Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi lennundussektori ees seisvad väljakutsed ja tööstuse muutused“

(2019/C 62/01)

Raportöör:	Thomas KROPP
Kaasraportöör:	Enrico GIBELLIERI

Täiskogu otsus	15.2.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav tööorgan	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine tööstuse muutuste nõuandekomisjonis	25.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	184/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Vajadus töötada välja ELi lennundussektori tööstuspoliitika, et võimaldada ELi lennundustööstusel konkureerida võrdsetel tingimustel väljakujunenud osalejate (eelkõige USA) tugeva konkurentsi ja esilekerkivate osalejate (eelkõige Hiina) üha suureneva konkurentsi kontekstis. Sellega seoses on vaja luua ELi tasandil lennundustööstuse seirekeskus ning muuta lennundustööstus ELi majandusdiplomaatia ja kaubanduspoliitika üheks põhiaspektiks.

1.2.

Oskustega seotud murekohad, sealhulgas selle tagamine, et kõrgelt spetsialiseeritud vananeval tööjõul on võimalus jagada oma kogemusi ja oskusi nooremate töötajatega, vajadus meelitada sektorisse rohkem aina enam nõutavate inseneriteaduse ja IKT valdkonna oskustega noori töötajaid ning tungiv vajadus olemasolevate töötajate oskuste täiendamise järele digiülemineku valdkonnas.

1.3.

Vajadus, et tsiviillennunduse teadusuuringud jääksid ELi programmis „Euroopa horisont“ põhiprioriteediks koos suurendatud eelarvega võrreldes programmiga „Horisont 2020“. Sellega seoses tagada edukate tehnoloogiaalgatuste jätkumine, et vähendada Clean Sky 3 ja SESAR3 käivitamise tõttu tekkivate heitekoguste keskkonnamõju.

1.4.

Pakiline vajadus võtta kasutusele SESARi kiired lahendused ja kehtestada pärast aastakümneid kestnud arutelusid ühtne Euroopa taeva (SES). Vajadus investeerida tõhusasse suutlikkusse õhus ja maapinnal, et hõlbustada lennunduse kasvu, vähendades selle keskkonnamõju ja suurendades ohutust.

1.5.

Vajadus tugevdada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) rahvusvahelist rolli ja vajadus rohkem tulemuspõhiste Euroopa Lennundusohutusameti eeskirjade järele, et võimaldada uue tehnoloogia tõhusamat kasutuselevõttu ohutul viisil ja võrdseid tingimusi ELi eksportijatele.

1.6.

Vajadus leida lahendusi tõhusa Brexiti-järgse lepingu jaoks: tollirežiim, õigusraamistik, koostöö teadusuuringute ja nende kasutamise alal ja tööjõu liikuvus. Tehnilisi arutelusid õigussätete üle on vaja esmajärjekorras alustada, tagamaks leevendamismeetmete kehtestamise.

1.7.

Vajadus teha edusamme ELi välismaiste otseinvesteeringute (FDI) taustauuringutes, et kaitsta ELi lennundustootmise ning hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste tööstuse jaoks väga olulist tehnoloogiat.

1.8.

Vajadus tagada pidev sotsiaalne dialoog tööandjate, töötajate ja kodanikuühiskonna vahel. Lisaks sellele on vaja käivitada vastavalt komisjoni otsusele 98/500/EÜ lennundustööstuse jaoks sektoripõhine sotsiaaldialoog.

2.   Üldised märkused

Lennundustööstus on üks ELi peamistest tipptehnoloogia sektoritest üleilmsel turul. Sektor annab otseselt kvaliteetset tööd 500 000 inimesele (1) (lisaks kaudselt veel 1 miljonile) ja moodustab suurtest ja väikestest ettevõtetest koosneva ökosüsteemi, mis hõlmavad kogu lennundustööstuse spektrit.

ELi lennundustööstus on oma valdkonnas juhtpositsioonil ja praegu on selle osakaal üleilmsest turust ligikaudu üks kolmandik. Tööstusharu annab positiivse panuse ELi kaubandusbilanssi (46 miljardit eurot ELi ekspordis) (2).

Arvamuses hõlmatud valdkonnad

Käesolevas arvamuses ei käsitleta konkreetselt kaitse- ja kosmosesektorit. Siiski on oluline märkida tsiviillennundustööstuse panust neisse sektoritesse. See hõlmab Euroopa strateegilist autonoomiat tehnoloogiaalaste sünergiate ning ühiste otsustuskeskuste abil kaitsevaldkonnas.

ELi lennundustööstuse tugevus ja üleilmne juhtpositsioon on jõuliste strateegiate ja produktiivse tegevuse tulemus. Seda juhtpositsiooni ei tohiks iseenesestmõistetavaks pidada, sest tööstusharus on palju probleeme:

1)	tihe konkurents pikaajaliste ning uute osalejate vahel, kes saavad oma valitsuselt märkimisväärset tuge;

2)	majanduskasvu ja võimu nihe ida suunas, mis on ühtaegu nii võimalus kui ka oht;

3)	lähiaja operatiivsed väljakutsed nagu Brexit, ELi eelarvepiirangud ja protektsionistlikud meetmed kolmandates riikides;

4)	vajadus selle järele, et ELi lennundustööstus säilitaks oma tehnoloogilise juhtpositsiooni, eelkõige vähendades heitkoguste keskkonnamõju;

5)	sidusa ELi tööstuspoliitika puudumine;

6)	sidusa ELi strateegia puudumine välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta;

7)	vajadus suurendada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) rahvusvahelist kohalolekut;

8)	vajadus suurendada ELi hooldus-, remondi- ja kapitaalremonditeenuste sektori konkurentsivõimet;

9)	On oluline tagada, et tulevasel tööjõul on kõnealuse sektori jaoks vajalikud erioskused, eelkõige digiteerimise valdkonnas.

Konkreetsed märkused

3.   Üleilmne turg ja väljakutsed

3.1.

Praegust ELi tööstuse juhtpositsiooni ei tohiks pidada iseenesestmõistetavaks. ELi SKP kui üleilmse SKP osa väheneb 30 % võrra praeguselt tasemelt 17 % 12 %ni (3).

3.2.

Paljud riigid on välja töötanud ja rakendanud kaugeleulatuvaid strateegiaid, kuidas oma riike selles uues olukorras positsioneerida, rakendada oma inimesi ja tagada kõrge positsioon üleilmses väärtusahelas automatiseerimise ja majandusliku võimupositsiooni ida suunas nihkumise olukorras.

3.3.

Euroopa kogeb täiesti erinevat konkurentsiolukorda, mis pakub arvukalt võimalusi, kui meil õnnestub teha võimalikult suuri jõupingutusi ja julgeid otsuseid. Kui aga peame oma juhtpositsiooni iseenesestmõistetavaks, seisame silmitsi mitmesuguste ohtudega.

4.   Valitsuste toetused tööstusele väljaspool ELi

4.1.

USA tööstus (ELi tööstuse peakonkurent) saab jätkuvalt tugevat avalikku toetust USA valitsuselt, sh 34 eri agentuurilt/ministeeriumilt. Määruste, poliitikameetmete ja vahendite pakett, mille USA administratsioon on aastate jooksul kehtestanud oma tsiviillennundustööstuse toetamiseks, on laiaulatuslik ja aitab kaitsesektorit väga tõhusalt, eriti teadusuuringute, tehnoloogia ja arendustegevuse jaoks (sh föderaalsed eelarveeraldised teadusprogrammidele). Ka teised väljakujunenud osalejad (Kanada ja Brasiilia) saavad jätkuvalt olulist tuge oma asjaomastelt valitsustelt üldise tööstusstrateegia abil.

4.2.

Lisaks kindlalt väljakujunenud osalejatele tsiviillennunduses tugevdab ka mitu tärkava majandusega maad (Hiina, Indoneesia, India, Lõuna-Korea, Filipiinid jt) oma pühendumist konkurentsivõimelise riikliku lennundustööstuse arengu toetamiseks tulevastel aastatel.

4.3.

Nende seas Hiinal on kõige terviklikum strateegia, mis hõlmab tsentraliseeritud planeerimise ja riigiettevõtete kombinatsiooni. Hiina valitsus on määratlenud riikliku tsiviillennundustööstuse arendamise peamise prioriteedina mitmes ametlikus (kõrgetasemelises) dokumendis, sealhulgas algatuses „Made in China 2025“. Praeguses Hiina viisaastakukavas nõutakse läbimurdeid tsiviillennunduse mootoritehnoloogias ja teadusuuringute kiirendamist suure kerega õhusõidukite, helikopterite, piirkondlike lennukite ja üldise lennunduse kohta. Sellega seoses on oluline märkida, et Hiina lennuettevõtjad on riigi omandis ja et Hiina riiginõukogu juhitaval Hiina riiklikul arengu ja reformi komisjonil on volitus kiita heaks Hiina lennuettevõtjate kõigi lennukite ostud, mida kasutatakse selleks, et innustada ostma kodumaal toodetud reaktiivlennukeid nagu COMAC C919 (4). Lõpetuseks luuakse Internet Plusi kavaga ühtlasi partnerlus Hiina tehnohiidude ja traditsiooniliste tööstusharude, sealhulgas lennundustööstuse vahel.

5.   ELi tööstusstrateegia

5.1.

ELi tööstuspoliitika puudumine lennundustööstuse toetamiseks ning killustunud lähenemisviis ELi institutsioonide ja riikide valituste vahel on esmatähtis probleem muutuva konkurentsimaastiku kontekstis. Vaja on töötada välja ELi tööstusstrateegia ELi lennundustööstuse jaoks, et tagada selle konkurentsivõime ja jätkuv juhtpositsioon üleilmsel tsiviillennunduse turul.

5.2.

See nõuab strateegiat ja pühendumust ELi tasandil, kus kõik asjaomased osalejad ELi, riiklikul ja valitsustevahelisel tasandil (sealhulgas Euroopa Komisjon, ELi välisteenistus, nagu ka asjaomased ametid, näiteks Euroopa Lennundusohutusamet ja Eurocontrol ja ühised tehnoloogiaalgatused, nagu SESAR ja Clean Sky) töötavad koos ühise eesmärgi nimel toetada ELi tööstuse konkurentsivõimet üleilmsel tsiviillennunduse turul.

5.3.

Vaja on pühendumisest ELi tasandil, et pakkuda pidevat avalikku rahastamist sellele suure tähtsusega sektorile, eelkõige pikaajalisel tegevuskaval põhineva teadustöö ja innovatsiooni valdkonnas.

5.4.

Komisjoni tasandil tuleks luua lennundustööstuse seirekeskus, et seirata mittetariifseid tõkkeid peamistes lennundustööstuse piirkondades ja hinnata ELi lennundustööstuse suhtelist konkurentsivõimet.

5.5.

Lennundustööstus peaks ühtlasi saama ELi majandusliku diplomaatia ja ELi kaubanduspoliitika põhiliseks sektoriks ning ELi häält tuleks tugevdada rahvusvahelisel tasandil, näiteks Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioonis.

6.   Teadus-ja arendustegevus tõhususe parandamiseks ja heitkoguste vähendamiseks

6.1.

Kaks peamist Euroopa lennunduse uurimise programmi, Clean Sky (keskkonnahoidlikum ja tõhusam lennundustehnoloogia) ja SESAR (lennuliikluse korraldamine, teadus- ja arendustegevus ning siirmine), ergutavad kogu innovatsiooniahelat Euroopas.

6.2.

Tänu oma pikaajalisele tehnoloogilisele tegevuskavale ja rahanduslikule pühendumisele on need tõestanud oma tõhusust ja lisaväärtust nii avalikele asutustele kui ka innovatsiooniahelale, peamiselt järgmises: 1) konkurentsivõimelisemate, ohutumate ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikumate õhusõidukite ning lennuliikluse korraldamise süsteemide kujundamine, väljatöötamine, tootmine ja käitamine; 2) akadeemiliste teadustöötajate ja tööstusharude suure ja tõhusa teadus- ja tehnoloogiakogukonna loomine suurettevõtjatest VKEdeni kõigis ELi 28 riigis ja 3) väljapaistvate näitajate saavutamine tegeliku mõjuga lennukiprogrammidele ja turule.

6.3.

Clean Sky 1 edulood hõlmavad muu hulgas BLADE’i laminaartiiva lennukatsetusi (mis näitavad 50 %st õhutakistuse vähenemist ja kuni 5 % vähem CO2-heidet) ning vastupöörlevat avatud rootorit (mis vähendab kütuse tarbimist ja CO2-heidet ligikaudu 30 % võrra).

6.4.

SESARi edulugudest annavad kõige paremini tunnistust selle mõjukad tulemused: kui neid rakendatakse, peaksid 63 SESARi lahendust 34 suurendama õhuruumi suutlikkust 34 % ja vähendama lennuaja varieerumist 30 %, mis tähendab kõigi ELi lendude vähendatud hilinemisi ja 95 % lendude jäämist oma ajakava piiresse, ning põletatud kütuse ja heite vähendamist lennu jooksul 2,3 %.

6.5.

Programmi „Euroopa horisont“ kontekstis peaks tsiviillennundus jääma põhiprioriteediks suurendatud eelarvega võrreldes praeguse rahastamisega programmi „Horisont 2020“ alusel. Teadusuuringud ja innovatsioon on ELi lennundustööstuse jaoks eluliselt tähtsad ning lennundustööstuse pikad uurimistsüklid nõuavad riski jagamist avaliku ja erasektori vahel, võttes pikaajalise kohustuse töötada toetuspõhise rahastamise abil välja teadusuuringute tegevuskavad. See on oluline ELi lennundustööstuse sektori konkurentsivõime jaoks. Seetõttu tuleks säilitada kaks ühist tehnoloogiaalgatust (Clean Sky ja SESAR). Seoses Euroopa ühendamise rahastuga peaks rahastamine jääma peamiseks prioriteediks, et kiirendada ja soodustada tehnoloogiate väljaarendamist tänu Clean Sky ja SESARi teadusuuringutele ja innovatsioonile.

6.6.

Tsiviillennundus on tõendatult oma keskkonnamõju vähendanud. Uus õhusõidukite põlvkond vähendab tavaliselt heidet 15–20 % võrra. Üleilmsest tsiviillennundustööstusest sai esimene maailmas, mis nõustus laiahaardelise lähenemisviisiga oma heite vähendamisele. See põhineb tehnoloogia nn nelja samba strateegial, toimingutel, taristul ja üleilmsel turul põhineval meetmel.

6.7.

Jätkuv ELi tugi teadusuuringutele ja innovatsioonile on väga oluline, et tagada edasised edusammud keskkonnajalajälje vähendamisel tsiviillennunduses (tehnoloogiline sammas), kuivõrd 70 % kogu teadustegevusest on seotud keskkonnaeesmärkidega.

6.8.

Euroopa lennundusuuringute nõuandekogu dokumendis „Flightpath 2050“ on seatud 2050. aasta eesmärk tehnoloogia ja menetluste jaoks, et võimaldada CO2-heite 75 % suurust vähendamist reisijakilomeetri kohta, NOx-heite 90 % vähendamist ja lendavate õhusõidukite mürataseme 65 % vähendamist (võrreldes tüüpilise 2000. aasta uue õhusõidukiga).

6.9.

Lisaks sellele peaks õhusõiduki liikumine olema heitevaba ruleerimise ajal ning õhusõidukid peaksid olema kujundatud ja toodetud nii, et need oleksid taaskasutatavad. Samuti tuleks Euroopa muuta säästlike alternatiivkütuste, sealhulgas lennukikütuste tippkeskuseks, tuginedes tugevale Euroopa energiapoliitikale.

6.10.

Euroopa peaks olema atmosfääriuuringute esirinnas ja võtma juhtrolli prioriteetse keskkonnategevuskava sõnastamisel ja üleilmsete keskkonnastandardite kehtestamisel. Kuigi programmi „Horisont 2020“ alusel on tehtud märkimisväärseid edusamme, tuleks suurendada programmis „Euroopa horisont“ teadusuuringute ja innovatsiooni kiirust, sealhulgas õhusõidukite elektrifitseerimist ja hübridiseerimist.

7.   Digiteerimine

7.1.

Digiteerimine (sealhulgas digitaristu, mis on vajalik uute automatiseeritud lennuplatvormide jaoks), automatiseerimine, virtuaalse või täiendatud reaalsuse tehnoloogiad on samuti olulised prioriteedid lennundustööstuse teadusuuringute jaoks. Arvestades vajadusega jätkata tööd lennunduse ohutuse suurendamisel ja keskkonnajalajälje vähendamisel, luuakse SESAR3 ja Clean Sky 3 jaoks teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.

7.2.

SESARi lahenduste kasutuselevõttu tuleks tõhustada ja väga oluline on luua ühtne Euroopa taevas, et tagada piisav kasutuselevõtt ELi piires.

8.   Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

8.1.

Euroopa Lennundusohutusameti tugevam rahvusvaheline positsioon on ELi lennundustööstuse (sealhulgas hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenused) jaoks otsustava tähtsusega, et vastata jätkuvalt tugevale rahvusvahelisele rollile, mida täidab USA Föderaalne Lennundusamet USA lennundustööstuse edendamisel kolmandate riikide turgudel.

8.2.

Euroopa Lennundusohutusametil tuleks lubada avada rohkem büroosid kolmandates riikides, ennekõike eesmärgiga edendada Euroopa ohutuseeskirju, sertifitseerimisstandardeid ja poliitikameetmeid ning tagada, et Euroopa tööstusharu suudab konkureerida peamistel eksporditurgudel võrdsetel tingimustel, kasutades igapäevast suhtlust kolmandate riikide tsiviillennundusametitega, ning vältida Euroopa toodete valideerimise tehnilisi tõkkeid neil eksporditurgudel.

8.3.

ELi kahepoolseid lennundusohutuskokkuleppeid kolmandate riikidega tuleks laiendada, et vähendada dubleeritud ohutusjärelevalvet nii tüübisertifitseerimise/esialgse lennukõlblikkuse kui ka jätkuva lennukõlblikkuse/hoolduse puhul.

8.4.

Lõpetuseks peaksid Euroopa Lennundusohutusameti üksikasjalikud eeskirjad muutuma tulemuspõhisemaks, tuginedes tööstusharu standarditele, et võimaldada uue tehnoloogia ohutut kasutuselevõttu tõhusamal ja kiiremal viisil. Sellega seoses tuleb väljendada heameelt Euroopa Lennundusohutusameti alusmääruse hiljuti kokkulepitud läbivaatamise üle (määruse (EÜ) nr 216/2008 läbivaatamine).

9.   Taristu

9.1.

ELi lennundustööstus saab ühtlasi kasu ELi laiema tsiviillennundustööstuse heast olukorrast (st lennuettevõtted, helikopteriettevõtjad, äriotstarbeliste õhusõidukite käitajad ja muud õhuruumi kasutajad), sest õhuruumi kasutajate arvu suurenemine toob kaasa vajaduse enamate õhusõidukite ja asjakohase tehnoloogia järele.

9.2.

Sellega seoses on seetõttu oluline jätkata investeerimist ohutusse ja kulutõhusasse taristusse maapinnal ja õhus, vältides samas ülemääraseid lennundusmakse.

9.3.

Komitee väljendab seetõttu heameelt ELi lennundusstrateegia üle, sest see hõlmab vahendite paketti, mille abil parandada ELi laiema tsiviillennundustööstuse konkurentsivõimet, sealhulgas Euroopa Lennuohutusameti alusmääruse läbivaatamist, strateegiat ELi juhtpositsiooni tagamiseks tsiviilkasutuses kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide ja mehitamata liikluskorraldussüsteemide tärkaval turul ning muid lennuettevõtluse konkurentsivõimet mõjutavaid ettepanekuid (määruse (EÜ) nr 868/2004 läbivaatamine ja ELi lennujaamamaksude direktiivi võimalik läbivaatamine).

9.4.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) läbivaatamist tuleks ühtlasi käsitleda selles kontekstis ja see peaks tagama, et ühtne turg on tulevase arengu jaoks valmis. Arvestades tunnustatud vajadust edasise konsolideerimise järele ELi lennuettevõtluses, tuleb leida tasakaal konsolideerituma lennuettevõtluse ning ELi tarbijatele lennuettevõtjate valimise võimaluse ja tõhusa konkurentsi tagamise vahel.

10.   Hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenused

10.1.

Hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenused on ühtlasi ELi lennundustööstuse oluline segment, mis annab oma osa nii ELi töökohtade loomisesse kui ka hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste eksporti. ELi hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste konkurentsivõime tõhustamine (lennuettevõtjate, sõltumatud ja originaalseadmete valmistajate hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenused) on seetõttu samuti otsustava tähtsusega, et võimaldada sellel väga olulisel tööstuse segmendil luua töökohti ja hõivata uusi turge.

10.2.

Hooldus-, remondi- ja ülevaatusteenuste puhul suurandmete ja uue tehnoloogia kasutamine on ühtlasi oluline element, mida tuleb käsitleda teadusuuringute ja innovatsiooni programmides.

11.   Välismaised otseinvesteeringud

11.1.

ELi komisjoni ettepanek välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta (COM (2017) 487) parandab teabevahetust ja mõju hindamist ning suurendab riikidevahelist läbipaistvust, kuid jätab lõplikud otsused riiklikule tasandile. Kõnealune ettepanek hõlmab ühtlasi Euroopa Komisjoni taustauuringuid, mida tehakse julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel juhtumite puhul, mis võivad mõjutada ELile huvi pakkuvaid projekte või programme.

11.2.

Komisjoni ettepaneku tuleb esimese sammuna heaks kiita, sest see on äärmiselt tähtis mitte üksnes seoses välismaiste otseinvesteeringutega ELi lennundustööstusesse ja selle tarneahelasse, vaid ka seoses ELi tootmise jaoks olulise tehnoloogiaga (automatiseerimine, virtuaalintellekt, suurandmed ja kübertehnoloogia).

12.   Brexit

Euroopa lennundussektor on täielikult integreeritud, paljud komponendid ületavad enne lõplikku monteerimist mitmeid kordi riigipiire. Tarneahel koosneb paljudest suurtest, keskmistest ja väikestest ettevõtetest, kes tegutsevad täppisajastamise põhimõttel.

ELi ühtne turg ja ELi tolliliit on väga olulised, sest need vähendavad tööstusharu halduskoormust ja bürokraatiat, viies seega kulud miinimumini.

EL 27 ja Euroopa Parlament on selgelt teatanud, et nad kaitsevad ühtse turu terviklikkust, sealhulgas nelja põhivabadust ning Euroopa Kohtu pädevust ning ükski sektor ei saa endale parimaid palasid välja noppida.

Ühendkuningriigi valitsus on selgelt öelnud, et alates 29. märtsist 2019 on nad kolmas riik.

12.1.

Ilma kokkuleppeta Brexiti stsenaariumi tuleb vältida, sest see oleks eriti kahjulik Euroopa lennundustööstuse konkurentsivõimele ülemaailmsel tasandil ja seaks ohtu tuhandeid töökohti mõlemal pool La Manche’i väina. On vaja leida lahendusi Brexiti-järgseks kokkuleppeks, mis hõlmab järgmist: — sujuv tollikorraldus, sealhulgas ekspordikontroll kahesuguse kasutusega kaupade suhtes; — liikmesuse jätkamine EASAs ja ECHAs (REACH); — teadusuuringud tsiviillennunduse alal: koostöö jätkamine ühiste tehnoloogiaalgatuste alal; — kõrgelt kvalifitseeritud töötajate võimalus liikuda piiriüleselt.

On vaja esmajärjekorras alustada tehnilisi arutelusid keskkonnaalaste õigussätete üle seoses EASA ja ECHAga, tagamaks leevendamismeetmete kehtestamise võimalike kahjustuste puhuks.

Riikide valitsused peavad andma selged juhised, et aidata oma ettevõtjatel valmistuda Brexitist põhjustatud võimalikeks muutusteks, et vähendada häireid.

13.   Oskused

13.1.

ELi lennundustööstuse jätkuv edu sõltub suurel määral selle suutlikkusest meelitada ligi oskustööjõudu. Vananeva tööjõu ja uute tehnoloogiliste väljakutsete (digiüleminek, automatiseerimine, küberturvalisus, tööstus 4.0) kontekstis nõuab see, et üldise ELi strateegiaga arendataks ELi haridus- ja koolitusprogramme, keskendudes elukestvale õppele ning kvaliteetsetele koolitussätetele.

13.2.

Riiklikul tasandil ergutatakse liikmesriike jätkuvalt keskenduma STEMi ainete edendamisele varasest east, eriti tütarlaste puhul, samuti osalemisele Erasmus+ programmidele.

13.3.

Tuleb välja töötada paindlikud teed töö- ja haridusmaailma ühendamiseks (tööpõhine õpe, kvaliteetne õpipoisiõpe ja valdkonnaspetsiifiliseks koolitusalgatused) ja VKEd peaksid saama vajadusel täiendavat abi.

13.4.

Arvestades neid olulisi sotsiaalseid probleeme, oleks kasu ELi lennundussektori valdkondlikust sotsiaaldialoogist ELi tasandil (otsus 98/500/EÜ), et võimaldada tööturu osapooltel arutada konkreetseid küsimusi.

---

(1)  Allikas: Euroopa Kosmose- ja Kaitsetööstuse Liidu (ASD) faktid ja joonised.

(2)  Allikas: Euroopa Kosmose- ja Kaitsetööstuse Liidu (ASD) faktid ja joonised.

(3)  Allikas: PWC.

(4)  Allikas: RAND; „Hiina investeeringud USA lennundusse“, 2017.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa rahastamis- ja kliimapakt“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 62/02)

Raportöör:

Rudy DE LEEUW

Täiskogu otsus	15.2.2018
Õiguslik alus	kodukorra artikli 29 lõige 2
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	172/4/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab otsustavalt 2030. aastani ulatuva ÜRO kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kokkuleppega loodud raamistikku. Sellegipoolest võimaldaks meie praegune arengusuund parimal juhul hoida temperatuuri tõusu kõige rohkem 3 oC juures või sellest kõrgemal, mis on palju suurem tõus, kui Pariisi kokkuleppega ette nähtud.

1.2.

Samal ajal on Euroopal vaja uut hoogu ja uut projekti, mis põhineb konkurentsi asemel koostööl ja lähenemisel ning toob esile konkreetse lisaväärtuse, mida Euroopa võib kodanikele ja eeskätt noortele pakkuda. Antud olukorras on äärmiselt oluline valida jõuline Euroopa poliitika ja anda selge suund sotsiaal-majanduslikule mudelile, mida soovime järgida praegu, aga eeskätt ka tulevasi põlvkondi silmas pidades.

1.3.

Euroopa peab näitama, et suudab tagada soodsa keskkonna, et luua kvaliteetseid, hästi tasustatud ja keskkonnahoidlikke töökohti ning taastada reaalmajanduse kõigi Euroopa ettevõtjate, töötajate ja kodanike jaoks.

1.4.

Sellegipoolest soodustab suur hulk kapitali uute finantsmullide tekkimist reaalmajanduse edendamise asemel ning sellised institutsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatavad, et tekkida võib uus kriis, mis on 2008. aasta omast veelgi rängem (1).

1.5.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik (2021–2027) peab soodustama majandusarengut (2) ja tööhõivet (3) ning võimaldama ELil saavutada oma eesmärgid ja aidata kaasa üleminekule vähese CO2-heitega majandusele 2050. aastaks.

1.6.

Surnud planeedil ei ole aga ei elu, tööhõivet ega ettevõtlust. Seega kujutavad kliimamuutused endast võimalust luua kvaliteetseid töökohti ning peavad võimaldama pakkuda kasuliku lahenduse tööandjatele, töötajatele ja kodanikuühiskonnale. Kohandamisega viivitamine või tegutsemata jätmine võib kliimamuutuste kogukulu märkimisväärselt suurendada (4).

1.7.

Komisjoni, Euroopa Kontrollikoja ja Maailmapanga andmetel tuleb ELis alates 2021. aastast investeerida 1 115 miljardit eurot aastas, et hakata tegutsema ja saavutada ELi eesmärgid 2030. aastaks (5). Need 1 115 miljardit eurot hõlmavad märkimisväärset osa praegustest investeeringutest, mis tuleb suunata sihtotstarbeliselt ümber kestlikusse arengusse (sihtotstarbeline suunamine keskkonda). Tegutsemata jätmise hind oleks 190 miljardit eurot aastas (2 % ELi SKPst) (6).

1.8.

Mitmete majandusteadlaste ja kodanikuühiskonna kesksete poliitikategelaste seisukohtade (7) eeskujul tuleb soodustada ja toetada kõiki projekte, mis võivad koondada Euroopa jõud töötajate, ettevõtjate ja kõikide Euroopa kodanike huvides. See on Euroopa rahastamis- ja kliimapakti eesmärk kvaliteetsete töökohtade nimel.

1.9.

Euroopa rahastamis- ja kliimapakti eesmärk on suunata kliimamuutustega võitlemisse ja reaalmajandusse ümber kapital, mis võib tekitada uue finantsmulli. Selleks tuleb leida ka uusi rahastamisallikaid, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. See pakt peab olema uus tegevuskava Euroopa juhtpositsiooni tagamiseks ning selle elluviimiseks tuleks koostada integreeritud kava (koostöös Hiina ja Indiaga, kes on kliimamuutustega võitlemisel olulised osalejad).

1.10.

Komitee arvates peab see tegevuskava hõlmama kliimamuutustevastase poliitika kõiki aspekte: õiglane üleminek (meetmed, mida võtta kliimamuutuste mõju leevendamiseks, aga ka kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamiseks), samuti reaalne poliitika kliimamuutustega kohanemiseks. Võimalikult suurel määral tuleks eelistada ringmajanduse mudelit (8) ja parandada selle õigusraamistikku. Seda kõike tuleb rahastada eelarvest, mis on piisav praeguste investeeringute ümbersuunamiseks (sihtotstarbeline suunamine keskkonda), ja uutest kättesaadavatest rahastamisallikatest.

1.11.

See üleminek tooks kaasa tööturu vajaliku muutumise ja võib aidata luua kvaliteetseid töökohti Euroopa sotsiaalõiguste sammas raames (9).

1.12.

On väga oluline toetada kestliku ühiskonnamudeli saavutamist sotsiaalsest seisukohast ja kehtestada tegevuskava õiglaseks üleminekuks kedagi kõrvale jätmata.

1.13.

See üleminek hõlmab ulatuslikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, et soodustada ja toetada uuenduslikke projekte, mis on kooskõlas Euroopa klassifitseerimissüsteemi ehk taksonoomiaga.

1.14.

Ei tohi korrata minevikus tehtud vigu (kütuste subsideerimine ja fossiilenergia liigne kasutamine) ning peatada tuleb kliimat kahjustavate ja/või Pariisi kokkuleppega vastuolus olevate projektide edendamine.

1.15.

Et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid, peaks avaliku sektori rahastamise kõrval tegema märkimisväärse osa kliimamuutustega võitlemisele suunatud investeeringutest erasektor.

1.16.

Paktis nõutakse selge ja pikaajaliselt prognoositava Euroopa poliitikaraamistiku loomist, et tagada investeeringute turvaline kavandamine (10). Selle raamistikuga peavad piiridel kaasnema kohandamismeetmed toodete jaoks, millele ei kohaldata samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid.

1.17.

Komitee arvates ja nagu tõdeb komisjon, on oluline luua ELi ühtne klassifitseerimissüsteem (taksonoomia), et edendada kestlikke projekte (ja jätta kõrvale need, mis ei ole kestlikud) ning teha kindlaks valdkonnad, milles investeeringud võivad avaldada kõige suuremat mõju. Euroopa Parlament toetab seda lähenemisviisi ja teeb samuti ettepaneku võtta kasutusele keskkonnasäästliku finantstoote märgis. See märgis tuleks anda investeeringutele, mis on kooskõlas ELi taksonoomia ja kõige rangemate kestlikkuse standarditega, et tagada investeeringute positiivne ümbersuunamine (11).

1.18.

Toetatavaid projekte, mis vastavad ÜRO kestliku arengu eesmärkidele ja mis eeldavad suurt investeeringut innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevusse, tuleb tugevdada vahendiga, mille abil on võimalik visualiseerida vahendeid eri rahastamisallikatest (sh tulevasest mitmeaastasest finantsraamistikust) ja eri meetmete kaudu: — suunata rahastamine kestlike investeeringute poole sihtotstarbelise keskkonda suunamise teel ning selle raames edendada Euroopa Investeerimispanga keskkonnasäästliku finantstoote märgisega laene; — kasutada rahastamisallikana Euroopa Keskpanga rahapoliitika kvantitatiivset lõdvendamist; — suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kliimamuutustega võitlemisele suunatud vahendite osakaalu 40 %-ni; — EL peab näitama üles kliimamuutustevastase võitluse ees seisvate väljakutsete väärilist ambitsioonikust; keskmiselt 40 % liidu kogueelarvest (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027) tuleb eraldada sellele eesmärgile; — suurendada Euroopa Ühtekuuluvusfondi vastavat osa praeguse 20 %-ga võrreldes; — kasutada pensioni- ja kindlustusfonde 3 % ulatuses; — toetada ettevõtteid ja eelkõige VKEsid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni investeerimisel, eraldades selleks otstarbeks kuni 100 miljardit eurot; — täita finantsabi kohustused nende lõunapoolsete riikide suhtes, kes osalevad võitluses kliimamuutuste vastu; — viia ELi kaubanduslepingutesse sisse Pariisi kokkulepet puudutav, tegelikkuses siduv klausel.

2.   Sissejuhatus

2.1.

ELi lepingu artiklis 3 sätestatakse, et liit peab edendama kestlikku ja keskkonnahoidlikku majanduskasvu. Pakiline kliimaküsimus on nüüdsest esmatähtsate prioriteetide hulgas, muu hulgas komitee jaoks, ning see peab olema üldine tegevusraamistik riikide ametiasutuste, aga ka majandusvaldkonna osalejate, töötajate ja kodanike jaoks. Sellest tulenevalt on vaja läbi viia kaugeleulatuv majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane üleminek ning eeskätt seda rahastada (12).

2.2.

Seega peab arutelu, mis algatati hiljuti ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku teemal aastateks 2021–2027, hõlmama horisontaalselt kliimamuutustega seotud küsimusi ning lisaks peab selle esmatähtsaks eesmärgiks olema üleminek kestlikumale maailmale.

2.3.

See üleminek tooks kaasa tööturu vajaliku muutumise ja võib aidata luua kvaliteetseid töökohti Euroopa sotsiaalõiguste sammas raames.

2.4.

Euroopal on vaja uut projekti, et kinnistada tema lisaväärtus ning näidata, et ta suudab tagada soodsa keskkonna, et luua kvaliteetseid ja hästi tasustatud töökohti ning samal ajal taastada kestlikul viisil reaalmajanduse kõikide jaoks.

2.5.

Euroopa on osa lahendusest, kuna ta võib teistest rahvusvahelistest majandusosalejatest eristuda, kui ta suudab vastata kolmekordsele väljakutsele ning tagada sotsiaalselt, keskkonnaalaselt ja majanduslikult kestliku arengu.

2.6.

Rahvusvaheline Valuutafond ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kritiseerisid hiljutistes uuringutes seda, kuidas ohjati 2008. aasta kriisi, kui võeti majandusmeetmeid, mis sundisid kodanikke, ettevõtjaid ja valitsusi tegema eelarvekärpeid.

2.7.

Teadus- ja arendustegevusse või innovatsiooni on vaja rohkem investeeringuid, et vastata uutele sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele, nagu energiaalane üleminek, ring- ja koostöömajandus või automatiseerimine ning sel viisil ära hoida töökohtade kvaliteedi langus.

2.8.

Sellele finants- ja sotsiaalkriisile on lisandunud poliitiline kriis või mõnes riigis suured poliitilised pinged ja ökoloogiline kriis.

2.9.

Seetõttu on kliimamuutuste vastu võitlemine nii tungiv vajadus kui ka võimalus luua meie majandusele uus alus, edendada jätkusuutlikku kasvumudelit, võidelda paremini ebavõrdsuse vastu ning tugevdada demokraatiat.

3.   Faktid

3.1.

Komitee toetab kindlalt aastani 2030 ulatuva ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga loodud raamistikku, mille eesmärk on määratleda kestliku arengu eesmärkide kogum, et kaotada vaesus, kaitsta planeeti, tagada inimõiguste kaitse ja heaolu kõikide jaoks. Selle programmi vastuvõtmine märgib ajaloolist pööret uue mudeli suunas, millega soovitakse kõrvaldada majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased erinevused üldise ja integreeritud lähenemisviisi raames.

3.2.

Pariisi kokkuleppes nähakse ette eesmärk hoida 2100. aastaks globaalne soojenemine selgelt alla 2 oC võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ja võimaluse korral püüelda selle suunas, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 oC-le. Ent ÜRO kohaselt võimaldab meie praegune arengusuund parimal juhul hoida temperatuuri tõusu kõige rohkem 3 oC juures (või sellest kõrgemal).

3.3.

Kliimamuutused toovad kaasa märkimisväärsed inim- ja finantskulud, eeskätt looduskatastroofide arvu suurenemise tõttu: kuumalained ja veetaseme tõus on alates 20. sajandi algusest toonud kogu maailmas kaasa kaheksa miljoni inimese hukkumise ning 7 000 miljardi USA dollari suuruse kahju (13). Lisaks tuleb märkida, et suureneb kliimapagulaste arv (250 miljonit 2050. aastaks). Kõige nõrgemad on ka kõige esimesed kliimamuutuste ohvrid, mis ebavõrdsust veelgi suurendab. Rahvusvahelise Valuutafondi sõnul ohustab kasvav ebavõrdsus kestlikku majanduskasvu (14).

3.4.

Praeguste suundumuste jätkumise korral, kui ei võeta ühtegi kohandamismeedet, põhjustavad eeldatavad kliimamuutused 2080. aastaks kogu ELi majapidamistele igal aastal püsivhindades 190 miljardit eurot kahju (üksnes kindlustuskuludeks, arvestades kliimamuutuste põhjustatud kahju) (15).

3.5.

Kuigi globaalse soojenemise ja selle mõju vastase võitluse rahastamises on tehtud edusamme, ei ole need olnud piisavad. Poliitiliseks prioriteediks peab olema kestlik rahandus ja majandus eeskätt selge, stabiilse ja innustava õigusraamistiku abil, mis peaks lisaks julgustama uuenduslike, suure lisaväärtusega ja keskkonnahoidlike projektide rakendamist.

3.6.

Ehkki Euroopa ei ole 2008. aasta finantskriisist veel täiel määral toibunud, on Rahvusvaheline Valuutafond nüüd hoiatanud 2008. aasta omast tõsisema ja ulatuslikuma kriisi puhkemise ohu eest (16).

3.7.

P. Larrouturou ja J. Jouzeli sõnul suunati Euroopa Keskpanga 2015. aastast välja antud 2 200 miljardist eurost üksnes 11 % reaalmajandusse, 89 %-ga on aga soodustatud spekuleerimist ja uue finantsmulli teket (17). Lisaks on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon tuvastanud ligikaudu 800 kuluprogrammi ja maksusoodustust, mida on rakendatud 35 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni riigis ja kuues G20 kuuluvas suures tärkava majandusega riigis, (18) ning millega soodustatakse fossiilkütuste tootmist või tarbimist, mis on täielikult vastuolus Pariisi kokkuleppes sätestatud suunistega.

3.8.

Rahastuse seesugune suunamine, olenemata sellest, kas see tuleneb spekuleerimisest või ELi kliimamuutustega võitlemise eesmärkidega vastuolus olevast suunamisest, läheb majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast kogu Euroopa ühiskonnale kalliks maksma.

3.9.

Euroopa Parlament tõdeb, et mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 ei suutnud vastata praegustele vajadustele. Lisaks ei suudeta sellega lahendada erinevaid kriise ja uusi probleeme (muu hulgas põllumajanduse, noorte tööhõive, keskkonnahoidliku investeerimise ja keskkonna valdkonnas). Seetõttu tuleb uues finantsraamistikus nüüdsest lähtuda suurimast väljakutsest ehk kliimamuutustega võitlemisest ja selle kaudu luua kvaliteetseid töökohti.

4.   Võimalused

4.1.

Suurettevõtjad mõistavad kliimamuutuste pakutavaid võimalusi. Mitmed neist leiavad, et ettevõtted peavad olema osa lahendusest, ja rõhutavad, et need, kes kasutavad ära vähese CO2-heitega valdkondade võimalusi, saavad sellest üha enam kasu.

4.2.

Ettevõtjatel on võimalik luua töökohti ja uueneda, liikudes samas jõuka ja vähese CO2-heitega majanduse suunas (19) ning luua seejuures ka kasumit. Seetõttu on üha olulisem, et CO2-heite nulltase saavutataks sajandi keskpaigaks, et jõuda eesmärgini hoida globaalne soojenemine alla 2 oC.

4.3.

Rahastamis- ja kliimapakt peab aitama muuta kliimamuutuste probleemi lahendamise vajaduse võimaluseks korraldada ümber Euroopa tööstus ja luua uusi ettevõtteid. Seetõttu on oluline investeerida märkimisväärselt reaalmajandusse ning teadus- ja arendustegevusse, et luua kestlikke ja kvaliteetseid töökohti.

4.4.

Üldine tööhõive määr Euroopa Liidus on kasvanud, samas kui töötus on tänu hiljutisele majanduskasvule vähenenud. Ent pikaajaline töötus, töösuhete kasvav ebakindlus eeskätt naiste puhul, aga ka noorte töötus on endiselt murettekitavad. Üleminek kestlikule arengule peaks võimaldama dünaamilistel ja uuenduslikel ettevõtetel kasutada kõiki kättesaadavaid võimalusi ja aitama nii palju kui võimalik parandada töötuse olukorda.

4.5.

Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit töötaks koostöös liikmesriikidega välja kooskõlastatud strateegia, mis looks soodsa keskkonna kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks. Komisjon peab uurima võimalust arvata võlaarvestustest välja (20) need avaliku sektori investeeringud, mis aitavad luua kvaliteetseid töökohti ja jätkusuutlikku majandust, mis toob kasu kõigile, nii ettevõtjatele kui ka töötajatele.

4.6.

EL julgustab liikmesriikide koostööd. Ta toetab ja hindab nende jõupingutusi peamiselt Euroopa poolaasta, tööhõivesuuniste ja riiklike poliitikasuundade järelevalve raames (ühised tööhõivearuanded, riiklikud reformikavad ja riigipõhised soovitused). Ent EL peab ka tagama, et tema poliitikasuunad oleksid kooskõlas ülesannete ja eesmärkidega, millega toetatakse ettevõtjate, töötajate ja Euroopa kodanike ühist heaolu.

4.7.

Prantsusmaa keskkonna- ja energiajuhtimise amet (21) leiab, et kliimaga seotud töökohtade loomise netopotentsiaal Euroopas on 2050. aastaks 5 kuni 6 miljonit töökohta, ning Euroopa Komisjoni kohaselt võidakse taastuvenergia sektoris luua 2020. aastaks 3 miljonit töökohta.

4.8.

Saksamaa Tööstuse Keskliit (BDI) on teatanud, et suudab saavutada eesmärgi vähendada 2050. aastaks CO2-heidet 80 % võrra, kui talle eraldatakse selleks asjaomases ajavahemikus 50 miljardit eurot aastas.

4.9.

Rohemajanduses võib täheldada täistööaja ekvivalendina mõõdetud tööhõive kasvu (2,8 miljonilt 2000. aastal 4,2 miljonile 2014. aastal). Teatud sektorid on väga dünaamilised: taastuvenergia (2000. aastast loodud 1 miljon töökohta: + 182 %) või jäätmekäitlus (0,8 miljonilt 2000. aastal 1,1 miljonile 2014. aastal: + 36 %).

4.10.

Siiski on oluline, et VKEd, aga ka ühistud ja kõige väiksemad ettevõtjad kõikidel kohalikel tasanditel saaksid samuti algatada kestlikke projekte ning et neile eraldataks rahastamisvahendeid eelisjärjekorras. Seejuures tuleb tagada, et juurdepääs rahastamisele ei oleks neile takistuseks (22).

4.11.

Lisaks tuleb valida mitmetasandiline lähenemisviis ning kaasata kõik asjaomased nii avaliku kui ka erasektori osalejad, et innustada ja integreerida kliimamuutustevastases võitluses ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel osalevate piirkondade, linnade ja kogukondade võrgustike algatusi, kavasid ja meetmeid, nagu märkis Euroopa Regioonide Komitee oma hiljutises arvamuses (23).

4.12.

Viimaks tuleb rahastamis- ja kliimapaktis, mille abil tuleb kaasata nii avaliku kui ka erasektori kogu jõud ja hea tahe, arvesse võtta komisjoni pakutud toetavaid meetmeid, näiteks taksonoomia (klassifitseerimissüsteem), institutsiooniliste investorite kohustus rakendada kestlikkust, investorite teavitamine, pankade omavahendite läbivaatamine, läbipaistvuse suurendamine seoses ettevõtete avaldatava teabega ning ELi märgised (mida on soovitanud Euroopa Parlament).

5.   Erinevad rahastamisallikad ja rakendatavad meetmed

Rahastamise ümbersuunamine (sihtotstarbeline keskkonda suunamine) ja uued rahastamisallikad

5.1.

Komisjoni andmetel – ja ka Euroopa Kontrollikoda toob välja samad arvud – on vaja eraldada kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemisele aastas 1 115 miljardit eurot.

5.2.

Sellest 1 115 miljardi eurosest eraldisest ajavahemikuks 2021–2030 rahastatavad projektid tuleb jagada kahte rühma: (24) — projektid, millega kaasneb investeeringutasuvus ja mis kuuluvad Euroopa Investeerimispanga, riiklike arengupankade, (25) erapankade, pensioni- ja kindlustusfondide ja riiklike investeerimisfondide kohaldamisalasse; — projektid, mille puhul on vajalik avaliku sektori toetus, mis tagatakse Euroopa sissemaksetest.

5.3.

Kogu praegune rahastus või osa sellest tuleb suunata ümber kestlikesse investeeringutesse, mis tähendab, et Euroopa finantsraamistik tuleb muuta keskkonnahoidlikumaks ning vahendeid tuleb suunata kliimamuutuste mõjuga võitlemisele. Asjaomased rahastamisallikad on järgmised: — Euroopa Investeerimispanga laenud: erapangad võiksid saada Euroopa Investeerimispangalt rahastust investeeringute jaoks, mis on kooskõlas ELi taksonoomiaga (klassifitseerimissüsteem); — Euroopa Keskpanga rahaloome: rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise tulemusel tekkinud rahamass tuleks suunata kestlikku reaalmajandusse: 50 % aastasest kvantitatiivsest lõdvendamisest võimaldaks teha kättesaadavaks sadu miljardeid eurosid aastas; — 40 % (praeguse 20 % asemel) Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (Euroopa Investeerimispank ja komisjon) tuleks eraldada võitlusele globaalse soojenemise ja selle mõju vastu, muu hulgas selle sotsiaalse ja haridusliku mõõtme raames; — EL peab näitama üles kliimamuutustevastase võitluse ees seisvate väljakuteste väärilist ambitsioonikust: keskmiselt 40 % liidu eelarvest tuleb eraldada kliimaeesmärgile, eeskätt Euroopa Ühtekuuluvusfondist, mis eraldab vahemikus 2014–2020 sellele võitlusele üksnes 20 % oma vahenditest; — lisaks nendele rahastamisallikatele tuleks eraldada globaalse soojenemise vastasele võitlusele 3 % pensioni- ja kindlustusfondide investeeringutest.

5.4.

Iseäranis suuri jõupingutusi tuleb teha teadus- ja arendustegevuse ning kutsealase koolituse valdkonnas; aastas tuleb ainuüksi sellele eesmärgile eraldada 100 miljardit eurot. Komitee esitab piisavalt varakult ettepanekud selle kohta, millist vahendit või milliseid vahendeid tuleb kasutada, et täiendada selleks otstarbeks ette nähtud rahastamist praegu ja tulevikus.

Rakendatavad meetmed

5.5.

Kliimamuutustega võitlemisele võib eraldada mitmesuguseid rahalisi vahendeid, ent rahastamine on võimalik üksnes siis, kui Euroopal on sidus kava, millel on selge ja pikaajaline suund (26). Selles kavas tuleks arvesse võtta järgnevalt kirjeldatud tegureid.

5.5.1.

Tuleb luua selge, stabiilne ja pikaajaline poliitikaraamistik. Tuleb tagada kavandamise ja investeeringute kindlus, kuna miski ei oleks eesmärgile kahjulikum kui pidevatest poliitilistest kursimuutustest tulenev ebakindlus.

5.5.2.

Euroopa Investeerimispangast on 2018. aasta jaanuarist alates saanud maailma kõige suurem roheliste võlakirjade väljaandja. Kui soovime, et ta saaks võimaldada rahastamis- ja kliimapakti raames väljatöötatavate projektide elluviijatele veelgi soodsamaid laenutingimusi, tuleks vastu võtta kaks meedet. — Esiteks tuleks laiendada Junckeri kava, suunates tähelepanu projektidele, mis võimaldaksid Euroopa Investeerimispangal Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tagatist kasutada. — Teiseks võiks Euroopa Investeerimispank saada Euroopa Keskpangalt suuremat rahastust. Tal on juba juurdepääs Euroopa Keskpanga varaostukavale, ent väga piiratud ulatuses. Ent võttes arvesse kavandatavaid summasid, tekiks Euroopa Investeerimispangal kiiresti omakapitalimäära probleem. Seetõttu on mõeldav, et temast saaks kestliku arengu pank, mis rahastaks peamiselt energiaalast üleminekut, ökoloogilist liikuvust ja innovatsiooni ning keelduks rahastamast traditsioonilisi projekte, millele eraldatakse praegu endiselt suurem osa selle panga laenudest.

5.5.3.

Eesmärk on kindlaks teha sektorid, mille raames oleks selline rahastamine keskkonnale, kodanikele ja majandusele (energia, elamumajandus, põllumajandus, liikuvus, transport, ringlussevõtt, vesi jne) kõige mõjusam ja kasulikum kulutõhususe seisukohast. Kuigi sellele võrgustikule peab olema õiglane juurdepääs, on oluline arvesse võtta asjaolu, et teatavad sektorid on piisaval määral kasumlikud ega taotle enam toetusi, näiteks päikesekiirgusest toodetud elektrienergia.

5.5.4.

Euroopa Investeerimispanga tegevust tuleb tõhustada mitte üksnes mahu, vaid ka suuremate riskide võtmise suutlikkuse suhtes. Näiteks oleks pank kliimamuutustega võitlemisel tõhusam, kui ta toetaks pigem esilekerkivaid, olgugi väikesemahulisi sektoreid, kui eraldaks miljardeid eurosid traditsioonilistele päikese- ja tuuleenergiatööstustele, mis saavad juba ulatuslikku rahastust erasektorist.

5.5.5.

Igasugune rahastamine peab vastama ELi ühisele taksonoomiale (klassifitseerimissüsteem), nagu on välja pakkunud komisjon. Komitee kui kodanikuühiskonna esindaja peaks selle klassifitseerimissüsteemi koostamise praktilises korralduses osalema.

5.5.6.

Võimalikult suurel määral tuleks eelistada ringmajanduse mudelit ja parandada selle õigusraamistikku. Ringmajanduse eesmärk peab olema vähendada või lõpuks isegi lõpetada loodusvarade kaevandamine tänu esemete ja väärismetallide ringlussevõtule (mobiiltelefonidest võetakse ringlusse üksnes 3 %, muid esemeid üldse mitte). Need metallid, näiteks koobalt ja liitium, mida kasutatakse tulevikutoodete valmistamisel, on saadaval üksnes väikeses koguses võrreldes tulevaste vajadustega, mis puudutab elektrisõidukite tootmist ja elektri salvestamist üldiselt, seejuures ei vasta nende metallide tootmine kaugeltki tulevastele vajadustele.

5.5.7.

Lisaks tuleks soodustada investeeringuid hoonete energiatõhususse, kuna hooned põhjustavad 30 % CO2-heitest (seda enam, et investeerimistasuvus tagatakse kiiresti). Lisaks tuleb tagada omavahel täielikult ühendatud elektriliinid ja gaasijuhtmed, et luua Euroopa integreeritud energiaturg, mis on ühendatud Aafrika ja Lähis-Idaga.

5.5.8.

Õiglase ja sotsiaalse ülemineku jaoks, nagu on ette nähtud Pariisi kokkuleppes ja nõudnud Jacques Delors’i instituut, (27) tuleb osa investeeringutest eraldada kohanemisfondile piirkondade ja töötajate jaoks, keda mõjutavad üleminekusektorid. Seetõttu oleks asjakohane, et märkimisväärne osa piirkondadele suunatud Euroopa Ühtekuuluvusfondist eraldataks kliimaeesmärkidele ja nende positiivsetele sotsiaal-majanduslikele mõjudele. Kohanemisfondist tuleks lisaks ette näha toetusmeetmed töötajatele, kes on läbimas ümberõpet. Lisaks tuleb pigem muutusi ennetada, kui nende mõju all kannatada, eraldades osa investeeringutest innovatsioonile ning teadus- ja arendustegevusele sektorites, mida peetakse prioriteetseks.

5.5.9.

Igas vabakaubanduslepingus tuleks sotsiaal- ja keskkonnaklauslitele lisada siduv kohustus pidada kinni Pariisi kokkuleppest. (See mõjutaks kõiki Euroopa potentsiaalseid kaubanduspartnereid, kuna selle on allkirjastanud 197 ÜRO liikmest 195.)

5.5.10.

Asjaomase meetme tohutu poliitilise tähtsuse rõhutamiseks tuleks sel eesmärgil kõrvale pandud eelarvelisi ja finantsvahendeid tugevdada vahendiga, mille abil on võimalik asjaomast fondi reaalselt ja läbipaistvalt visualiseerida.

5.5.11.

Ehkki see ei ole otseselt seotud Euroopa rahastamis- ja kliimafondiga, peab EL lisaks austama oma rahvusvahelisi poliitilisi kohustusi (ÜRO 2009. aasta kliimakonverents), mille kohaselt peab EL 2020. aastaks nägema ette 100 miljardit USA dollarit aastas, et rahastada kliimamuutustega võitlemist Aafrikas ja Vahemere piirkonnas.

---

(1)  https://www.theguardian.com/business/2018/oct/03/world-economy-at-risk-of-another-financial-crash-says-imf; IMF: Global Financial Stability Report October 2018.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“, punkt 3.1.8 (vastu võetud 19.9.2018, Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, „ECO sektsiooni prioriteedid 2018. aastaks 2018 ja pärast seda“.

(4)  OECD, „The Economic Consequences of Climate Change“, 2.9.2016.

(5)  Euroopa Komisjon, „Impact assessment accompanying the document Proposal for a Directive of the European Parliament and of the Council amending Directive 2012/27/EU on Energy Efficiency“, SWD(2016) 405 final/2, 6.12.2016, tabel 22 (stsenaarium EUCO30 – allikas: PRIMESi mudel).

Kontrollikoda, https://www.euractiv.fr/section/climat/news/la-cour-des-comptes-fustige-linefficacite-de-la-politique-climat-de-lue/.

(6)  Ciscar, M., et al., „Climate Impacts in Europe – The JRC PESETA II Project“, 2014.

(7)  https://www.pacte-climat.eu/en/the-first-signatories-of-the-call/

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel“ (ELT C 227, 28.6.2018, lk 70).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (ELT C 125, 21.4.2017, lk 10).

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Koalitsiooni loomine Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks“ (ELT C 389, 21.10.2016, lk 20).

(11)  4. mai 2018. aasta raport [2018/2007(INI)] jätkusuutliku rahastamise kohta, raportöör: Molly Scott Cato.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 73).

(13)  James Danielli uurimus, Karlsruhe Tehnoloogiainstituut, aprill 2016.

(14)  https://blogs.imf.org/2017/02/22/the-imfs-work-on-inequality-bridging-research-and-reality/.

(15)  Ciscar, M., et al., „Climate Impacts in Europe – The JRC PESETA II Project“, 2014.

(16)  https://www.theguardian.com/business/2018/oct/03/world-economy-at-risk-of-another-financial-crash-says-imf; IMF: Global Financial Stability Report October 2018.

(17)  „Pour éviter le chaos climatique et financier“ (P. Larrouturou ja J. Jouzel, väljaandja: Odile Jacob).

(18)  OECD Companion to the Inventory of Support Measures for Fossil Fuels 2015.

(19)  Unileveri tegevjuht Paul Polman ning Schneider Electricu tegevjuht ja Global Compact’i esimees Prantsusmaal Jean-Pascal Tricoire tippkohtumisel Business & Climate: http://www.businessclimatesummit.com/summit/2015/press-room

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste samba rahastamine“ (ELT C 262, 25.7.2018, lk 1).

(21)  ADEME (Agence française de l’environnement et de la maîtrise de l’énergie).

(22)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Pariisi kliimakonverentsi tulemused“ (ELT C 487, 28.12.2016, lk 24(.

(23)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“ (ELT C 54, 13.2.2018, lk 9).

(24)  Euroopa Investeerimispanga endise presidendi Philippe Maystadti sõnul.

(25)  KfW Saksamaal, CDC Prantsusmaal, CDP Itaalias, ICO Hispaanias.

(26)  Jeffrey Sachs, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. mai 2018. aasta arutelu.

(27)  http://institutdelors.eu/wp-content/uploads/2018/01/Pactesocialtransitionénergétique-FernandesPellerinCarlin-janvier18.pdf

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tööstuspoliitika strateegiline areng aastani 2030 eesmärgiga tugevdada konkurentsivõimelist ja mitmekesist tööstusbaasi Euroopas ning keskenduda pikaajalistele tulemustele üleilmsetes väärtusahelates“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Austria taotlusel)

(2019/C 62/03)

Raportöör:	Carlos TRIAS PINTÓ
Kaasraportöör:	Gerald KREUZER

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariik Austria, 12.2.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine CCMIs	25.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	158/9/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Tööstuspoliitika peaks tuvastama ja võimaldama üleilmse jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu võimalusi. Kedagi ei tohiks kõrvale jätta.

1.2.

Euroopa peab säilitama ambitsiooni taastada oma osakaal tööstuslikus tootmises vastavalt varasemale tasemele, täpsustades seda eesmärki peamiste tulemusnäitajate abil. Euroopa tööstuspoliitikat (peadirektoraatide, liikmesriikide, piirkondade vahel) tuleb parandada, see on osa keerulistest piiriülestest väärtusahelatest üha enam globaliseeruval turul. Majanduskasvu, kliimat ja keskkonda ning ühiskonda puudutavate probleemide ühendamiseks on tarvis terviklikku lähenemisviisi nn õiglase ülemineku lahendusena, ühendades tõhusalt liikmesriikide ja ELi liikumapanevad jõud.

1.3.

rEUnaissance (Euroopa taassünd) tähendab laiaulatuslikku üldkava Euroopa tööstuse jaoks, arvestades tööstuspoliitikat kõigis ELi poliitikavaldkondades, võimaldades tööstusel muutuda, et Euroopast saaks suurim teadmistepõhine majandus, luues loovuse, nutika disaini ja sotsiaalse innovatsiooni abil tööstuse lisandväärtust ning edendades uusi jätkusuutlikke ja kaasavaid tööstusmudeleid (kaubamärk „Made in Europe“).

1.4.

Kui ELi kliima- ja ringmajanduse poliitika peavad looma töökohti Euroopas, on otsustava tähtsusega, et sellist poliitikat võimaldava väärtusahela olulised osad asuksid Euroopas. Seetõttu on oluline, et EL strateegia tunnistaks väärtusahelate tähtsust ja tegeleks ambitsioonikate meetmetega nende edasiseks arendamiseks. Selle asemel, et keskenduda üksikutele sektoritele, peaks strateegia tagama atraktiivseid töötingimused Euroopas. Euroopa rolli jätkumiseks maailma majanduses peaks edu mõõdupuuks olema potentsiaal integreerida Euroopa väärtusahela lülid ülemaailmsetesse väärtusahelatesse, st Euroopa tarnijad peaksid olema võimelised konkureerima kogu maailmas, mitte ainult Euroopas.

1.5.

Haridus- ja koolitusalased edusammud uuteks töökohtadeks ja teenusteks tuleks samuti tihedalt siduda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ning töökohal toimuva väljaõppega, laiendades oskuste tegevuskava (1) tööstuse peamistele sektoritele, nagu ehitus-, terase- ja paberitööstus, keskkonnahoidlikud tehnoloogiad ja taastuvenergia, tootmine ja meretransport.

1.6.

Euroopa tehnoloogilise juhtpositsiooni kindlustamiseks soovitab komitee suurendada ka investeeringuid murrangulistesse tehnoloogiatesse, nagu tehisintellekt ja robootika, asjade internet, andmeanalüüs, 3D-printimine, uued ja nanomaterjalid, täiustatud virtuaalreaalsus, biomajandus, jätkusuutlik toit, digitaaltehnoloogiad, neurotehnoloogiad, nanoelektroonika, ookeani- ja kosmoseuuringud jne.

1.7.

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on tarvis võimalikult konkreetselt ja üksikasjalikult ette näha iga sektori jaoks (eriti teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ja ühtekuuluvuspoliitikale) eraldatavad täiendavad eelarvevahendid.

1.8.

Komitee rõhutab, et institutsioonilist juhtimist, sh selle majandusliku, aga ka keskkonna- ning ühiskondliku mõju hindamist tuleks täiustada kogu väärtusahela ulatuses.

1.9.

Tööstuse kogu väärtusahela kestlikumaks muutmiseks toetab komitee kindlalt Euroopa Komisjoni jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (2) millega luuakse kestliku rahastuse taksonoomia, mis suunab vastutustundlikult kogutud säästud kestlikesse investeeringutesse, ning täiustatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (kombinatsioon kavandatavast InvestEU fondist ja erasektori rahastamisallikatest).

1.10.

Komitee toetab veelkord kindlalt avaliku sektori investeeringute kuldset reeglit mitte ainult strateegiliste investeerimisprojektide kaasrahastamisel, vaid ka kõigi selliste kestlike investeerimisprojektide kaasrahastamisel, mis on seotud ELi jätkusuutlike meetmete ühtse klassifitseerimissüsteemi (või taksonoomia) positiivse arenguga, et pakkuda uusi arenguvõimalusi kriisist kõige enam mõjutatud Euroopa riikidele.

1.11.

Rahastamisvahendid: võrdsete tingimuste loomine, riikliku rahastuse pakkumine tööstusliku mahuga projektide jaoks (kuni 75 % investeerimiskulust või rohkem, kui see on õigustatud), suuremad sooduslaenud ja parem juurdepääs krediidile. Juurdepääs riigitoetustele seoses meetmetega, mis keskenduvad kõrge riskiga läbimurdelistele projektidele.

1.12.

Kõige tootlikumad sektorid (millel on kõrgeim lisandväärtus) on ka kõige innovaatilisemad. Lisaks toimub rangemate keskkonnanormidega sektorites ka rohkem patenteerimisi, väidetavalt regulatiivse surve tõttu (3).

1.13.

Regulatiivse koormuse põhitegur on ELi poliitika rakendamine delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide kaudu. Tööstuses osalejate, eriti VKEde innovatsioonisuutlikkust aeglustavad tehnokraatlikud vastavuskontrolli menetlused, mille puhul ei ole soovitud regulatiivsete väljundite saavutamiseks määratletud kõige kulutõhusamaid meetodeid.

1.14.

Kestlik areng ja konkurentsivõime peavad käima käsikäes. Komitee nõuab, et EL kehtestaks tootestandardid, mida peavad täitma nii kodu- kui ka välismaised tootjad ning mis oleksid jõustatavad piiril. Keskkonna- ja sotsiaalsetele normidele mittevastavate toodete impordist tulenevalt seisavad ELi tööstusharud silmitsi tõsiste raksustega vastamisel ühiskonna vajadustele ja nõudmistele kestlikkuse osas.

1.15.

Euroopa Komisjon peaks rangelt jälgima ELi vabakaubanduslepingute nõuetekohast rakendamist, sh lihtsate ja selgete eeskirjade kehtestamist. Kestlikkust käsitlevad vabakaubanduslepingute peatükid peavad edendama ILO tööstandardite ja ettevõtluse- ja inimõigustealaste ÜRO põhimõtete (4) rakendamist, luues valdkondadevahelised miinimumtingimused, mida ei saa asendada (haavatavate inimeste õigused, hea eelarvejuhtimine jne). Kaubandussuhetes (nt investeeringud, riigihanked, toetused) tuleks tagada vastastikkuse põhimõte.

1.16.

Laiendatud sotsiaaldialoog erinevatel tasanditel on vajalik selleks, et viia läbi täpne analüüs ja saada ühiseid vastuseid seoses ülemaailmsete väärtusahelatega jätkusuutlikes ettevõtetes, kus töötajate häält arvesse võetakse.

1.17.

Komitee kutsub komisjoni üles seadma tööstuse konkurentsivõime ja juhtpositsiooni oma poliitiliseks prioriteediks ning algatama ELi tööstusstrateegia programmi. Ta nõuab komisjonilt iga-aastase aruande avaldamist ELi tööstusstrateegia tulemuste kohta, käsitledes kõiki komisjoni asjaomaseid poliitikavaldkondi.

2.   Megatrendid – vaid üks maailm

2.1.

Tänapäeva tööstus seisab silmitsi põhjalike muutustega seoses digiülemineku ja vähese CO2-heitega majanduse tohutu ulatusega. Taastuvenergia asendab fossiilkütused, andmed on muutumas uueks domineerivaks tooraineks ning (asjade) internetist on saanud kõige olulisem suhtlemisviis. Lineaarsete tootmismudelite asemele tulevad üha enam tootmise, tarbimise ja ringlussevõtu süsteemid ringmajanduse raames ning masstootmine asendub kohandatud tootmisprotsessidega. Kaasaegne tööstus tähendab tootmist ja innovatsiooni tihedat koostööd tegevate osaliste võrgustikus, kuhu kuuluvad suured, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, ulatudes kuni seotud teenusteni kogu väärtusahela ulatuses. Teadmised on asendanud tööjõu või kapitali kui kõige olulisema teguri. Euroopa pikaajaline tööstusstrateegia peab integreerima kõik need (murrangulised) väljakutsed, et jõuda etappi, mida saab inimkonna ajaloos võrrelda vaid üleminekuga paleoliitikumist neoliitikumi. See on nn infoliitikum (5).

2.2.

Enamik teaduslikke uurimistöid hoiatavad, et eri tööstusharude töökohtadest asendatakse umbes 2030. aastaks 20–50 % tehnoloogiate ja robootikaga (6). Luuakse ka uusi töökohti, kuid need on asukoha, sektori ja oskuste osas väga erinevad. Euroopa tööstuspoliitika ülesanne on vältida olukorda, kus EL, selle piirkonnad ja kodanikud neist eemale jäävad.

2.3.

Digiüleminek avaldab tööstuse kõigile peamistele ressurssidele – loodus- ja keskkonna-, tööjõu- ja kapitaliressursid (füüsilised, tehnoloogilised ja institutsionaalsed) – mõju. Selle mõju nõuetekohaseks haldamiseks on tarvis uuesti hinnata peamisi ressursse või kapitalivarusid, millest saavad alguse riikide ja sektorite peamised sissetulekuallikad.

2.4.

Suur osa Euroopa tööstusest sõltub üha enam ja enam väljasekspordist või moodustab osa keerulistest piiriülestest väärtusahelatest üha enam globaliseeruval turul. Samal ajal seisab EL silmitsi poliitikasuundumuse „Ameerika kõigepealt“ levikuga, mis omakorda toob kaasa suurema kaubandussõdade riski, milles ei oleks võitjaid, on vaid kaotajad. Need kujutavad endast ka ohtu mitmepoolsetele suhetele toetuvale majanduskorraldusele, mis on pärast sõda välja kujunenud. Samuti ei saa mainimata jätta tsentraliseeritud riiklike majandusmudelite kasvu.

2.5.

Õiglane üleminek kestlikumale tööstusele 2050. aastaks (7) nõuab Euroopalt järgmiste takistustega tegelemist: — jätkuvad kliimamuutused ja halvenevad keskkonnatingimused; — Maa loodusvarade ammendumine ja bioloogilise mitmekesisuse kadu; — enamiku tööstussektorite digiteerimine muudab hägusaks piirid tööstusharude ning füüsilise ja virtuaalse maailma vahel, avab sektorid uutele turuletulijatele ning tulemuseks on käsitsitöö osakaalu vähenemine; — sotsiaalne ebavõrdsus, sh tööturgude ja noorte töötuse suurenev polariseerimine, taandareneva tööstusega piirkondade inimeste kõrvalejätmine; — üldsuse usalduse kadumine valitsusse, poliitikutesse, ELi ja selle juhtimisstruktuuridesse ning muudesse institutsioonidesse; — demograafilised muutused: vananemine, ränne, maailma elanikkonna kiire kasvamine ning uus keskkonnaalane teadlikkus; — elanikkonna koondumine megalinnadesse koos taristuvõrgustike, tehisintellekti, masin- ja süvaõppe integreerimisega; — muutused tarbijate eelistustes (muutuv tarbijakäitumine, rohkem keskkonnateadlikkust, tarbijakäitumise reguleerimine avaliku sektori asutuste poolt).

Pikas perspektiivis peaks samaaegselt arvestama kõigi nende suundumustega. Kitsaskohtade mõistmine ning arusaamine, kuidas muuta need võimalusteks, kujuneb Euroopa tööstuspoliitika peamiseks prioriteediks. Lahenduste keerukas struktuur nõuab kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamist ja jagatud vastutust. Selle õnnestumine oleneb ELi institutsioonide, liikmesriikide, piirkondade jõupingutustest ja koostööst ning eelkõige tööstuse enda aktiivsest rollist.

3.   Üleminek: EL, kes pühendub oma konkurentsivõime säilitamisele kestlikkuse kaudu

3.1.

Tööstuse ees seisvate arvukate ja enneolematute väljakutsetega toimetulekuks on Euroopa otsustanud edendada oma konkurentsivõimet, parandades toodete ja teenuste kvaliteeti ning rakendades piirkondade ja tööstusharude kaupa eristamise strateegiat. Eesmärk on tagada loovuse, nutika disaini ja sotsiaalse innovatsiooni ning uute jätkusuutlike ja kaasavate tööstusmudelitega loodud lisandväärtuse abil majanduskasv ja tööhõive.

3.2.

Euroopas ilmneb juba julgustavaid märke, nagu olukord, kus 40 % maailma patentidest on registreeritud taastuvate tehnoloogiate valdkonnas. Hariduse ja koolituse valdkonnas ning ettevõtlusalgatuste ja tööstuses uute oskuste vajaduse osas ilmneb aga uusi ja tõsiseid mittevastavusi.

3.3.

Veel üht suurt tööstusvaldkonna arengupidurit üle Euroopa saab selgitada Euroopa Liidu poliitikavaldkondade killustatusega nii geograafiliselt kui ka sektorite lõikes. Edasiliikumine olukorrast, kus iga tööstusharu kohta on 28 eri poliitikat, ELi üldise tööstuspoliitika suunas nõuab sünkroonimist meetmetega majandus- ja rahaliidu (eriti fiskaal- ja pangandusliidu) lõpuleviimiseks, kogu Euroopat hõlmava riskikapitalituru väljaarendamist ning kestliku rahastamismudeli kasutuselevõtmist, tagades tasakaalustatud ja ühtlustatud majanduskasvu kogu Euroopa Liidus.

3.4.

Hinnang küsimusele, kas aktiivsem keskkonnahoidlik innovatsioon edendab uuendusmeetmeid teistes sektorites ning ka selle mõju tööstuse sisendihindadele, on oluline samm keskkonnapoliitika mõju hindamisel riikide konkurentsivõimele ning keskkonnapoliitika paremal planeerimisel.

3.5.

Samuti nõuab see tugevat keskendumist VKEde potentsiaalile majandusharudes, mis pakuvad kõrgetasemelisi innovatiivseid teadmistepõhiseid teenuseid. Euroopa innovatsioon saab sageli alguse väikestest struktuuridest ning kõrgetasemeliste innovaatiliste teadmistepõhiste teenuste ekspordil on seotud tööstusharude turupositsiooni jaoks teerajaja roll.

3.6.

Kui Euroopa soovib võita tagasi oma juhtpositsiooni teadmistepõhise tööstuse või immateriaalse vara valdkonnas, on võtmetähtsusega liikmesriikidevaheline koostöö ja kooskõlastamine Euroopa innovatsiooni arendamisel. Komitee soovib rõhutada, kui olulised on üleeuroopaline üldine huvi, innovaatilised avaliku ja erasektori partnerlused ning piirkondlik koostöö aruka spetsialiseerumise strateegiate kaudu.

4.   Üldine ja terviklik strateegia

4.1.

Üleilmsetesse väärtusahelatesse tugevamini kaasatud majandused loovad suuremat lisandväärtust. EL peaks seetõttu astuma otsusekindlamalt vastu uusprotektsionismile, sest see võib tugevdada viimasel ajal ilmnevat blokaadi sellistesse väärtusahelatesse aktiivsema kaasamise vastu.

4.2.

Võimalik on siduda üleilmseid väärtusahelaid kohaliku majandusega, toetades kohaliku majanduse arengut koos murranguliste tehnoloogiatega (plokiahel, 3D-printerid, robootika, asjade internet, energia salvestamine, taastuvenergia, suurandmed, geneetiline bioloogia, nanotehnoloogia jne) ning kaasava fookusega: need võivad sillutada teed ka kohalikule tootmisele madalama kuluga sisendite abil, eriti tootva tarbija profiili kehtestamise (ja hea reguleerimise) abil, edendades tootlike ja kaasavate mikroettevõtete arengut, täiendades suuri üleilmseid väärtusahelaid.

4.3.

Uus paradigma, milles pikaajalise lähenemisviisi poole suunatud konkurentsivõime tegur on kestlikkus, püüab mobiliseerida, viia kooskõlla ja tagada piisavalt avaliku ja erasektori ressursse, et saavutada ELi poliitika eesmärgid. Piisavate ressursside loomine on ülioluline õiglase, tasakaalustatud ja kaasava ülemineku tagamiseks, kus kedagi ei jäeta kõrvale ega võrdsetest tingimustest välja ning kus avalikud huvid, nt tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus ja kvaliteet, on jätkuvalt esmatähtsad.

4.4.

Euroopa tööstuse sektoripõhised algatused ja liidud Euroopa uut oskuste tegevuskava kujundamiseks ning hästi struktureeritud algatuste kataloogi koostamiseks on mõeldud olemasolevate programmide (Erasmus+, Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava jne) tugevdamiseks või kohandamiseks ning uute rakendamiseks ning need peavad võimalikult kiiresti jõudma ELi kõigi 27 liikmesriigini, tagades geograafilise mitmekesisuse ja kohalike asutuste tiheda kaasatuse.

4.5.

Samal ajal toetab komitee kindlalt jõupingutusi mitmeid sidusrühmi hõlmavate arutelufoorumite suunas, innovatiivsete strateegiate ja näitlikustava väärtusega katseprojektide ühist arendamist, ühist katsetamist, parimate tavade vahetamist ning valmisolekut projektide jätkamiseks ja põhjalikuks hindamiseks. Samuti märgib komitee, et kaasata tuleb kõik tööstusvaldkonna väärtusahelas osalejad ning tarbijad. Selles kontekstis tuleks mainida tööstusvaldkonna kõrgetasemelist ümarlauda, energiamahukate tööstusharude kõrgetasemelist ekspertrühma ning kõrgetasemelist konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühma.

4.6.

Ülimalt oluline on parandada ELi investeerimissuutlikkust ning sulgeda lõhe valdkondlike poliitikameetmete loomise ja rahaliste investeeringute tegemise vahel, suurendades eraldisi EFSI 2.0-le ja investeeringutega seotud struktuurifonde, et jõuda piirkondade ja rahvastikeni, kes on kriisiaastatega maha jäänud, ning suunates ELi hiljutise väliskaubanduse ja avaliku sektori asutuste ülejäägi investeeringusse, mis kaasajastavad tööstustaristut ja annavad seega panuse tootlikkuse ja majanduskasvu suurenemisse.

5.   ELi tööstusvaldkonna institutsionaalne valitsemine

5.1.

ELi pikaajalised tegevuskavad („Euroopa 2020“, kliimakavad jne) peaksid kajastuma tööstuse tegevuskavades. Sünergia loomine erinevate poliitiliste algatuste (ringmajandus, innovatsioon, transpordipoliitika, kaubandus, oskused, regionaalpoliitika) vahel aitaks kindlasti maksimeerida nende mõju.

5.2.

Läbipaistvus on selle protsessi õnnestumise tagamiseks otsustav tegur. Tööstus peab tervikuna tegutsema ja suhtlema, andes kvaliteetset (asjakohast, kontrollitavat ja võrreldavat) teavet, võimaldamaks rahandusliku ja mitterahandusliku mõju täpset mõõtmist kogu toote üleilmses väärtusahelas.

5.3.

Kestliku arengu eesmärgid (17 kestliku arengu eesmärki ja nendega seotud 169 sihti) ja Pariisi kliimakokkulepe on teeviidad ühise hüve suunas, kuid kindlasti on tarvis näitajaid kohandada ja laiendada kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete parameetrite kombineerimise ning välismõjude rahalise väärtuse hindamise teel. Uute näitajate hulka peavad kuuluma üleilmse väärtusahela mõõdet hõlmavad näitajad, mis peegeldavad ELi väärtusi.

5.4.

Komitee kutsub üles võtma kasutusele käitumisjuhendi Euroopa toodete või teenuste väärtusahelate rahvusvaheliste segmentide (nt jätkusuutliku toidu puhul) jaoks, millest paljud jäävad õiguslikust reguleerimisest väljapoole. Ta kutsub üles teostama ka tugevamat turujärelevalvet ning võtma kasutusele hoiatusvahendeid või karistusi kestlikkust kahjustavate tavade (nt kavandatud aegumine) jaoks.

5.5.

Vastutustundlikum teadus ja innovatsioon alt üles suunatud lähenemisviisi osana. Konkreetsete valdkondade piirkonniti täpsem prognoosimine ning investeeringute kooskõlla viimine ELi strateegiliste eesmärkidega 2030. aastaks ja väljavaadetega 2050. aastaks (8). Lisaks peaks EL tagama, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse esmane rakendamine peaks toimuma Euroopa Liidus. 3 % eesmärk investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse tuleks lõpuks saavutada (praegu ainult 1,9 %, madalam kui 2,2 % Hiinas). Murranguliste tehnoloogiatega peavad kaasnema tegevuskavad, et käsitleda probleeme ja tingimusi, mis on seotud nende kasutuselevõtuga (sh majanduslik, regulatiivne ja sotsiaalne mõju).

5.6.

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on tarvis konkreetselt ja üksikasjalikult ette näha iga sektori jaoks (eelkõige teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ja ühtekuuluvuspoliitikale) eraldatavad täiendavad eelarvevahendid. Avalikkuse toetust tuleks suurendada innovatsioonitsükli kõigis etappides, sealhulgas toetust idufirmadele, näidis- ja katseprojektidele, ühistele TTA-projektidele, tehnoloogia levitamisele jne.

5.7.

ELi kapitaliturgude liit ja tööstuslik areng peaksid võimaldama avaliku ja erasektori säästude kasutamist turvalisel viisil – alates sotsiaalselt vastutustundlikust investeerimisest kuni ettevõtja sotsiaalse vastutuseeni. Samuti võiks EMASi sertifikaatide abil optimeerida tasakaalu tulu ja jätkusuutlikkuse aspektide vahel.

5.8.

Õiglane üleminek poliitikas 2030. aastaks ei tähenda vaid innovatsiooni inimeste jaoks ega investeerimist töökohtadesse töötajate jaoks, vaid ka innovatsiooni koos inimeste ja töötajatega, pakkudes neile inimväärseid uusi töökohti. Seejuures rõhutab komitee, et tootmine peab jääma tehnoloogianeutraalseks.

6.   Euroopa tööstuse tegevuskava ambitsioonikad sihid

6.1.

Õpiühiskonna loomine on uuendusliku ja konkurentsivõimelise tööstuse põhitingimus. Euroopa ei suuda tärkava turumajandusega riikidega konkureerida palkade osas, seetõttu peab ta arukamalt tegutsema. Oskused on võtmetähtsusega ka töötajate jaoks – need mitte ainult ei suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, vaid ka töökohakindlust, sotsiaalset integratsiooni ja paremaid võimalusi elus. Tarvis on investeerida töötajate pidevasse täiend- ja ümberõppesse ning edendada kvaliteetset haridust, koolitust ja kutsealast arengut kogu tööea jooksul. Vaja on kõrgemate sihtidega Euroopa uut oskuste tegevuskava ning Euroopa võtmepädevuste raamistik on tarvis läbi vaadata, tagamaks, et inimesed omandavad teadmisi ja oskusi, mida tööstus vajab Euroopa majanduse vastupanuvõime tugevdamiseks ning kestliku arengu edendamiseks (ÜRO kestliku arengu eesmärk 4).

6.2.

Teadmiste ülekande mehhanismide parandamine ülikoolide ja uurimiskeskuste ning tööstusharude ja nende töötajate vahel.

6.3.

Üsna sageli on VKEd teerajajad kõrgetasemeliste innovaatiliste kaupade ja teenuste väljatöötamisel, ent tihti puuduvad neil vahendid, et tuua need uuendused laiemale turule. Kooskõlas ELi 2030. aasta tööstuspoliitika prioriteetidega on vaja mitmesuguseid võimalikke stiimuleid ja hüvitisi, mis lähtuvad hüvedel põhineva üleeuroopalise avaliku raamistiku tugevusest ning mis on eelkõige suunatud VKEdele, aga kaasavad ka vabad elukutsed innovatiivsete kõrgetasemeliste teadmistepõhiste teenuste pakkumisel ja eksportimisel: — strateegilised riigihanked kujutavad endast tööstuspoliitika olulist hooba. Nende potentsiaal tuleks täielikult ära kasutada, arvestades avalikes pakkumismenetlustes lisaks madalaimale hinnale ka innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja sotsiaalseid kriteeriume. EL peaks selles osas asutusi toetama, andes suuniseid, luues kasutajatoe, toetades suurte taristuprojektide kavandamist ning edendades parimate tavade vahetamist; — rahvusvahelistumise tugi; — leebemate regulatiivsete nõuetega katsetamisetapp mitme sidusrühmaga katsetamise jaoks, innovatiivsete lahenduste eelneva kinnitamise tugi; — klasterdamine (valdkonnapõhine, horisontaalne ja vertikaalne) ja äriinkubaatorid, mis edendavad sidemeid tööstusettevõtjate vahel ressursside jagamiseks ja vahetamiseks; — eriotstarbeline kõrge lisandväärtusega mentorlus, korrapärased kohtumised valdkonna idufirmade ja asutatud ettevõtete vahel, et vahetada teavet plaanide ja algatuste vallas; — maksusoodustused ja riiklikud tagatised investeeringute toetamiseks — jne.

6.4.

Uute kestlike majandusmudelite (9) teadmiste stimuleerimine ja konsolideerimine, et toetada sotsiaalset innovatsiooni (uued inimestekesksed viisid ühiskonna vajaduste täitmiseks) uute meetodite rakendamise tulemusena.

6.5.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata vähem arenenud ja tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele. Kohaliku arengu asutused ja nende vahendid peavad olema mikrokliima või ökosüsteemide loomise käivitajad, mis koondavad ja katalüseerivad tootmise ja teenuste vahelist sünergiat, alustades üksikisikute ja piirkondade vajadustest.

6.6.

Rahvusvahelise kaubanduse roll on ülioluline kestliku tööstuse probleemide lahendamiseks. Soovituslike vabakaubanduslepingute ja kokkulepete (GATTist TTIPni) läbivaatamine ja täiustamine, teatava tingimuslikkuse arvestamine kestlikkusega seotud kohustuste osas. Piiride kehtestamine: õiguslik ja eelarvejuhtimine, offshore-mudelite erinevuste lahendamine, sotsiaalsed ja keskkonnalased piirmäärad. Kaubandussuhetes (nt investeeringud, riigihanked, toetused) tuleks tagada vastastikkuse põhimõte.

6.7.

Valdkondliku tegevuskava loomine vähese CO2-heitega ringmajandusele ülemineku tasakaalustatud juhtimiseks: valdkondlike ja geograafiliste eesmärkide seadmine, tegelikke tingimusi peegeldavate tegevuskavade kasutuselevõtt, energiakulude ja muude sisendite mõju arvestamine.

6.8.

Tööstuse digiajastuks ettevalmistamine muudab Euroopa tööstuse äärmiselt teabe- ja teadmistemahuka tootmise süsteemiks. Seepärast soovib komitee rõhutada järgmisi prioriteete: — infotehnoloogia kasutamise ulatuslik edendamine sotsiaalprobleemide käsitlemisel; — ELi-ülese kõrgjõudlusega digitaalse taristu väljaarendamine; — piirkondade- ning suurte ja väikeste ettevõtjate vaheliste suurte erinevuste käsitlemine digiteerimise valkdonnas; — IKT standardite väljatöötamise kiirendamine; — digiteerimise sotsiaalse mõõtme arvestamine: mõju töökohtade kvaliteedile ja kvantiteedile, koostöömajanduse reguleerimine ebaausa konkurentsi ennetamiseks; — digitaalset haridust tuleks tugevdada kõigil ametialastel tasanditel, digioskusi tuleks edendada hariduse kõigil tasanditel (alates koolist kuni elukestva õppeni); — uute eeskirjade määratlemine digitaalmajanduse maksustamiseks; — küberjulgeoleku tagamine.

6.9.

Turvaline, piisav ja jätkusuutlik energia on tööstuse ja ühiskonna jaoks keskse tähtsusega. Taastuvenergia peab olema kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga. See nõuab suuri investeeringuid arukatesse võrkudesse, vastastikusse ühendatavusse ja murrangulistesse tehnoloogiatesse energia salvestamise valdkonnas. Arukas CO2-kasutus aitab ka taaskasutada CO2 ja vesiniku jääke, mida siiani veel põletatakse, et toota sünteetilisi kütuseid ja kemikaale. Nende toodete kasutamist võiks märkimisväärselt kiirendada. CO2 vähendamine terase-/keemia-/transpordisektoris. Neid sünteetilisi kütuseid või lähteaineid tuleks edendada taastuvenergia direktiiviga.

6.10.

Komitee soovib rõhutada, kui olulised on tegevuskavad tugeva kasvupotentsiaaliga sektoritele ja väärtusahelatele, traditsiooniliste tööstusharude struktuuriliseks ajakohastamiseks ning energiamahukate tööstusharude CO2-heite vähendamise toetamiseks.

6.11.

Tööstuspoliitikas tuleb erilist tähelepanu pöörata transpordisektorile, mis on täiesti uue paradigma künnisel, sest samaaegselt on toimumas palju tehnoloogilisi muutusi: elektrifitseerimine, tootmise digiteerimine, internetiühendusega ja automatiseeritud autod, era- ja ühistranspordi integreerimine.

---

(1)  Oskustealase valdkondliku koostöö kava käimasolev rakendamine

(2)  COM(2018) 97 final.

(3)  ftp://ftp.unibocconi.it/pub/RePEc/bcu/papers/iefewp69.pdf

(4)  Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2018. aasta resolutsioon ELi panuse kohta seoses siduva ÜRO vahendi loomisega rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude piiriüleste tunnustega ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks inimõiguste osas (2018/2763(RSP), http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2018-0382&format=XML&language=ET

(5)  „-liitikum“, kreeka keeles „lysis“: lahutamine, lahustamine, jagamine (vrd elektro-lüüs); „informatsiooni jagama“.

(6)  Acemoglu, D. and P. Restrepo (2017), „Robots and jobs: evidence from US labour markets“, NBER Working Paper no. 23285. Arntz, M. T. Gregory and U. Zierahn (2016), „The risk of automation for jobs in OECD countries: a comparative analysis“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers No 189.

(7)  Vt SC/047, ELT C 81, 2.3.2018, lk 44.

(8)  Nagu on välja toodud komitee arvamuses SC/047, ELT C 81, 2.3.2018, lk 44.

(9)  Vt komitee ettevalmistav arvamus SC/048, ELT C 81, 2.3.2018, lk 57.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses“

(COM(2018) 239 final – 2018/0113 (COD))

ja b) „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemistega“

(COM(2018) 241 final – 2018/0114 COD)

(2019/C 62/04)

Raportöör:	Dimitris DIMITRIADIS
Kaasraportöör:	Norbert KLUGE

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Parlament, 28.5.2018 a) nõukogu, 30.5.2018 b) Euroopa Parlament, 28.5.2018 b) nõukogu, 29.5.2018
Õiguslik alus	a) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 ja artikli 50 lõike 2 punktid b, c, f ja g b) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõiked 1 ja 2
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	190/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni ettepanekud, mis moodustavad tervikliku lähenemisviisi, mille eesmärk on tasakaalustada ja kaitsta kõigi sidusrühmade, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, vähemusaktsionäride, võlausaldajate ja töötajate õigustatud huve ja vajadusi.

1.2.

Samal ajal peab äriühingute jaoks sisepiirideta ühtse turu eesmärk olema kooskõlas Euroopa integratsiooni teiste eesmärkidega, nagu sotsiaalkaitse, mis tuleneb ELi lepingu artikli 3 lõikest 3, ELi toimimise lepingu artiklist 9 ja 151 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambast. Komitee leiab, et hiljutine äriühingute liikuvuse teemaline seadusandlik ettepanek loob hea võimaluse algatada edasine arutelu Euroopa äriõiguse nõuete ja tõhususe kohta digitaalajastul. Seejuures tuleks käsitleda kõigi sidusrühmade, nagu töötajate ja ühiskonna kui terviku seisukohti. Tänu sellele muutub soovitud arengusuund luua jätkusuutlikke ettevõtteid ELi konkurentsieeliseks.

1.3.

Komitee toetab ettepanekuid, mis tõstavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, vähendavad kulusid, ühtlustavad ja lihtsustavad registreerimise, äriühingu muutmise ja ümberkujundamise kohta teabe esitamise menetlusi. Komitee usub, et komisjoni suunised liikmesriikidele direktiivide ülevõtmise kohta on kasulikud.

1.4.

Komitee on seaduselünkade vastu, mis võimaldavad varifirmadel pettuseks, maksudest kõrvalehoidumiseks, rahapesuks, tööstandardite või sotsiaalkaitse vähendamiseks ning ebaausa konkurentsi suurendamiseks õigusakte kuritarvitada. Komitee kutsub asjaomaseid ametiasutusi üles pettusi tuvastama ja nende eest karistama. Komitee toetab registreerimise liikmesriigi valiku piiramist liikmesriigiga, millega äriühingul on tegelik seos.

1.5.

Komitee toetab läbipaistvust, turvalisust ja õiguskindlust. Komitee rõhutab, et tähtis on tõhus identiteedikontroll, mis peab äriühingute asutamisel kohustuslik olema ning peaks igal juhul toimuma enne nende registreerimist. Liikmesriigid peaksid ELi standarditest täielikult kinni pidama või võrdväärseid standardeid kohaldama, et tagada tõhus identiteedikontroll ja usaldusväärne teave koos täielike standarditega tegelike tulusaajate kohta.

1.6.

Komitee usub, et skannitud passikoopiate, ID-kaartide või volikirjade esitamist ei tohiks lubada, kuna see õõnestab õiguskindlust. Volikirjade blanketid peaksid olema avalikud dokumendid ja neid tuleks enne teabe esitamist korralikult kontrollida. Riiklikesse registritesse kantud juriidilised isikud peaksid kasutama internetipõhiseid registreerimise ja teabe esitamise vahendeid, kui neid esindab seaduslik esindaja, kes on füüsiline isik, mitte valdusettevõtja.

1.7.

Komitee kiidab heaks ühekordsuse põhimõtte, nii et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul välditaks mitmekordset registreerimist ja mitmekordseid avalikke teadaandeid, samas kui riiklikud registrid tagaksid nende poolt avaldavata teabe ja dokumentide usaldusväärsuse ja kindluse.

1.8.

Komitee rõhutab, et mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks on kulu tähtis tegur, kuna neil ei ole suutlikkust ega vajalikke vahendeid, et digitaalühiskonnaga toime tulla. Lihtne registreerimine ja piiriülene liikuvus aitavad neil digitaalsest ühtsest turust igakülgset kasu saada ning leevendavad nende halduskoormust. Komitee toetab algatust, et ettevõtlusregistrite välja antavad dokumendid ja teave peavad olema tõestatud koopiatega võrdväärsed. Äriregistritele makstavad tegelikud halduskulud peavad olema läbipaistvad, mõistlikud ega tohiks mõjutada ligipääsetavust.

1.9.

Komitee usub, et ettevõtlusregistritele peaks olema tasuta ja lihtne piiriülene ligipääs, et äriühingu kohta käivat teavet kindlaks teha, nt et selle juhte juhtival kohal töötamast keelata, et äriühingu kohta käiva teabe kontrolli võimaldada ning et vähendada piiriülest pettust.

1.10.

Komitee hindab seda, et komisjoni ettepanekus tunnustatakse seda osa, mida etendab õiguskindluse tagamisel paljudes liikmesriikides notar, anda juriidilist nõu ning hoida ära pettusi ja kuritarvitamisi üha enam digiteeritud majanduskeskkonnas. Komitee on eelkõige seisukohal, et pettuste ja kuritarvitamiste ärahoidmine ei pidurda majandustegevust, vaid – vastupidi – on eeltingimus ausa ja läbipaistva ELi ühtse turu jaoks, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on võrdsed võimalused ja kus nad saavad ausas ja soodustavas keskkonnas klientide pärast võistelda, pakkudes kõigi turuosaliste heaks parimaid tooteid ja teenuseid.

1.11.

Komitee toetab komisjoni äriühingute piiriülese liikuvuse hõlbustamise ettepanekut, millega seatakse teiseste õigusaktide abil selged tingimused. Ent nagu Euroopa Liidu Kohus on oma kohtupraktikas rõhutanud, tuleks selgeks teha, et äriühingu eesmärk soodsamate õigusnormide eeliseid nautida ei kujuta endast asutamisvabaduse kuritarvitamist. Äriühingute liikuvus lihtsustab kogu ELis uusi töökohtade loomist. Siiski tuleb samuti arvesse võtta ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemiste kahjulikku mõju kohalikele piirkondlikele tööturgudele.

1.12.

Komitee soovitab komisjonil pöörata tähelepanu erinevustele piiriüleseid ühinemisi käsitleva direktiivi 2005/56/EÜ ning piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise kavandatud menetluste vahel, pidades silmas võimalikke tagajärgi nende tõhususe ja atraktiivsuse osas.

1.13.

Komitee on veendumusel, et äriühingu asukoha muutmise (piiriülene ümberkujundamine) uue menetlusega luuakse õiguskindlust päritoluliikmesriigis ja sihtliikmesriigis tehtava eelkontrolli kaudu, mis sihtliikmesriigis peaks piirduma kontrolliga oma nõuete täitmise üle, mis puutub ümberkujundatud äriühingu seosesse riikliku õiguskorraga. Lisaks on komitee seisukohal, et asutamisvabaduse kuritarvitamise vastane üldine klausel oleks kasulik.

1.14.

Komitee toetab komisjoni ettepanekut selles osas, et tuleb arvesse võtta asjaolu, et ümberkujundamisi, ühinemisi ja jagunemisi saab pettuse eesmärgil ära kasutada, ent selgusetuks jääb, mis on fiktiivne skeem. Seetõttu pakub komitee välja, et väljendi „fiktiivne skeem“ täpsustamiseks on vaja kehtestada kriteeriumid või näidikud, mis tooksid esile õiguskindlust, ausat konkurentsi ja sotsiaalkaitset takistavad pettused või alusetud maksueelised.

1.15.

Komitee kiidab heaks mikro- ja väikeettevõtjate vabastamise sõltumatu eksperdi hindamise koostamise nõudest, kuna sõltumatu eksperdi hindamise kulu koormaks neid liigselt. Komitee leiab, et see aruanne peaks olema ainult suurtele ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste või jagunemistega.

1.16.

Komitee tervitab komisjoni kavatsust kaitsta olemasolevate töötajate osalusõigusi. Siiski soovib komitee, et vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ suurendataks suurte äriühingute ümberkujundamisel Euroopa töönõukogude rolli.

1.17.

Komitee kiidab heaks selle, et vähemusaktsionäride ja võlausaldajate kaitseks kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad, mida ei olnud direktiivis 2005/56/EÜ.

1.18.

Komitee rõhutab vajadust, et nende ettepanekute kohaldamiseks oleksid kõik digitaalsed vahendid ja menetlused täielikult kättesaadavad, eriti nägemispuuetega inimestele.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1.

Komisjon on esitanud tervikliku meetmete paketi, (1), (2) mis näeb ette õiglased, võimaldavad ja ajakohased äriühinguõiguse normid ELis.

2.2.

ELi äriühinguõigus (3) sisaldab praegu teatavaid digiteerimise elemente, nagu näiteks liikmesriikide kohustust teha piiratud vastutusega äriühingute teave internetipõhiselt kättesaadavaks. Need nõuded on siiski piiratud ja ebatäpsed ning seetõttu rakendatakse neid liikmesriikide tasandil väga erinevalt.

2.3.

Eesmärk (4) on pakkuda äriühingutele ühtsel turul rohkemaid digitaalseid lahendusi ja võrdsemaid võimalusi ning tagada samal ajal, et liikmesriigid saaksid siseriiklikke süsteeme piisavalt paindlikult oma vajadustele kohandada ning oma õigustavad säilitada. Nad peaksid võimaldama ja edendama digitaalsete vahendite ja meneluste kasutamist äriühinguõiguses ilma häireteta, võimaldades liikmesriikidel oma olemasolevaid eelkontrollisüsteeme digitaalajastusse üle kanda.

2.4.

Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on tagada üle terve ELi territooriumi ühtse turu tõrgeteta toimimine kogu äriühingu elutsükli jooksul suhtluses ametiasutustega seoses äriühingu või filiaali registreerimise ning teabe esitamisega.

2.5.

Asutamisvabadusel on tähtis osa ühtse turu arengus, sest see võimaldab äriühingutel teistes liikmesriikides stabiilselt majandustegevusega tegeleda. Tegelikkuses on äriühingutel endiselt raske seda vabadust kasutada, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, nagu tunnistatakse 2015. aasta ühtse turu strateegias (5). Õiguskindlusetus ning äriühingute teatavaid piiriüleseid tehinguid reguleerivate normide osaline küündimatus või puudumine tähendavad, et puudub selge raamistik, mis tagaks nende sidusrühmade tõhusa kaitse.

2.6.

Piiriülene ümberkujundamine on tõhus lahendus äriühingute jaoks teise liikmesriiki liikumiseks, ilma et nad kaotaksid juriidilise isiku staatust või peaksid ärilepingud uuesti läbi rääkima. Euroopa Liidu Kohus on leidnud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 49 tuleneva asutamisvabadusega kaasneb ühes liikmesriigis asutatud äriühingu õigus viia oma asukoht piiriülese ümberkujundamisega üle teise liikmesriiki, kaotamata seejuures oma juriidilise isiku staatust (6). Euroopa Kohus kinnitas hiljutises kohtuotsuses Polbud (7) asutamisvabadusest tulenevat äriühingute õigust piiriüleseks ümberkujundamiseks.

2.7.

Kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega (8) on piiriülese ümberkujundamise ühtlustatud korra (9) kaks põhieesmärki järgmised: — anda äriühingutele, eelkõige mikro- ja väikeettevõtjatele võimalus end nõuetekohaselt, tõhusalt ja tulemuslikult piiriüleselt ümber kujundada; — kaitsta sobival ja proportsionaalsel viisil kõige rohkem mõjutatud sidusrühmi, nagu töötajaid, võlausaldajaid ja aktsionäre.

2.8.

Ettepanekuga kehtestatakse ka võlausaldajate ja aktsionäride kaitse ühtlustatud kord. Äriühing peab piiriülese ümberkujundamise otsuse projektis täpsustama, kuidas on kavandatud võlausaldajate ja aktsionäride kaitse. Eeskirjad täiendavad ka hiljutisi algatusi, mille eesmärk on tugevdada lähetatud töötajate suhtes kehtivaid eeskirju ning maksudest kõrvalehoidumise ja pettuse vastast võitlust, ning komisjoni ettepanekut Euroopa Tööjõuameti kohta.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 (10) kodifitseerib olemasolevad Euroopa äriühinguõigust käsitlevad direktiivid. Direktiiv jõustus 20. juulil 2017 ning enne aasta möödumist esitas komisjon ELi äriühinguõiguse kaasajastamiseks uued ettepanekud.

3.2.

Komitee avaldab heameelt nii kõnealuste komisjoni algatuste kui ka Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide ühise kokkuleppe üle, et digiteerimist tuleb jätkata, et täita 2015. aasta digitaalse ühtse turu strateegia (11) ja 2016. aasta e-valitsuse tegevuskava (12).

3.3.

Komisjoni ettepanekutega muuta direktiivi (EL) 2017/1132 võetakse vajalikud sammud, et asetada ELi äriühingud samale pulgale nagu on äriühingud teistest tugeva digitaalse taustaga tööstusriikidest, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Austraalia. Äriühingud peavad tegutsema teatud õigus- ja halduskeskkonnas, mis on kohandatud toime tulema globaliseerunud ja digitaalse maailma uute majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega ning taotleb ühtlasi muid õigustatud avalikke huve, nagu töötajate, võlausaldajate ja vähemusaktsionäride kaitset, ning annab ametiasutustele vajalikud kaitsemeetmed pettuse ja kuritarvitamise vastu võitlemiseks (nagu maksuandmete ülekandmine haldusalase koostöö raames) (13) ning riiklikes registrites sisalduvate dokumentide ja teabe usaldusväärsuse tagamiseks.

3.4.

Tuleb aga teha teatud muudatusi, et leevendada väljapakutud algatustega mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kaasnevat halduskoormust ja kulusid.

3.5.   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamisega äriühinguõiguses – COM(2018) 239 final

3.5.1.

Komitee avaldab heameelt käesoleva seadusandliku ettepaneku (14) üle, mille eesmärk on tagada ELi ühtse turu tõrgeteta toimimine äriühingu kogu elutsükli jooksul suhetes ametiasutustega seoses äriühingu või filiaali registreerimise ning teabe esitamisega.

3.5.2.

Komitee on arvamusel, et äriühinguõiguse digiteerimine on ausate, läbipaistvate ja tõhusate menetluste saavutamise vahend. See ei ole eesmärk omaette, vaid peab teenima äride, iseäranis mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huve. Seetõttu peaks seadusandlik ettepanek digitaalsete vahendite ja protsesside kasutamise kohta äriühinguõiguses rakendama eespool mainitud olulisi elemente kaasaegsest ELi äriühinguõigusest digiajastul, täpsemalt õiguskindlust, kuritarvitamise ärahoidmist, usaldusväärset teavet, mis hõlmab tegelike tulusaajate täielikke standardeid, ennetavaid kontrolle ning usaldusväärsete äriregistrite kaudu saavutatavaid läbipaistvaid äriühingute struktuure. Vaid nendel tingimustel saab digiteerimise täielikku potentsiaali ära kasutada ning mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saada kasu võrdsete võimalustega digitaalsest turust, et ELis majanduskasvu ja töökohti luua.

3.5.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et komisjon möönab takistuste olemasolu, mis põhjustavad uut äri asutada või filiaali registreerimisega oma äri laiendada soovivatele ettevõtjatele ebavajalikku halduskoormust ja kulusid, ning pakub välja nende kõrvaldamise. Tuleb kõrvaldada järgmised takistused: a) Siseriiklikes seadustes lubatakse, keelatakse või tehakse kohustuseks äriühingu või filiaali veebipõhine registreerimine, mis tekitab mitmekesise pildi, mis on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks keeruline (15). b) Äriühingu andmete ja filiaalide aruannete esitamise mitmekordne avaldamine mitmetes liikmesriikide, kus filiaalid eksisteerivad, ametlikes väljaannetes. c) Erinevad tingimused, mille alusel kolmandad isikud (investorid, kodanikud, teised äriühingud) äriühingu teabele siseriiklikes registrites ligi pääsevad (millist teavet jagatakse tasuta ja millist tasu eest).

3.5.4.

Komitee arvab, et digiteerimise soodustamine on väga tähtis, kuna a) Veebipõhised registreerimismenetlused on üldiselt odavamad, kiiremad ja tõhusamad, kui need, mille puhul avaldusi isiklikult ja paberkujul esitatakse (16). b) Algatus on täielikult kooskõlas ELi äriühinguõiguse olemasolevate digitaalsete elementidega, eelkõige direktiivis 2012/17/EL (17) ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/884 (18) sätestatud õiguslikel kohustustel põhineva ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BRIS), ning tugineb neile elementidele. c) Käesolev ettepanek täiendab komisjoni määruse ettepanekut, millega luuakse ühtne digivärav ja mis hõlmab majandustegevuse üldist veebipõhist registreerimist, välja arvatud piiratud vastutusega äriühingute asutamist. See ettepanek on ühtse digivärava (19) suhtes lex specialis.

3.5.5.

Mured pettuse või kuritarvitamise pärast, eriti varifirmade puhul, ei tohiks mitmel põhjusel ettepaneku toetamist takistada. Liikmesriigid peavad need mured lahendama reguleerides tingimusi, mille alusel äriühinguid asutatakse, sh äriühingu põhikirja kohustuslikku juriidilist, notariaalset ja/või haldusjärelevalvet (20). Euroopa Liit on juba kehtestanud äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemiseks mitmesuguseid meetmeid või maksuplaneerimise skeemide kohustusliku avalikustamise vahendajate poolt, maksuandmete edastamise haldusalase koostöö raames, (21) aga ka liidu kodanikele mõnes teises liikmesriigis väljastatud, eIDASe määrusele vastavate e-identimise vahendite kohustusliku tunnustamise.

3.5.6.

Komitee toetab pettusevastase kaitsemeetmena sätet, mis võimaldab liikmesriikidel nõuda asjakohaste isikute füüsilist kohaleilmumist pädevasse asutusse, kuid ainult avalikust huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel. Komitee on veendumusel, et kõnealust digitaalset menetlust ei peaks kasutama valdusettevõtjate või volikirjaga esindajad, kes võivad varjata tegelikku huvitatud isikut, ning hoiatab identiteedivarguse eest.

3.5.7.

Komitee hindab seda, et Euroopa Komisjoni ettepanekus tunnustatakse seda osa, mida etendab õiguskindluse tagamisel paljudes liikmesriikides notar, anda juriidilist nõu ning hoida ära pettusi ja kuritarvitamisi üha enam digiteeritud majanduskeskkonnas. Komitee on eelkõige seisukohal, et pettuse ja kuritarvitamise ärahoidmine ei pidurda majandustegevust, vaid – vastupidi – on eeltingimus ausa ja läbipaistva ELi ühtse turu jaoks, kus väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on võrdsed võimalused ja kus nad saavad ausas ja soodustavas keskkonnas klientide pärast võistelda, pakkudes kõigi turuosaliste heaks parimaid tooteid ja teenuseid.

Õiguskindluse tagamiseks ja pettuste ärahoidmiseks tuleb liikmesriikidel lubada korraldada ennetavaid kontrolle pädevate asutuste ja/või notarite poolt ettevõtete kogu elutsükli jooksul, sealhulgas ka siis, kui kasutatakse vorme, tingimusel, et menetlus saab täies ulatuses toimuda veebipõhiselt. Internetipõhine dokumentide esitamine ja ettevõtlusregistrite väljavõtete automaatne vahetus ei tohi mõjutada registreerimisriigis riikliku õiguse kohaselt kehtivaid nõudeid esitatud dokumentide vormi ja õigsuse osas.

3.5.8.

Seetõttu kiidab komitee heaks komisjoni ettepaneku soodustada digiteerimist äriühinguõiguses ühekorduse põhimõtte alusel, mis toimib vastastikuse usalduse alusel liikmesriikide vahel, kes kohaldavad äriühingu asutamisel endiselt siseriiklikke nõudeid.

3.6.   Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemisega – COM(2018) 241 final

3.6.1.

Ettepaneku eesmärk on kehtestada selged eeskirjad ja kohandada äriühinguõigust äriühingute piiriülese liikuvuse jaoks ELis. Ettepanekuga hoitakse ühest küljest hoolikalt tasakaalus konkreetsed õigusnormid ja menetlused, mis käsitlevad äriühingute piiriülest tegevust, mille eesmärk on ühtse turu potentsiaali ära kasutada, ning teisest küljest kõigi äriühingute tegevusest mõjutatud sidusrühmade, eriti töötajate, võlausaldajate ja vähemusaktsionäride kaitse kuritarvitamise eest.

3.6.2.

Komitee toetab piiriüleseid ümberkujundamisi (22) ELis ja komisjoni poolt ettepanekusse Euroopa Liidu Kohtu Polbudi kohtuasjas (23) 2017. aastal tehtud otsuse lisamist. Polbudi kohtuasja otsuses leidis kohus, et siseriiklik norm, mille kohaselt on äriühingu üle piiri viimise eeltingimuseks selle kohustuslik likvideerimine, on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne piirang ning seega asutamisvabadusega vastuolus. Liikmesriigi kehtestatud likvideerimismenetluse läbiviimise üldine kohustus tähendab seda, et luuakse üldine eeldus, et esineb kuritarvitus; selline õigusnorm on seetõttu ebaproportsionaalne. Sellise äriühingu põhikirjajärgse asukoha üle viimine ilma tegelikku asukohta muutmata jääb ELi õigusega kaitstud asutamisvabaduse kohaldamisalasse. Euroopa Kohus kinnitas uuesti äriühingute õigust viia oma põhikirjajärgne asukoht ilma tegeliku asukoha muutmiseta ühest liikmesriigist teise, kuigi äriühingu põhiline, kui mitte kogu majandustegevus toimub esimeses liikmesriigis. Polbudi eesmärk soodsamate õigusnormide eeliseid nautida ei kujuta endast asutamisvabaduse kuritarvitamist.

3.6.3.

Komitee toetab põhimõtteliselt seda, et kehtestatakse menetlus, mis teeb sellised ümberkujundamised võimalikuks, ja võetakse vastu sisulised tingimused selleks, et lõpetada eriilmelistest siseriiklikest õigusnormidest tulenev õiguskindlusetus, mis avaldab äriühingutele, sidusrühmadele ja liikmesriikidele negatiivset mõju. Kui sellised siseriiklikud õigusnormid on olemas, on need sageli omavahel ühildamatud või on neid keeruline omavahel kombineerida. Pealegi ei võimalda enam kui pooled liikmesriigid piiriülest ümberkujundamist. Sellel on negatiivne mõju eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel sageli puuduvad vahendid kulukaid ja keerukaid alternatiivseid meetodeid kasutades piiriüleste menetluste läbiviimiseks.

3.6.4.

Menetlus algab lähteliikmesriigi pädevast asutusest, kes väljastab ühe kuu jooksul ümberkujundamiseelse tõendi või viib kahtluste korral läbi põhjaliku kontrolli, mis kestab ühe kuu. Menetlus lõpeb siis, kui sihtliikmesriik registreerib kõigi asjaomaste faktide ja teabe valguses ümberkujundatud äriühingu, juhul kui äriühing täidab liikmesriigis kehtivaid asutamist ja töötajate kaitset käsitlevaid õigusakte. Pädevate asutuste vahelist suhtlust soodustatakse ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi (BRIS) kaudu. Töötajate kaasatuse mured lahendatakse seeläbi, et neil on õigus selleks, et äriühing neid õigel ajal teavitaks ja nendega nõu peaks. Töötajate kaitset võib kinnitada ka sihtliikmesriigi asutus. Tähtsat osa mängivad Euroopa töönõukogud.

3.6.5.

Komitee soovib väljendada oma kõhklusi seoses sellega, kas pikk ja kulukas menetlus täidab teises liikmesriigis asutamisvabaduse kasutamisega seotud kriteeriumid ja on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu otsusega kohtuasjas C-106/16, Polbud. Tähtis on rõhutada, et kohus tõlgendas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 54 ja kohaldas üldist proportsionaalsuse põhimõtet. Seega tuleneb äriühingu piiriülese ümberkujundamise õigus ELi toimimise lepingust endast ning liikmesriigid (ja ELi institutsioonid) peavad hoolikalt jälgima, et nad seda ei rikuks. Seetõttu toetab komitee äriühingu asukoha üleviimise (piiriülese ümberkujundamise) menetlust lähteliikmesriigis, aga soovitab, et sihtliikmesriigis läbiviidav menetlus (artikkel 86p) piirduks eelkontrolliga sihtliikmesriigi täitmise üle, mis puutub ümberkujundatud äriühingu seosesse riikliku õiguskorraga (24). Siiski oleks vaja asutamisvabaduse kuritarvitamise vastast üldist klauslit. Nii ei põhjusta uus menetlus ebavajalikku ja selles püstitatud eesmärke ületavat koormust ning annab samas sihtliikmesriigile voli kontrollida kuritarvitamise esinemist isegi pärast äriühingu ümberkujundamist.

3.6.6.

Lisaks on vaja selgitada, mida tähendavad fiktiivsed skeemid, mida äriühing võib liikmesriigis alusetu maksueelise saamiseks kasutada. Selle mõiste on enamjaolt välja töötanud Euroopa Liidu Kohus ning see on esitatud põhjendustes ja artikli 86c lõikes 3. See on võtmetähtsusega mõiste, mis võimaldab või keelab teises liikmesriigis äriühingu asutamise vabadust. Tuleb kehtestada selged kriteeriumid ja näidikud, nii et mõistlikel majandusotsustel põhinevat tegelikku majandustegevust ei takistataks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu Polbudi kohtuasjale.

3.6.7.

Piiriülesed ühinemised: (25) Ettepanek põhineb positiivsel kogemusel, mis saadi seoses vaid piiratud vastutusega äriühingute piiriüleseid ühinemisi käsitleva direktiiviga 2005/56/EÜ, (26) ning vaatleb selle puudujääke. Ettepanekus tutvustatakse seega võlausaldajate ja aktsionäride kaitset käsitlevaid ühtlustatud materiaalõiguse norme: direktiivis 2005/56/EÜ kehtestati ainult menetlusnormid, nt kohustus aktsionäre teavitada, jättes sisulise kaitse liikmesriikide korraldada. Ettepanekus nõutakse veel, et ühinemislepingu projektis täpsustataks järgmist: — Aktsionäridele ette nähtud kaitsemeetmed: ettepanekuga kehtestatakse eeldus, et tegu ei ole võlausaldajate kahjustamisega, kui neile maksab tagatise andja või ühinemise tulemusena tekkiv äriühing, kui nende olukorda kinnitatakse sõltumatu eksperdi hinnangus. — Piiriülese ühinemise vastu hääletanud aktsionäride ja hääleõiguseta aktsionäride õigus lahkuda ning õigus nõuetekohast kompensatsiooni saada, samuti õigus vaidlustada liikmesriigi kohtus aktsiate asendussuhe.

3.6.8.

Komitee nõustub ka komisjoni ettepaneku muude elementidega: a) Töötajatele piiriüleste ühinemiste mõju puudutava konkreetse ja igakülgse teabe jagamist käsitlevad ühtlustatud normid – direktiivis 2005/56/EÜ sätestati ainult osalus juhatuse tasandil ja töötajate olukorra kajastamine juhatuse aruandes. b) Kiirmenetlusi käsitlevad ühtlustatud normid vähem keerukate ühinemiste puhuks või sõltumatu eksperdi aruandest loobumine kõigi aktsionäride nõusolekul või emaettevõtja ühinemisel tütarettevõtjaga. c) Ettevõtlusregistrite omavaheline ühendamine teabe jagamise eesmärgil – digitaalsete vahendite kasutamiseks.

3.6.9.

Piirülesed jagunemised: (27) nende suhtes kohaldatakse vaid 13 liikmesriigis erinevaid või üksteisega vastuolus olevaid siseriiklikke õigusnorme ilma ELi tasandil ühtlustamiseta, olgugi et tegu on majanduskasvu seisukohast tähtsate tehingutega. Sarnaselt piiriüleste ümberkujundamistega, tuleb siingi kuritarvitamise ärahoidmise ja sidusrühmade kaitsmise eesmärgil piiratud vastutusega äriühingute jaoks ELi õigusraamistik kehtestada. Tuleb luua kaheetapiline menetlus. Esimeses etapis valmistatakse ette jagunemise projekt koos kahe täielikke selgitusi andva aruandega jagunemise mõjudest võlausaldajatele ja töötajatele. Lisaks on keskmise suurusega ja suurte ettevõtjate puhul vaja sõltumatu eksperdi aruannet. See on vaid esimene samm ning komitee leiab, et ettepanek peaks hõlmama ka piiriülest jagunemist olemasoleva(te) äriühingu(te) varade/kohustuste omandamise kaudu, ning mitte ainult juhtumeid, kus luuakse uus äriühing.

3.6.10.

Praegu on siseriiklikud õigusnormid liikmesriigiti väga erinevad ja mõnikord näevad ette ülemääraseid haldusmenetlusi, mida komisjonil on vaja uue ettepanekuga vähendada, et ettevõtjaid uute võimaluste avastamisest mitte eemale peletada. Olgugi et komitee toetab kõnealuseid uusi õigusnorme ja menetlusi, tuleb neid siiski hoolikalt uurida, veendumaks, et nad ei tekita rohkem halduskoormust ja -kulusid kui seda nõuavad töötajate, võlausaldajate ja aktsionäride kaitsega seotud eesmärgid.

3.6.11.

Komitee kiidab heaks ettepaneku artiklis 86 g sätestatud mikro- ja väikeettevõtjate vabastamise sõltumatu eksperdi aruande koostamise nõudest, kuna sõltumatu eksperdi aruande kulu koormaks mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid liigselt.

3.6.12.

Komitee soovib rõhutada, kui tähtsat osa mängib kirjalikus aruandes äriühingu dokumentide uurimise ja kogumise etapis suurtes äriühingutes pettuse paljastamisel sõltumatu ekspert, tingimusel, et teatud nõudmised on täidetud, nt tõhus sisekontrolli struktuur ja standardsed operatiivmenetlused võimalike huvide konfliktide takistamiseks ja lahendamiseks ning sidusrühmi puudutavate aruannete sõltumatuse tagamiseks.

3.6.13.

Komitee avaldab kindlat toetust komisjoni ettepanekule, milles kehtestatakse esmakordselt piiriülese ümberkujundamise menetlus ning täiendab juba kehtestatud piiriülese ühinemise ja jagunemise menetlusi, suurendades sidusrühmade kaitset. Sellest tulenevad erinevused ühelt poolt piiriülese ühinemise menetluste ja teiselt poolt piiriülese ümberkujundamise ja jagunemise menetluste vahel võivad aga mõjutada viimase suhtelist atraktiivsust. Komitee soovitab komisjonil neid mõjusid uurida.

3.6.14.

Komitee tervitab komisjoni kavatsust kaitsta olemasolevate töötajate osalusõigusi. Komitee on veendumusel, et vastavalt direktiivis 2001/86/EÜ sätestatud menetlusele ja tavanormidele tuleb piiriülese ümberkujundamise käigus tekkinud äriühingus jätkuvalt kohaldada kõiki töötajate osaluse elemente vähemalt samal tasandil nagu on sätestatud lähteliikmesriigis (28).

3.6.15.

Komitee toob esile seda tähtsat osa, mida etendavad Euroopa töönõukogud, mis on loodud suurtes, muutmisele kuuluvates äriühingutes, ning nõuab nende suuremat kaasatust vastavalt direktiivile 2009/38/EÜ (29).

3.7.

Üldise märkusena rõhutab komitee, et on vaja, et nende ettepanekute kohaldamiseks oleksid kõik digitaalsed vahendid ja menetlused täielikult kättesaadavad puuetega (eriti nägemispuuetega) inimestele.

---

(1)  COM(2018) 239 final.

(2)  COM(2018) 241 final.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(4)  COM(2018) 239 final.

(5)  COM(2015) 550 final.

(6)  Kohtuotsus Cartesio, C-210/06, EU:C:2008:723, punktid 109–112; VALE, C-378/10, EU:C:2012:440, punkt 32.

(7)  Kohtuotsus Polbud – Wykonawstwo, C-106/16, ECLI:EU:C:2017:804.

(8)  Vt joonealused märkused 6 ja 7.

(9)  COM(2018) 241 final.

(10)  ELT L 169, 30.6.2017, lk 46.

(11)  COM(2015) 192 final.

(12)  COM(2016) 179 final.

(13)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(14)  COM(2018) 239 final.

(15)  COM(2018) 241, lk 3.

(16)  COM(2018) 241, lk 5.

(17)  ELT L 156, 16.6.2012, lk 1.

(18)  ELT L 144, 10.6.2015, lk 1.

(19)  COM(2017) 256 final.

(20)  Kodifitseeritud äriühinguõiguse direktiivi (EL) 2017/1132 artikkel 10.

(21)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(22)  Tehing, mille käigus liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühing kujundab ilma likvideerimismenetluseta ja ilma tegevust lõpetamata end ümber äriühinguks, mis on asutatud ja registreeritud teise liikmesriigi õiguse alusel, säilitades oma juriidilise isiku staatuse.

(23)  Kohtuasi C-106/16. ECLI:EU: C:2017/804. Polbud oli Poolas asutatud äriühing, mis otsustas ilma äriühingu tegelikku asukohta muutmata äriühingu põhikirjajärgse asukoha Luksemburgi kolida. Poola äriregistris registreeriti likvideerimismenetluse alustamine ja määrati likvideerija. 2013. aastal viidi Polbudi põhikirjajärgne asukoht Luksemburgi. Polbudist sai siis Consoil Geotechnik Sàrl, Luksemburgi seaduste alusel tegutsev äriühing. Veelgi enam, Polbud esitas Poola äriregistrit pidavale kohtule avalduse enda eemaldamiseks Poola äriregistrist. Äriregistrit pidav kohus lükkas eemaldamise avalduse tagasi. Polbud esitas selle otsuse peale kaebuse. Poola kõrgeim ülemkohus, kelle poole kaebusega pöörduti, küsis kõigepealt Euroopa Kohtult, kas asutamisvabadus on kohaldatav üksnes ühe liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimisel teise liikmesriigi territooriumile, kus kõnealune äriühing kujundatakse ümber äriühinguks, mis tegutseb kõnealuse teise liikmesriigi õiguse alusel, kui selle äriühingu tegelik asukoht ei muutu. Vt ka https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2017-10/cp170112en.pdf.

(24)  Kohtu otsus kohtuasjas C-378/10, Vale Epitesi, EU:C:2012:440, para. 31 ja Polbudi kohtuasjas C-106/16, ECLI:EU:C:2017:804, paras 33, 35, 44.

(25)  Tehing, mille käigus üks või mitu äriühingut ühest või mitmest liikmesriigist annavad oma varad ja kohustused üle olemasolevale (ühendavale) või uuele äriühingule.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/56/EÜ piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta. See on nüüd osa 2017. aasta kodifitseeritud direktiivist.

(27)  Tehing, mille käigus äriühing jaguneb ning annab kõik või osa oma varast ja kohustustest üle olemasoleva(te)le või uu(t)ele äriühingu(te)le teises liikmesriigis.

(28)  Nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 22).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (uuesti sõnastatud) (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad“

(COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD))

ja teemal b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm“

(COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD))

(2019/C 62/05)

Raportöör:

Gonçalo LOBO XAVIER

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Parlament, 14.6.2018 nõukogu, 25.6.2018 b) Euroopa Parlament, 14.6.2018 nõukogu, 27.6.2018
Õiguslik alus	a) ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3, artikli 182 lõiked 1, 4 ja 5, artikkel 188; ja Euratomi asutamislepingu artikli 7 lõige 5 b) ELi toimimise lepingu artikli 173 lõige 3 ja artikli 182 lõige 4
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	187/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon on selgelt välja öelnud, et teadusuuringud ja innovatsioon (R&I) peavad jätkuvalt kuuluma oluliste ELi prioriteetide hulka ka järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027. Komiteel on väga hea meel märkida, et paljusid komitee soovitusi „Horisont 2020“ vahehindamiseks on arvesse võetud sellistes valdkondades nagu teaduskoostöö ja liikuvus, samuti meetmed innovatsiooni tugevdamiseks, piirkondadevaheliste erinevuste ületamiseks, teadus- ja uuendustegevuse edendamiseks kodanike seas, vähese õnnestumismäära parandamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks (1).

1.2.

Komitee rõhutab, et teadus, teadusuuringud ja innovatsioon peavad olema Euroopa kogukonnatunde loomise protsessi põhielemendid, ja toetab seega programmi „Euroopa horisont“ lähenemisviisi tuua kodanikud nendele tegevustele ja saavutustele lähemale. Selleks peab tõhus teavitamine mitte üksnes programmi võimalustest, vaid ka innovatsiooni- ja teadustegevusalasest mõjust kodanike elule moodustama strateegia osa, et innustada liikmesriike seda jõupingutust rohkem toetama.

1.3.

Komitee toetab teadusuuringute ja innovatsiooni missioonide kujundamist programmi „Euroopa horisont“ strateegia osana, et saavutada mõjukamaid teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi ning tegelikult muuta viisi, kuidas kodanikud tajuvad teadust ja selle mõju oma igapäevaelule. Komitee nõuab, et viivitamatult määratletaks strateegilised missioonid, mis stimuleerivad teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas ning mis toetavad koostööpõhiseid teadusuuringuid kui teadmiste edasiandmise ja mõju avaldamise peamist vahendit. Missioonid peaksid keskenduma konkreetsele, mõõdetavale ja saavutatavale eesmärgile ning need peaksid olema avatud kõigile võimalikele osalejatele, püüdes pädevust Euroopa erinevatest osadest.

1.4.

Komitee toetab asjaolu, et missioonid on avatud erinevatele alt üles lahendustele ning hõlmavad kogu teadusuuringute ja innovatsiooni elutsüklit. Kuna missioonid peaksid käsitlema keskmise pikkusega ja pikaajalisi eesmärke, tuleks nende lähenemisviisis kajastada ka madala tehnilise valmiduse taseme (TRL) teadusuuringute suurt olulisust. Need ei peaks olema suunatud mitte ainult lineaarsetele innovatsioonimudelitele, mis on sageli piiratud astmelise innovatsioonini, vaid peaksid selgesõnaliselt innustama murrangulisi innovatsioonimudeleid.

1.5.

Komitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindaja on valmis aktiivselt panustama ühise kujundamise protsessi ja toetab missioonide ideed, kuid ei tohi unustada, et otsuste toomine lõpptarbijatele liiga lähedale võib piirata missioonide ulatust ja uuendusvõimet. Missiooninõukogudes peaks olema kõrgetasemeline ja piisavalt kriitiline hulk osalejaid kõigist sidusrühmadest, et vältida täiendavaid teadusuuringuid, või vastupidi, missioone, mis ületavad olemasoleva tehnilise/tehnoloogilise suutlikkuse.

1.6.

Komitee rõhutab, et Euroopa innovatsiooninõukogu on oluline vahend läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni toetamisel ning ettevõtluse ja konkurentsivõime parandamisel ELi tasandil. Sel viisil, ja võttes arvesse Euroopa maastikku, usub komitee, et Euroopa innovatsiooninõukogu peaks keskenduma eelkõige väga innovatiivsetele ja läbimurdelise tähtsusega VKEdele ning idufirmadele.

1.7.

Komitee nõustub, et programm „Euroopa horisont“ peaks süstemaatiliselt kaasama sotsiaal- ja humanitaarteadused. Sotsiaal- ja humanitaarteadustele tuleks läheneda koostoimes tehnoloogilise lähenemisviisiga. Innovatsioon läheb tehnoloogiast palju kaugemale ning erinevate visioonide, kompromisside ja probleemide koondamine kujundab paremini teadusuuringute ja innovatsiooni maastikku Euroopas. Komitee usub, et tehnoloogiast kaugemale minek edendaks sotsiaal- ja humanitaarteadusi kogu „Euroopa horisont“ programmis.

1.8.

Komitee toetab „avatud teaduse“ poliitilist lähenemisviisi kui vahendit keskenduda tipptasemel teadusele ja kõrgetasemelistele teadmistele. Avatud teadus on Euroopa institutsioonide üldise teadusliku arengu jaoks keskse tähtsusega, kuid kaaluda tuleks kõigi tulemuste avalikustamiseks teatava tähtaja kehtestamist, tagamaks, et kõigi projektide tulemused tehakse kättesaadavaks sobivates registrites ja kindlaksmääratud ajavahemikus. Komitee tervitab avatud juurdepääsu publikatsioonidele ja teadusandmetele, kuid soovitab kindlasti teadusuuringute sidusrühmadega korrapäraselt konsulteerida avatud teaduse tulevaste nõuete osas. Olemasolevad loobumisvõimalused tuleks programmi „Euroopa horisont“ raames säilitada.

1.9.

Komitee nõustub, et ümberkujundatud sambastruktuur parandab sisemist sidusust, eelkõige tööstustehnoloogiate integreerimise kaudu 2. samba alla, suurendades tööstuse panust üleilmsete probleemide lahendamisse ning kohandades pakkumist uute lahenduste nõudlusele. Kõnealune lähenemisviis on väga atraktiivne ja üks soovitus oleks toetada konsortsiume, mis sulgevad innovatsioonitsükli, st hõlmata akadeemilised partnerid, kes loovad innovatiivseid lahendusi, kui ka lahenduste pakkujad, kes töötavad neid välja, ja lõpptarbijad, kes väljendavad oma vajadusi, et nad saaksid jätkusuutlikult tegutseda.

1.10.

Komitee väljendab ühtlasi heameelt eesmärgi üle veelgi lihtsustada riigiabi eeskirju, et hõlbustada erinevate rahaliste vahendite kombineerimist, mis võib olla väga oluline liikmesriikide ja piirkondade vaheliste suurte erinevuste kaotamiseks edukate teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide arvu mõttes. Ühitatavate eeskirjade loodud sünergia liidu mitmesuguste rahastamisprogrammide ja liidu poliitika vahel, ennekõike struktuurifondide vahel, on keskse tähtsusega kõnealuste projektide suurima mõju tagamisel.

1.11.

Komitee rõhutab asjaolu, et teadlaste liikuvuse toetamine Marie Skłodowska-Curie meetmete (MSCA) kaudu on äärmiselt oluline Euroopa teadusruumi edasiseks tugevdamiseks, kuna ELi ja riiklikud poliitikameetmed peavad võtma eesmärgiks adekvaatsed ja atraktiivsed töötingimused spetsialistide tarvis, et vältida ajude äravoolu fenomeni, mis on ELis sidususe saavutamise seisukohast tõeliselt kontraproduktiivne. Lisaks on oluline tugevdada toetust karjääri alustavatele teadlastele Euroopa Teadusnõukogu programmi kaudu.

1.12.

Komitee on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata teadusharidusele ja teadusalasele suhtlusele samba „Euroopa teadusruumi tugevdamine“ all. See tugevdaks teadust koos ühiskonnaga ja ühiskonna jaoks kõnealuse samba ja seega programmi „Euroopa horisont“ raames.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni hiljutise jõupingutuse üle edendada Euroopa majanduskasvu uute ja mõõdetavate Euroopa meetmete kaudu, mida toetab teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni aktiivsem edendamine, mis võib tagada Euroopale juhtpositsiooni mitmes valdkonnas (2). Euroopa novaatorite ja teadlaste kogukond on viimastel aastatel saavutanud palju eesmärke, kuid endiselt ei suuda Euroopa kodanikud seda olukorda mitmel põhjusel täiel määral hinnata, nt seoses teabevahetuse puudumise, kogukonna puuduliku pühendumuse või lihtsalt kodanike ükskõiksusega teaduslike saavutuste osas. Seetõttu on oluline seda Euroopa ühiskonna seisukohta muuta ning mitte üksnes lühiajalises perspektiivis, vaid ka selleks, et panustada pikaajalise innovatsiooni ja teadusliku ökosüsteemi juurdumisse ühiskonnas kui tervikus.

2.2.

Komitee toetab lähenemisviisi, et kodanike seisukohti on võimalik muuta põhiliste üleilmsete probleemide määratlemise teel osana väga tugevatest jõupingutustest mobiliseerida ühiskonda ja kaasata ühiskond Euroopa projekti. Euroopa konkurentsivõime suurendamine innovatsiooni kaudu on keskse tähtsusega ja seda peavad juhid poliitiliste prioriteetide seadmisel meeles pidama. Ei saa lihtsalt öelda, et teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon annavad suure panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Ei piisa sellest, kui lihtsalt antakse teavet, et kaks kolmandikku Euroopa tänasest majanduskasvust tuleneb teadus- ja arendustegevusest ja innovatsioonist. Liikmesriigid peavad sellest ühisest jõupingutusest osa võtma.

2.3.

Komitee tervitab ettepanekut luua uus Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mis toetab ja edendab teadusuuringuid ja innovatsiooni ELi tasandil ajavahemikus 2021–2027, ja selle peamisi tunnusjooni, milleks on keskendumine avatud teadusele, üleilmsetele probleemidele ja tööstuse konkurentsivõimele ning avatud innovatsioonile. Komitee on kindlalt veendunud, et ühisloome lähenemisviis, kaasates kõik sidusrühmad teadmis- ja innovaatikakogukondadesse, on alus Euroopa konkurentsivõime, töökohtade loomise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, ennekõike noorte töötuse vastu võitlemise, ja keskkonnakaitse edendamiseks kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kestliku arengu eesmärkidega.

2.4.

Programm „Euroopa horisont“ näib kajastavat komisjoni prioriteeti luua innovatsiooni ja teaduslik ökosüsteem, mis võiks võimaldada ELil parandada oma konkurentsivõimet struktuurimeetmete abil, millel on majanduslik ja sotsiaalne mõju. Seda ei kinnita mitte üksnes finantspaketis kavandatud tõus, vaid ka programmi kolme samba raames kavandatud tegevused.

2.5.

Komitee toetab peamisi uusi elemente, mis on esile toodud programmi „Euroopa horisont“ ettepanekus, nimelt: i) läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni toetamine Euroopa innovatsiooninõukogu kaudu ii) suurema mõju loomine, keskendudes püstitatud ülesannetele ja kodanike kaasamisele: teadusuuringute ja innovatsiooni missioonid; iii) rahvusvahelise koostöö tugevdamine; iv) avatuse suurendamine tugevama avatud teaduse poliitika kaudu ning v) rahastamisviiside ratsionaliseerimine uue lähenemisviisi kaudu Euroopa partnerlustele.

2.6.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni selliste missioonide loomine, mis keskenduvad üleilmsetele probleemidele ja tööstuse konkurentsivõimele, võib olla hea viis ühiskonna suuremaks kaasamiseks teadus- ja innovatsioonitegevusse. See lähenemisviis võib olla edukas viis ühiskonna ja kodanike kaasamiseks missioonidesse, mis tuleb määratleda, ning loob kogukonnatunde, mis võib olla oluline märkimisväärsete tulemuste ja mõju saavutamiseks. Organiseeritud kodanikuühiskonna roll – veel kord rõhutades – võib asjaomases protsessis olla otsustava tähtsusega.

2.7.

Komitee hindab väga asjaolu, et programm „Euroopa horisont“ hakkab toetama avaliku ja erasektori partnerlusi kui tõhusat vahendit tööstuspõhistele teadusuuringutele ja innovatsioonile keskenduvate koostööpõhiste teadusuuringute parandamiseks, asetades rõhu väiksemale arvule suuremat mõju omavatele partnerlustele. Euroopa peab aktsepteerima asjaolu, et veel on pikk tee käia, et saavutada sujuv protsess tõhusa koostöö tähenduses akadeemiliste ringkondade ja tööstuse vahel. Loomulikult on palju häid näiteid ja parimaid tavasid, kuid palju on ka arenguruumi. Avaliku ja erasektori partnerlus on üks vahend, et vähendada praegust lünka nende kahe erineva, kuid teineteist täiendava maailma vahel: akadeemilised ringkonnad ja tööstus/turg.

2.8.

Komitee kutsub komisjoni veel kord üles (3) tegema jätkuvaid jõupingutusi, et vähendada horisondi programmis bürokraatia taset. Seetõttu avaldab komitee heameelt komisjoni ettepaneku üle vähendada bürokraatiat ja parandada „turustamisaega“/ettepanekutele vastamise taset, nagu on näha näiteks programmis „Horisont 2020“ seoses konkreetse VKE-dele ettenähtud vahendiga. Lihtsustamine peab olema programmi „Euroopa horisont“ peamine eesmärk, nimelt seoses ajavahemikuga taotluse esitamisest toetuse määramiseni ja seejärel turule sisenemisega, muutumatute rahastamismääradega, vahendite vähendatud arvuga, ajakavade piiratud kasutamisega, ühekordsete maksete laialdase kasutamisega jne.

2.9.

Komitee usub, et koos bürokraatia vähendamise, lihtsustamise parandamise ja nähtavama kampaaniaga VKEde meelitamiseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni on Euroopa innovatsiooninõukogul põhinev kontseptsioon väga tervitatav, eelkõige seoses turustamise, kasvuinnovatsioonide ja ettevõtjate toetamisega. Tegelikult usub komitee, et kõnealune strateegia võib edukust suurendada, kui arvestada, et mõnesid idufirmasid ja ideid ei ole varem edu saatnud erinevatel põhjustel, mida Euroopa innovatsiooninõukogu soovib käsitleda. E tohi unustada vajadust muuta Euroopa kultuur vähem riskitundlikuks ning sellega seoses aitab Euroopa innovatsiooninõukogu sellele jõupingutusele kaasa ning peaks oma üldistes eesmärkides ja hindamiskriteeriumides arvestama kõrge riskiga teadusuuringute ja innovatsiooni meetmeid.

2.10.

Komitee toetab ideed kaasata programmi rohkem VKEsid ja idufirmasid, kuid väljendab mõningaid kahtlusi selle laiendamise osas. Hoolimata varasematest jõupingutustest raamprogrammide kaudu, peaksid VKEd olema rohkem kaasatud teadusuuringutel ja innovatsioonil põhinevatesse tegevustesse, ning programm „Euroopa horisont“ oleks parim võimalus nende „pardale“ saamiseks. Kapitali kaudu suurema kaasamise idee võib olla hea, kuid sõnum peab olema selge kõigi ettevõtjate jaoks. Asjaolu, et VKEdel on siiani erinev vaatenurk kapitaliosaluse suhtes, nõuab programmi täielikku selgitamist, et edendada selle tegevuses osalemist ja vältida väärtõlgendamist. VKEdel on pereettevõtetel põhineva kapitali pikaajaline traditsioon ning ettepanekud „avada“ nende kapital käesoleva programmiga rahastatavale turule võivad tõstatada konkreetseid küsimusi. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles selle huvitava ettepaneku osas väga selgelt väljenduma.

2.11.

Komitee nõustub ühtlasi põhimõttega, et ilma ELi dialoogita ei oleks enam ELi finantsinvesteeringuid ettevõtjatele. See moto, millest volinik Moedas teavitas hiljuti avalikul istungil, väljendab ambitsioonikat ettekujutust ettevõtjate ja kandidaatide vahelisest otsesest vastasmõjust, kuid see on ühtlasi väga riskantne seisukoht: veel ei ole selge, millised ressursid eraldatakse vestlustele kandidaatidega, ja kogu protsess tuleb tõhusalt üles ehitada. Kuid komitee on täielikult valmis seda uut lähenemisviisi toetama ning pakub oma abi protsessi alal koostöö tegemiseks oma liikmete oskusteabe abil ning toetudes kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes toetavad nende liikmeid.

2.12.

Lõpuks avaldab komitee ühtlasi heameelt jõupingutuste üle, mida on tehtud selleks, et tugevdada fondide sünergiat programmide vahel. Fondidevahelisel sünergial võib olla oluline osa teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkuse võimendamisel ja suurendamisel erinevates Euroopa piirkondades. Sünergia suurendamine liidu muude rahastamisprogrammide ja poliitikavaldkondadega, nimelt struktuurifondidega vastavate määruste abil, peaks olema keskne punkt. Mitmeaastase finantsraamistiku määruste kohaselt võivad liikmesriigid seoses ühtekuuluvusfondidega kanda 5 % oma eraldistest ühest fondist teise, võimaldades neil kanda investeeringuraha muudesse kindlaksmääratud põhivaldkondadesse. See võib olla järgmine oluline samm liikmesriikide parema kaasamise suunas innovatsiooniprogrammi eesmärgi saavutamisse ja teadusliku päevakorra uuele tasemele viimisse. Komitee usub, et üksnes avaliku ja erasektori kaasamisega võib programmi käsitada eduloona, millel on mõju kodanike igapäevaelule. Teine oluline aspekt oleks eri fonde käsitlevate eeskirjade ja määruste ühtlustamine, vähemalt sama liiki tegevuse puhul, ja eriti teadusuuringute ja innovatsiooni puhul.

3.   Programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) käsitlev ettepanek

3.1.

Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev komisjoni ettepanek põhineb teatel olulisest saavutusest: 100 miljardit eurot hõlmav teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mis on samm teadusel ja innovatsioonil põhineva Euroopa teadmusühiskonna suunas. Sellega seoses tähendab asjaolu, et liikmesriigid olid sellise eelarve suurendamisega nõus, mitte üksnes poliitilist pühendumust, vaid ka selget sõnumit maailmale: Euroopa tahab olla innovatsiooni valdkonnas juhtrollis ning nüüd on loodud selleks vajalikud rahastamistingimused.

3.2.

Lisaks rahalise mahu suurenemisele soovib komitee rõhutada mõningaid otse ettepanekust võetud uusi ja innovaatilisi ideid, mis on selle arvamuse jaoks olulised. Seetõttu sooviksime lühidalt nimetada järgmisi teemasid: a) Programmi „Euroopa horisont“ kolmel sambal põhinev struktuur: Euroopa Komisjoni sõnul ei ole programmi „Euroopa horisont“ puhul tegemist mitte revolutsiooni, vaid evolutsiooniga. See põhineb kolmel peamisel sambal: „Avatud teadus“, mis hõlmab Euroopa Teadusnõukogu, Marie Skłodowska-Curie meetmeid ja teadustaristuid; „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“, mis koosneb viiest teemavaldkonnast: tervishoid; kaasav ja turvaline ühiskond; digitaalvaldkond ja tööstus; kliima, energeetika ja liikuvus; ning toit ja loodusvarad; ja „Avatud innovatsioon“, mis hõlmab Euroopa innovatsiooninõukogu, Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Kolme sammast toetavad Euroopa teadusruumi tugevdamisele suunatud tegevused. b) Euroopa innovatsiooninõukogu loomine, et aidata ELil saavutada juhtpositsioon turgu loova innovatsiooni valdkonnas; Euroopa on pürginud selle eesmärgi suunas mitmeid aastaid, kuid vaatamata jõupingutustele, suurepärastele mõtetele ja väga tugevale innovatsiooni- ja teaduskogukonnale ei kajastu pühendumuse tase majanduskasvu ega töökohtade loomise valdkonnas. Seega luuakse komisjoni ettepanekuga ühtne kontaktpunkt, mis aitab kõige lootustandvamad suure potentsiaaliga läbimurdetehnoloogiad laborist turule ning aitab kõige innovaatilisematel idufirmadel ja ettevõtjatel oma ideid ellu viia. Uus Euroopa innovatsiooninõukogu aitab tuvastada ja rahastada kiiresti arenevaid riskantseid innovatsioone, millel on suur potentsiaal luua täiesti uusi turge. See pakub otsest tuge novaatoritele kahe peamise rahastamisvahendi kaudu, millest üks on suunatud varajase etapi tegevustele ning teine arendustegevusele ja turustamisele. Uus nõukogu täiendab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti. Komitee on seisukohal, et Euroopa innovatsiooninõukogu peaks keskenduma väga innovaatilistele ja murrangulistele VKEdele ja idufirmadele. c) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsiooni tegevuskava raames tehakse ettepanekud tulevaste Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade loomiseks. Komitee on seisukohal, et nende arvu ei tohiks märkimisväärselt suurendada, vaid tuleks hoida piiratuna lähtuvalt põhimõttest lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni maastikku. Lisaks peaks tulevased teadmis- ja innovaatikakogukonnad tagama eri Euroopa riikide esindatuse, eelkõige seoses innovatsioonikeskuste asukohtadega. Tugevdada tuleks akadeemilise samba soodustatud ettevõtlust (nt ettevõtlusharidus; tiheda mittedistsiplinaarse koostöö soodustamine tööstuse ja teadlaste vahel; ning tulevaste novaatorite jaoks vajalike oskuste määratlemine). d) ELi teadusuuringute ja innovatsiooni missioonide loomine keskendub üleilmsetele probleemidele ja tööstuse konkurentsivõimele. See lähenemisviis võib olla edukas moodus kaasata ühiskonda ja kodanikke missioonidesse, mis tuleb veel määratleda, ning loob kogukonnatunde, mis võib osutuda tähtsaks oluliste tulemuste ja mõju saavutamisel. Näited võivad ulatuda vähivastasest võitlusest puhta transpordini, plastivabade ookeanide või kõigile kättesaadava ohutu ja puhta veeni. Need missioonid töötatakse välja koostöös kodanike, sidusrühmade, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega. Komitee on organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana valmis sellesse ühisesse väljatöötamisprotsessi aktiivselt panustama. e) Innovatsioonipotentsiaali maksimeerimine ELis ja Euroopa teadusruumi tugevdamine: toetust teadusuuringute ja innovatsiooni madala soorituspotentsiaaliga liikmesriikidele kahekordistatakse. Lisaks muudab sünergiline toime Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondidega (nt struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond) lihtsamaks rahastuse koordineerimise ja kombineerimise ning aitab piirkondadel võtta omaks innovatsiooni ja saada ELi tasandil võimendust. f) Rohkem avatust: avatud teaduse/avatud innovatsiooni põhimõte saab programmi „Euroopa horisont“ töömeetodiks, mis nõuab vaba juurdepääsu publikatsioonidele ja andmetele. See edendab tulemuste levitamist ja kasutamist, aitab kaasa turupoolsele kasutuselevõtule ning suurendab ELi rahastuse abil saavutatud tulemuste innovatsioonipotentsiaali. g) Uus Euroopa partnerluste põlvkond ja tihedam koostöö muude ELi programmidega: programmilt „Euroopa horisont“ oodatakse, et see ühtlustaks partnerluste hulka, mida EL kavandab ja rahastab koostöös partneritega tööstusest, kodanikuühiskonnast ja finantseerimisagentuuride seast, et suurendada nende tulemuslikkust ja mõju Euroopa poliitiliste prioriteetide saavutamisel. Programm „Euroopa horisont“ edendab tulemuslikke ja produktiivseid sidemeid muude tulevaste ELi programmidega, nagu ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Kaitsefond, digitaalse Euroopa programm ja Euroopa ühendamise rahastu ning rahvusvaheline katsetermotuumareaktori projekt (ITER). h) Teadusuuringute Ühiskeskus, mis on komisjoni teadus- ja teadmusteenistus, jätkab panustamist teadusliku nõu, tehnilise toe ja spetsiifiliste teadusuuringute kaudu.

4.   Teadus ja innovatsioon kõigi eurooplaste jaoks

4.1.

Kodanikud peavad olema teadlikud Euroopa potentsiaalist ja saavutustest teaduse ja innovatsiooni valdkonnas. Need tegevused on tõepoolest osa igaühe elust ning tõeline võimalus kaasata ühiskond Euroopa projekti. Komisjoni poolt väljapakutud kontseptsioon ja meetmed on ambitsioonikad ning kujutavad endast osa nn lõputust protsessist, kuid samas on see parim võimalus kaasata kodanikud kõigile suunatud innovatsiooni ja teadusega seotud Euroopa väärtusruumi.

4.2.

Teadusharidus ja teadusalane suhtlus on peamine lähenemisviis kõigi kaasamiseks Euroopa projekti. Programmi „Euroopa horisont“ prioriteet on avalikkuse kaasamine ning see on selge samm edasi, et tuua teadusuuringute ja innovatsiooni väljundid turule ja meie igapäevaellu. Paljusid sidusrühmi hõlmavale lähenemisviisile toetuv ühisloomise protsess oleks selge sõnum avalikkuse kaasamisest teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Avalikkust kaasav ja selle usaldust pälviv sotsiaalne innovatsioon on uute haldus-, tootmis- ja tarbimismustrite soodustamisel olulise tähtsusega.

4.3.

Näib, et Euroopa teaduse ja innovatsiooni tulemustest teavitamine, nende levitamine ja ärakasutamine ei ole kõige tulemuslikum. Kodanikud hindavad teiste piirkondade innovatsiooni ega tunne ära Euroopa saavutusi, isegi kui nad neid näevad. Selline olukord peab muutuma mitmel põhjusel: lisaks ideele, et Euroopa tehtud investeeringutest peaks saama Euroopa jaoks väärtust, on oluline olla uhke ELi saavutuste ja eesmärkide üle seoses kõigile suunatud Euroopa projektiga.

4.4.

Sageli kritiseeritakse Euroopat investeeringute nappuse ning riskialti ja ettevõtliku mõtteviisi puudumise pärast. Euroopa Komisjoni ettepaneku üldine mõte on tegeleda nende probleemidega ja luua nende mõtetega seotud uus narratiiv. Teaduse ja innovatsiooni panus parema ja kaasavama Euroopa loomisesse on osa muutusest, mis on vajalik Euroopa projektiga seotud väärarusaamade vältimiseks, ja see esindab kahtlemata head panust sellesse, et suurendada kodanike kaasatust ja muuta nad uhkeks selle üle, et nad on osa lahendusest. Samuti tuleb ümber lükata ebatäpsed ideed Euroopa Liidu vahendite kasutamise kohta kohalikes kogukondades: kui kodanikud saaksid aru, et maksumaksjate raha kasutatakse hästi, oleks see hea samm äärmuspopulistlike narratiivide ümberlükkamise suunas.

4.5.

Eeskätt peaks programm andma panuse Euroopa teadusruumi tugevdamisse, tagades, et enamus vahenditest kasutatakse ühise teadustöö rahastamiseks. Sellesse kaasatakse osalejad liikmesriikidest ja/või assotsieerunud riikidest eesmärgiga luua märkimisväärset ELi lisaväärtust. Koostöö Euroopa teadlaste, tööstuse (sealhulgas VKEde) ja muude avaliku ja erasektori asutuste vahel on olnud Euroopa teadusruumi loomisel oluline ning see on iseloomulik tunnus Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammides, mida sidusrühmad kõrgelt hindavad ja mis tuleb programmis „Euroopa horisont“ säilitada.

4.6.

Programmi „Euroopa horisont“ tegevusi viiakse ellu peamiselt projektikonkursside kaudu. Tuleb tagada, et enamus programmi „Euroopa horisont“ eelarvest kulutatakse konkurentsipõhiste konkursside kaudu, mida korraldavad kas Euroopa Komisjon otse või selle rakendusametid läbipaistval ja tõhusal viisil, ning et missioonide ja partnerluste hulka ja eelarvet piiratakse mõistlikule tasemele eesmärgiga muuta teadusuuringute ja innovatsiooni maastik ratsionaalseks kooskõlas lihtsustamise peaeesmärgiga.

4.7.

Programm „Euroopa horisont“ peab ühtlustama vajadusi ja pakilisi prioriteete, mida rõhutati 2018. aasta alguses osana mõjuhinnangust algatatud sidusrühmade konsultatsiooni (4) käigus. Sidusrühmade konsultatsiooni eesmärk oli koguda kokku huvitatud kodanike ja sidusrühmade seisukohad programmi „Euroopa horisont“ ülesehituse kohta, eelkõige seoses teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamisega ELis; hariduse, oskuste ja koolituste toetamisega; ning puhta ja tervisliku keskkonna tagamise ja loodusvarade kaitsega.

4.8.

Selleks, et panustada aktiivselt Euroopa eri piirkondade ühtekuuluvusse, on Euroopa Teadusnõukogu rahastamise suurendamine teretulnud, eelkõige, kui see eraldatakse eeskätt karjääri alustavatele teadlastele, kes on Euroopa tuleviku jaoks kõige suurema potentsiaaliga rühm. Ajude väljavool äärealadelt teistesse piirkondadesse tuleb peatada ning karjääri alustavate teadlaste toetamine peab saama tegelikkuseks.

4.9.

Teadustulemuste kasutamise edendamiseks kodanikuühiskonnas on oluline rõhutada sotsiaalse innovatsiooni keskset rolli. Samuti on tarvis toonitada, kui olulised on sotsiaalsed ettevõtted ja sidusrühmad, kes moodustavad praegu koos tööstuse ja VKEdega olulise osa Euroopa majandussüsteemist.

5.   Ettevõtjate roll

5.1.

Komitee kordab, et VKEd on kõige olulisem ärikogukond Euroopas. VKEd vastutavad töökohtade arendamise ja loomise eest ning peavad seetõttu olema poliitika kujundamise protsessi keskmes. Kõnealune ettepanek näib seda mõtet peegeldavat, kuid samas juhib komitee komisjoni tähelepanu asjaolule, et ei ole ühte kõigile liikmesriikidele sobivat lahendust, kuidas suurendada VKEde osalust programmis „Euroopa horisont“. Liikmesriikidel on erinevad majanduskasvu tasemed ja struktuurilise innovatsiooni ökosüsteemid ning see peab kuidagi kajastuma konkreetsetes väljapakutud meetmetes.

5.2.

Komitee tunnustab idufirmade rolli innovatsiooni ja teaduse ökosüsteemides, kuid juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et ettevõtjatel peab olema ärile suunatud lähenemisviis, kui nad soovivad edu saavutada. Seetõttu on soovitatav anda ettevõtjatele nõu turu potentsiaali ja vajaduste kohta. Suured ettevõtjad peavad samuti olema osa protsessist. Suured ettevõtjad pakuvad idufirmadele ja VKEdele rohkem võimalusi mitte ainult nende loodavate väljakutsete tõttu, vaid ka äriliste võimaluste tõttu, mis nende tegevusega tavaliselt kaasnevad. Seetõttu on väga hea mõte luua tõhusam innovatsiooni ökosüsteem, mis tooks kokku kõik need tegelikkused.

5.3.

Komitee juhib ettevõtjate kogukonna ja komisjoni tähelepanu vajadusele arendada välja tööstustegevust hõlmav uus narratiiv. Traditsioonilised tööstusharud võiksid saada tõelist kasu idufirmade tegevusest, kui see on suunatud väljakutsetele, mis tekivad tööstuse digiteerimisel ja robotiseerimisel, või näiteks ringmajandusele, toetades väga arenenud tootmistehnoloogiate kasutuselevõttu VKEde ja idufirmade osalemise kaudu ning nende ja suurte tööstuste vahelise koostöö edendamise kaudu. Edukuse taset saaks suurendada, kui õnnestuks teavitada idufirmade kogukonda ees ootavatest tööstuslikest väljakutsetest.

6.   Rahastamisküsimused

6.1.

Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav eelarve 100 miljardit eurot sisaldab 94,1 miljardit eurot programmile „Euroopa horisont“, 3,5 miljardit eurot InvestEU fondile ja 2,4 miljardit eurot Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile. Euratomi programm, mis rahastab teadusuuringuid ja koolitusi tuumaohutuse, -julgeoleku ja kiirguskaitse vallas, keskendub rohkem elektrienergiaga mitteseotud kasutusvaldkondadele, nagu tervishoid ja meditsiiniseadmed, ning toetab ka tuumateadlaste liikuvust Marie Skłodowska-Curie meetmete raames.

6.2.

Programmi „Euroopa horisont“ eelarve prognoositav jaotumine rõhutab Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete eelarve märkimisväärset suurenemist (vastavalt ligikaudu 20 % ja ligikaudu 10 %) võrreldes teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020. Komitee toetab täielikult seda suurendamist ja mõtet, et Euroopa Teadusnõukogu peaks suunama suurema osa oma eelarvest karjääri alustavatele teadlastele, kes on oma kõige produktiivsemas loomisetapis (alustavate (5) ja väljakujunenud teadlaste grandid) (6).

6.3.

Euroopa innovatsiooninõukogu eelarve on programmi „Euroopa horisont“ maksumust suurendanud kõige rohkem: kokku 13,5 miljardi euro võrra. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames on kõige rohkem suurenenud teemavaldkond „Toit ja loodusvarad“, ulatudes kokku 10 miljardi euroni. Euroopa teadusruumi tugevdamisele pühendatud valdkonnaülese samba eelarve on samuti märkimisväärselt suurenenud ja selle eelarve moodustab kokku 2,1 miljardit eurot. Komitee on seisukohal, et need eelarvealased arengud on positiivsed ning tugevdavad Euroopa teadusruumi ja ehitavad tugevama, mitmete osapooltega teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi kõigis Euroopa piirkondades.

---

(1)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 66 ja teabearuanne „Programm „Horisont 2020“ (hindamine)“.

(2)  ELT C 197, 8.6.2018, lk 10.

(3)  ELT C 34, 2.2.2017, lk 66.

(4)  https://ec.europa.eu/info/publications/horizon-europe-impact-assessment-swd-2018-307_en

(5)  Mis tahes rahvusest teadlastele, kellel on pärast doktorikraadi omandamist 2–7 aastat teadustöökogemust, kelle teadustöö on paljulubav ja kellel on suurepärane teadusuuringu ettepanek (https://erc.europa.eu/funding/starting-grants).

(6)  Mis tahes rahvusest teadlastele, kellel on pärast doktorikraadi omandamist 7–12 aastat teadustöökogemust, kelle teadustöö on paljulubav ja kellel on suurepärane teadusuuringu ettepanek. (https://erc.europa.eu/funding/consolidator-grants).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja Euroopa statistika programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) 2017/826“

(COM(2018) 441 final – 2018/0231 (COD))

(2019/C 62/06)

Raportöör:	Oliver RÖPKE
Kaasraportöör:	Violeta JELIĆ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 14.6.2018 nõukogu, 26.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1, artikli 169 lõige 3, artikli 43 lõige 2 ja artikli 173 lõige 3
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	187/4/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Ühtne turg loob olulise aluse majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks. See aitab suuresti kaasa töökohtade loomisele ja tagab tarbijatele laia valiku kaupu ja teenuseid, samuti võib see olla aluseks heaolu suurendamisele Euroopa Liidus.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab põhimõtteliselt heaks viie varasema programmi (samuti Euroopa statistikaprogrammi, mis ulatub küll ühtse turu valdkonnast kaugemale) ja mitme eelarverubriigi koondamise ühtse turu programmiks, sest tõenäoliselt toob see kaasa koostoime ja parandab kulutõhusust.

1.3.

Komitee nõustub komisjoniga, et vaja on kõrvaldada olemasolevad takistused ja jätkata ühtset turgu käsitlevate liidu õigusaktide väljatöötamist, rakendamist ja jõustamist. See kehtib iseäranis kaupade ja teenuste, avalike hangete, turujärelevalve, äriühinguõiguse, lepinguõiguse ja lepinguvälise õiguse, rahapesuvastase tegevuse, kapitali vaba liikumise, finantsteenuste ja konkurentsi ning juhtimisvahendite arendamise valdkonnas. Komitee kutsub üles looma õiglase ja tervikliku siseturu, kus tuleks arvesse võtta ka vastavust töö-, tarbija- ja keskkonnastandarditele.

1.4.

Seoses toiduainete tarneahelaga kutsub komitee aga komisjoni üles tagama kolmanda kategooria (loodusvarad ja keskkond) rahastamist, kuna programm on tihedalt seotud põllumajanduspoliitikaga.

1.5.

Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle eraldada 25 % saadaolevatest rahalistest vahenditest Pariisi kokkuleppe kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks, kuid soovib saada lisateavet selle kohta, milliseid kulutusi peetakse kliimaga seonduvateks.

1.6.

Komitee märgib, et tarbijakaitsepoliitika valdkonnas tehtava töö hulk kasvab järjekindlalt ning et see on muu hulgas tingitud digiüleminekust. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles edendama veelgi koostööd tarbijavõrgustike ja -organisatsioonidega ning suurendama sellele vastavalt tarbijakaitseks eraldatavate rahaliste vahendite hulka.

1.7.

Komitee nendib, et komisjoni sõnul kavatsetakse uue ühtse turu programmi prioriteetide rahastamiseks eraldada ligikaudu 3,9 miljardit eurot, mis tähendab, et rahastamine jääb umbes samale tasemele käimasoleva rahastamisperioodiga (2014–2020), kuid väljendab muret, et ELi finantsraamistiku vastuvõtmiseks peetavate läbirääkimiste käigus võidakse teha kärpeid, mistõttu saab eelarve olema varasemast väiksem. Komitee väljendab sellegipoolest heameelt tõsiasja üle, et COSME raames on InvestEU programmist saadaval veel 2 miljardit eurot ja et rahastamist on võimalik kombineerida teiste programmide vahenditega.

1.8.

Euroopa statistikaprogrammi koostatud statistikal on suur Euroopa lisaväärtus ja see moodustab ühe alustest, millel põhineb Euroopa Liidu poliitika, sealhulgas ka ühtse turu poliitika. Seepärast nõustub komitee komisjoni seisukohaga toetada praegust Euroopa statistikaprogrammi vajalike vahenditega ka uues ühtse turu programmis.

1.9.

Komitee kutsub üles kaasama Euroopa sotsiaalpartnereid sellele vastavalt kõikidesse uue ühtse turu programmi etappidesse.

2.   Üldised märkused uue ühtse turu programmi kohta

2.1.

Komitee on juba korduvalt rõhutanud, et ühtne turg on Euroopa integratsiooniprotsessi nurgakivi ja et sel on oluline osa majanduskasvu edendamises ja töökohtade loomises. Lisaks sellele võib ühtne turg aidata kaasa heaolu saavutamisele (1).

2.2.

Mitmeaastast finantsraamistikku pärast 2020. aastat käsitlevas arvamuses (2) märkis komitee juba kriitiliselt, et käimasoleva perioodiga võrreldes on ELil järgmisel rahastamisperioodil Euroopa Liidu eesmärkide elluviimiseks kasutada veelgi vähem vahendeid.

2.3.

Komisjon teeb ettepaneku ühendada ELi mitmeaastases finantsraamistikus mitu programmi ja eelarverubriiki, mis on seotud ettevõtete (sealhulgas VKEde) konkurentsivõime, tarbijakaitse, finantsteenuste tarbijate ja lõppkasutajate, finantsteenuste poliitika kujundamise, toiduainete tarneahela ning Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamisega. Komitee kiidab põhimõtteliselt ettepaneku heaks, sest see võib kaasa tuua koostoimet ja suurendada tõhusust toetatavate projektide rahastamises. Samuti nähakse programmiga ette paindlikum finantsraamistik, mis teeb projektide elluviimise toetusesaajate jaoks lihtsamaks.

2.4.

Uude ühtse turu programmi kaasatavate üksikute programmide hindamine näitab samuti suurt Euroopa lisaväärtust, mida need eri algatused loovad.

2.5.

Tuleb nentida, et ühtsel turul on endiselt tõkkeid ja takistusi. Seepärast on oluline jälgida selles valdkonnas toimuvat arengut, hinnata kõrvaldamata tõkkeid ja koostada tegevuskava, et saavutada ühtse turu tõrgeteta toimimine kõigi jaoks. Komitee nõustub komisjoniga, et uus programm võib ELi õigusaktide kavandamise, rakendamise ja jõustamise kaudu aidata parandada ühtse turu toimimist. ELi tegevus peab viima õigusraamistikuni, mis on ettevõtjate, töötajate ja kodanike jaoks lihtne, selge, stabiilne ja etteaimatav. Komitee kutsub üles looma õiglase ja tervikliku ühtse turu, kus tuleks arvesse võtta ka vastavust töö-, tarbija- ja keskkonnastandarditele.

2.6.

Komitee avaldab erilist heameelt võimaluse üle rahastada meetmeid ja projekte kumulatiivselt ELi eri programmidest, näiteks InvestEU, programm „Euroopa horisont“ ja Euroopa Sotsiaalfond. See võib luua koosmõju ja lihtsustada ka projektide rahastamist.

2.7.

Lisaks juhib komitee tähelepanu ELi maksupoliitika edasiarendamise erilisele tähtsusele tõhusa, konkurentsivõimelise ja õiglase ühtse turu edendamiseks (3).

3.   Programmi eesmärgid

3.1.

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on Euroopa majanduses keskne osa. ELi ettevõtjatest 99 % on VKEd ja neis töötab kaks kolmandikku kõigist töötajatest. Komitee vaatenurgast on seepärast oluline, et Euroopa Liit toetaks VKEsid konkurentsivõime suurendamisel. Komitee rõhutab toetusmeetmete olulisust seoses ametitoimingute ja ettevõtjatele osutatavate teenuste kui Euroopa VKEde konkurentsivõime edendajatega. Need teenused on olulised ka paljudes teistes sektorites ja neil on määrav osa teenusekomponendi suurenemises Euroopa majanduses.

3.2.

Komitee juhib tähelepanu COSME programmiga saavutatud positiivsele kogemusele, mis on toonud VKEdele palju kasu tänu programmi vajadustel põhinevale toetusele sellistes valdkondades nagu turism, tekstiilitööstus ja muud sektorid ning mis on seega aidanud olulisel määral kaasa majanduskasvu edendamisele ja uute töökohtade loomisele. COSME programmi kaudu eraldatavate toetustega tuleks seepärast jätkata ja neid tuleks edasi arendada.

3.3.

Viimastel aastatel on VKEdel olnud erilisi raskusi rahastuse leidmisega. Vähene krediidikõlblikkus muudab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks võimatuks teha piisavalt investeeringuid sellistes tulevikule suunatud valdkondades nagu digiüleminek, innovatsioon ja üleilmastumine. See mõjutab negatiivselt majanduskasvu ja töökohtade loomist ning võib ohustada koguni ettevõtete püsimajäämist. Seepärast avaldab komitee heameelt täiendava refinantseerimisvõimaluse üle uue InvestEU fondi võla- ja kapitaliinstrumentide raames.

3.4.

Lisaks tuleb toetada sotsiaalpartnereid, avaliku halduse asutusi ja teisi toetusesaajaid suutlikkuse suurendamise valdkonnas, et anda neile võimalus osaleda ELi programmides.

3.5.

Noorte ettevõtjate ja innovaatiliste toodete ja teenuste toetamine on üks ühtse turu programmi peamistest elementidest. Komitee on seisukohal, et klastrialgatuste kasutamine uute ärimudelite, kõrgetasemelise tehnoloogia, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste ja muude valdkondade, näiteks rahvusvaheliste tegevuste, töötajate leidmise ja täiendusõppe algatuste toetamiseks on positiivne lähenemisviis. Komitee toetab Euroopa klastrite koostööplatvormi tegevust.

3.6.

Paljudes majandussektorites võetakse digitaalseid lahendusi juba iseenesestmõistetavana. VKEde jätkuv edu ja konkurentsivõime sõltub muu hulgas sellest, kas nad investeerivad õigel ajal asjakohasesse digitaristusse. Seepärast toetab komitee mõtet VKEsid digiprojektidesse investeerimisel toetada. Projektid peaksid olema välja töötatud nii, et need tooksid kasu nii ettevõtlussektorile kui ka kodanikuühiskonnale tervikuna.

3.7.

Komitee pooldab digiportaalide „Teie Euroopa“ ja „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVITi ning siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabeli jätkuvat toetamist ning rohkemate avalike digiteenuste loomise ja laiendamise edendamist ja digivaldkonna koostöö soodustamist ametiasutuste vahel nii liikmesriikides kui ka eri liikmesriikide vahel, muu hulgas seoses digitaalse Euroopa programmiga.

3.8.

Seoses sellega väljendab komitee heameelt komisjoni edumeelse lähenemisviisi üle, mille kohaselt eraldatakse 25 % saadaolevatest rahalistest vahenditest Pariisi kokkuleppe kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks, kuid soovib saada lisateavet selle kohta, milliseid kulutusi peetakse kliimaga seonduvateks.

3.9.

Ühtse turu programmi eesmärk on kaitsta tarbijate huve ja tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse. Komitee juhib tähelepanu sellele, et üldiselt tuleb tarbijakaitsepoliitikas lahendada üha suuremaid probleeme, mis on osaliselt tingitud toodete ja teenuste müügist e-kaubanduses ning digiüleminekust. Osaliselt on selle põhjuseks ebasobivad dereguleerimismeetmed, nt õigusaktides kehtestatud kvaliteedi tagamise meetmete või kutsealal tegutsema asumise tingimuste kõrvaldamine. Uue programmiga tuleb seepärast tagada, et tarbijatele pakutakse nende tarbimistegevuses piisavalt teavet ja tuge. Samal ajal tuleb tagada ka ettevõtjate asjakohane toetamine ja neile tarbijakaitse-eeskirjade selgitamine.

3.10.

2008. aastal alanud finants- ja majanduskriis näitas, et on eriti oluline anda tarbijatele igakülgset nõu ja teavet finantsteenuste kohta, sh võlanõustamine. Lisaks sellele tuleb kodanikuühiskonda selle valdkonna poliitikakujundamisesse ulatuslikumalt kaasata, edendades eelkõige organisatsioone, mis toetavad tarbijate poliitilisi huve finantsteenuste valdkonnas.

3.11.

Turgu ja tarbijaid puudutava teabe jagamine ja õiguskaitse kättesaadavus tuleks tagada, pakkudes tuge tarbijakaitseorganisatsioonidele ja vastutavatele täitevasutustele. Komitee rõhutab siiski, et „Uus kokkulepe tarbijatega“ ei vasta tarbijate õiguspärastele ootustele, nagu on märgitud komitee hiljutises arvamuses komisjoni asjaomase ettepaneku kohta.

3.12.

Tarbijakaitsele osutatakse Euroopa Liidu tasandil ulatuslikku tuge, eelkõige Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku ja Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) kaudu. Viimastel aastatel on võrgustik teavitanud ja hoidnud toimuvaga kursis miljoneid tarbijaid ning vastanud sadadele tuhandetele tarbijapäringutele. BEUC on aktiivselt esindanud tarbijate huve kõikides asjaomastes ELi poliitikavaldkondades. Võrgustiku ja BEUCi toetamine on toonud suurt Euroopa lisaväärtust. Seepärast toetab komitee Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku ja Euroopa Tarbijaliitude Ametiga eduka koostöö jätkamist ja selle jätkuvat edendamist. Komitee peab tervitatavaks ka kavandatud koostööd riiklike tarbijakaitseorganisatsioonidega.

3.13.

Tarbijate huvide esindatuse parandamiseks finantsteenuste valdkonnas eraldati rahalisi vahendeid mittetulundusühingutele Finance Watch ja Better Finance, esmalt katseprojekti ja seejärel ettevalmistava tegevuse raames. Suutlikkuse suurendamist käsitleva määruse (EL) 2017/826 alusel on võimalik neid ühinguid ulatuslikumalt kaasrahastada. Komitee kutsub komisjoni üles suurendama selles poliitikavaldkonnas veelgi koostööd organisatsioonidega.

3.14.

Komitee tõdeb, et võttes arvesse täitmist vajavate ülesannete hulka, on tarbijate huvide kaitseks määratud eelarve väga napp: 198,5 miljonit eurot. Komitee kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles suurendama saadaolevat eelarvet sellele vastavalt.

3.15.

Paljudes valdkondades, sealhulgas sotsiaal-, majandus-, regionaal-, keskkonna- ja põllumajanduspoliitikas, põhinevad otsused andmetel ja statistikal. Euroopa statistikaprogrammi koostatud statistikal on seega suur Euroopa lisaväärtus ja see moodustab ühe alustest, millel põhineb Euroopa Liidu poliitika, sealhulgas ka ühtse turu poliitika. Seepärast nõustub komitee komisjoni ettepanekuga, et praegusele Euroopa statistikaprogrammile tuleks ka ühtse turu programmi raames jätkuvalt tagada vajalikud vahendid, võttes eelkõige arvesse vajadust statistika koostamise protsesse ajakohastada ja üha suuremat statistiliste andmete vajadust.

3.16.

Standardite osas toetab komitee nende kiiret ja ajakohast väljatöötamist koostöös VKEde, töötajate, tarbijate ja keskkonnaalaste esindajatega.

3.17.

Toiduainete tarneahela programmiga toetatakse meetmeid, millega tagatakse inim-, looma- ja taimetervise kõrgetasemeline kaitse. Samuti edendatakse sellega Euroopas toiduainete ja sööda tootmise kestlikkust ja tõstetakse kvaliteedistandardeid. Loomataudide ja taimekahjurite mõju tuleks minimeerida, kasutades ELi toetatavaid ennetusprogramme. Toetada tuleks ka keskkonnakaitset ja elurikkust.

3.18.

Paljud toiduainete tarneahela programmi meetmed langevad põllumajandus- ja keskkonnapoliitika alla. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles tagama nende toiduainete tarneahelaga seotud tegevuste rahastamise kolmanda kategooria (loodusvarad ja keskkond) raames.

4.   Eelarve

4.1.

Komisjoni ettepaneku kohaselt on ühtse turu programmi kogueelarve perioodiks 2021–2027 4,089 miljardit eurot. See hõlmab järgmist: — ligikaudu 438 miljonit eurot siseturu eesmärgile; — 1 miljard eurot COSME VKEde programmile; — 198,5 miljonit eurot tarbijatele; — 220,5 miljonit eurot standardimiseks; — 552 miljonit eurot statistikale ja — 1,68 miljardit eurot toiduainete tarneahelale.

4.2.

Komitee märgib, et pidades silmas nende rahastamispakettide võrreldavust käimasoleva rahastamisperioodiga (2014–2020), saab Brexiti ja eraldiseisvate programmide ühendamise tõttu ühtse turu programmiks teha käesoleva eelarve teemal vaid piiratud avaldusi.

4.3.

Komitee nendib, et Euroopa Komisjoni hinnangul on ühtse turu programmile eraldatavad rahalised vahendid võrreldavad käimasoleva finantsperioodiga (ligikaudu 3,9 miljardit eurot), kuid väljendab muret, et läbirääkimiste tulemusena võidakse eelarves teha kärpeid, mis tähendaks kasutatavate vahendite vähenemist võrreldes perioodiga 2014–2020.

4.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et rohkem kui 41 % kogu eelarvest (1,68 miljardit eurot) on määratud toiduainete tarneahelale, mis teeb sellest ühtse turu programmis selgelt kõige enam rahastatava valdkonna, samal ajal kui tarbijapoliitika projektideks on eraldatud vähem kui 5 % kogu rahastusest.

4.5.

Komitee on rahul, et lisaks COSME programmi 1 miljardile eurole on InvestEU fondi VKEsid toetava komponendi raames kättesaadavad veel 2 miljardit eurot (4).

4.6.

Komitee kutsub üles suurendama olulisel määral tarbijapoliitika rahastamist ühtse turu programmi raames, kuna tarbijakaitsepoliitika ees seisvad probleemid kasvavad praegu märkimisväärselt muu hulgas piiriülese e-kaubanduse ja internetipõhiste teenuste suureneva osatähtsuse tõttu.

4.7.

Seoses toiduainete tarneahelaga nõuab komitee kolmanda kategooria (loodusvarad ja keskkond) raames nende meetmete rahastamise tagamist, mida turujärelevalve ei hõlma. Siia kuuluvad näiteks meetmed loomataudide ja taimekahjurite vastu võitlemiseks ning loomade heaolu tagamiseks.

4.8.

Komitee väljendab heameelt võimaluse üle kombineerida projektide rahastamisel vahendeid ka teistest programmidest, näiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Sotsiaalfond+ või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

4.9.

Lisaks VKEde ja idufirmade toetamisele ja ettevõtete konkurentsivõime ja kasvu suurendamisele peaks rahastamiskõlblikkus ühtse turu programmi artikli 3 raames laienema ka meetmetele, mis võimaldavad üldsusel, tarbijatel, lõppkasutajatel, ametiühingutel ning kodanikuühiskonna ja ettevõtluse esindajatel osaleda aktiivselt poliitilistes aruteludes, poliitikakujundamises ja otsuste langetamises, toetades muu hulgas esindusorganisatsioonide tegevust riiklikul ja ELi tasandil.

---

(1)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 1.

(2)  ECO/460 – arvamus teemal „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“ (võeti vastu täiskogu 2018. aasta septembri istungjärgul).

(3)  ELT C 125, 21.4.2017, lk 1.

(4)  COM(2018) 439 final.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“

(COM(2018) 442 final – 2018/0232 (COD))

(2019/C 62/07)

Raportöör:

Laure Batut

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 14.6.2018 Euroopa Liidu Nõukogu, 27.6.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114, 33 ja 207
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	191/3/5

1.   Järeldused ja soovitused

Komiteel on heameel märkida tollile siseturul omistatud tähtsust, samuti komisjoni ettepaneku eesmärki, milleks on abistada tolliliitu ja tolliasutusi, pakkudes neile uue rahastamisvahendi, millega toetatakse tollipoliitika rakendamist, pidades silmas eeskirjade ühtlast kohaldamist. Komitee leiab, et poliitilises mõttes peaks Euroopa toll, mis juba rakendab ühtset õigustikku, toimima ühtse üksusena.

1.1.   Programmi „Toll“ eelarve ja rakendamine

1.1.1.

Komitee leiab, et programmile „Toll“ eraldatud 950 miljonit eurot seitsme aasta kohta, st keskmiselt 5,02 miljonit eurot aastas riigi kohta (ELi 27 liikmesriiki), võib osutuda ebapiisavaks, võttes arvesse ettepaneku eesmärkide ulatust ning inimeste, võrgustike, tehnoloogiate ja vahendite suhtes sätestatud eesmärke. Arvestades, et kohustusi peavad oma pädevuste piirides täitma riigid, soovitab komitee Euroopa Komisjonil hõlbustada liikmesriikide tolliasutustel programmi, aga ka programmidevahelise väidetava koostoime täieulatuslikku kasutamist. Ta soovib, et komisjon tagaks mitmeaastase finantsraamistiku eelarve kesksete osade vahel paindlikkuse.

1.1.2.

Komitee tunnistab, et on keeruline anda kvantitatiivseid prognoose Brexiti kulude kohta, mis võivad olla väga suured, ja soovitab, et kõnelust ettepanekut tuleb kohandada vajalikus mahus ja vajalikul ajal, ilma EL27 ühtse turu lõpuleviimist ohtu seadmata ja võttes arvesse kriitilist vajadust kvalifitseeritud tolliametnike, -vahendite ja -menetluste järele, mis sobiksid selliste riikide omadega nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.

1.2.   IT-valdkond programmi raames

Võttes arvesse, et see kujutab endast programmi peamist oodatavat lisaväärtust ja pidades silmas vajadust tagada tolli IT-strateegia edusammud, (1) tervitab komitee vahendite loomist üleeuroopaliste tollivaldkonna IT-süsteemide arendamise ja hooldamise rahastamiseks ja hõlbustamiseks, eelkõige IT planeerimisvahendite lisamist, eriti seal, kus need vahendid aitavad vähendada erinevusi liikmesriikide vahel.

1.2.1.

Tehnoloogiline innovatsioon: komitee soovitab, et programmi kasutataks tehnoloogilise innovatsiooni üheaegseks levitamiseks kõikidele osalevatele riikidele.

1.2.2.

Digitaalne koostöö: digitaalse koostöö täieulatuslikuks kasutamiseks soovitab komitee innustada liikmesriike võtma meetmeid, et vähendada omavahelisi erinevusi tavades ja pädevuses ning et suurendada oma ühist tahet pettuse vastu võidelda.

1.3.   Pädevuse tõhustamine

Komitee leiab, et haldustöötajate oskuste parandamine ja tollialased koolitused on olulised ELi tolli tsujuvaks toimimiseks. Ta soovitab kasutada programmi täiel määral, et toetuda juba tehtud edusammudele (2). Pidades silmas paljude aastate tagust Matthaeuse programmi, saab neid edusamme tollivaldkonna Erasmuse (kõigi kategooriate tolliamentnike vahetused) abil võimendada.

1.3.1.

Komitee soovitab, et tolliasutustele tagataks õigus pääseda juurde koostalitlusvõimelistele isikute piirikontrolli süsteemidele (3).

1.4.   Põhiõigused

Komitee soovitab, et programm peaks aitama tugevdada austust põhiõiguste vastu ja andmekaitset oma kohaldamisalal.

1.5.   Näitajad

Komitee soovitab aidata osalevatel riikidel täita oma aruandluskohustusi programmi rakendamise kohta pakutud näitajate kohaselt, võttes arvesse, et riigieelarvega seotud takistuste tõttu ei ole riigiasutustel alati piisavalt aega või ametnikke. Komitee soovitab, et vähemalt viie esimese aasta jooksul võrreldaks kõiki liikmesriike.

1.6.   Valitsemine

Komitee pooldab avatud dialoogi programmi rakendamise kohta liikmesriikide, komisjoni ja huvitatud sidusrühmade vahel. ELi tasandil sooviks komitee näha uut toetust Euroopa Ülemkogu poolt, mis annaks programmile pikaajalise nähtavuse, ja suurendaks selle täieliku edu võimalusi. See hõlmab ka maksualast ühtlustamist liikmesriikide vahel, kõigi osalevate riikide pühendumist koolitusele ja nende valmisolekut investeerida koostöösse, võidelda pettuse vastu ja tegeleda õiglase kauplemisega.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Komisjoni pakutud mitmeaastases finantsraamistikus on programmi „Toll“ eesmärk toetada koostööd tolliasutuste vahel ja kaitsta liidu majanduslikke ja finantshuve. Viiskümmend aastat pärast selle loomist on tolliliidul ühtlustatud õigusraamistik ELi tasandil. Siiski on vaja veel edusamme teha, tagades, et liikmesriikide tolliasutused täidavad oma kohustusi ühtsel ja võrdväärsel viisil. On olemas ühine tolliterritoorium ja ühine välistollitariif, mis keelavad liikmesriikidevahelised tollimaksud ja samaväärse mõjuga maksud. Erinevused on aga endiselt olemas. Eeskirjade kohaldamise puuduste tõttu, mis nagu ka tollialased karistused, tulenevad riigi õigusest, võib tekkida nn tolliturism, mis võrdub ebaausa konkurentsiga.

2.2.

Ühtset rakendamist on seda keerukam ellu viia, mida mitmekülgsem on tolli roll. See on poliitilises tasakaalus riigi, Euroopa ja rahvusvaheliste kaubandusnormide ning liikumisvabaduse vahel. Tollis käideldakse kaupu, st nii seaduslikke kaupu, mille liikumist peab toll soodustama, kui ka ebaseaduslikke kaupu, mille liikumist tuleb takistada, ja ohtlikke kaupu, mille liikumine tuleb peatada. Toll koostab teatavates liikmesriikides statistikat väliskaubanduse kohta.

2.3.

Toll tagab arvukate tolliga mitteseotud õigusaktide täitmise. a) See kaitseb inimesi terroriohu, keskkonna, tervise, tulirelvade ja narkootikumidega seotud ohtude eest, kontrollib vahetuskursi kõikumist, intellektuaalomandiõigusi, rahvatervist ja avalikku julgeolekut, toodete ohutust, looduslike liikide ja keskkonna kaitset jne. Selle roll kõigis turvalisusega seotud küsimustes suureneb. b) Tolliasutustel on ülitähtis roll ka tarneahela terviklikkuse kindlustamisel. Koostoime mitmeaastase finantsraamistiku muude rahastamisprogrammide ja tollimeetmete vahel on mitmesugune.

2.4.

Tollivaldkonnas kasutatakse juba digitaalseid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis on vähendanud kontrolliaega ja avalikke kulutusi, vaatamata maailmakaubanduse, aga ka piiriülese kuritegevuse mahu suurenemisele. See on valitsuste ja liidu jaoks oluline vahend. Seda võib rakendada kogu ELi territooriumil liidu finantshuvide (näiteks tollimaksud ja USA) ja kodanike huvide (näiteks veiste spongioosne entsefalopaatia) kaitsmiseks. Seda tugevdab Euroopa piiri- ja rannikuvalveamet (4).

3.   Määruse ettepaneku kokkuvõte

3.1.

Euroopa Komisjon keskendub (5) oma 2021–2027. aasta üldises eelarvekavas 27 liikmesriigiga liidu poliitilistele eesmärkidele. Nende prioriteetide osas järgib uus programm „Toll“ programmi „Toll 2020“ suundi, mida ta konsolideerib ja laiendab, ning ta peab ka toetama liidu tolliseadustiku (6) ja tollipoliitika rakendamist. Selleks keskendub ta struktureeritud koostööle metoodika ja eelarvete alal, samuti projektidele operatiivkoostöö tugevdamiseks liikmesriikide vahel, ning liikmesriikide ja osalevate riikide vahel, mille hulka kuluvad ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid.

3.2.

Tollideklaratsioonide arv suureneb (ligikaudu 310 miljonit 2016. aastal, st 10 deklaratsiooni sekundis, millest 98 % esitati elektroonilisel teel). Tolliseadustikuga on juba käivitatud ulatuslik 17 elektroonilist süsteemi hõlmav digiteerimisprojekt aastateks 2020–2025. Nende süsteemide eesmärk on Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime toetamine. Komisjon leiab, et nendes seisneb programmi „Toll“ kõige suurem lisaväärtus.

3.3.

Mõjuanalüüsides on kindlaks tehtud vajadus parandada ELi tolliasutuste pädevust ja nendevahelist kooskõlastamist, aga ka tõhustada lihtsustatud näitajaid, et vähendada nende halduskulusid. Ettepanekus tuuakse esile meetmete tõhustamist nii operatiivsest seisukohast tänu heade tavade ja tegevusalaste teadmiste struktuursele vahetamisele liikmesriikide vahel kui ka mitmesuguste IT-süsteemide ja -taristute abil, et muuta toll (7) täies ulatuses veebipõhiseks. Projektid toimuvad mitme aasta jooksul ning selges koostoimes programmiga Fiscalis.

3.4.

Komisjon täidab ELi WTO raames võetud rahvusvahelisi kohustusi ja selleks, et tagada kooskõla juhtimist käsitleva teatise (8) poliitilise sõnumiga, peaksid liikmesriikide tolliasutused toimima nii, nagu nad moodustaksid ühe üksuse.

3.5.

Võttes arvesse Brexitist, reformidest ja kokkuhoiupoliitikast tulenevat säästu ning liikmesriikidelt nõutavaid uusi osamakseid, teeb komisjon ajavahemikuks 2021–2027 ettepaneku liidu mitmeaastase finantsraamistiku kohta 1 279 miljardi euro ulatuses, mis moodustab 1,11 % 27 liikmesriigi toodetavast rikkusest, seahulgas 950 miljonit programmile „Toll“.

3.5.1.

Rahastamisallikate kombineerimine teeb võimalikuks koostoime uue paindlikkuse kaudu üldeelarve haldamise kesksete osade vahel, näiteks IT-valdkonnas. Riikide tolliasutused võivad kasutada integreeritud piirihalduse fondi, et parandada tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, samas kui programmi „Toll“ raames toetatakse kõiki seonduvaid meetmeid, nagu seadmetega seotud vajaduste hindamisel tehtav koostöö või, kui see on asjakohane, ostetud seadmetega seotud koolituse pakkumine.

3.5.2.

Struktuurireformide tugiprogramm võib parandada liidu tolliasutuste haldussuutlikkust. Programm „Toll“ aitab tolliasutustel kaitsta ELi finantshuve ja seda toetatakse ka pettusevastase programmiga, mis on järeltulija käimasolevale programmile Herakles III (9) ja pettusevastasele infosüsteemile, mis toetab vastastikust abi tolli küsimustes. See toimib koostoimes Fiscalise programmi, Euroopa Prokuratuuri tegevusega, õigluse, õiguste ja väärtuste fondi õigusprogrammiga seoses ELi tollialaste õigusaktide kohaldamise teemalise koolituse pakkumisega.

4.   Üldmärkused

4.1.   Programmi „Toll“ rakendamine

4.1.1.

24. märtsil 2018 soovitas Euroopa Parlament suurendada ELi kogueelarvet 2019 miljardit eurot. Komisjon soovib rõhutada Euroopa lisaväärtust riikide avaliku sektori kulutuste suhtes. Sellegipoolest on üldine suurenemine kõigest 1,11 % ELis toodetud rikkusest (10) (1,13 % eelmisel perioodil). Vahemikus 1993–1999 oli keskmine 1,25 %. Komitee, kes on juba aastaid võidelnud ELi omavahendite suurendamise eest, (11) soovib, et näidataks tollipoliitikas üles poliitilist tahet kujundada välja siseturg ning et selle rakendamiseks antaks riikide tolliasutustele toetust.

4.1.2.

Komiteed huvitab viis, kuidas tehti vahemikuks 2021–2027 kindlaks summa 950 miljonit eurot (ettepaneku seletuskirja punkti 4 esimene lõik): 137,7 miljonit eurot aastas, st 5,02 miljonit eurot aastas erineva arengutasemega riikide kohta (27 liikmesriiki), tundub liiga väike summa.

4.2.

Ettepanekus on ette nähtud, et tegutsetakse lepingute sõlmimise ja toetuste andmise kaudu eelarve otsese täitmise korras. Uue mitmeaastase finantsraamistiku mudeli paindlikkus võimaldaks luua koostoimet eri programmide vahel, aga ka eri tolliülesannete vahel, suhetes muude haldusasutustega, muude ELi sekkumisvaldkondade vahel, näiteks Digitaalse Euroopa programm, (12) Fiscalise programm, õigusprogramm jne, ning nendega seotud eelarveosade vahel. Komitee leiab, et tegu on otstarbeka põhimõttega, ent tunneb huvi selle vastu, millised on kõlblikkuskriteeriumid toetuste jaotamiseks iga programmi mõjutatavate osade vahel. Ta tunneb muret ohu pärast, et nende rahastamiskombinatsioonide teooria ja praktika ei ole kooskõlas juhtude korral, mil eri meetmete puhul soovitakse kasutada sama vahendit, mida ei saa aga mitmekordistada.

4.3.

Komisjon näib leidvat, et ELi liikmesriikide ja ELi tulude jaoks võib tekkida soodne olukord, ent see on 7 aasta lõikes raskesti kontrollitav oletus.

4.4.

Ettepanekus jäetakse suur osa eelarvevastutusest liikmesriikidele, kes peavad välja töötama elemente enda tasandil, võttes arvesse riiklikke piiranguid. Neile saab aga endiselt osaks Euroopa poolaastaga kehtestatud kokkuhoiupoliitika ning eeskätt euroalal aeglaselt kinnistuv majanduskasv. Siiski võimaldab ettepanekus sisalduv struktureeritud koostöö süsteem liikmesriikidel koostööd teha, sh ka IT süsteemide komponentide välja töötamise alal.

5.   Komitee konkreetsed märkused

5.1.   IT-valdkond

5.1.1.

Seda peetakse programmi kõige suuremaks lisaväärtuseks (13). Toll on tõenäoliselt liidu e-valitsuse esimene nurgakivi. Kontrolli- ja deklareerimisvahendite hierarhia tõttu on vaja üha ulatuslikumat vastastikust ühenduvust ja koostalitlusvõimet. Selleks on eeskätt vaja, et kõikidel liikmesriikidel oleks tõhus ja kõikjal väga kiire ühendusega IT-taristu. Komitee soovib, et 27 liikmesriigi tolliasutustele antaks muu hulgas õigus kasutada koostalitlusvõimeliste piirikontrollisüsteemide tulevast struktuuri (14).

5.1.2.

Ettepaneku artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 8 sätestatakse, et komisjoni poolt projektidele kohaldatav rahastusmäär võib ulatuda kuni 100 %-ni koostöömeetmete puhul. Kui tegevus hõlmab Euroopa elektroonilise süsteemi arendamist ja käitamist, siis katab EL ainult ühiste komponentide ja kooskõlastamisega seotud kulud, ning liikmesriigid tasuvad õigusaktiga neile usaldatud kohustustega seotud kulud.

5.1.3.   IT-innovatsioon

5.1.3.1.

Väga suure jõudlusega digitaalsed võrgud toetavad kõiki uuenduslikke digitaalteenuseid. Selleks, et tolliga seotud IT-võimaluste lisaväärtus annaks oodatavaid tulemusi, peab kõikidel tolliga seotud era- (ettevõtted) ja avalikel (kolmandate riikide ametiasutused) osalejatel olema juurdepääs parimatele vahenditele ja teenustele.

5.1.3.2.

Kui elektroonilise tolli mitmeaastane strateegiakava (e-tolli MASP) (15) hõlmab programmi „Toll“, siis muutuvad ka kõik digitaalsed innovatsioonid selle osaks. Komitee sooviks, et kõiki ametiasutuste poolt heaks kiidetud innovatsioone jagataks turvatud viisil kogu ELi kogu liidu omavahel ühendatud tollivõrgus nii, et pärast tõestamist ei kaotataks aega ega tekitataks kaubandushäireid.

5.1.3.3.

Küberturvalisuse vajadust käsitletakse kõikides valdkondades andmete ja võrgustike puhul. Mida parem on ühenduvus, seda rohkem on riske. Komitee leiab, et on üsna oluline, et seda programmis mainitaks ja et sellele vahendeid eraldataks, seda enam, et tollitegevusel on ka strateegiline tähtsus.

5.2.   Näitajad

5.2.1.

Komisjon keskendub viisile, programm saab aidata kaasa õigusaktide ja tollipoliitika ühtsele rakendamisele ja teeb selle hindamiseks ettepaneku uute kvalitatiivsete näitajate kohta.

5.2.2.

Komitee soovitab, et programmis ette nähtud koolitusega valmistataks osalevaid riike ette nende huvitavate andmete saamiseks nii nende kogumise kui töötlemise osas. Avaliku sektori eelarvete vähendamise ajal võib juhtuda, et tolliasutustel ei ole piisavalt aega ega ametnikke, et teha neid uuringuid, mille usaldusväärsus võib olla kaheldav. Mõõtmisvahendid on juba olemas ja tarkvara võib anda teavet otse, sealhulgas Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavuse kohta.

5.3.   Juhtimine

5.3.1.

Kaubandus- ja konkurentsihäirete vältimiseks on komisjoni eesmärk kooskõlastada meetmeid, et saavutada eeskirjade ühtlane kohaldamine. Nagu varem, soovib ta luua erinevat laadi komiteesid ja eksperdirühmi ning rõhutab kodanikuühiskonna osalemist.

5.3.2.

See kooskõla tuleb saavutada riikide tolliasutustega ja eriesindajatega operatiivtasandil ja pikaajaliselt. Komitee pooldab avatud dialoogi osalejatega, näiteks väliseksperdid ja avaliku sektori esindajad, sh kolmandatest riikidest, ning rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna esindajad. Komitee sooviks näha, et 1) et Euroopa Ülemkogu edendaks programmi „Toll“ enne selle lõpuleviimist ja annaks märku oma huvist programmi täieliku teostamise vastu; 2) et programmis täpsustataks kodanikuühiskonna osalemist ja kodanike võimalikke kontrolliviise oma õiguste kaitsmiseks.

5.3.3.

Komitee leiab, et edukaks ühtlustamiseks peaksid kõik riigid ja ELi institutsioonid töötama läbipaistvalt ühes suunas. Pärast poliitilisi otsuseid prioriteetide kohta soovib komitee, et programmi kasutamisel eristataks selgelt seaduslike ja ebaseaduslike kaupade kontrolliga seotud meetmeid ning isikute kontrollimisega seotud meetmeid piiril (kooskõlas tollipoliitika ja rändepoliitikaga).

5.3.4.

Tuleb nimetada üldisi tegureid, mis panevad aluse programmi „Toll“ edule, sh maksude ühtlustamine liikmesriikide vahel, kõigi osalevate riikide kaasamine koolitustesse ning nendepoolne valmisolek investeerida koostöösse, võidelda pettuste vastu ja tegeleda õiglase kauplemisega.

5.4.   Inimeste suutlikkuse suurendamine

5.4.1.

Tolli ei saa luua tühjalt kohalt, selleks on vaja inimesi, vahendeid ja oskusteavet. Seda olulist asjaolu on programmis mainitud, aga mitte edasi arendatud. Iga riigi haldusasutus peaks olema programmi jaoks toetuskõlblik taristute ja teadmiste arendamise valdkonnas.

5.4.2.

Komitee soovitab üldistada Euroopa ühised koolituskursused Europoli eeskujul. Need võivad olla temaatilised, käsitleda koostalitlusvõimet, volitatud ettevõtjate (AEO) (16) auditeid, võitlust pettuse vastu, küberturvalisust, sisejulgeolekut jne. Euroopa Komisjoni poolt juba välja töötatud veebipõhiseid mooduleid võib täiendada spetsiaalse tollialase Erasmus programmiga, mis on suunatud elukestvale õppele, mille kaudu saaks korraldada iga astme tolliametnike ajutisi vahetusi ja mida saaks rahastada programmist „Toll“.

5.4.3.

Komitee on veendunud, et edukaks koostööks erineva kultuuritaustaga riiklike haldusasutuste vahel, et tuvastada ja jagada häid tavasid, on vaja ametnikke, kes on õppinud üksteist tundma ja oma ametiülesandeid sarnaselt täitma (17) nii digivõimaluste kasutamisel kui ka muudes valdkondades (haldussuutlikkus). Komitee leiab, et nii liikmesriikide kui ELi jaoks oleks hea poliitika säilitada tollimenetlused kohapeal, sõltumata järjest suurematest tehnilistest nõuetest. Ta soovib, et kokkuhoiupoliitika koos programmi väljakuulutatud eesmärkidega ei viiks avaliku sektori töötajate vähendamiseni ning et kõikidel oleks võimalus oma teadmisi suurendada, et teha koostööd oma Euroopa kolleegidega.

5.5.   Põhiõiguste kaitse

5.5.1.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et olles tollipoliitika elluviimise vahend, julgustab programm „Toll“ põhiõiguste tagamist, pakkudes standardseid koolitusi tolliametnikele ja osalevate kolmandate riikide esindajatele. On oluline seda võimalust täiel määral kasutada.

5.5.2.

Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) (18) on kohaldatav kõikjal ELis. Ärikasutajad, ettevõtted ja ametnikud peavad seda järgima ning see peab olema neile suunatud. Nii tsiviil-, tööstus- kui ka kaubanduslike andmete puhul võib andmekaitse osutuda esmatähtsaks ja see peab olema tagatud siseriiklike ja ühenduse süsteemidega nii tavapärastes kui ka kohtumenetlustes, aga ka e-kaubanduses ja statistikas, mis on seotud programmi eesmärkide täitmises tehtud edusammude näitajatega.

5.5.2.1.

Liidu välispiiride haldamisel koostöös Frontexiga võib ette tulla juhtumeid, kus inimõigused on ohus. Asjaomased tolliasutused peavad austama nii oletatavate kurjategijate kui oma teenistujate inimõigusi.

---

(1)  COM(2018) 178 final – komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, 11.4.2018

(2)  SWD(2017) 34 final.

(3)  COM(2017) 793 et 794 final – 2017/0351 et 352 (COD).

(4)  Määrus (EL) 2016/1624.

(5)  COM(2018) 322 final.

(6)  Liidu tolliseadustikus (määrus (EL) nr 952/2013, kohaldatakse alates 1. maist 2016) sätestatakse ettevõtjatele võimalus esitada kõik deklaratsioonid ühele liidu tollibüroole (tsentraliseerimine), isegi kui nende kaup liigub läbi eri kohtade, ning selles kehtestatakse eesmärk muuta 31. detsembriks 2020 tolliprotseduurid täielikult elektroonilisteks.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsus nr 70/2008/EÜ tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta.

(8)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 43.

(9)  Programmiga Herakles III (määrus (EL) nr 250/2014, 104,9 miljonit eurot) soovitakse kaitsta ELi finantshuve, toetades meetmeid, mille eesmärk on võidelda rikkumiste, pettuse ja korruptsiooni vastu, mis kahjustab ELi eelarvet. Seda haldab Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF).

(10)  Kogurahvatulu

(11)  ELT C 74, 23.3.2005, lk 32, punkt 4.5.15.

(12)  COM(2018) 434 final.

(13)  SWD(2018) 322 final, mõjuhinnang.

(14)  COM(2017) 793 final.

(15)  Elektroonilise tolli mitmeaastase strateegiakava Taxud.a.3(2017)6498377.

(16)  AEO (authorised economic operator): volitatud ettevõtja.

(17)  Vt varasemalt Matthaeuse programm.

(18)  Isikuandmete kaitse üldmäärus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.119.01.0001.01.EST&toc=OJ:L:2016:119:TOC

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL“

(COM(2018) 447 final – 2018/0236 (COD))

(2019/C 62/08)

Raportöör:

Raymond HENCKS

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 12.7.2018 nõukogu, 13.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	189/3/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Liidul on olnud kosmosesektoris suuri õnnestumisi. Oma kosmoseprogrammide kaudu aitab liit kaasa teatavate oluliste üleilmsete probleemide lahendamisele, näiteks kliimamuutuste, julgeoleku ja kodanike igapäevaste elutingimuste parandamisega seotud probleemid, säilitades seejuures oma suveräänsuse ja strateegilise sõltumatuse muudest kosmosejõududest.

1.2.

Komitee toetab liitu tema täiendavates jõupingutustes jääda oluliseks sõltumatuks kosmosejõuks. Ta kiidab heaks asjaolu, et liit tagab endale oma eesmärkidele vastavad rahalised vahendid, st peamise juhisena 16 miljardit eurot, mis on komitee hinnangul minimaalne rahastamispakett. Komitee kordab oma nõudmist leida Euroopa Investeerimispangaga kooskõlastatult uusi rahastamisvõimalusi, et toetada eraettevõtjate, VKEde ja idufirmade teadus-, kavandamis- ja tootmisprojekte kosmose valdkonnas.

1.3.

Euroopa kosmoseprogrammi üldeesmärkide puhul tunneb komitee heameelt, et lisaks programmi kahe kõige olulisema komponendi, st Galileo ja Copernicuse pidevale arendamisele tagab liit ulatuslikuma autonoomia ja võimekuse kosmose jälgimisel ja seires, et kaitsta kosmosetaristut Maa ümber tiirlevate lugematute kosmosejäätmete põhjustatavate ohtude eest. Ta tunneb lisaks heameelt riiklikku satelliitsidet käsitleva uue algatuse pärast, mis vastab Euroopa turvalise satelliitside vajadustele.

1.4.

Komitee tõdeb aga seejuures, et liit annab kodanikele väga vähe teavet eeliste kohta, mida pakuvad ühiskonnale ja majandusele ühenduse tegevused kosmoses. Ta teeb ettepaneku korraldada asjakohane kampaania, et kodanikud mõistaksid, millist lisaväärtust annavad Euroopa kosmosetegevused, mis on muutunud nende igapäevaelus vältimatult vajalikeks, soodustavad tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid ning aitavad tagada nende julgeolekut.

1.5.

Lisaks oleme me veel väga kaugel sellest, et maksimeerida kosmosest Euroopa majandusele saadavat kasu. Maa seire programmi pakutavad võimalused ja programmi abil loodud tohutu andmehulk on ikka veel suuresti alakasutatud. Komitee kutsub üles algatama teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetme, mille sihtrühm oleksid potentsiaalsed kasusaajad, eelkõige mere- ja põllumajandussektoris.

1.6.

Rahvusvahelisel tasandil on Euroopa kosmosesektoril palju konkurente, võttes arvesse, et kosmosetegevus muutub üha kaubanduslikumaks erasektori kasvava osalemise tõttu liiduvälisel turul. Seetõttu tuleb tingimata suurendada siseturu tähtsust ja kohaldada kosmosesektoris Euroopa eelistamise põhimõtet.

1.7.

Kui Euroopa soovib säilitada oma autonoomia juurdepääsul kosmosele, võttes arvesse kanderakettide tootjate arvu kasvamist ja suurt konkurentsi, on tal vaja konkurentsivõimelisi kanderaketitootjad, kes on kohanenud kaubandusliku ja institutsioonilise turuga. Komitee ergutab komisjoni uurima vahendeid, mille abil toetada Euroopa teadusuuringuid ja stardikomplekse.

1.8.

Komitee leiab, et selge Euroopa lisaväärtuse säilitamiseks peaks liit hoolikalt jälgima seda, kuidas areneb futuristlik projekt kaevandada ja kasutada loodusvarasid väljaspool Maa orbiiti (space mining), mille raames on võtnud teerajajarolli üks liikmesriik.

2.   Sissejuhatus

2.1.

1990. aastatest alates on EL kujundanud kosmosepoliitikat, mis on suunatud sõltumatusele muudest kosmosejõududest, eeskätt tänu programmide ja rakenduste arendamisele peamistes tööstussektorites, nagu side, julgeolek, hädaabiteenused, navigatsioonisüsteemid, teavitamine, sündmuste ülekanded, kliimamuutused, ilmaennustused jne.

2.2.

Seejuures on ELil praeguseks Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) toel ulatuslik satelliitide võrk ja Prantsuse Guajaana kaudu isiklik juurdepääs kosmosele, kasutades Euroopa kanderakette. ESA liikmesriikidel (1) on omakorda oma kosmoseagentuurid ja programmid, teaduskeskused, maapealsed seadmed ja märkimisväärne tööstusvõimsus. Tavaliselt on liikmesriigid need, kes käivitavad kosmosealgatusi, mis viiakse seejärel ellu kas ELi või ESA raames.

2.3.

Liit osaleb eeskätt järgmiste kosmoseprogrammide kavandamise, täieliku rahastamise ja rakendamise teel, seejuures vastutab ta üldiselt nende elluviimise eest, muu hulgas julgeoleku valdkonnas: — Galileo on esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks loodud suure täpsusega satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu, mida pakutakse kasutajatele tasuta; — Copernicus pakub Maa kohta seireandmeid kuues valdkonnas: maismaaseire, merekeskkonna seire, atmosfääri seire, kliimamuutuste seire ning hädaolukordade ohjamine ja julgeolek; — EGNOS on üleeuroopaline kolmest satelliidist koosnev süsteem, mis parandab olemasolevate ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti ja pakub täpsemaid asukohatuvastusandmeid; — SST (kosmose jälgimine ja seire) on kosmose seire ning Maa ümber orbiidil oleva ligikaudu 780 000 kosmosejäätme jälgimise süsteem; — GOVSATCOM on riikliku (tsiviil- ja militaarotstarbelise) satelliitside süsteem, mis on liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia osa.

2.4.

Komisjon delegeeris kosmosetaristu arendamise ja kasutuselevõtmise praegu ESA-le, mis vastutab Galileo taristu kasutuselevõtmise eest, samal ajal kui ELi Prahas asuv agentuur (Euroopa GNSSi Agentuur, GSA) vastutab Galileo turuleviimise toetamise eest. ESA haldab ka osa Copernicuse tegevustest.

2.5.

Euroopa kosmosetööstus annab tööd rohkem kui 231 000 inimesele, kellest 41 333 töötavad kosmoseehituse sektoris, ja see annab Euroopa Komisjoni kohaselt 2017. aastal hinnanguliselt 53–62 miljardit eurot lisaväärtust.

3.   Komisjoni ettepanek

3.1.

Kavandatav kosmoseprogramm on kooskõlas tööstusstrateegiaga, mida esitles president Juncker oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, ja komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatisega Euroopa uue kosmosestrateegia kohta.

3.2.

Järgmised õigusaktid: — määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide (Galileo ja EGNOS) rajamise ja kasutamise kohta; — määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm; — otsus nr 541/2014/EL, millega luuakse kosmose jälgimise ja seire toetusraamistik; — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse kõnealuse määrusega, milles sätestatakse kõikide programmi komponentide jaoks ühised eeskirjad, käsitledes eeskätt osalemist rahastamises ja eelarvemehhanisme, finantssätteid, riigihankeid, juhtimist ja turvalisust. Nimetatud määruses sätestatakse ka teatavad eeskirjad iga komponendi jaoks eraldi.

3.3.

Euroopa GNSSi agentuurist, mis vastutab uue põlvkonna satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutuselevõtmise eest, saab Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet, mis toetab programmi, eeskätt seoses turvalisusega, teabevahetuse ja teavitustegevusega ning Galileo ja EGNOSe pakutavate teenuste turuleviimisega seonduva tegevusega.

3.4.

Uue kosmoseprogrammi eesmärk on — pakkuda kvaliteetseid ja ajakohaseid, ning kui see on asjakohane, turvalisi kosmoseandmeid, teavet ja teenuseid; — maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu; — suurendada liidu ja liikmesriikide julgeolekut; — edendada rahvusvahelisel tasandil liidu juhtpositsiooni kosmosesektoris.

3.5.

Määruse ettepanekus sätestatakse kõigi liidu kosmosetegevuste, sealhulgas teadusuuringute jaoks ajavahemikus 2021–2027 summaarne eelarveeraldis 16 miljardit eurot (võrreldes 12,6 miljardi euroga ajavahemikuks 2014–2020). See rahastamispakett on peamine juhis 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe tähenduses ja see jaotatakse järgmiselt: — Galileo + EGNOS 9,7 miljardit eurot; — Copernicuse programm 5,8 miljardit eurot; — SST/GOVSATCOM 0,5 miljardit eurot.

3.6.

Uues määruses käsitletakse ka erinevaid koostöö- ja partnerluse vorme sidusrühmade vahel ning suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega.

3.7.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande kosmoseprogrammi rakendamise kohta, tuginedes veel määratlemata tulemuslikkusnäitajatele.

3.8.

Lisaks hinnatakse programmi vähemalt iga nelja aasta tagant. Hindamise tulemused koos komisjoni tähelepanekutega edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele.

4.   Üldised märkused

4.1.

Esiteks tuleb tunnistada, et EL võib olla uhke selle üle, et ta töötas õigel ajal välja oma kosmosepoliitika ning on nüüd sõltumatu muudest kosmosejõududest, sealhulgas jõust, mida peeti varem usaldusväärseks partneriks, ent mis on nüüd muutunud ettearvamatuks.

4.2.

Komitee toetab liitu tema püüdlustes jääda oluliseks sõltumatuks kosmosejõuks ning eraldada endale vahendid oma tehniliste eeliste koondamiseks. Kosmos on sektor, mille puhul on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Ei saa olla edasipüüdlikku kosmosepoliitikat ilma vastava eelarveta.

4.3.

Seepärast tuleb heaks kiita asjaolu, et määruse eelnõuga soovitakse tagada liidule tema eesmärkidele vastavad rahalised vahendid, st praegusel juhul programmi rahastamispakett 16 miljardi euro ulatuses, mis peamise juhisena on minimaalne summa. Sellest tulenevalt võtavad parlament ja nõukogu, aga ka komisjon eelarveprojekti koostamisel kohustuse programmi kogukestuse ajal sellest summast mitte rohkem kui 10 % ulatuses kõrvale kalduda (välja arvatud erandjuhtudel). Komitee kordab siiski oma nõudmist leida Euroopa Investeerimispangaga kooskõlastatult uusi rahastamisvõimalusi, et toetada eraettevõtjate, VKEde ja idufirmade teadus-, kavandamis- ja tootmisprojekte kosmose valdkonnas, näiteks nanosatelliitide, väikesemõõduliste tõukejõuseadmete, satelliitide tööaja pikendamise, uute Maa seire rakenduste jne valdkonnas.

4.4.

Peale selle saab kosmosega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni, mida tuleb tingimata tõhustada, kui liit soovib säilitada tehnika tipptaseme, rahastada programmist „Euroopa horisont“ tööprogrammi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas“ raames, millele eraldatud eelarve on 13,5 miljardit eurot.

4.5.

Selles kontekstis tuleb heaks kiita asjaolu, et Ühendkuningriigil on kavas esitada taotlus pärast Brexitit jätkuvalt Euroopa kosmoseprogrammis osalemiseks. Komitee tunneb sellegipoolest kahetsust, et liidu praegusest 28 liikmesriigist on üksnes 20 ESA liikmed.

4.6.

Kosmoseprogrammi konkreetsete eesmärkidega seoses kiidab komitee heaks, et uutes rakendustes ja teenustes võetakse arvesse isejuhtivate autode, droonide, robotite ja asjade internetiga (Galileo) seotud arengut ning keskendutakse – inimkonna huvides – kliimamuutuste seirele (näiteks inimtekkelised süsinikdioksiidiheited ja kasvuhoonegaasid), maakasutusele põllumajanduse toetamiseks, polaaralade seirele, metsade ja veekogude majandamisele ning väikeste objektide (näiteks laevad) tuvastamisele, et jälgida ebaseaduslikku kaubandust (Copernicus).

4.7.

Komitee toetab samuti ettepanekut tagada SST-le suurem autonoomia ja suutlikkus, et kaitsta Maa kosmosetaristut ja Maad kosmosest tulenevate ohtude eest, aga ka uute tegevuste loomist, et jälgida kosmosejäätmeid ning päikese aktiivsusest tulenevaid äärmuslikke kosmoseilmastiku nähtusi või asteroide ja komeete (Maa-lähedased objektid). Kosmosejäätmete küsimus mõjutab otseselt rohkem kui 60 riiki, kellel on satelliite ja kes neid praegu kasutavad. Kosmose jälgimine on äärmiselt oluline, arvestades ohtu, et teenuste osutamise katkestamise, ebamugavuste ja sellest tuleneva majandusliku kahju teel kahjustatakse esmatähtsat taristut, millest sõltub kodanike igapäevaelu.

4.8.

Uus riiklikku satelliitsidet käsitlev algatus vastab Euroopa turvalise satelliitside vajadustele (piirivalve, merendusvaldkond, politseimissioonid, tsiviilkaitse, humanitaarabi, ELi välistegevus jne) ning võimaldab parandada tulevaste turvaliste sidesüsteemide ja -teenuste ohutust ja sõltumatust Euroopas, mida komitee toetab.

4.9.

Järelikult on Euroopa Liidul olnud kosmosesektoris suuri õnnestumisi. Komitee tõdeb aga seejuures, et liit edastab kodanikele väga vähe teavet eeliste kohta, mida pakub kosmos ühiskonnale ja majandusele. Paljud kodanikud ei teadvusta, et kui nad näiteks kasutavad oma mobiil- või nutitelefoni või navigatsioonisüsteeme, vaatavad satelliittelevisiooni, reisivad maismaa-, mere-, või lennutransporti kasutades või võtavad välja sularaha, siis kasutavad nad kosmoseteenuseid. Seepärast tuleb asjakohase teavituskampaania abil hoolitseda selle eest, et kodanikud mõistavad, et Euroopa kosmosetegevused on nende igapäevaelus vältimatult vajalikud, soodustavad tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid ning aitavad tagada nende julgeolekut.

4.10.

Samuti oleme me veel väga kaugel sellest, et maksimeerida kosmosest Euroopa majandusele saadavat kasu. Maa seire programmi pakutavad võimalused ja programmi abil loodud tohutu andmehulk on ikka veel suuresti alakasutatud. Komitee kutsub üles algatama teavitamise ja teadlikkuse suurendamise meetme, mille sihtrühm oleksid potentsiaalsed kasusaajad, eelkõige mere- ja põllumajandussektoris.

4.11.

Nagu märgib komisjon, on kosmosesektoris tekkinud probleeme sobilike töötajate palkamisel. Komitee leiab, et kosmosevaldkonna teadus tuleb hõlmata koolisüsteemi ja et tuleb suurendada teadlikkust liikmesriikide ülikoolides, et pakkuda magistriõpinguid kosmoseehituse valdkonnas.

4.12.

Rahvusvahelises plaanis tuleb Euroopa kosmosesektoris lahendada suure konkurentsi probleem, võttes arvesse, et kosmosetegevus muutub erasektori kasvava osalemise tõttu üha kaubanduslikumaks. Ülekaalukas osa suurte Euroopa osalejate tegevustest toimub väljaspool Euroopat. Seetõttu tuleb tingimata suurendada siseturu tähtsust ja kohaldada kosmosesektoris Euroopa eelistamise põhimõtet.

4.13.

Nagu täpsustab komisjon, on kosmos osa ülemaailmsest väärtusahelast, milles toimuvad suured muutused, mis nihutavad kosmosesektori tavapäraseid piire. Nn uus kosmos (new space) muudab kosmosesektorit mitte ainult tehnoloogilisest, vaid ka ärimudeli seisukohast. Seepärast on ülioluline, et liit toetaks aktiivselt kogu kosmosesektorit, eelkõige kosmosesektori teadus- ja arendustegevust, idufirmasid ja äriinkubaatoreid. Komitee kahetseb, et komisjon piirdub kõnealuses määruses vaid selle sedastamisega, et kosmoseprogrammiga toetatakse ettevõtjate koostööd kosmosetööstuse keskuste vormis, tuues piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil kokku kosmose- ja digitaalsektori osalejaid, andmata teada, kuidas asjaomased keskused toimivad ja kuidas neid rahastatakse.

Selline nn uue kosmose projekt võib seisneda kosmosevarade majanduse (space mining) arendamises, mille eesmärk on kaevandada ja kasutada loodusvarasid väljaspool Maa orbiiti. Näiteks asteroidid võivad sisaldada niklit, plaatinat, rauda ja koobaltit. NASA hinnangul on Marsi ja Jupiteri vahelise asteroidivöö (mis sisaldab rohkem kui miljonit asteroidi) väärtus 700 triljonit dollarit. Need varad võidakse tuua Maale või neid võidakse kasutada kosmoses satelliitide energiaallikana või selleks, et ehitada baase, kust saaks lähetada kaugemale suunduvaid kosmoseuuringuid.

4.14.

Luksemburg on pärast Ameerika Ühendriike teine riik maailmas, kes on kehtestanud õigusraamistiku (mida mõned vaidlustavad), mis võimaldab kosmosevarade uurimist ja kaubanduslikku kasutamist. Euroopa Investeerimispank osaleb samuti selles projektis, pakkudes nõustamist, sarnaselt ESA-le, millel on kavas pakkuda oma innovatsioonialase finantsnõustamisteenistuse kaudu arvamusi ja suuniseid.

4.15.

Komitee leiab, et liit peaks nii tehnoloogilisest, finantsilisest kui ka juriidilisest aspektist aktiivsemalt osalema kosmosekaevandusega seotud teadusuuringutes ning tagama, et projektil oleks selge Euroopa lisaväärtus, arvestades, et projektis on juba tegevad muud, Ameerika, Araabia või Aasia organisatsioonid või ettevõtted.

4.16.

Kui Euroopa soovib säilitada oma autonoomiat kosmosele juurdepääsul, on tal vaja kanderakettide tootjaid, kes on kohanenud kaubandusliku ja institutsioonilise turuga. Korduvkasutatavad raketid on eriti paljutõotav areng, mis aitab vähendada kulu ja lendudevahelist aega. Kaubanduslikul turul on konkurents endiselt suur ja mõnikord ebaaus. Komitee innustab komisjoni uurima viise, kuidas toetada teadusuuringuid ja Euroopa stardikomplekse, pidades seejuures silmas seda, kui oluline on säilitada sõltumatus Euroopa juurdepääsul kosmosesse.

4.17.

Ehkki Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt on liikmesriikidel pädevus määratleda üldhuviteenuseid, ei vähenda see liidu pädevust määratleda selliseid teenuseid liidu tasandil, kui see on vajalik liidu eesmärkide saavutamiseks. Komitee kutsub liidu institutsioone üles tunnustama liidu üldhuviteenuste olemasolu ja vajalikkust valdkondades, kus ELi meetmed on eesmärkide saavutamiseks tõhusamad, mis on ilmselgelt tõsi kosmosesektori puhul.

---

(1)  ESA-l on 22 liikmesriiki. ESA nõukokku kuuluvad järgmistes riikides kosmosevaldkonna eest vastutavad riiklikud asutused: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Kanada osaleb samuti nõukogus ja koostöölepingu raames ka teatud projektides. Sloveenia on assotsieerunud liige. ESA-ga on koostöölepingu sõlminud veel seitse ELi liikmesriiki: Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Leedu, Läti, Malta ja Slovakkia.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 28. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades“

(COM(2018) 378 final – 2018/203 (COD))

ja

b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“)“

(COM(2018) 379 final – 2018/204 (COD))

(2019/C 62/09)

Raportöör:

Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

Konsulteerimistaotlus	a) Euroopa Parlament, 10.9.2018 b) Euroopa Parlament, 10.9.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	184/0/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks komisjoni ettepanekud, mis käsitlevad tõendite kogumise määruse ja dokumentide kättetoimetamise määruse muutmist.

1.2.

Komitee palub komisjonil võtta arvesse käesolevas dokumendis kõnealuste ettepanekute kohta esitatud, iseäranis punktides 5.2, 5.3, 5.4, 5.5, 5.9, 5.10, 6.3, 6.4. ja 6.6 sisalduvaid tähelepanekuid, sest ilma tõelise õigusruumita ei saa ühtse turu vabadusi täielikult kasutada.

2.   Taust

2.1.

Selleks et luua Euroopa Liidus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 81 sätestatud alused arendamaks tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd piiriülese toimega juhtudel, andes ELile volitused, mis võimaldavad tal võtta meetmeid liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks.

2.2.

Kui see on siseturu sujuva toimimise jaoks vajalik, nähakse ette õigusakt, millega võetakse meetmeid, et tagada liikmesriikide vahel kohtu- ja kohtuväliste otsuste vastastikune tunnustamine, nende täitmine ja koostöö tõendite kogumisel.

2.3.

Liikmesriikidevahelise õigusabi reguleerimiseks asendas EL Haagi konventsioonides sätestatud süsteemid, võttes vastu järgmised õigusaktid.

2.3.1.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 (1) liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „tõendite kogumise määrus“), mis võeti vastu Saksamaa Liitvabariigi algatusel ning mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides v.a Taani.

2.3.2.

Määrusega loodi kogu ELi hõlmav süsteem tõendite kogumise taotluste vahetuks ja kiireks edastamiseks ja rahuldamiseks kohtute vahel ning sätestati täpsed eeskirjad selliste taotluste vormi ja sisu kohta. Loodi kohtutevahelise otsesuhtluse süsteem, millega asendati varasem süsteem, mille kohaselt saadeti ühe liikmesriigi kohtult pärinevad taotlused teise liikmesriigi keskasutusele.

2.3.3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 (2) kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi „dokumentide kättetoimetamise määrus“), mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides (3).

2.3.4.

Kõnealust määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades juhul, kui kohtu- või kohtuväline dokument tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest liikmesriigist teise. Seda ei kohaldata siiski maksu-, tolli- ja haldusasjadele ega ka riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).

2.4.

Komitee on alati toetanud ideed luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ühine ELi ala, mis muu hulgas hõlmab õigusalase koostöö valdkonnas ja tsiviilasjades meetmete võtmist, mis on vajalikud selleks, et kodanikke ja ettevõtjaid ei takistaks ega heidutaks nende õiguste kasutamisel liikmesriikide õigussüsteemide kokkusobimatus või keerukus.

2.5.

Igal juhul tuleb Euroopa õigusruumi loomiseks kindlasti parandada kohtutevahelist koostööd ning seepärast tuleb lihtsustada ja kiirendada menetlusi, et kõrvaldada tõkked ja viivitused.

3.   Komisjoni ettepanekud

3.1.

Komisjoni ettepanekutega soovitakse muuta olemasolevaid määruseid, mis käsitlevad tõendite kogumist ja dokumentide kättetoimetamist.

3.2.   Tõendite kogumise määruse muutmise ettepanek

3.2.1.

Ettepanekuga soovitakse parandada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning siseturu tõrgeteta toimimist, tõhustades ja kiirendades tõendite piiriülest kogumist.

3.2.2.

Määrust soovitakse kohandada tehnilise arenguga, et kasutada ära digiteerimisega seonduvaid võimalusi, muutes kohustuslikuks selle, et suhtlus ja teabevahetus toimub automaatselt elektroonilisi vahendeid kasutades ning andmekaitset ja privaatsust austades, ilma ühegi osapoole menetlusõigusi kahjustamata. Selleks peab süsteem olema detsentraliseeritud struktuuriga, mis võimaldab lõppkasutajatel omavahel vahetult suhelda.

3.2.3.

Ettepanek toetab nüüdisaegseid tõendite kogumise viise, nagu videokonverents, kui on vaja ära kuulata teises liikmesriigis asuv isik. Eesmärk on tagada, et teises liikmesriigis elava tunnistaja, eksperdi või osalise ärakuulamiseks kasutatakse asjakohasemalt, sagedamini ja kiiremini tõendite vahetu kogumise viisi.

3.2.4.

Kõrvaldatakse elektrooniliste (digitaalsete) tõendite aktsepteerimise õiguslikud takistused. Ettepanekuga nähakse ette digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine. See vähendab kohtumenetlustes osalevate kodanike ja ettevõtjate koormust ning kahandab elektrooniliste tõendite tagasilükkamise juhtumite arvu.

3.2.5.

Esitatakse lahendus probleemile, mis tuleneb mõiste „kohus“ erinevatest tõlgendustest, kuna hetkel puudub tõendite kogumise määruses selle määratlus. Ettepanekuga püütakse see ebakindlus kaotada.

3.2.6.

Ettepanek on kooskõlas teiste tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ELi õigusaktidega ega kujuta endast takistust teabe vahetamisele, mis võib toimuda asutuste vahel abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud otsuste tunnustamisel ja täitmisel (4) või ülalpidamisega seotud küsimustes, (5) isegi kui sellel teabel on tõendusjõud, seega on taotlust esitaval asutusel õigus valida kõige sobivam meetod.

3.2.7.

Reguleeritakse diplomaatiliste ametnike ja konsulaaresindajate võimalust koguda tõendeid teise liikmesriigi territooriumil ja piirkonnas, kus nad oma ülesandeid täidavad, ilma vajaduseta esitada selle liikmesriigi keskasutusele või pädevale asutusele eelnev taotlus.

3.2.8.

Selleks et tagada digitaalsete tõendite vastastikune tunnustamine, ei tohi keelduda ühes liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt kogutud tõendite tunnustamisest tõenditena teises liikmesriigis ainult seetõttu, et need on digitaalsed.

3.2.9.

Lisades esitatud tüüpvormide muutmiseks või ajakohastamiseks antakse komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu õigusakte.

3.3.   Dokumentide kättetoimetamise määrus

3.3.1.

Määruse eeskirjade põhieesmärk on luua ühtsed kanalid dokumentide edastamiseks ühest liikmesriigist teise, et need dokumendid selles teises liikmesriigis kätte toimetada. Siinkohal on osutunud eriti kasulikuks praeguse määruse kohaldamisel ja Euroopa Kohtu selleteemalistest otsustest saadud kogemused.

3.3.1.1.

Muudetakse määruse kohaldamisala, ehkki kohtuväliseid dokumente käsitleva sätte praegune sõnastus säilitatakse. Seevastu seoses kohtudokumentidega selgitatakse, et määrust kohaldatakse kõigi olukordade suhtes, kus adressaadi elukoht on muus liikmesriigis.

3.3.1.2.

See uus kord, mille kohaselt on määruse kohaldamine kohustuslik kõigil dokumentide kättetoimetamise juhtudel, kui adressaadi elukoht on muus liikmesriigis, kehtib üksnes menetluse algatamist käsitlevate dokumentide kättetoimetamise puhul. Hiljem kohtumenetluse käigus kohale toimetatavate kohtudokumentide puhul pole lisakaitse nii oluline.

3.4.

Edastavate ja vastuvõtvate asutuste vaheline teabe ja dokumentide vahetamine toimub elektrooniliselt, detsentraliseeritud IT-süsteemi kaudu, mis koosneb riiklikest IT-süsteemidest, mida ühendab turvaline ja usaldusväärne sidetaristu, ehkki IT-süsteemi ettenägematu ja erandliku häire korral on võimalik kasutada alternatiivseid (tavapäraseid) teabevahetusmeetodeid.

3.5.

Ette on nähtud, et liikmesriigid peavad pakkuma abi adressaadi asukoha kindlakstegemisel muus liikmesriigis, mille jaoks esitatakse kolm alternatiivset võimalust: — õigusabi liikmesriikide määratud asutustelt; — e-õiguskeskkonna portaali kaudu juurdepääsu tagamine riiklikele elukoharegistritele; — e-õiguskeskkonna portaali kaudu üksikasjaliku teabe andmine kättesaadavate vahendite kohta isikute asukoha kindlakstegemiseks nende territooriumil.

3.6.

Välisriigis elavatelt menetlusosalistelt võib nõuda esindaja määramist, kes toimetaks neid puudutavas kohtuasjas dokumente kätte liikmesriigis, kus menetlus toimub.

3.7.

Parandatakse menetlust seoses adressaadi õigusega keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see pole koostatud sobivas keeles ega ole sellesse keelde tõlgitud.

3.8.

Ettepanekuga kohustatakse postiteenuste osutajaid kasutama konkreetset kättesaamiskinnitust (vastuvõtuteatist), kui dokumente määruse kohaselt posti teel kätte toimetatakse. Lisaks kehtestatakse miinimumnõue nende isikute kohta, kellele võib dokumendi adressaadi asemel kätte toimetada, kui postiteenuse osutaja ei saa dokumenti adressaadile isiklikult üle anda.

3.9.

Ettepanekuga kehtestatakse dokumentide elektrooniline kättetoimetamine määruse kohase täiendava alternatiivse kättetoimetamismeetodina.

3.10.

Seoses juhtudega, kui kostja jätab kohtusse ilmumata, on ette nähtud kaks olulist uuendust: a) asja menetlev kohus peab saatma menetluse algatamise või tagaseljaotsuse kuupäevaga teate talle teadaolevale kostja kasutajakontole; b) määratakse ühtne kaheaastane tähtaeg, mille arvestamine algab tagaselja tehtud kohtuotsuse kuupäevast ning mille jooksul on lubatud esitada erakorraliselt taotlus edasikaebamise tähtaja möödumise tagajärgede tühistamiseks, et teises liikmesriigis selle kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine vaidlustada.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee väljendab rahulolu komisjoni ettepanekutega, mis käsitlevad tõendite kogumise määruse ning dokumentide kättetoimetamise määruse muutmist, sest need lihtsustavad liikmesriikides õigusalast integreerimist, luues nende vastavates kohaldamisalades ühtsed kanalid.

4.2.

Mõlemad ettepanekud aitavad parandada ELis õigusalast koostööd, tuginedes kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttele (ELi toimimise lepingu artikkel 81), tugevdada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala (ELi toimimise lepingu artikli 3 lõige 2 ning artikkel 67) ning luua siseturgu (ELi toimimise lepingu artikkel 26).

4.3.

Kokkuvõtvalt peab komisjoni pakutud õigusraamistiku vastuvõtmine ja kohaldamine aitama selgelt kaotada mitmesugused nähtamatud takistused, mis mõjutavad otseselt kõigi kodanike elu, seda nii liikmesriikide kodanike kui ka ELis elavate isikute puhul, ning ELis tegutsevate ettevõtete äritegevust.

4.4.

Et tagada juurdepääs õigusele ja õiglasele kohtumõistmisele, on äärmiselt oluline, et nendes ettepanekutes sätestatut kohaldataks kõigi piiriülese mõõtmega kohtumenetluste suhtes ja menetletaks nõuetekohaselt.

4.5.

Samuti on ettepanekud kooskõlas digitaalse turu strateegiaga elektroonilise halduse küsimustes, eelkõige mis puutub vajadusse võtta meetmeid avaliku halduse uuendamiseks ja piiriülese koostalitlusvõime saavutamiseks, mis hõlbustaks suhtlust kodanikega.

4.6.

Ettepanekud suurendavad õiguskindlust, aidates seeläbi vältida viivitusi ja põhjendamatuid kulusid kodanikele, ettevõtjatele ja riigiasutustele ning kõrvaldada puudusi menetlusosaliste menetlusõiguste kaitses, sest nende eesmärk on vältida isikute kaitseta jäämist vastavalt poolte võrdsuse põhimõttele.

4.7.

Tuleb märkida, et säte, mis käsitleb delegeeritud õigusakte kahe määruse ettepaneku lisa ajakohastamiseks ja muutmiseks, ei ole kooskõlas komitee vastava seisukohaga, (6) sest ettepanekus nähakse ette, et delegeerimine on tähtajatu kestusega, hoolimata nõudest, mille kohaselt delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine peab olema ajaliselt piiritletud.

4.8.

Igal juhul on komitee seisukohal, et ilma tõelise õigusruumita ei saa ühtse turu vabadusi täielikult kasutada.

5.   Üldised märkused tõendite kogumise määruse kohta

5.1.

Tõendite kogumise määruse muutmise ettepanekuga soovitakse suurendada asjaomaste pädevate asutuste vahel elektrooniliste sideteenuste kasutamist kulukama ja aeglasema paberil tavaposti asemel ning videokonverentside kasutamist isikute teises liikmesriigis ärakuulamiseks, kahjustamata seejuures osapoolte menetlusõigusi.

5.2.

Ehkki ettepanekus eeldatakse, et asjaomased kohtud toimivad hoolikalt ja tõhusalt ning järgivad rangelt lojaalse koostöö ja vastastikuse tunnustamise põhimõtteid – kusjuures viimasele neist tuginetakse selgelt selleks, et vältida digitaalselt kogutud tõendite tunnustamisest keeldumist (ettepaneku neljas põhjendus ning artikkel 18a) –, ei ole ette nähtud ühtegi sätet juhuks, kui taotluse saanud kohus keeldub mõnel järgmistest põhjustest: — asjatu viivitus; — puuduv põhjendus või — ebapiisav põhjendus. Need juhud tähendavad tegelikkuses seda, et juurdepääs tõhusale õiguskaitsele on võimatu, ning tuleks leida lahendus, et vältida nende tekkimist.

5.2.1.

See asjaolu on oluline ELi kehtiva õiguse seisukohast, arvestades et sellise kohtu keeldumist, kes on kohustatud esitama asjaomases kohtuasjas eelotsuse küsimuse Euroopa Liidu Kohtule, võidakse lugeda liikmesriigi ELi õigusest tulenevate kohustuste raskeks rikkumiseks (7).

5.2.2.

On hulgaliselt olukordi, kus taotluse saanud kohus võib õigussubjektide õigusi tõsiselt kahjustada, kui ta ei tee hoolikalt koostööd, eeskätt esialgse õiguskaitse andmisel, lähtudes riigi suveräänsuse, riigi julgeoleku, avaliku korra vms kaalutlustest (vt ELi lepingu artikli 4 lõige 2) või juhul, kui on liikmesriikide kohtupraktika erinevustest tulenevaid erisusi.

5.2.3.

Viimane nimetatud olukordadest esineb näiteks seoses kohtueelse tuvastamisega (pre-trial discovery), sest 18. märtsi 1970. aasta Haagi konventsiooni artikliga 23, mis käsitleb välismaalt tõendite kogumist tsiviil- ja kaubandusasjades, on osalisriikidel lubatud suveräänsusele tuginedes menetluse eeletapis õigusabitaotlustest keelduda (pärast hagi esitamist, kuid enne kohtumenetluse algust).

5.2.4.

Kehtiva määruse (EÜ) nr 1206/2001 (milles küll konkreetselt seda küsimust ei käsitleta) kohaldamisalast on see välja jäetud, tulenevalt nõukogu 4. juuli 2001. aasta deklaratsioonist 54/01 (dokument nr 10571/01, lk 1).

5.2.5.

Mõnikord võivad põhjendamatute viivituste põhjuseks olla taotluse saanud kohtute ebapiisav tehniline pädevus või tehnoloogiataristu häired. Et selliseid olukordi võimaluse piires ennetada ja need kõrvaldada, tuleks ettepanekus näha ette teatud laadi säte, mis nõuaks liikmesriikidelt, et nad tagaksid oma kohtute digitaalse ajakohastamise ja tehnoloogiataristu kohandamise.

5.3.

Lisaks tuleks ettepaneku teatavaid sätteid täpsustada. Näiteks määratletakse artikli 1 lõikes 4 mõiste „kohus“ kitsendavalt kui liikmesriigi kohtuasutus, mis on pädev koguma tõendeid kooskõlas kõnealuse määrusega.

5.3.1.

Ehkki see määratlus võib hõlmata tõendamispädevusega riigiametnikke (näiteks notareid), jäetakse sellega välja erasektori vahekohtud, olgu selleks siis investeerimise, kaubanduse või tarbimise valdkonna vahekohtud või mis tahes muid küsimusi lahendavad vahekohtud.

5.3.2.

Seega jäetakse tunnistamata vahekohtute oluline roll liikmesriikide ja kolmandate riikide kaubandus- ja majandustegevuses.

5.3.3.

Viimastega seoses võivad tekkida olukorrad, kus samal ajal on pooleli mitu kohtuasja, või probleemid vahekohtute otsuste täitmisel taotluse saanud liikmesriikide kohtute poolt (näiteks hagi esitamise keeld (anti-suit injunction)), mis võivad põhjustada õiguskindlusetust.

5.3.4.

See „kohtu“ piiratud määratlus on küll kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mis pigem ei tunnista erasektori vahekohtuid „kohtutena“ (8).

5.3.5.

Komitee leiab, et Euroopa Kohtu praktika automaatne kohaldamine võib käsitletavas valdkonnas tekitada olukorra, kus vahekohtute otsuseid ei tunnustata või kus taotluse saanud kohus keeldub koostööst, mis võib mõnel juhul jätta osapooled kaitseta.

5.3.6.

See hinnang ei kehti siiski investori ja riigi vahelistele vahekohtuklauslitele, mis sisalduvad kahepoolsetes investeerimislepingutes, sest need on ELi õigusega vastuolus ega oma õigusmõju, kuna on ebaseaduslikud tulenevalt sellest, et need kattuvad ühtse turu eeskirjadega ning teevad ELis investorite vahel vahet tähenduses, mis on määratletud Euroopa Kohtu otsusest „Achmea“ (9) tuleneva kohtupraktikaga.

5.4.

Artikliga 17b antakse liikmesriigi diplomaatilistele ametnikele ja konsulaaresindajatele võimalus koguda tõendeid sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus nad oma ülesandeid täidavad, ilma et nad peaksid esitama eelneva taotluse. See võimalus piirdub enda esindatava liikmesriigi kodanike ärakuulamisega ilma sundi kasutamata selle liikmesriigi kohtus menetlemisel olevate kohtuasjade raames.

5.5.

Oleks kohane laiendada nende ettepanekus ettenähtud ametnike õigusabialaseid ülesandeid, et kohandada neid ELi praeguste asjaoludega, eeskätt liikmesriigi kodanike vabalt liikumise ja elamise ning ettevõtete asutamise vabaduse raames. Seepärast võiks nende ametnike poolse tõendite kogumise praktikat laiendada välismaalastele, ilma vajaduseta taotleda eelnevalt luba, või vastuvõtva riigi enda kodanikele, kui kõnealune riik seda lubab.

5.6.

Komitee nõustub, et äärmiselt oluline on sätestada kohustus abistada edastavat liikmesriiki selle isiku elukoha väljaselgitamisel, kellele tuleb kohtu- või kohtuväline dokument vastuvõtvas teises riigis kätte toimetada, juhul kui elukoht ei ole teada.

5.7.

Käsitletava ettepaneku kontekstis on just ELi õigusalane tegevuskava aastaks 2020 see, milles püütakse tugevdada põhiõigusi, sealhulgas tsiviilmenetlusõigusi.

5.8.

Sellega seoses võetakse ettepanekus sätestatud digiteerimismeetmete puhul asjaomaste kohtute vahelise elektroonilise teabevahetuse süsteemis arvesse andmekaitse ja privaatsuse nõudeid, nagu süsteemi kasutajate eelnev kindlaksmääramine (ainult liikmesriikide kohtud ja õigusasutused).

5.9.

Ehkki eeldatakse, et rünnakud kõnealustele e-taristutele tulevikus mitmekordistuvad – see oht on seda suurem, mida enam on asjaomased infosüsteemid omavahel ühendatud –, ei nähta siiski ette ühtegi sätet selle kohta, kuidas lahendada vastutuse määramine juhul, kui küberrünnakute või infosüsteemi rikete või kokkukukkumise tulemusel avaldatakse salajast teavet või isegi hävitatakse menetluse tõendeid.

5.10.

Seetõttu võidakse õigussubjektide õigusi tõsiselt rikkuda, ilma et oleks ette nähtud viis, kuidas nõuda, et selle põhjustajad vastutaksid, ning võib isegi juhtuda, et õigussubjektidel tuleb nende rikkumistega leppida, juhul kui nende põhjustajad tuginevad vääramatu jõu olemasolule.

6.   Üldised märkused dokumentide kättetoimetamise määruse kohta

6.1.

Komitee leiab, et dokumentide kättetoimetamise määruse ettepanek parandab ja kiirendab kohtumenetlusi, sest see lihtsustab ja kiirendab dokumentide kättetoimetamisel tehtava koostöö mehhanisme. See parandab õigusemõistmist piiriülese ulatusega kohtuasjades, tugevdab tsiviilasjades menetlusõigusi ja suurendab liikmesriikide kohtusüsteemide vastastikust usaldust.

6.2.

Ettepanekuga soovitakse teha lõpp aeglusele ja kehtestatud tähtaegade sagedasele eiramisele – olukorrad, mis tekivad, sest dokumente toimetavad kätte pädevad asutused –, muutes kohustuslikuks dokumentide elektroonilisel teel kättetoimetamise. Samuti tugevdatakse adressaadi kaitseõigusi pädevate asutuste mitmesuguste konkreetsete sekkumiste abil ebakindluse korral, mis on seotud dokumendi vastuvõtmisest keeldumise või tagaselja tehtud otsuste juhtudega.

6.3.

Märkimist väärib ka ettepaneku ulatuslik isikuline ja sisuline kohaldamisala, sest see hõlmab kõiki, nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid, sealhulgas kõik kauplejad ja seega ka mikroettevõtjad, ning et lubatud on ainult selgelt sätestatud erandid (artikli 1 lõiked 1 ja 3). Oleks vaja ühtlustada kõik keeleversioonid, et oleks selge, et määruse ettepanek ei puuduta mitte ainult menetlust algatavat dokumenti, vaid kõiki menetlusega seonduvaid dokumente.

6.4.

Komitee kiidab heaks ettenähtud tagatised juhtudeks, kui adressaat keeldub dokumendi vastuvõtmisest, ning vastuvõtva asutuse kohustuse sellekohast teavet anda. Menetluspoolte õiguste tasakaalustamiseks oleks sobilik, et kostja oleks menetlust algatavast dokumendist täielikult teadlik, mistõttu näib kohane, et see peab olema esitatud adressaadile arusaadavas keeles või ühes kättetoimetamise koha ametlikus keeles.

6.5.

Tundub asjakohane näha dokumentide kättetoimetamiseks ette üksteist täiendavad meetmed, s.o nii posti teel kättetoimetamine, kohtuametnike, ametnike või muude taotluse saanud liikmesriigi pädevate isikute poolt vahetu kättetoimetamine kui ka elektrooniline kättetoimetamine.

6.6.

Eelkõige on oluline tagada dokumendi terviklikkus ja eesmärk, olenemata sellest, kas tegemist on kohtu- või kohtuvälise dokumendiga.

---

(1)  Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 (ELT L 174, 27.6.2001, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79).

(3)  Vastavalt nn paralleelsele kokkuleppele Taaniga (ELT L 300, 17.11.2005, lk 55). Ühendkuningriik ja Iirimaa aga teatasid kooskõlas aluslepingu protokolli nr 21 artikliga 3omal ajal soovist osaleda mõlema määruse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(4)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1).

(5)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 4/2009 (ELT L 7, 10.1.2009, lk 1).

(6)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 29; ELT C 345, 13.10.2017, lk 67.

(7)  Vt kohtujurist Wathelet’ järeldusi kohtuasjas C-416/17, Euroopa Komisjon versus Prantsuse Vabariik, punktid 95–103.

(8)  Näiteks järgmistes kohtuasjades: kohtuasi Nordsee 102/81(1982), punktid 10–13; kohtuasi Eco Swiss C-126/97(1999), punkt 34; kohtuasi Denuit y Cordier C-125/04(2005), punkt 13; kohtuasi Gazprom C-536/13(2015), punkt 36; kohtuasi Achmea C-284/16(2018), punktid 45–49, jne.

(9)  Kohtuotsus „Achmea“, kohtuasi C-284/16, 6. märts 2018 (ECLI:EU:C:2018:158).