ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 444

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
10. detsember 2018


Sisukord

Lehekülg

 

II   Teatised

 

ÜHISAVALDUSED

2018/C 444/01

Nõukogu soovitus, 26. november 2018, kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta

1

 

EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 444/02

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.8993 – Huaxin/Juniper/JV) ( 1 )

9

2018/C 444/03

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9137 – Rehau / MB Barter & Trading) ( 1 )

9

2018/C 444/04

Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta (juhtum M.9153 – Caisse des dépôts et consignations / Meridiam / FICA HPCI) ( 1 )

10


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

Euroopa Keskpank

2018/C 444/05 CON/2018/51

Euroopa Keskpanga arvamus, 9. november 2018, seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend (CON/2018/51)

11

2018/C 444/06 CON/2018/54

Euroopa Keskpanga arvamus, 20. november 2018, seoses ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta (CON/2018/54)

15


 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2018/C 444/07

Euro vahetuskurss

17

 

Kontrollikoda

2018/C 444/08

Eriaruanne nr 32/2018 ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata

18


 

V   Teated

 

HALDUSMENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 444/09

Konkursikutse 2019 – EAC/A05/2018 — Euroopa solidaarsuskorpus

19

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 444/10

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9173 – Astorg Asset Management / Montagu Private Equity / Nemera Capital) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

22

2018/C 444/11

Eelteatis koondumise kohta (juhtum M.9085 – Dr August Oetker / Coop-Gruppe / F&B – Food and Beverage Services) — Võimalik lihtsustatud korras menetlemine ( 1 )

24


 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

 


II Teatised

ÜHISAVALDUSED

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/1


NÕUKOGU SOOVITUS,

26. november 2018,

kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta

(2018/C 444/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Õpiränne parandab teadmisi, oskusi, pädevust ja kogemusi, sealhulgas isiklikku ja sotsiaalset pädevust ning kultuuriteadlikkust, ning kõik see aitab oluliselt kaasa aktiivsele osalemisele ühiskonnaelus ja tööturul ning Euroopa identiteedi edendamisele.

(2)

Oma teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (1) esitas komisjon oma nägemuse Euroopa teadusruumist 2025. aastal, kus piirid ei ole takistuseks õppimisele ja teadusuuringutele, ning mis hõlmab ka kava kaotada takistused nii kooli- kui kõrghariduse taseme kvalifikatsioonide tunnustamiselt.

(3)

Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2017. aasta järeldustes kutsutakse liikmesriike, nõukogu ja komisjoni jätkama vastavalt oma pädevusele tööd, et „soodustada liikmesriikide koostööd seoses kõrgharidus- ja teise taseme hariduse diplomite vastastikuse tunnustamisega“ (2).

(4)

Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostatud kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise 1997. aasta konventsioonis (nn Lissaboni konventsioon) ja selle abitekstides on sätestatud õigusraamistik kõrghariduskvalifikatsioonide ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate keskhariduskvalifikatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks.

(5)

Euroopa kõrgharidusruumi haridusministrid seadsid 2012. aasta Bukaresti kommünikees pikaajalise eesmärgi võrreldavate kõrghariduskvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks. Seni on muu hulgas akadeemilise tunnustamise nn rajaleidjate rühma töö olnud edukas, kuid eesmärk ei ole veel saavutatud.

(6)

Kutsehariduse ja -õppega tegelevad liikmesriikide ministrid võtsid 2002. aastal kohustuse osaleda Kopenhaageni protsessis, st tõhustatud koostöö protsessis kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise edendamiseks.

(7)

Eriti oluline on tagada kvaliteet, sest see aitab parandada läbipaistvust ja seeläbi suurendada vastastikust usaldust. Seetõttu on oluline jätkata juba tehtud töö edasiarendamist Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suuniste ning Euroopa kutsehariduse ja -õppe valdkonna kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku kontekstis ning Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistikule viitamisel.

(8)

Et luua tingimused õpiväljundite tunnustamiseks siseriiklikes õigusaktides, sealhulgas õpirände puhul, tuleks jätkata tööd Euroopa ainepunktisüsteemi ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi rakendamiseks.

(9)

Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovituses, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, (3) on seatud eesmärk suurendada kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja kaasaskantavust, seega lihtsustada nende tunnustamist.

(10)

Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2012. aasta resolutsioonis Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise kohta nõutakse ELilt ja selle liikmesriikidelt täiendavaid jõupingutusi, et tagada akadeemiliste kvalifikatsioonide tõhusam tunnustamine ja suurem ühtlustamine (4).

(11)

Üha hoogsama üleilmastumise kontekstis on oluline, et õppurid saaksid kasutada võimalikult tõhusalt ära kõiki õppimisvõimalusi kogu Euroopas. Et see oleks võimalik, peaks ühe liikmesriigi pädeva asutuse välja antud kvalifikatsioon andma kõigis liikmesriikides juurdepääsu edasistele õpingutele. See hõlmab ka kolmandate riikide kodanikke, kellel on ühe liikmesriigi välja antud kvalifikatsioon ja kes liiguvad edasi teise liikmesriiki. Kvalifikatsioonide ja välismaal läbitud õppeperioodide automaatse tunnustamise puudumine takistab õpirännet. Kogu ELi hõlmav lähenemisviis automaatsele tunnustamisele tagab vajaliku selguse ja järjepidevuse veel esinevate tõkete ületamiseks.

(12)

Kõrghariduses on tunnustamise menetlused ikka veel sageli ülemäära keerukad või kulukad ning liiga paljude õpirändes osalenud üliõpilaste edukad õpiväljundid jäävad täies mahus tunnustamata. Mitu liikmesriiki on hakanud siiski liikuma automaatse vastastikuse tunnustamise poole, sealhulgas piirkondlike lepingute allakirjutamise kaudu. Need algatused võiksid olla eeskujuks kogu liitu hõlmava süsteemi loomisel.

(13)

Keskhariduse tasemel ei ole ühes liikmesriigis kõrgharidusele juurdepääsu andvate kvalifikatsioonide omanikel tihti kindlust selles, kas see kvalifikatsioon annab juurdepääsu kõrgharidusele mõnes teises liikmesriigis. Mõned liikmesriigid ei tunnusta kvalifikatsioone, millega antakse juurdepääs kõrgharidusele isikutele, kellel on teise liikmesriigi kutsekeskhariduse taseme tunnistus. Lisaks kui lühemate välismaal läbitud õppeperioodide tunnustamisega ei pruugi probleeme olla, siis kolmest kuust kuni ühe aastani kestva õppeaja tunnustamisega seotud ebaselgus valmistab endiselt suurt muret.

(14)

Järkjärguline lähenemisviis aitab liikmesriikidel kehtestada tingimused, mille alusel võiks automaatne vastastikune tunnustamine võimalikuks saada. Selle lähenemisviisi puhul toetutakse kõrghariduses ning kutsehariduses ja -õppes juba olemasolevatele vahenditele, kuid tõhustatakse nende kasutamist ja suurendatakse järk-järgult nende ulatust. Üldkeskhariduse tasemel algatatakse koostöö, mille eesmärk on luua vajalik usaldus liikmesriikide eri haridus- ja koolitussüsteemide vahel. Käesoleva soovituse eesmärk on pakkuda täiendavat lähenemisviisi liikmesriikide algatustele, ning kohustuste võtmine on vabatahtlik.

(15)

Käesolev soovitus ei piira kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ja teatavatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalike koolituse ühtlustatud miinimumnõuete kohaldamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2005/36/EÜ, (5) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/55/EL (6),

SOOVITAB KÄESOLEVAGA LIIKMESRIIKIDEL:

kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusaktidega ning vastavalt olemasolevatele vahenditele ja riigi oludele, tuginedes Lissaboni konventsioonile (7) ja selle abitekstidele ning tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega teha järgmist.

Kesksed põhimõtted

1.

Kehtestada 2025. aastaks vajalikud meetmed, et

a)

saavutada kvalifikatsioonide automaatne vastastikune tunnustamine, (8) mis annab juurdepääsu edasistele õpingutele ilma vajaduseta läbida eraldi tunnustamismenetlust, selliselt et:

i)

ühes liikmesriigis omandatud kõrghariduskvalifikatsiooni tunnustatakse teistes liikmesriikides automaatselt (9) samal tasemel, nii et see annab juurdepääsu edasistele õpingutele, ilma et see piiraks kõrgkoolide või pädevate asutuste õigust kehtestada teatud õppekavade suhtes spetsiaalsed vastuvõtukriteeriumid või kontrollida dokumentide ehtsust;

ii)

välismaal läbitud õppeperioodi kõrgharidustaseme õpiväljundeid tunnustatakse automaatselt ja täielikult teistes liikmesriikides vastavalt õppelepingus kokku lepitule ja akadeemilise õiendi alusel kooskõlas Euroopa ainepunktisüsteemiga;

b)

saavutada märkimisväärset edu kvalifikatsioonide automaatsel tunnustamisel, mis annab juurdepääsu edasistele õpingutele, selliselt et:

i)

ühes liikmesriigis omandatud keskhariduse kvalifikatsiooni, mis annab juurdepääsu kõrgharidusele kvalifikatsiooni välja andnud liikmesriigis, tunnustatakse üksnes teise liikmesriigi kõrgharidusele juurdepääsu andmise eesmärgil, ilma et see piiraks kõrgkoolide või pädevate asutuste õigust kehtestada teatud õppekavade suhtes spetsiaalsed vastuvõtukriteeriumid või kontrollida dokumentide ehtsust;

ii)

ühe liikmesriigi keskhariduse tasemel välismaal läbitud kuni üheaastast õppeperioodi tunnustatakse kõigis teistes liikmesriikides ning õpilasel ei ole vaja korrata õppekava või saavutatud õpiväljundeid oma päritoluriigis, tingimusel et õpiväljundid on üldjoontes vastavuses päritoluriigi riikliku õppekavaga.

Kõrgharidus

2.

Tunnistades, kui oluline on edendada läbipaistvust ja luua usaldust üksteise kõrgharidussüsteemide vastu kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise saavutamiseks, mis annab juurdepääsu edasistele õpingutele, nõustuvad täitma järgmisi tingimusi:

a)

riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid seotakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga ning vajaduse korral need vaadatakse läbi ja ajakohastatakse, samuti kinnitatakse need vastavalt Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikule;

b)

kõrgharidussüsteemid on korraldatud kooskõlas Bologna protsessi struktuuride ja põhimõtetega, mis hõlmab kolmeastmelist raamistikku ja kui liikmesriik seda kohaldab, siis ka lühitsüklit, nagu on määratletud Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikus, ning

c)

välist kvaliteeditagamist korraldavad sõltumatud kvaliteediagentuurid, mis on registreeritud või on registreerimisel kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registris ja tegutsevad seega kooskõlas nii Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega kui ka Euroopa lähenemisviisiga ühisõppekavade kvaliteedi tagamisele.

3.

Koostöös riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste, kõrgkoolide, kvaliteediagentuuride ja teiste peamiste sidusrühmadega töötavad välja riiklikud suunised, et aidata kõrgkoolidel luua ja tõhusalt rakendada vahendeid tunnustamise läbipaistvamaks muutmisel vastavalt Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamise juhendile, tagades seeläbi ühtsuse ja vähendades kõrgkoolide ja õppurite halduskoormust:

a)

ajakohastatud ainekataloog, mis annab ülevaate tasemeõppest, õppeprotsessi osadest ja hinnete jaotustabelitest;

b)

kõigi kõrgkooli lõpetanute diplomilisad, mis antakse välja automaatselt ja tasuta laialdaselt kasutatavas keeles ja võimaluse korral digitaalsel kujul, ning

c)

läbipaistvad tunnustamiskriteeriumid, mida kohaldatakse kõikides kõrgkoolides.

4.

Koostöös riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskustega pakuvad kõrgkoolidele eksperdiabi ja koolitust selliste riiklike suuniste rakendamiseks ning jälgivad nende rakendamist.

Keskhariduse tase

5.

Selleks, et saavutada edu keskhariduse taseme kvalifikatsioonide automaatsel tunnustamisel üksnes õpingute jätkamise eesmärgil, suurendavad läbipaistvust ja loovad usaldust üksteise keskharidus- ja koolitussüsteemide vastu järgmiselt:

a)

tagades, et riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud ja -süsteemid viitavad Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule ning et viiteid kontrollitakse ja vajadusel ajakohastatakse;

b)

vahetades teavet ning edendades vastastikust õpet koolihariduse kvaliteedi tagamise süsteemide kohta, austades samas täielikult riikide erinevaid lähenemisviise kvaliteedi tagamisel, ning

c)

arendades edasi kvaliteedi tagamise vahendeid kutsehariduse ja -õppe valdkonnas kooskõlas Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikuga kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ja selle hilisemate arengutega.

6.

Lihtsustavad õpirännet ning keskhariduse omandamise ajal välismaal läbitud õppeperioodi õpiväljundite tunnustamist järgmiselt:

a)

toetades keskharidus- ja koolitusasutusi tunnustamiseks vajalike üldpõhimõtete ja vahendite osas, näiteks juhendmaterjalide ja koolituse pakkumise kaudu;

b)

edendades läbipaistvuskriteeriumide ja -vahendite kasutamist, näiteks õpiväljunditel põhinevad õppelepingud lähetavate ja vastuvõtvate asutuste vahel. Laiendades ELi vahendite kasutamist kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, (10) ning

c)

selgitades keskharidus- ja koolitusasutustele ning õppuritele ja nende perekondadele õpirändest saadavat kasu.

Riiklikud akadeemilise tunnustamise infokeskused

7.

Arendavad riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste ja kvalifikatsioonide hindajate suutlikkust ning suurendavad nende rolli, eelkõige seoses teabe jagamisega ja veebipõhiste vahendite kasutamisega, et parandada tõhusust, läbipaistvust ja järjepidevust, ning seoses eesmärgiga vähendada haldus- ja finantskoormust nende teenuste kasutajate jaoks.

Üleminekud ja õpiränne

8.

Uurivad häid tavasid, mida rakendatakse varasemate õpingute tunnustamise ning üleminekute puhul haridus- ja koolitussektorite, eriti kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse vahel.

Näidete andmebaas

9.

Täiustavad näidete andmebaasi, kogudes ja levitades andmeid tunnustamiste ulatuse ja laadi kohta käesoleva soovituse kohaldamiseks.

Aruandlus ja hindamine

10.

Kolme aasta jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist ning pärast seda korrapäraselt annavad olemasolevate raamistike ja vahendite kaudu aru kogemustest, headest tavadest, sealhulgas piirkondlikest kokkulepetest, ja edusammudest seoses kvalifikatsioonide automaatse vastastikuse tunnustamisega ning välismaal veedetud õppeperioodide tulemustega,

KIIDAB HEAKS KOMISJONI KAVATSUSE:

11.

toetada liikmesriike sihipäraselt muu hulgas üksteiselt õppimisel, kvalifikatsioonide tunnustamisel seni kogetud takistuste kaardistamisel, heade tavade vahetamisel ning liikmesriikide ja sidusrühmade, tunnustamisasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu ning ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni vahelise koostöö hõlbustamisel. Koostöö eesmärk peab olema selles, et tagada liidu kõrghariduses Bologna protsessi vahendite täielik rakendamine ning kutsehariduses ja -õppes Lissaboni konventsiooni ja selle abitekstide ning Kopenhaageni protsessi vahendite täielik rakendamine.

12.

Üldkeskhariduses käivitada koos liikmesriikidega liidu tasandil koostööprotsess hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) või sellele järgneva raamistiku alusel, et liikmesriigid hakkaksid tegema tihedamat koostööd ja tutvustama omavahel tavasid keskhariduse tasandil, et saavutada käesoleva soovituse eesmärgid – suurendada läbipaistvust ja luua vastastikust usaldust kooliharidussüsteemide vastu kogu liidus.

13.

Luua koostöös liikmesriikidega kasutajasõbralik veebipõhine liidu tasandi teabeteenus keskhariduse taseme kvalifikatsioonide kohta, mis võimaldavad juurdepääsu kõrgharidusele kõikides liikmesriikides, arendades edasi olemasolevaid veebiplatvorme.

14.

Uurida sünergiat liidu läbipaistvuse edendamise vahendite (11) vahel ja vajaduse korral neid edasi arendada, eesmärgiga parandada haridus- ja koolitussektori vahelist koostööd ja mobiilsust.

15.

Uurida koostöös liikmesriikidega uute tehnoloogiate võimalusi, näiteks plokiaheltehnoloogiat, et automaatset tunnustamist hõlbustada.

16.

Uurida koostöös liikmesriikide ja riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskustega nende rolli suurendamise võimalusi hariduse ja koolituse muude sektorite hõlmamisel ning seda, kuidas neid selle rolli suurendamisel toetada.

17.

Toetada Euroopa rahastamisallikate, nagu programmi „Erasmus+“ või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist vastavalt vajadusele ja nende olemasolevatele vahenditele, õiguslikule alusele, otsustusprotseduuridele ja prioriteetidele, mis on kindlaks määratud aastateks 2014–2020, ilma et see mõjutaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavaid läbirääkimisi. Tugevdada keskhariduse taseme õpirännet Erasmus+ programmi ja selle jätkuprogrammi raames.

18.

Anda liikmesriikide panusele tuginedes nõukogule nelja aasta jooksul aru soovituse järelmeetmetest, kasutades olemasolevaid raamistikke ja vahendeid,

Brüssel, 26. november 2018

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BOGNER-STRAUSS


(1)  COM(2017) 673 final.

(2)  EUCO 19/1/17 REV 1.

(3)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.

(4)  P7_TA(2012)0139.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132).

(7)  Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise Lissaboni konventsioon.

(8)  Nagu on määratletud lisas.

(9)  Nagu on määratletud Lissaboni konventsioonis ja viimati heaks kiidetud 25. mai 2018. aasta Pariisi kommünikees Bologna protsessi rakendamiseks.

(10)  Näiteks vahendid, mis on kättesaadavad Europassi veebiplatvormi kaudu ning vastastikuse mõistmise memorandum ja õppeleping, mis kuuluvad osana Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi.

(11)  Näiteks diplomilisa, kutsetunnistuse lisa, Euroopa ainepunktisüsteem, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ning Europassi veebiplatvormi kaudu kättesaadavad vahendid.


LISA

SÕNASTIK

Kvalifikatsioonide automaatne tunnustamine on ühe liikmesriigi välja antud teatava taseme kvalifikatsiooni omavate isikute õigus taotleda juurdepääsu kõrghariduse järgmisele astmele mis tahes muus liikmesriigis, ilma et selleks tuleks läbida eraldi tunnustamismenetlust. See ei piira kõrgkooli või pädevate asutuste õigust kehtestada konkreetse õppekava jaoks eri hindamis- ja vastuvõtukriteeriume. See ei piira õigust kontrollida, kas kvalifikatsioon on autentne ning keskhariduse taseme kvalifikatsiooni puhul seda, kas see tõepoolest võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele selle andnud liikmesriigis, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel seda, kas antud kvalifikatsioon vastab nõuetele, mis annab juurdepääsu vastuvõtva liikmesriigi konkreetsele õppekavale.

Välismaal läbitud õppeperioodi õpiväljundite automaatne tunnustamine kõrghariduse tasemel on õigus sellele, et välismaal läbitud õppeperioodi õpiväljundeid tunnustataks vastavalt õppelepingus varem kokkulepitule ja akadeemilise õiendi alusel kooskõlas Euroopa ainepunktisüsteemiga. Konkreetselt tähendab see 2015. aasta Euroopa ainepunktisüsteemi kasutusjuhendis kehtestatud eeskirja kohaldamist, milles märgitakse, et kõik välismaal läbitud õppeperioodidel või virtuaalse õpirände ajal saadud ainepunktid, milles on kokku lepitud õppelepingus ja mida kinnitatakse akadeemilisel õiendil, tuleks viivitamata üle kanda ja neid lisatöö või üliõpilase täiendava hindamiseta üliõpilase kvalifikatsiooni puhul arvesse võtta. Keskhariduse tasemel on see õigus sellele, et välismaal läbitud õppeperioodidel ühes liikmesriigis omandatud õpiväljundeid tunnustataks päritoluriigis, tingimusel et need õpiväljundid on üldjoontes vastavuses päritoluriigi riikliku õppekavaga. See ei piira haridus- ja koolitusasutuse õigust kehtestada õpirände perioodi eelselt erinõudeid või kontrollida, kas need nõuded on õpirände perioodi lõppedes täidetud.

Plokiahel on viis, kuidas võimaldada teabe registreerimist ja kogukonnas jagamist. Kogukonna igal liikmel on teabest oma koopia. Kanded on püsivad, läbipaistvad või otsitavad. Iga ajakohastamine on ahela lõppu lisatud uus plokk.

Kutsetunnistuse lisa on kutsehariduse ja -õppe lõputunnistusele või kutsetunnistusele lisatud dokument, mille on välja andnud pädev asutus või organ selleks, et kolmandad isikud – eelkõige teises riigis – saaksid paremini aru kvalifikatsiooni omandanu õpiväljunditest ning läbitud õpingute ja koolituse ning omandatud oskuste laadist, tasemest, kontekstist, sisust ja staatusest.

Ainekataloog on 2015. aasta Euroopa ainepunktisüsteemi kasutusjuhendis kirjeldatud järgmiselt: ainekataloog sisaldab üksikasjalikku, kasutajasõbralikku ja ajakohastatud teavet õppeasutuse õpikeskkonna kohta (üldine teave õppeasutuse kohta, selle vahendid ja pakutavad teenused, samuti akadeemiline teave ja õppekavad ning individuaalse hariduskäigu koostisosad), mis peaksid olema õppuritele kättesaadavad enne õpinguid ja õpingute vältel ning aitama neil teha õigeid valikuid ja oma aega kõige tõhusamalt kasutada. Ainekataloog tuleks avaldada haridusasutuse veebisaidil, näidates ära aine nimetuse riigikeeles (või vajaduse korral piirkondlikus keeles) ja inglise keeles, nii et kõik huvitatud isikud võiksid sellele kergesti ligi pääseda. Haridusasutusel on õigus otsustada kataloogi vormingu ning teabe järjestuse üle. See tuleb avaldada piisavalt aegsasti, et õppima asujad saaksid teha oma valikud.

Pädev asutus on üksikisik või organisatsioon, kes on selleks seaduslikult volitatud, või selleks loodud asutus, kellel on võimekus või jõud määratud ülesandeid täita.

Diplomite hindaja on isik, kes hindab kvalifikatsioone või teeb otsused nende tunnustamiselt.

Diplomilisa on kõrgkoolidiplomile lisatud dokument, mille on välja andnud pädev asutus või organ selleks, et kolmandatel isikutel – eelkõige teises riigis – oleks võimalik paremini aru saada kvalifikatsiooni omandanu õpiväljunditest ning läbitud õpingute ja koolituse ning omandatud oskuste laadist, tasemest, kontekstist, sisust ja staatusest.

Euroopa lähenemisviis ühisõppekavade kvaliteedikindlusele on Euroopa kõrgharidusruumi haridusministrite poolt 2015. aastal heaks kiidetud lähenemisviis ning selle eesmärk on parandada ühisõppekavade kvaliteedi tagamist ja kõrvaldada takistused nende tunnustamise osas.

Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem (ECVET) on tehniline raamistik kvalifikatsiooni taotlevate isikute õpiväljundite ülekandmiseks, tunnustamiseks ja vajadusel ka kogumiseks. Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteem põhineb kutsekvalifikatsioonide kirjeldusel õpiväljundite üksustes, samuti ülekandmis-, tunnustamis- ja kogumisprotsessidel ning mitmetel täiendavatel dokumentidel, nagu näiteks vastastikuse mõistmise memorandumid ja õppelepingud.

Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS) on 2015. aasta Euroopa ainepunktisüsteemi kasutusjuhendis kirjeldatud kui õppijakeskne ainepunktide kogumis- ja ülekandmissüsteem, mis põhineb õppimis-, õpetamis- ja hindamisprotsesside läbipaistvuse põhimõttel. Selle eesmärk on hõlbustada õppekavade ja õpirände kavandamist, elluviimist ning hindamist, tunnustades õpiväljundeid, kvalifikatsioone ja õppeperioode.

Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik (EHEA QF) on Euroopa kõrgharidusruumi (48 riiki) kvalifikatsioonide üldine raamistik. See koosneb neljast astmest (lühitsükkel, bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe), sealhulgas riiklikus kontekstis vahekvalifikatsioonid, kõrgharidusastmete üldiste õpiväljundite ja pädevuste kirjeldused iga astme puhul ning esimese ja teise tsükli ainepunktide maht.

Kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR) on kvaliteediagentuure koondav register, milles on loetletud isikud, kelle puhul on tõendatud, et nende tegevus vastab Euroopa ühtsetele kvaliteeditagamise põhimõtetele. Need põhimõtted on esitatud Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardites ja suunistes.

Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET) on tegevuste kogum, mis ühendab liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja Euroopa Komisjoni, et arendada välja ja parandada kvaliteedi tagamist kutsehariduses ja -koolituses.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) on abivahend, mis lihtsustab Euroopa kvalifikatsioonisüsteemide vahelist teabevahetust ja nende võrdlemist. Abivahendi kaheksat ühist Euroopa võrdlustaset on kirjeldatud õpiväljundite kaudu: teadmised, oskused ja vastutus ning iseseisev tegutsemine. See tagab riikide kvalifikatsioonisüsteemide ja -raamistike ja Euroopa kvalifikatsioonide seotuse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku vastavate tasemetega. Õppijad, õppeasutuse lõpetanud, teenuseosutajad ja ettevõtjad saavad kasutada neid tasemeid, et aru saada eri riikides ja eri haridus- ja koolitussüsteemides välja antavatest kvalifikatsioonidest ja neid omavahel võrrelda.

Õppeleping kõrghariduses on 2015. aasta Euroopa ainepunktisüsteemi kasutusjuhendis määratletud kui ametlik leping, mille sõlmivad kolm õpirändega seotud osapoolt – üliõpilane, saatev ja vastuvõttev asutus või organisatsioon/ettevõte –, et lihtsustada ainepunktide ülekandmist ja tunnustamist. Lepingule kirjutavad alla kolm osapoolt enne õpirände algust ja selle eesmärk on anda üliõpilastele kinnitus, et õpirände jooksul edukalt kogutud ainepunkte tunnustatakse. Õppeleping keskhariduse tasemel on leping, mille sõlmivad kolm õpirändega seotud osapoolt – õpilane/praktikant või tema perekond, saatev ja vastuvõttev kool või organisatsioon/ettevõte –, et lihtsustada õpiaja korraldamist ja selle tunnustamist. Kõik kolm õppelepingule alla kirjutanud osapoolt kohustuvad täitma kõiki kokkulepitud sätteid, tagades seeläbi, et õpilase/praktikandi õppeperioodi või õpiväljundeid tunnustatakse ilma täiendavaid nõudeid esitamata.

Õpiväljundid väljendavad seda, mida õppur teadmiste, oskuste ja pädevuse mõistes kindlaks määratud õppeprotsessi lõppedes teab, millest aru saab ja mida teha oskab.

Riiklik kvalifikatsiooniraamistik on vahend kvalifikatsioonide liigitamiseks omandatud teadmiste tasemetele seatud kriteeriumide alusel, mille eesmärk on integreerida ja koordineerida riiklikke kvalifikatsioonide allsüsteeme ning parandada kvalifikatsioonide läbipaistvust, kättesaadavust, arengut ja kvaliteeti tööturu ning kodanikuühiskonna tarvis.

Kõrgkool on mis tahes kõrgharidusasutus, mis annab vastavalt riiklikele õigusaktidele või tavadele tunnustatud kraade või muid tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsioone, olenemata sellest, millist nime selliste asutuste puhul võidakse kasutada, samuti mis tahes muud liiki kõrgharidusasutus, mida riigi ametiasutused tunnustavad oma riigi kõrgharidussüsteemi osana.

Kvalifikatsioon on hindamis- ja valideerimisprotsessi ametlik tulemus, mis saadakse, kui pädev asutus või organ otsustab, et isik on saavutanud vastava standardi kohased õpiväljundid.

Varasemate õpingute tunnustamine on selliste õpiväljundite tunnustamine, mis on saadud enne tunnustamise taotlemist omandatud formaalhariduse ja koolituse või mitteformaalse või informaalse õppe tulemusel (1).

Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardid ja suunised (ESG) on Bologna protsessi raames kõrghariduse jaoks välja töötatud sisemise ja välise kvaliteedikindluse standardid ja suunised. Neis antakse juhiseid valdkondades, mis on olulised kõrghariduse kõrge kvaliteedi ja õpikeskkonna edendamise seisukohalt. Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardeid ja suuniseid tuleks käsitleda laiemas kontekstis, mis hõlmab kvalifikatsiooniraamistikke, Euroopa ainepunktisüsteemi ja diplomilisa, mis kõik koos aitavad edendada läbipaistvust ja vastastikust usaldust Euroopa kõrgharidusruumis.

Akadeemiline õiend on 2015. aasta Euroopa ainepunktisüsteemi kasutusjuhendis määratletud kui ajakohastatud väljavõte õppurite edusammudest õpingutes – läbitud õppeained, omandatud Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktide arv ning saadud hinded. See on oluline dokument haridusalaste edusammude registreerimiseks ja õpiväljundite tunnustamiseks, sealhulgas õpirände jaoks. Enamik õppeasutusi väljastab akadeemilise õiendi oma asutusesisesest andmebaasist.


(1)  Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).


EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTE TEATISED

Euroopa Komisjon

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/9


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.8993 – Huaxin/Juniper/JV)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 444/02)

16. oktoobril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult inglise keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu;

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M8993 all. EUR-Lex pakub on-line-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/9


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9137 – Rehau / MB Barter & Trading)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 444/03)

27. novembril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult saksa keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri, kuupäeva ja tegevusalade registri kaudu,

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M9137 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/10


Vastuväidete esitamisest loobumine teatatud koondumise kohta

(juhtum M.9153 – Caisse des dépôts et consignations / Meridiam / FICA HPCI)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 444/04)

30. novembril 2018 otsustas komisjon loobuda vastuväidete esitamisest eespool nimetatud teatatud koondumise kohta ning kuulutada koondumine siseturuga kokkusobivaks. Otsuse aluseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 6 lõike 1 punkt b. Otsuse täielik tekst on kättesaadav ainult prantsuse keeles ning see avaldatakse pärast seda, kui sellest on kustutatud võimalikud ärisaladused. Otsus on kättesaadav:

Euroopa konkurentsialasel veebisaidil (http://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/). Veebisaidil pakutakse mitut võimalust otsida konkreetset ühinemisotsust, sealhulgas ettevõtja nime, juhtumi numbri ja kuupäeva järgi ning tegevusalade registri kaudu.

elektroonilises vormis EUR-Lex’i veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et) dokumendinumbri 32018M9153 all. EUR-Lex pakub online-juurdepääsu Euroopa õigusele.


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.


III Ettevalmistavad aktid

Euroopa Keskpank

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/11


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

9. november 2018,

seoses ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend

(CON/2018/51)

(2018/C 444/05)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

10. juulil 2018 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Parlamendilt taotluse esitada arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahend (1) (edaspidi „ettepandud määrus“).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse makromajanduse stabiliseerimise eesmärk mõjutab Euroopa Keskpankade Süsteemi esmast ülesannet säilitada hindade stabiilsus ning, ilma et see mõjutaks ülesannet säilitada hindade stabiilsus, ülesannet toetada liidu üldist majanduspoliitikat, millele osutab aluslepingu artikli 127 lõige 1 ja artikli 282 lõige 2 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artikkel 2. Samuti sisaldab ettepandud määrus sätteid, mis mõjutavad EKP rolli avalik-õiguslike üksuste fiskaalagendina vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 21.2.

EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi (EISF) loomise eesmärk on kaitsta avaliku sektori investeeringuid suurte asümmeetriliste makromajanduslike šokkide korral eurot rahaühikuna kasutavates liikmesriikides ning vahetuskursimehhanismis (ERM II) osalevate euroalavälistes liikmesriikides (edaspidi ühiselt „osalevad liikmesriigid“) ning vältida negatiivsete mõjude ülekandumise riski (2). EISF on osa laiemast uute instrumentide paketist, mille eesmärk on tagada liidu raamistikus vastupidavam euroala. See vastupidavus aitaks kaasa majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamisele. Ettepandud määruses nähakse ette, et EISFist antav toetus sõltub eelarve- ja makromajandusliku järelevalve raamistiku valitud otsuste ja soovituste järgimisest (3). Selles kontekstis märgitakse, et ELi eelarveraamistiku eesmärk on tagada, et liikmesriigid järgivad usaldusväärset eelarvepoliitikat ja koguvad soodsates majandustingimustes eelarvepuhvri (4).

Viie presidendi 22. juuni 2015. aasta aruandes (5) rõhutatakse vajadust viia lõpule EMU majanduslik ja institutsionaalne ülesehitus. Võttes arvesse finants- ja majanduskriisi kogemust soovitati võtta täiendavaid integreerimismeetmeid, et parandada liikmesriikide vastupanuvõimet tõsise majanduslanguse korral. Liikmesriikidelt oodati algatuste toetamist, mis muudaksid riikide majandused vastupidavamaks, ning nende püüete täiendamist lisameetmetega, mille eesmärk on viia lõpule maksu- ja majandusliidu loomine, eelkõige makromajandusliku stabiliseerimise vahendi loomine. Selline vahend esineb kõikides rahaliitudes, et tõrjuda paremini majandusšokke, mida ei ole võimalik juhtida riigisisesel tasandil. Õige ülesehituse korral suurendaks ühine makromajandusliku stabiliseerimise vahend üksikute osalevate liikmesriikide ning kogu euroala majanduslikku vastupanuvõimet, toetades sellega ka ühtset rahapoliitikat.

Seda arvestades toetab EKP arutelu algatust, mis käsitleb ühise makromajandusliku stabiliseerimise vahendi loomist osalevatele liikmesriikidele. Selle vahendi loomisel on tähtis tagada, et see võimaldaks tõhusat makromajanduslikku stabiliseerimist, eelkõige kogu euroala hõlmavate sügavate majanduslanguste korral. Selleks peab eelarve stabiliseerimise vahend olema piisava suurusega. Seetõttu tuleb märkida, et EISFi ettepanek näeb ette kuni 30 miljardi euro suuruse kompensatsioonilaenude paketi, mis on ligikaudu ainult 0,3 % euroala sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tõhus stabiliseerimine nõuab ka, et EISFi toetus aktiveeritaks ja seda rakendataks õigeaegselt. Kohane EISFi aktiveerimiskriteerium peaks tegema tulemuslikult vahet tsükliliste ja struktuursete arengute vahel. Ette nähtud EISFi aktiveerimiskriteerium on seotud 60 kvartali keskmise töötuse määraga. Nii pikk aeg ei ole põhjendatud, kuna praegune töötus võib olla 60 kvartali keskmisest kaugel riikides, mis on töötusega seoses kogenud tugevaid tõusu- või langusesuunalisi kõikumisi eelneva 15 aasta jooksul. Ettenähtud ESIFi käivitaja puhul ei võetaks piisavalt arvesse ühelt poolt tööturu jäikust, mille suhtes ei ole mõnes liikmesriigis reforme ette võetud, ega teiselt poolt vastupanuvõimet tugevdavaid reforme, mis on läbi viidud osades liikmesriikides. On oluline, et EISFi toetus täiendab algatusi liikmesriikide eelarve- ja majanduspoliitika valdkonnas ning eelkõige reforme, mille eesmärk on lahendada riikide struktuurseid väljakutseid ja tugevdada liidu eelarve- ja makromajandusliku järelevalveraamistiku järgimist. EISFi toetus tuleks siduda liidu eelarve- ja makromajandusliku järelevalveraamistiku täieliku järgimisega osaleva liikmesriigi poolt eelnenud ajavahemikul. Selles osas ilmneb kavandatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide ebapiisavus – eelkõige kriteerium, mille kohaselt peab puuduma nõukogu otsus, mis fikseerib, et EISFilt toetuse taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul ei ole võetud tõhusaid meetmeid, et korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 8 või artikli 126 lõikele 11 (6). See rahastamiskõlblikkuse kriteerium võimaldaks anda EISFi toetust liikmesriikidele, mis on suutnud napilt stabiilsuse ja kasvu (SGP) pakti rikkumist vältida, kuigi struktuurilisi kohandamise nõuded on kestvalt täidetud puudulikult. On oluline, et ettepandud stabiliseerimisvahend stimuleeriks liikmesriike koguma soodsates majandustingimustes eelarvepuhvrit. Lisaks oleks vaja selgust suhte kohta ettepandud määruse ja paindlikkuse vahel SGP raames, eelkõige mis puudutab niinimetatud „investeerimisklauslit“, (7) millel on EISFiga sarnane eesmärk, st säilitada investeeringuid rasketes majandustingimustes. Oluline on lisada säte, mis tagaks, et EISF toetuse tase vastaks võla jätkusuutlikkuse säilitamiseks vajalikule tasemele.

Konkreetsed märkused

1.   Emissioonitulu kasutamine liikmesriikide poolt stabiliseerimise toetusfondi tehtavate osamaksete arvutamiseks

Stabiliseerimise toetusfond moodustuks peamiselt osalevate liikmesriikide iga-aastastest osamaksetest. Need osamaksed arvutatakse vastavalt osalevate liikmesriikide vahelisele stabiliseerimise toetusfondi tehtavate osamaksete lepingule (8) (edaspidi „lepinguprojekt“). Lepinguprojekti kohaselt võrdub iga liikmesriigi, kelle rahaühik on euro, aasta osamakse stabiliseerimise toetusfondi 6 protsendiga selle liikmesriigi RKP-le määratud emissioonitulu summast eelmise majandusaasta lõpu seisuga kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32. ERM II-s osalevate euroalaväliste liikmesriikide aasta osamakse arvutatakse valemi põhjal, mis võtab arvesse eurosüsteemi kogu emissioonitulu, ning määrab ERM II-s osalevate euroalaväliste liikmesriikide osa ainult SKP ja mitte rahvastiku alusel.

1.1.   Institutsiooniline sõltumatus

Institutsioonilise sõltumatuse põhimõtet väljendavad selgelt aluslepingu artikkel 130 ja EKPSi põhikirja artikkel 7. Need kaks artiklit keelavad EKPSi keskpangal ja selle otsuseid tegevate organite liikmetel taotleda või saada juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, mõne liikmesriigi valitsuselt või mõnelt muult organilt. Lisaks sellele peavad liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide valitsused seda põhimõtet austama ja ei tohi mõjutada EKP või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel (9). Kuigi lepinguprojektis on sätestatud, et osamaksete tegemine stabiliseerimise toetusfondi on liikmesriigi kohustus, nõuab institutsioonilise sõltumatuse põhimõte, et liikmesriikide valitsused ei survestaks oma riigi keskpanka. Selles osas tuleneb lepinguprojekti viitest, mille kohaselt liikmesriigi osamakse „võrdub 6 %ga selle riigi keskpangale määratud emissioonitulu osast“, et see on ainult osaleva liikmesriigi maksekohustuse arvutamise alus. See vähendab RKPde otsuseid tegevate organite survestamise riski seoses nende sõltumatu otsustusmenetlusega investeerimis- ja riskistrateegiate ning kasumi jaotamise osas. Lõpetuseks, EKP soovitab ettepandud määrusest välja jätta talle pandud kohustus teatada komisjonile hiljemalt iga aasta 30. aprilliks EKPSi põhikirja artikli 32 alusel RKPdele määratud emissioonitulu summa, mida kasutada osalevate liikmesriikide osamakse arvutamise eesmärgil. See väljajätmine väldib EKP institutsionaalse sõltumatuse mõjutamise riski. EKP on valmis selles osas komisjoniga koostööd tegema kooskõlas ettepandud määruse põhjendusega 27, mille kohaselt peaks Euroopa Keskpank (EKP) teatama komisjonile emissioonitulu summad, millele eurosüsteemi RKPdel on õigus.

1.2.   Finantssõltumatus

Finantssõltumatuse põhimõtte kohaselt peab RKPdel olema piisavalt vahendeid oma EKPSiga seotud ja riigisiseste ülesannete täitmiseks. Liikmesriik ei tohi panna oma keskpanka olukorda, kus keskpangal ei ole nende ülesannete täitmiseks vajalikul määral finantsvahendeid (10). Ettepandud määruse kohaselt peab lepinguprojektis osutatud riigi osamakseid stabiliseerimise toetusfondi tegema osalev liikmesriik. See ei ole RKPde ega EKP osamakse ega kohustus. Seetõttu ei ilmne, et ettepandud määrus mõjutaks RKP võimet autonoomselt kasutada piisavaid finantsvahendeid oma volituste täitmiseks.

1.3.   Täiendavad kaalutlused

1.3.1.

EKP arusaama kohaselt ei ole stabiliseerimise toetusfondi riigi osamaksete arvutamine seotud keskpanga tegeliku tulu või kasumiga. RKPdele määratud emissioonitulu summat tuleb käsitleda igal aastal muutuva arvutamise parameetrina. Seetõttu peaks lepinguprojektis osutatud 6 % viide stabiliseerimise toetusfondi riigi osamaksete arvutamise jaoks osutama ainult RKPdele määratud lõplikule emissioonitulu summale. See peaks kehtima ka juhul, kui EKP kahjum arvutatakse EKPSi põhikirja artikli 33.2 alusel osaliselt või täielikult tasa asjakohase aasta emissioonituluga (11).

1.3.2.

EKP märgib, et osalevate liikmesriikide stabiliseerimise toetusfondi osamaksete sidumine emissioonituluga, kasutades ettemääratud protsendimäära, toob automaatselt kaasa osalevate liikmesriikide osamaksete volatiilsuse. See volatiilsus mõjutab stabiliseerimise toetusfondi uute vahendite ülekandmist.

1.3.3.

Ettepandud määrus võtab aluseks eurosüsteemi iga-aastase emissioonitulu, et arvutada aasta osamaksed nii liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik on euro, kui ka ERM IIs osalevate euroalaväliste liikmesriikide jaoks. Liikmesriikide puhul, kelle rahaühik on euro, jaotatakse emissioonitulu nende riikide keskpankade vahel kooskõlas nende osaga EKP kapitali märkimise aluses, mida kaalutakse võrdsetes osades vastavalt iga liikmesriigi osale liidu rahvastikus ja SKPs kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 29. Seevastu ERM IIs osalevate euroalaväliste liikmesriikide stabiliseerimise toetusfondi osamaksete arvutamise alus on eurosüsteemi emissioonitulu, mille astmestus põhineb ainult selle liikmesriigi SKP andmetel. See erinevus võib kaasa tuua ERM IIs osalevate euroalaväliste liikmesriikide suhteliselt suured või väikesed osamaksed.

2.   Laenude haldamine

2.1.

EKP on valmis koos komisjoniga ette valmistama laenude haldamise korra ja EKP juures hoitaval kontol asjaomaselt liikmesriigilt vastu võtma tasumisele kuuluva EISFi laenu põhisumma ja intressid kooskõlas määruses ettepanduga. Selles osas märgib EKP, et EKPSi põhikirja artikli 21.2 kohaselt võib EKP tegutseda liidu institutsioonide fiskaalagendina, mis toimub samuti Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames EKP poolt hallatavate laenude puhul (12).

2.2.

Kõiki EIFSi summasid, mis hoiustatakse asjaomaste liikmesriikide poolt nende RKPde juures avatud erikontodel saadud EIFSi toetuse haldamiseks, tuleb käsitleda kooskõlas asjaomaste õigusaktidega, näiteks Euroopa Keskpanga suunisega EKP/2014/9 (13).

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. See tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebisaidil.

Frankfurt Maini ääres, 9. november 2018

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  COM(2018) 387 final.

(2)  Vt ettepandud määruse seletuskirja lk 2.

(3)  Ettepandud määruse artikli 3 lõige 1.

(4)  Vt viie presidendi 22. juuni 2015 aruanne „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“, mille koostas Jean-Claude Juncker koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga, lk 4, avaldatud komisjoni veebilehel www.ec.europa.eu.

(5)  22. juuni 2015 aruanne „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“, mille koostas Jean-Claude Juncker koostöös Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi ja Martin Schulziga.

(6)  Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 126 on ette nähtud, et kui liikmesriik ei ole vastanud nõukogu poolt talle adresseeritud soovitustele seoses nõukogu varasema otsusega, mille kohaselt see liikmesriik ei ole täitnud aluslepingu eelarvepuudujäägi kriteeriumi nõudeid, võib nõukogu võtta vastu otsuse, millega tuvastatakse, et mingeid tõhusaid meetmeid ei ole võetud.

(7)  „Investeerimisklausel“ sisaldub nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 (eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta) (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1) artiklis 5.

(8)  Lepinguprojekt on avaldatud https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/budget-may2018-contributions-stabilisation-fund_en.pdf.

(9)  Vt EKP lähenemisaruanne, mai 2018, lk 21.

(10)  Vt EKP lähenemisaruanne, mai 2018, lk 25.

(11)  EKPSi põhikirja artikkel 33.2 sätestab, et kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta emissioonitulu arvelt proportsionaalselt nende summadega, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.

(12)  Vt nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) (ELT L 118, 12.5.2010, lk 1) artikkel 8.

(13)  Euroopa Keskpanga 20. veebruari 2014. aasta suunis EKP/2014/9 varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (ELT L 159, 28.5.2014, lk 56).


10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/15


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

20. november 2018,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta

(CON/2018/54)

(2018/C 444/06)

Sissejuhatus ja õiguslik alus

14. märtsil 2018 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta (edaspidi „ettepandud direktiiv“) (1). Euroopa Keskpank (EKP) leiab, et ettepandud direktiiv jääb tema pädevusse ja otsustab kasutada oma arvamuse esitamise õigust Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi alusleping) artikli 127 lõike 4 teise lause ja artikli 282 lõike 5 alusel.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Keskpankade ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklil 25, mille kohaselt võib EKP nõustada nõukogu ja komisjoni finantssüsteemi stabiilsust käsitlevate liiduõigusaktide ulatuse ja rakendamise osas ning ülesannete osas, mis on EKP-le pandud aluslepingu artikli 127 lõikega 6 ja käsitlevad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seotud poliitikat. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

1.   Üldised märkused

1.1.

EKP on alati toetanud pankade varade (eelkõige viivislaenude) järelturgude väljakujundamist, mida Euroopa Liidu nõukogu käsitles Euroopa viivislaenude vähendamise tegevuskavas (2). Võttes arvesse viivislaenude kuhjumist mõnede Euroopa krediidiasutuste bilanssides, moodustab järelturgude väljakujundamine olulise osa terviklikus viivislaenude käsitluses (3) ja võib aidata viivislaene vähendada. Hästitoimivad järelturud võivad vältida ka viivislaenude kuhjumist tulevikus (4).

1.2.

Lisaks sellele võib hästitoimivatel järelturgudel olla positiivne mõju finantsstabiilsusele, mis võiks lihtsustada krediidiasutuste bilansside viivislaenude riskide ülekandmist. Praegused suured viivislaenude mahud krediidiasutuste bilanssides vähendavad nende võimet täita reaalmajandusele krediidiandmise rolli ning see takistab tegevuspaindlikkust ja üldist kasumlikkust, mis on olulised hästitoimiva pangasektori jaoks. On oluline, et järelturgude suhtes kohaldatav õigusraamistik võimaldaks viivislaene krediidiasutuste bilanssidest tõhusalt üle kanda (5).

2.   Konkreetsed märkused

2.1.   Aruandlusnõuded

Ettepandud direktiiv sätestab aruandlusnõuded krediidihaldajate, krediidiostjate ja krediidiasutuste jaoks. Näiteks peab krediidiostja või kohastel juhtudel tema esindaja teavitama oma asukoha või asutamiskoha liikmesriigi pädevat asutust oma kavatsusest krediidileping vahetult täitmisele pöörata (6). Lisaks sellele peab krediidiostja või kohastel juhtudel tema esindaja, kes kannab krediidilepingu ühelt krediidiostajalt üle teisele, teavitama pädevat asutust ülekandmisest ning teatama uue krediidiostja või kohastel juhtudel tema esindaja nime ja aadressi (7). Euroopa Liidu seadusandjad peaksid hoolikalt kaaluma nende aruandlusnõuete võimalikku mõju viivislaenude järelturu tõhusale toimimisele, kuna suur aruandluskoormus võib demotiveerida uusi turuletulijaid või kaasa tuua pädevatele asutustele esitatavate andmete dubleerimise.

2.2.   Viivislaenu andmeid käsitlevad tehnilised standardid

Ettepandud direktiiv annab Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) pädevuse välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, mis sätestaks millises vormis peavad krediidiasutusest krediidiandjad esitama teabe, mis hõlmaks üksikasjalikult finantsalase hoolsuskohustuse täitmise ja krediidilepingu hindamise teabe oma pangaportfellis olevate krediidiriski positsioonide kohta (8).

Selles osas märgib EKP, et määrus (EL) 2016/867 (9) sätestab uue andmekogumi, mis hõlmab üksikasjaliku teabe euroala konkreetsete pangalaenude kohta. Selle andmekogu eesmärk on anda üksikasjalikke granulaarseid andmeid euroala liikmesriikide osas, mis oleksid täielikult võrreldavad, kuna nad põhinevad harmoneeritud mõistetel ja määratlustel. Neid uusi seadusandlikke muudatusi arvesse võttes on oluline, et EBA poolt välja töötatud mistahes andmevormid arvestaksid granulaarsete krediidi- ja krediidiriskiandmete kogumist muude algatuste alusel, mis väldiks dubleerimist ja vähendaks krediidiasutuste aruandlusnõudeid.

2.3.   Andmete kogumine pädevate asutuste poolt tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise mehhanismi kontekstis

Ettepandud direktiivi kohaselt peavad krediidiasutuste järelevalvega tegelevad pädevad asutused kord aastas koguma krediidiandjatelt teavet, milles täpsustatakse tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise teel täitmisele pööratud krediidilepingute arv ja sellise täitmisele pööramise tähtajad, sealhulgas: a) algatatud, pooleliolevate ja lõpetatud menetluste arv, sh vallasvara ja kinnisvara osas; b) menetluste kestus alates teatamisest kuni lõpetamiseni realiseerimisviiside kaupa (avalik müük, eramüük või sundvõõrandamine); c) iga menetluse keskmised kulud eurodes; ja d) tasumäärad. Liikmesriigid peavad need andmed agregeerima, koostama nende agregeeritud andmete põhjal statistika ja edastama selle statistika komisjonile (10). Juhul kui EKP on krediidiasutuste järelevalvega tegelev pädev asutus, on EKP usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannete õiguslik alus sätestatud aluslepingu artikli 127 lõikes 6, mille kohaselt võib nõukogu panna EKP-le eriülesandeid, mis käsitlevad krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet. Kuna osutatud teabe kogumine on seotud kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise mehhanismi tõhususega, mitte krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, peaksid liidu seadusandjad selgitama, et selle teabe kogumise ülesannet ei panda EKP-le.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, mille puhul EKP on soovitanud ettepandud direktiivi muuta, on esitatud eraldi tehnilises töödokumendis koos selgitustega. See tehniline töödokument on avaldatud inglise keeles EKP veebisaidil.

Frankfurt Maini ääres, 20. november 2018

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  COM(2018) 135 final.

(2)  Vt nõukogu 11. juuli 2017 pressiteadet „Nõukogu järeldused, milles käsitletakse tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas“, avaldatud nõukogu veebilehel http://www.consilium.europa.eu.

(3)  Vt näiteks EKP novembri 2016 „Financial Stability Review“ B osa, avaldatud EKP veebilehel https://www.ecb.europa.eu.

(4)  Vt arvamuse CON/2018/31 punkt 2.2.1. Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(5)  Vt arvamuse CON/2018/31 punkt 2.2.2.

(6)  Vt ettepandud määruse artikli 18 lõige 1.

(7)  Vt ettepandud määruse artikli 19 lõige 1.

(8)  Vt ettepandud direktiivi artikli 14 lõige 1.

(9)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/867, 18. mai 2016, granulaarsete krediidi- ja krediidiriski andmete kogumise kohta (EKP/2016/13) (ELT L 144, 1.6.2016, lk 44).

(10)  Vt ettepandud direktiivi artikkel 33.


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/17


Euro vahetuskurss (1)

7. detsember 2018

(2018/C 444/07)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1371

JPY

Jaapani jeen

128,36

DKK

Taani kroon

7,4641

GBP

Inglise nael

0,89085

SEK

Rootsi kroon

10,2665

CHF

Šveitsi frank

1,1299

ISK

Islandi kroon

139,50

NOK

Norra kroon

9,6970

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,851

HUF

Ungari forint

323,50

PLN

Poola zlott

4,2895

RON

Rumeenia leu

4,6485

TRY

Türgi liir

6,0619

AUD

Austraalia dollar

1,5766

CAD

Kanada dollar

1,5230

HKD

Hongkongi dollar

8,8866

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6558

SGD

Singapuri dollar

1,5583

KRW

Korea vonn

1 278,67

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

16,0673

CNY

Hiina jüaan

7,8244

HRK

Horvaatia kuna

7,3913

IDR

Indoneesia ruupia

16 454,01

MYR

Malaisia ringit

4,7372

PHP

Filipiini peeso

60,059

RUB

Vene rubla

75,8850

THB

Tai baat

37,359

BRL

Brasiilia reaal

4,4358

MXN

Mehhiko peeso

23,1435

INR

India ruupia

80,5090


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


Kontrollikoda

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/18


Eriaruanne nr 32/2018

„ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata“

(2018/C 444/08)

Euroopa Kontrollikoda annab teada, et äsja avaldati kontrollikoja eriaruanne nr 32/2018: „ELi hädaolukorra usaldusfond Aafrika jaoks: paindlik, kuid piisavalt fookustamata“.

Aruanne on lugemiseks ja allalaadimiseks kättesaadav Euroopa Kontrollikoja veebisaidil http://eca.europa.eu.


V Teated

HALDUSMENETLUSED

Euroopa Komisjon

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/19


KONKURSIKUTSE 2019 – EAC/A05/2018

Euroopa solidaarsuskorpus

(2018/C 444/09)

1.   Sissejuhatus ja eesmärgid

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrusel (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta tööprogrammil. Euroopa solidaarsuskorpus hõlmab ajavahemikku 2018–2020. Euroopa solidaarsuskorpuse üld- ja erieesmärgid on sätestatud nimetatud määruse artiklites 3 ja 4.

2.   Meetmed

Konkursikutsega on hõlmatud Euroopa solidaarsuskorpuse järgmised meetmed.

Vabatahtlikud projektid

Vabatahtlikud partnerlused (partnerluse raamlepingu 2018–2020 kohased erilepingud 2019. aastaks (1))

Vabatahtlikud rühmad esmatähtsates valdkondades

Praktika ja töökohad

Solidaarsusprojektid

Kvaliteedimärgis

3.   Kõlblikkuskriteeriumid

Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad rahastamist taotleda kõik avaliku või erasektori asutused (2). Lisaks sellele võivad Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreeritud noorte rühmad taotleda solidaarsusprojektide rahastamist.

Euroopa solidaarsuskorpus on osalemiseks avatud järgmistele riikidele:

Euroopa Liidu 28 liikmesriiki võivad täiel määral osaleda kõigis Euroopa solidaarsuskorpuse meetmetes.

Lisaks sellele on teatavad Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed avatud osalemiseks organisatsioonidele järgmistest riikidest:

EFTA/EMP riigid: Island, Liechtenstein ja Norra;

Euroopa Liidu kandidaatriigid: Türgi, Serbia ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik;

partnerriigid.

Osalemise üksikasjalikud tingimused on esitatud Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta juhendis.

Suurbritannia taotlejad: tuleb silmas pidada, et rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid peavad olema täidetud kogu toetusperioodi jooksul. Kui Ühendkuningriik lahkub EList toetusperioodi jooksul ega sõlmi ELiga lepingut, millega tagatakse, et Suurbritannia taotlejad on jätkuvalt rahastamiskõlblikud, lõpetatakse ELi vahenditest rahastamine (samal ajal võidakse projektis jätkuvalt osaleda) või nõutakse projektis osalemise lõpetamist toetuslepingus kehtestatud asjaomaste lõpetamist käsitlevate sätete alusel.

4.   Eelarve ja projektide kestus

Kui eelarvepädevad institutsioonid võtavad 2019. aasta eelarve vastu, on käesoleva rahastamisotsuse jaoks kättesaadavad 2019. aasta eelarveprojektis ettenähtud assigneeringud; juhul kui eelarvet vastu ei võeta, on kättesaadavad ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis sätestatud assigneeringud.

Selle konkursikutsega seotud, Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta tööprogrammil põhinev kogueelarve on hinnanguliselt 96 322 671 eurot.

Konkursikutsega seotud kogueelarve ja selle jaotus on soovituslikud ning neid saab muuta juhul, kui muudetakse Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta tööprogrammi. Võimalikel taotlejatel palutakse konkursikutsega hõlmatud iga meetme eelarve osas regulaarselt tutvuda Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta tööprogrammi ja selle muudatustega, mis avaldatakse veebisaidil:

[https://ec.europa.eu/youth/annual-work-programmes_en].

Eraldatava toetuse suurus ja projektide kestus sõltub projekti liigist ja projekti kaasatud partnerite arvust.

5.   Taotluste esitamise tähtajad

Kõik alljärgnevad taotluste esitamise tähtajad lõpevad kell 12.00 Brüsseli aja järgi.

Vabatahtlikud projektid

5. veebruar 2019

30. aprill 2019

1. oktoober 2019

Vabatahtlikud partnerlused (partnerluse raamlepingu 2018–2020 kohased erilepingud)

20. aprill 2019

Vabatahtlikud rühmad esmatähtsates valdkondades

28. september 2019

Praktika ja töökohad

5. veebruar 2019

30. aprill 2019

1. oktoober 2019

Solidaarsusprojektid

5. veebruar 2019

30. aprill 2019

1. oktoober 2019

Kvaliteedimärgisega seotud taotlusi saab esitada pidevalt.

Taotluste esitamise üksikasjalik kirjeldus on esitatud Euroopa solidaarsuskorpuse juhendis.

6.   Täielik teave

Konkursikutse üksikasjalikud tingimused, sealhulgas prioriteedid, on esitatud Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta juhendis järgmisel veebisaidil:

https://ec.europa.eu/youth/solidarity-corps

Euroopa solidaarsuskorpuse 2019. aasta juhend on käesoleva konkursikutse lahutamatu osa ning selles esitatud osalemis- ja rahastamistingimusi kohaldatakse täiel määral käesoleva konkursikutse suhtes.


(1)  Selle meetme raames võivad taotlusi esitada üksnes partnerluse raamlepingu 2018–2020 allkirjastanud osalevad organisatsioonid.

(2)  Ilma et see piiraks käesoleva konkursikutsega hõlmatud üksikmeetmete suhtes kohaldatavaid rahastamiskõlblikkuse erikriteeriume.


KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/22


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9173 – Astorg Asset Management / Montagu Private Equity / Nemera Capital)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 444/10)

1.   

29. novembril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artiklile 4 vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Astorg Asset Management („Astorg“, Luksemburg);

Montagu Private Equity LLP („Montagu“, Prantsusmaa);

Nemera Capital („Nemera Group“ koos oma tütarettevõtjatega, Prantsusmaa), mille üle on praegu valitsev mõju ettevõtjal Montagu.

Astorg omandab ettevõtja Nemera Group üle ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses. Tehingu tulemusena hakkavad ettevõtjat Nemera Group ühiselt kontrollima Astorg ja Montagu.

Koondumine toimub aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

—   Astorg: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja;

—   Montagu: börsivälistesse ettevõtetesse investeeriv ettevõtja;

—   Nemera Group: farmaatsia-, biotehnoloogia- ja geneeriliste ravimite tööstusele müüdavate plastist ravimimanustamisvahendite tootja.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9173 – Astorg Asset Management / Montagu Private Equity / Nemera Capital

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.


10.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 444/24


Eelteatis koondumise kohta

(juhtum M.9085 – Dr August Oetker / Coop-Gruppe / F&B – Food and Beverage Services)

Võimalik lihtsustatud korras menetlemine

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 444/11)

1.   

27. novembril 2018 sai Euroopa Komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 4 (1) vastava teatise kavandatava koondumise kohta.

Teatis puudutab järgmisi ettevõtjaid:

Dr. August Oetker KG („Oetker-Gruppe“, Saksamaa),

Coop-Gruppe Genossenschaft („Coop-Gruppe“, Šveits), kaudselt täielikult talle kuuluva tütarettevõtja Transgourmet Deutschland GmbH & Co. OHG („Transgourmet“, Saksamaa) kaudu,

F&B – Food and Beverage Services GmbH („F&B“, Saksamaa), täielikult Transgourmet'le kuuluv tütarettevõtja.

Oetker-Gruppe omandab talle täielikult kuuluva tütarettevõtja Dr. August Oetker Finanzierungs- und Beteiligungs-GmbH (Saksamaa) kaudu F&B üle täieliku ühiskontrolli ühinemismääruse artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.

Koondumine toimub Transgourmet' aktsiate või osade ostu teel.

2.   

Asjaomaste ettevõtjate majandustegevus hõlmab järgmist:

Oetker-Gruppe tegeleb oma tütarettevõtjate kaudu muu hulgas õlle, veini, vahuveini ja mittealkohoolsete jookide tootmise ja müügiga.

Coop-Gruppe on jae- ja hulgimüügiettevõte.

F&B tegeleb osaluse kaudu ettevõtjas Team Beverage AG jookide turustamisega.

3.   

Komisjon leiab pärast teatise esialgset läbivaatamist, et tehing, millest teatatakse, võib kuuluda ühinemismääruse kohaldamisalasse, kuid lõplikku otsust selle kohta ei ole veel tehtud.

Tuleb märkida, et käesoleva juhtumi puhul võib olla võimalik kasutada korda, mis on esitatud komisjoni teatises lihtsustatud korra kohta teatavate koondumiste menetlemiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (2).

4.   

Komisjon kutsub huvitatud kolmandaid isikuid esitama oma võimalikke märkusi kavandatava toimingu kohta.

Komisjon peab märkused kätte saama kümne päeva jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Märkuste juures tuleks alati kasutada järgmist viidet:

M.9085 – Dr August Oetker / Coop-Gruppe / F&B – Food and Beverage Services

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti, faksi või postiga. Kontaktandmed:

e-post: COMP-MERGER-REGISTRY@ec.europa.eu

faks: +32 22964301

postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Competition

Merger Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1 („ühinemismäärus“).

(2)  ELT C 366, 14.12.2013, lk 5.