Ainus artikkel

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument ja viide nimetuse „Monzinger Niederberg“ (KPN) tootespetsifikaadi avaldamise kohta on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus täpsustatud nimetuse kaitse suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

„MONZINGER NIEDERBERG“

PDO-DE-02363

Taotluse esitamise kuupäev: 29.6.2017

KOONDDOKUMENT

1.   Registreeritud tootenimetus

„Monzinger Niederberg“

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Toote „Monzinger Niederberg“ hea maine toetub viinamarjasordile „Riesling“, mille omadused tulevad selles kasvukohas esile parimal võimalikul viisil. Seepärast on kaitstud päritolunimetusega toodet lubatud valmistada üksnes sordi „Weißer Riesling“ viinamarjadest. Viinamarjade korjamisel peab virde tihedus vastama vähemalt kvaliteediklassi „Spätlese“ omale. Asjaomased veinid on ainult selged valged veinid.

Kvaliteetvein

Kvaliteetveinid on alati elegantsed, õrna õunte ja tsitrusviljade lõhnaga, tuntava mineraalsuse ja alati kuiva maitsega.

Kvaliteetveinide värvus varieerub kahvatust rohekaskollasest õlgkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 78 °Oe

Jääksuhkrusisaldus on kuni 25 g/l, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta on vähemalt 7,2 g/l. Kui see on alla 7,2 g/l, siis on jääksuhkrusisaldus kuni 18 g/l.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)	15
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	11
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

Kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluvad veinid

Kvaliteediklassi „Kabinett“ kuuluvad veinid on alati elegantsed, õrna õunte ja tsitrusviljade lõhnaga, tuntava mineraalsusega ja aimatava magususega.

Selliste veinide värvus varieerub kahvatust kollakasrohelisest õlgkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 78 °Oe

Jääksuhkrusisaldus vähemalt 25 g/l

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	7
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

Kvaliteediklassi „Spätlese“ kuuluvad veinid

„Spätlese“ veinid on alati elegantsed. Neil on õrn õunte ja tsitrusviljade lõhn ja tuntav mineraalsus ning nende magusus on muutuv.

„Spätlese“ veinide värvus varieerub kahvatust kollakasrohelisest õlgkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 78 °Oe

Jääksuhkrusisaldus vähemalt 40 g/l

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	7
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

Kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluvad veinid

Kvaliteediklassi „Auslese“ kuuluvad veinid on väga magusad ja tuntavalt mõjutatud hahkhallitusest Botrytis cinerea (hahkhallitus), mis on selliste veinide puhul taotluslik ning annab veinidele mee ja viinamarjade lõhna.

„Auslese“ veinide värvus varieerub õlgkollasest kuldkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 85 °Oe

Jääksuhkrusisaldus vähemalt 60 g/l

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	7
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

Kvaliteediklassi „Beerenauslese“ kuuluvad veinid

Kvaliteediklassi „Beerenauslese“ kuuluvad veinid on väga magusad ja tuntavalt mõjutatud hahkhallitusest Botrytis cinerea (hahkhallitus), mis on selliste veinide puhul olulise tähtsusega ning annab veinidele mee ja viinamarjade lõhna.

„Beerenauslese“ veinide värvus varieerub kuldkollasest sügava kuldkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 120 °Oe

Jääksuhkrusisaldus vähemalt 90 g/l

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	5,5
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

Kvaliteediklassi „Eiswein“ kuuluvad veinid

Kvaliteedikassi „Eiswein“ kuuluvatel veinidel on selgelt eristatav puuviljaaroom ning Botrytise mõju ei ole üldse tunda. Need on väga magusad ja intensiivse happesusega veinid.

„Eiswein“ veinide värvus varieerub kuldkollasest sügava kuldkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 120 °Oe

Jääksuhkrusisaldus vähemalt 90 g/l

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	5,5
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

Kvaliteediklassi „Trockenbeerenauslese“ kuuluvad veinid

Kvaliteediklassi „Trockenbeerenauslese“ kuuluvad veinid on väga magusad ning tuntav mee ja viinamarjade lõhn on mõjutatud peamiselt hahkhallitusest Botrytis cinerea (hahkhallitus), mille tõttu muutuvad viinamarjad rosinasarnasteks.

„Trockenbeerenauslese“ veinide värvus varieerub kuldkollasest sügava kuldkollaseni.

Allpool loetletud analüütilised väärtused, mis tuleb kindlaks määrata füüsiliste ja keemiliste analüüsidega vastavalt asjakohastele ELi õigusaktidele, on kohustuslikud, kui veinide puhul soovitakse kasutada kaitstud päritolunimetust.

Minimaalne virde tihedus: 150 °Oe

Jääksuhkrusisaldus vähemalt 120 g/l

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	5,5
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

Kui analüütiliste omaduste puhul ei ole arvväärtust märgitud, kohaldatakse Saksamaa veiniseaduse ja asjakohaste ELi õigusaktide sätteid.

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Kvaliteetveinid ja kõik kvaliteedikategooriatesse kuuluvad veinid

Veinivalmistuse eritavad

Suurema osa ajast peab vein olema laagerdunud maitset mitte mõjutavates mahutites. Klassikaline laagerdamine tammevaatides on lubatud ainult juhul, kui sellest tulenevat puidulõhna ei saa eristada või maitsevarjund on diskreetne. Uute, alla 600 liitriste väikeste vaatide (nt barrique-tüüpi vaadid) kasutamisele osutav puidulõhn ei ole lubatud.

Alkoholisisalduse osaline vähendamine, kontsentreerimine ja tammepuutükkide kasutamine ei ole lubatud.

b.   Maksimaalne saagikus

Kvaliteetveinid ja kõik kvaliteedikategooriatesse kuuluvad veinid

75 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud piirkond

Veinide „Monzinger Niederberg“ tootmispiirkond hõlmab Monzingeni traditsioonilisi viinamarjakasvatusalasid, mis asuvad lõunapoolsetel nõlvadel Monzingeni linna ja maantee B 41 Nussbaumi mahasõidu vahel. Piirkond ei hõlma maanteest B 41 lõuna poole jäävaid alasid ega suhteliselt tasaseid (kalle on väiksem kui 15 %) mägiplatoo alasid.

Toote „Monzinger Niederberg“ tootmispiirkonna kogupindala on 27,5543 hektarit.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Weißer Riesling“ – „Riesling“, „Riesling renano“, „Rheinriesling“, „Klingelberger“

8.   Seos(ed)

Monzinger Niederberg, kvaliteetveinid ja kõikidesse kvaliteediklassidesse kuuluvad veinid

1.

Geoloogia. Piirkonna pinnas on osa Waderner Schichteni ladestust, mis moodustus piirkonnas ligikaudu 280 miljonit aastat tagasi. Nimetatud ladestust on täheldatud vaid Nahe orus ja veel mõnes Saarimaa paigas. Isegi Nahe orus on vähe selliseid kohti, kus Waderner Schichteni ladestus ulatub maapinnale ja mõjutab pinnase omadusi nii tugevasti nagu Niederberg Monzingeris. Waderner Schichteni ladestus koosneb peamiselt kiltsavist ja kvartsiidist ning sisaldab ka kvartsi. Maapinnal on ladestus erineval määral murenenud ja huumusega rikastunud. On teada, et kiltkivi ja kvartsiiti sisaldav pinnas, nagu seda on Waderner Schichteni ladestus, annab Rieslingu veinidele tsitrusviljade ja õunte lõhna. Monzinger Niederbergi piirkonna veinid on seega selgelt eristatavad väga savise pinnasega naaberpiirkondade puuviljalistest, virsikuaroomiga veinidest. Kivise pinnase pealispind kuivab pärast vihmasadu kiiresti. Seega väheneb niiskus kiiresti, pidurdades soovimatute hallitusseente arengut. Seepärast on teatavate kvaliteediklasside veinide tootmiseks vajalik Botrytis cinerea väga puhas ning isegi nakatunud viinamarjadest valmistatud veinil on puhas ja kindel lõhnabukett.

2.

Topograafiline seos. Monzinger Niederbergi piirkonna viinamarjaistandused, asuvad 160–240 m kõrgusel merepinnast. Lõunasse avanevate nõlvade keskmine kalle on suurem kui 30 %. Tugev päikesekiirgus tagab seega, et Monzinger Niederbergi piirkonnas on päevasel ajal alati palju soojem, kui samaväärsetes piirkondades lauskmaal, kuigi mõnikord on kõrgusel ebasoodne mõju. Seetõttu on viinamarjad siin küpsemad, veinide happesus väiksem ja veinil on küpsemate puuviljade aroom.

3.

Kliima. Monzingeni ümbrus on Nahe jõe viinamarjakasvatuspiirkonna üks jahedamaid alasid. Olulisem on aga see, et Monzinger Niederbergi piirkonna asetus päikese suhtes on optimaalne, ning seetõttu tõuseb temperatuur päeval väga kiiresti. Piirkonda mõjutavad tugevasti ka soojad õhuvoolud, mis päikeselistel päevadel orust tõusevad ja mulla temperatuuri veelgi tõstavad. Mõni kilomeeter kaugemal põhjas asub Soonwaldi mets. Öösel on see looduslik jaheduse allikas. Kuna piirkonna parimad viinamarjakasvatusalad ei puutu öiste külmade õhuvooludega otseselt kokku, siis toimub jahtumine aeglaselt. Piirkond saab umbes 1 900 tundi päikesepaistet aastas. Keskmine päevane temperatuur on 10 °C. Erinevus päevaste ja öiste temperatuuride vahel on oluliselt suurem kui Nahe viinamarjakasvatuspiirkonna idaosas. Tänu suhteliselt jahedale kliimale on Niederberg Monzingeri piirkonna veinid tavaliselt õrnemad kui Nahe allavoolu asuvate soojemate veinivalmistamispiirkondade veinid. Aasta keskmine sademete hulk on 570 mm ning 60 % sellest sajab maha kasvuperioodil. Suhteliselt väike aastane sademete hulk ja kivine pinnas, mille veekogumisvõime on väga piiratud, tagavad, et tavaliselt on Niederberg Monzingeri piirkonna viinamarjad väikeseviljalised. Viinamarjad on seepärast rikkalikuma aroomiga, mis kajastub ka veinis.

4.

Inimtegur. Inimteguri mõju väljendub traditsioonilises viinamarjakasvatuses, mis ulatub sajandite taha. Viinapuid kasvatatakse tavaliselt võredel. Viinapuude read kulgevad enamasti põhja-lõuna suunal. Sellega tagatakse, et viinamarjadele jagub palju päikesepaistet ja ventileeritus on hea. Viinapuude vananedes on teatavate meetodite kohaldamisel, näiteks lehtede eemaldamisega viinamarjakobara ümbert või kobarate vähendamisega võimalik saada parema kvaliteediga viinamarju. Olulisel kohal on ka põlvest põlve edasi antud teadmised eriomaste ilmastiku- ja geoloogiliste olude kohta. Viinamarjakoristuse ajal on eriti vastutusrikas tegevus viinamarjade valimine. Terved, rohelise kuni kuldkollase värvusega viinamarjad sobivad eriti hästi kvaliteetveinide ja kvaliteediklassidesse „Kabinett“, „Spätlese“ ja „Eiswein“ kuuluvate veinide tootmiseks. Kvaliteediklassidesse „Auslese“, „Beerenauslese“, „Trockenbeerenauslese“ kuuluvate veinide puhul on soovitav, et viinamarjad oleksid nakatunud hahkhallitusega (Botrytis cinerea). Kuiva ilma korral suurendab hahkhallitus järsult virde tihedust ning samas omandab virre väga puhta mee- ja rosinalõhna. „Eiswein“ veinide puhul peavad viinamarjad olema terved ja olulise tähtsusega on pakase mõjul toimuv marjade loomulik kokkutõmbumine. Viinamarjakasvatajad teevad juba varakult kindlaks, millised viinamarjad kvaliteetveini või teatavasse kvaliteediklassi kuuluva veini valmistamiseks sobivad ning määravad saagikoristamise kuupäeva. Lisaks on lõpptoote omaduste kujundamiseks võimalik kasutada mitmesuguseid laagerdamismeetodeid. Seda eelkõige jääksuhkrusisalduse puhul, millest sõltub, kas tegemist on kvaliteetveiniga või kvaliteediklassi „Kabinett“ või „Spätlese“ kuuluva veiniga.

9.   Olulised lisatingimused

Õigusraamistik

Liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Selleks, et märgistusel tohiks kasutada mis tahes traditsioonilist nimetust, mis on seotud kõnealuse päritolunimetusega, peavad kvaliteetveinid ja kvaliteediklassidesse kuuluvad veinid olema läbinud ametliku kvaliteedikontrolli menetluse. Väljastatud ametlik kontrollinumber („amtliche Prüfungsnummer“ või „AP-Nummer“) peab olema esitatud märgistusel. See asendab partii numbrit.

Link tootespetsifikaadile

www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein

Ainus artikkel

Nimetuse „Μαντινεία“ (Mantinia) (KPN) tootespetsifikaadi muutmise taotlus, mis vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 105, on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 98 annab käesoleva otsuse avaldamine õiguse esitada vastuväiteid käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud tootespetsifikaadi muutmise suhtes kahekuulise tähtaja jooksul alates käesoleva otsuse avaldamise kuupäevast Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

„Μαντινεία“ (Mantinia)

PDO-GR-A1554-AM02

Taotluse esitamise kuupäev: 10.6.2016

TOOTESPETSIFIKAADI MUUDATUSE TAOTLUS

1.   Muutmise suhtes kohaldatavad eeskirjad

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikkel 105 – oluline muudatus

2.   Muudatuse kirjeldus ja põhjused

2.1.   Valge kvaliteetvahuveini minimaalse naturaalse alkoholisisalduse muutmine

Muudetakse Mantinia tehnilist toimikut PDO-GR-A1554, tootespetsifikaati ja koonddokumenti, et vähendada tähistusega „brut nature“, „extra brut“, „brut“, „extra sec“, „sec“, „demi sec“ ja „doux“ kvaliteetvahuveini minimaalset naturaalset alkoholisisaldust 11 %-lt 9,5 %-le, sest 11 % mahust märgiti tehnilisse toimikusse selle koostamisel ekslikult.

Valge kvaliteetvahuveini Mantinia (KPN) valmistamise tava kohaselt peab toorveini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus olema 9,5 % mahust, et pärast teist kääritamist oleks tegelik alkoholisisaldus vähemalt 11 % mahust. Kui kasutada toorveini, mille minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 11 %, oleks toodetud vahuveini tegelik alkoholisisaldus 12,5 % mahust, mis ei vasta tegelikkusele. On selge, et nõue 11 % naturaalse alkoholisisalduse kohta on ekslik, kuna see ei ole hea veinivalmistustava.

Käesolev muudatusettepanek puudutab tootespetsifikaadi ja koonddokumendi punkti „Veini(de) kirjeldus“.

2.2.   Maksimaalse saagikuse (lõpptoodet hektoliitrites hektari kohta) muutmine kuiva valge veini ja valge kvaliteetvahuveini puhul

Muudetakse Mantinia tehnilist toimikut PDO-GR-A1554, tootespetsifikaati ja koonddokumenti, et suurendada maksimaalset saagikust (lõpptoodet hektoliitrites hektari kohta) nii kuiva valge veini kui ka valge kvaliteetvahuveini puhul 66 hektoliitrilt 82,5 hektoliitrile, sest 66 hektoliitrit märgiti tehnilisse toimikusse selle koostamisel ekslikult.

Kehtivas tootespetsifikaadis esitatud väärtus on tegelikust palju väiksem. Arvestades asjaolu, et viinamarjaistanduste saagikus on 1 100 kg viinamarju ühe stremma (1 000 m2) kohta, siis tähendab 66 hektoliitrit hektari kohta, et veini pressimise saagikus on vaid 60 %. Selline saagikus on väga väike ega vasta kuidagi tänapäevastele veinivalmistamise spetsifikatsioonidele. Minimaalse tehnoloogia abil on kohalike veinitehaste veini pressimise saagikus üle 74 % ning mõnel juhul võib see ulatuda koguni 78 %ni. Samuti tuleb märkida, et teatavate sortide viinamarjad on mahlakamad ning seega on nende saagikus suur. See asjaolu koos nüüdisaegse tehnoloogiaga, mis võimaldab viinamarjadest kogu mahla välja pressida ja saada kääritamiseks maksimaalse koguse puhast viinamarjavirret osutab, et 75 % saagikus vastab tegelikkusele. Lähtudes sellest määrast ja arvestades, et 1 000 m2 suurusest istandusest saadakse 1 100 kg viinamarju, on soovitatav saagikus 82,5 hektoliitrit.

Käesolev muudatusettepanek puudutab koonddokumendi ja tootespetsifikaadi punkte „Maksimaalne lõpptoote saagikus hektari kohta kuiva valge veini puhul“ ja „Maksimaalne lõpptoote saagikus hektari kohta valge kvaliteetvahuveini puhul“.

KOONDDOKUMENT

1.   Registreeritud tootenimetus

„Μαντινεία“ (Mantinia)

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.

Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1. kategooria kuiv valge vein

—	Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 11,0 % mahust

—	Alkoholi üldsisaldus: vähemalt 11 % mahust

—	Suhkru kogusisaldus: 0–4 g/l

Välimus: õlgkollane (helekollane) rohelise helgiga, laagerdunud veini värvus võib muutuda tumekollaseks.

Lõhn: mitmekesine ja intensiivne lõhnabukett puuvilja- (peamiselt tsitrusviljad) ja lillearoomiga (roos, jasmiin jne), mis on kasutatud viinamarjasortide puhul tüüpiline; lõhn sõltub kasutatud viinamarjasortide osatähtsusest segus. Laagerdumise käigus lisandub anorgaaniline noot.

Maitse: tasakaalustatud täidlane ja kogu piirkonnas ainulaadse happesusega. Aromaatne kauakestev järelmaitse.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	11,0
Minimaalne üldhappesus:	5,0 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalenti liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	200

Kui konkreetset väärtust ei ole antud, kohaldatakse ELi õigusaktides sätestatud piirnorme.

5. kategooria valge kvaliteetvahuvein

Vein tähistusega „brut nature“, „extra brut“, „brut“, „extra sec“, „sec“, „demi sec“ ja „doux“.

—	Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus: 9,5 % mahust

—	Alkoholi üldsisaldus: 11,0 % mahust

—	Ülerõhk pudelis: vähemalt 3,5 baari

Välimus: hele kollakasroheline värvus, peened mulliread, mis muutuvad aja jooksul intensiivsemaks ja suuremaks.

Lõhn: roosi, mee ja marjade hõng.

Maitse: kõrgest happesusest ja süsinikdioksiidist (CO2) tingitud värske maitse. Olenevalt veini suhkrusisaldusest varieerub järelmaitse kuivast kuni magusani.

Vahuveinide suhkrusisaldus on järgmine: märgistusega „brut nature“ kuni 3 g/l, märgistusega „extra brut“ kuni 6 g/l, märgistusega „brut“ kuni 12 g/l, märgistusega „extra sec“ 12–17 g/l, märgistusega „sec“ 17–32 g/l, märgistusega „demi sec“ 32–50 g/l ning märgistusega „doux“ üle 50 g/l.

Üldised analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsent):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsent):	11,0
Minimaalne üldhappesus:	5,5 grammi liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	18
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):	185

Kui konkreetset väärtust ei ole antud, kohaldatakse ELi õigusaktides sätestatud piirnorme.

5.   Veinivalmistustavad

a.    Peamised veinivalmistustavad

1. kategooria valge veini valmistamine

Veinivalmistustavaga seotud piirangud

Valget veini Mantinia (KPN) toodetakse kas a) traditsioonilise valge veini tootmismeetodi kohaselt või b) kääritamiseelse ekstraheerimise abil. Sellele järgneb passiivne sadenemine ja seejärel lisatakse valitud puhtaid pärmikultuure, mis toovad esile veini aroomi. Kääritamise ajal ei ületa temperatuur 20 °C.

Mantinia (KPN) veini toodetakse järgmistest viinamarjasortidest: „Moschofilero“ (vähemalt 85 %) ja „Asproudes“.

5. kategooria valge kvaliteetvahuveini valmistamine

Veinivalmistustavaga seotud piirangud

Vahuveine toodetakse kas traditsioonilisel pudelis kääritamise meetodil või kinnises mahutis kääritamise meetodil. Esimese meetodi puhul kääritatakse kuiva toorveini pudelis lisades suhkrut ja pärmi. Algselt suletakse pudel kapsliga ja käärimisprotsess võib kesta mitu kuud. Pärast pärmi käärimisprotsessi lõppu suletakse pudel standardse korgiga.

Viinapuude kujundamise meetodid

Viljelusmeetod

Veini Mantinia (KPN) tootmiseks kasutatavad viinamarjad on pärit lühikeseks kärbitud viinapuudelt, mis on kujundatud karikakujuliselt või lineaarselt (1–2 punga).

Veini valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad

Konkreetsed veinivalmistustavad

Selleks et kasutada kuiva valge veini Mantinia (KPN) puhul mõistet „Réserve“, peab vein olema laagerdunud kokku vähemalt ühe (1) aasta, millest vähemalt kuus (6) kuud tammevaadis ja kolm (3) kuud pudelis.

Selleks et kasutada kuiva valge veini Mantinia (KPN) puhul mõistet „Grand Réserve“, peab vein olema laagerdunud kokku vähemalt kaks (2) aastat, millest vähemalt kaksteist (12) kuud tammevaadis ja kuus (6) kuud pudelis.

b.    Maksimaalne saagikus

1. kategooria kuiva valge veini puhul on viinamarjade maksimaalne saagikus

11 000 kg viinamarju hektari kohta.

1. kategooria kuiva valge veini puhul on lõpptoote maksimaalne kogus

82,5 hektoliitrit hektari kohta.

5. kategooria valge kvaliteetvahuveini puhul on viinamarjade maksimaalne saagikus

11 000 kg viinamarju hektari kohta.

5. kategooria valge kvaliteetvahuveini puhul on lõpptoote maksimaalne kogus

82,5 hektoliitrit hektari kohta.

6.   Määratletud piirkond

Viinamarjakasvatuspiirkond, kus toodetakse veini Mantinia (KPN), hõlmab viinamarjaistandusi, mis asuvad Trípoli kohaliku omavalitse territooriumil, täpsemalt: Trípoli omavalitsusüksus ja selle kogukonnad Agios Vasilios Mantinias, Agios Konstantinos, Merkovounio, Pelagos ja Skopi; Tegea omavalitsusüksuse kogukonnad Lithovounia, Magoula, Rizes ja Psili Vrysi; Mantinia omavalitsusüksuse kogukonnad Artemisio, Kapsas, Loukas, Nestani, Pikernis, Sagkas ja Simiades; Korythio omavalitsusüksuse kogukonnad Agiorgitiko, Zevgolateio, Neochori Mantinia, Partheni ja Steno; Levidi omavalitsusüksuse kogukonnad Kandila, Levidi, Orchomenos ja Palaiopyrgos; Põhja-Kynouria omavalitsusüksuse kogukonnas Doliana paiknev Kouvli asustus.

7.   Peamised veiniviinamarjasordid

„Asproudes B“

„Moschofilero N – Mavrofilero“

8.   Seos(ed)

Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

1. kategooria kuiva valge veini ja 5. kategooria valge kvaliteetvahuveini kvaliteet, ajaloolised, kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed, geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu

a.   Kvaliteet

Valge kuiva veini ja valge kvaliteetvahuveini Mantinia (KPN) kvaliteet tugineb kõnealuste veinide tootmiseks kasutatavale vähenõudlikule viinamarjasordile ja piirkonna ilmastikutingimustele viinamarjade valmimise ajal. Veini kvaliteeti aitavad tagada ka kvaliteetne tooraine ja veinivalmistamistavad ning asjakohased harimisvõtted, mis võimaldavad saavutada soovitatud saagikuse.

b.   Ajalugu

Viinamarjakasvatus on piirkonnas väga vana traditsioon, mis sai alguse juba antiikajal. Sellele osutavad mitmed piirkonna arheoloogilised leiud, mis on seotud veiniga ja selle jumala Dionysosega. Lisaks on tegemist piirkonnaga, kus kasvatatakse viinamarjasorti „Pausania“, mis on arvatavasti maailma vanim viinamarjasort. Juba Homeros kirjeldas Mantiniat kui viinamarjaistanduste maakonda.

Just siin toodeti 20. sajandi alguses aromaatsetest Moschofilero viinamarjadest Kreeka esimene vahuvein.

c.   Kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud seosed

Mantinia (KPN) piirkonna tunnustamisel 1971. aastal võeti arvesse kõnealuse piirkonna pikaajalist viinamarjakasvatuse ja veinitootmise traditsiooni. Tunnustamine ergutas Mantinia veinisektori arengut, muu hulgas laiendati olemasolevaid viinamarjakasvatusi ja rajati uusi.

Mantinia (KPN) veinid on mitmel korral saanud rahvusvahelisi auhindu ning Kreeka veinide tutvustamise strateegiakava kohaselt on viinamarjasort „Moschofilero“ ja Mantinia vein Kreeka veinide piirkondlikud saadikud.

d.   Geograafiline piirkond ja toote geograafiline päritolu

Mantinia (KPN) veinipiirkond asub Arkaadia maakonna idaosas. See on Mantinia tasandik – platoo, mille keskmine kõrgus on 660 m.

Pinnase moodustavad mullad, mis kuuluvad kolme üksusesse:

a) Entisols, b) Inceptisols, c) Alfisols.

Tasaste alade mullad on alluviaalsed setted, milles on liivakat savi ja punamulda. Nõlvade pinnas koosneb lubjakivist ja dolomiidist. Mullaviljakus on madal kuni keskmine, mullad on leostunud, vähese kaltsiumkarbonaadi sisaldusega ja nende koostis varieerub liivast, liivsavist ja raskest liivsavist raske savini. Orgaanilist materjali on pinnakihis mõõdukalt ja sügavusega see väheneb. Mulla pH-tase on vahemikus 5,5–7,5, mis soodustab viinapuude kasvu ja tagab taimede korrapärase toitumise. Piirkonna pinnasest saavad taimed toitained kergesti ja vajalikus koguses kätte.

Kasvuperioodil (aprillist oktoobrini) on päevane maksimum- ja miinimumtemperatuur keskmiselt vastavalt 24,9 °C ja 10,5 °C ning piirkonna päikese soojusenergia indeks on 4 056 ühikut. Selliste tingimuste korral kestab vegetatsiooniperiood 235 päeva. Aastane sademete hulk on 781 mm ning selle sesoonne jagunemine on vahemerelisele kliimale tüüpiline – kõige rohkem sajab detsembris (176 mm) ja kõige vähem augustis (14 mm). Arvestades, et keskmine sademete hulk kasvuperioodil on 260 mm, võivad viinamarjasordi „Moschofilero“ taimed kannatada mõnel aastal mõõduka veepuuduse all.

Peamiselt põhjakaarest puhuv kerge briis leevendab suvist kuumust.

Üksikasjalik teave kuiva valge veini (1. kategooria) kohta

Mantinia (KPN) valged veinid on õlgkollase värvusega, millel on rohekas kuni roosakas varjund; veini lõhn on rikkalik tsitrusviljade ning sidruni-, roosi- ja jasmiiniõite noodiga. Veinid on täidlased, iseloomuliku happesusega, hästi tasakaalus ja kestva aromaatse järelmaitsega. Kui veini on hoitud tammevaadis, muutub selle maitse ümaramaks ja järelmaitse õlisemaks.

Kuiva valge veini (1. kategooria) põhjuslik seos piirkonnaga

Viinamarjasort „Moschofilero“ sobitub suurepäraselt Mantinia piirkonna kohaliku makrokliimaga. Arkaadia piirkonna kõrgus merepinnast ja jahe kliima on mõjurid, mille tõttu valmivad viinamarjad oktoobri esimesel dekaadil. Päikesepaiste ja suvised mõõdukad temperatuurid ning platoo sügav ja jahe pinnas toetavad viinamarjade aeglasemat ja hilisemat valmimist võrreldes muude veinipiirkondadega. Päevase ja öise temperatuuri suur erinevus suvekuudel aitab säilitada suurt happesust ja toetab sordi lõhnapotentsiaali avaldumist. Platoo pinnase koostis võimaldab toota täidlasi, keskmise alkoholisisaldusega veine. Kuna temperatuur on kuu aja jooksul enne saagikoristust mõõdukas (18,8 °C) ja lähedane viinapuude jaoks optimaalsele temperatuurile, õnnestub Mantinia platool kasvanud viinamarjade „Moschofilero“ puhul saavutada mitmekesine lõhnabukett. Kuna piirkonnas ei tõuse temperatuur liiga kõrgeks (st kuumalaineid ei esine), säilivad viinamarjades orgaanilised happed, mille tulemusena on veinidel suur üldine happesus, madal pH-tase ja värskendav maitse.

Lisaks on piirkonna viinamarjakasvatajatel pikaajaline kogemus, mis koos tipptasemel viinamarjakasvatusmeetodite rakendamisega, nagu lehtede, võrsete ja tooreste viinamarjade eemaldamine, võimaldab toota kvaliteetset toorainet.

Geograafilisel tasandil on makrokliimal ja „Moschofilero“ sordiomaduste koosmõjul keskne roll selles, et kõnealuse piirkonna veinid eristuvad selgelt Peloponnese muudes, madalama kõrgusega piirkondades sama sordi viinamarjadest toodetud veinidest.

Üksikasjalik teave valge kvaliteetvahuveini (5. kategooria) kohta

Mantinia (KPN) kvaliteetvahuveinidel on hele kollakasroheline värvus ja peened mulliread, mis muutuvad aja jooksul intensiivsemaks ja suuremaks, rõhutades „Moschofilero“ viinamarjade värskendavat maitset. Veinidele on iseloomulik rooside, mee ja tsitrusviljade lõhn, magus pagaritoodete aroom ning värske maitse, mida suur happesus ja süsinikdioksiidi sisaldus esile toob.

Sõltuvalt nende suhkrusisaldusest varieerub Mantinia (KPN) kvaliteetvahuveinide järelmaitse ja tasakaal kuivast magusani.

Valge kvaliteetvahuveini (5. kategooria) põhjuslik seos piirkonnaga

Viinamarjasort „Moschofilero“ on klassifitseeritud mitmeotstarbelise sordina, sest erineva küpsusastmega marjade keemiline koostis võimaldab toota mitut tüüpi veine.

Mantinia piirkonna makrokliima – kõrgus merepinnast ja jahe temperatuur – on soodus parima kvaliteediga vahuveinide tootmiseks.

Kvaliteetvahuveinide tootmiseks valitakse viinamarjaistandused, kus tänu piirkonna mesokliimale valmib saak varakult. Varajane saagikoristus võimaldab toota vähese alkoholisisaldusega lähteveini, millel on täielikult välja arenenud põhiaroom ja suur happesus ning mis sobib kvaliteetse vahuveini valmistamiseks.

9.   Olulised lisatingimused

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Lisatingimuse liik: märgistamist käsitlevad täiendavad sätted

Õigusraamistik: ELi õigusaktid

Tingimuse kirjeldus:

komisjoni määruse (EÜ) nr 607/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega) artikli 66 lõiked 1, 2 ja 6.

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik: siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik: märgistamist käsitlevad täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus: teatava tootmismeetodiga seotud tingimused.

Ministri otsus nr 280557/9.6.2005, milles käsitletakse viinamarjade valmimise aega ning kõrgema kvaliteedi, geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide, samuti kohalike veinide laagerdamise kestust ja turule laskmise aega, samuti märgistusel kasutatavaid mõisteid, mis osutavad veinide tootmis- või valmistusmeetodile (Kreeka Valitsuse Teataja, II seeria, nr 818/15.6.2005).

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik: siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik: märgistamist käsitlevad täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus: aastakäigu märkimine märgistusele.

Kui veinide märgistusel kasutatakse mõisteid ΝΕΟΣ ΟΙΝΟΣ või ΝΕΑΡΟΣ ΟΙΝΟΣ (värske vein) on aastakäigu märkimine kohustuslik, nagu on sätestatud ministri otsuse 280557/9.6.2005 (milles käsitletakse viinamarjade valmimise aega ning kõrgema kvaliteedi, geograafilise tähisega ja päritolunimetusega veinide, samuti kohalike veinide laagerdamise kestust ja turule laskmise aega, samuti märgistusel kasutatavaid mõisteid, mis osutavad veinide tootmis- või valmistusmeetodile) (Kreeka Valitsuse Teataja, II seeria, nr 818/15.6.2005) artikli 2 lõikes 1.

Veini märgistamisega seotud lisasätted

Õigusraamistik: siseriiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik: märgistamist käsitlevad täiendavad sätted

Tingimuse kirjeldus: siseriiklikes õigusaktides sätestatud märgistusmõisted.

Vastavalt ministri otsusele nr 235309/7.2.2002 võib Mantinia kaitstud päritolunimetusega veinide märgistuses kasutada järgmisi mõisteid:

ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΛΕΥΚΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ/Blanc de blancs (VALGE VEIN VALGETEST VIINAMARJADEST), ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΕΡΥΘΡΩΠΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ või ΛΕΥΚΟΣ ΑΠΟ ΓΚΡΙΖΑ ΣΤΑΦΥΛΙΑ/Blanc de gris (VALGE VEIN ROSÉ või VÄÄRISHALLITUSEGA VIINAMARJADEST), ΟΙΝΟΣ ΛΟΦΩΝ/Vin de collines (KÜNGASTELT PÄRIT VEIN), ΟΙΝΟΣ ΠΛΑΓΙΩΝ/Vin de coteaux (NÕLVADELT PÄRIT VEIN), ΟΡΕΙΝΩΝ ΑΜΠΕΛΩΝΩΝ või ΑΠΟ ΟΡΕΙΝΑ ΚΡΑΣΑΜΠΕΛΑ/Vin de vignobles montagneux (MÄGEDES ASUVATEST ISTANDUSTEST PÄRIT VEIN).

Link tootespetsifikaadile

http://www.minagric.gr/images/stories/docs/agrotis/POP-PGE/OINOS/POP_tropo_prodiagrafes_mantinia281217.pdf