ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 459

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
20. detsember 2018


Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 459/01

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9070 – Eurocar/Vicentini) ( 1 )

1

2018/C 459/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9166 – Santander Group / Hyundai Motor Company Group / JV) ( 1 )

1

2018/C 459/03

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9143 – CapMan / NH-Amundi / Green Investment Group / Cloud Snurran) ( 1 )

2

2018/C 459/04

Menetluse algatamine (juhtum M.8864 – Vodafone / Certain Liberty Global Assets) ( 1 )

2

2018/C 459/05

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9158 – SoftBank / Toyota Motor Corporation / Monet Technologies JV) ( 1 )

3


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Nõukogu

2018/C 459/06

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertidele kohaldatavate hüvitiste ajakohastamine 2019. aastal

4

 

Euroopa Komisjon

2018/C 459/07

Euro vahetuskurss

5

2018/C 459/08

Arvamus, mille ettevõtjate koondumisi käsitlev nõuandekomitee esitas oma 9. märtsi 2018. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8084 – Bayer/Monsanto — Raportöör: Läti

6

2018/C 459/09

Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne — Juhtum M.8084 – Bayer/Monsanto

9

2018/C 459/10

Kokkuvõte komisjoni otsusest, 21. märts 2018, millega tunnistatakse koondumine siseturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega kokkusobivaks (juhtum M.8084 – Bayer/Monsanto) (teatavaks tehtud numbri C(2018) 1709 all)  ( 1 )

10

2018/C 459/11

Komisjoni rakendusotsus, 11. detsember 2018, avaldada Euroopa Liidu Teatajas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 53 osutatud olulise muudatuse heakskiitmiseks järgmise nimetuse tootespetsifikaadis Gönci kajszibarack (KGT)

24

 

Kontrollikoda

2018/C 459/12

Eriaruanne nr 33/2018 Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda

37

2018/C 459/13

Eriaruanne nr 35/2018 — Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvuse tagamine nõuab suuremaid pingutusi

37

 

TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

2018/C 459/14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 6 lõikes 4 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu

38

2018/C 459/15

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu

40


 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

EFTA kohus

2018/C 459/16

Kohtu otsus, 17. september 2018, kohtuasjas E-10/17 — Nye Kystlink AS vs. Color Group AS ja Color Line AS (EMP lepingu artikkel 53 – EMP lepingu artikkel 54 – Samaväärsuse põhimõte – Tõhususe põhimõte – Siseriiklikud aegumisnormid kahjunõuete korral)

47

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 459/17

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9094 – Amcor/Bemis) ( 1 )

48


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9070 – Eurocar/Vicentini)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/01)

10. septembril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M9070 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/1


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9166 – Santander Group / Hyundai Motor Company Group / JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/02)

7. detsembril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M9166 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/2


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9143 – CapMan / NH-Amundi / Green Investment Group / Cloud Snurran)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/03)

10. detsembril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M9143 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/2


Menetluse algatamine

(juhtum M.8864 – Vodafone / Certain Liberty Global Assets)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/04)

11. detsembril 2018 otsustas komisjon algatada eespool nimetatud juhtumi suhtes menetluse, olles leidnud, et teatatud koondumine tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga. Menetluse algatamisega algab teatatud koondumise uurimise teine etapp ning see ei mõjuta juhtumi kohta lõpliku otsuse tegemist. Kõnealuse otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt c.

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava koondumise kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama 15 päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist, et neid saaks täielikult menetluses arvesse võtta. Märkusi võib saata komisjonile faksi (+ 32 22964301), elektronposti (COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber M.8864 – Vodafone / Certain Liberty Global Assets):

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/3


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9158 – SoftBank / Toyota Motor Corporation / Monet Technologies JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/05)

12. detsembril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M9158 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Nõukogu

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/4


Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertidele kohaldatavate hüvitiste ajakohastamine 2019. aastal

(2018/C 459/06)

Vastavalt nõukogu 23. juuni 2015. aasta otsuse (EL) 2015/1027 (mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/829/EÜ) (1) artikli 19 lõikele 6:

1.

kehtestatakse 1. jaanuarist 2019 artiklis 19 nimetatud päevarahaks 35,13 eurot ja 140,49 eurot;

2.

on alates 1. jaanuarist 2019 värbamis- ja lähetuskoha vahelisest kaugusest (kilomeetrites) tulenevate hüvitiste määr järgmine:

Lähetuskoha kaugus värbamiskohast (kilomeetrites)

Summa (eurodes)

0–150

0,00

> 150

90,31

> 300

160,54

> 500

260,91

> 800

421,46

> 1 300

662,30

> 2 000

792,77


(1)  ELT L 163, 30.6.2015, lk 40.


Euroopa Komisjon

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/5


Euro vahetuskurss (1)

19. detsember 2018

(2018/C 459/07)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1405

JPY

Jaapani jeen

128,11

DKK

Taani kroon

7,4676

GBP

Inglise nael

0,90318

SEK

Rootsi kroon

10,3393

CHF

Šveitsi frank

1,1328

ISK

Islandi kroon

138,80

NOK

Norra kroon

9,9375

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,765

HUF

Ungari forint

322,90

PLN

Poola zlott

4,2833

RON

Rumeenia leu

4,6655

TRY

Türgi liir

6,0860

AUD

Austraalia dollar

1,5879

CAD

Kanada dollar

1,5332

HKD

Hongkongi dollar

8,9241

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6630

SGD

Singapuri dollar

1,5623

KRW

Korea vonn

1 284,20

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

16,2602

CNY

Hiina jüaan

7,8683

HRK

Horvaatia kuna

7,4190

IDR

Indoneesia ruupia

16 471,67

MYR

Malaisia ringit

4,7661

PHP

Filipiini peeso

60,535

RUB

Vene rubla

77,0444

THB

Tai baat

37,311

BRL

Brasiilia reaal

4,4515

MXN

Mehhiko peeso

22,8738

INR

India ruupia

80,1160


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/6


Arvamus, mille ettevõtjate koondumisi käsitlev nõuandekomitee esitas oma 9. märtsi 2018. aasta koosolekul otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse juhtumit M.8084 – Bayer/Monsanto

Raportöör: Läti

(2018/C 459/08)

Teatatud tehing

1.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et tehing on ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses koondumine.

Olulisus liidu seisukohalt

2.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et tehing on ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 kohaselt ELi seisukohalt oluline.

Kauba- ja geograafilised turud

3.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased köögiviljaseemnete kaubaturud ja täpsemalt, et:

3.1.

köögiviljaseemnete turud hõlmavad nii litsentsimist kui ka seemnete turustamist;

3.2.

hindadega seotud konkurentsimõju on asjakohane hinnata segmentide tasandil.

4.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased suurpõllumajanduse kultuuride seemnete kaubaturud, segmenteerides need järgmiselt:

4.1.

rapsi eelnevad ja järgnevad turud;

4.2.

puuvilla eelnevad ja järgnevad turud ning

4.3.

nisu eelnevad ja järgnevad turud.

5.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslike tunnuste kaubaturud, segmenteerides need järgmiselt:

5.1.

individuaalsete põllumajanduslike tunnuste litsentsimine turud ning

5.2.

põllumajanduslike tunnuste kogumite litsentsimise turud.

6.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud asjaomased taimekaitsevahendite kaubaturud, segmenteerides need järgmiselt:

6.1.

põllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide turud;

6.2.

mittepõllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide turud;

6.3.

herbitsiiditaluvuse süsteemide turud;

6.4.

seemnete töötlemise turud;

6.5.

fungitsiidide turud;

6.6.

insektitsiidide turud;

6.7.

põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavate mikroobsete toodete turud;

6.8.

mesilaste tervist edendavate ja lesta Varroa destructor tõrjeks kasutatavate toodete turud ning

6.9.

digitaalsete agronoomiliste soovituste turud.

7.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud innovatsioonikonkurentsi valdkonnad, nimelt:

7.1.

suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslike tunnuste innovatsioonivaldkonnad;

7.2.

mitteselektiivsete herbitsiidide innovatsioonivaldkonnad;

7.3.

herbitsiiditaluvuse süsteemide innovatsioonivaldkonnad;

7.4.

fungitsiidide innovatsioonivaldkonnad;

7.5.

insektitsiidide innovatsioonivaldkonnad;

7.6.

põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavate mikroobsete toodete innovatsioonivaldkonnad ning

7.7.

mesilaste tervist edendavate toodete innovatsioonivaldkonnad.

8.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub sellega, kuidas komisjon on määratlenud järgmised asjaomased geograafilised turud:

8.1.

köögiviljaseemneturud;

8.2.

suurpõllumajanduse kultuuride seemnete eelnevad ja järgnevad turud;

8.3.

suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslike tunnuste turud;

8.4.

taimekaitsevahendite turud ning

8.5.

digitaalsete agronoomiliste soovituste turud.

Konkurentsimõju hindamine

9.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat toote-ja hinnakonkurentsi järgmistel turgudel:

9.1.

köögiviljaseemneturud;

9.2.

suurpõllumajanduse kultuuride seemnete eelnevad ja järgnevad turud, nimelt rapsiseemnete puhul (järgnevad turud) ja puuvillaseemnete puhul (eelnev turg);

9.3.

suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslike tunnuste turud;

9.4.

mitmeaastaste põllumajanduskultuuride põllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide turud;

9.5.

mittepõllumajandusliku taimekasvu haldamiseks kasutatavate mittepõllumajanduslike mitteselektiivsete (tärkamiseelsete ja -järgsete ning tärkamisjärgsete) herbitsiidide turud;

9.6.

seemnete nematotsiidse töötlemise turud ning

9.7.

suurpõllumajanduse kultuuride kasvatamisel fungitsiidide kasutamise digitaalsete agronoomiliste soovituste andmise turud.

10.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat innovatsioonikonkurentsi järgmistes valdkondades:

10.1.

suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslikud tunnused;

10.2.

mitteselektiivsed herbitsiidid ning

10.3.

herbitsiiditaluvuse süsteemid.

11.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni hinnanguga, et tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi koondumise osaliste tegevuse vahelise seose tõttu järgmistel turgudel:

11.1.

teatavad köögiviljaseemneturud;

11.2.

nisuseemneturud;

11.3.

innovatsioon teatavatel lehefungitsiidide turgudel;

11.4.

innovatsioon teatavatel leheinsektitsiidide turgudel;

11.5.

seemnete insektitsiidse ja fungitsiidse töötlemise (eelnevad) turud ning töödeldud seemnete (järgnevad) turud (vertikaalne seos);

11.6.

mikroobsed põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavad tooted, pidades silmas nii toote- ja hinnakonkurentsi kui ka innovatsioonikonkurentsi;

11.7.

innovatsioon mesilaste tervist edendavate ja lesta Varroa destructor tõrjeks kasutatavate toodete turul ning

11.8.

seemnete ja taimekaitsevahendite komplektina müük nii turustajate kui ka kasvatajate tasandil.

Parandusmeetmed

12.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et köögiviljaseemnetega seotud äritegevuse võõrandamine lahendab köögiviljaseemnetega seotud konkurentsiprobleemid.

13.

Seoses BASFile võõrandatava paketiga nõustub nõuandekomitee (14 liikmesriiki) komisjoni järeldusega, et:

13.1.

suurpõllumajanduse kultuuridega tegelevate ettevõtete võõrandamine lahendab suurpõllumajanduse kultuuride seemnete ja põllumajanduslike tunnuste turgudega ning innovatsioonikonkurentsiga seotud konkurentsiprobleemid;

13.2.

ammooniumglufosinaadiga seotud äritegevuse ja glüfosaadivarade võõrandamine lahendab glüfosaadi ja ammooniumglufosinaadiga seotud konkurentsiprobleemid;

13.3.

NemaStrike’i varade võõrandamine lahendab seemnete nematotsiidse töötlemisega seotud konkurentsiprobleemid;

13.4.

[mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuundadega nr 1, 2 ja 3 seotud] andmete ja litsentside üleandmine lahendab konkurentsiprobleemid, mis on seotud koondumise osaliste innovatsioonitegevusega mitteselektiivsete herbitsiidide ja herbitsiiditaluvuse süsteemide valdkonnas;

13.5.

digitaalse põllumajandusega seotud varade litsentsimine lahendab konkurentsiprobleemid, mis on seotud suurpõllumajanduse kultuuride kasvatamisel fungitsiidide kasutamise digitaalsete soovituste andmisega Euroopa Majanduspiirkonnas, samuti turutestis ilmnenud probleemid, ning

13.6.

BASF näib olevat BASFile võõrandatava paketi sobiv ostja, kuid seda küsimust tuleb täiendavalt uurida.

14.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et kui lõplikud kohustused täies ulatuses täidetakse ning kui BASF kiidetakse heaks BASFile võõrandatava paketi ja köögiviljaseemnetega seotud äritegevuse ostjana, ei takistaks tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega üheski selle olulises osas.

Kokkusobivus siseturuga

15.

Nõuandekomitee (13 liikmesriiki) nõustub komisjoni järeldusega, et seetõttu tuleks tehing tunnistada siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/9


Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne (1)

Juhtum M.8084 – Bayer/Monsanto

(2018/C 459/09)

1.   

30. juunil 2017 sai komisjon ühinemismääruse (2) artiklile 4 vastava teate kavandatava koondumise kohta, mille raames Bayer Aktiengesellschaft (edaspidi „Bayer“ või „teate esitaja“) omandab aktsiate ostu teel (edaspidi „tehing“) ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses täieliku kontrolli Monsanto Corporationi (edaspidi „Monsanto“) üle. Bayerit ja Monsantot nimetatakse edaspidi ühiselt „koondumise osalisteks“.

2.   

Komisjoni uurimise esimeses etapis tekkis tõsiseid kahtlusi tehingu kokkusobivuses siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, eriti seoses mõjuga konkurentsile taimekaitsevahendite, seemnete, põllumajanduslike tunnuste ja digitaalse põllumajanduse valdkonnas. 22. augustil 2017 võttis komisjon vastavalt ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punktile c vastu otsuse algatada menetlus, mille kohta koondumise osalised esitasid 4. septembril 2017 kirjalikud märkused.

3.   

19. septembril 2017 ja 26. jaanuaril 2018 pikendati tehingu läbivaatamise teist etappi ühinemismääruse artikli 10 lõike 3 alusel kokku 15 tööpäeva võrra.

4.   

4. oktoobril 2017 ja 16. oktoobril 2017 võttis komisjon vastavalt ühinemismääruse artikli 11 lõikele 3 vastu kaks otsust, millega ühinemise läbivaatamise tähtaeg peatati, kuna koondumise osalised ei olnud esitanud teatavaid nõutud dokumente. Esimene peatamine kestis 21. septembrist 2017 kuni 13. oktoobrini 2017 ja teine 10. oktoobrist 2017 kuni 3. novembrini 2017, mil nõutud dokumendid esitati.

5.   

Arbeitsgemeinschaft bäuerliche Landwirtschaft e.V., Avaaz Foundation, DowDuPont Inc. ja IPES-Food on nende taotlusel tunnistatud käesolevas menetluses huvitatud kolmandateks osapoolteks.

6.   

14. detsembril 2017 võttis komisjon käesolevas asjas vastu vastuväited, mis samal päeval edastati koondumise osalistele. Koondumise osalised vastasid vastuväidetele 9. jaanuaril 2018. Koondumise osalised ei taotlenud võimalust esitada oma väiteid ametlikul suulisel kuulamisel.

7.   

Komisjon saatis 26. jaanuaril 2018 ning 1. ja 8. veebruaril 2018 faktilisi asjaolusid käsitlevad kirjad, võimaldades koondumise osalistel täiendavaid faktilisi asjaolusid kommenteerida.

8.   

2. veebruaril 2018 esitasid koondumise osalised ametlikud kohustused. 5. veebruaril 2018 esitasid koondumise osalised kohustuste veidi muudetud versiooni. Komisjon tegi neile kohustustele turutesti 6. veebruaril 2018. Kohutuste paketi suhtes komisjoni turutestile saadud tagasiside põhjal esitasid koondumise osalised 16. veebruaril 2018 uuendatud kohustused (edaspidi „lõplikud kohustused“).

9.   

Otsuse eelnõus jõuab komisjon järeldusele, et lõplikud kohustused on sobivad ja piisavad märkimisväärsete tõhusa konkurentsi takistuste kõrvaldamiseks valdkondades, kus tuvastati märkimisväärsed tõhusa konkurentsi takistused. Seetõttu tunnistab komisjon tehingu siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks, tingimusel et täidetakse tingimusi ja nõudeid, mille eesmärk on tagada lõplike kohustuste täitmine Bayeri poolt.

10.   

Olen otsuse eelnõu vastavalt otsuse 2011/695/EL artikli 16 lõikele 1 läbi vaadanud ja järeldan, et see käsitleb ainult vastuväiteid, mille kohta koondumise osalistele on antud võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

11.   

Kokkuvõttes leian, et käesoleva juhtumi puhul on tagatud menetlusõiguste tõhus kasutamine.

Brüssel, 12. märts 2018

Wouter WILS


(1)  Vastavalt Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsuse 2011/695/EL (ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, 20.10.2011, lk 29)) (edaspidi „otsus 2011/695/EL“) artiklitele 16 ja 17.

(2)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1) („ühinemismäärus“).


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/10


Kokkuvõte komisjoni otsusest,

21. märts 2018,

millega tunnistatakse koondumine siseturu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu toimimisega kokkusobivaks

(juhtum M.8084 – Bayer/Monsanto)

(teatavaks tehtud numbri C(2018) 1709 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/10)

Vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti selle artikli 8 lõikele 2, võttis komisjon 21. märtsil 2018 vastu otsuse ühinemist käsitlevas juhtumis. Otsuse täisteksti mittekonfidentsiaalne versioon (sest tegu võib olla esialgse versiooniga) on inglise keeles kättesaadav konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil aadressil: http://ec.europa.eu/comm/competition/index_en.html.

1.   SISSEJUHATUS

(1)

Otsusega kinnitatakse, et Monsanto Company (edaspidi „Monsanto“) omandamine Bayer Aktiengesellschafti (edaspidi „Bayer“; koos Monsantoga „koondumise osalised“) poolt aktsiate ostu teel (edaspidi „tehing“) on vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57 siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobiv.

2.   MENETLUS

(2)

14. septembril 2016 teatas Bayer, et omandab kontrolli Monsanto üle. Bayer teatas tehingust komisjonile 30. juunil 2017.

(3)

Komisjon leidis 22. augusti 2017. aasta otsuses, (2) et tehing tekitab tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga, ja algatas ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kohase menetluse.

(4)

Süvendatud uurimine kinnitas konkurentsiprobleemidega seotud esialgseid kahtlusi.

(5)

16. veebruaril 2018 esitas teate esitaja lõplikud kohustused, mille täitmise korral muutub tehing siseturuga kokkusobivaks.

(6)

Otsuse eelnõu arutati liikmesriikidega 9. märtsil 2018 ettevõtjate koondumist käsitlevas nõuandekomitees, kes esitas pooldava arvamuse. Ärakuulamise eest vastutav ametnik esitas menetluse kohta pooldava arvamuse oma 12. märtsi 2018. aasta aruandes.

(7)

Oma 4. aprilli 2018. aasta põhistatud taotluses, mida muudeti 6. aprillil 2018, tegi teate esitaja ettepaneku muuta lõplikke kohustusi, nagu on kirjeldatud allpool jaotistes 6.1.3. ja 6.1.5. Komisjon kiitis lõplike kohustuste muutmise heaks oma 11. aprilli 2018. aasta otsusega (3).

3.   KOONDUMISE OSALISED

(8)

Saksamaal asutatud Bayer tegutseb järgmises neljas valdkonnas: ravimid, tarbijate tervishoid, põllumajandus („Bayer Crop Science“) ja loomatervishoid. Tehingu konkurentsimõju on peamiselt seotud äriüksusega Bayer Crop Science. Bayer Crop Science tegutseb kolmes ärisegmendis: i) taimekaitse, ii) seemned ja iii) keskkonnateadus. Bayer töötab välja ka biotehnoloogialahendusi ning arendab ja pakub digitaalse põllumajanduse teenuseid.

(9)

Ameerika Ühendriikides asutatud Monsanto on põllumajanduskontsern, mis toodab seemneid ja taimekaitsevahendeid (neist olulisim on glüfosaadipõhine herbitsiid, mida turustatakse kaubamärgi Roundup all). Lisaks tegeleb Monsanto põllumajanduslike bioloogiliste ainete uurimisega. Äriühingu The Climate Corporation kaudu pakub Monsanto põllumajandusettevõtjatele digitaalse põllumajanduse teenuseid.

4.   OLULISUS ELI SEISUKOHALT

(10)

Asjaomaste ettevõtjate ühine kogukäive kogu maailmas on üle 5 miljardi euro [Bayer: […] eurot; Monsanto: […] eurot]. Mõlema käive ELis ületab 250 miljonit eurot [Bayer: […] eurot; Monsanto: […] eurot], kuid nad ei saa üle kahe kolmandiku oma ELi käibest ühes ja samas liikmesriigis. Seega on tehing ühinemismääruse artikli 1 lõike 2 tähenduses ELi seisukohast oluline.

5.   SELETUSKIRI

5.1.   Asjaomased kaubaturud

(11)

Otsus käsitleb järgmisi valdkondi/turge, kus koondumise osalised tegutsevad:

a)

köögiviljaseemned (horisontaalne kooskõlastamata mõju tegelikule hinna- ja tootekonkurentsile);

b)

suurpõllumajanduse kultuuride, sealhulgas rapsi, puuvilla ja nisu seemned (horisontaalne kooskõlastamata mõju tegelikule ja võimalikule hinna- ja tootekonkurentsile);

c)

suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslikud tunnused (horisontaalne kooskõlastamata mõju tegelikule ja võimalikule hinna- ja tootekonkurentsile ning innovatsioonikonkurentsile);

d)

taimekaitse, sealhulgas põllumajanduslikud ja mittepõllumajanduslikud mitteselektiivsed herbitsiidid (horisontaalne kooskõlastamata mõju tegelikule ja võimalikule hinna- ja tootekonkurentsile ning innovatsioonikonkurentsile) ning herbitsiiditaluvuse süsteemid (horisontaalne kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile), seemnete töötlemine (horisontaalne kooskõlastamata mõju võimalikule konkurentsile ja vertikaalne mõju), fungitsiidid (horisontaalne kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile), insektitsiidid (horisontaalne kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile), mikroobsed põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavad tooted (horisontaalne kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile), mesilaste tervist edendavad tooted, mida kasutatakse varroalestade tõrjeks (horisontaalne kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile);

e)

digitaalsed agronoomilised soovitused suurpõllumajanduse kultuuride kasvatamisel fungitsiidide kasutamiseks (horisontaalne kooskõlastamata mõju võimalikule hinna- ja tootekonkurentsile).

5.1.1.    Köögiviljaseemned

(12)

Komisjon on välja selgitanud, et asjaomased kaubaturud hõlmavad eri köögiviljakultuuride seemnete litsentsimist ja turustamist. Iga köögiviljakultuur moodustab omaette kaubaturu, mis jaguneb eristuvateks segmentideks. Seepärast on komisjon seisukohal, et hindadega seotud konkurentsimõju on asjakohane hinnata segmentide tasandil.

(13)

Komisjon on lähtunud koondumise osaliste kirjeldatud segmenteerimisest, mida ta pidas usaldusväärseks. Eristatud on järgmisi segmente: i) kasvukeskkond (avatud põld, võrk- ja plastkasvuhoone või klaaskasvuhoone); ii) seemnete liik (vabatolmlemine või hübriid); iii) kasutamine (töötlemata või töödeldud); iv) kas taim on kasvatatud pookealusena ning v) kasvatatud köögiviljade omadused (liik, suurus, värvus, maitse ja/või lõhn jne).

(14)

Komisjon tegi kindlaks, et riikliku registreerimise, riigisisese turustamise ja vähese riikidevahelise hinnaarbitraaži tõttu on köögiviljaseemnete turud geograafiliselt ulatuselt riigisisesed. Samas täheldas komisjon siiski, et on teisi tegureid, mis viitavad sellele, et köögiviljaseemnete turg võib olla laiem kui riigisisene turg.

5.1.2.    Suurpõllumajanduse kultuuride seemned

(15)

Komisjon on analüüsinud suurpõllumajanduse kultuuride turge, kus koondumise osaliste tegevus kattub: rapsi-, puuvilla- ja nisuturgu.

5.1.2.1.   Raps

(16)

Rapsitööstus on kaheetapiline tööstusharu, mis hõlmab i) uute rapsisortide aretamist ning ii) nende sortide seemnete kaubanduslikku tootmist ja seemnete müüki klientidele. Nii Bayer kui ka Monsanto aretavad ja turustavad uusi rapsisorte kogu ELis ja mujal maailmas. Kumbki äriühing viib Euroopas ellu täiemahulist aretusprogrammi.

(17)

Komisjon on seisukohal, et rapsi puhul on asjaomased kaubaturud järgmised: i) uute rapsisortide aretamise eesmärgil iduplasma litsentsimise turg (eelnev turg); ii) turustamise eesmärgil rapsisortide litsentsimise turg (eelnev turg) ja iii) rapsiseemnete turustamise turg (järgnev turg).

(18)

Komisjon jätab lahtiseks, kas järgnevad kaubaturud tuleks täiendavalt segmentida vastavalt kahele Euroopas kasvatatavale rapsiliigile – talirapsile ja suvirapsile.

(19)

Komisjon leiab, et i) iduplasma litsentsimise turg on geograafiliselt ulatuselt ELi-ülene; ii) rapsisortide litsentsimise turg on ELi-ülese ulatusega ja iii) rapsiseemnete turustamise turg on geograafiliselt ulatuselt riigisisene.

5.1.2.2.   Puuvill

(20)

Komisjon leiab, et konkurentsimõju analüüsimise seisukohast tuleb asjaomaseks turuks lugeda tootmise ja müügi eesmärgil puuvillasortide litsentsimise turg. Selle turu geograafiline ulatus on ELi-ülene.

5.1.2.3.   Nisu

(21)

Komisjon käsitleb kahte asjaomast kaubaturgu: ii) tootmise ja müügi (kuid mitte aretuse) eesmärgil nisusortide litsentsimise turg (eelnev turg) ning ii) nisuseemnete müügiturg (järgnev turg).

(22)

Lisaks on komisjon välja selgitanud, et nisuturu geograafiline ulatus on litsentsimise turu puhul (eelnev turg) ELi-ülene ja müügituru puhul (järgnev turg) riigisisene.

5.1.3.    Suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslikud tunnused

(23)

Komisjon on välja selgitanud, et seemnete aretamisele ja turustamisele eelnevat turgu iseloomustavad kolm erinevat põllumajanduslike tunnuste turukihti. Need on: i) põllumajanduslike tunnuste avastuste litsentsimise kiht, ii) individuaalsete põllumajanduslike tunnuste litsentsimise kiht ja iii) põllumajanduslike tunnuste kogumite litsentsimise kiht. Komisjon leiab, et põllumajanduslike tunnuste avastuste litsentsimise kiht ei kujuta endast omaette kaubaturgu, vaid moodustab pigem innovatsioonivaldkonna, samas kui põllumajanduslike tunnuste kogumite litsentsimine ja individuaalsete põllumajanduslike tunnuste litsentsimine moodustavad eraldi kaubaturud.

(24)

Individuaalsete põllumajanduslike tunnuste litsentsimise kihis eristatakse asjaomaseid kaubaturge tunnuste alusel, nagu konkreetse herbitsiidi talumine, ja põllumajanduskultuuride alusel. Putukaresistentsuse tunnuseid saab täiendavalt segmentida putukate sugukondade alusel, mille suhtes põllumajanduslik tunnus tagab resistentsuse.

(25)

Põllumajanduslike tunnuste kogumite litsentsimise kihis eristatakse asjaomaseid kaubaturge põllumajanduskultuuride kaupa.

(26)

Komisjon on seisukohal, et individuaalsete põllumajanduslike tunnuste ja põllumajanduslike tunnuste kogumite litsentsimise asjaomased geograafilised turud on ülemaailmse ulatusega.

5.1.4.    Taimekaitse

5.1.4.1.   Umbrohutõrje

A)   Põllumajanduslikud mitteselektiivsed herbitsiidid

(27)

Mitteselektiivsed herbitsiidid on laia toimespektriga tooted, mis tõrjuvad nii kõrrelisi kui ka laialehisi umbrohtusid.

(28)

Komisjon leiab, et põllumajanduslike herbitsiidide asjaomane kaubaturg tuleks esmalt jagada selektiivsete herbitsiidide ja mitteselektiivsete herbitsiidide segmentideks ning mitteselektiivsete herbitsiidide segment tuleks omakorda jagada mitmeaastaste kultuuride segmendiks (ainus segment, kus koondumise osaliste tegevus Euroopa Majanduspiirkonnas olulisel määral kattub) ja üheaastaste kultuuride segmendiks.

(29)

Komisjon leiab ka, et taimekaitsevahendite kaubaturud on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed.

B)   Mittepõllumajanduslikud mitteselektiivsed herbitsiidid

(30)

Komisjon on seisukohal, et mittepõllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide asjaomased kaubaturud tuleks jagada i) mittepõllumajandusliku taimekasvu haldamise segmendiks ning ii) muru ja dekoratiivtaimede segmendiks.

(31)

Lisaks leiab komisjon, et mittepõllumajandusliku taimekasvu haldamise segmendis moodustavad põõsatõrjevahendid ja raudteedel kasutatavad vahendid eraldi asjaomased kaubaturud.

(32)

Peale selle on komisjon seisukohal, et mittepõllumajandusliku taimekasvu haldamise segmendis tuleks mitteselektiivsed herbitsiidid vastavalt nende kasutamise ajale jagada kahte rühma: a) tärkamiseelsed ning tärkamiseelsed ja -järgsed tooted ning b) tärkamisjärgsed ning tärkamiseelsed ja -järgsed tooted.

(33)

Komisjon leiab, et asjaomased turud on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed.

C)   Herbitsiiditaluvuse süsteemid

(34)

Umbrohutõrjesüsteemides kombineeritakse mitteselektiivsed herbitsiidid tavaliselt selliseid herbitsiide taluvate põllumajanduskultuuridega kas vastavate põllumajanduskultuuride geneetilise muundamise teel („geneetilisel muundamisel põhinevad süsteemid“) või – harvem – kasutades põllumajanduskultuure, mis taluvad neid herbitsiide looduslikult, st vajaduseta neid geneetiliselt muundada („geneetilisel muundamisel mittepõhinevad süsteemid“). Nii geneetilisel muundamisel põhinevaid süsteeme kui ka geneetilisel muundamisel mittepõhinevaid süsteeme nimetatakse edaspidi ühiselt herbitsiiditaluvuse süsteemideks.

(35)

Komisjon leiab, et kõik konkreetse põllumajanduskultuuriga seotud herbitsiiditaluvuse süsteemid konkureerivad eristuval asjaomasel kaubaturul ning et vastavad innovatsioonivaldkonnad hõlmavad herbitsiiditaluvuse süsteemide innovatsiooni nii kõikide põllumajanduskultuuride puhul (eriti varajastes teadustöö etappides) kui ka iga asjaomase põllumajanduskultuuri puhul eraldi (nt soja, puuvill, mais, raps, riis, nisu).

(36)

Komisjon on seisukohal, et herbitsiiditaluvuse süsteemidega seotud innovatsioonivaldkonnad on ülemaailmse geograafilise ulatusega.

5.1.4.2.   Seemnete töötlemine

(37)

Seemnete töötlemine hõlmab töötlemist spetsiifiliste preparaatidega, et kaitsta seemneid nende arengu varastes etappides. Seemnete töötlemise eesmärk on kaitsta seemneid haiguste ja mullas elutsevate või varaste putukate eest („fungitsiidne ja insektitsiidne seemnete töötlemine“), samuti ümarusside eest („seemnete nematotsiidne töötlemine“).

(38)

Komisjon leidis, et seemnete töötlemine kujutab endast pigem eraldi kaubaturgu kui taimekaitsevahendite konkreetset kasutusviisi. Seemnete töötlemine omakorda jaguneb põllumajanduskultuuride ja näidustuste kaupa (nt insektitsiidid ja fungitsiidid). Seemnete nematotsiidse töötlemise osas on komisjon seisukohal, et konkurentsimõju analüüsimisel vaadeldav asjaomane kaubaturg hõlmab seemnete töötlemist ümarusside tõrjeks põllumajanduskultuuride kaupa.

(39)

Mis puudutab seemnete töötlemisele järgnevat turgu, siis käesoleva otsuse vastuvõtmisel võib jätta lahtiseks, kas järgnev kaubaturg hõlmab ka töötlemata seemneid või mitte.

(40)

Komisjon leiab, et seemnete töötlemise kaubaturud on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed.

5.1.4.3.   Fungitsiidid

(41)

Fungitsiidid on haiguste tõrjeks kasutatavad agrokemikaalid; nende abil välditakse taimede ja taimsete saaduste seisundi halvenemist, mida põhjustavad seened ja hallitusseened.

(42)

Komisjon viis fungitsiididega seotud konkurentsimõju hindamise läbi põllumajanduskultuuride/haiguste kaupa. Komisjon leiab ka, et hindamise seisukohast asjakohane innovatsioonivaldkond hõlmab fungitsiididega seotud innovatsiooni, mis on suunatud erinevatele põllumajanduskultuuridele ja haigustele või haiguste rühmadele.

(43)

Samuti võib komisjoni hinnangul jätta lahtiseks, kas keemilised ja bioloogilised fungitsiidid moodustavad eraldi kaubaturud, kuna tehingu puhul ei teki tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga ühegi mõeldava turumääratluse korral.

(44)

Fungitsiidide kaubaturud on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed. Innovatsioonivaldkondade geograafilise ulatuse võib jätta lahtiseks.

5.1.4.4.   Insektitsiidid

(45)

Insektitsiidid on tooted, mille eesmärk on tõrjuda putukaid, kes kahjustavad viljeldavaid põllumajanduskultuure, eriti toiduks kasvatatavaid kultuure. Neid saab kasutada mitmel erineval viisil, sealhulgas lehtede, pinnase ja seemnete töötlemise vormis.

(46)

Komisjon viis insektitsiididega seotud konkurentsimõju hindamise läbi põllumajanduskultuuride/taimekahjurite kaupa. Komisjon leiab, et hindamise seisukohast asjakohane innovatsioonivaldkond hõlmab insektitsiididega seotud innovatsiooni, mis on suunatud erinevatele taimekahjuritele.

(47)

Komisjoni hinnangul võib jätta lahtiseks, kas insektitsiidid tuleks omakorda jagada bioloogilisteks ja keemilisteks insektitsiidideks, kuna tehingu puhul ei teki tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga ühegi mõeldava turumääratluse korral.

(48)

Insektitsiidide kaubaturud on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed, kuid innovatsioonivaldkondade geograafilise ulatuse võib jätta lahtiseks.

5.1.4.5.   Mikroobsed põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavad tooted

(49)

Mikroobsed tooted (nimetatakse ka bioloogilisteks taimekaitsevahenditeks) koosnevad mikroorganismidest, tavaliselt bakterist, viirusest või seenest. Neid saab kasutada põllumajanduskultuuride kaitseks (biopestitsiidid) ja/või taimede produktiivsuse ja viljakuse suurendamiseks (biostimulandid ja bioväetised).

(50)

Biostimulante ja bioväetisi kasutatakse põllumajanduskultuuride tervise, saagi ja stressitingimuste talumise parandamiseks ning erinevalt biopestitsiididest ei ole neil otsest toimet taimekahjurite ega haiguste vastu. Neid nimetatakse ka põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavateks toodeteks.

(51)

Põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavate mikroobsete toodete kaubaturu ja asjaomase geograafilise turu määratluse võib jätta lahtiseks, kuna tehingu puhul ei teki tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses siseturuga ühegi mõeldava turumääratluse korral.

(52)

Komisjon leiab, et hindamise seisukohast asjakohane innovatsioonivaldkond hõlmab põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavate mikroobsete toodete innovatsiooni.

5.1.4.6.   Mesilaste tervis

(53)

Komisjon on seisukohal, et mesilaste kolooniaid kahjustavate varroalestade tõrjeks kasutatavad tooted moodustavad eraldi kaubaturu. Samuti leiab komisjon, et turu jagamine bioloogiliste ja keemiliste toodete segmentideks või toimeainel või -mehhanismil või kasutusviisil põhinevateks segmentideks ei ole põhjendatud.

(54)

Lisaks leiab komisjon, et asjaomane innovatsioonivaldkond hõlmab mesilaste tervist edendavaid tooteid, mida kasutatakse lesta Varroa destructor tõrjeks.

(55)

Mesilaste tervist edendavate toodete kaubaturud on geograafiliselt ulatuselt riigisisesed; innovatsioonivaldkondade geograafilise ulatuse võib jätta lahtiseks.

5.1.5.    Digitaalsed agronoomilised soovitused

(56)

Digitaalne põllumajandus kujutab endast põllumajandusettevõtete andmete ja teabe kogumist eesmärgiga anda põllumajandusettevõtjatele kohandatud nõuandeid või koondandmeid põllumajandusettevõtte tootlikkuse suurendamiseks. Digitaalne põllumajandus on veel lapsekingades, kuid areneb kiiresti.

(57)

Digitaalses põllumajanduses mõeldakse digitaalsete soovituste all soovitusi või nõuandeid sisendtoodete (nt taimekaitsevahendite) valiku ja kasutamise (nt annuste ja ajastuse) kohta, mida antakse põllumajandusettevõtjatele geograafiliselt üha täpsemalt (nt põllu, selle osa või veel väiksema üksuse tasandil). Neid soovitusi või nõuandeid koostab agronoomiline analüütiline programm, tuginedes suurtele avalike ja eraviisiliste andmete kogumitele.

(58)

Komisjon on seisukohal, et digitaalsed soovitused kujutavad endast digitaalses põllumajanduses eristatavat teenusekategooriat, sest i) need eeldavad muu hulgas rohkem andmekihte, keerukamaid algoritme ja ulatuslikumat suutlikkust ning ii) nende kaudu soovitatakse põllumajandusettevõtjatele konkreetset tegevuskava, mis on väga detailne ja suurel määral põllumajandusettevõtja vajadustele kohandatud. Komisjon leiab, et seda teenusekategooriat tuleks täiendavalt segmentida sisendtoodete (nt fungitsiidid jne) ja põllumajanduskultuuride rühmade (nt suurpõllumajanduse kultuurid) kaupa.

(59)

Asjaomane geograafiline turg on komisjoni hinnangul riigisisese ulatusega, kuigi hindamisel võttis komisjon vajaduse korral arvesse ka laiemat piirkondlikku geograafilist konteksti.

5.2.   Konkurentsimõju hindamine

5.2.1.    Köögiviljaseemned

(60)

Komisjon hindas horisontaalset mõju hinna- ja tootekonkurentsile köögiviljaseemnete turgudel. ELis kattub koondumise osaliste tegevus 16 köögiviljakultuuri osas (tomatid, kurgid jne). Iga põllumajanduskultuur jaguneb omakorda segmentideks (nt kasvuhoonetes kasvatatavad kirsstomatid).

(61)

Köögiviljaseemnete hinnakonkurents leiab aset segmendi/riigi tasandil. Konkurentsimõju tuleks seega hinnata sadades segmendi/riigi kombinatsioonides. Hinnatavate segmentide ja riikide kombinatsioonide suure arvu tõttu kasutas komisjon turuosal ja kontsentratsioonitasemel põhinevaid filtreid (HHI ja HHI delta), et teha kindlaks turud, kus tehing märkimisväärselt takistaks tõhusat konkurentsi. Teatavate turgude puhul viis komisjon läbi põhjalikuma hindamise struktuursete ja kvalitatiivsete tegurite alusel.

(62)

Hindamise põhjal asus komisjon seisukohale, et kooskõlastamata mõju tõttu ja/või turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise tõttu takistab tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ELi mitmel köögiviljaseemnete turul, mis vastavad ligikaudu 200-le segmendi/riigi kombinatsioonile.

5.2.2.    Suurpõllumajanduse kultuuride seemned

5.2.2.1.   Raps

(63)

Monsanto on praegu Euroopa Majanduspiirkonnas turuliider. Bayeri talirapsi turuosa moodustab Euroopa Majanduspiirkonnas ligikaudu [0–5] % nii turustamise kui ka aretuse segmendis. Komisjon leiab, et olemasolevad ühised turuosad võivad näidata koondumise osaliste konkurentsipositsiooni liiga väikesena, eriti arvestades Bayeri juhtivate rapsitoodete oodatavat edu ja Bayeri üldist rapsistrateegiat Euroopa Majanduspiirkonnas.

(64)

Bayer on praegu ülemaailmsel rapsiturul juhtiv turuosaline. Komisjoni uurimine näitas, et enne tehingut on Bayeril usutavad plaanid ja märkimisväärne suutlikkus saada ELi rapsiturul tugevaks turuosaliseks ning et nende plaanide alusel on juba mõningast edu saavutatud. Tehing Monsantoga võib neid plaane ohustada ja sellel on tõenäoliselt negatiivne mõju rapsiklientidele.

(65)

Peale selle leiab komisjon, et Bayerist võib saada tugev konkurent riigisisestel rapsiturgudel, kus Monsanto on samuti tugev turuosaline.

(66)

Seetõttu järeldab komisjon, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi rapsiseemnete turul Prantsusmaal, Iirimaal, Eestis ja Ühendkuningriigis, kuna on tõenäoline, et tehing kõrvaldaks olulise konkurentsisurve ning tooks kaasa kooskõlastamata mõju toote- ja hinnakonkurentsile.

5.2.2.2.   Puuvill

(67)

Puuvillaseemnetega seotud äritegevuses kattub koondumise osaliste tegevus ELis turustamisele eelneval puuvillaseemnete litsentsimise turul.

(68)

Komisjon leiab, et tehing ühendab kaks kõige olulisemat konkurenti tootmise ja müügi eesmärgil puuvillasortide litsentsimise ELi turul.

(69)

Koondumise osaliste tugev positsioon tootmise ja müügi eesmärgil puuvillasortide litsentsimise ELi turul tuleneb nende tugevast positsioonist puuvillaseemnete ülemaailmsel turul. Turu-uuring näitas, et koondumise osaliste tugevateks külgedeks on iduplasma kvaliteet, aretusvõimekus, teadus- ja arendusprogrammid, põllumajanduslike tunnuste arendamise suutlikkus ja puuvillaklientidega kontaktide loomise võimalused.

(70)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi tootmise ja müügi eesmärgil puuvillasortide litsentsimise ELi turul, kuna on tõenäoline, et horisontaalse kooskõlastamata mõju tõttu tugevdaks tehing turgu valitsevat seisundit või vähemalt tekitaks turgu valitseva seisundi.

5.2.2.3.   Nisu

(71)

Kuna kumbki koondumise osaline ei tegele käesoleval ajal nisuseemnete turustamisega ELis, hindas komisjon, kas Bayer ja Monsanto võiksid olla potentsiaalsed konkurendid.

(72)

Komisjoni hinnangul on praegu väga tõenäoline, et Bayerist võib saada oluline konkurentsijõud [äriplaanid]. Monsanto viib nisuga seotud äritegevust ellu Ameerika Ühendriikides. Monsanto nisuseemnete turustamine hõlmab üksnes vabatolmlevaid sorte. Komisjoni hinnangul ei ole märkimisväärset tõenäosust, et Monsantost võiks mõistliku aja jooksul saada Euroopas oluline konkurentsijõud.

(73)

Samuti on komisjon seisukohal, et kui Monsanto siseneks turule vabatolmlevate sortidega, ei tekiks Bayeri ja Monsanto vahel ELis tihedat konkurentsi, arvestades Bayeri strateegiat, mis keskendub hübriidnisule.

(74)

Lisaks leiab komisjon, et käesoleval ajal on nisuturul piisavalt teisi konkurente, nii et pärast tehingut jääks konkurentsisurve küllaldaseks.

(75)

Seetõttu leiab komisjon, et tõenäoliselt ei mõjuta tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi Euroopa nisuseemnete turgudel.

5.2.3.    Suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslikud tunnused

(76)

Komisjonil on õigus hinnata tehingu mõju põllumajanduslike tunnuste litsentsimise turgudele järgmistel põhjustel. Esiteks on tehingul otsene ja vahetu mõju Euroopa turuosalistele, kes tegutsevad ülemaailmsel turustamisele eelneval põllumajanduslike tunnuste litsentsimise turul. Sellel turul mõjutab tehing otseselt olulisi Euroopa seemneettevõtjaid, kes litsentsivad endale Bayeri ja/või Monsanto arendatud põllumajanduslikke tunnuseid; samuti mõjutab tehing teisi Euroopa turuosalisi, kes on koondumise osaliste konkurendid.

(77)

Teiseks ei ole geneetiliselt muundatud põllumajanduslikud tunnused Euroopas keelatud. Euroopas kasutatakse mõningaid geneetiliselt muundatud põllumajanduslikke tunnuseid ja kasvatatakse mõningaid geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuure. Üks Monsanto arendatud putukaresistentsuse tunnus, mis tagab maisile resistentsuse liblikaliste suhtes (MON810), on mõningates liikmesriikides, nimelt Hispaanias, Portugalis, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias, viljelemisel heakskiidetud. Kolmandaks on EL väga oluline geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride importija. Koondumise osaliste hinnangul on geneetiliselt muundatud põllumajanduskultuuride impordi koguväärtus Euroopa Majanduspiirkonnas ligikaudu 13 miljardit USA dollarit ning impordis moodustavad valdava osa Bayeri või Monsanto arendatud põllumajanduslikud tunnused. Neljandaks ei ole kõik põllumajanduslikud tunnused geneetiliselt muundatud. Mõned geneetiliselt muundamata põllumajanduslikud tunnused on tänapäeval kaubanduslikult kättesaadavad ning nii Bayer kui ka Monsanto tegelevad selliste tunnuste innovatsiooniga ja peavad ELi oluliseks turuks.

5.2.3.1.   Tootekonkurents

(78)

Komisjon hindas eelkõige Bayeri toote Liberty-Link ja Monsanto toote Roundup Ready vahelist konkurentsi maisi, rapsi, puuvilla ja sojaoa puhul kasutamisel. Sojaoa puhul tegi komisjon kindlaks kattuvuse herbitsiiditaluvuse tunnuste osas, eriti glüfosaadipõhise herbitsiidi (Roundup Ready) ja glufosinaadipõhise herbitsiidi vahel, millele on vähe alternatiive. Puuvilla puhul kattub koondumise osaliste tegevus herbitsiiditaluvuse ja putukaresistentsuse tunnuste osas ning konkurendid pakuvad vähe alternatiive. Rapsi puhul tegi komisjon kindlaks kattuvuse herbitsiiditaluvuse tunnuste osas, kusjuures konkurentide surve on vähene. Maisi puhul tegi komisjon järelduse, et kattuvus herbitsiiditaluvuse tunnuste osas tugevdaks Monsanto turgu valitsevat seisundit maisi herbitsiiditaluvuse tunnuste turul.

(79)

Peale selle on komisjon teinud kindlaks horisontaalse kattuvuse põllumajanduslike tunnuste kogumite puhul: mitu kattuvust esineb omavahel tihedas konkurentsis olevate toodete vahel, mida kasutatakse sojaoa, puuvilla ja rapsi puhul, ning konkurentide pakutavaid alternatiive on sageli vähe.

(80)

Sellest lähtuvalt leiab komisjon, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat hinna- ja tootekonkurentsi (tegelikku ja võimalikku) kõigil järgmistel turgudel: i) sojaoa herbitsiiditaluvus; ii) puuvilla herbitsiiditaluvus; iii) puuvilla resistentsus liblikaliste suhtes; iv) maisi herbitsiiditaluvus; v) rapsi herbitsiiditaluvus; vi) sojaoa põllumajanduslike tunnuste kogumid; vii) puuvilla põllumajanduslike tunnuste kogumid; viii) rapsi põllumajanduslike tunnuste kogumid.

(81)

Rapsi herbitsiiditaluvuse tunnuse puhul tekitaks tehing turgu valitseva seisundi.

5.2.3.2.   Põllumajanduslike tunnustega seotud innovatsioonikonkurents

(82)

Kõnealuse majandussektori ettevõtjad tegelevad innovatsiooniga, et avastada ja arendada uusi põllumajanduslikke tunnuseid. Nii müügiturgude kui ka neile eelnevate tehnoloogiaturgude puhul tuleks innovatsiooni käsitada nende turgude sisendina, mitte eraldiseisva turuna. See ei takista komisjoni siiski hindamast tehingu mõju koondumise osaliste ja nende konkurentide innovatsioonitegevuse tasandil. Komisjon hindas konkurentsi innovatsioonivaldkondades, mis hõlmavad põllumajanduskultuuride ja tunnuste kombinatsioonide rühmi.

(83)

Põllumajanduslike tunnuste teadus- ja arendustegevust iseloomustavad suured sisenemis- ja laienemistakistused ning herbitsiiditaluvuse ja putukaresistentsuse tunnuste puhul on teadus- ja arendustegevus väga kontsentreeritud, hõlmates vaid nelja omavahel seotud osalejat. Koondumise osalised on juhtivad põllumajanduslike tunnuste uuendajad. Lisaks ilmneb komisjoni patendiandmetest, et koondumise osalised on olulised uuendajad mitmes innovatsioonivaldkonnas ning eri põllumajanduskultuuride puhul kasutatavate umbrohu- ja putukatõrjega seotud leiutiste puhul.

(84)

Komisjon leiab, et tõenäoliselt takistab tehing märkimisväärselt tõhusat innovatsioonikonkurentsi valdkondades, kus koondumise osaliste teadus- ja arendustegevus kattub, koondumise osaliste vahel on tihe konkurents ja alternatiive on vähe. Need valdkonnad on soja herbitsiiditaluvus, putukaresistentsus ja resistentsus soja-kiduussi suhtes, puuvilla herbitsiiditaluvus ja putukaresistentsus, rapsi herbitsiiditaluvus, geneetiliselt muundamata nisu herbitsiiditaluvus ning eri põllumajanduskultuuridega seotud teadustegevus. Komisjon leiab, et tõenäoliselt takistab tehing märkimisväärselt tõhusat konkurentsi nimetatud põllumajanduskultuuride herbitsiiditaluvuse ja putukaresistentsuse üldise innovatsiooni valdkonnas, kõrvaldades koondumise osaliste vahel tegeliku või võimaliku innovatsioonikonkurentsi.

5.2.3.3.   Monsanto turgu valitseva seisundi tugevnemine

(85)

Monsantol on turgu valitsev seisund asjaomastel turgudel, kuid ka tööstuse tasandil, arvestades Monsanto platvormi RoundupReady laiendamist eri põllumajanduskultuuridele. Selles kontekstis on Bayer üks väheseid järelejäänud konkurente, kes on ühtlasi eriti aktiivne ja hästi varustatud ning võimeline Monsantoga edukalt konkureerima. Sellega seoses on komisjoni uurimine kinnitanud tõenäolist ohtu, et tehing võib piirata põllumajanduslike tunnuste arendamisega tegelevate teiste konkurentide turulepääsu. Komisjon leiab, et tehing tugevdaks Monsanto turgu valitsevat seisundit.

5.2.4.    Taimekaitse

5.2.4.1.   Umbrohutõrje

A)   Põllumajanduslikud ja mittepõllumajanduslikud mitteselektiivsed herbitsiidid (kooskõlastamata mõju tegelikule ja võimalikule toote- ja hinnakonkurentsile)

(86)

Monsanto müüb Euroopa Majanduspiirkonnas ainult glüfosaati, peamiselt kaubamärgi Roundup all. Glüfosaat on nii maailmas kui ka Euroopa Majanduspiirkonnas enimmüüdud taimekaitsevahendite toimeaine, seda peamiselt põhjusel, et seda kasutatakse herbitsiiditolerantsete kultuuride puhul. Monsanto arendab ka [arendamisjärgus tooted].

(87)

Bayer toodab ja müüb Euroopa Majanduspiirkonnas peamiselt mitteselektiivseid herbitsiide, mille toimeaine on glufosinaat. Lisaks müüb Bayer väikestes kogustes glüfosaadipõhiseid tooteid. Bayeril on plaanis tuua turule [arendamisjärgus toode]. Peale selle on Bayeris käimas mitu erinevat arendusprojekti ([mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuunad nr 1, 2 ja 3]), mis on suunatud Monsanto glüfosaadifrantsiisi vastu.

(88)

Mis puudutab Euroopa Majanduspiirkonnas praegu saadaolevate toodete kattumist, siis on koondumise osalistel suured ja kasvavad ühised riigisisesed turuosad kõigi mõeldavate turumääratluste kohaselt nii põllumajandusliku kui ka mittepõllumajandusliku kasutuse (st mittepõllumajandusliku taimekasvu haldamine, nt maanteede ja raudteede ääres jne) valdkonnas, mis osutab tõenäolisele kooskõlastamata mõju tekkimisele või koguni turgu valitseva seisundi tekkimisele või tugevnemisele. Turu-uuring kinnitas, et kuigi koondumise osaliste tooted on eristatavad, konkureerivad nad otseselt suure hulga vajaduste rahuldamise nimel ja nendevaheline konkurents on tihe kasvõi juba seetõttu, et tegemist on kahe kõige lähedasema mitteselektiivse herbitsiidiga maksimaalselt kolmest Euroopa Majanduspiirkonnas saada olevast mitteselektiivsest herbitsiidist.

(89)

Lisaks on komisjon välja selgitanud, et koondumise osalised püüavad säilitada või võimaluse korral koguni tugevdada põllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide turgudel oma positsiooni edaspidi turuletoodavate toodete abil, mis pakuvad üksteisele tihedat konkurentsi.

(90)

Komisjon leiab, et kuigi regulatiivne surve mõjutab mitteselektiivseid herbitsiide Euroopa Majanduspiirkonnas, ei puuduta see kõiki asjaomaseid riigisiseseid turge; peale selle mõjutab see kõige enam ühte konkureerivat toimeainet, mistõttu konkurents glüfosaadi ja glufosinaadi vahel kasvab veelgi.

(91)

Komisjon hindas ka teiste konkurentide avaldatavat konkurentsisurvet. Üldiselt peab komisjon ebatõenäoliseks, et konkurendid suudaksid pärast tehingut olulist konkurentsisurvet avaldada.

(92)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et tehing takistaks mitmes liikmesriigis märkimisväärselt tõhusat konkurentsi mitmeaastaste põllumajanduskultuuride põllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide ja mittepõllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiidide (mittepõllumajandusliku taimekasvu haldamisel kasutatavad tärkamiseelsed ja -järgsed herbitsiidid ning tärkamisjärgsed herbitsiidid) vahel.

B)   Innovatsioon mitteselektiivsete herbitsiidide valdkonnas (kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile)

(93)

Peagi turule toodavate ja varases arendamisjärgus olevate toodetega seotud innovatsioonikonkurentsi osas osutas uurimine otsesele kattuvusele ühelt poolt Monsanto [arendamisjärgus toodete] (sh koostöö Sumitomoga uudse PPO-tehnoloogia vallas) ja teiselt poolt Bayeri varases arendamisjärgus olevate toodete (sh [mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuunad nr 1, 2 ja 3]) vahel, kusjuures viimased on suunatud glüfosaadifrantsiisi vastu glüfosaadi kõigi kasutusviiside puhul (tärkamiseelne herbitsiid, tärkamisjärgne herbitsiid herbitsiiditolerantsete kultuuride puhul, ja mitmeaastaste põllumajanduskultuuride puhul kasutatav herbitsiid). Komisjoni uurimine näitas, et koondumise osalised on mitteselektiivsete herbitsiidide innovatsioonivaldkonnas olulised konkurendid ja nendevaheline konkurents on tihe.

(94)

Komisjon peab tõenäoliseks, et pärast tehingut väheneb koondumise osaliste motivatsioon jätkata iseseisvalt oma teadus- ja arendustegevuse projekte, mis omavahel tihedalt konkureerivad.

(95)

Samuti näitas komisjoni uurimine, et järelejäävate konkurentide poolt pärast tehingut avaldatav konkurentsisurve oleks ebapiisav.

(96)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi mitteselektiivsete herbitsiidide innovatsiooni valdkonnas, kuna tõenäoliselt kaob tehingu tulemusena oluline tiheda konkurentsi surve, mis võib kahjustada mitteselektiivsete herbitsiididega seotud innovatsioonikonkurentsi, kui koondumise osaliste vastavad innovatsioonivõimekused ja mitteselektiivsete herbitsiidide tooteportfellid ühendatakse.

C)   Herbitsiiditaluvuse süsteemid (kooskõlastamata mõju innovatsioonikonkurentsile)

(97)

Kuigi herbitsiiditaluvuse süsteeme käesoleval ajal Euroopa Majanduspiirkonnas olulisel määral ei kasutata, kuna geneetiliselt muundatud herbitsiiditaluvuse tunnused ei ole üldiselt heaks kiidetud, leiab komisjon, et tal on õigus hinnata neid süsteeme ülemaailmselt samadel põhjustel, mis esitati eespool seoses suurpõllumajanduse kultuuride individuaalsete põllumajanduslike tunnustega ja põllumajanduslike tunnuste kogumitega (vt lõiked 76–77), mis on selliste süsteemide üks põhikomponente.

(98)

Tehing tooks kaasa kooskõlastamata mõju innovatsioonile, mis on seotud sõltumatute süsteemidega, millega Bayer ja Monsanto on paralleelselt töötanud ja millega nad jätkaksid tööd, kui tehingut ei sõlmitaks, sealhulgas geneetiliselt muundamata nisu herbitsiiditaluvuse süsteemide valdkonnas, kus tegutseb väga vähe ettevõtjaid [äriplaanid].

(99)

Muu hulgas tegelevad mõlemad koondumise osalised [mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuuna nr 2] ja [mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuuna nr 3] toimemehhanismidel põhinevate täiendavate kihtidega, et täiendada oma vastavaid herbitsiiditaluvuse süsteeme eri põllumajanduskultuuride puhul ja kogu maailmas, kusjuures nii Bayer kui ka Monsanto [arendamisjärgus toode] on teinud märkimisväärselt sarnast paralleelset tööd [mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuuna nr 3 toimemehhanismiga].

(100)

Peale selle on mõlemad koondumise osalised arendanud välja tugeva võimekuse [arendamisjärgus toote] avastamiseks ja arendamiseks ning Bayer töötab praegu [arendamisjärgus tootega].

(101)

Komisjon peab tõenäoliseks, et pärast tehingut väheneb koondumise osaliste motivatsioon jätkata iseseisvalt oma herbitsiiditaluvuse süsteemidega seotud teadus- ja arendustegevuse projekte, mis omavahel tihedalt konkureerivad.

(102)

Lisaks leiab komisjon, et teiste konkurentide innovatsioonitegevuse avaldatav surve on kõnealuses valdkonnas piiratud, kuna mitteselektiivsete herbitsiidide ja põllumajanduslike tunnustega (kui herbitsiiditaluvuse süsteemide põhikomponentidega) seotud innovatsiooni ning herbitsiiditaluvuse süsteemide innovatsiooni valdkonda iseloomustavad suured sisenemistakistused.

(103)

Komisjon on seisukohal, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi herbitsiiditaluvuse süsteemide innovatsiooni valdkonnas, kuna kõrvaldab olulise konkurentsisurve, mida koondumise osalised enne tehingut rakendavad.

5.2.4.2.   Seemnete töötlemine

A)   Seemnete nematotsiidne töötlemine (võimalik konkurents)

(104)

Seemnete nematotsiidse töötlemise tooteid käesoleval ajal Euroopa Majanduspiirkonnas ei müüda. Mõlemal koondumise osalisel on plaanis tuua seemnete nematotsiidse töötlemise tooted lähitulevikus Euroopa Majanduspiirkonna turgudele.

(105)

Komisjon on seisukohal, et koondumise osalised on Euroopa Majanduspiirkonnas [põllumajanduskultuuride] seemnete nematotsiidse töötlemise turgudel olulised konkurendid ja nendevaheline konkurents on tihe. Turu-uuring näitab, et [integreerimisplaanid].

(106)

Koondumise osaliste konkurendid on märksa väiksemad ning neil puudub suuremate turuosaliste võimekus ja tegevusulatus.

(107)

Komisjon järeldab, et tehing takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi [põllumajanduskultuuride] seemnete nematotsiidse töötlemise turgudel kõikides Euroopa Majanduspiirkonna riikides, kus neid põllumajanduskultuure kasvatatakse, kuna on tõenäoline, et tehing kõrvaldaks olulise konkurentsisurve ning tooks kaasa kooskõlastamata mõju toote- ja hinnakonkurentsile.

B)   Seemnete fungitsiidne ja insektitsiidne töötlemine (vertikaalne mõju)

(108)

Bayer on Euroopa Majanduspiirkonnas juhtiv seemnete töötlemisega, eriti maisiseemnete insektitsiidse töötlemisega tegelev turuosaline, samas kui Monsanto Euroopa Majanduspiirkonnas seemnete töötlemisega enam ei tegele […]. Seega ei kattu koondumise osaliste tegevus seemnete insektitsiidse ja fungitsiidse töötlemise valdkonnas Euroopa Majanduspiirkonnas. Sellele vaatamata tekitab tehing vertikaalse seose eelneva seemnete töötlemise turu ja järgneva (töödeldud) seemnete turu vahel, kus tegutsevad nii Bayer kui ka Monsanto.

(109)

Seemnete insektitsiidse töötlemise osas mõjutab tehing maisi- ja rapsiseemnete töötlemise turgu mitmes liikmesriigis.

(110)

Kuigi Bayeril on seemnete töötlemisel mitmel neist turgudest tugev positsioon, leiab komisjon, et tõenäoliselt ei säilita Bayer seda positsiooni i) regulatiivse olukorra muutumise ja ii) uute ettevõtjate tõenäolise peatse turuletuleku tõttu.

(111)

Seetõttu leiab komisjon, et tehingu järel ei oleks koondumise osalistel tõenäoliselt võimekust ega motivatsiooni rakendada sisendtoodete turulepääsu piiramise strateegiat, mis kahjustaks insektitsiididega töödeldud maisiseemnete turul osalejaid.

(112)

Lisaks on komisjon seisukohal, et tehingu järel ei oleks koondumise osalistel järgnevatel kaubaturgudel märkimisväärset turuvõimu.

(113)

Mis puudutab seemnete fungitsiidset töötlemist, siis kahel mõjutatud eelneval turul (Austrias ja Ühendkuningriigis) müüb Bayer üksnes edasi geneerilisi tooteid, mida võivad toota ja müüa teised tarnijad. Lisaks näitas uurimine, et kuigi Bayer on mõjutatud riigisisesel turul ainus tarnija, on Euroopa Majanduspiirkonnas teisigi tarnijaid, kes võivad Austria ja Ühendkuningriigi turgudele siseneda.

5.2.4.3.   Fungitsiidid (innovatsioonikonkurents)

(114)

Fungitsiidide puhul Euroopa Majanduspiirkonnas kattuvusi ei esine, kuna Monsanto ei müü käesoleval ajal Euroopa Majanduspiirkonnas ühtki sellist toodet. Bayeri ja Monsanto tegevuse kattuvus piirdub innovatsiooniga.

(115)

Uurimine näitas, et Bayeri ja Monsanto vahel ei ole tihedat innovatsioonikonkurentsi ja et samades innovatsioonivaldkondades tegutseb piisavalt teisi konkurente, nii et pärast tehingut jääks konkurentsisurve küllaldaseks.

(116)

Komisjon leiab talle kättesaadavate tõendite põhjal, et tehing ei kahjustaks oluliselt tõhusat konkurentsi fungitsiidide innovatsiooni osas.

5.2.4.4.   Insektitsiidid (innovatsioonikonkurents)

(117)

Insektitsiidide kaubaturul Euroopa Majanduspiirkonnas kattuvusi ei esine, kuna Monsanto ei müü käesoleval ajal Euroopa Majanduspiirkonnas ühtki sellist toodet. Bayeri ja Monsanto tegevuse kattuvus piirdub innovatsiooniga.

(118)

Komisjon leiab talle kättesaadavate tõendite põhjal, et tehing ei kahjustaks oluliselt tõhusat konkurentsi insektitsiidide innovatsiooni osas.

5.2.4.5.   Mikroobsed põllumajanduskultuuride tõhusust suurendavad tooted (innovatsioonikonkurents)

(119)

Biostimulantide ja bioväetiste valdkonnas Euroopa Majanduspiirkonnas koondumise osaliste vahel käesoleval ajal kattuvusi ei esine, kuna Bayer ei müü praegu Euroopa Majanduspiirkonnas selliseid tooteid.

(120)

Komisjon on seisukohal, et kuigi kavandatav tehing ühendab kaks olulist bioloogilisi tooteid tarnivat turuosalist, jääb siiski alles arvukalt teisi turuosalisi, kellel on oluline innovatsioonivõimekus ja suutlikkus tuua turule uusi tooteid.

(121)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et tehing ei takistaks märkimisväärselt tõhusat konkurentsi põllumajanduskultuuride tõhususe suurendamiseks seemnete mikroobse töötlemise valdkonnas, pidades silmas nii toote- ja hinnakonkurentsi kui ka innovatsioonikonkurentsi.

5.2.4.6.   Mesilaste tervis (innovatsioonikonkurents)

(122)

Mesilaste tervise edendamiseks ja varroalestade tõrjeks kasutatavate toodete kaubaturul Euroopa Majanduspiirkonnas kattuvusi ei esine, kuna Monsanto ei müü käesoleval ajal Euroopa Majanduspiirkonnas ühtki sellist toodet. Bayeri ja Monsanto tegevuse kattuvus piirdub innovatsiooniga.

(123)

Komisjoni hinnangul ei ole kättesaadavad tõendid piisavad selleks, et nõutavale standardile vastavalt otsustada, et tehing ei kahjustaks oluliselt Euroopa Majanduspiirkonnas tõhusat innovatsioonikonkurentsi seoses mesilaste tervist edendavate toodetega, mida kasutatakse varroalestade tõrjeks.

5.2.5.    Digitaalsed agronoomilised soovitused

(124)

Komisjon leiab, et i) Bayer ja Monsanto on potentsiaalsed konkurendid suurpõllumajanduse kultuuride kasvatamisel fungitsiidide kasutamise digitaalsete soovituste andmise turul.

(125)

Bayer [arendamisjärgus toode].

(126)

Monsanto kavatseb tulla Euroopa Majanduspiirkonnas turule digitaalse põllumajanduse platvormiga FieldView ja [arendamisjärgus tootega].

(127)

Komisjon on ka seisukohal, et ii) kui tehingut ei sõlmitaks, avaldaksid Bayer ja Monsanto teineteisele ja teistele konkurentidele olulist konkurentsisurvet. Monsantot peetakse maailmas digitaalse põllumajanduse valdkonnas turuliidriks ja Bayer on digitaalse põllumajanduse valdkonna üks juhtivaid äriühinguid Euroopas; mõlemal äriühingul on ulatuslik võimekus, mis on vajalik digitaalsete soovituste väljatöötamiseks ja parendamiseks, sealhulgas juurdepääs olulistele konfidentsiaalsetele ja kolmandate isikute agronoomilistele andmetele.

(128)

Lisaks sellele iii) on Bayer ja Monsanto võrreldavad vaid väikese arvu konkurentidega, kes pärast tehingu sõlmimist tõenäoliselt ei avalda Euroopa Majanduspiirkonnas piisavat konkurentsisurvet suurpõllumajanduse kultuuride kasvatamisel fungitsiidide kasutamise digitaalsete soovituste andmise turul.

(129)

Peale selle leiab komisjon, et iv) digitaalse põllumajanduse, sealhulgas digitaalsete soovituste valdkonnas on eelis sellel, kes teeb esimese käigu, ning v) pärast tehingu sõlmimist lõpetatakse Bayeri innovatsioonitegevus digitaalse põllumajanduse valdkonnas tõenäoliselt täielikult või osaliselt.

(130)

Seetõttu leiab komisjon, et tehing takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi digitaalsete agronoomiliste soovituste andmise turul, kuna kõrvaldab olulise konkurentsisurve, eelkõige suurpõllumajanduse kultuuride kasvatamisel fungitsiidide kasutamise digitaalsete soovituste andmise turul kõikides Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides, kus koondumise osalised [arendamisjärgus toode].

5.2.6.    Seemnete ja taimekaitsevahendite komplektina müük (konglomeraatmõju)

(131)

Bayer on maailmas juhtiv taimekaitsevahendite tarnija, samas kui Monsanto on maailmas turuliider põllumajanduslike tunnuste, seemnete ja digitaalse põllumajanduse valdkondades. Komisjon hindas põhjalikult tõenäosust, et tehing takistab märkimisväärselt tõhusat konkurentsi Euroopa Majanduspiirkonnas konglomeraatmõju tõttu, mille tulemusena piiratakse konkurentide turulepääsu, eelkõige koondumise osaliste taimekaitsevahendite ja seemnetoodete komplektina müügi tõttu, mida digitaalne põllumajandus võib hõlbustada.

(132)

Komisjon hindas ühinemisel tekkiva üksuse suutlikkust ja motivatsiooni rakendada komplektina müügi strateegiaid nii turustajate kui ka kasvatajate tasandil ning nende strateegiate tõenäolist mõju konkurentsile.

(133)

Komisjoni uurimine ei kinnitanud, et koondumise osalistel on komplektina müügi strateegiate edukaks rakendamiseks piisav turuvõim ja eelkõige turuvõim turustajate üle (kellel on tugev ostja jõud) või kasvatajate üle (kes ei soovi saada soovitusi ja ettepanekuid sisenditarnijate komplektide kasutamiseks).

(134)

Pealegi, kuna Euroopas kasvatatakse vähe geneetiliselt muundatud põllumajanduslike tunnustega kultuure, on tehinguga kaasnev täiendav turuvõim väike.

(135)

Igal juhul ilmneb olemasolevatest tõenditest, et isegi kui koondumise osalistel oleks võimalik rakendada komplektina müügi strateegiaid, oleks turuosa, mis jääks ühe tootega turuosalistele suletuks, väike ja turule jääks veel piisavalt konkurente.

(136)

Lisaks oleks järelejäänud konkurentidel tõenäoliselt võimekus ja motivatsioon tõhusalt reageerida.

(137)

Tõenäoliselt ei muuda eespool esitatud järeldusi võimaliku komplektina müügi kohta keskpikas perspektiivis ka koondumise osaliste arenev tegevus digitaalse põllumajanduse valdkonnas Euroopa Majanduspiirkonnas, sest see tegevus on veel arendamis- ja alustamisjärgus. Järeldusi selle tegevuse mõju kohta komplektina müügi hõlbustamisele on keeruline teha, kuna vastavad ärimudelid on alles arendamisel.

(138)

Seega, kuigi ühinemisel tekkiv üksus võib tulevikus püüda rakendada komplektina müügi strateegiaid, ei ole komisjonil võimalik järeldada, et komplektina müügi tõttu on tehingul piisavalt tõenäoliselt märkimisväärne konkurentsivastane mõju.

5.2.7.    Muud kui konkurentsiga seotud probleemid

(139)

Ühinemismenetluse käigus väljendasid mitu kolmandat osapoolt komisjonile muret seoses tehingu võimaliku mõjuga, mis ei ole seotud tõhusa konkurentsi kaitsmisega, vaid näiteks keskkonna, säästva arengu ja rahvatervisega, samuti põllumajandussektoriga.

(140)

Kuigi komisjon kaalus neid väiteid tõsiselt, hindas ta tehingu kokkusobivust siseturuga, lähtudes ühinemismääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud kriteeriumist ning võttes konkurentsimõju hindamisel tehinguga seotud konkurentsiväliseid probleeme arvesse ainult sellises ulatuses, mis on lubatud ja nõutav vastavalt aluslepingule ja ühinemismäärusele, näiteks innovatsioonikonkurentsi hindamise kontekstis.

6.   PARANDUSMEETMED

(141)

Selleks, et muuta tehing siseturuga kokkusobivaks, esitas teate esitaja 2. veebruaril 2018 esimesed kohustused, mille suhtes komisjon viis läbi turutesti.

(142)

Turutesti tulemused olid parandusmeetme ulatuse ja BASFi kui BASFi paranduspaketi ostja osas suures osas positiivsed, kuid neis ilmnesid mõningad puudused, mille kõrvaldamiseks teate esitaja esitas 16. veebruaril 2018 lõplikud kohustused.

(143)

Lõplikud kohustused koosnevad kahest põhiosast: i) kohustus võõrandada BASFile ettevõtted ja varad, mis on seotud suurpõllumajanduse kultuuride seemnete ja põllumajanduslike tunnustega, taimekaitsevahenditega ja digitaalse põllumajandusega (4) („BASFile võõrandatav pakett“), ning ii) kohustus võõrandada Bayeri ülemaailmne köögiviljaseemnetega seotud äritegevus („võõrandatav köögiviljaseemnetega seotud äritegevus“).

6.1.   BASFile võõrandatav pakett

(144)

Lõplikes kohustustes on BASF määratletud BASFile võõrandatava paketi ostjana ja need sisaldavad eelnevalt heakskiidetud ostja tingimust, mis tähendab, et tehingu võib lõpule viia alles siis, kui komisjon on heaks kiitnud 1) BASFi kui BASFile võõrandatava paketi ostja ja 2) lõplikud ostu-müügilepingud.

(145)

Komisjon ei anna otsuses lõplikku hinnangut selle kohta, kas BASF on sobiv ostja või kas teate esitaja ja BASFi vahelised lepingud on otsuse ja lõplike kohustustega kooskõlas. Selle põhjuseks on asjaolu, et Bayeri ja BASFi vahelised lõplikud lepingud ei ole veel sõlmitud ning uurida tuleb veel mitut küsimust, mis puudutavad BASFi kui ostja sobivust. Komisjon hindab neid küsimusi eraldi pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. Komisjon on lõplike kohustuste hindamisel siiski võtnud arvesse BASFi kui kavandatava ostja varasid ja suutlikkust.

6.1.1.    Suurpõllumajandusega seotud ettevõtted

(146)

Suurpõllumajandusega seotud ettevõtete võõrandamist puudutavad lõplikud kohustused näevad ette, et Bayer võõrandab kogu oma ülemaailmse suurpõllumajanduse kultuuride seemnete ja põllumajanduslike tunnustega seotud äritegevuse (sealhulgas teadustegevuse) väheste eranditega.

(147)

Suurpõllumajandusega seotud ettevõtete võõrandamine hõlmab ka võtmetöötajaid ja mitut Bayeri poolt BASFile osutatavate üleminekuteenuste lepingut.

(148)

Komisjon leiab, et lõplikud kohustused, mille kohaselt Bayer peab võõrandama suurpõllumajanduse kultuuridega tegelevad ettevõtted, kõrvaldavad horisontaalsed kattuvused kõikidel suurpõllumajanduse kultuuride seemnete ja põllumajanduslike tunnuste turgudel, kus komisjon tuvastas konkurentsiprobleemid. Samuti tagatakse suurpõllumajanduse kultuuridega tegelevate ettevõtete võõrandamisega, et Monsanto turgu valitsev seisund suurpõllumajanduse kultuuride põllumajanduslike tunnuste turgudel ei tugevne. Lisaks lahendab põllumajanduslikele tunnustele suunatud Bayeri teadustegevuse võõrandamine ka komisjoni tuvastatud probleemid, mis on seotud innovatsioonikonkurentsiga.

6.1.2.    Ammooniumglufosinaadiga seotud äritegevus ja glüfosaadivarad

(149)

Võõrandatav ammooniumglufosinaadiga seotud äritegevus on Bayeri kogu ülemaailmne glufosinaadiga seotud äritegevus ilma igasuguste eranditeta. See hõlmab kõiki materiaalseid ja immateriaalseid varasid ning personali, sealhulgas 15 olulisimat töötajat. Selleks, et tagada äritegevuse elujõulisus ja konkurentsivõime alates esimesest päevast ja pikemas perspektiivis, sõlmitakse mitu ülemineku- ja pikemaajalist tarnelepingut.

(150)

Võõrandatavad glüfosaadivarad hõlmavad Bayeri kõiki olemasolevaid ja tulevasi glüfosaadipõhiseid (põllumajanduslikke ja mittepõllumajanduslikke) mitteselektiivseid herbitsiide ainult Euroopa Majanduspiirkonnas (Bayer säilitab need tooted väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda). Need varad hõlmavad ka kõiki asjakohaseid töötajaid, sealhulgas 6 olulisimat töötajat. Nimetatud varade hulka ei kuulu tootmisvarad, kuid selleks, et tagada nende elujõulisus ja konkurentsivõime alates esimesest päevast ja pikemas perspektiivis, sõlmitakse mitu ülemineku- ja pikemaajalist tarnelepingut.

(151)

Ammooniumglufosinaadiga seotud äritegevuse ja glüfosaadivarade võõrandamine kõrvaldab igasuguse kattuvuse koondumise osaliste olemasolevate glüfosaadi- ja glufosinaadipõhiste (põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike) mitteselektiivsete herbitsiidide vahel Euroopa Majanduspiirkonnas ning lahendab komisjoni tuvastatud probleemid seoses põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike mitteselektiivsete herbitsiididega Euroopa Majanduspiirkonnas.

6.1.3.    Seemnete töötlemisega seotud varad  (5)

(152)

Seemnete töötlemisega seotud varad hõlmavad eelkõige varasid, mis võimaldavad BASFile ülemaailmselt võõrandada Bayeri seemnetöötlusvahendite Poncho, VOTiVO, Poncho/VOTiVO, VOTiVO/RedigoM, VOTiVO 2.0, Poncho/VOTiVO 2.0, COPeO ja ILeVO ettevõtted ja arendamisjärgus oleva toote. Muu hulgas hõlmavad seemnete töötlemisega seotud varad intellektuaalomandi õigusi, kõiki andmeid ja igasugust oskusteavet, kõiki tooteregistreeringuid ja reguleerimisasutustele esitatud menetletavaid dokumente, müügi- ja turundusvahendeid ning seemnete töötlemisega seotud varasid käsitlevaid lepinguid. Lisaks kohustub Bayer muutuva maksumuse alusel varustama BASFi nende toodetega piiratud ajavahemiku jooksul (kuni BASFil õnnestub luua alternatiivne tootmisallikas).

(153)

Seemnete töötlemisega seotud varasid puudutavad lõplikud kohustused kõrvaldavad koondumise osaliste asjaomase tegevuse horisontaalsed kattuvused seoses seemnete nematotsiidse töötlemisega ja lahendavad komisjoni tuvastatud probleemid.

6.1.4.    [Mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuundadega nr 1, 2 ja 3 seotud] andmed ja litsentsid

(154)

[Mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuundadega nr 1, 2 ja 3 seotud] andmete ja litsentside üleandmise eesmärk on tekitada mitteselektiivsete herbitsiidide ja herbitsiiditaluvuse süsteemide innovatsiooniga seotud konkurentsipositsioon, mis Bayeril on enne tehingu sõlmimist (koos Bayeri põllumajanduslike tunnustega seotud teadustegevuse võõrandamisega suurpõllumajanduse kultuuridega tegelevate ettevõtete võõrandamise raames).

(155)

[Mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuundadega nr 1, 2 ja 3 seotud] andmed ja litsentsid hõlmavad katseandmeid ja oskusteavet, samuti ainuõiguslikku litsentsi, mis on seotud mitteselektiivsete herbitsiidide kasutusviisidega. Üleandmise kohustus hõlmab iga uurimissuuna kohta ühte-kahte juhtivteadlast ja olulisimaid töötajaid ning BASFi õigust pakkuda tööd veel kolmele Bayeri töötajale (keda käsitatakse võtmetöötajatena), kes on seotud mõnega neist kolmest uurimissuunast.

(156)

[Mitteselektiivsete herbitsiidide uurimissuundadega nr 1, 2 ja 3 seotud] andmete ja litsentside üleandmine kõrvaldab komisjoni tuvastatud probleemid seoses mitteselektiivsete herbitsiidide ja herbitsiiditaluvuse süsteemide innovatsiooniga (koos Bayeri põllumajanduslike tunnustega seotud teadustegevuse võõrandamisega suurpõllumajanduse kultuuridega tegelevate ettevõtete võõrandamise raames ja isoksaflutooli tarnelepingutega).

6.1.5.    Digitaalse põllumajandusega seotud varad  (6)

(157)

Bayeri digitaalse põllumajandusega seotud varade võõrandamise eesmärk on tagada BASFile konkurentsipositsioon, mis Bayeril on enne tehingu sõlmimist.

(158)

Lõplikud kohustused hõlmavad Bayeri digitaalse põllumajandusega seotud ülemaailmse äritegevuse täielikku võõrandamist BASFile, mille puhul nähakse ette piiratud ulatuses tagasilitsentsimine Bayerile väljaspool Põhja-Ameerikat.

6.2.   Köögiviljaseemnepakett

(159)

Võõrandatav köögiviljaseemnepakett hõlmab Bayeri ülemaailmset köögiviljaseemnetega seotud äritegevust, sealhulgas juriidilisi isikuid, tegevuskohti, varasid, kaubamärke, töötajaid/olulisimaid töötajaid, kliendiloendeid jms, mõningate eranditega.

(160)

Üks ostjaga seoses kehtestatud kriteerium on, et ostja peab olema uus turuosaline, st ta ei või juba omada valitsevat mõju ühegi köögiviljaseemneettevõtte üle (otseselt ega kaudselt). See kriteerium tagab, et köögiviljaseemnete turgudele jääb samal hulgal turuosalisi nagu enne tehingut.

(161)

Köögiviljaseemnetega seotud äritegevuse võõrandamine kõrvaldab seega Bayeri ja Monsanto tegevuse horisontaalsed kattuvused köögiviljaseemnete valdkonnas. Komisjon leiab ka, et võõrandatav köögiviljaseemnetega seotud äritegevus on elujõuline ja konkurentsivõimeline. Potentsiaalsed ostjad on selle vastu huvi väljendanud.

7.   JÄRELDUS

(162)

Eespool nimetatud põhjustel jõutakse otsuses järeldusele, et kavandatav koondumine ei kahjusta märkimisväärselt tõhusat konkurentsi siseturul ega üheski selle olulises osas.

(163)

Sellest tulenevalt tuleks teatatud koondumine tunnistada vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 2 ja artikli 8 lõikele 2 ning Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57 siseturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks.

(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(2)  ELT C 286, 30.8.2017, lk 1.

(3)  Komisjoni 11. aprilli 2018. aasta otsus kohustuste muutmise kohta juhtumis M.8084 – Bayer/Monsanto (C(2018) 2208 final).

(4)  Komisjon kiitis 11. aprillil 2018 heaks Bayeri taotluse muuta taimekaitsevahenditega (seemnete töötlemine) ja digitaalse põllumajandusega seotud kohustusi (vt lõige 7).

(5)  Seemnete töötlemisega seotud varade kirjeldus kajastab muudetud lõplikke kohustusi, mille komisjon kiitis heaks 11. aprillil 2018 (vt lõige 7).

(6)  Digitaalse põllumajandusega seotud varade kirjeldus kajastab muudetud lõplikke kohustusi, mille komisjon kiitis heaks 11. aprillil 2018 (vt lõige 7).


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/24


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11. detsember 2018,

avaldada Euroopa Liidu Teatajas taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 53 osutatud olulise muudatuse heakskiitmiseks järgmise nimetuse tootespetsifikaadis „Gönci kajszibarack“ (KGT)

(2018/C 459/11)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 50 lõike 2 punkti a koostoimes artikli 53 lõikega 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ungari esitas vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikele 4 taotluse olulise muudatuse heakskiitmiseks nimetust „Gönci kajszibarack“ (KGT) kandva toote tootespetsifikaati. Need muudatused hõlmavad ka nimetuse „Gönci kajszibarack“ muutmist nimetuseks „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 50 vaatas komisjon kõnealuse taotluse läbi ja jõudis järeldusele, et see vastab nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(3)

Selleks et võimaldada vastulausete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51, tuleb registreeritud nimetuse „Gönci kajszibarack“ (KGT) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (2) artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele avaldada Euroopa Liidu Teatajas,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Registreeritud nimetuse „Gönci kajszibarack“ (KGT) tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 artikli 10 lõike 1 esimeses lõigus, koos muudetud koonddokumendi ja viitega tootespetsifikaadi avaldamisele on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud muudatuse suhtes kolmekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 11. detsember 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


LISA

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„Gönci kajszibarack“

ELi nr: PGI-HU-0388-AM01 – 11.4.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Gyümölcsért Termelői Értékesítő Kft.

Külterület 068/8 HRSZ.

3885 Boldogkőváralja

MAGYARORSZÁG/HUNGARY

Tel

+36 46587477

Faks

+36 46587478

E-post:

info@gyumolcsert.com

Tootespetsifikaadi koostanud ühing Abaúj-Gönc likvideeriti 20. märtsil 2013. Kaitstud tootega seotud halduslikud ja praktilised ülesanded võttis üle piirkonna peamisi aprikoositootjaid koondav ühendus Gyümölcsért Termelői Értékesítő. Ühendusse Termelői Gyümölcsért Értékesítő Kft kuulub üle 70 aprikoositootja ja selle raames müüakse igal aastal 1 500–2 000 tonni tootmispiirkonnast pärit aprikoose.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ungari

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

Toote nimetus

Toote kirjeldus

Geograafiline piirkond

Päritolutõend

Tootmismeetod

Seos piirkonnaga

Märgistus

Muu: kontrollisüsteem, kontrolliasutus

4.   Muudatus(t)e liik

Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

Sellise registreeritud kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähise (KGT) tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline ja mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud.

5.   Muudatus(ed)

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 1

Toote nimetust „Gönci kajszibarack“ on täiendatud lühema variandiga „Gönci kajszi“, kuna see on igapäevases keelekasutuses laialt levinud. Seetõttu on tootespetsifikaadi „Gönci kajszibarack“ nimetusele lisatud nimetus „Gönci kajszi“.

„Gönci kajszi“ on tuntud ja hinnatud nimetus, millega tähistatakse kaubanduses Gönci piirkonnast pärit aprikoose.

Kavandatud muudatuste alusel lisatakse nimetus „Gönci kajszi“ kokkuvõtte punktis 4.1 (ELT C 247, 14.9.2010) esitatud nimetusele ja kõikidele koonddokumendis kasutatud nimetustele „Gönci kajszibarack“.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 2 („Toote kirjeldus“) ja koonddokumendi punkt 3.2

Alljärgnevalt esitatud teist lõiku:

„Kaitstud geograafilist tähist „Gönci kajszibarack“ võib kasutada järgmiste liigi Prunus armeniaca L. sortide puhul: „Gönci magyar kajszi“, „Magyar kajszi C 235“, „Mandulakajszi“, „Bergeron“, „Ceglédi Piroska“, „Ceglédi bíborkajszi“, „Ceglédi arany“, „Ceglédi óriás“, „Pannónia“.“

on muudetud järgmiselt:

„Kaitstud geograafilist tähist „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ võib kasutada aprikoosiliigi Prunus armeniaca L. järgmiste sortide puhul: „Gönci magyar kajszi“, „Magyar kajszi C 235“, „Mandulakajszi“, „Bergeron“, „Ceglédi Piroska“, „Ceglédi bíborkajszi“, „Ceglédi arany“, „Ceglédi óriás“, „Pannónia“. Siia tuleb lisada ka kõik muud tootmispiirkonnas kasvatatavad aprikoosisordid, mille peamised füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused vastavad eespool loetletud aprikoosisortide puhul kindlaks määratud kvaliteediomadustele.“

Viimasel kümnendil on tänu sordiaretusele hakatud viljelema ka haigustele vastupidavaid sorte. Viljeletavate kultuuride hulka peeti vajalikuks lisada tootespetsifikaadis esitatud keemiliste, füüsikaliste ja organoleptiliste omadustega sordid. Uute sortidega tehtud laborikatsete tulemused kinnitavad samuti, et aprikoosidele „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ annab iseloomuliku maitse ja lõhna tootmispiirkonna eriline mikrokliima. Enamik siin kasvatatavaid sorte on suhkrusisalduse ja happesuse osas kõrgema kvaliteediga kui mujal Ungaris kasvatatavad sordid.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 2.1 („Toote peamised füüsilised, keemilised ja organoleptilised omadused“) ja koonddokumendi punkt 3.2

Alljärgnevalt esitatud teist lõiku:

„Suurus määratakse kaubanduses kasutatava kalibreerija abil. Vilja keskmine kaal grammides vastab ligikaudu selle läbimõõdule millimeetrites.“

on muudetud järgmiselt:

„Suurus määratakse kindlaks mõõtes ristlõike suurimat läbimõõtu risti vilja pikiteljega.“

Lõike teine lause jäetakse välja. Muudatusettepaneku põhjuseks on asjaolu, et sama kaliibriga sortide puhul võivad suurus ja kaal suurel määral erineda.

Tootespetsifikaadi muudetud lause ja sellele järgnev lause (punkt 4): „Suhkrusisaldus määratakse kindlaks koos küpsusastme protsendinäitajaga; lõhnaomadused organoleptilise uuringu alusel, võttes arvesse sortide happesuse erinevusi (0,9–2,2 mahuprotsenti).“ lisatakse kokkuvõtte punkti 4.2 ja seda asendava koonddokumendi punkti 3.2, mida täiendatakse järgmiselt:

„Suurus määratakse kindlaks, mõõtes ristlõike suurimat läbimõõtu risti vilja pikiteljega.

Suhkrusisaldus määratakse kindlaks koos küpsusastme protsendinäitajaga; lõhnaomadused organoleptilise uuringu alusel, võttes arvesse sortide happesuse erinevusi (0,9–2,2 mahuprotsenti).“

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 2.2 („Peamised nõuded, millele peab vili vastama“) ja koonddokumendi punkt 3.5

Alljärgnevalt esitatud teist lõiku:

„Kvaliteediklassid peavad vastama määruses (EÜ) nr 851/2000 ja selle muudatustes esitatud nõuetele, kuid allpool esitatud rangemad nõuded on lubatud.“

on muudetud järgmiselt:

„Kvaliteediklassid on järgmised:“.

Muudatuse eesmärk on jätta tootespetsifikaadist välja viited kehtetuks tunnistatud määrusele.

Kuna tootespetsifikaadi punkt 2.2 sisaldab peamiselt pakendamisnõudeid, lisati see taotleja soovil koonddokumendi punkti 3.5 (punktid 2–5). Kokkuvõtte tekstis need nõuded puudusid, kuid tootespetsifikaadis olid juba esitatud.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 4 („Üksikasjad, mis tõendavad toote päritolu geograafilisest piirkonnast“)

Järgmisi lõike:

„Kogu tootmise ja kauba käitlemise protsessi kvaliteedikontrolli süsteemiga tagatakse toodete samasuse tuvastamine ja jälgitavus ning lõppkontroll ja tooteohutus järgmiselt: tootjad panevad käsitsi koristatud puuviljad plast- või puukastidesse, mis on varustatud puuvilja päritolu (nimetuse abil) näitava etiketiga ning mille põhjal on tunnusnumber.

Eeskirjade kohase aprikooside kasvatamise dokumenteerimiseks ja tõendamiseks tuleb pidada nn päritolukaitse päevikut, milles tuleb kajastada järgmist:

tootja nimi ja tunnusandmed;

tootmise koht, koha maakatastri number, sordi ja kasvuala tunnusnumber, alal kasvavate viljakandvate puude arv ja veel mitte viljakandvate puude arv;

puuviljasordi nimetus ja päritolu (puuistikute päritolutõendi põhjal);

pritsimispäeviku tunnusnumber;

saagikoristuspäeviku tunnusnumber, saagikoristuse kuupäevad ja samal aastal koristatud puuviljade kogus sortide ja kasvualade kaupa.

Pritsimispäevik on õigusaktidega sätestatud viisil peetav dokument, milles tuleb märkida:

kasvatamise ajal kasutatud kemikaalid;

korraga kasutatud / pritsitud kogused (kasutamise kuupäevade kaupa);

teostatud taimeterviseprotseduuride nimetused, kuupäevad jms.

Saagikoristuspäevik on saagikoristuse ajal peetav dokument, milles on kasvualade ja sortide kaupa viljakandvate puude numbrid, saagikoristuse kuupäevad ning päevas koristatud kogused.“

on muudetud järgmiselt:

„Tootmispiirkonna kindlaksmääramiseks koostab tootjaühendus (Gyümölcsért Termelői Értékesítő Szervezet) aprikooside „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ tootjate ja tarnijate nimekirja, milles määrab kindlaks tootjate/liikmete tootmispaigad. Tootjatel või müügiasutusel peab olema järelevalvesüsteem, mille abil jälgida toote olelusringi alates selle kasvatamisest kuni turustamiseni.

Tooted identifitseeritakse nende vastuvõtmisega kaasneval tootja identifitseerimisel, kui viimane peab esitama asjaomase tootepartii kohta pritsimispäeviku. Toote märgistamise ja jälgitavuse tagab märgise vöötkoodil olev partii number; see on number, millega tähistatakse toodet kogu tootmisprotsessi vältel alates kasvatamisest, vastuvõtmisest, ladustamisest, suuruse järgi sortimist, pakendamisest ja transpordist kuni müügini. Partii number tuleb kanda tootmispäevikusse igas tootmisetapis. Tarnitava lõpptoote partii number peab olema alati märgitud toote saatelehel.“

Tootespetsifikaadis on muudetud sätteid päritolutõendi kohta, kuna praegusel ajal on päritolu tõendamiseks võimalik kasutada ajakohaseid jälgimissüsteeme. Kasutatav süsteem tagab jälgitavuse kogu tootmisprotsessi vältel alates tootmispaigast kuni tarbijani jõudmiseni.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkti 5.1 [„Kasvatamise (ja hoolduse) kord ja tingimused“] alapunkt „Seemned ja taimed“

Alljärgnevat (teist) lauset:

„Selleks, et hoida ära bakteri Pseudomonas syringae pv. syringae bacterium ja seene Cytospora cincta fungus põhjustatavat taimehaigust, tuleks täiustatud sordid pookida kõnealusele haigusele resistentsetele pookealustele (nt metsiku aprikoosipuu, mürobolaani või hariliku ploomipuu jne pookealused).“

on muudetud järgmiselt:

„Selleks, et hoida ära bakteri Pseudomonas syringae pv. syringae bacterium ja seene Cytospora cincta fungus põhjustatavat taimehaigust, tuleb pookida pookealustele sellele haigusele vähem tundlikud sordid (nt metsiku aprikoosipuu, virsiku- või ploomipuu pookealused).“

Istandike jätkusuutlikkuse tagamiseks soovitatakse viia aprikooside pookimine vastavusse tänapäevaste paljundamistehnikatega.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkti 5.1 [„Kasvatamise (ja hoolduse) kord ja tingimused“] alapunkt „Tagasilõikamine“

Järgmist (esimest) lauset:

„Aprikoosipuu parima kasvu tagab 7 x 4 m suurune kasvuala, puu võra võib lõigata sambakujuliseks, nii et oksad on kujundatud vaasi- või torukujuliselt.“

on muudetud järgmiselt:

„Aprikoosipuu parima kasvu tagab olenevalt istandusest 7 x 4,6 m, 7 x 4,5 m või 7 x 3,5 m suurune kasvuala, puu võra võib lõigata sambakujuliseks, nii et oksad on kujundatud vaasi- või torukujuliselt.“

Tõhususe suurendamiseks on intensiivsete viljelustehnikate puhul levinud tootmispiirkonnas järgmised istutustihedused: 7 m x 4,6 m, 7 m x 4,5 m või 7 m x 3,5 m. Istutustihedus ei mõjuta toote kvaliteeti.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkti 5.1 [„Kasvatamise (ja hoolduse) kord ja tingimused“] alapunkt „Toitainete ja väetiste lisamine“

Alljärgnevalt esitatud teist lõiku:

„Eelistatavalt alates istutamisest või enne seda, kui istandus hakkab toodangut andma, on soovitatav kehtestada toitainete kasutamise tingimused. Viljelusaastate jooksul vajavad istandused rohkesti toitaineid ja selleks tuleb korrapärase harimise teel säilitada mulla võime pakkuda taimedele toitaineid; kultuuride parima saagikuse tagab keemiliste ja orgaaniliste väetiste kombineeritud kasutamine.“

muudetakse järgmiselt (lisatakse uus lause):

„Eelistatavalt alates istutamisest või enne seda, kui istandus hakkab toodangut andma, on soovitatav kehtestada toitainete kasutamise tingimused. Viljelusaastate jooksul vajavad istandused rohkesti toitaineid ja selleks tuleb korrapärase harimise teel säilitada mulla võime pakkuda taimedele toitaineid; kultuuride parima saagikuse tagab keemiliste ja orgaaniliste väetiste kombineeritud kasutamine. Mulla uuringu ja/või lehtede analüüsi tulemusi arvestades saab kindlaks määrata keskkonnasõbralikult ratsionaalse väetisekasutuse määra.“

Kehtiva tootespetsifikaadi punkti 5.1 [„Kasvatamise (ja hoolduse) kord ja tingimused“] alapunkt „Veevajadus, niisutamine“

Järgmist (esimest) lauset:

„Enamiku aprikoosiistanduste veevajadus on kaetud looduslike sademetega.“

on muudetud järgmiselt:

„Üha suurem osa aprikoosiistanduste veevajadustest on kaetud looduslike sademete ja niisutussüsteemidega.“

Keskkonna säilitamise ja jätkusuutlikkuse huvides on muudetud väetamise ja niisutamise parimaid tavasid.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 5.2 („Saagikoristus“)

Järgmist (esimest) lauset:

„Saagikoristus algab juuni keskel ja kestab kuni augusti lõpuni.“

on muudetud järgmiselt:

„Saagikoristus algab juuni keskel ja kestab augusti lõpuni (äärmuslike ilmastikutingimuste korral võib koristus toimuda ka septembris).“

Käesoleva muudatuse eesmärk on kehtivat tava kohandada.

Viimast taanet punktis „Saagikoristusele esitatavad nõuded“:

„—

viljade korjamiseks tuleks ette näha ka korjamise vahemik ning tagada, et korjatud viljade puhul ei tekiks muljumisohtu [komisjoni määrus (EÜ) nr 851/2000 ja selle muudetud versioonid, milles on sätestatud aprikooside kvaliteedistandardid]“

on muudetud järgmiselt:

„—

viljade korjamiseks tuleks ette näha ka korjamise vahemik ning tagada, et korjatud viljade puhul ei tekiks muljumisohtu.“

Muudatuse eesmärk on jätta tootespetsifikaadist välja viited kehtetuks tunnistatud määrusele.

Alapunkti „Saagikoristusele esitatavad nõuded“ järgmise lõike teist lauset:

„Kastil oleva märgise ja selle põhjal oleva identifitseerimisnumbri järgi on võimalik täpselt kindlaks määrata geograafiline ala ja istandus, kust on pärit külmhoiuruumi paigutatavad viljad.“

on muudetud järgmiselt:

„Sisese järelevalvesüsteemi andmete alusel on võimalik täpselt kindlaks määrata geograafiline ala ja istandus, kust on pärit külmhoiuruumi paigutatavad viljad.“

Muudatuse eesmärk on olla vastavuses tootespetsifikaadi punktis 4 („Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast“) tehtud muudatustega.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 5.3 („Ladustamine“) ja koonddokumendi punkt 3.5

Järgmist (esimest) lauset:

„Kui ladu on tarnitud puuviljakaste täis, jahutatakse puuviljad mõne tunni jooksul umbes 4 °C (ladustamis-)temperatuurini.“

on muudetud järgmiselt:

„Kui ladu on tarnitud puuviljakaste täis, jahutatakse puuviljad mõne tunni jooksul umbes 6–8 °C (ladustamis-)temperatuurini.“

Järgmist (kolmandat) lauset:

„Sorteerimise ja valmispakendamise järel viiakse puuviljakastid sõltuvalt tarnimise ajast maksimaalselt kuni 30 päevaks külmladudesse, kus temperatuur on 4–6 °C.“

on muudetud järgmiselt:

„Sorteerimise ja valmispakendamise järel viiakse puuviljakastid sõltuvalt tarnimise ajast maksimaalselt kuni 30 päevaks külmladudesse, kus temperatuur on 1–6 °C.“

Külmutustemperatuuri on muudetud vastavalt praegustele tehnoloogilistele nõuetele.

Taotleja palvel lisati see lause koonddokumendi punkti 3.5, kus see on punkti 6 all; kokkuvõtte tekstis ei olnud see lause eraldi välja toodud, kuid tootespetsifikaadis oli juba esitatud.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 5.4 („Suuruse järgi sortimine ja pakendamine“) ning koonddokumendi punkt 3.5

Allpool esitatud (esimest) lõiku:

„Suuruse järgi sortimine toimub käsitsi suurusšablooni abil. Aprikoosi suurus määratakse komisjoni määruses (EÜ) nr 851/2000/EÜ ja selle muutmismäärustes osutatud eeskirjade kohaselt kindlaks suurima ristlõike läbimõõdu alusel. Suuruse järgi sortimine on kohustuslik.“

on muudetud järgmiselt:

„Suuruse järgi sortimine toimub käsitsi suurusšablooni abil või sortimismasinaga. Suurus määratakse kindlaks, mõõtes ristlõike suurimat läbimõõtu risti vilja pikiteljega. Suuruse järgi sortimine on kohustuslik.“

Selle muudatuse eesmärk on olla vastavuses praeguste tavadega ja jätta tootespetsifikaadist välja viited kehtetuks tunnistatud määrusele. See lõige jäeti juba kokkuvõtte tekstist välja ning seda ei ole ka kokkuvõtet asendavas koonddokumendis.

Välja on jäetud järgmine (teine) lõik:

„Toote „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ pakend ja esitlus vastavad samuti määrusele (EÜ) nr 851/2000 ning selle muudatustele, samuti täiendavale tähistusele, mis on esitatud tootespetsifikaadi punktis 8.“

Muudatuse eesmärk on jätta tootespetsifikaadist välja viited kehtetuks tunnistatud määrusele.

Alljärgnevalt esitatud (kolmanda) lõigu teist lauset:

„Ostja nõuded määravad kindlaks toote esitusviisi, mis ulatub plastalustest kaaluga 1 kg kuni kastidesse kaaluga 10 kg. Pakendamata toodete puhul on pakendi suurus 10-kilogrammine rahvusvaheliselt tunnustatud kast M10.“

on muudetud järgmiselt:

„Ostja nõuded määravad kindlaks toote esitusviisi, tarbijapakendi kaal jääb vahemikku 0,3–10 kg.“

Punkti „Suuruse järgi sortimine ja pakendamine“ muutmise põhjus on viia see kooskõlla turutavade ja tarbijate nõudmistega.

Taotleja taotlusel lisati tootespetsifikaadi selle punkti kolmas lõik (algusega „ekstraklassi viljad“) koonddokumendi punkti 3.5 (olles seal lõik 7) ja tootespetsifikaadi selle punkti neljas lõik (algusega „„Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ on mehaaniliste vigastuste suhtes tundlik vili“) samuti tootespetsifikaadi punkti 3.5 (lõik 1). Kokkuvõtte tekstis ei olnud need nõuded eraldi välja toodud, kuid tootespetsifikaadis olid juba esitatud.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 5.5 („Transport“)

Alljärgnevalt esitatud teise lõigu järgmist (teist) lauset:

„Küpsuse astme üle otsustatakse eelkõige värvuse järgi, kuid vajalik võib olla ka organoleptiline analüüs, mis hõlmab näiteks maitset ja viljaliha konsistentsi.“

on muudetud järgmiselt:

„Küpsuse astme üle otsustatakse eelkõige värvuse järgi, kuid vajalikud võivad olla ka organoleptiline analüüs ja laboritestid, mis hõlmavad näiteks maitset ja viljaliha konsistentsi, kuivaine ja happesuse näitajaid.“

Käesoleva muudatuse eesmärk on kehtivat tava kohandada.

Järgmise lõigu viimast lauset:

„Transpordiks ettenähtud kaubaalustele on lubatud paigutada üksnes samast sordist, sama kvaliteediga ja samaväärses (koguses) pakendis vilju, millel on päritolu kaitse märgis.“

on muudetud järgmiselt:

„Jälgitavuse tagamiseks on transpordiks ettenähtud kaubaalustele lubatud paigutada üksnes sama välimusega sortidest, sama kvaliteediga ja samaväärses (koguses) pakendis vilju.“

Muudatuse eesmärk on muuta sõnastust selgemaks ja jätta välja ebaselge sõnastus „päritolu kaitse märgis“.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 6 („Toote seos geograafilise keskkonnaga“)

Alljärgnevalt esitatud teist lõiku:

„Piirkonnas on peaaegu eranditult kasvatatud ja kasvatakse ka praegu aprikoosisorte (sorditüüpe), mis kuuluvad umbes 300–350 aastat tagasi välja kujunema hakanud Ungari aprikooside (magyar kajszi) sordirühma. Selle sordirühma kõige märkimisväärsemad aprikoosid „Gönci magyar kajszi“ on eraldi sordina tuntud alates 1960. aastast ning XX sajandi jooksul on see sort muutunud tootmispiirkonna kõige levinumaks sordiks. Viimastel aastakümnetel on piirkonna sordirohkust täiendanud eeskätt kõige hiljutisemad Ungari aprikoosisordid, mis on osaliselt aretatud Ungari kohalikest parimatest sortidest, osaliselt Ungari uutest hübriidsortidest ja kuhu kuulub ligikaudu 25 sordivarianti.“

on muudetud järgmiselt:

„Piirkonnas on peaaegu eranditult kasvatatud ja kasvatakse ka praegu aprikoosisorte (sorditüüpe), mis kuuluvad umbes 300–350 aastat tagasi välja kujunema hakanud Ungari aprikooside („magyar kajszi“) sordirühma. Selle sordirühma kõige märkimisväärsemad aprikoosid „Gönci magyar kajszi“ on eraldi sordina tuntud alates 1960. aastast ning XX sajandi jooksul on see sort muutunud tootmispiirkonna kõige levinumaks sordiks. Viimastel aastakümnetel on piirkonna sordirohkust täiendanud eeskätt kõige hiljutisemad Ungari aprikoosisordid, mis on osaliselt aretatud Ungari kohalikest parimatest sortidest, osaliselt Ungari uutest hübriidsortidest ja kuhu kuulub ligikaudu 40 sordivarianti.“

Selle muudatuse põhjuseks on võimalus aretada tootespetsifikaadi punktis 2 osutatud uusi sorte.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 7 („Kontrolliasutus“)

Kehtiva määruse kohaselt tehti muudatused riikliku kontrolliasutuse nimel, mainides ära ka pädeva kontrolliasutuse nime.

Kehtiva tootespetsifikaadi punkt 8 („Märgistus“)

Alljärgnevat (teist) lauset:

„Märgistus tuleb kinnitada igale pakendile; pakendil võib olla ka märgitud ka selle koha nimi kus konkreetne partii toodetud on.

Näiteks

„Gönci kajszibarack“

Kaitstud geograafiline tähis

Sort: „Gönci magyar kajszi“

Tootmiskoht Abaújvár“

on muudetud järgmiselt:

„Märgistus tuleb kinnitada igale pakendile.“

Sõnastuse esitatud näide on välja jäetud.

Viide omavalitsustele, kus aprikoosid on toodetud, on välja jäetud. Aprikooside „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ kasvatamise tingimused on ühesugused kogu Gönci piirkonnas ning neis tingimustes kasvab sama välimuse ja samade toiteväärtuslike omadustega vili. Seetõttu ei anna omavalitsusüksuste nimede loetlemine pakendil tarbijatele täiendavat teavet.

Muu: Järelevalvekord

Algne tootespetsifikaat ei sisaldanud kontrollisüsteemi kirjeldust. Arvestades, et kaitstud toote kohta käiva teabe haldamine ja toote päritolu kaitsmine on väga olulised, on kehtestatud uus kontrollisüsteem.

„Miinimumnõuded toote iseloomulike omaduste kontrolli ja toote tootmismeetodi kontrolli puhul.

Iseloomulikud omadused

Miinimumnõuded

Kontrollimise kord ja sagedus

Tootmiskoht

Tootmispiirkonnas kasvatatud

Nende tootjate loetelu iga-aastane kontroll, kes varustavad ühenduse Gyümölcsért Értékesítő Termelői aprikoosidega „Gönci kajszibarack“

Viljelus

Viljelustingimustega arvestamine

Vähemalt üks kohapealne kontroll igal aastal, tootmispäeviku olemasolu korral tuleb seda kontrollida vähemalt üks kord aastas

Taimekaitse

Ühenduse Gyümölcsért Értékesítő Termelői poolt soovitatud tehnoloogiate kasutamine

Pritsimispäeviku kontrollimine enne toodete väljasaatmist Proovi võtmine juhuslikust valimist toote jääkide testimiseks

Saagikoristus

Jälgitavuse tagamine

Nende tootjate loetelu iga-aastane kontrollimine, kes varustavad ühendust Gyümölcsért Értékesítő Termelői aprikoosidega „Gönci kajszibarack“

Toodete kättesaamise dokumentatsiooni iga-aastane kontroll

Toodete ettevalmistamine

Jälgitavuse tagamine

Tootmispäeviku pidamise iga-aastane kontroll“

KOONDDOKUMENT

„Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“

ELi nr: PGI-HU-0388-AM01 – 11.4.2017

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus(ed)

„Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Ungari

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

Kaitstud geograafilist tähist „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ võib kasutada liigi Prunus armeniaca L. järgmiste sortide puhul: „Gönci magyar kajszi“, „Magyar kajszi C 235“, „Mandulakajszi“, „Bergeron“, „Ceglédi Piroska“, „Ceglédi bíborkajszi“, „Ceglédi arany“, „Ceglédi óriás“, „Pannónia“. Siia tuleb lisada ka kõik muud tootmispiirkonnas kasvatatavad aprikoosisordid, mille peamised füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused vastavad eespool loetletud aprikoosisortide puhul kindlaks määratud kvaliteediomadustele.

Aprikooside „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ erilisuses ning kodu- ja välismaises tuntuses on ühtaegu oma osa piirkonna soodsatel kliimatingimustel, puuviljaaianduse traditsioonide alalhoidmisel ning kasvatamise, korjamise, säilitamise ja transpordi tehnoloogia rangel järgimisel.

Peamised füüsikalised, keemilised ja organoleptilised omadused

Kaitstud geograafilist tähist „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ võib kasutada ainult selliste aprikooside puhul, mis vastavad allpool esitatud parameetritele ning mis üksikute sortide lõikes on allpool osutatud väliste ja sisemiste kvaliteediomadustega.

Gönci magyar kajszi

Kuju

:

ümmargune

Suurus

:

keskmise suurusega, miinimumläbimõõt 40 mm

Koore värvus

:

erkoranž, päikesepoolsel küljel erkpunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

kuldkollane, peenekiuline, küpsena mahlarikas ja pehme

Maitse, happesus

:

magushapukas, maitseküllane

Magyar kajszi c.235

Kuju

:

ümmargune

Suurus

:

keskmise suurusega, miinimumläbimõõt 40 mm

Koore värvus

:

erkoranž

Viljaliha värvus ja omadused

:

kollane, kiuline, keskmise kõvadusega

Maitse, happesus

:

magushapukas, maitseküllane

Mandulakajszi

Kuju

:

täiesti pikergune, mandlikujuline, külje pealt täiesti lapik

Suurus

:

suur, miinimumläbimõõt 50 mm

Koore värvus

:

heleoranž, päikesepoolsel küljel karmiinpunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

heleoranž, keskmise kõvadusega, tihke, mahlane

Maitse, happesus

:

magushapukas, vürtsika aroomiga

Bergeron

Kuju

:

pisut pikergune, kooniline kera, munakujuline

Suurus

:

keskmise suurusega, miinimumläbimõõt 40 mm

Koore värvus

:

oranž, päikesepoolsel küljel karmiinpunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

säravoranž, kiuline, kõva

Maitse, happesus

:

keskmisest (1,4 %) suurem happesus

Pannónia

Kuju

:

korrapärane või pisut munajas kera

Suurus

:

keskmise suurusega, miinimumläbimõõt 40 mm

Koore värvus

:

heleoranž, päikesepoolsel küljel roosa

Viljaliha värvus ja omadused

:

heleoranž, kiuline, kõva

Maitse, happesus

:

hapukas, maitseküllane

Ceglédi piroska

Kuju

:

ümmargune

Suurus

:

keskmise suurusega, miinimumläbimõõt 40 mm

Koore värvus

:

oranž, päikesepoolsel küljel erkpunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

oranž, kõva

Maitse, happesus

:

magushapukas

Ceglédi bíborkajszi

Kuju

:

lai, kooniline, munakujuline; külje pealt pisut lapik

Suurus

:

keskmise suurusega, miinimumläbimõõt 40 mm

Koore värvus

:

tumeoranž, päikesepoolsel küljel tume bordoopunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

tumeoranž, mahlane

Maitse, happesus

:

magus, maitseküllane

Ceglédi arany

Kuju

:

ümmargune

Suurus

:

suur, miinimumläbimõõt 50 mm

Koore värvus

:

kuldkollane, päikesepoolsel küljel karmiinpunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

oranž, kõva, mahlarikas

Maitse, happesus

:

magushapukas

Ceglédi óriás

Kuju

:

pisut pikergune, munakujuline; külje pealt veidi lapik

Suurus

:

suur, miinimumläbimõõt 50 mm

Koore värvus

:

heleoranž, päikesepoolsel küljel erkpunane

Viljaliha värvus ja omadused

:

oranž, keskmiselt mahlarikas, pehme

Maitse, happesus

:

magushapu, aromaatne

Suurus määratakse kindlaks, mõõtes ristlõike suurimat läbimõõtu risti vilja pikiteljega.

Suhkrusisaldus määratakse kindlaks koos küpsusastme protsendinäitajaga; lõhnaomadused organoleptilise uuringu alusel, võttes arvesse sortide happesuse erinevusi (0,9–2,2 mahuprotsenti).

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kogu tootmisprotsess toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Aprikoosid „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ on tundlikud mehaaniliste vigastuste suhtes ning kui neid transporditakse pakendamata kujul, mõjutab see märkimisväärselt viljade organoleptilisi, füüsikalisi ja keemilisi omadusi ning seetõttu võib hilisem pakendamine osutuda isegi võimatuks. Seepärast peab toote pakendamine kvaliteedi tagamiseks ja – kuna tegemist ei ole töödeldud põllumajandustootega – päritolukoha jälgitavuse ning kontrollimise huvides toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

Kõik tarbijapakendid, mis sisaldavad tarbimiseks ettenähtud puuvilju, millel on kinnitus nende päritolu kohta geograafilises tootmispiirkonnas asuvast tootmispiirkonnast, peavad olema samaväärsed ja sisaldama sama päritoluga, samasse sorti kuuluvaid ning sama kvaliteedi ja suurusega puuvilju (välja arvatud hulgi pakendatud/tarnitud partiid); läbimõõdu alampiir on 30 mm, ekstraklassi viljadel 35 mm.

Igas pakendis on lubatud selliste toodete kvaliteedi- ja suurushälbed, mis ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

Kvaliteediklassid on järgmised

Ekstraklass 2,5 % aprikooside arvust või kaalust, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud hälvete piires.

I klass 5 % aprikooside arvust või kaalust, mis ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele või mida võib erandlikult lubada selle klassi lubatud hälvete piires.

Viljad peavad olema terved, vigastusteta, hoolikalt koristatud, piisavalt arenenud ja küpsed, puhtad ja nähtavate võõrkehadeta; viljad ei tohi olla mädanenud või riknenud, olles seega tarbimiskõlbmatud, samuti peavad need olema taimekahjurite tekitatud kahjustusteta, ebatavalise pinnaniiskuseta ning võõra lõhna ja/või maitseta.

Sorteerimise ja valmispakendamise järel viiakse puuviljakastid sõltuvalt transportimise ajast maksimaalselt kuni 30 päevaks külmladudesse, kus temperatuur on 1–6 °C.

Ekstraklassi vilju võib turustada üksnes väikepakendites, ühe kihina või kihiti, kui kihid on üksteisest eraldatud ja viljad reas; I klassi tooteid võib turustada lahtiselt. Ostja nõuded määravad kindlaks toote esitusviisi: tarbijapakendi kaal jääb vahemikku 0,3–10 kg.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Lisaks õigusaktides sätestatule hõlmab märgistus järgmist:

nimetus: „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“

märge „kaitstud geograafiline tähis“ (KGT) ning vastav ELi sümbol.

Märgistus tuleb kinnitada igale pakendile.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafilist tähist võib kasutada eranditult üksnes selliste aprikooside puhul, mis on kasvatatud Borsod-Abaúj-Zempléni maakonna allpool esitatud haldusüksuste kasvatusaladel:

Abaúj-Hegyközi allpiirkond: Abaújszántó, Abaújvár, Arka, Boldogkőváralja, Gönc, Göncruszka, Hejce, Hernádcéce, Hidasnémeti, Korlát, Tornyosnémeti, Vizsoly, Zsujta;

Encsi allpiirkond: Abaújkér, Alsógagy, Baktakék, Beret, Detek, Encs, Fancsal, Forró, Fulókércs, Garadna, Ináncs;

Szerencsi allpiirkond: Bekecs, Golop, Legyesbénye, Megyaszó, Monok, Rátka, Szerencs, Tállya;

Szikszói allpiirkond: Alsóvadász, Felsővadász, Hernádkércs, Homrogd, Léh, Nagykinizs, Selyeb, Szentistvánbaksa, Szikszó.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Aprikoosid „Gönci kajszibarack“ / „Gönci kajszi“ on Ungari kõige põhjapoolsemate puuviljakasvatuspiirkondade iseloomulikud puuviljad, mida kasvatakse piki Hernádi jõge paiknevas Hegyaljas, Szerencsi mägialal ja Csereháti mäekülgedel, terrassidel ja tasandikel, merepinnast 150–300 m kõrgusele rajatud puuviljaaedades.

Sealkandis on peaaegu eranditult kasvatatud ja kasvatakse ka praegu aprikoosisorte (sorditüüpe), mis kuuluvad umbes 300–350 aastat tagasi välja kujunema hakanud Ungari aprikooside (magyar kajszi) sordirühma. Selle sordirühma kõige märkimisväärsemad aprikoosid „Gönci magyar kajszi“ on eraldi sordina tuntud alates 1960. aastast ning XX sajandi jooksul on see sort muutunud tootmispiirkonna kõige levinumaks sordiks. Viimastel aastakümnetel on piirkonna sordirohkust täiendanud eeskätt kõige hiljutisemad Ungari aprikoosisordid, mis on osaliselt aretatud Ungari kohalikest parimatest sortidest, osaliselt Ungari uutest hübriidsortidest ja kuhu kuulub ligikaudu 40 sordivarianti.

Gönci piirkonna puuviljakasvatust ja puuvilju iseloomustavaid jooni võib kokku võtta järgmiselt:

siin kasvatatud samad aprikoosisordid saavad küpseks 6–10 päeva hiljem kui mujal, näiteks Kecskeméti kandis, mis pikendab viljade kodumaist tarbimis- ja töötlemisperioodi;

jahedam kohalik kliima, mis põhjustab hilisemat küpsemist, avaldab samal ajal soodsat mõju aprikooside tarbimiskvaliteedile: värskendavad happed ja maitseküllust andvad ained vabanevad küpsemise käigus aeglasemalt ega „põle ära“. „Gönci kandi aprikoosid on suurepärase kvaliteediga. Saavad hiljem valmis […] ning valmimisaega pikendab veel paiknemine mitmesse külge avatud mäenõlvadel.“ (Brózik, Jenser et al, 1970).

See on Ungari kõige ühtlasema talvekülmaga ja kõige hilisema kevade tulekuga piirkond, kus aprikooside kasvatamine on üldse võimalik. Seepärast on siin aprikoosikasvatamise suurim oht – talve soojemal perioodil puhkenud õiepungade külmakahjustused ja kevadkülmadest põhjustatud kahjustused õiepungadel, õitel ning viljaalgetel – kõige väiksem.

Puuvilja nimetus „kajszi Baraczk“ [aprikoos] ilmub esmakordselt János Lippay töödes (Posoni kert (Pozsonyi aed) 3. köide, „Gyümölcsös kert“ (puuviljaaed), Viin 1667), kuid 1880. aastatel puhkenud ja viinapuid hävitanud viinapuu-lehetäi epideemia andis otsustava tõuke puuviljaaiandusele mäenõlvadel endistel viinamarjakasvatusaladel. Hävinud viinapuude asemel istutati Gönci kandis mäenõlvadele palju viljapuid.

19. sajandi teisel poolel asutati maakondades puuviljakasvatuse edendamiseks mitmesuguseid ühiskondlikke organisatsioone. Nende koostööl oli tähtis osa selles, et 1867. aasta Pariisi maailmanäitusel võitsid Zempléni maakonna puuviljad kuldmedali. Mitmesuguste reisijuhtide ja statistika andmeil oli Gönc kuni 1850. aastateni kuulus pigem oma kirsside poolest. János Korponay märkis esmakordselt 1871. aastal, et Gönc ja selle ümbrus on tuntud oma aprikooside poolest, mida tookord kasvatati „suures koguses“. Aprikooside kasvatamine sai õige hoo sisse aga alles 1880.–90. aastatel.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

http://elelmiszerlanc.kormany.hu/download/5/f6/c1000/17.pdf


Kontrollikoda

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/37


Eriaruanne nr 33/2018

Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda

(2018/C 459/12)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 33/2018 „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/37


Eriaruanne nr 35/2018

„Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvuse tagamine nõuab suuremaid pingutusi“

(2018/C 459/13)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 35/2018 „Valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate ELi vahendite läbipaistvuse tagamine nõuab suuremaid pingutusi“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.


TEAVE LIIKMESRIIKIDELT

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/38


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 6 lõikes 4 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade ajakohastatud loetelu (1)

(2018/C 459/14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EÜ) nr 2016/399 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad) artikli 6 lõikes 4 osutatud välispiiride ületamisel nõutavate summade loetelu avaldamise aluseks on teave, mille liikmesriigid on edastanud komisjonile vastavalt Schengeni piirieeskirjade artiklile 39.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ajakohastatakse näidiseid käsitlevat teavet kord kuus ka siseasjade peadirektoraadi veebisaidil, kus see on kõigile kättesaadav.

SLOVAKKIA

ELT C 37, 14.2.2009 avaldatud teabe täiendamine

Slovakkia siseministeeriumi rakendusmääruse nr 499/2011 paragrahvi 1 punktis 1, milles kehtestatakse kolmanda riigi kodaniku Slovaki Vabariigis viibimisega seotud kulude katmiseks nõutavate rahaliste vahendite summa, on sätestatud selleks summaks ühe inimese kohta 56 eurot päevas.

Summa 56 eurot hõlmab:

 

30 eurot majutuseks;

 

4 eurot hommikusöögiks;

 

7,50 eurot lõunasöögiks;

 

7,50 eurot õhtusöögiks;

 

7 eurot muudeks kuludeks.

Kui kolmanda riigi kodaniku Slovaki Vabariigis viibimise kulud on kaetud osaliselt, siis võetakse seda asjaolu piirikontrolli käigus arvesse.

56 eurose summa võib asendada tõestatud küllakutsega, nagu on sätestatud välismaalaste riigis viibimist käsitleva ja muid õigusakte muutva muudetud õigusakti nr 404/2011 paragrahvis 19, või vastuvõtulepinguga vastavalt teadus- ja arendustegevuse riigiabi korraldamise muudetud õigusakti nr 172/2005 paragrahvile 26b.

Eelmiste väljaannete loetelu

 

ELT C 247, 13.10.2006, lk 19.

 

ELT C 153, 6.7.2007, lk 22.

 

ELT C 182, 4.8.2007, lk 18.

 

ELT C 57, 1.3.2008, lk 38.

 

ELT C 134, 31.5.2008, lk 19.

 

ELT C 37, 14.2.2009, lk 8.

 

ELT C 35, 12.2.2010, lk 7.

 

ELT C 304, 10.11.2010, lk 5.

 

ELT C 24, 26.1.2011, lk 6.

 

ELT C 157, 27.5.2011, lk 8.

 

ELT C 203, 9.7.2011, lk 16.

 

ELT C 11, 13.1.2012, lk 13.

 

ELT C 72, 10.3.2012, lk 44.

 

ELT C 199, 7.7.2012, lk 8.

 

ELT C 298, 4.10.2012, lk 3.

 

ELT C 56, 26.2.2013, lk 13.

 

ELT C 98, 5.4.2013, lk 3.

 

ELT C 269, 18.9.2013, lk 2.

 

ELT C 57, 28.2.2014, lk 1.

 

ELT C 152, 20.5.2014, lk 25.

 

ELT C 224, 15.7.2014, lk 31.

 

ELT C 434, 4.12.2014, lk 3.

 

ELT C 447, 13.12.2014, lk 32.

 

ELT C 38, 4.2.2015, lk 20.

 

ELT C 96, 11.3.2016, lk 7.

 

ELT C 146, 26.4.2016, lk 12.

 

ELT C 248, 8.7.2016, lk 12.

 

ELT C 111, 8.4.2017, lk 11.

 

ELT C 21, 20.1.2018, lk 3.

 

ELT C 93, 12.3.2018, lk 4.

 

ELT C 153, 2.5.2018, lk 8.

 

ELT C 186, 31.5.2018, lk 10.

 

ELT C 264, 26.7.2018, lk 6.

 

ELT C 366, 10.10.2018, lk 12.


(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.


20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/40


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu (1)

(2018/C 459/15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399 (mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 2 lõikes 8 nimetatud piiripunktide ajakohastatud loetelu avaldamise aluseks on liikmesriikide poolt kooskõlas Schengeni piirieeskirjade (kodifitseeritud tekst) artikliga 39 komisjonile edastatud teave.

Lisaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele ajakohastatakse näidiseid käsitlevat teavet kord kuus ka siseasjade peadirektoraadi veebisaidil, kus see on kõigile kättesaadav.

SAKSAMAA

ELT C 32, 1.2.2017 avaldatud teabe täiendamine

PIIRIPUNKTIDE LOETELU

Põhjamere sadamad

1.

Baltrum

2.

Bensersiel

3.

Borkum

4.

Brake

5.

Bremen

6.

Bremerhaven

7.

Brunsbüttel

8.

Buxtehude

9.

Büsum

10.

Bützflether Sand

11.

Carolinensiel (Harlesiel)

12.

Cuxhaven

13.

Eckwarderhörne

14.

Elsfleth

15.

Emden

16.

Fedderwardersiel

17.

Glückstadt

18.

Greetsiel

19.

Großensiel

20.

Hamburg

21.

Hamburg-Neuenfelde

22.

Helgoland

23.

Herbrum

24.

Hooksiel

25.

Horumersiel

26.

Husum

27.

Juist

28.

Langeoog

29.

Leer

30.

Lemwerder

31.

List/Sylt

32.

Neuharlingersiel

33.

Norddeich

34.

Nordenham

35.

Norderney

36.

Otterndorf

37.

Papenburg

38.

Spiekeroog

39.

Stade

40.

Stadersand

41.

Wangerooge

42.

Varel

43.

Wedel

44.

Weener

45.

Westeraccumersiel

46.

Wewelsfleth

47.

Wilhelmshaven

Läänemere sadamad

1.

Eckernförde (Hafenanlage der Bundesmarine)

2.

Flensburg-Hafen

3.

Greifswald – Ladebow Hafen

4.

Jägersberg (Hafenanlagen der Bundesmarine)

5.

Kiel

6.

Kiel (Hafenanlage der Bundesmarine)

7.

Kiel-Holtenau

8.

Lubmin

9.

Lübeck

10.

Lübeck-Travemünde

11.

Mukran

12.

Neustadt

ODERHAFF

1.

Ueckermünde

Lennujaamad, lennuväljad

SCHLESWIG-HOLSTEINI LIIDUMAAL

1.

Helgoland-Düne

2.

Hohn

3.

Kiel-Holtenau

4.

Lübeck-Blankensee

5.

Schleswig/Jagel

6.

Westerland/Sylt

MECKLENBURG-VORPOMMERNI LIIDUMAAL

1.

Neubrandenburg-Trollenhagen

2.

Rostock-Laage

HAMBURGI LIIDUMAAL

1.

Hamburg

BREMENI LIIDUMAAL

1.

Bremen

ALAM-SAKSI LIIDUMAAL

1.

Borkum

2.

Braunschweig-Waggum

3.

Bückeburg-Achum

4.

Celle

5.

Damme/Dümmer-See

6.

Diepholz

7.

Emden

8.

Fassberg

9.

Ganderkesee

10.

Hannover

11.

Jever

12.

Leer-Nüttermoor

13.

Norderney

14.

Nordholz

15.

Nordhorn-Lingen

16.

Osnabrück Atterheide

17.

Wangerooge

18.

Wilhelmshaven-Mariensiel

19.

Wittmundhafen

20.

Wunstorf

BRANDENBURGI LIIDUMAAL

1.

Berlin-Schönefeld

2.

Schönhagen

BERLIINI LIIDUMAAL

1.

Berlin-Tegel

SAKSI-ANHALTI LIIDUMAAL

1.

Cochstedt

2.

Magdeburg

PÕHJA-REIN - VESTFAALI LIIDUMAAL

1.

Aachen-Merzbrück

2.

Arnsberg

3.

Bielefeld-Windelsbleiche

4.

Bonn-Hardthöhe

5.

Dortmund-Wickede

6.

Düsseldorf

7.

Essen-Mülheim

8.

Bonn Hangelar

9.

Köln/Bonn

10.

Marl/Loemühle

11.

Mönchengladbach

12.

Münster-Osnabrück

13.

Nörvenich

14.

Paderborn-Lippstadt

15.

Porta Westfalica

16.

Rheine-Bentlage

17.

Siegerland

18.

Stadtlohn-Wenningfeld

19.

Weeze-Lahrbruch

SAKSIMAA LIIDUMAAL

1.

Dresden

2.

Leipzig-Halle

3.

Rothenburg/Oberlausitz

TÜÜRINGI LIIDUMAAL

1.

Altenburg-Nobitz

2.

Erfrut-Weimar

REINIMAA-PFALZI LIIDUMAAL

1.

Büchel

2.

Föhren

3.

Hahn

4.

Koblenz-Winningen

5.

Mainz-Finthen

6.

Pirmasens Zweibrücken

7.

Ramstein (US-Air Base)

8.

Speyer

9.

Spangdahlem (US-Air Base)

10.

Zweibrücken

SAARIMAA LIIDUMAAL

1.

Saarbrücken-Ensheim

2.

Saarlouis/Düren

HESSENI LIIDUMAAL

1.

Egelsbach

2.

Allendorf/Eder

3.

Frankfurt/Main

4.

Fritzlar

5.

Kassel-Calden

6.

Reichelsheim

BADEN-WÜRTTEMBERGI LIIDUMAAL

1.

Aalen-Heidenheim-Elchingen

2.

Badeni lennujaam Karlsruhe Baden-Baden

3.

Donaueschingen-Villingen

4.

Freiburg/Brg.

5.

Friedrichshafen-Löwental

6.

Heubach (Krs. Schwäb.Gmünd)

7.

Lahr

8.

Laupheim

9.

Leutkirch-Unterzeil

10.

Mannheim-City

11.

Mengen

12.

Niederstetten

13.

Schwäbisch Hall

14.

Stuttgart

BAIERI LIIDUMAAL

1.

Aschaffenburg

2.

Augsburg-Mühlhausen

3.

Bayreuth-Bindlacher Berg

4.

Coburg-Brandebsteinsebene

5.

Giebelstadt

6.

Hassfurth-Mainwiesen

7.

Hof-Plauen

8.

Ingolstadt

9.

Landsberg/Lech

10.

Landshut-Ellermühle

11.

Lechfeld

12.

Memmingerberg

13.

München „Franz Joseph Strauß“

14.

Neuburg

15.

Nürnberg

16.

Oberpfaffenhofen

17.

Roth

18.

Straubing-Wallmühle

Eelmiste väljaannete loetelu

 

ELT C 316, 28.12.2007, lk 1.

 

ELT C 134, 31.5.2008, lk 16.

 

ELT C 177, 12.7.2008, lk 9.

 

ELT C 200, 6.8.2008, lk 10.

 

ELT C 331, 31.12.2008, lk 13.

 

ELT C 3, 8.1.2009, lk 10.

 

ELT C 37, 14.2.2009, lk 10.

 

ELT C 64, 19.3.2009, lk 20.

 

ELT C 99, 30.4.2009, lk 7.

 

ELT C 229, 23.9.2009, lk 28.

 

ELT C 263, 5.11.2009, lk 22.

 

ELT C 298, 8.12.2009, lk 17.

 

ELT C 74, 24.3.2010, lk 13.

 

ELT C 326, 3.12.2010, lk 17.

 

ELT C 355, 29.12.2010, lk 34.

 

ELT C 22, 22.1.2011, lk 22.

 

ELT C 37, 5.2.2011, lk 12.

 

ELT C 149, 20.5.2011, lk 8.

 

ELT C 190, 30.6.2011, lk 17.

 

ELT C 203, 9.7.2011, lk 14.

 

ELT C 210, 16.7.2011, lk 30.

 

ELT C 271, 14.9.2011, lk 18.

 

ELT C 356, 6.12.2011, lk 12.

 

ELT C 111, 18.4.2012, lk 3.

 

ELT C 183, 23.6.2012, lk 7.

 

ELT C 313, 17.10.2012, lk 11.

 

ELT C 394, 20.12.2012, lk 22.

 

ELT C 51, 22.2.2013, lk 9.

 

ELT C 167, 13.6.2013, lk 9.

 

ELT C 242, 23.8.2013, lk 2.

 

ELT C 275, 24.9.2013, lk 7.

 

ELT C 314, 29.10.2013, lk 5.

 

ELT C 324, 9.11.2013, lk 6.

 

ELT C 57, 28.2.2014, lk 4.

 

ELT C 167, 4.6.2014, lk 9.

 

ELT C 244, 26.7.2014, lk 22.

 

ELT C 332, 24.9.2014, lk 12.

 

ELT C 420, 22.11.2014, lk 9.

 

ELT C 72, 28.2.2015, lk 17.

 

ELT C 126, 18.4.2015, lk 10.

 

ELT C 229, 14.7.2015, lk 5.

 

ELT C 341, 16.10.2015, lk 19.

 

ELT C 84, 4.3.2016, lk 2.

 

ELT C 236, 30.6.2016, lk 6.

 

ELT C 278, 30.7.2016, lk 47.

 

ELT C 331, 9.9.2016, lk 2.

 

ELT C 401, 29.10.2016, lk 4.

 

ELT C 484, 24.12.2016, lk 30.

 

ELT C 32, 1.2.2017, lk 4.

 

ELT C 74, 10.3.2017, lk 9.

 

ELT C 120, 13.4.2017, lk 17.

 

ELT C 152, 16.5.2017, lk 5.

 

ELT C 411, 2.12.2017, lk 10.

 

ELT C 31, 27.1.2018, lk 12.

 

ELT C 261, 25.7.2018, lk 6.

 

ELT C 264, 26.7.2018, lk 8.

 

ELT C 368, 11.10.2018, lk 4.


(1)  Vt eelmiste väljaannete loetelu käesoleva dokumendi lõpus.


V Teated

KOHTUMENETLUSED

EFTA kohus

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/47


KOHTU OTSUS,

17. september 2018,

kohtuasjas E-10/17

Nye Kystlink AS vs. Color Group AS ja Color Line AS

(EMP lepingu artikkel 53 – EMP lepingu artikkel 54 – Samaväärsuse põhimõte – Tõhususe põhimõte – Siseriiklikud aegumisnormid kahjunõuete korral)

(2018/C 459/16)

Kohtuasjas E-10/17, Nye Kystlink AS vs. Color Group AS ja Color Line AS, on Borgartingi apellatsioonikohus (Borgarting lagmanssrett) esitanud kohtule EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu artikli 34 alusel TAOTLUSE, mis käsitleb samaväärsuse ja tõhususe põhimõtte tõlgendamist siseriiklike aegumisnormide kontekstis selliste kahjunõuete korral, mille eest on vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitele 53 ja 54 määratud trahvid. Kohus koosseisus esimees ja ettekandev kohtunik Páll Hreinsson ning kohtunikud Per Christiansen ja Bernd Hammermann tegi 17. septembril 2018 järgmise resolutiivosaga otsuse:

1.

Samaväärsuse põhimõte näeb ette, et siseriiklikku aegumisnormi, millega kehtestatakse lõpliku süüdimõistva otsusega kindlaks tehtud kuriteo toimepanemisest tekkinud kahju hüvitamise hagi esitamise suhtes eraldi üheaastane aegumistähtaeg, tuleb vastavalt kohaldada ka EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise suhtes, kui rikkumine on kindlaks tehtud EFTA järelevalveameti trahvi kehtestava lõpliku otsusega, tingimusel et kõnealustel hagidel on sarnane eesmärk, alus ja põhiomadused.

2.

Tõhususe põhimõte ei piira EMP riikide õigust kohaldada EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise suhtes kolmeaastast aegumistähtaega, kui kõnealuse aegumistähtaja kõrval on kannatanu kohustatud teostama uurimise ja seetõttu võib aegumistähtaeg mööduda enne, kui EFTA järelevalveamet jõuab teha kannatanu kaebuse alusel algatatud, EMP lepingu artiklite 53 ja 54 rikkumist käsitlevas asjas lõpliku otsuse, ning kui sellise aegumisperioodi kohaldamine ei muuda EMP konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise hagi esitamist võimatuks või ülemäära keeruliseks. Hindamisel tuleb arvesse võtta konkurentsijuhtumite eripära.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

20.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 459/48


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9094 – Amcor/Bemis)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 459/17)

1.   

12. detsembril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Amcor Limited („Amcor“, Austraalia),

Bemis Company Inc. („Bemis“, Ameerika Ühendriigid).

Amcor ühineb Bemisega täielikult ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

Sellest koondumisest teatati komisjonile juba 15. novembril 2018, kuid seejärel teatis tühistati 12. detsembril 2018.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Amcor: erinevate pakkelahenduste tarnimine; jäikade ja painduvate pakendite tarnimine toiduaine-, joogi- ja meditsiinitööstusele ning ravimi-, isikliku hügieeni ja muude tarbekaupade sektoritele üleilmselt;

—   Bemis: jäikade ja painduvate pakendite tarnimine toiduaine-, tarbekaupade, meditsiini- ja muudele sektoritele üleilmselt.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9094 – Amcor/Bemis

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).