Teema:

Kaasav juhtimine

Töömeetodid:

Vastastikuse õppimise tegevus, millele järgneb komisjoni korraldatud konverents

Põhjendus:

Kaasav juhtimine on uuenduslik, inimestekeskne ja tulevikku suunatud lähenemisviis, mis muudab reaalselt seda, kuidas kultuuripärandit hallatakse ja hinnatakse. Avatud koordinatsiooni meetodi töörühma aruande „Kultuuripärandi kaasav juhtimine“ (2016/17) ning Euroopa Kultuuripärandi aasta 2018 järelmeetmena jagavad eksperdid häid tavasid vastastikuse õppimise läbi ning arutavad, kuidas toetada osalusprotsesse. Raamkonventsiooni puhul, mis käsitleb kultuuripärandi väärtust ühiskonnas (Faro konventsioon), tuleb arvesse võtta Euroopa Nõukogu oskusteavet.

Kavandatud tulemused:

Meetmetega suurendatakse võrgustike loomist ja teadmussiiret asjaomases valdkonnas ning pikemas perspektiivis aidatakse toetada kultuuripärandi kaasavat juhtimist.

Teema:

Kliimamuutustega kohanemine

Töömeetodid:

Avatud koordinatsiooni meetodi töörühm, sealhulgas kaardistamine

Põhjendus:

Pidades silmas Pariisi kokkulepet (2015) ja ÜRO kestliku arengu 13. eesmärki (kliimameetmed), määratlevad ja vahetavad eksperdid kliimamuutustest mõjutatud ajaloolise keskkonna jaoks sobilikke häid tavasid ning uuenduslikke meetmeid. Jagatakse teavet programmi „Horisont 2020“ teadusprojektide kohta ning vaadatakse läbi ELi meetmed, sealhulgas uuring, mis käsitleb kultuuripärandi kaitset katastroofide eest (2018). Erilist tähelepanu tuleks pöörata ajalooliste hoonete energiatõhususele, kultuurimaastiku kujundamisele ja muutmisele ning pärandi ohutusele äärmuslikes kliimatingimustes.

Kavandatud tulemused:

Teabe vahetamine suurendab riikide pärandiekspertide teadmisi ning suutlikkust kultuuriväärtuste kestlikkuse valdkonnas. Nende soovitused annavad panuse kliimamuutuste meetmete üle peetavatesse aruteludesse ning nende kavandamisse Euroopa ja riiklikul tasandil.

Teema:

Kultuuripärandi sekkumise kvaliteedipõhimõtted

Töömeetodid:

Eesistujariigi korraldatud seminar ning vastastikuse õppimise tegevus ja asjaomased järelmeetmed

Põhjendus:

Euroopa Kultuuripärandi aasta 2018 ja avatud koordinatsiooni meetodi töörühma aruande „Oskused, koolitus ja teadmussiire: traditsioonilised ja uued elukutsed kultuuripärandi valdkonnas“ (2017–2018) järelmeetmena vahetavad eksperdid praktilisi näited kultuuripärandi sekkumise kohta ELi vahendite abil. Kuna taastamise ja autentsuse küsimusi ei ole alati nõuetekohaselt analüüsitud, on oluline tagada, et igasuguseid ajaloolise keskkonna muutusi käsitlevad otsused põhinevad tagajärgede nõuetekohasel hindamisel ning nõuetekohasel arusaamisel pärandi väärtusest.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on töötada välja suunised, millest lähtuda ELi järgmise põlvkonna vahendite puhul, tagades kvaliteedipõhimõtted pärandi säilitamiseks ja hoidmiseks. Eksperdid analüüsivad põhjalikult kvaliteedipõhimõtteid, mida tuleb ajaloolist keskkonda mõjutaval sekkumisel rakendada, ning annavad nende kohta soovitusi.

Teema:

Kultuuripärandi alternatiivne rahastamine

Töömeetodid:

Komisjoni korraldatud seminarid

Põhjendus:

Kuna riikide kultuuripärandi eelarvele avaldatakse tugevat survet, töötatakse välja alternatiivseid rahastamise allikaid alates avaliku ja erasektori partnerlustest lõpetades loteriide ja annetajatele antavate maksusoodustuste kasutamisega. Selles kontekstis vaadeldakse ka fondide rolli.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on määratleda kultuuripärandi uued rahastamise allikad ning valdkonnaülesed parimad tavad, et edendada selle majanduslikku keslikkust.

Teema:

Sotsiaalne ühtekuuluvus

Töömeetodid:

Avatud koordinatsiooni meetodi töörühma kohtumine, millele järgneb eesistujariigi korraldatud konverents

Põhjendus:

Pärast avatud koordinatsiooni meetodi töörühma aruande „Kultuuri poolt sotsiaalsesse kaasatusse antava panuse edendamine“ (2017–2018) läbivaatamist antakse avatud koordinatsiooni meetodi töörühmale uued volitused uurida põhjalikumalt konkreetseid erilist huvi pakkuvaid teemasid, näiteks vajadust lisada kultuur kui valdkonnaülene küsimus muu hulgas sotsiaalpoliitika, tervishoiupoliitika ja kohaliku arengu valdkonda. Seejärel korraldatakse konverents saavutatud tulemuste ning saadud kogemuste levitamiseks. Vajaduse korral tuleks hiljem arutada edasisi samme.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on määratleda valdkonnaülese koostöö parimad tavad, millel on asjaomane sotsiaalne ja majanduslik mõju. Analüüsitakse rahastamise võimalusi programmi „Loov Euroopa“ ja teiste asjaomaste ELi programmide raames.

Teema:

Kvaliteetne arhitektuur ja hoonestatud keskkond kõigile

Töömeetodid:

Avatud koordinatsiooni meetodi töörüma kohtumine, millel järgneb Austria korraldatud konverents ning võimalikud nõukogu järeldused.

Põhjendus:

Nagu tuletatakse meelde 2018. aasta Davosi deklaratsioonis „Kvaliteetse ehituskultuuriga Euroopa suunas“, on kultuuril keskne roll inimeste kujundatud keskkonnas (mis hõlmab arhitektuuri, kultuuripärandit, avalikku ruumi ja maastikku). Kvaliteetse arhitektuuri loomiseks ja säilitamiseks on vaja uuenduslikke ja kaasavaid protsesse, et arendada integreeritud lähenemist, mis suurendaks kõigi kodanike heaolu. Keskset tähelepanu pööratakse arhitektuurile kui tegevusalale, mis kätkeb endas ühist heaolu loovat kultuuriliste, sotsiaalsete, keskkonna, majanduse ja tehniliste aspektide vahelist õiget tasakaalu. Analüüsitakse valdkonnaülese ja kaasava juhtimise mudeleid, mis suurendavad sotsiaalset kaasatust ja naabruskondade jätkusuutlikku arengut.

Kavandatud tulemused:

Kogemuste ja edulugude vahetamine aitab kindlaks teha parimaid tavasid. Sünergiaid saab luua struktuurifondide, ELi linnade tegevuskava ja selle uue partnerlusega kultuuri ja kultuuripärandi valdkonnas ning samuti ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja OECD projektiga kultuuri-juhitud piirkonna tootlikkuse ja heaolu valdkonnas.

Teema:

Digipubliku mõistmine

Töömeetodid:

Komisjoni juhitud eksperdirühm

Põhjendus:

Digitehnoloogiad annavad kultuuriorganisatsioonidele võimaluse arendada välja interaktiivseid suhteid eri sihtrühmadega. Et neid võimalusi ära kasutada, peavad organisatsioonid mõistma paremini oma digipublikut. Avatud koordinatsiooni meetodi töörühma aruande (2015–2016) ja nõukogu järelduste (mis käsitlevad kultuuri kättesaadavuse edendamist digivahendite kaudu, keskendudes publiku arendamisele (2017)) järelmeetmena vaatab komisjoni juhitud ekspertrühm läbi uuenduslikud vahendid ja töötab välja juhised digipublikuga seotud andmete kogumiseks ja haldamiseks.

Kavandatud tulemused:

Vabatahtlikud suunised peaksid olema inspiratsiooniallikaks kultuuriorganisatsioonidele ja aitama neil kohanduda pidevalt muutuva digikeskkonnaga. Suuremal määral kasutajale suunatud teenustega süvendavad organisatsioonid suhteid oma praeguste sihtrühmadega ja jõuavad ka uuteni.

Teema:

Noor loomepõlvkond

Töömeetodid:

Eesistujariigi korraldatud konverents ning võimalikud nõukogu järeldused, järelmeetmeid arutatakse

Põhjendus:

Varajane kokkupuude kunsti ja kultuuriga edendab loomeoskuste ja kriitilise mõtlemise arendamist. Digitaliseerimine kujundab uusi kultuurile juurdepääsu mudeleid, isiklikku ümbertõlgendamist ja eneseväljendust, tekitades noortes inimestes suurt huvi ning kaasates neid aktiivse sihtrühmana. Üha enam on vaja veelgi strateegilisemat lähenemisviisi noorte osalemisele kultuuris, et toetada nende loovust ning arendada oskusi, mis on olulised nende tulevase töölesobivuse, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kaasatuse jaoks.

Kavandatud tulemused:

Poliitikasoovituste eesmärk on noorte loovuse ning innovatsioonipotentsiaali toetamine digiajastul.

Teema:

Kodanikuaktiivsus, väärtused ja demokraatia

Töömeetodid:

Eesistujariigi korraldatud konverents, millele järgneb uuring

Põhjendus:

Kunsti- ja kultuuritegevuses osalemine arendab kodanikuaktiivsust, avatust, uudishimu ja kriitilist mõtlemist ning seeläbi tugevdab demokraatiat. Uuringus vaadeldakse kultuuri mõju nendele aspektidele ning kogutakse näiteid. Tuleb kavandada koostööd Euroopa Nõukoguga ning analüüsida tema kultuuri ja demokraatia näitajate raamistiku kohaldatavust ELi kontekstis.

Kavandatud tulemused:

Uuring annab panuse tõenduspõhistesse poliitikameetmetesse ning suurendab teadlikkust kultuuri tähtsusest ühiskonna ja demokraatia jaoks.

Teema:

Kunstnike, kultuuri- ja loometöötajate staatus ja töötingimused

Töömeetodid:

Uuring, millele järgneb avatud koordinatsiooni meetodi töörühma kohtumine

Põhjendus:

Uuring peaks vaatlema karjäärivõimalusi, sealhulgas ettevõtlust, sissetuleku liiki, turu mõju, juurdepääsu rahastamisele, sotsiaalkindlustust ja piiriülest liikuvust. Järelmeetmena peaks avatud koordinatsiooni meetodi töörühm analüüsima tulemusi, vahetama liikmesriikide häid tavasid ja töötama välja poliitikasoovitused.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on parandada teadmisi kunstnike, kultuuri- ja loometöötajate töötingimuste kohta Euroopas ning saada poliitikaalaseid nõuandeid soodsa keskkonna kujundamiseks.

Teema:

Kunstiline vabadus

Töömeetodid:

Komisjoni korraldatud seminar, millele võib järgneda konverents koos teiste asjaomaste ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Põhjendus:

ELi põhiõiguste harta ja UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni kohaselt on kunstiline vabadus demokraatlikes ühiskondades kesksel kohal. Kunst võib aidata ületada rassi, usutunnistuse, soo, vanuse, kodakondsuse, kultuuri ja identiteediga seotud tõkkeid, tekitades diskursuse nihke ning seades kahtluse alla üldlevinud narratiivid ja seisukohad. Arutlusele tulevad kunstilise vabaduse arengud ja väljakutsed.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on arutada konkreetseid kõnealuses küsimuses saadud kogemusi, et suurendada teadlikkust teema asjakohasuse kohta.

Teema:

Audiovisuaalvaldkonna ühistoodang

Töömeetodid:

Eesistujariigi korraldatud konverents ning võimalikud nõukogu järeldused, millele järgneb avatud koordinatsiooni meetodi töörühma koosolek

Põhjendus:

Vastavalt Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse teabele on Euroopa ühistoodanguna valminud filmidel kolm korda rohkem kinovaatajaid kui riiklikel filmidel. Ühistootmine aitab Euroopa tööstusel jõuda kaugemale, tugevdades oma positsiooni Euroopas ja rahvusvahelistel võtmeturgudel. Riiklikud fondid ja Euroopa programmid (nagu „Loov Euroopa“ allprogramm MEDIA ja EURIMAGES) pööravad nii mängufilmide kui ka teletoodangu puhul järjest suuremat tähelepanu ühistootmise potentsiaalile, sealhulgas kahepoolne ühistootmine ja ühine arendustegevus Euroopa riikidega ning ühistootmine riikidega väljastpoolt Euroopat. Seda potentsiaali tuleks samuti uurida seoses erinevate sihtrühmadeni jõudmisega.

Kavandatud tulemused:

Ühistootmise ergutamiseks töötatakse välja poliitikasoovitused ja ühistootmise stiimulid õigusraamistikes ning audiovisuaalsed toetusskeemid.

Teema:

Muusikavaldkonna mitmekesisus ja konkurentsivõime

Töömeetodid:

Eesistujariigi korraldatud konverentsid, komisjoni korraldatud seminarid ja võimalikud nõukogu järeldused

Põhjendus:

Digiüleminek, täpsemalt muusika voogedastuse tekkimine ning suurenenud konkurents ülemaailmsete osalejatega on viinud põhjalike muutusteni viisis, kuidas muusikat luuakse, toodetakse, esitatakse, levitatakse, tarbitakse ja sellega tulu teenitakse. Lähtudes „Muusika liigutab Euroopat“ kontekstis läbiviidavatest tegevustest vahetavad eksperdid teavet avalike poliitikate kohta, millega edendada muusikute liikuvust ning kohaliku repertuaari levikut Euroopas ja sellest väljaspool.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on kindlaks määrata valdkonnaülesed parimad tavad ning arutada sobivaid poliitikameetmeid Euroopa ja riiklikul tasandil

Teema:

Mitmekeelsus ja tõlkimine

Töömeetodid:

Avatud koordinatsiooni meetodi töörühma kohtumine, millele järgneb eesistujariigi korraldatud konverents

Põhjendus:

Mitmekeelses keskkonnas on tõlkimine võti, mis annab Euroopa sisule parema juurdepääsu. Et saaks tugineda Euroopa keelelisele mitmekesisusele kui väärtusele ning edendada paremat Euroopa tööde levikut, hinnatakse olemasolevaid mehhanisme, mis toetavad tõlkimist Euroopa ja riiklikul tasandil. Kuna digitaliseerimisel on suur mõju keelelisele mitmekesisusele ja tõlkija elukutsele, arutatakse ka selles valdkonna inimeste asjaomaseid vajadusi.

Kavandatud tulemused:

Eksperdid vahetavad raamatute ja kirjastamise ning teiste kultuuri- ja loomevaldkondadega seotud tõlkimise toetamise parimaid tavasid ning soovitavad konkreetseid meetmeid, mida võtta programmi „Loova Euroopa“ raames, et edendada keelelist mitmekesisust ja teoste levitamist.

Teema:

Rahastamine ja innovatsioon

Töömeetodid:

Kultuuriministrite mitteametlik kohtumine, millele järgnevad kokkuvõtete tegemise seminarid, mida korraldab komisjon

Põhjendus:

Avatud koordinatsiooni meetodi töörühma aruannete „Kultuuri- ja loomesektori rahastamisele juurdepääsu kohta“ (2014–2015) ja „Kultuuri- ja loomesektori ettevõtlusalase ja innovatsioonipotentsiaali arendamine“ (2016–2017) ning samuti nõukogu järelduste (milles käsitletakse kultuuri- ja loomevaldkonna koostoimet muude valdkondadega stimuleerimaks innovatsiooni, majandusliku jätkusuutlikkuse ja sotsiaalset kaasatust(2015)) järelmeetmena on vaja teha kokkuvõtteid, et hinnata nende soovituste rakendamist.

Kavandatud tulemused:

Eksperdid vaatavad üle seni rakendatu ja arutavad Euroopa tasandi tulevase töö meetmeid.

Teema:

Sooline võrdõiguslikkus kultuuri- ja loomevaldkonnas

Töömeetodid:

Kaardistamine ning avatud koordinatsiooni meetodi töörühma koosolek, millele järgnevad võimalikud nõukogu järeldused

Põhjendus:

Euroopa Komisjoni läbiviidud kaardistamine vaatleb naiskunstnike ja kultuuritöötajate olukorda (nt võitlust stereotüüpide ja seksuaalse ahistamise vastu, juurdepääsu vahenditele, esindatust otsustamist nõudvatel ametikohtadel, tasu). Samaaegselt vahetavad liikmesriigid teavet riiklike tingimuste ja heade tavade kohta. Avatud koordinatsiooni meetodi töörühm määratleb peamised takistused ja soovitab konkreetseid meetmeid. Järgmise sammuna võib nõukogu võtta vastu järeldused, milles keskendutakse valitud eesmärkidele ja meetmetele.

Kavandatud tulemused:

Eesmärk on suurendada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse kohta kultuuri- ja loomevaldkonnas poliitilisel, haldus- ja praktilisel tasandil ning pakkuda välja konkreetseid meetmeid programmi „Loov Euroopa“ raames.

Teema:

Strateegiline lähenemisviis ELi rahvusvahelistele kultuurisuhetele

Töömeetodid:

Kultuurikomitee koosolekud ja/või muud asjakohased foorumid, millel osalevad Euroopa välisteenistus ning välis- ja teiste asjaomaste ministeeriumite ametnikud, ekspertide kohtumised ja eesistujariigi korraldatud konverents

Põhjendus:

Jätkates eesistujariigi sõprade rühma tööd (2017–2018) samal teemal palutakse nõukogul vastata komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ühisteatisele „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“(2016), määrates kindlaks ELi lähenemisviisi ühised strateegilised põhimõtted, eesmärgid ja prioriteedid, selgitades asjaosaliste rolle ning pakkudes välja valdkonnad, kus on Euroopa Liidu tasandi ühismeetmed kõige asjakohasemad.

Kavandatud tulemused:

Võttes arvesse selle ülesande horisontaalset olemust on eesmärk tuua kokku eri valdkondade (nt kultuuri, rahvusvaheliste suhete, hariduse, rände, arengukoostöö, tolli ja ettevõtluspoliitika) eksperte, et töötada välja ELi ühine strateegiline lähenemisviis rahvusvahelistele kultuurisuhetele, mille järel võetakse konkreetsed meetmed selle rakendamiseks.