida nad vajavad mitte ainult oma õiguste kasutamiseks, vaid ka kogukonnas ja ühiskonnas osalemiseks ning empaatiavõimeliseks, hoolivaks ja tulevasi põlvkondi arvestavaks käitumiseks. Kodanikuharidust puudutavad arusaamad muutuvad aeglaselt, kuid järjepidevalt, eemaldudes tänapäeval traditsioonilisest käsitlusest, milleks on vaid teadmiste ja arusaamade edastamine ametlike institutsioonide ja kodakondsuse (näiteks valimistel hääletamise) kohta, ning liikudes laiema arusaama suunas, mis hõlmab kodanikuühiskonnas osalemist ja laiemaid võimalusi oma kogukonna ja ühiskonnaga suhtlemiseks ja nende kujundamiseks.

2.9.

Et ELi kodakondsus muutuks enamaks kui selle praegune kitsas juriidiline kontseptsioon ja et arendada Euroopa kodanikuks olemise tunnet kogu Euroopas, peame lisama kodanikuharidusele selge Euroopa mõõtme. See võib aidata luua põhjalikumat ja poliitilisemat ELi kodakondsuse kontseptsiooni, mis on hädavajalik, kui EL soovib suurendada kodanike osalemist ja usku ELi ning toetust ELile kui sotsiaalsele ja poliitilisele – mitte ainult majanduslikule – liidule.

3.   Üldised tähelepanekud

3.1.

On ülimalt oluline, et inimesed teaksid oma rolli ja võimalusi demokraatlikus otsustusprotsessis osalemiseks kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil, ning mõistaksid institutsioonide juhtimist. Terviklik haridus, koolitus ja elukestev õpe, milles pööratakse erilist tähelepanu demokraatlikule kodakondsusele ning ühistele Euroopa väärtustele ja Euroopa identiteedile, aitaksid märkimisväärselt kaasa rahu, julgeoleku, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi, solidaarsuse, vastastikuse austuse, kestliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja õigluse tagamisele, austades ja rikastades samal ajal kultuurilist mitmekesisust ja ELi kuuluvust.

3.2.

Komitee pooldas Euroopa haridusruumi käsitlevas arvamuses (10) (2018) asjaolu, et algatusega püütakse haridussüsteemid tulevikus kaasavamaks muuta, ja rõhutab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise osana tuleks ELi, demokraatlikke väärtusi, sallivust ja kodakondsust käsitlevat õpet pidada kõigi õiguseks. See peaks olema kättesaadav kõigile, ennekõike ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, (11) et kõik kodanikud mõistaksid oma rolli osalusdemokraatias. Liikmesriigid peaksid tingimata nõuetekohaselt rakendama nõukogu soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste edendamist (12).

3.3.

Mitme liikmesriigi poliitilises tegevuskavas ei ole endiselt täielikult rakendatud nõukogu uuendatud soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (2018) (13) ning kirjaoskuspädevuse, mitmekeelsuse pädevuse, isikliku ja sotsiaalse pädevuse, kodanikupädevuse, kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevuse osana on hädavajalik edendada ELi, selle konkreetseid hüvesid, demokraatlikke väärtusi, sallivust ja kodanikuaktiivsust.

3.4.

Komitee tunnistas tulevast, 2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“ käsitlevas arvamuses (14) (2018), et eelmine, 2014.–2021. aasta programm „Erasmus+“on oluliselt toetanud haridust ja koolitust Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, süvendanud ELi kuulumise tunnet (nn Euroopa identiteet kogu selle mitmekesisuses) ning toetanud vastastikust mõistmist, demokraatlikku kodakondsust ja Euroopa integratsiooni. Tulevane programm „Erasmus+“on hädavajalik, et toetada kaasatust ja ühiseid Euroopa väärtusi, edendada sotsiaalset integratsiooni, suurendada kultuuridevahelist mõistmist ja ennetada radikaliseerumist kõigi inimeste osalemise kaudu demokraatlikes protsessides, mida toetavad õpiränne ja koostöö Euroopa kodanike, haridus- ja koolitusasutuste, organisatsioonide, sidusrühmade ja liikmesriikide vahel – see kõik on ELi tuleviku seisukohast määrava tähtsusega.

3.5.

Komitee hindab kõrgelt programmi „Erasmus+“Jean Monnet’ meetmete raames tehtud jõupingutusi, et edendada kogu maailmas tipptaset ELi õpingute õpetamises ja teadustegevuses. Komitee peab kahetsusväärseks, et selle programmi kavandatud eelarve on endiselt ebapiisav. Kuigi programmis on seni keskendutud ainult ülikoolidele, leiab komitee, et programmi eelarvet suurendataks ja programmi laiendataks kõigile haridusvaldkondadele ja vanuserühmadele, et edendada ELi käsitlevat haridust ja tugevdada demokraatlikku kodanikuaktiivsust.

3.6.

Komitee rõhutab ELi juhtide poolt 2015. aasta märtsis allkirjastatud Pariisi deklaratsiooni rakendamise tähtsust (15) ja tuletab meelde, et kõigi õppevormide kaudu peab saama tegelikkuseks kriitiline mõtlemine ja meediapädevus, sotsiaalsed ja kodanikupädevused, kultuuridevaheline mõistmine ja diskrimineerimisvastane võitlus.

4.   Konkreetsed märkused formaalse hariduse kohta

4.1.

Komitee kordab, et väga tähtis on toetada kõigile inimestele koolide ja kogukondade kaudu pakutavaid elukestva õppe võimalusi, et neist saaksid demokraatlikes protsessides osalevad kodanikud. Kaasavat hariduspoliitikat on võimalik ellu viia, kui riiklik ja Euroopa meedia ning riiklikud poliitilised suundumused on toetavad ja toovad esile demokraatiat ja sallivust pooldavaid eeskujusid. See peaks hõlmama osalemisõigust, sotsiaalpartnerluste ja kodanikuühiskonna dialoogi toetamist, sõnavabadust, võltsuudiste takistamist, kaasavat tegevust, mille käigus austatakse kultuurilist mitmekesisust liidus ja väljaspool, kõigi võrdõiguslikkuse eest seismist ning rändajate, pagulaste ja vähemuste toetamist, et lisaks oma kultuuriidentiteedi säilitamisele oleks neil võimalik saada ELi ja liikmesriikide aktiivseteks kodanikeks.

4.2.

ELi, demokraatlikke väärtusi, sallivust ja kodakondsust, kuid ka ELi ülemaailmset osatähtsust käsitlev õpe peaks olema koolides horisontaalne teema, mida õpetatakse kõikides õppeainetes ja -projektides, mitte ainult teatavates ajaloo- või kodanikuõpetuse tundides. Õpilastele tuleks tuua näiteid ühiskondlikus ja vabatahtlikus tegevuses osalemise kohta ning kutsuda kodanikuühiskonna ja ametiühingute ning ettevõtete osalejaid oma tegevust tutvustama. Õpilasi tuleks julgustada osalema kohaliku, riigi ja ELi tasandi demokraatlikes otsustusprotsessides. Peale selle peaksid koolijuhid ja õpetajad hoolekogu abiga looma koolis demokraatliku ja koostööd soosiva kultuuri, kaasates otsustamisse lapsevanemad ja õpilased, ning tagama kollegiaalse juhtimise.

4.3.

Komitee toonitab, kui oluline on kehtestada eeskirjad või soovitused õpetajakandidaatide kodanikuhariduse pädevuste arendamise kohta kõigis liikmesriikides õpetajatele ja koolijuhtidele kättesaadava põhikoolituse kaudu (16).

4.4.

Komitee nõuab sellise keskse juurdepääsetava platvormi loomist ja edendamist, mis hõlmab ELi eri keeltes kättesaadavaid õppe- ja õpetamismaterjale , sidudes mitmesugused praegused algatused ja portaalid (17) ning mis on mõeldud haridusasutustele ja üksikisikutele, kes soovivad õppida ELi ja ELi identiteedi arendamise kohta. Platvormis tuleks üksikasjalikult keskenduda ELi põhiväärtustele, demokraatiale, demokraatlikus otsustusprotsessis osalemisele, sallivusele ja ühistele arusaamadele. ELi rahastatud eri projektide tulemusel loodud õppe- ja koolitusmaterjalid (18) peaksid olema kõigile kättesaadavad, neid tuleks paremini tutvustada ning kasutada koolides ja muus tegevuses, mille eesmärk on ELi kohta teadmisi omandada.“

5.   Konkreetsed märkused mitteformaalse hariduse kohta

5.1.

Komitee käsitleb kodanikuharidust elukestvas ja elu kõiki aspekte hõlmavas poliitilises ja praktilises raamistikus. Terviklik kodanikuhariduse käsitlus eeldab, et kaasatakse nii mitteformaalse kui ka formaalse hariduse pakkujad, kes täiendavad üksteist oma õppekavade sisu ja fookuse poolest, samuti pedagoogilise käsitluse ja osalemiseks vajalike võimaluste poolest.

5.2.

Lai valik mitteformaalse hariduse õppekavu keskenduvad ELi kodanikuharidusele. Seda näiteks noorteorganisatsioonides, kus õppetöö kujundatakse kodanikuaktiivsust edendava ja noorte silmaringi avardava osalusprotsessi ümber. Noorteorganisatsioonid on ülitähtsad kodanikuhariduse pakkujad, tagades oma liikmetele ja koostööpartneritele sotsialiseerumist, suhtlemist ja sotsiaaltegevust soodustava keskkonna.

5.3.

Noorteorganisatsioonid korraldavad palju erinevaid kodanikuharidusega seotud programme, projekte ja tegevusi, millel on sageli ka Euroopa mõõde. Nende valimisel lähtutakse organisatsiooni volitustest ja sihtrühmast ning nende hulka kuuluvad vabatahtlik tegevus ja rahvusvahelised vahetused/üritused, kohaliku rühma korrapärased koosolekud/tegevused, koolide õpilasvahetused ja vahetusperede programmid, ELi institutsioonide arutelude simulatsioonid, valimiste simulatsioonid jne.

5.4.

Kuna formaalne ja mitteformaalne haridus täiendavad teineteist, on tarvis soodustada formaalse ja mitteformaalse hariduse pakkujate vaheliste partnerluste loomist, et anda praktilisemaid kogemusi demokraatia elluviimisel. Õpilas- ja noorteorganisatsioonid peaksid olema otsustusprotsessi keskmes ja neile tuleks anda vahendid tagasiside- ja järelevalvemehhanismide otseseks toetamiseks. Sellega seoses soovitab komitee kaasata noorteorganisatsioonid õppekavade määratlemise eest vastutavatesse organitesse ja kodanikuhariduse andmise viiside kindlakstegemisse.

6.   Konkreetsed märkused informaalse hariduse kohta

6.1.

Komitee teab, et on palju ELi puudutavat teavet on võimalik saada informaalselt: meedia, eakaaslaste arutelude jms kaudu. Tuleb teha kooskõlastatud jõupingutusi ja võtta konkreetseid meetmeid, et kõik igas vanuses kodanikud saavutaksid täieliku ELi-alase pädevuse, tänu millele omandavad kõik ELi puudutavad vajalikud miinimumteadmised. Lisaks muudele aspektidele peaks see hõlmama teadlikkust ELi liikmesriikide omavahelisest sotsiaalsest ja majanduslikust sõltuvusest ning seega vajadusest vastupidava Euroopa ühiskonna järele, mis suudaks majanduses saavutada parema ühise konkurentsivõime.

6.2.

Komitee nõuab, et ELi kodanikega vahetataks paremini ELi puudutavat teavet, tuginedes ELi ja liikmesriikide teabe-, kommunikatsiooni- ja haridusstrateegiatele, ning tuletab meelde, kui tähtis on Euroopa Komisjoni toetus selle tegevuskava edendamisel, sealhulgas teabevahetuse eest vastutava voliniku võimalik ametisse nimetamine.

6.3.

Euroopa ja riiklik avalik-õiguslik meedia, sealhulgas Euronewsi kanal, peaksid täitma strateegilist rolli ELi kohta õige teabe edastamisel. Liikmesriikides asuvad ELi teabebürood peaksid Euroopa Parlamendi liikmete ja teiste esindajate, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee liikmete aktiivse osalemise ja muude Euroopa valdkonna poliitikakujundajate abiga aktiivselt tugevdama ELi identiteeti.

6.4.

Lähtudes programmi „Erasmus+“edust, nõuab komitee tõsiseid teabevahetusalaseid jõupingutusi, et edendada hariduse ja teavitustegevuse rolli ELi rahutagamise loo jätkamisel, hõlbustada õppimist ELi ja ELi-väliste valitsusväliste organisatsioonide vahel ning luua ELi rahutagamisprojektide jaoks valge tuvi tunnusmärk, et suurendada nähtavust nii kodus kui ka mujal maailmas.

6.5.

Praegusi programmi „Erasmus+“õpilasi tuleks innustada kasutama välismaalt saadud kogemusi, et nad saaksid tegutseda oma eakaaslaste seas ELi saadikutena ja anda noortele teavet Euroopa, kultuuridevahelise õppe ja erineva kultuuri kogemise kohta.

6.6.

Komitee juhib tähelepanu oma enda projektidele, nagu noori kaasav iga-aastane üritus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus!“ (19) (YEYS). Tänu sellele saabuvad igal aastal 16–18aastased õpilased kõigist ELi liikmesriikidest ja kandidaatriikidest kaheks päevaks Brüsselisse, saavad ELi kohta rohkem teada ja töötavad ühiselt välja ideed ja resolutsioonid, mis edastatakse seejärel ELi institutsioonidele.

Brüssel, 21. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Nõukogu soovitus (2018/C 195/01) (ELT C 195, 7.6.2018, lk 1).

(2)  Pariisi deklaratsioon, 17.3.2015.

(3)  Euroopa Nõukogu (2016) „Competences for democratic culture“.

(4)  Schumani deklaratsioon.

(5)  Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri standarduuring 89, kevad 2018 – aruanne.

(6)  Andmed põhinevad silmast silma küsitlustel, milles osales 27 331 inimest (18-aastased ja vanemad) ELi 28 liikmesriigis.

(7)  Euroopa Parlamendi raport ELi käsitleva õppe kohta koolides (2015/2138(INI).

(8)  Eurydice, „Citizenship Education at School in Europe“(Kodanikuharidus Euroopa koolides) –2017.

(9)  Euroopa Noortefoorum, „Inspiring! Youth organisations’ contribution to citizenship education“(Inspireeriv! Noorteorganisatsioonide panus kodanikuharidusse), 2016.

(10)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 136.

(11)  EIGE määratlus ebasoodsas olukorras olevate rühmade kohta.

(12)  Nõukogu soovitus (2018/C 195/01).

(13)  Nõukogu soovitus (2018/C189/01) (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

(14)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 194.

(15)  Pariisi deklaratsioon, 17.3.2015.

(16)  Ühisavaldus kodanikuhariduse ja ELi ühiste väärtuste kohta.

(17)  eTwinning, Open Education Europe jne.

(18)  Näiteks https://euhrou.cz/.

(19)  https://www.eesc.europa.eu/et/node/52237


III Ettevalmistavad aktid

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/74


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa standardimist käsitlev liidu töökava aastaks 2019““

[COM(2018) 686 final]

(2019/C 228/10)

Raportöör: Elzbieta SZADZIŃSKA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 14.12.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

122/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) peab tervitatavaks Euroopa standardimist käsitlevat liidu töökava aastaks 2019, mis toob 2011. aasta standardimispaketiga võrreldes palju parandusi. Kuigi selle algatusega seotud töö lõpeb 2019. aastal, hõlmab iga-aastane töökava valdkondi, mida praegune komisjon peab käsitlema algatuse rakendamise viimasel aastal.

1.2.

Igal aastal koostab komitee arvamuse, milles esitatakse tähelepanekud ja soovitused komisjoni iga-aastaste tööprogrammide kohta, kuna komitee mõistab standardite olulisust ühtsel turul konkurentsivõime suurendamiseks ning innovatiivsete toodete ja teenuste arendamiseks, samuti nende kvaliteedi ja ohutuse suurendamiseks tarbijate, ettevõtjate ja keskkonna huvides (1). Käesolev arvamus on seotud arvamusega „Harmoneeritud standardid“ (2).

1.3.

Komitee näeb edusamme Euroopa standardimissüsteemi kaasavuse ja läbipaistvuse tagamisel, kuna sellesse süsteemi on aktiivselt kaasatud määruse (EL) nr 1025/2012 III lisas viidatud organisatsioonid. Kodanikuühiskonna esindajate osalemist standardimissüsteemis ei peaks piirama ELi ja liikmesriigi tasandiga. Samuti tuleks toetada, laiendada ja edendada nende osalemist rahvusvahelises standardimistöös.

1.3.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni meetmete üle, mille eesmärk on edendada sidusrühmade kaasamist standardimistegevusse, eelkõige programmi „Horisont 2020“kaudu. Sellegipoolest soovitab komitee tugevdada praegust mehhanismi ja anda rohkem teavet olemasolevate võimaluste kohta. See ei võimalda väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel osaleda mitte ainult standardite loomises, vaid ka nende rakendamises.

1.3.2.

Euroopa ja rahvusvaheliste standardite kooskõla aitab tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimelist positsiooni üleilmses väärtusahelas. Seepärast toetab komitee komisjoni dialoogi rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide, WTO ja muude rahvusvaheliste foorumitega. Sellega seoses toetab komitee kõiki komisjoni jõupingutusi ja algatusi standardimisprotsesside kiirendamiseks ja nende tulemuslikkuse suurendamiseks, et rahvusvahelisel tasandil saaks kaitsta ja edendada paremaid Euroopa standardeid (3).

1.4.

Euroopa standardimissüsteem põhineb avaliku ja erasektori partnerlusel. Selle peamised tulevased arengusuunad sätestati komisjoni iga-aastases tööprogrammis. Komitee loodab, et partnerlus hõlmab võimalikult paljusid sidusrühmi.

1.5.

Selleaastast töökava on kujundanud institutsioonidevaheline dialoog. Komitee on arvamusel, et dialoogi jätkamine ka tulevikus aitab Euroopa standardimissüsteemi tugevdada. Juba oma varasemates standardimist käsitlevates arvamustes väljendas komitee valmisolekut luua ajutine foorum, mis hõlmaks paljusid sidusrühmi (4).

1.6.

Programmis tuvastatakse standardimise vaatepunktist olulised valdkonnad: energeetika, ringmajandus, kaitse, julgeolek, siseturg, digitaalne ühtne turg ja rahvusvaheline koostöö. Komitee peab valitud valdkondi otstarbekohaseks.

1.7.

Komitee ootab huviga standardimise majandusliku ja ühiskondliku mõju uuringu tulemusi. Komitee arvates tuleks selles uuringus arvesse võtta ka standardimise kaudset mõju (nt tööhõive valdkonnas) (5). Lisaks peaks standardimisstrateegiate ja -programmide kujundamisel olema oluline ka järelhindamine.

1.8.

Komitee kutsub uuesti üles tegema põhjalikku järelevalvet peamiste standardimises osalejate meetmete üle, mille eesmärk on võimalikult paljude sidusrühmade osalemine Euroopa standardimissüsteemis. Konkreetsemalt võiks komitee luua ajutise foorumi paljude sidusrühmade kaasamise kohta Euroopa standardimissüsteemi. See organ vastutaks iga-aastase avaliku arutelu korraldamise eest, mille raames hinnataks selles valdkonnas tehtud edusamme (6).

2.   Euroopa Komisjoni ettepanekud

2.1.

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012 on komisjon avaldanud teatises Euroopa standardimist käsitleva liidu töökava aastaks 2019.

2.2.

Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid ELi õigusaktide ja poliitika toetuseks:

meetmed digitaalse ühtse turu strateegia toetuseks;

meetmed energialiidu ja kliima toetuseks;

meetmed ELi ringmajanduse tegevuskava toetuseks;

meetmed tugevama tööstusbaasiga, süvendatud ja õiglasema siseturu toetuseks;

meetmed Euroopa kaitsealase tegevuskava toetuseks;

meetmed Euroopa kosmosestrateegia toetuseks;

meetmed Euroopa julgeoleku tegevuskava toetuseks.

2.3.

Peale selle teeb komisjon järgmist:

jätkab koostööd rahvusvaheliste standardimisasutustega;

arendab avaliku ja erasektori partnerlust, kaasates paljusid sidusrühmi;

uurib standardimise majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.

2.4.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 24 lõikega 3, mis käsitleb aruande esitamist määruse rakendamise kohta, algatab komisjon Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise, et hinnata selle tulemuslikkust.

2.5.

Standardimise ühisalgatus plaanitakse lõpule viia 2019. aastal. Komisjon analüüsib standardimise ühisalgatust kolmes kategoorias:

Euroopa standardimissüsteemi alane teadlikkus ja koolitamine ning selle mõistmine;

koordineerimine, koostöö, läbipaistvus ja kaasamine;

konkurentsivõime ja rahvusvaheline mõõde.

3.   Üldised märkused

3.1.

2019. aasta töökavas täpsustatakse ja täiendatakse juba rakendatavaid prioriteete, et kohandada Euroopa standardimissüsteemi muutuvale rahvusvahelisele olukorrale ja maailmaturu väljakutsetele.

3.2.

Komitee nõustub komisjoniga, et standardimine aitab toetada digitaalse ühtse turu strateegiat, keskendudes asjade internetile, suurandmetele, plokiahelale, intelligentsetele transpordisüsteemidele ja autonoomsele juhtimisele, arukatele linnadele, juurdepääsetavusele, e-valitsusele, e-tervisele ja tehisintellektile. Lisaks peaks uus standardimine kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate eeskirjadega (isikuandmete kaitse üldmäärus) (7) olema ühilduv ja koostalitlev.

3.2.1.

Komitee väljendab lootust, et kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatakse kõigile digitaalse ühtse turu osalistele kõrgetasemeline turvalisus ja isikuandmete kaitse.

3.3.

Komitee on seisukohal, et selle valdkonna kehtivaid ohutusstandardeid ja õigusnorme tuleks eriti uue riski valguses uuendada. Uued standardid peaksid vähendama robotite ja tehisintellekti negatiivset mõju inimeste elule (8).

3.4.

Küberturvalisuse nõuded peaksid tagama, et uued tehisintellektiga seotud seadmed ei ohusta kasutajaid (näiteks ulatuslikud küberründed, tarbijate jälgimine ja häkkimine). Selleks peaks Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) oma alalise mandaadiga olema keskne roll ning see peaks keskenduma eelkõige standardimisele küberturvalisuse valdkonnas (9).

3.5.

Komitee toetab ettepanekut vähendada transpordisektoris CO2-heidet. Seda tuleks muu hulgas toetada autode tõhusama kütuse- ja energiakasutuse abil, mis aitab vähendada kasutajate kulusid. Samal ajal vajab automatiseeritud sõidukite kasvav arv ühtlustatud reguleerimist, kuna nende sõidukitega kaasnevad suured riskid (küberründed, andmekaitse, vastutus õnnetusjuhtumi korral) (10).

3.5.1.

Juba ühes oma varasemas arvamuses väljendas komitee heameelt kolmanda liikuvuspaketi üle, mis on samm Euroopa jätkusuutliku liikuvuse suunas (11).

3.6.

Ettepanekud rehvide märgistamise kohta, (12) laevanduse keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta alternatiivsete kütuste kasutamisega ning ökodisaini nõuete laiendamise kohta uutele tootekategooriatele (13) – kõik see võib komitee arvates aidata võidelda kliimamuutustega.

3.7.

Komitee toetab standardite väljatöötamist ringmajanduse jaoks, mis aitab kaasa kestlikule tarbimisele ja seega loodusvarade säilitamisele (14).

3.8.

Tehnilised standardid hõlbustavad tööstuses innovatiivsete lahenduste rakendamist.

3.9.

Komitee nõustub komisjoniga, et Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa standardiorganisatsioonide koostöö kaitsevaldkonna standardimise tegevuskava väljatöötamisel aitaks tagada kaitsevarustuse jaoks avatud ja konkurentsivõimelist ELi turgu (15). Samasugust tööd hakatakse tegema kosmosetehnoloogia valdkonnas (16).

3.10.

Euroopa ja rahvusvahelised standardid tuleb viia kooskõlla. Samuti tuleb edendada Euroopa standardite rakendamist väljaspool ELi. Selleks peaks komisjon pidama strateegilist dialoogi rahvusvaheliste standardimisasutustega ja intensiivistama kahepoolseid läbirääkimisi väljaspool Euroopat asuvate riikidega.

3.11.

Komitee toetab selgelt komisjoni täiesti õigustatud kavatsust demonstreerida kaasamise soodsat mõju standardimise kvaliteedile. III lisas viidatud organisatsioonide osalus standardimistöös loob konkurentsivõimet suurendades lisaväärtust ja annab kasu ühiskonnale tervikuna.

3.12.

Komitee kutsub uuesti üles tegema põhjalikku järelevalvet peamiste standardimises osalejate meetmete üle, mille eesmärk on võimalikult paljude sidusrühmade osalemine Euroopa standardimissüsteemis. Konkreetsemalt võiks komitee luua ajutise foorumi paljude sidusrühmade kaasamise kohta Euroopa standardimissüsteemi. See organ vastutaks iga-aastase avaliku arutelu korraldamise eest, mille raames hinnataks selles valdkonnas tehtud edusamme.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 17; ELT C 75, 10.3.2017, lk 40; ELT C 34, 2.2.2017, lk 86; ELT C 303, 19.8.2016, lk 81.

(2)  INT/879 – „Harmoneeritud standardid“, Larghi, 2019 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 78).

(3)  INT/879 – „Harmoneeritud standardid“, Larghi, 2019 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 78).

(4)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 81; ELT C 75, 10.3.2017, lk 40; ELT C 197, 8.6.2018, lk 17.

(5)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 17.

(6)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 17.

(7)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 102.

(8)  ELT C 288, 31.8.2017,lk 1.

(9)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 86.

(10)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 254; ELT C 62, 15.2.2019, lk 274.

(11)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 254.

(12)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 280.

(13)  ELT C 345, 13.10.2017, lk 97.

(14)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 98; ELT C 367, 10.10.2018, lk 97; ELT C 283, 10.8.2018, lk 61; ELT C 62, 15.2.2019, lk 207.

(15)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 62.

(16)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 1.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/78


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Harmoneeritud standardid: läbipaistvuse parandamine ja õiguskindluse tugevdamine täielikult toimiva ühtse turu saavutamiseks““

[COM(2018) 764 final]

(2019/C 228/11)

Raportöör: Gerardo LARGHI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.2.2019

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

125/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni teatist harmoneeritud standardite kohta, mille eesmärk on parandada ühtse turu läbipaistvust ja õiguskindlust, tagades selle tõhusa toimimise. Eelkõige kinnitab komitee oma toetust harmoneeritud standardite koostamise põhimõttele, mis on ühtse turu lõpuleviimise oluline vahend, kuna see pakub ettevõtjatele ja töötajatele kasvuvõimalusi, tugevdab tarbijate usaldust toodete kvaliteedi ja ohutuse suhtes ja võimaldab paremat keskkonnakaitset.

1.2.

Komitee leiab, et harmoneeritud standardite koostamise tõhus strateegia peab põhinema standardite kiiremal väljatöötamisel ja avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas, kuid ka juhtimise tugevdamisel, mis põhineks läbipaistvusel ja sidusrühmade kaasamisel, ning üldisel Euroopa standardite kaitsestrateegial, millest sõltub nii meie tootmissüsteem, majanduskasvu- ja tööhõivevõimalused, aga ka toodete kvaliteet ja ohutus.

1.3.

Komitee on seisukohal, et komisjoni kavandatud meetmed lähevad harmoneeritud standardite kiiremaks väljatöötamiseks õiges suunas ning on üldiselt vastuvõetavad. Teisest küljest võiks läbipaistvuse ja kaasamise vallas teha rohkem, arvestades, et endiselt on palju sidusrühmi, kes oleksid huvitatud, aga kes tegelikult osale standardimisprotsessis. See probleem avaldab selget mõju ELi raskustele kaitsta rahvusvahelisel tasandil süstemaatiliselt oma standardeid Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) peetavatel läbirääkimistel.

1.4.

Seepärast kordab komitee oma üleskutset suurendada toetust sidusrühmade osalemisele, sealhulgas juba olemasolevate rahastamisvahendite (programm „Horisont 2020“) tugedamise ja neist teavitamise teel. Seda silmas pidades tuleks need rahalised vahendid järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) säilitada ja võimaluse korral neid suurendada. Sama soovitus käib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (1) III lisas nimetatud sidusrühmade rahastamise kohta. Standardimisprotsessi kaasavuse suurendamise eesmärgil kinnitab komitee ka oma valmisolekut korraldada iga-aastane sidusrühmade foorum, et hinnata selles valdkonnas tehtud edusamme ning edendada eri tootmissektorites üksteisele heade tavade tutvustamist.

1.5.

Komitee leiab, et komisjoni juba võetud algatused, millega vähendada viivitusi standardite koostamisel, annavad positiivseid signaale. Siiski on selge, et mõnes strateegilises sektoris, nagu digitaalsektor, on endiselt tõsised viivitused sellistes tundlikes valdkondades nagu plokiahel, mis mõjutab läbivalt kõigi kodanike, ettevõtjate ja töötajate elu. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles koostama konkreetsemaid tööprogramme, millel on selgelt määratletud ajakava. Lisaks ootab komitee huviga standardimise sotsiaal-majandusliku mõju hindamise tulemusi ning loodab, et selles võetakse nõuetekohaselt arvesse ka kaudseid aspekte, nagu tööhõive tase ja töötajate ohutus.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Harmoneeritud standardid on Euroopa standardiorganisatsiooni (2) poolt Euroopa Komisjoni taotlusel, st volituste alusel, avaliku ja erasektori partnerluse raames välja töötatud Euroopa standardite eraldi kategooria. Ligikaudu 20 % kõigist Euroopa standarditest töötatakse välja pärast Euroopa Komisjoni standardimistaotlust. Harmoneeritud standardeid saab rakendada, et näidata, et teatud turule toodud tooted või teenused vastavad asjakohaste ELi õigusaktide tehnilistele nõuetele.

2.2.

ELi õigusaktides esitatud tehnilised nõuded on kohustuslikud, samas kui harmoneeritud standardite kasutamine on tavaliselt vabatahtlik. Samas on äriühingu, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks oma alternatiivsete standardite tõendamine nii keeruline, et tegelikkuses järgivad ja tunnustavad praktikas kõik ettevõtted harmoneeritud standardeid.

2.3.

Seega kuigi teoreetiliselt on harmoneeritud standardite kasutamine vabatahtlik, on need tegelikult ühtse turu toimimise ja arengu oluliseks vahendiks, kuna need tagavad nõuetele vastavuse eelduse, mis tagab õiguskindluse ja võimaluse tuua turule uusi tooteid ilma lisakuludeta. Seetõttu peaks asjakohase harmoneeritud standardite süsteemi väljatöötamine tooma kõigile kasu, pakkudes ettevõtjatele ja töötajatele kasvuvõimalusi, tagades tarbijate tervise ja ohutuse ning aidates kaitsta keskkonda ringmajanduse saavutamiseks.

2.4.

2018. aasta märtsis palus Euroopa Ülemkogu hinnata komisjonil ühtse turu edusamme ja olemasolevaid takistusi selle lõpuleviimisel. Sellele taotlusele vastati teatises COM(2018) 772 (3). Selles hinnangus asetati suur rõhk standardimisele kui tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamise võtmetegurile, mis tagab, et üksteist täiendavad tooted ja teenused on koostalitlusvõimelised, lihtsustab uuenduslike toodete kasutuselevõtmist ning tugevdab tarbijate usaldust.

2.5.

Kuid kiire tehnoloogiaareng, digitaliseerimine ja koostöömajanduse areng tingivad vajaduse muuta standardimissüsteem üha kiiremaks, nüüdisaegsemaks, tõhusamaks ja paindlikumaks. Selles kontekstis on harmoneeritud standardid võtmetegur. Lisaks on Euroopa Liidu Kohtu hiljutises otsuses (4) täpsustatud, et harmoneeritud standardid, isegi kui need on välja töötatud sõltumatute eraõiguslike asutuste poolt ja kuigi nende kasutamine on endiselt vabatahtlik, kuuluvad täielikult ELi õigusaktide alla; sellest tulenevalt on komisjoni kohustus jälgida seda protsessi ning tagada nende kiire väljatöötamine ja tõhus rakendamine.

2.6.

Sel põhjusel avaldas komisjon vaatluse all oleva teatise, et teha kokkuvõtteid harmoneeritud standardite koostamise eesmärgil juba võetud meetmetest ja sellest, mida tuleb veel teha, et standardimist käsitlevat määrust (EL) nr 1025/2012 täielikult rakendada.

3.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

3.1.

Komisjoni ettepanek põhineb neljal meetmel, mida tuleb võtta kohe, et saavutada edasised edusammud ühtse turu kaasatuse, õiguskindluse, prognoositavuse ja eeliste kiire saavutamise osas, mis tulenevad harmoneeritud standardite olemasolust.

3.2.   Esimene meede. Kaotada avaldamata standardite kuhjumine võimalikult kiiresti.

3.2.1.

REFITi platvorm tõi 2017. aastal esile ilmselge viivituse standardimisprotsessis, nagu eri sidusrühmad on juba väljendanud (5). Kõnealused viivitused puudutavad peamiselt neid sektoreid, kus majanduses toimub digiüleminek. Seetõttu on kokkuleppel Euroopa standardiorganisatsioonidega koostatud strateegia sellise kuhjumise kaotamiseks.

3.3.   Teine meede. Ühtlustada harmoneeritud standardite viidete Euroopa Liidu Teatajas avaldamise menetlusi.

3.3.1.

Meede põhineb komisjoni toimimise üldisel läbivaatamisel. Sel eesmärgil moodustati konsultantide raamistik, kelle ülesandeks on standardite väljatöötamise käigus esilekerkivad probleemid varakult välja selgitada. Lisaks on avaliku ja erasektori partnerluse raames loodud struktureeritud dialoog ning institutsioonidevaheline dialoog, milles osalesid ka peamised Euroopa institutsioonid (sealhulgas EMSK) ning sidusrühmad, mille tulemusel kehtestati alates 1. detsembrist 2018, et harmoneeritud standardeid käsitlevad otsused võtab komisjon vastu kiirendatud kirjaliku menetluse alusel.

3.4.

Kolmas meede. Töötada välja standardimismääruse rakendamise praktiliste aspektide juhenddokument.

3.4.1.

Juhenddokument aitab muuta selgemaks eri osalejate rollid ja kohustused harmoneeritud standardite väljatöötamise kõigis etappides. Eelkõige täpsustatakse standardimistaotluse uue vormi sisulisi ja menetluslikke aspekte, mida komisjon praegu välja töötab, et tagada standardite koostamisel parem läbipaistvus ja prognoositavus. Samuti aitab see selgitada komisjoni ja tema ekspertidest konsultantide rolli. Lisaks sisaldab see täiendavaid suuniseid harmoneeritud standardite hindamismenetluse järjepidevuse ja kiiruse suurendamiseks kõigis asjakohastes sektorites.

3.5.   Neljas meede. Tugevdada konsultantide süsteemi, et saavutada harmoneeritud standardite kiire ja usaldusväärne hindamine, mis võimaldaks nende õigeaegset avaldamist ELi Teatajas.

3.5.1.

Et tagada parem koordineerimine harmoneeritud standardite hindamise protsessi varases järgus, kui Euroopa standardiorganisatsioonid on standardit alles välja töötamas, tugineb komisjon jätkuvalt Teadusuuringute Ühiskeskuse teaduslikule panusele, samal ajal tugevdades hiljuti loodud ekspertidest konsultantide süsteemi kaudu oma koostööd standardite väljatöötamise eest vastutavate tehniliste komiteedega. Eesmärk on viia maksimumini hindamiste kiirus, kvaliteet ja täpsus, et parandada protsessi tõhusust ja tagada, et viited harmoneeritud standarditele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas võimalikult kiiresti.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Komitee toetab komisjoni teatist harmoneeritud standardite kohta, mille eesmärk on parandada ühtse turu läbipaistvust ja õiguskindlust, tagades selle tõhusa toimimise. Selle ettepaneku analüüs töötati välja samaaegselt komitee arvamusega INT/878 (6) Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava kohta 2019. aastaks (7) ilmselge sisulise seotuse tõttu, et pakkuda kõikehõlmavat, kooskõlastatud ja sidusat lahendust.

4.2.

Komitee kinnitab veel kord oma täielikku toetust harmoneeritud standardite koostamise põhimõttele, mis on ühtse turu lõpuleviimise oluline vahend, kuna see pakub ettevõtjatele ja töötajatele kasvuvõimalusi, tugevdab tarbijate usaldust toodete kvaliteedi ja ohutuse suhtes ja võimaldab paremat keskkonnakaitset (8). Lisaks on komitee veendunud, et harmoneeritud standardite väljatöötamise strateegiat ei saa lahutada käimasolevatest protsessidest ülemaailmsel tasandil, mis peaksid strateegias asjakohaselt kajastuma ELi tasandil kokkulepitud standardite kaitsmisel. Tegelikult võib igasugune viivitus Euroopa standardimisprotsessis või ISO läbirääkimistes Euroopa standardite kaitse puudumine tuua kaasa selle, et meie standardeid eiratakse või need ei ole kooskõlas rahvusvahelisel tasandil heaks kiidetud standarditega, mis tekitab ettevõtjatele ja tarbijatele selget kahju.

4.3.

Komitee hindab komisjoni algatust, millega leiti lahendus osale aastate jooksul kuhjunud viivitustele harmoneeritud standardite koostamisel (9). Mõne strateegilise digitaalsektori, näiteks plokiahela puhul tuleb märkida siiski, et alles nüüd alustas tööd selle teema ajutine töörühm, mis näitab suurt viivitust. Kuna innovatsiooni on väga raske õigeaegselt reguleerida, oleks soovitatav koostada selgem ja konkreetsem töökava, mis näeb ette teatud ajakava ja konkreetsed rakendamismeetodid.

4.4.

Komitee on veendunud, et komisjoni sisemenetluste lihtsustamine otsustusprotsesside lühendamiseks ja avaldamine Euroopa Liidu Teatajas on kindlasti asjakohane, kuna see on üheks põhjusteks, miks on aastate jooksul tekkinud viivitused harmoneeritud standardite väljatöötamisel. Eelkõige on oluline, et harmoneeritud standardite väljatöötamise süsteem vastaks turu uutele nõudmistele, et vältida üksikute liikmesriikide kõrvale jäämist, mis võib tekitada vastuolu erinevate riiklike õigusaktide vahel.

4.5.

Komisjoni kavandatud laiema lihtsustamisprotsessi puhul on oluline tagada läbipaistvus ja eelkõige kaasamine juhtimisprotsessidesse. See tähendab, et komiteed tuleb jätkuvalt täielikult kaasata, nagu juba tehti 2018. aasta juunis alustatud institutsioonidevahelises dialoogis, samuti teisi asjaomaseid sidusrühmi nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil (10).

4.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et sidusrühmade aktiivne kaasamine riigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil on tegur standarite ja nende kvaliteedi parandamisel ning seda tuleks julgustada ja toetada. Sidusrühmad seisavad tegelikult endiselt silmitsi arvukate raskustega harmoneeritud standardite määratlemise protsessidele juurdepääsul. Eelkõige on probleeme teabe saamisega ja teadlikkusega kõnealuse vahendi olulisusest ja juurdepääsutingimustest, samuti piiravate osalemiskriteeriumide ja liiga kõrgete kuludega väikeste organisatsioonide või ettevõtete jaoks.

4.7.

Sellega seoses märgib komitee, et programmi „Horisont 2020“ raames eraldatud vahendid, millega rahastada sidusrühmade osalemist standardimisprotsessides, ei ole hästi tuntud ning need peaksid olema kergemini kättesaadavad ja neist tuleks paremini teavitada (11). Samuti on oluline säilitada kõik praegu kavandatud rahalised vahendid ja võimalusel neid suurendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027). Sama soovitus käib määruse (EL) nr 1025/2012 III lisas nimetatud sidusrühmade rahastamise kohta.

4.8.

Selleks et suurendada standardimise toetamise meetmete tõhusust, on soovitatav, et programmi „Euroopa horisont“ rahastatud projektides nähtaks ette ka sidusrühmade osalemine levitamistegevuse raames toimuvas innovatsiooni standardimises.

4.9.

Kooskõlas oma varasemate arvamustega (12) kutsub komitee üles jälgima põhjalikult peamiste standardimisosaliste tegevust, et tugevdada Euroopa standardimissüsteemi kaasavuse mõõdet. Komitee võiks selleks luua Euroopa standardimissüsteemi kaasavuse ajutise foorumi. See foorum vastutaks iga-aastase avaliku arutelu korraldamise eest, et hinnata selles valdkonnas tehtud edusamme ning edendada eri tootmissektorites üksteisele heade tavade tutvustamist.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee märgib, et komisjoni pakutud jõupingutused sisemenetluste lihtsustamiseks ja konsultantide arvu suurendamiseks võiksid rohkem hõlmata operatiivseid aspekte, mis mõjutavad personali või sisemise organisatsiooni toimimist. Sellised parandusmeetmed on vajalikud, ent neid tuleb piisavalt rahastada. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles seda aspekti paremini selgitama ning rõhutab vajadust eraldada valdkonna probleemidele vastavaid rahalisi vahendeid kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 (13) eesmärkidega.

5.2.

Komitee kordab vajadust tugevdada Euroopa standardimiskultuuri konkreetsete teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu, mis kaasavad üksikisikuid alates kooliealistest kuni poliitiliste otsuste tegijateni, samuti leida lahendusi rahvusvaheliste lepingute raames (14). Lisaks tuleks välja töötada VKEdele ja idufirmadele suunatud spetsiaalsed teadlikkuse tõstmise kampaaniad.

5.3.

Komitee loodab, et Euroopa standardimise 2019. aasta töökavas sisalduv komisjoni ettepanek standardimissüsteemi sotsiaal-majandusliku mõju hindamise kohta sisaldab eraldi harmoneeritud standardite küsimust ning realistlikku analüüsi võimalike puuduste ja võimaluste üle mitte ainult siseturul, vaid ka ülemaailmsel tasandil. See tähendab, et selles hindamises tuleks arvesse võtta ka standardimise kaudset mõju, nagu tööhõive tase ja töötajate ohutus (15).

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  ELT L 316, 14.11.2012. lk 12.

(2)  Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI).

(3)  COM(2018) 772 final „Ühtne turg muutuvas maailmas: ainulaadne väärtus, mis vajab poliitilise tahte kinnitamist.“

(4)  Kohtuasi C-613/14 James Elliott Construction Limited vs. Irish Asphalt Limited.

(5)  REFITi platvormi arvamus XXII.2.b.

(6)  INT/878, „Euroopa standardimine aastaks 2019“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 74).

(7)  COM(2018) 686 final.

(8)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 40.

(9)  Euroopa Komisjoni andmed.

(10)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 86; ELT C 75, 10.3.2017, lk 40.

(11)  Programmi „Horisont 2020“ tööprogrammi erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas“ (LEIT) all rahastatud projektide eesmärk on toetada sidusrühmade osalemist standardimisprotsessis. Üks neist on kaheaastane projekt Stantsid.eu (www.standict.eu), et standardida IKT sektori innovatsiooni, selle eelarve on 2 miljonit eurot ja võimalikke toetusesaajaid on umbes 300, kes valitakse regulaarselt avaldatava kutse kaudu. Erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas“ tööprogrammis 2019–2020 on esitatud sarnane projektiteade „ICT-45-2020: Reinforcing European presence in international ICT standardisation: Standardisation Observatory and Support Facility“ (Euroopa osaluse suurendamine rahvusvahelises IKT standardimises: standardimise seireüksus ja toetusvahend), mille maht on aga kahekordne – 2 miljoni asemel 4 miljonit eurot ja kestus 2–3 aastat.

(12)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 81; ELT C 197, 8.6.2018, lk 17.

(13)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 17.

(14)  Vt joonealune märkus 10.

(15)  Vt joonealune märkus 8.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/83


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik““

[COM(2018) 734 final]

(2019/C 228/12)

Raportöör: Brian CURTIS (UK/II)

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 14.12.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Juhatuse otsus

10.7.2018

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.2.2019

Vastuvõtmine täiskogus

21.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

173/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab komisjoni teatist endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, mille eesmärk on kaitsta paremini inimeste ja loomade tervist. Ennekõike peab komitee vajalikuks teha täielik toimivuskontroll kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tuleb hinnata sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et teha kindlaks tegelik olukord. Sellise pikaajalise strateegia toetamiseks, mis võimaldaks tegeleda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega ühtsel, järjepideval ja teaduslikul viisil, on vaja terviklikku lähenemisviisi. Sellegipoolest leiab komitee, et seda strateegiat tuleb tugevdada realistliku, eesmärke ja tähtaegu sisaldava tegevuskavaga.

1.2.

Komitee toetab ettepanekut, mille eesmärk on ühtsema õigusraamistiku kindlaksmääramine. Õigusraamistikus on oluline järgida põhimõtet „üks aine, üks toksikoloogia“ja tugineda uue strateegia loomisel ettevaatusprintsiibi ühtlustatud kasutamisele kooskõlas juba kehtivate biotsiide ja pestitsiide käsitlevate sätetega (1). Uue strateegia võiks hõlmata kemikaalimääruses REACH esitatud horisontaalsesse raamistikku.

1.3.

Juhtimismehhanism peab olema teaduspõhine, et tagada kodanike ja sidusrühmade jaoks läbipaistvus. Seepärast tuleb avalikke ja sõltumatuid teadusuuringuid toetada piisava eelarvega. Eelkõige pakuksid sõltumatud teadusuuringud kokkulepitud teaduslikke kriteeriume ja/või meetodeid Euroopa tööstuse ja tööstustoodanguga seotud teadus- ja uuendustegevuse käsitlemiseks, toetamiseks ja soodustamiseks. Komitee soovitab, et see eelarve ei tohiks olla väiksem kui praegune programmis „Horisont 2020“ettenähtud eelarve. Eelkõige soovitab komitee luua eraldi eelarverida endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ning inimeste ja loomade terviseriskide varaseks tuvastamiseks, alternatiivsete ohutute ainete kindlakstegemiseks ja reostuse kõrvaldamiseks keskkonnast.

1.4.

Kui teatavad ained või tooted määratletakse usaldusväärselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena, võib nende keelustamisel või piiramisel olla ettevõtjatele ja töökohtadele oluline mõju. Seepärast soovitab komitee komisjonil luua konkreetne rahastamismehhanism, et toetada üleminekut kestlikumale tootmisele, eesmärgiga parandada tööstusharude tootmisviise ja -mehhanisme ning ajakohastada töötajate oskusi.

1.5.

Komitee toetab ettepanekut korraldada sidusrühmade iga-aastaseid kohtumisi. Sellegipoolest leiab komitee, et sidusrühmade ja Euroopa Komisjoni dialoog peaks tõelise tõhususe saavutamiseks hõlmama alalist struktuurset teabevahetuse ja konsultatsiooni süsteemi.

1.6.

Komitee palub, et ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, mille komisjon korraldab ELi tasandil, töötataks välja sarnasele, endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevale lähenemisviisile tuginedes. Samuti kordab komitee oma soovitust luua püsivate orgaaniliste saasteainete ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide avatud andmepank, et anda ettevõtjate ja tarbijate käsutusse üks kasulik vahend.

1.7.

Komitee on kindlal seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleval Euroopa Liidu strateegial peaks olema rahvusvaheline mõõde, et kaitsta tõhusalt kodanike tervist kolmandatest riikidest pärit võimalike ohtlike toodete eest. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks EL võtma üleilmsel tasandil ennetavama rolli, toetades OECDd selle katsete parandamisel. Lisaks leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes. Selles kontekstis võiks EL teha koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga, et sõlmida endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev üleilmne konventsioon, nagu on juba tehtud püsivate orgaaniliste saasteainete puhul (Stockholmi konventsioon), tuginedes olemasolevale ÜRO loetelule kindlakstehtud või võimalikest endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest. Need algatused on kasulikud ka võrdsete tingimuste loomiseks ja Euroopa tootmismudeli kaitsmiseks ebaausa konkurentsi eest.

1.8.

Komitee toetab komisjoni avatud strateegiat ja leiab, et organiseeritud kodanikuühiskonnal võib olla määrav tähtsus riiklike teadlikkuse suurendamise kampaaniate väljatöötamisel, et teavitada laiemat elanikkonda meetmetest, mida EL oma kodanike tervise kaitsmiseks võtab. Algatustega võiks alustada koolides, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute ohtu ja edendada ohutut käitumist. Eeskätt soovitab komitee ühtlustada hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks. Konkreetsed koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on endokriinsüsteemi toimimist mõjutavad sünteetilised või looduslikud keemilised ained, mis avaldavad negatiivset mõju inimeste ja loomade tervisele, sh ainevahetusele, kasvule, unele ja meeleolule. Kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega põhjustavad mitmesugused allikad, nagu toidus leiduvate pestitsiidide, metallide ning lisandite või saasteainete jäägid. Osa endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale on keskkonnas looduslikult esinevad ained. Inimesed ja loomad võivad endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokku puutuda toidu, tolmu ja vee, õhus sisalduvate gaaside ja osakeste sissehingamise või ka nahale sattumise kaudu (hügieenitooteid kasutades). Vahel ilmneb endokriinfunktsiooni kahjustava aine toime alles kaua pärast kokkupuudet (2). Tuleb märkida, et endokriinfunktsiooni kahjustavate omadustega võivad olla ained, mida esineb konkreetsetes toiduainetes (nt köögiviljad), mõnes vitamiinis ja teistes toidulisandites, samuti olulistes ravimites (nt vähiravi ja ennekõike naistele mõeldud rasestumisvastaste vahendite puhul): ELi kodanikud võivad selliste ainete kaudu puutuda kokku suure koguse endokriinfunktsiooni kahjustavate ainetega.

2.2.

Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide pärast on hakatud üha enam muret tundma alates 1990. aastatest. Komisjon võttis 1999. aasta detsembris vastu ühenduse strateegia endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, (3) mida on pärast seda teadusuuringute, regulatsiooni ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas võetud meetmete abil edasi arendatud. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tehtud ulatuslikus uuringus tõstatati probleem, mida põhjustab endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suur mõju paljudele inimestele ja loomadele, ennekõike loodetele ja rasedatele (enneaegne sünnitus ja madal sünnikaal, väärarengud ja neuroloogilise arengu häired), lastele ja teismelistele (muutused normaalses arengus ja reproduktiivsüsteemi toimimises, nagu rindade varajasem areng noorte tütarlaste seas), kuid ka täiskasvanutele (viljakuse vähenemine, rasvumine, vähktõbi) (4).

2.3.

On teada, et paljud sünteetilised ja looduslikud kemikaalid mõjutavad hormoonide sünteesi, toimet või ainevahetust, kuid põhjalikult on uuritud vaid neist väikse osa võimet avaldada kahjulikku mõju endokriinsete mehhanismide kaudu. Seda on kirjeldatud ka ÜRO hiljutises aruandes. Arvestades, kui kiiresti on viimastel kümnenditel haigusjuhtumite arv suurenenud, ei saa pidada geneetilisi tegureid ainsaks usutavaks põhjuseks. Oma osa on ka keskkonna- ja teistel mittegeneetilistel teguritel, sealhulgas toitumine, ema vanus, viirushaigused ja kokkupuuted kemikaalidega, kuid neid ei ole alati lihtne kindlaks teha (5).

2.4.

Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõistmisel ja reguleerimisel on tehtud märkimisväärseid edusamme ning ELi tunnustatakse nüüd nende kemikaalide käsitlemisel rahvusvahelise liidrina ja ELi õigusaktid on ühed kõige kaitsvamad maailmas. Erisätted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta on nüüd lisatud õigusaktidesse, milles käsitletakse pestitsiide ja biotsiide, kemikaale üldiselt (REACH-määrus), meditsiiniseadmeid ning vett (6). Muudes õigusaktides, milles käsitletakse nt toiduga kokkupuutuvaid materjale, kosmeetikatooteid, mänguasju või töötajate kaitset töökohal, (7) endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta erisätteid ei ole. Siiski kohaldatakse endokriinseid häireid põhjustavate omadustega ainete suhtes juhtumipõhiseid regulatiivseid meetmeid õigusaktides sätestatud üldiste nõuete alusel. Sellegipoolest on kooskõlastatuse puudumine põhjustanud kehtivate õigusaktide killustumist ja ebaühtlust (nt bisfenool A on tooraine, mida kasutatakse laialt mitmes tootmissektoris. Seda on keelatud kasutada kosmeetikatoodetes ja lutipudelites, kuid on ikkagi lubatud toidu ja loomasöödaga kokkupuutuvates materjalides ja termopaberis).

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Teatis võeti vastu 20 aastat pärast ühenduse strateegiat ja selles märgitakse, et komisjon kavatseb teha kehtivate õigusaktide toimivuskontrolli, et teha kindlaks praegune olukord. See peaks olema esimene samm ELi õigusaktide ajakohastamise, kooskõlastamise ja ühtsemaks muutmise suunas, võttes arvesse kolm olulist aspekti: määratlemine, kindlakstegemine ja regulatiivsed tagajärjed (eriti kaitsemeetmete puhul).

3.2.

Endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide ühine määratlus paneb aluse horisontaalsele lähenemisviisile ja on uue suuna keskne element. See põhineb WHO esitatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide määratlusel (8). Ühist määratlust on vaja, et luua ühtlustatud meetod nende kemikaalide kindlakstegemiseks.

3.3.

Kindlakstegemisega seoses püüab komisjon tugevdada kolme tegevussuunda:

endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemise horisontaalne mehhanism;

õigusaktides nõutavate andmete ajakohastamine uute endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide täpsemaks kindlakstegemiseks;

REACH-määruses kirjeldatud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud teabevahetuse parandamine kogu tarneahelas (ohutuskaardid).

3.4.

Kolmas aspekt hõlmab samade meetmete ja sätete rakendamist kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, et kaitsta üldsust ohu eest juhtudel, mil teadusuuringute kohaselt on oht tõenäoline. See peaks hõlmama selliste ainete tootmise keelamist, võimaldades erandeid vaid piiratud juhtudel. Seepärast pööratakse toimivuskontrollis erilist tähelepanu kõikide kodanike, eriti aga selliste haavatavate rahvastikurühmade kaitsmisele suunatud meetmete järjepidevusele ja intensiivsusele, kes on endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide suhtes eriti tundlikud ajal, mil endokriinsüsteem on ümber kujunemas (nt looted, noorukid ja rasedad).

3.5.

Uurimistöö on tulevase õigusraamistiku jaoks väga tähtis, sest teadmisi on vaja täiendada mitmes valdkonnas:

kuidas täpselt mõjutab kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega haiguste kujunemist;

kas endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele saab määrata ohutuskünnise, millest allpool kahjulikku mõju ei avaldu;

milline segu võib kutsuda esile „kokteiliefekti“ja kuidas segud üldiselt toimivad;

kuidas muuta katsemeetodid tõhusamaks.

3.6.

Alates 1999. aastast on ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidest rahastatud üle 50 endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva projekti (eraldatud summa ulatub üle 150 miljoni euro) (9). Lisaks on programmist „Horisont 2020“eraldatud 52 miljonit eurot. Uusi projekte rahastatakse programmist „Euroopa horisont“ (10). Eelkõige teeb komisjon ettepaneku järgmiste uurimissuundade kohta:

ohtude (sh „kokteiliefektide“) hindamise, kemikaalide riskihindamise ja -juhtimise edasine arendamine ning nõutavate andmete kogumine, jagamine ja kombineerimine;

tootmisetapis ja kasutuselt kõrvaldamise etapis esinevatest probleemsetest ainetest loobumine; toetus ohutute aseainete arendamisele ning ohutute ja kulutõhusate tootmistehnoloogiate väljatöötamisele;

ökoinnovatsioon ohtlikest ainetest ja nüüdseks probleemseteks peetavatest kemikaalidest tuleneva reostuse ennetamiseks ja kõrvaldamiseks, arvestades ka kemikaalide, toodete ja jäätmete vahelist seost.

3.7.

Et muuta uus strateegia tõhusamaks, kavandab komisjon ELi proaktiivsemat rolli üleilmsel tasandil ning avatud dialoogi sidusrühmade ja üldsusega. Selline tegevus tugineb neljale algatusele:

igal aastal korraldatakse endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev foorum. See võimaldab kohtuda teadlastel ning avaliku ja erasektori sidusrühmadel, et vahetada teavet ja parimaid tavasid, teha kindlaks probleemid ning luua sünergiat, et toetada komisjoni tööd;

suurem toetus asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele ning ennekõike Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD) rahvusvaheliselt kokku lepitud katsejuhendite edasiarendamiseks;

võimaluste uurimine endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide lisamiseks olemasolevasse ülemaailmsesse kemikaalide klassifitseerimise süsteemi. See võimaldaks pakkuda üleilmse lahenduse endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks (sarnaselt olemasoleva süsteemiga, mida kasutatakse muude ohuklasside, näiteks mutageenide, kantserogeenide ja reproduktiivtoksiliste ainete puhul);

endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva ühtse kontaktpunkti loomine, et anda üksikisikutele, ettevõtjatele ja sidusrühmadele selle teema kohta teavet. Kuna Euroopas on teavitamise ja teadlikkuse tase erinev, kutsutakse liikmesriike töötama välja eriti haavatavatele rühmadele suunatud konkreetseid kampaaniaid.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab komisjoni teatist endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Ennekõike peab komitee vajalikuks teha täielik toimivuskontroll kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas tuleb hinnata sotsiaalset ja majanduslikku mõju, et teha kindlaks tegelik olukord. Sellise pikaajalise strateegia (11) toetamiseks, mis võimaldaks tegeleda endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega ühtsel, järjepideval ja teaduslikul viisil, on vaja terviklikku lähenemisviisi.

4.2.

Komitee nõustub komisjoniga, et endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on eriti ohtlikud ained. Seepärast toetab komitee ettepanekut luua ühtne õigusraamistik ja tagada ettevaatusprintsiibi ühtlustatud kasutamine kooskõlas juba kehtivate biotsiide ja pestitsiide käsitlevate sätetega (12).

4.3.

Eelkõige leiab komitee, et uue õigusraamistiku ühtsuse tagamine on ELi peamine katsumus, sest paljusid mitmes sektoris laialdaselt lisandina kasutatavaid aineid, nagu bisfenool A, käsitletakse väga erinevalt. Seega on oluline järgida teaduslikku põhimõtet „üks aine, üks toksikoloogia“ (13). See tähendab, et aine endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaalina kindlakstegemise kriteeriumid peavad olema järjepidevad ja ühtsed kõigis ELi õigusvaldkondades. Sellisel juhul, isegi kui erandid võivad olla võimalikud, peaksid regulatiivsed otsused olema üldiselt ühtsed ja kooskõlastatud. Lõpetuseks võiks järjepidevuse tagamiseks lisada uue strateegia REACH-määruse horisontaalse raamistiku alla.

4.4.

Uues kontekstis peab juhtimismehhanism olema teaduspõhine, et tagada kodanike ja sidusrühmade jaoks läbipaistvus. Seepärast on oluline tagada piisav eelarve avalike ja sõltumatute teadusuuringute toetamiseks. Komitee leiab, et kokkulepitud teaduslikke kriteeriume ja/või meetodeid, mis tuginevad sõltumatutele teadusandmetele, saaks kasutada Euroopa tööstuse ja tööstustoodanguga seotud teadus- ja uuendustegevuse käsitlemiseks, toetamiseks ja soodustamiseks.

4.5.

Komitee on seisukohal, et kui teatavad ained või tooted määratletakse usaldusväärselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena, võib nende keelustamisel või piiramisel olla ettevõtjatele ja töökohtadele oluline mõju. Sel põhjusel peaks komisjon looma konkreetse finantsmehhanismi, et toetada üleminekut kestlikumale tootmisele nii ettevõtjate jaoks, et uuendada nende tootmismeetodeid ja -mehhanisme, kui ka töötajate jaoks, et ajakohastada nende oskusi (14).

4.6.

Sõltumatud teadusuuringud on hädavajalikud, et parandada ja täiendada meie teadmisi endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Komitee märgib, et komisjoni ettepanekus ei täpsustata, kui suur eelarve on ette nähtud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide teadusuuringutele ja innovatsioonile programmis „Euroopa horisont“. Komitee soovitab, et see eelarve ei tohiks olla väiksem kui praegune programmis „Horisont 2020“ettenähtud eelarve.

4.7.

Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, kuid leiab, et lähiaastatel on väga oluline rahastada ka mõnda teist valdkonda:

a)

endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide varajane kindlakstegemine. WHO kohaselt võivad üle 800 aine olla endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid (15). Nende laialdase kasutamise tõttu on oluline investeerida kiirematesse teaduslikesse eristusmeetoditesse ja andmeanalüüsi mehhanismidesse, et olemasolevaid andmeid paremini tõlgendada.

b)

ohutute alternatiivsete ainete ja meetodite kindlakstegemine. Euroopa Komisjoni uus suund võib aidata teha kindlaks paljusid uusi endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale. Osa neist ainetest on paljudes tootmisharudes eriti kasulikud, mistõttu on oluline investeerida ohutute alternatiivide ja tootmismeetodite uurimisse. Andmete puudumine ei tähenda, et aine on ohutu, ja seepärast on tähtis teha rohkem teadusuuringuid. Tuleb teha jõupingutusi hinnatud ainete loetelu pikendamisse ja mitte keskenduda ainult juba palju katsetatud ainetele;

c)

reostuse kõrvaldamine keskkonnast. Kui uus endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal on usaldusväärselt kindlaks tehtud, on oluline kohaldada konkreetset selliste ainete keskkonnariski hindamise ja juhtimise menetlust, et koostada vajadusel (ennekõike selle püsivust silmas pidades) sihipärane kava reostuse kõrvaldamiseks keskkonnast.

4.8.

Komitee toetab ettepanekut korraldada sidusrühmade iga-aastaseid kohtumisi. Sellegipoolest leiab komitee, et sidusrühmade ja Euroopa Komisjoni dialoog peaks tõelise tõhususe saavutamiseks hõlmama alalist struktuurset teabevahetuse ja konsultatsiooni süsteemi. Komitee soovib iga-aastasel kohtumisel osaleda ja sellele kaasa aidata.

4.9.

Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja püsivad orgaanilised saasteained on erinevad ning neil on inimestele ja keskkonnale erinev mõju, kuid nad on tervisele sama ohtlikud ja kodanikele sama tundmatud. Kuna püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevas ELi strateegias on palju sarnasusi komisjoni teatisega endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta, teeb komitee ettepaneku töötada välja sarnane lähenemisviis, et edendada poliitilist ja teaduslikku protsessi. Ennekõike palub komitee kooskõlas arvamusega NAT/719 „Püsivad orgaanilised saasteained (uuesti sõnastatud)“, et endokriinfunktsiooni kahjustavatele kemikaalidele pöörataks eritähelepanu püsivate orgaaniliste saasteainete teemalises teadlikkuse suurendamise kampaanias, mille komisjon korraldab ELi tasandil. Samuti kordab komitee oma soovitust luua püsivate orgaaniliste saasteainete ja endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide avatud andmepank, et anda ettevõtjate ja tarbijate käsutusse üks kasulik vahend.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee peab komisjoni teatist oluliseks sammuks kodanike tervise parema kaitsmise suunas, sest selles määratakse kindlaks kestlikum tootmissüsteem. Sellegipoolest leiab komitee, et seda strateegiat tuleb tugevdada realistliku, eesmärke ja tähtaegu sisaldava tegevuskavaga.

5.2.

Hästi kavandatud ringmajandus, kus pööratakse erilist tähelepanu teisestele toorainetele, (16) võib olla vahend, millega vähendada ELi kodanike kokkupuudet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega. Komitee on seisukohal, et komisjoni ettepaneku peab selgelt ja rangelt siduma õigusaktidega, mida töötatakse praegu välja 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi (17) raames, ning teiste oluliste kestlikkust käsitlevate poliitiliste algatustega, nagu ringmajanduse tegevuskava ja plastistrateegia, mille eesmärk on lõpetada mürgiste toodete tootmine. See küsimus on väga tundlik, eriti nn kokteiliefektiga seoses, mis põhjustab inimestele haigusi ja kahjustab keskkonda.

5.3.

Komitee innustab komisjoni määratlema täpsemalt ettepanekut korraldada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide teemaline avalik konsultatsioon. Komitee on veendunud, et üksikisikutest enam oleks olulisem roll kodanikuühiskonna organisatsioonidel, peamiselt sellepärast, et kasuliku, usaldusväärse ja teaduspõhise nõu andmiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi (18).

5.4.

Komitee on kindlal seisukohal, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleval Euroopa Liidu strateegial peaks olema rahvusvaheline mõõde ja see tuleb luua rahvusvahelisel tasandil, et kaitsta kodanike tervist tõhusalt võimalike kolmandatest riikidest pärit ohtlike toodete eest. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks EL võtma üleilmsel tasandil ennetavama rolli, toetades OECDd selle katsete parandamisel. Lisaks leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes. Selles kontekstis võiks EL teha koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga, et sõlmida endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev üleilmne konventsioon, nagu on juba tehtud püsivate orgaaniliste saasteainete puhul (Stockholmi konventsioon), tuginedes olemasolevale ÜRO loetelule kindlakstehtud või võimalikest endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest (19). Need algatused on kasulikud ka võrdsete tingimuste loomiseks ja Euroopa tootmismudeli kaitsmiseks ebaausa konkurentsi eest (20).

5.5.

Komitee toetab komisjoni avatud strateegiat ja leiab, et organiseeritud kodanikuühiskonnal võib olla määrav tähtsus riiklike teadlikkuse suurendamise kampaaniate väljatöötamisel, et teavitada laiemat elanikkonda meetmetest, mida EL oma kodanike tervise kaitsmiseks võtab. Tõhusa teadlikkuse suurendamise kampaaniaga tuleks alustada koolides, et vähendada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuute ohtu ja edendada ohutut käitumist (21). Eeskätt soovitab komitee ühtlustada hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks. Lisaks leiab komitee, et konkreetsed koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega seotud (22).

Brüssel, 21. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012 (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (ELT L 309. 24.11.2009, lk 1).

(2)  Euroopa Kemikaaliameti veebisait. https://chemicalsinourlife.echa.europa.eu/et/endocrine-disrupters-and-our-healthWHO laialdaselt tunnustatud 2002. aasta määratluse (WHO-IPCS) järgi on endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal „väline aine või segu, mis muudab sisesekretsioonisüsteemi toimimist ja selle tagajärjel avaldab terve organismi, tema järglaskonna või (alam)populatsioonide tervisele kahjulikku mõju.“

(3)  COM(1999) 706.

(4)  Maailma Terviseorganisatsioon, „State of the Science of Endocrine Disrupting Chemicals“, 2012, lk VII-XII.

(5)  https://www.unenvironment.org/explore-topics/chemicals-waste/what-we-do/emerging-issues/scientific-knowledge-endocrine-disrupting.

(6)  Määrus (EÜ) nr 1107/2009; määrus (EL) nr 528/2012; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745 (ELT L 117, 5.5.2017, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009 (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ (ELT L 170, 30.6.2009, lk 1); nõukogu direktiiv 98/24/EÜ (ELT L 131, 5.5.1998, lk 11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004. lk 50).

(8)  „Väline aine või segu, mis muudab sisesekretsioonisüsteemi toimimist ja selle tagajärjel avaldab terve organismi, tema järglaskonna või (alam)populatsioonide tervisele kahjulikku mõju.“

(9)  Euroopa Komisjoni andmed.

(10)  COM(2018) 435 ja COM(2018) 436, vt eelkõige II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“tervishoiu teemavaldkond (kavandatud eelarve 7,7 miljardit eurot) ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda (kavandatud eelarve 2,2 miljardit eurot).

(11)  Komitee arvamus joogiveedirektiivi kohta (ELT C 367, 10.10.2018, lk 107); komitee arvamus teemal „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“(ELT C 283, 10.8.2018, lk 83); komitee arvamus teemal „ELis toiduohutuse ja toiduga varustatuse tagamise praegune süsteem ning selle parandamise võimalused“(ELT C 268, 14.8.2015, lk 1); komitee arvamus mänguasjade ohutuse teemal (ELT C 77, 31.3.2009, lk 8); komitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna panus tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse“(ELT C 129, 11.4.2018, lk 18).

(12)  Määrus (EL) nr 528/2012, määrus (EÜ) nr 1107/2009; komitee arvamus teemal „Biotsiidid“(ELT C 347, 18.12.2010, lk 62).

(13)  „Scientific principles for the identification of endocrine-disrupting chemicals: a consensus statement“(Teaduslikud põhimõtted endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kindlakstegemiseks: üksmeelne avaldus), Solecki, 2017. https://link.springer.com/article/10.1007/s00204-016-1866-9.

(14)  Komitee arvamused „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest“(ELT C 288, 31.8.2017, lk 56) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 93).

(15)  Endokriinsete andmete vahetuse instituudi (TEDX) kohaselt on loetellu kantud üle 1 000 aine.

(16)  Komitee arvamus kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide vahelise seose kohta (ELT C 283, 10.8.2018, lk 56).

Komitee arvamus „Strateegia plasti kohta ringmajanduses (sealhulgas meede mereprügi kohta)“(ELT C 283, 10.8.2018, lk 61).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1386/2013/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(18)  Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 93).

(19)  Pärast põhjalikku teaduslikku hindamist avaldas ÜRO 2018. aasta augustis loetelu endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidena kindlaks tehtud 45 kemikaalist või kemikaalirühmast. Hindamine põhines WHO/IPCS 2002. aasta määratlustel tegelike ja võimalike endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Kuna kahjuks ei ole loodud endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide rahvusvahelist konventsiooni, ei saa kehtestada rahvusvaheliselt kokkulepitud menetlust, et kaitsta inim- ja loomade tervist selliste ainetega kokkupuutumise eest. https://www.unenvironment.org/explore-topics/chemicals-waste/what-we-do/emerging-issues/scientific-knowledge-endocrine-disrupting.

(20)  Komitee arvamus teemal „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule“(ELT C 81, 2.3.2018, lk. 44).

(21)  Näiteks endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev algatus „Decalog“, mis on mõeldud kodanikele. http://old.iss.it/inte/index.php?lang=2&id=289&tipo=29.

(22)  Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“(ELT C 367, 10.10.2018, lk 93).


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/89


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Väärinfovastane tegevuskava““

[JOIN(2018) 36 final]

(2019/C 228/13)

Raportöör: Ulrich SAMM

Kaasraportöör: Giulia BARBUCCI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 12.3.2019

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

5.3.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

142/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab tähelepanelikult teadmiseks algatuses esitatud väärinfo määratluset tõendatavalt vale või eksitava teabena, mis seab ohtu demokraatia ning põhjustab avalikku kahju. Väärinfo levitamine on muutunud osaks hübriidsõjast, millel on selgelt poliitiline eesmärk. Komitee rõhutab siiski, et lisaks valeteabele on ka väga valikuline teave, laim, hirmutamine ning viha õhutamine rünnak kodanike põhiõiguste (-vabaduste) ja vähemuste õiguste vastu.

1.2.

Kõige tulemuslikum väärinfo sisaldab alati mingil määral tõtt. Seetõttu on kvaliteetse teabe pakkumiseks ja teadlikkuse suurendamiseks vaja, et kõik sidusrühmad võtaksid mitmesuguseid meetmeid. Seega toetab komitee koordineeritud meetmete võtmise algatust, et kaitsta liitu, selle institutsioone ja kodanikke väärinfo eest. Komitee rõhutab selliste meetmete kiireloomulisust, kui tunneb ka muret, et kõnealuse tegevuskava mõju võib olla piiratud, arvestades et 2019. aasta mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ei ole enam kaugel.

1.3.

Komitee tunnistab, et väärinfo pärineb peamiselt kolmest allikast: Venemaa Föderatsioon (põhjalikult dokumenteerinud Euroopa välisteenistus), kolmandate riikide (sh Hiina ja USA) ettevõtjad ja meedia ning siseallikad, st mitmed meediaväljaanded, mis on seotud ELi liikmesriikidega, ja paremäärmuslaste liikumised ja organisatsioonid. Komitee kutsub komisjoni üles oma järelevalvet laiendama ja võtma asjakohaseid vastumeetmeid.

1.4.

Komitee rõhutab, et on oluline, et liikmesriigid astuksid kiiresti vajalikud sammud oma valimisüsteemi ja -taristu usaldusväärsuse tagamiseks ning katsetaksid neid Euroopa Parlamendi valimiste kõigis etappides.

1.5.

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, mille kohaselt eeldab igakülgne väärinfo vastane reageering ühtlasi kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivset osalemist. Komitee tegutseb väärinfo vastaste ühiste jõupingutuste toetamisel ennetavalt, näiteks oma arvamuste, arutelude, kohalikule tasandile mineku ürituste ja paljude pressitegevuste kaudu, mille korraldab tema professionaalne teabevahetusrühm.

1.6.

Vastupanuvõime parandamine eeldab kõigi ühiskonnasektorite kaasamist ja eelkõige kodanike meediapädevuse suurendamist. Teadlikkuse suurendamine ja kriitiline mõtlemine algab koolis, kuid tuleb tagada elukestev täiendusõpe. Need meetmed vajavad piisavaid rahalisi vahendeid – seda nii praegu kui ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

1.7.

Ühiseid jõupingutusi peab toetama võimalikult palju osalejaid nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides, kuid ka lõuna- ja idapartnerluse raames, hõlmates seejuures nii avaliku kui ka erasektori organisatsioone. Keskne osa on sõltumatutel faktikontrollijatel ja kvaliteetsel ajakirjandusel ning neile on vaja ette näha piisavad vahendid, et nad suudaksid tegutseda peaaegu reaalajas.

1.8.

Komitee tunneb eriti suurt heameelt rahaliste vahendite üle, mis eraldatakse programmide „Horisont 2020“ja „Euroopa Horisont“raames teadusuuringutele, et mõista paremini väärinfo allikaid ning väärinfo levitamise ajendeid, vahendeid ja eesmärke.

1.9.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmade tugevdamisega on hiljaks jäädud. Seetõttu väljendab komitee heameelt kavatsuse üle suurendada töötajate arvu ja anda uued vahendid. Arvestades märkimisväärseid ressursse, mida teatavates riikides väärinfo loomiseks eraldatakse, peab EL asjakohaselt reageerima. Seega on strateegilise kommunikatsiooni töörühmade vahendite eeldatav suurendamine üksnes esimene samm nende edasise suurendamise poole järgnevatel aastatel.

1.10.

Komitee on nõus, et ülejäänud kahe strateegilise kommunikatsiooni töörühma (Lääne-Balkan ja lõunanaabrus) volitused tuleks läbi vaadata, ning ergutab liikmesriike panustama strateegilise kommunikatsiooni töörühmade töösse riiklike ekspertide lähetamise teel.

1.11.

Komitee väljendab heameelt tegevusjuhise kui sotsiaalmeedia platvormide ja reklaamiettevõtjate vabatahtliku kokkuleppe üle eesmärgiga võidelda väärinfo vastu, ent kahtleb samas selliste vabatahtlike meetmete tõhususes. Juhul kui tegevusjuhise rakendamine osutub ebapiisavaks, kutsub komitee komisjoni tungivalt üles esitama ettepanekuid rohkemate, sealhulgas regulatiivsete meetmete, nagu karistuste kohta.

1.12.

Komitee nõuab tungivalt, et eraettevõtjad hakkaksid väärinfo levikut soodustavate reklaamide avaldamist veebiplatvormidel käsitlema ebaeetilise ja vastutustundetuna, ning innustab neid võtma sellise käitumise tõkestamiseks meetmeid.

2.   Sissejuhatus – Väärinfo kui oht ELi demokraatlikele süsteemidele

2.1.

Käesoleva algatuse kontekstis mõistetakse väärinfot tõendatavalt vale või eksitava teabena, mida luuakse, esitatakse ja levitatakse majandusliku kasu teenimise või üldsuse tahtliku petmise eesmärgil ja mis võib põhjustada avalikku kahju. Sageli rünnatakse õigusi laimamise, hirmutamise ja viha õhutamise teel.

2.2.

Väärinfo levitajad tuginevad oma tegudes mõnikord väljendusvabadusele. Õigus teabele ning ajakirjandusvabadus on tõesti Euroopa Liidu põhiõigused, ent meil tuleb võidelda selle õiguse mis tahes kuritarvitamise vastu, juhul kui väärinfot kasutatakse tahtlikult selleks, et põhjustada ühiskonnale kahju.

2.3.

Digitaalsed meetodid teevad väärinfo loomise ja levitamise lihtsamaks. Nende meetodite hulka kuuluvad järgmised tegevused:

sotsiaalmeedia profiilide ründamine trollide poolt;

robotprogrammide (bottide) kasutamine;

dokumentide võltsimine;

videotega manipuleerimine (süvavõltsingud, „deep fakes“);

võltsitud sotsiaalmeedia profiilid.

2.4.

Sotsiaalmeediast on saanud oluline väärinfo levitamise vahend, mida mõningal juhul (näiteks Cambridge Analytica) on kasutatud väärinfot sisaldava sisu edastamiseks konkreetsetele kasutajatele, kes valitakse välja nende isikuandmeid loata uurides ja kasutades, lõppeesmärgiga mõjutada valimistulemusi ning ohustada sel viisil demokraatiat.

Peale sotsiaalmeedia on paljudes piirkondades jätkuvalt tähtsal kohal ka traditsioonilisemad meetodid, nagu televisioon, ajalehed, veebisaidid ning ahelkirjad ja -sõnumid. Kasutatavad vahendid ja meetodid muutuvad kiiresti.

2.5.

Väärinfo levitajad võivad asuda liikmesriikides või väljaspool liikmesriike, nende hulka võivad kuuluda riikide (või valitsuste rahastatavad) agendid ja valitsusvälised osalejad. Hinnangute kohaselt kasutab üle 30 riigi väärinfot ja eri vormides mõjutustegevust, kaasa arvatud oma riigis.

2.6.

2016. aastal Euroopa välisteenistuse loodud ELi hübriidohtude ühisüksuse andmete kohaselt on ELi jaoks suurim välisoht Venemaa Föderatsioonist pärit väärinfo. Mitme ELis toimunud valimiste ja referendumiga seoses on olnud teateid selle kohta, et Vene allikad loovad ja/või levitavad väärinfot. Kaalukaid tõendeid on väärinfokampaaniate kohta, mis puudutavad Süüria sõda, reisilennuki MH-17 allatulistamist Ida-Ukrainas ja keemiarelva kasutamist Salisbury rünnakus. Väärinfo levitamisel on oluline osa siiski ka teistel kolmandatel riikidel, samuti levitavad väärinfot paljud ELi-sisesed osalejad.

2.7.

2018. aastal käivitas EL mitu väärinfot, ebaseaduslikku sisu ja andmekaitset käsitlevat algatust:

ühisteatis vastupanuvõime tugevdamise ja suutlikkuse suurendamise kohta võitluseks hübriidohtudega (JOIN(2018) 16);

soovitus meetmete kohta, millega tulemuslikult võidelda ebaseadusliku veebisisu vastu (C(2018) 1177);

määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta (COM(2018) 640);

määrus, milles käsitletakse kontrollimenetlust seoses isikuandmete kaitse normide rikkumisega Euroopa Parlamendi valimiste raames (COM(2018) 636); (1)

läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (EL) 2018/1808;

teatis „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“(COM(2017) 555); (2)

määrus, millega luuakse Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik; (3)

teatis Euroopa lähenemisviisi kohta veebis leviva väärinfoga võitlemiseks (COM(2018) 236) (4) ja selle rakendusaruanne (COM(2018) 794);

teatis vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamise kohta (COM(2018) 637), mida esitleti 19.–20. septembril 2018 Salzburgis toimunud riigijuhtide kohtumisel.

2.8.

Arvestades, et 2019. aastal toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ning et 2020. aastaks toimub liikmesriikides üle 50 presidendi-, parlamendi- või kohalike/piirkondlike valimiste, on vaja kiiresti võtta koordineeritud meetmeid, et kaitsta liitu ja selle institutsioone ning kodanikke väärinfo eest.

3.   Väärinfovastase tegevuskava kokkuvõte

3.1.

Kõnealune komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevuskava (JOIN(2018) 36) on vastus Euroopa Ülemkogu üleskutsele võtta meetmeid liidu demokraatlike süsteemide kaitseks ja väärinfo vastu võitlemiseks. Koordineeritud meetmed väärinfole reageerimiseks tuginevad järgmisele neljale sambale.

3.2.

Parandada liidu institutsioonide suutlikkust väärinfot avastada, analüüsida ja paljastada:

tugevdatakse strateegilise kommunikatsiooni töörühmade ja liidu delegatsioonide tegevust, suurendades nende töötajate arvu ja andes uusi vahendeid;

vaadatakse läbi Lääne-Balkani riikide ja lõunanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma volitused.

3.3.

Tugevdada koordineeritud ja ühistegevust väärinfole reageerimiseks:

2019. aasta märtsiks luuakse väärinfokampaaniatest teavitamiseks kiirhoiatussüsteem, tehes tihedat koostööd olemasolevate võrgustikega, Euroopa Parlamendi ning NATO ja G7 kiirreageerimismehhanismiga;

suurendatakse jõupingutusi, et teavitada liidu väärtustest ja poliitikast;

tugevdatakse strateegilist kommunikatsiooni liidu naabruses.

3.4.

Kaasata erasektor võitlusse väärinfoga:

26. septembril 2018 avaldati väärinfot käsitlev tegevusjuhis veebiplatvormidele, reklaamijatele ja reklaamiettevõtjatele. Komisjon tagab tegevusjuhise rakendamise tähelepaneliku ja pideva jälgimise.

3.5.

Suurendada teadlikkust ja parandada ühiskonna vastupanuvõimet:

korraldatakse avalikkusele mõeldud kampaaniaid ning koolitusi ajakirjanikele ja avaliku arvamuse kujundajatele liidus ja selle naabruses, et suurendada teadlikkust väärinfo halvast mõjust;

jätkatakse pingutusi, et toetada sõltumatut meediat ja kvaliteetajakirjandust ning väärinfo teaduslikku uurimist;

liikmesriigid peaksid koostöös komisjoniga toetama selliste valdkondadevaheliste rühmade loomist, kuhu kuuluvad sõltumatud faktikontrollijad ja teadlased, kellel on eriteadmised kohaliku infokeskkonna kohta, selleks et avastada ja paljastada väärinfokampaaniaid eri sotsiaalvõrgustikes ja digitaalmeedias;

2019. aasta märtsis toimuva meediapädevuse nädala raames toetab komisjon koos liikmesriikidega piiriülest koostööd meediapädevuse spetsialistide vahel;

liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi need sätted, milles käsitletakse meediapädevust;

komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas valimispaketti rakendatakse ning pakub vajaduse korral asjakohast tuge ja nõu.

4.   Üldised märkused

4.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab tähelepanelikult teadmiseks algatuses esitatud väärinfo määratluset tõendatavalt vale või eksitava teabena, mis seab ohtu demokraatia ning põhjustab avalikku kahju. Komitee rõhutab siiski, et lisaks valeteabele on ka väga valikuline teave, laim, hirmutamine ning viha õhutamine rünnak kodanike põhiõiguste (-vabaduste) ja vähemuste õiguste vastu. Kõige tulemuslikum väärinfo sisaldab alati mingil määral tõtt. Seetõttu on kvaliteetse teabe pakkumiseks ja teadlikkuse suurendamiseks vaja, et kõik sidusrühmad võtaksid mitmesuguseid meetmeid.

4.2.

Väärinfo levitamine on muutunud osaks hübriidsõjast, millel on selgelt poliitiline eesmärk. Komitee kiidab seega heaks käesoleva algatuse koordineeritud meetmete võtmiseks, et kaitsta liitu, selle institutsioone ja kodanikke väärinfo eest. Komitee rõhutab selliste meetmete kiireloomulisust, kui tunneb ka muret, et kõnealuse tegevuskava mõju võib olla piiratud, arvestades et 2019. aasta mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised ei ole enam kaugel. Samas on siiski selge, et pikemas perspektiivis on nendel ühistel väärinfo vastastel jõupingutustel keskne osa ELi demokraatlike süsteemide kaitsmises.

4.3.

Komitee tunnistab, et väärinfo pärineb peamiselt kolmest allikast: Venemaa Föderatsioon (põhjalikult dokumenteerinud Euroopa välisteenistus), kolmandate riikide (sh Hiina ja USA) ettevõtjad ja meedia ning siseallikad, st mitmed meediaväljaanded, mis on seotud ELi liikmesriikidega, ja paremäärmuslaste liikumised ja organisatsioonid. Komitee kutsub komisjoni üles oma järelevalvet laiendama ja võtma asjakohaseid vastumeetmeid.

4.4.

Komitee rõhutab, et on oluline, et liikmesriigid astuksid kiiresti vajalikud sammud oma valimisüsteemi ja -taristu usaldusväärsuse tagamiseks ning katsetaksid neid enne ja pärast Euroopa Parlamendi valimisi ja ka selle ajal. Väga oluline on, et Euroopa Komisjon neid selle ülesande täitmisel toetaks. Siinkohal võiks eeskujuks olla parimate tavade (nagu Rootsi näide 2018. aastast) vahetamine.

4.5.

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, mille kohaselt eeldab igakülgne väärinfo vastane reageering ühtlasi kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivset osalemist. Vastupanuvõime suurendamine eeldab kõigi ühiskonnasektorite kaasamist ning eelkõige kodanike meediapädevuse parandamist, et nad oskaksid väärinfot märgata ja tõrjuda. Teadlikkuse suurendamine ja kriitiline mõtlemine algab koolis, kuid tuleb tagada elukestev täiendusõpe. Kuid need meetmed vajavad piisavaid rahalisi vahendeid – seda nii praegu kui ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

4.6.

Komitee tegutseb väärinfo vastaste ühiste jõupingutuste toetamisel ennetavalt, näiteks oma arvamuste, arutelude, kohalikule tasandile mineku ürituste ja paljude pressitegevuste kaudu, mille korraldab tema professionaalne teabevahetusrühm.

4.7.

Ühiseid jõupingutusi peab toetama võimalikult palju osalejaid nii ELi tasandil kui ka liikmesriikides, kuid ka lõuna- ja idapartnerluse raames, hõlmates seejuures nii avaliku kui ka erasektori organisatsioone. Keskne osa on sõltumatutel faktikontrollijatel ja kvaliteetsel ajakirjandusel ning neile on vaja ette näha piisavad vahendid, et nad suudaksid tegutseda peaaegu reaalajas.

4.8.

Pikemas perspektiivis on piisav meediapädevus Euroopas demokraatia tuleviku võtmetegur. Komitee toetab jõupingutusi, mille eesmärk on paremini mõista väärinfo allikaid ning selle ajendeid, vahendeid ja eesmärke ning seda, kuidas ja miks kodanikud ja vahel terved kogukonnad võtavad omaks väärinfo narratiivid ning saavad osaks võltsuudiseid levitavatest mehhanismidest. Komitee tunneb eriti suurt heameelt sel eesmärgil programmidele „Horisont 2020“ ja „Euroopa Horisont“ eraldatavate vahendite üle.

5.   Konkreetsed märkused ja soovitused

5.1.

Strateegilise kommunikatsiooni töörühmade tugevdamisega on hiljaks jäädud, nagu komitee on juba varasemates arvamustes esile toonud (5). Seetõttu väljendab komitee heameelt kavatsuse üle suurendada nende töötajate arvu ja anda uued vahendid ning on nõus, et liikmesriigid peaksid samuti selles valdkonnas vajaduse korral oma suutlikkust parandama. Arvestades märkimisväärseid ressursse, mida teatavates riikides väärinfo loomiseks eraldatakse, on strateegilise kommunikatsiooni töörühmade vahendite eeldatav suurendamine üksnes esimene samm nende edasise suurendamise poole järgnevatel aastatel.

5.2.

Komitee nõustub, et idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma volitused peaksid jätkuma ning ülejäänud kahe strateegilise kommunikatsiooni töörühma (Lääne-Balkani ja lõunanaabruse) volitused tuleks läbi vaadata, pidades silmas väärinfo leviku laienemist ja tähtsust nendes piirkondades. Komitee kutsub liikmesriike üles andma panuse strateegilise kommunikatsiooni töörühmade töösse riiklike ekspertide lähetamise teel. Ainult nii saab kiirhoiatussüsteem tõesti tõhus olla.

5.3.

Samuti väljendab komitee heameelt kiireloomuliste meetmete üle vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste kindlustamiseks ning kiidab heaks soovituse kasutada vajaduse korral sanktsioone, muu hulgas juhul, kui isikuandmeid kasutatakse ebaseaduslikult valimistulemuste mõjutamiseks. Lisaks kiidab komitee heaks eduka koostöö USA, NATO ja Norraga ning nõuab, et Ühendkuningriigi oluline roll säiliks sõltumata sellest, kas Brexit toimub või mitte. Väärinfovastast võitlust tuleb liikmesriikidel pidada solidaarselt.

5.4.

Tegevuskavale on lisatud aruanne (6) erinevate meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta, eeskätt mis puudutab tegevusjuhist kui vabatahtlikku kokkulepet sotsiaalmeedia platvormidele ja reklaamijatele. Tegevusjuhise kohaselt on interneti-ettevõtjad kohustatud vähendama valeandmeid esitavate kontode ja veebilehtede tulu, sulgema võltskontod ja robotprogrammid, tõstma esile usaldusväärsed uudisteallikad ning suurendama poliitilise reklaami rahastamise läbipaistvust.

5.5.

Komitee kiidab tegevusjuhise heaks, kuid väljendab siiski kahtlust selliste vabatahtlike meetmete tõhususe suhtes; samu kahtlusi väljendas hiljuti ka komisjon Google’i, Facebooki, Twitteri ja Mozilla avaldatud esimese aruande tutvustusel 29. jaanuaril. Komitee kutsub komisjoni tungivalt üles esitama ettepanekuid rohkemate, sealhulgas regulatiivsete meetmete, nagu karistuste kohta, kui võltskontode vastu võetavaid meetmeid ei rakendata piiavalt kiiresti või kui tegevusjuhise muude osade elluviimine on endiselt ebapiisav.

5.6.

Komitee nõuab tungivalt, et eraettevõtjad hakkaksid väärinfo levikut soodustavate reklaamide avaldamist veebiplatvormidel käsitlema ebaeetilise ja vastutustundetuna, ning innustab neid võtma sellise käitumise tõkestamiseks meetmeid.

Brüssel, 20. märts 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER


(1)  Komitee arvamus „Isikuandmete kaitse Euroopa Parlamendi valimiste raames“(Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(2)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 19.

(3)  Komitee arvamus „Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik“(Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(4)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 183.

(5)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 183.

(6)  COM(2018) 794.


5.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/95


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid““

[JOIN(2018) 31 final]

(2019/C 228/14)

Raportöör: Jonathan PEEL

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 14.12.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

välissuhete sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

26.2.2019

Vastuvõtmine täiskogus

20.3.2019

Täiskogu istungjärk nr

542

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

133/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tervitatavaks komisjoni ja ELi kõrge esindaja 19. septembril 2018 esitatud ühisteatise „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ (1) avaldamist.

1.1.1.

See algatus on täiesti õigeaegne. Maailmakord muutub ligi kolmekümne aasta kiireimas tempos, sõjajärgne rahvusvaheline kauplemiskord on vastakuti märkimisväärsete väljakutsetega, maailmamajanduse jõutasakaal liigub itta ja kogu Aasia ostujõud kasvab hüppeliselt.

1.2.

Komitee leiab siiski, et teatise puhul jäeti kasutamata tähtis võimalus ja juhib sügava murega tähelepanu oluliste strateegiliste lünkade hulgale. Keskseid majanduslikke ja geopoliitilisi tõsiasju ei ole kajastatud. Teatise ambitsioonikus näib olevat piiratud ja vähe on uudset tulevikule suunatud mõtlemist. Ei ole kasutatud võimalust esitada tõeliselt sügav nägemus sellest, kuidas tulevikus arendada ELi suhteid ja ühenduvust Aasiaga, ning selle mitmekesisust ja keerukust ei ole kuigivõrd selgelt esile toodud.

1.2.1.

Puudub tegevuskava ja mis tahes kindel viide ELi strateegilistele eesmärkidele olgu tegemist täiendavate või konkurentsieesmärkidega.

1.2.2.

Komitee küsib, miks nii vähe, kui üldse, viidatakse paljudele hiljutistele kriitiliselt tähtsatele arengusuundumustele, mis mõjutavad nii ELi kui ka Aasiat. Näiteks

ei püüta tuvastada ega uurida Euroopa ees seisvaid peamisi strateegilisi probleeme tulevastes suhetes Aasiaga;

ei julgustata tegelema Aasia juhitud ja peamiselt või osaliselt Euroopale suunatud ühenduvus- või investeerimisteemadega ega uurita neid;

ei viidata ELi ja juhtivate Aasia riikide vahelistele peamistele kaubandus- või majanduspartnerluslepingutele, mis on juba jõus või mille suhtes läbirääkimised alles käivad: peame üllatavaks igasuguse viite puudumist hiljutisele ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingule, mis on kõige olulisem taoliste lepingute hulgas (ja nüüd kohaldamisel);

ei viidata punktis „Inimestevaheline ühenduvus“ ühelegi olemasolevale ELi ja Aasia kodanikuühiskonna dialoogile, iseäranis nende kaubanduslepingute raames kokkulepitud peamistele kodanikuühiskonna järelevalveorganitele;

ei püüta hinnata kodanikuühiskonna potentsiaalset osa, hoolimata selle aktiivsest osast vabakaubanduslepingute jälgimisel, eriti arvestades, et Aasias on selles valdkonnas vähene traditsioon;

ei püüta uurida sotsiaalseid küsimusi, vaatamata sellele, et need on sageli selliste organite peamine teema – siia kuulub ILO peamiste konventsioonide rakendamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine (ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 5) või ka inimõigused;

ei mainita kordagi Hiina majandusvööndi ja maanteede algatust „Belt and Road Initiative“ (BRI), kuigi see pole mitte ainult suunatud otse Euroopale, vaid puudutab ka kõiki teisi Aasia riike, ja hoolimata sellest, et sellega pakutakse konkreetset kaubandus-, taristu- ja finantstoetust;

ei võeta arvesse asjaolu, et majandusvööndi ja maanteede algatuse tõttu võivad tekkida suured võlad, ilma et loodaks palju uusi töökohti, ega analüüsita sellest Euroopa jaoks tuleneda võivaid võimalusi või väljakutseid;

pole püütud uurida, välja arvatud põgusalt, ELi Kesk-Aasia strateegiat ega seda, kuidas seda mõjutavad strateegilised võimumängud Hiinas, Vene Föderatsioonis ja paljudes teistes riikides, sealhulgas Türgis, Iraanis ja Indias;

ei mainita ega hinnata Euraasia Majandusliitu, mille lõi Venemaa ja mis hõlmab nii Euroopa kui ka Kesk-Aasia riike ning mida on kavas veelgi laiendada;

ei viidata energianõudluse ja Kesk-Aasias leiduvate süsivesinike suurte varude puhul konkureerivate huvide juhtimisele, kui välja arvata viide energiaühenduvuse toetamisele nii Aasia partnerite hulgas kui ka koos nendega;

ei viidata praegustele ühenduvusalgatustele transpordi või energia valdkonnas, näiteks Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vahelise transpordikoridori (TRACECA) valitsustevahelisele komisjonile; (2)

pole püütud ühendada transporti ja vajadust taristu järele selles piirkonnas näiteks kestliku eesmärgiga 9, mis hõlmab taristut;

sama vähe on viidatud nii ELi kui ka Aasia ees seisvatele probleemidele Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate eesmärkide saavutamisel, eelkõige keskkonna saastamise osas;

ei viidata kasvavale ohule, et võib tekkida relvakonflikt, milles kasutatakse sh kosmose- ja digitehnoloogiat, või vajadusele pidada Aasia riikidega dialoogi;

ei viidata, kuidas teha Aasia riikidega kõige paremini koostööd, et tugevdada rahvusvahelisi organisatsioone, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooni;

Indiat on vaid põgusalt mainitud, vaatamata selle suurusele ja potentsiaalsele tugevusele – ja ainult ühe korra on mainitud Iraani, mis on laiema piirkonna üha kesksem osaline.

1.3.

Komitee peab siiski tervitatavaks, et teatises rõhutatakse kestlikku, kõikehõlmavat ja eeskirjadel põhinevat ühenduvust. Selles rõhutatakse õigustatult, et on oluline edendada „ringmajandust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole püüdlemist, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppes seatud sihid“.

1.4.

Komitee leiab, et EL peab Hiina majandusvööndi ja maanteede algatusele kindlasti ametlikult reageerima.

1.4.1.

Paljud ootasid, et kõnealune teatis moodustaks olulise osa ELi vastusest Hiina majandusvööndi ja maanteede algatusele, kuid seda ei mainita. Algselt nimetati Hiina majandusvööndi ja maanteede algatust Siiditee majandusvööndiks – Siiditee on ajalooline ELi ja Aasia ühenduvustee. ELil on juba Hiinaga strateegiline partnerlus. Hiina majandusvööndi ja maanteede algatuse eesmärk on tegelike ühenduste loomine Aasia ja Euroopa vahel: teatis on palju ebamäärasem.

1.4.2.

Komitee juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi väliskomisjoni (3) esile toodud konkreetsele seosele Hiina majandusvööndi ja maanteede algatuse ning 16 + 1 formaadi vahel, millest viimane hõlmab Hiinat ja 16 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki (sh 11 liikmesriiki). Selles aruandes väljendati kartust, et Hiina lubadus investeerida 3 miljardit USA dollarit nende riikide taristusse võib tekitada asjaomastele Euroopa valitsustele „suured võlad läbipaistmatutel tingimustel laenu andvate Hiina riigipankade ees“ ja „Euroopas luuakse vähe töökohti“. Teatises pannakse suurt rõhku eelarve elujõulisusele ja innovatiivsele rahastamisele, kuid sellele murele tähelepanu ei pöörata.

1.4.3.

Komitee on seisukohal, et on oluline Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus ning kestliku arengu eesmärgid omavahel ametlikult siduda. Teatises rõhutatakse kestliku arengu eesmärke. ELi ja Hiina ümarlaud, mis hõlmab nii komiteed kui ka Hiina majandus- ja sotsiaalnõukogu, on seda seost viimastel kohtumistel kaks korda kinnitanud.

1.4.4.

Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus peab toimima mõlemas suunas. Komitee nõustub ELi kaubanduskojaga Hiinas, et selle tulevik sõltub sellest, et kaubandus- ja investeeringuvood liiguksid võrdselt mõlemas suunas. Seepärast peab Hiina oma turud avama. ELi ettevõtjad on samuti muret väljendanud, nad nõuavad rohkem teavet ja läbipaistvust, enne kui saavad hakata osalema Hiina majandusvööndi ja maanteede algatusel põhinevates projektides. Need mured on sama asjakohased ka kogu Aasia kontekstis.

1.5.

Komitee soovitab tungivalt suunata palju rohkem vahendeid ELi suhetesse Aasiaga, mis on koduks kahele kolmandikule maailma vaestest, nagu on esile toodud Euroopa välisteenistuse veebisaidil. Võrreldes ELi arengueelarve osaga, mis on suunatud Aafrikale ja Ladina-Ameerikale, ei ole paljudele vaesematele Aasia riikidele eraldatud vahendid piisavad.

1.6.

Komitee arvates peaks Euroopa Komisjon laiendama välismajanduspoliitilisi vahendeid, millega toetatakse Euroopa ettevõtteid ja iseäranis konsortsiume ning mis on InvestEU egiidi all juba loodud Aafrika jaoks, nii et need hõlmaksid Aasiat ja muid maailma osi. Sellist toetust osutataks samuti, austades hankemenetlustes töötajate õigusi ka kolmandates riikides, kuhu tehakse välisinvesteeringuid.

1.7.

Energiat käsitlev osa on väga lühike. Komitee kutsub üles täielikult rakendama ELi arvestatavaid teadmisi ja kogemusi koostöö tõhustamisel energiatõhususe parandamise ja taastuvate energiaallikate kasutamise vallas. Samuti tõdeme, et puudub viide nii erinevatele konkureerivatele huvidele seoses Kesk-Aasiast leitud tohutute süsivesinike varudega, ning tunneme kahetsust viite puudumise pärast veele, mis on veel üks väga oluline, potentsiaalselt ohtlik ja elutähtis kaup.

1.8.

Komitee kiidab heaks teatise märkused digitaalse ühenduvuse kohta, eriti üleskutse seoses „rahumeelse, turvalise ja avatud IKT keskkonnaga, kõrvaldades samal ajal ohud küberturvalisusele ning kaitstes internetis inimõigusi ja vabadusi, sealhulgas isikuandmeid“. Siiski valmistab kõige rohkem pettumust asjaolu, et midagi ei räägita sellest, kuidas toimida Euroopa või Aasia riikidega, kellel on nendes küsimustes väga erinevad lähenemisviisid.

1.9.

Komitee oli üllatunud, lugedes vaid, et EL „peaks töötama selle nimel, et ühendada hästi väljaarendatud üleeuroopalise transpordivõrgu raamistik Aasia võrgustikega“: me kordame oma esimest korda 2011. aastal tehtud soovitust, (4) et Hiina ja ELi kavandatud transpordikoridorid tuleb viia täielikku kooskõlla, eriti võimaluse korral raudteetaristu.

1.9.1.

Komitee kordab ka oma 2015. aasta soovitust, et EL peaks rohkem pingutama saavutamaks tulemusi Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vahelises transpordikoridoris, „et kiirendada säästva taristuketi väljaarendamist, tagades mitmeliigilise transpordi (iseäranis raudtee- ja maanteetaristu), ühendades transpordikoridori üleeuroopaliste transpordivõrkudega“ (TEN-T-d).

2.   Taustteave: Aasia tähtsus ELi jaoks

2.1.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et teda nimetati ühisteatise „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“ saajate hulgas. Ühisteatis avaldati vahetult enne 2018. aasta oktoobris Brüsselis toimunud 12. Aasia-Euroopa tippkohtumist (5).

2.2.

See Euroopa-Aasia ühenduvuse strateegia määratlemise algatus on täiesti õigeaegne. Maailm on läbimas fundamentaalseid ja struktuurilisi muutusi. Ida-Euroopa kasvav majanduslik võimsus ja ostujõud suurenevad kiirenevas tempos; ülemaailmne kauplemiskord on silmitsi kõige suuremate probleemidega, mis seda siiani puudutanud on, kuna USA valitsus on kehtestanud ühepoolsed imporditariifid ja on esitanud väljakutse Maailma Kaubandusorganisatsioonile; EL kogeb enneolematuid sisemisi probleemi, samas kui paljudes riikides toimuvad ka olulised sisemised muutused (nt Ühendkuningriik ja Türgi) või on riigid oma positsiooni tugevdamas, nagu Venemaa või Iraan.

2.2.1.

ELi ja Aasia ühenduvus on olnud olemas aastatuhandeid. Enne meretee avastamist 1497. aastal oli see peamiselt olemas tänu sellele, mida nüüd nimetatakse Siiditeeks. See hõlmas palju enamat kui kaubandus; see hõlmas kogu kaupade, ideede ja rahvastega seotud liikumist, alates kultuurilisest, meditsiinilisest ja usulisest koosmõjust kuni ligipääsuni olulistele ressurssidele ja tehnoloogiliste uuendustele. Aasiast algavad läänesuunalised marsruudid olid seotud ka ligipääsuga Aafrikale, mida näitab tänapäeval jälle Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus.

2.3.

Neli suurt Aasia riiki – Hiina, Jaapan, Korea Vabariik ja India – kuuluvad ELi kümne kõige olulisema kaubanduspartneri hulka. 30 olulisema partneri hulgas on veel seitse Aasia riiki. Mõnega neist riikidest on EL juba läbi rääkinud suured vabakaubanduslepingud või majanduspartnerluslepingud: leping Korea Vabariigiga (nr 8) jõustus 2011. aastal, leping Jaapaniga (nr 6) on nüüd jõus ning lepingute puhul Singapuri (nr 14) ja Vietnamiga (nr 19) ei ole veel taotletud Euroopa Parlamendi nõusolekut. Läbirääkimised ELi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Indoneesia (nr 29), Malaisia (nr 21) ja Taiga (nr 24) ning teiste ASEANi riikidega on kas käimas või praegu seiskunud.

2.3.1.

Kõik allkirjastatud vabakaubanduslepingud või majanduspartnerluslepingud sisaldavad tugevat kaubanduse ja kestliku arengu peatükki, mis hõlmab kodanikuühiskonna aktiivset järelevalverolli ning millega komitee on omakorda tugevalt seotud (põhjalikumalt käsitletud teistes komitee hiljutistes arvamustes) (6). Nii Singapuri kui ka Vietnamiga on sõlmitud ka eraldi investeeringute kaitse lepingud, kuid Jaapaniga ei ole seda veel sõlmitud.

2.3.2.

2013. aastal algasid omakorda läbirääkimised Hiinaga (nr 2) tervikliku eraldiseisva investeerimislepingu sõlmimiseks, kuid need kulgevad aeglaselt: käimas on 20. läbirääkimiste voor. 2007. aastal alustatud läbirääkimised Indiaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks (nr 9) on siiski alates 2013. aastast peatunud.

2.3.3.

Komitee märgib suure üllatusega, et teatises ei viidata ühelegi neist lepingutest ega läbirääkimistest.

2.4.

Aasia arvele langeb umbes 60 % maailma elanikkonnast, umbes 35 % ELi ekspordist ja 45 % ELi impordist. Aasias asub küll suure sissetulekuga tööstuspartnereid ja dünaamilisi tärkava majandusega riike, ent see on ka koduks kahele kolmandikule maailma vaestest, nagu on esile toodud Euroopa välisteenistuse veebisaidil (7). Seal on öeldud, et seetõttu on arengukoostöö ELi tegevuskava keskmes ning selleks on eraldatud rohkem kui 5 miljardit eurot, lisades, et luuakse ühist poliitikat ühiste probleemidega tegelemiseks, sh kliimamuutused, kestlik areng, julgeolek ja stabiilsus, valitsemistava ja inimõigused, samuti loodusõnnetuste ja inimkatastroofide ennetamine ja neile reageerimine. Ent Aafrikale ja Ladina-Ameerikale eraldatud summad on suhteliselt palju suuremad.

2.5.

Aasia hõlmab tohutut hulka erinevaid rahvaid ja kultuure: ei ole olemas kõigile ühtviisi sobivat lahendust. See ei saa kuidagi peegeldada ELi. Inimõigused ja suhtumine sotsiaalküsimustesse on kogu Aasias äärmiselt erinevad. Kui jätta kõrvale Ida-Aasia ja India majandusjõud (kus majandusareng ei ole veel ootusi täitnud), on riigid üksteisest väga erinevad. Isegi Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmeskond ulatub Singapurist kolme vähim arenenud riigi – Myanmari, Laose ja Kambodžani.

2.6.

Komitee on hiljuti koostanud mitmeid Aasia-teemalisi arvamusi, eriti seoses ELi kaubandus- ja investeerimisläbirääkimistega, ning kaks arvamust Kesk-Aasia kohta, (8) teise neist 2015. aastal toona eesistujaks olnud Läti palvel.

3.   Üldmärkused: põhielemendid?

3.1.

Teatise rõhuasetus kestlikule, terviklikule ja eeskirjadel põhinevale ühenduvusele on tervitatav, kuigi mõnevõrra üldine. See hõlmab nii keskkonnakaitset, ohutust ja julgeolekut kui ka sotsiaalseid ja individuaalseid õigusi ning vajadust õiglase ja läbipaistva konkurentsi järele. Selles rõhutatakse samuti, et on oluline edendada „ringmajandust ja kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning kliimamuutustele vastupanuvõimelise tuleviku poole püüdlemist, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkuleppes seatud sihid“.

3.2.

Komitee oleks väga mures, kui seda kõike teatises selgelt väljendatud ei oleks, kuna neid põhiteemasid on rõhutatud ja arendatud alates komisjoni 2006. aasta kaubandusteatisest „Globaalne Euroopa“. Selle eesmärk oli tagada, et kaubanduse liberaliseerimisest ja Euroopa väärtustest tulenevad hüved „jõuaksid kodanikeni. Taotledes sotsiaalset õiglust ja ühtekuuluvust kodus, peame samaaegselt püüdma propageerida oma väärtusi, sealhulgas nii sotsiaalseid kui ka keskkonnaalaseid standardeid ja kultuurilist mitmekesisust, üle kogu maailma“ (9). Neid teemasid käsitleti 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“ (10).

3.3.

Seepärast toetame kindlalt ergutava tooniga ühisteatise lähtealust. Sellele vaatamata tundub ühisteatis suuresti lahknevat paljudest hiljutistest arengusuundumustest Aasias, eriti nendest, mis võivad lõpuks tekitada Euroopale strateegilisi probleeme. Sellised arengusuundumused ulatuvad Hiina majandusvööndi ja maanteede algatusest ja Shanghai koostööorganisatsioonist Venemaa, Hiina, Kesk-Aasia, Türgi, Iraani ja isegi India vahelise suurema vastastikuse ühenduvuseni, eriti energia ja transpordi valdkonnas.

3.3.1.

On suur pettumus, et on jäetud kasutamata võimalus esitada tõeliselt sügav nägemus, kuidas võiksid tulevikus areneda ELi suhted ja ühenduvus Aasiaga. Ei ole uuritud, mida võiksid Aasia riigid omakorda tahta ELilt: kas investeeringuid? Turge? Abi suutlikkuse suurendamisel? Dokumendis käsitletakse pigem juba olemasolevate nn põhielementide nimekirja, selle asemel, et seada mis tahes ambitsioone selle kohta, mida EL sooviks tulevikus positiivselt üles ehitada. Tundub, et on vähe