ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 399
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
5. november 2018

Sisukord

Lehekülg

 

IV   Teave

 

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

 

Euroopa Liidu Kohus

2018/C 399/01

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

1

 

V   Teated

 

KOHTUMENETLUSED

 

Euroopa Kohus

2018/C 399/02

Kohtuasi C-57/16 P: Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus – ClientEarth versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidega tutvumine — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Määrus (EÜ) nr 1367/2006 — Mõjuhindamise aruanne, mõjuhindamise aruande kavand ja mõjuhindamiskomitee arvamus — Seadusandlikud algatused keskkonnaasjades — Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine — Poolelioleva menetluse ajal taotletud dokumentide avalikustamine — Põhjendatud huvi säilimine — Liidu institutsiooni pooleliolevat otsustamisprotsessi kaitsev erand — Üldine eeldus)

2

2018/C 399/03

Kohtuasi C-430/16 P: Euroopa Kohtu (teine koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Bank Mellat versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (Apellatsioonkaebus — Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) — Võitlus tuumarelvade leviku vastu — Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed — Sektorimeetmed — Piirangud Iraani finantseerimisasutusi puudutavatele rahaülekannetele — Piirangute tugevdamine — Otsuse 2012/635/ÜVJP ja määruse (EL) nr 1263/2012 sätetest tulenev vaidlusalune kord — Iraani tuumaküsimuses ühise üldise tegevuskava rakendamine — Kõigi selle küsimusega seotud Euroopa Liidu piiravate meetmete lõpetamine — Vaidlusaluse korra kehtetuks tunnistamine Euroopa Liidu Üldkohtus toimuvas menetluses — Mõju põhjendatud huvile pöörduda Üldkohtusse — Põhjendatud huvi säilimise puudumine)

3

2018/C 399/04

Kohtuasi C-488/16 P: Euroopa Kohtu (viies koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise eV versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Freistaat Bayern (Apellatsioonkaebus — Euroopa Liidu kaubamärk — Kehtetuks tunnistamise menetlus — Sõnamärk NEUSCHWANSTEIN — Määrus (EÜ) nr 207/2009 — Artikli 7 lõike 1 punktid b ja c — Absoluutsed keeldumispõhjused — Kirjeldavus — Geograafilise päritolu tähis — Eristusvõime — Artikli 52 lõike 1 punkt b — Pahausksus)

4

2018/C 399/05

Kohtuasi C-527/16: Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – Salzburger Gebietskrankenkasse, Bundesminister für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz (Eelotsusetaotlus — Sotsiaalkindlustus — Määrus (EÜ) nr 987/2009 — Artikkel 5 ja artikli 19 lõige 2 — Töötajad, kes on lähetatud muusse liikmesriiki kui see, kus tööandja tavaliselt tegutseb — Tõendite A1 väljastamine päritoluliikmesriigi poolt pärast seda, kui vastuvõttev liikmesriik on tunnustanud töötajate kindlustamist tema sotsiaalkindlustussüsteemis — Halduskomisjoni arvamus — Tõendite A1 ekslik väljastamine — Tuvastamine — Kõnealuste tõendite siduvus ja tagasiulatuv mõju — Määrus (EÜ) nr 883/2004 — Kohaldatavad õigusaktid — Artikli 12 lõige 1 — Teist isikut asendama lähetatud isiku mõiste)

4

2018/C 399/06

Kohtuasi C-4/17 P: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Tšehhi Vabariik versus Euroopa Komisjon (Apellatsioonkaebus — Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) — Euroopa Liidu rahastamiskõlblikud kulud — Tšehhi Vabariigi kantud kulud — Määrus (EÜ) nr 479/2008 — Artikli 11 lõige 3 — Mõiste viinamarjaistanduste ümberkorraldamine)

6

2018/C 399/07

Kohtuasi C-17/17: Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Court of Appeali eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Grenville Hampshire versus The Board of the Pension Protection Fund (Eelotsusetaotlus — Töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral — Direktiiv 2008/94/EÜ — Artikkel 8 — Täiendavad pensioniskeemid — Vanadushüvitiste saamise õiguse kaitse — Tagatud minimaalne kaitsetase)

6

2018/C 399/08

Kohtuasi C-21/17: Euroopa Kohtu (viies koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Nejvyšší soud České republiky eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Catlin Europe SE versus O.K. Trans Praha spol. s r. o. (Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades — Euroopa maksekäsu menetlus — Määrus (EÜ) nr 1896/2006 — Maksekäsu kättetoimetamine koos maksekäsu avaldusega — Maksekäsu avalduse tõlke puudumine — Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsk — Läbivaatamistaotlus pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist — Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine — Määrus (EÜ) nr 1393/2007 — Kohaldatavus — Artikkel 8 ja II lisa — Teave õigusest tõlke puudumisel keelduda maksekäsu vastuvõtmisest — Tüüpvormi puudumine — Tagajärjed)

7

2018/C 399/09

Kohtuasi C-80/17: Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus (Supremo Tribunal de Justiça eelotsusetaotlus – Portugal) – Fundo de Garantia Automóvel versus Alina Antónia Destapado Pão Mole Juliana, Cristiana Micaela Caetano Juliana (Eelotsusetaotlus — Mootorsõiduki kasutamise kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus — Direktiiv 72/166/EMÜ — Artikli 3 lõige 1 — Teine direktiiv 84/5/EMÜ — Artikli 1 lõige 4 — Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus — Eramaal seisma pandud sõiduk — Hüvitusorgani regressiõigus kindlustamata sõiduki omaniku vastu)

8

2018/C 399/10

Kohtuasi C-244/17: Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu (Tühistamishagi — Otsus (EL) 2017/477 — Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu alusel asutatud koostöönõukogus seoses koostöönõukogu, koostöökomitee, eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite töökorraldusega — ELTL artikli 218 lõige 9 — Otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise lepinguga loodud organis liidu nimel võetavad seisukohad — Leping, mille teatavad sätted võivad seonduda ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) — Hääletamisreegel)

9

2018/C 399/11

Kohtuasi C-346/17 P: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Christoph Klein versus Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik (Apellatsioonkaebus — ELTL artikli 340 teine lõik — Euroopa Liidu lepinguväline vastutus — Direktiiv 93/42/EMÜ — Meditsiiniseadmed — Artikli 8 lõiked 1 ja 2 — Kaitseklausli menetlus — Liikmesriigi teade meditsiiniseadme turuleviimist keelava otsuse kohta — Euroopa Komisjoni otsuse puudumine — Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine — Põhjuslik seos institutsiooni käitumise ja väidetava kahju vahel — Tõend kahju olemasolu ja ulatuse kohta)

9

2018/C 399/12

Kohtuasi C-454/17 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Vincent Piessevaux versus Euroopa Liidu Nõukogu (Apellatsioonkaebus — Avalik teenistus — Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad — VIII lisa artikli 11 lõige 2 — Riiklikus skeemis omandatud pensioniõigused — Nende õiguste ülekandmine liidu pensioniskeemi — Liidu pensioniskeemi enne uute rakendussätete jõustumist oma pensioniõigused üle kandnud ametnike ja pärast uute rakendussätete jõustumist oma pensioniõigused üle kandnud ametnike erinev kohtlemine)

10

2018/C 399/13

Kohtuasi C-471/17: Euroopa Kohtu (kümnes koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Finanzgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Kreyenhop & Kluge GmbH & Co. KG versus Hauptzollamt Hannover (Eelotsusetaotlus — Tolliliit ja ühtne tollitariifistik — Tariifi- ja statistikanomenklatuur — Kaupade klassifitseerimine — Frititud kiirnuudlid — Alamrubriik 1902 30 10)

11

2018/C 399/14

Kohtuasi C-547/17 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Basic Net SpA versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (Apellatsioonkaebus — Euroopa Liidu kaubamärk — Kolme vertikaalset triipu kujutav kujutismärk — Tõend kasutamise käigus omandatud eristusvõime kohta)

11

2018/C 399/15

Kohtuasi C-79/17: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi eelotsusetaotlus – Austria) – Menetlused, mille on algatanud Gmalieva s.r.o. jt (Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 — Teenuste osutamise vabadus — Hasartmängud — Hasartmängumonopol liikmesriigis — Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad pädeva haldusasutuse antud eelneva loata mänguautomaatide käitamise)

12

2018/C 399/16

Liidetud kohtuasjad C-208/17 P–C-210/17 P: Euroopa Kohtu (esimene koda) 12. septembri 2018. aasta määrus – NF (C-208/17 P), NG (C-209/17 P), NM (C-210/17 P) versus Euroopa Ülemkogu (Apellatsioonkaebus — Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 181 — Euroopa Ülemkogu tehtud ELi-Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldus — Tühistamise nõue)

13

2018/C 399/17

Kohtuasi C-472/17: Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Giudice di pace di L’Aquila eelotsusetaotlus – Itaalia) – Gabriele Di Girolamo versus Ministero della Giustizia (Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 — Sotsiaalpoliitika — Tähtajaline töö — Rahukohtunikud — Ilmselge vastuvõetamatus)

13

2018/C 399/18

Kohtuasi C-542/17 P: Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. septembri 2018. aasta määrus – Allstate Insurance Company versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (Apellatsioonkaebus — Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 — Euroopa Liidu kaubamärk — Sõnamärgi DRIVEWISE registreerimise taotlus — Taotluse rahuldamata jätmine — Määrus (EÜ) nr 207/2009 — Artikli 7 lõike 1 punkt c — Artikli 7 lõige 2 — Artikkel 75 — Kirjeldavus — Uudissõna, mis sisaldab asjaomaste kaupade või teenuste omadusi kirjeldavaid elemente — Kaupade ja teenuste otstarve — Moonutamine — Põhjendamiskohustus)

14

2018/C 399/19

Kohtuasi C-67/18 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus – Dominique Bilde versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu (Apellatsioonkaebus — Vastuvõetavus — Euroopa Parlament — Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri — Parlamendiliikme assistendi hüvitis — Alusetult makstud summade sissenõudmine)

14

2018/C 399/20

Kohtuasi C-84/18 P: Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus – Sophie Montel versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu (Apellatsioonkaebus — Vastuvõetavus — Euroopa Parlament — Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri — Parlamendiliikme assistendi hüvitis — Alusetult makstud summade sissenõudmine)

15

2018/C 399/21

Kohtuasi C-90/18: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Visoki upravani sud’i eelotsusetaotlus – Horvaatia) – Hrvatska banka za obnovu i razvitak (HBOR) versus Povjerenik za informiranje Republike Hrvatske (Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 — Puuduvad piisavad täpsustused põhikohtuasja faktilise ja õigusliku raamistiku kohta ja põhjuste kohta, mis õigustavad vajadust saada esitatud eelotsuse küsimustele vastus — Ilmselge vastuvõetamatus)

15

2018/C 399/22

Kohtuasi C-184/18: Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Tribunal Central Administrativo Sul’i eelotsusetaotlus – Portugal) – Fazenda Pública versus Carlos Manuel Patrício Teixeira, Maria Madalena da Silva Moreira Patrício Teixeira (Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 — Otsene maksustamine — ELTL artikkel 18 — Diskrimineerimiskeelu põhimõte — ELTL artiklid 63, 64 ja 65 — Kapitali vaba liikumine — Suurem maksukoormus mitteresidentide kinnisvaratulu puhul — Kolmandatesse riikidesse suunatud või sealt pärineva kapitali liikumise piirangud)

16

2018/C 399/23

Kohtuasi C-237/18: Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. juuli 2018. aasta määrus (Tribunal de première instance de Liège’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Pauline Stiernon jt versus Belgia riik, SPF Santé publique, Communauté française de Belgique (Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 — Töötajate vaba liikumine — Kutsevabadus — ELTL artiklid 20, 21 ja 45 — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikkel 15 — Psühhomotoorika terapeudi kutseala, mida ei ole kantud parameditsiini kutsealade riiklikku loetellu)

17

2018/C 399/24

Kohtuasi C-136/18 P: Robert Hanseni 19. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 14. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-304/16: bet365 Group versus EUIPO

17

2018/C 399/25

Kohtuasi C-425/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte (Itaalia) 28. juunil 2018 – Consorzio Nazionale Servizi Società Cooperativa (CNS) versus Gruppo Torinese Trasporti Gtt SpA

18

2018/C 399/26

Kohtuasi C-450/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Gerona (Hispaania) 9. juulil 2018 – WA versus Instituto Nacional de la Seguridad Social

18

2018/C 399/27

Kohtuasi C-457/18: 13. juulil 2018 esitatud hagi – Sloveenia Vabariik versus Horvaatia Vabariik

19

2018/C 399/28

Kohtuasi C-465/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 16. juulil 2018 – AV, BU versus Comune di Bernareggio

21

2018/C 399/29

Kohtuasi C-471/18 P: Saksamaa Liitvabariigi 18. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 8. mai 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-283/15: Esso Raffinage versus Euroopa Kemikaaliamet

21

2018/C 399/30

Kohtuasi C-475/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 20. juulil 2018 – SATI – Società Autocooperative Trasporti Italiani SpA versus Azienda di Trasporti Molisana – A.T.M. SpA

22

2018/C 399/31

Kohtuasi C-498/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 27. juulil 2018 – ZW versus Deutsche Lufthansa AG

23

2018/C 399/32

Kohtuasi C-530/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Ilfov (Rumeenia) 13. augustil 2018 – EP versus FO

23

2018/C 399/33

Kohtuasi C-576/18: 12. septembril 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

24

2018/C 399/34

Kohtuasi C-586/18 P: Buonotourist Srl-i 19. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 11. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-185/15: Buonotourist versus komisjon

25

2018/C 399/35

Kohtuasi C-587/18 P: CSTP Azienda della Mobilità SpA 19. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 11. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-186/15: CSTP Azienda della Mobilità versus komisjon

26

2018/C 399/36

Kohtuasi C-591/18 P: Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holdingi 21. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 12. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-441/14: Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holding versus Euroopa Komisjon

28

2018/C 399/37

Kohtuasi C-186/17: Euroopa Kohtu kolmanda koja presidendi 2. augusti 2018. aasta määrus (Landgericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus Iberia Express SA

30

2018/C 399/38

Kohtuasi C-212/17: Euroopa Kohtu presidendi 21. augusti 2018. aasta määrus (Tribunal Superior de Justicia de Galicia eelotsusetaotlus – Hispaania) – Simón Rodríguez Otero versus Televisión de Galicia SA, Ministerio Fiscal

30

2018/C 399/39

Kohtuasi C-594/17: Euroopa Kohtu presidendi 2. augusti 2018. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik, keda toetavad: Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik

30

2018/C 399/40

Kohtuasi C-36/18: Euroopa Kohtu presidendi 27. juuli 2018. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik

31

2018/C 399/41

Kohtuasi C-86/18: Euroopa Kohtu presidendi 21. augusti 2018. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

31

2018/C 399/42

Kohtuasi C-284/18: Euroopa Kohtu presidendi 9. augusti 2018. aasta määrus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Equitalia centro SpA versus Poste Italiane SpA

31

 

Üldkohus

2018/C 399/43

Kohtuasi T-604/16: Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta otsus – HD versus parlament (Avalik teenistus — Ametnikud — Töötasu — Peretoetused — Majapidamistoetus — Õppetoetus — Ülalpeetava lapse toetus — Saamise tingimised — Mujalt saadava samalaadse toetussumma mahaarvamine — Alusetult saadu tagastamine — Otsused, millega lõpetatakse hageja õigus saada teatavaid toetusi — Õigusnormi rikkumine — Ilmne hindamisviga)

32

2018/C 399/44

Kohtuasi T-623/16: Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta otsus – Volkswagen versus EUIPO – Paalupaikka (MAIN AUTO WHEELS) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu kujutismärgi MAIN AUTO WHEELS taotlus — Varasemad Euroopa Liidu kujutismärgid VW — Suhteline keeldumispõhjus — Tähiste sarnasuse puudumine — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5) — Põhjendamiskohustus — Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause (nüüd määruse 2017/1001 artikli 94 lõike 1 esimene lause)

33

2018/C 399/45

Kohtuasi T-39/17: Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta otsus – Chambre de commerce et d’industrie métropolitaine Bretagne-Ouest (port de Brest) versus komisjon (Õigus tutvuda dokumentidega — Määrus (EÜ) nr 1049/2001 — Eeluurimisdokumendid, mis puudutavad riiklikke abikavasid kõikide liikmesriikide sadamasektoris — Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine — Eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand — Määrus (EÜ) nr 45/2001 — Mõiste eraelu — Kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli eesmärgi kaitset puudutav erand — Üldise eelduse kohaldamine — Ülekaalukas üldine huvi)

33

2018/C 399/46

Kohtuasi T-266/17: Üldkohtu 20. septembri 2018. aasta otsus – Kwizda Holding versus EUIPO – Dermapharm (UROAKUT) (Euroopa Liidu kaubamärk — Vastulausemenetlus — Euroopa Liidu sõnamärgi UROAKUT taotlus — Varasem siseriiklik ja varasem rahvusvaheline kujutismärk UroCys — Suhteline keeldumispõhjus — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Muutmispädevus — Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b))

34

2018/C 399/47

Kohtuasi T-392/17 R: Üldkohtu presidendi 12. juuli 2018. aasta määrus – TE versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Hagi rahuldamata jätmine põhimenetluses — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

35

2018/C 399/48

Kohtuasjad T-337/18 R ja T-347/18 R: Üldkohtu presidendi 24. augusti 2018. aasta määrus – Laboratoire Pareva ja Biotech3D versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Määrus (EL) nr 528/2012 — Biotsiidid — Toimeaine PHMB (1415; 4.7) — Heakskiitmata jätmine — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Fumus boni iuris — Huvide kaalumine)

35

2018/C 399/49

Kohtuasi T-362/18 R: Üldkohtu presidendi 7. septembri 2018. aasta määrus – Robert versus Conseil national de l’ordre des pharmaciens (Ajutiste meetmete kohaldamine — Hagi rahuldamata jätmine põhimenetluses — Otsuse tegemise vajaduse äralangemine)

36

2018/C 399/50

Kohtuasi T-475/18 R: Üldkohtu presidendi 27. augusti 2018. aasta määrus – Boyer versus Wallis ja Futuna (Ajutiste meetmete kohaldamine — Riigihange — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Vastuvõetamatus)

37

2018/C 399/51

Kohtuasi T-504/18 R: Üldkohtu presidendi 11. septembri 2018. aasta määrus – XG versus komisjon (Ajutiste meetmete kohaldamine — Komisjoni ruumidesse sissepääsu võimaldamisest keeldumine — Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus — Põhjendatud huvi puudumine taotletavate ajutiste meetmete kohaldamise vastu)

37

2018/C 399/52

Kohtuasi T-490/18: 16. augustil 2018 esitatud hagi – Neda Industrial Group versus nõukogu

38

2018/C 399/53

Kohtuasi T-505/18: 24. augustil 2018 esitatud hagi – Ungari versus komisjon

39

2018/C 399/54

Kohtuasi T-509/18: 24. augustil 2018 esitatud hagi – Tšehhi Vabariik versus Euroopa Komisjon

39

2018/C 399/55

Kohtuasi T-516/18: 30. augustil 2018 esitatud hagi – Luksemburg versus komisjon

40

2018/C 399/56

Kohtuasi T-518/18: 31. augustil 2018 esitatud hagi – YG versus komisjon

41

2018/C 399/57

Kohtuasi T-519/18: 3. septembril 2018 esitatud hagi – Global Silicones Council jt versus ECHA

42

2018/C 399/58

Kohtuasi T-524/18: 29. augustil 2018 esitatud hagi – Billa versus EUIPO – Boardriders IP Holdings (Billa)

43

2018/C 399/59

Kohtuasi T-525/18: 4. septembril 2018 esitatud hagi – ENGIE Global LNG Holding jt versus komisjon

44

2018/C 399/60

Kohtuasi T-531/18: 26. juunil 2018 esitatud hagi – LL-Carpenter versus komisjon

45

2018/C 399/61

Kohtuasi T-533/18: 6. septembril 2018 esitatud hagi – Wanda Films ja Wanda Visión versus EUIPO – Dalian Wanda Group Co. (WANDA FILMS)

46

2018/C 399/62

Kohtuasi T-536/18: 11. septembril 2018 esitatud hagi – Société des produits Nestlé versus EUIPO – European Food (fitness)

47

2018/C 399/63

Kohtuasi T-538/18: 14. septembril 2018 esitatud hagi – Dickmanns versus EUIPO

48

2018/C 399/64

Kohtuasi T-540/18: 11. septembril 2018 esitatud hagi – ASL Aviation Holdings ja ASL Airlines (Ireland) versus komisjon

49

2018/C 399/65

Kohtuasi T-542/18: 17. septembril 2018 esitatud hagi – Wanda Films ja Wanda Visión versus EUIPO – Dalian Wanda Group Co. (wanda films)

51

2018/C 399/66

Kohtuasi T-543/18: 17. septembril 2018 esitatud hagi – XK versus komisjon

52

2018/C 399/67

Kohtuasi T-544/18: 13. septembril 2018 esitatud hagi – ArcelorMittal Bremen versus komisjon

52

2018/C 399/68

Kohtuasi T-546/18: 17. septembril 2018 esitatud hagi – XM jt versus komisjon

53

2018/C 399/69

Kohtuasi T-556/18: 19. septembril 2018 esitatud hagi – Sensient Colors Europe versus komisjon

54

2018/C 399/70

Kohtuasi T-557/18: 20. septembril 2018 esitatud hagi – LG Electronics versus EUIPO – Beko (BECON)

55

2018/C 399/71

Kohtuasi T-559/18: 13. septembril 2018 esitatud hagi – Atos Medical versus EUIPO – Andreas Fahl Medizintechnik- Vertrieb (Medizinische Pflaster)

55

2018/C 399/72

Kohtuasi T-560/18: 13. septembril 2018 esitatud hagi – Atos Medical versus EUIPO – Andreas Fahl Medizintechnik- Vertrieb (Medizinische Pflaster)

56

2018/C 399/73

Kohtuasi T-562/18: 21. septembril 2018 esitatud hagi – YP versus komisjon

57

2018/C 399/74

Kohtuasi T-776/17: Üldkohtu 11. septembri 2018. aasta määrus – Medora Therapeutics versus EUIPO – Biohealth Italia (LITHOREN)

58

2018/C 399/75

Kohtuasi T-371/18: Üldkohtu 11. septembri 2018. aasta määrus – Reiner Stemme Utility Air Systems versus AESA

58

ET

 

IV Teave

TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT

Euroopa Liidu Kohus

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/1

Euroopa Liidu Kohtu viimased väljaanded Euroopa Liidu Teatajas

(2018/C 399/01)

Viimane väljaanne

ELT C 392, 29.10.2018.

Eelmised väljaanded

ELT C 381, 22.10.2018

ELT C 373, 15.10.2018.

ELT C 364, 8.10.2018.

ELT C 352, 1.10.2018.

ELT C 341, 24.9.2018.

ELT C 328, 17.9.2018.

Käesolevad tekstid on kättesaadavad

EUR-Lex’is järgmisel aadressil: http://eur-lex.europa.eu

V Teated

KOHTUMENETLUSED

Euroopa Kohus

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/2

Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus – ClientEarth versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-57/16 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu institutsioonide dokumentidega tutvumine - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Määrus (EÜ) nr 1367/2006 - Mõjuhindamise aruanne, mõjuhindamise aruande kavand ja mõjuhindamiskomitee arvamus - Seadusandlikud algatused keskkonnaasjades - Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine - Poolelioleva menetluse ajal taotletud dokumentide avalikustamine - Põhjendatud huvi säilimine - Liidu institutsiooni pooleliolevat otsustamisprotsessi kaitsev erand - Üldine eeldus))

(2018/C 399/02)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: ClientEarth (esindajad: advocaat O. W. Brouwer, advocaat J. Wolfhagen ja advocaat F. Heringa)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Clotuche-Duvieusart ja M. Konstantinidis)

Hageja toetuseks menetlusse astujad: Soome Vabariik (esindajad: H. Leppo ja J. Heliskoski), Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk, C. Meyer-Seitz, U. Persson ja N. Otte Widgren)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 13. novembri 2015. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon (T-424/14 ja T-425/14, EU:T:2015:848).

2.

Tühistada Euroopa Komisjoni 1. aprilli 2014. aasta otsus, millega keelduti võimaldamast tutvuda mõjuhindamise aruandega, mis käsitleb siduva meetme ettepanekut Euroopa Liidu keskkonnaregulatsiooni valdkonnas riskipõhise kontrolli ja järelevalve strateegilise raamistiku kehtestamiseks, ning mõjuhindamiskomitee arvamusega.

3.

Tühistada Euroopa Komisjoni 3. aprilli 2014. aasta otsus, millega keelduti võimaldamast tutvuda mõjuhindamise aruande kavandiga Euroopa Liidu keskkonnapoliitika valdkonnas liikmesriikide tasandil keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise kohta ja mõjuhindamiskomitee arvamusega.

4.

Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning ühtlasi mõista temalt välja ClientEarthi kohtukulud esimeses kohtuastmes ja käesolevas apellatsioonimenetluses.

5.

Jätta Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi käesolevas apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 191, 30.5.2016.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/3

Euroopa Kohtu (teine koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Bank Mellat versus Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

(Kohtuasi C-430/16 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) - Võitlus tuumarelvade leviku vastu - Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed - Sektorimeetmed - Piirangud Iraani finantseerimisasutusi puudutavatele rahaülekannetele - Piirangute tugevdamine - Otsuse 2012/635/ÜVJP ja määruse (EL) nr 1263/2012 sätetest tulenev vaidlusalune kord - Iraani tuumaküsimuses ühise üldise tegevuskava rakendamine - Kõigi selle küsimusega seotud Euroopa Liidu piiravate meetmete lõpetamine - Vaidlusaluse korra kehtetuks tunnistamine Euroopa Liidu Üldkohtus toimuvas menetluses - Mõju põhjendatud huvile pöörduda Üldkohtusse - Põhjendatud huvi säilimise puudumine))

(2018/C 399/03)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Bank Mellat (esindajad: M. Brindle, T. Otty, QC, barrister J. MacLeod, barrister R. Blakeley, solicitor S. Zaiwalla, solicitor Z. Burbeza, solicitor A. Meskarian ja solicitor P. Reddy)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja I. Rodios), Euroopa Komisjon (esindajad: D. Gauci, J. Norris-Usher ja M. Konstantinidis), Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (esindajad: S. Brandon, keda abistas barrister M. Gray)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 2. juuni 2016. aasta kohtuotsus Bank Mellat vs. nõukogu (T-160/13, EU:T:2016:331).

2.

Lahendi tegemise vajadus on ära langenud hagi suhtes, mille Bank Mellat esitas kohtuasjas T-160/13 ja milles paluti tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1263/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, artikli 1 punkt 15 või tühistada nimetatud säte, kuna selles ei nähta ette Bank Mellati suhtes kohaldamisele kuuluvat erandit, ning Bank Mellati nõude suhtes, et Euroopa Liidu Üldkohus tuvastaks, et nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsuse 2012/635/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, artikli 1 punkt 6 ei kuulu tema suhtes kohaldamisele.

3.

Jätta Bank Mellati ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud nii apellatsioonimenetluses kui ka esimese astme menetluses nende endi kanda.

4.

Jätta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.

(1)  ELT C 371, 10.10.2016.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/4

Euroopa Kohtu (viies koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise eV versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Freistaat Bayern

(Kohtuasi C-488/16 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Kehtetuks tunnistamise menetlus - Sõnamärk NEUSCHWANSTEIN - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Artikli 7 lõike 1 punktid b ja c - Absoluutsed keeldumispõhjused - Kirjeldavus - Geograafilise päritolu tähis - Eristusvõime - Artikli 52 lõike 1 punkt b - Pahausksus))

(2018/C 399/04)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise eV (esindaja: Rechtsanwalt B. Bittner)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: D. Botis, A. Schifko ja D. Walicka), Freistaat Bayern (esindaja: Rechtsanwalt M. Müller)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Bundesverband Souvenir – Geschenke – Ehrenpreise eV-lt.

(1)  ELT C 6, 9.1.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/4

Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Verwaltungsgerichtshof’i eelotsusetaotlus – Austria) – Salzburger Gebietskrankenkasse, Bundesminister für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz

(Kohtuasi C-527/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Sotsiaalkindlustus - Määrus (EÜ) nr 987/2009 - Artikkel 5 ja artikli 19 lõige 2 - Töötajad, kes on lähetatud muusse liikmesriiki kui see, kus tööandja tavaliselt tegutseb - Tõendite A1 väljastamine päritoluliikmesriigi poolt pärast seda, kui vastuvõttev liikmesriik on tunnustanud töötajate kindlustamist tema sotsiaalkindlustussüsteemis - Halduskomisjoni arvamus - Tõendite A1 ekslik väljastamine - Tuvastamine - Kõnealuste tõendite siduvus ja tagasiulatuv mõju - Määrus (EÜ) nr 883/2004 - Kohaldatavad õigusaktid - Artikli 12 lõige 1 - Teist isikut asendama lähetatud isiku mõiste))

(2018/C 399/05)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Verwaltungsgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitajad: Salzburger Gebietskrankenkasse, Bundesminister für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz

teised menetlusosalised: Alpenrind GmbH Martin-Meat Szolgáltató és Kereskedelmi Kft, Martimpex-Meat Kft, Pensionsversicherungsanstalt, Allgemeine Unfallversicherungsanstalt

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (muudetud komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1244/2010), artikli 5 lõiget 1 koostoimes määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend A1, mille on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (muudetud määrusega nr 1244/2010) artikli 12 lõike 1 alusel väljastanud liikmesriigi pädev asutus, on siduv mitte üksnes selle liikmesriigi asutustele, kus tegevus toimub, vaid ka selle liikmesriigi kohtutele.

2.

Määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 5 lõiget 1 koostoimes määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend A1, mille on määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 alusel väljastanud liikmesriigi pädev asutus, on siduv nii selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusasutustele, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi kohtutele niikaua, kuni tõendi väljastanud liikmesriik ei ole seda tagasi võtnud või kehtetuks tunnistanud, isegi kui viimati nimetatud liikmesriigi pädevad ametivõimud ja selle liikmesriigi pädevad ametivõimud, kus tegevus toimub, on pöördunud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni poole ja viimane on leidnud, et tõend on väljastatud ekslikult ja tuleb tagasi võtta.

Määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 5 lõiget 1 koostoimes määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikega 2 tuleb tõlgendada nii, et tõend A1, mille on määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 alusel väljastanud liikmesriigi pädev asutus, on – vajaduse korral tagasiulatuvalt – siduv nii selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusasutustele, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi kohtutele, isegi kui tõend on väljastatud alles pärast seda, kui asjaomane liikmesriik tuvastas, et asjasse puutuvale töötajale laieneb kohustuslik kindlustus tema õigusaktide alusel.

3.

Määrusega nr 1244/2010 muudetud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui töötaja, kelle tööandja on lähetanud teise liikmesriiki tööd tegema, asendatakse teise töötajaga, kelle on lähetanud teine tööandja, tuleb viimati nimetatud töötajat pidada „teist isikut asendama saadetud“ töötajaks selle sätte tähenduses, mistõttu tema suhtes ei saa kohaldada nimetatud sättes ette nähtud erinormi, kohaldamaks jätkuvalt selle liikmesriigi õigusakte, kus tema tööandja tavaliselt tegutseb.

Asjaolu, et mõlema asjasse puutuva töötaja tööandja asukoht on samas liikmesriigis või et nende tööandjate vahel on võimalikud isiklikud või organisatsioonilised seosed, ei oma siinkohal tähtsust.

(1)  ELT C 14, 16.1.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/6

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Tšehhi Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-4/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) - Euroopa Liidu rahastamiskõlblikud kulud - Tšehhi Vabariigi kantud kulud - Määrus (EÜ) nr 479/2008 - Artikli 11 lõige 3 - Mõiste „viinamarjaistanduste ümberkorraldamine“))

(2018/C 399/06)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Apellant: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, J. Pavliš ja J. Vláčil)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Ondrůšek ja B. Eggers)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 20. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Tšehhi Vabariik vs. komisjon (T-141/15, ei avaldata, EU:T:2016:621).

2.

Tühistada komisjoni 16. jaanuari 2015. aasta rakendusotsus (EL) 2015/103, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, mille kohaselt ei rahastata kulusid, mida Tšehhi Vabariik kandis aastatel 2010–2012 EAGF alusel seoses meetmetega viinamarjaistanduste kaitseks loomade ja lindude tekitatud kahju eest, mille kogusumma oli 2 123 199,04 eurot.

3.

Mõista Tšehhi Vabariigi kohtukulud nii esimeses kohtuastmes kui ka käesolevas apellatsiooniastmes välja Euroopa Komisjonilt, kes kannab ise oma kohtukulud.

(1)  ELT C 63, 27.2.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/6

Euroopa Kohtu (neljas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Court of Appeali eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – Grenville Hampshire versus The Board of the Pension Protection Fund

(Kohtuasi C-17/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral - Direktiiv 2008/94/EÜ - Artikkel 8 - Täiendavad pensioniskeemid - Vanadushüvitiste saamise õiguse kaitse - Tagatud minimaalne kaitsetase))

(2018/C 399/07)

Kohtumenetluse keel: inglise

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Court of Appeal

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Grenville Hampshire

Vastustaja apellatsioonimenetluses: The Board of the Pension Protection Fund

Menetluses osales: Secretary of State for Work and Pensions

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et tööandja maksejõuetuse korral peab iga konkreetne töötaja saama kätte vanaduspensionihüvitise, mis vastab vähemalt 50 %-le täiendavas tööandja pensioniskeemis omandatud õiguste väärtusest.

2.

Direktiivi 2008/94 artiklil 8 on sellistel asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vahetu õigusmõju, mistõttu võib konkreetne töötaja sellele artiklile liikmesriigi kohtus tugineda niisuguse organi otsuse vaidlustamiseks, nagu seda on The Board of the Pension Protection Fund (pensionikaitsefondi nõukogu; Ühendkuningriik).

(1)  ELT C 78, 13.3.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/7

Euroopa Kohtu (viies koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Nejvyšší soud České republiky eelotsusetaotlus – Tšehhi Vabariik) – Catlin Europe SE versus O.K. Trans Praha spol. s r. o.

(Kohtuasi C-21/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Õigusalane koostöö tsiviil- ja kaubandusasjades - Euroopa maksekäsu menetlus - Määrus (EÜ) nr 1896/2006 - Maksekäsu kättetoimetamine koos maksekäsu avaldusega - Maksekäsu avalduse tõlke puudumine - Täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsk - Läbivaatamistaotlus pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist - Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine - Määrus (EÜ) nr 1393/2007 - Kohaldatavus - Artikkel 8 ja II lisa - Teave õigusest tõlke puudumisel keelduda maksekäsu vastuvõtmisest - Tüüpvormi puudumine - Tagajärjed))

(2018/C 399/08)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Nejvyšší soud České republiky

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Catlin Europe SE

Vastustaja: O.K. Trans Praha spol. s r. o.

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui Euroopa maksekäsk on kostjale kätte toimetatud, ilma et sellele lisatud maksekäsu avaldus oleks koostatud või sellele oleks lisatud tõlge keeles, mille oskamist temalt eeldatakse, nagu on nõutud ka määruse nr 1393/2007 artikli 8 lõikes 1, tuleb kostjat nõuetekohaselt selle määruse II lisas toodud tüüpvormi abil teavitada sellest, et tal on õigus asjaomase dokumendi vastuvõtmisest keelduda.

Kui seda nõuet ei täidetud, tuleb menetlus selle määruse nõuetega vastavusse viia, edastades huvitatud isikule selle määruse II lisas toodud tüüpvormi.

Kuna menetlus ei ole maksekäsu koos maksekäsu avaldusega kättetoimetamist puudutavas osas nõuetekohane, siis sel juhul ei muutu see maksekäsk täidetavaks ega hakka kulgema kostjale vastuväite esitamiseks ettenähtud tähtaeg, mistõttu määruse nr 1896/2006 artikkel 20 ei ole kohaldatav.

(1)  ELT C 112, 10.4.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/8

Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus (Supremo Tribunal de Justiça eelotsusetaotlus – Portugal) – Fundo de Garantia Automóvel versus Alina Antónia Destapado Pão Mole Juliana, Cristiana Micaela Caetano Juliana

(Kohtuasi C-80/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Mootorsõiduki kasutamise kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus - Direktiiv 72/166/EMÜ - Artikli 3 lõige 1 - Teine direktiiv 84/5/EMÜ - Artikli 1 lõige 4 - Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus - Eramaal seisma pandud sõiduk - Hüvitusorgani regressiõigus kindlustamata sõiduki omaniku vastu))

(2018/C 399/09)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal de Justiça

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Fundo de Garantia Automóvel

Vastustajad: Alina Antónia Destapado Pão Mole Juliana, Cristiana Micaela Caetano Juliana

Resolutsioon

1.

Nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ) artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mootorsõiduki kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse lepingu sõlmimine on kohustuslik, kui sõiduk on jätkuvalt liikmesriigis registreeritud ja on sõidukorras, kuid on pandud seisma eramaal üksnes omaniku otsusel, kes ei kavatse seda enam juhtida.

2.

Nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teise direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ) artikli 1 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklik õigusakt, mille kohaselt on nimetatud sättes ette nähtud organil regressiõigus peale õnnetuse põhjustanud isiku või isikute ka isiku vastu, kes oli kohustatud sõlmima mootorsõiduki kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse lepingu sõiduki suhtes, mis põhjustas kahju, mille organ hüvitas, kuid kes seda lepingut ei sõlminud, ning regressiõigus on ka juhul, kui see isik ei ole tsiviilõiguslikult vastutav õnnetuse eest, mille käigus kahju tekkis.

(1)  ELT C 144, 8.5.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/9

Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus – Euroopa Komisjon versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-244/17) (1)

((Tühistamishagi - Otsus (EL) 2017/477 - Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu alusel asutatud koostöönõukogus seoses koostöönõukogu, koostöökomitee, eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite töökorraldusega - ELTL artikli 218 lõige 9 - Otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise lepinguga loodud organis liidu nimel võetavad seisukohad - Leping, mille teatavad sätted võivad seonduda ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) - Hääletamisreegel))

(2018/C 399/10)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Havas, L. Gussetti ja P. Aalto, hiljem L. Havas ja L. Gussetti)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bishop ja P. Mahnič Bruni)

Resolutsioon

1.

Tühistada nõukogu 3. märtsi 2017. aasta otsus (EL) 2017/477 seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Kasahstani Vabariigi vahelise laiendatud partnerlus- ja koostöölepingu alusel asutatud koostöönõukogus seoses koostöönõukogu, koostöökomitee, eriotstarbeliste allkomiteede ja muude organite töökorraldusega.

2.

Jätta otsuse 2017/477 tagajärjed kehtima.

3.

Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

(1)  ELT C 239, 24.7.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/9

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Christoph Klein versus Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik

(Kohtuasi C-346/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - ELTL artikli 340 teine lõik - Euroopa Liidu lepinguväline vastutus - Direktiiv 93/42/EMÜ - Meditsiiniseadmed - Artikli 8 lõiked 1 ja 2 - Kaitseklausli menetlus - Liikmesriigi teade meditsiiniseadme turuleviimist keelava otsuse kohta - Euroopa Komisjoni otsuse puudumine - Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine - Põhjuslik seos institutsiooni käitumise ja väidetava kahju vahel - Tõend kahju olemasolu ja ulatuse kohta))

(2018/C 399/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Christoph Klein (esindaja: Rechtsanwalt H.-J. Ahlt)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon (esindajad: G. von Rintelen, A. Sipos ja A. C. Becker), Saksamaa Liitvabariik)

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 28. septembri 2016. aasta otsus Klein vs. komisjon (T-309/10 RENV, ei avaldata, EU:T:2016:570) osas, milles Üldkohus otsustas, et Christoph Klein ei ole tõendanud sellist otsest ja piisavat põhjuslikku seost, mis annaks alust Euroopa Liidu vastutuse tekkimiseks.

2.

Jätta apellatsioonkaebus muus osas rahuldamata.

3.

Jätta rahuldamata Christoph Kleini nõue hüvitada kahju, mis talle väidetavalt tekkis seetõttu, et Euroopa Komisjon jättis täitmata talle nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta artikliga 8 pandud kohutused.

4.

Christoph Klein ja Euroopa Komisjon kannavad nii esimese astme menetlustes kui ka apellatsioonimenetlustes ise oma kohtukulud.

5.

Saksamaa Liitvabariik kannab ise oma kohtukulud, mis tal tekkisid esimese astme menetlustes.

(1)  ELT C 300, 11.9.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/10

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Vincent Piessevaux versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-454/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Avalik teenistus - Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad - VIII lisa artikli 11 lõige 2 - Riiklikus skeemis omandatud pensioniõigused - Nende õiguste ülekandmine liidu pensioniskeemi - Liidu pensioniskeemi enne uute rakendussätete jõustumist oma pensioniõigused üle kandnud ametnike ja pärast uute rakendussätete jõustumist oma pensioniõigused üle kandnud ametnike erinev kohtlemine))

(2018/C 399/12)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Vincent Piessevaux (esindaja: advokaat L. Ponteville)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: M. Bauer ja R. Meyer)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Mõista Vincent Piessevaux’lt välja tema enda ja nõukogu kohtukulud.

(1)  ELT C 374, 6.11.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/11

Euroopa Kohtu (kümnes koda) 6. septembri 2018. aasta otsus (Finanzgericht Hamburgi eelotsusetaotlus – Saksamaa) – Kreyenhop & Kluge GmbH & Co. KG versus Hauptzollamt Hannover

(Kohtuasi C-471/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Tolliliit ja ühtne tollitariifistik - Tariifi- ja statistikanomenklatuur - Kaupade klassifitseerimine - Frititud kiirnuudlid - Alamrubriik 1902 30 10))

(2018/C 399/13)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Hamburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Kreyenhop & Kluge GmbH & Co. KG

Vastustaja: Hauptzollamt Hannover

Resolutsioon

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas asuvat kombineeritud nomenklatuuri komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmäärusest (EL) nr 927/2012 tulenevas versioonis tuleb tõlgendada nii, et selle alamrubriiki 1902 30 10 kuuluvad sellised kiirnuudliroad nagu põhikohtuasjas, mis koosnevad peamiselt eelnevalt kuumtöödeldud ja frititud nuudliplokist.

(1)  ELT C 374, 6.11.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/11

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta otsus – Basic Net SpA versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-547/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Liidu kaubamärk - Kolme vertikaalset triipu kujutav kujutismärk - Tõend kasutamise käigus omandatud eristusvõime kohta))

(2018/C 399/14)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Basic Net SpA (esindaja: avvocato D. Sindico)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: L. Rampini)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.

Jätta Net SpA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kohtukulud.

(1)  ELT C 13, 15.1.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/12

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Landesverwaltungsgericht Oberösterreichi eelotsusetaotlus – Austria) – Menetlused, mille on algatanud Gmalieva s.r.o. jt

(Kohtuasi C-79/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Teenuste osutamise vabadus - Hasartmängud - Hasartmängumonopol liikmesriigis - Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad pädeva haldusasutuse antud eelneva loata mänguautomaatide käitamise))

(2018/C 399/15)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landesverwaltungsgericht Oberösterreich

Põhikohtuasja menetluse pooled

Kaebajad: Gmalieva s.r.o., Celik KG, PBW GmbH, Antoaneta Claudia Gruber, Play For Me GmbH, Haydar Demir

Menetluses osales: Landespolizeidirektion Oberösterreich

Resolutsioon

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb Euroopa Liidu Kohtu antud juhiseid ja eeskätt 30. aprilli 2014. aasta kohtuotsust Pfleger jt (C-390/12, EU:C:2014:281) arvestades kindlaks teha, kas sellist riigisisest hasartmängude suhtes kehtivat korda, nagu on kõne all põhikohtuasjas, saab ELTL artikli 56 ja sellele järgnevate artiklite seisukohalt sidusaks pidada, juhul kui riigisiseses kohtumenetluses on kindlaks tehtud, et:

—

hasartmängusõltuvus ei kujuta endast sellist ühiskondlikku probleemi, mis nõuaks riiklikku sekkumist;

—

keelatud hasartmäng ei ole kuritegu, vaid selle puhul on tegemist üksnes väärteoga;

—

riigikassasse laekub hasartmängudest aastas rohkem kui 500 miljonit eurot (ehk 0,4 % kogu aastaeelarvest); ja

—

kontsessionääride reklaam on suunatud peamiselt sellele, et õhutada hasartmänge mängima ka neid, kes ei ole neid seni mänginud.

(1)  ELT C 178, 6.6.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/13

Euroopa Kohtu (esimene koda) 12. septembri 2018. aasta määrus – NF (C-208/17 P), NG (C-209/17 P), NM (C-210/17 P) versus Euroopa Ülemkogu

(Liidetud kohtuasjad C-208/17 P–C-210/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 181 - Euroopa Ülemkogu tehtud ELi-Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldus - Tühistamise nõue))

(2018/C 399/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: NF (C-208/17 P), NG (C-209/17 P), NM (C-210/17 P) (esindajad: P. O’Shea, BL, I. Whelan, BL, solicitor B. Burns)

Teine menetlusosaline: Euroopa Ülemkogu (esindajad: S. Boelaert, M. Chavrier ja J.-P. Hix)

Kostja toetuseks menetlusse astuja: Kreeka Vabariik (esindajad: M. Michelogiannaki ja G. Karipsiadis)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebused ilmselge vastuvõetamatuse tõttu menetlusse võtmata.

2.

Mõista kohtukulud välja NF-lt, NG-lt ja NM-lt.

(1)  ELT C 231, 17.7.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/13

Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Giudice di pace di L’Aquila eelotsusetaotlus – Itaalia) – Gabriele Di Girolamo versus Ministero della Giustizia

(Kohtuasi C-472/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 - Sotsiaalpoliitika - Tähtajaline töö - Rahukohtunikud - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2018/C 399/17)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di pace di L’Aquila

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Gabriele Di Girolamo

Kostja: Ministero della Giustizia

menetluses osales: Unione Nazionale Giudici di Pace (Unagipa)

Resolutsioon

Giudice di pace di L’Aquila (L’Aquila rahukohtunik, Itaalia) 31. juuli 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(1)  ELT C 347, 16.10.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/14

Euroopa Kohtu (kuues koda) 11. septembri 2018. aasta määrus – Allstate Insurance Company versus Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

(Kohtuasi C-542/17 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 181 - Euroopa Liidu kaubamärk - Sõnamärgi DRIVEWISE registreerimise taotlus - Taotluse rahuldamata jätmine - Määrus (EÜ) nr 207/2009 - Artikli 7 lõike 1 punkt c - Artikli 7 lõige 2 - Artikkel 75 - Kirjeldavus - Uudissõna, mis sisaldab asjaomaste kaupade või teenuste omadusi kirjeldavaid elemente - Kaupade ja teenuste otstarve - Moonutamine - Põhjendamiskohustus))

(2018/C 399/18)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Allstate Insurance Company (esindajad: Rechtsanwalt G. Würtenberger ja Rechtsanwalt R. Kunze)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: K. Markakis)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Allstate Insurance Company'lt.

(1)  ELT C 13, 15.1.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/14

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus – Dominique Bilde versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-67/18 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Vastuvõetavus - Euroopa Parlament - Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri - Parlamendiliikme assistendi hüvitis - Alusetult makstud summade sissenõudmine))

(2018/C 399/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Dominique Bilde (esindaja: advokaat G. Sauveur)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament (esindajad: S. Seyr ja G. Corstens), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. F. Jensen, M. Bauer ja R. Meyer)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Dominique Bilde’ilt.

(1)  ELT C 161, 7.5.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/15

Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus – Sophie Montel versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-84/18 P) (1)

((Apellatsioonkaebus - Vastuvõetavus - Euroopa Parlament - Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskiri - Parlamendiliikme assistendi hüvitis - Alusetult makstud summade sissenõudmine))

(2018/C 399/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Sophie Montel (esindaja: advokaat G. Sauveur)

Teised menetlusosalised: Euroopa Parlament (esindajad: S. Seyr ja G. Corstens), Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: A. F. Jensen, M. Bauer ja R. Meyer)

Resolutsioon

1.

Jätta apellatsioonkaebus osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Sophie Montelilt.

(1)  ELT C 161, 7.5.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/15

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Visoki upravani sud’i eelotsusetaotlus – Horvaatia) – Hrvatska banka za obnovu i razvitak (HBOR) versus Povjerenik za informiranje Republike Hrvatske

(Kohtuasi C-90/18) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 - Puuduvad piisavad täpsustused põhikohtuasja faktilise ja õigusliku raamistiku kohta ja põhjuste kohta, mis õigustavad vajadust saada esitatud eelotsuse küsimustele vastus - Ilmselge vastuvõetamatus))

(2018/C 399/21)

Kohtumenetluse keel: horvaadi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Visoki upravani sud

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Hrvatska banka za obnovu i razvitak (HBOR)

Kostja: Povjerenik za informiranje Republike Hrvatske

menetluses osales: Hrvoje Šimić

Resolutsioon

Visoki upravni sud’i (apellatsiooniastme halduskohus, Horvaatia) 1. veebruari 2018. aasta kohtulahendiga esitatud eelotsusetaotlus ei ole ilmselgelt vastuvõetav.

(1)  ELT C 134, 16.4.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/16

Euroopa Kohtu (seitsmes koda) 6. septembri 2018. aasta määrus (Tribunal Central Administrativo Sul’i eelotsusetaotlus – Portugal) – Fazenda Pública versus Carlos Manuel Patrício Teixeira, Maria Madalena da Silva Moreira Patrício Teixeira

(Kohtuasi C-184/18) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Otsene maksustamine - ELTL artikkel 18 - Diskrimineerimiskeelu põhimõte - ELTL artiklid 63, 64 ja 65 - Kapitali vaba liikumine - Suurem maksukoormus mitteresidentide kinnisvaratulu puhul - Kolmandatesse riikidesse suunatud või sealt pärineva kapitali liikumise piirangud))

(2018/C 399/22)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Central Administrativo Sul

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hageja: Fazenda Pública

Kostjad: Carlos Manuel Patrício Teixeira, Maria Madalena da Silva Moreira Patrício Teixeira

Resolutsioon

Selline siseriiklik õigusnorm nagu põhikohtuasjas, millega maksustatakse kapitali kasvutulu, mille on liikmesriigis asuva kinnisasja võõrandamisest saanud selle liikmesriigi kodanik, kelle elukoht on kolmandas riigis, kõrgemas maksumääras kui sama tüüpi kapitali kasvutulu tehingut, kui tulu saav isik on nimetatud liikmesriigi resident, kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, mis tingimusel, et seda kontrollib eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei kuulu ELTL artikli 64 lõikes 1 ette nähtud erandi alla ning seda ei saa põhjendada ELTL artikli 65 lõikes 1 ette nähtud põhjendustega.

(1)  ELT C 182, 28.5.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/17

Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. juuli 2018. aasta määrus (Tribunal de première instance de Liège’i eelotsusetaotlus – Belgia) – Pauline Stiernon jt versus Belgia riik, SPF Santé publique, Communauté française de Belgique

(Kohtuasi C-237/18) (1)

((Eelotsusetaotlus - Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 - Töötajate vaba liikumine - Kutsevabadus - ELTL artiklid 20, 21 ja 45 - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 15 - Psühhomotoorika terapeudi kutseala, mida ei ole kantud parameditsiini kutsealade riiklikku loetellu))

(2018/C 399/23)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal de première instance de Liège

Põhikohtuasja menetluse pooled

Hagejad: Pauline Stiernon, Marion Goraguer, Muriel Buccarello, Clémentine Vasseur, Manon Pirotton, Anissa Quotb

Kostjad: Belgia riik, SPF Santé publique, Communauté française de Belgique

Resolutsioon

ELTL artiklit 45 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega kehtestatakse parameditsiini kutsealade loetelu, milles ei ole nimetatud psühhomotoorika terapeudi kutseala, kuigi selles liikmesriigis on loodud psühhomotoorika bakalaureusediplom.

(1)  ELT C 190, 4.6.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/17

Robert Hanseni 19. veebruaril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 14. detsembri 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-304/16: bet365 Group versus EUIPO

(Kohtuasi C-136/18 P)

(2018/C 399/24)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Robert Hansen (esindaja: Rechtsanwalt M. Pütz-Poulalion)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Kohus (kaheksas koda) tunnistas 6. septembri 2018. aasta määrusega apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuks.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte (Itaalia) 28. juunil 2018 – Consorzio Nazionale Servizi Società Cooperativa (CNS) versus Gruppo Torinese Trasporti Gtt SpA

(Kohtuasi C-425/18)

(2018/C 399/25)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunale Amministrativo Regionale per il Piemonte

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Consorzio Nazionale Servizi Società Cooperativa (CNS)

Vastustaja: Gruppo Torinese Trasporti Gtt SpA

Eelotsuse küsimus

Kas direktiivi 2004/17/EÜ (1) artikli 53 lõige 3 ja artikli 54 lõige 4 koostoimes direktiivi 2004/18/EÜ (2) artikli 45 lõike 2 punktiga d on vastuolus selline õigusnorm, nagu Itaalia Vabariigi seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artikli 38 lõike 1 punkt f, nagu seda on tõlgendatud riigisiseses kohtupraktikas, st mis jätab „raske eksimuse“ alt, mille ettevõtja on pannud toime „ametialaste käitumisreeglite vastu“, välja käitumise, mis kujutab endast konkurentsieeskirjade rikkumist, mille riigi konkurentsiamet on tuvastanud ja mille eest ta on karistanud otsusega, mille kohus on jätnud muutmata, mille tõttu ei saa hankijad a priori neid rikkumisi sõltumatult hinnata, et kõrvaldada see ettevõtja vajadusel riigihankemenetlusest, mida ta võib teha, kuid ei pea tegema?

(1)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19).

(2)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ, ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Social de Gerona (Hispaania) 9. juulil 2018 – WA versus Instituto Nacional de la Seguridad Social

(Kohtuasi C-450/18)

(2018/C 399/26)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Juzgado de lo Social de Gerona

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: WA

Vastustaja: Instituto Nacional de la Seguridad Social

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157 ja nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivis 76/207/EMÜ ja direktiivis 2002/73, millega seda direktiivi muudetakse (1), mis on uuesti sõnastatud 5. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/54/EÜ (2) meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega, tunnustatud võrdse kohtlemise põhimõtet, mis keelab igasuguse soolise diskrimineerimise, rikub niisugune liikmesriigi seadus (konkreetselt üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 60 lõige 1), mis annab õiguse saada pensionilisa demograafilise panuse eest sotsiaalkindlustusse naistele, kes on bioloogiliste või lapsendatud laste vanemad ja mis tahes skeemi alusel sotsiaalkindlustussüsteemi sissemaksetel põhineva vanadus-, toitjakaotus- või püsiva invaliidsuse pensioni saajad, kuid ei anna seevastu seda õigust samas olukorras meestele?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/73/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega (EÜT 2002, L 269, lk 15; ELT eriväljaanne 05/04, lk 255).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT 2006, L 204, lk 23).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/19

13. juulil 2018 esitatud hagi – Sloveenia Vabariik versus Horvaatia Vabariik

(Kohtuasi C-457/18)

(2018/C 399/27)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Pooled

Hageja: Sloveenia Vabariik (esindaja: M. Menard)

Kostja: Horvaatia Vabariik

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul tuvastada, et kostja on rikkunud

—

ELL artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 3;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta artikli 5 lõiget 2, koosmõjus määruse I lisaga, mille kehtestatakse ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolli, seire ja rakendamise süsteem, millele pandi alus määrusega nr 1224/2009 ja rakendusmäärusega nr 404/2011;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, artikleid 4 ja 17 koosmõjus artikliga 13, ning

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, artikli 2 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 1,

ning et Euroopa Kohus

—

annaks kostjale korralduse loetletud rikkumised lõpetada ja

—

mõistaks kostjalt välja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks järgmised väited.

Esimene väide:

Horvaatia Vabariik eirab ühepoolselt kohustust, mis on võetud Euroopa Liiduga ühinedes ning mille kohaselt tuleb järgida vahekohtu otsust ja seega selle kohtuotsusega kindlaksmääratud piiri ning muid selle kohtuotsusega pandud kohustusi, rikkudes selliselt õigust, mis on Euroopa Liidu põhialuseks (ELL artikkel 2).

Teine väide:

Kuna Horvaatia Vabariik keeldub ühepoolselt täitmast vahekohtuotsusest tulenevaid kohustusi, takistades ta sellega Sloveenial teostamast täies ulatuses oma suveräänsust teatavate osade üle oma territooriumist aluslepingu tähenduses, siis rikub Horvaatia Vabariik Euroopa Liidu ja Sloveenia Vabariigiga lojaalse koostöö tegemise põhimõtet ELL artikli 4 lõike 3 tähenduses. Horvaatia Vabariigi käitumine ohustab Euroopa Liidu eesmärkide saavutamist, eelkõige rahu tagamisel ja rahvaste vaheliste järjest tugevamate sidemete loomisel, ja Euroopa Liidu nende õigusnormide eesmärkide saavutamist, mis puudutavad liikmesriikide territooriume (ELL artikli 4 lõike 3 esimene lõik). Lisaks muudab Horvaatia Vabariik Sloveenia Vabariigil võimatuks rakendada Euroopa Liidu õigust kogu oma maismaa- ja mereterritooriumil ja tegutseda kooskõlas selle õigusega ning eelkõige liidu teisese õigusega, mis puudutab liikmesriikide territooriume (ELL artikli 4 lõike 3 esimene lõik).

Kolmas väide:

Horvaatia Vabariik rikub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta ja eriti määruse artiklit 5 ja I lisa. Regulatsioon, mis kehtib Horvaatia ja Sloveenia suhtes alates 30. detsembrist 2017, annab iga riigi 25-le laevale õiguse vabalt siseneda teise riigi territoriaalmerre, nagu on ette nähtud rahvusvahelise õigusega ja tuleneb vahekohtu otsusest. Horvaatia Vabariik ei võimalda Sloveenia Vabariigil sellest regulatsioonist tulenevaid õigusi kasutada ja rikub sellega määruse artiklit 5, kuna: i) keeldub kohaldamast vastastikkuse juurdepääsu regulatsiooni; ii) keeldub tunnustamast Sloveenia poolt selleks vastu võetud õigusakti; iii) süstemaatilise sanktsioonide kohaldamisega takistab Sloveenia kalalaevade pääsu vetesse, mis vahekohtu 2017. aasta otsusega tunnistati Sloveenia territoriaalveteks, ning a fortiori pääsu Horvaatia territoriaalvetesse, mis kuuluvad vastastikuse juurdepääsu režiimi kohaldamisalasse.

Neljas väide:

Horvaatia Vabariik rikub nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, ja komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärust. Horvaatia politsei patrull-paadid saadavad ilma Sloveenia Vabariigi loata Horvaatia kalalaevu, kes on Sloveenia vetes kalapüügil, ning takistavad sellega Sloveenia kalandusinspektoritel järelevalvet teostada. Samal ajal kohaldavad Horvaatia organid Sloveenia kalalaevadele ebaseadusliku piiriületamise ja ebaseadusliku kalapüügi eest rahalisi sanktsioone, kui need laevad püüavad kala vetes, mida Horvaatia peab talle kuuluvateks. Peale selle ei edasta Horvaatia Sloveeniale andmeid Horvaatia laevade kohta Sloveenia vetes, kuigi kaks eespool nimetatud määrust näevad selle ette. Selliselt ei võimalda Horvaatia Vabariik Sloveenia Vabariigil teostada kontrolli vete üle, mis peaksid olema Sloveenia suveräänsuse ja jurisdiktsiooni all, ega tunnusta Sloveenia kui rannikuriigi ainupädevust oma territoriaalvete suhtes, rikkudes sellega määrust (EÜ) nr 1224/2009 ja määrust (EL) nr 404/2011.

Viies väide:

Horvaatia Vabariik rikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Horvaatia ei tunnusta vahekohtu otsusega kindlaks määratud piiri kui Sloveeniaga ühist piiri ega tee Sloveeniaga koostööd selle „sisepiiri“ kaitsel, rikkudes sellega määruse artikleid 13 ja 17 ning artiklit 4, mis nõuab piiride kindlaksmääramist kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Kuues väide:

Horvaatia Vabariik rikkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mida kohaldatakse liikmesriikide „territoriaalvete“ suhtes, nagu need on määratletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni („UNCLOS“) rakenduskokkuleppe vastavates sätetes (direktiivi artikli 2 lõige 4). Horvaatia Vabariik keeldub täitmast vahekohtu otsust, mis kinnitab sellist piiritletust, ja – vastupidi – hõlmab Sloveenia Vabariigi veed oma merealade planeeringusse ning seega takistab Sloveenial oma geograafilisi kaarte ühtlustada, rikkudes sellega nimetatud direktiivi ja eelkõige selle artikleid 8 ja 11.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/21

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 16. juulil 2018 – AV, BU versus Comune di Bernareggio

(Kohtuasi C-465/18)

(2018/C 399/28)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: AV, BU

Vastustaja: Comune di Bernareggio

Eelotsuse küsimus

Kas asutamisvabaduse, diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise, konkurentsi kaitse ja töötajate vaba liikumise põhimõtetega, mis on sätestatud ELTL artiklites 45, 49–56 ja 106 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 15 ja 16, ning nendesse kätketud proportsionaalsuse ja mõistlikkuse kriteeriumidega on vastuolus niisugune riigisisene õigusnorm nagu seaduse nr 362/1991 artikli 12 lõige 2, mille kohaselt on munitsipaalapteegi omandiõiguse üleandmise korral ostueesõigus selle apteegi töötajatel?

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/21

Saksamaa Liitvabariigi 18. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 8. mai 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-283/15: Esso Raffinage versus Euroopa Kemikaaliamet

(Kohtuasi C-471/18 P)

(2018/C 399/29)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: advokaadid P. Klappich ja C. Schmidt)

Teised menetlusosalised: Esso Raffinage, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Prantsuse Vabariik, Madalmaade Kuningriik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 8. mai 2018. aasta otsus kohtuasjas T-283/15;

—

jätta hagi rahuldamata;

—

mõista Euroopa Kohtus ja Üldkohtus kantud kohtukulud välja esimese kohtuastme hagejalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab apellatsioonkaebust järgmiste väidetega:

Esiteks väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta andis ECHA poolt 1. aprillil 2015 Prantsuse ministère de l’Écologie, du Développement durable, des Transports et du Logement’le (keskkonna, säästva arengu, transpordi ja elamumajanduse ministeerium) saadetud kirjale „Määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel toimiku hindamise otsuse põhjal koostatud mittevastavusteatis“ õigusliku tähenduse ja käsitas seda kirja aktina, mille peale saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel.

Teiseks väidab apellant, et Üldkohus viitas vääralt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (1) artikli 42 lõikele 1, selle asemel et viidata määruse nr 1907/2006 artikli 22 lõikele 2.

Kolmandaks ei nõustu apellant Üldkohtu analüüsiga, mis puudutab pädevuse jagunemist liikmesriikide ja ECHA vahel ja mille kohaselt on ainult ECHA-l pädevus otsustada registreerimiseks esitatud teabe määrusele nr 1907/2006 vastavuse üle.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1; parandus ELT 2007 L 136, lk 3).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/22

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 20. juulil 2018 – SATI – Società Autocooperative Trasporti Italiani SpA versus Azienda di Trasporti Molisana – A.T.M. SpA

(Kohtuasi C-475/18)

(2018/C 399/30)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellant: SATI – Società Autocooperative Trasporti Italiani SpA

Vastustaja: Azienda di Trasporti Molisana – A.T.M. SpA

Eelotsuse küsimus

Kas 23. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1370/2007 (1) artikli 5 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et riigisiseses õiguses eksisteerib keeld sõlmida kohaliku ühistransporditeenuse kohta otseleping – mis välistab otselepingu sõlmimise ka juhtudel, mil see on Euroopa Liidu õigusnormidega lubatud –, kui üldreeglina on selle teenuse osutamise kohta lepingu sõlmimiseks ette nähtud avalik pakkumismenetlus, või on see välistatud ainult juhul, kui otselepingu sõlmimine on konkreetselt keelatud juhtudel, mil see on Euroopa Liidu õigusnormidega lubatud?

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania) 27. juulil 2018 – ZW versus Deutsche Lufthansa AG

(Kohtuasi C-498/18)

(2018/C 399/31)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Supremo

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: ZW

Vastustaja: Deutsche Lufthansa AG

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Montréali konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud nõudeõiguse kasutamise kaheaastast tähtaega saab katkestada või peatada?

2.

Kas Montréali konventsiooni artikli 35 lõike 2 alusel, [mille kohaselt] „[t]ähtaja arvutamise meetod määratakse asja menetleva kohtu asukohariigi seadustega“, võib asuda seisukohale, et liikmesriigi õigusnorm tähtaja arvestamise alguse kohta, võib prevaleerida artikli 35 lõikes 1 ette nähtud üldreegli ees, mille kohaselt nõudeõiguse kasutamise tähtaeg hakkab kulgema sihtkohta saabumisest?

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/23

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunalul Ilfov (Rumeenia) 13. augustil 2018 – EP versus FO

(Kohtuasi C-530/18)

(2018/C 399/32)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunalul Ilfov

Põhikohtuasja pooled

Hageja: EP

Kostja: FO

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (1), artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et sellega on kehtestatud erand reeglist, mille kohaselt allub asi selle koha kohtule, kus on alaealise tegelik elukoht?

2.

Kas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et kriteeriumideks, mis näitavad alaealise erilist sidet Prantsusmaaga […], on kohtuasja poole nimetatud kriteeriumid (st asjaolud, et alaealine sündis Prantsusmaal, tema isa on Prantsuse Vabariigi kodanik, tal on Prantsusmaal perekond, mis põhineb veresugulusel ning koosneb kahest õest ja ühest vennast, õetütrest, isapoolsest vanaisast, isa praegusest elukaaslasest ja nende alaealisest tütrest, samas kui Rumeenias ei ole tal ühtegi emapoolsest sugulast, ta käib Prantsusmaal koolis, alaealise kasvatus ja mõtteviis on alati prantsuspärased, vanemad räägivad kodus omavahel ja alaealisega alati prantsuse keelt) ning seepärast peab riigisisene kohus otsustama, et Prantsusmaa kohus on sobivam otsust tegema?

3.

Kas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et menetlusnormide erinevused nende kahe riigi vahel, näiteks asja arutamine kinnisel kohtuistungil erikohtunike poolt, teenivad alaealise huve selle [liidu õigus]normi tähenduses?

(1)  Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/24

12. septembril 2018 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-576/18)

(2018/C 399/33)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: B. Stromsky ja D. Recchia)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

—

tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole võtnud kõiki meetmeid, et täita Euroopa Kohtu 29. märtsi 2012. aasta otsust kohtuasjas C-243/10, mis käsitleb õigusvastaseks ja siseturuga kokkusobimatuks kuulutatud riigiabi tagasinõudmist abi saajatelt, nagu see on ette nähtud komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsuses 2008/854/EÜ (1), on Itaalia rikkunud kohustusi, mis tal nende otsuste ja ELTL artikli 260 alusel tuleb täita;

—

kohustada Itaalia Vabariiki maksma komisjonile kindlasummaline trahv, mis on arvutatud nii, et päevades arvutatav summa 13 892 eurot korrutatakse rikkumise jätkamise päevade arvuga, kuid mis ei oleks väiksem kui 8 715 000 eurot, alates Euroopa Kohtu poolt kohtuasjas C-243/10 kohtuotsuse kuulutamise päevast kuni käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse kuulutamiseni;

—

kohustada Itaalia Vabariiki maksma komisjonile poolaasta kaupa arvutatav karistusmakse, mille suuruseks määras komisjon 126 840 eurot päevas alates käesolevas kohtuasjas otsuse kuulutamise päevale järgnevast poolaastast;

—

mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsuses 2008/854/EÜ, milles käsitletakse riigiabi kava C 1/04 (ex NN 158/03 ja CP 15/2003) (abimeede N 272/98, maakonnavalitsuse 1998. aasta akt nr 9) kuritarvitamist (ELT 2008, L 302, lk 9), tuvastatakse, et käsitletav Itaalia antud riigiabi on õigusvastane ja siseturuga kokkusobimatu, ning kohustatakse Itaaliat see tagasi nõudma.

29. märtsi 2012. aasta kohtuotsuses kohtuasjas C-243/10: komisjon vs. Itaalia, otsustas Euroopa Kohus, et kuna Itaalia Vabariik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul võtnud kõiki vajalikke meetmeid selleks, et nõuda abisaajatelt tagasi selles otsuses käsitletud abikava alusel antud abi, on ta rikkunud sellest otsusest tulenevaid kohustusi.

Enam kui kuus aasta pärast selle kohtuotsuse kuulutamist ja hoolimata komisjoni mitmest pöördumisest Itaalia valitsuse poole ei ole suurt osa sellest abist veel tagasi nõutud. Oma tegevusetuse põhjendamiseks ei piisa Itaalia valitsuse argumentidest muu hulgas pooleliolevate riigisiseste menetluste kohta. Seega ei ole käesolevas kohtuasjas hagi esitamise ajaks Itaalia antud abi veel täielikult tagasi nõudnud ega täitnud täielikult Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-243/10.

Komisjoni palub seega, et Euroopa Kohus tuvastaks, et Itaalia on rikkunud ELTL artiklit 260 ja et talt mõistetaks välja kindlasummaline trahv ja poolaastates arvutatav karistusmakse kuni kohtuasjas C-243/10 kuulutatud kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

(1)  Komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsus, milles käsitletakse riigiabi kava C 1/04 (ex NN 158/03 ja CP 15/2003) (abimeede N 272/98, maakonnavalitsuse 1998. aasta akt nr 9) kuritarvitamist (ELT 2008, L 302, lk 9).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/25

Buonotourist Srl-i 19. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 11. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-185/15: Buonotourist versus komisjon

(Kohtuasi C-586/18 P)

(2018/C 399/34)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Buonotourist Srl (esindajad: advokaadid M. D’Alberti, L. Visone)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Associazione Nazionale Autotrasporto Viaggiatori (ANAV)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

tuvastada kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264, et Euroopa Komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35843 (2014/c) (ex 2012/NN) menetluses (summas 1 111 572,00 eurot) on algusest peale täiesti õigustühine selles osas, mille kohaselt summasid, mida tunnustati hüvitisena avalike teenuste osutamise kohustuste täitmise eest määruse (EMÜ) nr 1191/69 tähenduses (hüvitise maksmine tariifikohustuse täitmise eest kohaliku ühistranspordi valdkonnas artikli 11 alusel) (1), tuleb pidada meetmeks, millest ei ole teatatud, mis on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja siseturuga kokkusobimatu;

—

tuvastada kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264, et Euroopa Komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35843 (2014/c) (ex 2012/NN) menetluses (summas 1 111 572,00 eurot) on täiesti tühine selles osas, milles on sätestatud Itaalia riigile kohustuslikud rakendusmeetmed riigiabi tagasinõudmiseks. Ühtlasi mõista Buonotourist s.r.l.-i kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebust põhjendatakse viie väitega, mille põhjal tuleb kohtuotsus tühistada:

I.   Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna vaidlusalune hüvitis on liigitatud „uueks abiks“

Hüvitis määrati apellandile Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 2009. aasta kohtuotsuse põhjal, millega tunnustati tema vastavat õigust määruse nr 1191/1969 alusel tulenevalt avaliku teenuse tariifikohustusest. Kohtuotsust ei oleks tema olemuse tõttu iial tohtinud tõlgendada nii, et see on hüvitise kehtestamise meede, kuna sellega üksnes tunnustati õigust hüvitisele.

II.   Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna selles leiti, et Altmarki tingimused ei ole täidetud

Avaliku sektori rahalise kulutuse kvalifikatsioon välistab põhimõtteliselt riigiabi valdkonna õigusnormide kohaldamise. Kuna tegemist on vastutasuga avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest, ei saa ettevõtjat, kes neid osutas, pidada mis tahes soodustuse saajaks. Lisaks on punktide kaupa analüüsitud kohtuotsust Altmark, et näidata, et kõiki seal esitatud põhimõtteid on järgitud.

III.   Kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna selles anti hinnang, et rahaline meede on vastuolus Euroopa Liidu riigiabialaste õigusnormidega: meetmega on võimatu „kahjustada konkurentsi“

Üldkohus jättis tähelepanuta, et kohaliku ühistranspordi turg Campania maakonnas oli asjas tähtsust omaval ajavahemikul (1996–2002) ja on veel ka praegu konkurentsile suletud ja kontsessioonidega anti ainuõigusi. Seetõttu ei saanud eksisteerida konkurentsi ei „turu pärast“ ega „turul“.

IV.   Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna selles on kinnitatud, et komisjoni otsus on esimuslik liikmesriigi kohtu otsuse ees; määrusega nr 659/99 (2) (määrus nr 1589/2015 (3) ) ette nähtud menetluslikke tagatisi on kohaldatud vääralt; õiguspärase ootuse põhimõtet on kohaldatud vääralt

Üldkohus jättis tähelepanuta, et liikmesriigi kohtu otsus oli tehtud rohkem kui viis aastat enne komisjoni otsust. Sellest tulenevalt ei olnud komisjoni viidatud kohtupraktika asjassepuutuv, kuna seal ei olnud sobivat pretsedenti. Kui Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kohaldas määrust nr 1191/69, kasutas ta hoopis selle taseme kohtule antud pädevust. Ka komisjon ei saa tugineda ainupädevusele teha otsuseid käesolevas asjas. Pikk ajavahemik, mis jäi liidu õigust kohaldava kohtuotsuse ja komisjoni otsuse tegemise vahele, kinnitas õiguspäraseid ootusi. Ei saa väita, et Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) ei tundnud kohaldatavaid õigusnorme, pigem lihtsalt komisjon tõlgendas neid teisiti.

V.   Kohtuotsusega on abi liidu õigusele vastavuse hindamisel vääralt kohaldatud määrust (EÜ) nr 1370/2007 (4) ; põhjendused on puudulikud

Komisjon võttis otsuse vastu valele õiguslikule alusele tuginedes: määrust nr 1370/2007 ei saanud kohaldada, kuna see jõustus pärast hüvitiste saamise õigust tunnustavat kohtuotsust, mille tegemisel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) juhindus määrusest nr 1191/69.

(1)  Nõukogu 26. juuni 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 1191/69, raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (EÜT 1969, L 156, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 19).

(2)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(3)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT 2007, L 315, lk 1).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/26

CSTP Azienda della Mobilità SpA 19. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 11. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-186/15: CSTP Azienda della Mobilità versus komisjon

(Kohtuasi C-587/18 P)

(2018/C 399/35)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: CSTP Azienda della Mobilità SpA (esindajad: advokaadid G. Capo, L. Visone)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Asstra Associazione Trasporti

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

—

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

—

tuvastada kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264, et Euroopa Komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35842 (2014/c) (ex 2012/NN) menetluses (summas 4 951 838,25 eurot) on algusest peale täiesti õigustühine selles osas, mille kohaselt summasid, mida tunnustati hüvitisena avalike teenuste osutamise kohustuste täitmise eest määruse (EMÜ) nr 1191/69 tähenduses (hüvitise maksmine tariifikohustuse täitmise eest kohaliku ühistranspordi valdkonnas artikli 11 alusel) (1), tuleb pidada meetmeks, millest ei ole teatatud, mis on riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ja siseturuga kokkusobimatu;

—

tuvastada kooskõlas ELTL artiklitega 263 ja 264, et Euroopa Komisjoni 19. jaanuari 2015. aasta otsus riigiabi Sa.35842 (2014/c) (ex 2012/NN) menetluses (summas 4 951 838,25 eurot) on täiesti tühine selles osas, milles on sätestatud Itaalia riigile kohustuslikud rakendusmeetmed riigiabi tagasinõudmiseks. Ühtlasi mõista C.S.T.P. – Azienda della Mobilità S.p.A. (maksejõuetusmenetluses) kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebust põhjendatakse viie väitega, mille põhjal tuleb kohtuotsus tühistada:

I.   Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna vaidlusalune hüvitis on liigitatud „uueks abiks“

Hüvitis määrati apellandile Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 2009. aasta kohtuotsuse põhjal, millega tunnustati tema vastavat õigust määruse nr 1191/1969 alusel tulenevalt avaliku teenuse tariifikohustusest. Kohtuotsust ei oleks tema olemuse tõttu iial tohtinud tõlgendada nii, et see on hüvitise kehtestamise meede, kuna sellega üksnes tunnustati õigust hüvitisele.

II.   Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna selles leiti, et Altmarki tingimused ei ole täidetud

Avaliku sektori rahalise kulutuse kvalifikatsioon välistab põhimõtteliselt riigiabi valdkonna õigusnormide kohaldamise. Kuna tegemist on vastutasuga avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmise eest, ei saa ettevõtjat, kes neid osutas, pidada mis tahes soodustuse saajaks. Lisaks on punktide kaupa analüüsitud kohtuotsust Altmark, et näidata, et kõiki seal esitatud põhimõtteid on järgitud.

III.   Kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna selles anti hinnang, et rahaline meede on vastuolus Euroopa Liidu riigiabialaste õigusnormidega: meetmega on võimatu „kahjustada konkurentsi“

Üldkohus jättis tähelepanuta, et kohaliku ühistranspordi turg Campania maakonnas oli asjas tähtsust omaval ajavahemikul (1996–2002) ja on veel ka praegu konkurentsile suletud ja kontsessioonidega anti ainuõigusi. Seetõttu ei saanud eksisteerida konkurentsi ei „turu pärast“ ega „turul“.

IV.   Vaidlustatud kohtuotsusega on rikutud õigusnormi, kuna selles on kinnitatud, et komisjoni otsus on esimuslik liikmesriigi kohtu otsuse ees; määrusega nr 659/99 (2) (määrus nr 1589/2015 (3) ) ette nähtud menetluslikke tagatisi on kohaldatud vääralt; õiguspärase ootuse põhimõtet on kohaldatud vääralt

Üldkohus jättis tähelepanuta, et liikmesriigi kohtu otsus oli tehtud rohkem kui viis aastat enne komisjoni otsust. Sellest tulenevalt ei olnud komisjoni viidatud kohtupraktika asjassepuutuv, kuna seal ei olnud sobivat pretsedenti. Kui Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) kohaldas määrust nr 1191/69, kasutas ta hoopis selle taseme kohtule antud pädevust. Ka komisjon ei saa tugineda ainupädevusele teha otsuseid käesolevas asjas. Pikk ajavahemik, mis jäi liidu õigust kohaldava kohtuotsuse ja komisjoni otsuse tegemise vahele, kinnitas õiguspäraseid ootusi. Ei saa väita, et Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) ei tundnud kohaldatavaid õigusnorme, pigem lihtsalt komisjon tõlgendas neid teisiti.

V.   Kohtuotsusega on abi liidu õigusele vastavuse hindamisel vääralt kohaldatud määrust (EÜ) nr 1370/2007 (4) ; põhjendused on puudulikud

Komisjon võttis otsuse vastu valele õiguslikule alusele tuginedes: määrust nr 1370/2007 ei saanud kohaldada, kuna see jõustus pärast hüvitiste saamise õigust tunnustavat kohtuotsust, mille tegemisel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) juhindus määrusest nr 1191/69.

(1)  Nõukogu 26. juuni 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 1191/69, raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (EÜT 1969, L 156, lk 1; ELT eriväljaanne 07/01, lk 19).

(2)  Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT 1999, L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).

(3)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT 2007, L 315, lk 1).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/28

Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holdingi 21. septembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 12. juuli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-441/14: Brugg Kabel AG ja Kabelwerke Brugg AG Holding versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-591/18 P)

(2018/C 399/36)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: Brugg Kabel AG, Kabelwerke Brugg AG Holding (esindajad: advokaadid A. Rinne ja M. Lichtenegger)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

1.

tühistada Üldkohtu 12. juuli 2018. aasta otsus kohtuasjas T-441/14 ja tühistada apellante puudutavas osas komisjoni 2. aprilli 2014. aasta otsus (juhtum AT.39610 – elektrikaablid);

2.

teise võimalusena tühistada punktis 1 märgitud kohtuotsus ja punktis 1 märgitud komisjoni otsus osas, milles

a)

apellantidele määrati trahv summas 8 490 000 eurot, ja

b)

mõisteti kohtukulud välja apellantidelt,

ning vastavalt apellantide Üldkohtus esitatud taotlustele vähendada neile määratud trahvi Euroopa Kohtu poolt kaalutavas ulatuses;

3.

kolmanda võimalusena tühistada punktis 1 märgitud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

4.

mõista kohtukulud välja teiselt menetlusosaliselt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitavad apellandid kuus väidet.

Esimene väide: kaitseõiguste rikkumine sellega, et teabenõuded ja vastuväiteteatis edastati inglise keeles

Üldkohus pidas õigusvastaselt piisavaks liiga madalat arusaadavuse määra seoses apellantidele esitatud teabenõuete ja vastuväiteteatise keeleversioonidega. Adressaadil peab olema talle arusaadava keeleversiooni valikuga võimalus mõista esitatud süüdistust täies ulatuses, et tagada ammendav kaitse. Pelgalt süüdistuse laadist ja ulatusest „piisav“ arusaamine ei ole küllaldane, et „võtta selles küsimuses asjakohane seisukoht“.

Üldkohus jätab lisaks tähelepanuta, et selles osas ei ole oluline komisjonile esitatavate seisukohtade asjakohasus, vaid üksnes see, kas asjaomane ettevõtja oli hoolimata sellest, et komisjon ei esitanud teist keeleversiooni, võimeline end süüdistuste vastu täies ulatuses kaitsma.

Teine väide: kaitseõiguste rikkumine sellega, et keelduti andmast võimalust tutvuda teiste ettevõtjate vastustega vastuväiteteatisele

Üldkohus kehtestas liiga kõrged nõuded sellele, millistel tingimustel saab asjaomane ettevõtja tutvuda vastuväiteteatise teiste adressaatide vastuste mittekonfidentsiaalsete versioonidega. Vastuväiteteatise adressaat peab saama vastustega tutvuda juba siis, kui puudutatud ettevõtja toob esitatud süüdistuste põhjal esile menetlust tervikuna käsitlevad usutavad asjaolud, mille puhul näib võimalik, et mõne teise adressaadi mittekonfidentsiaalsed vastused vastuväiteteatisele võivad sisaldada õigustavaid lõike või lisasid.

Üldkohus jätab tähelepanuta, et õigusriigi põhimõtetega on vastuolus, kui ainult komisjon võib tutvuda vastuväiteteatise teiste adressaatide vastustega, mille teatavad lõigud ja lisad võivad sisaldada õigustavat teavet. Komisjonil on samas asjas üheaegselt nii uurimis- kui ka süüdistamispädevus, lisaks veel pädevus võtta vastu otsuseid ja teostada kaitset, kuid tal puudub ülevaade selleks vajalikest seostest.

Kolmas väide: süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine tuvastamisega, et rikkumises osalemine algas 14. detsembril 2001

Üldkohus lähtub liiga madalast tõendamiskoormisest seoses ühes ja vältavas rikkumises osalemise alguskuupäeva tõendamisega. Komisjon peab esitama täpsed, selged ja üksteist toetavad tõendid, mille põhjal saab kindlalt veenduda, et konkurentsipiirang esines rikkumises osalemise algusena määratletud ajast alates. Kahtluse korral tuleb asjaomase ettevõtja suhtes lähtuda põhimõttest in dubio pro reo.

Üldkohus jätab tähelepanuta, et tõendite ümberlükkamiseks piisab vastupidist tõendavate dokumentide esitamisest. Sanktsioonide määramiseks toimuvas haldusmenetluses ei saa asjaomaselt isikult võrdsuse põhimõtte huvides nõuda täielikult õigustava tõendi esitamist.

Neljas väide: tõendite moonutamine ja süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumine eeldamisega, et rikkumises osalemine toimus katkematult ajavahemikus 12. maist 2005 kuni 8. detsembrini 2005

Üldkohus moonutab tõendeid osas, mis puudutab apellantide rikkumises osalemise katkematu kestuse tõendamist, kui ta olenemata hulgast kaksipidistest ja vasturääkivatest tõenditest tuvastab kindlalt ja kahtluseta, et rikkumises osalemine toimus katkematult.

Üldkohus jätab ka selles osas tähelepanuta asjakohased kriteeriumid tõendite ümberlükkamiseks.

Viies väide: tõendite moonutamine, süütuse presumptsiooni ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine sellega, et tuvastati vastutus kokkulepete eest vee-aluste elektrikaablite, koduturgude ja suuremahuliste hangete osas

Üldkohus lähtub liiga madalast tõendamiskoormisest ja moonutab tõendeid osas, mis puudutab apellantide vastutust rikkumise teatavate iseseisvate ja eraldatavate aspektide osas (näiteks vee-alused elektrikaablid, koduturud ja suuremahulised hanked), milles apellandid ei osalenud ja millest nad polnud ka huvitatud.

Üldkohus ei võta arvesse, et kui tõlgendada ühe ja vältava rikkumise õigusmõistet sedavõrd laialt, siis kaasnevad sellega asjakohatud ja ebaproportsionaalsed riskid ettevõtjatele, kes ei osalenud rikkumise kõikides osades, kuid vastutavad liikmesriigi õiguse järgi sellega põhjustatud kahju eest solidaarselt.

Võttes arvesse kahju hüvitamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise hetkeseisu Euroopas, ei ole liikmesriigi õiguses sätestatud tagasinõudeõigus solidaarvõlgnike sisesuhtes asjakohane instrument selleks, et kompenseerida ulatuslikku välisvastutust.

Kuues väide: määratud trahvi arvutamisel on rikutud määruse nr 1/2003 (1) artikli 23 lõikeid 2 ja 3 ning õiguspärasuse, proportsionaalsuse ja ne bis in idem’i põhimõtteid

Üldkohus nõustus alusetult komisjoniga, et müügiväärtuse võrdlusaastaks tuleb valida 2004. aasta, mis ei kajasta apellantide tegelikku suurust ega nende majanduslikku võimsust.

Lisaks ei ole Üldkohus arvestanud, et ühelt poolt ei saa komisjon vastutuse alusena tugineda ühele ja vältavale rikkumisele, see tähendab ühele tervikuna tegutsevale kartellile, mis hõlmab nii A/R-konfiguratsiooni kui ka R-konfiguratsiooni, teiselt poolt ei saa ta trahvisumma määramiseks rikkumise erinevaid, väidetavalt mitteeraldatavaid osi kunstlikult uuesti eraldada.

(1)  ELT 2003, L 1, lk 1.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/30

Euroopa Kohtu kolmanda koja presidendi 2. augusti 2018. aasta määrus (Landgericht Berlini eelotsusetaotlus – Saksamaa) – flightright GmbH versus Iberia Express SA

(Kohtuasi C-186/17) (1)

(2018/C 399/37)

Kohtumenetluse keel: saksa

Euroopa Kohtu kolmanda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 221, 10.7.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/30

Euroopa Kohtu presidendi 21. augusti 2018. aasta määrus (Tribunal Superior de Justicia de Galicia eelotsusetaotlus – Hispaania) – Simón Rodríguez Otero versus Televisión de Galicia SA, Ministerio Fiscal

(Kohtuasi C-212/17) (1)

(2018/C 399/38)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 231, 17.7.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/30

Euroopa Kohtu presidendi 2. augusti 2018. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Sloveenia Vabariik, keda toetavad: Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-594/17) (1)

(2018/C 399/39)

Kohtumenetluse keel: sloveeni

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 412, 4.12.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/31

Euroopa Kohtu presidendi 27. juuli 2018. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Tšehhi Vabariik

(Kohtuasi C-36/18) (1)

(2018/C 399/40)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 94, 12.3.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/31

Euroopa Kohtu presidendi 21. augusti 2018. aasta määrus – Euroopa Komisjon versus Luksemburgi Suurhertsogiriik

(Kohtuasi C-86/18) (1)

(2018/C 399/41)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 161, 7.5.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/31

Euroopa Kohtu presidendi 9. augusti 2018. aasta määrus (Corte suprema di cassazione eelotsusetaotlus – Itaalia) – Equitalia centro SpA versus Poste Italiane SpA

(Kohtuasi C-284/18) (1)

(2018/C 399/42)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Euroopa Kohtu president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 249, 16.7.2018.

Üldkohus

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/32

Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta otsus – HD versus parlament

(Kohtuasi T-604/16) (1)

((Avalik teenistus - Ametnikud - Töötasu - Peretoetused - Majapidamistoetus - Õppetoetus - Ülalpeetava lapse toetus - Saamise tingimised - Mujalt saadava samalaadse toetussumma mahaarvamine - Alusetult saadu tagastamine - Otsused, millega lõpetatakse hageja õigus saada teatavaid toetusi - Õigusnormi rikkumine - Ilmne hindamisviga))

(2018/C 399/43)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: HD (esindaja: advokaat C. Bernard-Glanz)

Kostja: Euroopa Parlament (esindajad: M. Ecker ja L. Deneys)

Ese

ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue, millega palutakse tühistada esiteks parlamendi 21. septembri, 5. oktoobri, 27. novembri ja 15. detsembri 2015. aasta otsused, millega nõutakse tagasi summad, mille hageja oli väidetavalt alusetult saanud õppetoetusena, teiseks parlamendi 5, 13, 23. oktoobri ning 5, 11 ja 12. novembri 2015. aasta otsused, millega nõutakse tagasi summad, mille hageja oli väidetavalt alusetult saanud õppetoetusena ja ülalpeetava lapse toetusena ja millega talt võetakse õigus saada majapidamistoetust, ning kolmandaks „niivõrd, kui see on vajalik“, 21. aprilli 2016. aasta otsus hageja kaebuse rahuldamata jätmise kohta.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja HD-lt.

(1)  ELT C 326, 5.9.2016 (kohtuasi, mis algselt registreeriti Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtus numbriga F-34/16 ja anti üle Euroopa Liidu Üldkohtule 1.9.2016).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/33

Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta otsus – Volkswagen versus EUIPO – Paalupaikka (MAIN AUTO WHEELS)

(Kohtuasi T-623/16) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu kujutismärgi MAIN AUTO WHEELS taotlus - Varasemad Euroopa Liidu kujutismärgid VW - Suhteline keeldumispõhjus - Tähiste sarnasuse puudumine - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5) - Põhjendamiskohustus - Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause (nüüd määruse 2017/1001 artikli 94 lõike 1 esimene lause))

(2018/C 399/44)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Volkswagen AG (Wolfsburg, Saksamaa) (esindajad: advokaadid H.-P. Schrammek, C. Drzymalla, S. Risthaus ja J. Engberding)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindajad: A. Söder ja D. Walicka)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Paalupaikka Oy (Iisalmi, Soome)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 1. juuli 2016. aasta otsuse (asi R 2189/2015-4) peale, mis käsitleb Volkswageni ja Paalupaikka vahelist vastulausemenetlust.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja Volkswagen AG-lt.

(1)  ELT C 383, 17.10.2016.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/33

Üldkohtu 19. septembri 2018. aasta otsus – Chambre de commerce et d’industrie métropolitaine Bretagne-Ouest (port de Brest) versus komisjon

(Kohtuasi T-39/17) (1)

((Õigus tutvuda dokumentidega - Määrus (EÜ) nr 1049/2001 - Eeluurimisdokumendid, mis puudutavad riiklikke abikavasid kõikide liikmesriikide sadamasektoris - Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine - Eraelu puutumatust ja isikupuutumatust kaitsev erand - Määrus (EÜ) nr 45/2001 - Mõiste „eraelu“ - Kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli eesmärgi kaitset puudutav erand - Üldise eelduse kohaldamine - Ülekaalukas üldine huvi))

(2018/C 399/45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Chambre de commerce et d’industrie métropolitaine Bretagne-Ouest (port de Brest) (Brest, Prantsusmaa) (esindajad: avocat J. Vanden Eynde ja avocat E. Wauters)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Buchet, B. Stromsky ja C. Georgieva-Kecsmar)

Ese

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 23. novembri 2016. aasta otsus C(2016) 7755 final, millega keelduti lubamast hagejal tutvuda terves mahus esiteks liikmesriikidele adresseeritud küsimustikuga ja teiseks liikmesriikide vastustega sellele küsimustikule, mis on nimetatud 8. juulil 2016 Prantsuse Vabariigile saadetud kirjas riigiabimenetluses SA.38398 (2016/C) (ex 2015/E) – Prantsusmaa sadamate maksustamine.

Resolutsioon

1.

Jätta hagi rahuldamata.

2.

Mõista kohtukulud välja La Chambre de commerce et d’industrie métropolitaine Bretagne-Ouest'lt (port de Brest).

(1)  ELT C 104, 3.4.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/34

Üldkohtu 20. septembri 2018. aasta otsus – Kwizda Holding versus EUIPO – Dermapharm (UROAKUT)

(Kohtuasi T-266/17) (1)

((Euroopa Liidu kaubamärk - Vastulausemenetlus - Euroopa Liidu sõnamärgi UROAKUT taotlus - Varasem siseriiklik ja varasem rahvusvaheline kujutismärk UroCys - Suhteline keeldumispõhjus - Segiajamise tõenäosuse puudumine - Muutmispädevus - Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)))

(2018/C 399/46)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Kwizda Holding GmbH (Viin, Austria) (esindajad: advokaadid L. Wiltschek, D. Plasser ja K. Majchrzak)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) (esindaja: S. Hanne)

Teine menetluspool apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus: Dermapharm GmbH (Viin) (esindajad: advokaadid H. Kunz-Hallstein ja R. Kunz-Hallstein)

Ese

Hagi EUIPO neljanda apellatsioonikoja 7. märtsi 2017. aasta otsuse (asi R 1221/2016-4) peale, mis käsitleb vastulausemenetlust Dermapharmi ja Kwizda Holdingu vahel

Resolutsioon

1.

Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) neljanda apellatsioonikoja 7. märtsi 2017. aasta otsus (asi R 1221/2016-4).

2.

Jätta Dermapharm GmbH vastulause rahuldamata.

3.

Jätta EUIPO kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Kwizda Holding GmbH kohtukulud ning apellatsioonikoja menetluses kantud kulud.

4.

Jätta Dermapharmi kohtukulud tema enda kanda.

(1)  ELT C 202, 26.6.2017.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/35

Üldkohtu presidendi 12. juuli 2018. aasta määrus – TE versus komisjon

(Kohtuasi T-392/17 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Hagi rahuldamata jätmine põhimenetluses - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2018/C 399/47)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: TE (esindaja: advokaat J. Bartončík)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. Baquero Cruz ja Z. Malůšková)

Ese

ELTL artikli 278 alusel esitatud nõue, millega palutakse peatada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt hageja kui puudutatud isiku suhtes [konfidentsiaalne] (1) seoses [konfidentsiaalne] läbi viidava välisjuurdluse algatamise otsuse kohaldamine.

Resolutsioon

1.

Vajadus teha otsus ajutiste meetmete kohaldamise kohta on ära langenud.

2.

Mõista kohtukulud välja TE-lt.

(1)  Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/35

Üldkohtu presidendi 24. augusti 2018. aasta määrus – Laboratoire Pareva ja Biotech3D versus komisjon

(Kohtuasjad T-337/18 R ja T-347/18 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Määrus (EL) nr 528/2012 - Biotsiidid - Toimeaine PHMB (1415; 4.7) - Heakskiitmata jätmine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Fumus boni iuris - Huvide kaalumine))

(2018/C 399/48)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja kohtuasjas T-337/18 R: Laboratoire Pareva (Saint-Martin-de-Crau, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem ja S. Englebert)

Hagejad kohtuasjas T-347/18 R: Laboratoire Pareva (Saint-Martin-de-Crau) ja Biotech3D Ltd & Co. KG (Gampern, Austria) (esindajad: advokaadid K. Van Maldegem ja S. Englebert)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Lindenthal ja K. Mifsud-Bonnici)

Ese

ELTL artiklitel 278 ja 279 põhinev nõue esiteks peatada komisjoni 20. aprilli 2018. aasta rakendusotsuse (EL) 2018/619, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine PHMB (1415; 4.7) kasutamine tooteliiki 1, 5 või 6 kuuluvates biotsiidides (ELT 2018, L 102, lk 21), ja komisjoni 20. aprilli 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/613, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine PHMB (1415; 4,7) kasutamine tooteliikidesse 2 ja 4 kuuluvates biotsiidides (ELT 2018, L 102, lk 1), täitmine, ja teiseks võtta muid kohaseid ajutisi meetmeid.

Resolutsioon

1.

Liita kohtuasjad T-337/18 R ja T-347/18 R käesoleva määruse huvides.

2.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlused rahuldamata.

3.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/36

Üldkohtu presidendi 7. septembri 2018. aasta määrus – Robert versus Conseil national de l’ordre des pharmaciens

(Kohtuasi T-362/18 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Hagi rahuldamata jätmine põhimenetluses - Otsuse tegemise vajaduse äralangemine))

(2018/C 399/49)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Alain Robert (Le Mans, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat J.-M. Viala)

Kostja: Conseil national de l’ordre des pharmaciens

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud taotlus peatada Prantsusmaa Conseil national de l’ordre des pharmaciens’i 3. oktoobri 2017. aasta otsuse täitmine, mida kinnitas Prantsusmaa Conseil d’État 7. veebruari 2017. aasta otsusega ja millega keelati hagejal ühe aasta jooksul apteekrina töötada.

Resolutsioon

1.

Vajadus teha otsus ajutiste meetmete kohaldamise kohta on ära langenud.

2.

Jätta Alain Robert’i kohtukulud tema enda kanda.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/37

Üldkohtu presidendi 27. augusti 2018. aasta määrus – Boyer versus Wallis ja Futuna

(Kohtuasi T-475/18 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Riigihange - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Vastuvõetamatus))

(2018/C 399/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Boyer (Papeete, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat T. Dal Farra)

Kostja: Wallise ja Futuna ala (Prantsusmaa)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud taotlus, et esiteks peatataks Wallise ja Futuna saarte ala otsuse täitmine, millega lükati tagasi hageja pakkumus ja otsustati sõlmida ühe teise pakkujaga ehitustööde leping, mis puudutas kaubakai ehitamist Leava’s (Prantsusmaa), ja teiseks peatataks sellega seotud lepingu allkirjastamine.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/37

Üldkohtu presidendi 11. septembri 2018. aasta määrus – XG versus komisjon

(Kohtuasi T-504/18 R)

((Ajutiste meetmete kohaldamine - Komisjoni ruumidesse sissepääsu võimaldamisest keeldumine - Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus - Põhjendatud huvi puudumine taotletavate ajutiste meetmete kohaldamise vastu))

(2018/C 399/51)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: XG (esindajad: advokaadid S. Kaisergruber ja A. Burghelle-Vernet)

Kostja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Van Nuffel ja T. Bohr)

Ese

ELTL artiklite 278 ja 279 alusel esitatud nõue esiteks peatada komisjoni 2. juuli 2018. aasta otsuse täitmine, millega kinnitatakse tema ruumidesse sissepääsu keeldu, ja teiseks kohustada komisjoni ajutiselt võimaldama neisse ruumidesse sissepääsu.

Resolutsioon

1.

Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.

Otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/38

16. augustil 2018 esitatud hagi – Neda Industrial Group versus nõukogu

(Kohtuasi T-490/18)

(2018/C 399/52)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Neda Industrial Group (Teheran, Iraan) (esindaja: advokaat L. Vidal)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 6. juuni 2018. aasta otsus säilitada hageja suhtes kehtestatud sanktsioonid; ja

—

mõista kõik kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga palutakse tühistada nõukogu 6. juuni 2018. aasta otsus jätta hageja nende isikute ja üksuste loetellu, mis on toodud otsuse 2010/413/ÜVJP (1) II lisas ja määruse nr 267/2012 (2) IX lisas.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna sellega on rikutud õigusnormi.

—

Sellega seoses väidab hageja, et nõukogu ei ole tõendanud, et hageja toetab tahtlikult Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundlikke tuumaenergiaalaseid tegevusi, mis väidetavalt on õiguslik alus hageja kandmiseks määruse nr 267/2012 IX lisasse.

—

Peale selle väidab hageja, et sellega, et nõukogu ei esitanud hagejale kinnitavaid tõendeid, on rikutud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane faktivea tõttu.

—

Sellega seoses väidab hageja, et arvestades tema tegevust ja tema osutatavaid teenuseid, ei ole need seotud üksustega, kelle suhtes on sanktsioonid kehtestatud, või mis tahes tuumaenergiaalase tegevusega.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, sest sellega on rikutud proportsionaalsuse üldpõhimõtet.

—

Sellega seoses väidab hageja, et tema kandmine nende üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ja keeldumine teda sellest loetelust kustutada ei ole sobivad ega vajalikud määrusega nr 267/2012 taotletavate eesmärkide saavutamiseks ning on põhjustanud hagejale ebaproportsionaalset kahju.

(1)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT L 195, 27.7.2010, lk 39).

(2)  Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT L 88, 24.3.2012, lk 1).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/39

24. augustil 2018 esitatud hagi – Ungari versus komisjon

(Kohtuasi T-505/18)

(2018/C 399/53)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Ungari (esindajad: M. Z. Fehér, M. M. Tátrai ja A. Pokoraczki)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/873, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, Ungarit puudutavas osas, milles Euroopa Liidu rahastamisest jäetakse välja tunnustatud tootjaorganisatsioonidele antud toetused; ning

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab hagi põhjenduseks kaks väidet.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud otsuse kohaselt toetusest ilmajätmine on õigusvastane, kuna vaadeldavatele tootjaorganisatsioonidele anti toetust kooskõlas liidu õigusega.

Hageja tugineb tootjaorganisatsioonide tunnustamise liigile. Tema arvates ei ole komisjon tootjaorganisatsioonidele antud siseriiklike rahaliste toetuste tagasinõudmise otsuse tegemisel võtnud arvesse seda, et tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad määruse nr 1698/2005 nõuetele.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsuse kohaselt toetusest ilmajätmine on õigusvastane, kuna vastavalt lojaalse koostöö, proportsionaalsuse, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetele oleks tulnud andmata jäetud toetuste summat kas vähendada või toetusest ilmajätmist üldse mitte kohaldada.

Hageja arvates on toetusest ilmajätmine õigusvastane, kuna lojaalse koostöö põhimõtte, proportsionaalsuse põhimõtte, õiguskindluse põhimõtte ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte kohaselt oleks tulnud andmata jäetud toetuste summat kas vähendada või toetusest ilmajätmist üldse mitte kohaldada, võttes arvesse, et kohaldatavad liikmesriigi õigusnormid ei ole vaidlustatud liikmesriigi õigusnormidele ja praktikale hinnangu andmiseks piisavalt selged ja võimaldavad neid tõlgendada selliselt, nagu neid on tõlgendanud Ungari, ning kuna komisjonile oli see tõlgendus juba varem teada ja ta ei esitanud selle suhtes vastuväiteid.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/39

24. augustil 2018 esitatud hagi – Tšehhi Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi T-509/18)

(2018/C 399/54)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: Tšehhi Vabariik (esindajad: M. Smolek, J. Pavliš, O. Serdula ja J. Vláčil)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

—

Tühistada komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/873, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles Euroopa Liidu rahastamisest jäetakse välja Tšehhi Vabariigi väljamakstud toetused summas 151 116,65 eurot (EUR); ning

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse nr 1306/2013 põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta („määrus nr 1306/2013“) artikli 52 lõiget 1. Komisjon leiab ebaõigesti, et tema kontrollorganite põllumajandustootjate külastuste vaheline ajavahemik, ei tohi ületada komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega („määrus nr 809/2014“), artiklis 25 kehtestatud ajavahemikku.

2.

Teine väide, et on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet. Isegi kui käesolevas asjas on rikutud määruse nr 809/2014 (millega siinkohal ei ole tegemist), oli Tšehhi Vabariigil õigus õiguspärasele ootusele, et tema kontrollisüsteem oli kooskõlas ELi õigusega, tuginedes komisjoni järeldustele pärast eelmist auditit, milles komisjon nõustus sellega, et kohapeal läbiviidud kontrollimised olid kooskõlas ELi õigusega.

3.

Kolmas väide, et on rikutud määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõikeid 1 ja 2. Isegi kui Tšehhi Vabariik on käesolevas asjas rikkunud määrust nr 809/2014 (millega siinkohal ei ole tegemist), võttis komisjon finantskorrektsiooni summa arvutamisel arvesse ka põllumajandustootjatele antud vahendeid, mille suhtes ei olnud kohapeal läbiviidud kontrollide osas ilmselgelt rikutud määrust nr 809/2014. Komisjon kehtestas seega finantskorrektsiooni selliste kulutuste suhtes, mida ei saa lugeda põhjendamatuteks ja mis ei ohustanud ELi vahendeid.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/40

30. augustil 2018 esitatud hagi – Luksemburg versus komisjon

(Kohtuasi T-516/18)

(2018/C 399/55)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Luksemburgi Suurhertsogiriik (esindajad: D. Holderer ja advokaat D. Waelbroeck)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

esimese võimalusena tühistada komisjoni 20. juuni 2018. aasta otsus riigiabi kohta SA.44888, mida Luksemburgi Suurhertsogiriigi andis väidetavalt Engiele;

—

teise võimalusena tühistada komisjoni 20. juuni 2018. aasta otsus riigiabi kohta SA.44888, mida Luksemburgi Suurhertsogiriigi andis väidetavalt Engiele, osas, milles kohustatakse abi tagasi nõudma;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et rikutud on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklit 107, sest komisjon ei ole tõendanud asjaomase meetme valikulisust.

2.

Teine väide, et rikutud on ELTL artiklit 107, sest komisjon ei ole tõendanud, et Engie oleks mingisuguse eelise saanud.

3.

Kolmas väide, et rikutud on Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 5, sest komisjon teostas selliselt maksude varjatud ühtlustamist.

4.

Neljas väide, et rikutud on nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELTL artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), ja kaitseõigusi.

5.

Viies väide, mis on esitatud täiendavana ja mille kohaselt on rikutud eespool nimetatud määruse 2015/1589 artiklit 16, sest komisjon on abi tagasinõudmist kohustades rikkunud liidu õiguse aluspõhimõtteid.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/41

31. augustil 2018 esitatud hagi – YG versus komisjon

(Kohtuasi T-518/18)

(2018/C 399/56)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: YG (esindajad: advokaadid S. Rodrigues ja A. Champetier)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

esiteks tühistada kostja 13. novembri 2017. aasta otsus jätta hageja nimi välja edutatud ametnike loetelust;

—

järgnevalt tühistada kostja 17. mai 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus 13. novembri 2017. aasta otsuse peale;

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et kostja rikkus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklit 45. Vaidlustatud otsuses on tehtud mõningaid ilmseid hindamisvigu; peale selle ei olnud otsus piisavalt põhjendatud ja sellega ei olnud tõendatud, et hageja teenete hindamine toimus võrdse kohtlemise põhimõtet järgides.

2.

Teine väide, et kostja rikkus hea halduse põhimõtet, mis on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41, kuna vaidlustatud otsuse koostamisel ja põhistamisel ei näidanud ta üles hoolsust.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/42

3. septembril 2018 esitatud hagi – Global Silicones Council jt versus ECHA

(Kohtuasi T-519/18)

(2018/C 399/57)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Global Silicones Council (Washington, D.C., Ameerika Ühendriigid) ja 6 teist (esindajad: advokaadid R. Cana, F. Mattioli ja G. David ning barrister D. Abrahams)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada vaidlustatud otsus (1) osas, milles see lisab okta-metüül-tsüklo-tetra-siloksaani (D4), deka-metüül-tsüklo-penta-siloksaani (D5) ja dodeka-metüül-tsüklo-heksa-siloksaani (D6) väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu;

—

teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus seoses ühe või mitme nende ainete lisamisega kandidaatide loetellu;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt ja

—

võtta kohtumõistmiseks vajalikke muid ja täiendavaid meetmeid.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitavad hagejad kaks väidet.

1.

Esimene väide, et kostja ilmselgelt eksis ainete D4, D5 ja D6 bioakumuleeruvate omaduste (B) ja ainete D5 ning D6 toksiliste omaduste (T) hindamisel, ületas oma pädevust ja rikkus määruse nr 1907/2006 artiklit 59:

—

tuginedes liikmesriikide komitee ja riskianalüüsi komitee arvamustele, jättes olemasolevale teabele endapoolse hinnangu andmata ja seega võttes kõnealustes arvamustes sisalduvad vead üle;

—

järeldades, et ained D4, D5 ja D6 vastavad XIII lisas toodud väga püsiva ja väga bioakumuleeruva aine kriteeriumidele, kuigi püsivus (P) ja bioakumuleeruvus (B) ei olnud samas osas tuvastatud;

—

jättes arvesse võtmata ainete D4, D5 ja D6 eripära (nende „hübriidse“ laadi), kui ta kohaldas XIII lisas ette nähtud bioakumulatsiooni kriteeriume;

—

järeldades, et ained D4 ja D5 on bioakumuleeruvad (B/vB), kuigi tõendid, millel tugineti, seda ei kinnitanud;

—

jättes hindamata uued tõendid ainete D4 ja D5 bioakumulatsiooni (B/vB) kohta, mis said talle teatavaks pärast liikmesriikide komitee ja riskianalüüsi komitee arvamusi;

—

jättes arvesse võtmata olulised andmed, kui järeldas, et aine D6 on bioakumuleeruv (vB);

—

jättes arvestamata andmed aine D5 enese toksilisuse kohta ja identifitseeris aine D5 hoopis püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks, lähtudes aine D4 olemasolust kui lisandist, ja identifitseerides aine D5 püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks ilma aine D4 sisalduse konkreetsete piirmääradeta, millega liikmesriikide komisjon oli nõustunud;

—

jättes arvestamata andmed aine D6 enese toksilisuse kohta ja identifitseeris aine D6 hoopis püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks, lähtudes aine D4 olemasolust kui lisandist, ja identifitseerides aine D6 püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks ilma aine D4 sisalduse konkreetsete piirmääradeta, millega liikmesriikide komisjon oli nõustunud.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet, sest lisamine kandidaatainete loetellu läheb kaugemale sellest, mis on sobiv ja vajalik kavandatud eesmärgi saavutamiseks, ning see ei ole majanduslikult kõige soodsam meede, mida kostja oleks saanud võtta.

(1)  Euroopa Kemikaaliameti 27. juunil 2018 avaldatud otsus „Väga ohtlike ainete lisamine kandidaatainete loetellu, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse“ osas, milles see lisab okta-metüül-tsüklo-tetra-siloksaani (D4), deka-metüül-tsüklo-penta-siloksaani (D5) ja dodeka-metüül-tsüklo-heksa-siloksaani (D6) väga ohtlike ainete kandidaatainete loetellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006, L 396, lk 1), artiklile 59.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/43

29. augustil 2018 esitatud hagi – Billa versus EUIPO – Boardriders IP Holdings (Billa)

(Kohtuasi T-524/18)

(2018/C 399/58)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Billa AG (Wiener Neudorf, Austria) (esindajad: advokaadid J. Rether, M. Kinkeldey, J. Rosenhäger, S. Brandstätter)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Boardriders IP Holdings LLC (Huntington Beach, California, Ühendriigid)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „Billa“ taotlus – registreerimistaotlus nr 11 592 623

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO neljanda apellatsioonikoja 21. juuni 2018. aasta otsus asjas R 2235/2017-4

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

Rikutud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artiklit 71 koostoimes komisjoni delegeeritud määruse nr 2017/1430 artikli 2 lõike 2 punkti i ja artikli 27 lõikega 2.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/44

4. septembril 2018 esitatud hagi – ENGIE Global LNG Holding jt versus komisjon

(Kohtuasi T-525/18)

(2018/C 399/59)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: ENGIE Global LNG Holding Sàrl (Luxembourg, Luksemburg), Engie Invest International SA (Luxembourg), ENGIE (Courbevoie, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid B. Le Bret, M. Struys)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;

—

teise võimalusena tühistada selle otsuse artikkel 2 osas, milles nõutakse abi tagastamist;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad esitavad komisjoni 20. juuni 2018. aasta otsuse riigiabi SA.44888 (2016/C) (ex 2016/NN) kohta, mida Luksemburg andis ettevõtjale ENGIE, peale esitatud hagi põhjendamiseks üheksa väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi riigiabi mõiste esimese tingimuse kohaldamisel, mis puudutab riigi sekkumise esinemist.

2.

Teine väide, et komisjon on rikkunud eelise mõistet, kuna ta ajab segi eelise ja valikulisuse mõisted, tuvastab majandusliku eelise olemasolu selliste üksikmeetmete kombineeritud mõju alusel, mis on kooskõlas tavaõigusega, ning analüüsib seda mõju asjaolude moonutamise ja arvukate õigusnormi rikkumiste ja hindamisvigade alusel.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ja teinud hindamisvea kahe alternatiivselt kasutatud võrdlusraamistiku (üldine ja kitsas) määratlemisel, et tõendada diskrimineeriva erandi olemasolu, mis soodustab ühelt poolt valdusühinguid (LNG Holding ja CEF) ja teiselt poolt kontserni ENGIE.

4.

Neljas väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ja teinud hindamisvea selle hindamisel, kas esinevad erandid ja diskrimineeriv kohtlemine, mis soodustavad ühelt poolt valdusühinguid ja teiselt poolt kontserni ENGIE.

5.

Viies väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi ja teinud hindamisvea valikulise eelise kvalifitseerimisel, mis tuleneb sellest, et jäeti kohaldamata õiguse kuritarvitamist käsitlev Luksemburgi õigusnorm.

6.

Kuues väide, et komisjon on rikkunud õigusnormi kõnealuste meetmete kvalifitseerimisel üksikabiks.

7.

Seitsmes väide, et komisjon on rikkunud pädevuse jaotust liikmesriikide ja liidu vahel ning kuritarvitanud võimu, mis on talle antud riigiabi valdkonnas, et sekkuda üldmeetmetesse, mis kuuluvad otsese maksustamise valdkonna riikliku poliitika alla.

8.

Kaheksas väide, et komisjon on rikkunud hagejate menetlusõigusi ja ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustust.

9.

Üheksas väide, mis on esitatud teise võimalusena ja mille kohaselt on rikutud nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), artiklit 16, kuna komisjon nõudis väidetava abi tagasi liidu õiguse üldpõhimõtteid rikkudes.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/45

26. juunil 2018 esitatud hagi – LL-Carpenter versus komisjon

(Kohtuasi T-531/18)

(2018/C 399/60)

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Pooled

Hageja: LL-Carpenter s.r.o. (Praha, Tšehhi Vabariik) (esindaja: advokaat J. Buřil)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 26. juuni 2018. aasta otsus C(2018) 4138 final asjas AT.40037 – Carpenter vs. Subaru, millega komisjon jättis nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (edaspidi „määrus 1/2003“) artikli 13 ja komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (edaspidi „määrus nr 773/2004“), artikli 7 lõike 2 alusel rahuldamata hageja kaebuse, mille viimane esitas 6. septembril 2012 määruse nr 1/2003 artikli 7 alusel, väites, et rikutud on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101, ja

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

 Esimene väide, et vaidlustatud otsuses on vääralt hinnatud õigusnorme ja ilmselgelt vääralt hinnatud asjaolusid.

—

Euroopa Komisjon on vääralt hinnanud asjaolusid, kui jõudis järeldusele, et hagejale (Tšehhi Vabariiki puudutavas osas) ette heidetavat konkurentsivastast tegutsemist käsitles Tsehhi Vabariigi konkurentsiamet, ning hinnanud juhtumi puhul vääralt õigusnorme, kui leidis, et tingimused määruse nr 1/2003 artikli 13 kohaldamiseks olid (Tšehhi Vabariiki puudutavas osas) täidetud.

—

Euroopa Komisjon ei analüüsinud põhjalikult kõiki hageja poolt talle teatatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning sel põhjusel hindas asjaolusid vääralt, kui jõudis järeldusele, et hageja kirjalikud märkused ei vii kaebusele teistsuguse hinnangu andmiseni ning et ELTL artikli 101 rikkumise tuvastamise tõenäosus näib olevat madal, ning andis juhtumile väära õigusliku hinnangu, kui leidis, et määruse nr 773/2004 artikli 7 lõike 2 kohaldamise tingimused olid täidetud.

2.

 Teine väide, et vaidlustatud otsusega on rikutud menetlusnorme, kuna Euroopa Komisjon ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud.

—

Euroopa Komisjon ei ole märkinud, millistest prioriteetidest ta lähtus, kui otsustas, et ta ei jätka juhtumi edasist uurimist, viidates pelgalt edasise uurimise eeldatavalt kõrgetele kuludele.

—

Euroopa Komisjon ei selgitanud, kuidas ta hindas tõendeid või mis põhjusel ei võtnud ta arvesse hageja poolt talle teatavaks tehtud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid või miks tema otsus jätta kaebus rahuldamata põhineb üksnes selle äriühingu kirjalikest märkustest võetud väidetel, kelle kohta kaebus esitati.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/46

6. septembril 2018 esitatud hagi – Wanda Films ja Wanda Visión versus EUIPO – Dalian Wanda Group Co. (WANDA FILMS)

(Kohtuasi T-533/18)

(2018/C 399/61)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Wanda Films, SL (Pozuelo de Alarcón, Hispaania) ja Wanda Visión, SA (Pozuelo de Alarcón) (esindaja: advokaat C. Planas Silva)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine pool apellatsioonikoja menetluses: Dalian Wanda Group Co. Ltd (Dalian, Hiina)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: Wanda Films, SL

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi „WANDA FILMS“ taotlus – registreerimistaotlus nr 13 912 829

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 26. juuni 2018. aasta otsus asjas R 401/2017-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

rahuldada käesolev hagi ning võtta vastu argumendid ja dokumendid (sh need, mis on esitatud käesoleva hagi lisana, ja need, mille hageja esitas vastulausete osakonna ja apellatsioonikoja menetluses);

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

teha otsus, millega lubatakse registreerida kaubamärk, mida hageja kaitseb käesoleva hagiga.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/47

11. septembril 2018 esitatud hagi – Société des produits Nestlé versus EUIPO – European Food (fitness)

(Kohtuasi T-536/18)

(2018/C 399/62)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: Société des produits Nestlé SA (Vevey, Šveits) (esindajad: advokaadid A. Jaeger-Lenz, A. Lambrecht, C. Elkemann)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: European Food (Păntășești, Rumeenia)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi omanik: hageja

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärk „fitness“ – ELi kaubamärk nr 2 470 326

Menetlus EUIPOs: kehtetuks tunnistamise menetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO teise apellatsioonikoja 6. juuni 2018. aasta otsus asjas R 755/2018-2

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

jätta rahuldamata kaebus tühistamisosakonna 18. oktoobri 2013. aasta otsuse 5802 C peale;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väited

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 72 lõike 6 rikkumine;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 95 lõike 2 rikkumine;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti a rikkumine koostoimes artikli 59 lõike 1 punktiga a;

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumine koostoimes artikli 59 lõike 1 punktiga a.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/48

14. septembril 2018 esitatud hagi – Dickmanns versus EUIPO

(Kohtuasi T-538/18)

(2018/C 399/63)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sigrid Dickmanns (Gran Alacant, Hispaania) (esindaja: H. Tettenborn)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada EUIPO 14. detsembri 2017. aasta kirjas teada antud sedastus, mille kohaselt lõpeb hageja leping EUIPO ajutise teenistujana 30. juunil 2018, ja viimati nimetatud otsuse tühistamiseks vajalikuks osas tühistada ka EUIPO 23. novembri 2013. aasta ja 4. juuni 2014. aasta kirjadega teada antud sedastused;

—

kohustada EUIPO-t maksma hagejale kahjuhüvitist sobivas, Üldkohtu poolt kindlaks määratud summas hagejale esimeses nõudes nimetatud EUIPO sedastusega tekitatud moraalse ja mittevaralise kahju eest; ja

—

mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja järgmised väited.

1.

Ilmne hindamisviga, EUIPO poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmine, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine, omavoli keelu rikkumine

Hageja väidab, et EUIPO jättis õigusvastaselt oma kaalutlusõiguse teostamata nii, et ta jättis hageja töölepingu vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile f teist korda pikendamatad, või vähemalt ei teinud seda piisava aja jooksul enne töölepingu lõppemist.

2.

Ajutiste teenistujate tähtajaliste lepingute pikendamise suuniste (edaspidi „suunised“) rikkumine; hea halduse põhimõtte, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine; samuti põhimõtte rikkumine, et ajutise teenistuja lepingu lõpetamisel Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti f alusel on vaja nimetada seda põhjendav alus („iusta causa“); ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 30 (edaspidi „harta“), nõukogu direktiivi 1999/70/EÜ (1), raamkokkuleppe (eelkõige selle artikli 1b ja artikli 5 punkti 1) ning ILO-konventsiooni nr 158 artikli 4 rikkumine

Hageja on seisukohal, et tema lepingus sisalduvat „ülesütlemisklauslit“ ei oleks tohtinud pärast suuniste vastuvõtmist enam kohaldada, sest pärast suuniste vastuvõtmist kujutavad need endast ajutiste teenistujate lepingute pikendamisel EUIPO kehtivat tegutsemisjuhist ja seega välistavad „ülesütlemisklausli“ kohaldamise.

Peale selle väidab hageja, et selleks, et lepingut lõpetada, peab põhjendav alus olema vastavuses ametikoha eelarvelise olemusega.

3.

Suuniste rikkumine, mis kujutab endast ka olulist menetlusõiguse rikkumist; samuti diskrimineerimiskeelu, võrdse kohtlemise, hea halduse ja hea majandamise põhimõtete rikkumine; õiguse olla ära kuulatud enne enda kahjuks tehtava otsuse langetamist (harta artikli 41 lõike 2 punkt a), rikkumine; EUIPO kohustuse hoolitseda oma teenistujate eest ja hageja põhjendatud huvidega arvestamise kohustuse rikkumine; hageja huvide ja teenistuse huvide kaalumisel ilmse hindamisvea tegemine; omavoli keelu rikkumine

4.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 1 teise ja kolmanda lause rikkumine; samuti korduvate tähtajaliste töölepingute sõlmimise keelu rikkumine

Hageja väidab sellega seoses, et – ilmselgelt vältimaks Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõike 1 kolmandas lauses sisalduvaid õiguslikke tagajärgi – sõlmis EUIPO temaga korduvaid lepinguid Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti b ja artikli 2 punkti a kohaselt, kuigi hageja töö eri lepingute ajal ei muutunud. Seetõttu kehtib jätkuvalt hageja esimene leping tähtajatult ja ilma ülesütlemisklauslita.

5.

Taas tööturule integreerumise protokollis ülesütlemisklausli õigusvastane säilitamine ning õiguspärase ootuse ja hageja põhjendatud huvide rikkumine; kohustuse hoolitseda oma teenistujate eest rikkumine klausli kohaldamise tõttu

Viiendas väites leiab hageja, et EUIPO ei oleks tohtinud ülesütlemisklauslit pärast sellele allakirjutamisest (aastal 2005) pika aja möödumist enam kohaldada.

6.

Hageja õiguspärase ootuse ja EUIPO kohustuse hoolitseda oma teenistujate eest rikkumine; hageja põhjendatud huvidega arvestamata jätmine; teenistuse huvide hindamisel ilmse hindamisvea tegemine

Kuuendas väites leiab hageja, et EUIPO otsus, jätta talle tegemata ettepanek teenistuslepingu pikendamiseks, rikkus hageja õiguspärast ootust, oma teenistujate eest hoolitsemise kohustust ning hageja põhjendatud huve. Arvestades hageja väga häid töötulemusi, kujutab see ühtlasi teenistuse huvide seisukohast ilmset hindamisviga.

7.

Hageja teenistuslepingu artiklis 5 sisalduva ülesütlemisklausliga seotud eeskirjade rikkumine

Seitsmendas väites leiab hageja et EUIPO kohaldas ülesütlemisklauslit rakendades valesti Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti B alapunkti ii, selle asemele et kohaldada – nii nagu oli ette nähtud ülesütlemisklauslis – Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i, ja et ülesütlemise tähtaeg oleks seega pidanud olema 10 kuud EUIPO kindlaks määratud kuue kuu asemel.

(1)  Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT 1999, L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/49

11. septembril 2018 esitatud hagi – ASL Aviation Holdings ja ASL Airlines (Ireland) versus komisjon

(Kohtuasi T-540/18)

(2018/C 399/64)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: ASL Aviation Holdings DAC (Swords, Iirimaa) ja ASL Airlines (Ireland) Ltd (Swords) (esindajad: senior counsel N. Travers, solicitor H. Kelly, solicitor K. McKenna ja solicitor R. Scanlan)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

mõista ELTL artikli 268 ja ELTL artikli 340 teise lõigu alusel kostjalt hagejatele välja kahju hüvitis summas ligikaudu 263,6 miljonit eurot või muus summas, mida Euroopa Kohus sobivaks peab, kuna komisjoni 30. jaanuari 2013. aasta otsus C(2013) 431, juhtum COMP/M.6570 – UPS/TNT Express, millega keelati UPSi ja TNT Express NV koondumine, on õigusvastane, mistõttu on komisjon rikkunud ASLi õigust heale haldusele;

—

mõista kostjalt välja intress alates Euroopa Kohtu otsuse kuulutamisest käesolevas asjas kuni hüvitise täieliku tasumiseni Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel pluss kaks protsendipunkti, võttes aluseks summa 263,6 miljonit eurot või muu summa, mida Euroopa Kohus sobivaks peab; ja

—

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja palub, et talle hüvitataks kahju, mis talle väidetavalt tekkis tulenevalt komisjoni otsuselt C(2013) 431, juhtum COMP/M.6570 – UPS/TNT Express (edaspidi „otsus“), mis tühistati 7. märtsi 2017. aasta kohtuotsusega United Parcel Service vs. komisjon, T-194/13, EU:T:2017:144.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

1.

Esimene väide, et otsuses on oluliselt rikutud õigusnorme, mis kaitsevad eraõiguslikke isikuid, nagu hageja, mille otsese tagajärjena jäi hagejatel saamata tulu lepingute alusel, mille nad olid sõlminud 2012. aasta novembris.

2.

Teine väide, et kostja ei ole oma tegevuses järginud kohaseid menetlusi teatatud koondumise üle teostatud ühinemise kontrolli hindamisel, mis lõppes otsuse tühistamisega, kaldudes kõrvale lähenemisest, mis oleks taganud hageja õiguse heale haldusele ja hoolsusele komisjoni selle hinnangu andmisel, nagu ette nähtud nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (1) artikli 18 lõikes 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 ning liidu õiguse üldpõhimõtetes, ning et kostja on rikkunud õigusnorme, mis kaitsevad kõik isikuid, sealhulgas hagejaid, keda otsus otseselt puudutab.

3.

Kolmas väide, et kostja poolt otsuses teatatud koondumisele antud hinnangus on ilmseid ja olulisi puudusi, mis on välja toodud UPSi esitatud kahju õigusvastase tekitamise hagis, mille ta esitas komisjoni vastu kohtuasjas T-834/17 – millele hagejad korrakohase ja tõhusa õigusemõistmise huvides asjasse puutuvas ulatuses oma kahju hüvitamise nõudes tuginevad – seoses otsuses kostja tehtud hinnakontsentratsiooni analüüsi ja tõhususe analüüsiga, ning tema hinnanguga FedExi konkurentsivõimele ja konkurentsi tihedusele.

4.

Neljas väide, et hagejatel on õigus nõuda kostjalt hüvitist kahju õigusvastase tekitamise tõttu, kuna otsuse õigusvastase vastuvõtmise ja teatatud koondumise keelamisega rikkus ta hagejate õigust ettevõtlusvabadusele ja õigust omandile, mida kaitsevad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 16 ja 17 ning liidu põhiõigused.

5.

Viies väide, et need rikkumised põhjustasid hagejatele kahju, sest kui neid ei oleks toime pandud, oleksid hagejad võinud saada tulu 2012. aasta novembris sõlmitud lepingutest, mis tähendab, et nüüd tuleb hagejad kahju hüvitamisega seada olukorda, milles nad oleks, kui õigusvastast otsust ei oleks tehtud, ja käesolev hagi on ainus võimalus tagada, et neile asjakohane hüvitis makstakse.

(1)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/51

17. septembril 2018 esitatud hagi – Wanda Films ja Wanda Visión versus EUIPO – Dalian Wanda Group Co. (wanda films)

(Kohtuasi T-542/18)

(2018/C 399/65)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Wanda Films, SL (Pozuelo de Alarcón, Hispaania) ja Wanda Visión, SA (Pozuelo de Alarcón) (esindaja: advokaat C. Planas Silva)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Dalian Wanda Group Co. Ltd (Dalian, Hiina)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: Wanda Films, SL

Vaidlusalune kaubamärk: ELi kujutismärgi wanda films taotlus – registreerimistaotlus nr 13 902 994

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 6. juuli 2018. aasta otsus asjas R 829/2017-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tunnistada hagi, argumendid ja dokumendid (sh nii dokumendid, mille ta esitas koos käesoleva hagiga, kui ka dokumendid, mille ta esitas vastulause- ja kaebemenetluses) vastuvõetavaks;

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

teha otsus, millega lubatakse hageja poolt käesoleva hagiga kaitstava kujutismärgi registreerimine.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/52

17. septembril 2018 esitatud hagi – XK versus komisjon

(Kohtuasi T-543/18)

(2018/C 399/66)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: XK (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada üksikotsus, millega talle enam ei hüvitatud tema lastega seotud koolituskulusid alates õppeaastast 2017/2018, millest anti esimest korda teada 2017. aasta novembri töötasu teatises ja mida põhjendati 7. novembri 2017. aasta e-kirjas;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõiget 1 ja ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid ning kostja poolt tõlgenduse muutmisega on rikutud omandatud õigusi, õiguspärast ootust, õiguskindlust ja hea halduse põhimõtet.

2.

Teine väide, et on rikutud lapse õigusi, õigust perekonnaelule ja õigust haridusele.

3.

Kolmas väide, et on rikutud võrdsuse põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

4.

Neljas väide, et hageja õigusi ei ole tõhusalt kaalutud ning vaidlustatud otsuses on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/52

13. septembril 2018 esitatud hagi – ArcelorMittal Bremen versus komisjon

(Kohtuasi T-544/18)

(2018/C 399/67)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: ArcelorMittal Bremen GmbH (Bremen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid S. Altenschmidt ja D. Jacob)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

ELTL artikli 265 alusel tuvastada, et komisjon on rikkunud komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 (1) artikli 52 lõiget 2, kuna komisjon on jätnud pärast Saksamaa Liitvabariigilt 8. veebruaril 2018 teate saamist andmata põhihaldajale korralduse teha ELi tehingulogis hoitavas riiklikus eraldustabelis hageja käitise kohta (EU-ID DE000000000000060) vastavad muudatused;

—

teise võimalusena tühistada komisjoni 31. augusti 2018. aasta otsus hageja 14. mai 2018. aasta taotluse kohta;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhineb järgmisel alusel.

Liidu õiguse rikkumine

Hageja väidab, et komisjon on kohustatud tegema määruse nr 389/2013 artikli 52 lõike 2 kohase otsuse, kuna muudatus riiklikus eraldustabelis on liidu õigusest tulenevate nõuetega kooskõlas.

Lisaks leiab hageja, et ajalooline tegevusmäär toote kohta tuleb paagutatud rauamaagi toote puhul kooskõlas komisjoni otsusega 2011/278/EL (2) kindlaks määrata paagutatud rauamaagi kaalutud mahtude alusel, kui toode väljub paagutamisseadmest.

Lõpuks on hageja seisukohal, et paagutatud rauamaaki, mis pärast tootmist veoks ettevalmistamise käigus kõrgahjus uuesti sõelutakse ja ümbertöödeldud materjalina taas paagutamisseadmesse sisestatakse, ei tohi paagutatud rauamaagitehase tegevusmäära kindlaksmääramisel kõrvale jätta.

(1)  Komisjoni 2. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 389/2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1).

(2)  Komisjoni 27. aprilli 2011. aasta otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks (ELT L 130, 17.5.2011, lk 1).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/53

17. septembril 2018 esitatud hagi – XM jt versus komisjon

(Kohtuasi T-546/18)

(2018/C 399/68)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: XM ja 26 teist hagejat (esindaja: advokaat N. de Montigny)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

—

tühistada erinevatele hagejatele kahju tekitavad otsused, milleks on ametisse nimetava asutuse otsused jätta nende õppeaasta 2017/2018 koolituskulud hüvitamata ning mis esinevad iga hageja puhul erinevas vormis kas:

—

üksikotsusena (täpsemalt e-kirjana), milles on konkreetselt hüvitamisest keeldutud;

—

nende Sysper’is märkega „processed“ ning mida hageja pidas rahuldamata jätmise otsuseks, kuna sellele järgnevas järgmise kuu (kõige varem 10. kuupäeva, kuna tegemist on töötasu teatiste edastamise kuupäevaga) töötasu teatises hüvitamist ei sisaldu või hüvitatud on ainult transpordikulud;

—

või ka antud taotluse täielikult menetlemata jätmises kui taotluse kaudselt rahuldamata jätmises neli kuud pärast selle esitamist;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad neli väidet.

—

Esimene väide, et on rikutud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 3 lõiget 1 ja ravikulude hüvitamise üldisi rakendussätteid ning kostja poolt tõlgenduse muutmisega on rikutud omandatud õigusi, õiguspärast ootust, õiguskindlust ja hea halduse põhimõtet.

—

Teine väide, et on rikutud lapse õigusi, õigust perekonnaelule ja õigust haridusele.

—

Kolmas väide, et on rikutud võrdsuse põhimõtet ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

—

Neljas väide, et hagejate õigusi ei ole tõhusalt kaalutud ning vaidlustatud otsuses on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/54

19. septembril 2018 esitatud hagi – Sensient Colors Europe versus komisjon

(Kohtuasi T-556/18)

(2018/C 399/69)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Sensient Colors Europe GmbH (Geesthacht, Saksamaa) (esindajad: advokaadid M. Hagenmeyer, D. Zechmeister ja W. Berlit)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada kostja 31. juuli 2018. aasta otsus (DG Sante/E2/RP/amf(2018)4523972), millega tunnistati kehtetuks taotlus lubada liidus turule uus toit ja uuendada liidu loetelu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283 (1) artikliga 9 (asja nr NF 2018/0355) ning lõpetati taotluse läbivaatamise menetlus, ja

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhineb ainsal väitel, milles hageja leiab, et rikutud on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/2469 (2) artikli 6 lõikeid 1 ja 5 ning määruse 2015/2283 artikli 10 lõiget 1 koostoimes lõikega 3 ning artikli 11 lõiget 1 koostoimes artikli 12 lõikega 2.

Sellega seoses märgib hageja muu hulgas, et kostja on valesti leidnud, et taotluse esemeks olev värviekstrakt, mis põhineb clitoria ternatea kuivatatud õitel, ei kuulu määruse 2015/2283 kohaldamisalasse ning on toidu lisaaine määruse nr 1333/2008 artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001 (ELT L 327, 11.12.2015, lk 1).

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2469, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283 artiklis 10 osutatud taotluste haldus- ja teadusnõuded (ELT L 2017, L 351, lk 64).

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/55

20. septembril 2018 esitatud hagi – LG Electronics versus EUIPO – Beko (BECON)

(Kohtuasi T-557/18)

(2018/C 399/70)

Hagiavalduse keel: inglise

Pooled

Hageja: LG Electronics, Inc. (Soul, Lõuna Korea) (esindaja: advokaat M. Graf)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Beko plc (Watford, Ühendkuningriik)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse kaubamärgi taotleja: hageja Üldkohtus

Vaidlusalune kaubamärk: ELi sõnamärgi BECON taotlus – registreerimistaotlus nr 13 142 336

Menetlus EUIPOs: vastulausemenetlus

Vaidlustatud otsus: EUIPO viienda apellatsioonikoja 11. juuli 2018. aasta otsus asjas R 41/2018-5

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus niivõrd, kuivõrd kaebus vastulausete osakonna otsuse peale jäeti rahuldatama;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

Väide

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumine.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/55

13. septembril 2018 esitatud hagi – Atos Medical versus EUIPO – Andreas Fahl Medizintechnik- Vertrieb (Medizinische Pflaster)

(Kohtuasi T-559/18)

(2018/C 399/71)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Atos Medical GmbH (Troisdorf, Saksamaa) (esindaja: advokaat K. Middelhoff)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Andreas Fahl Medizintechnik- Vertrieb GmbH (Köln, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus nr 1339246-0009

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 29. juuni 2018. aasta otsus asjas R 2215/2016-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

juhul kui menetlusse astub teine pool, palub hageja lisaks:

—

jätta menetlusse astumise kulud tema enda kanda.

Väited

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 4 lõike 1 rikkumine;

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklite 5 ja 6 rikkumine;

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 rikkumine.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/56

13. septembril 2018 esitatud hagi – Atos Medical versus EUIPO – Andreas Fahl Medizintechnik- Vertrieb (Medizinische Pflaster)

(Kohtuasi T-560/18)

(2018/C 399/72)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Atos Medical GmbH (Troisdorf, Saksamaa) (esindaja: advokaat K. Middelhoff)

Kostja: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Andreas Fahl Medizintechnik- Vertrieb GmbH (Köln, Saksamaa)

Andmed EUIPO menetluse kohta

Vaidlusaluse disainilahenduse omanik: apellatsioonikoja menetluse teine pool

Vaidlusalune disainilahendus: ELi disainilahendus nr 1339246-0004

Vaidlustatud otsus: EUIPO kolmanda apellatsioonikoja 29. juuni 2018. aasta otsus asjas R 2216/2016-3

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada vaidlustatud otsus;

—

mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

juhul kui menetlusse astub teine pool, palub hageja lisaks:

—

jätta menetlusse astumise kulud tema enda kanda.

Väited

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 4 lõike 1 rikkumine;

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklite 5 ja 6 rikkumine;

—

Nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 25 lõike 1 rikkumine.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/57

21. septembril 2018 esitatud hagi – YP versus komisjon

(Kohtuasi T-562/18)

(2018/C 399/73)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: YP (esindaja: advokaat J.-N. Louis)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

teha otsus, millega

—

tühistatakse komisjoni 18. septembri 2017. aasta otsus, millega määrati talle noomitus distsiplinaarkaristusena;

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite ilmselge hindamisvea kohta, mille tegi tema sõnul kostja, kui ta leidis, et hageja rikkus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklist 12 tulenevaid kohustusi.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/58

Üldkohtu 11. septembri 2018. aasta määrus – Medora Therapeutics versus EUIPO – Biohealth Italia (LITHOREN)

(Kohtuasi T-776/17) (1)

(2018/C 399/74)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 63, 19.2.2018.

5.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/58

Üldkohtu 11. septembri 2018. aasta määrus – Reiner Stemme Utility Air Systems versus AESA

(Kohtuasi T-371/18) (1)

(2018/C 399/75)

Kohtumenetluse keel: inglise

Kuuenda koja president tegi määruse kohtuasja registrist kustutamiseks.

(1)  ELT C 276, 6.8.2016.