ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 110

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

62. aastakäik
22. märts 2019


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

EMSK täiskogu 539. istungjärk, 12.12.2018–13.12.2018

2019/C 110/01

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud (omaalgatuslik arvamus)

1

2019/C 110/02

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Jätkusuutlik ja kaasav biomajandus — Euroopa majanduse uued võimalused (omaalgatuslik arvamus)

9

2019/C 110/03

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Valitsusväliste osalejate juurdepääsu lihtsustamine kliimamuutustega seotud rahastamisele (omaalgatuslik arvamus)

14

2019/C 110/04

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Roma naiste olukord (ettevalmistav arvamus Euroopa Parlamendi taotlusel)

20

2019/C 110/05

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Sooline võrdõiguslikkus Euroopa tööturgudel (ettevalmistav arvamus Euroopa Parlamendi taotlusel)

26

2019/C 110/06

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine (ettevalmistav arvamus)

33


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

 

EMSK täiskogu 539. istungjärk, 12.12.2018–13.12.2018

2019/C 110/07

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor[COM(2018) 219 final]

41

2019/C 110/08

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele 2017. aasta konkurentsipoliitika aruanne[COM(2018) 482 final]

46

2019/C 110/09

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes[COM(2018) 398 final – 2018/0222 (NLE)]

52

2019/C 110/10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga[COM(2018) 365 final – 2018/0189 (COD)]

55

2019/C 110/11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, määrust (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti, ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist[COM(2018) 646 final – 2017/0230 (COD)]

58

2019/C 110/12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistataks kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624 — Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018[COM(2018) 631 final – 2018/0330 (COD)]

62

2019/C 110/13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta — Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018[COM(2018) 640 final – 2018-0331 (COD)]

67

2019/C 110/14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 kontrollimenetluse osas, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames[COM(2018) 636 final – 2018/0328 (COD)]

72

2019/C 110/15

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond[COM(2018) 476 final]

75

2019/C 110/16

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta[COM(2018) 380 final]

82

2019/C 110/17

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm Loov Euroopa (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013[COM(2018) 366 final]

87

2019/C 110/18

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta (jooksev programm)[COM(2018) 337 final]

94

2019/C 110/19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide keskkonnapoliitika alaste teatamiskohustuste ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiive 86/278/EMÜ, 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, määrusi (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010 ning nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005[COM(2018) 381 final – 2018/0205 (COD)]

99

2019/C 110/20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014[COM(2018) 390 final – 2018/0210 (COD)]

104

2019/C 110/21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile“ (COM(2018) 330 final)

112

2019/C 110/22

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas[COM(2018) 368 final – 2018/0193 (COD)]

118

2019/C 110/23

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ[COM(2018) 315 final – 2018/0162 (COD)]

125

2019/C 110/24

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025[COM(2018) 437 final – 2018/0226 (NLE)]

132

2019/C 110/25

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised[COM(2018) 445 final – 2018/0235 (NLE)]

136

2019/C 110/26

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013[COM(2018) 466 final – 2018/0251 (NLE)]; Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013[COM(2018) 467 final – 2018/0252 (NLE)]Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus paiknevate tuumarajatiste ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta[COM(2018) 468 final]

141

2019/C 110/27

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle[COM(2017) 493 final]

145

2019/C 110/28

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)[COM(2018) 465 final – 2018/0247(COD)]

156

2019/C 110/29

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ning tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend[COM(2018) 460 final – 2018/0243 (COD)]

163


ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EMSK täiskogu 539. istungjärk, 12.12.2018–13.12.2018

22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/1


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sisserände ja integratsiooni puudumise kulud“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 110/01)

Raportöör:

Pavel TRANTINA

Kaasraportöör:

José Antonio MORENO DÍAZ

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

 

omaalgatuslik arvamus

 

 

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

149/09/13

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee on seisukohal, et sisseränne avaldab head mõju elanikkonna ja tööjõu kasvule. Kui rahvastiku loomulik iive muutub negatiivseks, aitab sisseränne hoida kogu elanikkonna ja tööjõu stabiilsena. Sellegipoolest ei ole sisseränne parim lahendus Euroopa elanikkonna vananemise tagajärgedega tegelemiseks. See võib siiski leevendada tööjõu ja oskuste puudust, mis ei ole seotud demograafiliste protsessidega.

1.2.

Sisserände puudumine Euroopas tähendaks järgmist:

liikmesriikide majandus kannataks märkimisväärselt, tööturg võivad sattuda vastuolulise pinge alla, terved tööstusharud läheksid pankrotti, põllumajanduslik tootmine väheneks ja ehitussektor ei suudaks nõudlusega toime tulla;

demograafilised probleemid teravneksid, pensionisüsteemid muutuksid jätkusuutmatuks, tervishoiu- ja hoolekandesektor kukuks kokku, teatavatel aladel kiireneks rahvastikukadu, sotsiaalne ühtekuuluvus halveneks;

seadusliku rände täielik keelustamine viiks sisuliselt ebaseadusliku rände kiire tõusuni, mis tooks omakorda kaasa liigseid julgeoleku-, repressiooni- ja korrakaitsemeetmeid, põhjustades suuri kulusid. See suurendaks musta tööturu osakaalu, ärakasutamist ja kaasaegset orjandust ning meeleheitlikke perekonna taasühinemise püüdlusi;

praegusega võrreldes suureneks veelgi enam rassism ja ksenofoobia ning ajutise elaniku staatuse ja rändaja taustaga inimesed, sealhulgas teine ja kolmas põlvkond, muutuksid laialt levinud usaldamatuse ja pahameele sihtmärkideks.

1.3.

Seevastu saab vastuvõtvates riikides teha kindlaks järgmise rändepotentsiaali: kui kohapeal ei ole piisavalt noori, saab täita vabad töökohad ja oskuste erinevused ning säilitada majanduskasv ja elanikkonna vananemisega seotud teenused. Pensionilõhe saab kõrvaldada uute noorte võõrtöötajate panuse abil. Sisserändajad toovad endaga kaasa energia ja innovatsiooni. Vastuvõtvaid riike rikastab kultuuriline ja etniline mitmekesisus. saab taaselustada väheneva rahvaarvuga piirkondi, sealhulgas koolid, mida saab ümber kujundada; arengumaad saavad kasu rahasaadetistest (maksed, mille sisserändajad koju saadavad), mis ületavad nüüd sageli välisabi; Tagasipöörduvad rändajad toovad kaasa säästud, oskused ja rahvusvahelised kontaktid.

1.4.

Kogu rände potentsiaali ärakasutamine nõuab lähenemisviisi, mis aitab muu hulgas paremini sisserändajate oskusi kasutada. Komitee on veendunud, et seda peavad toetama asjakohane oskuste valideerimise poliitika ja mehhanismid ning kutsub ELi ja liikmesriike üles nende kiiret arengut toetama. Lisaks oleks oskuste partnerluste nõuetekohane rakendamine kolmandate riikidega kasulik nii ELile kui ka rändajate päritoluriikide jaoks.

1.5.

EL peaks võtma vastu poliitika- ja muud meetmed, et toetada turvalist, korrakohast ja seaduslikku rännet ning tugevdada ka kaasatust ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

1.6.

Integratsiooni puudumine toob kaasa majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised ja poliitilised riskid ja kulud. Seega on investeerimine rändajate integreerimisse parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu. Avalikus poliitikas tuleb tegeleda ELi ühiskonna eri elanikkonnarühmade hirmude, murede ja probleemidega, et vältida ELi vastaseid ja ksenofoobseid diskursusi. Selleks peab asjakohane poliitika sisaldama rändajate jaoks selgeid, järjepidevaid ja põhjendatud kohustusi, kuid ühtlasi ka rändevastase retoorika ja käitumise järjekindlat hukkamõistmist.

1.7.

Komitee rõhutab, et integratsiooni edendamine on oluline selleks, et tugevdada ELi põhiväärtusi ja põhimõtteid, kus mitmekesisus, võrdsus ja mittediskrimineerimine on otsustava tähtsusega. Integratsioon puudutab kogu ühiskonda, kaasa arvatud vastuvõtvasse riiki elama asuvaid rändajaid, olenemata nende staatusest või päritolust. Sellest hoolimata on eriti haavatavatele inimestele (nt pagulastele) vaja eraldi poliitikat ning kõigile sobiva ühtse lahenduse asemel võib parimaid tulemusi anda pigem kogukonnapõhine lähenemisviis ning kohandatud ja sihipärane toetus. Seetõttu on hädavajalik, et ELi liikmesriigid õpiksid üksteiselt ja püüdleksid ausalt sellise keskkonna edendamise poole, kus on võimalik saavutada rändajate integratsioon ja vältida riske.

2.   Arvamuse taust ja eesmärk

2.1.

Euroopasse jõudnud suurimad rändevood pärast Teist maailmasõda on tekitanud kodanikes muret edasiste kontrollimatute rändevoogude pärast ja on näidanud, kui oluline on ühine lähenemisviis, et võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada ELi tegutsemisvõime. ELi liikmesriigid on seisnud silmitsi haldus-, finants- ja teabevahetusprobleemidega ning kodanike sellekohaste hirmudega. Kuigi osa poliitikuid on seda olukorda kuritarvitanud, on komitee veendunud, et kiiresti on vaja muuta rände narratiivi ja pöörduda tagasi faktidel põhineva mõistliku aruteluni. Pagulasi ja rändajaid ei tohiks käsitleda ohuna, vaid võimalusena edendada Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelit.

2.2.

Praegune poliitika, mis seab rändekontrolli välisasjade tegevuskavas kõige tähtsamale kohale, õõnestab ELi positsiooni välissuhetes ning muudab selle altiks väljapressimisele ja võib kaotada usaldusväärsuse inimõiguste valdkonnas. EL ja liikmesriigid peavad minema praeguse mudeli piiridest kaugemale ja tagama, et soodustataks seaduslikke sisenemisviise, mis hõlbustavad nõuetekohast rännet ja edukat kaasatust. Ohutud ja seaduslikud teed võivad leevendada survet ELi varjupaigasüsteemile.

2.3.

Niikaua kui ELi turud vajavad jätkuvalt tööjõudu, toimub ka ränne: kas seaduslik või muul viisil. Vähemasti osal kutsealadel nõudmine suureneb (hoolekandesektor, majapidamistööde valdkond, sotsiaalteenused, ehitussektor jne) (1).

2.4.

2017. aasta juunis toimunud kodanikuühiskonna päevadel esines liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini põhisõnavõtuga teemal „Globaalne Euroopa ning selle osatähtsus rahu ja stabiilsuse tagamisel“ (2). Selles märkis ta, et Euroopa vajab rännet majanduslikel ja kultuurilistel põhjustel. Ta tegi komiteele ettepaneku koostada uuring või esitada aruanne rände puudumise kulude kohta, sest leidis, et kui ühekorraga kaoksid ära kõik rändajad, kukuksid meie majandussektorid kokku. Kõnealune aruanne väljendaks majandus- ja sotsiaalvaldkonna osalejate vaateid selle kohta, milline näeks Euroopa välja ilma rändajateta. Käesolev omaalgatuslik arvamus on tema idee järg.

2.5.

Rändel on mitu tahku: see võib olla seaduslik, ebaseaduslik või nii, nagu see on viimase kolme aasta jooksul olnud pärast sõda Süürias ja mujal maailmas – humanitaarränne. Samuti on rändevood segunenud ning tööjõuränne võib olla hooajaline ning seotud nii füüsilise kui ka suuri kutseoskusi nõudva tööga. Käesolevas dokumendis keskendutakse peamiselt ohutule, korrakohasele ja ELi toetatud tööjõurändele (ja seonduvale perekonna taasühinemisele). Siiski uuritakse ka teisi ELi rändamise viise ning nende rändajate potentsiaalset panust, kes tulevad (ajutise) humanitaarrände (varjupaigataotlejad) ja ebaseadusliku rände raames.

3.   Üldised märkused

3.1.   Demograafia – ELi elanikkonna vananemine ja vähenemine

3.1.1.

21. sajandi alguses seisab Euroopa silmitsi rahvastiku vananemisega, kohaliku elanikkonna muutumatuna püsimise või isegi vähenemisega, suure tööpuudusega ja – mõnes peamises liikmesriigis – ka aeglase majanduskasvuga. Samal ajal on Euroopa üks peamisi rahvusvahelise rände sihtkohti (3).

3.1.2.

Tööjõu hulga muutused on Euroopa Liidu üks peamisi probleeme. Kuigi tööjõupakkumine (tööjõu hulk) ei arene tööjõunõudlusest sõltumatult, saab tulevase tööjõu pakkumise suundumusi hinnata, kui kombineerida erinevaid tööjõus osalemise stsenaariume rahvastikuprognoosidega, nagu märgivad Euroopa demograafilise andmelehe 2018 autorid (4). Praegune tööjõud Euroopa Liidus koosneb ligikaudu 245 miljonist töötajast. Selleks, et hinnata tulevast tööjõupakkumist kuni 2060. aastani, määratlesid autorid kolm tööjõus osalemise stsenaariumi, mis on vahemikus 214, 227 või 245 miljonit töötajat.

3.1.3.

Muude prognooside kohaselt, näiteks Euroopa Komisjoni 2017. aasta Göteborgi sotsiaaltippkohtumise teabeleht, on 2060. aastal iga eaka inimese kohta kaks tööealist inimest. Praegu on iga eaka inimese kohta neli tööealist inimest. See ohustab märkimisväärselt praeguse Euroopa sotsiaalmudeli säilitamisele.

3.1.4.

Teisest küljest avaldab ränne head mõju elanikkonna ja tööjõu kasvule. Kui rahvastiku loomulik iive muutub negatiivseks, aitab sisseränne hoida kogu elanikkonna ja tööjõu stabiilsena. Sisseränne võib leevendada ka tööjõu- ja oskuste puudust, mis ei ole seotud demograafiliste protsessidega. Nagu väidab Hamburgi Majandusuuringute Instituut (HWWI) oma aruandes „Euroopa sisserände kulud ja tulud“ (5), ei ole sisseränne siiski lõplik lahendus Euroopa demograafilise vananemise tagajärgedega tegelemiseks (sest ka rändajad vananevad).

3.2.   Kolmandatest riikidest pärit tööjõu rände potentsiaal

Mõjud on järgmised (6):

3.2.1.

Vastuvõtvates riikides:

saab täita vabad ametikohad ja oskuste puudujäägid;

on võimalik saavutada jätkuv majanduskasv;

saab säilitada vananeva elanikkonnaga seotud teenuseid, kui ei ole piisavalt kohalikke noori;

saab kaotada pensionilõhe uute noorte töötajate panusega, kes maksavad ka makse;

sisserändajad toovad endaga kaasa energia ja innovatsiooni;

vastuvõtvaid riike rikastab kultuuriline ja etniline mitmekesisus;

saab taaselustada väheneva rahvaarvuga piirkondi, sealhulgas koolid.

3.2.2.

Päritoluriikides:

arengumaad saavad kasu rahasaadetistest (maksed, mille sisserändajad koju saadavad), mis ületavad nüüd sageli välisabi (7), aga ka kultuurivahetusest;

väheneb töötus ja paranevad noorte rändajate tulevikuväljavaated;

tagasipöörduvad rändajad toovad kaasa säästud, oskused ja rahvusvahelised kontaktid.

4.   Sisserände puudumise kulud

4.1.   Majanduskasvu säilitamine ja tööturuvajaduste täitmine

4.1.1.

Sisserändel väljastpoolt ELi on nii otsene kui ka kaudne mõju majanduskasvule: näib olevat selge seos sisserändest tingitud tööjõu kasvu ja SKP koondnäitaja vahel. Näiteks on Rootsi viimastel aastatel andnud tuhandeid töölubasid infotehnoloogia arendajatele, marjakorjajatele ja kokkadele. Tööjõu sisseränne toob Rootsi majandusele olulist väärtust: sisserändajatest tööjõudu värbavate ettevõtete arv suureneb võrreldes teiste ettevõtetega kiiremini. Aastas toob väljastpoolt ELi/EEAd sisse rännanud tööjõud üle 1 000 miljoni euro Rootsi SKPsse ja üle 400 miljoni maksutulu (8).

4.1.2.

Rändajad suurendasid aastatel 2004–2014 Euroopa tööjõudu 70 % (9). Selles ulatuses on tööjõupuuduse mõju Euroopa majanduses ja üksikutes liikmesriikides raske määratleda. Lisaks sellele integreeritakse välismaal sündinud elanikkond tavaliselt sellistesse turuniššidesse (segmentimine), mis kasvavad kiiresti või on languses, ning pakuvad sellega suuremat paindlikkust, et vastata ELi tööturu nõudmistele.

4.1.3.

Sarnaselt osalevad rändajad ka iga riigi tööhõives ning aitavad sellega kaasa tarbimisele ja uute töökohtade loomisele. Sisserändajatest ettevõtjad aitavad kaasa majanduskasvule ja uute töökohtade loomisele, äratades ellu sageli juba unarusse jäetud oskusi ja kutsealasid ning võttes üha rohkem osa lisaväärtusega kaupade ja teenuste pakkumisest (10). Kui sisserändajatest ettevõtjate loovust ja innovatsioonivõimet on vaja tugevdada, soovitab komitee võtta erimeetmed ELi, liikmesriikide ja kohalikul tasandil. See tähendab kaotada diskrimineerimine ja luua kõigile võrdsed tingimused, et nad saaksid anda oma panuse kaasavasse majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomisse (11).

4.1.4.

Komitee on samuti seisukohal, et arvestades nende erilist valmidust tegutseda hoolduse ning jagamis- ja ringmajanduse sektorites, võivad sotsiaalsed ettevõtted lisaks uutele töökohtadele julgustada ja toetada ka rändajate ja pagulaste ettevõtlust ning juurdepääsu majandustegevusele väljaspool ELi (12).

4.1.5.

Sisserände rahalise mõju mõõtmine on keeruline küsimus. Siiski väidab OECD (13), et rändajatel on viimase viiekümne aasta jooksul olnud neutraalne mõju eelarvele, s.o mis tahes kulud, mida nad võisid tekitada, kaeti kogutud maksude kaudu saadud kasumist.

4.1.6.

Oxford Economicsi uuringus (14) jõuti järeldusele, et võõrtöötajad olid aidanud säilitada piisava tööjõupakkumise, et soodustada 2004.–2008. aasta majandusbuumi. Näib, et võõrtööjõu olemasolu on aidanud osal ettevõtetel ellu jääda ning pole olnud vaja tootmist välismaale ümber paigutada (autorid tsiteerivad 600 ettevõttega uuringut, kus 31 % ütles, et sisserändajad olid olulised nende organisatsiooni ellujäämisel – näitaja, mis tõusis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ning põllumajanduse puhul 50 %ni).

4.1.7.

On selge, et sisseränne võib olla majanduslikult kasulik nii päritolu- kui ka vastuvõtvatele riikidele. Praeguste majandus- ja kaubandussüsteemide puhul saavad sellest aga kõige rohkem kasu rikkad ja võimsad riigid. Ränne võib ka kultuuriliselt inimesi lähendada ja edendada arusaamist, kuid kui ei tehta jõupingutusi kohalike inimeste, aga ka rändajate kogukondade seas esinevate arusaamatuste, eelarvamuste või müütide hajutamiseks, võib see tekitada pingeid.

4.2.   Oskuste erinevuste ületamine

4.2.1.

Komitee tellitud, Turumajanduse Instituudi (IME) 24. juulil 2018 avaldatud uuringu (15) kohaselt kaotab Euroopa majandus töötajate oskuste ja tööturu vajaduste erinevuse tõttu igal aastal üle 5 % tootlikkusest. Uuringus öeldakse, et see tähendab 80 eurosenti kaotust iga töötatud tunni kohta. Kutsealadest mõjutab see kõige teravamalt IT ja kommunikatsioonivaldkonda, arste ning üldisemalt ka teadus-, tehnoloogia- ja insenerivaldkonda. See nähtus mõjutab samuti õpetajaid, meditsiiniõdesid ja ämmaemandaid. Autorite sõnul süveneb see trend demograafilise languse ja tehnoloogia arengu tõttu. Oskuste erinevusi saab osaliselt vähendada tööjõu sisserände abil.

4.2.2.

Küll aga nõuab kogu rändepotentsiaali ärakasutamine selles valdkonnas lähenemisviisi, mis muu hulgas aitab paremini kasutada rändajate oskusi ja kutsealasid. Sisserändajad on tavaliselt pakutud ametikoha jaoks ülekvalifitseeritud (16).

4.2.3.

Oskuste erinevusest võib osaliselt saada üle ainult siis, kui sisserändajad saavad oma oskusi ja kutsealasid valideerida. ELi valideerimismehhanismid on siiski veel välja kujunemas ja sõltuvad liikmesriikidest. ELi kutsekirjelduse koostamise vahendit ei kasuta liikmesriigid ega kohalikud tegutsejad piisavalt. Sellest hoolimata on olemas ka valitsusvälised algatused, näiteks Bertelsmann Stiftungi pädevuskaardid või kutsealane enesehindamine internetis (17).

4.2.4.

Oskuste partnerluste nõuetekohane rakendamine kolmandate riikidega oleks kasulik nii ELile kui ka sisserändajate päritoluriikide jaoks.

4.3.   Hooldussektori säilitamine

4.3.1.

Tervishoiusektori tööjõupuudus on „tiksuv pomm“ Kriis (18) jätkub ning tööjõupuudus suureneb, kui ei võeta kohaseid poliitikameetmeid. Juba 1994. aastal nimetas komisjon hooldussektorit strateegiliseks valdkonnaks. 2010. aastal hoiatas ta, et 2020. aastaks on puudu kaks miljonit tervishoiutöötajat, kui ei võeta kiireid meetmeid tööjõu nappuse (kuni miljon töötajat pikaajalise hoolduse sektoris) leevendamiseks (19).

4.3.2.

Paljudes liikmesriikides valitseb hooldustöötajate puudus. Nii seaduslike kui ka dokumentideta hooldustöötajate värbamine leevendab tööjõupuudust pikaajalise hoolduse sektoris. Eelkõige sõltuvad väga suurel määral peredes elavatest hooldustöötajatest Lõuna-Euroopa riikide hoolekandesüsteemid. Näiteks Itaalias moodustavad peredes elavad hooldustöötajatena töötavad rändajad ligikaudu kolm neljandikku koduhoolduse valdkonna tööjõust (20).

4.3.3.

Kesk- ja Ida-Euroopa riike mõjutab tööjõupuudus hooldussektoris samamoodi kui suurenev nõudlus hooldusteenuste järele Lääne-Euroopas. Näiteks pakub Poola vaatamata tööjõupuudusele kodumaises hooldussektoris arvukalt peredes elavaid hooldustöötajaid teistele riikidele. Kõnealust nappust leevendatakse Ukrainast ja teistest ELi-välistest riikidest Poolasse saabuvate töötajate abil (21).

4.3.4.

Samuti on oluline märgata naissoost rändajate märkimisväärset majanduslikku panust perekondadesse ja kogukondadesse tasustatud töö kaudu ning vajadust tegeleda naiste ja meeste ebavõrdsusega tööturul (22). Uuringud näitavad, et enamik sisserändajatest naistöötajaid töötab teenustesektoris (nt toitlustus- majapidamis- ja tervishoiuvaldkonnas). Ebakorrapärane töö, vaegtööhõive ja ajutise töölepinguga töö võivad asetada naissoost rändajat ELi tööturul ebasoodsasse olukorda, ja edasi tuleks arendada meetmeid võrdse kohtlemise tagamiseks ja haavatavate inimeste kaitsmiseks.

4.4.   Maapiirkondade ja äärealade rahvastiku vähenemisega tegelemine

4.4.1.

Maapiirkondade, mäestike ja saarte rahvaarv väheneb, vallandades majandusliku ja sotsiaalse allakäiguspiraali, mis kogub aina hoogu, kui linnadesse rändab veel rohkem inimesi. Rahvastiku vähenemine vähendab kogukonnas liikuva raha hulka, mis omakorda mõjutab kohalike ettevõtete, kaupluste ja transpordiühenduste elujõulisust ning hädavajalike vahendite ja teenuste kättesaadavust.

4.4.2.

Mõnes ELi piirkonnas, näiteks Iirimaal või Brandenburgis, lahendatakse see sisserändajate asustamisega. Näiteks põllumajanduse puhul on Põhja-Iirimaal võõrtööjõu panus olnud otsustava tähtsusega, sest hoolimata tööjõupakkumisest ja vananevast tööjõust tingitud tõsistest probleemidest on sektor siiski püsima jäänud. Sisserännanud elanikkond on valmis võtma vastu töökohad, mille palgad ja tingimused on kohalik elanikkond tagasi lükanud, ning elama külades, kus on suur rahvastiku vähenemise oht, hoolimata asjaolust, et see võib olla äärmiselt reguleerimata sektor, kus on tööjõu ärakasutamise risk (23).

4.4.3.

Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika raames pakutakse võimalusi aidata kohalikke maakogukondi rändajate saabumisel. Osa maaelu arengu organisatsioone on juhtinud tähelepanu võimalikule abile, mida maapiirkonnad saavad pakkuda rändajatele, kelle saabumine võib aidata taaselustada vähese rahvaarvuga ja/või majanduslangusega kimpus olevaid alasid. Euroopa Parlament on oma 2017. aasta uuringus (24) rõhutanud, kui tähtis on toetada rändajate sotsiaalset kaasamist ja integratsiooni tööturule.

4.5.   Kultuurilise mitmekesisusega tegelemine

4.5.1.

Võõrtööjõu puudus kahjustaks ELi riikide mitmekesisust ning tooks kaasa ksenofoobse ja enesega rahuloleva diskursuse, mis on vastuolus ELi juhtpõhimõtetega. Lisaks kaotaksime panuse selliste väärtuste laiendamisse nagu võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine, kus sisserändaja taustaga elanike nähtaval olek on aidanud viimastel aastatel edu saavutada.

4.6.

Seda kõike arvesse võttes tuleb ELi suunatud sisserände puudumist pidada ebarealistlikuks, teostamatuks ja äärmiselt kahjulikuks.

5.   Integratsiooni puudumise kulud (ja kuidas neid vältida)

5.1.

Eespool märgitud rände täieliku potentsiaali ärakasutamiseks Euroopas ning samal ajal sellega seotud pikaajaliste riskide ning välditavate sotsiaal-majanduslike kulude minimeerimiseks on ülitähtis kehtestada tingimused sisserändajate edukaks integratsiooniks.

5.2.

Põhipunktid kõnealuse mõiste ELi käsitusest on loetletud 2004. aastal nõukogus vastu võetud ELi sisserändajate integreerimise poliitika ühistes aluspõhimõtetes (25). Selles käsitletakse integratsiooni kui dünaamilist, liikmesriikide kõikide sisserändajate ja alaliste elanike vastastikusel kohandumisel põhinevat kahesuunalist protsessi. See on vastuolus laialt levinud eksiarvamusega, mille kohaselt on integratsioon nagu assimilatsioon – ühesuunaline protsess, mille käigus inimesed hülgavad oma rahvuslikud ja kultuurilised tunnused ning vahetavad need uue elukohariigi omade vastu (26). Sellegipoolest, nagu on korratud kolmandate riikide kodanike lõimimise ELi 2016. aasta tegevuskavas, on ELis elamise ja osalemise hädavajalik eeldus mõista ja järgida selle põhiväärtusi (27).

5.3.

Tuleb rõhutada, et integratsioon puudutab kõiki vastuvõtvas riigis elavaid rändajaid, olenemata nende staatusest või päritolust. Sellest hoolimata on eriti haavatavatele inimestele (nt pagulastele) vaja eraldi poliitikat, ning kõigile sobiva ühtse lahenduse asemel võib parimaid tulemusi anda pigem kogukonnapõhine lähenemine.

5.4.

Tööhõive on integreerimisprotsessi esmatähtis osa. Liikmesriigid ning majandus- ja sotsiaalpartnerid käsitlevad seega rändajate tööturule integreerimist prioriteedina. Võõrtööjõuvajadus on tõepoolest endiselt sisserände peamine liikumapanev jõud.

5.5.

Muude oluliste muutujate hulgas, mis määravad vastuvõtva riigi sisserändajate integratsiooni, on rändestaatuse kindlus ja prognoositavus, kodakondsuse saamise võimalused ja takistused, perekonna taasühinemise võimalused, keelekursuste kättesaadavus, keele- ja kultuuriteadmiste nõuded, poliitilised õigused ja iga ühiskonna üldine avatus ning tahe võtta sisserändajad vastu, neid abistada ja nendega suhelda, ning vastupidi.

5.6.

Lisaks sellele on sisserändajate integratsioon tihedalt seotud eri poliitikavaldkondadega, mis on seotud kaitse töökohal, eluaseme, tervishoiu, hariduse, naiste õiguste, võrdsuse ja mittediskrimineerimisega – kui nimetada vaid mõnda neist.

5.7.

Selleks, et olemasolevat poliitikat hinnata, loodi sisserändajate integratsioonipoliitika indeks (MIPEX), mis pakub võrreldavaid andmeid ELi liikmesriikide ja mitme teise riigi kohta (28). Selle tulemused rõhutavad olemasolevaid lahknevusi liikmesriikide vahel, sealhulgas jätkuvat ida ja lääne lõhet.

5.8.

Sisserändajate integratsiooni puudumise stsenaariumi loogika järgi saab tuvastada järgmised riskid ja/või kulud.

5.8.1.   Majanduslikud

Sisserändajate väljajätmine ametlikust tööjõust (ja deklareerimata töö suurenemine);

selliste kulude suurenemine, mis on tingitud sotsiaalsetete probleemidega tegelemisest pärast nende ilmnemist, mitte neid ennetades;

sisserändajate suutmatus oma potentsiaali täiel määral ära kasutada (kandub sageli üle järgmistele põlvkondadele).

5.8.2.   Sotsiaal-kultuurilised

Vastuvõtva riigi väärtuste ja normidega mittesamastumine ega vastuvõtmine;

sisserändajate ja vastuvõtvate kogukondade sotsiaal-kultuuriliste erinevuste süvenemine;

sisserändajate struktuurne diskrimineerimine, kaasa arvatud teenuste piisava kättesaadavuse puudumine;

suurenenud ksenofoobia ja vastastikune usaldamatus;

keelebarjääride mitmekordistumine;

ruumiline eraldatus, mis viib lõpuks getostumiseni;

üldise sotsiaalse ühtekuuluvuse lagunemine.

5.8.3.   Turvalisusega seotud

Vihakõnede ja vihakuritegude sagenemine;

õiguskaitse vähenemine ja kuritegude määra võimalik tõus, ennekõike sotsiaalselt tõrjutud piirkondades;

võimalik radikaliseerumine ja äärmuslike ideoloogiate suurem toetamine (nii sisserändajate kogukondades kui ka vastuvõtvas ühiskonnas).

5.9.

Ülaltoodut arvesse võttes on investeerimine sisserändajate integreerimisse parim kindlustus võimalike tulevaste kulude, probleemide ja pingete vastu.

5.10.

Asjakohane poliitika peaks sisaldama sisserändajate jaoks selgeid, järjepidevaid ja põhjendatud kohustusi, kuid ühtlasi ka rändevastase retoorika ja käitumise järjekindlat hukkamõistmist.

5.11.

Seetõttu on hädavajalik, et ELi liikmesriigid õpiksid üksteiselt ja püüdleksid ausalt sellise keskkonna edendamise poole, kus on võimalik saavutada sisserändajate integratsioon ja vältida eespool kirjeldatud riske.

5.12.

Tuleks selgelt välja öelda, et valitsuse juhitud jõupingutused sisserändajate kriminaliseerimiseks või muul viisil kõrvalejätmiseks, etnilise natsionalismi hoogustamine ja integratsioonimeetmete rahastamise vähendamine (sealhulgas ELi eraldatud vahendite jaotamata jätmine) – nagu hiljuti teatavates liikmesriikides täheldatud – on otseses vastuolus nende eesmärkidega ja võib pikas perspektiivis pöördumatut kahju tekitada.

5.13.

Integratsiooni edendamine on suure tähtsusega, et tugevdada ELi põhiväärtusi ja põhimõtteid, ennekõike mitmekesisust, võrdsust ja mittediskrimineerimist.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Näiteks oli 2016. aastal 4,3 miljonist sisserändajast hinnanguliselt 2,0 miljonit kolmandate riikide kodanikud, 1,3 miljonit neid, kellel oli vastuvõtva ELi liikmesriigist erineva ELi liikmesriigi kodakondsus, umbes 929 000 inimest, kes rändasid ELi liikmesriiki, mille kodakondsus oli neil olemas (näiteks tagasipöörduvad välismaal sündinud kodanikud) ja umbes 16 000 kodakondsuseta inimest.

(2)  Federica Mogherini põhisõnavõtt 2017. aasta kodanikuühiskonna päevadel.

(3)  Rändeandmete portaal.

(4)  Euroopa demograafiline andmeleht 2018.

(5)  „The costs and benefits of European immigration“ (Euroopa sisserände kulud ja tulud), Econstor.

(6)  Ajendatuna „Rände plussidest ja miinustest“ (EMBRACE) ning lähtudes nende järeldustest.

(7)  Perspectives on Global Development 2017, OECD.

(8)  DAMVAD Analytics (2016): Labour immigration contributes to Swedish economic development (Tööjõu sisseränne aitab kaasa Rootsi majandusarengule).

(9)  OECD (2014): „Is migration good for the economy?“ (Kas ränne on majanduse jaoks hea?) Migratsioonipoliitika arutelud.

(10)  Rath, J., Eurofound (2011), „Promoting ethnic entrepreneurship in European cities“, Euroopa Liidu väljaannete talitus, Luxembourg.

(11)  ELT C 351, 15.11.2012, lk 16.

(12)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 1.

(13)  International Migration Outlook 2013, OECD.

(14)  Tööhõive- ja koolitusministeerium, Ühendkuningriik: „The Economic, Labour Market and Skills Impacts of Migrant Workers in Northern Ireland“ (Põhja-Iirimaa võõrtöötajate majanduslikud, tööturu ja oskuste mõjud).

(15)  Komitee (2018): „Skills Mismatches – An Impediment to the Competitiveness of EU Businesses“ (Oskuste mittevastavus – ELi ettevõtete konkurentsivõime takistused)“, (ISBN: 978-92-830-4159-7).

(16)  LABOUR-INT: „Integration of migrants and refugees in the labour market through a multi-stakeholder approach“ (Rändajate ja pagulaste integeerimine tööturule paljusid sidusrühmi hõlmava lähenemisviisi abil).

(17)  Meine Berufserfahrung zählt.

(18)  UNI Europa UNICARE (2016).

(19)  Euroopa Komisjon (2013).

(20)  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (2016).

(21)  ELT C 487, 28.12. 2016, lk 7.

(22)  Report „Migrant women in the EU labour force. Summary of findings“ (Aruanne „Naissoost rändajad ELi tööjõu hulgas. Tulemuste kokkuvõte), Euroopa Komisjon.

(23)  Nori, M. (2017). „The shades of green: migrants' contribution to EU agriculture: context, trends, opportunities, challenges“ (Rohelised varjundid: sisserändajate panus ELi põllumajandusse: kontekst, suundumused, võimalused ja probleemid).

(24)  „EU rural development policy and the integration of migrants“ (ELi maaelu arengu poliitika ja rändajate integreerimine), Euroopa Parlament.

(25)  ELi sisserändajate integreerimise poliitika ühised põhimõtted.

(26)  Kontseptuaalse erinevuse kohta vt nt „Assimilation vs integration, Centre for the Study of Islam in the UK, RE teachers Resource Area“ (Assimilatsioon vs. integratsioon, Islami uuringukeskus Ühendkuningriigis, usuõpetuse õpetajate ressursivaldkond).

(27)  Kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava.

(28)  Migrant Integration Policy Index 2015: How countries are promoting integration of immigrants (Sisserändajate poliitikaindeks 2015: kuidas riigid edendavad sisserändajate integratsiooni).


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/9


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Jätkusuutlik ja kaasav biomajandus — Euroopa majanduse uued võimalused“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 110/02)

Raportöör:

Mindaugas MACIULEVIČIUS

Kaasraportöör:

Estelle BRENTNALL

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2 –

omaalgatuslik arvamus

 

 

Vastutav tööorgan

tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)

Vastuvõtmine CCMIs

25.9.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

205/3/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Luua biomajanduse edendamiseks pikaajaline, sidus ja läbipaistev poliitika ning stimuleeriv raamistik. Praeguste paljude valdkonnaüleste ühiskondlike probleemidega tegelemiseks on vaja kõrgetasemelist poliitilist osalemist ning ELi poliitiline keskkond võiks olla uuenduslike bioressursipõhiste toodete ja kestlikult toodetud ELis kasvatatud tooraine suhtes soosivam. Kuna nendes valdkondades omavad pädevust pigem liikmesriigid ja piirkonnad kui EL, siis võivad rahalised stiimulid ja maksustiimulid aidata edendada vajalikke investeeringuid. Klasterorganisatsioonid, kuhu kuuluvad VKEde rühmad ja kestliku biomassi esmatootjad, täidavad olulist rolli tarneahela osalejate suhete arendamisel. Pidev ajakohastav kaardistamine (1) koos biomajanduse mõjude hindamisega võib aidata tuvastada bioressursipõhises valdkonnas tegutsevad klastrid, samuti tuleks võtta meetmeid uute klastrite loomise hõlbustamiseks Euroopa, piirkondlikul ja kohalikul tasandil seal, kus esineb puudujääke.

1.2.

Põllumajandustootjate, metsaomanike ja nende ühistute roll on loodusvarade tõhusa kasutamise ning ring- ja biomajanduse seisukohalt määrava tähtsusega. On vaja tugevat mitmeaastast finantsraamistikku, ühist põllumajanduspoliitikat ja Euroopa metsastrateegiat, selleks et toetada nõustamist, koolitust ja teadmiste vahetamist, et paremini käsitleda põllumajandustootjate ja põllumajandusühistute vajadusi. On vaja tutvustada konkreetseid näiteid teadlikkuse suurendamiseks ja biomajanduse eeliste näitamiseks kogu väärtusahelale. See meelitaks noori põllumajandustootjaid ja uustulnukaid asutama uusi ettevõtteid selles valdkonnas. Samuti tuleks edendada tootjate organisatsioone ja kooperatiive kui olulisi vahendeid olemasoleva biomassi kasutamise ja lisaväärtuse suurendamiseks ELis. Seepärast on ELi põllumajandus- ja metsandussektori toetamine äärmiselt oluline investeeringuteks ja uuendusteks biomassi kestliku tootmise alal.

1.3.

Toetada turgude loomist ning aidata tarbijatel ja üldsusel teha teadlikke valikuid selle kohta, milliseid tooteid ja majandusharusid nad oma igapäevaste ostudega toetavad. Tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ning bioressursipõhiste toodete kohta sidusa ja õige teabe edastamiseks tuleb Euroopa Liidul luua teabevahetusstrateegia, mis hõlmab kõiki väärtusahela partnereid ja ka kõiki teisi sidusrühmi. Oluline esimene samm on olnud kogu ELi hõlmavate selgete standardite loomine bioressursipõhiste toodete jaoks, mis võib sillutada teed turu loomise meetmeteks, et edendada veelgi tarbijate ja avaliku sektori hankijate huvi ELis toodetud bioressursipõhiste toodete kasutuselevõtu vastu.

1.4.

Tagada investeeringutele jätkusuutlik rahaline tasuvus ühtse fondi kaudu. Arukas reguleerimine ja järjepidev mitmetasandiline rakendamine kogu ELis peaksid olema esmatähtsad, et kõrvaldada takistused ning vähendada halduskoormust, tagades samal ajal jätkusuutlikkuse. Näiteks võib veebipõhine abivahend aidata leida olemasolevaid rahastamisvahendeid ning teha kindlaks, kas taotleja vastab kõnealuse mehhanismi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. Samuti võiks süsteem anda vajalikud lingid ja allikad rahastuse taotlemiseks otse rahastamismehhanismist. See võiks toimida ka turuna, tehes rahastamist puudutava teabe kättesaadavaks ning viies rahastuse soovijad kokku võimalike rahastajatega (nagu ühisrahastamise saidid). Biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte (BBI JU 2.0) jätkumine pärast praegust mitmeaastast finantsraamistikku on oluline selleks, et toetada uusi ja olemasolevaid bioressursipõhiste toodete väärtusahelaid, suurendada olemasolevate tootmisrajatiste konkurentsivõimet ning aidata kaasa maaelu arengule, luues töökohti ja edendades ettevõtlust.

1.5.

ELi regionaalarengu poliitika pärast 2020. aastat peaks pakkuma piisavalt vahendeid maapiirkondade täiendavaks arendamiseks. Tuleks keskenduda peamiselt investeeringute toetamisele taristusse ja teenustesse, mida on vaja tõhusa ja jätkusuutliku maapiirkondade biomajanduse jaoks.

1.6.

Kasutada ära teaduse võimalusi ja toetada innovatsiooni kasutuselevõttu paindliku, proportsionaalse ja stabiilse õigusraamistiku abil. Teadusuuringud on biomajanduses äärmiselt olulised innovatsiooni võimaldamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks. Ärilistel eesmärkidel kasutamine ei sõltu ainult tipptasemel teadustegevust, vaid ka asjakohasest strateegilisest, õiguslikust ja sotsiaalsest raamistikust, et tagada kiire teadmiste siire tööstusesse. Eestvedajatele tuleks õiguslikes piirides anda innovatsiooni teostamiseks ja kiirendamiseks vajalikku tegutsemisruumi ja tuge. Olukordades, kus reguleerimine võiks biomajanduse üldist arengut paremini toetada ja kus on vaja leidlikke lahendusi, tuleks sidusrühmadega sõlmida innovatsioonikokkuleppeid ja keskkonnahoidlikke kokkuleppeid. Lisaks etendab innovatsioon ka olulist rolli ELi biomassi tootmise jätkusuutlikkuse edendamisel.

1.7.

Tõhustada haridus-, koolitus- ja oskuste arendamise programme uute talentide ja olemasolevate töötajate jaoks. Biomajanduse potentsiaali vallapäästmine võib viia uute töökohtade loomiseni. Samas tekitab uute tehnoloogiate kasutuselevõtt suuri probleeme, mis on seotud töökorralduse ning töötajatele vajalike oskustega. Seetõttu on väga oluline tagada inimeste oskuste jätkuv arendamine ja kohandamine kogu nende elu jooksul. Haridussüsteemide ja tööturgude seoste tugevdamiseks, et vähendada oskuste mittevastavust tööturu nõuetele, on väga oluline, et kõik asjakohased sidusrühmad – biomassitootjad, haridusasutused, ettevõtjad, ametiühingud, avalikud tööturuasutused ja valitsused – oleksid pühendunud hariduse ja kutsehariduse kvaliteedi ja tööturu vajadustele vastavuse parandamisele. Üldine oskuste arendamise ja tööturu nõudlusele vastavuse poliitika peaks siiski olema laiema meetmete paketi lahutamatu osa, hõlmates tööhõive-, tööstus-, investeerimis-, innovatsiooni- ja keskkonnapoliitikat.

1.8.

Uurida biomassi kasutusvõimalusi. Olemasoleva biomassipakkumise tõhusam kasutamine peab olema prioriteet, et rahuldada kasvavat nõudlust lähteaine järele. Lisaks tuleb parandada tootliku pinnase kvaliteeti ja kvantiteeti põllumajanduses ning luua stiimuleid mahajäetud, vähetähtsa või alakasutatud maa kasutamiseks. Lähteaine tootjatel, põhiliselt põllumajandustootjatel ja metsaomanikel, on biomajanduse arengus oluline roll. Selleks on vaja suurendada teadlikkust (erinevate põllumajanduskultuuride kasutamisel) potentsiaalsetest võimalustest ning arendada biomassi kogumise, ladustamise ja transportimise taristut. Oluline osa võib olla ka kestlikkuse aruandluskavade lihtsustamisel ning biomassi tootmise ja töötlemise suutlikkuse elavdamisel. Jäätmed ja jääkained biomassi allikate alternatiividena ning Euroopa metsade säästev majandamine pakuvad võimalusi biomajanduse ja bioenergia jaoks. On vaja kestlike jäätmevoogude hindamist ning täiendavaid investeeringuid puidu ja jääkainete kasutamisse. Lisaks on vaja välja töötada tehnoloogiad sedalaadi toodetele omase mitmekesisusega toimetulekuks. Mõnel juhul võib osutuda vajalikuks kohandada riiklikku poliitikat, et võimaldada jäätmete kasutamist bioressursipõhistes toodetes.

2.   Üldised märkused

2.1.

Biomajandus hõlmab taastuvate bioloogiliste ressursside tootmist ning muundamist toiduaineteks, loomasöödaks, bioressursipõhisteks toodeteks ja bioenergiaks. See hõlmab põllumajandust, metsandust, kalandust, toiduainetetööstust, paberimassi ja paberi tootmist, samuti osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energeetikatööstust. Käesoleva arvamuse koostamisel ei võetud konkreetselt arvesse teadusuuringuid genoomide, rakuprotsesside ega bioinformaatika alal. ELi 2012. aasta biomajanduse strateegia eesmärk oli „rajada innovatiivsemat, ressursitõhusamat ja konkurentsivõimelisemat ühiskonda, milles toiduga kindlustatus on hästi ühendatud biootiliste taastuvate loodusvarade jätkusuutliku tööstusliku kasutamisega ja tagatud on ka keskkonna kaitse“. 2017. aastal vaatas Euroopa Komisjon oma 2012. aasta biomajanduse strateegia läbi, jõudes järeldusele, et strateegia on osutunud oma eesmärkide suhtes asjakohaseks ning et biomajanduse võimaluste tähtsust tunnistatakse järjest enam nii Euroopas kui ka sellest väljaspool.

2.2.

Ehkki 2012. aasta biomajanduse strateegia eesmärgid on jätkuvalt asjakohased toiduga ja toitumisalase kindlustatusega seotud probleemidega tegelemiseks ning strateegiaga kaasnevas tegevuskavas seatud eesmärgid on saavutatud, peetakse hiljutiste poliitiliste arengute, sh ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja kliimamuutuste raamkonventsiooni (COP21 kohustused) valguses siiski vajalikuks strateegia meetmete rõhuasetuse muutmist ning selle kohaldamisala hindamist. 2050. aastaks kasvab maailma rahvastik oletatavasti peaaegu 10 miljardini ning bioloogilisi ressursse tuleb kasutada tõhusamalt, et suurema hulga inimeste jaoks oleks ohutut, toitainerikast, kvaliteetset ja taskukohase hinnaga toitu, mis tekitaks toodetava ühiku kohta vähem keskkonna- ja kliimamõju, ning samuti on vaja piisavalt taastuvat bioloogilist materjali, et toota küllalt suurt osa toodetest, mida praegu saadakse toornaftast, kombinatsioonis tuule- ja päikseenergia ning teiste taastuvenergia liikidega.

2.3.

Selle taustal hõlmab jätkusuutlik biomajandus eri sektoreid ja on kestliku majandusarengu strateegiates kesksel kohal kõikjal maailmas. Biomajandusel võib olla Euroopa konkurentsivõimes võtmeroll ning just praegu on tähtis selle pakutavad võimalused kindlaks teha ning neid kasutada, seda nii Euroopa kui ka liikmesriikide/piirkondlikul tasandil. Näiteks kolmandates riikides piirkondades, nagu USAs, on biomajanduse arengut juhitud ülevalt allapoole, kusjuures selle majandusharu väärtus on peaaegu 400 miljardit USA dollarit ning sellega on otseselt, kaudselt ja seonduvalt loodud enam kui neli miljonit töökohta (2).

2.4.

Biomajandus pakub võimalusi, mis võivad aidata vähendada nii CO2-heiteid kui ka sõltuvust imporditavatest fossiilsetest ressurssidest. Näiteks ELi metsad seovad süsinikku mahus, mis vastab 10 %-le ELi aastasest heitkogusest, pakkudes samas jätkusuutlikult ja püsivalt biomassi taastuvenergia jaoks. Lisaks sellele näitavad hinnangud, et praegu toodetavast 100 000 kemikaalist võib igaüht teoreetiliselt valmistada taastuvatest toorainetest. See ei tähenda, et kõiki neid peaks tootma taastuvatest toorainetest, kuid see on teoreetiliselt võimalik. See võimaldab toota meie igapäevaseid majapidamiskaupu kohtadel ja taastuval viisil, ning aitab samas luua töökohti ja majanduskasvu Euroopas, kus tehnoloogiline edumaa on endiselt suur.

2.5.

Sellegipoolest seisab ELi biomajanduse laiaulatuslikuma innovatsiooni teel endiselt suuri takistusi. Oluline takistus on seotud toote kulupõhise konkurentsivõimega, seda nii võrreldes fossiilsete alternatiivide kui ka sarnaste toodetega, mis on pärit mujalt maailmast. Kulupõhist konkurentsivõimet mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas tehnoloogia valmisoleku määr, tööjõukulu, fossiilkütuste toetused ja amortisatsioon, samuti bioressursipõhiste toodete turutoetuse madal tase. Konkurentsivõime probleemi süvendavad raskused rahastusele juurdepääsul innovatiivsete projektide ja tootmisrajatiste puhul ning sageli lõppkasutaja jätkuvalt vähene teadlikkus bioressursipõhistest toodetest, samuti sektori edendamiseks vajalike oskuste ja koostöösuhete puudumine. Lisaks muutuvad loamenetlused uute bioressusripõhiste projektide jaoks pikaks ja koormavaks, mis tekitab majandustegevuses osalejatele märkimisväärset õiguslikku ebakindlust ning finantsriske.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Hinnanguliselt on ELi biomajanduse sektorite aastakäive ligikaudu 2 triljonit eurot ning neis töötab umbes 19,5 miljonit inimest, (3) kellest enamik elab maa- ja rannikuäärsetes piirkondades ning moodustab ligikaudu 8,5 % 28-liikmelise ELi tööjõust. Eeldatakse, et metsandussektor ja maapiirkondade kogukonnad saavad kogu ELis arenevast bioressursipõhisest sektorist kasu tööhõive ja sissetulekute loomise näol. Biomassi töötlemine ja bioressursipõhiste toodete tootmine pakub erinevate põllumajanduskultuuride kasvatamise ja turustamisega seotud uusi ettevõtlusvõimalusi. Tavapäraste põllumajanduskultuuride kõrval, nagu teravili, raps, kartul ja suhkrupeet, nähakse maa- ja rannikupiirkondades tulevase võimaliku sissetulekuallikana ka uusi põllumajanduskultuure, nagu heintaimed, metsapõhised kultuurid, vetikad ja mikrovetikad.

3.2.

Olemasolevad biokütuste rafineerimistehased pakuvad juba nüüd maapiirkondade perekondadele ja kogukondadele elatist ja võimaldavad neil oma majanduslikku suutlikkust suurendada. Biomajanduse keskmes on biokütuste rafineerimistehased, s.o tehased, mis kasutavad fossiilsete ressursside asemel taastuvaid tooraineid (nt biomassi, kõrval- ja ühendsaadusi ning jäätmeid). Need tehased paiknevad maa- ja rannikuäärsetes piirkondades, asuvad töödeldavate taastuvate toorainete lähedal ning toidu, sööda, tööstuse, puidu ja energiatootmise keskmes.

3.3.

Biokütuste rafineerimistehased suurendavad töödeldava taime iga osa väärtust, tekitades minimaalselt jäätmeid. Tõhusate ja/või innovaatiliste tehnoloogiate abil toodavad ELis asuvad biokütuste rafineerimistehased mitmesuguseid tooteid, nagu toiduained, loomasööt, kemikaalid, kiud ja kütused, mida iseloomustab see, et need on toodetud taastuvatest allikatest, need on korduskasutatavad, ringlussevõetavad, komposteeritavad või biolagunevad. Bioressursipõhiste toodete ja koostisosade mitmekesisus võimaldab neid kasutada väga erinevatel eesmärkidel, nagu kalasööt, ehitusmaterjalid, kosmeetikatooted, papp, pesuained, kütused, määrdeained, värv, paber, ravimid, plast ja muud tööstustooted, asendades fossiilidel põhinevad koostisosad seega taastuvate koostisosadega.

3.4.

Uute biokütuste rafineerimistehaste rajamine ning olemasolevate biokütuste rafineerimistehaste arendamine ja laiendamine on investeering esimestesse sedalaadi tehastesse. Biokütuste rafineerimistehased on kapitalimahukad, neil on pikk tasuvusaeg ning neid ohustavad tehnoloogia- ja tururiskid. Seetõttu on Euroopas nende investeeringute edendamiseks vaja selget, stabiilset ja toetavat reguleerivat ja finantsraamistikku. Praegu on võimalik kasutada mitmesuguseid rahastamisvahendeid, sealhulgas programmi „Horisont 2020“ (uus kavandatud programm „Euroopa horisont“ on tervitatav ja ambitsioonikas innovatsiooni- ja teadusprogramm) ning biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtet, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), rahastut InnovFin, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, samuti Euroopa Investeerimispanga antavaid laene ja tagatisi. Kuid juurdepääs nendele vahenditele võib olla keeruline. Neid probleeme aitaks lahendada ettevõtjatele mõeldud ühtne kontaktpunkt, kus oleks võimalik saada nende vajadustele vastavat põhjalikku ja kohandatud teavet.

3.5.

Seda silmas pidades on hädavajalik kaasata kodanikuühiskond, põllumajandustootjad, metsaomanikud ja tööstus, et soodustada arutelu Euroopa jaoks konkurentsivõimelisema ja kõigile kasu toova biomajanduse kujundamise üle. Biomajandusest saadava kasu kohta teabe edastamine on ülioluline selleks, et saavutada paradigmanihe vähese CO2-heitega ning taastuvatel energiaallikatel põhineva majanduse suunas. Sellega seoses võivad sertifitseerimis- ja märgisesüsteemid olla olulised vahendid jätkusuutliku ja usaldusväärse biomajanduse tööstuse loomiseks ning tööstustarbijatele, riigiasutustele ja tarbijatele kindlustunde pakkumiseks.

3.6.

EL, liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused saavad anda biomajanduse kasvamisse märkimisväärse panuse, ergutades turunõudlust taastuvatel energiaallikatel põhinevate, arukate ja ressursitõhusate toodete ja teenuste järele. Liikmesriigid peaksid lisama ühise põllumajanduspoliitika tulevastesse strateegilistesse tegevuskavadesse konkreetsed meetmed, millega arendatakse ja/või toetatakse investeeringuid ja edendatakse jätkusuutlikke lahendusi ELi põllumajandustootjatele, metsaomanikele ja nende ühistutele, et suurendada nende konkurentsivõimet ja tõhusust. Kui on olemas võimalus kestlikult asendada fossiilsel süsinikul põhinevad tooted bioressursipõhiste alternatiividega, tuleks seda võimaldada nii uute õigusaktide (nagu ringmajanduse pakett) väljatöötamise kui ka muude olemasolevate asjakohaste õigusaktide võimaliku läbivaatamisega, et edendada traditsiooniliste fossiilsel süsinikul põhinevate toodete asendamist kohalikul tasandil toodetud bioressursipõhiste alternatiividega. Kasutada saab olemasolevaid standardimistegevusi nagu TC411 ning kehtivaid sertifitseerimiskavasid ja/või uusi vabatahtlikke märgisesüsteeme, nagu bioressursipõhisuse osakaal protsentides.

3.7.

Riiklikul ja piirkondlikul tasandil peaksid riigihangete läbiviijad viitama rohkem kõnealustele usaldusväärsetele bioressursipõhise sisu sertifikaatidele ja märgistele. Näiteks Madalmaade standardiorganisatsioon NEN käivitas 2016. aastal uue bioressursipõhise sertifitseerimiskava „Biobased%“ (http://www.biobasedcontent.eu/). Sellega määratakse kindlaks tootes sisalduva biomassi kogus ning see aitab ettevõtetel anda nii ettevõtjatevahelises kui ka ettevõtja ja tarbija suhtluses toote bioressursipõhise sisu kohta läbipaistvat ja usaldusväärset teavet. Sertifitseerimiskava põhineb Euroopa standardil EN 16785-1:2015 (millega nähakse ette tahkete, vedelate ja gaasiliste toodete biopõhise materjali sisalduse kindlaksmääramise meetod, kasutades radioaktiivsüsiniku- ja elementanalüüsi). Vastavushindamisi teevad sertifitseerimisasutused, kellel on sõlmitud NENiga leping. Nüüd, kus kõnealune sertifitseerimine on kasutusele võetud, on oluline suurendada teadlikkust taastuvate toorainete kasutamise kohta ja ergutada seda praegustes ja tulevastes ELi õigusaktides.

3.8.

Metsamajanduses on sertifitseerimiskavadel oluline roll, tagamaks biomassi säästva kasutuselevõtmise. Näiteks on 60 % ELi metsadest sertifitseeritud vastavalt metsade sertifitseerimise toetusprogrammile (PEFC) ja/või metsahoolekogu süsteemile (FSC). Lisaks toimub ELi metsanduses tootmine vastavalt kõrgeimatele keskkonnastandarditele kogu maailmas, toetudes sellistele õigusaktidele nagu ELi puidumäärus, maakasutuse eeskirjad, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse eeskirjad (LULUCF), linnu- ja elupaikade direktiiv ning ringmajanduse pakett.

3.9.

Seetõttu on väga oluline parandada ettevõtetevahelist ning ettevõtete ja tarbijate teabevahetust. Üldsuse teadlikkuse suurendamine vastavalt täpsele, asjakohasele ja kättesaadavale teabele on ülimalt oluline, tagamaks aruka, jätkusuutliku ja kaasava biomajanduse, et luua turg kestlikele bioressursipõhistele toodetele ning edendada säästvamat tarbimist ja tootmist. Üldsuse teadlikkuse suurendamise meetmeid on eeskätt vaja võtta piirkondlikul ja kohalikul tasandil, muu hulgas auhindade või autasude näol ning korraldades näitusi tehnoloogia ja teaduse rolli kohta biomajanduses.

3.10.

Seetõttu on väga oluline edastada üldsusele selgeid ja täpseid sõnumeid. Kuna biomajandus pakub mitmeid võimalusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks, siis tuleb sealjuures arvesse võtta põhjalikku majanduslikku hindamist. See annab teavet biomajanduse suurusest eri sektorite lõikes, samuti selle panusest majanduskasvu ja selle mõjust tööturule. Sellega seoses on keskne roll teadusringkondadel. See on ka põhjus, miks on oluline säilitada investeeringud valdkondadevahelistesse ja alusuuringutesse, et EL täidaks oma potentsiaali, aidates kaasa ülemaailmsele teadustööle ja innovatsioonile toidu ja toitumisalase kindlustatuse, konkurentsivõime ja teadmistepõhise biomajanduse alal. On eluliselt tähtis, et EL seadusandjad oleksid täielikult kursis kõige värskemate teadusandmete ja kogemustega kogu maailmast ning et regulatiivse järelevalve üle otsustamise protsessid oleksid läbipaistvad.

3.11.

Eriti oluline on anda teadmisi alg- ja keskkooliõpilastele, et kujundada välja põlvkond, kes mõistab biomajandusega seotud väljakutseid ning soovib ära kasutada selle pakutavaid võimalusi. Näiteks aitab ringlussevõtu ning üheaegselt globaalselt ja kohalikult tegutsemise põhimõtete õpetamine ning uurimistegevuse vastu huvi tekitamine valmistada uut põlvkonda ette oma tee leidmiseks. Ülikoolides on juba loodud uusi õppekavasid, mis ühendavad näiteks bioteadused, inseneriõppe ja turunduse. Sellised valdkondadevahelised seosed ning idufirmade jaoks soodsa keskkonna loomine võivad aidata õpilastel saada biomajanduse ettevõtjateks. Arendada tuleb kutseõpet, et viia oskused vastavusse esmatootmises, tootmises, transpordis ja muudes asjakohastes sektorites nõutavaga. Samuti tuleb töötajatel täiendada oma oskusi ja pädevust ka hilisemas eas. Seda saavad toetada elukestva õppe programmid, mis seovad haridusasutused tootjate, tööandjate ja töötajate, teadlaste ning innovaatoritega.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  https://biconsortium.eu/news/mapping-european-biorefineries.

(2)  Vt USDA’s Fact Sheet: An Economic Impact Analysis of the U.S. Biobased Products Industry: 2016 Update at: https://www.biopreferred.gov/BPResources/files/BiobasedProductsEconomicAnalysis2016FS.pdf.

(3)  Kõik andmed pärinevad Teadusuuringute Ühiskeskuse 2016. aasta biomajanduse aruandest („JRC science for policy report: 2016 Bioeconomy Report“), mis on kättesaadav aadressil: http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC103138/kjna28468enn.pdf.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/14


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Valitsusväliste osalejate juurdepääsu lihtsustamine kliimamuutustega seotud rahastamisele“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 110/03)

Raportöör:

Cillian LOHAN (IE-III)

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2 –

 

omaalgatuslik arvamus

Täiskogu otsus

15.2.2018

 

 

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

114/6/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kliimamuutustega seotud rahastamise pakettidele on lubatud eraldada palju rahalisi vahendeid, kuid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib tähelepanu sellele, et väiksematel valitsusvälistel osalejatel on probleeme nende vahendite kasutamisel, et tagada potentsiaalselt pöördeliste algatuste toetamine ja elluviimine.

1.2.

Kliimamuutustega seonduvaid rahavooge on oluline kiiremas korras jälgida ja kaardistada. See aitab mõõta mõju valitsusvälistele kliimameetmetes osalejatele ja tagada selle hindamise, kui edukas on majanduse ulatuslikum ümberkujundamine vähese CO2-heitega mudelile üleminekul.

1.3.

Rahastamisallikad on erinevad, samuti alt üles suunatud algatused, mis vajavad juurdepääsu vahenditele. Selle ebakõlaga tegelemise mehhanismid pole paigas. Sellega tuleks tegeleda, luues ELi tasandil kaasava kliimamuutustega seotud rahastamise foorumi.

1.4.

Komitee pakub välja, et kliimamuutustega seotud rahastamise foorumil võiks käsitleda põhiküsimusi, ühendades peamisi sidusrühmi, et tuvastada tõkkeid, töötada välja lahendusi ja määrata kindlaks kõige tõhusamad mehhanismid rahaliste vahendite paremaks jagamiseks, sh teatud liiki kontaktiloomise teenus, mis viib kokku projektid ja asjakohased kliimamuutustega seotud rahastamisallikad.

1.5.

Vaja on luua mehhanism (ja seejärel tõhusalt sellest üldsust teavitada), mis aitab jõuda väiksemaid summasid vajavate algatusteni, mis tähendab:

lihtsustatud taotlemisprotsessi;

lihtsustatud aruandlusnõudeid;

kombineeritud rahastamist;

toetusi kavandamisetapis projektidele, rahastamise eeltaotlust;

suutlikkuse suurendamise, võrgustike loomise, teabevahetuse ja platvormide arendamise toetamist kohalikul, piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil.

1.6.

Kliimamuutustega seotud rahastamisele keskendumine ei tohiks tähendada vastutustundliku rahastamise välistamist teistes valdkondades. Kogu rahastamine peaks olema kliima seisukohast korrektne, tagamaks et konkreetselt kliimamuutustega mitteseotud toetused ja rahastamine ei töötaks kliimakohustuste ja -eesmärkide vastu. Seda põhimõtet tuleb järgida Pariisi kliimakokkuleppe artikli 2 lõike 1 punkti c kontekstis, mille järgi rahastamisvood peavad olema kooskõlas arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.

1.7.

On vaja välja töötada selge teabevahetusstrateegiaga töövahend, mis suurendab kõigi tasandite valitsusväliste osalejate suutlikkust mõista ja kasutada kliimameetmetega seotud rahalisi vahendeid. See töövahend peaks aitama projektijuhtidel luua projekte, mis aitavad kaasa vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse saavutamisele.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Käesolev arvamus toetub komitee varasematele arvamustele „Koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ (1) ja „Valitsusvälised osalejad kliimameetmete hoogustajatena“ (2) ning hiljutisel komitee uuringule, (3) milles juhitakse tähelepanu takistustele, mis raskendavad valitsusväliste osalejate aktiivsemat osalemist kliimameetmetes.

2.2.

2018. aastal kutsus komitee üles pidama Euroopa dialoogi valitsusväliste osalejate võetavate kliimameetmete teemal, et tugevdada ja suurendada Euroopa valitsusväliste kliimameetmete ulatust ja haaret. Komitee märkis, et dialoogi eesmärk peaks lisaks meetmete esiletõstmisele olema ka valitsusväliste osalejate vajadustele vastamine, innustades looma uusi partnerlusi riiklike ja valitsusväliste osalejate seas, soodustades vastastikust õppimist, koolitamist ja nõuannete jagamist valitsusväliste osalejate hulgas ning suurendades saadaolevaid rahalisi vahendeid ja hõlbustades juurdepääsu neile.

2.2.1.

Termin „valitsusvälised osalejad“ tähistab osalejaid, kes ei ole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised. See lai mõiste hõlmab eri tüüpi ettevõtjaid, sh väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning mikroettevõtjaid, investoreid, ühistuid, linnu ja piirkondi, ametiühinguid, kogukondi ja kodanike rühmitusi, usuorganisatsioone, noorterühmitusi ja muid valitsusväliseid organisatsioone.

2.2.2.

Kavandatav Euroopa dialoog valitsusväliste osalejate võetavate kliimameetmete teemal peaks toetama valitsusväliste kliimameetmete rahastamise võimalusi. See peaks hõlmama järgmist:

rahastamisvõimaluste kaardistamine;

nõustamine rahastatavate kavade alal;

selle uurimine, kuidas praegune finantsväärtusahel (nii avalikus kui ka erasektoris) pakub rahalisi vahendeid kliimainvesteeringutele, mida valitsusvälised osalejad soovivad teha;

tõhusate toetus-/rahastamisvõimaluste analüüsimine väikesemahuliste projektide puhul, millel on potentsiaali viia muutusi ellu;

valitsusväliste osalejatega praegu peetavate dialoogi- ja konsultatsioonimenetluste analüüsimine, et luua uusi meetodeid ja parimaid tavasid olemasolevate ELi ja rahvusvaheliste fondide kasutamise parandamiseks;

selle nõudmine, et ELi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus toetataks valitsusväliste osalejate ambitsioonikamaid kliimameetmeid ning stimuleeritaks nende sellealast tegevust;

uuenduslike rahastamisvõimaluste uurimine (vastastikune, ühis- ja mikrorahastus, rohelised võlakirjad jne).

2.3.

Kliimamuutustega seotud rahastamist saab tõlgendada mitmel viisil, kuid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alaline rahanduskomitee määratleb seda kui rahastamist, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada nende sidumist ning vähendada inim- ja ökosüsteemide haavatavust ning säilitada ja suurendada nende vastupidavust kliimamuutuste negatiivsetele tagajärgedele.

2.4.

Käesolevas arvamuses käsitletakse kliimamuutustega seotud rahastamist seoses ELi liikmesriikidega ja nendes riikides asuvate osalejatega, kes ei ole ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised, võimaldades kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja kohalikel omavalitsustel juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis on vajalikud selleks, et aidata kavandada ja rakendada projekte, algatusi ja tegevusi, mis aitavad kaasa heitkoguste vähendamisele ja tagavad kliimamuutustele vastupanuvõime kogukondades.

2.5.

Oluline on vaadata seda arvamust kliimaõigluse kontekstis (4), tagamaks et kliimameetmete kulusid ei asetataks ühiskonnas ebaproportsionaalses mahus kõige vaesemate ja haavatavamate õlule.

2.6.

Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku esimeste sammude rahastamisel ning nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende leevendamise meetmete puhul on oluline tagada õiglane üleminek ja kiirendada kliimameetmeid kohalikul tasandil.

2.7.

Mikro- ja väikeprojektidel võib olla raske saavutada rahastamist 2 000–250 000 euro suuruses summas. Vaja on tõhusaid mehhanisme selleks, et väiksemaid kogukonna juhitud meetmeid ei jäetaks kõrvale kliimamuutustega seotud rahastamise ümberkujundavast potentsiaalist.

2.8.

EL on viimasel aastakümnel töötanud edukalt välja mitmeid sellistele vajadustele vastavaid rahastamismehhanisme – demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, ülemaailmne kliimamuutuste liit, valitsusväliste organisatsioonide kaasrahastamise ja detsentraliseeritud koostöö rahastamisvahendid –, mis võiksid olla eeskujuks asjakohaste kliimamuutustega seonduvate vahendite väljatöötamisel.

3.   Leitud probleemid

Taust

3.1.

Komitee toetab kindlalt ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkulepet. Sellegipoolest võimaldaks meie praegune arengusuund parimal juhul hoida temperatuuri tõusu 3 oC juures või sellest kõrgemal, mis on palju suurem tõus, kui Pariisi kokkuleppega ette on nähtud. Suunamuutus kestlikkuse poole nõuab suuri pingutusi ja olulisi investeeringuid. 2015.–2050. aastal kuluks energiavaldkonnas kliimamuutuste leevendamise investeeringuteks aastas keskmiselt 900 miljardit USA dollarit, et tagada arengusuund, mille puhul kliima soojenemine piirdub 1,5 oC-ga, selgus valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandest, milles käsitletakse mõju, mis kaasneb üleilmse temperatuuri tõusuga 1,5 oC võrra, võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

3.2.

Kuigi kliimamuutuste probleemiga tegelemiseks vajalik investeering on suur, ei ole see nii suur kui investeering, mida oli hiljuti vaja kokkuvariseva finantssektori päästmiseks. Selleks tehti investeeringuid 2,5 triljoni euro suuruses summas. Inimkonna elulisi vajadusi rahuldavate ökosüsteemide potentsiaalne kokkuvarisemine peaks väärima vähemalt samaväärset reaktsiooni.

3.3.

Sageli keskendutakse kliimameetmetega seotud rahastamise üle peetavates aruteludes uute konkreetsete rahastamismeetodite loomisele, samal ajal kui Pariisi kliimakokkuleppes kutsutakse üles tagama kõigi rahastamisvoogude kooskõla arenguteega, mis on suunatud vähese kasvuhoonegaaside heite ja kliima muutumisele vastupidava arengu saavutamisele.

3.4.

Valitsusvälised osalejad on võimalik kaasata ametlikku ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi Marrakechi partnerluse ja ülemaailmse kliimamuutuste tegevuskava abil. Rahastamispakettide kavandamisel ei keskenduta meetmete kindlakstegemisele ELis ega nende potentsiaalset mõju maksimeerivate meetmete rahastamisele.

3.5.

Kuigi üleilmse soojenemise ja selle tagajärgede vastase võitluse rahastamises on tehtud edusamme, ei ole need olnud piisavad. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hiljutises aruandes (5) öeldakse selgelt, et läbime kriitilist perioodi, kus järgmisel kümnendil on vaja võtta radikaalseid meetmeid, et hoida mõju hallataval tasemel. Poliitiline prioriteet peab olema jätkusuutlik rahandus ja majandus, eeskätt selgete, stabiilsete ja innustavate õigusaktide kaudu.

3.6.

Sellest ei piisa, et kindel osa eelarvest nähakse ette kliimamuutustega seotud rahastamise jaoks, kui eelarve muud osa kulutatakse kliimat kahjustavale tegevusele. Kõikide kulutamisvajaduste puhul tuleb arvestada kliimamõjuga. Rahvusvahelise Valuutafondi töödokumendis hinnatakse fossiilkütustele pakutavate ülemaailmsete otseste ja kaudsete toetuste kogusummaks 5,3 triljonit USA dollarit aastas, mis tähendab enam kui 15 miljardit USA dollarit päevas. Isegi kavandatud Rohelise Kliimafondiga, mis hõlmab 100 miljardit USA dollarit aastas, ei ole võimalik tasakaalustada nimetatud toetustest tulenevat negatiivset mõju.

3.7.

Energiasüsteemi ümberkujundamist ei suudeta õigeks ajaks ja kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate ELi kohustustega edukalt lõpule viia, kui energiaostuvõimetuse probleem jääb poliitilise tähelepanuta. Kestlikule energiale üleminekuga seonduvad nii rahalised kui ka sotsiaalsed kulud ja tulud on vaja õiglaselt jaotada kõigi valitsustasandite ja turuosaliste vahel, sh kodanikud. Heat Roadmap Europe’i (6) teadusuuringus näidatakse, et Euroopa suudaks olemasoleva tehnoloogiaga vähendada taskukohasel ja kulutõhusal viisil oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 86 %, võrreldes 1990. aastaga.

3.8.

Käesoleva arvamuse tarbeks tehtud uurimistöö käigus selgus teabe puudumine kliimamuutustega seotud rahaliste vahendite voogude kaardistamise kohta liikmesriikides. Raske on hinnata, kas rahalisi vahendeid jagatakse väiksemateks lihtsamini kasutatavateks rahasummadeks või milline on rahastamise muutusi tekitav mõju. See järelevalve ja aruandluse puudumine suurendab tajutava probleemi ebamäärasust ning takistab kõige tõhusamate lahenduste väljatöötamist.

Ettevõtjate ja VKEde juurdepääs

3.9.

Rahaliste vahendite kättesaadavus on endiselt suur probleem kõigi valitsusväliste osalejate jaoks, sealhulgas VKEde ja suuremate ettevõtjate ees seisvad mitmesugused raskused. See probleem ei hõlma üksnes rohkemate ja lisavahendite kättesaadavust, vaid ka olemasolevate rahastamismehhanismide selgust.

3.10.

Lisaks on raske määratleda, milline täpselt on keskkonnahoidlik investeering. Investorid mõtlevad peamiselt riski ja tulu peale ning neil on keeruline hinnata kavandatava projekti potentsiaalset kliimamõju ja mõõta selle eduvõimalusi. Erasektori laenuandjad ei taha rahastada projekti, kui neil ei ole selget arusaama investeerimisriskidest ja riskimaandamise mehhanismidest – teisisõnu ilma tagatisteta.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääs

3.11.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu rahastamisele piiravad järgmised tegurid: madal krediidireiting, vähene suutlikkus mobiliseerida eravahendeid, sest vähese CO2-heitega taristusse investeerimise turg on väike ning riski ja tootluse profiilid kehvad; riigivalitsuse seatud piirid sellele, kas ja kui palju kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad erasektori vahendeid laenata.

Kogukonna algatuste juurdepääs

3.12.

Praegu on Euroopas kliimamuutuste ja kestlikkuse valdkonnas mitmeid tuhandeid rohujuuretasandi algatusi. Need algatused võivad aidata märkimisväärselt kaasa ELi kliima-, energia- ja kestlikkuse eesmärkide saavutamisele, kuid need sõltuvad enamasti vabatahtlikest ning nende arengu ja laiendamise peamiseks takistuseks on rahastamise ja professionaalse toetuse puudumine. Sageli on vaja väga tagasihoidlikke vahendeid, ilma milleta on algatustel keeruline edasi minna ja projekte käivitada. Nende algatuste muutuste tekitamise potentsiaali ei kasutata ära.

3.13.

Paljudel juhtudel on kohalikel rohujuuretasandi algatusel raske tavapärastele rahastamisallikatele ligi pääseda. Sageli on rahaliste vahendite alammäär, mida taotlemisel nõutakse, liiga kõrge ning väikesemahuliste kohalike algatuste vajadused ja haldussuutlikkus ei ulatu selleni. Lisatakistusi tekitavad ka kaasrahastamise nõuded.

3.14.

Rahaliste vahendite kättesaadavuse juures on väiksemate rühmade tuvastatud probleemide hulgas kombineeritud rahastamise nõuded, ülemäärane paberimajandus ja keerulised protsessid. Kuigi sellist liiki projektid/algatused on üksikult väikesed, võib nende kogumõju olla suur. Kui väikeseid kogukonnapõhiseid programme toetatakse piisavate rahaliste vahenditega, on neil kohalikul tasandil lisaks ka mitmeid kaudseid hüvesid ja eeliseid.

3.15.

Osa rahastamisest või peaaegu kogu rahastamine on projektipõhine ega vasta vajadusele ressursside järele, millega toetada protsesse eri tasanditel alates kogukonna organiseerimisest ja suutlikkuse suurendamisest kohalikul tasandil kuni võrgustike loomiseni, teabevahetuseni ja platvormide arendamiseni piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil. Rahaline toetus selles valdkonnas aitaks suuresti edendada kodanike ja kogukonna kliimameetmetes osalemise määra ning samuti aitaks see tagada piisava korralduse ja koostöö, et toetada tegevuse laiendamist ja poliitikakujundamist.

Juurdepääs innovatsiooni rahastamisele

3.16.

Ka tegevust alustavatel ettevõtjatel on mitmeid probleeme rahastamisele juurdepääsemisel, sest neil on puudu teadmistest ja kogemustest, neil on raske turule pääseda ja algusetapist kaugemale laieneda. Innovatsiooni rahastamine on kliimakriisi lahendamise oluline osa, kuid samavõrra on uuenduslikkus vajalik ka rahastamismehhanismide ja nende jaotamise puhul. Sellised algatused nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi Climate-KIC püüavad nende probleemidega tegeleda, võttes kliimaküsimusi arvesse finantsturgudel, parandades ligipääsu teabele kliimaohtudest ja toetades investeerimist uuenduslikesse idufirmadesse.

4.   Lahendusettepanekud

4.1.

Komitee teeb ettepaneku luua ELi tasandil detsentraliseeritud võrgustikuga foorum kliimamuutustega seotud rahastamise käsitlemiseks. See tooks kokku kõik asjaomased osalejad ja hõlbustaks siinkohal kirjeldatud probleemide kooskõlastatud lahendamist. See oleks käesolevas arvamuses kirjeldatud vajalike mehhanismide väljatöötamise kanal.

4.2.

Kliimamuutustega seotud rahastamise foorumi üks ülesanne peaks olema toimida dialoogiplatvormina, et aidata luua kontakte eriti paljutõotavate ja tõhusate valitsusväliste lahenduste ning era- ja institutsionaalsete investorite vahel. Lisaks on mõju maksimeerimiseks vaja kõigis ELi liikmesriikides ja mujalgi keskenduda süvendatult tegevuse laiendamise ja kordamise potentsiaalile. Komitee, kellel on organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustik kogu Euroopas, on tugeval positsioonil, et osaleda kliimamuutustega seotud rahastamise foorumil häälena, mis saab esindada rohujuuretasandi probleeme juurdepääsul rahalistele vahenditele.

4.3.

Igasuguse eduka kliimamuutustega seotud rahastamise probleemide lahendamise strateegia üks oluline osa peab olema tõhus teabevahetus. Teabevahetus peab käima igas suunas, määrates selgelt kindlaks publiku ning edastades tõhusas, täpses ja asjakohases keeles teavet rahastamisvõimaluste ja nende kättesaadavuse kohta.

4.4.

Euroopa Komisjon ja teised ELI institutsioonid peavad töötama valitsusväliste osalejate jaoks välja juhenddokumendid olemasolevate rahastamismehhanismide kasutamise kohta. On vaja süsteemi, mis tuvastaks, analüüsiks, koondaks ja levitaks teavet valitsusväliste osalejate võetavate kliimameetmete jaoks kättesaadavate rahastamisallikate kohta. Seejuures võiks lähtuda Euroopa Regioonide Komitee tehtavast tööst, mille käigus määratakse kindlaks, kuidas toimida, et töötada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks välja juhend lihtsalt mõistetava teabega kliimameetmete tarbeks olemasolevate toetus- ja rahastamisvahendite kohta.

4.5.

Kliimamuutustega seotud rahastamise voogude selgeks kaardistamiseks on vaja järelevalvesüsteemi, mis aitaks tuvastada tõkked ja keskenduks praktilistele lahendustele nende tõkete eemaldamisel. See on pakiliselt vajalik esimene samm. Kaardistamine oleks samuti oluline samm väikeste valitsusväliste osalejate juurdepääsutõkete mõistmisel. Rahastamise kaardistamine aitab ka tuvastada puudujääke selliste positiivsete kliimameetmete integreerimisel, mis peaksid olema osa ülemaailmsest kliimamuutuste tegevuskavast.

4.6.

Komitee kutsub ELi üles võtma juhirolli ja andma eeskuju selles, kuidas arvestada valitsusväliste osalejate panusega kliimaeesmärkide saavutamisel. Euroopa valitsusvälised kliimameetmetes osalejad – eriti väiksemad – loodavad ELi institutsioonide abile, et võtta kasutusele sihtotstarbelisi kliimamuutustega seotud rahalisi vahendeid ning saavutada lihtsamate menetluste ja aruandluse abil parem juurdepääs rahastamisele. See hõlbustaks mitmete selliste meetmete arvessevõtmist, mis jäävad kliimamuutustega võitlemisel tähelepanuta. Näiteks võiks projektidel, mis on alla teatud rahalise piirmäära, näiteks 50 000 eurot, olla lihtsustatud üheleheküljeline taotlus ja üheleheküljeline aruandevorm.

4.7.

Vaja on lisavahendeid väikesemahuliste toetuste näol koos lihtsustatud taotlus- ja aruandlusmenetlustega, mis on suunatud konkreetselt kohalikele rohujuuretasandi kliimamuutuste ja kestlikkusega seotud meetmetele ning seda ilma piiravate kaasrahastamise määradeta. Võiks luua mehhanisme, mis võimaldavad projektidel klastritesse koguneda, et parandada rahastamise mõju ja hõlbustada sellele juurdepääsu. Need vahendid tuleb kiiresti välja töötada.

4.8.

Tuleks välja töötada toetusmehhanism, mis võimaldab projektijuhtidel küsida rahastamise eeltaotluse koostamise ajal nõu, et projekte kavandataks tõhusalt ja esitataks sobivalt.

4.9.

ELi tasandil on vaja luua üldine arutelu uuenduslike rahastamismehhanismide üle. Sellesse arutellu tuleks algusest peale kaasata ka valitsusväliseid osalejaid, et tagada jaotuskriteeriumide lihtsus ja selgus.

4.10.

Üldiselt tuleks luua tihedam koostöö olemasolevate kliima- ja kestlikkuse fondide ja rahastamisprogrammide ning valitsusväliste osalejate võrgustike vahel. See on teadmiste jagamise, suhtlemise ja dialoogi küsimus. Seda saaks hõlbustada kliimamuutustega seotud rahastamise foorum.

4.11.

Finantsmeetmed võiksid ka stimuleerida valitsusvälist tegevust või valitsusväliste osalejate kliimasõbralikku käitumist. Näiteks võiksid riiklikud maksusoodustused aidata vähese CO2-heitega tootmist ja ergutada valitsusväliste osalejate osalemist kliimameetmetes.

4.12.

ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamisel võib olla võimalik soodustada alt üles suunatud valitsusväliseid kliimameetmeid, et tõhusalt täita Pariisi kliimakokkuleppest tulenevaid ELi kohustusi. Sellega seoses nõuab komitee, et ELi kliimaeesmärkide täitmisega seonduvaid kulusid suurendataks vähemalt 40 % (7). Lisaks kutsub komitee üles kaotama kiiresti järk-järgult fossiilkütuste toetused ning mitte pakkuma ELi fondidest otsest ega kaudset (kaas)rahastamist ühelegi fossiilenergia liigile.

4.13.

Tuleb välja töötada kliimahoidlikkuse tagamise vahend, et olla kindel, et ükski avaliku sektori kulutus ei toeta kliimakriisi süvendavat tegevust. Seda vahendit tuleks kohaldada ka erasektori rahastamisprogrammide suhtes. Konkreetsete rahaliste vahendite ettenägemine kliimamuutustega seotud rahastamise jaoks ei tohi tähendada seda, et eelarve või vahendite muu osa eraldatakse meetmetele, mis töötavad kliimaga seotud eesmärkidele vastu. Tuleb täita Pariisi kliimakokkuleppe artikli 2 lõike 1 punktis c kehtestatud eesmärki.

4.14.

ELi peamine alt üles suunatud kohaliku arengu toetamise rahastamisvahend on kogukonna juhitud kohaliku arengu meetod. See sobib suurepäraselt kõnealuste alt üles suunatud algatuste toetamiseks, võimaldades pakkuda kohalikele oludele kohandatud toetusi ja abi. Komitee võttis 2017. aasta detsembris vastu arvamuse „Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi eelised integreeritud kohaliku ja maaelu arengu jaoks“, (8) milles ta kutsus komisjoni üles põhjalikult uurima ja analüüsima võimalusi luua ELi tasandil kogukonna juhitud kohaliku arengu reservfond. Sellest sõltumatult soovitas komitee komisjonil tagada, et igal liikmesriigil oleks riiklik kogukonna juhitud kohaliku arengu fond, kuhu tehakse makseid kõigist neljast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist (EAFRD, ERF, ESF ja EMKF). See kogukonna juhitud kohaliku arengu struktuur võiks olla üks kanaleid, mille kaudu toetada punktis 2.7 mainitud mikro- ja väikeprojekte.

4.15.

Selleks et muuta finantsväärtusahel tervikuna kestlikumaks, toetab komitee 2018. aasta märtsis vastu võetud komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava (9). Komitee on esitanud konkreetseid soovitusi selle tegevuskava kohta oma vastavates arvamustes (10).

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 20).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Valitsusvälised osalejad kliimameetmete hoogustajatena“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 35).

(3)  Komitee uuring „Toolbox for multi-stakeholder climate partnerships. A policy framework to stimulate bottom-up climate actions“ („Mitmeid sidusrühmi ühendavate kliimapartnerluste töövahendid: alt üles suunatud kliimameetmeid soodustav poliitikaraamistik“).

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kliimaõiglus“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 22).

(5)  IPCC eriaruanne mõjust, mis kaasneb üleilmse temperatuuri tõusuga 1,5 oC võrra, võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega (oktoober 2018).

(6)  Programmi „Horisont 2020“ teadus- ja innovatsiooniprogramm toetuslepingu nr 695989 alusel – Heat Roadmap Europe.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 8).

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi eelised“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 36).

(9)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 73), „Jätkusuutlik rahandus: taksonoomia ja võrdlusalused“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 103), „Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustused seoses jätkusuutlikkusega“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 97).


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/20


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Roma naiste olukord“

(ettevalmistav arvamus Euroopa Parlamendi taotlusel)

(2019/C 110/04)

Raportöör:

Ákos TOPOLÁNSZKY

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 30.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 304 lõige 1

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

196/2/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Suur osa roma naisi (ja tüdrukuid) puutub kokku mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimisega, mis hoiab neid olukorras, kus neil on keeruline oma õigusi täielikult kasutada. Roma naised on kõige haavatavam vähemusrühm ELis. Selle olukorra lõpetamine on Euroopa demokraatlike riikide jaoks esmatähtis ülesanne ja kohustus.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab tänu paljudele roma naistele nende praeguse või varasema kindlameelsuse eest võidelda julgelt diskrimineerivate struktuuride ja institutsioonilise vägivalla vastu, et elada koos täielikus vabaduses Euroopas, kus ei ole diskrimineerimist.

1.3

Viivitamata tuleks teha lõpp segregeeritud õppele, mille nõrk tase on põhjustatud seda iseloomustavast diskrimineerimisest, tagades, et kõik kvaliteetse avaliku sektori hariduse võimalused on kättesaadavad ka roma tüdrukutele. Erikoolidega seotud korraldus ja õppesuunamismenetlused tuleks kiiremas korras rangelt läbi vaadata.

1.4

Komitee soovib, et liikmesriigid pööraksid eritähelepanu sellele, et tervishoiusüsteemis kaotataks tavad, mis rikuvad mõistlikel eetilistel normidel põhinevaid teenusestandardeid ja asjaomaseid õigusakte, ning kriminaliseeriksid sellised ebaseaduslikud tavad nagu sundsteriliseerimine, tervishoiuteenuste pakkumisest keeldumine etnilise päritolu tõttu või kehva kvaliteediga teenuste pakkumine.

1.5

Liikmesriigid peaksid kohe kaotama diskrimineerivad töövormid ning rakendama samal ajal struktureeritud poliitikameetmeid, mis suurendavad roma naiste võimalusi tööd leida.

1.6

Tuleks määratleda, vastu võtta ning põhiõigusena jõustada avalike teenuste ja elamispindade minimaalsed vastuvõetavad standardid, sätestades need vajaduse korral liikmesriikide põhiseaduses.

1.7

Kõigi inimkaubanduse ning vihakuritegude vormide vastu, mille ohvriteks on romad ja täpsemalt selle kogukonna naised, tuleb võidelda otsustavalt ja diskrimineerimiseta.

1.8

Roma naistel on väga vähe võimalusi nende saatust mõjutada võivate poliitikameetmete kujundamiseks ja hindamiseks. Tuleks tagada nende piisavas ulatuses osalemine sellistes programmides.

1.9

Vastupidiselt praegu enamikus liikmesriikides valitsevatele suundumusele tuleks erilist tähelepanu pöörata roma naiste probleemidele ja huvidele 2020. aasta järgsetes ELi ja liikmesriikide strateegiates olukorra parandamiseks.

2.   Roma naiste olukord Euroopa Liidus

2.1

Suur osa roma naisi (ja tüdrukuid) puutub kokku mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimisega, mis hoiab neid olukorras, kus neil on keeruline oma õigusi täielikult kasutada. Roma naised on kõige haavatavam vähemusrühm ELis. Seda olukorda tuleks käsitada demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste süsteemse kahjustamisena, mis nõrgendab oluliselt Euroopa ideed, mis toetub Euroopa Liidu lepingu (1) artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (2) sätestatud väärtustele. Viimaste aastatega on selles valdkonnas tehtud vähe edusamme.

2.2

Vaatamata sellele, et enamikus liikmesriikides etnilise kuuluvuse või soo lõikes esitatud andmed puuduvad, annab Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (iseäranis EU-MIDIS II uuringu (3) raames) üksikasjaliku ülevaate roma naiste ebasoodsast olukorrast. Ilmneb, et roma naised on kõigis ühiskonnasektorites ebasoodsamas olukorras mitte üksnes võrreldes elanikkonnaga üldiselt, vaid ka võrreldes nende enda kogukonna meestega.

2.3

Komitee on veendunud, et eespool nimetatud Euroopa idee tugevus on vastavuses sellega, mil määral saavad sellest kasu kõige nõrgemad ELi kodanike seas. Sel põhjusel ei ole roma naiste ja tüdrukute olukorra parandamiseks ja nende võimestamise edendamiseks vajalike meetmete võtmine mitte ainult ELi institutsioonide ja liikmesriikide kohustus, vaid ka nende demokraatliku korralduse ja õigusriigi küpsuse kvaliteediproov.

3.   Üldised märkused

3.1

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatakse Euroopa idee aluseks olevate peamiste väärtuste hulgas võrdsust ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamist. Nende õiguste tulemuslikust rakendamisest saab rääkida ainult juhul, kui reaalsed muudatused tagatakse teiste hulgas ka kõige enam tõrjutud ja diskrimineeritud sotsiaalsetele rühmadele. Diskrimineerimine, segregatsioon ja romavastasus kujutavad endast nende väärtuste selget tagasilükkamist.

3.2

Roma naiste majanduslik võimestamine ning sellele aluseks olevate poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja tsiviilvaldkonnas kasutatavate inim- ja põhiõiguste rakendamine, milleks neil on õigus ja mis tuleb tagada põhiseadusega, eeldab, et roma meestel ja naistel on võrdsed õigused.

3.3

Selles kontekstis toetab komitee kooskõlas oma varasemate arvamustega (4) ELi raamstrateegia eesmärke, juhtides samas eriti tähelepanu sidusa rakendamise vajadusele ning tehtud edusammude ebapiisavusele.

3.4

Samuti märgib komitee, et romavastasust esineb pea kõigil liikmesriikide tegevustasanditel, nii haldusaasutustes kui ka institutsioonides. See jätab romad ilma võrdsest juurdepääsust avalikele teenustele, ei võimalda neil kasutada oma võrdseid õigusi ega osa saada nende kohustuslikust võrdsest kohtlemisest, takistab neid osalemast proportsionaalselt nende osakaaluga elanikkonnas neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemises ning kaitsmast end diskrimineerimise tagajärgede vastu. Kõik see kehtib veelgi enam roma naiste puhul.

3.5

Komitee kutsub üles kataloogima roma naiste õiguste süstemaatilised rikkumised, koostades nn valgeid raamatuid ning tegema seejuures koostööd sõltumatute ja usaldusväärsete roma organisatsioonidega. Nendega tuleks konsulteerida ja neid ametlikult tunnustada, et panna alus ajaloolisele leppimisele.

3.6

Komitee avaldab tänu paljudele roma naistele nende praeguse või varasema kindlameelsuse eest võidelda julgelt diskrimineerivate struktuuride ja institutsioonilise vägivalla vastu, et elada koos täielikus vabaduses Euroopas, kus ei ole diskrimineerimist.

4.   Konkreetsed avaliku poliitika valdkonnad (5)

4.1   Haridus

4.1.1

Segregeeritud õpe on alati ebaseaduslik ja annab paratamatult kehva tulemuse. Haridusliku segregatsiooni negatiivsed tagajärjed on eriti tõsised roma tütarlaste jaoks ning sulgevad nende sotsiaalse liikuvuse võimalused. Seetõttu tuleks kasutada kõiki seaduslikke vahendeid ja avaliku poliitika sihttoetusi ning tagada vajalikud täiendavad kulud, et vastavalt ELi ootustele tegeleda segregeeritud hariduse diskrimineerimisest tingitult madala tasemega. Samal ajal tuleb jälgida, et kõik kvaliteetse avaliku sektori hariduse võimalused on kättesaadavad ka roma tüdrukutele. Valitsused peavad tagama asjakohaste inimressursside, koolituste ja õppekavade olemasolu.

4.1.2

Põhjendamatu vaimse mahajäämuse diagnoosi panekut ning hariduslikku segregatsiooni, mille ohvriteks roma lapsed võivad olla, tuleb pidada üheks nende õiguste kõige raskemaks rikkumiseks, mis rikub nende tuleviku. Sõltumatud eriasutused peavad neid hinnanguid regulaarselt kontrollima. Tuleks tagada, et kontrollimenetluse saaks takistusteta algatada mis tahes asjaosalise, eelkõige lapsevanema, eestkostja või kooli taotlusel.

4.1.3

Kui kahtlustatakse korduvaid (ja eeskätt süstemaatilisi) hindamisvigu, mille eesmärk või tulemus on segregatsioon, tuleb tagada, et liikmesriigid on kohustatud viima võimalikult kiiresti läbi põhjaliku uuringu põhjuste kohta, avaldama vastavad järeldused, hindama neid segregatsiooni vastu võitlemise riiklike mehhanismide raames ning võtma asjakohaseid seadusandlikke ja rakendusmeetmeid.

4.1.4

Seni tuleks eriklasside õppetase viia paremasse kooskõlla üldhariduse õppetasemega, nii et tegemist ei oleks üksnes pedagoogiliste tupikteedega.

4.1.5

Riikide puhul, kus hariduslik segregatsioon mitte ei vähene, vaid isegi suureneb, soovitab komitee piirata ELi rahalisi vahendeid või need külmutada või süstemaatiliste probleemide korral need täielikult tagasi võtta. Komitee loodab, et sellistes olukordades rakendatakse kiirelt ja tõhusalt Euroopa Liidu õiguskaitsemehhanisme (artikkel 7 ning õigusriigi tugevdamise mehhanism).

4.1.6

Roma naiste haridusvõimaluste suurendamiseks ja koolist väljalangemise ärahoidmiseks tuleks nende jaoks sisse seada teist võimalust pakkuv täiendusõpe ja koolitusprogrammid, et neil oleks lootust pääseda ka muudele kui avaliku sektori asutuste subsideeritud töökohtadele või teisejärgulistele, osaliselt deklareerimata või ebatüüpilistele töökohtadele, mis jätavad nad ilma sotsiaalse liikuvuse võimalustest.

4.2   Tervishoid

4.2.1

Roma naised, kes elavad sageli getostunud või raskesti ligipääsetavates piirkondades, puutuvad tervishoiuteenuste raames sageli kokku tagasilükkamise, halvustamise või isegi füüsilise ja vaimse vägivallaga. Reproduktiivtervishoiu puhul on neil üldjuhul ainult väga piiratud juurdepääs oma õigustele. Komitee nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid segregatsioonis elavate elanikkonnarühmade heaks piisavalt varustatud ja suutlikud mobiilsed üksused ning kasutaksid neid. Samuti kutsub komitee üles vaatama läbi emaduse ja rasedusega seotud teenuste toimimise ning tegema seejärel vajalikud parandused.

4.2.2

Komitee soovib, et liikmesriigid peaksid esmatähtsaks mõistlikke eetilisi norme ja asjaomaseid õigusakte rikkuvate tervisealaste tavade kaotamist ning algataksid vajaduse korral süstemaatiliselt kohtumenetlusi. Tuleks tagada hõlpsasti juurdepääsetavad tasuta õiguskaitsevahendid tervishoiuga seotud õiguste maksma panemiseks ning eriteenused, mis vastavad asjaomaste isikute tegelikele vajadustele. See hõlmab tervisealaste teabepunktide loomist, tervisenõustajate väljakoolitamist ja kasutamist ning getostunud elanikkonda hõlmavate rahvatervisealgatuste elluviimist.

4.2.3

Valitsused peavad kiiremas korras selgelt ja avalikult lubama järgida põhimõtet, et tagatakse võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele, ja viia seda konkreetselt ellu, samuti võidelda selle eesmärgiga vastuolus olevate tavade vastu ning näha kõigi seotud isikute jaoks ette teadlikkuse suurendamise programmid. Tuleb kasutada vajalikke seadusandlikke meetmeid tagamaks, et roma naised ja lapsed, kellel pole baastervisekindlustust, oleksid kindlustusega kaetud.

4.3   Sunniviisiline steriliseerimine

4.3.1

Paljudes riikides, kus varem süstemaatiliselt rikuti naiste reproduktiivseid õigusi või kus rakendati massiliselt sunniviisilist või tahte vastast steriliseerimist, kasutades seda riigipoliitika vahendina, ei ole poliitiline tasand isegi vabandanud ega vastutust võtnud. Seal, kus seda tehti, ei ole toimunud õiguslikku ega rahalist hüvitamist. Komitee teeb ettepaneku, et ELi seadusandja teeks kõik tagamaks, et ELi kriminaalõiguse ühtlustamise raames pikendavad liikmesriigid märkimisväärselt seda liiki õigusrikkumiste – mis on sisult võrreldavad inimsusevastaste kuritegudega – aegumistähtaega või kaotavad selle täielikult ning võtavad vastu konkreetsed õigusaktid, et ohvritel oleks võimalik taotleda tegelikku õiguslikku hüvitist ning rahalist kompensatsiooni.

4.3.2

Neid teemasid tuleks täielikku läbipaistvust tagades ausalt ja täielikult selgitada, et toetada leppimist ja muuta sedalaadi rikkumine avaliku sektori asutuste poolt tulevikus võimatuks. Seepärast soovitab komitee, et asjaomastes liikmesriikides uuriksid sõltumatud ajaloolaste komisjonid koostöös ohvrite ja nende esindajatega minevikus selles valdkonnas toime pandud rikkumisi ning avaldaksid tulemused ühiskondliku lepitusprotsessi osana, nagu tehti Rootsis valge raamatu puhul.

4.4   Tööhõive

4.4.1

Tööturul on roma naised roma meestest veel halvemas olukorras. Kõik neid puudutavad tööhõivenäitajad on madalaimal tasemel.

4.4.2

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma sihtotstarbelisi ja ulatuslikke meetmeid, millega edendada roma naiste majanduslikku võimestamist ning anda neile selleks vajalikud oskused. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel on eriti oluline edendada sotsiaalseid ettevõtteid, luua mikrolaenuprogramme ning anda vaba ja diskrimineerimiseta juurdepääs tööturuga seotud hüvitistele.

4.4.3

Ettevõtjatest on saanud olulised töövõimaluste pakkujad ja tähtsad tegurid kohalike ja piirkondlike kogukondade heaolus. See aspekt on eriti asjakohane roma kogukondade puhul. Poliitika, mis on suunatud roma naisettevõtjate ja VKEde vajadustele, nõuab erimeetmeid mitte ainult roma naiste võimestamiseks, vaid ka nende kogukonnaprojektide algatuste ja uute ettevõtete loomise toetamiseks. Kuna selline konkreetne poliitika, mis on eraldi välja töötatud roma naiste toetamiseks, puudub enamikes liikmesriikides täielikult, kutsub komitee üles tegutsema, et kasutada ära kõiki selle raames pakutavaid võimalusi.

4.4.4

Komitee ärgitab kõigi ühiskonnatasandite avaliku sektori asutusi korraldama tööturukoolitusi, looma piisaval hulgal töökohti ja subsideeritud tööhõivevorme. Need asutused peavad ette nägema sõidukulude hüvitamise ja toetused täiendusõppeks ja kutsealaseks täiendamiseks ning kasutama avaliku poliitika sihtmeetmeid, millega toetada haavatavas olukorras olevate roma naiste võimalusi tasakaalustada töö- ja pereelu.

4.4.5

Liikmesriigid peaksid tegema kõik võimaliku selleks, et aidata roma naised välja nende haavatavast olukorrast tööturul ning kaotada kõik (peaaegu) sunniviisilise töö, deklareerimata või ebaseadusliku töö vormid, mille ohvrid nad on.

4.4.6

Sel eesmärgil ning võttes arvesse nende naiste tööturule integreerimise tähtsust, tuleks sisse seada tööhõivealase teise võimaluse programmid ning näha nende jaoks ette tugiisikute abi, sõidukulude hüvitamine ja täiendusõppe toetused. Lisaks tuleks teha kõik võimalik, et kaotada diskrimineerimine töökohal ning parandada tööandjate teadlikkust.

4.5   Eluase, avalikud teenused

4.5.1

Segregatsiooni olukorras kannatavad just naised ja lapsed kõige enam selle kohutavate tagajärgede tõttu igapäevaelus. Seepärast rõhutab komitee vajadust luua nendes piirkondades ühtlasi minimaalne vastuvõetav eluaseme, avalike teenuste ja taristu standard, mida tuleks kohaldada kui põhiõigust ning mis oleks soovitav sätestada liikmesriikide põhiseaduses.

4.5.2

Komitee teeb ettepaneku, et nende vajaduste rahuldamine (näiteks puhta joogivee olemasolu, elektri, kanalisatsiooni või reovee töötlemise, asfalteeritud teede, jäätmete kogumise, avalike teenuste kättesaadavuse kaudu jne) peaks olema linnapiirkondade arengusse investeerimise ning toetuste saamise ja kasutamise eeltingimus.

4.5.3

Tuleks teha lõpp põhjendamatutele ja ebaseaduslikele väljatõstmismenetlustele ning tagada, et nende ohvriks olevad roma naised saavad kasu konkreetsest, olemasolevast ja kättesaadavast õiguskaitsest. Sunniviisilistest väljatõstmistest traumeeritud naistel peaks olema võimalik saada hüvitist.

4.6   Vägivallastruktuuride kaotamine

4.6.1

Roma naised ja tüdrukud on diskrimineerimise ja segregatsiooni olukorras eriti haavatavad ning neist saavad kergesti vägivalla ja muude süütegude ohvrid. Kõik teadaolevad ärakasutamise ja inimkaubanduse vormid mõjutavad neid ebaproportsionaalsel määral.

4.6.2

Komitee on seisukohal, et igasugune inimkaubandus ning roma naiste vastu suunatud vägivald kujutab endast põhiõiguste rasket rikkumist, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga selgelt keelatud, ning et liikmesriigid peaksid seda aluseks võttes tegutsema (6). Tegemist on raskete kuritegudega, mille järele on nõudlus ja mis oma väga erinevates vormides on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse jaoks äärmiselt tulusad ning mis puudutavad ebaproportsionaalsel määral roma naisi ja lapsi.

4.6.3

Komitee loodab, et liikmesriigid kriminaliseerivad viivitamata need uued ja pidevalt muutuvad rikkumiste vormid oma riiklikus karistusõiguses ning võtavad nende vastu kooskõlastatud ja sihipäraseid õiguslikke meetmeid ning peatavad või võimalusel sulgevad jõu abil omandatud tulu saamise kanalid. Tuleb uurida laiemat sotsiaal-majanduslikku konteksti, milles kõnealuseid rikkumisi toime pannakse, piiritleda vaesuse, diskrimineerimise ja haavatavuse olukorrad ning võtta kasutusele sidusad (strateegilised, seadusandlikud, rahalised, hariduslikud, teaduslikud ja muud) sotsiaalpoliitilised vahendid, mis võimaldavad neid olukordi lahendada.

4.6.4

Vägivald, mille all roma naised kannatavad, tuleneb nii ühiskonnast üldiselt kui ka nende enda kogukonnast. Igal juhul on vaja iga üksiku ja organiseeritud vägivallavormi vastu sihikindlalt tegutseda ohvrile keskenduva ja soospetsiifilise lähenemisviisi raames, mis võtab arvesse naiste ja laste erilist haavatavust ja vajadust erikaitse järele, mida neile tuleks pakkuda, ning mille keskmes on inimõigused.

4.6.5

Komitee tunneb heameelt, et Euroopa Komisjoni antud allkirjaga sai EList Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (üldiselt tuntud Istanbuli konventsiooni nime all) osaline. Ta kutsub kõiki ELi liikmesriike tungivalt üles selle ratifitseerima ning alustama selle tingimusteta ja kindlameelset elluviimist, võttes arvesse roma naiste erilist haavatavust selles valdkonnas.

4.6.6

Roma naised ja tüdrukud on samavõrd ebaproportsionaalsel määral ka vihakuritegude ja eriti vihakõne sihtmärgid ja ohvrid. Tuleks võtta meetmeid, et hõlbustada asjaomaste isikute juurdepääsu õiguskaitsele ning näha kodanikuühiskonna organisatsioonide toel ette vahendid, mis võimaldavad suurendada teadlikkust seda laadi õigusrikkumiste tuvastamisest.

4.6.7

Komitee pooldab Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisprogrammi JUSTROM geograafilise ulatuse laiendamist ja asjaomase programmi rakendamist, et tagada roma naiste juurdepääs õiguskaitsele.

4.6.8

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kõiki romavastasuse ja segregatsiooni institutsioonilisi vorme võib ühtlasi pidada vägivallakuritegudeks. Komitee toonitab ühtlasi, et oluline on tagada seda laadi rikkumiste vastu kaitse riigi rahastatavates ametlikes talitustes (lastekaitsekeskused, sotsiaal- ja tervishoiutalitused) ning riiklikes korrakaitse- ja seonduvates struktuurides (politsei, kriminaalõigussüsteem ja karistusasutused) – kõigis neis kontekstides on roma naised iseäranis haavatavad. Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on sellistel juhtudel tagada lihtne juurdepääs tasuta õiguskaitsele.

4.6.9

Riiklikus ja rahvusvahelises õiguses tuleks varajase sundabielu mõistet käsitleda kui inimkaubanduse vormi ning toimida sellele vastavalt. Kõik inimkaubanduse vastase võitluse raames ette nähtud ennetavad ja kaitset pakkuvad vahendid ja programmid tuleb teha laste sundabielude ohvritele kättesaadavaks.

4.7   Kaasamine ja osalus

4.7.1

Roma naistel on väga vähe võimalusi nende saatust mõjutada võivate poliitikameetmete kujundamiseks ja hindamiseks. Seetõttu toonitab komitee, et tuginedes põhimõttele „meie kohta ei otsustata midagi ilma meieta“, on tingimata vaja kaasata roma naised asjakohases ulatuses kõigi neid või nende kogukondi puudutavate programmide kavandamisse, planeerimisse, rakendamisse ja hindamisse. Komitee ettepanekul võiksid aktiivsed roma naised olla konkreetselt roma naisi käsitlevate programmide puhul vähemalt enamuses ning roma kogukondi käsitlevate programmide puhul võiks nende osalus olla vähemalt 30 %. Kõnealuse suhte mõõtmiseks tuleks ette näha usaldusväärne hindamissüsteem.

4.7.2

Komitee teeb ettepaneku rakendada neid osalusmäärasid kontrollimist võimaldaval viisil riikliku ja piirkondliku kaasamispoliitika eest vastutavates organites (riiklikud, piirkondlikud ja maakonna tasandi koordineerimisnõukogud, segregatsioonivastase võitluse komisjonid jne).

4.7.3

Komitee kutsub valitsusi ja ametiasutusi üles algatama kõigil ühiskonna korralduslikel tasanditel tõeliselt sisuka poliitilise dialoogi roma naiste esindajatega ning nägema selle jaoks ette vajalikud ametlikud struktuurid. Selleks soovitab komitee luua eraldi õigusasutused, nagu romade kaasamise riiklike platvormide raames loodavad naiste komiteed, millega tagataks roma naiste sihipärane esindatus, või roma naiste sõltumatu ombudsman.

4.7.4

Komitee märgib, et nii praeguses ELi raamstrateegias kui ka riiklikes romade integreerimise strateegiates sageli puudub roma naiste vaatepunkt või on see väheesindatud. Roma naiste esindajate arvamusele tuleks pöörata tunduvalt enam tähelepanu, seda nii 2020. aasta järgsetes protsessides kui ka tulevaste sotsiaalse kaasamise strateegiate väljatöötamisel.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A12012M%2FTXT.

(2)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=et.

(3)  http://fra.europa.eu/en/project/2015/eu-midis-ii-european-union-minorities-and-discrimination-survey/publications.

(4)  ELT C 248, 25.8.2011, lk 16; ELT C 67, 6.3.2014, lk 110, ELT C 11, 15.1.2013, lk 21.

(5)  Romade kogukonna, romade õiguste eest võitlevate kodanikuühiskonna organisatsioonide, teadusringkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonide paljudest praeguseks esitatud ettepanekutest nimetatakse käesolevas arvamuses vaid neid, mis puudatavad roma naiste õiguste kohaldamist.

(6)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 5 lõige 3.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/26


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sooline võrdõiguslikkus Euroopa tööturgudel“

(ettevalmistav arvamus Euroopa Parlamendi taotlusel)

(2019/C 110/05)

Raportöör:

Helena DE FELIPE LEHTONEN

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 3.5.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 1

Täiskogu otsus

DD/MM/YYYY

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

151/2/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks tööturgudel on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hinnangul vaja koostada integreeritud ja põhjalik Euroopa strateegia , et tegeleda süsteemsete ja struktuursete takistustega ja rakendada sobivat poliitikat, meetmeid ja ELi rahastamisprogramme, mis parandaksid naiste ja meeste vahelist võrdõiguslikkust ja soodustaksid seeläbi „naiste ja meeste võrdsemat majanduslikku sõltumatust“. See aitaks kaasa ka Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

1.2.

Käesoleva arvamusega korratakse vajadust tegeleda rohkem teatavate hästi määratletud probleemidega, nagu sooline palgalõhe ja lastevanemate töö- ja eraelu tasakaal, mille kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba arvamusi esitanud (1).

1.3.

Komitee leiab, et järjepideva soolise palgalõhega võitlemiseks on vaja rohkem jõupingutusi. Komitee toetab täielikult rahvusvahelise võrdse töötasu koalitsiooni eesmärki teha tööd selle nimel, et kaotada sooline palgalõhe aastaks 2030. Komitee peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjoni 2014. aasta tasustamise läbipaistvuse soovitust ei ole piisavalt rakendatud, ning innustab liikmesriike ja ELi võtma asjakohaseid meetmeid rakendamise kiirendamiseks.

1.4.

Komitee leiab, et tasustamise läbipaistvus ja palgaauditid etendavad oma osa võitluses soolise palgalõhega (2). Ta soovitab sooneutraalseid tasustamissüsteeme kui vahendit kasutada erapooletut lähenemisviisi tasustamisele ja värbamisele.

1.5.

Komitee nõustub vajadusega tõhustada meetmeid horisontaalse soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses, koolituses ja tööturul. Vaja on korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja võtta muid meetmeid, et vähendada soolisi stereotüüpe ja soolist segregatsiooni hariduses, koolituses ja karjäärivalikutes, kasutades täielikult ära uut tehnoloogiat. Paremad palga- ja töötingimused naiste ülekaaluga sektorites võivad julgustada ka rohkem mehi neisse ametitesse asuma.

1.6.

Rohkem jõupingutusi tuleb pühendada tööturu integratsioonile ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste võimestamisele, võttes arvesse valdkonnaülest lähenemisviisi (3).

1.7.

Komitee hindab komisjoni jõupingutusi lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse tähelepanelikumaks jälgimiseks osana Euroopa poolaastast. See peaks jääma keskpikas ja pikas perspektiivis prioriteediks. Komitee pooldab uue arutelu alustamist liikmesriikidega 2002. aasta lastehoiuteenuseid käsitlevate Barcelona eesmärkide üle, et muuta eesmärgid nõudlikumaks ja laiendada lähenemisviisi muude ülalpeetavate hooldamisele.

1.8.

Komitee palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul luua liikmesriikide jaoks uued ja sobivad näitajad tulevastes Euroopa struktuurifondides, et paremini jälgida ELi rahalist panust eri hooldeteenustesse ja soolisesse võrdõiguslikkusesse.

1.9.

Komitee väljendab heameelt ESF+ ettepaneku üle mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames, mille eesmärk on toetada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning edendada naiste osalemist tööturul töö- ja eraelu tasakaalu ning lapsehoiuteenuste ja muude hooldusteenuste kättesaadavuse parandamise meetmete abil. Siiski on komitee seisukohal, et ELi rahalisi vahendeid tuleb eraldada sootundlikumal viisil ning et sooline võrdõiguslikkus tuleks kehtestada eraldiseisva eesmärgina, mitte liita soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja rassismivastasuse eesmärgid üheks eesmärgiks.

1.10.

Komitee pooldab ka InvestEU programmi perioodiks 2021–2027, millega toetatakse investeeringuid sotsiaalsesse taristusse. Komitee palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul toetada tugevalt seda uut võimalust ka selleks, et käivitada vajalikud investeeringud lapsehoidu (ka koolijärgsesse hoidu).

1.11.

Naisettevõtluse areng on maha jäänud ja seda tuleb edendada viisil, et kasutada ära digitaalmajanduse ja tehnoloogilise innovatsiooni tohutut potentsiaali. Parandada tuleb juurdepääsu rahastusele ja soodustada üleminekut ühest tööturu positsioonist teise.

2.   Taust ja väljakutsed

2.1.

Käesolev komitee arvamuse eelnõu on koostatud vastusena Euroopa Parlamendi taotlusele koostada ettevalmistav arvamus soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa tööturgudel. Parlamendi taotlusel käsitletakse käesolevas arvamuses komisjoni soovituses, milles käsitletakse meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamist läbipaistvuse suurendamise kaudu, kirjeldatud meetmete mõju ja vajadust täiendavate meetmete järele soolise palgalõhega võitlemiseks.

2.2.

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatakse, et õigus naiste ja meeste võrdõiguslikkusele on üks liidu põhiväärtustest, ning peaks seega olema oluline ülesanne. Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sooline võrdõiguslikkus ja õigus saada võrdväärse töö eest võrdset tasu sätestatud ühena 20 põhimõttest õiglaste ja hästi toimivate tööturgude ja heaolusüsteemide saavutamiseks.

2.3.

Euroopa Liit ja liikmesriigid on edendanud tööturgudel soolist võrdõiguslikkust seadusandlike ja mitteseadusandlike vahendite, soovituste, poliitikasuuniste ja rahaliste toetuste kombinatsiooni abil. Oma dokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ kinnitas Euroopa Komisjon prioriteete, millega tuleb tegeleda: võrdne majanduslik sõltumatus naiste ja meeste jaoks, võrdne palk võrdse väärtusega töö eest ning võrdsus otsustusprotsessis, väärikus, ausameelsus ja soopõhise vägivalla lõpetamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine väljaspool ELi.

2.4.

2017. aastal kasvas naiste tööhõive määr, nagu ka meeste oma, endiselt aeglaselt, kuid stabiilselt ning saavutas rekordilise 66,5 % taseme, samas kui meeste puhul oli vastav näitaja 78,1 %. Kuid sooline tööhõivelõhe on püsinud alates 2013. aastast muutumatuna, olles 11,5 protsendipunkti. Lisaks on ebatõenäoline, et õnnestub jõuda ELi 2020. aasta eesmärgini saavutada naiste ja meeste tööhõive tasemeks 75 %. Soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemus tõusis 62 punktilt 2005. aastal 65 punktini 2012. aastal ja 66,2 punktini 2015. aastal, osaliselt majanduskriisi tõttu. Mitmes liikmesriigis ei võetud majanduskriisi ohjamiseks rakendatud meetmete puhul piisavalt arvesse nende negatiivset mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

2.5.

Vaatamata üldisest edust soolise võrdõiguslikkuse alal Euroopa tööturgudel on ebavõrdsus naiste ja meeste vahel alles jäänud. Horisontaalne ja vertikaalne segregatsioon on olulised tegurid, mis panustavad bruto töötunnitasu korrigeerimata soolisesse lõhesse, mis praegu moodustab umbes 16 %. Lõhet süvendab asjaolu, et osalise tööajaga töökohtadel ja ka vähemtasustatavates sektorites töötavad peamiselt naised ning et vanemapuhkust kasutavad rohkem naised kui mehed, mis viib karjäärikatkestusteni, vähemate karjääritõusudeni ja vähemate pensioniõiguste kogunemiseni.

2.6.

Praegune sooline tööhõive määra lõhe kujutab endast ELi jaoks märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kaotust, mida hinnatakse aastas 370 miljardi euro suuruseks. Arvestades demograafilisi väljakutseid ja tööealise elanikkonna vähenemist, peab Euroopa täielikult ära kasutama kõigi naiste tööturupotentsiaali, võttes arvesse rassi, etnilise päritolu, ühiskonnaklassi, vanuse, seksuaalse sättumuse, rahvuse, usutunnistuse, soo, puude, pagulas- või sisserändaja seisundi jne kombinatsioone, mis võivad endast kujutada konkreetset takistust nende osalemisel tööturul.

2.7.

Samal ajal kui naised töötavad peamiselt madalamalt tasustatud ja vähem oskusi nõudvatel töökohtadel ja sellistes sektorites nagu tervishoid, sotsiaalteenused, haridus, avalik haldus ja jaekaubandus, on mehed rohkem esindatud inseneeria, ehitus- ja transpordisektorites. Meeste vähene esindatus hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektorites on suurenemas ning seda süvendavad eeskujude puudus ja sageli vähematraktiivsed töötingimused ja palk. Sama kehtib naiste kohta, kes on alaesindatud teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas. 2016. aastal moodustasid naised vaid 17 % ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistidest.

2.8.

Samal ajal kui Euroopa Ülemkogu arutab ELi õigusakte (töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv), saavad naised endiselt töökohal emaduse eest nö karistada, kaasa arvatud raseduse ajal ja pärast sünnitust, mis on paljudes liikmesriikides jätkuvalt probleem. Tööhõive erinevus on eriti suur emade ja hoolduskohustustega naiste puhul. 2016. aastal oli üle 19 % mitteaktiivsetest naistest mitteaktiivsed sellepärast, et vaja oli hoolitseda laste või täiskasvanute eest. Alla 6aastase lapsega naiste tööhõive määr on keskmiselt 9 % võrra madalam kui lasteta naiste oma ning mõnedes riikides on see erinevus kuni 30 %.

2.9.

Komitee väljendab suurt muret töökohal toimuva naiste seksuaalse ahistamise ulatuse pärast ning selle pärast, et levimas on naistevastane küberkiusamine. Ta meenutab vajadust jõustada paremini Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (4) meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (5).

2.10.

Komitee kutsub üles võtma süvalaiendatud ja konkreetseid meetmeid, mis on suunatud haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste kaitsmisele, sest sageli on neil raskem tööturule siseneda. Komitee rõhutab, et on vaja valdkonnaülest lähenemisviisi, et suurendada mitme diskrimineerimisvormiga kokkupuutuvate naiste võimalusi tööturul.

2.11.

Naiste ettevõtlus on ikka veel vähe arenenud. Naised moodustavad 52 % Euroopa elanikkonnast, kuid ainult 34,4 % ELi füüsilisest isikust ettevõtjatest ning 30 % iduettevõtjatest. Naised, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, on halvemas seisus kui füüsilisest isikust ettevõtjatest mehed. 76,3 % ELi 28 riigi füüsilisest isikust ettevõtjatest naistest on ilma töötajateta iseenda tööandjad, samas kui meeste puhul on vastav näitaja 69 %. Seega omavad mehed sagedamini töötajatega ettevõtet, samas kui naised on pigem ilma töötajateta füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel on suurem risk saada madalat sissetulekut. Naiste loovus ja ettevõtjapotentsiaal on piisavalt ära kasutamata majanduskasvu ja töökohtade loomise allikas, mida tuleks edukate ettevõtete loomiseks rohkem arendada.

2.12.

Osaline tööaeg võib olla oluline vahend töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks nii meeste kui ka naiste jaoks. Siiski töötavad naised osalise tööajaga rohkem kui mehed (moodustades osalise tööajaga töötajatest rohkem kui 70 %) ning täheldada võib nende osakaalu suurenemist madalapalgalistel ametikohtadel (jaekaubandus, puhastus ja abistamine). Jätkuvalt valmistab muret nii naiste kui ka meeste mittevabatahtlikult osalise tööajaga töötamise määr. 2020. aastaks ELi eesmärgiks seatud 75 % tööhõive taset on võimalik saavutada vaid integreeritud strateegia abil, mis koosneb sidusast poliitikavaldkondade ja meetmete kombinatsioonist, mis edendaksid osalemist tööturul, kvaliteetseid töökohti, tagaksid võrdse kohtlemise tööl ning soodustaksid hoolduskohustuste tasakaalustatumat jagamist lapsevanemate ja teiste ülalpeetavate sugulaste hooldajate vahel.

3.   Täiendavate meetmete valdkonnad soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks Euroopa tööturgudel

3.1.   Tasustamise läbipaistvusega tegelemine soolise palgalõhe kõrvaldamiseks

3.1.1.

Sooline palgalõhe on üks püsivamaid takistusi tööturgudel ja ühiskonnas soolise võrdõiguslikkuse ja majanduskasvu saavutamisel. Komitee toetab täielikult rahvusvahelist võrdse töötasu koalitsiooni (EPIC), mis on ILO, ÜRO naiste õiguste agentuuri ja OECD juhitav üleilmne algatus, milles osalevad valitsused, tööandjad, ametiühingud ja kodanikuühiskond ning mille eesmärk on kaotada sooline palgalõhe aastaks 2030. Komitee kutsub ELi üles tõhustama oma meetmeid, et tagada soolise palgalõhe kaotamine ELis aastaks 2030.

3.1.2.

Komitee kordab oma soovitusi seoses Euroopa tegevuskavaga palgalõhe vähendamiseks (6). Komitee tunnistab, et uuesti sõnastatud meeste ja naiste võrdse kohtlemise direktiiv 2006/54/EÜ ning meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamist käsitlev liikmesriikidele suunatud komisjoni soovitus 2014/124/EL on olnud olulised vahendid palgalõhe vähendamises ning on jätkuvalt asjakohased. Siiski on rakendamise osas vaja rohkem jõupingutusi. Komisjoni 2013. aasta aruandes direktiivi 2006/54/EÜ rakendamise kohta järeldati, et võrdset tasustamist käsitlevate õigusnormide praktiline rakendamine liikmesriikides on üks direktiivi kõige problemaatilisemaid osasid.

3.1.3.

EPIC on öelnud, et palga läbipaistmatus etendab olulist rolli naiste ja meeste palga erinevuses ning palga suurem läbipaistvus võib aidata vähendada palgalõhet. Palga läbipaistvus etendab tähtsat osa võimaliku diskrimineerimise vastu võitlemises. Komitee väljendab muret 2014. aasta tasustamise läbipaistvuse soovituse rakendamise nõrga taseme üle. Kuigi enamikus liikmesriikides on võetud tasustamise läbipaistvuse suurendamise meetmeid, puuduvad kolmandikus liikmesriikidest need meetmed täielikult. Komitee palub liikmesriikidel aktiivsemalt rakendada nimetatud soovitust, näiteks nähes üksikisikutele ette võimaluse küsida teavet palgatasemete kohta või võimaluse kohustada teatud suurusega ettevõtete töötajaid esitama palgaaruandeid või viima läbi palgaauditeid, kuna see soodustaks neutraalset lähenemisviisi värbamisele ja tasustamisele. Arvesse tuleb ka võtta vajadust austada täielikult töötajate (andmete) privaatsust ja sotsiaalpartnerite vahelisi suhteid.

3.1.4.

Selleks et rakendada võrdse tasustamise põhimõtet ja võidelda soolise palgalõhe vastu, on vaja paremaid sünergiaid erinevate võimalike meetmete vahel. Nende seast võib tungivalt soovitada sooneutraalseid tasustamissüsteeme kui vahendit kasutada erapooletut lähenemisviisi tasustamisele ja värbamisele.

3.1.5.

Sotsiaalpartnerid on kõige paremas positsioonis oskuste ja elukutsete väärtuse ümberhindamiseks. Sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised on vahendiks selle eesmärgi saavutamise ja soolise palgalõhega tegelemise juures.

3.1.6.

Euroopa tasandil tegeletakse palgalõhega ka Euroopa poolaasta kaudu. 2017. aastal juhiti palgalõhele tähelepanu üheksa liikmesriigi riigiaruannetes. 12 liikmesriigile esitati riigipõhised soovitused, mis keskenduvad investeeringutele lapsehoiuteenustesse ja negatiivsetele maksustiimulitele ning muudele soolise palgalõhega seotud meetmetele.

3.1.7.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata teadlikkuse suurendamisele alateadlikest kallutatud hoiakutest, mis süvendavad palgalõhet värbamise ja edutamise protsessides. Samuti on soolise palgalõhe vähendamise puhul asjakohane toetus äriorganisatsioonidelt ning sotsiaalpartnerite, ametiasutuste ja võrdõiguslikkuse organisatsioonide omavaheline koostöö sobivate lahenduste leidmiseks.

3.2.   Haridus, segregatsioon ja stereotüübid

3.2.1.

Järjepidev horisontaalne segregatsioon hariduses, koolituses ja tööturul, mida soodustavad stereotüübid ja tööturu takistused, vajab tähelepanu varajasest lapsepõlvest alates. Sellise segregatsiooni ja soolise palgalõhe vahel on tugev seos. Selgemalt tuleks rõhutada suundumust alaväärtustada teatavaid ameteid, sealhulgas juhtivatel ametikohtadel. Paremad palga- ja töötingimused naiste ülekaaluga sektorites võivad toimida stiimulitena, mis meelitavad rohkem mehi neisse ametitesse, aidates seeläbi tegeleda ka ametialase soolise segregatsiooni probleemiga.

3.2.2.

Kuigi naistel on hariduses paremad tulemused, seisavad naised vastamisi mitmete takistustega, kui tahavad teha karjääri teatavates sektorites, kus domineerivad mehed, nagu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor. Isegi kui mõned tüdrukud valivad hariduse teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas, teeb nendes valdkondades hiljem karjääri üksnes 10 % naistest. See nõuab suuremat rõhku segregatsiooni ja stereotüüpide vastu võitlemisele hariduses ja selle sektori paremat edendamist naiste seas.

3.2.3.

Meeste vähesus hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektoris on omandamas murettekitavaid mõõtmeid. Komitee nõuab teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist ja eeskujude edendamist ELi ja liikmesriikide tasandil, et edendada naiste seas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna ameteid ning meeste seas hariduse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonna ameteid.

3.3.   Hooldusteenused töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks

3.3.1.

Töö-, era- ja pereelu ühildamine on lapsevanemate ja teiste hoolduskohustusega inimeste jaoks üks peamisi väljakutseid. Naistel on ebaproportsionaalne koormus, kuna tavaliselt vastutavad nad ülalpeetavate sugulaste hooldamise eest. Parema töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine on eriti suur väljakutse üksikvanemate ja haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste jaoks. Komitee pooldas komisjoni algatust lastega lapsevanemate, tööturul osalemise suurendamiseks, et aidata neil saavutada paremat töö- ja eraelu tasakaalu.

3.3.2.

Vanemliku ja muu hoolduskohustuse jagamine on oluline eesmärk selleks, et saavutada võrdne osalemine tööturul (7). Isad kasutavad isa- ja vanemapuhkust üldiselt vähe ning tavaliselt lähevad nad puhkusele vaid siis, kui selle eest makstakse. On oluline võtta meetmeid, et julgustada mehi pereelus rohkem osalema, võttes arvesse võimalikke kaasnevaid kulutusi ja korralduslikke jõupingutusi ettevõtjate, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate jaoks.

3.3.3.

Kuna hoolduskohustused on üks peamiseid põhjuseid, miks naiste osalemine tööturul on madal, on Barcelona eesmärgid äärmiselt olulised, kuid neid ei ole piisaval määral saavutatud. Tõendid näitavad positiivset korrelatsiooni lapsehoiuteenuste ja naiste tööhõive määra vahel. Komitee väljendab muret asjaolu pärast, et 15 aasta jooksul pärast nende vastuvõtmist on Barcelona eesmärgid saavutanud vaid vähesed riigid. Komitee nõuab võimalikku läbivaatamist, et kehtestada nõudlikumad eesmärgid stiimulina soolise võrdõiguslikkuse soodustamiseks.

Lapsehoiu ja muude hooldusteenuste taskukohasus ja kättesaadavus on jätkuvalt väljakutse, eelkõige madalama sissetulekuga perekondade jaoks. Seega on hea kombinatsioon kvaliteetsetest avalikest ja erasektori hooldusteenustest oluline. Peale selle on töötavate lapsevanemate jaoks reaalne takistus ka lastesõimede ja lasteaedade lahtiolekuajad.

3.3.4.

Komitee juhib tähelepanu ka vajadusele kooliväliste lapsehoiuteenuste järele töötavate lapsevanemate laste jaoks. Need peaksid olema kättesaadavad riikides, kus koolipäev lõpeb vara ja vanemad tavatsevad lünga täitmiseks valida osalise tööajaga töö. Vaja on rohkem andmeid, et mõista selle struktuurse probleemi ulatust ja selle tagajärgi soolisele võrdõiguslikkusele tööturul.

3.3.5.

Hooldussektori kasv, mis pakub olulist kasutamata töökohtade potentsiaali, vajab pideva soolise segregatsiooni ning paljudel juhtudel kehvade töötingimuste ja madala töötasu tõttu erilist tähelepanu. Nagu komitee on juba väljendanud, on vaja koguda adekvaatseid andmeid tasuliste hoiusüsteemide eri aspektide ja eelistuste kohta Euroopas. See peaks hõlmama kiiresti laienevaid majapidamisteenuseid ning konkreetsemalt peredes elavaid hooldustöötajaid, (8) kellest paljud osalevad EL-siseses liikuvuses või on sisserändajad kolmandatest riikidest ja annavad teada halbadest töötingimustest ja töötasust. Komitee palub Euroopa Komisjonil võtta hooldussektori jaoks integreeritud meetmeid.

3.3.6.

Komitee hindab komisjoni jõupingutusi lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse tähelepanelikumaks jälgimiseks osana Euroopa poolaastast ja liikmesriikidele suunatud riigipõhiseid soovitusi.

3.4.   Soolise võrdõiguslikkuse rahastamine: mitmeaastane finantsraamistik

3.4.1.

Komitee väljendab heameelt ESF+ ettepaneku üle mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) raames, mille eesmärk on toetada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist ning edendada naiste osalemist tööturul töö- ja eraelu tasakaalu ning lapsehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise meetmete abil. Komitee julgustab nii ELi institutsioone kui ka liikmesriike rakendama soovitusi Euroopa Sotsiaalfondi toetuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel (9).

3.4.2.

Komitee on seisukohal, et ELi rahalisi vahendeid tuleb eraldada sootundlikumal viisil. Komitee on mures, et soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja rassismivastasuse eesmärkide liitmine üheks eesmärgiks võib vähendada nende nähtavust ja igale neist eraldatavate vahendite selgust. Tuleks mõelda, kuidas oleks kõige parem seda käsitleda.

3.4.3.

Komitee rõhutab vajadust investeerida kvaliteetsetesse, taskukohastesse ja kättesaadavatesse lapsehoiu- ja hooldusteenustesse ja asutustesse kõigi jaoks. Komisjoni ettepanek ESF+ kohta on samm õiges suunas, et investeerida lapsehoidu rohkem. Rahastust tuleks rohkem edendada, tuginedes Euroopa Komisjoni poolt kogutavadele headele tavadele.

3.4.4.

Komitee tervitab samuti programmi InvestEU osana mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027, ning selle üle, et programmi prioriteet on suurendada investeeringuid sotsiaalsesse taristusse, millel võib olla positiivne mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

3.4.5.

Komitee tunneb muret selle üle, et ei ole hindamist selle kohta, kuidas liikmesriikides on kasutatud ELi vahendeid lapsehoiu-ja hooldusteenuste edendamise toetamiseks. Sellega tuleb tegeleda järgmiste rahastamisprogrammidega seoses, luues liikmesriikide jaoks sobivad näitajad tulevastes Euroopa struktuurifondides, sealhulgas ESF+, et paremini tuvastada ja jälgida ELi rahalist panust eri hooldeteenustesse ja soolisesse võrdõiguslikkusesse.

3.5.   Maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemid

3.5.1.

Olemasolevad andmed viitavad, et naisi mõjutavad sageli tugevad negatiivsed majanduslikud stiimulid, kui nad tööturule sisenevad või rohkem töötada tahavad; maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehitus võib toimida heidutusena leibkonna teise palgasaaja jaoks, kes on väga tihti naine. Selle otsesed tagajärjed on väiksemad sissemaksed pensionisüsteemi või nende puudumine, mille tulemuseks on hiljem madalam pensionisissetulek või isegi vaesus.

3.5.2.

Euroopa poolaasta raames on juba rõhutatud vajadust muuta maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteeme nii, et vältida tugevaid negatiivseid stiimuleid leibkonna teiste palgasaajate jaoks, kes soovivad tööd leida või rohkem töötada. Liikmesriikides toimuvaid protsesse tuleb tähelepanelikult jälgida.

3.6.   Naiste ettevõtlus

3.6.1.

Ettevõtlus võib suurendada naiste majandusliku sõltumatuse võimalusi, pakkudes kvaliteetseid töökohti, edukaid karjääre, aidates naised vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest välja ning andes panuse tasakaalustatumasse soolisesse esindatusesse otsuste langetamises. Naiste ettevõtlust tuleb toetada, parandades sotsiaalkaitse meetmetele (10) ligipääsu ja nende kvaliteeti ning süvalaiendades ettevõtluse alaseid teadmisi hariduses ja koolituses.

3.6.2.

Mis puudutab füüsilisest isikust ettevõtjaid, siis naised on sagedamini vaid iseenda tööandjad, keda ähvardab palgavaesus, samas kui mehed omavad sagedamini töötajatega ettevõtteid. Naised puutuvad ka kokku struktuursete tõketega, mis piiravad juurdepääsu rahastusele, stereotüüpide ja enesekindluse puudumisega. Sellised takistused tuleb kõrvaldada. Takistuse kõrvaldamiseks võivad olla kasulikud mentorlus, äriinglid ja uued rahastamisvormid. Äriorganisatsioonide olemasolevaid võrgustikke tuleb aktiivsemalt edendada ja levitada nende kohta teavet.

3.7.   Digitaalmajandus

3.7.1.

Muutused tööturul, mida on põhjustanud globaliseerimine, tehnoloogia areng ja demograafilised muutused, pakuvad uusi perspektiive nii töötajatele kui ka ettevõtjatele. Arenevad ja kasvavad sektorid (näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, roheline majandus, tööstus 4.0, e-kaubandus) pakuvad naistele palju võimalusi saada hästi tasustatud töökohti. Komitee on ka juhtinud tähelepanu soolisele digilõhele, mis tekitab palju lahendamist nõudvaid probleeme. Komitee on esitanud soovitusi, et kõrvaldada haridussüsteemi ja tööturuga seotud tasakaalustamatus (11).

3.7.2.

Tagamaks, et naised ja mehed saavad digitaalmajanduses kindlalt osaleda, on vaja riiklikul tasandil suuremat selgust õiguste, sotsiaalkindlustusõiguste ja kohustuste kohta nii töölepingutes kui ka ettevõtetevahelistes lepingutes. Haridus ja koolitus peaks täitma keskset rolli strateegiates, millega edendatakse naiste seas karjääre info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas ning rohelisi karjääre ning soolist perspektiivi tuleks võtta arvesse digitaalse ühtse turu strateegias.

3.8.   Tõhustatud koostöö kõigi osapoolte vahel

3.8.1.

Tööturu osapoolte roll kollektiivsete läbirääkimiste protsessis on oluline vahend selleks, et tegeleda soolise võrdõiguslikkuse eri mõõtmetega ning võrdse tasustamise põhimõttega Euroopa tööturgudel. ELi tasandil võtsid tööturu osapooled 2005. aastal vastu võrdõiguslikkuse tegevusraamistiku, millele järgnesid ühismeetmed riiklikul tasandil eesmärgiga tegeleda soorollide küsimusega, edendada naiste rolli otsustusprotsessides, toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning vähendada soolist palgalõhet. 2008. aastal vaatasid nad läbi 1996. aasta vanemapuhkuse lepingu (nõukogu direktiiv 2010/18/EL (12)) ning 2012. aastal arendasid nad välja töövahendi soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks praktikas.

3.8.2.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad kasulikul moel kaasa aidata soolise võrdõiguslikkuse edendamisele tööturul, eriti seoses haavatavate rühmadega.

3.8.3.

Komitee kutsub üles koostama uuendatud ja edasipüüdliku strateegia ELi tasandil, et saavutada sooline võrdõiguslikkus Euroopa tööturgudel, mis tuleks sidusalt integreerida kõikidesse tulevastesse Euroopa tööhõivestrateegiatesse, Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 Euroopa mõõtmesse.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44; ELT C 262, 25.7.2018, lk 101.

(2)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44.

(3)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 20.

(4)  ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(5)  ELT C 351, 15.11.2012, lk 12; ELT C 242, 23.7.2015, lk 9, ELT C 367, 10.10.2018, lk 20.

(6)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 101.

(7)  ELT C 129, 11.4.2018, lk 44.

(8)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 7.

(9)  Vt EMSK arvamus „Euroopa Sotsiaalfond+“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 165).

(10)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(11)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 37.

(12)  ELT L 68, 18.3.2010, lk 13.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/33


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine“

(ettevalmistav arvamus)

(2019/C 110/06)

Raportöör:

Arnaud SCHWARTZ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 3.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

ettevalmistav arvamus

Juhatuse otsus

17.4.2018 (konsulteerimistaotluse esitamise ootel)

 

 

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

117/2/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise (Environmental Implementation Review, EIR) eesmärgi üle, mis seisneb täieliku ülevaate andmises iga liikmesriigi olukorrast, tehes kindlaks nende peamised puudused ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel, samuti soovituste esitamises parandusmeetmete võtmiseks ning nimetatud õiguse ülevõtmises maha jäänud liikmesriikide toetamises eelkõige vastastikuse tehnilise abi andmise vahendi kaudu.

1.2.

Komitee leiab siiski oma selleteemalises arvamuses, (1) et ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise käigus on selgunud, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide puudulik, killustatud ja ebaühtlane rakendamine on paljudes ELi liikmesriikides tõsine probleem. Üks selle käigus tuvastatud puuduliku rakendamise algpõhjuseid näib olevat nii praegu kui ka varem olnud see, et paljude liikmesriikide valitsustel puudub jätkuvalt poliitiline tahe seada olulised parandused poliitiliseks prioriteediks ja eraldada selleks piisavalt rahalisi vahendeid (nt mitmeaastase finantsraamistiku kaudu). Seepärast tuletab komitee meelde, et ELi keskkonnaalase õigustiku nõuetekohane rakendamine on Euroopa kodanike huvides ning toob suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

1.3.

Samuti kordab komitee eespool nimetatud arvamuses (2) väljendatud seisukohta, et keskkonnakaitsemeetmete tõhus rakendamine sõltub osaliselt sellest, kas kodanikuühiskonnale (tööandjad, töötajad ning muud ühiskonnarühmade esindajad) antakse aktiivne roll. Seega rõhutab komitee veel kord üleskutset kodanikuühiskonda ulatuslikumalt ja struktuursemalt kaasata, mis võib tugevdada keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist. Komitee arvates tuleb riigi tasandil tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele anda võimalus panustada oma asjatundmuse ja teadmistega riigipõhistesse aruannetesse ning struktureeritud dialoogi riikidega ja selle järelmeetmetesse. Seepärast on komitee valmis hõlbustama kodanikuühiskonna dialoogi ELi tasandil tõeliselt kestliku ringmajanduse raames.

1.4.

Komitee rõhutab oma arvamuses „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ (3) uuesti, et praegused puudujäägid õõnestavad kodanike usaldust ELi õigusaktide tõhususe vastu, ning kutsub seega liikmesriike ja komisjoni uuesti üles koondama olulisi rahalisi vahendeid täiendavate töötajate palkamiseks, et kontrollida keskkonnanõuete täitmist ja keskkonnaalase juhtimise tagamist.

1.5.

Komitee rõhutab, et mõnel juhul on tarvis ka keskkonnainvesteeringuid, avalikkuse teadlikkuse suurendamist või tugevat jõustamisahelat ning et isegi kui keskkonnainspektorid on juba ametis, vajavad Euroopa ja liikmesriigid ka spetsialiseerunud kohtunikke ja prokuröre.

1.6.

Komitee tuletab samuti meelde oma arvamuses (4) esitatud seisukohta, et lisaks asjaomastele liikmesriikidele ja üldsusele suunatud meetmetele, mille eesmärk on teavitada järgimist nõudvatest eeskirjadest ja tõsta nende kohta teadlikkust, tuleb võtta meetmeid Euroopa Komisjoni kui aluslepingu täitmise järelevalvaja tehtava järelevalve või nõuete täitmise kontrollimiseks ELi tasandil. Tegevuskavas (5) jäetakse tähelepanuta sellised eeskirjade mittejärgimise põhjused nagu oportunism ja poliitilise tahte puudumine. Kuigi liikmesriike on vaja toetada, täpsustab komitee veel kord, et asjaomase tegevuskava pehmed meetmed ei saa olla ainus strateegia keskkonnanõuete täitmise parandamiseks.

1.7.

Nii keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamises kui ka tegevuskavas järgitakse kaheaastast tsüklit. Komitee rõhutab samuti, et tal peaks nende järelevalves ja sisu kujundamises olema aktiivne roll, et teha Euroopa Liidu keskkonnapoliitika pideva täiustamise protsessis kuuldavaks kodanikuühiskonna hääl.

1.8.

Lisaks nähtub Euroopa Komisjoni mitmetest dokumentidest, et suur osa puudustest tuleneb koostöö puudumisest keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise eest vastutavate eri haldustasandite (riiklik, piirkondlik, kohalik) vahel, ning seetõttu kutsub komitee ELi samuti üles kaasama kodanikuühiskonda õigusaktide rakendamise pidevasse jälgimisse ja hindamisse.

1.9.

ELi kodanike hinnangul on keskkonnakaitse äärmiselt tähtis. Enamik eurooplasi arvab, et EL ja liikmesriikide valitsused ei tee keskkonna kaitsmiseks piisavalt. Seega peaksid nõukogu, parlament ja komisjon tegema komitee abil rohkem koostööd, et täita kodanike ootusi. Täpsemalt võiks sel eesmärgil paluda komiteel koostada ettevalmistava arvamuse selle kohta, kuidas kodanikuühiskond võiks ELi keskkonnaalaste õigusaktide koostamist ja rakendamist paremini toetada.

1.10.

Praegu palub komitee komisjonil jagada nimekirja kõigist iga liikmesriigi puhul õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamises leitud puudustest. Loetelu peaks osalt põhinema komisjonile esitatud teadetel ja konsultatsioonil organiseeritud kodanikuühiskonnaga. Samuti palub komitee komisjonil määrata kindlaks ja võtta parandusmeetmed nende puuduste kõrvaldamiseks. Komitee on valmis parandusmeetmete kindlaksmääramist toetama ning osalema tulevikus nende parandusmeetmete rakendamise hindamises.

1.11.

Komitee leiab, et komisjon peaks lisaks õigusakti ettepanekute esitamisele lihtsustama ja toetama ka õigusaktide rakendamist, samuti peaks komisjon olemasolevaid tekste ühtlustama ning viima need paremini kooskõlla teaduse arengu ja rahvusvaheliste kohustustega, mille eesmärk on kaitsta elanikkonna tervist ja taastada ökosüsteemide hea toimimine. Ökosüsteemideta pole võimalik ei majanduslik areng ega sotsiaalne õiglus. Keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine on ülimalt vajalik iseäranis ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ja kliimakokkulepete elluviimiseks. Seega juhib komitee pädevate asutuste tähelepanu mitmele käesolevas arvamuses esitatud näitele õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate keskkonnaalaste õigusaktide täiustamise kohta.

1.12.

Hiljutise ühekordselt kasutatava plasti direktiivi käsitleva ettepaneku valguses tundub olevat kindel, et väljapakutud meetmetega nõustumise määr oli kõrge tänu ookeanide plastsaaste teemal korraldatud teavitustegevusele ja meediakampaaniatele, mille abil seda probleemi kodanikele teadvustati. Komitee hinnangul on see samamoodi paljude teiste meetmetega, mis suudavad pakkuda ELi elanikele tervet elukeskkonda, kohandada keskkonda kliimamuutustega ning peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimise. Komitee kordab sellega seoses vajadust kodanikuühiskonna pühendunud osalemiseks, et toetada inimeste harimist, ning vajadust kahekordistada Euroopa, riigi ja kohaliku tasandi ametiasutuste jõupingutusi, et suurendada kodanike ning avaliku ja erasektori otsustajate (iseäranis VKEde ning väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtjate) teadlikkust nendest suurtest 21. sajandi probleemidest.

2.   Üldised märkused

2.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi koostöövalmidust, mida näitab parlamendi taotlus koostada käesolev ettevalmistav arvamus õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta.

2.2.

Õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine on seotud eelkõige ökosüsteemide kaitsega, samuti rajatakse sellega teed uutele majanduslikele võimalustele ja eurooplaste tervist soodustavatele arengusuundadele. Rakendamise puhul ei ole küsimus mitte ainult direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmises, mis on pelgalt esimene samm, vaid see tähendab ka vajalike haldusasutuste loomist või olemasolevate inimressursside, oskuste ja vastutuse, oskusteabe ja rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist. Paljudel juhtudel on vajalikud (riiklikud ja/või erasektori) keskkonnainvesteeringud (näiteks veepuhastuse ja jäätmekäitluse valdkonnas) ja muudel juhtudel tuleb reguleerida keskkonda kahjustavaid tegevusi (näiteks õhukvaliteedi säilitamiseks).

2.3.

ELi keskkonnaalaste õigusaktide parem rakendamine tuleks kõigis liikmesriikides esmatähtsale kohale seada ning selle valdkonna eest vastutavaid ametiasutusi tuleks tugevdada. Paljudes varasemates komitee arvamustes on juba selleks soovitusi antud, samuti on antud soovitusi üldisemalt õhukvaliteeti, vett ja jäätmeid käsitlevate kehtivate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta. Seepärast juhib komitee tähelepanu nimetatud arvamustele, milles käsitletakse konkreetselt õhku, (6) vett (7) ja jäätmeid (8).

2.4.

Lisaks neile temaatilistele arvamustele sisaldavad ka mõned üldisemad komitee arvamused soovitusi, mis võivad olla asjakohased käesoleva taotluse seisukohast. Sellised arvamused on näiteks arvamus õiguskaitse kättesaadavuse kohta (9) või kehtivate õigusaktide rakendamise ja keskkonnalase juhtimise kohta (10) ning tarbijate ühishuvide kaitse kohta, (11) strateegilised arvamused (12) ja arvamused, milles käsitletakse Euroopa Liidust väljapoole jäävaid piirkondi ja eelkõige nt kestliku arengu eesmärke, (13) vabakaubanduslepinguid (14) või kliimat (15).

2.5.

Loomulikult on vaja rakendada kehtivaid õigusakte. See hõlbustab vaba ja moonutamata konkurentsi soodustava ühtse turu loomist, mis väärib kodanike usaldust sõltumata sellest, kas nad on tootjad või tarbijad – õigus, mis suudab tagada elanikkonna ja keskkonna kaitse valdkonnas kõrged kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Lisaks sellele tundub hädavajalik püüda leevendada kehtivate õigusaktide puudusi, veendudes samas, et ELi tagab süstemaatiliselt kahe- või mitmepoolsete läbirääkimiste raames imporditud toodete vastavuse samaväärsetele sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigusaktidele.

2.6.

Seda silmas pidades tuleb käesolevas ettevalmistavas arvamuses esitatud tähelepanekuid, järeldusi ja soovitusi pidada mitte ohuks, vaid võimaluseks juhtida oma tegevust selliselt, et see loob kas konkurentsi või koostöö kaudu eeliseid, mis annavad majanduse, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnale suuna ja tuleviku.

2.7.

Lõpetuseks olgu öeldud, et vältida tuleks liikmesriikide vahelisi erinevusi Euroopa õiguse kohaldamisel nii õhu, vee kui ka jäätmete valdkonnas. Vastasel juhul võib see tuua kaasa konkurentsimoonutused, sotsiaalse ja keskkonnast tingitud ebavõrdsuse või kunstlikud piirid, mis takistavad ühiste ja oma olemuselt piiriüleste ressursside haldamist. Seega tuleb olemasolevate ja tulevaste meetmete tugevdamiseks näha ette vahendid saaste ja ressursside maksustamise ühtlustamiseks ning täita paremini vajadus kalibreerida olemasolevaid vahendeid vastavalt katmist vajavatele väliskuludele. Keskkonnapoliitika ei peaks enam olema kohandamismuutuja, vaid sellest peab saama inimtegevuse, käsitöö, põllumajanduse ja tööstuse valdkonna strateegiliste ümberkorralduste peamine tõuketegur ELis ning positiivse ülekanduva mõju kaudu ka teistes piirkondades, kus asuvad ELi poliitilised ja kaubanduspartnerid.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Õhukvaliteeti käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine

Koos vee, looduse ja jäätmetega on õhukvaliteet üks sektoritest, kus rikkumisi on kõige rohkem. 2018. aasta mais tugevdas komisjon sunnimeetmeid kuue liikmesriigi vastu, kes rikkusid ELi õhukvaliteedi norme, kaevates need riigid Euroopa Kohtusse (16). Komitee võtab teadmiseks, et komisjon teostab praegu õhukvaliteedi direktiivi toimivuskontrolli, hinnates välisõhu kvaliteedi direktiivide tulemusi 2008.–2018. aastal. Pingutused välisõhu kvaliteeti käsitlevate õigusaktide parandamiseks annaksid panuse iseäranis kestliku arengu eesmärki nr 11 „säästvad linnad ja kogukonnad“.

Õhukvaliteedi puhul tuleks samuti meeles pidada, et õhusaastel on kolme laadi mõju:

1)

tervisemõju, mis on nii ulatuslik, et sise- ja välisõhu saastatus on jätkuvalt suur riskitegur nii Euroopa Liidus (17) kui ka väljaspool seda. Tegemist on isegi peamise tervise- ja keskkonnaohuga maailmas, (18) mis põhjustab igal aastal 6,5 miljonit enneaegset surma ning läheb kalliks maksma ühiskonnale, tervishoiusüsteemidele, majandusele ja kõigile neile, kelle tervist see mõjutab. Euroopa Kontrollikoja hiljutises õhusaastet käsitlevas aruandes hinnatakse enneaegsete surmade esinemist umbes 400 000 juhtumile aastas ning täheldatakse, et Euroopa kodanike tervis ei ole alati piisavalt kaitstud ning et ELi tegevus ei ole andnud loodetud tulemusi;

2)

mõju bioloogilisele mitmekesisusele (põllukultuuridele, metsadele jne);

3)

mõju kaasaegsetele ja muidugi ka ajaloolistele hoonetele, mis on seotud turismiga.

3.1.1.   Siseõhk

a)

Siseõhu kvaliteedi parandamiseks tuleks näiteks ehitusmaterjalide, sisustuskaupade, mööbli või majapidamistarvete korral tarbijaid märgistuse kaudu teavitada ostetud toodete heitkogustest. EL peaks selleks võrdlema liikmesriikide seadusandlust ning looma seejärel praeguste parimate tavade põhjal sidusa raamistiku.

b)

Tuleks kehtestada kohustus pärast hoone valmimist ja üleandmist ventilatsiooni kvaliteeti säilitada ja korrapäraselt jälgida. Hoonete pikaajaline jälgimine mõjuks ilmselgelt positiivselt mitte ainult tervise, vaid ka energeetilisest seisukohast.

c)

Et kaitsta haavatavaid rahvastikurühmi, sh kahjustunud või alles väljakujunemata hingamisteedega ja parema kvaliteediga õhku vajavad inimesed, tuleks sel eesmärgil tegevuskavu rakendada ka üldkasutatavates hoonetes ja eelkõige hoonetes, mida külastavad väiksed lapsed.

d)

Lõpuks oleks kasulik ühtlustada õhupuhastamise tavad. EL peaks määrama kindlaks nende tõhususe ja ohutuse mõõtmise kriteeriumid, et vältida näiteks tervise ja kaubanduse valdkonnas igasuguseid kõrvalekaldeid, mis tulenevad sellest, et hetkel eeskirjad põhimõtteliselt puuduvad.

3.1.2.   Välisõhk

a)

Selleks, et saavutada parem õhukvaliteet ning suurem usaldus kodanike ja Euroopa institutsioonide vahel, on lisaks kehtivate eeskirjade rangemale rakendamisele ja nende rikkumise eest karmimate karistuste määramisele vaja, et ka Euroopa direktiivides kehtestatud standardites võetaks lõpuks arvesse neis puuduvaid Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi, kui need kaitsevad elanikkonna tervist paremini.

b)

Hetkel jälgitakse ainult PM10 ja PM2,5 osakeste (mikromeetri skaalal) sisaldust. Siiski mõjutavad mõned ülipeened osakesed tervist palju suuremal määral (nanoskaalal), sest need tungivad inimkehas sügavamale ja võivad koguneda elutähtsatesse organitesse. Seega tuleb Euroopa õigusaktides selle olukorraga arvestada ja näha ette selliste osakeste jälgimine, et järk-järgult vähendada ka nende sisaldust õhus.

c)

Ka polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja teiste saasteainete osas, mida veel ei jälgita, tuleks sama teha, sealhulgas jäätmepõletusseadmete, laevade, maismaasõidukite, ehitusmasinatega jne seotud saasteainete korral, seda enam, et pidev teadusalaste teadmiste ja tehnilise võimekuse areng võimaldab juba praegu tervist ja ökosüsteeme paremini kaitsta.

d)

Siinkohal on hädavajalik õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv, (19) et liikmesriigid oma õhusaasteainete heitkoguseid vähendaksid. Ent selles kavandatakse vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele üksnes soovituslikke meetmeid eesmärgiga, et liikmesriigid täidaksid heitkoguste vähendamise kohustusi. Direktiivis sätestatud rakendamine on nii paindlik, et muudab selle reguleeriva mõju kaugelt liiga nõrgaks.

e)

Parandusteks on ruumi ka seetõttu, et direktiivis ei pakutud välja metaaniheite vähendamise eesmärki, kuigi tegemist on olulise õhusaaste allikaga, sest see on osooni eelaste ja ühtlasi võimas kasvuhoonegaas.

f)

Selleks et tagada ELi mitmesuguste eeskirjade ühtlustamine, tuleb ühises põllumajanduspoliitikas kehtestada põllumajandussektorist pärinevale õhusaastele sihtmäärad. Sellest sektorist pärineb näiteks 95 % ammoniaagiheitest – ammoniaak on saasteaine, mis on hõlmatud ka õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi. Ühine põllumajanduspoliitika peaks pakkuma sobivaid vahendeid, et liikmesriigid saavutaksid selles valdkonnas oma vähendamiseesmärgid.

g)

Lõpetuseks tasuks meelde tuletada, et hetkel kvantifitseeritakse saasteaineid nende massi põhjal (μg/m3), kuigi toksikoloogid on teadusfoorumitel aastaid rõhutanud, et neid oleks parem kvantifitseerida osakeste arvu põhjal. Selline lähenemine on seda loogilisem, et tegemist on sissehingatavate ülipeente elementidega (20).

3.2.   Vett käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine

Vee valdkonnas tuleb rõhutada, et kuigi veepoliitika raamdirektiiviga võib üldiselt rahul olla, on selle rakendamine endiselt nõrk ning enamik liikmesriike ei ole suutnud saavutada 2015. aastal loodetud head keskkonnaseisundit. Sama võib öelda Natura 2000 kohta, sest lepinguline vahend on laialdaselt ebaõnnestunud. Võimalik oleks teha erinevaid täiustusi ja lisandusi, pidades eelkõige silmas ühest küljest pinnase toimimise ja teisest küljest teatavate saasteainete levimise ja vastasmõjude valdkonnas toimunud teaduse arengut. Seda käsitletakse allpool. Vett käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel tehtud edusammud aitaksid täita mitmeid puhast vett ja kanalisatsiooni käsitleva kestliku arengu eesmärgiga nr 6 seotud sihteesmärke.

Üks olulisimaid veega seotud valdkondi on asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine, sest tulenevalt juhtimis- ja rahastamisküsimuste kombinatsioonist on liikmesriikide vahel suuri erinevusi selle nõuete täitmises. Kuigi komisjon on praegusel ametiajal teinud suuri jõupingutusi, on selles valdkonnas ikka veel märkimisväärne rahastamisvajadus ja lahendamist ootavad juhtimisega seotud küsimused. Tahkete jäätmete käitlemise tõendatud kogemuse põhjal tuleks arendada uusi viise, kuidas panna tootjatele vastutus rahastada reovee täiendavat puhastamist uute saasteainete – nt ravimite ja mikroplastide – kõrvaldamiseks.

3.2.1.   Pinnavesi

a)

Pinnavee olukorra parandamiseks ning keskkonnaõiguse ja -juhtimise osas tagasimineku vältimiseks tuleks määratleda teatavad mõisted, näiteks ökoloogiline jätkusuutlikkus, vooluveekogu ja märgala. Väga oluline on kehtestada näiteks märgalade omaduste määratlemise eeskirjad Euroopa tasandil, sest ainult kaitse eesmärgil põhinev lähenemisviis on liiga keeruline, et seda – vähemalt teatud liikmesriikides – oleks võimalik siseriiklikku õigusesse tõhusalt üle võtta.

b)

Samuti oleks kasulik, kui hindamiste läbiviimiseks oleks olemas ühtne selge raamistik, mis on kõigi asjakohase seadusandluse rakendamisega tegelevate sidusrühmade jaoks ühine.

c)

Vähendada tuleks nii nanoosakeste, näiteks tekstiili ja toiduainetööstusest pärinevate osakeste, kui ka sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate, näiteks farmaatsiatööstusest ja põllumajandusest pärinevate ainete keskkonda paiskamist ning panna paika piirmäärad, mida pinnavees ja põhjavees ületada ei tohi, arvestades nende mõju ökosüsteemidele ja eelkõige toiduahelale, mis hõlmab ka inimesi. Selleks tuleks võtta lõpuks meetmed, et määrata ka pikemas perspektiivis kindlaks võrdlustasemed nende ainete, juba jälgitavate eri ainete ning nende lagunemise kõrvalsaaduste koosesinemise korral.

3.2.2.   Põhjavesi

a)

Veealaste õigusaktide osas ei ole eri liiki kasutajate kantud kulude katmist, väliskulude sisestamist ning kuludega kooskõlas olevat maksuskeemi käsitlevad sätted – näiteks sätted, mis on määratletud direktiivis, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (21) – ei küllalt siduvad ega täpsed, et olla piisavalt tõhusad.

b)

Koos kliimamuutustega võib põhjavee taastootmine muutuda üha probleemsemaks. Seda seetõttu, et mõnes kohas lõhub linna- või põllumajandustegevus soovimatult veeringet, sest pinnas on kaetud või on bioloogilist tegevust liiga vähe ning see soodustab loodusliku nõrgumise, puhastamise ja ladestumise asemel hoopis pinnase äravoolu, erosiooni ja mudavoogusid. Selleks, et need nähtused tõsisemaks ei muutuks, peab EL võtma vastu eeskirjad, mis toetaksid elujõulist mullastikku. Selle eeliseks oleks see, et samas tegeletaks nii ökosüsteemidele ja inimtarbimiseks kui ka põllumajandus- ja tööstustegevuseks kättesaadava vee kvaliteedi ja kvantiteedi probleemiga.

c)

Arvestades nende rolli evapotranspiratsiooni kaudu vihma tekitamisel ning samuti vee filtreerimisel, puhastamisel ja ladustamisel pinnases ja põhjavees, tuleks pöörata rohkem tähelepanu metsadele ja hekkidele ning vähemal määral ka püsirohumaadele ja pikalt sööti jäetud põllumaale. Neid peaks olema kogu Euroopas kõikjal, kus võimalik, ja neid tuleks levitada, seda enam, et need on suureks abiks muudele elusolenditele, sh põllukultuuride toetajatele, üha sagedamini esinevate kuumaperioodide ja muude äärmuslike ilmastikuoludega toimetulemisel.

3.2.3.   Direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

Veepoliitika raamdirektiivi paremaks rakendamiseks tuleks muuta direktiivi teksti teatavaid eespool osutatud aspekte järgmiselt:

a)

Vee staatus preambulas „vesi ei ole tavaline kaup“, tuleks asendada väljendiga „vesi ei ole kaup“.

b)

Võttes arvesse vee seisundit Euroopas, tuleb ennetamise ja ettevaatuspõhimõtet rakendades kaotada kõik erandid, näiteks artikli 4 lõikes 5 või artikli 7 lõikes 4 sätestatud erandid.

c)

Vee seisundi tõttu tuleb nõuda keskkonnamõju hindamist kõigi projektide korral, mis võivad vett ja veekeskkonda mõjutada. Kaotada tuleks lihtsustatud analüüsi menetlus (artikkel 16).

d)

Üle tuleks vaadata „saastaja maksab“ põhimõte ja eelkõige selle kohaldamise eeskirjad järgmistel juhtudel:

artikli 9 ümbersõnastamine: sõnastus „Liikmesriigid võtavad arvesse veevarustusteenuste kulude, sealhulgas keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõtet, arvestades III lisa kohaselt tehtud majandusanalüüsi ning järgides eelkõige põhimõtet, et saastaja maksab.“ tuleks asendada järgmisega: „Liikmesriigid katavad inimtegevusest veele tulenevate mõjudega seotud otsesed ja kaudsed kulud, järgides põhimõtet, et saastaja maksab“;

artikli 9 lõikes 4 osutatud erandite kaotamine;

kõigi sektorite lisamine, määrates kindlaks kolm valdkonda (põllumajandus, tööstus, kodumajapidamised), mille puhul liikmesriigid peavad kehtestama eeskirjad kulude väljaviimise kaotamiseks. Aastaaruandes täpsustataks sektorite kaupa, kuidas seda protsessi rakendada.

e)

Samuti tuleb kõik „tagab, et“ tüüpi väljendid asendada tegeliku kohustusega (näiteks artikli 11 lõikes 5 või artikli 14 lõikes 1).

f)

Samuti tuleb alandada saasteainete läviväärtusi, sh kombineeritult muude direktiividega (näiteks nitraatide, kemikaalide jms kohta) ning ajakohastada prioriteetseid aineid (lisades näiteks perfluoritud ühendid, nanotehnoloogia jne).

g)

Tuleks tõhustada üldsuse kaasamist (artikkel 14), eelkõige kavandamise osas. Seda tuleks laiendada põhiliste ja täiendavate meetmete programmidele ning kõigile eelnevatele halduskontrollidele.

h)

Kohtumenetluste osas (artikkel 23) tuleb lisada, et Århusi konventsiooni kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama eeskirjad ja menetlused, mis soodustavad vee valdkonnas üldsuse õigust algatada kohtumenetlus.

3.3.   Jäätmeid käsitlevate ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine

Mõjuhinnangus, millel põhinevad jäätmeid käsitlevad hiljuti vastu võetud õigusaktid, tuvastati mitmeid rakendamisprobleeme: õiguslikku ja regulatiivset laadi, samuti juhtimise ja teadlikkuse suurendamisega seotud probleeme. Puudujäägid jäätmete raamdirektiivi rakendamisel tulenevad sageli sellest, et puuduvad majandushoovad, nt muutmaks ringlusse võtmise prügilasse ladestamisest atraktiivsemaks. Ent selliste majandushoobade loomine võib olla probleem omavalitsusüksuste jaoks. Kohalikel omavalitsustel puudub sageli suutlikkus rakendada ELi meetmeid ja vahendeid kohalikul tasandil, mis viitab juhtimisprobleemile. Mitmes liikmesriigis on tõsiseid probleeme ka jõustamisega. Komitee on teadlik, et nende rakendamispuudujääkide käsitlemiseks on komisjon viimastel aastatel teinud koostööd liikmesriikidega, näiteks pakkudes tehnilist tuge ja konkreetseid suuniseid vajalike muudatuste kohta kahe nõuetele vastavuse edendamise menetluse käigus, mis toimusid 2012. ja 2015.aastal.

Jäätmeid käsitlevad hiljuti vastu võetud seadusandlikud ettepanekud peaksid lahendama mõne rakendamisprobleemi ja andma panuse kestliku arengu eesmärki nr 12 tagada säästev tarbimine ja tootmine, ent juhtimise ja jõustamisega seotud küsimustega tuleb endiselt tegeleda riiklikul tasandil. Komitee lõi koos komisjoniga Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi, mis on juba andnud märkimisväärseid tulemusi, lihtsustades sidusrühmades olemasoleva asjatundmuse ja hea tava koondamist, vahetamist ja levitamist. See platvorm on keskne vahend, mis väärib laialdasemat kasutamist eesmärgiga innustada ELi õigusaktide rakendamisele selles valdkonnas.

3.3.1.   Jäätmetekke vältimine

a)

Jäätmepoliitika hiljutine läbivaatamine (22) on sobiv võimalus toetada jõuliselt meetmeid, et vähendada meie vajadusi juba algallika juures (sh vajadus tooraine ja teisese tooraine järele) ning vähendada tulevikus jäätmete hulka, eelkõige ökosüsteemide ja inimtervise jaoks ohtlike jäätmete hulka. See tähendab, et peame endalt küsima, mida me vajame, mida toodame ja kuidas neid tooteid kujundame, et pikendada nende kasutusiga ning neid seejärel võimalikult väikese materjalikaoga uuesti töödelda – see kõik mõjutab keskkonda üldiselt, energiasõltumatust ja majanduse jätkusuutlikkust.

b)

Selleks et meil oleks võimalik rääkida jäätmete asemel kestlikest materjalidest ja ringmajandusest, tuleb juba toodete kujundamise etapis kõrvaldada koostisosad, mis on mürgised või ohtlikud ja muudavad tulevikus ringlusse võtmise keeruliseks.

c)

Pakendite osas tuleks lähtuda lihtsuse põhimõttest ning tuleks jätkata järk-järgult ja kohustuslikus korras võimalikult ulatuslikku edasiliikumist, et vältida igasuguseid eri tagastus- ja ringlussevõtu süsteemidega seotud konkurentsimoonutusi.

d)

Üks jäätmetekke vältimise viise on meie ühiskondade võimekus oma tooteid taaskasutada ja parandada. Selleks on vaja ambitsioonikaid õigusakte, mis sisaldaksid kohustuslikke eesmärke ega piirduks ainult vabatahtlike meetmetega.

e)

Selleks et siduda majanduslik areng loodusvarade tarbimisest ja sellest tulenevatest keskkonnamõjudest lahti, peab EL enesele seadma ambitsioonikamad eesmärgid ressursside tõhusamaks kasutamiseks tootmissüsteemides.

3.3.2.   Jäätmekäitlus

a)

Inimeste, sh nii tootjate kui tarbijate usalduse võitmiseks ja selle säilitamiseks tuleb ringmajanduses võtta korrapäraselt arvesse uusimaid teadusalaseid teadmisi, kaitstes ringmajandust sel teel eelkõige tervishoiu valdkonnas tulevikuskandaalide eest, mis on seotud saasteainete kontsentreerumise või hajumisega ringlusse võetud materjalides (näiteks broom või endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid) või keskkonnas (nanomaterjalid või mikroplastid).

b)

Selline lähenemine oleks usutavam ja tõhusam, kui iga tüüpi materjalide ringlusse võtmise määra tõstmiseks hakataks nende koostisosi jälgima materjali tootmisest alates ning tagataks võimalikult suur läbipaistvus kuni materjalide tarbijateni jõudmiseni.

c)

Inimtervist ja keskkonda tuleks Euroopa Liidus seega samaväärselt kaitsta nii ringlusse võetud materjalide kui ka uute materjalide korral. Ringlussevõtuks sobivates materjalides ei tohiks jätkuvalt lubada ohtlike kemikaalide suurtes kontsentratsioonides kasutamist. Seega peaks Euroopa Kemikaaliamet määrama kemikaalide piiramisel ja piirmäärade seadmisel REACH-määruse (23) alusel samad piirmäärad ringlusse võetud materjalide jaoks. Materjale, mille puhul ei ole piirmäärasid järgitud, tuleks töödelda selliselt, et aine eemaldatakse või siis muudetakse korduvkasutamise või ringlussevõtu jaoks kasutuskõlbmatuks.

d)

Lisaks ökodisainile, mida tuleks rakendada nutitelefonide ja muude elektri- ja elektroonikatoodete puhul, peaks EL töötama välja ka jäätmekäitluse poliitika, mis oleks selle nimetuse vääriline, ning jõustama seda oma territooriumil, mitte saatma jäätmeid EList väljapoole.

e)

Olelusringi hindamine näitab selgelt, et kõik ringlusse võtmise viisid on paremad kui jäätmete põletamine (eelkõige kasutatud energia tõttu, näiteks plastiku korral), välja arvatud mõnel konkreetsel juhul puidu puhul ja mõne ohtliku jäätme või materjali puhul. Põletamisest ja matmisest tuleb järk-järgult loobuda ning selleks tuleb panna paika ambitsioonikad eesmärgid.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Arvamus teemal „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 114).

(2)  Vt joonalune märkus 1.

(3)  Arvamus teemal „ELi meetmed keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 83).

(4)  Vt joonalune märkus 3.

(5)  COM(2018) 10 final.

(6)  Arvamus teemal „Euroopa puhta õhu programm“ (ELT C 451, 16.12.2014, lk 134) ja teemal „ELi vabastamine asbestist“, (ELT C 251, 31.7.2015, lk 13).

(7)  Arvamus teemal „Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 90), teemal „Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava“ (ELT C 209, 30.6.2017, lk 60) ja teemal „Olmevee kvaliteet“ (ELT C 367, 10.10.2018, lk 107).

(8)  Arvamus teemal „Ohtlike ainete kasutamise piirangud“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 110), teemal „Kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide kokkupuuteala“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 56), teemal „Strateegia plasti kohta ringmajanduses“ (sh laevajäätmete käitlemine) (ELT C 283, 10.8.2018, lk 61), teemal „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses“ (ELT C 345, 13.10.2017, lk 102), teemal „Ringmajanduse pakett“ (ELT C 264, 20.7.2016, lk 98).

(9)  Arvamus teemal „Õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaõiguse valdkonnas“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 65).

(10)  Vt joonealune märkus 1 ja joonealune märkus 3.

(11)  11 Arvamus teemal „Uus kokkulepe tarbijatega“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 66).

(12)  Arvamus teemal „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule – strateegia aastaks 2050“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 44) ja teemal „Uued jätkusuutlikud majandusmudelid“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 57).

(13)  Arvamus teemal „Tegevuskava aastani 2030 – ülemaailmsele säästvale arengule pühendunud Euroopa Liit, vastu võetud 20. oktoobril 2016“ (ELT C 34, 2.2.2017, lk 58) ja teemal „Kaubanduse ja investeeringute keskne roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ja saavutamisel“ (ELT C 129, 11.4.2018, lk 27).

(14)  Arvamus teemal „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).

(15)  Arvamus teemal „Pariisi protokoll – tegevuskava kliimamuutuste vastaseks võitluseks pärast aastat 2020“ (ELT C 383, 17.11.2015, lk 74) ja teemal „Kliimaõiglus“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 22).

(16)  http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-3450_et.htm.

(17)  Euroopa Keskkonnaameti andmetel.

(18)  Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel.

(19)  Õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiv – NEC.

(20)  https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0048969711005730?via%3Dihub.

(21)  Veepoliitika raamdirektiiv.

(22)  http://ec.europa.eu/environment/waste/target_review.htm.

(23)  REACH-määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1, muudetud ELT L 136, 29.5.2007, lk 3).


III Ettevalmistavad aktid

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

EMSK täiskogu 539. istungjärk, 12.12.2018–13.12.2018

22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/41


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „21. sajandi tingimustele vastav jaemüügisektor““

[COM(2018) 219 final]

(2019/C 110/07)

Raportöör:

Ronny LANNOO

Raportöör:

Gerardo LARGHI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

21.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

171/3/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab komisjoni teatist jaemüügisektori ajakohastamise kohta. Komitee rõhutab taas, et jaemüügisektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust kõigi sidusrühmade ja kogu ühiskonna jaoks (1). Komitee kordab juba oma eelmistes arvamustes antud soovitust luua avatud majanduskeskkond, mille eesmärk on tagada aus konkurents ning luua tingimused suurte, keskmise suurusega, väikeste ja mikroettevõtjate positiivseks kooseksisteerimiseks ja koostööks.

1.2.

Jaemüügisektori mitmekesisuse kaitsmine ja edendamine on vajalik tarbijate vajaduste rahuldamiseks ning Euroopa tootmissüsteemi kaitsmiseks ja edendamiseks. Seetõttu leiab komitee, ja see on ka teatises väga selgelt esile toodud, et suuri jaemüüjaid toetavaid meetmeid tuleb tasakaalustada ja tegeleda nendega, mis vastavad mikro- ja väikeste ettevõtjate vajadustele.

1.3.

Komitee märgib, et komisjoni ettepanekus keskendutakse liialt hinnale kui tarbijaid kõige rohkem huvitavale elemendile, jättes välja teised põhiaspektid, nagu teave, toote kvaliteet ja individuaalsus, ligidus, liikuvus, ringmajandus ja vastupidavus, hinna ja kvaliteedi suhe ning enne või pärast ostu sooritamist saadav teenindus. Komisjon peaks kõigi asjaosaliste huvides toodete mitmekesistamist korralikult kaitsma.

1.4.

Komitee on seisukohal, et asutamisvabadust tuleks käsitleda subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ning et parim viis kõikide seotud sidusrühmade vajaduste rahuldamiseks on nendega kokkuleppe saavutamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

1.5.

Komitee juhib eelkõige tähelepanu sellele, et mõnes liikmesriigis on praegu mõned asutamisvabaduse tõkked ja tegutsemispiirangud, mis takistavad uute ettevõtete loomist, kuid täielik liberaliseerimine ei taga piisavat tasakaalu suurte, väikeste ja pereettevõtete vahel.

1.6.

Komitee arvates on väga tähtis osa kaupluste lahtioleku- ja tööaegu piiravatel õigusaktidel, et tagada eri suurusega ettevõttetele võrdsed tingimused ning ennekõike füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötajate sotsiaalne kaitse, võttes samuti arvesse tarbijaharjumusi.

1.7.

Komitee kordab, et kokkuleppe saavutamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil on parim viis kehtestada lahtiolekuaegu ja -päevi, tulla vastu tarbijate vajadusele konkreetsete toodete ja teenuste järele ning mõne ettevõtte soovile olla avatud pühapäeviti ja pühade ajal, tagades samal ajal ettevõtjate ja töötajate töö- ja pereelu tasakaalu ning pakkudes aegu koolituste korraldamiseks.

1.8.

Komitee rõhutab samuti seoses sotsiaalsambaga vajadust tagada kõigi sektori töötajate õiglane tasu ja töökvaliteet nii internetis kui ka internetiväliselt. Erilist tähelepanu osutab komitee tuhandete internetiettevõtetes töötavate inimeste töölepingutele, mida pole siiani kollektiivläbirääkimistes käsitletud, ning suurte jaeettevõtete lepingutele, mis on mõeldud ainult arvukate klientide teenindamiseks nädalavahetustel (mille tulemusena suureneb juhuslike lepingute arv) või milles ei arvestata nädalavahetusi ja öid ületunnitöö alla. Lõpetuseks leiab komitee, et tõhusa sotsiaalse dialoogi mehhanismi loomine, mis kaasab ka väikseid ja mikroettevõtteid, looks ettevõtetele paremad arenemistingimused ja töötajatele parema kaitsemeetmete süsteemi.

1.9.

Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga innustada ja toetada pikas perspektiivis jaekaubandussektori innovatsiooni, tööandjate ja töötajate elukestvat õpet ja tootearendust. Siiski leiab komitee, et komisjoni ettepanekuga peaks kaasnema tegevuskava, mis toetaks digiülemineku protsessi asjakohase rahastusega ja milles pööratakse eritähelepanu väikestele ja mikroettevõtetele koostöös VKEsid esindavate organisatsioonidega.

1.10.

Komitee kutsub kõigi tasandi ametiasutusi üles tegema tihedat koostööd kõigi sidusrühmadega, et koostada konkreetne tegevuskava Euroopa jaemüügi tuleviku kohta 21. sajandil (st teave, koolitus, rahastus, head tavad jne).

2.   Komisjoni dokumendi põhisisu

2.1.

Teatise eesmärk on aidata ELi majanduse tarbeks ära kasutada jaemüügisektori potentsiaali, määratledes selleks parimad tavad. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad nägema jaekaubandussektori konkurentsivõime toetamisel vaeva, sest see on e-kaubanduse kiire arengu ja tarbijaharjumuste muutumise tõttu tugevas muutumises.

2.2.

Ühtse turu raames edu saavutamiseks tuleb võtta asjakohaseid meetmeid kõikidel tasanditel. ELi jaekaubandussektori tootlikkus on võrreldes teiste sektoritega maha jäänud. See on tingitud kõikidel tasanditel maksueeskirjade kuhjumisest ja digitaalsele turule ülemineku hilinemisest.

2.3.

Jaemüüjate tegevuse suhtes kaupluste avamisel on kehtestatud arvukalt piiranguid. Paljud nendest piirangutest on avaliku korra huvides põhjendatud, kuid need võivad ka tekitada tõkkeid idufirmadele ja tootlikkusele.

2.4.

Sektori elujõulisuse tagamiseks on vaja luua uusi turustamisvõimalusi. Oluline on, et oleks võimalik ellu viia turulepääsu strateegiaid, mis ühendaksid nii internetipõhise kui ka internetivälise kohalolu. Lihtne, läbipaistev ja tõhus asutamismenetlus pakub jaekaubandussektorile võimalusi oma tootlikkust suurendada.

2.5.

Komisjon soovitab, et liikmesriigid hindaksid ja uuendaksid vajaduse korral oma õigusraamistikke, võttes vajaduse korral eeskuju teistes liikmesriikides juba välja töötatud hästi toimivatest ja vähemate tõrgeteta lahendustest.

2.6.

Tegevuspiirangud mõjutavad tavaliselt traditsioonilisi jaemüüjaid. Ametiasutused peaksid hindama selliste piirangute tasakaalu, proportsionaalsust ja tõhusust, et tagada e-kaubandusega võrdsed tingimused.

2.7.

Õigusnormide täitmisega seotud kulu moodustab jaemüüjate aastakäibest 0,4–6 %. Mikroettevõtjate jaoks on tegemist eriti suure kuluga. Jaekaubandussektori tarbijate kasuks arendamise toetamine eeldab laiapõhjalist lähenemist: õigusraamistike lihtsustamine, tagades, et need on mitme müügikanaliga keskkonna jaoks sobilikud, ning jaemüüjate suhtes kehtestatud liiga koormavate ja kulukate meetmete vähendamine, et tagada nimetatud õigusnormide täitmine.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt komisjoni algatuse üle ajakohastada jaekaubandussektorit, et tegeleda digiteerimise ja e-kaubandusega seotud uute probleemidega.

3.2.

Oma varasemates arvamustes, eelkõige arvamuses INT/682 „Euroopa jaekaubanduse tegevuskava“, (2) on komitee juba teinud soovituse luua avatud majanduskeskkond, mille eesmärk on tagada sama suurusega ettevõtete vaheline aus konkurents. Eelkõige peaks EL looma tingimused, mis toetavad mitmekesisust, positiivset kooseksisteerimist ning internetis ja mujal tegutsevate suurte, keskmise suurusega, väikeste ja mikroettevõtjate vahelist koostööd. ELi jaemüügisektori mitmekesisuse edendamine on hea viis nii tarbijate eri vajaduste rahuldamiseks kui ka Euroopa tootmissüsteemi kaitsmiseks ja edendamiseks.

3.3.

Komitee märgib, et komisjon keskendub liialt hinnale kui tarbijaid kõige rohkem huvitavale elemendile, kuigi peamine eesmärk peaks olema tarbijatele õige teabe andmine (tarbijate teadlikkus). Tarbijad peaksid saama võtta toote ostmisel vabalt arvesse muid elemente, nagu selle kvaliteet, individuaalsus, vastupidavus, tarbijate liikuvus, ligidus, hinna ja kvaliteedi suhe, enne või pärast toote ostmist saadav teenindus, mõju ringmajandusele ja keskkonnaalased kriteeriumid. Toodete mitmekesistamine tõstab ELi tootlikkust ja jaekaubandussektori väärtust ning komisjon (3) peaks seda korralikult kaitsma.

3.4.

Komitee leiab, et komisjoni lähenemisviis on suurte jaemüüjate suunas kaldu ning peab vajalikuks selle tasakaalustamist väikeste ja mikroettevõtjate vajaduste käsitlemisega. Eelkõige usub komitee, et tagada tuleks suurte ettevõtete ning mikro- ja pereettevõtete kooseksisteerimine.

3.5.

Komitee nõustub, et mõnes liikmesriigis kehtestatud mõningad asutamisvabaduse tõkked ja tegutsemispiirangud võivad takistada uute ettevõtete loomist ja kasvu. Siiski on komitee seisukohal, et asutamisvabaduse täielik liberaliseerimine ei lahendaks kõiki probleeme. Samuti peaks sellega seoses austama subsidiaarsuse põhimõtet ning saavutama kokkuleppeid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et rahuldada kohalikke ja kõigi sidusrühmade vajadusi.

3.6.

Komitee ei nõustu komisjoni Visseri kohtuotsuse negatiivse tõlgendamisega. Komitee arvates kinnitab see kohtuasi seadusandja eesmärki teenuste direktiivis: see kodifitseerib Euroopa Liidu Kohtu praktikat seoses asutamisvabadusega ja keelustab ainult teatavad nõuded, näiteks majandusvajaduste testimine, tunnistades samas, et „linnakeskkonna kaitsmise eesmärk on käsitatav olulise avaliku huviga seotud põhjusena, mis õigustab territoriaalset piirangut“. On oluline tasakaalustada need vajadused proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt.

3.7.

Sellega seoses saab Euroopa ühtse turu rajamiseks palju ära teha, et lihtsustada ettevõtete loomist ning muuta need menetlused läbipaistvaks ja ühtseks, võttes samal ajal arvesse kehtivaid subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olevaid piirkondliku tasandi piiranguid.

3.8.

Komitee peab ülimalt oluliseks hoida ja kaitsta teatavate majanduskeskkondade sotsiaal- ja kultuuripoliitika eesmärke, eriti kui need on seotud rahvusliku ajaloo- ja kunstipärandi säilitamisega. Teistsugune käsitlus võib kahjustada kohalikke kogukondi ja tarbijaid (4).

3.9.

Üldiselt on komitee seisukohal, et piiriülest laienemist, ettevõtete kasvu ja e-kaubandust tuleks võtta tõsiselt ning ettevõtteid kooskõlas nende organisatsioonidega selles protsessis aidata, kuid seda ei saa pidada kohustuslikuks ega ainukeseks viisiks, kuidas saavad ettevõtted seoses tarbijate peamise huviga kasvada (mitme müügikanaliga turustamine ja teenus). Seetõttu on oluline edendada ja toetada pikas perspektiivis innovatsiooniprotsessi, koolitamist ja tootearendust, sealhulgas toetada asjakohase rahastusega väikeseid ja mikroettevõtjaid ning neid esindavaid organisatsioone.

3.10.

Tõhusas jaekaubanduspoliitikas tuleb seoses asukohaga leida tasakaal kasumlikkuse ja tõhususe vahel. Arvesse tuleb võtta (kesk)pikaajalisi kaalutlusi eriti seoses traditsiooniliste asutuste ja nende olemasolevate ja võimalike edasiste arengutega (majutus, kättesaadavad teenused jne ning sellega seotud olemasolevate linnakeskuste ja linnaosade areng). Komitee on seisukohal, et komisjon peaks oma ettepanekut koostöös asjaomaste riiklike ja piirkondlike organisatsioonidega täiendama, kehtestades struktuurilisi meetmeid, milles võetakse arvesse kohalike kogukondade ja, linnakeskuste territoriaalse arengu tegureid (turismipiirkonnad, kohalik ruumiline planeerimine, ehituseeskirjad, tingimused jne).

3.11.

Komitee arvates on uusi tehnoloogilisi lahendusi arvesse võttes väga tähtis osa kaupluste lahtioleku- ja tööaegu piiravatel õigusaktidel, mis on olulised vahendid ennekõike füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötajate sotsiaalseks kaitseks ning eri suurusega ettevõtetele võrdsete võimaluste tagamiseks.

3.12.

Komitee kordab, et parim viis lahtiolekuaegade ja -päevade kehtestamiseks on saavutada kokkulepe riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Eriti tähtis on ühendada tarbijate vajadused konkreetsete toodete ja teenuste järele teatavate ettevõtete sooviga olla avatud pühade ajal või õhtustel aegadel ning kaitsta mikroettevõtete omanike ja töötajate puhkamisvajadusi, tagades ka töö- ja pereelu tasakaalu ning pakkudes koolituseks ette nähtud aegu.

3.13.

Komitee rõhutab samuti seoses sotsiaalsambaga vajadust tagada kõigi sektori töötajate õiglane tasu ja töökvaliteet nii internetis kui ka internetiväliselt. Erilist tähelepanu osutab komitee tuhandete internetiettevõtetes töötavate inimeste töölepingutele, mida pole siiani kollektiivläbirääkimistes käsitletud, ning suurte jaeettevõtete lepingutele, mis on mõeldud ainult arvukate klientide teenindamiseks nädalavahetustel (mille tulemusena suureneb juhuslike lepingute arv) või milles ei arvestata nädalavahetusi ja öid ületunnitöö alla. Lõpetuseks leiab komitee, et tõhusa sotsiaalse dialoogi mehhanismi loomine, mis kaasab ka väikseid ja mikroettevõtteid, looks ettevõtetele paremad arenemistingimused ja töötajatele parema kaitsemeetmete süsteemi.

3.14.

Komitee kiidab heaks soovituse, et riigiasutused peaksid hõlbustama väikeste ettevõtete digitehnoloogia kasutuselevõttu. Siiski ei saa see olla ainuke lahendus. Traditsioonilised kauplused aitavad jätkuvalt suurel määral kaasa mitte ainult ELi majanduskasvule, vaid ka sotsiaalsele ühtekuuluvusele eelkõige kohalikes kogukondades ja mitte diginoorte seas. Seetõttu peaksid interneti- ja tavakaubandus eksisteerima koos. Sellega seoses on komitee arvamusel, et komisjon alahindab, kui raske on väikestel ja mikroettevõtjatel e-kaubandusest osa võtta ja sellest kasu saada.

3.15.

Komitee nõustub komisjoniga, et vaja on e-kaubandusega ühineda soovivate töötajate kvaliteetset koolitamist. Samas leiab komitee, et olukord on keerulisem ja VKEd, eriti väikesed ja mikroettevõtjad, seisavad silmitsi paljude probleemidega, näiteks: a) nende sisemise korralduse muutmine ja kohandamine, b) võõrkeelte oskus, c) õigus- ja haldusteabe omandamine ja mõistmine, d) tõhusa ja konkurentsivõimelise kohaletoimetamissüsteemi loomine, e) ELi tasandi maksu- ja sotsiaalse dumpingu ületamine (käibemaksupettused, võltsimine jne). Sel põhjusel kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles VKEsid ja nende organisatsioone e-kaubandusele ülemineku protsessis toetama, kasutades ulatuslikku lähenemisviisi, milles võetakse arvesse kõiki internetiettevõtete eduka loomise tingimusi.

3.16.

Komitee leiab, et e-kaubandus võib olla paljude VKEde jaoks märkimisväärne võimalus. Lisaks märgib komitee, et komisjon avaldas alles hiljuti esimese ettepaneku, mille eesmärk on reguleerida platvormide ja ettevõtete suhteid digiturul. See meede keskendub läbipaistvusele, kuid selles ei tegeleta mõne sagedase kuritarvitusliku tavaga (nt hinnaga seotud samaväärsuse klauslid, maksudumping, erinev maksustamine jne), mis takistab kommertskasutajate ja suurte veebiplatvormide ausat konkurentsi (5). Seetõttu soovitab komitee komisjonil luua digituru ausa konkurentsiga seoses võrdsed võimalused.

3.17.

Komitee arvates on jaekaubandusele vajalike tingimuste loomiseks ja eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate ehk suurimate netotööhõive loojate oskuste ebakõlade lahendamiseks vaja võtta mitmesuguseid meetmeid: tugevdada oskuste vajaduste kindlakstegemist ja prognoosimist, sealhulgas juhendamist; parandada hariduse ja koolituse tulemusi tööturu vajaduste järgi, sealhulgas kutsehariduse ja -koolituse edendamine; parandada raamtingimusi pakkumise ja nõudluse paremini vastavusse viimiseks; pakkuda paremat toetust VKEde ja mikroettevõtjate koolitusvajaduste jaoks.

3.18.

Komitee avaldab heameelt, et komisjon pöörab tähelepanu eelkõige väikeste ettevõtete täitmiskuludele ja tõstab esile vähest teadlikkust sektori eripärast.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu linnakeskuste kõrbestumise kasvavale probleemile ning selle sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tagajärgedele. Suurte ja väikeste linnade elamiskõlblikkus sõltub oluliselt paljude väikeste ja mikroettevõtete (kohalike kaupluste) ellujäämisest, mis rahuldavad paljude tarbijate vajadusi, kuid mida saadab oht jääda jalgu üha sagedamini ühinevatele suurtele jaemüügikontsernidele.

4.2.

Komitee avaldab kahetsust, et ühtegi viidet pole tehtud jätkusuutlikule jaekaubandussektorile ning väikeste ja mikroettevõtjate osatähtsusele selles protsessis. Vaja on paremat raamistikku, miks teeks neid teadlikuks jätkusuutlike valikute ja konkurentsivõime seosest ja pakuks neile kohandatud teavet ja tehnilist abi, samuti vajalikke krediidikavasid, et rakendada seda, mida tuleb parandada. Võttes arvesse, et väikestel ja mikroettevõtjatel ei ole võimalik tarbijaid ja tootjaid suuresti mõjutada, ei tohiks neile valikuid peale suruda.

4.3.

Teatises ei pöörata mingisugust tähelepanu ettevõtete lepingulistes suhetes esinevatele vastuoludele, nt tasakaalustamata frantsiisilepingud, makseviivitused ja ebaausad kaubandustavad. Eelkõige tekitab probleeme võimu jätkuv koondumine Euroopa suurte jaemüüjate kätte (6). Moonutanud konkurentsi probleemi lahendamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks tuleks teatises käsitleda mõlemat kõnealust küsimust.

4.4.

Komitee soovitab komisjonile, nagu juba märgitud komitee arvamuses „Uus kokkulepe tarbijatega“, kavandada tõhus vaidluste lahendamise menetlus ja rakendada seda, et tulla toime majandusliku võimu kuritarvitamisega ja konkurentsimoonutustega.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  2016. aasta käive: 9 864 468,4 miljonit eurot, ettevõtete arv (2015. aastal): 6 205 080 miljonit eurot, toodangu väärtus (2015. aastal): 2 687 115 miljonit eurot. 2016. aastal töötas selles sektoris 33 399 447 inimest, kellest 27 892 082 inimest olid töötajad.

(2)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 20.

(3)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 165.

(4)  Vt joonealune märkus 2.

(5)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 177.

(6)  Vt joonealune märkus 3.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/46


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2017. aasta konkurentsipoliitika aruanne““

[COM(2018) 482 final]

(2019/C 110/08)

Raportöör:

Baiba MILTOVIČA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 5.9.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

21.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

188/1/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab 2017. aasta aruande sisutihedat stiili ja rõhuasetust ning seda täiendavat põhjalikku talituste töödokumenti. Tõhus ja tulemuslikult jõustatav konkurentsipoliitika on kestliku turumajanduse alustala. See saab tagada toodete ja teenuste tootjatele võrdsed tingimused, rahustada tarbijaid, ergutada konkurentsi ja aidata saavutada selliseid põhilisi sotsiaalseid eesmärke nagu tarbijate valikuvabadus, samuti poliitilisi eesmärke, nagu Euroopa kodanike heaolu ja Euroopa turu integreerimise edendamine. Samuti aitab see rahvusvahelises kaubanduses toetada soodsat ettevõtlust ning positiivset keskkonna- ja sotsiaalset dünaamikat kolmandate riikidega.

1.2.

2017. aasta aruandes on pandud olulist rõhku eeskirjade täitmisele ja jõustamisele ning on esitatud näiteid komisjoni jõulistest meetmetest. Suured ettevõtjad, kes võivad kuritarvitada oma domineerivat turupositsiooni, seavad tarbijad ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad sageli ebasoodsasse olukorda, mistõttu meetmed konkurentsi kahjustava tegevuse vastu võitlemiseks on eriti oodatud.

1.3.

Ulatuslik konkurentsi kahjustav tegevus ELi turgudel toonud kaasa liikmesriikide konkurentsiasutuste kui konkurentsiõiguse oluliste jõustajate järjekindla kasvu. Liikmesriikide konkurentsiasutustele volituste andmise direktiiv (ECN+), mille eesmärk on suurendada nende asutuste tõhusust, suurendab riiklikku suutlikkust selles valdkonnas.

1.4.

Äärmiselt oluline on kindlustada liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatus ja tagada piisavad vahendid. Tõhusa töö jaoks on vaja tõelist iseseisvust, oskusteavet ja koolitust ning ECN+ direktiivi rakendamist tuleks selle saavutamiseks hoolega jälgida. Tuleks soodustada ennetavaid meetmeid, et vältida konkurentsivastast käitumist, ja suurendada karistusi nii, et neil oleks tõhus tõkestav mõju.

1.5.

Komitee toetab komisjoni konkurentsieeskirjade eraviisilist jõustamist ja leiab, et kollektiivhagide esitamist tuleks kõigi liikmesriikide õigussüsteemides hõlbustada. Komisjon peaks jätkuvalt kontrollima konkurentsiõiguse rikkumiste korral rakendatavate kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide tõhusust mitmes liikmesriigis ja võtma vajaduse korral lisameetmeid. Sellega seoses valmistab pettumust ettepanek esindushagi kohta, mis on lisatud uut kokkulepet tarbijatega käsitlevasse ettepanekusse.

1.6.

Kaaluda tuleks edasisi frantsiisialaseid ettepanekuid, mis lisataks grupierandi määrusesse, (1) et taastada frantsiisivõtjate ja frantsiisiandja kaubanduslik ja lepinguline tasakaal.

1.7.

Tuleks uurida kohalike ametiasutuste juhitavat ulatuslikku poolkaubanduslikku tegevust, mida saab riiklikult toetada ja mis tekitab seeläbi ebaausat konkurentsi, et näha, kas riigiabi eeskirju või muid õigusnorme on vaja kohandada.

1.8.

Rikkumistest teatajaid käsitleva direktiivi ülevõtmisel ja kohaldamisel on soovitatav, et riiklikus õiguses tagatakse rikkumistest teatajatele igal ajal juurdepääs ametiühingute esindajatele ja täielik kaitse igas olukorras.

1.9.

Konkurentsiõiguse jõustamisel on soovitatav, et komisjoni üksikasjalik analüüs energeetikasektorit reguleerivate asutuste tavade kohta kõigis liikmesriikides koostöös Euroopa energeetikasektorit reguleerivate asutuste nõukogu (CEER) ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER võib aidata teha kindlaks meetmed tarbijatele jätkuvalt kahjuliku piirava tegevuse kaotamiseks.

1.10.

Toiduainete tarneahela toimimise uus läbivaatamine tulevastes konkurentsipoliitika aruannetes võib aidata leida ja kavandada meetmeid domineerivate jaemüüjate turuvõimu võimaliku kuritarvitamise vastu.

1.11.

Digitaalmajanduses esineb mitmesuguseid konkurentsivastaseid tegevusi ja neid tekib üha enam juurde. Komitee on mures, et ei ole eraldatud piisavaid vahendeid selle kiiresti areneva ja finantsiliselt elujõulise sektori jälgimiseks, ja nõuab tungivalt, et mitmeaastasesse finantsraamistikku lisatakse sellekohane konkreetne meede.

1.12.

On palju tegureid, mis ei kuulu otseselt konkurentsipoliitika alla, kuid mis tekitavad sellegipoolest turumoonutusi: suured äriühingute maksustamise erinevused liikmesriikides, tööhõivetavad, mida teatakse sotsiaalne dumpingu nime all, juhutöömajanduses esinev tegevus ning ringmajanduse ja üleilmse majandusliku jätkusuutlikkusega seotud probleemid. Komitee kutsub komisjoni üles kasutama täies ulatuses oma pädevusi ja suutlikkust võimaluse korral tagada, et neid konkurentsivastast tegevust hõlmavaid nn halle alasid jälgitakse, täpsustatakse ja kõrvaldatakse.

1.13.

Konkurentsiõigus on ühenduse õigustiku üks vanimaid osi, kuid see ei vasta alati praeguse sajandi probleemidele. Ennekõike oleks turu- ning sotsiaal- ja keskkonnamõõtme kunstliku eraldamise kõrvaldamiseks kasu ELi konkurentsiõiguse põhjalikust ja süsteemsest läbivaatamisest, milles võetakse arvesse majanduslikke, keskkondlikke ja sotsiaalseid eesmärke.

2.   2017. aasta konkurentsipoliitikat käsitleva aruande sisu

2.1.

Konkurentsipoliitika on ühtse turu alustala ning on kehtinud alates Rooma lepingust ja tänapäeva Euroopa Liidu loomisest. See tugineb raamistikule, mis on ette nähtud näiteks selliste sätetega nagu ELi toimimise lepingu artiklid 101 ja 102, kus on selgitatud selle sisu ja kohaldamisala.

2.2.

2017. aastal võeti tarbijate ja Euroopa tööstuse huvides konkreetseid meetmeid põhivaldkondades, nagu digitaalmajandus, energeetika, farmaatsia- ja agrokeemia valdkond, võrgutööstused ja finantsturud. Käesolevas kokkuvõttes on tõstetud esile aruande põhipunktid ja ka aruanne ise on kokkuvõte paljudes majandussektorites tehtud ulatuslikust tööst.

2.3.

Poliitika peab olema eeskirjade alus ja eeskirju tuleb jõustada. Euroopa Komisjon on Rahvusvahelise Konkurentsivõrgustiku asutajaliige ning on tegev ka kõikidel rahvusvahelistel konkurentsifoorumitel, mille hulka kuuluvad OECD, UNCTAD, WTO ja Maailmapank. Eelkõige teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide konkurentsiasutustega ja on kavandanud direktiivi (2) vormis uued eeskirjad, mis võimaldavad liikmesriikide konkurentsiasutustel ELi konkurentsieeskirju tõhusamalt jõustada.

2.4.

On oluline, et isikutel, kes teavad kartelli tegutsemisest või muude konkurentsieeskirjade rikkumistest, oleks võimalus tuua sellised teod päevavalgele. Selle hõlbustamiseks on kasutusele võetud uus anonüümne rikkumistest teatamise vahend, mida kasutatakse aktiivselt.

2.5.

Väiksematest ja vähem probleemsetest riigiabimeetmetest teatamise nõudeid on lihtsustatud ja kehtestatud on erandid ning 24 liikmesriiki on ühinenud läbipaistvusmooduliga, mille kaudu esitatakse teavet riigiabi kohta.

2.6.

Kontsentreeritud turgudel on hakatud konkurentsieeskirju rangelt jõustama. Farmaatsiasektoris korraldas komisjon esimese uurimise seoses liiga kõrgete hindade kehtestamise tavadega farmaatsiatööstuses; agrokeemia sektoris kontrolliti paljusid ühinemisi ja tsemenditööstuses keelati ühinemine, mis oleks konkurentsi vähendanud.

2.7.

Energiasektoris hakati rakendama jõustamismeetmeid seoses riigiabi ja reservvõimsuse mehhanismidega; jätkus Gazpromi äritavade uurimine Kesk- ja Ida-Euroopas ning esialgse järelduse kohaselt ELi konkurentsieeskirju rikuti.

2.8.

Transpordi valdkonnas uuriti ülevõtmisi lennundussektoris ja Leedu raudteetranspordisektoris tuvastati konkurentsivastane tegevus, mis tõi kaasa trahvid ja parandusmeetmed. Samal ajal toetati sellele sektorile suunatud riigiabi andmist Kreekas ja Bulgaarias. Maanteetranspordi valdkonnas võeti kartellivastased meetmed Scania vastu ja mitmele autovaruosade sektori firmale määrati suured trahvid.

2.9.

Üldise grupierandi määruse laiendamine sadamatele ja lennujaamadele hõlbustas asjakohase riigiabi andmist.

2.10.

Komisjon uuris Deutsche Börse ja London Stock Exchange Groupi kavandatavat ühinemist ja leidis, et see oleks monopolistlik; seetõttu ühinemine keelati.

2.11.

Juhitakse tähelepanu sellele, et ELi konkurentsipoliitikas peab reageerima konstruktiivselt ja loominguliselt probleemidele, mille toob kaasa Ühendkuningriigi EList väljaastumine. Nagu Euroopa Ülemkogu on märkinud, tuleks mis tahes tulevase kaubanduslepinguga tagada võrdsed tingimused, eelkõige konkurentsi ja riigiabi puhul.

3.   Üldised tähelepanekud

3.1.

Komitee kiidab heaks 2017. aasta aruande, milles kirjeldatakse arvukate näidete abil, kuidas on komisjon keskendunud tarbijate heaolu edendamisele ja tarbijate kahju ennetamisele. Selle käsitlusviisiga ei parandata mitte ainult ühtse turu integratsiooni, vaid ka majanduslikku arengut ja sellega seonduvaid sotsiaalpoliitika eesmärke.

3.2.

Viimase aasta jooksul on komitee arvamustes sageli rõhutatud, kui oluline on elluviidava konkurentsipoliitika tõhusus. Tarbijate heaolu sihttasemed koos tõhusa konkurentsivõimelise struktuuri säilitamisega aitavad tegeleda ärakasutamise, väljatõrjumise ja piiravate kokkulepetega. Kindel konkurentsipoliitika soodustab parimaid majanduslikke tavasid, edendades tiheda konkurentsiga maailmaturul Euroopa ettevõtluse tugevdamist ja selle aluseks olevaid sotsiaalseid eesmärke.

3.3.   Mootorsõidukite heitkogused

3.3.1.

Komitee arvamuses ELi meetmete kohta keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise parandamiseks (3) märgiti, et keskkonnanõuete täitmise ja keskkonnaalase juhtimise tagamise mehhanismide ebapiisav järgimine on kahetsusväärne tegur, mis aitab kaasa ebaausa konkurentsi ja majandusliku kahju tekkimisele. Komitee nendib, et õigusriigi põhimõtte järgimine ja sellest lähtumine on tugeva konkurentsipoliitika alus.

3.3.2.

Selles kontekstis on komisjonil hea meel, et konkurentsivastane rühm on algatanud ametliku uurimise pärast komisjoni eeluurimist, milles käsitleti võimalikku kartelli, kuhu kuuluvad BMW, Daimler, Volkswagen, Audi ja Porsche, et teha kindlaks, kas need äriühingud piirasid selektiivse katalüütilise taandamise süsteemide ja tahmafiltrite arendamist, võides sellega takistada keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate väljalaskmist.

3.4.   Kollektiivsed õiguskaitsemehhanismid

3.4.1.

Komitee võtab teadmiseks kahju hüvitamise direktiivi (4) lõpliku ülevõtmise, mis käsitleb osaliselt kollektiivhagide jaoks õigusliku mehhanismi tagamise küsimust. Küll aga näitab konkurentsipoliitika peadirektoraadi 2009. aasta direktiivi ettepaneku tagasivõtmine ja hiljuti paketti „Uus kokkulepe tarbijatega“ lisatud ettepanek, et puudub poliitiline tahe teha märkimisväärseid samme tõeliselt tõhusa esindushagiraamistiku loomiseks ELi tasandil. Komitee palub seega tungivalt, et komisjon kontrolliks jätkuvalt konkurentsiõiguse rikkumiste korral rakendatavate kollektiivsete õiguskaitsemehhanismide tõhusust mitmes liikmesriigis ja võtaks vajaduse korral lisameetmeid.

3.5.   Frantsiisid jaemüügisektoris

3.5.1.

Komitee märgib, et jaemüügisektoris on frantsiisilepingud üha suurenev probleem, mis võib konkurentsi oluliselt mõjutada. Näiteks Madalmaades lõppes frantsiisiandja HEMA ja mitme frantsiisivõtja vaheline vaidlus olemasolevate lepingute ja e-müügist saadava tulu osa kohta sellega, et frantsiisilepingud lõpetati. Komitee kutsub komisjoni üles seda olukorda analüüsima ja esitama frantsiiside kohta edasisi ettepanekuid, mille võiks lisada grupierandi määrusesse, et taastada äriline ja lepinguline tasakaal frantsiisivõtjate ja -andja vahel.

3.6.   Kohaliku omavalitsuse tasandi toetused

3.6.1.

Mitmes liikmesriigis on kohalikud asutused hakanud välja töötama äritegevusi, kasutades selleks avalikke vahendeid või rajatisi. Toetuse olemasolu võib tuua kaasa ebaõiglase konkurentsi. Näiteks toidutööstuse ja turismi sektori VKEd puutuvad toetatud tegevusega kokku spordiklubide, puhkekeskuste jms sööklates. Need klubid ja ühendused saavad kohalikelt asutustelt avaliku sektori vahendeid või kuuluvad kohalikele asutustele ning on tihtipeale vabastatud käibemaksu maksmisest ja saavad kasu sotsiaalsest toetusest, näiteks vabatahtlike tööst. Sellist poolkaubanduslikku tegevust korraldatakse sageli (käibe ja kasumi mõttes) tavapärase äriettevõtte vormis. Komitee kutsub komisjoni üles seda nähtust jälgima ja kaaluma, kas ELi tasandil saaks kohandada riigiabi eeskirju või muid vahendeid, millega reguleerida sellist kohalikku tegevust, mida toetatakse mõnel juhul lausa ELi vahenditest.

3.7.   Riigiabi käsitlev teave

3.7.1.

Läbipaistvusmooduli kättesaadavus ja kasutamine on eriti kiiduväärt, kuna see võimaldab huvitatud sidusrühmadel (komisjonil, konkurentidel ja laiemal avalikkusel) kinnitada vastavust riigiabi eeskirjadele. Praeguseks on antud abi umbes 30 000 korral.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   ECN+ direktiiv

4.1.1.

Komitee tunneb heameelt, et aruandes on rõhutatud jõustamist, ning kasutab võimalust esitada uuesti oma seisukohad (5) liikmesriikide konkurentsiasutustele volituste andmise (ECN+) direktiivi (6) kohta, millega muudetakse liikmesriikide konkurentsiasutused tõhusamaks.

4.1.2.

Komitee on varem väljendanud oma seisukohta, et määrus oleks tulevikus selles valdkonnas tõhusam seadusandlik vahend, kuid tunnistab vajadust proportsionaalsuse järele. Lisaks peaks konkurentsipoliitikaga tagama võrdsed võimalused nii, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid kasutada õiguslikke meetmeid ja vahendeid, mida on vaja salakartellidega tegelemiseks.

4.1.3.

Kuigi ECN+ direktiiv peaks tagama jõustamiseks vajaliku iseseisvuse, vahendid ja tõhusa töövahendi, on jäänud õhku küsimused liikmesriikide konkurentsiasutuste sõltumatuse ja suutlikkuse kohta. Tõhusa töö jaoks on vaja tõelist iseseisvust, oskusteavet ja koolitust. Tuleks soodustada ennetavaid meetmeid, et vältida konkurentsivastast käitumist, ja suurendada karistusi nii, et neil oleks tõhus tõkestav mõju. Liikmesriikide konkurentsiasutustel peaks olema ka iseseisev menetlemisõigus.

4.2.   Rikkumisest teatajate kaitse

4.2.1.

Veel tuleb teha tööd avalikkuse teavitamiseks konkurentsieeskirjadest. See parandaks selliste uute vahendite tõhusust, mida saab kasutada rikkumistest teada andmiseks, näiteks rikkumisest teatajate vahend. Kuigi komiteel on hea meel näha, et seda vahendit kasutatakse regulaarselt, on tal kahtlusi direktiivi ettepaneku kohta, mille eesmärk on parandada rikkumisest teatajate kaitset (7).

4.2.2.

Komitee palub komisjonil tutvuda oma arvamusega selle direktiivi kohta, (8) milles komitee soovitab, et direktiivi kohaldamisala ei peaks piirduma ainult ELi õigustiku järgimisega, vaid seda peaks laiendama, et see hõlmaks ka riikliku õiguse järgimist.

4.2.3.

Samuti on oluline, et viidataks töötajate õiguste hõlmamisele ning et juriidiliste isikute näidetena toodaks välja ametiühingute esindajad ja valitsusvälised organisatsioonid. Rikkumistest teatajatel peaks protsessi igas etapis olema juurdepääs ametiühingute esindajatele.

4.3.   Digitaalmajandus

4.3.1.

Komitee võtab teadmiseks, et 2017. aasta lõpus võeti vastu uus tarbijakaitsealase koostöö määrus, (9) mis peaks tagama tarbijavõrgustike hulgas parema koordineerimise, et jõustada meetmeid piiriülesete konkurentsivastaste tavade vastu. Näiteks on määruses toodud esile asukohapõhine tõkestus e-kaubanduse sektoris, mis on oma olemuselt piiriülene küsimus. Euroopa tarbijakeskused on selle küsimusega aastaid tegelenud ning kogunud piiriüleseid näiteid ja tavasid. Nüüd oodatakse koos Euroopa konkurentsivõrgustiku ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustikuga paremini koordineeritud jõustamismeetmeid.

4.3.2.

Kiiresti kasvavas digitaalmajanduse valdkonnas luuakse pidevalt mitmesuguseid konkurentsivastaseid tavasid. Näiteks võivad keerukad algoritmid kohandada hindu paljudest internetiallikatest kogutud isikuandmete põhjal ning see aitab ettevõtetel teha veebipõhist koostööd. Komisjoni käsutuses peavad olema piisavad eelarvevahendid, et neid tavasid jälgida ja need kõrvaldada.

4.4.

Komitee on veendunud, et parem koostöö liikmesriikide konkurentsiasutuste ja tarbijaorganisatsioonide vahel tooks kasu mõlemale poolele, eriti kuna riiklikel tarbijaorganisatsioonidel on head võimalused teavitada konkurentsiasutusi kahtlustatavatest rikkumistest. Tegelikult võivad nad anda ametiasutustele väärtuslikku teavet isegi selle kohta, kuidas nad ise kaebusi menetlevad.

4.5.

Energialiit võib soodustada ELi energeetikasektorisse õiglase konkurentsi toomist. See on endiselt valdkond, kus tarbijatele ja tööstusele kehtivad väga erinevad hinnad ja kus turuvalikuid saab piirata. Komitee on seisukohal, et seadusandlike tavade (mis on liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad) üksikasjalik analüüs võimaldab pidada konstruktiivse dialoogi ebakõlade lahendamiseks. Seda peaksid tegema liikmesriikide konkurentsiasutused, riiklikud energeetikasektorit reguleerivad asutused ja komisjon ühiselt. See võib anda selgust valikute puudumise ja konkurentsi piirava tegevuse kohta näiteks kaugküttesüsteemide puhul.

4.6.

Endiselt tekitab probleemi ka turuvõimu kuritarvitamine toiduainete jaekaubandussektoris. Komisjon tõstatas küsimuse, kas suured jaemüügiketid on saanud endale liiga suure läbirääkimisvõimu (kahepoolsetes läbirääkimistes oma tarnijatega) ja ostja jõu (turul üldisemalt), kuna nad on samal ajal oma tarnijate konkurendid (oma kaubamärgi kaudu) ja kliendid (10). Komitee kutsub üles võtma meetmeid kooskõlas oma hiljutise selleteemalise arvamusega (11) ja kordab oma soovitust, et komisjon näeks tulevastes konkurentsipoliitika aruannetes ette toiduainete tarneahela toimimise jälgimise.

4.7.   Konkurentsiõigus ja avalik huvi

4.7.1.

Turumoonutusi võivad põhjustada mitmesugused tegurid, mis ei kuulu rangelt konkurentsipoliitika alla. Nende hulka kuuluvad suured äriühingute maksustamise erinevused liikmesriikides, tööhõivetavad, mida teatakse sotsiaalne dumpingu nime all, juhutöömajanduses esinev tegevus ning ringmajanduse ja üleilmse majandusliku jätkusuutlikkusega seotud probleemid.

4.7.2.

20. sajandi keskpaiga majanduslikele põhimõtetele tuginevat konkurentsiõigust tuleb nüüd ajakohastada 21. sajandi probleemidele vastavaks. Sotsiaal- ja keskkonnamõõtme kunstliku eraldamise lahendamiseks tuleks alustada ELi konkurentsiõiguse põhjaliku ja süsteemse läbivaatamisega, võttes arvesse majanduslikke, keskkondlikke ja sotsiaalseid eesmärke.

4.7.3.

Komitee leiab, et konkurentsiõiguse kohaldamisel tuleb lisaks olemasolevatele aluslepingutega võetud kohustustele võtta arvesse ELi kohustusi seoses kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppega, käsitledes neid sarnaselt tarbijahuvidega avaliku huvi eesmärkidena.

4.7.4.

Tunnistada tuleb turu kontsentratsiooni mõju tulevastele tarbijate ja tootjate põlvkondadele. Vaja on hinnata kahjuliku pikaajalise mõju eri arvutusmudeleid, näiteks on seda juba tehtud avalike hangete valdkonnas olelusringi kogumaksumuse hindamisel.

4.8.

Komitee on mitmes oma hiljutises arvamuses (12) nõudnud, et Euroopa Komisjoni võetavaid õiglase maksustamisega seotud meetmeid (seoses hargmaiste ettevõtjate ja üksikisikutega) tugevdataks, sest hulk küsimusi on endiselt lahendamata. Need hõlmavad võitlust maksupettuse vastu, maksuparadiise, agressiivset maksuplaneerimist ja ebaõiglast maksukonkurentsi liikmesriikide vahel.

4.9.

Täpsemalt on olemas jätkuvad ja märkimisväärsed turumoonutused, mille on põhjustanud väga erinevad riiklikud äriühingute maksustamiskorrad liikmesriikides, kus äriühingute maksumäärad on 9–35 % ja mõnes riigis on teatavates kategooriates (nt intellektuaalomandi õiguse vallas) olemas isegi madalamad maksumäärad. Kuna maksupoliitika on liikmesriikide pädevuses, on ELi konkurentsipoliitikas alati raskusi sellest tingitud moonutuste tasakaalustamisega.

4.10.

Maksustamise vältimise vastases direktiivis, mida tuleb liikmesriikide seaduste kaudu hakata rakendama alates 1. jaanuarist 2019, sätestatakse eeskirjad selliste maksustamise vältimisega seotud tavade vastu, mis mõjutavad otseselt siseturu toimimist. Lisaks on kiiduväärt, et direktiiv sisaldab elemente, mis peaks aitama vältida erinevaid riiklikke käsitlusi.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 330/2010 (ELT L 102, 23.4.2010, lk 1); https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32010R0330

(2)  http://ec.europa.eu/competition/antitrust/proposed_directive_et.pdf.

(3)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 69.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL kahju hüvitamise hagide kohta (ELT L 349, 5.12.2014, lk 1).

(5)  ELT C 345, 13.10.2017, lk 70.

(6)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tõhustamiseks ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine (COM/2017/0142 final).

(7)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018) 218 final).

(8)  Komitee arvamus „Rikkumisest teatajate kaitse tugevdamine ELi tasandil“. Raportöör: Franca Salis-Madinier (ELT C 62, 15.2.2019, lk 155).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/2394 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1)..

(10)  Komisjoni talituste töödokument, SWD(2018) 349 final.

(11)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 69.

(12)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1; ELT C 197, 8.6.2018, lk 29; ELT C 81, 2.3.2018, lk 29.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/52


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes“

[COM(2018) 398 final – 2018/0222 (NLE)]

(2019/C 110/09)

Raportöör:

Jorge PEGADO LIZ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 12.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

21.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

205/3/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee võtab teadmiseks ettepaneku võtta vastu määrus, millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (COM(2018) 398 final) ja mille eesmärk on lisada võimaldamismäärusesse kaks uut abiliiki, võimaldades komisjonil vastu võtta grupierandeid (nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588 (1)).

1.2.

Komitee leiab, et see ettepanek on vajalik ja asjakohane mitmete uute ettepanekute kontekstis, milles käsitletakse eeskätt järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, kuna see on oluline vahend nendes uutes algatustes ette nähtud arvukate meetmete tõhusa toimimise tagamiseks. Ettepanekuga aidatakse otsustavalt kaasa sellele, et komisjonil oleks oluline roll rahaliselt toetatavate projektide väljavalimisel ELi ühistest huvidest lähtudes ning et avaliku sektori toetus täiendaks läbipaistval viisil erasektori investeeringuid.

1.3.

Seepärast nõustub komitee komisjoni kõnealuse uue ettepanekuga ja toetab seda. Komitee leiab lisaks, et asjaomaseid sidusrühmi tuleb ärgitada järgima parimate tavade juhendi suuniseid.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

6. juunil 2018. aastal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega muudetakse nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes; (2) seda tehti mitmete uute ettepanekute raames, milles käsitletakse eeskätt järgmist mitmeaastast finantsraamistikku (3).

2.2.

Kuna selle ettepaneku eesmärk on parandada koostoimet ELi teatavate rahastamisprogrammide vahel, eeskätt COSME programmi ja programmi „Euroopa horisont“ või digitaalse Euroopa programmi, uue InvestEU fondi ning Euroopa territoriaalse koostöö edendamise ja riigiabieeskirjade raames, võimaldab see muuta sihipäraselt kehtivaid riigiabi eeskirju, et liikmesriikide avalikku rahastust, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu riiklikul tasandil hallatud rahastust, ja komisjoni poolt keskselt hallatavaid liidu vahendeid saaks võimalikult sujuvalt ühendada, moonutamata ELi turul konkurentsi.

2.3.

Ettepaneku eesmärk on seega lisada võimaldamismäärusse kaks uut abiliiki, võimaldades komisjonil vastu võtta grupierandeid (13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588), mille aluseks on selged vastavuskriteeriumid, mis tagavad, et mõju liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele on piiratud. Selliste grupierandite vastuvõtmisega oleks võimalik liikmesriikide ja komisjoni haldusmenetlusi oluliselt lihtsustada eelnevalt kindlaksmääratud siseturuga kokkusobivuse tingimuste alusel.

2.4.

Kokkuvõttes teeb komisjon seega ettepaneku lisada määruse (EL) 2015/1588 artikli 1 lõike 1 punkti a järgmised kaks punkti:

„xv)

ELi keskselt hallatavate rahastamisvahendite või eelarvetagatiste kaudu suunatavale või toetatavale rahastusele, kus abi seisneb riigi ressurssidest antavas täiendavas rahastamises;

xvi)

ELi Euroopa territoriaalse koostöö programmide kaudu toetatavatele projektidele.“

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee on komisjoni uusi kavandatavaid algatusi oma hiljuti vastu võetud arvamustes toetanud, eelkõige järgmistes arvamustes:

a)

InvestEU (4);

b)

Programm „Euroopa horisont“ (5);

c)

Tehisintellekt Euroopa huvides (6);

d)

Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava (7);

e)

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfondi määrus (8);

f)

Euroopa territoriaalse koostöö määrus 2021–2027 (9);

g)

Euroopa ühendamise rahastu (10);

h)

TEN-T projektide rakendamine (11);

i)

Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus (12);

j)

Digitaalse Euroopa programm (13).

3.2.

Komisjoni kõnealune ettepanek on vajalik nendes uutes algatustes sätestatud mitmete meetmete tõhusaks toimimiseks, seejuures on nende meetmete loetelu esitatud näitlikult, kuna kaasseadusandjate vahelised arutelud on veel käimas. Ettepanek aitab otsustavalt kaasa sellele, et komisjonil oleks oluline roll toetatavate projektide ja kavade väljavalimisel ELi ühistest huvidest lähtudes ning et erasektori investeeringuid täiendav avaliku sektori toetus oleks läbipaistev.

3.3.

Konkurentsieeskirjade peatüki artiklid 107, 108 ja 109 on ELi alusseaduse (ELi toimimise leping) põhisätted riigiabi reguleerimise kohta..

3.4.

Kohaldamise eesmärgil nähti 13. juuli 2015. aasta määruses (EL) 2015/1588 ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamine teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, olenemata sellest, kas nende puhul on tegu investeeringute või riigigarantiidega.

3.5.

Seda määrust tuleb kohandada, et oleks võimalik täita komisjoni ettepanekus sätestatud eesmärke, mida komitee toetab.

3.6.

Komitee annab seeläbi oma nõusoleku määruses (EL) 2015/1588 tehtavatele muudatustele nii, nagu need on esitatud komisjoni ettepanekus, kuna ta peab neid nimetatud eesmärkide täitmiseks oluliseks.

3.7.

Lisaks tunneb komitee heameelt, et komisjon avaldas mõni päev pärast kõnealuse ettepaneku avaldamist ka parimate tavade juhendi riigiabi kontrollimenetluste teostamiseks, (14) millega tunnistatakse kehtetuks 2009. aastal avaldatud juhend ja kaasatakse teatis lihtsustatud korra kohta (15).

3.8.

Komitee tunneb heameelt selle algatuse pärast, mille eesmärk on kasutada parimal viisil ära ajakohastatud riigiabieeskirju, näiteks käesolevas ettepanekus sätestatud eeskirju, pakkuda liikmesriikidele, toetusesaajatele ja sidusrühmadele suuniseid riigiabimenetluste praktilise toimimise kohta ning tagada, et riigiabimenetlused oleksid võimalikult läbipaistvad, lihtsad, selged, ennustatavad ja õigeaegsed.

3.9.

Kõnealune 2018. aasta parimate tavade juhend ei ole mõeldud olema kõikehõlmav ning sellega ei looda ühtegi uut õigust. Selles kirjeldatakse menetlust ja antakse selle kohta suuniseid. Teksti kohaselt tuleb seda juhendit lugeda koos kõikide eelnevalt vastu võetud aktidega.

3.10.

Selle peamine eesmärk on soodustada sidusrühmade koostööd komisjoniga kontrollide ajal ning muuta menetlus ettevõtjatele ja riikidele mõistetavamaks.

3.11.

Sellega parandatakse ka riigiabi valdkonnas esitatud kaebuste käsitlemise menetlust, kohustades kaebuste esitajaid tõendama kaebuse vormi esitamisel huvisid, mida on mõjutatud, ja sätestades kaebuste käsitlemiseks soovituslikud tähtajad.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT L 248, 24.9.2015, lk 1.

(2)  COM(2018) 398 final.

(3)  COM(2018) 321 final, 2. aprill 2018.

(4)  ECO/474 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 131).

(5)  INT/858 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 33).

(6)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 51.

(7)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 73.

(8)  ECO/462 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 90).

(9)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 116.

(10)  ELT C 440 6.12.2018, lk 191.

(11)  TEN/669 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 269).

(12)  TEN/673 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 274).

(13)  TEN/677 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 292).

(14)  Komisjoni 16. juuli 2018. aasta teatis C(2018) 4412 final.

(15)  ELT C 136, 16.6.2009, lk 13.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/55


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu tegevuse kohta pärast liidu ühinemist päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga“

[COM(2018) 365 final – 2018/0189 (COD)]

(2019/C 110/10)

Raportöör:

Arnold PUECH D’ALISSAC

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 10.9.2018

nõukogu, 17.10.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

21.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

208/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Geograafilised tähised kujutavad Euroopa Liidu tootjate jaoks ainulaadset ja väärtuslikku ressurssi aina liberaalsemal maailmaturul.

1.2.

Euroopa Komisjon peab tegutsema alati selliste tootmismudelite ja kvaliteedisüsteemide kaitse huvides, mis on ülemaailmselt tunnustatud tarbijatele ja tootjatele avalduva kasuliku mõju poolest.

1.3.

Tähiste eripäraks on rõhuasetus toote kohalikule mõõtmele, tõstes nii esile kultuurilisi aspekte ja kohalikku oskusteavet, piirkonda ning selle agroökoloogilisi iseärasusi. Need omadused tuleb säilitada.

1.4.

Terves maailmas on täheldada ametlike kvaliteedimärkide ja päritolu tuvastustähiste (SIQO) arengu olulist elavnemist.

1.5.

Komitee rõhutab seda positiivset aspekti ja avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle kaitsta rahvusvahelisel tasandil registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid Genfi redaktsiooni ja selle õiguspraktika raames. Komitee peab äärmiselt oluliseks üritada luua rahvusvahelisel tasandil kvaliteedimärkide kaitse ühtlustatud raamistik. Siiski peab ta oluliseks tegutseda sellise tervikliku käsituse suunas, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kvaliteedimärkide süsteemi tervikuna.

1.6.

On vaja süsteemi, mis tagab õiglase kohtlemise kõigile Euroopa tootjatele, kes soovivad, et nende geograafiline tähis oleks tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil.

1.7.

Komitee on seisukohal, et juba registreeritud ja Euroopa tasandil kaitstud geograafiliste tähistega omandatud õigusi tuleb säilitada halvemuse ja ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.

2.   Määruse ettepanek

2.1.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada õigusraamistik Euroopa Liidu tõhusaks osalemiseks Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevas Lissaboni Liidus, kui liit on saanud Genfi redaktsiooni osaliseks.

2.2.

Genfi redaktsioonis on kehtestatud igale kokkuleppeosalisele kohustus kaitsta registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid oma territooriumil oma õigussüsteemi ja tavade piires. Seega on registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis kaitstud igas osalisriigis, eeldusel et kaitsest ei ole keeldutud.

2.3.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et pärast seda, kui Euroopa Liit on saanud Genfi redaktsiooni osaliseks, esitab EL oma geograafiliste tähiste loetelu (mis lepitakse kokku ELi liikmesriikidega), mida hakatakse Lissaboni süsteemi alusel kaitsma. Pärast Euroopa Liidu ühinemist Lissaboni Liiduga on võimalik liidus kaitstud ja registreeritud täiendavate geograafiliste tähiste rahvusvahelise registreerimise taotlusi esitada komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud tootjarühmade taotlusel.

2.4.

Tuleks kehtestada asjakohased menetlused, et komisjon saaks hinnata kokkuleppeosalisteks olevatest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid. Kokkuleppeosalisteks olevatest kolmandatest riikidest pärit ning rahvusvahelises registris registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste liidupoolne jõustamine toimub kooskõlas Genfi redaktsiooni III peatükiga.

2.5.

Redaktsiooni kohaselt teevad kõik kokkuleppeosalised kättesaadavaks tõhusad õiguskaitsevahendid, et kaitsta registreeritud päritolunimetusi ja registreeritud geograafilisi tähiseid (vt Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni artikkel 14) (1).

2.6.

Seitse ELi liikmesriiki on Lissaboni Liidu liikmed ja seega nõustunud kolmandate riikide nimetuste kaitsega. Selleks et tagada neile vahendid täitmaks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis on võetud enne ELi ühinemist Lissaboni Liiduga, tuleks kehtestada üleminekukord, millel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja mis ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

2.7.

Genfi redaktsiooni ja ühiseeskirjade kohaselt tasutavad lõivud päritolunimetuse või geograafilise tähise rahvusvahelise registreeringu taotluse esitamise eest peaks tasuma liikmesriik, kust päritolunimetus või geograafiline tähis on pärit (vt Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooni artikkel 11) (2).

2.8.

EL on kehtestanud ühtse ja ammendava süsteemi põllumajandustoodete geograafilise tähise kaitseks. Nende süsteemide kaudu saavad neisse kuuluvate toodete kaitstud nimetused ühtse taotlusmenetluse alusel kaugeleulatuva kaitse kogu ELis. Ettepanek on kooskõlas ELi üldise poliitikaga toetada ja tugevdada geograafiliste tähiste kaitset kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete lepingutega.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle kaitsta rahvusvahelisel tasandil registreeritud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid Genfi redaktsiooni ja selle õiguspraktika raames. Olukorras, mida iseloomustab pidevalt suurenev globaliseerumine, eriti kui tegemist on põllumajandusliku toiduainesektori kaubandusega, on äärmiselt oluline üritada luua rahvusvahelisel tasandil kvaliteedimärkide kaitse ühtlustatud raamistik.

3.2.

Euroopa Komisjon peab tegutsema alati selliste tootmismudelite ja kvaliteedikontrollisüsteemide kaitse huvides, mis on ülemaailmselt tunnustatud tarbijate tervisele ning majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele avalduva kasuliku mõju poolest.

3.3.

Geograafilised tähised kujutavad Euroopa Liidu tootjate jaoks ainulaadset ja väärtuslikku ressurssi (5,7 % põllumajandusliku toidutööstuse müügimahust, st üle 54 miljardi euro 2010. aastal) (3) aina liberaalsemal maailmaturul. Siiski on kvaliteedivaldkonnas konkureerimise jõupingutused kasutud, kui meie kvaliteettoodete puhul kasutatav peamine kandev jõud, st geograafilised tähised, pole rahvusvaheliste turgude eest piisavalt kaitstud.

3.4.

Komitee rõhutab, et geograafilised tähised on eraldusmärgid, mis võimaldavad eristada konkureerivaid tooteid ja teavitada tarbijat toote päritolust. Erinevalt kaubamärkidest on geograafilise tähise eesmärk rõhutada toote ja selle päritolupiirkonna vahelist seost, seega on tähiste eripäraks rõhuasetus toote kohalikule mõõtmele, tõstes nii esile kultuurilisi aspekte ja kohalikku oskusteavet, piirkonda ning selle agroökoloogilisi iseärasusi. Need omadused tuleb säilitada.

3.5.

Juba 2008. aastal rõhutas komitee oma arvamuses teemal „Geograafilised tähised ja päritolunimetused“ (4) järgmist: „Euroopa kodanikuühiskonnas on tarbijate teadlikkus põllumajandustoodete omadustest järjekindlalt tõusnud, mistõttu on tõusnud ka nõudlus kvaliteetsete toodete järele.“ See väide vastab tänapäeval tõele rohkem kui kunagi varem, sest Euroopa tarbija otsib üha enam kvaliteetseid tooteid, mis pärinevad konkreetsest kohast, piirkonnast või riigist ning mille kvaliteet, maine ja muud omadused on tihedalt seotud asjaomase geograafilise päritoluga (5).

3.6.

Prantsusmaa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanõukogu hiljutise teatise „Ametlikud toiduainete kvaliteedimärgid ja päritolutähised“ kohaselt täheldatakse ülemaailmselt ametlike kvaliteedimärkide ja päritolu tuvastustähiste (SIQO) arengu olulist elavnemist. Geograafilised tähised arenevad, sest need reageerivad tarbijate kasvavale nõudlusele ning nendega väärtustatakse ka konkreetse piirkonnaga seotud ajalugu, pärandit ja esivanemate oskusteavet.

3.7.

Komitee soovib juhtida tähelepanu sellele, et FAO (6) andmetel esineb geograafilistel tähistel väga hea mõju hinnale olenemata toote liigist, päritolupiirkonnast või registreeringu kestusest.

3.8.

Kõikides sõlmitud või sõlmimisel olevates kahepoolsetes lepingutes on geograafiliste tähiste kaitsega seotud aspektid üha olulisemad. Komitee rõhutab seda positiivset aspekti. Siiski peab ta oluliseks tegutseda sellise tervikliku käsituse suunas, mille eesmärk on kaitsta ja edendada kvaliteedimärkide süsteemi tervikuna.

3.9.

Selleks peab komitee vajalikuks uuesti läbi vaadata ettepanek kehtestada ELi tasandil positiivne nimekiri, sest see ei ole kooskõlas geograafiliste tähiste süsteemi üldise kaitse nõudega. Pigem on vaja süsteemi, mis tagab õiglase kohtlemise kõigile Euroopa tootjatele, kes soovivad, et nende geograafiline tähis oleks tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil. See kehtib seda enam, et valitud kriteeriumid ei hõlma teisi sotsiaal-majanduslikke kriteeriume, mis on olulised Euroopa Liidu teatud piirkondade majanduse arenguks. Geograafiliste tähiste ümber kujuneb tihti kohalik majandustegevus, mis loob töökohti, millel on väga oluline mõju teistele majandussektoritele, näiteks turismile, ning mis avaldab kasulikku mõju maakasutusele ja maakasutuse planeerimisele.

3.10.

Komitee kutsub komisjoni üles võtma arvesse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste tulevaste uute suhete tagajärgi ning samuti mõju, mida positiivse nimekirja kindlaksmääramine võib avaldada käimasolevatele läbirääkimistele, mis peaksid toimuma Euroopa Liidu kogu kvaliteedisüsteemi kaitset aluseks võttes. Pärast EList lahkumist peab Ühendkuningriik jätkuvalt tunnistama geograafilisi tähiseid, mis on tagatud süsteemiga, millest Ühendkuningriik seni kasu on saanud.

3.11.

Komitee rõhutab, et Euroopa põllumajanduslikku toiduainesektorit ohustab väga toodete võltsimine. Hiljuti avaldatud komisjoni aruandes (7) kinnitatakse, et kõige sagedamini võltsitavad tooted on põllumajanduslikud toiduained.

3.12.

Komitee meenutab, et tänaseks on seitse ELi riiki juba Lissaboni lepingu osalised (Bulgaaria, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ning et leping hõlmab nüüdseks juba üle tuhande registreeritud geograafilise tähise, mille puhul kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste rahvusvaheline kaitse on tagatud ühtse registreerimismenetluse kaudu.

3.13.

Komitee on seisukohal, et juba registreeritud ja Euroopa tasandil kaitstud geograafiliste tähistega omandatud õigusi tuleb säilitada halvemuse ja ebavõrdse kohtlemise vältimiseks.

3.14.

Lõpetuseks juhib komitee tähelepanu 2012. aasta uuringule geograafiliste tähiste kaubandusliku väärtuse kohta ELis (8). See on ainuke praegu kättesaadav taoline uuring. Näib siiski, et geograafiliste tähiste väärtuslisa määr (value premium rate) ei ole pärast seda palju muutunud.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  http://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_239.pdf.

(2)  Samas.

(3)  Vt hange nr AGRI-2011-EVAL-04.

(4)  ELT C 204, 9.8.2008, lk 57.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1); https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1540542863415&uri=CELEX:32012R1151.

(6)  ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.

(7)  https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/report_on_eu_customs_enforcement_of_ipr_2017_en.pdf (praegu saadaval vaid inglise keeles).

(8)  https://ec.europa.eu/agriculture/external-studies/value-gi_en (praegu saadaval vaid inglise keeles).


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/58


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, määrust (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti, ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist“

[COM(2018) 646 final – 2017/0230 (COD)]

(2019/C 110/11)

Pearaportöör:

Petr ZAHRADNÍK

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 4.10.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 12.11.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

121/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni paindlikkust pangandus- ja finantsasutustes tekkinud probleemidele reageerimisel ning täiendavate meetmete võtmisel, millega piirata rahapesu ja terrorismi rahastamist.

1.2.

Komitee leiab samas, et järelevalveasutuste tegevuse parem kooskõlastamine ja nendevahelise suhtluse tõhustamine peaks toimuma ühel samaaegselt tegevuste kooskõlastamisega muude asjaomaste üksustega, et see väga tõsine probleem tulemuslikult lahendada.

1.3.

Komitee hoiatab asjaolu eest, et tehnoloogia- ja teabevahetusvõimalused ei võimalda mitte üksnes luua uuenduslikke finantstooteid, mis toovad kasu hoiustajatele ja investoritele, vaid kujutavad endast ka suurt kiusatust kurjategijatele rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas. Seetõttu nõuab komitee, et vastu võetud strateegiate eesmärk oleks tulevaste ohtude võimalikult ulatuslik ennetamine.

1.4.

Komitee rõhutab selle probleemi kasvavat tähtsust kolmandate riikide jaoks geopoliitiliste, julgeolekuga seotud ja poliitiliste ohtude süvenemise kontekstis ning toonitab, et EL peab olema täielikult valmis selleks, et kõrvaldada rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvad tegevused ning lõpetada liidu finantsturu ja -asutuste väärkasutamine.

1.5.

Komitee on teadlik asjaolust, et seadusandlikus ettepanekus esitatud meetmed on küll olulised, ent kooskõlastamise, korraldamise ja pädevuste valdkondi silmas pidades ei ole need piisavad, ning probleemi edukaks lahendamiseks tuleb võtta jätkumeetmeid. Samas nõustub komitee Euroopa Komisjoniga, et valitud tegevussuuna elluviidavuse ja jätkusuutlikkuse nimel on asjakohasem jätkata järk-järgult, et vältida kehtiva süsteemi stabiilsuse ja toimivuse märkimisväärset häirimist.

1.6.

Komitee on veendunud, et järelevalveasutuste pädevuste tulevase tasakaalustamise raames on soovitatav saavutada tasakaalustatud suhe uute ja laiendatud pädevustega Euroopa Pangandusjärelevalve ja riiklike järelevalveasutuste vahel, et kõik asjaomased üksused kasutaksid võimalikult hästi ära oma suutlikkust, et lahendada probleem asjakohaselt.

1.7.

Komitee rõhutab, et sisene ja väline teabevahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas on väga oluline, et jõuda kavandatud meetmete eesmärgini. Sisese teabevahetuse puhul on oluline optimeerida ja kaitsta infovoogusid pädevate järelevalveasutuste vahel ning välise teabevahetuse puhul on tähtis avalikkusele teabe pakkumine ja teadlikkuse suurendamine selles vormis, kuidas ennetada nimetatud kuritegusid ja nende toimepanemiseks valmistumist.

1.8.

Komitee tunneb huvi, millistel alustel määratleti pangandussektor kõige haavatavamaks sektoriks väärkasutamise suhtes rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude eesmärgil, mistõttu tõhustati Euroopa Pangandusjärelevalve positsiooni ja pädevusi, kuid mitte liidu kahe teise järelevalveasutuse omi.

1.9.

Komitee sooviks, et suuremal määral täpsustataks uusi suhteid Euroopa Pangandusjärelevalve ja ELi teiste järelevalveasutuste, liikmesriikide järelevalveasutuste ja eelkõige kolmandate riikide järelevalveasutuste vahel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas tehtava kooskõlastamise ja ühistegevuse raames.

2.   Ettepaneku üldine taust ja olulised asjaolud

2.1.

Alates 2011. aastast kehtib ELis uus finantsjärelevalve süsteem, mis on oluliselt kaasa aidanud finantsturu stabiilsusele ja ohtude piiramisele. See viis ELi finantsturgude eeskirjade ühtlustamiseni ning nende järelevalvetoimingute lähendamiseni. Sellegipoolest on tehnoloogiliste ja finantsuuenduste kiire areng võimaldanud mitmesuguste kuritegude toimepanemist, mille puhul väärkasutatakse finantssektorit kuritegeliku tegevuse ja selle kaudu saavutatud kasumi seadustamise eesmärgil. Seda laadi tegevus ei ole ilmselgelt mitte üksnes ühiskonna seisukohast soovimatu ja hukkamõistetav, vaid samal ajal kahjustab see ka finantsturgude toimivust ja tõhusust, kuna selle esmane eesmärk ei ole saada võimalikult suurt kasu objektiivsetest võimalustest vara ja selle väärtustamist ära kasutada, vaid varjata, peita ja vältida igasugust avaldamist. Sellised protsessid on seejuures seotud asjaoluga, et rahalisi vahendeid ei eraldata võibolla optimaalsel viisil.

2.2.

Kavandatavate meetmete eesmärk ei ole järelikult mitte üksnes takistada või piirata võimalusi, mis soodustavad kuritegude toimepanemist või nende tulemuste seadustamist, vaid ka säilitada nende kuritegude toimepanemiseks kuritegelikult kasutatavate finantsasutuste nõuetekohane olukord ning tagada klientide ja investorite stabiilsus ja julgeolek. Seejuures on oluline küsimus ka poliitiliste ja mainega seotud riskide vähendamine, mis saavad osaks nii kõikidele liikmesriikidele kui ka Euroopa Liidule tervikuna.

2.3.

Võttes arvesse, et finantsturud ei ole kunagi olnud nii rahvusvahelised ja omavahel ühendatud kui praegu, on äärmiselt oluline luua süsteem, mis täidab oma ülesandeid piiriüleses kontekstis, kuna empiirilised analüüsid näitavad, et neid kuritegusid pannakse kõige sagedamini toime piiriüleselt, muu hulgas kaasates kolmandate riikide üksusi. Vaatamata selle tõhususele ei piisa nende kuritegude takistamise tegevusest lõpliku edu tagamiseks, kui see toimub üksnes ühe liikmesriigi tasandil. Seetõttu on väga oluline riiklike järelevalveasutuste tõhus ühistegevus rahapesu tõkestamise valdkonnas, nagu ka riiklike finantsjärelevalveasutuste ühistegevus sama valdkonna ELi asutustega ning lisaks ka kolmandate riikide järelevalveasutustega.

2.4.

Kavandatav meede, mis on kõnealuse arvamuse teemaks, on selle kava raames üksnes osalise tähtsusega. Nimetatud kava edu hindamiseks on äärmiselt oluline kooskõlastada seda muude elementidega, mis moodustavad kokku süstemaatilise ja sidusa käsitluse, mis takistab võimalikult tõhusalt kuritegude toimepanemist.

2.5.

Sisuliselt on ettepaneku eesmärk eeskätt:

optimeerida oskusteabe ja vahendite kasutamist, tsentraliseerides Euroopa Pangandusjärelevalve tasemele sellised ülesanded, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega kogu finantsturul, aga ka nendevastase võitlusega;

selgitada Euroopa Pangandusjärelevalvele usaldatud selliste ülesannete ulatust ja sisu, mis on seotud rahapesu tõkestamisega;

täiustada rahapesu tõkestamise ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

tõhustada Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlastavat rolli rahvusvahelistes suhetes, mis on seotud rahapesuga.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee leiab, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine muutub üha olulisemaks lisaks tehnoloogilistele muutustele ja finantsuuendustele ka arvukate hiljuti avalikustatud juhtumite tõttu, mille käigus on mitmetes ELi liikmesriikides väärkasutatud panga- ja finantssüsteemi kuritegude toimepanemiseks. Selles kontekstis võib samuti pidada märkimisväärseks suurenenud geopoliitilist riski, sealhulgas terroristlikku tegevust.

3.2.

Komitee tunneb muret nimetatud probleemi süvenemise pärast, kuna sellised kuriteod ja katsed nendest tulenevat kasumit finantssektori kaudu seadustada, ei toimu mitte üksnes piiriüleselt ELis, vaid ka kolmandatesse riikidesse ulatuvate kuritegude kontekstis. Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjoni ettepanekuga soovitakse aktiivselt kaasa aidata olukorra lahendamisele.

3.3.

Komitee märgib kõnealuses kontekstis, et ehkki Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi läbivaatamist käsitleti 2017. aastal (1) ning komitee koostas selle kohta arvamuse, (2) mille täiskogu võttis vastu 15. veebruaril 2018, on uue teabe ja uute tingimuste tõttu ilmnenud vajadus ettepanekut ajakohastada, lisades sinna täiendavaid elemente, et suurendada selle tõhusust. Komitee nimetatud arvamus ei ole sellegipoolest oma kehtivust ega asjakohasust kaotanud. Samal ajal tervitab komitee Euroopa Komisjoni paindlikku reaktsiooni mitmetes ELi riikides aset leidnud arvukate pangandusskandaalide suhtes, mis näitasid, et kuritegude toimepanijad suudavad väärkasutada nii tehnoloogilisi ja teabevahetusvahendeid kui ka kehtivaid õigusakte. Seejuures toob see esile rahapesu tõkestamist käsitlevate ELi eeskirjade puudujäägid.

3.4.

Komitee märgib, et ettepaneku uued elemendid on enamasti tehnilise ja korraldusliku olemusega, ent lahendus, mis võimaldaks praegust olukorda parandada, peab olema laiem ja üldisem. Komitee lisab, et kõnealune ettepanek käsitleb kitsast kategooriat küsimustest, mis on seotud Euroopa Pangandusjärelevalve pädevuste suurendamisega ja selle kooskõlastamisega riiklike järelevalveasutustega rahapesu tõkestamise valdkonnas ning teataval määral ja teatavatel erijuhtudel ka teatava kontrolliga nende üle. Seejuures ei käsitleta kõnealuses ettepanekus finantsanalüüsi teenuste ja üksuste tegevust. Ettepanekus käsitletakse üldiselt tegevuste ja menetluste kooskõlastamist, ent mitte mingil määral rahapesu tõkestamist käsitlevat konkreetset sisu.

3.5.

Komitee viitab hoiatavalt ja rõhutavalt asjaolule, et rahapesu ei võimalda mitte ainult seadustada sellisest tegevusest saadud kasumit, mida peetakse seadusevastaseks ja karistatavaks, vaid viib samal ajal vahendite ebaratsionaalse eraldamiseni, arvestades, et nende tegevuste puhul soovitakse jääda varjatuks ja seadustada investeeritud vahendeid või kanda need üle kohta, kus pannakse toime muid kuritegusid, ning mitte tingimata kasumit saada. Samas võtab komitee teadmiseks ja rõhutab asjaolu, et esitatud ajakohastuse raames ei käsitleta ka uute suundumuste ja tingimuste analüüsi, mille puhul toimub rahapesu praegu. Seoses nende ebaausate tavade kõrvaldamisega on ettepanek rangelt ja sihipäraselt suunatud valitud valdkondadele, seejuures on valdavaks Euroopa Pangandusjärelevalve rolli tõhustamine Euroopa järelevalveasutuste hulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise probleemi lahendamise valdkonnas ning Euroopa Pangandusjärelevalve tõhustatud kooskõlastamine ja teavitamine suhetes riiklike järelevalveasutustega rahapesu tõkestamise valdkonnas, mis on suuremas osas pangandus- ja finantsturu järelevalveasutused.

3.6.

Komitee leiab, selles kontekstis on äärmiselt vajalik jaotada pädevused Euroopa Pangandusjärelevalve ja riiklike asutuste vahel nõuetekohaselt, austades subsidiaarsuse põhimõtet. Euroopa Pangandusjärelevalve pädevuste tugevdamine piiriüleste toimingute käsitlemisel on äärmiselt vajalik, seaduspärane ja põhjendatud. Teisalt lisab komitee siiski, et üksnes riiklike juhtumite lahendamiseks, mida Euroopa Pangandusjärelevalve ei suuda täiel määral tuvastada, tuleb jätta pädevus riiklikele asutustele.

3.7.

Arvestades, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on otsustava tähtsusega nõuetekohase majandusliku ja finantskeskkonna tagamiseks kogu ELis, kaalub komitee, kas ei ole põhjendatud luua konkreetne organisatsioon ELi täidesaatva võimu raames, näiteks uus peadirektoraat, mis selles valdkonnas tegutseb. See teema on üha olulisem, arvestades uue Euroopa Komisjoni ametisseastumist 2019. aasta sügisel.

3.8.

Komitee küsib samuti, millistel alustel tehakse ettepanek, et Euroopa Pangandusjärelevalvel peaks olema otsustav kooskõlastav osa selle probleemi lahendamisel. Kas see tähendab seda, et Euroopa Komisjoni arvates on ELis rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonnas kõige enam manööverdamisruumi pangandussektoris?

3.9.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et kõnealuse ettepaneku kontekstis peab toimuma tõhus teabevahetus probleemi käsitlemise kohta. Selle teabevahetuse raames ei tuleks mitte üksnes vahetada teavet kõikide osalevate järelevalveasutuste vahel (sisene teabevahetus), vaid tagada ka nõuetekohane teabevahetus avalikkusega (finantssektori kliendid ja üldsus).

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee nõuab, et ettepanekus piiritletaks väga täpselt valdkonnad ja suhted, mille raames on Euroopa Pangandusjärelevalvel domineeriv roll võrreldes muude ELi järelevalveasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning seda üldisema volituse näol kogu finantsturu jaoks.

4.2.

Samuti nõuab komitee, et selgitataks täpsemalt tingimusi, mis võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel teha järelevalvet riiklike järelevalveasutuste menetluste üle või teha otse ja individuaalselt otsuseid finantssektori osalejate kohta.

4.3.

Komitee on samal ajal väga huvitatud kolmandate riikide järelevalveasutustega tehatava koostöö olemusest.

4.4.

Komitee nõuab lisaks, et selgitataks seda, kuidas tuleks korraldada kõikide asjakohaste rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlevate andmete tsentraliseerimist, mida edastavad riiklikud asutused, kui tegu on salastatud või äärmiselt salastatud allikatega, ning seda, kuidas neid andmeid kaitstakse.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Vt esialgne seadusandlik ettepanek COM(2017) 536 final, 20.9.2017. Ettepaneku eesmärk oli tõhustada Euroopa järelevalveasutuste suutlikkust, et tagada finantsjärelevalve lähendamine ja tõhusus, ilma et käsitletaks konkreetselt asutuste volituste tõhustamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimustes.

(2)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/62


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistataks kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624“

Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018

[COM(2018) 631 final – 2018/0330 (COD)]

(2019/C 110/12)

Pearaportöör:

Antonello PEZZINI

Konsulteerimistaotlus

komisjon, 29.10.2018

Euroopa Parlament, 22.10.2018

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

127/1/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et vaba liikumise alas muutub välispiir ühispiiriks ja igaüks, kes siseneb liidu territooriumile, siseneb Euroopa Liidu ühisesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevasse alasse kõigi sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega nii kodanike kui ka riiklike ja Euroopa institutsioonide jaoks.

1.2.

Komitee nõuab tungivalt rände haldamise parandamist liikmesriikide ühiste jõupingutuste abil, et tegeleda põhjustega, mille tõttu inimesed suunduvad otsima paremat elu väljaspool oma kodumaad.

1.3.

Kuna puudub kõigi liikmesriikide ühiselt määratletud raamistik ühise rändepoliitika ja päritoluriikides arenguabi andmise poliitika kohta, siis soovitab komitee mitte delegeerida komisjonile õigust võtta vastu iseseisvaid õigusakte.

1.4.

Komitee toetab kindalt ettepanekut tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile 10 000 töötajast koosnev alaline operatiivne haru, millel on koostöös liikmesriikidega vajalik pädevus, et

kaitsta ELi välispiire,

ära hoida ebaseaduslikku liikumist,

hallata seaduslikku rännet,

korraldada tõhusalt ebaseaduslike rändajate tagasipöördumist.

1.5.

Komitee soovitab, et koostöö, mida Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet peab tegema liikmesriikide asutustega, mille pädevuses on tavaliselt piirikontroll, määratletakse ja korraldatakse Euroopa tasandil.

1.6.

Sama oluline on komitee arvates selgelt ja ühiselt määratleda ameti ülesanded, et ära hoida kattumist ja pädevuste konflikte, ning luua selgelt ja läbipaistvalt ameti töötajate ja liikmesriikide töötajate vahel selge käsuliin.

1.7.

Komitee soovitab, et konkreetsete ja ebaproportsionaalsete probleemide korral välispiiril peaks ametil olema võimalik asjaomase liikmesriigi palvel sekkuda, korraldades ja koordineerides piirivalve kiirreageerimisoperatsioone – mis lepitakse kokku ja kooskõlastatakse asjaomase liikmesriigiga, kes peab säilitama kontrolli ja vastutuse haldamise eest – alalise kiirreageerimisrühma abil, millel on oma tänapäevane varustus.

1.8.

Komitee nõustub ameti personalile suunatud soovitustega nii seoses sellega, mis puudutab inimelu austamist ja tulirelvade kasutamise piiranguid kui ka piiril viisade andmist või neist keeldumist, sest mõlemad küsimused on liikmesriikide avaliku korra eest vastutavate asutuste olulised õigused.

1.8.1.

Selles suhtes soovitab komitee, et mõlemal juhul järgiksid liikmesriigid subsidiaarsuse põhimõtet ning et ameti personalieeskirjades tagatakse kohustuste kõrge tase, eelkõige seoses konfidentsiaalsusnõuetega.

1.9.

Komitee soovitab tungivalt arendada edasi ettepaneku V lisa kolmandas peatükis ette nähtud kontrollimehhanisme juhul, kui töötaja paneb toime rikkumise. Mehhanismides tuleks sätestada üleandmine ELi kohtutele.

1.10.

Arvestades ametile antavat rolli isikute kinnipidamises ja nende võimalikus tagasisaatmises päritoluriiki, soovitab komitee, et koosseisulistele töötajatele tagatakse koolitus põhiõiguste austamise valdkonnas.

1.11.

Komitee peab hädavajalikuks, et amet eraldaks märkimisäärse osa eelarvest oma varustuse ajakohastamiseks.

1.12.

Komitee arvates peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu pärast komiteega konsulteerimist määratlema Euroopa välispiiri integreeritud haldamise mitmeaastase strateegilise poliitilise tsükli ning iga-aastane kavandamine tuleks delegeerida piiri- ja rannikuvalvele kohustusega esitada aastaaruanne rakendatud meetmete, kasutatud eelarve ja täidetud ülesannete kohta.

1.13.

Rahvusvahelises koostöös soovitab komitee tagada tiheda sideme määruse ettepaneku meetmete ja muude asjaomaste poliitikameetmete väljatöötamise vahel, eelkõige seoses Cotonou lepinguga.

1.14.

Komitee peab oluliseks tugevdada nõuandefoorumit, mis aitaks ametit, kaasates sinna asjaomaseid organisatsioone. Samuti soovib komitee, et foorumil osaleks komitee kaudu ka organiseeritud kodanikuühiskond.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Vaba liikumise alas muutub välispiir ühispiiriks: praegu on seda üle 50 000 km, mistõttu võib turvaprobleem ühes liikmesriigis või selle välispiiril mõjutada kõiki liikmesriike.

2.1.1.

Seega on vastastikune usaldus ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala alus, eelkõige uute probleemide, laiaulatuslike ohtude ja ettearvamatute sündmuste puhul, mis nõuavad suuremat koostööd, kvalifitseeritud inimressursi sekkumist, paremat teavet. Sisuliselt on vajalik solidaarsuse konkreetne elluviimine, mis ühendab ja tugevdab iga riigi väärtusi.

2.2.

Lissaboni lepingus on piiride reguleerimine ette nähtud ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotises viisa-, varjupaiga- ja sisserändepoliitikat käsitlevas peatükis eesmärgiga kehtestada välispiiride integreeritud piirivalvesüsteem, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 1 punktis c. Kõnealuse reguleerimise eesmärk on luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala.

2.3.

Asutamislepingutest ilmneb, et kodanike vaba liikumine liidu piires peab tingimata vastama ühisele kolmandatest riikidest tulevate isikute haldus- ja kontrollipoliitikale.

2.3.1.

Praeguste ebapiisavate kontrollide edasine suurendamine välispiiril või uute, tänapäevaste sisekontrollide taaskehtestamine tähendaks ELile tervikuna suuri majanduslikke kulusid, mis kahjustaks tõsiselt ühisturgu, Euroopa integratsiooni parimat saavutust.

2.4.

Euroopa integreeritud piirihaldus, mis põhineb neljatasandilisel riiki sissepääsu kontrollimise mudelil, hõlmab:

kolmandates riikides võetavaid meetmeid, nagu ühises viisapoliitikas ette nähtud meetmed,

naabruses asuvate kolmandate riikidega võetavaid meetmeid,

meetmeid välispiiri suuremaks ja paremaks kontrollimiseks,

riskianalüüse, Schengeni alas võetavaid meetmeid ja tagasisaatmist.

2.5.

Pärast riiklike ekspertide võrgustiku loomist SCIFA (1) ühise eksperdikogu egiidi all aastatel 2002–2003, pandi Frontexi (2) loomisega alus Euroopa piirikontrolli koordineerivale asutusele.

2.6.

Koordineeriv asutus asendati 2016. aastal, (3) kasutades Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kogemusi eesmärgiga parandada liikmesriikide ja Schengeni ala välispiiri kontrolli, et:

koostada haavatavuse hinnang liikmesriikide suutlikkuse kohta kontrollida isikuid piiril;

korraldada ühisoperatsioone ja piirivalve kiirreageerimisoperatsioone, et suurendada liikmesriikide suutlikkust kontrollida välispiiri ning lahendada ebaseaduslikust sisserändest või organiseeritud kuritegevusest tulenevaid probleeme;

abistada komisjoni tugirühmade töö koordineerimisel, kui liikmesriik peab toime tulema ebaproportsionaalselt suure rändesurvega oma konkreetsetel välispiirilõikudel;

tagada tegelik reageerimine olukorras, mis nõuab kiireloomulist tegutsemist välispiiril;

pakkuda merepiirivalveoperatsioonide käigus tehnilist ja operatiivabi, millega toetatakse merehädas olevate isikute otsimis- ja päästmisoperatsioone;

aidata luua vähemalt 1 500 piirivalvurist koosnev kiirreageerimisreserv;

määrata liikmesriikidesse ameti kontaktametnikud;

korraldada, koordineerida ja viia läbi tagasisaatmisoperatsioone ja tagasisaatmisega seotud sekkumisi;

edendada piirihalduse valdkonnas operatiivkoostööd liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega.

2.7.

Alates selle loomisest 2016. aasta oktoobris on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet muutunud ELi tagasisaatmise koordineerimiskeskuseks, (4) mis suudab tõhusalt toetada liikmesriike nende isikute tagasisaatmisel, kellel ei ole õigust ELis viibida.

2.8.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse eri resolutsioonides ja väljendas suurt muret seoses Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määruse (EL) 2016/1624 rakendamisega ning kinnitas veel kord vajadust, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet viiks ellu mitmeotstarbelisi operatsioone, et tagada mereotsingute- ja päästega seotud vahendite olemasolu, (5) ning samuti vajadust tõelise ühtse piirihaldusstrateegia järele.

2.9.

Komitee võttis vastu Schengeni ala kaitsva resolutsiooni, (6) milles palus nõukogul ja liikmesriikidel tagada liikumisvabaduse kasutamine, ning rõhutas oma arvamuses (7) vajadust, et „kaasnema peab agentuuri juhtimise, tegevuse ja aruandluskohustuse läbipaistvuse paranemine.“

2.10.

Samuti rõhutas komitee (8) vajadust „parandada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja riiklike ametiasutuste vahelist koostööd“, „edendada koordineerimist erinevate agentuuride ja institutsioonide vahel, kelle pädevusvaldkonda kuuluvad piirikontrollid, rannikuvalve, meresõiduohutus, päästetööd merel, toll ja kalandus“ ning rõhutas vajadust „edendada välispiiride haldust võtta vastu paralleelselt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi muutmisega“.

2.11.

„Kui inimeste elu või turvalisus on ELi välispiiril ohus, olgu see maapiir või merepiir, on piirivalve ja muude kohapeal tegutsevate asutuste esimene kohustus nad päästa ja neid asjakohaselt aidata“ (9).

2.12.

Komitee – nagu on rõhutatud nii ELi rännet käsitlevas tegevuskavas kui ka ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes (10) – rõhutab tungivalt vajadust parandada rände haldamist, käsitledes „peamisi põhjuseid, mis ajendavad inimesi otsima elu mujal“.

3.   Euroopa Komisjoni ettepanek

3.1.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on reformida Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, tõhustada selle suutlikkust, eelkõige Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse moodustamise ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile varustuse soetamise teel, samuti on selle eesmärk võtta piisaval määral arvesse muid uusi või täiendatud ülesandeid.

3.2.

Tuginedes praeguste ja tulevaste volituste kogumaksumusele, mis on 1,22 miljardit eurot aastateks 2019–2020 ning 11,27 miljardit eurot aastateks 2021–2027, teeb komisjon ettepaneku moodustada 2020. aastaks oma täitevvolitustega ja 10 000 operatiivtöötajast koosnev Euroopa piiri- ja rannikuvalve (EBCG) (11) alaline korpus, et luua ametile oma tõhus, tulemuslik ja paindlik operatiivharu, mis võimaldab ameti osalemist vastavalt operatiivvajadustele paindlikult muuta.

3.3.

Alalise korpuse moodustamine peaks leidma oma koha hästitoimivas Euroopa piiri- ja rannikuvalves, kus liikmesriigid, liit ja ELi asutused, (12) eriti Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, tegutsevad koordineeritult ning ühiste ja jagatud poliitikaeesmärkide nimel.

3.4.

Ettepanekute kohaldamisalast jäävad välja Taani Kuningriik, Iirimaa ja Ühendkuningriik (v.a võimaliku koostöö korral, mis tuleb edaspidi määratleda) ning ettepanekute kohaldamine Gibraltari suhtes peatatakse. Küll aga kohaldatakse neid Islandile, Norra Kuningriigile, Šveitsi Konföderatsioonile ja Liechtensteini Vürstiriigile, sest määrus kujutab endast Schengeni õigustiku edasiarendust.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Komitee on veendunud, et vaba liikumise alas tuleb välispiiri käsitleda ühispiirina ja igaüks, kes siseneb liidu territooriumile, siseneb ühisesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevasse alasse kõigi sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

4.2.

Komitee leiab, et on kulunud liiga palju aega välispiiride integreeritud haldamissüsteemi rakendamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile d kooskõlas kõigi liikmesriikide heaks kiidetud määratlusega, mida ei saa edasi lükata.

4.3.

Komitee nõustub eesmärgiga, et luues ametile operatiivharu, tuleks võimaldada ELil kindlustada vajalik suutlikkus kaitsta oma välispiiri, takistada teisest rännet ja saata tulemuslikult tagasi ebaseaduslikke rändajaid.

4.4.

Komitee oli esimene institutsioon, kes tegi ettepaneku luua Euroopa piirivalveamet, (13) ning toetab täielikult eesmärki kindlustada välispiir alalise korpuse ning tõhusa Euroopa välispiiride integreeritud haldamise abil. Ühise vastutuse vaimus peaks ameti ülesanne olema jälgida korrapäraselt välispiiri haldamist mitte ainult olukorrateadlikkuse ja riskianalüüsi abil, vaid ka liikmesriikides tema töötajate hulka kuuluvate ekspertide kohaloleku abil.

4.5.

Komitee leiab, et konkreetsete ja ebaproportsionaalsete probleemide korral välispiiril peab ametil olema võimalik liikmesriigi palvel sekkuda, korraldades ja koordineerides piirivalve kiirreageerimisi – mis lepitakse kokku ja kooskõlastatakse asjaomase liikmesriigiga, kellele jääb esmavastutus nende kontrolli alla kuuluvate välispiirilõikude haldamise eest –, saates kohale Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse rühma.

4.6.

Komitee peab kasulikuks komisjoni otsusega tehtavaid ameti konkreetseid sekkumisi „ainult hädaolukorras ning järgides läbipaistvat menetlust, mis tähendab, et viivitamatult teavitatakse Euroopa seadusandjaid“ (14). Kuna aga puudub kõigi liikmesriikide ühiselt määratletud raamistik liidu rändepoliitika ja päritoluriikides arenguabi andmise poliitika kohta, siis peab komitee enneaegseks, et alaliselt delegeeritakse komisjonile õigus võtta vastu õigusakte, et määrata kindlaks poliitilised prioriteedid ja kehtestada Euroopa integreeritud piirihalduse strateegilised suunised.

4.7.

Teisest küljest on komitee nõus, et komisjonile tuleks anda rakendusvolitused, mis käsitlevad EUROSURi ja FADO käsiraamatut, olukorrapiltide ja riskijuhtimise ühiseid eeskirju ning alalise korpuse rahalist toetust.

4.8.

Komitee arvates peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu pärast komiteega konsulteerimist määratlema Euroopa välispiiri integreeritud haldamise mitmeaastase strateegilise poliitilise tsükli ning iga-aastane kavandamine tuleks delegeerida piiri- ja rannikuvalvele vastavalt ameti haldusnõukogu kindlaksmääratud tegevuskavale tingimusel, et amet esitab aastaaruande rakendatud meetmete, kasutatud eelarve ja täidetud ülesannete kohta.

4.9.

Komitee peab oluliseks tugevdada nõuandefoorumit, mis aitaks ameti tegevdirektorit ja haldusnõukogu põhiõigustega seotud küsimustes ja mitmeaastase poliitilise strateegilise tsükli rakendamisel, kaasates Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit, ÜRO Pagulaste Ülemkomissari ja muid asjaomaseid organisatsioone, ning kutsub üles kaasama foorumisse komitee kaudu ka organiseeritud kodanikuühiskonna.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee soovitab tungivalt arendada edasi V lisas ette nähtud kontrollimehhanisme nii seoses tulirelvade kasutamisega kui ka piiril viisade andmisega või neist keeldumisega, sest mõlemad küsimused on liikmesriikide avaliku korra eest vastutavate asutuste olulised õigused.

5.1.1.

III lisa ja V lisa tuleks käsitleda samamoodi, et tagada liikmesriikide ja Euroopa eeskirjade sidusus, vältimaks olukorda, et samas kohas ja sarnaste pädevuste ja oskustega inimesed toimivad erinevate reeglite kohaselt.

5.2.

Liikmesriikides ette nähtud nõuete tase tuleks selgesõnaliselt tagada eelkõige seoses konfidentsiaalsusega.

5.3.

Arvestades, et piiril tegutsevad koos töötajad eri asutustest – tolli, taimetervise, julgeoleku, finants-, sisserände ja tagasisaatmise, kultuurivahetuse ja põhiõiguste valdkonna ametnikud, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti töötajad, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi töötajad, Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) analüütikud, sideametnikud, liikmesriikide piirivalvetöötajad ja Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti töötajad –, siis on hädavajalik tagada ELi elukestva õppe paketid, mis on ühised kõigile töötajatele ja asutustele (15).

5.4.

Tuleb tagada, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide asutuste töötajaid, kellel on sama koolitus, pädevused ja oskused ja kes täidavad samu kohustusi, ei diskrimineeritaks kohtlemises või töötingimustes.

5.5.

Rahvusvahelises koostöös soovitab komitee tagada tiheda sideme määruse ettepaneku meetmete ja muude asjaomaste poliitikameetmete vahel, see puudutab ka majandus- ja kaubanduslepingute valdkonda ja eelkõige ELi ja AKV riikide dialoogi Cotonou lepingu raames.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Strateegiline sisserände-, piiride ja varjupaigakomitee (SCIFA).

(2)  Loodud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2007/2004 (ELT L 349, 25.11.2004, lk 1), mida seejärel muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 863/2007 (ELT L 199, 31.7.2007, lk 30), (EL) nr 1168/2011 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 1) ja (EL) nr 1052/2013 (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624 (ELT L 251, 16.9.2016, lk 1) jõustus 6. oktoobril 2016.

(4)  EL on siiani sõlminud 17 tagasivõtulepingut. Cotonou leping (ELi raamistik 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega), mis sisaldab samuti sätteid ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiseks nende päritoluriikidesse.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 656/2014 (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).

(6)  ELT C 133, 14.4.2016, lk 1.

(7)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 109.

(8)  Vt joonealune märkus 7.

(9)  Vt joonealune märkus 7.

(10)  https://www.iom.int/global-compact-migration.

(11)  European Border and Coast Guard (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet).

(12)  Vt muu hulgas Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) ja ELi Satelliidikeskus, EUROPOL või Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA).

(13)  ELT C 128, 18.5.2010, lk 29, ELT C 303,19.8.2016, lk 109; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Varjupaiga- ja Rändefond ning integreeritud piirihalduse fond“ (SOC/600, ELT C 62, 15.2.2019, lk 184).

(14)  Vt joonealust märkust 7.

(15)  Artiklis 69 on ette nähtud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti koostöö 12 muu ELi ameti ja talitusega.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/67


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise kohta“

Euroopa Komisjoni panus juhtide kohtumisse, mis toimub Salzburgis 19.–20. septembril 2018

[COM(2018) 640 final – 2018-0331 (COD)]

(2019/C 110/13)

Raportöör:

José Antonio MORENO DÍAZ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Ülemkogu, 24.10.2018

Euroopa Parlament, 22.10.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Juhatuse otsus

11.12.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

126/0/3

1.   Järeldused ja ettepanekud

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt algatuse üle suurendada ELi elanike turvalisust. Siiski on komitee turvalisust ja vabadust käsitlevas arutelus alati rõhutanud vajadust kaitsta vabadusi, muu hulgas väljendusvabadust, vabadust pääseda juurde teabele ja teabevahetusele, ning teabevahetuse konfidentsiaalsust. Samuti on oluline juurdepääs tõhusale õiguskaitsele ning õiglasele ja viivitusteta kohtumenetlusele.

1.2.

Hiljutised ELi territooriumil toime pandud terrorirünnakud on näidanud, et terroristid kuritarvitavad sotsiaalmeediat toetajate kogumiseks ja nende väljaõpetamiseks. Terroristid kasutavad krüpteeritud teabevahetust terroristliku tegevuse kavandamiseks ja hõlbustamiseks ning veebi selleks, et ülistada oma hirmutegusid, kutsuda teisi oma eeskuju järgima ja külvata üldsuses hirmu.

1.3.

Komitee palub määrata võimalikult täpselt kindlaks kriteeriumid, mille abil määratletakse ebaselgeid õigusmõisteid, nagu terroristlik teave, terroriaktid, terrorirühmitused ja terrorismi õigustamine.

1.4.

Sel eesmärgil veebis jagatavat terroristlikku sisu levitatakse veebimajutusteenuse pakkujate kaudu, kes lubavad üles laadida kolmandate isikute sisu. Mitme hiljutise Euroopas toimunud terrorirünnaku puhul on tõendatud, et ebaseaduslik veebisisu on kaasa aidanud nn üksikute huntide radikaliseerumisele ja ajendanud neid rünnakuid toime panema.

1.5.

Seejuures on väga kasulikud tehnoloogilised tõkked (automaatparameetrid, algoritmid, otsingumootorid jne), kuid kõnealuse sisu asjakohasel hindamisel on oluline inimteguri kui vahendaja sekkumine.

1.6.

Komitee toonitab vajadust võidelda terroristliku teabe levitamise ja digitaalse värbamise vastu sotsiaalvõrgustikes. Samal ajal on vaja võidelda tsensuuri ja pealesunnitud enesetsensuuriga internetis. Komitee tuletab meelde, et internetikeskkonnas on äärmiselt oluline tagada kõigile ELi elanikele reaalne õigus teabele ja arvamusvabadusele.

1.7.

Interneti turvalisemaks muutmine ja radikaalsete rühmituste vastu võitlemine peaksid aitama parandada interneti usaldusväärsust ja tagada seeläbi selle majandusharu arengu.

1.8.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele hinnata kõnealuse ettepaneku elluviimise mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning samuti võimalust rakendada kohaldamisel üleminekuperioodi, mis lihtsustaks nende ettevõtjate kohanemist ega mõjutaks vaba konkurentsi suurettevõtete kasuks.

1.9.

Interneti kaitsmiseks ning noorte ja kogu elanikkonna kaitse tagamiseks kavandatavad reguleerivad meetmed peavad olema seadusega rangelt reguleeritud ning tagama kõigi õiguse teabele ja võimaluse haldusotsuseid edasi kaevata.

1.10.

Komitee toonitab vajadust hinnata ka juurdepääsu pakkujaid ning et sotsiaalvõrgustike haldajad rakendaksid ennetavaid meetmeid, et ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja kasutajatel oleks võimalik kõnealusest sisust teatada ja selle vastu otse samme astuda: seda nn vastudiskursust tuleb väärtustada, selleks et see saaks ennetavana toimida.

1.11.

Ettepaneku sätete kohandamisel kõnealuste väikeettevõtjatega tuleb arvesse võtta digitaalplatvormide suurt arvu Euroopa tasandil ning nende ettevõtete erinevat suurust.

1.12.

Komitee toonitab, et kasutajatele tuleks selgelt meelde tuletada terroristliku sisu kasutamist või loomist käsitlevaid riiklikke eeskirju. Samuti nõuab komitee, et tagataks haldusotsuse vaidlustamise õigus, esitades selle õiguse kohta arusaadava selgituse ja veebipõhised vahendid selle kasutamiseks.

2.   Ettepaneku taust

2.1.

Et internet on kõikjal, on selle kasutajatel võimalus suhelda, koostööd teha, aega veeta ning teavet ja sisu luua, saada ja vahetada sadade miljonite inimestega kõikjal maailmas. Seepärast teeb komisjon ettepaneku luua mehhanismid terroristliku veebisisu levitamise tõkestamiseks (1).

2.2.

Oluline on mõisteid eristada ning sõna „internet“ on liialt üldine. Internet on ühtaegu nii veeb ja sotsiaalvõrgustikud kui ka tumeveeb (darknet). Samuti hõlmab see asjade internetti, mis kujutab elektroonilises sõjas endast selget turvaauku. Näiteks suhtlevad ISISe värbajad tänapäeval hõlpsamalt mängukonsoolide kaudu kui veebis. Sõnad „valmistada ette ja hõlbustada terroritegevust“ ei käi mitte interneti ja sotsiaalvõrgustike, vaid tumeveebi kohta. Lisaks ei tegutse internetivaldkonna suurettevõtted (Google, Apple, Facebook, Amazon ja Microsoft – GAFAM) tumeveebis ega krüpteeritud võrkudes.

2.3.

Ent võimalus jõuda minimaalsete kuludega nii suure auditooriumini paelub ka kurjategijaid, kelle soov on internetti ebaseaduslikel eesmärkidel kuritahtlikult kasutada. Hiljutised ELi territooriumil toime pandud terrorirünnakud on näidanud, et terroristid kasutavad internetti kuritahtlikult eesmärgiga õpetada välja ja värvata toetajaid, valmistada ette ja hõlbustada terroritegevust, ülistada toimepandud hirmutegusid, kutsuda teisi oma eeskuju järgima ning süstida üldsusse hirmu.

2.4.

On selge, et ELi internetifoorum tõi kokku eri osalejaid, kuid esiteks ei osalenud foorumil mitte kõik asjaomased veebimajutusteenuse pakkujad ning teiseks ei ole veebimajutusteenuse pakkujate edusammud tervikuna olnud küllalt ulatuslikud ja kiired selleks, et kõnealust probleemi asjakohaselt käsitleda. On vaja teha konkreetseid jõupingutusi sotsiaalvõrgustike moderaatorite piisavaks koolitamiseks.

2.5.

Sel eesmärgil veebis jagatavat terroristlikku sisu levitatakse veebimajutusteenuse pakkujate kaudu, kes lubavad üles laadida kolmandate isikute sisu. Mitme Euroopas toimunud terrorirünnaku puhul on tõendatud, et ebaseaduslik veebisisu on kaasa aidanud nn üksikute huntide radikaliseerumisele ja ajendanud neid rünnakuid toime panema. Samuti on kõige suuremat mõju täheldatud noorte seas.

3.   Määruse ettepaneku kokkuvõte ja üldised märkused

3.1.

Komitee on juba esitanud oma seisukoha ebaseadusliku veebisisu osas (2). Kõnealuses uues komisjoni algatuses käsitletakse konkreetselt terroristlikku veebisisu.

3.2.

Ettepaneku isikuline kohaldamisala hõlmab veebimajutusteenuse pakkujaid, kes pakuvad oma teenuseid ELis, sõltumata nende asukohast või suurusest.

3.3.

Komitee arvates tuleks hõlmata ka teabe pakkujad, otsingumootorid ning veebimajutuse leheküljed ja võrgustikud.

3.4.

Väikestel ja keskmise suurusega internetiettevõtjatel puudub tehniline inimsuutlikkus ning rahalised vahendid tõhusaks võitluseks terroristliku sisu vastu. Komitee peab vajalikuks võimalust kohandada tähtaegu ja menetlusi seda tüüpi äritegevuse jaoks. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võiks anda määruse rakendamiseks teatud aja.

3.5.

Samuti tuleb esile tuua valitsusväliste organisatsioonide, ametiühingute ja üldiselt kogu kodanikuühiskonna ennetavaid ja proaktiivseid meetmeid.

3.6.

Selleks et tagada terroristliku veebisisu eemaldamine, nähakse määrusega ette eemaldamiskorraldus, mille liikmesriigi pädev asutus võib teha haldus- või kohtuotsuse vormis. Sellistel juhtudel on veebimajutusteenuse pakkuja kohustatud ühe tunni jooksul sisu eemaldama või sellele juurdepääsu blokeerima.

3.7.

Terroristliku veebisisu määratlus on igas riigis erinev ning oluline on seda selgitada, et vältida omavoli ja õiguskindlusetust.

3.8.

Ühetunnine tähtaeg ei ole realistlik, sest näiteks Prantsusmaal kulub alates teate saamisest kuni allika kõrvaldamiseni praegu pedofiilide puhul aega 16 tundi ning terroristlike lehekülgede puhul 21 tundi, sest veebilehtede tunnuste kindlaksmääramisele kulub palju aega. Komitee leiab, et tuleks kehtestada realistlikum ja tõhusam tähtaeg.

3.9.

Määrusega nähakse ette, et veebimajutusteenuse pakkujad peavad vajaduse korral võtma ennetavaid meetmeid, mis vastavad riski tasemele, ja terroristliku sisu oma teenustest eemaldama, muu hulgas võttes kasutusele vahendid selle automaatseks avastamiseks. See on väga oluline ning komitee pooldab ja toetab tehnoloogiliste uuenduste alaseid jõupingutusi, et oleks võimalik luua tehnoloogilisi vahendeid.

3.10.

Komisjon teeb ettepaneku kasutada muu hulgas automaatse avastamise vahendeid ning nõuab, et ettevõtted teeksid märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada teadusuuringuid asjakohaste tehnoloogiliste vahendite väljaarendamiseks.

3.11.

Osana meetmetest, mille eesmärk on kaitsta eksliku eemaldamise eest sisu, mis ei ole terroristlik, kehtestatakse ettepanekuga kohustus näha ette õiguskaitse- ja kaebuste esitamise mehhanismid, et tagada kasutajatele võimalus oma sisu eemaldamine vaidlustada. Lisaks sellele kehtestatakse määrusega läbipaistvusnõuded veebimajutusteenuse pakkujate poolt terroristliku sisu suhtes võetud meetmetele, tagades seeläbi vastutuse kasutajate, kodanike ja ametiasutuste ees.

3.12.

Ei tule keskenduda mitte üksnes sisu kontrollimisele ja läbivaatamisele, vaid ka inim- ja tehnoloogilise vahendamisega seotud jõupingutustele. Inimestest vahendajate poolse tsenseerimise küsimus võib olla väga murettekitav töötajate õiguste järgimise seisukohast ning samuti seoses kõigi ELI elanike teabe saamise õigust ja eraelu puutumatuse õigust käsitlevate normidega.

3.13.

Komitee leiab, et veebimajutusteenuse pakkuja peab veebilehe või teabe omanikku tsenseerimiskavatsusest teavitama. Tuleb meeles pidada, et inimestel on õigus saada teavet haldusotsuse kohta.

3.14.

Inimeste haldusotsustega seonduva õiguse tagamiseks palub komitee, et juurdepääsu pakkujad tooksid oma sisupõhimõtetes välja klientide õigused ja kohustused, nagu teabe loojate teavitamine eemaldamisotsusest ja klientidele kättesaadavad õiguskaitsevahendid.

4.   Ettepaneku sätete selgitus

4.1.

Terroristide veebipropaganda püüab õhutada inimesi terrorirünnakuid toime panema, sealhulgas andes neile üksikasjalikud juhised selle kohta, kuidas võimalikult rohkem kahju teha. Tavaliselt avaldatakse pärast selliseid hirmutegusid uus propaganda, milles neid tegusid ülistatakse ja kutsutakse teisi üles sama eeskuju järgima. Kõnealune määrus aitab kaitsta avalikku julgeolekut, piirates juurdepääsu terroristlikule sisule, mis propageerib põhiõiguste rikkumist ja kannustab seda tegema.

4.2.

Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„veebimajutusteenuse pakkuja“ – isik, kes pakub infoühiskonna teenuseid, mis seisnevad sisuteenuse pakkuja antud teabe talletamises sisuteenuse pakkuja soovil ning talletatud teabe kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemises; (3)

„sisuteenuse pakkuja“ – kasutaja, kes on andnud teabe, mida veebimajutusteenuse pakkuja tema soovil talletab või on talletanud; (4)

komitee teeb ettepaneku lisada uus punkt, mis sisaldaks järgmist:

„teabe pakkujad“ – otsingumootorid, mis, kes võimaldavad tuvastada sisu ning anda sellele juurdepääsu.

4.3.

Seoses mõistega „terroristlik sisu“, mis on määratletud kui teave, mis vastab ühele või mitmele järgmistest tingimustest:

a)

õhutab või õigustab, muu hulgas ülistamise teel, terroriaktide sooritamist, põhjustades seega selliste aktide sooritamise ohu;

b)

julgustab terroriaktidele kaasa aitama;

c)

propageerib terrorirühmituse tegevust, eeskätt seeläbi, et julgustab osalema direktiivi (EL) 2017/541 artikli 2 lõikes 3 määratletud terrorirühmituses või sellist rühmitust toetama;

d)

annab terroriaktide toimepanemise eesmärgil juhiseid meetodite või tehniliste võtete kohta; (5)

komitee teeb ettepaneku lisada uus punkt, mis sisaldaks järgmist:

inimeste värbamine ja võimestamine eesmärgiga panna toime või toetada terroriakte.

4.4.

Tsenseeritava sisu määratlus on väga lühike, sest on hulgaliselt tekste, pilte, videoid ja muud sisu ja vorme, millega ei ülista küll terrorismi, sest ei kutsuta üles konkreetsetele tegudele, kuid millega soodustatakse ja edendatakse vägivallani viivat äärmuslikku doktriini.

4.5.

Määrus aitab võidelda ka nende ettevõtjate vastu, kes oma tegevuse kaudu soodustavad ja edendavad vägivallani viivat äärmuslikku doktriini. Määrus peab aitama võidelda ka sotsiaalvõrgustikes toimuva inimeste värbamise vastu.

4.6.

Artiklis 1 sätestatakse reguleerimisese, märkides, et määruses sätestatakse õigusnormid, et tõkestada veebimajutusteenuste kuritahtlikku kasutamist terroristliku veebisisu levitamiseks, sealhulgas veebimajutusteenuse pakkujate hoolsuskohustused ja meetmed, mille peavad võtma liikmesriigid.

4.7.

Terroristliku veebisisu levitamiseks veebimajutusteenuste kuritahtliku kasutamise mõiste tuleks asendada, lisades ka propagandistliku sisu, sõnumite ja vahendite levitamise ning ära tuleks märkida ka URL-aadressid ja teave terroristlikule sisule või sõnumitele juurde pääsemiseks, sest see hõlmaks ka otsingumootoreid.

4.8.

Artiklis 5 sätestatakse omakorda veebimajutusteenuse pakkujatele nõue kehtestada meetmed, et hinnata kiiresti sisu, millele kas liikmesriigi pädeva asutuse või ELi asutuse tehtud esildises viidatakse, kehtestamata siiski kohustust viidatud sisu eemaldada ja panemata tegutsemisele konkreetseid ajalisi piire.

4.9.

Komitee on seisukohal, et kui soovime olla tõhusad, tuleb õiguskindluse huvides esmalt koostada loetelu (numerus clausus) kriteeriumidest terroristliku sisu või sõnumi liikide või terrorismi ülistamise määratlemiseks, et vältida sisu eemaldamise otsuste puhul meelevaldsust ning kaitsta õigust saada teavet ja arvamusvabadust. Samuti tuleks kõnealuse määrusega näha ette kriteeriumid, mis võimaldavad ELi tasandil määratleda sellist sisu nagu terroristlikke rühmitusi käsitlev teave, terrorismi ülistav või terroriakte õigustav teave, tehniline ja metoodiline teave, mis hõlbustab rünnakuid toime panna võimaldavate relvade valmistamist, ning värbamiskutsed.

4.10.

Artikliga 14 nähakse ette, et nii veebimajutusteenuse pakkujad kui ka liikmesriigid loovad kontaktpunktid, et hõlbustada omavahelist suhtlust, eriti seoses esildiste ja eemaldamiskorraldustega. Inimõiguste kaitse huvides leiab komitee, et nendes kontaktpunktides peaksid olema probleemide tuvastamiseks eripädevusega kohtunikud, kes on saanud väljaõppe mitte üksnes terroristliku iseloomuga hoiakute, käitumise või tegevuse tuvastamises, vaid ka tehnoloogiliste oskuste alal. Need omadused peavad olema nii veebimajutusteenuse pakkujatel kui ka liikmesriikide määratud esindajatel, et hõlbustada omavahelist suhtlust, eriti seoses esildiste ja eemaldamiskorraldustega.

4.11.

Määruses tuleks täpsustada veebimajutusteenuse pakkujate kohustust anda kontaktpunktide nõuetekohaseks toimimiseks kõigile kättesaadavat teavet ning määrata kindlaks kontaktpunktide liikmetega suhtlemise sisu ja vorm.

4.12.

Artikliga 16 kehtestatakse nõue, et veebimajutusteenuse pakkujad, kellel ei ole mitte üheski liikmesriigis tegevuskohta, kuid kes pakuvad ELis teenuseid, peavad määrama oma seadusliku esindaja ELis. Komitee arvates tuleks seda nõuet laiendada juurdepääsu pakkujatele ja internetitööstusele, et hõlmata ka otsingumootorid, sotsiaalvõrgustikud, mobiilsed internetirakendused ja mängutööstus.

4.13.

Internetis aktiivselt tegutsevad veebimajutusteenuse pakkujad mängivad digitaalmajanduses olulist rolli: nad viivad omavahel kokku ettevõtted ja kodanikud ning lihtsustavad avalikke arutelusid ja teabe, arvamuste ja ideede levitamist ja vastuvõttu, andes seega olulise panuse innovatsiooni, majanduskasvu ja töökohtade loomisse ELis. Komitee on seisukohal, et hõlmata tuleks ka internetiteenuse pakkujad, sisumajutusteenused, digitaalsed sotsiaalvõrgustikud ja ettevõtted, kes pakuvad digitaalseid telefoniteenuseid.

4.14.

Määruse ettepanekus esitatakse rida meetmeid, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et teha kindlaks terroristlik sisu, teha võimalikuks selle kiire eemaldamine veebimajutusteenuste pakkujate poolt ning hõlbustada koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutuste, veebimajutusteenuste pakkujate ja vajaduse korral ka asjaomaste ELi tasandi asutustega. Selle eesmärk, nagu komitee mõistab, on piirata terrorismiga seotud sisu, võimaldada selle kiiret eemaldamist veebimajutusteenuse pakkujate poolt ning vähendada propaganda levitamist ja terroristide värbamist internetis.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  COM(2018) 640 final.

(2)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 19.

(3)  COM(2018) 640 final, artikli 2 lõige 1.

(4)  COM(2018) 640 final, artikli 2 lõige 2.

(5)  COM(2018) 640 final, artikli 2 lõige 5.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/72


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) nr 1141/2014 kontrollimenetluse osas, mis käsitleb isikuandmete kaitse normide rikkumist Euroopa Parlamendi valimiste raames“

[COM(2018) 636 final – 2018/0328 (COD)]

(2019/C 110/14)

Pearaportöör:

Maria YANNAKOUDAKIS

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 1.10.2018

Nõukogu, 24.10.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus

Juhatuse otsus

16.10.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

109/2/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni seisukohta, et käesolevat määrust on vaja, arvestades hiljutisi sündmusi Facebooki/Cambridge Analytica asjas seoses väidetava ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega.

1.2.

Komitee tunnistab, et tänapäeva maailma tehnoloogia arengu juures on iseenesestmõistetav sotsiaalmeedia olemasolu ja see, et äriühingud säilitavad isikuandmeid kõikjal ELis. Kõnealuste vahendite vajadus ei ole kahtluse all, kuna me liigume üldises kõrgtehnoloogilises maailmas. Keeruline ülesanne on liikuda selles valdkonnas viisil, mis kaitseb ELi kodanikke, võimaldab läbipaistvust ja nende põhilisi inimõigusi.

1.3.

Andmete kasutamine ja sotsiaalmeedia on põhjalikult muutnud erakondade valimiskampaaniaid, võimaldades neil suunata sõnumeid oma võimalikele valijatele. Selline areng on toonud kaasa suurema surve sotsiaalmeedias kui ühe vormi inimeste hääletamiskavatsuse mõjutamiseks. Komitee ootab Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametilt (1) nende valdkondade uurimist, kus andmete kasutamist võidakse rikkuda, ja ettepanekute tegemist selle lõpetamiseks ning kontrolli- ja tasakaalusüsteemi kehtestamist tagamaks, et andmekaitse ja andmete kasutamine toimuvad nõuetekohaselt kindlaksmääratud parameetrite alusel.

1.4.

Komitee toetab ettepaneku eesmärke, nõustudes, et demokraatia on üks aluspõhimõtteid, millele EL on rajatud, ning et esindusdemokraatia toimimise tagamiseks ELi tasandil sätestatakse aluslepingutes, et ELi kodanikud on otseselt esindatud Euroopa Parlamendis.

1.5.

See esindamine seisneb selles, et erakondade valitud liikmed või üksikisikud kandideerivad valimistel liikmesriikides. Valimisplatvormid on viimase kümne aasta jooksul arenenud, suurendades sotsiaalmeedia tähtsust. Seda arengut peab nüüd käsitlema Euroopa Komisjon ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet ning selle töötajate arvu suurendamine on üks viis tagada isikuandmete kaitse ning kaitsta neid kuritarvituste eest poliitilise kasu eesmärgil. Sellega seoses on peamine eesmärk tagada, et valimised toimuksid võrdsetel tingimustel ja et ükski rühm ei saaks kasu andmete kasutamisest.

1.6.

Ameti nõuetekohase toimimise kindlustamiseks on siiski vaja kehtestada ameti volituste ja pädevuste turvalised parameetrid. Praegu vastutavad liikmesriikide andmekaitseasutused selle eest, et andmeid ei kuritarvitataks poliitilistel eesmärkidel. Ameti ja riiklike andmekaitseasutuste koostöö peab olema nõuetekohaselt määratletud. Lisaks sellele on paljude liikmesriikide andmekaitseasutuste vahendid piiratud ja komisjon peaks kaaluma nende rahastamist, et neil oleks võimalik teha ametiga koostööd.

1.7.

Komitee on tõstnud esile võimalikke probleeme seoses andmete väärkasutamisega oma arvamuses isikuandmete kaitse kohta (2) ja käsitleb käesolevas arvamuses probleemseid valdkondi.

1.8.

Komitee toetab ameti töötajate arvu suurendamist, kuna neil töötajatel on parem positsioon teha koostööd liikmesriikidega riiklike andmekaitseasutuste kaudu, et tagada andmekaitse rikkumiste nõuetekohane uurimine ja rikkumiste tuvastamisel nende eest karistada.

1.9.

Komitee tunnistab, et Euroopa Parlamendi valimiste menetlust reguleerib iga liikmesriik ELi raamistikus. Komitee ootab ka seda, et teated andmekaitse-eeskirjade rikkumiste kohta esitavad ametile andmekaitseasutused või üksikud parteid.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Hiljutised sündmused on näidanud, millisesse ohtu satuvad kodanikud, kellele suunatakse väärinfo levitamise massikampaaniad eesmärgiga valimisi diskrediteerida ja muuta nad õigustühiseks. Arvatakse, et ka inimeste isikuandmeid on ebaseaduslikult ära kasutatud, et mõjutada demokraatlikke arutelusid ja vabasid valimisi.

2.2.

2018. aasta mais jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), millega sätestatakse ranged eeskirjad isikuandmete töötlemiseks ja kaitseks. See hõlmab kogu Euroopa ja riigisiseseid poliitilisi erakondi ja muid osalisi valimiste kontekstis, sealhulgas andmevahendajaid ja sotsiaalmeedia platvorme.

2.3.

Enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi on Euroopa Komisjon kavandanud mitu sihipärast muudatust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruses (EL, Euratom) nr 1141/2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist, (3) mille eesmärk on tagada, et valimised toimuksid tugevate demokraatlike eeskirjade alusel ja austades täielikult selliseid Euroopa väärtusi nagu demokraatia, õigusriik ja põhiõiguste austamine.

2.4.

Eelkõige võimaldaksid need muudatused karistada Euroopa erakondi ja sihtasutusi, kes mõjutavad või püüavad mõjutada valimisi andmekaitse-eeskirjade rikkumise kaudu. Sanktsioonide summa oleks 5 % asjaomase Euroopa erakonna või sihtasutuse aastaeelarvest. Karistuse täitmise jõustab Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet. Lisaks sellele ei saa rikkujad karistuse määramise aastal taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest.

2.5.

Ettepanekuga sätestatakse ka menetlus, kuidas teha kindlaks, kas riikliku andmekaitse järelevalveasutuse poolt kindlaks tehtud isikuandmete ebaseaduslikku kasutamisega on mõjutatud Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, kaasates ameti taotlusel tegutsevat „sõltumatute väljapaistvate isikute komiteed“. Sõltumatute väljapaistvate isikute komitee luuakse määruse artikli 11 kohaselt. See koosneb kuuest eksperdist, kelle on Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu ametisse määranud, kuid kes ei ole nende töötajad.

2.6.

Tagamaks, et ametil on piisavalt töötajaid, et see oleks võimeline täitma oma kohustusi sõltumatult ja tõhusalt, tehakse ettepanek lisada veel seitse töötajat (praegusele kolmele, kelle hulgas on ka direktor).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee kiidab heaks ettepaneku eesmärgid ja nõustub, et demokraatia on üks nendest põhiväärtustest, millel EL rajaneb. Selleks et tagada esindusdemokraatia toimimine Euroopa tasandil, on aluslepingutes määratud, et Euroopa Liidu kodanikud on otseselt esindatud Euroopa Parlamendis. Seega on oluline, et kodanikud saaksid kasutada oma demokraatlikku õigust ilma takistusteta. Mis tahes sekkumine vabasse valikusse valimisprotsessis on ebademokraatlik ja vastuvõetamatu.

3.2.

Komitee tunnistab isikuandmete kasutamise suurenemist valimiskampaaniates. Ühendkuningriigi valimistel 2017. aastal suunati üle 40 % reklaamikuludest digitaalsetele kampaaniatele. Sellest tulenevalt on mõistetav isikuandmete atraktiivsus teatavatele rühmadele keskendumiseks. Siiski ei ole vastuvõetav, et isikuandmeid jagatakse ilma isiku teadmata, ja see on tõsine inimõiguste rikkumine.

3.3.

Interneti areng, teabe edastamise kiirus ja selle ülemaailmsed tagajärjed nõuavad tugevat lähenemisviisi salvestatud andmete turvalisusele. Isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatakse selleks kindlad eeskirjad. Eelkõige nõutakse selles, et isikuandmeid töödeldaks seaduslikult ja õiglaselt. Praegusel kujul võivad erakonnad õiguspäraselt kasutada isikuandmeid isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt teatavate parameetrite piires. Poliitilised kampaaniad on rohkem sotsiaalmeediasse üle kolinud. Kui püüda neid täielikult lõpetada, ei pruugi see demokraatlikule protsessile kasuks tulla, kuna see piiraks erakondade võimalust teavitada võimalikke valijaid oma seisukohtadest.

3.4.

Komitee tunnistab liikmesriikide suveräänsust valimisprotsessis ja komisjon peab tegutsema liikmesriikide suveräänsuse raames. EL ei saa võtta vastu seadusi riiklike erakondade sanktsioneerimiseks, kuna see kuulub liikmesriikide pädevusse. Seepärast saab EL vaid teha ettepanekuid Euroopa tasandi erakondade sanktsioneerimise kohta. Selleks teeb komisjon ettepaneku muuta määrust, millega reguleeritakse nimetatud erakondade põhikirja ja rahastamist. See annab ametile vahendid järelduste tegemiseks, kui rikkumine on tõendatud.

4.   Konkreetsed märkused ja soovitused

4.1.

Komitee tunnistab, et ametis on praegu liiga vähe töötajaid. Direktoril ja tema kahel töötajal on juba väga suur töökoormus ja eelseisvad Euroopa Parlamendi valimised panevad nad veelgi suurema surve alla. Komitee toetab seega ettepanekut pakkuda ameti töötajatele alalist tööd ja anda ameti direktorile ametisse nimetava asutuse volitused, kuna on oluline, et ametis oleks piisavalt töötajaid, et valimisi nõuetekohaselt jälgida.

4.2.

Andmete kasutamine ja sotsiaalmeedia on põhjalikult muutnud erakondade valimiskampaaniaid, võimaldades neil suunata sõnumeid oma võimalikele valijatele. Selline areng on toonud kaasa suurema surve sotsiaalmeedias kui ühe vormi inimeste hääletamiskavatsuse mõjutamiseks. Komitee ootab ametilt nende valdkondade uurimist, kus andmete kasutamist võidakse rikkuda, ja ettepanekute tegemist selle lõpetamiseks ning kontrolli- ja tasakaalusüsteemi kehtestamist tagamaks, et andmekaitse ja andmete kasutamine toimuvad nõuetekohaselt kindlaksmääratud parameetrite alusel.

4.3.

Komitee leiab, et vaja on suuremat selgust määratlemisel, mis on püüe mõjutada valimisi andmekaitse-eeskirjade rikkumisega. Tuleks kaaluda töörühma loomist, mis koosneb liikmesriikide andmekaitseasutustest ja ametist, et luua parimaid tavasid andmekaitseasutuste ja ameti vahel, kuna andmekaitsel ei ole ELis piire.

4.4.

Ameti direktor nimetatakse ametisse menetluse kaudu, mis on sätestatud määruse artikli 6 lõikes 3. Ta on sõltumatu ega allu ELi institutsioonidele. Ta peab esitama igal aastal aruande Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile, ning oleks mõistlik anda Euroopa Parlamendile õigus seda hinnata ja selle üle hääletada. See tagaks, et ametil on teatav aruandekohustus ja et protsess oleks läbipaistvam.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  www.appf.europa.eu

(2)  ELT C 248, 25.8.2011, lk 123.

(3)  ELT L 317, 4.11.2014, lk 1.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/75


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Kaitsefond“

[COM(2018) 476 final]

(2019/C 110/15)

Raportöör:

Aurel Laurențiu PLOSCEANU

Kaasraportöör:

Éric BRUNE

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 2.7.2018

nõukogu, 4.7.2018

Komitee juhatuse otsus

10.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)

Vastuvõtmine CCMIs

22.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

200/1/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee arvates on hädavajalik, et ELi üldist strateegiat ning julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava rakendataks järjepidevalt kooskõlas ELi ja NATO 2016. aasta juuli ühisdeklaratsiooni sätete ning ÜRO ühise julgeoleku põhimõttega.

1.2.

Komitee on alates 2017. aastast propageerinud Euroopa kaitsekoostöö liidu loomist ja toetanud Euroopa kaitsealast tegevuskava, sh ühise Euroopa Kaitsefondi loomist. Usume, et Euroopa kaitsesektori sellise tugevdamise eesmärk ei ole nõrgenda, vaid pigem tugevdada NATOt ja Atlandi-üleseid suhteid.

1.3.

Komitee toetab innukalt komisjoni 13. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames Euroopa Kaitsefond.

1.4.

Komitee nõuab Euroopa kaitsealase koostöö märkimisväärset kvalitatiivset edendamist. Piiratud kaitsealane koostöö liikmesriikide vahel toob kaasa dubleerimise ja kaitsetööstuse jätkuvalt suure killustatuse. Vähene integreerimine turu nõudlusepoolel ei soosi ettevõtjate rahvusvahelist koostööd ega valdkonna edasist integreerimist. See toob kaasa ressursside ebatõhusa jaotamise, tööstusliku suutlikkuse kattumise, lüngad tehnoloogias ja uute programmide, eriti koostööprogrammide puuduse.

1.5.

Komitee toetab strateegilise sõltumatuse eesmärki, olulise tehnoloogia arendamist määrava tähtsusega valdkondades ja strateegilise võimekuse suurendamist. See eesmärk on tihedalt seotud vajadusega usaldusväärse hindamise ja kooskõlastamise järele, tagamaks, et seda tehnoloogiat on võimalik Euroopa tasandil arendada, hoida ja luua, võimaldades ELil vajaduse korral sõltumatult otsustada ja tegutseda.

1.6.

Komitee on seisukohal, et ühise kaitsevõime arendamiseks on hädavajalik tugevdada Euroopa kaitsevaldkonna tööstus- ja tehnoloogiabaasi.

1.7.

Komitee rõhutab, et Euroopa Liidul tuleb tegutseda selle nimel, et hoida, uuendada ja arendada kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ja tagada selliste oskustega töötajad.

1.8.

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Liit suurendaks jõupingutusi ekspordieeskirjade ühtlustamiseks liidus.

1.9.

Komitee toetab jõuliselt erilise tähelepanu pööramist VKEdele, samuti idufirmadele, sealhulgas kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

1.10.

Komitee on seisukohal, et kaitsetegevuse toetamiseks ette nähtud ELi eelarvevahendid ei tohiks asendada liikmesriikide kaitsekulutusi, vaid peaksid pigem edendama ja soodustama suuremat ja tõhusamat kaitsekoostööd. Samuti ei tohiks ELi kaitsealastele teadusuuringutele eraldada eelarvevahendeid muudes sektorites tehtavate tsiviilotstarbeliste teadusuuringute arvelt. Ehkki kaitsealaste investeeringute ja kaitsevaldkonna arendamise programmide üle otsustamine jääb liikmesriikide eesõiguseks, võiks Euroopa Kaitsefond pakkuda ELi lisaväärtust, luues stiimuleid ühisteks teadusuuringuteks kaitsevaldkonnas ning toodete ja tehnoloogia väljatöötamiseks.

1.11.

Komitee on kindlalt veendunud, et paremini ühtlustatud ja kooskõlastatud Euroopa kaitsepoliitika võib tõhusust parandada, suurendades Euroopa kaitsevaldkonna tööstus- ja tehnoloogiabaasi turuosa ning jaotades tooteid ühtlasemalt riikide, piirkondade ja ettevõtete vahel.

1.12.

Euroopa Kaitsefond pakub lisaväärtust üksnes siis, kui sellest toetatakse tõepoolest olulisi tegevusi. Selle tööprogrammi aluseks peaks seepärast olema tugev Euroopa kaitseplaneerimise protsess, milles määratletakse Euroopa olulisimad kaitsevõime prioriteedid.

1.13.

Komitee pooldab koostööpoliitikat, mis soodustab VKEde ja kavatsusavaldusele mitte allakirjutanud riikide kaasamist, unustamata samas oskusi, mida need saavad kaitsevaldkonna tööstuslikku ja tehnoloogiabaasi lisada.

1.14.

Komitee toetab ettepanekut piirata sama üksuse kontrolli all olevate Euroopa ettevõtjate rahastamist Euroopa fondidest ja nõuda tagatisi, kui kolmas riik osaleb Euroopa Kaitsefondist toetatavates tegevustes.

1.15.

Komitee toetab arvamust, et Euroopa rahalisi vahendeid peaks haldama Euroopa Komisjon, kuid on seisukohal, et Euroopa Kaitseagentuur saab tõhusalt aidata välja selgitada kaitseotstarbelise varustuse vajadusi ja teha koostööd Relvastuskoostöö Organisatsiooniga (OCCAR), kasutades ära alati mitte just kõige paremaid kogemusi, samuti saab sellel olla roll programmide juhtimisel, kuna oskuste dubleerimine selles valdkonnas kahjustaks oluliselt süsteemi tõhusust.

1.16.

Komitee jagab seisukohta, et teadus- ja arendustegevuse peaks üle vaatama eetikakomisjon. Eetilised tingimused tuleb sõnaselgelt välja tuua ja neid tuleb vaadelda juba ettepaneku hindamisel, et tagada õiguskindlus ja selgus.

1.17.

Komiteele valmistab muret tulevane koostöö Ühendkuningriigiga pärast Brexitit ning ta nõuab kindlat julgeolekut ja kaitset, mis hõlmab Ühendkuningriigi kaasamist Kaitsefondi.

1.18.

Komitee on seisukohal, et meie vananev kontinent tunneb end ohustatuna ning ilmneb suundumus süüdistada ja mõnikord segi ajada sellised probleemid nagu terrorism ja rändeliikumine, samuti jääb vajaka solidaarsusest nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel, sest kõikjal Euroopa Liidus on taas pead tõstmas natsionalism ja autoritaarsed režiimid, avaldades survet meie demokraatiale. Sedavõrd huvipakkuv tööstuspoliitika vahend nagu Kaitsefond ei vabasta meid kohustusest vahetada mõtteid Euroopa kaitsepoliitika üle tulevikus.

2.   Ettepaneku kokkuvõte

2.1.

Geopoliitiline olukord on viimasel aastakümnel ebastabiilseks muutunud ning liit seisab silmitsi keerulise ja probleemse keskkonnaga, kus ilmnevad uued ohud, näiteks hübriidohud ja küberrünnakud, ning taasesinevad vanad tuntud probleemid.

2.2.

25. märtsil 2017 Roomas vastu võetud ühisdeklaratsioonis teatasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, et liit tugevdab oma ühist julgeolekut ja kaitset ning edendab konkurentsivõimelisemat ja paremini integreeritud kaitsetööstust.

2.3.

Euroopa kaitse seisab silmitsi turu märkimisväärse ebatõhususega, mis on seotud kasutamata mastaabisäästu (liikmesriikide killustunud turud, kus tegutseb üksainus ostja) ja ressursside dubleerimisega Euroopa tasandil.

2.4.

Nõudluse allikaks on peaaegu eranditult liikmesriigid, kuid nende kaitse-eelarvet, eelkõige teadus- ja arendustegevuse vallas, on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kärbitud.

2.5.

2015. aastal hangiti üksnes 16 % kaitseotstarbelisest varustusest Euroopa ühishangete kaudu, mis on kaugelt vähem kui Euroopa Kaitseagentuuri kaudu kokku lepitud ühine sihttase (35 %).

2.6.

Kaitsesektor on piiriüleselt väga killustatud ja selles esineb märkimisväärset dubleerimist, millest tulenev ebatõhusus ei võimalda ära kasutada mastaabisäästu ja saadud kogemusi.

2.7.

Praegune olukord ei ole jätkusuutlik ja järgmise põlvkonna suuremate kaitsesüsteemide väljatöötamine käib üksikutel liikmesriikidel järjest rohkem üle jõu.

2.8.

Liikmesriikidevahelise koostöö puudumine vähendab veelgi ELi kaitsetööstuse suutlikkust hoida alal tööstuslikku ja tehnoloogilist võimekust, mida on vaja ELi strateegilise sõltumatuse säilitamiseks ning liidu praeguste ja tulevaste julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.

2.9.

7. juunil 2017 võttis komisjon vastu teatise teadusuuringute ja kaitsevõime vahendist koosneva Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta, millele oli lisatud seadusandlik ettepanek võtta vastu määrus, mis käsitleb Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi loomist kaitsevõime vahendi raames.

2.10.

Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus, millega luuakse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames Euroopa Kaitsefond, avaldati 13. juunil 2018.

2.11.

Euroopa Kaitsefond on mõeldud vahendina, millega edendada ELi kaitsetööstuse tehnoloogilise ja tööstusbaasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust, andes nii panuse liidu strateegilisse sõltumatusse. Vahendi eesmärk on käivitada koostööprogramme, mis ei toimuks ilma liidu toetuseta, ning pakkuda stiimuleid, mis on vajalikud koostöö edendamiseks tööstustsükli igas etapis.

2.12.

Eriliselt soositakse koostööprojekte, milles on oluline piiriülene osalus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel. Sellega tagatakse, et Euroopa Kaitsefond jääb avatuks abisaajatele kõikidest liikmesriikidest, sõltumata nende suurusest ja asukohast.

2.13.

Ettepanekus on kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar 2021 ja see on esitatud 27 liikmesriigist koosnevale liidule.

2.14.

Kaitseuuringud kuuluvad teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (programm „Euroopa Horisont“) alla, ent asjaomased kaitseuuringuid käsitlevad erisätted, nagu eesmärgid, osalemiseeskirjad ja rakendusmehhanismid, on toodud ära kõnealuses ettepanekus.

2.15.

Ettepaneku eesmärk on tagada koostoime ELi teiste tsiviilvaldkonna teadusuuringute ja arendustegevuse algatustega julgeoleku, küberturvalisuse, piirikontrolli, rannikuvalve, meretranspordi ja kosmose vallas.

2.16.

Fond on tihedalt seotud alalise struktureeritud kaitsekoostöö (permanent structured cooperation – PESCO) raames rakendatud projektidega.

2.17.

Fond võtab arvesse ELi võimearendusplaani, millega määratakse kindlaks kaitsevõime prioriteedid, ja ELi kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist.

2.18.

Sellega seoses võib samuti arvesse võtta Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja muude asjaomaste partnerite tegevust, kui need teenivad liidu julgeoleku- ja kaitsehuve.

2.19.

Samuti võtab fond arvesse kaitsemeetmeid, mida rakendatakse Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, mis on mitmeaastase finantsraamistiku ja eelarve väline rahastamisvahend.

2.20.

Ettepanekuga nähakse ette võimalus ühitada Euroopa Kaitsefondist saadav toetus ja InvestEU tagatisega rahastus.

2.21.

Fondi meetmeid tuleks kasutada ka turutõrgete ja ebasoodsate investeerimisolukordadega tegelemiseks proportsionaalsel viisil ja erarahastamist dubleerimata või tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

2.22.

Liit peab võtma suurema vastutuse, et kaitsta oma huve, väärtusi ja Euroopale omast elulaadi, täiendades NATO tegevust ja tehes temaga koostööd.

2.23.

Et olla valmis vastu seisma homsetele ohtudele ja kaitsta oma kodanikke, peab liit suurendama oma strateegilist sõltumatust. Selleks tuleb välja arendada kesksed tehnoloogiad määrava tähtsusega valdkondades ja strateegiline võimekus, et tagada tehnoloogiline juhtpositsioon.

2.24.

Kaitsevaldkonna investeeringute ja kaitsevaldkonna arendamise programmide üle otsustamine jääb liikmesriikide eesõiguseks ja kohustuseks.

2.25.

Kavandatav poliitiline lähenemisviis on proportsionaalne tuvastatud probleemide ulatuse ja raskusastmega. Algatus piirdub eesmärkidega, mida liikmesriigid ei suuda rahuldaval viisil ise saavutada ja kus liidu tasandi tegevus on eelduste kohaselt tulemuslikum.

2.26.

Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede algatati 2017. aasta aprillis ja selle kolme aasta kogueelarve on 90 miljonit eurot. Selle esialgsed konkreetsed tulemused on juba käes, kuna 2018. aastal kirjutati alla esimestele toetuslepingutele, ent kõik projektid on alles pooleli.

2.27.

Ajavahemikuks 2019–2020 kavandatud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku programmi eelarve on 500 miljonit eurot ja see peaks eeldatavalt käivituma 1. jaanuaril 2019.

2.28.

Kõiki sidusrühmi hõlmav avalik arutelu Euroopa Kaitsefondi teemal toimus 13. jaanuarist9. märtsini 2018. Algatust on kritiseeritud eetilisest vaatenurgast, kuid otseselt mõjutatud sidusrühmad toetavad seda. Intellektuaalomandi õiguse eeskirju tuleb kaitsevaldkonnaga arvestades kohandada.

2.29.

Kavandatav eelarveeraldis aastateks 2021–2027 on 13 miljardit eurot (jooksevhindades), millest 4,1 miljardit eurot on ette nähtud teadustegevuseks ja 8,9 miljardit eurot arendustegevuseks.

2.30.

Fondi võib hallata komisjoni rakendusamet, seda tingimusel, et tasuvusanalüüs kinnitab selle kulutõhusust.

2.31.

Tulemuslikkust käsitleva aruandluse ja hindamise toetamiseks on tehtud ettepanek seirekava kohta. Tulemused tehakse kättesaadavaks järk-järgult.

2.32.

Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 seati edasipüüdlik eesmärk integreerida kliimamuutuste küsimus kõikidesse ELi programmidesse, üldeesmärgiga suunata 25 % ELi kulutustest kliimaeesmärkide saavutamisse. Euroopa Kaitsefondi panust selle üldeesmärgi saavutamisse jälgitakse ELi kliimanäitajate süsteemi abil asjakohase detailsusega, sealhulgas täpsema metoodika kasutamisega, kui see on kättesaadav.

2.33.

Ettepanekus on kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar 2021.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee juhib tähelepanu soovitustele, mis on juba esitatud arvamustes CCMI/149 (2017), CCMI/116 (2013) ja CCMI/100 (2012). Olulisi lähenemisviise pakutakse ka ELi üldises strateegias ning julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskavas. Komitee arvates on hädavajalik, et neid algatusi rakendataks järjepidevalt kooskõlas ELi ja NATO 2016. aasta juuli ühisdeklaratsiooni sätete ja ÜRO ühise julgeoleku põhimõttega.

3.2.

Tegelikke geostrateegilisi asjaolusid ja julgeolekualaseid arengusuundumusi arvestades peab Euroopa tugevdama oma julgeoleku- ja kaitsevõimet. Väga oluline on selge arusaama olemasolu liidu ühistest strateegilistest eesmärkidest; seni see puudub ja tuleb kiiremas korras välja töötada. See on eeltingimus, et teha kindlaks vajalik ühine ja riiklik suutlikkus, mis peab tuginema Euroopa kaitse kestlikule tehnoloogilisele ja tööstusbaasile.

3.3.

Ameerika Ühendriikide loobumine 2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumalepingust, Ukraina kriis, Venemaa murettekitavad jõudemonstratsioonid Balti riikide piiril ja ELi idapiiril, Liibüa-Iraagi-Süüria sõjakeeris, pidev ebastabiilsus Sahelis, võimalik poliitiline ja sõjaline kokkupõrge USA, Iisraeli ja Saudi Araabia teljel ning Iraani, Süüria ja Venemaa teljel, mis kõik toimub küberohtude, Euroopas pead tõstva autoritaarsuse ning USA diplomaatia suurema ettearvamatuse taustal – ELi strateegiline tasakaal on harva olnud nii keeruline ja murettekitav kui praegu.

3.4.

Julgeolekuküsimused nii ELis kui ka selle ümbruses on nii kodanike kui ka riigijuhtide peamiseks murekohaks.

3.5.

EL peab võimalikult üksmeelselt tegelema vähemalt nelja väljakutsega: sõltumatus otsuste tegemisel, kriisiennetus, poliitiline mõju ning meie huvide ja meie demokraatlike põhimõtete ühitamine.

3.6.

2017. aastal propageeris komitee Euroopa kaitsekoostöö liidu loomist ja toetas Euroopa kaitsealast tegevuskava, sh ühise Euroopa Kaitsefondi loomist.

3.7.

Komitee on nõudnud Euroopa kaitsealase koostöö märkimisväärset kvalitatiivset edendamist. Piiratud kaitsealane koostöö liikmesriikide vahel toob tõepoolest kaasa dubleerimise ja kaitsetööstuse jätkuvalt suure killustatuse. Vähene integreerimine turu nõudlusepoolel ei soosi ettevõtjate rahvusvahelist koostööd ega valdkonna edasist integreerimist. See toob kaasa ressursside ebatõhusa jaotamise, tööstusliku suutlikkuse kattumise, lüngad tehnoloogias ja uute programmide, eriti koostööprogrammide puuduse.

3.8.

Komitee toetab strateegilise sõltumatuse eesmärki tuvastatud otsustavates suutlikkuse ja tehnoloogia valdkondades. See eesmärk on tihedalt seotud vajadusega usaldusväärse hindamise ja kooskõlastamise järele, tagamaks, et seda tehnoloogiat on võimalik Euroopa tasandil arendada, hoida ja luua, võimaldades ELil vajaduse korral sõltumatult otsustada ja tegutseda.

3.9.

Komitee pooldab otsust toetada kaitsesektorit kui nõudluspõhist tööstuspoliitikat.

3.10.

Komitee on nõus, et liikmesriikide eelarvete tõhustamine peaks aitama saavutada eesmärki katta kogu Euroopa vajaduse kaitseotstarbelise varustuse järele.

3.11.

Komitee on nõus, et Euroopa tasandi programmide sidusus peaks võimaldama suurendada Euroopa kaitsetööstuse teenindatavat Euroopa turuosa.

3.12.

Komitee on märkinud, et ühise kaitsevõime arendamiseks on hädavajalik tugevdada Euroopa kaitsevaldkonna tööstus- ja tehnoloogiabaasi.

3.13.

Komitee rõhutab, et Euroopa Liidul tuleb tegutseda selle nimel, et arendada kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ja tagada selliste oskustega töötajad.

3.14.

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Liit suurendaks jõupingutusi ekspordieeskirjade ühtlustamiseks liidus.

3.15.

Komitee toetab jõuliselt erilise tähelepanu pööramist VKEdele, sealhulgas kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

3.16.

Komitee on seisnud vastu majanduslikke või sotsiaalseid eesmärke teenivate olemasolevate vahendite kasutamisele kaitse otstarbel.

3.17.

Komitee on olnud vastu kaitsele eraldatud riiklike eelarvevahendite erikohtlemisele stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Kaitsekulutused ei tohiks destabiliseerida riikide rahandust.

3.18.

Komitee on toetanud Kaitsefondi loomist, mis hõlmab teadusuuringute vahendit ja kaitsevõime arendamise vahendit. Sellega saaks toetada integreeritud kavandamisprotsessi väljatöötamist investeeringuteks kogu tehnoloogiatsüklis. Hankeotsused jäävad liikmesriikide pädevusse. Kokkulepitud ühishanke vorm võiks aga toetada nõudluse poole mõjusust ja aidata Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja tõhusust suurendada. Kaitsetegevuse toetamiseks ette nähtud ELi eelarvevahendid ei tohiks asendada liikmesriikide kaitsekulutusi, vaid peaksid pigem edendama ja soodustama suuremat ja tõhusamat kaitsekoostööd. Samuti ei tohiks ELi kaitsealastele teadusuuringutele eraldada eelarvevahendeid muudes sektorites tehtavate tsiviilotstarbeliste teadusuuringute arvelt. Euroopa Kaitsefondi eesmärk on käivitada koostööprogramme ning pakkuda teadus- ja arendustegevust toetades stiimuleid, mis on vajalikud koostöö edendamiseks tööstustsükli igas etapis. Ehkki kaitsealaste investeeringute ja kaitsevaldkonna arendamise programmide üle otsustamine jääb liikmesriikide eesõiguseks, võiks Euroopa Kaitsefond pakkuda ELi lisaväärtust, luues stiimuleid ühisteks teadusuuringuteks kaitsevaldkonnas ning toodete ja tehnoloogia väljatöötamiseks.

3.19.

Kaitsetööstuse sektor pole mitte üksnes Euroopa kodanike julgeoleku ja kaitse seisukohalt strateegilise tähtsusega, vaid panustab ka oluliselt Euroopa majandusse ja heaolusse – sektori kogukäive on umbes 100 miljardit eurot aastas, andes otseselt või kaudselt tööd ligikaudu 500 000 kõrge kvalifikatsiooniga inimesele. Sektor pakub tipptasemel tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat ning selle innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevuse jõupingutused on konkurentsivõime tagamisel määrava tähtsusega.

3.20.

Euroopa kaitsetööstus ning teadus- ja arendustegevuse kulutused on tugevalt koondunud kuude kavatsusavaldusele allakirjutanud riiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik), kelle osakaal investeeringutes on 95 % – lisaks tippettevõtetele on ka palju VKEsid ja keskmise kapitalisatsiooniga äriühinguid. Paremini ühtlustatud ja kooskõlastatud Euroopa kaitsepoliitika võib tõhusust suurendada tänu riikide, piirkondade ja ettevõtjate täiendavale spetsialiseerumisele teatud tehnoloogiatele.

3.21.

Kavatsusavaldusele allakirjutanud riigid domineerivad Euroopa kaitseturul nii aktiivsete ettevõtjate arvu kui ka relvamüügi mahu poolest. Näiteks Ühendkuningriigi suurim kaitsevaldkonna ettevõtja on BAE Systems. Rootsi peamine lennundus- ja kosmosesektori ning kaitsevaldkonna ettevõtja on SAAB, Prantsusmaal on suurimad Dassault Aviation, Naval Group, Nexter, Safran ja Thales. Saksamaa olulised ettevõtted on Rheinmetall, ThyssenKrupp Marine Systems ja Diehl. Itaalias on kaks peamist ettevõtjat Leonardo ja Fincantieri. Üleeuroopaline ettevõte Airbus on Euroopas BAE Systemsi järel teisel kohal. Veel üks asjakohane rahvusvaheline ettevõte on MBDA – see on Euroopa kolme juhtiva lennundus- ja kosmosesektori ning kaitsevaldkonna ettevõtja (Airbus, BAE Systems ja Leonardo) ühisettevõte, mis tegeleb rakettide ja raketisüsteemide tootmisega. Ka KNDS, Nexteri ja KMW omanik, on saamas üleeuroopaliseks ettevõtteks. Tasub tähele panna, et mõned neist ettevõtjatest ei tegutse üksnes kaitseturul, mis selgitab erinevaid müügimahtude ja töötajate suhtarve.

Väiksemate ettevõtjate kohta selgus IHSi hiljutisest uuringust, et Euroopas tegutseb kaitsesektoris ligi 1 600 VKEd ning kaitsevaldkonna tarneahelates osalevate VKEde hinnanguline koguarv on 2 000–2 500. Mitmel neist ettevõtjatest on kaks tegevusala ning nad tegutsevad nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonnas. Igal juhul on VKEdel kaitsetööstuses oluline roll ja konkurentsivõime seisukohalt otsustav tähtsus.

3.22.

Euroopa kaitsetööstus ei ole kogu ELis ühtlaselt jaotunud. Seepärast võib arvata, et ELi liikmesriikide suuremad sõjalised kulutused ei pruugi olla ühesugused kõigis liikmesriikides. Kui ühe riigi suuremad kulutused liiguvad teiste riikide ettevõtjatele, võib see kaasa tuua uued kaubavood.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Euroopa Kaitsefond pakub lisaväärtust üksnes siis, kui sellest toetatakse tõepoolest olulisi tegevusi. Selle tööprogrammi aluseks peaks seepärast olema tugev Euroopa kaitseplaneerimise protsess, milles määratletakse Euroopa olulisimad kaitsevõime prioriteedid.

4.2.

Komitee toetab koostööpoliitikat, mis edendab piiriülest koostööd, VKEde kaasamist ka riikidest, mis ei ole kavatsusavaldusele allakirjutanud, naasmata samas nn tagasipöördumise õiguse poliitika juurde, mis mõnikord soodustas oskuste dubleerimist.

4.3.

Komitee toetab ettepanekut piirduda Euroopa fondidest rahastamisel Euroopa ettevõtjatega, mis on Euroopa huvide kontrolli all, ning nõuda tagatisi, kui Euroopa Kaitsefondist toetatavates arendustegevustes osaleb kolmas riik.

4.4.

Komitee toetab mõtet, et Euroopa rahaliste vahendite andmist peaks haldama Euroopa Komisjon, kuid on seisukohal, et Euroopa Kaitseagentuur saab tõhusalt aidata välja selgitada kaitseotstarbelise varustuse vajadusi ja teha koostööd Relvastuskoostöö Organisatsiooniga (OCCAR), kasutades ära alati mitte just kõige paremaid kogemusi, samuti saab sellel olla roll programmide juhtimisel, kuna oskuste dubleerimine selles valdkonnas kahjustaks oluliselt süsteemi tõhusust.

4.5.

Komitee jagab seisukohta, et teadus- ja arendustegevuse peaks üle vaatama eetikakomisjon. Eetilised tingimused tuleb sõnaselgelt välja tuua ja neid tuleb vaadelda juba ettepaneku hindamisel, et tagada õiguskindlus ja selgus.

4.6.

Komitee toetab seisukohta, et Euroopa tööstuslik suveräänsus peaks olema Euroopa käes, kuid peab siiski kaheldavaks selle tõlgendust poliitikas, kuna enamik Euroopa Liidu liikmesriike peab end Atlandi liidu osaks, paljud riigid aga jäävad riikliku suveräänsuse kontseptsiooni juurde.

4.7.

Komiteele valmistab muret tulevane koostöö Ühendkuningriigiga pärast Brexitit ning nõuab kindlat julgeolekut ja partnerlust, mis hõlmab Ühendkuningriigi kaasamist Kaitsefondi.

4.8.

Paljud globaliseerumise häirivad tagajärjed on pannud juba eurooplasi mõistma mõningaid oma vigu ja illusioone. Eurooplaste suurim viga on tegevusetus. Strateegiline tegevusest hoidumise poliitika, mis külma sõja ajal ja kuni sajandivahetuseni võimaldas eurooplastel keskenduda majandusele ja tõi kaasa märkimisväärse jõukuse, on nüüd saanud Euroopa peamiseks komistuskiviks.

4.9.

Euroopa on pikka aega surunud oma tahet ülejäänud maailmale peale, algselt ise ja hiljem koos USAga. Maailmas, kus globaalne soojenemine ja autoritaarsed riigikorrad koguvad jõudu, muutuvad riikidevahelised ja ka riigisisesed arenguerinevused vastuvõetamatuks. Meie vananev kontinent tajub ohtu ning ilmnenud on suundumus süüdistada ja mõnikord segi ajada sellised probleemid nagu terrorism ja rändeliikumine, samuti jääb vajaka solidaarsusest nii liikmesriikide sees kui ka nende vahel olukorras, kus Euroopa demokraatiale avaldavad survet pead tõstev natsionalism ja autoritaarsus. Selline huvitav tööstuspoliitika vahend nagu Kaitsefond ei vabasta Euroopa Liitu kohustusest poliitilise mõttevahetuse järele selle üle, mida me soovime kaitsta ja kuidas me soovime seda teha.

4.10.

Euroopa kaitse ei seisne üksnes strateegiliste ohtudega tegelemises, välistes sekkumistes, sõjalises kaitsevõimes, tehnoloogilises innovatsioonis ja tööstuse tipptasemes. Kuna tänapäeval on suurimaks eurooplasi ähvardavaks ohuks just Euroopa demokraatia probleemid, ei saa ühises kaitsepoliitikas seda poliitilist mõõdet enam tähelepanuta jätta.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/82


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kohta“

[COM(2018) 380 final]

(2019/C 110/16)

Raportöör:

Vladimír NOVOTNÝ

Kaasraportöör:

Pierre GENDRE

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 11.6.2018

nõukogu, 22.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)

Vastuvõtmine CCMIs

22.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

201/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis võimaldab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil (EGF) jätkata tegutsemist pärast 31. detsembrit 2020. Komitee soovitab, et EGFi kohaldamisala, mida laiendati, et hõlmata koondamisi, mis tulenevad mitte ainult tõsistest majandushäiretest, vaid ka ükskõik millisest uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist, võtaks arvesse olulisi tööhõive ümberkorraldusi, mille on kutsunud esile nt digitaalne areng, tehisintellekt, üleminek vähese CO2-heitega majandusele ja maailmakaubanduse kokkutõmbumise võimalikud tagajärjed. Seega peab saama EGFist püsivahend 21. sajandi probleemide ebasoodsate mõjude leevendamiseks tööturul.

1.2.

Võttes arvesse teatud segadust erinevate Euroopa fondide ülesannete vahel, soovitab komitee jagada kõikidele sidusrühmadele selget ja lihtsat teavet nende fondide kasutuselevõtu ulatuse ja võimalike täiendavuste kohta. Komitee tuletab meelde, et EGFi eesmärk ei ole riiklike või kollektiivlepingutest tulenevate õigusaktide asendamine, kuid see võib neid kasulikult täiendada, kui see on asjakohane.

1.3.

Komitee kutsub liikmesriikide valitsusi üles looma koostöös komisjoniga riikliku tasandi mehhanisme ja tugevdama haldusstruktuuride võimekust, et hõlbustada ja tõhustada EGFi kasutuselevõtu taotluste koostamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasuks ning abi osutamist töö kaotanud töötajatele.

1.4.

Komitee kordab oma nõuet, mille kohaselt peavad sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema rahastamise taotlemise protsessis menetluse algusest peale ning EGFile esitatud abitaotluste menetlemise kõigis etappides nii ettevõtte kui ka piirkonna, liikmesriigi ja ELi tasandil.

1.5.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks olema koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel võrdne juurdepääs EGFile sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist.

1.6.

Komitee palub liikmesriikidel ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonidel teha kõik nendest oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine.

1.7.

Komitee kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele töötutele ning vaesuse ohus olevatele isikutele, sest neil on eriti raske uuesti stabiilset töökohta leida.

1.8.

Komitee kordab kindlalt, et toetusesaajate huvides peaks olema abi võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav.

2.   Arvamuse taust, sh vaatlusalune seadusandlik ettepanek

2.1.   Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi päritolu ja areng

2.1.1.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006 (1) programmitöö perioodiks 2007–2013, et hõlbustada töötajate tööle naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. EGF osutab abi isikutele, kuid pole mõeldud raskustes ettevõtete toetamiseks.

2.1.2.

Seoses majandus- ja finantskriisi arenguga vaatas komisjon 2008. aastal EGFi läbi, et laiendada kohaldamisala alates 1. maist 2009 kuni 30. detsembrini 2011 ja suurendada kaasrahastamise määra 50 %-lt 65 %-le, et vähendada liikmesriikide koormust.

2.1.3.

EGFi kohaldamisala laiendati 2009. aastal, et oleks võimalik hõlmata ka töötajaid, kes on koondatud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi otsese mõju tõttu.

2.1.4.

EGFi kohaldamisala laiendati uuesti mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1309/2013 (2). Laiendamine on võimaldanud hõlmata koondamisi, mis tulenevad mitte ainult maailmakaubanduses toimunud suurtest struktuurimuutustest, vaid ka ükskõik millisest uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist.

2.1.5.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid 17. novembril 2017 ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Selle põhimõtted toimivad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi suunava raamistikuna.

2.2.   Uus ettepanek EGFi kohta pärast 2020. aastat

2.2.1.

Uue ettepaneku peaeesmärk on tagada see, et EGF, mis on erivahend, mis asetatakse mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ülemmääradest väljapoole, jätkab pärast 31. detsembrit 2020 tähtajatult toimimist.

2.2.2.

EGFist saaks anda abi ka kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduses ootamatu kriisi tõttu vallandunud tõsiste häirete korral. Selliseks ootamatuks kriisiks loetakse oluliste kaubanduspartnerite suurt majanduslangust või finantssüsteemi krahhi.

2.2.3.

EGFi toele on töötajatel juurdepääs sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Lisaks tähtajatu töölepinguga töötajatele on võimalik kaasata ka tähtajalise lepinguga töötajad, renditöötajad, mikroettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

2.2.4.

EGFi toetustaotlus tuleks esitada siis, kui koondatute arv jõuab teatava künniseni. Künnis 250 koondamist on allpool programmitöö perioodi 2014–2020 künnist. Paljudes liikmesriikides töötab enamik töötajaid väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEdes).

2.2.5.

EGF keskendub aktiivsetele tööturumeetmetele, millega soovitakse tagada, et koondatud töötajad saaksid kiiresti uue stabiilse töökoha. EGFist ei tehta eraldisi passiivsete meetmete toetamiseks. Rahalised toetused võivad paketis sisalduda üksnes juhul, kui need kavandatakse stiimulitena, mis hõlbustavad koondatud töötajate osalemist aktiivsetes tööturumeetmetes; rahaliste toetuste osakaal aktiivsete tööturumeetmete kooskõlastatud paketis on piiratud.

2.2.6.

Liikmesriigid taotlevad fondi kasutuselevõttu ainult tõelistes hädaolukordades. Samuti ei saa EGF asendada liikmesriikide meetmeid, mida juba toetatakse mitmeaastase finantsraamistiku kaudu ELi fondidest ja programmidest, või liikmesriikide meetmeid või meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud.

2.2.7.

Toetustaotlus tuleks esitada juhul, kui suurel restruktureerimisel on oluline mõju piirkonna või kohalikule majandusele.

2.2.8.

Olemasoleva määruse järelhindamine tuleb teha 31. detsembriks 2021.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee avaldab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis võimaldab EGFil jätkata tegutsemist pärast 31. detsembrit 2020. Komitee on juba varem võtnud fondi kohta vastu mitu arvamust, milles ta on väljendanud fondile toetust, Ta on seisukohal, et need arvamused ei ole kehtivust kaotanud (3) (4) (5) (6).

3.2.

Komitee rõhutab, et jätkuvalt on tähtis EGFi roll paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö ulatusliku restruktureerimise käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Komitee soovitab võtta arvesse nende töötajate olukorda, kelle tööaega lühendatakse püsivalt ilma töötasu vähendamist hüvitamata.

3.3.

Komitee arvates oleks mõistlik koguda üksikasjalikumaid järelevalveandmeid, eriti töötajate kategooria, erialase ja haridustausta, tööhõiveseisundi ja leitud töökoha liigi kohta. Arvestades sellise lähenemisviisi eeldatavat halduslikku keerukust, ja koormust, mida see kujutab, toetab komitee alternatiivina sellise teabe kogumist toetusesaajatele suunatud veebipõhiste küsimustike abil, nagu komisjon on välja pakkunud.

3.4.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt peaks olema koondatud töötajatel ja põhitegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel võrdne juurdepääs EGFile sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist.

3.5.

Komitee on seisukohal, et EGFi rahalist toetust tuleks kasutada peamiselt aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta. Samuti tuleks soodustada abi töötajate tööalasele ja geograafilisele liikuvusele, et hõlbustada nende ümberõpet.

3.6.

Komitee võtab teadmiseks, et perioodil 2021–2027 on fondi maksimumsummaks fikseeritud 225 miljonit eurot aastas, ja on seisukohal, et see rahastamispakett on liidu praeguse majandusolukorra seisukohast asjakohane. Siiski juhib komitee tähelepanu sellele, et sügavama kriisi taaspuhkemisel või sellistes olukordades nagu tehnoloogiliste muutuste ja energiavaldkonna ümberkorraldamise kiirenemine võib kõnealune rahastamispakett ebapiisavaks osutuda.

3.7.

Komitee soovitab seoses mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisega ka EGFi läbivaatamist nii assigneeringute kasutamise kui ka 250 koondatud töötaja miinimummäära seisukohast ning kutsub komisjoni üles valmistama selle alusel koostöös ELi eelarvepädevate institutsioonidega ette EGFi vahendite kohandamist.

3.8.

Komisjon peaks sellega seoses kaaluma võimalust suurendada vastavaid finantsvaheneid umbes ühe miljardi euroni. Kuna EGF on kavandatud hädaolukorra leevendamise fondina, tuleb tagada, et sellist rahastamispaketi suurendamist puudutavad otsustusprotsessid toimiksid esimesel võimalusel.

3.9.

Komitee kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele töötutele ning vaesuse ohus olevatele isikutele, sest neil on eriti raske uuesti stabiilset töökohta leida.

3.10.

Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine. Komitee kordab kindlalt, et toetusesaajate huvides peaks olema abi võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav.

3.11.

Komitee avaldab heameelt, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas on EGFi üldine suunav raamistik, mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted ulatusliku restruktureerimise korral ellu viia. Arvestades, et on raske nimetada üht konkreetset tegurit, mis põhjustab töökohtade koondamist, soovitab komitee, et tulevikus põhineks EGFi kasutuselevõtt eelkõige restruktureerimise mõju olulisusel, mis ei ole seotud mitte ainult globaliseerumise protsessiga, vaid eelkõige ka teiste suurte muutuste protsessidega, nagu nt CO2-heite vähendamine, digitaliseerimine ja tööstus 4.0 ning tehnoloogilised muutused ja viimasega seotud ümberkorraldamise protsessid ning muutused, mille on kutsunud esile väga erinevad põhjused, mis võivad olla ümberpaigutuste või suuremate koondamiste, finants- või majanduskriisi allikas. Sellega seoses avaldab komitee otseselt heameelt EGFi kohaldamisala laiendamise üle tööturul esinevatele riskidele, mille on kutsunud esile struktuursed muutused, mida põhjustavad digitaliseerumine ja CO2-heite vähendamise valdkonnas toimuv.

3.12.

Komitee on veendunud, et EGFi on vaja paremini ühitada teiste ELi poliitikameetmetega ja et on vaja täpsustada, kuidas EGF teiste fondide ning programmidega (näiteks Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, ELi terviseprogramm) ühismeetmeid rakendavad, ning nende koostoime.

3.13.

Arvestades fondi praeguse nime vormi ja fondile seatud eesmärkide vastuolulisust ning ka huvi säilitada ingliskeelne lühend EGF, teeb komitee ettepaneku asendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi nimi nimega „Kohanemise ja Globaliseerumise Euroopa Fond“ või muu sarnase nimega, mis sobiks kokku nimetatud lühendiga.

3.14.

Komitee on arvamusel, et eelseisval perioodil on kasulik laiendada EGFi tegevuse ulatust programmide toetamisega, mis on töötatud riiklikul tasandil välja lühiajalise töö (Kurzarbeit) või lühendatud tööaja (short time) pakkumiseks.

4.   Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

4.1.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted annavad ELis umbes 80 % töökohtadest, kuuludes samas nende hulka, kes on kõige haavatavamad, kui ilmnevad kriisi- või ümberkujunemisprotsessid. Seepärast kutsub komitee liikmesriikide valitsusi üles looma koostöös komisjoniga riikliku tasandi mehhanisme ja tugevdama haldusstruktuuride võimekust, et hõlbustada ning tõhustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt EGFi kasutuselevõtu taotluste koostamist ning abi osutamist töö kaotanud töötajatele.

4.2.

Komitee toetab ettepanekut käsitleda palgatöötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid võrdsel alusel (artikkel 7), kui füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja palgatöö ei kattu ning kui põhitegevus peatatakse.

4.3.

Komitee toetab väga väikeste ettevõtete omanike kaitset, kes võivad kaotada oma töökoha majandus- või finantskriisivõi või tehnoloogiliste muutuste tagajärjel, ja kõnealustele isikutele antavat võimalust saada ka rahalist toetust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist. See ei tohiks siiski tähendada, et „füüsilisest isikust ettevõtja“ on määratletud kui „isik, kellel on alla kümne töötaja“, nagu on märgitud komisjoni esitatud määruse ettepaneku artiklis 4. Selline määratlus tekitaks palju erinevaid tagajärgi Euroopa õigusaktidele, kuna sellega käsitataks ühtemoodi erinevaid kutse- ja majandustegevuse kategooriaid. Komitee palub komisjonil leida teine lahendus, et saavutada väga väikeste ettevõtete omanike kaitse eesmärk, mille komitee heaks kiidab.

4.4.

Komitee soovib komisjonil parandada koostöös liikmesriikidega EGFi tulemusi teiste hulgas ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud teavituskampaania abil, et võimaldada nende töötajatel saada hõlpsamalt kasu EGFi pakutavatest toetusvõimalustest.

4.5.

Komitee avaldab heameelt kasutuselevõtu kriteeriumide uue koosseisu üle (artikkel 5), milles pööratakse erilist tähelepanu olukorrale, mis valitseb väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kes moodustavad suure osa tasustatud tööhõivest. Vaatamata 250 töötaja künnisele on oluline arvestada kontserni ja/või territoriaalse terviku mõistet, kui sama kontserni mitu tütarettevõtjat, kus ollakse silmitsi töökohtade kadumisega, individuaalselt seda künnist ei saavuta.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee soovitab kaaluda suuremat paindlikkust koondamiste ja tegevuse lõpetamiste (artikkel 6), rahastamiskõlblike toetusesaajate (artikkel 7) ning rahastamiskõlblike meetmete (artikkel 8) arvu arvutamisel, nii et abi jõuaks võimalikult kiiresti mõjutatud töötajateni.

5.2.

Komitee soovitab lihtsustada maksimaalselt ka haldustoiminguid, mis on seotud taotluste esitamisega (artikkel 9), ja kiirendada nii kogu protsessi. Dokumentide lihtsustamine ja tehnilise abi loomine liikmesriikidele, kui see on vajalik, on elemendid, mis laiendavad fondi kasutuselevõtu ulatust.

5.3.

Komitee on veendunud, et on vaja lihtsustada haldusmeetmeid (määruse ettepaneku lisa punkt 2), eelkõige järelevalvet ja aruandlust käsitlevaid sätteid, juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmeid.

5.4.

Komitee kiidab heaks EGFist toetuse saamiseks rahastamiskõlblikkuse piiramist vastavalt artikli 8 lõikes 2 punktile b, milles selgitati, et EGFi toetused ei saa asendada kohustusi, mis ettevõtjatele tulenevad siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest. Kõnealuse sättega ei tohiks kollektiivlepingutel põhinevaid turumeetmeid EGFi toetuste võimalikust kohaldamisalast üldiselt välja arvata.

5.5.

Komitee eeldab, et kavandatud EGFi järelhindamise käigus pöörab komisjon suurt tähelepanu ELi liikmesriikide vaheliste EGFi kasutamise erinevuste põhjuste ja eelkõige nende põhjuste analüüsimisele, mille tõttu on kasutatud fondi vähe või üldse mitte sellistes riikides nagu Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

5.6.

Komitee kordab oma nõuet, mille kohaselt peavad kõik sotsiaalpartnerid ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema rahastamise taotlemise protsessis menetluse algusest peale ning EGFile esitatud abitaotluste menetlemise kõigis etappides nii ettevõtte kui ka piirkonna, liikmesriigi ja ELi tasandil. Arvestades nende täpseid teadmisi olukorrast ja kohalikest erijoontest, võivad piirkondlikud struktuurid ja omavalitsusüksused samuti olulist rolli etendada.

5.7.

Komitee soovitab komisjonil täpsustada määruses, et mõiste „töötaja“ hõlmab ka ühistute töötajatest liikmeid.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 855).

(3)  ELT C 318, 23.12.2006, lk 38.

(4)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 141.

(5)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 92.

(6)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 17.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/87


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013“

[COM(2018) 366 final]

(2019/C 110/17)

Raportöör:

Emmanuelle BUTAUD-STUBBS

Kaasraportöör:

Zbigniew KOTOWSKI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 14.6.2018

nõukogu, 21.6.2018

Komitee juhatuse otsus

19.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 kolmas lõige ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)

Vastuvõtmine sektsioonis

22.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

207/2/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (COM(2018) 366 final), ning selle II lisas sätestatud näitajate üle. Tugeva ja ühtse Euroopa loomine peab rajanema kultuurilisel mitmekesisusel, mis tuleks edasi anda hariduse kaudu. Kõnealuse programmi jätkumist tuleks pidada väga kasulikuks Euroopa kultuuri ja üksikute liikmesriikide kultuuride arenguks ning nende mõistmiseks, mis on meie ühiskonna üks alustalasid ja meie demokraatlike väärtuste tugisammas.

1.2.

Komitee on palju aastaid edendanud loome- ja kultuurisektori ning -majanduse olulist panust väärtuse ja töökohtade, kaasatuse ja kasvu loomisse ELis (1). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel moodustasid autoriõiguste mahukad tööstusharud (2) ELis 2012. aastal 4,2 % sisemajanduse koguproduktist ja 3,2 % tööhõivest. Määruse (COM(2018) 366) ettepaneku artikli 2 kohaselt hõlmavad kõnealused sektorid „arhitektuuri, arhiive, raamatukogusid ja muuseume, kunstkäsitööd, audiovisuaalseid tooteid (sh filmid, televisioon, videomängud ja multimeedia), materiaalset ja vaimset kultuuripärandit, disaini (sh moedisain), festivale, muusikat, kirjandust, näitekunsti, raamatuid ja kirjastamist, raadiot ja kujutavat kunsti“.

1.3.

Pidades silmas loometegude ja -protsesside eripära, mida ei saa alati kergesti hõlmata tööõiguse üldraamistikku, on komitee täielikult teadlik sotsiaalsetest probleemidest, millega tuleks tegeleda mõnes liikmesriigis: töötingimuste parandamine, tasustamata töötundide kaotamine, võitlus soolise ebavõrdsusega, inimväärsete töötingimuste edendamine, tervishoiu- ja ohutustingimuste parandamine, liikuvuse hõlbustamine, puueteega inimeste ja tõrjutud inimeste kaasamine, seksuaalse ahistamise vastane poliitika jne.

1.4.

Komitee on arvamusel, et kavandatavast 1,8 miljardi eurosest eelarvest ei piisa programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) edasipüüdlike eesmärkide täitmiseks. Seepärast nõuab komitee suuremat eelarvet. See oluline investeering Euroopa, selle kunstnike, loojate, muusikute, kirjanike, fotograafide, arhitektide, videomängude loojate, filmitegijate jt loovusesse aitab ELil edukalt konkureerida suurriikidega, kellel on riiklikul tasandil ja rahvusvahelistes organisatsioonides olemas sihtotstarbelised pehme jõu strateegiad (USA, Jaapan, Lõuna-Korea). Kõnealust ELi rahastamist peaksid täiendama riiklikud ja piirkondlikud avaliku sektori vahendid. Konkreetsed maksusoodustused võivad ligi meelitada ka heategevust (näiteks kultuuripärandi restaureerimine) ja aidata kaasa ühisrahastamisele uute ärimudelite loomiseks.

1.5.

Komitee on samuti seisukohal, et on vaja investeerida õiguslikesse ja tehnilistesse vahenditesse, et võidelda tulemuslikumalt vägivalla ja diskrimineerimise propageerimise kõigi vormide vastu, eelkõige lastele ja noortele mõeldud internetipõhiste videomängude tootmises.

1.6.

Komitee toetab loomingulise ja kultuurilise mõõtme lisamist ELi välispoliitikasse (kaubanduspoliitikasse, rahvusvahelistesse suhetesse jne) (3).

1.7.

Selline mahukas rahastamine tuleks saavutada kolme kanali kaudu:

suurem eelarve 1 930 000 eurot programmile „Loov Euroopa“ (1 850 000 euro asemel) aastateks 2021–2027, mis hõlmab lisarahastust 80 miljonit eurot SEKTORIÜLESELE tegevussuunale, võimaldades rohkem viljaka vastastikkuse mõjuga projekte loome- ja kultuurimajanduse osalejate endi vahel (muusika, mood, disain, kunst, kino, kirjastamine jne) ning loome- ja kultuurimajanduse osalejate ja teiste tööstusharude vahel, samuti rahaliste vahendite suurendamist rohkema meediakoolituse jaoks olukorras, kus meedia mitmekesisus on ELis hiljuti löögi alla sattunud;

rahaline toetus kultuurile ja loomingule erinevates ELi programmides, et „tugevdada kultuuri integreerimist teistesse valdkondlikesse poliitikatesse, mis tooks kaasa vastastikust kasu nii kultuuri kui asjaomase valdkonna jaoks“: (4) programm „Horisont 2020“, Euroopa Sotsiaalfond, digitaalse Euroopa programm, ühtekuuluvusfond, Erasmus;

kultuuri- ja loomemajandusele mõeldud finantstagatiste rahastu jätkuv toetamine, et pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE) ning idufirmadele tagatisi ja vajaduse korral omakapitali toetust.

1.8.

Sellisest uuendatud kultuurilisema ja loovama Euroopa eesmärgist saavad tänu loovuse, disaini ja tipptasemel tehnoloogia ühendamisele kasu ka eri sektorid ja ELi majandusharud, alates tekstiili-, rõiva-, naha-, mööbli-, keraamika-, mänguasja- ja turismitööstusest, kunstist ja käsitööst ning lõpetades autotööstuse, ehituse, tervishoiu ja heaolu, rohelise energiaga jne. Euroopas on palju näiteid mõne tööstuspiirkonna või -linna edukast üleminekust loomemajandusele, luues rohkem lisandväärtust (Torino).

1.9.

Võimalused, mida pakub digirevolutsioon nendes autoriõiguste mahukates tööstusharudes, on eriti suured ning edendada tuleks piisavaid investeeringuid seadmetesse ja tarkvarasse (muu hulgas tehisintellekt, plokiahel, 3D-printimine, arhiivide digiteerimine) ning koolitusse.

1.10.

Kõnealuste tööstusharude innovatsioonipotentsiaal on piiramatu, kuna need tuginevad peamiselt individuaalsele loovusele, oskustele ja kujutlusvõimele. Seetõttu peaks loome- ja kultuurimajandusel olema eraldi eelarve programmi „Horisont 2020“ raames (vähemalt 3 miljardit eurot, mis on veidi vähem kui selle osakaal ELi SKPs (4,2 %)).

1.11.

USA turul toimuvad suured ühinemised, mis mõjutavad ELi kultuuri- ja loomemajandust. Sellega seoses palub komitee komisjonil kuulutada välja hange äriteabe aruande koostamiseks 2019. aastal USA peamiste majandus- ja tehnoloogiasuundumuste kohta, mis mõjutavad meediat, kino ja audiovisuaalsektorit, ning nende tõenäoliste tagajärgede kohta tootmises, tarbimises ja levitamises ELi asjaomastes valdkondades.

1.12.

Arvestades, et EL 27 võiks saada märkimisväärset kasu jätkuvast dialoogist Ühendkuningriigiga, kellel on kõnealustes tööstusharudes juhtroll, palub komitee komisjonil toetada mis tahes kahepoolset dialoogi valitsuste ja võrgustike vahel, mis võiks sillutada teed kahepoolse lepingu sõlmimiseks, et viia programmi „Loov Euroopa“ 2021–2027 raames ellu kaugeleulatuvaid kahepoolseid programme. Sarnased kahepoolsed lepingud on varem (2014–2020) sõlmitud kolmandate riikidega, nagu Gruusia, Serbia või Ukraina.

2.   Üldised märkused

2.1.   Uus püüdluste tase

2.2.

Määruse ettepanek (COM(2018) 366) põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklil 3: ELi eesmärk on „edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut“ ning et muu hulgas austab liit „oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise“. On aga selge, et tegeleda tuleb palju enamaga, eelkõige internetiplatvormidest ja otsingumootoritest lähtuva konkurentsiga, sektori koondumisega piiratud arvu suurte osaliste ümber või väärinfo esiletõusuga.

2.3.

Uue programmiga „Loov Euroopa“ tahab komisjon pakkuda valdkonnas tegutsejatele võimalusi luua tehnoloogiliselt ja kunstiliselt uuenduslikke Euroopa piiriüleseid algatusi, et vahetada, ühiselt luua ja toota ning levitada Euroopa päritolu teoseid. Samuti on eesmärk tugevdada ELi osalejate positsiooni ELi ja maailmaturul. Selles valdkonna parimate tavade näiteid võib leida Euroopa Nõukogu fondi „Eurimages“ tegevusest.

2.4.   Suurem, kuid siiski ebapiisav eelarve

2.4.1.

Kavandatav eelarve 1,85 miljardit eurot 27 liikmesriigi jaoks ületab praegust, kuid moodustab vaid 1/1 000 ELi mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 summas 1 135 miljardit eurot.

2.5.

Komisjoni kavandatav eelarve jaguneb kolmeks osaks:

KULTUURI tegevussuund 609 miljoni euroga (33 % kogueelarvest võrreldes 31 %ga programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) kogueelarvest);

MEEDIA tegevussuund 1 081 miljoni euroga (58 % kogueelarvest võrreldes 56 %ga programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) kogueelarvest);

SEKTORIÜLENE tegevussuund 160 miljoni euroga (9 % kogueelarvest võrreldes 13 %ga programmi „Loov Euroopa“ (2014–2020) kogueelarvest).

2.5.1.

Komitee palub eraldada SEKTORIÜLESELE tegevussuunale lisaeelarve summas 80 miljonit eurot, et arendada välja viljaka vastastikuse täiendamise projektide (5) (digitaalmajandus, turism, kunst, luksuskaubad, kultuur, digitrükk jne) täielik potentsiaal ja tuvastada senisest praktilisemaid vastuseid meediapädevuse valdkonnas.

2.5.2.

Eesmärk toetada ennekõike suurele publikule mõeldud projekte sobib audiovisuaalsektorile (MEEDIA tegevussuund), kuid ei peaks kehtima kõikide kultuuriliikide suhtes, iseäranis maapiirkondades. Sotsiaalne ühtekuuluvus ja sotsiaalne kaasatus on Euroopa projekti keskmes.

2.6.   Brexit ning kultuuri- ja loomemajandus

2.6.1.

Uus programm algab EL 27s pärast Ühendkuningriigi lahkumist, mis on üks liikmesriike, kus loome- ja kultuurimajandusel on oluline roll (90 miljonit naela 2016. aastal, kaks miljonit töötajat). Komitee peab programmi „Loov Euroopa“ dünaamika seisukohast hädavajalikuks säilitada tihedad kultuurilised suhted Ühendkuningriigiga ning ergutada võimaluse ja vajaduse korral kahepoolse koostöö tegemist. Ühendkuningriigiga meetmete ja programmide jätkamiseks sõlmitava konkreetse ja kohandatud kahepoolsete kokkuleppe eesmärki tuleks taotleda määruse ettepaneku artikli 8 alusel ja kooskõlas läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga.

2.7.   Eelmise „Loova Euroopa“ 2014–2020 õppetunnid

2.7.1.

Komisjoni tellitud eri hindamiste peamised piirangud olid järgmised:

ELi või valdkonna tasandil olulise mõju avaldamiseks ebapiisav eelarve;

MEDIA programmi jaoks liiga killustatud rahastus;

väga keeruline juurdepääs ELi programmidele ja rahastusele ning nende suhtes kehtivad haldusaruandluskohustused, eelkõige VKEdele ja üksikisikutele ning esmataotlejatele;

rahaliste vahendite ebaühtlane jaotus liikmesriikide vahel.

2.7.2.

6. oktoobril 2016 Pariisis toimunud kuulamisel, mille korraldas kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Silvia Costa, tõid sidusrühmad esile muid konkreetseid probleeme:

KULTUURI tegevussuuna hangete tulemuslikkuse määr 11 % on liiga madal;

ilukirjanduse tõlkimise maksimaalne tähtaeg kaks aastat on liiga lühike;

kolmandate riikide arv, keda võib teatavatesse projektidesse kaasata, on liiga väike;

tuleks propageerida ja toetada mõistete „katsetamine“ ja „innovatsioon“ kasutamist.

Nende kriitiliste märkuste arvessevõtmiseks kavandab komisjon teatavat lihtsustamist aastateks 2021–2027:

suurem paindlikkus, et kohandada tööprogramme ettenägematute asjaoludega;

rohkem partnerluse raamlepinguid ja mitmeastmelisi toetusi;

rohkem stiimuleid, et väärtustada tulemusi, mis on seotud suurema publikuni jõudmisega;

e-vormide ja e-aruannete süsteemne kasutamine ja lihtsamad aruandlusnõuded.

2.8.   Kultuuri tegevussuund

2.8.1.

Üldeelarvest 609 miljonit eurot toetatakse teoste piiriülest ringlust ja loomemajanduses tegutsejate liikuvust, soodustatakse partnerlussuhteid, võrgustikke ja platvorme, millega taotletakse Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejatele ja teostele laiemat publikut Euroopas ja mujal, ning edendatakse Euroopa identiteeti ja pärandit ning väärtusi kultuurilise teadlikkuse, kunstihariduse ja loovuse kaudu hariduses. Samuti toetatakse ELi erimeetmeid, näiteks Euroopa kultuuripealinnad, ELi kultuuriauhinnad ja Euroopa kultuuripärandi märgis. Teine prioriteet on edendada rahvusvahelist suutlikkust, et Euroopa kultuuri- ja loomesektor oleksid aktiivsed rahvusvahelisel tasandil.

Komitee soovib lisada kavandatavale määrusele lõigu rahvusliku loovuse ja taidluse kohta, sest just sedalaadi loovus pani aluse tõelise humanistliku ja kunstilise tundlikkuse väljakujundamisele ja levitamisele.

2.9.   Media tegevussuund

2.9.1.

Programm hõlmab audiovisuaalmeediat, kino ja videomänge üldeelarvega 1 081 000 eurot. Programm on seotud paari konkreetse õigusaktiga: autoriõiguse raamistiku läbivaatamise ja läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga.

2.9.2.

Esimese neist (COM(2016) 593 final) võttis Euroopa Parlament vastu (12. septembril 2018) esimesel lugemisel.

Ettepanekul on kolm peamist eesmärki: a) parandada sisule juurdepääsu internetis ja piiriüleselt tellitavate videoteenuste platvormidel pakutavate tele- ja raadiosaadete puhul; b) ühtlustada ja ajakohastada autoriõiguse erandid ELi õiguses kultuuripärandi õpetamise, uurimise ja säilitamise valdkonnas; c) luua hästi toimiv autoriõiguste turg kirjastajatele, autoritele ja veebiplatvormide jaoks sisu tootvatele esitajatele.

2.9.3.

Viimasel on mitu eesmärki: pakkuda rohkem võimalusi edendada Euroopa päritolu teoseid (vähemalt 30 % Euroopa päritolu teostest veebipõhistel videoplatvormidel) ELis ja väljaspool, edendada koostööd kogu väärtusahelas varajastest tootmisetappidest kuni levitamise ja näitamiseni ning parandada laste ja tarbijate kaitset.

2.9.4.

Euroopa audiovisuaalsektorile, sealhulgas filmitööstusele, televisioonile ja videomängudele mõeldud eelarvel summas 1 081 000 eurot on järgmised eesmärgid: a) ergutada koostööd ja innovatsiooni Euroopa audiovisuaalteoste tootmisel; b) parandada piiriülest kinolevi ja internetis levitamist; c) toetada ELi audiovisuaalteoste rahvusvahelist mõju Euroopa päritolu teoste parema rahvusvahelise reklaami ja levitamise ning innovatiivse lugude jutustamise abil, sh virtuaalreaalsus.

2.10.   Sektoriülene tegevussuund

2.10.1.

Kava kohaselt toetatakse üldeelarvest summas 160 miljonit eurot loome- ja kultuurimajanduses osalejate sektoritevahelisi projekte (muusika, meedia, kirjandus, kunst jne), et aidata „Loova Euroopa“ teabepunktidel edendada programmi oma riigis ning „tugevdada vaba, mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust“ (artikli 6 lõige c, COM(2018) 366 final).

2.10.2.

Viimast eesmärki peab komitee väga oluliseks: 2017. aastal kaotas mitu riiki toetuspinda ajakirjandusvabaduse valdkonnas. Seda arvesse võttes nõuab komitee suuremat rahastamist, et toetada sõnavabaduse edendamist ning mitmekesist ja pluralistlikku meediaruumi, kõrgete meediastandardite edendamist sisu kvaliteedi puhul ning meediapädevuse programme, et kodanikud mõistaksid meediat kriitiliselt.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Autoriõigused digiajastul

3.1.1.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2015. aasta uuringus „Autoriõigus digiajastul“ kinnitatakse, et käimas on ägedad õiguslikud ja avalikud arutelud viiside ja vahendite üle, kuidas kohandada riiklikke autoriõiguse raamistikke internetirevolutsiooniga.

Peamised aruteluküsimused on: a) autoriõiguse kohaldamisala; b) orbteosed; c) autoriõiguse erandid ja piirangud; d) autoriõiguste registreerimine; e) täitmise tagamine.

3.1.2.

Komitee kaitseb kirjastajate uut asjaomast autoriõigust oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks, nagu on kavandatud direktiivi ettepaneku (autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul) artiklis 11, ja sisu kaitset internetipõhiste teenuste puhul, nagu on kavandatud artiklis 13, lepingu kohandamise mehhanismi (artikkel 15) ja vaidluste lahendamise mehhanismi (artikkel 16).

3.2.

Äge konkurents rahvusvahelisel tasandil peaks viima ELi loome- ja kultuurimajanduse selge strateegiani nii ühtse turu poliitika kui ka ELi välistegevuse valdkonnas (rahvusvaheline kultuurivaldkonna tegevuskava, kultuuridiplomaatia, kaubanduspoliitika).

3.2.1.

USA ettevõtjad, näiteks Apple oma iTunesiga, mis on 2010. aastast alates maailma suurim veebipõhine muusikapood, Netflix oma 130 miljoni tellijaga 2017. aastal ning YouTube oma 1 300 000 kasutajaga kuus ja rohkem kui viie miljoni video vaatamisega päevas on veebipõhiste platvormide seas esirinnas.

3.2.2.

Näiteks filmitööstuses (6) moodustavad „USA toodang ja USA osalusel valminud toodang 90 % kinolevis sel aastal [2012] enim vaadatud filmidest“ (lk 31). Seejuures on loogiline järeldada, et „selgelt ja peaaegu vaieldamatult valitseb inglise keel“ (lk 31).

3.2.3.

USAs hiljuti toimunud suured ühinemised kinnitavad, et audiovisuaalse sisu tootmisel, levitamisel ja tarbimisel toimuvad olulised muutused. Millist mõju avaldavad sellised suured muutused USAs ELi audiovisuaalsektorile, mis on endiselt killustatud, mille riiklik rahastus on väiksem ning mille piiriülene levik püsib eelarve- ja keelepiirangute tõttu madalal tasemel? Kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid hõlmavast sõltumatust uuringust oleks palju kasu.

Muudes olulistes riikides nagu Hiina, Jaapan, India ja Kanada on kehtestatud tõhusad ja pikaajalised stimuleerivad poliitikameetmed, et toetada nii riigisiseselt kui ka väljaspool riiki kõnealuseid aspekte, mis moodustavad osa nende „pehmest jõust“, ning sama peaks tegema EL.

3.3.   Ärimudelite mitmekesistumine ja uuendamine

3.3.1.

Uuenduslike ärimudelite kasutuselevõttu ELi autoriõiguste mahukates tööstusharudes tuleks kannustada kolmel suunal:

a)

kõigi digivahendite kasutamine (tehisintellekt, plokiahel, suurandmed, 3D-printimine jne) võimalusena rikastada kultuurikaupade ja -teenuste sisu, ning viis, kuidas muuta need tarbijatele paremini kättesaadavaks;

b)

sisu parema kaasaskantavusega seotud võimalused piiriülestes projektides;

c)

uute tulu teenimise võimaluste otsimine (püsitellimused, ühekordne vaatamistasu jne), jätmata kõrvale haavatavaid tarbijaid.

3.3.2.

Loome- ja kultuurimajanduse ning paljude kultuurilist või loovat komponenti hõlmavate majandussektorite ülekanduv mõju on tõestatud paljudes uuringutes. Kultuuri- ja loomemajanduse ning digitehnoloogia kokkupuutepunkt on nii murrangulise kui ka järkjärgulise innovatsiooni võimas allikas.

3.3.3.

Muidugi ei peaks teatavad riiklikest või erasektori vahenditest rahastatavad kultuuritegevused põhinema üksnes kasumi teenimisel. Uus programm peaks hõlmama ka mitte turule suunatud tegevust.

3.4.   Juurdepääs rahastamisele

3.4.1.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond võttis juunis 2016 kasutusele uue tagatisrahastu, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kellel on keeruline oma kodumaal laenu saada. Algselt kavandati selle uue vahendi jaoks 121 miljonit eurot, millega tahetakse jõuda laenude ja muude finantstoodetega 600 miljonit euroni.

3.4.2.

Pärast visa algust on üheksa liikmesriiki – Hispaania, Prantsusmaa, Rumeenia, Belgia, Tšehhi Vabariik, Soome, Itaalia, Luksemburg ja Ühendkuningriik – allkirjastanud lepingud Euroopa Investeerimisfondiga, et suurendada võimalike laenude kogumahtu üle 300 miljoni euroni. 2017. aastal otsustas Euroopa Investeerimisfond lisada veel 70 miljonit eurot. Euroopa Investeerimisfondi kultuuri- ja loomemajanduse sektori tagatisrahastu kasutamist käsitleva aruande (märts 2018) kohaselt said rahastust toetust 418 loome- ja kultuurimajanduses osalejat laenudena kogusummas 76 miljonit eurot, mistõttu keskmine laen üksuse kohta on 182 000 eurot.

3.4.3.

Komitee kutsub riiklikke ja piirkondlikke pädevaid asutusi tungivalt üles seda erivahendit linna- ja maapiirkondades reklaamima, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse kasvu ning meelitada nendesse sektoritesse investeeringuid ja uusi ettevõtjaid. Nende kohustus on vältida suurenevat lõhet kultuuri- ja loomemajanduse keskpunktiks (7) olevate arukate linnade ja maapiirkondade vahel.

3.5.   Sotsiaalküsimused

3.5.1.

Mõnes liikmesriigis kättesaadavad andmed näitavad ebaõiglasi ja mitterahuldavaid sotsiaalseid töötingimusi: tasustamata töötunnid, korrapärane ületunnitöö, ajutised töölepingud, soovimatu osalise tööajaga töökohad, kehvad tervishoiu- ja ohutustingimused, ebapiisavad investeeringud koolitusse, sooline ebavõrdsus, (8) vähene etniline mitmekesisus, seksuaalne ahistamine, puudulik sotsiaalkaitse, ebapiisav liikuvus topeltmaksustamise tõttu ja kolmandate riikide kodanike raskendatud juurdepääs viisadele.

Mõnes liikmesriigis on kehtestatud sotsiaalsed nõuded, mida loome- ja kultuurimajanduses tuleb järgida, et saada juurdepääs ELi rahastamisvahenditele, toetades seeläbi Euroopa sotsiaalmudelit kooskõlas avaliku rahastamise potentsiaalse rolliga.

3.5.2.

Riigi tasandil peetavat sotsiaaldialoogi tuleks soodustada, et leida olukorra parandamiseks sobivaid lahendusi. ELi tasandil on vaja rohkem sõltumatuid uuringuid loome- ja kultuurimajanduse töötingimuste kohta, et innustada poliitika uuendamist. Hiljutisest uuringust selgus näiteks, et kriteerium „tööhõive“ võiks olla tõhusam kui kriteerium „sektoripõhine“, sest üksnes 30,7 % nn loovatest töökohtadest asub loomemajanduse sektorites (9).

3.5.3   Klastrid ja võrgustikud

Piirkondlikel klastritel on oluline osa uute koostöömudelite ja piiriüleste partnerluste edendamisel. Uue programmiga ning olemasolevate klastrite ja võrgustike viljakate partnerluste abil tuleks ergutada loome- ja kultuurimajanduses uute piirkondlike klastrite ja võrgustike loomist (Emilia-Romagna, Hamburg, Milano jne), mis võiks aidata kaasa parimate tavade suurendamisele ja levitamisele.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 83; NAT/738 (ELT C 440, 6.12.2018, lk 22), SOC/590 (ELT C 62, 15.2.2019, lk 148).

(2)  Autoriõiguste mahukad põhitööstusharud hõlmavad üheksat sektorit: ajakirjandus ja kirjandus, muusika, ooper ja teatrilavastused, kino ja video, fotograafia, tarkvara ja andmebaasid, kujutav kunst ja graafika, reklaamikunst, autoriõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid.

(3)  „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“, JOIN(2016) 29 final.

(4)  Tsiteeritud Bulgaaria eesistumisperioodi aruteludokumendist „Edasised sammud: pikaajaline visioon kultuuri panuse kohta ELi pärast 2020. aastat“, 27. aprill 2018.

(5)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse (ELT C 13, 15.1.2016, lk 83) punkti 4.6.

(6)  „Mitmekesisus ja filmitööstus: UNESCO statistikainstituudi 2014. aasta mängufilmistatistika uuringu analüüs“ (Diversity and the film industry: An analysis of the 2014 UIS Survey on Feature Film Statistics), märts 2016, lk 31.

(7)  64 % loomemajanduse töökohtades asub linnapiirkondades. J. Vlegels, W. Ysebaert: „Creativiteit, diversiteit en werkomstandigheden: eien analyse van de drieand van culturele en creative arbeid in België“, Sociologos 39, lk 241.

(8)  Vt audiovisuaalmeedia sotsiaalse dialoogi komitee soolise võrdõiguslikkuse tegevusraamistik.

(9)  J. Vlegels, W. Ysebaert, Sociologos 39, lk 210–241.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/94


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta (jooksev programm)“

[COM(2018) 337 final]

(2019/C 110/18)

Raportöör:

Mindaugas MACIULEVIČIUS

Konsulteerimise taotlus

Euroopa Parlament, 2.7.2018

nõukogu, 26.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Juhatuse otsus

19.9.2017

 

 

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

140/1/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Tegemist on Euroopa Komisjoni ajakohase ja väga oodatud algatusega. Määruse ettepanek soodustab põllumajandusmaa niisutamiseks mõeldud ohutute täiendavate veevarude arendamist – sellist vett saaks töödelda, et seda oleks ohutu kasutada põllumajanduses, võimaluse korral säilitada kasulike toitainete ning ka sobiva ja mulda rikastava orgaanilise aine väärtuslik sisaldus.

1.2.

Selle lisaväärtus seisneb eelkõige joogiveevarudele avalduva surve leevendamises ja nimetatud täiendavate veevarude loomisse tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute hõlbustamises. Põllumajanduslikuks kasutuseks mõeldud sihtotstarbelised eraldi taristud on täiendus olemasolevatele vahenditele ja varustustaristule, mis liikmesriigist sõltuvalt on olulised teenused, mille osutamine on riigi, omavalitsuse või erasektori vastutuses.

1.3.

Komitee kiidab määruse ettepaneku heaks, sest see on veepoliitika raamdirektiivi kavatsuste täideviimisel kasulik täiendus ning aitab kaasa ka ringmajanduse paketile. See soodustab olemasolevate veevarude säästlikumat kasutust ja tugevdab tarbijate kindlustunnet asjaomaste põllumajandustoodete ohutuse suhtes.

1.4.

Praegu ei ole tarbijad liikmesriikide vee taaskasutamise standardite erinevusest teadlikud ning paljud ei tea, et niisutamisel kasutatakse laialdaselt taaskasutusele suunatud vett. Kuna kõnealune määrus pakub ühtset tugevatel teaduslikel tõenditel põhinevat lähenemisviisi, võib seda vaadelda kui toiduohutuspoliitika vajalikku alust.

1.5.

Vastupidiselt määruse üldisest pealkirjast saadavale muljele keskendutakse ettepanekus tegelikult täpsemalt asulareovee taaskasutamisele niisutamiseks. Kuigi seda on mainitud määruse seletuskirjas, on soovitav kõnealust vaatenurka rohkem esile tuua, vähendamaks muret, et taaskasutamise võimalused majapidamistes ja tööstuses jäävad käsitlemata.

1.6.

Kuigi võimalus vett taaskasutada põhjaveekihi toitmiseks ei ole määruse ese, pakub see endiselt huvi ja tuleks teostada täiendavaid tehnilisi analüüse, et lahendada mõju hindamise käigus tuvastatud keerulised probleemid.

1.7.

Komitee soovitab tungivalt, et kõnealuse määruse maksimaalse kavandatud mõju saavutamiseks järgitaks kõikides liikmesriikides toimivat veevarude poliitikat ning kehtivat aruandekohustust ja jõustamiskorda. Näiteks vee ebaseadusliku ammutamise keelu jõustamist tuleb järjekindlamalt kohaldada.

1.8.

Vee taaskasutamiseks vajaliku taritus loomiseks nõutavate kapitaliinvesteeringute toetuseks on head majanduslikud põhjendused, kuid sellise taristu ehitamisele peaks aitama kaasa toetus struktuurifondidest, eelkõige maaelu arengu fondist ja Ühtekuuluvusfondist.

1.9.

Kuigi eeldatakse, et kolmandatest riikidest pärit sissevedude mõju konkurentsile puudub, kutsub komitee komisjoni üles kasutama ELi tasandi standardite väljatöötamise võimalust selleks, et üheskoos Euroopa Toiduohutusametiga rõhutada rahvusvahelistes vee taaskasutamise standardite loomise aruteludes selgemalt, et kolmandatest riikidest imporditu vastaks samuti nõuetele. Komitee on pidevalt pooldanud rahvusvaheliste põllumajandusstandardite sidusust ning kõnealune määrus võib luua vee taaskasutamise jaoks ülemaailmse võrdlusaluse (1).

2.   Sissejuhatus

2.1.

Kliimamuutuste ja kasvava nõudluse tõttu esineb mitmes ELi piirkonnas juba veepuudus, (2) kusjuures nappus ja kvaliteediprobleemid mõjutavad aastaringselt juba kolmandikku ELi territooriumist (3). Komitee varasemates arvamustes on neid muresid rõhutatud, kutsutud üles reovee taaskasutamiseks puhastamisse rohkem investeerima ning toodud esile, et eesmärk veeringlus sulgeda ei tundu enam ebareaalne (4). Põllumajandusmaa niisutamiseks kasutatakse suurt osa veevarudest, seda eriti lõunapoolsetes liikmesriikides, kus põllumajandustoodang annab majandusse olulise panuse. Kõnealuse määrusega ei kavatseta juba niisutatavat maa-ala laiendada, vaid olemasolevaid veevarusid ohutumalt ja tõhusamalt kasutada.

2.2.

Arusaadavalt on liidu üks tähtsamaid prioriteete tarbijate kindlustunde säilitamine toiduvarude ning nende ohutuse tagava reguleerimis- ja kontrollisüsteemi suhtes. Kõnealune määrus suurendab kindlustunnet selles valdkonnas, kus hetkel on liikmesriikide standardite vahel suuri erinevusi. Potentsiaalselt võiks kõnealune määrus suurendada niisutamiseks saadaoleva vee hulka 4,9 miljardi m3 võrra aastas, kusjuures veepuudus väheneks kokku enam kui 5 %. Määrus tagab taaskasutusele suunatud vee ohutuse ning kindlustab inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

2.3.

Kõnealuse määrusega saab tugevdada ringmajandust, parandada ELi toiduga kindlustatust ning aidata kaasa rahvatervisele. See käsitleb otseselt vajadust kehtestada enamasti põllumajanduses kasutatava taaskasutusele suunatud vee kvaliteedile ühtlustatud miinimumnõuded. Suurema läbipaistvuse tagab nõue teha üldsusele internetis kättesaadavaks piisav ja ajakohane teave vee taaskasutuse kohta. Lisaks aitab kavandatav määrus ELil täita kestliku arengu eesmärke, eelkõige puhast vett ja kanalisatsiooni käsitlevat eesmärki nr 6. Määrus täiendab komisjoni ettepanekut uue ühise põllumajanduspoliitika kohta, aidates kaasa paremale veemajandusele põllumajanduses, nii et põllumajandustootjatel oleks juurdepääs säästlikumale veevarustusele.

2.4.

Tuleb lisada, et seda määrust esitletakse osana jooksvast programmist ja et pikaajaline eesmärk on käsitleda ka teisi vee taaskasutuse valdkondi. Kahjuks keskendub määrus väga kitsale valdkonnale ning käsitleb peaaegu eranditult juba puhastatud asulareovee töötlemist, et seda saaks kasutada mitmesugustes põllumajandusliku niisutuse vormides. Taaskasutamine majapidamistes ja tööstuses jäävad ettepaneku kohaldamisalast välja ning neid on mõningal määral juba käsitletud näiteks praegu läbivaatamisel olevas asulareovee puhastamise direktiivis (5).

3.   Komisjoni ettepaneku põhisisu

3.1.

Määruse ettepanek on osa integreeritud veemajanduse kavast, mille eesmärk on lahendada kogu ELis tõsine ja süvenev veepuuduse probleem. Vee säästmise ja tõhusa kasutamise meetmete kõrval oleks asulareoveepuhastitest pärit puhastatud vesi usaldusväärne alternatiivne veevarustusvõimalus.

3.2.

Vee taaskasutamisel on üldiselt väiksem keskkonnamõju kui teistel alternatiivsetel veevarudel ning see pakub mitmesugust keskkonna-, majandus- ja ühiskonnakasu. Määrus keskendub vee taaskasutamisele põllumajandusmaa niisutamiseks, mis moodustab praegu umbes veerandi kogu ELis võetud mageveest.

3.3.

Lisaks liikmesriikidele on see määrus vahetult kohaldatav ka ettevõtjatele ja võib ergutada keskkonnatehnika arengut ja kasutuselevõttu. Ettepanekus sätestatakse taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi ja jälgimise miinimumnõuded, kehtestatakse olulised riskijuhtimisülesanded ning pakutakse välja ühtlustatud käsitlusviis niisutamise otstarbel vee taaskasutamise kohta kogu ELis. Täpsemalt esitatakse ettepanekus:

3.3.1.

miinimumnõuded taaskasutusele suunatud vee kvaliteedile ja jälgimisele, mis hõlmavad mikrobioloogilisi elemente (nt E. coli bakterite tasemeid) ning korralise ja kontrollseire nõudeid. Sellega kindlustatakse, et kavandatud määruse alusel taaskasutusele suunatud vesi on niisutamiseks ohutu.

3.3.2.

Olulised riskijuhtimisülesanded pakuvad miinimumnõuete kõrval lisakaitset, st tuvastatakse täiendavad ohud, millega tuleb tegeleda, et vee taaskasutamine oleks ohutu. See hõlmab peamiselt seda, et taaskasutatava vee puhasti käitaja koostab vee taaskasutamise riskijuhtimiskava, mille alusel pädev asutus saab välja anda loa, mis vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant.

3.3.3.

Suurem läbipaistvus. Uute läbipaistvuse reeglite järgi tuleb üldsusele anda veebis kasutajasõbralikul moel teavet vee taaskasutamise tavade kohta nende liikmesriigis. Vaja on koostada rakendusakt, et kehtestata üksikasjalikud eeskirjad antava teabe vormi ja esitamise kohta.

3.4.

Nähakse ette, et liikmesriigid loovad Euroopa Keskkonnaagentuuri toetusel andmekogumid, mis sisaldavad teavet vee taaskasutamise kohta ja agentuur esitab regulaarselt ülevaateid määruse rakendamise kohta liidu tasandil. Esimene hindamine on kavas kuue aasta möödumisel määruse jõustumisest.

3.5.

Tuleb märkida, et määruse ettepanekus ei nõuta liikmesriikidelt reovee puhastamist niisutamiseks. Ettepaneku peaeesmärk on äratada usaldust erinevate sidusrühmade, sh veemajandusega tegelevate pädevate asutuste, põllumajandustootjate, investorite ja tarbijate seas selle vastu, et niisutamiseks kasutatava vee pakkumisel kohaldatakse järjepidevalt kõige kõrgemaid ohutusstandardeid. See on suur edasiminek praeguse olukorraga võrreldes.

3.6.

Mõjuhinnangus, samuti toetavates uuringudokumentides, analüüsitakse üksikasjalikult tehnilisi küsimusi, eelkõige avastamist, ohutusstandardeid ja künnise parameetreid.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee kiidab kõnealuse määruse heaks, kuna see aitab kaasa kliimamuutustest tuleneva surve leevendamisele ning on kasulik täiendus veepoliitika raamdirektiivi rakendamisele ja ringmajandusele üldiselt. Komitee tunnustab positiivseid näiteid vee laialdasest taaskasutamisest kombineerituna põllumajandusliku tootmisega, eriti Küprosel ja Iisraelis, kus praegu taaskasutatakse peaaegu 90 % puhastatud reoveest. Tuleks mõelda sellele, kas vee taaskasutamise määruses ei oleks pidanud käsitlema ka vee soojustagastuse kasutamist enne selle edasijuhtimist reoveepuhastitesse. Vastavad seadmed tuleks paigaldada ühepere- ja korterelamutesse, ujulatesse ja hotellidesse.

4.2.

Määruse ettepanekus tunnustatakse vee säästmise ja tõhusa kasutamise meetmete ülimuslikkust veemajanduse hierarhias. Vabatahtliku taaskasutamise võimalus valitakse ainult siis, kui see on asjakohane, ohutu ja kulutõhus. Niisutamise eesmärgil vee taaskasutamist saab rakendada märkimisväärses ulatuses, eriti mõnedes lõunapoolsetes ELi liikmesriikides, kus seda üldiselt tehakse vähe, näiteks Itaalias ja Kreekas taaskasutatakse vaid 12 % ja Hispaanias 12 % reoveest, kuid on julgustav, et vee taaskasutus on pidevalt tõusuteel.

4.3.

Komitee tõdeb, et määrusega kavatsetakse kehtestada taaskasutamisse suunatud vee kvaliteedistandardite suhtes ühtne lähenemisviis. Praegu veel nii ei ole. Üldiselt ei ole tarbijad niisutamise eesmärgil taaskasutatud vee kvaliteedistandardite suurest liikmesriikidevahelisest erinevusest teadlikud. Ühtne miinimumstandard ergutaks kasutuselevõttu ja investeeringuid ning annaks tarbijatele terviseküsimustes suurema kindlustunde.

4.4.

Komitee tõdeb ka, et patogeene, uusi murettekitavaid saasteaineid, desinfitseerimise kõrvalsaadusi ning antibiootikumiresistentsust puudutavate mureküsimuste jaoks on nüüd olemas sätted (2. lisas), mis põhinevad Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel (Science for Policy Report), mis käsitleb üksikasjalikult tervise- ja keskkonnariskide juhtimist vee taaskasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks (6). See peaks kindlustama, et muld, põhja- ja joogivesi ning toidukaubad on projektipõhiselt kaitstud.

4.5.

Paljudel juhtudel on tavapärased veevarud üldiselt liiga madala hinnaga ega peegelda keskkonna- ja ressursikulusid. Samuti esineb jätkuvalt märkimisväärses mahus ebaseaduslikku veevõttu jõgedest ja eraomanduses olevatest puuraukudest. Kõnealuse määruse maksimaalse kavandatud mõju saavutamiseks tuleb kõikides liikmesriikides järgida toimivat veevarude poliitikat ning aktiivset aruandekohustust.

4.6.

Määruse ettepanekuga kehtestatakse vee taaskasutamise projektide kindel loamenetlus. See peaks aitama kaasa vastutusalade selgele jaotamisele erinevate veeringluses osalejate vahel vee taaskasutamisel.

4.7.

Komitee väärtustab kõnealuse määruse pakutud võimalust, et ergutada vee taaskasutamiskäitiste kohandamist või projekteerimist, nii et need võimaldaks kastmisveega väetamist. See tähendab, et ohutusnõudeid kohaselt järgides jäetakse töödeldud vette vees lahustuvad väetised, nagu lämmastik ja fosfor, ning kasulik, mulda rikastav orgaaniline aine, mis on kodumajapidamiste ja tööstusliku tarbimise kaudu veeringlusse sisenenud. Sellist lisakadu tuleks lugeda teiseseks, sest põhiline kasu tuleneb taaskasutuse teel saadud uutest veevarudest.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Tuleb märkida, et termin „vee taaskasutamine“ tähendab, et kasutatakse vett, mis on toodetud (peamiselt asulate) reoveest ning mis saavutab pärast puhastamist kavandatud otstarbeks sobiva kvaliteedi.

5.2.

Kõnealuse määruse keskmes on peamiselt kvaliteedi ja ohutuse tagamine asulareovee puhastitest pärit vee taaskasutamisel. See ei käsitle joogivee reguleerimist ega otseseid tõhusa veekasutuse meetmeid. Komitee tõdeb aga, et teiste võimalustega võrreldes on reovee tõhusal puhastamisel ja selle taaskasutamisel märkimisväärne keskkonnakasu. Näiteks 2017. aastal tekitas põud Itaalia põllumajandussektorile hinnanguliselt 2 miljardi euro väärtuses kahju ning paljudes liikmesriikides 2018. aasta suvel valitsenud äärmuslikud ilmastikuolud suurendavad tõenäoliselt seda arvu kõikjal ELis. Vee taaskasutamine võiks aga Itaalias hinnanguliselt katta 47 % kogu niisutusvajadusest, kuid hetkel kasutatakse seda vaid väga piiratud mahus.

5.3.

Kuigi taaskasutamisse suunatud veel on põllumajandusmaa niisutamise seisukohalt suur potentsiaal lõunapoolsetes liikmesriikides, toovad kõnealuse määruse loodavad tehnilised ja käitamisalased stiimulid tulevikus kasu kogu ELis.

5.4.

Liikmesriikidel lasub täiesti asjakohaselt vastutus tagada toiduohutuse standardid, mis on ELis üldiselt sätestatud eelkõige üldiste toidualaste õigusnormide määruses. Kavandatud määrusega tagatakse, et kui vett taaskasutatakse toidukultuuride niisutamiseks, on tarbijate ohutus ülioluline. Kolmandatest riikidest imporditud põllumajandustooted peavad samuti vastama toiduohutust käsitlevatele ELi õigusaktidele, kuid praegu puuduvad konkreetsed nõuded maa niisutamise tavadele kolmandates riikides. Ühtsed ELi standardid võiksid olla eeskujuks kolmandatele riikidele ja eriti meiega kahepoolsetes kaubandussuhetes olevatele partneritele, kuigi selle üle peetakse läbirääkimisi rahvusvahelisel tasandil. Juba praegu kasutatakse niisutamiseks märkimisväärsel hulgal nii puhastamata kui ka puhastatud reovett kogu maailmas, sealhulgas paljudes riikides, kust EL põllumajandustoodangut impordib.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus põllumajanduse rolli kohta kaubandusläbirääkimistes (ELT C 173, 31.5.2017, lk 20), punkt 4.3.

(2)  Veepuudus esineb siis, kui nõudlus vee järele ületab teatud perioodil kättesaadava vee koguse või kui halb kvaliteet piirab selle kasutust.

(3)  COM(2012) 672 final.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ (ELT C 327, 12.11.2013, lk 93).

(5)  Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (ELT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(6)  Teadusuuringute Ühiskeskuse väljaanne: „Vee taaskasutust käsitlev õigusakt ELi tasandil.“


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/99


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide keskkonnapoliitika alaste teatamiskohustuste ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiive 86/278/EMÜ, 2002/49/EÜ, 2004/35/EÜ, 2007/2/EÜ, 2009/147/EÜ ja 2010/63/EL, määrusi (EÜ) nr 166/2006 ja (EL) nr 995/2010 ning nõukogu määrusi (EÜ) nr 338/97 ja (EÜ) nr 2173/2005“

[COM(2018) 381 final – 2018/0205 (COD)]

(2019/C 110/19)

Raportöör:

Vladimír NOVOTNÝ (CZ-I)

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 11.6.2018

Nõukogu, 22.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, artikli 192 lõige 1 ning artiklid 207 ja 304

Juhatuse otsus

17.4.2018 (konsulteerimistaotluse esitamise ootel)

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

5.10.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

359

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

208/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni keskkonnaalaste teatamiskohustuste ühtlustamise ettepaneku üle ja loodab, et see suurendab aruannete ja nende koostamise läbipaistvust, tagab empiirilise aluse keskkonnapoliitika tõhususe hindamiseks, lihtsustatud menetluse ja väiksema halduskoormuse nii komisjonile kui ka liikmesriikidele.

1.2.

Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni uut lähenemisviisi keskkonnaalasele aruandlusele, mis põhineb andmete kogumise, aruandluse ja sellele järgneva keskkonnamõju hindamise menetluste põhjalikul ajakohastamisel, kasutades süsteeme INSPIRE ja Copernicus, andmete reaalajas edastamist ja elektroonilist andmetöötlust. Komitee on seisukohal, et komisjoni ettepanek on kooskõlas parema õigusloome põhimõttega ja REFITi programmiga.

1.3.

Komitee soovitab kasutada Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) keskandmebaase keskkonnaandmete ja keskkonnateabe seostamiseks geograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete andmetega ning nende terviklikuks tõlgendamiseks.

1.4.

Komitee rõhutab taas vajadust kaasata keskkonnaaruannete koostamisse ja arutellu liikmesriikides kodanikuühiskonna organisatsioone.

1.5.

Komitee on seisukohal, et konkreetsete keskkonnaalaste aruandlusnõuete muutustega kohanemine aitab eesmärgi saavutada paremini kui jäigalt ühtlustatud, kõigile sobiv lähenemisviis, eeldusel, et säilib keskkonnaandmete ja -aruannete kvaliteet.

1.6.

Komitee on veendunud, et keskkonnaalase aruandluse ja sellele järgneva keskkonnaandmete töötlemise ja hindamise ajakohastamine aitab suuresti kaasa keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsiooni) eesmärkide saavutamisele.

1.7.

Komitee kutsub ELi liikmesriikide valitsusi, nende asutusi ja ameteid, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri üles suurendama jõupingutusi, et parandada keskkonnaaruannete kättesaadavust, selgust ja informatiivsust laiema kodanikuühiskonna ja selle organisatsioonide jaoks neis küsimustes.

1.8.

Komitee soovitab ka edaspidi regulaarselt hinnata ja läbi vaadata andmete kogumist, teabe- ja keskkonnaalast aruandlust käsitlevaid õigusakte, et vähendada andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise vahelist aega ning parandada andmete kättesaadavust, läbipaistvust ja selgust.

1.9.

Komitee kutsub keskkonnaorganisatsioone üles osalema aktiivsemalt üldsuse teadlikkuse suurendamisel keskkonna olukorrast oma riigis või piirkonnas. Ta kutsub komisjoni üles innustama ja rahastama neid selles tegevuses.

2.   Komisjoni dokument

2.1.

2017. aastal avaldas komisjon põhjaliku keskkonnakaitsealase aruandluse toimivuskontrolli hindamise. See hõlmas 181 aruandluskohustust, mis on sätestatud 58 ELi keskkonnaalases õigusaktis.

2.2.

Aruandluskohustuste valdkonnaülene ja põhjalik analüüs (1) tehti läbipaistvuse suurendamiseks, tulevaste hindamiste jaoks empiirilise aluse tagamiseks ning liikmesriikide ja komisjoni halduskoormuse lihtsustamiseks ja vähendamiseks.

2.3.

Kõnealuste õigusaktide individuaalne hindamine näitas, et aruandlust on võimalik parandada järgmistes õigusaktides:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ (2) (keskkonnamüra direktiiv), (3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ (4) (keskkonnavastutuse direktiiv), (5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ (6) (INSPIRE direktiiv) – ruumiandmete infrastruktuur, (7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (8) ja nõukogu 92/43/EMÜ (9) (linnudirektiiv ja loodusdirektiiv), (10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL (11) (loomkatsete direktiiv), (12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006 (13) (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus), (14)

nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ (15) (reoveesette direktiiv),

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 995/2010 (16) (puidumäärus),

nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 (17) (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel),

nõukogu määrus (EÜ) nr 2173/2005 (18) (metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus – FLEGT).

Käimasoleva protsessiga ühtlustatakse praegused Euroopa Komisjoni ettepanekud, mis esitati 2018. aastal joogivee, püsivate orgaaniliste saasteainete, heitvee taaskasutamise ning ühekordselt kasutatava plasti kohta.

2.4.

Selle hindamise alusel koostati ettepanek keskkonnaaruannetega seotud üksikõigusaktide ühtlustamise ja kavandatud muudatuste üksikasjaliku plaani rakendamise kohta.

2.5.

Ettepaneku eesmärk on optimeerida olemasolevaid aruandluse, läbipaistvuse ja rakendamise jälgimisega seotud kohustusi, nagu need on sätestatud ELi õiguses, järgides samal ajal vajalikkuse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Lisaks on ettepaneku eesmärk ühtlustada asjaomaste õigusaktide nõudeid ja parandada ELi poliitika elluviimise empiirilist alust.

2.6.

Ettepanek sisaldab meetmeid, et suurendada läbipaistvust ja subsidiaarsust (kaheksas õigusaktis), lihtsustada või kaotada aruandluskohustusi (seitsmes õigusaktis), ühtlustada aruandluse tähtaegu (kolmes õigusaktis), lihtsustada kogu ELi hõlmavaid ülevaateid ja selgitada ELi institutsioonide rolli (kaheksas õigusaktis) ning valmistuda tulevasteks hindamisteks (viies õigusaktis).

2.7.

Ettepanek aitab tagada, et üldsusel oleks juurdepääs selgele keskkonnateabele riigisisesel tasandil. Niisiis aitab see üldsusel saada ülevaate kogu Euroopas keskkonna valdkonnas toimuva kohta ning abistab riigi ametiasutusi piiriüleste probleemidega tegelemisel. Ettepanek peaks samuti aitama vähendada liikmesriikide koormust, tugevdama subsidiaarsust ja muutma rakendamist puudutava teabe üldsusele paremini kättesaadavaks.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tervitab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liikmesriikide keskkonnapoliitika alaste teatamiskohustuste ühtlustamise kohta, (19) mis on oluline samm keskkonnaaruannete koostamise ja esitamise üldise ajakohastamise suunas. See toetab süsteemide INSPIRE ja Copernicus kasutamist, elektroonilise andmetöötluse vahendeid, reaalajas andmete edastamist ning teabevahetuses kaugenemist ametlikest kirjalikest aruannetest, liikudes dünaamiliste keskandmebaaside loomise suunas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri tasandil. Komisjoni seisukohta ja määruse ettepaneku teksti korrates märgib komitee, et tegu on puhtalt menetluslike, mitte aga sisuliste muutustega mitmes õigusaktis, milles käsitletakse keskkonnanäitajate valikut, reguleeritud ainete loetelu ja nende piirnorme.

3.2.

Komitee on seisukohal, et keskkonnaaruannete koostamise ja esitamise menetluste lihtsustamine ja ühtlustamine teeb aruandluse tõhusamaks ja läbipaistvamaks. Komitee loodab vähendada ettepanekuga koormust ja kulusid, mis on tingitud ELi keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud aruandlusnõuetest, ja lühendada märgatavalt andmete kogumise ja avaldamise vahelist aega.

3.3.

Komitee leiab, et oluline on mitte ainult suurendada aruannete kättesaadavust, vaid muuta aruanded ja teave arusaadavamaks paljude kodanikuühiskonna sektorite jaoks. Komitee kordab olulist rolli, mis on kodanikuühiskonnal mitte ainult keskkonnateabe kasutajana, vaid ka aktiivse osalejana selle teabe kogumisel ning nende aruannete koostamisel ja nende üle arutlemisel. Seda silmas pidades rõhutab komitee, kui tähtis on kaasata kodanikuühiskond keskkonnamõju hindamisse ja selle üle arutamisse.

3.4.

Ettepanek mitmete õigusaktide läbivaatamiseks kuulub komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT (20)) alla. Komitee on võtnud vastu arvamuse REFITi programmi kohta, (21) milles väljendati muret keskkonnamõju hindamisel tuvastatud puuduste pärast ning rõhutati vajadust sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõõtme integreeritud ja tasakaalustatud hindamise järele.

3.5.

Oma arvamuses ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (22) rõhutab komitee vajadust kodanikuühiskonna kaasamise järele otsuste tegemisse ja läbivaatamisse. See on asjakohane ka keskkonnaaruandlust käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel.

3.6.

Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab viiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/4/EÜ (23) keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta ja direktiivile 2007/2/EÜ ruumiandmekogumitele juurdepääsu kohta ning tagab nimetatud direktiivide nõuete kooskõla. Komitee on võtnud vastu arvamuse õiguskaitse kättesaadavuse kohta riiklikul tasandil seoses ELi keskkonnaõiguse rakendusmeetmetega, (24) milles rõhutati keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) tähtsust.

3.7.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ehkki Euroopa Komisjoni ettepanekus viidatakse ainult ELi õigusaktides sätestatud keskkonnaalase aruandluse nõuetele, esitatakse märkimisväärne arv keskkonnaaruannetest vabatahtlikult ettevõtjate, ametiühingute, linnade, kohalike omavalitsuste, muude organisatsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt.

3.7.1.

Näited sellisest vabatahtlikust tegevusest, mis hõlmab ka keskkonnaaruandeid: globaalne aruandluse algatus (GRI), mida kasutavad ettevõtjad; kutseühingute aruanded, nagu keemiatööstuse algatus „Responsible Care“ (CEFIC), ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse aruanded, mis sisaldavad sageli keskkonna peatükki.

3.7.2.

Keskkonnamõju hindamine ja sellega seonduv teave esitatakse üldsusele ka keskkonnajuhtimissüsteemide EMS ja EMAS raames.

3.7.3.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivne roll vastavate aruannete uurimisel on juba ammu oma väärtust tõestanud, suurendades ühelt poolt kodanikuühiskonna ja teiselt poolt ettevõtjate usaldust. Kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil kohaldatakse keskkonnamõju hindamise menetlusi ka keskkonnateabe valdkonnas.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Läbipaistvuse ja subsidiaarsuse suurendamine

Komitee usub, et komisjoni ettepanek suurendab läbipaistvust ja võimaldab kasutajasõbralikumat avalikku juurdepääsu keskkonnateabele, järgides samas endiselt subsidiaarsuse põhimõtet.

4.2.   Aruandluskohustuste lihtsustamine või välistamine

Komitee on seisukohal, et halduskoormuse vähendamiseks oleks kasulik lihtsustada või leida sobiv asendus teksti vormis teabe jagamisprotsessile ja keskenduda üldsuse paremale juurdepääsule teabele. Komitee innustab Euroopa Komisjoni käivitama töö, et kehtestada konkreetsed keskkonna põhilised koondnäitajad, mis oleksid arusaadavad ELi liikmesriikide laiemale üldsusele. See lihtsustaks arusaama tekkimist keskkonnakaitse olukorra kohta riigis või piirkonnas ning aitaks käivitada algatusi, mille eesmärk on paremuse poole muutumist teotada.

4.3.   Aruandluse ajakava ühtlustamine

Komitee toetab mürakaartide ja tegevuskavade esitamise tähtaegade ühtlustamist vastavalt direktiivile 2002/49/EÜ, (25) piisava aja jätmist avalikuks aruteluks ja kodanikuühiskonna osalemise tugevdamist tegevuskavade läbivaatamisel. Komitee toetab sarnaseid algatusi muude õigusaktide puhul tingimusel, et kvaliteet ega keskkonnaandmete ja -aruannete kättesaadavus selle alla ei kannata.

4.4.   Kogu ELi hõlmavate ülevaadete lihtsustamine/institutsioonide rollide selgitamine

Komitee arvates on vaja selgitada ja täpsustada komisjoni ja Euroopa Keskkonnaagentuuri rolli asjakohastes aruandlusprotsessides.

4.5.   Tulevasteks hindamisteks valmistumine

Komitee on rahul, et komisjoni korraldatud hindamisel on tuvastatud mitmeid kattuvusi, puuduvaid lülisid ja ebaolulisi nõudeid nii andmete ja aruande struktuuris kui ka sagedusnõuetes, samuti muid puudusi nende tõhususes. Komitee on veendunud, et puudusi leitakse veel ka tulevikus. Seega soovitab ta selle valdkonna õigusaktide toimimise korrapärast hindamist. Komisjon peaks korraldama hindamisi ja nõudma liikmesriikidelt selleks vajalikku teavet. Oma arvamuses SC/045 tulevikukindlate õigusaktide kohta (26) andis komitee soovitusi, kuidas tulevasi õigusakte koostada.

4.6.   Andmed kontekstis

Komitee soovitab luua Euroopa Keskkonnaagentuuri kesksed andmebaasid selliselt, et keskkonnaandmed ja -teave oleks seotud geograafiliste, majanduslike ja sotsiaalsete andmetega, et neid oleks võimalik tõlgendada terviklikult ja objektiivselt. Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni sammud parema õigusloome suunas, et vähendada halduskoormust seoses määruses (EÜ) nr 166/2006 (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri määrus) sätestatud aruandekohustuste läbivaatamisega, kui tegu on vähemtähtsate kohustustega. Samal ajal rõhutab komitee vajadust järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet teatud ärisaladuste puhul, kuigi see ei tohiks takistada keskkonnaaruannete ja -andmete läbipaistvust ja kättesaadavust.

4.7.   Mõned valikulised muudatused

Komitee leiab, et kavandatud muudatusi tuleks tulevikus kohandada keskkonnaalase aruandluse nõuet sätestava konkreetse õigusakti eripära arvesse võttes, mitte juhinduda ühtsest, kõigile sobivast lähenemisviisist. Komitee toetab ka direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) ja direktiivi 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv) aruandluse tähtaegade ühtlustamist.

4.8.   Üldsuse aktiivse kaasamise innustamine keskkonnaküsimustes

Komitee kutsub keskkonnaorganisatsioone üles osalema aktiivsemalt üldsuse teadlikkuse suurendamisel keskkonna olukorrast oma riigis või piirkonnas. Ta kutsub komisjoni üles innustama ja rahastama neid selles tegevuses.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  SWD(2017) 230.

(2)  ELT L 189, 18.7.2002, lk 12.

(3)  SWD(2016) 454.

(4)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.

(5)  SWD(2016) 121.

(6)  ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

(7)  COM(2016) 478 ja SWD(2016) 273).

(8)  ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(9)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(10)  SWD(2016) 472 final.

(11)  ELT L 276, 20.10.2010, lk 33.

(12)  COM(2017) 631 ja SWD(2017) 353.

(13)  ELT L 33, 4.2.2006, lk 1.

(14)  SWD(2017) 711.

(15)  EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

(16)  ELT L 295, 12.11.2010, lk 23.

(17)  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(18)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(19)  COM(2018) 381 final – 2018/0205 (COD).

(20)  https://ec.europa.eu/info/law/law-making-process/evaluating-and-improving-existing-laws/refit-making-eu-law-simpler-and-less-costly_et

(21)  Komitee arvamus programmi (REFIT) kohta (ELT C 230, 14.7.2015, lk 66).

(22)  Komitee arvamus keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta (ELT C 345, 13.10.2017, lk 114).

(23)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(24)  Komitee arvamus õiguskaitse kättesaadavuse kohta riiklikul tasandil seoses ELi keskkonnaõiguse rakendusmeetmetega (ELT C 129, 11.4.2018, lk 65).

(25)  Direktiiv 2007/2/EÜ.

(26)  Komitee arvamus tulevikukindlate õigusaktide kohta (ELT C 487, 28.12.2016, lk 51).


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/104


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 508/2014“

[COM(2018) 390 final – 2018/0210 (COD)]

(2019/C 110/20)

Raportöör:

Brian CURTIS (UK-II)

Nõukogu konsulteerimistaotlus

12.7.2018

Euroopa Parlamendi konsulteerimistaotlus

2.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 42, artikli 43 lõige 2, artikli 91 lõige 1, artikli 100 lõige 2, artikli 173 lõige 3, artikkel 175, artikkel 188, artikli 192 lõige 1, artikli 194 lõige 2, artikkel 304 ja artikkel 349

 

 

Juhatuse otsus

22.5.2018 (konsulteerimistaotluse esitamise ootel)

 

 

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

214/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega nähakse liikmesriikidele ette paindlikum süsteem vastavalt nende strateegilistele prioriteetidele ja mille eesmärk on toetada kalurite säästvat ettevõtlusmudelit ning säilitada konkurentsivõime kalandussektoris. Eelkõige soovib komitee kiiret heakskiitu, paremini ligipääsetavat finantssüsteemi ning proportsionaalsemat ja ühtlustatud sanktsioonisüsteemi. Organiseeritud kodanikuühiskond ja piirkondlikud sidusrühmad peaksid olema kaasatud protsessi igas etapis, alates riiklike kavade koostamisest kuni rakendamise ja lõpliku hindamiseni.

1.2.

Komitee leiab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) praegune eelarvemaht (6,4 miljardit eurot) tuleb säilitada. See on oluline, et saavutada Euroopa Liidu poolt kalandussektoris soovitud muudatusi ja uuendusi. Eelkõige tuleb märkida, et senine Euroopa Merendus- ja Kalandusfond moodustab mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest (2014–2020) 0,6 %, seega oleks fondi rahastamise kärpimisel tühine mõju ELi kogueelarvele, küll aga võivad sel olla rasked tagajärjed paljudele rannikupiirkondadele.

1.3.

Komitee märgib, et komisjoni ettepanek ei põhine üksikasjalikul majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamisel. Seda puudujääki suurendab veelgi asjaolu, et kalandussektor on kriisis juba üle 20 aasta. Seetõttu nõuab komitee, et kiiresti kaasatakse Euroopa Komisjon, eriti tööhõive peadirektoraat, ja sektoris käivitatakse sotsiaaldialoog, et teha kindlaks kõige asjakohasemad meetmed majandusliku ja sotsiaalse mõju kompenseerimiseks.

1.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et vesiviljelus ja sinine majandus ei hüvita veel kaugeltki ettevõtete ning töökohtade kaotust. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike looma lihtsustatud korra vesiviljelussektori uute projektide jaoks ning olemasolevate projektide ajakohastamiseks.

1.5.

Uues Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis tuleks seada esmatähtsaks sotsiaalne mõõde, et tugevdada ja rahastada meetmeid, mille abil edendada ja toetada sotsiaaldialoogi, ohutust, töötingimusi ja suutlikkuse suurendamist, mis parandaks töötajate oskusi ja põlvkondade vahetumist.

1.6.

Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike julgemalt tegutsema ja rakendama nii ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui ka toiduohutust silmas pidades imporditud toodete suhtes täielikku jälgitavust. Võitlus pardal või töötlemise ajal maismaal toimuva igasuguse orjuse ja ärakasutamise vormi vastu tuleks komisjoni uues ülemaailmses kalandus- ja ookeanide majandamise strateegias seada nurgakiviks.

1.7.

Komitee soovitab rahastada vanade laevade väljavahetamist uute vastu, tingimusel et asjaomasel laevastikul ei ole ülevõimsust ja sihtliike püütakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamise tasemel. See meede peaks CO2-heite vähendamiseks ja meeskonna ohutuse tagamiseks kaasama säästvamate ja tõhusamate mootorite kasutuse.

1.8.

Komitee soovitab säilitada praegused rahalise abi andmise kriteeriumid ja hüvitise püügitegevuse ajutise peatamise või püsiva lõpetamise korral. On oluline, et neist rahastamisvahenditest saaksid kasu nii kalurid kui ka kalalaevade omanikud.

1.9.

Komitee toetab ettepanekut, milles on konkreetsed meetmed väikesemahulise rannapüügi kasuks, sest see on mitmetele rannikukogukondadele eluviisi ja kultuuripärandi seisukohalt eluliselt tähtis. Ent väikesemahulise kalapüügi säästva ettevõtlusmudeli toetamiseks on paikades, kus väikesemahuline kalapüük on levinum (nt Vahemeres), samuti tähtis võtta sihipäraseid kaitse- ja tehnilisi meetmeid. Neid meetmeid tuleb kohandada iga mere erinevatele kalapüügivõimalustele ja bioloogilistele omadustele. Komitee leiab, et tõhus andmete kogumine, kontroll ja täitemeetmed on olulised eeltingimused vastutustundlikuks kalavarude majandamiseks, mis edendab kalurite ja kohalike kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

2.   Sissejuhatus ja metoodika

2.1.

Uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on osa mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2021–2027. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondon põhiline vahend, millega toetada ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, edendada liidu merenduspoliitika rakendamist ja tugevdada rahvusvahelist ookeanide majandamist, eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 raames.

2.2.

Komitee näeb ELi uut pikaajalist eelarvet kestliku arengu, majanduskasvu ning ühtekuuluvuse ja Euroopa tuleviku suhtes üldisemalt erakordselt olulisena. Seetõttu on käesolev arvamus tihedalt seotud kõikide teiste arvamustega, mis analüüsivad uue mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid (1).

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond keskendub neljale prioriteedile:

säästva kalapüügi ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine;

toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu;

säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine;

rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine.

3.2.

Uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve on jooksevhindades 6,14 miljardit eurot. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendid on peamiselt jaotatud eelarve jagatud ja otseseks täitmiseks. 5,31 miljardit eurot on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmiseks ning 0,83 miljardit eurot Euroopa Komisjonile eelarve otseseks täitmiseks.

3.3.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kõrvaldada 2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi piirangud ning luua toetussüsteem, mis tuleks toime kestliku arengu eesmärkidest tulenevate väljakutsetega. Alljärgnevalt on esitatud uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhijooned.

3.3.1.   Lihtsustamine

2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfond põhineb rahastamisvõimaluste ja -kõlblikkuse eeskirjade rangel kirjeldusel, mis on muutnud rakendamise liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks keeruliseks. 2021.–2027. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfond tagab laiemad võimalused, mille puhul liikmesriigid saavad kasutada toetust sihtotstarbeliselt oma strateegilistele prioriteetidele. Eelkõige kirjeldab määrus erinevaid toetusvaldkondi iga prioriteedi raames, nähes ette paindliku rakendamisraamistiku. Liikmesriigid koostavad oma programmid, milles esitatakse prioriteetide täitmiseks sobivaimad meetodid. Rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kehtestamisel võimaldatakse neile paindlikkust.

3.3.2.   Vastavusse viimine teiste ELi fondidega

Uues mitmeaastases finantsraamistikus on kõigile toetustele kohaldatavad eeskirjad sätestatud ühissätete määruses. Välja töötatakse vastastikune koostoime teiste fondidega (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond jt).

3.3.3.   Tingimuslikkus

Kooskõlas ÜRO kestliku arengu konverentsi (Rio+20) ning ookeanide kaitse ja säästva kasutamisega (kestliku arengu eesmärk nr 14) on liit kohustunud edendama säästvat sinist majandust, kaitsma bioloogilisi ressursse ning head keskkonnaseisundit, keelama teatavad kalandustoetused, mis põhjustavad ülevõimsust ja ülepüüki, samuti kaotama toetused, mis aitavad kaasa ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile, ning hoiduma sarnase mõjuga toetuste kehtestamisest. Just sellel põhjusel kehtestatakse määrusega piirangud ja tingimused („rahastamiskõlbmatud toimingud“), et vältida kahjulikku mõju kalavarude kaitsele.

3.3.4.   Keskendumine tulemuslikkusele

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuse abil saavutatud tulemusi hinnatakse näitajate põhjal. Liikmesriigid annavad aru kehtestatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest. Komisjon koostab iga-aastase tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks liikmesriikide koostatud tulemusaruanded; sel viisil saab varakult avastada võimalikke rakendamisprobleeme ja teha kindlaks parandusmeetmed.

3.3.5.   Keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus

Säästev kalapüük ja vesiviljelus on ühise kalanduspoliitika peamiste eesmärkide hulgas. Vastavalt jätkusuutlikule kontseptsioonile laiemas mõttes tuleks majanduslikku, sotsiaalset ja tööhõivealast kasu püüda saavutada kooskõlas keskkonnaeesmärkidega. Maksimaalne jätkusuutlik saagikus jääb peamiseks meetodiks säästva kalapüügi saavutamisel. Toetust antakse üleminekuks kestlikumale tegevusele. Hüvitist püügitegevuse erakorralise peatamise eest antakse üksnes siis, kui nimetatud asjaolude mõju kaluritele on märkimisväärne (2). Uues Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis on konkreetne tähelepanu ja toetus suunatud väikesemahulisele rannapüügile, äärepoolsematele piirkondadele, põlvkondade vahetumisele, haridusele ja koolitusele ning tööohutusele. Lossimiskohustus võib jääda kriitiliseks teguriks selle finantsmõju tõttu. Seetõttu toetab Euroopa Merendus- ja Kalandusfond innovatsiooni ja investeeringuid, millega aidatakse kaasa lossimiskohustuse rakendamisele, näiteks investeeringud selektiivsetesse püügivahenditesse, parandatakse sadamataristut ja turustatakse soovimatult püütud kalu. Lõpuks on ette nähtud toetus kaluritele ja sadamatele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi ajakohastatud kogumiseks ja käitlemiseks.

3.4.

Rohkem kui 60 % liidus tarbitavast kalast on imporditud kolmandatest riikidest (3). Selleks et puuduolev osa täita, on vaja lisaks püügitegevusele toetada rangetele kvaliteedistandarditele vastavat ning taskukohaste hindadega kalandusega tegelevat vesiviljelust. Sellepärast toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist vesiviljeluse, sealhulgas magevee vesiviljeluse edendamist ja kestlikku arengut.

3.5.

60 % ookeanidest laiub väljaspool riikide jurisdiktsiooni piire. See tähendab, et liit peab olema aktiivsem ning võtma suurema rolli ülemaailmses ülesandes majandada ookeane. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarve otsese täitmise raames toetatakse võetud kohustust ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud ookeanide tagamiseks. Piirikaitse (rannikuvalvealane koostöö) ja mereseire on esile kerkinud ülesanded, mida tuleb rahastada 2021.–2027. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

3.6.

Seda toetust täiendatakse konkreetsete vahendite eraldamisega Euroopa Kalanduskontrolli Ameti rahastamiseks, säästva kalapüügi partnerluslepingutega ning liidu liikmelisusega piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides, mis aitavad samuti viia ellu liidu poliitikat kalandus- ja merendussektoris.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut, millega nähakse liikmesriikidele ette paindlikum süsteem vastavalt nende strateegilistele prioriteetidele ja mille eesmärk on toetada kalurite säästvat ettevõtlusmudelit ning säilitada konkurentsivõime kalandussektoris. Komitee toob eelkõige välja, et senise Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhiline probleem on täitmise madal tase (4). Sellisel olukorral on kaks peamist põhjust.

Hiline heakskiitmine ning sellest lähtuvalt hiline rakendamine. Kaasseadusandjad võtsid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse vastu alles 2014. aasta mais ning seejärel vajasid liikmesriigid täiendavalt aega oma riiklike programmide koostamiseks ja heakskiitmiseks.

Senine süsteem on liiga keeruline ja bürokraatlik. Veelgi enam, paljud kalurid kõhklevad enne toetuste taotlemist võimaliku ebaproportsionaalselt suure rahalise riski tõttu. Ettepaneku artikli 12 lõikes 2 (millega säilitatakse kehtivad tingimused) on sätestatud, et kui kalur paneb viimasele maksele järgneva viie aasta jooksul toime tõsise rikkumise, (5) siis muutub toetus tagasiulatuvalt rahastamiskõlbmatuks ning taotleja on kohustatud kogu saadud summa tagasi maksma. Selline nõue tuleks välja jätta.

4.2.

Eeltoodud põhjustel soovib komitee kiiret heakskiitu, paremini ligipääsetavat finantssüsteemi, proportsionaalsemat ja ühtlustatud sanktsioonisüsteemi. Kõik kalurid peaksid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis nägema kasutajasõbralikku süsteemi oma kestliku ja kvaliteetse tegevuse arendamiseks. See aspekt on väga tähtis komisjoni hiljuti kavandatud uue kalanduskontrollisüsteemi rakendamisel ja järgimisel (6). Komitee soovitab, et organiseeritud kodanikuühiskond ja piirkondlikud sidusrühmad oleksid kaasatud protsessi igas etapis alates riiklike kavade koostamisest kuni rakendamise ja lõpliku hindamiseni.

4.3.

Võrreldes käesoleva, 2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvega (6,4 miljardit eurot), on uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelarvet (6,14 miljardit eurot) vähendatud (4 % väiksem). Komitee on teadlik, et selle rahalise kärpe argumenteeritud põhjus on Brexit. Komitee juhib tähelepanu sellele, et radikaalsed muudatused, mida Euroopa Liit nõuab kalandussektorilt – mis annab tööd 150 000 kalurile ja mille 730 000 töötajat loovad kogu väärtusahela lõikes aastas peaaegu 400 miljardit eurot väärtust palkade ja puhaskasumi näol – vajavad suuremat eelarvet või vähemalt praeguse eelarve kärpimata jätmist. Tuleb märkida, et senine Euroopa Merendus- ja Kalandusfond moodustab mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest (2014–2020) 0,6 %, seega oleks fondi rahastamise kärpimisel tühine mõju ELi kogueelarvele, küll aga võivad sel olla rasked tagajärjed paljudele rannikupiirkondadele.

4.4.

Komitee märgib, et komisjoni ettepanek ei põhine üksikasjalikul majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamisel. Seda puudujääki suurendab veelgi asjaolu, et kalandussektor on kriisis juba üle 20 aasta ning pakutavad toetused säästvama kalapüügi ja vesiviljeluse saavutamiseks ei ole suutnud seda suundumust muuta (7). Seetõttu nõuab komitee, et kiiresti kaasatakse Euroopa Komisjon, eriti tööhõive peadirektoraat, ja sektoris käivitatakse sotsiaaldialoog, (8) et teha kindlaks kõige asjakohasemad meetmed majandusliku ja sotsiaalse mõju kompenseerimiseks.

4.5.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et väljatöötatud meetmed vesiviljeluse ja sinise majanduse arendamiseks ei hüvita veel kaugeltki ettevõtete ning töökohtade kaotust ja seda peamiselt liiga bürokraatliku süsteemi tõttu. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike soodustama lihtsustatud korda vesiviljelussektori uute projektide jaoks ning olemasolevate projektide ajakohastamiseks, keskendudes piirkondlikule tasandile ja määratledes vesiviljeluseks eraldatud alad.

4.6.

Peamine eesmärk on endiselt säästvam kalapüük ning kalandussektorile peab andma võimalused selle saavutamiseks. Ent komisjoni sel kujul esitatud prioriteedis ei täpsustata, kas senisest Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavad meetmed käivad töö- ja turvalisustingimuste parandamise alla, nt koolitus, nõuandeteenused, inimkapitali edendamine, sotsiaaldialoog, noored kalurid ja tervishoid ja ohutus. Nagu on leidnud kalandussektor ja haldusasutused, on probleemiks oskustööliste puudus, mis takistab põlvkondade vahetust. Komitee kutsub kaasseadusandjaid tungivalt üles seadma esmatähtsaks sotsiaalse mõõtme, et tugevdada ja rahastada meetmeid, mille abil edendada ja toetada sotsiaaldialoogi, ohutust, töötingimusi ja suutlikkuse suurendamist, mis parandaks töötajate oskusi. Muidu ei tõmba kalandussektor ligi noori spetsialiste.

4.7.

Kalalaevade ajakohastamine ohutuse suurendamiseks ilma püügivõimsust suurendamata, põlvkondade vahetumine ning sobivad töötingimused, koolitused ja palgad näitavad liidu suuremaid puudusi kasvus ja tugevdamise toetamisel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peaks kaasama kalureid ka merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisesse, toetades muu hulgas innovatiivsete püügivahendite soetamist eesmärgiga suurendada selektiivsust ning uuringuid kalanduse mõju hindamiseks või leevendamiseks. Komisjoni nn käiguvahetus käesolevas eelarveraamistikus ei lahenda kõiki kestlikkuse ja konkurentsivõimega seotud probleeme.

4.8.

Komitee märgib, et suur osa kolmandatest riikidest imporditud kalast on püütud vähem säästlikul viisil võrreldes liiduga, rääkimata töötingimustest pardal või töötlemise ajal maismaal. Madalamate hindade tulemuseks on ebaaus konkurents ELi kaluritega, mis seab ohtu stabiilse miinimumhinna saavutamise esmamüügiks, mis on oluline eeldus kalurite ellujäämiseks. Komitee julgustab komisjoni ja liikmesriike julgemalt tegutsema ja rakendama nii ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki kui ka toiduohutust silmas pidades imporditud toodete suhtes täielikku jälgitavust ning korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et teavitada tarbijaid Euroopa kala kvaliteedist. Samuti tuleb ohjeldada kahtlaseid jaemüügitavasid, näiteks sulatatud kala väljapanek värske kala lettidel ilma selge ja ühemõttelise märgistuseta.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee toetab komisjoni uut lähenemisviisi, mille eesmärk on luua üldine raamistik ilma kohustuslike meetmeteta, pakkudes sellega liikmesriikidele, rakendusasutustele ning toetuse saajatele rohkem stabiilsust. Niisugune lihtsustatud süsteem peaks võimaldama konkreetsetele vajadustele kohandatud riiklike kavade koostamist. Loomulikult peab see toimuma kõigile võrdsetes konkurentsitingimustes, et tagada juurdepääs rahastusele üle kogu ELi. Veelgi enam, ühissätete määrus, mis koondab kõiki rakenduseeskirju, peaks hõlbustama ELi eri rahastamisprogrammide ühist kasutamist. Kehtestada tuleks selged mehhanismid, mille abil on võimalik kontrollida, et avaliku sektori raha kasutatakse tegelikkuses seal, kus on seda kõige rohkem vaja, ning rahalist abi on eraldatud ookeanide jätkusuutlikuks majandamiseks.

5.2.

Komitee toetab ettepanekut sõnastada neli peamist prioriteeti. Komitee pooldab kooskõlas oma eelmiste arvamustega erilist keskendumist ookeanide majandamisele ja kohalikule arengule selleks, et täita kestliku arengu eesmärgid ja toetada väikesemahulist kalapüüki (9). Siiski juhib komitee tähelepanu hiljuti avastatud orjuse- ja ärakasutamisjuhtumitele Euroopa kalalaevadel (10). Kahjuks on sellised tavad veelgi sagedamad kolmandates riikides (sh laste orjus). Komitee arvates tuleks komisjoni uues ülemaailmses strateegias pidada igasuguse inimeste ärakasutamise vormi vastast võitlust nurgakiviks.

5.3.

Komitee näeb põhilise probleemina laevastiku uuendamist, sest Euroopa kalalaevade keskmine vanus on rohkem kui 30 aastat ning lihtsast remondist sageli enam ei piisa. Seepärast soovitab komitee soodustada uute laevade rahastamist, et vanad välja vahetada, tingimusel et asjaomasel laevastikul ei ole ülevõimsust ja sihtliike püütakse maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamise tasemel. Lisaks tuleb arvestada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni strateegiat vähendada laevade kasvuhoonegaaside aastase heite üldkogust 2050. aastaks vähemalt 50 %, mistõttu peavad suuremad laevad mootorid välja vahetama, et järgida seda rahvusvahelist eesmärki. CO2-heite vähendamiseks ja meeskonna ohutuse tagamiseks on seepärast väga oluline hankida säästvamad ja tõhusamad mootorid. ÜRO Toitlustus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul on kalastamine tegelikkuses potentsiaalselt ohtlik tegevus ning tööohutuse ja -tervishoiualane nõuetekohane väljaõpe on vajalik selleks, et vähendada surmajuhtumite ja vigastuste arvu ning kutsehaigusi (11). Kõigil neil põhjustel on oluline eristada püügivõimsuse ja elurikkuse kaitse küsimusi laevastike ja mootorite uuendamise küsimustest.

5.4.

Püügitegevuse ajutise peatamise toetamine on olnud väga oluline kalavarude seisundi parandamisel, eriti keeluajal, hüvitades samas osaliselt kaluritele nende saamata jäänud tulu. Komisjon säilitab uues finantsraamistikus selle meetme, aga esitab uued nõuded, mida eelmises määruses ei olnud. Kuna puuduvad aruanded püügitegevuse ajutiseks peatamiseks eraldatud rahaliste vahendite väärkasutusest, peaks komisjon arvesse võtma ja säilitama senised kriteeriumid, et tagada asjaomane abi võimalikult paljudele kaluritele, kes seda võivad vajada. Sama põhimõtet tuleks kohaldada püügitegevuse püsivale lõpetamisele. Mõlemal juhul on tähtis, et seda rahalist abi saavad kasutada kalurid ja mitte ainult kalalaevade omanikud, nagu on sätestatud senises Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis.

5.5.

Kalapüük on hooajaline tegevus ja püük võib olla muutuv, ületades mõnikord turu vajadusi. Seepärast on vaja vahendeid ületootmise nõuetekohaseks majandamiseks, et aidata stabiliseerida osa toodangust enne müüki panekut, eriti püügi vähenemise korral. Selleks peaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfond jätkuvalt toetama tootjaorganisatsioone, mis vajavad inimtoiduks mõeldud kalatoodete jaoks ajutise ladustamise mehhanismi. Selle täieliku toimimise tagamiseks tuleks see abi teha kohe kättesaadavaks. Selles osas toetab komitee ladustamise kulude hüvitamise mehhanismi säilitamist.

5.6.

Teine kriitiline probleem kalandussektori tulevikus on põlvkondade vahetus. Mõned uued algatused, et toetada kasutatud laeva ostmist, kutseharidust ja tõhustada töötingimusi, võivad olla kasulikud, kuid need ei lahenda peamist probleemi – investeeringute vähest tasuvust. Probleem on eriti terav pereettevõtete väikesemahulise kalapüügi puhul, kus kasutatakse alla 12 meetri pikkuseid kalalaevu. Komitee märgib, et ülemaailmset majanduskasvu arvestades on pidev kalalaevade ja töökohtade vähenemine vastuolus komisjoni prognoosiga kahekordistada ELi kalandussektori toodang aastaks 2030 (12).

5.7.

Komitee toetab ettepanekut, milles on konkreetsed meetmed väikesemahulise rannapüügi kasuks, sest see on mitmetele rannikukogukondadele eluviisi ja kultuuripärandi seisukohalt eluliselt tähtis. See hõlmab 75 % kõigist liidus registreeritud kalalaevadest ja moodustab peaaegu poole tööhõivest. Viimaste kümnendite jooksul on traditsiooniline ja väikesemahuline kalapüük kandnud kriisis kõige suuremaid kahjusid ning vajab konkreetset strateegiat, et oma kindel positsioon turul taastada. Samuti on sellel algatusel positiivne mõju masendunud kohalikele kogukondadele.

5.8.

Komitee leiab, et väikesemahulise kalapüügi õiguste haldamiseks on vaja uuenduslikke lähenemisviise ning edasine koostöö on ülioluline, et aidata sektoril hallata nende kvootide/päevade arvu merel, siduda tootmine turgudega või lahendada püüki piiravate liikidega seotud probleeme. Rannikukogukondadele ja merekeskkonnale on kõige kasulikum, kui püügivõimalused on jaotatud läbipaistvate keskkonna-, majandus- ja sotsiaalsete kriteeriumide põhjal. Jätkusuutlikkust ning osalusprotsessi toetavate rahaliste vahendite abil võib leida nendele probleemidele lahendusi ja algatada niisuguseid tegevusi nagu seminaride korraldamine või osalusprotsessi kavandamine koostööks teadlaste ja teiste sidusrühmadega.

5.9.

Kogukonna juhitud kohalik areng on olnud perioodil 2014–2020 väga kasulik vahend. See strateegia on mänginud kohalikes kogukondades olulist rolli majandusliku mitmekesistamise edendamisel. Sellepärast toetab komitee ettepanekut laiendada seda kõikidele sinise majanduse sektoritele. Rahaliste vahendite eraldamine säästva sinise majanduse toetamiseks peaks siiski tooma praegustele ja tulevastele põlvkondadele sotsiaalset ja majanduslikku kasu, taastama ja kaitsma mereökosüsteemide mitmekesisust, tootlikkust, vastupidavust ja tegelikku väärtust ning edendama puhtaid tehnoloogiaid, taastuvenergiat ja materjalivoogude ringlust.

5.10.

Komitee näeb 2017. aastal vastu võetud Malta „MedFish4Ever“ deklaratsiooni ELi tegevuse nurgakivina. Komitee usub, et Vahemere erinevatele kalapüügivõimalustele ja bioloogilistele omadustele tuleb rakendada konkreetseid kaitse- ja tehnilisi meetmeid. Komitee on märganud, et (näiteks Läänemere) mitmeaastases ühe liigi sihtpüügi kavas välja toodud edukas mudel ei ole nii tõhus mitme liigiga püügipiirkonnas (näiteks Vahemere ääres) (13). Veelgi enam, kalapüügimeetodid Põhja- ja Lõuna-Euroopas on täiesti erinevad. Kalapüük Vahemeres on väikesemahuline ning traditsiooniline (14). Sel põhjusel soovitab komitee läbi viia uuringuid kalavarude hindamiseks ja andmete kogumiseks, et luua kohandatud ja tõhusam süsteem bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Tõhus andmete kogumine, kontroll ja täitemeetmed on olulised eeltingimused vastutustundlikuks kalavarude majandamiseks, mis edendab kalurite ja kohalike kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

5.11.

Nagu komitee on juba prognoosinud, (15) on lossimiskohustus nii kalandusettevõtete kui ka riikide ametiasutuste jaoks üks selle sektori põhiprobleeme säästvale kalapüügile üleminekuga seotud keerukuse ja suurte kulude tõttu (näiteks spetsiifiliste selektiivsete püügivahendite kasutamine). Komisjoni uue ettepanekuga (16) kalanduskontrolli kohta tuleks laiendada väikesemahuliste kalalaevade seniseid kohustusi ja üldiselt sätestatakse sellega uued kohustused ja ülesanded kogu sektorile (nt kohustuslik videovalve pardal). Komitee arvates on vaja lihtsamat, paindlikumat ja pragmaatilisemat kontrollisüsteemi ning kohalikul tasandil tuleb tagada tõhus toetus paljudele kalalaevadele. Seetõttu on uue kontrollisüsteemi edukas rakendamine tihedalt seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2021–2027 kiire ja täieliku rakendamisega, et aidata kõigil kaluritel järgida uut määrust (17).

5.12.

Komitee toob välja, et ELi uus direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta (18) (näiteks kasutatud kalapüügivahendid) tekitab koostoimes uue direktiiviga sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kohta (19) säästvaks kalapüügiks ja ringmajanduseks uusi stsenaariume ja võimalusi. Meede, mis on kavandatud eri stiimulite kaudu julgustama kalureid kalapüügivahendeid tagastama, peaks laienema kalapüügi käigus kogutud kõikide muude jäätmete ja mereprügi tagastamisele.

5.13.

See algatus peaks sektoris olema kõige olulisem, sest vastavalt kehtivatele seadustele on kalurid kohustatud sadamates jäätmekäitluse eest maksma. See tähendab seda, et tänapäeval maksavad kalurid ookeanide puhastamise eest ning jäätmete kõrvaldamise eest, mida nad ei ole ise ei tekitanud, vaid lihtsalt kokku kogunud. Komitee usub, et asjakohase koolituse läbinud kalurid suudaksid luua olulist lisaväärtust ning puhastamine muutuks tasuvaks majandustegevuseks sarnaselt kalastusturismile (sinine majandus) (20).

5.14.

Kooskõlas komisjoni ettepanekuga eraldada 25 % kogu ELi eelarvest kliimamuutustega seotud tegevusteks, teeb komitee ettepaneku suunata oluline osa sellest rahast sadamate uuendamiseks selleks, et mereprügi ring sulgeda ning edendada ringmajandust. Mereprügi tekkimise vältimise laiema strateegia raames tuleks eraldada konkreetsed rahalised vahendid jõgede puhastamiseks (21). Komitee leiab, et avatud valitsemismudelid, kuhu on kaasatud kohaliku tasandi ametiasutused ja organiseeritud kodanikuühiskond, näiteks nn jõealased kokkulepped, võiks asendada struktureeritud süsteemiga, mis soodustab piiriüleste võrgustike loomist (22).

5.15.

Mitmed sidusrühmad on esile tõstnud raskusi võrdsete konkurentsitingimuste saavutamisel piirkondades, kus merel on erinevad kasutajad, eriti aladel, mida jagatakse kolmandate riikide laevastikega (23). ELi tugevam roll rahvusvahelisel ookeanide majandamisel saaks pakkuda rohkem võimalusi, arvestades keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja ausat kaubandust.

5.16.

Komitee toetab kontrolli kehtestamist kolmandatest riikidest pärit laevadele. Veelgi enam, komitee toob välja, et kolmandatest riikidest pärineva kala tõhusam seiresüsteem on kasulik pettusega võitlemisel ning toiduohutuse tagamisel.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused järgmistel teemadel: „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 106); „Ühissätete määrus 2021–2027“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 83); „Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi määrus 2021–2027“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 90); „Euroopa territoriaalse koostöö määrus 2021–2027“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk 116); „Määrus piiriülese mehhanismi kohta 2021–2027“ (ELT C 440, 6.12.2018, lk. 124); „Euroopa Sotsiaalfond+“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 165); „Raamprogramm „Euroopa Horisont““, (ELT C 62, 15.2.2019, lk 33).

(2)  Kui asjaomase laeva äritegevus on vähemalt 90 järjestikuseks päevaks peatatud ja kui peatamisest tulenev majanduslik kahju moodustab kindlaksmääratud ajavahemikus rohkem kui 30 % asjaomase ettevõtja keskmisest aastakäibest.

(3)  COM(2018) 390, lk 12.

(4)  Senist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 on rakendatud väga piiratud ulatuses. Konkreetsemalt on valitud projektidele eraldatud 29 % rahastamisvahenditest ja valitud projektid on kulutanud ainult 8 % kogueelarvest. Euroopa Komisjoni andmed. https://cohesiondata.ec.europa.eu/funds/emff#

(5)  Tõsine rikkumine toob kaasa trahvi. Trahv sõltub proportsionaalselt rikkumise raskusastmest. Hispaanias võib trahv ulatuda 601-st kuni 60 000 euroni. See tähendab, et kalurile võidakse määrata trahv vastavalt rikkumise raskusele ainult 601 eurot, kuid artikli 10 lõike 2 kohaselt võib ta kaotada sadu tuhandeid eurosid saadud toetust investeeringu jaoks, mis on viis aastat tagasi lõpule viidud ning välja makstud. Selle mõju on eelkõige suur väikesemahulisele püügile.

(6)  EMSK arvamus „Kalanduskontroll“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 118).

(7)  Näiteks Itaalia 8 000 km pikkusel rannikul on viimase 30 aasta jooksul kalalaevade arv vähenenud ligikaudu 33 %. Laevad on keskmiselt 34 aastat vanad ning neid oleks hädasti vaja moderniseerida või asendada uutega. Sellel eelarveperioodil kadus 18 000 töökohta (Itaalia kalandussektoris on 25 000 töötajat). Andmed: Mipaaf, 2016.

(8)  ELi merekalapüügialase sotsiaaldialoogi komisjon (EUSSDC).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügi mitmeaastase kava“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 68).

(10)  https://www.theguardian.com/world/2018/may/18/we-thought-slavery-had-gone-away-african-men-exploited-on-irish-boats

(11)  FAO hinnangul on kogu maailmas kalandussektoris surmajuhtumine arv aastas 32 000 (https://safety4sea.com/fishers-fatalities-give-impetus-to-fishing-vessel-safety-work/).

(12)  OECD, Ocean Economy in 2030, 2016.

(13)  Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), Vahemere-äärsete riikide ja Musta mere kalanduse olukord, 2016, lk 26. GFCM on rõhutanud, et üheliigilistes meredes on lihtsam sihtpüüki korraldada, sest seal elutsevad koos vähesed kalaliigid ning nii on lihtsam kehtestada püügipiiranguid. Seevastu mitmeliigilistes meredes elutseb samas piirkonnas koos palju kalaliike.

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühise kalanduspoliitika reform“, punkt 1.3 (ELT C 181, 21.6.2012, lk 183) ja „Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügi mitmeaastase kava“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 68).

(15)  Komitee arvamus lossimiskohustuse kohta (ELT C 311, 12.9.2014, lk 68). Punkti 1.2 kohaselt on komisjoni ettepanek liiga keeruline ja „põhjustab kaluritele seoses lossimiskohustuse täitmisega ülemäärast ja ebaproportsionaalset lisatööd. Seetõttu tuleks komitee arvates taotleda pragmaatilisemat, selgemat, lihtsamat ja paindlikumat õigusnormi, mis tõepoolest annaks kaluritele aega üleminekuajal muutustega kohanemiseks, ilma et neid karmilt karistataks“.

(16)  COM(2018) 368

(17)  Vt joonealune märkus 6.

(18)  COM(2018) 340 final.

(19)  COM(2018) 33 final.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühekordselt kasutatava plast“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 207).

(21)  ÜRO Keskkonnaprogrammi lõpparuanne, 2016. 80 % mereprügist tuleneb jõgedest.

(22)  Vt joonealune märkus 20.

(23)  Vahemere nõuandekomisjoni küsitlus ELi rahastamisvahendite kohta kalandus- ja merendussektoris pärast 2020. aastat, veebruar 2018.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/112


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa, mis kaitseb: puhas õhk kõigile““

(COM(2018) 330 final)

(2019/C 110/21)

Raportöör:

Octavian Cătălin ALBU

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Täiskogu otsus

19.6.2018

 

 

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

129/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Viimase 30 aasta jooksul on õhukvaliteet Euroopa Liidus tänu liidu asjakohastele poliitikameetmetele paranenud. Siiski on veel palju teha, kuna peamiste õhusaasteainete puhul on korduvalt registreeritud kehtestatud piirväärtuste ületamist. Komitee kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, sest see probleem on eurooplaste tervise seisukohast väga tähtis. Komitee tunneb vajadust lüüa häirekella õhukvaliteedi ja keskkonnatingimuste pärast.

1.2.

Komitee leiab, et on hädavajalik vähendada saastet ettevõtlus-, institutsioonide, kodumajapidamiste ja transpordisektoris. ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad siinkohal andma head eeskuju, samuti tuleks luua rohkem toetusprogramme, et aidata inimestel liikuda puhaste, ajakohaste ja energiatõhusamate kütteviiside poole.

1.3.

Kuna transport on üks peamisi õhusaaste allikaid, tunneb komitee heameelt keskkonnahoidliku liikuvuse paketi üle, mis sisaldab mitmeid algatusi, millega lisaks CO2 heite kahandamisele vähendatakse ka kohalikku ja piirkondlikku saastet.

1.4.

Seadusandlikud lisameetmed, mida Euroopa Komisjon on pakkunud teatavate probleemide (nt Dieselgate) leevendamiseks, või meetmed, mida tuleks rakendada liikmesriikide suhtes, kes ei ole praegusi õhusaastet käsitlevaid eeskirju järginud, on samm õiges suunas ja komitee toetab seda lähenemisviisi.

1.5.

Komitee usub kindlalt, et uute keskkonna- ja transpordieeskirjadega peavad kaasnema majanduslikud toetusmeetmed, et edendada innovatsiooni ja uute puhaste tehnoloogiate arendamist, nagu kütuseelemendid, elektriautod ja alternatiivsed kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.

1.6.

Komitee tunneb muret selle pärast, et kuigi põllumajandussektoris on õhusaaste vähendamisel tehtud edusamme, ei ole need piisavad. Komitee soovitab, et tulevikus keskenduks ühine põllumajanduspoliitika kõrvuti muude rahastamis- ja investeerimisvahenditega rohkem keskkonnamõju vähendamise algatustele ning oleks järjekindlam ja sidusam abi vaatenurgast, mida antakse põllumajandustootjatele selle eesmärgi taotlemisele suuantud programmide rakendamiseks. Üks hea mõte oleksid ühistud, kus põllumajandustootjad saavad elektrit biogaasist, mis on toodetud põllumajandusjäätmetest.

1.7.

Saaste ja kliimamuutuste vastu võitlemisel on väga oluline rahvusvaheline koostöö ning komitee tunneb heameelt liikmesriikide ulatusliku üksmeele üle Pariisi kliimakokkuleppe suhtes. Väga olulisel kohal on selle valdkonna heade tavade vahetamine ja rohelise diplomaatia võrgustik. Lisaks sellele on asjaomase kokkuleppe saavutamiseks vaja erimeetmeid saasteainete vähendamiseks liikmesriikides.

1.8.

Komitee kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, sest see probleem on eurooplaste tervise seisukohast väga tähtis. Komitee soovitab samuti, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon teeksid võimalikult tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga ning kohalike ja piirkondlike kodanikuorganisatsioonide esindajatega, et koostada ja viia ellu keskkonnakaitsekavu ning kampaaniaid üldsuse harimiseks, teavitamiseks ja teadlikustamiseks õhukvaliteedi küsimuses.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Tänu ELi ja liikmesriikide konkreetsetele poliitikameetmetele selles valdkonnas on õhukvaliteet ELis viimase kahekümne-kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Nende poliitikameetmetega on püütud saavutada sellist õhukvaliteedi taset, mis ei kahjustaks või ohustaks inimese tervist ega keskkonda. Selle tulemusel – kuigi ELi SKP on suurenenud –, on atmosfääri saasteaine kogus vähenenud ammoniaagi osas 8 % ja vääveloksiidi osas 72 % (1).

2.2.

Õhukvaliteet on rahvatervise otsustava tähtsusega tegur. Suurim õhusaaste allikas on tahked osakesed (PM 10 ja PM 2,5) ja troposfääriosoon, mis on otseselt mõjutatud lämmastikoksiidide (NOx) eraldumisest atmosfääri. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on 8 % kopsuvähiga seotud surmajuhtumitest ja 3 % südame-veresoonkonna haigustega seotud surmajuhtumitest põhjustatud kokkupuutest õhusaastega tahkete peenosakeste kujul (2). Need põhjused viivad ELis igal aastal üle 400 000 enneaegse surmani (3).

2.3.

Eelnevat silmas pidades on õhusaaste tõusev tase ELi kodanike seas kasvav probleem (4). Tulenevalt sellest on EL ja liikmesriigid seadnud õigusaktide abil eesmärgi saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis ei kahjustaks inimese tervist ega keskkonda, ja nad vähendavad järk-järgult kahjulikku heidet, järgides täies ulatuses kehtivaid õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusakte.

2.4.

ELi poliitika selles valdkonnas tugineb kolmele sambale:

esimene sammas hõlmab välisõhu kvaliteedi norme, mida kõik liikmesriigid peavad sõltuvalt saasteainest järgima kas alates 2005. või 2010. aastast;

teise samba moodustavad riiklikud heitkoguste vähendamise eesmärgid, mida hiljuti muudeti ja mis tuleb saavutada 2020. ja 2030. aastaks ning mis hõlmavad veel üht saasteainet: tahkeid peenosakesi (PM2,5);

kolmas sammas hõlmab peamiste saasteallikate heitnorme (sõidukid ja laevad ning tööstus- ja energiarajatised). Pärast 2015. aasta Dieselgate’i skandaali koostati tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste eeskirjade pakett ja Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kehtestada uute sõiduautode ja kaubikute ning raskeveokite CO2 heitele uued madalamad normid.

2.5.

Vastavalt 2017. aasta Euroopa Keskkonnaameti aruandele Euroopa õhukvaliteedi kohta on peamised õhusaaste allikad Euroopas transport (maanteetransport ja muu transport), kütuse põletamine ettevõtluse eesmärgil, institutsioonides ja majapidamistes, energiatootmine, tööstusprotsessid, põllumajandussektor ning jäätmed (5).

2.5.1.

Mis puutub maanteetranspordi osakaalu kogu õhusaastes, siis on see 39 % lämmastikoksiidi (NOx), 29 % musta süsiniku (tahma), 20 % süsinikmonooksiidi (CO) ja 11 % tahkete peenosakeste PM10 ja PM2,5 puhul. Euroopa Komisjon püüab keskkonnahoidliku liikuvuse paketi osana kehtestada uued CO2 heite normid 2025. ja 2030. aastaks. Uusi tehnoloogiaid – näiteks kütuseelemendid, alternatiivkütused ja neile vajalik taristu – edendatakse määruste läbivaatamise teel (6) ja tegevuskavade kaudu (7). Uus keskkonnahoidliku liikuvuse pakett soovitab samuti integreerida rongide ja veoautode kasutamise, et suurendada tõhusust, (8) sh energiatõhusust, ja edendab kaugbussiliinide arendamist, et vähendada heitkoguseid ja liiklusummikuid (9).

2.5.2.

Kütuse põletamisel ettevõtluse eesmärgil, institutsioonides ja majapidamistes on olnud suurim osakaal saastest, mille põhjustasid tahked peenosakesed (PM2,5 and PM10) (vastavalt 42 % ja 57 %), süsinikmonooksiidi (CO) ja musta süsiniku (tahm – BC) osakesed, mis on fossiilkütuste ja biomassi mittetäielikul põlemisel tekkiv oluline saasteaine. Selle sektori saasteväärtused on olnud aastatel 2000–2015 enam-vähem püsivad.

2.5.3.

On tehtud jõupingutusi, et vähendada elektri ja soojuse tootmise sektorites tekkivaid saasteainete heitkoguseid (59 % SO2 ja 19 % NOx kogusisaldusest), arendades ja laiendades alternatiivseid energiaallikaid ja koostootmisel põhinevaid energiasüsteeme, ajakohastades ja suurendades elektrijaamade jõudlusastmeid, optimeerides tootmisprotsesside energiatõhusust, muutes hooneid energiasäästlikumaks ning loobudes järk-järgult fossiilkütuste põletamisest ja asendades need metaangaasiga.

2.5.4.

Tööstusrajatistest tulenevate heitkoguste vähendamiseks (50 % mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite ja 17 % PM10 osakeste puhul) võetud meetmed on kooskõlas ja vastavuses Euroopa tasandil kehtivate eeskirjadega. Saaste ennetamiseks ja jälgimiseks peab igal tööstusrajatisel olema luba, milles on kehtestatud piirväärtused ja meetmed ning vajalikud keskkonnakaitsemeetmed.

2.5.5.

Arvestades, et põllumajandussektor toodab 95 % ammoniaagi (NH3) heitkogusest ja 52 % metaani (CH4) heitkogusest, on ülimalt tähtis neid vähendada. Selliste heitkoguste vähendamise meetmed hõlmavad agronoomilisi meetmeid (kasutada lämmastikku põllumajandusettevõtetes tasakaalustatult, kasvatada haritaval maal kattetaimestikku ja köögiviljakultuure, et muuta pinnas viljakamaks), loomakasvatuslikke meetmeid (ladustada sõnnikut suletud tingimustes ja kasutada seda biogaasi rajatistes), energiameetmeid (kasutada kütmiseks biomassi, täiustada fotogalvaanilisi rajatisi ja vähendada kütusekasutust) ning põllumajanduse keskkonnameetmeid (suurendada põllumajandustootjate kutseoskusi ja julgustada neid kasutama tavasid, mis tekitavad vähem heitkoguseid).

2.6.

Komitee tõstab esile muret keskkonnaseisundi pärast. Komitee on selles küsimuses juba häirekella löönud (10) ja rõhutab, et suuremaid jõupingutusi tuleb teha keskkonnakahju ennetamiseks ning et parandusmeetmetele tuleks alati eelistada ennetusstrateegiat (11).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee pooldab ELi võetud meetmeid sellise õhukvaliteedi taseme saavutamiseks, mis ei ole kahjulik inimestele ega keskkonnale, ent peab vajalikuks neid jõupingutusi ELi ja liikmesriikide tasandil märkimisväärselt suurendada, sest siiani saavutatud tulemused ei ole täielikult rahuldavad. Kuigi saasteainete heitkoguste vähendamisel on tehtud edusamme, mõjutab õhukvaliteet endiselt rahvatervist (12).

3.2.

Komitee on mures asjaolu pärast, et praegu ületab suures osas ELis tahkete osakeste sisaldus atmosfääris piirväärtusi. PM10 osakeste päeva piirväärtusi ületati 19 % seirejaamades ja PM2,5 osakeste piirväärtusi 6 % seirejaamades. Kahjuks puutus 2015. aastal 19 % ELi linnaelanikest kokku PM10 osakeste piirväärtusi ületavate tasemetega (rohkem kui eelmisel aastal) ja 7 % PM2,5 osakeste piirväärtusi ületavate tasemetega (vähem kui eelmisel aastal).

3.3.

Komitee soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et Kesk- ja Ida-Euroopas on miljoneid eramuid, mida köetakse puitu ja kivisütt põletades. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suurendab see kütteviis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides praegu ja ka tulevikus PM2,5 saastet, mis on alles 2010–2015 aasta tasemel (13). Vaja on rohkem toetusmeetmeid, et üldsus osaleks üleminekus puhtamatele küttevormidele.

3.4.

Lisaks on komitee mures selle pärast, et 22 liikmesriigis ja 10 % seirejaamadest ületatakse olulisel määral lämmastikdioksiidi (NO2) aastaseid kontsentratsiooniväärtusi, kusjuures mitme linna linnaosades on registreeritud lubatud väärtusi enam kui kahekordselt ületavaid tasemeid.

3.5.

Komitee märgib, et õhukvaliteedil on nii inimeste kui ettevõtete jaoks otsustav tähtsus (14). Seepärast peavad Euroopa ja liikmesriikide tasandi otsuste langetajad astuma praktilisi samme, et kehtestada ja jõustada selles valdkonnas õigusraamistik.

3.6.

Komitee on teadlik, et ettevõtluse, institutsioonide ja majapidamiste sektorites tekkivate saasteainete taseme vähendamiseks peavad liikmesriigid komisjoni abiga hoonete energiatõhususe paranemist otsustavalt toetama ja võtma meetmeid selle suurendamiseks, parandama elektri- ja soojusjaamade töövõimet, laiendama ja moderniseerima linnade tsentraalseid küttevõrke ja toetama alternatiivsete kliimaseadmete kasutamist. Üheks näiteks on Euroopa Keskpanga peakontor, mis kasutab uuenduslikku ja keskkonnasõbralikku kütte- ja ventilatsioonisüsteemi.

3.7.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele mitte unustada siseõhu saastet. Siseruumides hingatava õhu kvaliteedil on ülisuur tähtsus meie tervise, eriti aga nõrgema tervisega inimeste jaoks. Suitsetamine, toiduvalmistamine, niiskus, ventilatsioonisüsteemid, küünlad, puhastusvahendid (detergendid), vaha ja lakid, erinevad ehitusmaterjalid – neist kõigist võivad saada olulised siseõhu saaste allikad. Seepärast on vaja järjepidevat tervislike hoonete poliitikat.

3.8.

Komitee leiab, et liikmesriigid ja komisjon peavad välja töötama ja ellu viima linnaarengu uue kontseptsiooni, mis keskenduks osalt keskkonnasõbraliku transpordisüsteemi rakendamisele, kasutaks stiimuleid, et innustada kasutama elektri- ja hübriidtranspordivorme, kasutaks IT-rakendusi, et hoiatada elanikke, kui õhusaaste lubatud väärtused on ületatud, ja laiendada haljasalasid linnades, et parandada märkimisväärselt õhukvaliteeti.

3.9.

Komitee leiab, et õhukvaliteedi andmete kättesaadavus üldsusele on õhusaaste vastu võitlemise oluline tegur (15). Teavitus- ja hariduskampaaniad võivad tõsta üldsuse teadlikkust õhusaaste ohust ja üksikisikute tegevuse mõjust. Teadmiseks tuleb võtta saastekoormuse tõttu oma laste tervise pärast muretsevate emade tegevus õhukvaliteedi nimel ja seda tegevust tunnustada. Need naised käsitlevad keskkonna kasutamise piiranguid oma kodanikuõiguste piiramisena.

3.10.

Komitee peab tervitatavaks valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, kes on võtnud õiguslikke meetmeid, et kutsuda riiklikke ametiasutusi üles rakendama saaste vähendamiseks lisameetmeid. Sellistes riikides nagu Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik on kohtud teinud otsuse hagi esitanud inimeste kasuks (16).

3.11.

Komitee leiab, et CO2 heite vähendamise strateegiad ja taastuvenergia eesmärgid tuleb välja töötada nii, et neil oleks tõeline mõju keskkonnale, ilma et see lämmataks liikmesriikide majandusarengu.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Iseäranis Dieselgate’i skandaali kontekstis peab komisjon väga oluliseks mootorsõidukite tekitatavate saasteainetega seotud normide täitmist ning kontrollib, et asjaomastest ELi õigusaktides sätestatud kohustustest peetakse kinni.

4.2.

Komitee toetab komisjoni, kes on palunud liikmesriikidel analüüsida kõiki võimalikke muudatusi ja parandusi, mis aitaksid viia kõnealuste sõidukite heitkogused kehtivate normide piiresse, ja kui neid tingimusi ei täideta, teha ettepanek kõigi selle skandaaliga seotud sõidukite kohustuslikus ja/või vabatahtlikus korras tagasi võtmiseks.

4.3.

Komitee toetab komisjoni algatust käivitada rikkumismenetlus 16 liikmesriigi vastu seoses PM10 osakeste saastega ja 13 liikmesriigi vastu seoses lämmastikdioksiidi (NO2) saastega ning soovitab, et need riigid võtaksid võimalikult kiiresti vastu meetmed, et lühendada ajavahemikku, mil saaste piirväärtusi ületatakse, või neid väärtusi enam mitte ületada.

4.4.

Komitee pooldab ka komisjoni otsust anda Euroopa Kohtusse kolm liikmesriiki (Ungari, Itaalia ja Rumeenia), sest nad ei pea kinni PM10 tahkete osakeste saaste piirväärtustest, ja veel kolm liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik) NO2 saaste piirväärtuste ületamise eest. Need kuus liikmesriiki ei suutnud õigeaegselt välja pakkuda konkreetseid ja tõhusaid meetmeid, et vähendada saaste lubatud tasemeni.

4.5.

Võttes arvesse mootorsõidukite tekitatud saaste kõrget taset, peab komitee tervitatavaks komisjoni pakutud meetmeid heitkoguste vähendamiseks, mis on sätestatud liikuvuse paketis, nt keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv, uued CO2 heite normid nii sõiduautodele kui ka raskesõidukitele, alternatiivkütuste infrastruktuuri tegevuskava ja akusid käsitlev algatus. Nende meetmete tulemusena vähenevad kindlasti ka käesolevas arvamuses arutatud heited.

4.6.

Komitee peab tervitatavaks komisjoni pakutud uusi eeskirju, mille abil oluliselt parandada mootorsõidukite tüübikinnitust ja katsetamist käsitlevate menetluste kvaliteeti ja sõltumatust enne nende sõidukite turule laskmist ja tõhustada juba turul olevate sõidukite kontrollimist. Määruses, millega need eeskirjad kehtestatakse ja mis peaks jõustuma 2020. aasta septembris, kinnitatakse katkestusseadmete keelustamine, püütakse vähendada sõidukite saasteainete väärtusi ja luuakse raamistik üleminekuks vähese heitega ja heiteta sõidukitele.

4.7.

Arvestades põllumajandussektorist pärineva (17) ammoniaagi- (NH3) ja metaanisaaste (CH4) kõrget taset, tuleb selle saaste vähendamiseks võtta kasutusele aktiivsed meetmed. Komitee leiab, et tulevikus peab ühine põllumajanduspoliitika rohkem keskenduma individuaalsete põllumajandustootjate ja põllumajandusühistute abistamisele heitkoguste vähendamisel, tagades lihtsama juurdepääsu Euroopa pangandusasutustest rahastamisele, et rakendada programme, mis võivad viia saasteainete heitkoguste vähenemisele. Lisaks peaksid tulevased ÜPP maaelu arengu programmid sisaldama põllumajanduse keskkonnameetmeid, mis püüavad vähendada kõnealust heidet.

4.8.

Komitee tunneb muret asjaolu pärast, et kuigi põllumajandussektoris on rakendatud meetmeid, vähenesid põllumajandustootjate pingutustele vaatamata NH3 ja CH4 heitkogused aastatel 2000–2015 vaid 7 %. Põllumajandusloomade arvu suurenemisega kaasnes eelkõige sõnniku tõttu tekkivate mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (NMVOC) heite 6 %line kasv kogu ELis, kuigi heide lihakilogrammi kohta vähenes.

4.9.

Õhusaaste on piiriülene probleem ja seepärast peab komitee hädavajalikuks, et liikmesriigid tegutseksid kooskõlastatult viisil kogu ELis kokkulepitud eesmärkide ja põhimõtete alusel, järgides samal ajal ka subsidiaarsuse põhimõtet. Sellele leidub pretsedente ja me peame toetama võimalikult paljusid selliseid algatusi.

4.10.

Komitee leiab, et Euroopa ja liikmesriikide poliitika paremaks ühtlustamiseks peavad komisjon ja liikmesriigid tegema tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, et teavitada üldsust ning arendada kohalikke ja piirkondlikke programme.

4.11.

Komitee kiidab ELi väljendatud laialdast konsensust kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe suhtes ning on seisukohal, et ELi jõupingutused peavad toetama selle konsensuse vaimu ja EL peab tegutsema seatud eesmärkide saavutamiseks, millega parandatakse ka õhukvaliteeti.

4.12.

Komitee ärgitab liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, töötama välja strateegiaid söe energiaallikana kasutamisest loobumiseks. Seitse liikmesriiki on juba söe oma energiaallikate seast välja jätnud ja veel üheksa plaanivad samuti seda teha (18).

4.13.

Komitee leiab, et EL peab jagama häid tavasid ka oma rahvusvaheliste partneritega. Me ei saa eirata mujalt maailmast pärineva õhusaaste tagajärgi, mis mõjutavad meid nii otseselt kui ka kaudselt. Rohelise diplomaatia võrgustik ja sidus arengupoliitika on olulisemad kui kunagi varem.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(2)  9 out of 10 people worldwide breathe polluted air, but more countries are taking action (kogu maailmas hingab üheksa inimest kümnest sisse saastatud õhku, kuid üha rohkem riike võtab vastumeetmeid).

(3)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(4)  Eurobaromeetri eriuuring nr 468 „Attitudes of European citizens towards the environment“ („Euroopa kodanike keskkonnahoiakud“).

(5)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(6)  COM/2017/0653 final – 2017/0291 (COD).

(7)  COM/2017/0652 final.

(8)  COM/2017/0648 final – 2017/0290 (COD).

(9)  COM/2017/0647 final – 2017/0288 (COD).

(10)  ELT C 451, 16.12.2014, lk 134.

(11)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 83.

(12)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2018.

(13)  Maailma Terviseorganisatsioon: „Residential heating with wood and coal: health impacts and policy options in Europe and North America“ („Elumajade kütmine puude ja söega: tervisemõju ja poliitikavalikud Euroopas ja Põhja-Ameerikas“).

(14)  Eurobaromeetri eriuuring nr 468 „Attitudes of European citizens towards the environment“ (Euroopa kodanike keskkonnahoiakud).

(15)  Air quality in Europe – 2017 report (2017. aasta aruanne Euroopa õhukvaliteedi kohta).

(16)  Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2018.

(17)  Markus Amann „Measures to address air pollution from agricultural sources“ („Põllumajandusest lähtuva õhusaaste vähendamise meetmed“).

(18)  Overview: National coal phase-out announcements in Europe. Europe Beyond Coal („Ülevaade: Euroopa riikide teadaanded kivisöe kasutamise lõpetamise kohta. Euroopa pärast kivisütt“).


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/118


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1139 kalanduskontrolli osas“

[COM(2018) 368 final – 2018/0193 (COD)]

(2019/C 110/22)

Raportöör:

Emilio FATOVIC

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 10.9.2018

nõukogu, 5.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 304

 

 

Täiskogu otsus

19.6.2018 ja 18.9.2018

 

 

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

219/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on üldjoontes nõus Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepanekuga kalanduskontrolli kohta. Sellegipoolest ei võetud teatavaid sektori sidusrühmade tõstatatud probleeme asjakohaselt arvesse või neile ei leitud selgeid lahendusi.

1.2.

Komitee kordab põhimõtet, et jätkusuutlikkuse mõistet tuleb käsitleda majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast. Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni ettepanek ei põhine selgel majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamisel, mis aga oleks asjakohane, arvestades sektori sügavat kriisi mitmes Euroopa riigis, millel on tugev mõju rannikualade kogukondade tööhõivele ja majandusele.

1.3.

Komisjoni ettepanekus ei võeta arvesse kahte nii tõsist ja märkimisväärset nähtust nagu Brexit ja kliimamuutused. Mõlemad muudavad erineval viisil kalapüügi tingimusi ja piirkondi ning vajavad seetõttu asjakohast analüüsi ja sobivaid meetmeid, et vältida tasakaalustamatust kalandussektoris.

1.4.

Litsentseerimise punktisüsteemil põhinevat kontrolli- ja karistussüsteemi tuleb rakendatakse kogu ELis ühtlaselt ja ühesuguselt, et tagada aus konkurents asjaosaliste vahel ja samuti asjaomaste kalatoodete kvaliteet ja jälgitavus kõigi Euroopa kodanike tervise huvides. Samal ajal peavad karistused põhinema riskijuhtimise kriteeriumidel ning olema tõesti proportsionaalsed ja hoiatavad.

1.5.

Komitee leiab, et digiüleminek on kindlasti oluline vahend tõhusate ja tulemuslike kontrollide tagamiseks. Siiski märgib komitee, et eelmiste õigusaktidega võrreldes ei ole kalurite kohustused oluliselt vähenenud (eriti väikesemahulise kalapüügi puhul), samuti ei ole neid piisaval määral lihtsustatud, nagu komisjon oli teatanud. On soovitatav täiendavalt uurida teatavate eeskirjade tegelikku kohaldatavust, pöörates erilist tähelepanu vähem kui 10 meetrit pikkadele laevadele.

1.6.

Komitee on kalalaevadele kaamerate ja videovalve paigaldamise üldkohustuse vastu, kuna see on vastuolus tööõiguse põhinormide, isikuandmete kaitse ja ärisaladuse kaitsega. Seepärast teeb komitee ettepaneku, mille kohaselt liikmesriigid teostavad riskihindamist teatavate laevastikusegmentide puhul, kus tõsiste rikkumiste tase on üldiselt kõrge, ning järelevalveasutused nõuavad sellistelt laevadelt sõltuvalt nende eelnevatest rikkumistest videovalvesüsteemi paigaldamist. Lossimiskohustuse järgimise kontrollimiseks teeb komitee ettepaneku tugevdada pardal viibivate vaatlejate kasutamist ja soovitab luua videovalve kasutuselevõtu vabatahtliku mehhanismi, pakkudes stiimuleid laevaomanikele, kes otsustavad videovalve kasuks. Samal ajal on soovitatav kehtestada videovalve kasutamise ajutine kohustus, kui laev on pannud toime mitmeid tõsiseid rikkumisi.

1.7.

Uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) ajavahemikuks 2021–2027 omab olulist rolli Euroopa laevade vastavusse viimisel uute õigusnormidega. On oluline, et rahalised vahendid oleksid riigi tasandil kergesti kättesaadavad kõigile, kes seda taotlevad. Iseäranis on komitee selliste eeskirjade tagasiulatuva kehtestamise vastu, mis tõsise rikkumise korral kohustaksid laevaomanikku maksma tagasi võimalikud varem saadud rahalised vahendite vahendid, mille kohta ta on nõuetekohaselt aru andnud.

1.8.

Komitee tuletab meelde, et suurem osa pettuseid ning tööõiguse ja keskkonnakaitse põhinormide rikkumisi esineb kolmandates riikides. Sellegipoolest jõuab kõnealuste ebaseaduslike tavade abil püütud kala veel suhteliselt lihtsalt Euroopa kodanike toidulauale. On oluline tagada, et uutes jälgitavuse süsteemides käsitletaks ka neid probleeme, teostades järelevalvet kogu tarneahela ulatuses. Samuti tuleb märkida, et tööalase ärakasutamise juhtumeid esineb ikka veel mõnel ELi laeval. Seepärast soovitatakse, et järelevalveasutused pööraksid erilist tähelepanu kõnealusele nähtusele ning et määrataks kindlaks karmid karistused, et leida probleemile lõplik lahendus

1.9.

Komitee märgib, et edukaks osutunud mudeleid, mida pakuvad ühe liigiga püügipiirkondade mitmeaastased majandamiskavad, on raske kohandada mitme liigiga püügipiirkondadele, põhjustades tõsiseid tagajärgi keskkonnale ja majandusele. Sel põhjusel soovitab komitee üksikasjalikumat kalavarusid käsitlevate andmete kogumise süsteemi, et töötada välja ad hoc strateegiad, mis võimaldaksid bioloogilist mitmekesisust paremini kaitsta ilma kalatööstust ülemäära kahjustamata.

1.10.

Komitee leiab, et kaluritele mõeldud stiimulite süsteemi võrkude kaldale kogumiseks tuleks laiendada kõigile püügitegevuse käigus merest kogutud jäätmetele. See algatus oleks merede puhastamiseks hädavajalik, sest praegu peavad kalurid maksma mere puhastamise eest reostusest, mida nad ei ole põhjustanud. Komitee leiab, et kalurid võiksid anda olulist lisaväärtust piisava väljaõppe kaudu, aidates ühelt poolt kaasa mere puhastamisele ja teiselt poolt luues majandusintegratsiooni eduka mehhanismi sellise tegevuse jaoks.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Ühise kalanduspoliitika edukus sõltub suurel määral tõhusa kontrolli- ja jõustamissüsteemi rakendamisest. Need meetmed on sätestatud neljas õigusaktis: 1) kalanduskontrolli määrus; 2) Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) asutamise määrus; 3) määrus, millega luuakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemise kord; 4) välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise määrus.

2.2.

Arvestamata hiljuti muudetud välispüügilaevastike jätkusuutliku majandamise määrust, koostati praegune kalanduskontrolli kord enne ühise kalanduspoliitika reformi ega ole seepärast veel sellega täielikult kooskõlas. Lisaks ulatuvad kõnealused meetmed rohkem kui kümne aasta tagusesse aega ega võta arvesse praeguseid ja tulevasi vajadusi seoses kalandusandmete ja kalalaevastike kontrolliga, ei vasta uutele kalandustavadele ega -tehnoloogiatele, samuti uutele kontrollitehnoloogiatele ega andmevahetussüsteemidele. Nendes meetmetes ei võeta arvesse mõningaid olulisi ELi algatusi, näiteks plastistrateegiat, digitaalse ühtse turu strateegiat ega rahvusvahelist ookeanide majandamist.

2.3.

Kuigi kalanduskontrollide praegune süsteem on olukorda varasemaga võrreldes parandanud, kinnitati teatavaid puudujääke komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnangus, Euroopa Kontrollikoja eriaruandes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonis. Sidusrühmad on kinnitanud praeguse süsteemi piiranguid. Seda silmas pidades tekkis vajadus vaadata tervikuna läbi praegune reguleeriv raamistik.

3.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

3.1.

Komisjoni ettepanek koosneb viie määruse muutmisest, mille eesmärgiks on: 1) täita lüngad ühise kalanduspoliitika ja teiste ELi poliitikavaldkondade vahel; 2) lihtsustada õigusraamistikku ja vähendada tarbetut halduskoormust; 3) parandada kalandusandmete ja -teabe (eelkõige püügiandmete) kättesaadavust, usaldusväärsust ja täielikkust ning võimaldada teabe vahetamist ja jagamist, ning 4) kõrvaldada takistused, mis pärsivad eeskirjadele vastavuse kultuuri arengut ning ettevõtjate võrdset kohtlemist liikmesriikide sees ja üleselt.

3.2.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, (1) millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudatusettepanekud.

3.2.1.

Inspektsioon ja järelevalve. Inspekteerimisprotsessi selgitus, inspektorite ülesanded ning kaptenite ja ettevõtjate kohustused. Inspekteerimisaruanded digiteeritakse, mis võimaldab paremini kasutada ja vahetada andmeid asjaomaste ametiasutuste ja liikmesriikide vahel.

3.2.2.

Karistused. Tõsiste rikkumiste liikide tuvastamiseks esitatakse ühiste kriteeriumide loetelu. Tõsiste rikkumiste eest määratakse kohustuslikud halduskaristused ja trahvide miinimumtasemed, et muuta karistussüsteem kõigis liikmesriikides hoiatavamaks ja tõhusamaks ning tagada võrdsed tingimused. Lisaks sellele tugevdatakse ja selgitatakse punktisüsteemi kalalaevatunnistuste omanike jaoks.

3.2.3.

Andmed. Võetakse kasutusele digiteeritud kohustuslikud jälgimis- ja püügiaruandluse süsteemid, mida kohaldatakse kõigi ELi kalalaevade suhtes, sh alla 12-meetrise kogupikkusega laevad. Väikesemahulise kalapüügi korral on ette nähtud lihtsustatud süsteem mobiiltelefoni kaudu. Harrastuskalapüügi suhtes rakendatakse samuti rangemat kontrolli. Digivahendite abil soovitakse tagada tarneahela (sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud toodete) täielik jälgitavus ning lossimiskohustuse kontrollimiseks jälgida korrapäraselt laevade tegevust, sealhulgas kaamerate ja videovalve abil.

3.2.4.

Vastavus ELi muudele poliitikavaldkondadele. Kaotatud püügivahenditest teatamist lihtsustatakse ja täiustatakse (elektrooniliste) püügipäevikute kasutamise abil. Nõue hoida pardal seadmeid kaotatud püügivahendite tagasitoomiseks laiendatakse ka lühematele kui 12 meetri pikkustele laevadele. Harrastuskalapüügi püügivahendite märgistamiseks ja kontrollimiseks kehtestatakse sätted.

3.3.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 768/2005, (2) millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Amet, muudatusettepanekud.

3.3.1.

Ettepanekuga laiendatakse ameti inspekteerimisõiguste geograafilist ulatust, mis ei piirdu enam rahvusvaheliste vetega. Viiakse sisse muudatused, mis lihtsustavad andmete haldamist ja vahetamist, aga ka eeskirjad, mis lihtsustavad ameti rahastamist.

3.3.2.

2018. aasta juulis võttis Euroopa Komisjon need meetmed üle ettepanekuga COM(2018) 499, mille eesmärk on Euroopa Kalandusfondi käsitleva määruse (EÜ) nr 768/2005 kodifitseerimine, asendades ja üle võttes erinevad määrused, mida see sisaldab. Komitee on selle ettepaneku juba heaks kiitnud konkreetse arvamusega (3).

3.4.   Muudatusettepanek, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1005/2008, (4) millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

3.4.1.

ELi püügi sertifitseerimissüsteemi muudatusettepanekud näevad ette andmebaasi loomise püügisertifikaatide (CATCH) haldamiseks, tuginedes ametliku kontrolli teabehaldussüsteemile, võimaldades riskipõhist kontrolli, vähendades võimalusi pettusega seotud impordiks ja kergendades liikmesriikide halduskoormust. CATCHi toimingutega seotud funktsioone arendatakse eri etappides. Komisjonile antakse rakendus- ja delegeeritud volitused seoses CATCHi toimimise ja edasiarendamisega. Kontrollid ja karistused on kooskõlas uue reguleeriva raamistikuga.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning sidusrühmade väljendatud seisukohtadega kooskõlas olev komisjoni seadusandlik algatus on üldiselt heaks kiidetud. Selle ülesanne on selgitada kontrolle reguleerivat raamistikku, lihtsustada ja ajakohastada seda ning viia see kooskõlla poliitilise ja õigusliku arenguga, tagada õiguskindlus ning selle ühtlaselt tõhus rakendamine kogu Euroopa Liidus.

4.2.

Ettepaneku hoolikas analüüs näitab, et hoolimata komisjoni väljakuulutatud laiaulatuslikust konsultatsioonist ei ole teatavad kalandussektori sidusrühmade tõstatatud probleemid (nt lossimiskohustus, liigne bürokraatia, karistussüsteemi proportsionaalsus) leidnud uues õigusakti ettepanekus piisavat kajastamist ja/või selgeid vastuseid (5).

4.3.

Komitee kordab põhimõtet, et jätkusuutlikkuse mõistet tuleb käsitleda majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast. Seda silmas pidades on peamine eesmärk jätkusuutlik kalapüük, kuid kalandussektoril tuleks tagada tingimused selle eesmärgi saavutamiseks. Sel põhjusel ei saa keskkonnaalaseid meetmeid eraldada vajadusest parandada muid olulisi aspekte, nagu töötingimused ja -ohutus, põlvkondade vahetus, ettevõtte kasumlikkus, personali tööalane koolitus ja rannikuäärsete kogukondade elujõulisus.

4.4.

Tuleb märkida, et määruste ettepanekutes ei võeta arvesse kahte nii tõsist ja märkimisväärset nähtust nagu Brexit ja kliimamuutused. Esimene nõuab ehk seotud stabiilsusmehhanismi täielikku läbivaatamist ja peaks viima kalapüügivõimaluste vähendamiseni praegustes Euroopa vetes. Teisest küljest põhjustavad kliimamuutused olulisi muutusi kalade käitumises ja elupaikades, üha sagedamini esineb kalade märkimisväärne rändamist.

4.5.

Komitee märgib, et komisjoni ettepanek ei põhine majandusliku ja sotsiaalse mõju üksikasjalikul hindamisel. Seda süvendab asjaolu, et kalandussektor on mõnes ELi piirkonnas olnud üle 20 aasta kriisiolukorras ja komisjoni senised meetmed jätkusuutlikkuse ja vesiviljeluse parandamiseks ei ole suutnud seda muuta (6). Sel põhjusel nõuab komitee tööhõive peadirektoraadi viivitamatut sekkumist, et algatada laiaulatuslik arutelu valdkondliku sotsiaaldialoogi (7) vormis, et teha kindlaks kõige asjakohasemad meetmed eesmärgiga hinnata ja võimaluse korral hüvitada ettepanekute majanduslik ja sotsiaalne mõju (8).

4.6.

Euroopa Kontrollikoja hiljutises kaebuses seatakse esmatähtsaks vajadus kontrolli- ja karistussüsteemi järele, mis põhineb litsentseerimise punktisüsteemil ja mida rakendatakse kogu ELis ühtlaselt ja ühesuguselt, et tagada aus konkurents asjaosaliste vahel ja samuti asjaomaste kalatoodete kvaliteet ja jälgitavus kõigi Euroopa kodanike tervise huvides.

4.7.

Komitee leiab, et digiüleminek on kindlasti oluline vahend tõhusate ja tulemuslike kontrollide tagamiseks. Samuti on positiivne, et lihtsustatud digitaalsed seireseadmed on ette nähtud laevadele, mis on vähem kui 12 meetrit pikad (nt mobiiltelefoni rakendus geopositsioneerimiseks, kuigi avamerel on suuri alasid ilma mobiillevita, mis muudab võimatuks laeva jälgimise). Siiski märgib komitee, et eelmiste õigusaktidega võrreldes ei ole kalurite kohustused oluliselt vähenenud (eriti väikesemahulise kalapüügi puhul), samuti ei ole neid piisaval määral lihtsustatud, nagu komisjon oli teatanud.

4.8.

Digitaalsed seireseadmed peaksid võimaldama tõhusat kokkuhoidu nii ajas kui ka rahas. Kõigi kohustuste laiendamine väikesemahulisele kalapüügile oleks võimalik, kuna liikmesriikidel on kaheaastane üleminekuperiood, mis peaks võimaldama arvesse võtta kohalikke iseärasusi, kuigi see võib osutuda koormavaks vähem kui 10 meetrit pikkade laevade puhul, millel sageli puudub piloodikabiin ja on ainult üks meeskonnaliige. Sellisel juhul on soovitav täiendav analüüs, et hinnata selle tegelikku teostatavust ja leida tasakaal kontrollivajaduse ja kalurite tegeliku suutlikkuse vahel kõiki neid nõudeid täita.

4.9.

Sellega seoses märgib komitee, et karistussüsteemi selgitamiseks kasutusele võetud meetmed on sektorile kindlasti kasuks. Siiski on oluline, et neid kohaldatakse ühtlaselt eri liikmesriikides ning et need põhineksid tõesti riskijuhtimise kriteeriumidel ning oleksid tegelikkuses proportsionaalsed ja hoiatavad. Eelkõige tuleneb ettepaneku analüüsist mõni vastuoluline aspekt, näiteks karistuste rahalise summa sidumine püütud kala turuväärtusega (kaks kuni viis korda toote väärtusest), mis sõltuvalt geograafilisest piirkonnast, aastaajast ja liigi arvukusest võib olla väga erinev ja soodustada seaduse rikkumist.

4.10.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on oluline ja asendamatu vahend ülemineku saavutamiseks komisjoni kavandatud uuele kontrollisüsteemile. Komitee on vastu juba praeguses kontrollisüsteemis ja senises Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis sisalduvale põhimõttele, mille kohaselt toob tõsine rikkumine kaasa eelmisel viiel aastal saadud Euroopa vahendite viivitamatu tagastamise. See jäik tagasiulatuv meede on üks peamisi takistusi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkide saavutamisel, kuna see on paljusid kalureid sundinud loobuma Euroopa rahaliste vahendite taotlemisest, kartuses, et nad peavad neid tagasi maksma tõsiseks loetud rikkumiste eest, millel mõnikord on väga väike rahaline karistus. Seepärast tuleks karistuste puhul tagada suurem proportsionaalsus, et need ei muutuks hoiatavast pidurdavaks.

4.11.

Komitee on täielikult kalalaevadele videovalve paigaldamise kohustuse vastu, mille eesmärk on kontrollida lossimiskohustuse täitmist. Komitee leiab, et selline meede on vastuolus tööõiguse põhinormide, isikuandmete kaitse ja ärisaladuse kaitsega, seda enam, et see on kehtestatud horisontaalselt ja ei ole põhjendatud võimalike riskidega, mis tulenevad varasematest õigusaktide korduvatest rikkumistest. Seepärast teeb komitee ettepaneku, mille kohaselt liikmesriigid teostavad riskihindamist teatavate laevastikusegmentide puhul, kus tõsiste rikkumiste tase on üldiselt kõrge, ning järelevalveasutused nõuavad sellistelt laevadelt sõltuvalt nende eelnevatest rikkumistest videovalvesüsteemi paigaldamist. Komitee on veendunud, et püügitegevuse seire ja kontroll suure venna stiilis ei võimalda saavutada keskkonnasäästmise eesmärki ega elavda sektorit, seda tuleb teha selgete, kindlate ja läbipaistvate eeskirjade ja karistuste rakendamisega tõhusalt ja ühtselt kogu ELis.

4.12.

Eelkõige soovitab komitee parandada ja tõhustada pardal viibivate vaatlejate kasutamist. Lisaks on soovitatav luua vabatahtlik mehhanism videovalve kasutamise stimuleerimiseks, näiteks võimalus suurendada oma püügikvooti liikide puhul, mille püük toimub kalavaru maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, kasutades selleks liikmesriigi kvootide reservi, kui see on olemas, või prioriteetsed ja lihtsustatud kontrolli- ja lossimismehhanismid. Samal ajal on soovitatav videovalve kasutamise ajutine kohustus, kui laev on pannud toime mitmeid tõsiseid rikkumisi.

4.13.

Komitee leiab, et uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ajavahemikuks 2021–2027 omab olulist rolli Euroopa laevade vastavusse viimisel uute õigusnormidega. Eelkõige on oluline, et rahalised vahendid oleksid riigi tasandil kergesti kättesaadavad kõigile, kes seda taotlevad.

4.14.

Nagu teistes arvamustes (9) on juba rõhutatud, peab komitee oluliseks määrata püügivõimsus kindlaks parameetrite abil, mis on selleks sobivamad kui mahutavus ja mootori võimsus, kuna need tegurid on olulised ka meeskonna ohutuse tagamiseks pardal ja säästvama süsinikdioksiidiheite taseme saavutamiseks.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Ülepüük on kahtlemata mere kalavarude vähenemise üks peamisi põhjusi. Kuid komitee leiab, et kõnealust nähtust tuleb vaadelda koos muude mereliikidele samuti kahjulike nähtustega, nagu saastumine, kliimamuutused, meretransport, veealune puurimine (mürareostus). On oluline järgida avatumat lähenemisviisi, et töötada välja tõhusad strateegiad mereelupaikade kaitseks.

5.2.

Tõhus karistussüsteem peab olema lihtne ja selge tõhusaks hoiatamiseks. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kalalaeva kapteni valikud ja käitumine on tegelikult karistatavad, isegi rangete meetmetega, näiteks püügilitsentsi peatamine, võib mõnel juhul litsentseerimise punktisüsteem meeskonnale kahjulik olla. Kalalaevatunnistuse peatamisel (10) on vaja luua kalalaevade töötajatele kaitsemehhanismid, sest kui nad on sõlminud lepingu osalise püügi kohta, võivad nad jääda ilma palgast või leiavad uue laeva, kus asuda tööle, või vahetavad töökohta. Raskustes sektoris võib inimressursside, oskuste ja teadmiste pidev väljavool põhjustada elavnemise väljavaadetele veelgi suuremat kahju.

5.3.

Komitee toetab ettepanekut laiendada kontrollisüsteemi harrastuskalapüügile, kus on viimasel ajal olnud palju nn klassikalise kalapüügi suhtes kehtivatest õigusaktidest kõrvalehoidmise juhtumeid. Eelkõige soovitab komitee pöörata erilist tähelepanu tuluallikaks olevale harrastuskalapüügile, eristades seda harrastuskalapüügist isiklikuks kasutamiseks ja tarbimiseks. See meede on ülioluline, et kaitsta kalureid, kes töötavad seadusega kooskõlas, ja et võidelda kõlvatu konkurentsi vormidega või kõige tõsisematel juhtudel isegi ebaseadusliku kalapüügiga.

5.4.

Komitee leiab, et on oluline tagada püütud toodete jälgitavus, kuid püügipäevikus deklareerimisvabastuse kaotamine, kui pardal hoitavate koguste hinnanguline väärtus jääb alla 50 kg, võib tekitada eelkõige väikekaluritele suuri raskusi. Tegelikult võivad nad kogu bürokraatia juures, mis võib olla suur mitmeliigilises meres, nagu Vahemeri, enne lossimist liigselt aega kaotada, jättes müümata püütud kala parima hinnaga. Seetõttu on soovitatav säilitada olemasolev künnis, jälgides hoolikalt, et see ei tekita soovimatut mõju.

5.5.

Komisjoni välja pakutud uus jälgitavusmehhanism, eriti seoses imporditud toodetega, on vastuvõetav. Tegelikult esinevad peamised pettusejuhtumid ning põhiliste töö- (ILO konventsioonid) ja keskkonnastandardite rikkumised kolmandates riikides, ent ikkagi jõuavad kalad, mis on saadud sellisest ebaseaduslikust tegevusest, suhteliselt lihtsalt eurooplaste toidulauale. Siiski on oluline märkida, et mõnel ELi laeval (11) esineb endiselt ekspluateerivaid töötavasid. Neile peavad erilist tähelepanu pöörama kontrollimise eest vastutavad isikud ja neile tuleb kohaldada karme karistusi, et leida probleemile lõplik lahendus.

5.6.

Komitee märgib, et jälgitavuse jaoks rajatav intensiivse kontrolli võrgustik ei tohi piirduda esimese müügiga, kuna on vaja kontrollida tarneahelat kogu selle ulatuses merest toidulauale. Ka siin on soovitatav kõigi asjaomaste osalejate aktiivne kaasamine hulgimüüjatest töötlemise ja jaemüügini.

5.7.

2017. aasta Malta deklaratsioon MedFish4Ever on ELi tegevuse nurgakivi. Komitee on siiski veendunud, et tehnilisi erimeetmeid ja kalavarude kaitset tuleks kohandada erinevate kalapüügitehnikate ja mere bioloogiliste omadustega. Eelkõige märkis komitee, et edukaks osutunud mudeleid, mida pakuvad ühe liigiga püügipiirkondade majandamiskavad, on raske kohandada mitme liigiga püügipiirkondadele, põhjustades tõsiseid tagajärgi keskkonnale ja majandusele (12). Sel põhjusel soovitab komitee üksikasjalikumat kalavarusid käsitlevate andmete kogumise süsteemi, et töötada välja ad hoc strateegiad, mis võimaldaksid bioloogilist mitmekesisust paremini kaitsta ilma kalatööstust ülemäära kahjustamata (13).

5.8.

Nagu komitee on juba varem oma arvamustes (14) rõhutanud, leiab ta, et jäiga kvoodisüsteemi ja uue lossimiskohustuse kombinatsioon on sektori üks peamistest probleemidest. Säästvamale kalapüügile üleminekuks vajalikke suuri kulusid (nt selektiivsed võrgud) tuleb täies mahus toetada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rahastamisega. Komitee toetab lihtsustatud, riskianalüüsil põhinevat ja pragmaatilist kontrollisüsteemi, mis hõlmaks sidusrühmade toetusel olulist riiklikku tegevust, et toetada paljude laevade üleminekut.

5.9.

Komisjon teeb ettepaneku, et kõik kalandustooted kuuluvad lossimisel kaalumisele registreeritud ettevõtjate poolt enne toote ladustamist, transportimist või müümist. Komitee arvates on oluline säilitada praegune võimalus pistelisteks kontrollideks. Lisaks on juhul, kui kalandustooteid transporditakse enne nende turuleviimist või kui esmamüük toimub kolmandas riigis, soovitatav säilitada praegune piirtähtaeg dokumentide edastamiseks pädevatele asutustele 48 tunni jooksul pärast lossimist selleks, et vältida viivitusi ja neist tingitud kvaliteedi halvenemist.

5.10.

Komitee tervitas komisjoni ettepanekut ühekordselt kasutatava plasti (15) kohta ja eelkõige stimuleerivate meetmete kohta, mis on ette nähtud purunenud või kahjustatud kalapüügivahendite kaldale kogumiseks, et hõlbustada ringlussevõttu (16). See meede koos uue sadamaid käsitleva meetmega (17) loob uued stsenaariumid ja võimalused jätkusuutliku kalapüügi ja ringmajanduse saavutamiseks. Komitee leiab, et kaluritele mõeldud stiimulite süsteemi võrkude kaldale kogumiseks tuleks laiendada kõigile püügitegevuse käigus merest kogutud jäätmetele. Samuti on oluline kontrollida, et tootja suurendatud vastutuse mehhanismi kehtestamine ei põhjusta kalandussektori ettevõtjatele kulude suurenemist võrkude ostmisel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond võiks olla selle protsessi toetamiseks kõige sobivam rahastamisvahend.

5.11.

See algatus oleks merede puhastamiseks hädavajalik, sest praegu maksavad kalurid püügi ajal kogutud jäätmete kaldale mahalaadimise eest. Need moodustavad 90 % võrkudest kogutud jäätmetest ning kalurid on lisaks kohustatud jäätmeid sorteerima. Kui nende tuvastamine ei ole võimalik, siis liigitatakse need erijäätmeteks, mis tähendab konkreetset töötlemisviisi. Praktikas tähendab see seda, et kehtivate määruste kohaselt peavad kalurid maksma mere reostusest puhastamise eest, mida nad ei ole põhjustanud. Komitee leiab, et kalurid võiksid anda olulist lisaväärtust piisava väljaõppe kaudu, aidates ühelt poolt kaasa mere puhastamisele ja teiselt poolt luues majandusintegratsiooni eduka mehhanismi sellise tegevuse jaoks (18).

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/756 „Euroopa Kalanduskontrolli Amet (kodifitseeritud tekst)“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 310).

(4)  ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(5)  Nii Vahemere nõuandekomisjon (MEDAC), kaugpüügilaevastiku nõuandekomisjon (LDAC) kui ka Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühendus (Europeche) on korduvalt esitanud konkreetseid nõudmisi ja ettepanekuid sektori praeguste probleemide lahendamiseks, mida aga ei käsitleta komisjoni pakutud õigusaktide paketis.

(6)  Itaalia 8 000 km pikkusel rannikul on viimase 30 aasta jooksul kalalaevade arv vähenenud ligikaudu 33 %. Laevad on keskmiselt 34 aastat vanad ja vajavad hädasti ajakohastamist või uute laevade vastu väljavahetamist. Kõnealuse 30 aasta jooksul kadus 18 000 töökohta (Itaalia kalandussektoris on 27 000 töötajat). Itaalia põllumajandus-, toiduainete ja metsanduspoliitika ministeeriumi 2016. aasta andmed.

(7)  ELi merekalapüügialase sotsiaaldialoogi komisjon (EUSSDC).

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/749 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 104).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/749 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond“ (vt joonealune märkus 8).

(10)  Püügilitsentsi peatamine korduva rikkumise korral võib kesta neljast kuust ühe aastani kuni litsentsi lõpliku tühistamiseni.

(11)  Vt ajalehes „The Guardian“ ilmunud artikkel 'We thought slavery had gone away': African men exploited on Irish boats.

(12)  Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM), „The State of Mediterranean and Black Sea Fisheries“ (Vahemere-äärsete riikide ja Musta mere kalanduse olukord), 2016, lk 26. GFCM on rõhutanud, et üheliigilistes meredes on lihtsam sihtpüüki korraldada, sest seal elutsevad koos vähesed kalaliigid ning nii on lihtsam kehtestada püügipiiranguid. Seevastu mitmeliigilistes meredes elutseb samas piirkonnas koos palju kalaliike.

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügi mitmeaastase kava“ (ELT C 288, 31.8.2017, lk 68). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/749 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond“ (vt joonealune märkus 8).

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Lossimiskohustus“ (ELT C 311, 12.9.2014, lk 68). Punkt 1.2 „Komitee kohaselt on komisjoni ettepanek liiga keeruline ja põhjustab kaluritele seoses lossimiskohustuse täitmisega ülemäärast ja ebaproportsionaalset lisatööd. Seetõttu tuleks komitee arvates taotleda pragmaatilisemat, selgemat, lihtsamat ja paindlikumat õigusnormi, mis tõepoolest annaks kaluritele aega üleminekuajal muutustega kohanemiseks, ilma et neid karmilt karistataks“.

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/742 „Ühekordselt kasutatav plast“ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 207).

(16)  COM(2018) 340 final.

(17)  COM(2018) 33 final.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Strateegia plasti kohta ringmajanduses (sealhulgas meede mereprügi kohta)“ (ELT C 283, 10.8.2018, lk 61).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/742 „Ühekordselt kasutatav plast“ (vt joonealune märkus 15).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus NAT/749 „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond“ (vt joonealune märkus 8).


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/125


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/45/EÜ“

[COM(2018) 315 final – 2018/0162 (COD)]

(2019/C 110/23)

Raportöör:

Tanja BUZEK

Konsulteerimistaotlused

Euroopa Parlament, 11.6.2018

nõukogu, 6.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige 2

 

 

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

20.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

201/3/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab üldjoontes komisjoni eesmärke, mis on sõnastatud tema ettepanekus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ (1) meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/45/EÜ, (2) mis käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist. Komitee leiab, et õigusraamistikus kavandatud muudatused on vajalikud, proportsionaalsed ja kulutõhusad.

1.2.

Tunnistades asjaolu, et mõlemad direktiivid on aidanud kaasa merehariduse ja nende meremeeste väljaõppe parandamisele, kes töötavad ELi lipu all sõitvatel laevadel, ning ka ELis sertifitseeritud meremeeste ametialasele liikuvusele, peab komitee soovitavaks astuda selles valdkonnas üks samm edasi. Seepärast soovitab komitee kasutada direktiivi 2008/106/EÜ läbivaatamist selleks, et kutsuda üles laiemale Euroopa arutelule, mis hõlmab komisjoni, liikmesriike, koolitusasutusi ja merendussektorit, arutlemaks, kuidas täiendavalt investeerida Euroopa merendusalaste oskuste baasi, et tagada Euroopa laevastiku konkurentsivõime ja sektori võime luua kvaliteetseid töökohti Euroopa meremeestele ja teistele merendustöötajatele.

1.3.

Eelkõige soovitab komitee luua ELi foorumi, mis kaasaks koolitusasutused, merendussektori, laiema merendusklastri ja riiklikud veeteede ametid, et parandada meremeeste mereharidust ning töötada välja Euroopa merendusalased kraadiõppekursused, mis ulatuvad kaugemale meremeeste väljaõpet käsitlevast rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumtasemest. Selline haridustee jätkamine võimaldaks luua Euroopa meremeestele konkurentsieelise, tagades neile kõrgemal tasemel oskused, kui rahvusvahelisel tasandil nõutakse, ning suurendaks merenduselukutsete atraktiivust ELis, eelkõige naiste ja noorte hulgas.

1.4.

Komitee rõhutab, kui oluline on arendada tulevikukindla õppe pakette, keskendudes eelkõige kvaliteedijuhtimise alasele koolitusele, keskkonnahoidlikele oskustele ja digioskustele, ning leiab, et kõrgetasemeliste oskuste edendamine peaks käima käsikäes sertifitseerimise/märgistamise vormidega.

1.5.

Samuti soovitab komitee töötada välja Euroopa mereharidus- ja koolitusasutuste (METs) võrgustiku, mis vastaks kvaliteedikriteeriumidele, et veelgi parandada Euroopa mereharidussüsteemi. Lisaks soovitab komitee käivitada ELi mereharidus- ja koolitusasutuste vahel kaptenite ja ohvitseride hariduses Erasmuse-tüüpi vahetusprogrammi, mis oleks kohandatud kõnealuse sektori konkreetsete iseärasustega.

1.6.

Mis puudutab kolmandate riikide poolt väljastatud meremeeste tunnistuste tunnustamise uuendatud mehhanismi, peab komitee äärmiselt tähtsaks, et liikmesriigid konsulteerivad enne komisjonile ettepaneku esitamist riiklike laevaomanike ühenduste ja ametiühingutega selles osas, kas uue kolmanda riigi tunnustamist soovitakse. Komitee täpsustab veel, et hinnang tõenäoliselt töölevõetavate meremeeste arvu kohta (kui see on olemas) on ainult üks kriteerium, millega arvestatakse otsuse tegemisel uute kolmandate riikide tunnustamise kohta, ja et seda tuleb järgida läbipaistval viisil.

1.7.

Mis puudutab uute kolmandate riikide tunnustamise otsuse vastuvõtmise tähtaja pikendamist 18 kuult 24 kuule ja teatud olukordades 36 kuule, väljendab komitee muret selle pärast, kas tegemist on õige mehhanismiga, kui menetlus võib kujuneda tarbetult pikaks riigi jaoks, kes täidab selgelt kõiki nõudeid. Seepärast kutsub komitee üles viima menetluse lõpule mõistlikult lühikese ajaga, seades tingimuseks, et juhul, kui tuleb parandusmeetmeid võtta, on seda aega võimalik vajadusest tulenevalt pikendada.

1.8.

Liidu vahendite asjakohase kasutamise eesmärgil teeb komitee ettepaneku muuta artiklit 20 nii, et kolmanda riigi tunnustamise tühistamise sätted kehtiksid ka nendele kolmandatele riikidele, kes ei suuda vähemalt viie aasta jooksul anda märkimisväärset arvu kapteneid ja ohvitsere. Komitee soovib selgitada, et lõplik otsus tunnustamise tühistamise kohta jääb liikmesriikidele ning see tehakse tavamenetluse alusel laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitees (COSS) ning et selle menetlusega antakse õigus hinnata asjaomast liikmesriikide antud teavet.

1.9.

Kuna meresõiduohutuse osas ei tohi teha järeleandmisi, soovitab komitee, et nendele kolmandatele riikidele, kes annavad ELi laevastikku piiratud arvul kapteneid ja ohvitsere, ei peaks kehtima leebemad kordushindamise kriteeriumid kui teistele riikidele.

1.10.

Lisaks kavandatud muudatustele muutmismenetluses (artikkel 27), vastavalt millele on komisjonil õigus delegeeritud õigusaktide abil muuta direktiivi 2008/106/EÜ, kutsub komitee liikmesriikide üles võtma varakult meetmeid muudatuste sisseviimiseks, et vältida vajadust pikenduste ja pragmaatilise tõlgenduse perioodide järele, mida lipuriikide tegevusetuse tõttu varem vaja on läinud.

2.   Taustteave

2.1.

Meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist käsitlevad ELi õigusaktid põhinevad peamiselt rahvusvahelistel miinimumnõuetel, mis on sätestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsiooni meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi (STCW) muudetud versioonis.

2.2.

Lisaks STCW konventsiooni ELi õigusesse ülevõtmisele direktiiviga 2008/106/EÜ (muudetud) tagab ELi raamistik kulutõhusa ühtse ELi mehhanismi kolmandate riikide meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise süsteemide tunnustamiseks. See mehhanism on üles ehitatud selliselt, et STCW konventsiooni järgimist kolmandates riikides hinnatakse ja kordushinnatakse keskselt ja ühtlustatult, vältides olukorda, kus iga liikmesriik peab neid hindamisi eraldi läbi viima. See on oluline eriti seetõttu, et praegu on selles valdkonnas ELi tasandil tunnustatud üle 40 kolmanda riigi.

2.3.

Direktiiviga 2005/45/EÜ pakub õigussüsteem ka lihtsustatud menetluse liikmesriikide poolt väljastatud meremeeste tunnistuste tunnustamiseks. Direktiivi eesmärk oli soodustada ELi meremeeste liikuvust ELi liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel ning võimaldada kaptenite ja ohvitseride tunnistuste tunnustamist ilma täiendavate kompensatsioonimeetmeteta.

2.4.

Eespool nimetatud õigusraamistiku eesmärk on tagada merel inimelude ohutuse kõrge tase ja merekeskkonna kaitse, viies laevaõnnetuste ohu miinimumini. Ollakse ühisel seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt tähtis edendada ELi lipu all sõitvate laevade oluliste töötajate väljaõpet ja diplomeerimist.

2.5.

Ettepanek tugineb komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmile (REFIT), mille raames hinnatakse, millises ulatuses on mõlemad direktiivid oma eesmärgid saavutanud. Komitee nendib, et kavandatav läbivaatamine on põhjaliku hindamise tulemus, millesse andsid panuse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ulatuslik uuring (uuring direktiivide 2008/106/EÜ ja 2005/45/EÜ REFITi hindamise kohta, september 2017 (3)), avalik konsultatsioon, millega kaasnes sihipärasem konsulteerimine, ning temaatilised seminarid, millel osalesid liikmesriigid ja sektori kaks osapoolt, kelleks on laevaomanikud ja meremehi esindavad ametiühingud.

2.6.

REFITi hindamise tulemusi peeti üldiselt positiivseks ning jõuti järeldusele, et ELi õigusaktid on aidanud lahti saada nõuetele mittevastavatest laevaperedest, soodustada meremeeste liikuvust liidus ning saavutada võrdsed tingimused ELis väljaõppe saanud meremeestele ja kolmandates riikides väljaõppe saanutele.

2.7.

Siiski leiti mõni puudus õigusraamistiku tõhususe ja mõne nõude proportsionaalsuse osas. Komisjoni ettepaneku eesmärk on seega tuvastatud puudujääkide kõrvaldamine olemasolevate õigusaktide lihtsustamise ja ühtlustamise teel. Vajalikuks peeti täiendavat sekkumist, nimelt on tarvis:

tagada ühilduvus STCW konventsiooni hiljutiste muudatustega;

ajakohastada liikmesriikides tunnustatavate tunnistuste määratlust, ühendades direktiivid 2005/45/EÜ ja 2008/106/EÜ;

töötada välja kriteeriumid kolmandate riikide uueks tunnustamiseks ja kordushindamiseks, et tagada rahaliste vahendite ning inimressursside tõhusam kasutamine;

määrata kolmandate riikide kordushindamiseks esmatähtsad kriteeriumid, keskendudes riikidele, kust on pärit suurem osa tööjõust, kuid kaaludes kordushindamise tsükli laiendamist ka teistele riikidele;

pikendada uute kolmandate riikide tunnustamise tähtaega, et anda nendele riikidele piisavalt aega vajaduse korral parandusmeetmete võtmiseks ja rakendamiseks.

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Ettepaneku üldine eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada olemasolevaid õigusakte. See hõlmab eelkõige järgmist:

järjepidev asjakohaste ELi õigusaktide STCW konventsiooniga vastavusse viimine;

kolmandate riikide tunnustamise keskse mehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine;

suurem õiguskindlus seoses liikmesriikide poolt väljastatavate meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamisega.

3.2.

Liikmesriikide poolt välja antavate meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamise keskne mehhanism eeldab, et komisjon teeb koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga kättesaadavaks olulised inimressursid ja rahalised vahendid ühest küljest selleks, et hinnata liikmesriikide uusi tunnustamistaotlusi, ja teisalt selleks, et viia läbi juba tunnustatud kolmandate riikide korrapäraseid kordushindamisi.

3.3.

Olemasolevate vahendite tõhusamaks kasutamiseks teeb komisjon ettepaneku muuta tunnustamisprotsess läbipaistvamaks, võimaldades taotlevatel liikmesriikidel tunnustamistaotluse esitamist põhjendada. See meede seisneb selles, et liikmesriigid arutavad omavahel vajadust tunnustada uusi kolmandaid riike.

3.4.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku tunnustatud kolmandate riikide kordushindamise esmatähtsate kriteeriumide kohta, tuginedes põhimõttele, et olemasolevad ressursid tuleks suunata nendelt riikidelt, kust on pärit väike arv ELi laevastiku meremehi, ümber nendele kolmandatele riikidele, kust tuleb suurem osa tööjõust.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut muuta direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, sh liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamise lihtsustatud menetluse lisamist selle direktiivi kohaldamisalasse, tunnistades kehtetuks direktiivi 2005/45/EÜ.

4.2.

Komitee on seisukohal, et see on vajalik muudatus, kuna selle direktiiviga kehtestatud vastastikuse tunnustamise süsteemi haldusraamistiku tõhusust tuleks tõepoolest suurendada, et komisjoni ja EMSA rahalisi vahendeid ja inimressursse oleks võimalik tõhusamalt jaotada.

4.3.

Komitee tervitab eriti komisjoni rõhuasetust läbipaistvusele, mis peaks domineerima uute kolmandate riikide meremeeste tunnistuste tunnustamise taotluste menetlemisel. Komitee leiab, et uus menetlusetapp, mis võimaldab taotleval liikmesriigil tunnustamistaotluse esitamist põhjendada, on proportsionaalne, läbipaistev ja kulutõhus. Taotleval liikmesriigil on kuni ühise otsuse tegemiseni endiselt võimalus kolmandat riiki ühepoolselt tunnustada. Seega tagab kolmanda riigi tunnustamiseni viiv otsusprotsess, et tasakaalus on vajadus läbipaistvuse järele kontrollide ja avaliku sektori raha tõhusa kasutamise puhul (tunnustamisega seotud kulud) ning eesmärk säilitada ELi laevastiku konkurentsivõime (asjaomasest kolmandast riigist pärit meremeeste töölevõtmisest ELi laevadele tulenev konkurentsieelis).

4.4.

Komitee on seisukohal, et meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist käsitlev ELi õigusraamistik on aidanud rahuldada laevanduse tööturu vajadusi, hõlbustades kõigi kehtivat STCW tunnistust omavate kaptenite ja ohvitseride töölesaamist ELi lipu all sõitvatele laevadele, sõltumata nende elukohast või rahvusest. Kuigi laevandus toimib kahtlemata globaliseerunud tööturu tingimustes, soovib komitee meelde tuletada, kui oluline on ELi jaoks ulatuslikult investeerida oma merendusalaste oskuste baasi, et tagada Euroopa meremeeste kriitiline mass, mis hoiab Euroopa laevanduse ja merendusklastrid kogu ELis konkurentsivõimelisena. Sellega luuakse eelkõige noortele eurooplastele väljavaated kõrget kvalifikatsiooni nõudvateks töökohtadeks ja rahuldust pakkuvaks karjääriks merel või sellega seonduvateks töökohtadeks maismaal, säilitades või isegi suurendades ELi meremeeste osakaalu üleilmse merendustööjõu hulgas (ELi praegused 220 000 meremeest moodustavad maailma meremeeste koguarvust 18 %) (4).

4.5.

Mis puudutab meretranspordi valdkonna haridussüsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse parandamist, innustab komitee eespool öeldut silmas pidades liikmesriike lõpuks rakendama soovitusi, mis on esitatud ELi meretranspordi strateegias aastani 2018, (5) ning merendusvaldkonna tööhõive ja konkurentsivõime töörühma (TFMEC) (6) poliitilisi soovitusi Euroopa Komisjonile. Eelkõige kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja kaasseadusandjaid üles kaaluma käesolevas peatükis allpool esitatud soovitusi.

4.6.

Komitee soovitab luua ELi foorumi, mis kaasaks koolitusasutused, merendussektori, laiema merendusklastri ja riiklikud veeteede ametid, et parandada meremeeste mereharidust ning seega nende võimalusi töökoha leidmiseks, karjääriks ja liikuvuseks. Üks selle võrgustiku peamine ülesanne oleks töötada välja Euroopa merendusalased kraadiõppekursused, mis ulatuvad kaugemale meremeeste väljaõpet käsitlevast rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumtasemest (seda nimetatakse ka terminitega „merendusalase kvalifikatsiooni tunnistused“ või „STCW+“) (7). Selline haridustee jätkamine võimaldaks luua Euroopa meremeestele konkurentsieelise, tagades neile kõrgemal tasemel oskused kui rahvusvahelisel tasandil nõutakse.

4.7.

Eespool toodut arvesse võttes rõhutab komitee, kui oluline on arendada tulevikukindla õppe pakette, keskendudes eelkõige kvaliteedijuhtimise alasele koolitusele, keskkonnasõbralikele oskustele ja digioskustele. Äärmiselt olulised on digioskused, kuna laevatehnoloogia, teabevahetus ja andmeside ning maismaal asuvad tugisüsteemid arenevad kiiresti. Komitee on seisukohal, et täiustatud oskused peaksid käima käsikäes sertifitseerimise/märgistamise vormidega, näitamaks et merehariduse parandamine on hinnaline vara, mis aitab Euroopa meremeestel oma karjääriväljavaateid edendada. See omakorda suurendab merenduselukutsete atraktiivsust ELis, eelkõige naiste ja noorte hulgas, parandades samas ka meresõidu tõhusust ja kvaliteeti, sh järjepidev innovatsioon ja kulude vähendamine.

4.8.

Samamoodi oleks soovitatav kaaluda sellise Euroopa mereharidus- ja koolitusasutuste võrgustiku väljatöötamist, mis vastaks kvaliteedikriteeriumidele, et veelgi parandada Euroopa mereharidussüsteemi. Selleks soovitab komitee otsida inspiratsiooni Euroopa siseveetranspordi valdkonna koolitus- ja haridusasutuste võrgustikust EDINNA (Education Inland Navigation), mis loodi 2009. aastal, et edendada haridus- ja koolitusprogrammide ülespoole ühtlustamist. See platvorm on osutunud suurepäraseks vahendiks, mille kaudu vahetada oskusteavet ja mis võimaldab kooskõlastatud lähenemisviisi ametialaste pädevuste arendamiseks. Lisaks soovitab komitee käivitada ELi mereharidus- ja koolitusasutuste vahel kaptenite ja ohvitseride hariduses Erasmuse-tüüpi vahetusprogrammi, mis oleks kohandatud sektori konkreetsete iseärasustega.

4.9.

Samuti nõuab komitee ELilt ja liikmesriikidelt kooskõlastatud poliitilist tahet, et toetada merendussektorit, kui see püüab lahendada digiteerimise, automatiseerimise ja sektori vajalikul määral keskkonnahoidlikumaks muutmisega seotud probleeme. Komitee täheldab, et probleeme on kergem lahendada, kui tagada Euroopa-põhine kvaliteetne merehariduse ja -väljaõppe süsteem, mis on asjakohane ka tulevikus. Komitee peab selles osas kiiduväärseks, et lähiajal käivitatakse nelja-aastane SkillSea projekt. Projektiga edendatakse koostööd tööstuse – sh Euroopa sotsiaalpartnerid meretranspordi valdkonnas, Euroopa Ühenduse Reederite Ühing (ECSA) ja Euroopa Transporditöötajate Ametiühingute Liit (ETF) – ning hariduse ja koolituse pakkujate ja liikmesriikide ametiasutuste vahel, et muuta Euroopas merehariduse õppekavad paremaks.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee peab kiiduväärseks asjaolu, et direktiivid 2005/45/EÜ ja 2008/106/EÜ on ühendatud, sest komitee arvates tõhustab ühendamine nende rakendamist ning muudab tõenäoliselt meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist käsitleva õigusraamistiku selgemaks ja lihtsamaks. Konsolideerimisega lahendatakse eeskätt probleem, et direktiivi 2005/45/EÜ tunnistuste määratlus on iganenud, ning selgitatakse ja ühtlustatakse liikmesriikide poolt tunnustatud meremeeste tunnistuste määratlust. Meremeeste tunnistuste määratlust tuleb tõesti uuendada, et see oleks kooskõlas 2012. aastal kasutusele võetud uute määratlustega. Ajakohastamine suurendab tõenäoliselt ELi liikmesriikide vastastikuse tunnustamise skeemi õiguskindlust.

5.2.

Uue artikli 5b eesmärk on lisada direktiivi 2008/106/EÜ kohaldamisalasse liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikune tunnustamine. Komitee peab seda täiendust väga oluliseks, sest sellega selgitatakse, milliseid tunnistusi vastastikku tunnustatakse, et ühe liikmesriigi tunnistuse saanud meremehed saaksid töötada teise liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel.

5.3.

Komitee toetab tööjõu liikuvust igati ja ergutab seda veelgi edendama, et aidata ELis tunnistuse saanud kaptenitel ja ohvitseridel sujuvamalt Euroopa laevaomanikega kohtuda. Komitee tõdeb selles osas rahulolevalt, et komisjoni (8) sõnul kehtis liidus 2015. aastal enam kui 47 000 algselt mõnes muus liikmesriigis välja antud meresõidudiplomi tunnustamist tõendavat kinnituslehte, mis moodustab umbes 25 % kõigist kaptenitest ja ohvitseridest, kes saaksid ELi liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel töötada.

5.4.

Eespool välja toodud arvandmed näitavad, et liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikuse tunnustamise skeem on andnud innustavaid tulemusi ELi liikmesriikide lipu all sõitvatel laevadel ELi meremeeste liikuvuse edendamise osas. Lisaks rõhutab komitee, kui tähtis on järjepidevalt aidata kaitsta Euroopas töökohti merel, kindlustada mereharidus- ja koolitusasutuste tulevik kogu Euroopas ning tugevdada Euroopa merendusalast oskusteavet üldiselt.

5.5.

Komitee toetab ettepanekut viia direktiiv 2008/106/EÜ vastavusse STCW konventsiooni viimaste muudatustega, et vältida direktiivis õiguslikke vastuolusid rahvusvahelise õigusraamistiku osas. Ühtlustamine toetab tõenäoliselt ühtlast rakendamist ELi tasandil, aitab meeskondadel omandada uusi oskusi ja pädevusi – eelkõige reisilaevadel töötavate meremeeste ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni gaaskütusel ja muudel madala leekpunktiga kütustel töötavate laevade rahvusvahelise ohutuskoodeksi (IGF koodeks) ja polaarvetes tegutsevate laevade ohutuskoodeksi (polaarkoodeks) kohaldamisalasse jäävatel laevadel töötavate meremeeste väljaõppe- ja kvalifikatsiooninõuded – ja toetab samas karjäärivõimalusi.

5.6.

Komitee peab küsitavaks liidu finants- ja inimressursside ebaproportsionaalset kasutamist uute kolmandate riikide hindamiseks, kes ei pruugi suuta palju kapteneid ja ohvitsere pakkuda. Seega toetab komitee täielikult komisjoni ettepanekut, et kõigi liikmesriigi esitatud uute taotlustega kolmanda riigi tunnustamiseks oleks kaasas analüüs, mis sisaldab hinnangut selle kohta, mitu ohvitseri ja kaptenit sellest riigist tõenäoliselt tööle võetakse. Lisaks peab komitee äärmiselt tähtsaks, et liikmesriigid konsulteerivad enne komisjonile ettepaneku esitamist riiklike laevaomanike ühenduste ja ametiühingutega selles osas, kas uue kolmanda riigi tunnustamist soovitakse. Komitee täpsustab siiski, et hinnang tõenäoliselt töölevõetavate meremeeste arvu kohta (kui see on olemas) on ainult üks kriteerium, millega arvestatakse otsuse tegemisel uute kolmandate riikide tunnustamise kohta, ja et seda tuleb järgida läbipaistval viisil.

5.7.

Edasise tulemuslikkuse huvides ja olemasolevate vahendite parema kasutamise seisukohast on komiteel hea meel, et ettepaneku (artikkel 19) kohaselt peavad liikmesriigid uue kolmanda riigi tunnustamise nõude esitamise soovi korral nõuet põhjendama ja seda omavahel arutama. Komitee soovib selgitada, et lõplik otsus uue kolmanda riigi tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta jääb liikmesriikidele ning see tehakse tavamenetluse alusel, mis hõlmab kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitees (COSS). Lisaks peab komitee kiiduväärseks erandi tegemist, et liikmesriigil oleks võimalik kolmanda riigi väljastatud tunnistusi ühepoolselt tunnustada, kuni oodatakse hinnangu tulemusi. Komitee toetab kindlalt sellist erandit, mis võimaldab proportsionaalset ja kulutõhusat lahendust, säilitades samas ELi laevastiku konkurentsivõime.

5.8.

Mis puudutab uute kolmandate riikide tunnustamise otsuse vastuvõtmise tähtaja pikendamist 18 kuult 24 kuule ja teatud olukordades 36 kuule, leiab komitee, et kavandatav meede on õigustatud juhul, kui on tungiv vajadus, et kolmas riik võtaks parandusmeetmed. Ent komitee väljendab muret selle pärast, kas tunnustamismenetluse automaatne pikendamine on õige mehhanism, sest sel juhul võib protsess venida tarbetult pikaks nende riikide jaoks, kes ilmselgelt kõiki nõudeid täidavad. Seega soovitab komitee taotleda jätkuvalt eesmärki viia menetlus läbi mõistlikult lühikese ajaga, seades tingimuseks, et juhul, kui tuleb parandusmeetmeid võtta, on seda aega võimalik vajadusest tulenevalt pikendada.

5.9.

Läbivaadatud artiklis 20 kehtestatakse eraldi põhjendus kolmanda riigi tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks selle tõttu, et see ei ole vähemalt viie aasta jooksul ELi laevastikku meremehi andnud. Komitee soovib selgitada, et lõplik otsus tunnustamise tühistamise kohta jääb liikmesriikidele ning see tehakse tavamenetluse alusel laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitees (COSS) ning et selle menetlusega antakse õigus arvestada asjaomase liikmesriikide antud teabega. Komitee toetab üldiselt läbivaatamist, rõhutades, et ressursside tõhusa kasutamise huvides on jätkuvalt oluline argument, et kolmas riik ei ole andnud üldse kapteneid ja ohvitsere või ei ole andnud märkimisväärset hulka kapteneid ja ohvitsere. Seda arvesse võttes ja menetlustega täielikult kooskõlas teeb komitee ettepaneku, et kolmanda riigi tunnustuse võiks tunnistada kehtetuks juhul, kui kolmas riik ei ole vähemalt viie aasta jooksul andnud märkimisväärset hulka kapteneid ja ohvitsere.

5.10.

Komitee seab kahtluse alla artikli 21 muudatuse põhjuse, mille kohaselt on võimalik kordushindamise perioodi pikendada esmatähtsate kriteeriumide alusel kümne aastani. Komitee mõistab ettepanekut puhtmatemaatilisest seisukohast, sest teoorias ohustavad laevade turvalist käitamist rohkem need kolmandad riigid, kes annavad palju meremehi, kui need riigid, kes annavad piiratud arvul meremehi. Eelnimetatud põhjustel ja lähtudes põhimõttest, et meresõiduohutuse osas ei tohi teha järeleandmisi, soovitab komitee mitte hinnata leebemalt neid kolmandaid riike, kes annavad ELi laevastikku piiratud arvul kapteneid ja ohvitsere.

5.11.

Komitee toetab artikli 25a muudatust, mis on vajalik, et liikmesriikide esitatud teavet kolmandate riikide välja antud tunnistuste tunnustamist tõendavate kinnituslehtede arvu kohta oleks võimalik kasutada läbipaistvalt kolmandate riikide tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks ja nende kordushindamise prioriteediks seadmiseks, nagu on sätestatud artiklites 20 ja 21.

5.12.

Komitee on täiesti teadlik, et laevanduse rahvusvahelist iseloomu arvestades peab eesmärk olema vältida vastuolusid liikmesriikide poolt rahvusvahelisel ja liidu tasandil võetud kohustuste vahel. Sellest tulenevalt tuleb viia Euroopa raamistikku pidevalt vastavusse STCW konventsiooniga, et ELile ja kolmandatele riikidele oleks võimalik luua võrdsed võimalused merehariduse ja -väljaõppe ning meremeeste sertifitseerimise rahvusvahelise raamistiku rakendamisel. Arvestades eespool esitatud kaalutlusi, leiab komitee, et STWC konventsioonis tulevikus tehtavate muudatuste korral on asjakohane anda komisjonile volitused teha delegeeritud õigusaktidega muudatusi, et tagada sujuvam ja kiirem kohandamine STWC konventsioonis ja koodeksis tehtavate muudatustega.

5.13.

Seoses sellega palub komitee liikmesriikidel muudatused kiiresti sisse viia, et ei tekiks vajadust pikenduste ja pragmaatilise tõlgenduse perioodide järele, mida lipuriikide tegevusetuse tõttu varem vaja on läinud.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

(2)  ELT L 255, 30.9.2005, lk 160.

(3)  https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/legislation/2017-09-stwc-support-study-refit-eval-dirs-20080106-20050045.pdf

(4)  SWD(2016) 326 final.

(5)  COM(2009) 8 final.

(6)  Merendusvaldkonna tööhõive ja konkurentsivõime töörühma lõi komisjoni asepresident Siim Kallas. Töörühma aruanne esitati 9. juunil 2011.

(7)  COM(2009) 8 final.

(8)  SWD(2017) 18 final.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/132


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025“

[COM(2018) 437 final – 2018/0226 (NLE)]

(2019/C 110/24)

Raportöör:

Giulia BARBUCCI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 12.7.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 13.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

20.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

208/3/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–2025 käsitleva määruse ettepanekut ning rõhutab selle järjepidevust varasemate programmidega tuumasünteesi, tuumalõhustumise ja tuumaohutuse uuringute ja arengu ning Teadusuuringute Ühiskeskuse vallas, samuti tegeletakse ettepanekus uute sekkumisvaldkondadega, nagu kiirguskaitse ja tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine.

1.2.

Komitee leiab, et Euratomi eelarve on seatud eesmärkide saavutamiseks asjakohane, ning peab oluliseks selle rahalise toetuse säilitamist, sõltumata Brexiti läbirääkimiste tulemustest. Sellega seoses leiab komitee, et väga oluline on hoolikalt juhtida Ühendkuningriigi lahkumist Euratomi programmist, eelkõige puudutab see juba käimasolevat teadustegevust, ühist taristut ning sotsiaalset mõju (nt töötingimused) personalile Ühendkuningriigi territooriumil ja sellest väljaspool.

1.3.

Komitee leiab, et Euroopa Ühistoroidkambri (JET) projekt on rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projekti arengul põhielement, pealegi on viimane teaduslikust vaatevinklist JETi projekti loogiline edasiarendus. Seetõttu peab komitee oluliseks, et JETi projekt jätkuks (kas ELi projektina või ELi-Ühendkuningriigi ühisprojektina), kuni ITERi projekt saab hakata toimima.

1.4.

Komitee leiab, et programmis kasutatud uuendused, näiteks selle lihtsustamine, eesmärkide laiendamine (ioniseeriv kiirgus ja rajatiste tegevuse lõpetamine), parim koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ning võimalus rahastada teadlaste haridust ja koolitust (nt Marie Sklodowska-Curie meede), vastavad kodanike ootustele ja tugevdavad programmi tõhusust ja mõjusust.

1.5.

Komitee leiab, et tuumaohutust tuleb mõista dünaamilise põhimõtte kohaselt, mis eeldab kehtivate õigusaktide pidevat järelevalvet ja ajakohastamist kõige uuemate avastuste ja uuenduste põhjal, hõlmates rajatiste kogu elutsüklit. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liikmesriikide piiridel asuvatele rajatistele, tugevdades koordineerimist riiklike ja kohalike omavalitsuste vahel ning tagades kodanike ja töötajate tõelise kaasamise.

1.6.

Komitee leiab, et haridus alates kohustuslikust haridusest ning koolitus on oluline tegur, et viia noori teaduse ja tehnoloogia valdkonnale lähemale. See on väga oluline, et tulevikus suurendada Euroopa kõnealuses sektoris teadlaste arvu, mis praegu ei ole piisav nõudluse rahuldamiseks tootmis- ja teadusvaldkonnas.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–2025 käsitlev määruse ettepanek kuulub teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2021–2027) õigusaktide paketti (1). Kavandatav programm kestab viis aastat vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 7 võimalusega seda pikendada kaheks aastaks, et viia see kooskõlla programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

2.2.

Programmi „Euroopa horisont“ rahaline toetus 2021.–2027. aastaks on 100 miljardit eurot, millest Euratomi programmile eraldatakse 2,4 miljardit eurot. Raamprogrammiga „Euroopa horisont“ kehtestatakse ka suunised osalemise vahendite ja viiside kohta ning rakendamise, hindamise ja juhtimise sätete kohta. Euratomi programmiga toetatavad teadusuuringute valdkonnad ei kuulu programmi „Euroopa horisont“ nii õiguslikel (eri aluslepingud) kui ka juhtimisega seotud põhjustel (tegevuse dubleerimise ärahoidmine), et tugevdada koostoimet programmide vahel.

2.3.

Komitee on pühendanud ad hoc arvamuse programmi „Euroopa horisont“ ettepanekule, (2) millega käesolev arvamus on seotud tulevikuvisiooni ja soovituste osas. Komitee on koostanud ka kaks muud sellega seotud arvamust – ITERi projekti (3) ja tuumaelektrijaamade demonteerimise (4) kohta.

3.   Ettepaneku kokkuvõte

3.1.

Euratomi teadus- ja koolitusprogramm käsitleb tuumaenergia erinevaid rakendusi Euroopas, nii energia tootmist kui ka muid otstarbeid muudes sektorites (nt meditsiinisektoris ioniseeriv kiirgus). Euroopa Liidu jõupingutuste eesmärk on edendada innovatsiooni ja ohutu tehnoloogia arendamist, vähendades ohte ja tagades optimaalse kiirguskaitse. Seepärast võimaldab Euratom liikmesriikide osamakseid integreerida, ühendades innovatsiooni-, teadus- ja koolitustegevuse.

3.2.

Ettepanekuga kehtestatakse teadusuuringute eelarve ja ühised eesmärgid nii otseste meetmete (mida rakendab komisjon otse Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu) kui ka kaudsete meetmete puhul (mida rakendab avalik või erasektor ning mida rahastatakse programmist), mida rakendatakse kooskõlas liikmesriikidega kokkulepitud tööprogrammidega.

3.3.

Euratomi programmi aastateks 2021–2025 rakendatakse eelarve otsese täitmise raames. Komisjon võib siiski, kui ta peab seda asjakohaseks, rakendada eelarve jagatud täitmist ja/või kaudset täitmist, usaldades programmi teatavate osade elluviimise Euratomi asutamislepingu artikli 10 kohaselt liikmesriikidele, isikutele või ettevõtjatele või ka kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või kolmandate riikide kodanikele.

3.4.

Kavandatav programm jätkab praeguse Euratomi programmi peamist teadustegevust (kiirguskaitse, rajatiste tuumaohutus ja tuumajulgeolek rahvusvahelises poliitikas, radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja tuumasünteesienergia), pöörates üha rohkem rõhku dekomisjoneerimisele ja ioniseeriva kiirguse mitteelektrilistele rakendustele. Programmi 2021.–2025. aasta kavandatud eelarve on 1 675 000 000 eurot, mis on jaotatud tuumasünteesialase teadus- ja arendustegevuse (724 563 000 eurot), tuumalõhustumisuuringute, tuumaohutuse ja kiirguskaitse (330 930 000 eurot) ning Teadusuuringute Ühiskeskuse (619 507 000 eurot) vahel.

3.5.

Eesmärkide ulatuse laiendamine suurendab vahendi valdkonnaülesust nii, et see oleks rohkem kodanike teenistuses. Eelkõige tuleb ioniseeriva kiirguse kasutamise tõttu üha rohkemates valdkondades kaitsta inimesi ja keskkonda kiirgusega tarbetu kokkupuute eest. Ioniseerivat röntgenikiirgust kasutatakse Euroopas igapäevaselt eri valdkondades, peamiselt meditsiinis. Selle tulemusena arendatakse kiirguskaitsealaseid uuringuid ka valdkonnaüleselt nii tuumaenergia tootmise kui ka meditsiini valdkonnas, välistamata muid tööstuse, põllumajanduse, keskkonna ja ohutuse valdkonnas kasutatavaid rakendusviise.

3.6.

Teine uuenduslik element on teadusuuringud tuumarajatiste dekomisjoneerimine ja nende keskkonnakahju heastamise tehnoloogia väljatöötamiseks ja hindamiseks, arvestades nende kasvavat nõudlust. See aspekt on otsustava tähtsusega, et lahendada probleem teiste ohutusaspektidega, mida praegune programm juba hõlmab: tuumaohutus (st reaktorite ja kütusetsükli ohutus), kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine, kiirguskaitse ja hädaolukorraks valmisolek (radioaktiivsed õnnetused ja kiirgusökoloogiaalased teadusuuringud) ja meetmed, millega rakendada tuumajulgeoleku, kaitse ja leviku tõkestamise strateegiad.

3.7.

Neid algatusi täiendab konkreetne meede, mille eesmärk on toetada tuumasünteesienergia arendamist, mis on potentsiaalselt ammendamatu energiaallikas ja millel on väiksem keskkonnamõju. Eelkõige keskendutakse ettepanekus tuumasünteesialase tegevuskava rakendamise järjepidevuse tagamisele, mille tulemusena peaks valmima esimene elektrijaam selle sajandi teisel poolel. Sel põhjusel toetab EL jätkuvalt ITERi projekti eraldi programmi (5) kaudu ja tulevikus DEMO projekti.

3.8.

Lisaks teadusuuringutele nähakse ettepanekus ette ka tuumateadlaste osalemine haridus- ja koolitusprogrammides (nt Marie Skłodowska-Curie meede), et säilitada kõrgetasemelised teadmised, samuti piisav rahaline toetus, mis võimaldab juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelisele teadustaristule (sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskusele).

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee tervitab Euratomi programmi (2021–2025) käsitlevat määruse ettepanekut. Eelkõige hindab komitee kasvavat vastastikust mõju programmi „Euroopa horisont“ raames, et tagada ühised juhtimismehhanismid, juurdepääs vahenditele ja nende haldamine, samuti teadus- ja koolitustegevuse integreerimine, vältides tarbetut dubleerimist.

4.2.

Komitee leiab, et Euratomile eraldatud eelarve on kooskõlas ELi seatud eesmärkidega tuumaenergia valdkonnas. Sel põhjusel leiab ta, et on oluline säilitada see rahaline toetus, sõltumata Brexiti läbirääkimiste tulemustest. Sellega seoses leiab komitee, et väga oluline on hoolikalt juhtida Ühendkuningriigi lahkumist Euratomi programmist, eelkõige puudutab see juba käimasolevat teadustegevust, ühist taristut ning sotsiaalset mõju (nt töötingimused) personalile Ühendkuningriigi territooriumil ja sellest väljaspool (6).

4.3.

Eelkõige rõhutab komitee, et ITERi projekti rakendamiseks on vaja JETi (Euroopa Ühistoroidkambri) projekti toetust; JETi rajatis asub Ühendkuningriigis ja seda rahastab Euratom. Praegu ehitatava ITERi rajatise teatud osi testitakse muu hulgas JETi projekti kaudu ja pealegi on ITERi projekt teaduslikust vaatevinklist JETi projekti edasiarendus. Selline rajatis on maailmas ainulaadne ja seda ei saa asendada. Seetõttu peab komitee oluliseks, et JETi projekt jätkuks (kas ELi projektina või ELi-Ühendkuningriigi ühisprojektina), kuni ITERi projekt saab hakata toimima.

4.4.

Komitee toetab määruse ettepaneku lähenemisviisi, mille põhieesmärk on tagada juba käimasolevate teadusuuringute ja projektide järjepidevus, nagu ITERi projekt, mis kujutab endast olulist eesmärki dekarboniseerimise, (7) energiavarustuse ja tööstusliku arengu tagamisel (8). Lisaks sisaldab uus programm huvipakkuvaid uuendusi, laiendades teadus- ja innovatsioonitegevust, mida saab rahastada arengu ja majanduskasvu eesmärgil.

4.5.

Komitee tunneb suurt heameelt ettepaneku üle lisada rahastamiskõlblike meetmete hulka ioniseerivat kiirgust käsitlevad meetmed, laiendades programmi valdkonnaülesust kooskõlas programmiga „Euroopa horisont“ ühiskonnaprobleemide vallas. Seoses sellega on tähtis, et teadus- ja innovatsiooniprotsessi patentide ja uue tehnoloogia alaseid tulemusi levitatakse kiiresti ja korrapäraselt, arvestades nende ulatuslikku kohaldamisala (9).

4.6.

On oluline, et kodanikke teavitatakse Euroopa tasandi rahastamise ja ühiste jõupingutuste kaudu saadud tulemustest. See tugevdab kodanike usaldust teadus- ja uurimistegevuse vastu, samuti suurendab teadlikkust Euroopa Liidu tähtsuse ja konkreetse strateegia kohta kõigi inimeste elukvaliteedi parandamisel.

4.7.

Komitee hindab kõrgelt ka seda, et tuumarajatiste tegevuse lõpetamise ja nende keskkonnakahju heastamise valdkonnas suurendatakse uuringute ja teadmiste ühise kasutuse rahastamist, et tulla toime nii liikmesriikide kasvavate vajadustega kui ka lõpetada tuumaenergia tootmisega seotud protsesside juhtimise ahel, mis peab tingimata lõppema tuumarajatiste dekomisjoneerimise keskkonnakahju ohutu heastamisega.

4.8.

Komitee leiab, et programmi laiendamine haridus- ja koolitustegevusele, nagu Marie Skłodowska-Curie meede, on ülioluline, et säilitada ELis kõrge kvalifikatsioonitase. Siiski on oluline seada nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed eesmärgid, kuna praeguseks ei ole Euroopa teadlasi selles sektoris piisavalt, et katta kogu Euroopa tootmis- ja teadustegevuse vajadusi (10).

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Pärast Fukushima katastroofi välja töötatud uus tuumaohutuse raamistik (11) on vastus kodanike muredele. Euroopa Liit on loonud süstemaatiliste kontrollide süsteemi (vastastikune hindamine) ja dünaamilised ja mitmetasandilised turvamehhanismid, mis on karmistanud rajatiste ohutuseeskirju. Komitee soovitab jälgida kõnealuse direktiivi nõuetekohast rakendamist, ajakohastada seda ja kohandada uute ülesannetega, hõlmates rajatiste kogu eluea – uute reaktorite kavandamist ja olemasolevate pidevat kohandamist kuni nende dekomisjoneerimiseni (12). Selles kontekstis leiab komitee, et organisatsiooniväliste sõltumatute osaliste järelevalvetegevus võib aidata jõuda rangemate ohutusstandarditeni.

5.2.

Kuna paljud reaktorid paiknevad kahe või enama ELi riigi piiril, on oluline kehtestada riikidevahelise koostöö tugevdatud raamistik, et luua kiirreageerimismehhanismid ettenägematute piiriüleste õnnetusjuhtumite jaoks, (13) tagades asjaomaste kohalike ja riiklike asutuste tõhusa koostöö ja koordineerimise. See protsess peab direktiivi 2014/87/Euratom artikli 8 kohaselt ette nägema ka töötajatele ja kodanikele suunatud tõhusa ja laiaulatusliku teabe- ja koolitustegevuse, mille jaoks on ette nähtud toetused konkreetsetest rahastamisvahenditest. Sarnaseid algatusi tuleks rakendada kolmandate naaberriikidega, kes seisavad silmitsi samade ohtudega (14).

5.3.

Komitee leiab, et alltöövõtt võib olla ebakindlust tekitav tegur tuumaelektrijaamade hooldamisel ning seetõttu soovitab seda piirata ja rangelt kontrollida (15).

5.4.

Komitee arvates on esmatähtis toetada ja soodustada noorte huvi reaal- ja tehnoloogiaainete vastu, mis eeldab kooliõpetajate aktiivset ja teadlikku kaasatust. See peaks pideva koolituse ja ajakohastamise abil olema positiivne vahend, et edastada teadmisi ja julgustada õpilasi seda teemat eelarvamusteta ja stereotüüpideta avatult arutama.

5.5.

Eelkõige toetab komitee toetab algatusi (sh programmi „Erasmus+“ kaudu), mille eesmärk on levitada koolides teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse, matemaatika aineid integreeritult kunstiga. Selle lähenemisviisi abil julgustatakse õpilaste süstemaatilist ja uurimuslikku tegevust, kuna neil on võimalus lahendada reaalmaailma probleeme loovalt. Viimastel aastatel ELi rahastatud teadusuuringud ja projektid on andnud väga häid tulemusi, näidates, et see lähenemisviis suurendab huvi tehnika, matemaatika ja teadusteemade vastu, mis muutub edaspidi õpilaste esmaseks valikuks ülikooli astumisel (16).

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  COM(2018) 435 final.

(2)  INT/858, arvamus „Raamprogramm „Euroopa horisont““ (ELT C 62, 15.2.2019, lk 33).

(3)  TEN/680, arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik ja ITER“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 136 ).

(4)  TEN/681, arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik ning dekomisjoneerimine ja radioaktiivsed jäätmed“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 141 ).

(5)  TEN/680, arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik ja ITER“ (vt joonealune märkus 3).

(6)  https://www.nature.com/articles/d41586-018-06826-y.

(7)  ELT C 107, 6.4.2011, lk 37.

(8)  ELT C 229, 31.7.2012, lk 60.

(9)  INT/858, arvamus „Raamprogramm „Euroopa horisont““ (vt joonealune märkus 2).

(10)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 38.

(11)  Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom (ELT L 219, 25.7.2014, lk 42) ja sellega seotud direktiivid.

(12)  ELT C 341, 21.11.2013, lk 92.

(13)  ELT C 318, 29.10.2011, lk 127.

(14)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 104.

(15)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 38.

(16)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 6.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/136


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised“

[COM(2018) 445 final – 2018/0235 (NLE)]

(2019/C 110/25)

Raportöör:

Ulrich SAMM

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 12.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

20.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

202/0/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et puhta energeetika saavutamine on esmatähtis ja selle eesmärgi täitmisel peetakse tuumasünteesienergiat võimalikuks pikaajaliseks lahenduseks, kusjuures Euroopa on CO2-heiteta, säästvate ja energiavarustuse paljusust tagada aitavate tuumasünteesitehnoloogiate arendamises esirinnas.

1.2.

Komitee rõhutab, et ulatuslikud pikaajalised investeeringud, mida on vaja termotuumaelektrijaama arendamiseks, sisaldavad ikka veel teatavat tööstusriski, kuid edu korral oleks termotuumaelektrijaama loomine uus lisanduv tegur, mis muudaks radikaalselt praegust energiavarustust, pakkudes murrangulist innovatsiooni, sest tuumasünteesi kütus on külluslik ja peaaegu ammendamatu.

1.3.

Ettepanekus käsitletakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ees seisavad peamisi probleeme ITERi projekti positiivse hoo hoidmisel. Seitsme üleilmse partneri (ELi, Ameerika Ühendriikide, Venemaa, Jaapani, Hiina, Lõuna-Korea ja India) koostöös ehitatakse praegu Prantsusmaal Cadarache’is esimest 500 MW soojusvõimsusega termotuumareaktorit ITER. Töö käitatakse 2025. aastal ja täisvõimsusega käitamine (500 MW) toimuks 2035. aastal. Komitee hindab viimaste aastate positiivset arengut pärast probleemide ületamist tänu ITERi projekti põhjalikule ajakohastamisele (uus kõrgem juhtkond ja läbivaadatud ITERi baasajakava).

1.4.

Komitee innustab komisjoni rohkem rõhutama, kui tähtis on vajadus ühendada ITERi projekt ja Euroopa tuumasünteesiuuringud, mida korraldab EUROfusion, mida rahastatakse Euratomi teadusuuringute ja koolituse programmi kaudu ja mis käitab Euroopa ühistoroidkambrit (JET) – olulist katserajatist, mis asub Ühendkuningriigis Culhamis. Peale ehitamise vajab ITER põhjalikku ettevalmistust ja ainult tugev Euroopa teaduskogukond suudab säilitada kaasprogrammid ning juhtpositsiooni.

1.5.

Komitee tunnistab ELi lisaväärtust, mida näitab EUROfusioni edu. See on Euroopa teadusprogramm, millesse on kaasatud kõige rohkem liikmesriike (välja arvatud Luksemburg ja Malta) ning mis panustab oluliste projektidega, mis koos muudavad ELi selles valdkonnas maailma juhtivaks jõuks.

1.6.

Komitee väljendab heameelt, et tuumasünteesienergia kasutuselevõtu uues Euroopa tegevuskavas, mille töötas välja EUROfusion, määratletakse täpselt tee esimese termotuumaelektrijaamani, mis põhineb tööstuse intensiivsemal kaasamisel, kogu Euroopa tuumasünteesiteadlaste ja inseneride harimisel ning tugeval koostööl väljaspool Euroopat. Tegevuskavas eeldatakse, et 2035. aastal toimub ITERi kõrgjõudlusega tavakäitamine ja tulemusi arvesse võttes lõpetatakse esmakordselt ülekandevõrku elektrit andva esimese termotuumaelektrijaama (DEMO) projekteerimine 2040. aasta paiku, kui algab ehitus.

1.7.

Komitee mõistab, et ITERil on olulisi probleeme, mida saab lahendada ainult JETis, ja kordab seega muret mõju pärast, mida Brexit JETi töö jätkumisele avaldab. Komitee on seisukohal, et ITERi käitamise riskide vähendamiseks ja teadusuuringute kava optimeerimiseks on oluline, et JETi käitamine jätkuks (ELi või ELi ja Ühendkuningriigi ühise rajatisena) ajavahemikul 2020. aastast ITERi esmakordse käitamiseni, kuna sellel ajal ei ole JETi kaotuse puhuks varulahendusi.

1.8.

Komisjoni ettepanekus antakse ITERi jaoks eelarve, kuid ei mainita, kas tuumasünteesiuuringute kaasprogrammi jaoks vajalik eelarve on piisav. Komitee rõhutab, et aastatel 2021–2025 EUROfusionile eraldatud eelarve peab olema kooskõlas tuumasünteesi tegevuskavaga, milles ITERiga seonduv töö on väga oluline.

1.9.

Komitee on rahul, et investeeringud tuumasünteesitehnoloogiasse on tööstuse ja VKEde seisukohast asjakohased. Perioodil 2008–2017 sõlmis Fusion for Energy kogu Euroopas lepinguid ja andis toetusi ligikaudu 3,8 miljardi euro väärtuses. Vähemalt 500 ettevõtet, sealhulgas VKEd, ja enam kui 70 teadus- ja arendusorganisatsiooni umbes 20 ELi liikmesriigist ning Šveitsist on ITERi tegevustesse tehtud investeeringutest kasu saanud. Lisaks on kolmandatest riikidest ITERi lepinguosalised allkirjastanud lepingud Euroopa tööstusega, et toetada oma komponentide tootmist ITERi jaoks, mis toob Euroopa ettevõtetele täiendavaid uusi töökohti ja majanduskasvu. Komitee märgib, et suurim panustaja ITERi investeeringute netomõjusse on võrsefirmade areng ja tehnoloogiasiirded, mis loovad uusi ärivõimalusi muudes sektorites.

1.10.

Komitee on veendunud, et Euroopa tuumasünteesiuuringud üldiselt, aga iseäranis ITERi elluviimine, võivad olla suurepäraseks näiteks Euroopa ühisprojektide tugevuse kohta. Tähtis on üldsust teavitada Euroopa tasandi rahastuse ja ühiste jõupingutuste abil saavutatud tulemustest. See suurendab inimeste usaldust teadus- ja uurimistöö vastu, samuti parandab teadlikkust Euroopa Liidu tähtsusest.

2.   Sissejuhatus

2.1.

ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor) on rahvusvahelisel teaduskoostööl põhinev projekt, mis käivitati 2005. aastal seitsme üleilmse partneri vahel (ITERi lepinguosalised on EL, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja India). Projekti eesmärk on näidata tuumasünteesienergia teaduslikku ja tehnoloogilist teostatavust rahumeelsetel eesmärkidel esimese 500 MW termotuumareaktori ITER ehitamise ning käitamise teel Prantsusmaal Cadarache’is. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on projekti juba mitmes arvamuses toetanud (1). ITER on järgmine samm liikumisel tuumasünteesienergeetika poole, mis on kõige uuenduslikum ja paljutõotavam säästev energiaallikas ja suudab tulla toime kasvava nõudlusega energia järele, paralleelselt taastuvate energiaallikate arendamisega.

2.2.

2015. aastal hõlmas ITERi projekti põhjalik ajakohastamine uue kõrgema juhtkonna nimetamist ITERi organisatsioonis ja ühisettevõttes Fusion for Energy. ITERi nõukogu kiitis läbivaadatud ITERi baasajakava heaks 19. novembril 2016. Ajakavas on määratud esimese plasma varaseimaks tehniliselt teostatavaks tähtajaks 2025. aasta detsember ja deuteerium-triitiumkütusega täisvõimsusel käitamise (500 MW) ajaks 2035. aasta. Positiivset hinnangut ITERi edusammudele viimastel aastatel kinnitasid sõltumatud hindamised, mille käigus tunnustati projekti stabiliseerumist ja selle lõpuleviimise realistlikku alust.

2.3.

Euroopa panuse ITERi organisatsiooni annab ELi riiklik asutus Fusion for Energy, mis asub Hispaanias Barcelonas. Fusion for Energy on ühisettevõte, mis loodi Euratomi lepingu 5. peatüki alusel. Fusion for Energy põhikirja kohaselt on ühisettevõttel oma eelarve täitmise kord, kus täitmisele annab heakskiidu Euroopa Parlament ELi nõukogu soovituse alusel. 2015. aastal võeti vastu uued Fusion for Energy finantseeskirjad; ITERi ja seega Fusion for Energy üle tehtav järelevalve anti teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi vastutusalast energeetika peadirektoraadi vastutusalasse.

2.4.

Lisaks ITERi ehitamisele pakub tuumasünteesiuuringuteks põhjalikku ja laialdast tuge teadus- ja koolitusprogramm, (2) mis täiendab üldist teadusprogrammi „Euroopa horisont“ (3). Peale klassikaliste tuumaalaste teadusuuringute hõlmab programm alusuuringuid tuumasünteesienergeetika arendamise alal koos tuumasünteesiuuringute tegevuskavaga, milles kirjeldatakse optimeeritud teed, mis kulgeb ITERi ja näidiselektrijaama (DEMO) kaudu termotuumaelektrijaamade kaubandusliku kasutamiseni. Tuumasünteesiuuringute tegevuskavas mitte ainult ei kirjeldata vajalikke põhirajatisi, vaid ka teadusuuringuid, mida on vaja ITERi ja DEMO toetamiseks teha.

2.5.

Tuumasünteesiuuringute tegevuskava on töötanud välja EUROfusion, kes vastutab Euroopa tuumasünteesiuuringute koordineerimise eest. Konsortsium ühendab 30 riiklikku teadusasutust ja umbes 150 ülikooli 26 ELi riigist ning lisaks Šveitsist ja Ukrainast. EUROfusioni peakorter asub Saksamaal Garchingis, samas kui juhtiv katseprojekt – Euroopa ühistoroidkamber – asub Ühendkuningriigis Culhamis.

3.   Ettepaneku sisu

3.1.

Ettepanekus (4) käsitletakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku peamisi probleeme projekti positiivse hoo hoidmisel, ehituse ja paigaldamise pideva edenemise tagamisel ning kõikide ITERi lepinguosaliste pühendumuse säilitamisel. Nende probleemide lahendamine nõuab ELi püsivat juhtrolli projektis, mida peavad toetama Fusion for Energy suurepärased tulemused ning ELi võetud rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täielik täitmine.

3.2.

Ressursse, mida Euratom vajab rajatise eduka lõpuni ehitamise ja käitamise/eksperimentaalfaasi käivitamise võimaldamiseks, on kirjeldatud üksikasjalikult komisjoni teatises „ELi panus uuendatud ITERi projekti“, mille komisjon võttis vastu 2017. aasta juunis.

3.3.

Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul kehtestada Euratomi ITERiga seotud kohustuste piirmääraks mitmeaastases finantsraamistikus 6 070 000 000 eurot ajavahemikuks 2021–2027 (jooksevhindades). Seda peetakse rahastamise kriitiliseks massiks, mida on vaja ITERiga seotud ELi meetme tõhusa toimimise saavutamiseks, võttes aluseks ITERi ehitamise uue projektikirjelduse. Kavandatud eelarve põhineb ITERi ehituse varaseimal tehniliselt teostataval tähtajal, hõlmamata ettenägematuid juhtumeid, ning seega eeldatakse, et kõiki suuri riske on võimalik maandada.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee märgib, et konkurentsivõime ja energiavarustuskindluse tagamine on peamine eesmärk, kuid et see on jätkusuutlik ainult siis, kui sellega kaasneb võitlus kliimamuutusega. CO2-heiteta ja säästvad energiaallikad on seega edaspidise õitsengu ning heaolu seisukohast määrava tähtsusega. Puhta energeetika saavutamine on esmatähtis ja selle eesmärgi täitmisel peetakse tuumasünteesienergiat võimalikuks pikaajaliseks lahenduseks, kusjuures Euroopa on tuumasünteesitehnoloogiate arendamises esirinnas.

4.2.

Komitee rõhutab, et ulatuslikud pikaajalised investeeringud, mida on vaja termotuumaelektrijaama arendamiseks, sisaldavad ikka veel teatavat tööstusriski, kuid edu korral oleks termotuumaelektrijaama loomine uus lisanduv tegur, mis muudaks radikaalselt praegust energiavarustust, pakkudes murrangulist innovatsiooni. Termotuumasünteesi kütus on külluslik ja peaaegu ammendamatu: triitiumi saab toota liitiumist, maakoores ning merevees üldlevinud metallist, ja deuteeriumi leidub looduslikus vees.

4.3.

Komitee soovib juhtida tähelepanu tuumasünteesi selgelt eristuvale ohutusele võrreldes tavapärase tuumalõhustumisega. Termotuumaelektrijaam on põhimõtteliselt ohutu: ainult mõned grammid kütust moodustavad plasma, mis tõrke korral kiiresti ise kustub. Deuteerium-triitiumreaktsioonide käigus vabanevad neutronid, mis aktiveerivad seinamaterjalid. Tekkinud radioaktiivsed kõrvalsaadused on lühiealised, seega saab enamiku materjalidest pärast teatud lagunemisaega ringlusse võtta ja uusi tuumajäätmete hoidlaid pole vaja.

4.4.

Komitee innustab komisjoni rohkem rõhutama, kui tähtis on vajadus ühendada ITERi projekt ja Euroopa tuumasünteesiuuringud, mida korraldab EUROfusion. Lisaks ehitusele vajab ITER põhjalikku ettevalmistust ja kaasprogramme. Euroopas aitab koordineeritud programm, milles kasutatakse JETi ja teisi seadmeid koos modelleerimise ning simulatsioonidega, katsetada ja välja töötada ITERi käitamise stsenaariume ning prognoosida ja optimeerida ITERi toimivust ning DEMO projekteerimist. JETi tokamaki käitamine deuteeriumi-triitiumi segu ja ITERilaadse seinaga on oluline ITERi käitamise ettevalmistuse seisukohast.

4.5.

Komitee tunnistab ELi lisaväärtust, mida näitab EUROfusioni edu. See on Euroopa teadusprogramm, millesse on kaasatud kõige rohkem liikmesriike (välja arvatud Luksemburg ja Malta) ning mis panustab oluliste projektidega, mis koos muudavad ELi selles valdkonnas maailma juhtivaks jõuks. Investeeringud ja teadusuuringute rahastamine on toonud kasu tööstusele, teadusasutustele ja ülikoolidele.

4.6.

Komitee on veendunud, et Euroopa tuumasünteesiuuringud üldiselt, aga iseäranis ITERi elluviimine, võivad olla suurepäraseks näiteks Euroopa ühisprojektide tugevuse kohta. Tähtis on üldsust teavitada Euroopa tasandi rahastuse ja ühiste jõupingutuste abil saavutatud tulemustest. See suurendab inimeste usaldust teadus- ja uurimistöö vastu, samuti parandab teadlikkust Euroopa Liidu tähtsusest kauge ja raske eesmärgi saavutamisel, mis ei oleks võimalik iga riigi eraldiseisvate püüete ja rahastuse abil ning millel on oluline pikaajaline mõju mitte üksnes tehnoloogilistele ja tööstuslikele elementidele, vaid ka teadusuuringutele, tööstusele, VKEdele, mõjutades tugevalt majandust ja töökohtade loomist isegi lühiajalises ja keskpikas perspektiivis.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee nendib, et tuumasünteesienergia kasutuselevõtu uues Euroopa tegevuskavas määratletakse täpselt tee esimese termotuumaelektrijaamani, mis põhineb tööstuse intensiivsemal kaasamisel, kogu Euroopa tuumasünteesiteadlaste ja inseneride harimisel ning tugeval koostööl väljaspool Euroopat. Tegevuskava hõlmab lühiajalise perioodi ITERi käitamiseni (2025. aastal), keskpika perioodi kuni ITERi kõrgjõudlusega tavakäitamiseni (2035. aastal) ja pikaajalise perioodi enne esimest termotuumaelektrijaama (DEMO), mis esmakordselt varustab võrku elektrienergiaga.

5.2.

ITER on tegevuskava põhirajatis, kuna sellelt oodatakse enamiku oluliste verstapostide saavutamist liikumisel tuumasünteesienergia poole. Seega on valdav enamik lühiajalises perspektiivis EUROfusioni jaoks kavandatud ressurssidest suunatud ITERile ja selle kaaseksperimentidele, millest üks on Euroopa ühistoroidkamber Ühendkuningriigis Culhamis. Komitee kinnitab, et JET on näidanud, et suure tuumasünteesiuuringute taristu ehitamine ja käitamine on tõhus ning toob maksimaalset kasu teadusele ja tööstusele.

5.3.

Komitee toetab ITERi organisatsiooni palvet esitada väärtuslikud tulemused JETi käitamisest ITERis esimesele plasmale eelneval perioodil. Kuna JETil on ainulaadne võimekus ainsa tokamakina, mida on võimalik käitada triitiumiga, omades ITERi esimesi seinamaterjale ja pakkudes täielikku kaugkäsitsemist, võib selle käitamine anda panuse ITERi teadusuuringute kavasse eesmärgiga vähendada riske, hoida kokku kulusid ja väljastada ITERi käitamislitsents. See on eriti oluline, kuna komisjoni kavandatud ITERi eelarve ei hõlma ettenägematuid juhtumeid ning seega eeldatakse, et kõiki suuri riske on võimalik maandada.

5.4.

Komitee mõistab, et ITERil on olulisi probleeme, mida saab lahendada ainult JETis, ja ühineb seega nendega, kes on mures mõju pärast, mida Brexit JETi töö jätkumisele avaldab. Komitee on seisukohal, et ITERi käitamise riskide vähendamiseks ja teadusuuringute kava optimeerimiseks on oluline, et JETi käitamine jätkuks (ELi või ELi ja Ühendkuningriigi ühise rajatisena) ajavahemikul 2020. aastast ITERi esmakordse käitamiseni, kuna sellel ajal ei ole JETi kaotuse puhuks varulahendusi.

5.5.

Komisjoni ettepanek sisaldab ITERi eelarvet, kuid selles ei mainita üldse, kas tuumasünteesiuuringute kaasprogrammi jaoks vajalik eelarve on piisav. Viimast käsitletakse eraldi ettepanekus, (5) kuid selles ei mainita omakorda ITERi vajadusi. Komitee rõhutab, et aastatel 2021–2025 EUROfusionile eraldatud eelarve peab olema kooskõlas tuumasünteesi tegevuskavaga, milles ITERiga seonduv töö on väga oluline, samas tuleb aga tugevdada DEMO projekteerimise tegevusi.

5.6.

Komitee on rahul, et investeeringud tuumasünteesitehnoloogiasse on tööstuse ja VKEde seisukohast asjakohased. ELi investeering ITERi ehitamisse toob olulist kasu Euroopa tööstusele ja teaduskogukond annab neile võimaluse tegeleda esirinnas oleva teadus- ja arendustegevuse, ITERi komponentide tehnoloogia-, projekteerimis- ning tootmistööga. Sellest tulenev uute teadmiste ja võrsefirmade loomine paneb aluse majanduskasvule ning soodustab tööhõivet. Perioodil 2008–2017 sõlmis Fusion for Energy kogu Euroopas 839 korral lepinguid ja andis toetusi maksumusega ligikaudu 3,8 miljardit eurot. Vähemalt 500 ettevõtet, sealhulgas VKEd, ja enam kui 70 teadus- ja arendusorganisatsiooni umbes 20 ELi liikmesriigist ning Šveitsist on ITERi tegevustesse tehtud investeeringutest kasu saanud. Lisaks on kolmandatest riikidest ITERi lepinguosalised allkirjastanud lepingud Euroopa tööstusega, et toetada oma komponentide tootmist ITERi jaoks, mis toob Euroopa ettevõtetele täiendavaid uusi töökohti ja majanduskasvu.

5.7.

Komitee võtab teadmiseks komisjoni esitatud põhjaliku teabe, (6) millest ilmneb, et suurim panustaja ITERi investeeringute netomõjusse on võrsefirmade areng ja tehnoloogiasiirded. ITERi jaoks arendatavad tehnoloogiad tekitavad uusi ärivõimalusi muudes sektorites, kuna töö ITERiga suurendab Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet globaalses majanduses, pakub traditsioonilistele ettevõtetele võimaluse siseneda tipptehnoloogia turule ning annab ka Euroopa kõrgtehnoloogiatööstusele ja VKEdele ainulaadse võimaluse tegeleda innovatsiooniga ning töötada välja tooteid, mida saab kasutada väljaspool tuumasünteesienergeetikat.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 302, 7.12.2004, lk 27; ELT C 318, 29.10.2011, lk 127; ELT C 229, 31.7.2012, lk 60.

(2)  Arvamus TEN/678 „Euratomi teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025“, raportöör: Giulia Barbucci (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 132 ).

(3)  Arvamus INT/858 „Raamprogramm „Euroopa horisont““, reportöör: Lobo Xavier (ELT C 62, 15.2.2019, lk 33).

(4)  COM(2018) 445 final.

(5)  COM(2018) 437 final ja arvamus TEN/678, raportöör: Giulia Barbucci (vt joonealune märkus 2).

(6)  „Study on the impact of the ITER project activities in the EU“, ENER/D4/2017-458, (2018), Trinomics (Rotterdam) ja Cambridge Econometrics.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/141


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013“

[COM(2018) 466 final – 2018/0251 (NLE)]

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013“

[COM(2018) 467 final – 2018/0252 (NLE)] ning

„Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus paiknevate tuumarajatiste ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta“

[COM(2018) 468 final]

(2019/C 110/26)

Raportöör:

Rudy DE LEEUW

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 12.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

20.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

177/8/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekuid ja rõhutab arvamuses soovitusi tulevase toetuse kohta.

1.2.

Komitee ei soovi ettepaneku parandamist, vaid kutsub selle asemel üles teostama tugevdatud järelevalvet tegevuste üle arvamuses käsitletud valdkondades, mis on järgmised:

jätkusuutlik arengule suunatud lähenemine energiaalaste valikute tegemisel;

eelkõige Leedu konkreetse olukorra, aga ka teiste asjaomaste riikide olukordade hoolikas kaalumine, pidades silmas sotsiaalmajanduslikke aspekte;

kogu ELis dekomisjoneerimise ja töötajate koolituse valdkonnas omandatud teabe levitamine;

tekkinud tuumajäätmete turvaline ja jätkusuutlik käitlemine;

tulemusnäitajate tugevdamine, lisades neile tulemuse töötajate kiirguskaitse alal.

1.3.

Lisaks spetsialistidele ja ametiasutustele tuleks ka kodanikuühiskonda innustada ja aidata, et ta osaleks nende tegevuste jälgimises.

1.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisoni üles hindama olukorda, mis on tingitud ELi mitme tuumaelektrijaama kasutustsükli lõpust, esitades aruande ettepanekutega reaktorite dekomisjoneerimise kulude ja riskide minimeerimise ning radioaktiivsete jäätmete ladustamise kohta. Aruandes tuleks käsitleda ka Brexiti mõju, mis ühelt poolt avaldub kütuse ja tuumajäätmete ümbertöötlemise suutlikkuse märkimisväärses vähenemises ELis ning teiselt poolt põhjustab ümbertöötlemise ülevõimsuse Ühendkuningriigis.

2.   Ettepanekute kokkuvõte

2.1.

Komisjon teeb ettepaneku jätkata rahastamisprogrammidega ajavahemikul, mis hõlmab 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027), et anda rahalist abi tuumarajatiste dekomisjoneerimiseks ja nende jäätmete käitlemiseks Bulgaarias (Kozloduy 1–4), Slovakkias (Bohunice Vl 1–2) ja Leedus (Ignalina 1–2).

2.2.

Need ettepanekud toovad kaasa kaks muudatust.

Rohkem paindlikkust eelarve kasutamisel: „Täiendavat eelarve paindlikkust võib anda rahaliste vahendite jagamine meetmete vahel, kui seda on vaja seoses meetmete edenemisega.“ See võtab arvesse muutuvat ja sageli ettearvamatut kulude taset asjaomasel aastal.

Ühinemine mõne Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomisjoneerimisprogrammiga Saksamaal, Itaalias, Belgias ja Madalmaades.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komiteel on hea meel märkida, et kuna üks programmi eesmärkidest on saavutatud (vastata paremini vajadustele ja tagada rajatise ohutu dekomisjoneerimine), keskendutakse järgmises etapis dekomisjoneerimismeetmetele, milles käsitletakse kiirgusohutuse ülesandeid. Neid tegevusi tuleks hinnata sõltuvalt lähenemisest, mis on suunatud jätkusuutlikule energiaallikate jaotusele, vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega EL on liitunud (Pariisi kliimakokkulepe, ELi pühendumine CO2-heite vabale majandusele jne).

3.2.

Aruanne Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias paiknevate tuumarajatiste ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta (edaspidi „aruanne“) kinnitab, et programmide jätkamine on rahaliselt otstarbekas. Komitee märgib, et 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku eelarveprognoos Kozloduy ja Bohunice programmide jätkamiseks ja lõpuleviimiseks vastab vähem kui ühele neljandikule vastavast summast mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 (63 miljonit eurot Kozloduyle ja 55 miljonit eurot Bohunicele) ning tagab dekomisjoneerimisprotsessi kokkulepitud lõppstaadiumi saavutamise. Eelarveprognoos 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta on 522 miljonit eurot, mis ületab perioodi 2014-2020 mitmeaastase finantsraamistiku mahu.

3.3.

Komitee rõhutab, et Leedu osas mured püsivad. Komitee märgib, et komisjoni poolt pakutud eelarve katab ainult 70 % selle perioodi vajadustest ning leiab seega, et selle ettepanekuga ei ilmutata solidaarsust, samuti ei pakuta sellega piisavat finantsabi projektile, mis on samuti oluline naaberriikidele. Ignalina elektrijaama edukas dekomisjoneerimine on kõige suurem väljakutse, mis Euroopa Liidu ees tuumaohutuse alal seisab, ning sellega tuleks tegeleda viisil, mis tagab ohu vähenemise kõigile ELi kodanikele.

3.4.

Komitee hindab komisjoni algatust lisada Bulgaaria ja Slovakkia programmile teatavad Teadusuuringute Ühiskeskuse rajatised. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomisjoneerimise hinnanguline maksumus on 348 miljonit eurot. Komitee rõhutab ELi eeskujulikku rolli Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse haldamisel, sest see kuulub komisjoni (Teadusuuringute Ühiskeskuse) kui tegevusloa omaniku ainupädevusse. Euratomi asutamislepingu kohaselt peab Teadusuuringute Ühiskeskus juhtima oma varasemate tuumakohustuste täitmist ja korraldama suletud tuumaseadmete dekomisjoneerimise. Programmil on suur potentsiaal luua ja jagada teadmisi. Sel moel aitab see ELi liikmesriikidel oma rajatised dekomisjoneerida.

3.5.

Seoses teadmistega rõhutab komitee ka dekomisjoneerimise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude mõõtmist, k a mõjud tööturule, tervisenäitajad ja liikmesriikide piirkondade struktuurne areng. On oluline kasutada dekomisjoneerimistegevuse pakutavat võimalust, korraldades täiendavaid teoreetilisi ja praktilisi koolitusi kohalikele töötajatele piirkondades, millel on tuleviku jaoks kriitiline tähtsus. Neid koolitusi ei saa rahastusest välja arvata.

3.6.

Seoses tugevdatud järelevalve nõudega soovitab komitee eraldada programmi raames rahalisi vahendeid selleks, et tagada kohalike ja riiklike kodanikuühiskonna huviorganisatsioonide asjakohane osalemine, et tagada sõltumatu, usaldusväärne ja järjepidev avalik järelevalve nimetatud rahalise abi raames rakendatavate tegevuste üle.

3.7.

Komiteel on hea meel märkida, et Slovakkia, Bulgaaria ja Leedu on saavutanud märkimisväärseid edusamme oma reaktorite dekomisjoneerimisel kokkulepitud aja jooksul. Sellegipoolest tuletab komitee meelde, et lähiajal on ees mõned probleemid: reaktorisüdamike demonteerimine ja muud tegevused reaktorihoonetes. Aruandes käsitletakse liiga vähe tuumajäätmete käitlemisega seotud piiranguid, eriti süsiniku ja vanade reaktoritega seonduvat Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis. Komitee teeb ettepaneku, et aruandes tuleks täiendavalt uurida tuumajäätmete küsimust, mis on pikas perspektiivis väga oluline teema.

3.8.

Komitee viitab ka heale tavale, eriti Ignalina territooriumil, et aidata endise tuumaelektrijaama töötajatel leida kohapeal tööd. See ei ole mitte ainult sotsiaalselt väärtuslik, vaid aitab ka arendada konkreetset dekomisjoneerimisega seotud võimekust ja edastada teadmisi. Komitee peab seda huvitavaks viisiks nende inimeste vajaduste täitmisel. Peale selle võiksid seda lähenemist toetada töötajate koolitamise meetmed. Uurimisinstituute tuleks innustada aktiivselt osalema sellistes projektides, mis peaksid saama korralikku finantstoetust.

3.9.

Programmide ulatus on kooskõlas ELi kolmes direktiivis hõlmatud ohutuspoliitikaga.

1)

Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, (1) millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

2)

Nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom (2) ja seda muutev nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, (3) millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik..

3)

Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, (4) millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest.

3.10.

Kuid ajaloolistel põhjustel võivad liikmesriigid teha ajaloolistel põhjustel osaliselt erandi põhimõttest, et tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks piisavate rahaliste vahendite tagamise lõplik vastutus lasub liikmesriikidel. Komitee on selle seisukohaga solidaarsusest tulenevatel põhjustel juba nõustunud.

3.11.

Lisaks on suurem tuumaohutus meie oluline huvi, mitte ainult piirkondlikul ja riiklikul, vaid ka Euroopa ja maailma tasandil. Sellepärast on ühised jõupingutused tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja selles valdkonnas uute teadmiste hankimise alal olulised mitte ainult piirkondadele või liikmesriikidele, vaid kogu Euroopa Liidule. See on ka põhjus, miks komitee rõhutab tiheda koostöö vajadust ühelt poolt liikmesriikide ja programmis osalejate ja teiselt poolt komisjoni vahel.

3.12.

Komiteel on hea meel märkida, et programm on võimaldanud töötada välja uued väga tõhusad vahendid jäätmete mahu vähendamiseks. Komitee soovitab komisjonil võtta ennetav lähenemisviis, et aidata sellel teemal teadmisi jagada.

3.13.

Komitee tunnistab tulemuslikkuse põhinäitajate asjakohasust, mida kasutatakse dekomisjoneerimise edenemise ja selle finantskulude jälgimiseks. Komitee rõhutab hoolika rakendamise ja programmi nõuete tõhusa täitmise olulisust. Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi rahastatud tegevusega tuleks edendada kvaliteetseid töökohti, järgides samas kõrgeimaid kiirguskaitse standardeid kooskõlas eelnimetatud asjaomaste Euroopa direktiividega.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Kooskõlas nende kaalutlustega leiab komitee, et igal kõnealusel territooriumil peaks olema võimalik saada konkreetsem ülevaade kiirguskaitse seisundist ja ALARA (nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada) strateegiast. Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom artikli 5 kohaselt, millega kehtestatakse ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest kaitsmise põhilised ohutusnõuded, on loomulikult asjaomase liikmesriigi ainupädevus tagada selle olemasolu. Sellise kiirgusdoosi säilitamine, millega töötajad kokku puutuvad, efektiivdoosi optimeeritud väärtuse vahemikus on sümptomaatiline näitaja, mis vastab programmide ühele eesmärgile keskenduda kiirgusohutusele. Need andmed peavad olema kättesaadavad asjaomaste liikmesriikide ohutus- ja radioloogiliste asutuste registris.

4.2.

Teine probleem on radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine. See on ilmselgelt liikmesriigi ainupädevus. Komitee soovitab siiski, et komisjon toetaks mitte ainult teadmiste jagamist, vaid kui see on seaduslikult võimalik, siis ka liikmesriikide dünaamilist koostööd. See aitab mõistlike majandusnäitajate abil saavutada kõrgetasemelist ohutust.

4.3.

Vähe antakse teavet koostööst kohalike ohutusasutustega. Sellest hoolimata tuleb suurt tähelepanu pöörata teatavatele probleemidele, mis on kindlaks määratud nõukogu määruses, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013, eriti kui „aeganõudvad lubade väljastamise menetlused riiklikes asutustes […] te[evad] programmi juhtimise keeruliseks…“. Komisjonil on palju vahendeid selle koostöö tõhustamiseks, sh tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG).

4.4.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et mitmed Euroopa Liidu tuumaelektrijaamad on saavutanud või saavutavad peatselt kasutustsükli lõpu ja need tuleb dekomisjoneerida. See kuulub liikmesriikide ainupädevusse, kuid komitee kutsub Euroopa Komisoni üles hindama olukorda ning esitama aruande ettepanekutega reaktorite dekomisjoneerimise kulude ja riskide minimeerimise ning radioaktiivsete jäätmete ladustamise kohta. Aruandes tuleks käsitleda ka Brexiti mõju, mis ühelt poolt avaldub kütuse ja tuumajäätmete ümbertöötlemise suutlikkuse märkimisväärses vähenemises ELis ning teiselt poolt põhjustab ümbertöötlemise ülevõimsuse Ühendkuningriigis.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT L 199, 2.8.2011, lk 48.

(2)  ELT L 172, 2.7.2009, lk 18.

(3)  ELT L 219, 25.7.2014, lk 42.

(4)  ELT L 13, 17.1.2014, lk 1.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/145


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Soovitus: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle“

[COM(2017) 493 final]

(2019/C 110/27)

Raportöör:

Philippe DE BUCK

Kaasraportöör:

Tanja BUZEK

Konsulteerimistaotlus

13.12.2017 (Euroopa Komisjon)

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207

Vastutav sektsioon

välissuhete sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

23.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

206/3/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab täielikult, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine kaubandus- ja investeerimislepingutes on mitme sidusrühma arvates muutunud üha vastuolulisemaks legitiimsuse, järjepidevuse ja läbipaistvuse seisukohalt. Kõnealune kriitika hõlmab menetlus- ja materiaalõiguslikke kaalutlusi, kuid ei piirdu nendega.

1.2.

Komitee on aktiivselt osalenud kogu arutelus investeeringute kaitse reformimise ja ajakohastamise üle. Ta võttis vastu arvamused REX/464 ja REX/411 ning mõlemas arvamuses toodi välja mitu probleemi ja anti soovitusi.

1.3.

Seega tervitab komitee Euroopa Komisjoni jõupingutusi investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mitmepoolse reformimise suunas ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) egiidi all ning peab oluliseks, et EL on jätkuvalt avatud kõigile lähenemisviisidele ja ideedele, mis on esile kerkinud seoses investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformiga.

1.4.

Komitee väljendab iseäranis heameelt suurema keskendumise üle läbipaistvusele, mis võimaldab valitsusvälistel organisatsioonidel jälgida arutelusid ja isegi neis osaleda.

1.5.

Komitee peab oluliseks, et kaasatuse suurendamiseks oodataks ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni III töörühmas panuseid kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, ning kutsub üles täiustama ja tasakaalustama sidusrühmade kutsumist. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et kaasata komitee aktiivselt III töörühma töösse.

1.6.

Komitee on alati möönnud, et välismaised otseinvesteeringud annavad olulise panuse majanduskasvu ja välisinvestoritel peab olema ülemaailmne kaitse otsese sundvõõrandamise ja diskrimineerimise eest ning neil peavad olema võrdväärsed õigused omamaiste investoritega.

1.7.

Kuid samamoodi on komitee alati rõhutanud, et riikide õigust rakendada üldsuse huvides reguleerivaid meetmeid ei tohi õõnestada.

1.8.

Mitmepoolse investeerimiskohtu loomise kontekstis rõhutab komitee, et lahendamist ootavad teatavad põhimõttelised küsimused: tegevuse ulatus, avaliku huvi kaitse, juurdepääsuvõimalused ja suhted siseriiklike kohtutega.

1.9.

Tegevuse ulatus: kuigi komitee on veendunud, et eelistada tuleks terviklikumat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse mureküsimusi materiaalõiguslike ja menetlusalaste aspektide osas, märgib ta, et volituste ulatus on piiratud investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise menetluslikele aspektidele.

1.10.

Avalik huvi: komitee arvates on äärmiselt oluline, et mitmepoolne investeerimiskohus ei tohiks mingil moel mõjutada ELi ja liikmesriikide suutlikkust täita oma kohustusi kooskõlas rahvusvaheliste keskkonna-, inimõiguste-, tööalaste ja tarbijakaitsekokkulepetega ning nende õigust kehtestada menetluslikud tagatised nõuete vastu, mis on suunatud avalikku huvi kaitsvate siseriiklike õigusnormide vastu. Seetõttu on komitee arvamusel, et selle saaks piisavalt saavutada hierarhia sätte ja avaliku huvi erandi lisamise kaudu.

1.11.

Kolmandate poolte õigused ja vastuhagid: kuigi komitee peab amicus curiae esildiste lubamist esimeseks sammuks, mille puhul tuleb siiski tagada nende nõuetekohane arvessevõtmine kohtunike poolt, tunneb ta heameelt selle üle, et volitustesse on hõlmatud kolmandate poolte osalemise võimalus, ning soovitab uurida kolmandate poolte rolli, kelleks võivad olla kohalikud elanikud, töötajad, ametiühingud, keskkonnakaitseorganisatsioonid või tarbijad.

1.12.

Suhted siseriiklike kohtutega: komitee on seisukohal, et mitmepoolne investeerimiskohus ei tohi mingil juhul negatiivselt mõjutada ELi kohtusüsteemi ega ELi õiguse autonoomiat. Ta märgib, et eri sidusrühmad suhtuvad siseriiklike kohtute ja mitmepoolse investeerimiskohtu suhetesse erinevalt, ent julgustab komisjoni edasi uurima siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendumise küsimust ja kuidas see võiks toimida mitmepoolse investeerimiskohtu kontekstis.

1.13.

Kohtunike sõltumatus ja legitiimsus: alaliselt tegutsevate kohtunike ametisse nimetamine on äärmiselt oluline, kui asutakse looma kohtupraktikat ja parandama prognoositavust, ning kohtunikelt nõutav kvalifikatsioon hõlmab tõestatavaid kogemusi laiast õiguse valdkonnast. Komitee tervitab võetud kohustusi seoses selgete ja kõrgetasemeliste kriteeriumide kehtestamisega, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ja üldsuse usaldus, ning kutsub üles tagama, et valikumenetlus oleks läbipaistev ja järgiks avaliku järelevalve põhimõtteid.

1.14.

Tõhus süsteem: kuigi mitmepoolse investeerimiskohtu tõhus haldamine tuleks teha ülesandeks sekretariaadile, tuleb tagada piisavalt ressursse selle toimimiseks ning halduskulud peaksid katma lepinguosalised võrdsetel alustel, võttes arvesse erinevaid kriteeriume. VKEd peaksid olema samal tasemel kaitstud ja saama samal tasemel juurdepääsu vaidluste lahendamisele vastuvõetavatel tingimustel ja kuludega ning kõik mitmepoolse investeerimiskohtu otsused peaksid olema täitmisele pööratavad ja need tuleks avalikustada.

1.15.

Kaitse kõrge tase ja võimalik üleminekuperiood: oluline on märkida, et ükski ELi või liikmesriikide sõlmitud leping ei kuulu automaatselt mitmepoolse investeerimiskohtu jurisdiktsiooni alla ning et üleminekuperioodi jooksul jätkatakse kokkulepitud vaidluste lahendamise menetluste kohaldamist, et kindlustada investeeringute kõrgetasemeline kaitse, arvestades mitmepoolse investeerimiskohtu põhiseaduslikkust ja asjakohasust ELi õiguse kohaselt.

2.   Taust

2.1.

Alates 1970. aastatest välja töötatud ja enam kui 3 200 lepingut hõlmav investeeringute kaitse süsteem koosneb investeeringute kaitsega seotud sisulise investeeringute kaitse normidest ja vaidluste lahendamise menetluse normidest, mis näevad ette mehhanismi, kus välisinvestorid saavad vastuvõtvate liikmesriikide vastu esitatud nõuded lahendada (investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine, ISDS) vastavalt lepingutes ette nähtud õigussätetele.

2.2.

Komitee märgib OECD rahvusvaheliste investeeringute töödokumentide raamistikus hiljuti avaldatud poliitikaanalüütik Joachim Pohli väljaannet „Societal benefits and costs of international investment agreements – a critical review of aspects and available empirical evidence“ (Rahvusvaheliste investeerimislepingute sotsiaalsed hüved – kriitiline asjaolude ja empiiriliste tõendite hindamine) (1).

2.3.

Viimastel aastatel on investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reform olnud ELi investeerimispoliitika keskne küsimus ja süsteemi investeeringute kaitse on erinevates sidusrühmades tekitanud aina rohkem vaidlusi legitiimsuse, järjepidevuse ja läbipaistvuse seisukohalt. Muu hulgas puudutab see kriitika menetluslikke ja sisulisi küsimusi.

2.4.

Konkreetsemalt väljendati neid muresid Euroopa Komisjoni kahe avaliku konsultatsiooni käigus – esmalt 2014. aastal peetud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimistega seoses (2) ning seejärel 2017. aastal seoses reformiga, mille eesmärk on kasutusele võtta investeerimisvaidluste mitmepoolne lahendusviis (3).

2.5.

8. juuli 2015. aasta TTIP resolutsioonis leidis Euroopa Parlament, et komisjonil tuleb „asendada investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteem uue süsteemiga, mille suhtes kohaldatakse demokraatlikke põhimõtteid ja demokraatlikku kontrolli ning mille puhul riiklikult määratud, sõltumatud ja pädevad kohtunikud käsitlevad võimalikke juhtumeid läbipaistval viisil avalikel kohtuistungitel ning mis sisaldab apellatsioonimehhanismi, kus kohtuotsuste sidusus on tagatud ning austatakse ELi ja liikmesriikide kohtute jurisdiktsiooni ja kus erahuvid ei saa kahjustada avaliku poliitika eesmärke“ (4).

Arengusuunad ELi tasandil

2.6.

Vastuseks praeguse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) süsteemi kriitikutele ja kodanikuühiskonna survele selle reformimiseks, pakkus komisjon välja investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamiseks ette investeerimiskohtu süsteemi ja lisas selle ELi ja Kanada vahelisse laiaulatuslikku majandus ja kaubanduslepingusse (CETA) ning ELi ja Singapuri, ELi ja Vietnami vabakaubanduslepingutesse.

2.7.

Selles kontekstis sisaldab CETA artikli 8 lõige 29 konkreetset sätet, mis kutsub pooli üles kaaluma võimalust mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks tulevikus: „Lepinguosalised astuvad koos teiste kaubanduspartneritega samme investeeringuvaidluste lahendamise eesmärgil mitmepoolse investeerimiskohtu moodustamiseks ja apellatsioonimehhanismi loomiseks. Sellise mitmepoolse mehhanismi loomisel võtab CETA ühiskomitee vastu otsuse, milles nähakse ette, et käesoleva jao kohased investeeringuvaidlused lahendatakse kooskõlas mitmepoolse mehhanismiga, ja teeb asjakohased üleminekuga seotud korraldused.“

2.8.

Ükski nimetatud lepingutest ei ole tänaseks ratifitseeritud ning Euroopa Liidu Kohtus on menetlemisel CETAsse lisatud investeerimiskohtu süsteemiiga seotud juhtum (5). Otsusele ei jõuta enne mitme kuu möödumist.

2.9.

Komitee võtab teatavaks, et ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingusse ei lisatud investeeringute kaitse peatükki seepärast, et Jaapan ei saanud vastu võtta ELi ettepanekut investeerimiskohtu süsteemi kohta.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaasatus

2.10.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on osalenud selle protsessi jooksul aktiivselt arutelus investeeringute kaitse ajakohastamise ja reformimise üle ning konkreetsemalt ka investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise üle. Samuti on komitee korraldanud juunis 2016 (6) ja veebruaris 2018 (7) kaks avalikku kuulamist. Selles kontekstis on komitee vastu võtnud arvamuse REX/464 „EMSK seisukoht Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsetes võtmeküsimustes“ (8) ja arvamuse REX/411 „Investorikaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes kolmandate riikidega“ (9).

2.11.

Komitee on tunnistanud, et välismaised otseinvesteeringud annavad olulise panuse majanduskasvu ja välisinvestoritel peab olema ülemaailmne kaitse otsese sundvõõrandamise ja diskrimineerimise eest ning neil peavad olema omamaiste investoritega võrdväärsed õigused.

2.12.

Samas on komitee rõhutanud, et riigi õigus avalikes huvides reguleerida on ülimalt tähtis ning ühegi rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe sätted ei tohi seda rikkuda. Ühemõtteline klausel, mis seda õigust horisontaalselt kinnitab, on väga tähtis.

2.13.

Lõpetuseks asus komitee seisukohale, et Euroopa Komisjoni ettepanek investeerimiskohtu süsteemi loomiseks on samm õiges suunas, ent seda tuleb veel parandada mitmes valdkonnas, et see saaks toimida sõltumatu rahvusvahelise kohtuorganina. Lisaks on komitee märkinud, et mõned sidusrühmad on tõstatanud küsimuse, kas korralikult toimivas ja ülimalt arenenud siseriiklikus õigussüsteemis on vaja eraldi investeerimisalast vahekohtusüsteemi.

2.14.

Oma arvamuses teemal „Investorikaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes kolmandate riikidega“ (10) tõi komitee esile mitmeid konkreetsemalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisega seotud küsimusi. Muu hulgas: vahendajate huvide konflikt ja moonutatud seisukohad; põhjendamatud nõuded; vahekohtute iseloom; investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise (ISDS) kasutamine ilma teisi õiguskaitsevahendeid kasutamata; ISDSi põhjendamatu kasutamine arenenud õigusasutuste süsteemiga riikide vahel; ISDSi võimalik kokkusobimatus ELi õigusega ja menetluste läbipaistvus.

Mitmepoolne tasand

2.15.

Samal ajal toimuvad ühtlasi arutelud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi reformi üle mitmepoolsel tasandil. 10. juulil 2017, pärast mitmete liikmesriikide, muu hulgas Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikku taotlust, (11) otsustas ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjon (UNCITRAL) luua valitsuse juhitud III töörühma, mille mandaadiks on 1) tuvastada ja kaaluda investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisega seotud küsimusi; 2) kaaluda, kas tuvastatud küsimusi arvestades oli reform soovitatav, ja 3) kui töörühm leiab, et reform oli soovitatav, siis välja töötada komisjonile esitatavad asjakohaste lahenduste ettepanekud (12).

2.16.

Laiemalt panustab investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformimise arutellu ka ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents, mis analüüsib kehtivat rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe korda ja teeb soovitusi rahvusvaheliste investeerimiskokkulepete ajakohastamiseks. Muu hulgas tähendab see ka lepingusätete ühiseid tõlgendusi, vananenud lepingute täiendamist või asendamist, ülemaailmsetele standarditele viitamist, mitmepoolset koostööd ja vanade lepingute lõpetamist või nendest loobumist (13).

2.17.

2018. aasta veebruaris aset leidnud komitee avalikul kuulamisel toodi esile UNCTADi statistika, mille kohaselt on viimastel aastatel lõpetatud ja asendamata 107 investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist sisaldavat rahvusvahelist investeerimislepingut. Möödunud aastal lõpetati rohkem investeerimislepinguid, kui sõlmiti (14). Komitee märgib, et mõned riigid on hakanud ümber hindama enda lähenemisviisi investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamisele.

2.18.

Lisaks investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformile soovib komitee rõhutada, et elujõulise investeerimiskeskkonna tagamisel on oluline roll ka mitmetel teistel poliitilistel vahenditel, muu hulgas:

siseriikliku õigussüsteemi tugevdamisel,

kindlustuse pakkumisel investoritele, näiteks läbi Maailmapanga Mitmepoolse Investeeringute Tagamise Agentuuri,

vaidluste ennetamisel,

lepitavama iseloomuga vaidluste lahendamisel, näiteks lepitusmenetlusel,

investeeringute soodustamisel ja

riikidevahelisel vaidluste lahendamisel.

2.19.

Lõpetuseks märgib komitee ÜRO Inimõiguste Nõukogu 26. juuni 2014. aasta resolutsiooni 26/9, milles nimetatud nõukogu otsustas „luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevusi“ (15). Selle nn ÜRO siduva lepinguga, mida hetkel arutavad ÜRO liikmesriigid, plaanitakse kodifitseerida rahvusvahelised inimõigustealased kohustused rahvusvaheliste ettevõtete tegevuseks. Komitee jälgib selle võimalikku mõju tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute kontekstis.

Komisjoni volitus

2.20.

13. septembril 2017 avalikustas komisjon enda soovituse nõukogu otsuse kohta, millega antakse luba alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendamisega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise konventsiooni üle (16). Nõukogu võttis volituse liikmesriikide muudetud kujul vastu 20. märtsil 2018 (17).

2.21.

Heaks kiidetud läbirääkimisjuhiste eesmärk on luua alaline kohus, mille sõltumatud kohtunikud suudaksid mitmepoolsetele kokkulepetele tuginedes võtta vastu järjepidevaid ja prognoositavaid otsuseid investeerimisvaidlustes investorite ja riikide vahel, kui mõlemad (või vähemalt kaks) kokkuleppe pooled on jurisdiktsiooniga nõustunud. Ette on nähtud ka apellatsioonikohtu loomine. Üldiselt peaks kohtu tegevus olema kulutõhus, nägema ette läbipaistva ja tõhusa menetluse, muu hulgas kohtunike ametisse nimetamisel. Samuti peab kohus võimaldama sekkuda kolmandatel isikutel (sh näiteks huvitatud keskkonna- ja tööorganisatsioonid).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tervitab komisjoni pingutusi investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise mitmepoolsel reformimisel. Samuti tunnustab komitee investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformi laiemat dünaamikat, UNCITRALi rahvusvahelist tööd ja erinevaid riiklikke samme.

3.2.

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et EL jääks avatuks kõigile investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise reformi võimalustele, eriti arvestades mitmete teiste lähenemisviiside ja ideedega, mis on reformi taustal esile kerkinud. Teiste riikide ja organisatsioonide poolt välja töötatud ettepanekuid tuleks kaaluda ja hinnata, eriti UNCITRALi III töörühmas.

3.3.

Selles kontekstis märgib komitee, et komisjoni avalik konsultatsioon „Võimalused investeerimisvaidluste lahendamise mitmepoolseks reformiks“ keskendus peamiselt alalise mitmepoolse investeerimiskohtu tehnilistele küsimustele. Komitee soovib juhtida tähelepanu sidusrühmade paljudele eri seisukohtadele selle kohta, kas komisjoni hindamises arvestati alternatiivsete võimalustega.

3.4.

Kuigi mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise läbirääkimiste protsessi ei ole veel algatatud ning eeldada võib pikka ja keerukat protsessi, tervitab komitee komisjoni suuremat pühendumust läbipaistvusele, konkreetsemalt läbirääkimisjuhiste eelnõu avalikustamist. Komitee soovitab nõukogul avalikustada liikmesriikide poolt heaks kiidetud lõplikud läbirääkimisjuhised. Tegemist on olulise sammuga veendumaks, et arutelud ja võimalikud läbirääkimised on läbipaistvad, vastutustundlikud ja kaasavad.

3.5.

Arutelude korraldamine UNCITRALi raames on konkreetsemalt läbipaistvust silmas pidades samm õiges suunas, sest võimaldab valitsusvälistel organisatsioonidel arutelusid jälgida ja isegi neil osaleda. Siiski märgib komitee, et kõigil asjakohastel sidusrühmadel ei ole endiselt menetlusele juurdepääsu ning et UNCITRAL peaks kutsuma rohkem organisatsioone – mis esindavad ettevõtjaid, ametiühinguid ja muid avaliku huvi organisatsioone – III töörühma raames osalema. Otsuste tegemise protsess peaks olema täiesti läbipaistev ja põhinema konsensusel.

3.6.

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et kaasatuse suurendamiseks võtaks töörühm meelsasti vastu kõigi sidusrühmade panuseid ning et sidusrühmade valimise protsessi tuleks täiendavalt täiustataks ja tasakaalustataks. Sellega seoses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles tagama komitee aktiivsem kaasatus.

3.7.

Mitmepoolse investeerimiskohtu asutamine on pikaajaline projekt, mis eeldab teatud arvu kohtuga liituvaid riike. Seetõttu peaks EL tegema kõik diplomaatilised jõupingutused, mis on vajalikud, et veenda kolmandaid riike osalema nendes läbirääkimistes. Komitee peab äärmiselt oluliseks, et projekti laiendatakse ja toetatakse ka arengumaades.

3.8.

Igasuguse tulevase mitmepoolse investeerimiskohtu eesmärgiks oleks nüüdisajastada vaidluste lahendamise menetlust investorite ja riikide vahelistes kohtuasjades, mille suhtes kohaldatakse mitmeid kehtivaid rahvusvahelisi investeerimislepinguid. Sõltumata teatud sarnasusest kahepoolsetes investeerimislepingutes sisalduvatele sisulise investeeringute kaitse sätetele või investeeringute kaitse peatükke sisaldavatele vabakaubanduslepingutele on raske saavutada süsteemi täielikku ühtlustamist.

3.9.

See nõuaks laiaulatuslikumat reformi. See nõuaks laiaulatuslikumat reformi. Kuigi neid sätteid ei ole veel rakendatud ja Euroopa Kohus menetleb ELi ja Kanada vahel sõlmitud laiaulatuslikus majandus- ja kaubanduslepingus (CETA), (18) ELi ja Singapuri, (19) ELi ja Vietnami ning ELi ja Mehhiko vabakaubanduslepingutes sisalduvaid investeerimiskohtu süsteemi käsitlevaid sätteid, millele võib tulevikus tulla lisa, (20) võivad need sätted anda mitmepoolse investeerimiskohtu reeglistiku välja töötamiseks vajaliku kogemuse.

3.10.

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on luua uus investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise süsteem. Komitee tunnistab, et mitut kodanikuühiskonna väljendatud mureküsimust saaks uue süsteemiga käsitleda. Siiski on mitmed põhimõttelised küsimused endiselt lahtised ja vajavad täiendavat selgitamist.

Põhimõttelised küsimused

3.11.

Tunnistades, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mitmepoolse reformi protsess on alles esialgses etapis, on sidusrühmad kergitanud mitmepoolse investeerimiskohtu asutamisega seoses mitu põhimõttelist küsimust. Nende küsimuste keskmes on kohaldamisala – kas reform katab investeeringute kaitse sisulisi või menetluslikke elemente või mõlemat; juurdepääsetavus – kas mitmepoolse investeerimiskohtu poole saab pöörduda ainult investor või ka kolmandad isikud; kohalike õigusabimeetmete kasutamine – kas kohalikud õigusabimeetmed peavad enne mitmepoolse investeerimiskohtu poole pöördumist olema ammendunud. Selles arvamuses käsitletaksegi neid küsimusi.

3.12.

Vaadeldes kõnealuseid küsimusi, soovib komitee juhtida tähelepanu asjaolule, et võimalikul mitmepoolse investeerimiskohtu loomisel tuleks võtta arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 1, milles sätestatakse, et „otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik“ (21).

3.13.

Komitee võtab teadmiseks, et mitmepoolne investeerimiskohus võib investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi laiendada ilma esmalt investeerimiskohtu süsteemiiga seotud olemasolevaid muresid, sh selle ühilduvus ELi õigusega, lahendamata. Komitee jagab arvamust, et rahvusvaheline investeerimiskohus ei tohiks ühelgi tingimusel saada üldiseks asenduseks siseriiklikele vaidluste lahendamise meetmetele riikides, kus on olemas asjakohased õigussüsteemid.

3.14.

Mitmed sidusrühmad on avaldanud märkimisväärset muret menetluse reformimise pärast enne tulevase mitmepoolse investeerimiskohtu suhtes kohaldatavate sisuliste õigusaktide hindamist ja institutsioonilisele mitmepoolsele asutusele vastavat normide tõlgendamise õiguse andmist. Samuti paneb muretsema võimalus, et tekkida võib uus õigusjõu keskus. Teised sidusrühmad nõustuvad komisjoni nägemusega, et materiaalõigus on määratletud aluslepingutes.

4.   Kavandatud reformi ulatus sisuliste investeeringute kaitse sätete ja vaidluste lahendamise menetluse puhul

4.1.

Komitee märgib, et kavandatud mitmepoolse reformi kohaldamisel piirdutakse investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamise menetluslike aspektidega.

4.2.

Komitee leiab, et nii investeeringute kaitse sisulisi kui ka menetluslikke aspekte käsitlev terviklikum lähenemisviis oleks eelistatum, kuid tunnistab sellise lähenemisviisi keerukust ja vajadust mitmepoolse poliitilise toetuse leidmise järele.

4.3.

UNCITRALi raamistikus peetud arutelude alusel on III töörühm tuvastanud mitmeid probleeme. Muu hulgas on tõstatatud küsimus investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusalase reformi võimalikkusest enne sisulist reformi. UNCITRAL peab seda keeruliseks, kuid mitte võimatuks ülesandeks. Sellega seoses vaatleb III töörühm küsimusi, mis võivad olla seotud menetlusega, kuid võivad samal ajal mõjutada oluliselt süsteemi kui terviku õiguspärasust ja järjepidevust, näiteks kohtunike tegevusjuhend, kolmanda isiku rahastamine ja paralleelsed menetlused.

4.4.

Sisuline investeeringute kaitse antakse tavapäraselt mitme põhimõtte alusel, sealhulgas riiklik kohtlemine, enamsoodustusrežiim, õiglane ja võrdne kohtlemine ning kapitali ülekannete garanteerimine. Kuid piiranguid kohaldatakse nõuete suhtes, mida välisinvestorid saavad esitada vaidluste lahendamisele. Näiteks ei saa nõuded põhineda üksnes kasumi kaotamisel või pelgal riiklike õigusaktide muutmisel.

4.5.

Riigid on tõstatatud küsimustele vastamiseks rakendanud erinevaid meetmeid. Need ulatuvad terviklikumatest lähenemisviisidest, nagu selliste uute lepingumudelite väljatöötamine, mille eesmärk on reformida investeeringute kaitse nii sisulisi kui ka menetluslikke elemente, sihipärasemate lähenemisviisideni, millega keskendutakse kas investeeringute kaitse sisulise või menetlusliku komponendi reformile. Komitee märgib, et EL on investeerimiskohtu süsteemi kaudu ja vähemalt kahepoolsel tasandil juba alustanud terviklikuma lähenemisviisi toetamist.

4.6.

Komisjoni poolt väljendatud eesmärgi kohaselt peaks mitmepoolsest investeerimiskohtust saama pärast asutamist investeeringutega seotud vaidluste lahendamise standardmudel ELi kõigi tulevaste lepingute puhul, asendades viimaks ka ELi ja liikmesriikide olemasolevates investeerimislepingutes juba olemas olevad menetluse alased meetmed.

4.7.

Selles kontekstis edasi liikudes peaks mitmepoolse investeerimiskohtu asutamine reformima olemasolevat investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi viisil, mis ühelt poolt tagab välismaiste otseinvesteeringute tõhusa kaitse ning teisalt vastab täielikult sidusrühmade tõstatatud küsimustele. Komitee soovib märkida, et selles osas on saavutatud märkimisväärseid edusamme, eriti ELi hiljutiste ajakohaste vabakaubanduslepingute kontekstis.

5.   Avalik huvi

5.1.

Komitee peab äärmiselt oluliseks, et mitmepoolne investeerimiskohus ei takistaks ühelgi viisil ELi ja liikmesriikide võimekust täita rahvusvahelisi keskkonna-, inimõiguste- ja tööalaseid kokkuleppeid või võimet kaitsta tarbijaid.

5.2.

Esiteks ja eelkõige peaks mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping sisaldama hierarhia sätet, mis tagaks juhul, kui rahvusvahelise investeerimislepingu ja ühe poole jaoks siduva rahvusvahelise keskkonna-, inimõiguste- või tööalase kokkuleppe vahel on vastuolu, rahvusvaheliste keskkonna-, inimõiguste- või tööalaste kokkulepete kohaldamise, et vältida investeerimislepingute esimuslikkust (22). See säte on eriti oluline veendumaks, et mitmepoolse investeerimiskohtuga liitunud riikidel on vajalik vabadus märkimisväärseid regulatiivseid muudatusi eeldava Pariisi kliimakokkulepe eesmärkide saavutamiseks ja eduka puhtale energiale ülemineku tagamiseks.

5.3.

Riigisisese avaliku huvi eesmärgil kehtestatud õigusaktide kaitseks on vajalikud menetluslikud kaitsemeetmed, mis tagavad poole õiguse avalikes huvides reguleerimiseks, mis on investori kaitsest olulisem. Komitee on seisukohal, et selle saab piisavalt saavutada ainult avaliku huvi erandiga. Ent sellega peavad kaasnema asjakohased tagatised selle kuritarvitamise välistamiseks protektsionistlikel kaalutlustel. Kui selles kontekstis käsitletakse reguleerimisõigust sotsiaalse kaitse vajaduste valdkonnas, tuleks sõnaselgelt välja tuua kollektiivlepingud, k.a kolmepoolsed ja/või üldised (erga omnes) lepingud, et välistada seda, et neid tõlgendataks kui vastuollu sattumist investori õiguspäraste ootustega (23).

5.4.

Komitee märgib, et CETA artikli 8.18 punkt 3 juba tagab, et investoril ei ole õigust esitada nõuet, kui investeering on tehtud valeandmete edastamise, varjamise, korruptsiooni või sellise käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist. Võimalik tulevane mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping peaks tagama, et seda sätet laiendatakse kohaldatavale seadusele pettuste, inimõiguste rikkumise või (rahvusvahelise) keskkonna-, sotsiaal- või tarbijaõiguse mõistes.

5.5.

Samuti tuleks mitmepoolse investeerimiskohtu kodukorda lisada ranged kriteeriumid põhjendamatute nõuete vältimiseks ja veendumiseks, et asjakohatute kohtuasjade menetlus lõpetatakse nende varajases etapis. Põhjendamatute nõuete menetluse lõpetamise kiirendatud menetlus on oluline, sest vastab ühele praeguse süsteemi kriitilisele teemale ja välistab tulevikus süsteemi väärkasutuse. Samuti vähendab õigustamatute nõuete kiirendatud menetlus kohtu tegevuskulusid.

5.6.

Komitee märgib, et üheks avalikul kuulamisel tõstatatud murekohaks oli vaidluste võimalik rahastamine kolmandate isikute poolt. Kolmanda isiku poolne rahastamine ei pruugi teenida investeerimislepingute esialgseid eesmärke ja võib tekitada kahjustavaid stiimuleid. Seetõttu soovitab komitee uurida kolmanda isiku poolse rahastamise mõju ja vajadust selle reguleerimiseks mitmepoolse investeerimiskohtu kodukorras (24).

6.   Kolmandate isikute õigused ja vastuhagid

6.1.

Komitee kaalub amicus curiae esildiste lubamist, (25) mida võimaldab praegu ka märkimisväärne hulk investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusi ja mis on tervitatav esimene samm tasakaaluka ja õiglase süsteemi tagamisel. Samas peab komitee äärmiselt oluliseks, et mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping näeks lisaks amicus curiae esildiste lubamisele ette ka selle, et kohtunikel on kohustus neid oma aruteludes põhjalikult kaaluda.

6.2.

Seetõttu pooldab komitee mitmepoolse investeerimiskohtu läbirääkimisjuhistes sisalduvat võimalust kolmandate isikute sekkumiseks. Samas soovitab komitee tasakaalukama ja õiglasema süsteemi ja mõjutatud kolmandate isikute, näiteks kohalike elanike, töötajate, ametiühingute, keskkonnaorganisatsioonide või tarbijate, õiguste tõhusamaks tagamiseks vaadata kolmandate poolte rolli kehtivatest UNCITRALi reeglitest laiemalt.

6.3.

Komitee tervitab komisjoni pingutusi seoses TTIP investeerimiskohtu ettepaneku kontekstis võimaldatavate kolmandate isikute esildistega ja läbirääkimisjuhistes sisalduvat selgitust, et selliste esildiste tegemine on võimaldatud kõigile asjas õiguslikku huvi omavatele sidusrühmadele. Komitee palub komisjonil veenduda, et mitmepoolse investeerimiskohtu kriteeriumid ei ole ülemäära piiravad ning võimaldavad menetlusele õiglast juurdepääsu ja vastavad ELi Århusi konventsiooniga võetud kohustustele.

6.4.

Vastavalt investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vana süsteemi arengule toetavad mõned sidusrühmad mitmepoolse investeerimiskohtu võimalust menetleda kolmandate isikute algatatud hagisid ja riikide poolt investorite suhtes algatatud vastuhagisid. See küsimus tekitab mitmeid õiguslikke ja praktilisi küsimusi, mida tuleb hoolikalt arutada. Näiteks sõltub see võimalus kohaldatavast õigusest ehk kohtu jurisdiktsiooniga nõustunud lepingutes sisalduvatest sisulistest sätetest.

6.5.

Komitee palub komisjonil vähemalt veenduda, et mitmepoolne investeerimiskohus ei jää suletuks mõjutatud kolmandate isikute poolt välisinvestorite vastu esitatud hagidele. Seetõttu peaks mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise leping sisaldama sätteid, mis selliseid hagisid võimaldavad, kui rahvusvahelise lepingu pooled on nõustunud vaidluste korral mitmepoolse investeerimiskohtu jurisdiktsiooniga.

7.   Suhe siseriiklike kohtutega

7.1.

Komitee leiab, et mitmepoolne investeerimiskohus ei tohi ühelgi juhul negatiivselt mõjutada ELi õigusasutuste süsteemi ja ELi õiguse autonoomiat. Komitee meenutab, et oma arvamuses REX/411 leidis ta, et ELi lepingu ja põhiseaduse aspektist valmistavad tõsist muret investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise otsuse ja ELi õiguskorra seosed. Seetõttu pidas komitee „hädavajalikuks, et Euroopa Kohus kontrolliks investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vastavust ELi õigusele arvamuse taotlemise ametliku menetluse teel, enne kui pädevad institutsioonid võtavad vastu otsuse ja enne kui ajutiselt jõustub mis tahes rahvusvaheline investeerimisleping, mille üle komisjon läbirääkimisi peab“.

7.2.

Selles kontekstis soovib komitee juhtida tähelepanu kahele Euroopa Kohtu menetletud kohtuasjale, mille aluseks oli varasem investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtumenetlus ja mis on käesoleva arutelu jaoks asjakohased. Esiteks leidis Euroopa Kohus 16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15 ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta, et Euroopa Liidul puudub investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise osas iseseisev pädevus, sest selle puhul „jäetakse vaidluste lahendamine liikmesriikide õigusemõistmise pädevusest välja“. Teiseks leidis Euroopa Kohus ELi-siseseid investeerimislepinguid puudutavas kohtuasjas C-284/16 Slowakische Republik versus Achmea BV, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine eemaldab vaidlused ELi liikmesriikide kohtute jurisdiktsioonist ja sellest tulenevalt ka ELi kohtuliku kontrolli süsteemist.

7.3.

Komitee kiidab Belgia valitsust ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 11 alusel esitatud arvamuse taotluse eest, millega küsiti Euroopa Kohtu arvamust CETA investeerimiskohtu süsteemi ühilduvuse kohta ELi aluslepingutega, nagu komitee taotles oma arvamuses Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsete võtmeküsimuste kohta (26). Komitee loodab, et Euroopa Kohtu arvamus 1/17 annab ELi institutsioonidele vajalikke suuniseid Euroopa põhiseadusega seotud olulistes küsimustes.

7.4.

Komitee tunnistab, et mõned sidusrühmad leiavad, et kõige tõhusam siseriiklike kohtute õiguste säilitamise meede oleks mitmepoolse investeerimiskohtu poole pöördumise piiramine riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu näiteks EL. Riikidevaheline vaidluste lahendamine on ühtlasi vaikimisi vaidluste lahendamise mehhanism rahvusvahelises avalikus õiguses ja seda on juba kasutatud mitmetes investeerimislepingutes. Seetõttu tuleks seda investeerimisõiguse puhul eelistada. Komitee märgib, et teised sidusrühmad leiavad, et investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine on investeeringute puhul tõhusam lahendus ja võimaldab nende arvates erapooletut, poliitikavälist ja kulutõhusat vaidluste lahendamist. Alates aastakümnete tagusest loomisest on tegemist olnud vaikimisi vaidluste lahendamise süsteemiga investeeringute korral.

7.5.

Komitee märgib, et erinevad sidusrühmad näevad siseriiklike kohtute ja mitmepoolse investeerimiskohtu suhet erinevalt. Kuigi mõned sidusrühmad leiavad, et mitmepoolne investeerimiskohus peaks olema viimane võimalus pärast kõigi kohalike õiguskaitsemeetmete ammendumist, leiavad teised, et praegu komisjoni järgitav „tagasipöördumise võimaluseta lahendus“ on hea alus ka mitmepoolse investeerimiskohtu kontekstis.

7.6.

Tagasipöördumise võimaluseta lahenduse korral on investoril õigus pöörduda otse kohalike kohtute või investeerimiskohtu süsteemi/mitmepoolse investeerimiskohtu poole. Samas puudub investoril kohtuasja lõppedes võimalus selle uuesti algatamiseks teises kohtus. Mõned sidusrühmad leiavad, et selline lähenemisviis vastab edukalt küsimustele, mille tekitavad asjaolu, et investoritel on võimalus pöörduda sama väidetava rikkumise puhul erinevatesse kohtutesse. Samuti märgitakse, et seda lähenemisviisi järgivad mitmed rahvusvahelised investeerimislepingud (27). Vastavalt UNCTADi analüüsile (28)„[tagasipöördumise võimalust välistava sätte] eesmärgiks on välistada investori poolt väidetava rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe rikkumise alusel esitatava rahvusvahelise hagi ja investori tütarettevõtja poolt lepingu rikkumise või siseriikliku õiguse rikkumise alusel esitatava üheaegse hagi võimalus“.

7.7.

Siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamise nõue on rahvusvahelise tavaõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õiguse oluline põhimõte. Samuti eeldavad mitmed ELi liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitud investeerimislepingud sõnaselgelt hagejalt kõigi siseriiklike õiguskaitsemeetmete ammendamist (29). Selle reegli põhjenduseks on võimalus anda rikkumise asukohariigile võimalus lahendada see enda õiguskaitsemeetmetega siseriikliku õigussüsteemi raamistikus ja seda kohaldatakse alati, kui rahvusvahelise ja siseriikliku menetluse eesmärgiks on sama tulemuse saavutamine (30). Rahvusvaheline Kohus on leidnud, et see põhimõte on sedavõrd oluline, et seda ei saa kõrvale jätta ka rahvusvahelise kokkuleppe kaudu (31). Eelmainitud põhjustel peavad mõned sidusrühmad oluliseks, et see reegel oleks sõnaselgelt välja toodud ka mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise lepingus.

7.8.

Arvestades eespool kirjeldatud arutelu, kutsub komitee komisjoni üles täiendavalt uurima kohalike õiguskaitsemeetmete ammendamise küsimust ja selle sobitamist mitmepoolse investeerimiskohtu konteksti.

8.

Kohtunike sõltumatus ja legitiimsus

8.1.

Sõltumata institutsioonilisest struktuurist (eraldi rahvusvaheline organisatsioon või osa olemasolevast institutsioonist) tuleb tagada mitmepoolse investeerimiskohtu sõltumatus. Kohtunike alaliselt ametisse nimetamist peetakse oluliseks teguriks kohtupraktika loomise alustamisel, parandades seega prognoositavust ja eemaldudes investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise lähenemisviisist, mida sageli peetakse ajutiseks.

8.2.

Mitmepoolse investeerimiskohtu asutamisel peaks lõplikuks eesmärgiks olema püsivate kohtunike määramine. Kohtu asutamisele järgnevatel esialgsetel etappidel peaks kohtule jääma võimalus enda tööd korraldada vastavalt kohtu poolt menetletavate kohtuasjade arvule. See sõltub kohtu loova konventsiooni lepinguosaliste esialgsest arvust ja selliste lepingute arvust, mille nad kohtu jurisdiktsiooni alla toovad.

8.3.

Kuigi komisjoni läbirääkimisjuhiste soovitus ei sisalda kohtunike määramise meetodi ettepanekut, tervitab komitee seatud selgeid ja kõrgel tasemel kriteeriumeid, muu hulgas kandidaatide kvalifikatsiooni ja käitumisjuhendi, näiteks kohtunike Magna Carta (32) järgimist, mis tagab huvide konflikti puudumise ja kohtunike sõltumatuse. See on väga oluline õigusriigi põhimõtte ja avalikkuse usalduse tagamiseks. See on väga oluline õigusriigi põhimõtte ja avalikkuse usalduse tagamiseks.

8.4.

Kohtunike kvalifikatsiooni puhul tuleks lisaks rahvusvahelise avaliku õiguse tõendatud ekspertteadmistele nõuda kogemusi ka investeerimis-, tarbija- ja keskkonnaõiguse, inimõiguste, tööõiguse ja vaidluste lahendamise valdkonnas. See on äärmiselt oluline, et veenduda kohtunike vajalike kogemuste olemasolus väga erinevate kohtuasjade puhul ning kohtunike võimes täielikult mõista ja hinnata erinevate kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate sektorite ja investeeringute liikide õigusraamistikku.

8.5.

Lisaks toetab komitee sellist kohtunike ametisse nimetamise menetlust, mis on läbipaistev ja järgib kriteeriume, mis tagavad kõigi kohtu loova konventsiooni osaliste võrdse esindatuse. Valimisprotsess peaks olema läbipaistev ja avalikult kontrollitav.

8.6.

Läbipaistvuse, laiemale üldsusele teabe ja sidusrühmadele juurdepääsetavuse tagamine, näiteks akrediteerimise teel, on veel üks väga oluline element süsteemi usaldusväärsuse ja õiguspärasuse parandamiseks. Tulevase mitmepoolse investeerimiskohtu läbipaistvuse reeglite alustasemeks peaks olema UNCITRALi läbipaistvuse reeglid lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvuse kohta (Mauritiuse konventsioon).

9.   Tõhus süsteem

9.1.

Mitmepoolse investeerimiskohtu tõhusaks haldamiseks tuleb luua sekretariaat. Kuigi praegu ei ole veel selge, kas kohtust saab uuena loodud organisatsioon või see seotakse olemasoleva rahvusvahelise organisatsiooniga, tuleb tagada, et sekretariaadi toimimiseks on eraldatud piisavalt vahendeid.

9.2.

Volituste projektiga soovitatakse, et lepinguosalised kannaksid halduskulusid õiglaselt, võttes arvesse eri kriteeriume, sealhulgas lepinguosaliste majandusarengu taset, lepingute arvu, milles pool on osaline, ja iga lepinguosalisega seotud rahvusvaheliste investeerimisvoogude või aktsiate/osade mahtu.

9.3.

Mis puudutab kohtuasjades kohtumõistmisega seotud kulude jaotamist (välja arvatud kohtunike tasustamine, mille kordaseadmist kavandatakse), siis volituste projektis pole selle kohta midagi. Komitee taotleb selle küsimuse selgitamist.

9.4.

Olulist osa välismaistest otseinvesteeringutest teostavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes peavad saama samal tasemel kaitset ja juurdepääsu vaidluste lahendamisele mõistlikel tingimustel ja mõistliku hinnaga.

9.5.

Samuti tuleks kaaluda lepitusmehhanismi pakkumise võimalust; selle eesmärk oleks aidata osalistel vaidlus sõbralikult lahendada.

9.6.

Kõik mitmepoolse investeerimiskohtu otsused peavad olema õiguslikult jõustatavad ja avalikud.

10.   Kaitse kõrge tase ja võimalik üleminekuaeg

10.1.

Oluline on märkida, et põhinõue kohtu jurisdiktsiooni alla esitatava lepingu jaoks on see, et mõlemad lepingu osalised peavad andma oma nõusoleku. Sisuliselt tähendab see, et mitte ühtegi ELi või ELi liikmesriikide sõlmitud lepingut ei asetata automaatselt kohtu jurisdiktsiooni alla ilma kolmanda poole nõusolekuta.

10.2.

Investeeringute kaitse kõrge taseme säilitamiseks jäävad seetõttu praeguse investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise süsteemi ja investeerimiskohtu süsteemi ning mitmepoolse investeerimiskohtu asutamise vahele jääval võimalikul üleminekuajal kehtima kokkulepitud vaidluste lahendamise menetlused, juhul kui Belgia poolt Euroopa Kohtule esitatud kohtuasja otsuse selgumiselkinnitatakse nende põhiseaduslikkust ja asjakohasust ELi õigusaktide kohaselt (33).

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  http://www.oecd-ilibrary.org/finance-and-investment/societal-benefits-and-costs-of-international-investment-agreements_e5f85c3d-en.

(2)  http://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=179.

(3)  http://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=233.

(4)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2015-0252+0+DOC+XML+V0//ET.

(5)  6. septembril 2017 taotles Belgia Euroopa Liidu Kohtu arvamust investeerimiskohtu süsteemi ühildatavuse kohta 1) Euroopa Liidu Kohtu ainupädevusega pakkuda Euroopa Liidu õiguse lõplikku tõlgendust; 2) võrdsuse üldpõhimõttega ja Euroopa Liidu õiguse „praktilise mõju“ nõudega; 3) kohtutele juurdepääsu õigusega ning 4) õigusega sõltumatule ja erapooletule kohtumõistmisele. (https://diplomatie.belgium.be/sites/default/files/downloads/ceta_summary.pdf)

(6)  https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/public-hearing-framework-eesc-own-initiative-opinion-position-eesc-specific-key-issues-ttip-negotiations.

(7)  https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/multilateral-investment-court-hearing

(8)  Vt „EMSK seisukoht Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste raames tõstatatud konkreetsetes võtmeküsimustes“ (ELT C 487, 28.12.2016, lk 30).

(9)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee omaalgatuslik arvamus teemal „Investorikaitse ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine ELi kaubandus- ja investeerimislepingutes kolmandate riikidega“ (ELT C 332, 8.10.2015, lk 45). Arvamusel on lisa, milles viidatakse võimalikule mitmepoolsele vahendile investorite ja riikide vaheliste vaidluste lahendamiseks.

(10)  Vt joonealune märkus 9.

(11)  Kuna EL ei ole riik, ei ole EL töörühma liige, kuid omab UNCITRALis lisaõigustega vaatleja staatust.

(12)  http://daccess-ods.un.org/access.nsf/Get?OpenAgent&DS=A/CN.9/WG.III/WP.142&Lang=E

(13)  http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/diaepcb2017d3_en.pdf.

(14)  UNCTADi rahvusvahelise investeerimiskokkuleppe väljaannete märkus „Recent Developments in the International Investment Regime“ (Hiljutised rahvusvahelise investeeringute režiimi arengud) (mai 2018), saadaval aadressil http://investmentpolicyhub.unctad.org/Publications/Details/1186.

(15)  http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/HRC/WGTransCorp/Pages/IGWGOnTNC.aspx.

(16)  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2017:493:FIN.

(17)  http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-12981-2017-ADD-1-DCL-1/et/pdf

(18)  https://www.eesc.europa.eu/en/agenda/our-events/events/multilateral-investment-court-hearing.

(19)  16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15 selgitas Euroopa Liidu Kohus ELi ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu laadi, selgitades, millised lepingu osad on ELi ainupädevus ja millised on osa nn segapädevusest, mis nõuab ratifitseerimist liikmesriikide parlamentide poolt. (https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2017-05/cp170052et.pdf).

(20)  Näiteks ELi ja Tšiili vaheline vabakaubandusleping (hetkel uuendamisel), ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping (sõlmitud 2017. aastal ilma investeeringute kaitse peatükita, kuid pooltevahelise kokkuleppe kohaselt arutatakse ja lahendatakse see küsimus tulevikus) ning tulevased vabakaubanduslepingud Austraalia ja Uus-Meremaaga.

(21)  Lisaks on kõnealune säte samuti osa rahvusvahelistest inimõigustealastest lepingutest, sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist.

(22)  Varasemate investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kohtuasjade kriitiline analüüs on esitatud teoses: Andreas Kulick: Global Public Interest in International Investment Law, Cambridge University Press, 2012, lk 225–306.

(23)  Vt joonealune märkus 8.

(24)  http://ccsi.columbia.edu/work/projects/third-party-funding-in-investor-state-dispute-settlement/.

(25)  Amicus curiae: otsetõlkes „kohtu sõber“. Isik, kellel on suur huvi hagi eseme vastu või seisukohad selle kohta, ent kes ei osale hagi menetluses, võib kohtult taotleda luba esitada kohtule kirjalikud seisukohad, näiliselt teatava poole nimel, kuid tegelikult põhjenduse esitamiseks kooskõlas oma seisukohtadega. Lisateabe saamiseks vt https://legal-dictionary.thefreedictionary.com/amicus+curiae.

(26)  Vt joonealune märkus 8.

(27)  Mitmetes Ameerika Ühendriikide ja Kanada poolt sõlmitud lepingutes tagasipöördumise võimaluse välistus puudub. Näiteks 2009. aasta Kanada–Jordaania kahepoolse investeerimislepingu artikkel 26 vahekohtumenetluse taotlemise tingimuste kohta.

(28)  UNCTADi väljaannete seeria „Issues in International Investment Agreements II, Investor-State Dispute Settlement“ (UNCTAD, 2014) (Rahvusvaheliste investeerimiskokkulepete küsimused, investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamine): http://unctad.org/en/PublicationsLibrary/diaeia2013d2_en.pdf.

(29)  Vt näiteks 1976. aasta Saksamaa–Iisraeli kahepoolse investeerimislepingu artikkel 5, 1978. aasta Egiptuse–Rootsi kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, 1981. aasta Rumeenia–Sri Lanka kahepoolse investeerimislepingu artikkel 7, 2007. aasta Albaania–Leedu kahepoolse investeerimislepingu artikkel 8, 1992. aasta Uruguay–Hispaania kahepoolse investeerimislepingu artikkel XI, 1991. aasta Uruguay–Poola kahepoolse investeerimislepingu artikkel X.

(30)  Interhandel (Šveits. vs. USA), esialgsed vastuväited, 1959, I.C.J. Rep. 6, lk 27 (21. märts). Saadaval aadressil http://www.icj-cij.org/docket/files/34/2299.pdf, lk 27.

(31)  Elettronica Sicula S.p.A. (ELSI) (Itaalia vs. USA), kohtuotsus, 1989, I.C.J. Rep. 15, 28 I.L.M. 1109 (20. juuli), punkt 50.

(32)  https://rm.coe.int/16807482c6.

(33)  Vt joonalune märkus 5.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/156


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)“

[COM(2018) 465 final – 2018/0247(COD)]

(2019/C 110/28)

Raportöör:

Dimitris DIMITRIADIS

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 2.7.2018

Euroopa Komisjon, 12.7.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 18.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

 

Vastutav sektsioon

välissuhete sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

23.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

181/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) tunneb heameelt ettepaneku üle kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) aastateks 2021–2027.

1.2.

Samuti tunneb komitee heameelt seisukoha üle, et IPA III peaks vahendi keskmesse seadma tulemuslikkuse, võimaldades sellega eraldatavaid vahendeid vastavalt abisaajate kohustustele ja edusammudele reformide elluviimisel täpsemalt suunata. Tulemusnäitajate kasutamine aitab kaasa IPA III üldisele hindamisele ja on kooskõlas komitee eelmiste soovitustega IPA II kohta (1).

1.3.

Komitee on veendunud, et ühinemiseelse abi rahastamisvahendi loomine on kooskõlas 6. veebruaril 2018. aastal avaldatud komisjoni uue Lääne-Balkani riikide strateegiaga „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ ja selle kuue juhtalgatusega, mis hõlmavad õigusriigi tugevdamist, julgeoleku- ja rändealase koostöö tõhustamist ühiste uurimisrühmade kaudu, Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, ELi energialiidu laiendamist Lääne-Balkani riikidele, rändlustasude alandamist ning lairibateenuste arendamist piirkonnas (2). See on kooskõlas ka Euroopa Liidu laienemispoliitikaga, mis puudutab Türgi võimalikku ühinemist tulevikus.

1.4.

Komitee kinnitab oma seisukohta, mis põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklil 49, mille kohaselt võib liidu liikmeks astumise avalduse esitada iga Euroopa riik, kes toetab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning võtab enesele kohustuse neid väärtusi edendada.

1.5.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et aastateks 2021–2027 kehtestatud IPA III määruse eelnõus sätestatud lähtesumma on Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt umbes 14,5 miljardit eurot.

1.6.

Komitee kiidab heaks ka selle, et kliimaeesmärkide saavutamisele on suunatud 25 % ELi kulutustest.

1.7.

Komitee kiidab heaks, et IPA III tagab suurema paindlikkuse, kuna ei näe ette partnerite eraldisi kohe algusest peale. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmitöö raamistik peaks põhinema muutuvatel vajadustel ning tagama tasakaalu prognoositavuse ja tulemuspõhise rahastamise vahel.

1.8.

Komitee rõhutab, et nii komisjon kui ka kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid peaksid pärast IPA II vahehindamist (3) tehtud märkused ja paljud eelmised komitee soovitused (4) täielikult rakendama.

1.9.

Komitee rõhutab ühinemiseelse abi tähtsust majandusreformide edendamiseks ning soodustava ja prognoositava ettevõtluskeskkonna loomiseks, et toetada ettevõtlusvaimu, äriühingute asutamist ja aidata VKEde kasvule kaasa, suurendades sel viisil konkurentsivõimet, majanduskasvu ja uute töökohtade loomist.

1.10.

Komitee toonitab, kuivõrd tähtsad on majandusreformiprogrammid ning sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide arukas kaasamine nende programmide arendamis- ja rakendamisprotsessi. Komitee soovib rohkemate vahendite, sh organisatsiooniliste toetuste eraldamist sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisele, et nad saaksid neis protsessides tõhusalt osaleda. Julgustada tuleks kandidaatide ja potentsiaalsete kandidaatidega peetava sotsiaaldialoogi kvaliteedi ja sisu parandamist.

1.11.

Komitee on arvamusel, et IPA III alusel antav rahastus on Lääne-Balkani riikide majanduste ELi integreerimiseks oluline.

1.12.

Komitee on seisukohal, et IPA toetuse saajate edusammud reformide tegemisel on toetuse kasutamise (IPA II puhul 64,3 % ja 88,9 % vahel) ja ärakasutamise seisukohalt väga oluline, ning rõhutab, et Lääne-Balkani toetusesaajate vahel on vaja koostööd tugevdada. Türgi puhul on olukord palju keerulisem ja tundlikum. Sellise riigi rahastamine, milles kodanikuõiguste teostamise edasine halvenemine on võimalik, nõuab ettevaatust ja tingimuslikkuse põhimõtte rakendamist.

1.13.

Komitee rõhutab vajadust kasutada ühinemiseelset abi selleks, et suurendada kandidaatide ja potentsiaalsete kandidaatide haldussuutlikkust, et valmistada neid ette struktuurifonde edasiseks kasutamiseks ja osalemiseks ELi ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP).

1.14.

Komitee usub kindlalt, et EL peaks looma ranged ja tõhusad mehhanismid, et jälgida ühinemiseelse abi jaotamist kõigile praegustele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele. Just Türgi osas tuleks rohkem tähelepanu pöörata paljude sektorite krooniliste viivituste kaotamisele.

1.15.

Komitee teeb ettepaneku kiirendada IPA III rakendamist, eriti esimestel aastatel, et vältida struktuurset mahajäämust lepingute sõlmimisel ja rakendamisel ning et teha järk-järgult tasa senised viivitused. Komisjon peaks erilist tähelepanu pöörama eelarve kaudsele täitmisele koos abisaajatega. Vahehindamine näitas, et kuigi suurema isevastutuse mõju peetakse positiivseks, on lepingute sõlmimine jätnud soovida ja rakendamisel on esinenud pikaajalisi viivitusi, eriti Türgis.

1.16.

Komitee rõhutab, et järelevalvet tuleks hakata tegema Euroopa Komisjoni ettepanekus esitatud näitajate põhjal. Määratletakse asjakohased tulemusnäitajad, mis esitatakse IPA programmitöö raamistikus, ja ELi rahaliste vahendite saajatele kehtestatakse proportsionaalsed aruandlusnõuded. IPA III abi tulemuste hindamisel lähtutakse laienemisaruannetest. Tulemusaruannete süsteem peaks tagama, et rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt.

1.17.

Komitee usub, et komisjon peaks oma meetmete üle teostama regulaarselt järelevalvet ja vaatama läbi tulemuste saavutamisel tehtud edusammud. Hinnatakse rahastamisvahendi mõju kohapeal, võttes aluseks asjakohased näitajad ja eesmärgid ning üksikasjaliku analüüsi selle kohta, mil määral saab vahendit pidada asjakohaseks, tõhusaks ja tulemuslikuks, piisavat Euroopa lisaväärtust pakkuvaks ja sidusaks muude ELi poliitikavaldkondadega. Hindamisel võetakse arvesse saadud õppetunde, et selgitada välja võimalikud vajakajäämised ja probleemid või siis võimalused meetmete või nende tulemuste parandamiseks ning nende kasutamise ja mõju maksimeerimiseks.

1.18.

Komitee usub kindlalt, et tuleks kehtestada kriteeriumid ning praegustele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele tuleks rahastuse aktiivseks kasutamiseks jagada parimaid tavasid.

1.19.

Komitee rõhutab, et uus määruse eelnõu peab oluliseks ka suuremat kooskõlastatust ja koostööd teiste rahastajate ning finantseerimisasutustega, sh erasektoriga.

1.20.

Komitee kutsub komisjoni üles uurima rakendamise pikaajalisemat perspektiivi. See suurendaks ennustatavuse taset ja leevendaks ajasurvet, eriti juhul, kui praeguse perioodi jooksul kuhjuvad märkimisväärsed viivitused.

1.21.

Komitee on seisukohal, et on vaja parandada valdkonnapõhise lähenemisviisi kavandamise jaoks kasutatavate (töö)dokumentide üldist kvaliteeti ning rääkida valdkonnapõhise lähenemisviisi kavandamine selgeks kõigi asjakohaste osalistega. Selle saavutamiseks soovitab ka võtta meetmeid Euroopa Komisjoni suutlikkuse suurendamiseks horisontaalsete küsimustega arvestamisel. Üldiselt on vaja tugevdada kõigi ühinemiseelse abi andmisega tegelevate institutsioonide suutlikkust. See peaks hõlmama ka praegustes ja potentsiaalsetes kandidaatriikides sellega tegelevate institutsioonide toetamiseks vajamineva tehnilise abi proportsionaalset kasutamist.

1.22.

Komitee leiab, et IPA III vahendit tuleks kasutada ELi alusväärtuste mõistmise parandamiseks ning ühinemiseelse abi lisaväärtuse edendamiseks kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide elanikkonna hulgas laiemalt. See peaks toimuma Euroopa Liidu delegatsioonide hallatavate toetuskavade kaudu.

1.23.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et ühinemiseelne abi tuleks siduda a) õigusriigi põhimõtte, b) hea valitsemistava ja põhiõiguste, c) sotsiaal-majandusliku arengu, d) ELi poliitika ja õigustiku vastuvõtmise, e) heanaaberlike suhete ja lepitamise ning f) piirkondliku koostööga.

2.   Õigusriigi põhimõte, hea valitsemistava ja põhiõigused

2.1.

Komitee rõhutab, et ikka veel on suur erinevus ELi ning kõigi praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide standardite vahel. Türgis on olukord veelgi keerulisem kui varem, eriti pärast 2016. aasta juulis toimunud riigipöörde nurjumist ja sõjaseisukorra kehtestamist.

2.2.

Komitee usub, et IPA III peaks jätkama investeerimist õigusriigi põhimõttega seotud projektidesse, mis on aidanud riikidel kehtestada tugeva ja professionaalse õiguskaitse ning õigusasutused, mis on sõltumatud ja välismõjutustest vabad.

2.3.

Komitee usub ka, et üles tuleks näidata konkreetset huvi tõhusa süsteemi loomiseks, et kaitsta piire, hallata rändevooge, vältida humanitaarkriise ja pakkuda abivajajatele varjupaika. ELi tehniline abi hea valitsemistava toetuseks neis valdkondades võib osutuda väga kasulikuks. Kõik praegused ja potentsiaalsed kandidaatriigid peavad arendama välja mehhanismid organiseeritud kuritegevuse ennetamiseks ning terrorismi ja ebaseadusliku sisserände peatamiseks. Türgi peaks tugevamalt näitama, et soovib rakendada 28. märtsil 2016. aastal ELiga allkirjastatud lepingut, mille eesmärk on peatada ebaseadusliku rände voog Türgist Euroopasse (5).

2.4.

Komitee rõhutab, et kõigi praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide avalik sektor kannatab ikka veel muu hulgas klientelismi, läbipaistmatuse, korruptsiooni ja ebavõrdsuse all.

2.5.

Komitee on teadlik, et kõigi praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide vähemustel on ikka veel probleeme diskrimineeriva käitumise ja hoiakute tõttu.

2.6.

Komitee usub kindlalt, et ühinemiseelset abi tuleks esmajärjekorras anda avalikku sektorit reformivatele ja depolitiseerivatele, läbipaistvust ja vastutust ning e-riiki edendavatele ja juhtimist parandavatele algatustele. Sellistel juhtudel tuleks ühinemiseelset abi kasutada selleks, et mõtestatud võimaluste kaudu saaks kaasata võimalikult paljusid kodanikuühiskonna organisatsioone valitsuse poliitika kujundamisse.

2.7.

Komitee usub kindlalt, et kodanikuühiskond on oluline tegutseja õigusriigi tagamisel ning et seega tuleks kodanikuühiskonna algatusi ühinemiseelse abi programmides esmatähtsaks pidada.

2.8.

Komitee on samuti arvamusel, et võrdsust ja kodanikuõiguste austamist toetavaid ja edendavaid rahastamisasutusi tuleb samuti ühinemiseelse abi programmides esmatähtsaks pidada.

3.   Sotsiaal-majanduslik areng

3.1.

Komitee tunnistab, et nende partnerite finantsabi vajadust tõestavad püsivalt kõrge töötuse määr (nt 2018. aasta esimeses kvartalis endises Jugoslaavias Makedoonia vabariigis 21,6 %, Kosovos (*1)35,3 %) ja ELi riikidega võrreldes aeglaselt tõusev SKP elaniku kohta.

3.2.

Komitee on täielikult teadlik asjaolust, et kõiki Lääne-Balkani partnereid (6) ja Türgit mõjutavad vaesus, kõrge töötuse määr, mitteametlik majandus, madalad palgad, korruptsioon, kuritarvitamine, oskustööliste väljaränne ja ajude äravool.

3.3.

Komitee usub, et Euroopa väärtuste edendamisel, vähemuste suhtes sallivuse kasvatamisel, soolise võrdsuse suurendamisel, eelarvamuste vastu võitlemisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel täidab kõigis Lääne-Balkani riikides ja Türgis esmatähtsat rolli haridus, sh võrdne juurdepääs haridussüsteemidele.

3.4.

Komitee usub samuti, et IPA III kaudu tuleb rakendada nn sotsiaalse ühtekuuluvuse kava, parandades selleks haridussüsteemide tõhusust ja tulemuslikkust ning tegeledes seeläbi oskuste nappuse ja nõudlusele mittevastavusega, samuti majanduse digitaalsetest ja tehnoloogilistest muutustest põhjustatud probleemidega tööturul. Suurem rahaline toetus kutsehariduse programmidele ning õpipoisiõppe ja elukestva õppe kavadele, samuti sotisaalpartnerite ja teiste asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide aktiivsem kaasamine aitaks kahandada oskuste nõudlusele mittevastavust tööturul ning vähendada kõrget töötuse määra ja täitmata töökohtade arvu.

3.5.

Komitee rõhutab, et ühinemiseelse abi kaudu on oluline luua mehhanismid vaesusega võitlemiseks ja tööturule ligipääsu andmiseks, seda eriti noortele, naistele ja vähemusrühmadele, hoides sellega ära väljarände ja ajude äravoolu.

3.6.

Komitee arvates on sotsiaaldialoogi süvendamine ja laiendamine sotsiaal-majandusliku arengu hädavajalik tingimus. Sotsiaalpartneritel peab poliitika kujundamisel ja rakendamisel olema oluline roll.

3.7.

Komitee usub kindlalt, et makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkuse tõhustamine ning toetus toimiva turumajanduse suunas liikumisele, et suuta liidu konkurentsisurve ja turujõududega toime tulla, peaks olema ühinemiseelse abi jaotamise ajal kõigi praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide esmane eesmärk. Eritähelepanu tuleb siiski pöörata ka IPA III abisaajate riikide ettevõtlustasandile. Unarusse ei tohiks jätta ettevõtlust, füüsilisest isikust ettevõtjana töötamist, VKEsid ja mikrorahastust.

3.8.

Komitee nõuab, et ühinemiseelse abi jaotamisel pöörataks erilist tähelepanu erasektori turule suunatuse ja eraettevõtete konkurentsivõime parandamisele.

3.9.

Komitee usub, et IPA III raames tuleks kodanikuühiskonna organisatsioonidele anda tegevustoetust, mis kataks vähemalt 36 kuud.

3.10.

Komitee leiab, et IPA II raames maaettevõtetele, rohujuuretasandi organisatsioonidele ja väikestele kodanikuühiskonna organisatsioonidele mõeldud väikeste toetuse ümberjaotamise kavade mõju tuleks suurendada, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide laiema kaasamise abil iga toetuse ümberjaotamise kava kõigis planeerimisetappides.

3.11.

Komitee rõhutab, et ühinemiseelse abi institutsioonide kaudu on vaja toetada digitehnoloogiaid ja digitaalset levitamist, keskkonnakaitset ja tuumaohutuse kõrgeimate standardite kehtestamist.

3.12.

Samuti usub komitee, et ühinemiseelse abi saamisel tuleks prioriseerida selliste institutsioonide loomist, mis edendavad laste võrdset juurdepääsu haridusele, arendavad kutseharidust, parandavad kõrghariduse kvaliteeti ja edendavad elukestvat õpet, ning luua töösuhteid reguleerivad mehhanismid/organid, kollektiivläbirääkimiste ja töövaidluste lahendamise menetlused ning sotsiaalpartnerite struktureeritud dialoog.

4.   ELi poliitika ja õigustiku vastuvõtmine

4.1.

Komitee on teadlik, et on suur erinevus ELi ning kõigi praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide standardite vahel.

4.2.

Komitee usub, et tuleks edendada praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide standardite, poliitika ja tavade vastavusse viimist ELi standardite, poliitika ja tavadega, sh riigiabi eeskirjad.

4.3.

Komitee rõhutab, et lisaks õigustiku seadusandliku osa ühtlustamisele peavad kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid tutvuma ja võimalusel korral viima end kooskõlla poliitikameetmetega, mida ELis praegu arutatakse ja kujundatakse, näiteks Euroopa sotsiaalõiguste sammas, ÜRO aastatuhande arengueesmärgid ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, samuti seoses koostööga ELi liikmesriikide vahel pagulaste ja rändajate voogude ning integreeritud piirikontrolli osas.

5.   Heanaaberlikud suhted ja lepitamine

5.1.

Lääne-Balkani kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaate ning Türgit mõjutavad endiselt sõdade ja konfliktide põhjustatud haavad, etniline vihkamine, irredentistlikud liikumised ja nn külmutatud konfliktid, mis võivad taas puhkeda. On vaja kindlalt julgustada riike lahendama kõige pakilisemad kahepoolsed küsimused enne ühinemist ELiga, kuid nõudmine lahendada kõik lahendamata küsimused võiks kõnealuse protsessi edenemist aeglustada. Kaubandussuhete ja muude majanduslike suhete taastamise julgustamine võib kaasa aidata konfliktide lahendamisele ja majanduskasvule.

5.2.

Komitee kiidab heaks riiklike haridus- ja kultuuriasutuste ning akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonide algatused lepitamise, heanaaberlike suhete ja kriitilise minevikukäsitluse valdkonnas.

5.3.

Komitee rõhutab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite, sh kutseliitude suutlikkuse tugevdamine ning ELi organisatsioonide ja toetust saavate organisatsioonide vaheliste võrgustike loomise innustamine kõigil tasanditel peaks integratsiooni hõlbustama.

5.4.

Komitee usub, et IPA III peaks pakkuma toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele, mille eesmärk on parandada avalikku ruumi kaasatuse ja osalemise abil. IPA III-s tuleks laiendada toetust kodanikuühiskonna taristule, piirkondlikele kodanikuühiskonna temaatilistele platvormidele ja võrgustikele.

6.   Piirkondlik koostöö

6.1.

Energia ja transpordi võrgustikud peaksid olema piirkonna arengu ja omavahelise ühendatuse mõjutajad. See tagaks, et Lääne-Balkani kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide ning Türgi kodanikele antaks selge ettekujutus ELiga ühinemise majanduslikust ja keskkonnakasust. Näiteks on energiatõhusus ja energiasääst tegurid, mis pakuvad ettevõtetele tegutsemisvõimalusi ja aitavad luua nii keskkonnahoidlikke kui ka traditsioonilisi töökohti.

6.2.

Komitee usub, et ühinemiseelset abi tuleks esmajärjekorras anda institutsioonidele ja algatustele, mis loovad sidemeid praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel energeetika, side, digiülemineku, innovatsiooni, transpordi ja keskkonnakaitse valdkonnas. Hea tava näitena võib tuua Bulgaaria linna Kula ja Serbia linna Boljevaci vahelise koostöö, kui nad soovisid osta metsatulekahjude tõrjumiseks erisõidukeid, seiredroone ja isikukaitsevahendeid (7).

6.3.

Komitee toetab transpordiühenduse lepingut, mille EL ja Lääne-Balkani kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid allkirjastasid 12. juulil 2017, ning innustab osalisi seda edasi arendama. Seoses sellega peaksid Euroopa Komisjon, Euroopa Investeerimispank ja Lääne-Balkani partnerid keskendama investeeringud üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ja Lääne-Balkani riikide taristu ühendamisele. Seepärast on nüüd tarvis ühist programmi, milles selgitataks välja kättesaadavad vahendid ja määrataks kindlaks ühine ajakava.

6.4.

Taristu parandamine vähendab transpordi- ja energiakulusid, hõlbustab suuri investeeringuid piirkonnas ning lihtsustab piirkonnasisest kaubavahetust. Peale selle aitab Lääne-Balkani riikide digitaalse ajakohastamise edendamine ning rändlustasude järkjärguline vähendamine kaasa ettevõtluse arendamisele, tootlikkuse suurendamisele ja elukvaliteedi paranemisele. Taristu puudumine ei ole aga Lääne-Balkani partnerite vahelise koostöö peamine takistus. Ajalooline vaenulikkus ja pooleliolevad lahenduseta vaidlused on koostöö ulatust ja sisu piiranud. Seda saaks osalt parandada IPA-lt IPA-le piiriüleste koostööprojektide julgustamise abil.

6.5.

Meediat ja muid teabevahetusviise tuleks kasutada selleks, et rõhutada ELi tegevuse kohalolu ja tähtsust praegustes ja potentsiaalsetes kandidaatriikides. Kohaliku tasandi ametnike projektijuhtimise ja -rakendamise suutlikkust tuleb lisaks parandada kogu ELiga ühinemise protsessi vältel.

7.   Konkreetsed märkused IPA III määruse eelnõu kohta

7.1.

Komitee usub, et ettepanek tugineb eelmiste programmitöö perioodide käigus saadud õppetundidele ning on oma eesmärkide saavutamiseks kõlblik. Sellegipoolest kordab komitee, et praeguseid ja potentsiaalseid kandidaatriike mõjutavad probleemid on liikmesriikide omadest küllaltki erinevad ning seetõttu on vaja palju paindlikkust.

7.2.

Komitee kiidab täielikult heaks IPA III eesmärgid, kuid soovib rõhutada, et lühiperspektiivis on vahetuid mõjusid raske jälgida. Seetõttu soovitab ta, et tulevaste sekkumiste lisandväärtust hinnataks põhjalikult enamiku toetusesaajate kaasatuse, poliitilise kaalu ja huvide kaitsmise seisukohalt. Kiiduväärne on asjaolu, et praeguses programmitöö perioodis antud eelarvetoetus on olnud abisaajariikides (nt Serbia, Montenegro ja Albaania) institutsiooniliste muudatuste ja suurema poliitilise dialoogi katalüsaator.

7.3.

Enamiku toetusesaajate keerulist olukorda silmas pidades soovitab komitee, et dokumentidele esitatavaid nõudeid tuleks küllaldaselt lihtsustada ning keskenduda tuleks toetamisele ja toetusesaajate vastutuse võtmisele tulemuste eest. Selle saavutamiseks tuleb jätkata jõupingutusi, et arendada abi saava riigi eelarve kaudset täitmist koos suutlikkuse suurendamise meetmetega, et aidata sidusrühmadel üldisest programmitööst konstruktiivselt osa võtta.

7.4.

Komitee näeb vajadust tugevdada IPA III vastastikust täiendavust meetmetega, mida rahastavad teised rahastamisallikad praegustes ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.

7.5.

Komitee teeb ettepaneku, et praeguste ja potentsiaalsete kandidaatriikide riikliku tasandi läbirääkimistes võetaks erimeetmed, et kaotada praegusel programmitöö perioodil ilmsiks tulnud kroonilised viivitused, kitsaskohad ja puudujäägid. Muidugi tuleb poliitilise dialoogi puhul arvesse võtta ja rõhutada IPA rahastuse suhtelist piiratust, mis on võrreldav mõne toetust saava riigi eelarvega, ning stabiilse konsensuse vajadust Euroopa Komisjoni ja toetusesaajate riiklike institutsioonide vahel.

8.   Parimad tavad

8.1.

Taotlusvorme tuleb veelgi lihtsustada ja iseäranis ühtlustada IPA sees ning ka teiste rahastajate ja riiklike õigusaktide nõuetega. Liiga palju on suuniseid ja juhiseid, mis tuleks ühtlustada ning üksikasjad panna kokkuvõtlikult kirja eraldi peatükis.

8.2.

Avaliku sektori hankijate, sh kontrollimis- või auditeerimisasutuste kvalifikatsiooni, teadmisi ja oskusi tuleks parandada, eriti juhul, kui küsimust tuleb tõlgendada ja vastuseks kulub palju aega.

8.3.

Mõne toetuskava puhul on kehtestatud liigsed nõudmised projekti toimimiskeskkonna, piirkondade olukorra jms analüüsimisele, mis muudab tavaliste taotlejate jaoks taotlemise keerukaks. Sel võib olla ka vastupidine mõju. Avaliku sektori hankijad võivad palgata eksperte neid analüüse tegema ja hindama sellise projekti elujõudu.

8.4.

Kasutajasõbralikum lähenemisviis taotlejatele oleks siis, kui asjakohaste ametite (või tehnilise abi pakkujate) ametnikud saaksid taotluspaketid enne läbi vaadata või nende üle arutleda ning haldusnõuete täitmiseks tuleks anda lisaaega.

8.5.

Lepingumuudatuste tegemisel tuleks tagada paindlikkus ja kiirem töötlemine. Harilikult määratletakse programm aasta või kahe jooksul ning järgneb pikk taotlusprotsess; seetõttu on vaja lepingute muutmiseks paindlikke vahendeid.

8.6.

Avalike suhete, brändimise ja nähtavuse osas on ruumi nõuete lihtsustamiseks ja optimeerimiseks. Lisaks tuleb suurendada ELi rahastatavate projektide nähtavust.

8.7.

Valdkonna- ja projektitoimikute näitajate sihtväärtuste osa tuleks muuta, et neid tegeliku rakendamisperioodiga sünkroonida.

8.8.

Valdkondade reformimislepingud toetavad poliitikareformide rakendamist ja sektoripõhiste tulemuste saavutamist. IPA III võetavad võimalikud meetmed on oskuslike töötajate kaasamine tegevusstruktuuri ning selle struktuuri jaoks piisava ja pideva tehnilise abi pakkumine. Protsessi peamiste sidusrühmade isevastutust tuleks suurendada. Programmitöö probleemidena saab nimetada seda, et programmis lepingute järjestamine võib viia lepingu tähtaja rikkumiseni ning seejärel võivad paljud probleemid ilmneda rakendusetapis.

8.9.

IPA II aruandeperioodil ilmnenud võimalikud ohud osutavad vajadusele tagada kohustuse võtmine ning tõhus ministeeriumidevaheline koostöö ja kooskõlastamine. See on tingitud sekkumiste keerukusest ning vastutuse jagunemisest konkreetsete riiklike institutsioonide vahel, kuna kavandatud reformid kuuluvad eri valitsussektorite vastutusalasse.

8.10.

Projektitasandi probleemid hankimise/lepingute sõlmimise ettevalmistamisel seisnevad peamiselt määratud eeltingimuste täitmise raskuses, probleemides kooskõlastamisega ja muude projektide/lepingutega seotud järjestamisega ning kvaliteetsete hankedokumentide õigeaegse koostamise suutlikkuse puudumises.

8.11.

Lepingu sõlmimise seisukohalt tuleb arvesse võtta järgmisi olulisi õppetunde: ebapiisav suutlikkus personali liikuvuse tõttu toetusesaajate institutsioonides; toetusesaajate esitatud dokumentide halb kvaliteet; keerukate projektide puhul asutusesiseste praktilist tööd tegevate spetsialistide puudumine; protsessi peamiste sidusrühmade isevastutuse suurendamise vajadus; lepingute problemaatiline järjestamine programmis, mis võib viia lepingu ja/või rakendamise tähtaja rikkumiseni; eeltingimuste õigeaegne täitmine jne.

8.12.

Üks sageliesinev probleem on seotud algses valdkonna-/projektitoimikus sisalduvate näitajate ning programmi aruandeperioodi lõpus esitatavate väärtuste lahknevusega. Samuti on näitajate kvaliteet ja ulatus mõnel juhul puudulik, mis takistab programmi rakendamise tõhusat järelevalvet.

8.13.

Mõne detsentraliseeritud juhtimise kohaselt hallatava lepingu sisu sõltub keskse hankijaga sõlmitud varasemate lepingute tulemustest. Seetõttu on oht, et detsentraliseeritud juhtimise kohaselt hallatav pakkumismenetlus ja lepingute sõlmimine ei toimu õigeaegselt.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Komitee arvamus ühinemiseelse abi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi kohta (ELT C 11, 15.1.2013, lk 77).

(2)  ELi Lääne-Balkani riikide strateegia aluspõhimõtted esitati komisjoni 6. veebruari 2018. aasta teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“, COM(2018) 65 final.

(3)  https://ec.europa.eu/europeaid/evaluation-instrument-pre-accession-assistance-ipa-ii-draft-report_en

(4)  Vt viide allmärkuses 1.

(5)  http://www.europarl.europa.eu/legislative-train/theme-towards-a-new-policy-on-migration/file-eu-turkey-statement-action-plan.

(*1)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(6)  Komitee arvamus „Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning Euroopa integratsioon Lääne-Balkani riikides – probleemid ja prioriteedid“ (ELT C 262, 25.7.2018, lk 15).

(7)  https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2018/EN/C-2018-3051-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF.


22.3.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/163


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend ning tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend“

[COM(2018) 460 final – 2018/0243 (COD)]

(2019/C 110/29)

Raportöör:

Cristian PÎRVULESCU

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 2.7.2018

Euroopa Komisjon, 12.7.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 18.7.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

 

Euratomi asutamislepingu artikkel 206

 

 

Vastutav sektsioon

välissuhete sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

23.11.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.12.2018

Täiskogu istungjärk nr

539

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

176/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

1.1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab ettepaneku üldisi ja erieesmärke ning on seisukohal, et naaberriikide ja kolmandate riikide puhul kasutatavate vahendite koondamise kavatsus on tervitatav ja kasulik. EL peab looma naaber- ja kolmandate riikidega konstruktiivsed, realistlikud ja pragmaatilised suhted, milles väärtustel peaks olema keskne koht.

1.1.2.

Komitee võtab teadmiseks komisjoni ja teiste Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide käesolevas ettepanekus ilmneva kindla seisukoha toetada kodanikuühiskonna, demokraatia ja inimõiguste kaitse süsteemide arengut. Uus konsolideeritud vahend peaks kõigis etappides – kavandamisest seire ja hindamiseni – toimima ELi väärtuste, sh õigusriigi, terviklikkuse, pluralismi, demokraatia ja inimõiguste kaitse edendajana. Sellega seoses innustab komitee Euroopa Komisjoni märkimisväärselt suurendama inimõiguste ja demokraatia ning kodanikuühiskonna temaatiliste programmide eraldisi.

1.1.3.

Komitee toetab naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi eesmärki kaitsta ja edendada liidu väärtusi ja huve kogu maailmas, et viia ellu liidu välistegevuse eesmärke ja põhimõtteid. Teatises on lisaks öeldud, et käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla muude välistegevuse valdkondadega ja teiste asjakohaste ELi poliitikavaldkondadega, nagu on sätestatud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 (tegevuskava 2030). See tähendab, et kõigil tasanditel – st riiklikul, ELi, muude riikide ja ülemaailmsel tasandil – tuleb arvesse võtta iga poliitikavaldkonna mõju kestlikule arengule.

1.1.4.

Komitee kasutab võimalust tuletada Euroopa Liidule meelde, et tegevuskava 2030 näeb ette maailma, kus kõikides riikides, võttes arvesse riikide eri arengutasemeid ja suutlikkust, toimub püsiv, kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv, sotsiaalne areng, sh inimväärne töö kõigi jaoks, ning keskkonnakaitse. Selles maailmas on kestliku arengu olulisteks elementideks demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõte, samuti soodustav keskkond riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

1.1.5.

Tohutu vastutus toetada tegevuskavas 2030 sätestatud rahvaste, planeedi ja heaolu tegevusmeetmeid nõuab suurema tähelepanu osutamist toetusvahenditele ning sellele, kuidas neid korraldada ja siduda ülemaailmse poliitika keerulise reaalsusega. Kasutatud vahendite koondamine ja ühtlustamine kujutab endast suurt sammu tõhusate ja prioriteetsete meetmete võtmiseks kavandatud eesmärkide saavutamiseks. ELil on sageli võimalik tegutseda otsustavalt kõige haavatavamate rühmade ja üksikisikute toetamisel. See on vastutus, mida tuleb kanda ja nõuetekohaselt täita.

1.1.6.

Naaberriikidel ja kolmandatel riikidel on mitmeid suuri, erinevaid ja kattuvaid probleeme. Praeguses globaalses kliimas, kus demokratiseerimist, poliitilist stabiilsust ja majandusarengut edendavad reformid näivad olevat peatunud, peab EL oma jõupingutusi pigem tõhustama, mitte neist loobuma. Ta peaks säilitama pideva kontakti naaberriikide ja kolmandate riikide valitsustega, motiveerides ja julgustades neid tegema vastutustundlikult koostööd. Partnerlussuhted nende valitsustega peaksid olema kindlad, selgepiirilised ja selgelt suunatud seal elavate inimeste elutingimuste parandamisele.

1.1.7.

Komitee pooldab ELi aktiivset tegevust kuni aastani 2030, et toetada vaesuse ja nälja kaotamist, võidelda ebavõrdsuse vastu riikides ja nende vahel, luua rahumeelne, õiglane ja kaasav ühiskond, kaitsta inimõigusi ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tüdrukute mõjuvõimu suurendamist ning tagada planeedi ja loodusvarade jätkuv kaitse.

1.1.8.

Komitee tunneb heameelt ettepanekus tehtud üleskutse üle vähendada ELi institutsioonide ja liikmesriikide halduskoormust ning keskenduda rohkem poliitilistele eesmärkidele ja välispartneritele pühendumusele. Komitee tervitab ja toetab ettepanekus kavandatud suuri samme: rohkem lihtsustamist ja paindlikkust ning paremad seiretulemused.

1.1.9.

Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa Parlamendi eelarve- ja kontrollivolitused laienevad, kui praegu Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatav tegevus kaasatakse ELi eelarvesse.

1.1.10.

Komitee innustab Euroopa Komisjoni kasutama ära varasemate vahendite abil saavutatud kasu ja edasiminekut. Näiteks tunnustatakse demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendis kõiki majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ning edendatakse sotsiaaldialoogi (1). Vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja ausate valimisprotsesside nimel võitlevaid kodanikuühiskonna organisatsioone toetati vaatamata mõne valitsuse vaenulikust suhtumisest neisse. Selline pühendumine peab säilima ja seda tuleb toetada.

1.1.11.

Komitee tõstab esile demokraatlike ja valimisprotsesside tähtsuse naaber- ja kolmandates riikides ning innustab Euroopa Komisjoni seadma prioriteediks tugevate ja sõltumatute valimisinstitutsioonide arendamise. ELi institutsioonid peaksid tegema tihedat koostööd Veneetsia komisjoni, Euroopa Nõukogu, OSCE ja valimisekspertide võrgustikkudega, et anda tõeline sisu oma otsustavale toetusele ausate ja kindlate valimisprotsesside saavutamiseks.

1.1.12.

Komitee innustab liikmesriike tegema täielikku koostööd tänu oma pikaajalistele suhetele naaber- ja kolmandate riikidega, et aidata parandada selle vahendi toimimist.

1.1.13.

Komitee toetab Regioonide Komitee arvamuses esitatud soovitusi, samuti julgustab komisjoni alati tagama nõuetekohase konsulteerimise asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, samuti nende piisavalt varase juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide koostamisel, rakendamisel ja seotud seireprotsessides kaasa rääkida. Komitee rõhutab samuti, et demokraatia riigiülesel tasandil peaks kuuluma juhtpõhimõtete hulka, kuna kohalik ja piirkondlik tasand on koht, kus kodanikud saavad kõige otsesemalt demokraatiat kogeda.

1.2.   Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend

1.2.1.

Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi puhul sai pärast Fukushima tuumakatastroofi täiesti selgeks, et tuumaenergia kasutamise probleemid ja riskid on üleilmsed. Kahjuks ei käsitleta ettepanekus strateegilisel ja poliitilisel tasemel kodanike, kodanikuühiskonna ja ettevõtlussektori õigustatud nõuet tuumaenergia pikaajalise kavandamise kohta.

1.2.2.

Komitee tunneb rahulolu komisjoni kavatsuse üle lisada tuumaenergiavaldkonda meetmeid, mis on kooskõlas arengu- ja rahvusvahelise koostöö poliitikaga tervishoius, põllumajanduses, tööstuses ja sotsiaalprojektides, mis tegelevad tuumaõnnetuse tagajärgedega. Siiski ei ole selge, kuidas olemasolev eelarve ja institutsiooniline raamistik tegelikkuses seda kavatsust ellu viia aitavad.

1.2.3.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri roll on oluline ja agentuur peaks võtma vastutuse läbipaistvuse ja varajase hoiatamise tagamisel uute tuumaelektrijaamade arendamisel kogu maailmas. EL peaks tegema rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega täielikku koostööd tuumaohutuse edendamisel.

1.2.4.

Uusi jõupingutusi on vaja tagamaks, et Euroopa naabruses asuvad olemasolevad ja kavandatud rajatised töötaksid läbipaistvuse ja ohutuse kõrgete standardite kohaselt. Komitee innustab kõiki liikmesriike seda eesmärki toetama ja seadma tuumaohutuse keskseks eesmärgiks kahepoolsetes ja mitmepoolsetes suhetes partnerriikidega.

1.2.5.

Arvestades tuumaenergiaga seotud peamisi ülemaailmseid probleeme ja arvukate tuumarajatiste olemasolu naaberriikides, leiab komitee, et ajavahemikul 2021–2027 käesoleva määruse rakendamiseks kavandatud 300 miljonit euro suurune rahastamispakett jooksevhindade on äärmiselt ebapiisav.

2.   Üldised märkused

2.1.   Ettepaneku taust – naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend

2.1.1.

Teatises esitatakse eelarverubriiki „Naabrus ja maailm“ kuuluvate ELi välistegevuse programmide peamised prioriteedid ja üldine eelarveraamistik; muu hulgas tehakse ettepanek luua naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend.

2.1.2.

Käesolev ettepanek võimaldab ELil jätkuvalt aktiivselt edendada muu hulgas inimõigusi, heaolu, stabiilsust, arengut, julgeolekut, ebaseadusliku rände algpõhjustega võitlemist, kaubandust, kliimamuutustega võitlemist ja keskkonnakaitset. Samas on tal võimalik seda teha terviklikumalt ja liigutada rahvusvahelise olukorra muutudes ressursse paindlikumalt sinna, kus neid vajatakse.

2.1.3.

Käesolev ettepanek loob tugiraamistiku välistegevuse poliitika elluviimiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Rahvusvahelised kohustused hõlmavad kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, Pariisi kliimakokkulepet, Addis Abeba tegevuskava, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030 ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 2282 (2016) rahu säilitamise kohta. ELi tasandil hõlmab poliitikaraamistik aluslepingu sätteid välistegevuse kohta, mida on lisaks muudele poliitikadokumentidele täpsustatud Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, uues Euroopa arengukonsensuses, ELi ja Aafrika uuendatud partnerluses ja läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikas. Määrus kujutab endast ka raamistikku praegusele Cotonou lepingule järgneva partnerluse rakendamiseks; nimetatud lepinguga luuakse assotsiatsioon ja partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel.

2.1.4.

Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et ühendada on võimalik enamikku rahastamisvahendeid peale nende, mis on laadilt väga spetsiifilised, nagu humanitaarabi, mida iseloomustab neutraalsuse põhimõte. Ühendada saab ühise rakendusmääruse, arengukoostöö rahastamisvahendi, Euroopa Arengufondi, Euroopa Kestliku Arengu Fondi, EIP välislaenude andmise volituse, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi, tagatisfondi, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendi ning partnerluse rahastamisvahendi. Eraldi peaksid jääma ühinemiseelse abi rahastamisvahend; humanitaarabi; ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve; ülemeremaad ja -territooriumid, sh Gröönimaa; ELi kodanikukaitse mehhanism; ELi humanitaarabi vabatahtlike kava; toetus Küprose türgi kogukonnale; hädaabireserv; ja uus Euroopa rahutagamisrahastu.

2.1.5.

Mitme rahastamisvahendi koondamine ühte laiaulatuslikku vahendisse annab võimaluse ratsionaliseerida rahastamisvahendite juhtimis- ja järelevalvesüsteeme ning seeläbi vähendada ELi institutsioonide ja liikmesriikide halduskoormust. Mitmele programmitööprotsessile keskendumise asemel oleksid arutelud rohkem suunatud poliitilistele eesmärkidele ja välispartnerite kaasamisele. Lisaks auditeeritakse liidu eri programmidest kumulatiivse rahastuse saanud meetmeid ainult ühe auditi raames, mis hõlmab kõiki asjaomaseid programme ja nende puhul kohaldatavaid eeskirju.

2.1.6.

Lihtsustamine ei tähenda kontrolli või aruandekohusluse vähenemist. Institutsioonidevaheline tasakaal säilib täielikult. Euroopa Parlamendi eelarve- ja kontrollivolitused pigem laienevad, kui praegu Euroopa Arengufondist rahastatav tegevus lülitatakse ELi eelarvesse.

2.1.7.

Rahastamispakett moodustub järgmiselt:

a)

68 000 miljonit eurot geograafiliste programmide jaoks:

ELi naabruspoliitika jaoks vähemalt 22 000 miljonit eurot;

Sahara-taguse Aafrika jaoks vähemalt 32 000 miljonit eurot;

Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna jaoks 10 000 miljonit eurot;

Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna jaoks 4 000 miljonit eurot;

b)

7 000 miljonit eurot teemaprogrammide jaoks:

inimõiguste ja demokraatia jaoks 1 500 miljonit eurot;

kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks 1 500 miljonit eurot;

stabiilsuse ja rahu jaoks 1 000 miljonit eurot;

üleilmsete probleemide jaoks 3 000 miljonit eurot;

c)

4 000 miljonit eurot kiirreageerimistegevuseks.

2.1.8.

Uute probleemide ja prioriteetide jaoks ette nähtud reserviga suuruses 10 200 miljonit eurot suurendatakse artikli 6 lõikes 2 nimetatud summasid kooskõlas artikliga 15.

2.1.9.

Toetuste jaotamisel eelistatakse riike, kes seda enim vajavad, eelkõige vähim arenenud riigid, väikese sissetulekuga riigid ning kriisi-, kriisijärgses, ebakindlas või haavatavas olukorras olevad riigid, sealhulgas väikesed arenevad saareriigid.

2.1.10

. Stabiilsuse ja rahu ning inimõiguste ja demokraatia programmides ning kiirreageerimismeetmetes võivad osaleda kõikide riikide üksused, kuna liit on huvitatud võimalikult laialdasest osalusest, arvestades meetmete ülemaailmset ulatust, keerulist olukorda, milles abi antakse, ja vajadust kiiresti tegutseda. Osaleda võivad ka rahvusvahelised organisatsioonid.

2.1.11.

7. juunil 2017 allakirjutatud uue Euroopa arengukonsensusega loodi liidule ja liikmesriikidele arengukoostöö ühise lähenemisviisi raamistik, mida järgida tegevuskava 2030 ja Addis Abeba tegevuskava elluviimisel. Arengukoostöö poliitika tähtsaimad eesmärgid on vaesuse kaotamine, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vähendamine, mitte kellegi kõrvalejätmine ning vastupanuvõime tugevdamine.

2.1.12.

Konkreetselt tuleks arengukonsensuses kokku lepitu kohaselt panustada käesoleva määruse alusel võetavate meetmetega 20 % käesoleva määruse alusel rahastatavast ametlikust arenguabist sotsiaalsele kaasatusele ja inimarengule, sh soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele.

2.1.13.

Selleks et tagada ressursid seal, kus neid kõige enam vajatakse, eelkõige vähim arenenud riikides ja ebakindlates või konfliktiolukorras riikides, peaks käesolev määrus toetama ühist eesmärki saavutada vähim arenenud riikide suhtes tegevuskava 2030 kestuse jooksul ametlik arenguabi, mis moodustab 0,20 % liidu kogurahvatulust.

2.1.14.

Käesolev määrus peaks kajastama vajadust keskenduda strateegilistele prioriteetidele nii geograafiliselt – Euroopa naabruses ja Aafrikas, samuti haavatavates ja enim abi vajavates riikides – kui ka temaatiliselt – julgeoleku, rände, kliimamuutuste ja inimõiguste valdkonnas.

2.1.15.

2015. aastal läbi vaadatud Euroopa naabruspoliitika eesmärk on stabiliseerida naaberriike ja tugevdada vastupanuvõimet, eelkõige tasakaalustades kestliku arengu kolme mõõdet: majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast. Selle eesmärgi saavutamiseks on läbivaadatud Euroopa naabruspoliitikas kindlaks määratud neli prioriteetset valdkonda: hea valitsemistava, demokraatia, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas eriti olulisena kodanikuühiskonna suurem kaasamine; majandusareng, turvalisus, ränne ja liikuvus, sealhulgas võitlus ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjuste.

2.1.16.

Demokraatia ja inimõiguste eesmärke, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist tuleks käesoleva määruse rakendamisel läbivalt kohaldada, kuid arvestades selle ülemaailmset olemust ja meetmete sõltumatust asjaomaste kolmandate riikide valitsuste ja ametivõimude nõusolekust, peaks inimõiguste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide edendamise teemaprogrammide kaudu antaval liidu abil olema konkreetsed täiendavad lisaeesmärgid.

2.1.17.

Kodanikuühiskond peaks hõlmama erinevate rollide ja volitustega osalejaid, sealhulgas kõiki mitteriiklikke, mittetulunduslikke, erapooletuid ja rahumeelseid struktuure, millesse inimesed koonduvad, et töötada ühiste poliitiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete või majanduslike eesmärkide ja ideaalide edendamise nimel. Nad võivad tegutseda kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, nende hulgas on linna- ja maapiirkonna ning ametlikke ja mitteametlikke organisatsioone.

2.1.18.

Käesolev määrus peaks võimaldama liidul rändepoliitika ja tegevuskava 2030 kohustuse täiendusena võtta veel meetmeid, et reageerida rändega seotud probleemidele, vajadustele ja võimalustele. See kohustus (kestliku arengu eesmärk 10.7) tunnustab rändajate positiivset panust kaasavasse majanduskasvu ja kestlikku arengusse, tunnistab, et rahvusvaheline ränne on mitmemõõtmeline reaalsus, mis on oluline päritolu-, transiidi- ja sihtriikide arengu seisukohalt ning vajab terviklikku ja ulatuslikku lahendust, samuti kohustab tegema rahvusvahelist koostööd, et tagada ohutu, korrapärane ja regulaarne ränne, mis hõlmab inimõiguste täielikku austamist ja rändajate inimlikku kohtlemist, olenemata põgenike ja ümberasustatud isikute rändestaatusest. Selline koostöö peaks samuti suurendama põgenikke vastuvõtvate kogukondade vastupanuvõimet.

2.2.   Konkreetsed märkused

2.2.1.

Kestliku arengu eesmärgid on hea alus sidususe suurendamiseks sise- ja välispoliitika vahel ning komitee leiab, et keskendumine eesmärkidele 16.3, 16.6 ja 16.7, demokraatia, õigusriigi, läbipaistvate institutsioonide ning osalus- ja esindusliku otsustusprotsessi edendamine on oluline jõupingutuste ühendamiseks ja neile strateegilise suuna andmiseks.

2.2.2.

Selle uue vahendi eeliseks on välismeetmete ja -tegevuse järjepidevuse edendamine. Sellist järjepidevust tuleks edendada nii vahendi Euroopa juhtimise tasandil kui ka naaberriikides ja kolmandates riikides. Nende riikide keskvalitsused ja kohalikud omavalitsused ei ole võrdselt võimelised programme koordineerima ega rakendama. ELi abil ning kodanikuühiskonna ja sotsiaalsete sidusrühmade toetusel ja osalusel tuleks luua iga valitsuse tasandil eri meetmete koordineerimise kord.

2.2.3.

Partnerriikide probleemide ja vajaduste ulatus näitab, et iga riik vajab paremaid planeerimisprotsesse. Seda tunnustatakse tegevuskava 2030 rakendamisvahendites ja kestliku arengu eesmärgis nr 17, milles sedastatakse, et „uue tegevuskava ulatuse ja kõikehaaravuse tõttu tuleb selle rakendamise tagamiseks taaselustada ülemaailmne partnerlus. See partnerlus töötab üleilmse solidaarsuse vaimus. See aitab kaasata kogu maailma tegevuskava kõikide eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamisse, tuues kokku valitsused, erasektori, kodanikuühiskonna ja teised osalised ning kaasates kõik olemasolevad vahendid“.

2.2.4.

Komitee on veendunud, et selline protsess tuleks käivitada ning et selles protsessis tuleks koostada iga riigi kohta integreeritud kava, mille jaoks on vaja poliitilist konsensust ja mis on haldustasandil prioriteediks. See kava tagab tegelikkuses koostoime ja vastastikuse täiendavuse ning aitab kindlaks määrata meetmed ja Euroopa toetuse mõju partnerriikides.

2.2.5.

Komitee on seisukohal, et haldus- ja finantsmenetluste lihtsustamine tuleks muuta esmatähtsaks, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja kohalikel omavalitsustel oleks palju lihtsam juurdepääs ELi rahalisele abile.

2.2.6.

Komitee toetab seisukohta, mille kohaselt välistegevuseks eraldatav summa ei tohiks olla väiksem kui EAFi ja teiste välistegevuse rahastamisvahendite summa kokku. Samuti nõustutakse EAFi paindlikkuse ülekandmisega ELi eelarvesse.

2.2.7.

Komitee rõhutab kestliku arengu eesmärgi nr 16 olulisust, eelkõige uue rahastamisvahendi juhtimisstruktuuri ja selle raames toimuvat otsustamismenetlust. Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana, kellel on kogemused ja sidemed paljudes naaberriikides ja kolmandates riikides, soovib komitee osaleda selle rahastamisvahendi meetmete ja projektide kõigis etappides.

2.2.8.

Komitee loodab, et olemasoleva demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi asendamine, mis toetab kestliku arengu eesmärki nr 16, eelkõige sekkumisi inimõiguste, põhivabaduste ja demokraatia valdkonnas kolmandates riikides, ei mõjuta kuidagi nende meetmete ulatust ja struktuuri, vaid pigem tugevdab neid.

2.2.9.

Komitee hinnangul on kliimamuutustega võitlemiseks kiiresti vaja riigi ja rahvusvahelise tasandi meetmeid ning toetab ELi eesmärki eraldada selleks vähemalt 25 % oma eelarvest.

2.2.10.

Komitee soovib korrata tegevuskava 2030 avaldust kestliku arengu eesmärkide vastastikuste seoste ja integreeritud olemuse kohta, mis on käesoleva tegevuskava eesmärgi saavutamise seisukohalt väga olulised. Komitee soovitab välja töötada valdkondadevahelised programmid, mis hõlmaksid mitut asjakohast tegevusvaldkonda ja võimaldaksid kolmandates riikides saavutada käegakatsutavaid tulemusi. Näiteks kahjustavad kliimamuutused Sahara-taguse Aafrika põllumajandustegevust. Asjaolu, et maad ei ole võimalik harida, viib kogukondade lagunemiseni ja on Euroopasse suunduva rände peamine põhjus. Tegelikult võib neid inimesi pidada kliimapõgenikeks ja see nõuab kompleksset reageerimist, mille keskmes peaks olema kõrbestumise peatamine ning toetusprogrammide käivitamine nii neile, kes on ohus, kui ka neile, kes on otsustanud välja rännata.

2.2.11.

Kolmandaid riike, mis on samuti rändajate ja pagulaste päritoluriigid, tuleks aidata, et nad parandaksid oma suutlikkust ja majanduslikku infrastruktuuri ning suudaksid seista silmitsi suurimate majanduslike, poliitiliste, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Vahendi abil tuleks tegeleda rände algpõhjustega, eelkõige pagulaste puhul, ning olemasolevaid vahendeid tuleks strateegiliselt kasutada eesmärgiga edendada partnerriikides rahu, stabiilsust, demokraatiat ja heaolu.

2.2.12.

Komitee märgib, et 10 % ELi rahastamispaketist kasutatakse viisil, mis aitaks võidelda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega ning toetada rände haldamist ja valitsemist, sealhulgas pagulaste kaitset ja rändajate õigusi, kui see kuulub käesoleva määruse eesmärkide hulka. Komitee kasutab võimalust, et tuletada ELile ja liikmesriikidele meelde, et nad peaksid rändajate puhul kinni oma rahvusvahelistest kohustustest.

2.2.13.

Nagu eespool nimetatud planeerimisprotsessi puhul, soovitab komitee teha määruse rakendamise jälgimist, hindamist ja aruandlust ka riikide kaupa. Meetmete ja näitajate rühmitamine riikide kaupa võiks aidata tuvastada koostoimet ja vastastikust täiendavust või nende puudumist ning kooskõla ELi poliitika põhieesmärkidega.

2.2.14.

Üldpõhimõtte kohaselt julgustab komitee Euroopa Komisjoni tagama kõigil juhtudel nõuetekohase konsulteerimise partnerriikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutustega, samuti nende piisavalt varase juurdepääsu asjakohasele teabele, et nad saaksid programmide koostamisel, rakendamisel ja seotud seireprotsessides kaasa rääkida.

2.2.15

. Komitee tervitab partnerriikide puhul üleminekut kohustuste täitmise põhimõtte rakendamisele ning leiab, et partnerriikide süsteemide kasutamine programmide rakendamisel on ka õige tee. Siiski tuleb märkida, et see saab toimuda ainult siis, kui on olemas õiged tingimused ja usaldusväärsed tagatised nende süsteemide tõhususe, terviklikkuse ja erapooletuse kohta.

2.2.16.

Seoses geograafiliste programmide ning konkreetse ja kohandatud koostööraamistiku loomisega soovitab komitee, et Euroopa Komisjon võtaks arvesse mitte ainult riiklikke näitajaid, vaid keskenduks ka territoriaalselt määratletud kogukondadele, keda võidakse eirata. Maakogukonnad ning pealinnast ja linnakeskustest kaugel asuvad kogukonnad on sageli äärmiselt kaitsetud ja haavatavad. Nad peaksid kõigepealt muutuma nähtavaks ja neid tuleks võtta arvesse planeerimisprotsessis.

2.2.17.

Geograafilistes programmides tuleks arvesse võtta ka mitteterritoriaalsete sotsiaalsete rühmade ja kogukondade – näiteks noorte, eakate, puuetega inimeste ja muude kategooriate – olukorda, sest neil võib esineda tõsiseid probleeme.

2.3.   Ettepaneku taust – Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahend

2.3.1.

Uue Euroopa tuumaohutuse rahastamisvahendi eesmärk on edendada kolmandates riikides tõhusate ja tulemuslike tuumaohutusnõuete kehtestamist kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 206, tuginedes Euroopa Aatomienergiaühenduses saadud kogemustele tuumaohutuse valdkonnas võetavate meetmetega.

2.3.2.

Käesoleva määruse eesmärk on täiendada neid tuumaenergiaalase koostöö meetmeid, mida rahastatakse [NDICI määruse] kohaselt, eeskätt selleks, et toetada kolmandates riikides tuumaohutuse kõrge taseme, kiirguskaitse ning tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamise edendamist, toetudes ühenduse siseselt võetavatele meetmetele ja kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Käesoleva määruse eesmärk on eelkõige:

a)

tõhusa tuumaohutuskultuuri edendamine, kõrgeimate tuumaohutus- ja kiirguskaitsestandardite rakendamine ning tuumaohutuse jätkuv parandamine;

b)

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ning ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine;

c)

tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete süsteemide sisseseadmine.

2.3.3.

Käesoleva ettepaneku alusel rahastatavad meetmed peaksid olema kooskõlas meetmetega, mida rakendatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kohaselt tuumaenergia valdkonnas, ühinemiseelse rahastamisvahendi, ülemeremaade ja -territooriumide otsuse, ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning hiljuti välja pakutud ja väljaspool ELi eelarvet rahastatava Euroopa rahutagamisrahastu raames, ning selliseid meetmeid täiendama.

2.3.4.

ELi tuumatööstus tegutseb ülemaailmsel turul, mille väärtuseks on 3 triljonit eurot aastani 2050, ning annab otseselt tööd poolele miljonile inimesele. 14 liikmesriigis töötab 129 tuumareaktorit ning neist riikidest kümnesse kavandatakse uusi reaktoreid. ELil on maailma kõige eesrindlikumad õiguslikult siduvad tuumaohutuse standardid ning Euroopa ettevõtjad on aktiivselt seotud tuumakütuse tootmisega maailmas. (Komitee pressiteade „Komitee nõuab, et EL võtaks vastu laiaulatuslikuma tuumaenergia strateegia (tuumaenergia näidisprogramm)“, nr 58/2016, 22.9.2016.)

2.4.   Konkreetsed märkused

2.4.1.

Komitee tunneb heameelt ettepaneku esitamise üle määruse vormis, mis tagab õigusakti ühetaolise kohaldamise, tervikuna siduvuse ja otsekohaldatavuse. EL ja ühendus on võimelised täiendama liikmesriikide tegevust potentsiaalselt ohtlike olukordade lahendamisel või eriti kulukate sekkumiste korral ning vastutavad selle täiendamise eest. Nagu ettepanekus märgitud on mõningates valdkondades, kus liikmesriigid ei tegutse, EL ja ühendus endiselt peamised või mõnikord ainsad osalejad, kes saavad sekkuda.

2.4.2.

Pärast Fukushima tuumakatastroofi sai täiesti selgeks, et tuumaenergia kasutamise probleemid ja riskid on üleilmsed. ELil on ainulaadne profiil, tänu millele on ta üks peamine vastutustundlik ja leidlik osaleja ülemaailmsetes nii tuumaohutuse kui ka puhta energia tehnoloogiate püüdlustes.

2.4.3.

Kahjuks ei käsitleta ettepanekus strateegilisel ja poliitilisel tasemel kodanike, kodanikuühiskonna ja ettevõtlussektori õigustatud nõuet tuumaenergia pikaajalise kavandamise kohta. Ei ole selge, kuidas EL kasutab oma ressursse tuumaenergia peamiste probleemidega tegelemiseks seoses kasvava mure ja vajadusega puhta ja taskukohase energia järele ELis ja maailmas.

2.4.4.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri roll on oluline ja agentuur peaks võtma vastutuse läbipaistvuse ja varajase hoiatamise tagamisel uute tuumaelektrijaamade arendamisel kogu maailmas. EL peaks tegema rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega täielikku koostööd tuumaohutuse edendamisel.

2.4.5.

EL peaks aktiivselt edendama kõrgeimad tuumaohutuse standardeid ja tagama uusimate Euroopa menetluste, parimate tavade ja tehnoloogia propageerimise kogu maailmas, et kindlustada uusimate kavandatud rajatiste ja reaktorite ohutuse.

2.4.6.

Uusi jõupingutusi on vaja tagamaks, et Euroopa naabruses asuvad olemasolevad ja kavandatud rajatised töötaksid läbipaistvuse ja ohutuse kõrgete standardite kohaselt. Komitee innustab kõiki liikmesriike seda eesmärki toetama ja seadma tuumaohutuse keskseks eesmärgiks kahepoolsetes ja mitmepoolsetes suhetes partnerriikidega.

2.4.7.

Komitee on seisukohal, et Euroopa Komisjon ei suutnud oma näidisprogrammis tuumaenergia tootmise eesmärkide ja investeeringute kohta kajastada tuumaenergia konkurentsivõimega seotud aktuaalseid küsimusi, selle panust varustuskindlusesse ning kliimamuutuse ja süsiniku heitkoguste vähendamise eesmärkidesse, selle ohutust koos läbipaistvuse ja hädaolukordadeks valmistumise küsimustega (2).

2.4.8.

Komitee tervitab komisjoni kavatsust tagada sidusus ja täiendavus naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga muu hulgas sel teel, et tuumaenergia valdkonnas rakendatakse meetmeid, mis toetavad rahastamisvahendi laiemaid eesmärke ja milleks on peamiselt tuumaenergia rahumeelne kasutamine kooskõlas arengu- ja rahvusvahelise koostöö poliitikaga tervishoius, põllumajanduses, tööstuses ja sotsiaalprojektides, mis tegelevad tuumaõnnetuse tagajärgedega. Siiski ei ole selge, kuidas olemasolev eelarve ja institutsiooniline raamistik tegelikkuses seda kavatsust ellu viia aitavad.

2.4.9.

Arvestades tuumaenergiaga seotud peamisi ülemaailmseid probleeme ja arvukate tuumarajatiste olemasolu naaberriikides, leiab komitee, et ajavahemikul 2021–2027 käesoleva määruse rakendamiseks kavandatud 300 miljonit euro suurune rahastamispakett jooksevhindade on äärmiselt ebapiisav.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kohta, raportöör Iuliano (ELT C 182, 4.8.2009, lk 13); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Liidu arengukoostöö rahastamisvahend: organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite roll“, raportöör Iuliano (ELT C 44, 11.2.2011, lk 123).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. septembril 2016. aastal vastuvõetud arvamus tuumaenergia näidisprogrammi kohta, raportöör Brian Curtis (ELT C 487, 28.12.2016, lk 104).