ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 461

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
21. detsember 2018


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

RESOLUTSIOONID

 

Regioonide komitee

 

Regioonide Komitee 131. täiskogu istungjärk ja Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamine, 8.10.2018–10.10.2018

2018/C 461/01

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi

1

 

ARVAMUSED

 

Regioonide komitee

 

Regioonide Komitee 131. täiskogu istungjärk ja Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamine, 8.10.2018–10.10.2018

2018/C 461/02

Euroopa Regioonide Komitee arvamuse teemal Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu

5

2018/C 461/03

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa Tööjõuameti loomine

16

2018/C 461/04

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal ELi linnade ja piirkondade panus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgule ja 2020. aasta järgsesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiasse

24

2018/C 461/05

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Teatis Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses

30

2018/C 461/06

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Spordi integreerimine ELi 2020. aasta järgsesse tegevuskavva

37

2018/C 461/07

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Õiglase maksustamise pakett

43

2018/C 461/08

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Digiõppe tegevuskava

52

2018/C 461/09

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll

57


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

REGIOONIDE KOMITEE

 

Regioonide Komitee 131. täiskogu istungjärk ja Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamine, 8.10.2018–10.10.2018

2018/C 461/10

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–2027

70

2018/C 461/11

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa horisont – üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm“

79

2018/C 461/12

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

125

2018/C 461/13

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Varjupaiga- ja rändefond

147

2018/C 461/14

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ettepanek: määrus, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1293/2013

156

2018/C 461/15

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa ühendamise rahastu

173

2018/C 461/16

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Õigused ja väärtused

196

2018/C 461/17

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi ettepanek

210

2018/C 461/18

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Puhtad sadamad, puhtad mered – sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks

220

2018/C 461/19

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Toidutarneahela riskihindamine

225

2018/C 461/20

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Uus kokkulepe tarbijatega

232


ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

RESOLUTSIOONID

Regioonide komitee

Regioonide Komitee 131. täiskogu istungjärk ja Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamine, 8.10.2018–10.10.2018

21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/1


Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon euroala majanduspoliitika kohta ja pidades silmas 2019. aasta majanduskasvu analüüsi

(2018/C 461/01)

Esitanud EPP, PESi, ALDE, EA ja ECRi fraktsioon

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (1) ja 2018. aasta Euroopa poolaastat,

võttes arvesse oma 1. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni 2017. aasta Euroopa poolaasta kohta ja pidades silmas 2018. aasta majanduskasvu analüüsi ning oma 1. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni euroala majanduspoliitika kohta (2) ja 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohta,

1.

võtab teadmiseks liidu seisukohast oluliste struktuurireformide läbiviimise aeglase ja ebaühtlase tempo ELis, mida näitab riigipõhiste soovituste rakendamise määr; (3) rõhutab, et kõikides liikmesriikides on tarvis reforme, et edendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, majanduslikku lähenemist ning vastupanuvõimet välismõjudele, mis on euroala stabiilsuse seisukohast määrava tähtsusega; toonitab, et riigipõhiste soovituste ebarahuldavat rakendamist põhjustavate peamiste teguritena nähakse üldiselt eeskätt puudulikku isevastutust liikmesriikide tasandil ja osaliselt ka ebapiisavat haldus- ja institutsioonilist suutlikkust (4);

2.

juhib tähelepanu sellele, et otseselt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud riigipõhiste soovituste hulk on oluliselt kasvanud (2018. aastal oli neid 36 %, 2017. aastal 24 %); (5) juhib tähelepanu ka sellele, et arvestades neid riigipõhiseid soovitusi, mis kas või kaudselt puudutavad piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, ning soovitusi, mis piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ei puuduta, kuid millel on territoriaalne mõju, moodustavad piirkondadega seotud soovitused kõikidest riigipõhistest soovitustest 83 % (2017. aastal vastavalt 76 %);

3.

nendib, et 48 % 2018. aastal esitatud 124-st riigipõhisest soovitusest, mis on suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja/või milles käsitletakse territoriaalsete erinevustega seotud probleeme, kordavad juba 2015. aastal avaldatud soovitusi; tunneb seepärast heameelt Euroopa Komisjoni mitmeaastase hinnangu üle riigipõhiste soovituste rakendamise kohta, millest nähtub, et alates Euroopa poolaasta menetluse kehtestamisest 2011. aastal on üle kahe kolmandiku riigipõhiste soovituste rakendamisel saavutatud vähemalt teatavat edu; (6) väljendab sellegipoolest kahetsust, et jätkuvalt puudub läbipaistvus kriteeriumide osas, millel see hinnang põhineb;

4.

rõhutab, et Euroopa poolaasta tuleb viia kooskõlla ELi pikaajalise strateegiaga, milles kohaldatakse ELi tasandil ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Üleminek uuele Euroopa strateegilisele raamistikule, mis on strateegia „Euroopa 2020“ jätk, oleks sobiv hetk Euroopa poolaasta juhtimise reformimiseks;

5.

on kindlalt seisukohal, et riigipõhistes soovitustes tuleks selgelt käsitleda territoriaalseid probleeme ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli soovituste kindlaksmääramisel ja rakendamisel; samal ajal tuleks iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja riigiaruannetes eraldi analüüsida territoriaalseid probleeme ja stsenaariume tulevikuks ning see peaks kajastuma ka riiklikes reformikavades;

6.

rõhutab vajadust tagada, et Euroopa poolaasta oleks täielikult kooskõlas Euroopa Liidu lepingus kehtestatud eesmärgiga edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning teeb ettepaneku käsitleda riigipõhistes soovitustes liikmesriikide mitmeaastaseid ühtekuuluvusega seotud probleeme;

7.

väljendab heameelt, et Euroopa poolaasta keskendub Euroopa sotsiaalõiguste sambale ning juhib tähelepanu asjaolule, et 45 % puhul 2018. aasta riigipõhistest soovitustest on tähtis koht kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ja/või tõstatatakse neis probleeme, mis on seotud territoriaalsete erinevustega sotsiaalõiguste valdkonnas (7);

8.

kordab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine partneritena Euroopa poolaasta kavandamisse ja rakendamisse, mitmetasandilise valitsemiskorra kehtestamine ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele struktureeritud, alalise ja selgesõnaliselt tunnustatud rolli omistamine tugevdaksid riikide tasandil märkimisväärselt riigipõhiste soovituste alast isevastutust; rõhutab, et selline kaasatus on veelgi olulisem, võttes arvesse ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta tihedamaid sidemeid mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) ning struktuurireformi tugiprogrammi võimalikku vastuvõtmist, mida hallataks samuti Euroopa poolaasta raamistikus;

9.

juhib seepärast tähelepanu kindlale vajadusele tagada Euroopa poolaasta menetluse ning ühisel haldusel põhineva lähenemisviisi parem koordineerimine ja nendevaheline sünergia ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide detsentraliseeritud olemusele; kordab oma üleskutset võtta ELis vastu käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse (8) ning rõhutab, et selline ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja praeguse volituste ja pädevuste jagunemisega liikmesriikide valitsustasandite vahel; märgib, et nimetatud juhendis tuleks arvestada asjaomaseid kogemusi seoses ühtekuuluvuspoliitika Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga, (9) samuti osades liikmesriikides praegu kehtivaid häid tavasid seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatusliku kaasamisega Euroopa poolaastasse;

10.

väljendab heameelt ELi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma tungiva üleskutse üle, et liikmesriigid järgiksid komisjoni esitatud juhiseid suurema osaluse ja isevastutuse soodustamiseks seoses riigipõhiste soovitustega, võttes arvesse asjaolu, et majandusreformid võivad mõjutada kõiki valitsustasandeid. See peaks ulatuma kaugemale riiklikest ametiasutustest ja hõlmama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda üldiselt (10)“;

11.

väljendab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei ole ikka veel määratlenud struktuurireforme ELi majanduse juhtimise ega ELi programmide, nagu struktuurireformi tugiprogrammi projekti kaudu pakutava võimaliku toetuse raames. Komitee kordab sellega seoses, et kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatus piirduma siiski tegevusvaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ja otseselt seotud ELi pädevustega. Komitee on vastu igasugustele ettepanekutele rahastada liikmesriikides määratlemata struktuurireforme, mis ei ole läbinud eelnevat Euroopa lisaväärtuse hindamist ning mis ei ole otseselt seotud aluslepingutel põhinevate ELi pädevustega. Selles kontekstis viitab komitee oma 1. veebruaril 2018 vastuvõetud resolutsioonile, milles lükati tagasi komisjoni 6. detsembri 2017. aasta ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse ühissätete määrust (EL) nr 1303/2013 (11);

12.

juhib tähelepanu sellele, et kohalike ja piirkondlike rahaliste vahendite seisukord väärib Euroopa ja riiklikul tasandil taas tähelepanu ning väljendab seepärast heameelt, et eesistujariik Austria on palunud komiteel seda teemat uurida; tuletab meelde, et finants- ja majanduskriis ning sellele järgnenud eelarve konsolideerimine ja kärped valitsuste rahalises toetuses mõjutasid muu hulgas kõigepealt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarveid, sealhulgas eriti sotsiaalkulutusi ja -hoolekannet; nendib, et kuigi kriis oli kümme aastat tagasi, on paljude kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahalised vahendid endiselt piiratud;

13.

väljendab veel kord oma muret seoses avaliku sektori investeeringute jätkuvalt madala tasemega ELis, eelkõige seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringutega, mille maht oli 2017. aastal enam kui 30 % võrra madalam 2009. aasta mahust väljendatuna osana SKPst; (12) nendib seepärast kahetsusega, et eelarve konsolideerimise meetmed mõjutavad tihti enim avaliku sektori investeeringuid, kuigi sellistel investeeringutel on otsene mõju kohalikule majandusele ja kodanike igapäevaelule; väljendab muret investeeringute suureneva tsentraliseerituse pärast: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tehtud avalike investeeringute osakaal on võrreldes 1990. aastate tasemega (60 %) tunduvalt langenud, (13) olles ELis keskmiselt endiselt üle 50 %;

14.

tervitab komisjoni eesmärki kasutada laialdasemalt ära Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa Investeerimiskavaga seotud kogemusi, mis on aluseks komisjoni ettepanekule luua InvestEU programm; nendib, et nimetatud ettepanek võib aidata lihtsustada rahastamisvahendite kasutamist, mida komitee on pikka aega nõudnud, kuna praegune keerukus takistab nende laiaulatuslikku ja tõhusat kasutamist;

15.

avaldab kahetsust rahvusvahelises kaubanduses valitseva suundumuse üle järjest suurema protektsionismi suunas ning hoiatab mitmepoolse kaubanduskoostöö ning vaidluste lahendamise süsteemide ohtu seadmisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest; kordab siiski oma seisukohta, et uutele vabakaubandusalgatustele peab eelnema mõjuhinnang, et määrata kindlaks ja kvantifitseerida võimalik asümmeetriline mõju Euroopa piirkondadele, et võimaldada võtta kiirelt avaliku sektori poliitikameetmeid;

16.

rõhutab, et kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse ning et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) on praegu üks kaubanduspoliitika valikutega kaasnevaid võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid leevendavatest vahenditest; väljendab kahetsust, et EGFi kaudu kättesaadavaid vahendeid ei ole varasemalt täielikult ära kasutatud ning nendib, et varem on mõned liikmesriigid otsustanud selle asemel kasutada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF). Komitee analüüsib eraldi arvamuses üksikasjalikult, kas Euroopa Komisjoni ettepanek laiendada EGFi reguleerimisala ja eesmärki ning langetada selle miinimummäära tagab selle, et reformitud EGF looks lisaväärtust ja et sellega välditaks praegu esinevat kattumist ESF+ga ning selle eelistamist (14);

17.

kordab oma üleskutset tagada tugev ja terviklik ELi tööstuspoliitika strateegia, mis võimaldab Euroopa tööstusel, eriti VKEdel, tegeleda digiteerimise ja CO2-heite vähendamise probleemide ja võimalustega, pöörates erilist tähelepanu investeerimisele VKEde tehnoloogilisse arendamisse ja töötajate spetsialiseerumisse pideva õppe kaudu; rõhutab veel kord kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide ja -klastrite loomisel, mis on eduka innovatsiooni seisukohast määrava tähtsusega; rõhutab, et Euroopa ühtne turg on ELi majandusliku ja poliitilise integratsiooni keskmes ning juhib tähelepanu sellele, et ühtse turu loomine on käimasolev projekt ning et see on olulises osas veel lõpetamata, mis mõjutab eelkõige tarbijaid ja VKEsid; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua uus 2020. aasta järgne ühtse turu programm, millega luuakse raamistik Euroopa VKEde konkurentsivõimet parandavate meetmete toetamiseks;

18.

nendib, et enamiku Euroopa poolaastas välja toodud struktuurireformide keskmes on vajadus parandada haldus- ja institutsioonilist suutlikkust; rõhutab, et teised poliitilised prioriteedid on peamine põhjus, miks struktuurireforme Euroopa poolaasta raames rahuldavalt ellu ei viida; üksikutes riikides lisanduvad sellele eri valitsus- ja haldustasandite puudulik haldus- ja institutsiooniline suutlikkus, mis takistab avaliku ja erasektori investeeringuid, vähendab kodanikele pakutavate avalike teenuste kvaliteeti ning aeglustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamist ning muude ELi programmide läbiviimist; rõhutab, et 2018. aastal puudutasid 63 % kõigist otseselt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud soovitustest haldussuutlikkuse parandamist;

19.

juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi struktuurireformi tugiprogrammi raames esitati taotlusi enamikust liikmesriikidest, on avaliku halduse kvaliteedi ja suutlikkuse probleem suurem paljudes Lõuna- ja Ida-Euroopa riikides; (15) väljendab heameelt selle üle, et struktuurireformi tugiprogramm on kättesaadav ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike tegelema omavalitsuste suutlikkuse arendamisega seotud vajadustega; väljendab heameelt komisjoni püüdluste üle saavutada parem koordineeritus erinevate suutlikkuse suurendamise harude üle, mida EL rahastab, ja kordab, et komisjon peaks seda tegema läbipaistval viisil, avaldades ühtse strateegilise dokumendi (16);

20.

kutsub komisjoni üles hindama avalikke hankeid käsitlevate ELi õigusaktide ülevõtmist liikmesriikide õigusesse ning nende rakendamist, pöörates tähelepanu sellele, kuidas neid rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil – arvestades omavalitsuste osakaalu avalike hangete valdkonnas – ning sellele, mil määral on uued nõuded selles valdkonnas eeskirju lihtsustanud või keerulisemaks muutnud; märgib, et avalike e-hangete valdkonnas tuleb teha suuremaid edusamme ning et liikmesriigid peaksid püüdlema menetluste kiire digiteerimise ning e-toimingute kasutuselevõtu suunas kõikides olulistes etappides;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogu eesistujariigile Austriale ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  COM(2017) 690 final.

(2)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2017-0418&language=ET&ring=A8-2017-0310.

(3)  Komisjoni teatis 2018. aasta riigipõhiste soovituste kohta, lk 3 (http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9217-2018-INIT/et/pdf); vt ka Euroopa Komisjoni mõjuhinnang ettepaneku kohta luua reformide tugiprogramm http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-310-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF.

(4)  Vt eelmises joonealuses märkuses viidatud mõjuhinnang, lk 23–26.

(5)  http://portal.cor.europa.eu/europe2020/Documents/publi-file/2018-Territorial-Analysis-of-CSRs/2018_CSRs_draft_final.pdf.

(6)  Komisjoni teatis 2018. aasta riigipõhiste soovituste kohta, lk 3.

(7)  http://portal.cor.europa.eu/europe2020/Documents/publi-file/2018-Territorial-Analysis-of-CSRs/2018_CSRs_draft_final.pdf.

(8)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa poolaasta juhtimise parandamine: käitumisjuhend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks“, 11. mai 2017.

(9)  Delegeeritud määrus, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend ((EL) nr 240/2014).

(10)  https://ec.europa.eu/commission/files/report-task-force-subsidiarity-proportionality-and-doing-less-more-efficiently_en.

(11)  COM(2017) 826 final.

(12)  Allikas: Eurostat https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tec00022&language=en).

(13)  Euroopa Komisjon, 7. ühtekuuluvusaruanne (lk 168).

(14)  https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR13_07/SR13_07_EN.pdf.

(15)  Kokkuvõte sellele viitavast teabest on Euroopa Komisjoni mõjuhinnangus ettepaneku kohta luua reformide tugiprogramm, lk 27 http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-310-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF.

(16)  https://memportal.cor.europa.eu/Handlers/ViewDoc.ashx?doc=COR-2018-00502-00-00-AC-TRA-ET.docx.


ARVAMUSED

Regioonide komitee

Regioonide Komitee 131. täiskogu istungjärk ja Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamine, 8.10.2018–10.10.2018

21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/5


Euroopa Regioonide Komitee arvamuse teemal „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“

(2018/C 461/02)

Kaasraportöörid:

Karl-Heinz LAMBERTZ (BE/PES), Euroopa Regioonide Komitee president, Belgia saksakeelse kogukonna parlamendi liige, Belgia senati liige

Markku MARKKULA (FI/EPP), Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident ja Espoo linnavolikogu liige

Viitedokument:

Euroopa Regioonide Komiteele 8. novembril 2016. aastal esitatud Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald TUSKI konsulteerimistaotlus arvamuse koostamiseks teemal „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“.

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Preambul: kohalike ja piirkondlike esindajate osa usalduse taastamisel – taust

1.

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 21. aprillil 2009. aastal Brüsselis avaldatud ülesannete ja eesmärkide kirjeldust: „Me oleme piirkondlike ja kohalike volikogude valitud liikmetest koosnev poliitiline kogu ning tegutseme Euroopa integratsiooni nimel. Oma poliitilisele õiguspärasusele tuginedes tagame me kõigi Euroopa Liidu piirkondade, linnade ja valdade institutsioonilise esindatuse. Meie ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. [---] Jälgime subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete austamist tagamaks, et Euroopa otsused tehtaks ja viidaks ellu kodanikele võimalikult lähedal ja kõige sobivamal tasandil. [---] Peame otsest dialoogi oma kodanikega Euroopa saavutuste ja tulevate väljakutsete üle ning aitame selgitada ja tutvustada Euroopa Liidu poliitikameetmete rakendamist ja nende territoriaalset mõju.“;

2.

võttes arvesse komitee viit poliitilist prioriteeti aastateks 2015–2020 („Euroopa majanduse uus algus“, „ELi õigusloomeküsimuste territoriaalne mõõde“, „Lihtsam, paremini ühendatud Euroopa“, „Stabiilsus ja koostöö Euroopa Liidus ja väljaspool“, „Kodanike Euroopa on tuleviku Euroopa“);

3.

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 8. novembri 2016. aasta konsulteerimistaotlust, milles paluti komiteel koostada arvamus, milles esitatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arusaamad Euroopa tulevikust ja selleteemalised ettepanekud, et aidata taastada usaldust Euroopa projekti vastu (1);

4.

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valget raamatut Euroopa tuleviku kohta („Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025“) ja sellele järgnenud viit aruteludokumenti;

5.

võttes arvesse Rooma deklaratsiooni, mis allkirjastati 25. märtsil 2017. aastal ning milles allakirjutanud kinnitavad, et „lubame kuulata oma kodanike mureküsimusi ja neile vastata“ ning „töötame koos tasandil, millel on tagatud parimate tulemuste saavutamine, olgu selleks siis Euroopa Liidu, liikmesriigi, piirkondlik või kohalik tasand, ning usalduse ja lojaalse koostöö vaimus, nii liikmesriikide puhul kui ka liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Me võimaldame erinevatel tasanditel vajalikku manööverdamisruumi, et tugevdada innovatsiooni- ja kasvupotentsiaali. Me soovime, et liit oleks suur suurtes küsimustes ja väike väikestes küsimustes. Me edendame demokraatlikku, tõhusat ja läbipaistvat otsuste tegemise protsessi ning tulemuste paremat saavutamist.“;

6.

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi kavatsusavaldust, (2) mille eesmärk on jätkata Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu arutelu kuni 2019. aasta juuni valimisteni, kasutades selleks mõttevahetusi, kodanikudialooge, suhtlust liikmesriikide parlamentidega ja tööd piirkondadega;

7.

võttes arvesse raportit „Reaching out to EU citizens: a new opportunity“ (3) („Suhtlus ELi kodanikega: uus võimalus“), milles on öeldud, et „ka piirkondadel on liidu ja selle liikmesriikide valitsemise ümbermõtestamises üha olulisem osa. Nad pakuvad oma kindla sotsiaal-majandusliku aluse ja ühise kultuurilise identiteediga paljudes poliitikavaldkondades sobivat mastaapi poliitikasuuna valimise ja asjakohase elluviimise jaoks, kuna nad on kodanikega suhtlemisel olulised osalejad ja vahendajad“; võttes arvesse 2017. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta, (4) kus tunnistatakse, et väga oluline on tugevdada kodanikes tunnet, et nad kuuluvad integratsiooniprojekti ja osalevad selles;

8.

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kolme resolutsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta (5);

9.

võttes arvesse ELi liikmesriikides 2018. aasta aprillis alanud kodanikega konsulteerimisi;

Kodanike ning kohalike ja piirkondlike esindajate ELiga seotud arusaamade ja ootuste mõistmine ja nendest teavitamine

a)   Kohalikud ja piirkondlikud esindajad töötavad selle nimel, et teha kodanike hääl kuuldavaks

10.

toob esile, et seni on ta oma 2016. aasta märtsis alanud algatuse „Mõttevahetus Euroopa teemal“ raames teinud tööd selleks, et luua usaldust Euroopa Liidu ja selle elanike vahel, kasutades selleks kodaniku- ja avalikke dialooge ning kohtumisi kohalike ja piirkondlike poliitikute ühenduste ja kogudega, samuti mitme rohujuuretasandi liikumise (6) ning riikliku ja Euroopa territoriaalse ühendusega, mille eesmärk on kuulda inimeste Euroopa projektiga seotud seisukohti, mõtteid ja murekohti ning neist teada anda;

11.

märgib, et seni on protsessis osalenud üle 176 Euroopa Regioonide Komitee esindaja, algatades tegevuse „Mõttevahetus Euroopa teemal“ raames kodanikudialooge ja nendes osaledes. Nendel üritustel on kõigis liikmesriikides enam kui 110 piirkonnas osalenud rohkem kui 40 000 osalejat kohapeal või veebipõhiselt. Enam kui 22 000 kodanikku on võtnud osa veebipõhise uuringu ja mobiilse rakenduse kaudu, mis toimivad tagasiside andmise mehhanismina, võimaldades dialoogides osalejatel ja kodanikel arutelule ka kaugelt kaasa aidata;

12.

toob esile, et nendes tegevustes osalevad kõik komitee fraktsioonidesse valitud esindajad, kes jagavad võimaluse korral platvorme Euroopa Ülemkogu esindajatega, riikide parlamendiliikmetega ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetega; rõhutab, et liikmesriikide ja kõigi institutsioonide teavitamistegevuse mõju ja nähtavuse parandamiseks on vaja veel rohkem koordineerimist;

13.

peab oluliseks tulemusi, mis saadi Euroopa Regioonide Komitee korraldatud küsitlusest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (sh komitee liikmete ja asendusliikmete) ning nende ühenduste seas (7);

14.

märgib, et enamikus aruteludes käsitlevad inimesed probleeme selle alusel, mis toimub nende piirkonnas, linnas või kohalikus piirkonnas; tõdeb selles kontekstis, et järelikult tunnevad piirkondadest ja linnadest pärit ELi poliitikud kodanike muresid ja ootusi kõige paremini;

b)   Mida kodanikud meile ütlesid: nad tahavad ELi projekti, mis rajaneb solidaarsusel, ühtekuuluvusel ja lähedusel

15.

rõhutab, et komitee kodanikudialoogides väljendatud põhilised mured (8) on lahenduste aeglane rakendamine, eeskätt töötuse ja rände valdkonnas ning seoses üldise sotsiaal-majandusliku olukorraga;

16.

juhib selles kontekstis tähelepanu asjaolule, et paljud kodanikud on väljendanud soovi suurema solidaarsuse järele ELis; see on mõjuv üleskutse olemasoleva ja paljudel juhtudel üha suureneva ebavõrdsuse vähendamiseks eri valdkondades – seda peamiselt ühtekuuluvuse ja solidaarsuse parandamise teel liikmesriikide ja piirkondade vahel ja nende piires; selle üldise ootuse täitmiseks võib olla vaja paljusid Euroopa Liidu poliitikavaldkondi ümber kujundada ja tasakaalu viia;

17.

see annab märku levinud rahulolematusest ELiga, kuna liitu nähakse tihti liiga kauge ja ebausaldusväärsena. Samas on paljudel inimestel tunne, et nad ei tea, mis EL on ja mida see teeb. See toob kaasa märkimisväärse lõhe inimeste ootuste ja ELi tulemuste pakkumise võime vahel. Kohalike küsimuste lahendamise puhul ei tajuta selle eeliseid ning seda põhjustab ka puudulik teabevahetus, kodanikega suhtlemisel kasutatavad eksitavad narratiivid ja sõnavara ning vähene kaasatus otsuste langetamise protsessi;

18.

tõdeb, et Eurobaromeetri küsitlused (9) näitavad, et üle kahe kolmandiku küsitlusele vastanutest on veendunud, et nende riik on ELi kuulumisest kasu saanud;

19.

viitab sellega seoses liikmesriikide kaasvastutusele lahenduste otsimisel Euroopa tasandil, et tagada ELi tegutsemisvõimalused oluliste tegevuskavade raames, kus EL saab luua tõelist lisaväärtust. Samal ajal peavad nad viima ellu vajalikud riiklikud reformid, võimaldades seejuures piisava rahastuse, et tagada hästi toimiv kohalik ja piirkondlik omavalitsussektor, kus kodanikud näevad, et probleemidega tegeletakse;

20.

toob esile asjaolu, et paljudes kohalikes aruteludes ja ka küsitluse tulemuste kohaselt on ELi suhtes kõige innukamad alla 30aastased ning nad peavad väga oluliseks ELi pakutavaid haridusalaseid võimalusi ja liikumisvabadust; on sellegipoolest teadlik, et paljudes riikides on see põlvkond kannatanud majanduskriisi püsivate tagajärgede ja noorte töötuse tõttu kõige enam ning nad suhtuvad väga kriitiliselt Euroopa Liidu rolli selles kontekstis; nõuab seega, et ELi poliitika peab olema rohkem suunatud tulevikule ja see suunatus peab olema hõlmatud ELi otsuste tegemise süsteemi konkreetsete meetmete ja rohkemate sihtotstarbeliste vahendite abil, et lahendada noorte spetsiifilisi probleeme;

21.

rõhutab asjaolu, et kodanike mure nende ebapiisava ELi otsuste langetamise protsessi kaasatuse pärast toob tihti kaasa mitmesugust laadi umbusalduse demokraatlike institutsioonide, sh ELi omade vastu;

22.

toonitab, et usaldus kohaliku ja piirkondliku tasandi valitsemise vastu on keskmiselt suurem kui usaldus riigi valitsuse vastu ning enamikus liikmesriikides on see ka suurem kui usaldus ELi vastu;

23.

rõhutab, et ELi vastu usalduse taastamiseks on oluline kodanikele selgitada, kes vastutab lõppkokkuvõttes otsuste tegemise eest ELi tasandil, ja nõuab seega demokraatliku vastutuse tugevdamist;

24.

tuletab meelde, et Euroopa integratsioon on teatavatele universaalsetele väärtustele ja õigustele poliitilist väljundit pakkuv projekt, kuid paljud kodanikud on pettunud, sest nende arvates ei suuda EL oma väärtusi järgida ega hoida; tunnistab, et äärmiselt tähtis on kinnitada järjepidevalt ELi kodanike ühiseid väärtusi, mis on vastastikuse usalduse ja kompromisside alusena asendamatud;

25.

on seisukohal, et on olemas märkimisväärsed võimalused arendada ELi kodanike seas Euroopa kodaniku identiteeti, millega kaasnevad kodanike igapäevaelu mõjutavad olulised õigused ja kohustused; niisugune identiteet, mis põhineb Euroopa rikkalikul ajaloo- ja kultuuripärandil, on tähtis kodanikes Euroopa projekti kuulumise tunde suurendamisel ning see peab täiendama ja rikastama üksikisiku identiteedi aluseks olevat riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku identiteeti; kuigi identiteeditunnet ei saa ega tohi peale suruda, saab seda toetada ja innustada kodanike osalemise, kultuuritegevuse ja hariduse kaudu ning seega tuleb seda toetada piisavate meetmete ja vahenditega;

26.

tunnistab, et teadmiste- ja tulevikupõhises ühiskonnas elavad kodanikud võivad oma kohalike kogukondade vajadusi paremini tähele panna ning on seega paremal positsioonil, et katsetada kohalike vajaduste täitmiseks mõeldud uuenduslikke lahendusi ja luua nende prototüüpe;

27.

toetab kodanike nõuet saada rohkem demokraatliku osalemise kanaleid ning saavutada püsivate ja struktuursete dialoogikanalite kaudu parem teabevahetus Euroopa institutsioonidega. Nõuab tungivalt, et selleks tugevdataks Euroopa Komisjoni kommunikatsioonistrateegiat tema teabekeskuste võrgustiku kaudu, kasutades ära piirkondlike omavalitsuste võimalust koordineerida nende territooriumitel asuvaid Euroopa teabekeskusi, mis mitmekordistaks nende tegevuse mõju;

c)   Jõuline üleskutse kaasata kohalikud ja piirkondlikud esindajad täielikult ELi projekti määratlemisse ja rakendamisse (10)

28.

nõustub kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatega, et prioriteetsed valdkonnad, millele EL keskenduma peaks, on peamiselt ühtekuuluvuspoliitika, sotsiaalpoliitika (sh haridus ja liikuvus), majanduspoliitika (tööhõive ja majanduskasv), ränne ja integreerimine, keskkonnaküsimused (sh kliimamuutused) ja turvalisus;

29.

rõhutab, et nii kodanikudialoogid kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas tehtud küsitlus näitavad suurt muret noorte inimeste pärast ning selle pärast, kuidas pakkuda neile sobivaid võimalusi ja vastata nende ootustele;

30.

rõhutab, et nagu kodanike puhulgi, on solidaarsus kui üks ELi keskseid põhiväärtusi ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate jaoks läbiv teema;

31.

toonitab, et enamik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hulgast vastanuid on seisukohal, et suurem detsentraliseeritus ning pädevuste parem jaotus on heade valitsemistavade oluline osa, sest need parandavad poliitikakujundamise läbipaistvust, vastutust ja kvaliteeti, võimaldades kodanike otsest kaasamist ja nendega suhtlemist ning kohalike lahenduste leidmist; märgib, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine ELi otsustusprotsessi loob lisaväärtust elluviidavale poliitikale;

32.

täheldab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on vägagi teadlikud vajadusest üle riigipiiride ulatuva koostöö järele, et tegeleda meie aja suurte proovikividega, nagu kliimamuutused ja loodusõnnetused, globaliseerumine koos selle kõigi tahkudega, digiüleminek ja selle sotsiaalsed tagajärjed, ebastabiilsus üle kogu maailma, demograafilised muutused, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus jne. Samuti on neil otsustava tähtsusega osa ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, mis hõlmab ka piiriüleseid koostööalgatusi, nagu paljud väikesemahulised ja inimestevahelised projektid, mis on tähtsad eeskätt igapäevaste konkreetsete solidaarsuse näidete jaoks;

33.

rõhutab, et ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused soovivad, et Euroopa Liit keskenduks rohkem ELi kodanike õigustele, näiteks õigusele vabalt elada, töötada ja õppida. Sellega seoses on oluline töö, mida saavad teha piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused koostöös Euroopa Liidu institutsioonidega, et kodanikud oleksid kursis reaalsete võimalustega, mida vaba liikumine neile pakub mõnes muus liikmesriigis õppimise või karjääri arendamise vallas;

ELi poliitika sidumine kohalike oludega, et inimeste elule mõju avaldada

a)   Ühiskondlike probleemide kohalik käsitlemine

34.

rõhutab, et ELi poliitika peab andma inimestele võimaluse lahendada probleeme, mis on nende elu jaoks olulised ning millele peavad lahendusi pakkuma kõik valitsustasandid alates Euroopa tasandist kuni kohaliku tasandini;

35.

märgib, et meie ees seisvaid ühiskondlikke probleeme tuleb lahendada üleilmselt, kuid meetmeid tuleb võtta kohalikul tasandil;

36.

meenutab, et linnad ja piirkonnad tagavad seose kodanike ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide vahel, tulles ELi vahendite abil vastu nendes eesmärkides esitatud üleskutsele. 17 kestliku arengu eesmärki ei saa täita ilma kohalike ja piirkondlike valitsuste kaasamise ja koordineerimiseta. Selleks tuleb täielikult kasutada ära kõiki vahendeid, mille eesmärk on toetada detsentraliseeritud koostööd, poliitikavaldkondade sidusust ja territoriaalset lähenemisviisi, sest nende abil koondatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna potentsiaal edendada partnerlusi ja koostoimeid kõigi valitsemistasandite vahel;

b)   Kodanike majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine

37.

toonitab, et püsiva majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse lahendamine on ELi tuleviku jaoks suur katsumus;

38.

tuletab meelde, et sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on ELi lepingu eesmärgid ning nende saavutamine nõuab nii struktuursete kui ka uute probleemide lahendamist, vastupanuvõimelise ühiskonna ja majanduse edendamist ning raamistikku üleilmastumise rakendamiseks;

39.

juhib tähelepanu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevale seitsmendale aruandele „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik“, mis „näitab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika Euroopale, tema kodanikele, majandusele, linnadele ja piirkondadele ning ühtekuuluvuspoliitika abil jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse arengu ühitamine on olulisem kui kunagi varem“ (11);

40.

nõuab kõigi piirkondade jaoks tugevat ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2020. aastat, tuginedes Euroopa partnerluse, eelarve jagatud täitmise ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele, nagu on nõutud ühtekuuluvuspoliitika alliansi (#CohesionAlliance) deklaratsioonis;

41.

peab kahetsusväärseks, et ainult väike osa kodanikest teab ühtekuuluvuspoliitika positiivsest mõjust; nõuab seepärast kõigi valitsustasandite ühendatud jõupingutusi, et ELi poliitika ja rahastuse eri osade mõju paremini tutvustada;

42.

toonitab, et ELi linnade tegevuskava aitab lahendada probleeme alates linnaliikuvusest kuni õhukvaliteedini ning alates ringmajandusest kuni rändajate ja pagulaste kaasamiseni. Rõhutab samuti linna- ja maapiirkondade partnerluse olulisust nende probleemide tõhusamal lahendamisel. Samuti toetab see linnu ja piirkondi kohalike innovatsioonikeskkondade arendamisel ning aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisel;

43.

rõhutab, et üldist huvi pakkuvad teenused ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused on Euroopa sotsiaalse mudeli ja sotsiaalse turumajanduse lahutamatu osa, mis tagavad, et kõigil on õigus ja võimalus pääseda ligi esmatarbekaupadele ja kvaliteetsetele avalikele teenustele; pooldab üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kontseptsiooni laiendamist uutele sotsiaalteenustele, näiteks rändajate ja pagulaste vastuvõtt ja integreerimine, sotsiaaleluruumid, miinimumsissetulek ja digitaristu;

44.

kutsub üles looma rohkem Euroopa partnerlusi valdade, linnade ja piirkondade vahel, sh mestimise abil, et nad saaksid olla kogu maailmale eeskujuks, et rakendada ühiskondlike probleemide lahendamiseks kõige uuemaid teadusandmeid ja parimaid tavasid;

c)   Rändega tegelemine ja integreerumise tagamine

45.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kodanike arusaama kohaselt on ränne üks solidaarsuse rakendamise proovikividest, kuid ühine arusaam solidaarsusest vajab selles kontekstis alles kujundamist; rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli rändajate vastuvõtul ja integreerimisel ning avatud, mõistliku ja inimliku arutelu korraldamisel nimetatud tundlike küsimuste üle;

46.

nõuab kindlalt, et valdu, linnu ja piirkondi tuleb toetada nende ülesannetes, mida nad täidavad kriisiohjamise ja pikaajalise integreerimise vallas. EL peab liikmesriikide panuse täiendamiseks tagama sidusa rände poliitikaraamistiku ning sihipärase finants- ja tehnilise abi, et soodustada kohalikul tasandil rändajate integreerimist;

47.

rõhutab, et rändajate integratsiooni poliitika tuleb töötada välja partnerluses kõigi valitsustasandite vahel ning seda tuleb ka toetada ELi ühtse rändepoliitika raames asjakohaste rahaliste vahenditega ELi tasandil. Et tagada nii rändajate kui ka vastuvõtva ühiskonna huvides eduka integratsiooni kõige suurem tõenäosus, tuleb võtta arvesse paljusid tegureid, nagu rändajate kutse- ja keeleoskused, olemasolevad perekondlikud sidemed, eelistused ja võimalikud saabumiseelsed kontaktid vastuvõtvas riigis;

48.

märgib, et ELi välispiiride tõhus ja inimlik haldamine ning ulatusliku rändepoliitika ja ühiste rangete standarditega ELi ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamine on kõigi valdade, linnade ja piirkondade jaoks väga vajalik, eeskätt nende jaoks, kes pagulasi vastu võtavad või asuvad piiridel, millele avaldavad rände haripunktid eriti suurt mõju; rõhutab samuti, et selline poliitika peab hõlmama ka humanitaarkaitse kooskõlastatud käsitlust, uusi seadusliku rände võimalusi, sealhulgas korduvrände süsteemid ning jõupingutused rändepõhjustega tegelemiseks ja kõikide inimkaubanduse viiside, eelkõige naiste ja lastega seksuaalse ärakasutamise eesmärgil kaubitsemise, ning et see nõuab nii uute poliitiliste kohustuste võtmist kõigil tasanditel kui ka asjakohaseid vahendeid;

d)   Sotsiaalõiguste ja haridusele juurdepääsu tagamine ning kultuuripärandi edendamine

49.

toonitab, et kodanikud tunnevad suurt vajadust selle järele, et kõigis ELi poliitikavaldkondades ja programmides arendataks ELi sotsiaalset mõõdet, täiendades olemasolevaid riiklikke ja piirkondlikke soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalkaitse kavasid. ELi toimimise lepingu artiklid 8 ja 9 pakuvad sellele aluse ja seda tuleks seega korrakohaselt rakendada. Komitee toetab ka sotsiaalõiguste samba rakendamist, mille elluviimisel peaks oluline osa olema kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, ning nõuab ELi aluslepingutesse sotsiaalse arengu protokolli lisamist, et käsitleda sotsiaalseid õigusi majanduslike õigustega samaväärsel viisil; väljendab heameelt selle üle, et sotsiaalõiguste sammas on lisatud Euroopa poolaastasse. Komitee toetab sotsiaalse tulemustabeli lisamist Euroopa poolaastasse ja on lisaks seisukohal, et ELi esmaste õigusaktide hulka tuleb lisada siduva loomuga sotsiaalsed eesmärgid;

50.

nõuab, et sotsiaalseid investeeringuid ei tohiks tõlgendada ainult koormana avaliku sektori vahenditele. Nagu leiti 2017. aasta novembris toimunud Göteborgi kohtumisel, on sotsiaalpoliitika rahastamisel ja sotsiaalsete õiguste kaitsmisel selge Euroopa lisaväärtus, mis on väga oluline kodanike usalduse taastamisel integratsiooniprotsessi vastu;

51.

toonitab, kui oluline on aidata kodanikel pääseda ligi kohalikule ja õiglasele tööturule töötuse kõrvaldamiseks, rakendades erimeetmeid nende rühmade aitamiseks, keda see kõige enam puudutab; kavatseb koostada kava, millega lisada sotsiaalsed eesmärgid tulevikku suunatud sotsiaalpoliitika tegevusprogrammi, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid ja seadusandlikke järelmeetmeid, millega investeeritakse inimestesse, oskustesse, teadmistesse, sotsiaalkaitsesse ja kaasamisse;

52.

nõuab, et EL pühenduks täielikult naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele, eelkõige ennetades ja kõrvaldades naistevastase vägivalla, mis on universaalne, struktuurne ja mitmemõõtmeline probleem, millega kaasneb mõõtmatu isiklik, ühiskondlik ja majanduslik kahju;

53.

on kindlalt veendunud, et on väga oluline investeerida noortesse, ning kutsub ELi üles toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et tegeleda oskuste ja hariduse valdkonna vajadustega; nõuab uut nn oskuste ja hariduse allianssi, mille eesmärk oleks suurendada avaliku sektori investeerimist haridusse, edendada liikuvust (Erasmus+), soodustada piirkondadevahelist koostööd, eeskätt piiriülestel aladel, ja innustada inimestevahelist suhtlust mitte üksnes kutsealases kontekstis, vaid ka kultuurivaldkonnas;

54.

nõuab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest lähtuvalt, et piirkondlikud valitsused osaleksid Euroopa Sotsiaalfondi, noortegarantii rakendamist toetavate fondide ja muude sarnaste vahendite juhtimises, kuna sageli rakendatakse aktiivseid tööhõivepoliitika meetmeid just piirkondlikul tasandil, sealhulgas sotsiaalset innovatsiooni ja võrdõiguslikkuse poliitikameetmeid;

55.

rõhutab, et hariduse vallas oleks asjakohane lisada õppekavadesse erinevad ühised elemendid, mida me jagame eurooplastena sellistes valdkondades nagu ajalugu, kultuur, pärand või Euroopa projekti arendamine. Samuti rõhutab, kui oluline on Euroopa projekti koolilaste seas levitamise töö, mida sageli teevad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused;

56.

meenutab, et erinevad kultuuripärandi vormid on Euroopale suur väärtus: kultuuripärand võib olla suure mõjujõuga vahend ühtekuuluvamate ja kestlikumate ELi piirkondade loomiseks, mis võib aidata kaasa konkreetsetes piirkondades ja kogu Euroopas tugevama identiteedi kujunemisele, ning kultuuripärand kajastub eelkõige ELi motos „Ühinenud mitmekesisuses“;

57.

rõhutab, et turism ja loomemajandus võivad teha piirkondade kultuuripärandist võimaluse töökohtade loomiseks ja majandusliku mõju ülekandumiseks, sealhulgas innovatsiooni ja aruka spetsialiseerumise strateegiate abil;

58.

rõhutab, et Euroopa Liit peab edendama ja hoidma au sees oma keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, soodustama selle tundmist, edendama innovatsiooni ja piirkondadevahelist koostööd kõigis kultuurivaldkondades ning uusi ärimudeleid kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnas;

e)   Teadusuuringute, innovatsiooni ja digiülemineku ergutamine

59.

on seisukohal, et teadusuuringutel, innovatsioonil, vahetuskavadel, partnerlusel ja liikuvusel põhinevad Euroopa rahastusprogrammid, mida arukates linnades pakutakse, võivad võimaldada kodanikele paremaid teenuseid, parandades seeläbi nende elu kvaliteeti; rõhutab, et ka teadusuuringud ja innovatsioon võivad ühtekuuluvuspoliitikale ja ühisele põllumajanduspoliitikale elujõudu anda ja neid edasi viia;

60.

nõuab avalikus sektoris ja ettevõtetes innovatsiooni ulatuse suurendamist, sh selliste algatuste abil nagu „Teadus saab kokku piirkondadega“, tuues kokku poliitikud ja teadlased, et arutada tõenditel põhinevate otsuste langetamist, mis võimaldab eurooplastel oma tuleviku loomises kaasa teha;

61.

toonitab et digiüleminek ja e-valitsus toetavad kohalikku avalikku haldust. Kodanikud ja äriringkonnad tunnustavad selliste investeeringute Euroopa lisaväärtust, mis on tihtipeale osa piiriülesest piirkondadevahelisest koostööst (mis hõlmab kõigile kättesaadavat lairibaühendust), kuna need parandavad kohaliku majanduse vastupanuvõimet ning aitavad parandada elukvaliteeti kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

62.

rõhutab, et linnad on nii füüsilises kui digitaalses mõistes kohad, kus inimesed saavad kokku, tutvuvad uute ideedega, avastavad uusi võimalusi, kavandavad tulevikku uuenduslikul viisil ning saavad teada, kuidas ühiskond muutub ja mida see kodanike jaoks tähendab. Niisiis võivad linnad kogu Euroopas kiirendada kohalike kogukondade digitaalse ühendamise protsessi;

63.

tuletab seetõttu meelde, et digiüleminek on uus vahend ühtekuuluvuse ning demograafiliste probleemide lahendamise jaoks: kauged piirkonnad, maapiirkonnad ja äärepoolseimad piirkonnad peavad jääma ühendatuks ning muutma oma looduslikud puudused eelisteks kooskõlas territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega. ELi ja kohalike tegutsejate toetatavad innovatsioonikeskused, eluslaborid, FabLabi töötoad, disainistuudiod, raamatukogud, inkubaatorid ja innovatsioonilaagrid soodustavad kohalikku majandust ning hõlbustavad sidusrühmade juurdepääsu digitehnoloogiale;

f)   Maapiirkondade arengu toetamine, ühise põllumajanduspoliitika kindlustamine ning kohaliku tootmise edendamine

64.

tuletab meelde, et maapiirkonnad ja vahepealsed piirkonnad moodustavad 91 % ELi territooriumist ning neis elab 60 % ELi elanikkonnast, ning meenutab, et võrreldes linnapiirkondadega on maapiirkondade areng märkimisväärselt maha jäänud ning tunne, et neid on hüljatud, toob kaasa euroskeptitsismi kasvu; on seetõttu seisukohal, et nii ühine põllumajanduspoliitika kui ka ühtekuuluvuspoliitika peavad jätkuvalt toimima solidaarsusel põhinevate vahenditena, et edendada säästva ja innovatiivse põllumajanduse ja maaelu arengu uuendamist, ning toonitab, et maapiirkondadega tuleks arvestada kõigis ELi poliitikavahendites;

65.

piirkondadevaheline koostöö võib olla tähtis osa aruka spetsialiseerumise strateegiate optimeerimisest, luues koostoimet ja suurendades üleilmsetest innovatsioonialastest edusammudest tulenevat kasu;

66.

rõhutab, et meie toidu tootmise ja tarbimise viisil on tohutu kohalik ja ülemaailmne mõju mitte ainult kodanike heaolule, keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimale, vaid ka meie tervisele ja majandusele; nõuab kohalike turgude ja lühikeste toidutarneahelate kui konkreetse kohaliku mõõtmega toidusüsteemide arendamist ja edendamist ning kvaliteetse Euroopa toodangu edendamist;

67.

peab ÜPP teise samba kärpeid ebaproportsionaalseks ja tunneb muret, et see meede võib kahjustada maapiirkondi, Euroopa Komisjoni eesmärki tugevdada keskkonna- ja looduskaitset ning ELi kliima- ja ressursikaitse eesmärke;

g)   Jätkusuutlikkus, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastu võitlemine

68.

juhib tähelepanu sellele, et kodanikud ootavad globaalseid ja kohalikke meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja energiatõhususe edendamiseks. Seetõttu tuleks jätkusuutlikkust kogu ELi poliitikaga integreerida, eeskätt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise, energiatõhususe, keskkonnahoidlikuma liikuvuse ja taastuvenergia tootmise vallas ning CO2 sidujate ning säästliku tootmise ja tarbimise kaudu. Komitee kutsub ELi üles pakkuma kindlat õiguslikku ja poliitilist raamistikku, mille alusel saaksid piirkonnad ja linnad töötada välja enda algatusi, et soodustada Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamist;

69.

tuletab meelde, et ülemaailmne kliima- ja energiaalane linnapeade pakt ning alt ülespoole rakendatavad algatused täidavad Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel väga olulist osa, ning kutsub ELi üles toetama seda, et CO2 vähendamise panused määratakse kindaks kohalikul tasandil; kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja ELi teiste rahvusvaheliste kohustustega tuleks jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse seetõttu integreerida kogu ELi poliitikasse;

70.

rõhutab, et vaja on suuremat koostoimet võrgustike, projektide ja kokkulepete vahel, mille eesmärk on tegeleda kliimamuutustega ja katastroofidele vastupanuvõime saavutamisega, näiteks Sendai raamistik;

h)   Koostöö väljaspool ELi stabiilsuse ja arengu toetamiseks

71.

tuletab meelde, et roll, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täidavad piiriüleses koostöös ja linnadevahelistes diplomaatilistes suhetes väljaspool ELi, eeskätt laienemisprotsessis ja ELi naabruses, on otsustava tähtsusega rohujuure tasandi demokraatia, kestliku arengu ja stabiilsuse edendamiseks;

72.

tuletab meelde, et kohalikel ametiasutustel on täita oluline osa seoses kodanike turvalisuse tagamisega, tõkestades vägivaldset radikaliseerumist ja kaitstes avalikku ruumi; arvestades kuritegevuse ja terrorismi piiriülest ja riikidevahelist laadi, on kodanikel ning kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel vaja koostööd ning nad saavad kasu ELi ühisprojektidega seotud meetmete lisaväärtusest;

73.

tuletab meelde komitee seisukohta, et igasugusele ettepanekule kaubanduse liberaliseerimise kokkulepete kohta peab eelnema territoriaalse mõju hindamine. Kordab samuti, et tuleks kehtestada riikliku ja kohaliku tasandi mehhanismid juurdepääsuks asjaomasele teabele kaubanduspoliitika kohta. Kaubandusläbirääkimistega peaks kaasnema ametlik ja kaasav dialoog vastutavate riigiasutuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. See on eriti oluline siis, kui kaubandusläbirääkimised hõlmavad ühtlasi valdkondi, mis kuuluvad liikmesriikidega jagatud pädevuse alla, kuna nendel juhtudel on küsimus ka kohaliku ja piirkondliku tasandi pädevustes.

Linnade ja piirkondade vajaliku manööverdamisruumi tagamine: 2020. aasta järgne Euroopa eelarve, millega saavutatakse eesmärgid ning ollakse tegutsemisel ja investeerimisel paindlik

74.

rõhutab, et mitmeaastane finantsraamistik peab vastama ELi prioriteetidele ja eesmärkidele, et täita oma aluslepingutele vastavaid kohustusi ja kodanike ootusi; kaitseb mitmeaastast finantsraamistikku, mis moodustab 1,3 % EL 27 kogurahvatulust;

75.

rõhutab, et ELi eelarvet ei tuleks käsitleda netomaksjate ja netosaajate vahetuskaubana, vaid seda tuleks näha ühise vahendina, millega saavutada meie ühiseid eesmärke, pakkudes kogu Euroopas lisaväärtust. Seega toetab komitee komisjoni järeldusi, et me saame kõik mitmeaastasest finantsraamistikust kasu, sest ühise turu, turvalisuse ja ühtekuuluvuse hea mõju on suurem kui individuaalne rahaline panus ELi;

76.

rõhutab, et ELi tulevik sõltub kaugeleulatuvast ja tõhusast ELi eelarvest, mis juhindub põhimõttest, et ELi lisaülesanded peaksid käima käsikäes lisavahenditega ning liikmesriikide sissemaksete mahaarvamiste järkjärgulise kaotamisega;

77.

rõhutab, et Euroopa eelarve uuesti tsentraliseerimine, eeskätt eelarve jagatud täitmise programmide ja kohalike käsitlusviiside õõnestamise teel, võib liidus ühtekuuluvust kahjustada ja seda tuleb vältida;

78.

tuletab meelde, et avalike teenuste kvaliteet on peamine tegur, mis mõjutab usaldust institutsioonide vastu, kuna kodanikud hindavad valitsusi selle põhjal, millised on nende kogemused teenuste saamisel. Võttes arvesse, et enam kui kolmandik kogu avaliku sektori kulutustest ja enam kui pool avaliku sektori investeeringutest toimub piirkondlikul ja kohalikul tasandil, rõhutab komitee, et ELi avaliku sektori investeeringute tase on liiga madal, et pakkuda sobivat avalikku taristut ja teenuseid. Seetõttu on avaliku sektori investeeringute lõhe ületamine väga oluline;

79.

juhib nüüd, kümme aastat pärast finantskriisi, mis kahjustas suuresti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste avalikke investeeringuid, tähelepanu vajadusele parandada nende investeerimissuutlikkust, tagades neile vajaliku eelarvepoliitilise manööverdamisruumi, mida on vaja avaliku sektori investeeringute toetamiseks, edendades kohalikke lahendusi, tugevdades partnerlusel ja mitmetasandilisel valitsemisel põhineva eelarve jagatud täitmise põhimõtteid ning jättes stabiilsuse ja kasvu paktiga seotud võlaarvestustest välja ELi programmide kaasrahastamise avalikust sektorist;

Liidu ehitamine alt üles: ELi demokraatlik uuendamine on võimalik rohujuure tasandi osaluse kaudu

a)   ELi meetmete võimestamine: õige meede õigel tasandil

80.

on kindlalt veendunud, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete korrakohane rakendamine on ELi oma kodanikele lähemale toomiseks väga oluline; meenutab seda, kui tähtis on langetada otsuseid kodanikele võimalikult lähedal, ning rõhutab, et ELi otsuste langetamise juures on vaja täiel määral aruandvat ja läbipaistvat süsteemi, kus kodanikud saavad selgelt aru, kes langetatud otsuste eest poliitiliselt vastutab ja aru annab (12);

81.

rõhutab, et jagatud vastutus ning tugev seos mitmetasandilise valitsemise ja subsidiaarsuse põhimõtete vahel on tõeliselt demokraatliku Euroopa Liidu jaoks väga olulised elemendid;

82.

rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte järjepidev rakendamine peab edaspidi ELi kaitsevahend. See tähendab, et Euroopat peab olema rohkem seal, kus seda enim vajatakse, ja kõige vähem seal, kus seda vähim vajatakse. See viib tõhusama ja toimivama Euroopa Liiduni. Loogika, mille järgi kaitstakse liikmesriikide huve ELi sekkumise vastu, takistab Euroopa tuleviku arutamisel edasiliikumist; on teadlik oma ülesandest ühena subsidiaarsuse põhimõtte kaitsjatest ning on seisukohal, et subsidiaarsuse põhimõtet tuleks poliitika kujundamisel ja rakendamisel käsitleda dünaamilise poliitilise ja õigusliku kontseptsioonina, mille eesmärk on tagada, et õiged meetmed võetakse õigel ajal kõige sobivamatel tasanditel ning tehakse seda oma kodanike parimates huvides; saab neile veendumustele kinnitust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma lõpparuandest, milles rõhutatakse arusaama uuest nn aktiivsest subsidiaarsusest; püüab rakendada rakkerühma soovitusi tihedas koostöös teiste ELi institutsioonide, riikide parlamentide ning kogu ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

83.

kordab oma üleskutset kodifitseerida ja rakendada mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtted institutsioonidevahelises käitumisjuhendis ning kajastada neid institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Peale ühtekuuluvuspoliitika tuleb mitmetasandiline valitsemine lisada piirkondliku mõjuga poliitikavaldkondade kõigisse seadusandlikesse ja reguleerivatesse sätetesse (13);

84.

peab äärmiselt vajalikuks takistada liikumist tsentraliseerumise poole ning toetada koha peal sobivate, kohalike ja tõhusate lahenduste arendamist, eeskätt tulevases ühtekuuluvuspoliitikas, mis toimiks valitsemise mudelina ka muudes poliitikavaldkondades;

85.

soovitab olemasolevaid territoriaalse mõju hinnanguid edasi arendada, et luua tõhusad tagasiside kanalid, milles võetakse arvesse ELi piirkondade mitmekesisust ning seda, kui erinevaid tagajärgi ELi poliitika eri kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tekitab;

b)   Piirkondade ja linnade kaasamine: Euroopa demokraatia uuendamine isevastutuse ja tulemuslikkuse abil

86.

rõhutab, et ELi poliitika peab andma inimestele nende elu jaoks oluliste küsimuste lahendamiseks ennetava positsiooni. Inimesed otsivad lahendusi kohalikul tasandil, paremat suhtlust probleemide piiritlemisel ja abi nende lahendamisel. See inimkeskne ja kodanike lähtuv käsitus võib lahendada palju kohalikke küsimusi ning näidata, kuidas on EL oma kodanike jaoks asjakohane; samuti tähendab see seda, et ELi poliitika keskmes peavad olema avaliku ja erasektori ning inimeste partnerlused, millega tugevdada linnade ja piirkondade osa kodanikega suhtlemisel;

87.

toonitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toovad ELi poliitikale lisaväärtust, toimides n-ö laboritena, kus arendada ja rakendada sotsiaalse innovatsiooni, solidaarsuse ja kaasava poliitika uusi vorme, mida kodanikud Euroopa Liidult ootavad;

88.

märgib, et lisaks tähendab see, et kõiki kodanike probleeme ei saa üksikasjalike ELi õigusaktide abil lahendada. Subsidiaarsuse põhimõte ei tähenda ainult seda, kui kaugele ulatuvad ELi õiguslikud võimalused seadusandlikult tegutseda, vaid ka seda, kui asjakohased on lahendused kodanike jaoks. Kui kodanikud leiavad, et EL pakub lahendusi, mis ei ole igapäevaelus mõttekad, suurendab see vaid vastuseisu ELile;

89.

on veendunud, et ELi institutsionaalset süsteemi tuleb jätkuvalt arendada ja kohandada uutele katsumusele, et luua kaasav, läbipaistev, demokraatlik ja tõhus otsustusprotsess; rõhutab, et komitees esindatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust tuleb ulatuslikumalt tunnistada nii ELi valdkondade igapäevases juhtimises kui ka ELi aluslepingute tulevases muutmises, kusjuures komitee peaks olema kõigis edaspidistes konventsioonides täieõiguslikult esindatud;

90.

on kindlalt veendunud, et kohalikku ja piirkondlikku mõõdet tuleb Euroopa poolaastas arvesse võtta ning et seetõttu peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema algusest peale kaasatud iga-aastase majanduskasvu analüüsi, riigiaruannete ja riiklike reformikavade koostamisse; on veendunud, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelit tuleks täiendada piirkondlike näitajatega, mis aitavad edendada ja säilitada ELi poolaasta protsessi piirkondlikku mõõdet;

91.

on seisukohal, et Euroopa Liidu ning eeskätt majandus- ja rahaliidu demokraatlikku legitiimsust on vaja tugevdada nii, et ELi otsuste langetamise juures on kesksel kohal sotsiaalsete edusammude ja võrdsete võimaluste põhimõtted, et tööhõivet ja sotsiaalseid standardeid ei käsitletaks ainult makromajandusliku kohandamisprotsessi kõrvalsoodustustena;

92.

on seisukohal, et piirkondade ja piirkondlike parlamentide parem kaasamine ELi otsuste langetamise protsessi võib parandada demokraatlikku kontrolli ja aruandlust;

c)   ELi poliitikas kodanikuosaluse soodustamine ja 2019. aastast kaugemale ulatuva püsiva kodanikudialoogi ühiselt loomine

93.

meenutab, et usaldus ELi vastu ja selle usaldusväärsus paranevad ainult siis, kui EL annab tulemusi ning inimesed saavad selgemaid seletusi Euroopa lisaväärtuse ning põhjenduste ja vajalike kompromisside kohta, millel ELi otsused põhinevad. Seda silmas pidades nõuab komitee palju suuremaid jõupingutusi mitmekeelse Euroopa meedia ja teabe vormide toetamise vallas, hõlmates hõlpsasti mõistetavaid narratiive, Euroopa tsiviilhariduse moodulite väljatöötamist ja kasutuselevõttu hariduse eri tasemete jaoks ning kogu Euroopa piires inimestevaheliste kohtumiste (vahetuskavad hariduse ja kutsehariduse tasandil, mestimisprogrammid jne) toetamise märkimisväärset suurendamist;

94.

toonitab, et osalemisvahendeid, nagu Euroopa kodanikualgatus, (14) tuleks tugevdada; lisavahendina olemasolevatele esindusdemokraatia struktuuridele ELi tasandil ning osalust soodustava otsustusprotsessi ja püsiva dialoogi uuendusliku lisaelemendina aitavad Euroopa kodanikualgatused koondada inimesi ühise eesmärgi nimel, tõsta esile oluliste poliitiliste probleemide Euroopa mõõtme ning soodustada üleeuroopalisi arutelusid ja asjaomaseid avalikke arvamusi;

95.

kutsub komitee liikmeid üles kodanikega suhtlema ja neid kuulama kohalike ürituste, linnavalitsuse kohtumiste ja kodanikudialoogide kaudu, et jõuda EL 27 kõigi piirkondadeni, ning palub teistel institutsioonidel oma jõud ühendada; rõhutab selles kontekstis eesmärki korraldada Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste raames kodanike dialooge kõigis ELi piirkondades ja innustab oma liikmeid korraldama vastavateemalisi üritusi, millest võtavad osa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogud ning kohalikud inimesed ja nende ühendused, et saada vastuseid Euroopa tuleviku teemalistele küsimustele, mida sisaldab nii komitee enda kui ka Euroopa Komisjoni küsimustik; toonitab, kui tähtis on detsentraliseeritud teavitustegevus ELi poliitikameetmete ja nende aluseks olevate poliitiliste otsuste puhul ning ELi institutsioonide vajadus toetada sellekohaseid kohalikke ja piirkondlikke jõupingutusi ja algatusi;

96.

toob esile, et kodanikega konsulteerimisel tuleks suhelda ka nende kodanikega, keda tihti eiratakse või kellel puudub huvi konsulteerimisprotsessi vastu; oluline on tagada kodanikega tõeliselt kaasav ja representatiivne dialoog, et vältida arutelu jäämist üksnes nende pärusmaaks, kes juba väljendavad suurt toetust või vastuseisu ELile või konkreetsele poliitilisele küsimusele;

97.

rõhutab, et püsiv dialoog ja suhtlemine kodanikega on iga poliitilise süsteemi jaoks väga olulised ning on järelikult olulised selleks, et suurendada ELi demokraatlikku legitiimsust ning tuua Euroopa oma inimestele lähemale;

98.

meenutab seda silmas pidades, et inimestega suhtlemine ei tohiks toimuda ainult Euroopa Parlamendi valimiste eelsel ajavahemikul;

99.

võtab endale Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimiste eel kohustuse teha ettepanek metoodika kohta kodanike, ELi poliitikute ja institutsioonide püsiva ja struktuurse dialoogisüsteemi jaoks, mis kaasab komitee kaudu kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning mis põhineb läbipaistval kodanike arvamust taotleval protsessil, andes neile võimaluse ja teabe, et selgitada välja nende jaoks kõige suuremad probleemid ja nende üle arutleda ning suunata tulemused ELi poliitikakujundamisse ja anda asjalik tagasiside inimeste panuse mõju kohta;

100.

on veendunud, et kodanikele tagasiside andmisega võib komitee liikmete poliitiline töö tugevdada sidemeid rohujuure tasandi liikumisega ning parandada inimeste usaldust ELi poliitika vastu.

Brüssel, 9. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Euroopa Ülemkogu eesistuja kiri Euroopa Regioonide Komitee presidendile, 8. november 2016, http://www.cor.europa.eu/en/events/Documents/Letter%20Tusk%20Markkula_Reflecting%20on%20the%20EU_081116.pdf

(2)  Kavatsusavaldus president Antonio Tajanile ja peaminister Jüri Ratasele, 13. september 2017, https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/letter-of-intent-2017_et.pdf

(3)  Luc Van den Brande – president Junckeri erinõunik, „Reaching out to EU citizens: a new opportunity“, oktoober 2017.

(4)  Komitee arvamus „2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“, COR-2017-01319, raportöör Guillermo Martínez Suárez.

(5)  Euroopa Parlament (2017), „Euroopa Liidu toimimise parandamine Lissaboni lepingu võimalusi kasutades“ P8_TA (2017)0049; (2017) „Võimalikud muutused ja kohandused Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses“ P8_TA (2017)0048; (2017) „Euroala eelarvesuutlikkus“ P8_TA(2017)0050.

(6)  Näiteks liikumised „Why Europe“, „Pulse of Europe“, „Stand up for Europe“, „Committee for the Defence of Democracy“, „1989 Generation Initiative“.

(7)  London School of Economics, „Reflecting on the future of the European Union“ („Mõttevahetus Euroopa Liidu tuleviku teemal“), märts 2018, https://cor.europa.eu/en/engage/studies/Documents/Future-EU.pdf.

(8)  Euroopa Regioonide Komitee, „Reflecting on Europe: how Europe is perceived by people in regions and cities“ („Mõttevahetus Euroopa teemal: kuidas inimesed piirkondades ja linnades Euroopat näevad“), aprill 2018, https://cor.europa.eu/en/events/Documents/COR-17-070_report_EN-web.pdf

(9)  Eurobaromeeter – „Avalik arvamus Euroopa Liidus“, lisa, nr 88, november 2017 http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/81142; Eurobaromeeter – „Euroopa tulevik“, nr 467, september–oktoober 2017 http://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/surveyky/2179; Euroopa Parlamendi tellitud Eurobaromeetri uuring – „Democracy on the move one year ahead of European election“ („Demokraatia suundumused üks aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi“), nr 89.2, mai 2018, http://www.europarl.europa.eu/pdf/eurobarometre/2018/oneyearbefore2019/eb89_one_year_before_2019_eurobarometer_en_opt.pdf

(10)  London School of Economics, „Reflecting on the future of the European Union“ („Mõttevahetus Euroopa Liidu tuleviku teemal“), märts 2018.

(11)  Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat: majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva seitsmes aruanne „Minu piirkond, minu Euroopa, meie tulevik“, september 2017.

(12)  Komitee resolutsioon teemal „Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta „Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025““ (2017/C 306/01).

(13)  Komitee arvamus teemal „Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta“, COR-2017-03718, raportöör Marek Woźniak.

(14)  Regioonide Komitee arvamus teemal „Määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta“, COR-2017-04989, raportöör Luc Van den Brande.


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/16


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Tööjõuameti loomine“

(2018/C 461/03)

Pearaportöör:

Doris KAMPUS (AT/PES), Steiermargi liidumaa sotsiaalvaldkonna, töö ja integratsiooni eest vastutav regionaalminister

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet, 13. märts 2018 (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)“

COM(2018) 131 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Määruse ettepanek

Põhjendus 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(5)

Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(5)

Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral. See hõlmab ka järjepidevat ja tõhusat jõustamisraamistikku.

Motivatsioon

Liidu õigusaktide selgeks, õiglaseks ja tõhusaks jõustamiseks tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise valdkonnas on riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel tarvis piisavaid jõustamismehhanisme, mis mõjuksid ka hoiatavalt ja ennetavalt.

Muudatusettepanek 2

Määruse ettepanek

Põhjendus 14a (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

(14a)

Suurema õiguskindluse ja õigusaktide järjepideva kohaldamise (ka kohalike kohtute jaoks) tagamiseks on kontrollimiste käigus kogutava teabe (nt kohtumenetlustes tõendina kasutamise sobivus) õigusliku kasutamise reguleerimine vältimatu. Tuleks tagada ühiste kontrollimiste tulemuste ühetaoline kasutamine.

Motivatsioon

Juba aastaid on kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) soovitanud selgitada ühiste tegevuste staatust kogu ELis.

Muudatusettepanek 3

Määruse ettepanek

Artikli 5 punkt c

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

c)

koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;

c)

tugevdab , koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;

Motivatsioon

Riiklike pädevate asutuste kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle tuleks muuta palju selgemaks, et parandada tulemuste jõustatavust.

Muudatusettepanek 4

Määruse ettepanek

Artikli 5 punkt h (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

h)

lihtsustab olemasolevate, sujuvalt toimivate struktuuride jätkumist, s.h. EURESe piiriülesed partnerlused, mis edendavad koostööd piirialadel, et toetada õiglast piiriülest liikuvust.

Motivatsioon

Tagada tuleb komisjoni poolt lubatud olemasolevate toimivate struktuuride (nt EURESe piiriülesed partnerlused, mis on piirkondade jaoks olulised) koostoime ning integreerimine ning see tuleb kindlustada ka eelarve seiskohast.

Muudatusettepanek 5

Määruse ettepanek

Artikli 6 punkt c

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

c)

annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

c)

annab tööandjatele ja töötajatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

Motivatsioon

Individuaalselt kohandatud teave peaks olema kättesaadav kõigile sotsiaalpartneritele.

Muudatusettepanek 6

Määruse ettepanek

Artikli 6 punkt g (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

g)

edendab teabevahetust tööjõu piiriülese liikuvusega seotud piirkondade, linnade ja omavalitsusüksuste vahel, et võimaldada teadmiste ja kogemuste struktureeritud vahetamist ja edastamist.

Motivatsioon

Teave kohalike tingimuste ja kogemuste kohta aitab oluliselt parandada koostööd, suurendada suutlikkust ning kasutada ja tugevdada olemasolevaid teadmisi.

Muudatusettepanek 7

Määruse ettepanek

Artikli 7 lõike 1 punkt e (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

e)

edendab heade tavade vahetamist tööjõu piiriülese liikuvusega seotud piirkondade, linnade ja omavalitsusüksuste vahel ning jagab neid kogemusi.

Motivatsioon

Ka teenuste valdkonnas tuleks tagada kogemustevahetus.

Muudatusettepanek 8

Määruse ettepanek

Artikli 8 lõike 1 punkt d

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

d)

hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;

d)

hõlbustab riiklike karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist ning koostab ettepanekuid suurema läbipaistvuse ja järjepidevuse edendamiseks asjaomaste riiklike karistuste rakendamisel piiriüleses kontekstis ;

Motivatsioon

Ebapiisavalt reguleeritud vastutus riiklike karistuste ja trahvide rakendamisel piiriüleses kontekstis ohustab liidu õiguse tõhusat kohaldamist piirkondlike ametiasutuste piiriülesel koostööl.

Muudatusettepanek 9

Määruse ettepanek

Artikli 9 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.

1.   Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki kooskõlas asjaomase liikmesriigi riikliku praktikaga tööturu küsimustes . Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.

Motivatsioon

Arvestada tuleks riiklike tavade mitmekesisust õigusaktidest kinnipidamise jälgimisel (k.a riiklike ametkondadega koostööd tegevad institutsioonid).

Muudatusettepanek 10

Määruse ettepanek

Artikli 9 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

Muudatusettepanek 11

Määruse ettepanek

Artikli 10 lõige 5a (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

5a.     Ühiste kontrollide tulemusi võivad osalevate liikmesriikide pädevad asutused kasutada tõendina, millel oleks samaväärne õigusjõud kui nende oma jurisdiktsioonis kogutud dokumentidel.

Motivatsioon

Juba aastaid on kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) soovitanud selgitada ühiste tegevuste õiguslikku siduvust kogu ELis.

Koostöö tugevdamine peaks hõlmama ka seda, et ühiste kontrollide tulemuste õigusjõud on reguleeritud ja kaitstud kõigil valitsemistasanditel.

Muudatusettepanek 12

Määruse ettepanek

Artikli 11 lõike 2 punkt d (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

d)

korraldada nende teadmiste ajakohastamiseks korrapärane teabevahetus kõige rohkem mõjutatud piirkondade, linnade ja omavalitsusüksustega – nii abisaajariikidest kui ka päritoluriikidest.

Motivatsioon

Ka analüüside ja riskihindamise valdkonnas tuleks tagada korrapärane kogemustevahetus ja kõige rohkem mõjutatud piirkondade panus.

Muudatusettepanek 13

Määruse ettepanek

Artikkel 18 (uus)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.

1.   Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja, kaks komisjoni esindajat ning üks liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste esindaja , kellel kõigil on hääleõigus.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige asendab liiget tema äraolekul.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige asendab liiget tema äraolekul.

3.   Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmesriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

3.   Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmesriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

 

Euroopa Regioonide Komitee nimetab liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste esindaja Euroopa Liidu sellistest liikmesriikidest pärit liikmete seast, kus seadusandlik pädevus tööhõivepoliitika valdkonnas on jagatud piirkondadega.

Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Regioonide Komitee püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4.   Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

4.   Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

5.   Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

5.   Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

Motivatsioon

Mõnes liikmesriigis on pädevus tööhõivepoliitika valdkonnas jagatud keskvalitsuse ja piirkondade vahel. Seetõttu on asjakohane eraldada ameti haldusnõukogus koht piirkondlike omavalitsuste esindajale, et tagada huvide tasakaalustatud esindatus.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised kaalutlused ja üldine hinnang ettepanekule

1.

tervitab ettepaneku eesmärki suurendada liidu õiguse tõhusama kohaldamise kaudu tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise abil õiglust siseturul ja usaldust siseturu vastu;

2.

toetab lähenemisviisi, vastavalt millele luuakse Euroopa Tööjõuamet (ELA), et aidata liikmesriike võitluses õigusnormide rikkumise vastu töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas ning parandada seega tööjõu piiriülese liikuvuse kvaliteeti;

3.

rõhutab väidet, et nende vabaduste kuritarvitamine ei nõrgestada mitte ainult ELi ühtekuuluvust, vaid toob kaasa ka märkimisväärsed sotsiaalsed, majanduslikud ja eelarvelised piirangud piirkondadele, linnadele ja omavalitsusüksustele ja nende kodanikele;

4.

kordab siinkohal, et sellega seoses vähenevad maksutulu ja sotsiaalmaksed ning sellel on negatiivne mõju tööhõivele, töötingimustele, konkurentsile, kohalikule ja piirkondlikule arengule, heaolule ja sotsiaalkindlustusele;

5.

pooldab seetõttu sidususe suurendamist ja koostöö lihtsustamist liikmesriikide ametiasutuste puhul, kes piiriüleseid olukordi puudutavate kehtivate eeskirjade tõhusal rakendamisel satuvad praegu silmitsi territoriaalsete piirangutega pädevuste valdkonnas;

6.

rõhutab, et tööjõu liikuvust käsitlevate õigusaktide vastu eksimisel rakendatavate karistuste parem koordineerimine võiks mõjuda hoiatavalt seadusevastase tegevuse puhul ning anda märkimisväärse panuse tõhusama jõustamissüsteemi loomisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 81 ja 82. Lisaks tugevdaks see usaldust ja õiglust siseturul, tagades muu hulgas selge ettevõtluskeskkonna ja võrdsed tingimused. Sellise koordineerimise saavutamiseks on vaja võtta kasutusele kõik vajalikud vahendid (näiteks IT-platvormide või telemaatikasüsteemide või teiste teabevahetusvahendite sidumine);

7.

toetab Euroopa Tööjõuameti operatiivset rolli, mille alla kuulub olemasolevatelt struktuuridelt tehniliste ülesannete ülevõtmine, nende integreerimine ja edasiarendamine, et sulgeda tuvastatud lünki ja luua koostoimeid;

8.

juhib tähelepanu sellele, et ülesanded ja kohustused peaksid olema selgelt määratletud, et kõigi avaliku halduse tasanditel aset leidev toetav koostöö oleks sihipärane ja tõhus ning et vältida olemasolevate struktuuride dubleerimist;

9.

viitab asjaolule, et Euroopa Tööjõuameti kavandatavas tegevusvaldkonnas on palju erinevaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke tavasid ja õiguslikke olukordi, ning rõhutab, et tööjõuameti volitused peaksid olema selle mitmekesisusega kooskõlas ning arvesse tuleks võtta omandatud teadmisi;

Kriitiline hinnang eesmärkidele ja ülesannetele piirkondade vaatenurgast

10.

rõhutab, et Euroopas kuuluvad ebasoodsas olukorras olevasse rühma eelkõige piiriüleselt tegutsevad töötajad ning seoses nende liikuvusega päritolu- ja vastuvõtvate piirkondade vahel on nende õigusi lihtne rikkuda;

11.

kordab, et õigusnormide rikkumine tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas avaldab otsest mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile, sest nemad on kodanikele, st tööotsijatele ja tööandjatele, kõige lähemal, ning et liikuvus tööturul on ennekõike piirkondliku iseloomuga ja piirkondlikult kujundatav (1);

12.

kinnitab, et seoses kõnealuse keskse rolliga on tarvis ette näha kohalike ja piirkondlike omavalitsuste piisav esindatus Euroopa Tööjõuameti haldusnõukogus (2);

13.

tuletab meelde, et Euroopa Tööjõuamet peaks hõlmama kõiki majandussektoreid ning et eripalgeliste probleemidega piisavaks arvestamiseks tuleks tagada sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine sidusrühmadesse nii valdkondlike kui piirkondlike esinduste kaudu;

14.

toonitab, et eesmärkide saavutamiseks on ülimalt oluline asjaolu, et Euroopa Tööjõuamet võtab oma tegevuse eest vastutuse ja selle otsused põhinevad jõustataval lähenemisviisil, säilitades samas riiklike süsteemide sõltumatuse määra;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

15.

rõhutab, et Euroopa Tööjõuameti arendamise kõikides etappides tuleb täielikult kinni pidada subsidiaarsuse põhimõttest ning austada tuleb riikide kõiki pädevusi töö- ja sotsiaalpoliitilistes küsimustes;

16.

toonitab, et täiendava finants- ja halduskoormuse vältimiseks tuleb täielikult kinni pidada proportsionaalsuse põhimõttest;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Tööjõuameti loomise eesmärk peaks olema siseturu põhivabaduste tugevdamine ning riiklike asutuste toetamine küsimustes, kus riigipiirid takistavad liidu õiguse liikmesriikidepoolset tõhusat kohaldamist ja/või kui liikmesriikide seisukohast ei ole võimalik piisavalt tegeleda piirkondlike erinevustega;

18.

rõhutab, et Euroopa Tööjõuamet peab jätma ruumi liikmesriikide võimalikele erinevatele tööturumudelitele ja -prioriteetidele. Euroopa Tööturuamet ei tohi mitte mingil juhul ohustada sotsiaalpartnerite autonoomiat ja nende keskset rolli;

19.

märgib, et see peaks kaasa aitama tööjõu piiriülese liikuvuse kvaliteedi parandamisele olemasolevate pädevuste ja õigusaktide raames;

20.

juhib tähelepanu asjaolule, et positiivset mõju nii päritolu- kui vastuvõtvatele piirkondadele on võimalik saavutada riiklike ametiasutuste poolse piiriülese jõustamise tõhustamisega. Samuti oodatakse, et koha peal täheldatakse maksu- ja sotsiaalkindlustustulu suurenemist ning õiguskindluse tugevdamise ja õigusaktide ühtse rakendamise mõju töö- ja konkurentsitingimustele (3);

Täiendavad ettepanekud ja reguleerimist vajavad küsimused

21.

soovitab, arvestades Euroopa tööturu dünaamilist olemust demograafiliste muutuste ja tehnoloogiliste väljakutsete kontekstis ning austades subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, töötada Euroopa Tööjõuameti jaoks välja arengukava;

22.

on seisukohal, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil piiriüleste juhtumite käsitlemisel positiivse mõju saavutamiseks peavad kõik asjaomased sidusrühmad kohustuma võtma kiireid, tõhusaid ja sidusaid järelmeetmeid;

23.

soovitab, et kolmandate riikidega suhtlemisel ja kus on kohane, peaks amet lähtuma liidu makropiirkondlikest strateegiatest, mis aitavad tihendatud koostöö abil tegeleda liikmesriike ja kolmandaid riike hõlmavate, geograafiliselt piiritletud piirkondade ees seisvate ühiste probleemidega ning annavad panuse sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ühtekuuluvuse saavutamisesse.

Brüssel, 9. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Töötajate liikuvus ja EURESe tugevdamine“ (CdR 1315/2014).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa sotsiaalõiguste sammas“ (CdR 2868/2016).

(3)  https://cor.europa.eu/en/our-work/Documents/Territorial-impact-assessment/TIA-ELA-Labour-Authority-20180704.pdf


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/24


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi linnade ja piirkondade panus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgule ja 2020. aasta järgsesse ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiasse“

(2018/C 461/04)

Raportöör:

Roby BIWER (LU/PES) Bettembourgi kommuunivolikogu liige

Viitedokument:

Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi kiri, aprill 2018

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

A.   Praegune seis bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide järgimisel Euroopas ja mujal maailmas

1.

tunneb muret bioloogilise mitmekesisuse (elurikkuse) tõsise vähenemise pärast, mis ei piirdu vaid looma- ja taimeliikide kadumisega, vaid mõjutab negatiivselt ka tulevikuvõimalusi nii majanduslikus ja keskkonnaalases kui ka isegi ühiskondlikus ja kultuurilises plaanis;

2.

rõhutab, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kestliku kasutamise kahe olulise poliitikavahendi – nimelt bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava (2011–2020) ja vastav ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastaks 2020 – tähtpäevad ei ole enam kaugel;

3.

kordab seisukohta, et kuigi osaliselt on saavutatud märkimisväärseid edusamme, nähtub teaduslikest tõenditest, et maailmas üldiselt ja eeskätt paljudes kohalikes ja piirkondlikes omavalitsuses ei suudeta saavutada kõiki üleilmseid Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke ega viia ellu ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiat. Ent siiski on võimalik 2020. aastaks veel palju ära teha ning ettevalmistusetapp 2020. aasta järgseks üleilmseks bioloogilise mitmekesisuse raamistikuks on juba alanud;

4.

rõhutab, et üleilmne elurikkuse vähenemine, samuti ökosüsteemide kadumine ja kahjustumine kujutavad endast suurt ohtu meie planeedi tulevikule. ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise üldises poliitilises kontekstis on elurikkuse vähenemise vastu võitlemine ja suundumuse ümberpööramine ning ökosüsteemide taastamine kesksed elemendid, mis on tihedalt seotud võitlusega kliimamuutuste vastu;

5.

tunnistab, et üksikutel kohalikel tegevustel (või tegematajätmistel), mis panustavad üleilmsesse elurikkuse kriisi, on kulmineeruv mõju. See toob esile nn kitsa käsitlemise (narrow framing) ohu, mis seisneb iga elurikkusega seotud juhtumiga isoleeritult kohalikul tasandil tegelemises, jättes seega tähelepanuta selle mõju üleilmselt, samuti muud välismõjud, ja rõhutab vajadust tasakaalustatud mikro-makro-perspektiivi järele;

6.

kinnitab oma seisukohta, et on piisavalt märke ja teaduslikke tõendeid selle kohta, et pakiliselt on vaja radikaalsemaid, proaktiivsemaid ja ennetavamaid meetmeid üleilmsel, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et peatada elurikkuse vähenemine ja taastada kahjustatud ökosüsteemid kohe ning mitte kauem oodata (näiteks edusammude ametlikku hindamist 2020. aastal);

7.

toob esile poliitiliste eesmärkide – horisontaalse ja vertikaalse – ebajärjepidevuse ja nendega sageli kaasneva vastuolulise lähenemise keskkonnaküsimustele, sh näiteks põllumajandus- või energiapoliitikale, mis pärsib edusamme Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel;

8.

tõdeb, et ELi liikmesriikide linnastumismeetmed põhjustavad jätkuvalt maastiku killustumist ja valglinnastumist, mille tulemuseks on ökosüsteemide ja elurikkuse kadumine;

9.

tunneb heameelt mitmepoolsete keskkonnalepingute ja nende toimimise üle, samuti uue üldpoliitika ja juhtimisraamistike üle, mis toetavad piiriülest koostööd, ja kutsub asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles alustama nende vahendite kasutamist, et töötada välja sidusad piiriülesed poliitikameetmed;

10.

juhib tähelepanu üksikute Natura 2000 alade hävitamisele ning linnu- ja muude loomaliikide ebaseadusliku tapmise ja püügi senisele ulatusele ja on veendunud, et vaja on suuremaid jõupingutusi kõikidel tasanditel, et jälgida loodusdirektiivide nõuetest kinnipidamist ja neid asjakohaste juhtimiskavade kaudu rakendada;

11.

on hämmeldunud kaitstud liikidega kaubitsemise jätkumisest, invasiivsete võõrliikide arvukuse suurenemisest ja pestitsiidide, nagu neonikotinoidid, mittesäästvast kasutamisest, mis põhjustab tolmeldajate, sh mesilaspopulatsioonid, massilist vähenemist;

12.

tuletab meelde, et kiiremas korras tuleb märkimisväärselt tõhustada üleilmseid ja ELi jõupingutusi lahendada tulemuslikult maailma elurikkuse kriis ja siduda majandusareng lahti elurikkuse vähenemisest ja sellega kaasnevatest probleemidest, sh ökosüsteemi funktsioonide ja teenuste sellest tulenev kahjustumine;

13.

juhib tähelepanu ebapiisavatele rahalistele vahenditele ja instrumentidele elurikkuse meetmete arvessevõtmiseks ja asjakohaseks elurikkuse haldamiseks ning sellega seotud rahalistele ja majanduslikele ohtudele, mis tulenevad kõigil tasandil valdavast tegevusetusest;

14.

rõhutab vajadust keskenduda nõrkadele kohtadele üleilmses ja Euroopa juhtimisstruktuuris, väljakutsetele bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise kava rakendamisel ning 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku parandamisele, et tagada tõhus rakendamine konkreetsete strateegiate abil;

15.

võtab murega teadmiseks järelevalve-, aruandlus ja kontrollimehhanismide puudumise ja/või ebapiisavuse (vabatahtlikus) tegevuses hinnata edusamme Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide elluviimisel riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiliste tegevuskavade ja piirkondlike elurikkuse strateegiliste tegevuskavade kaudu;

16.

kutsub üles kaasama varakult kõiki asjaomaseid sidusrühmi 2020. aasta järgsete üldiste bioloogilise mitmekesisuse raamistike sõnastamise järgmise etapi ettevalmistustesse nii üleilmsel kui ka ELi tasandil;

B.   Meetmed ja kohustused aastani 2020

17.

peab asjakohaseks kasutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärku hea olulise võimalusena määratleda, mida on tegelikult veel võimalik 2020. aastaks saavutada, et oleks võimalik sõnastada selged ja saavutatavad kohustused;

18.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide elluviimisel järelejäänud kahe aasta jooksul;

19.

rõhutab, kui oluline on asjakohane mitmetasandilise valitsemise raamistik kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, ELi ja tema liikmesriikide koordineeritud tegevuseks Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide edasisel elluviimisel ja Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisel aastaks 2020;

20.

toetab Euroopa Liidu otsust keelustada laialdaselt kasutatavad pestitsiidid, nagu neonikotinoidid, kuna need kujutavad endast tõsist ohtu sihtrühma mittekuuluvatele putukatele, nt tolmlejatele, kes on olulised taimede paljunemiseks metsades, linnade rohealadel ja põldudel ning seega eluliselt tähtsad üleilmses toiduainete tootmises. Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli pestitsiidide kasutamise piiramisel – võttes nõuetekohaselt arvesse liikmesriikides pädevuste jaotuse osas valitsevaid erinevusi –, sh selliste algatuste kaudu nagu „Pestitsiidivabad linnad“ ja „Mesilassõbralikud linnad“;

21.

toetab (õiguslike, rahaliste ja inim-) ressursside suurendamist, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes seda soovivad, saaksid asjakohaselt arendada oma otseseid pädevusi elurikkuse ja ökosüsteemide, sh suurema kaitseväärtusega paikade kaitse, kavandamise, kestliku kasutamise, haldamise, taastamise ja järelevalve küsimustes;

22.

toonitab, et oluline on anda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse vahendid ja mehhanismid, et nad saaksid kvaliteetset teavet liikide, elupaikade, ökosüsteemide ja nende teenuste seisu ja suundumuste kohta;

23.

kutsub ELi liikmesriike üles järgima riiklike, riigi tasandist madalama tasandi ja kohalike bioloogilise mitmekesisuse strateegiliste tegevuskavade arendamisel ja elluviimisel integreeritud lähenemisviisi vastavalt bioloogilise mitmekesisuse strateegia ning bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaadi ja ICLEI koostatud tegevuskava suunistele, kui seda veel ei tehta, ning edendama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist riiklike bioloogilise mitmekesisuse strateegiliste tegevuskavade koostamisel, läbivaatamisel ja rakendamisel, et toetada nende tõhusat elluviimist ja integreerimist – vertikaalsesse ja horisontaalsesse – kavandamisse ja sektoritesse, mille tegevus mõjutab bioloogilist mitmekesisust (positiivselt või negatiivselt);

24.

rõhutab vajadust suurendada elurikkuse rahastamist, iseäranis investeeringuid võrgustikku Natura 2000 kõigi ELi rahastamisvahendite, sh struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kaudu, ja tervitab ka selliseid toetusvahendeid nagu eConservation, mis loob väärtusliku teabega andmebaasi avaliku sektori pakutavatest elurikkuse rahastamise võimalustest;

25.

teeb ettepaneku levitada parimaid tavasid sobimatute toetuste kaotamiseks erinevates sektoripõhistes poliitikavaldkondades, et suurendada ELi meetmete sidusust elurikkuse kaitsel ja viia läbi keskkonnale kahjulike toetuste hindamisi, et juhtida ELi eelarvet paremini kestliku arengu suunas. Finantsvahendite eraldamisel peab olulisel kohal olema kestlik areng;

26.

tervitab ELi programmi „Horisont 2020“ raames tehtud jõupingutusi, et intensiivistada teadus- ja innovatsioonitegevust, mille käigus uuritakse looduspõhiste lahenduste ning rohelise ja sinise vööndi taristu potentsiaali linnaalade taastamisel, mida komitee näeb olulise elemendina ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia elluviimise parandamisel linna- ja tihedalt asustatud piirkondades, muu hulgas ajavahemikul 2020–2030 ja seoses ELi linnade tegevuskavaga. Komitee rõhutab vajadust edendada ELi loodusdirektiivide elluviimist ja toonitab, et neid looduspõhiste lahenduste ning rohelise ja sinise vööndi taristu programme ei käsitletaks asendusena, vaid võimaliku kasuliku täiendusena elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste jõulistele meetmetele linnalähedastes ja maapiirkondades;

27.

rõhutab, et erinevate olemasolevate rahastamisinstrumentide vahendeid peaksid vahetult haldama pädevad ja volitatud piirkondlikud ja kohalikud asutused, kes vastutavad elurikkuse ja ökosüsteemide säilitamise ja taastamise eest kooskõlas Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega;

28.

kutsub üles suurendama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kaubitsemise ennetamisel, luues elurikkusele suunatud hanke-eeskirjad, ja pidurdama invasiivsete võõrliikide arvukuse suurenemist, iseäranis luues liikide rände ja elurikkuse integreeritud haldamise huvides raamistikke ühisteks koostööalgatusteks piiriülestes olukordades. Komitee rõhutab olemasolevate strateegiliste võrgustike (nt rohelise taristu üleeuroopaline võrk (TEN-G)) rolli piiriülese rohelise taristu ja koridoride pakkumisel piiriülesel koostööl põhineva haldamise ja tegevuskavade kaudu;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskne osa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise kava ja aastani 2020 ulatuva ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisel

29.

kinnitab ja tervitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli järjest ulatuslikumat tunnustamist ELi tasandil seoses Euroopa bioloogilise mitmekesisuse strateegia elluviimisega;

30.

on seisukohal, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks aktiivselt kaasata poliitikameetmete koostamisse ja elluviimisse, et kaotada kahjulikud toetused ja võtta elurikkust arvesse erinevates sektoripõhistes poliitikavaldkondades, sh põllumajanduses ning linna- ja maapiirkondade arengus (vastavate ELi fondide kaudu);

31.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tõhustama tööd elurikkuse kaalutluste arvessevõtmisel maakasutuses ja linnaplaneerimises kui tõhusat vahendit lihtsustamaks jõupingutusi Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide rakendamiseks;

32.

rõhutab veel kord kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli selliste teadlikkuse suurendamise programmide ja platvormide vabatahtlikul korraldamisel, mille eesmärk on rõhutada meie elurikkuse ning ökosüsteemide ja nende teenuste kaitsmise ja taastamise tähtsust;

33.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema rahvusvahelistes, Euroopa ja riiklikes standardimis- ja sertifitseerimismenetlustes elurikkuse ja ökosüsteemide haldamiseks, sh vahendid, mida kasutatakse võrdlusalusena ning elurikkuse juhtimise ja haldamise sidusa raamistiku kasutuselevõtu toetuseks;

C.   2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse tõhus ja toimiv raamistik

34.

tervitab 2017. aasta lõpus vastuvõetud Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi loodust, rahvast ja majandust käsitleva tegevuskava kohta, milles palutakse komisjonil alustada viivitamatult tööd järgmise ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga kooskõlas 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku koostamise protsessiga;

35.

tunnistab vajadust tugevdada poliitilist pühendumist üleilmsel ja ELi tasandil, et vastata üleilmsele elurikkuse kriisile ja suurendada ambitsioone Aichi järgsel kümnendil 2020–2030;

36.

loodab, et bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul äratatakse uuesti üleilmne tähelepanu ja ärgitatakse võtma vastavaid kohustusi, et mitte ainult peatada elurikkuse vähenemine, vaid ka tegelikult taastada elurikkus ja ökosüsteemid ning koostada kaugeleulatuv ja kaasav 2020. aasta järgne üleilmne bioloogilise mitmekesisuse raamistik aastani 2030, mille abil oleks võimalik saavutada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 2050. aastaks kavandatud visioon ja teised olulised ÜRO kokkulepped;

37.

kutsub ELi üles võtma vastutustundliku juhirolli üleilmses ettevalmistusprotsessis 2020. aasta järgse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku suunas ja koostama „välise elurikkuse poliitika“ – või andma panuse „üleilmsesse sisemisse elurikkuse poliitikasse“ –, mille raames määratletakse ELi vastutus bioloogilise mitmekesisuse üleilmse liidrina;

38.

kutsub ELi ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi kõiki osalisi üles tugevdama ja muutma ametlikuks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (ja teiste mitteosalistest sidusrühmade) dialoogi ning osalemise uue poliitikaraamistiku väljatöötamisel ja rakendamisel;

39.

julgustab ELi osalema piirkonnaüleses koostöös Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia ja – iseäranis – Hiina kui bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 2020. aasta istungjärgu võõrustajaga, et töötada välja ühised ja sidusad lähenemisviisid ühiste huvide edendamisele nn uuendatud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel elurikkuse ja ökosüsteemide taastamiseks, kestlikuks kasutamiseks ja haldamiseks ajavahemikul 2020–2030;

40.

rõhutab vajadust muuta visioon aastaks 2050 reaalseteks tingimusteks ja teeradadeks, mis hõlmavad pragmaatilisi ja lahendustele suunatud vastuseid, mida arutatakse bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul;

41.

toonitab vajadust arendada 2020. aasta järgset üleilmset bioloogilise mitmekesisuse raamistikku, viies vastavusse ja integreerides kõik asjaomased ÜRO keskkonnaalased kokkulepped, nagu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, Pariisi kliimakokkulepe ja Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik – uuendatud – Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega, et ennetada elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste eraldamist sotsiaalsetest ja majanduslikest eesmärkidest, mida need toetavad. See võimaldab integreerida elurikkuse väärtused teistesse sektoritesse ja seega poliitikameetmetesse ja kavandamisprotsessidesse ja samuti piiriülesesse koostöösse;

42.

nõuab poliitilist sidusust elurikkuse parema integreerimise kaudu iseäranis kestliku arengu eesmärgiga nr 11 „säästvad linnad ja kogukonnad“, eesmärgiga nr 14 „veealune elu“, eesmärgiga nr 15 „elu maal“ ja täpsemat ja ühtlustatumat sõnastust eri instrumentide raames, et vältida vääritimõistmist, vastuolu ja dubleerimist;

43.

rõhutab mitmetasandilise koostöö ning tõhusa ja toimiva mitmetasandilise juhtimisstruktuuri loomise keskset tähtsust 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus, mis hõlmab ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (üldiselt ja ka ELis), kooskõlastatud tegevuseks nn uuendatud Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamiseks;

44.

kutsub üles mainima uues 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus sõnaselgelt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli riiklikus järelevalve-, aruandlus- ja kontrollimehhanismis;

45.

julgustab kohaldama sidusat 2020. aasta järgset üleilmse bioloogilise mitmekesisuse juhtimisstruktuuri ja mehhanismi, mis kasutab horisontaalse arvestamise, vertikaalse vastavusse viimise ning koostööl ja integratsioonil rajaneva juhtimise põhimõtteid, mis on seotud mõõdetavate eesmärkide ja aruandlusmehhanismidega kõigil tasanditel ja kõigi tasandite jaoks, sh riigi tasandist madalamad valitsustasandid, kooskõlas teiste rahvusvaheliste kokkulepetega;

46.

soovitab uurida võimalust edendada eri tasandi vabatahtliku tegevuse süsteemi – sarnaselt riiklikult, piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panuste kasutuselevõtmisele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames –, mis vastab riiklikele oludele, ent on vähemalt sama julge ja kaugeleulatuv;

47.

kordab vajadust jätkata lähenemisviisiga, mis on sarnane Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega ja nende vaimus, viies sisse selged, tähtajalised ja uued mõõdetavad eesmärgid, et peatada elurikkuse, looduse ja ökosüsteemide kadumine ja need taastada, samuti selleks, et tõhusalt lõpetada ja ära hoida invasiivsete võõrliikide levimine ning tulemuslikult peatada looduslike liikide ebaseaduslik tapmine ja nendega kaubitsemine ajavahemikul 2020–2030;

48.

kutsub ELi üles andma strateegilisi ja jätkuvaid suuniseid ja nõuandeid ELi liikmesriikidele ja teistele riikidele nende jõupingutustes tegeleda elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste ohtude ja haldamisega. Lähtudes arusaamast, et elurikkuse vähenemine on põhjustatud paljudest üksikjuhtumistest ja otsustest, peaksid need nõuanded sisaldama põhimõtteid ja kriteeriume selleks, et hinnata nende mõju. Need põhimõtted ja kriteeriumid peaksid lähtuma üleilmsetest bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidest ja neid tuleks viimastega võrrelda, et vältida nn kitsast käsitlemist (narrow framing);

49.

peab väga oluliseks sidusat järelevalve, aruandluse ja kontrolli lähenemisviisi edusammude jälgimiseks 2020. aasta järgses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus ja selle pikaajaliste eesmärkide elluviimise korrapäraseks kokkuvõtmiseks. Seda tuleb teha terviklikul ja lihtsustaval viisil, keskendudes 1) elurikkuse vähenemise peatamisele, 2) elurikkuse ja ökosüsteemide taastamisele ning 3) elurikkuse ja ökosüsteemide kestlikule kasutamisele ja haldamisele. Selleks tuleb ennetada invasiivsete võõrliikide sissetungi ja need liigid hävitada, peatada looduslike liikide ebaseaduslik tapmine ja nendega kaubitsemine ning teostada järelevalvet elurikkuse näitajate üle ja neid kontrollida. Järelevalve, aruandlus ja kontroll peab olema võimalikult objektiivne ja põhinema parimatel olemasolevatel teadusandmetel, tagades poliitika ja meetmete mõju mõõdetavuse, edusammude ja saavutuste nähtavuse ja parandamis- või edasiste meetmete vajaduste tuvastamise;

50.

innustab kaardistama ja jälgima riiklikke, sh kohalikke ja piirkondlikke panuseid üleilmsete eesmärkide valguses 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus, et oleks võimalik jälgida ja perioodiliselt kokku võtta kollektiivseid lubadusi;

51.

toetab elurikkusega seotud tehnilis-teaduslike teadmiste ühise baasi väljatöötamist, võttes kasutusele võrreldavad tuvastamismeetodid, määratledes ühised järelevalve-eeskirjad ning luues asjaomased platvormid andmete ja teadmiste haldamiseks ja levitamiseks;

52.

soovitab paremini teadvustada kohalikul ja piirkondlikul tasandil pakutavaid ressursse ja teenuseid (keskkond, turism, põllumajandus, käsitööndus, energia, teenused ja sotsiaalmajandus), et edendada elurikkuse kaitsmise meetmete integreerimist eri valitsemistasandite kavandamistegevusse ja territooriumide sotsiaalmajandusliku arengu meetmetesse;

53.

kutsub üles süvendama ja levitama teadmisi Natura 2000 alade headest haldustavadest Euroopa tasandil, edendades korrapäraste dialoogide pidamist vastavate haldusorganitega, ning kaasama kohapeal elurikkuse vallas tegutsevad mitmesugused avaliku ja erasektori sidusrühmad;

54.

teeb ettepaneku viia 2020. aasta järgsesse raamistikku sisse nn SMART (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) tegevuseesmärgid, liikudes seisundipõhiste mittemõõdetavate eesmärkide juurest tulemustele orienteeritud ja nn survest tulenevate eesmärkide suunas, mis on määratletud selges ja toimivas vormis ja keeles ja mis võimaldavad edusamme eesmärkidega võrreldes mõõta ja neist aru anda;

55.

tunnistab vajadust seada 2020. aasta järgses üleilmses bioloogilise mitmekesisuse raamistikus kaalukamad ja hõlpsamini edastatavad eesmärgid, ajakohastades ja/või asendades samas ka tähtajalised Aichi eesmärgid, sealhulgas järgmised: 1) strateegiline eesmärk B elurikkusele avalduva otsese surve vähendamise ja kestliku kasutuse edendamise kohta peaks kalavarude, selgrootute ja veetaimede kõrval hõlmama ka maismaaliikide kestlikku kasutamist eesmärgi nr 6 kohaselt; 2) strateegiline eesmärk D elurikkusest ja ökosüsteemi teenustest kõigile tekkivate eeliste suurendamise kohta peaks – lisaks eelistele, mida mainiti eesmärkides 14, 15 ja 16 – tunnustama elurikkuse panust inimeste tervisesse, koos täiendavate eesmärkidega sellistes valdkondades nagu kasutus farmaatsias, ravimtaimed, toitumine, vaimne tervis ja tervishoiu edendamine jne, samuti tuleb selles tunnustada elurikkuse, rahu ja konflikti ning inimeste rände vahelisi seoseid; 3) pöörata rohkem tähelepanu teenustele, mida pakuvad mullastik, magevesi, avameri ja nende vastav bioloogiline mitmekesisus; 4) samuti tuleb loodus- ja ökosüsteemi teenuste raames võtta meetmeid, mis on suunatud elukeskkonna parandamisele linnades ja linnalähedastes piirkondades muu hulgas kliimamuutuste vaatepunktist;

56.

juhib kohalike kogukondade tähelepanu sellele, et on oluline käsitada elurikkust majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivealase võimalusena, muu hulgas seoses sotsiaalse kaasamise vajadustega, katsetades ka uusi kohaliku koostöö mudeleid, mis põhinevad sotsiaalsete ja keskkonnaalaste klauslite levitamisel elurikkuse suurendamiseks;

57.

kutsub üles kasutama ühiseid bioloogilise mitmekesisuse näitajaid kõigis asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes, lisama need sinna ja viima need omavahel vastavusse, sealhulgas iseäranis kestliku arengu eesmärkides, et vältida dubleerimist, edendada tõhusat ja integreeritud mõõdetavust ja rakendamist ning kasutada põhjapanevaid muutusi vaesuse kaotamise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise edendamise ning kohalikes kogukondades toiduga kindlustatuse suurendamise huvides;

58.

kutsub üles looma rohkem suutlikkuse arendamise võimalusi – sh vajalikud rahalised vahendid ning innovatiivsed ja innustavad meetodid, nagu vastastikune õpe –, et parandada tehnilisi teadmisi ja oskusi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide taastamiseks ning invasiivsete võõrliikide sissetungi ärahoidmiseks ja looduslike liikide ebaseadusliku tapmise ja nendega kaubitsemise ennetamiseks kõigil tasanditel, kaasastes bioloogilise mitmekesisuse haldamisse põlisrahvad ja kohalikud kogukonnad, eksperdid ja eriala esindajad (sh jahimehed, kalurid, lambakasvatajad ja metsnikud);

59.

teeb ettepaneku luua tugevamad partnerlused ja toetada kõigi sidusrühmade ja laiema avalikkuse kollektiivset tegevust, pöörates eritähelepanu põlisrahvaste ja kohalike kogukondade, naiste, noorte ja kõigi nende panusele, kes sõltuvad otseselt bioloogilisest mitmekesisusest ja haldavad seda (sh jahimehed, kalurid, lambakasvatajad ja metsnikud), ning looduslike liikide ebaseadusliku tapmise ja nendega kaubitsemise peatamisele. Komitee kordab vajadust suurendada tehnilist abi ja/või juhendamist (mitte ainult ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, vaid ka looduslike liikidega kaubitsemise transiidi- ja lähtepiirkondadele), suutlikkust ja õiguspõhiseid vahendeid tõhusaks osaluspõhiseks protsessiks, mis järgib hea valitsemistava põhimõtteid;

60.

julgustab töötama välja rahvusvahelisi standardeid bioloogilise mitmekesisuse strateegiatele ja tegevuskavadele ning integreeritud haldusele ja kavandamisele, samuti muid instrumente, mis on seotud tulevase valitsemis- ja juhtimismehhanismiga, et lihtsustada kasutuselevõttu ja sidusust;

61.

tunnistab üleilmse bioloogilise mitmekesisuse mudelite ja stsenaariumite tähtsust teadlikumate ja kindlapõhjalisemate elurikkuse haldamise otsuste langetamiseks ning innovatiivsete andmekogumissüsteemide arendamise või elurikkust hõlmavate andmetega olemasolevate süsteemide laiendamise olulisust;

62.

julgustab looma üleilmset teadmussiirde, järelevalve ja aruandluse platvormi, mis käsitleb riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud kohustuste elluviimist, et kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused parimate tavade vahetamisse ja levitamisse ning järelevalve-, aruandlus- ja kontrollimehhanismide toetamisse;

63.

rõhutab vajadust suurendada – üleilmselt, ELis ja riigisiseselt – bioloogilise mitmekesisuse rahastamist, mis on suunatud konkreetsele kohalikule kontekstile. See peaks hõlmama asjakohast juhendamist, et lihtsustada olemasolevatele rahastamisvahenditele juurdepääsu ning nende tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, samuti tulemuste korrapärast süstemaatilist hindamist, et vältida soovimatuid mõjusid ja konflikte erinevate poliitikaeesmärkide vahel;

64.

soovitab uurida ja ära kasutada uute ja innovatiivsete rahastamisvõimaluste eeliseid, sh maksustiimulid, toetused ökosüsteemi teenuste eest, piirkondlikud/riiklikud loteriid, spetsiaalne bioloogilise mitmekesisuse fond ELi ja/või üleilmsel tasandil ning rahastamisvahendite kombineerimine ja segarahastamine, samuti sellega seotud struktuurilisi uuendusi, nagu avaliku ja erasektori partnerlused elurikkuse vallas, eraettevõtlusfondid, avalik-õiguslikud fondid ja stiimulid tegutsemiseks näiteks vabatahtliku märgistamise/sertifitseerimise kaudu;

65.

võtab endale kohustuse osaleda jätkuvalt ja aktiivselt 2020. aasta järgse üleilmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku ettevalmistusprotsessis selles arvamuses väljendatud vaimus.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/30


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Teatis „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses““

(2018/C 461/05)

Raportöör:

André VAN DE NADORT (NL/PES), Weststellingwerfi vallavanem

Viitedokument:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“

COM(2018) 28 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

A.   Üldised märkused

Euroopa Regioonide Komitee

1.

tervitab Euroopa Komisjoni teatist „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ ning selles nimetatud ülesandeid ja põhiprobleeme. Lisaks rõhutab komitee, et ringmajandusele üleminekuks on vaja seada kõrged eesmärgid ning tegeleda plastiga seotud sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide ning praktiliste küsimustega; Märgib siinkohal ära Euroopa Komisjoni seadusandlikud ettepanekud, mis käsitlevad ELi randades ja vetes kõige enam levinud kümmet ühekordselt kasutatavat plasttoodet, mis koos mahajäetud kalapüügivahenditega moodustavad 70 % kogu mereprügist;

2.

tõdeb, et plastil on mitmeid eeliseid, kuna ta on väga kulumiskindel, hügieeniline ja odav materjal, kuid väljendab tõsist muret praeguste plasti kogumise ja ringlussevõtmise madalate määrade pärast ning usub, et selle probleemi lahendamisel keskendutakse praegu liigselt toruotsalahendustele (kogumine, sortimine ja töötlemine);

3.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli ringmajanduses plastile lahenduste väljatöötamisel ja elluviimisel ning nende huvi selle vastu. Omavalitsuste vastutus jäätmekäitluse ja keskkonnakaitse valdkonnas hõlmab prügitekke vältimist, jäätmete kogumist, transporti, taaskasutust (sh sortimine, korduskasutamine ja ringlussevõtt) ja kõrvaldamist ning prügi koristamist tänavatelt, rannast, järvedest ja merest, aga ka kalanduse ja turismi toetamist ning kodanike teadlikkuse suurendamist jäätmete, prügistamise ja ringlussevõtu küsimustes;

4.

keskendub plasti ringkasutusele tulevikus kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist. See tähendab vähem plasti, paremat plasti, paremat kogumist, paremat ringlussevõttu ja paremaid turge;

5.

on kindlalt veendunud, et plasti väärtusahela kõigi sidusrühmade parem koostöö ja materjaliahelal põhinev lähenemisviis on tõhusate lahenduste leidmiseks vältimatu; Meetmed tuleb suunata kõigile väärtusahela lülidele, sh tootedisain, plasti tootmine, hankimine, kasutamine, kogumine ja ringlussevõtt;

6.

rõhutab ringluspõhiste lahenduste väljatöötamiseks tehtava innovatsiooni ja investeeringute rolli ringmajandusele üleminekuks vajalike sotsiaalsete ja käitumismuutuste edendamisel, mis on otsustav samm ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ELi, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil; palub seepärast, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid käsitleksid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste käigus põhjalikult ELi rahastuse suurendamise võimalusi plasti ringmajanduse jaoks;

B.   Vähem plasti

Plastijäätmete vähendamiseks on kõige tähtsam vältida nende teket

7.

märgib, et ELi üldise jäätmehierarhia kohaselt on kõige tähtsam plastijäätmete tekke vältimine. Sortimist, töötlemist ja põletamist ei vaja plast, mis ei jõuagi prügi hulka. Jäätmetekke vältimine algab plastikasutuse piiramisest toote disainimisel;

8.

tuletab meelde, et plasti tarbetut kasutamist ühekordselt kasutatavates toodetes või toodete liigsel pakendamisel saab vältida mitmel viisil. On vaja tugevdada pakendamise põhikriteeriume, et vältida tarbetut või üleliigset pakendamist, ja kontrollida regulaarselt seda, kas ELi turul olevad põhilised tooted neile kriteeriumidele vastavad;

9.

nõuab olelusringipõhiseid lisauuringuid pakendi ja toidu säilitamise seoste kohta ning võimalikke alternatiivseid lähenemisviise toidujäätmete vältimiseks ilma (keerukat) plastpakendit kasutamata;

Prügi ja nn plastisupi vältimine ning vähem ühekordselt kasutatavaid tooteid

10.

rõhutab suurt muret plastiprügi pärast: koristamine on omavalitsustele kulukas ning seepärast on prügitekke vältimine nii maal kui ka merel väga tähtis;

11.

toetab Euroopa Komisjoni ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevat seadusandlikku algatust, millega seatakse eesmärgid ühekordselt kasutatava plasti kasutamise piiramiseks, kuna suurem osa meie tänavatel leiduvast plastiprügist on ühekordselt kasutatavast plastist. Tunnistab selle valdkonna esimese olulise sammuna hiljutisi ettepanekuid, mis keskendusid randades ja merel enim levinud ühekordselt kasutatavatele toodetele, kuid ootab edasisi ambitsioonikaid meetmeid, et käsitleda muude ühekordselt kasutatavate plastesemete prügi ja ka prügistamist maismaal;

12.

loodab, et seatakse ambitsioonikad kogumiseesmärgid ühekordselt kasutatavatele ja käigu pealt tarvitatavatele plasttoodetele, mis oleksid kaetud laiendatud tootjavastutuse süsteemiga, näiteks peaks plastist joogitaara kuuluma tootjavastutuse alla, et niiviisi prügi vähendada;

13.

rõhutab tootjate ja importijate täielikku vastutust oma toodete negatiivse mõju eest pärast nende prügiks saamist, mistõttu peavad nad kandma täielikku vastutust nende jäätmetest tekkiva prügi kogumis- ja töötlemiskulude eest;

14.

tõstab esile mitmed raskused, millega on vastamisi ELi konkreetsed kogukonnad ja piirkonnad, näiteks äärepoolseimad piirkonnad, jõgedeäärsed kogukonnad, saare-, ranniku- ja sadamakogukonnad, kui nad võitlevad mereprügiga; rõhutab nende kogukondade sidusrühmade kaasamise erilist tähtsust, et tagada nende arvamuse arvessevõtmine positiivsete ja praktikas rakendatavate lahenduste otsimisel;

15.

toetab teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist prügistamise alal ja koristustalguid; edendab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist sellistel üritustel nagu „Euroopa puhtaks!“ kampaania ja Euroopa jäätmetekke vähendamise nädal ning innustab omavalitsusi looma uusi algatusi ja uurib võimalust kaasata vabatahtlikke Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu;

16.

avaldab selles kontekstis tugevat toetust põhimõttele, mis sisaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekus sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kohta laevajäätmete üleandmiseks (COM(2018) 33), st et sadamarajatiste kasutamise tasusid vähendatakse, kui laeva ehitus, seadmed ja käitus on sellised, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult;

Mikroplasti vältimine

17.

toonitab, et mikroplast on üha laiemalt levinud probleemne nähtus, mida nüüdseks võib leida iga ökosüsteemi peaaegu kõigis osades, sh inimtoidus. Senini ei teata kuigi palju mikroplasti mõjust inimeste ja loomade tervisele ega meie ökosüsteemidele;

18.

soovitab lisauuringuid mikroplasti peamiste allikate ja liikumisteede kohta, näiteks autorehvide kasutamisest tulenev kulumine, tekstiilid ja prügi, sh seos plasti ringlussevõtu ja mikroplasti vahel, samuti mikroplasti mõju loomade ja inimeste tervisele ning ökosüsteemidele. Rõhutab sellest tulenevalt vajadust kehtestada usaldusväärne ja tõhus mõõtmistehnoloogia ja -meetodid ning kutsub Euroopa Komisjoni üles asjaomaseid uuringuid ja arengutegevust toetama;

19.

nõuab oksüdantide toimel laguneva plasti ja kavatsuslikult lisatud mikroplasti keelustamist kõigis toodetes, kus need ei ole inimtervise seisukohalt vajalikud, sh nahahooldustooted ja puhastusvahendid. Komitee soovib ka miinimumnõuete kehtestamist mikroplasti juhusliku eraldumise kohta toodetest, näiteks autorehvid ja tekstiilid, ning meetmete võtmist plastgraanulite kao vähendamiseks;

C.   Parem plast

Paremad disainilahendused

20.

on kindlalt veendunud pakilises vajaduses parema disainiga plasti järele, võttes arvesse tulevasi võimalusi plasti ja plasttoodete liigiti kogumisel, sortimisel ja ringlussevõtul, et plastist saaks ringmajanduse üks säästev element; rõhutab tungivat vajadust selle valdkonna innovatsiooni järele;

21.

rõhutab, et ringmajanduses ei peaks me põhimõtteliselt lubama ELi turule ringlusse mittevõetavaid tooteid ja materjale. Seepärast peaks hiljemalt 2025. aastal saama kogu ELi turule lastud plasti – kõiki plasttooteid ja plastpakendeid – vähemalt kulutõhusalt ringlusse võtta. Selleks on vaja, et keskkonnale kahjulikud ja ohtlikud ained oleksid plastist ja plasttoodetest 2025. aastaks täielikult eemaldatud;

22.

toonitab, et ringmajandus on lisaks fossiilse tooraine vaba majandus. Seda silmas pidades on vaja jõulist innovatsiooni tegevuskava ja edaspidist toetust, et võtta laiaulatuslikult kasutusele mittefossiilne plast eesmärgiga minna praeguselt fossiilpäritolu plastilt üle innovaatilisele, säästvale ja keskkonnahoidlikule plastile;

23.

on veendunud, et plasttoodete valmistamisel tuleb piirata kättesaadavate polümeeride arvu, nii et need polümeerid oleksid asjakohased ja neid oleks hõlbus eraldada, sortida ja ringlusse võtta, eriti kui tegu on ühekordselt kasutatavate toodetega. Selleks võib olla vaja töötada nende rakenduste jaoks välja ELi tasandi tööstusnormid;

24.

soovitab veelgi uurida vajadust ühtlustada või ka piirata plastis kasutatavaid lisaaineid, et mõjutada ja parandada plasti füüsikalisi omadusi eesmärgiga veelgi hõlbustada ja lihtsustada plasti ringlussevõttu ja ringlussevõtmisel saadud materjalide kasutamist. Selleks võib olla vaja töötada välja ELi tasandi tööstusnormid plastis kasutatavate lisaainete jaoks;

25.

on lisaks arvamusel, et muud plasttooted, mis ei ole pakendid, võivad samuti prügi tekitada ja need tuleb selle vältimiseks asjakohaselt kujundada; samuti peavad tootjad tagama asjakohased süsteemid nende toodete kõrvaldamiseks pärast nende kasutusaja lõppu;

26.

tuletab meelde, et laiendatud tootjavastutuse süsteemidel võib olla oluline roll ökodisaini edendamisel, näiteks eristades tasusid keskkonnahoidlikkuse alusel (eco-modulation) vastavalt toote ringlussevõtuvalmidusele, sh seoses võimalusega seda taaskasutada, liigiti koguda, töödelda ja ringlusse võtta, ning sõltuvalt ringlussevõetud materjali kogusest. Seetõttu peavad laiendatud tootjavastutuse süsteeme käsitlevad õigusaktid sisaldama vastutust ökodisaini eest. Nimetatud õigusaktides tuleks samuti viidata ELi tasandi tööstusnormidele polümeeride ja lisaainete kasutamise kohta ühekordselt kasutatavates toodetes;

27.

rõhutab, et lähikümnenditel tuleb luua materjale, millel ei ole kõigile praegustele plastidele iseloomulikku negatiivset keskkonna- ja tervisemõju ning mis saavad edaspidi plasti täielikult asendada. Seda silmas pidades nõuab komitee panustamist teadustegevusse ja mehhanismidesse, mis aitaksid sillutada teed uueaegsete materjalidega plastivabale tulevikule;

Biolagunev plast

28.

tõdeb, et praeguse põlvkonna biolagunev plast ei paku lahendust plastiprügi ja nn plastisupi probleemile, sest see ei lagune looduslikus keskkonnas ega veesüsteemides;

29.

rõhutab, et tarbijates tekitab segadust nõue, et mõnd plasti tuleb liigitada plasti ja teist biojäätmete hulka. See muudab tarbijate teavitamise keeruliseks ja põhjustab eksimusi nii tavaplasti kui ka biolaguneva plasti eraldamisel;

30.

toonitab, et plasti ringlussevõtu voogu sattunud biolagunev plast raskendab tavaplasti ringlussevõttu. Seepärast tuleks biolaguneva plasti kasutust piirata rakendustega, mille puhul biolagunevusel on kindel eesmärk, st biolagunevate kottide kasutamine biolagunevate jäätmete kogumiseks;

31.

rõhutab, et on vaja paremini määratleda biolagunevuse eri vormid ja/või kehtestada nende standardid. Need peaksid olema seotud jäätmekäitlusega, sh standardid kompostimis- ja lagundamisvõimaluste kohta, ning võtma arvesse Euroopa käitlusrajatiste levinud tavasid. See parandaks ja/või lihtsustaks märgistamist, vähendaks prügi teket ja parandaks liigiti kogumist ning lisaks innustaks ka innovatsiooni biolaguneva plasti valdkonnas;

32.

toonitab, kuivõrd tähtis on, et kompostitava plastina turustatav plast looduses ka tegelikult laguneks ega vajaks tööstuslikku kompostimist. Selline täpsustus aitaks märkimisväärselt vähendada mikroplasti leviku ohtu, kuna eksisteerib oht, et tarbija usub, et kehtiva märgistusega kompostitav plast laguneb looduses ilma lisatöötlemist vajamata, mis aga tegelikkuses kaugeltki nii ei ole;

D.   Parem kogumine

33.

rõhutab, et tõhusad plastijäätmete liigiti kogumise süsteemid on plasti ringmajanduse elementaarne nõue. Selleks peavad kogumissüsteemid olema kasutajate jaoks lihtsad ja loogilised;

34.

juhib tähelepanu sellele, et ELi liikmesriikides toimivad kogumissüsteemid ei hõlma tavaliselt muud kui pakendiplasti. See tähendab, et muid plasttooteid eraldi ei koguta ja need jõuavad koos olmejäätmetega prügilasse või põletusrajatistesse või satuvad isegi (mere)prügi hulka. See põhjustab kahju keskkonnale, väärtuslike ringlussevõetavate materjalide kadu ja segadust tarbijate hulgas, kes ei mõista, miks mõnd plasti tuleks eraldi koguda ringlussevõtu jaoks, aga mõnd mitte; Paremad teabekampaaniad ja jäätmete liigiti kogumise põhimõtte suurem järjepidevus liikmesriikide vahel võimaldaksid suurendada ringlussevõetud jäätmete mahtu ja parandada jäätmete kogumise juhiste järgimist nii kohalike elanike kui ka turistide seas;

35.

tõdeb, et kui plasti ja plasttoodete kogumise aluseks on laiendatud tootjavastutuse süsteemid, tuleb seada tõhusad eesmärgid viisil, millega tootjaid innustatakse igal võimalusel seatud eesmärke ületama;

Plasti tõhus liigiti kogumine

36.

palub komisjonil kaasata liigiti kogumise parandamisse kõik sidusrühmad, ka need, kes tegelevad jäätmetekke vältimise ja muu kui plastmaterjalide käitlemisega;

37.

rõhutab, et kogumissüsteemide keskmes peaks olema pigem plast kui tooraine, mitte aga plast kui pakend. See lihtsustaks märkimisväärselt tarbijate teavitamist ja suurendaks kogumise määra. Parem kooskõla omavalitsuste ja laiendatud tootjavastutuse süsteemide vahel on vajalik selleks, et arutada tootjate ja importijatega peetavas dialoogis muuks kui pakendamiseks kasutatud plastijäätmeid. Seda tuleb arvesse võtta ka pakendite ja pakendijäätmete direktiivi läbivaatamisel;

38.

väljendab heameelt jäätmete liigiti kogumise ja sortimise uute juhiste koostamise üle ning palub, et Euroopa Komisjon tagaks omavalitsuste kaasamise juhiste koostamise ja levitamise protsessi, pidades silmas nende olulist rolli paljudes liikmesriikides;

39.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud jäätmekäitlusstrateegiad peaksid keskenduma jäätmehierarhiale, st jäätmetekke vältimine, liigiti kogumine ja olmejäätmete vähendamine. Seda liiki strateegiate kohta on palju häid tavasid ja kogemusi. Innustada tuleks innovatsiooni liigiti kogumise valdkonnas ning tugevalt toetada omavalitsuste vahelist parimate tavade ja teadmiste vahetust näiteks selliste vahendite abil nagu TAIEXi vastastikuse abi vahend või ELi linnade tegevuskava;

40.

rõhutab vajadust tagada, et Hiina kehtestatud plasti keeld ei tooks kaasa rohkem prügilaid, (ebaseaduslikku) jäätmete ladustamist või põletamist, samuti on vaja rohkem investeerida nüüdisaegsesse ringlussevõtu võimsusesse;

Üldsuse teadlikkus ja käitumismuutused

41.

rõhutab, et edukate jäätmekäitlusstrateegiate loomiseks peavad komisjon, liikmesriigid ja omavalitsused teadma, millised on kohalikul ja piirkondlikul tasandil seosed taristu, teabevahetuse ja üldsuse suhtumise ning käitumismuutuste toetuseks rakendatavate vahendite vahel;

42.

toonitab, et üldsuse teadlikkus jäätmekäitlusest on tõhusate kogumissüsteemide nõuetekohase toimimise eeltingimus. Üldsuse teadlikkuse väljenduseks on jäätmete liigiti kogumise ja jäätmetekke vältimise toetamine ning kohalike algatuste korraldamine, kuid see ei pruugi alati põhjustada käitumismuutusi. Positiivsetele käitumismuutustele kaasa aitavate mehhanismide parem tundmine on seega vältimatu. Komitee rõhutab seda silmas pidades, et tuleb edendada käitumismuutusi toetavate strateegiate edasiarendamist nii klassikaliste vahendite, nagu stiimulid ja sanktsioonid, kui ka innovaatiliste meetodite abil ning pakkuda tugevat toetust parimate tavade ja teadmiste jagamisele omavalitsuste vahel;

43.

innustab kõiki kohalikke ja piirkondlikke sidusrühmi panustama teadlikkuse suurendamisse ringlussevõetud plasti eelistest;

Euroopa tasandil tuleks kaaluda joogitaara ühtlustatud pandisüsteemi kasutamist

44.

tõdeb, et kinnitust on leidnud tõsisasi, et pandisüsteemide abil saab saavutada väga kõrge kogumismäära ja kvaliteetse ringlussevõtu ning see aitab lisaks kaasa prügi ja plastisupi vältimisele;

45.

nendib, et üha rohkem ELi riike rakendavad pandisüsteemi, millel mõnikord on negatiivne piiriülene mõju piirkondades, kus on erinev pandisüsteem;

46.

soovitab kaaluda ühtlustatud lähenemisviisi ELi tasandil või vähemalt maksimaalset koordineerimist nende liikmesriikide puhul, kes pandisüsteemi praegu rakendavad või kes kavatsevad tulevikus uusi süsteeme välja töötada, et vältida negatiivset piiriülest mõju ja hõlbustada kaupade vaba liikumist;

Uurida tuleks kvantitatiivsete eesmärkide alternatiive

47.

märgib, et plasti liigiti kogumise ja ringlussevõtu osas mitmes ELi direktiivis (pakendite ja pakendijäätmete direktiiv, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiiv, elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv) seatud eesmärgid on samad kõigi liikmesriikide jaoks, ehkki liikmesriikide praegused tulemused erinevad märkimisväärselt. Nii on jõutud olukorda, kus mõni liikmesriik peab ikka veel kõvasti pingutama, samas kui teised saavutavad eesmärgid kergelt ega ole motiveeritud neid ületama;

48.

soovitab direktiivides seatud eesmärgid läbi vaadata, et luua jõulisemaid stiimuleid ja innustada ringlussevõtu kvaliteeti parandama, võttes aluseks järgmised võimalikud lähenemisviisid:

viia sisse soodustus eesmärkide ületamise eest;

laiendada tootjate rahalist vastutust, hõlmamaks nende oma toodete jäätmekäitluse kogukulu, sh prügikoristuse kulu või eraldi kogumata ja siiski olmejäätmete hulka sattunud toodete kogumise ja käitlemise kulud;

E.   Parem ringlussevõtt

Sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogia arendamine

49.

avaldab tugevat toetust teadusuuringutele ja innovatsioonile uute sortimis- ja ringlussevõtutehnoloogiate valdkonnas, sh depolümeriseerimine. Teoreetiliselt võib see aidata lahendada paljud praegused probleemid, mis on seotud plasti sortimise ja ringlussevõtuga;

50.

rõhutab piirkondade ja linnade võimalusi alt-üles algatuste arendamisel ja toetamisel eluslaborite, innovatsioonikeskuste ja muude koostööl põhinevate innovaatiliste lähenemisviiside abil, et edendada nutikat disaini ja teisese tooraine kasutamist;

51.

toetab strateegias nimetatud lisainvesteeringuid prioriteetsetesse teadusuuringutesse ja innovatsioonimeetmetesse ning on valmis tegema Euroopa Komisjoniga koostööd uue plastiga seotud teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava koostamisel. Niisugune koostöö peaks tagama kohaliku ja piirkondliku mõõtmega arvestamise nii käsitlemist vajavate prioriteetsete probleemide tuvastamisel kui ka leitud innovaatiliste lahenduste asjakohasel levitamisel;

52.

toetab sorditud plastijäätmete ja ringlussevõetud plasti kvaliteedinormide väljatöötamiseks tehtavat tööd;

Jäätmetest energia tootmise eelistamine prügilasse ladestamisele

53.

tuletab meelde, et lühiajalises plaanis tuleks ringlusse mittevõetavaid plastijäätmeid ja ohtlikke aineid sisaldavaid plastijäätmeid käidelda kõige tõhusamates ja puhtamates jäätmetest energiat tootvates tehastes, kus plastijäätmete suurt energiasisaldust saab kasutada soojuse ja elektri tootmiseks;

F.   Paremad turud

Tungivalt tuleks soovitada ringlussevõetud materjalide kasutamist uutes toodetes

54.

on sügavalt veendunud, et lõppkasutajate nõudlust ringlussevõetud materjalide järele tuleks stimuleerida rahaliste soodustuste abil, mis loovad reaalse rahaliselt atraktiivse alternatiivi esmakasutuses olevatele materjalidele ja fossiilpäritolu plastile, lisaks tuleks kõrvaldada ühtse teisese tooraine turu loomise takistused;

55.

tuletab meelde, et siiani subsideeritakse fossiilkütuseid, mistõttu neist valmistatud plasti hind on väiksem kui ringlussevõetud või bioressursipõhise plasti oma, mis on peamine majanduslik takistus plasti ringmajanduse arendamisel; nõuab seetõttu tungivalt selliste väärade stiimulite kaotamist. Lisaks sellele võiks fossiilpäritolu plasti ja plasttoodete tootjatele ja importijatele panna rahalise vastutuse CO2-heite vähendamise eest nende plastijäätmete lõppkäitlemisel;

56.

rõhutab, et 2025. aastaks peaksid plasttoodete tootjad kasutama uute plastide tootmisel vähemalt 50 % ulatuses ringmaterjale, kui lõpptoodet puudutavad õiguslikud piirangud ei keela ringmaterjali kasutamist; rõhutab väärtusahelast lähtuva lähenemisviisi vajalikkust tootjate, tarbijate, omavalitsuste ja ringlussevõtusektori huvide lähendamisel, et parandada ringlussevõtu kvaliteeti ja teiseste materjalide kasutamist;

57.

toetab seepärast ELi algatust, mis on seotud üleskutsega ettevõtjatele ja/või tööstusliitudele võtta vabatahtlikke kohustusi, ning palub omavalitsustel tutvustada oma piirkonna sidusrühmade võetud kohustusi, edendades häid tavasid ja seega innustades teisi neid järgima. Samuti tuleks kontrollida, kuidas võetud kohustusi täidetakse ja vajaduse korral tuua esile ka ebaõnnestumised, tagamaks, et vabatahtlikud kohustused ei oleks pelgalt teatavate toodete või sektorite maine parandamiseks antud tühjad lubadused;

Riigihanked

58.

rõhutab Euroopa ametiasutuste keskkonnahoidlike riigihangete potentsiaali plastijäätmete tekke vältimisel, sest nad saavad oma ostujõu abil vabatahtlikult valida keskkonnahoidlikke kaupu, teenuseid ja töid, mis on eeskujuks ka teistele organisatsioonidele. Komitee kutsub seepärast kõiki omavalitsusi üles andma plasti ringlussevõttu panuse oma riigihankepoliitika kaudu, nõudes nende ostetud toodetes ökodisaini põhimõtete rakendamist ja ringmaterjali kasutamist;

59.

väljendab heameelt Euroopa Komisjoni ja mitmete Euroopa riikide välja töötatud juhiste üle keskkonnahoidlike riigihangete vallas keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide (1) näol, kuid palub komisjonil esitada täpsemad juhenddokumendid, mis sisaldavad teavet ringlussevõetud plasti liigist, selle kasutusvõimalustest ning ringlussevõetud plasti kasutamisel saadavast keskkonna- ja võimalikust majanduslikust kasust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks;

60.

rõhutab, et enamik ookeanidesse jõudvast plastist pärineb Aasiat ja maailmas võetakse ringlusse ainult 9 % plastist. Seda silmas pidades näeb komitee suuri võimalusi ülemaailmete tarneahelate jätkusuutlikkuse ja jälgitavuse parandamiseks ELi uue kaubandusstrateegia „Kaubandus kõigile“ rakendamise abil, sest selle eesmärk on edendada kaubanduslepingute ja eelishinnaprogrammide võimendava mõju toel kestlikku arengut kogu maailmas. Komitee kiidab seepärast heaks rõivasektorit käsitleva ELi juhtalgatuse, mille kohta Euroopa Parlament esitas ettepaneku 2017. aasta märtsis, (2) ning toonitab, et niisugused algatused sõltuvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pakutavast toetusest nende algatuste propageerimisel ning peaksid suunama kohaliku ja piirkondliku tasandi detsentraliseeritud arengukoostöö meetmeid.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  http://ec.europa.eu/environment/gpp/pubs_en.htm.

(2)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//NONSGML+TA+P8-TA-2017-0196+0+DOC+PDF+V0//EN.


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/37


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Spordi integreerimine ELi 2020. aasta järgsesse tegevuskavva“

(2018/C 461/06)

Raportöör:

Roberto PELLA (IT/EPP), Valdengo vallavanem (Biella provints)

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

kavatseb analüüsida Euroopa Liidu ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil spordi majanduslikku ja inimmõõdet ning sotsiaalse kaasatusega seotud aspekte, kuna need on omavahel lahutamatud. Sport kui järjepidev motoorne ja kehaline tegevus on seotud mitmesuguste poliitikavaldkondade, toodete ja teenustega, mis puutuvad kokku ja avaldavad eri väärtusahelatega vastastikust mõju;

2.

märgib, et uusimate hinnangute kohaselt on sport ELi jaoks oluline majandusvaldkond, kuna selle osakaal riikide majanduses on võrreldav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonna osakaaluga kokku, (1) ning oodata on selle tähtsuse suurenemist. Lisaks sellele moodustab spordisektor 2 % ELi sisemajanduse koguproduktist, pakkudes 7,3 miljonit töökohta kogu kontinendil, mis on 3,5 % kogu ELi tööhõivest. Turismi seisukohast tehakse igal aastal 12–15 miljonit rahvusvahelist reisi, mille eesmärk on spordivõistlustel osalemine või spordiga tegelemine. Seega on spordisektori üks iseärasusi tihe seos teiste tootmisvaldkondadega, nagu kõigile kättesaadav või sporditurism, tehnoloogia, tervishoid, keskkond ja transport, integratsioon ning ehitus ja taristu, mille kaudu see aitab otseselt ja kaudselt kaasa lisandväärtuse loomisele (2);

3.

märgib samal ajal siiski, et SpEA (SportsEconAustria) (3) poolt Euroopa Parlamendi tellimisel teostatud uuringust ilmnes selgelt, et spordi mõju ja ulatust avaliku poliitika mõjutamisel ja suunamisel alahinnatakse, iseäranis arvestades selliseid nähtusi nagu vabatahtlik tegevus (suurem osa sporditegevustest toimub mittetulundusstruktuurides), integratsiooni- ja sotsiaalse kaasatuse protsessides sündiv ülekanduv mõju või füüsilise passiivsuse kulud, mis ulatuvad ELi 28 liikmesriigis 80 miljardi euroni aastas (4) ning lisanduvad mõjule, mida liikumise puuduse või vähesuse põhjustatud haigused avaldavad keskpikas perioodis piirkondliku tervishoiu eelarvele;

4.

rõhutab, et vaatamata kehalise aktiivsuse kasvavale tunnustamisele olulise poliitilise väljakutsena on kohalikul tasandil ikka veel suuri lünki teadmistes kehalise aktiivsuse laiema kasu kohta, sest uuringud näitavad, et 66 % kohalikest poliitikutest ei ole teadlikud rasvumise määrast oma kogukonnas ja 84 % ülekaalulisuse määrast (5);

5.

rõhutab, et spordi puhul ei ole tegemist mitte marginaalse sektori, vaid hoopis ELi esmatähtsa investeerimiseesmärgiga, kuna spordi määratlus hõlmab tänapäeval lisaks võistluspordile täielikult ka motoorse ja kehalise aktiivsuse valdkondi, mis ei tähenda üksnes sporditegevuse suurenemist, vaid ka tervise edendamist ja tervislike eluviiside omaksvõtmist. Käsitlusviisi eesmärk peab olema pakkuda võrdsemat, st tasakaalustatud, üheõiguslikku ja võrdväärset juurdepääsu erinevatele aladele ja ennetada krooniliste haiguste (eelkõige mittenakkuslike haiguste, nagu ülekaalulisus, II tüübi diabeet, veresoonkonna haigused, vaimuhaigused jne) teket;

6.

rõhutab spordi keskset tähtsust tervist tugevdava ja heaolutegurina, mida on tunnustatud iseäranis kolmandas ELi tervishoiuprogrammis ning HEPA (tervist tugevdav kehaline aktiivsus) seires, Maailma Terviseorganisatsiooni 2014.–2019. aasta tegevuskavas ning Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa andmebaasis toitumise, rasvumise ja kehalise aktiivsuse kohta (NOPA);

7.

tuletab ühtlasi meelde, et kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 käsitatakse sporti kestliku arengu olulise tegurina ja tunnustatakse selle tähtsust parema tervise ja hariduse aspektist, samuti selle panust rahu tagamisse, sallivuse, lugupidamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamisse ning naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamisse (6);

8.

juhib tähelepanu mõnele sporti käsitlenud Eurobaromeetris esile toodud tulemustest (7):

peaaegu pooled (46 %) Euroopa kodanikest ei tegele kehalise tegevuse ega spordiga ning nende osakaal on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud (2013. aastal 42 %), jätkates 2009. aastal alanud suundumust;

sporditegevuse või kehalise aktiivsuse osatähtsus on väiksem madalama haridustasemega ja/või suuremate majandusraskustega isikute seas;

mitteametlikud sportimiskohad, nagu pargid või õuealad (40 %), kodu (32 %) või teekond kodust kooli/töökohta (23 %), on rohkem levinud kui ametlikud sportimiskohad;

peamine motiveerija kehaliseks aktiivsuseks on tervis ja vormisolek, peamine takistus on aga ajapuudus;

enamik Euroopa kodanikke leiab, et kohalikul tasandil on olemas võimalused kehaliseks aktiivsuseks, kuid samal ajal arvavad paljud neist ka, et kohalikud omavalitsused peaksid selle valdkonnaga rohkem tegelema;

9.

juhib tähelepanu asjaolule, et muu hulgas ELi kogetud majanduskriisi järel kaasneb spordi rolliga majanduses ja tänapäevases ühiskonnas märkimisväärne kasu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks: spordist mõjutatud sektorite läbilaskvus, luues võimendavat mõju; konkurentsivõime, atraktiivsus ja elukvaliteet seal, kus on palju olulisi spordiüritusi ja -tegevusi; tööalane konkurentsivõime, arvestades, et rajatised on Euroopas väga sageli omavalitsuste omandis; integratsioon tõhusa vahendina ELi ühiste väärtuste propageerimiseks, mis sageli väljenduvad selgemini kohalikul tasandil (8). Seega, arvestades et sporti kasutatakse üha sagedamini sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamise vahendina, kasvavad nõudmised spordisektori tulemuslikkusele ja tõhususele järk-järgult mitte ainult selle ülesannetest tulenevate eesmärkide saavutamise vahendina, vaid ka strateegilise eesmärgina iseenesest;

Tausta analüüs: Euroopa tasandi algatused

10.

märgib, et esimese poliitikadokumendi spordi kohta ehk sporti käsitleva valge raamatu avaldas Euroopa Komisjon 2007. aastal;

11.

soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et spordi-, kultuuri- ja haridusüritused võivad siin toimida integreerumistakistusi vähendava raamistikuna, nagu on märgitud komitee arvamuses „Võitlus radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastu“ (9);

12.

rõhutab, et alates 2009. aasta detsembrist kehtiv Lissaboni leping sisaldab eraldi artiklit, nimelt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 165, millega anti ELile uued võimalused spordi toetamiseks, kehtestades sätted selle edendamiseks ja kutsudes ELi üles võtma meetmeid spordi Euroopa mõõtme arendamiseks. Juba ELi toimimise lepingu artikli 6 punktis e on märgitud, et EL on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks või täiendamiseks spordi valdkonnas;

13.

tuletab meelde, et komisjon võttis 2011. aastal vastu teatise „Euroopa mõõtme arendamine spordis“, (10) mille põhjal võttis nõukogu vastu resolutsiooni ELi spordialase töökava kohta (2011–2014), millega tugevdati veelgi spordialast koostööd Euroopas, määrates kindlaks selliste ELi tasandi meetmete prioriteedid, kuhu on kaasatud ELi liikmesriigid ja komisjon. 2012. aastal võttis nõukogu vastu järeldused kehalise tegevuse kui tervist parandava vahendi edendamise kohta ja spordipoliitika väljatöötamiseks vajaliku andmebaasi suurendamise kohta, kutsudes komisjoni üles avaldama korrapäraseid ülevaateid spordi ja kehalise tegevuse kohta;

14.

meenutab samuti, et töökava rakendamiseks keskendus ekspertide tegevus praeguse Eurobaromeetri uuringu küsimustiku kasutuselevõtule;

15.

märgib, et hiljuti (2017. aastal) käivitati koostöös Euroopa spordialase innovatsiooni platvormiga (EPSI) piirkondadevaheline algatus, mis hõlmab praeguse seisuga 10 riiki. Algatuse nimi on ClusSport ning selles käsitletakse majanduslikku arengut ja väärtusloomet kõnealuses sektoris. Viimase 18 aasta kestel on Euroopa spordipealinna ja -linnade liit (ACES Europe) propageerinud Euroopa väärtusi Euroopa lipu all toimuva Euroopa spordipealinna, -linna ja -piirkonna konkursi kaudu;

16.

märgib, et 2017. aasta juulis jõustus uus ELi spordialane töökava, milles esitati ELi liikmesriikide ja komisjoni prioriteedid kuni 2020. aastani: spordi ausus, rõhuasetusega heale juhtimistavale, alaealiste kaitsele, võitlusele võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu ning dopingu- ja korruptsioonivastasele võitlusele; spordi majanduslik mõõde, rõhuasetusega innovatsioonile ning sidemetele spordi ja digitaalse ühtse turu vahel; sport ja ühiskond, rõhuasetusega sotsiaalsele kaasatusele, treeneritele, meediale, spordikeskkonnale, tervisele, spordialasele haridusele ja spordidiplomaatiale;

17.

tuletab lõpetuseks meelde komisjoni värskeimat algatust „Tartu üleskutse tervislikele eluviisidele“ (11) – tegevuskava, mille tulemuseks on valdkondadevahelise koostöö märkimisväärne areng;

Eesmärgid

18.

teeb seni esile kerkinud võimalusi ja probleeme arvestades ettepaneku tegeleda järgmiste küsimustega:

a.

suurendada suutlikkust pidada dialoogi käimasolevate projektide ja piirkondade kõige uuemate meetmete alal, tagades suure osaluse ning soodustades heade tavade ja partnerluste vahetamist (laiendades seda väljaspool Euroopat asuvatele riikidele);

b.

tuua spordiprojektid kodanikele lähemale ja suurendada nende sotsiaalset mõõdet, seades esikohale läheduse ja kohalikkuse, arvestades ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust rajatiste ja ürituste eest;

c.

tagada võimalikult suur üldine teadlikkus motoorse ja kehalise aktiivsuse ning sporditegevuse kasulikkusest;

d.

tutvustada ulatuslikult positiivset mõju, mida sport avaldab ELi majandusele, ja seega lõimida spordipoliitika senisest enam valdkondadesse, millega see seotud on ja mida see mõjutab;

e.

soodustada rohkem tehnoloogilisi uuendusi ja ettevõtteid, mis põhinevad kohalike ja piirkondlike kogukondade toetamise vahenditel, kutsudes teadus-, tehnoloogia- ja haridussektori osalejaid koos korraldusasutustega üles ühendama jõupingutusi, et töötada välja ja rakendada ellu ühine strateegia, mis tegeleks kõigi väärtusahelate ühenduskohtadega nii tootmisprotsessi eel kui ka järel ja pööraks ülimat tähelepanu sektoris pakutavatele töövõimalustele;

f.

pidada sporti kodanike tõeliseks õiguseks, mis edendab ühiskonnaelus osalemist ja kaasatust, iseäranis puudega kodanike seas, ning pakub võimalusi parandada elukvaliteeti ja füüsilist ja vaimset heaolu ning haridusvõimalusi;

g.

pakkuda toetusmeetmeid eesmärgiga teha kõigile kodanikele sõltumatult vanusest, soost, kodakondsusest ja sotsiaalsest päritolust täielikult kättesaadavaks spordirajatised, võimaldades nende vaba kasutamist ja pikendades nende lahtiolekuaegu;

h.

suurendada toetust naiste spordivõistlustele ja selliste võistluste nähtavust;

i.

käsitada sporti sotsiaalse integratsiooni ja võrdõiguslikkuse hõlbustamise vahendina;

j.

toetada eelarvest võistlustel osalevate harrastussportlaste liikuvust, iseäranis kaugel asuvatest piirkondadest, saartelt ja äärepoolseimatest piirkondadest pärit sportlaste puhul;

Poliitilised soovitused ja ettepanekud

19.

juhib tähelepanu võimalusele soovitada meetmeid ja luua konkreetsed vahendid spordi integreerimiseks ELi 2020. aasta järgsesse tegevuskavva, milleks tuleb

Poliitilisel tasandil

20.

teha suuri jõupingutusi sellise spordidiplomaatia huvides, mis on suuteline edendama Euroopa väärtusi spordi ning konstruktiivse ja mitmetasandilise dialoogi abil, kaasates kõiki valitsustasandeid ja ELi institutsioone, nagu Euroopa Parlament, näiteks selle spordi laiendatud töörühma kaudu, Euroopa Komisjoni asjaomased peadirektoraadid, riiklikud olümpiakomiteed ja Euroopa Olümpiakomitee ning kõik, muu hulgas kodanikuühiskonnas tegutsevad asjaomased sidusrühmad, nt katseprojektide alusel;

21.

arendada välissuhteid ja rahvusvahelise koostöö projekte väljaspool Euroopat, et luua täiendav võrdlusmõõde liikuvusprojektide ning teadmiste, kogemuste ja heade tavade vahetamise abil (communities of practices);

22.

töötada Euroopa tasandil välja vahendid, milles sporti nähakse ELi majanduskasvu tegurina, koostades mentorlusprogramme ja mittesiduvaid poliitilisi meetmeid (koostöös nt iga-aastase spordifoorumi või teabepäevadega) ning toetades parimate tavade vahetamist kohalike ja piirkondlike spordiorganisatsioonide ja -ühenduste vahel nende suhete raames üleriigilise ja Euroopa tasandiga, järgides kaasavat ja alt üles suunatud lähenemisviisi, milles võetakse arvesse nende taotlusi ja vajadusi;

23.

tugevdada Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli territooriumide senisest aktiivsema ja kooskõlastatuma kaasamise kaudu iga-aastasesse Euroopa spordinädala algatusse, mis on selle loomisest alates olnud suur motivatsiooni allikas selliste keskmise pikkusega ja pikaajaliste poliitikameetmete rakendamiseks, millel on tõestatud mõju tervislikule eluviisile ja käitumisele ning kodanike osalemise suurendamisele aktiivses elus, mis tagaks suurema ametialase pädevuse ja tööalase konkurentsivõime spordisektoris;

24.

tagada, et Euroopa Liit toetab liikmesriike praktiliselt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni spordi mõõtme täielikul rakendamisel;

Programmide tasandil

25.

pidada tervitatavaks Euroopa Komisjoni ettepanekut kahekordistada programmi „Erasmus“ rahastamist ELi järgmises pikaajalises eelarves ajavahemikuks 2021–2027, samuti selle keskendumist rohujuure tasandi spordile (12). Komitee kutsub komisjoni üles keskenduma seoses sellega kogemuste vahetamisele ka – iseäranis noorte – treenerite, spordiametnike ja spetsialistide hulgas, kes on laiemas tähenduses seotud kõnealuse sektoriga, näiteks üksteiselt õppimise ja õppekülastuste kaudu, kasutades vastastikku üksteise asjatundmust ja kogemusi ning suurendades kohalikul tasandil linnade, omavalitsusüksuste ja piirkondade suutlikkust eesmärgiga töötada välja innovaatilised lähenemisviisid, kuidas integreerida kehaline aktiivsus keskse elemendina linnade ja piirkondade strateegiatesse;

26.

kutsuda üles – arvestades, et kohalikku rohujuurespordi taristusse ei investeerita piisavalt, – eraldama järgmistes Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides vahendeid konkreetselt ja selgesõnaliselt spordi jaoks, keskendudes iseäranis kehalise aktiivsuse edendamisele ebasoodsas olukorras piirkondades, tagades kõigile juurdepääsu sporditegevusele ning parandades inimeste oskusi ja võimeid kui majandus-ja sotsiaalarengu peamisi tegureid;

27.

pidada oluliseks lisada – samuti programmi „Erasmus +“ raames – täpsemad suunised vajaduse kohta tegeleda kohustuslikust haridustasemest alates rohkem spordiga;

28.

kutsuda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde toetama – iseäranis noorte – tööhõive edendamist idufirmade või tehnoloogilise innovatsiooni platvormide kaudu sektoris ja tugevdama rohujuure tasandi sporti, kasutades uut põlvkonda väiksemahulisi spordirajatisi ja sporditaristut; edendada spordi abil soolist võrdõiguslikkust, et osalemismäära suurendamise eesmärgil tõhustada spordipoliitikat. Lisaks võiks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames toetada uusi lahendusi konkreetsetele probleemidele, millega seisavad vastamisi ELi piirkonnad, toetades näiteks rahva- ja traditsioonilisi spordivorme ning julgustades nende integreerimist avaliku haridussüsteemi õppekavadesse, mille abil saaks väärtustada ja tutvustada Euroopat, säilitades kogukondade eripära ja identiteeti;

29.

edendada rahvatervist motoorse ja kehalise aktiivsuse kaudu, nagu on juba väljendatud Tartu hartas, sealhulgas töökohas, kaaludes selleks tööandjatele, sh Euroopa VKEdele stiimulite pakkumist, et parandada töötajate tulemuslikkust ja üldist tootlikkust ning samal ajal vähendada töölt puudumisi ja ennetada haigusi;

30.

toonitada, kui tähtis on kavandada kogukonna tegevusi, eelistatavalt koostöös kodanikuühiskonna osalejatega, avalikel aladel, millele pääsevad kergesti ligi kõige haavatavamad rühmad, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimesed, (13) emad ja lapsed ning eakamad, samuti sotsiaalse tõrjutuse ohus elanikerühmad, nagu sisserändajad või ebakindlates sotsiaalmajanduslikes tingimustes elavad inimesed, et parandada põlvkondadevahelist suhtlemist ja integratsiooni Euroopa kodanike seas; kavandada kogukonna tegevusi kinnipeetavate jaoks. Komitee kutsub sel eesmärgil kaaluma sarnaselt olemasolevale WIFI4EU algatusele mehhanismi Sport4EU, et edendada motoorse ja kehalise aktiivsuse kaudu rahvatervist. Mehhanism toimiks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil kupongide alusel, mida eraldataks geograafiliselt tasakaalustatud viisil;

31.

selgitada hariduse kaudu, aga ka põllumajandusprogrammide temaatiliste eesmärkide raames seost kehalise aktiivsuse ja tervisliku toitumise vahel, eriti koolis, luues nt tõelised katselaborid ehk „tervise aiad“, kus pakutakse lastele, koolinoortele ja peredele praktilist teavet õige toitumise, puu- ja köögiviljade hooajalisuse, ebatervislike eluviisidega kaasnevate ohtude ning sporditegevuse ja kehalise aktiivsuse tähtsuse kohta;

32.

eraldada tulevasele linnade tegevuskavale ELi institutsioonides pööratavat suurt tähelepanu arvestades vajalikud ressursid, et katsetada ja arendada nn aktiivseid linnu, mis on väga atraktiivsed turismi ja innovatsiooni seisukohast ning varasemast nutikamad linnaelanike vajadustega tegelemisel;

33.

kutsuda üles lisama Interraili projekti spordiüritusi ja spordiga seonduvaid sümboolseid kohti, et kõige nooremal põlvkonnal oleks võimalik avastada ja levitada ELi toetatavaid spordi väärtusi, stimuleerides seega noorte identiteedi kujunemist;

34.

kasutada olemasolevate struktuurifondide vahendeid üldkasutatavate hoonete ja üldkasutatava taristu energiatõhusamaks muutmiseks, et aidata suurendada olemasolevate spordirajatiste keskkondlikku jätkusuutlikkust, muu hulgas takistades mikroplastide suurenevat kasutamist, uurides võimalust muuta sellised rajatised ELi vahendite abil mitmeotstarbelisteks rajatisteks;

35.

lisada järgmisesse programmi „Euroopa horisont“ võimalusi andmete kogumise vahendite ja vastavate mudelite väljatöötamise parandamiseks, et leida uuenduslikke lahendusi ja arendada uusi tehnoloogiaid pidevaks teadmistevahetuseks, sealhulgas vastusena tulevase eesistujariigi Rumeenia seatud eesmärkidele aruka spetsialiseerumise strateegia ja digitaalse ühtse turu osas;

36.

kutsuda üles käsitlema eespool mainitud algatusi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku teemalistel läbirääkimistel, integreerides spordi tõhusalt ELi 2020. aasta järgsesse tegevuskavva; nõuda samuti arutelu võimaluse üle luua spordiprogramm;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

37.

eeldab, et seoses aruteluga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle ja selle heakskiitmisega tekib võimalus panna kõnealuse teema juures maksma subsidiaarsuse põhimõte ning juhtida Euroopa Komisjoni tähelepanu eesmärgile rõhutada asjakohasel viisil kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määravat tähtsust spordi majandusliku ja inimmõõtme jaoks;

38.

kinnitab taas, et käsitab piirkondlikke tegevuskavasid, milles määratakse kindlaks struktuurifondide investeerimisstrateegiad, kasuliku ja tõhusa vahendina, millele suunata jõupingutused, ning juhib tähelepanu tõsiasjale, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on need, kes tagavad mitmetasandilise koostööl põhineva valitsemise, mille puhul asutused, ettevõtjad, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kodanikud saavad kaasa aidata sektori kujundamisele ja arengule;

39.

kavatseb osaleda koostöös teiste ELi institutsioonidega järelemõtlemises, mis aitaks muuta arutelu ja poliitilise narratiivi konkreetseteks ettepanekuteks kooskõlas SEDECi komisjoni tööprogrammi (21.11.2017, punkt 1.2) ja Euroopa Regioonide Komitee poliitiliste prioriteetidega;

40.

loodab, et komisjon kohustub ratifitseerima ELi nimel Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase konventsiooni.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Euroopa Komisjon (2014), „Sport as a growth engine for EU economy“, http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-14-432_en.htm.

(2)  Euroopa Komisjon, http://ec.europa.eu/growth/content/sport-growth-engine-eu-economy-0_en.

(3)  http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/563392/IPOL_STU(2015)563392_EN.pdf.

(4)  Uuring ISCA/CEBR 2015 teoses „Narrative review: the state of physical activity in Europe“, lk 37, ning PASS Project http://fr.calameo.com/read/000761585fb41d432c387.

(5)  PASS-projekt http://fr.calameo.com/read/000761585fb41d432c387.

(6)  https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/transformingourworld.

(7)  Eurobaromeeter (ilmumise kuupäev 22.3.2018), https://ec.europa.eu/sport/news/2018/new-eurobarometer-sport-and-physical-activity_en.

(8)  Study on the contribution of sport to regional development through the structural funds, https://ec.europa.eu/sport/news/20161018_regional-development-structural-funds_en.

(9)  CdR 6329/2015.

(10)  CdR 66/2011 fin.

(11)  https://ec.europa.eu/sport/sites/sport/files/ewos-tartu-call_en.pdf.

(12)  COM(2018) 367 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013.

(13)  CdR 3952/2013 fin.


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/43


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Õiglase maksustamise pakett“

(2018/C 461/07)

Raportöör:

Stockholmi läänivolikogu liige Paul LINDQUIST (SE/EPP)

Viitedokumendid:

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas

COM(2018) 20 final

Lisa järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas

COM(2018) 20 final

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas

COM(2018) 21 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas

(COM(2018) 20 final)

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lõpliku käibemaksukorra alusel koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja nende suhtes peaksid vähendatud maksumäärade kehtestamisel kehtima samad piirangud, mis peaksid jääma erandiks harilikust maksumäärast. Niisugust võrdset kohtlemist, ilma et piirataks liikmesriikide praegust paindlikkust käibemaksumäärade kehtestamisel, on võimalik saavutada selliselt, et liikmesriikidel võimaldatakse kohaldada kahele vähemalt 5-protsendilisele vähendatud maksumäärale lisaks vähendatud maksumäära, mille suhtes ei kehti miinimummäära nõuet, ja maksuvabastust koos sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega.

Lõpliku käibemaksukorra alusel koheldakse kõiki liikmesriike võrdselt ja nende suhtes peaksid vähendatud maksumäärade kehtestamisel kehtima samad piirangud, mis peaksid jääma erandiks harilikust maksumäärast. Niisugust võrdset kohtlemist, ilma et piirataks liikmesriikide praegust paindlikkust käibemaksumäärade kehtestamisel, on võimalik saavutada selliselt, et liikmesriikidel võimaldatakse eri teenuste ja kaupade positiivse sotsiaal- või keskkonnamõju arvesse võtmise eesmärgil kohaldada kahele vähemalt 5-protsendilisele vähendatud maksumäärale lisaks vähendatud maksumäära, mille suhtes ei kehti miinimummäära nõuet, ja maksuvabastust koos sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega. Liikmesriikidel on käesolevas direktiivis sätestatud piirides võimalik säilitada juba kehtivad vähendatud käibemaksumäärad või kehtestada uued lõpptarbijale soodsad või üldistes huvides olevad maksumäärad, nt tööjõumahukate teenuste puhul või võttes arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kaalutlusi.

Motivatsioon

Kui õigusraamistik muutub liiga üksikasjalikuks, on suur oht, et soovitud paindlikkus jääb saavutamata.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kuigi teatavates äärepoolseimates piirkondades on endiselt võimalik kohaldada erinevaid maksumäärasid, tuleb tagada, et harilik maksumäär on vähemalt 15 %.

Kuigi teatavates äärepoolseimates piirkondades on endiselt võimalik kohaldada erinevaid maksumäärasid, tuleb tagada, et harilik maksumäär on vähemalt 15 % ja maksimaalselt 25 % .

Muudatusettepanek 3

Lisada pärast artikli 1 lõiget 1 uus lõige

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Artikkel 97 asendatakse järgmisega: „Harilik maksumäär ei või olla madalam kui 15 % ega kõrgem kui 25 %.“

Muudatusettepanek 4

Artikli 1 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 98 asendatakse järgmisega:

Artikkel 98 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 98

„Artikkel 98

1.   Liikmesriigid võivad kohaldada kas üht või kaht vähendatud maksumäära.

1.   Liikmesriigid võivad kohaldada kas üht või kaht vähendatud maksumäära.

Vähendatud maksumäärad määratakse kindlaks teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning see protsent ei või olla madalam kui 5 protsenti.

Vähendatud maksumäärad määratakse kindlaks teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning see protsent ei või olla madalam kui 5 protsenti.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kahele vähendatud maksumäärale lisaks kohaldada vähendatud maksumäära, mis on madalam kui 5-protsendiline miinimummäär, ja maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega.

2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kahele vähendatud maksumäärale lisaks kohaldada vähendatud maksumäära, mis on madalam kui 5-protsendiline miinimummäär, ja maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega.

3.   Lõigete 1 ja 2 alusel kohaldatud vähendatud maksumääradest võivad kasu saada üksnes lõpptarbijad ja nende kohaldamine peab järjepidevalt teenima üldist huvi pakkuvat eesmärki.

3.   Lõigete 1 ja 2 alusel kohaldatud vähendatud maksumääradest võivad kasu saada lõpptarbijad ja nende kohaldamine peab järjepidevalt teenima üldist huvi pakkuvat eesmärki , milles võetakse arvesse eri kaupade ja teenuste positiivset sotsiaalset ja keskkonnamõju .

Lõigetes 1 ja 2 osutatud vähendatud maksumäärasid ja maksuvabastusi ei või kohaldada IIIa lisas loetletud kaupade ja teenuste kategooriate suhtes.“;

Lõigetes 1 ja 2 osutatud vähendatud maksumäärasid ja maksuvabastusi ei või kohaldada IIIa lisas loetletud kaupade ja teenuste kategooriate suhtes.“;

Motivatsioon

Piirangut, mille kohaselt võivad vähendatud maksumääradest kasu saada üksnes lõpptarbijad, võib olla raske praktikas rakendada, kuna paljusid kaupu ja teenuseid müüakse nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Põhjendustes on viidatud asjaolule, et ettepaneku keskne idee on muu hulgas toimiva siseturu säilitamine, et vältida liigset keerukust ja seega ärikulude suurenemist. Nimetatud kaalutlustel tuleks sõna „üksnes“ direktiivi tekstist välja jätta.

Lisa järgmise dokumendi juurde: ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas

(COM(2018) 20 final)

Muudatusettepanek 5

Punkt 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

5)

Alkohoolsete jookide tarnimine

11.01

11.02

11.03

11.05

47.00.25

puudub

puudub

5)

Alkohoolsete jookide tarnimine

11.01

11.02

11.03

11.04

11.05

47.00.25

puudub

puudub

Motivatsioon

Puudub põhjus, miks muudest destilleerimata kääritatud jookidest, nagu vermut, saadud alkoholi peaks maksustama vähendatud maksumääraga.

Muudatusettepanek 6

Punkt 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

7)

Veovahendite tarnimine, rentimine, hooldus ja remont

29

30

33.15

33.16

45

47.00.81

77.1

77.34

77.35

77.39.13

Jalgrataste, lapsevankrite ja invasõidukite tarnimine, rentimine, hooldus ja remont

….

30.92

33.17.19

47.00.45

47.00.75

77.21.10

77.29.19

95.29.12

29.10.24

45.11.245.11.3

7)

Veovahendite tarnimine, rentimine, hooldus ja remont

29

30

33.15

33.16

45

47.00.81

77.1

77.34

77.35

77.39.13

Jalgrataste (sh elektri-jalgrataste), elektriliste motorollerite , lapsevankrite ja invasõidukite tarnimine, rentimine, hooldus ja remont

…..

30.92

33.17.19

47.00.45

47.00.75

77.21.10

77.29.19

95.29.12

29.10.24

45.11.245.11.3

Motivatsioon

Tuleks selgitada, et liikmesriikidel peaks olema õigus kohaldada vähendatud käibemaksumäära ka elektrijalgratastele ja elektrilistele motorolleritele. Elektrilistel jalgratastel ja elektrilistel motorolleritel on liikuvuse seisukohast oluline roll.

Muudatusettepanek 7

Punkt 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

10)

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tarnimine; kellade tarnimine

26

47.00.3

47.00.82

47.00.83

47.00.88

puudub

puudub

10)

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tarnimine; kellade tarnimine

26

47.00.3

47.00.82

47.00.83

47.00.88

Kiiritus-, elektri-meditsiini- ja elektriraviseadmed ning prillid ja kontaktläätsed

26.60

32.50.4

Motivatsioon

Liikmesriikidel peaks olema võimalus kohaldada vähendatud käibemaksumäära ka prillidele ja kontaktläätsedele ning südamerütmuritele ja kuuldeaparaatidele.

Muudatusettepanek 8

Punkt 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

15)

Finants - ja kindlustus teenuste osutamine

64

65

66

puudub

puudub

15)

Finantsteenuste osutamine

64

66

puudub

puudub

Motivatsioon

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 135 lõike 1 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid käibemaksust vabastama kindlustus- ja edasikindlustustehingud, sh nendega seotud teenused, mida osutavad kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid.

Komisjoni ettepanek on seega vastuolus direktiivi 2006/112/EÜ sõnastusega.

Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas

(COM(2018) 21 final)

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et tagada muu kui asukohaliikmesriigi poolt ettevõtjatele ette nähtud maksuvabastuse saamiseks kehtestatud tingimuste täitmine, tuleb ettevõtjatelt nõuda, et nad teataksid ette oma kavatsusest maksuvabastust kasutada. Väikeettevõtja peaks sellisest kavatsusest teatama oma asukohaliikmesriigile . Sellel liikmesriigil tuleks ettevõtja poolt deklareeritud käibe alusel esitada teave teistele asjaomastele liikmesriikidele.

Et tagada muu kui asukohaliikmesriigi poolt ettevõtjatele ette nähtud maksuvabastuse saamiseks kehtestatud tingimuste täitmine, tuleb ettevõtjatelt nõuda, et nad teataksid ette oma kavatsusest maksuvabastust kasutada. Sellisest kavatsusest tuleks teatada veebiportaali kaudu, mille peaks looma komisjon . Asukohaliikmesriigil tuleks ettevõtja poolt deklareeritud käibe alusel esitada teave teistele asjaomastele liikmesriikidele.

Motivatsioon

Muudatusettepanek on seotud muudatusettepanekuga artikli 1 punkti 12 kohta ja kajastab Tom Vandenkendelaere (EPP/BE) poolt Euroopa Parlamendile koostatud raporti eelnõus sisalduvat ettepanekut.

Muudatusettepanek 10

Artikli 1 punkt 12

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 284 asendatakse järgmisega:

Artikkel 284 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 284

„Artikkel 284

1.   Liikmesriik võib oma territooriumil asuva väikeettevõtja tehtud kaubatarned või osutatud teenused maksust vabastada, kui väikeettevõtja aastakäive ei ületa selle liikmesriigi poolt maksuvabastuse kohaldamiseks ette nähtud künnist.

1.   Liikmesriik võib oma territooriumil asuva väikeettevõtja tehtud kaubatarned või osutatud teenused maksust vabastada, kui väikeettevõtja aastakäive ei ületa selle liikmesriigi poolt maksuvabastuse kohaldamiseks ette nähtud künnist.

Liikmesriigid võivad objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes kehtestada erinevate tegevusvaldkondade jaoks erinevaid künniseid. Need künnised ei tohi olla kõrgemad kui 85 000  eurot või võrdväärne summa liikmesriigi vääringus.

Liikmesriigid võivad objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes kehtestada erinevaid künniseid. Need künnised ei tohi olla kõrgemad kui 100 000  eurot või võrdväärne summa liikmesriigi vääringus.

2.   Liikmesriik, kes on kehtestanud väikeettevõtjate maksuvabastuse, vabastab maksust ka teises liikmesriigis asuvate ettevõtjate poolt selle liikmesriigi territooriumil tehtud kaubatarned ja osutatud teenused, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

väikeettevõtja aastakäive liidus ei ületa 100 000  eurot;

b)

kauba ja teenuste väärtus liikmesriigis, kus ei ole ettevõtja asukoht, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat künnist, mis on ette nähtud seal asuvatele ettevõtjatele maksuvabastuse saamiseks.

2.   Liikmesriik, kes on kehtestanud väikeettevõtjate maksuvabastuse, vabastab maksust ka teises liikmesriigis asuvate ettevõtjate poolt selle liikmesriigi territooriumil tehtud kaubatarned ja osutatud teenused, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

väikeettevõtja aastakäive liidus ei ületa 100 000  eurot;

b)

kauba ja teenuste väärtus liikmesriigis, kus ei ole ettevõtja asukoht, ei ületa selles liikmesriigis kehtivat künnist, mis on ette nähtud seal asuvatele ettevõtjatele maksuvabastuse saamiseks.

3.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et väikeettevõtjad, kes maksuvabastust saavad, vastavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimustele.

3.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et väikeettevõtjad, kes maksuvabastust saavad, vastavad lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimustele.

4.    Enne teistes liikmesriikides maksuvabastuse kasutamist peab väikeettevõtja sellest teatama oma asukohaliikmesriigile .

4.    Komisjon loob veebiportaali, mille kaudu registreerivad ennast väikeettevõtjad, kes soovivad kasutada maksuvabastust teises liikmesriigis .

Seetõttu tuleb asukohaliikmesriigil juhul, kui väikeettevõtja kasutab maksuvabastust muus liikmesriigis kui see, kus on tema asukoht, võtta kõik meetmed, tagamaks et väikeettevõtja deklareerib nõuetekohaselt oma aastakäibe liidus ja aastakäibe liikmesriigis ning teavitada selle asjaomase teise liikmesriigi maksuasutusi, kus väikeettevõtja tarneid teeb või teenuseid osutab.“;

Seetõttu tuleb asukohaliikmesriigil juhul, kui väikeettevõtja kasutab maksuvabastust muus liikmesriigis kui see, kus on tema asukoht, võtta kõik meetmed, tagamaks et väikeettevõtja deklareerib nõuetekohaselt oma aastakäibe liidus ja aastakäibe liikmesriigis ning teavitada selle asjaomase teise liikmesriigi maksuasutusi, kus väikeettevõtja tarneid teeb või teenuseid osutab.“;

Motivatsioon

Riiklik künnis tuleks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega jätta liikmesriikide otsustada ning seetõttu ei tohiks kehtestada mingit rahalist ülempiiri, välja arvatud liidu ühise künnisena kavandatud 100 000 eurot. Erinevate riiklike künnisväärtuste kehtestamise võimalus on tervitatav, sest see suurendab paindlikkust, ent selle piiramine teatavatele sektoritele võib tekitada piiritlemisprobleeme.

Muudatusettepanek 11

Artikli 1 punkt 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Lisatakse artikkel 288a:

Lisatakse artikkel 288a:

„Artikkel 288a

„Artikkel 288a

Kui väikeettevõtja aastakäive liikmesriigis järgneval kalendriaastal ületab artikli 284 lõikes 1 osutatud künnise, võib väikeettevõtja asjaomasel aastal maksuvabastust edasi kasutada, kui tema aastakäive liikmesriigis asjaomasel aastal ei ületa artikli 284 lõikes 1 osutatud künnist rohkem kui 50 % .“;

Kui väikeettevõtja aastakäive liikmesriigis järgneval kalendriaastal ületab artikli 284 lõikes 1 osutatud künnise, võib väikeettevõtja asjaomasel aastal maksuvabastust edasi kasutada, kui tema aastakäive liikmesriigis asjaomasel aastal ei ületa artikli 284 lõikes 1 osutatud künnist rohkem kui 33 % .“;

Motivatsioon

Säte vähendab negatiivset kaljuefekti. Samas võivad tekkida konkurentsimoonutused nende ettevõtjate jaoks, kes ei saa maksuvabastust kasutada. Seetõttu tuleks protsendimäära, mille võrra tohib künnist ületada, piirata 33 %-le.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

kiidab heaks komisjoni algatuse reformida ELi praegust käibemaksusüsteemi eesmärgiga parandada siseturu toimimist ja tagada, et käibemaksueeskirjad oleksid kohandatud muutustele ülemaailmses ja digitaalmajanduses;

2.

rõhutab siiski, kui tähtis on, et ettepanek on tasakaalustatud, et vältida konkurentsimoonutusi ning halduskoormuse ja ärikulude suurenemist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks;

3.

juhib tähelepanu asjaolule, et erinevad käibemaksueeskirjad ja -määrad mõjutavad eeskätt piirialasid ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust nendel aladel. Seepärast tuleb uurida kõnealuste ettepanekute territoriaalset mõju võimaldada käibemaksumäärade kehtestamisel suuremat paindlikkust, nagu ka kavandatud piirmäärade mõju;

Ühised eeskirjad käibemaksumäärade osas

4.

suhtub positiivselt komisjoni ettepanekusse, mille kohaselt maksustatakse kaupu ja teenuseid sihtriigis maksustamise põhimõttest lähtuvalt, kuna sellega kaasneb väiksem konkurentsi moonutamise oht;

5.

toetab direktiivi ettepaneku artikli 98 lõikeid 1 ja 2, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada maksimaalselt kaht vähendatud maksumäära, mis ei või olla madalam kui 5 %, ning lisaks võivad nad kohaldada üht vähendatud maksumäära, mille puhul ei nõuta 5-protsendilist miinimummäära, ja maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega;

6.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku koostada loend (IIIa lisa) toodetest, mille puhul ei tohi käibemaksumäära vähendada, praeguse loendi asemel toodetest (hõlmates küll erinevaid ajutisi erandeid), mille puhul võib käibemaksu määr olla harilikust maksumäärast väiksem. Ettepanekutega antakse liikmesriikidele rohkem paindlikkust ja kõrvaldatakse puudulik maksuneutraalsus, mis tuleneb asjaolust, et mõnes liikmesriigis kohaldatakse vähendatud käibemaksumäära toodetele, mille puhul teised liikmesriigid seda kehtestada ei saa. Komitee rõhutab, et loendi eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist. Seetõttu ei peaks kõnealust loendit kasutama muude poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

7.

on seisukohal, et kehtiv õigusraamistik ei sisalda mitte ainult puudulikku maksuneutraalsust liikmesriikide vahel, vaid piirab ka võimalusi tehnoloogilise arengu potentsiaali ärakasutamiseks, kui sama toodet/teenust maksustatakse erinevalt sõltuvalt selle turustamise viisist. Selge näide sellest on keeld kohaldada vähendatud käibemaksumäära digitaalsetele väljaannetele nagu ajalehed, heliraamatud ja voogedastatav muusika. See mõjutab iseäranis ajakirjandussektorit, milles just praegu toimuvad ulatuslikud struktuursed muutused paralleelselt meedia tarbimise suureneva digiteerimisega ning mille tähtsust demokraatia jaoks ei saa alahinnata;

8.

eeldab, et artikli 98 lõiget 3 kohaldatakse kaupadele ja teenustele, mida tarbijad tavaliselt ostavad. Pärast vastavat kontrollimist peaks olema kaupu ja teenuseid võimalik müüa vähendatud maksumääraga, isegi kui neid müüakse nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele;

9.

rõhutab, et mõiste „lõpptarbija“ võib tekitada teatavaid kohaldamisprobleeme. Lõpptarbija võib käibemaksu kontekstis olla eraisik, mittemaksukohustuslasest juriidiline isik või maksukohustuslasest isik, kes tegeleb maksuvaba tegevusega ilma varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguseta. Seletuskirjast selgub siiski, et lõpptarbija on isik, kes omandab kaupu või teenuseid isiklikuks tarbeks. Arvestades, et ka juriidilised isikud võivad olla lõpptarbijad, leiab komitee, et kohustusega peaksid olema hõlmatud ka sellised isikud;

10.

toetab ettepanekut kohaldada kaalutud keskmist käibemaksumäära, mis on suurem kui 12 protsenti, et tagada liikmesriikide eelarvetulu;

11.

on seisukohal, et suurema paindlikkusega käibemaksumäärade kehtestamisel võib kaasneda keerukus, iseäranis VKEde jaoks, kellel ei ole sama palju vahendeid ja struktuure kui suurettevõtjal, et suuta hallata erinevaid käibemaksumäärasid piiriüleste tehingute puhul;

12.

kutsub komisjoni looma elektroonilise portaali, soovitavalt arendades edasi olemasolevat Euroopa maksude elektroonilist andmebaasi (veebiportaal TEDB), et ettevõtjad saaksid ennast kursis hoida erinevate käibemaksusüsteemidega kõikides ELi liikmesriikides ning et asjaomased ettevõtjad saaksid liikmesriigi poolt seal mitteasuvatele ettevõtjatele kehtestatud maksuvabastuse saamise tingimuste raames teatada kavatsusest kasutada maksuvabastust. See vahend peaks olema kergesti ligipääsetav, usaldusväärne ja kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes;

13.

kutsub komisjoni samuti üles laiendama võimalust kasutada väikese ühtse kontaktpunkti süsteemi (Mini One Stop Shop – MOSS) seoses kõnealusega ettepaneku rakendamisega. Eriti oluliseks muutub MOSSi süsteem käibemaksu haldamisel sihtriigis;

14.

märgib, et suurem paindlikkus käibemaksumäärade kehtestamisel võib raskendada otsuse tegemist selle kohta, kuidas mitut tarnet hõlmavat tehingut tuleks maksustada. Probleem puudutab kohaldatavat maksumäära, maksustatavat summat, arve vormistamist ja küsimust, milline riik tuleks lugeda nõuetekohaseks maksustamisriigiks. See võib põhjustada probleeme arvete esitamisel ning tekitada ebakindlust, kulusid ja kohtuvaidluste ohtu, kuivõrd probleemi saab eri liikmesriikides lahendada erinevalt. Komitee on seetõttu seisukohal, et komisjon peaks esitama selged suunised selle kohta, kuidas tuleks hallata mitut tarnet hõlmavat tehingut;

Väikeettevõtjatele kehtivate eeskirjade lihtsustamine

15.

kiidab heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku anda liikmesriikidele rohkem võimalusi lihtsustada käibemaksu haldamist väikeettevõtjate jaoks. Sellegipoolest on oluline suurendada maksutõhusust ja võidelda pettuste vastu kindlustamaks, et konkurentsi ei moonutata ja et liikmesriikide maksutulu on tagatud;

16.

nõustub ettepanekus esitatud määratlusega, mille kohaselt ettevõtja, kelle aastakäive ei ületa 2 000 000 eurot Euroopa Liidus, on väikeettevõtja;

17.

märgib, et käibemaksusüsteemi killustatus ja keerukus tekitavad piiriülese kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele suuri nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kõnealused kulud on ebaproportsionaalselt suured väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kes on Euroopa majanduse selgroog ja tööhõive alus piirkondades, ning iseäranis väikeste ettevõtjate jaoks, kelle aastakäive ei ületa 2 000 000 eurot. Nad moodustavad umbes 98 % kõigist ELi ettevõtjatest, nende osakaal kogukäibes on ligikaudu 15 % ja käibemaksust saadavas netotulus umbes 25 %;

18.

märgib, et elektrooniliste teenuste osutamisel võib olla keeruline kindlaks teha, millises liikmesriigis klient asub. Väikeettevõtjate puhul on mõnel juhul maksuhalduri jaoks rahuldaval viisil kliendi asukoha kindlakstegemisega kaasnevad halduskulud nii suured, et hoidutakse tehingutest teistes liikmesriikides asuvate klientidega. Selleks et vähendada nende väikeettevõtjate halduskoormust, kelle käive liidus ei ületa 2 000 000 eurot, peaks neil alternatiivina olema võimalik nõuda kõrgeimat Euroopa Liidus asjaomasele teenusele kohaldatavat käibemaksumäära; jagab komisjoni arvamust, et käibemaksukorra nõuete täitmisega seotud kulud peaksid olema võimalikult väikesed.

19.

Komitee tunneb heameelt asjaolu üle, et ettepaneku eesmärk on vähendada käibemaksunõuete täitmisega seotud kulusid VKEde jaoks kuni 18 % aastas;

20.

toetab ettepanekut laiendada väikeettevõtjate maksuvabastust kõigile teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjatele tingimusel, et asjaomase väikeettevõtja aastakäive ELis ei ületa 100 000 eurot, kuid peab vajalikuks uurida majanduskasvu pärssiva mõju ohtu. Ettevõtja jaoks, kes oli maksust vabastatud ja kelle halduskoormus oli tänu sellele tunduvalt väiksem, võib asjaomase künnise ületamine tähendada suurt majanduslikku koormust;

21.

kiidab heaks ettepaneku võimaldada väikeettevõtjatel väljastada lihtsustatud arveid ning ettepaneku, mille kohaselt käibemaksust vabastatud ettevõtjad ei ole kohustatud arvet väljastama;

22.

hindab positiivselt ettepanekut, et käibedeklaratsiooniga hõlmatud maksustamisperiood väikeettevõtjate jaoks on üks kalendriaasta;

23.

peab küsitavaks, miks käibemaksust vabastatud ettevõtjad võivad vältida kõiki raamatupidamisnõudeid ja dokumentide säilitamise kohustusi. Selline leevendamine võib põhjustada kuritarvitamist, kuna liikmesriikidel on raske kontrollida, kas ettevõtjad ületavad piirmäärasid;

24.

märgib, et mitmes liikmesriigis on võetud meetmeid, et hõlbustada uute ettevõtjate registreerimist eesmärgiga parandada ettevõtluskeskkonda, kuid samal ajal võib suureneda nn karussellpettuse oht. Ainuüksi 2014. aastal moodustas käibemaksu alalaekumine karussellpettuse tõttu hinnangute kohaselt umbes 50 miljardit eurot. Kõnealuse alalaekumise vähendamiseks on oluline suurendada maksutõhusust ja võidelda pettuste vastu.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/52


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Digiõppe tegevuskava“

(2018/C 461/08)

Pearaportöör:

Domenico GAMBACORTA (IT/EPP), Avellino provintsivanem

Viitedokument:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele digiõppe tegevuskava kohta,

COM(2018) 22 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Põhisõnumid

1.

rõhutab, et alates Bologna protsessist on haridusel olnud keskne osa Euroopa tasandil võimaluste loomisel dialoogiks ja koostööks aluspõhimõtete – väljendusvabadus, sallivus, teadusuuringute vabadus, õppurite ja töötajate vaba liikumine, õppurite kaasamine ja elukestva õppimise ühisloomine – alal, mis peegeldavad tänapäeva Euroopa ühiskonna põhiväärtusi;

2.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi liikmesriikide pühendumist pakkuda noortele parimat haridust ja koolitust on hiljuti kinnitatud Bratislava deklaratsioonis (september 2016) ja Rooma deklaratsioonis (märts 2017) ning Tallinna (mai 2017), Göteborgi (november 2017) ja Brüsseli (jaanuar 2018) tippkohtumistel;

3.

toonitab, et digipööre muudab ka edaspidi märkimisväärselt eurooplaste elu-, õppimis-, töö- ja suhtlusviise ning et digioskused ja -pädevused on kirja- ja arvutusoskuse kõrval põhioskused, mille abil aidata kodanikel tulla toime pidevalt muutuva, globaliseerunud ja ühendatud maailma väljakutsetega;

4.

nõustub, et digioskuste ja -pädevuste omandamine peab algama õppekava osana juba varases eas ja jätkuma kogu elu jooksul nii alushariduse kui ka täiskasvanuhariduse ajal;

5.

tunnistab, et ELi tööjõu digioskuste arendamine on väga oluline, et tulla toime tööturu ümberkujundamisega ja vältida oskuste nappust või nende mittevastavust nõudlusele;

6.

peab digiõpet vajaduseks ja heaks võimaluseks, et lahendada haridussüsteemis esinevaid probleeme, sh individualiseerituma ja kaasavama õpetamise võimaldamine hariduslike erivajaduste ja puuetega inimestele, rändajatele ja inimestele liikmesriikide hooldussüsteemides;

7.

rõhutab, et digipädevuste arendamine on suurepärane vahend, et arendada uusi ettevõtlusalaseid andeid, täita autonoomselt individuaalseid või täiendavaid ülesandeid ning töötada multidistsiplinaarses või geograafiliselt mitmekesises meeskonnas;

8.

toonitab, et digiüleminek pakub võimalusi sotsiaalseks edasiliikumiseks, kujundades haritumaid ja teadlikumaid kodanikke, innustades kodanikuaktiivsust, demokratiseerides teadmisi ja parandades ligipääsu teabele ning selle tarbimist ja loomist, eesmärgiga tagada tervislik digitaalne identiteet ning kujundada aktiivne ja vastutustundlik digitaalne kodanikkond;

9.

rõhutab, et eeskätt halvasti ettevalmistatud kasutajate jaoks peitub digiressursside ebateadlikus kasutamises palju ohte, sh küberkiusamine, andmepüük, sekstimine, seksuaalne väljapressimine, netimängusõltuvus (Internet Gaming Disorder – IGD), digitaalsed tööga seotud stressisümptomid, hirm millestki ilma jääda (Fear Of Missing Out – FOMO);

10.

nõuab, et suuremat rõhku pandaks täiskasvanute, laste ja noorte kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse parandamisele, et nad oskaksid õigesti hinnata ja vältida ulatuslikult levivaid võltsuudiseid ning veebis kättesaadava teabe või digitaalselt kättesaadava teabe mõtlematu kasutamise ohtu;

11.

juhib tähelepanu ohule, mis kaasneb tehisintellektil põhinevate algoritmide ja masinõppesüsteemide ning andmeanalüütika massilise kasutuselevõtuga pedagoogilise vabaduse jaoks, ning andmete neutraalsuse, turvalisuse ja privaatsuse probleemidele;

12.

toob ära mõned IKTd hariduses käsitleva koolide uuringu (1) (2013) tulemused, milles leiti järgmist:

koolide pakutav taristu on riigiti väga erinev;

vaid ligikaudu 50 % õppuritel ELis on õpetaja, kes suhtub positiivselt oma võimesse siduda digitehnoloogia pedagoogiliselt väärtuslikul viisil õppetegevusse;

vaid ligikaudu 25–30 % õppuritel on õpetaja, kelle jaoks IKT-koolitus on kohustuslik;

13.

tõstab seepärast esile õpetajate ja koolitajate määravat tähtsust õppijate suunamisel teadmiste loomise uuenduslike viiside poole, ühendades asjakohaselt formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe, lähtudes eeldusest, et digitaalse innovatsiooni laiendamiseks hariduses ei ole olemas ühte kõigile sobivat lähenemisviisi;

14.

toonitab, et õpetajad, koolijuhid ja teised hariduse pakkujad vajavad toetust ja asjakohast koolitust, et leida tõhus viis traditsiooniliste haridusmeetodite ühendamiseks digitehnoloogia pakutavate võimalustega;

15.

teeb sel eesmärgil ettepaneku koostööks era- ja avaliku sektori sidusrühmade vahel, mis hõlmaks iseäranis haridustehnoloogia tarnijaid kutseühenduste kaudu (kui need on olemas), et pakkuda õpetajatele koolitust koos tasuta digitaalse õppematerjaliga, lahendades ka piiriülesed autoriõiguse küsimused;

16.

juhib tähelepanu ohule, et suured digiettevõtted ja eelkõige GAFAM (Google, Amazon, Facebook, Apple ja Microsoft) suruvad oma riistvara ja/või tarkvara ning õppematerjale pakkudes hariduses peale oma standardid, mistõttu tuleb kehtestada ranged kontrollsüsteemid andmekaitse ja autoriõigustega seonduva suhtes;

17.

rõhutab vajadust vähendada praegust digilõhet, arvestades seda mõjutavaid tegureid, nt elukoha erinev geograafiline ja demograafiline kontekst, suhtluskeeled, erinev haridustase, soo- ja vanusepõhised erinevused, võimalikud puuded, sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras rühma kuulumine;

18.

kinnitab vajadust kasutada paremini ELi rahalist toetust tagamaks võimalus varustada – iseäranis geograafiliselt, demograafiliselt või sotsiaalselt probleemsetes piirkondades asuvad – koolid ja haridusasutused vajaliku kiire ja kvaliteetse lairibaühendusega, sealhulgas mitte ainult kohustuslikku haridust pakkuvad asutused, vaid ka muudel haridustasanditel, näiteks alghariduse, täiskasvanuhariduse, muusikahariduse jms vallas tegutsevad asutused, et tagada hariduse kättesaadavus kogu elu vältel;

19.

soovitab uuenduslike digitaalsete vahendite ja tavade rakendamise käigus testida uusi hindamisvahendeid ja -tehnikaid, näiteks hindamismudeleid, ja need seejärel traditsioonilisemate variantidega kombineeritult kasutusele võtta, et kasutada ära võimalused, mida pakuvad kiire tagasiside kanalid individualiseerituma ja tõhusama õppeprotsessi seisukohast;

20.

märgib, et kooskõlas elukestva õppe platvormi juhtpõhimõtetega ning parema õpikogemuse ja tõhusamate õpitulemuste saavutamiseks peab keskpunktis olema õppija ning eesmärke tuleb jagada tema vaadete ja väärtuste põhjal, vältides seega ohtu olla passiivne tehnoloogia tarbija;

21.

tunneb heameelt digiõppe tegevuskava kui lühikese ja keskmise perspektiivi vahendi üle digitaalsete ja innovatiivsete õpetamistavade eesmärgipärase kasutamise soodustamiseks, rakendamiseks ja laiendamiseks koolis, kutsehariduses ja -õppes ning kõrghariduses Euroopa haridusruumi ja Euroopa uue oskuste tegevuskava osana, (2) mis täiendab ühiseid väärtusi ja võtmepädevusi käsitlevaid soovitusi;

22.

tunnistab, et digiõppe tegevuskavas seatud prioriteedid on kooskõlas digipöördest tulenevate keerukate ja arvukate väljakutsetega;

23.

on seisukohal, et digiõppe tegevuskava tuleks asjakohaselt toetada uues mitmeaastases finantsraamistikus ja ka riikide eelarvevahenditest, mida ei tuleks eraldada mitte ainult ühenduvusele ja taristule, vaid ka digioskuste ja -pädevuste arendamiseks kõigil haridustasanditel;

24.

rõhutab, et digitehnoloogia integreerimine haridussüsteemidesse ja digiõppe tegevuskava eesmärkide tegelik täitmine eeldab kõigi asjaomaste ja võimalike sidusrühmade viljakamat koostööd, et tagada ühtsus, koostoime ja valdkonnaülene asjatundmus ning eri süsteemide koostalitlus;

25.

peab eluliselt oluliseks tagada, et tehakse märkimisväärseid pingutusi kõigi algatuste ja meetmete koordineerimiseks ja integreerimiseks, parandades ka teabe levitamise poliitikat, et vältida olukorda, kus saadaolevaid võimalusi kasutavad peamiselt haridus- ja poliitilised asutused, mis suudavad toetusnõuete džunglis paremini toime tulla;

26.

tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll haridus- ja koolituspoliitika rakendamisel ning seepärast peaks haridussüsteemide digiajastu standarditega kohandamise protsess hõlmama kõiki valitsustasandeid (Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalik tasand);

Digitehnoloogia parem kasutamine õpetamise ja õppimise eesmärgil: digiülemineku seisukohalt asjakohased digipädevused ja -oskused

27.

juhib tähelepanu sellele, et isegi kui juurdepääs digitaalsele taristule on vaid üks digilõhe aspekt, takistavad rahastuse puudumine ning ebapiisav ja mittetoimiv varustus ning ribalaius ikkagi IKT kasutamist õppimisel ja õpetamisel;

28.

kutsub üles toetama riiklike strateegiate ja raamistike loomist, tugevdama sidusrühmade dialoogi ja toetama õpetajaid rohkem uute metodoloogiliste teadmiste omandamisel;

29.

loodab, et käivitatakse ulatuslik koolitusalgatuste kampaania, mis oleks suunatud õpetajatele ja hariduse pakkujatele, et parandada nende tegelikke digioskusi, pöörates eritähelepanu neile, kellel on digitehnoloogiate alal väiksemad võimed ja kogemused;

30.

peab tervitatavaks, et EL toetab nii üldharidus- kui ka kutsekoolide digitaalset valmisolekut, parandades nende digipädevusi ja viies enesehindamisvahendi SELFIE 2019. aasta lõpuks miljoni õpetaja, koolitaja ja õppijani, tehes seda koostoimes võimalike hindamisvahenditega, mis on kasutusele võetud konkreetsete liikmesriikide tasandil;

31.

juhib tähelepanu sellele, et IKT aitab kaasa innovatsioonile protsessides ja organisatsioonilises korralduses, ning leiab, et sellised vahendid nagu Euroopa e-pädevuste raamistik on kasulikud IKT-pädevuste ja -oskuste võrdlusalusena kogu Euroopas;

32.

tunnistab, et ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele suunatud vautšeriskeemil ja asjakohaste abivahendite rakendamisel maapiirkondades on lisaväärtus;

33.

kiidab heaks raamistiku digitaalselt tõendatud kvalifikatsioonide andmiseks ja digitaalselt omandatud oskuste valideerimiseks usaldusväärsel viisil ja mitmes keeles ning peab väga tähtsaks, et raamistik oleks täielikus kooskõlas pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF) ning oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO);

34.

julgustab ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning muus vormis avaliku ja erasektori partnerlusi, et töötada välja digipädevuste koolitusprogrammid ja tagada, et karjäär digivaldkonnas on võrdselt kättesaadav kõigile, sõltumata sotsiaal-majanduslikust taustast või füüsilistest puuetest;

Digiülemineku seisukohalt asjakohaste digipädevuste ja -oskuste arendamine

35.

märgib, et täieliku kaasatuse tagamiseks peavad koolikogukonnad toetama kõiki õppijaid ja vastama nende konkreetsetele vajadustele;

36.

peab äärmiselt oluliseks vähendada eri sotsiaalmajandusliku staatusega õppurite õpitulemuste lõhet ja kasutada ära individualiseeritud õpetamise ja uute õppevahendite võimalusi ning saada täit kasu kõigile avatud õppematerjalidest ja avatud teadusest;

37.

loodab, et arendatakse välja üleeuroopaline platvorm digitaalse kõrghariduse jaoks, mis pakub õpet, kombineeritud õpirännet, e-ülikoole ja parimate tavade vahetamist kõrgkoolide vahel;

38.

peab tervitatavaks uut Euroopa digipädevuse raamistikku haridustöötajatele, mis pakub suuniseid digipädevuse mudelite väljatöötamiseks;

39.

rõhutab, kui oluline on edendada ja soodustada õpetajate digioskuste arengut terviklikust perspektiivist õpetajate kutsepädevuste raamistikus, mis hõlmab õpetajate esmast väljaõpet, tugiõpet töö alustamisel ja täiendusõpet;

40.

tunnistab liikuvuse tähtsust ning seepärast kutsub üles järgmist programmi Erasmus+ ja teisi asjaomaseid ELi rahastamisprogramme selgemalt suunitlema, et toetada hariduse ja koolituse kohandamist digitaalajastuga;

41.

rõhutab, kui tähtis on koostöö haridusvaldkonnas ja ühendatud jõupingutused. Komitee kutsub üles looma eri sidusrühmadele avatud ühise Euroopa platvormi, et töötada välja võrdlusalused ja näitajad, mille abil jälgida täpsemalt, milliseid edusamme teevad IKT alal erinevad hariduse pakkujad koolides ja muudes õpikeskkondades. See töö peab käima liikmesriikide tihedas koostöös, eesmärgiga võtta arvesse kogemusi, selgitada välja olemasolevad järelevalvemeetodid jne;

42.

rõhutab sarnaselt läbivaadatud Euroopa lähteraamistikule võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, sh kodanike digipädevuse raamistik, kui tähtsad on digipädevused kõigi inimeste jaoks viies valdkonnas (teabe- ja andmepädevus; teabevahetus ja koostöö; digitaalne infosisu ja selle loomine; ohutus ja heaolu ning probleemide lahendamine). Komitee kutsub üles integreerima õpetamis- ja õppeprotsessis digipädevusi muude arendatavate oskustega;

43.

toetab kavandatud i) kogu ELi hõlmava teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis on suunatud haridustöötajatele, peredele ja õppijatele, et edendada internetiohutust, küberhügieeni ja meediapädevust, ning ii) küberturvalisuse algatust, mis põhineb kodanike digipädevuse raamistikul, et anda inimestele oskused, ja iii) püüdeid edendada ja levitada häid tavasid eesmärgiga kasutada tehnoloogiat kindlalt ja vastutustundlikult;

44.

innustab piirkondade ja linnade ettevõtlusvaimu ning julgustab neid liikuma avatud innovatsiooni poole selliste avaliku ja erasektori partnerluste raames erasektori osalejate, ülikoolide ja kodanike vahel, mille keskmes on inimene;

45.

eeldab, et teda hoitakse kursis poliitiliste järeldustega, mille komisjon teeb meetmete rakendamisest, ja et tal palutakse panustada edasisse arutellu tulevase Euroopa koostöö üle hariduse ja koolituse valdkonnas;

Hariduse parandamine parema andmeanalüüsi ja prognoosimise kaudu

46.

loodab, et võetakse vastu jagatud ja ühine metodoloogiline raamistik, mille abil määratleda näitajad digilõhe mõõtmiseks, ning kutsub tegema märkimisväärseid pingutusi, et luua ja koguda usaldusväärseid ja kergesti kättesaadavaid andmeid digilõhe hindamiseks ja jälgimiseks;

47.

juhib tähelepanu probleemidele, mis tekivad, kui isikuandmete ja õppurite toimikute säilitamine on eraettevõtjate käes, sageli kusagil mujal maailmas. Eeskätt tuleb eritähelepanu pöörata küsimusele, kas need ettevõtjad on valmis allkirjastama kasutajalepinguid arvukate kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutustega;

48.

tõstatab samuti andmekaeve teema, st, milline peaks olema reaktsioon ettevõtete suhtes, mis kasutavad õpilaste ja kooli töötajate andmeid, et neid edasi müüa. Komitee märgib, et oluline on – sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks – ka selgitada, kui kauaks võivad asjakohased haldusandmed ja sarnased dokumendid jääda üldsusele juurdepääsetavaks;

49.

ootab huviga, et käivitataks kavandatud katseprojektid olemasolevate andmete paremaks kasutamiseks ning hariduspoliitika rakendamisele ja järelevalvele kaasa aitamiseks. Komitee tunneb heameelt ka liikmesriikide jaoks kavandatud abivahendite ja suuniste üle;

50.

peab oluliseks algatada strateegiline tulevikuprognoos digiüleminekust tulenevate põhisuundumuste kohta tuleviku haridussüsteemides, tehes tihedat koostööd liikmesriikide ekspertidega, kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad kaasa arvatud, ning kasutades olemasolevaid ja tulevasi üleeuroopalise koostöö võimalusi hariduse ja koolituse valdkonnas;

51.

ergutab kasutajatest lähtuvat innovatsiooni, mis on väga oluline, et võtta haridusprobleemide kõrvaldamiseks varakult kasutusele innovaatilised lahendused. Sageli ei võeta piisavalt arvesse kasutaja vaatepunkti ning see võib mõne väljakutse puhul võimalike lahenduste leidmist piirata. Komitee peab selles kontekstis tervitatavaks, et uuritakse võimalusi, kuidas edendada kodanike kaasamist, soodustada nende osalust ja kasutajatest lähtuvat innovatsiooni;

52.

toonitab, et tegevuskavaga tuleks toetada ka Euroopa poolaastat, mille hariduse ja koolitusega seotud riigipõhised soovitused on reformide peamine tõukejõud;

53.

toetab püüdlusi täiustada kooliharidussüsteemi juhtimist ja tuletab meelde, et hea mitmetasandiline valitsemine võib parandada hariduse ja koolituse tulemuslikkust, suurendada osalemist, soodustada innovaatiliste mehhanismide loomist, edendada kaasavat haridussüsteemi, mis on kujundatud lähtuma inimesest kui tervikust, ja arendada elukestva õppe süsteeme;

54.

peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni väljakuulutatud dialoogi kavandatud tegevuse ja meetmete rakendamise alal ning teatab, et on valmis sellele pühenduma ja jätkama koostööd Euroopa Komisjoni ning ka liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Investeerimispanga grupiga, et liikuda kavandatud tegevuskavaga edasi ja tagada kooskõla ELi praeguste ja tulevaste rahastamisprogrammidega.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Survey of Schools: ICT in Education. Benchmarking access, use and attitudes to technology in Europe’s schools. Final study report – Euroopa Komisjon, 2013.

(2)  COM(2016) 381.


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/57


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“

(2018/C 461/09)

Pearaportöör:

Gillian FORD (UK/EA), Londoni Haveringi linnaosavalitsuse liige

Viitedokumendid:

komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevama Euroopa väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“,

COM(2018) 268 final,

ja

ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta,

COM(2018) 270 final;

ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus ja lapsehoiusüsteemide kohta,

COM(2018) 271 final;

ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises,

COM(2018) 272 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta

Soovitus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

d)

arendada kvaliteedi tagamise vahendeid veebipõhise hariduse ja õppe valdkonnas.

Motivatsioon

Mitmel pool, eriti kõrvalistes või hõreda asustusega piirkondades, toimib juurdepääs haridusele, õppele ja kvalifikatsioonile üha enam digitaalselt. Väga oluline on tagada sellise kvalifikatsiooni kvaliteet, et võimaldada automaatset vastastikust tunnustamist.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta

Soovitus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6.   Lihtsustada liikuvust ning keskhariduse ja koolituse ajal välismaal viibitud õppeperioodide õpiväljundite tunnustamist:

6.   Lihtsustada hoolimata elukohast kõigi õpilaste liikuvust ning keskhariduse ja koolituse ajal välismaal viibitud õppeperioodide õpiväljundite tunnustamist:

[…]

[…]

c)

edendada keskhariduse- ja koolitusasutuste ning õppijate ja nende perekondade seas liikuvuse kasutegurit ning selgitada tööandjatele liikuvuse kasutamisest saadavat kasu.

c)

edendada keskhariduse- ja koolitusasutuste ning õppijate ja nende perekondade seas liikuvuse kasutegurit ning selgitada tööandjatele liikuvuse kasutamisest saadavat kasu.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta

Soovitus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

8.   Uurida häid tavasid, mida rakendatakse varasemate õpingute tunnustamise ning läbitavuse puhul haridus- ja koolitussektorite, eriti kutsehariduse, koolituse ja kõrghariduse vahel.

8.   Uurida ja edendada häid tavasid, mida rakendatakse varasemate õpingute tunnustamise ning läbitavuse puhul

a)

haridus- ja koolitussektorite, eriti kutsehariduse, koolituse ja kõrghariduse vahel ning

b)

haridus- ja koolitussektorite ning tööturu vahel.

Motivatsioon

Ettevõtjad peaksid tunnistama kvalifikatsioone ja välismaal veedetud õppeperioode, et suurendada tööjõu liikuvust ning parema elu võimalusi.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek: nõukogu soovitus kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta

Soovitus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Parandada tõendibaasi, kogudes ja levitades andmeid tunnustamisjuhtumite arvu ja liigi kohta.

Parandada tõendibaasi, kogudes ja levitades andmeid tunnustamisjuhtumite arvu, liigi ja tulemuste kohta.

Motivatsioon

Õppimise tulemused võivad edendada ja parandada tunnustamisprotsessi.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Põhjendus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(8)

Kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavus, juurdepääsetavus ja taskukohasus on oluline tegur, mis võimaldab hoolduskohustustega naistel ja ka meestel tööturul osaleda; seda tunnistati ka 2002. aastal Barcelona Euroopa Ülemkogu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis ja komisjoni 26. aprillil 2017 vastu võetud teatises töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta. Naiste tööhõive aitab otseselt kaasa leibkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisele ja üldisele majanduskasvule.

(8)

Kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavus, juurdepääsetavus ja taskukohasus on oluline tegur, mis võimaldab hoolduskohustustega naistel ja ka meestel tööturul osaleda; seda tunnistati ka 2002. aastal Barcelona Euroopa Ülemkogu Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis ja komisjoni 26. aprillil 2017 vastu võetud teatises töö- ja eraelu tasakaalustamise kohta ; seda tuleks edendada kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. põhimõttega . Naiste tööhõive aitab otseselt kaasa leibkonna sotsiaal-majandusliku olukorra parandamisele ja üldisele majanduskasvule.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Põhjendus 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(23)

Käesoleva soovituse eesmärk on luua ühine arusaam sellest, mida tähendab kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid. Soovituses esitatakse võimalikud meetmed, mida valitsused saavad kaaluda lähtuvalt konkreetsest olukorrast riigis. Sektori edendamiseks hõlmab käesolev soovitus ka vanemaid, institutsioone ja organisatsioone, sealhulgas sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

(23)

Käesoleva soovituse eesmärk on luua ühine arusaam sellest, mida tähendab kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid. Soovituses esitatakse võimalikud meetmed, mida kõik asjaomased, sh kohalikud ja piirkondlikud valitsustasandid saavad kaaluda lähtuvalt konkreetsest olukorrast riigis. Sektori edendamiseks hõlmab käesolev soovitus ka vanemaid, institutsioone ja organisatsioone, sealhulgas sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Soovitus 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.    Teha tööd selle nimel , et alusharidus ja lapsehoid oleksid kättesaadavad, taskukohased ja kaasavad. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:

2.    Tagada , et alusharidus ja lapsehoid oleksid kättesaadavad, taskukohased , piisavad ja kaasavad. Kõigil valitsustasanditel, sh kohalikul ja piirkondlikul valitsustasandil, tuleb tähelepanu pöörata järgmisele:

Motivatsioon

Soovituse võimendamine ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli rõhutamine selles.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Soovitus 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.   Toetada alusharidus- ja lapsehoiutöötajate kutseoskuste edendamist. Sõltuvalt olemasolevast ametialasest kvalifikatsioonist ja töötingimustest võib edukas tegevus hõlmata järgmist:

3.   Toetada alusharidus- ja lapsehoiutöötajate kutseoskuste edendamist. Sõltuvalt olemasolevast ametialasest kvalifikatsioonist ja töötingimustest võib edukas tegevus hõlmata järgmist:

[…]

[…]

d)

anda töötajatele pädevus tulla toime erineva tausta, hariduslike erivajaduste ja puudega laste konkreetsete vajadustega ning valmistada töötajaid ette tööks mitmesuguste rühmadega.

d)

anda töötajatele pädevus tulla toime erineva tausta, hariduslike erivajaduste ja puudega laste konkreetsete vajadustega ning valmistada töötajaid ette tööks mitmesuguste rühmadega.

Motivatsioon

Soovituse võimendamine [ei puuduta eestikeelset versiooni].

Muudatusettepanek 9

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Soovitus 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4.   Toetada alushariduse õppekava väljatöötamist, et tagada laste heaolu ja hariduslike vajaduste täitmine. Õppekava arendamist ning laste sotsiaalset ja emotsionaalset ning õpi- ja keelelist pädevust toetav lähenemisviis võiks hõlmata järgmist:

4.   Toetada alushariduse õppekava väljatöötamist, et tagada kõigi laste tervis, heaolu ja hariduslike vajaduste täitmine. Õppekava arendamist ning laste sotsiaalset ja emotsionaalset ning õpi- ja keelelist pädevust toetav lähenemisviis võiks hõlmata järgmist:

 

a)

tagada sotsiaal-emotsionaalne tasakaal, heaolu ja õppimisvõimalus, tunnustada mängude tähtsust, toetada kokkupuudet looduse, muusika ja kunstiga ning kehalist aktiivsust;

 

a)

tagada sotsiaal-emotsionaalne tasakaal, heaolu ja õppimisvõimalus, tunnustada mängude tähtsust, toetada kokkupuudet looduse, muusika ja kunstiga ning kehalist aktiivsust;

 

b)

edendada empaatiavõimet, kaastunnet ja teadlikkust võrdõiguslikkusest ja mitmekesisusest;

 

b)

edendada empaatiavõimet, kaastunnet ja teadlikkust võrdõiguslikkusest ja mitmekesisusest;

 

c)

pakkuda võimalusi varajaseks keeleliseks kokkupuuteks ja keeleõppeks mängulise tegevuse kaudu;

 

c)

pakkuda võimalusi varajaseks keeleliseks kokkupuuteks ja keeleõppeks mängulise tegevuse kaudu;

 

d)

koostada teenuseosutajatele juhised eakohaste digivahendite ja uue tehnoloogia kasutamise kohta;

 

d)

koostada teenuseosutajatele juhised eakohaste digivahendite ja uue tehnoloogia kasutamise kohta;

 

e)

edendada alushariduse ja lapsehoiu integreerimist hariduskäiku ning toetada alushariduse ja lapsehoiu töötajate koostööd algharidusvaldkonna töötajatega, et tagada lastele sujuv üleminek algkooli.

 

e)

edendada alushariduse ja lapsehoiu integreerimist hariduskäiku ning toetada alushariduse ja lapsehoiu töötajate koostööd algharidusvaldkonna töötajatega, et tagada lastele sujuv üleminek algkooli;

 

 

f)

pakkuda sihipärast toetust ja õppimisvõimalusi haridusalaste erivajaduste või puudega lastele;

 

 

g)

pakkuda sihipärast toetust ja õppimisvõimalusi lapsrändajatele, seda ka olukordades, kus seoses poliitiliste ja humanitaarkriisidega pöördub tagasi hulgaliselt eurooplasi;

 

 

h)

pakkuda sihipärast toetust ja õppimisvõimalusi liikmesriikide hoolekandeasutustes viibivatele lastele.

 

 

i)

edendada 0–6aastaste laste puhul lapsehoiu mudelit.

Motivatsioon

Haridusalaste erivajadustega või puudega lapsed, samuti lapsrändajad, võivad vajada sihipärast toetust, saavutamaks juurdepääsu kõikvõimalikele alushariduses pakutavatele võimalustele ning liikmesriike tuleks innustada seda tagama.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Soovitus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6.   Seada eesmärgiks tagada alushariduse ja lapsehoiuteenuste piisav rahastamine ja õigusraamistik. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:

6.   Seada eesmärgiks tagada alushariduse ja lapsehoiuteenuste piisav rahastamine ja õigusraamistik. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele:

 

a)

suurendada alushariduse ja lapsehoiuga seotud investeeringuid, pöörates tähelepanu kättesaadavusele, kvaliteedile ja taskukohasusele ning kasutades muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavaid rahastamisvõimalusi;

 

a)

suurendada alushariduse ja lapsehoiuga seotud investeeringuid, pöörates tähelepanu kättesaadavusele, juurdepääsetavusele, kvaliteedile ja taskukohasusele ning kasutades muu hulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavaid rahastamisvõimalusi;

 

b)

luua vajaduspõhised riiklikud või piirkondlikud kvaliteediraamistikud ja neid järgida;

 

b)

luua vajaduspõhised riiklikud või piirkondlikud kvaliteediraamistikud ja neid järgida;

 

c)

edendada peredele ja lastele suunatud teenuste integreerimist, eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteenustega;

 

c)

edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil peredele ja lastele suunatud teenuste integreerimist, eelkõige sotsiaal- ja tervishoiu -, aga ka heaolu teenustega;

 

d)

luua alusharidus- ja lapsehoiusüsteemis tugevad lastekaitse ja turvameetmed, et aidata kaitsta lapsi igasuguse vägivalla eest.

 

d)

luua alusharidus- ja lapsehoiusüsteemis tugevad lastekaitse ja turvameetmed, et aidata kaitsta lapsi igasuguse väärkohtlemise ja vägivalla eest.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Kavatsus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

8.   hõlbustada kogemuste ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus ja järglaskavade raames, samuti sotsiaalkaitsekomitees;

8.   hõlbustada kogemuste ja heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel kõigil valitsustasanditel hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilises raamistikus ja järglaskavade raames, samuti sotsiaalkaitsekomitees;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek: nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta

Kavatsus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

9.   toetada liikmesriikide koostööd, lähtudes nende taotlustest ning korraldades vastastikust õpet ja nõustamist;

9.   toetada kõigil valitsustasanditel liikmesriikide koostööd, lähtudes nende taotlustest ning korraldades vastastikust õpet ja nõustamist;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Põhjendus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1)

Komisjoni teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ esitas Euroopa Komisjon visiooni Euroopa haridusruumist, kus riigipiirid ei ole takistuseks kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja teadusuuringutele, kus õpingute või töö tõttu muus liikmesriigis viibimine on muutunud tavaliseks, kus üha rohkem inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt ja kus elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust.

(1)

Komisjoni teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ esitas Euroopa Komisjon visiooni Euroopa haridusruumist, kus riigipiirid ei ole takistuseks kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja teadusuuringutele, kus õpingute või töö tõttu muus liikmesriigis viibimine on muutunud tavaliseks, kus üha rohkem inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt ja kus elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit, selle mitmekesisust ja pakutavaid võimalusi .

Motivatsioon

Siinkohal on oluline rõhutada, et Euroopa haridusruumi väärtus sisaldab ka suutlikkust pakkuda rohkem võimalusi.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Soovitus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1)

uurida võimalusi, kuidas aidata enne teise taseme ülemise astme haridus- ja koolitustee lõppu kõikidel noortel omandada koolis kasutatavale õppekeelele lisaks vilunud keelekasutaja tase vähemalt ühes Euroopa keeles ning soodustada veel ka kolmanda keele omandamist iseseisva keelekasutaja tasemel;

(1)

uurida võimalusi, kuidas aidata enne teise taseme ülemise astme haridus- ja koolitustee lõppu kõikidel noortel omandada koolis kasutatavale õppekeelele lisaks vilunud keelekasutaja tase vähemalt ühes Euroopa keeles ning soodustada veel ka kolmanda keele omandamist iseseisva keelekasutaja tasemel , pöörates erilist tähelepanu keele suulisele praktiseerimisele ja kogemustele ning tagades kõigile õppijatele asjakohase juurdepääsu kvaliteetsele õpetusele ;

Motivatsioon

Sidusrühmad toonitasid, et lisaks lugemisele ja kirjutamisele on tähtis rohkemaid keeli ka kõnelda, sest see avab uusi uksi liikuvuse ja võimaluste vallas. Märgiti samuti asjaolu, et kvaliteetse õpetuse puudumisel võivad varakamad valida erakeeletunde, mis pole aga ebasoodsama sotsiaal-majandusliku taustaga isikutel võimalik. See laiendaks ühtlasi eri sotsiaalsete rühmade vahelist lõhet.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Soovitus 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(4)

toetada tervikliku strateegia osana keeleteadlikkuse arendamist koolides ja koolituskeskustes:

(4)

toetada tervikliku strateegia osana keeleteadlikkuse arendamist koolides ja koolituskeskustes:

a)

selleks tuleb aktiivselt toetada õpirännet, sh kasutades asjakohaste ELi rahastamisprogrammidega pakutavaid võimalusi;

a)

selleks tuleb aktiivselt toetada õpirännet, sh kasutades asjakohaste ELi rahastamisprogrammidega pakutavaid võimalusi;

b)

võimaldada õpetajatel oma aine õpetamise käigus pöörata tähelepanu mõne konkreetse keele kasutamisele;

b)

võimaldada õpetajatel oma aine õpetamise käigus pöörata tähelepanu mõne konkreetse keele kasutamisele;

c)

parandada koolides kasutatava õppekeele (kui edasiste õppe- ja haridustulemuste alustala) oskust kõigi õpilaste, kuid eelkõige rändaja või ebasoodsate olude taustaga õpilaste puhul;

c)

parandada koolides kasutatava õppekeele (kui edasiste õppe- ja haridustulemuste alustala) oskust kõigi õpilaste, kuid eelkõige rändaja taustaga õpilaste puhul, seda ka olukordades, kus seoses poliitiliste ja humanitaarkriisidega pöördub tagasi hulgaliselt eurooplasi või ebasoodsate olude taustaga või haridusalaste erivajaduste või puudega õpilaste puhul;

d)

väärtustada õpilaste keelelist mitmekesisust ning kasutada seda kui õppetöö ressurssi, sh kaasates keeleõppesse lapsevanemaid ja laiemat kohalikku kogukonda;

d)

väärtustada õpilaste keelelist mitmekesisust ning kasutada seda kui õppetöö ressurssi, sh kaasates keeleõppesse lapsevanemaid ja laiemat kohalikku kogukonda;

e)

pakkuda võimalusi selliste keeltepädevuste hindamiseks ja valideerimiseks, mis ei ole õppekava osa, kuid mille õpilane on omandanud mujal, sh laiendades keelte valikut, mida lisada õpilase koolilõputunnistusele;

e)

pakkuda võimalusi selliste keeltepädevuste hindamiseks ja valideerimiseks, mis ei ole õppekava osa, kuid mille õpilane on omandanud mujal, sh laiendades keelte valikut, mida lisada õpilase koolilõputunnistusele;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Soovitus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(5)

toetada õpetajaid, koolitajaid ja koolijuhte keeleteadlikkuse arendamisel:

(5)

toetada õpetajaid, koolitajaid ja koolijuhte keeleteadlikkuse arendamisel:

a)

selleks tuleb investeerida keeleõpetajate esma- ja jätkukoolitusse, et säiliks laias valikus keeleõppe pakkumine kohustusliku hariduse ja koolituse raames;

a)

selleks tuleb investeerida keeleõpetajate esma- ja jätkukoolitusse, et haridustöötajaid ligi meelitada ja tööl hoida ning et säiliks laias valikus keeleõppe pakkumine kohustusliku hariduse ja koolituse raames;

b)

kaasata õpetajate ja koolijuhtide esmaharidusse ning erialasesse täiendkoolitusse ettevalmistus klaasiruumis esinevaks keeleliseks mitmekesisuseks;

b)

kaasata õpetajate ja koolijuhtide esmaharidusse ning erialasesse täiendkoolitusse , sh informaalsesse ja mitteformaalsesse õppesse, ettevalmistus klaasiruumis esinevaks keeleliseks mitmekesisuseks;

Motivatsioon

Kohalikud kogukonnad saavad pakkuda hulgaliselt võimalusi õpetajate keeleteadlikkuse parandamiseks, näiteks lapsevanemate ja hooldajate, usklike ühenduste ja kogukonnaorganisatsioonide kaudu.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Soovitus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6)

soodustada innovaatilise, kaasava ja mitmekeelse pedagoogika vallas tehtavaid teadusuuringuid ning vastavate pedagoogikameetmete, sh digivahendite ning lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamist;

6)

soodustada innovaatilise, kaasava ja mitmekeelse pedagoogika vallas tehtavaid teadusuuringuid ning vastavate pedagoogikameetmete, sh digivahendite, audiovisuaal-, filmi- ja muusikateoste ning lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamist;

Motivatsioon

Euroopa on kultuuriliselt rikas audiovisuaal-, filmi- ja muusikateoste poolest, mis toetab mitte ainult keeleõpet, vaid eelkõige ka eri kultuuride ja ühiste väärtuste mõistmist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Soovitus 8

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

(8)

parandada nii õpetajate kui ka kodanike, eriti aga kõrvalistes või hõreda asustusega ja äärepoolseimates piirkondades elavate isikute juurdepääsu kvaliteetsetele e-õppe programmidele.

Motivatsioon

Juurdepääs kvaliteetsematele e-keeleõppe programmidele võib olla kallim kui põhiprogrammidele, sest lairibaühendus ei ole mõnel pool ei kiire ega piisavalt usaldusväärne, et niiviisi hõlbustada õpetajate põua korral veebipõhist keeleõpet.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek: nõukogu soovitus tervikliku lähenemisviisi kohta keelte õpetamises ja õppimises

Kavatsus 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1)

toetada käesoleva soovituse rakendamise jälgimist, hõlbustades liikmesriikidevahelist vastastikust õpet ja töötades koostöös liikmesriikidega välja:

(1)

toetada käesoleva soovituse rakendamise jälgimist, hõlbustades liikmesriikidevahelist vastastikust õpet ja töötades koostöös liikmesriikidega välja , kasutades vajaduse korral selleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjaomastest piiriülestest ja territoriaalse koostöö projektidest saadud kogemusi :

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

kordab oma üleskutset valida kogu ELis hariduse tulevikku silmas pidades kõikehõlmav ja tulevikku suunatud käsitlusviis, sh tugevdada avaliku ja erasektori koostööd, toetada kodanikke üha keerukama ja mitmepalgelisema ühiskonnaga kohanemisel, arendada Euroopa identiteeti, mis peaks täiendama riiklikku, piirkondlikku, kohalikku ja individuaalset identiteeti, ja omandada oskused, mis on vajalikud liikuvas ja üha digitaalsemas ühiskonnas;

2.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust koordineerida 2025. aastaks Euroopa haridusruumi suunas liikumisel edusamme muu hulgas järgmiste põhivaldkondade ümber: alushariduse tagamise parandamine, kõrghariduse diplomite ja keskkooli lõputunnistuste vastastikuse tunnustamise lihtsustamine, keeleõppe parandamine, elukestva õppe, õppurite liikuvuse ja digiteerimisvõimalustesse investeerimise edendamine;

3.

usub, et liikmesriikide ja piirkondade hariduspoliitika strateegiad peaksid seadma esikohale koostöö kõigi valitsustasandite, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et kvaliteetne õppijakeskne haridus, kus õpetamine, innovatsioon ja digiteerimine on tähtsal kohal, oleks vastavuses dünaamiliselt areneva tööturu vajadustega, nagu sätestatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõttes;

4.

rõhutab täiendavate jõupingutuste vajadust kõigil valitsustasandeil, et ette aimata tööturul vajaminevaid oskusi ja pakkuda asjakohast haridust, üldisi teadmisi, kutseõpet ja elukestvat õpet eesmärgiga stimuleerida töökohtade loomist ja tööpuudusele lahenduse leidmist;

5.

nõuab elukestva õppe järjepidevust ja kiidab heaks 2017. aastal UNESCO ülemaailmse õppivate linnade avalduses „Cork Call to Action for Learning Cities“ nimetatud põhimõtted, mis tunnistavad elukestva õppe keskset tähtsust kestliku arengu eesmärkides (1);

6.

nõuab ELi institutsioonidelt ja liikmesriikidelt, et nad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toel ja sidusrühmadega konsulteerides viiksid ellu esitatud ettepanekud ELi majandusarengu-, tööhõive- ja sotsiaalkaitsepoliitika laiemas kontekstis, kasutades strateegiliselt ära mitmeaastast finantsraamistikku pärast 2020. aastat, milles peaksid selgemalt ja ambitsioonikamalt esile tulema konkreetsed hariduspoliitilised meetmed. Komitee rõhutab proportsionaalsuse põhimõtte austamise tähtsust, vältimaks uue finants- või halduskoormuse tekitamist liikmesriikidele;

7.

väljendab heameelt ka Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu ja selle pakutavate võimaluste üle üliõpilaste liikuvuse lihtsustamisel ja kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise edendamisel; kutsub komisjoni üles kaaluma selle üliõpilaspileti laiendamist kõikidele õppuritele, mitte piirduma ainult kõrgharidusasutustega, et avardada elukestva õppe võimalusi;

8.

tunnistab asjaolu, et põhivastutus hariduspoliitika eest lasub liikmesriikidel, kes oma põhiseaduslikust süsteemist tulenevalt on erineval määral kaasanud oma kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, ning et ELi toimimise lepingu artikli 6 kohaselt võetavad ELi meetmed peaksid liikmesriikide tegevust üksnes täiendama, toetama või koordineerima. Komitee leiab, et kõik ELi meetmed selles valdkonnas peavad olema subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seiskohalt täielikult põhjendatud ning koosõlas olemasolevate raamistike, vahendite ja menetlustega;

Vastastikune tunnustamine

9.

tõdeb kahetsusega, et jätkuvalt esineb takistusi haridusalase liikuvuse ees, ja ühineb Euroopa Komisjoni üleskutsega saavutada Euroopa, kus piirid ei takista õppida, õpetada ja teadustööd teha, vaid kus on tavaline viibida kas õppimise või töö tõttu muus riigis;

10.

rõhutab vajadust pakkuda lisatoetust piirkondadele, kus õppijate liikuvuse ees võib olla lisatakistusi, näiteks rahvast on vähe, elatakse maal või valitseb vaesus;

11.

tervitab Euroopa Komisjoni toetust liikmesriikidevahelisele heade tavade vahetamisele ja innustab sellesse kaasama kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajaid, tunnustades sel viisil piirkondlike teadmiste ja kogemuste väärtust;

12.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta ning palub komisjonil oma tulevastes töödes arvestada seoseid piirkondliku arenguga, eeskätt siis kui kohalikud ja piirkondlikud projektid hõlmavad oskustööliste ja personali liikuvust;

Väikelapseiga

13.

tuletab meelde, et mõiste „alusharidus ja lapsehoid“ on palju laiem kui mõnikord kasutatud mõiste „koolieelne haridus“, sest eesmärk on laste ettevalmistamine mitte ainult kooliks, vaid ka eluks, sama moodi nagu panustavad sellesse protsessi haridussüsteemi kõik muud osad;

14.

tuletab meelde nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning soovitab ELil ja riiklikel otsustajatel pöörata selles kontekstis erilist tähelepanu selliste partnerluste potentsiaalile, mida võiks arendada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutuste, ettevõtjate, töötajate ja nende esindusorganisatsioonide ning kodanikuühiskonna esindajate vahel, et arvestada selliste oskuste ja kvalifikatsioonidega;

15.

märgib sellega seoses pettumusega, et soovituses viidatakse vaid vähesel määral pereelule või kohaliku tasandi sekkumistele, millel võib olla märkimisväärne mõju lapse varasele arengule; rõhutab holistilise, integreeritud lähenemisviisi äärmist tähtsust;

16.

usub, et haritud professionaalid on kvaliteetse alushariduse eeltingimus ja seetõttu tuleks innustada kõiki valitsustasandeid, sh kohalikku ja piirkondlikku, piisavalt investeerima mitte üksnes esmasesse õpetajaõppesse, vaid ka erialasesse täiendkoolitusse;

17.

rõhutab vajadust teha tööd alushariduse ja lapsehoiu mõiste „hoiu“ komponendi pideva täiendamise nimel, et alushariduse õpetajate roll sisaldaks ka positiivsete suhete soodustamist laste, vanemate ja üksteise vahel, oleks tagatud alushariduse taskukohasus madala sissetulekuga perede jaoks kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõttega, tunnistataks lapse õiguste konventsiooni põhimõtet, milles sätestatakse, et kõigi lastele suunatud meetmete puhul on esmatähtis see, mis on lapse huvides parim;

18.

tõstab esile haridusalaste erivajadustega või puudega laste vajadused. Need lapsed peavad saama hea hariduse, pääsema vajadusel juurde üldhariduse süsteemile ja kui vaja, tuleb neile tagada individuaalne tugi;

19.

nendib, et õpetajate ja vanemate/hooldajate vahelise positiive dialoogi hõlbustamise meetmete propageerimine annab mitmesugust kasu, tugevdab sidemeid kooli ja koduse keskkonna vahel ning toetab õppijate edukat integreerimist koolikeskkonda ja nende üldisi sotsialiseerumis- ja arenguvõimalusi;

20.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon tunnustab kohalike ja piirkondlike partnerite rolli õpetamise ja õppimise parandamisel, märgib aga samas, et kahjuks ei tunnista komisjon, et mõnedel kogukondadel on suuremad probleemid kui teistel, näiteks äärepoolsemate piirkondade kogukondadel või mitmete emakeeltega kogukondadel, mis vajavad enam vahendeid ja rahastamist, et parandada õpetamist ja õppimist kõigi jaoks;

21.

rõhutab, et komisjon peab võtma arvesse komitee asjakohased arvamused ja nõukogu järeldused, sh nõukogu järeldused väikelaste arengut käsitleva integreeritud poliitika kui vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse edendamise vahendi kohta (2);

Keeleõpe ja õpetamine

22.

väljendab rahulolematust, et kehva keeleoskust peetakse üheks peamiseks takistuseks isikute vabale liikuvusele ja Euroopa majanduse vajadustele vastava tööjõu loomisele; seepärast rõhutab oma toetust keeleõppe tugevamale rollile;

23.

märgib, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamine hakkab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eeldatavasti vähenema ja seetõttu väljendab komitee muret soovituses seatud sihtide saavutamiseks saadaoleva rahastuse pärast Euroopa Sotsiaalfondi kaudu.

24.

on sellega seoses pettunud, et soovituses keskendutakse õppimisele kohustusliku hariduse raames, selle asemel et tunnustada keeleõppe kui elukestva õppe olulist osa, mis algab varases nooruses ja aitab edendada integratsiooni ja liikuvust ning milles saavad osaleda kohaliku kogukonna partnerid ja ettevõtjad;

25.

rõhutab, et oluline on aktiivselt reklaamida ELi asjaomaste rahastamisprogrammide pakutud võimalusi ning lihtsustada taotlusmenetlusi, nii et programmidest saaks kasu koolid ja koolituskeskused kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  http://uil.unesco.org/lifelong-learning/learning-cities/cork-call-action-learning-cities.

(2)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1530526890119&uri=CELEX:52018DC0270.


III Ettevalmistavad aktid

REGIOONIDE KOMITEE

Regioonide Komitee 131. täiskogu istungjärk ja Euroopa piirkondade ja linnade nädala avamine, 8.10.2018–10.10.2018

21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/70


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–2027“

(2018/C 461/10)

Pearaportöör:

Nikola DOBROSLAVIĆ (HR/EPP), Dubrovniki-Neretva maakonna prefekt

Viitedokumendid:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi. Uus mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“

COM(2018) 321 final

Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

COM(2018) 322 final

Ettepanek: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta

COM(2018) 323 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises

COM(2018) 324 final

Ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta

COM(2018) 325 final

Ettepanek: nõukogu määrus meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks omavahendid, mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel, ning rahavajaduste rahuldamise meetmete kohta

COM(2018) 326 final

Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed

COM(2018) 327 final

Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta

COM(2018) 328 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu eelarve kaitsmise kohta, juhul kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises

COM(2018) 324 final

Muudatusettepanek 1

Artikli 2 punkt c

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

c)

„valitsemissektori üksus“ – iga avaliku sektori asutus igal valitsemistasandil, sealhulgas riiklik, piirkondlik ja kohalik ametiasutus , aga ka liikmesriigi organisatsioon määruse (EL, Euratom) nr xx/xx („finantsmäärus“) [artikli 2 punkti 42] tähenduses.

c)

„valitsemissektori üksus“ – iga keskvalitsusasutus , aga ka liikmesriigi organisatsioon määruse (EL, Euratom) nr xx/xx („finantsmäärus“) [artikli 2 punkti 42] tähenduses.

Motivatsioon

Määruse kohaldamisalast tuleb välja jätta kõik otsevalitud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametiasutuste haldusasutused.

Muudatusettepanek 2

Artikli 3 lõike 1 punkt f

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

f)

tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele.

f)

tõhus ja õigeaegne koostöö Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga , kus see on asjakohane, nende uurimiste või süüdistuste esitamise raames vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele ja lojaalse koostöö põhimõttele.

Motivatsioon

Euroopa Prokuratuuri puudutavaid sätteid saab pärast prokuratuuri loomist kohaldada ainult osalevatele liikmesriikidele.

Muudatusettepanek 3

Artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1)

ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmise peatamine;

 

Motivatsioon

Ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmise peatamine ei avaldaks asjaomasele liikmesriigile mingit otsest karistavat finantsmõju. Ent kulukohustuste ja/või maksete peatamine mõjutaks kohe liikmesriigi eelarvet, seejuures säiliks valitsemissektori üksuste kohustus rakendada programme ja teha makseid lõplikele vahendite või toetuste saajatele määruse ettepaneku artikli 4 lõike 2 kohaselt. Lisaks sellele lükkuks asjaomaste programmide rakendamine märkimisväärselt edasi, kui ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmise peatamine tühistatakse, sest ka kõik edasised menetlused oleksid pooleli jäänud.

Muudatusettepanek 4

Artikli 5 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6.   Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta.

6.   Kui komisjon leiab, et üldistunud puudus õigusriigi toimimises on tuvastatud, esitab ta nõukogule ettepaneku asjakohaseid meetmeid käsitleva rakendusakti kohta. Sellele ettepanekule lisab komisjon esitatud meedet puudutava ELi eelarve soovitusliku finantsplaneeringu järgmisteks aastateks, mis on struktureeritud kulukategooriate, poliitikavaldkondade ja eelarveridade kaupa. Selle soovitusliku planeeringu alusel hinnatakse mõju asjaomase liikmesriigi riigieelarvele ja riigist madalama tasandi eelarvetele.

Motivatsioon

Euroopa Komisjon peaks hindama ELi rahaliste vahendite vähendamise võimalikku mõju asjaomase liikmesriigi riigieelarvele ja riigist madalama tasandi eelarvetele, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

Muudatusettepanek 5

Artikli 6 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

2.   Komisjon hindab olukorda asjaomases liikmesriigis. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohaste meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitab komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud menetlust.

2.   Komisjon hindab olukorda asjaomases liikmesriigis. Juhul kui üldistunud puudused õigusriigi toimimises, mis olid asjakohaste meetmete vastuvõtmise aluseks, on täielikult või osaliselt olemast lakanud, esitab komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus nende meetmete täieliku või osalise tühistamise kohta. Kohaldatakse artikli 5 lõigetes 2, 4, 5, 6 ja 7 sätestatud menetlust. Et koguda kaalukaid tõendeid meetmete tühistamiseks, väljastab kontrollikoda kiirmenetluse teel selles küsimuses eriaruande vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule.

Motivatsioon

Meetmete tühistamisega peavad kaasnema kindlad, erapooletud ja õigeaegsed tõendid, et asjaomaste programmide rakendamisega viivitamata edasi minna.

Muudatusettepanek 6

Artikli 6 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.   Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr xx/xx („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+ 2 .

3.   Juhul kui artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud meede, millega peatatakse ühe või mitme programmi või selle/nende muudatuste heakskiitmine, või artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud kulukohustuste peatamise meede on tühistatud, kantakse eelarvesse peatatud kulukohustustele vastavad summad kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr xx/xx („finantsraamistiku määrus“) artikliga 7. Aastal n peatatud kulukohustusi ei või kanda eelarvesse kaugemale kui aastasse n+ 3 .

Motivatsioon

Selline lahendus suurendaks esmalt peatatud ja nüüd uuesti kättesaadavate vahendite kasutusvõimalusi ja väldiks nende kaotsiminekut.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

toetab Euroopa Komisjoni 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut, mis on hea alus läbirääkimisteks arvestades Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist ning teisi liidusiseseid ja -väliseid probleeme. Komitee tunnustab tehtud tööd, aga on seisukohal, et enne ettepaneku vastuvõtmist tuleb seda edasi arendada ja parandada, et vastata Euroopa Liidu kodanike ootustele ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadustele;

2.

märgib, et strateegial „Euroopa 2020“ ei ole selget jätkustrateegiat, mistõttu ei ole konkreetsete programmide strateegilised eesmärgid piisavalt selged ning seos üldise mitmeaastase finantsraamistiku ja kestliku arengu eesmärkide vahel ei ole piisav. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku arutamisel kindlaks määrama ELi eri poliitikavaldkondade strateegilised eesmärgid ja nende oodatav mõju; Selleks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil vaja struktuurset lähenemisviisi, mis toob esile kohalike ja piirkondlike tugevuste ja jõupingutuste seose Euroopa tasandi ühiste eesmärkidega;

3.

märgib kahetsusega, et komisjoni ettepanek ei sea piisavalt kõrgeid eesmärke seoses sellega, et ühelt poolt aluslepingus sätestatud eesmärkidest tulenevad kohustused ja samuti praegused ja tulevased väljakutsed ning teiselt poolt tulevase mitmeaastase finantsraamistiku ulatus vastavusse seada. Komitee kordab oma seisukohta, mida toetab Euroopa Parlament, et tulevane mitmeaastane finantsraamistik peaks olema vähemalt 1,3 % kogurahvatulust. Komitee märgib murega, et varasematel kordadel on mitmeaastase finantsraamistiku lõplik suurus olnud väiksem kui komisjoni ettepanekus. Kui see taas nii juhtub, kahjustaks see veelgi ELi konkreetsete poliitikavaldkondade oodatavat mõju;

4.

peab vastuvõetamatuks, et lisaprioriteetide rahastamine toimub olemasolevate, tõestatud lisaväärtusega ELi poliitikavaldkondade (nagu ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika ja eriti maaelu arengu poliitika) arvelt. Pakutud kärped on vale viis lahendada probleemi, kuidas rahastada lisaprioriteete ja väljakutseid;

5.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle muuta eeskirjad ühtsemaks ja oluliselt vähendada abisaajate ja korraldusasutuste halduskoormust, et hõlbustada osalemist ELi programmides ja kiirendada rakendamist;

6.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole praeguse ja tulevase finantsraamistiku arvude võrdlemises piisavalt läbipaistev. Sellega seoses väljendab komitee heameelt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse jõupingutuste üle koostada mõlema mitmeaastase finantsraamistiku võrdlev finantsanalüüs;

7.

võtab teadmiseks mitmeaastase finantsraamistiku kavandatud struktuuri tulemustele suunatud käsitluse, millega püütakse leida vastuseid kohapealsetele vajadustele ja pakkuda suuremat Euroopa lisaväärtust. Komitee on vastu ka sellele, et kaotatakse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ühine eelarverubriik, sest see nõrgendab mitmeaastases finantsraamistikus ühtekuuluvuspoliitika positsiooni veelgi ja võib viia selleni, et Euroopa Sotsiaalfond Pluss lahutatakse ühtekuuluvuspoliitikast. Sellise tulemuse korral väheneks veelgi sünergia ja nõrgeneks side eri rahastamisallikate vahel, mis on eriti tähtis kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

8.

märgib murega, et komisjoni ettepanekud lähevad selles suunas, et otsese või kaudse eelarve täitmise alla kuuluvaid programme tugevdatakse veelgi nende programmide arvelt, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega, mis pikas perspektiivis vähendab ELi meetmete rakendamise läbipaistvust. Komitee rõhutab, et täiel määral tuleb järgida ja rakendada partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasataks ELi poliitikameetmete kõigisse vajalikesse etappidesse alates kujundamisest kuni rakendamiseni;

9.

väljendab kahetsust ebakõla üle ELi kaheksanda keskkonnalase tegevusprogrammi vastuvõtmise ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku vahel. Tulevaste keskkonnaalaste tegevusprogrammide üle otsustamise protsess ja programmide kestus peaksid olema kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ajakavaga, nii et eraldatud vahendid kajastaksid hästi kestliku arengu prioriteete ja eesmärke;

10.

väljendab muret ebapiisava planeerimiskindluse üle mitmeaastases finantsraamistikus, juhul kui ei jõuta õigeaegse, selge ja toimiva kokkuleppeni Ühendkuningriigi väljaastumise kohta Euroopa Liidust;

11.

toetab komisjoni ettepanekut luua tihedamad seosed piirkondlike fondide ja Euroopa poolaasta vahel tingimusel, et Euroopa poolaastale lisatakse piirkondlik mõõde. Nimelt on see ainuke toimiv viis kehtestada selged ja tähenduslikud seosed nende vahel;

Omavahendite süsteemi reform

12.

väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta kasutusele kolm uut omavahendit, aga märgib kahetsusega, et kõrgetasemelise omavahendite töörühma ettepanekul jääb komisjon kahjuks ainult kahe uue omavahendi juurde. Komitee arvates oleks komisjon seejuures võinud seada kõrgemaid eesmärke ning ettepanek võiks sisaldada vähemalt finantstehingute maksu kui uue omavahendi kehtestamist;

13.

tunnustab komisjoni jõupingutuste eest lihtsustada eelarve tulupoolt, eelkõige ettepanekut kaotada järk-järgult kõik liikmesriikidega seotud tagasimaksed ja ühtlustada käibemaksupõhist tulu;

14.

peab kahetsusväärseks, et komisjoni uute omavahendite ettepanekus ei hinnata piisavalt vastavust subsidiaarsuse põhimõttele ja hinnatud ei ole ettepaneku võimalikku mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarveseisundile;

15.

rõhutab, et äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekul on märkimisväärne potentsiaal suurendada omavahendite osa, eeldusel, et see muudetakse paljudele äriühingutele kohustuslikuks. Praegu ei ole see veel kohustuslik ning ei ole selge, millal see omavahendiallikas kavatsetakse kasutusele võtta. Komitee väljendab muret omavahendi üle, mille osamakse arvutatakse plastpakendijäätmete koguse põhjal, sest ELi üks põhieesmärk on pakendijäätmetest üldse lahti saada, mis viiks selle omavahendi tulu vähenemiseni ja seega eelarvetulu suurema kõikumiseni;

16.

kiidab heaks ettepaneku kärpida traditsiooniliste omavahendite puhul liikmesriikide poolt endale jäetavaid sissenõudmiskulusid, aga kutsub komisjoni üles minema seejuures kaugemale ja lubatud 10 % määra asemel hüvitama need tegelike kulude alusel;

Õigusriik, paindlikkus ja stabiilsus

17.

on seisukohal, et õigusriik on usaldusväärse finantsjuhtimise ja ELi eelarve tõhusa rakendamise eeldus. Seetõttu peab komitee positiivseks, et komisjon on teinud jõupingutusi võtta kasutusele tõhusad mehhanismid, millega tagada kõigis liikmesriikides õigusriik, õiguskindlus ja tõhus võitlus pettuste ja korruptsiooni vastu;

18.

nõustub kontrollikoja arvamusega, et kavandatud mehhanism õigusriigi põhimõtte järgmise tagamiseks läheb kaugemale ELi lepingu artiklist 7 ning seda saab rakendada kiiremini;

19.

tunnustab komisjoni jõupingutuste eest tagada ELi lõplike toetusesaajate sujuv rahastamine, nõudes, et liikmesriigid täidaksid oma finantskohustusi toetusesaajate vastu ka juhul, kui algatatakse menetlus ELi finantshuvide kaitsmiseks. Komitee ootab, et komisjon arendaks edasi viise, kuidas kaitsta lõplike toetusesaajate huve;

20.

soovitab komisjonil kaaluda ELi finantshuvide kaitseks lisamenetluste kasutuselevõttu, millel oleks ühtne mõju eri liikmesriikides, näiteks ühekordsed trahvid;

21.

leiab Euroopa Kontrollikoja soovitusele tuginedes, et komisjoni praegune seadusandlik lahendus võimaldab liiga palju vabadust menetluste algatamisel, ning kutsub komisjoni üles töötama välja selged kriteeriumid, kuidas määratleda õigusriigi toimimises üldistunud puudus, mis kahjustab usaldusväärset finantsjuhtimist;

22.

soovitab tugevdada Euroopa Kontrollikoja rolli kavandatud menetluse rakendamisel kooskõlas ELi lepingu artikliga 287;

23.

kiidab heaks komisjoni ettepanekud suurendada mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkust, mis kindlasti aitab lahendada uusi ja ettenägematuid probleeme. Samas rõhutab komitee, et suurem paindlikkus rahaliste vahendite kasutusel ei tohi toimuda pikaajalise planeerimiskindluse ja programmide strateegilise suuna arvelt, eriti nende programmide puhul, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Seepärast kutsub komitee üles kontrollima, kas suurem paindlikkus, mis seisneb komisjonile laiemate volituste andmisel vahendite ümberjaotamisel, ei riku subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet. Komitee nõuab lisaks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleks otsustamisprotsessi kaasata iga kord, kui jaotatakse ümber vahendeid eelarve jagatud täitmise raames;

ELi eelarve konkreetsed rubriigid

24.

väljendab heameelt ettepaneku üle suurendada eelarvet poliitikavaldkondades, mis on seotud uute väljakutsetega, nagu ränne ja piirihaldus, samuti eraldi eelarverubriigi loomise üle julgeoleku ja kaitse vallas;

25.

toetab teadusuuringutele ja innovatsioonile eraldatud vahendite suurendamist, praeguse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi jätkamist ja laiendamist, et hõlmata uus fond „InvestEU“, programmi „Erasmus+“ rahastamise suurendamist, samuti kliimakaitsesse tehtavate investeeringute edasist suurendamist kõigis ELi poliitikavaldkondades. Samas rõhutab komitee taas, et vahendite suurendamine ei tohiks toimuda ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu arvelt;

26.

on tugevalt vastu ühtekuuluvuspoliitika vahendite kavandatud 10 % kärpele, eriti seoses Ühtekuuluvusfondiga, mille rahastamist vähendatakse lausa 45 %. Samuti peab komitee vastuvõetamatuks ühises põllumajanduspoliitikas kavandatud kärpeid – eelkõige vähendamist 28 % Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja 13 % Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi puhul. Niivõrd suured kärped valdkondades, mis jätkuvalt tõestavad oma Euroopa lisaväärtust ja mis on kodanike jaoks ELi kõige nähtavamad poliitikavaldkonnad, mõjutaksid pikas perspektiivis Euroopa piirkondade majanduskasvu ja arengut väga negatiivselt;

27.

nõuab hoopis kooskõlas Corkis 2016. aasta septembris vastu võetud maaelu arengu deklaratsiooniga, et ELi maaelu kogurahastamist suurendataks rohkem kui 5 %ni ELi eelarvest maapiirkonnade ja vahepealsete piirkondade jaoks, mis moodustavad enam kui 90 % ELi territooriumist ja kus elab 58 % elanikest ja kus on 56 % ELi töökohtadest;

28.

toonitab, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite kavandatud kärbe seaks kahtluse alla lepingu ühe põhieesmärgi saavutamise, nimelt majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse. Sellise lähenemisviisi tulemusel suureneksid veelgi erinevused Euroopa piirkondade vahel, kusjuures eelkõige mõjutaks see vähem arenenud ja neid piirkondi, kes seisavad silmitsi eriti tõsiste struktuursete ja demograafiliste probleemidega. Lisaks alahinnataks sellise kärpega olulist panust, mida ühtekuuluvuspoliitika on siiani andnud sellistes valdkondades nagu innovatsioon, digiteerimine ja kliimakaitse. Komitee hoiatab, et territoriaalse koostöö programmide vahendite kärpimine seab ohtu territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ja selle valdkonna kõige olulisemad instrumendid, nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused ja makropiirkondlikud strateegiad;

29.

väljendab kahetsust, et hoolimata asjaolust, et rohkem kui kolmandik ELi kodanikest elab piirialadel, ja arvestades nende piirialade territoriaalseid väljakutseid, kavatsetakse piirialase koostöö eelarvet reaalväärtuses kärpida, kuigi see on tõestanud oma Euroopa lisaväärtust;

30.

rõhutab, kui tohutult negatiivne mõju oleks sellel mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekul Euroopa põllumajandustootjatele ja maapiirkondade elanikele. Juhul, kui võetakse vastu ettepanek vähendada ühtekuuluvuspoliitika teise samba alla käivad vahendeid, ei saaks maaelu poliitika enam oma ülesandeid täita, eelkõige maa- ja linnapiirkondade elutingimuste erinevuste vähendamisel. Lisaks sellele nõuab komitee, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond kuuluks edasi ühissätete määruse alusel toimuvasse haldussüsteemi, et oleks jätkuvalt tagatud eri rahastamisallikate sidusus ja tugevdataks ühise põllumajanduspoliitika territoriaalset mõõdet;

31.

on eriti vastu ettepanekule kärpida rahastamist kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete (POSEI) programmilt, mis on suunatud äärepoolseimatele piirkondadele, sest see seab ohtu programmi eesmärgi pakkuda sihipärast lahendust iga piirkonna põllumajanduse konkreetsetele probleemidele, olles põllumajandustootjate otsetoetuse rahastamisvahend;

32.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa Sotsiaalfond Plussi kulukohustusi ei ole tegelikult suurendatud, kuigi fond peab täitma lisaülesandeid, nagu kolmandate riikide kodanike integreerimine. Komitee tuletab meelde, et Euroopa Sotsiaalfond (vt komitee arvamus ESF+ kohta) (1) peab jääma ühtekuuluvuspoliitika raamesse, mis on ELi põhivahend elanikesse ja inimkapitali investeerimisel, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel ja miljonite ELi kodanike elu parandamisel;

33.

märgib, et hoolimata praegustest kattumistest ja kompromissidest Euroopa Sotsiaalfond Plussiga, ei ole Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond viimasesse integreeritud. Komitee arvates sõltub Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist rahastatud meetmete lisaväärtus sellest, kas neid meetmeid täiendavad ümberkujundamine ja ümberkorraldamine, mis viiakse ellu pikaajaliste regionaalarengu programmide kaudu, eelkõige ettevalmistusmeetmetena, nagu need, mida pakub Euroopa Sotsiaalfond Pluss;

34.

on vastu n+3 asemel n+2 reegli kasutuselevõtule tähtajana, mille jooksul tuleb kasutada igal aastal eraldatud vahendid. Nimelt on suur oht, et õigusaktid võetakse vastu hilinemisega, mis võib n+2 reegli puhul eraldatud vahendite kasutamise kahtluse alla seada;

35.

seisab otsustavalt vastu pakutud lahendustele, mille kohaselt võrreldes senise olukorraga halveneb oluliselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukord seoses ELi programmide iga-aastaste eraldiste kasutamise tähtaja, eelrahastamise määra ja eelkõige projektide kaasrahastamisega, sest paljudel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ei ole rahalisi võimalusi, et jõuda omarahastamise vajaliku osakaaluni;

36.

kutsub komisjoni üles võtma liikmesriikidele eraldatavate ühtekuuluvuspoliitika vahendite arvutamisel aluseks NUTS 2 tasandi piirkondade kõige viimase jaotuse, mille kohta saab Eurostat vajalikke andmeid esitada, et tagada parem seos NUTS 2 tasandi piirkondade sotsiaal-majanduslike tingimuste ja liikmesriikide eraldiste arvutamise vahel;

37.

lisaks palub, et Euroopa Komisjon võtaks kaasrahastamise ja ühtekuuluvusfondidest vahendite eraldamise kriteeriumide muutmisel arvesse muid tegureid peale SKP elaniku kohta, sest see ei mõõda ühiskonna suutlikkust lahendada oma probleeme, näiteks demograafilised muutused, ja nõuab rahvusvaheliste, riiklike, kohalike ja piirkondlike näitajate väljatöötamist, et mõõta teisi edusamme peale SKP elaniku kohta. Demograafiliste probleemide lahendamisel võib tugineda järgmistele näitajatele: muutused elanikkonnas (intensiivne ja püsiv vähenemine), hajutatud asustus, vananemine, eakate ülekaal, noorte ja täiskasvanute väljaränne ning sellest tulenev sündimuse vähenemine;

38.

ei poolda transporditaristu eelarvesse kavandatud kärpeid Euroopa ühendamise rahastu raames, eriti arvestades ühtekuuluvusfondi vahendite põhjendamatut kärpimist, sest need ei ole põhjendatud, arvestades eesmärki ja vajadust tagada keskkonnahoidlik, kindel ja hästi ühendatud transpordisüsteem;

39.

leiab, et uuele Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendile kavandatud eraldised, mis ELi eelarvereana võimaldavad laene 30 miljardi euro ulatuses, on liiga väikesed, et suudetaks uutele majandus- ja finantsvaldkonna turušokkidele adekvaatselt reageerida ja mõjutada euroala riike ja Euroopa vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevaid riike. Et kaitsta ELi investeerimispotentsiaali, soovitab komitee selle vahendi rahastust märkimisväärselt suurendada ja liigitada see ELi eelarvest väljapoole;

40.

väljendab muret struktuurireformide tugiprogrammi pärast. Arvestades, et ettepanek on kavandatud lepingu artikli 175 põhjal, mis käsitleb ühtekuuluvust, peab programm olema suunatud reformidele, mis tugevdavad majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja toovad Euroopa lisaväärust. Samuti peaks programm toimuma ELi uue pikaajalise arengustrateegia raamistikus, mis järgneb strateegiale „Euroopa 2020“ ja mis on koostatud kestva arengu eesmärke silmas pidades. Lisaks tuleb seada samad tingimused nagu struktuuri- ja investeerimisfondide puhul, nõudes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste partnerlust ja kaasatust reformide kavandamisel ja rakendamisel. Komitee on vastu struktuuri- ja investeerimisfondide raammääruses ette nähtud võimalusele jaotada ümber kuni 5 % vahenditest ELi fondidesse ja rahastamisvahenditesse, mis ei ole seotud ühtekuuluvuse eesmärkidega ja pealegi on suuremalt jaolt eelarve otsese täitmisega, kaasamata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi;

41.

toonitab, et ühtekuuluvuspoliitikas, maaelu arengu poliitikas ja ühises põllumajanduspoliitikas tehtavad kärped mõjutavad vägagi negatiivselt territoriaalse ühtekuuluvuse ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi. Hoolimata programmi LIFE vahendite suurendamisest peaaegu 60 % on kliimakaitse ja energiaalase kohanemise eelarve kokkuvõttes väiksem praeguse finantsperspektiivi omast. Selle asemel, et kasutada ära põllumajanduse ja eelkõige ühtekuuluvuspoliitika suur potentsiaal, eelkõige edendades investeeringuid, millel on positiivne mõju keskkonnale ja kliimakaitsele, kärbitakse kavandatud mitmeaastases finantsraamistikus ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika vahendeid, mis seab kahtluse alla ELi keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamise;

42.

võtab teadmiseks ettepaneku suurendada programmi LIFE rahastamist (vt komitee arvamus programmi LIFE kohta) (2), mis on äärmiselt oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, et aidata neil võidelda elurikkuse vähenemise vastu, töötada välja keskkonnahoidliku taristu lahendus ja edendada kestlikku arengut. Samas väljendab komitee kahetsust, et osa kavandatud vahendite suurendamisest tuleneb sellest, et kaasatakse puhtale energiale ülemineku meetmed, mida varem rahastati programmist „Horisont 2020“. Seetõttu kutsub komitee üles suurendama programmi LIFE kogurahastust vastava summani. Lisaks nõuab komitee, et suutlikkuse suurendamise meetmeteks energiasüsteemi ümberkujundamisel säilitataks sama kaasrahastamise määr mis programmis „Horisont 2020“;

43.

juhib tähelepanu sellele, et kavandatud eesmärk kasutada 25 % ELi eelarvest kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks ei ole piisav Pariisi kokkuleppe eesmärkideni jõudmiseks. Järgmise finantsraamistiku puhul tuleks teha jõupingutusi, et oleks võimalik suurendada kulusid üle 30 % CO2-heite vähendamisele energiasektoris, tööstuses ja transpordis ning ringmajandusele üleminekuks;

44.

väljendab heameelt, et võrreldes praeguse eelarvega on programmi „Euroopa horisont“ alamrubriigi vahendeid suurendatud. Siiski kutsub komitee üles seadma raamistiku võimalusele kanda mitmeaastase finantsraamistiku teiste vahendite assigneeringuid üle programmi „Euroopa horisont“ alla, arvestades eelkõige asjaomase korraldusasutuse algatusõigust, sel viisil kaasrahastatud meetmete koos väljatöötamist ja vahendite tagasi jõudmist korraldusasutuse territooriumile;

45.

toetab eraldi rände ja piirihalduse rubriiki ning märkimisväärset rahastamise suurendamist meetmete elluviimiseks selles valdkonnas. Komitee väljendab kahetsust, et piiride turvalisusele on antud palju rohkem kaalu kui teistele rändega seotud küsimustele, nagu rändajate kaitse ja varjupaiga andmine, toetus seaduslikule rändele ja integratsioonile. Komitee nõuab seetõttu, et Varjupaiga- ja Rändefondi rahastamisvahendeid (vt komitee arvamus Varjupaiga- ja Rändefondi kohta) (3) suurendatakse samal määral (240 %) nagu välispiiri kaitse rahastamisvahendeid, et neist piisaks, et adekvaatselt tulla toime integreerimise probleemidega;

46.

rõhutab, et silmas pidades mitmeaastase finantsraamistiku tagasihoidlikku kogumahtu, mis piirab veelgi tegevusruumi selles ELi poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse ja julgeoleku jaoks väga olulises valdkonnas, on see eriti oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, kes vastutavad paljude nende meetmete eest. Samuti juhib komitee seejuures tähelepanu asjaolule, et Euroopa Sotsiaalfond Plussi rahastamisvahendeid, millest tuleks katta rändajate pikaajalise integratsiooni meetmete kulud, tuleb seega selle uue ülesande täitmiseks suurendada;

47.

juhib samuti tähelepanu asjaolule, et uus õiguste ja väärtuste programm, mis peaks hõlmama põhiõiguste ja ELi väärtuste kaitset ning soodustama Euroopa kodanikuaktiivsust, on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks väga oluline neis valdkondades. Seetõttu teeb komitee ettepaneku suurendada üldiselt selle programmi alust, et tulla toime nende tohutute väljakutsetega;

48.

väljendab heameelt välistegevuse vahendite ja rahaliste vahendite eraldamise lihtsustamise üle, mis aitab muuta ELi välis- ja arengupoliitika tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Seejuures juhib komitee tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile koostöö parandamiseks naaberriikide ja kolmandate riikidega paljudes valdkondades ning kestliku arengu tegevuskava 2030 saavutamiseks tervikuna. Komitee kutsub üles arvestama mitmeaastases finantsraamistikus selle rolliga konkreetsemalt, eelistatavalt otse eraldatud eelarve kaudu;

49.

leiab, et tugev, toimiv ja kvaliteetne Euroopa avaliku sektori haldus on hädavajalik, et viia ellu ELi poliitika ja taastada usaldus ELi lisaväärtusse ning tihendada dialoogi kodanikega igal tasandil. Selles osas rõhutab komitee demokraatlikult valitud liikmetest koosnevate institutsioonide olulist rolli;

50.

kutsub ELi ametiasutusi üles jõudma kiiresti kokkuleppele järgmise mitmeaastase finantsraamistiku osas, et ELi programmid oleks võimalik vastu võtta õigeaegselt enne raamistikku jõustumist.

Brüssel, 9. oktoober 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus 3597/2018, veel vastu võtmata.

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus 3653/2018.

(3)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus 4007/2018.


21.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 461/79


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „„Euroopa horisont“ – üheksas teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm““

(2018/C 461/11)

Pearaportöör:

Christophe CLERGEAU (FR/PES), Pays-de-la-Loire’i piirkonna volikogu liige

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD)

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm

(COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD)

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

(COM(2018) 435 final – 2018/0224 (COD))

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendab igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdab novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis.

Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „käesolev programm“, „programm“). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendab igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdab novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„Avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi alusel.

„Avatud teaduse“ samba alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga. Teadusuuringuid tuleks rahastada kõrge kvaliteedi ja oodatava mõju alusel.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi.

Jätkuvalt, nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Põhimõtteliselt ei tohiks toetusi anda meetmetele, mille tehnilise valmiduse tase on üle 8. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.

Käesolev programm peaks teadusuuringuid ja innovatsiooni nende kõigis vormides toetama lõimitult, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Jätkuvalt, nagu eelmises raamprogrammis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Üleilmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetse konkursikutse tööprogramm peaks võimaldama anda toetusi laiaulatuslike toodete valideerimise ja turule viimise jaoks.

Motivatsioon

Toetuste saamise võimalust ei tohiks kaotada turule laskmisele kõige lähemates etappides.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva programmiga tuleks püüda saavutada koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks võib teha ülekandeid muudest liidu programmidest programmi „Euroopa horisont“ tegevustele. Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

Strateegilise planeerimise raames on programmi „Euroopa horisont“ ülesanne püüda saavutada koostoime muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest , võttes arvesse riiklikke strateegiaid ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid (S3), kuni projektide väljavalimise, haldamise, teavitamise, tulemuste levitamise ja kasutamise, järelevalve, auditeerimise ja juhtimiseni. Kattumiste ja dubleerimiste ärahoidmiseks ning liidu poolse rahastamise suurendamiseks võib kasutada kombineerimist piirkondlike ja riiklike avaliku sektori vahenditega ning teha ülekandeid muudest liidu programmidest programmi „Euroopa horisont“ tegevustele kooskõlas kehtestatud aruka spetsialiseerumise strateegiatega . Selliste ülekannete puhul tuleb järgida programmi „Euroopa horisont“ eeskirju.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, peaks käesolev programm sõlmima Euroopa partnerlused era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad tööstust, teadusorganisatsioone, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või ellu viivad sihtorganisatsioonid, partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

Et saavutada ELi poolse rahastamise võimalikult suur mõju ja kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks, peaks käesolev programm sõlmima Euroopa partnerlused era- ja/või avaliku sektori partneritega. Sellised partnerid hõlmavad tööstust, teadusorganisatsioone, ülikoole, piirkondi ja linnu, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone, nagu teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad või ellu viivad sihtorganisatsioonid, partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 19

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Avatud innovatsiooni sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega . Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“) ning suures osas Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

Avatud innovatsiooni sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult novaatorite, ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni. See peaks ligi tõmbama innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, kellel on potentsiaali kasvada rahvusvahelisel ja liidu tasandil, ning pakkuda paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos era- ja avaliku sektori investoritega . Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, edaspidi „EIC“). See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, edaspidi „EIT“) ning kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi, eelkõige partnerluste kaasrahastamise teel koos riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

Motivatsioon

Samba „Avatud innovatsioon“ eesmärgid peaksid selgemalt kajastama asjaomaseid sihtrühmi, kes ei piirdu üksnes ettevõtjatega, ning selgitama, et kaasata saab nii avaliku sektori kui ka erainvestoreid.

Muudatusettepanek 7

Uus tekst pärast artikli 2 lõiget 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

„Piirkondlikud ökosüsteemid ja innovatsioonikeskused“ ühendavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil struktureeritud, nelja osapoolega (ülikoolid, tööstus, avaliku sektori otsustajad ja kodanikuühiskond) võrgustike avaliku ja erasektori osalejaid. Need osalejad koordineerivad teadusuuringuid, innovatsiooni ja koolitusi ning kiirendavad omavahel tulemuste levitamist, teadmiste edasiandmist, innovatsiooni ning jätkusuutlikke töökohti loovate uute majandustegevuste ja teenuste arendamist, olles kohapeal tihedas kokkupuutes kodanike ja nende vajadustega, tuues teaduse ja innovatsiooni tulemused ühiskonnale ja turule võimalikult lähedale;

Motivatsioon

Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste ametlik määratlus, mis hõlmab nii linnade kui ka piirkondade olukorda, on vajalik selleks, et tagada nende tegelik arvessevõtmine ja täielik tunnustamine programmi „Euroopa horisont“ kõigis valdkondades.

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(5)

„missioon“ – meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale ja/või ühiskonnale ja kodanikele mõju, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;

(5)

„missioon“ – meetmete kogum, mille eesmärk on saavutada mõõdetav eesmärk kindlaksmääratud aja jooksul ning avaldada teadusele ja tehnoloogiale ja/või ühiskonnale ja kodanikele ning nende territooriumile mõju, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;

Muudatusettepanek 9

Artikli 3 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada liidu konkurentsivõimet, sealhulgas tööstuses, viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele.

Programmi üldeesmärk on saavutada liidu investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, majanduslik, ühiskondlik ja territoriaalne mõju, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ja edendada selle kõigi liikmesriikide ja nende piirkondade konkurentsivõimet, sealhulgas nende tööstuses , eelkõige aidates kaasa teadmistepõhise ja innovatsiooniühiskonna ülesehitamisele , viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa üleilmsete probleemide, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide lahendamisele.

Muudatusettepanek 10

Artikli 3 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju arendavates, toetavates ja rakendavates ELi poliitikates ning novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist tööstuses ja ühiskonnas, et lahendada globaalseid probleeme;

b)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju arendavates, toetavates ja rakendavates ELi poliitikates, novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist tööstuses ja ühiskonnas ning nende levitamist liidus, selle liikmesriikides ja nende piirkondades , et lahendada globaalseid probleeme;

Muudatusettepanek 11

Artikli 6 lõige 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eriprogrammi rakendamine põhineb teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistval ja strateegilisel mitmeaastasel planeerimisel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ puhul ning pärast konsultatsioone sidusrühmadega prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside kohta. See tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega.

Eriprogrammi rakendamine põhineb teadus- ja innovatsioonitegevuste läbipaistval ja strateegilisel mitmeaastasel planeerimisel, eelkõige samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ puhul ning pärast konsultatsioone liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga prioriteetide ja sobivate meetmete liikide ja kasutamisviiside kohta. See tagab eriprogrammi vastavusse viimise liidu muude asjaomaste programmidega ning riiklike strateegiliste prioriteetide ja aruka spetsialiseerumise arvessevõtmise .

Motivatsioon

Strateegiline planeerimine on programmi tulevase juhtimise tuum, seega peab see hõlmama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning võtma arvesse aruka spetsialiseerumise strateegiaid.

Muudatusettepanek 12

Artikli 6 lõige 9

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

9.   Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades.

9.   Programmiga edendatakse soolist võrdõiguslikkust ning tagatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arvessevõtmine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Erilist tähelepanu pööratakse soolise tasakaalu tagamisele, sõltuvalt olukorrast asjaomases teadus- ja innovatsioonivaldkonnas, hindamiskomisjonides ja eksperdirühmades.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 peaks programm võtma arvesse äärepoolseimate piirkondade iseloomulikke omadusi, kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mille nõukogu 12. aprillil 2018 heaks kiitis.

Motivatsioon

Programmi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku põhjenduses 27 viidatakse selgesõnaliselt sellele, et konkreetsed meetmed on äärepoolseimate piirkondade puhul õigustatud ning et kõnealuses programmis tuleb nende iseloomulikke omadusi arvesse võtta. Sellegipoolest ei ole artiklites äärepoolseimaid piirkondi nimetatud.

Muudatusettepanek 13

Artikli 7 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.   Missioonid

3.   Missioonid

a)

omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide saavutamisele;

a)

omavad selget ELi lisaväärtust ja aitavad kaasa liidu prioriteetide saavutamisele;

b)

on inspireerivad ning neil on seega laialdane ühiskondlik või majanduslik tähtsus;

b)

on inspireerivad ning neil on seega laialdane ühiskondlik või majanduslik tähtsus;

c)

osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;

c)

osutavad selget suunda ning on suunatud, mõõdetavad ja ajaliselt piiritletud;

d)

on suunatud edasipüüdlikule, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele;

d)

on suunatud edasipüüdlikule, kuid realistlikule teadus- ja innovatsioonitegevusele;

e)

edendavad valdkondade-, sektorite- ja osalejateülest tegevust;

e)

edendavad valdkondade-, sektorite- ja osalejateülest tegevust;

f)

jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele.

f)

jäävad avatuks mitmetele alt ülespoole suunatud lahendustele;

 

g)

aitavad kaasa Euroopa teadusruumi tugevdamisele ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamisele.

Muudatusettepanek 14

Artikli 8 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi „Euroopa horisont“ osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

Programmi „Euroopa horisont“ eri osasid võib rakendada Euroopa partnerluste kaudu. Liidu osalemine Euroopa partnerlustes võib toimuda ükskõik millises järgmises vormis:

Muudatusettepanek 15

Artikkel 7, lisatakse lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

4.     Missioonide arendamine peaks toimuma avatud ja kaasava protsessi kaudu, kaasates kõik sidusrühmad kohalikul, piirkondlikul, Euroopa ja ülemaailmsel tasandil.

Muudatusettepanek 16

Artikli 9 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

c)

13 500 000 000  eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Avatud innovatsioon“, millest eraldatakse:

c)

13 500 000 000  eurot aastatel 2021–2027 III sambale „Avatud innovatsioon“, millest eraldatakse:

 

(1)

10 500 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas kuni 500 000 000  eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele;

 

(1)

10 500 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooninõukogule (EIC), sealhulgas 500 000 000  eurot Euroopa innovatsiooni ökosüsteemidele , millele lisandub 1 500 000 000  eurot, mis kantakse üle II sambast asjaomaste teemade puhul kasutamiseks. Vähemalt 1 000 000 000  eurot tuleks kasutada VKEde toetamise ühisprogrammide kaasrahastamiseks, eeskätt astmelise innovatsiooni tegevusteks ;

 

(2)

3 000 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);

 

(2)

3 000 000 000  eurot Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);

Motivatsioon

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide toetamine puudutab tugevalt piirkondlikke ökosüsteeme ja innovatsioonikeskusi. Kavandatud summa on tingimuslik, mis ei ole vastuvõetav, ja märkimisväärse üldise või territoriaalse mõju saavutamiseks liiga väike. Nende tegevuste eelarve suurendamine võib võimaldada piirkondadel leida oma koha tulevases raamprogrammis, töötades välja keskpika ja pika kestvusega struktuurseid strateegiaid, mis on olulised liidu innovatsioonisuutlikkuse tõhustamiseks.

Muudatusettepanek 17

Artikli 9 lõige 8

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ressursid võib liikmesriikide taotluse korral programmile üle kanda. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli punkti c alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

 

Motivatsioon

Viidud üle artiklisse 11.

Muudatusettepanek 18

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

1.     Programmi „Euroopa horisont“ tuleks rakendada koostoimes muude liidu programmidega. Programmi „Euroopa horisont“ rahastust täiendavale ja sellega kombineeritud rahastamisele tuleks kohaldada samu eeskirju nagu praeguses programmis.

Vajaduse korral võidakse kasutada muude liidu programmidega ühiseid konkursikutseid, misjuhul kohaldatakse ainult ühe programmi osalemiseeskirju. Kui need tegevused kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, kohaldatakse selle programmi eeskirju kõigi maksete suhtes, millega neid rahastatakse.

Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

2.    Meetmed, mis on saanud kvaliteedimärgise või mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:

a)

on hinnatud programmi kohase konkursi raames;

a)

on hinnatud programmi kohase konkursi raames;

b)

vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

b)

vastavad kõnealuse konkursi kvaliteedi miinimumnõuetele;

c)

ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,

c)

ei ole eelarvepiirangute tõttu rahastatavad kõnealuse konkursi alusel,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) xx/xx (ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire) artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega. Kohaldatakse selle fondi eeskirju, kes toetust annab.

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist vastavalt määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli [67] lõikele 5 ja määruse (EL) xx/xx (ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire) artiklile [8], tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas asjaomase programmi eesmärkidega.

 

3.     Artiklis 8 osutatud Euroopa partnerluste raames võetavaid meetmeid võib toetada ka muude liidu, selle liikmesriikide ning nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste programmidest, misjuhul võib kohaldada ainult ühe programmi osalemiseeskirju. Kui need tegevused kuuluvad programmi „Euroopa horisont“ alla, võidakse kohaldada selle programmi eeskirju kõigi maksete suhtes, millega neid rahastatakse, kui riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega seotud eeskirjadest ei tulene teisiti.

 

4.     Ühissätete määruse (EL) xx/xx (ühissätete määrus) artikli 21 kohaselt ülekantavad ning eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud ressursid võib korraldusasutuse taotluse korral

a)

üle kanda programmile „Euroopa horisont“. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti a alusel või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Kõnealuseid ressursse kasutatakse asjaomase korraldusasutuse vastava geograafilise piirkonna huvides kooskõlas artikli 18 lõikega 7 ja artikli 19 lõike 1 teise lõiguga;

b)

või siis võib need lugeda ülekantuks programmile „Euroopa horisont“, kui korraldusasutus eraldab need otse programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavale ühisprogrammile. Sel viisil kaasrahastatud ühisprogrammi poolt kolmandatele isikutele makstud toetused on programmi „Euroopa horisont“ kohaselt lubatud, kui riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega seotud eeskirjadest ei tulene teisiti.

Motivatsioon

Ammu kestev arutelu koostoime üle peab lõpuks viima selge ja kõikehõlmava raamistikuni, mis võimaldab lisaks kvaliteedimärgise andmisele tegelikku kombineeritud rahastamist ja Euroopa partnerluste potentsiaali täielikku ärakasutamist. See raamistik peab aga olema ka paindlik ja jätma piirkondadele suutlikkuse Euroopa ökosüsteemi algatustele ja muutustele reageerida ning nendega kiiresti kohaneda. Võimaldades korraldusasutustel teha virtuaalseid ülekandeid, tehes eraldisi otse raamprogrammist kaasrahastatavale programmile, kus nad otsustavad seeläbi osaleda, ilma et oleks vaja eelnevat programmitööd ja tegelikku ülekannet, saavutatakse kõnealuse muudatusettepanekuga see eesmärk.

Muudatusettepanek 19

Artikli 20 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Taotleja eelneval loal võib teavet taotluse ja hindamise kohta jagada huvitatud rahastamisasutustega , tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Tööprogrammis määratakse kindlaks konkursikutsed, millele antakse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise andmine sõltub taotleja nõusolekust anda huvitatud rahastamisasutustele juurdepääs taotlust ja hindamist käsitlevale teabele , tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.

Muudatusettepanek 20

Artikkel 23

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse sellest programmist meetme jaoks antud toetuse suhtes. Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

Meede, mis on saanud toetust mõne muu liidu programmi alusel, võib saada toetust ka käesoleva programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.

 

Eeldusel, et need toetused eraldatakse ühiselt, et katta samu tegevusi ja nendega seotud kulusid,

a)

tuleks seda meedet rakendada samade rakendus- ja rahastamiskõlblikkuse eeskirjade alusel.

Kumulatiivse rahastamise maht ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblike kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega;

b)

viiakse meede ellu selle programmi eeskirjade kohaselt, mis eraldas peamise toetuse, kui artikli 11 lõike 4 punktis b nimetatud juhtumi korral ei tulene riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega seotud eeskirjadest teisiti .

Muudatusettepanek 21

Artikkel 30

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär määratakse kindlaks tööprogrammis.

1.   Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatavate tegevuste jaoks ette nähtud ühtne rahastamismäär. Ülemmäär määratakse kindlaks tööprogrammis.

2.   Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

2.   Programm võib hüvitada kuni 100 % meetme abikõlblikest kogukuludest, välja arvatud:

a)

innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;

a)

innovatsioonimeetmete puhul: kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest, välja arvatud mittetulunduslike õigussubjektide kulud, mille puhul programm võib hüvitada kuni 100 % kõigist abikõlblikest kuludest;

b)

programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 30 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.

b)

programmi kaasrahastamismeetmete puhul: vähemalt 50 % abikõlblikest kogukuludest ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kuni 70 % kõigist abikõlblikest kuludest.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.

3.   Käesolevas artiklis sätestatud rahastamismäärasid kohaldatakse ka selliste meetmete suhtes, mille puhul on kogu meetme või selle osa jaoks määratud kindlaks kindlamääraline makse, ühikuhinnal või ühekordsel summal põhinev makse.

Motivatsioon

Kooskõlas kaasfinantseerimise põhimõttega.

Muudatusettepanek 22

Artikli 43 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.

1.   Rahastamisvahendi EIC „Accelerator“ toetusesaaja on liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv idufirma, VKE või keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja. Ettepaneku võib esitada toetusesaaja või üks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut, kes kavatsevad asutada kõnealuste toetusesaaja või seda toetada.

2.   Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.

2.   Üks rahastamisotsus hõlmab ja rahastab kõiki liidu rahalise toetuse vorme, mida EIC segarahastamisvahend pakub.

3.   Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 24–26, kooskõlas lõikega 4.

3.   Taotlusi hindavad sõltumatud eksperdid iga taotluse väärtuse alusel ning valik tehakse iga-aastase avatud pakkumiskutse raames vastavalt artiklitele 24–26, kooskõlas lõikega 4.

4.   Rahastamise kriteeriumid on järgmised:

tipptase;

mõju;

meetme riskitase ja vajadus liidu toetuse järele.

4.   Rahastamise kriteeriumid on järgmised:

tipptase;

mõju;

meetme riskitase , riikliku, piirkondliku ja kohaliku toe kvaliteet ja vajadus liidu toetuse järele.

Motivatsioon

Isegi kui rahastamisvahendist „Accelerator“ toetust saavad ettevõtjad peavad võtma sihiks suure turu, ei sõltu nende edu mitte ainult nende finantsstruktuurist, vaid ka nende abistamisest soodsas ökosüsteemis Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek 23

I lisa „Tegevuse põhisuunad“ 3. osa punkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

b)

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

Sekkumisvaldkonnad: sidestuda piirkondlike ja riiklike innovatsioonis osalejatega ja toetada innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamist liikmesriikides ja assotsieerunud riikides, alates innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni, et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Sellega täiendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetust innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelist partnerlust aruka spetsialiseerumise valdkondades.

b)

Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid

Sekkumisvaldkonnad: sidestuda piirkondlike ja riiklike innovatsioonis osalejatega ja toetada innovatsiooni piiriüleste ühisprogrammide rakendamist piirkondadevaheliste innovatsiooniprogrammide piirkondlike ökosüsteemide osalejate ja innovatsioonikeskuste poolt, liikmesriikides ja assotsieerunud riikides, kusjuures need programmid ulatuvad innovatsiooniks vajalike pehmete oskuste tõhustamisest kuni teadus- ja innovatsioonitegevuse meetmeteni, et tõhustada Euroopa innovatsioonisüsteemi. Sellega täiendatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi „ERF“) toetust innovatsiooni ökosüsteemidele ja piirkondadevahelist partnerlust aruka spetsialiseerumise valdkondades.

Motivatsioon

Hädavajalik piirkondadevaheliste projektide rahastamise võimaldamiseks.

Muudatusettepanek 24

II lisa „Meetmeliigid“ taane 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;

programmi kaasrahastamise meede: meede, millega tagatakse kaasrahastus tegevuskavale, mis on kehtestatud ja/või rakendatud üksuste poolt, kes haldavad ja/või rahastavad teadus- ja innovatsioonitegevust ning kes ei ole liidu rahastamisasutused. Sellist laadi meede võiks iseäranis toetada piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste tegevuskavu ja nendevahelist koostööd. Sellise tegevuskavaga võidakse toetada võrgustumist ning koordineerimis-, teadus-, innovatsiooni- ja pilootmeetmeid, samuti innovatsiooni- ja turuleviimise meetmeid, koolitus- ja liikuvusmeetmeid, teadlikkuse suurendamise ja teabevahetuse meetmeid, levitamise ja kasutuselevõtu meetmeid või nende kombinatsioone, mida rakendavad vahetult asjaomased üksused või kolmandad osapooled, kellele need võivad pakkuda asjaomast rahastamistoetust, nagu grante, auhindu, hankeid, samuti programmi „Euroopa horisont“ segarahastamisvahendeid;

Motivatsioon

Hädavajalik piirkondadevaheliste projektide rahastamise võimaldamiseks.

Muudatusettepanek 25

III lisa „Partnerlused“ 1. osa punkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

a)

tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on tõhusam programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;

a)

tõendid selle kohta, et Euroopa partnerlus on eriti tõhus programmi asjaomaste eesmärkide saavutamiseks, eelkõige selleks, et saavutada selge mõju ELile ja selle kodanikele, eriti üleilmsete probleemide lahendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast, kindlustades ELi konkurentsivõimet ning aidates kaasa Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi tugevdamisele ning rahvusvaheliste kohustuste täitmisele;

Motivatsioon

Praegune sõnastus on väga piirav ja võib Euroopa partnerluste ulatust tugevalt piirata.

Muudatusettepanek 26

IV lisa „Sünergia muude programmidega“ punkti 4 alapunkt a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4.

Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:

a)

ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike või piirkondlike programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;

4.

Sünergia Euroopa Sotsiaalfond+-iga (edaspidi „ESF+“) tagab, et:

a)

ESF+ kaudu saab peavoolustada ja laiendada programmi abil toetatavaid uuenduslikke õppekavasid riiklike, piirkondlike või piirkondadevaheliste programmide kaudu, et anda inimestele oskus ja pädevus, mida on vaja tuleviku töökohtade jaoks;

Muudatusettepanek 27

IV lisa „Sünergia muude programmidega“ punkti 6 alapunkt b

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

6.

Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:

6.

Sünergia digitaalse Euroopa programmiga (Digital Europe Programme, edaspidi „DEP“) tagab, et:

 

a)

kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;

 

a)

kuigi mitu programmis ja DEPis käsitletavat teemavaldkonda konvergeeruvad, on toetatavad meetmeliigid, nende eeldatavad väljundid ja sekkumisloogika erinevad ning üksteist täiendavad;

 

b)

programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses ning digitaalsete teadustaristute toetamine;

 

b)

programmi strateegilise teadus- ja innovatsioonitegevuse kavades määratletakse ja kehtestatakse digiaspektidega seotud teadus- ja innovatsioonitegevuse vajadused; see hõlmab teadus- ja innovatsioonitegevust kõrgjõudlusega andmetöötluse, tehisintellekti, küberturvalisuse, digi- ja muude progressi võimaldavate tehnoloogiate ning mittetehnoloogiliste uuenduste kombineerimise valdkonnas; murrangulisi uuendusi (millest paljud ühendavad digi- ja füüsilisi tehnoloogiaid) rakendavate ettevõtete laiendamise toetamine; digilahenduste integreerimine kogu samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ ulatuses , digitaalse innovatsiooni keskuste abistamine ning digitaalsete teadustaristute toetamine;

Muudatusettepanek 28

V lisa „Peamised mõjuahela indikaatorid“ lõppu (lk 17) lisatakse uus punkt

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Territoriaalse mõjuahela indikaatorid

Programm peaks avaldama mõju majanduslikule arengule ja ümberkujundamisele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, aidates kaasa liidu tehnoloogilise baasi ja konkurentsivõime tugevdamisele.

(Vt allolevat tabelit, mis on käesoleva muudatusettepaneku lahutamatu osa.)


Territoriaalse mõju suund

Lühiajaline

Keskmise kestusega

Pikemaajaline

Territooriumide majanduskasvule ja majanduslikule ümberkujundamisele kaasaaitamine

Rahastamisvahendite sünergia

Raamprogrammi alla kuuluvate projektide kontekstis kasutusele võetud avaliku ja erasektori kaasrahastamissummad enne selle rakendamist, rakendamise ajal ja pärast rakendamist

Panus strateegilistesse prioriteetidesse

Nende raamprogrammi projektide osakaal, mis toetavad piirkondlikul ja riiklikul tasandil arukat spetsialiseerumist

Majanduskasvule ja majanduslikule ümberkujundamisele kaasaaitamine

Ettevõtete loomine ja turuosa kasvatamine ökosüsteemide aruka spetsialiseerumise valdkondades

Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste levitamine ja kasutuselevõtt territooriumidel ja nende poolt kodanike hüvanguks

Vastuvõtmine

Sellise raamprogrammist tuleneva teadustegevuse ja innovatsiooni osakaal, mille territooriumi osalejad on eelkõige avalikus sektoris omaks võtnud

Kasutuselevõtmine

Avaliku sektori toetusega kõigile territooriumil asuvatele asjaomastele partneritele levitatud kasutuselevõetud uuenduste arv

Korratavus

Uuenduste teistele territooriumidele viimine ja levitamine

Tippkeskuste võrgustike ja innovatsioonikeskuste arendamise ja neisse investeerimise toetamine

Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste ning tippkeskuste koostöö kogu liidus

Nende raamprogrammist rahastatud projektide arv või osakaal, mille tulemuseks on eri piirkondade üksuste ja nende kategooriate asjaomaste osalejate edasine koostöö

Piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste arendamine

Hinnang selle kohta, millist mõju avaldavad raamprogrammist rahastamise abil saavutatud koostöö tulemused piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste arengule

Panus innovatsioonilõhe vähendamisse

Raamprogrammist rahastamise tulemuste eeldatav kumulatiivne mõju innovatsioonilõhe vähendamisele liidus

Motivatsioon

Territoriaalse mõju näitajate eraldi nimetamine komisjoni kavandatud peamiste mõjunäitajate hulgas. Käesolev ettepanek on kooskõlas komisjoni kavandatud V lisa teksti sõnastusega (pealkiri, selgitav tekst ja tabel).

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm“

(COM(2018) 436 final – 2018/0225 (COD))

Muudatusettepanek 29

Põhjendus 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitikaga , toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid 10 miljardi euroga teemavaldkonnas „Toit ja loodusvarad“.

Kajastades seda olulist panust, mida teadusuuringud ja innovatsioon peaksid tegema toidu, põllumajanduse, maaelu arengu , mere, kalanduse ja biomajanduse ees seisvate probleemide lahendamiseks ja selleks, et kasutada ära vastavaid teadusuuringute ja innovatsiooni võimalusi tihedas koostoimes ühise põllumajanduspoliitika, integreeritud merenduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga , toetatakse aastatel 2021–2027 eriprogrammi raames asjakohaseid meetmeid 10 miljardi euroga teemavaldkonnas „Toit ja loodusvarad“.

Motivatsioon

Meri ja kalandus on ELi olulised sektorid. Seega on nende sektorite nimetamine väga vajalik.

Muudatusettepanek 30

Uus põhjendus 7 a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

(7 a)

Arvestades suuri raskusi, mida merendusega seotud probleemid tekitavad tööhõivele (sinine majandus), keskkonna kvaliteedile ja kliimamuutustega võitlemisele, on need probleemid programmi horisontaalsed prioriteedid, mille üle tehakse erijärelevalvet ja mille suhtes määratletakse strateegilise programmitöö raames programmi kasutamise sihteesmärk.

Muudatusettepanek 31

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

a)

edendada ja levitada tipptasemel teadmisi;

a)

edendada ja levitada tipptasemel teadmisi;

b)

suurendada koostööd sektorite ja teadusharude vahel;

b)

suurendada koostööd sektorite ja teadusharude vahel;

c)

ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis;

c)

ühendada ja arendada teadustaristuid kogu Euroopa teadusruumis;

d)

tugevdada rahvusvahelist koostööd;

d)

tugevdada rahvusvahelist koostööd;

e)

tõmmata ligi teadlasi ja novaatoreid, neid koolitada ja tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu;

e)

tõmmata ligi teadlasi ja novaatoreid, neid koolitada ja tagada nende paigalejäämine Euroopa teadusruumi, sealhulgas teadlaste liikuvuse kaudu;

f)

edendada avatud teadust ja tagada nähtavus üldsuse jaoks ning avatud juurdepääs tulemustele;

f)

edendada avatud teadust ja tagada nähtavus üldsuse jaoks ning avatud juurdepääs tulemustele;

g)

aktiivselt levitada ja kasutada tulemusi, eelkõige poliitikakujundamiseks;

g)

aktiivselt levitada ja kasutada tulemusi, eelkõige poliitikakujundamiseks;

h)

toetada liidu poliitiliste prioriteetide rakendamist;

h)

toetada liidu poliitiliste prioriteetide rakendamist;

 

(ha)

suurendada aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamist ning piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste konkurentsivõimet;

i)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni sidet teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas kestliku arengu eesmärkidega;

i)

tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni sidet teiste poliitikavaldkondade, sealhulgas kestliku arengu eesmärkidega;

j)

saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

j)

saavutada teadus- ja innovatsioonimissioonide kaudu ambitsioonikad eesmärgid kindlaksmääratud aja jooksul;

k)

kaasata kodanikke ja lõppkasutajaid ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

k)

kaasata kodanikke ja lõppkasutajaid ühiskavandamise ja ühisloomise protsessidesse;

l)

parandada teadusalast suhtlust;

l)

parandada teadusalast suhtlust;

m)

kiirendada tööstuse ümberkujundamist;

m)

kiirendada tööstuse ümberkujundamist , eelkõige tööstuse ökoloogilist ja digitaalset ümberkujundamist, luues samal ajal jätkusuutlikke ja kvaliteetseid töökohti;

Motivatsioon

Raamprogrammi tegevuseesmärgid peaksid aitama kaasa aruka spetsialiseerumise strateegiate elluviimisele liidu liikmesriikides ja nende piirkondades, mis moodustavad ELi teadusuuringutele ja innovatsioonile antava toetuse olulise osa (COM(2018) 306 final].

Muudatusettepanek 32

Artikli 5 lõige 1

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga missiooni jaoks võib luua missiooninõukogu. See koosneb umbes 15 kõrgetasemelisest isikust, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate esindajad. Missiooninõukogu annab nõu järgmistes küsimustes:

Iga missiooni jaoks võib luua missiooninõukogu. See koosneb umbes 15 kõrgetasemelisest isikust, kelle hulgas on asjakohaste lõppkasutajate ning avaliku ja erasektori osalejate esindajad. Missiooninõukogu annab nõu järgmistes küsimustes:

a)

tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks. See toimub ühiskavandamise teel koostöös sidusrühmade ja vajaduse korral üldsusega;

a)

tööprogrammide sisu ja nende läbivaatamine missioonide eesmärkide saavutamiseks. See toimub ühiskavandamise teel koostöös liikmesriikide avaliku sektori otsustajate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sidusrühmade ja üldsusega;

Muudatusettepanek 33

Artikli 10 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

EIC nõuandekogu võib taotluse korral esitada komisjonile soovitusi järgmistes küsimustes:

a)

kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, EIC saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

a)

kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada innovatsiooni ökosüsteeme kogu Euroopas, eelkõige piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste koostööd, EIC saavutusi ja mõju ning novaatorlike äriühingute võimekust oma lahenduste kasutuselevõtmisel;

Muudatusettepanek 34

Artikli 10 lõige 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EIC nõuandekogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid ja teadlasi. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

3.    EIC nõuandekogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest isikust, kes on kutsutud kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemide eri osadest ja kelle hulgas on ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid ja teadlasi. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

Muudatusettepanek 35

Artikli 10 lõige 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane.

EIC nõuandekogul on president, kelle nimetab komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. President on innovatsioonivaldkonnaga seotud kõrgetasemeline avaliku elu tegelane.

President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis. President propageerib EIC tegevust, tegutseb kontaktisikuna komisjoni ja EIC vahel ning esindab EICd innovatsioonivaldkonnas. Komisjon võib ette näha presidendile tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

President nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning tema ametiaega saab ühe korra pikendada.

President juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi, eelkõige kujunemisjärgus tehnoloogiliste suundumuste kindlakstegemiseks EIC portfellis ja kaasates tihedalt innovatsiooniga tegelevaid piirkondlikke ja riiklikke asutusi . President propageerib EIC tegevust, tegutseb kontaktisikuna komisjoni ja EIC vahel ning esindab EICd innovatsioonivaldkonnas. Komisjon võib ette näha presidendile tema kohustuste täitmisel haldusabi osutamise.

Muudatusettepanek 36

Finantsselgituse punkt 1.4.4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

SELETUSKIRI

SELETUSKIRI

1. osa, punkt 1.4.4 Finantsselgitus (COM (2018) 436, lk 20)

Programm „Euroopa horisont“ on kujundatud selliselt, et selle rakendamine võimaldab tekitada koostoimet muude liidu rahastamiskavadega, eelkõige kokkulepete kaudu saada lisarahastust neist liidu programmidest, mille haldusviisid seda võimaldavad; kas järjestikku, vahelduvalt või rahastamisvahendeid kombineerides, kasutades sealhulgas ka meetmete ühisrahastamist.

1. osa, punkt 1.4.4 Finantsselgitus (COM (2018) 436, lk 20)

Programm „Euroopa horisont“ on kujundatud selliselt, et selle rakendamine võimaldab tekitada koostoimet muude liidu rahastamiskavadega, eelkõige kokkulepete kaudu saada lisarahastust neist liidu programmidest, mille haldusviisid seda võimaldavad; kas järjestikku, vahelduvalt või rahastamisvahendeid kombineerides, kasutades sealhulgas ka meetmete ühisrahastamist.

Selliste kokkulepete ja rahastamiskavade mittetäielik loetelu hõlmab koostoimet järgmiste programmidega:

Selliste kokkulepete ja rahastamiskavade mittetäielik loetelu hõlmab koostoimet järgmiste programmidega:

ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy – CAP)

ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy – CAP)

integreeritud merenduspoliitika

ühine kalanduspoliitika

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund – ERDF)

Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund – ERDF)

Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund – ESF)

Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund – ESF)

ühtse turu programm (Single Market Programme)

ühtse turu programm (Single Market Programme)

Euroopa kosmoseprogramm (European Space Programme)

Euroopa kosmoseprogramm (European Space Programme)

Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF)

Euroopa ühendamise rahastu (Connecting Europe Facility – CEF)

Digitaalse Euroopa programm (Digital Europe Programme – DEP)

Digitaalse Euroopa programm (Digital Europe Programme – DEP)

Erasmuse programm

Erasmuse programm

välisrahastamisvahend

välisrahastamisvahend

InvestEU fond

InvestEU fond

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm

Muudatusettepanek 37

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ esimese osa „Strateegiline planeerimine“ kolmas kuni viies lõik (lk 1)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

See hõlmab ulatuslikku konsulteerimist ja teabevahetust liikmesriikide ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga ning samuti sidusrühmadega, et leppida kokku samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ prioriteetide, sealhulgas missioonide suhtes ning kasutatavate meetmeliikide, eelkõige Euroopa partnerluste suhtes.

See hõlmab ulatuslikku konsulteerimist ja teabevahetust liikmesriikide ja nende piirkondadega, sh äärepoolseimate piirkondadega, ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga ning samuti sidusrühmadega, et leppida kokku samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ prioriteetide, sealhulgas missioonide suhtes ning kasutatavate meetmeliikide, eelkõige Euroopa partnerluste suhtes.

Kõnealuse ulatusliku konsulteerimise alusel tehakse strateegilise planeerimise käigus kindlaks ühised eesmärgid ja ühised tegevusvaldkonnad, näiteks partnerlusvaldkonnad (kavandatud õigusliku aluse puhul sätestatakse üksnes asjaomased vahendid ja nende kasutamise suuniskriteeriumid) ja missioonivaldkonnad.

Kõnealuse ulatusliku konsulteerimise alusel tehakse strateegilise planeerimise käigus kindlaks ühised eesmärgid ja ühised tegevusvaldkonnad, näiteks partnerlusvaldkonnad (kavandatud õigusliku aluse puhul sätestatakse üksnes asjaomased vahendid ja nende kasutamise suuniskriteeriumid) ja missioonivaldkonnad.

Strateegilise planeerimise kaudu aidatakse töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade poliitikat nii ELi tasandil kui ka liikmesriikide poliitika ja poliitiliste lähenemisviiside täiendamise kaudu. Strateegilise planeerimise protsessis võetakse arvesse ELi poliitilisi prioriteete, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni panust poliitikameetmete ellurakendamisse. Samuti võetakse arvesse prognoose, uuringuid ja muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid käimasolevaid algatusi nii ELi kui ka riikide tasandil.

Strateegilise planeerimise kaudu aidatakse töötada välja ja rakendada programmiga hõlmatud asjaomaste valdkondade poliitikat nii ELi tasandil kui ka liikmesriikide ja nende piirkondade, sh äärepoolseimate piirkondade poliitika ja poliitiliste lähenemisviiside täiendamise kaudu. Strateegilise planeerimise protsessis võetakse arvesse ELi poliitilisi prioriteete, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni panust poliitikameetmete ellurakendamisse. Samuti võetakse arvesse prognoose, uuringuid ja muid teaduslikke tõendeid ning asjakohaseid käimasolevaid algatusi nii ELi kui ka riikide ja piirkondade tasandil.

Muudatusettepanek 38

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ esimese osa „Strateegiline planeerimine“ 11. ja 12 lõik (lk 2 ja 3)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatavaid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi toetatakse jätkuvalt ka programmi „Euroopa horisont“ raames. Muid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi, kui neid on, toetatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamisele suunatud missioone, kuna neil on missioonidega olulisi ühisjooni.

Programmi „Horisont 2020“ raames toetatavaid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi toetatakse jätkuvalt ka programmi „Euroopa horisont“ raames. Muid tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatusi, kui neid on, toetatakse raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste väljatöötamisele suunatud missioone, kuna neil on missioonidega olulisi ühisjooni.

 

Uue raamprogrammi eesmärk on jagatud tipptaseme parem tunnustamine ja kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides ja Euroopa piirkondades, programm soodustab eelkõige algatusi, mis võimaldavad luua piirkondlike ökosüsteemide ja innovatsioonikeskuste vahel riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd.

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist.

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö alane dialoog ELi rahvusvaheliste partneritega ja poliitiline dialoog maailma suuremate piirkondadega aitavad oluliselt kaasa koostöövõimaluste süstemaatilisele kindlakstegemisele, mis koos riigi- või piirkonnapõhise eristamisega hõlbustab prioriteetide seadmist.

Muudatusettepanek 39

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ teise osa „Tulemuste levitamine ja kommunikatsioon“ esimene ja teine lõik (lk 3)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja teabekogumisvahendeid.

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ toetatakse sihtotstarbeliselt avatud juurdepääsu teaduspublikatsioonidele, teadmusvaramutele ja muudele andmeallikatele. Koostöös teiste ELi programmidega toetatakse tulemuste ja teadmiste levitamise meetmeid, sealhulgas tulemuste ja andmete koondamist ja ettevalmistamist sihtrühmadele ja võrgustikele sobivas keeles ja vormis nii kodanike, tööstussektori, haldusasutuste, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide kui ka poliitikakujundajate jaoks. Selleks võib raamprogrammis „Euroopa horisont“ kasutada kõrgtehnoloogiat ja teabekogumisvahendeid.

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud kontaktpunktid).

Toetatakse asjakohaselt mehhanisme potentsiaalsete taotlejate teavitamiseks programmist (nt riiklikud ja piirkondlikud kontaktpunktid) , pidades eelkõige silmas neid liikmesriike ja piirkondi, kes on programmis „Horisont 2020“ kõige vähem osalenud .

Muudatusettepanek 40

I lisa

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

TEADUSTARISTUD

TEADUSTARISTUD

Põhimõtted

Põhimõtted

COM(2018) 436 final (I lisa), lk 14

COM(2018) 436 final (I lisa), lk 14

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“.

Kõnealuse tegevusega aidatakse kaasa mitmesuguste, näiteks järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: kestliku arengu eesmärk nr 3 – „Inimeste tervis ja heaolu“; kestliku arengu eesmärk nr 7 – „Taskukohane ja puhas energia“; kestliku arengu eesmärk nr 9 – „Tööstus, innovatsioon ja taristu“; kestliku arengu eesmärk nr 13 – „Kliimameetmed“ ; kestliku arengu eesmärk nr 14 – „Veealune elu“, kestliku arengu eesmärk nr 17 – „Partnerlused eesmärkide saavutamiseks“ .

Motivatsioon

Mitmed Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi alla kuuluvad taristud on seotud merekeskkonnaga, mis õigustab eesmärgi nr 14 lisamist. Ettepanek lisada eesmärk nr 17 tuleneb taristu kontseptsioonist, mis on ELis ühine, ja sellest tulenevalt partnerlusest eesmärkide saavutamiseks.

Muudatusettepanek 41

I lisa, „II sammas“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiupoliitika reformimine Euroopas ja mujal;

riiklike tervishoiusüsteemide ja tervishoiupoliitika reformimine Euroopas ja mujal;

uued mudelid ja lähenemisviisid tervishoius ja hoolekandes ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus;

uued mudelid ja lähenemisviisid tervishoius ja hoolekandes ning nende riikide- või piirkondadevaheline ülekantavus ja kohandatavus , vabatahtliku ja mittetulundussektori panus ;

tervishoiutehnoloogia hindamise tõhustamine;

tervishoiutehnoloogia hindamise tõhustamine;

tervishoiualase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

tervishoiualase ebavõrdsusega seotud arengud ja tõhusad poliitikameetmed;

tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused;

tulevased tervisevaldkonna töötajad ja nende vajadused;

õigeaegse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutuse tõhustamine ning seejuures turvalisusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele piisava tähelepanu pööramine;

õigeaegse terviseteabe kvaliteedi parandamine ja terviseandmete, sealhulgas elektrooniliste terviseandmete kasutuse tõhustamine ning seejuures turvalisusele, privaatsusele, koostalitlusvõimele, standarditele, võrreldavusele ja terviklikkusele piisava tähelepanu pööramine;

tervishoiusüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulisi uuenduslikke lahendusi;

tervishoiusüsteemide vastupidavus kriiside mõjule ja suutlikkus võtta omaks murrangulisi uuenduslikke lahendusi;

kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis;

kodanikele suunatud lahendused ning patsientide võimestamine, enesejälgimine ja suhtlemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatega, et tagada lõimitum tervishoid ja kasutajakeskne lähenemisviis;

andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervishoiusüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest.

andmete, teabe, teadmiste ja parima tava ammutamine tervishoiusüsteeme käsitlevatest ELi tasandi ja üleilmsetest teadusuuringutest.

Muudatusettepanek 42

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkti 2.1 teine lõik (lk 24)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, tagama inimõiguste kaitse, soodustama kultuurilist mitmekesisust ja hoidma Euroopa kultuuripärandit ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate lõimimine. Sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur.

EL peab edendama kaasava ja kestliku majanduskasvu mudelit ja samal ajal lõikama kasu tehnoloogia arengust, suurendama usaldust demokraatliku valitsemistava vastu ja propageerima selles uuenduste tegemist, võitlema ebavõrdsuse, tööpuuduse, marginaliseerumise, diskrimineerimise ja radikaliseerumise vastu, kaitsma ja edendama inimõigusi, kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit, tagama kõikidele juurdepääsukultuurile ja haridusele ning võimestama kodanikke sotsiaalse innovatsiooni ning sotsiaalse majanduse arendamise kaudu. Samuti on jätkuvalt prioriteetsed teemad rändega tegelemine ja sisserändajate vastuvõtmine ja lõimimine. Sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadusuuringute ja innovatsiooni roll nendele probleemidele reageerimisel ja ELi eesmärkide saavutamisel on väga suur.

 

Sotsiaalse kaasamise eesmärgi puhul tuleb eeskätt tugineda materiaalse või immateriaalse kultuuripärandi väärtustamisele, mis on praeguses üleilmastumise kontekstis keskse tähtsusega elanikkonna kuuluvustunde seisukohast, eeskätt selle piirkondliku ja keelelise mõõtme raames. Euroopa, mis on sajandite jooksul üles ehitatud väga erinevate kogukondade kooseksisteerimise teel, kes on endast maha jätnud märkimisväärse pärandi, peab seetõttu selle probleemi lahendama ning toetama pärandi säilitamist ja väärtustamist koostöös piirkondade ja riikidega. Sekkumine on seda asjakohasem, et tegu on olulise valdkonnaga mitmesuguste tehnoloogiliste uuenduste katsetamiseks ja kasutamiseks. Nende rakendamine pärandi valdkonnas on oluline majandust võimendav tegur, sest seeläbi loodud turismitulust saavad kasu piirkonnad .

Muudatusettepanek 43

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkti 2.1 kuues lõik (lk 25)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste komisjoni prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke.

Selle üleilmse probleemi raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus viiakse üldisesse kooskõlla järgmiste komisjoni prioriteetidega: demokraatlikud muutused; tööhõive, majanduskasv ja investeerimine; haridus; õigusküsimused ja põhiõigused; ränne; lõimitum ja õiglasem Euroopa majandus- ja rahaliit; digitaalne ühtne turg. Sellega järgitakse Rooma tegevuskavaga võetud kohustust seada sihiks „sotsiaalne Euroopa“ ja „liit, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Samuti toetatakse sellega Euroopa sotsiaalõiguste samba , teadmusühiskonna saavutamise ning ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe eesmärke.

Muudatusettepanek 44

I lisa „Programmiga seotud tegevus“ II samba „Üleilmsed probleemid ja tööstuse konkurentsivõime“ teemavaldkonna „Kaasav ja turvaline ühiskond“ punkt 2.2.1 (lk 25–26)

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Põhisuunad:

Põhisuunad:

demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; digiteerimise aspektid, sotsiaalvõrgustikupõhise suhtluse mõju ning haridus- ja noorsoopoliitika roll kui demokraatliku kodanikkonna nurgakivid;

demokraatlike riikide ajalugu, areng ja tõhusus eri tasanditel ja eri vormides; digiteerimise aspektid, sotsiaalvõrgustikupõhise suhtluse mõju ning haridus- ja noorsoopoliitika roll kui demokraatliku kodanikkonna nurgakivid;

uuenduslikud lähenemisviisid demokraatlike valitsuste läbipaistvuse, reageerivuse, vastutavuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikust järgimisest;

uuenduslikud lähenemisviisid demokraatlike valitsuste läbipaistvuse, reageerivuse, vastutavuse, tõhususe ja õiguspärasuse toetamiseks lähtuvalt põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete täielikust järgimisest;

strateegiad populismi, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning rahulolematute ja marginaliseerunud kodanike kaasamiseks ja nende osaluse suurendamiseks;

strateegiad populismi, äärmusluse, radikaliseerumise ja terrorismiga toimetulekuks ning rahulolematute ja marginaliseerunud kodanike kaasamiseks ja nende osaluse suurendamiseks;

ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

ajakirjandusstandardite ja kasutaja loodud sisu rolli parem mõistmine ülivõrgustatud ühiskonnas ning väärteabe vastu võitlemise vahendite väljatöötamine;

multikultuurse kodanikkonna ja multikultuursusel põhineva identiteedi roll demokraatliku kodanikkonna ja poliitilise osaluse kontekstis;

multikultuurse kodanikkonna ja multikultuursusel põhineva identiteedi roll demokraatliku kodanikkonna ja poliitilise osaluse kontekstis;

tehnoloogia ja teaduse arengu, sealhulgas suurandmete, veebipõhiste sotsiaalvõrgustike ja tehisintellekti mõju demokraatiale;