ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 438

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
5. detsember 2018


Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Komisjon

2018/C 438/01

Euro vahetuskurss

1

2018/C 438/02

Komisjoni rakendusotsus, 28. november 2018, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas (Cebreros (KPN))

2


 

V   Teated

 

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

 

Euroopa Komisjon

2018/C 438/03

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39398 – Visa MIF kohta

8

2018/C 438/04

Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40049 – Mastercard II kohta

11


ET

 


IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Komisjon

5.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 438/1


Euro vahetuskurss (1)

4. detsember 2018

(2018/C 438/01)

1 euro =


 

Valuuta

Kurss

USD

USA dollar

1,1409

JPY

Jaapani jeen

128,68

DKK

Taani kroon

7,4626

GBP

Inglise nael

0,89058

SEK

Rootsi kroon

10,2293

CHF

Šveitsi frank

1,1348

ISK

Islandi kroon

139,60

NOK

Norra kroon

9,6473

BGN

Bulgaaria leev

1,9558

CZK

Tšehhi kroon

25,901

HUF

Ungari forint

323,20

PLN

Poola zlott

4,2823

RON

Rumeenia leu

4,6514

TRY

Türgi liir

6,1035

AUD

Austraalia dollar

1,5451

CAD

Kanada dollar

1,5031

HKD

Hongkongi dollar

8,9071

NZD

Uus-Meremaa dollar

1,6406

SGD

Singapuri dollar

1,5550

KRW

Korea vonn

1 261,04

ZAR

Lõuna-Aafrika rand

15,5292

CNY

Hiina jüaan

7,7986

HRK

Horvaatia kuna

7,4015

IDR

Indoneesia ruupia

16 303,46

MYR

Malaisia ringit

4,7319

PHP

Filipiini peeso

60,035

RUB

Vene rubla

75,7901

THB

Tai baat

37,273

BRL

Brasiilia reaal

4,3642

MXN

Mehhiko peeso

23,2057

INR

India ruupia

80,4720


(1)  Allikas: EKP avaldatud viitekurss.


5.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 438/2


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

28. november 2018,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi avaldamist käsitleva viite avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas

(Cebreros (KPN))

(2018/C 438/02)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1), eelkõige selle artikli 97 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Hispaania on esitanud nimetuse „Cebreros“ kaitse taotluse vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jaole.

(2)

Komisjon vaatas taotluse läbi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikele 2 ja leidis, et kõnealuse määruse artiklites 93–96, artikli 97 lõikes 1 ning artiklites 100, 101 ja 102 sätestatud tingimused on täidetud.

(3)

Selleks et võimaldada vastuväidete esitamist vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98, tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada kõnealuse määruse artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja nimetuse „Cebreros“ kaitse taotluse kontrollimise siseriikliku eelmenetluse käigus tehtud viide tootespetsifikaadi avaldamise kohta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Cebreros“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. november 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.


LISA

KOONDDOKUMENT

„Cebreros“

PDO-ES-02348

Taotluse esitamise kuupäev: 20.2.2017

1.   Registreeritav(ad) nimetus(ed)

„Cebreros“

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Valged veinid

Valgete veinide värvus varieerub õlgkollasest kuldkollaseni. Veinid on selged ja kirkad, puuviljalise aroomiga ning nende maitse on rikkalik, tasakaalustatud ja tundub suus õline. Kui veine laagerdatakse tünnides, võivad servad olla kullavärvi, veinide puuviljaline aroom on küpsem ning maitse täidlasem.

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus veinide puhul, mis on vanemad kui aasta: 16,67 meq/l kuni 10 mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul ja see suureneb 1 meq/l võrra iga 10 % ületava alkoholisisalduse kraadi kohta.

Kõnealused veinid võivad ületada komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 IC lisa punktis 1 sätestatud piirnorme, kui need vastavad käesoleva lisa punktis 3 sätestatud tingimustele.

Käesolevas dokumendis käsitlemata analüütilised parameetrid peavad vastama kehtivatele eeskirjadele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

12

Minimaalne üldhappesus:

4 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,33

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

160

Roosad veinid

Roosad veinid on selged ja kirkad ning nende värvus varieerub kahvaturoosast kuni maasika- või vaarikapunaseni. Tavaliselt on neil punaste ja/või mustade marjade noodid ja struktuur suus on keskmine. Kui veinid on laagerdunud vaadis, võib nende toon olla oranžikam, puuviljalisuse nüanss on vähem tuntav, võib aimata kerget puidumaitset.

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus veinide puhul, mis on vanemad kui aasta: 16,67 meq/l kuni 10 mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul ja see suureneb 1 meq/l võrra iga 10 % ületava alkoholisisalduse kraadi kohta.

Kõnealused veinid võivad ületada komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 IC lisa punktis 1 sätestatud piirnorme, kui need vastavad käesoleva lisa punktis 3 sätestatud tingimustele.

Käesolevas dokumendis käsitlemata analüütilised parameetrid peavad vastama kehtivatele eeskirjadele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

12

Minimaalne üldhappesus:

4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,33

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

160

Punased veinid

Punased veinid on selged, kirsipunast tooni ja violetse helgiga. Tavaliselt domineerivad neil punaste ja/või mustade marjade varjundid, veinid on happelised ja tasakaalustatud struktuuriga, mis annab neile peene maitse ja elegantsuse. Kui veinid laagerduvad vaadis, säilitavad need puuviljalisuse ja puidumaitse ning muutuvad pehmemaks ja omandavad kauakestvama maitse ja telliskivipunase varjundi.

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus veinide puhul, mis on vanemad kui aasta: 16,67 meq/l kuni 10 mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul ja see suureneb 1 meq/l võrra iga 10 % ületava alkoholisisalduse kraadi kohta.

Kõnealused veinid võivad ületada komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 IC lisa punktis 1 sätestatud piirnorme, kui need vastavad käesoleva lisa punktis 3 sätestatud tingimustele.

Käesolevas dokumendis käsitlemata analüütilised parameetrid peavad vastama kehtivatele eeskirjadele.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):

 

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):

13

Minimaalne üldhappesus:

4,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):

13,33

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

150

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Viljelustavad

Ainult heakskiidetud sorte võib istutada, asemele istutada, kohapeal pookida või pookida.

Uusistutuseks võib kasutada üksnes järgmisi peamisi sorte: ‘Red Garnacha’ ja ‘Albillo Real’.

Viinapuid võib lõigata järgmistel viisidel:

kasutades tavapärast goblet-meetodit ja selle variante;

espalier-meetodil lõikamise puhul: lõikamine koos painutamise ja toestamisega.

Veinivalmistuse eritavad

Viinamarjade minimaalne potentsiaalne alkoholisisaldus: 12 mahuprotsenti (punased sordid) ja 11 mahuprotsenti (valged sordid).

Kasutatakse üksnes selliseid mahuteid ja konteinereid, mis ei saasta veine ja mis on lubatud kehtivate õigusaktidega.

Ekstraheerimise maksimaalne saagis: 70 liitrit 100 kg viinamarjade kohta.

Laagerdumistingimused

Selliste veinide kääritamisel ja settel laagerdamisel, mille puhul kasutatakse väljendit „KÄÄRITATUD VAADIS“ („FERMENTADO EN BARRICA“), kasutatakse tammevaate.

Sellele järgnev laagerdumine toimub tammevaatides.

Laagerdusperioodi hakatakse arvestama saagikoristusaasta 1. novembrist.

Veinivalmistamise suhtes kohaldatavad piirangud

Valgete veinide valmistamiseks kasutatakse eranditult sorti ‘Albillo Real’.

Roosa ja punase veini valmistamiseks kasutatavad sordid peavad sisaldama vähemalt 95 % ulatuses ‘Red Garnacha’ sorti.

Viinamarjavirde ekstraheerimiseks on keelatud kasutada kiirtsentrifuuge või pidevpresse.

b.   Maksimaalne saagikus

6 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

42 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud piirkond

Allpool on loetletud asjaomased omavalitsusüksused, mis kõik asuvad Ávila provintsis:

La Adrada, El Barraco, Burgohondo, Casavieja, Casillas, Cebreros, Cuevas del Valle, Fresnedilla, Gavilanes, Herradón de Pinares, Higuera de las Dueñas, El Hoyo de Pinares, Lanzahíta, Mijares, Mombeltrán, Navahondilla, Navalmoral, Navaluenga, Navarredondilla, Navarrevisca, Navatalgordo, Pedro Bernardo, Piedralaves, San Bartolomé de Pinares, San Esteban del Valle, San Juan de la Nava, San Juan del Molinillo, Santa Cruz de Pinares, Santa Cruz del Valle, Santa María del Tiétar, Serranillos, Sotillo de la Adrada, El Tiemblo, Villanueva de Ávila ja Villarejo del Valle.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

 

‘ALBILLO REAL’

 

‘RED GARNACHA - GIRONET’

8.   Seos(t)e kirjeldus

Looduslikud ja inimtegurid

Loodustegurid

Kaitstav piirkond asub Hispaania keskmäestikus, Tajo lisajõgede Alberche ja Tiétari vahel. Sierra de Gredosi mäestikuala idaosa eraldab kõnealused kaks vesikonda. Enamasti koosneb see graniidilisest materjalist.

Alberche jõgikonnas on reljeef, millel puuduvad teravad jooned. See koosneb tihedalt üksteise vastas olevatest märkimisväärselt kõrgetest järskude nõlvadega mägedest. Viinamarjaistandus asub peamiselt oru vasakul kaldal suunatuna lõunasse. Kõrgus merepinnast on vahemikus 800 – 1 000 m, kuigi mõni maatükk võib olla kõrgemal kui 1 000 m. Tiétari jõe vesikond asub madalamal, kuid tõuseb järsult allika suunas.

Pinnas on savine, liivane, kergelt happeline, aluskivim koosneb graniidist ja vähesest orgaanilisest materjalist. On ka üks, kuigi väike, kiltkivipinnasega ala, kus domineerivad liivsavi- ja saviliivmullad. FAO liigituse kohaselt on piirkonnas peamiselt leostunud (Cambisol-) mullad. Valdav osa viinamarjaistandustes olevatest muldadest on Dystric- ja Humic Cambisol-tüüpi.

Piirkonnas on kontinentaalse mõjuga vahemereline kliima. Piirkonnas on suhteliselt lühikesed, kuid mitte väga külmad talved. Suved on pikad, kuumad ja kuivad. Aasta keskmine temperatuur piirkonnas, kus viinamarjaistanduses asub (Sierra de Gredosi piirkonnas on mäestikukliima), on 12–15 °C ja sademeid on 400–800 mm aastas. Aastas on 215 külmakraadideta päeva. Üldiselt võib öelda, et kliima on soojem ja vihmasem kui piirkonna muudes osades, kus asuvad Duero jõe kaitstud päritolunimetustega seotud alad.

Inimtegur

Sajandeid on inimesed viinapuid kasvatanud kõige parematel maatükkidel, valides need, mis olid kõige sobivamad ja mis on suunatud lõunasse või kagusse. Tuleks märkida, et teatavad maatükid asuvad merepinnast palju kõrgemal – rohkem kui 1 000 meetrit.

Veini valmistamiseks kasutatavad peamised sordid on ‘Red Garnacha’ ja ‘Albillo Real’. Alati on mainitud, kui hästi need sordid sobivad kõnealuse piirkonnaga. Kuigi neid sorte kasvatatakse ka muudes piirkondades, annavad mulla ja kliima iseärasused kaitstud veinidele väga eripärased omadused.

Määratletud piirkonnas asuvad viinamarjaistandused on väga vanad. 94 % viinapuudest on üle 50 aasta vanad ja 37 % on vanemad kui 80 aastat. See tähendab väikeseid koguseid, kuid kõrget kvaliteeti.

Piirkonna istutussagedus on hõre, üldiselt suurem kui 2,5 × 2,5 meetrit. Seega on viinapuude istutustihedus 1 600 viinapuud hektari kohta, mis sobib sademete väikese hulga ja ebakorrapärasusega ning mulla vähese orgaanilise aine sisaldusega.

Toote omadused

Määratletud piirkonnas on võimalik eritleda järgmisi veine: valged, roosad, punased, noored ja laagerdunud. Neil kõigil on järgmised kasvukohast tulenevad omadused:

Suur alkoholisisaldus.

Suur ja tasakaalustatud viinhappesisaldus.

Hea säilitamispotentsiaal. Eriti hästi säilivad punased veinid.

Need on tasakaalustatud, maitselt pehmed ja elegantsed ning väga elavad.

Põhjuslik seos

Määratletud piirkonna veinide eripära on peamiselt tingitud geograafilisest keskkonnast. Nagu eespool mainitud, on ala piiritletud kahe mäestiku ja kahe jõega, mis mõlemad kuuluvad Tajo jõe vesikonda. See viinamarjaistandus asub peamiselt orgude vasakul kaldal asuvatel lõuna poole suunatud mäekülgedel. Piirkonna mullastik, geoloogia ja kliima on kujundanud erandliku ja ainulaadse viinamarjakasvatusala. Lisaks võimaldab inimeste oskusteave kõige sobivamate sortide ja kõige asjakohasema kasvatusmeetodi valimisel toota eripärast ja unikaalset toodet. Peamised seda seost kinnitavad tegurid on kokkuvõtlikult järgmised:

Graniidist aluspinnast katvad liivasavimullad annavad veinidele elegantsuse ja peene maitse.

Kaitstud päritolunimetusega hõlmatava piirkonna mikrokliima on – erinevalt ümbritsevatest aladest –mitmekesisem kui Castilla-Leóni ülejäänud osa ning jahedam kui lõuna- ja idapoolsed alad, ainult sellele piirkonnale eripäraste omadustega. Sademete puudumine suvel ja varasügisel tagab siiski kvaliteetse viinamarjasaagi.

Viinamarjaistandused asuvad kõrgemal, mõned neist rohkem kui 1 000 meetrit üle merepinna. Seetõttu on viinamarjad väga hea happesusega, mis annab veinile värskust ja muudab seda elavamaks.

Samuti annab viinamarjasordikaart tunnistust selle eripära kohta. Viinamarjakasvatajad on juba sajandeid kasutanud piirkonnale kõige sobivamaid sorte: ‘Red Garnacha’ ja ‘Albillo Real’, millest veinid on valmistatud ja mis annavad veinile ainulaadsed omadused. Sordist ‘Red Garnacha’ toodetud veinide alkoholisisaldus on kõrgel asuva kasvuala ja sealse kliima tõttu suur, kuid sellest hoolimata on neil värske maitse. ‘Albillo Real’ on piirkonnale omane ja see erineb sordist ‘Albillo Mayor’, mis on iseloomulik Castilla-Leóni muudele osadele; sellest toodetakse kompleksseid, maitserikkaid ja elavaid veine, mis on väga sobivad vaadis laagerdamiseks.

Traditsiooniliselt kasutatavad istutusvahemaade, sademete vähese hulga ja orgaanilise materjali puudumise tõttu pinnases on viinamarjade saagikus väike. See on aga üks tegur, millest tuleneb viinamarjade kõrge kvaliteet nii tootmise kui ka polüfenoolisisalduse seisukohast. Viinamarjadel on tasakaalustatud analüütilised parameetrid ja need küpsevad väga hästi.

Viinamarjakasvandus on väga vana (94 % viinapuudest on üle 50 aasta vanad ja 37 % on vanemad kui 80 aastat). Koos eespool mainitud omadustega tähendab see, et veinid säilivad väga hästi.

Eespool kirjeldatud asjaolude tõttu küpsevad viinamarjad väga hästi ja see tähendab, et neist on võimalik toota suure alkoholisisaldusega veine (vähemalt 12 ° valge ja roosa veini ning 13 ° punase veini puhul). Samal ajal on veinidel märkimisväärselt suur happesus (viinhappena väljendatud üldhappesus vähemalt 4,5 grammi liitri kohta). Need kaks omadust – suur alkoholisisaldus ja kõrge happesus – annavad Cebrerose veinidele nende iseloomuliku tasakaalu.

Kaitstud päritolunimetusega veinid erinevad ümbritsevate alade, eelkõige Duero jõe oru veinidest seetõttu, et neid iseloomustab alkoholisisalduse ja happesuse tasakaal ning nende struktuur on küll markeeritud, kuid mitte liigselt, ning selle tulemusena on need veinid olemuselt väga elegantsed.

9.   Olulised lisatingimused

Õigusraamistik

Riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinivalmistusprotsessi käigus villitakse vein pudelisse ja see laagerdub pudelis ning seega on spetsifikaadis kirjeldatud organoleptilised omadused tagatud üksnes siis, kui kõik veinikäitlemistoimingud viiakse läbi määratletud piirkonnas. Veinid ümarduvad pudelis ja sellega lõpeb tootmisprotsess. Selles etapis omandavad veinid käesoleva spetsifikaadi punktis 2 määratletud omadused, eelkõige organoleptilised omadused. Villimata veini vedu tähendaks, et toodet transporditaks ilma selle lõpptoiminguta ja selle tulemusena halveneks veini kvaliteet (oksüdeerumine ja muud märgid muutustest jne).

Veinide villimine pudelitesse on seega üks peamine kriteerium, millega tagada tootmise käigus saavutatud omadused ja vajaduse korral laagerdumine. Selle tõttu peab villimine samuti toimuma tootmispiirkonnas paiknevate veinitehaste villimiskäitistes.

Õigusraamistik

Riigisisesed õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Sõnade „KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS „CEBREROS““ asemel võib toote märgisel kasutada sõnu „KVALITEETVEIN CEBREROS“ (‘VINO DE CALIDAD DE CEBREROS’).

Kohustuslik on märkida viljelusaasta, aastakäik, saagiaasta või samaväärne termin, isegi kui veine ei ole laagerdatud.

Võib kasutada väljendeid „LAAGERDUNUD VAADIS“ või „TAMM“ (‘ROBLE’), kui veinid vastavad kehtivates õigusaktides sätestatud tingimustele.

Kui konkreetse partii puhul saab tõendada, et 100 % veini valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest pärinevad ühest omavalitsusüksusest, võib nende puhul märkida, et vein on valmistatud kõnealusest omavalitsusüksusest pärit viinamarjadest.

Link tootespetsifikaadile

http://www.itacyl.es/opencms_wf/opencms/informacion_al_ciudadano/calidad_alimentaria/7_vinicos/index.html


V Teated

KONKURENTSIPOLIITIKA RAKENDAMISEGA SEOTUD MENETLUSED

Euroopa Komisjon

5.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 438/8


Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39398 – Visa MIF kohta

(2018/C 438/03)

1.   Sissejuhatus

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artikli 9 kohaselt võib komisjon juhul, kui ta kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku võtta komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud kahtluste kõrvaldamiseks kohustused, muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada märkusi.

2.   Juhtumi kokkuvõte

(2)

3. augustil 2017 võttis komisjon vastu täiendavad vastuväited ettevõtjate Visa Inc. ja Visa International Services Association suhtes. Need täiendavad vastuväited täiendavad 23. aprilli 2013. aasta täiendavaid vastuväiteid ja 3. aprilli 2009. aasta vastuväiteid, mis olid adresseeritud ettevõtjatele Visa Inc., Visa International Services Association ja Visa Europe Limited (2) (edaspidi koos „Visa“).

(3)

Täiendavates vastuväidetes esitas komisjon esialgse arvamuse, mille kohaselt on Visa Inc. ja Visa International Services Association rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kehtestades mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasud (edaspidi „mitmepoolsed vahendustasud“), mida kohaldatakse selliste piirkondadevaheliste tehingute suhtes, mis tehakse EMPs asuvates jaemüügipunktides tarbijate deebet- ja krediitkaartidega, mille on välja andnud väljaspool EMPd asuv väljastaja (kaardiomaniku pank). Nende tehingute hulka kuuluvad „kaardi kohalolekuga“ tehingud (kui kaardiomanik on kohal, näiteks poes) ja „kaardi kohaolekuta“ tehingud (kui kaardiomanik ei ole kohal, näiteks kui kaardi number ja autentimisandmed edastatakse interneti, posti või telefoni teel).

(4)

Täiendavates vastuväidetes on märgitud, et Visa eeskirjad kohustavad vastuvõtvat panka (kaupmehe pank) tasuma väljastajale (kaardiomaniku pank) piirkondadevahelised mitmepoolsed vahendustasud iga sellise piirkondadevahelise tehingu eest, mis tehakse EMPs asuvas jaemüügipunktis, ning et Visa piirkondadevaheliste mitmepoolsete vahendustasude suurus määratakse ettevõtjate ühenduse otsusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1/EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

(5)

Täiendavate vastuväidete kohaselt kui kaardiomanik kasutab kaubandusettevõtjalt kaupade või teenuste ostmiseks maksekaarti, maksab kaubandusettevõtja vastuvõtvale pangale kaupmehe teenustasu. Vastuvõttev pank jätab osa tasust endale (vastuvõtva panga marginaal), osa summast kantakse edasi väljaandvale pangale (mitmepoolsed vahendustasud) ning osa summast makstakse süsteemi haldajale (praegusel juhul Visale). Täiendavates vastuväidetes on edasi märgitud, et mitmepoolsed vahendustasud määravad suure osa kaupmehe teenustasudest. Ometi on komisjon varasemate juhtumite puhul nõustunud mitmepoolsete vahendustasudega, mis on vastavad niinimetatud kaupmehe ükskõiksuse testile (3). Selle testi kohaselt ei tohiks vahendustasu ületada tehingust tulenevat kasu, mille kaupmehed saavad maksekaartide aktsepteerimise eest. Selline mitmepoolne vahendustasu tagab, et kaupmehele on keskeltläbi ükskõik, kas aktsepteerida kaardimakseid või muid makseviise, millega luuakse alternatiivsetele maksevahenditele võrdsed konkurentsivõimalused.

3.   Võetavate kohustuste peamine sisu

(6)

Menetluse osalised – Visa Inc ja Visa International Services Association – ei nõustu komisjoni esialgse hinnanguga. Kuid nad soovivad siiski võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kohustustest, mille täielik ingliskeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel:

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

(7)

Kuus kuud pärast kuupäeva, kui ettevõtjale Visa tehakse ametlikult teatavaks komisjoni otsus, vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9, kohustub Visa piiristama:

a)

oma piirkondadevahelise mitmepoolse vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele deebetkaardiga, mille puhul kaart on kohal, 0,2 % tasemel; ning

b)

oma piirkondadevahelise mitmepoolse vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele krediitkaardiga, mille puhul kaart on kohal, 0,3 % tasemel; ning

c)

oma piirkondadevahelise mitmepoolse vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele deebetkaardiga, mille puhul kaart ei ole kohal, 1,15 % tasemel; ning

d)

oma piirkondadevahelise mitmepoolse vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele krediitkaardiga, mille puhul kaart ei ole kohal, 1,5 % tasemel.

(8)

Kohustused kehtivad viie aasta ja kuue kuu jooksul alates kuupäevast, kui ettevõtjale Visa tehakse teatavaks kohustuste kohta vastu võetud otsus.

(9)

Hiljemalt 12 tööpäeva jooksul pärast kohustuste kohta vastu võetud otsuse teatavakstegemist teavitab Visa sellest kõiki Visa piirkondadevahelisi tehinguid vastuvõtvaid panku ja palub neil omakorda teavitada kiiresti oma kaupmeestest kliente sellest, et i) on võetud kohustused ja et ii) nende kohustuste kehtivuse ajaks piiristatakse tarbijate deebet- ja krediitkaartidega tehtavate kõigi piirkondadevaheliste tehingute piirkondadevahelised mitmepoolsed vahendustasud. Samuti hiljemalt 12 tööpäeva jooksul pärast kohustuste kohta vastu võetud otsuse teatavakstegemist avaldab Visa selgelt nähtaval ja kergesti ligipääsetaval viisil Visa Europe veebisaidil kõik deebet- ja kreeditkaardiga, mille puhul kaart on või ei ole kohal, piirkondadevaheliste tehingute suhtes kohaldatavad piirkondadevahelised mitmepoolsed vahendustasud.

(10)

Visa ei hoia ega püüa hoida neist kohustustest kõrvale ei otseselt ega kaudselt ühegi tegevuse või tegevusetuse kaudu. Eelkõige hoidub Visa alates kohustuste kohta vastu võetud otsusest teatamisest kõigist tegevustest, millel on samaväärne eesmärk või mis mõjutavad piirkondadevahelisi mitmepoolseid vahendustasusid. See hõlmab eelkõige, kuid mitte üksnes rakendusprogramme või uusi eeskirju, millega Visa kannab skeemi või muud EMP vastuvõtvatelt pankadelt võetavad tasud üle EMP-välistele väljastajatele.

(11)

Oma mittekõrvalehoidmiskohustustest lähtuvalt võib Visa võtta asjakohaseid tarbijakaitsemeetmeid tagamaks, et tema piirkondadevaheliste mitmepoolsete vahendustasude muutused ei mõjutaks negatiivselt tarbijaid, eriti seoses pettuste, vääringu konverteerimise, tagasimaksete ja tagasinõudmistega.

(12)

Visa määrab seirehalduri kontrollima, kas Visa täidab oma kohustusi. Komisjonil on enne seirehalduri määramist õigus kandidaat heaks kiita või tagasi lükata.

(13)

Käimasolevat uurimist seoses ettevõtja Visa konkurentsivastase käitumisega (vt eespool punkt 2) ei lõpetata enne, kui komisjon ei ole selle kohta esitanud täiendavat hinnangut ja võtnud arvesse kõiki märkusi, mis võidakse käesoleva teatise kohta esitada.

4.   Kutse märkuste esitamiseks

(14)

Komisjon kavatseb turutestist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

(15)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud kolmandatel isikutel palutakse esitada ka oma märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, millest igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on välja jäetud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus“ või „konfidentsiaalne“.

(16)

Vastuseid ja märkuseid tuleks põhjendada ning neis tuleks esitada asjaomased faktid. Kui tuvastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust.

(17)

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu), faksi (+32 22950128) või postiga järgmisel aadressil (lisada viitenumber AT.39398 – Visa MIF):

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Sätted on sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2)  3. juunil 2016 viidi lõpule ettevõtjate Visa Inc. ja Visa Europe ühinemine, mille käigus Visa Inc. omandas Visa Europe’i. Selle tulemusena lakkas Visa Europe olemast eraldi ettevõtja. Seepärast osutab Visa Europe’i nimetamine käesoleva dokumendi tekstis 3. juuni 2016. aasta eelsele ajale.

(3)  Täpsema informatsiooni kaupmehe ükskõiksuse testi kohta saamiseks vaata komisjoni 2015. aasta uuringu maksekaartide ja sularaha töötlemiskulude kohta lühikokkuvõtet, lk 3, saadaval aadressil: http://ec.europa.eu/competition/sectors/financial_services/dgcomp_final_report_en.pdf.


5.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 438/11


Komisjoni teatis, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.40049 – Mastercard II kohta

(2018/C 438/04)

1.   Sissejuhatus

(1)

Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (1) artikli 9 kohaselt võib komisjon juhul, kui ta kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ja asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku võtta komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud kahtluste kõrvaldamiseks kohustused, muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta. Sama määruse artikli 27 lõike 4 kohaselt peab komisjon avaldama juhtumi lühikokkuvõtte ja kohustuste põhilise sisu. Komisjoni määratud tähtaja jooksul võivad huvitatud isikud esitada märkusi.

2.   Juhtumi kokkuvõte

(2)

9. juulil 2015 võttis komisjon vastu vastuväited ettevõtjate MasterCard Europe S.A., MasterCard Incorporated ja MasterCard International Incorporated (edaspidi koos „Mastercard“) suhtes.

(3)

Vastuväidetes esitas komisjon esialgse arvamuse, mille kohaselt on Mastercard rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, kehtestades mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasud (edaspidi „mitmepoolsed vahendustasud“), (2) mida kohaldatakse selliste piirkondadevaheliste tehingute suhtes, mis tehakse EMPs asuvates jaemüügipunktides tarbijate deebet- ja krediitkaartidega, mille on välja andnud väljaspool EMPd asuv väljastaja (kaardiomaniku pank). Nende tehingute hulka kuuluvad „kaardi kohalolekuga“ tehingud (kui kaardiomanik on kohal, näiteks poes) ja „kaardi kohaolekuta“ tehingud (kui kaardiomanik ei ole kohal, näiteks kui kaardi number ja autentimisandmed edastatakse interneti, posti või telefoni teel).

(4)

Täiendavates vastuväidetes on märgitud, et Mastercardi eeskirjad kohustavad vastuvõtvat panka (kaupmehe pank) tasuma väljastajale (kaardiomaniku pank) piirkondadevahelised mitmepoolsed vahendustasud iga sellise piirkondadevahelise tehingu eest, mis tehakse EMPs asuvas jaemüügipunktis, ning et Mastercardi piirkondadevaheliste mitmepoolsete vahendustasude suurus määratakse ettevõtjate ühenduse otsusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1/EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

(5)

Täiendavate vastuväidete kohaselt kui kaardiomanik kasutab kaubandusettevõtjalt kaupade või teenuste ostmiseks maksekaarti, maksab kaubandusettevõtja vastuvõtvale pangale kaupmehe teenustasu. Vastuvõttev pank jätab osa tasust endale (vastuvõtva panga marginaal), osa summast kantakse edasi väljaandvale pangale (mitmepoolsed vahendustasud) ning osa summast makstakse süsteemi haldajale (praegusel juhul Mastercardile). Täiendavates vastuväidetes on edasi märgitud, et mitmepoolsed vahendustasud määravad suure osa kaupmehe teenustasudest. Ometi on komisjon varasemate juhtumite puhul nõustunud mitmepoolsete vahendustasudega, mis on vastavad niinimetatud kaupmehe ükskõiksuse testile (3). Selle testi kohaselt ei tohiks vahendustasu ületada tehingust tulenevat kasu, mille kaupmehed saavad maksekaartide aktsepteerimise eest. Selline mitmepoolne vahendustasu tagab, et kaupmehele on keskeltläbi ükskõik, kas aktsepteerida kaardimakseid või muid makseviise, millega luuakse alternatiivsetele maksevahenditele võrdsed konkurentsivõimalused.

3.   Võetavate kohustuste peamine sisu

(6)

Menetluse osalised – MasterCard Europe S.A., MasterCard Incorporated ja MasterCard International Incorporated – ei nõustu komisjoni esialgse hinnanguga. Kuid nad soovivad siiski võtta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 kohaseid kohustusi komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemi lahendamiseks. Järgnevalt on esitatud lühikokkuvõte kohustustest, mille täielik ingliskeelne tekst on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebilehel:

http://ec.europa.eu/competition/index_en.html

(7)

Kuus kuud pärast kuupäeva, kui ettevõtjale Mastercard tehakse ametlikult teatavaks komisjoni otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9, kohustub Mastercard piiristama:

a)

oma piirkondadevahelise vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele deebetkaardiga, mille puhul kaart on kohal, 0,2 % tasemel, ning

b)

oma piirkondadevahelise vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele krediitkaardiga, mille puhul kaart on kohal, 0,3 % tasemel, ning

c)

oma piirkondadevahelise vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele deebetkaardiga, mille puhul kaart ei ole kohal, 1,15 % tasemel, ning

d)

oma piirkondadevahelise vahendustasu piirkondadevahelistele tehingutele krediitkaardiga, mille puhul kaart ei ole kohal, 1,5 % tasemel.

(8)

Kohustused kehtivad viie aasta ja kuue kuu jooksul alates kuupäevast, kui ettevõtjale Mastercard tehakse teatavaks kohustuste kohta vastu võetud otsus.

(9)

Hiljemalt 12 tööpäeva jooksul pärast kohustuste kohta vastu võetud otsuse teatavakstegemist teavitab Mastercard sellest kõiki Mastercardi piirkondadevahelisi tehinguid vastuvõtvaid panku ja palub neil omakorda teavitada kiiresti oma kaupmeestest kliente sellest, et i) on võetud kohustused ja et ii) nende kohustuste kehtivuse ajaks piiristatakse tarbijate deebet- ja krediitkaartidega tehtavate kõigi piirkondadevaheliste tehingute piirkondadevahelised vahendustasud. Samuti hiljemalt 12 tööpäeva jooksul pärast kohustuste kohta vastu võetud otsuse teatavakstegemist avaldab Mastercard selgelt nähtaval ja kergesti ligipääsetaval viisil Mastercardile kuuluval Euroopa veebisaidil kõik deebet- ja kreeditkaardiga, mille puhul kaart on või ei ole kohal, piirkondadevaheliste tehingute suhtes kohaldatavad piirkondadevahelised vahendustasud.

(10)

Mastercard ei hoia ega püüa hoida neist kohustustest kõrvale ei otseselt ega kaudselt ühegi tegevuse või tegevusetuse kaudu. Eelkõige hoidub Mastercard alates kohustuste kohta vastu võetud otsusest teatamisest kõigist tegevustest, millel on samaväärne eesmärk või mis mõjutavad piirkondadevahelisi vahendustasusid. See hõlmab eelkõige, kuid mitte üksnes rakendusprogramme või uusi eeskirju, millega Mastercard kannab skeemi või muud EMP vastuvõtvatelt pankadelt võetavad tasud üle EMP-välistele väljastajatele.

(11)

Oma mittekõrvalehoidmiskohustustest lähtuvalt võib Mastercard võtta asjakohaseid tarbijakaitsemeetmeid tagamaks, et tema piirkondadevaheliste vahendustasude muutused ei mõjutaks negatiivselt tarbijaid, eriti seoses pettuste, vääringu konverteerimise, tagasimaksete ja tagasinõudmistega.

(12)

Mastercard määrab seirehalduri kontrollima, kas Mastercard täidab oma kohustusi. Komisjonil on enne seirehalduri määramist õigus kandidaat heaks kiita või tagasi lükata.

(13)

Käimasolevat uurimist seoses ettevõtja Mastercard konkurentsivastase käitumisega (vt eespool punkt 2) ei lõpetata enne, kui komisjon ei ole selle kohta esitanud täiendavat hinnangut ja võtnud arvesse kõiki märkusi, mis võidakse käesoleva teatise kohta esitada.

4.   Kutse märkuste esitamiseks

(14)

Komisjon kavatseb turutestist lähtudes võtta vastu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 kohase otsuse, millega kuulutatakse eespool kokkuvõtvalt esitatud ja konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud kohustused siduvaks.

(15)

Komisjon kutsub vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõikele 4 huvitatud kolmandaid isikuid esitama märkusi kavandatud kohustuste kohta. Komisjon peab märkused kätte saama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva dokumendi avaldamist. Huvitatud kolmandatel isikutel palutakse esitada ka märkuste mittekonfidentsiaalne versioon, millest igasugune teave, mida nad peavad ärisaladuseks, ja muu konfidentsiaalne teave on välja jäetud ning vajaduse korral asendatud vastavalt kas mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte või sõnaga „ärisaladus“ või „konfidentsiaalne“.

(16)

Vastuseid ja märkuseid tuleks põhjendada ning neis tuleks esitada asjaomased faktid. Kui tuvastate seoses kavandatud kohustuste mis tahes osaga probleemi, siis kutsub komisjon teid üles pakkuma välja ka võimalikku lahendust.

(17)

Märkusi võib saata komisjonile elektronposti (COMP-GREFFE-ANTITRUST@ec.europa.eu) või faksiga (+32 22950128) või posti teel järgmisel aadressil (lisada viitenumber AT.40049 – Mastercard II):

European Commission

Directorate-General for Competition

Antitrust Registry

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË


(1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. 1. detsembril 2009 sai EÜ asutamislepingu artiklist 81 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 101 ja EÜ asutamislepingu artiklist 82 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 102. Sätted on sisult identsed. Käesolevas teatises tuleks viiteid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 ja 102 käsitada vajaduse korral viidetena EÜ asutamislepingu artiklitele 81 ja 82.

(2)  Mastercard määratleb piirkondadevahelised mitmepoolsed vahendustasud Mastercardi poolt kehtestatud vahendustasudena, mis vaikimisi kohaldatakse tarbijate kreedit- ja deebetkaartidega tehtavate piirkondadevaheliste tehingute suhtes (piirkonnavahelised vahendustasud).

(3)  Täpsema informatsiooni kaupmehe ükskõiksuse testi kohta saamiseks vaata komisjoni 2015. aasta uuringu maksekaartide ja sularaha töötlemiskulude kohta lühikokkuvõtet, lk 3, saadaval aadressil: http://ec.europa.eu/competition/sectors/financial_services/dgcomp_final_report_en.pdf.