Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8773 – LetterOne Holdings / BASF / Wintershall DEA)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 107/01)

28. veebruaril 2019 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

—	Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

—	elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32019M8773 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

KOMISJONI TEATIS

Juhenddokument

Tõendid B lisas loetletud liikidesse kuuluvate elusloomade seadusliku omandamise kohta ja vajalikud dokumentaalsed tõendid

(2019/C 107/02)

Komisjoni juhenddokumendi eesmärk on aidata ELi liikmesriikide pädevatel asutustel rakendada looduslike liikidega kauplemist käsitlevaid ELi määrusi (1) olukordades, kus määruse (EÜ) nr 338/97 B lisas loetletud loomaliikidesse kuuluvate elusisendite seaduslikku omandamist või ELi toomist tuleb tõendada dokumentaalsete tõenditega, selleks et liikmesriigid kohaldaksid seadusliku omandamise tõendina aktsepteeritud dokumentide puhul samaväärseid standardeid.

1.   Taustteave

Määruse (EÜ) nr 338/97 (edaspidi „alusmäärus“) A lisas loetletud liikidesse kuuluvaid isendeid ei tohi üldjuhul kommertseesmärkidel kasutada. Kommertseesmärgid on „ostmine, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, kasutamine tulu saamiseks ning müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine“ (artikli 8 lõige 1).

A lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite suhtes kohaldatavaid keelde kohaldatakse ka B lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite suhtes, kui ELi liikmesriikide pädevatele asutustele ei ole võimalik usutavalt tõendada, et isendid on omandatud (ja ELi sisse toodud) kooskõlas CITESi, ELi ja asjaomaste siseriiklike looduskaitsealaste õigusaktidega (artikli 8 lõige 5).

Selleks et kasutada A lisas loetletud liikidesse kuuluvaid isendeid kommertseesmärkidel, on üldjuhul vaja teha erand, mille kohta annab vastutav korraldusasutus välja sertifikaadi. Kõnealuse sertifikaadi vorm ja sisu on looduslike liikidega kauplemist käsitlevates ELi määrustes selgelt kindlaks määratud. Seevastu B lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite puhul ei ole juhul, kui isendeid kasutatakse kommertseesmärkidel, sertifikaat nõutav. Artikli 8 lõikes 5 osutatud seaduslikku importi või seaduslikku omandamist tõendava dokumendi vorm ja sisu ei ole alusmääruses kindlaks määratud. Sellest tulenevalt võivad ELi liikmesriikide pädevad asutused sellise tõendi sisu erinevalt tõlgendada.

Dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et A, B või C lisas loetletud liikidesse kuuluv isend on omandatud ühes liikmesriigis ja et seda tuleb eksportida teise liikmesriiki, võib nõuda lähtuvalt päritoluliikmesriigi (2) õigusaktidest.

Samamoodi võib dokumentaalseid tõendeid nõuda reeksportimisel, tõendamaks et A, B või C lisas loetletud liikidesse kuuluvaid isendeid transporditakse kooskõlas:

—	alusmäärusega (pärast selle jõustumist 3. märtsil 1997);

—	nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3626/82 (3) (alates 1. jaanuarist 1984 kuni kõnealuse määruse alusel välja antud impordiloa kehtivusaja viimase päevani);

—	enne 1984. aastat kooskõlas CITESiga või

—	enne seda, kui eespool osutatud mis tahes akt hakkas kehtima liikide puhul või ELi liikmesriigis, kus omandamine toimus (alusmääruse artikli 5 lõiked 3 ja 4 (vt suuniste (4) punkt 3.5.8)).

Selleks tuleb välja anda sertifikaadid vastavalt rakendusmääruse artiklile 47.

Lisateave on esitatud suunises. Paraku puudub seal üksikasjalik teave sellisteks juhtumiteks, kus dokumentaalsed tõendid ei ole looduslike liikidega kauplemist käsitlevate ELi määrustega kindlaks määratud, eelkõige ELi piires kauplemine B lisasse kuuluvate liikidega (alusmääruse artikli 8 lõige 5).

Seetõttu on vaja juhiseid, millega tagada, et ELi liikmesriigid oleksid oma lähenemisviisis järjepidevad ja kohaldaksid seadusliku omandamise dokumentide suhtes, sealhulgas seadusliku omandamise tõendina heakskiidetavad dokumendid, samaväärseid standardeid. ELi liikmesriikide vahelist kooskõla aitaks saavutada see, kui kehtestada juhend alusmääruse artikli 5 lõike 2 punkti b, lõike 3 ja lõike 4 ning artikli 8 lõike 5 tõlgendamiseks. ELi liikmesriike kutsutakse üles kasutama allpool esitatud teavet iga juhtumi puhul eraldi ja viisil, mis on proportsionaalne iga käsitletava olukorraga.

2.   Dokumendi staatus

Juhenddokumendi koostasid komisjoni talitused ning projekti kiitis heaks alusmääruse artikli 18 kohaselt asutatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee ja seega ka ELi liikmesriikide pädevad asutused.

Juhenddokumendi eesmärk on abistada liikmesriikide ametiasutusi alusmääruse kohaldamisel. Dokument ei ole õiguslikult siduv, selle ainus eesmärk on anda teavet alusmääruse ja rakendusmääruse teatavate aspektide ning parimaks tavaks peetavate meetmete kohta. Sellega ei asendata, täiendata ega muudeta käesoleva dokumendi punktis 1 osutatud kohaldatavate liidu õigusaktide sätteid, mis jäävad kohaldatavaks õiguslikuks aluseks. Juhenddokumenti ei tohiks vaadelda eraldi; seda peab kasutama koos õigusaktidega, mitte eraldiseisva allikana. ELi õiguse siduva tõlgendamise pädevus on ainult Euroopa Liidu Kohtul.

Komisjon avaldab juhenddokumendi veebis ja ELi liikmesriigid võivad selle samuti avaldada. Looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komitee vaatab dokumendi sobival ajal läbi.

3.   Alusmääruse artikli 5 lõike 2 punkti b, lõike 3 ja lõike 4 ning artikli 8 lõike 5 tõlgendamine

Juhenddokumendis on tähelepanu all B lisas loetletud liikidesse kuuluvad elusisendid. Selles tehakse vahet imporditud loomadel ja ELis vangistuses kasvatatud loomadel (5).

Teatavaid B lisas loetletud liike kasvatatakse ELis üldiselt vangistuses ning nende puhul on siseriiklike õigusaktidega või asjaomaste pädevate riiklike asutuste poolt kindlaks tehtud, et ebaseaduslikult omandatud isenditega kauplemise võimalus on väike (6). Selliste liikide puhul võib nõuete täitmise kontrollimist pidada teisejärguliseks. Allpool esitatud juhend on suunatud suurema riskiga liikidele.

ELi liikmesriikidel palutakse jagada komisjoni ja teiste liikmesriikidega teavet selliste liikide kohta, mille riskiastet nad peavad madalaks, sest nendega kaubeldakse peamiselt kui ELis vangistuses kasvatatud isenditega.

ELi liikmesriike julgustatakse kasutama kõnealust teavet proportsionaalselt ja juhtumipõhiselt.

a)   Imporditud isendid (7)

B lisas loetletud liikidesse kuuluvate imporditud isendite puhul peetakse vajalikuks ja piisavaks ELi liikmesriikide vahelist teabevahetust ning konsulteerimist asjaomaste ELi liikmesriikide vahel. Mõnel juhul, eelkõige kui isendid on märgistatud ja neid on võimalik selgelt dokumenteerida, ei ole erikonsultatsioon vajalik.

Alljärgnev kontrollnimekiri hõlmab minimaalset dokumentatsiooni või teavet, mis tuleb esitada:

—	Loal osutatud importija puhul: impordiloa (kollane, nr 2) originaalkoopia koos tolli kinnitusega importimise kohta.

—

Kõigi või mõnede loaga hõlmatud isendite müüjad peavad esitama deklaratsiooni või muud dokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist teavet: — kui kõik loomad müüakse ühe partiina, võib omaniku käsutuses oleva impordiloa originaalkoopia anda ostjale üle, tehes seda eelistatavalt koos arve või kviitungiga, mis kinnitab üleandmist importijalt. — Kui partii jagatakse osadeks (või kui impordiloa originaalkoopiat üle ei anta), tuleb võimaluse korral esitada järgmine teave: — liik (teaduslik nimetus); — impordilubade täielikud numbrid, väljaandmiskuupäevad, väljaandvad asutused; — päritolu: päritolukood, päritoluriik (ja reekspordiriik, kui on teada); — loomade võimalikult täpne kirjeldus (nt isendid 6–10/100, märgistus, sugu, sünni- või koorumiskuupäev või hinnanguline vanus, muud tunnused – olemasolu korral); — viimase müüja originaalallkiri (ja tempel), tehingu kuupäev, nimi ja aadress.

See soovituslik kontrollnimekiri on esitatud ka käesoleva juhenddokumendi lisas.

Nimetatud teavet võib esitada eraldi dokumendina, mis on koostatud üksnes tehingu jaoks. Teavet võib lisada muudesse dokumentidesse, näiteks kviitung, arve, püügipäevik/varude nimekiri, kus on märgitud müüdavad isendid, või registreerimisdokument (või nende koopiatesse). Kui sellised dokumendid ei sisalda kogu teavet, tuleks neid vastavalt täiendada.

b)   Isendid, mis on saadud ELis vangistuses kasvatamise tulemusel

Müüja poolt ostjale esitatavad dokumendid peaksid sisaldama vähemalt järgmist:

—	liik (teaduslik nimetus);

—	isendite arv;

—	märgistus – olemasolu korral;

—	kasvataja nimi ja aadress (jälgitavuse huvides);

—

korraldusasutuse kinnitatud dokumentides teave isendi vanemate kohta ja sellest tulenevalt teave vastava isendi C- või F-päritolu kohta (võttes arvesse rakendusmääruse artiklit 54); kasvataja deklaratsioonides, mida korraldusasutus ei ole kinnitanud, ei pea C- või F-päritolu kindlaks määrama, vaid pigem andma maksimaalset teavet isendi teadaolevate vanemate kohta;

—	sünni-/koorumiskuupäev või hinnanguline vanus (kui on teada);

—	sugu – kui see on teada;

—	muud tunnused (kui on teada);

—	viimase müüja originaalallkiri, tehingu kuupäev.

See soovituslik kontrollnimekiri on esitatud käesoleva juhenddokumendi lisas.

Kontrollnimekirjas olevat teavet võib esitada eraldi dokumendina, mis on koostatud üksnes tehingu jaoks. Teavet võib lisada muudesse dokumentidesse, näiteks kviitung, arve, püügipäevik/varude nimekiri või kasvataja aruanded, kus on märgitud müüdavad isendid, või registreerimisdokument (või nende koopiatesse). Kui sellised dokumendid ei sisalda kogu teavet, tuleks neid vastavalt täiendada. Kui on olemas muud dokumendid, näiteks TRACESi süsteemi dokumendid (näiteks TRACESi INTRA-sertifikaadid), võib neid lisadokumentidena kasutada.

Mõnes liikmesriigis võib kasutada dokumente, mille liikmesriigi pädev asutus on välja andnud siseriiklike õigusaktide alusel. Eelistatavalt peaksid need dokumendid sisaldama kogu eespool nimetatud teavet või neid tuleks vastavalt täiendada, eriti juhul, kui neid ei ole konkreetse tehingu jaoks välja antud, lisades viimase müüja nime ja aadressi, allkirja (ja templi), tehingu kuupäeva jne.

Selliste dokumentide väljastamiseks või kasvataja deklaratsioonide kinnitamiseks võib täiendavate eeskirjade süsteem, näiteks registreerimise ja raamatupidamise kohta, olla täitmise kontrollimise aluseks.

---

(1)  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (ELT L 61, 3.3.1997, lk 1) (edaspidi „alusmäärus“) ning selle rakendusmäärused, eelkõige komisjoni 4. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 865/2006, millega kehtestatakse looduslike looma- ja taimeliikide kaitset nendega kauplemise reguleerimise teel käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 166, 19.6.2006, lk 1) (edaspidi „rakendusmäärus“), ja komisjoni 23. augusti 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 792/2012, millega nähakse ette nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) sätestatud lubade, sertifikaatide ja muude dokumentide kujundust käsitlevad eeskirjad ning muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 865/2006 (ELT L 242, 7.9.2012, lk 13) (edaspidi „lubade määrus“).

(2)  Määruse (EÜ) nr 338/97 artikli 5 lõike 2 punkt b, millele on viidatud ka artikli 5 lõikes 4: loodusest püütud isendite puhul „on selliseks dokumentaalseks tõendiks sertifikaat, milles tõendatakse, et isend on püütud loodusest kooskõlas selles riigis kehtivate õigusaktidega“, st päritoluliikmesriigis kehtivate õigusaktidega

(3)  ELT L 384, 31.12.1982, lk 1.

(4)  Euroopa Komisjon/TRAFFIC „Reference Guide – European Union Wildlife Trade Regulations“ („Suunis – Looduslike liikidega kauplemist käsitlevad Euroopa Liidu määrused“), viimane väljaanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/environment/cites/pdf/referenceguide_en.pdf.

(5)  Mõnel harval juhul võib osutuda vajalikuks tõendada ELis loodusest püütud isendite seaduslikku päritolu. Üldiselt võib neid kommertseesmärkidel kasutada vaid väga erilistel asjaoludel. Selleks et loomi loodusest püüda, on eeldatavasti välja antud ametlik luba (püüdmisluba) (vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega tavaliselt rakendatakse ELi direktiive). Kõnealuse loa alusel püütud isendeid peaks olema võimalik tagantjärele kindlaks teha. Seda teemat käesolevas juhendis põhjalikumalt ei käsitleta.

(6)  Sellega seoses on mõned ELi liikmesriigid esitanud oma loetelu B lisas olevate madalama riskiastmega loomaliikide kohta.

(7)  Kui isend imporditi enne seda, kui tema suhtes hakati kohaldama looduslike liikidega kauplemist käsitlevaid ELi määrusi, tuleks seda täpsustada ja põhjendada. Enne konventsiooni jõustumist omandatud isendite puhul tuleb märkida „omandamise kuupäev“ (määratletud rakendusmääruse artikli 1 punkt 1).

Euro vahetuskurss (1)

20. märts 2019

(2019/C 107/03)

1 euro =

	Valuuta	Kurss
USD	USA dollar	1,1354
JPY	Jaapani jeen	126,63
DKK	Taani kroon	7,4624
GBP	Inglise nael	0,86280
SEK	Rootsi kroon	10,4310
CHF	Šveitsi frank	1,1338
ISK	Islandi kroon	132,90
NOK	Norra kroon	9,6915
BGN	Bulgaaria leev	1,9558
CZK	Tšehhi kroon	25,646
HUF	Ungari forint	313,29
PLN	Poola zlott	4,2834
RON	Rumeenia leu	4,7615
TRY	Türgi liir	6,2152
AUD	Austraalia dollar	1,5999
CAD	Kanada dollar	1,5125
HKD	Hongkongi dollar	8,9128
NZD	Uus-Meremaa dollar	1,6567
SGD	Singapuri dollar	1,5335
KRW	Korea vonn	1 281,96
ZAR	Lõuna-Aafrika rand	16,3783
CNY	Hiina jüaan	7,6014
HRK	Horvaatia kuna	7,4178
IDR	Indoneesia ruupia	16 082,94
MYR	Malaisia ringit	4,6109
PHP	Filipiini peeso	60,042
RUB	Vene rubla	73,0040
THB	Tai baat	36,032
BRL	Brasiilia reaal	4,3012
MXN	Mehhiko peeso	21,5168
INR	India ruupia	78,1360

---

(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.

KOHTUOTSUS,

16. november 2018,

kohtuasjas E-8/17

Henrik Kristoffersen

vs.

Norra Suusaliit (Norges Skiforbund), keda toetavad Norra Olümpia- ja Paraolümpiakomitee ning Norra Spordiliit (Norges idrettsforbund og olympiske og paralympiske komité)

(teenuste osutamise vabadus — EMP lepingu artikkel 36 — Direktiiv 2006/123/EÜ — Elukutselised sportlased — Spordiliidud — Turundamisõigused — Piirang — Proportsionaalsus — Sobivus — Vajalikkus)

(2019/C 107/04)

Kohtuasjas E-8/17, Henrik Kristoffersen vs. Norra Suusaliit (Norges Skiforbund), keda toetavad Norra Olümpia- ja Paraolümpiakomitee ning Norra Spordiliit (Norges idrettsforbund og olympiske og paralympiske komité), on Oslo ringkonnakohus (Oslo tingrett) esitanud kohtule EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 36 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) tõlgendamist. Kohus koosseisus esimees ja ettekandev kohtunik Páll Hreinsson ning kohtunikud Per Christiansen ja Martin Ospelt (ad hoc), tegi 16. novembril 2018 järgmise resolutiivosaga otsuse.

1.

Õiguslikuks kriteeriumiks, mille alusel hinnatakse, kas riiklike spordiliitude kasutatav individuaalseid sponsorlepinguid hõlmav eelkontrolli ja nõusoleku andmise süsteem kujutab endast EMP lepingu artikli 36 kohast piirangut, on küsimus, kas selline süsteem muudab sportlase jaoks turundusteenuse osutamise vabaduse kasutamise vähem huvipakkuvaks.

2.	Kui selline individuaalsete sponsorlepingute puhul kasutatav eelkontrolli ja nõusoleku andmise süsteem kujutab endast piirangut, kohaldatakse seda ka selle süsteemi alusel individuaalse sponsorlepingu sõlmimise taotlusest otsese keeldumise suhtes.

3.

Individuaalsete sponsorlepingute eelkontrolli ja nõusoleku andmise süsteem – ja otsene keeldumine nimetatud süsteemi raames – on seaduslikud tingimusel, et süsteemil ja keeldumisel on õiguspärane eesmärk, mis on õigustatud ülekaaluka üldise huviga, süsteem ja keeldumine on selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks. Selles hinnangus ei saa süsteemi ja otsest keeldumist pidada eraldiseisvaks, vaid neid tuleb vaadelda, võttes arvesse sportlaste või sportlase üldisi võimalusi individuaalses turundustegevuses osalemiseks.

4.

Riikliku spordiliidu eelkontrolli ja nõusoleku andmise süsteemi alusel tehtud konkreetne otsus individuaalse sponsorlepingu kohta peab põhinema liidu ja sportlase huvide vahelisel õiglasel tasakaalul. Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb edastada sportlasele mõistliku aja jooksul. Lisaks peaks olema võimalik korraldada läbivaatamismenetlus, mille teostab spordiliidust sõltumatu organ. Nende menetluslike tagatiste täitmise korral võib spordiliit kasutada individuaalsete sponsorlepingute taotluste hindamisel oma otsustusõigust. Nende nõuete täitmata jätmise tagajärjed peab kindlaks määrama siseriiklik kohus vastavalt võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtetele.

EFTA kohtult nõuandva arvamuse saamise taotlus, mille Norra Ülemkohus (Norges Høyesterett) esitas 19. novembril 2018 seoses kohtuasjaga Fosen-Linjen AS, kelle toetuseks on menetlusse astunud Norra Ettevõtete Konföderatsioon (Næringslivets Hovedorganisasjon (NHO)) vs. AtB AS

(kohtuasi E-7/18)

(2019/C 107/05)

Norges Høyesterett (Norra Ülemkohus) esitas 19. novembril 2018 EFTA kohtule taotluse (mis saabus kohtu kantseleisse 19. novembril 2018) nõuandva arvamuse saamiseks kohtuasjas Fosen-Linjen AS, kelle toetuseks on menetlusse astunud Norra Ettevõtete Konföderatsioon (Næringslivets Hovedorganisasjon (NHO)) vs. AtB AS. Arvamust taotletakse järgmises küsimuses:

Kas õiguskaitsevahendite direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti c kohaselt on riigihanke-eeskirjade mis tahes rikkumine iseenesest piisav selleks, et nõuda positiivse kahju hüvitamist?

Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9064 – Telia Company / Bonnier Broadcasting Holding)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2019/C 107/06)

---

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).