ISSN 1977-0898

Euroopa Liidu

Teataja

C 361

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

61. aastakäik
5. oktoober 2018


Sisukord

Lehekülg

 

I   Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

 

ARVAMUSED

 

Regioonide komitee

 

Täiskogu 129. istungjärk, 16.5.2018–17.5.2018

2018/C 361/01

Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele

1

2018/C 361/02

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal ELi metsastrateegia vahehindamine

5

2018/C 361/03

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa Merendus- ja Kalandusfond pärast 2020. aastat: investeerimine Euroopa rannikukogukondadesse

9

2018/C 361/04

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad

15

2018/C 361/05

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu

19

2018/C 361/06

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Kultuuripärand kui ühtekuuluvamate ja kestlikumate ELi piirkondade strateegiline ressurss

31


 

III   Ettevalmistavad aktid

 

REGIOONIDE KOMITEE

 

Täiskogu 129. istungjärk, 16.5.2018–17.5.2018

2018/C 361/07

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal ELi kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamine

37

2018/C 361/08

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta

46

2018/C 361/09

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta

72


ET

 


I Resolutsioonid, soovitused ja arvamused

ARVAMUSED

Regioonide komitee

Täiskogu 129. istungjärk, 16.5.2018–17.5.2018

5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/1


Euroopa Regioonide Komitee resolutsioon teemal „Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele“

(2018/C 361/01)

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi valitsuse läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruannet, milles käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate, Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust käsitlevate läbirääkimiste esimese etapi edenemist,

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) 23. märtsi 2018. aasta suuniseid üldise arusaamise kohta ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta,

1.

peab tervitatavaks asjaolu, et kuna üleminekuperioodi tingimused kiideti heaks, ei tohiks olla diskrimineerimist üleminekuperioodi lõpuni Ühendkuningriiki saabunud ELi kodanike ja ELi saabunud Ühendkuningriigi kodanike vahel. Komitee tunneb heameelt selle üle, et väljaastumislepingu järgi on ELi jäävate Ühendkuningriigi kodanike ja Ühendkuningriiki jäävate ELi kodanike õigused kaitstud kogu eluks, ning soovib tagatist, et ELi liikmesriikide või Ühendkuningriigi poliitika muutumine tulevikus ei sea neid õigusi ohtu. See hõlmab õigust tervishoiuteenustele ja sotsiaalkindlustusmaksete vastastikust tunnustamist;

2.

tunneb heameelt edusammude üle seoses teemadega, mida tuleb arutada ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikus, ning kutsub läbirääkimiste osapooli üles määratlema võimalikult kiiresti koostöö aluse põhielemendid (nagu selle struktuur, juhtimine, ulatus ja vaidluste lahendamise, jõustamis- ja osalemismehhanismid), et anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele õige suund ja kindlustunne;

3.

rõhutab, kui oluline on õigusnormide vastavusseviimine Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ja seega ka ELi vahel ehk nn üldklausel. Komitee tuletab meelde vajadust leida optimaalne, elujõuline ja õiguslikult toimiv lahendus Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piiri jaoks ning loodab, et juunis toimuval Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel tehakse selles edasisi edusamme;

4.

märgib, et Ühendkuningriigi väljaastumisel on paratamatult tagajärjed ja et sõltuvalt ELi ja Ühendkuningriigi vahel saavutatavast kokkuleppest võivad uued suhted muuta kaupade ja teenuste ning isikute ja kapitali liikumise keerulisemaks, kui see on tolliliidus ja ühtsel turul, kuhu Ühendkuningriik praegu kuulub. Seetõttu nõuab komitee pragmaatilisust, et vältida negatiivseid tagajärgi kummalegi poolele, austades samal ajal tolliliidu ja ühtse turu terviklikkust;

5.

märgib siiski, et kuigi Ühendkuningriigi ja ELi tulevaste suhete osas on mitmeid võimalikke valikuid, ei keskenduta piisavalt sellele, millised need suhted peaksid tulevikus olema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil. Komitee rõhutab, et paljud olulised küsimused eeldavad kohalikke ja piirkondlikke meetmeid ja seega tuleb jätkata koostööd ning parimate tavade jagamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil;

6.

meenutab, et pärast referendumit lõi komitee platvormi pidevaks dialoogiks Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, viies läbi konsultatsioone ja põhjalikke hindamisi Ühendkuningriigi väljaastumise mõju kohta kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Need hindamised näitavad, et Ühendkuningriigi väljaastumise majanduslik ja sotsiaalne mõju ELile saab ilmselt olema asümmeetriline mitte üksnes majandussektorite lõikes, vaid ka piirkonniti ja riigiti, nii et mõned piirkonnad ja liikmesriigid kannatavad Ühendkuningriigiga sõlmitud kaubandussuhete laadi ja ulatuse tõttu rohkem;

7.

juhib tähelepanu komitee analüüside tulemustele, mille kohaselt ei ole enamik piirkondi veel siiani iseäranis läbirääkimisi ja tulevast suhet ümbritseva ebakindluse tõttu suutnud Ühendkuningriigi väljaastumise võimalikku mõju asjakohaselt hinnata. Komitee märgib, et andmete puudumine Ühendkuningriigi väljaastumise mõju kohta piirab paratamatult võimalusi tõhusalt valmistuda ja võtta leevendavaid meetmeid;

8.

on arvamusel, et võttes arvesse ebakindlust seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega Euroopa Liidust ja selle konkreetsete tagajärgedega, peavad kõik valitsustasandid nii Ühendkuningriigis kui ka ELi 27 liikmesriigis valmistuma kõigiks võimalikeks tulemusteks, nagu on rõhutanud Euroopa Ülemkogu. Eriti oluline on see, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused valmistuksid kõigiks stsenaariumiteks. Komitee rõhutab, kui oluline on, et kõigis otsustusetappides säiliks suur läbipaistvus, mis on vältimatu tingimus, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused suudaksid toime tulla kõigi võimalike tulemustega;

9.

kutsub üles tegema lisajõupingutusi, et teavitada ühiskonda tulevastes suhetes toimuvatest muutustest. Komitee märgib, et teadlikkuse tõstmine ja teabe jagamine aitab ettevõtetel, eelkõige VKEdel, paremini valmistuda, et seista silmitsi struktuuriliste ja majanduslike muutustega, ning kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles töötama välja konkreetseid nende vajadustele kohandatud strateegiaid, et leevendada Ühendkuningriigi väljaastumise mõju juhtudel, kui see on vajalik ja põhjendatud;

10.

kutsub ELi liikmesriike ja ELi institutsioone üles tagama, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei jäetaks üksi nende probleemidega toime tulema ning et neid mõjusid leevendataks nii palju kui võimalik tulevaste positiivsete suhete kaudu. Sel taustal võtab komitee väga murelikult teadmiseks Euroopa Komisjoni viimased ettepanekud uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja kordab oma veendumust, et tugev ühtekuuluvuspoliitika, sealhulgas tugevdatud Euroopa territoriaalse koostöö programmid, nagu Interreg, on ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks esmatähtsad poliitikameetmed Ühendkuningriigi väljaastumise negatiivsete mõjudega tegelemiseks. Lisaks rõhutab komitee, et nende negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleks kasutada ka teisi ELi poliitikaid, nagu ÜPP ja ühine kalanduspoliitika, mille tulevase rahastamise üle otsustamisel tuleks arvesse võtta eelnimetatud mõjusid. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama enne 29. märtsi 2019 võimalikku vajadust luua stabiliseerimisfond piirkondadele, keda Ühendkuningriigi EList väljaastumine kõige negatiivsemalt mõjutab;

11.

märgib, et vaja võib olla ka piisavat paindlikkust riigiabi eeskirjades, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel konkreetsete kriitiliste olukordadega toime tulla;

12.

meenutab, et kuna Ühendkuningriik kolmanda riigina ei saa ELi otsustusprotsessis osaleda, siis oleks parim viis Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõjude leevendamiseks sõlmida ambitsioonikas leping, millega sätestatakse tõeline partnerlus ELi ja Ühendkuningriigi vahel, mis ei hõlmaks mitte ainult kaubandus- ja majandussuhteid. Komitee rõhutab, et isegi kui sellist lepingut on võimalik lõplikult koostada ja sõlmida alles pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist, tuleks teha jõupingutusi selle kiireks teostamiseks. Komitee rõhutab samuti vajadust näha ette konkreetsed kokkulepped välis- ja kaitsepoliitika teemal, et säilitada Ühendkuningriigi ja ELi vaheline side koos luureandmete jagamisega;

13.

soovitab Euroopa Liidul seada prioriteediks inimeste ja kaupade võimaluse liikuda ELi piirkondade vahel ning samuti ELi ja Ühendkuningriigi vahel. Komitee rõhutab eelkõige sadamate, lennujaamade ning maantee- ja raudteevõrkude kriitilist rolli asjaomaste ühenduste tagamisel ning soovib näha poliitika ja investeeringute vastavat ümbersuunamist;

14.

tuletab meelde, et Ühendkuningriik peab jätkuvalt tagama Euroopa päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse ning Euroopa sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnaalaste õigusaktide tunnustamise, et vältida uusi ekspordikontrolle, mis raskendaksid kaubavedusid sellesse riiki;

15.

peab tervitatavaks väljaastumislepingu projekti neljandas osas toodud kokkulepet üleminekuperioodi kohta, mille jooksul kohaldatakse Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi suhtes ELi õigust, mis tagab suurema õiguskindluse ja annab aega läbirääkimisteks ELi 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle;

16.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on huvitatud sellest, et Ühendkuningriik saaks kolmanda riigina osaleda teatavates liidu programmides neisse asjakohaselt rahaliselt panustades, eelkõige hariduse, kultuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning teatud agentuuride töös, ning et ta osaleks tihedas koostöös julgeoleku, piirivalve ja rände haldamise alal;

17.

väljendab heameelt väljaastumislepingu projekti nelja aluspõhimõtte üle, milleks on kodanike olemasolevate õiguste tagamine, ELi 28 liikmesriigi poolt võetud rahaliste kohustuste austamine, põhja-lõuna-suunalise koostöö säilitamine Iirimaa saarel ning range piirikontrolli vältimine Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel;

18.

peab hädavajalikuks, et tulevane partnerlusleping hõlmaks sätteid füüsiliste isikute liikumise kohta, tuginedes täielikule vastastikkusele ja mittediskrimineerimisele liikmesriikide vahel, ka pärast üleminekuperioodi. Liikuvuse tagamiseks tulevikus peaks see leping kindlustama akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnistamise;

19.

peab väga oluliseks tagada, et Iirimaa saarel ei kehtestataks ranget piirikontrolli ning et suure reede kokkulepet ei õõnestataks. Seepärast kutsub komitee Ühendkuningriiki ja ELi üles otsima jätkuvalt lahendusi, mis võimaldaksid säilitada kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumise nende territooriumide vahel, mõjutamata negatiivselt Euroopa tolliliidu ja siseturu terviklikkust või Iirimaa ELi õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas ka seoses ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumisega sõltumatult nende kodakondsusest. Komitee rõhutab, et Ühendkuningriik peab ka edaspidi jääma ELi programmide PEACE ja Interreg partneriks;

20.

tuletab meelde oma varem väljendatud lootust, et Andaluusia piirkond ja iseäranis Campo de Gibraltari maakonna seitsme omavalitsuse tuhanded töötajad, kes iga päev tööle minnes Gibraltari ületavad, samuti kummagi poole kodanikud ei kannataks Ühendkuningriigi EList väljaastumise tõttu, arvestades suurt sotsiaalset ja majanduslikku vastastikust sõltuvust selles piirkonnas, ennekõike naaberlinnas La Línea de la Concepciónis;

21.

tuletab meelde, et Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad seisavad silmitsi struktuuriliste probleemidega, mida on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349. Mõned neist piirkondadest sõltuvad suurel määral Ühendkuningriigi majandusest ja seetõttu on vaja võtta nende kaitseks spetsiaalseid ELi meetmeid, et kompenseerida negatiivset mõju neile haavatavatele majandustele;

22.

kutsub osalisi üles sõnaselgelt sätestama, et väljaastumislepingu projektis nimetatud ühisorganid tegeleksid territoriaalse mõõtmega, ning rõhutab, et püüab leida sobivat struktuuri oma koostöö jätkamiseks Ühendkuningriigi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega üleminekuperioodi jooksul ja pärast seda. Selliseks struktuuriks võiks olla ühiskomitee, sarnaselt organitega, mis komitee on loonud ELi mittekuuluvate riikidega;

23.

on arvamusel, et pärast 2020. aastat tuleks kehtestada asjakohane kord, et tagada Ühendkuningriigi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele hõlpus juurdepääs koostööle ELi partneritega ELi koostööprogrammides osalemise kaudu, samamoodi nagu praegu toimub see suhetes selliste riikidega nagu Norra ja Island, samuti makropiirkondlike strateegiate, Interregi ja ETKRi raamistike kaudu;

24.

meenutab sellega seoses, et isegi kui komiteel ei ole ametlikku rolli läbirääkimistes, on mõningatel tema liikmetel ja omavalitsustel, keda nad esindavad, võimalus võtta vastu ametlikke seisukohti vastavalt nende rollidele nende riikide õigusraamistikus. Seega soovib komitee, et eelolevad läbirääkimised tulevase partnerluslepingu üle toimuksid läbipaistval ja kaasaval viisil, nii et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid esitada oma seisukoha ning reageerida sobival viisil ja õigeaegselt ning ennetada võimalikke, eelkõige majanduslikke tagajärgi ja kaitsta seega oma territooriume. Komitee kordab oma veendumust, et komiteel on parim positsioon institutsiooniliste mehhanismide kujundamiseks ja rakendamiseks, et edendada Ühendkuningriigi väljaastumise järel korrapäraseid konsultatsioone ja suhtlust Ühendkuningriigi kohalike omavalitsuste ning detsentraliseeritud parlamentide ja esinduskogudega, ning nõustub tegema sisemisi ettevalmistusi, et vältida väljaastumise tulemusena suhetes tühimiku tekkimist;

25.

rõhutab, et läbirääkimised Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning tulevaste suhete üle Ühendkuningriigiga näitavad Euroopa mõõtme puudumise kulusid ja ohte ning lisaväärtust, mida annab Euroopa Liit kui ühise tuleviku ja ühiste väärtustega ühendus, mis põhineb tegelikul solidaarsusel ja konkreetsetel saavutustel kodanike heaolu nimel, alustades liikumisvabadusest. Läbirääkimiste kontekst võimaldab ühtlasi taashoogustada Euroopa integratsiooni avatud protsessina, mille eesmärk on luua õiglasem ja kaasavam Euroopa Liit, mis põhineb ühistel väärtustel ning Euroopa Liidu ja riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel jagatud mitmetasandilise valitsemise edendamisel;

26.

teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjoni pealäbirääkijale, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu Brexiti-koordineerijatele, Ühendkuningriigi valitsusele, Ühendkuningriigi detsentraliseeritud valitsustele ja kogudele ja kohalikele omavalitsustele ning ELi Nõukogu eesistujariigile Bulgaariale.

Brüssel, 17. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/5


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi metsastrateegia vahehindamine“

(2018/C 361/02)

Raportöör:

Ossi Martikainen (FI/ALDE), Lapinlahti vallavolikogu liige

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

I.   SISSEJUHATUS

ELi metsastrateegia lähtekohad

1.

Euroopa Liidus kuulub metsapoliitika liikmesriikide pädevusse.

2.

Samas on Euroopa Liidul paljudes metsi ja nende kasutamist mõjutavates valdkondades ainu- või liikmesriikidega jagatud pädevus. Sellised valdkonnad on iseäranis ühine kaubanduspoliitika ja põllumajanduspoliitika, arengupoliitika ja kliimapoliitika, keskkond, energia, biomajandus ja ringmajandus.

3.

See on kaasa toonud vajaduse kooskõlastada ELi tasandil metsaküsimusi mõjutavaid ELi poliitikasuundi ja hinnata ELi üleilmsete kohustuste mõju metsade kestlikule kasutamisele. Metsastrateegias tuleb ühelt poolt arvesse võtta ühiseid eesmärke ja teisalt liikmesriikide erinevusi. Pidades näiteks ÜRO organisatsioonides ja Maailma Kaubandusorganisatsioonis läbirääkimisi metsi mõjutavatel teemadel (vt eelnev punkt 2), peab Euroopa Liit arvesse võtma liikmesriikide ja nende piirkondade metsi puudutavaid seisukohti. Metsastrateegia on tõhus vahend eri poliitikavaldkondade ning liikmesriikide ja nende piirkondade seisukohtade koordineerimiseks. Metsastrateegia ülesanne on samuti esile tuua sellised uued eesmärgid ja meetmed, mida on vaja uurida ELi tasandil.

4.

ELis tunnustatakse üleeuroopaliselt kokkulepitud metsade säästva majandamise põhimõtteid, mis on välja töötatud Euroopa metsade (Forest Europe) protsessi raames. Neid põhimõtteid, millega tagatakse metsade säästev majandamine ja mis peaksid ühtlasi hõlmama nn astmelise kasutamise põhimõtet, on kohaldatud riiklike metsa- ja looduskaitseseaduste ja turupõhiste sertifikaatide koostamisel.

5.

Euroopa Liidu liikmesriikide maismaapinnast on metsaga kaetud 43 %. See metsaala on metsatüüpide (sh metsastamata metsamaad) ja kasutusvõimaluste poolest väga erinev. Üle 60 % neist metsadest on eraomandis, ülejäänu kuulub eri vormis avaliku sektori omandisse. Ka omavalitsuste valduses on märkimisväärne hulk metsa. Munitsipaalomand on Euroopas sageduselt kolmas kõige levinum metsaomandi vorm.

6.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on nii metsa omanikud kui ka metsi käsitlevate õigusaktide elluviijad ja metsade haldajad, mistõttu on neil selles valdkonnas märkimisväärne kogemus ja oskusteave. Kohalike ja erinevate piirkondlike omavalitsuste vaatenurgast on metsad majanduslikult, keskkonnaalaselt ja ühiskondlikult kestliku arengu oluline element, mida on tunnustatud juba enam kui sajandi jagu, koostades ja viies ellu majandamiskavasid, milles on lähtutud paljude metsasaaduste püsivuse, stabiilsuse ja kestlikkuse põhimõtetest, ning kohaldatud jõulisi metsi toetavaid ja kaitsvaid metsaõigusnorme. Seepärast tuleb ELi metsastrateegia ajakohastamisel konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei ole metsaküsimustes üksnes oluline sidusrühm, vaid metsaomanike kombel ka tõeline huvitatud pool.

II.   KESTLIK METSAPOLIITIKA KOHALIKE JA PIIRKONDLIKE OMAVALITSUSTE SEISUKOHAST

7.   Majanduslikult kestlik metsapoliitika

7.1.

Metsandus loob 7 % Euroopa majanduskasvust ja annab tööd 3,5 miljonile inimesele – koos metsabioenergia sektori töötajatega ulatub see arv isegi 4 miljonini. Aastal 2011 oli ELi metsatööstuse toodangu väärtus 460 miljardit eurot. Metsanduse tegevus ja töökohad on asendamatud maa- ja hõredalt asustatud piirkondade jaoks, ent need suurendavad ka linnade majanduskasvu ja edendavad maa- ja linnapiirkondade koostööd. Metsastrateegias tuleks rõhutada majanduskasvu, tööhõivet ja Euroopa investeeringuid ning kaardistada nende uued võimalused, pöörates eritähelepanu metsandussektori osalejate majandusliku arengu toetamisele äärepoolseimates piirkondades.

7.2.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad märkimisväärselt edendada kohalike puiduressursside majanduslikku kasutamist ja üleminekut biomajandusele. Näiteks on esmajoones ehitusmaterjalide valik, energiatootmine kogukondade vajaduste katmiseks ja avaliku sektori omanduses olevate hoonete kütmiseks, ning teisalt ka täiustatud biokütuste osakaalu suurendamine ühistranspordis kasulikud vahendid, mille abil on võimalik tugevdada piirkondade majandust ja suurendada tööhõivet. Täiustatud biokütuste väljatöötamine, mh metsamaterjalidest, ja nende kasutamine on ELi kliimapoliitika oluline osa, mida reguleerib taastuvenergia direktiiv. See eeldab jõulist panustamist nii tehnoloogia arendamisse, katsetehastesse ja masstootmisesse kui ka pikaajalist õigusraamistikku, mis loob stabiilsed tingimused vajalikeks suurinvesteeringuteks.

7.3.

90 % Euroopas kasutatavast puidutoorainest pärineb Euroopast. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tööhõive ja majanduse seisukohast tuleks eesmärgiks seada veelgi kõrgem sisemaise tarbimise osakaal, võttes arvesse puidu kasutuseesmärke ja metsaressursside kestlikkust. Selleks on vaja väärtustada meie metsades esinevaid teatud liike, mille järele turul praegu nõudlust ei ole, uurides uusi kasutusvõimalusi ja tehnoloogiaid.

7.4.

Metsastrateegia läbivaatamine tuleb viia kooskõlla biomajanduse strateegia ajakohastamisega. Metsa biomajanduse ja innovatsiooni arendamisel tuleb tagada ELi eri poliitikavaldkondade sidusus.

7.5.

Ühise põllumajanduspoliitika uuendamisse tuleb kaasata maapiirkondade metsasektorit toetavad vahendid, näiteks metsade raadamise ennetamiseks, taasmetsastamiseks ja metsamaa kasutusala ümbermuutmiseks, metsade planeerimiseks ja majandamiseks, väheväärtuslike põllumajandusmaade metsastamise ning agrometsandussüsteemide loomise ja uuendamise toetamiseks, metsade säilitamiseks olulise osana ekstensiivse karjakasvatuse süsteemidest ning erialase väljaõppe ja ettevõtluse edendamiseks.

7.6.

Majanduslik kestlikkus sõltub ka metsandussaaduste kasutamise tõhususest ja läbipaistvusest. Selles valdkonnas võib olla väga oluline osa rakendustehnoloogial.

7.7.

Samuti on vaja välja töötada ja kasutusele võtta dünaamilisi ja integreeritud metsateabe- ja metsade kaardistamise süsteeme, mille alusel saaksid otsuseid vastu võtta nii metsaomanikud kui ka -majandajad.

8.   Ökoloogiliselt kestlik metsapoliitika

8.1.

Euroopa metsad hoiavad looduse mitmekesisust, osutavad ökosüsteemiteenuseid ja seovad atmosfäärist CO2-heidet. Praegu talletub metsades ligikaudu 10 % ELi kasvuhoonegaaside heidetest. Piirkondlikke iseärasusi arvestava õnnestunud pikaajalise tegevuse tulemusel on kuni 90 % Euroopa metsadest looduslikud või poollooduslikud metsad, kus esineb hulgaliselt eri liike. Panustamine säästvasse metsamajandamisse tagab ka edaspidi kestlikumad ja tervemad metsad.

8.2.

Metsade kasutamine on kestlik, kui puitu kasvab rohkem kui seda raiutakse ja kui võetakse arvesse bioloogilise mitmekesisuse nõudmisi. Tuleb märkida, et Euroopa metsade pindala ja metsade kasv on alates 1990ndatest suurenenud. Mitmekesisuse kõrval on üks ökoloogiliselt kestliku metsapoliitika põhieesmärk metsade raadamise peatamine nii Euroopa probleemsetes piirkondades kui ka üleilmselt. Metsaökosüsteemide mitmekesisust ja nende erinevat tähendust muu keskkonna jaoks Euroopa eri piirkondades tuleks arvesse võtta metsade kestliku kasutamise hindamisel.

8.3.

Metsaökosüsteemide mitmekülgsuse ja mitmekesisuse arvestamine metsamajanduses on oluline paljude taime- ja loomaliikide jaoks ning metsade kasutamisel vabaajategevuses.

8.4.

Metsastrateegia vahehindamisel tuleks põhjalikumalt arvesse võtta metsade mitmemõõtmelist tähendust kliimapoliitikas, Pariisi kokkuleppe eesmärkide elluviimisel, Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide täitmisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, nii et metsade säästvat majandamist käsitletaks võrdsetel alustel teiste meetmetega, mille eesmärk on vähendada CO2-heitkoguseid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad ka metsanduses tõhusamalt tegutseda ühiste eesmärkide saavutamise nimel, kui vahehindamine sisaldab konkreetseid, spetsiifilisi ja end tõestanud meetmete ettepanekuid ja näiteid.

8.5.

Metsade keskkonnaseisundi ja arengu üle käib Euroopas elav arutelu, mis aeg-ajalt toob kaasa ka kohalikke ja piirkondlikke vaidlusi. On oluline, et Euroopa metsi ning nende majandamist ja arengut käsitleva teadustegevuse käsutusse antaks vajalikud ressursid ja metsi puudutav usaldusväärne teave on saadaval avalikest allikatest ning ametnikud ja kodanikuühiskond võivad seda kasutada dialoogi hõlbustamiseks.

8.6.

ELi metsade mitmekesisuse toetamiseks on loodud mitmeid algatusi, näiteks Natura 2000 võrgustik, linnu- ja elupaikade direktiiv, rohelise taristu toetamine ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad omalt poolt nende algatuste elluviimisel ning nende võimalusi mõjutada meetmete sisu tuleb suurendada.

8.7.

Paljudes ELi liikmesriikides ja piirkondades on metsatulekahjud peamine oht metsa ökosüsteemide säilimisele (1). Kohalike kogukondade tegevus on kiireim ja tõhusaim viis piirata metsapõlengutest põhjustatud kahju. ELi meetmed peavad keskenduma tehnilise väljaõppe abi pakkumisele, et oleks võimalik parandada kogukondade suutlikkust end ise aidata, sh tuletõrjeteenistuste ja teiste avaliku ohutuse valdkonna töötajate parem ettevalmistus, et nad oleksid valmis pakkuma esmast reageeringut ja katastroofi piirama (2).

8.8.

Selles kontekstis tuleks rõhutada, et tänu mõningatele äärepoolseimatele piirkondadele leidub ELis troopilisi ja subtroopilisi metsi. Need põlismetsad kujutavad endast ainulaadset laboratooriumit teaduslikuks uurimistööks ja innovatsiooniks (näiteks ravimitööstuse teadustegevus ja taimeekstraktide kasutamine). Äärepoolseimate piirkondade bioloogiline mitmekesisus moodustab ligikaudu 80 % Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest ja täidab olulist rolli planeedi ökoloogilises tasakaalus. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on selle hindamatu aarde hoidjad ja neid tuleb asjakohaselt toetada selle juhtimisel ja säilitamisel.

9.   Ühiskondlikult kestlik metsapoliitika

9.1.

Metsad osutavad mitmeid ökosüsteemiteenuseid ja toodavad lisaks puidule ka muid looduslikke tooteid. Säästev metsamajandamine tagab need elanikele ka tulevikus. Metsade pakutavatel looduslikel toodetel ja vaba aja veetmise võimalustel on mitmeid positiivseid tervisemõjusid.

9.2.

Metsad toovad samuti märkimisväärset kasu ühiskonnale, iseäranis seoses elukvaliteedi ja heaoluga, mis on äärmiselt olulised inimeste elu tasakaalustamisel. Seepärast teeb komitee ettepaneku edendada uute metsaalade loomist avaliku ja erasektori algatuste kaudu ja ELi toetusel.

9.3.

Metsade ühiskondlikult kestlik kasutamine eeldab pikaajalist maakasutuse planeerimist. Metsade kasutamise ja kaitsega seotud küsimustes tuleb konsulteerida piirkondade elanike, metsaomanike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

9.4.

ELi metsastrateegia peab mõjutama ELi kaubandus- ja arengupoliitikat üleilmsel tasandil: ELi ülemaailmses tegevuskavas tuleb seada esikohale metsade ökoloogiliselt kestlik kasutamine arenguriikides, bioloogiline mitmekesisus ja metsapoliitika ühiskondlik kestlikkus (maavaldussuhted, metsade kasutusõigused, kohalike elanike õigused).

9.5.

Metsade arengut ja kasutamist puudutavad teadusandmed peavad olema kodanike, kohalike kogukondade ja omavalitsuste jaoks hõlpsasti kättesaadavad, et toetada otsuste langetamist. See on argument komisjoni 2018. aastal Euroopa metsade teemal läbiviidava teadusuuringu ulatuslikuks avaldamiseks ja tutvustamiseks valdkonna osalejatele ja laiemale avalikkusele.

9.6.

Kõik eelöeldu on võimalik vaid siis, kui säilitatakse metsanduskultuur, mida tuleb tugevdada ja rikastada sisemiselt kogu Euroopa metsaaladel omandatud teadmiste ja kasutatavate tavade vahetamise abil ning väliselt linnaelanike toetusel, milleks on hädavajalik püüda teadvustada neile metsadest ja nende majandamisest saadavat kasu.

9.7.

Kõigis piirkondlikes, riiklikes ja iseäranis ELi metsastrateegiates tuleb lähtuda eeskätt elanikkonna hoidmisest, mis teeb võimalikuks metsaalade ressursside majandamise ja kasutamise.

Brüssel, 16. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Metsapoliitika: eesmärk 20/20/20“ (ELT C 141, 29.5.2010, lk 45).

(2)  Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamine“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 37).


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/9


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa Merendus- ja Kalandusfond pärast 2020. aastat: investeerimine Euroopa rannikukogukondadesse“

(2018/C 361/03)

Raportöör:

Alberto Núñez Feijóo (ES/EPP), Galicia autonoomse piirkonna valitsuse juht

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

väljendab heameelt, et arutelu all on selline oluline fond, millega edendatakse Euroopa rannikupiirkondade sotsiaalset, keskkonnaalast ja majanduslikku arengut ning arendatakse merekalandussektorit ja ranniku- ja merealadega seotud meremajandust, eeskätt maapiirkondades;

2.

peab tänuväärseks, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tuleviku üle algatatakse arutelu praegusel Euroopa merendusvaldkonna jaoks olulisel ajal, kui tuleb tegeleda selliste oluliste küsimustega nagu mitmeaastase finantsraamistiku muutmine ja Brexit. Lisaks leiab komitee, et arutelu käigus võidakse parandada praeguse fondi toimimises avastatud piirangud, hoolimata sellest, et seda tuleb teha nii varases etapis, praktiliselt kohe pärast selle käivitamist;

3.

juhib tähelepanu Euroopa merekalanduse tähtsusele, sest see hõlmab üle 85 000 laeva, annab kogu oma ahelas tööd enam kui 340 000 inimesele ning toodab üle 6 000 000 tonni kala ja muid mereande, mis pärinevad nii püügitegevusest kui ka kasvatustest. Komitee toonitab kõnealuse sektori sotsiaal-majanduslikku mõju paljudes rannikupiirkondades, mis on suures osas sellest sektorist sõltuvad ning millel on sellega märkimisväärsed kultuurilised ja etnograafilised seosed;

4.

rõhutab ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika mõju kõnealuse sektori tuleviku määramisel Euroopas, sest see suunab kõnealust tegevust keskkonnasäästlikkuse, sotsiaalse kestlikkuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse suunas;

5.

tunnistab varasemate rahastamisprogrammide olulist rolli kõnealuse sektori sujuval ümberkujundamisel, nii et sektoris tehti suuri, tunnustamist väärt jõupingutusi kohanemiseks, ning samuti maailmas juhtiva konkurentsivõimelise töötlemissektori saavutamisel;

6.

juhib tähelepanu ühise kalanduspoliitika rakendamisel esilekerkinud probleemidele, nagu tagasiheite vähendamine või maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine, ning samuti Brexiti protsessist tulenevatele probleemidele ja neile, mis tulenevad üleilmsel merest pärit proteiini turul ja tootmises iga päev tekkivatest uutest raskustest. On vaja varustada meie turgusid tervislike ja ohutute toiduainetega ning vältida ebapiisavalt kontrollitud välistoodete importimist;

7.

tuletab meelde kalanduse ühiskondlikku panust kogu Euroopa Liidus, eelkõige kahes valdkonnas – toidutööstuses ja kliimavaldkonnas. Kalandus suurendab Euroopa Liidu sõltumatust toiduga varustatuse osas, tagades kodanikele ja seega tarbijatele toiduohutusnõuetele vastavad tooted ning järgides kalapüügi ja vesiviljeluse hea majandamise eeskirju. Komitee tuletab meelde ELi olulist pädevust toiduainete valdkonnas, nagu on määratud Euroopa Liidu toimimise lepingus, ning ühtse turu sõltuvust mereandide impordist. Komitee rõhutab, et toiduvaldkond on ÜRO kestliku arengu teine eesmärk, väljendab heameelt aruande „Food from the oceans“ üle ja kutsub selle soovitusi arvesse võtma. Laevade pardal ja sadamates tehtavate investeeringute kaudu aitab kalandussektor vähendada kasvuhoonegaase ja piirata fossiilkütuste kasutust.

Võimalusterohke ja dünaamiline sektor, mis väärib toetust pidevate muutuste ees

8.

peab oluliseks tagada piisavad eelarvevahendid ühisest kalanduspoliitikast tulenevate muudatuste ja merekalandussektorit puudutavate ülesannete toetamiseks;

9.

kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama uues mitmeaastases finantsraamistikus ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamise jaoks piisavalt täielik Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ettepanek, mis võimaldab teha investeeringuid üleminekuetapis olevates rannikukogukondades ja milles arvestatakse ka kalanduse välismõõdet;

10.

kutsub üles tagama fondi eesmärkide keskendumise merekalandustegevusele ja kestlikule mere- ja mageveevesiviljelusele ning nende olulisusele ning mitte seadma esmatähtsaks nende asendamise teiste tegevusaladega (nagu on mitmel puhul märgitud), sest kõik merevaldkonna tegevused võivad olla omavahel sobivad. Komitee arvates võib kalandus säilitada oma traditsioonilise olemuse ja selle tulevikku silmas pidades taaselustada, mille jaoks on vaja muuta kaluriamet atraktiivsemaks. Komitee kutsub eeskätt üles tagama fondi keskendumise kalandussektorile ja kestlikule mere- ja mageveevesiviljelusele ning ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisele, eelkõige toetades väikesemahulist rannapüüki, pakkudes stiimuleid noortele põlvkondadele, muutes kaluriameti atraktiivsemaks ning edendades ELi rannikukogukondi. Seepärast soovib komitee, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kujundatakse välja viisil, mis toetab uusi tegevusvorme ja sektori arengut ning et riigiabi eeskirjad toetaksid neid püüdlusi;

11.

kordab, et sidusrühmad toetavad üleskutset luua ELi tasandil merendus- ja keskkonnavaldkonna rahastamisvahend, et toetada uusi ja juba tegutsevaid ettevõtjaid laenude ja pangagarantiide näol. Komitee on rahul, et kalandus lisati Junckeri kava teise põlvkonna meetmete prioriteetidesse, ning soovib, et seda jätkataks ka pärast 2020. aastat;

12.

soovib, et 2020. aasta järgne Euroopa Merendus- ja Kalandusfond hõlmaks ja tugevdaks poliitikameetmete territoriaalset mõõdet ning toetaks Euroopa rannikukogukondi nende võimalikul üleminekul, et mitmekesistada traditsioonilist meretööstust, toetades investeeringuid lisategevusse, nagu kohalikke tooteid pakkuvad kalarestoranid ning keskkonna-, kultuuri- ja haridusteenused kalandussektoris;

13.

nõuab, et säilitataks ja suurendataks kohalikku arengut edendavaid vahendeid, sest kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad on osutunud väikeste kogukondade jaoks edukaks, pakkudes rahalist toetust kogukondade võimestamiseks ja majanduse mitmekesistamiseks väljaspool kalandussektorit;

Praegune Euroopa Merendus- ja Kalandusfond: oluline tugi lahknevate eesmärkide ja hilise rakendamisega

14.

tunnistab praeguse fondi olulisust ning kiidab selle struktureeritust ja spetsialiseerumist kahes põhivaldkonnas, st ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitikaga seonduvas, ilma et need teineteist takistaksid;

15.

kutsub üles võtma äärepoolseimates piirkondades ELi uute programmide raames erimeetmeid ja kehtestama majandamise erikorra, et toetada neis piirkondades kalanduse ja muude meremajanduse sektorite jätkusuutlikku arengut, kohaldades ELi toimimise lepingu artiklit 349. Need meetmed tuleb hõlmata konkreetsesse vahendisse, mis sisaldab äärepoolseimates piirkondades kalandus- ja vesiviljelustoodetega kaasnevate lisakulude hüvitamise korda, mida praegu reguleerib Euroopa Merendus- ja Kalandusfond;

16.

väljendab kahetsust fondi hilise jõustamise ning seetõttu vahendite eraldamise ja kasutamise märkimisväärse hilinemise pärast. Komitee hinnangul on selle hilinemise põhjus fondi viibinud heakskiitmises, aeglases rakenduskavade valideerimise protsessis ning rahastamiskõlblike aspektide segases ja laialivalguvas määratluses;

17.

kutsub üles parandama fondi loodud rahaliste vahendite eraldamise ja kasutuselevõtu protsessi, et viivitus tasa teha. Komitee innustab tegema suuremaid jõupingutusi majandusabi kättesaadavaks tegemiseks, et tõsta fondi üldist täitmist näitavat madalat arvu, mis 2017. aasta novembris oli 2,7 %;

18.

väljendab vajadust tagada tulevikus parem kooskõla programmitöö ja struktureerimise vahel, mis tekitavad ajalist lahknevust ühise kalanduspoliitikaga seotud eesmärkide ja vahendite vahel. Komitee peab selle probleemi lahendamiseks vajalikuks koostada selge vahendite kasutamise strateegia enne, kui tegeletakse probleemidega, mida tekitavad sellised eesmärgid nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus või tagasiheite vähendamine;

19.

väljendab rahulolu märkimisväärse majandusliku jõupingutuse suunamise üle kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatesse ning peab asjakohaseks ja õigustatuks vahendite eraldamist meetmetele Euroopa merekalandussektori keskkonnasäästlikkuse edendamiseks ja selle konkurentsivõime suurendamiseks;

Uue eraldiseisva horisontaalse fondi olemasolu tähtsus

20.

märgib, et EL ei tohi jätta eelarvemenetluses tähelepanuta nn väikesi poliitikavaldkondi, nagu ühine kalanduspoliitika. Komitee märgib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond on oluline rannikukogukondade jaoks, sest aitab neil oma majandust mitmekesistada, aitab kaluritel minna üle kestlikule kalapüügile ja rahastab projekte, mis loovad uusi töökohti ja parandavad elukvaliteeti Euroopa rannikupiirkondades;

21.

ühineb üldise nõudmisega, et uus Euroopa Merendus- ja Kalandusfond moodustaks 2020. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust vähemalt 1 %, (1) lisades praegu kalandusele ja vesiviljelusele mõeldud 0,53 %-le 0,47 % integreeritud merenduspoliitika tarbeks. Komitee leiab, et Ühendkuningriigi otsust EList lahkuda ei tohiks kasutada ettekäändena fondi tulevase rahastuse kärpimiseks, arvestades selle protsessiga tekkivaid olulisi probleeme keskkonnakaitses ning kala püügi ja turustamise osas;

22.

toonitab vajadust määrata kindlaks uued eesmärgid, mis aitaksid merekalandussektorit tugevdada ja muuta selle elujõulisemaks. Tuleb rõhutada, et on vaja soodustada asjakohast põlvkonnavahetust, mille saavutamiseks tuleb pidada esmatähtsaks eelarvelist toetust koolitusele ja kõnealusele tegevusele juurdepääsu tagamisele laevade ostmise või asendamise teel, sest see ei suurenda püügikoormust;

23.

nõuab, et meremeeste ohutus- ja elamistingimuste parandamine oleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kindel tulevane prioriteet, pidades silmas panust Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtte saavutamisse;

24.

kordab üldist üleskutset toetada ja soodustada kalalaevastiku uuendamist, et vältida selle vananemisest tekkivat kahju, sest ELi kalalaevade keskmine vanus on 22,6 aastat. Seda uuendamist on vaja soodustada, vältides samal ajal püügikoormuse kasvu ning keskendudes ohutus- (näiteks tuleohutus), töö- ja elamistingimuste parandamisele laeva pardal;

25.

märgib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond peab aitama kalapüügi ja vesiviljeluse sektoritel panustada ELi kliimaeesmärkide saavutamisse uuenduslike investeeringute (motoriseerimine, aerodünaamika jne) ulatusliku kasutamise kaudu. Komitee juhib tähelepanu piiravatele tingimustele, mis on seatud kehtivas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruses ja mis piiravad suurel määral selle võimet leevendada kliimamuutuste mõju. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondil peab pärast 2020. aastat olema keskne roll sektori energiabilansi muutmisel;

26.

peab vajalikuks säilitada ja suurendada vähemalt 10 % rahalist panust andmete kogumisse ja süstematiseerimisse, samuti rakendusuuringutesse ja sektori osalemisse neis, edendades kalurite ja teadlaste kontakte;

27.

leiab, et selle panusega peab kaasas käima asjakohasemate meetmete võtmine mere elusressursside kaitseks ja püügikoormuse kohandamiseks. Komitee juhib igal juhul tähelepanu vajadusele säilitada toetus kompensatsioonimeetmetele, millega hüvitatakse laevastikule sotsiaal-majanduslik kahju, mis on tekkinud selliste keskkonnameetmete võtmisest nagu püügikeelud, püügitegevuse ajutine peatamine ja muu püügitegevust piirav tegevus;

28.

leiab, et tuleb jätkata meetmeid, mis aitavad parandada sektori korraldust ja sisemist sidusust, soodustavad sektori valitsemist koostöös ning tõstavad esile selle olulisust eeskirjade asjakohasel kindlaksmääramisel ja järgimisel (2);

29.

nõuab, et nõuandekomisjonidele eraldatud vahendeid suurendataks ja nende ülesandeid laiendataks, et muuta ühine kalanduspoliitika piirkonnapõhisemaks, nähes ühise kalanduspoliitika reformi käigus ette nõuandekomisjonide hõlmatavate piirkondade täiel määral osalemise;

30.

kutsub üles ka edaspidi toetama töötlevat tööstust ja turustamist, et edendada nende konkurentsivõimet ja saavutada võrdsed tingimused. EL peab vältima vastuolusid teiste poliitikavaldkondadega, nagu turud ja tollimaksud;

31.

kutsub üles soodustama rannikualade majandustegevuse mitmekesistamist ja täiendamist, edendades kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid, eelkõige neis rannikualade maapiirkondades, kus need on loonud suurt elanikkonna piirkonnaga sidumise suutlikkust. Seepärast tuleb tugevdada kogukonna juhitud kohaliku arengu mitmefondilist olemust;

32.

soovitab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetataks algatusi ja tegevusi, mis on seotud merekalandusega, ja neid, mida kõnealune tegevus otseselt mõjutab. Selleks soovitab komitee luua ELi tasandi rahastamisvahendi, (3) mis annaks riskikapitali ja pangagarantiisid laenude jaoks, eeldusel et asjaomased investeeringud aitavad suurendada merekalanduse, karp- ja koorikloomade püügi, mere- ja mageveevesiviljeluse ning mere ja tööstuse väärtusahela keskkonnasäästlikkust;

33.

kutsub üles koostama valge raamatu „Meri ELi poliitika keskmes“, mis sisaldab merenduse tegevuskava ELi iga poliitikavaldkonna jaoks;

Võimalik koordineerimine ja koostoime teiste rahastamisvahenditega

34.

rõhutab võimalust koondada teiste valdkondlike rahastamisvahendite koostoimeid ja integreerida nende suutlikkust, et edendada rannikualadel sotsiaal-majanduslikke edusamme, kusjuures ei ole tingimata vajalik nende ümberstruktureerimine, sest iga vahendi ülesehituse ja eesmärkide erinevus hoiab ära dubleerimise. Komitee kordab oma nõuet, et piirkondadevahelisi, riiklikke ja riikidevahelisi projekte (mis on kooskõlas algatuse strateegilise raamistiku ja aruka spetsialiseerumise strateegiatega) saaks rahastada piirkondlike, riiklike ja ELi vahendite koondamise abil ühte lihtsustatud raamistikku, ning et nad saaksid ühenduse abi, ilma et peaksid uuesti projektikonkurssi läbima;

35.

rõhutab, et praeguste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, sealhulgas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi integreeritud ja mitmefondilist käsitust tuleb 2020. aasta järel veelgi tugevdada, kaotades praegused regulatiivsed erinevused, mis piiravad võimalust neid fonde kohalikul tasandil koos kasutada, sealhulgas kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu;

36.

leiab, et see koostoime peaks keskenduma Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kasutamisele rannikualade maapiirkondade projektides, rakendades seda kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kaudu, sealhulgas uurides nende rahastamisvahendite vastasmõju võimalusi igat liiki vesiviljeluses, pidades iseäranis silmas magevee vesiviljelust, mida harrastatakse merepiirita liikmesriikides, nii nagu kõnealused riigid ja piirkonnad on mitmel korral sõnaselgelt märkinud;

37.

kaitseb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetmeid merekalandusega seotud taristus, eeskätt sadamates, sest need meetmed aitavad edendada piirkondlikku arengut äärealadel ja väga kõrvalistes piirkondades. Komitee soovitab, et osa töötlemisega seonduvaid toiminguid võiks käivitada Euroopa Regionaalarengu Fondis ette nähtud VKEsid toetavate meetmete raames;

38.

kutsub üles edendama koolitusi, eeskätt seoses põlvkonnavahetusega, kasutades Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) saadavat rahalist abi;

39.

on seisukohal, et meremajandusel – kooskõlas komitee meremajanduse teemalises arvamuses (4) esitatud soovitustega – on veel kasutamata potentsiaali luua Euroopas veel enam töökohti ja majanduskasvu, kui teha arukaid investeeringuid uuenduslikesse tulevikku vaatavatesse ettevõtetesse. Komitee soovitab vähendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning programmi „Horisont 2020“ kattumist kalanduse, vesiviljeluse ja mereuuringute valdkonnas;

Uus lihtsam, paindlikum, kohandatud ja ühise kalanduspoliitika alusel määratletud fond

40.

kutsub tungivalt üles märkimisväärselt lihtsustama Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamist nii, et EL sätestab selle üldsuunised ning merealadel ja piirkondades kohandatakse fondi rakendamist vastavalt piirkondlikele oludele, lisamata halduskeerukust igal pädevus- ja haldustasandil. Komitee leiab, et lihtsustamine peaks hõlmama ka vähendatud ja lihtsaid nõudeid ja vorme rahastamise taotlemiseks, ning toonitab, et taotlemisprotsessi peab suutma hallata üksainus asutus, ilma et oleks vaja kasutada kolmandate isikute eriabi või nendepoolset nõustamist;

41.

pooldab üleskutset luua fond, mis on kohandatud ühise kalanduspoliitika ja kõnealuse sektori tingimustega. Komitee meenutab, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfond kui sihipärane rahastamisvahend tuleks kohandada ühise kalanduspoliitika ülesannete ja eesmärkidega ning mitte vastupidi. Komitee rõhutab, et rahaliste vahendite eraldamine peab olema kooskõlas elluviidava tegevusega ning tuleb vältida viivitamist vahendite edastamisel toetusesaajatele, et vältida pingeid nende majandustegevuses;

42.

rõhutab, kui oluline on määrata selgelt kindlaks aspektid, mida tuleb toetada fondi paindlikuks ja nõuetekohaseks rakendamiseks. On vaja kehtestada üldised kõlblikkussuunised ning seejärel määrata täpsemalt kindlaks konkreetsetel merealadel ja konkreetsetes piirkondades toetatavad aspektid. Eelkõige kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles koostama väikesemahulise rannapüügi määratluse, võttes arvesse uusi kriteeriume ning ELi kalalaevastiku tegelikku olukorda ja mitmekesisust;

43.

leiab, et arvestades kalandusettevõtete väikest keskmist suurust, on parim variant avaliku sektori otsene toetus subsiidiumide näol. Komitee rõhutab, et see mudel tagab vahendite sihi ja kasutamise kontrolli, avaldab majandusele otsest elavdavat mõju, soodustab algatusi, loob usaldust ja kindlustab rahastamise, toimides investeeringute jaoks rahaliste vahendite saamise tagatisena;

44.

leiab, et koostöös VKEdega tuleb arendada rohkem koostööd ja sünergiat ning luua rohkem keskusi eesmärgiga stimuleerida teadusuuringuid ja innovatsiooni uuenduste katsetamiseks pilootprojektidena;

45.

tuleb tagasi arutelu juurde selle üle, kas oleks sobiv anda otsese rahalise toetuse taotlemise võimalus suure töötajate hulga või suure käibega ettevõtjatele, kuigi vaid osaliselt. Komitee leiab, et nende suutlikkus edendada rannikuäärsetes maapiirkondades teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, parandada töönorme ja luua lisaväärtust võib toetuste puudumise tõttu jääda kasutamata;

46.

märgib, kui oluline on, et kõik merekalanduse valdkonna sektorid saaksid vastavalt oma eesmärkidele ja tingimustele toetust taotleda. Komitee leiab, et fondi toetus peab jõudma kõigisse rannikupiirkondadesse, isegi suurtesse linnastutesse, millel on tugevad seosed merekalandusega, ning neil peab olema võimalus saada fondist toetust;

47.

toetab fondi piirkondliku suunitluse suurendamist merealade strateegiate abil, nii et fond pakuks Euroopa piirkondade erinevatele oludele ja probleemidele kohandatud lahendusi ning väldiks kõigile sama lahenduse pakkumist;

48.

kutsub üles tagama piirkondadele suurema rolli ja suurema sõltumatuse eesmärkide seadmisel ja kulutuste valdkondade määramisel. Kuigi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi hallatakse praegu liikmesriigi tasandil, on edukaid näiteid ka sellest, et mõnes liikmesriigis on see delegeeritud pädevatele piirkondlikele asutustele. Uues fondi käsitlevas määruses tuleks seda sõnaselgelt soodustada. Komitee rõhutab üksmeelsust selle üleskutse osas ja positiivseid kogemusi, mida on saadud fondi haldamisel paljudes piirkondades. Komitee arvates on see üleskutse kohandamisele eriti asjakohane äärepoolseimate piirkondade puhul, kelle jaoks tuleb samuti läbi vaadata Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohaldamise tingimused abikõlblikkuse, kaasrahastamise määrade ja abi osakaalu osas ning neid täiustada. Peale selle tuleb tugevdada äärepoolseimatele piirkondadele kehtestatud kalandus- ja vesiviljelustoodete lisakulude hüvituskavade raames makstavaid toetusi, arvestades nende eesmärke ja eripära, ning kohandada nende rakendamiseeskirju nii, et need vastaksid põllumajandussektorile antavate toetuste suhtes kohaldatavatele eeskirjadele;

Uus fond eesseisvate probleemide lahendamiseks

49.

soovib, et ELi uus merenduspoliitika toetaks uute tehnoloogiate ja individuaalsete lahenduste väljatöötamist kliimamuutuste leevendamiseks. Komitee tuletab meelde, et kliimamuutused, saaste ja ülepüük on kahjustanud mereökosüsteemide toimimist;

50.

toonitab integreeritud merenduspoliitika olulisust ning vajadust suurendada sellele eraldatavaid vahendeid, et toetada aktiivsemat töökohtade ja jõukuse loomist merevaldkonnas. Komitee juhib tähelepanu vajadusele tagada erivahendid ning kaaluda piiriülest, riikide- ja piirkondadevahelist koostööd kui üht olulist elementi kõnealuses valdkonnas, eelkõige sellistes küsimustes nagu mereruumi planeerimine, andmete kogumine, turvalisuse suurendamine, järelevalve ja alade loomine kalavarude taastamiseks;

51.

nõuab, et loodaks Euroopa mehhanism või fond, millega investeerida meremajandusse. See oleks Junckeri teise kava merendusosa, millel võiks olla kaks üksteist täiendavat sekkumisviisi: struktuuri- ja riskantsete projektide otserahastamine ELi tasandil ning piirkondlike investeerimisplatvormide loomine;

52.

rõhutab ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika välismõõdet, mille tähtsus ilmneb, kui rääkida vajadusest toetada ELi panust ookeanide majandamise parandamisse. Komitee kaitseb seda tööd kui ELi merekalandussektori kestlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise meetodit tänu võrdsete konkurentsitingimuste saavutamisele ja meie ookeanide suurema kestlikkuse tagamisele;

53.

leiab, et merendussektoril on potentsiaali luua veel enam töökohti ja majanduskasvu. Komitee märgib, et osa piirkondi on juba töötanud välja üksikasjalikke kavasid meremajanduse arendamiseks ja ka paljud teised juba tegelevad sellega;

54.

meenutab, et merendusküsimused on rahvusvahelisel tasandil teravdatud tähelepanu all nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. ja 22. istungjärgu järeldustes kui ka vabakaubanduslepingutes ning et ELi merendusettevõtted peavad välismaal hakkama saama tiheda konkurentsiga kõigis meremajanduse sektorites, nagu transport, energia, innovatsioon, laevaehitus, kalapüük ja vesiviljelus. Komitee pooldab seepärast asjakohast ja piisavas mahus rahastatud ELi poliitikat kui ELi merepiirkondade jaoks parimat võimalust ning julgustab ELi tegema investeeringuid nendesse sektoritesse, eeskätt taastuva mereenergia ja merebiotehnoloogia sektorisse, kus võime jõuda ülemaailmse juhtpositsioonini;

55.

hoiatab, et Brexit on üks oluline probleem, mis nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis merekalandussektorit ähvardab, ning rõhutab vajadust analüüsida Brexiti mõju piirkondadele ja seda leevendada (5). Komitee hoiatab, et sellel protsessil võib olla negatiivne mõju kalandusele ja kalatoodete turustamisele, ning nõuab rahalist toetust selle leevendamiseks;

56.

toetab kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate suuremat hõlmamist üldisesse rahastamispaketti, sest see vahend on tõestanud oma tõhusust väikestes rannikukogukondades, ning teeb ettepaneku integreerida neisse strateegiatesse uusi töömeetodeid, mille eesmärk on levitada merekalandusvaldkonna olulist sotsiaal-majanduslikku rolli ja muuta see valdkond noorte jaoks atraktiivseks, et edendada põlvkonnavahetust. Komitee juhib tähelepanu Euroopa kalanduspiirkondade võrgustiku (FARNET) praegusele ja võimalikule rollile jõupingutuste kooskõlastamisel.

Brüssel, 16. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Nagu märgiti Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi peaassamblee merendusküsimuste arutamisel Helsingis. Tasub meeles pidada, et Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsiga on liitunud suurem osa peamistest merekalanduse piirkondadest, kellele on mõeldud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendid. Nimetatud käsitus võimaldaks tagada järjepideva eelarve ühise kalanduspoliitika jaoks ja toetaks ambitsioonikamaid meetmeid integreeritud merenduspoliitika raames.

(2)  On vaja juhtida tähelepanu mõistlikul määral edukatele meetoditele, mis võivad anda eeskuju ka teistele toetuse saajatele. Käesoleval juhul võivad sellisteks eeskujudeks olla Kataloonias toimivad mitmetest sidusrühmadest koosnevad ametlikud ühisjuhtimise komiteed, kuhu kuuluvad kalurid, teadlased, vabaühendused, ametiasutused ja teised osalejad, ning Galicias karpide ja vähiliste püügi osas toimivad haldussüsteemid.

(3)  Fond, mida soovib enamik meremajanduses tegevaid konsulteeritud VKEsid, ühendusi ja uusi ettevõtjaid.

(4)  Vt Euroopa Regioonide Komitee arvamus „Euroopa meremajanduse kasvu poliitika uus etapp“, NAT-VI/019.

(5)  Vt Euroopa Regioonide Komitee uuring Brexiti mõju kohta ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/15


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“

(2018/C 361/04)

Raportöör:

Mikel Irujo Amezaga (ES/EA), Navarra autonoomse piirkonna valitsuse esindaja Brüsselis

Viitedokument:

„Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“

COM(2017) 376 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Aruka spetsialiseerumise strateegiad innovatsiooni- ja kasvupoliitika tõukejõuna

1.

märgib, et Euroopa Liit on jätkuvalt maailma suurim ühtne turg, kuid teistel kontinentidel kerkivad esile uued olud, mis sunnivad meid andma oma innovatsiooni- ja kasvupoliitikale uue suuna. Tööstuse ajakohastamine on esmatähtis Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks;

2.

tuletab meelde, kui oluline on, et kõik valitsustasandid (ELi, riigi, piirkondlik ja kohalik tasand) teevad koostööd ning et riigi tasandist allapoole jäävale tasandile antakse piisavalt võimalusi ja vahendeid, et võtta vastutus oma arengupotentsiaali eest;

3.

rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiad (Smart Specialisation Strategies – edaspidi „S3 strateegiad“) toimivad innovatsiooni- ja kasvupoliitika tõukejõuna ning on oluline tegur ühtekuuluvuspoliitika õnnestumisel;

4.

tuletab meelde, et S3 strateegiate arendamiseks on piirkondlikul tasandil vaja tugevat ja tõhusat sihipärast tegutsemist, mille raames ELi tasand saab – asjaomaste riiklike meetmete kõrval – edendada selleks soodsate tingimuste loomist;

5.

rõhutab samuti, et S3 strateegiad on loonud piirkondades uue koostöökultuuri, kuna need tuginevad teadusuuringute ja innovatsiooni osaliste ning tööstuse vahelisel koostööl ja osalemisel põhinevale protsessile, mis aitab kaasa nõudluspõhisele innovatsioonile ja ühistele lahendustele;

6.

märgib, et S3 strateegiad on hõlbustanud tõeliste piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemide arenemist. Piirkondlikel innovatsiooni ökosüsteemidel on märkimisväärne mõju piirkonna majandusele ja konkurentsivõimele ning nendega kaasnevad suurepärased kodanike jaoks käega katsutavad ja kohalikele vajadustele vastavad uuendused;

7.

rõhutab, et S3 strateegiad on midagi enamat kui vaid piirkondade oma strateegiad ning neid tuleks kasutada selleks, et edendada senisest tõhusamat innovatsioonipoliitikat ja piirkondadevahelist koostööd;

8.

on veendunud, et S3 strateegiatele tuginev piirkondadevaheline koostöö aitab välja töötada ja ümber kujundada ELi väärtusahelaid, suurendades investeeringute koostoimet avalikus ja erasektoris ning aidates arendada ELi majandust tervikuna;

Piirkondadevahelisel koostööl põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiad 2.0

9.

on seisukohal, et tulevased S3 strateegiad 2.0 peaksid põhinema strateegilisel piirkondadevahelisel koostööl ja jätkusuutlikel sidemetel piirkondlike ökosüsteemide vahel prioriteetsetes aruka spetsialiseerumise valdkondades, sest see on esmatähtis piirkondade konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamiseks. Seepärast peaks INTERREGi raames olema võimalik rahastada sellist tegevust nagu aruka spetsialiseerumise valdkondadega seonduvad ühisprojektid, näidistegevused, uued väärtusahelad jne. See aitaks piirkondadel anda oma innovatsiooni ökosüsteemidele Euroopa mõõtme, toetades seeläbi ühtse turu konkurentsivõimet;

10.

on veendunud, et piirkondadevahelise ja piiriülese mõõtme edendamine piirkondadevaheliste investeerimisvõimaluste loomise teel aitab kaasa innovatsioonile kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Eri piirkondade tehnolooga-, tööstus- ja inimtaristu kombineerimine vastavalt nende tugevatele külgedele ja suutlikkusele aitab luua kriitilist massi ja mastaabisäästu ning võib seega suurendada teadus- ja innovatsioonisüsteemide tõhusust;

11.

leiab, et koostöö ja piirkondadevaheliste väärtusahelate loomine aitavad muuta lihtsamaks ja tõhusamaks juurdepääsu kombineeritud ja ühendatud tehnoloogiataristutele, aidates niiviisi ka vähendada tehnoloogariske ja ebakindlust tööstussektoris;

12.

märgib, et arvestades ELis toimuvate läbirääkimiste ja arutelude edenemist uue mitmeaastase finantsraamistiku üle aastateks 2021–2027, on nüüd õige aeg kaaluda, milliseid vahendeid tuleks ELil rakendada, et edendada S3 strateegiatel põhinevat piirkondadevahelist koostööd;

13.

on seisukohal, et arvestades vajadust teha koostööd kõikidel tasanditel alates kohalikust kuni Euroopa tasandini, tuleks käsitleda järgmisi ülesandeid:

võimaluse korral tuleks vähendada fondide juhtimise keerukust ning suurendada nende koostoimet ja sidusust, et luua ökosüsteem, mis võimaldab koostoime teket piirkondliku ja ELi-poolse rahastamise vahel;

tuleb võtta kasutusele atraktiivseid finantsvahendeid, mis aitavad luua piirkondadevahelise koostöö ökosüsteemi;

tuleb säilitada alt-üles käsitus, mille puhul võetakse arvesse kohalikke vajadusi ja asjaomaseid S3 strateegiate prioriteete, et suurendada koostoimet ELi fondide vahel;

14.

soovitab ELil käivitada komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu järgmisel rahastamisperioodil S3 strateegiate uue etapi 2.0, mis põhineb sellise piirkondadevahelise potentsiaali avastamise protsessi arendamisel, milles piirkonnad ühendavad oma S3 strateegiad, rakendades piirkondadevahelist kolmikheeliksi mudelit;

15.

märgib, et piirkondliku potentsiaali avastamise protsess peaks põhinema alt üles suunduval protsessil, milles piirkondlikud omavalitsused jagavad oma arengueesmärke teiste ELi piirkondadega, kaardistavad oma piirkondade arengut edendavaid peamisi osalejaid ning analüüsivad üheskoos oma puudusi ja lahendust ootavaid probleeme ning neile kättesaadavaid toetusvahendeid;

16.

peab vajalikuks kutsuda piirkondi üles kaardistama piirkondlikud prioriteedid, mis määrati kindlaks nende S3 strateegiates ning eri rahastamis- või investeerimisskeemides piirkondlikul, riigi ja ELi tasandil („Horisont 2020“, COSME jne). Euroopa Komisjon peaks nimetatud kaardistamisuuringuid hõlmavad S3 strateegiad kokku koguma ning neid tuleks kasutada koostöö hõlbustamiseks piirkondade vahel ja samuti asjakohaste rahastamisvahendite väljatöötamisel. See peaks kaasa aitama vahendite võimalikule kombineerimisele kõigil tasanditel (kohalik, piirkondlik, riigi ja ELi tasand) piirkondadevahelise mõõtmega projektide toetamiseks;

17.

soovitab võtta kasutusele alt-ülespoole lähenemisviisi, mis annab piirkondadele võimaluse luua „S3 strateegiate kontaktpunktid“. Kõnealuste kontaktpunktide ülesanne oleks arendada piirkondliku potentsiaali avastamise protsessi eesmärgiga soodustada piirkondadevahelise koostöö arendamist, rakendades piirkondadevahelist kolmikheeliksi mudelit;

18.

peab esmatähtsaks eraldada piisavad vahendid S3 strateegiate platvormile, et töötada välja toetusvahendeid selliste aruka spetsialiseerumise meetmete rakendamiseks nagu EYE@RIS3, ICT Monitoring Tool, R&I Regional Viewer ja Digital Innovation Hubs. Komitee tuletab meelde vajadust parema ja tõhusama statistiliste ja muude andmete kogumise süsteemi järele piirkondlikul tasandil;

Koostoime ELi vahendite ning piirkondlike algatuste ja rahastamise vahel

19.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon taotleb oma teatises programmi „Horisont 2020“ vahehindamise kohta (1) koostoime suurendamist muude ELi rahastamisprogrammide ja poliitikavaldkondadega, iseäranis seoses koostoime loomisega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja S3 strateegiate vahel;

20.

on seisukohal, et S3 strateegiad peaksid hõlmama kahte eesmärki: esiteks tagada koostoime piirkondliku innovatsiooni- ja arengupoliitika ning rahastamisvahendite vahel ning teiseks vältida dubleerimist. Seepärast tuleks edendada koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja teiste rahastamisvahendite vahel, nagu tulevane üheksas raamprogramm, ning riiklike ja piirkondlike rahastamisvahenditega;

21.

leiab, et üheksanda raamprogrammiga peaks olema hõlmatud piirkondliku potentsiaali avastamise protsess ning selles tuleks toetada piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide loomist, tugevdamist ja rahvusvahelistumist. Ühiste teadusuuringute, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise toetamine on tõeline ELi lisaväärtus, mis väärib parandamist järgmisel programmiperioodil. Lisaks tuleks tulevaste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni vahendite puhul pöörata rohkem tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni mõjule piirkondlikul tasandil;

22.

märgib, et esineb märkimisväärseid tõkkeid, mis raskendavad ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist piirkondade- ja riikidevaheliseks koostööks, näiteks puuduvad ressursid või haldussuutlikkus, puuduvad heade tavade näited, valitseb ebakindlus praktilise rakendamise osas, puudub võrdlus- ja metoodiline raamistik, eesmärgid on ebamäärased, poliitilise pädevuse tasemed on asümmeetrilised, esineb regulatiivseid tõkkeid ning puudub finantsraamistik kõnealuse töö hõlbustamiseks;

23.

teeb ettepaneku luua struktureeritud dialoog Euroopa Komisjoni talituste ja piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemi osaliste vahel eesmärgiga tagada piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide ja piirkondadevahelise koostöö toetamiseks mõeldud (olemasolevate ja uute) poliitikameetmete ja rahastamisvahendite jätkusuutlikkus;

24.

leiab samas, et tuleb hinnata innovatsioonipartnerlusi (ERA-NET, ühise kavandamise algatused, Euroopa tehnoloogiaplatvorm jne). Partnerlused võivad olla tõhus viis tegeleda killustatuse probleemiga, vältida töö dubleerimist, parandada innovatsiooni ja lahendada sotsiaalseid probleeme, kuid tuleks avaldada nende mõju tõendavaid uuringuid;

25.

tunnistab, kiidab ja toetab Euroopa Komisjoni tööd ja saavutusi – eelkõige aruka spetsialiseerumise platvormi kaudu – uuringute koostamisel, samuti piirkondadevahelise koostöö metoodika arendamise toetamisel. Sellega seoses tunnistab komitee, et temaatiliste platvormide loomine ja piirkondadevahelise koostöö katseprojektide käivitamine on äärmiselt väärtuslikud näidisvahendid;

26.

hoiatab sellegipoolest, et regulatiivsed tõkked ja finantsraamistiku puudumine piiravad jätkuvalt tõelise piirkondadevahelise koostöö ökosüsteemi väljakujunemist. Vanguardi algatusest saadud kogemustele tuginedes saab piirkondadevahelise koostöö projektiga tegelemisel piirkondade ees seisvad ülesanded jaotada kolmele tasandile. Esimene tasand hõlmab esialgseid meetmeid, mis on seotud näidistaristu kujundamisega (piirkondlike ettevõtjate võrgustike loomine, tegevuses sündiva koostoime väljaselgitamine jne). Teine tasand hõlmab konkreetsete projektide väljatöötamisel põhinevate näidistegevuste tegevuskulusid. Kolmas ja viimane tasand hõlmab kulusid, mis on seotud eelmistes etappides piirkondadevahelise koostöö projektide tulemusena välja töötatud toote või teenuse võimaliku tööstusliku tootmise või turustamisega, kui kõnealused näidistegevused on osutunud edukaks, st kui need on valideeritud ja sertifitseeritud;

27.

kutsub üles rakendama viivitamatult meetmeid, et luua piirkondadevahelise koostöö edendamiseks asjakohased ja paindlikud sihtotstarbelised rahastamisvahendid, mis vastavad kolme eelmises punktis nimetatud tasandi vajadustele. Need vahendid võivad olla rahastuskombinatsioonid (sh krediitide ja laenude kombinatsioonid ning avaliku ja erasektori rahastus eri tasemel), hõlmates vahendite uuenduslikku kasutamist, et toetada piirkondadevahelise koostöö võrgustike katseprojekte, millega luuakse otsene seos tööstusega ja millel on tajutav mõju:

näidistaristu kujundamisega (esimene tasand) seotud tegevuse esialgsete kulude osas eelistab komitee olemasolevaid ELi fonde, mis täiendavad avaliku ja erasektori investeeringuid innovatsioonitaristusse piirkondadevahelise koostöö projektide raames. Komitee soovitab samuti INTERREGi senisest paindlikumat kasutamist, et toetada tööstuslike väärtusahelate loomist. Lisaks soovitab komitee digitaalse innovatsiooni keskuste meetodi laiendamist tööstuse ja tehnoloogia teistele valdkondadele;

konkreetsete projektide väljatöötamisel põhinevate näidistegevuste tegevuskulude osas (teine tasand) soovitab komitee, et riigid või piirkonnad, kes seda soovivad, näeksid ette vahendid vautšerite süsteemi arendamiseks, millega võib edendada oma piirkonna ettevõtjate osalemist piirkondadevahelistes koostööprojektides. Vautšerite eesmärk on hüvitada piirkondadevahelise koostöö projekti väljatöötamisega seonduvad kulud (näidisrajatiste külastamine teistes piirkondades, vastastikuse täiendavuse uuringud, uuringute ja projektikavade koostamine jne). Piirkondadevaheliste vautšerite süsteemi võiksid täiendada kaasrahastamise mehhanismid (nt Euroopa Investeerimisfond), et lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu teenustele ja taristule väljaspool oma piirkonda. EL peaks endale võtma katalüsaatori ja piirkondlike korraldusasutuste toetaja rolli (nt ühiselt kokkulepitud sertifitseerimissüsteemide või piirkonnaväliste kulude hindamise ja auditi jaoks);

väljatöötatud toote või teenuse võimaliku tööstusliku tootmise või turustamisega seotud vajalike investeeringute või kulude osas (kolmas tasand) soovitab komitee selliste vahendite nagu InnovFin ulatuslikumat kasutamist;

28.

hindab väga positiivseks struktuurifondide raammääruse artikli 65 lõike 1 ja artikli 70 muutmist ja lihtsustamist ning on veendunud, et Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamine piirkondadevahelises koostöös on esmatähtis tulevaste S3 strateegiate 2.0 arendamise jaoks. Sellegipoolest kutsub komitee üles looma järgmise rahastamisperioodi jaoks kasutajasõbraliku õigusraamistiku, millega edendatakse rahaliste vahendite koostoimet ja võimalikku kombineerimist kõigil tasanditel (kohalik, piirkondlik, riigi ja ELi tasand) piirkondadevahelise mõõtmega projektide toetamiseks.

Brüssel, 16. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  COM(2018) 2 final.


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/19


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“

(2018/C 361/05)

Raportöör:

Tanya Hristova (BG/EPP), Gabrovo vallavanem

Viitedokumendid:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017“

COM(2017) 673 final

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

COM(2018) 23 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Põhjendus 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(2)

Inspireerituna neist väärtustest on liidul korda läinud ühendada riike, kogukondi ja inimesi ainulaadse poliitilise projekti raames, mis on teinud võimalikuks Euroopa pikima rahuperioodi, millega omakorda on kaasnenud sotsiaalne stabiilsus ja majanduslik õitseng. Lepingus sätestatud väärtuste vastuvõtmine liikmesriikide poolt on loonud ühise aluse, mille põhjal on välja kujunenud Euroopale omane eluviis ja identiteet ning mis on aidanud määrata liidu kohta maailmaareenil.

(2)

Inspireerituna neist väärtustest on liidul korda läinud ühendada riike, nende piirkondi, sh linna- ja maapiirkondi, kogukondi ja inimesi ainulaadse poliitilise projekti raames, mis on teinud võimalikuks Euroopa pikima rahuperioodi, millega omakorda on kaasnenud sotsiaalne stabiilsus ja majanduslik õitseng. Lepingus sätestatud väärtuste vastuvõtmine liikmesriikide poolt on loonud ühise aluse, mille põhjal on välja kujunenud Euroopale omane eluviis ja identiteet ning mis on aidanud määrata liidu kohta maailmaareenil.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Põhjendus 3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(3)

Euroopa Liidu ja liikmesriikide ees on palju probleeme, nende hulgas populism, ksenofoobia, lõhestav natsionalism, diskrimineerimine, võltsuudiste ja valeteabe levik ning ka radikaliseerumine. Need nähtused võivad kujutada tõsist ohtu meie demokraatia alustaladele, vähendada usaldust õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide suhtes ning olla takistuseks ühtekuuluvustunde kujunemisel Euroopa ühiskondade sees ja vahel.

(3)

Euroopa Liidu , selle liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees on palju probleeme, nende hulgas populism, ksenofoobia, lõhestav natsionalism, diskrimineerimine, võltsuudiste ja valeteabe levik ning ka radikaliseerumine. Need nähtused võivad kujutada kõigil valitsustasanditel tõsist ohtu meie demokraatia alustaladele, vähendada usaldust õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide suhtes ning olla takistuseks ühtekuuluvustunde kujunemisel Euroopa ühiskondade sees ja vahel.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Põhjendus 4

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

(5)

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on haridus- ja kultuuripoliitikas keskne roll tänu nende lähedusele eurooplastele, sest seda valitsustasandit peetakse kohapeal kodanikele lähimaks. Seepärast peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused säilitama võtmerolli kavandatud meetmete ja reformide rakendamisel ja kohandamisel, lisaks tuleks nad kaasata otsustamisprotsessi varastes etappides, et tagada nii tõhusad ja tulemuslikud saavutused kui ka ELi haridus- ja kultuuripoliitika lisaväärtuse tajumine kohapeal.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Põhjendus 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

(13)

Selles kontekstis tuleb rõhutada, kui tähtis on uurida haridus- ja koolitussüsteemide reformide kavandamisel piirkondlikke erinevusi ning majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, mis tulenevad oskuste lünkadest ja nõudlusele mittevastavusest ELis.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Põhjendus 13

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(13)

Selle taustal on määrav, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni kõigi eesmärkide saavutamiseks. On väga oluline sidususe ja kaasavuse suunanäitajatena veelgi rohkem edendada ühiseid väärtuseid, toetada osalemisel põhineva õpikeskkonna rakendamist hariduse kõigil tasanditel, parandada õpetajate koolitust kodanikuks olemise ja mitmekesisuse teemal ning suurendada kõigi õppijate meediapädevust ja täiendada nende kriitilise mõtlemise oskusi.

(13)

Selle taustal on määrav, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni kõigi eesmärkide saavutamiseks ning annaksid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tõhusa kohapealse rakendamise tagamiseks vajalikud vahendid . On väga oluline sidususe ja kaasavuse suunanäitajatena veelgi rohkem edendada ühiseid väärtuseid, toetada osalemisel põhineva õpikeskkonna rakendamist hariduse kõigil tasanditel, parandada õpetajate koolitust kodanikuks olemise ja mitmekesisuse teemal ning suurendada kõigi õppijate meediapädevust ja täiendada nende kriitilise mõtlemise oskusi.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Põhjendus 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(15)

Programm „Erasmus+“ näitab, et liikuvus, õpiränne ja piiriülesed kontaktid on Euroopa identiteedi kogemisel kõige tõhusamad. On väga tähtis, et kõik õppijad saaksid selle programmiga pakutavast võrdselt kasu ja et õpilasvahetus liikmesriikide vahel toimiks hästi. Virtuaalne liikuvus, nimelt eTwinningu võrgustik, on suurepärane vahend õpilastevaheliste otsekontaktide loomiseks ja seda hakatakse järgmistel aastatel riikidevahelise tegeliku liikuvuse kõrval rohkem kasutama.

(15)

Programm „Erasmus+“ näitab, et liikuvus, õpiränne ja piiriülesed kontaktid on Euroopa identiteedi kogemisel kõige tõhusamad. On väga tähtis, et kõik õppijad saaksid selle programmiga pakutavast võrdselt kasu ja et õpilasvahetus liikmesriikides ja nende vahel toimiks hästi. Virtuaalne liikuvus, nimelt eTwinningu võrgustik, on suurepärane vahend õpilaste- ja üliõpilastevaheliste otsekontaktide loomiseks ja seda hakatakse järgmistel aastatel riikidevahelise tegeliku liikuvuse kõrval rohkem kasutama. Soovitab seda silmas pidades võtta kasutusele uusi ning laiendada olemasolevaid kultuurilise liikuvuse võimalusi.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Artikkel 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

3.     kasutada ära kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kodanikulähedust ja asjaolu, et nad on strateegiliselt kõige paremas olukorras, et analüüsida oma territooriumi eri kultuurirühmade konkreetseid vajadusi, reageerida neile ja panna alus tõhusale kultuuridevahelisele dialoogile;

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kaasava hariduse andmine

Kaasava hariduse andmine

4.   Tuleb edendada kaasavat haridust kõigi õppijate hulgas; selleks on vaja:

4.   Tuleb edendada kaasavat haridust kõigi õppijate hulgas; selleks on vaja:

a)

pakkuda kõigile õpilastele juba varasest east kvaliteetset haridust;

a)

pakkuda kõigile õpilastele juba varasest east kvaliteetset haridust ning tagades kõigile õppijatele võrdsed võimalused ja võrdse juurdepääsu kõrgetasemelisele haridusele, sh neile, kes kuuluvad vähemusrühma keele, usu, rahvuse või muu tausta alusel ;

b)

pakkuda õpilastele ja üliõpilastele vajadustele vastavat tuge, sh pidada silmas ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga, sisserändaja taustaga, haridusalaste erivajadustega ja kõige andekamate õpilaste vajadusi;

b)

pakkuda õpilastele ja üliõpilastele vajadustele vastavat tuge ja nõustamist , sh pidada silmas ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga, sisserändaja taustaga , sh Euroopa Liitu kodanikena integreeruda soovivate pagulaste , haridusalaste erivajadustega ja kõige tublimate õpilaste vajadusi;

c)

muuta üleminek ühelt haridustasemelt teisele lihtsamaks ning pakkuda asjakohast haridus- ja karjäärinõustamist.

c)

tegeleda geograafiliselt ja demograafiliselt ebasoodsates ELi piirkondades, sh äärepoolseimates piirkondades elavate õppijate konkreetsete vajadustega;

 

d)

muuta üleminek ühelt haridustasemelt teisele lihtsamaks ning pakkuda asjakohast haridus- ja karjäärinõustamist , samuti elukestva toe ja koolituse võimalusi kõigile õppijatele ;

 

e)

anda keelõppele põhikooli õppekavas suurem roll mitte ainult seetõttu, et seda peetakse kõige tõhusamaks varases eas, vaid ka põhjusel, et halba keeleõpet loetakse üheks peamiseks takistuseks isikute vaba liikumise ning Euroopa majanduse vajadustele vastava tööjõu loomise teel;

 

f)

anda noortele võimalus omandada täiendavaid oskusi formaalse ja mitteformaalse õppimise abil, sest see mitte ainult ei tugevda noorte tööalast konkurentsivõimet tänu oskuste paremale vastavusele tööturu vajadustega, vaid annab neile ka võimaluse aktiivsemalt osaleda solidaarsusprojektides ja Euroopa tuleviku kujundamisel  (1) .

Motivatsioon

Osaliselt veelgi suurema tähelepanu osutamine haridusalastele erivajadustele ja võrdsetele võimalustele, lisades elukestva nõustamise ja koolituse mõõtme, kuna haridust ei peaks piirama õppijate teatud vanusega.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Artikkel 6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa mõõtme edendamine õpetamises

Euroopa mõõtme edendamine õpetamises

6.   Tuleb edendada õpetamises Euroopa mõõdet; selleks on vaja:

6.   Tuleb edendada õpetamises Euroopa mõõdet; selleks on vaja:

a)

parandada Euroopa konteksti ja ühise pärandi mõistmist ning teadmisi ELi liikmesriikide mitmekesisustest;

a)

parandada Euroopa konteksti ja ühise pärandi mõistmist ning teadmisi ELi liikmesriikide mitmekesisustest, sh piirkondlike struktuuride paljususest, et edendada ühise Euroopa kultuuripärandi mõistmist;

b)

suurendada arusaamist liidu tekkeloost ja toimimisest;

b)

suurendada arusaamist liidu tekkeloost ja toimimisest , sh ELi kodanike õigustest ;

c)

suurendada õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate osalemist eTwinningu võrgustiku tegevuses ja piiriülese liikuvuse projektides, eriti koolide puhul;

c)

suurendada õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate osalemist eTwinningu võrgustiku tegevuses ja piiriülese liikuvuse projektides, eriti koolide puhul;

d)

luua rohkem kohalikke projekte, millega hariduskeskuste vahendusel suurendada teadlikkust Euroopa Liidust, eelkõige parandades otsekontakte noorte vahel.

d)

luua rohkem kohalikke projekte, millega hariduskeskuste vahendusel suurendada teadlikkust Euroopa Liidust, eelkõige parandades otsekontakte noorte vahel just kohalikul ja piirkondlikul ehk neile lähimal tasandil;

 

e)

toetada positiivset suhtumist elukestvasse õppesse (hõlmab täiskasvanuõpet, kuid ei piirdu sellega), mis arendab püsivalt uudishimulikku loomust ning püüdlemist teadmiste ja asjatundlikkuse poole, mida saab arendada juba alates alg- (või koolieelsest) haridusest ja mis tuleks integreerida kõikidesse haridusetappidesse;

 

f)

suurendada keskendumist Euroopa ühiskonna digiteerimisega seonduvatele teemadele, et tutvustada õppuritele kodeerimise kontseptsioone ja anda neile oskusi küberjulgeoleku ja meediapädevuse alal;

 

g)

pakkuda igale Euroopa õpilasele vähemalt üht ettevõtlusega seotud kogemust, et suurendada ettevõtlusega seotud ning projektipõhiseid ja uurimuslikke õppetavasid nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse valdkonnas .

Motivatsioon

ELi liikmesriikide piirkondlike struktuuride paljusus on ELi poliitilise ja kultuurilise pärandi oluline element ja tähtis lähtepunkt kodanikuaktiivsuse arendamiseks, tuginedes ELi kodakondsusega seotud õigustele.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Artikkel 7

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Õpetajate ja õppetegevuse toetamine

Õpetajate ja õppetegevuse toetamine

7.   Õpetajate, koolijuhtide ja akadeemilise personali jaoks tuleb luua vahendid, mis aitavad edendada ühiseid väärtusi ja pakkuda kaasavat haridust; selleks on vaja:

7.   Õpetajate, koolijuhtide ja akadeemilise personali jaoks tuleb luua vahendid, mis aitavad edendada ühiseid väärtusi ja pakkuda kaasavat haridust; selleks on vaja:

a)

võtta meetmed, mis aitavad õpetajatel, koolijuhtidel ja akadeemilisel personalil ühtekuuluvustunde arendamise teel ühiseid väärtusi edastada ja kodanikuaktiivsust edendada ja õpilaste erinevate vajadustega arvestada, ning

a)

võtta meetmed, mis aitavad õpetajatel, koolijuhtidel ja akadeemilisel personalil ühtekuuluvustunde arendamise teel ühiseid väärtusi edastada ja kodanikuaktiivsust edendada ja õpilaste erinevate vajadustega arvestada,

b)

edendada vahetus- ja vastastikuse õppe programme ning juhendada õpetajaid ja õppejõude ning pakkuda neile mentorlust.

c)

edendada heade tavade jagamist, vahetus- ja vastastikuse õppe programme ning juhendada õpetajaid ja õppejõude ning pakkuda neile mentorlust, aga ka liikuvust programmi „Erasmus+“ abil  (1) ja

c)

innustada looma meetmeid, mis võimaldavad õpetajate aktiivset koostööd lapsevanemate/hooldajatega, et tugevdada sidemeid kooli ja perekonna/kodu vahel ning edendada pidevat dialoogi, mis on määrava tähtsusega õppurite edukaks integreerumiseks kooli keskkonda ja nende üldisele sotsialiseerumiseks.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 11

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Artikkel 11

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

12.     Hädavajalik on tagada kiire lairibaühendus ja digitaalseadmed kõigis ELi avalikes asutustes, koolides ja haridusasutustes, eelõige neis, mis asuvad geograafiliselt, demograafiliselt või sotsiaalselt probleemsetes piirkondades, et hoida ära haridus- ja kultuurialase lõhe suurenemine digitaalajastul.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek: nõukogu soovitus, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist

Artikkel 15

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

15.   hinnata käesoleva soovituse alusel võetud meetmete rakendamist , eelkõige HK 2020 raamistikus ning hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate raames.

15.   hinnata käesoleva soovituse alusel võetud meetmete rakendamist kord aastas Euroopa poolaasta raames ja HK 2020 raamistikus ning hariduse ja koolituse valdkonna ülevaate raames.

Motivatsioon

Selle mõõtme kaasamine Euroopa poolaastasse võimaldaks tõhusalt jälgida ja hinnata selles valdkonnas tehtud edusamme.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

toetab üldist visiooni Euroopa haridusruumist ja nõustub, et haridus ja kultuur on olulised tegurid, mis muudavad Euroopa hoogustuva globaliseerumise ja praeguste geopoliitiliste suundumuste kontekstis vastupidavamaks;

2.

on samuti nõus vajadusega suurendada toetust põhiväärtustele, millel Euroopa Liit rajaneb ja mille kõik ELi liikmesriigid kiitsid liiduga ühinemisel heaks; rõhutab sellega seoses jätkuva ühise pühendumise tähtsust nende väärtuste ülalhoidmisel Euroopa identiteedi olulise elemendina, mis eeldab kultuuride paljususest võrsuvat Euroopa kodanikuaktiivsust;

3.

rõhutab, et haridusel ja kultuuril on ulatuslik mõju kõikidele eluvaldkondadele ning eelkõige ühiskonna tugevdamisele, ning seega suurendavad nad eurooplaste kultuurilist integratsiooni ja soodustavad seeläbi sotsiaalset kaasamist. Komitee märgib samuti kodanikuõpetuse tähtsust selles kontekstis ja toonitab, et üldsuse teadlikkuse suurendamine ELi kodakondsusest peab olema eelkõige suunatud noortele (1);

4.

rõhutab, et põhivastutus haridus- ja kultuuripoliitika eest on liikmesriikidel ning nende piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel ning et ELi meetmed vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 6 peaksid olema üksnes liikmesriikide tegevust täiendavad, toetavad või koordineerivad ning soodustama neis valdkondades piirkondlikke ja kohalikke koostööalgatusi. Rõhutab, et igasugune ELi tegevus selles valdkonnas peab olema subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast täielikult põhjendatud;

5.

rõhutab kultuuri rolli peamise identiteediloojana, ning sellega seoses vajadust tegeleda Euroopa identiteedi tugevdamisega kultuuri kaudu, et säilitada Euroopa tasandi demokraatlike struktuuride legitiimsus. Seega toetab komitee meetmeid, mille eesmärk on kultuuriliste ja kunstiliste väljendusvormide olemusliku väärtuse vastastikune tutvustamine ja levitamine eurooplaste seas, et tugevdada Euroopa identiteedi kultuurilisi ühiselemente;

6.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll haridus- ja kultuuripoliitikas nende läheduse tõttu Euroopa kodanikele ja nõuab tungivalt, et nad etendaksid ka edaspidi keskset rolli kavandatud meetmete ja reformide rakendamises ja kohandamises;

7.

on seisukohal, et praegusel kujul ei näi kavandatud meede seoses subsidiaarsuse põhimõttega endast probleemi kujutavat ja rõhutab, kui oluline on austada proportsionaalsuse põhimõtet, et välistada uue finants- ja halduskoormuse tekkimine, tagades samas tugeva rahalise toetuse haridus- ja kultuuripärandipoliitikale ning järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmidele;

Euroopa tegevuskava

8.

nõustub loetletud peamiste arengute tähtsusega, märkides, et need ei ole sõltumatud, ja kutsub üles teostama uuringuid selle kohta, mil viisil nad on üksteisest sõltuvad;

9.

Europe Directi võrgustiku tähtsust tuleb rõhutada seoses teadlikkuse tõstmisega Euroopa integratsiooni projektist ja selle levitamisega, kuna võrgustiku eesmärkide hulgas on teabe pakkumine projektist ELi kodanikele;

10.

toetab täielikult, et Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestataks õigus haridusele kui sotsiaalne põhiõigus ja inimõigus (2);

Euroopa identiteet ja kultuuripärandi tundmise parandamine

11.

rõhutab põhiõiguste hartas sätestatud ELi väärtuste – inimväärikus, vabadus, võrdsus ja solidaarsus – tähtsust üldise hüvangu saavutamiseks ja nõuab seetõttu ulatuslikumat kaasamist, Euroopa rahvaste vaimse ja moraalse pärandi austamist ning paremat kooseksisteerimist edendavate algatuste väärtustamist;

12.

kordab, kui tähtis on pöörata tähelepanu Euroopa kultuuri, ajaloo ja identiteedi tundmisele ja levitamisele ning eraldada selleks vahendeid. Sel eesmärgil tehakse ettepanek pikendada programmi „Kodanike Euroopa“, et toetada suuremat arvu asjakohaseid algatusi;

13.

tõstab esile kodanike osalemise tähtsuse ELi poliitikameetmetes ja viitab oma aruandele „Reaching out to EU Citizens: a new opportunity“, milles rõhutatakse, kuivõrd oluline roll on kogukonna mõistel, mis hõlmab kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja rahvusvahelist konteksti, milles inimene elab, et luua ühist avalikku ruumi, milles saab väärtustel põhinevale vundamendile tuginedes koos tegutseda (3). Seetõttu peaksid Euroopa identiteet ja ühised väärtused täiendama olemasolevaid piirkondlikke ja rahvuslikke kuuluvustunnuseid, et edendada mitmetasandilist kodakondsust, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Lissaboni lepingus artiklis 2;

14.

kordab, kui oluline on Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 selleks, et edendada kultuurialast teadlikkust ja kultuuri rolli identiteedi tugevdamisel ja kaasamise toetamisel;

15.

nõuab liikmesriikidelt ning nende piirkondadelt ja linnadelt tugevamat pühendumist Euroopa visiooni arendamisele ning Euroopa projekti ja algatuste suurema nähtavuse edendamisele, mida praegu kahjustab sageli arvamus, et edulood sünnivad riigi tasandil ja läbikukkumised Euroopa süül, nagu rõhutas president Juncker 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus;

16.

nõuab konkreetseid meetmeid, et kaitsta, arendada ja propageerida Euroopa traditsioonilist kunsti ja käsitööd, elavat pärandit ja ajalugu, samuti muid kultuurilisi ja kunstilisi algatusi ja tegevusi, mis moodustavad osa Euroopa tänapäevasest ühiskonnast ja edendavad ühist identiteeti, tulenevalt nende interaktiivsest olemusest, mis lihtsustab tegevuse käigus õppimist ja kultuurialast pühendumist;

17.

soovib seetõttu, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 lisataks strateegilistele algatustele, millega toetatakse piirkondlikku kultuurilist arengut ja suurendatakse vastastikust tundmist ning luuakse uusi võimalusi jätkusuutlikuks kultuuriturismiks. Selliseid algatusi saaks rahastada programmist „Loov Euroopa“, toetades seeläbi Euroopa kultuuripärandi levitamist pärast 2018. aastat.

18.

Komitee kutsub üles kasutama selle algatuse raames Euroopa kultuuripärandi märgist Euroopa identiteedi tugevdamiseks, luues märgise ja piirkondade vahel tihedamad sidemed, täpsustades märgist taotlevate asukohtade valikumenetlusi, suurendades teadlikkust ja luues tõhusad vahendid sellekohase teabe levitamiseks;

19.

soovitab võtta kasutusele uusi ning laiendada olemasolevaid kultuurilise liikuvuse võimalusi kõigis piirkondades, sh kaugemates piirkondades, nagu äärepoolseimaid ja saarepiirkonnad;

20.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on strateegiliselt kõige paremas olukorras, et analüüsida oma territooriumi eri elanikkonna rühmade konkreetseid vajadusi, reageerida neile, panna alus tõhusale kultuuridevahelisele dialoogile ning edendada Euroopa ühise kultuuri tundmist ja lihtsustada inimeste juurdepääsu sellele;

21.

rõhutab uute kultuuripärandi kasutus- ja rakendusviiside tähtsust, kultuuri- ja loomesektori arengut ning tulevaste professionaalide koolitamist ja spetsialiseerumist kultuurivaldkonnas;

22.

rõhutab kultuuri osatähtsust inimeste ühendamise vahendina, luues kultuurilisi ja keelelisi sidemeid. Samuti on see poliitilise ja majandusliku dialoogi pidamise vahend, mis edendab vastastikust mõistmist ning tekitab riikidevahelist usaldust, huvi ja lugupidamist.

23.

märgib, kui tähtis on edastada Euroopa kultuuri ja selle väärtusi noortele eurooplastele;

Haridus

24.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa ühiskonna digiteerimine võib osutuda – ka hariduse alal – hetkel ELi kõige suurema muutuste potentsiaaliga pürgimuseks. Tegemist on järkjärgulise, mitmemõõtmelise protsessiga, mis peab edendama mitte ainult igas vanuses õppurite klassiruumikogemusi, vaid ka kommunikatsiooni, hindamist, juhtimist ja haldust, andmete kogumist ja analüüsi hariduse kõikides etappides;

25.

juhib tähelepanu digitaalsete ressursside väärkasutusele, mis võib demokraatiavastaste jõudude käes muutuda ohtlikuks propaganda vahendiks; tervitab seetõttu Euroopa komisjoni teatist „Euroopa lähenemisviis veebis leviva väärinfoga võitlemiseks“, (4) milles kajastatakse nelja mõistet – läbipaistvus, ühtsus, osalemine ja koostöö –, mis on määratletud aruandes „Reaching out to EU Citizens: a new opportunity“ (5);

26.

on mures selle pärast, et komisjoni sõnul ei ole „paljudel koolidel/---/ikka veel juurdepääsu kiirele ühendusele ja digitaalseadmetele“. Seda raskendab asjaolu, et paljud sellised koolid asuvad piirkondades, kus on demograafilised, geograafilised ja sotsiaalsed probleemid, sh saare-, kauged ja äärepoolseimad piirkonnad, mis pigem suurendab hariduslikke lõhesid kui vähendab neid, juhul kui ei võeta kiiresti meetmeid;

27.

rõhutab, et digiteerimine esitab täiendavaid nõudeid õpetajate oskustele ja pädevustele ning et sidusrühmad peavad haridusasutuste personali nende koolitamise ja täiendõppe kaudu õigeaegselt ja asjakohaselt ette valmistama. Samal ajal juhib komitee tähelepanu asjaolule, et see võib pakkuda innovatiivsete õpetamismeetodite ja omavahelise suhtluse võimalusi;

28.

hoiatab samuti, et suurenev digiteerimine suurendab ka rünnatavat pinda ning võimalike küberohtude mõju, mida süvendab veelgi koolides kogutavate ja kasutatavate andmete kriitiline ja isiklik laad;

29.

seoses eelmise punktiga soovitab tungivalt, et õppetarkvarale ning igasugusele tarkvarale ja andmebaasidele, mida haridusasutused kasutavad, tuleks rakendada sisseprojekteeritud turbe kontseptsiooni; tuleks kasutusele võtta isiklike andmete kogumise ja säilitamise läbipaistvad meetmed;

30.

tunnistades, et esialgsed hoiakud, väärtused ja identiteet kujundatakse enamasti perekonnas ja laiemas kodukeskkonnas üldiselt, ergutab looma meetmeid aktiivseks koostööks lapsevanematega, tugevdades sidemeid vanemate ja kooli vahel ja terviklikku koolikäsitlust üldiselt;

31.

juhib tähelepanu sellele, et puudulik keeleoskus on peamine takistus töötajate vabale liikumisele ja rõhutab, et elukestva õppe algatused ning sissejuhatavad ja jätkuvad keeleõppeprogrammid võimaldavad Euroopa tööjõul ja spetsialistidel tööturu vajadustega paremini sobituda;

32.

juhib tähelepanu asjaolule, et keeleõpet peetakse palju tõhusamaks varajases eas, ja kutsub üles keeleõppele põhikooli õppekavas suuremat rolli andma;

33.

teeb ettepaneku, et koolide õppekavade kujundamise eest vastutav valitsustasand pööraks eritähelepanu ajaloo kultuurilistele ja etnograafilistele aspektidele ja koostaks universaalsete väärtuste mitmekesisuse kriitilise ja filosoofilise analüüsi ning lisaks ainekavasse Euroopa Liitu käsitleva osa, milles rõhutatakse inimõiguste, Euroopa kodakondsuse ideaali ja kosmopoliitsuse kui liidu elementide osatähtsust. Seega soovitab komitee jätkata koostööd kultuurivaldkonna osalejatega kohalikul tasandil, näiteks koolide õppekavasid toetava kultuurihariduskava ning kohaliku kultuuri ja kunsti pakkumist tutvustava kultuuriteekonna koostamiseks;

34.

lisaks sellele soovib, et ühiskonna digiteerimise jaoks olulistele teemadele omistataks suuremat tähtsust, et tutvustada õppuritele kodeerimise kontseptsioone ja anda neile mitte ainult praktilisi, vaid ka eetilisi, kriitilisi ja analüüsioskusi küberjulgeoleku, suhtlusvõrgustike ja meediapädevuse alal;

35.

toetab kavatsust pakkuda igale Euroopa õpilasele või õpipoisile vähemalt üht ettevõtlusega seotud kogemust võimalusel mõnes teises ELi liikmesriigis ja soovitab suurendada ettevõtlusega seotud ning projektipõhiseid ja uurimuslikke õppetavasid nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse valdkonnas, samuti ettevõtetes ühendustes, sihtasutustes või mis tahes era- või avaliku sektori asutuses, et edendada ettevõtlust ja loomingulisust. Komitee nõuab seda silmas pidades tihedamat koostööd koolide, erasektori ja kolmanda sektori asutuste vahel, aga ka selliste hariduskavade koostamist, mis viiksid õpilaste oskused vastavusse tööturu vajadustega;

36.

toetab meetmeid, millega tagatakse võrdsed võimalused kõigile õppuritele ja õpipoistele ning vähendatakse ebavõrdsust, ning soovitab teha põhjalikke uuringuid ebavõrdsuse põhjuste väljaselgitamiseks, et tõhustada Euroopa algatusi selles valdkonnas;

37.

soovitab selgesõnaliselt väljendada, et „võrdsetest võimalustest kaugemale ulatumine“ peaks tähendama võrdsete võimaluste pakkumist, et tagada kaasamine, mis tähendab otsustavais meetmeid. Need meetmed ei saa piirduda ebavõrdsuse, alaesindatuse ja tõrjutuse tagajärgede käsitlemisega haridusvõimaluste tasakaalustamise abil. Selle asemel peaksid ametivõimud suunama oma meetmed algpõhjustega tegelemisele ja sellele, et aidata neist mõjutatud kodanikel ja kogukondadel need ületada. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kes on Euroopa kodanikele lähim tasand, tuleks anda õigus selliseid meetmeid uurida, kujundada ja rakendada oma kogukonna erivajadustest lähtuvalt;

38.

rõhutab, kui tähtis on haridus- ja koolitussüsteemide reformide kavandamisel uurida piirkondlikke erinevusi, luua liidu riikides haridussüsteemide ühised alused ning vältida seeläbi majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi, mis tulenevad oskuste lünkadest ja nõudlusele mittevastavusest ELis. Komitee juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et suhete taastamiseks rohujuuretasandi organisatsioonidega peab EL täielikult tunnustama ja kasutama kodanikuühiskonna esindajate oskusteavet (6);

39.

kordab, et on oluline luua informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamise ühtne raamistik, et lihtsustada asjaomaste riiklike menetluste koostamist;

40.

toetab kindlalt programmi „Erasmus+“ edendamist eesmärgiga kahekordistada osalejate arvu, jõudes 2025. aastaks ebasoodsa taustaga õppuriteni ja laiendades programmi ulatust elukestvale õppele ja õppejõudude liikuvusele, et tagada hoolimata elukohast võrdsetel tingimustel kõigi, sealhulgas kaugetest, saare- ja äärepoolseimatest piirkondadest pärit õpilaste liikuvus;

41.

väärinfo kampaaniate ja moesolevate libauudiste tõrjumise eesmärgil soovitab innustada ja aidata Euroopa institutsioone, et nad reageeriksid kiirelt ja esitaksid ennetavalt asjakohase teabe arusaadavas vormis. Nüüdisaegsete veebitehnoloogiate abil saab rakendada ka kodanike küsimustele ja muredele vastamise paremaid mehhanisme;

42.

osutab, et võrdse juurdepääsu tagamiseks programmi „Erasmus+“ vahenditele peab igal Euroopa kodanikul olema võrdne juurdepääs teabele ja abile. Seetõttu tuleks ebasoodsa taustaga õppuriteni jõudmiseks võtta kasutusele erikord. Kui kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antakse võimalus luua aidata oma kogukonna kodanikel ja organisatsioonidel osaleda selles programmis, soodustab see programmi „Erasmus+“ laiendamist tõhusal ja jätkusuutlikul viisil;

43.

palub olemasolevate „Erasmus+“ büroode haldussuutlikkuse suurendamiseks selliseid meetmeid nagu lühiajalised töötajate vahetused, haldusteabe päevad ja muud, mida peetakse vajalikuks, et vähendada pädevuste puudujääke Erasmus+ haldamisel eri haridusasutustes, mis omakorda põhjustab ebavõrdsusi nende asutuste õppurite võimaluste osas;

44.

soovitab lisada programmi „Erasmus+“ kodanike teadusalgatuste valdkonda kuuluva tegevuse ja sellega seonduva filosoofilise mõtlemise, kuna see on oluline elukestvaks õppeks, kodanike suutlikkuseks luua tugevaid vastastikuseid eeskujusid ning teaduse, kunstide, sotsiaalteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika õppimiseks; juhib tähelepanu sellele, et elukestev õpe hõlmab täiskasvanuõpet, kuid ei võrdu sellega.

45.

juhib tähelepanu sellele, et elukestev õpe hõlmab täiskasvanuõpet, kuid ei võrdu sellega. Täiskasvanuõppe raames vastatakse koolitusvajadustele, mis tulenevad kasvava täiskasvanud elanikkonna tööelus toimuvatest muutustest, ning käsitletakse teisi elukestva õppega seotud pädevusi ja ühiskondlikke oskusi. See sõltub püsivalt uudishimulikust loomusest ning püüdlustest teadmiste ja asjatundlikkuse poole, mida saab arendada juba alates alg- (või koolieelsest) haridusest ja mis tuleks integreerida kõikidesse haridusetappidesse;

46.

on teadlik, et Erasmus+ tugevdamine nõuab ambitsioonikat rahastamist ja lihtsamaid menetlusi, et saavutada programmi eesmärgid. Sellega seoses tõdeb komitee, et Ühendkuningriik on praegu üks peamisi programmis osalejaid. Seetõttu kutsub komitee üles käimasolevates läbirääkimistes võimaldama Ühendkuningriigi piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel jätkata osalemist Euroopa koostöö programmides pärast aastat 2020 samamoodi nagu teised riigid väljastpoolt ELi seda juba teevad;

47.

toetab kindlalt prioriteetseid meetmeid kaasavate ja kogukondadega seotud kõrgharidussüsteemide kujundamiseks ja kutsub üles pöörama erilist tähelepanu äärepoolsetes ja äärepoolseimates piirkondades asuvatele ülikoolidele ja piiriülesele koostööle. Lähtuda tuleks eeldusest, et ükski ülikool ei ole perifeerne ning et kõik ülikoolid on või peaksid olema piirkondlikud;

Peamised poliitikameetmed

48.

kiidab põhimõtteliselt heaks Euroopa Komisjoni kavandatud peamised poliitikameetmed ja rõhutab, et haridus- ja kultuuripoliitika reformide kujundamisel on oluline kaasata ja kuulata kogu Euroopa ühiskonda, ennekõike noori;

49.

hoiatab, et ehkki Euronewsi Euroopa mõõtme tugevdamine on samm õiges suunas, oleks see üksnes osa palju terviklikumast meedia- ja teabepoliitikast ning -strateegiast vastuseks viimase aja ühiskondlikele ja geopoliitilistele arengutele.

Brüssel, 17. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)   CDR 851/2017, arvamus „Investeerimine Euroopa noortesse ja Euroopa solidaarsuskorpus“.

(1)   COR-2017-03139 – SEDEC-VI/029 arvamus „Kooli- ja kõrghariduse ajakohastamine“.

(1)  CDR 1319/2017.

(2)  CDR 3141/2017.

(3)  Van den Brande (komitee liige ja president Junckeri erinõunik suhete alal kodanikega) „Reaching out to EU Citizens: a new opportunity“, lk 17. (https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reaching-out-to-citizens-report_en.pdf)

(4)  COM (2018) 236 final.

(5)  https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/reaching-out-to-citizens-report_en.pdf

(6)  Van den Brande, „Reaching out to EU Citizens: a new opportunity“, lk 14.


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/31


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kultuuripärand kui ühtekuuluvamate ja kestlikumate ELi piirkondade strateegiline ressurss“

(2018/C 361/06)

Raportöör:

Babette WINTER (DE/PES), Euroopa asjade ja kultuuriküsimuste kantsler Tüüringi liidumaa kabinetis

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Kultuuriline mitmekesisus ja ühine Euroopa pärand

1.

märgib, et erinevad kultuuripärandi vormid on Euroopale suureks väärtuseks: need on suure võimaliku mõjujõuga vahend ühtekuuluvamate ja kestlikumate ELi piirkondade loomiseks, mis võib kaasa aidata tugevama identiteedi kujunemisele konkreetsetes piirkondades ja kogu Euroopas, ning et kultuuripärand kajastub eelkõige ELi motos „Ühinenud mitmekesisuses“ ja täiendab Euroopa Liidu kultuurilise mitmekesisuse austamist, mis on sätestatud ELi põhiõiguste harta artiklis 22;

2.

viitab käesolevas arvamuses Euroopa Komisjoni, (1) (2) Euroopa Liidu Nõukogu (3) ning Euroopa Regioonide Komitee (4) dokumentidele, milles käsitletakse Euroopa tulevikku ning Euroopa identiteedi tugevdamist hariduse ja kultuuri kaudu.

3.

rõhutab, kui olulised on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud ELi väärtused – inimväärikus, vabadus, võrdsus ja solidaarsus – ühiste hüvede saavutamiseks, ning seetõttu kutsub üles nende kindlamale austamisele kultuuripärandi edendamisel;

4.

rõhutab, et kultuuripärand ja kultuuriline identiteet on olulised vahendid kodanike teadmiste ja teadlikkuse suurendamiseks Euroopa kultuuride, vaimsuse ja religiooni ühistest, valgustusaja väärtustest kantud juurtest ja nende mitmekesisusest. Kultuuripärand ja kultuuriline identiteet võivad aidata mõista muutusi ühiskonnas ja ühiskonna ajalugu ning edendada sallivust ja erinevuste aktsepteerimist vastukaaluks euroskeptilisusele ja kasvavale eurovastasele eraldatusele;

5.

rõhutab, et just teadmised sajanditepikkustest sidemetest aitavad mitmekesisust ja erinevusi Euroopas vastastikuse austusega tunnustada ning et neid ei tohiks mingil viisil kasutada enda eraldamiseks või täielikuks isoleerimiseks teistest, ning taunib seega igasugust kultuuripärandi kuritarvitamist kapseldumise eesmärgil nii EL sees kui sellest väljaspool;

6.

märgib, et ühest küljest peavad ELi kodanikud Eurobaromeetri uuringu (5) kohaselt kultuuri Euroopa Liidu kõige tugevamaks ühendavaks teguriks – veelgi enam kui Euroopa väärtusi ja õigusriigi põhimõtet –, kuid samas eitab enam kui 50 % küsitletutest ühise Euroopa kultuuri olemasolu (6);

7.

leiab, et need tulemused on vaid pealtnäha vastuolulised ja näitavad pigem samaaegselt eksisteerivaid ühiseid kultuurilisi juuri ja sidemeid, mis ristuvad mitmesugusel moel piirkondlikul tasandil, väljendades seeläbi ka ELi juhtlauset „Ühinenud mitmekesisuses“;

8.

märgib, et sellest tulenevalt lasub eelkõige piirkondlikul tasandil eriline vastutus kultuuri olulise ühiskonda ühendava tegurina edendada, seda nii vastavate piirkondlike kultuuriliste eripärade osas kui ka sidemete loomises ja suhtluses Euroopas, aga ka väljaspool praeguse Euroopa Liidu piire – see teeb Euroopast Liidust geograafilise Euroopa pidepunkti;

9.

seetõttu julgustab ELi lisama oma identiteedi ja ühised väärtused olemasolevatele piirkondlikele ja rahvuslikele kuuluvustunnustele, et edendada mitmetasandilist kodakondsust, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Lissaboni lepingus artiklis 2;

10.

viitab UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni (7) – millega paljud, ehkki mitte kõik liikmesriigid liitunud on – riiklikele rakendamisaruannetele;

11.

kinnitab Euroopa Komisjoni järeldust, (8) mille kohaselt kuulub haridus eelkõige liikmesriikide vastutusalasse riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul tasandil; Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 6 ja 167 on määratletud ELi pädevus kultuuri valdkonnas üksnes liikmesriikide meetmete toetamisel, koordineerimisel ja täiendamisel, siis komitee toetab ELi nendes piirides algatusi, millega rõhutatakse selle poliitikavaldkonna olulist rahvusvahelist ja Euroopa mõõdet;

12.

väljendab heameelt, et nii nõukogu kultuuriministrite mitteametlikul kultuuri kui ELi kaasava väärtuse teemalisel kohtumisel kui ka nõukogu järeldustes kultuurivaldkonna töökava kohta (9) tõstetakse esile kultuuri kättesaadavuse, kultuuripärandi kaitsmise, kunstnike liikuvuse ja suurema avaliku sektori toetuse tähtsust;

Kultuuripärand ja kultuuriloome identiteedi, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja ühiskondliku arengu heaks

13.

rõhutab, et kultuuripärand võib tugevdada piirkonnas ühise identiteedi tajumist ja piirkonna sidet oma traditsioonide ja ajalooga ning toetada piirkondadevahelise koostöö arengut. See võib soodustada kultuuri- ja haridusteemaliste algatuste loomist, kultuuridevahelist dialoogi ja seeläbi ka ühiskondlikku tegevust;

14.

rõhutab, et piirkondlikel omavalitsustel on olulised pädevused kultuuridevahelise dialoogi edendamiseks, eelkõige tänu kultuurivaldkonna mitmemõõtmeliste kohalike ja piirkondlike võrgustike koordineerimisele, mis hõlmavad kõiki olulisi osalejaid; Sellega seoses tuleb tugevdada avaliku ja erasektori partnerlusi;

15.

tunneb heameelt selle üle, et ELi liidrite allkirjastatud Rooma deklaratsioonis (10) tunnistati haridust, kultuuri ja noortele suunatud strateegiaid ja toetab hinnangut, et „haridus […] ja kultuur ei ole olulised mitte ainult konkurentsivõime seisukohast, vaid ka meie ühiskonna kaasavuse ja sidususe jaoks“;

16.

rõhutab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kui olulise algatuse tähtsust ja väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon tellis juba selle hindamise; rõhutab sellega seoses, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 positiivset mõju tuleb järgnevatel aastatel järelmeetmetega kinnistada; See peab kajastuma ka eri toetusprogrammides järgmiste mitmeaastate finantsraamistike raames, et edendada Euroopa kultuuripärandi levitamist ka pärast 2018. aastat;

17.

tuletab meelde, et kunstnike liikuvus, mida võimaldab ka programm „Loov Euroopa“, aitab kaasa edukalt toimivale Euroopa integratsioonile ning peab seepärast vajalikuks programmi „Loov Euroopa“ jätkamist ja selle laiendamist;

18.

on veendunud, et kultuuripärand aitab kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele ja elukvaliteedi parandamisele. Ta võib kultuurimälestistega ajalooliselt seotud paikade kaudu, mis ei asu mitte praegu soodsates, paljukülastatud kohtades, vaid aladel ja piirkondades, mis praegusel ajal seisavad silmitsi eriliste väljakutsetega, pakkuda arenguvõimalusi, muu hulgas ka olulise töökohtade loomise potentsiaali tõttu. See on nii eelkõige piirkondade puhul, mida mõjutavad demograafilised muutused ja elanikkonna vähenemine, ning äärepoolseimate piirkondade ja eriliste integratsiooniprobleemidega linnastute puhul;

19.

rõhutab, et kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes võiks olla sobilik rakendada kaasavaid lähenemisviise, et rajada kultuuri edendamise ideed laiapõhjalisele ühiskondlikule alusele, koguda kultuuriinvesteeringuteks rohkem vahendeid ja saavutada suurem omaksvõtt. See toob kaasa kestlikult tugevama ühiskondliku kooseksisteerimise ja suurema ühiskondliku vastutuse kohaliku kultuuripärandi eest;

20.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi andma hinnangut oma kogemustele selliste kaasavate lähenemisviisidega ja neid omavahel jagama;

21.

toetab erinevate osalejate vahelist ulatuslikumat mõttevahetust võimalike ideede üle, nagu raamatukogud, muuseumid ja teised kultuuripaigad agoraana või nn kolmanda asukohana, et mõttevahetust ja osalemist aruteludes meie linnade ja piirkondade tuleviku üle saaks edasi arendada; Sellega seoses juhib komitee tähelepanu võimalusele kasutada Euroopa Liidu üldiseid teabevõrke, näiteks Europe Directi võrgustikku;

22.

kutsub samal ajal üles toetama ELi tasandil jõulisemalt kogemuste jagamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hulgas ja eri piirkondade ja liikmesriikide kultuuriasutuste esindajate vahel;

23.

märgib seejuures, et kohalike osalejate jaoks on takistuseks eelkõige keelebarjäär, mille ületamist tuleb Euroopa tasandil toetada;

24.

väljendab lisaks toetust sellele, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jätkataks kultuuripärandi taristu rahastamist, keskendudes eelkõige sotsiaal-kultuurilisele ühtekuuluvusele. Lisaks sellele tuleks tugevdada kultuuripärandi kestliku kasutusega seotud tootmisahelaid ja toetada valdkondadeüleseid koostööprojekte, näiteks kultuuripärandi ja hariduse vahel;

25.

rõhutab, et kultuuri eest vastutavad kõik ühiskondlikud sidusrühmad – kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja liikmesriigid –, kuid see vajab ka spetsiifilist erasektori rahastust ning vabatahtlikku tegevust ja kodanikuühiskonna aktiivsust;

26.

juhib tähelepanu sellele, et nii kultuuripärandi kui ka selle levitamise vahendite digiteerimine kätkeb endas tohutut tulevikupotentsiaali: see võib luua uusi ligipääsuvorme, eelkõige noortele, ning võib ka levitada teadmisi kultuurilise mitmekesisuse kohta piiriüleselt kogu Euroopas. Digiteerimine iseenesest on riikideülene ning moodustab omakorda väga kasuliku vahendi mitmekesise ja kestliku turismi arendamiseks;

27.

kutsub seepärast üles Euroopa digitaalset raamatukogu Europeanat kui meie pärandi avalikku ja digitaalruumi kõikidel tasanditel toetama;

28.

toetab võrgustiku Culture Action Europe (11) nõudmist tagada, et vähemalt 1 % järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vahenditest kõikides poliitikavaldkondades ja rahastamisprogrammides eraldataks kultuurile;

Kultuuripärandi mõju turismile ja piirkondade majandusarengule

29.

rõhutab kultuuripärandi väärtust piirkondade majanduslikule arengule, eelkõige turismi kaudu, kuna 26 % ELi turistidest (12) nimetavad, et kultuur on nende reisisihtkoha valikul võtmetähtsusega, kuid see on ka pehme asukohavaliku tegur seoses töökohtade atraktiivsusega;

30.

märgib, et kultuuri- ja loomemajandus moodustab enam kui 3 % SKPst ja sellega luuakse ka umbes 3 % töökohtadest ELis, (13) samuti muutub see eelkõige linnastutes üha olulisemaks majandusteguriks;

31.

viitab sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kultuuri- ja loomemajanduse edukalt oma arengustrateegiatesse kaasanud ja et see on aidanud kohalikku majandust elavdada, soodustades ka mitut valdkonda hõlmavaid uusi professionaalseid teenuseid pakkuvate ettevõtete loomist; loomingulise potentsiaali veelgi paremaks ärakasutamiseks on soovitav rakendada majandusruumi- ja kultuuriülesed toetusskeeme;

32.

märgib, et lisaks kultuurimälestiste renoveerimise ja säilitamise prioriteedile on oluline ka kultuuriasutuste juhtimise ja pedagoogilise vahendustöö küsimus, mis määrab selle, kas kultuuriasutus avaldab täit võimalikku kultuuriturismialast, majanduslikku ja ühiskondlikku mõju;

33.

rõhutab, et kunstnike loominguline ümberkäimine kultuuripärandiga kujutab endast erilist ja innovatiivset potentsiaali ajaloost õppimiseks ühiskonna hüvangu nimel;

34.

märgib, et lisaks rahaliste vahendite puudusele takistavad kultuuripärandi kujunemist piirkonna strateegiliseks ressursiks ka mõneti vähene nähtavus ja puuduv poliitiline teadlikkus kultuuriressurssidest;

35.

väljendab sellega seoses heameelt Euroopa kultuuripärandi märgise loomise üle ja kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma meetmeid teadlikkuse suurendamiseks märgise kohta;

36.

juhib tähelepanu sellele, et lisaks sellistele avalikele teenustele ja taristutele nagu elamumajandus, ühistransport ja laste kooliharidus on oluline tegur elukohtade atraktiivsuses ka kultuur. Võttes arvesse praeguseid arenguid rände ning piirkonnasisese ja piirkondadevahelise liikuvuse ja demograafia valdkonnas, on see kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate seisukohast üha olulisem, selleks et suurendada tööhõivet ebasoodsates tingimustes olevates piirkondades ja luua linnastutes tasakaal;

37.

juhib tähelepanu sellele, et kultuuripärand peab turismis – koos atraktiivsete kaasaegsete kultuurivõimalustega – olema kestlik, eelkõige piirkondliku mõjuga kasutegur. See kehtib nii nn põhiatraktsioonide, näiteks UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvate objektide või Euroopa kultuuripärandi märgisega linnade puhul kui ka erinevate kohalike kultuurimälestiste puhul;

38.

rõhutab, et ruumiliselt laialt levinud kultuuripärand annab võimaluse kultuuriturismi mõjusid laiaulatusliku turismipakkumise kaudu ümber suunata ja paremini jagada. Seeläbi võiks vähendada koormust nendes kohtades, mis lähenevad juba turistide vastuvõtmise suutlikkuse ülempiirile ja kus turistide hulga suurenemine tooks kaasa kultuuripärandi kahjustumise; toonitab, et vähemtuntud kultuuripärandi turismipotentsiaali väärtustamine on tõhus viis turismi mitmekesistamiseks ja äärealade säästva arengu toetamiseks, seda enam, kui konkreetsed turismiarengu projektid on kooskõlas laiemate territoriaalarengu kavadega ja on integreeritud kohalike teenuste süsteemi, eelkõige puudutab see säästvat liikuvust. Seda tuleks näha eelkõige seoses Euroopas kasvava kultuuriturismiga ja seeläbi loodavate eelkõige kohalike töökohtadega;

Vajalikud meetmed kultuuripärandi potentsiaali edendamiseks ja selle kasutamiseks

39.

avaldab rahulolematust, et ELi arengu strateegias „Euroopa 2020“ ei võetud arvesse kultuuri;

40.

kutsub seepärast üles võtma kultuuri koos kultuuriasutuste ja pärandipaikadega järelmeetmete strateegias ning poliitilises planeerimises arvesse strateegilise tähtsusega valdkonnana, pidades silmas kultuuri tõestatud tähtsust ELi ühtekuuluvuse ja sotsiaal-majanduslike arengute seisukohast;

41.

rõhutab vajadust hõlmata kultuur ja kultuuripärand paremini järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteetide hulka nii nende peavoolustamise kui ka 2 miljardi euro suuruse eelarveeesmärgi seadmise kaudu programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammile;

42.

rõhutab, et kultuuripartnerlusi sõlmitakse kõigi liikmesriikide ulatuses, ja julgustab selle valguses toetama rohkem liikmesriikide piire ületavate temaatiliste kultuuriradade loomist, sealhulgas programmi „Interreg“ raames;

43.

nõuab, et kultuuripärandi ressursside toetamine piirkondliku arengu edendamiseks oleks oluline aspekt ühtekuuluvuspoliitikas pärast 2020. aastat. Raha eraldamine laiaulatusliku kultuuripärandi toetuseks peaks kasvama ja seda ei tohi mingil juhul vähendada. Temaatilises koondamises – eeldusel, et see jääb pärast 2020. aastat nõudena püsima – tuleks arvestada kultuuriliste oludega;

44.

rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Liit käivitaks tõelise kultuuridiplomaatia strateegia. Selleks on hädavajalik edendada ELi piirkondade kunsti- ja kultuurialaseid sidemeid ja vahetust kolmandate riikidega, rakendades meetmeid, mis lihtsustavad loovisikute ja nende teoste liikumist kolmandatesse riikidesse ja vastupidi; sellega seoses kutsub Euroopa Komisjoni üles seadma esikohale kultuuridiplomaatia edasise arendamise, et muuta see ELi välispoliitika osaks (14);

45.

väljendab rahulolematust selle üle, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide käesoleval rahastamisperioodil Euroopa Komisjoni kehtestatud projektieelarve 5 miljoni euro suurune ülempiir ERFi investeeringutele kultuuritaristusse takistab suuremate kultuuritaristute arendamist.

46.

kutsub seepärast Euroopa Komisjoni üles tühistama selle meelevaldselt seatud ülempiiri ja juhinduma programmide puhul sisulistest kriteeriumitest ja (eriti Euroopa lisaväärtust puudutavatest) eesmärkidest, mida soovitakse saavutada;

47.

pöördub veel kord osapoolte poole, kes peavad Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimisi, et nad võtaksid arvesse Ühendkuningriigi ELi haridus-, kultuuri- ja noorteprogrammidest lahkumise võimalikku mõju ja kutsub neid üles leidma asjakohaseid lahendusi, mis võimaldaksid Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide programmides osalemist;

48.

peab vajalikuks, et nõukogu jätkaks ja arendaks edasi kultuurivaldkonna tegevuskava (2015–2018) (15);

49.

toetab Euroopa Komisjoni eesmärki koostada pikaajaline ELi kultuuripärandi tegevuskava, (16) mis tagab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 meetmete kestlikkuse;

50.

kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles kaasama nõukogu järeldustes kirjeldatud kultuurivaldkonna tegevuskava konverentsidel ja vastastikuse õppimise algatustes piisaval ja tunduvalt suuremal määral vahetute kogemustega piirkondade esindajaid;

51.

toetab kultuuri- ja loomevaldkonna tagatissüsteemi finantssuutlikkuse tugevdamist ja leiab, et on vajalik laiendada selle reguleerimisala ja kaasata ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kuna see vastab kultuuri- ja loomevaldkonna olukorrale;

52.

kutsub liikmesriike üles toetama Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames rohkem ka kultuuritaristu, hariduse, ümberõppe, innovatsiooni ja koostööga seotud projekte;

53.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, ka LEADERi programmi töörühmades, võtma kultuuritaristut maapiirkondades arvesse olulise tegurina sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks, tagades säästva liikuvuse vormid, mis võimaldavad külastajatel nautida maastikku võimalikult väikse keskkonnamõjuga, näiteks jalgratta- ja jalgteed või veeteed;

54.

kutsub ka kultuuri- ja loomevaldkonna ettevõtjaid üles osalema aktiivselt kogukonna ja ühiskonna arendamises, võttes kõikjal Euroopas üle ettevõtete võrgustike õnnestunud mudelid, aidates sektori VKEdel kasutada ära piirkonna ajaloolist ja kultuurilist vara;

55.

soovitab teha tihedat koostööd vahetusprogrammide ja vabatahtlike algatuste arendamisel Euroopa solidaarsuskorpuse raames kultuuri ja kultuuripärandi valdkonnas seoses Euroopa kultuuripärandiaastaga 2018 ja lisaks sellele ka Euroopa Festivalide Assotsiatsiooniga;

56.

teeb ettepaneku, et EL subsidiaarsuse edendajana pööraks rohkem rõhku kultuuriideedele eelkõige piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasandil;

57.

väljendab rahulolematust, et puuduvad üleeuroopalised võrdlevad hinnangud ja kutsub seepärast liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tellima korrapäraselt üleeuroopalisi võrdlevaid hindamisi ja ekspertuuringuid ja kasutama nende tulemusi kõikide tasandite poliitilistes aruteludes;

58.

on sellegipoolest korrapärase ulatusliku andmete kogumise ja aruandluskohustuse vastu sellega kaasneva liigse bürokraatia tõttu;

59.

juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu sellele, et kultuuri ja kultuuriloomet peab oluliseks piirkondliku arengu teguriks tunduvalt rohkem piirkondi kui S3 andmed näitavad;

60.

nõuab seepärast, et teadusuuringute rahastamine oleks sellega seoses ka väljaspool aruka spetsialiseerumise strateegiaid (S3) paremini võimaldatud;

61.

kutsub piirkondi, kes näevad enda kultuuripärandis eriti olulist ressurssi, üles võtma seda arvesse ka oma aruka spetsialiseerumise strateegias;

62.

on samuti pettunud selle üle, et juurdepääs kunstile ja kultuurile, mis mängib olulist rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse juures, ei ole Euroopa sotsiaalõiguste samba juures sätestatud (17);

63.

nõuab digitaalse raamatukogu Europeana jätkuvat ja suuremat toetamist riiklike digiteerimisalgatuste integreerimise raames. Europeana loomisest täitub 2018. aastal kümme aastat ning see on suurepärane võimalus viia selle areng järgmisele tasandile;

64.

kutsub Euroopa Komisjoni üles laiendama auhindu ja tunnustusi ja muutma need sõltumatuks sellest, kas projektides on kasutatud ELi vahendeid. Uuenduslike projektide tunnustamine suurendab teadlikkust piirkondade ja liikmesriikide hulgas ning edendab teadmiste jagamist Euroopas ja teisi Euroopa piirkondi eeskuju võtma;

65.

kinnitab taas oma tugevat toetust Euroopa kultuuripealinnadele (2020–2033) ning kutsub üles jätkama seda algatust ka pärast 2033. aastat, mis peaks peegeldama veelgi rohkem Euroopa kultuurilise rikkuse mitmekesisust ja edendama üldsuse osalemisel põhineva Euroopa ühise kultuuriruumi pikaajalist arengut. Väljendab sellega seoses kahetsust, et Euroopa Komisjon on otsustanud jätta Ühendkuningriigi 2023. aasta üritusest välja. Euroopa ühine kultuuriruum ulatub tegelikult Euroopa Liidu piiridest kaugemale;

66.

soovitab, et käesolevat omaalgatuslikku arvamust kasutataks nõukogu kultuuriministrite kohtumisel 22.–23. mail 2018, kus on teemaks „ELi tulevik: Euroopa kultuurisisu pikaajaline visioon“ ning vajadus integreerida Euroopa kultuuripärand kõigisse direktiividesse;

67.

soovitab komitee liikmetel algatada ise korrapäraselt mõttevahetusi oma kultuurimälestistega seotud projektide ja kogemuste üle.

Brüssel, 17. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Valge raamat Euroopa tuleviku kohta. Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025 (COM(2017) 2025 final).

(2)  Teatis „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ ELi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel 17. novembril 2017 Göteborgis (Rootsis) (COM(2017) 673 final).

(3)  „Juhtide tegevuskava dokument hariduse ja kultuuri kohta“, ingliskeelne versioon: http://www.european-council.europa.eu/media/31544/en_leaders-agenda-note-on-education-and-culture.pdf.

(4)  RESOL-VI/014, CdR 4785/2016 fin.

(5)  Eurobaromeetri standarduuring 88.

(6)  Eurobaromeetri eriuuring 466.

(7)  Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, mille võttis vastu peakonverents 17. istungil Pariisis 16. novembril 1972.

(8)  COM(2017) 673 final.

(9)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused kultuurivaldkonna töökava (2015–2018) kohta (ELT C 463, 23.12.2014, lk 4).

(10)  https://europa.eu/european-union/eu60_et.

(11)  https://cultureactioneurope.org/files/2018/03/CAE-Reflection-paper-Agenda-for-Culture-2018.pdf.

(12)  Eurooplaste turismieelistused – Eurobaromeetri kiiruuring 432 (märts 2016)

http://ec.europa.eu/COMMFrontOffice/publicopinion/index.cfm/Survey/getSurveyDetail/instruments/FLASH/surveyKy/2065.

(13)  https://ec.europa.eu/culture/policy/cultural-creative-industries_en.

(14)  COR-2016-05110.

(15)  ELT C 463, 23.12.2014, lk 4.

(16)  See võiks olla Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 pärand ning selle üle võiks otsustada „Assises du Patrimoine“.

(17)  CDR 3141/2017.


III Ettevalmistavad aktid

REGIOONIDE KOMITEE

Täiskogu 129. istungjärk, 16.5.2018–17.5.2018

5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/37


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamine“

(2018/C 361/07)

Raportöör:

Adam BANASZAK (PL/ECR), Kujawy-Pomorze vojevoodkonna volikogu aseesimees

Viitedokumendid:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

COM(2017) 772 final/2

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele „Katastroofide ohjamise tugevdamine ELis – rescEU solidaarsus ja vastutus“

COM(2017) 773 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Artikli 1 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Otsust nr 1313/2013/EL muudetakse järgmiselt:

Otsust nr 1313/2013/EL muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse punkt e:

a)

lõikele 1 lisatakse punkt e:

 

„e)

suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist.“

 

„e)

suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist.“

b)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

b)

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

 

„a)

edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks oma riskihindamised, oma riskijuhtimissuutlikkuse hindamise ja kokkuvõtte oma õnnetuste ohjamise planeerimisest, nagu on sätestatud artiklis 6;“

 

„a)

edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks oma riskihindamised, oma riskijuhtimissuutlikkuse hindamise ja kokkuvõtte oma õnnetuste ohjamise planeerimisest, nagu on sätestatud artiklis 6;“

 

c)

lõike 2 järele lisatakse lõige 3 järgmiselt:

„3.     Liidu mehhanismis antakse ülioluline roll sellele, et suurendatakse vastupanuvõimet katastroofidele, sh üleujutus-, maavärina- ja metsa- või maastikutulekahju ohu osas, kasutades selleks koolitusvõimalusi kohalike reageerimisüksustega, sh vabatahtlike rühmadega.“

Artikli 1 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 5 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

Artikli 5 lõike 1

 

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, teadusuuringute tulemuste, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;“

 

„a)

võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, teadusuuringute tulemuste, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ;“

 

b)

lõike 1 punkti f järele lisatakse uus punkt g:

„g)

koostab 31. detsembriks 2018 suunised ja sekkumiskriteeriumid elamute ja taristu maavärinakindluse suurendamiseks;“

 

c)

lõike 1 punkti h muudetakse järgmiselt:

„h)

edendab erinevate liidu rahaliste vahendite kasutamist, mis võivad toetada õnnetuste jätkusuutlikku ennetamist, ning pakub kergesti kättesaadavat teavet veebis ja paberkandjal komisjoni esindustes liikmesriikides selle kohta, kuidas neid rahastamisvõimalusi kasutada;“

Motivatsioon

Paljudel juhtudel on kohalikel või piirkondlikel omavalitsustel palju rohkem teadmisi katastroofiriskide kohta kui riigi ametiasutustel.

Vaja on tänapäevast ja ühtset tehniliste normide raamistikku, mis koos eurokoodeksiga määratleks ehitiste maavärinakindluse klassifikatsiooni ja prioriteetsed kriteeriumid. Rakendussuunistes tuleb siduda olemasolevate ehitiste maavärinakindluse suurendamine energiatõhususega.

Artikli 1 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

punktid a  ja b asendatakse järgmisega:

a)

punktid a, b  ja d asendatakse järgmisega:

 

„a)

töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil ning tegema need komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kolme aasta tagant;

 

„a)

töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil , konsulteerides asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja viies need kooskõlla Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga. Riskihindamistest saadud valitud teave, mis on vajalik mehhanismi nõuetekohaseks toimimiseks, tuleb teha komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kolme aasta tagant;

 

b)

arendama ja täiustama oma õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjaomasel piirkondlikul tasandil, võttes aluseks punktis a osutatud riskihindamised ja võttes arvesse punktis c osutatud riskijuhtimissuutlikkuse hindamist ning artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaadet.“

 

b)

arendama ja täiustama oma õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjaomasel piirkondlikul tasandil, võttes aluseks punktis a osutatud riskihindamised ja võttes arvesse punktis c osutatud riskijuhtimissuutlikkuse hindamist ning artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaadet.“

 

 

„d)

osalema vabatahtlikult vastastikuste eksperdihinnangute koostamises riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohta ja korraldama vastupidavusteste kriisiolukordade lahendamiseks“ .

b)

lisatakse teine ja kolmas lõik järgmises sõnastuses:

b)

lisatakse teine ja kolmas lõik järgmises sõnastuses:

 

„Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kolme aasta tagant riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt konkreetsete ennetus- ja valmisolekukavade esitamist , mis hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Liit kaalub nõuetekohaselt liikmesriikide edusamme õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmisolekul osana tulevasest eeltingimuste mehhanismist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames.“

 

„Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kolme aasta tagant riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt ennetus- ja valmisolekukavade esitamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktis a kehtestatud piirangutele seoses teabe avalikustamisega oluliste julgeolekuhuvide osas ja anda nende käsutusse suunava raamistiku selliste kavade väljatöötamiseks. Kõnealused kavad hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Liit kaalub nõuetekohaselt liikmesriikide edusamme õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmisolekul osana tulevasest eeltingimuste mehhanismist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames.“

 

„Komisjon võib luua samalaadseid õnnetusi kogevate liikmesriikide jaoks ennetamise ning valmisoleku asjakohase planeerimise ja koordineerimise edendamiseks spetsiaalseid konsulteerimismehhanisme.“

 

„Komisjon võib luua samalaadseid õnnetusi kogevate liikmesriikide jaoks – ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil – ennetamise ning valmisoleku asjakohase planeerimise ja koordineerimise edendamiseks spetsiaalseid konsulteerimismehhanisme.“

Motivatsioon

On vajalik, et riskihindamisi ei valmistata ette ülalt alla suunatud viisil, st kohalikest/piirkondlikest omavalitsustest mööda minnes. Riigi tasandist allpool asuvad ametiasutused võivad teatud piirkonna riskide kohta rohkem teavet saada ja nende esindajad peavad riskihindamiste ettevalmistamisel aktiivselt osalema.

Artikli 1 lõige 4a – uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artiklit 8a muudetakse järgmiselt:

„Komisjon rakendab järgmisi valmisolekumeetmeid:

a)

haldab ERCCd kooskõlas asjaomaste olemasolevate riiklike, kohalike ja piirkondlike asutustega;“

Motivatsioon

On oluline tagada ja sätestada see, et hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust juhitakse kooskõlas asjaomaste riiklike ja piirkondlike asutustega, et vältida paralleelsete struktuuride kasutamist või ebaselgeid kasutuselevõtmise menetlusi Euroopa tasandil.

Artikli 1 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

7)   Euroopa kodanikukaitse ühisressursi osaks olevad liikmesriikide reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismi raames hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks , välja arvatud juhul, kui liikmesriikides on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist .

7)   Euroopa kodanikukaitse ühisressursi osaks olevad liikmesriikide reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismi raames hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks ja sellekohase otsuse peab tegema lähetav liikmesriik .

Motivatsioon

Kuna ei ole võimalik ette näha, millises konkreetses olukorras (nii lähetava liikmesriigi kui ka abi taotleva liikmesriigi seisukohast) on abi osutamine vajalik, siis peab jääma lähetava ja abi taotleva riigi suveräänsete otsustusorganite otsustada, kas abi lähetamine ka tegelikult aset leiab.

Artikli 1 lõige 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

9)

Artikli 13 lõike 1 pealkiri ja esimene lause asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 13 lõike 1 pealkiri ja esimene lause asendatakse järgmisega:

 

„Liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik

 

„Liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik

 

1.   Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide võrgustiku, millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik.

 

1.   Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate, institutsioonide ning vabatahtliku ja kogukondliku sektori organisatsioonide võrgustiku, millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik.

 

Võrgustik täidab vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:“

 

Võrgustik täidab vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:“

Motivatsioon

Vabatahtlikul ja kogukondlikul sektoril võib olla oluline tähtsus katastroofijärgse vastupidavuse tagamisel, kuid selle tähtsust alahinnatakse tihti.

Artikli 1 lõige 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

10)

Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

10)

Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

 

„1.   Liidu territooriumil toimunud õnnetuse või selle ohu korral võib liikmesriik, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada, taotleda abi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva pärast, välja arvatud juhul, kui hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.“

 

„1.   Liidu territooriumil toimunud õnnetuse või selle ohu korral võib liikmesriik, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada, taotleda abi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne ja sisaldama vähemalt järgmist teavet:

 

 

a)

suurõnnetuse liik,

b)

õnnetusest puudutatud ala ja sellest potentsiaalselt ohustatud alad,

c)

ajakulu ning rahalised ja materiaalsed vahendid, mis on vajalikud ähvardava või toimunud õnnetuse tagajärgede kõrvaldamiseks .

 

 

Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva pärast, välja arvatud juhul, kui hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.“

Motivatsioon

Täpsem teave liikmesriigi poolt suurõnnetuse korral võimaldaks kodanikukaitse mehhanismi raames tõhusamat, sihipärasemat ja kulutõhusamat reageerimist, peale selle võimaldaks see saavutada soovitud eesmärke kiiremini, mis on õnnetustele reageerimise puhul suure tähtsusega.

Artikli 1 lõige 11a – uus punkt

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

11)

Artikli 16 lõige 3b asendatakse järgmisega:

„annab viivitamata soovitusi, võimaluse korral koostöös kannatanud riigiga ja vajaduse korral piirkondlike ja kohalike kontaktpunktidega, tuginedes kohapealsetele vajadustele ja mis tahes asjakohastele eelnevalt välja töötatud plaanidele, ning kutsub liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid ja hõlbustama taotletud abi koordineerimist;“

Motivatsioon

Otsekontakt piirkondlike ja kohalike kontaktpunktidega võib avaldada positiivset mõju soovituste esitamise aja lühenemisele ja teabe üksikasjalikkusele. See kehtib eelkõige ulatuslike katastroofide puhul, mille ajal on riigi ametiasutuste kiire reageerimine piiratud.

Artikli 1 lõige 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

14)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

rescEU loomine, juhtimine ja ülalpidamine kooskõlas artikliga 12;“

a)

lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

rescEU loomine, juhtimine ja ülalpidamine kooskõlas artikliga 12;“

[…]

 

 

b)

lisatakse punktid n ja o:

„n)

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja muude asjaomaste organisatsioonide jaoks mõeldud nõustamise ja õpikodade toetamine, kui eesmärk on integreerida rahastamisvahendid poliitika või programmidega, mille rakendamine võiks aidata ennetada ja piirata meteoroloogiliste nähtuste ja katastroofide tagajärgi;

o)

toetus vastupidavustestidele ja Euroopa kodanikukaitse ühisressursi jaoks liikmesriikides kättesaadavaks tehtava reageerimissuutlikkuse sertifitseerimise protsessile.“

[…]

Motivatsioon

Katastroofide ennetamine on seotud väiksemate kuludega kui katastroofidest taastumine. Seepärast on õigustatud selliste meetmete integreerimine, mis viiksid investeeringuteni, mis vähendavad otseselt või kaudselt katastroofide ohtu või aitavad vähendada nende tagajärgi.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldmärkused

1.

nõustub, et hiljutised ulatuslikud katastroofid on näidanud ELi kodanikukaitse mehhanismi piiranguid; rõhutab siiski, et kuigi mehhanism vajab reformi, peab põhitähelepanu olema endiselt katastroofidele vastupanuvõime saavutamisel. Katastroofidele reageerimisele keskendumine ajal, mil katastroofide sagedus ja intensiivsus suureneb, ei lahenda probleemi olemust. Euroopa Liidu tasandil tuleb katastroofidele vastupanuvõime ja parema taastamise põhimõte integreerida ELi kõigi poliitikavaldkondade ja fondidega. Komitee kordab, et katastroofidele vastupanuvõime peab samuti olema kesksel kohal ELi investeerimispoliitikas, nii et avaliku sektori raha aitaks kogukondadel muutuda vastupidavamaks katastroofide negatiivse mõju suhtes ning välistataks inimeste elude ohtu sattumine (1);

2.

märgib, et üldsus toetab ideed, et EL aitab koordineerida katastroofidele reageerimist liikmesriikides (kodanikukaitse rolli kaudu), nagu on näidanud 2017. aasta mai Eurobaromeetri uuringu tulemused;

3.

märgib, et komisjoni ettepanek ja teatis kujutavad endast Euroopa Komisjoni sammu õigusaktide edasise lihtsustamise ja ühtlustamise suunas;

4.

nõustub komisjoni järeldusega, et kliimamuutused suurendavad loodusõnnetuste ohtu. Seetõttu kutsub komitee ELi institutsioone üles tagama, et ELi kliimameetmed keskenduksid rohkem katastroofiohu leevendamisele ja katastroofi suhtes vastupidavama Euroopa loomisele kohalikult juhitud, kohapõhise ja mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi kaudu;

5.

märgib, et komisjoni ettepanekus keskendutakse suurel määral reageerimisele ning et paljudel juhtudel on mehhanismi aktiveerimise põhjus tsüklilised katastroofid. Seetõttu tuleks survestada liikmesriike võtma asjakohaseid ennetavaid meetmeid, et säilitada liikmesriikide enda piisav suutlikkus;

6.

rõhutab, kui oluline on viia komisjoni ettepanekud kooskõlla Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikuga, et tagada ühised jõupingutused, suurendada suutlikkuse toetust ja vältida kattumist, eelkõige liikmesriikide ja kohalike katastroofiohu vähendamise strateegiate väljatöötamisel;

7.

märgib, et liidu kodanikukaitse mehhanismi parandamine on kliimamuutuste tagajärgedega tegelemise lahutamatu osa. Komitee rõhutab vajadust suurema koostoime järele kliimamuutustega võitlemise võrgustike ja katastroofidele vastupanuvõimega tegelevate võrgustike vahel. Samuti rõhutab komitee vajadust suurema koostoime järele kliima- ja energiaalase linnapeade pakti ja ÜRO katastroofiohu vähendamise ameti linnade vastupanuvõime suurendamise kampaania („Making Cities Resilient“) vahel;

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll

8.

nõustub katastroofide suundumuste (nii ilmastikuolude kui ka sisejulgeolekuga seotud suundumuste) taustal vajadusega tugevdada kodanikukaitset. Siiski rõhutab komitee, et parim viis selle saavutamiseks on tugevam territoriaalne ja kogukonna juhtimisel põhinev lähenemisviis. ELi tasandi meetmed peavad keskenduma liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuse kooskõlastamisele ja toetamisele. Komitee rõhutab, et kohaliku kogukonna tegevus on kõige kiireim ja tõhusaim viis katastroofist põhjustatud kahju vähendamiseks;

9.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama ka kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kavandatavate investeeringute läbivaatamisse kõikides asjakohastes programmides ja võimalike muudatuste arutamisse;

10.

rõhutab, et riskide hindamise ja riskijuhtimise kavandamise sätted, nagu need, mis on ette nähtud kodanikukaitse õigusaktide või ELi üleujutuste direktiivi raames, tuleb koostada koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Komitee märgib, et paljudel juhtudel on kohalikul ja piirkondlikul valitsuse tasandil rohkem teadmisi riskide kohta kui liikmesriigi valitsusel. Komitee nõuab tegevusjuhendit kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks selliste kavade ettevalmistamisse. Samuti rõhutab komitee vajadust jagada parimaid tavasid kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul valitsuse tasandil;

11.

kordab (2) vajadust riskijuhtimiskavade raamistiku järele, mida liikmesriigid saavad seejärel suunisena kasutada. See hõlbustaks ka nende sisu võrreldavust. Komitee märgib, et ELi raamistik oleks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Komitee rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid saama ise koostada oma riskijuhtimiskavad, ent suunav ELi raamistik oleks kasulik;

12.

soovitab, et Euroopa Komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC) korraldamist tuleks viia ellu koostöös liidu kodanikukaitse mehhanismis osalevate riikide riiklike ja piirkondlike omavalitsustega;

13.

rõhutab vajadust kaasata hiljuti loodud ELi kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustikku kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning vabatahtlik ja kogukondlik sektor;

14.

kutsub komisjoni üles töötama koostöös liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutustega välja õnnetusteks valmisoleku strateegia, mis hõlmaks koolitus- ja harjutusprogrammi ning teisi aspekte, nagu liidu kodanikukaitse mehhanismi raames esitatud üleskutse ettepanekuteks, ekspertide vahetamise programm ning riskistsenaariumide koostamine;

15.

märgib, et liidu kodanikukaitse mehhanismi tuleks piirkondlikele ja kohalikele osalejatele põhjalikult tutvustada, et parandada riskijuhtimist mitte ainult piiriülesel tasandil, vaid ka Euroopa, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel;

16.

rõhutab riiklike ja piirkondlike teabekampaaniate tähtsust, et levitada teavet liidu kodanikukaitse mehhanismi ning kohalike ja piirkondlike riskide kohta, mis on kindlaks määratud asjakohastes kohalikes ja piirkondlikes riskihindamisdokumentides. Samuti kordab komitee selliste teavituskampaaniate tähtsust, mis on suunatud koolidele;

17.

toetab üleskutset luua uus kodanikukaitse Erasmuse programm kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 (millega luuakse „Erasmus+“) (3) eeskirjade ja põhimõtetega. Selline uus Erasmuse programm peaks sisaldama rahvusvahelist mõõdet ning olema avatud mitte ainult riigi tasandi, vaid ka piirkondliku ja kohaliku tasandi esindajatele;

Rahastamisvõimalused

18.

kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles suurendama jõupingutusi, et tugevdada sidusust teiste ELi vahenditega katastroofiohu ennetamise ja juhtimise valdkonnas. Seda tuleks teha mitte ainult liidu kodanikukaitse mehhanismi ja ühtekuuluvuse, maaelu arengu ning tervishoiu- ja teaduspoliitika vahel seose loomise ning nende tegevuste keskkonnapoliitikasse integreerimise julgustamise kaudu, vaid ka selle uurimise kaudu, kuidas neid seoseid tugevdada uues mitmeaastases finantsraamistikus ja rahaliste vahendite kasutamist reguleerivates eeskirjades;

19.

võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon kaalub eeltingimusi riskihindamise ja riskijuhtimise planeerimise kasutamiseks pärast 2020. aastat nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi raames. Komitee rõhutab, et eeltingimused, mis põhinevad ainult riskihindamisel ja riskijuhtimise planeerimisel, ei aita saavutada vastupanuvõimet katastroofidele. Rahaliste vahendite kasutamist reguleerivates eeskirjades tuleb vastupanuvõime katastroofidele seada selliseks kriteeriumiks, mida iga ELi rahastatav projekt peab täitma;

20.

tunneb heameelt eesmärgi üle muuta teaduslikud teadmised laiemalt kättesaadavaks ning toetuda ennetusmeetmete võtmisel ja elluviimisel rohkem teadusuuringute tulemustele. Komitee rõhutab erasektoriga töötamise tähtsust, et saavutada avatud andmete poliitika ja tagada, et ärihuvid ei oleks avaliku ohutuse ja heaolu suhtes ülimuslikud;

21.

rõhutab vajadust innustada kogukondi planeerima ise enda aitamist, sest sageli kulub välisabi saabumiseks palju aega. Seetõttu nõuab ELi meetmeid, mille puhul keskendutakse tehnilise väljaõppe abi pakkumisele, et oleks võimalik parandada kogukondade suutlikkust ise end aidata, nii et nad oleksid paremini valmis pakkuma esmast reageeringut ja katastroofi piirama. Avaliku ohutuse valdkonna töötajate, nagu kogukonna juhtide, sotsiaal- ja meditsiinitöötajate ning pääste- ja tuletõrjeteenistuste sihipärane koolitamine ja haridus võivad aidata katastroofi piirata ja vähendada surmajuhtumite arvu kriisi ajal ja järel (4);

22.

kordab erasektori olulist rolli katastroofidele vastupanuvõime saavutamisel ning katastroofide korral tõhusa ja õigeaegse taastumise võimaldamisel. Näiteks on erakindlustus oluline riskikäitumise ärahoidmisel, riskiteadlikkuse edendamisel ja katastroofijärgse taastumise hõlbustamisel (5);

ELi varade sihtotstarbeline reserv: rescEU

23.

võtab teadmiseks ettepaneku luua eraldi varade sihtotstarbeline reserv – rescEU –, et täiendada liikmesriikide riiklikku reageerimisvõimet ja tugevdada kollektiivset katastroofidele reageerimise võimet. Komisjoni ettepaneku kohaselt saab rescEUst tulevikus oluline reageerimisvahend iseäranis piiriülesel rakendamisel. Komitee peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekuga ei kaasne mõjuhinnangut, mille tulemusel ei ole komisjon välja pakkunud alternatiivseid võimalusi. Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamiseks tuleb rescEU eesmärki ja ülesannet ellu viia selliselt, et keskne vastutus jääks liikmesriikidele ja samal ajal lihtsustatakse asjaomaste liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat koostoimet. Kiireks ja tõhusaks reageerimiseks on olulised korraliku väljaõppe saanud ja hea varustusega kohapealsed üksused, samuti kogukonna tasandil tegutsevad vabatahtlike rühmad. Liikmesriigid peavad tagama asjakohase rahalise toetuse riiklikele reageerimisüksustele. Samas rõhutab komitee, et jätkuvalt tuleks peaasjalikult keskenduda katastroofidele vastupanuvõime suurendamisele, et leevendada katastroofide ohtu ja minimeerida nende tekitatavat kahju;

24.

tunneb heameelt praeguse süsteemi lihtsustamise üle: nimelt kehtestati ühtne kaasrahastamise määr (75 %) kohandamis-, remondi-, transpordi- ja tegevuskuludele Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi suunatud varade puhul. Samuti tunneb komitee heameelt otsuse üle leevendada osalevate riikide finantskohustust, suurendades rahastamiskõlblikke kulusid ja tõstes kaasrahastamise määra 75 %ni. Samas tõstab komitee esile asjaolu, et uus reserv peab liikmesriike toetama, mitte neid vabastama kohustusest töötada välja oma päästesuutlikkus;

25.

märgib, et kavandatud rescEU reservi koosseis hõlmab ressursse, mida juba piisaval määral on suunatud vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahenditele. Seepärast toetab komitee seda, et komisjon säilitataks võimaluse muuta kooskõlas liikmesriikidega rescEU reservi koosseisu nii, et täiel määral võetakse arvesse suutlikkuses leitud puudujääke;

26.

teeb ettepaneku, et liikmesriikide ametiasutuste ja erasektori osalus rescEUs põhineks vabatahtlikkuse alusel;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

27.

toonitab, et kodanikukaitse on valdkond, kus EL tegutseb selleks, et toetada, koordineerida või täiendada oma liikmesriikide meetmeid. Komitee rõhutab omakorda, et komisjon peab tagama, et loodava uue reservi eesmärk on pigem liikmesriikide tegevuse koordineerimine, toetamine ja täiendamine ja mitte ELile enda vahendite või uute pädevuste andmine. Komitee toonitab, et keskendumine kohaliku kogukonna reageerimisvõime suurendamise toetamisele ja sellele kaasa aitamisele võib olla vahend, mis võimaldab tõhusamat katastroofidele reageerimist viisil, mis oleks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Brüssel, 16. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  CDR 02646/2014; CDR 5035/2016.

(2)  CDR 740/2012.

(3)  2017/0309 (COD) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(4)  CDR 02646/2014.

(5)  CDR 05035/2016; CDR 02646/2014.


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/46


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta“

(2018/C 361/08)

Raportöör:

Mark WEINMEISTER (DE/EPP), komitee liige, Hesseni liidumaa Euroopa asjade riigisekretär

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

COM(2017) 753 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 2, lisada uus põhjendus direktiivi 1998/83 põhjenduse 6 ette

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Vajalikud on miinimumstandardid olmevee oluliste ja preventiivsete tervisekaitsega seotud miinimumstandardite ja parameetrite väärtuste osas, kui soovitakse teiste ELi tasandi eeskirjade ja meetmetega seostatuna taotletavad minimaalsed keskkonnakvaliteedi eesmärgid püstitada selliselt, et olmevett kaitstaks ning parendataks. Eeskätt kuuluvad siia asjakohased veekaitsemeetmed, mis tagavad pinna- ja põhjavee puhtana hoidmise.

Motivatsioon

Käesolev põhjendus koosneb välja jäetud põhjenduste 5 ja 8 osadest. Väga oluline on suunata keskkonda saastavatest allikatest, nt reoveest, tööstus- ja põllumajandussektorist tulenevat mõju, – kuna need võivad mõjutada veekogude kvaliteeti eri ulatuses –, kehtestades selleks keskkonnakvaliteedi standardid lähtuvalt „saastaja maksab“ põhimõttest ja ettevaatusprintsiibist. Asjaomase saastatuse ulatuse seisukohast on lõppkokkuvõttes otsustav see, millises ulatuses tuleb tagada joogivee kvaliteet lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Tervisekaalutustel ei saa pooldada joogiveevarude sellist majandamist, mille puhul eelistatakse nn toruotsalahendusi. Olmevee kvaliteedi tagamise eesmärgiga seoses on vaja eri keskkonnakomponentide jaoks asjakohaseid strateegiaid ja meetmeid, mis oleks vastavuses artiklis 7 toodud ettekirjutustega. WHO tervisealane parameetrite väärtuste hinnang põhineb tervisega seotud ennetaval lähenemisviisil (vt ka uus põhjendus 16 – direktiivi 98/93/EÜ artikli 9 väljajätmine) ning jaotamine tähendab, et joogiveega varustamisega ei kaasne piiratud aja jooksul ebasoodsaid mõjusid tervisele. Uus artikkel 12 kaotab asjaomase tagamise lähenemisviisi.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 5

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondlik büroo korraldas direktiiviga 98/83/EÜ kehtestatud parameetrite ja parameetrite väärtuste üksikasjaliku läbivaatamise, et teha kindlaks, kas neid on vaja kohandada tehnika ja teaduse arenguga. Läbivaatamise tulemuste kohaselt tuleks kontrollida soolestiku patogeene ja Legionella bakterit, lisada tuleks kuus keemilist parameetrit või parameetrirühma ning ettevaatusprintsiibil põhinevate võrdlusaluste kehtestamist tuleks kaaluda kolme endokriinfunktsiooni kahjustava representatiivse ühendi puhul . Kolme uue parameetri puhul tuleks ettevaatusprintsiibist lähtudes kehtestada WHO ettepanekuga võrreldes rangemad parameetrite väärtused, mille järgimine on siiski teostatav. WHO märkis, et olmevee pliisisaldus peaks olema võimalikult väike ning tegeleb endiselt kroomisisalduse piirnormi läbivaatamisega; seega tuleks mõlema parameetri puhul kohaldada enne väärtuste rangemaks muutmist kümneaastast üleminekuperioodi.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondlik büroo korraldas direktiiviga 98/83/EÜ kehtestatud parameetrite ja parameetrite väärtuste üksikasjaliku läbivaatamise, et teha kindlaks, kas neid on vaja kohandada tehnika ja teaduse arenguga. Läbivaatamise tulemuste kohaselt tuleks kontrollida soolestiku patogeene ja Legionella bakterit, lisada tuleks üheksa keemilist parameetrit või parameetrirühma , sh tuleks silmas pidada kolme endokriinfunktsiooni kahjustavat representatiivset ühendit ja WHO soovitatud sihtväärtusi . WHO märkis, et olmevee pliisisaldus peaks olema võimalikult väike ning tegeleb endiselt kroomisisalduse piirnormi läbivaatamisega; seega tuleks mõlema parameetri puhul kohaldada enne väärtuste rangemaks muutmist kümneaastast üleminekuperioodi.

Motivatsioon

Komisjon ei anna oma ettepanekus „ettevaatusprintsiibil põhinevate võrdlusaluste“ määratlust. Punktis 5 „Üksikasjalik selgitus parameetreid ja parameetrite väärtusi käsitlevate WHO soovituste ettepanekus arvesse võtmise kohta“ märgib komisjon, et kolme endokriinfunktsiooni kahjustava kemikaali puhul ei ole praegu WHO andmetel tõendeid joogiveest lähtuvate terviseohtude kohta ja nende tõenäosus on ka väike. Nende kolme kemikaali sisalduse tasemete kehtestamisel ei ole komisjon tegutsenud läbipaistvalt ega teaduslikult põhjendatult. Seepärast on soovitatav kehtestada parameetrite väärtustena WHO pakutud sihtväärtused. Seda on ka võimalik piisavalt põhjendada tervisekaitseküsimustest lähtuvalt (inimkasutuseks mõeldud olmevesi).

Muudatusettepanek 3

Lisada pärast põhjendust 5 direktiivi 1998/83 osaliselt põhjendused 13 ja 16

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Parameetrite väärtused põhinevad kättesaadavatel teaduslikel andmetel ning lähtuvad üldjuhul Maailma Tervishoiuorganisatsiooni „Joogivee kvaliteedi juhistest“. Nende puhul on arvesse võetud ka ettevaatusprintsiipi ja seega tagavad need inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse.

Motivatsioon

Vanadest põhjendustest 13 ja 16 tuleks alles jätta parameetrite väärtuseid käsitlevad ühetimõistetavad seisukohad. Seoses artikliga 18 (Lisade läbivaatamine) tuleb parameetrite väärtuste puhul kahtlematult nentida, et aluseks on võetud kättesaadavad teaduslikud andmed ja ettevaatusprintsiip. See on kooskõlas uue artikliga 12 ja punktiga 3. Selle kohaselt käsitavad liikmesriigid igasugust mittevastavust esitatud parameetrite väärtustele „automaatselt“ potentsiaalse ohuna inimeste tervisele. Nagu juba muudatusettepanekus 1 märgiti, põhineb tervisepõhine WHO parameetrite väärtuste hinnang tervisega seotud ennetaval lähenemisviisil (vt ka uus põhjendus 16 – direktiivi 98/93/EÜ artikli väljajätmine) ning mitte otsesel potentsiaalsel ohul. See on vastuolus WHO seisukohaga.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 9

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ohu hindamisel peaks eelkõige pöörama tähelepanu olmevee tootmiseks vajaliku töötlemistaseme vähendamisele, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid , pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Neid parameetreid tuleks kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallikaga seotud probleemid koostöös veekäitlejate ja sidusrühmadega.

Ohu hindamisel peaks eelkõige pöörama tähelepanu olmevee tootmiseks vajaliku töötlemistaseme vähendamisele, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid (1 nm kuni 5 mm suurused suure polümeerisisaldusega osakesed), nitraatide tase , pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Neid parameetreid tuleks kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallikaga seotud probleemid koostöös veekäitlejate ja sidusrühmadega. Sellega seoses peaksid liikmesriigid õigusnormide ja regulatiivsete nõuete abil ergutama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning veevarustusettevõtteid võtma kasutusele vahendeid investeerimisvalikute mõju tuvastamiseks. Veekogudest veevõtu mõju ja heitmete põhjustatud surve veekogudele peaksid olema peamised lähtealused ühtsete keskkonnaalaste ennetamis- ja juhtimismudelite arendamisel, mille abil saab hinnata, millised oleksid keskkonnasäästlikkuse ja samuti sotsiaalmajandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast parimad tingimused võrkude ja rajatiste osas võetavate meetmete jaoks, et tagada asjakohased integreeritud veevarustusteenused vastavalt asjaomase piirkonna sotsiaalmajanduslikule eripärale.

Motivatsioon

Mikroplastid on suur saasteallikas, mida liikmesriigid peaksid jälgima. Muudatusettepanekus esitatakse määratlus, mida kasutab Rootsi looduskaitseamet. Soovitav on lisaks kasutada mõistet „nitraatide tase“, kuna keemias tuntakse üksnes „nitraati“, käesolevas kontekstis mõeldakse aga siiski nende taset.

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 11

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse.

Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse.

Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist ning olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete toimivuse kontrollimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 kohase toimivusdeklaratsiooni alusel . Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega, ning et ainete migratsioon ehitustoodetest ei ohusta inimeste tervist. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 305/2011 kohaldamist ja juhul kui nende meetmetega kaasneksid piirangud toodete ja materjalide vabale liikumisele liidus, peavad piirangud olema nõuetekohaselt põhjendatud ja rangelt proportsionaalsed ning ei tohi kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendit.

Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist ning toodetest ja materjalidest olmevette imbunud ainete kontrollimist .

Motivatsioon

Ei ole soovitav kehtestada materjalidest ja toodetest olmevette imbunud ainete kontrollimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 (ehitustoodete määrus) kohaselt. Parameetrite kriteeriumite ja parameetrite väärtuste kehtestamine ehitustoodetest olmevette imbuvatele ainetele on tervise seisukohast olulised nõuded ning ehitustoodete määruse kohaselt ei eksisteeri hetkel ühtlustatud norme tervise seisukohast oluliste nõuete hindamiskriteeriumitele ja toimivusele – lähtepunktiks on üksnes vastavusdeklratatsioon. Tasemete ja klasside toimivusdeklaratsioone ei ole võimalik koostada ja kehtestada just tootjatele. Sellele lisandub asjaolu, et võimaliku CE-vastavusmärgisest või siis ringlusse lastud CE-vastavusmärgisega ehitustoodete puhul ei ole võimalik tuvastada, kas toimivusdeklaratsioon (nt mehhaanilise tugevuse kohta) sisaldab ka andmeid ohu kohta inimtervisele, mis tuleneb ainete imbumisest olmevette. Lisaks ehitusmaterjalidele võib olmevette imbuda aineid ka teistest materjalidest. Seepärast ei ole ehitustoodete määrus ilmtingimata sobiv ning lisaks tuleks kontrollida ja reguleerida kõiki materjale. Ent kontrollitud teave toodetest tulenevate ainete imbumisest joogivette on kättesaadav nelja liikmesriigi vahel kokkulepitud süsteemiga (4MS algatus), mis annab tõestatud ja teatatud aluse ühtse üleeuroopalise kontrolli- ja hindamissüsteemi kasutuselevõtuks joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja toodetele. Eesmärk peaks olema sätestada kõnealused hügieeninõuded ja teised asjaomased vahetud nõuded tulevikus ELi joogiveedirektiivis. 4MS algatuses osalevad lisaks Saksamaale ka Prantsusmaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik. Vt ka muudatusettepanekuid 13 ja 14 artikli 10 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 12

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada üksnes juhul, kui kehtestatakse määruse (EL) nr 305/2011 kohaselt olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Kõnealune määrus võimaldab töötada välja Euroopa standardid olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete hindamismeetodite ühtlustamiseks ning põhiomaduste toimivustasemega seotud piirtasemed ja klassid. Selleks on 2017. aasta standardimise töökavasse lisatud standardimistaotlus, millega nõutakse konkreetselt määruse (EL) nr 305/2011 kohaste olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ja -materjalide hügieeni- ning ohutusnõuete standardimist, ning standard kavatsetakse välja anda 2018. aastaks. Harmoniseeritud standardi avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas luuakse alus teadlike otsuste tegemiseks seoses olmeveega kokku puutuvate ohutute ehitustoodete turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemisega. Seepärast tuleks välja jätta olmeveega kokku puutuvaid seadmeid ja materjale käsitlevad sätted, mis asendatakse osaliselt kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate sätetega, mida täiendavad määrusel (EL) nr 305/2011 põhinevad asjaomased harmoniseeritud standardid.

 

Motivatsioon

Kuivõrd määruses (EL) nr 305/211 ei nähta ette peamiste hügieeni- ja tervisenõuete ühtlustamist (I lisa punkti 3 alapunkt e) toote- ja kontrollistandardite osas, mis tähendab, et sellega ei ühtlustata olmevette imbuvate ainete toimivust puudutavate teavet, on võimalik piisavalt põhjendada vastuväiteid määruse (EL) nr 305/2011 eeskirjade kasutamisele, et ennetada ohtu inimeste tervisele (vt ka artikli 10 lõike 1 punkt c). Varasem algatus standardite ühtlustamiseks juba ebaõnnestus. Lahendusena soovitatakse lisada hügieeninõuded vahetult ELi joogiveedirektiivi. Vt ka muudatusettepanekuid 13 ja 14 artikli 10 lõike 1 punkti c kohta.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 15

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata. Lisaks on oluline selgitada, et liikmesriigid peaksid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmatajätmist automaatselt käsitama potentsiaalse ohuna inimeste tervisele. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.

Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata. Lisaks on oluline selgitada, et liikmesriigid võivad mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmatajätmist üksikjuhtumitel käsitada võimaliku potentsiaalse ohuna inimeste tervisele. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.

Motivatsioon

Parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmatajätmise automaatne hindamine potentsiaalse ohuna inimeste tervisele ei ole soovitav. Sest nagu juba muudatusettepanekus 1 märgiti, põhineb tervisepõhine WHO parameetrite väärtuste hinnang tervisega seotud ennetaval lähenemisviisil (vt ka uus põhjendus 16 – direktiivi 98/93/EÜ artikli 9 väljajätmine) ning mitte otsesel potentsiaalsel ohul, mida tuleb juba iseenesest hinnata kui vastuolu. Teiselt poolt tähendab see raskusi tarbijaga suhtlemisel, viib selle puhul hirmude tekkimiseni ja toob kaasa usalduse kaotuse. See võib pigem toetada pudelivee tarbimise suurenemist tulevikus. See oleks vastuolus direktiivi ettepaneku kavatsusega. Tehakse ettepanek lisada taas direktiivi 98/83/EÜ väljajäetud artikkel 9 „Erandid“.

Muudatusettepanek 8

Artikli 2 lõiked 3, 4, 5, 6 ja 9

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

3.   „veekäitleja“ – üksus, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;

3.   „veekäitleja“ – eraldiseisev üksus, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;

4.   „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 5 000 inimese;

4.   „väike veekäitleja“ – eraldiseisev veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 50 000 inimese;

5.   „ suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 5 000 inimest;

5.    „keskmise suurusega veekäitleja“  – eraldiseisev veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 ja maksimaalselt 500 000 inimest;

6.    „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5 000  m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest;

6.     „suur veekäitleja“ – eraldiseisev veekäitleja, kes tarnib vähemalt 1 250  m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 500 000 ja maksimaalselt 1 500 000 inimest;

7.    „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured valdused, kus on palju kasutajaid, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;

7.    „väga suur veekäitleja“ – eraldiseisev veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 1 500 000 inimest;

8.    „haavatavad ja tõrjutud rühmad“ – inimesed, kes on ühiskonnast isoleeritud diskrimineerimise või õiguskaitse, ressursside või võimaluste puudumise tõttu ning kes puutuvad võrreldes ülejäänud ühiskonnaga rohkem kokku võimalike riskidega, mis on seotud nende tervise, ohutuse, puuduliku hariduse, kahjulike tavade praktiseerimisega, või muude riskidega.

8.    „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured valdused, kus on palju kasutajaid, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;

 

9.    „haavatavad ja tõrjutud rühmad“ – inimesed, kes on ühiskonnast isoleeritud diskrimineerimise või õiguskaitse, ressursside või võimaluste puudumise tõttu ning kes puutuvad võrreldes ülejäänud ühiskonnaga rohkem kokku võimalike riskidega, mis on seotud nende tervise, ohutuse, puuduliku hariduse, kahjulike tavade praktiseerimisega, või muude riskidega.

 

10.     „isiklik veevarustus“ – veevarustus jõudlusega keskmiselt kuni 10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, välja arvatud juhul, kui selle veega varustamine toimub kommerts- või avalik-õigusliku tegevuse raames.

Motivatsioon

Tuleb luua keskmise suurusega veekäitlejate kategooria, millega on hõlmatud veekäitlejad, kes teenindavad 500 000 kuni 1 500 000 inimest. Lõigetes 3 kuni 6 on soovitav lähtuda veevarustusettevõtetest, mis kujutavad endast ühtset ja seega eraldiseisvat veekäitlejat. Sest siin ei ole silmas peetud veekäitleja hajutatud, integreerimata veevarustust. Kuna artikli 3 lõike 2 punktis b on määratletud veevarustus, mille jõudlus on keskmiselt kuni 10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, on täielikkuse huvides soovitav see määratlus lisada artiklisse 2.

Muudatusettepanek 9

Artikli 5 lõige 1

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused, mis peavad olema vähemalt sama ranged kui kõnealuses lisas esitatud väärtused.

Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused, mis peavad olema vähemalt sama ranged kui kõnealuses lisas esitatud väärtused.

 

I lisa C osas sätestatud indikaatorparameetrite osas saab väärtusi kasutada soovitusliku võrdlusalusena üksnes artiklist 12 tulenevate kohustuste täitmiseks.

Motivatsioon

Direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osas käsitletud indikaatorparameetrid jäeti direktiivi ettepanekust välja põhjendusega, et need ei ole tervise seisukohast olulised. Lõhn ja maitse on aga kvalifitseeritavad vee kvaliteedi hügieeninõuetena ja avaldavad mõju joomisharjumuse aktsepteerimisele.

Muudatusettepanek 10

Artikli 7 lõige 1

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et olmeveega varustamise, selle töötlemise ja jaotamise suhtes kohaldatakse riskipõhist käsitlust, mis koosneb järgmistest elementidest:

Liikmesriigid tagavad, et olmeveega varustamise, selle töötlemise ja jaotamise suhtes kohaldatakse vastavalt WHO joogiveekvaliteedi suunistele ja Euroopa standardile EN 15975-2 asjakohast, proportsionaalset ja kohalikul tasandil olulist riskipõhist käsitlust, mis koosneb järgmistest elementidest:

a)

olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;

a)

olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;

b)

veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi seireks, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;

b)

veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi seireks, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;

c)

kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine kooskõlas artikliga 10.

c)

kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine kooskõlas artikliga 10.

 

d)

liikmesriigid tagavad ohu- ja riskihindamisest tulenevate kohustuste selge ja tasakaalustatud jaotamise seoses veetarnijatega, võttes seejuures arvesse riiklikku institutsioonilise ja õigusraamistikku ning samuti subsidiaarsuse põhimõtet.

Motivatsioon

Tagamaks, et riskipõhine käsitus võetakse kasutusele tunnustatud rahvusvaheliste menetluste alusel, tuleks välja tuua aluseks olevad standardid – WHO suunised koos veeohutuskavaga („water safety plan“) ja standard EN 15975-2 (joogiveevarustuse kindlus – riski- ja kriisiohjamise suunised).

Riskipõhise käsitluse puhul peaks olema juhtpõhimõtteks proportsionaalsus. Seoses täiendavate majanduslike ja tehniliste kuludega peaksid selle parameetrid peavad olema asjakohased ja kohalikul tasandil olulised. Ei ole tõendeid selle kohta, et esitatud proovivõtusageduse ja parameetrite nimekirja rakendamine aitaks tõsta tervisekaitse taset.

Euroopa Komisjon soovib võtta kasutusele riskipõhised analüüsid valgaladele, olmevee tootmisele ja jaotamisele ning majasisestele süsteemidele, jättes liikmesriikidele vabaduse nende kujundamiseks. Selgitada tuleb kohustuste jaotust, seda eelkõige, mis puudutab olmevee-ettevõtete rolli.

Muudatusettepanek 11

Artikli 8 lõike 1 punkti d alapunkt iv

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.

muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid (1 nm kuni 5 mm suurused suure polümeerisisaldusega osakesed) või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.

Motivatsioon

Mikroplastid on suur saasteallikas, mida liikmesriigid peaksid jälgima. Muudatusettepanekus esitatakse määratlus, mida kasutab Rootsi looduskaitseamet.

Muudatusettepanek 12

Artikli 8 lõige 4

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sellistel juhtudel, kui veekäitlejal lubatakse lõike 2 punkti b kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.

Sellistel juhtudel, kui veekäitlejal lubatakse lõike 3 punkti b kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.

Motivatsioon

Viide vajab korrigeerimist: kõne all on lõike 3 punkt b.

Muudatusettepanek 13

Artikli 10 lõike 1 punkt c

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate ehitustoodete toimivus on nõuetekohane seoses põhiomadustega, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 I lisa punkti 3 alapunktile e.

 

Motivatsioon

Kuna määruses (EL) nr 305/211 ei nähta ette peamiste tervise- ja hügieeninõuete ühtlustamist (I lisa punkt 3e) toote- ja kontrollistandardite osas, mis tähendab, et sellega ei ühtlustata olmevette lastavate ainete toimivust puudutavat teavet, ei ole võimalik põhjendatult viidata inimese tervisele tekkiva ohu ennetamisele. Vt ka muudatusettepanekud 5 ja 6.

Muudatusettepanek 14

Artikli 10 lõike 2 punkt c

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

võtma koostöös veekäitlejatega muud meetmed, näiteks rakendama asjakohaseid puhastusmeetodeid, et muuta vee laadi või omadusi enne selle tarnimist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta;

 

Motivatsioon

See meede, mille puhul muudavad veekäitlejad vett enne selle jõudmist kinnistusisesesse jaotussüsteemi selliselt, et see vastab I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele, ei ole teostatav. Pigem tuleb kinnistusisesed jaotussüsteemid tehniliselt ja materiaalselt üles ehitada ja neid käidelda nii, et peetakse kinni I lisa C osa parameetrite väärtustest.

Muudatusettepanek 15

Artikli 10 lõike 2 punkt d

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;

nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida väärtuste mittejärgimisest tuleneva riski uuesti avaldumist;

Motivatsioon

Selgitus, millise riskiga on tegu.

Muudatusettepanek 16

Artikli 12 lõige 3

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Olenemata sellest, kas parameetrite väärtustele mittevastavust on esinenud või mitte, tagavad liikmesriigid, et inimeste tervisele potentsiaalselt ohtliku olmevee tarbimiseks andmine keelatakse või selle kasutamist piiratakse ning võetakse mistahes muud parandusmeetmed, mis on vajalikud inimeste tervise kaitseks.

Olenemata sellest, kas parameetrite väärtustele mittevastavust on esinenud või mitte, tagavad liikmesriigid, et inimeste tervisele potentsiaalselt ohtliku olmevee tarbimiseks andmine keelatakse või selle kasutamist piiratakse ning võetakse mistahes muud parandusmeetmed, mis on vajalikud inimeste tervise kaitseks.

Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele automaatselt potentsiaalse ohuna inimeste tervisele.

 

Motivatsioon

Kui parameetri väärtuse miinimumnõude iga mittejärgimist – näiteks üks üksik kolibakter, hägusus või keemilise parameetri 10 % ületamine – käsitada automaatselt iseenesest potentsiaalse ohuna, kujutab see endast ülereguleerimist. Esiteks põhineb tervisepõhine WHO parameetrite väärtuste hinnang tervisega seotud ennetaval lähenemisviisil (vt ka uus põhjendus 16 – direktiivi 98/93/EÜ artikli 9 väljajätmine) ning mitte otsesel potentsiaalsel ohul. See on vastuolus WHO seisukohaga. Teiseks on muu hulgas kolibakterid ja ka hägusus puhastamise käigus tekkinud võimaliku saaste näitajad. Tuleks silmas pidada, et parameetrite väärtuste mis tahes mittejärgimisega peab kaasnema tarbijate teavitamine. See põhjustab tarbijates suure tõenäosusega ebakindlust, hirmu või usalduse kaotust joogivee vastu ja võib suurendada pudelivee tarbimist. See on vastolus direktiivi põhieesmärkidega. Samas tuleks silmas pidada, et igal üksikjuhul ei ole alati võimalik võtta vahetuid meetmeid, nt tehniliste tingimuste tõttu. (Vt muudatusettepanek 17, milles tehakse ettepanek lisada taas direktiivi 98/83/EÜ artikkel 9 „Erandid“).

Muudatusettepanek 17

Lisada uus artikkel „Erandid“ pärast artiklit 12

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

Artikkel XX – Erandid (Direktiivi 98/83/EÜ artikkel 9)

1.     Liikmesriigid võivad ette näha erandeid I lisa B osas sätestatud või artikli 5 lõike 2 alusel kehtestatud parameetrite väärtustest kuni nende poolt kindlaksmääratava väärtuseni, tingimusel, et ükski kõrvalekalle ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning olmeveevarustust asjassepuutuvas piirkonnas ei ole muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada.

 

Kõrvalekalded on piiratud nii lühikese ajaga kui võimalik ning ei tohi ületada kolme aastat, mille lõppedes viiakse läbi ülevaatus, et teha kindlaks, kas saavutatud on piisavat edu. Kui liikmesriik kavatseb teha teise erandi, edastab ta ülevaatuse tulemused koos teise erandi tegemise otsuse põhjendustega komisjonile. Teise erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat.

 

2.     Erandlike asjaolude korral võib liikmesriik taotleda komisjonilt kolmandat erandit, mille kehtivus ei ületa kolme aastat. Komisjon teeb iga kõnealuse taotluse kohta otsuse kolme kuu jooksul.

 

3.     Mistahes erandites, mida lõigete 1 või 2 alusel tehakse, märgitakse järgmised andmed:

 

a)

erandi põhjus;

 

b)

asjassepuutuv parameeter, eelnevad asjaomased järelevalvetulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud väärtus;

 

c)

geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjassepuutuva elanikkonna arv ning kas mõjutatud on mõni asjassepuutuv toiduainetetööstuse ettevõte;

 

d)

asjakohane järelevalveskeem, vajaduse l tihedama järelevalvesagedusega;

 

e)

vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning sätted ülevaatuse kohta;

 

f)

erandi vajalik kehtivusaeg.

 

4.     Kui pädevad asutused leiavad, et parameetrite väärtusele mittevastavus on väga väike ning artikli 12 lõike 2 alusel võetavatest meetmetest piisab probleemi lahendamiseks 30 päeva jooksul, ei ole tarvis lõike 3 nõudeid kohaldada.

Sel juhul määravad pädevad asutused või muud asjaomased organid kindlaks üksnes asjassepuutuva parameetri maksimumväärtuse ning probleemi lahendamiseks võimaldatava aja.

 

5.     Lõikele 4 ei tohi enam tugineda, kui konkreetse veevarustuse mittevastavus ühe parameetri väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.

 

6.     Iga liikmesriik, kes tugineb käesolevas artiklis sätestatud eranditele, tagab, et mistahes kõnealusest erandist mõjutatud elanikkonda kiiresti nõuetekohasel viisil erandist ja selle tingimustest teavitatakse. Lisaks tagab liikmesriik vajadusel nende konkreetsete elanikkonna gruppide nõustamise, kellele erand võib olla eriti ohtlik.

Nimetatud kohustused ei kehti lõikes 4 kirjeldatud olukorras, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.

 

7.     Välja arvatud lõike 4 alusel tehtud erandit e puhul teeb liikmesriik komisjonile kahe kuu jooksul teatavaks mistahes erandi, sealhulgas lõikes 3 sätestatud andmed, kui see hõlmab konkreetset veevarustust, mille keskmine kasutusmaht on vähemalt 500 m3 ööpäevas või mis teenindab vähemalt 5 000 inimest.

 

8.     Käesolevat artiklit ei kohaldata olmevee suhtes, mis on ette nähtud pudelites või mahutites müümiseks.

Motivatsioon

Juhul kui parameetrite väärtuste mittejärgimine ei kujuta endast potentsiaalset ohtu tervisele, soovitatakse direktiivi 98/83/EÜ artiklis 9 sisaldunud senised sätted erandite kohta ennistada. Sest mitte iga mittejärgimine ei ole vahetult oht tervisele ja WHO tervisepõhine parameetrite väärtuste hinnang põhineb tervisega seotud ennetaval lähenemisviisil (vt ka uus põhjendus 16 – direktiivi 98/93/EÜ artikli 9 väljajätmine).

Muudatusettepanek 18

Artikkel 13

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Olmevee kättesaadavus

Olmevee kättesaadavus

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed , et suurendada olmevee kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil. See hõlmab kõiki järgmisi meetmeid:

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed , et suurendada olmevee kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil. Võttes arvesse maa- ja saarepiirkondade geograafilist eraldatust, hõlmab see kõiki järgmisi meetmeid:

a)

selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav, ning selle põhjuste väljaselgitamine (nt kuulumine haavatavasse ja tõrjutud rühma), selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;

a)

selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav, ning selle põhjuste väljaselgitamine (nt kuulumine haavatavasse ja tõrjutud rühma), selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;

b)

avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse hankimine ja hooldamine;

b)

avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse hankimine ja hooldamine , võttes kasutusele konkreetsed seadmed vee raiskamise vältimiseks ;

c)

olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:

c)

olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:

 

i)

kampaaniad kodanike teavitamiseks olmevee kvaliteedist; of such water;

 

i)

kampaaniad kodanike teavitamiseks olmevee kvaliteedist;

 

ii)

olmevee pakkumise toetamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes;

 

ii)

olmevee pakkumise toetamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes;

 

iii)

olmevee tasuta pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.

 

iii)

olmevee tasuta pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.

2.   Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed , et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.

2.   Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid koos asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.

 

Iseäranis tuleb arvesse võtta kohaliku kogukonna võimalusi mõjutada viise, kuidas tagada vee kättesaadavus. Peab saama kasutada ka eraomandis olevaid veeallkaid tingimusel, et neid kontrollitakse ja need vastavad kvaliteedinõuetele.

Kui olmevesi ei ole selliste rühmade jaoks kättesaadav, teavitavad liikmesriigid neid viivitamata nende kasutatava vee kvaliteedist ning kõigist meetmetest, mida saab võtta, et vältida kõnealuse vee igasugusest saastumisest tulenevat kahjulikku mõju inimeste tervisele.

Kui olmevesi ei ole selliste rühmade jaoks kättesaadav, teavitavad liikmesriigid neid viivitamata nende kasutatava vee kvaliteedist ning kõigist meetmetest, mida saab võtta, et vältida kõnealuse vee igasugusest saastumisest tulenevat kahjulikku mõju inimeste tervisele.

Motivatsioon

Olmevee kättesaadavus kujutab endast osa üldhuviteenustest. Paljudes liikmesriikides on omavalitsusüksused õiguslikult vastutavad elanikkonna piisava varustamise eest joogiveega. Kui küsimuse all on joogivee kvaliteet ja kättesaadavus, peaks liikmesriikidel olema võimalus seda olukorda ise hinnata. Sellegipoolest tuleb tegeleda mõningates kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes esinevate täiendavate tõketega ja nendest tulenevate finantsmõjudega, kaasates asjaomaseid omavalitsusi, et võimaldada puudutatud elanikkonnarühmadele õiglasemat juurdepääsu veele.

Muudatusettepanek 19

I LISA B OSA – Keemilised parameetrid: Pestitsiidid – Märkused

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Pestitsiidid on:

orgaanilised insektitsiidid,

orgaanilised herbitsiidid,

orgaanilised fungitsiidid,

orgaanilised nematotsiidid,

orgaanilised akaritsiidid,

orgaanilised algitsiidid,

orgaanilised rodentitsiidid,

orgaanilised limatõrjevahendid,

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid)

ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 32.

Pestitsiidid on:

orgaanilised insektitsiidid,

orgaanilised herbitsiidid,

orgaanilised fungitsiidid,

orgaanilised nematotsiidid,

orgaanilised akaritsiidid,

orgaanilised algitsiidid,

orgaanilised rodentitsiidid,

orgaanilised limatõrjevahendid,

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid)

ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 32.

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

Motivatsioon

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 ingliskeelses versioonis on reguleeritud „olulised“ (relevant) metaboliidid ja 1. veebruari 2018. aasta ELi joogiveedirektiivi lisa kohta esitatud ettepaneku ingliskeelses versioonis on kirjas „nende asjassepuutuvad metaboliidid“ (and their relevant metabolites). Muudatusettepanekuga soovitatakse tõlked vastavalt kooskõlla viia. [Tõlkija märkus: ei puuduta eestikeelset versiooni.]

Muudatusettepanek 20

Uus I LISA D osa

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

 

D osa: Indikaatorparameetrid

Lisada tabel direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osast

Motivatsioon

Direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osas käsitletud indikaatorparameetrid jäeti direktiivi ettepanekust välja põhjendusega, et need ei ole tervise seisukohast olulised. Lõhn ja maitse on aga kvalifitseeritavad vee kvaliteedi hügieeninõuetena ja avaldavad mõju joomisharjumuse aktsepteerimisele. Teised indikaatorparameetrid on käitlejapõhised ja tehnilised, nii näiteks on nõutav raud, mangaan ja hägusus korrosiooni ulatuse osas ning orgaanilise süsiniku kogusisaldus ja pH--tase seoses desinfektsioonivahendite kasutamisega. Soovitav on indikaatorparameetrid I lisa D osas tabelina uuesti sisse tuua. Indikaatorparameetreid tuleks vastavalt arvesse võtta täiendava muudatusena III lisa B osa tabelis 1 seoses täpsusnäitajatega.

Muudatusettepanek 21

Muudatusettepanek komisjoni dokumendi COM(2017) 753 final kohta – 1. osa

Artikkel 14

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Üldsuse teavitamine

Üldsuse teavitamine

1.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava ja ajakohase olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis.

1.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava ja ajakohase olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu) ilma küsimata järgmise teabe:

2.   Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu) ilma küsimata järgmise teabe:

a)

olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud , esitades vähemalt järgmiste elementidega seotud kulud :

i)

veekäitlejate võetud meetmed artikli 8 lõike 5 kohase ohuhindamise kohaldamisel;

ii)

olmevee töötlemine ja jaotamine;

iii)

heitvee kogumine ja puhastamine;

iv)

artikli 13 kohaselt võetud meetmed, kui veekäitleja on need meetmed võtnud;

a)

olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud.

b)

tarnitava olmevee hind liitri ja kuupmeetri kohta;

b)

tarnitava olmevee hind liitri ja kuupmeetri kohta;

c)

kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos aasta tarbimissuundumustega;

c)

kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos aasta tarbimissuundumustega;

d)

kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos sama kategooria kodumajapidamise keskmise tarbimisega;

d)

kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos sama kategooria kodumajapidamise keskmise tarbimisega;

e)

link veebisaidile, kust leiab IV lisas esitatud teabe.

e)

link veebisaidile, kust leiab IV lisas esitatud teabe.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei piira direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei piira direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

Motivatsioon

Artikli 14 nõuded lähevad liiga kaugele. Kodumajapidamistele esitatavas teabes tuleks keskenduda olmevee kvaliteedile. Osad, mis ei puuduta olmevee kvaliteeti (heitvesi, konfidentsiaalne teave veepuhastusetappide kohta jmt), tuleks nõuetest välja jätta.

Muudatusettepanek 22

Muudatusettepanek komisjoni dokumendi COM(2017) 753 final kohta – 1. osa

IV lisa

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)“

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜLDSUSELE INTERNETIS ESITATAV TEAVE

ÜLDSUSELE INTERNETIS ESITATAV TEAVE

Tarbijatele tehakse internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:

Tarbijatele tehakse internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:

(1)

asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed;

(1)

asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed;

(2)

I lisa A ja B osas loetletud parameetrite seire kõige viimased tulemused, sealhulgas proovivõtusagedus ja -kohad, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohased, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused. Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:

(2)

I lisa A ja B osas loetletud parameetrite seire kõige viimased tulemused, sealhulgas proovivõtusagedus ja -kohad, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohased, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused. Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:

 

a)

üks kuu väga suurte veekäitlejate puhul;

 

a)

üks kuu väga suurte veekäitlejate puhul;

 

b)

kuus kuud suurte veekäitlejate puhul;

 

b)

kuus kuud suurte veekäitlejate puhul;

 

c)

üks aasta väikeste veekäitlejate puhul;

 

c)

üks aasta väikeste veekäitlejate puhul;

(3)

parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;

(3)

parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;

(4)

veevarustusriski asjakohase hindamise kokkuvõte;

(4)

veevarustusriski asjakohase hindamise kokkuvõte;

(5)

teave järgmiste indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:

(5)

teave järgmiste indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:

 

a)

värv;

 

a)

värv;

 

b)

pH (vesinikuioonide kontsentratsioon);

 

b)

pH (vesinikuioonide kontsentratsioon);

 

c)

juhtivus;

 

c)

juhtivus;

 

d)

raud;

 

d)

raud;

 

e)

mangaan;

 

e)

mangaan;

 

f)

lõhn;

 

f)

lõhn;

 

g)

maitse;

 

g)

maitse;

 

h)

karedus;

 

h)

karedus;

 

i)

mineraalid, vees lahustunud anioonid/katioonid:

boraat BO3-

karbonaat CO3 2-

kloriid Cl-

fluoriid F-

vesinikkarbonaat HCO3-

nitraat NO3-

nitrit NO2-

fosfaat PO4 3-

silikaat SiO2

sulfaat SO4 2-

sulfiid S2-

alumiinium Al

ammoonium NH4+

kaltsium Ca

magneesium Mg

kaalium K

naatrium Na

 

i)

mineraalid, vees lahustunud anioonid/katioonid:

boraat BO3-

karbonaat CO3 2-

kloriid Cl-

fluoriid F-

vesinikkarbonaat HCO3-

nitraat NO3-

nitrit NO2-

fosfaat PO4 3-

silikaat SiO2

sulfaat SO4 2-

sulfiid S2-

alumiinium Al

ammoonium NH4+

kaltsium Ca

magneesium Mg

kaalium K

naatrium Na

Need parameetrite väärtused ja muid ioniseerimata ühendeid ja mikroelemente käsitleva teabe võib esitada koos kontrollväärtusega ja/või selgitusega;

Need parameetrite väärtused ja muid ioniseerimata ühendeid ja mikroelemente käsitleva teabe võib esitada koos kontrollväärtusega ja/või selgitusega;

(6)

nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist;

(6)

nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist;

(7)

väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:

(7)

väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:

 

a)

veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas lekkemäärad ja energiatarve tarnitud vee kuupmeetri kohta;

 

a)

veekäitleja haldus- ja juhtimissüsteem, sealhulgas juhatuse koosseis;

 

b)

veekäitleja haldus- ja juhtimissüsteem, sealhulgas juhatuse koosseis;

 

b)

aastas tarnitud vee kogus ja arengusuunad;

 

c)

aastas tarnitud vee kogus ja arengusuunad;

 

c)

olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt kulud, mis on seotud energiakasutusega tarnitud vee kuupmeetri kohta;

 

d)

olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt kulud, mis on seotud energiakasutusega tarnitud vee kuupmeetri kohta , veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega, heitvee kogumise ja puhastamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud ;

 

d)

investeeringute summa, mis veekäitleja arvates on vajalik veeteenuste pakkumise rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks (sealhulgas taristu hooldus) ning tegelikult saadud või hüvitatud investeeringute summa;

 

e)

investeeringute summa, mis veekäitleja arvates on vajalik veeteenuste pakkumise rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks (sealhulgas taristu hooldus) ning tegelikult saadud või hüvitatud investeeringute summa;

 

 

f)

kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviisid;

 

 

g)

kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning probleemidele reageerimise aja- ja nõuetekohasuse kohta;

 

(8)

taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele.

(8)

taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele.

Motivatsioon

Artiklis 14 väga suurtele veekäitlejatele esitatud nõudmised seoses iga-aastase kohustusega üldsusele teabe esitamiseks peavad sisaldama andmeid, mis katavad ühelt poolt inimkasutuseks mõeldud vee kvaliteedinõudeid ning teiselt poolt teavitavad tarbijaid läbipaistvalt tarnitud kogustest ja sellega seotud kuludest. Need andmed peavad sisaldama ka teavet veeteenuste tagamisega seotud investeerimiskuludest, kuna need mõjutavad ka tarbijakulusid. Sellest kaugemale minevad teavitamiskohustused ei ole otseselt seotud tarbijale veeteenuste osutamisega. Tähelepanu tuleks pöörata lisateabele, mis puudutab avaliku julgeolekuga seotud kriitilisi taristuvaldkondi. Tarbijatele ei pea edastama veevarustusteenust puudutavat teavet, mis ei ole otseselt seotud tarnitava vee kvaliteedi ja kvantiteediga, ega kuludega. Reovee puhastamisega seotud andmeid ei saa vaadelda samaväärsetena olmevee kasutamise andmetega, nende kaasamine võiks anda tarbijatele valeandmeid ja tekitada neis küsimusi. Seoses võimalik negatiivsete tagajärgedega ei tuleks üldsusele edastada teavet, mis on seotud kriitiliste tähtsusega taristutega ja millest sõltub ühiskondlik toimimine.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut sõnastada uuesti nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, et praegusi teaduslikke ja tehnilisi arengusuundumusi arvesse võttes tagada tarbijatele ELi liikmesriikides kvaliteetne joogivesi;

2.

toetab Euroopa Komisjoni eesmärke kaitsta joogivee kvaliteeti inimese tervisele kahjulike mõjude eest kontrollide ja ELi direktiivis esitatud miinimumnõuete täitmise kaudu. Liikmesriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil on otsustav osa kontrolli-, ennetus- ja parandusmeetmete võtmisel, mille eesmärk on saavutada ja kindlustada tarbijatele direktiivis nõutud kõrge joogivee kvaliteet;

3.

tervitab iseäranis komisjoni ettepanekuid, mis on esitatud vastusena Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“, mille eesmärk on tagada üldine juurdepääs puhtale ja tervisele ohutule joogiveele kui oluline avalik hüve ning võtta konkreetseid meetmeid, et parandada seda juurdepääsu haavatavate ja tõrjutud rühmade jaoks;

4.

on seisukohal, et jätkusuutlikuks olmeveega varustamiseks on vajalik miinimumnõuete kehtestamine põhilistele ja ennetavatele tervisega seotud minimaalsetele kvaliteedistandarditele ja parameetrite väärtustele, sest need seavad minimaalsed eesmärgid keskkonnakvaliteedi standarditele, mis on vajalikud vastavalt „saastaja maksab“ ja ettevaatuspõhimõttele. Tarbijate seisukohast on meetmed, milles seatakse esikohale puhta pinnavee ja põhjavee tagamine vastavalt ELi keskkonnapoliitika eesmärkidele (ELi toimimise lepingu artikli 191 lõige 2) ja iseäranis kehtivale veepoliitika raamidirektiivile, kõige esimene oluline samm, mida tuleb vajadusel täiendada nn toruotsameetmetega;

5.

toetab joogiveevarude kvaliteedi tihedat sidumist veepoliitika raamdirektiivi nõudmistega, iseäranis selle artikliga 7. Siin on liikmesriikides oluline ja toetust vääriv osa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning vee-ettevõtjate koostööl, et tuvastada joogiveevarude kasutamisest tulenevad ohud, nende põhjustega tegeldes neid ennetada ja meetmete abil nende vastu võidelda. See on asjakohane, pidades silmas eesmärki tagada tarbijatele jätkusuutlikult ja ettevaatusprintsiipi järgides kõrge kvaliteediga joogivesi. Euroopa Komisjon soovib võtta kasutusele riskipõhised analüüsid valgaladele, olmevee tootmisele ja jaotamisele ning majasisestele süsteemidele, jättes liikmesriikidele vabaduse nende edasiseks täpsustamiseks. Selgitada tuleb kohustuste jaotust, seda eelkõige, mis puudutab olmevee-ettevõtete rolli. Eelistatult peaks see toimuma liikmesriigi tasandil, nii et oleks võimalik asjakohaselt arvestada riiklike õigusraamistike ja subsidiaarsuse põhimõttega;

6.

jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et kõrge joogiveekvaliteedi tagamiseks tuleb riskipõhine käsitlus kahjulike mõjude ennetamiseks töötada välja terviklikumalt ja tõhusamalt kui joogivee direktiivis 98/83/EÜ. Veevarustuse põhiinstrumentideks on põhjendatult seatud WHO veeohutuskavade kontseptsioon ning veekogude ohuhindamise Euroopa standardi EN 15975-2 üldised põhimõtted, veevarustuse riskianalüüs veekäitleja poolt ning kinnistusiseste jaotussüsteemide riskihindamine. Riski hindamine ja juhtimine peaksid võimaldama tõhusamat joogiveega varustamist lähtuvalt kohalikest ja piirkondlikest tingimustest ning tagama seeläbi tarbijatele kõrge kvaliteediga joogivee. Liikmesriikidelt ja eelkõige nende kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt nõutakse tarbijatele kvaliteetse joogivee tagamist. On oluline, et riskipõhise lähenemisviisi väljatöötamisel lähtutakse riiklikest tingimustest;

7.

tunnistab, et kõrged keskkonnastandardid ja maa säästev majandamine on peamised tegurid, mis määravad veekeskkonna ja joogivee kvaliteedi. Sellega seoses peaksid kõik valitsustasandid jätkuvalt toetama meetmeid, mis on seotud maa saastest puhastamisega ja hajureostuse vastu võitlemisega, eelkõige põllumajandus- ja metsandussektoris;

8.

on seisukohal, et selleks, et olla võimeline kontrollima kõigi olmeveega kokku puutuvate materjalide ja kemikaalide – nagu näiteks veevõrkude torud või vee puhastamiseks kasutatav peenestatud süsi – kvaliteeti, on vaja tervise- ja hügieenikriteeriumeid sisaldavat reguleerivat raamistikku. Kuna ei ole olemas Euroopa raamistikku, siis nõudmised erinevad liikmesriigiti. Direktiivi ettepanekus ei pakuta lahendust kõnealuste nõudmiste puuduliku ühtlustamise probleemile. Komitee peab oluliseks, et olmevee kvaliteedi kaitsmise eesmärgil lisataks olmevee direktiivi testraamistik, et tagada olmeveega kokku puutuvate toodete ja materjalide kvaliteet;

9.

rõhutab, et väga oluline on analüüs ning ohtude ja riskide hindamist ja „saastaja maksab“ meetmeid puudutavatest edusammudest ja saavutustest teabe edastamine. Sellest lähtuv joogiveealane aruandlus ja tarbijatele esitatav teave peab olema sihipärane ja tulemuslik ning seda peab peegeldama ka aruandluskohustuste kohandamine direktiivi uutele, Euroopa Komisjoni kavandatud nõudmistele vastavaks. Peab olema selge, et kogu olmevesi peab vastama joogivee miinimumstandarditele vastavalt nõudmistele ning et direktiivis esitatud teave ei tohi tuua kaasa veetarnijate vahelist konkurentsi, kuna paljudel juhtudel ei saa tarbijad eri tarnijate vahel valida. Vesi kui avalik hüve ei tohi anda ajendit konkurentsi kasvuks;

10.

Komisjon teeb ettepaneku laiendada üldsusele antavat teavet teemadega, mis ei ole seotud olmevee kvaliteediga, nt tariifid, lekkekaod ja korralduslikud aspektid. Komitee on seisukohal, et nende koht ei ole olmevee direktiivis, milles keskendutakse veekvaliteedile ja inimeste tervise kaitsele. Liikmesriikidel peab olema võimalus täiendada ise teavet teiste teemade osas. Teavet olmevee kvaliteedi kohta tuleb jagada – nii nagu see toimub praegu – olmevee-ettevõtjate veebilehekülgedel, et tagada teabe ajakohasus ja olulisus konkreetsele tarnepiirkonnale. Seepärast tuleb tarbijate teavitamisel keskenduda olmevee kvaliteedile ja inimeste tervise kaitsele;

11.

märgib murega, et hiljutine uurimus (1) näitas, et enam kui 70 %-s Euroopas ja enam kui 80 %-s üle maailma kogutud kraanivee proovides leiti testimisel mikroplaste ning toetab Euroopa Komisjoni üleskutset kaaluda nende tahtlikult toodetesse lisatavate mikroplastide keelustamist, mille jaoks on olemas arvestatavad alternatiivid (2);

12.

toetab Euroopa Komisjoni eesmärki parandada olmevee kättesaadavust kogu Euroopa elanikkonna jaoks ja rakendada seda liikmesriikide kaudu. Olmevee kättesaadavus on oluline osa üldhuviteenustest. Konkurents veevõrgus muutub juba loodusteaduslikel ja tehnilistel põhjustel võimatuks, kuid ka eetilistel põhjustel on konkurentsi veevõrgus vastuvõetamatu.

13.

leiab, et kuna peamine eesmärk on kohustada liikmesriike rakendama meetmeid, et võimaldada vaba juurdepääsu joogiveele ja selle kasutamist, pakkuda joogivett kõikides avalikes kohtades ning tagada joogivee kättesaadavus haavatavate ja tõrjutud rühmade jaoks, võib teatud juhtudel/riikides tõstatuda küsimus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimisest, kuna need eesmärgid on juba piisaval määral saavutatud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna neil tasanditel on juba olemas piisavad eeskirjad. Seega on kaheldav, mil määral on vaja sellest kaugemale minevat tegutsemist ELi tasandil ja kas on võimalik saavutada eesmärke paremini ELi tasandil;

Konkreetsed märkused

14.

juhib tähelepanu sellele, et sätetes ei võeta arvesse veevarustusi, mille jõudlus on kuni 10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, välja arvatud juhul, kui selle veega varustamine toimub kommerts- või avalik-õigusliku tegevuse raames. Selliseid veevarustusi kasutavate tarbijate jaoks tuleb nõuda, et neile pakutakse sama kvaliteediga joogivett ja sama tervisekaitse taset, kui kõnealuses direktiivis on ette nähtud. Tervisekaitse madalama taseme vältimiseks kutsub komitee komisjoni üles reguleerima proportsionaalselt ka kõnealuseid veevarustusi ja andma liikmesriikidele võimaluse kehtestada erandeid kõnealuse direktiivi sätetest, kui ei ole oodata piirtasemete ületamist;

15.

palub tagada, et aruandlus ja kontrollide sagedus olmevee tootjate puhul, kes käitlevad vähem kui 500 m3 päevas, oleksid proportsionaalsed ja otstarbekad. Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha erandeid sätetest juhul, kui ei ole oodatav piirtasemete ületamine;

16.

leiab, et artiklis 2 tuleks määratleda ja loetleda kõik direktiivis viidatud veevarustuste suurused;

17.

on seisukohal, et parameetrite väärtuste tervisealasel hindamisel tuleks ühtse alusena kasutada Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) joogivee kvaliteedi suuniseid. Parameetrite väärtused põhinevad kättesaadavatel teaduslikel andmetel ja järeldustel, nad järgitavad ettevaatusprintsiipi ning tagavad tervisekaitse kõrge taseme nii, et inimesed saavad olmevett ohutult kasutada kogu elu jooksul;

18.

juhib tähelepanu tõigale, et Euroopa Komisjoni ettepanekus ei määratleta ettevaatusprintsiibi kohaste võrdlusaluste mõistet. Hinnangut seoses WHO joogivee kvaliteedi suunistega ei ole veenvalt põhjendatud, mis võib tarbijates tekitada ebakindlust joogivee kvaliteedi suhtes ja mõjutada negatiivselt seda, kas peetakse joogivett aktsepteeritavaks;

19.

kritiseerib, et direktiivi ettepanekus on toodud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatutest madalamad parameetrite väärtused. See on vastuolus lähenemisviisiga, mida kasutatakse teiste reguleeritud parameetrite puhul, mis põhinevad WHO soovitatud suunisväärtustel. See tekitab tarbijates segadust ja hirmu mitte üksnes aluseks võetud tervisekaitse tasemete, vaid ka teatava aine tähtsuse pärast inimtervise jaoks. Mõlemat seika ei saa tarbijatele täies ulatuses mõistetavalt seletada. Tarbijate usalduse kaotus võib tulevikus pigem soodustada pudelivee tarbimise suurenemist. See oleks vastuolus direktiivi ettepaneku kavatsusega;

20.

rõhutab, et mure potentsiaalselt ohutu mikroplastiku sisalduse pärast olmevees üha kasvab. Kuigi nende ainete mõjude täpse olemuse kindlaks tegemiseks ning usaldusväärsete ja tõhusate mõõtmismeetodite kehtestamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, näib komiteele oluline anda liikmesriikidele ja vee-ettevõtjatele võimalus kontrollida mikroplasti olemasolu nii laialdaselt kui võimalik ning kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama asjakohaseid teadusuuringuid;

21.

ei jaga arvamust, et parameetrite väärtuste mis tahes mittevastavust tuleks artikli 12 lõike 3 kohaselt automaatselt käsitada ohuna inimeste tervisele. Pigem tuleks terviseohu kindlaksmääramisel lähtuda sellest, kui palju on konkreetsel juhul piirväärtuseid ületatud. Lisaks tagab WHO ennetuslik tervishoiualane lähenemisviis proportsionaalsuse põhimõtte raames vee eraldamist järgides, et parameetri väärtuse mittevastavuse puhul oleks joogiveega varustamine ajutiselt tagatud tervisele kahju tekitamata. Ettevaatuspõhimõte on direktiivis 98/83/EÜ kesksel kohal, ent direktiivi ettepaneku kohaselt loobutaks sellest tulevikus. Praktikas ei suuda vee-ettevõtjad sageli joogivee parameetri väärtuse ületamisel pakkuda selliseid meetmeid, mis toimiksid kohe täies ulatuses, või korraldada joogiveega varustamist vahetult alternatiivsetest allikatest. Tarbijad võiksid hinnata joogivee kvaliteeti halvaks ja kaotatud usaldus võiks viia pudelivee tarbimise suurenemiseni. See oleks vastuolus direktiivi ettepaneku kavatsusega. Seetõttu kutsutakse Euroopa Komisjoni üles lisama uuesti direktiivi ettepanekusse direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 „Erandid“;

22.

peab avalikus joogivees esineva asbesti seirele esitatavate ELi ja riiklike nõuete puudumist arvestades vajalikuks lisas I toodud indikaatorparameetrite muutmist ennetava tervisekaitse põhimõttest lähtuvalt. Kõnealune lisa sisaldab konkreetseid käitistepõhiseid ja tehnilisi parameetreid ja parameetrite väärtuseid, mis hoiavad ära asbesti võimaliku vettesattumise tingituna korrosiivse mõjuga veest. Samuti tuleb rakendada stimuleerivaid meetmeid asbesttsemendist valmistatud torude asendamiseks muu sobiva materjaliga, arvestades asbesttsemendiga kaasnevaid ohte seismilisest aktiivsusest või muudest teguritest põhjustatud maalihete puhul;

23.

ei toeta Euroopa Komisjoni ettepanekut jätta I lisast välja indikaatorparameetrid ja kutsub komisjoni üles lisama direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osas esitatud indikaatorparameetrid uuesti parameetrite väärtuseid käsitlevasse ettepaneku I lisasse. Indikaatorparameetritega seatakse joogivee kvaliteedile hügieeninõuded lõhna, maitse ja puhastusmeetodite osas. Indikaatorparameetri mittevastavus mõjutab nii vee kvaliteeti kui ka vastuvõetavust tarbijate poolt, mis omakorda võib viia pudelivee tarbimise suurenemiseni. See oleks vastuolus direktiivi ettepaneku kavatsusega;

24.

ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga kehtestada tulevikus nõuded joogiveega kokkupuutuvatele ehitusmaterjalidele vastavalt ehitustooteid reguleerivale määrusele (EL) nr 305/2011. Lisaks ehitusmaterjalidele võib olmevette imenduda aineid ka teistest kasutatud materjalidest. Selle tagajärjel alaneks joogivee kvaliteet ja seega tarbijate tervisekaitse kõrge tase, kuna määruses (EL) nr 305/2011 puudub seni vajalik ühtlustamine hügieeni ja tervise põhinõude osas (I lisa punkti 3 alapunkt e) joogiveega kokkupuutuvatele ehitusmaterjalidele ja -toodetele. Praeguse seisuga ei ole veel olemas ühtlustatud standardeid, mis on seotud tervishoiu seisukohast oluliste nõuete kontrollikriteeriumide ja tulemuslikkuse näitajatega, ning sellekohaseid toimivusdeklaratsioone ei ole võimalik koostada ega esitada just nimelt tootjate kohta. Lisaks ei ole turule lastud CE-märgisega ehitustoodete puhul selge, kas toimivusdeklaratsiooniga (nt mehaanilise vastupidavuse kohta) on hõlmatud kinnitus, et ka ainete joogivette imbumise tagajärjel ei teki ohtu inimeste tervisele;

25.

leiab, et joogivee direktiivi raames tuleks ELi joogivee direktiivi nõuete alusel kontrollida ja reguleerida kõiki joogiveega kokkupuutuvaid materjale ja tooteid, võttes arvesse minimeerimise nõuet ja ettevaatusprintsiipi. Sellega tagatakse, et joogivee kvaliteedi tervisekaitse taset ei vähendata. Kontrollitud teave toodetest tulenevate ainete imbumisest joogivette on kättesaadav nelja liikmesriigi vahel kokkulepitud süsteemiga (4MS algatus), mis annab tõestatud ja teatud aluse ühtse üleeuroopalise kontrolli- ja hindamissüsteemi kasutuselevõtuks joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja toodetele;

Brüssel, 16. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Orb media report based on studies from the University of Minnesota and the State University of New York, märts 2018.

(2)  Viide Euroopa Parlamendi ENVE komisjoni 27. märtsi 2018 raporti kavandile (2018/2035 (INI)).


5.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 361/72


Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta“

(2018/C 361/09)

Raportöör:

Roccafiorita (Messina provints) vallavalitsuse liige Mauro D’ATTIS (IT/EPP)

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta“

COM(2017) 660 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Direktiivi eesmärk on tegeleda maagaasi siseturu väljakujundamise järelejäänud takistustega mis tulenevad sellest, et liidu turueeskirju ei kohaldata kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasitorujuhtmetele. Käesoleva direktiiviga sisseviidavad muudatused tagavad, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi torujuhtmetele. See tagab õigusraamistiku ühtsuse liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul. See suurendab ka läbipaistvust ja annab õiguskindluse seoses õiguskorraga, mida kohaldatakse turuosalistele, eelkõige gaasitaristusse investeerijatele ja võrgukasutajatele.

Direktiivi eesmärk on tegeleda maagaasi siseturu väljakujundamise võimalike järelejäänud takistustega mis tulenevad sellest, et liidu turueeskirju ei kohaldata kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasitorujuhtmetele. Käesoleva direktiiviga sisseviidavad muudatused tagavad, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi torujuhtmetele , sealhulgas liikmesriikide territoriaalvetes ja majandusvööndites . See tagab õigusraamistiku ühtsuse liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul. See suurendab ka läbipaistvust ja annab õiguskindluse seoses õiguskorraga, mida kohaldatakse turuosalistele, eelkõige gaasitaristusse investeerijatele ja võrgukasutajatele.

Motivatsioon

Regioonide Komitee arvates ei tuleks kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning pidades silmas ELi gaasivarustuskindluse tagamise üldeesmärki piirata kolmanda direktiivi sätete laiendamist sellistele juhtudele, mille puhul peetakse seda rangelt vajalikuks.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Arvestades, et varem puudusid liidu konkreetsed eeskirjad, mida kohaldada kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi torujuhtmetele, peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada erandeid direktiivi 2009/73/EÜ teatavatest sätetest seoses kõnealuste torujuhtmetega, mis on selle direktiivi jõustumiskuupäevaks valminud. Kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi torujuhtmete jaoks tuleks kohandada muude kui omandisuhete eraldamise mudelite kohaldamise kuupäeva.

Arvestades, et varem puudusid liidu konkreetsed eeskirjad, mida kohaldada kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi torujuhtmetele, peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada erandeid direktiivi 2009/73/EÜ teatavatest sätetest seoses kõnealuste torujuhtmetega, mis on selle direktiivi jõustumiskuupäevaks valminud. Komisjon peab sellised erandid heaks kiitma. Kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi torujuhtmete jaoks tuleks kohandada muude kui omandisuhete eraldamise mudelite kohaldamise kuupäeva.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 1

Punkt 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1)

artiklis 2 asendatakse punkt 17 järgmisega:

„17)

„ühendustoru“ – ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri või liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piiri kuni liidu jurisdiktsiooni piirini ;“

1)

artiklis 2 asendatakse punkt 17 järgmisega:

„17)

„ühendustoru“ – ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri või – üksnes seal, kus kogu sellise olemasoleva taristu kindel tehniline päevane võimsus, mis ühendab Euroopa Liitu kolmanda riigiga, kust asjaomane (pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva valminud) taristu on ameti sertifikaadi kohaselt pärit, juba (või ühiselt koos asjaomase uue taristuga) ületab 40 % ameti sertifikaadi kohaselt Euroopa Liitu või määruse (EL) 2017/1938 I lisas määratletud asjakohast riskirühma kolmanda riigiga ühendava taristu (sealhulgas ELis asuvad veeldatud maagaasi terminalid) kindlast tehnilisest päevasest võimsusest – liikmesriikide ja kolmanda riigi vahelist piiri;“.

Motivatsioon

Sama kui põhjenduse 3 puhul. Komisjoni praktikas kohaldatakse turgu valitsevat seisundi eeldusena tavaliselt – Euroopa kohtute kinnitatud – 40 % piirmäära (kusjuures selline eeldus on ümberlükatav). Lisaks on selline käsitusviis paremini kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 teise lõigu ja artikli 3 lõikega 2, mis puudutab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide erinevat pädevust energiavaldkonnas ning subsidiaarsuse põhimõtet. Määruse (EL) 2017/1938 I lisas määratletud riskirühmad jäävad ELi gaasivarustuskindluse süsteemis kesksele kohale, sest nende eesmärk on oluliste riikideüleste riskide haldamine. Nord Stream II projekt võib mõjutada ennekõike kahte riskirühma (Ukraina ja Valgevene).

Muudatusettepanek 4

Artikkel 1

Punkt 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt: a) lõikele 3 lisatakse järgmine teine lause: „Kui kõnealune taristu asub ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi jurisdiktsiooni all, konsulteerib riiklik reguleeriv asutus enne otsuse vastuvõtmist kolmandate riikide asjaomaste asutustega.“ b) lõike 4 teisele lõigule lisatakse järgmine teine lause: „Kui kõnealune taristu asub ka vähemalt ühe kolmanda riigi jurisdiktsiooni all, konsulteerivad liikmesriikide riiklikud reguleerivad asutused enne otsuse vastuvõtmist kolmandate riikide asjaomaste asutustega, et tagada käesoleva direktiivi sätete järjekindel kohaldamine asjaomase taristu suhtes kuni liidu jurisdiktsiooni piirini.“;

4)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt: a)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega: „a) Investeering peab suurendama gaasivarustuse konkurentsi ja parandama varustuskindlust, võttes kolmandatesse riikidesse viiva ja sealt tuleva taristu puhul arvesse ka asjaomase pakkumise struktuuri ja juurdepääsu ekspordiks/impordiks kasutatavatele torujuhtmetele sellistes kolmandates riikides.“; b) lõikele 3 lisatakse järgmine teine lause: „Kui kõnealune taristu asub ühe liikmesriigi ja vähemalt ühe kolmanda riigi jurisdiktsiooni all, konsulteerib riiklik reguleeriv asutus enne otsuse vastuvõtmist kolmandate riikide asjaomaste asutustega.“; c) lõike 4 teisele lõigule lisatakse järgmine teine lause: „Kui kõnealune taristu asub ka vähemalt ühe kolmanda riigi jurisdiktsiooni all, konsulteerivad liikmesriikide riiklikud reguleerivad asutused enne otsuse vastuvõtmist kolmandate riikide asjaomaste asutustega, et tagada käesoleva direktiivi sätete järjekindel kohaldamine asjaomase taristu suhtes kuni liidu jurisdiktsiooni piirini.“;

Motivatsioon

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et võimaliku erandi tegemise hindamisel saaks võtta paremini ja üksikasjalikumalt arvesse ka välismaiseid tegureid (tooraine, võimsus), mis on olulised artikli 36 kohasel impordi-/eksporditaristu kontrollimisel, st turgu valitseva seisundi olemasolu varustamisel või transportimisel.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 1

Punkt 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

7)

artiklile 49 lisatakse järgmine lõige 9: „Kui tegemist on kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi torujuhtmetega, mille ehitamine on lõpetatud enne [PO: käesoleva direktiivi jõustumiskuupäev], võivad liikmesriigid otsustada teha erandeid artiklitest 9–11 ja 32 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 selliste torujuhtmete lõikude osas, mis jäävad liidu jurisdiktsiooni piiri ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluva esimese ühenduspunkti vahele, tingimusel, et erand ei kahjusta konkurentsi või liidu maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega varustuskindlust liidus. Erand võib olla ajaliselt piiratud ja seotud tingimustega, mis aitavad kaasa eespool nimetatud tingimuste saavutamisele. Kui kõnealune gaasi torujuhe asub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all, otsustab torujuhtme suhtes erandi tegemise see liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alal asub esimene ühenduspunkt. Liikmesriigid avaldavad otsuse erandi tegemise kohta ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.“

7)

artiklile 49 lisatakse järgmine lõige 9: „Kui tegemist on kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate gaasi torujuhtmetega, mille ehitamine on lõpetatud enne [PO: käesoleva direktiivi jõustumiskuupäev], võivad liikmesriigid otsustada teha erandeid artiklitest 9–11 ja 32 ning artikli 41 lõigetest 6, 8 ja 10 selliste torujuhtmete lõikude osas, mis jäävad liidu jurisdiktsiooni piiri ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluva esimese ühenduspunkti vahele, tingimusel, et erand ei kahjusta konkurentsi või liidu maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega varustuskindlust liidus. Erand on ajaliselt piiratud , selle kohaldamine lõpeb hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva muudetava direktiivi jõustumist] ja erand on seotud tingimustega, mis aitavad kaasa eespool nimetatud tingimuste saavutamisele. Kui kõnealune gaasi torujuhe asub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni all, otsustab torujuhtme suhtes erandi tegemise see liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni alal asub esimene ühenduspunkt. Pädev asutus teatab otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsust käsitleva asjakohase teabe. Teatamisele järgneva kahe kuu jooksul võib komisjon teha otsuse, millega nõutakse, et liikmesriik muudaks erandi tegemise otsust või võtaks selle tagasi. Liikmesriigid avaldavad otsuse erandi tegemise kohta ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.“

Motivatsioon

Õiguskindluse mõttes on oluline kehtestada eranditele selge tähtaeg.

II.   POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

tuletab meelde, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on paljudel juhtudel keskne vastutus energia tagamisel ja/või jaotamisel, planeeringute koostamisel ja keskkonnakaitses, energiavarustuskindluse tugevdamisel ning kodanike, ettevõtjate ja riigi ametiasutuste koostööpartnerina energiavarustuse valdkonnas;

2.

tõdeb ennekõike, et piisava hulga mõistliku hinnaga maagaasi kättesaadavus usaldusväärsetelt tarnijatelt kaasaegse, turvalise ja vastupidava imporditaristu kaudu on kohalike ja piirkondlike kogukondade jätkusuutliku elatustaseme alus ning esmatähtis allikas äritegevuseks, mis aitab kaasa töö ja väärikuse tagamisele nende liikmetele, ning et Euroopa Liit on vastavalt oma poliitilistele eesmärkidele kohustunud vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega (1);

3.

juhib tähelepanu sellele, et ELi vajadus maagaasi importimise järele suureneb lähiaastatel veelgi, mis on seotud sisenõudluse suurenemise ja vastava tootmise vähenemisega ELis. Komitee rõhutab, et taristuprojektid, millega antakse ühele tarnijale juurdepääs üle 40 % ELi või määruse (EL) 2017/1938 I lisas määratletud riskirühmade impordivõimsusest, nagu Nord Stream 2, ohustavad energiajulgeolekut ja siseturu arengut. Riskide leevendamiseks on vaja täielikku vastavust gaasidirektiivi nõuetele, eriti neile, mis puudutavad kolmandate isikute juurdepääsu, omandisuhete eraldamist ning läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja kulusid kajastavaid tariife;

4.

rõhutab, et maagaasi siseturu arendamine ELis on käimas ja sõltub otsustest, millega suurendataks tooraineturu likviidsust ja mitmekesistataks vastavaid allikaid, ning impordimahu arengust, et vähendada ühtlasi maagaasi hinnataset kodanike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks;

5.

märgib, et maagaasi turgu iseloomustab tooraineturu ja asjaomase võimsuseturu suurenenud vastastikune sõltuvus: mõlemal turul valitseb sama nõudlus, st nõudlus, mille põhjustavad saatjad, kes tagavad ühenduse kauba allikate (maardlad ELis või väljaspool ELi ja terminalid veeldatud maagaasi tootmiseks) ja asjaomase ELi kohalik nõudluse vahel;

6.

rõhutab seetõttu, et uusi õigusnorme (mis põhinevad turu omadustel, mis on seotud asjaomase taristu arendamisega vaba turu ja solidaarsuse põhimõttel põhinevas ELi energialiidus, mille eesmärk on tagada turvaline, konkurentsivõimeline ja säästlik energia (vähese CO2-heitega Euroopa saavutamine 2050. aastaks)) tuleb hoolikalt kaaluda mitte ajutise lahendusena, vaid pikaajalises perspektiivis;

7.

märgib, et see on eriti vajalik, arvestades investeeringutele ja ettevõtlusele avaldatavat mõju kohalikes ja piirkondlikes kogukondades, kus kolmandatest riikidest pärit torujuhtmed ELi territooriumile randuvad;

8.

tuletab meelde, et ka kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele võib avalduda keskkonnamõju, kuigi merealuste torujuhtmete suhtes kohaldatakse rangeid ELi ja rahvusvahelisi keskkonnaalaseid õigusnorme, sealhulgas Espoo konventsiooni, ning maagaasi struktuuridel esinevate õnnetuste arv on võrreldes muu energiataristuga eriti väike;

Konkreetsed soovitused

9.

rõhutab, et eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajab EL i) maagaasi väljastpoolt ELi (praegustelt ja võimalikelt tulevastelt tarnijatelt, kellega ühenduse loomist tuleb julgustada) ning ii) sõltumatust kindlatest tarnijatest/riikidest, arvestades, et nagu iga seadusandliku algatuse puhul, tuleb arvesse võtta mõlemat objektiivset piirangut;

10.

kinnitab (2) oma arvamust, et Euroopa uued energiaprojektid peaksid keskenduma energiavarustuse mitmekesistamisele ega tohiks õõnestada transiidiriikide staatust, Euroopa naabruspoliitika riigid kaasa arvatud;

11.

tunnistab, et teatavad hiljutised taristualgatused maagaasi importimiseks, iseäranis Nord Stream 2, võivad küll aidata arendada tarneteid, ent võiksid osutuda probleemiks teatavate teiste liikmesriikide ning iseäranis teatavate kohalike ja piirkondlike kogukondade varustuskindluse aspektist. Komitee rõhutab, et sellistele probleemidele tuleb leida lahendused, tuginedes solidaarsuse ning siseturu põhimõtetele ELi ja piirkondlikul tasandil ning riski hindamisele nii varustuskindluse kui ka rajatiste endi ohutuse mõttes ELi asjaomaste eeskirjade alusel;

12.

tuletab sellega seoses iseäranis meelde muresid, mida tekitavad teatavate kolmandate riikide maagaasitarnijate turgu valitseva seisundi tugevdamine ja sellega kaasnevad hinnamoonutused. Samuti võivad algatused nagu Nord Stream 2 ohustada kolmandates riikides asuvate energiaallikate vajalikku mitmekesistamist ELis;

13.

peab seetõttu kiiduväärseks komisjoni kõnealust seadusandlikku algatust, ent juhib tähelepanu vajaliku mõjuhindamise tähtsusele kooskõlas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega (3);

14.

täpsustab, et vastustes tuleb sellegipoolest alati võtta arvesse ELi üldhuvi ja energialiidu loomist, mis on kõikide liikmesriikide jaoks endiselt kõige olulisemal kohal, ning lisaks solidaarsuse põhimõttele ka proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimist – neist viimane on kõnealusel juhul ELi ühe liikmesriigi senati hinnangul ohus;

15.

märgib seda silmas pidades ning, võttes arvesse eespool nimetatud seost võimsuse (imporditaristu) ja tooraine (maagaas) vahel, et tuleks eelistada lahendusi, millega välditakse uutesse impordirajatistesse (nt Lähis-Idast Kreekasse viiv avamere taristu, mis võib aidata mitmekesistada Kagu-Euroopa liikmesriikide tarneallikaid) investeerimise takistamist või olemasoleva taristu haldamise raskendamist, sest sellel võiks olla paradoksaalne tagajärg, et vähenevad impordivõimalused ja suureneb ELi sõltuvus praegustest tarnijatest;

16.

märgib, et kui valida eespool kirjeldatud lähenemisviis, mis ei heiduta uusi investeeringuid tegemast ega koorma täiendavalt liigselt olemasoleva imporditaristu haldamist, aitaks see leevendada kahtlusi kavandatud direktiivi võimaliku negatiivse ja soovimatu mõju osas turule ja ettevõtjatele, millele juhiti tähelepanu komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus;

17.

tuletab eelkõige meelde sidusrühmade organisatsioonide, nagu Eurogasi ühenduse sellealaseid kahtlusi: i) ettepaneku tagasiulatuv mõju juba olemasolevasse taristusse tehtud investeeringutele (tagantjärele muudetav õigusraamistik ja ajakava) ja investorite õiguspärastele ootustele, ii) (rahvusvahelisest õigusest tulenevad) õiguslikud ja poliitilised raskused pidada kolmandate riikidega ilma nende nõusolekuta uuesti läbirääkimisi olemasolevate valitsustevaheliste kokkulepete üle ning iii) võimalikud ohud ELi tulevasele varustuskindlusele, arvestades eespool esitatud tähelepanekuid ja ka uute gaasijuhtmetega seonduvaid raskusi;

18.

teeb eespool esitatut arvesse võttes ning kooskõlas lahutamatult omavahel seotud subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega järgmised parandusettepanekud: i) võimaldada ELi institutsioonidel vältida või lahendada probleeme, mis võivad tekkida mõnes liikmesriigis teiste liikmesriikide taristualgatuste tõttu, mille mõjul võidakse tugevdada turgu valitsevat seisundit või vähendada ELi-väliste allikate mitmekesistamist, nagu on märgitud eespool punktis 10, ii) kaitsta kogu ELi varustuskindlust ohtude eest ning iii) tagada kooskõla ELi praeguse õigusliku raamistiku ja rahvusvaheliste kohustustega;

19.

palub seega komisjonil tagada seoses direktiivi ettepaneku territoriaalse kohaldamisala laiendamisega vetele vajalik vastavus ÜRO Montego Bay mereõiguse konventsioonile (ja vajadusel kohandada kõnealust laiendamist);

20.

rõhutab, et eespool esitatud lähenemine võimaldab järjekindlalt saavutada vajalike poliitikameetmete kooskõla vajadusega järgida ELi siseõiguse õiguslikke piiranguid kapitali vaba liikumise vallas ja rahvusvaheliste sätetega (ÜRO mereõiguse konventsioon, WTO, investeeringute kaitset käsitlevad eeskirjad);

21.

rõhutab jõupingutusi, mida komitee kavatseb teha oma rolli täitmiseks kõnealuses valdkonnas, et leida ELi lahendusi eespool nimetatud probleemidele, ning loodab, et samu jõupingutusi teevad ka teised ELi institutsioonid, ja kutsub neid üles muudatusettepaneku vastu võtma.

Brüssel, 16. mai 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ


(1)  Energia tegevuskava aastani 2050 (COM(2011) 885 final).

(2)  CIVEX-VI/011.

(3)  Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).