Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktis a osutatud koonddokument ja tootespetsifikaadi avaldamise viide, mis on seotud nimetusega „Kaimiškas Jovarų alus“ (KGT), on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud nimetuse registreerimise suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

KOONDDOKUMENT

„KAIMIŠKAS JOVARŲ ALUS“

ELi nr: PGI-LT-02237 – 16.11.2016

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Kaimiškas Jovarų alus“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Leedu

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 2.1. Õlu

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Kaimiškas Jovarų alus“ on merevaigukollase värvusega, looduslikult kääritatud, elus (pastöriseerimata ja filtreerimata), odralinnase õlu, mille kogu tootmisprotsess toimub pereettevõttes traditsioonilisel meetodil. Õlle algu- ja eripärased omadused on traditsioonilise tootmismeetodi järgimise tulemus. See tootmismeetod on pidanud vastu aja proovile, koondab mitme põlvkonna pruulimeistrite kogemusi ning näeb ette traditsiooniliste retseptide ja koostisosade kasutamist. Õlle „Kaimiškas Jovarų alus“ ainulaadsuse saavutamisel on olulised kõik tootmisetapid: linnaste jahvatamine, humala keetmine, meski valmistamine ja kurnamine, õlle kääritamine ja laagerdamine. Üks olulisemaid tegureid, mis võimaldab traditsioonilist tootmismeetodit kasutada ja tagab õlle ühtlase kvaliteedi, on ainulaadne pärm. Seda on kasutatud põlvkondade vältel ja praegu kasutatakse seda veel üksnes punktis 4 määratletud geograafilises piirkonnas. Pärm paneb õlle hästi käärima ja annab sellele erilise maitse. Valmistamise käigus võib lisada naturaalset mett.

Füüsikalised ja keemilised omadused

Algvirde kuivainesisaldus: 12,0–15,0 (massiprotsenti)

Tegelik etanoolisisaldus: 5,6 ± 1,0 (mahuprotsenti)

pH: 1,3–3,5

Mõrudus: 10–30 IBU ühikut

Värvus: 15–38 EBC värviühikut

Säilivusaeg: sõltuvalt ladustamistingimustest ja -mahutitest, kuid mitte üle 20 päeva.

Organoleptilised omadused

Värvus: varieerub kuldkollasest kuldpruunini (merevaigukollane).

Välimus: kannu või klaasi valatud õlu vahutab, tavaliselt tekib õllele kõrge ja tihe valge vahumüts. Pärmisette tõttu on õllele iseloomulik hägusus.

Lõhn: selgelt tuntav pärmi-, leiva-, karamelli- ja puuviljalõhn

Maitse: tugev linnasemaitse. Iseloomulik mõru humalamaitse, millel on kerge pärmi, marjade, karamelli, sarapuupähklite, ürtide ja tsitrusviljade noot. Naturaalse mee lisamisel on õllel õrn meemaitse.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—	Õlleoder (õllepruulimisel kasutatakse mitmesugust liiki õlleotra);

—	joogivesi;

—	humal (õllepruulimisel kasutatakse mitmesugust liiki humalat);

—	õllepärm (eelmisest pruulimisest järgi jäänud õllepära).

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Õlut „Kaimiškas Jovarų alus“ valmistatakse traditsioonilise pruulimeetodiga, mis on püsinud muutumatuna.

Kõik tootmisetapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

—	linnaste jahvatamine käsitsi veskikivide vahel või vasarveskis;

—	humalate keetmine;

—	linnasemeski valmistamine (meski kokkusegamine);

—	meski kurnamine (meski eraldamine);

—	õlle kääritamine;

—	õlle laagerdamine;

—	õllepärmi valmistamine ja säilitamine.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Jovarai küla halduspiirid (Pakruojise haldusüksus).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Nimetus „Kaimiškas Jovarų alus“ on seotud punktis 4 osutatud alaga, mis on õlle geograafiline päritolupiirkond, kus õllemeistrid tagavad toote iseloomulikud omadused ja maine.

Tootele tagab selle erilised omadused inimfaktor:

19. sajandi lõpus ja 20. sajandil laienes tööstuslik pruulimine kiiresti, see avaldas suurt mõju kodusele õllepruulimisele ja tõi kaasa uue tehnoloogia kasutuselevõtu: linnaste jahvatamine veskis, meski keetmine ja uued toorained (tööstuslik õllepärm, suhkur ja muud lisaained). Üksnes määratletud geograafilises piirkonnas on selline õllepruulimeetod ikka veel kasutusel: linnastele valatakse kuum vesi, saadud meski jäetakse kindlaksmääratud ajaks seisma (kuid seda ei kuumutata) ja seejärel kurnatakse; järgneb kohene kääritamine, mille käivitamiseks kasutatakse õllepärmi, mida punktis 4 osutatud piirkonnas on ühelt õllemeistrite põlvkonnalt teisele edasi antud.

Õlle tootmise kõikidel etappidel – linnaste jahvatamine, humalate keetmine, meski valmistamine, kurnamine, kääritamine ja laagerdamine – lähtuvad õllemeistrid oma teadmistest ja kogemustest. Seetõttu on toode „Kaimiškas Jovarų alus“ ainulaadne. Õlle iseloomuliku maitse ja kvaliteedi tagab meskile lisatav õllepärm, mida on edasi antud ühelt õllemeistrite põlvkonnalt teisele. Jovarai külas elavad pered, kus õllepärmi isalt pojale edasi anti, on pärmi säilitamisse suhtutud väga tõsiselt – seda säilitatakse maasse kaevatuna ja võetakse välja üksnes siis, kui seda on vaja õllepruulimiseks. Õllepärmi, mida on säilitatud üle 130 aasta ja mida kasutatakse ikka veel õlle valmistamiseks, võivad kasutada kõik määratletud geograafilise piirkonna praegused ja tulevased õllemeistrid.

Õlle „Kaimiškas Jovarų alus“ tootmine põhineb ainulaadsel ja ajale vastu pidanud õllepruulimise traditsioonil ning õlle omadusi on paljude tootmisaastate jooksul täiustatud. Kuigi puuduvad käsiraamatud või õpetused, mis kirjeldaksid, kuidas valmistada toodet, mis on tihedalt seotud eespool punktis 4 määratletud alaga, on üksikasjalikku teavet ja praktilisi oskusi toote valmistamiseks põlvest põlve edasi antud. Tänapäeval pruulitakse õlut „Kaimiškas Jovarų alus“ vana tootmismeetodi kohaselt, see eeldab palju käsitsitööd, teravat tähelepanu, kogemusi ja teadmisi. Kogu pruulimisprotsess toimub vastavalt traditsioonilisele tootmismeetodile, millel on järgmised eripärad:

1)	tavaliselt keedetakse humalaid ja meskit koos, kuid õlle „Kaimiškas Jovarų alus“ puhul keedetakse humalad eraldi, kuna meskit ei kuumutata;

2)	erinevalt muudest õlledest jäetakse õlle „Kaimiškas Jovarų alus“ meski seisma mahuti põhja settinud humalakäbidele.

Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole kahtlust, et määratletud geograafilise piirkonna õllepruulimistavad (pruulimisoskus ja ainulaadne pärm), eristuvad selgelt ümbritsevate piirkondade tavadest ning punktis 3.2 kirjeldatud toode „Kaimiškas Jovarų alus“ erineb ümbritsevates piirkondades valmistatud õllest.

Toote maine seotus määratletud geograafilise piirkonnaga:

Nimetus „Kaimiškas Jovarų alus“ osutab Jovarai külale, sest määratletud geograafilises piirkonnas on juba mitmesaja aasta jooksul kasutatud erilist pruulimismeetodit. Seega on õlu tugevasti seotud Jovarai piirkonnaga.

Seda linnaseõlut on punktis 4 osutatud alal pruulitud alates 16. sajandist. Õlle „Kaimiškas Jovarų alus“ valmistamise traditsioon on sügavalt juurdunud, tootmismeetod on välja töötatud pika aja jooksul ja see on siiani kasutuses. Kui 20. sajandi lõpus tekkis võimalus toota õlut „Kaimiškas Jovarų alus“ jaemüügiks, hakati seda 1995. aastal ka turustama, sellest annavad tunnistust veel olemasolevad esmamärgised puuvaatidel ja muud tähised. Õlut pruulitakse pereettevõttes ja pruulikoda on alati asunud pere majapidamises.

Tarbijauuringu kohaselt, mis korraldati 2010. aastal, kinnitasid neli vastajat viiest, et nad seostavad nimetuse „Kaimiškas Jovarų alus“ Jovarai külaga (kulinaarse pärandi fondi 2010. aasta tarbijauuring). Uuringu tulemused näitasid, et tarbijad tunnevad toodet „Kaimiškas Jovarų alus“, otsivad seda poest, väärtustavad selle ehtsust ja kvaliteeti ning võtavad seda meelsasti kingituse või suveniirina kaasa teistesse riikidesse.

Toote „Kaimiškas Jovarų alus“ maine, tuntus ja populaarsus on ilmne, sest õlut tutvustatakse näitustel, messidel ja festivalidel, õlu on võitnud auhindu ning õllest on räägitud kohalikus, riiklikus ja välisajakirjanduses ning muus meedias.

Toodet „Kaimiškas Jovarų alus“ on pikka aega käsitletud kui traditsioonilist Leedu toodet. Toode lisati 2001. aastal Šiauliai maakonna vaatamisväärsuste nimekirja (pruulikodade rada on osa Leedu kultuuripärandi programmist). Kuna õlut on põlvkondade vältel valmistatud sama tootmismeetodi kohaselt, siis tunnustatakse seda kui toodet, mis edendab Leedu kultuuripärandit. Toodet „Kaimiškas Jovarų alus“ tutvustatakse geograafilisele piirkonnale eripärase tootena turistidele suunatud reklaamvoldikutes, infobrošüürides ning toidu- ja joogikirjanduses.

Pruulikoda, kus toodet „Kaimiškas Jovarų alus“ valmistatakse, osaleb korrapäraselt Agrobalti rahvusvahelisel näitusel, muudel messidel, käsitööpäevadel, riiklikel pidustustel, rahvafestivalidel ja mitmesugustel laatadel ning on võitnud seal auhindu.

Sagedased artiklid välisajakirjanduses, meediatutvustused ning pruulimisspetsialistide kiitus annavad tunnistust õlle mainest, tuntusest ja populaarsusest:

—

„Jovaraist pärit „Jovarų alus“ on kvaliteetne koduõlu. See on üks neist haruldastest ja erakordsetest õlledest, mida võib julgesti esile tõsta, kui erakordse maitsega õlut“ („Top Secret. The Farmhouse Brewing Traditions of Lithuania“, Martin Thibault, The Beer Connoisseur Magazine, väljaanne 11, Summer 2012, Atlanta, lk 22–28, www.beerconnoisseur.com);

—	„„Jovarų alus“ on tugeva linnaselise maitsega õlu, mida on meeldiv tarbida.“„Õlu „Jovarų alus“ on kerge, sellel on meeldiv ja meeldejääv maitse.“ („From Lithuania with Love“, Midatlantic Brewing News, October/November 2013, aastakäik 15 / number 5, New York, lk 25, www.brewingnews.com);

—

„Leedust Jovarai külast pärit õlu „Jovarų alus“ on tõeline 2004. aasta leid. Jõin seda õlut Pakruojise linna lähistel baaris ning õlu on selle piirkonna sümbol, kus seda pruulitakse. Lisaks on see fantastiline õlu.“ („Des fermentations qui en surprennent encore plus d’un“, Martin Thibault, Journal Bieres et Plaisirs, 16 September 2014, www.bieresetplaisirs.com; www.ratebeer.com).

„Kaimiškas Jovarų alus“ saavutas 2004. aastal rahvusvahelise tunnustuse, kui mõjukal õllesid tutvustaval veebisaidil – www.ratebeer.com – nimetati toodet „Kaimiškas Jovarų alus“ kui üht maailma parimat õllesorti. Kanada eksperdid valisid selle õlle nn aasta suurimaks avastuseks maailma traditsiooniliste õllede turul. Rahvusvahelisel näitusel „Šiauliai 2007“ pälvis toode „ära märgitud toote“ diplomi. Kulinaarse pärandi fond tunnistas 2008. aastal toote parima koduõlle võistlusel diplomi vääriliseks. Leedu põllumajandusministeerium saatis 2009. aastal tootjale tänukirja traditsiooniliste oskuste ja traditsioonide tutvustamise, edendamise ja säilitamise eest. Pakruojise piirkonna toodete seas nimetati toode 2010. aastal „Aasta õlleks“. Pakruojise piirkonna toodete seas nimetati toode 2011. aastal „Aasta õlleks“. Arvydas Barysas tegi 2012. aastal toote „Kaimiškas Jovarų alus“ pruulimisest dokumentaalfilmi „Vys per to alo“ ning samal aastal krooniti toode Pakruojise piirkonna diplomiga „Aasta Õlu – tarbijate valik“. Näitusel Agrobalt sai toode 2014. aastal kuldmedali. Klaipėda pärimuskultuuri keskus andis 2016. aastal tootjale diplomi õlle pruulimise ja pruulimistraditsioonide edendamise eest.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://zum.lrv.lt/kaimiskas-jovaru-alus-paraiska-su-produkto-specifikacija

Ainus artikkel

Registreeritud nimetuse „Gall del Penedès“ (KGT) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud muudatuse suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

LISA

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„GALL DEL PENEDÈS“

ELi nr: PGI-ES-01308-AM01 – 25.7.2018

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consell Regulador de la IGP Gall del Penedès

C/Hermenegild Clascar, 1–3, Planta baja

Consejo Comarcal de l’Alt Penedès

08720 Vilafranca del Penedès

Barcelona

ESPAÑA

E-post: agricultura@ccapenedes.cat

Tel +34 938900000

Kõiki kodulinnukasvatusega tegelevaid põllumajandusettevõtteid ja kaitstud geograafilise tähisega „Gall del Penedès“ hõlmatud toote märgistajaid esindaval kaitstud geograafilise tähise „Gall del Penedès“ kontrollikomiteel on õigustatud huvi käesoleva muutmistaotluse esitamiseks.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—	☐	Toote nimetus
—	☒	Toote kirjeldus
—	☐	Geograafiline piirkond
—	☐	Päritolutõend
—	☒	Tootmismeetod
—	☐	Seos piirkonnaga
—	☐	Märgistus
—	☐	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

—	☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.
—	☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

—

Nagu märgitud tootekirjelduses, on kaitstud geograafilise tähisega „Gall del Penedès“ hõlmatud toode värske kanaliha, mida saadakse traditsioonilise Penedesenca tõu parandamisel saadud Penedesenca negra tõugu isas- ja emaslindudelt. Tootespetsifikaadi tekstis viidatakse üksnes isasisendite kaalule, sest aretajad peavad neid kõige sagedamini. Võttes arvesse isas- ja emasisendite kaalu märkimisväärseid erinevusi, on vaja iga lihakeha tüübi miinimumkaalu eristada vastavalt linnu soole. Seepärast on emasisendite puhul kehtestatud väiksem kaal. Seega tuleb nii koonddokumendis (punkt 3.2 „Toote kirjeldus“) kui ka tootespetsifikaadis (punkt B.2 „Toote omadused“) asendada lõik: „Sisikonna ja rupsita rümpade (st eemaldatud on suled, sisikond, pea, jalad, süda, maks ja pugu) miinimumkaal on 1,5 kg ja osaliselt roogitud rümpadel (st eemaldatud on suled ja sooled, kuid pea ja jalad on alles) 2 kg.“ järgmise lõiguga: „Lihakeha miinimumkaal: — puhastatud, ilma rupsita (st eraldatud on suled, siseelundid, pea, jalad, süda, maks ja liivapugu) lihakeha: miinimumkaal on emasisendite puhul 1,2 kg ja isasisendite puhul 1,5 kg; — osaliselt puhastatud (st eraldatud on suled ja siseelundid, kuid pea ja jalad on eraldamata) lihakeha: miinimumkaal on emasisendite puhul 1,7 kg ja isasisendite puhul 2 kg.“

—

Koonddokumendis (punkt 3.3 „Sööt ja tooraine“) ja tootespetsifikaadis (punkt E.1 „Tootmissüsteem“) kehtestatud loomasööda miinimumkoguseid on muudetud. Tekst: „Sööda põhikoostis on järgmine: — 58–60 % maisi; — 33,5–35,5 % soja ja selle saadusi; — 5–5,5 % viinamarjaseemneid.“ tuleb asendada järgmise tekstiga: „Sööda põhikoostis on järgmine: — 55–60 % maisi; — 30–35,5 % soja ja selle saadusi; — 5–5,5 % viinamarjaseemneid.“ Maisi ja soja (ja selle saaduste) miinimumprotsenti on muudetud, et võimaldada tootjatele suuremat paindlikkust ja võimalus kohandada loomade arengu jooksul nende toitumisvajadusi.

Tootmismeetod

—

Tootespetsifikaadi (punkt E.1 „Tootmissüsteem“) alajaos „Väliaediku omadused ja majandamine“ on vähendatud vabaõhuala miinimumpindala. Konkreetselt tuleb lause: „Vabaõhuala miinimumpindala kodulinnu kohta on 2 m2“. asendada järgmise lausega: „Vabaõhuala miinimumpindala kodulinnu kohta on 1 m2“. Vabaõhuala miinimumpindala on vähendatud, kuna tootespetsifikaadi koostamise ajal arvestati õueala suurust nii, et see oleks piisav põllumajandusettevõtte nõuetekohaseks toimimiseks ja maatükkide traditsioonilisel viisil majandamiseks. Kasutatava pindala mõttes ei olnud traditsioonilised väliaedikud kõik samade mõõtudega ja sageli olid need taraga ümbritsemata, mistõttu oli keeruline mõõta loomade arengu ja heaolu jaoks vajalikku optimaalset pindala. Seepärast oli asjaomase pinna suurus ülehinnatud. Aja jooksul leidis kinnitust asjaolu, et loomad ei kasuta kogu vaba pinda. Probleemid tekkisid selle kasutamata pinna majandamisega, sest seal hakkasid kasvama umbrohud, millest oli raske lahti saada. See omakorda soodustab loodusliku loomastiku sissetungi, mistõttu suurenevad sanitaarriskid. Lisaks sellele ei ole põllumajanduslikus majapidamises kõik loomad samaaegselt vabaõhualal või siseruumides; vahelduva liikumise tõttu on ühe kodulinnu kohta ka rohkem ruumi. Kuna olemasolevat pinda ei kasutata kunagi täielikult, ei halvene pindala vähendamise tõttu ei liha kvaliteet ega loomade heaolu.

—

Tootespetsifikaadi samas alapunktis tuleb muuta ajavahemikku, mida kohaldatakse selliste väliaedike suhtes, mis jäetakse kasutamata. Järgmine lõik: „Väliaedikud tuleb jätta kasutamata vähemalt kaheksaks nädalaks (sh kodulindudest tühjendamine ja aeg, mis kulub, enne kui tibusid õue võib lasta), et võimaldada pinnasel ja taimestikul taastuda.“ tuleb asendada järgmise lõiguga: „Väliaedikud tuleb jätta kasutamata, et võimaldada pinnasel ja taimestikul taastuda, võttes arvesse asjaomase koha kodulindudest tühjendamist ja aega, mille jooksul tibud on võimelised vabaõhualale minema.“ See muudatus, mis on seotud väliaedikute kasutamata jätmisega, on põhjendatud eri majapidamiste mullatüüpide mitmekesisuse, aga ka asjaomasel territooriumil valitseva hooajalisuse ja vahemerelise kliima muutustega, mis tähendab seda, et taastumiseks vajalikku ajavahemikku on väga keeruline kehtestada. Seepärast jäeti välja ajavahemik, mida kohaldatakse sellise väliaediku suhtes, mis jäetakse kasutamata. Aretajad võivad väliaedikut majandada oma äranägemise järgi ning teha otsuseid oma kogemuste ja oskusteabe alusel.

KOONDDOKUMENT

„GALL DEL PENEDÈS“

ELi nr: PGI-ES-01308-AM01 – 25.7.2018

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

„Gall del Penedès“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilise tähisega „Gall del Penedès“ hõlmatud toode on värske kanaliha, mida saadakse traditsioonilise Penedesenca tõu parandamisel saadud Penedesenca negra tõugu isas- ja emaslindudelt.

Kõnealusele lihale on iseloomulikud eriomane maitse, rümpade punakas värvus ning sitke ja mahlane liha.

Linnud on aeglase kasvuga, tugevad ja elujõulised; nad on Vahemere piirkonnale tüüpiliselt väiksekasvulised, kuid lihakad. Nimetatud tõugu linnud taluvad hästi vahemerelist kuumust ja külma.

KGTga „Gall del Penedès“ hõlmatud linde peetakse kanalates, kust nad pääsevad aastaringselt välitingimustesse, ning nende sööda hulka kuuluvad ka viinamarjaseemned.

Tänu sellisele söödale on lindude lihal eripärased organoleptilised omadused, mida tõendab põllumajandusliku toidu uurimise ja tehnoloogia instituudi (Institut de Recerca i Tecnologia agroalimentàries – IRTA) organoleptilise ja keemilise analüüsi aruanne „Inclusió de granet de raïm en el pinso per la IGP del Gall del Penedès“ (Amadeu Francesch Vidal, veebruar 2012), kus on öeldud:

KGTga „Gall del Penedès“ hõlmatud lindude minimaalne tapavanus on 98 päeva.

Kõnealuste lindude lihakehad kuuluvad A-klassi (vastavalt määrusele (EÜ) nr 543/2008). Lihakehad ei ole liiga rasvased, naha värvus on valge, lihal punakas ning jalgadel must ja jalgade alumisel osal valge.

Lihakeha miinimumkaal:

—	puhastatud, ilma rupsita (st eraldatud on suled, siseelundid, pea, jalad, süda, maks ja liivapugu) lihakeha: miinimumkaal on emasisendite puhul 1,2 kg ja isasisendite puhul 1,5 kg;

—	osaliselt puhastatud (st eraldatud on suled ja siseelundid, kuid pea ja jalad on eraldamata) lihakeha: miinimumkaal on emasisendite puhul 1,7 kg ja isasisendite puhul 2 kg;

Toodet „Gall del Penedès“ müüakse värskete tervete või tükeldatud lihakehadena.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

KGTga „Gall del Penedès“ hõlmatud lindude sööt põhineb KGT geograafilises piirkonnas traditsiooniliselt kasutatud söödal, mida on kohandatud põllumajandusliku toidu tänapäevastele nõuetele ja meetoditele. Sööda eripäraks on selle koostisse lisatud viinamarjaseemned.

Sööda põhikoostis on järgmine:

—	55–60 % maisi;

—	30–35,5 % soja ja selle saadusi;

—	5–5,5 % viinamarjaseemneid.

Lindude viimasel seitsmel elupäeval on lubatud sööt, mis põhineb vähemalt 90 % ulatuses teraviljal ja 5–5,5 % ulatuses viinamarjaseemnetel.

Keelatud on loomsed rasvad, välja arvatud piimasaadused.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

KGTga „Gall del Penedès“ hõlmatud linde kasvatatakse KGT geograafilises piirkonnas.

Tibud viiakse nuumamiseks linnukasvatusettevõtetesse 24–48 tunni vanuselt. Tibusid lastakse välitingimustesse alates 42.–56. elupäevast. Neid kasvatatakse vähemalt 98 päeva.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

KGTga hõlmatud ja tarbimiseks ette nähtud lõpptootel peavad nähtaval kohal olema sõnad IGP „Gall del Penedès“ või Indicación Geográfica Protegida „Gall del Penedés“ (KGT „Gall del Penedès“ või kaitstud geograafiline tähis „Gall del Penedès“) ning KGT logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

KGTga „Gall del Penedès“ hõlmatud linde kasvatatakse geograafilises piirkonnas, kuhu kuulub 73 omavalitsusüksust:

—	kõik Alt Penedèsi piirkonna omavalitsusüksused (27);

—	kõik Baix Penedèsi piirkonna omavalitsusüksused (14);

—	kõik Garrafi piirkonna omavalitsusüksused (6);

—

järgmised l’Anoia piirkonna omavalitsusüksused: Argençola, La Llacuna, Cabrera d’Igualada, Piera, Masquefa, Hostalets de Pierola, Vallbona d’Anoia, Capellades, La Torre de Claramunt, Carme, Orpí, Santa Maria de Miralles, Bellprat, Sant Martí de Tous, Santa Margarida de Montbui, Vilanova del Camí, La Pobla de Claramunt, Castellolí, El Bruc, Òdena, Igualada, Rubió, Jorba, Montmaneu ja Copons (25);

—	Alt Campi piirkonna Rodonyà omavalitsusüksus (1).

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seos piirkonnaga põhineb toote pikaaegsel heal mainel, mida tõendavad suuline pärimus, dokumendid, laadad ja turud, eelkõige aga piirkonna linnukasvatajate kasutatav eriline tootmissüsteem, mis on tihedalt seotud tootmispiirkonna veinitootmistraditsiooniga.

KGT geograafilist tootmispiirkonda, mis vastab Penedési ajaloolisele piirkonnale, iseloomustab asjaolu, et sealt pärineb traditsiooniline Penedesenca tõug, millest on saadud „Gall del Penedès“. Tegemist on peamiselt veinitootmispiirkonnaga, kus ligikaudu 80 % kasutatavast põllumajandusmaast on viinapuude all ning on hõlmatud veinitootmisega seotud kaitstud päritolunimetustega Penedès ja Cava. Võib öelda, et Penedèsist saadakse tänu piirkonna ja sealse maaharimise eripärale lisaks tüüpilistele veinidele ja vahuveinidele ka toodet „Gall del Penedès“.

Lindude „Gall del Penedès“ kasvatamine, tarbimine ja müümine on sajandeid olnud osa Penedèsi piirkonna talupoegade tavapärasest tegevusest. Nii kirjasõnas, suulises pärimuses kui ka kunstiteostes on kirjeldatud, kuidas kõnealuseid linde kasvatati kõigis taludes oma pere tarbeks, kuid samuti oli see tegevus pikka aega talude majandamise aluseks, sest kanade intensiivse punakaspruuni värvusega mune (tuntud kui ou rogenc de Vilafranca) müüdi kohalikel turgudel (Vilafranca turul, mille kohta on andmeid 12. sajandist, ja Barcelona turul), kus need olid kõrges hinnas. Samuti oli väga hea mainega ja laialt tuntud lindude „Gall del Penedès“ liha; selle tõenduseks on 12. sajandil alguse saanud laat Fira del Penedès, hiljem Fira de Sant Tomàs, mida praegu tuntakse nime all Fira del Gall. Tänu selle iga-aastase laada järjepidevale toimumisele said piirkonna väiketalunikest põllumehed oma saadusi tutvustada ja müüa, hoides sellega alal traditsioonilist toiduainet, mis oli tihedalt seotud piirkonna viinamarjakasvatusega.

Piirkonna talunikud said nendel turgudel ja laatadel kokku ning vahetasid lindude „Gall del Penedès“ kasvatamise kogemusi ja oskusi. Nii kujunes välja piirkonnale omane kindel linnukasvatussüsteem, kus kasutati tibude söödana viinamarjakesti. Viinamarjakestad, mis jäid üle viinamarjade pressimisest, jäeti väljadele kuivama ja anti hiljem lindudele söödaks. 1937. aasta uurimuses kodulindude sööda kohta on märgitud, et viinamarjaseemnetel on tibude jaoks kõrge toiteväärtus, kuna need sisaldavad taimseid kiudaineid, küllalt palju rasva ning teatavaid valke ja süsivesikuid. Praegu kasutavad linnukasvatajad piirkonna traditsioonilisi meetodeid, mille hulka kuulub viinamarjaseemnete lisamine söödale.

KGTga „Gall del Penedès“ hõlmatud tibude sööt, mis sisaldab viinamarjaseemneid ja tänu millele säilib side piirkonna veinitootmistraditsiooniga, mõjutab toote maitseomadusi. Lindude kasvatamine kanalates, kust pääseb aastaringselt välitingimustesse, annab nende lihale punaka värvuse, sitkuse ja mahlasuse.

Tänapäeval ilmub toote „Gall del Penedès“ kohta piirkonna ajakirjanduses hulgaliselt artikleid, seda tutvustatakse koos piirkonna kvaliteettoodetega (piirkondlikud omavalitsused Diputación de Barcelona ja Consell Comarcal de l’Alt Penedès selliste programmide kaudu nagu Productes de la Terra ja la Gastroteca) ning selle kohta tehakse uuringuid (Fundación Alicia, IRTA jt).

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(Viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaadi terviktekstiga saab tutvuda järgmisel veebilehel:

http://gencat.cat/alimentacio/modificacion-pliego-igp-gall-penedes