ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 192

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

62. aastakäik
7. juuni 2019


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Nõukogu

2019/C 192/01

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi

1


 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 192/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9375 – Clearlake/Insight/Appriss) ( 1 )

5

2019/C 192/03

Komisjoni teatis, millega muudetakse teatist 2012/C 72/07 Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt

5


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2019/C 192/04

Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi ja tegevusraamistikku rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas

6

2019/C 192/05

Nõukogu järeldused Euroopa audiovisuaalteoste, eelkõige ühistoodangu piiriülese levitamise parandamise kohta

11

2019/C 192/06

Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, mis käsitlevad puuetega inimeste juurdepääsu spordile

18

2019/C 192/07

Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

23

 

Euroopa Komisjon

2019/C 192/08

Euro vahetuskurss

24

2019/C 192/09

Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

25

2019/C 192/10

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

26

2019/C 192/11

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

27

2019/C 192/12

Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

28

 

Kontrollikoda

2019/C 192/13

Eriaruanne nr 7/2019 ELi piiriülese tervishoiu meetmed: eesmärgid on kõrgelennulised, kuid juhtimist on vaja parandada

29

2019/C 192/14

Eriaruanne nr 8/2019 Tuule- ja päikeseenergia elektri tootmiseks: ELi eesmärkide täitmiseks tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid

29


 

V   Teated

 

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 192/15

Teade Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

30

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2019/C 192/16

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9362 – Suez Organique / Avril PA / Terrial) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

40

2019/C 192/17

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9357 – FIS/Worldpay) ( 1 )

42

2019/C 192/18

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9377 – MIRA/BCI/iGH) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

43


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Nõukogu

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/1


Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi

(2019/C 192/01)

LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

TULETADES MEELDE

1.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 4. detsembri 2000. aasta järeldusi dopinguvastase võitluse kohta (1);

2.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 18. novembri 2010. aasta järeldusi ELi rolli kohta rahvusvahelises dopinguvastases võitluses (2);

3.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 20. detsembri 2011. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi (3);

4.

nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. detsembri 2015. aasta järeldusi, milles vaadatakse läbi 2011. aasta resolutsioon, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi, ning milles on sätestatud, et nimetatud resolutsiooni edasisel kohaldamisel saadud kogemused vaadatakse 31. detsembriks 2018 veel kord läbi (4);

TÕDEVAD, ET

1.

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid saama teostada oma pädevusi ja täita oma rolli Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) reeglite, standardite ja suuniste ettevalmistamisel, läbirääkimisel ja vastuvõtmisel;

2.

WADA asutamisnõukogus on kolm kohta eraldatud ELi liikmesriikide esindajatele;

3.

vaja on kehtestada praktiline kord ELi liikmesriikide esindajate osalemiseks WADA asutamisnõukogus ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamiseks enne CAHAMA (5) ja WADA kohtumisi. See praktiline kord peaks kajastama lojaalse koostöö põhimõtet ja sellega tuleks püüda edendada ELi välistegevuse ühtsust, vältides seejuures CAHAMA raames tehtava töö dubleerimist;

4.

kogu Euroopat hõlmavate seisukohtade kooskõlastamine enne WADA kohtumisi peaks toimuma CAHAMA raames ning tuleks tagada, et nimetatud organis vastu võetavad otsused on täielikult kooskõlas kõigi kohaldatavate ELi õigusaktidega;

5.

eksisteerib tungiv vajadus, et ELi liikmesriigid oleksid WADA asutamisnõukogus esindatud järjepideval ja pühendunud viisil ja et seda toetatakse poliitilise mandaadi ja asjakohaste eksperditeadmistega;

LEPIVAD SELLEST TULENEVALT KOKKU, ET

1.

WADA asutamisnõukogus osalevad ELi liikmesriikide esindajad on ministrite tasandilt ning liikmekohad jaotatakse järgmiselt:

üks liikmekoht eraldatakse ministrite tasandil spordi eest vastutavale isikule ühest ametis olevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvast liikmesriigist;

üks liikmekoht eraldatakse ministrite tasandil spordi eest vastutavale isikule ühest tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvast liikmesriigist;

üks liikmekoht eraldatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide poolt ühiselt isikule, kes vastutab ministrite tasandil spordi eest (edaspidi „valitsuse tasandi ekspert“);

2.

I lisas kirjeldatud kord, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA asutamisnõukogus, jõustub alates 30. juunist 2019, ilma et see piiraks selle kuupäevani heaks kiidetud volitusi;

3.

ametis olevat eesistujariikide kolmikut WADA asutamisnõukogus esindav isik annab WADA asutamisnõukogu kohtumise tulemustest aru ELi hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu järgmisel istungil ja esitab selle kohta kirjaliku aruande nõukogu spordi töörühmale;

4.

töörühmas kokku tulnud liikmesriikide esindajad võivad – vältides CAHAMA töö dubleerimist – leppida kokku ühises seisukohas liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes, tingimusel et sellisel ühisel seisukohal on selge lisaväärtus. Ühise seisukoha peavad heaks kiitma alaliste esindajate komitees (Coreper) kokku tulnud liikmesriikide esindajad, kui liikmesriigid ei lepi kokku teisiti;

5.

kõik ELi liikmesriikide kokkulepitud ühised seisukohad peavad olema kooskõlas kõigi kokkulepitud ELi seisukohtadega ning eesistujariik esitab need CAHAMA kohtumistel. ELi liikmesriigid peaksid püüdma lisada selle seisukoha CAHAMA koostatavasse kogu Euroopat hõlmavasse seisukohta;

6.

WADA asutamisnõukogus osalevad ELi liikmesriikide esindajad võtavad sõna ja hääletavad kooskõlas CAHAMA raames kokku lepitud kogu Euroopat hõlmava seisukohaga, tingimusel et selline seisukoht on kooskõlas ELi acquis’ga;

7.

nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad vaatavad 31. detsembriks 2021 läbi käesoleva resolutsiooni kohaldamisel saadud kogemused ning kaaluvad, kas resolutsiooniga kehtestatud korda on vaja kohandada;

8.

käesoleva resolutsiooniga, millele on lisatud kord, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA asutamisnõukogus, ja praktilise korraga, mis käsitleb ettevalmistusi WADA kohtumisteks liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, mille nõukogu võttis vastu 23. mail 2019, asendatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon 2011/C 372/02, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Antidopingu Agentuuris (WADA) ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi (6).

(1)  EÜT C 356, 12.12.2000, lk 1.

(2)  ELT C 324, 1.12.2010, lk 18.

(3)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 7.

(4)  ELT C 417, 15.12.2015, lk 45.

(5)  Maailma Dopinguvastase Agentuuri ajutine Euroopa komitee koosneb ekspertidest, kes vastutavad Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikide seisukohtade kooskõlastamise eest ja tegutsevad Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) nimel.

(6)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 7.


I LISA

Kord, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist WADA asutamisnõukogus

ELi liikmesriigid lepivad kokku järgmises esindamise süsteemis.

ESINDAJAD LIIKMESRIIKIDEST, KES MOODUSTAVAD AMETIS OLEVA JA TULEVASE EESISTUJARIIKIDE KOLMIKU

Ametis olevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvad liikmesriigid valivad pärast omavahelist konsulteerimist enda hulgast ühe liikmesriigi esindama ELi liikmesriike WADA asutamisnõukogus. Valitud liikmesriik nimetab oma sisemenetluse kohaselt asjaomase esindaja. Selleks esindajaks on isik, kes vastutab kõnealuses liikmesriigis ministrite tasandil spordi valdkonna eest. Liikmesriik, kes on valitud nimetama esindaja, ning asjaomase esindaja nimi teatatakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile („nõukogu peasekretariaat“).

Kui esindaja lõpetab oma ülesannete täitmise ministrite tasandil, nimetab liikmesriik asendaja, kes vastutab spordi valdkonna eest ministrite tasandil.

Eespool esitatud põhimõtteid kohaldatakse ka tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvate liikmesriikide suhtes.

Eespool nimetatud esindajate ametiaeg on kolm aastat.

Tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvate liikmesriikide nimetatud esindaja jääb ametisse ka pärast seda, kui kõnealusest eesistujariikide kolmikust on saanud ametis olev eesistujariikide kolmik, et tagada järjepidevus ja kolmeaastase ametiaja säilimine.

VALITSUSE TASANDI EKSPERT, KELLE MÄÄRAVAD NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIGID ÜHISELT

Liikmesriigid esitavad ettepanekud eksperdist esindaja kohta hiljemalt üks kuu enne seda ELi nõukogu istungit, kus ametisse nimetamine toimub. Ettepanekud ei tohi hõlmata ametis olevasse eesistujariikide kolmikusse ega tulevasse eesistujariikide kolmikusse kuuluvate liikmesriikide ministreid. Ettepanekud eksperdist esindaja kohta saadetakse nõukogu peasekretariaadile.

Kui eksperdist esindaja kandidaate on rohkem kui üks, püüab eesistujariik saavutada liikmesriikide konsensuse indikatiivse hääletamise korraldamiseks spordi töörühmas, et nimetada ametisse eksperdist esindaja. Eesistujariik esitab ettepaneku hääletamise läbiviimise korra kohta ning ka selle suhtes lepitakse kokku liikmesriikide konsensuse alusel.

Eksperdist esindaja ametiaeg on kolm aastat, välja arvatud juhul, kui eksperdist esindaja lõpetab oma ülesannete täitmise ministrite tasandil oma liikmesriigis. Sellisel juhul algatatakse uus ametisse nimetamise menetlus. Ametis olev eksperdist esindaja jätkab oma ülesannete täitmist uue ametisse nimetamise menetluse lõpuleviimiseni. Ametiaeg on kooskõlas WADA reeglitega ja üks isik võib esindaja olla maksimaalselt kolm ametiaega.

ÜLEMINEKUREEGLID

Eespool nimetatud 2011. aasta resolutsioonis sätestatud kehtivaid reegleid, mis käsitlevad ELi liikmesriikide esindamist WADA asutamisnõukogus, kohaldatakse kuni 30. juunini 2019.

NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE KOHALDATAV HEAKSKIITMISMENETLUS

Nõukogus kokku tulnud liikmesriigid kiidavad piisava etteteatamisega heaks valitsuse tasandi eksperdi ning liikmesriigid, kelle ametis olev ja tulevane eesistujariikide kolmik on valinud nimetama esindaja WADA asutamisnõukogusse.

Kõikide ELi liikmesriike esindavate WADA asutamisnõukogu liikmete nimed teatatakse WADA-le nõukogu peasekretariaadi kaudu.


II LISA

Praktiline kord, mis käsitleb ettevalmistusi WADA kohtumisteks liidu pädevusse kuuluvates küsimustes

Ilma et see piiraks ELi otsuste tegemise menetlust käsitlevate nõukogu kodukorra ja Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) sätete kohaldamist, lepib nõukogu kokku järgmises praktilises korras, eesmärgiga tagada kogu Euroopat hõlmavate seisukohtade Euroopa Nõukogus kooskõlastamise (CAHAMA) ja WADA kohtumisteks valmistumise protsessi prognoositavus ja läbipaistvus.

1.

Enne igat WADA kohtumist palutakse komisjonil koostada ja esitada nõukogule piisavalt aegsasti enne CAHAMA ja WADA kohtumist ettepanek ELi seisukohaks liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, keskendudes ELi acquis’le.

2.

Selle ELi seisukoha eelnõu vaatab läbi spordi töörühm.

3.

Pärast seda, kui spordi töörühm on liidu pädevusse kuuluvates küsimustes koostatud ELi seisukoha eelnõus kokku leppinud, esitatakse asjaomane ELi seisukoha eelnõu COREPERile heakskiitmiseks. Coreper võib vajaduse korral või asjakohasel juhul edastada eelnõu vastuvõtmiseks nõukogule.

4.

Kiireloomulistel juhtudel, kui seisukohad tuleb vastu võtta lühikese aja jooksul, võib eesistujariik kasutada kokkuleppele jõudmiseks kirjalikku või vaikivat menetlust.

5.

Juhul kui CAHAMA-l tuleb võtta vastu akt, millel on õiguslik toime, palutakse komisjonil esitada sellise akti kohta nõukogu otsuse ettepanek vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 9.

6.

CAHAMA kohtumistel palutakse ELi seisukoht esitada komisjonil, niivõrd kui seda lubavad CAHAMA reeglid. Vastasel korral esitab ELi seisukoha eesistujariigi esindaja.

7.

Igal ajal ja vajaduse korral võib eesistujariik kokku kutsuda liikmesriikide ja komisjoni vahelisi kohapealseid ELi kooskõlastuskoosolekuid, mida juhatab eesistujariik.

8.

Käesoleva praktilise korraga ning nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi, mis võeti vastu 23. mail 2019, asendatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon 2011/C 372/02, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Antidopingu Agentuuris (WADA) ning ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi (1).


(1)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 7.


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/5


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9375 – Clearlake/Insight/Appriss)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 192/02)

23. mail 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M9375 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/5


Komisjoni teatis, millega muudetakse teatist 2012/C 72/07 „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“

(2019/C 192/03)

Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse täielikku jõustumist muudetakse komisjoni teatist „Suunised kvootide vähendamiseks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigete 1, 2 ja 5 kohaselt“ (2) järgmiselt:

1)

punkti 3 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui asjaomast liiki püütakse mitme liigiga püügipiirkondades ja kvoodi märkimisväärne vähendamine takistaks sellise mitme liigi koospüügi puhul asjaomaste liikide kasutamist või“;

2)

punkt 5 jäetakse välja.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  ELT C 72, 10.3.2012, lk 27.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/6


Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi strateegilist lähenemisviisi ja tegevusraamistikku rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas

(2019/C 192/04)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TUGINEDES

1.

UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonile; (1)

2.

nõukogu 23. mai 2017. aasta järeldustele rahvusvaheliste kultuurisuhete suhtes kohaldatava ELi strateegilise lähenemisviisi kohta; (2)

3.

7. juunil 2017 vastu võetud uuele Euroopa arengukonsensusele: „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“; (3)

4.

nõukogu 23. mai 2018. aasta järeldustele, milles käsitletakse vajadust teha kultuuripärand nähtavaks kõigis ELi poliitikavaldkondades; (4)

5.

nõukogu 27. novembri 2018. aasta järeldustele kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta; (5)

TERVITADES

6.

Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja 2016. aasta ühisteatist „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“;

7.

komisjoni 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“;

VÕTTES TEADMISEKS

8.

2018. aasta juuli aruande Euroopa Liidu riiklike kultuuriinstituutide võrgustiku (EUNIC) klastrite ja ELi delegatsioonide vahelise partnerluse praeguse seisu kohta ning selles esitatud soovitused; (6)

9.

„Euroopa Kultuurimajade“ projekti käivitamise, mille eesmärk on katsetada ja rakendada innovatiivseid koostöömudeleid Euroopa osalejate ja kohalike sidusrühmade vahel ELi mittekuuluvates riikides; (7)

TUNNISTADES, ET

10.

Euroopa Liidu välispoliitika põhineb vastastikuse poliitilise solidaarsuse arendamisel liikmesriikide seas, üldist huvi pakkuvate küsimuste väljaselgitamisel ja liikmesriikide meetmete üha suuremal vastastikusel lähendamisel;

11.

liidu tegevus kultuuri valdkonnas tugineb ELi pädevusele rakendada meetmeid, millega toetatakse, koordineeritakse või täiendatakse liikmesriikide meetmeid;

12.

kultuuriline mitmekesisus ja kultuuridevaheline dialoog on Euroopa Liidu väärtuste lahutamatu osa, need mängivad olulist rolli, et edendada inimõigusi, loominguvabadust, austust ja sallivust teiste inimeste vastu, vastastikust mõistmist, konfliktide ennetamist, lepitamist ja äärmuslusvastast võitlust ning toetavad demokratiseerimist, head valitsemistava ja rahumeelsemat ühiskonda;

13.

kultuuril kui eelkõige omaette väärtusel on positiivne sotsiaalmajanduslik mõju, see parandab elukvaliteeti ning üha rohkem on hakatud tunnustama selle positiivset rolli välissuhetes;

SOOVIDES

14.

tugevdada ELi välispoliitika tõhusust ja mõju, integreerides rahvusvahelised kultuurisuhted ELi välispoliitika vahenditesse, eelkõige pikaajalises perspektiivis;

15.

parandada ELi seisukohtade ja tegevuste ühtsust mitmepoolsel tasandil, et suurendada ELi kui ühtse jõu tõhusust rahvusvahelistes suhetes, muu hulgas kõrvaldades takistused, et kõik asjaomased sidusrühmad saaksid tõhusalt tegutseda;

16.

ergutada vastastikust õpet, kultuuridevahelist mõistmist ja usaldust ELi ning selle partnerite vahel välissuhete raames, suurendades samal ajal kohalike kultuurisektorite mõjuvõimu kaasava ja kestliku arengu ning sotsiaalse ja kultuurilise progressi edendajatena ning soodustades kultuurilist mitmekesisust, innovatsiooni ning majanduslikku vastupanuvõimet;

17.

vastastikku tugevdada kultuuripoliitika, -programmide ja -projektide välismõõdet ning ELi ja selle liikmesriikide rahvusvaheliste suhete kultuurilist ja loomingulist mõõdet, tugevdades sektoriülest koostööd liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel ning nende sees;

18.

püüda saavutada ELi ja selle liikmesriikide, sealhulgas nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ning EUNICi võrgustiku poolt kolmandates riikides võetud meetmete koostoimet ja täiendavust;

VÕTTES NÕUETEKOHASELT ARVESSE

19.

liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vastavaid pädevusi ning subsidiaarsuse ja täiendavuse põhimõtteid;

AUSTADES

20.

kultuurilist mitmekesisust, loominguvabadust ning kultuurisektori sõltumatust;

TUNNISTADES VAJADUST

21.

võtta kultuuri suhtes valdkonnaülene lähenemisviis, mis hõlmab kultuuri- ja loomesektorit, kunste, teadust, haridust, turismi, kultuuripärandit jne.;

22.

jätkata võitlust kultuuriväärtustega ebaseadusliku kauplemise vastu;

23.

edendada kaasatust, innustades ja hõlbustades liikmesriikide kaasatust kolmandates riikides, sealhulgas riikides, kus neil puuduvad diplomaatilised ja konsulaaresindused;

24.

kujundada uut laadi dialoog, vastastikune mõistmine ja õppimine, mis põhineb kohalike sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga koostööl kõikidel tasanditel (kavandamine, kujundamine, rakendamine) ning võrdsetel alustel, eesmärgiga soodustada alt üles ning inimestevahelist lähenemisviisi, kohalikku autonoomiat, osalemist ning ühisloomist;

25.

järgida detsentraliseeritud lähenemisviisi, kus poliitikameetmed ja projektid on kohandatud vastavalt kohalikule kontekstile, vajadustele ja püüdlustele;

26.

anda selgitusi ja tõsta teadlikkust, sealhulgas ELi institutsioonide ja liikmesriikide, nende diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, selliste kultuuriinstituutide ja võrgustike nagu EUNIC ning teiste sidusrühmade vastavate rollide ja vastastikuste ootuste kohta;

27.

näha ette paindlikkus rahastamis- ja haldusvahendite kujundamisel, et toetada ka väikeseid ja keskmise suurusega projekte ning võtta arvesse kohalikku suutlikkust;

KEHTESTAB SEETÕTTU JÄRGMISE TEGEVUSRAAMISTIKU, KUTSUDES LIIKMESRIIKE ÜLES:

28.

tõhustama vajaduse korral koostööd asjaomaste ministeeriumite, eelkõige kultuuri- ja välisministeeriumite vahel;

29.

kui see on asjakohane, arendama edasi olemasolevaid teadmiste ja pädevuste suurendamise võrgustikke ning innustama akadeemiliste ringkondade ja spetsialistide vahelisi kontakte rahvusvaheliste kultuurisuhete valdkonnas;

30.

kasutama ELi nõukogu eesistujariigiks olemise ajal ära lisaks nõukogu istungitele ning selle asjaomaste geograafiliste ja temaatiliste ettevalmistavate organite (mis on jätkuvalt peamised poliitilised suunanäitajad, otsuste kujundajad ja otsustajad) kohtumistele ka kultuuriministeeriumite kõrgemate ametnike ja välisministeeriumites kultuurivaldkonna eest vastutavate kõrgemate ametnike mitteametlikke kohtumisi, et analüüsida ning toetada selle strateegilise lähenemisviisi rakendamist;

31.

suurendama oma osalemist kolmandates riikides ühiste kohalike kultuuristrateegiate ja -projektide ettevalmistamises, rakendamises, seires ning hindamises. Selle eesmärgi saavutamisele võiksid aidata kaasa EUNIC ning diplomaatiliste ja konsulaaresinduste vaheline koostöö;

KUTSUDES KOMISJONI NING LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGET ESINDAJAT ÜLES:

32.

järgima selle strateegilise lähenemisviisi põhimõtteid ja eesmärke ning tugevdama koostööd asjaomaste nõukogu organitega olemasolevate ja tulevaste temaatiliste ja geograafiliste raamistike kujundamisel ja rakendamisel, näiteks laienemise ja arengupoliitika kontekstis ning Euroopa naabruspoliitika riikide või strateegiliste partneritega;

33.

tagama kultuurisuhete alal piisavate eksperditeadmiste olemasolu;

34.

määrama kindlaks „kultuuri kontaktpunktid“ ning tagama ELi delegatsioonides piisava kultuurialase suutlikkuse;

35.

looma ühtse veebipõhise kontaktpunkti, mis pakub juurdepääsu teabele ELi poliitikameetmete, programmide ning komisjoni ja Euroopa välisteenistuse tegevuse kohta rahvusvaheliste kultuurisuhete alal;

36.

kui see on asjakohane, lisama rahvusvaheliste kultuurisuhete aspekti korrapärastesse aruannetesse välispoliitika meetmete ja programmide kohta, sealhulgas üldise strateegia kontekstis;

KUTSUDES LIIKMESRIIKE, KOMISJONI NING LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGET ESINDAJAT ÜLES OMA VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES NING VÕTTES NÕUETEKOHASELT ARVESSE SUBSIDIAARSUSE JA TÄIENDAVUSE PÕHIMÕTET:

37.

tõhustama koordineerimist, koosmõju ning strateegilisi suuniseid rahvusvaheliste kultuurialaste suhete edendamise parimate viiside kohta, eeskätt konsulteerides korrapäraselt nõukogu ja selle asjaomaste ettevalmistavate organite ning spetsialiseerunud eksperdirühmadega;

38.

tugevdama veelgi kultuuri osatähtsust välissuhete raames rakendatavates poliitikameetmetes ja programmides, sealhulgas ÜVJP kontekstis;

39.

kooskõlas selle strateegilise lähenemisviisi eesmärkidega edendama koostööd kolmandate riikide ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige UNESCO ja Euroopa Nõukoguga;

40.

suurendama jõupingutusi ühiste ELi seisukohtade saavutamiseks mitmepoolsetel foorumitel ja võrgustikes ning võtma asjakohasel juhul ühel häälel sõna rahvusvahelisi kultuurisuhteid mõjutavates küsimustes;

41.

toetama jõupingutusi, et suurendada kultuuri rolli kestliku arengu eesmärkide horisontaalsel edendamisel;

42.

hõlbustama asjakohaste institutsiooniliste ja õigusraamistike ning toetusmeetmete abil kunstnike ja kultuuritöötajate liikuvust ELi ja kolmandate riikide vahel;

43.

arendama partnerlusi rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega, kes edendavad kultuuri ja kultuuripärandi rolli rahu taastamisel konflikti- ja konfliktijärgsetes piirkondades;

44.

tegema erilisi jõupingutusi ühisprojektide ja -meetmete rakendamiseks kolmandates riikides, tuginedes ühisele strateegilisele visioonile, mille liikmesriigid, nende diplomaatilised ja konsulaaresindused, kultuuriinstituudid, EUNIC, ELi delegatsioonid ja kohalikud sidusrühmad on kohalikul tasandil välja töötanud. Selleks tuleks luua asjakohased raamistikud ja vahendid;

45.

kasutama paremini ära olemasolevaid foorumeid, mehhanisme, võrgustikke ja andmebaase, sealhulgas kultuuridiplomaatia platvormi, et vahetada teavet ja häid tavasid.

(1)  https://en.unesco.org/creativity/convention

(2)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 38.

(3)  ELT C 210, 30.6.2017, lk 1.

(4)  ELT C 196, 8.6.2018, lk 20.

(5)  ELT C 460, 21.12.2018, lk 12.

(6)  https://www.eunicglobal.eu/news/report-on-the-current-state-of-the-partnership-between-eunic-clusters-and-eu-delegations

(7)  https://www.eunicglobal.eu/european-houses-of-culture


LISA

Peamised poliitilised viited

1954. aasta Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral;

UNESCO 1970. aasta konventsioon kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude kohta;

UNESCO 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon;

UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon;

UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon;

2015. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030;

Euroopa Nõukogu konventsioonid, mis käsitlevad kultuuri, arhitektuuripärandit, arheoloogiapärandit, kultuuripärandi väärtust ühiskonnas ja maastikku;

Nõukogu 20. novembri 2008. aasta järeldused kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide välissuhetes;

Nõukogu 24. novembri 2015. aasta järeldused kultuuri kohta ELi välissuhetes, keskendudes eelkõige arengukoostööle;

Nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta järeldused Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kohta.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/11


Nõukogu järeldused Euroopa audiovisuaalteoste, eelkõige ühistoodangu piiriülese levitamise parandamise kohta

(2019/C 192/05)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE

käesolevate järelduste I lisas esitatud poliitilist tausta (1) ja eelkõige 27. novembril 2018 vastu võetud kultuurivaldkonna töökava (2019–2022),

TUNNISTAB, ET

1.

Euroopa kultuuriline ja keeleline mitmekesisus on Euroopa audiovisuaalsektori jaoks oluline ressurss. Digitaalseid võrgutehnoloogiaid täielikult ära kasutades võib audiovisuaalne sisu ületada geograafilisi ja keelelisi piire, edendades kultuurilist mitmekesisust ja ühiseid Euroopa väärtusi, ning seeläbi suurendada ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ja Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet;

2.

audiovisuaalteosed, eeskätt filmid, telesarjad ja seriaalid, mis on ette nähtud levitamiseks nii kinodes kui ka audiovisuaalmeedia teenuste kaudu, kajastavad Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ning moodustavad pärandi, mida tuleb edendada ja säilitada tulevaste põlvede jaoks;

3.

digiareng on võimaldanud kinode ning lineaarsete ja mittelineaarsete audiovisuaalmeedia teenuste kooseksisteerimist, mis on mõjutanud publiku harjumusi ja eelistusi (2). Täispikki mängufilme näidatakse siiski endiselt peamiselt kinodes (3);

4.

Euroopa tasandil on võetud olulisi meetmeid audiovisuaalsektoris levinud internetipiraatluse vastu, aga on vaja täiendavad jõupingutusi loovmajanduse tugevdamiseks digitaalajastul, et kaitsta selle kultuurilist mitmekesisust ja tagada, et inimestele nii Euroopas kui ka sellest väljaspool oleks kättesaadav rohkem teoseid;

5.

audiovisuaalteoste levitamist edendatakse üldiselt reklaamiks ja turustamiseks ette nähtud rahvusvaheliste rahastamismeetmetega, sealhulgas väljatöötamise etapis erinevate digivahendite ning festivalidel ja mujal toimuvate linastuste abil. Euroopa Audiovisuaalvaldkonna õigusraamistik, eelkõige audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, on oluline tugisammas Euroopa audiovisuaalse toodangu nähtavuse tagamiseks ELi riikides;

6.

Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse uuringud (4) näitavad, et suur osa ELis toodetud filme on Euroopa ühistoodang, ning osutavad ühistoodangu eelistele, nimelt võimalusele jõuda laiema publiku ja turuni, kui kodumaiste filmide puhul, (5) ning kasutada enamaid rahastamisallikaid, sealhulgas avaliku sektori rahalisi vahendeid (6). Lisaks põhineb ühistoodang ekspertteadmiste jagamisele tugineval loome- ja rahandusalasel ja praktilisel koostööl ning sellega ehitatakse sildu erinevate geograafiliste ja keeleliste piirkondade ja kontekstide vahele, millel on positiivne mõju nii enamus- kui ka vähemusosalusega ühistootmise partneritele ja kogu audiovisuaalsektorile;

7.

eri platvormide ja kataloogide kaudu toimuva audiovisuaalteoste piiriülese levitamise parandamiseks on selle valdkonna poliitikameetmete jaoks vaja ühtset lähenemisviisi, sealhulgas tehisintellekti suguste uute tehnoloogiate kasutamise osas;

8.

et soodustada audiovisuaalsektoris kvaliteetsete teoste loomist ja tootmist, on vaja eesmärgikohast reguleerivat raamistikku ja eri rahastamisallikate vastastikust täiendavust, võttes arvesse audiovisuaalturgude eripära ja suutlikkust, olemasolevaid toetuspoliitikaid ja meetmeid riiklikul tasandil ning teatavate audiovisuaalteoste rahastamis- ja litsentsimismehhanismide eripärasid, mis sageli põhinevad ainuõiguslikul territoriaalsel litsentsimisel. Kõige sagedamini pakuvad audiovisuaalsektorile selle projektide jaoks kriitilise tähtsusega ressursse riiklikud filmifondid, mille kasutada on erinevad toetuskavad ja eri liiki toetused, laenud ja maksusoodustused, ning Euroopa rahastamismehhanismid mitmepoolsete projektide jaoks, näiteks MEDIA alaprogramm ja Eurimages. Kuigi uusi rahastamisvahendeid katsetatakse ja arendatakse, on Euroopa filmide rahastamise jaoks jätkuvalt olulised eelmüük erinevatest riikidest pärit avaliku ja erasektori ringhäälinguettevõtjatele ja levitajatele ning nende tehtavad investeeringud (7). Riiklikud rahastud on piirkondlikust tasandist kuni Euroopa tasandini välja töötanud suuremaid rahastamisvõimalusi, sealhulgas tootmisstiimuleid ja vähemusosalusega ühistootmise kavasid;

9.

Euroopa audiovisuaalsektorit iseloomustavad geograafilised ja/või keelelised eripärad, mis võivad põhjustada turu killustatust. Et sellest üle saada, võib ühistoodang tugevdada audiovisuaalteoste rahvusvahelist levitamist ja aidata kaasa riikliku tootmis- ja turustamissuutlikkuse parandamisele ning suurendada riikliku audiovisuaalse toodangu konkurentsivõimet ja nähtavust;

10.

ühistoodangu esitamine filmifestivalidel võib tagada kvaliteetsete teoste nähtavuse ja suurendada nende levitamist. Filmifestivalidel on oluline roll ka koostöö edendamisel (nt ressursside ja oskusteabe jagamine) väärtusahela eri osaliste vahel;

RÕHUTAB SELLEGA SEOSES, ET

11.

kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) raames loodi Euroopa filmide levitamist käsitleva avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühm. Eksperdirühm soovitas julgustada suuremat investeerimist ühistoodangusse, stimuleerides ühistoodangut riiklike õigusraamistike ja audiovisuaalsete toetusskeemide abil, sealhulgas toetades kahepoolseid ühistootmis- või ühisarendusrahastuid. Eksperdirühm soovitas ka innustada paljudest eri liikmesriikidest pärit erinevate partnerite ühistoodangut;

12.

kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohaselt keskendub uus avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühm ühistoodangule audiovisuaalsektoris. See rühm peaks tuginema Euroopa filmide levitamist käsitleva avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühma tööle ning peaks eelkõige hindama ühistoodangu, sealhulgas ELi mittekuuluvate riikidega tehtava ühistoodangu küsimust, ning andma nõukogule aru ja esitama konkreetsed soovitused;

13.

eespool nimetatud arengusuundi silmas pidades on vaja keskenduda olemasolevate vahendite piires kahele tegevussuunale:

A.   OTSESED MEETMED ÜHISTOODANGU EDENDAMISEKS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TOONITAB, ET

14.

nii ühistootmise enamus- kui ka vähemuspartnerid saavad kasu koostöö pakutavatest võimalustest, mis on seotud rahastamise, tehniliste vahendite, oskusteabe ja teadmiste, kõrgete tootmisväärtuste ning ühistootmisest tuleneva suurema leviga;

15.

riiklikud filmifondid, instituudid ja ametid annavad märkimisväärse panuse – sageli ühistootmise lepingute kontekstis – ühistoodangu arendamisse ja turustamisse Euroopas, toetades ühistoodangut kõigis etappides (arendamine, tootmine ja levitamine);

16.

MEDIA alaprogramm 2014–2020 hõlmab paljusid erinevaid rahastamiskavasid ja meetmeid, mis julgustavad ja toetavad Euroopa ühistootmist. Programmist ühistoodangule antav otsetoetus hõlmab rahvusvaheliste ühistootmisfondide toimimist, konkreetseid meetmeid arengut (üksikute projektide ja projektipakettide rahastamine) ja teleprogrammi käsitlevate kavade alusel ning selliste turustusstrateegiate toetamist, mis parandavad rahastatavate teoste levitamist;

17.

kui kahepoolsed ühistootmise lepingud hõlbustavad juurdepääsu riiklikele rahastamis- ja toetussüsteemidele, siis Euroopa Nõukogu filmide ühistootmise konventsioon (1992, muudetud 2017. aastal) näeb ette põhjaliku õigusraamistiku ja standardid sellise mitmepoolse ühistoodangu ja kahepoolse ühistoodangu suhtes, milles osalevad pooled ei ole sõlminud kahepoolset lepingut;

18.

Euroopa Nõukogu kultuuritoetusfond Eurimages on väga oluline vahend ühistoodangu rahastamiseks ning see on asjakohane pikkade mängufilmide ning anima- ja dokumentaalfilmide levitamise ja kasutamise seisukohast;

19.

geograafiliselt ja/või kultuuriliselt lähedaste riikide ühistoodang on mõnel juhul edendanud struktureeritud koostööd kogu väärtusahela ulatuses;

20.

nii Euroopa kui ka rahvusvaheline ühistoodang, mida eespool nimetatud piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa fondid on kõige sagedamini toetanud, on näidanud suuremat levikupotentsiaali ja sellele on väga sageli antud maailma kõige mainekamaid filmiauhindu ja tunnustusi;

21.

rahvusvahelise ühistootmise struktuuris ja protsessis kasutavad tootjad üha enam digitaalse keskkonna pakutavaid uusi võimalusi;

22.

riiklike rahastamisasutuste erinevad haldusnõuded ning erinevad piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi normid võivad mõnikord olla ühiselt tootvate partnerite jaoks probleemideks tehnilisest, kunstilisest ja rahalisest vaatepunktist;

23.

kuigi käesolevate järelduste kohaldamisala on piiratud Euroopa riikide vahelise ühistoodanguga, on oluline rõhutada Euroopa audiovisuaalsektori kasvavat huvi ühistootmiseks oluliste väljaspool Euroopat asuvate riikidega. Lisaks kogu maailma talentide kaasamisele on sellel suur potentsiaal suurendada ühistoodanguna toodetud Euroopa teoste rahvusvahelist levikut;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI OMA VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES ÜLES

24.

innustama jätkuvalt erineva audiovisuaalalase tootmisvõimsusega riikide ja/või piiratud keelelise või geograafilise alaga riikide Euroopa ühistoodangut, samuti nende teoste levitamist ja nähtavust;

25.

tõhustama jõupingutusi, et jagada häid tavasid ja leida lahendusi eri avaliku sektori vahendite halduse lihtsustamiseks ning neid käsitlevate õigusnormide sidususe ja läbipaistvuse parandamiseks, sealhulgas digitaaltehnoloogia kaudu, et veelgi hõlbustada Euroopa ühistoodangu loomist;

26.

võtma toetuskavade väljatöötamisel arvesse võimalust parandada filmide levitamist, müügiedendust ja kasutamist ning kaaluma nende riiklike rahastamiskavade hindamist, pidades silmas selgeid eesmärke seoses ühiselt rahastatavate teoste kvaliteediga ja nende levipotentsiaaliga ELis;

27.

julgustama kõiki osalejaid, sealhulgas veebiteenuse osutajaid, jagama vaatajaskonna andmeid avaliku sektori asutustega ja õiguste omajatega ning kasutama neid andmeid selleks, et oma sihtrühmi tundma õppida ja paremini mõista, et toetuskavasid vastavalt kohandada;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

28.

kaaluma selliste toetuskavade rakendamist, mis hõlmavad ka kavasid ühistoodangu vähemuspartnerite jaoks, täiendama erasektori rahastamist ja Euroopa rahastamisvahendeid, et ergutada Euroopa päritoluga teoste tootmist ja edendamist kõikidel platvormidel;

29.

toetama täiendavalt piirkondlikke ja riiklikke fonde nende põhirollis ühistoodangu hõlbustajatena, tagades võimaluse korral täiendavuse tugimeetmetega;

30.

kasutama uusi tehnoloogiaid lepingulise ja rahastamisprotsessi digiteerimiseks, et lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, tagada avaliku sektori raha tõhusam ja läbipaistvam kasutamine ning vähendada ühistootmisega seotud õiguslike probleemide hulka;

31.

tooma esile sõltumatute tootjate rolli ühistootmise protsessis;

KUTSUB KOMISJONI ÜLES

32.

uurima võimalusi MEDIA alaprogrammi raames tehtava ühistoodangu rahastamisvõimaluste edasiseks arendamiseks, edendamiseks ja lihtsustamiseks;

33.

edendama meetmeid, et saavutada Euroopa audiovisuaalteoste parem nähtavus ja levitamine, tagades samal ajal võrdsed tingimused, milles võetakse arvesse liikmesriikide geograafilist ja keelelist eripära seoses tootmise, levitamise ja vaatajaskonnaga;

34.

kaaluma võimalusi, kuidas suurendada kõigi ühistootmispartnerite – nii enamus- kui ka vähemuspartnerite – nähtavust MEDIA alaprogrammi raames toetatavate teoste puhul;

35.

esitama koostöös Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega Euroopa ühistoodangu hindamise, mis sisaldab ülevaadet ühistoodangu turulepääsu võimalustest, soovitades viise koostöö tõhustamiseks;

36.

tugevdama koostööd, struktureeritud poliitilist dialoogi ja parimate tavade vahetamist asjaomaste piirkondlike asutuste ja riiklike asutustega, Euroopa filmiagentuuridega, Euroopa filmiagentuuride direktoritega, samuti Euroopa Nõukoguga, eelkõige Eurimages’i ja Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskusega, uurides võimalikke sünergiaid ja koostöövõimalusi ning teavitades liikmesriike nende vahetuste tulemustest;

37.

uurima võimalusi toetada selliseid algatusi nagu loomelaborid või kirjutustoad, kus produtsendid, stsenaristid ja režissöörid saavad teha ühistoodangu arendamiseks koostööd;

B.   ÜHISTOODANGU JÄTKUSUUTLIKU ÖKOSÜSTEEMI TOETAMINE

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

TOONITAB, ET

38.

Euroopa ühistoodangu potentsiaali saab paremini ära kasutada, edendades ökosüsteemi, mis innustab ja edendab ühistoodanguna valminud teoseid kogu väärtusahela ulatuses. See hõlmab rakendusmeetmeid ühistoodangu kaudseks toetamiseks, kuid samuti meetmeid, mis hõlbustavad koostööd stsenaariumi kirjutamise ja arendamise etapis ning ühistoodanguna valminud teoste levitamist ja kättesaadavust pärast nende esilinastumist;

39.

vastavalt avatud koordinatsiooni meetodi eksperdirühma üldistele soovitustele Euroopa filmide leviku kohta on levitamise suurendamiseks vaja meetmeid sellistes valdkondades nagu müügiedendus, kinod, festivalid, tellitavad audiovisuaalmeedia teenused, vaatajaskonna andmed, toetusskeemid, poliitikameetmete koordineerimine, juurdepääs rahastamisele ja avaliku sektori rahastamise tulemuste seire;

40.

tuleks tagada ühistootmisele antava rahalise toetuse läbipaistvus. Avaliku sektori rahastamisasutustele peaks olema eelkõige kättesaadav teave, mis on seotud avaliku sektori otsese ja kaudse rahastamisega, mis on ühistootmise projektide jaoks saadud eri allikatest, olgu need siis riiklikust tasandist madalama tasandi, riiklikud või Euroopa allikad;

41.

MEDIA alaprogrammi kaudsed meetmed ühistootmise soodustamiseks hõlmavad koolitust, juurdepääsu turgudele ja rahvusvahelist võrgustikutegevust, millega ergutatakse ja suurendatakse piiriülese koostöö suutlikkust;

42.

ühistoodanguna valminud teoste vaatajaskonna kujundamisel on põhilised levitamise ja kasutamise etapid. MEDIA alaprogrammist rahastatav võrgustik Europa Cinemas pakub märkimisväärset tuge mitteriiklike Euroopa filmide linastamiseks. Siiski on vaja rohkem pingutada selle nimel, et tagada ühistoodanguna valminud teoste laialdane levik, kasutamine ja edendamine rahvusvahelisel tasandil kõigil levitamiskanalitel ja -platvormidel. Nende rahvusvahelise edu tagamiseks on kõige olulisem koostöö ühistoodetud teoste edendamisel;

43.

audiovisuaalpoliitika keskendub üldiselt kõrge kvaliteediga kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesise sisu pakkumisele. Väga oluline on kujundada vaatajaskond kvaliteetsete, originaalsete ja uuenduslike Euroopa audiovisuaalteoste jaoks ning toetada sellise sisu nähtavust ja kättesaadavust. Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse andmetel on esilinastunud Euroopa filmide arv ja nende vaatajate osakaal kinokülastajate koguarvust märkimisväärselt tasakaalust väljas ning seetõttu on oluline tugevdada filmide ja nende sihtrühma vahelisi sidemeid;

44.

digitaalsete platvormide kaudu toimuva audiovisuaalteoste levitamise osas on oluline tagada tasakaalustatud ökosüsteem ja austada autoriõigusi kui loovuse toetamise vahendit;

45.

Euroopa audiovisuaalsektori keskmes on andekus. Seepärast on investeerimine Euroopa audiovisuaalvaldkonna professionaalidesse – sealhulgas nende koolitusse – endiselt konkurentsivõimelise ökosüsteemi eeltingimus;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI OMA VASTAVATES PÄDEVUSVALDKONDADES JA OLEMASOLEVATE VAHENDITE PIIRES ÜLES

46.

toetama täiendavalt audiovisuaalsektorit ja kaaluma valdkondlike programmide kasutamist selle eesmärgi saavutamiseks;

47.

edendama jätkuvalt ühistootmisele kaudset toetust pakkuvaid meetmeid, mille hulka kuuluvad rahvusvaheline võrgustikutegevus, filmitegijate koolitused, annete arendamine, ühistootmise seminarid, heade tavade vahetamine ja koostöö, sest koostööpõhises loomeprotsessis on võimalik luua kvaliteetseid ja edukaid projekte;

48.

hindama, kas oleks asjakohane kehtestada erimeetmed, millega innustada noori professionaale välja töötama ja käivitama oma esimesi projekte, aidates seega kaasa Euroopa kino arengule;

49.

hõlbustama publiku juurdepääsu audiovisuaalteostele ja -sisule meetmetega, mis soodustavad laiemat piiriülest müügiedendamist ja levitamist, sealhulgas digitehnoloogia arendamist dubleerimiseks ja subtitreerimiseks võimalikult paljudes Euroopa keeltes. See hõlmab audiovisuaalteoseid, mis on ühiselt toodetud riikides või piirkondades, mille keeli räägitakse vähem, et edendada keelelist mitmekesisust, ületades samal ajal keele- või erivajadustega seotud takistused;

50.

suurendama jõupingutusi selle tagamiseks, et ühistoodanguna valminud teoseid toetatakse ja edendatakse kogu väärtusahela ulatuses, sealhulgas piiriülesel tasandil, ning et need jõuavad võimalikult suure rahvusvahelise publikuni;

51.

jätkama koostööd Euroopa filmide kataloogi arendamiseks, mis parandab internetis kättesaadavate Euroopa ühistoodetud teoste nähtavust ja läbipaistvust;

52.

julgustama struktureeritud ja põhjalikku dialoogi võimalikult paljude erasektori sidusrühmadega, et säilitada nende pidev pühendumine tegevusele, mis aitab kaasa ühistoodangu ökosüsteemile, ja tagada rahastamisallikate vastastikune täiendavus;

53.

võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, täiendavalt julgustama ja toetama filmikultuurilise pädevuse algatusi formaalses, informaalses ja mitteformaalses hariduses, pakkudes noortele eurooplastele loomingulisi oskusi ja edendades nende innovatsioonialast potentsiaali. Filmikultuurilisel pädevusel on keskne roll noorte kaasamises ning see aitab neil avastada ja hinnata Euroopa filmipärandit ja kultuurilist mitmekesisust.

(1)  I lisas on loetletud asjakohased dokumendid, mis on seotud kõnealuste küsimustega (seadusandlikud aktid, nõukogu järeldused, Euroopa Komisjoni teatised jne).

(2)  Vastavalt Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse teabele oli ELi filmide keskmine osakaal 37-s tellitavate videoteenuste riigipõhises kataloogis 2017. aastal 20 %.

Umbes 22 % ELis aastas toodetud filmidest oli ühistoodang, mille osa kõikus Flimmiti kataloogi 24 %-st Horizon/UPC Prime’i kataloogi 53 %-ni. Netflixi 27 kataloogis oli keskmiselt 36 % filmidest ühistoodang.

2005.–2014. aastal toodetud ja ELi kinodes näidatud filmidest oli 64 % pärit EList ja 16 % USAst, 15 % oli rahvusvahelist päritolu ja 4 % oli pärit teistest Euroopa riikidest. ELi muudest kui kodumaistest filmidest oli kataloogides enamus muu kui kodumaine ELi ühistoodang.

(3)  Ainult 47 % samal ajavahemikul kinodes näidatud Euroopa filmidest oli vähemalt ühes tellitavas videoteenuses (VOD), samas kui Euroopa filmid moodustasid kõikidest tellitavate videoteenuste platvormides olevatest filmidest umbes 25 %.

Vt Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse uuringud 1 ja 4, mis on loetletud II lisas.

(4)  Vt II lisa uuringuid 1–3.

(5)  Aastatel 2005–2014 moodustas ühistoodang 24 % Euroopa kogutoodangust, kuid ülemaailmselt oli ühistoodangu vaatajaid Euroopa filmide vaatajate koguarvust 50,3 % (56,9 % ELi filmide puhul), mis oli veidi rohkem kui puhtalt kodumaiste filmide vaatajate arv. Euroopa ühistoodangu keskmine vaatajate arv on rohkem kui kolm korda suurem kui puhtalt kodumaiste filmide puhul.

(6)  Vt II lisa uuringut 4.

(7)  Eelmüük erinevatel territooriumidel tegutsevatele ringhäälinguettevõtjatele ja levitajatele annab kokku 41 % Euroopa 445 st mängufilmist koosneva valimi kumulatiivsest rahastamismahust. Vt II lisa uuringut 5.


I LISA

Seadusandlikud aktid

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).

2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L 168, 30.6.2017, lk 1).

3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69).

Nõukogu järeldused

4.

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa filmipärandit, sealhulgas digitaalajastuga seotud probleeme (ELT C 324, 1.12.2010, lk 1).

5.

Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa sisu tugevdamist digitaalmajanduses (ELT C 457, 19.12.2018, lk 2).

6.

Nõukogu järeldused kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (ELT C 460, 21.12.2018, lk 12).

7.

Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta kohtumise järeldused, EUCO 19/1/17.

Nõukogu soovitused

8.

Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (ELT C 189, 4.6.2018, lk 1).

Komisjoni teatised

9.

Komisjoni 24. septembri 2010. aasta teatis „Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul“, KOM(2010) 487 lõplik.

10.

Komisjoni 22. mai 2018. aasta teatis „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“, COM(2018) 267 final.

Rahvusvahelised konventsioonid

11.

UNESCO 20. oktoobri 2005. aasta konventsioon kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta.

12.

Euroopa Nõukogu 30. jaanuari 2017. aasta filmide ühistootmise konventsioon (muudetud).

II LISA

Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse uuringud

13.

Kuidas levitatakse filme tellitavate videoteenuste ja kinode kaudu Euroopa Liidus? Võrdlev analüüs. Christian Grece, 2016.

14.

Filmide tootmine Euroopas. Tootmismaht, ühistootmine ja ülemaailmne ringlus. Julio Talavera Milla, 2017.

15.

Aastaraamat 2017/2018. Põhisuundumused. Televisioon, kino, tellitavad videoteenused – üleeuroopaline pilt. Francisco Cabrera, Gilles Fontaine, Christian Grece, Marta Jimenez Pumares, Martin Kanzler, Ismail Rabie, Agnes Schneeberger, Patrizia Simone, Julio Talavera, Sophie Valais, 2018

16.

Rahvusvahelise ühistoodangu õiguslik raamistik. Francisco Javier Cabrera Blázquez, Maja Cappello, Enric Enrich, Julio Talavera Milla, Sophie Valais, 2018, IRIS Plus

17.

Mängufilmide rahastamine Euroopas: 2016. aastal esilinastunud filmide näidisanalüüs. Martin Kanzler, 2018.

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/18


Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, mis käsitlevad puuetega inimeste juurdepääsu spordile

(2019/C 192/06)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

ARVESTADES, ET

1.

aastaks 2020 on ELis arvestuste kohaselt 120 miljonit puudega inimest. EL edendab puuetega inimeste jaoks võrdseid võimalusi ja võrdset juurdepääsu. Olulise osa liidu strateegiast moodustab töö tõketeta Euroopa saavutamiseks; (1)

2.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (2) artiklis 3 sätestatud üldpõhimõtted, artiklis 2 sätestatud universaaldisaini määratlus ning artiklis 30 sätestatud erinormid kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses osalemise kohta on eriti asjakohased puuetega inimeste sporditegevuses osalemiseks teistega võrdsetel tingimustel;

3.

ELis on peetud puuet ja haigust sageli põhjuseks, miks inimene ei osale spordis ja füüsilises tegevuses; (3)

4.

Spordialad võivad olla kavandatud spetsiaalselt puuetega inimeste jaoks või neile kohandatud, et võimaldada puuetega inimeste juurdepääsu sõltumata nende puude liigist, olgu selleks siis kas kehapuue, intellektipuue või meelepuue. Teatavatel tingimustel saab puuetega inimestele mõeldud spordialasid harrastada koos nendega, kellel ei ole puuet, olles tõendiks spordi kaasavast olemusest;

5.

Spordi kasutegur sotsiaalsel kaasamisel ning eelkõige spordi roll vähemus- ja marginaliseeritud rühmade integreerimise edendamisel ja saavutamisel on leidnud laialdast tunnistamist.

6.

Puuetega inimestele mõeldud suured spordiüritused on muutunud järjest populaarsemaks, nagu on näidanud viimased suvised ja talvised paraolümpiamängud, millel oli väga suur televaatajaskond kogu maailmas, ning puuetega inimeste jaoks mõeldud rahvusvahelisi spordiüritusi korraldatakse üha rohkem;

RÕHUTAB, ET

7.

puuetega inimestel on suurem tõenäosus sattuda sotsiaal-majanduslikult ebasoodsasse olukorda, nagu vaesus või madal sissetulek, sotsiaalne isoleeritus, diskrimineerimine, piiratud juurdepääs tööturule ja transpordile, väiksemad haridusväljavaated ja tervisega seotud aspektid. Need avaldavad negatiivset mõju puuetega inimeste võimalustele osaleda spordis;

8.

otseselt seoses spordiga võivad puuetega inimesed seista silmitsi järgmiste raskustega:

a)

puude raskus võib piirata liikumist ja isegi tekitada füüsilist valu teatavates treeningu- või võistlussituatsioonides. See asjaolu koos mitmesuguste takistustega võib tekitada inimesel oma puudest negatiivse või piirava kuvandi ning eelkõige võib inimene kaotada usu, et suudab spordiga tegeleda;

b)

vajadus puuetega seotud erioskuste ja -teadmise järele nende seas, kes töötavad puuetega inimestega spordiga seotud kehalise tegevuse keskkonnas, pidades eriti silmas kehalise kasvatuse õpetajaid, sporditreenereid ja muid sporditöötajaid;

c)

juurdepääsetava sporditaristu kättesaadavus seoses sporditreeningute või spordiürituste külastamisega, spordirajatistega, kus puuetega inimeste sporti saab harrastada, või spordiüritustega, kus puuetega inimesed saavad osaleda;

d)

lisafinantskulutused sellise spetsiaalse spordivarustuse soetamiseks või tugiteenuste osutamiseks, ilma milleta ei ole treeningud või sportmängud võimalikud;

9.

spordis osalemist tuleks käsitleda spordiharrastuse kui kehalise tegevuse või ühiskonnaelus osalemise perspektiivist, näiteks spordiüritustel osalemine või spordielus aktiivselt vabatahtlikuna kaasalöömine või spordi- või fänniklubi liikmena tegutsemine;

10.

spordis osalemine saab aidata parandada nii puuetega inimeste heaolu kui ka nende füüsilist ja vaimset tervist, suurendades samal ajal isiku liikuvust ja sõltumatust ning edendades sotsiaalset kaasatust;

11.

spordiga tegelemine varasest east peale pakub puuetega inimestele lisahüvesid, kuna sellel on positiivne mõju motoorsete oskuste arengule, mis aitab oluliselt parandada inimese üldist elukvaliteeti;

12.

suurem meediatähelepanu puuetega inimeste eliittasemel spordile või puuetega sportlastele võib innustada nii puuetega kui ka puudeta inimesi alustama spordiga tegelemist. Selleks et suurendada puuetega inimeste spordi atraktiivsust, tuleks teha jõupingutusi tagamaks piisaval tasemel meediatähelepanu rohujuuretasandi spordile, piiramata seejuures meediavabadust;

13.

tugitehnoloogial saab olla tähtis roll, et aidata puuetega inimestel osaleda sporditegevuses nii rohujuure tasandil kui ka eliittasemel. Murekohaks võib siiski olla selle laialdane kättesaadavus ja taskukohasus;

14.

dopinguvastaste reeglite ja võistluste tulemuste kokkuleppimisega võitlemise reeglite rakendamine ja järgimine, samuti puude täpse hindamise ja tugitehnoloogia ausa kasutamise tagamine on võtmetähtsusega selleks, et soodustada puuetega inimeste spordi kestlikku arengut;

15.

spordisektori, sealhulgas puuetega inimeste spordi toetamisel on väga tähtis roll vabatahtlikul tegevusel;

16.

puuetega inimeste spordis osalemise suurendamiseks mõeldud strateegiatesse ja poliitikameetmetesse on oluline lisada sooline perspektiiv;

17.

sport võib pakkuda võimalusi puuetega ja puudeta inimeste vaheliseks sotsiaalseks läbikäimiseks, mis teeb spordist väärtusliku vahendi kaasamise ja vastastikuse mõistmise edendamiseks;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES, TEGUTSEDES KOOSKÕLAS SUBSIDAARSUSE PÕHIMÕTTEGA JA ASJAKOHASTEL TASANDITEL, TEGEMA JÄRGMIST

18.

toetama sotsiaalset teadlikkust ja hariduskampaaniaid pereliikmete, eestkostjate, isiklike abistajate, kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite, sporditöötajate ja muude asjakohaste osalejate jaoks nii puuetega inimeste kui ka puudeta inimeste spordielus, et soodustada puuetega inimeste jaoks avatud ja tervitavat lähenemisviisi ning asjakohast arusaamist kõikide, sealhulgas puuetega laste ja täiskasvanute poolt sporditegevuses osalemise võimalustest ja hüvedest; asjakohasel juhul pakkuma abi puuetega inimeste pereliikmetele ja eestkostjatele, et innustada puuetega inimesi spordis osalema;

19.

toetama kehalise kasvatuse õpetajate, treenerite, muude sporditöötajate ja üldiselt vabatahtlike, kas puuetega või ilma, täiendõpet ja -koolitust, pakkudes neile vajalikke teadmisi ja erioskusi ning nähes ette asjakohase pädevuste tunnustamise, et võimaldada neil kaasata puuetega inimesi erinevatesse kehalise hariduse andmise või spordikeskkondadesse. Sellistes koolitusprogrammides tuleks võtta arvesse erinevusi spordis osalemisele keskendunud inimeste vajaduste ja tulemustele keskendunud inimeste vajaduste vahel;

20.

võtma meetmeid tagamaks nii puuetega inimeste kui ka puudeta inimeste juurdepääsu sporditaristule, sealhulgas võimalus külastada spordiüritusi, treenida või osaleda spordis. Meetmed võivad seisneda spordirajatistele juurdepääsu standardite väljatöötamises või parandamises; individuaalse inimtoe pakkumises; vahendite kättesaadavaks tegemises; ELi olemasolevatest rahastamisvõimalustest teadlikkuse suurendamises riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi spordiorganisatsioonide seas või asjakohasel juhul puuetega sportlaste esindajate osalemises asjakohastes spordiorganisatsioonide kogudes;

21.

soodustama asjakohasel juhul riiklikes koolisüsteemides kaasavaid spordi- ja kehalise hariduse programme puuetega laste vajadustega arvestamiseks, eesmärgiga pakkuda võrdseid võimalusi kõikidele lastele, toetades nende osalemist spordiga seotud kehalises tegevuses ja ärgitades nende huvi spordi vastu;

22.

kasutama olemasolevaid liikmesriikidevahelisi koostöökanaleid eksperditeadmiste ja heade tavade vahetamise soodustamiseks, eesmärgiga parandada puuetega inimeste juurdepääsu spordile;

23.

käsitlema eliit- ja tipptasemel sportlaste küsimust puuetega inimeste võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise kontekstis ning suurendama sellega seoses koostööd ja heade tavade vahetamist liikmesriikides spordiküsimuste eest vastutavate asutuste vahel;

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA EUROOPA KOMISJONI ÜLES NENDE VASTAVA PÄDEVUSE PIIRES

24.

kaaluma rahalise abi andmist spetsiaalselt puuetega inimeste spordi edendamiseks loodud organisatsioonidele ja tavaspordi organisatsioonidele, kes arendavad puuetega inimestele mõeldud sporditegevust, muu hulgas eesmärgiga neid kahte spordikogukonda üksteisele lähendada;

25.

soodustama ja toetama meetmeid, asjakohasel juhul ELi tasandil, mis on seotud puuetega inimeste sporti käsitleva statistika regulaarse kogumisega ja vastavate näitajate väljatöötamisega, näiteks spordis osalemise määrad, osalemise takistused, spordiklubides registreeritud puuetega inimeste arv või spordihuvi tase; (4)

26.

kaaluma asjakohaste eksperdirühmade töös puuetega inimeste täiel määral ja tulemuslikult spordis osalemise küsimuse käsitlemist, sealhulgas erioskuste ja -koolituste pakkumist, mida on vaja seoses puuetega inimeste juhendamisega; (5)

27.

kasutama programmi „Erasmus+“ spordiga seotud rahastamisosa spordi propageerimiseks puuetega inimeste seas ning liikmesriikide ja sidusrühmade vahel heade tavade ja poliitikapõhimõtete vahetamiseks, Euroopa sotsiaalfonde sporditöötajate erialaseks koolitamiseks või kaasamiseks sporditegevuse kaudu, Euroopa regionaalarengu fonde sporditaristule juurdepääsu käsitlemiseks ning asjakohasel juhul programmist „Euroopa horisont“ rahastatud projektide uuringutulemusi, et edendada innovatiivseid lahendusi puuetega inimeste spordis osalemiseks;

28.

asjakohasel juhul tutvustama selliseid rahastamisvõimalusi ja rahastatud projektide tulemusi puuetega inimestele, spordiorganisatsioonidele ja muudele asjaomastele valitsusvälistele osalejatele;

29.

tõstma teadlikkust puuetega inimeste spordi valdkonnas tehtava töö positiivsest väljundist, sealhulgas positiivsest mõjust, mis on spordil puuetega inimeste sotsiaalsele kaasatusele;

KUTSUB EUROOPA KOMISJONI ÜLES

30.

integreerima ka edaspidi sporditeema peamistesse tulevikus võetavatesse meetmetesse, millega toetatakse tulevasi poliitikaid seoses puuetega inimestega, tuginedes seni saadud kogemustele puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia rakendamisel;

31.

kui sporditeemasid arutatakse sotisaalpartneritega ELi tasandi sotsiaaldialoogi protsessides, hõlmama ELi poliitikad ja meetmed, mis käsitlevad puuetega inimeste vajadusi ning soodustavad puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonide osalemist; (6)

32.

kasutama Euroopa puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhinda võimalusena juhtida rohkem tähelepanu linnadele, kes hõlbustavad puuetega inimeste juurdepääsu spordirajatistele, ning hindama, kuidas saab ELi puudega isiku kaart aidata suurendada spordiürituste külastamist puuetega inimeste poolt;

33.

integreerima puuetega inimeste spordi teema erinevatesse ELi tasandil käsitlevatesse spordiküsimustesse, nagu sportlaste topeltkarjäär või tervist tugevdav kehaline aktiivsus (HEPA); (7)

KUTSUB SPORDILIIKUMIST ÜLES

34.

edendama tihedas koostöös puuetega inimestega ja nende esindusorganisatsioonidega puuetega inimeste osalemist tavaspordis kõikidel tasanditel, (8) eesmärgiga aidata spordil edukalt täita oma sotsiaalset ja hariduslikku funktsiooni;

35.

kasutama olemasolevaid solidaarsusmehhanisme, eelkõige professionaalse spordi tasemel, et puuetega inimeste sporti saaks piisavalt rahastada;

36.

võtma spordivõistluste süsteemide kujundamisel või üldisemalt spordis osalemise soodustamisel kaasava lähenemisviisi, soodustades selliseid meetmeid nagu võistluste ja auhinnatseremooniate korraldamine nii puuetega inimeste kui ka puudeta inimeste jaoks samal ajal ja samas kohas; samas vaimus hõlbustama asjakohasel juhul puuetega inimeste kaasamist puudeta isikute või nende võistkondade treeningusessioonidesse;

37.

tagama treeningu-, spordi ja vastuvõturajatiste juurdepääsetavuse (9) ning mõistlike majutustingimuste pakkumise (10) puuetega inimeste vajadustega arvestamiseks;

38.

suurendama puuetega inimeste teadlikkust olemasolevatest spordiga tegelemise ja treeninguvõimalustest, mis vastavad nende vajadustele;

39.

looma partnerlusi asjakohaste era- ja avaliku sektori institutsiooniliste osalejatega, kes on tegevad puuetega inimeste valdkonnas, et paremini mõista puuetega inimeste vajadusi ja huvisid ning innustada suuremat osalemist spordiprogrammides (11).

(1)  https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1141#navItem-3

(2)  https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities.html

(3)  TNS Opinion & Social (2018); Sport and physical activity, Special Eurobarometer 472; Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi tellitud uuring, mille kaaskoordineerijaks oli komisjoni teabevahetuse peadirektoraat; andmete kogumine, detsember 2017.

(4)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 31.

(5)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 30.

(6)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 4 lõikega 3.

(7)  http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease-prevention/physical-activity/activities/hepa-europe

(8)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 30 lõikega 5.

(9)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9.

(10)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 5 lõikega 3.

(11)  Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 4 lõikega 3.


LISA

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD TULETAVAD MEELDE

1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165, (1) milles rõhutatakse spordi sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni;

2.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste konventsiooni, (2) mille osaline EL on ja milles tunnistatakse näiteks puuetega inimeste õigust osaleda kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses;

3.

Euroopa Komisjoni teatist „Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020: uued sammud tõketeta Euroopa suunas“, milles seoses spordiga rõhutatakse vajadust parandada puuetega inimeste juurdepääsu spordile, edendada nende spordiüritustel osalemist ja innustada neile mõeldud spordiürituste korraldamist; (3)

4.

nõukogu järeldusi „Puudega inimesi käsitleva Euroopa strateegia 2010–2020 rakendamise toetamine“; (4)

5.

11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ; (5)

6.

nõukogu resolutsiooni Euroopa Liidu spordialase töökava (2017–2020) kohta, (6) milles pööratakse erilist tähelepanu sotsiaalsele kaasamisele;

7.

nõukogu järeldusi spordi rolli kohta aktiivse sotsiaalse kaasamise aluse ja edasiviijana; (7)

8.

nõukogu järeldusi spordi panuse kohta ELi majandusse ning eeskätt noorte töötuse vastasesse võitlusse ja sotsiaalsesse kaasatusse; (8)

9.

nõukogu järeldusi vabatahtliku spordialase tegevuse kui sotsiaalse kaasamise platvormi kohta; (9)

10.

nõukogu järeldusi treenerite rolli kohta ühiskonnas (10).

(1)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12008E165

(2)  https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities.html

(3)  Dok. 16489/10 – KOM(2010) 636 (lõplik).

(4)  ELT C 300, 11.10.2011, lk 1.

(5)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 50.

(6)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 5.

(7)  ELT C 326, 3.12.2010, lk 5.

(8)  ELT C 32, 4.2.2014, lk 2.

(9)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 40.

(10)  ELT C 423, 9.12.2017, lk 6.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/23


Teatis teatavatele isikutele ja üksustele, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2014/145/ÜVJP ja nõukogu määruses (EL) nr 269/2014, mis käsitlevad piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega

(2019/C 192/07)

Alljärgnev teave tehakse teatavaks järgmistele isikutele ja üksustele: Alexander Mihailovich NOSATOV (nr 27), Sergey Gennadevich TSYPLAKOV (nr 47), Igor Sergeievich SHEVCHENKO (nr 61), Igor PLOTNITSKY (nr 70), Vladimir Petrovich KONONOV (nr 97), Andrey Yurevich PINCHUK (nr 100), Oleg Vladimirovich BEREZA (nr 101), Ihor Vladymyrovych KOSTENOK (nr 130), Vladyslav Mykolayovych DEYNEGO (nr 132), Eduard Aleksandrovich BASURIN (nr 137), Alexandr Vasilievich SHUBIN (nr 138), Sergey Yurevich IGNATOV (nr 140), Aleksandr Yurievich TIMOFEEV (nr 142), Olga Igorevna BESEDINA (nr 145), Aleksandr Yurevich PETUKHOV (nr 164), Olga Valerievna POZDNYAKOVA (nr 167) ja Vladimir Yurievich VYSOTSKIY (nr 173) ning State Unitary Enterprise of the „Republic of Crimea“„Production-Agrarian Union „Massandra““ (nr 18), Sparta pataljon (nr 30), Oploti pataljon (nr 34) ja Kalmiuse pataljon (nr 35), kes on loetletud nõukogu otsuse 2014/145/ÜVJP (1) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega) lisas ning nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 (2) (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevusega) I lisas.

Nõukogu kavatseb säilitada piiravad meetmed eespool nimetatud isikute ja üksuste suhtes uute põhjendustega. Nimetatud isikuid ja üksusi teavitatakse käesolevaga, et nad võivad esitada kavandatud loetellu kandmise põhjenduste saamiseks nõukogule enne 14. juunit 2019 taotluse järgmisel aadressil:

Council of the European Union

General Secretariat

RELEX 1C

Rue de la Loi/Wetstraat 175

1048 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

E-mail: sanctions@consilium.europa.eu


(1)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

(2)  ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.


Euroopa Komisjon

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/24


Euro vahetuskurss (1)

6. juuni 2019

(2019/C 192/08)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1266

JPY

Jaapani jeen

121,82

DKK

Taani kroon

7,4687

GBP

Inglise nael

0,88558

SEK

Rootsi kroon

10,6175

CHF

Šveitsi frank

1,1174

ISK

Islandi kroon

139,30

NOK

Norra kroon

9,8083

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,663

HUF

Ungari forint

321,30

PLN

Poola zlott

4,2788

RON

Rumeenia leu

4,7221

TRY

Türgi liir

6,5014

AUD

Austraalia dollar

1,6132

CAD

Kanada dollar

1,5096

HKD

Hongkongi dollar

8,8333

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6983

SGD

Singapuri dollar

1,5363

KRW

Korea vonn

1 328,90

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

16,7523

CNY

Hiina jüaan

7,7880

HRK

Horvaatia kuna

7,4215

IDR

Indoneesia ruupia

15 990,96

MYR

Malaisia ringit

4,6872

PHP

Filipiini peeso

58,249

RUB

Vene rubla

73,4704

THB

Tai baat

35,285

BRL

Brasiilia reaal

4,3659

MXN

Mehhiko peeso

22,2767

INR

India ruupia

78,0180


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/25


Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

(2019/C 192/09)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (1) artikli 9 lõike 1 punktile a muudetakse Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavaid märkusi (2) järgmiselt:

Leheküljel 41 asendatakse kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi „0408 99 80 Muud“ selgitava märkuse viimane lause järgmise tekstiga:

„Sellesse alamrubriiki kuuluvad pastöriseeritud vedelad linnumunad, milledel on samaväärsed organoleptilised omadused kui värsketel linnumunadel, olenemata sellest kas neile on lisatud väikeses koguses vett ja keemilisi säilitusaineid (nt sidrunhape (E 330)).“


(1)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2)  ELT C 119, 29.3.2019, lk 1.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/26


Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2019/C 192/10)

Image 1

Eesti käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Eesti

Motiiv : 150 aastat esimesest laulupeost

Kujunduse kirjeldus : kujundus on inspireeritud laulupeorongkäigust, mille erinevais rahvariideis osalised meenutavad uhkus- ja rõõmuhõisete saatel liikuvaid merelaineid. Kujunduses on ühendatud muusika, rahvariided ja erinevad paigad, kus see mereäärne rahvas oma suurt ja vägevat laulupidu peab. Samuti on mündil kujutatud Eesti hümni esimesi takte; selle allservas on sõnad „Laulupidu 150“. Mündi ülaosas on käibelelaskmise aasta „2019“, mille all on käibele laskva riigi nimi „EESTI“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide hinnanguline arv :

1 000 000

Käibele laskmise aeg : juuni 2019


(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/27


Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2019/C 192/11)

Image 2

San Marino Vabariigi käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende liikmesriiki tähistaval küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : San Marino Vabariik

Motiiv : Leonardo da Vinci 500. surma-aastapäev

Kujunduse kirjeldus : mündi keskosas kujutatud ingel pärineb Leonardo da Vinci maalilt „Kristuse ristimine“. Piki keskmise osa vasakut äärt on kiri „SAN MARINO“ ja paremat äärt „1519 Leonardo 2019“. Inglist vasakul on kunstnik Uliana Pernazza intsiaalid „UP“ ja mündi alumises osas paremal Rooma rahapaja tunnuseks olev R-täht.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

60 500

Käibelelaskmise aeg : aprill 2019


(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/28


Euro käibemüntide uus rahvuslik külg

(2019/C 192/12)

Image 3

Vatikani Linnriigi käibele lastava uue 2-eurose mälestusmündi rahvuslik külg

Euro käibemündid on seadusliku maksevahendina kasutusel kogu euroalal. Müntidega ametialaselt tegelevate isikute ja laiema avalikkuse teavitamiseks avaldab komisjon kõikide uute euromüntide kujunduse kirjelduse (1). Vastavalt nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustele (2) võivad euroala liikmesriigid ja riigid, kes on Euroopa Liiduga sõlminud euro käibemüntide käibelelaskmist käsitleva rahanduskokkuleppe, lasta käibele euro mälestusmünte. Selleks peavad olema täidetud teatavad tingimused, millest peamine on nõue, et mälestusmündina kasutataks üksnes 2-eurost münti. Mälestusmüntide tehnilised näitajad vastavad tavaliste 2-euroste käibemüntide näitajatele, kuid nende rahvuslikul küljel on mälestust jäädvustav motiiv, mis on riigi või Euroopa tasandil sümboolne.

Käibele laskev riik : Vatikani Linnriik

Motiiv : Vatikani Linnriigi asutamise 90. aastapäev

Kujunduse kirjeldus : Mündil on kujutatud paavst Pius XI (riigipea 1929. aastal) ja Lateraani basiilika Roomas. Üleval on poolkaares vasakult paremale käibele laskva riigi nimi „STATO DELLA CITTÀ DEL VATICANO“. All on aastaarvud „1929“ ja „2019“ ning selle all on kunstniku nimi „FUSCO“.

Mündi välisringil on kujutatud Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Käibele lastavate müntide arv :

91 000

Käibele laskmise aeg :

4. märts 2019

(1)  EÜT C 373, 28.12.2001, lk 1, kus on esitatud teave kõikide 2002. aastal käibele lastud müntide rahvusliku külje kohta.

(2)  Vt majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldused ning komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovitus, mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta (ELT L 9, 14.1.2009, lk 52).


Kontrollikoda

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/29


Eriaruanne nr 7/2019

„ELi piiriülese tervishoiu meetmed: eesmärgid on kõrgelennulised, kuid juhtimist on vaja parandada“

(2019/C 192/13)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 7/2019 „ELi piiriülese tervishoiu meetmed: eesmärgid on kõrgelennulised, kuid juhtimist on vaja parandada“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/29


Eriaruanne nr 8/2019

„Tuule- ja päikeseenergia elektri tootmiseks: ELi eesmärkide täitmiseks tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid“

(2019/C 192/14)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati eriaruanne nr 8/2019 „Tuule- ja päikeseenergia elektri tootmiseks: ELi eesmärkide täitmiseks tuleb võtta märkimisväärseid meetmeid“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.


V Teated

ÜHISE KAUBANDUSPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/30


Teade Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete importi käsitleva subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta

(2019/C 192/15)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1037 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (1) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 10 kohase kaebuse, milles väidetakse, et Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete importi subsideeritakse ning et see tekitab kahju (2) liidu tootmisharule.

1.   Kaebus

Kaebuse esitas 24. aprillil 2019. aastal Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühendus APFE (edaspidi „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % teatavate klaaskiudtoodete kogutoodangust liidus.

Kaebuse avalik versioon ja analüüs selle kohta, kuivõrd liidu tootjad toetavad seda kaebust, on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Teate punkt 5.6 sisaldab teavet selle kohta, kuidas huvitatud isikud toimikule juurde pääsevad.

2.   Uurimisalune toode

Käesolevas uurimises uuritav toode on kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud (edaspidi „tükeldatud kiud“), klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) (edaspidi „heie“) ning klaasfilamentkiust matid, v.a klaasvillast matid (edaspidi „matid“) (kõik koos edaspidi „uurimisalune toode“).

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad edastada teavet uurimisaluse toote määratluse kohta, peavad seda tegema kümne päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest (3).

3.   Väidetav subsideerimine

Väidetavalt subsideeritav toode on uurimisalune toode, mis on pärit Egiptusest (edaspidi „asjaomane riik“) ja mis praegu kuulub CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00, 7019 31 00 alla (TARICi koodid 7019120022, 7019120025, 7019120026 ja 7019120039). CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult infoks.

Komisjon leiab, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et Egiptusest pärit uurimisaluse toote tootjad on saanud mitmesuguseid Egiptuse valitsusega seostatavaid subsiidiume.

Väidetav subsideerimistava hõlmab muu hulgas järgmist: i) otsene rahaliste vahendite ülekandmine, ii) valitsuse saamata või kogumata jäänud tulu, iii) valitsuse tehtavad kaubatarned või osutatavad teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. Kaebus sisaldas tõendeid näiteks järgmise kohta: poliitilised sooduslaenud ja Egiptuse õigusaktide kohased maksusoodustused, vabastus imporditollimaksust toorainete ja tootmisseadmete impordi puhul.

Kaebuse esitaja väidab, et lisaks Egiptuse valitsuse otse antavatele subsiidiumidele saavad Egiptusest pärit uurimisaluse toote tootjad ka kasu subsiidiumidest, mida Egiptuse valitsus või Egiptuse üksused annavad Egiptuse ja Hiina Rahvavabariigi vahelise koostöö raames, et edendada investeerimist erimajanduspiirkonnas (Hiina-Egiptuse Suessi majandus- ja kaubanduskoostöötsoon). Kaebus sisaldab tõendeid Hiina ja Egiptuse valitsuste koostöölepingute kohta ning selle kohta, et Hiina riigiomandis või riigi kontrolli all olevad üksused annavad laene Egiptuse riigiomandis olevatele pankadele. Kaebuse esitaja väidab, et nende lepingute ja laenude eesmärke arvestades saab sellistest laenudest kasu Hiina omanduses olev Egiptuse eksportiv tootja.

Kaebuse esitaja väidab veel, et eespool nimetatud meetmed on subsiidiumid, kuna nendega kaasneb Egiptuse valitsuse (sealhulgas avaliku sektori asutuste) rahaline toetus, ja et uurimisaluse toote eksportivad tootjad saavad sellest kasu. Väidetavalt on need meetmed suunatud teatavatele ettevõtetele või tootmisharudele või ettevõtete rühmale ja/või sõltuvad eksporditegevusest, ning on seega konkreetsed ja tasakaalustatavad. Selle põhjal tundub, et väidetavad subsiidiumisummad on Egiptuses märkimisväärsed.

Alusmääruse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt koostas komisjon tõendusmaterjali piisavust käsitleva märgukirja, milles anti hinnang kõigile komisjoni käsutuses olevatele Egiptust käsitlevatele tõenditele, mille põhjal komisjon uurimise algatab. See märgukiri on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

Komisjon jätab endale õiguse uurida muid asjaomaseid subsiidiume, mis võivad uurimise käigus selguda.

4.   Väidetav kahju ja põhjuslik seos

Kaebuse esitaja on esitanud tõendid, mille kohaselt uurimisaluse toote import asjaomasest riigist on üldkokkuvõttes suurenenud nii absoluutarvudes kui ka turuosa seisukohalt.

Kaebuse esitajalt saadud tõenditest selgub, et lisaks muudele tagajärgedele on uurimisaluse toote impordikogused ja -hinnad avaldanud negatiivset mõju liidu tootmisharu müügikogustele ning selle tagajärjeks on liidu tootmisharu finantsseisundi, tööhõive ja üldise tulemuslikkuse oluline halvenemine.

5.   Menetlus

Pärast liikmesriikide teavitamist on komisjon jõudnud seisukohale, et kaebus esitati liidu tootmisharu poolt või selle nimel ja et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatab seega uurimise alusmääruse artikli 10 alusel.

Uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet imporditakse subsiidiumihinnaga ning kas kõnealune subsideerimine on põhjustanud olulist kahju või selle tekkimise ohu liidu tootmisharule.

Kui väited leiavad kinnitust, kontrollitakse uurimise käigus, kas meetmete kehtestamine ei lähe liidu huvidega vastuollu.

Egiptuse valitsusel paluti konsultatsioonidel osaleda.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juunil 2018 jõustunud määrusega (EL) 2018/825 (4) (nn kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett) tehti mitmed muudatused subsiidiumivastase menetluse suhtes varem kohaldatud ajakavade ja tähtaegade osas. Eelkõige peab komisjon andma teavet ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Samuti on eelkõige uurimise varases etapis lühendatud tähtaega, mille jooksul huvitatud isikud saavad endast teada anda. Seepärast kutsub komisjon huvitatud isikuid kinni pidama käesolevas teates ja ka komisjoni edasistes teadetes esitatud protseduurietappidest ja tähtaegadest.

5.1.    Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2019 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

5.2.    Märkused kaebuse ja uurimise algatamise kohta

Kõik huvitatud isikud, kes soovivad esitada märkusi kaebuse kohta (sh kahju ja põhjusliku seosega seonduvalt) või mis tahes muu uurimise algatamisega seonduva aspekti, sh selle kohta, mil määral nad kaebust toetavad, peavad seda tegema 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Uurimise algatamisega seonduvad ärakuulamistaotlused tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

5.3.    Subsideerimise kindlakstegemine

Asjaomasest riigist pärit uurimisalust toodet eksportivad tootjad (5) on kutsutud osalema komisjoni uurimises. Komisjon on palunud teha aktiivselt koostööd ka muudel huvitatud isikutel, kellelt komisjon kogub teavet, mille alusel määrata kindlaks, kas uurimisaluse toote puhul esineb tasakaalustavaid subsiidiume ja mis on nende summa.

5.3.1.   Eksportivate tootjate uurimine

Kõigil Egiptuse eksportivatel tootjatel ja eksportivate tootjate ühendustel palutakse endast teatamiseks ja küsimustiku saamiseks võtta komisjoniga eelistatavalt e-posti teel ühendust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest, kui ei ole sätestatud teisiti.

Uurimise seisukohast vajalike andmete saamiseks eksportivate tootjate kohta saadab komisjon küsimustikud eksportivatele tootjatele, kõigile teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ning Egiptuse ametiasutustele.

Egiptuse eksportivad tootjad peavad täitma küsimustiku 37 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Küsimustik tehakse kättesaadavaks ka kõikidele teadaolevatele eksportivate tootjate ühendustele ja Egiptuse ametiasutustele.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2404.

5.3.2.   Sõltumatute importijate (6) uurimine (7)

Käesolevas uurimises on kutsutud osalema sõltumatud importijad, kes impordivad uurimisalust toodet asjaomastest riikidest liitu.

Pidades silmas käesolevasse menetlusse kaasatud sõltumatute importijate võimalikku arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon piirduda mõistliku arvu sõltumatute importijatega, kelle uurimiseks moodustatakse valim (seda meetodit nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring tehakse alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, palutakse kõigil eksportivatel tootjatel või nende nimel tegutsevatel esindajatel esitada komisjonile käesoleva teate lisas nõutud teave oma äriühingute kohta seitsme päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest.

Selleks et komisjon saaks teavet, mida ta peab sõltumatute importijate valimi moodustamisel vajalikuks, võib ta lisaks võtta ühendust teadaolevate importijate ühendustega.

Kui valimi moodustamine osutub vajalikuks, võidakse importijad valida uurimisaluse toote liidus toimuva müügi suurima tüüpilise mahu järgi, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

Pärast seda, kui komisjon on saanud valimi moodustamiseks vajaliku teabe, teatab ta asjaomastele isikutele oma otsuse importijate valimi moodustamise kohta. Komisjon lisab huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikusse märke valimi moodustamise kohta. Kõik märkused valimi moodustamise kohta tuleb esitada kolme päeva jooksul pärast valimi moodustamise otsusest teatamist.

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks teeb komisjon küsimustikud kättesaadavaks ka valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele. Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad kõnealused isikud esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates valimi moodustamise otsusest teatamise kuupäevast.

Eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2404.

5.4.    Kahju kindlakstegemise ja liidu tootjate uurimise menetlus

Kahju kindlakstegemine põhineb otsestel tõenditel ja selle käigus hinnatakse objektiivselt subsiidiumihinnaga impordi mahtu, impordi mõju liidu turul kehtivatele hindadele ja kõnealuse impordi mõju liidu tootmisharule. Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharule on põhjustatud kahju, kutsutakse liidu uurimisaluse toote tootjaid komisjoni uurimises osalema.

Pidades silmas asjaomaste liidu tootjate arvu ja selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, on komisjon otsustanud mõistlikkuse piires vähendada uurimisse kaasatavate liidu tootjate arvu, moodustades valimi (seda menetlust nimetatakse ka väljavõtteliseks uuringuks). Väljavõtteline uuring toimub alusmääruse artikli 27 kohaselt.

Komisjon on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Selle üksikasjalikud andmed on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus. Huvitatud isikutel palutakse esitada esialgse valimi kohta oma märkused. Muud liidu tootjad või nende nimel tegutsevad esindajad, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, peavad võtma komisjoniga ühendust 7 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamisest. Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik märkused esialgse valimi moodustamise kohta esitada seitsme päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist.

Komisjon annab kõigile teadaolevatele liidu tootjatele ja/või liidu tootjate ühendustele teada, millised äriühingud lõpuks valimisse kaasatakse.

Kui ei ole sätestatud teisiti, peavad valimisse kaasatud liidu tootjad esitama täidetud küsimustiku 30 päeva jooksul alates nende valimisse kaasamise otsusest teatamise kuupäevast.

Liidu tootjatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2404.

5.5.    Liidu huvide hindamine

Kui subsiidiumi ja sellega tekitatud kahju esinemine leiab kinnitust, võetakse vastavalt alusmääruse artiklile 31 vastu otsus selle kohta, kas subsiidiumidevastaste meetmete võtmine oleks vastuolus liidu huvidega. Liidu tootjatel, importijatel ja neid esindavatel ühendustel, kasutajatel ja neid esindavatel ühendustel ning tarbijaid esindavatel ühendustel ja ametiühingute esindajatel palutakse esitada komisjonile teavet liidu huvide kohta.

Kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb teave liidu huvide hindamise kohta esitada 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Selle teabe võib esitada vabas vormis või vastates komisjoni koostatud küsimustikule. Küsimustike koopiad, sh uurimisaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustiku koopia on saadaval huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2404. Kõigil juhtudel võetakse esitatud teavet arvesse üksnes siis, kui see on esitatud koos faktiliste tõenditega.

5.6.    Huvitatud isikud

Selleks et uurimises osaleda, peavad huvitatud isikud, näiteks eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajad ja neid esindavad ühendused, ametiühingud ja tarbijaid esindavad ühendused kõigepealt tõendama, et nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Eksportivad tootjad, liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kes teevad teabe kättesaadavaks eespool punktides 5.3, 5.4 ja 5.5 kirjeldatud viisil, loetakse huvitatud isikuteks, kui nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos.

Muud isikud võivad osaleda uurimises huvitatud isikuna üksnes alates sellest hetkest, kui nad endast teada annavad ning kui nende tegevuse ja uurimisaluse toote vahel on objektiivne seos. Huvitatud isikuna käsitamine ei piira alusmääruse artikli 28 kohaldamist.

Huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimik on saadaval veebisaidil Tron.tdi järgmisel aadressil: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI. Juurdepääsu saamiseks järgige sellel lehel esitatud juhiseid.

5.7.    Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist.

Kõik ärakuulamistaotlused tuleb esitada kirjalikult ja taotlust tuleb põhjendada, samuti tuleb esitada kokkuvõte sellest, mida huvitatud isikud soovivad ärakuulamisel arutada. Ärakuulamine piirdub küsimustega, mille huvitatud isikud on eelnevalt kirjalikult esitanud.

Ärakuulamise tähtajad on järgmised:

kui ärakuulamist soovitakse enne esialgsete meetmete kehtestamist, tuleb taotlus esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast ning ärakuulamine toimub tavaliselt 60 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast;

pärast esialgsete meetmete kehtestamist tuleb taotlus esitada viie päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamise kuupäevast ning ärakuulamine toimub tavaliselt 15 päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamise kuupäevast;

lõplike meetmete kehtestamise korral tuleb taotlus esitada kolme päeva jooksul pärast lõplike järelduste avalikustamise kuupäeva ja ärakuulamine toimub tavaliselt lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks antud aja jooksul. Kui tegemist on täiendava lõplike järelduste avalikustamisega, tuleb taotlus esitada kohe pärast täiendavatest lõplikest järeldustest teada saamist ja ärakuulamine toimub tavaliselt märkuste esitamiseks antud aja jooksul.

Need tähtajad ei piira komisjoni talituste õigust nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel nõustuda ärakuulamisega väljaspool seda ajakava ega komisjoni õigust keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ärakuulamisest. Kui komisjoni talitused keelduvad ärakuulamisest, teavitatakse asjaomast isikut keeldumise põhjustest.

Põhimõtteliselt ei kasutata ärakuulamist selliste faktide esitamiseks, mida veel toimikus ei ole. Menetluse hea haldamise huvides ja selleks, et komisjoni talitused saaksid uurimisega edasi minna, võib huvitatud isikutelt paluda esitada pärast ärakuulamist uusi fakte.

5.8.    Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

Komisjonile kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigust. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt eraldi loa, mis sõnaselgelt võimaldab a) komisjonil teavet ja andmeid kaubanduskaitsemenetluses kasutada ning b) esitada teavet ja/või andmeid uurimisega seotud huvitatud isikutele sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited“ (8). Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse põhjendada oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust.

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Limited“, peavad vastavalt alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada.

Kui konfidentsiaalset teavet esitav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust ega esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon sellise teabe jätta arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid TRON.tdi kaudu (https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI). TRON.tdi-d või e-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. Huvitatud isikud peavad teatama oma nime, aadressi, telefoni ja kehtiva e-posti aadressi ning nad peaksid tagama, et esitatud e-posti aadress on toimiv ametlik e-post, mida kontrollitakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult TRON.tdi või e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt muude sidevahendite kaudu või kui dokumendi laadi tõttu tuleb see saata tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas TRON.tdi ja e-posti teel saadetavate esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, milles käsitletakse huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

TRON.tdi: https://tron.trade.ec.europa.eu/tron/TDI

E-post

:

TRADE-AS657-GFR-SUBSIDY-EGYPT@ec.europa.eu

TRADE-AS657-GFR-INJURY@ec.europa.eu

6.   Uurimise ajakava

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 9 viiakse uurimine lõpule tavaliselt 12, kuid mitte rohkem kui 13 kuu jooksul pärast käesoleva teate avaldamist. Vastavalt alusmääruse artikli 12 lõikele 1 võib ajutisi meetmeid kehtestada üldjuhul kõige hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva teate avaldamist.

Vastavalt alusmääruse artiklile 29a teavitab komisjon ajutiste tollimaksude kavandatud kehtestamisest kolm nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Huvitatud isikud võivad esitada kõnealuse teabe taotluse kirjalikult nelja kuu jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast. Huvitatud isikutele antakse arvutuste täpsuse kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega kolm tööpäeva.

Juhul kui komisjon otsustab ajutisi tollimakse mitte kehtestada, kuid uurimist jätkata, teatatakse huvitatud isikutele tollimaksude kehtestamata jätmisest kirjalikult kolm nädalat enne alusmääruse artikli 12 lõike 1 kohase tähtaja möödumist.

Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse huvitatud isikutele tavaliselt esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta kirjalike märkuste esitamiseks aega 15 päeva ja lõplike järelduste kohta kirjalike märkuste esitamiseks 10 päeva. Kui see on asjakohane, määratakse täiendava lõplike järelduste avalikustamise käigus tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud saavad esitada kirjalikke märkusi.

7.   Teabe esitamine

Üldjuhul võivad huvitatud isikud esitada teavet üksnes käesoleva teate punktides 5 ja 6 määratud tähtaegade jooksul. Mis tahes muu neis punktides täpsustamata teabe esitamiseks tuleb kinni pidada järgmisest ajakavast:

kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb esialgsete järelduste tegemise etapi kohta esitada mis tahes asjakohane teave 70 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast;

kui ei ole sätestatud teisiti, ei tohiks huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks esialgsete järelduste avalikustamise või esialgse teabedokumendi kohta. Pärast seda tähtaega võivad huvitatud isikud esitada uut faktilist teavet juhul, kui asjaomased isikud suudavad tõendada, et see uus faktiline teave on vajalik mõne teise huvitatud isiku esitatud faktiliste väidete ümberlükkamiseks, ja juhul, kui seda uut faktilist teavet saab kontrollida uurimise õigeaegseks lõpuleviimiseks ettenähtud aja jooksul;

selleks et viia uurimine lõpule kohustuslike tähtaegade jooksul, ei aktsepteeri komisjon teavet, mille huvitatud isikud esitavad pärast tähtaega, mis on ette nähtud märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta, või kui see on asjakohane, siis märkuste esitamiseks täiendava lõplike järelduste avalikustamise kohta.

8.   Võimalus esitada märkusi teiste isikute esildiste kohta

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme.

Märkused tuleks esitada vastavalt järgmisele ajakavale:

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud esitasid enne esialgsete meetmete kehtestamist, tuleks esitada hiljemalt 75 päeva jooksul alates käesoleva teate avaldamise kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti);

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses esialgsete järelduste või teavitava dokumendi avaldamisega, tuleks esitada seitsme päeva jooksul alates esialgsete järelduste või teavitava dokumendi kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti);

märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada kolme päeva jooksul alates lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui tegemist on täiendava lõpliku avalikustamisega, tuleks märkused teiste huvitatud isikute esitatud täiendavat avalikustamist käsitleva teabe kohta teha ühe päeva jooksul alates täiendava avalikustamisega seotud märkuste tegemise kuupäevast (kui ei ole sätestatud teisiti).

Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt lisateavet nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

9.   Käesolevas teates täpsustatud tähtaegade pikendamine

Käesolevas teates esitatud tähtaegade pikendamist võib taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhul võib pikendada küsimustikule vastamise tähtaega ja tavaliselt antakse selleks kolm lisapäeva. Üldjuhul ei tohi tähtaega pikendada rohkem kui seitse päeva. Käesolevas teates täpsustatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega.

10.   Koostöösoovimatus

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab märkimisväärselt uurimist, võib vastavalt alusmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt alusmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostöösoovimatuseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isik peab komisjoniga viivitamata ühendust võtma.

11.   Ärakuulamise eest vastutav ametnik

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kõigi muude menetluse käigus esitatavate taotlustega, mis käsitlevad huvitatud isikute või kolmandate isikute kaitseõigust.

Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada ärakuulamisi ning tegutseda huvitatud isiku(te) ja komisjoni talituste vahendajana, tagamaks et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigust täielikult kasutada. Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleks esitada kirjalikult ning taotlust tuleks põhjendada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik analüüsib taotluse põhjendusi. Ärakuulamine tuleks korraldada üksnes juhul, kui komisjoni talitustega ei ole küsimusi õigeaegselt lahendatud.

Taotlus tuleb esitada aegsasti ja viivitamata, et mitte takistada menetluse nõuetekohast kulgu. Selleks peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava juhtumi esinemist. Põhimõtteliselt kohaldatakse punktis 5.7 esitatud tähtaegu, mis on ette nähtud komisjoni talitustes ärakuulamise taotlemiseks, mutatis mutandis ka ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamise taotlemiseks. Kui ärakuulamistaotlus esitatakse pärast asjakohast tähtaega, analüüsib ärakuulamise eest vastutav ametnik ka tähtajast hiljem esitatud taotluse põhjendusi, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, pidades silmas uurimise hea haldamise ja õigeaegse lõpuleviimise eesmärki.

Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

12.   Isikuandmete töötlemine

Kõiki uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (9).

Andmekaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid isikuandmete töötlemisest komisjoni kaubanduskaitsetegevuse raames, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://trade.ec.europa.eu/doclib/html/157639.htm.


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(2)  Alusmääruse artikli 2 punkti d kohaselt hõlmab üldmõiste „kahju“ liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju, liidu tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või liidu tootmisharu rajamise olulist pidurdamist.

(3)  Kõik käesolevas teate avaldamisele osutavad viited viitavad teate avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/825, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ja määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 143, 7.6.2018, lk 1).

(5)  Eksportiv tootja on asjaomases riigis asuv tootja, kes toodab ja ekspordib uurimisalust toodet liidu turule kas otse või kolmanda isiku kaudu, kaasa arvatud kõik temaga seotud äriühingud, kes osalevad uurimisaluse toote tootmises, omamaises müügis või ekspordis.

(6)  See punkt puudutab üksnes neid importijaid, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Eksportivate tootjatega seotud importijad peavad täitma käesoleva teate lisa asjaomaste eksportivate tootjate kohta. Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 127 kohaselt käsitatakse kaht isikut teineteisega seotuna, kui: a) nad on teineteise äriühingu ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) kolmas isik omab või kontrollib või valdab otse või kaudselt 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otse või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe perekonna liikmed (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558). Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt: i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õde ja õe või venna abikaasa. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) artikli 5 lõikele 4 tähendab „isik“ füüsilist isikut, juriidilist isikut ja mis tahes isikuteühendust, kes ei ole juriidiline isik, kuid kes saab liidu või siseriikliku õiguse kohaselt teha õigustoiminguid (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(7)  Sõltumatute importijate esitatud andmeid võib käesolevas uurimises kasutada ka muuks kui subsiidiumi kindlakstegemiseks.

(8)  Märkega „Limited“ tähistatakse dokument, mida alusmääruse artikli 29 ja WTO GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu (subsiidiumivastane leping) artikli 6 kohaselt käsitatakse konfidentsiaalsena. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).


LISA

Image 4

Tekst pildi

Image 5

Tekst pildi

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/40


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9362 – Suez Organique / Avril PA / Terrial)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 192/16)

1.   

28. mail 2019 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Suez Organique SAS („Suez Organique“, Prantsusmaa),

Avril SCA („Avril“, Prantsusmaa),

SAS Terrial („Terrial“, Prantsusmaa), mis on praegu ettevõtja Avril ainukontrolli all.

Ettevõtjad Suez Organique ja Avril omandavad ettevõtja Terrial üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b ja artikli 3 lõike 4 tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu ning varade üleandmise teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Suez Organique: orgaaniliste jäätmete bioloogiline töötlemine,

—   Avril: õlitoodete ja loomasööda tootmine ja müük,

—   Terrial: orgaaniliste jäätmete kogumine, samuti orgaaniliste mullaparandusainete ja väetiste tootmine ja müük.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9362 – Suez Organique / Avril PA / Terrial

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/42


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9357 – FIS/Worldpay)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 192/17)

1.   

28. mail 2019 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Fidelity National Information Services, Inc. („FIS“, Ameerika Ühendriigid);

Worldpay Inc. („Worldpay“, Ameerika Ühendriigid).

FIS omandab ettevõtja Worldpay üle täieliku kontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

FIS on ülemaailmne finantsteenuste tehnoloogia pakkuja, kes keskendub jae- ja institutsionaalpangandusele, maksetele, varahaldusele, riskide ja nõuete järgimisele ning allhangetega seotud lahendustele;

Worldpay on üleilmne makseterminalide ja nendega seotud maksetehnoloogia teenuste pakkuja.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9357 – FIS/Worldpay

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).


7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/43


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9377 – MIRA/BCI/iGH)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 192/18)

1.   

29. mail 2019 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Macquarie Infrastructure and Real Assets (Europe) Limited („MIRA“, Austraalia), mis kuulub gruppi Macquarie Group Limited (Austraalia),

British Columbia Investment Management Corporation („BCI“, Kanada),

innogy Grid Holdings, a.s. („iGH“, Tšehhi Vabariik), mis on praegu RWE Czech Gas Grid Holding B.V. (Tšehhi Vabariik) ainukontrolli all.

MIRA ja BCI omandavad iGH üle täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

MIRA keskendub taristu ja muu reaalvara, sealhulgas kinnisvara, energeetikaga seotud ja põllumajanduslike varade haldamisele.

BCI teeb investeeringuid fikseeritud tulumääraga vahenditesse, hüpoteekidesse, börsiettevõtetesse ja börsivälistesse ettevõtetesse, kinnisvarasse, taristusse ja taastuvatesse energiaallikatesse.

iGH on ettevõtjate GasNet, s.r.o. (mis käitab iGH gaasi torujuhtmesüsteemi) ja GridServices, s.r.o., (mis hooldab ettevõtja GasNet jaotussüsteemi ja gaasirajatisi) valdusettevõtja Tšehhi Vabariigis.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9377 – MIRA/BCI/iGH

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.