ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 367

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
10. oktoober 2018


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

 

EMSK täiskogu 536. istungjärk, 11.7.2018–12.7.2018

2018/C 367/01

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Uue CO2-vaba, detsentraliseeritud ja digiteeritud energiavarustuse struktuuri mõju töökohtadele ja piirkondlikule majandusele (omaalgatuslik arvamus)

1

2018/C 367/02

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Transpordi roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ning selle mõju ELi poliitikakujundamisele (omaalgatuslik arvamus)

9

2018/C 367/03

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal ELi kontseptsioonid ülemineku juhtimiseks digiteeritud töömaailmas – oluline panus töö tulevikku käsitlevasse valgesse raamatusse (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Austria taotlusel)

15

2018/C 367/04

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Puuetega naiste olukord(Euroopa Parlamendi taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus)

20


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

 

EMSK täiskogu 536. istungjärk, 11.7.2018–12.7.2018

2018/C 367/05

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega[COM(2018) 163 final – 2018/0076 (COD)]

28

2018/C 367/06

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses Euro 5 taseme kohaldamisega kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse suhtes[COM(2018) 137 final – 2018/0065 (COD)]

32

2018/C 367/07

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete turustamise ja kasutamise kohta[COM(2018) 209 final – 2018/0103 (COD)]

35

2018/C 367/08

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik[COM(2018) 259 final – 2018/0123 (COD)]

39

2018/C 367/09

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega[COM(2018) 134 final – 2018/0060 (COD)] ja Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta[COM(2018) 135 final – 2018/0063 (COD)]

43

2018/C 367/10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väärtpaberitehingute asjaõiguslikke tagajärgi täpsustava õigusakti kohta[COM(2018) 89 final], Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega[COM(2018) 92 final – 2018/0041 (COD)], Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes[COM(2018) 96 final – 2018/0044 (COD)] ja Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühisinvesteerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013[COM(2018) 110 final – 2018/0045 (COD)]

50

2018/C 367/11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas[COM(2018) 93 final – 2018/0042 (COD)] ja Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL[COM(2018) 94 final – 2018/0043 (COD)]

56

2018/C 367/12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole[COM(2018) 109 final]

61

2018/C 367/13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta[COM(2018) 99 final – 2018/0047 (COD)] ja Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta[COM(2018) 113 final – 2018/0048 (COD)]

65

2018/C 367/14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad[COM(2018) 147 final – 2018/0072 (CNS)] ja Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi[COM(2018) 148 final – 2018/0073 (CNS)]

73

2018/C 367/15

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta[COM(2018) 212 final – 2018/0104 (COD)]

78

2018/C 367/16

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK[COM(2018) 213 final – 2018/0105 (COD)]

84

2018/C 367/17

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades[COM(2018) 225 final – 2018/0108 (COD)] ja Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta[COM(2018) 226 final – 2018/0107 (COD)]

88

2018/C 367/18

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)[COM(2018) 144 final – 2018/0070 (COD)]

93

2018/C 367/19

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ringmajanduse seireraamistiku kohta[COM(2018) 29 final]

97

2018/C 367/20

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava[COM(2018) 115 final – 2018/0050 (COD)]

103

2018/C 367/21

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)[COM(2017) 753 final – 2017/0332(COD)]

107

2018/C 367/22

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb tippdomeeninime .eu rakendamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 733/2002 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2004[COM(2018) 231 final – 2018/0110 (COD)]

112

2018/C 367/23

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja 2008/118/EÜ seoses Itaalia Campione d’Italia haldusüksuse ja Itaaliale kuuluva Lugano järve osa arvamisega liidu tolliterritooriumi hulka ja direktiivi 2008/118/EÜ territoriaalsesse kohaldamisalasse[COM(2018) 261 final – 2018/0124 (CNS)]

117

2018/C 367/24

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses teatavate pettusealdiste kaupade ja teenuste tarnete puhul rakendatava vabatahtliku pöördmaksustamismehhanismi ning käibemaksupettuste vastase kiirreageerimismehhanismi kohaldamisajaga[COM(2018) 298 final – 2018/0150(CNS)]

118

2018/C 367/25

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 110/2008 seoses nimikogustega, et lasta liidu turule ühekordselt destilleeritud shochu, mis on valmistatud pot still meetodil ja villitud Jaapanis[COM(2018) 199 final – 2018/0097 COD]

119

2018/C 367/26

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu otsust 2003/17/EÜ seoses Brasiilias söödakultuuri- ja teraviljaseemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsusega ning Brasiilias toodetud söödakultuuri- ja teraviljaseemne samaväärsusega ning Moldovas teravilja-, köögivilja-, õli- ja kiudtaimede seemne tootmiseks kasvatatavate seemnekultuuride põldtunnustamise samaväärsusega ning Moldovas toodetud teravilja-, köögivilja-, õli- ja kiudtaimede seemne samaväärsusega[COM(2017) 643 final – 2017/0297 (COD)]

120


ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

EMSK täiskogu 536. istungjärk, 11.7.2018–12.7.2018

10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/1


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uue CO2-vaba, detsentraliseeritud ja digiteeritud energiavarustuse struktuuri mõju töökohtadele ja piirkondlikule majandusele“

(omaalgatuslik arvamus)

(2018/C 367/01)

Raportöör:

Lutz RIBBE

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

 

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

28.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

123/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Energiasüsteemi ümberkorraldamine CO2-vabale, detsentraliseeritud ja digiteeritud varustamisele pakub suuri võimalusi – eelkõige Euroopa struktuuriliselt mahajäänud ja maapiirkondadele. Taastuvate energiaallikate väljaarendamine võib kaasa tuua märkimisväärseid positiivseid mõjusid tööhõivele ja seda võib teha viisil, mis annab piirkondlikule majandusele uue arenguimpulsi.

1.2.

Eelkõige tekib hea võimalus selleks, et Euroopa energia- ja ühtekuuluvuspoliitika võiksid vastastikku oma positiivset mõju tugevdada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusväärseks, et ei komisjon ega ka liikmesriigid ei ole seda potentsiaali veel asjakohaselt tunnustanud, rääkimata selle ärakasutamisest.

1.3.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et alates ühtekuuluvuspoliitika ümberkujundamisest aitab see kaasa taastuvenergia ja energiatõhususe edendamisele. Euroopa energiapoliitika seevastu ei ole siiani ühtekuuluvuspoliitikat eriti toetanud. Ei ole arvesse võetud, et taastuvenergia võiks märkimisväärselt edendada just ebasoodsas olukorras olevate piirkondade arengut. Seega loobutakse võimalusest kasutada tohutut poliitilist potentsiaali piirkondliku majanduskasvu soodustamiseks.

1.4.

Et nimetatud potentsiaal realiseeruks, tuleb piirkondadele luua tingimused ja neid toetada, et nad saaksid stimuleerida taastuvenergia võrgutaristu väljaehitamise ja taastuvenergia tootmise suurendamise abil majanduskasvu ja tagada selles ühiskonna ulatusliku osalemise. Piirkondliku väärtuse loomiseks eriti tähtis osaluse vorm on tarbijate rolli väärtustamine, kuna nad saavad tootvate tarbijatena ja ka tänu digiteerimisele energiamajanduses uue vastutuse, omandavad majandusliku osaluse ning võivad lähenemisega „alt üles suunatud kliimakaitse“ toetada suuremate poliitiliste eesmärkide saavutamist.

1.5.

On oluline, et taastuvenergia edendamise suurendamisel rakendataks piirkondlikku majandust arvesse võtvat terviklikku lähenemisviisi. See tähendab, et taastuvenergia tootmine ja kasutamine kooskõlastatakse kohapeal elektri, kütte ja liikuvuse valdkonnas ühiselt. Tehisintellekt ja arukad võrgud võivad selles oluliselt abiks olla.

1.6.

Millisel määral see piirkondadel õnnestub, sõltub piirkonna energianõudluse ja seal toodetava või potentsiaalselt toodetava taastuvenergia vahelisest suhtest. Komitee soovitab koostada nn piirkondlike energiavaldkonna ringmajanduskavade raames analüüsid, mis võimaldaksid hinnata taastuvenergia piirkondlikku majanduslikku potentsiaali iga piirkonna puhul eraldi. Kavades tuleks kajastada ka tööhõivepoliitilisi mõjusid igas piirkonnas. Isegi kui üldiselt peab paika see, et energiasüsteemi ümberkujundamisega luuakse rohkem töökohti, kui senine energiasüsteem pakkus, on piirkondi, kus need mõjud on suuremad kui teistes.

1.7.

Piirkondlikud energiavaldkonna ringmajanduskavad võivad olla aluseks struktureeritud ja diferentseeritude dialoogile kohalike inimestega, mis on oluline esiteks kohalikul tasandil taastuvenergia vastu poolehoiu tekitamise ja selle säilitamise ning teiseks piirkondliku ettevõtluskeskkonna parandamise seisukohast. Komitee on üllatunud, et selliseid analüüse ja kavasid viiakse praegu ellu vaid üksikutel juhtudel.

1.8.

Piirkondlikku majandust arvesse võttev terviklik lähenemisviis taastuvenergia edendamisele ei ole oluline mitte ainult selle võimaliku panuse tõttu Euroopa ühtekuuluvuspoliitikasse. Selle kasuks räägib ka hulk energiapoliitilisi põhjuseid (energiasõltuvuse ja kütteostuvõimetuse vähendamine, sektoritevahelise koostootmise toetamine, digiteerimise uuendusvõime ärakasutamine, võrgukoormuse vähendamine).

1.9.

Seda arvesse võttes kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et rakendada taastuvenergia edendamisel terviklikku energeetikaalast lähenemisviisi, mis hõlmab energiapiirkondade määratlemist, toetust empiirilisele arvestusele selle kohta, milline on suhe piirkondliku energianõudluse ja piirkonnas toodetava või potentsiaalselt toodetava taastuvenergia vahel, sihipärast koolitust ja täiendusõpet, kasutuselevõttu soodustavate stiimulite pakkumist näiteks taastuvenergia taristu arendamise toetamise, võrkude avamise ja sellele vastavate võrgukulude määramise kaudu.

2.   Taust

2.1.

Euroopa Liidu energiaga varustamises ja energiapoliitikas seisavad ees põhjalikud muutused. See ei puuduta mitte ainult energiatootmist (üleminekut süsinikku sisaldavatelt fossiilkütustelt taastuvenergia tootmise väljaarendamisele), vaid toob endaga kaasa ka märkimisväärsed struktuursed muutused nii seoses energia tootmiskohtade (suundumus kasutada suurte elektrijaamade asemel detsentraliseeritumaid struktuure) kui ka müügi- ja tarbimisstruktuuriga (uued sidusrühmad ning tarbimis- ja tarnemudelid, mis on muu hulgas tingitud ka digiteerimisest).

2.2.

Komitee on erinevates arvamustes juba käsitlenud energiasüsteemi ümberkujundamise mõju piirkondadele, mida see tulevikus negatiivselt mõjutab, näiteks söetootmisest sõltuvad piirkonnad (1). Sellistes piirkondades on juba palju inimesi töö kaotanud ning edasist töökohtade kadu ei saa ilmselt vältida. Seda olulisem on eelseisvate struktuurimuutuste varajane teadvustamine ja poliitilise tegevusega toetamine, et majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi võimalikult palju piirata ning leevendada. Sellega seoses tunnustab komitee komisjoni esimesi algatusi (2).

2.3.

Samas on komitee täheldanud, et positiivseid muutusi, mis võivad viia nt piirkondliku lisandväärtuse ja töökohtade loomiseni, arutatakse siiani vaid väheolulisel määral. Komisjon käsitleb küll kehtiva taastuvenergia direktiivi- (2009/28/EÜ) põhjendustes mitmel korral taastuvenergia tähtsust piirkondliku majandusarengu jaoks, kuid komitee on pidanud oma käsitlustes tõdema, et a) taastuvenergia väljaarendamise võimalike piirkondlike mõjude kohta ei ole eriti uuringuid läbi viidud ja b) nii komisjonil kui liikmesriikidel puuduvad strateegiad energiapoliitika ja regionaalarengu tõepoolest sihipärasemaks kooskõlastamiseks. Selget poliitilist strateegiat nimetatud potentsiaali ärakasutamiseks seega ei eksisteeri.

2.4.

Hoolimata sellest on Euroopas suur hulk positiivseid näiteid alt-üles lähenemisviisi kasutamisest taastuvenergia edendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Üheks juhuslikult valitud näiteks on Ida-Prantsusmaal Langres’s (10 000 elanikku) rajatud puuküttel toimiv soojusenergiajaam, mis varustab 5-kilomeetrise kohaliku küttevõrgu kaudu 22 kasutajat ja kaudselt muu hulgas ka hotelli, veeparki ja vanadekodu, ning mille abil toodetakse aastas 3 400 tonni võrra vähem CO2. Paljude selliste algatuste puhul torkab silma, et enamasti nende regionaalmajanduslikku lisaväärtust süstemaatiliselt ei hinnata. Seoses sellega tuleb tunnistada statistiliste andmete puudulikkust.

2.5.

Berliini lähedal asuvas Feldheimis on juba umbes 20 aastat kasutatud kohalikus energiatootmises ja energiavarustuses kohalikke ressursse ning lisaks ka selle regionaalmajanduslikke mõjusid põhjalikult kirjeldatud. Küla elektrienergia vajadus kaetakse sellega praeguseks mitmekordselt ning soojusenergia vajadus kaetakse täielikult. Lisaks otsestele tuludele energia müügist on ka kulude kokkuhoid märkimisväärne: küla elanikud maksavad elektri eest 16,6 senti/kWh, mis on vaid veidi üle 50 % keskmisest elektrihinnast Saksamaal. Järjepidevas energiavaldkonna ringmajanduses on kohalik elanikkond kui „liikumapanev jõud“ iseäranis intensiivselt kaasatud (3).

Komitee jaoks on oluline seada kokkuvõtliku hinnangu andmisel need positiivsed regionaalmajanduslikud mõjud vastukaaluks energiaalase ülemineku juba nimetatud negatiivsetele kõrvalmõjudele.

2.6.

Käesolev omaalgatuslik arvamus peaks aitama kaasa viimaks põhjaliku arutelu algatamisele, kirjeldades võimalikke ja soovituslikke lähenemisviise ning tuues välja puudusi.

3.   Taastuvenergia tähtsus Euroopa ja selle piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast

3.1.

Euroopa Liit on maailma suurim energia importija. Igal aastal kaetakse 53 % meie primaarenergiavajadusest impordi kaudu, enam kui 400 miljardi euro eest. Liidu energiasõltuvus on tõsine majanduslik ja geopoliitiline probleem.

3.2.

Euroopa energialiidu eesmärk on esiteks energiaimpordi vähendamise abil Euroopa energiajulgeoleku suurendamine, teiseks kliimameetmete edendamine ja kolmandaks uute töökohtade loomine. Komitee leiab, et need üleeuroopalised makromajanduslikud eesmärgid on asjakohased ka piirkondlikul tasandil, kus neid samuti rakendada tuleks.

3.3.

Seda arvesse võttes ei peaks taastuvenergia kui kohaliku energiaallika – mida erinevalt fossiilkütusest leidub kõikides liidu piirkondades – edendamise üle arutlema vaid seoses kliimameetmetega, vaid seda tuleks näha olulise piirkondliku majandusega seotud eesmärgina: energia tootmine võiks piirkondlikku majandust stimuleerida ja peakski seda tegema.

3.4.

Mida paremini õnnestub seejuures tagada piirkondlike sidusrühmade – olgu need kodanikud, kohalikud ettevõtted või omavalitsusüksused ise – majanduslik osalus, seda positiivsemalt suhtutakse taastuvenergia taristu arendamisesse. Mida aktiivsemalt on kaasatud piirkondlikud sidusrühmad, seda suurem on piirkonnas taastuvenergia abil loodav lisaväärtus.

3.5.

Milline nimetatud majanduslik osalus täpselt olla võib, selgub üksikasjalikust ülevaatest taastuvenergia väärtusahela kohta.

Kõigepealt tehakse esmane investeering taastuvenergiarajatistesse, mis n-ö imporditakse tavaliselt teistest piirkondadest. Sama kehtib ka projekteerimisprotsessi kohta, mis viiakse, eriti suuremate projektide puhul, tihti ellu inseneri- või arendusbüroodes, mis paiknevad samuti väljaspool asjaomast piirkonda ning mille mõju piirkonna majandusele on seega üsna piiratud.

Otsest piirkondlikku lisandväärtust loovad seevastu rajatiste käitamise ja hooldamise kulud. Need on aga võrdlemisi madalad. Positiivset mõju avaldab näiteks maapinnale paigutatud tuuleturbiinide või fotoelektrilise seadmete puhul maaomanikele tasutav rent ning lisanduv maksutulu kohalikele omavalitsustele.

Taastuvenergiarajatiste tegelik majanduslik kasu tuleneb toodetud energia tarbimisest või müügist. Piirkonna majanduse seisukohast on seepärast otsustava tähtsusega, kes kõnealuseid rajatisi haldab ja kes sellelt kasumit teenib.

3.6.

Üks näide sellest, kuidas majanduslik osalus avaldub, on uued töökohad, mis võivad piirkonna energiasektoris taastuvenergia tootmise suurendamise käigus tekkida. Mitmetest uuringutest selgub, et energiasüsteemi ümberkorraldamise lõplik mõju tööhõivele on selgelt positiivne – nii leiti hiljuti Madalmaade tellimusel läbi viidud uuringus (4). Tähelepanuväärne on, et nimetatud uuringu kohaselt avaldub see positiivne mõju kõigis Madalmaade provintsides.

Selleks et need positiivsed arengud võiksid toimuda kõigis Euroopa piirkondades, on vajalik investeerida võimalikult varakult inimestele vastava kvalifikatsiooni andmisesse.

3.7.

Loomulikult ei kompenseeri kõnealused positiivsed mõjud alati täielikult kogu struktuurimuutustest tingitud kahju, nagu näiteks söetootmisest sõltuvate piirkondade puhul. Üleminek taastuvenergiale loob sellegipoolest head võimalused positiivseks arenguks paljudes Euroopa piirkondades, mis on praegu selgelt energia importijad.

3.8.

Veel üks piirkondlikus majanduses osalemise vorm on otsene osalemine taastuvenergiarajatistesse investeerimises, mis tagab majandusliku osaluse ka nende käitamises. Taastuvenergiarajatistes moodustavad suurima osa kogukuludest kapitalikulud. Seda olulisem on piirkondliku lisaväärtuse seisukohast see, et piirkondlikel osalejatel oleks võimalik taastuvenergiarajatistesse investeerida. Saksamaa Hesseni liidumaa tellimusel ellu viidud uuringu kohaselt võib loodav piirkondlik lisaväärtus olla kuni kaheksa korda suurem, kui tuuleparki hallatakse piirkondlikul tasandil (5).

3.9.

Osas Euroopa piirkondades on poliitilised liidrid seda tähtsust märganud ning käivitanud erinevaid algatusi piirkondliku osaluse suurendamiseks taastuvenergia valdkonnas, näiteks Community Empowerment Bill (Šotimaal), Lov om fremme af vedvarende energi (Taanis), Bürger- und Gemeindenbeteiligungsgesetz (Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal) ja riikliku energiasõltumatuse strateegia Leedus.

3.10.

Kolmas võimalik osalusvorm seisneb selles, et tarbijatel on võimalik saada energiat otse oma piirkonnas energiat tootvatest rajatistest, näiteks elektrienergia ostulepingute (nn power purchase agreements, PPA) alusel. Digiteerimine muudab elektrienergia ostulepingud kättesaadavaks ka väiksematele energiatarbijatele ning suundumused kulude arengus näitavad, et kohapeal toodetud tuule- või päikeseenergia kulud on tulevikus üha sagedamini hulgihindadest madalamad.

3.11.

Oluline on veel üks võimalik mõju. Piirkondlik energiavaldkonna ringmajandus loob tänu taastuvenergia kasutamisest tingitud säästudele ja tuludele piirkonnas uut lisandväärtust ja vähendab energia importimisest tingitud raha väljavoolu ning seeläbi vabaneb kapital, mida on võimalik investeerida ka teistesse majandusvaldkondadesse peale energeetika. Seega ei tule arvesse võtta mitte ainult otseseid mõjusid töökohtadele (nagu uute töökohtade loomine taastuvenergia valdkonnas), vaid ka kaudseid mõjusid, mis uute piirkondlike rahavoogudega kaasneda võivad.

4.   Taastuvenergia regionaalpoliitilise meetmena – parim tava Poolast (Podlaasia)

4.1.

Poola vojevoodkond Podlaasia pakub eriti ilmeka näite selle kohta, kuidas 3. osas toodud tegureid piirkondlikult rakendada saab. Sellest näitest on näha, kuidas nõrga struktuurilise arenguga piirkonnas on võimalik taastuvenergia väljaarendamisega regionaalpoliitikat edendada – ja seda isegi kõike muud kui optimaalsete riiklike olude korral. Eelduseks on aga süstemaatiline tegutsemine, mida järgnevalt kirjeldatakse.

4.2.

2012. aastal võttis piirkondlik parlament (sejmik) vastu regionaalarengukava, millega pandi alus Euroopa struktuurifondide kasutamiseks loodud rakenduskavade elluviimisele.

4.3.

Podlaasia, mis kuulub Euroopa struktuurselt kõige mahajäänumate ja madalaima sissetulekuga piirkondade hulka, impordib aastas 5,2 miljardi poola zloti (1,25 miljardit eurot) väärtuses energiat. Fossiilseid energiaallikaid selles vojevoodkonnas ei leidu.

4.4.

Arengustrateegias kirjeldatakse kavandatavat nn revolutsiooni, millel on neli eesmärki: 1) sõltumatus elektrienergia impordist; 2) taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine energiatarbimises; 3) CO2-heite vähendamine, ja 4) piirkonna majandusliku potentsiaali suurendamine, asendades imporditava (suure CO2-sisaldusega) energia samas piirkonnas toodetud (puhta) energiaga.

4.5.

Podlaasias jõuti äratundmisele, et piirkondlik energiapoliitika saab olla edukas vaid siis, kui võetakse arvesse ka energiaturul osalejate struktuuri. Seepärast püüeldakse selles suunas, et „Podlaasia elanikest ja ettevõtjatest saaksid detsentraliseeritud energiaallikate omanikud“.

4.6.

Alates 2016. aasta lõpust on Podlaasia vald Turośń Kościelna hankinud ERFi vahendite abil oma elanikele 38 soojuspumpa, 77 fotoelektrilist seadet ja 270 päikeseenergiasüsteemi. Vald koordineerib arvestust, tellimusi ja paigaldamist ning korraldab elanike eest kogu õigusliku ja tehnilise asjaajamise. Investeeringuid toetati 85 % ulatuses struktuurifondide vahenditest. Tulevikus on 25 % majadest moodsa taastuvenergia tehnikaga varustatud.

4.7.

Kasutades nn net metering süsteemi, mida Poolas väikeste fotoelektriliste seadmete puhul rakendatakse, kujuneb keskkonnahoidliku energia hinnaks, mida elanikud enda tarbeks toodavad, koos kõigi lisakuludega u 0,18 zlotti kilovatt-tunni kohta (u 4,3 eurosenti/kWh). Võrdluseks võib välja tuua, et üldisest elektrivõrgust saadava energia eest (mis toodetakse peamiselt söest) tuleb praegu tasuda 0,65 zlotti (15,5 eurosenti) kilovatt-tunni kohta. See tähendab elektrikulude vähenemist u 75 % ning säästetud raha on kasulik piirkonna majandusele.

4.8.

Vojevoodkonna marssali kantselei otsustas hakata rakendama sama lähenemisviisi ning 2017. aastal algatati sarnased projektid veel 62 omavalitsusüksuses. Rahastust taotleti kokku u 4 700 katusele paigaldatava päikese soojusenergiat tarbiva seadme ja 2 250 majakatustele paigaldatava fotoelektriseadme soetamiseks koguvõimsusega natuke üle 7 mWp. Projekt peaks ellu viidama 2018. aastal.

4.9.

Praeguseks kavandatakse juba edasist arengut, näiteks seoses elektromobiilsusega. Energiaimpordi tõttu voolab Podlaasiast igal aastal välja 5,2 miljardit zlotti, millest u 1,5 miljardit zlotti liigub Podlaasiast välja ainuüksi sõiduautodes kasutatava bensiini ja diisli impordi tõttu.

4.9.1.

Podlaasia arutluskäik seoses selle teemaga oli järgmine. Piirkonnas registreeritud sõiduautod lähevad piirkonnale maksma 5,2 miljardit eurot. Kui kõik sõidukid oleksid elektrisõidukid, mille küttekulu on 15 kWh/100 km, oleks nende toimimiseks vaja ligikaudu 800 000 MWh elektrit. Elektrivõrgu praeguste elektritarbimishindade juures, mis on 0,63 zlotti kilovatt-tunni kohta, kuluks sellele u 500 miljonit zlotti ning elektrienergia võiks asendada fossiilsed kütused, mida ostetakse praegu sisse 1,5 miljardi zloti eest. Ainuüksi sel viisil jääks piirkonda ligikaudu miljard zlotti, mida oleks võimalik kasutada majanduse tugevdamiseks!

4.9.2.

Selleks vajaliku elektrienergia tootmine oleks võimalik umbes 70 (piirkonda paigaldatud) tuuleturbiiniga. Elektrist, mis üks selline turbiin aasta jooksul toodab, piisab u 7 000 sõiduauto vooluga varustamiseks, ühe kilovatt-tunni hind on seejuures u 6–7 eurosenti. Kui 7 000 autoomanikku ühineksid, et ühistu vormis sellist tuuleturbiini käitada, aitaks see veelgi vähendada elektrienergial toimivate sõidukite kasutamise kulusid. Nimetatud toimimisviis tuleks õiguslikult ja halduslikult võimalikuks muuta, näiteks avades võrgud vastastikuseks (peer-to-peer) jagamiseks, digiteerimine loob selleks vajalikud võimalused, kuid poliitiline reaalsus blokeerib need.

4.10.

Podlaasias kaalutakse ka soojusenergiajaamades kasutatava söe asendamist piirkonnas toodetud tuuleenergiaga. Tuulest toodetud elektrit kasutataks tööstuslikes soojuspumpades ning soojussalvestites. See näib olevat väga ökonoomne. Siiski ei ole see plaan veel kavandamise algetapist kaugemale jõudnud. Isegi teostatavusuuringu läbiviimiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid.

5.   Rohkem piirkondlikku lisandväärtust piirkonnas toodetud taastuvenergia piirkondliku kasutamise abil

5.1.

Podlaasia näitest nähtub, et oluline taastuvenergia mõju peitub piirkondliku ostujõu võimalikus tugevdamises. Nimetatud mõju arvestamiseks on oluline hinnata piirkondliku energiavaldkonna ringmajanduse raames kõigepealt võimalusi nii elektrienergia kui ka kütte ja transpordi seisukohast.

5.2.

Piirkondlikku majandust arvesse võtva lähenemisviisi selgitamiseks sobib hästi päikese soojusenergia näide. Süsteemide paigaldamise ja käitamisega loodav piirkondlik lisandväärtus on väike, eriti kuna sellega kaasnevad ka kahjulikud mõjud, näiteks juhul, kui vahetatakse välja õliküte ja seetõttu satuvad ohtu kütteõlitarnijate töökohad. Tegelikult on päikese soojusenergial tarbijate jaoks siiski väga kasulik mõju. Mida suurem on päikese soojusenergia osakaal kogu tarbitavast soojusenergiast, seda enam on võimalik loobuda selliste energiaallikate nagu süsi, nafta ja maagaas importimisest, mis tähendab, et piirkondliku ostujõuga toetatakse sütt, naftat ja gaasi eksportivad riike või naftasaaduste ja maagaasiga kauplevaid hargmaiseid kontserne.

5.3.

Üldiselt tundub olevat vajalik teha piirkondliku energiabilansi abil kindlaks, mil määral on võimalik või võiks olla võimalik katta piirkondlik energiavajadus kohapeal toodetud (ja vajadusel vahepealsetes säilitusrajatistes salvestatud) taastuvenergiaga. Bilanss peaks sisaldama järgmist nelja aspekti.

1.

Tuleb kindlaks teha piirkonna energiavajadus elektri, kütte ja liikuvuse valdkonnas. Kütte- ja liikuvussektori arvessevõtmine on oluline kahel põhjusel. Esiteks kasutatakse nendes valdkondades 75 % tarbitavast energiast. Teiseks on küte ja liikuvus paindlikkuse seisukohast olulised rakendusalad, mis on tavaliselt kättesaadavad ainult kohalikul tasandil.

2.

Tuleb välja arvestada, mis ulatuses on võimalik puuduolevat energiat piirkonnasiseselt toota. Kindlaks tuleb teha ka see, mil määral aitaks piirkondlik tootmine saavutada kapitalivoo ümbersuunamist piirkonna kasuks. Bioenergia puhul sõltub see biomassi päritolust ning kõikide taastuvenergiatehnoloogiate puhul ka seadmete ning nende paigaldamiseks ja hooldamiseks palgatud ettevõtete päritolust. Lisaks sellele tuleb käitajate struktuuri ja vajadusel piirkonnasisese elektrienergia tarbimise mahu abil kindlaks teha, kas piirkondlike süsteemide käitamisega teenitud tulu jääb piirkonda ja tähendab seega piirkondlike sidusrühmade majanduslikku osalust.

3.

Piirkondliku energiavajaduse ja selle piirkondliku taastuvenergia abil katmise mahu vahe näitab, kui palju energiat on vaja teistest piirkondadest importida (kapitali äravool piirkonnast). Ka tulevikus ei saa paljud Euroopa piirkonnad energia importi vältida, kuna piirkonna kogu energiavajaduse katmine kohapeal kas ei ole tõhus, on ebamajanduslik või ei ole tehniliselt võimalik.

4.

Kui piirkonnas toodetakse rohkem energiat kui kohapeal tarbitakse, tuleb välja selgitada, kes toodetud elektrienergia müügitulust osa saavad.

5.4.

Piirkondliku energiatootmise ja energiatarbimise bilanss tuleks koostada iga Euroopa piirkonna koht, ilma selleks õiguslikke regulatsioone kehtestamata. Pigem peaks iga piirkond olema ise huvitatud nende bilansside koostamisest. Tuleks uurida võimalust kasutada selleks juba juurdunud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse 3. tasandi piirkonna (NUTS 3) kategooriat. Osal juhtudel tunduvad olevat head lahendused ka piiriülesed energiapiirkonnad, pidades muu hulgas silmas nn piirkondade Euroopa ideed. Seoses sellega võiks koordineerimisega tegeleda energia teabekeskus, mille loomist komitee ühes oma varasemas arvamuses (6) taotles.

6.   Tasakaalus või positiivse energiabilansi energia- ja regionaalpoliitiline potentsiaal

6.1.

5. osas kirjeldatud piirkondlikult toodetava ja tarbitava taastuvenergia bilansi eduka parandamisega aidatakse kaasa Euroopa energiasõltuvuse vähendamisele.

6.2.

Kui piirkondlikel sidusrühmadel oleks võimalik taastuvenergiasektoris suuremal määral majanduslikult osaleda, tugevdaks see piirkondlikku ühtekuuluvust. See tuleneb asjaolust, et struktuuriliselt nõrkades piirkondades on tihti taastuvenergia seisukohast suurima potentsiaaliga maa-alad ning seal avaldub mõju piirkondlikule majandusele kõige tugevamini.

6.3.

Konkreetsete piirkondlike energiabilansside koostamine võimaldaks hinnata, millist mõju energiasüsteemi ümberkujundamine igale piirkonnale avaldab. Arutelud struktuurimuutuste üle konkreetsetes piirkondades võiksid nii toimuda usaldusväärsel alusel. Asjakohast regionaalpoliitilist sekkumist oleks võimalik kavandada praegusest paremini, kuna piirkondi käsitletakse üldiselt kas söepiirkondade või energiasaartena.

6.4.

See, kas piirkond on energiaeksportija, energiaimportija või tasakaalus energiabilansiga, mõjutab otseselt seal elavaid inimesi. Seda tuleb arutada dialoogi käigus piirkondlike sidusrühmadega. Üht ideaalset lahendust, mis sobiks kõikidele piirkondadele, ei ole olemas. Selle asemel tuleb konkreetsest piirkonnast lähtudes kokku leppida õiglasemates lahendustes, muu hulgas ka seoses nn õiglase ruumijaotuse (spatial justice) ehk küsimusega, milleks konkreetseid maa-alasid kasutatakse. Piirkonna poliitikutele ja piirkondlike omavalitsuste esindajatele tuleb tagada vastav väljaõpe.

6.5.

Mida paremini õnnestub vastata piirkondlikule energiavajadusele piirkonnas toodetud taastuvenergiaga, seda sõltumatumaks muutuvad piirkonnas elavad ja töötavad tarbijad maailmaturu hindadest, eelkõige naftasaaduste ja maagaasi hindadest. Sellega luuakse parimad eeldused kütteostuvõimetuse ja lõpptarbijate haavatavuse vähendamiseks. Kuna energiahinnad on järjest olulisem kriteerium investeerimisotsuste tegemisel, on samas võimalik suurendada kohaliku ettevõtlus- või tootmispaiga atraktiivsust.

6.6.

Eelseisvat kütte- ja liikuvussektori integreerimist elektrienergiasüsteemi oleks võimalik sihipäraselt toetada, luues stiimuleid piirkonnas toodetud taastuvenergia piirkondlikuks kasutamiseks ja sel viisil majanduse tugevdamiseks.

6.7.

Energiatööstuse digiteerimine pakub häid võimalusi. Ka selles osas võiksid stiimulid piirkonnas toodetud taastuvenergia ulatuslikumaks piirkondlikuks kasutamiseks aidata rakendada digiteerimise erilist potentsiaali ja soodustada innovatsiooni.

6.8.

Euroopa energialiidu eesmärk on tugevdada kodanike ja energiatarbijate rolli energiasüsteemi ümberkujundamises. Siiski tuleb piirkondadeülestele energiaturgudele sisenemisel ületada märkimisväärseid tõkkeid ning tähtis on mastaabisääst (7). See on ajalooliselt väljakujunenud monopoolsete turustruktuuride tagajärg. Piirkondlikul tasandil, st piirkondliku energiavaldkonna ringmajanduse raames, on kodanike ja tarbijate uue, aktiivsema rolli rakendamine tunduvalt lihtsam.

6.9.

Piirkonnas toodetud taastuvenergia suurem piirkondlik kasutamine vähendaks võrgukoormust ja võiks piirata vajadust Euroopa elektrienergia põhivõrke suurel määral laiendada (vt ka ettepanekut võtta vastu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (COM(2016) 767 final)).

7.   Nõuded seoses piirkondliku energiavaldkonna ringmajandusega

7.1.

Komitee kutsub ELi institutsioone üles käsitlema piirkonnas toodetud taastuvenergia piirkondlikku kasutamist Euroopa energiapoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika eesmärgina ning kasutama eesmärgi täitmise mõõtmiseks piirkonna energiavajaduse ja piirkonnas toodetud taastuvenergia bilanssi. See tähendab muu hulgas ka seda, et taastuvenergia edendamise edasisel kavandamisel võetakse arvesse kodanike energiatootmise eripära ja teisi piirkondlikke energiaturul osalejaid, kel ei ole mastaabisäästu eeliseid (8). Eesmärk peab olema eelkõige kaotada turutõkked, mis takistavad väikeste (piirkondlike) osalejate turulepääsu. Kasulik oleks ka Euroopa programmi loomine piirkondlike osalejate kvalifitseerimiseks ning edukamaks parimate tavade vahetamiseks.

7.2.

Eespool nimetatu eeldus on strateegilise otsuse vastuvõtmine energiapoliitikas detsentraliseerituse suunas liikumiseks. Seoses sellega on paketis „Puhas energia kõigile eurooplastele“ veel selgelt liiga palju vastuolusid pigem detsentraliseeritud energiapoliitika ja selgelt tsentraliseeritud energiapoliitika vahel. Komitee toetab Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele volituste andmist, et reguleerida otse piirkondlike sidusrühmade osalemist piirkonnas toodetud taastuvenergia kasutamises. See oleks kooskõlas ka paljudes liikmesriikides välja arenenud kohalike üldhuviteenuste pakkumise traditsiooniga.

7.3.

Komitee kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut selle kohta, millised on need Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil võetavad energiapoliitika meetmed, mis aitavad edendada piirkondlikku energiat. Selle hulka võiksid kuuluda asjakohased (riigi)hangete eeskirjad. Lisaks sellele tuleks välja töötada metoodika, mida piirkonnad saavad kasutada oma energiabilansi koostamiseks. Poliitikute ja sidusrühmade jaoks oleks soovitatav luua internetipõhine rakendus vähemalt ligikaudsete tulemuste saamiseks.

7.4.

Võrgutasude struktuuri ümberkorraldamine, sh võib-olla ka uued maksud, võib aidata saavutada taastuvenergia tootmise suurendamise kirjeldatud mõju piirkondlikule majandusele. Energia ekspordi ja eelkõige impordi hinna kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta vähemalt transpordikulusid.

7.5.

Diferentseeritud võrgutasude rakendamine – ka elektrikaubandustehingu hinnakujundus vastavalt sellele, kui palju võrgutasandeid tehingu tegemisel kasutati – koos piirkonnas toodetud taastuvenergia ulatuslikuma kasutamisega piirkondliku energiavajaduse katmiseks lihtsustaks ka tegeliku võrgu laiendamise vajaduse kindlakstegemist turust lähtuvalt. Tõhusa Euroopa energiapiirkondade vahelise võrgustiku tagamine on oluline. Sellegipoolest ei tähenda see, et võrgu laiendamine peaks igal juhul olema esmatähtis. Liiga tihti prioriseeritakse ikka veel võrgu laiendamist, ilma et see oleks majanduslikult põhjendatud (9).

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 1.

(2)  https://ec.europa.eu/info/news/no-region-left-behind-launch-platform-coal-regions-transition-2017-dec-08_et.

(3)  Rohkem teavet selle kohta: juhtumiuuringu esitlus EMSK arutelul „Energiasüsteemi ümberkujundamine Euroopa piirkondades – piirkondlikus majanduses arukale ja CO2-vabale energiavarustusele ülemineku mõjude hindamine“31. mail 2018 https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/presentations/presentation-michael-knape.

(4)  Weterings, A. et al. (2018). „Effecten van de energietransitie op de regionale arbeidsmarkt – een quickscan“, PBL, Haag, lk 36.

(5)  Institut für dezentrale Energietechnologien (Detsentraliseeritud energiatehnoloogia instituut), 2016. „Regionale Wertschöpfung in der Windindustrie am Beispiel Nordhessen“ (Piirkondlik lisaväärtus tuuleenergiatööstuses Põhja-Hesseni näitel).

(6)  ELT C 262, 25.7.2018, lk. 86.

(7)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 91.

(8)  ELT C 246, 28.7.2017, lk 55.

(9)  Vt Peter, F., Grimm, V. & Zöttl, G. (2016). „Dezentralität und zellulare Optimierung – Auswirkungen auf den Netzausbaubedarf“ (Detsentraliseeritus ja kärgvõrk-optimeerimine. Mõjud võrgu laiendamise vajadusele). https://www.fau.de/files/2016/10/Energiestudie_Studie.pdf.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/9


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Transpordi roll kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ning selle mõju ELi poliitikakujundamisele“

(omaalgatuslik arvamus)

(2018/C 367/02)

Raportöör:

Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Täiskogu otsus

15.2.2018

Õiguslik alus

kodukorra artikli 29 lõige 2

 

omaalgatuslik arvamus

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

28.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

136/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Transport aitab saavutada paljusid kestliku arengu eesmärke. See aitab oluliselt kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele majandusarengu, tööstus-, VKEde, kaubandus- ja investeerimisvaldkonnas. Nii aitab see samuti saavutada neid kestliku arengu eesmärke, mis on seotud tööhõive ja heaolu edendamise ning ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamisega. Samal ajal on transpordivaldkonnas seoses kestliku arengu eesmärkidega palju probleeme, näiteks vajadus vähendada kliima- ja keskkonnamõju, edendada transpordisüsteeme ja liiklusohutust ning tegeleda töökohtade ja inimväärse tööga seotud kitsaskohtadega.

1.2.

Komitee kutsub komisjoni üles koostama uut integreeritud poliitikaraamistikku tulevase transpordipoliitika jaoks, et panna alus transpordi ja liikuvuse parandamisele, saavutades seejuures sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke.

1.3.

Selleks peab ELi poliitika kujundamisel looma soodsad tingimused, et transport vastaks inimeste ja ettevõtete liikuvuse vajadustele. Kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega nõuab see märkimisväärseid investeeringuid asjakohasesse taristusse, innovatsiooni ja hästi toimivatesse transpordisüsteemidesse, sealhulgas ühistransporti.

1.4.

Jõupingutusi on vaja teha selliste kestliku arengu eesmärkide elluviimiseks, mis on seotud transpordi sotsiaalsete aspektidega, nagu täieliku ja tulemusliku tööhõive, inimväärse töö, oskuste arendamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, ning eritähelepanu tuleb pöörata haavatavas olukorras olevate inimeste, nagu laste, puuetega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele. Struktuuriliste muutustega toimetulekul peaks tähtis osa olema sotsiaaldialoogil.

1.5.

Kliimamuutustega seotud eesmärk on transpordi jaoks raske proovikivi ja nõuab transpordisüsteemide intensiivset arendamist, mitmesuguste CO2-heite vähendamise meetmete kasutuselevõttu ning uusi ja innovatiivseid liikuvuse käsitlusi.

1.6.

Transpordi arengut mõjutavad suuresti digiteerimine ja robotiseerimine, mis nõuavad võimaluste ja probleemide õiget haldamist. Digiteerimine aitab säästvale transpordile kaasa logistika tõhustamise abil, mis võimaldab anda reisijatele paremat transporditeavet ja parandada liiklusohutust.

1.7.

Kuna transport mõjutab kogu ühiskonda, on esmatähtis kaasata transpordipoliitika koostamisse ja rakendamisse kodanikuühiskond. Kuigi avaliku sektori osa on esmatähtis, tuleb soodustada ka alt üles suunatud meetmeid, et leida transpordivaldkonnas parimad võimalikud lahendused.

1.8.

Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama kestliku arengu eesmärkide näitajaid transpordi vaatenurgast lähtudes ning edendama selliste näitajate arengut, mis on asjakohased, annavad arengust realistliku ja informatiivse ülevaate ja vastavad integreeritud lähenemisviisile.

2.   Taustteave

2.1.

ÜRO 2030. aastani kavandatud tegevuskava kestliku arengu eesmärgid hõlmavad laialdaselt kogu maailmas esinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide eri tahke. Ükski ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ei puuduta konkreetselt transporti ja liikuvust, kuid transport on kaudselt seotud mitme eesmärgiga. Lisaks on osa kestliku arengu eesmärke täiendavast 169 sihtmärgist otseselt transpordiga seotud, eriti need, mis puudutavad taristut, kohalikke transpordisüsteeme ja liiklusohutust. Sellest tulenevalt on edusammude jälgimiseks kasutatavast 232 näitajast kolm seotud transpordiga. Nende abil mõõdetakse veomahtu, ühistranspordile juurdepääsu ja liiklusõnnetustest tingitud suremust.

2.2.

Transpordil on kestliku arengu eesmärkidega seoses mitmetahuline roll. Kestliku arengu eesmärgid toovad transpordivaldkonnas kaasa nii võimalusi kui ka probleeme ning transport aitab neid eesmärke ellu viia ja kohandada. „Transport“ tähendab siin kaupade ja reisijate vedu, hõlmates kõiki transpordiliike.

2.3.

Omaalgatusliku arvamuse eesmärgid on järgmised:

teha kindlaks, kuidas transport aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning kuidas need eesmärgid võivad transpordile kasu tuua või seda kujundada;

analüüsida transpordi ja kestliku arengu seoste võimalikku mõju transpordiga seonduvale ELi poliitikale nii Euroopa tasandil kui ka kogu maailmas;

esitada komitee seisukohti ja ettepanekuid selle kohta, kuidas neid seoseid tuleks ELi poliitikas ja poliitikakujundamisel arvesse võtta, et kasutada võimalusi õigesti ära ja hallata riske.

Transpordi osatähtsust kestliku arengu eesmärkide saavutamisel analüüsitakse 3. ja 4. osas. 5. osas arutatakse, millist kasu toovad kestliku arengu eesmärgid transpordile selle aluste tugevdamise kaudu. 6. ja 7. osas analüüsitakse, millised on need probleemid ja ootused, mida kestliku arengu eesmärgid transpordivaldkonnas esile kutsuvad. Selle analüüsi põhjal esitatakse 8. osas kokkuvõtlikult järeldused ja soovitused poliitika kujundamiseks.

3.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: majandusarengu ja tööhõive edendamine

3.1.

Transport on üks peamisi majandusarengu edendajaid nii ELis kui ka mujal maailmas ning on seega teeninud ära keskse koha ELi tegevuskavas. Transport aitab oluliselt viia ellu eesmärki nr 8: edendada püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, tagada täielik ja tulemuslik tööhõive ning inimväärne töö kõigile.

3.2.

Kuigi digiteerimine jõuab kõigisse majanduse ja ühiskonna valdkondadesse, ei tee see lõppu materjalide tootmisele ja tarbimisele. Logistika kombineerib tarneahela eri osasid, hõlmates tooraine, vahetoodete ja lõpptoodete vedu tarbijateni. Seega on transport vajalik nii tööstuses, põllumajanduses kui ka kaubanduses.

3.3.

Nõuetekohaselt hallatud transport võib aidata saavutada ka eesmärgi nr 8 konkreetset sihtmärki, milles kutsutakse üles koostama poliitikameetmeid säästva turismi propageerimiseks, et luua töökohti ning edendada kultuuri ja tooteid kohalikul tasandil.

3.4.

Peale teiste ettevõttesektorite teenindamise moodustab transport märkimisväärse eraldiseisva ettevõtlussektori, milles luuakse miljoneid töökohti ja antakse oluline panus majandusse. Samuti panustab transport töötlevasse tööstusesse, nagu auto-, raudtee-, laeva- ja lennundustööstus.

3.5.

Kokkuvõttes aitab transport saavutada eesmärki nr 9, milles kutsutakse üles suurendama märkimisväärselt tööstuse osakaalu tööhõives ja SKPs. Arvestades, et transpordiga seonduvad ettevõtted hõlmavad paljusid väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, aitab transport kooskõlas eesmärkidega nr 8 ja 9 kaasa ka VKEde integreerimisele väärtusahelatesse ja turgudele ning soodustab nende arengut.

3.6.

Sellest tulenevalt toetab transport töökohtade loomist (eesmärk nr 8) transpordiga seotud sektorites. Lisaks aitab transport viia geograafilises mõttes paremini kokku tööotsijad ja tööpakkujad ning suurendada nii tööhõivet. Sellegipoolest leidub ka probleeme, nagu transpordi digiteerimisest ja robotiseerimisest põhjustatud üleminek, mis viib eeldatavasti suurte muutusteni tööhõives ja tööülesannetes.

3.7.

Globaalses kontekstis aitab transport saavutada eesmärki nr 17, millega püütakse tugevdada kestliku arengu üleilmset partnerlust. Selle eesmärgi sisu on toetada WTO raames universaalse, eeskirjadepõhise, avatud, mittediskrimineeriva ja õiglase mitmepoolse kaubandussüsteemi loomist. Kuna transport on kaubanduse alustala, on tal märkimisväärne potentsiaal seda eesmärki ellu viia.

3.8.

Eesmärgis nr 9 nõutakse usaldusväärse ja vastupidava taristu väljaarendamist arengumaades. See on seotud eesmärgiga nr 10, milles käsitletakse ebavõrdsuse vähendamist riigi sees ja riikide vahel, kutsutakse üles andma arenguabi suurimate vajadustega riikidele ja tegema neisse välismaiseid otseinvesteeringuid.

3.9.

Arvestades et transpordiga toetatakse tootmise, kaubanduse ja investeeringute kaudu majandusarengu soodustamist ja inimväärsete töökohtade loomist, on sellel oluline osa ka eesmärgi nr 1 (kaotada kõikjal vaesus) saavutamisel.

4.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: juurdepääsu võimaldamine kaupadele ja teenustele

4.1.

Tarbijad kasutavad transporti juurdepääsul kaupadele, olgu selleks toit (eesmärk 2) ja teised esmatarbekaubad või luksustooted. Samuti vajatakse transporti juurdepääsuks teenustele, mis on seotud näiteks turismi, hobide või sotsiaalhoolekandesüsteemidega.

4.2.

Transport on nii ühtse turu kui ka rahvusvaheliste kaubaturgude üks peamisi ühendajaid. Ühendatud turud toimivad tõhusamalt ja toovad rohkem kasu ning muudavad seega kaubad tarbijatele juurdepääsetavamaks ja taskukohasemaks.

4.3.

Samuti on transport tähtis tervishoiuteenuste osutamisel ja kasutamisel nii ELis kui ka mujal maailmas. Nii toetab transport eesmärgi nr 3 saavutamist: ennetada ja ravida haigusi ning tagada tervislik elu ja heaolu kõigile.

4.4.

Sama kehtib hariduse andmise ja selle saamise kohta. Seega aitab transport kaasa eesmärgi nr 4 saavutamisele. Selle eesmärgi sisu on tagada kõigile kaasav ja võrdsetel võimalustel põhinev kvaliteetne haridus ja elukestvad õppimisvõimalused.

5.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: liikuvusele aluse panemine

5.1.

Inimeste ja kaupade liikuvuse võimaldamiseks peab transport olema juurdepääsetav, taskukohane, sujuv, tõhus, ohutu ja turvaline. Seetõttu on väga tähtis, et EL suurendaks investeeringuid korralikku taristusse ja asjakohasesse tehnoloogiasse ning laiendaks hästi toimivaid transpordisüsteeme.

5.2.

Eesmärgil nr 9 on transpordile otsene kasulik mõju, sest selles kutsutakse üles arendama välja kvaliteetne, usaldusväärne ja vastupidav taristu, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu.

5.3.

Sujuv piiriületus siseturul ning rahvusvahelises transpordis ja reisimisel on hästi toimivate turgude ning kaupade ja inimeste liikumise jaoks suure tähtsusega. Seda käsitletakse eesmärgis nr 9, kus rõhutatakse piiriülese taristu osatähtsust.

5.4.

Eesmärk nr 11 on suunatud linnade ja inimasustuste kaasavateks, turvalisteks, vastupidavateks ja jätkusuutlikeks muutmisele. Selles kutsutakse üles tagama kõigile turvalised, taskukohased, kättesaadavad ja jätkusuutlikud transpordisüsteemid, pöörates eritähelepanu haavatavas olukorras olevate inimeste, nagu naiste, laste, puuetega inimeste ja vanemate inimeste vajadustele. See nõuab maakasutuse ja liiklussüsteemide nõuetekohast kavandamist ja piisavaid avaliku sektori investeeringud. Ühistranspordi areng on siinkohal oluline nii linna- kui ka maapiirkondades.

5.5.

Innovatsiooni silmas pidades rõhutatakse eesmärgis nr 9 teadusuuringute edendamist ja tööstussektorite tehnoloogilise suutlikkuse täiendamist. See on tähtis ka transpordi ja sellega seotud sektorite arengu seisukohast.

5.6.

Lisaks sellele nõutakse eesmärgis nr 7 rahvusvahelist koostööd, et soodustada juurdepääsu puhta energiaga seotud teadustööle ja tehnoloogiatele ning suurendada investeeringuid energiataristusse ja puhta energia tehnoloogiatesse. Need meetmed, sealhulgas alternatiivkütuste taristu ja elektrisõidukite laadimispunktid, aitavad samuti transpordi CO2-heite vähendamisele kaasa.

5.7.

Transpordi üha suurenevat digiteerimist ja robotiseerimist arvesse võttes tuleks veelgi enam pöörata tähelepanu digitaristu vajadustele, sealhulgas automaatsed liikluse korraldamise ja reguleerimise süsteemid. Eesmärgis nr 9 tuuakse esile vajadus parandada märkimisväärselt info- ja sidetehnoloogia kättesaadavust ning püüelda selle poole, et tagada üldine ja taskukohane juurdepääs internetile. Eesmärgis nr 17 kutsutakse üles edendama progressi võimaldava tehnoloogia kasutamist, eriti info- ja sidetehnoloogia valdkonnas. Digiteerimine muudab logistika tõhusamaks ja aitab näiteks anda reisijatele paremat transporditeavet.

6.   Transport ja kestva arengu eesmärgid: reageerimine sotsiaalsetele ootustele

6.1.

Kuigi transport aitab edendada tervishoidu ja heaolu, põhjustab see ühtlasi saaste (näiteks õhus sisalduvate osakeste) tõttu terviseohte ning liiklusõnnetusi. Eesmärgis nr 3 püütakse neid ohte märkimisväärselt vähendada. Liiklusohutuse parandamiseks on vaja tõhusaid liikluse korraldamise süsteeme ning eeskirju ja nende täideviimist. Hoolimata tehnoloogiaga seotud probleemidest vähendab automatiseerimine inimlike eksimuste arvu ja suurendab seega transpordi ohutust.

6.2.

Eesmärgis nr 4 nõutud haridus ja koolitus on hädavajalikud, et tagada transpordiga seotud valdkondade töötajatele ja ettevõtjatele vajalikud oskused. Tööülesannetes toimuvad muudatused, mis kaasnevad näiteks digiteerimisega, toovad suuri muudatusi ka nõutavates oskustes. Eesmärk nr 4 aitab seega transpordile suuresti kaasa.

6.3.

Eesmärgis nr 5 nõutakse võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tüdrukute võimestamist. Transpordisektoris suureneb võrdõiguslikkus siis, kui rohkem naisi asuvad selles valdkonnas tegutsema ettevõtjate või töötajatena, võimaldades seeläbi kasutada ära mõlema soo potentsiaali. Samuti tuleb transpordi ja eriti ühistranspordiga reisimine muuta naiste jaoks ohutuks.

6.4.

Eesmärgis nr 8 nõutakse täieliku ja tulemusliku tööhõive, noorte tõrjutuse ennetamise, kõigile rahuldava töö ja tööõiguste kaitse tagamist. Sellega seonduvad tingimused on erinevad. Arengumaades võib töötajate põhiõiguste rakendamine olla kõige olulisem eesmärk, samal ajal kui ELis puudutavad kõige suuremad tulevikuga seotud mured täieliku tööhõive ja inimväärse töö edendamist.

6.5.

Et tulla toime struktuuriliste muutustega, mida tingivad digiteerimine ja vähese CO2-heitega majandusele üleminek, vajab EL põhjalikke strateegiaid, et tagada õiglane ja sujuv üleminek, vähendada negatiivseid sotsiaalseid mõjusid ja tegeleda oskuste nappusega.

6.6.

Eesmärgis nr 10 nõutakse kõigi ulatuslikumat sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist ning poliitikameetmeid võrdõiguslikkuse suurendamiseks. Need poliitikameetmed toetavad ka eesmärki nr 1 (vaesuse kaotamine). Transpordiga seoses nõutakse eesmärgis nr 9 kõigile taskukohast ja võrdset juurdepääsu. Tööle, kaupadele ja teenustele juurdepääsu võimaldamisel on transpordil, eriti ühistranspordil, suur osatähtsus inimeste tõrjumise ennetamisel.

6.7.

Lisaks nõutakse eesmärgis nr 10 korrastatud, ohutu, korrapärase ja vastutustundliku rände ja inimeste liikuvuse hõlbustamist. See on transpordiga seotud kahel viisil: transport aitab hoida ära surmajuhtumeid ning toetab pagulaste ja rändajate ohutut ja seaduslikku liikumist. Lisaks annab transpordisektor rändajatele võimaluse tööturgudele integreeruda.

7.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: keskkonnaalaste eesmärkide elluviimine

7.1.

Peale inimeste ja ettevõtete liikuvuse vajaduste täitmise tuleb transpordivaldkonnas täita ka kliima- ja keskkonnanõudeid. Eesmärgis nr 13 rõhutatakse vajadust kiireloomuliste meetmete järele, et võidelda kliimamuutuste ja nende mõju vastu. Kuna transport on maailmas suur kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas ja heitkogused selles sektoris on jätkuvalt suurenemas, on selle eesmärgi saavutamine transpordivaldkonnas väga raske. ELi poliitikameetmetes määratud eesmärkide saavutamiseks on vaja suuremaid jõupingutusi ning üleilmset koostööd rahvusvahelise õhu- ja meretranspordi valdkonnas.

7.2.

Eesmärk kaotada seos majanduskasvu ja keskkonnaseisundi halvenemise vahel, nagu on nõutud eesmärgis nr 8, on transpordi seisukohast samuti suur probleem, sest transport ja majanduskasv on tugevalt seotud. Selle seose kaotamise poole püüdlemine nõuab seega säästvate ja minimaalset keskkonnamõju avaldavate transpordisüsteemide intensiivset arendamist, kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning uusi ja innovaatilisi liikuvuse käsitlusi. See vastab ka eesmärgile nr 12, milles käsitletakse vastutustundlikku tarbimist ja tootmist.

7.3.

Transpordi keskkonnamõjuga seoses on suur osatähtsus taristul. Eesmärgi nr 15 sisu on kaitsta, taastada ja edendada maismaa ökosüsteemide säästvat kasutamist, millega tuleb arvestada maakasutuse planeerimisel ja taristu ehitamisel. Sama kehtib ka eesmärgi nr 11 puhul, milles tuletatakse meelde vajadust teha rohkem jõupingutusi, et kaitsta ja hoida maailma kultuuri- ja looduspärandit.

7.4.

Kuna energia on transpordi vältimatu eeldus, puudutab seda valdkonda ka energiateemaline eesmärk nr 7. Selles nõutakse taastuvenergia osakaalu märkimisväärset suurendamist ülemaailmses energiaallikate jaotuses ning energiatõhususe olulist parandamist. Eesmärk nr 12 hõlmab ka kahjulike fossiilkütuste toetuste järk-järgulist kaotamist. Arvestades et fossiilkütuseid kasutatakse transpordis ulatuslikult, on sellel sihtmärgil transpordile ja selle kasutajatele ilmselge mõju.

7.5.

Eesmärgis nr 14 käsitletakse ookeanide, merede ja mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist. Lisaks maismaategevusele nõutakse meretranspordivaldkonnas jäätmekäitluse parandamist ja heitkoguste vähendamist.

7.6.

Keskkonnamõju pole seotud üksnes transpordi endaga, vaid ka sõidukite, õhusõidukite ja laevade olelusringiga alates tootmisest kuni kasutuselt kõrvaldamiseni. Seda mõju saab vähendada suurema ressursitõhususe ja säästva tehnoloogia kasutamise abil tööstusprotsessides, samuti eesmärkides nr 9 ja 12 märgitud ringlussevõtu ja korduskasutamise kaudu.

7.7.

Liiklusvoogu parandavad meetmed aitavad vähendada ka heitkoguseid. Selleks on äärmiselt tähtis kvaliteetne taristu, piiride sujuv ületamine, maakasutus ja linnaplaneerimine, tõhus ühistransport ja mitmeliigiliste kaubavedude alternatiivid.

7.8.

Autonoomse transpordi arendamine võib viia eraautode suurema kasutamiseni reisijate mugavuse suurendamise tõttu. Teisest küljest peaks autode ühiskasutus ja ühistranspordi kasutamine eraautode hulka vähendama. Kokkuvõttes viivad digiteerimine ja robotiseerimine tõhusama transpordi ja logistikani, mis suurendab transpordi positiivset mõju kliima ja keskkonna vaatenurgast.

7.9.

Lisaks asjaolule, et transpordi põhjustatud heitkoguseid on vaja vähendada, aitab transport kaasa ka kliima- ja keskkonnaprobleemide ennetamisele ja lahendamisele, aidates kooskõlas eesmärgiga nr 17 levitada vähese CO2-heitega ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, tooteid ja lahendusi.

8.   Transport ja kestliku arengu eesmärgid: mõju poliitikakujundamisele

8.1.

Eelmistes osades esitatud analüüs näitab selgelt, et transport on seotud paljude kestliku arengu eesmärkidega. Arvestades et transport aitab kestlike arengu eesmärkide saavutamisele oluliselt kaasa, tuleb selle osatähtsust nende eesmärkide elluviimisel ELi, liikmesriigi ja kohalikul tasandil täielikult tunnustada.

8.2.

ELi transpordipoliitikas tuleks võtta kestliku arengu eesmärke arvesse terviklikult, et panna alus transpordi ja liikuvuse edendamisele, viies seejuures ellu sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke.

8.3.

Kui transporti käsitletakse eri poliitikavaldkondades erinevalt ja tegeletakse korraga ainult ühe probleemiga, ei saa jõuda parima võimaliku lahenduseni. Seega on esmatähtis, et transpordipoliitikat kujundatakse terviklikult. Seda silmas pidades kutsub komitee komisjoni üles koostama uut integreeritud poliitikaraamistikku tulevase transpordipoliitika jaoks. Raamistikust tuleks seejärel lähtuda põhjalikemate transpordiga seotud otsuste tegemisel.

8.4.

Poliitikaraamistik peaks sisaldama ka üleilmset mõõdet, mille eesmärk on integreerida kestliku arengu eesmärgid ELi rahvusvahelisse koostöösse ja välistegevusse transpordivaldkonnas.

8.5.

Kuna transport mõjutab kogu ühiskonda, on tähtis kaasata transpordipoliitika koostamisse ja rakendamisse kodanikuühiskond. See oleks kooskõlas eesmärgiga nr 16, milles nõutakse reageeriva, kaasava, osalemist võimaldava ja esindusliku otsustusprotsessi tagamist kõikidel valitsemistasanditel. Mis puudutab tööturuprobleeme ja üleminekuprotsesse, siis peaks siinkohal olema tähtis osa sotsiaaldialoogil.

8.6.

Eesmärgis nr 17 kutsutakse üles ergutama ja edendama tõhusaid avaliku sektori, avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna partnerlusi, tuginedes partnerluste kogemustele ja rahastamisstrateegiatele. Kuigi avaliku sektori osa on esmatähtis, kutsub komitee ELi poliitikakujundajaid üles tunnustama täielikult alt üles suunatud meetmeid ja partnerlusi, sest need aitavad leida parimaid võimalikke lahendusi transpordiga seotud probleemidele ja viise võimaluste ärakasutamiseks, näiteks ettevõtete ja kodanike loodud uute tootmis- ja tarbimismudelite abil.

8.7.

Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama kestliku arengu eesmärkide näitajaid transpordi vaatenurgast lähtudes ning edendama selliste näitajate arengut, mis on asjakohased, annavad arengust realistliku ja informatiivse ülevaate ja vastavad integreeritud lähenemisviisile, nagu on kirjeldatud eespool.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/15


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi kontseptsioonid ülemineku juhtimiseks digiteeritud töömaailmas – oluline panus töö tulevikku käsitlevasse valgesse raamatusse“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Austria taotlusel)

(2018/C 367/03)

Raportöör:

Franca SALIS-MADINIER

Kaasraportöör:

Ulrich SAMM

Nõukogu eesistujariigi Austria taotletud arvamus

12.2.2018 kiri

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

kodukorra artikli 29 lõige 1

ettevalmistav arvamus

Juhatuse otsus

13.3.2018

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

6.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

152/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab digiüleminekut, mis on õiglane ja tugineb selliste Euroopa väärtuste austamisele, mis edendavad täielikku tööhõivet, sotsiaalset arengut, kõrget kaitsetaset ning vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamist.

1.2.

Komitee soovib, et uute tehnoloogiate pakutavad tohutud võimalused tuleksid kasuks kõigile, nii töötajatele, kodanikele kui ka ettevõtjatele. Selles arengus ei tohi olla kaotajaid. Poliitikameetmed peavad eeskätt olema suunatud individuaalse töötee toetamisele, et anda kõigile kodanikele head oskused, ja selliste ühiselt korraldatud sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamisele, mille eesmärk on soodustada juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas, Göteborgis Euroopa sotsiaalõiguste samba raames Euroopa institutsioonide välja kuulutatud prioriteetides ja ILO konventsioonides.

1.3.

Töökohad tõenäoliselt muutuvad automatiseerimise, digiteerimise ja tehisintellekti mõjul. Komitee peab esmatähtsaks Euroopa töötajate oskuste täiendamist, eriti nende töötajate puhul, kelle kvalifikatsioonitase ja aegunud oskused takistavad neil uuele töökohale asumist või kelle töökohad tehnoloogia mõjul muutuvad. Komitee kinnitab pakilist vajadust ELi ja liikmesriikide tasandi poliitika järele, mis toetaks esma- ja elukestva õppe ümberkujundamist, et soodustada asjakohaseid õppemeetodeid, mille abil arendataks uutel töökohtadel üha enam vajalikke loovaid ja digioskusi.

1.4.

Üks oluline prioriteet peab olema mitmekesisus: olukord on äärmiselt murettekitav erialadel, kus digitaalvaldkonnal on oluline roll ning kus naised on tugevalt alaesindatud (1). On oluline jälgida ja mõõta neid suundumusi ning soodustada naiste juurdepääsu kõnealustele sektoritele.

1.5.

Komitee märgib, et üksnes 0,3 % ELi avaliku sektori kogukuludest (2) on ette nähtud sotsiaalpoliitikasse investeerimiseks. Töötajate, ettevõtjate ja kogu ühiskonna huvides tuleb nende poliitikameetmete tugevdamiseks ja töömaailmas digiülemineku toetamiseks kättesaadavaks teha piisavad vahendid, eeskätt ELi 2020. aasta järgse mitmeaastase eelarvekava (3) raames.

1.6.

Lisavahendeid võib leida tänu digiteerimisele tekkivast suuremast tootlikkusest. Komitee soovitab korraldada sektorites ja ettevõtetes sotsiaaldialoogi lisaväärtuse jagamise teemal, et leppida kokku selle kasutamises.

1.7.

Selleks et hõlmata kõik paindlikud tööhõivevormid, mida digiteerimine tekitab, ega jätta ühtki töötajat kõrvalseisjaks, (4) peab komitee prioriteetseks sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteedi ja finantsilise elujõulisuse säilitamist. Ta kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles konsulteerima sotsiaalpartneritega, et kohandada sotsiaalkaitsesüsteeme nii, et neist saaksid kasu ka need töötajad, kes oma staatuse tõttu ei ole kõnealuste süsteemidega piisavalt kaetud.

1.8.

Seoses uute tehnoloogiate (nt robotid ja intelligentsed masinad) kasutuselevõtuga tuletab komitee oma uuringus meelde, kui oluline on teavitada eelnevalt töötajate esindajaid ja nendega konsulteerida ning pidada nende tehnoloogiate tekitatavate muutuste teemal kollektiivläbirääkimisi (5). Komitee meenutab samuti, et Euroopa töönõukogusid käsitlevas direktiivis sätestatakse nimetatud konsulteerimise kohustus (6).

1.9.

Tehisintellekti osas rõhutab komitee, et algoritmide toimimise läbipaistmatus ning viis, kuidas need mõjutavad valikuid, mis jäävad inimese kontrolli alt välja, kujutavad endast ELi jaoks tohutut väljakutset ning tõstatavad ühtlasi põhimõttelisi küsimusi ühiskonna kohta, kus me soovime elada. Komitee on juba toonitanud, et uues töömaailmas on inimese ja masina suhte määramisel keskne koht. Oluline on lähenemisviis, mille keskmes on inimese kontroll masina üle (7).

1.10.

Komitee toetab tehisintellekti teemalisi strateegilisi üldraamistikke, mis annavad ELile konkurentsieelise, (8) ning kutsub üles arendama välja sotsiaalselt vastutustundliku ja üldist heaolu teeniva tehisintellekti. Ta rõhutab, et EL peaks toetama sellist uut uurimisvaldkonda nagu kognitiivne ergonoomika, mille eesmärk on võtta meetmeid aruka tehnoloogia inimkeskse kasutuse soodustamiseks.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Komitee on kolmes ettevalmistavas arvamuses, mida taotlesid nõukogu eesistujariigid Eesti ja Bulgaaria, juba väljendanud oma seisukohti uute töövormide ja töö tuleviku kohta (9). Neid arvamusi täiendab ulatuslikum käsitlus teemal „Digiajastu sotsiaalselt jätkusuutlik kontseptsioon“, mis esitati ühe teise, eesistujariigi Bulgaaria taotlusel koostatud ettevalmistava arvamuse raames (10).

2.2.

Komitee ei nõustu eeldusega, et digiteerimine tekitab nii võitjaid kui ka kaotajaid. Käesolevas arvamuses esitab komitee ettepanekuid selleks, et digiteerimine tuleks kasuks kõigile kodanikele ning et kedagi ei jäetaks kõrvale.

2.3.

Selleks et ühte osa töötajatest ja kodanikest mitte kõrvalseisjaks jätta, tuleb suurendada sotsiaalpoliitika investeeringuteks mõeldud kulutusi, mis praegu moodustavad vaid 0,3 % ELi avaliku sektori kogukuludest (11). Töömaailmas digiülemineku toetamiseks tuleb kättesaadavaks teha piisavad vahendid, eeskätt ELi järgmise, 2020. aasta järgse mitmeaastase eelarvekava (12) raames.

2.4.

Komitee rõhutab, et selleks, et automatiseerimine kogu ühiskonnale kasulik oleks, peavad EL ja liikmesriigid saama tugineda toimivale ja kvaliteetsele elukestva õppe süsteemile, pidevale sotsiaaldialoogile sidusrühmade hulgas, asjakohastele kollektiivläbirääkimistele ja sobivale maksusüsteemile.

2.5.

Oluline on astuda viivitamata samme selleks, et tagada tuleviku jaoks asjakohaste oskuste olemasolu, nii et EL ja kõik selle liikmesriigid jääksid konkurentsivõimeliseks ning oleksid suutelised looma uusi ettevõtteid ja uusi töökohti, tagada, et inimestel on kogu tööelu jooksul võimalik tööturule siseneda, ning kindlustada kõigi heaolu.

3.   Inimesi teeniv tehisintellekt õiglase ja kvaliteetse ülemineku jaoks

3.1.

Komitee juhib tähelepanu probleemidele, mida kujutab endast ELi jaoks tehisintellekt – s.o tehnoloogiad, mille eesmärk on täita arvuti abil kognitiivseid ülesandeid, mida traditsiooniliselt täidab inimene.

3.2.

Kui soovime, et digiteerimine ning üha võimsam ja paremini toimiv tehisintellekt tuleks kasuks töötajatele, kodanikele, ettevõtetele, liikmesriikidele ja ELile, peame suutma neid kontrollida ning nende võimalikku negatiivset mõju ennetada ja reguleerida.

3.3.

Komitee peab nn koostööl põhinevate robotite uut põlvkonda võimaluseks, mis võib tuua kasu kogu ühiskonnale. Robotitest võivad saada töötajate reaalsed partnerid, muutes nende igapäevatöö kergemaks ja vähem stressi tekitavaks. Nad võivad aidata ka vaimsete ja füüsiliste puuetega inimesi ning neid, kelle liikumisvõime on piiratud.

3.4.

Komitee rõhutab veel kord, (13) et inimkontrollil põhinev käsitlusviis on tähtis digiteerimisprotsessi kõikides etappides. Meie ühiskond peab hakkama saama hirmuga, et iseäranis tehisintellektisüsteemid võivad ühel päeval otsustada meie elu oluliste aspektide üle ilma, et see hõlmaks inimsuhtlust. Inimkontrollil põhinev käsitlusviis tugineb põhimõttele, millega tagatakse, et masinatel on selgelt inimest teeniv roll ning et keerukamad inimestega seotud küsimused, näiteks vastutuse võtmine, vastuoluliste ja eetiliste juhtumite või ebaratsionaalset käitumist hõlmavate juhtumite käsitlemine, jäävad inimeste kontrolli alla. See väga üldine põhimõte võib olla tulevaste õigusaktide suuniseks.

3.5.

Nagu komitee oma omaalgatuslikus arvamuses tehisintellekti kohta (14) meelde tuletas, on algoritmide kontrollimine ja läbipaistvus meie demokraatia ja põhivabaduste jaoks eriline väljakutse, sealhulgas töömaailmas. ELi eesmärk peab olema sotsiaalselt ja eetiliselt vastutustundlik digiüleminek. Komitee toetab tehisintellekti teemalisi strateegilisi üldraamistikke, mis annavad ELile konkurentsieelise. Ta rõhutab, et EL peaks toetama sellist uut uurimisvaldkonda nagu kognitiivne ergonoomika, mille eesmärk on võtta meetmeid aruka tehnoloogia inimkeskse kasutuse soodustamiseks.

3.6.

Kallutatud algoritmide puhul võivad otsused ja tehtavad valikud suurendada diskrimineerimist ettevõtetes, näiteks värbamispraktikas ning personalitöös üldisemalt (15). Andmete ja algoritmide hea programmeerimine võib seevastu aga muuta värbamise ja personalivaldkonna poliitika n-ö intelligentsemaks ja õiglasemaks.

3.7.

Euroopa teadlased, insenerid ja ettevõtjad, kes panustavad tehisintellekti süsteemide projekteerimisse, arendamisse ja turustamisse, peavad tegutsema eetilise ja sotsiaalse vastutuse kriteeriumide kohaselt. Seda kohustust silmas pidades võib heaks lahenduseks olla eetika ja humanitaarteaduste lisamine inseneriõppe õppekavadesse (16). Asjakohane võiks olla tehisintellekti teemalise käitumisjuhendi koostamine.

3.8.

Komitee soovib juhtida tähelepanu tehisintellekti põhjustatavale ohule küberturvalisuse ja privaatsuse seisukohast. Uus tehnoloogia võimaldab palju hõlpsamini toota kvaliteetseid võltsitud pilte, videoid, kõnesid ja teksti. Selle tõsise ohuga tegelemine tuleb muuta ELi poliitika väga oluliseks prioriteediks.

4.   Üldised märkused

4.1.   Mõju tööhõivele

4.1.1.

Küsimus, milline on erinevates tootmisprotsessides automatiseerimise, digiteerimise ja tehisintellekti mõju tööhõivele, on äärmiselt vastuoluline. Olenevalt kasutatavast meetodist – ülesannete või töökohtade analüüs – erinevad prognoosid töökohtade kadumise kohta tohutult (17).

4.1.2.

Nendest erinevustest olenemata on selge, et digiteerimine avaldab mõju suuremale osale töökohtadest; mõnda ametikohta mõjutab see rohkem kui teist ning need ametikohad võivad lähima aja jooksul kaduda (18). Teised töökohad muutuvad ja töötajad vajavad ümberõpet.

4.1.3.

Automatiseerimise mõju töökohtadele on Euroopa Liidu liikmesriigiti väga erinev (19). OECD uuringu kohaselt mõjutab automatiseerimine üldiselt Ühendkuningriigi, Põhjamaade ja Madalmaade töökohti vähem kui Ida- ja Lõuna-Euroopa töökohti (20). Neil erinevustel võib olla mitmeid põhjuseid: erinev ülesannete jaotus majandusharudes ning sektorite struktuuri ja investeeringute erinevused (riikides, kus ei ole veel kasutusele võetud tööjõudu asendada suutvaid tehnoloogiaid ega neisse investeeritud, on ülesannete jaotus automatiseerimisele rohkem avatud). Erinevusi esineb ka töökoha korralduses üldisemalt ja töötajate väljaõppetasemes.

4.2.   Kõigi kodanike põhioskuste tagamine

4.2.1.

Kirjeldatud olukorra taustal võivad asjakohased oskused aidata ELi liikmesriikidel globaliseerunud turgudele paremini integreeruda ning koos arenguga sammu pidavate kõige uuenduslikemate ettevõtetega kõige uuenduslikematele tehnoloogiatele spetsialiseeruda. Selleks vajavad kõik sektorid töötajaid, kellel on lisaks headele loovatele ja kognitiivsetele oskustele (kirjaoskus, arvutioskus ning keeruliste probleemide lahendamise oskus) ka juhtimis- ja suhtlemisoskus ning õppimisvalmidus.

4.2.2.

Prioriteetseid meetmeid ja suuremat tuge vajavad need töötajad, kes töötavad madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel, mille automatiseerimise, muutmise, asendamise ja isegi kadumise võimalus on suur.

4.2.3.

ELis on oskuste ja tuleviku töökohtade vaheline lõhe süvenemas. ELi liikmesriikides ei oma 22 % töötajatest oma töös toimuvaid arengusuundumusi silmas pidades tõenäoliselt piisavaid digioskusi (21). 2008. aastast alates on keskmine töötuse ja pikaajalise töötuse kestus pikenenud, eriti just madalama kvalifikatsiooniga töötajate puhul.

4.2.4.

Nagu komitee hiljutises arvamuses väljendas, on nende töötute töö leidmise raskusi silmas pidades kiiremas korras vaja sektorite, piirkondade, liikmesriikide ja ELi tasandi sotsiaaldialoogi kaudu käsitleda koolituse ja oskuste teemat, (22) et kõik töötajad saaksid kvaliteetse töökoha ja suudaksid oma ametialase karjääri jooksul areneda.

4.3.   Esmaõppe ümberkujundamine ja elukestva õppe edendamine

4.3.1.

Nende raskuste taustal kinnitab komitee pakilist vajadust ELi ja liikmesriikide tasandi sihipärase poliitika järele, mis toetaks esma- ja elukestva õppe ümberkujundamist, et soodustada asjakohaseid õppemeetodeid, mis arendaksid uutel töökohtadel üha enam vajalikke loovaid ja digioskusi.

4.3.2.

Ühtne Euroopa tasandi poliitika ei pruugi olla tulemuslik, sest liikmesriikide probleemid on erinevad, ent poliitikat, mis vähendaks olemasolevate oskuste ja tulevaste töökohtade vahelist lõhet, on vaja kõigile (23).

4.4.   Tähelepanu vajavad aspektid seoses diskrimineerimise ohuga tööl ja ühiskonnas

4.4.1.

Sooline võrdõiguslikkus: tuleviku töökohad ning tulevikus enam hinnatud ja paremini tasustatud töökohad asuvad STEM-valdkonnas (loodusteadused, tehnoloogia, inseneriteadused ja matemaatika) ja eriti infotehnoloogia (IT) sektoris. Üks oluline prioriteet peab olema mitmekesisus: olukord on äärmiselt murettekitav erialadel, kus digitaalvaldkonnal on oluline roll ning kus naised on tugevalt alaesindatud (24). Kui soovime, et need ebavõrdsused tuleviku töömaailmas veelgi ei suureneks, on oluline neid suundumusi jälgida ja mõõta ning soodustada naiste osalemist kõnealustes sektorites (25).

4.4.2.

Ealine ebavõrdsus: töömaailmas toimuvad muudatused mõjutavad töötajate töötingimusi nende east sõltumata. Need muutused võivad ühtlasi avaldada mõju jätkusuutlikule tööle kogu tööelu jooksul. Näiteks võidakse tähtajalisi töölepinguid, mida praegu kasutatakse ebaõiglaselt peamiselt noorte töötajate puhul, (26) hakata rakendama ka vanematele töötajatele, millel võivad olla oma tagajärjed. Samas võib digiteerimisega seotud tehnoloogiline areng pakkuda vanemaealistele töötajatele uusi võimalusi. Neid arengusuundi tuleb jälgida tööd käsitlevates uuringutes.

5.   Uuendusmeelne ja ettevaatav sotsiaal- ja kodanikudialoog

5.1.

Kõigi tasandite, s.o ELi, riigi, sektori, piirkonna ja ettevõtte tasandi sotsiaaldialoog peab täielikult arvestama digiteerimisega seotud ülesandeid ning töötama välja ettevaatavaid poliitikameetmeid, mis tuginevad asjakohastele andmetele muutustest mõjutatud ametialade, loodavate uute töökohtade ja nendel uutel töökohtadel töötamiseks vajalike oskuste kohta.

5.2.

Sotsiaaldialoogi raames tuleb võimalikult ulatuslikult käsitleda töötingimusi automatiseerimise ajal, et võtta arvesse uusi ohte ja võimalusi. Euroopa Komisjon peab ELi liikmesriikides ja sektorites sotsiaaldialoogi käigus sõlmitud kokkuleppeid analüüsima, et neid tulemusi ellu viia (õigus mitte olla kättesaadav, (27) kaugtööd puudutavad kokkulepped, isikuga seotud õiguste ülekandmise õigus, platvormidega sõlmitavad kollektiivlepingud (28) jne) (29).

5.3.

Selleks et hõlmata kõik paindlikud tööhõivevormid, mida digiteerimine tekitab, ega jätta ühtki töötajat kõrvalseisjaks, (30) peab komitee prioriteetseks sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteedi ja finantsilise elujõulisuse säilitamist kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles konsulteerima sotsiaalpartneritega, et kohandada sotsiaalkaitsesüsteeme uutele töövormidele.

5.4.

Lisavahendeid võib leida tänu digiteerimisele tekkivast suuremast tootlikkusest. Sektorites ja ettevõtetes tuleb korraldada sotsiaaldialoog lisaväärtuse jagamise ja ümberjaotamise teemal.

5.5.

Maksunduse osas tuleb maksusüsteemide reformid hoolikalt läbi mõelda, et tagada kõigi sissetulekute ühesugune maksustamine, olgu need saadud tavapärast töökorraldust rakendavates sektorites või koostöömajanduses.

5.6.

Kodanikuühiskonna sidusrühmad tuleb aktiivselt kaasata nendesse arengusuundadesse. Kontekstis, kus võetakse meetmeid kiirete tehnoloogiauuenduste suhtes haavatavate inimrühmade huvides ning kõiki kodanikke mõjutava tehisintellekti ja digiteerimise arendamiseks, on kodanikuühiskonna organisatsioonide oluline roll vägagi põhjendatud.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Komisjon (2018), „Women in the Digital Age“.

(2)  COM(2017) 206 final, lk 28.

(3)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1.

(4)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 54, ja ELT C 129, 11.4.2018, lk 7.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2017), „Impact of digitalization and the on-demand economy on labour markets and the consequences for employment and industrial relations“.

(6)  ELT L 122, 16.5.2009, lk 28.

(7)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

(8)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

(9)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 30 ja lk 36 ja ELT C 237, 6.7.2018, lk 8.

(10)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 1.

(11)  Euroopa Liit (2017), „Aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta“, lk 24.

(12)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1.

(13)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

(14)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 1.

(15)  ILO (2018), „The impact of technology on the quality and quantity of jobs“; vrd Villani, C. (2018), „Donner un sens à l'intelligence artificielle: Pour une stratégie nationale et européenne“.

(16)  Vt Cédric Villani aruanne tehisintellektist (märts 2018).

(17)  Nedelkoska, L. ja Quintini, G. (2018), „Automation, skills use and training“. OECD töödokumendid sotsiaal-, tööhõive- ja rändeküsimustes, nr 202, OECD väljaanded, Pariis.

(18)  France Stratégie (2018), „Intelligence artificielle et travail: rapport à la ministre du travail et au secrétaire d'État auprès du premier ministre, chargé du numérique“.

(19)  Cedefop (2018), „Insights into skill shortages and skill mismatch: learning from Cedefop’s European skills and job survey“.

(20)  Nedelkoska, L. ja Quintini, G. (2018), „Automation, skills use and training“. OECD töödokumendid sotsiaal-, tööhõive- ja rändeküsimustes, nr 202, OECD väljaanded, Pariis.

(21)  Cedefop (2018), „Insights into skill shortages and skill mismatch: learning from Cedefop’s European skills and job survey“.

(22)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 8.

(23)  Cedefop (2018), „Insights into skill shortages and skill mismatch: learning from Cedefop’s European skills and job survey“.

(24)  Euroopa Komisjon (2018), „Women in the Digital Age“.

(25)  Euroopa Komisjon (2015), „Monitoring the digital economy & society 2016-2021“.

(26)  Eurofound (2017), „Non-standard forms of employment: Recent trends and future prospects“, lk 7, ja Eurofound (2017), „Working conditions of workers at different ages“.

(27)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 8.

(28)  Vt Taanis sõlmitud kokkulepe.

(29)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(30)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 54, ja ELT C 129, 11.4.2018, lk 7.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/20


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Puuetega naiste olukord“

(Euroopa Parlamendi taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus)

(2018/C 367/04)

Raportöör:

Gunta ANČA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 3.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 29

Täiskogu otsus

13.3.2018

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

6.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

187/2/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Puuetega naised ja tüdrukud seisavad jätkuvalt oma soo ja puude tõttu silmitsi mitmese ja valdkonnaülese diskrimineerimisega. Puuetega naistel ei ole võrdseid võimalusi teistega samadel alustel kõigis ühiskonnaelu valdkondades osaleda. Muu hulgas on nad liiga sageli kõrvale jäetud kaasavast haridusest ja koolitusest, tööhõivest, juurdepääsust vaesuse vähendamise kavadele, sobivast eluasemest ning osalemisest poliitilises ja avalikus elus, ühtlasi ei võimalda mitmed õigusaktid neil oma elu, sh seksuaal- ja reproduktiivõiguste üle ise otsustada. Nad ei saa oma õigusi ELi kodanikena takistusteta kasutada (1).

1.2.

Käesolevas arvamuses kutsutakse ELi üles rakendama üheskoos kõigi oma liikmesriikidega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, (2) soovitusi, mille ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee edastas ELile 2015. aastal seoses naiste ja tüdrukutega, ning ÜRO komitee üldist märkust nr 3 konventsiooni artikli 6 kohta.

1.3.

Komitee kutsub ELi ja selle liikmesriike üles lisama puuete aspekti oma edaspidisesse soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse, poliitikasse ja programmidesse ning soolise võrdõiguslikkuse aspekti puudeid käsitlevatesse strateegiatesse, sealhulgas tulevasse puuetega inimesi käsitlevasse Euroopa strateegiasse 2020–2030 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambasse (3). Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise strateegiale „Euroopa 2020“ järgnev strateegia peaks samuti sisaldama puuetega naiste aspekti, sest nende osalemine majandus- ja sotsiaalelus on Euroopa üldise majandus- ja sotsiaalstrateegia õnnestumise seisukohalt tähtis (4).

1.4.

Nii ELi kui ka riikide tasandil tuleks võtta vajalikke meetmeid, et algatada struktureeritud dialoog, millele eraldatakse eraldi eelarverida, mis oleks piisav, et puuetega inimesi esindavate organisatsioonide kaudu tagada sisukas konsulteerimine nendega, sealhulgas puuetega naiste, tüdrukute ja poistega, ning nende kaasamine puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisse ja järelevalvesse (5).

1.5.

Praeguseid ja tulevasi ELi rahastamisvahendeid, eriti struktuurifonde ja Euroopa Sotsiaalfondi, tuleks kasutada kui peamisi vahendeid, millega toetada liikmesriike puuetega naiste ja tüdrukute juurdepääsu ja mittediskrimineerimise soodustamisel (6).

1.6.

EL ja selle liikmesriigid peaksid ühe sammuna puuetega naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vastu võitlemisel ühinema Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon) (7). Need meetmed peaksid hõlmama puuetega naiste ja tüdrukute vastase seksuaal- ja muud liiki vägivalla kriminaliseerimist, sh sundsteriliseerimise lõpetamist (8).

1.7.

EL ja liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed tagamaks, et puuetega naistel ja tüdrukutel on võrdne juurdepääs puuetega inimestele mõeldud puudespetsiifilistele tervishoiuteenustele, aga ka kättesaadavatele põhiteenustele. Kõik puuetega naised ja tüdrukud peavad saama kasutada oma õigus- ja teovõimet, et teha ise – soovi korral selleks tuge saades – meditsiinilise ja/või terapeutilise ravi kohta otsuseid, sealhulgas otsustada ise oma viljakuse ja reproduktiivse sõltumatuse säilitamise üle (9).

2.   Sissejuhatus

2.1.

Puuetega naised on endiselt ühiskonnas kõrvale jäetud. Puuetega naiste olukord ei ole mitte üksnes halvem kui puueteta naiste olukord, vaid ka halvem kui puuetega meeste olukord (10).

2.2.

Puuetega naised moodustavad kõigist Euroopa naistest 16 %. See näitaja põhineb praegusel naiste koguarvul, mis on veidi alla 250 miljoni, nii et Euroopa Liidus on ligikaudu 40 miljonit puuetega naist ja tüdrukut (11).

2.3.

Euroopas ja kogu maailmas suureneb eakate arv, mis tähendab, et vastavalt suureneb ka puuetega inimeste arv. Puuetega naiste arv kasvab ebaproportsionaalselt, sest nende oodatav eluiga on pikem (12).

2.4.

Käesolevas arvamuses kutsutakse ELi üles rakendama üheskoos kõigi oma liikmesriikidega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, (13) soovitusi, mille ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee edastas ELile 2015. aastal seoses naiste ja tüdrukutega, ning ÜRO komitee üldist märkust nr 3 konventsiooni artikli 6 kohta. EL ja liikmesriigid peaksid kohe kehtestama ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise tegevus- ja ajakava ning nägema ette rakendusvahendid.

3.   Üldised märkused

Rahvusvaheline ja Euroopa õigusraamistik

3.1.

EL ja selle 28 liikmesriiki on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised. Nad on nüüd rahvusvahelise õiguse alusel konventsiooniga seotud, mis tähendab, et nad on kohustatud ühiselt puuetega inimeste, sh puuetega naiste ja tüdrukute õigusi edendama ja kaitsma ning need tagama, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis. EL ja selle liikmesriigid peaksid eeskujuks olema, sest EL on kogu maailmas ainus piirkondliku integratsiooni organisatsioon, kes on puuetega inimeste konventsiooni osaline, ning see on ainulaadne positsioon puuetega naiste ja tüdrukute ühtlustatud ja võrdse kaitse tagamiseks üle Euroopa.

3.2.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 6 tunnistatakse järgmist: „puuetega naised ja tüdrukud on mitmese diskrimineerimise objektiks, ning [osalisriigid] võtavad selles osas meetmeid, et tagada neile kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik ja võrdne teostamine. Osalisriigid võtavad kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada naiste täielik areng, edendamine ja võimestamine, et tagada neile konventsioonis sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste kasutamine ja teostamine.“

3.3.

2015. aastal saadi ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteelt olulised soovitused selle kohta, kuidas puuetega inimeste, sealhulgas naiste ja tüdrukute olukorda Euroopa Liidus parandada.

3.4.

2016. aastal võttis ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 6 kohta vastu oma üldise märkuse nr 3, milles rõhutatakse, et puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised, sh Euroopa Liit, peaksid puuetega naiste ja tüdrukute õiguste edendamiseks võtma eespool nimetatud meetmeid.

3.5.

Kõik ELi liikmesriigid osalevad ka ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta. See on kõige laiahaardelisem rahvusvaheline õigusakt, millega edendada naiste kõigi inimõiguste võrdset tunnustamist, kasutamist ja teostamist poliitika-, majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja tsiviilvaldkonnas ning pereelus. Puuetega naised ja tüdrukud peaksid samuti olema täielikult kaasatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni rakendamise riiklikesse jõupingutustesse ning neist kasu saama.

3.6.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 10 ja 19 nõutakse, et EL võitleks oma poliitikat ja tegevusi määratledes ja rakendades ning vastavaid meetmeid vastu võttes diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud: „Kõigi oma asjaomaste meetmete puhul on liidu eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“.

3.7.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 20 ja 26 keelatakse diskrimineerimine puude alusel ja tunnistatakse puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. Samuti viidatakse hartas naiste ja meeste võrdõiguslikkusele ning erinevatel – sealhulgas soolistel – põhjustel diskrimineerimise keelule.

4.   Üldised soovitused

4.1.

Vastupidiselt viidetele, mis sisalduvad puuetega inimeste õiguste konventsioonis, konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja põhiõiguste hartas, ei ole Euroopa Liit puuetega inimesi käsitlevat aspekti oma soolise võrdõiguslikkuse poliitikasse, kõigisse programmidesse ja strateegiatesse sisse viinud ega soolise võrdõiguslikkuse aspekti puudeid käsitlevatesse strateegiatesse lõiminud. ELis ja selle liikmesriikides puudub praegu tugev õigusraamistik kõigi puuetega naiste ja tüdrukute kõigi inimõiguste kaitsmiseks, edendamiseks ja tagamiseks. Komitee kutsub ELi ja selle liikmesriike üles lisama puuete aspekti oma edaspidisesse soolise võrdõiguslikkuse strateegiasse, poliitikasse ja programmidesse ning soolise võrdõiguslikkuse aspekti puudeid käsitlevatesse strateegiatesse, sealhulgas tulevasse puuetega inimesi käsitlevasse Euroopa strateegiasse 2020–2030 ning Euroopa sotsiaalõiguste sambasse. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamise strateegiale „Euroopa 2020“ järgnev strateegia peaks samuti sisaldama puuetega naiste aspekti, sest nende osalemine majandus- ja sotsiaalelus on Euroopa üldise majandus- ja sotsiaalstrateegia õnnestumise seisukohalt tähtis (14).

4.2.

EL ja selle liikmesriigid ei konsulteeri piisavalt puuetega naiste ja tüdrukute esindusorganisatsioonidega ega rahasta neid küllaldaselt. Nii ELi kui ka riikide tasandil tuleks võtta vajalikke meetmeid, et algatada struktureeritud dialoog, millele eraldatakse eraldi eelarverida, mis oleks piisav, et puuetega inimesi esindavate organisatsioonide kaudu tagada sisukas konsulteerimine nendega, sealhulgas puuetega naiste, tüdrukute ja poistega, ning nende kaasamine puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamisse ja järelevalvesse (15).

4.3.

Puuetega naised ja tüdrukud on kõigis inimõiguste eest võitlevates organisatsioonides endiselt pigem kõrvalise tähtsusega. Perioodilised aruanded, mida koostavad Euroopa Liidu ja liikmesriikide asjaomased inimõiguste lepingu järelevalveorganid, peaksid automaatselt sisaldama teavet puuetega naiste kohta. Seda tava tuleks laiendada kõigile – nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil – inimõiguste kaitsega tegelevatele asutustele, sealhulgas puuetega inimesi ja nende peresid, naisi üldiselt ja konkreetselt puuetega naisi esindavatele organisatsioonidele (16).

4.4.

ELis ja selle liikmesriikides puuduvad puuetega naiste ja tüdrukute kohta järjepidevad ja võrreldavad andmed ja inimõiguste näitajad, samuti uurimused puuetega naiste ja tüdrukute olukorra kohta ELis (17). Komitee soovitab, et Euroopa ametid, eeskätt Eurofound, Cedefop, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) peaksid puuetega inimeste ning nende olukorraga tööturul ja ühiskonnas seotud töös valima süsteemsema lähenemisviisi. Selles tuleks iseäranis arvesse võtta naiste olukorda ja asjaolu, et kattuvus võib viia mitmese diskrimineerimiseni. Samuti soovitab komitee lisada selle küsimuse selgelt nende tööprogrammidesse. Nii ELi kui ka riigi tasandil tuleks puuetega naiste ja tüdrukute küsimused vastavalt puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtetele lisada soo ja ea kohta andmete ja statistika kogumisse ning olemasolevatesse statistikakogumikesse ja -uuringutesse. Poliitika kujundamise suunamiseks tuleks luua mehhanism, millega jälgida edusamme ja rahastada andmekogumist, uurimusi ja uuringuid puuetega naiste ja tüdrukute – sh need, kes kuuluvad ühiskonna kõige tõrjutumatesse rühmadesse, nagu rahvus- ja usuvähemused – ning nende kogetava valdkonnaülese diskrimineerimise kohta. Kõik uurimused puuetega inimeste õiguste kohta peaksid võtma arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti ning uurimused naiste ja tüdrukute kohta peaksid võtma arvesse puuete aspekti.

4.5.

Praeguseid ja tulevasi ELi rahastamisvahendeid, eriti struktuurifonde ja Euroopa Sotsiaalfondi, tuleks kasutada kui peamisi vahendeid, millega toetada liikmesriike puuetega naiste ja tüdrukute juurdepääsu ja mittediskrimineerimise soodustamisel (18) ning suurendada teadlikkust ja parandada selliste meetmete rahastamisvõimaluste nähtavust 2020. aasta järgsetes programmides. Puuetega inimeste organisatsioonid peaksid saama kättesaadavat teavet ja neid tuleks toetada rahastamisvõimalustele juurdepääsul.

4.6.

Puuetega naistel ja tüdrukutel on suurem oht sattuda Euroopas mitmese ja valdkonnaülese diskrimineerimise ohvriks. Rassi, etnilise päritolu, ühiskonnaklassi, vanuse, seksuaalse sättumuse, rahvuse, usutunnistuse, soo, puude, pagulas- või sisserändaja seisundi jne kombinatsioonidel on mitmekordistav mõju, mis kasvatab puuetega naiste ja tüdrukute kogetavat diskrimineerimist veelgi (19). Selline diskrimineerimine tuleneb viisist, kuidas inimesed oma identiteeti loovad, mis ei tunnista puuetega naiste mitmekesisust ning kipub puuetega naisi kõigis ühiskonnaruumides ühtemoodi käsitlema ja vaatlema nende olukorda kitsast vaatepunktist (20). EL ja selle liikmesriigid peaksid kehtetuks tunnistama kõik diskrimineerivad õigusaktid, poliitikameetmed ja tavad ning ebaseaduslikuks tunnistama igasuguse soo- ja puudepõhise diskrimineerimise ja selle valdkonnaülesed vormid, võttes sealhulgas vastu ranged ja laiaulatuslikud õigusaktid, mis kaitseksid puuetega naisi valdkonnaülese diskrimineerimise eest kõigis eluvaldkondades (21).

4.7.

Ajalugu, hoiakud ja eelarvamused kogukonnas, sealhulgas perekonnaringis, on loonud puuetega naistest ja tüdrukutest negatiivse stereotüübi, mis süvendab nende sotsiaalset eraldatust ja kõrvalejäetust. Meedias ignoreeritakse neid peaaegu täielikult ja kui neid seal ka kajastatakse, käsitletakse neid aseksuaalsest meditsiinilisest vaatenurgast lähtudes ning ignoreeritakse nende võimeid ja panust ümbritsevasse keskkonda (22). Puuetega naised ja tüdrukud ei ole piisavalt teadlikud oma õigustest, mis tulenevad puuetega inimeste õiguste konventsioonist, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonist ja liidu õigusest. EL ja selle liikmesriigid peaksid algatama laiaulatusliku kampaania, et suurendada teadlikkust puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonist, muutma puuetega naiste olukorra nähtavamaks ning võitlema puuetega naisi ja tüdrukuid puudutavate eelarvamuste vastu (23). Meediat tuleks innustada puuetega naistega konsulteerima ning kaasama puuetega naisi, kelle on eelistatult välja valinud esindusorganisatsioonid, kes peaksid samuti esitlustel osalema ja programme jälgima. Puuetega inimeste organisatsioone tuleks rahastada piisavalt selleks, et need saaksid puuetega naisi ja tüdrukuid ning nende peresid teavitada nende õigustest, mis tulenevad puuetega inimeste õiguste konventsioonist, ja neid nende õiguste alal koolitada.

4.8.

ELil on avaliku halduse organisatsioonina kohustus rakendada liidusiseselt oma asutustes puuetega inimeste õiguste konventsiooni. EL peaks tagama, et puuetega naiste ja tüdrukute küsimused oleksid täielikult hõlmatud ja et neid võetaks arvesse asutuste üritustel ja koosolekutel, suhtluses, teabevahetuses ja nõustamisel ning sotsiaalkaitse- ja tööhõivepoliitikas, ning peaks püüdma tagada, et liidu eelarves arvestatakse soolise võrdõiguslikkuse küsimusega. Tuleks võtta positiivseid meetmeid, et tagada puuetega naistele võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ELi institutsioonide töös ja toimimises.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.   Vägivald

5.1.1.

Puuetega naistel on võrreldes teiste naistega suurem oht sattuda vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise ohvriks. Vägivald võib olla inimestevaheline, institutsiooniline ja/või struktuuriline. Institutsiooniline ja/või struktuuriline vägivald on igasugune struktuuriline ebavõrdsus või institutsiooniline diskrimineerimine, mis hoiab naist võrreldes teiste pere-, majapidamise- või kogukonnaliikmetega kas füüsiliselt või ideoloogiliselt madalamal positsioonil (24). Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2014. aastal korraldatud uuringus hinnati, et puuetega naistel ja tüdrukutel on kolm kuni viis korda suurem tõenäosus vägivalla, eriti koduvägivalla ohvriks langeda (25).

5.1.2.

ELi ja riiklikes õigusaktides, milles käsitletakse ärakasutamise, vägivalla ja väärkohtlemise vältimist, sageli ei arvestata puuetega naiste ja tüdrukutega. EL peaks võtma vajalikke meetmeid, et vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise vastu võitlemiseks viia puuetega seonduv sisse kõikidesse oma õigusaktidesse, poliitikameetmetesse ja strateegiatesse (26). Naistevastane vägivald tuleks kriminaliseerida. Tuleks võtta kõik asjakohased seadusandlikud, haldus-, sotsiaal- ja haridusalased meetmed, et kaitsta puuetega naisi ja tüdrukuid nii kodus kui ka väljaspool kodu ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise kõigi vormide eest, ning lihtsustada nende juurdepääsu õigusemõistmisele kogukonnapõhise sobiva abi ja toetuse pakkumise kaudu, võttes arvesse nende erivajadusi, kaasa arvatud abivahendeid, et vältida isolatsiooni ja koju vangistusse jäämist (27).

5.1.3.

EL ja selle liikmesriigid peaksid ühe sammuna puuetega naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vastu võitlemisel ühinema Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsioon). Need meetmed peaksid hõlmama puuetega naiste ja tüdrukute vastase seksuaal- ja muud liiki vägivalla kriminaliseerimist, sh sundsteriliseerimise lõpetamist (28).

5.2.   Seksuaal- ja reproduktiivtervis ja seonduvad õigused, sealhulgas kodu ja pere austamine

5.2.1.

Väärad stereotüübid puuete ja soo kohta on üks diskrimineerimise vorme, millel on eriti tugev mõju seksuaal- ja reproduktiivtervise ja seonduvate õiguste kasutamisele ning pere loomise õigusele. Kahjulikud stereotüübid puuetega naiste kohta on muu hulgas uskumus, et nad on aseksuaalsed, võimetud, ebaratsionaalsed ja/või hüperseksuaalsed (29).

5.2.2.

Rikkudes puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 12 sätestatud õigusi, ignoreeritakse sageli puuetega naiste, eriti psühhosotsiaalse või intellektuaalse puudega naiste valikuid ja nende otsused asendatakse otsustega, mille on teinud kolmandad isikud, sealhulgas seaduslikud esindajad, teenusepakkujad, eestkostjad ja pereliikmed (30). Liiga sageli sunnitakse naistele ja tüdrukutele peale steriliseerimist ja aborti või muid nende viljakuse kontrollimise vorme. EL ja liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed tagamaks, et puuetega naised saavad kasutada oma õigus- ja teovõimet, et ise meditsiinilise ja/või terapeutilise ravi kohta otsuseid teha, sealhulgas otsustada ise oma viljakuse ja reproduktiivse sõltumatuse säilitamise üle, kasutada õigust valida oma laste arv ja vanusevahe, otsustada oma seksuaalsust puudutavate küsimuste üle ning kasutada õigust suhteid luua. See peaks toimuma ilma sunni, diskrimineerimise ja vägivallata. Sundsteriliseerimine ja sundabort on naistevastase vägivalla vorm ja see tuleks kriminaliseerida, nagu on määratletud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni artiklis 39 (31).

5.2.3.

Puuetega naistele võidakse samuti keelata juurdepääs teabele, teabe edastamisele ja haridusele seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste kohta, tingituna kahjulikest stereotüüpidest, mille alusel eeldatakse, et nad on aseksuaalsed ega vaja seetõttu sellist teavet teistega võrdsetel alustel. Teave ei pruugi ka ligipääsetavas vormis kättesaadav olla. Tervishoiurajatised ja seadmed, sealhulgas mammogrammi masinad ja günekoloogilise läbivaatuse lauad, ei ole sageli puuetega naiste jaoks füüsiliselt ligipääsetavad (32). EL ja liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed kindlustamaks, et puuetega naistel ja tüdrukutel on võrdne juurdepääs puudespetsiifilistele puuetega inimestele mõeldud tervishoiuteenustele, aga ka kättesaadavatele põhiteenustele, näiteks hamba- ja silmaravi, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning ennetusteenused, sealhulgas günekoloogiline nõustamine, arstlik läbivaatus, pereplaneerimine ja kohandatud abi raseduse ajal.

5.2.4.

Tuleks võtta vajalikke meetmeid spetsialistide, eelkõige tervishoiu- ja õigusvaldkonna spetsialistide koolitamiseks eesmärgiga tagada, et nad kuulavad puudega naisi ja tüdrukuid õiguslike uurimiste ja menetluste ajal. Neid meetmeid tuleks võtta tihedas koostöös puuetega inimesi esindavate organisatsioonidega.

5.3.   Haridus ja koolitus

5.3.1.

Kahjulikud soolised ja puuetega seotud stereotüübid toidavad muu hulgas järgmisi diskrimineerivaid hoiakuid, poliitikameetmeid ja tavasid: vääraid soolisi ja puuetega seotud stereotüüpe põlistavate õppematerjalide kasutamine, perekondlike tegevuste soopõhisus, naistele ja tüdrukutele hooldaja ülesannete määramine, mõnes piirkonnas poiste haridusele suurema väärtuse omistamine kui tüdrukute omale, puuetega tüdrukute puhul lapsabielude soodustamine ning koolides juurdepääsetavate sanitaarruumide mitte pakkumine menstruatsiooniaegse hügieeni tagamiseks. Selle tulemuseks on omakorda suurem kirjaoskamatus, edasijõudmatus koolis, igapäevase kooliskäimise ebaühtlus, koolist puudumine ja sealt täielikult väljalangemine (33).

5.3.2.

Võrdlevast analüüsist ELi kohta selgus, et 2011. aastal oli ELis kolmanda taseme või sellega võrdväärse hariduse omandanud 30–34aastaste hulgas puuetega isikuid ainult 27 % (34). Konkreetselt puuetega naiste ja tüdrukute kohta aga andmed puuduvad. Euroopa koolides ja ELi eri liikmesriikides puudub paljudel puuetega tüdrukutel ja naistel juurdepääs kaasavale kvaliteetsele haridusele, mis oleks kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. On tõestatud, et majanduskriis on kaasava hariduse saavutamiseks tehtud jõupingutustele halvasti mõjunud.

5.3.3.

Puuetega tüdrukutele ja naistele kaasava tavahariduse tagamist tuleb vaadelda kvaliteetse hariduse, võrdsete võimaluste, toetuse ja mõistlike abinõude (35) ning kogu eluea jooksul üldise juurdepääsu omamise paradigma raames, kindlustades, et puuetega naistel on juurdepääs täiendusõppele kui vahendile, millega suurendada oma isiklikku sõltumatust, isiksuse vaba arengut ja sotsiaalset kaasatust, kasutades samas püsivalt õigust enda eest otsustada ja oma eluviisi valida. Puuetega õpilaste vanematele tuleks anda vajalikku teavet kaasava tavahariduse eeliste kohta.

5.3.4.

EL ja liikmesriigid peaksid praegust olukorda hindama ja võtma meetmeid, et soodustada kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kõigi puuetega õpilaste juurdepääsu kaasavale kvaliteetsele haridusele ning selles osalemist, edendades Euroopa rahastamisvahendite kasutamist, ning hariduseesmärgi poole püüeldes lisama puudeid käsitlevad näitajad strateegiasse „Euroopa 2020“.

5.3.5.

Viimastel aastatel on asjaomaseid ELi määrusi ja õpilasvahetusprogramme (nagu Erasmus+) parandatud, lisades sinna puuetega õpilaste liikuvuseks mõeldud rahalise abi. Kui puuetega õpilased üritavad aga ligi pääseda sihtriigi riiklikele haridusteenustele, satuvad nad tegelikult vastamisi paljude takistustega (hoiakutest tulenevate, füüsiliste, suhtlusalaste ja teavet puudutavate takistustega ning õppekavade vähese paindlikkusega) (36). ELi kõrgharidust, koolitust ja elukestvat õpet käsitlevad programmid peaksid hõlmama toetust puuetega naistele. Euroopa ettevõtjate vahetusprogramm peaks hõlmama ka puuetega noorte rahalist toetamist, aga praegu see nii ei ole. Tuleks jagada häid tavasid ja tutvustada väljakutseid seoses üliõpilas- ja noorte ettevõtjate vahetusprogrammidega ning pakkuda koolitust haridusspetsialistidele, sotsiaalpartneritele ja meediale.

5.3.6.

Tuleks tagada, et puuetega naistel ja tüdrukutel on võrdne juurdepääs IKT vahendite eri osistele ja infoühiskonnale. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamisel tuleks arvesse võtta majanduslikke tegureid, koolituse vajalikkust ja võrdseid võimalusi east sõltumata, et sotsiaalse tõrjutuse või vaesuse ohus puuetega naistel ja tüdrukutel oleks neile ligipääs.

5.4.   Tööhõive

5.4.1.

Puuetega naiste osalus tööturul jääb üldiselt palju madalamaks kui meeste oma (46,6 % vs. 61,9 %). Kõigi liikmesriikide tööturgudel on püsiv ja märkimisväärne sooline segregatsioon. Puuetega naised on aga tööturust palju rohkem kõrvale jäetud. 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi järgi töötab ELi puuetega naistest vaid 18,8 %. Puuetega meestest töötab 28,1 %. Puuetega naiste kõrge töötuse määr on jätkuvalt vastuvõetamatu ning suurendab tõenäosust, et nad elavad vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses. Puuetega naistel ja tüdrukutel on suuremaid raskusi tööturule sisenemisel, mistõttu neil on keerulisem elada iseseisvat elu. Puuetega naised ja tüdrukud on sageli alatasustatud. Nii liikumistakistused kui ka suurem sõltuvus pereliikmetest ja hooldajatest ei lase neil aktiivselt hariduses, tööturul ning liidu ühiskonna- ja majanduselus osaleda (37).

5.4.2.

Arvestades puuetega naiste kõrget töötuse ja mitteaktiivsuse määra tööturul, peavad EL ja selle liikmesriigid tegelema nii nende õiguste süvalaiendamisega kui ka töötama välja puuetega naistele suunatud positiivsed meetmed, eesmärgiga edendada nende koolitamist, tööle suunamist, juurdepääsu tööhõivele, töökoha hoidmist, võrdset palka võrdse töö eest, võrdseid karjäärivõimalusi, töökohtade kohandamist ning töö- ja eraelu tasakaalu. Puuetega naistel peab teistega võrdsetel alustel olema õigus õiglastele ja soodsatele töötingimustele, sealhulgas võrdsetele võimalustele ja võrdväärse töö eest võrdsele tasule (38).

5.4.3.

Pidades silmas ELi väikerahastamise vahendit ja Euroopa Sotsiaalfondi, mille eesmärk on suurendada tööhõivet ning edendada sotsiaalset kaasatust, tuleks puuetega naiste seas toetada võimalusi füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks, ettevõtluseks, võrdseks esindatuseks ettevõtete juhatuses, sotsiaalsete ettevõtete arendamiseks või oma firma alustamiseks. Puuetega naistel peaks olema äriühingu kogu elutsükli kestel võrdne õigus rahalisele abile ja neid tuleks käsitada kui täieõiguslikke ettevõtjaid. Seoses sellega tuleks ettevõtjatest puuetega naistele, sh maapiirkondades elavatele naistele pakkuda positiivseid meetmeid sooduslaenude, mikrokrediidi ja tagastamatute toetuste näol.

5.4.4.

Puuetega inimeste arvu kasvuga suureneb hooldajate ja eelkõige pereliikmetest hooldajate koormus – enamasti on tegemist naistega, kes on sunnitud oma tööpäevi lühendama ja koguni tööturult lahkuma, et hoolitseda ülalpeetavate pereliikmete eest (39).

5.4.5.

EL ja liikmesriigid peaksid soodustama puuetega naiste ja puuetega inimeste hooldajate töö- ja eraelu paremat tasakaalu tõhusate meetmete abil, mis põhinevad nende konkreetsetel vajadustel. Muu hulgas võiksid aidata seda eesmärki saavutada järgmised meetmed: palkade läbipaistvus, värbamismenetlused ja sotsiaalkindlustusmaksed, paindlik tööaeg või osaajaga kaugtöö, tasakaal selliste puudega seotud kulude vahel, mis tulenevad emadusest ja mis on seotud teiste suure abivajadusega isikute eest hoolitsemisega, üldise juurdepääsu soodustamine päeval erinevatel kellaaegadel osutatavatele taskukohastele kvaliteetsele tugiteenustele, nagu lasteaiad ning eakate ja muude suure abivajadusega isikute hooldusteenused (40).

5.4.6.

Töötajate ja hooldajate töö- ja eraelu vahelise tasakaalu parandamiseks peaksid EL ja liikmesriigid puuetega naisi ja puuetega inimeste peresid arvesse võtma direktiivi ettepanekus vanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta ning muudes poliitikameetmetes (41).

5.4.7.

Puuetega naised seisavad ka töökohas võrdsel osalemisel vastamisi ainuomaste takistustega, sealhulgas seksuaalne ahistamine, ebavõrdne palk ja juurdepääsu puudumine õiguskaitsele, sest diskrimineeriva hoiaku tõttu jäetakse nende kaebused rahuldamata. Samuti peaksid EL ja liikmesriigid tagama puuetega naistele ja puuetega inimeste hooldajatele turvalised ja tervislikud töötingimused, sealhulgas kaitse ahistamise eest ja kaebuste lahendamise süsteem. Kooskõlas ELi direktiivi 2000/78/EÜ rakendamisega tuleks ahistamist töökohas vältida tõhusate ahistamise protokollide vastuvõtmisega (42).

5.5.   Osalemine poliitilises ja avalikus elus

5.5.1.

Traditsiooniliselt on puuetega naiste ja tüdrukute hääled summutatud, mistõttu on nad avalikus otsustusprotsessis ebaproportsionaalselt alaesindatud. Enamikus ELi liikmesriikides kaotavad puuetega kodanikud õigus- ja teovõime äravõtmisega õiguse hääletada. Hääletamisõiguse kasutamist takistab ka ligipääsu puudumine hääletamismenetlusele, sealhulgas ligipääsmatud valimisjaoskonnad (43). EL peaks kindlustama, et puuetega naised saavad täielikult osaleda avalikus ja poliitilises elus, eriti 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel.

5.5.2.

Võimu tasakaalustamatuse ja mitmekordse diskrimineerimise tõttu on neil olnud vähem võimalusi luua organisatsioone, mis suudavad esindada nende vajadusi naiste, laste ja puuetega inimestena, või selliste organisatsioonidega ühineda. EL peaks võtma meetmeid, et kannustada puuetega naisi võtma kõikide tasandite avalik-õiguslikes otsustamisorganites juhtrolli ning võimaldada neil moodustada puuetega naiste organisatsioone ja võrgustikke ning nendega ühineda (44). Puuetega naistele tuleks pakkuda koolitus- ja juhendamisprogramme, et võimestada neid astuma poliitilisse ja avalikku ellu.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  UNCRPD, General comment No 3 (ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee üldine märkus nr 3) (CRPD/C/GC/3), lk 1; Euroopa Puuetega Inimeste Foorum, Alternative report to the UNCRPD (alternatiivne aruanne ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele), lk 57.

(2)  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.

(3)  UNCRPD, Concluding observations on the initial report of the EU, United Nations (ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldused seoses ELi esialgse aruandega) (artikkel 6 CRPD/C/EU/CO/1).

(4)  Euroopa Parlamendi raport „Puuetega naised“, 14.10.2013, lk 6.

(5)  Vt joonealune märkus 3, artikli 4 lõige 3; vt joonealune märkus 1, lk 17.

(6)  Vt joonealune märkus 4, lk 9.

(7)  Vt joonealune märkus 3, lk 16.

(8)  Report on ending forced sterilisation against women and girls with disabilities (Puuetega naiste ja tüdrukute sundsteriliseerimise lõpetamist käsitlev aruanne), Euroopa puuetega inimeste foorum, 2018, lk 49.

(9)  2nd Manifesto on the Rights of Women and Girls with Disabilities in the EU (Euroopa Liidu puuetega naiste ja tüdrukute õiguste II manifest), Euroopa puuetega inimeste foorum, 2011, lk 18 ja 34.

(10)  Vt joonealune märkus 9, lk 4.

(11)  ELi tööjõu-uuringu lisaküsimustik puudega ja pikaajaliste terviseprobleemidega inimeste kohta, 2002.

(12)  Vt joonealune märkus 4, lk 24.

(13)  ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.

(14)  Vt joonealune märkus 3, artikkel 6; vt joonealune märkus 4, lk 6.

(15)  Vt joonealune märkus 3, artikli 4 lõige 3; vt joonealune märkus 1, lk 17.

(16)  Vt joonealune märkus 9, lk 47.

(17)  Vt joonealune märkus 4, lk 16.

(18)  Vt joonealune märkus 4, lk 9.

(19)  Vt joonealune märkus 1, lk 2.

(20)  Vt joonealune märkus 9, lk 52.

(21)  Vt joonealune märkus 1, lk 15.

(22)  Vt joonealune märkus 9, lk 11.

(23)  Vt joonealune märkus 3, artikkel 8.

(24)  Vt joonealune märkus 1, lk 8.

(25)  Survey on Violence against women (Uurimus naistevastase vägivalla kohta), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2014, lk 186.

(26)  Vt joonealune märkus 3, artikkel 16.

(27)  Vt joonealune märkus 9, lk 21.

(28)  Vt joonealune märkus 3, artikkel 16; vt joonealune märkus 8, lk 49.

(29)  Vt joonealune märkus 1, lk 10.

(30)  Vt joonealune märkus 1, lk 11.

(31)  Report on ending forced sterilisation against women and girls with disabilities (Puuetega naiste ja tüdrukute sundsteriliseerimise lõpetamist käsitlev aruanne), Euroopa puuetega inimeste foorum, 2018, lk 49 ja 50.

(32)  Vt joonealune märkus 1, lk 11; vt joonealune märkus 9, lk 34.

(33)  Vt joonealune märkus 1, lk 14.

(34)  Euroopa Liidu sissetulekute ja elamistingimuste statistikasüsteem (EU – SILC), 2011.

(35)  Vt joonealune märkus 9, lk 32.

(36)  Alternative report to the UNCRPD (alternatiivne aruanne ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele), lk 43.

(37)  Vt joonealune märkus 4, lk 7.

(38)  Vt joonealune märkus 9, lk 41.

(39)  Vt joonealune märkus 9, lk 45; vt joonealune märkus 4, lk 6.

(40)  Vt joonealune märkus 4, lk 14; vt joonealune märkus 9, lk 43.

(41)  Vt joonealune märkus 3, artikkel 23.

(42)  Vt joonealune märkus 4, lk 25.

(43)  Alternative report to the UNCRPD (alternatiivne aruanne ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele).

(44)  Vt joonealune märkus 1, lk 16.


III Ettevalmistavad aktid

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE

EMSK täiskogu 536. istungjärk, 11.7.2018–12.7.2018

10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/28


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega“

[COM(2018) 163 final – 2018/0076 (COD)]

(2018/C 367/05)

Raportöör:

Daniel MAREELS

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 19.4.2018

Euroopa Ülemkogu, 3.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

116/0/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kõnealust ettepanekut, mille eesmärk on vähendada euroalavälistes liikmesriikides eurodes tehtavate piiriüleste maksete tasusid ja suurendada läbipaistvust vääringu konverteerimise tasudes osas. Komitee nõuab selle ettepaneku kiiret elluviimist.

1.2.

Ettepaneku otsene mõju on esmajoones tuntav euroalavälistes liikmesriikides. Neis riikides eurodes tehtavate ELi-siseste piiriüleste maksete eest nõutav kõrge tasu kaob, kuna need tuleb ühtlustada omavääringus tehtavate riigisiseste tehingute madalamate tasudega. Komiteel on hea meel nende tasude vähenemise üle, mis tuleb ennekõike kasuks tarbijatele ja ettevõtjatele, iseäranis VKEdele.

1.3.

See tasude alandamine toob omakorda kahtlemata kaasa piiriülese vaba liikumise ja vaba kaubavahetuse suurenemise ELis tervikuna, tuues seega kasu Euroopa Liidu kõigile liikmesriikidele. Komitee leiab, et selline ühtse turu süvendamine ja selle positiivne majanduslik mõju on väga oluline.

1.4.

Komitee peab tervitatavaks asjaolu, et sellega saavutatakse ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) esialgne eesmärk – käsitleda kõiki eurodes tehtavaid makseid ELis riigisiseste maksetena. Samal ajal kujundatakse välja jaefinantsteenuste ühtne turg, kaotades sellel turul praegu valitseva euroalasiseste ja -väliste kasutajate eristamise. Madalamad tasud, mida euroala kasutajad maksavad, muutuvad sellega kättesaadavaks ka euroalavälistele kasutajatele.

1.5.

Kuivõrd komitee on korduvalt toetanud „bioloogilist mitmekesisust“ pangandusmaastikul kui süsteemi stabiilsuse ja tõhususe garantiid, ning selleks, et võtta arvesse erinevaid tulevikku suunatud arenguid ja väljakutseid millega pangad silmitsi seisavad, palub komitee pöörata rohkem tähelepanu kõnealusest ettepanekust asjaomastele pankadele tekkivatele kuludele.

1.6.

Turuosalistelt nõutakse, et nad avalikustaksid välismaal vääringu konverteerimisega seotud kogukulud ja teeksid need asjaomastele pooltele teatavaks enne, kui nad oma tehinguid teostavad. Komitee leiab, et need uued, täiendavad läbipaistvuskohustused on asjakohased, kuna võimaldavad tarbijatel teha nende tehingute osas õigeid valikuid õiglase hinna eest. Ent ka siin tuleb arvesse võtta selle küsimuse tehniliselt väga keerukat olemust ja sellega kaasnevaid kulusid teenusepakkujatele.

1.7.

Lõpetuseks märgib komitee, et kuigi tegu on äärmiselt tehnilise teemaga, peitub siin kahtlemata suurepärane võimalus tõhusaks ja selgeks suhtluseks liidu kõigi kodanikega. Siin esitatud muudatusi võib kasutada selleks, et selgitada, kuidas viib Euroopa Liit ellu positiivseid muudatusi igaühe jaoks ja esitab lahendusi igapäevaprobleemidele.

2.   Taustteave

2.1.

Alates 2000. aastate algusest on töötatud selle nimel, et ühtlustada Euroopas sularahata maksete süsteemi. Selleks on juba euro kasutuselevõtust alates tegutsetud Euroopa maksete ühtse turu – ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area, SEPA) – loomise nimel (1). Selle raames toimus astmeline üleminek riiklikelt süsteemidelt Euroopa maksesüsteemidele. See protsess viidi lõpule 2014. aastal.

2.2.

Selle alusel saavad valitsused, kauplejad ja ettevõtjad teha hõlpsasti makseid kõikjal euroalal ja Euroopa Liidus, (2) kasutades selleks identseid maksevahendeid – kaarte, ülekandeid ja otsekorraldusi. Enam ei tehta vahet, millises riigis inimene elab: kõik maksed Euroopas on „riigisisesed maksed“.

2.3.

Lisaks sellele on käivitatud mitmeid muid algatusi, mille eesmärk ei ole mitte ainult suurendada maksete tasude läbipaistvust, vaid ka tasusid vähendada. Sellest lähtuvalt on nüüd muu hulgas Euroopa Liidus eurodes tehtavate piiriüleste maksete tasud ühtlustatud eurodes tehtavate riigisiseste maksete tasudega. Seda tehti määrusega (EÜ) nr 2560/2001, mis asendati hiljem määrusega (EÜ) nr 924/2009.

2.4.

Praktikas mõjutas see areng üksnes euroala liikmesriike (3) ja Rootsit, kes kasutas teistele liikmesriikidele ette nähtud võimalust (4) laiendada seda korda omavääringule.

2.5.

2017. aasta märtsi dokumendis „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik“ kohustus komisjon pakkuma välja meetmeid, et vähendada piiriüleste tehingute tasusid kõigis liikmesriikides ning vaadata läbi vääringu dünaamilise konverteerimise tavad (5).

2.6.

Praeguse ettepanekuga (6) eelnimetatud määruse (EÜ) nr 924/2009 muutmiseks püütakse laiendada eelnevalt kirjeldatud ELis eurodes tehtavate tehingute korra eeliseid euroalaväliste liikmesriikide kodanikele ja ettevõtetele. Seeläbi on võimalik vähendada ELis tehtavate piiriüleste maksete tasusid, ühtlustades need liikmesriigi omavääringus tehtavate riigisiseste tehingute eest makstavate tasudega.

2.7.

Samal ajal (7) kehtestatakse täiendavad läbipaistvuskohustused vääringu konverteerimise tavadele. Seeläbi on piiriüleste tehingute kulud tulevikus avalikud.

2.8.

Komitee tunneb heameelt selle üle, et turuosalisele kehtestatakse ka vääringu konverteerimisel rida täiendavaid läbipaistvuskohustusi. Piiriülese tehingu kogukulud on seega asjaomastele pooltele teada enne, kui nad oma tehingut teostavad.

3.   Märkused ja kommentaarid

3.1.

Komitee tunnustab ettepanekuid, millega laiendatakse ühtse euromaksete piirkonna eeliseid euroalaväliste liikmesriikide kodanikele ja ettevõtjatele. Sellega vähenevad reeglina ELis eurodes tehtavate piiriüleste maksete kulud iseäranis viimatinimetatud liikmesriikides. Samal ajal ja lisaks eeltoodule suureneb vääringu konverteerimise tasudega seonduvate läbipaistvuskohustuste hulk.

3.2.

Seega aitavad need ettepanekud kaasa jaefinantsteenuste ühtse turu väljakujundamisele, kaotades turul praegu toimuva eristamise ELis eurodes tehtavate piiriüleste maksete puhul. Euroala kasutajad saavad seda tüüpi maksete puhul täielikult ära kasutada ühtse euromaksete piirkonna eeliseid, mis ei kehti praegu aga euroalaväliste liikmesriikide kasutajatele.

3.3.

Enamik euroala kasutajatest võib teha seda liiki makseid väga madala või isegi tühise tasu eest, samas kui euroalaväliste kasutajate puhul on olukord teistsugune. Nad maksavad selle eest reeglina kõrget tasu. On tervitatav ja väga oluline, et selline olukord nüüd lõppeb. Makseteenuste pakkujad neis liikmesriikides on kohustatud ühtlustama eurodes tehtavate piiriüleste tehingute tasud omavääringus tehtavate riigisiseste tehingute – üldiselt madalamate – tasudega.

3.4.

Sellel kulude vähenemisel peaks olema positiivne mõju piiriülesele vabale liikumisele ja vabale kaubavahetusele kõigis ELi liikmesriikides. Seega on euroalavälistel tarbijatel edaspidi lihtsam juurdepääs euroala turgudele ja nad võivad sellest kasu saada. See lihtsam juurdepääs kehtib ka ettevõtetele, iseäranis VKEdele, kellel on seeläbi võimalik parandada oma turupositsiooni ja konkurentsivõimet, mis omakorda annab neile eeliseid.

3.5.

Komitee kiidab heaks otsuse keskendada pakutud kord eurodes tehtavatele tehingutele. Arvamuses tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava kohta märkis komitee, et „tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon hoidub praegu reguleerivatest meetmetest“ (8). Samal ajal on see suur samm edasi nende liikmesriikide jaoks, kellel on olnud see võimalus mõnda aega, ent kes ei ole seda kasutanud (9).

3.6.

Jättes kõrvale selle valiku muud põhjused, (10) loob valitud lähenemisviis ka tasakaalu ühelt poolt makseteenuste pakkujate (11) ja teisalt nende teenuste kasutajate (12) selgemate nõudmiste vahel. Lisaks ühtib pakutud lahendus paremini nö konkreetsetele vajadustele kohandatud lahenduse ideega. Nimelt võimaldab see arvesse võtta asjaomase liikmesriigi konkreetset eripära ja olukorda, muu hulgas maksesüsteemide ja makseteenuste pakkujate osas.

3.7.

Et anda tarbijatele võimalus langetada õige valik vääringu konverteerimisel välismaal, mis näib praegu keeruline, kuna neil puudub alati ajakohane ja usaldusväärne teave, kohaldatakse turuosaliste suhtes ka rida täiendavaid läbipaistvuskohustusi. Seeläbi tehakse piiriülese tehingu kogukulud avalikuks ja need on asjaomastele pooltele teada enne, kui nad oma tehingut teostavad.

3.8.

Komitee arvates on need kasutajate ja tarbijate heaks kehtestatud läbipaistvuskohustused väga olulised, samuti nagu tehingute turvalisus. Samad kaalutlused kehtivad ka selliste teenuste tasudele ülempiiri määramisel, mis sõltub konkreetsete lõplike rakendusmeetmete väljatöötamisest (13). Makseteenuste pakkujate jaoks on see väga keerukas ja raske küsimus ja seepärast on oluline pöörata tähelepanu sellega kaasnevale kuluaspektile.

3.9.

Nende ettepanekute tulemusel makseteenuste pakkujate kanda jääv kulu ja nende tulude vähenemine on arvestatav (14). Isegi kui praegune olukord ei ole täiesti rahuldav ja tulude kaotust on võimalik aja jooksul mingil määral leevendada, tuleb kuluaspektile pöörata piisavat tähelepanu.

3.10.

Kuluaspektile tähelepanu pööramine on vajalik, seda märkis komitee muuseas hiljuti (15) oma toetusavalduses pangandusmaastiku „bioloogilisele mitmekesisusele“, nähes selles süsteemi stabiilsuse ja tõhususe garantiid (16). Lisaks tuleks meeles pidada, et pangad on praegusel hetkel silmitsi arvukate suurte väljakutsetega, nagu regulatiiv- ja järelevalveküsimused, mitmed tulevikusuundumused, (17) pikk madalate intressimäärade periood ja rida muid teemasid (18).

3.11.

Lõpetuseks märgib komitee, et kuigi tegu on äärmiselt tehnilise teemaga, peitub siin kahtlemata suurepärane võimalus tõhusaks ja selgeks suhtluseks liidu kõigi kodanikega. Tõepoolest võib siin esitatud muudatusi kasutada selleks, et selgitada, kuidas viib Euroopa Liit ellu positiivseid muudatusi ettevõtjate, kodanike ja tarbijate elus ning pakub lahendusi igapäevaprobleemidele, nagu näiteks juhuks, kui inimesed reisivad.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kohta vt Euroopa Maksenõukogu veebileht https://www.europeanpaymentscouncil.eu/.

(2)  SEPA skeemi geograafiline kohaldamisala hõlmab hetkel 34 riiki ja piirkonda: 28 ELi liikmesriiki ning Islandi, Norrat, Liechtensteini, Šveitsi, Monacot ja San Marinot. Vt joonealuses märkuses 1 nimetatud veebileht.

(3)  Ja seega eurodes tehtavaid makseid.

(4)  Piiriüleseid makseid reguleerivas määruses (EÜ) nr 2560/2001 ja seda asendavas määruses (EÜ) nr 924/2009 kõigile liikmesriikidele ette nähtud võimalus.

(5)  Vt COM(2017) 139 final; http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0139. Vt eelkõige pakutud meetmed 1 ja 2.

(6)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega. Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1524213305690&uri=CELEX:52018PC0163.

(7)  Samas määruse ettepanekus.

(8)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 51, punkt 1.1.

(9)  Vt punktis 2.4 nimetatud võimalus.

(10)  Osa neist on kokku võetud märgukirjas „Frequently asked questions: Cross border payments“, mis avaldati koos kõnealuseid ettepanekuid käsitleva pressiteatega. Vt http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-18-2424_en.htm.

(11)  Kes toetasid seni praegust olukorda.

(12)  Kes pooldasid pigem veelgi enamate tehingute reguleerimist.

(13)  Seoses kiiresti muutuva keskkonna ja küsimuse tehnilise olemusega on ette nähtud maksimaalselt 36 kuu pikkune tähtaeg alates määruse jõustumisest.

(14)  Ettepaneku seletuskirjas on eurodes tehtavate piiriüleste tehingutega kaasneva summana nimetatud 900 miljonit eurot aastas.

(15)  Vt arvamus INT/822, ELT C 434, 15.12.2017, lk 51, punkt 3.6.

(16)  ELT C 251, 31.7.2015, lk 7, punkt 1.1, ja ELT C 451, 16.12.2014, lk 45, punkt 1.11.

(17)  Näiteks finantstehnoloogia ja plokiahela, aga ka jätkusuutliku majanduse rahastamisega seotud küsimustes. Komisjoni „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“, vt (https://ec.europa.eu/info/publications/180308-action-plan-sustainable-growth_en) COM(2018) 97 final.

(18)  Muu hulgas ELi lähenemisviis viivislaenudele (https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/banking-and-finance/financial-supervision-and-risk-management/managing-risks-banks-and-financial-institutions/non-performing-loans-npls_en).


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/32


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 168/2013 seoses Euro 5 taseme kohaldamisega kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite tüübikinnituse suhtes“

[COM(2018) 137 final – 2018/0065 (COD)]

(2018/C 367/06)

Raportöör:

Gerardo LARGHI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 16.4.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 4.4.2018

 

 

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

125/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt määruse ettepaneku COM(2018) 137 final üle, millega lisatakse määrusesse (EL) nr 168/2013 konkreetsed muudatused. Eesmärk on leida tasakaal väiksema keskkonnamõjuga tehnoloogia arendamise vajaduse (Euro 5 taseme kohaldamine tüübikinnituse suhtes) ja ettevõtjate tegeliku võime vahel muudatusi ettenähtud ajal rakendada (tehnoloogiline teostatavus). Erandite abil tuleks seega ära hoida negatiivsed tagajärjed turul ja tööhõives, tagades samas, et kiiresti saavutatakse võimalikult madal heitkoguste tase.

1.2.

Komitee rõhutab, et Euroopa Komisjoni kavandatud muudatused on kooskõlas soovitustega, mis komitee on esitanud varasemates teemakohastes arvamustes (1). Nende hulgast võib nimetada järgmiseid: soovitus kohaldada määrust järk-järgult ja paindlikult sõltuvalt tegelikust tehnoloogilisest teostatavusest, tagada ettevõtjatele ja tarbijatele mõistlikud kulud, jätta L1- ja L2-kategooria sõidukid kõrvale nõudest paigaldada sõidukisse pardadiagnostikasüsteem (OBD-süsteem) (2). Komitee märgib ka seda, et ettepanek sai liikmesriikidelt ja kõigilt kaasatud sidusrühmadelt suure toetuse.

1.3.

Komitee leiab, et õigusaktil on positiivsed tagajärjed ettevõtjate ja seega ka tarbijate kuludele. Selles kontekstis tuleb esile tõsta L- kategooria sõidukite sotsiaalset rolli maapiirkondades, kus need on sageli alternatiiv ühistranspordi puudumisel, ning linnades, kus need aitavad vähendada liiklusummikuid.

1.4.

Komitee toetab ettepanekut pikendada komisjoni volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte veel viieks aastaks. Komitee arvates on see tingimus otsustav, et kehtivaid õigusakte õigel ajal kohandataks vastavalt selle sektori tehnoloogia ja turu arengule.

1.5.

Komitee leiab, et komisjoni uuringus (3) ei võeta arvesse energiatarbe testi (VII katsetüüp) kulu, tehnoloogilist teostatavust ega korratavust L1e-A- ja L1e-B-kategooriasse kuuluvate mootoriga jalgrataste puhul. Uuringus keskendutakse tegelikult vaid sisepõlemismootoriga sõidukite analüüsile. Seetõttu soovitab komitee komisjonil esimesel võimalusel teostada täiendav uuring L1e-A- ja L1e-B-kategooria sõidukite energiatarbe kohta, et tagada sektori ettevõtjatele kindel õigusraamistik.

1.6.

Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga lükata edasi Euro 5 heitkoguste piirväärtuste kohaldamine neljarattaliste kergsõidukite (miniauto – L6e-B), kolmerattaliste mopeedide (L2eU), Trial-mootorrataste (L3e-AxT) ja Enduro-mootorrataste (L3e-AxE) puhul. Kuna tegemist on nišitoodetega, (4) mida toodavad väike- ja mikroettevõtted, soovitab komitee komisjonil siiski pikendada seda erandit 2024. aastani, nagu algselt oli mõjuhinnangus kaalutud. See peaks aitama sektori ettevõtjatel muuta üleminek sujuvamaks ja soodustama tööhõive taseme säilimist.

2.   Sissejuhatus

2.1.

L-kategooria sõidukite sektor hõlmab kahe-, kolme- ja neljarattaliste kergsõidukite tüüpide laia skaalat. Sinna kuulub seitse sõidukikategooriat: mootoriga jalgrattad ja kaherattalised (L1e) ja kolmerattalised mopeedid (L2e), kaherattalised (L3e) ja kolmerattalised mootorrattad (L4e – külghaagisega), kolmerattalised mootorsõidukid (L5e) ning kerged (L6e) ja rasked neljarattalised sõidukid (L7e). Iga kategooria on omakorda jaotatud allkategooriatesse, mida on kokku 25.

2.2.

Mudelite, jõuseadmesüsteemide ja kasutuse erinevused teevad L-kategooriast sõidukite sektori ühe kõige varieeruvama ja mitmekülgsema kategooria. Hinnanguliselt on ELis kasutusel üle 35 miljoni L-kategooria sõiduki.

2.3.

1. jaanuarist 2016 L-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavad tüübikinnitusnõuded (5) on sätestatud määruses (EL) nr 168/2013 ja selle neljas delegeeritud ja rakendusmääruses (6).

2.4.

Võttes arvesse kriitikat, mis esitati L-kategooria sõidukite suhtes kohaldatavaid Euro 5 keskkonnanõudeid käsitlevas mõju-uuringus, teeb komisjon ettepaneku muuta või täiendada määruse (EL) nr 168/2013 teatud artikleid, et määruse põhimõtteid selgitada ja rakendamist lihtsustada.

2.5.

Ettepanek, mida toetavad ka asjaomase sektori ettevõtjad, (7) koostati pärast ametlikku konsultatsiooni kõigi huvitatud sidusrühmadega (tootmisettevõtjad, tüübikinnitusasutused, tööturu osapooled).

3.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

3.1.   Pardadiagnostikasüsteem

3.1.1.

Pardadiagnostikasüsteemi (8) eesmärk on kontrollida sõiduki üldist toimimist ning eelkõige anda teada riketest ja talitlushäiretest, millel on tagajärjed eelkõige kahjulike heitmete näol. Pardadiagnostikasüsteem on juba olemas Euro 4 raames ja nüüd arendatakse seda edasi Euro 5 jaoks. Euro 5 nõuete kohaselt toimib pardadiagnostikasüsteem sõiduki andurite ja aktuaatorite kaudu, et jälgida mitte ainult mootori tööd, vaid ka heitgaaside töötlemist ja katalüsaatorit.

3.1.2.

Komisjon teeb ettepaneku, et seoses nõudega paigaldada sõidukitesse II põlvkonna pardadiagnostikasüsteem lükataks teatud aspektide – eelkõige katalüsaatori seire – kohaldamine edasi 2025. aastaks. See kehtiks ainult teatud liiki sõidukitele, mille vastavad seadmed ei ole tehnilistel põhjustel saadaval 2020. aastal. Selle sätte muutmine peaks tagama kõigile ettevõtjatele piisava aja õigusakti kohaldamiseks.

3.1.3.

Lisaks täpsustab komisjon, et II põlvkonna pardadiagnostikasüsteemi nõudest tehakse erand mopeedidele (L1- ja L2-kategooria), samuti neljarattalistele kergsõidukitele (L6e-kategooria) ning Enduro-mootorratastele (L3e-AxE) ja Trial-mootorratastele (L3e-AxT).

3.2.   Heitkoguste kontrolli meetod (vastupidavuse matemaatiline arvutamine)

3.2.1.

Euro 5 taseme keskkonnamõju uuringus tuuakse esile, et meetod, mille kohaselt katsetatakse sõidukeid pärast 100 km läbimist, ei peegelda heitkoguste kontrolli süsteemi seisundi tegelikku halvenemist sõiduki kasutusaja jooksul (9).

3.2.2.

Komisjon teeb ettepaneku see meetod 2025. aastaks järk-järgult kaotada. Samal ajal teeb ta ettepaneku pikendada sõiduki läbisõitu enne katse tegemist, et tagada andmete suurem usaldusväärsus. Seetõttu nähakse ettepanekus ette, et ajavahemikul 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2024 registreeritud sõidukid peavad tegema keskkonnakatse pärast 2 500 km läbimist sõidukite puhul, mille maksimumkiirus on vähem kui 130 km/h, ja pärast 3 500 km läbimist sõidukite puhul, mille maksimumkiirus on 130 km/h või rohkem.

3.3.   Euro 5 piirväärtuste kohaldamine

3.3.1.

Euro 5 mõju-uuringus kinnitatakse, et uute keskkonnaalaste piirväärtuste täitmiseks vajalik tehnoloogia on juba saadaval, välja arvatud mõne L-kategooria sõidukitüübi puhul (L6e-B, L2e-U, L3e-AxT ja L3e-AxE).

3.3.2.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku lükata nende allkategooriate puhul piirväärtuste kohaldamise algus 2020. aastalt edasi 2022. aastale. See meede võimaldab tootjatel, eelkõige VKEdel, pidada kinni ettenähtud ajast, mille jooksul tuleb üle minna nullheitega jõuseadmetele. Lisaks oleks sellel tänu kulutõhususele positiivne mõju tarbijatele.

3.3.3.

Samuti leiab komisjon, et täpsemalt tuleks selgitada Euro 5 mürataseme piirväärtusi. Seetõttu teeb ta ettepaneku pikendada praeguste Euro 4 piirväärtuste kehtivusaega seni, kuni on võimalik kehtestada uued Euro 5 piirväärtused.

3.4.   Delegeeritud õigusaktid

3.4.1.

Määrusega (EL) nr 168/2013 anti komisjonile viieks aastaks volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte ja see periood lõppes 21. märtsil 2018. Arvestades tehnoloogilisest arengust tulenevat vajadust õigusakte pidevalt ajakohastada, soovib komisjon pikendada volitusi võtta vastu delegeeritud õigusakte veel viieks aastaks koos automaatse pikendamise võimalusega.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 84, 17.3.2011, lk 30.

(2)  ELT C 84, 17.3.2011, lk 30, punktid 4.1, 4.3, 5.3.

(3)  Aruanne, mis käsitleb uuringut „Effect study of the environmental step Euro 5 for L-category vehicles“, EU-Books, ET-04–17-619-EN-N.

(4)  Nimetatud sõidukite allkategooriad moodustavad vähem kui 1 % L-kategooria sõidukite kogutoodangust.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

Komisjoni 16. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 134/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 seoses keskkonnamõju ja mootori võimsust käsitlevate nõuetega ning muudetakse selle V lisa (ELT L 53, 21.2.2014, lk 1).

Komisjoni 21. novembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 44/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattaliste ning väikeste neljarattaliste sõidukite konstruktsiooni- ja üldise tüübikinnituse nõuete osas (ELT L 25, 28.1.2014, lk 1).

Komisjoni 24. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 3/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas (ELT L 7, 10.1.2014, lk 1).

(6)  Vt joonealune märkus nr 3.

(7)  https://www.acem.eu/newsroom/press-releases/329-stefan-pierer-acem-president-we-urgently-need-clarity-from-the-ec-regarding-the-implementation-of-euro-5.

(8)  Pardatehnoloogia. Määruse (EL) nr 168/2013 artikkel 21 ja IV lisa punktid 1.8.1, 1.8.2 ja 1.8.3.

(9)  Artikli 23 lõike 3 punkt c.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/35


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete turustamise ja kasutamise kohta“

[COM(2018) 209 final – 2018/0103 (COD)]

(2018/C 367/07)

Raportöör:

David SEARS

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 28.5.2018

nõukogu, 31.5.2018

Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikkel 114

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

7.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

128/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kavandatud määrust. See lähtub kehtivast määrusest, mille kohta komitee koostas arvamuse (1) 2011. aasta jaanuaris, ning asendab selle. Uues määruses püütakse õppida kogemustest, mis on riiklikul ja ELi tasandil omandatud alates määruse jõustumisest 2013. aastal ja (kavandatud) täielikust rakendamisest 2014. aasta septembris.

1.2.

Komitee märgib, et uue määruse ettevalmistamise aega piirasid menetluslikud tegurid, sh lühike ajavahemik, mis on praegu jäänud komisjoni ja Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja lõpuni. See on kahetsusväärne, arvestades kehtiva määruse suhteliselt lühikest eluiga ja aeglast rakendamist ning vajadust liikmesriikide ja tarneahela kõigi osaliste tõsise toetuse ja osalemise järele määruse asendamisel. Aeglase rakendamise põhjusi, eelkõige peamiste riikide puhul, kelle elanikkonna vastu on toimunud terroriakte, tuleb täpsemalt uurida.

1.3.

Komitee märgib, et mitmes valdkonnas on tarvis suuremat selgust määruse kohaldamisala ja rakendamise osas. Seda tuleks lähikuudel liikmesriikidega üksikasjalikumalt arutada. Internetimüüki puudutavad sätted tuleb täpsemalt välja töötada, kui neilt loodetakse tegelikku mõju. Raske on mõista, kuidas saaksid need tõhusalt toimida vaid liikmesriigi tasandil.

1.4.

Lõpetuseks seab komitee taas kahtluse alla selliste väga erinevate ainete üheainsa reguleeriva raamistikuga rühmitamise tõhususe. See raskendab õigusaktide väljatöötamist ning veelgi enam nende rakendamist ja neist arusaamiste professionaalse kasutaja või üldsuse jaoks. Seetõttu soovitatakse teistsugust, ainespetsiifilist lähenemisviisi. Siinkohal on kasulikuks eeskujuks narkootikumide lähteaineid käsitlevad ELi õigusaktid (2).

2.   Sissejuhatus

2.1.

Isetehtud lõhkeseadmeid (IED), mis sisaldavad hulka erinevaid isevalmistatud lõhkeaineid (HME), kasutavad terroristid ja muud valitsusvälised osalejad, et teostada kohapeale paigaldatud, sõidukile paigutatud (VB) või inimeste külge kinnitatud (PB) lõhkeainetega rünnakuid sõjalistel või majanduslikel eesmärkidel, järgides oma poliitilisi või usulisi ideaale, et eelkõige hirmutada tsiviilelanikkonda.

2.2.

Vajalikud teadmised selliste seadmete valmistamiseks, ladustamiseks ja tarnimiseks on internetis kergesti kättesaadavad. Tooraineks võivad olla üldkasutatavad tooted (jahu, suhkur, diislikütus, väetised). Võimsamaid lõhkeaineid ja detonaatoreid (TATP, PETN, HMTD) saadakse keemilise sünteesi teel teistest ainetest, mis on jaemüügiturul õiguspärastel eesmärkidel kättesaadavad. Kaubanduslikult kättesaadavad lõhkeained (sh dünamiit, must püssirohi ja TNT) on juba rangelt kontrollitud ja neid kasutatakse vähemalt arenenud riikides harva.

2.3.

Enamik terrorijuhtumeid – sageli on need igapäevased ega ole alati täielikult dokumenteeritud – toimub vähem arenenud riikides. Need moodustavad umbes 99 % kõigist terrorismiga seotud surmajuhtumitest. Kuid ka rikkamad riigid, kes on stabiilsemad ja paremini kaitstud, võivad sihtmärgiks sattuda ning kui rünnakud õnnestuvad, võib nende mõju olla laastav, nagu võivad nüüd tunnistada mitme ELi (ja USA) suurlinna kodanikud.

2.4.

Vaatamata sellele on tegelik igapäevane oht endiselt väike (vähemalt võrreldes muude looduslike või üldtunnustatud ohtudega) ning valitsuste reaktsioonid kipuvad varieeruma vastavalt nende kohalikele kogemustele ja riiklikele tavadele. Oma olemuselt autoritaarseid režiime ei nähta (veel) sihtmärkidena. Rünnakud on sagedamini suunatud pigem liberaalsematele seadusandjatele, kes tegelevad inimõiguste kaitsega. Nagu alati, ei ole lihtsaid vastuseid olemas.

2.5.

Neid küsimusi käsitleti komitee varasemates arvamustes: 2008. aastal arvamuses (3) teatavate ohtlike ainete turustamise ja kasutamise kohta (sh ammooniumnitraat – AN, mida väga suurtes kogustes kasutatakse lämmastikul põhineva väetisena, kuid ka kaubanduslikult kättesaadavate ja isevalmistatud lõheainete tõhusa ning odava komponendina) ning 2011. aastal arvamuses (4) lõhkeainete lähteainete kontrollimist käsitleva esimese määruse kohta, mis nüüd kehtetuks tunnistatakse ja omandatud kogemuste valguses asendatakse. Samuti käsitleti ebaseaduslike narkootikumide lähteaineid ja nende kõrvalesuunamist õiguspärasest kasutamisest ning sellega seonduvad õigusaktid võivad antud juhul olla kasulikuks eeskujuks.

3.   Komisjoni ettepanekud

3.1.

Kavandatav uus määrus lõhkeainete lähteainete kontrollimise kohta (15 lk) koosneb sissejuhatusest (17 lk), kolmest lisast (à 1 lk) ja mõjuhinnangust (188 lk). See põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, milles käsitletakse siseturu toimimist. Sellega kehtestatakse uued kohustused liikmesriikidele ja kõigile, kes on seotud I lisas (piirangutega lõhkeainete lähteained) ja II lisas (lõhkeainete lähteained, millest tuleb teatada) loetletud ainetega kauplemisega, ning III lisas kehtestatakse nõutav loa vorm professionaalsetele kasutajatele. Kõnealune määrus peaks jõustuma 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning seda hakatakse kohaldama üks aasta pärast kõnealust kuupäeva.

3.2.

Seega jääb üldine lähenemisviis samaks. Mis puudutab üldsusele müüki, on teatud ained (üheksa) koondatud piirangutega lõhkeainete lähteainete alla seoses nende kontsentratsiooniga (ja seetõttu seoses nende väärtuse ja kasutatavusega isevalmistatud lõhkeainete tootmiseks). Lisaks on määratletud hulk aineid (samuti üheksa), mida võib vabalt müüa, kuid „kahtlastest“ tehingutest tuleb teatada riiklikult kindlaks määratud kontaktasutustele.

3.3.

Nendes nimekirjades toodi ammooniumnitraat (AN) teisest nimekirjast esimesse (koos vastava muudatusega REACH-määruse XVII lisas kemikaalide registreerimise kohta) ning teise nimekirja kanti kolm uut ainet või ainete rühma, mis lisati 2016. aasta novembris komisjoni delegeeritud õigusaktidega (alumiiniumipulbrid, magneesiumipulbrid ja magneesiumnitraatheksahüdraat). Ülejäänud 14 juba loetletud ainet jäävad samaks. Mõjuhinnangus tuuakse välja nende muudatuste põhjendused (kuigi neid kolme lisandust üksikasjalikult ei käsitletud ega esitatud ei mõjuhinnangus ega ka delegeeritud aktide osana teavet sellest mõjutatud tarneahelate, võimaliku turule avalduva mõju või siis koguste kohta, mida professionaalsed kasutajad või üldsuse hulka kuuluvad isikud tõenäoliselt ostavad).

3.4.

Määruses esitatakse ka vajalik selgitus eri tarneahelate erinevate rollide kohta, eelkõige määratledes selgelt mõisted „majandustegevuses osaleja“, „professionaalne kasutaja“, „põllumajandustootja“ ja „üldsuse hulka kuuluv isik“.

3.5.

Kuna kehtiv määrus kuulub komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi alla, on uue ettepaneku eesmärk vähendada kulusid ja suurendada tõhusust (ja loodetavasti tulemuslikkust), vähendades liikmesriikide valikuvõimalusi. Üldsuse hulka kuuluvatel isikutel (mitteprofessionaalsed kasutajad) peab olema luba piirangutega lähteainete kasutamiseks teatud kontsentratsioonis, mis ületab I lisas esitatud piirmäärad. Praegune leebem protsess enda registreerimiseks ei ole enam piisav. Kehtivaid lube saab uuendada vaid juhul, kui neid peetakse uue määruse nõuetele vastavaks.

3.6.

Kõiki füüsilistes ja internetipõhistes tarneahelates osalejaid on tarvis uutest meetmetest teavitada ja nendega kursis hoida – kuigi selle tegemise praegused mehhanismid jäävad segaseks. Näiteks ohutuskaartide eesmärk on tagada töötajate ja tarbijate ohutus asjaomaste ainete käitlemisel, mitte takistada nende ebaseaduslikku kasutamist. I lisas esitatud väga olulisi piirmäärasid on mõne loetletud aine puhul keeruline tõlgendada ning need võivad vajada läbi vaatamist, eelkõige kuna igaüks neist viitab erinevale tarneahelale ja majandustegevuses osalejate rühmale. Kui selles valdkonnas on liikmesriikide tasandil parimaid tavasid, tuleks neid võimalikult laialt levitada.

3.7.

Liikmesriigid võivad pakkuda välja rangemad kontrollid (sh madalama kontsentratsiooni tasemed või täielikud keelud) ning komisjon võib lisasid täiendada uute ainetega, kui see peaks terrorismi kontrollimisel vajalikuks osutuma.

3.8.

Liikmesriigid peavad komisjonile esitama iga-aastased kokkuvõtted, mis sisaldavad kahtlaste tehingute arvu, loataotlusi ja keeldumiste põhjusi, teadlikkuse tõstmise meetmeid ning üksikasju veebis ja väljaspool seda toimunud tegevuste kontrollimise kohta.

3.9.

Lõpetuseks vaatab komisjon mitte varem kui kuus aastat pärast kohaldamise alguskuupäeva määruse tõhususe läbi ja koostab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

4.   Üldised ja konkreetsed märkused

4.1.

Komitee tervitab uut määruse ettepanekut ja toetab kindlalt selle eesmärke. Kontrollitavate ainete puhul on üldjoontes tegemist ainetega, mis on ka muu arenenud maailma loeteludes esikohal. Uued määratlused peaksid tooma selgust määruse järgijatele. Valitsustele tekivad küll mõningased lisakulutused, kuid need tunduvad olevat proportsionaalsed terroristliku tegevuse vähenemisest tuleneva kasuga. Kõigi liikmesriikide ühtne õigusraamistik peaks tooma kasu tarnijatele ja teistele majandustegevuses osalejatele. Tundub, et valitseb mõistlik tasakaal kahe järgneva komponendi vahel: vähendada riske üldsusele (ja teistele, sh kõrgetasemelised isikud, politseitöötajad ja sõjaväelased) ja võimaldada kaupade vaba liikumist õiguspärastel eesmärkidel.

4.2.

Komitee nõustub ka sellega, et tarvis on liikmesriikide kiireid ja kooskõlastatud meetmeid, ning jagab komisjoni muret, et reaktsioon kehtivale määrusele on aeglane ja ebaühtlane.

4.3.

See omakorda tekitab muret seoses määruse asendamise ettevalmistamisel järgitavate menetlustega, eelkõige mis puudutab täiendavate dokumentide sisu ja kvaliteeti. Komisjoni koostatud mõjuhinnang, mis põhineb konsultantide Ernst & Young tööl, toetub suurel määral avalikult kättesaadavale ELi tasandi statistikale, mis ei pruugi olla küllaldane ega täielik. Formaat – lähtuvalt sisesuunistest – ei ole kergesti loetav ega arusaadav. Avatud avalikule konsulteerimisele laekus vaid 83 erineva tähtsusega vastust. Mõlemad valmistati ette lühikese ajavahemiku jooksul (sh 2017–2018. aasta jõulud ja aastavahetus) ning aega lünklike andmete täiendamiseks oli vähe või ei olnudki. Toodete kättesaadavust veebis kontrolliti otsinguga Amazonis, kuid puuduvad viited varjatud allikatele pimedas veebis.

4.4.

Komitee mõistab, et määruse kohaldamisalaga seonduva põhiküsimuse, st milliseid tooteid tuleks kontrollida, vaatas komisjon läbi varases etapis, kuid seda ei ole mõjuhinnangus välja toodud. Nagu juba märgitud, tundub, et puudub turuanalüüs kolme aine kohta, mis lisati 2016. aastal delegeeritud õigusaktidega. Ebaselgeks jääb küsimus, miks jäi kehtivast loetelust viimasel minutil ilma selgitusi andmata välja soolhappe kontrollimine, mis oli hõlmatud kehtiva määruse jaoks koostatud mõjuhinnangusse. Teisi keskmise tähtsusega lähteaineid, sh kaaliumpermanganaat, naatriumnitrit, uurea ja tsingipulber, mis on kantud võimalike kahesuguse kasutusega kaupade loeteludesse, peaks vähemalt arutama. Edusammud ülemaailmselt – vähemalt arenenud maailmas – tunnustatud loetelu suunas oleks kasulik eesmärk.

4.5.

Komitee nõustub varajases etapis kõrvale jäetud võimalike kontrollimeetmete loeteluga. Siiski väljendatakse mõningast muret kavandatud kontrollide kitsa ulatuse pärast, eriti arvestades asjaomaste toodete väga erinevat olemust. Pakendi suurus, vöötkoodid ning nõue maksta jälgitava kaardi või pangaülekandega isiklikult või ettevõtte pangakontolt võivad samuti etendada oma osa müügi piiramisel või jälgimisel. Liikmesriikide praegused tavad võivad erineda, kuid see ei näi olevat terrorismivastases sõjas veenev argument.

4.6.

Erinevused kehtiva määruse kohaldamisel mõjutavad siiski mõnede liikmesriikide ja asjaomaste isikute kulusid seaduslikul turustamisel ja piiratud toodete kasutamisel. Arvestades, et tarvis oli mitmeid rikkumismenetlusi, et tagada praeguse korra alusel meetmete võtmine, võib tekkida mõningane vastuseis ainuüksi loapõhisele lähenemisviisile, olenemata selle pikaajalistest eelistest. Mainitakse küll veebimüügi kontrolle, kuid need jäetakse ilma edasise analüüsita riikide vastutusalasse.

4.7.

Ettepanek sisaldab mahukat analüüsi selle kokkusobivusest ELi muude õigusaktidega ja seaduslikkusest nende alusel, sh isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis hakkab just praegu täies mahus jõustuma. Arutatakse ka ainete ja segude piiriülese liikumise kindlaksmääramiseks kasutatavate CN-koodide praeguse süsteemi piiranguid – nagu kaheksa aastat tagasi, kui koostati eelmine arvamus. Võttes arvesse seda, et praegu on loetelus vaid 18 ainet – ja tõenäoliselt ei lisata rohkem kui 12 ainet – peaks olema võimalik töötada välja asjakohased tollikoodid, mis on mõeldud konkreetselt kõnealuse määruse alusel kasutamiseks, ning tagada, et teised ELi õigusaktid, mis on töötatud välja muuks otstarbeks, ei oleks vastuolus põhieesmärgiga kindlustada ELi kodanike turvalisus ja julgeolek.

4.8.

Komitee märgib samuti, et loetletud tooted erinevad suuresti oma tootmismahu, tarneahelate ja õiguspäraste lõppkasutajate – nii professionaalsete kasutajate kui üldsuse – osas. Nende ainus ühine tunnusjoon on see, et need võivad terroristide jaoks olulised olla. Seetõttu on seadusandluse eesmärk katkestada need soovimatud tarneahelad, kasutades kõiki olemasolevaid meetmeid.

4.9.

Kõnealused meetmed ei ole iga toote puhul samasugused; ei ole tõenäoline, et üksainus kontrollisüsteem, kuhu on surutud kokku kõik meetmed, oleks piisavalt tõhus. Eelistatud lähenemisviis oleks laiaulatuslike eesmärkidega lihtne raamdirektiiv koos konkreetsete konsultatsioonide, analüüside, mõjuhinnangute ja määrustega iga loetletud aine jaoks. See säästaks aega ja elusid – ning vastaks kindlasti paremini õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi nõuetele.

4.10.

Samuti võimaldaks see tihedamat pikaajalist koostööd ja teabevahetust tootjate ja teiste asjaomaste isikutega, kes toetavad meetmeid oma toodete kuritarvitamise vähendamiseks. Ebaseaduslikuks kasutamiseks kõrvale suunatud aine maht on tühine võrreldes hea maine võimaliku rikkumise või suuremate piirangute riskiga. Ülemaailmsed jõupingutused, et kontrollida äädikhappe anhüdriidi (millest valmistatakse ebaseaduslikke narkootikume, sh heroiini) väga väikeseid koguseid, on kasulik näide sellest, mida on selles valdkonnas võimalik saavutada. Komitee avaldas arvamuse selle ettepaneku kohta seoses narkootikumide lähteainetega 2013. aasta jaanuaris (5). Paljud toonased ideed puudutavad ka lõhkeainete lähteaineid, mille suhtes kehtivad kõnealuse ettepaneku alusel piirangud või teatamiskohustus.

4.11.

Lõpetuseks väljendab komitee heameelt selle üle, et teda kaasatakse jätkuvalt kõnealuse määruse arendamisse ja kohaldamisse, kuid arvestades ennekõike väga tihedat ajakava ettepaneku väljatöötamisel, on seisukohal, et komisjonipoolne hilisem läbivaatamine peaks toimuma hiljemalt ja mitte varem kui kuus aastat pärast selle kohaldamise alguskuupäeva.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 84, 17.3.2011, lk 25.

(2)  ELT C 76, 14.3.2013, lk 54.

(3)  ELT C 204, 9.8.2008, lk 13.

(4)  ELT C 84, 17.3.2011, lk 25.

(5)  ELT C 76, 14.3.2013, lk 54.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/39


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik“

[COM(2018) 259 final – 2018/0123 (COD)]

(2018/C 367/08)

Raportöör:

Antonello PEZZINI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 28.5.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 29.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

147/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on olnud alati seisukohal, et tõhus tolliliit on Euroopa integratsiooniprotsessi vältimatu eeltingimus, et tagada kaupade tõhus, ohutu ja läbipaistev liikumine koos tarbijate ja keskkonna kõige parema kaitse, kvaliteetsemate töökohtade ning tõhusa pettuse- ja võltsimisvastase võitlusega.

1.2.

Komitee rõhutab vajadust tagada selge, läbipaistev ja üheselt mõistetav õigusraamistik kõigi töötajate ning avaliku ja erasektori osalejate jaoks, kes tegutsevad liidu tolliterritooriumil, kasutades konkreetseid mõisteid, menetlusi ja tähtaegu, mida kohaldatakse kõigi liidu tolliterritooriumile sisenevate või sealt väljuvate kaupade suhtes, võimaldades tolliliidul toimida tõhusalt ja kooskõlas ühise kaubanduspoliitika rakendamisega.

1.3.

Seepärast toetab komitee kavandatud õigusraamistikku, st:

muudatusi liidu tolliseadustiku tehnilistes standardites ja eeskirjades;

tehniliste vigade parandamist ja väljajätmiste kõrvaldamist, viies seadustiku kooskõlla Kanada ja Euroopa Liidu vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepinguga (CETA);

Campione d’Italia haldusüksuse ja Lugano järve territoriaalvete (Itaalia eksklaavid) lisamist liidu tolliterritooriumile, nagu asjaomane liikmesriik on taotlenud.

1.4.

Komitee arvates on liidule ja riikidele, kellega ta on sõlminud vabakaubanduslepingud, oluline toetada seda ühist kohustust edendada vaba ja õiglast kaubandust dünaamilises ja tulevikku suunatud ühiskonnas, eesmärgiga stimuleerida majandustegevust ning edendada ühiseid väärtusi ja ideid, mis on leidnud konkreetse väljenduse 1986. aasta ühtses Euroopa aktis, 1992. aastal loodud ja 2013. aastal täiendatud liidu tolliseadustikus ning mis on lisatud ettepanekuna pikaajalisse eelarvesse aastateks 2021–2027 tõhusama tolli- ja maksustamisalase koostöö toetamiseks.

1.5.

Seoses nn territoriaalenklaavide lisamisega soovitab komitee pöörata samal ajal erilist tähelepanu direktiivis 2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) ja direktiivis 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) vajalike muudatuste tegemisele.

1.6.

Komitee palub, et komisjon esitaks 2021. aastal liidu tolliseadustiku õigusraamistiku ettenähtud vahehindamise aruande, et hinnata selle vastavust kõnealusele määrusele ja ühiste digisüsteemide tõhusust, mis tuleks selleks kuupäevaks käivitada.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 kohaselt kuulub tolliliit Euroopa Liidu ainupädevusse ning tolliseadustik on võimaldanud järgmisi tegevusi:

varasemate erinevate standardite ühtlustamine;

võrdse kohtlemise rakendamine;

sanktsioonide õiguspärane kehtestamine.

2.2.

2016. aasta 1. mail jõustusid uued tollieeskirjad, mille eesmärk on lihtsustada Euroopas tegutsevate äriühingute elu ja saavutada parem tarbijakaitse. Liidu uue tolliseadustikuga, mis jõustus 1992. aastal, on ELi tollialaseid õigusakte oluliselt uuendatud.

2.3.

1986. aasta ühtse Euroopa aktiga, mis jõustus 1987. aasta juulis, algas etapiline protsess, mille raames kolme etapina (1990. aastal käsitleti kapitali, 1993. aastal kaupu ja 1999. aastal ühisraha) viidi ellu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 28 sätestatu, nimelt: „impordi- ja ekspordimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine“.

2.4.

Pärast 1992. aasta seadustikku ja 2008. aasta määrust jõuti tolliliidu praeguse, 2013. aasta versioonini – mida täiendati erinevate delegeeritud ja rakendusmäärustega ning mis tähistab verstaposti Euroopa tolliliidu arengus: liidu tolliliit on raamistik, mis võimaldab igal aastal ELi tuua ja sealt välja viia kaupu, mille maksumus on kokku üle 3 000 miljardi euro.

2.5.

Pärast määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) uute oluliste sätete jõustumist on konsultatsiooniprotsess liikmesriikide ja äriühingutega võimaldanud tuvastada vigu ja tehnilisi kõrvalekaldeid, mis tuleb parandada, et tagada õiguse selgus ja järjepidevus.

2.6.

ELi tolliterritoorium ei kattu täpselt selle summaarse territooriumiga, mis on osa ELi geofüüsilisest territooriumist. Mõned eri riikide territooriumil asuvad piirkonnad ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi hulka, samal ajal kui teisi territooriume, mis ei ole liidu geofüüsilise territooriumi osa, käsitatakse igas suhtes tolliliidu territooriumina.

2.7.

Samas kui ELi tolliterritooriumi alla kuuluvad Austria alad Jungholz ja Mittelberg, Monaco vürstiriik, San Marino, Prantsuse ülemeredepartemangud (DOM – Martinique, Guadeloupe, Prantsuse Guajaana ja Réunion), Mani saar ja Kanaari saared, ei kuulu sinna mõned alad, mis moodustavad osa ELi geofüüsilisest territooriumist, nt Fääri saared, Helgolandi saar ning Büsingeni piirkond, Ceuta ja Melilla, Prantsuse ülemereterritooriumid (TOM – Prantsuse Polüneesia, Wallis ja Futuna, Uus-Kaledoonia, Antarktika saared ja Prantsuse Lõunasaared ning territoriaalühendused – Mayotte, St. Pierre ja Miquelon), Livigno. Tolliliitu ei kuulu ka Campione d’Italia haldusüksus ja Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahel, mis on need alad, mida Itaalia on palunud tolliterritooriumile lisada.

2.8.

ELi ja Kanada vahelise laiaulatusliku majandus-ja kaubanduslepingu (CETA) läbirääkimised lõppesid 2014. aasta septembris nõukogu 28. oktoobri 2016. aasta otsusega (EÜ) 2017/37. Lepinguga, mis jõustus 21. septembril 2017, kaotati 99 % tollimaksudest ja paljudest muudest tõketest, mis olid siiani ettevõtjaid koormanud.

2.9.

CETA-leping – mille kohta komitee on mitmel korral oma seisukohti väljendanud (1) – sisaldab mitmeid suurt huvi pakkuvaid tollialaseid tahke, võttes arvesse, et sellega, nagu on ette nähtud lepingu artiklis 1.4, luuakse Kanada ja Euroopa Liidu vahel vabakaubandusvöönd üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT, 1994) artikli XXIV (2) ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) artikli V alusel (3). Leping ei mõjuta mingil juhul õigusi ja kohustusi, mis lepinguosalistel WTO lepingu alusel juba on, ega muid kokkuleppeid, millega nad on seotud (4).

2.10.

Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab vabakaubandusvöönd järgmisi piirkondi (5):

Kanadas: maismaaosa, õhuruum, siseveekogud ja territoriaalveed ning tema majandusvöönd, nagu on määratletud Kanada riiklikes õigusaktides kooskõlas 10. detsembril 1982. aastal Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsiooni V osaga (UNCLOS-konventsioon); (6) Kanada mandrilava, nagu on määratletud Kanada riiklikes õigusaktides kooskõlas UNCLOS-konventsiooni VI osaga;

Euroopa Liidus: territooriumid, kus kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut neis sätestatud tingimustel, ning kaupade tariifset kohtlemist käsitlevate säte osas samuti nende lepingutega hõlmamata Euroopa Liidu tolliterritooriumi alad.

2.10.1.

EL ja Kanada on sõlminud koos CETA-lepinguga tõlgendava ühisdokumendi, (7) mis omab juriidilist jõudu ning mis selgelt ja ühemõtteliselt kirjeldab Euroopa Liidu ja Kanada vahelise lepingu sisu CETAt käsitlevate artiklite seerias, nagu näiteks need, mis puudutavad investeeringute kaitsega seotud uut kohtusüsteemi, õigust võtta vastu õigusakte, avalikke teenuseid ning keskkonnakaitset ja töökaitset.

2.10.2.

Liikmesriikide ja äriühingutega peetavate korrapäraste konsultatsioonide käigus tuvastati mõningad vead ja tehnilised ebatäpsused, mis tuleb õigus- ja järjekindluse tagamiseks parandada. Sellesse konteksti paigutuvad ka Euroopa Komisjoni ettepanekud, sealhulgas liidu tolliseadustiku kooskõlastamine rahvusvahelise lepinguga, mis ei ole jõustunud seadustiku vastuvõtmise hetkel, ning Itaalia taotlus lisada osa oma aladest tolliliidu territooriumile.

3.   Euroopa Komisjoni ettepanekud

3.1.

Komisjon teeb ettepaneku muuta Euroopa Liidu tolliseadustikku järgmiselt:

parandada tehnilised vead ja kõrvaldada väljajätmised, sealhulgas viia liidu tolliseadustik kooskõlla rahvusvaheliste lepingute sätetega, mis ei olnud tolliseadustiku vastuvõtmise ajal veel jõustunud, nagu ELi ja Kanada vaheline laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA);

muuta liidu tolliterritooriumi määratlust, eesmärgiga lisada liidu tolliterritooriumile Itaalia Campione d’Italia haldusüksus ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest;

esitada otsuste ja menetlustähtaegadega seotud konkreetsed üksikasjad ja täiendused seoses siduva tariifiinformatsiooni (STI), sisenemise ülddeklaratsioonide, vaheladustamise deklaratsioonide, väljumise ülddeklaratsioonide või reeksportimise teatiste, tollimaksu vabastustega ja välistöötlemise protseduuri puhul.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee toetab täielikult komisjoni kavatsust teha liidu tolliseadustikus tehnilisi muudatusi, et tagada seadustiku vastavus Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime parandamise eesmärkidele, samuti selleks, et kaitsta paremini liidu maksualaseid ja majandushuve, kvaliteetseid töökohti ja tarbijaohutust.

4.2.

Komitee rõhutab kaubandusele ja kestlikule arengule CETA-lepingus omistatud tähtsust ning kohustusi, mis lepinguosalised võtsid tõlgendava ühisdokumendi raames, et neid sätteid tugevdada. Ühtlasi toonitab komitee investeeringute valdkonnas vastuolude lahendamiseks vastu võetud uue mudeli positiivse lähenemisviisi.

4.3.

Komitee kiidab seetõttu heaks kavatsuse viia liidu õigusnormid kooskõlla lepingutega, mis on sõlmitud Kanadaga järgmistes valdkondades:

siduv tariifiinformatsioon;

ajutine ladustamine;

väljastpoolt liitu pärit kaupade puhul sisenemise ülddeklaratsioon ja sisestatavad andmed, juhul kui ei ole esitatud saabumiseelset teavet;

ajutise ladustamise deklaratsiooni kehtetuks muutmine;

mõningatel juhtudel täielik vabastus imporditollimaksudest;

kehtetuks tunnistamise täpsustatud tingimused ajutise ladustamise deklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni või reekspordi teatise puhul.

4.4.

Komitee toetab Itaalia valitsuse taotlust lisada 1. jaanuarist 2019 Itaalia Campione d’Italia haldusüksus ja Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest liidu tolliterritooriumile.

4.5.

Komitee soovitab lisamisprotsessiga samal ajal teha vajalikud muudatused direktiivi 2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) ja direktiivi 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv), mida hakatakse kohaldama samal kuupäeval, 1. jaanuaril 2019.

4.6.

Komitee palub, et Euroopa Komisjon esitaks 2021. aastal komiteele aruande liidu tolliseadustiku uue õigusraamistiku (selle praeguste seadusandlike ettepanekuga muudetud kujul) tõhususe, sidususe ja nõuetekohasuse ettenähtud vahehindamise kohta.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 87; ELT C 332, 8.10.2015, lk 45; ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(2)  Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe.

(3)  Teenustekaubanduse üldleping.

(4)  Vrd CETA-lepingu artikkel 1.5.

(5)  Vrd CETA-lepingu artikkel 1.3.

(6)  ÜRO mereõiguse konventsioon.

(7)  Nõukogu kiitis selle heaks allkirjastamisel 28. oktoobril 2016. Sellega antakse CETA-lepingu siduv tõlgendus rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 31 kohaselt http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13541-2016-INIT/en/pdf.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/43


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega“

[COM(2018) 134 final – 2018/0060 (COD)]

ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta“

[COM(2018) 135 final – 2018/0063 (COD)]

(2018/C 367/09)

Raportöör:

Juan MENDOZA CASTRO

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Liidu Nõukogu 24.4.2018;

Euroopa Parlament 19.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 ja artikli 53 lõige 1

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

145/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

Viivislaenude pakett

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks komisjoni paketi, mis on kesksel kohal ELi püüdes lahendada viivislaenude jätkuv probleem ja tähtis samm pangandusliidu loomise suunas liikumisel.

1.2.

ELi finantseerimisasutused on teinud edusamme nii laenuportfellide kvaliteedi kui ka viivislaenude koguarvu osas, ent ELi tasandil on vaja lisameetmeid, et vältida viivislaenude akumuleerimist tulevikus.

1.3.

Igas ELi võrdluses viivislaenude taseme kohta tuleks arvesse võtta asjaolu, et mõne riigi pangad said kriisi varases etapis (2008–2012) märkimisväärses koguses riigiabi, samas kui teistel see riigiabieeskirjade muudatuste tõttu ei õnnestunud.

1.4.

Komitee juhib tähelepanu finantskriisi sotsiaalsetele tagajärgedele seoses tõrjutuse, sotsiaalse õigluse ja siseturu väljakujundamise takistustega.

1.5.

Probleemsete laenude kõrvaldamine finantseerimisasutuste kontodelt on tähtis selleks, et tulevikus ülemäärase võlgnevuse tagajärgi vältida. Komitee nõuab krediidiasutustelt ka vastutustundlikku laenuandmist.

Kohustuslikud usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismid

1.6.

Komitee nõustub kohustuslike usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide kohaldamise kui ennetava meetmega, et kindlustada piisavate reservide loomine viivislaenude tulevase krediidikahju jaoks.

1.7.

Komitee võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku põhjendused, lisades, et kaitsemehhanisme õigustavad raamatupidamistava erinevad usaldatavusnormatiive puudutavad eesmärgid.

1.8.

Komitee peab siiski tähelepanu juhtima järgmistele asjaoludele.

Kõigile sobiva ühtse lahenduse põhimõte ei võta arvesse endiselt eksisteerivaid erinevusi riiklikus tsiviilõiguses ja tsiviilkohtumenetluste pikkuses.

Uute viivislaenude jaoks reservide loomise ajakava võib sundida pankasid neid kiiresti müüma, selle asemel et oodata, et finantsraskustes äriühing/ettevõtja elujõulisema olukorra taastaks.

1.9.

Komisjon peaks võimaluse korral võtma arvesse vähem keeruka varade struktuuriga väiksemate ja spetsialiseerunud ettevõtete olukorda.

1.10.

Komitee leiab, et rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 9 peaks olema kohustuslik kõigile ELi pankadele.

1.11.

Komitee teeb ettepaneku algatada eraldi mõjuhinnangu koostamine eesmärgiga hinnata, milline on kavandatud määruse võimalik mõju pankadele, kodumajapidamistele laenamisele, VKEdele ja SKP kasvule.

1.12.

Komitee võtab teadmiseks, et Euroopa Keskpank on juba avaldanud oma addendum’i, võtmata arvesse esimese samba eeskirju, mille Euroopa Parlament/nõukogu/komisjon avaldama peavad, ning ootamata Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhiseid.

Järelturgude areng

1.13.

Komitee võtab teadmiseks, et komisjon annab vastuse paljudele viivislaenude killustunud järelturgudest tulenevatele probleemidele ELis ja tõstab esile asjakohast aspekti puudutavad konkreetsed ettepanekud. Samas on komitee arvamusel, et reguleerivad asutused ei tohi viivislaenude müüki soodustada.

1.14.

Komitee ettepanekud seoses krediidi üleandmise tagajärgedega on järgmised.

Tarbijakaitse: üldiselt on komisjoni ettepanekud tervitatavad. Ametiasutused peavad pöörama tähelepanu konkreetsetele meetmetele ja soovitustele, et kaitsta võlgnike õigusi.

Töötajate kaitse: pädevad asutused peavad ELi ja riiklike seaduste kohaselt võtma arvesse selliste ettevõtjate töötajate liikuvust ja kaitset, keda üleandmised mõjutavad.

Tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuväline täitmisele pööramine

1.15.

Komitee tõstab positiivsena esile õiguse õiglasele kohtumenetlusele riigi kohtus, kui see on vajalik ja kui selle menetluse kohaldamine direktiivis kavandatud kujul on piiratud.

1.16.

Paljudes liikmesriikides on täitmisele pööramise menetlus juba tõhus. Viivislaenude probleemi lahendus peitub suuresti kohtumenetluste tugevdamises üle kogu ELi.

2.   Euroopa Komisjoni ettepanekud

2.1.

14. märtsil tutvustas komisjon ettepanekut võtta vastu määrus, (1) millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega, samuti ettepanekut võtta vastu direktiiv (2) krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta.

2.2.

Mõlema ettepanekuga kaasnesid komisjoni talituste töödokumendid ja mõjuhinnangud ning samal päeval avaldas komisjon ka oma teise eduaruande (3) Euroopas viivislaenude vähendamise kohta ning kava, (4) milles antakse tehnilisi juhiseid selle kohta, kuidas moodustada riiklikke varahaldusettevõtjaid.

2.3.

Kõnealused ettepanekud moodustavad tähtsa osa komisjoni püüdlustest tugevdada Euroopa majandus- ja rahaliitu ning on olulised pangandusliidu väljakujundamise kontekstis. Viivislaenude ja viivisnõuete suure mahu vähendamine ning nende võimaliku tulevase akumuleerumise ärahoidmine on oluline osa liidu jõupingutustest, mille eesmärk on vähendada riske pangandussüsteemis ning võimaldada pankadel keskenduda ettevõtjatele ja kodanikele laenude andmisele.

2.4.

Määruse ettepanekus teeb komisjon ettepaneku luua kohustuslik usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanism, nähes ette ühised katte miinimumtasemed viivislaenudeks muutuvatele uutele antud laenudele, et hoida tulevikus ära piisava kahjukatteta viivislaenude kuhjumine pankade bilansis ja muuta nende lahendamine lihtsamaks.

2.5.

Direktiivi ettepanekus püüab komisjon suurendada tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise ühtse menetluse kättesaadavuse kaudu võlgade sissenõudmise menetluse tõhusust. Ettepanekuga toetatakse ka viivislaenude järelturgude arendamist, ühtlustades nõudeid ning luues ühtse turu krediidihalduseks ja pangalaenude üleandmiseks kolmandatele isikutele kogu ELis.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee kiidab heaks komisjoni paketi, mis on kesksel kohal ELi püüdes lahendada viivislaenude jätkuv probleem (5) ja pangandusliidu loomise edu pant.

3.2.

Arvestades, et finantssüsteemi maksevõime ja stabiilsus on ELile ülimalt oluline, on kriisi ja sellele järgnenud majanduslanguse ajal mõnede liikmesriikide pankades akumuleerunud viivislaenude suur maht finantssüsteemile tervikuna halb, kahjustab majandust ja on mõnel juhul maksumaksjale suuri kulusid tekitanud.

3.3.

Viimastel aastatel on ELi finantsasutused teinud edusamme nii laenuportfellide kvaliteedi kui ka viivislaenude kogumahu osas, ent viimase brutotase on endiselt kõrge – 813 miljardit eurot (6). Pankadel ja järelevalveasutustel on vajalikud vahendid, et makseviivitusega või probleemsete laenude arvu vähendada, aga ELi tasandil on vaja lisameetmeid, et vältida nende kuhjumist tulevikus.

3.4.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et mõne riigi pangad said kriisi varases etapis (2008–2012) märkimisväärses koguses riigiabi, samas kui teistel see finantssektori riigiabieeskirjade muudatuste tõttu ei õnnestunud. Sel põhjusel tuleks igas viivislaenude taseme võrdluses neid erinevusi arvesse võtta.

3.5.

Komitee juhib tähelepanu finantskriisi sotsiaalsetele tagajärgedele seoses tõrjutuse, sotsiaalse õigluse ja siseturu väljakujundamise takistustega. Mõnes liikmesriigis peegeldavad viivislaenud peredele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele avaldunud mõju tõsidust, sealhulgas oht oma kodu kaotada või saada sundvõõrandamise objektiks.

3.6.

Probleemsete laenude kõrvaldamine finantseerimisasutuste kontodelt on tähtis selleks, et tulevikus ülemäärase võlgnevuse tagajärgi vältida, ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kava peab sellele eesmärgile kaasa aitama. Komitee nõuab samuti vastutustundlikku laenuandmist, mis nõuab krediidiasutustelt suurema tähelepanu pööramist konkreetse laenuvõtja vajadustele ja olukorrale ning igaühe asjaoludele kõige paremini vastava vahendi leidmist (7).

4.   Konkreetsed märkused

4.1.    Kohustuslikud usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismid

4.1.1.

Komitee nõustub kohustuslike usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide kohaldamise kui ennetava meetmega, et kindlustada piisavate reservide loomine viivislaenude tulevase krediidikahju jaoks.

4.1.2.

Viivislaenude ja viivisnõuete (8) vähendamiseks sisaldab kavandatud kapitalinõuete määruse muudatus järkjärgulist ajakava tagatud laenudele (kuni kaheksa aastat) ja tagatiseta laenudele (kaks aastat).

4.1.3.

Komisjoni ettepaneku põhjendused on järgmised (9).

Töö laenukahjudega ei pruugi alati olla piisav usaldatavusnõuete seisukohalt, millel on teine kohaldamisala, eesmärk ja otstarve.

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 9 (10) peaks eeldatavasti tooma palju suurema vastavuse usaldatavusstandarditega kui rahvusvaheline raamatupidamisstandard IAS 39 (11) ning aitama lahendada hiliste ja ebapiisavate reservide probleemi, kuna põhineb „oodatava kahju“ lähenemisviisil. Siiski jätab uus standard endiselt otsustamisruumi viivislaenude ja alustagatise hindamisel ning seetõttu reservide kindlaksmääramisel.

Usaldatavusnõuete kohane reguleerimine annab panga järelevalveasutusele õiguse mõjutada kohaldatava raamatupidamistava piires panga reservide moodustamise taset (sh viivislaenudega seoses) ning nõuda konkreetsete muudatuste tegemist kõnealuse panga omavahendite arvutamises. Siduvaid meetmeid ja nõudeid saab järelevalveasutus aga kohaldada üksnes iga juhtumi korral eraldi, sõltuvalt asjaomase panga konkreetsetest asjaoludest (millele viidatakse kui teise samba meetmetele).

Individuaalsetele vajadustele kohandatud järelevalvemeetmete võtmine pärast iga juhtumi hindamist pädeva järelevalveasutuse poolt, on konkreetsete pankade konkreetsete viivislaenudega seotud riskidega tegelemiseks asjakohane.

4.1.4.

Komitee lisab, et kaitsemehhanisme õigustavad raamatupidamistava erinevad usaldatavusnormatiive puudutavad eesmärgid.

4.1.5.

Komitee peab siiski tähelepanu juhtima järgmistele asjaoludele.

Kavandatud määrusega, mis järgib kõigile sobiva ühtse lahenduse põhimõtet, ei võeta arvesse endiselt eksisteerivaid erinevusi riiklikus tsiviilõiguses ja tsiviilkohtumenetluste pikkuses.

Uute viivislaenude jaoks reservide loomise ajakava võib sundida pankasid neid kiiresti müüma, selle asemel et oodata, et finantsraskustes äriühing/ettevõtja elujõulisema olukorra taastaks. See võib vähendada võimalust lubada võla restruktureerimist ja anda ettevõtjatele teine võimalus, millel oleks omakorda potentsiaalselt suur negatiivne sotsiaalne mõju ja negatiivne mõju tööhõive määrale.

Ühe analüüsi (12) andmetel mõjutab rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 9 ja viivisnõuete usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide üheaegne kasutuselevõtt tõenäoliselt kõige rohkem vähem keeruka varade struktuuriga väiksemaid ja spetsialiseerunud ettevõtteid. Komisjon peaks kaaluma, kas ettepanekut on vaja selle probleemi lahendamiseks kohandada.

4.1.6.

Kuigi väljapakutud kaitsemehhanismid võivad leevendada reservide moodustamise erinevusi, mis on tingitud erinevate raamatupidamistavade (riikliku üldtunnustatud arvestustava (13) asemel IFRS 9) kasutamisest, peaks komitee arvates olema IFRS 9 kohustuslik kõigile ELi pankadele.

4.1.7.

Komitee soovitab algatada eraldi mõjuhinnangu koostamine eesmärgiga hinnata, milline on kavandatud määruse võimalik mõju pankadele, kodumajapidamistele laenamisele, VKEdele ning SKP kasvule.

4.1.8.

Muud riskid võivad põhjustada viivislaenudega sarnaseid probleeme, eriti riskid, mis on seotud väga keeruliste tuletisinstrumentidega ning teise ja kolmanda taseme uuesti omandatud varaga. Seda arvesse võttes on komitee arvamusel, et need riskid tuleb lisada riskide vähendamise prioriteetide loetellu.

4.1.9.

Komitee võtab teadmiseks, et Euroopa Keskpank on juba avaldanud oma addendum’i, võtmata arvesse esimese samba eeskirju, mille Euroopa Parlament/nõukogu/komisjon avaldama peavad, ning ootamata EBA juhiste (on endiselt arutusel) lõplikku versiooni. See võib olla vastuolus parema õigusloome põhimõtetega. Euroopa Keskpanga addendum viivislaenude kohta tuleks seetõttu kohandada tulevase esimese samba raamistikuga viivislaenude kohta, et edaspidigi tagada Euroopa eeskirjade järjepidevus.

4.2.    Meetmed viivislaenude järelturgude edasiarendamiseks

4.2.1.

ELis on järelurgude tehingud suhteliselt väikesed (14). Põhjused: killustatud reguleerimine; õiguslikud piirangud, mis kehtivad teatud varaliikide valdajate, varahaldusettevõtete kaasatuse ulatuse ja investorite liikide (mõnel juhul saavad üksnes teised pangad viivislaenusid hallata või osta) suhtes; kohalike pankade ja välisinvestorite erinevad seisukohad majandusväljavaadete küsimuses. Komitee nendib, et komisjon pakub neist probleemidest paljudele lahenduse.

4.2.2.

Üks viivislaenude turu põhiprobleeme on viivislaenude kohta käivate kvaliteetsete andmete puudumine, mille tulemuseks on ebaühtlane teave. Komitee kiidab heaks andmemallid, mille eesmärk on pakkuda ühtlasi ja standarditud andmeid probleemsete krediidilepingute kohta.

4.2.3.

Siiski on komitee arvamusel, et reguleerivad asutused ei tohi viivislaenude müüki ergutada, sest langenud väärtusega laenude pangasisene haldamine võib jätta mulje, et nende väärtus on sissenõudmisel suurem kui nende müügil saadud hind.

4.2.4.

Komitee rõhutab ja toetab komisjoni ettepaneku järgmiseid aspekte.

Krediidihaldajad. Kogu ELis kehtivates eeskirjades on sätestatud konkreetsed tingimused ja menetlused tegevusloa andmiseks, sellest keeldumiseks ja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks (artiklid 5–7), mh on taotlejal „piisavalt laitmatu maine, puuduvad kohtulikud karistused ning tema suhtes ei ole algatatud maksejõuetusmenetlust“. Need hõlmavad ka registrit (artikkel 8), lepingulist suhet krediidiandjaga (artikkel 9), tegevuste edasiandmist (artikkel 10) ning piiriülest krediidihaldust (artiklid 11 ja 12).

Krediidiostjad. Võlausaldaja esitab krediidilepingu kohta kogu vajaliku teabe (artikkel 13) vastavalt tehnilistele standarditele, mille töötab välja Euroopa Pangandusjärelevalve (artikkel 14) ja mille suhtes ei saa kohaldada mis tahes muid täiendavaid nõudeid peale direktiivi ülevõtvates siseriiklikes õigusnormides sätestatud nõuete (artikkel 15). Nad võivad krediidilepingu vahetult täitmisele pöörata (artikkel 18) või selle üle anda (artikkel 19).

Krediidihaldajad, krediidiasutused või nende tütarettevõtjad, kel on viivislaenude paketiga seotud toimingutes aktiivne osa, on hõlmatud artikliga 16.

Järelevalve. See on väga tähtis aspekt, kuna nõutakse samade eeskirjade kohaldamist kogu ELis, riiklike pädevate asutuste tehtavat järelevalvet ning halduskaristusi (artiklid 20–22).

Andmekaitse. Laenu ülemineku tingimus on krediidivõtja õiguste austamine ja andmekaitse-eeskirjade järgimine „kooskõlas krediidilepingu suhtes kohaldatavate õigusnormidega“ (artikli 5 lõike 1 punkt c).

4.2.5.   Tarbijakaitse

Komitee peab oluliseks tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse finantsteenuste valdkonnas.

Seda silmas pidades on komiteel heameel üldise põhimõtte üle „tagada samaväärne kaitse olenemata sellest, kes krediiti omab või haldab, ja sõltumata krediidiostja või krediidihaldaja liikmesriigis kehtivast õiguskorrast“; eelkõige tuleb järgida hüpoteekkrediidi direktiivi, (15) tarbijakrediidi direktiivi (16) ja ebaõiglaste lepingutingimuste direktiivi (17).

Lisaks tõstab komitee esile krediidiandja kohustuse tarbija ees krediidilepingu muutmise korral (artikkel 34).

Komitee märgib, et laenu üleandmine tähendab, et võlgnik peab tegelema mittefinantsettevõttega, millel on erinevad töötajad, erinev töömetoodika ja erinev eesmärk. Seetõttu oleks kohane, et riigi ametiasutused pööravad võlgnike õiguste kaitsmiseks meetmetele ja soovitustele tähelepanu, nagu seda teeb USA tarbijate finantskaitse amet (Consumer Financial Protection Bureau) (18).

4.2.6.   Töötajate kaitse

Kõigil krediidi välisettevõtjatele üleandmise juhtudel peavad pädevad asutused võtma ELi ja riiklike seaduste kohaselt arvesse nende ettevõtjate töötajate liikuvust ja kaitset, keda sellised üleandmised mõjutavad.

4.3.    Tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuväline täitmisele pööramine

4.3.1.

Komitee toob positiivse näitena esile liikmesriikide kohustuse tagada, et ettevõtjast krediidivõtjal on õigus vaidlustada tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise mehhanismi kasutamine siseriiklikus kohtus (artikkel 28). See peaks piisavalt kaitsma kodanike ja ettevõtjate õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, (19) eriti ebaõiglaste või ebaausate lepingutingimuste korral.

4.3.2.

Sellegipoolest võtab komitee teadmiseks mõne liikmesriigi väljendatud kahtluse, et selline instrument võiks märkimisväärselt täitmisele pööramise menetlust kiirendada liikmesriikides, kus kohtumenetlused juba viiakse läbi lühikese aja jooksul. Kuigi kohtuvälised menetlused võivad olla krediidiandjale kasulikud, peitub viivislaenude probleemi lahendus suuresti kohtumenetluste tugevdamises üle kogu ELi.

4.3.3.

Igal juhul toob komitee heast küljest esile ettepanekus sisalduvad piirangud tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälisele täitmisele pööramisele. Esiteks on hõlmatud üksnes krediidiandjate ja ettevõtjast krediidivõtjate vahel sõlmitud krediidilepingud. Lisaks on konkreetselt välja jäetud järgmised:

oma kutsetegevusega mitteseonduvates valdkondades tegutsevad tarbijad (20);

kasumit mittetaotlevad ettevõtjad;

finantstagatiskokkulepped (21) ja

elamukinnisvara, mis on ettevõtjast krediidivõtja peamine elukoht (22).

4.4.    Varahaldusettevõtjate kava

Riigiabi eeskirjad

4.4.1.

Komitee on komisjoniga nõus, et varahaldusettevõtjad on mõnes liikmesriigis pankade bilansside korrastamisel tähtsat rolli mänginud, seda eriti finantskriisi järel. Ent samuti on komitee nõus sellega, et riiklikult toetatud või tagatud vahendite puhul võivad nad ka süvendada finantsstabiilsusega seotud riske, sealhulgas potentsiaalselt süvendada riigi sõltuvust pankadest (sovereign feedback loop).

4.4.2.

Seetõttu toetab komitee kooskõla ELi õigusraamistikuga, eriti pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (23) ning ühtse kriisilahenduskorra mehhanismiga (24).

4.4.3.

Tegelikkuses on peaaegu kõik riiklikud varahaldusettevõtjad saanud valitsuselt mingil viisil abi, mis hõlmab muu hulgas järgmist: garantiid kahjude kandmise või varahaldusettevõtjate rahastuse tagamise kohta (selle tulemusena võib varahaldusettevõtja saada „riigireitingu“, nii et varahaldusettevõtja väärtpaberid on näiteks kõlblikud repotagatistena); varahaldusettevõtjad ostavad varasid turuväärtusest kõrgema hinnaga (väärtusega, mida maksaks investor) pikaajalisemat majanduslikku väärtust silmas pidades – majandusliku väärtuse ja turuväärtuse vahe kujutab endast riigiabi ja nõuab komisjonilt panga tasemel heakskiitu; valitsus rekapitaliseerib pankasid, mis osalevad varahaldusettevõtjate kavades (25).

4.4.4.

Isegi kui valitsusepoolne abi on mingis vormis lubatud, nõutakse kõige uuemates ELi eeskirjades üldiselt vähemalt panga allutatud võla päästmist (mahakandmist või omakapitaliks konverteerimist), et rekapitaliseerimisest tulenev mis tahes koorem oleks vähemalt avaliku ja erasektori vahel jagatud.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  COM(2018) 134 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses viivisnõuete kahju miinimumkattega.

(2)  COM(2018) 135 final – ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta.

(3)  COM(2018) 133 final – komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Teine eduaruanne Euroopas viivislaenude vähendamise kohta“.

(4)  SWD(2018) 72 final – komisjoni talituste töödokument „AMC Blueprint“. Lisatud dokumendile „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja Euroopa Keskpangale „Teine eduaruanne Euroopas viivislaenude vähendamise kohta““.

(5)  Nõukogu järeldused, milles käsitletakse tegevuskava viivislaenude vähendamiseks Euroopas (11. juuli 2017).

(6)  Euroopa Pangandusjärelevalve riskinäidik, 2017. aasta IV kvartali andmed.

(7)  Komitee arvamus teemal „Võlad ja sotsiaalne tõrjutus jõukas ühiskonnas“ (ELT C 44, 16.2.2008, lk 74).

(8)  Euroopa Pangandusjärelevalve definitsioon: „Viivisnõue on iga nõue, mille tähtajast on möödunud 90 päeva või mille maksmine ilma tagatise realiseerimiseta on ebatõenäoline, isegi kui seda ei loeta makseviivituses olevaks või langenud väärtusega nõudeks. Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 178 ja kohaldatava raamatupidamistavaga liigitatakse makseviivituses ja langenud väärtusega nõuded alati viivisnõudeks. Lisaks tuleb iga võlgniku nõuet pidada viivisnõudeks, kui bilansilist maksetähtaega on ületatud 90 päeva ja see moodustab rohkem kui 20 % kõigist kõnealuse võlgniku vastu olevatest bilansilistest nõuetest (nn tõmbeefekt). Kogu viivisnõue moodustub viivislaenude, viivises võlaväärtpaberite ning viivises bilansiväliste kirjete summast“.

(9)  Konsultatsioonidokument kohustuslike kaitsemehhanismide kohta.

(10)  IFRS, rahvusvaheline finantsaruandlusstandard. Jõustus 1. jaanuaril 2018.

(11)  IAS, rahvusvaheline raamatupidamisstandard.

(12)  Eurofinas: vastus Euroopa Komisjoni konsultatsioonile kohustuslike usaldatavusjärelevalve kaitsemehhanismide kohta.

(13)  Üldtunnustatud arvestustava (GAAP).

(14)  KPGM: 100 miljardit eurot, vähem kui 10 % tasumata nõuete kogumahust.

(15)  Direktiiv 2014/17/EL (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

(16)  Direktiiv 2011/83/EL (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64).

(17)  Direktiiv 93/13/EMÜ (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(18)  https://www.consumerfinance.gov/about-us/newsroom/consumer-financial-protection-bureau-reminds-mortgage-servicers-of-legal-protections-for-consumers-when-transferring-loans.

(19)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47.

(20)  Tarbijakrediidilepinguid käsitlev direktiiv 2008/48/EÜ, artikli 3 punkt a.

(21)  Direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta, artikli 2 lõike 1 punkt a.

(22)  „Finantskriis, mis tõi kaasa paljude kinnisvara ostjate maksejõuetuse, kes olid sunnitud oma kinnisvara äärmiselt madala hinna eest edasi müüma“. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elamukinnisvaraga seotud krediidilepingute kohta“ (ELT C 318, 29.10.2011, lk 133).

(23)  Direktiiv 2014/59/EL.

(24)  Määrus (EL) nr 806/2014 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(25)  KPGM.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/50


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele väärtpaberitehingute asjaõiguslikke tagajärgi täpsustava õigusakti kohta“

[COM(2018) 89 final]

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamisega“

[COM(2018) 92 final – 2018/0041 (COD)]

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes“

[COM(2018) 96 final – 2018/0044 (COD)]

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega lihtsustatakse ühisinvesteerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013“

[COM(2018) 110 final – 2018/0045 (COD)]

(2018/C 367/10)

Raportöör:

Petr ZAHRADNÍK

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Liidu Nõukogu, 12.4.2018

Euroopa Parlament, 16.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 53 lõige 1 ning artiklid 114 ja 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

152/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kapitaliturgude liidu kõige põhielementide 2019. aastaks kehtestamiseks tehtavaid süstemaatilisi jõupingutusi ning loodab näha kasu rohkemate investeerimisvõimaluste, tõhusama finantsvahenduse, investeerimise mitmekesistamise ja ohtudega toimetuleku suutlikkuse suurendamise näol.

1.2.

Komitee arvamuse kohaselt on oluline investeerimisfondide piiriülese turustamise jaoks uute võimaluste loomise vallas luua tasakaalustatud suhted eri investorite kaitse nõuete vahel, mis on kõnealuses kontekstis määrava tähtsusega, andes samas investeerimistoodete loojatele ja turustajatele loovuse jaoks ka piisavalt ruumi.

1.3.

Nagu ka Euroopa Komisjon, leiab komitee, et investeerimisfondide piiriülese turustamise peamised regulatiivsed tõkked peituvad praegu turustemise nõuetes, regulatiivsetes tasudes, teavitusmenetlustes ja riigi tasandi haldusnõuetes. Samal ajal on komitee teadlik muudest takistustest, mida kavandatud meetmed ei sisalda, näiteks maksustamise eeskirjad, mille ühtlustamine on realistlikult võttes võimalik pigem pikas perspektiivis.

1.4.

Ent komitee leiab ka, et investeerimisfondide piiriülese turustamise tõkete peamised põhjused ei tulene peamiselt praegustest määrustest ja direktiividest, vaid eeskätt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) üksikasjalike suuniste ja juhiste puudumisest, mille tõttu on igal riiklikul jurisdiktsioonil erinevad eeskirjad. Enamiku ettepanekutega peaksid seega kaasnema ESMA üksikasjalikud ja selgitavad juhised ning uue määruse ettepanek peaks olema vaid üldine raamistik määruse ühtse tõlgendamise tagamiseks.

1.5.

Komitee usub, et mastaabisäästu saavutamiseks tuleks teenustasude struktuuride väljatöötamisel kärpida „riikliku leidlikkuse“ ilminguid ning püüelda selgelt ja ühemõtteliselt määratletud riiklike sätete poole, mis oleksid ühtsed kogu ELis.

1.6.

Komitee tervitab ja toetab kavatsust edendada regulatiivsete tasude läbipaistvust, kuna see aitab kiirendada investeerimisfondide piiriülest turustamist. ESMA roll on siinkohal ülioluline.

1.7.

Komitee kutsub üles kehtestama sellised eeskirjad reklaamteadetest süstemaatiliselt teavitamiseks, mis oleksid oma mõju poolest piisavalt ranged, et vältida tavade jätkamist, mis võivad killustada ELi turgu.

1.8.

Komitee kiidab heaks ESMA andmebaasi loomise, kuid märgib, et see ei tohi sisaldada varahalduritele teavitamise lisanõuete kehtestamist ja et kõnealused nõuded peaksid kehtima üksnes pädevatele riigiasutustele.

1.9.

Investeerimisfondide edendamise ja turustamise lõpetamist käsitlevate kavandatud eeskirjade osas on komitee pigem seisukohal, et otsus lõpetamise kohta peaks olema vabatahtlik ja sõltuma varahalduri otsusest.

1.10.

Komitee soovitab kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad, et tagada investeerimisteenuste pakkujate kvalifikatsioonide ja pädevuse tõendamine.

2.   Taust ja laiem kontekst: kapitaliturgude liidu kõigi elementide kehtestamine 2019. aastaks

2.1.

Kapitaliturgude liit on ELi pikaajaline projekt, millega soovitakse muuta finantsvahendus tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Selle mõju on arvatavasti näha pärast 2019. aastat, kui kõik selle praegu kavandatavad põhielemendid on kasutusele võetud ning on loodud pikaajaliselt soodne investeerimiskeskkond, mis aitab kaasa kiirele majanduskasvule, konkurentsivõime suurendamisele ning töökohtade loomisele.

2.2.

Koos pangandusliiduga toetab toimiv kapitaliturgude liit ühtse turu tegevuskeskkonda ning tugevdab majandus- ja rahaliitu. Samuti aitab see muuta ELi atraktiivsemaks kogu maailma investeerijate jaoks. Ülioluline tegur on mitmekesistamise tugevdamine erasektori riskide piiriülese jaotamise vahendina. Selle eeltingimuse toimimise tagamiseks tuleb ennetada ebakvaliteetsete varade levitamist. Vastasel juhul suurendataks riski veelgi.

2.3.

Euroopa Komisjoni ettepanekutega jätkatakse kapitaliturgude liidu loomiseks tehtavaid samme, mis sai alguse 2015. aastal ja mille eesmärk oli kapitali tõhusalt kasutada ja paigutada seda – olenevalt selle kasumlikkusest – nii, et see oleks kättesaadav igat liiki ettevõtjatele, sh väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele).

2.4.

Euroopa Komisjoni praeguste ettepanekute konkreetne eesmärk on toetada investeerimisfondide piiriülest turgu ja keskenduda ELi pandikirja turule kui pikaajalise rahastamise allikale ning suurendada õiguskindlust väärtpaberite ja nõuetega tehtavate piiriüleste tehingute puhul. Neid ettepanekuid tuleb vaadelda omavahel seotult. Samal ajal tuleb arvesse võtta ka finantstehnoloogia tegevuskava ja jätkusuutliku rahanduse tegevuskava, kuna ka need on kapitaliturgude liidu täielikuks väljakujundamiseks väga olulised.

2.5.

Eesmärk on teha 2019. aastaks kapitaliturgude liidu osas suuremaid edusamme vähemalt kolmel suunal: ELi finantstoodete märgiste ja tegevuslubade rolli tugevdamine, eeskirjade kooskõlastamine ja lihtsustamine piiriüleste kapitaliturgude süvendamiseks ja ühtlustamiseks ning nende üle senisest järjepidevama ja tõhusama järelevalve teostamise tagamine.

2.6.

Esitatud meetmete kavandatud eesmärk on saavutada investeerimisturu suurem integreeritus ja ühtsus, vähendada piiriüleseid kulusid, suurendada oluliselt investoritele suunatud pakkumist ning saavutada ühtsetel eeskirjadel põhinev investorite parem kaitse. Seetõttu on turgude avamine investeerimisfondide piiriüleseks turustamiseks hea võimalus, kuid selleks tuleb kaotada riiklikud seadusandlikud ja muud kui seadusandlikud takistused.

3.   Ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamise lihtsustamise eesmärk

3.1.

Ühisinvesteerimisfondid on finantsvahenduse oluline vahend, mis võimaldab nii era- kui ka avaliku sektori varasid paigutada ja investeerida tegelikesse äriprojektidesse ja riigi tootlikesse investeerimisprojektidesse. ELi investeerimisfondide turg moodustab kokku 14 300 miljardit eurot, mis on väga lähedal ELi SKP-le.

3.2.

Samas ei kasutata selle potentsiaali veel täielikult ära piiriüleses kontekstis, sest rohkem kui kolmes liikmesriigis turustamiseks on registreerunud umbes 37 % ettevõtetest, kes tegelevad vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühise investeerimisega ja umbes 3 % alternatiivsetest investeerimisfondidest.

3.3.

Lisaks järelejäänud loomulikele takistustele peitub selle asjaolu põhjus j regulatiivsetes piirangutes, mis ei lase investeerimisfonde laiemalt piiriüleselt turustada. Komisjoni ettepanekute eesmärk on vähendada nende piirangute loetelu investeerimisfondide kõigi liikide kohta ning lihtsustada investeerimisfondide piiriülest turustamist, mis kiirendaks seda protsessi ja muudaks turustatavad tooted tänu mastaabisäästule odavamaks. Regulatiivsed piirangud esinevad peamiselt turustamise nõuete, regulatiivsete tasude, teavitusmenetluste ja riigi tasandi haldusnõuete valdkonnas. Nende takistuste eemaldamiseks tuleb tagada läbipaistvus ja ühtlustamine. Väljapakutud meetmed on peamiselt tehnilist laadi.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee on seisukohal, et investeerimisfondide piiriülese turustamise tõkete peamised põhjused ei tulene esmajoones praegustest määrustest ja direktiividest, vaid eeskätt ESMA üksikasjalike suuniste ja juhiste puudumisest, mille tõttu on igal riiklikul jurisdiktsioonil eri eeskirjad. Uus määrus tuleks seega vastu võtta minimaalse arvu juhtumite kohta, kusjuures enamik ettepanekuid peaks keskenduma ESMA üksikasjalikele ja selgitavatele juhistele, mis tagaks uute standardite kasutuselevõtu asemel olemasolevate eeskirjade arusaadava selgitamise ning lähtuks niisiis ESMA senisest positiivsest panusest eeskirjade ühtlustamisse.

4.2.

Komitee arvates on käesolevas arvamuses välja pakutud meetmed kindlasti olulised, kuigi paljud neist kujutavad endast peamiselt tehnilist laadi tugimenetlusi. Üldiselt moodustavad need ka olulise panuse majandus- ja rahaliidu toimimisse. Samal ajal soovitab komitee koondada kõigi kõnealuse nelja dokumendi sisu uude terviklikku määruse ettepanekusse.

4.3.

Komitee leiab, et uute reeglite kasutuselevõtul tuleb arvestada tasakaalustatud suhet investorite kaitse nõuete ning finantstoodete loojate ja müüjate loovusele piisava arenguruumi jätmise vahel. Investorite kaitset toetab süstemaatiline rahandusalane koolitamine.

4.4.

Kvaliteetsete ELi õigusaktide – nt vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid käsitlevad sätted (eurofondide direktiiv) ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv – nõuetekohane rakendamine peaks olema ülimuslik üldiste eeskirjade suhtes, mis sisalduvad näiteks finantsinstrumentide turgude direktiivis. Seda seetõttu, et eurofondide direktiiv ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv pakuvad investeerimisfondide jaoks tugevat raamistikku, samas kui komitee usub, et finantsinstrumentide turgude direktiiv sisaldab koos paljude eelistega ka rohkelt ebakindlust, mille tulemusena on see paradoksaalsel moel veelgi enam killustanud ELi ühtset turgu ja suurendanud selle liikmesriikide erinevusi.

4.5.

Komitee tunnistab asjaolu, et investeerimisfondide piiriülene turustamine nõuab stabiilset maksusüsteemi, mis looks aluse jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna jaoks. Maksustamiseeskirjade, sh tariifide täielik ühtlustamine ei ole praeguses etapis päevakorras. Sellegipoolest tuleb kaaluda võimalust, et tulevikus aitaks maksustamise ühtlustamise jõupingutused luua sektori ühtsed maksustamistingimused kogu ELi jaoks. Praegustes püüdlustes maksustamise aluste kooskõlastamiseks keskendutakse aga muudele maksuvahenditele.

4.6.

Komitee on arvamusel, et soovitud mastaabisäästu saavutamiseks tuleks teenustasude struktuuride väljatöötamisel kärpida „riikliku leidlikkuse“ ilminguid (mille korral minnakse paljudel juhtudel vajalike kulude hüvitamisel ELi määrusest kaugemale) ning luua selgelt ja ühemõtteliselt määratletud järjepidevad siseriiklikud sätted.

4.7.   Komisjoni teatis väärtpaberitehingute asjaõiguslikke tagajärgi täpsustava õigusakti kohta

4.7.1.

Komitee toetab eesmärki rakendada meetmeid õigusliku ebakindluse vähendamiseks väärtpaberite ja nõuetega tehtavate piiriüleste tehingute puhul. Ta peab oluliseks tagada, et tehingu alusvara omaniku kindlakstegemiseks kasutatavad riigisisesed õigusnormid oleksid selged ja prognoosimist võimaldavad, kuna ebakindlusest tulenevad õiguslikud riskid võivad viia täiendava kahjuni. Seetõttu on esmatähtis ja vajalik selgitada õigusterminoloogiat kuuluvuse ja lepinguliste elementide määratlemiseks.

4.8.   Määrus õiguse kohta, mida kohaldatakse nõuete loovutamise kehtivusele kolmandate isikute suhtes

4.8.1.

Lisaks eespool viidatud teatisele kiidab komitee heaks idee kaotada eespool kirjeldatud õiguslik ebakindlus, pakkudes välja ühtsed eeskirjad, millega määratakse kindlaks, millise liikmesriigi õigus kehtib omandiõiguse suhtes kui tegu on piiriüleselt loovutatud nõudega. Nõude piiriülene loovutamine on protsess, mille abil ettevõtjad võivad omandada likviidsust ja saavutada spetsialiseerunud ettevõtjate vahendusel juurdepääsu laenudele. Komitee tunnistab, et õiguskindlus nimetatud valdkonnas – hõlmates faktooringut, tagatisskeeme ja väärtpaberistamist – aitaks tugevdada piiriüleseid investeeringuid, kaasates sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd).

4.9.   Direktiiv ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamise kohta

4.9.1.

Komitee toetab keskkonna loomist investeerimisfondide piiriülese turustamise potentsiaali paremaks ärakasutamiseks, muutes läbipaistvamaks riiklikud turustamise nõuded liikmesriikide ja ELi tasandil ja regulatiivsed tasud ELi tasandil ning tagades, et need tasud oleksid kooskõlas teatavate ühiste põhimõtetega.

4.9.2.

Komitee eelistab, et kohalikke investoreid toetavate vahendite valik peaks jääma investeerimisfondide valitsejate otsustada.

4.9.3.

Komitee tervitab piiriüleses kontekstis investeerimisfondide turustamiseks vajaliku tegutsemisloa kasutamise menetluste ühtlustamist.

4.9.4.

Komitee toetab ühtlustatud eeskirjade väljatöötamist reklaamteadete reguleerimiseks.

4.9.5.

Komitee toetab sellise süsteem loomist, mille abil liikmesriigid tagaksid hõlpsa juurdepääsu oma territooriumi investeerimisfondide piiriülest turustamist reguleerivatele õigusaktidele (elektrooniliselt ja rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles).

4.10.   Määrus ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamise lihtsustamise kohta

4.10.1.

Komitee kiidab heaks määruse põhieesmärgi, milleks on ühisele arusaamale jõudmine reklaamteadete nõuete määratlemise osas ja fondide turustamise nõuete riiklike sätete läbipaistvuse tagamise meetmete osas.

4.10.2.

Komitee toetab kavandatud korda, mille kohaselt oleksid tasud proportsionaalsed täidetavate järelevalveülesannetega. Komitee loodab, et veebipõhisest andmebaasist tasude ja nende arvutamise meetodite kohta saadakse reaalset kasu ning peab seda tõeliseks väljakutseks. Sellegipoolest soovitab komitee hinnata sellist kasu tekkinud kulude taustal ning selgitada välja andmebaasi toimimisega kaasneda võivad ohud. Komitee ootab rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamist tasudest teavitamise osas ning samuti seda, et ESMA avaldaks veebipõhise andmebaasi tasu kohta ja haldaks seda.

4.10.3.

Komitee hindab üksikasjalike nõuete määratlemist teabevoogude ja nende standardimise ja lihtsustamise kohta ning eelturustamise protsessi reguleerimist, mille käigus uuritakse investorite huvi tulevaste investeerimisvõimaluste või -strateegiate vastu.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Riigi pädevate asutuste kogutavate lõivude ja tasude ning nende läbipaistvuse osas toetab komitee ettepaneku eesmärki suurendada reguleerivate tasude läbipaistvust ning määratleda sealhulgas ESMA roll vajaliku teabe kogumisel. Komitee arvates saab selle meetme abil veelgi lihtsustada investeerimisfondide piiriülest turustamist.

5.2.

Eeskirjad reklaamteadetest süstemaatiliselt teavitamiseks soovitatakse kasutusele võtta riigi pädevate asutuste tasandil, et võimaldada asjaomaste materjalide eelkontrolli. Ometi on komitee arvamusel, et erinevused riigi pädevate asutuste jaoks kehtivates eeskirjades võivad põhjustada ELi turu killustamist, kuna ühtsel turul ei tohiks olla erinevusi. Komitee soovitab, et eri riikide pädevatel asutustel ei tohiks olla võimalik kasutada selles vallas erinevaid lähenemisviise.

5.3.

Kuigi komitee toetab ESMA andmebaasi loomist, kus oleksid üles loetletud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, eurofondide valitsejad, alternatiivsed investeerimisfondid ja eurofondid, ei ole soovitav varahalduritele teavitamise lisanõuete kehtestamine. Komitee on seega arvamusel, et määruse ettepaneku artiklitel 10 ja 11 põhinevad teavitamisnõuded peaksid kehtima riikide pädevatele asutustele ning et neist ei tohiks tuleneda täiendavaid nõudeid turuosalistele.

5.4.

Komitee märgib, et eelturustamise väljapakutud määratlust ei tohiks tuletada alternatiivse investeerimisfondi valitseja direktiivis olevast määratlusest; vaja on rohkem õiguslikku selgust ja järjekindlust ning praktiline kogemus näitab, et selle saavutamiseks võivad paremini (või ainsana) sobida muud kui seadusandlikud vahendid. Komitee kardab, et riiklikke tõlgendusi julgustades viib praegune ettepanek ühtse turu suurema killustatuseni.

5.5.

Investeerimisfondide edendamise ja turustamise lõpetamist käsitlevate eeskirjade osas on komitee pigem seisukohal, et kavandatud eeskirjad võivad investeerimisfondide puhul põhjustada ühtse turu moonutusi. Mis tahes jurisdiktsiooni mis tahes investeerimisfondide osakute/aktsiate turustamise lõpetamise otsus peaks olema vaid varasid haldava ettevõtja äriotsus. Investorite kaitse on (nagu praktiline kogemus näitab) piisavalt tagatud järgmiste meetmetega:

otsuste avaldamine;

investoritele teabe jagamine;

investoritele võimaluse andmine fondist kindlaksmääratud aja jooksul taganeda.

5.6.   Investeerimisfondide piiriülesel turustamisel esinevad muud takistused

5.6.1.

Üks investeerimisfondide piiriülese turustamise muu tõke on investeerimisteenuseid pakkuvate isikute kvalifikatsiooni kontrollimise eeskirjad. Komitee arvates tuleks vastu võtta üksikasjalikumad eeskirjad, näiteks järgmised:

milliste teenuste suhtes olemasolevaid eeskirju kohaldatakse;

millist liiki tegevuse suhtes kohaldatakse nende teenuste pakkumisel eeskirju;

kuidas tuleks kvalifikatsioone kontrollida, kui kohalikud (riigi) reguleerivad asutused ei suuda riiklikke menetlusi kasutusele võtta;

ELi tasandil kvalifikatsioonide kontrollimise eri viiside tunnustamine, kasutades üleeuroopalisi või üleilmseid protseduure, nt CFA-teste.

5.6.2.

Komitee toetab üksikasjalike ja järjepidevate eeskirjade kehtestamist selle kohta, millised õigusaktid hõlmavad investeerimisfondide turustamist: praegu ei ole selge, millised eeskirjad (kas finantsinstrumentide turgude direktiiv või direktiiv eurofonde käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta/alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiiv) kehtivad fondide turustamisele. Piiriülese turustamise üks peamine takistus on komitee arvamuse kohaselt olukord, kui iga seadusandja kasutab eri lähenemisviisi. Tuleks selgelt määratleda, et fondide (omafondide, hallatavate fondide ja kolmandate isikute fondide) turustamise suhtes kohaldatakse ainult eurofondide direktiivi/alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi, kusjuures fondivalitseja ei vaja finantsinstrumentide turgude direktiivis ettenähtud litsentsi ega ka selle direktiivi kohaste teenuste litsentsi.

5.6.3.

Komitee on veendunud, et kohalikul (riigi) tasandil teavitamist ei ole vaja nõuda. Reguleerivatel asutustel ei tohiks olla võimalik kehtestada kohalikele (riiklikele) fondidele aruandluskohustust ei eeskirjade kohase regulatiivse aruandluse kaudu ega ka andmete avaldamise kohustuse kaudu (näiteks ajakirjanduses).

5.6.4.

Komitee on arvamusel, et ESMA tasude interaktiivset andmebaasi tuleks tulevikus laiendada, et see hõlmaks järgmist:

mis tahes liiki litsentsi/registreerimise jaoks kuluv aeg;

kohaliku (riigi) aruandluse jaoks vajalik üksikasjalik teave;

andmed kohalike (riigi) turustuseeskirjade kohta.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/56


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas“

[COM(2018) 93 final – 2018/0042 (COD)]

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL“

[COM(2018) 94 final – 2018/0043 (COD)]

(2018/C 367/11)

Raportöör:

Daniel MAREELS

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Liidu Nõukogu, 28.3.2018

Euroopa Parlament, 16.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 53, 114 ja 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

165/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee tunneb erinevatel alljärgnevalt esitatud põhjustel suurt heameelt pandikirju käsitlevate ettepanekute üle (vt punkt 1.2 jj). Komitee nõuab, et tehtaks kõik võimalik kiirete edusammude ja tulemuste saavutamiseks. Sellega seoses esitab komitee ka mõned ettepanekud (vt punkt 1.7 jj).

1.2.

Esmajoones sobituvad need ettepanekud laiemasse raamistikku ja annavad panuse komiteele oluliste eesmärkide saavutamisse, milleks on näiteks kapitaliturgude liidu kiire ülesehitamine ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamine. Sellele lisaks edendavad pandikirjad piiriüleseid rahastamistehinguid ja toetavad seega ka erasektori riskide suuremat jagamist.

1.3.

Lisaks on mõnedel ELi liikmesriikidel traditsiooniliselt väga tugev positsioon rahvusvahelistel ja ülemaailmsetel turgudel. Euroopa lähenemisviisi pandikirjade usaldatavusnõuetekohase käsitlemise osas peetakse eeskujuks üle kogu maailma. Kõnealuseid ettepanekuid tuleb kasutada mitte ainult juhtpositsiooni säilitamiseks, vaid võimalusel ka selle tugevdamiseks. Arvestades iseäranis Ida ja Lääne vahel toimuvaid jõuvahekordade muutusi, on oluline, et EL võtaks otsustava ja jõulise positsiooni.

1.4.

Ettepanekutes sisalduvad võimalused tuleb ära kasutada, et edendada pandikirjade üldist kasutuselevõttu ja arendada nende turge kogu ELis. Tuleb teha kõik võimalik, et need osutuksid edukaks eeskätt sellistes liikmesriikides, kus kõnealused instrumendid ja turud on veel suhteliselt tundmatud.

1.5.

Komitee tunneb samuti suurt heameelt nii riikide süsteemidel põhineva minimaalse ühtlustamise lähenemisviisi valimise üle kui ka ettepanekute sisu üle, millele rajasid tugeva vundamendi Euroopa Parlament, järelevalveasutused ja teised sidusrühmad. Kõik see tegi võimalikuks kvaliteetse tulemuse saavutamise ilma olemasolevatel turgudel häireid põhjustamata ja mõistlike kuludega.

1.6.

Väga oluline on, et pandikirjad aitaksid pankadel luua täiendavaid vahendeid majanduse rahastamiseks pikas perspektiivis. Uusi vahendeid tuleb kasutada valitsuste, ettevõtete ja kodumajapidamiste täiendavaks rahastamiseks. Kui see saab nii olema, siis võib kõnealune ettepanek anda panuse usalduse taastamisse pangandus- ja finantssektori vastu.

1.7.

Komitee tunneb eriti suurt heameelt selle üle, et ettepanekus on pööratud tähelepanu sellele, kuidas muuta pandikirjad kättesaadavaks ka väiksemate pankade jaoks. Sellele vaatamata nõuab komitee, et uuritaks edasi, kuidas saaks seda võimalust maksimaalselt kasutada. Üldiselt kehtivatest eeskirjadest kõrvale kaldumata võiks näiteks uurida, milliseid haldusalaseid ja teisi kohustusi oleks võimalik kohandada väiksematele pankadele sobivamaks.

1.8.

Komitee pooldab jõuliselt ka „Euroopa pandikirja“ märgistuse kasutamise kohustuslikuks muutmist ja mitte selle vabatahtlikku kasutamist, nagu see on praegu kavandatud. Oluline on küsimusele läheneda globaalselt ja tulevikku suunatud perspektiivist. „Euroopa pandikirja“ märgistuse üldine kohustuslik kasutamine üksnes tugevdab Euroopa juhtrolli selles valdkonnas ning loob võimalusi (eeskätt väiksematele) liikmesriikidele, kes soovivad uue süsteemi pakutud võimalusi täiel määral ära kasutada. Nende tooted saavad seeläbi tagatise, et neid saab turgudel levitada ja märgistuse kohustuslik kasutamine võib aidata kaasa ka investorite usalduse suurendamisele.

1.9.

Arvestades, et pandikirju peetakse üldiselt turvaliseks ja likviidseks, ning asjaolu, et nad pakuvad lisakaitset, kuna nende suhtes ei kehti kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine, siis nõuab komitee, et mõeldaks sellele, millised meetmed on vajalikud ja soovitavad, et ka erahoiustajad ja -tarbijad pandikirjadest huvituksid. Kuna pandikirjad on pikaajalised instrumendid, näivad need iseäranis sobivat pensioni kogumiseks ning siinkohal võib viidata üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) ettepanekutele.

1.10.

Komitee tervitab uue süsteemi ettenähtud hindamist, ent kui seda teha iga kolme aasta järel, näib ajavahemik liiga lühike. Kuna see on turu küsimus ja liikmesriikidele tuleb jätta piisavalt aega selle uue eeskirjaga kasulike kogemuste omandamiseks, pooldab komitee hindamisperioodi pikendamist näiteks viie aastani. Liikmesriigid võivad asjade käiku kontrollida muidugi riigi tasandil.

2.   Taust

2.1.

Alates ametisse astumisest 2014. aastal töötab Junckeri juhitav komisjon välja „Euroopa investeerimiskava“, et viia ellu oma kõige olulisemad prioriteedid, milleks on majanduskasv, töökohad ja investeeringud (1). Lisaks digitaalsele ühtsele turule ja energialiidule on üks selle olulisemaid eesmärke pidev liikumine kapitaliturgude liidu suunas. Sellega soovitakse rajada kõiki liikmesriike hõlmav hästi toimiv ja integreeritud kapitaliturgude liit.

2.2.

Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas (2) võttis komisjon endale kohustuse saada 2019. aastaks valmis selle kõik põhielemendid. Kokku oli kavas üle 33 algatuse ja meetme.

2.3.

Pärast üleskutseid kiireteks edusammudeks (3) (4) koostati juba 2017. aastal tegevuskava vahearuanne. Selle tulemuseks oli teatud arv prioriteetseid meetmeid, mille eesmärk oli arvesse võtta muutuvaid probleeme ja olukordi, sh Brexitit.

2.4.

Komisjon märkis selles kontekstis samuti, et „takistuste kõrvaldamiseks peame oma sihid praegusest kõrgemale seadma, aga ennekõike tuleb meil neid uusi võimalusi ära kasutada“ (5). Sellega seoses avaldas komisjon 8. märtsil 2018 teatise „Kapitaliturgude liidu elluviimine 2019. aastaks: aeg on tööd kiirendada“.

2.5.

Kõnealused pandikirju puudutavad ettepanekud on asjaomase paketi (6) osa ning sisaldavad kahte teksti ja nimelt:

2.5.1.

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (7).

2.5.2.

ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas (8).

2.6.

Kõnealuste ettepanekutega soovitakse luua pandikirju soodustav ELi tasandi raamistik. See sisaldab muu hulgas asjaomaste pandikirjade määratlemist, märgistuse „Euroopa pandikiri“ kasutamist turul, usaldatavusnõudeid pandikirjadele kapitali sooduskohtlemise saamiseks ning pädevate asutuste teatud kohustusi.

3.   Märkused ja kommentaarid

3.1.

Komitee hindab väga kõrgelt kõnealuseid ettepanekuid, mis moodustavad osa kapitaliturgude liidu rajamise meetmetest, ning nõuab samas, et tehtaks kõik võimalik kiireteks edusammudeks ja tulemuste saavutamiseks.

3.2.

Esmajoones annavad asjaomased ettepanekud panuse mitmete suuremate, komiteele väga oluliste eesmärkide saavutamisesse, millele komitee on juba varem tähelepanu juhtinud (9). Seejuures võib esile tuua järgmist.

3.2.1.

Kapitaliturgude liidu rajamine, mis peab käima käsikäes suurema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ning majandusliku ja sotsiaalse integratsiooniga, peab majanduse rahastamisallikate laiendamise ja mitmekesistamise abil tooma endaga kaasa finants- ja majandussüsteemi suurema turvalisuse, stabiilsuse ja vastupanuvõime. Selle kiire elluviimine peab jääma esmaseks prioriteediks.

3.2.2.

Pandikirjadele kavandatud kord aitab teostada piiriüleseid finantstehinguid ja toetab seega ka erasektori riskide suuremat jagamist. Liikmesriikide jaoks on see väga oluline kriisi korral asümmeetriliste šokkide ennetamisel või nende tagajärgede vähendamisel. Kapitaliturgude liit annab nimelt olulise panuse liikmesriikide ühtlasemasse majanduskasvu, mis peaks võimaldama nõrgematel majandustel jõuda kiiremini järele paremate tulemustega majandustele.

3.2.3.

Ka majandus- ja rahaliidu edasise väljakujundamise jaoks on kapitaliturgude liit otsustava tähtsusega ja selle elluviimine hädavajalik. Koos täieulatusliku pangandusliiduga peab kapitaliturgude liit viima tõelise rahandusliiduni, mis on üks majandus- ja rahaliidu neljast alussambast.

3.2.4.

Pandikirjade valdkonnas on Euroopa traditsiooniliselt väga tugev (10). Kõnealuseid ettepanekuid tuleks kasutada selleks, et tugevdada veelgi Euroopa juhtpositsiooni kogu maailmas. Üldisemast ja rahvusvahelisest perspektiivist vaadatuna on oluline, et EL tegutseks jõuliselt ja kindlustaks oma positsiooni, iseäranis kuna ülemaailmselt on praegu toimumas mitmed jõuvahekordade muutused Ida ja Lääne vahel.

3.3.

Kõnelaused ettepanekud aitavad luua täiendavaid vahendeid majanduse rahastamiseks pikas perspektiivis. Pandikirjade emiteerimisega võimaldatakse pankadel tõepoolest leida kulutõhusat, pikaajalist rahastamist. Üldiselt võttes on pandikirjade täiendava emiteerimise tulemusena võimalik koguda 342 miljardit eurot ja sellega seotud aastane kokkuhoid Euroopa laenuvõtjatele oleks 1,5 kuni 1,9 miljardit eurot (11).

3.4.

Igal juhul on väga oluline, et uusi vahendeid kasutataks majanduse hüvanguks. Pangad peavad kasutama täiendavaid rahastamisvahendeid lisalaenude andmiseks valitsustele, kodumajapidamistele ja ettevõtetele. Kui see saab nii olema, siis võib kõnealune ettepanek anda panuse usalduse taastamisse pangandus- ja finantssektori vastu.

3.5.

Finantssüsteemi stabiilsuse ja turvalisuse huvides on oluline, et see uus rahastamine luuakse vahenditega, mis on igasugustes tingimustes turvalised ja likviidsed ning kõnealused ettepanekud sisaldavad selleks konkreetseid garantiisid. Pandikirjade kindel süsteem peaks olema kasulik ka investoritele, kuna see toob turgudele rohkem ja paremaid valikuid. Investorite jaoks on nende kahekordne regressiõigus (12) (dual recourse) väga oluline ja seepärast on tähtis, et ametiasutused nõuaksid emitentidelt alusvara nõuetekohast väärtustamist.

3.6.

Sellega seoses toetab komitee täiel määral ettepanekut pandikirju soodustava raamistiku loomiseks, mis aitab kõikjal ELis kaasa pandikirjade ja kõnealuste instrumentide turgude arengule. Tuleb teha kõik võimalik, et need osutuksid edukaks eeskätt sellistes liikmesriikides, kus kõnealused instrumendid (13) ja turud on veel suhteliselt tundmatud. Oluline on eemaldada kaardilt viimased „valged laigud“ ja hoolitseda selle eest, et pandikirjade süsteem oleks olemas kõigis liikmesriikides.

3.7.

Käesoleva toetusavaldusega soovib komitee tunnustada ja toetada muu hulgas komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Pangandusjärelevalve ja teiste viimaste aastate jõupingutusi, mida need on teinud Euroopa tasandil pandikirjade süsteemi loomiseks. Selle üle on väljendanud heameelt ka enamus liikmesriike ja teised sidusrühmad, nagu Tagatud Võlakirjade Euroopa Nõukogu (14).

3.8.

Komitee toetab samuti täielikult poliitikavalikut, millega otsustatakse riikide süsteemidel põhineva minimaalse ühtlustamise kasuks Euroopa tasandil, kuna see võimaldab saavutada mitmeid eesmärke mõistlike kuludega. Samas hoitakse ära olemasolevate turgude häired ja põhjustatakse vähem üleminekukulusid. Pandikirjade turu stimuleerimiseks on siiski oluline, et olemasolevad riiklikud süsteemid peaksid silmas sama eesmärki, mis on sihiks seatud Euroopa ettepanekus. Ettepanekuga vastuolus olevad võimalikud riiklikud takistused või piirangud ei ole seega soovitavad.

3.9.

Nagu eelnevalt märgitud, on mõnedel liikmesriikidel asjaomasel turul väga tugev positsioon, aga samas näitavad hiljutised arengud, et ka mujal maailmas kasvab huvi pandikirjade vastu. Seda silmas pidades leiab komitee, et oluline on Euroopa praeguse asjaomase juhtpositsiooni edasine säilitamine rahvusvahelises kontekstis ning et tuleb teha jõupingutusi Euroopa lähenemisviisi edendamiseks üleilmse võrdlusalusena.

3.10.

Komitee väljendab samuti heameelt selle üle, et ette on nähtud ka tulemuste ja selle uue süsteemi edukuse hindamine. Kuna see on ühelt poolt turu küsimus ja eeskätt neile liikmesriikidele, kelle jaoks on tegu uue teemaga, tuleb jätta piisavalt aega kasulike kogemuste omandamiseks, on komitee seisukohal, et ettenähtud kolme aasta pikkune hindamisperiood on liialt lühike ning ta soovitab seda tähtaega pikendada, näiteks viie aastani. Liikmesriikidel on muidugi vabadus kontrollida asjade käiku igal ajal.

4.   Täiendavad tähelepanekud ja märkused

4.1.

Üldises plaanis toetab komitee komisjoni lähenemisviisi, millega viimane kehtestab selge ja tervikliku süsteemi, mis hõlmab muu hulgas määratlust, struktuursete tunnuste kirjeldamist, avalikku järelevalvet ja „Euroopa pandikirjade“ märgistuse kasutamist, samuti kõnealuse instrumendi usaldatavusnõuetekohast käsitlemist.

4.2.

Tähtis on aga see, et asjaomane süsteem oleks juurdepääsetav ja et kõik pangad saaksid seda tõhusalt kasutada. Selles kontekstis on komiteel rõõm tõdeda, et erilist tähelepanu pööratakse raskustele ja probleemidele, millega võivad pandikirjade emiteerimisel kokku puutuda väiksemad pangad. Komitee jaoks on oluline, et seda võimalust rakendataks nii palju kui võimalik. Üldiselt kehtivatest eeskirjadest kõrvale kaldumata võiks näiteks vaadata, milliseid haldusalaseid ja teisi kohustusi oleks võimalik kohandada sobivamaks väiksematele pankadele.

4.3.

„Euroopa pandikirjade“ märgistuse kasutamine nähakse ette üksnes vabatahtlikuna, et võimaldada liikmesriikidel säilitada oma riiklik nimetuste ja märgiste raamistik (15). Komitee ei jaga seda seisukohta ja pooldab pigem jõuliselt „Euroopa pandikirjade“ märgistuse kohustuslikku kasutamist. Oluline on küsimusele läheneda globaalselt ja tulevikku suunatud perspektiivist. „Euroopa pandikirja“ märgistuse kohustuslik kasutamine üksnes tugevdab Euroopa juhtrolli selles valdkonnas ning loob võimalusi (eeskätt väiksematele) liikmesriikidele, kes soovivad uue süsteemi pakutud võimalusi täiel määral ära kasutada. Nende jaoks kujutab Euroopa märgistus endast garantiid, et nende pandikirju saab turgudel levitada. Märgistuse kohustuslik kasutamine võib aidata kaasa ka investorite usalduse suurendamisele.

4.4.

Pandikirjade turg on praegusel hetkel peamiselt professionaalsete ja institutsiooniliste investorite valduses (16). Komitee nõuab, et mõeldaks sellele, millised meetmed on vajalikud ja soovitavad, et ka erahoiustajad ja -tarbijad sellest aktiivsemalt huvituksid. Selle poolt räägivad mitmed asjaolud. Lisaks sellele, et pandikirju peetakse traditsiooniliselt ja isegi kriisiaegadel turvalisteks ja likviidseteks vahenditeks, tuleks arvesse võtta ka panust, mille kõnealused ettepanekud annavad. Pealegi ei ole need kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavad, mis ei ole erahoiustajate kaitse kontekstis sugugi ebaoluline. Seetõttu tunduvad need ka sobivamad kui mõned muud tooted (17). Kuna pandikirjad on pikaajalised instrumendid, näivad need iseäranis sobivat pensioni kogumiseks ning siinkohal võib viidata üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) ettepanekutele.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Vt Euroopa Komisjoni veebileht.

(2)  Septembris 2015 avaldatud tegevuskava. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“. Vt COM(2015) 468 final.

(3)  Niisiis kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema „kiireid ja otsustavaid edusamme“ ja „tagama ettevõtjatele lihtsama juurdepääsu rahastamisele ja toetama investeerimist reaalmajandusse“.

(4)  Ka komisjon võttis vastu teatise, milles kutsuti üles reforme kiirendama. Vt COM(2016) 601 final.

(5)  Komisjoni teatis „Kapitaliturgude liidu elluviimine 2019. aastaks: aeg on tööd kiirendada“. Vt COM(2018) 114 final.

(6)  Lisaks nimetatud ettepanekule kuulub paketti ka ühisinvesteerimisfondide piiriülese turustamise hõlbustamise ettepanek, ettepanek ettevõtjatele Euroopas ühisrahastamisteenuse osutajate kohta, samuti nõuete üleandmise mõju kolmandatele isikutele täpsustava õigusakti ettepanek ja teatis väärtpaberitehingute asjaõiguslikke tagajärgi täpsustava õigusakti kohta.

(7)  Vt Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv pandikirjade emiteerimise ja pandikirjade avaliku järelevalve kohta ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL.

(8)  Vt Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 pandikirjadest tulenevate riskipositsioonide osas.

(9)  Vt muu hulgas ECO/437 „Kapitaliturgude liit: vahehindamine“, ELT C 81, 2.3.2018, lk 117.

(10)  Umbes 90 % maailma kõigist pandikirjadest antakse välja üheksas Euroopa riigis. Vt ka Tagatud Võlakirjade Euroopa Nõukogu (ECBC) trükises European Covered Bond Fact Book, 12th edition (2017)avaldatud andmeid. Ülemaailmselt ulatub lunastamata pandikirjade väärtus 2,5 triljoni euroni, sellest 2,1 triljoni euro väärtuses on neid välja andnud Euroopas asuvad asutused (vt komisjoni talituste töödokument – „Mõjuhinnang“ ((SWD 2018) 50 final).

(11)  Vt käesolevas arvamuses käsitletavate ettepanekute juurde kuuluv komisjoni talituste töödokument „Mõjuhinnang“ ((SWD 2018) 50 final).

(12)  Pandikirjade kahekordne regressiõigus tähendab ühelt poolt õigust tagatiste kogumi (cover pool) ja teiselt poolt emitendi suhtes.

(13)  Praegu on ELis veel ligikaudu tosin liikmesriiki, kus pandikirjade õigusraamistik puudub.

(14)  Ülevaate saamiseks vt direktiivi ettepaneku ja määruse ettepaneku 3. peatükid.

(15)  Vt direktiivi ettepanek, põhjendus 33.

(16)  Komisjoni esindajate suuliste selgituste kohaselt moodustavad turuosalistest 1/3 pangad, 1/3 Euroopa Keskpank ja 1/3 muud osapooled, nagu investeerimisfondid ja pensionifondid.

(17)  Siinkohal võiks viidata ka ühisrahastamist ja vastastikust rahastamist käsitlevatele ettepanekutele. Selles raamistikus pakutud finantsinstrumendid on põhimõtteliselt kaubeldavad finantsvahendid, mis moodustavad omakapitali (nt osakud) või võõrkapitali (nt pandikirjad). Hoiustajate ja investorite kaitset selles kontekstis võib pidada väga piiratuks.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/61


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Finantstehnoloogia tegevuskava: konkurentsivõimelisema ja innovatiivsema Euroopa finantssektori poole““

[COM(2018) 109 final]

(2018/C 367/12)

Raportöör:

Petru Sorin DANDEA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 10.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

126/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni kava ja leiab, et finantstehnoloogia arendamine Euroopa finantssektoris võib pakkuda Euroopa ettevõtjatele ja nende klientidele mitmeid eeliseid.

1.2.

Komitee on seisukohal, et komisjoni esitatud kava võib soodustada kapitaliturgude arengut ning samuti anda stiimuleid finantssektoris tegutsevatele VKEdele.

1.3.

Komitee leiab, et tegevuskavas sisalduvad meetmed küberjulgeoleku parandamiseks ja ka finantssektori vastupidavusvõime suurendamiseks on olulised, kuid neid tuleks siiski täiendada eeskirjadega, mis tagavad finantstehnoloogia ühetaolise arendamise ELis. Lisaks märgib komitee, et finantstehnoloogiat sektoris osalejatele peavad kehtima samad eeskirjad nagu finantssektoris, iseäranis vastupidavusvõime, järelevalve ja küberjulgeoleku valdkonnas.

1.4.

Komitee on veendunud, et kui soovitakse saavutada õiglased konkurentsitingimused kliendiandmetele juurdepääsu osas maksuteenuste direktiivi ja isikuandmete kaitset käsitleva määruse raames, on oluline rakendada isikuandmete ülekandmise õigust kooskõlas nimetatud direktiiviga.

1.5.

Arvestades krüptoraha puudutavaid arenguid ja selle suurt volatiilsust, soovitab komitee, et komisjon jälgiks koostöös Euroopa järelevalveasutustega pidevalt ja tähelepanelikult olukorda selles valdkonnas. Vajaduse korral tuleb ELi tasandil võtta kõik vajalikud meetmed, et finants- ja majandussüsteemi ohutus ja stabiilsus ei satuks ühelgi hetkel mingilgi moel ohtu.

1.6.

Mitmed hiljutised uuringud on näidanud, et finantstehnoloogia kasutuselevõtt toob finantssektori ettevõtetes kaasa paljude töökohtade kadumise. Komitee soovitab liikmesriikidel töötada välja ja viia ellu aktiivsete tööturumeetmete programm, et finantssektori tehnoloogilistest uuendustest mõjutatud töötajad aidataks võimalikult kiiresti uuele tööle.

1.7.

Komitee soovitab komisjonil kehtestada eeskirjad säilitatavate andmete turvalisuse eest vastutuse võtmise kohta, mida tuleks kohaldada ettevõtjate suhtes, kes pakuvad pilvandmetöötluse teenuseid. Nende suhtes tuleks kohaldada samu isikuandmete kaitse eeskirju kui ettevõtjate puhul, kes tellivad teatud tüüpi teenuseid alltöövõtu korras.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

8. märtsil 2018 esitas Euroopa Komisjon finantsturu konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks muutmiseks tegevuskava, milles keskendutakse sellele, kuidas kasutada finantsteenuste valdkonna tehnoloogial ehk finantstehnoloogial põhineva innovatsiooni võimalusi.

2.2.

Komisjoni avaldatud tegevuskava eesmärk on võimaldada finantssektoril integreerida ja kasutada uue tehnoloogia, nt plokiahela (blockchain), (1) tehisintellekti või pilvandmetöötluse teenuse abil tehtud märkimisväärseid edusamme. Ta on veendunud, et finantstehnoloogia valdkonnas peaks Euroopa muutuma ülemaailmseks keskuseks, kus on ettevõtjaid ja investoreid, kes saavad selles dünaamilises sektoris kasutada ühtse turu eeliseid.

2.3.

Komisjon leiab 2017. aasta märtsist juunini toimunud avaliku arutelu tulemuste põhjal, et praeguses etapis ei ole piisavalt vajadust reformida ELi tasandil seadusandlikke või regulatiivseid meetmeid. Sellest hoolimata on vaja käivitada mitmeid konkreetseid algatusi, et EL võtaks arvesse finantssektori digiteerimist.

2.4.

Finantstehnoloogia tegevuskavaga nähakse eelkõige ette vajalike meetmete võtmine, et uuenduslikud ärimudelid omandaksid Euroopa mõõtme, tehnoloogiliste uuenduste rakendamise toetamine finantssektoris ning sektori turvalisuse ja vastupidavusvõime parandamine.

2.5.

Tegevuskava raames esitas komisjon koos kõnealuse teatisega ettepaneku ELi määruse kohta, mis käsitleb ettevõtjatele investeeringutel ja laenudel põhineva Euroopa ühisrahastamisteenuse osutajaid.

2.6.

Finantstehnoloogiaettevõtjatele tegevusloa andmise puhul palus komisjon Euroopa järelevalveasutustel hinnata selle valdkonna praegusi menetlusi ning teha vajaduse korral soovitusi, kuidas kohandada finantsteenuste valdkonnas kohaldatavaid ELi õigusakte. Komisjon jätkab 2018. aastal ka krüptovarade arengu seiret koostöös Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Keskpanga ja finantsstabiilsuse nõukoguga. Riskianalüüsi põhjal määrab komisjon kindlaks võimaliku vajaduse ELi tasandil eeskirjade vastuvõtmise järele.

2.7.

Finantstehnoloogia ühiste standardite ja koostalitlusvõime lähenemisviiside valdkonnas teeb komisjon koostööd Euroopa Standardikomiteega ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooniga, sealhulgas plokiahela valdkonnas. Uuenduslike ärimudelite väljatöötamiseks ELi tasandil julgustab komisjon liikmesriikide pädevaid asutusi võtma kasutusele innovatsiooni hõlbustavaid algatusi. Samuti palub ta Euroopa järelevalveasutustel hõlbustada koostööd kõnealuses seirevaldkonnas, eriti seoses uuendusliku tehnoloogia koordineerimise ja sellest teavitamisega ning uuendustegevuse keskuste ja suletud regulatiivsete katsekeskkondade loomisega.

2.8.

Finantssektori tehnoloogiliste uuenduste edendamiseks loob komisjon eksperdirühma, mille ülesandeks on uurida, kas finantsvaldkonnas on innovatsiooni suhtes regulatiivseid takistusi. Komitee palub Euroopa järelevalveasutustel analüüsida vajadust avaldada suunised pilveteenuse osutajatega alltöövõtulepingute sõlmimise kohta. See aitab finantsasutustel koostada pilvteenuse osutajatega sõlmitavate alltöövõtulepingute tüüptingimused.

2.9.

Komisjoni sõnul peaks Euroopa õigus- ja järelevalveraamistik võimaldama ühtsel turul tegutsevatel ettevõtjatel kasutada finantsuuenduste eeliseid ja pakkuda oma klientidele kvaliteetseid tooteid.

2.10.

Komisjon korraldab avaliku konsultatsiooni ELi reguleeritud turgudel noteeritud äriühinguid käsitleva reguleeritud teabe täiendava digiteerimise kohta, sealhulgas võimaluse kohta luua Euroopa finantsläbipaistvuse värav hajusraamatu tehnoloogia (RegTech) põhjal.

2.11.

Komisjon rajas 2018. aasta veebruaris ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi ning korraldas uuringu piiriüleste teenuste arendamiseks kasutatava ELi avalik-õigusliku plokiahela taristu kohta. Ta plaanib hinnata, mil määral saab plokiahela tehnoloogiat kasutada Euroopa ühendamise rahastu raames digitaalsete teenuste taristuna. Samuti loob ta ELi finantstehnoloogia labori.

2.12.

Finantssektori turvalisuse ja vastupidavusvõime suurendamiseks korraldab komisjon avaliku ja erasektori seminari, et hinnata tõkkeid, mis takistavad küberohte käsitleva teabe vahetamist finantsturu osaliste vahel, ning teha kindlaks võimalikud lahendused. Komisjon kutsub Euroopa järelevalveasutusi hindama kogu ELi finantssektori oluliste turuosaliste ja taristute jaoks järjepideva kübervastupidavusvõime katseraamistiku väljatöötamisest tekkivat kulu ja saadavat kasu.

3.   Üldised ja konkreetsed märkused

3.1.

Komitee toetab komisjoni kava, sest ta leiab, et finantstehnoloogia arendamine Euroopa finantssektoris pakub nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele mitmeid olulisi eeliseid.

3.2.

Komitee on seisukohal, et finantstehnoloogia tegevuskava on väga oluline selleks, et süvendada ja laiendada kapitaliturge, integreerides neisse digiteerimise, ja seega ka kapitaliturgude liidu jaoks, mis on ELi tähtis prioriteet. Komitee leiab samuti, et see tegevuskava võib olla keskne vahend VKEde sektori – kokku 99 % kõigist Euroopa tasandi ettevõtjatest – jaoks, suurendades VKEde rahastamisvõimalusi ja võimaldades neil valida lihtsamaid ja kättesaadavamaid lahendusi.

3.3.

Komitee leiab, et kuigi tegevuskavas sisalduvad meetmed on olulised küberjulgeoleku parandamiseks, aga ka finantssektori vastupidavusvõime suurendamiseks, tuleb neid siiski täiendada eeskirjadega, mis tagavad finantstehnoloogia ühetaolise arendamise ELis.

3.4.

Komitee jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt peaks Euroopa õigus- ja järelevalveraamistik võimaldama ühtsel turul tegutsevatel ettevõtjatel kasutada finantsuuenduste eeliseid ja pakkuda oma klientidele kvaliteetseid tooteid. Samas on komitee veendunud, et see ei tohi toimuda turvalisuse arvelt. Vajalik on võrdsete võimaluste tagamine kõikidele osalejatele, nende tegutsemise viisist olenemata (2).

3.5.

Euroopa ja ühtlasi riiklikul tasandil on pärast viimast finantskriisi karmistatud finantsasutusi mõjutavaid eeskirju. Neis käsitletakse ka küberjulgeolekut ning kehtestatakse finantssektori asutustele kohustuslikke turvasätteid ja -standardeid. Komitee on seisukohal, et küberjulgeoleku standardeid tuleks ELi tasandil rakendada ka finantstehnoloogia teenuseid pakkuvates ettevõtetes. Nende ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleks need kehtestada Euroopa tasandil või isegi laiendada nende kohaldamist üle kogu maailma.

3.6.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et küberrünnakud on reeglina piiriülese ulatusega. Siseriiklikust õigusest tulenevalt on küberohte ja -rünnakuid käsitleva teabe vahetamine liikmesriikide asutuste vahel praegu küllalt piiratud. Liidu tasandil koordineerimise, reguleerimise ja järelevalve püüdlusi tuleb intensiivistada.

3.7.

Mis puudutab krüptovara ja eeskätt krüptoraha, siis oli hiljaaegu võimalik Euroopas kogeda, milliseid hüppeid need võivad teha ja kui kõikuv on nende kurss. Arvestades toimunud arenguid, neile omast läbipaistvuse puudumist ja neis peituvaid suuri riske, soovitab komitee, et komisjon jälgiks koostöös Euroopa järelevalveasutustega pidevalt ja tähelepanelikult olukorda selles valdkonnas. Kui finantssüsteemi ohutus ja stabiilsus peaksid mingil hetkel mingilgi moel ohtu sattuma, siis on lisaks vaja võtta meetmeid. Need meetmed peaksid eeskätt kehtima kogu ELis ja seega tuleks need võtta Euroopa tasandil.

3.8.

Krüptovarade puhul on täheldatud, et tehnoloogiapõhised uuendused võivad regulatiivsete normide kohaldamisalast välja jääda, isegi kui praktikas kasutatakse seda vääringut väga reguleeritud turul. Arvestades kõnealuse sektori suurt kõikumist, läbipaistvuse puudumist ja nende varade suurt riski investeerijate jaoks, soovitab komitee komisjonil ja liikmesriikidel uurida meetodeid, mida tuleks seda vara hõlmavate tehingute jälgimiseks rakendada.

3.9.

Komisjon tegi ettepaneku luua plokiahela tehnoloogia valdkonna vaatluskeskus. Komitee on veendunud, et selle asutuse volitusi tuleks laiendada, et hõlmata kogu finantstehnoloogiasektor, arvestades suuri muutusi, mis iseloomustavad sellega seotud rakenduste arengut. Lisaks tekivad plokiahela tüüpi rakenduste puhul seoses kohaldatava õigusega vastutuse ja pädevuse küsimused. Komitee toetab komisjoni ideed esitada ELi tasandil plokiahelat käsitlev algatus, et selgitada selle kasutamist ja ületada praegune killustatus.

3.10.

On märgitud, et finantstehnoloogia kasutuselevõtt toob finantssektori ettevõtetes kaasa paljude töökohtade kadumise. Komitee soovitab liikmesriikidel töötada välja ja viia ellu aktiivsete tööturumeetmete programm, et finantssektori tehnoloogilistest uuendustest mõjutatud töötajad aidataks võimalikult kiiresti uuele tööle.

3.11.

Komisjon tunneb muret selle pärast, et juhul kui finantsettevõtjad tellivad teenuseid alltöövõtu korras pilvandmetöötluse osutajatelt, siis koondub teabe ja andmete edastamine liigselt väheste turul tegutsevate äriühingute kätte, kes tavaliselt ei ole Euroopa ettevõtjad. Komitee soovitab komisjonil kehtestada eeskirjad säilitatavate andmete turvalisuse eest vastutuse võtmise kohta, mida võiks kohaldada ettevõtjate suhtes, kes pakuvad pilvandmetöötluse teenuseid.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Plokiahel on omavahel ühendatud ja krüptograafiliselt turvatud salvestiste (nn plokid) pidevalt kasvav jada. Plokiahel on konstrueeritud selliselt, et see on andmete muutmise eest kaitstud. Tegemist on avatud hajusraamatuga, mis võimaldab kahe poole tehinguid tõhusalt, kontrollitavalt ja alaliselt salvestada. Plokis sisalduvaid andmeid ei ole pärast nende salvestamist enam võimalik tagantjärele muuta, ilma et muudetaks kõiki järgnevaid plokke, milleks on tarvis enamiku võrguosaliste nõusolekut. (allikas: wikipedia EN)

(2)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 63.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/65


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta“

[COM(2018) 99 final – 2018/0047 (COD)]

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta“

[COM(2018) 113 final – 2018/0048 (COD)]

(2018/C 367/13)

Raportöör:

Daniel MAREELS

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 16.4.2018

Euroopa Liidu Nõukogu, 27.3.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 ja artikli 53 lõige 1

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

146/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb suurt heameelt asjaomaste ettepanekute üle, millega kehtestatakse 29. režiimi loomise abil raamistik ühisrahastamisteenustele. Komitee kutsub seepärast üles kiiresti tegutsema, et jõuda rahuldava tulemuseni, eelkõige kuna see teema seostub laiema, komitee jaoks olulise raamistikuga (1).

1.2.

Rõõmustav on nentida, et tähelepanu pööratakse väikeste, noorte ja uuenduslike ettevõtete rahastamisele. Rahastamisredeli osana on ühisrahastamine nende jaoks eriti oluline ajahetkel, mil nad liiguvad käivitamisetapist edasi laienemisetappi ja traditsioonilised rahastamisviisid ei ole alati kättesaadavad. Samas luuakse investoritele rohkem ja paremaid investeerimisvõimalusi.

1.3.

Väga positiivne on asjaolu, et selleks kasutatakse uuenduslikke ja moodsat tehnoloogiat kasutavaid tooteid ja lahendusi, nii et see tulevikku suunatud ettepanek sobitub suurepäraselt ka digitaalse ühtse turu loomise konteksti. Sellele antakse kohe ka piiriülene mõõde, mis aitab kaasa tõhusale integratsioonile ja kapitaliturgude süvendamisele. Esiplaanil peab olema ELis ühe ühtlustatud turu loomine, kus kehtivad ühed ja samad eeskirjad nii ettevõtjatele kui ka investoritele.

1.4.

Võttes arvesse asjaolu, et seda innovaatilist raamistikku ei tohi aeglustada kunstlike takistustega, pooldab komitee ülemaailmsest ja terviklikust lähenemisviisist tulenevalt siiski teatud punktide osas ettepanekute karmistamist ja täiendavate meetmete võtmist, seda vähemalt käivitamisetapis (vt punkt 1.5 jj). Komitee võtab seejuures aluseks eeskätt sellised põhimõtted nagu „usaldusväärsus“, „selgus“ ja „usaldus“. Ja see tähendab ka kindlust ja kaitset kõigile, kes sellega kokku puutuvad.

1.5.

Eelkõige tunneb komitee heameelt selle üle, et tähelepanu on pööratud ühisrahastamiseteenuste ja -turgudega seotud riskidele, on aga samas seisukohal, et – vähemalt esialgu – tuleks nendele riskiga seotud aspektidele veelgi enam tähelepanu pöörata, et need veelgi paremini kindlaks teha või neid võimaluse korral piirata. See puudutab järgmiseid küsimusi.

1.5.1.

Läbipaistvus ja investorikaitse. Komitee hinnangul jäetakse ühisrahastamisplatvormide konkreetsete projektide riskihindamine liiga suurel määral turgude ja investorite kanda. Komitee on seisukohal, et tuleb võtta asjakohaseid meetmeid kõikide riskide – nii rahaliste kui ka mitterahaliste – paremaks tuvastamiseks või piiramiseks. Lõppkokkuvõttes on selle eesmärk investorite parem kaitse. Seejuures võiks lähtuda finantsinstrumentide turgude direktiivi lähenemisviisist. Muu hulgas võib siin tekkida ebavõrdse olukorra oht võrreldes traditsiooniliste teenusepakkujatega, nagu finantseerimisasutused, kes peavad rakendama suhetes oma klientidega rangeid kaitseeeskirju.

1.5.2.

Võimalikud probleemsed kohad teenusepakkujate ja nende poolt pakutavate teenuste staatuses. Võimalus kasutada investoritega lepingute sõlmimisel „klientide nimel otsustusõigust“, et saavutada klientide jaoks parim tulemus võib pakkujatele kaasa tuua delikaatseid olukordi, kuna nad peavad esmajoones tegutsema „erapooletute vahendajatena“.

1.5.3.

Järelevalve. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ülesanne näib selge, ent ebaselgeks jääb riiklike järelevalveasutuste roll. Komitee on seisukohal, et selles küsimuses tuleks luua enam selgust. Lisaks tõstatub komitee jaoks küsimus, kas ei tuleks ette näha olulist rolli riiklikele järelevalveasutustele, kuna nemad on riiklikele turgudele lähemal ja oskavad kohapealset olukorda paremini hinnata. Lisaks on komitee jaoks igal juhul oluline, et valitsused ja järelevalveasutused peaksid nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil kogu aeg ja järjepidevalt üksteisega aru ning teeksid koostööd, pidades seejuures silmas ka edasist ühtlustamist ja integratsiooni ELis ning kõnealuste ettepanekute edukust.

1.6.

Nüüd, mil tehtud valikute tulemusena kehtivad paralleelselt 29. režiim ja riiklikud režiimid, puutuvad potentsiaalsed kliendid seega samal ajal ja samal turul kokku eri õigusaktidega, erinevate tingimustega ja ebavõrdse kaitsega, mis võib tekitada segadust ja selgusetust. Siinkohal on vaja võtta täiendavaid meetmeid suurema selguse tagamiseks.

1.6.1.

Komitee arvates tuleb valitsustele ja järelevalveasutustele kehtestada täiendavad kohustused, et teavitada kõiki kasutajaid nende emakeeles täpsel, hõlpsasti kättesaadaval ja kindlustunnet pakkuval viisil.

1.6.2.

Ühisrahastamisplatvormidele võib kehtestada kohustuse, et nad peavad alati, mil nad pöörduvad avalikkuse poole, ning kogu oma välissuhtluses teavitama selgesõnaliselt ja arusaadavalt oma ELi märgistusest.

1.7.

Lisaks on komitee seisukohal, et rahapesuvastast võitlust ja terrorismi rahastamist käsitlevad kavandatud eeskirjad jäävad suhteliselt piiratuks ja suures osas kaudseks. Ühisrahastamisplatvormide kõnealustele eeskirjadele allutamiseks tuleb sätteid laiendada ja karmistada. Komitee leiab, et ei ole õige, et kontrollivõimalus avaneb vaid ühel korral ja ainult komisjonil on pädevus teha ettepanek ühisrahastamisteenuste osutajate eelnimetatud eeskirjadele allutamiseks. Ka sellise otsuse tarvis tuleb kehtestada selged kriteeriumid ja tingimused.

1.8.

Märkimisväärne on ka see, et ettepanekutes ei käsitleta ühisrahastamisest saadavate sissetulekute maksustamist ja võlgnike maksukohustusi, samas kui on asjakohane oletada, et maksustamine on samuti oluline algatuse edu saavutamiseks. Seepärast soovitab komitee ka need aspektid arutelusse kaasata. Vajaduse korral tuleks asjakohasel tasandil välja töötada kohandatud eeskirjad.

1.9.

Kuna tegu on turuga seotud küsimusega, siis on komitee jaoks kõige tähtsam, et nende ettepanekute edu tagamiseks tegutseksid kõik samas suunas. On hädavajalik, et ettevõtjad ja investorid kasutaksid 29. režiimi tõhusalt ja ulatuslikult. Turu perspektiivist lähtuvalt tõstatub siin küsimus, kas projektile 1 miljoni euro suuruse piirangu kehtestamine ei kujune takistuseks.

1.10.

Lõpetuseks – et kindlustada ühisrahastamisplatvormide tulevik ja kestev edu, tuleb komitee arvates kehtestada korrapärased meetmed 29. režiimi jälgimiseks, hindamiseks ja edukuse mõõtmiseks. Seejuures on samavõrd hädavajalik konsulteerimine ja dialoog kõigi sidusrühmade ja huvitatud pooltega.

2.   Taust

2.1.

Alates ametisse astumisest 2014. aastal töötab Junckeri juhitav komisjon välja „Euroopa investeerimiskava“, et viia ellu oma kõige olulisemad prioriteedid, milleks on majanduskasv, töökohad ja investeeringud (2). Lisaks digitaalsele ühtsele turule ja energialiidule on üks selle olulisemaid eesmärke pidev liikumine kapitaliturgude liidu suunas. Eesmärk on rajada kõiki liikmesriike hõlmav hästi toimiv ja integreeritud kapitaliturgude liit.

2.2.

Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskavas (3) võttis komisjon endale kohustuse saada 2019. aastaks valmis selle kõik põhielemendid. Kokku oli kavas üle 33 algatuse ja meetme.

2.3.

Pärast üleskutseid kiireteks edusammudeks (4) (5) koostati juba 2017. aastal tegevuskava vahearuanne. Selle tulemuseks oli teatud arv prioriteetseid meetmeid, mille eesmärk oli arvesse võtta muutuvaid probleeme ja olukordi, sh Brexitit. Samaaegselt on vaja teha reaalseid edusamme seoses pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamisega. Seejuures peavad esiplaanil seisma järjekindlus ja sidusus.

2.4.

Komisjon märkis selles kontekstis samuti, et „takistuste kõrvaldamiseks peame oma sihid praegusest kõrgemale seadma, aga ennekõike tuleb meil neid uusi võimalusi ära kasutada“ (6). Selles kontekstis avaldas komisjon 8. märtsil 2018 kaht tegevuskava sisaldava teatise (7).

2.5.

Finantstehnoloogia tegevuskavaga soovitakse väljendada ambitsiooni muuta Euroopa ülemaailmseks finantstehnoloogia keskuseks, kus ettevõtjad ja investorid peaksid saama kasutada kõiki eeliseid, mida ühtne turg selles kiirelt muutuvas sektoris pakub (8).

2.6.

Selle tegevuskava üheks olulisemaks meetmeks on ühisrahastamise ja vastastikuse rahastamise edendamine. Seejuures asetatakse rõhku nii uute teenuste ja märgiste väljaarendamisele kui ka kapitaliturgude integreerimisele.

2.7.

Konkreetsemalt käsitletakse komisjoni ideid järgmistes dokumentides:

2.7.1.

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtjatele Euroopa ühisrahastamisteenuste osutajate kohta“ (9) ning

2.7.2.

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta“ (10).

2.8.

Kõnealuste ettepanekute eesmärk on kehtestada ühisrahastamise platvormidele Euroopa märgis, mis võimaldab tegutseda piiriüleselt. See peab võimaldama ühisrahastamisteenuse osutajatel oma tegevust laiendada ja ELi tasandil tegutseda ning samas looma ettevõtjatele ja eelkõige väikestele, noortele ja uuenduslikele ettevõtetele laialdasema ligipääsu rahastamisele. Ettepanekud kohalduvad üksnes vabalt võõrandatavate väärtpaberitega seotud investeeringupõhistele ühisrahastamisteenustele.

2.9.

Samaaegselt soovitakse kohaldada nende platvormide suhtes kohandatud ja adekvaatseid eeskirju ning järelevalvet. Nende eesmärk ei ole mitte üksnes majandusliku ja rahalise stabiilsuse kindlustamine ELis, enamgi veel, – need peaksid ka samaaegselt suurendama investorite usaldust, seda eelkõige piiriüleses kontekstis.

3.   Märkused ja kommentaarid

Üldised märkused – tervitatav algatus

3.1.

Komitee hindab väga positiivselt kõnealuseid ettepanekuid ühisrahastamise 29. režiimi loomiseks ning nõuab samas, et tehtaks kõik võimalik kiiresti heade tulemuste saavutamiseks.

3.2.

Esmajoones annavad asjaomased ettepanekud panuse mitmete suuremate, komiteele väga oluliste eesmärkide saavutamisesse, millele komitee on juba varem tähelepanu juhtinud (11). Seejuures võib esile tuua järgmist.

3.2.1.

Kapitaliturgude liidu rajamine, mis peab käima käsikäes suurema majandusliku ja sotsiaalse lähenemise ning majandusliku ja sotsiaalse integratsiooniga, peab majanduse rahastamisallikate laiendamise ja mitmekesistamise abil tooma endaga kaasa finants- ja majandussüsteemi suurema turvalisuse, stabiilsuse ja vastupanuvõime. Selle kiire elluviimine peab jääma esmaseks prioriteediks.

3.2.2.

ELi ühtse märgise loomine ühisrahastamise platvormidele lihtsustab piiriüleseid finantstehinguid ja toetab seega ka erasektori riskide suuremat jagamist. See on oluline kriisi korral asümmeetriliste šokkide ennetamisel või nende tagajärgede leevendamisel. Sellega antakse muu hulgas oluline panus liikmesriikide ühtlasemasse majanduskasvu. See võimaldab niisiis nõrgematel majandustel jõuda kiiremini järele paremate tulemustega majandustele.

3.2.3.

Ka majandus- ja rahaliidu edasise süvendamise ja väljakujundamise jaoks on kapitaliturgude liit otsustava tähtsusega ja selle elluviimine hädavajalik. Koos täieulatusliku pangandusliiduga peab kapitaliturgude liit viima tõelise rahandusliiduni, mis on üks majandus- ja rahaliidu neljast alussambast.

3.2.4.

Kuna ühisrahastamine on ELis teiste suurte majandustega võrreldes kesiselt arenenud, tuleks siinkohal mainida ka ELi positsiooni ülejäänud maailma suhtes. EL peab kindlustama oma positsiooni ja jõuliselt tegutsema, iseäranis kuna ülemaailmselt on praegu toimumas mitmed jõuvahekordade muutused Ida ja Lääne vahel.

3.3.

Komitee on varasemates arvamustes (12) väljendanud muret ja tõstatanud küsimusi selle kohta, kas kapitaliturgude liit on oluline ja tõhus VKEde jaoks. Ühisrahastamine on suunatud eeskätt teatud liiki VKEdele ja rahastamisredeli konkreetsele osale. Komitee suhtub positiivselt praegustesse ettepanekutesse, mis parandavad ja lihtsustavad väikeste, uute ja uuenduslike ettevõtete rahastamist ning loovad ühtlasi investoritele rohkem ja paremaid investeerimisvõimalusi.

3.4.

Lõpetuseks võib siinkohal esile tõsta ettepanekute tulevikku suunatud olemust. Need on osa finantstehnoloogia tegevuskavast, millega soovitakse väljendada ambitsiooni muuta Euroopa ülemaailmseks finantstehnoloogia keskuseks. Uuenduslikke ja moodsaid tehnoloogiaid kasutavate toodete ja lahenduste kasutuselevõtmisega sobitub asjaomane ettepanek suurepäraselt ka digitaalse ühtse turu loomisega.

Ettepanekud – korralik alus, ent soovitavad on täiendavad kaitsemeetmed

3.5.

Komitee on seisukohal, et asjaomaste ettepanekute edu tagamiseks tuleb teha kõik võimalik. Komitee peab väga oluliseks, et uut režiimi iseloomustavad sellised märksõnad nagu „usaldusväärsus“, „selgus“ ja „usaldus“. Ühisrahastamist tuleks pakkuda sellises raamistikus, mis pakub kindlust ja kaitset kõigile, kes on sellega seotud.

3.6.

Komitee väljendab erilist heameelt 29. režiimi valimise üle, millega rajatakse uusi ja tulevikku suunatud tehnoloogiaid kasutades vundament ühele ühtlustatud turule, millel kehtivad samad eeskirjad nii piiriülese rahastamise otsinguil olevatele noortele ettevõtjatele kui ka investoritele, kes otsivad täiendavaid investeerimisvõimalusi.

3.7.

Selle eesmärgi saavutamiseks valitud õigusakti liik – määrus – on siin samuti täiesti omal kohal. Kõnealune ettepanek võib olla kapitaliturgude tõhusa integratsiooni ja süvendamise näiteks.

3.8.

Vaatamata tekstis edaspidi esitatud märkustele, on komiteel hea meel ka selle üle, et komisjon on juba algusest peale pööranud tähelepanu ühisrahastamistehingute ja -turgudega seotud riskiaspektidele. Tervitatavad on ka tingimused, millele peavad ühisrahastamisplatvormid ja nende pakutavad teenused vastama, (13) samuti ka ettenähtud järelevalvenõuded. Ka investoritel soovitatakse oma riske piirata (14).

3.9.

Terviklikust lähenemisviisist tulenevalt on komitee samas seisukohal, et vähemalt esialgu tuleks juhtida nendele riskiga seotud aspektidele veelgi enam tähelepanu. Komitee leiab, et kõik riskid – nii rahalised kui ka mitterahalised – tuleks veelgi paremini kindlaks teha ja võimaluse korral neid piirata. Enam tähelepanu tuleks pöörata ka mõningatele muudele kaasnevatele teguritele, mis on olulised nende ettepanekute edukuse seisukohast.

3.10.

Poliitikavalik täiendava teenuspõhise lahenduse kasuks (15) toob endaga kaasa olukorra, kus riikide ja ELi õigusaktid kehtivad ja leiavad rakendamist paralleelselt teineteise kõrval. Potentsiaalsed kliendid puutuvad samal ajal ja samal turul kokku erineva staatusega teenusepakkujatega, nagu ELi märgisega piiriüleselt tegutsevad pakkujad, samad pakkujad, kes tegutsevad kohalikul turul, ja pakkujaid, kelle teenustele kohalduvad (kehtivad) riiklikud eeskirjad või kehtivad load (16). Selle tulemuseks võivad olla erinevad õigusaktid, erinevad tingimused ja ebaühtlane kaitse (17). Komitee soovib, et enam pöörataks tähelepanu sellele olukorrale, mis võib tekitada selgusetust ja segadust (18). Käesolevas arvamuses on alljärgnevalt esitatud mõned konkreetsed ettepanekud.

Ühisrahastamisteenuste osutajad

3.11.

Ühisrahastamisteenuste osutajad võivad vaid ühte tegevusluba omades tegutseda kogu ELi territooriumil ning see võimaldab neil oma tegevust laiendada. See on oluline uuendus ja suur edasiminek võrreldes praeguse olukorraga, kus piiriülene tegutsemine ei ole praktiliselt võimalik.

3.12.

Ilma et see piiraks eelnevalt öeldut, (19) palub komitee pöörata enam tähelepanu võimalikele probleemsetele kohtadele teenusepakkujate ja nende pakutavate teenuste staatuses. Nii näib, et teenusepakkujatele antav võimalus kasutada lepingute sõlmimisel investoritega „klientide nimel otsustusõigust“ võib tekitada delikaatseid olukordi. Vahendajatena peavad nad tegutsema „erapooletute vahendajatena“, samas kui nad on lepinguliselt kohustatud võtma „kõik vajalikud meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks“ (20). Komitee jaoks on oluline, et erapooletuse kohustus ei satuks mingil juhul kahtluse alla. Siin on vaja täiendavaid meetmeid. Platvormid peavad pakkuma kvaliteetseid teenuseid.

3.13.

Kõigile potentsiaalsetele klientidele, ettevõtjatele ja ka investoritele on ülimalt vajalik ja esmatähtis, et neile oleks alati selge, millise platvormiga on tegu. See on veelgi olulisem nüüd, mil – nagu eelnevalt märgitud – riiklikud ja ELi õigusaktid kehtivad ja leiavad rakendamist paralleelselt (21). Sellega seoses ei pea komitee Euroopa Väärtpaberijärelevalve (ESMA) peetavaid ELi platvormide registreid avalikkuse teavitamise vahendina piisavaks. Komitee arvates tuleb valitsustele ja järelevalveasutustele kehtestada täiendavad kohustused, et teavitada kõiki kasutajaid nende emakeeles täpsel, hõlpsasti kättesaadaval ja kindlustunnet pakkuval viisil.

3.14.

Komitee leiab, et ka platvormidele tuleb kehtestada avalikustamiskohustused. Konkreetselt võiks sätestada, et ELi märgistust omavad platvormid peavad sellest selgesõnaliselt ja arusaadavalt teavitama alati, mil nad pöörduvad avalikkuse või potentsiaalsete klientide poole, (22) ning kogu oma välisuhtluses (23).

3.15.

ESMA järelevalvealane roll ja vastutus näib selge, aga samas võib tõstatada küsimuse, kas teatud ülesandeid ei peaks andma ka riiklikele järelevalveasutustele, kuna need on riiklikele turgudele lähemal ja tunnevad kohapealset olukorda paremini. Siinkohal on igal juhul vajalik selgus. See on oluline ka teiste, muu hulgas ettevõtjate jaoks, kes soovivad kasutada ühisrahastamise võimalust.

3.16.

Üldisemalt on komitee jaoks igal juhul oluline, (24) et nüüd, mil – nagu eespool märgitud – riiklikud ja ELi õigusaktid kehtivad ja leiavad rakendamist paralleelselt, peaksid eri valitsused ja järelevalveasutused nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil kogu aeg ja järjepidevalt üksteisega aru ning teeksid koostööd, pidades seejuures silmas ka edasist ühtlustamist ja integratsiooni ELis. Lisaks on neil oluline roll ka usalduse võitmisel, mis on ühisrahastamise edukuse seisukohast hädavajalik.

3.17.

Kui ESMA määrab oma järelevalveülesande raames karistuse, siis tuleb selle vaidlustamiseks pöörduda Euroopa Kohtu poole. See ei ole mitte ainult keeruline protseduur, vaid sellega seoses tõstatub lisaks ka küsimus, kas asjaomane tegevus peaks kuuluma Euroopa Kohtu ülesannete hulka.

Ühisrahastamist kasutavad ettevõtted

3.18.

Ühisrahastamine on suunatud esmajoones alustavatele ja noortele ettevõtetele, kellel ei ole väga lihtne pääseda ligi pankade rahastamisele või kes tegelevad riskantsemate ja uuenduslikumate projektidega ning on oma tegevuse algusjärgus, eelkõige kui nad soovivad pärast käivitamisetappi laieneda. Komitee tunneb heameelt selle üle, et uute ettepanekutega luuakse seda tüüpi VKEdele ja ettevõtetele täiendav rahastamisvõimalus, mis on laiaulatuslikum ja lihtsamini ligipääsetav ning millel on lisaks piiriülene mõõde.

3.19.

Lisaks toetab komitee ka põhjendust, (25) mille kohaselt on ühisrahastamisel lisaks eelpool nimetatutele veel teisigi eeliseid, muu hulgas toetatakse sellega projektiomaniku kontseptsiooni ja ideed, antakse juurdepääs suurele hulgale inimestele, kes pakuvad ettevõtjale teadmisi ja teavet, ning see kujutab endast turundusmeetodit juhul, kui ühisrahastamiskampaania osutub edukaks.

3.20.

Ettevõtjad saavad võimaluse rahastada oma projekte kuni 1 miljoni euro ulatuses 12 kuu jooksul. Tõstatub küsimus, ega see piirmäär ei ole liiga madal, eeskätt kui tegu on „investeeringupõhise“ ühisrahastamisega (26). Sellistel juhtudel on väärtpaberite kohustuslik võõrandatavus tähtis tagatis investoritele, kes soovivad projektist väljuda (27). Tõstatub ka küsimus, kas ettenähtud 1 miljoni piirmäär ei kujune takistuseks seda liiki väärtpaberite turu tekkimisele ja selle sujuvale toimimisele. Lisaks näivad riiklikud eeskirjad võimaldavat kõrgemaid piirmäärasid (28).

(Võimalikud) investorid

3.21.

Komiteel on heameel, et investoritele avaneb uus, pealegi piiriülene võimalus. See avardab nende võimalusi ja laiendab valikut.

3.22.

Kahtlemata on positiivne, et potentsiaalse investori asjakohasuse esimene hindamine toimub teadmiste testi ja kahju kandmise võime simuleerimise abil, (29) ent seda ei saa täheldada tõsiasja puhul, et risk (ja selle hindamine) jäetakse täielikult turu ja võimalike investorite kanda.

3.23.

Tõsiasi, et ettepanekuga ei ole ette nähtud põhiteabedokumendi eelnevat heakskiitmist (30) pädeva asutuse poolt ega isegi teavitamise nõuet, (31) ei tule võimalike investorite kaitsmisele kasuks. Kohustuste piiramine oluliste dokumentide tõlkimise nõudega (32) ei aita samuti sellele kaasa. Selline olukord ei ole rahuldav. Komitee on seisukohal, et investorite huvides tuleb vähemalt asjaomase režiimi käivitamisel kehtestada kohased meetmed, et teha paremini kindlaks riskid investorite jaoks või võimaluse korral neid piirata. Sama kehtib neile edastatava teabe kohta.

3.24.

Kui lisaks sellele arvestada ka väärtpaberite pakkumise traditsioonilisema viisiga, eeskätt pankade ja börsiettevõtete vahendusel, siis tekitab praegustes ettepanekutes ette nähtud investorite piiratud kaitse eri teenusepakkujate jaoks ebavõrdse olukorra (33). Komitee leiab, et selles valdkonnas tuleb vältida suuri erinevusi, kuna see võib seada ohtu usalduse teatud turuosaliste vastu ja tuua endaga kaasa ebakindluse ja õigusliku arbitraaži. Lõppkokkuvõttes võib see mõjutada ka finantsstabiilsust ELis.

Muud märkused

3.25.

Mis puudutab rahapesuvastast võitlust ja terrorismi rahastamist, siis tundub, et kavandatav kord ei ole piisavalt range, eelkõige kui arvestada seda, et ESMA on juba eelnevalt viidanud sellega seonduvatele konkreetsetele riskidele ja ohtudele (34). Küsimused tõstatuvad ka seoses selles küsimuses ettenähtud korra suhteliselt piiratud olemusega (35) ja pädevusega, mis on antud komisjonile, et allutada ühisrahastamisteenuste pakkujaid vajadusel asjakohastele eeskirjadele (36). Siinkohal kerkib küsimus, kas see otsus on komisjoni pädevuses. Kui jah, siis millised kriteeriumid siin kehtivad (37)? Pealegi, miks nähakse see allutamisvõimalus ette vaid ühel korral (38)? Komitee on seisukohal, et see peaks olema võimalik igal ajahetkel ega tohiks olla komisjoni ainupädevuses. Lisaks peavad olema selgelt sätestatud tingimused ja kriteeriumid, mille korral on selline allutamine võimalik.

3.26.

Eeskätt taotletud eesmärke silmas pidades on märkimisväärne, et ühisrahastamisest saadavate sissetulekute maksustamist ja võlgnike kohustusi (39) selles valdkonnas ei käsitleta ega puudutata asjaomastes ettepanekutes (40). Ja seda hoolimata asjaolust, et on asjakohane oletada, et maksustamine on samuti oluline algatuse edu saavutamiseks. Seepärast soovitab komitee nende aspektidega arvestada. Vajaduse korral tuleks asjakohasel tasandil välja töötada kohandatud eeskirjad.

Hoolikas algus, usaldusväärsuse ülesehitamine ja tuleviku silmas pidamine

3.27.

Selle turuga seotud ettepaneku reaalse edu tagamiseks on ülimalt oluline, et kõik tegutseksid samas suunas. See on nii ainult juhul, kui ettevõtted ja investorid kasutavad asjaomaste ettepanekutega loodavat tugiraamistikku tõhusalt ja ulatuslikult. Vaid siis saab tekkida tõeline turg, millel saavad kokku krediidinõudlus ja -pakkumine. Komitee jaoks on oluline, et käivitamisetapil ehitataks üles usaldusväärsus, alustataks läbimõeldult ja ettevaatlikult, pöörates seejuures rohkem tähelepanu riskijuhtimisele ja kaasnevatele teguritele.

3.28.

Komitee arvates on selle 29. režiimi tuleviku kindlustamiseks väga oluline näha ette korrapärased meetmed režiimi jälgimiseks, hindamiseks ja edukuse mõõtmiseks. See peab hõlmama ka liikmesriikides olemasolevaid teisi ühisrahastamise režiime. Tähtis on õppida parimatest turutavadest ja põimida need Euroopa režiimi. Seejuures on samavõrd hädavajalik konsulteerimine ja dialoog kõigi sidusrühmade ja huvitatud pooltega.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Vt punktid 3.1 kuni 3.4.

(2)  Vt Euroopa Komisjoni veebileht https://ec.europa.eu/commission/priorities/jobs-growth-and-investment/investment-plan-europe-juncker-plan_et.

(3)  Septembris 2015 avaldatud tegevuskava. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“, COM(2015) 468 final. Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1447000363413&uri=CELEX:52015DC0468.

(4)  Niisiis kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema tegevuskava osas „kiireid ja otsustavaid edusamme“ ja „tagama ettevõtjatele lihtsama juurdepääsu rahastamisele ja toetama investeerimist reaalmajandusse“. Vt http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/06/28-euco-conclusions/.

(5)  Ka komisjon võttis vastu teatise, milles kutsuti üles reforme kiirendama. Vt COM(2016) 601 final.

(6)  Vt komisjoni teatis „Kapitaliturgude liidu elluviimine 2019. aastaks – aeg on tööd kiirendada“. Vt https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-114-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF.

(7)  Lisaks punktis 2.5 nimetatud tegevuskavale sisaldub teatises „Jätkusuutliku rahanduse tegevuskava“.

(8)  Pressiteade „Finantstehnoloogia: Euroopa Komisjon muudab finantsturu konkurentsivõimelisemaks ja innovatiivsemaks“, 8. märts 2018. Vt http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-1403_et.htm.

(9)  Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1521456325451&uri=CELEX:52018PC0113.

(10)  Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1521456325451&uri=CELEX:52018PC0099.

(11)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kapitaliturgude liit: vahehindamine“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 117).

(12)  Vt eeskätt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“ (ELT C 133, 14.4.2016, lk 117) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kapitaliturgude liit: vahehindamine“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 117).

(13)  Vt määruse ettepaneku selgitus ja selle artiklid 1 kuni 9.

(14)  Vt määruse eelnõu artikkel 16. Põhiteabedokument, mis tuleb esitada potentsiaalsetele klientidele, sisaldab muu hulgas soovitust: „[…] Te ei peaks investeerima ühisrahastamisprojektidesse rohkem kui 10 % oma netovarast.“

(15)  Mõjuhinnangus olid arutluse all neli poliitikavalikut. Vt määruse eelnõu 3. peatükk „Mõju hindamine“.

(16)  Kaasa arvatud need, mis on väljastatud finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID II), makseteenuste direktiivi ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi (AIFMD) alusel.

(17)  Sõltuvalt sellest, kas potentsiaalne klient on ettevõtja või investor.

(18)  See on üks nn kaasnevatest teguritest, millele juhitakse tähelepanu punktis 3.9.

(19)  Punkt 3.8.

(20)  Vt määruse eelnõu põhjendus 16.

(21)  Vt punkt 3.10.

(22)  Näiteks oma veebisaidil.

(23)  Näiteks kõigis potentsiaalsetele klientidele suunatud dokumentides.

(24)  Sõltumata järelevalve korraldusest ja punktis 3.15 käsitletud küsimusest.

(25)  Määruse eelnõu põhjendus 4.

(26)  Näiteks osakute või sarnaste väärtpaberite puhul.

(27)  Vt määruse eelnõu põhjendus 11.

(28)  Prospektimäärus (mis jõustub juulis 2018) ei sisalda ühisrahastamisele konkreetset erandit. Paljud liikmesriigid, sh Belgia, on kehtestanud oma erandite korra. Selle võib kehtestada alla 8 miljoni euro jäävatele ühtlustamata tehingutele (suurema summa puhul on prospekt igal juhul nõutav). Selle tulemusena töötab iga liikmesriik nüüd seoses ühisrahastamisega välja oma prospektidest vabastamise režiimi, mis omakorda põhjustab turu killustatust. Platvormid, mis soovivad tegutseda mitmes riigis, peavad niisiis alati olema kursis riikliku korraga ja sellest kinni pidama. Kõnealune ettepanek piirdub kuni 1 miljoni euro suuruste tehingutega ja ei toeta niisiis suurel määral ühisrahastamiseturgu, mille tehingud ületavad 1 miljonit eurot.

(29)  Määruse eelnõu põhjendus 15.

(30)  Vt määruse eelnõu artikkel 16.

(31)  Eelkõige liikmesriikide pädevad asutused. Vt määruse eelnõu artikli 16 lõige 8.

(32)  Sätestatud on, et „Põhiteabedokument koostatakse vähemalt ühes asjaomase liikmesriigi ametlikus keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles“. Küll aga võib investor „ühisrahastamisteenuse osutajalt nõuda, et ta korraldaks põhiteabedokumendi tõlkimise sellesse keelde, mille investor valib“, ent teenuse pakkujal ei näi olevat siduvat kohustust selle tegemiseks. Vt määruse eelnõu artikkel 16.

(33)  Pankadele ja börsiettevõtetele kehtib finantsinstrumentide turgude direktiiv, samas ei kehti see aga ühisrahastamisplatvormide suhtes (vt direktiivi eelnõu). Viimatinimetatutele kehtib erikord, nii nagu see on sätestatud kõnealuses määruse eelnõus.

(34)  ESMA sedastas, et investeeringupõhise ühisrahastamise puhul on oht terrorismi rahastamiseks. Eelkõige kui platvormid ei vii projektiomanike ja nende projektide suhtes läbi hoolduskohustuse auditit või teevad seda vaid piiratud ulatuses, siis võib avalikult või salaja toimuda raha kogumine terroristide rahastamiseks, ESMA, „Questions and Answers Investment-based crowdfunding: money laundering/terrorist financing“. Vt https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/esma_2015_1005_qa_crowdfunding_money_laundering_and_terrorist_financing.pdf.

(35)  Vt määruse eelnõu. Eelkõige nõutakse artiklis 9, et ühisrahastamistehingute maksed tuleb teha üksuste kaudu, kellele on antud tegevusluba makseteenuste direktiivi kohaselt ja kelle suhtes kohaldatakse seetõttu neljandat rahapesuvastast direktiivi, sõltumata sellest, kas makse tehti platvormi kaudu või kolmanda osapoole vahendusel. Samuti nähakse artiklis 9 ette ühisrahastamisteenuse osutaja kohustus tagada, et projektiomanik võtab vastu rahalisi vahendeid ühisrahastamispakkumiste jaoks või muid makseid ainult makseteenuste direktiivi kohast tegevusluba omava üksuse kaudu. Artiklis 10 kehtestatakse nõue, et juhtidel peab olema hea maine, mis tähendab, et neil ei tohi olla kriminaalkaristusi rahapesuvastaste õigusnormide rikkumise eest. Artiklis 13 nõutakse, et riiklikud pädevad asutused, sealhulgas liikmesriikide pädevad asutused, kes on määratud direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt, teavitaksid ESMAt kõikidest tähelepanekutest, mis on olulised rahapesuvastase direktiivi kohaselt ja mis on seotud ühisrahastamisplatvormiga. ESMA võib kõnealusele teabele tuginedes tegevusloa kehtetuks tunnistada.

(36)  Määruse eelnõu artikkel 38.

(37)  Vt määruse eelnõu artikkel 38. Selles sätestatakse kokkuvõtlikult, et komisjon peab teatud kindlaksmääratud aja jooksul (kaks aastat) esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande asjaomase määruse kohaldamise kohta. Selles aruandes antakse hinnang sellele, kas on vajalik ja proportsionaalne, et asjaomaste ühisrahastamisteenuste osutajad järgiksid riiklikke õigusnorme (seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega). Sellisel juhul tuleb aruandele lisada õigusakti ettepanek.

(38)  Vt eelnev allmärkus. Nimetatud artiklist 38 lähtuvalt näib see niisiis ainus hetk, mil on võimalik allutamise üle otsustada.

(39)  Eeskätt peetakse siin silmas neid kohustusi, mis kehtestatakse (muu hulgas) intresside ja dividendide võlgnikele seoses läbipaistvuse kohustustega, muu hulgas kinnipeetava maksu ja aruandlusega seonduvad kohustused.

(40)  See puudutab teist nn kaasnevat tegurit, millele juhitakse tähelepanu punktis 3.9.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/73


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“

[COM(2018) 147 final – 2018/0072 (CNS)]

ja

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi“

[COM(2018) 148 final – 2018/0073 (CNS)]

(2018/C 367/14)

Raportöör:

Krister ANDERSSON

Kaasraportöör:

Petru Sorin DANDEA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Liidu Nõukogu, 11.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 115

Vastutav sektsioon

majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

175/6/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon käivitab digitaalmaksu algatusi ning annab sellega uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, tuues selge näite sellest, kuidas võiks muuta praeguseid maksustamispõhimõtteid.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates muutub kogu majandus digitaalseks ja komitee on sarnaselt komisjonile kindlalt veendunud, et lõpuks peab lahendus olema ülemaailmne, et kasutada üleilmse juhtimise ja üleilmsete eeskirjade abil paremini ära globaliseerumise eeliseid. Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks.

1.3.

Komitee on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel. Komitee rõhutab vajadust õiglaste ja konsensuslike lahenduste järele.

1.4.

Komitee on seisukohal, et mõjuhinnangut tuleks täiendada analüüsiga selle kohta, milline on ajutise meetme mõju investeeringutele, idufirmadele, töökohtadele ja kasvule. Samuti tuleb selle käigus tuua esile ettepaneku mõju VKEdele.

1.5.

Komisjoni väljapakutud teatud digiteenuste maksustamise ajutise meetmega ei maksustata mitte äriühingu tulusid, vaid käivet. Komitee rõhutab, et see lähenemisviis erineb ülemaailmsest äriühingu maksusüsteemist, mis põhineb kasumi maksustamisel, ent tunnistab, et füüsilise kohaloluta digitaalsetelt ettevõtetelt ei laeku müüjariigile äriühingu tulumaksu.

1.6.

Komitee on mures, et selline nihe maksustamises on kasulik paljude tarbijatega suurematele majandustele väiksemate eksportivate majanduste arvelt. Komitee toonitab, et igasugune digitaalsete ärimudelite maksustamise lahendus, olgu lühi- või pikaajaline, peab andma õiglaseid ja võrdseid majandustulemusi kõigi Euroopa Liidus majanduste jaoks.

1.7.

Hinnates digitaalsektori tegelikku maksustamistaset, rõhutab komitee vajadust arvestada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) eeskirjade jätkuvast rakendamisest tulenevate muudatustega maksukoodeksites ja pöörata ELis tegutsevate USA digifirmade puhul iseäranis tähelepanu USA maksukoodeksi muudatustest tulenevale märkimisväärsele maksutaseme tõusule USAs.

1.8.

Komitee nendib, et ette ei ole nähtud ühtki aegumisklauslit ega muud mehhanismi, mis tagaks selle, et ajutine maksumeede tühistatakse siis, kui on leitud pikaajalisem lahendus. Komitee innustab nõukogu tungivalt selliseid eeskirju sisse viima, kui vahemeede peaks kehtestatama.

1.9.

Komitee rõhutab, et käibelt arvestatava maksu kohaldamise ettepanek on käivitanud intensiivse rahvusvahelise arutelu, mis oli üks algatuse eesmärk. Nüüd peab Euroopa jõudma ühisele seisukohale OECDs käimasolevates aruteludes.

2.   Sissejuhatus ja taust

2.1.

21. märtsil 2018 avaldatud teatises „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ esitles komisjon oma õigusaktide paketti, mille eesmärk on ELi äriühingu tulumaksu eeskirjade ühtlustatud reform digitaaltegevuste osas. Paketis on kaks nõukogu direktiivi koos pehme õiguse soovitusega märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta.

2.2.

Konkreetsemalt pakkus komisjon välja järgmised kaks uut direktiivi: i) pika perspektiivi ettepanek, millega kehtestatakse eeskirjad ja sätted digitaalse kohalolu (digitaalse püsiva tegevuskoha) jaoks, (1) mille eesmärk on reformida äriühingu maksueeskirju nii, et tulud oleksid registreeritud ja maksustatud seal, kus ettevõtjatel on kasutajatega märkimisväärne suhtlus läbi digitaalsete kanalite, mitte seal, kus nad oma tulu teenivad, ning ii) lühikese perspektiivi ettepanek, milleks on ajutine käibelt arvestatav maks teatud liiki digiteenuste pakkumisele (2). ELi ühtne turg vajab stabiilset maksuraamistikku, mida on kohandatud digitaalsetele ärimudelitele. See peaks stimuleerima innovatsiooni, pakkudes ettevõtetele investeerimist ja kasvu soodustavat stabiilset keskkonda. Nagu kõik muud ettevõtjad, peavad ka digiteenuseid pakkuvad ettevõtjad panustama riigi rahandusse ja jagama avalike teenuste rahastamiseks vajalikku maksukoormat (3).

2.3.

Konkreetsemalt kehtestatakse pika perioodi ettepanekus eeskirjad piiriüleselt tegutsevate digitaalvaldkonna ettevõtjate maksustatava tegevuskoha kindlaksmääramiseks juhul, kui ettevõtjal ei ole füüsilist kohalolu, ning esitatakse kasumi digitaalsele äriüksusele omistamise põhimõtted, mis aitaksid paremini kindlaks teha väärtust, mida digitaalvaldkonna ettevõtjad loovad. Need meetmed kehtiksid ettevõtjatele, kes täidavad ühe järgmistest kriteeriumidest: i) liikmesriigis 7 miljoni euro suuruse aastatulu künnise ületamine; ii) liikmesriigis maksustamisaasta jooksul rohkem kui 100 000 kasutajat või iii) rohkem kui 3 000 ettevõtja ja äriklientide vahel sõlmitud digiteenuste osutamise ärilepingut maksustatavas aastas.

2.4.

Lühikese perioodi ettepanekut – ajutist käibelt arvestavat maksu – kohaldataks kaudse maksuna tegevustele, mille puhul teenitakse tulu järgmistest allikatest: i) internetireklaamipinna müük; ii) digitaalsed vahendusteenused, mis võimaldavad kasutajatel üksteisega suhelda ja millega saab hõlbustada nendevahelist kaupade ja teenuste müüki, ning iii) kasutaja esitatud teabe põhjal genereeritud andmete müük. Maksustamisele kuuluksid üksnes need ettevõtjad, kelle aastane kogutulu maailmas on vähemalt 750 miljonit eurot ja ELis vähemalt 50 miljonit eurot aastas. Kui maksumäär on 3 %, võiksid liikmesriigid teenida igal aastal hinnanguliselt 5 miljardit eurot tulu.

2.5.

Komisjoni ettepanek on kombineerida uued direktiivid muudatustega äriühingu tulumaksu ühtses konsolideeritud maksubaasis (CCCTB), kindlustades, et liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide ja väljapakutud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta hakkavad kehtima eeskirjad, milles käsitletakse digitaalmajanduse maksustamise küsimust (4).

2.6.

Tulevikku vaadates on komisjon kindlalt veendunud, et lahendus peab olema üleilmne, ning teeb tihedat koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et toetada rahvusvahelise lahenduse väljatöötamist kooskõlas OECD 16. märtsil 2018 avaldatud vahearuandega digitaalmajanduse maksustamise kohta.

3.   Üldised märkused

3.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates muutub kogu majandus digitaalseks. Arvestades ärimudelite kiiret arengut iseäranis digiteenuste valdkonnas, on ülimalt tähtis arendada ka meie maksusüsteeme. Digitaalmajandus ületab piire ja kasvamas on vajadus kohandada maksuraamistik digitaalsele ärimudelitele.

3.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on sarnaselt komisjonile kindlalt veendunud, et lõpuks peab lahendus olema ülemaailmne, et kasutada üleilmse juhtimise ja üleilmsete eeskirjade abil paremini ära globaliseerumise eeliseid. Seepärast kiidab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks.

3.3.

Paralleelselt rahvusvaheliste aruteludega ja lähtuvalt oma 2017. aasta septembris avaldatud teatisest (5) pakub komisjon nüüd välja ELi tasandi lahendusi. Nagu komisjon väidab, (6) annab see uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, olles hea näide sellest, kuidas rahvusvahelisel tasandil arutluse all olevad põhimõtted on võimalik muuta digitaalmajandusele vastavaks ajakohaseks, õiglaseks ja tõhusaks äriühingute maksustamise raamistikuks.

3.4.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab äriühingute maksustamise valdkonnas väga tähtsaks võrdseid tingimusi. Viimased aastad on näidanud, et üksikutel ettevõtjatel on mõnedes liikmesriikides õnnestunud teatud maksueeskirjadest kasu lõigata ja oma tegelik maksumäär peaaegu nullini viia. Sellesse on oma panuse andnud läbipaistvuse puudumine. Mõne sellise juhtumi puhul on tegu olnud digiteenuste valdkonnas tegutsevate hargmaiste ettevõtjatega. Seetõttu jagab komitee komisjoni ambitsiooni jätkata liikmesriikide agressiivse maksuplaneerimiskäitumise ja läbipaistmatuse küsimuse lahendamist, et tagada firmade võrdne kohtlemine ja edendada Euroopa konkurentsivõimet.

3.5.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon käivitab digitaalmaksu algatusi ning annab sellega uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, tuues selge näite sellest, kuidas võiks muuta praeguseid maksustamispõhimõtteid. Käibelt arvestatava maksu kohaldamise ettepanek on käivitanud intensiivse rahvusvahelise arutelu, mis oli üks algatuse eesmärk. Nüüd peab Euroopa jõudma ühisele seisukohale OECDs käimasolevates aruteludes.

3.6.

Komitee on komisjoniga nõus, et kõikide ELi tasandil väljapakutavate lahenduste puhul tuleb arvesse võtta ka üleilmset mõõdet, ning tunnistab nagu komisjongi, et „[k]õnealuste ettepanekutega annab komisjon oma panuse sellise konsensusliku lahenduse väljatöötamisse, mille OECD püüab saavutada 2020. aastaks. Need ettepanekud on näide sellest, kuidas rahvusvaheliselt arutatavaid põhimõtteid on võimalik teoks teha“ (7).

3.7.

Väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel. Komitee rõhutab vajadust õiglaste ja konsensuslike lahenduste järele.

3.8.

Maailma praegused äriühingu tulumaksusüsteemid põhinevad igale asjaomasele jurisdiktsioonile omistatava äriühingu tulu hindamisel. Maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Võttes arvesse, et keeruline on öelda, millises väärtusahela osas kasum tekib, on vaja leida universaalsed põhimõtted, et hinnata, kus väärtus luuakse. Sellised eeskirjad on loodud OECD laiaulatusliku töö raames, mille käigus sõnastati maksupõhimõtted ja määratlused selle kohta, kuidas hinnastada kaupu ja teenuseid kontserni kuuluvate äriühingute puhul (siirdehindade eeskirjad).

3.9.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvamusel, et rahvusvahelisi maksueeskirju tuleb aeg-ajalt läbi vaadata sedamööda, kuidas ärimudelid arenevad. Praegused eeskirjad on hiljuti maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) lepinguga seoses läbi vaadatud (8). Praegu leiab aset kõnealuste uute eeskirjade ja määratluste rakendamine. Oodatakse, et need vähendavad märkimisväärselt võimalust agressiivseks maksuplaneerimiseks ja maksubaasi kahanemiseks (9).

3.10.

Tähtis on, et muud äriühingu maksustamise valdkonnas toimuvad arengud oleksid kooskõlas BEPSi raames saavutatuga. Üks BEPSi põhimõtteid on jaotada tulud riikide vahel vastavalt sellele, kus väärtus luuakse.

3.11.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab vajadust nõuetekohaste mõjuhinnangute järele. Komitee on seisukohal, et kõnealune mõjuhinnang ei ole piisavalt kõikehõlmav. Komisjon ei ole analüüsinud, milline on ajutise meetme mõju investeeringutele, idufirmadele, töökohtadele ja kasvule. Samuti ei nähtu mõjuhinnangust see, kuidas mõjutavad need ettepanekud VKEsid.

3.12.

Ühtlasi on vaja analüüsida väiksemates või suuremates majanduskeskkondades tulule avalduvat mõju ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kõrval rakendatavatest meetmetest tulenevat mõju erinevates riikides, samuti USA maksureformi mõju.

3.13.

Komitee tunneb muret, et maksustades käivet tingimustes, kus komisjon on sõnaselgelt tunnistanud selle negatiivset doominoefekti, võidakse kahjustada digiteenuste ja iseäranis idufirmade arengut. Doominoefekt tekib, kui teenuseid müüakse mitu korda ja neid maksustatakse iga kord.

3.14.

Komitee arvates tuleks tõsta 7 miljoni euro suurust püsiva tegevuskoha loomise künnist, millest alates kehtiks uus kord. Eelistatav oleks, kui nõukogu arutelud päädiksid tulemusega, mis ei kujutaks endast takistust digiüleminekule, vaid edendaks ühtse turu toimimist. Hinnates digitaalsektori tegelikku maksustamistaset, rõhutab komitee vajadust arvestada BEPSi eeskirjade jätkuvast rakendamisest tulenevate muudatustega maksukoodeksites ja pöörata ELis tegutsevate USA digifirmade puhul iseäranis tähelepanu USA maksukoodeksi muudatustest tulenevale märkimisväärsele maksutaseme tõusule USAs (10).

3.15.

Kasumi asemel käibe maksustamine ja maksude kehtestamine seal, kus toimub müük, mitte seal, kus väärtus luuakse, kujutab endast olulist muudatust maksustamispõhimõtetes. Komitee on mures, et selline nihe maksustamises on kasulik paljude tarbijatega suurematele majandustele väiksemate eksportivate majanduste arvelt. Komitee toonitab, et igasugune digitaalsete ärimudelite maksustamise lahendus, olgu lühi- või pikaajaline, peab andma õiglaseid ja võrdseid majanduslikke tulemusi kõigi Euroopa Liidu majanduste jaoks.

3.16.

Pakutud ajutine meede tähendab, et maksustataks isegi mittekasumlikke ettevõtjaid. Komitee rõhutab, et praegune ülemaailmne äriühingu maksusüsteem põhineb kasumi maksustamisel, ent tunnistab, et füüsilise kohaloluta digitaalsetelt ettevõtetelt ei laeku müüjariigile äriühingu tulumaksu.

3.17.

Komitee nendib, et ette ei ole nähtud ühtki aegumisklauslit ega muud mehhanismi, mis tagaks selle, et ajutine maksumeede tühistatakse siis, kui on leitud pikaajalisem lahendus. Komitee innustab nõukogu tungivalt selliseid eeskirju sisse viima, kui vahemeede peaks kehtestatama.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud 3 % maksumäära saab käsitleda üksnes soovituslikuna ja see vajab esmalt hindamist. Lisaks tuleb individuaalse maksualase suutlikkusega arvestamiseks püüelda teatava astmelisuse poole.

4.2.

Kasumi ja kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine ning siirdehindade suur hulk ja vaidlused püsitegevuskoha üle ELis toovad sageli kaasa rahvusvahelise topeltmaksustamise, mis loob märkimisväärseid takistusi ühtse turu jaoks. Kui digiteenustele kehtestatakse käibemaks, mida ei teistes riikides tulumaksudest maha ei arvata, suureneb topeltmaksustamine veelgi ning ühtsele turule lisatakse veel üks barjäär. Komitee arvates on oluline vältida selliste meetmete kehtestamist, mille tulemuseks oleks mis tahes topeltmaksustamine.

4.3.

OECD püsiva tegevuskoha määratluse väljatöötamise meetod on dünaamiline protsess, kus muudatused on põhimõtteliselt saanud ülemaailmse heakskiidu. Sellest protsessist kõrvalkaldumine ühepoolse määratluse väljapakkumisega suurendab nii rahvusvahelise maksusüsteemi keerukust kui ka investorite ebakindlust. Isegi ebatõenäolisel juhul, kui OECD võtab sama määratluse kasutusele oma oodatavas digitaalmajanduse lõpparuandes 2020. aastal, ei võtaks kaua, et nende kahe süsteemi vahel tekiks lahknevus (11).

4.4.

Komitee tunneb muret, et digiteenuste kasutajate arv on üks maksustatava tegevuskoha kriteerium. Klikkide arvuga veebilehel on võimalik hõlpsasti manipuleerida ja on oht, et ettevõtted kaotavad kontrolli selle üle, millise jurisdiktsiooni alla nende tegevus kuulub.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  COM(2018) 147 final.

(2)  COM(2018) 148 final.

(3)  COM(2018) 146 final.

(4)  COM(2018) 146 final. Lisateave vt ELT C 434, 15.12.2017, lk 58.

https://www.eesc.europa.eu/et/node/53903

(5)  COM(2017) 547 final.

(6)  COM(2018) 146 final, lk 5.

(7)  COM(2018) 146 final, lk 6.

(8)  OECD 2015.

(9)  Komisjoni aruande kohaselt ulatub äriühingu tulude ümberpaigutamine ja maksubaasi kahanemine 5070 miljardi euroni, mis vastab neljale tuhandikule SKP-st. COM(2018) 81 final.

(10)  „Tax Cuts and Jobs Act“, 22. detsember 2017.

(11)  Selle põhjuseks on, et ELi direktiiviga kehtestatud püsiva tegevuskoha määratlus areneks Euroopa Kohtu otsuste kaudu, samas kui OECD määratlus, mida kohaldatakse ülejäänud maailmas, areneks läbi rahvusvahelise konsensuse, mida OECD väljendaks oma pidevate läbivaatamiste kaudu.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/78


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta“

[COM(2018) 212 final – 2018/0104 (COD)]

(2018/C 367/15)

Pearaportöör:

Jorge PEGADO LIZ

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 28.5.2018

nõukogu, 18.6.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 lõige 2 ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Juhatuse otsus

22.5.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

155/8/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab kõnealust algatust väga kõrgelt, peab seda hädavajalikuks ja kiireloomuliseks, kiidab heaks valitud õigusliku aluse, pidades seda ettepaneku piiratud reguleerimisala raames sobivaks, ja samuti õigusakti valiku. Komitee kinnitab, et ettepanekuga austatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ja põhiõiguseid, ning palub, et selle vastuvõtmisega viivitamata jätkataks.

1.2.

Samuti nõustub komitee kohustusega lisada dokumenti selle omaniku näokujutis ja kaks sõrmejälge, mis peavad olema salvestatud koostalitlusvõimelises vormingus, ning ka nõudega, et biomeetrilised andmed peavad olema eraldatavad kõigist muudest kõnealustel isikutunnistustel esitatud võimalikest andmetest.

1.3.

Komitee on siiski seisukohal, et komisjoni seadusandlik valik ei ole täiel määral õigustatud ning et komisjon ei ole selgitanud põhjuseid, mis on teda takistanud tegemast ettepanekut, mis põhineks suuremal õiguslikul ühtlustamisel, rajades tõelise ja ühtse isikut tõendavate dokumentide süsteemi, mis pakuks vaieldamatuid eeliseid turvalisuse, lihtsuse, kontrollide kiiruse ja menetluste ühtluse valdkonnas ning mis kaitseks kahtlemata kodanike huve. Ei ole arusaadav, miks ei ole ettepanekus määratletud mõjuhinnangu lisas välja toodud kohustuslikke elemente, nagu tehti liidu kodanikele väljastatavate elamislubade korral, nimelt dokumendi nimetus, omaniku nimi, sugu, kodakondsus, sünniaeg ja -koht, samuti dokumendi väljaandmise koht, allkiri ning aegumiskuupäev.

1.4.

Komitee on lisaks seisukohal, et ettepanek jääb alla isegi järeldustele, mis tehti õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist ja kodanikega konsulteerimisest ning mille raames toodi esile olukordi, mida iseloomustab selgelt nähtav vaba liikumise piiramine Euroopas, kuna ettepanek on jätkuvalt liikmesriikide jaoks vabatahtliku olemusega, mis puudutab nende territooriumil isikutunnistuste väljastamist ning asjaomase reguleerimisala, miinimumteabe ja selliste isikutunnistuste liigi määratlemist.

1.5.

Komitee oleks soovinud, et komisjon oleks kaalunud võimalust panna alus Euroopa isikutunnistusele, mis annab vahendina Euroopa kodanikele õiguse hääletada, kuigi selleks otstarbeks oleks tulnud kohaldada muud õiguslikku alust.

1.6.

Komitee kardab, et uute isikutunnistuste nõuete täitmisega seotud kulude suurenemine langevad kodanike kanda määramatute, sobimatute ja ebaproportsionaalsete summade näol, kuna otsuse langetamine on jäetud täiel määral liikmesriikide ametiasutustele.

1.7.

Komitee leiab samuti, et muid lisaelemente, mida liikmesriigid oma isikutunnistustel kasutavad, oleks võinud samuti käsitleda ja vajaduse korral ühtlustada, mis puudutab nende lisamist või asjaolu, kas neid kasutatakse liikmesriikide endi või kolmandate riikide poolt.

1.8.

Komitee peab esmatähtsaks, et Euroopa Komisjon jälgib ja kontrollib kõnealuse ettepaneku elluviimist, tagades selle ettepaneku esemeks olevate dokumentide täieliku tunnustamise ja seda mitte üksnes identifitseerimiselementide mõistes, vaid ka vahenditena, mis võimaldavad isikutunnistuse omanikul teha mis tahes liikmesriigis paljusid toiminguid, näiteks liikuda ringi Schengeni alal, osta kaupu ja teenuseid (eelkõige finantsteenuseid) ning pääseda juurde avaliku ja erasektori pakutavatele teenustele.

1.9.

Võttes arvesse vajadust kõnealuse määruse järele ja selle vastuvõtmise kiireloomulisust, soovitab komitee lühendada kõiki selle jõustumist ja hilisemat järelevalvet puudutavaid sätestatud tähtaegu.

1.10.

Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja liikmesriike üles võtma arvesse konkreetseid märkusi, mida ta toob esile eelkõige seoses elementidega, mida peab olulisimateks, ning samuti nende dokumentide kolmandatele riikidele kehtestatud teatud kasutustingimustega, mis on osutunud teatavates liikmesriikides hädavajalikuks.

2.   Ettepaneku sisu ja selle alust käsitlev lühikokkuvõte

2.1.

Oma teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule pealkirjaga „Neljateistkümnes eduaruanne tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta“ (1) toob komisjon eri kaalutluste seas, mis käsitlevad Euroopa kaitse kahe peamise samba (terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ning toetusmeetmed ühelt poolt ja teiselt poolt meie kaitse- ja vastupanuvõime tugevdamine kõnealuste ohtude suhtes) olukorra arengut, muude meetmete hulgas (2) välja seadusandliku ettepaneku, milles käsitletakse riiklike isikutunnistuste ja elamislubade turvalisuse parandamist, mis „muudab terroristidele ja muudele kurjategijatele selliste dokumentide väärkasutamise või võltsimise ELi sisenemise või liidus liikumise eesmärgil keerulisemaks“.

2.2.

Kõnealuses teatises märgitakse ka, et nagu näitab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti statistika võltsitud dokumentide kohta, „kasutatakse ELi piires pettuslikult reisidokumentidena kõige sagedamini nõrkade turvaelementidega riiklikke isikutunnistusi“. 2016. aasta detsembri tegevuskavas esitatud Euroopa meetmete raames võitluses reisidokumentide võltsimisega võttis komisjon koos aruandega tehtud edusammude kohta vastu ettepaneku, mis käsitleb liidu kodanikele väljastatud isikutunnistuste ning liidu kodanikele ja nende perekonnaliikmetele väljastatud elamislubade turvalisuse suurendamist. „Isikutunnistuste ja elamislubade turvaelementide parandamine teeb kurjategijate jaoks keerulisemaks selliste dokumentide väärkasutamise või võltsimise ELis liikumise või ELi välispiiride ületamise eesmärgil. Turvalisemad isikutunnistused aitavad tugevdada ELi välispiirihaldust (sealhulgas seoses terroristide ja nende perekonnaliikmete naasmise probleemiga), samal ajal kui turvalisemad ja usaldusväärsemad dokumendid teevad ELi kodanike jaoks vaba liikumise õiguse kasutamise lihtsamaks“, võib lugeda asjaomasest ettepanekust.

2.3.

Komisjoni ettepanekus, mis põhineb mõjuhindamisel ja avalikul konsultatsioonil, kehtestatakse miinimumstandardid riiklike isikutunnistuste turvalisuse kohta, sealhulgas eelkõige biomeetriline foto ja sõrmejäljed, mis salvestatakse isikutunnistuse kiibile. Selles nähakse ette ka miinimumteave, mis tuleb esitada reisivate ELi kodanike elamislubadel, samuti kolmandate riikide kodanikest perekonnaliikmete elamislubade täielik ühtlustamine. Komisjon kutsub kaasseadusandjaid üles viivitamata uurima õigusakti ettepanekut eesmärgiga jõuda kiiresti kokkuleppele.

2.4.

Määruse ettepanekut tuleb hinnata kõnealuses üldises raamistikus, arvestades, et selle eesmärgid on järgmised:

a)

parandada välispiiride haldamist;

b)

võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning luua tõeline julgeolekuliit;

c)

hõlbustada liidu kodanike liikuvust nende vaba liikumise õiguse kasutamisel ning tõendada nende isikut avaliku ja erasektori üksustele, kui nad kasutavad oma õigust elada mõnes teises ELi riigis;

d)

tugevdada ELi reageerimisvõimet reisidokumentide võltsimisele ning vähendada võltsimisriski ja dokumendipettust;

e)

ennetada sisejulgeoleku kuritarvitamist ja sellele avaldatavaid ohte seoses dokumentide turvalisuse probleemidega;

f)

vältida kolmandatesse riikidesse reisimist eesmärgiga osaleda terroristlikus tegevuses ja seejärel karistamatult ELi naasmist.

2.5.

Nende eesmärkide saavutamiseks esitas komisjon siin vaadeldava määruse ettepaneku, kinnitades, et tegemist on nõuetekohase õigusaktiga, mis põhineb ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2 ning millega järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet ja mis sobitub proportsionaalsuse põhimõtte raamistiku piiridesse.

2.6.

Kolmest hindamise läbinud võimalusest – praeguste suundumuste jätkamine, ulatuslik ühtlustamine või isikutunnistuste turvalisuse miinimumstandardite ja ELi kodanikele väljastatud elamislubade ühiste miinimumnõuete kehtestamise süsteemi vastuvõtmine ning kolmandate riikide kodanikele (liidu kodaniku pereliikmetele) väljaantud elamislubade korral kolmandate riikide kodanike elamislubade ühtse mudeli kasutamine – võeti vastu viimane variant, mida peeti põhiõiguseid austavaks, eelkõige seoses isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatusega.

2.7.

Kõnealuse ettepanekuga nähakse ette ka mittesiduvad meetmed, nagu teadlikkuse tõstmine ja koolitus, mille eesmärk on tagada ettepaneku tõrgeteta kohaldamine, mis vastab iga liikmesriigi erioludele ja -vajadustele, ning mille hulgast võib välja tuua järgmised:

a)

järelevalvekava määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks;

b)

liikmesriikide kohustus edastada komisjonile üks aasta pärast rakendamise algust ja seejärel igal aastal määruse toimimise tõhusa järelevalve tagamise eesmärgil oluliseks peetavat teavet;

c)

komisjoni hinnang alles kuus aastat pärast rakendamise kuupäeva heakskiidetud õigusraamistiku tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kohta, tagamaks piisavate andmete olemasolu ja asjaomaste sidusrühmadega konsultatsioonide korraldamine, et saada teada nende seisukohti elluviidud seadusandlike muudatuste ja võetud mittesiduvate meetmete mõju kohta.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee peab kõnealust algatust, mille vajadust on ta oma teistes arvamustes rõhutanud, väga positiivseks, kiidab heaks ettepaneku õigusliku aluse, pidades seda ettepaneku piiratud reguleerimisala raames sobivaks, ja samuti õigusakti valiku, kinnitab, et ettepanekuga austatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning põhiõiguseid, ning palub, et selle vastuvõtmisega viivitamata jätkataks.

3.2.

Samuti nõustub komitee kohustusega lisada dokumenti selle omaniku näokujutis ja kaks sõrmejälge, mis peavad olema salvestatud koostalitlusvõimelises vormingus, nagu ka sätestatud erandid, ning ka nõudega, mille kohaselt peavad biomeetrilised andmed olema eraldatavad kõigist muudest kõnealustel isikutunnistusel liikmesriikide otsusel sisalduvatest võimalikest andmetest.

3.3.

Nimelt viitab komitee õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmist ning kodanikega konsultatsioonidest tehtud järeldustele, milles toodi esile olukordi, mis kujutavad endast selgelt nähtavat vaba liikumise piiramist Euroopas, eelkõige selle tõttu, et asutused ei tunnusta isikutunnistusi reisidokumentidena ning et neil esitatud kehtivusajad on erinevad, mis takistab nende tunnustamist liikmesriikide poolt ning tekitab sellest tingitud probleeme seoses kodanike juurdepääsuga kaupadele ja teenustele.

3.4.

Komitee tõdeb siiski, et ettepanek jääb isegi kõnealustele järeldustele alla, kuna on jätkuvalt liikmesriikide jaoks vabatahtliku olemusega, mis puudutab nende territooriumil isikutunnistuste väljastamist ning asjaomase reguleerimisala, miinimumteabe ja isikutunnistuste liigi määratlemist.

3.5.

Komitee tuletab meelde, et isikutunnistuste väljastamise põhjus on üldjuhul nende omaniku identiteedi esmane tõestamine, võimaldades sel viisil kodanikel saada juurdepääsu finantsteenustele, eelkõige pangakonto avamine, sotsiaaltoetustele, tervishoiuteenustele, haridusele ning oma juriidiliste ja poliitiliste õiguste kasutamisvabadusele.

3.6.

Lisaks ja nagu märgitakse Euroopa Parlamendi uuringus pealkirjaga „The Legal and Political Context setting for European Identity Document“ („Euroopa isikutunnistuse kasutuselevõtuks vajalik õiguslik ja poliitiline taust“), oleks komitee soovinud, et komisjon oleks kaalunud ka võimalust panna alus Euroopa isikutunnistusele, mis annaks ainsa vahendina Euroopa kodanikele õiguse hääletada, isegi kui selleks otstarbeks oleks tulnud kohaldada muud õiguslikku alust.

3.7.

Komitee kardab ka, et uute isikutunnistuste nõuete täitmisega seotud kulude suurenemine langeb kodanike kanda määramatute summade näol, kuivõrd otsuse langetamine on jäetud täiel määral liikmesriikide ametiasutustele. Seoses sellega peab komitee vajalikuks korraldada ettepaneku mõjudest tulenevate kulude eelhindamine, veendumaks, et need on asjakohased ja proportsionaalsed.

3.8.

Komitee ei saa jätta rõhutamata, et vastavalt kõnealuse ettepaneku mõjuhinnangule ei luba paljud liikmesriigid, kes väljastavad isikutunnistusi (Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Soome, Malta, Slovakkia ja Sloveenia), biomeetriliste andmete kogumist, mistõttu tuleb mõõta ja hinnata nende meetmete finants- ja tehnoloogilist mõju kodanikele ja asjaomastele valitsemissektori asutustele.

3.9.

Komitee rõhutab lisaks, et on oluline, et ettepanekuga tagatakse isikutunnistuse selge legitiimsus vahendina, mis annab selle omanikule õiguse teha mis tahes liikmesriigis paljusid toiminguid, eelkõige liikuda ringi Schengeni alal ning osta kaupu ja teenuseid (eelkõige finantsteenuseid).

3.10.

Komitee peab samuti esile tõstma probleeme, mis on seotud elamislubadega, eeskätt dokumentide rohke arv ja liikmesriikidesse sisenemise keelamine, aga ka juurdepääsuga esmatarbekaupadele ja -teenustele, sest komitee kardab, et kõnealusest ettepanekust ei piisa nende olukordade lahendamiseks.

3.11.

Ta rõhutab siiski vajadust veenduda, et järgitakse andmete töötlemisel võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtet, tagades, et biomeetriliste andmete kogumise eesmärk on selge, läbipaistev ja allutatud õiguspärastele eesmärkidele, täpselt kindlaks määratud ja läbipaistev.

3.12.

Komitee on seisukohal, et komisjoni seadusandlik valik ei ole täiel määral õigustatud ning et komisjon ei ole selgitanud põhjuseid, mis on teda takistanud tegemast ettepanekut, mis põhineks suuremal õiguslikul ühtlustamisel, rajades tõelise ja ühtse isikut tõendavate dokumentide süsteemi, milles ilmneksid vaieldamatud eelised turvalisuse, lihtsuse, kontrollide kiiruse ja menetluste ühtluse valdkonnas ning mis kaitseks kahtlemata kodanike huve. Ta ei mõista ka seda, miks ühtlustamist ei ole välja toodud eesmärgina, mida võiks saavutada vähemalt keskpikas perspektiivis. Seda võimalust, nagu ühtlasi on sõnaselgelt väljendatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2018) 111 final) (3), eelistas ka „[e]namik konsulteeritud ELi kodanikest[, kes] toetab riiklike isikutunnistuste ulatuslikumat ühtlustamist ELis (variant ID 2) ja pooldab üldiselt ühtlustatud elamislubasid (variant RES 3)“.

3.13.

Tegelikult ei ole mõistetav, miks ei ole ettepanekus määratletud kõnealuse ettepaneku mõjuhinnangu lisas välja toodud kohustuslikke elemente, nagu tehti liidu kodanikele väljastatavate elamislubade korral, nimelt dokumendi nimetus, omaniku nimi, sugu, kodakondsus, sünniaeg ja -koht, samuti dokumendi väljaandmise paik, allkiri ning aegumiskuupäev.

3.14.

Komitee rõhutab vajadust tugevdada pettuse juhtumite korral kontrollimeetmeid, pöörates erilist tähelepanu transpordile, eelkõige õhu-, mere- ja maanteetranspordile, ning anda piirikontrolliteenistustele inimressursid, logistilised ja tehnilised vahendid, et tagada mitte üksnes kõigi liikmesriikide dokumentide tunnustamine, vaid ka kontrolli tugevdamine nende üle.

3.15.

Seejuures on äärmiselt oluline, et Euroopa Komisjon tagaks ettepaneku rakendamise seire ja järelevalve, garanteerimaks dokumentide täieliku tunnustamise reisidokumentidena, mis on ettepaneku põhieesmärk, ning juurdepääsu avaliku ja erasektori teenustele.

3.16.

Komitee leiab samuti, et muid lisaelemente, mida liikmesriigid oma isikutunnistustel kasutavad, oleks võinud samuti käsitleda ja vajaduse korral ühtlustada, mis puudutab nende lisamist või asjaolu, kas neid kasutatakse liikmesriikide endi või kolmandate riikide poolt.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

ARTIKKEL 1 – arvestades kõnealuse ettepaneku reguleerimisala, leiab komitee, et ettepanekus tuleks viidata teabe esitamise miinimumnõuetele.

Komitee rõhutab vajadust sõnaselgelt sedastada, et määrusega, mida käesolevas arvamuses käsitletakse, järgitakse seaduslikkuse põhimõtet ning samuti autentsuse, tõepärasuse, ühemõttelisuse ja kodanike identifitseerimistunnuste turvalisuse põhimõtteid.

4.2.

ARTIKKEL 2 – reguleerimisalast kaugemale minnes ja ilma et see piiraks direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist, juhib komitee tähelepanu vajadusele, et ettepanekus esitataks mõiste „isikutunnistus, mis antakse välja liikmesriigi poolt vastava riigi kodanikele“ määratlus, tagamaks, et tegemist on kõigis liikmesriikides ühtlustatud dokumendiga.

4.3.

ARTIKLI 3 lõige 2 – komitee kahtleb „teist ametlikku keelt“ käsitlevas nõudes, mida ta ei pea dokumendi piiriülese tunnustamise lihtsustamise seisukohast ei asjakohaseks ega sobivaks.

4.4.

ARTIKLI 3 lõige 10 – komitee on seisukohal, et nende dokumentide kehtivusajad peaksid olema määruses ühtlustatud viisil kehtestatud vastavalt ühtsetele vanuserühmadele.

4.5.

ARTIKKEL 5 – isikutunnistused peaksid kaotama kehtivuse viie aasta asemel kolme aasta pärast.

4.6.

ARTIKKEL 6

4.6.1.

Elamislubadel peaks olema esitatud ka järgmine teave:

isa ja ema nimi,

kodakondsus,

sünnikoht,

sugu,

pikkus,

silmavärv,

allkiri.

4.6.2.

Mis puudutab omaniku ees- ja perekonnanime, peab dokumendile kantav nimi olema täielik, vastama sünnitunnistusel esitatud nimele ja järgima ametlikku kirjapilti, et tagada kodanike individuaalne identiteet.

4.7.

ARTIKLI 8 lõige 2 – elamisloakaartide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine peaks toimuma viie aasta asemel kolme aasta jooksul.

4.8.

ARTIKKEL 10 – ilma, et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, on komitee seisukohal, et ettepanekus tuleb hõlmata andmebaasi eesmärki käsitlevad erieeskirjad ning viis, kuidas isikuandmeid koguda ja ajakohastada, neid edastada ja nendega tutvuda, neile juurde pääseda ja neid säilitada.

4.9.

ARTIKLI 12 lõige 1 – määruse rakendamist käsitlev aruanne tuleks esitada nelja aasta asemel kolme aasta pärast, nagu on osutatud ka põhjenduses 21.

4.10.

ARTIKLI 12 lõige 2 – hindamisaruanne tuleks esitada kuue aasta asemel viie aasta pärast.

4.11.

Komitee arvates oleks soovitatav, et määruses sätestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb isikutunnistust alates sünnist taotleda (näiteks 30 päeva).

4.12.

Samuti tuleks määruses täpsustada, et identiteedi kontrollimisel kehtiva isikutunnistuse alusel ükskõik millise avaliku või erasektori asutuse poolt tuleks isikutunnistuse esitamisel piirata dokumendi kinnipidamist või asutuses säilitamist liikmesriikide julgeoleku ja kaitse seisukohast vajaliku miinimumini. Samuti tuleks keelata selle reprodutseerimine fotokoopia või muu vahendi näol ilma omaniku sõnaselge nõusolekuta, välja arvatud õigusasutuse otsuse korral, ilmsetel turvalisuse, pettuse või kuritarvitamise ennetamise põhjustel ning kooskõlas isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatusega.

4.13.

Siiski on asjakohane ette näha andmete viivitamatu kustutamine dokumentide kaotuse, varguse, identiteedivarguse või isikutunnistuse või elamisloa asendamise korral, et hoida ära dokumentide kuritahtlikku kasutamist.

Brüssel, 11. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  COM(2018) 211 final, 17.4.2018.

(2)  Asjaomaste elementide seast tuleb eelkõige esile tuua järgmiseid: uued elektrooniliste tõendite kogumise vahendid kriminaalmenetlustes; finantsteabe kasutamise lihtsustamine raskete kuritegude ärahoidmiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks; isevalmistatud lõhkeainete tootmises kasutatavaid lõhkeainete lähteaineid käsitlevate eeskirjade karmistamine; tulirelvade importi ja eksporti puudutavate kontrollimeetmete parandamine nendega kauplemise tõkestamise eesmärgil; terroristlikku materjali sisaldava veebisisu vastane võitlus; infosüsteemide koostalitlusvõime ja tõhusam teabevahetus; keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute vastane kaitse ning avaliku ruumi kaitse; küberkuritegevuse vastane võitlus ja küberturvalisuse parandamine.

(3)  Mõjuhinnangu kommenteeritud kokkuvõte, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/84


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK“

[COM(2018) 213 final – 2018/0105 (COD)]

(2018/C 367/16)

Pearaportöör:

Victor ALISTAR

Konsulteerimise taotlus

Euroopa Parlament, 28.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõige 2

Vastutav sektsioon

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Juhatuse otsus

22.5.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

176/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee märgib, et liidu tegevuse eesmärk on luua lisandväärtus, tagades ühtlustatud lähenemisviisi, mis tugevdab siseriiklikku ja piiriülest koostööd raskete kuritegude ning terrorismi finantsuurimisel. Lisaks sellele võimaldavad liidu tasandil võetavad meetmed jõuda muu hulgas andmekaitsega seotud sätete ühtlustatud kohaldamiseni, et tagada ühise turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tõhusus.

1.2.

Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja täiendada artikliga 114 kehtestatud rahapesu andmebüroosid reguleerivat raamistikku, lisades sellele õigusliku vahendi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 alusel. Lahendusena tehakse ettepanek siduda viienda rahapesuvastase direktiivi (1) alusel võimaldatav juurdepääs finantsandmetele liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö mehhanismiga.

1.3.

Direktiivi ettepanekuga luuakse vahend, millega soovitakse suurendada Euroopa Liidu territooriumil kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise suutlikkust, tagades liikmesriikide pädevatele asutustele kuritegude avastamiseks ja kuritegelike skeemide tuvastamiseks otsejuurdepääsu finantsandmetele.

1.4.

Komisjoni määratletud kohaldamisala hõlmab kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist õigusalase koostöö mehhanismide raames; raskete kuritegude määratlemise osas viitab komisjon artikli 2 punktis 1 Europoli käsitleva määruse (EL) 2016/794 (2) artikli 3 lõikele 1. Siinkohal on komitee seisukohal, et vaja on koostada täpsem ja piiravam loetelu nendest rasketest kuritegudest, mille puhul on kõnealust mehhanismi lubatud kasutada.

1.5.

Asjaomase direktiivi ettepanekuga soovitakse parandada tasakaalu Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud inimeste põhiõiguste ja vajaduse vahel tagada õigusaktide parem rakendamine kuritegevuse vastu võitlemisel ja selle eest vastutusele võtmisel, et tagada Euroopa Liidu tasandil turvalisuse ja õigluse õhkkond.

1.6.

Selleks et saavutada tasakaal Euroopa kodanike finantsandmetele juurdepääsu ja teadmisvajaduse põhimõtte vahel, peab direktiivi eesmärk olema üksnes kuritegude avastamine ja nende eest vastutusele võtmine ning sellega ei tohiks põhimõtteliselt järgida liiga üldiseid ennetavaid eesmärke. Komitee soovitab kasutada nõuetekohaselt põhjendatud juhtude põhimõtet.

1.7.

Pangakontode riiklikke keskregistreid võiks täiendada, lisades sinna finantsandmed kapitaliturgude investeerimisjuhtide investeerimiskontode kohta, arvestades, et kaasaegsed rahapesu vormid ja ebaseaduslikult saadud finantstoodete varjamine sisaldavad ka investeeringuid kapitaliturgudele. Komitee kutsub komisjoni ka üles analüüsima, kas oleks võimalik siduda andmeid, mis on kogutud viienda rahapesuvastase direktiivi, (3) kõnealuse direktiivi ettepaneku ja neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (4) alusel. Viimases direktiivis käsitletakse ainult raskete kuritegude dokumenteerimist, mille ainus eesmärk on tuvastada erinevusi uurimise ajal kogutud andmete ja hallatava teabe vahel.

1.8.

Regulatiivsete tehniliste aspektide osas soovitab komitee täiendada artiklit 17 menetlussätetega, mis viitaksid teistele Euroopa Liidu õigusaktidele, mis käsitlevad õigusalast koostööd ja kolmandate riikidega finantsandmete vahetamist.

1.9.

Komitee nõuab komisjonilt artikli 2 punktis f sisalduva mõiste „õiguskaitsealane teave“ ja punktis l sisalduva mõiste „rasked kuriteod“ määratluste läbivaatamist, et tagada liidu kodanike finantsandmetele juurdepääsu võimaldavate mehhanismide aluseks olevate eeskirjade selgus, prognoositavus ja proportsionaalsus.

1.10.

Lisaks nõuab komitee komisjonilt pangakontode riiklikele keskregistritele juurdepääsu eesmärgi reguleerimist kuritegude ennetamise valdkonnas ja juurdepääsu võimaldamist üksnes selliste kuritegude puhul, mis ohustavad Euroopa kodanike kollektiivset ja individuaalset julgeolekut – st terrorism, inimkaubandus, uimastikaubandus, ning kui tegu on teatud raskete kuritegude avastamise, uurimise ja nende eest süüdistuste esitamisega või kuritegudega tekitatud varalise kahju tagasinõudmisega.

2.   Käesoleva arvamuse kontekst

2.1.

Kuritegelikud ühendused (muu hulgas terroristid) tegutsevad erinevates liikmesriikides ja nende varad (muu hulgas pangakontod) on sageli paigutatud üle Euroopa Liidu või isegi sellest väljapoole. Nad kasutavad nüüdisaegset tehnoloogiat, mis võimaldab neil kanda raha mitmetele pangakontodele ja vahetada seda muuks valuutaks kõigest paari tunniga.

2.2.

Komitee märgib, et liidu tegevuse eesmärk on luua lisandväärtus, tagades ühtlustatud lähenemisviisi, mis tugevdab siseriiklikku ja piiriülest koostööd raskete kuritegude ning terrorismi finantsuurimisel. Lisaks sellele võimaldavad liidu tasandil võetavad meetmed jõuda muu hulgas andmekaitsega seotud sätete ühtlustatud kohaldamiseni, sest kui liikmesriigid peaksid õigusaktid vastu võtma iseseisvalt, oleks kaitsemeetmete taseme ühtlustamist raske saavutada.

2.3.

Viienda rahapesuvastase direktiiviga (5) loodi pangakontode riiklikud keskregistrid, mis suurendavad rahapesu andmebüroode andmete töötlemise suutlikkust ja nende tõhusust, kuid uurimise ja vastutusele võtmise tõhusamaks muutmiseks on vaja tagada pädevatele õigusasutustele kiirem juurdepääs finantsteabele. Selleks tuleb artikliga 114 kehtestatud rahapesu andmebüroosid reguleerivat raamistikku täiendada õigusliku vahendiga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 87 lõikele 2.

2.4.

Seega antakse pädevatele asutustele otsejuurdepääs pangakontode riiklikele keskregistritele, mis lihtsustab vastavalt siseriiklikule õigusele uurimisvolitusi omavate õigusasutuste, maksuhaldurite ja korruptsioonivastaste ametite tööd. Nende hulka kuuluvad ka kriminaaltulu jälitamise talitused, kes vastutavad kuritegeliku vara päritolu kindlaks tegemise ja tuvastamise eest, lähtudes selle võimalikust arestimisest ning konfiskeerimisest, et kurjategijad jääksid ilma oma illegaalsest kasumist.

2.5.

Komisjoni määratletud kohaldamisala hõlmab kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist õigusalase koostöö mehhanismide raames; raskete kuritegude määratlemise osas viitab komisjon artikli 2 punktis l Europoli käsitleva määruse (EL) 2016/794 (6) artikli 3 lõikele 1. Siinkohal on komitee seisukohal, et vaja on koostada täpsem ja piiravam loetelu nendest rasketest kuritegudest, mille puhul on kõnealust mehhanismi lubatud kasutada.

2.6.

Lisaks antakse määrusega (EL) 2017/1939 (7) juurdepääs pangakontode riiklikele keskregistritele ka Euroopa delegaatprokuröridele ning sellega soovitakse suurendada liidu finantshuve kahjustavate pettusjuhtumite uurimise suutlikkust.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tunnistab liidu liikmesriikide õiguskaitseasutustevahelise koostöömehhanismi olulisust ja tervitab komisjoni algatust luua mehhanismid, mis võimaldavad liikmesriikide pädevatel asutustel saada kiirema ja otsesema juurdepääsu liidu teiste liikmesriikide territooriumil säilitatavatele finantsandmetele.

3.2.

Direktiivi ettepanek sisaldab vahendit, millega soovitakse Euroopa Liidus suurendada kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise suutlikkust, tagades kuritegude avastamiseks ja kuritegelike skeemide tuvastamiseks liikmesriikide pädevatele asutustele otsesema juurdepääsu finantsandmetele.

3.3.

Asjaomase direktiivi ettepanekuga soovitakse parandada tasakaalu Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud inimeste põhiõiguste ja vajaduse vahel tagada õigusaktide parem rakendamine kuritegevuse vastu võitlemisel ja selle eest vastutusele võtmisel.

3.4.

Eraelu puutumatuse ja selle kaitse õigust võib direktiivi ettepaneku kohaselt seega piirata üksnes juhul, kui asjaomane meede vastab üldsuse huvidele tagada Euroopa Liidu territooriumil turvalisuse ja õigluse õhkkond.

3.5.

Selleks et saavutada tasakaal Euroopa kodanike finantsandmetele juurdepääsu ja teadmisvajaduse põhimõtte vahel, peab direktiivi eesmärk olema üksnes kuritegude avastamine ja nende eest vastutusele võtmine ning sellega ei tohiks põhimõtteliselt järgida liiga üldiseid ennetavaid eesmärke. Komitee soovitab järgida nõuetekohaselt põhjendatud juhtude põhimõtet.

3.6.

Selleks et vältida metaandmete kogude tekkimist, mida säilitatakse riiklikes või üleauroopalistes ametites, kellel ei ole vastavaid volitusi selleteemaliste tuvastamise ja uurimise teostamiseks, tuleks juurdepääs finantsandmetele võimaldada üksnes pädevatele ametiasutustele kuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ka kriminaaltulu jälitamise talitusele.

3.7.

Pangakontode riiklikke keskregistreid võiks täiendada, lisades sinna finantsandmed kapitaliturgude investeerimisjuhtide investeerimiskontode kohta, arvestades, et kaasaegsed rahapesu vormid ja ebaseaduslikult saadud finantstoodete varjamine sisaldavad ka investeeringuid kapitaliturgudele.

3.8.

Direktiivi ettepanekusse tuleks lisada ka menetlussätted, mis viitaksid teistele Euroopa Liidu õigusaktidele, mis käsitlevad õigusalast koostööd ja kolmandate riikidega finantsandmete vahetamist. Selle eesmärk on kahest nõudest kinnipidamine: ühelt poolt määratleda üldised juriidilised eeskirjad kehtivatele tõendite kogumise menetlustele, kui täiendavalt kasutatakse teisi õigusalaseid vahendeid, ning teiselt poolt viia ulatuslikumalt ellu komisjoni direktiivi ettepaneku seletuskirjas ja järelanalüüsis seatud avaliku poliitika eesmärke.

3.9.

Komitee tõstab esile ja tervitab asjaolu, et komisjoni direktiivi ettepanekus nähakse ette väga selged sätted põhiõiguste kaitseks, kuid märgib, et need piirduvad isikuandmetega, mis on edastatud direktiiviga loodud ja pangakontode keskregistritele juurdepääsu võimaldava mehhanismi vahendusel ning ei sisalda konkreetseid eeskirju põhiõiguste kaitseks seoses eraelu puutumatuse kaitsega ega taga menetluslikke kaitsemeetmeid nende õiguste piiramise puhul.

4.   Konkreetsed märkused ja soovitused

4.1.

Tagamaks, et kõnealuses direktiivi ettepanekus ette nähtud koostöövahendite rakendamise käigus ei läheks eraelu puutumatuse kaitsega seotud põhiõiguste piiramine kaugemale kui õiguspäraselt proportsionaalne, tuleb artikli 2 punktis e toodud finantsteabe määratlusest välja jätta ennetav eesmärk, ilma et see piiraks viiendas rahapesuvastases direktiivis (8) sätestatud määratlust, mida ei ole käesoleva arvamuse teemaks oleva kavandatava direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis a muudetud. Sellega hoitakse ära oht rikkuda Euroopa Liidu toimimise lepingu põhiõigusi käsitlevaid sätteid.

4.2.

Kui analüüsida artikli 2 punktis l toodud „raskete kuritegude“ määratlust, milles viidatakse Europoli käsitleva määruse (EL) 2016/794 (9) I lisale ning mis sobitub direktiivi ettepaneku tekstiga, ja arvestades eeskirju, millega reguleeritakse andmetele juurdepääsu raske kuritegevuse tõkestamiseks, siis tundub, et üldist eesmärki arvestades ei ole kavandatud juurdepääs proportsionaalne. Näiteks võidakse anda juurdepääs kodanike finantsandmetele, et ennetada kuritegusid, mis puudutavad surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi, rassismi, kseonofoobiat või väljapressimist.

4.3.

Seepärast soovitab komitee muuta artikli 2 punktis l toodud määratlust järgmiselt: „rasked kuriteod“ on järgmised kuritegevuse liigid: terrorism; organiseeritud kuritegevus; ebaseaduslik uimastikaubandus; inimkaubandus; korruptsioon; rahapesu; tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuritegevus; immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine; ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega; inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine; vägivallaga või vägivallata rööv, ebaseaduslik kauplemine kunstiesemete, antiikvara ja kultuuriväärtustega; liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod; siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga manipuleerimine; väljapressimine; toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine; raha ja maksevahendite võltsimine; ebaseaduslik kauplemine relva-, laskemoona ja lõhkeainetega; keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud merereostus; seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine, sealhulgas laste kuritarvitamist kujutav materjal ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil; genotsiid, inimsusvastased kuriteod ja sõjakuriteod.

4.4.

Samast ideest kantult tuleks direktiivi kohaldamisala selgitamiseks ja kooskõla tagamiseks avaliku poliitika sõnastatud eesmärkidega piirata juurdepääsu pangakontode riiklikele keskregistritele ja võimaldada juurdepääsu üksnes selleks, et ennetada terroriakte, uimastikaubandust või inimkaubandust, samuti kuritegude tuvastamiseks, uurimiseks, vastutusele võtmiseks, karistamiseks ja kahju hüvitamiseks, seda nii eelnevalt loetletud kuriteoliikide kui ka direktiivi ettepanekus määratletud teiste kuritegude puhul.

4.5.

Direktiivi ettepaneku artiklile 5 tuleb lisada uus lõige 3, millega nähakse ette proportsionaalsuse ja õiguspärasuse garantiid seoses õiguskaitseasutuste juurdepääsuga andmetele, sealhulgas eraelu puutumatusega seotud finantsandmetele. Seepärast on vaja lõikesse 3 lisada kohustus kontrollida juurdepääsutaotlusi iga juhtumi puhul eraldi, võttes aluseks nõuetekohaselt põhjendatud juhu põhimõtte. Seda tuleb teha selleks, et kui need tõendid osutuvad hiljem kohtulikuks tõendusmaterjaliks, siis oleks juurdepääs andmetele kooskõlas tõendite kogumise ja kasutamise nõuetega ning ka põhiõiguste ja -vabadustega, mis sisalduvad õiglases kohtumenetluses, nii nagu seda määratletakse Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ja et liikmesriikide kohtud saaksid asjaomaseid tõendusmaterjale kasutada rikkumiste eest karistuste määramiseks.

4.6.

Sellega seoses ei ole piisav, et vastavalt kavandatava direktiivi artiklites 7 ja 8 sätestatule tuleb füüsiliste isikute finantsandmetele juurdepääsu võimaldamisel pidada kinni riiklikest menetluslikest kaitsemeetmetest, kuna asjaomastele andmetele pääsevad ligi ka asutused, kellel ei ole uurimisvolitusi, näiteks Europol, vastavalt artiklis 10 sätestatule.

4.7.

Artikli 7 lõige 1 tuleks viia kooskõlla eespool punktis 4.1 sõnastatud seisukohtadega, milles käsitletakse kavandatava direktiivi artikli 2 punkti e. Samuti soovitatakse muuta artikli 7 lõiget 1 järgmiselt: „[…] on vajalik terrorismi, inimkaubanduse ja uimastikaubandusega seotud raskete kuritegude tõkestamiseks, samuti selliste ja teiste raskete kuritegude avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks“. Järjepidevuse ja kooskõla tagamiseks soovitatakse samal moel muuta ka artikli 7 lõiget 2.

4.8.

Komiteel on heameel märkida, et direktiivi ettepaneku artikli 9 lõikes 4 näeb komisjon ette, et võrgu FIU-net tehnilise tõrke korral tuleb teabe edastamisel järgida samu turvalisuse tingimusi, mida rakendatakse FIU-netis. Komitee on seisukohal, et finantsteabe edastamiseks kasutatavad asendusmehhanismid peavad samuti pakkuma võimaluse kirjaliku dokumendi genereerimiseks, mis võimaldab kontrollida autentsust, nii nagu see on FIU-neti puhul.

4.9.

Seoses artikliga 10, milles lisaks artiklis 3 kindlaks määratud pädevatele asutustele võimaldatakse finantsandmetele juurdepääs ka Europolile, nõuab komitee, et juurdepääsuõigused oleksid määratletud asjaomase ameti uurimisvolituste alusel ja et nendega kaasneksid vajalikud garantiid metaandmete analüüsi osas.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843), millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(3)  Vt joonalune märkus nr 1.

(4)  Nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 146, 3.6.2016, lk 8).

(5)  Vt joonalune märkus nr 1.

(6)  Vt joonealune märkus 2.

(7)  Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(8)  Vt joonalune märkus nr 1.

(9)  Vt joonealune märkus 2.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/88


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades“

[COM(2018) 225 final – 2018/0108 (COD)]

ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil esindajate määramise kohta“

[COM(2018) 226 final – 2018/0107 (COD)]

(2018/C 367/17)

Pearaportöör:

Christian BÄUMLER

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 31.5.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõige 1

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Juhatuse otsus

22.5.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

157/2/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et infoteenuste laialdasem kasutamine tekitab õiguskaitses probleeme. Siiani puudub usaldusväärne koostöö teenuse osutajatega ja läbipaistvus ning uurimistoimingute läbiviimise pädevuse osas valitseb õiguskindlusetus.

1.2.

Komitee kiidab heaks, et kavandatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades, kehtestatakse siduvad Euroopa vahendid andmete tagamiseks ja neile juurdepääsuks.

1.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et Euroopa andmeesitamismäärus ja Euroopa andmesäilitamismäärus on uurimistoimingud, mida saab kasutada üksnes konkreetsete kuritegude kriminaaluurimistes või kriminaalmenetlustes.

1.4.

Komitee tervitab asjaolu, et Euroopa andmeesitamismäärus peaks kehtima üksnes raskemate kuriteovormide puhul. Komitee juhib tähelepanu sellele, et asjaomane eesmärk saavutatakse pigem juhindumisega karistuse minimaalsest, kolmekuulisest pikkusest kui maksimaalsest, kolmeaastasest pikkusest.

1.5.

Komitee rõhutab, et määrus peab olema kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liikmesriikide põhiseadustega.

1.6.

Komitee osutab asjaolule, et küsimustele, millisel tingimusel leiab kriminaalmenetluses aset juurdepääs andmetele ja kes seda peab otsustama, vastatakse riigi tasandil tihti erinevalt. Komitee pooldab ühtsete Euroopa standardite väljatöötamist seoses andmetele juurdepääsu tingimustega.

1.7.

Komitee avaldab heameelt selle üle, et mõlemad määrused peab välja andma või kinnitama liikmesriigi õigusasutus. Komitee peab aga problemaatiliseks, et abonentide või juurdepääsuandmete korral võib määruse teha ka prokurör, ning toetab kohtuliku piirangu laiendamist kõikide isikuandmete kogumisele.

1.8.

Komitee näeb, nagu komisjongi, probleemi selles, et kolmandad riigid võivad kehtestada ELi teenuse osutajatele kohustused, mis ei ole kooskõlas ELi põhiõigustega. Komitee väljendab heameelt selle üle, et ettepanek sisaldab tugevaid tagatisi ja selgeid viiteid juba liidu õigustikule aluseks olevatele tingimustele ja tagatistele.

1.9.

Komitee toetab komisjoni ettepanekus ettenähtud võimalust, et adressaat võib vaidlustada andmeesitamismääruse õiguspärasust, vajalikkust või proportsionaalsust ning et immuniteete ja privileege, mis kaitsevad teenuse osutaja liikmesriigis taotletud andmeid, peab austama teenuse osutaja riik.

1.10.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et ettepanek kohustab teenuse osutajaid määrama liidus esindaja, kes võtab vastu ja täidab tõendite kogumise eesmärgil välja antud otsuseid ning tagab nende otsuste täitmise.

1.11.

Komitee on seisukohal, et teenuse osutajatel peaks kõigil juhtudel olema õigus kulude hüvitamisele, kui see on ette nähtud taotleva riigi õiguses.

2.   Ettepaneku taust

2.1.

Üle poole kriminaaluurimistest sisaldavad tänapäeval piiriülest taotlust juurdepääsuks elektroonilistele tõenditele, nagu tekstid, e-kirjad või sõnumirakendused. Seepärast soovitab komisjon uusi eeskirju, mis peavad võimaldama politseil ja õigusasutustel saada lihtsamini ja kiiremini juurdepääs elektroonilistele tõenditele, mida nad peavad vajalikuks uurimiste jaoks, et vahistada ja mõista süüdi kurjategijaid ja terroriste.

2.2.

2016. aastal kutsus nõukogu (1) üles võtma ühisel ELi lähenemisviisil põhinevaid konkreetseid meetmeid, et suurendada vastastikuse õigusabi tõhusust, parandada liikmesriikide ametiasutuste ja kolmandates riikides asuvate teenuse osutajate koostööd ning pakkuda lahendusi probleemile, mis on seotud õiguskaitsepädevuse kindlaksmääramise ja rakendamisega küberruumi puhul.

2.3.

Euroopa Parlament (2) juhtis samuti tähelepanu sellele, et praegune killustatud õigusraamistik võib tekitada probleeme teenuse osutajatele, kes soovivad vastata õiguskaitsealastele taotlustele. Euroopa Parlament kutsus üles kehtestama Euroopa õigusraamistikku, mis hõlmaks tagatisi seoses kõigi asjaosaliste õiguste ja vabadustega.

2.4.

Selliste olukordade puhuks, kui tõend või teenuse osutaja asub muus riigis, töötati mitme aastakümne eest välja riikidevahelise koostöö mehhanismid. Hoolimata korrapärastest reformidest paneb kasvav vajadus pääseda elektroonilistele tõenditele õigel ajal piiriüleselt juurde need koostöömehhanismid üha suurema surve alla. Seetõttu on mitu liikmesriiki ja kolmandat riiki otsustanud oma riiklikke vahendeid laiendada. Sellest tulenev killustatus tekitab komitee hinnangul õiguskindlusetust ja vastuolulisi kohustusi. See tõstatab küsimusi nende isikute põhiõiguste kaitse ja menetluslike tagatiste kohta, keda sellised taotlused puudutavad.

2.5.

Komitee leiab, et infoteenuste laialdasem kasutamine tekitab õiguskaitses probleeme, sest asjaomased asutused ei ole sageli valmis tegelema veebipõhiste tõenditega. Ühe peamise takistusena nimetati ka tõendite hankimise pikka protsessi. Siiani puudub usaldusväärne koostöö teenuse osutajatega ja läbipaistvus ning uurimistoimingute läbiviimise pädevuse osas valitseb õiguskindlusetus. Komitee toetab kriminaaluurimises õiguskaitseasutuste ja digitaalsete teenuste osutajate otsest piiriülest koostööd.

2.6.

Praegune ELi õigusraamistik hõlmab kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid liidu õigusakte, nagu direktiivi 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (3) (Euroopa uurimismääruse direktiiv), konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades, (4) nõukogu otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, (5) määrust (EL) 2016/794 Europoli kohta (6) ja nõukogu raamotsust 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta (7) ning liidu ja kolmandate riikide kahepoolseid lepinguid.

3.   Andmesäilitamis- ja andmeesitamismäärused

3.1.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et kavandatavas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalasjades (COM(2018) 225), kehtestatakse siduvad Euroopa vahendid andmete tagamiseks ja neile juurdepääsuks. Adressaadid on elektroonilise side teenuste, sotsiaalvõrgustike, internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujad, veebimajutusteenuse pakkujad ning internetitaristu, nagu IP-aadressi ja domeeninime registrite pakkujad.

3.2.

Euroopa uurimismääruse direktiiviga reguleeritakse kõiki uurimistoiminguid ELis. See hõlmab juurdepääsu elektroonilistele tõenditele, kuid Euroopa uurimismääruse direktiiv ei sisalda erisätteid elektrooniliste tõendite piiriülese kogumise kohta. Komitee tervitab seetõttu asjaolu, et komisjon kehtestab uued normid, mis võimaldavad politseil ja õigusasutustel saada lihtsamini ja kiiremini juurdepääs elektroonilistele tõenditele.

3.3.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et Euroopa andmeesitamismäärus ja Euroopa andmesäilitamismäärus on uurimistoimingud, mida saab kasutada üksnes konkreetsete kuritegude kriminaaluurimistes või kriminaalmenetlustes. Seos konkreetse uurimisega eristab seda ennetusmeetmetest või õigusaktides sätestatud andmete säilitamise kohustustest ja tagab kriminaalmenetluste suhtes kohaldatavate menetlusõiguste kohaldamise.

3.4.

Komitee võtab teadmiseks, et abonendi- ja juurdepääsuandmete esitamise määruse peab tegema mis tahes kuriteo puhul, kuid tehingu- või sisuandmete esitamise määruse peab tegema üksnes sellise kuriteo puhul, mis on taotlevas riigis karistatav vabadusekaotusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat, või konkreetsete kuritegude puhul, millele ettepanekus osutatakse, ja kui on olemas konkreetne seos terrorismivastase võitluse direktiiviga (EL) 2017/541 hõlmatud elektrooniliste vahendite ja kuritegudega. Asjaomane tuginemine maksimaalsele pikkusele, milleks on kolm aastat, peab tagama, et Euroopa andmeesitamismäärust kasutatakse üksnes selliste andmetega seotud raskemate kuriteovormide puhul. Komitee juhib tähelepanu sellele, et asjaomane eesmärk, mida komitee toetab, saavutatakse pigem juhindumisega karistuse minimaalsest, kolmekuulisest pikkusest.

3.5.

Õiguslik alus, millega toetatakse õigusvaldkonna meetmeid, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõige 1. Artikli 82 lõikes 1 on sätestatud, et meetmeid võib võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt, et kehtestada õigusnormid ja menetlused igat liiki kohtuotsuste ja õigusasutuste otsuste tunnustamise tagamiseks kõikjal liidus.

3.6.

Uued vahendid põhinevad vastastikuse tunnustamise põhimõttel, et lihtsustada elektrooniliste tõendite piiriülest kogumist. Selle riigi ametiasutus, kus asub määruse adressaat, ei pea vahetult osalema määruse kättetoimetamises ega täitmises. Komitee osutab sellele, et sellega võib kaasneda, et ELi kodanikule peatatakse juurdepääs muu liikmesriigi ametiasutuse andmetele selle riigi õigusnormide kohaselt.

3.7.

Komitee rõhutab, et määrus peab olema kooskõlas põhiõiguste ja põhimõtetega, mida on tunnustatud eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liikmesriikide põhiseadustega. Need on muu hulgas õigus vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamine, isikuandmete kaitse, ettevõtlusvabadus, omandiõigus, õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsioon ja kaitseõigus, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld kriminaalmenetluses sama kuriteo eest. Komitee viitab ka sellele, et asjaomaste õiguste kaitse sõltub ka sellest, millistel tingimustel saab nendesse õigustesse sekkuda ja kes selle üle otsustab.

3.8.

Komitee osutab sellele, et küsimustele, millisel tingimusel leiab kriminaalmenetluses aset juurdepääs andmetele ja kes seda peab otsustama, vastatakse riigi tasandil tihti erinevalt. Andmetele juurdepääs võib olla politsei, prokuratuuri või kohtu pädevuses. Erinevusi on ka küsimuse puhul, millises uurimismenetluse etapis ja kahtluse millise taseme juures on juurdepääs andmetele õiguspärane. Komitee toetab seda, et küsimuse jaoks, millal tohib pääseda juurde andmetele, tuleb üleeuroopaliselt välja töötada ühtsed standardid.

3.9.

Komitee avaldab heameelt selle üle, et mõlemad määrused peab välja andma või kinnitama liikmesriigi õigusasutus. Õigusasutus peab taotleva või kinnitava asutusena alati osalema Euroopa andmeesitamismääruse ja Euroopa andmesäilitamismääruse tegemisel. Tehingu- ja sisuandmeid käsitleva määruse peab tegema kohtunik või kohus. Komisjoni ettepanek tõstaks kokkuvõttes õiguskaitse taset Euroopas.

3.10.

Komitee peab aga problemaatiliseks, et abonentide või juurdepääsuandmete korral võib määruse teha ka prokurör, sest ka abonentide või juurdepääsuandmete puhul on tegemist isikuandmetega ning tagantjärele õiguskaitse on muust liikmesriigist andmetele juurdepääsu korral keeruline. Komitee toetab kohtuliku piirangu laiendamist kõikide isikuandmete kogumisele.

3.11.

Komitee pooldab komisjoni ettepanekus ettenähtud võimalust, et adressaat võib vaidlustada andmeesitamismääruse õiguspärasust, vajalikkust või proportsionaalsust. Täitjariigi õigusnormidest tulenevaid õigusi austatakse komisjoni ettepaneku kohaselt täielikult, tagades, et taotlevas riigis võetakse arvesse immuniteete ja privileege, mis kaitsevad taotletavaid andmeid teenuse osutaja liikmesriigis. See kehtib ettepaneku kohaselt eriti juhul, kui need annavad suurema kaitse kui taotleva riigi õigus.

3.12.

Komitee osutab sellele, et määrus mõjutab ka teenuse osutajate õigusi, eelkõige õigust ettevõtlusvabadusele. Komitee väljendab heameelt selle üle, et ettepanek sisaldab teenuse osutaja õigust esitada taotlevas liikmesriigis teatavaid nõudeid, näiteks kui määrust ei ole teinud või kinnitanud õigusasutus. Kui määrus edastatakse täitmise tagamiseks täitjariigile, võib täitevasutus pärast taotleva asutusega konsulteerimist otsustada määrust mitte tunnustada või täita, kui määruse kättesaamisel ilmneb mõni piiratud alus vastuväite esitamiseks.

3.13.

Komisjoni ettepanekus nähakse ette, et teenuse osutajad võivad taotleva riigi õigusnormide kohaselt nõuda selles riigis oma kulude hüvitamist, kui taotleva riigi siseriiklik õigus näeb selle siseriiklike määruste jaoks sarnaste siseriiklike juhtude puhuks ette. Komitee on seisukohal, et teenuse osutajatel peaks kõigil juhtudel olema õigus kulude hüvitamisele, kui see on ette nähtud taotleva riigi õiguses.

4.   Kohustuste vastuolud

4.1.

Komitee näeb, nagu komisjongi, probleemi selles, et kolmandad riigid võivad kehtestada kohustused ELi teenuse osutajate suhtes, mis ei ole kooskõlas ELi põhiõigustega, seahulgas liidu õigustikuga tagatud kõrgetasemelise andmekaitsega.

4.2.

Ettepanekus käsitletakse seda probleemi niimoodi, et ette on nähtud meede, mis sisaldab tugevaid tagatisi ja selgeid viiteid juba liidu õigustiku aluseks olevatele tingimustele ja tagatistele. Komitee jagab komisjoni seisukohta, et see võib pakkuda eeskuju kolmandate riikide seadusandlusele.

4.3.

Peale selle toetab komitee ettepanekus ettenähtud, vastuolulisi kohustusi käsitleva eriklausli ülevõtmist. See võimaldab teenuse osutajatel nende ees seisvad vastuolulised kohustused kindlaks määrata ja nendega tegeleda, mis omakorda käivitab kohtuliku kontrolli. Asjaomane klausel peab tagama kahte liiki seaduste järgimise: ühelt poolt üldised blokeerivad seadused (blocking statutes), nagu näiteks USA elektroonilise side privaatsuse seadus, millega keelatakse sisuandmete avalikustamine selle geograafilises kohaldamisalas (v.a piiratud asjaoludel), teiselt poolt seadused, mis ei keela avalikustamist üldiselt, vaid vajaduse korral üksikjuhtudel.

4.4.

Komitee on, nagu komisjongi, seisukohal, et rahvusvahelised konventsioonid teiste põhipartneritega võivad õigusnormide kollisooni ohtu veelgi vähendada. See oleks parim viis konfliktide vältimiseks.

5.   Esindajate määramist käsitlev direktiiv

5.1.

Komisjoni ettepanekut, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja andmesäilitamismäärust, on kavas täiendada direktiiviga, millega kehtestatakse ühtlustatud normid kriminaalmenetluses esindajate määramise kohta (COM(2018) 226). Praegu on liikmesriikides erinevad lähenemisviisid seoses teenuse osutajatele pandud kohustustega. Selline killustatus on eriti ilmne elektrooniliste tõendite puhul. Niisugune killustatus tekitab asjaosaliste seas õiguskindlusetust ning võib seega kehtestada teenuse osutajatele mitmesuguseid ja mõnikord vastuolulisi kohustusi ning sanktsioone, sõltuvalt sellest, kas nad pakuvad teenuseid riiklikult, piiriüleselt liidu piires või väljaspool liitu.

5.2.

Komisjoni kavandatavas direktiivis kohustatakse teenuse osutajaid määrama liidus esindaja, kes võtab vastu ja täidab otsuseid, eesmärgiga koguda kriminaalmenetluses pädevate riigiasutuste poolt tõendeid, ning tagab nende otsuste täitmise.

5.3.

Komitee arvamuse kohaselt tagaks asjaomane kord siseturu parema toimimise nii, et see on kooskõlas ühise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamisega. Kõigi liidus tegutsevate teenuse osutajate kohustus määrata esindaja tagaks selle, et uurimistoiminguteks on alati olemas selge adressaat. See omakorda lihtsustaks teenuse osutajatel nende määruste täitmist, sest esindaja vastutaks nende määruste vastuvõtmise, täitmise ja täitmise tagamise eest teenuse osutaja nimel.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  Euroopa Liidu Nõukogu 9. juuni 2016. aasta järeldused küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta, ST9579/16.

(2)  P8_TA(2017)0366.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/41/EL, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades (ELT L 130, 1.5.2014, lk 1).

(4)  Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohane konventsioon Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

(5)  Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol).

(7)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/465/JSK.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/93


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)“

[COM(2018) 144 final – 2018/0070 (COD)]

(2018/C 367/18)

Raportöör:

Brian CURTIS

Nõukogu konsulteerimistaotlus

Parlamendi konsulteerimistaotlus

13.4.2018

16.4.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 ja artikkel 304

Juhatuse otsus

19.9.2017 (konsulteerimistaotluse esitamise ootel)

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

26.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

12.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

157/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mille eesmärk on püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamine selleks, et tagada Stockholmi konventsioonist tulenevate ELi kohustuste sidus ja tõhus rakendamine.

1.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELis on enamiku püsivate orgaaniliste saasteainete turulelaskmine ja kasutamine juba lõpetatud. Arvestades aga püsivate orgaaniliste saasteainete väga kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale, tuleb keelata selliste ainete tootmine ning erandeid tuleks teha üksnes konkreetse kasutusotstarbe puhul. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles kehtestama rangemaid kontrollimeetmeid kooskõlas ettevaatuspõhimõttega ning Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooniga.

1.3.

Komitee toetab ettepanekut anda osa komisjoni ülesandeid Euroopa Kemikaaliametile, et luua sobivamad tingimused rakendamisega seotud haldusliku, teadusliku ja tehnilise abi osutamiseks. Samas tõstab komitee esile vajaduse luua usaldusväärne töömeetod, millesse on kaasatud komisjon, Euroopa Kemikaaliamet, liikmesriigid ja sidusrühmad.

1.4.

Komitee soovitab kasutada delegeeritud akte nõuetekohaselt ja piiratud mahus, et säilitada avatud dialoog kõigi sidusrühmadega, pannes erilist rõhku läbipaistvusele ja üldsuse teadlikkusele.

1.5.

Komitee julgustab Euroopa Liitu asuma juhipositsioonile üleilmses võitluses püsivate orgaaniliste saasteainetega. EL peaks oma tegevuses keskenduma püsivate orgaaniliste saasteainete seiret ja kontrolli käsitlevate riiklike strateegiate ja õigusaktide ühtlustamisele. Eelkõige leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes.

1.6.

Komitee pooldab ettepanekut korraldada kestliku arengu raames ELi tasandil ulatuslik püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev teadlikkuse suurendamise kampaania. Komitee leiab, et püsivate orgaaniliste saasteainete avatud andmepank võiks olla ettevõtjate ja tarbijate jaoks kasulik vahend.

1.7.

Komitee märgib, et püsivate orgaaniliste ainete alased koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt nende ainetega seotud. Eeskätt soovitab komitee ühtlustada hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Püsivad orgaanilised saasteained on orgaanilised ühendid, mis on resistentsed keemiliste, bioloogiliste ja fotolüütiliste protsesside teel keskkonnas toimuva lagunemise suhtes. Tulenevalt nende püsivusest on sellised orgaanilised saasteained bioakumuleeruvad, millel võib olla kahjulik mõju inimtervisele ja keskkonnale. Mitmeid püsivaid orgaanilisi saasteaineid kasutatakse praegu või kasutati varem taimekaitsevahendite, lahustite, ravimite ja tööstuskemikaalidena. Ehkki mõned püsivad orgaanilised saasteained tekivad looduslikult, näiteks vulkaanide ja mitmesuguste biosünteetiliste protsesside mõjul, on enamik neist täissünteesi kaudu inimese loodud.

2.2.

Rahvusvaheline üldsus arutas püsivate orgaaniliste saasteainete mõju inimtervisele ja keskkonnale 2001. aastal Stockholmis toimunud püsivate orgaaniliste saasteainete teemalisel konverentsil (1). Stockholmi konventsioon, mille on ratifitseerinud 180 osalist ning mis põhineb ettevaatuspõhimõttel, on ülemaailmne leping, millega nähakse ette õigusraamistik püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise, kasutamise, importimise ja eksportimise lõpetamiseks. Euroopa Liit allkirjastas konventsiooni, mis sisaldas loetelu 12 elemendist (sh DDT), 2005. aastal.

2.3.

Euroopa Liidu võetud kohustused hõlmavad meetmete võtmist püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumise vähendamiseks, et kahandada nende kokkupuudet inimeste ja elusloodusega. Euroopa Liit on olnud väga aktiivne uute ainete lisamisel konventsiooni nimekirja (2). Määrus (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete määrus) on õiguslik vahend, millega viiakse ellu ELi ja selle liikmete konventsioonist tulenevaid kohustusi.

2.4.

Teises konventsioonis, Aarhusi protokollis püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (viimati muudetud 2009. aastal), käsitletakse õhusaasteainete piiriülest kauglevi. Protokolliga keelatakse otseselt mõne sellise saasteaine tootmine ja muude puhul määratakse kindlaks tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Praegu on protokolli loetelus 22 ainet.

3.   Ettepaneku põhisisu

3.1.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on sõnastada uuesti püsivate orgaaniliste saasteainete määrus. Algatusega ei muudeta kehtivate õigusaktide põhimõtteid (ettevaatuspõhimõte) ega eesmärke (keskkonna ja inimtervise kaitse), see tuleneb pigem vajadusest viia õigusaktid täielikult kooskõlla ning parandada rakendamist.

3.2.

Eeskätt tegeletakse ettepanekus järgmiste probleemidega:

direktiividele 67/548/EMÜ ja 75/442/EMÜ viitava püsivate orgaaniliste saasteainete määruse vastavusse viimine määrusega (EÜ) nr 1907/2006, määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ja direktiiviga 2008/98/EÜ. Konkreetsemalt viitab püsivate orgaaniliste saasteainete määrus regulatiivkomiteele, mida enam ei ole, (3) samuti tuleb määrus viia vastavusse Lissaboni lepinguga (ELi toimimise leping). Viimasena tuleks täpsustada, milliseid eeskirju tuleb käsitleda rakendusaktides ning millised tingimused kehtivad delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise puhul;

ülesannete üleandmine komisjonilt Euroopa Kemikaaliametile, (4) et luua sobivamad tingimused rakendamisega seotud haldusliku, teadusliku ja tehnilise abi osutamiseks. Samuti tehakse ettepanek anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 („REACH-määrus“) (5) loodud jõustamisalase teabe vahetamise foorumile lisaks koordineeriv roll, et toetada püsivate orgaaniliste saasteainete määruse täitmise tagamist liikmesriikides;

peale selle tehakse rakendussätetes tehnilisi muudatusi, näiteks selgitades olemasolevaid mõisteid ning lisades mõistete „tootmine“, „kasutamine“ ja „suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine“ määratlused, et kehtivaid menetlusi parandada ja lihtsustada.

3.3.

Ettepanekus pööratakse erilist tähelepanu läbipaistvusele ja teabe avalikule kättesaadavusele. Edendada ja soodustada tuleks püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevaid üldsuse teadlikkuse suurendamise programme, eriti haavatavate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, õpetajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist. Samuti peaks üldsusel olema võimalik osaleda riikliku tasandi rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises.

4.   Üldised märkused

4.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mille eesmärk on püsivate orgaaniliste saasteainete määruse uuesti sõnastamine selleks, et tagada Stockholmi konventsioonist tulenevate ELi kohustuste sidus ja tõhus rakendamine. Sellised sammud on äärmiselt olulised, et luua ühine õigusraamistik, millest lähtuvalt saaks võtta meetmeid, et lõpetada tahtlikult toodetud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmine, turulelaskmine ja kasutamine, võtta liikmesriikides kasutusele iga-aastased kontrollid ning saada võrreldavaid andmeid ELi kohta.

4.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELis on enamiku püsivate orgaaniliste saasteainete turulelaskmine ja kasutamine juba lõpetatud. Püsivate orgaaniliste saasteainete keskkonda sattumise vähendamiseks tuleb aga keelata selliste ainete tootmine ning erandeid tuleks teha üksnes nende suhtes, mis täidavad konkreetse kasutusotstarbe puhul olulist funktsiooni. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles kehtestama Stockholmi konventsioonis ettenähtust rangemaid kontrollimeetmeid kooskõlas Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis (6) sätestatud ettevaatuspõhimõttega keskkonnakaitses.

4.3.

Komitee on teadlik, et komisjoni otsus jätta vahele ametlik konsulteerimine sidusrühmade ja liikmesriikidega tugineb kõigi avaliku ja erasektori sidusrühmadega sõlmitud üldisele kooskõlastatud kokkuleppele selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta püsivate orgaaniliste saasteainete määruse ümbersõnastamiseks. Sellest hoolimata soovitab komitee komisjonil kasutada rakendamise järgmistes etappides tõhusat ja kaasavat lähenemisviisi.

4.4.

Komitee toetab ettepanekut anda osa komisjoni ülesandeid Euroopa Kemikaaliametile, et luua sobivamad tingimused rakendamisega seotud haldusliku, teadusliku ja tehnilise abi osutamiseks. Samas tõstab komitee esile vajaduse luua usaldusväärne töömeetod, millesse on kaasatud komisjon, Euroopa Kemikaaliamet ja liikmesriigid, et tagada tõhus koostöö ja paremad tulemused. Üks selle uue koostööraamistiku nurgakivi peaks olema sidusrühmadega konsulteerimine.

4.5.

Komitee on seisukohal, et mõned uuesti sõnastamise aspektid on täielikult tehnilised. Kooskõlas oma eelmiste arvamustega (7) leiab komitee, et püsivad orgaanilised saasteained on keskkonnale ja rahvatervisele tõsiseks ohuks. Seepärast soovitab komitee kasutada delegeeritud akte nõuetekohaselt ja piiratud mahus (vaid siis, kui see on tingimata vajalik), et säilitada avatud dialoog kõigi sidusrühmadega, pannes erilist rõhku läbipaistvusele ja üldsuse teadlikkusele.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Komitee soovitab komisjonil selgitada täpsemalt ettepanekut, mille kohaselt peaksid liikmesriigid pakkuma üldsusele võimalusi osaleda riiklike rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Eeskätt on komitee seisukohal, et osalemismeetodid peaksid olema selged ja kõigile liikmesriikidele ühised. Komitee on veendunud, et üksikisikutest enam võiks oluline roll olla organiseeritud kodanikuühiskonnal endal. Pealegi pole selge, kas ja kuidas hakkavad need algatused saama komisjonilt rahalist toetust ning kuidas see oluline võimalus teatavaks tehakse.

5.2.

Püsivate orgaaniliste saasteainete näol on tegemist ülemaailmse ohuga. Praegu on ülemaailmsel tasandil põhiülesanne püsivate orgaaniliste saasteainete seiret ja kontrolli käsitlevate riiklike strateegiate ja õigusaktide ühtlustamine. Seepärast toetab komitee komisjoni ettepanekut, mille kohaselt EL peaks võtma ennetavama rolli kolmandate riikide suhtes, et vähendada püsivate orgaaniliste saasteainete heiteid.

5.3.

Sellest hoolimata on komitee seisukohal, et teabevahetus (8) Stockholmi konventsiooni osaliste hulka mittekuuluvate kolmandate riikidega või taotluse korral ja olemasolevate vahendite piires õigeaegse tehnilise abi osutamine (9) konventsiooni täitmiseks on püsivate orgaaniliste saasteainete kõrvaldamiseks endiselt liiga ebamäärane. Eelkõige leiab komitee, et EL peaks edendama kestlikkust ning püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlevate sätete säilitamist kahe- ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes (10). Siinkohal võivad oluliseks eeskujuks olla isegi rahvusvahelised toetavad organid, nagu Minamata konventsiooniga loodud konventsiooni rakendamise ja järelevalve komitee (11). Komitee on veendunud, et EL võib olla kestliku innovatsiooni eestvedaja.

5.4.

Komitee pooldab ettepanekut korraldada ELi tasandil ulatuslik püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitlev teadlikkuse suurendamise kampaania. Samal ajal peaks Euroopa olema aktiivsem kestlikkuse alase hariduse edendamisel ning teabe levitamisel kestlikkuse valdkonna parimate tavade kohta (12). Eeskätt soovitab komitee luua püsivate orgaaniliste saasteainete avatud andmepanga, mis oleks kasulik vahend ettevõtjate ja tarbijate jaoks.

5.5.

Komitee leiab, et püsivate orgaaniliste ainete alased koolituskursused peaksid olema kohustuslikud ja kättesaadavad kõigile Euroopa töötajatele, kelle töö on otseselt või kaudselt nende ainetega seotud. Komitee juhib tähelepanu sellele, et need aspektid on juba osa kehtivatest õigusaktidest, kuid ebakindel ja vähene rakendamine tähendab, et tõhusamaks rakendamiseks tuleb leida uued vahendid. Eeskätt soovitab komitee ühtlustada teabe, hariduse ja koolituse algatused ning lugeda need elukestvast õppest lähtudes sama strateegia osaks.

Brüssel, 12. juuli 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER


(1)  http://chm.pops.int/.

(2)  Viimastel aastatel on esialgsesse loetellu lisatud veel 16 elementi. http://chm.pops.int/TheConvention/ThePOPs/TheNewPOPs/tabid/2511/Default.aspx.

(3)  Alates 1. juunist 2015.

(4)  Määrus (EÜ) nr 1907/2006.

(5)  Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine (REACH).

(6)  Rio deklaratsioon 1992, 15. põhimõte: „Keskkonna kaitsmiseks rakendavad riigid vastavalt oma võimalustele laialdaselt ettevaatuspõhimõtet. Tõsise või pöördumatu kahju tekitamise ohu korral ei tohi täieliku teadusliku kindluse puudumist kasutada põhjusena, miks lükata edasi keskkonnakahju vältivate kulutõhusate meetmete võtmist.“

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus püsivate orgaaniliste saastainete kohta (ELT C 32, 5.2.2004, lk 45).

(8)  COM(2018) 144 final, punkt 18.

(9)  COM(2018) 144 final, punkt 21.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Üleminek kestlikumale Euroopa tulevikule – strateegia aastaks 2050“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 44).

(11)  Minamata elavhõbedakonventsioon on ülemaailmne leping inimtervise ja keskkonna kaitsmiseks elavhõbeda kahjulike mõjude eest. Konventsioonis lepiti kokku 19. jaanuaril 2013 Šveitsis Genfis ning see võeti vastu 10. oktoobril 2013 Jaapanis Kumamotos peetud diplomaatilisel konverentsil. Konventsioon jõustus 16. augustil 2017. Tegemist on uuendusliku ja tervikliku lähenemisviisiga, mis käsitleb elavhõbedat kogu selle olelusringi jooksul alates kaevandamisest kuni jäätmekäitluseni. http://www.mercuryction.org/. Vt artikkel 15.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Rio+20: rohelise majanduse ja juhtimise parandamise suunas“ (ELT C 376, 22.12.2011, lk 102) punkt 4.13.


10.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 367/97


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ringmajanduse seireraamistiku kohta“

[COM(2018) 29 final]

(2018/C 367/19)

Raportöör:

Cillian LOHAN

Kaasraportöör:

Tellervo KYLÄ-HARAKKA-RUONALA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 12.2.2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Täiskogu otsus

19.9.2017

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

26.6.2018

Vastuvõtmine täiskogus

11.7.2018

Täiskogu istungjärk nr

536

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

172/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt teatise üle, milles käsitletakse järelevalvet ringmajanduse elluviimise üle, sest see on oluline jätk ringmajanduse tegevuskavale ning seda soovitati ka komitee arvamuses NAT/676.

1.2.

Kõnealune teatis on hea lähtepunkt, kuid selles puudub mitu asjakohast ja olulist näitajat:

ökodisain,

(uute) ärimudelite väljatöötamine,

koostöömajandus,

sotsiaalnäitajad,

heiteandmed.

1.3.

Komitee märgib, et kuigi ta on ELi institutsioonide nõuandev organ, ei konsulteeritud temaga kõnealuste näitajate väljatöötamiseks korraldatud konsultatsiooniprotsessis.

1.4.

Ringmajandus on seotud vähese CO2-heitega majanduse ja kestliku arengu eesmärkidega ning seepärast peaksid need kajastuma ka seirenäitajates.

1.5.

Järelevalves tuleb edaspidi vältida liigset keskendumist jäätmetele.

1.6.

„Ringmajanduse sektorite“ määratlus on kitsas ning seda tuleb edasi arendada, sest see on seotud mitme näitajaga.

1.7.

Andmete puudumine konkreetses valdkonnas ei tohiks põhjustada selle kõrvalejätmist. Andmelüngad tuleb selgelt välja tuua ning tuleb luua strateegiaid nende lünkade täitmiseks. Kui jätkuvalt piirdutakse traditsiooniliste vanade andmetega, ei ole võimalik täpselt mõõta üleminekut uuele majandusmudelile.

1.8.

Poliitikas ja eeskirjades esineb vastuolusid, mis takistavad ettevõtlussektori üleminekut ringmajanduse mudelile. Seireraamistiku ühe osana tuleb need vastuolud kaardistada.

1.9.

Avaliku sektori vahendite kasutust tuleb jälgida eriomase näitaja alusel. Spetsiaalselt ringmajanduse algatustesse tehtud investeeringutega peaksid automaatselt kaasnema andmed, mida saaks kasutada selle näitaja väljatöötamiseks. Samuti on oluline jälgida nii kulutatud raha kui ka investeeritud raha.

1.10.

Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi võiks kasutada suhtluse tagamiseks valdkonna aktiivsete sidusrühmadega ning selle saavutamiseks tuleks koostada ja ellu viia täpsete eesmärkidega teabevahetusstrateegia.

1.11.

Tuleks mõõta tarbijate ja kasutajate teadlikkuse suurendamist ja koolitamist, et tagada parem arusaam tarbija rollist ringmajanduses ja materjalivoogudes. Tuleks soodustada ja mõõta taristualast toetust, mis aitab tarbijatel oma ressursitõhususega seotud käitumisharjumusi parandada, ning tegevust, mis aitab kaasa muutumisele tarbijast kasutajaks.

2.   Üldised märkused

2.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni teatise üle. Ringmajanduse tegevuskava eesmärkide taotlemisel tehtavate edusammude jälgimine on oluline osa kogu protsessist.

2.2.

Seireraamistiku väljatöötamisel korraldatud konsultatsioonil keskenduti sidusrühmadele. See oleks pidanud hõlmama ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, arvestades et komitee roll nõuandva organina on sätestatud aluslepingutes ning komitee liikmete hulgas on palju asjaomaste sidusrühmade esindajaid.

2.3.

On väga oluline, et mis tahes tõhusa seiresüsteemi näitajad tugineksid usaldusväärsetele andmetele, mis on liikmesriigiti võrreldavad.

2.4.

On selge, et ringmajandusele üleminekul tehtavate edusammude jälgimine on keeruline ülesanne. On ülioluline mõõta ringmajandusele ülemineku kõiki elemente ning tagada andmelünkade selge kindlaksmääramine.

2.5.

Tuleb eraldada vahendeid, et tagada andmelünkade täitmine, kehtestades kiiresti kriteeriumid ja kogudes andmeid, et saaks panna paika võrdlusalused. Soovitatav on kriteeriume, mõõtmistulemusi ja näitajaid pidevalt uurida ja jälgida.

2.6.

„Ringmajanduse sektorite“ määratlus on üsna kitsas ning seda oleks kasulik edasi arendada. Sellel määratlusel on seetõttu piirav mõju näitajatele, mida kasutatakse majandustegevuse, töökohtade loomise, innovatsiooni ja muude parameetrite hindamiseks.

Joonis 1 – materjalivood majanduses (EL 28, 2014).

Image

Joonis 1: Saadaval http://ec.europa.eu/eurostat/web/circular-economy/material-flow-diagram

2.7.

Materjalivoogude üldarv näitab, et igal aastal muudetakse energiaks ja toodeteks 8 miljardit tonni materjale. Samal ajal kui 0,6 miljardit tonni sellest seejärel eksporditakse, jääb suur enamik ELis tegutsevate osalejate kontrolli alla. See analüüs on aga arvessevõetavate materjalide osas valikuline, jättes näiteks välja sellised olulised vood nagu toiduained ja tekstiil. Võrdlevalt tuleks arvesse võtta tootmise mõju ja tarbimise mõju, uurides, kuidas ja mida toodetakse, eksporditakse ja imporditakse.

2.8.

Teatises tuleks arvesse võtta asjaolu, et uuringute autorite väitel on ringlussevõtu andmed liialt optimistlikud ja tõenäoliselt annavad tegelikkusest ilustatud pildi.

2.9.

On väga oluline seostada ringmajandus vähese CO2-heitega majandusega. See seos peaks olema hõlmatud ka seireraamistikku, et tugevdada meetmeid ja vältida topelttööd ning suurendada seeläbi ülemineku tõhusust.

2.10.

Teatises keskendutakse väga suures mahus jäätmetele. Osaliselt tuleneb see sellest, et jäätmete kohta saadavad andmed on kindlad, järjepidevad ja võrreldavad. Tulevased seirevajadused peavad siiski liikuma jäätmete ja ringlussevõtu juurest edasi ning keskenduma disainile, toomisele ja tarbimisele.

2.11.

Tuleks mõõta tarbijate ja kasutajate teadlikkuse suurendamist ja koolitamist, et tagada parem arusaam tarbija rollist ringmajanduses ja materjalivoogudes. Tuleb võtta kasutusele faktipõhiseid ja praktilisi lahendusi – oluline osa on kodanikuühiskonna kaasamisel ning väga oluline on ringluse kultuur, mis toetub väärtuste ümbermõtestamisele ja tarbimisharjumuste muutmisele.

2.12.

On vaja koostada ELi heakskiidetud sõnastik ringmajandusega seonduvatest määratlustest. Praegune ringmajanduse sektorite jälgimine on juba määratluse kohaselt selleks liiga väikese ulatusega, et tõhusalt kirjeldada sellist süsteemset muutust, mis nähakse ette ringmajanduse tegevuskavas ja mida ühiskond soovib. Samuti on vaja määratleda uuesti see, mis on jäätmed.

3.   Kümme näitajat

3.1.

Kümme näitajat on loetletud tootmise ja tarbimise, jäätmekäitluse, teisese toorme ning konkurentsivõime ja innovatsiooni pealkirjade all.

3.2.

Ei ole esitatud näitajaid, millega mõõta õhku paisatavaid aineid, sh kasvuhoonegaase, mis seonduvad praeguse lineaarse mudeliga. See on väga oluline, et seostada ringmajandus vähese CO2-heitega majanduse, ELi kliima- ja energiaeesmärkide ning Pariisi kliimakokkuleppega.

3.3.

Kõnealused kümme näitajat on tugevalt keskendunud jäätmetele. On vaja laiapõhjalisemat analüüsi, et hõlmata toodete ja materjalide kogu väärtusahel, sealhulgas ökodisain, uued ärimudelid, ärisüsteemide muutused ja tööstussümbioos ning samuti uut laadi tarbimismudelid.

3.4.

Üldiselt peaksid asjaomased näitajad ühelt poolt mõõtma ringmajanduse tulemusi ja sellest saadavat kasu ning teiselt poolt uurima ressursside ringlust.

3.5.

Kuigi lühemad ja väiksemad tooteringid on ringmajanduses eelistatud, ei ole teistest näitajatest eraldiseisev keskendumine omavarustusele ringluse näitaja. Toorme taaskasutuse ja teisese toorme kasutamise määr võib omavarustatust suurendada. Keskendumine omavarustuse näitajale loob ohu, et sellest saab eesmärk omaette, mis ei ole aga taotluslik. See võib tahtmatult tõmmata tähelepanu ära toorme ja toodete kõige tõhusamalt kasutuselt. Vaja on mõelda süsteemselt.

3.6.

On mõistetav, et kümne näitaja valimisel võeti arvesse andmete kättesaadavust. Kuid andmelüngad tuleb selgelt ja konkreetselt välja tuua. Seireraamistiku ühe osana tuleb kiiresti koostada kava nende lünkade täitmiseks.

3.7.

Praegune teadmistebaasi täiendamise kava on endiselt väga suures ulatuses keskendunud jäätmetele ning seda tuleb laiendada, et hõlmata ka teised ringmajanduse aspektid.

3.8.

Euroopa Komisjoni ja komitee ühisel algatusel loodud Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi tuleks kasutada ressursina, mis aitab leida andmelünki, mõista suundumusi sidusrühmade seas ning tuvastada ülemineku takistusi.

4.   Esialgsed järeldused

4.1.   Tootmine ja tarbimine

4.1.1.

Tootmise ja tarbimise näitajad on liigselt keskendunud jäätmetele.

4.1.2.

Asjakohaste andmete puudumisel mõõdetakse omavarustust toorainega. Omavarustus üksinda ei ole ringmajanduse näitaja (vt punkt 3.4). On vaja muuta selgemaks vahe uue tooraine ning teisese või kolmanda järgu toorme vahel. Samuti oleks kasulik jälgida arengusuundi rohkem liigitatult, näiteks mõõtes taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutust, kriitiliste ressursside (nt haruldaste metallide) taaskasutust ning samuti tootmise, impordi ja ekspordi mõju (vt punkt 2.8).

4.1.3.

Keskkonnahoidlikud riigihanked on hea avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuse näitaja, mis võib ringlust edendada. Keskkonnahoidlike riigihangete kavade elluviimist liikmesriikides võiks hõlbustada selge teabevahetuse ja vahendite eraldamisega koolitusteks, kus antakse teavet keskkonnahoidlike riigihangete seostest ringluse, kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega saavutada vähese CO2-heitega majandus.

4.1.4.

Keskkonnahoidlike riigihangete piirkondlike ja riiklike kavade hindamisel tuleb jälgida ka hangete korraldajatele pakutavaid koolitusprogramme ja jagada teavet. On vaja tegeleda ka asjaoluga, et praegu puudub arusaam ilmsetest vastuoludest ringmajanduse ehk keskkonnahoidlike riigihangete ja ühtse turu eeskirjade vahel.

4.1.5.

Olulised on toidu raiskamise vastased vahendid, mille abil uuritakse keerulist küsimust, millistes tarneahela punktides toitu raisatakse. Ei piisa toidu raiskamise analüüsimisest vaid tarbija tasandil, kui selle suure probleemiga tegelemiseks on vaja süsteemset muutust.

4.1.6.

Toidu raiskamine on aga ainult üks aspekt ringluse teema sissetoomisel põllumajanduslikku toidutööstusesse. On vaja selgeid määratlusi ringlusel põhinevate põllumajandustavade kohta. Need tuleb sidusrühmadega konsulteerides kiiresti välja töötada (vt punkt 2.13). Toidu raiskamist tuleb jälgida süsteemi ühe osana, et saaks võtta arvesse sõltuvusseoseid toidu tootmise, toidu raiskamise ja muude sektorite vahel, nagu energia, liikuvus ja veemajandus.

4.1.7.

Üleminekul ringmajandusele on veel olulisi aspekte, mida teatises ei ole esile toodud, kuid mis peaksid kuuluma seireraamistikus tootmise ja tarbimise teema alla. Need on ökodisain, uued omandivormid, vabatahtlikud kokkulepped, tarbijate teavitamine, tarbimisharjumused, taristu toetamine, ringmajandust kahjustavat tegevust toetada võiva abi kaardistamine ning seosed vähese CO2-heitega majanduse ja kestliku arengu eesmärkidega.

4.2.   Jäätmekäitlus