1.2.2019

Euroopa Liidu Teataja

C 41/1

ARVAMUS nr 7/2018

(vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punktile a)

komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi

(COM(2018) 392, 393 ja 394 final)

(2019/C 41/01)

SISUKORD

	Punkt	Lk
ÜLDISED JÄRELDUSED	1–12	3
SISSEJUHATUS	13–25	5
Ettepaneku taust	15	5
Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus	16–18	6
Järelhindamise, sidusrühmadega konsulteerimise ja mõju hindamise tulemused	19–23	7
Mõju eelarvele	24	8
Muu teave	25	8
ETTEPANEKU HINDAMINE	26–96	9
ÜPP vajaduste hindamine	27–32	9
ÜPP eesmärkide hindamine	33–41	11
ÜPP sisendite hindamine	42–49	14
ÜPP protsesside hindamine	50–67	16
ÜPP sisendite, väljundite, tulemuste ja mõju seostamine	68–80	20
ÜPP aruandekohustuse hindamine	81–96	24
I LISA. KONKREETSED KOMMENTAARID KAVANDATUD NÄITAJATE KOHTA		32
II LISA. EESMÄRKIDE, SEKKUMISTE JA NÄITAJATE SEOSTAMINE		48

EUROOPA KONTROLLIKODA

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 38–44, artikli 287 lõike 4 teist lõiku, ning artikleid 317, 318 ja 322,

võttes arvesse komisjoni teatist „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ (1),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega toetatakse liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames koostatavaid strateegilisi kavasid (2) (edaspidi „ÜPP strateegiakava määrus“),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret (3) (edaspidi „horisontaalne määrus“),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 251/2014, (EL) nr 228/2013 ja (EL) nr 229/2013 (4) (edaspidi „muutmismäärus“),

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus ühissätete kohta (5) (edaspidi „ühissätete määrus“),

Võttes arvesse kontrollikoja aastaaruandeid, eriaruandeid ning kontrollikoja infodokumente ELi rahanduse tuleviku kohta, (6) komisjoni ettepanekut perioodi 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku (7) ja ÜPP tuleviku (8) kohta,

võttes arvesse komisjoni 1. juuni 2018. aasta taotlust ja Euroopa Parlamendi 11. juuni 2018. aasta taotlust arvamuse esitamiseks eespool nimetatud ettepaneku kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE ARVAMUSE:

ÜLDISED JÄRELDUSED

Komisjon rõhutas oma ettepanekus 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohta, et „uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab keskkonna ja kliimaga seotud kaugeleulatuvamate püüdluste kajastamise kaudu suurendama ELi tasandi lisaväärtust ning täitma kodanike ootusi seoses tervise, keskkonna ja kliimaga“. Ettepanekutele lisatud komisjoni mõjuhinnang sisaldab planeerimist kuni 2030. aastani. Komisjoni pikaajaline nägemus ELi põllumajandusest (võttes arvesse tehnoloogia, kliima, ühiskonna ja demograafiliste muutuste jne pikaajalisi suundumusi) ei ole selge. Ettepanekus esitatud ÜPP peamised muudatused on esitatud 1. selgituses.

1. selgitus. Ettepanekus esitatud peamised muudatused

Kavandatud poliitikasuundade ja praeguse ÜPP vahel on palju sarnasusi, kuid järgmisi olulisi muudatusi tuleks esile tõsta:

—	üks ÜPP strateegiakava liikmesriigi kohta kõigi ÜPP kulutuste puhul (otsetoetused, maaelu areng ja turumeetmed),

—	liikuda tulemuspõhise süsteemi suunas,

—	määratleda uuesti kulude rahastamiskõlblikkus (esitatud väljundid ning uus seaduslikkuse ja korrektsuse kontseptsioon),

—	muuta kontrollisüsteeme (sertifitseerimisasutuste rolli muutmine).

Komisjon ei ole teatud põhivaldkondades määratlenud vajadusi kindlate tõendite alusel. Ehkki ELi keskkonna- ja kliimamuutustega seotud meetmete elluviimine on vajalik, on põllumajandustootjate sissetuleku alaste vajaduste hindamise põhjendamiseks kasutatavad andmed ja argumendid ebapiisavad. Komisjon jättis oma mõjuhindamisest välja ÜPP lõpetamise võimaluse, kuna see ei olevat aluslepingust tulenevate kohustustega kooskõlas. Vaatamata sellele ei esitanud komisjon kindlaid majanduslikke tõendeid traditsiooniliste ÜPP meetmete (nagu otsetoetused, turumeetmed ja maaelu areng) säilitamise lõplike võimaluste kohta. Arvestades, et suurema osaga ÜPP eelarvest jätkatakse põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste rahastamist, väärib märkimist, et liikmesriikidel puudub kohustus koostada usaldusväärne ja võrreldav statistika põllumajandusettevõtte netotulu kohta.

Vaatamata komisjoni ambitsioonidele ja nõudmistele keskkonnahoidlikuma ÜPP järele, ei kajasta ettepanek keskkonna- ja kliimaalase ambitsiooni märgatavat suurenemist. On selge, et ettepanek sisaldab vahendeid keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidest oleks siiski vastutustundlik oma ÜPP strateegiakavade rahastamiseks seada sekkumiste liigid tähtsuse järjekorda. Ei ole selge, kuidas komisjon kavatseb neid kavasid kontrollida, et tagada keskkonna ja kliimaga seotud eesmärkide elluviimine. Komisjoni hinnang ÜPP panuse kohta ELi kliimamuutusealastesse eesmärkidesse näib ebarealistlik.

Ettepaneku kohaselt ei eraldataks ELi vahendeid kogu ELi hõlmavate vajaduste hindamise alusel ning oodatavad tulemused ja kavandatud kaasrahastamismäärad ei kajastaks eeldatava ELi lisaväärtuse erinevat suurust. Vajaduste hindamisele tuginedes eraldaks iga liikmesriik osa talle eelnevalt kindlaks määratud rahastamispaketist konkreetsetele sekkumistele (sellistele eraldistele jääksid kehtima mitmed ja olulised piirangud). Täpsemalt peaksid liikmesriigid ettepaneku kohaselt jätkuvalt kasutama otsemakseid, mis põhinevad kas omandis või kasutuses oleva maa hektarite arvul. See ei ole aga sobiv vahend paljude keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamiseks ega ka kõige tõhusam viis põllumajandusettevõtjate piisava sissetuleku toetamiseks.

Ettepanekus säilitatakse teatavad põhijooned, nagu ühtsed haldus- ja kontrollisüsteemid. Ettepaneku kohaselt vähendataks õiguslikku raamistikku viielt määruselt kolmele. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahel praegu jaotatud meetmete kombineeritud kavandamine ühe riikliku ÜPP strateegiakava raames võib aidata tagada kooskõla ÜPP eri meetmete vahel. Siiski ei ole selge, kas ÜPP oleks üldiselt palju lihtsam, kuna muudes aspektides keerukus suureneks (ettepanekuga võetaks näiteks kasutusele ökokava, millel on kahe muu keskkonnavahendiga sarnased eesmärgid).

Komisjoni hinnang toetuskõlblikkuse kohta põhineks väljundimeetmetel ja juhtimissüsteemide toimimisel ning välistaks ÜPP strateegiakavades üksikute toetusesaajate jaoks kehtestatud reeglid. Väljundid ei ole ettepanekus selgelt määratletud. Meie arvates on olemas sekkumised, mille puhul väljundid sõltuvad sellest, kas toetusesaajad järgivad ÜPP strateegiakavades sätestatud kohustusi.

Makseasutused peavad tagama ÜPP raames rahastatavate meetmete seaduslikkuse ja korrektsuse. Sertifitseerimisasutused kontrollivad juhtimissüsteemide toimimist, mis koosnevad juhtimisasutustest ja liidu põhinõuetest. Liidu põhinõuded määratletaks ÜPP strateegiakava määruses ja horisontaalses määruses sätestatud eeskirjadena. Ei ole selge, kas sertifitseerimisasutuste kontrollid hõlmaksid ÜPP strateegiakavades sätestatud määratlusi ja konkreetseid toetuskõlblikkuse kriteeriume.

Komisjoni eesmärk on liikuda vastavuspõhiselt ÜPP rakendamismudelilt tulemuspõhisele mudelile. Kontrollikoda pooldab seda püüdlust liikuda tulemuspõhise rakendamismudeli suunas. Leiame siiski, et ettepanek ei sisalda tõhusa tulemuslikkuse süsteemi jaoks vajalikke elemente. Selgete, konkreetsete ja kvantifitseeritud ELi eesmärkide puudumine tekitab ebakindlust selles, kuidas komisjon hakkab liikmesriikide ÜPP strateegiakavasid hindama. Samuti tähendab see, et ELi eesmärkide saavutamist ei saa mõõta. Kavandatud raamistik pakub tulemuste saavutamiseks suhteliselt vähe stiimuleid. Sihtväärtused võivad märkimisväärses ulatuses saavutamata jääda ilma, et see ELi rahastamist oluliselt mõjutaks. Eduka tegevusega võivad parimal juhul kaasneda vaid marginaalsed tulemustasud.

Tuleks kindlaks määrata eelkõige järgmised elemendid:

—	selged, konkreetsed ja kvantifitseeritud ELi eesmärgid, mille saavutamist on võimalik mõõta,

—	meetmed, mis on selgelt eesmärkidega seotud,

—	lõplikult välja töötatud väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajad,

—	nõuded, et liikmesriigid koostaksid usaldusväärset ja võrreldavat statistikat põllumajandusettevõtjate netotulu kohta,

—	selged kriteeriumid ÜPP strateegiakavade sisu ja kvaliteedi hindamiseks,

—	tulemuspõhised maksed liikmesriikidele.

10.

Kontrollikoda pooldab komisjoni püüdlust liikuda tulemuspõhise hindamise suunas. Samas ei kaotaks see seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimise vajadust. Komisjoni ettepanekus säilitatakse sellised nõuded, nagu tegeliku põllumajandustootja reegel ning otsetoetuste kasutamine, mis põhineb omandis või kasutuses oleva maa hektarite arvul, mille üle teostatakse järelevalvet ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, sh maatükkide identifitseerimise süsteemi kaudu. See tähendab, et toetusesaajale tehtav makse on korrektne ainult siis, kui ta täidab kõnealuseid nõudeid (isegi kui need on ELi nõuete alusel konkreetselt kindlaks määratud liikmesriigi eeskirjadega). Ettepaneku kohaselt ei muutu liikmesriikide järelevalveülesanded, kuigi sertifitseerimisasutused ei ole enam kohustatud tegema seaduslikkuse ja korrektsuse kontrolli. Komisjoni koostatav aruandlus ja saadav kindlus muutuvad oluliselt. Ettepaneku kohaselt ei saaks komisjon ei makseasutustelt kontrollistatistikat ega ka sertifitseerimisasutustelt kindlust põllumajandustootjatele tehtavate maksete kohta.

11.

Komisjon jääb lõppkokkuvõttes vastutavaks eelarve täitmise eest, (9) sealhulgas maksete eest, mida tehakse liikmesriikides vastavalt ELi õigusaktides sätestatud eeskirjadele, ning ÜPP strateegiakavade nende osade eest, mis on ette nähtud ELi õigusaktidega. Oleme seisukohal, et ettepanek nõrgendaks siinkohal komisjoni aruandekohustust.

12.

Komisjoni ettepanek ei annaks alust kinnitava avalduse suhtes rakendatavale teiste tööle tuginevale töövõtule, mille kasutust me praegu kaalume. Ettepaneku kohaselt ei saaks komisjon enam kvantifitseerida, mil määral maksed õigusnorme rikuksid. Ettepanek raskendaks ka ühtse auditi lähenemisviisi kohaldamist, pidades eelkõige silmas sertifitseerimisasutuste väiksemat rolli.

SISSEJUHATUS

13.

Komisjon avaldas 1. juunil 2018 seadusandliku ettepaneku 2020. aasta järgse ÜPP kohta, mis sisaldab kolme määrust, millele on lisatud mõjuhinnang (10) ja kõiki kolme määrust hõlmav seletuskiri. Sissejuhatuses järgitakse seletuskirja ülesehitust, kasutades samu rubriike.

14.

Sissejuhatusele järgnev peatükk sisaldab ettepaneku hindamist. I ja II lisas kommenteerime komisjoni esitatud tulemusraamistikku.

Ettepaneku taust

15.

Komisjoni seletuskirjas rõhutatakse, et „uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab keskkonna ja kliimaga seotud kaugeleulatuvamate püüdluste kajastamise kaudu suurendama ELi tasandi lisaväärtust ning täitma kodanike ootusi seoses tervise, keskkonna ja kliimaga“ (11). Komisjon on tõlgendanud Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL) sätestatud ÜPP eesmärke nii, et need vastaksid praegusele kontekstile, ning ettepanekus on määratletud üheksa erieesmärki (vt joonis 1).

Joonis 1

ÜPP eesmärgid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ELTLi artikli 39 ja ÜPP strateegiakava määruse artiklite 5 ja 6 põhjal.

Õiguslik alus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus

16.

Ettepanek vähendaks õiguslikku raamistikku viielt määruselt kolmele. ÜPP strateegiakava määrus hõlmab ÜPP eesmärke, poliitika raames rahastatavaid sekkumisi (12) ja ÜPP strateegiakavade koostamise üldnõudeid. Horisontaalne määrus hõlmab finantseeskirju ning seire- ja hindamisraamistikku ning muutmismäärusega kantakse peamiselt suur osa ühise turukorralduse määruse õigusnormidest (13) ÜPP strateegiakava määrusesse.

17.

Komisjon teeb ettepaneku kasutada uut rakendusmudelit, väites, et sellega kaasneb suurem subsidiaarsus ning liikmesriikide suurem vastutus ja aruandekohustus. Kehtestades ELi õigusaktides ainult teatavad parameetrid, andes liikmesriikidele laiema poliitikavahendite valiku ja sidudes maksed osaliselt väljundite saavutamisega, püüab komisjon suunata ÜPP vastavuselt tulemuslikkusele. Vt joonis 2 uue rakendusmudeli kohta.

Joonis 2

Uus rakendusmudel

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni 2020. aasta järgse ÜPP ettepaneku ja sellele lisatud mõjuhinnangu alusel.

18.

Põllumajandussektor on liikmesriigiti väga erinev ning praegused ELi õigusnormid annavad liikmesriikidele teatava vabaduse ÜPP rakendamisel. Oma aruandes põhitoetuskava kohta (14) juhtisime tähelepanu asjaolule, et süsteemid on liikmesriigiti väga erinevad. Näiteks Saksamaa ühtlustas kiiresti oma põllumajandustootjate toetuste määrad, samas kui Hispaanias olid põllumajandustootjatele makstavad toetused endiselt väga erineva suurusega. Komisjoni andmed (15) näitavad ka seda, et kuigi enamik liikmesriike kasutas tootmiskohustusega seotud toetust, erinesid selle jaoks ette nähtud toetussummad (ja toetust saava tootmise liik) märkimisväärselt. Vähem ELi õigusnorme sisaldav uus mudel tähendab seda, et poliitika kujundamine ja konkreetsed sekkumised sõltuvad üha enam valikutest, mida liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades teevad, ja sellest, kas komisjon kiidab need heaks. Komisjoni eesmärk on kaotada seos ELi ja lõplike toetusesaajate vahel. See tähendab, et lõplike toetusesaajate suhtes kohaldatavate üksikasjalike toetuskõlblikkustingimuste kindlaksmääramine jääb liikmesriikide otsustada. Ettepanek sisaldab aga olulisi piiranguid liikmesriikide valikutele, näiteks teatavate toetuste kohustuslikuks muutmine. Komisjon peab seda vajalikuks, et säilitada ÜPP ühise poliitikana (16).

Järelhindamise, sidusrühmadega konsulteerimise ja mõju hindamise tulemused

19.

Oleme varem kritiseerinud (17) asjaolu, et järelhindamised ei ole õigeaegselt kättesaadavad, et avaldada tegelikku mõju uutele poliitikavaldkondadele, ning soovitanud komisjonil kehtivate õigusaktide läbivaatamisel järgida põhimõtet „kõigepealt hinda“ (18). Kuid komisjoni esialgne aruanne, mis sisaldab esimesi tulemusi praeguse ÜPP tulemuslikkuse kohta, on kättesaadav alles 2018. aasta lõpus (19). Nagu me infodokumendis (20) mainisime, ei anna komisjonipoolne kulude läbivaatamine hinnangut konkreetsete programmide ELi lisaväärtusele ega ka järeldusi selle kohta. Seega annab see ELi seadusandjale tulevaste rahastamisotsuste tegemiseks vähe teavet.

20.

Ettepaneku koostamisel konsulteeris komisjon sidusrühmadega (21). Kuigi konsultatsiooni käigus ilmnes suur huvi ühise põllumajanduspoliitika säilitamise vastu (eriti toetusesaajate poolt), oli paindlikkuse suhtes üksmeelt vähe. Mõned soovisid suuremat paindlikkust kohalike vajaduste arvesse võtmiseks. Teised soovisid tugevamat ELi tegevust võrdsete tingimuste tagamisel. Konsultatsiooni käigus selgus, et kliimamuutustega kohanemist ja keskkonnakaitset oleks kõige parem lahendada ELi meetmete abil.

21.

Komisjon hindas oma mõjuhinnangus poliitikavahendite erinevaid kombinatsioone, mis algselt hõlmasid lähtestsenaariumi ja nelja võimalust. Õiguskontrollikomitee soovitusel jättis komisjon aga mõjuhinnangust välja võimaluse ÜPP lõpetada (22) ning otsustas, et ÜPP järkjärguline kaotamine ei ole kooskõlas aluslepingus sätestatud kohustustega. Komisjon kaalus oma mõjuhinnangus säästva arengu eesmärkide integreerimisel soolise võrdõiguslikkuse küsimusi, kuid sellel näib ettepanekule vähe mõju olevat.

22.

Mõjuhinnangu tulemusel toodi esile keerulised kompromissid, kuid ei pooldatud ühtegi eelistatud poliitikavahendi kombinatsiooni. Komisjoni lõplik ettepanek ei vasta ühelegi mõjuhinnangus hinnatud valikuvõimalusele. Nagu oleme varem täheldanud, (23) ei ole mõjuhinnangu peamisi tulemusi ja sõnumeid lihtne kindlaks teha. Eelkõige on raske kindlaks teha, kuidas kavandatavad meetmed aitaksid saavutada komisjoni seatud eesmärke.

23.

Mõjuhinnangu käigus üldsusega ei konsulteeritud. Lõplik versioon avaldati koos ettepanekuga. Oleme varem soovitanud, et komisjon (24) avaldaks teavitamise ja kommenteerimise eesmärgil vahedokumendid, nagu tegevuskavad ja mõjuhinnangute projektid.

Mõju eelarvele

24.

ÜPP-le kavandatud eraldis oleks väiksem kui käesoleval perioodil (25). Vähendamise ulatus sõltub selle arvutamisviisist. Meie andmetel on mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku kohta koostatud infodokumendis see 15 %, samas kui komisjon viitab üldiselt 5 % vähendamisele (26) (vt joonis 3). Erinevused sõltuvad suuresti võrdlusalusest (27) ja sellest, kas kasutatakse jooksvaid või püsivhindu (28).

Joonis 3

ÜPP eelarve kavandatud muudatuse erinevad arvutusviisid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Muu teave

25.

Komisjon teeb ettepaneku säilitada olemasolev kahe põllumajanduse rahastamisvahendi (EAGF ja EAFRD) nomenklatuur, kuigi neid ei kavandata liikmesriikides enam eraldi. Komisjon teeb ettepaneku asendada maaelu arengu programmid (29) ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad kõiki ÜPP meetmeid (otsetoetused, turumeetmed, maaelu arengu meetmed) (30). Liikmesriikide valikuid ÜPP kulutuste puhul piiraksid aga 2. selgituses kirjeldatud aspektid.

2. selgitus. Otsetoetuste strateegilise planeerimise ulatus

Kuigi liikmesriigid peaksid otsetoetusi strateegiliselt planeerima, piirab ettepanek märkimisväärselt liikmesriikide paindlikkust.

Liikmesriikidel on lubatud kasutada ligikaudu 7 % (31) valdkondlike sekkumiste jaoks ja kuni 12 % (32) tootmiskohustusega seotud toetuste jaoks, kuid ülejäänud osa EAGFist eraldatakse põllumajandustootjatele tootmiskohustusega sidumata sissetulekutoetuste (33) ja ökokavade (34) jaoks.

Liikmesriikidelt nõutaks ökokavade pakkumist, kuid selleks ei kehtestataks minimaalse eelarve nõudeid ning kavades osalemine oleks vabatahtlik. Seetõttu on tõenäoline, et kõige suurem osa EAGFist eraldatakse ka edaspidi põllumajandustootjatele makstavale tootmiskohustusega sidumata sissetulekutoetustele, mida makstakse hektari maa kohta. Liikmesriigid peavad ühtlustama piirkondade toetusmäärad või vähendama oma ühikuväärtuse erinevusi põllumajandustootjate vahel (nn sisemine ühtlustamine) (35).

Ettepanekuga kehtestataks kohustuslik ülempiir üksikutele põllumajandustootjatele tehtavatele maksetele (36) ja muudetaks ümberjaotatavad maksed kohustuslikuks (37).

ETTEPANEKU HINDAMINE

26.

Pärast komisjoni 2017. aasta novembris avaldatud teatist toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta avaldas kontrollikoda infodokumendi ÜPP tuleviku kohta. Infodokumendis esitasime kriteeriumid 2020. aasta järgse ÜPP seadusandliku ettepaneku meiepoolseks läbivaatamiseks. Need kriteeriumid on ka arvamuse käesolevas osas esitatud hinnangu aluseks. Kriteeriumid põhinevad meie programmi loogikamudelil (seda selgitatakse infodokumendi punktis 19 ja joonisel 4), milles kirjeldatakse, kuidas avaliku sektori sekkumine võib saavutada säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse. Selle alusel on meie arvamus säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse hindamine, ning meie järelduste eesmärk on edendada lahendusi, mis parandavad kõiki kolme aspekti.

ÜPP vajaduste hindamine

Kriteeriumid

1.1.

Vajadused tehakse kindlaks usaldusväärsete tõendite põhjal.

1.2.

Näidatakse, millist lisaväärtust annab nende vajaduste täitmine ELi meetmete kaudu.

1.3.

ÜPP ettepanekus võetakse arvesse pikaajalisi suundumusi.

1.4.

ÜPP ettepanekus kirjeldatakse selgelt selle mõju jagunemist.

27.

Komisjon määras oma teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta kindlaks ELi põllumajandussektori kõige olulisemad vajadused. Teemat käsitleti põhjalikumalt majanduslike, sotsiaal-majanduslike, keskkonna- ja kliimamuutustega seotud probleemide taustal. Komisjon kasutas otsetoetuste puhul argumendina, et põllumajandustegevusest saadud tulu jääb majanduse kui terviku puhul allapoole keskmist töötasu (38). Siiski, nagu märgiti meie infodokumendis, ei käsitle komisjoni andmed mittepõllumajanduslikke sissetulekuallikaid.

28.

ÜPP tulevikku käsitlevas infodokumendis avaldasime arvamust, et põllumajandustootjate sissetuleku kohta avaldatud andmed ei ole piisavad toetamaks väidet, et põllumajanduslikud majapidamised vajavad üldiselt märkimisväärset toetust rahuldava elatustaseme saavutamiseks. Komisjoni analüüs põllumajandustootjate sissetuleku kohta ei ole mõjuhinnangus muutunud ning puudub nõue, et liikmesriigid koostaksid usaldusväärset ja võrreldavat statistikat põllumajandusettevõtte netotulu kohta (39). Juhtisime oma infodokumendis tähelepanu veel tähelepanu järgmistele põllumajandussektori jaoks olulistele andmetele ja suundumustele:

—	põllumajandusettevõtteid on vähem, kuid need on suuremad: 2013. aastal oli 10,8 miljonit põllumajandusettevõtet (22 % vähem kui 2007. aastal), kuid nende keskmine suurus oli suurenenud 12,6 hektarilt 16,1 hektarile,

—	põllumajandusega tegeleva tööjõu vähenemine 25 % (12,8 miljonilt täistööaja ekvivalendilt 2005. aastal 9,5 miljonile 2017. aastal),

—	alates 2010. aastast on EL toiduainete netoeksportija, kelle 2017. aasta kaubandusbilansi ülejääk (20,5 miljardit eurot) tuleneb peamiselt töödeldud toidust ja jookidest. EL on töötlemata põllumajandustoodete netoimportija (40),

—	keskmine põllumajandusettevõte annab tööd vähem kui ühele täistööajaga töötajale,

—	kuigi eri sektorites on tulemuslikkus väga erinev, suurenes põllumajandustegevusest saadav sissetulek ühe täistööajaga töötaja kohta märkimisväärselt,

—	põllumajandustootjate vananemine ja noorte põllumajandustootjate arvu vähenemine: iga 100 põllumajandusettevõtte juhi kohta vanuses üle 55 aasta vähenes alla 35-aastaste arv 14-lt aastal 2010 11-le aastal 2013.

29.

Komisjon näib olevat võtnud arvesse keskpika perioodi planeerimist, kuna tema mõjuhinnang hõlmab planeerimist kuni 2030. aastani. Komisjoni pikaajaline nägemus ELi põllumajandusest (võttes arvesse tehnoloogia, kliima, ühiskonna ja demograafilisi muutusi jne) ei ole selge.

30.

Liikmesriigid hindaksid oma kohalikke vajadusi ÜPP strateegiakavades ja lähtuksid nendest sekkumismeetmete valikul. Kavandatud mudeli kohaselt läheks nii EAFRD kui ka EAGFi puhul rohkem kohustusi ELilt liikmesriikidele. Üks näide sellest on seotud meie hiljutise soovitusega, (41) et komisjon peaks hindama kõigi põllumajandustootjate rühmade sissetulekuid ja analüüsima nende sissetulekutoetuse vajadust, enne kui tehakse ettepanek ÜPP tulevase ülesehituse kohta (vt 3. selgitus). Ettepaneku kohaselt vastutavad selliste hindamiste läbiviimise eest liikmesriigid (42). Samas oleme näinud, et peamine tululiik on kavandatud ELi õiguses enamjaolt fikseeritud (vt punkt 25). Seega oleks liikmesriigil, kes oli mures toetuste soolise mõju pärast (komisjoni andmed näitavad, et mehed saavad sellistest toetustest ligikaudu kolm viiendikku, naised ühe kaheksandiku ning ülejäänu läheb äriühingutele), vähe võimalusi kõnealuse jaotuse muutmiseks.

3. selgitus. Eriaruande nr 10/2018 (43) 3. soovitus

Enne ÜPP edasise kavandamise kohta ettepaneku tegemist peaks komisjon hindama kõigi põllumajandustootjate rühmade sissetulekuid ja hindama nende vajadust sissetulekutoetuse järele, võttes arvesse ELi ja riiklike toetuste praegust jaotust, maa põllumajanduslikku potentsiaali, erinevusi peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks või säilitamiseks mõeldud alade vahel, põllumajandustootmise kulusid ja elujõulisust, toidu- ja muust põllumajanduslikust tootmisest, samuti mittepõllumajanduslikest allikatest saadavat tulu, põllumajandusettevõtete tõhususe ja konkurentsivõime tegureid ning põllumajandustootjate pakutavate avalike hüvede väärtust.

Komisjon peaks kavandatavad meetmed juba algfaasis ühendama asjakohaste tegevuseesmärkide ja algväärtustega, mille alusel toetuse tulemuslikkust hinnata.

31.

Komisjon kavatseb uurida toetuse koondumist suurematesse põllumajandusettevõtetesse, tehes ettepaneku otsetoetuste kohustusliku piiramise ja ümberjaotamise kohta, (44) kooskõlas 2011. aastal koostatud soovitustega (45). Võimalus palgakulusid – sealhulgas palgata tööjõu kulusid – otsetoetuste piiramise aluseks olevast summast maha arvata vähendaks meetme mõju.

32.

Kokkuvõttes ei ole komisjon esitanud kindlaid tõendeid selle kohta, et ELi sekkumine on kõigis kavandatud valdkondades vajalik. Ehkki ELi keskkonna- ja kliimamuutustega seotud meetmete elluviimine on vajalik, on põllumajandustootjate sissetuleku vajaduste hindamise toetamiseks kasutatavad andmed ebapiisavad. Kuigi komisjoni mõjuhinnangus analüüsiti kaalutud variantide võimalikku jaotuslikku mõju, ei ole seda lõplikus ettepanekus analüüsitud.

ÜPP eesmärkide hindamine

Kriteeriumid

2.1.

ELi ÜPP eesmärgid on selgesti määratletud ja kajastavad kindlakstehtud vajadusi ja ÜPP pikaajalist visiooni.

2.2.

ELi ÜPP eesmärgid esitatakse mõju ja tulemuste kvantifitseeritud eesmärkidena.

2.3.

ELi ÜPP eesmärgid on järjepidevad muude üldiste ja valdkondlike ELi poliitikaeesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega (46).

33.

Kuigi komisjoni ettepanekus on sõnastatud poliitikaeesmärgid (vt punkt 15), siis jääb vastutus konkreetsete sekkumiste ja sihtväärtuste üle otsustamise eest liikmesriikidele (ÜPP strateegiakavade kaudu). Suurim osa ÜPP eelarvest läheks ka edaspidi põllumajandustootjate otsetoetuste rahastamiseks (47). Kuna puudub täpne teave põllumajandustootjate leibkonna sissetuleku kohta (vt punktid 27 ja 28), on raske kindlaks teha, kuidas konkreetseid eesmärke ja sihtväärtusi määratleda ja kontrollida.

34.

ÜPP strateegiakava määruse artiklis 6 sisalduvad erieesmärgid ei ole selgelt määratletud; nad ei ole ei konkreetsed ega kvantifitseeritud eesmärkidena esitatud. Oleme ka varem täheldanud, (48) et ebapiisavalt suunatud kõrgetasemeliste eesmärkidega ei kaasne edukas tegevus. Selgete eesmärkide ja kvantifitseeritud sihtväärtuste puudumine on meie eriaruannetes korduv teema (49). Paljudes valdkondades on komisjonil piisavalt teavet, et määrata kindlaks lähtestsenaarium, mida saaks kasutada liikmesriikide ÜPP strateegiakavades sisalduvate sihtväärtuste hindamiseks.

35.

Näide nõrga seose kohta kavandatud sekkumisliikide ja eesmärkide vahel on see, et ettepanekus väidetakse mõnevõrra ebaselgelt, et liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et otsetoetusi antakse ainult siis, kui need annavad tõhusa panuse (50) ÜPP eesmärkide saavutamisse (vt punkt 15). Siiski ei ole selge, milliseid erieesmärke silmas peetakse või kuidas sellist panust saaks mõõta. Otsetoetuste üks peamisi kavandatud eesmärke on seotud toiduga kindlustatusega (51). Praeguses sõnastuses ei ole selge, milline on selle eesmärgi asjakohasus Euroopa kontekstis. Toiduga kindlustatuse tagamiseks tulevikus on kliimamuutustega tegelemine tõenäoliselt olulisem kui põllumajandusettevõtete sissetuleku toetamine (vt 4. selgitus).

4. selgitus. Toiduga kindlustatus

Toiduga kindlustatuse mõiste on seotud toiduga ja inimeste juurdepääsuga sellele. 1996. aasta ülemaailmse toidualase tippkohtumise lõppraportis määratleti toiduga kindlustatust kui seisundit, milles „kõigil inimestel on igal ajal füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule, mis rahuldab nende toitumisvajadusi ja toidueelistusi aktiivseks ja tervislikuks eluks“ (52). See määratlus suunab ELi toiduga kindlustatuse poliitikaraamistikku, mis võeti vastu 2010. aastal (53).

Hiljutine hindamine (54) näitab, et alatoitumus ELis on haruldane ja et toiduga kindlustamatuse levimus on väike. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon järeldab siiski, et kliimamuutuste mõjud tekitavad põllumajandusele olulisi probleeme. Kliimamuutuse ja keskkonnaga seotud probleemide (sealhulgas säästva tootmise meetodite) käsitlemine, toiduainete kao ja raiskamise vähendamine ning loodusvarade kaitsmine on meie tulevase toiduga kindlustatuse jaoks määrava tähtsusega.

36.

Mitmed eesmärgid koosnevad eri kontseptsioonidest, mis raskendab nende eesmärkide saavutamise kontrollimist ja hindamist. Kui seadusandja soovib neid poliitikaeesmärke säilitada, peaks ta täpsustama nende ulatust, näiteks:

—	artikli 6 lõike 1 punktis a käsitletakse mitut eesmärki, mille puhul põhjuslikku seost ei ole tõendatud. Eesmärkide osadeks jagamine hõlbustaks sihtväärtuste seadmist ja nende saavutamise hindamist,

—	artikli 6 lõike 1 punkti b praeguses sõnastuses viidatakse põllumajandussektorist laiemale ulatusele, kuid selle eesmärgi jaoks ÜPP strateegiakava määruse I lisas kavandatud tulemus- ja mõjunäitajad puudutavad ainult põllumajandust ja põllumajanduslike toiduainetega kauplemist,

—	artikli 6 lõike 1 punktis g on sätestatud eesmärk, mis hõlmab kaht väga erinevat mõistet – noori põllumajandustootjaid ja ettevõtluse arengut maapiirkondades; ettevõtluse arengu viimine artikli 6 lõike 1 punktis h esitatud eesmärgi alla parandaks mõlema eesmärgi järjepidevust.

37.

EL on võtnud kvantifitseeritud rahvusvahelisi kohustusi kliimamuutuse ennetamiseks. Üks ELi peamistest eesmärkidest on vähendada 2030. aastaks ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga 40 % (55). Ettepaneku põhjal eeldab komisjon, et 40 % ÜPP eelarvest (56) eraldatakse selle eesmärgi saavutamiseks. Kuid nende rahaliste vahendite panus kliimamuutuse ennetamisse ei ole teada, sest see sõltub liikmesriikide poolt ÜPP strateegiakavades valitud meetmetest.

38.

Suurim panus kulueesmärgi saavutamisse on põhilise sissetulekutoetuse paranduskoefitsient 40 % (57). See hinnang põhineb tingimuslikkuse (58) (nõuetele vastavuse ja rohestamise järglane) kasutamisest eeldatavalt saadaval panusel. Oleme juba seadnud kahtluse alla praeguse perioodi vastava arvnäitaja – 19,46 % (59) – põhjenduse ja leidnud, et see ei ole mõistlik hinnang (60). Seega leiame, et ÜPP hinnanguline panus kliimamuutuse eesmärkide saavutamisse on ebareaalne. ÜPP panuse ülehindamine võib tuua kaasa väiksema rahalise panuse teistesse poliitikavaldkondadesse, vähendades seeläbi ELi rahastamise üldist panust kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. Selle asemel, et kasutada paranduskoefitsienti 40 % kõigi otsetoetuste puhul, oleks panuse suuruse arvutamine usaldusväärsem, kui paranduskoefitsienti kasutataks ainult otsetoetuste puhul valdkondades, kus põllumajandustootjad tegelikult rakendavad kliimamuutuste leevendamise tavasid (nt märgalade ja turbaalade kaitsmine) (61).

39.

Komisjoni ettepanekus rõhutatakse, et keskkonna ja kliimaga seotud eesmärgid on esmatähtsad ning et ÜPP peaks olema nende eesmärkidega seoses ambitsioonikam (62). Eespool kirjeldatud piiranguid arvesse võttes määrataks ambitsioonikuse tase kindlaks ÜPP strateegiakavadega. Liikmesriigid määraksid oma ÜPP strateegiakavades kindlaks tulemusnäitajate kvantifitseeritud sihtväärtused. Liikmesriigid peaksid neid eesmärke põhjendama, (63) kuid ettepanekus ei täpsustata, et nad peavad esitama tõendid lähteolukorra kohta, et komisjon saaks hinnata eesmärkide ambitsioonikust. Komisjon hindab neid eesmärke ja nende põhjendusi ÜPP strateegiakavade heakskiitmise käigus. Ei ole selge, kuidas komisjon hindaks või tagaks piisava ambitsioonikuse, arvestades, et ELi tasandil kvantifitseeritud eesmärke ei kehtestataks. Näiteks võiks seadusandja lisada kehtestatud ELi sihtväärtused ja säästva arengu eesmärgid (nagu kasvuhoonegaaside heite vähendamine) kirjeldusse selle kohta, kuidas komisjon peaks hindama ÜPP strateegiakavasid (64).

40.

Ettepanekus ei selgitata, kuidas komisjon hindaks ÜPP strateegiakavasid. Komisjoni hinnangut suunaksid ÜPP strateegiakava määruse artiklis 92 sisalduv viide „suurenenud ambitsioonidele seoses keskkonna- ja kliimaga seotud eesmärkidega“. Siiski ei ole selgitatud selliste määratluste tähendust nagu „eesmärk [---] suurendada üldist panust“ ja „selgitada oma ÜPP strateegiakavades [---], kuidas nad kavatsevad saavutada suuremat üldist panust“. Jääb selgusetuks, kuidas komisjon võiks selliseid ambitsioone hinnata või mõõta.

41.

Määrusega ei saa ette näha kõiki tulevasi põhiprobleeme sellise mitmekesise ja mahuka kulupoliitika puhul nagu ÜPP. See tähendab, et komisjonil peaks olema poliitika haldamisel teatav paindlikkus. See kaalutlus ei selgita siiski, miks kavandatud ÜPP eesmärgid ei ole selgelt määratletud ega kvantifitseeritud eesmärkidena esitatud. Ilma selgete eesmärkide ja kvantifitseeritud sihtväärtusteta ei saa komisjon hinnata poliitika tulemuslikkust võrreldes kavandatud väljundiga. Tõhusa ja tulemuspõhise süsteemi lähtepunkt peaks olema selgete ja konkreetsete eesmärkide seadmine.

ÜPP sisendite hindamine

Kriteeriumid

3.1.

Vahendid eraldatakse vajaduste hindamise ja oodatud tulemuste põhjal.

3.2.

Vahendeid kulutatakse seal, kus nendega luuakse märkimisväärset ELi lisaväärtust.

42.

Komisjon analüüsis oma mõjuhinnangus vahendite jaotust erinevatele kavadele. Seda tehti, simuleerides mõju, mida ÜPP eesmärgid avaldavad eri poliitikavalikutele ja vahendite eraldamisele. Mõjuhinnangus ei jõutud järeldusele, milline variant oleks parim, vaid tehti pigem üldine järeldus, et poliitiliste valikute vahel on raske leida kompromisse. Näiteks on ambitsioonikamaid keskkonnakavasid hõlmavad valikud seotud põllumajandustootjate sissetuleku eeldatava vähenemisega.

43.

EAGF hõlmaks põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, mida rahastatakse 100 % ulatuses ELi eelarvest. EAFRD hõlmaks keskkonna- ja kliimaalaseid kohustusi, põllumajandusinvesteeringuid ja teatavaid muid maaelu projekte, mida kaasrahastaksid liikmesriigid. Hoolimata komisjoni esialgsest kavatsusest teha ettepanek, et rahastamine sõltuks ELi lisaväärtusest, (65) ei kajasta seda kavandatud kaasrahastamismäärad. Näiteks ökokavasid rahastaks 100 % ulatuses EL, (66) kuigi need võivad olla vähem ambitsioonikad kui keskkonnakohustused, mis nõuaksid liikmesriikidelt 20 % ulatuses kaasrahastamist (67). Ei ole mingit põhjust säilitada seda eristust ega eraldi fondide terminoloogiat. Nende kombineerimine lihtsustaks näiteks ELi kaasrahastamismäära seostamist ELi lisaväärtusega.

44.

ÜPP strateegiakava määruse lisades on esitatud igale liikmesriigile kavandatav rahaeraldis. Neid eraldisi ei määrata kindlaks liikmesriikide vajaduste ega konkreetsete tulemuste saavutamise kohustuse alusel. Liikmesriigid eraldaksid rahalisi vahendeid meetmetele, mis põhineksid nende ÜPP strateegiakavades tehtud vajaduste hindamistel. Joonisel 4 on esitatud ÜPP kavandatud paindlikkus ja piirangud.

Joonis 4

ÜPP eelarve paindlikkus ja piirangud

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ÜPP strateegiakava määruse artiklite 82, 83 ja 86 ning IV–IX lisa ja komisjoni töödokumentide põhjal.

45.

Määruses tehakse ettepanek eraldada keskkonna ja kliimamuutustega seotud meetmetele vähemalt 30 % EAFRD-st (68) ning põlvkonnavahetusele summa, mis moodustab vähemalt 2 % EAGFi eraldisest (69). Rahalistele vahenditele sihtotstarbe määramine koos muude ettepanekus sisalduvate elementidega (70) näitab seda, et noorte põllumajandustootjate kaasamine ja hiljutises eriaruandes nimetatud puuduste kõrvaldamine on prioriteediks seatud (71). Maakogukonna demograafiline olukord erineb liikmesriigiti suuresti, kuid liikmesriikidel ei ole võimalik teha järeldust, et põlvkonnavahetuse edendamiseks tehtavad täiendavad jõupingutused ei ole vajalikud. Asjaolu, et ELi rahalised vahendid on alati automaatselt selleks otstarbeks kättesaadavad, vähendab liikmesriikide motivatsiooni kasutada põlvkondade vahetumise toetamiseks muid poliitikavahendeid.

46.

Kontrollikoja eriaruandes noortele põllumajandustootjatele antava ELi toetuse kohta soovitati toetus sihipärasemaks muuta, täpsustades selle eesmärke ja eeldatavat mõju põlvkonnavahetuse määrale ja toetust saavate põllumajandusettevõtete elujõulisusele. Ettepaneku kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kasutada suurema osa eraldatud summast noorte põllumajandustootjate jaoks, et pakkuda neile täiendavat sissetulekutoetust (otsetoetusi), mitte alustamistoetust. Nagu meie audit näitas, pakub see rohkem võimalusi noorte põllumajandustootjate toetuse paremaks suunamiseks, aidates neil nt parandada põllumajandusettevõtete elujõulisust, võtta kasutusele vee- või energiasäästlikke algatusi, tegeleda mahepõllumajandusega või alustada põllumajandustegevust vähem soodsates piirkondades.

47.

EAFRDst 30 % kavandatud eraldamine keskkonnale ja kliimale (mis nüüd ei hõlma looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade makseid) võib ajendada suurendama kulutusi kõnealustele eesmärkidele. Sellele võib samuti kaasa aidata liikmesriikidele antav võimalus kanda rahalisi vahendeid EAGFist üle EAFRDsse, et toetada 100 %-liselt ELi rahastatavaid keskkonna- ja kliimaalaseid kohustusi. Liikmesriigid ei peaks enam eraldama rahalisi vahendeid EAGFi raames kasutusele võetud ökokavade jaoks. Kõnealuste kavade suhtes kohaldataks põllumajandustootjatele makstavate toetuste kohustuslikku ülemmäära (72). See tähendab, et põllumajandustootjatele, kes saavad põhilist sissetulekutoetust ülempiiri lähedal või üle selle, ei ole stiimulit selliste ökokavade kasutuselevõtmiseks.

48.

ÜPP ettepanek ei näi järgivat vajadust täita investeeringute puudujääk põllumajandussektoris ning võimendada ELi eelarvet (73). See ei paku mingit konkreetset stiimulit kasutada rohkem rahastamisvahendeid.

49.

Ettepaneku kohaselt ei eraldataks ELi vahendeid kogu ELi hõlmava vajaduste hinnangu ja eeldatavate tulemuste alusel. Iga liikmesriik eraldaks oma eelnevalt kindlaks määratud rahastamispaketi konkreetsetele sekkumistele, mis põhinevad riigi konkreetsete vajaduste hindamisel, ent sellistele eraldistele jääksid kehtima mitmed ja olulised piirangud. Ettepanekuga ei nähta ette mehhanismi, mis suurendaks ELi kaasrahastamise määra meetmete puhul, millel on suurem ELi lisaväärtus.

ÜPP protsesside hindamine

Kriteeriumid

4.1.

Poliitikat viiakse ellu usaldusväärsetel andmetel põhinevate kulutõhusate vahenditega.

4.2.

ÜPP ja muu ELi poliitika vahel ning ÜPP eri vahendite vahel on tagatud järjepidevus.

4.3.

Rakendamiseeskirjad on lihtsad ega vähenda kulutõhusust.

4.4.

Tehakse ettepanekud asjakohase korra kohta üleminekuks uuele rakendamismudelile.

Kulutasuvus

50.

Mõjuhinnang ei sisalda kaalutud poliitikavariantide kulutasuvuse analüüsi, kuid selles hinnatakse erinevate vahendite tõhusust ÜPP eesmärkide saavutamisel.

51.

Komisjon teeb ettepaneku reguleerida erinevaid makseid, mida liikmesriigid saavad teha lõplikele toetusesaajatele (74). Ettepaneku kohaselt võivad liikmesriigid koostada tulemuspõhiseid toetuskavu, mis julgustaksid põllumajandustootjaid märkimisväärselt pingutama, et parandada keskkonna kvaliteeti suuremas ulatuses ja mõõdetaval viisil (75). Ettepanek ei võimaldaks kasutada tulemuspõhiseid makseid toetusesaajatele muudel eesmärkidel, nagu see on lubatud vastavalt ühissätete määrusele, mida kohaldatakse struktuurifondide suhtes (76). Meie arvates võiks seda võimalust laiendada kõigile samas artiklis võetud kohustustele.

52.

Suurem subsidiaarsus aitaks liikmesriikidel määrata kindlaks sekkumised, mis on paremini suunatud nende konkreetsetele vajadustele. Nagu komisjon oma mõjuhinnangus tuvastas, (77) võib ka muutuvate toetuskõlblikkuse kriteeriumidega kaasneda oht, et ei tagata võrdseid tingimusi, mida peeti äärmiselt oluliseks avaliku konsultatsiooni käigus (78). Näiteks ei sisalda ettepanek toimingute kestvuse (79) (80) määratlust, mis tähendab et iga liikmesriik võib selle erinevalt defineerida (välja arvatud juhul, kui komisjon käsitleb seda ÜPP strateegiakavade hindamisel, vt punkt 58).

53.

Ettepanek näeks ette, et liikmesriigid määratlevad „tegeliku põllumajandustootja“ mõiste (81). Kehtivate eeskirjade kohaselt on liikmesriikidel õigus mitte maksta toetust isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustas vaid tühise osa nende üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei olnud põllumajandus. Uue ettepaneku kohaselt muutuks see võimalus üldreegliks. Liikmesriikide ülesanne oleks töötada välja objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid, mis oleksid tõhusad toetuse suunamisel (82) tegelikele põllumajandustootjatele, tekitamata ebaproportsionaalseid halduskulusid. Tuginedes oma hiljutisele tööle (vt 5. selgitus), oletame, et kulutasuva määratluse väljatöötamine võib liikmesriikidele keeruliseks osutuda.

5. selgitus. Aktiivse põllumajandustootja mõiste käesoleval perioodil

Püüdes paremini suunata ELi otsetoetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kehtestati 2013. aasta ÜPP reformiga negatiivne loetelu, mille eesmärk oli jätta välja toetusesaajad, kelle põhitegevus ei olnud põllumajandus (83). Leidsime, (84) et see loetelu oli üldiselt olnud vaid osaliselt mõjus ja tekitas makseasutustele märkimisväärse halduskoormuse. Neid probleeme arvesse võttes leppisid nõukogu ja parlament kokku, et alates 2018. aastast võivad liikmesriigid otsustada, kas nad vähendavad kriteeriume, mille alusel taotlejad saavad tõendada oma aktiivse põllumajandustootja staatust, või lõpetavad negatiivse loetelu kasutamise. Seda muudatust ajendas mure, et aktiivse põllumajandustootja klausli kohaldamise raskused ja halduskulud ei vääri kasu, mida annab väga väikese arvu mitteaktiivsete põllumajandustootjate väljaarvamine otsetoetuskavadest.

Järjepidevus

54.

Üks peamisi muudatusi 2020. aasta järgse ÜPP ettepanekus on nii EAGFi kui ka EAFRD kombineeritud programmitöö ühes üldises ÜPP strateegiakavas. See võib aidata tagada kooskõla ÜPP eri vahendite vahel.

55.

Oleme siiski kritiseerinud asjaolu, et praegusel perioodil lisab mitme paralleelse keskkonna- ja kliimaalase vahendi olemasolu keerukust (85). Kuigi ettepanekuga tühistataks rohestamismeede, tähendaks ökokavade kasutuselevõtt seda, et on veel kolm keskkonnavahendit (86):

—	tingimuslikkus otsetoetuste puhul (artikkel 11)

—	EAGF-ist rahastatavad ökokavad (artikkel 28)

—	EAFRD-st rahastatavad keskkonna- ja kliimaalased juhtimiskohustused (artikkel 65)

56.

Tingimuslikkus oleks nõuetele vastavuse ja rohestamise järglane. Selle ulatus oleks suurem kui selle eelkäija oma, hõlmates kõiki toetusesaajaid (väikestele põllumajandusettevõtetele erandeid ei tehta), ning sisaldaks uusi nõudeid, nagu kohustuslik külvikord, mille eesmärk on parandada pinnase kaitset ja kvaliteeti. Hoolimata tingimuslikkuse mõiste kasutamisest ei sõltu otsetoetused kõnealuste keskkonna- ja kliimaalaste põhinõuete täitmisest. Selle asemel kohaldaksid liikmesriigid halduskaristusi nende toetusesaajate suhtes, kes neid nõudeid ei täida (87).

57.

Asjaolu, et rohestamisnõuded lisatakse tingimuslikkusele, võib vähendada nende heidutavat mõju. Eriaruandes nr 5/2011 soovitasime karmistada nõuetele vastavuse kohustuste mittetäitmise puhul rakendatavaid maksete vähendusi. Selle asemel pakub komisjon välja praegusel nõuetele vastavusel põhineva karistussüsteemi; vt näidet 6. selgituses.

6. selgitus. Näide tingimuslikkuse tagajärgedest võrreldes rohestamisega

Ettepanek hõlmab nii vähendatud kontrollimäärasid (üldiselt 5 %-lt 1 %-le) (88) kui karistusi. Praeguse rohestamise raamistiku kohaselt võidakse põllumajandustootja puhul, kes ei järgi põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõudeid, vähendada haritava maa kohta makstavat rohestamistoetusest kuni 50 % (kui ta üldse mingit mitmekesistamist tegi) ning täiendava halduskaristusena kuni 25 % rohestamistoetusest. Komisjoni ettepaneku kohaselt asendaks külvikord, (89) mis on integreeritud tingimuslikkuse raamistikku, põllukultuuride mitmekesistamist. Sellest tulenevalt oleks horisontaalse määruse artikli 86 lõike 2 kohaselt hooletuse tõttu külvikorra nõuete rikkumise eest määratav karistus üldjuhul 3 % kogu toetusest (90).

58.

Liikmesriigid määraksid oma ÜPP strateegiakavades kindlaks tingimuslikkuse riiklikud standardid. Erinevalt praegusest perioodist peab komisjon need standardid heaks kiitma (91). Seejuures on oluline, et komisjon kohaldaks selgeid ja objektiivseid kriteeriume.

59.

Samal ajal kui kavandatud keskkonna- ja kliimakohustustega seotud maksete kava (92) sarnaneks praeguse põllumajanduse keskkonnatoetuse kavaga, oleksid ökokavad (93) uus keskkonnaalane sekkumine. Nimetatud kahe kava eesmärgid on samad ning ettepanekus on isegi sätestatud, et liikmesriigid peavad tagama, et need ei kattuks. Oleme varem täheldanud, (94) et selline dubleerimine lisab keerukust, kuna see nõuaks liikmesriikidelt keerulise korra väljatöötamist, tagamaks, et kavad lähevad tingimuslikkuse (95) nõuetest kaugemale, vältides samas topeltrahastamise ohtu.

60.

Lisaks sellele, arvestades, et keskkonna- ja kliimakohustused võetakse üldiselt 5–7 aastaks, (96) et saavutada keskkonna- ja kliimaalane kasu, ei kehtestata ökokavades mingeid nõudeid meetmetele, mis kestavad kauem kui aasta (97). Kuigi mõningast kasu on võimalik saada ka aastaste kavadega, tuleb võtta mitmeaastased kulukohustused, et saavutada teatav keskkonna- ja kliimaalane kasu (nt mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamine ja süsiniku sidumise suurendamine).

Lihtsustamine

61.

Ettepanekuga konsolideeritakse praegused viis määrust kolmeks (vt punkt 16). Kolmest määrusest koosnevat ja paljude ristviidetega õigusteksti on teksti keeruline lugeda (vt 7. selgitus).

7. selgitus. Näited ettepanekus sisalduvatest ristviidetest

ÜPP strateegiakava määruse artiklis 101 on sätestatud teave, mille liikmesriigid peavad oma ÜPP strateegiakavades esitama juhtimis- ja koordineerimissüsteemide kohta. Kõnealuste süsteemide kriteeriumid on aga sätestatud horisontaalses määruses.

ÜPP strateegiakava määruse VII jaotise nimetus on „Seire, aruandlus ja hindamine“, samas kui horisontaalne määrus hõlmab „rahastamist, haldamist ja seiret“. ÜPP strateegiakava määruse artikli 121 lõikes 7 on sätestatud, et komisjon viib läbi horisontaalse määruse artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise. ÜPP strateegiakava määruse artikli 121 lõige 9 hõlmab iga-aastaseid tulemusaruandeid ja selles viidatakse horisontaalse määruse artikli 39 lõike 1 kohastele tegevuskavadele. Horisontaalse määruse artikli 39 lõige 1, mis käsitleb maksete peatamist seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega, viitab omakorda ÜPP strateegiakava määruse artiklitele 115 ja 116, ning artikli 39 lõige 2 artiklile 121. Lisaks paljudele teksti lugemist raskendavatele ristviidetele tekitab segadust kui ühe- ja mitmeaastasuse mõisteid kasutatakse läbisegi. Samuti tekitavad segadust tulemusraamistiku eesmärgid, mis viitavad kohati ÜPP hindamisele (artikli 116 punkt a) ja mõnikord ÜPP strateegiakavale (artikli 116 punktid c ja d).

Horisontaalse määruse artiklites 84 ja 85 käsitletakse tingimuslikkuse kontrollisüsteemi ja karistusi, mille tingimused on sätestatud ÜPP strateegiakava määruses. Horisontaalse määruse artiklis 86 käsitletakse ÜPP strateegiakava määruses sätestatud halduskaristuste arvutamist.

62.

Ettepanek hõlmab ka lihtsustusi, näiteks üks kava liikmesriigi kohta (98) ja üks seirekomisjon (99). Järjepidevuse ja stabiilsuse tagamisele aitaks kaasa makseasutuste, koordineerivate asutuste, pädevate asutuste ja sertifitseerimisasutuste (100) praeguse struktuuri säilitamine. Komisjon teeb samuti ettepaneku säilitada sellised süsteemid, nagu ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ning põldude identifitseerimise süsteem.

63.

EL kehtestas alguses otsetoetused, mille aluseks on varasematel tootmistasemetel põhinevad toetusõigused, millega hüvitada põllumajandustootjatele toiduainete hindade eeldatav langus varasemate ÜPP reformide ajal. Ettepaneku kohaselt ei oleks toetusõigused kohustuslikud, kuna selles kehtestatakse kõigile liikmesriikidele võimalus maksta hektaripõhist kindlasummalist toetust ilma toetusõiguste kasutamise kohustuseta (101). See oleks märkimisväärne lihtsustamine põhitoetuskava kohaldavates liikmesriikides, arvestades keerukaid eeskirju ja arvutusi, mis toetusõigustega tavaliselt kaasnevad.

64.

Ettepanekuga loobutaks mõningatest ELi nõuetest, mis võib olla küll positiivne samm lihtsustamise jaoks, kuid mitte usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohast. Näiteks

—	ettepanekuga antakse (102) liikmesriikidele võimalus hüvitada käibemaksu, mis ei ole praegu rahastamiskõlblik. Käibemaksu hüvitamine ei oleks ELi rahaliste vahendite tõhus kasutamine, kuna see ei aitaks kaasa ELi eesmärkide saavutamisele, vaid panustaks üksnes liikmesriigi eelarvesse (103);

—	vastupidiselt praegusele perioodile võimaldaks ettepanek rahastada projekte, mis algasid enne taotluse esitamise kuupäeva (104). See suurendaks tühimõju riski.

65.

Osa ettepaneku sätetest suurendavad keerukust. Näiteks ÜPP strateegiakava määruse artiklis 15 sätestatakse, kuidas otsetoetuste summasid vähendatakse. Soovitame seda sätet selgitada, kuna selles ei öelda sõnaselgelt, kui palju peaksid liikmesriigid tasustatud tööjõu puhul käibemaksu maha arvama. Ühest küljest on selle artikli punkti 2 alapunktis a osutatud, et liikmesriigid peaksid maha arvama põllumajandustootja deklareeritud palgad, maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Teisest küljest viidatakse artikli 15 lõike 2 viimases lõigus arvutusele, mis põhineb keskmistel standardpalkadel. Isegi kui seda sätet selgitatakse, on seda keeruline kohaldada.

66.

Kokkuvõttes ei kajasta valitud vahendid alati kõige kulutõhusamaid võimalusi. Näiteks keskkonnakavade kombineerimine ja kaasrahastamismäärade muutmine sekkumiste puhul, mis põhinevad nende ELi lisaväärtusel (vt punkt 43), võib vähendada halduskoormust, seadmata ohtu ELi vahendite tõhusat kasutamist. Samas lihtsustaks ettepanek mitmeid ÜPP aspekte ja tooks kaasa ÜPP strateegiakava rakendamise, mis võiks aidata luua sünergiat ÜPP erinevate vahendite vahel. Komisjon ei ole veel sätestanud uuele rakendusmudelile ülemineku juhtimise korda. Seetõttu on seda veel liiga vara hinnata.

67.

Võrdsete võimaluste ja piisava ambitsioonikuse tagamine on ÜPP strateegiakavade heakskiitmisel komisjoni peamine ülesanne. Ettepanek ei sisalda üksikasju selle kohta, kuidas komisjon kõnealuseid kavasid hindama hakkab (105). Soovime rõhutada, et on väga oluline, et komisjon oleks oma eeldustes ÜPP strateegiakavade sisu ja kvaliteedi kohta läbipaistev ning võiks vastu võtta rakendusakti ÜPP strateegiakava vormi kavandi ja selle hindamise kriteeriumidega.

ÜPP sisendite, väljundite, tulemuste ja mõju seostamine

Kriteeriumid

5.1.

Tõhus tulemuslikkuse mõõtmise süsteem seob poliitika eesmärgid selle väljundite, tulemuste ja mõjuga.

5.2.

ELi eelarvest makstud raha ja kokkulepitud tulemuseesmärkide täitmise vahel on selge seos.

5.3.

Poliitika tulemuslikkust ja asjakohaseid välistegureid seiratakse ning vajaduse korral poliitikat kohandatakse.

Tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ülesehitus

68.

Ettepanekus ei ole sisendite ja väljundite ning tulemuste ja mõju vaheline suhe (sh lõplike toetusesaajate tasandil) sageli selge ega ilmne (nt otsetoetused, vt punkt 33). Hoolimata püüdlusest minna üle tulemuspõhisele rakendamismudelile, jääb ettepaneku eesmärkide, meetmete ja näitajate vaheline seos ebamääraseks.

69.

Ettepanek ei seosta sekkumiste liike eesmärkidega. Liikmesriigid määraksid oma ÜPP strateegiakavades kindlaks iga ühise põllumajanduspoliitika erieesmärgiga seotud vajadused (106). Oma vajaduste hindamise põhjal määravad liikmesriigid kindlaks asjakohased sekkumised ning vastavad väljundi- ja tulemusnäitajad (107) (vt joonis 5).

Joonis 5

ELi eesmärkide ja näitajate vaheline seos

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ÜPP strateegiakava määruse põhjal.

70.

Komisjon esitab ÜPP strateegiakava määruse I lisas ühised tulemusnäitajad. Kõnealused näitajad oleksid tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi oluline osa, kuid need ei ole veel täielikult välja töötatud. Komisjon tunnistab, et asjakohaste näitajate väljatöötamine vajab lisainvesteeringuid (108). Samuti valmistab ta ette rakendusaktid tulemusraamistiku sisu kohta, (109) sealhulgas näitajate täiendavad määratlused.

71.

Oleme näitajad läbi vaadanud, võttes arvesse joonisel 6 esitatud määratlusi. Kavandatud näitajate asjakohasus ja kvaliteet on erinev ning meie üksikasjalikud kommentaarid nende kohta on esitatud I lisas. Asjakohased on vaid need väljundnäitajad, mis aitavad selgelt seatud eesmärke saavutada. Enamik tulemusnäitajaid kajastaks tegelikkuses pigem väljundit ja mitmed mõjunäitajad ei käsitle tegelikku mõju.

Joonis 6

Sisendi, väljundi, tulemuse ja mõju määratlus

Allikas: Euroopa Kontrollikoja tulemusauditi käsiraamat.

Makstud raha ja saavutatud tulemuste seostamine

72.

Tulemuslikkuse (väljund ja tulemused) mõõtmine liikmesriikide tasandil koos võimalike finantstagajärgedega võib ajendada liikmesriike oma eesmärke saavutama. Samas oleks sellises süsteemis näitajate kvaliteet ja seireandmete usaldusväärsus otsustava tähtsusega. Nii kontrollikoda (110) kui ka komisjoni siseauditi talitus (111) on kritiseerinud praegust ühist seire- ja hindamisraamistikku.

73.

Ettepaneku põhjal ei ole selge, kas liikmesriikidel lubataks lisaks ühistele näitajatele (vt punkt 70) töötada tulemuslikkuse mõõtmiseks välja enda näitajad. ÜPP strateegiakava määruse artikli 97 lõike 1 punktis a on sellele viidatud, mainides ÜPP strateegiakava konkreetseid tulemusnäitajaid. Seda laadi näitajat ei ole siiski nimetatud sama määruse artikli 115 lõike 2 punktis a kirjeldatud tulemusraamistiku sisus ning artiklis 91 on sätestatud, et liikmesriigid määratlevad oma sihtväärtused ühiste näitajate põhjal.

74.

Rohkem kui ühest programmist integreeritud territoriaalsete investeeringuteks (112) rahastamise pakkumine võib aidata luua poliitikavaldkondade vahelist sünergiat. Korraldusasutused peavad siiski tagama, et selliste investeeringutega seotud toimingud, väljundid ja tulemused oleksid tuvastatavad. Kuna väljundite ja tulemuste saavutamata jätmine võib põhjustada ÜPP maksete jaoks finantstagajärgi, oleks nende väljundite ja tulemuste omistamine õigele fondile väga oluline, ning jääb selgusetuks, kuidas liikmesriigid annaksid aru toodangu ja investeeringute kohta, mida rahastatakse rohkem kui ühest fondist. Kuigi ÜPP ettepanekus on sätestatud, et sertifitseerimisasutuse arvamus peaks käsitlema tulemusaruandluse usaldusväärsust, (113) ei sisalda ühissätete määrus ühtegi sarnast sätet näitajate usaldusväärsuse kohta teistes poliitikavaldkondades. Sellega kaasneb saavutatud väljundite ja tulemuste topeltaruandluse oht, mida sertifitseerimisasutused peaksid oma hinnangutes arvesse võtma.

75.

Liikmesriigid koostavad igal aastal aruande väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Komisjon võrdleb tulemusi deklareeritud kuludega (114) ja tulemusi ÜPP strateegiakavades sätestatud sihtväärtustega (115). Kui teatatud tulemused olid märkimisväärselt väiksemad kui deklareeritud kuludele vastav summa (erinevus üle 50 %), (116) võib komisjon liikmesriikidele tehtavad maksed peatada või neid vähendada (117). Kui liikmesriigid tulemustele seatud sihtväärtusi ei saavuta, võib komisjon paluda neil koostada tegevuskavad. Samuti võib ta peatada maksed või viimase abinõuna neid vähendada.

76.

Näitajate asjakohasus ja kvaliteet on ebaühtlane (vt punkt 71). Enamiku kulude puhul maksaks komisjon liikmesriikidele toetust toetatavate toetusesaajate ja hektarite alusel. Sellisel juhul ei tundu tõenäoline, et väljundite ja kulude vaheline erinevus oleks suurem kui 50 %. Leiame, et ettepaneku kohaselt ei oleks enamik makseid tulemuspõhiseid, sest liikmesriikidele ei makstaks tulemuspõhiste sihtväärtuste saavutamise eest.

77.

Uuel perioodil teeb komisjon ettepaneku asendada käimasoleval perioodil kasutusele võetud tulemusreserv keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide saavutamise eest makstava tulemuspreemiaga. Arvestades tulemuspreemia piiratud finantsmõju (vt joonis 7), ei ole tõenäoline, et see oleks liikmesriikidele stiimul nende eesmärkide saavutamiseks.

Joonis 7

Tulemuspreemia kogusumma miljonites eurodes võrreldes keskkonnatoetuste summa ja EAFRD kavandatava kogueelarvega

Allikas: Euroopa Kontrollikoda ÜPP strateegiakava määruse artiklite 86, 123 ja 124 ning IX lisa põhjal.

Poliitika tulemuslikkuse ja asjassepuutuvate välistegurite seire

78.

Lisaks komisjoni iga-aastasele tulemuslikkuse hindamisele ning liikmesriikide poolt teatatud väljundite ja tulemuste kontrollile ja heakskiitmisele, mõõdab komisjon iga ÜPP strateegiakava ja kogu ÜPP tulemuslikkust. Liikmesriigid peaksid viima lõpule oma ÜPP strateegiakavade põhjaliku hindamise (118) ning komisjon peaks tegema vahe- ja järelhindamised, (119) mis ei ole seotud iga-aastaste tulemuslikkuse kontrollidega ega mõjuta liikmesriikidele tehtavaid makseid.

79.

Need komisjoni hinnangud hõlmaksid pigem välistele andmeallikatele tuginevate mõjunäitajate (120) hindamist kui liikmesriikide aruandlust. Välistegurite tõttu on poliitika otsest mõju raske mõõta. Sellest tulenevalt ei saa mõjunäitajaid hindavad hindamised otseselt seostada poliitika mõju sekkumistega, mida rahastatakse ÜPP strateegiakavadest.

80.

Kokkuvõtteks ei pea me kavandatud mudelit tõhusaks tulemusjuhtimise süsteemiks. Poliitika eesmärke ei saa selgelt seostada sekkumistega ega nende väljundite, tulemuste ja mõjuga. Eesmärkide erinevas ulatuses saavutamisel oleks ELi rahastamisele vähe mõju. ELi eelarvest rahastatavate meetmete tulemused ja mõju ei oleks selged. Kavandatud elemendid oleks nende ulatuse ja järjepidevuse huvides kasulik esitada ühtses raamistikus (vt II lisa).

ÜPP aruandekohustuse hindamine

Kriteerium

6.1.

On olemas tugev aruandlus- ja auditiahel.

81.

Otsustav samm tugeva tulemusjuhtimissüsteemiga tulemuslikkuse suunas võib tugevdada aruandekohustust, kuid ei kaotaks vajadust kontrollida, kas toetusesaajad täidavad toetuse saamise tingimusi (mis on seaduslikkuse ja korrektsuse põhielement). Meie hinnangul on kohaldatavate normide ja tingimuste täitmise tagamiseks vaja tugevat välist kindlust. Võttes arvesse kavandatud rakendamismudeli omadusi ja kavandatud tulemuslikkuse mudeli piiranguid (vt näiteks punkt 76), on tõenäoline, et ettepanekud nõrgendavad aruandlusraamistikku.

Toetuskõlblikkus

82.

Üks peamisi muudatusi ettepanekus on ELi ÜPP maksete toetuskõlblikkuse uus määratlemine. Komisjon märgib, et maksete liidupoolse rahastamise tingimused ei peaks enam sõltuma konkreetsetele toetusesaajatele tehtavate maksete seaduslikkusest ja korrektsusest (121). Ettepaneku kohaselt oleksid liikmesriigid ELi toetuse saamiseks toetuskõlblikud juhul, kui tulemused saavutatakse vastava väljundi alusel ja kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega. Sellel oleksid auditiahela jaoks märkimisväärsed tagajärjed.

83.

Joonisel 8 on esitatud ÜPP rahastamiseks kavandatud ELi toetuskõlblikkuse kriteeriumid ja seda, kui suures ulatuses nad ÜPP kulusid hõlmaksid.

Joonis 8

ÜPP kulude kavandatud ELi toetuskõlblikkuse kriteeriumid

Allikas: Euroopa kontrollikoda horisontaalse määruse artikli 35 põhjal.

84.

Ettepaneku raames peab vastavalt horisontaalse määruse artikli 35 punktile b ainult väga väike osa ÜPP kuludest olema „kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega“. Enamiku ÜPP kulude suhtes kohaldatakse artikli 35 punkti c. Seadusandja peaks kaaluma, kas liidu eeskirjad on asjakohased kogu ELi rahastamise puhul, ning kui see nii on, siis muutma artikli 35 punkti b nii, et see hõlmaks kõiki ÜPP kulusid (122). Ettepaneku kohaselt on seaduslikkuse ja korrektsuse aluseks kaks mõõdet: kohaldatavate liidu õigusnormide täitmine (artikli 35 punkt b) ja tulemuste saavutamine kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega (artikli 35 punkt c). Me kahtlustame, et õiguslik säte, mille kohaselt tuleb ainult väike osa kuludest kanda liidu eeskirjadega kooskõlas, võib muuta need eeskirjad mõttetuks ja kahjustada ELi õiguse kohaldamist.

85.

Horisontaalse määruse artikli 35 punkti c alapunktis i esitatud vastava väljundi mõiste on ebaselge. Näiteks keskkonnajuhtimise kohustuste puhul mõõdetakse väljundit kohustusega hõlmatud hektarites (123). Meie arvates ei tohiks seda väljundit lugeda saavutatuks (124) juhul, kui teatud arvu hektarite kohta on kohustused võetud, vaid ainult siis, kui kindlaks määratud perioodiks võetud kohustused täidetakse. Kuna aga kohustus määratakse kindlaks ÜPP strateegiakavas (või liikmesriigi ja lõpliku toetusesaaja vahelises lepingus), ei ole selge (125) mil määral vastab see ELi toetuskõlblikkuse eeskirjadele. Kui reguleerimisala ei hõlmanud kohustuse täitmist, võib kavandatud toetuskõlblikkuse kriteeriumide (vt joonis 8) üks tagajärg olla see, et EL rahastab toetusesaajale tehtavaid makseid ka siis, kui need ei vasta ÜPP strateegiakavas sätestatud toetuskõlblikkuse tingimustele (126).

86.

Samuti on ebaselge, mida tähendab „tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega“ (127). Horisontaalse määruse artikli 2 kohaselt hõlmavad juhtimissüsteemid juhtimisasutusi ning ÜPP strateegilisse kavasse ja horisontaalsesse määrusesse lisatud ELi eeskirju. Need määrused hõlmavad mitmeid eeskirju, mida kohaldatakse konkreetsete toetusesaajate suhtes, näiteks mõisteid, (128) mida liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakavades sõnastama. Ei ole selge, kas need ÜPP strateegiakavades määratletud, kuid ELi määrustes kohustuslikud eeskirjad oleksid juhtimissüsteemide osaks.

Juhtimine, kontroll ja kindluse tagamine

87.

Juhtorganid jääksid samaks nagu praegusel perioodil, kuid nende ülesanded muutuksid vastavalt ettepanekule. Joonisel 9 võrreldakse mõningaid ÜPP haldus- ja kontrollisüsteemi praeguse perioodi põhielemente käesoleva ettepanekuga.

Joonis 9

Haldus- ja kontrollisüsteemi põhielemendid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda kehtivate ÜPP õigusaktide ja komisjoni ettepaneku põhjal.

88.

Makseasutuste ülesanded muutuksid suhteliselt vähe. Nad kontrolliksid üksikasjalikult toimingute seaduslikkust ja korrektsust (129) vastavalt ÜPP strateegiakavades kehtestatud eeskirjadele. Makseasutused koostaksid ka edaspidi raamatupidamise aastaaruandeid ja esitaksid liidu vahendite haldaja kinnitusi, nagu on kirjeldatud joonisel 9.

89.

Sertifitseerimisasutuste ülesanded muutuksid märkimisväärselt. Sertifitseerimisasutusi käsitlevas eriaruandes (130) tunnustasime asjaolu, et sertifitseerimisasutused hakkavad esitama arvamust seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Ettepanekus ei nõuta otseselt, et sertifitseerimisasutused annaksid aru seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (131). Nende arvamused hõlmaksid selle asemel horisontaalse määruse artiklis 35 sätestatud elemente, mis tegelikkuses tähendaksid uue mudeli seaduslikkust ja korrektsust (vt punktid 82 ja 83). Horisontaalse määruse artikli 11 lõike 1 punktides b ja c sätestatud sertifitseerimisasutuste ülesanded, mis hõlmavad ka tulemusandmete usaldusväärsust käsitlevat aruandlust, oleks kooskõlas uue finantsmääruse artikli 63 lõikega 7 (132). Rakendusaktides sätestataks sertifitseerimisasutuste ülesandeid käsitlevad eeskirjad, sealhulgas nende arvamustes kasutatavad auditeerimispõhimõtted ja -meetodid (133).

90.

Sertifitseerimisasutused esitaksid arvamusi muu hulgas liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemide toimimise kohta (134). Kavandatavas toetuskõlblikkuse definitsioonis osutatud juhtimissüsteemid on määratletud (135) kui haldusasutused (makseasutused, koordineerivad asutused, pädevad asutused ja sertifitseerimisasutused) ja liidu põhinõuded.

91.

Liidu põhinõuded määratletaks ÜPP strateegiakava määruses ja horisontaalses määruses sätestatud eeskirjadena (136). Nende eeskirjade kohaselt peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavadesse lisama ka mõisted ja konkreetsed toetuskõlblikkuse kriteeriumid. See tähendab, et mõned ÜPP strateegiakavades sisalduvad toetuskõlblikkuse kriteeriumid tulenevad liidu põhinõuetest (vt joonis 10). Me mõistame, et ÜPP strateegiakavad hõlmaksid seega nii eeskirjadest tulenevaid nõudeid kui ka muid riigisiseseid toetuskõlblikkuse kriteeriume.

Joonis 10

Liidu põhinõuete ja eeskirjade kattuvus ÜPP strateegiakavades

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

92.

Sertifitseerimisasutuste töö, mis on aluseks nende arvamusele (137) juhtimissüsteemide nõuetekohase toimimise kohta, hõlmaks makseasutuste tehtud kontrollide testimist. Ehkki makseasutused peaksid kontrollima nii liidu põhinõuetele vastavust kui ka ÜPP strateegiakavades sisalduvatele toetuskõlblikkuse eeskirjadele vastavust, ei ole ettepanekus märgitud, kas sertifitseerimisasutuste kontrollid viimatinimetatut hõlmaksid. Kui seadusandja eeldab, et sertifitseerimisasutused kontrollivad, kas liikmesriikide juhtimissüsteemid hõlmavad ÜPP strateegiakavades kajastatud liidu põhinõudeid, tuleks seda määruses täpsustada.

93.

Kui sertifitseerimisasutuste töö ei hõlmaks seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas vastavust liidu eeskirjadele ja ÜPP strateegiakavades sätestatud tingimustele, kontrolliksid seda ainult makseasutused. Leiame, et see ei oleks piisavalt usaldusväärne kindluse saamise süsteem, millega tagada kõnealuste eeskirjade ja tingimuste täitmine.

94.

Komisjoni tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine oleks uus element (vt punkt 76) ja tema vastavuse kontrollimise menetlus (138) hõlmaks ainult ELi toetuskõlblikkuse kriteeriumeid. See tähendaks, et puudused makseasutuse tehtavas ÜPP strateegiakavades sätestatud toetuskõlblikkuse eeskirjade järgimise kontrollis ei tooks kaasa finantskorrektsioone. Vähem üksikasjalikud eeskirjad vähendavad vigade tõenäosust ja seepärast eeldab komisjon, et vajatakse vähem riskipõhiseid vastavusmenetlusi ning sellest tulenevalt tehakse ka vähem finantskorrektsioone. Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et uue rakendamismudeli kasutuselevõtuga (139) väheneb oluliselt sihtotstarbeline tulu, mis saadakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise tulemusena ning eeskirjade eiramisest (vt joonis 11).

Joonis 11

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud sihtotstarbeline tulu (EAGF) (tuhandetes eurodes ja protsendina EAGFi assigneeringutest)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda, 2016.–2019. aasta ELi üldeelarve ja ÜPP strateegiakava määruse ettepanekule lisatud finantsselgituse põhjal.

Kontrollikoja teiste tööle tuginev töövõtt

95.

Lepingus nõutakse, et ELi välisaudiitorina väljastaksime kinnitava avalduse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (140). Komisjon on seisukohal, (141) et ELi toetuskõlblikkuse uue määratluse kohaselt ei hõlma alustehingud enam lõplikele toetusesaajatele tehtavaid makseid, vaid makseid liikmesriikidele. Arvestades, et mõningad liidu põhinõuded (142) kehtivad üksikutele toetusesaajatele, (143) on neid võimalik kontrollida ainult sellel tasandil.

96.

Meie tuvastatud probleemid ja ebakindlad asjaolud, mis puudutavad rahastamiskõlblike kulude (vt punktid 83–86) ja kindluse tagamise raamistiku kavandatavat määratlust, ei annaks alust teiste tööle tuginevale töövõtule (144) põhinevale kinnitavale avaldusele, mille kasutuselevõttu me praegu kaalume. Eelkõige võivad sertifitseerimisasutuste ebaselged ülesanded (vt punktid 89–93) tähendada, et võimatuks osutub suurem tuginemine auditeeritavate esitatud seaduslikkuse ja korrektsuse alasele teabele. ELi toetuskõlblikkuse kavandatud määratluse kohaselt põhineksid liikmesriikidele tehtavad ÜPP maksed saavutatud väljunditel. Teiste tööle tuginev töövõtt võiks tulevikus uut raamistikku hõlmata näiteks saavutatud väljundite kinnitamise kaudu. Selleks peaks komisjon aga kinnitama, et väljundid on tõepoolest saavutatud, ja meie peaksime hindama selle kindluse usaldusväärsust. Kui makseasutused on ainsad, kes kontrollivad vastavust ÜPP strateegiakavades sätestatud eeskirjadele, millel vähemalt osa väljundist põhineb (vt punkt 85), ei ole kindluse saamine teiste tööle tuginevaks töövõtuks tõenäoliselt piisav.

Kontrollikoda võttis käesoleva arvamuse vastu 25. oktoobri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) COM(2017) 713 final: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“.

(2) COM(2018) 392: ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013,

(3) COM(2018) 393: ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013,

(4) COM(2018) 394: ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks.

(5) COM(2018) 375: ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad.

(6) Euroopa Kontrollikoja infodokument „ELi rahanduse tulevik: ELi eelarve toimimise reformimine“ (veebruar 2018).

(7) Euroopa Kontrollikoja infodokument „Komisjoni ettepanek perioodi 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta“ (juuli 2018).

(8) Euroopa Kontrollikoja infodokument „ÜPP tulevik“ (märts 2018).

(9) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklid 317–319.

(10) Kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/commission/publications/natural-resources-and-environment_en.

(11) Komisjoni seletuskirja lk 1.

(12) ÜPP strateegiakava määruse artikli 3 määratluse kohaselt on sekkumine rahastamisvahend, mille toetuskõlblikkuse tingimused määratakse kindlaks liikmesriikide ÜPP strateegiakavades.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(14) Eriaruanne nr 10/2018 „Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õige suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud“.

(15) https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/direct-support/direct-payments/docs/direct-payments-schemes_et.pdf, joonis 6.

(16) Ettepanekule lisatud finantsselgituse punkt 1.4.2.

(17) Näiteks eriaruanne nr 16/2017 „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“.

(18) Eriaruande nr 16/2018 („ELi õigusaktide järelhindamine: hästi toimiv kuid mittetäielik süsteem“) 4. soovitus.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 110 lõige 5: „Komisjon esitab 31. detsembriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esialgse aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, sealhulgas ÜPP tulemuslikkuse esimeste tulemuste kohta. Teine aruanne, mis sisaldab hinnangut ÜPP tulemuslikkuse kohta, esitatakse hiljemalt 31. detsembriks 2021.“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(20) Euroopa Kontrollikoja infodokument „Komisjoni ettepanek perioodi 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta“ (juuli 2018).

(21) Sh veebipõhine avalik konsultatsioon (58 520 vastust, millest 36,5 % olid pärit põllumajandustootjatelt), kohtumised kodanikuühiskonna dialoogirühmadega ja spetsialiseerunud õpikojad.

(22) Teadusuuringute Ühiskeskus: „Scenar 2030 – Pathways for the European agriculture and food sector beyond 2020“ („Scenar 2030 – Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori võimalikud arengusuunad pärast 2020. aastat“).

(23) Eriaruanne nr 3/2010 „Kas mõjuhindamine ELi institutsioonides toetab otsuste tegemist?“

(24) Eriaruanne nr 3/2010 „Kas mõjuhindamine ELi institutsioonides toetab otsuste tegemist?“

(25) Isegi ilma Ühendkuningriigi osata ÜPPst, mis oli aastatel 2014–2020 27,7 miljardit eurot.

(26) Määruse ettepaneku COM (2018) 392 seletuskiri ja kontrollikoja infodokument: „Komisjoni ettepanek perioodi 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku kohta“.

(27) Põhineb komisjoni 6. juuni 2018. aasta töödokumendil – võrdlustabel mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ja mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) vahel. Kuigi mõlemad arvutused jätavad välja Ühendkuningriigi osa eelarvest, võetakse ühes neist võrdluse aluseks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimane aasta (korrutades selle seitsmega, püüdes välistada otsetoetuste lähenemise mõju ja liikmesriikide otsuseid rahaliste vahendite ümbersuunamiseks EAGFi ja EAFRD vahel), ja teises võetakse lähtetasemeks ajavahemiku 2014–2020 kogueraldis.

(28) Komisjon kasutab mõistet jooksvad hinnad, et viidata absoluutsummadele, mida asjaomasel aastal makstakse või kulukohustustega kaetakse. Inflatsiooni arvesse võtmiseks kasutab komisjon ka püsivhindu (jooksva perioodi puhul 2011. aasta hinnad ja järgmisel perioodil 2018. aasta hinnad), mille arvutamisel on kasutatud 2 % suurust aastadeflaatorit, mis vastab Euroopa Keskpanga inflatsiooni sihtmäärale. Selline kohandamine on ELi eelarve konventsioon ega kajasta tingimata inflatsiooni tegelikku määra ELis.

(29) EAFRD praegused programmitöö dokumendid, mis juhinduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1305/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(30) EAFRD jaoks on strateegiline planeerimine juba tehtud maaelu arengu programmide raames.

(31) Ligikaudu 21 miljardit eurot, mis on arvutatud EAGFi kogu kavandatud eelarve ja ÜPP strateegiakava määruse artikli 81 lõike 1 ja IV lisa alusel otsetoetusteks eraldatud vahendite vahena.

(32) ÜPP strateegiakava määruse artikli 86 lõige 5.

(33) ÜPP strateegiakava määruse artiklis 17 sätestatakse põllumajandustootjatele põhilise sissetulekutoetuse andmine.

(34) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 28.

(35) ÜPP strateegiakava määruse artikli 20 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et hiljemalt 2026. taotlusaastaks moodustab kõigi toetusõiguste väärtus vähemalt 75 % põhilise sissetulekutoetuse 2026. taotlusaastaks planeeritud keskmisest ühikusummast, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Nad võivad otsustada kehtestada maksimaalse vähendamise, mis ei tohi olla madalam kui 30 %.

(36) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 15.

(37) Kehtivate eeskirjade kohaselt on ümberjaotatavad maksed vabatahtlikud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608)) artiklid 1 ja 41).

(38) Mõjuhinnang, I osa, lk 7.

(39) Selline statistika on mõnes liikmesriigis olemas; vt eriaruande nr 1/2016 „Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel?“ punkt 29 ja 1. selgitus.

(40) Vt kontrollikoja infodokument ÜPP tuleviku kohta, joonis 3.

(41) Eriaruanne nr 10/2018 „Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õige suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud“.

(42) ÜPP strateegiakava määruse artikli 95 lõikes 1 ja artiklis 96 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tegema kindlaks iga erieesmärgi vajadused, mis on sätestatud sama määruse artiklis 6.

(43) Eriaruanne nr 10/2018 „Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õige suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud“.

(44) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 15, artikli 18 lõige 2, artiklid 26 ja 27.

(45) Eriaruanne nr 5/2011 „Ühtse otsemaksete kava usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise käigus käsitlemist vajavad küsimused“.

(46) Näiteks 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsist (COP 21), kestliku arengu eesmärkidest ja Maailma Kaubandusorganisatsioonist tulenevad kohustused.

(47) Vt joonis 4.

(48) Vt kontrollikoja 2014. aasta aastaaruande 3. peatükk.

(49) Näiteks eriaruanne nr 25/2015 „Maapiirkondade taristule antav ELi toetus: võimalik saavutada oluliselt suurem kulutõhusus“, eriaruanne nr 1/2016 „Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel?“, eriaruanne nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“, eriaruanne nr 16/2017 „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“, eriaruanne nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“, eriaruanne nr 10/2018 „Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õige suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud“.

(50) ÜPP strateegiakava määruse artikli 16 lõige 2.

(51) ÜPP strateegiakava määruse artikli 6 lõike 1 punkt a. Toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust.

(52) Maailma toiduteemaline tippkohtumine 1996: Rooma deklaratsioon ülemaailmse toiduga kindlustatuse kohta, http://www.fao.org/docrep/003//w3613e/w3613e00.htm#Note1

(53) COM(2010) 127 final: ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel.

(54) ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (2017): „Toiduga kindlustatuse ja toitumise olukord Euroopas ja Kesk-Aasias“.

(55) https://ec.europa.eu/clima/citizens/eu_en

(56) Kliimameetmetega seotud kulutuste jälgimine (strateegiakava määruse põhjendus 52 ja artikkel 87).

(57) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 87.

(58) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 11 ning ÜPP strateegiakava määruse III lisa „Maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmine“.

(59) Vt eriaruande nr 31/2016 „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“ joonis 7.

(60) Konservatiivsus on üks kliimamuutuste leevendamise rahastamise ühispõhimõtetest, mille on välja töötanud mitmepoolsete arengupankade ühine kliimameetmete rahastamise rühm ja rahvusvahelise arengu rahastamise klubi. Kui andmed ei ole kättesaadavad, tuleks kliimameetmete rahastamine selle põhimõtte kohaselt (ja ebakindluse vältimiseks) kajastada pigem väiksemas kui suuremas mahus.

(61) „Maa head põllumajandus- ja keskkonnatingimused“, ÜPP strateegiakava III lisa punkt 2.

(62) Nt mõjuhinnangus ja ÜPP strateegiakava määruse 16. põhjenduses.

(63) ÜPP strateegiakava määruse artiklid 96–97 ja 115–116.

(64) ÜPP strateegiakava määruse artikli 106 lõige 2.

(65) Vt komisjoni aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta, lk 11.

(66) ÜPP strateegiakava määruse artikli 14 lõike 6 punkti d ja artikli 28 kohaseid kliima- ja keskkonnakavasid rahastatakse EAGFist vastavalt sama määruse artikli 79 lõikele 1.

(67) ÜPP strateegiakava määruse artiklil 65 põhinevaid keskkonna- ja kliimaalaseid kohustusi rahastatakse kuni 80 % ulatuses EAFRDst vastavalt sama määruse artikli 79 lõikele 2 ja artikli 85 lõikele 3.

(68) ÜPP strateegiakava määruse artikli 86 lõige 2.

(69) ÜPP strateegiakava määruse artikli 27 lõige 2 ja artikli 86 lõige 4.

(70) Näiteks: noore põllumajandustootja ambitsioonikam määratlus (artikli 4 lõike 1 punkt e), noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks antava abi maksimaalne suurendamine (43. põhjendus ja artikkel 69), võimalus teha EAGFi ja EAFRD vahel täiendav 2 % ümberpaigutus, kui seda kasutatakse noortele põllumajandustootjatele alustamistoetuste maksmiseks (artikli 90 lõige 1).

(71) Eriaruanne nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“.

(72) ÜPP strateegiakava määruse artiklid 14, 15 ja 29.

(73) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 75 ning 16. ja 42. põhjendus.

(74) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 77.

(75) ÜPP strateegiakava määruse artikli 65 lõige 7.

(76) Rahastus ei ole seotud kuludega (ühissätete määruse artikkel 46).

(77) Mõjuhinnang, 4. lisa, lk 71.

(78) Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon „Ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamine ja lihtsustamine“, KOKKUVÕTE.

(79) Meie määratlesime projekti kestvuse kui selle võime anda kasu veel kaua aega peale projekti lõpetamist (eriaruanne nr 8/2018 „ELi toetus ettevõtete tootlikele investeeringutele – vajatakse suuremat rõhku kestvusele“.

(80) Ühissätete määrus (ühissätete määruse ettepaneku COM (2018) 375 final artikkel 59) sisaldab endiselt viie aasta pikkust kestvusnõuet.

(81) ÜPP strateegiakava määruse artikli 4 lõike 1 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid määratlema tegeliku põllumajandustootja tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetuleku testid, põllumajandusettevõtte tööjõu sisendid, äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine“.

(82) Määratlust kasutatakse põhilise sissetulekutoetuse jaoks artikli 16 lõike 2 ja artikli 17 lõike 3 alusel, artikli 28 kohaste ökokavade, artikli 29 kohase tootmismahuga seotud sissetulekutoetuse, artikli 66 kohaste looduslike või muude pindalapiirangutega alade toetuse ning ÜPP strateegiakava määruse artikli 70 kohaste riskijuhtimisvahendite alusel.

(83) Näiteks lennujaamad, raudteeteenused, veerajatised, kinnisvarateenused või alalisi spordi- või puhkepaiku haldavad isikud.

(84) Eriaruanne nr 10/2018 „Põllumajandustootjate põhitoetuskava – liigutakse õige suunas, kuid mõju toetuse lihtsustamisele, suunamisele ja tasemete ühtlustamisele on piiratud“.

(85) Näiteks eriaruanne nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“.

(86) Esitatud ÜPP strateegiakava määruses.

(87) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 11.

(88) Vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69) artiklile 31 ja horisontaalse määruse artikli 84 lõike 3 punktile d.

(89) „Maa head põllumajandus- ja keskkonnatingimused“, ÜPP strateegiakava määruse III lisa punkt 8.

(90) Tahtliku rikkumise korral oleks see protsendimäär suurem ja vastavalt horisontaalse määruse artikli 86 lõikele 4 võib see olla kuni 100 %.

(91) ÜPP strateegiakava määruse artikli 106 lõige 2.

(92) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 65.

(93) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 28.

(94) Eriaruanne nr 21/2017 „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“.

(95) ÜPP strateegiakava määruse artiklid 11 ja 12.

(96) ÜPP strateegiakava määruse artikli 65 lõige 8.

(97) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 28.

(98) Võrreldes 118 maaelu arengu programmiga aastatel 2014–2020.

(99) ÜPP strateegiakava määruse artiklis 111 on selgelt sätestatud, et liikmesriik peab looma ühe komisjoni, kelle ülesanne on jälgida ÜPP strateegiakava rakendamist. ÜPP strateegiakava määruse põhjenduses 70 mainitakse ka maaelu arengu komisjoni ja otsetoetuste komisjoni liitmist üheks järelevalvekomisjoniks. Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 47 kohaselt peavad liikmesriigid praeguseks perioodiks looma komisjoni, kes jälgib programmide rakendamist.

(100) Kuigi asutused jäävad samaks, muutuks eelkõige sertifitseerimisasutuste roll (vt joonis 9 ja punkt 89).

(101) Praeguste eeskirjade kohaselt kasutavad toetusõigusi 18 põhitoetuskava kohaldavat liikmesriiki, samas kui ülejäänud 10 liikmesriiki kohaldavad sarnast kava ilma toetusõigusteta (ühtse pindalatoetuse kava).

(102) ÜPP strateegiakava määruse artikli 68 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlbmatutest investeeringutest ja kulukategooriatest, ning kehtestatakse sellise loetelu miinimumnõuded. Käibemaksu selles artiklis ei mainita.

(103) Kuigi tagastatava käibemaksu hüvitamine oleks kooskõlas muid valdkondi käsitleva komisjoni ühissätete määruse ettepanekuga, oleks see vastuolus finantsmääruse artikli 186 kohase otsese eelarve täitmise suhtes kohaldatavate põhimõtetega.

(104) ÜPP strateegiakava määruse artikli 73 lõige 5.

(105) Strateegiakava määruse artikli 106 lõikes 2 on esitatud heakskiitmismenetluse kõrgetasemeline kirjeldus.

(106) ÜPP strateegiakava määruse artikli 96 punkt b.

(107) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 91.

(108) Seletuskirja lk 9.

(109) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 120.

(110) Näiteks 2015. aasta aastaaruande 3. peatükis, 2016. aasta aastaaruande 3. peatükis, eriaruandes nr 12/2013 „Kas komisjon ja liikmesriigid suudavad tõendada, et ELi eelarvest maaelu arengu poliitikale eraldatud vahendeid kasutatakse otstarbekalt?“, eriaruandes nr 12/2015 „ELi prioriteedina määratletud teadmistepõhise maamajanduse edendamist mõjutab teadmussiirde- ja nõustamismeetmete halb juhtimine“, eriaruandes nr 1/2016 „Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel?“, eriaruandes nr 31/2016 „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“, eriaruandes nr 1/2017 „Natura 2000 võrgustiku täies ulatuses rakendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi“, eriaruandes nr 2/2017 „Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks“, eriaruandes nr 10/2017 „ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust“, eriaruandes nr 16/2017 „Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele“, eriaruandes nr 5/2018 „Taastuvenergia kestliku maaelu arengu edendajana: märkimisväärne koostoimepotentsiaal, mis on enamjaolt jäetud siiski kasutamata“.

(111) COM(2017) 497 final – IASi 2016. aasta aruanne.

(112) ÜPP strateegiakava määruse artikli 2 lõige 2, ühissätete määruse ettepaneku COM(2018) 375 final artikkel 24.

(113) Horisontaalse määruse artikli 11 lõike 1 punkt c.

(114) Väljundnäitajate iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine: horisontaalse määruse artikkel 38 ja artikli 52 lõige 2.

(115) Tulemusnäitajate tulemuslikkuse mitmeaastase seire: horisontaalse määruse artikkel 39.

(116) Horisontaalse määruse artikli 38 lõikes 2 sätestatakse, et, kui [---]. erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada [---]“.

(117) Võttes vastu rakendusakti vastavalt horisontaalse määruse artiklile 52.

(118) ÜPP strateegiakava määruse artikli 126 lõige 7.

(119) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 127.

(120) Ühised mõjunäitajad on esitatud ÜPP strateegiakava määruse I lisas.

(121) Horisontaalse määruse 25. põhjendus ja artikkel 35.

(122) Ehkki ÜPP strateegiakava määruse artiklis 9 on sätestatud, et sekkumised kavandatakse kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, peaks see ilmne olema ka toetuskõlblikkuse kriteeriumides.

(123) Nt ÜPP strateegiakava määruse I lisa punkt O.13.

(124) Horisontaalse määruse artiklis 35 mainitakse aruandes kirjeldatud väljundeid, ehkki meie arvates peaksid maksed põhinema saavutatud väljunditel. ÜPP strateegiakava määruse artikli 121 lõikes 4 on sätestatud, et iga-aastased tulemusaruanded peavad sisaldama teavet saavutatud väljundite, kulude ning selle kohta, kui kaugel ollakse saavutatavatest sihtväärtustest.

(125) Vastupidiselt artikli 35 punkti c alapunktile ii ei ole horisontaalse määruse artikli 35 punkti c alapunktis i sõnaselgelt välistatud üksikute toetusesaajate toetuskõlblikkuse tingimused, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades.

(126) Kui rahastamisvahendite kaudu rahastatavad tegevused välja arvata, ei tohi liikmesriikide deklareeritud kulud ületada tegevuse rahastamiskõlblikke kulusid (ÜPP strateegiakava määruse artikli 74 lõige 4).

(127) Soovitame ühtlustada mõistete „haldus- ja kontrollisüsteem“ ja „juhtimissüsteem“ kasutamist. Horisontaalse määruse artikli 1 punktis b osutatakse mõistele management and control systems (haldus- ja kontrollisüsteemid), samas kui põhjenduses 36 kasutatakse mõistet management and inspection systems (haldus- ja kontrollisüsteemid). Artikli 57 lõikes 2 osutatakse „haldus- ja kontrollisüsteemidele“ ning artiklites 2 ja 40 „juhtimissüsteemidele“ ja artiklis 53 „liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemidele“.

(128) ÜPP strateegiakava määruse artikkel 4.

(129) Horisontaalse määruse artikli 57 lõike 1 punkt a.

(130) Eriaruanne nr 7/2017 „Sertifitseerimisasutuste uus roll ÜPP kulude puhul: positiivne samm ühtse auditi mudeli suunas, kuid olulised puudused tuleb kõrvaldada“.

(131) Horisontaalse määruse artikkel 11 piirab määruse (EL) nr 1308/3013 (ühine turukorraldus) alusel rahastatavate kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta aruandluse koostamist.

(132) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). Artikli 63 lõike 7 kohaselt peab sõltumatu auditeerimisasutus esitama arvamuse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate, kas kulud, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud, on seaduslikud ja korrektsed, ning kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt.

(133) Horisontaalse määruse artikli 11 lõige 3.

(134) Horisontaalse määruse artikli 11 lõige 1. Sertifitseerimisasutused oleksid ise nimetatud juhtimissüsteemide osaks. Komisjoni esindaja selgitas intervjuude käigus, et sertifitseerimisasutused ei peaks end ise kontrollima, kuid ettepanekus seda ei kajastata.

(135) Horisontaalse määruse artikkel 2.

(136) Horisontaalse määruse artikli 2 punkt c.

(137) Koostatud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditele vastavalt horisontaalse määruse artikli 11 lõikele 1.

(138) Horisontaalse määruse artikli 53 lõige 1.

(139) Ettepaneku hinnanguline finantsmõju.

(140) ELTLi artikli 287 lõige 1.

(141) Horisontaalse määruse põhjendus 25.

(142) Horisontaalse määruse artiklis 2 kindlaks määratud kui ÜPP strateegiakavas ja horisontaalsetes määrustes sätestatud eeskirjad.

(143) Näiteks maksete vähendamine vastavalt ÜPP strateegiakava määruse artiklile 15, miinimumpindala künnis vastavalt sama määruse artikli 16 lõikele 2 ning tegeliku põllumajandustootja mõisted vastavalt sama määruse artikli 4 punktile d ja põllumajandustootja käsutuses oleva maa suurus vastavalt sama määruse artikli 4 punkti c alapunktile i.

(144) Euroopa Kontrollikoda kaalub oma kinnitava avalduse puhul teiste tööle tugineva töövõtu kasutamist, tuginedes rohkem auditeeritavate esitatud teabele seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. ISSAI 4000 alusel peab teiste tööle tugineva töövõtu korral vastutav osaline (praeguses kontekstis komisjon) mõõtma ja hindama teemavaldkonda (praeguses kontekstis ÜPP kulud) võrreldes seda kriteeriumidega (praeguses kontekstis ELi õigusaktides sätestatud eeskirjad ja ÜPP strateegiakavade osad, mida nõutakse ELi õigusnormidega) ja esitab teemavaldkonna-alase teabe (praeguses kontekstis selle, kui suurel määral olid maksed eeskirjadega vastuolus), millest audiitor koondab seejärel piisava ja nõuetekohase auditi tõendusmaterjali, et saada järelduse tegemiseks piisav alus.

I LISA

KONKREETSED KOMMENTAARID KAVANDATUD NÄITAJATE KOHTA

Käesolevas lisas esitatakse kommentaarid komisjoni ettepanekus sisalduvate näitajate kohta. Üldised kommentaarid on esitatud punktis 71. Esimene tabel hõlmab väljundnäitajaid, mis on ettepanekus seotud vastavate sekkumistega. Teine tabel hõlmab tulemus- ja mõjunäitajaid, mis on seotud vastavate eesmärkidega.

Väljundnäitajad

Õiguslik alus

Põllumajanduslikud teadmised ja innovatsioonisüsteemid (AKIS)

Väljundnäitaja

Kontrollikoja kommentaarid

ÜPP strateegiakava määruse artikkel 13

Põllumajanduslikke teadmisi ja innovatsiooni käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP)

O.1.	EIP töörühmade arv

O.2.	EIP töörühmi moodustavate või nendes osalevate nõustajate arv

Ettepaneku kohaselt on väljundnäitajad paigutatud ÜPP strateegiakava määruse I lisasse, AKIS-ega seotud esimesse ossa ja üldiseid sekkumisviise käsitlevasse teise ossa.

AKIS-t võib toetada mitme ühise põllumajanduspoliitika sekkumismeetmega. Näitajad O.1 ja O.2 puudutavad sekkumisi „Koostöö“ ning „Teadmiste vahetus ja teave“. Näitajate lisamine asjaomastele sekkumistele muudaks tulemusraamistiku selgemaks.

Näitaja O.2 hindaks justkui kahte eri tegevust, nimelt EIP töörühmi moodustavate või nendes osalevate nõustajate arvu (artikli 64 punkt g ja artikkel 71). Topeltarvestuse vältimiseks teeme ettepaneku jätta nimetatud näitaja välja või jagada see kaheks.

ÜPP toetus

O.3	ÜPP toetusesaajate arv

ÜPP toetus ei ole sekkumisviis ning kavandatud näitaja asjakohasus ei ole selge. Kui komisjon soovib jälgida toetusesaajate koguarvu, oleks kasulikum teha seda iga sekkumisliigi puhul.

Kuigi ettepanekus ei määratleta üldist sekkumisviisi, peaks sekkumine põhinema ÜPP strateegiakava määruses sätestatud sekkumisliikidel (artikkel 3). ÜPP strateegiakava määruse III jaotises sätestatakse ÜPP sekkumiste liigid, täpsemalt artiklis 14 (otsetoetustena makstavad sekkumised), artiklis 39, 43, 49, 52, 55, 57 ja 60 (valdkondlikud sekkumised) ning artiklis 64 (maaelu arengu sekkumised). Sõnastuse ühtlustamiseks soovitame kasutada pealkirja „Sekkumisviis“.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 14 lõige 6

Toodanguga sidumata otsetoetus

O.4.	Hektarite arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

O.5.	Toetusesaajate arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

O.6.	Hektarite arv, mille puhul makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

O.7.	Toetusesaajate arv, kellele makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

Artiklis 14 määratletakse tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste neli liiki.

Näitajad O.4 ja O.5 hõlmavad kõiki nelja liiki (artikli 14 lõike 6 punktid a–d), samas kui näitajad O.6 ja O.7 keskenduvad noortele põllumajandustootjatele (artikli 14 lõike 6 punkt c). Ettepanekus ei nähta ette eraldi seiret muud liiki tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste, nt uute ökokavade üle (artikli 14 punkt d).

Eri tüüpi tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste eraldi seire oleks kasulikum. Kuna juba on kaks näitajat, mis sarnanevad artikli 14 lõikes 6 sätestatud nelja sekkumisliigi kohta kehtestatud O.6 ja O.7-ga, ei ole O.4 ja O.5 vaja.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punkt f

Riskijuhtimisvahendid

O.8.	Toetatud riskijuhtimisvahenditega hõlmatud põllumajandustootjate arv

Võttes arvesse olemasolevaid riskijuhtimisvahendeid, oleks iga vahendi liigi puhul kasulik jälgida näitajat O.8. Näitaja nimetus oleks selgem, kui viia selle terminoloogia vastavusse õigusaktiga (artikkel 70), st asendada mõiste risk management instruments (riskijuhtimisvahendid) mõistega risk management tools (riskijuhtimisvahendid).

ÜPP strateegiakava määruse artikli 14 lõige 7

Tootmiskohustusega seotud toetus

O.9.	Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud hektarite arv

O.10	Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud loomade arv

Näitaja O.10 puhul terminoloogia ühtlustamiseks ja mõõtühikute järjepidevuse tagamiseks soovitame asendada „loomade arv“„loomühikutega“.

Tootmiskohustusega seotud toetusest kasu saavate toetusesaajate arvu jälgimiseks võiks kasutada eraldi väljundnäitajat, mis oleks kasulikum kui eespool esitatud O.3.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punktid b–c, artiklid 66 ja 67

Toetus looduslike piirangute või muude piirkondlike ebasoodsate tegurite korral

O.11.

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade lisatoetust saavate hektarite arv (kolm kategooriat)

O.12.

Natura 2000 või veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saavate hektarite arv

Need näitajad on seotud kahte liiki sekkumisega: „looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud“ (artikli 64 punkt b) ja „teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid“ (artikli 64 punkt c). Sekkumisliikide ükshaaval loetlemine ja kavandatud õigusakti sõnastuse kasutamine annaks tulemuseks selgema struktuuri. Terminoloogia ühtlustamine muudaks õigusaktid lihtsamini loetavaks; näiteks osutab sekkumisviis mõistele „piirkonnapõhised piirangud“, samas kui artikli 64 punktides b–c kasutatakse mõistet „pindalapõhine piirang“.

Näitaja O.11 puhul teeme ettepaneku kasutada „looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade lisatoetus“ asemel „looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus“. Ettepanekus ei mainita kordagi lisatoetust ja selle põhimõtte lisamine näitajasse võib tekitada segadust. Ei ole selge, kas näitaja eesmärk on mõõta kolme kategooriat koos või tuleks neid eraldi jälgida.

Tegevused, mida seiratakse näitajaga O.12, aitavad saavutada erinevaid eesmärke (artikli 6 lõike 1 punktid e ja f). Konkreetse eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks oleks kasulikum näitaja kaheks jagada ning Natura 2000 ja veedirektiiviga seotud toetust eraldi jälgida.

Samuti oleks mõistlik kaasata lisaks pindalale ka näitajad toetusesaajate arvu kohta, nagu on tehtud muude sekkumiste puhul.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punkt a ja artikkel 65.

Halduskohustustega seotud toetused (keskkond-kliima, geneetilised ressursid, loomade heaolu)

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

O.14	Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (metsandusega seotud) hektarite arv

O.15.

Mahepõllumajandustoetust saavate hektarite arv

O.16.

Loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

O.17.

Geneetilisi ressursse toetavate projektide arv

Näitajad O.13 ja O.14 hõlmavad erinevaid sekkumisi, mis aitavad kaasa eri eesmärkide saavutamisele. Meie arvates oleks kliima, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisusega seotud tegevuste eraldi jälgimine kasulikum.

Ei ole selge, miks näitaja O.16 on seotud loomatervise ja bioturvalisusega. Ettepanekus (artikkel 65) ei viidata konkreetselt loomatervishoiu- ja bioturvalisusmeetmetele, kuigi liikmesriigid võivad otsustada lisada need sekkumised oma ÜPP strateegiakavadesse. Lisaks pole selge, kas iga sekkumise alaliigi (heaolu, tervis ja bioturvalisus) puhul antakse loomühikute arvust eraldi aru, kuid see muudaks näitaja veelgi kasulikumaks.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punkt d ja artikkel 68

Investeeringud

O.18.

Toetust saavate tootlike investeeringute arv põllumajandusettevõtetes

O.19.

Toetust saavate kohalike taristute arv

O.20.

Toetust saavate mittetulusate investeeringute arv

O.21.

Tootlike investeeringute arv väljaspool põllumajandusettevõtet

Näitaja O.18, O.19 ja O.20 kohta järjepideva aruandluse koostamiseks on vaja määratleda mõisted „investeering“ ja „kohalik taristu“, kuna need ei ole ettepanekus määratletud. Näiteks võib kasutada artiklis 3 esitatud mõiste „tegevus“ määratlust.

Arvestades selle sekkumise raames toetatavate investeeringute mitmekesisust, annavad need näitajad vähe teavet selle kohta, mis on toodetud või saavutatud (st vähene tulemustele suunatus).

Lisaks võib investeeringute rahastamiseks kasutada nii toetusi kui ka rahastamisvahendeid. Kui komisjonil on kavas kasutada eri rahastamisviiside jaoks eraldi väljundnäitajaid, soovitame neid täpsustada ÜPP strateegiakava määruses.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punkt e ja artikkel 69

Tegevuse alustamise toetused

O.22.

Tegevuse alustamise toetust saavate põllumajandustootjate arv

O.23.

Tegevuse alustamise toetust saavate maapiirkondade ettevõtjate arv

Sekkumine „Alustamistoetused“ hõlmavad noori põllumajandustootjaid ja maapiirkondade alustavaid ettevõtteid (artikkel 69). Selguse huvides soovitame näitajale O.22 lisada sõna „noored“ ja viia näitaja O.23 sõnastus vastavusse kavandatava õigustekstiga, asendades „ettevõtjad“ sõnadega „alustavad ettevõtjad“.

Noorte põllumajandustootjate puhul oleks mõistlik lisada ka asjaomaste hektarite arv.

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punkt g ja artikkel 71

Koostöö

O.24.

Toetust saavate tootjarühmade/-organisatsioonide arv

O.25.

ELi kvaliteedikavades osalemiseks toetust saavate põllumajandusettevõtjate arv

O.26.

Põlvkondade vahetuse projektide arv (noored/vanemaealised põllumajandustootjad)

O.27.

Kohaliku arengu strateegiate arv (LEADER)

O.28.

Koostöörühmade arv (v.a näitaja O.1 all esitatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

Selgema struktuuri nimel võiks väljundnäitajad seada õigusaktis sisalduvasse järjekorda (artikkel 71):

—	EIP (O.1 ja O.2)

—	LEADER (O.27)

—	Kvaliteedikavade edendamine (O.25)

—	Tootjaorganisatsioonid või tootjarühmad (O.24)

—	Muud koostöövormid (O.28)

—	Põllumajandusettevõtte pärimine (O.26)

Vt ka EIP-ga seotud kommentaare eespool näitaja O.1 ja O.2 kohta.

Järjepidevuse huvides tuleks näitaja O.25 ümber sõnastada, arvestamaks asjaolu, et sekkumise eesmärk on toetada kvaliteedikavade edendamist, mitte neis kavades osalevaid põllumajandustootjaid. Arvestades, et sekkumine toetab kvaliteedikavade edendamist, oleks selliste kavade osalusmäär pigem tulemusnäitaja.

Samuti tuleks selgitada, kas näitajaga O.27 soovitakse mõõta kõiki toetatavaid strateegiaid või ainult neid strateegiaid, mis on valitud rakendamiseks (võttes arvesse praegust kaheetapilist lähenemisviisi LEADERi strateegiate toetamisele).

ÜPP strateegiakava määruse artikli 64 punkt h ja artikkel 72.

Teadmiste vahetamine ja teave

O.29.

Koolituse läbinud/nõustatud põllumajandustootjate arv

O.30.

Koolituse läbinud/nõustatud muude isikute kui põllumajandustootjate arv

Et muuta näitajad O.29 ja O.30 kasulikumaks, tuleks iga toetusesaaja ainult üks kord arvesse võtta.

ÜPP strateegiakava määruse artiklid 11–12 ja III lisa.

Horisontaalsed näitajad

O.31.

Keskkonnategevusega hõlmatud hektarite arv (tingimuslikkuse, rohujuuretasandi kava, põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete, metsandusmeetmete ning mahepõllumajandusega hõlmatud füüsilise pindala koondnäitaja)

O.32.

Hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (heade põllumajandus- ja keskkonnatavade kaupa)

Et lihtsustada I lisa struktuuri ning tugevdada tulemuslikkuse komponenti, seostades näitajad iga-aastase raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega ning mitmeaastase tulemuslikkuse hindamisega, soovitame horisontaalseid näitajaid mitte lisada.

Näitaja O.31 ei lisa teavet, kuna muud näitajad (mida on võimalik vajadusel kokku liita) juba hõlmavad neid valdkondi; seepärast võiks selle näitaja välja jätta. Rohujuuretasandi kavasid õigusaktis ei mainita (v.a 31. põhjendus).

Näitaja O.32 raames tehtav tingimuslikkuse seire näib olevat seotud ainult maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundiga; seda tuleks täpsustada ning „head põllumajandus- ja keskkonnatavad“ muuta „maa heaks põllumajandus- ja keskkonnaseisundiks“. Liikmesriigid määratleksid oma ÜPP strateegiakavades heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste standardid (mille komisjon peab heaks kiitma). Meie arvates võiks III lisas loetletud kolme keskkonna/kliimamuutustega seotud eesmärgi raames tulemusnäitajatena lisada ka maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise alla kuuluvad pindalad.

ÜPP strateegiakava määruse artikkel 39, artikli 44 lõige 1 ja artikkel 49.

Valdkondlikud programmid

O.33.

Rakendusfondi/-programmi moodustavate tootjaorganisatsioonide arv

O.34.

Müügiedendus- ja teavitusmeetmete arv ning turujärelevalve

O.35.

Mesinduse säilitamise/arendamise meetmete arv

Sõnastuse ühtlustamiseks soovitame muuta sekkumisliigi nimetuse valdkondlikeks sekkumisteks.

Arvestades, et 16 allsekkumisest on puu- ja köögiviljasektoris (artikli 43 lõike 1 punkt n) ainult üks, ei ole selge, miks tõstetakse näitajas O.34 seire eesmärgil esile edendus- ja teabevahetusmeetmed. Muud allsekkumised, näiteks kliimamuutustega seotud tegevus puu- ja köögiviljasektoris (artikli 43 lõike 1 punkt l) tunduvad vähemalt sama asjakohased. Lisaks ei ole turuseiret nimetatud allsekkumiseks puu- ja köögiviljasektoris (artikli 43 lõige1), vaid mesinduses (artikli 49 punkt g). Ei ole selge, kas näitaja O.34 peaks jälgima sekkumisi erinevates valdkondades.

Samuti ei ole selge, mida kavatsetakse täpselt mõõta näitajaga O.35, kuna ettepanekus ei mainita „mesinduse säilitamist/parandamist“ (artikkel 49).

Soovitame asendada näitajad O.34 ja O.35„(ühekordse) tootjate arvuga, kes on kaasatud toetatavatesse rakendusfondidesse/programmidesse (vajadusel jagatud kuueks valdkonnaks)“. Kui komisjon soovib säilitada eraldi seire, nt näitaja O.35 mesinduses (pidades silmas suurenenud tähelepanu sellele sektorile), tuleks näitaja sõnastus viia kooskõlla kavandatava õigusaktiga. Kui kasutatakse terminit „meede“, tuleb see määratleda (nt kasutades artiklis 3 esitatud „toimingu“ määratlust).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni ÜPP strateegiakava määruse ettepaneku põhjal (põhiliselt I lisa).

Tulemus- ja mõjunäitajad

Tulemusnäitajad

Kontrollikoja kommentaarid

Mõjunäitajad

Kontrollikoja kommentaarid

Valdkonnaülene eesmärk: moderniseerimine – teadmiste, innovatsiooni ja digiteerimise edendamine ja kasutuselevõtt põllumajanduses ja maapiirkondades

ÜPP strateegiakava määruse artiklis 96 on sätestatud, et liikmesriigid peavad tegema kindlaks üheksa ÜPP erieesmärgi vajadused, mis on sätestatud sama määruse artiklis 6. Valdkonnaülene eesmärk ei ole üks nendest, vaid see on artiklis 5 eraldi välja toodud. See muudab raamistiku ebavajalikult keerukaks.

Kui valdkonnaülene eesmärk eraldi lisada, jäävad selle eesmärgiga seotud näitajad tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise ning mitmeaastase tulemuslikkuse hindamisest välja.

Eesmärk kattub osaliselt erieesmärgiga „suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule“ (artikli 6 lõike 1 punkt b). Raamistiku struktuuri lihtsustamiseks soovitame integreerida valdkonnaülese eesmärgi erieesmärkidega.

R.1.	Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

R.2.	Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine: põllumajanduslike teadmiste ja innovatsioonisüsteemidega (AKIS) seotud nõustajate arv (võrreldes põllumajandustootjate koguarvuga)

R.3.	Põllumajanduse digiteerimine: ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal

Praeguses sõnastuses ei mõõda näitajad R.1 ja R.3 tulemusi.

Et mõõta nõustamise, koolituse, teadmiste vahetamise või töörühmades osalemise toetamise (vahetute muutuste) tulemusi, võib kasulikum olla nt näitaja selle kohta, kui paljud põllumajandustootjad on saadud nõuannetele või koolitusele tuginedes meetmeid võtnud. Kui valdkonnaülene eesmärk on erieesmärkidesse lisatud, sobiks ümbersõnastatud näitaja R.1 selle tulemusel uue/muudetud erieesmärgi raames tulemusnäitajaks. Teise võimalusena võib sellist toetust saavate põllumajandustootjate arvu kasutada väljundnäitajana sekkumise „Teadmiste vahetus ja teave“ raames. Siiski tundub, et näitajad R.1 ja R.24 kattuvad ning probleem tuleks lahendada.

Näitaja R.3 oleks kasulik väljundnäitaja investeeringute jaoks.

Kui liikmesriik tunnistab oma vajaduste hindamises nõustajate puudust ja võtab kasutusele sekkumised, mille eesmärk on suurendada nõustajate suhtarvu oma ÜPP strateegiakavas, võib asjakohane tulemusnäitaja olla näitajas R.2 mõõdetud põllumajandustootjate arv nõustaja kohta. Kui valdkonnaülene eesmärk on erieesmärkidesse lisatud, sobiks ümbersõnastatud näitaja R.2 selle tulemusel uue/muudetud erieesmärgiga.

I.1.	Teadmiste ja innovatsiooni jagamine: teadmiste jagamisele ja innovatsioonile eraldatavate vahendite osakaal ÜPP eelarvest

I.1. ei ole mõjunäitaja. Arvestades, et sellega mõõdetakse rahalisi vahendeid, võib näitajat I.1 pidada sisendnäitajaks (vt joonis 6).

Kui komisjon peab seda näitajat oma praeguses sõnastuses järelevalve eesmärkidel asjakohaseks, oleks kasulik selgitada, kas see viitab eraldatud ÜPP eelarve osale või teatava aja jooksul kulutatud eelarvele.

1. erieesmärk: toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust

R.4.	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.5.	Riskijuhtimine: ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal

R.6..

Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.7.	Erivajadustega piirkondades asuvate põllumajandusettevõtete toetuse suurendamine: erivajadustega piirkondades antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

Näitaja R.4 ja toiduga kindlustatuse parandamise eesmärk ei ole omavahel seotud. Lisaks ei mõõdeta selle näitajaga tema praeguses sõnastuses tulemusi. Nagu me oma nõuetele vastavust käsitlevas eriaruandes soovitasime, oleks kasulik mõõta nende põllumajandusettevõtete (kelle suhtes kohaldatakse kohapealset kontrolli) osakaalu, kes täidavad tingimuslikkuse nõudeid. Selline tulemusnäitaja sobiks hästi nt ühiskonna nõudmistega (artikli 6 lõike 1 punkt i) seotud erieesmärgiga.

Võttes arvesse olemasolevaid riskijuhtimisvahendeid, oleks iga vahendi liigi puhul kasulik jälgida näitajat R.5.

Kui näitajaga R.7 kavatsetakse mõõta ÜPP strateegiakava määruse artiklite 66–67 kohaste sekkumiste tulemusi, oleks selguse huvides parem sõnastus ühtlustada (nt pindalapõhised piirangud).

I.2.	Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega

I.3.	Põllumajandusettevõtete sissetulekute erinevuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine

I.4.	Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine sektorite kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sisetulekuga)

I.5.	Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslike piirangutega aladel (võrreldes keskmisega)

Näitajates I.2, I.3, I.4 ja I.5 kasutatakse sünonüümidena mõisteid põllumajandusettevõtte sissetulek ja põllumajanduslik sissetulek. Meie arvates on põllumajandusettevõtte sissetulek asjakohasem mõiste (vt punkt 27, 28 ja 30).

Oleme arvamusel, et peamise eesmärgi – toiduga kindlustatus – mille jaoks on ette nähtud suurim osa ühise põllumajanduspoliitika eelarvest (2014.–2020. aasta õigusaktid sisaldavad nt näitajat I.05, millega mõõdetakse toiduainete tarbijahinna arengut, mis on seotud elujõulise toidutootmise üldise eesmärgiga), mõjunäitajat ei ole kehtestatud.

Üks võimalus ELi toiduga kindlustatust mõõta oleks hinnata iseseisvat toimetulekut. Selleks tuleks mõõta ELi põhitarbeainete ja -toiduainete tootmist võrreldes elanikkonna hinnanguliste vajadustega, mis vastavad nende toitumisvajadustele, et elada aktiivset ja tervet elu (vt punkt 33).

Lisaks oleks poliitika mõju mõõtmiseks sobiv näitaja ÜPP toetuse osakaal põllumajandusettevõtte kogusissetulekust.

2. erieesmärk: suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule

R.8.	Keskendumine raskustes olevate sektorite põllumajandusettevõtetele: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad kasu tootmiskohustusega seotud toetusest, et suurendada konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või tõsta kvaliteeti

R.9.	Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Näitaja R.8 ja eesmärgi vahel puudub seos, sest üldiselt tunnistatakse, et tootmiskohustusega seotud maksed võivad tekitada turumoonutusi.

Näitaja R.9 ei mõõda tulemusi (vahetu muutus), vaid tähistab teatavate sekkumiste toetusesaajate osakaalu koguarvust.

Selle eesmärgi saavutamiseks vajalike tulemuste mõõtmiseks tuleb veel tulemusnäitajaid välja töötada. Lisaks turule orienteerituse ja konkurentsi suurenemise peamisele eesmärgile oleks kasulik jälgida näitajat „rohkem tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiteerimisele“.

I.6.	Põllumajandusettevõtete tootlikkuse suurendamine: täistootlus

I.7.	Põllumajanduslike toiduainete kaubandus: põllumajanduslike toiduainete import ja eksport

3. erieesmärk: parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

R.10.

Parem tarneahela korraldus: toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate osakaal

R.11.

Tarnete koondamine: rakenduskava rakendavate tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtuse osakaal

Näitaja R.10 ei mõõda nendes rühmades või organisatsioonides saavutatud tulemusi (vahetuid muutusi).

Näitaja R.11 puhul ei ole selge, kuidas osakaalu arvutatakse, st seda, millega turustatud toodangu väärtust tuleks seostada.

I.8.	Põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas: toidutarneahela esmatootjate saadav lisandväärtus

4. erieesmärk: panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse

R.12.

Kliimamuutustega kohanemine: kliimamuutustega parema kohanemise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.13.

Heitkoguste vähendamine loomakasvatussektoris: kasvuhoonegaaside heitkoguste ja või ammoniaagi vähendamise, sh sõnnikukäitlemisega seotud kohustustega loomühikute osakaal

R.14.

Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumisvõime säilitamise ja/või suurendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal (püsirohumaa, põllumajandusmaa turbarabas, mets jne)

R.15.

Roheline energia põllumajandus- ja metsandussektoris: investeeringud taastuvenergia, sh biopõhise energia tootmisvõimsusesse

R.16.

Energiatõhususe suurendamine: energiasääst põllumajanduses

R.17.

Metsastatud maa: metsastamise ja metsamaa loomise, sh agrometsanduse toetust saav ala

Me teadvustame, et kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetega seotud tulemusi on raske mõõta ning et vahetuid muutusi ei ole sageli märgata. Kui aga sellele vaatamata lugeda näitajad R.12, R.13, R.14 ja R.17 tulemusnäitajateks, siis on võetud meetmete eeldatavate tulemuste toetamiseks vaja teaduslikke tõendeid. Lisaks on igal hektaril neis näitajates võrdne kaal, hoolimata asjaolust, et võetud kohustustega kliimaalane mõju on (sageli väga) erinev. Nende hektarite eristamine vastavalt sellele, kuidas nad eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad, võib need näitajad (tõenditele põhinedes) tähenduslikumaks muuta. Seda võiks teha näiteks hindamissüsteemi abil, nagu OECD Rio markerid, mille puhul tegevus vaadatakse läbi ja märgistatakse, määrates eesmärgi toetamiseks panuse (0–100 %).

Ei ole selge, kas näitajaga R.15 kavatsetakse mõõta investeeringute arvu või tootmisvõimsust. Kuigi loodav tootmisvõimsus oleks asjakohasem kui investeeringute arv, võiks teatud aja möödudes toodetud taastuvenergia olla sobivam tulemusnäitaja.

Näitajas R.16 tuleks selgitada, kas eesmärk on mõõta ÜPP investeeringutest tulenevat energiasäästu ja kas mõõta tuleks aastast energiasäästu.

I.9.	Põllumajandusettevõtte vastupanuvõime suurendamine: indeks

I.10.

Panustamine kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

I.11.

Süsinikdioksiidi sidumise võimendamine: suurendada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust

I.12.

Säästva energia osakaalu suurendamine põllumajanduses: taastuvenergia tootmine põllumajandus- ja metsandussektoris

ÜPP strateegiakava määruse artiklitega 7, 96 ja 97 seotakse ÜPP sekkumised ELi kliima- ja energiaalaste õigusaktidega. Seega peab ÜPP tulemuslikkuse raamistik näitama sektori tulemusi ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel.

Kui näitaja I.9 eesmärk on mõõta vastupanuvõimet kliimamuutustele, soovitame seda täpsustada näitaja nimetuses. Sõna „vastupanuvõime“ kasutatakse 1. eesmärgi puhul, kus on erinev tähendus (majanduse vastupanuvõime), mis võib tekitada segadust. Indeksit tuleb täpsustada: meie andmetel töötab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat praegu välja indeksit, et koos kliimameetmete peadirektoraadiga kliimamuutusi jälgida.

5. erieesmärk: edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk

R.18.

Mulla kvaliteedi parandamine: mulla majandamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.19.

Õhukvaliteedi parandamine: ammoniaagi heitkoguste vähendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.20.

Vee kvaliteedi kaitse: vee kvaliteediga seotud halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.21.

Toitainete säästlik haldamine: toitainete parema haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.22.

Säästlik veekasutus: veevarude tasakaalu parandamise kohustustega seotud niisutatud alade osakaal

R.23.

Keskkonna-/kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu: keskkonnahoiu või kliimaga seotud investeeringutega seotud toetust saavate põllumajandustootjate osakaal

R.24.

Keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine teadmiste kaudu: keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkusega seotud nõustamis- või koolitustoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Me teadvustame, et keskkonnaeesmärkidega seotud tulemusi on raske mõõta ning et vahetuid muutusi ei ole sageli märgata. Kui aga sellele vaatamata lugeda näitajad R.18, R.19, R.20, R.21 ja R.22 tulemusnäitajateks, siis on võetud meetmete eeldatavate tulemuste toetamiseks vaja teaduslikke tõendeid. Lisaks on maatükkidel neis näitajates võrdne kaal, hoolimata asjaolust, et võetud kohustuste keskkonnaväärtus on (sageli väga) erinev. Need oleksid kasulikumad, kui eristada erinevaid kohustusi (vt eespool kommentaar näitaja R.12 kohta).

Näitaja R.23 puhul vajatakse samuti teaduslikke tõendeid/uuringuid, mis kinnitaksid, et investeering aitab keskkonnaeesmärke saavutada.

Näitaja R.24 oleks rohkem tulemustele suunatud, kui mõõdetaks meetmeid, mis võeti saadud nõuande/koolituse tulemusel.

Topeltarvestuse vältimiseks tuleb näitajates R.23 ja R.24 täpsustada, et põllumajandustootjaid võib arvesse võtta ainult üks kord mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul.

I.13.

Mulla erosiooni vähendamine: mõõduka ja tugeva mulla erosiooniga maa protsent põllumajandusmaast

I.14.

Õhukvaliteedi parandamine: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

I.15.

Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal

I.16.

Toitainete lekke vähendamine: nitraadid põhjavees – põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, vastavalt nitraadidirektiivile

I.17.

Veeressurssidele avaldatava surve vähendamine: veekasutuse indeks pluss (WEI+)

Mõjunäitajad näivad asjakohased, kuid neid tuleb täpsustada.

I.14.„Vähendamine“ oleks täpsem kui „vähendada“ [eestikeelses tõlkes seda probleemi pole].

6. erieesmärk: panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

R.25.

Säästva metsamajandamise toetamine: metsade kaitset ja majandamist toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

R.26.

Metsade ökosüsteemide kaitse: maastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide teenuseid toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

R.27.

Elupaikade ja liikide säilitamine: bioloogilise mitmekesisuse säilitamist või taastamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.28.

Natura 2000 toetamine: kaitse, säilitamise ja taastamise kohustustega seotud Natura 2000 võrgustiku ala

R.29.

Maastikule iseloomulike vormide säilitamine: maastikule iseloomulike vormide (sh hekkide) haldamise kohustustega seotud põllumajandusmaa osakaal

Nagu mainiti eespool kliima- ja keskkonnaalaste tulemusnäitajate kohta, nii peavad ka näitajad R.25, R.26, R.27, R.28 ja R.29 tuginema teadusuuringutel või tõendusmaterjalil, mis kinnitavad bioloogilise mitmekesisuse meetmete panust.

Ei ole selge, miks on näitaja R.28 puhul tehtud ettepanek mõõta absoluutset pindala, mitte osa, nagu teistegi näitajate puhul.

I.18.

Põllumajandusmaa linnustikupopulatsioonide suurendamine: põllumajandusmaa linnustiku indeks

I.19.

Bioloogilise mitmekesisuse tõhusam kaitse: selliste liidu tähtsusega liikide ja elupaikade protsent põllumajandussektoris, mille arvukus/ulatus on stabiilne või suurenev

I.20.

Ökosüsteemi teenuste osutamise edendamine: maastikuelemente sisaldava kasutatava põllumajandusmaa osakaal

7. erieesmärk: olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades

R.30.

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte põllumajandustootjate arv

Näitajad R.30 ja I.21 keskenduvad noorte ja uute põllumajandustootjate arvule, mitte põlvkonnavahetuse määrale noorte/uute ja vanade põllumajandustootjate vahel või noorte/uute ja põllumajandustootjate koguarvule. Selliste suhtarvude mõõtmine oleks poliitika tulemuslikkuse hindamisel kasulikum näitaja.

Meie arvates tuleks neis näitajates võtta arvesse ainult neid noori põllumajandustootjaid, kes on edukalt läbinud tegevuse alustamise etapi (näiteks rakendanud edukalt äriplaani).

I.21.

Atraktiivsuse suurendamine noorte põllumajandustootjate jaoks: uute põllumajandustootjate arv

Vt kommentaarid tulemusnäitaja R.30 kohta.

8. erieesmärk: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust

R.31.

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: uued töökohad toetatud projektides

R.32.

Maapiirkondade biomajanduse arendamine: toetuse abil loodud biomajandusettevõtete arv

R.33.

Maapiirkondade majanduse digiteerimine: toetust saanud arukate külade strateegiaga hõlmatud maaelanikkond

R.34.

Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

R.35.

Sotsiaalse kaasatuse parandamine: toetatud sotsiaalse kaasatuse projektidest kasu saavate vähemus- ja/või haavatavamatesse rühmadesse kuuluvate inimeste arv

Tegelikkuse kajastamiseks peaks näitaja R.31 mõõtma projekti lõpetamise ajaks loodud tegelikku (st mitte ajutist) töökohtade arvu. Tuleb luua ühtne määratlus.

Näitaja R.33 mõõdab „arukate külade strateegiate“ katvust. Kui seda kasutada tulemusnäitajana, tuleb see mõiste määruses määratleda. Kui 16. ja 45. põhjendus välja arvata, ei mainita ettepanekus praegu „aruka küla strateegiat“.

Et muuta näitaja R.35 kasulikumaks, tuleks iga toetusesaaja ainult üks kord arvesse võtta (et vältida topeltarvestust, kui üksikisikud saavad kasu rohkem kui ühest sotsiaalse kaasamise projektist).

I.22.

Maapiirkondade töökohtadesse panustamine: tööhõivemäära muutumine peamiselt maapiirkondades

I.23.

Maapiirkondade majanduskasvu panustamine: muutused SKP-s elaniku kohta peamiselt maapiirkondades

I.24	õiglasem ÜPP: ÜPP toetuse jaotamise parandamine

I.25.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine maapiirkondades: vaesusindeksi muutumine maapiirkondades

Ei ole selge, mida I.24-ga mõõta soovitakse. Seadusandja võib kaaluda võimalust arvutada ümber ainult ÜPP toetuste Gini koefitsiendi muutumine.

9. erieesmärk: parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna toidu ja tervise valdkonna nõudlusele, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu.

R.36.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: antibiootikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

R.37.

Pestitsiidide säästlik kasutamine: pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva kasutamiseni viivate toetatud erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

R.38.

Loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

Kui aga sellele vaatamata lugeda näitajad R.36, R.37 ja R.38 tulemusnäitajateks, siis on võetud meetmete eeldatavate tulemuste toetamiseks vaja teaduslikke tõendeid.

Näitaja R.36 hõlmab meetmeid, millel on loomade heaolule kaudne mõju. Näitaja ei käsitle sekkumiste tulemusi, mis puudutavad loomade heaolu paranemist/antibiootikumide kasutamise tegelikku vähendamist.

Näitaja R.38 ei mõõda tegelikke tulemusi. Loomade heaolu parandamise meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal ei näita loomade heaolu muutumist. Ei ole selge, kas see näitaja on seotud väljundnäitajaga O.16, st kas seda näitajat saab näitaja R.38 arvutamisel aluseks võtta. On oht, et selle näitaja all kajastatakse muude kui loomade heaoluga seotud eesmärkide (tervishoid, bioturvalisus) sekkumisi ning esitatakse eksitav ülevaade loomade heaolu meetmete ulatusest.

I.26.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: müük/kasutamine toiduloomade hulgas

I.27.

Pestitsiidide säästlik kasutamine: Pestitsiididega seotud riskide ja mõju vähendamine (direktiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta)

I.28.

Tarbijanõudluse rahuldamine kvaliteetse toidu järele: toodangu väärtus vastavalt ELi kvaliteedikavadele (sh orgaaniline toodang)

Loomade heaolu mõjunäitajat ei ole kehtestatud.

Ei ole selge, kas näitaja I.26 peaks hindama antibiootikumide müüki või kasutamist. Toit on samuti väga lai mõiste. Näitaja oleks kasulikum, kui oleks võimalik mõõta näiteks ilma antibiootikumideta toodetud toidu osakaalu aja jooksul.

Ei ole selge, mida näitajaga I.27 mõõta soovitakse. Kui selle eesmärk on pestitsiidide kasutamise vähendamine, tuleks näitaja ümber sõnastada. Pestitsiidide riskide ja mõju vähendamise hindamist ei saa hinnata.

Näitaja I.28 käsitleb ainult toodangu väärtust ega seosta seda ühegi teise teguriga. See muudab näitaja tundlikuks välismõjule, nagu hinnamuutused. Selle mõõtmine protsendina kogutoodangust võib olla kasulikum näitaja.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni ÜPP strateegiakava määruse ettepaneku põhjal (põhiliselt I lisa).

II LISA

EESMÄRKIDE, SEKKUMISTE JA NÄITAJATE SEOSTAMINE

Et esitada sidus raamistik (mis põhineb ainult komisjoni ettepaneku eesmärkidel, sekkumistel ja näitajatel), analüüsitakse käesolevas lisas iga väljundnäitajat ja asjaomast sekkumist, mille elluviimisele konkreetne eesmärk/konkreetsed eesmärgid kaasa aitavad. Vaatasime läbi ka komisjoni tulemus- ja mõjunäitajate erieesmärkidega seostamise ja järjestasime need vajaduse korral ümber. Käesolevas lisas ei hinnata näitajate kvaliteeti; kommentaarid eri näitajate kohta on esitatud I lisas.

Meie arvates peaks ühtne raamistik siduma kavandatud erieesmärgid, mis on esitatud esimeses veerus, väljundnäitajatega ja nendega seotud sekkumistega (vt punkt 80). Paksus kirjas tekst kajastab mõningaid vasturääkivusi ja lünki (st puuduvad näitajad), mille puhul on vaja täiendavat tööd.

Eesmärk

Sekkumine

Õiguslik alus

Väljundnäitajad

Tulemusnäitajad

Mõjunäitajad

1. erieesmärk : toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada toiduga kindlustatust

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused – põhitoetused ja täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus

Artikli 14 lõike 6 punktid a ja b

O.4.	Hektarite arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

O.5.	Toetusesaajate arv toodanguga sidumata otsetoetuse kohta

R.5.	Riskijuhtimine: ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal

R.6	Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele: keskmisest väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.7.	Erivajadustega piirkondades asuvate põllumajandusettevõtete toetuse suurendamine: erivajadustega piirkondades antava lisatoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

I.2.	Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega

I.3.	Põllumajandusettevõtete sissetulekute erinevuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine

I.4.	Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine sektorite kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sisetulekuga)

I.5.	Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslike piirangutega aladel (võrreldes keskmisega)

I.24	õiglasem ÜPP: ÜPP toetuse jaotamise parandamine

Riskijuhtimisvahendid

Artikli 64 punkt f ja artikkel 70

O.8.	Toetatud riskijuhtimisvahenditega hõlmatud põllumajandustootjate arv

Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele

Artikli 64 punkt b ja artikkel 66

O.11.

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade lisatoetust saavate hektarite arv (kolm kategooriat)

2. erieesmärk : suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule

Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

Artikli 14 lõige 7

O.9.	Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud hektarite arv

O.10	Tootmiskohustusega seotud toetusega hõlmatud loomade arv

R.8.	Keskendumine raskustes olevate sektorite põllumajandusettevõtetele: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad kasu tootmiskohustusega seotud toetusest, et suurendada konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või tõsta kvaliteeti

I.6.	Põllumajandusettevõtete tootlikkuse suurendamine: täistootlus

I.7.	Põllumajanduslike toiduainete kaubandus: põllumajanduslike toiduainete import ja eksport

Investeeringud

Artikli 64 punkt d ja artikkel 68

O.18.

Toetust saavate tootlike investeeringute arv põllumajandusettevõtetes

O.21.

Tootlike investeeringute arv väljaspool põllumajandusettevõtet

R.3.	Põllumajanduse digiteerimine: ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal

R.9.	Põllumajandusettevõtete kaasajastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Teadmiste vahetamine ja teave

Artikli 64 punkt h ja artikkel 72

O.29.

Koolituse läbinud/nõustatud põllumajandustootjate arv

O.30.

Koolituse läbinud/nõustatud muude isikute kui põllumajandustootjate arv

R.1.	Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

R.2.	Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine: põllumajanduslike teadmiste ja innovatsioonisüsteemidega (AKIS) seotud nõustajate arv (võrreldes põllumajandustootjate koguarvuga)

3. erieesmärk : parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

Valdkondlikud sekkumised

Artikkel 39

O.33.

Rakendusfondi/-programmi moodustavate tootjaorganisatsioonide arv

O.34.

Müügiedendus- ja teavitusmeetmete arv ning turujärelevalve

R.10.

Parem tarneahela korraldus: toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandustootjate osakaal

R.11.

Tarnete koondamine: rakenduskava rakendavate tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtuse osakaal

I.8.	Põllumajandustootjate positsiooni parandamine toidutarneahelas: toidutarneahela esmatootjate saadav lisandväärtus

Koostöö

Artikli 64 punkt g ja artikkel 71

O.24.

Toetust saavate tootjarühmade/-organisatsioonide arv

4. erieesmärk : panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse

[kohustuslikud nõuded – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund]

Artiklid 11 ja 12

O.32.

Hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nr 1–2–3 kaupa)

R.12.

Kliimamuutustega kohanemine: kliimamuutustega parema kohanemise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.13.

Heitkoguste vähendamine loomakasvatussektoris: kasvuhoonegaaside heitkoguste ja või ammoniaagi vähendamise, sh sõnnikukäitlemisega seotud kohustustega loomühikute osakaal

R.14.

R.17.

Metsastatud maa: metsastamise ja metsamaa loomise, sh agrometsanduse toetust saav ala

I.9.	Põllumajandusettevõtte vastupanuvõime suurendamine: indeks

I.10.

Panustamine kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

I.11.

Süsinikdioksiidi sidumise võimendamine: suurendada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust

I.12.

Säästva energia osakaalu suurendamine põllumajanduses: taastuvenergia tootmine põllumajandus- ja metsandussektoris

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused – kliima- ja keskkonnakavad

Artikli 14 lõike 6 punkt d

[väljundnäitaja puudub]

Maksed keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustuste eest, mis lähevad kohustuslikest nõuetest kaugemale

Artikli 64 punkt a ja artikkel 65

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

O.14	Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (metsandusega seotud) hektarite arv

Investeeringud

Artikli 64 punkt d ja artikkel 68

O.18.

Toetust saavate tootlike investeeringute arv põllumajandusettevõtetes

O.21.

Tootlike investeeringute arv väljaspool põllumajandusettevõtet

R.15.

Roheline energia põllumajandus- ja metsandussektoris: investeeringud taastuvenergia, sh biopõhise energia tootmisvõimsusesse

R.16.

Energiatõhususe suurendamine: energiasääst põllumajanduses

R.23.

Keskkonna-/kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu: keskkonna hoiu või kliimaga seotud investeeringutega seotud toetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Teadmiste vahetamine ja teave

Artikli 64 punkt h ja artikkel 72

O.29.

Koolituse läbinud/nõustatud põllumajandustootjate arv

O.30.

Koolituse läbinud/nõustatud muude isikute kui põllumajandustootjate arv

R.1.	Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

R.24.

Keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine teadmiste kaudu: keskkonna- /kliimaalase tulemuslikkusega seotud nõustamis- või koolitustoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

5. erieesmärk : edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk

[kohustuslikud nõuded – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund]

Artiklid 11 ja 12

O.32.

Hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nr 4–8 kaupa)

Muld

R.18.

Mulla kvaliteedi parandamine: mulla majandamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Õhk

R.19.

Õhukvaliteedi parandamine: ammoniaagi heitkoguste vähendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Vesi

R.20.

Vee kvaliteedi kaitse: vee kvaliteediga seotud halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.21.

Toitainete säästlik haldamine: toitainete parema haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.22.

Säästlik veekasutus: veevarude tasakaalu parandamise kohustustega seotud niisutatud alade osakaal

R.23	Keskkonna-/kliimaalane tulemuslikkus investeeringute kaudu: keskkonnahoiu või kliimaga seotud investeeringutega seotud toetust saavate põllumajandustootjate osakaal

Muld

I.13.

Mulla erosiooni vähendamine: mõõduka ja tugeva mulla erosiooniga maa protsent põllumajandusmaast

Õhk

I.14.

Õhukvaliteedi parandamine: põllumajandusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähendamine

Vesi

I.15.

Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal

I.16.

Toitainete lekke vähendamine: nitraadid põhjavees – põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, vastavalt nitraadidirektiivile

I.17.

Veeressurssidele avaldatava surve vähendamine: veekasutuse indeks pluss (WEI+)

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused – kliima- ja keskkonnakavad

Artikli 14 lõike 6 punkt d

[väljundnäitaja puudub]

Maksed keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustuste eest, mis lähevad kohustuslikest nõuetest kaugemale

Artikli 64 punkt a ja artikkel 65

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

O.14	Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (metsandusega seotud) hektarite arv

O.15.

Mahepõllumajandustoetust saavate hektarite arv

Toetused teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite eest

Artikli 64 punkt c ja artikkel 67

O.12.

Natura 2000 või veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saavate hektarite arv

Teadmiste vahetamine ja teave

Artikli 64 punkt h ja artikkel 72

O.29.

Koolituse läbinud/nõustatud põllumajandustootjate arv

O.30.

Koolituse läbinud/nõustatud muude isikute kui põllumajandustootjate arv

R.1.	Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu: põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

R.24.

Keskkonna-/kliimaalase tulemuslikkuse suurendamine teadmiste kaudu: keskkonna-/ kliima alase tulemuslikkusega seotud nõustamis- või koolitustoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

6. erieesmärk : panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

[kohustuslikud nõuded – maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund]

Artiklid 11 ja 12

O.32.

Hektarite arv, mille suhtes kohaldatakse teatavaid tingimusi (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nr 9–10 kaupa)

R.25.

Säästva metsamajandamise toetamine: metsade kaitset ja majandamist toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

R.26.

Metsade ökosüsteemide kaitse: maastiku, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide teenuseid toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

R.27.

Elupaikade ja liikide säilitamine: bioloogilise mitmekesisuse säilitamist või taastamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

R.28.

Natura 2000 toetamine: kaitse, säilitamise ja taastamise kohustustega seotud Natura 2000 võrgustiku ala

R.29.

Maastikule iseloomulike vormide säilitamine: maastikule iseloomulike vormide (sh hekkide) haldamise kohustustega seotud põllumajandusmaa osakaal

I.18.

Põllumajandusmaa linnustikupopulatsioonide suurendamine: põllumajandusmaa linnustiku indeks

I.19.

Bioloogilise mitmekesisuse tõhusam kaitse: selliste liidu tähtsusega liikide ja elupaikade protsent põllumajandussektoris, mille arvukus/ulatus on stabiilne või suurenev

I.20.

Ökosüsteemi teenuste osutamise edendamine: maastikuelemente sisaldava kasutatava põllumajandusmaa osakaal

Valdkondlikud sekkumised

Artikkel 39

O.35.

Mesinduse säilitamise/arendamise meetmete arv

Maksed keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustuste eest, mis lähevad kohustuslikest nõuetest kaugemale

Artikli 64 punkt a ja artikkel 65

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

O.14	Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (metsandusega seotud) hektarite arv

O.17.

Geneetilisi ressursse toetavate projektide arv

Toetused teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite eest

Artikli 64 punkt c ja artikkel 67

O.12.

Natura 2000 või veepoliitika raamdirektiivi alusel toetust saavate hektarite arv

Investeeringud

Artikli 64 punkt d ja artikkel 68

O.20.

Toetust saavate mittetulusate investeeringute arv

7. erieesmärk : olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused – täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

Artikli 14 lõike 6 punkt d

O.6.	Hektarite arv, mille puhul makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

O.7.	Toetusesaajate arv, kellele makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud suuremat sissetulekutoetust

R.30.

Põlvkondade vahetus: ÜPP toetuse abil põllumajandusettevõtet asutavate noorte põllumajandustootjate arv

I.21.

Atraktiivsuse suurendamine noorte põllumajandustootjate jaoks: uute põllumajandustootjate arv

Tegevuse alustamise toetused

Artikli 64 punkt e ja artikkel 69

O.22.

Tegevuse alustamise toetust saavate põllumajandustootjate arv

Koostöö

Artikli 64 punkt g ja artikkel 71

O.26.

Põlvkondade vahetuse projektide arv (noored/vanemaealised põllumajandustootjad)

8. erieesmärk : edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust

Investeeringud

Artikli 64 punkt d ja artikkel 68

O.19.

Toetust saavate kohalike taristute arv

R.31.

Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades: uued töökohad toetatud projektides

R.32.

Maapiirkondade biomajanduse arendamine: toetuse abil loodud biomajandusettevõtete arv

R.33.

Maapiirkondade majanduse digiteerimine: toetust saanud arukate külade strateegiaga hõlmatud maaelanikkond

R.34.

Euroopa maapiirkondade ühendamine: ÜPP toetuse kaudu teenustele ja taristule paremast juurdepääsust kasu saava maaelanikkonna osakaal

R.35.

Sotsiaalse kaasatuse parandamine: toetatud sotsiaalse kaasatuse projektidest kasu saavate vähemus- ja/või haavatavamatesse rühmadesse kuuluvate inimeste arv

I.22.

Maapiirkondade töökohtadesse panustamine: tööhõivemäära muutumine peamiselt maapiirkondades

I.23.

Maapiirkondade majanduskasvu panustamine: muutused SKP-s elaniku kohta peamiselt maapiirkondades

I.25.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine maapiirkondades: vaesusindeksi muutumine maapiirkondades

I.1.	Teadmiste ja innovatsiooni jagamine: teadmiste jagamisele ja innovatsioonile eraldatavate vahendite osakaal ÜPP eelarvest

Tegevuse alustamise toetused

Artikli 64 punkt e ja artikkel 69

O.23.

Tegevuse alustamise toetust saavate maapiirkondade ettevõtjate arv

Koostöö

Artikli 64 punkt g ja artikkel 71

O.1.	EIP töörühmade arv

O.2.	EIP töörühmi moodustavate või nendes osalevate nõustajate arv

O.27.

Kohaliku arengu strateegiate arv (LEADER)

O.28.

Koostöörühmade arv (v.a punkti O.1 all esitatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

9. erieesmärk : parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna toidu ja tervise valdkonna nõudlusele, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit kui ka loomade heaolu.

Maksed keskkonna-, kliima- ja muude juhtimisalaste kohustuste eest, mis lähevad kohustuslikest nõuetest kaugemale

Artikli 64 punkt a ja artikkel 65

O.13.

Keskkonna-/kliimakohustuste täitmisel kohustuslikest nõuetest kaugemale minevate (põllumajanduslike) hektarite arv

O.16.

Loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

R.4.	Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega: sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.36.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: antibiootikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

R.37.

R.38.

Loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

I.26.

Antibiootikumide kasutamise piiramine: müük/kasutamine toiduloomade hulgas

I.27.

Pestitsiidide säästlik kasutamine: Pestitsiididega seotud riskide ja mõju vähendamine (direktiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta)

I.28.

Tarbijanõudluse rahuldamine kvaliteetse toidu järele: toodangu väärtus vastavalt ELi kvaliteedikavadele (sh orgaaniline toodang)

Koostöö

Artikli 64 punkt g ja artikkel 71

O.25.

ELi kvaliteedikavades osalemiseks toetust saavate põllumajandusettevõtjate arv

[kohustuslikud nõuded – kohustuslikud majandamisnõuded]

Artiklid 11 ja 12

O.3	ÜPP toetusesaajate arv

O.31.

Allikas: Euroopa Kontrollikoja andmed, mis põhinevad komisjoni ÜPP strateegiakava määruse ettepaneku erieesmärkidel (artikkel 6), ÜPP sekkumistel ja kohustuslikel nõuetel (artiklid 11–12, 14, 39, 64–72) ning väljundi-, tulemus- ja mõjunäitajatel (ÜPP strateegiakava määruse I lisa).

		ISSN 1977-0898
Euroopa Liidu Teataja		C 41

Eestikeelne väljaanne	Teave ja teatised	62. aastakäik 1. veebruar 2019

Sisukord		Lehekülg
	III Ettevalmistavad aktid
	KONTROLLIKODA
2019/C 41/01	Arvamus nr 7/2018 (vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punktile a) komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi (COM(2018) 392, 393 ja 394 final)	1